Talupojad Tantsivad Prillid Ees

talupOjad taNtsivad prillid eEs

1 ANDRUS KIVIRÄHK taLupojaD tAntSivad pRilLiD Ees

2021

kaks vaatust

lavastaja ja valguskunstnik → HENDRIK TOOMPERE kunstnik → ERVIN ÕUNAPUU helikujundajad → HENDRIK TOOMPERE ja LAURI KALDOJA liikumisjuht → ÜÜVE-LYDIA TOOMPERE etenduse juht → KARIN UNDRITS

Esietendus 11. juunil 2021 Viinistu katlamajas

2 3 I VAATUS II VAATUS

1. 6. 1. talupoeg – Kersti Heinloo Isa – Ivo Uukkivi 2. talupoeg – Liisa Pulk Peeter – Jüri Tiidus 3. talupoeg – Ivo Uukkivi Hiromant – Liisa Pulk 4. talupoeg – Jüri Tiidus Tiina – Marta Laan 5. talupoeg – Taavi Teplenkov Ema – Kersti Heinloo 6. talupoeg – Tiit Sukk Võõras noormees – Tiit Sukk 7. talupoeg – Markus Luik Korporant – Taavi Teplenkov Naine lapsega – Marta Laan Korporant – Markus Luik 7. 2. 3. Arno – Markus Luik Isa – Ivo Uukkivi Isa – Ivo Uukkivi Õpetaja – Taavi Teplenkov Ema – Kersti Heinloo Ema – Kersti Heinloo Milvi – Kersti Heinloo 10-aastane Marie – Marta Laan Vanaema – Liisa Pulk Pilvi – Liisa Pulk 8-aastane Mats – Jüri Tiidus Mari – Marta Laan Silvi – Marta Laan 5-aastane Jüts – Taavi Teplenkov Tulevikuvaimud: Joosep – Jüri Tiidus Kubjas – Markus Luik Vene – Taavi Teplenkov Rein – Tiit Sukk Neiu Tiina – Liisa Pulk Itaalia – Tiit Sukk Tõnis – Ivo Uukkivi Sepp – Tiit Sukk Tänavatoit – Markus Luik India – Jüri Tiidus 8. 4. Ema – Kersti Heinloo Hiir – Markus Luik Merike – Marta Laan Juku – Tiit Sukk 5. Ants – Tiit Sukk Aadu – Taavi Teplenkov Pille – Liisa Pulk Linda – Marta Laan 9-aastane Urmas – Taavi Teplenkov Aadu isa – Ivo Uukkivi Robert – Markus Luik Sulane – Jüri Tiidus Surm – Ivo Uukkivi 9. Lehm – Kersti Heinloo Maris – Liisa Pulk Lammas – Liisa Pulk Wilhelm – Jüri Tiidus President Päts – Markus Luik Naine lapsega – Marta Laan Autojuht – Tiit Sukk Vend Mart – Markus Luik Tädi Anne – Kersti Heinloo Signe – Taavi Teplenkov Signe mees – Ivo Uukkivi Pianist Johan Randvere või Jakob Teppo Jüri – Tiit Sukk

4 5 karjased jne) töötas 5−10% talurahvast. Vanema Kallid kaDunud eestikeelse kirjavara seast mainitakse kooliõpiku- tes tavaliselt piiblitõlkeid. Mastaabilt ei jää palju kadakAsakslasEd alla „Köki ja Kokka Ramat“, mis ilmus juba 1781. Eestlastest mõisateenijatele mõeldud raamat on Linda Kaljundi 753 lehekülge paks ja sisaldab 986 retsepti. „Paljud Helme talud paistavad möödaminejale silma kui väikesed mõisad: elumaja rehest lahus, Kuigi sellest arvukast „vahepealsest rahvast“ on akendega ja korstnatega karjalaut, kivist tall, elu- jäänud vähe kirjalikke mälestusi, leiab nende jäl- maja juures vilja- ja marjaaed, akende all lille- gi rohkelt pärandist. Mõisateenijate vahendatud peenrad; õue ümber ilupuud; elumajas ei puudu saksa mõju võib näha 19. ja 20. sajandi vahetu- valgust ja ruumi; leidub ka puhas tuba ehk saal se taluarhitektuuris, interjöörides ja verandadel, pehme mööbliga või vähemalt sohva lauaga, kus mööblis, toa- ja õuetaimedes, toidus ja lauakatmi- külalisi vastu võetakse, seinad on värvitud või pa- sel, tähtpäevade ja sünnipäevade pidamise kom- beriga üle löödud, peegel ja pildid ripuvad sein- metes jne. Omaaegsetel fotodel näeb saksiklikes tel, lilled akendel, põrmanduriided maas; valged, rõivastes ka lihtsamat rahvast, kes sageli kanna- puhtad aknaeesriided meelitavad sisse astuma. vad uhkeid saksapäraseid nimesid. See on seo- Riides käiakse pühapäeviti ja pidudel herras- tud eestlaste elujärje paranemisega talurahvare- te-viisi, süüakse hästi, liha, heeringas, või, kohv ja formide, teoorjuse ja liikumispiirangute kaotamise tee on igapäevased söögid ja joogid.“ Nii kirjeldas järel. Ajaloolane Ea Jansen on tõdenud: „Üldiselt Lõuna-Eesti talusid 1911. aastal August Marfeldt, tähendas „kultuurne” eluviis paremale järjele kellest sai 1920.–1930. aastatel legendaarne Vil- jõudnud eestlase jaoks 19.−20. sajandi vahetusel jandi linnapea August Maramaa. „Mõisaorjusest esmajoones elada nii nagu „saksad“ – baltisaks- vabanemine ei toimunud päris kaotusteta meie lastest mõisnikud ja linnakodanlus. Olgugi et lõhe rahvale,” kirjutas mälestustes arhitekt Edgar Jo- ja vastastikune võõristus talurahva ja sakste vahel han Kuusik ning meenutas nostalgiliselt mõisate oli sügav, elati ikkagi kõrvuti ning talumats pani eeskuju põllu- ja majapidamise, tsiviliseeritud käi- teraselt tähele aadlielu iseärasusi ja võttis sealt tumise, rõivastuse ja toidu osas. Sama tõdes oma ühtteist üle – vaimulaadist ja kommetest, ka asja- memuaarides Karl August Hindrey. demaailmast.“

Need näited käivad jõukama rahva kohta, kuid Kui põimumine oli nii põhjalik, siis miks on see tihedad põimingud puudutasid ka väga paljusid sama põhjalikult ära unustatud? Miks mõeldak- teisi. Sageli kujutatakse eestlasi ja baltisakslasi se eestlaste ja baltisakslaste suhetest igikestva olevat elanud justkui kahes omaette maailmas. Mahtra sõja, vaenu ja vägivalla võtmes? Oluliseks Ometi elas väga palju inimesi kahes maailmas märksõnaks on siin orjaöö, mis läbib punase niidi- korraga – nende elu kulges kuskil mõisa ja talu na eestlaste rahvusliku ärkamise aegset kirjavara vahepeal. Mõisateenijatena (kupjad, aidamehed, Koidulast ja Jakobsonist alates. 19. ja 20. sajandi toatüdrukud ja -poisid, köögitüdrukud, aednikud, vahetuse eestlusele oli iseloomulik suurem või kutsarid, puusepad, mõisasulased ja -tüdrukud, väiksem saksaviha: selle taga oli palju isiklikku tõrjutuse ja alaväärsuse kogemust, aga vastan-

