Talupojad Tantsivad Prillid Ees
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
talupOjad taNtsivad prillid eEs 1 ANDRUS KIVIRÄHK taLupojaD tAntSivad pRilLiD Ees 2021 kaks vaatust lavastaja ja valguskunstnik → HENDRIK TOOMPERE kunstnik → ERVIN ÕUNAPUU helikujundajad → HENDRIK TOOMPERE ja LAURI KALDOJA liikumisjuht → ÜÜVE-LYDIA TOOMPERE etenduse juht → KARIN UNDRITS Esietendus 11. juunil 2021 Viinistu katlamajas 2 3 I VAATUS II VAATUS 1. 6. 1. talupoeg – Kersti Heinloo Isa – Ivo Uukkivi 2. talupoeg – Liisa Pulk Peeter – Jüri Tiidus 3. talupoeg – Ivo Uukkivi Hiromant – Liisa Pulk 4. talupoeg – Jüri Tiidus Tiina – Marta Laan 5. talupoeg – Taavi Teplenkov Ema – Kersti Heinloo 6. talupoeg – Tiit Sukk Võõras noormees – Tiit Sukk 7. talupoeg – Markus Luik Korporant – Taavi Teplenkov Naine lapsega – Marta Laan Korporant – Markus Luik 7. 2. 3. Arno – Markus Luik Isa – Ivo Uukkivi Isa – Ivo Uukkivi Õpetaja – Taavi Teplenkov Ema – Kersti Heinloo Ema – Kersti Heinloo Milvi – Kersti Heinloo 10-aastane Marie – Marta Laan Vanaema – Liisa Pulk Pilvi – Liisa Pulk 8-aastane Mats – Jüri Tiidus Mari – Marta Laan Silvi – Marta Laan 5-aastane Jüts – Taavi Teplenkov Tulevikuvaimud: Joosep – Jüri Tiidus Kubjas – Markus Luik Vene – Taavi Teplenkov Rein – Tiit Sukk Neiu Tiina – Liisa Pulk Itaalia – Tiit Sukk Tõnis – Ivo Uukkivi Sepp – Tiit Sukk Tänavatoit – Markus Luik India – Jüri Tiidus 8. 4. Ema – Kersti Heinloo Hiir – Markus Luik Merike – Marta Laan Juku – Tiit Sukk 5. Ants – Tiit Sukk Aadu – Taavi Teplenkov Pille – Liisa Pulk Linda – Marta Laan 9-aastane Urmas – Taavi Teplenkov Aadu isa – Ivo Uukkivi Robert – Markus Luik Sulane – Jüri Tiidus Surm – Ivo Uukkivi 9. Lehm – Kersti Heinloo Maris – Liisa Pulk Lammas – Liisa Pulk Wilhelm – Jüri Tiidus President Päts – Markus Luik Naine lapsega – Marta Laan Autojuht – Tiit Sukk Vend Mart – Markus Luik Tädi Anne – Kersti