6 7 dumine aitas ka emantsipeeruda. Sellele, et suhe misega. Kultuurimõjude ja põimingute tähtsuse baltisakslastega oli keeruline ja vastuoluline, osu- eesti kultuuris toovad hästi esile ka sellised tü- tab hästi sel ajal eesti kirjanduses levinud eestla- vitekstid nagu Eduard Vilde „Pisuhänd“ (1913) ja se ja baltisakslase vahelise õnnetu armastusloo Eduard Bornhöhe „Tallinna narrid ja narrikesed“ motiiv. Justkui mõnes Euroopa endises asumaas, (1892) – mõlema tähendust on võimendanud le- segunesid ka eestlaste suhetes baltisakslastest gendaarsed, kadakasaksiklikku miljööd rikkalikult (koloniaal)isandatega niisiis vihkamine ja jäljen- kujutavad telelavastused (vastavalt 1981 ja 1982). damine. Vaenamine, tihedate põimingute ja kul- Väärib märkimist, et selle kõrval on mõlemad au- tuurimõjude unustamine võimaldas iseseisvuda torid, tädipojad Eduardid oma ajalooliste jutustus- – kõige eredamaks näiteks on „Manifest kõigile tega aidanud võimsalt kaasa ka orjaöö kuvandi ja Eestimaa rahvastele“ (1918), kus räägitakse pime- saksaviha loomisele. dast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallavalit- susest. Sakslastele vastandumise oluline osa oli Moel või teisel on paljud Andrus Kiviräha tekstid ka eesti oma stiili arendamine. Eriti innukalt hakati tegelenud just sarnaste küsimustega – kas eesti kõike võõrast eesti kultuurist ja elukeskkonnast kultuuri juuri tuleks otsida kultuurivahetusest või välja juurima 1930. aastate teisel poolel saabunud algupärasest ja puutumatust pärandist. „Rehe- vaikival ajastul, sealhulgas ka saksapäraseid ni- papp“ (2000) mitte ainult ei parodeerinud lugu mesid. Eestlaste ja sakslaste konflikti rõhutamine raskest mõisaorjusest, vaid peegeldas agara mõi- oli väga kasulik ka nõukogude võimule, mis tegi sast näppamise ja varastamise kaudu ka intensiiv- sellega algust juba II maailmasõja aegses propa- seid kultuurimõjusid. „Mees, kes teadis ussisõnu“ gandas. Just siis said Jüriöö ülestõusust ja Mahtra (2007) võttis seevastu teemaks võõrast puutuma- sõjast eesti ajaloo kõige olulisemad tähtsündmu- ta omakultuuri ihaluse. Sugugi mitte vähem olu- sed, kinnistus lõplikult arusaam pikast pimedast lisena on Kivirähk näidanud, et üheks paremaks orjaööst ja varju jäid kultuuriülekanded. viisiks nendest keerulistest ja laetud teemadest rääkimiseks on huumor. Ka tänases päevas on tähelepanu omakultuu- ril, loodusläheduse ja algupära otsimises. Ajastu vaimuga sobib hästi Tammsaare „Tõe ja õiguse“ Linda Kaljundi on ajaloolane, Eesti Kunstiaka- aineline film (2019), milles kujutatud eesti talu- deemia kultuuriajaloo professor, Tallinna Ülikooli poegade keskkonnas ei ole kohta õieti mingite- keskkonnaajaloo vanemteadur. le võõrmõjudele. Soovimata filmi ennast sugugi kritiseerida, võib selle kõrval aga mõelda selliste veidi hilisemat aega kujutavate filmide peale nagu Oskar Lutsu ainetel loodud „Kevade“ (1969) ja „Suvi“ (1976). Need eesti identiteedi jaoks sama võtmelised teosed on hea näide selle kohta, et üks ei välista teist – saksaviha, mis väljendub bal- tisaksa poiste parve põhjalaskmises ja nendega kaklemises, eksisteerib siin käsikäes Paunvere alevi ja selle asukate üsnagi saksikliku väljanäge-

8 9 10 11 Pojeng, murtudsüda, floks ehk aed-leek- lill, ruuge päevaliilia, tokkroos – nende kohta öeldakse ikka, et vanad taluaia lilled. Mõnda neist võib kohata isegi hüljatud taluaseme- tel, peaaegu kindlasti aga põlvkondade viisi korras hoitud talukohtades, paljud mäletavad neid maa(vana)vanaemade aedadest. Eesti tallu jõudsid nad aga mõisaaiast, nii et ühtlasi on nad ka vanad mõisaaia lilled. 12 13 enda varianti ka laval näha. „Keiserliku kokaga“ nii ajAs rändamiNe läkski, Ingomar Vihmar seda Viinistul lavastas ja ei olnud üldse paha, aga ta tegi hoopis teistmoodi, Andrus Kivirähk ja Hendrik Toompere vestlesid kui ma olin mõelnud ja mind on kogu aeg natuke 2020. aasta septembris Tallinna Kirjandustänava vaevanud, et tahaks „oma lavastust“ näha. Kui festivalil oma eesootavast koostööst, lavastusest juubel lähenes, siis mõtlesingi, et äkki oleks hea „Talupojad tantsivad prillid ees“. Andrus oli hilju- võimalus ise ära lavastada, peaks sellega sün- ti saanud 50-aastaseks ja alustanud lavastajana nipäeva. Rääkisin su pojaga [Hendrik Toompere proove oma näidendiga „Keiserlik kokk“. Allpool jr, Eesti Draamateatri kunstiline juht], ta oli nõus mõned katkendid sellest Tammsaare muuseumis ja nüüd olemegi nii kaugel, et esimene proov oli toimunud jutuajamisest. ära. Kui ma täna siin teie käest koroonat ei saa, siis loodetavasti novembris on esietendus [oli 11. no- Hendrik Toompere: Me oleme sinuga päris palju vembril 2020]. tükke koos teinud, sina kirjutanud ja mina lavas- tanud. Minu meelest oled sa autorina küllaltki leplik. Andrus Kivirähk: Kõige esimene oli „ Atentaat“, Olen tihtipeale mõelnud, et ma lavastajana ju ammu-ammu, möödunud sajandil. Siis oli „Rehe- väga ei uuri, mida sa kirjutades mõtlesid. See, papp“, „Rehepapp ja näärisokk“ … mis teatris sünnib, on lavastaja looming, tema ehitab teksti peale oma paralleelteksti, mis väl- … „Syrrealistid“, „Neegri vabastamine kõrgel jendub osatäitjate valikus, suhetes, situatsioo- kunstilisel tasemel“. nimuutustes jne. Oled palju oma tükkide proo- Sellise pealkirjaga seda nüüd vist enam teha ei vides käinud, kuidas sul valulävega on – et ei, saakski. Ja kui kõik hästi läheb, siis järgmisel aas- nii ikka ei lähe, see on täitsa mööda, siin peaks tal peaks tulema „Talupojad tantsivad prillid ees“. midagi teisiti tegema… Annan endale aru, et lavastaja on kapten laevas. Kui palju näidendeid sa kirjutanud oled? Proovis ma lavastajaga ei vaidle. Vähemalt näit- Ei tea. lejate ees kindlasti mitte. Kuidas see välja näeks – meie kahekesi lavastajaga vaidleme ja näitlejad Shakespeare on vist rohkem? vaatavad pealt, et kellele õigus jääb? Võib-olla Tšehhovil on 5 näidendit, aga Lope de Vegal vist omavahel proovin nõu anda. Olen üsna tolerantne. üle 200. Mul vast nii 30. Päris piinlik. Lavastamine on uus looming. Eriti kui vaatan teiste autorite tükke, Shakespeare’i või Ibsenit või Tšeh- Sinu näidendit „Keiserlik kokk“ on korra juba la- hovit, siis mul on huvitav, kui ei tehta krestomaa- vastatud [2008, R.A.A.A.M.], nüüd otsustasid ise tiliselt, vaid kui lavastaja lisab midagi omalt poolt, teha. Mis kaalutlusel? nagu Mati Unt tegi ja nagu sina oled palju teinud. Kui sa kirjutad näidendit (romaaniga on teistmoo- „Hamletit“ ju kõik teavad, seda üks ühele lavasta- di), siis kirjutamise ajal lavastad selle mingis mõt- da on mõttetu, mingi konks peaks sees olema. Sa- tes läbi. Vaimusilmas näed lava ja kuidas see asi mas kui minu tükki lavastatakse, siis mingis mõttes seal võiks toimuda. Kui päris lavastus sünnib, siis tahaks näha seda enda varianti ka. Aga mul ei ole ta on teistmoodi. Midagi jääb kripeldama, tahaks väga suuri šokke olnud, üldiselt olen üsna rahul

14 15 sellega, mis lavastajad teevad. kata eesti kultuuri lähemalt silmitsema, siis näe- me seal palju mõjusid, mis on otsejoones mõi- Näidendi kirjutamisel võivad olla täiesti erinevad sast pärit. Kui palju on kasvõi saksa keelest pärit lähtekohad. Üks on see, et sul tuleb endal idee, sõnu! Mõnel on seda teadmist raske taluda, aga teine aga see, nagu meiegi oleme paar korda tei- seda kultuurisidet ei tohiks ära peita. Vaat see nud, et mul tekib idee ja ma räägin sulle, et mis oligi algidee, lähtepunkt. Sa oled sellest kirjuta- oleks võimalik sellest arendada-aretada. Nagu nud üheksa episoodiga toreda näidendi, ränna- „Syrrealistide“ puhul. ku hämarast mõisaajast tänapäeva. Sa võid küll kirjeldada, aga see on rohkem suuna Neid asju, kus eestlased on saanud midagi saks- näitamine, mul endal peab tekkima vajadus kirju- lastelt, on nii palju, et üritada kõike ühte narratiivi tada, miski asi, mida ma selle teksti kaudu tahan põimida tundus mõttetu ja keeruline. Pigem näi- ajada, mis on minu enda jaoks, minu loomingus data erinevaid episoode. Eesti kultuur on muu- väga oluline. Ma ei kirjuta enne, kui see on minu tunud väga palju tänu sellele, et talupoegade või teemaks saanud. Kui mulle on tähtis see asi valmis pigem mõisateenijate järglased õppisid ära saksa kirjutada, nii et muud ei tahagi sel hetkel teha. Kui keele ja said lugeda saksakeelseid raamatuid pa- seda vajadust ei teki, siis tellimustööd teha – noh, runi raamatukogust. Oli muidugi ka nii, et eestla- ma ei oska, ei viitsi ka. Kirjutamine pole kellelegi sed vihkasid sakslasi ja kui vähegi võimalik, panid teene osutamine. mõisale tule otsa ja ajasid saksad kotti, aga samas õppisid neilt palju, jäljendasid. Kõik ahviti järele. Kas see on ajas muutunud? Kui „ Atentaadi“ kir- Kuidas elutuba peaks välja nägema, aias peaks jutasid, polnud sa kolmkümmendki. kasvama lilled ja õunapuud, riietus – kui inimene „Atentaat“ oli puhtalt minu näidend. Aga viimasel vähegi rikkamaks sai, katsus endale midagi sellist ajal on enamasti mingi impulss väljastpoolt tulnud, selga ajada, et näeks välja nagu mõisahärra. Ees- kas vihjatakse mingit teemat või ütleb mõni näit- ti üliõpilased asutasid sakslaste eeskujul seltse ja leja, et kas sul oleks midagi mulle mängida anda. korporatsioone, Tammsaare on sellest mürgiselt kirjutanud, kuidas eestlased panevad värvimütsid Kui sain kätte „Talupojad tantsivad prillid ees“, pähe ja laulavad samu laule, mida saksa buršid, olin siiralt üllatunud, minu meelest oli see neli üritavad olla nende sarnased. Näidend algab mõi- korda parem, kui oli minu algiide. sate põletamisega, kus saksad aetakse kotti, vii- Idee ongi … mases pildis on eestlased ise suurteks eurooplas- teks hakanud ja keegi võtab endale Saksamaalt Luukere? mehe. Väike armas tubli Saksa mees, eriti millega- Seemnerakk. Idee on 1-2 lauset, aga mida kirju- gi hakkama ei saa. Üks episood on sellest, et igal tada, selle peab välja mõtlema. Kuidas see lugu eestlasel on mõni parunist esivanem. Ka mina mä- algaski? Mäletan, et tulime meie ühise sõbra Ervin letan lapsepõlvest, et ühe vanaema kohta, kes oli Õunapuu sünnipäevalt ja sa autos rääkisid. nii-öelda tüdrukulaps, räägiti, et „meie memme isa on tegelikult parun“. Perekonnalegend. Arvan, et Idee kummitas kaua aega. Räägitakse küll, et väga paljude eestlaste soontesse on saksa verd meil oli 700 aastat orjapõlve ja baltisakslased jõudnud. olid eestlaste suurimad vaenlased, aga kui ha-

16 17 Mõni aeg tagasi pakuti, kas ma ei sooviks lasta on huvitav lugeda, aga just Eesti enda ajalugu on teha oma suguvõsast genealoogilist uurimust. hästi tore teada, inimesi, kes on siinsamas Tallin- Miks mitte! Ainuke tingimus, et see avaldati ühes nas kõndinud ja tegutsenud. Kahju neist, kes seda ajakirjas. ei tea, mingi väga oluline asi on neil jäänud saa- Ka mulle tehti see ettepanek! mata. Armastame reisida ruumis, aga ajas rända- mine on samuti väga põnev. Ette rännata eriti ei Ma ei näe lootustki, et minus sinivereline alge saa, ulme mind ka ei huvita, aga tahapoole min- oleks. Ema poolt on kõik kupjad, kiltrid, kõrtsmi- na ja teada, mis enne tehti ja kes siis elasid – see kud, aidamehed, sellised kakleja tüüpi, rusikad on hästi põnev ja seda saab just nimelt raamatu- püsti. Isa poolt on reas Mulgimaa talupereme- te kaudu teha. Ja seda saab ka praegu teha, kui hed. maailm muidu lukus on. Ega minulgi selles uuritud suguvõsas midagi välja tulnud. Vanaema liini on raske uurida, pole ju min- geid kirikuraamatute sissekandeid ega tõestusi. Genealoogid ajavad dokumentide järgi rida, le- gende ja muinasjutte nad ei arvesta. Aga Hendrik, ära muretse, vast ikka leidub mõni salajane paru- nihärra sinu sugupuus ka!

Ikka räägitakse, et me oleme tuleviku ees võlgu, aga mulle tundub juba pikka aega, et me oleme suuresti mineviku ees võlgu. Millist vaeva pidid esivanemad nägema, et kogu elu-oluga toime tulla, et meie saaks siin mõnusasti istuda ja ei peaks maad kündma ja lehma lüpsma ja seapõr- sast toitma. Me elamegi nii, nagu kunagi saksa mõisnikud. Ja veel palju paremini.

Sa oled suur ajaloohuviline, kas algusest peale? Ikka algusest peale. Kooli ajal oli ajalootund kõi- ge tähtsam, olin veendunud, et lähen Tartu Üli- kooli ajalugu õppima. Kui aeg kätte jõudis, siis millegipärast läksin ajakirjandust õppima. Mis ongi võib-olla õige, sest mulle meeldib ajalooraa- matuid lugeda, aga arhiivis istuja tüüpi ma ei ole. Mulle meeldivad ajaloos legendid, anekdoodid, põnevad detailid igapäevaelust, ajalugu kui am- mendamatu lugude allikas. Nii palju juhtumeid, nii palju isikuid! Ka inglise ja prantsuse ajaloost

18 19 hendrik toompere lavastatud andrus kivirähki näidendid eesti draamateatris

„Atentaat“ 20. aprill 1997 „Rehepapp“ 10. oktoober 2001 „Rehepapp ja näärisokk“ 14. detsember 2001 „Syrrealistid“ 14. juuli 2006 „Neegri vabastamine kõrgel kunstilisel tasemel“ 10. oktoober 2010 20 21 haokood püsti lumesse väljaskäimise kohale var- „jalGrada vÄlja- juks“ („Eesti argielu“). Juba 1881. a koostas C. R. Jakobson moodsad käigu koHa juurde taluelamute plaanid ja seal oli käimla kavandatud majja, kuid Jakobsoni soovitusi ignoreeriti prakti- Õige rOhtund“ kas kaua aega. 1883. a andis Eestimaa kuberner vürst Šahhovskoi välja puhtuse pidamise eeskirja, Sõna peltick leidub Heinrich Gösekeni eesti kee- mille kohaselt tuli inimkeha jääkide kogumiseks le sõnastikus juba 1660. aastal, aga tegelikkuses kaevata elumajast eemale pooleteise meetri sü- püsis eestlaste käimlakultuur arhailisena veel 20. gavune auk ja kui see poole võrra täis sai, siis lub- sajandilgi. 1930.–40. aastail aeti paljudes taludes ja ja mullaga kõvasti kinni katta ning kaevata uus. läbi käimlata, selliseid tuli ette veel 1960.–1970. Samuti pidid peldikud olema laatade ning avali- aastail. ke hoonete lähedal. Uurimused näitavad, et sel- Suurte nakkushaiguste (tüüfuse ja koolera) pu- lest korraldusest suuremat välja ei tehtud. Leidus hangute ajal 1867–1868 oli väljakäigukohtade mõisnikke, kes nõudsid oma valla talupoegadelt puudus kõige tuntavam, need olid tundmatud või peldikute ehitamist, aga see polnud siiski üldine. põlatud asjad, väljas käidi „nurga taga“ ja haiged Algelised peldikud olid 1920. aastatel olemas um- otse maja ees, nii kaugel, kuhu minna jaksati. Nõu- bes pooltes Eesti taludes. Kõige rohkem oli neid anne väljakäik ehitada ja maa lubjaga puhastada Viljandi, Pärnu ja Tartu maakonnas – ligikaudu 70% naerdi välja: „Ega sinna kongi ometi keegi asjale ei taludes. Kuid paikkonniti oli neiski piirkondades läheks“ („Eesti argielu“). väga suuri erinevusi – ühes külas võis peldik olla Nakkushaiguste leviku tõkestamiseks püüti ta- kõigis taludes, naaberkülas aga puudus täielikult. lupoegi sundida käimlaid ehitama, otsustavalt Samasugune olukord oli ka teistes maakondades. tegutsesid Saksa okupatsioonivõimud Esimese Peale selle oli küllalt palju (ligi 1/4) peldikuid, mis maailmasõja lõpus. „Väljakäigukohad on okupat- ei rahuldanud minimaalseidki tervishoiunõudeid siooni ajast kõigil. (Käsk oli väljaant kohaliku ko- („Kasimata talupojad…“). mandatuuri poolt väljakäigukohtade ja kaevude Talurahva meelest puudus nendeks vajadus, nen- üle. Väljakäigukohad pidid kõigil olema ja korras. de mõttekuses kaheldi, põllurammu ei tahetud Kaevud pidid kaanega olema ja ei tohtinud lauta- raisku lasta minna. „Nagu ma mäletan oma eel- de ja väljakäigukohtade lähedal olla.)“ („Kasimata koolieelset aega, käidi meil talvel lautade taga talupojad ja kabedad intelligendid“). oma loomulikke tarbeid rahuldamas. Kevadeti Ent pealesunnitud asjadest loobutakse sage- visati neile paikadele umbrohtu ja mulda peale ja li esimesel võimalusel, sama juhtus mõnelgi pool mõne aja pärast koristati ära ja sõnnik viidi kesa- käimlatega. Kui talumees peldikut ehitada ei taht- põllule. Kevadest talveni käidi lähedaloleval kar- nud, siis jätkati ikka vanaviisi. Tähelepanek 1922. jamaal nn sitalepikus oma asju õiendamas“, rää- aastast: „Kus väljakäigukohtasi pole (ligi 60% ta- kis 1911. a sündinud kooliõpetaja („Eesti argielu“). ludes), seal käidakse puupinu, aida, lauda, rehe- Käimla võidi küll ehitada, aga kui see oli ebamu- aluse nurga taha, ligidal olevatesse põõsastesse, gavalt kaugel, ei kasutatud seda ikkagi. „Jalgra- rohtaeda, põllule. Talvel seatakse mitmes kohas da väljakäigu koha juurde õige rohtunud“, märgiti Läänemaa talu kohta 1922. a Tartu Ülikooli Tervis-

22 23 hoiu Instituudi raportis. Refereeritud Heiki Pärdi raamatust „Eesti argielu. Käimla ehitamisel lähtuti pigem sotsiaalsetest Teekond moodsasse maailma“ (Tänapäev, 2017) nõuetest, mitte hügieenilistest: lagedamates pai- ja artiklist „Kasimata talupojad ja kabedad intelli- kades ja tihedamates külades oli neid rohkem, nt gendid. Hügieeniolud 20. sajandi alguse Eesti kü- Läänemaa ja Saaremaa külades. las“ (Tuna nr 4, 2002). Eesti talupojad ei olnud kuidagi erandlikud, ka nt Rootsis leidus 19.-20. sajandi vahetuseni primi- tiivseid käimlaid, „latt seina ääres“ või sõnniku- hunniku kohal. „Peldik oli Eesti talurahva jaoks võõras, aga veel võõrastavam tundus mõte, et käimla võiks asuda elamuga ühe katuse all. Viimast hakati 1920.–30-ndail aastail ajakirjanduses ja nõuanne- tes kõvasti propageerima kui palju mugavamat ja hügieenilisemat varianti. Tol ajal rajati Eestis küm- neid tuhandeid uusi asundustalusid, kuid ikka oli peldik see, mis ehitati viimasena, kui üldse ehitati; majja sisse ehitati käimlaid aga imeharva“ („Kasi- mata talupojad…“). Kuigi üldlevinud arvamuse kohaselt oli peldik as- jata uhkus, milleta saab hakkama, siis jõukamad taluperemehed tahtsid ajapikku „parematest ini- mestest“ ikkagi eeskuju võtta. Linnades ehitati kanalisatsiooni ja veevärgi puu- dumisel käimlad eeslinnades kuni 1880. aastateni majast eemale puukuuri otsa. Kui 19. saj lõpul hakati ehitama tuulekodasid, toodi sinna ka käimla. 20. saj esimesel poolel toimus kiire murrang. 1930. aastal oli Eesti linnades omaette käimla (WC või kuivkäimla) 58,3% korteritest, 1935. aastal juba 86,2%. Suhtumine hakkas muutuma koos noore, haridust ja sh ka hügieenialast haridust saanud põlvkonnaga. Muutusid ka hoiakud puhtuse ja mustuse, loomulike vajaduste rahuldamise pri- vaatsuse, intiimsete toimingute suhtes. Kui 19. sajandil ei häbenetud maal loomulikke vajadusi rahuldada teiste nähes, siis 1920.-1930. aastatel muutusid sellekohased kultuurinormid ja nõnda mõistagi ka arusaam ruumide vajadusest. Saarnaki peldik Hiiumaal.

24 25 keel. Vanade kultuurlaenude, eriti ristiususõnava- PilgUheit saKsa ra puhul tuleb aga arvesse võtta, et olgugi sõnad ise – nt altar, ingel, kabel, klooster, kool, paavst laensÕnadele – kas kreeka või ladina algupära (altāre, ángelos, cappella, claustrum, schola, papa), meieni on nad eeSti keeLes jõudnud sageli alamsaksa keele (altar, engel, ka- pel(le), klōster, schole, pawest) kui vahendaja- Jüri Viikberg keele kaudu või toel, mitte otse. Tarvitseb vaid majas veidi ringi vaadata ja palun väga, siin nad on! Majast paistavad kamber, köök, Ammused laensõnad peegeldavad keskaegse pööning, kelder, trepp ja korsten, köögist paista- Euroopa elukorralduse tulekut Eesti alale. Nende vad pann, pott, kruuk, kruus, nöör, paber, käärid, seas on rohkesti ühiskonna-, linna-, usu- ja hari- seep, kambrist paistavad pink, tool, peegel, riiul, duselu uuendanud sõnavara, aga ka uute tarbe- kapp, lühter, lamp, keldrist paistavad aam, lähker, esemete, toiduainete, tööriistade, elukutsete jm pütt, toober, vaat, sahvrist toop, kahvel, sink, suh- nimetusi. Ristiusk ja kristlik maailmapilt hakkasid kur, pärm, vorst, kook, moos, sült. See kaldu kir- määrama eestlaste elukorraldust, kirikukalendri jutatud kirju sõnaseltskond pärineb nimelt saksa järgi jagati aega nädalateks, argi- ning pühapäe- keelest. vadeks. Piibli- ja pühakunimede eeskujul uuenda- ti eestlaste põlist nimesüsteemi, kirikukirjanduse ja eesti kirjasõna loomisega tekkis võimalusi osa- Laensõnade näol on tegu teistest keeltest laena- saamiseks euroopalikust kultuuri- ja hariduselust. tud sõnadega, mis on eesti keeles kodunenud ja Alamsaksa laensõnu lisandus eesti keelde seda- kohanenud meie keele häälikulise struktuuriga. võrd palju, et senistes käsitlustes on neid harilikult Kasutajad ei taju neid sõnu üldjuhul enam võõ- esitatud teemade või mõistealade kaupa. Esita- rana, sest neil puuduvad võõrsõna tunnused (vrd tagu neid napi valikuna siingi. Ehitistega seoses näiteks kahvel, kapsas, kool, raamat, sink, suhe, tulid käibele ruum (< alamsaksa rûm), kamber (< tehas põlissõnadega hõbe, kaas, kotkas, lehm, kammer), köök (< köke), pööning (< böninge), kel- sammal, vänge). Enamik uusi sõnu lisandubki der (< keller, kelder), küün (< schune), tall (< stal), keelde laensõnadena, sest kultuuri kontaktid too- aga ka trepp (< treppe), korsten (< schor-stên), vad esile uusi asju ja mõisteid, mis võetakse ka- võlv (< welve), torn (< torne) ja müür (< müre), mis sutusele koos neid tähistava sõnaga. Nii on tulnud viitavad ühtlasi kivihoonete rajamisele. Ehitami- eesti keelde peegel, pudel, pirukas, korsten, pipar, sega seoses võeti kasutusele latt (< latte), palk pasun, meisel, vedru, kaamel jpt. Laensõnade pu- (< balke), klaas (< glas), ustele-akendele tekkisid hul on iseloomulik, et laenatakse kontaktkeeltest, haak (< hâke), kramp (< krampe), hing (< henge) mis esindavad võimu, millel on arvukamalt kõne- ja link (< klinke). Eluruumidesse ilmusid pink (< lejaid ning millel eeldatakse olevat suurem mõju benk), tool (< stôl), peegel (< spêgel), riiul (< riôle), ja prestiiž. Eesti ajalugu tundes on arusaadav, et kapp (< schap), lühter (< lüchtere), lamp (< lampe) valitsejate keelena on eesti keelt otseselt mõju- ja [lambi]taht (< dacht), majapidamisse võeti üle tanud kord (alam)saksa, kord rootsi, kord vene pann (< panne), pott (

26 27 schere), seep (< sêpe), pilt (< bilt), tekk (< decke). eestirootsi apsat (st üks ei välista teisi). Olgugi et Anumate ja mõõtudena tulid kasutusele aam (< plasku-sõna peetakse kindlalt rootsi laenuks (sõ- âme), lähker (< lecker, lecher), pütt (< bütte), tiin nast ‘flaska), siis olgu täpsuse huvides mainitud, (< tīne), toober (< tober), toop (< stôp), vaat (< vat), et Heinrich Gösekeni sõnastikus (1660) on samas toidutegemist rikastasid suhkur (< sucker), pärm tähenduses eesti Laski ja lascki (< alamsaksa (< berme), vorst (< worst), kook (< kôke), moos (< vlasche), J. F. Wiedemanni sõnastikus (1869) lei- môs), sült (< sulten) jpm. Kõigest sest elukorraldu- dub aga sõna plaśś (< sks Flasche). (Joogi)pude- se teisenemisest ei jäänud puutumata ka koha- ja li tähenduses on eesti keeles fikseeritud seega isikunimed. Eesnimed, mida peame eestlastele kolm sõna, igaüks ise keelest. Kolm sõna ja kolm tüüpiliseks ja iseloomulikuks, nt Jüri, Mari, Madis, seletusvõimalust. Mihkel, Andres, Ella, Leeni, Liine, on muganda- tud pühakunimedest ja jõudnud meile alamsaksa keele vahendusel. Katkendeid artiklist „Pilguheit saksa laensõnadele Tallinna linnaarhiivis leidub alamsaksa materjalide eesti keeles“, Oma Keel nr 1,2014 seas ürikuid, kus kirjas ka mõningate eestlastest linnaelanike nimed. Nende hulgas märkame eest- Jüri Viikberg on keeleteadlane, uurinud eesti lastel selliseidki liignimesid, mis on lähtunud alam- keele kontakte, murdeid, soome-ugri keeli ja vä- saksa laenudest, näiteks Hund, Hanß (1625), Sick, liseestlaste keelekasutust, ta on Eesti Keele Ins- Hans (1570), Wyttyka, Pagel (1557), Hamer, Hans tituudi vanemleksikograaf, Wiedemanni keeleau- (1559), Crus, Michell (1553), Plaster, Peter (1481), hinna laureaat (2021). Potte, Hans (1557), Wocke, Hans (1570), Worst, Jürgen (1557). Need nimed osutavad, et vasta- vad laensõnad on olnud juba tuttavad ja käibel ka eestlaste seas ning eesti keeles.

Üleminek alamsaksa keelelt ülemsaksa keelele 16. sajandil tähendas eesti sõnavara jätkuvat rikasta- mist kultuursõnavaraga. Eesti keelde lisandusid näiteks aabits (< saksa ABC[-Buch]), krihvel (< Griffel), kamm (< Kamm), kartul (< Kartoffel), kleit (< Kleid), loss (< Schloss), meisel (< Meissel), reh- kendama (< rechnen), pirn (< Birne), sahtel (< Schachtel), supp (< Suppe), tisler (< Tischler), vürts (< Würze) jmt väga paljudes eluvaldkonnis.

Alati ei olegi võimalik üheselt fikseerida, milli- sest keelest on eesti laensõna pärit. Näiteks sõna apsat ’konts’ puhul tulevad lähtevormidena arvesse nii alamsaksa afsatz, saksa Absatz kui ka

28 29 30 31 värvimütse, nagu olid alles hiljuti olnud eriliseks „ma armastasin uhkuseesemeks ja arvatava lõbusa ning prassiva elu embleemiks neil, kes elasid mõisades. SaksLast“ Me olime mõisad üle võtnud ja nüüd ruttasime ka mõisade eluviisi ülevõtmisega, ja seda mitte ainult A. H. Tammsaare õppiva noorsoo ringkonnis, vaid ka linnades, ale- Nõnda läksime ülikooli kindla eelteadmisega, et vikkudes ja maal taludes. Me tahtsime end tunda nüüd algab puhkus, nüüd algab meelelahutus, tõsiste maaperemeestena, maaisandatena ja ei lõbu, elurõõm, eluõnn, nüüd algab kõik see, mil- osanud seda tundmust millegagi paremini sele- Damals hab ich gespürt, lega meid tänini ahvatletud ja millest meid ometi tada ega selgemalt väljendada, kui et katsusime man ahnt nicht, wohin der Wind eemal hoitud. Karikas on ääreni täis, pole muud ise ja nägime meeleldi, et katsuksid ka meie pojad diese Fallblätter rührt vaeva kui tõsta ainult suule ja joo võimalikult suur- ja tütred elada, nagu elasid endised maaisandad in der Nacht und sie fortnimmt. te sõõmudega. ja nende noorsugu. Me tegime, mis suutsime, et Niisugused olid paljude, väga paljude tundmu- ühes mõisadega saaksime kaasa ka nende tradit- So frei wie der Wind sed. Sellepärast siis, mis seal nii väga imestada, sioonid kombed, eluviisid, ilmavaate, kogu eetilise werd’n sie erfahren, kui me ülikooli astudes trügisime korporatsiooni- ja esteetilise suhtumise ellu. warum die Ebbe und Flut desse. Need pidid olema ju igivanast ajast saadik Meie isade enamik oli koormatud raskete võlga- auf niemanden warten. noorte muretuse, elurõõmu ja igasuguste lõbude dega, selleski võtsime neilt eeskuju. Meie mõi- pesapaigad. Sest miks muidu läksid meie voni- sade noorsugu lahkus ülikoolist enamasti ilma Mehr als das, de, parunite ja krahvide pojad kõik sinna! Nemad õppekursuse lõpetamiseta, rahuldudes palja tu- du weißt, gibt es nichts. pidid ometi teadma, mis tähendab elus rõõm, deerimisega, meie ei võinud ometi teisti teha, kui Mehr als das, mis tähendab muretus ja lõbusalt pillav elu. Sel- tahtsime olla õiged mõisade päranduse ülevõtjad. sag mir ‘ne Sache. lest olime kuulnud lapsepõlvest saadik oma isa- Mõisa noorsugu elas ainult naisele, viinale ja lau- Mehr als das, delt-emadelt vanematelt vendadelt ja õdedelt, lule, noh, ka meie noorsugu pidi oma cantuse lah- oh, gibt es nichts. sugulastelt ja tuttavailt. Jumal oli valla kaela ladu- ti laskma. Ja mida jõukam nurk, mida rikkam talu, nud kõik vaevad ja hädad, kuna mõisas pidi kest- seda rohkem arvas ta enda kohustatud olema või ma samal ajal lakkamatu pidu, nõnda arvati. Vallas kutsutud olevat jälgida kõiges ülevõetud mõisa. valitses vahetpidamata puudus, isegi nälg, mõisas Ja kui tulid kitsad ajad – ning need pidid tulema Roxy Music „More Than This” (Bryan Ferry) alaline küllus, rikkus, toredus. nõnda elades, – kui hakkasid pankrotid, siis karati saksa keelde tõlkinud Margus Alver Aga nüüd ei olnud enam mõisaid, nüüd oli ainult noorsoole kallale. Seal me praegugi oleme, olen vald ja vallas peremehed. Kuhu läks nüüd mõisa- seda tundnud omal nahalgi. Aga kui asuti mõisa- de lõbu ja rõõm, nende toredus ja rikkus, nende de vaimlise pagasi ülevõtmisele, kas siis ka lei- pillav elu? See ei võinud ja ometi maailmast kadu- dus kusagil mõni inimene vanemate ja nooremate da, selleks oli teda liiga kaua imetletud ja kadesta- seas, kes oleks hoiatanud või teele ette astunud? tud, selleks oli ta kõigile liiga ahvatlev ja hukutav. Tüdrukute silmad löövad veel tänapäevalgi poisi Meie isad rääkisid millalgi teatud uhkustundega peale alles siis õieti särama, kui ta paneb omale Helikujunduses on kasutatud Bryan Ferry & Roxy sellestki, kui nad oma härja said müüa mõisatallis värvimütsi pähe. Isad ja emad, õed ja vennad tun- Musicu, Nina Hageni, Jürgen Paape, Visit Venuse, nuumamiseks, miks ei pidanud neid siis kõditama, nevad end ikka veel pisut nagu häbistatuna või Tom Waitsi, Endtransmissioni, Trio Valore, Franzl kui nende pojad ja tütred kandsid samasuguseid alandatuna, kui poeg või tütar, õde või vend ei ilmu ülikoolistLangi jt loomingut koju värvimütsis. ja muusikalisi Minult viiteid. pole veel ükski

32 33 elav hing kunagi küsinud, mis ma õpin või kas ma saksa korporatsioonidele ei sobinud, et sündimas üldse midagi olen õppinud, aga seda tahab igaüks oli selgesti eestimeelne korporatsioon ja Ch!C! teada, misukeses korporatsioonis ma olen ja kui- ei tahtnud seda tunnustada. „26. märtsil 1882. a das me seal elame? Peaasi: kas me elame samuti, märtsis pani [Vironia seenior] Aleksander Mõttus nagu elasid mõisnikud? On meil samad kombed, pähe sini-must-valge tekli ning sõitis koos venna samad laulud? Keegi ei taha teada, kas ma sak- Juliusega voorimehel läbi linna. Saksa korporan- sa keelt valdan, aga kõik küsivad minult, kas me did pidasid ta kinni, võtsid tekli ära ja tallasid selle ka saksa keeles laulame? Kas me joome ka saksa korporatsioon Livonia konvendikorteris jalge alla. keeli? [---] Asja uuris ülikooli kohus. Kinnitamata korporat- Et mu romaan sisemiselt niisuguseks kujunes, siooni värvide avaliku kandmise eest A. Mõttus sündis tingimata samal põhjusel, miks mina ja nii relegeeriti ja saadeti Tartust välja.“ (Toomas Hiio paljud teisedki korporatsioonidesse tormasime: „Eesti Üliõpilaste Selts“, raamatus „Vivat Aca- meid võlus mineviku vanne. Oli kohutavalt kõdi- demia“, EÜS 2012). Korporatsiooni asutamisest tav meie kaua alandatud ja masenduseni muljutud otsustati sel hetkel loobuda, kuid tagasiteed pol- orjalikule enesetundele, kui katsusime välimiselt- nud: algatus kogus jõudu, omavahel hoiti kokku ki olla iseendas peituva orja isand. Sest kui meis ja 1883. aastal asutati teadusliku üliõpilasseltsina sajandite ori end ka siis poleks alatasa püsti aja- Eesti Üliõpilaste Selts. Esimese eesti üliõpilasor- nud, kui panime oma isandate mütsi pähe, ega me ganisatsiooni lipu värvidest on saanud Eesti Va- seda siis poleks teinud. Sest mis mõte sel oleks ol- bariigi lipu värvid. nud? Mis rahulduse see oleks võinud meile anda, Teisteski Venemaa ülikoolides õppivad eestlased kui me poleks tundnud end tõeliste isandatena? koondusid organisatsioonidesse. 1884 asutati Peterburi Eesti Üliõpilaste Selts (hilisem EÜS Põh- 1935 jala), mida samuti algul ei õnnestunud ametlikult kinnitada, 1900 Riias korporatsioon Vironia. 20. sajandi alguses jõudis Tartu Ülikooli järjest enam eestlastest üliõpilasi ja hoo sai sisse eesti Üliõpilaskorporatsioonid moodustati Tartu Ülikoo- üliõpilasorganisatsioonide asutamine. 1911 asu- lis 19. sajandil peamiselt regionaalsel või rahvus- tati ka Eesti Naisüliõpilaste Selts ja 1920 esimene likul, mõned ka erialasel alusel. Korporatsioonide eesti naiskorporatsioon Filiae Patriae. esinduskogu Chargiertenconvent ehk Ch!C! oli üliõpilaskonna kõrgeim võimuorgan. Kui aga 19. sajandi lõpul ülikooli jõudnud eestlased soovisid luua oma rahvusliku korporatsiooni, olid baltisak- sa organisatsioonid sellele vastu. 26. märtsil 1870 tuli Tartu ülikoolis kokku väike rühm eestlust edendavaid eesti noormehi. Uuriti „Kalevipoega“, kooskäimine oli ka seltskondliku iseloomuga. 1881 peeti eesti korporatsiooni asu- tamise koosolek, nimeks võeti seni omavahel kasutatud Vironia, värvideks sini-must-valge. Balti-

34 35 või surmasõnum postiga, KrambaMbuli :,: Siis kurbuses ma põhjani joon klaasi täis krambambuli, jne. :,: saksa tudengiviis, sõnad Crescentius Coromandel (Christoph Friedrich Wedekind), Oh kui nüüd vaesed isad, emad tõlkinud Jüri Uluots teaks pisut poege puudustest, pääst silmad nutaksivad nemad ja kahvataksid kurbusest; Krambambuli on joogi nimi, mis vahul klaasides meil keeb. :,: Kuid siiski joovad filii, On hästi proovitud ta abi, sest bene on krambambuli, jne. :,: kui keegi meile kurja teeb. Kui vabadust ma hoidma tõttan :,: Ma hilja õhtust koiduni ja sünnimaa eest võitlema, sest klaasist joon krambambuli. ma halja mõõga kätte võtan, Kram-bim-bam-bambuli, mu kõrval sõber seisab ka. krambambuli. :,: :,: Siis ütlen tal: „Mon cher ami, Kui astun kõrtsi leti taha, veel enne klaas krambambuli!“ jne. :,: nii nagu rikas kaubamees, ei leiba, liha ma siis taha, Kui tudengil ei ole raha, sest pudel märjukest on ees – ta laenab seda jällegi ning mõtleb: kõigil ilmas paha, :,: Ja kõht mul laulab tantari, nii minul kui ka sandilgi. sest klaasis on krambambuli, jne. :,: :,: Sest nõnda käib filosofii, Kui pea mul haige, kõhus valu mis äratab krambambuli, jne. :,: ja söögiisu kadunud, kui nohu raskust ma ei talu, Te rumalad, kes ei joo viina, katarr on kopsu tunginud, ei salli teid ja kahju teist! Siin maa peal tunnete tõest piina :,: Ei lohuta mind medici – ja taevas saavad inglid teist! ma joon üks klaas krambambuli, jne. :,: :,: Vett joote nagu veisedki, Oh oleks suurest soost ma tõusnud, teil tundmatu krambambuli, jne. :,: kui keiser Maximilian, ma oleks lippu kõrgel hoidnud Kes omad autud lõuad avab ja selle peale kirjutand: krambambullaste laituseks, see Taeva Isa andi haavab, :,: Toujours fidèle et sans souci, ei teda pea me kristlaseks. C’est l’ordre du Crambambuli, jne. :,: :,: Ja tal ei anna iialgi Kui mängulaual kaotan raha üht tilgakest krambambuli, jne. :,: või veksel alles maksmata, ei pruut mull’ kirja saata taha, 36 37 38 39 majanduse ümberkorraldamisel ei ole seotud talu- TalupojatarKuse poegliku eestluse stereotüübiga, vaid meie inimes- te tohutu õppimis- ja kohanemisvõimega. Endine jälGedeL majandusminister Jaak Leimann on majandusedust rääkides öelnud: „Seaksin edu tegureist esikohale Ülo Niinemets inimese, kellel oli piisavalt valmisolekut muudatus- „Talupojatarkusest“ on saanud tarkuse kvintes- teks, ettevõtlikkust ja oskust uuenevates majandus- 5 sents, ülim vastuvaidlematu tõde, mida kasutatakse oludes toime tulla.“ diskussiooni hävitamise ja erineva arvamuse nae- Maailmas ajab üks kriis teist taga – võlakirjakriis, ruvääristamise malakana. Kui juba asja võtab käsi- kliimakriis, koroonakriis … ja me satume üha sage- le talupojatarkus, siis midagi rohkem arvata ei ole damini olukordadesse, kus me pole kunagi varem enam paslik. Tuleb teha nii, sest alati on nii tehtud, olnud. Valdur Mikita on öelnud COVID-19 viirusee- või asjad on nii, sest nad lihtsalt on nii. Kuna talupo- pideemia kontekstis: „Meie tsiviilkaitse on talupoja- jatarkus on meil juba emapiimaga sisse imetud, siis mõistus, kuid paraku peab tõdema, et sellest täna 6 muid teadmisi justkui polegi vaja ning elus hakka- ei piisa.“ Ka arukas iga päev toimetulek nõuab masaamiseks piisab täiesti ainult talupojatarkusest. järjest uusi teadmisi, mida ei anna talupojamõistus. Talupojatarkus sobib selleks, et tõenduspõhiseid Tõnu Lehtsaar kirjutab artiklis „Olemislõhe tühistab arvandmetega analüüse, näiteks metsadebatis, tõe“: „Meie toit on piinlikult puhas, me loeme kalo- ümber lükata1. Ülikooli magistritöö metoodikas pii- reid ning räägime tervislikust toitumisest ja liikumise sab, kui öeldakse, et „valim tulenes talupojamõis- tähtsusest. Samal ajal pole meie rahval olnud kuna- tusest“.2 Talupojatarkus võib materdada haridust gi nii palju allergiaid ja depressiooni kui tänapäeval. 7 tänitustega stiilis „ … aga see kõrgharidus (ärgem Sellele lisandub üldine füüsiline nõrkus.“ Kes on ajagem segi kõrgharitusega) on tühi ajupesust kan- need „meie“? Ajakirjandus kutsub langetama toitu- 8 tud mull, mis teeb noore inimese kümneid kordi pii- misvalikuid talupojamõistuse kohaselt, kuid talu- ratumaks, kui seda on maalähedane akadeemiliste pojatoidus ei olnud plejaadi E-aineid, praegu põllul kraadideta talupojamõistus“.3 Seda kõike võib, sest kasutatavatest keemiakokteilidest rääkimata. See talupojatarkus lihtsalt on meil olemas, eks ole? Või tähendab, et ilma teemasse süvenemata ei ole tä- kas ikka on? napäeval võimalik tervislikke toitumisvalikuid teha. Kahjuks on ettekujutus kõiketeadvast talupojamõis- Mitu poliitikut on väitnud, et talupojamõistus on see tusest müüt. Mitte et poleks nn tervet mõistust – elu teekaart, mis võimaldab rahulikult pensionipõlveks jooksul omandatud kogemusi ja käitumismustreid, valmistuda ja inimene teab ise kõige paremini, mis ta mis aitavad vältida lolluste tegemist, kuid uutes, seni oma pensionisäästudega teeb. Internetis mõistlikku 9 veel ette tulemata olukordades senisest elutarku- toimetamist on suisa kutsutud e-talupojatarkuseks. sest ja kogemustest ei piisa. Heuristiline, varem õpi- Paraku ei ole kunagi varem olnud nii lihtne oma ra- tu baasil instinktiivne käitumine võib küll olla kiire ja hast ilma jääda kui praegu. Rahast lahtisaamine on efektiivne, kuid vähegi keerukamas olukorras täiesti vaid mõne hiirekliki kaugusel. Klikk-klikk ja raha on ebakohane ja rumal.4 Järjest kiiremini muutuvas läinud! Omaenese tarkusest „investeerimise“ ase- maailmas on uusi teadmisi vaja omandada järjest mel võiks samamoodi soovitada lotot mängida. kiirenevas tempos ning seni kogemata olukorda- Kapitali kasvatamine on oskustöö, mis nõuab põh- des käitumiseks on vaja analüüsioskust ja kohane- jalikke teadmisi. Selle kinnituseks on tõsiasi, et kõr- misvõimet. Eesti senine muljetavaldav areng ja edu gema haridustasemega investorite investeeringute

40 41 tootlus on keskmiselt suurem kui madalama hari- 1 dustasemega investorite rahapaigutuste tootlus.10 Hardi Tullus, Vastukaja: arvudest olulisem on talupojamõistus. – Postimees 1. XI 2013. Me ju ei usalda südamelõikuseks skalpelli traktoristi 2Kadi Riive, Riigi brändimine Eesti näitel. Magistritöö ärijuhtimise kätte, aga miks me arvame, et igaüks, kes numbreid magistrikraadi taotlemiseks ärijuhtimise erialal MSc thesis, Tartu Ülikool, 2017. tunneb, suudab lüüa professionaalset järjepidevalt 3Anonymous, „Teadustöö“ EKRE teemal ülikoolis – ja sellise ideoloogilise börsil tegutsevat ärihaid. Sest igaühel on talupoja- tellimustöö eest hõbemedal? – Uued Uudised 25. IV 2018. 4 mõistus? Tegelikele asjaoludele mittevastavas ette- Kristjan Pulk, Maaja Vadi, Kiiresti või hästi? Postimees 4. IX 2020. 5Jaak Leimann, Eesti majandusedu perspektiivid. – kujutuses elamine on üks lihtsamaid pügada saami- Riigikogu Toimetised 2005, 12, 6-20. se viise. 6Valdur Mikita, Takso tundmatusse. – Eesti Ekspress 18. III 2020. 7 Kui tulla tagasi „olemislõhe“ juurde, siis asjaolu, et Tõnu Lehtsaar, Olemislõhe tühistab tõe. – Postimees 16. VI 2020. 8Marju Himma-Kadakas, Tarbimises tõttab appi terve talupojamõistus. – teadmised on maailmas olemas, ei takista rumalalt Tartu Postimees 1. VI 2020. käitumast, eriti kui „talupojatarkust“ saab kasutada 9Toomas Vaks & Alo Merilo, Hiina häkkerite eest kaitseb e-talupojamõistus. – Äripäev 20. III 2013. viigilehena – „Rumalus ei tagane, vaid progressee- 10Tõnis Oja, Haritud inimesed on ka paremad investorid. – rub koos progressiga.“.11 Lehtsaar soovib: „Ideaalne Postimees 5. IX 2020. 11Mihkel Kunnus, Rumalus ei tagane, vaid progresseerub koos progressiga. – oleks, kui olemislõhet poleks. See tähendaks olu- Postimees IX 2020. korda, kus tegelikkus ja sellekohased sõnad lan- 12Tõnu Lehtsaar, Olemislõhe tühistab tõe. – Postimees 16. VI 2020. geksid kokku. Selle olukorra nimi on realiteeditunne, 13Indrek Sirk, Osa elektrilisi tõukerattaid tuleb kasutuselt kõrvaldada. – Posti- mees 17. VII 2020. asjadest õigesti arusaamise võime või talupojatar- 14Mihkel Kunnus, Rumalus ei tagane, vaid progresseerub koos progressiga. – 12 kus, kui soovite.“ Mõte on õige, ainult et kas reali- Postimees IX 2020. teeditunde ja õigesti arusaamise jaoks on meil vaja 15Aivar Hundimägi, Toetuste taotlemisel talupojamõistusest ei piisa. – Äripäev 22. I 2020. just nimelt talupojatarkust. „Olemislõhe“ väljendub 16Külli-Riin Tigasson, Ülo Niinemets: odavusega jahitakse suurt mõttelaiskuses, ignorantsuses, viitsimatuses tee- kasumit. – Eesti Päevaleht 9. X 2009. madega süvitsi minna, liigses enesekindluses, oma 17Priit Simson, Repliik: Kui tark on talupojatarkus? – Eesti Päevaleht 6. XII 2013. teadmiste jäägitus usaldamises, omaenda ilmeksi- 18Martin Pau, Vildak talupojatarkus. – Tartu Postimees 12. XII 2006. matusse uskumises ning julgematuses tunnistada 19Tiit Kändler, Ämbliku maailma võrgus. – oma teadmiste piire. Pidev viitamine talupojatarku- Eesti Loodus 2017, 10, 60-61. 20Tiit Kändler, e-Riigi vabakäiguvangid. – Postimees 4. V 2015. sele ainult julgustab mõttelaiskust, enesega rahul- olu ja targa näoga rumala jutu rääkimist. Harva jul- getakse talupojatarkust kritiseerida ja tunnistada, et paljast talupojatarkusest ei piisa vähegi keeruka- mate olukordadega toimetulemiseks.13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20 Seda seetõttu, et talupojatarkus on justkui eestluse Katkend artiklist „Talupojatarkuse jälgedel“ alustala, mis eristab meid neist teistest, kes on talu- II, Sirp, 6. november 2020 („Talupojatarkuse pojatarkusest ilma jäetud. Sellise „tarkuse“ asemel jälgedel“ I osa ilmus Sirbis 30. oktoobril 2020) on meil pigem vaja julgust ja valmisolekut targema- telt õppimiseks, visadust ja sihikindlust ise teistest Ülo Niinemets on bioloog, Eesti Maaülikooli targemaks saamiseks. Nii nagu tegid seda meie esi- professor ja Eesti Teaduste Akadeemia vanemad. Mäletagem oma juuri, ärgem unustagem kogemust, aga laskem talupojatarkusel oma teed akadeemik. minna.

42 43 helikujunduses on kasutatud järgmisi klaveripalasid ja redaktsioone klaverile:

Ludwig van Beethoveni „Ood rõõmule“, Johann Sebastian Bachi Menuett G-duur, BWV anh. 114, Franz Schuberti „Moments Musicaux“ Op. 94 D 780 - nr 3, Fryderyk Chopini Prelüüd nr 2 op 28, Johann Strauss II „An der schönen, blauen Donau“, Op. 314, Antonio Vivaldi „Neli aastaaega – Suvi“, Giuseppe Verdi „Va, pensiero“, Artur Kapi „Noorte- sümfoonia“, esitajad ERSO ja Neeme Järvi, katkend Wolfgang Amadeus Mozarti ooperist „Võluflööt“, Leanne Barbo torupillil sisse mängitud rahvaviis „Targa rehealune“.

44 45 pealavameister Mikk Lagemaa Publiku sooja vastuvõtu Viinistu katlamajas tagab lavameistrid Mihkel Roolaid, Märt Päev EnergiaStuudio valgusmeistrid Priidu Adlas, Raimond Danilov heli- ja videomeister Sten Tigane heli- ja videooperaatorid Sten Tigane, Norman Verte, Ann Einberg või Tauno Makke rekvisiitor Tiia Maria Barst riietajad Kayre Pärnpuu, Marie-Katharine Maksim, Jaanika Idvan, Kaja Edovald grimeerijad Kristel Kärner, Edith Eller, Marii Lotta, Mare Bachman elektrik Raivo Valdas kunstnik-kujundaja Külliki Falkenberg õmblejad Marvi Idol, Urve Lerman, Inge Vagiström, Jana Volke drapeerija Enna Jürine butafoor-dekoraator Taivo Müürsepp tisler Toivo Sakk tisler-dekoraator Juho Kokamägi konstruktor Andrus Muuga kostüümilao hoidja Kadri Varblane lavastusjuht Andres Bergström lavastusteenistuse juht Toivo Kaev etendusteenistuse juht Johannes Tammsalu rekvisiidiala juhataja Karin Tetsmann kostüümiala juhataja Piret Tang valgusala juhataja Priidu Adlas heli- ja videoala juhataja Tauno Makke grimmiala juhataja Helga Aliis Saarlen kavalehe koostaja Ene Paaver proovifotode autor Ervin Õunapuu lillefotode autor Jaanus Relo plakati foto autor, plakati ja kavalehe kujundaja Kadri Hallik kunstiline juht Hendrik Toompere jr teatrijuht Rein Oja

Täname Leanne Parbot torupilliõpetuse ja pilli eest.

46 47 48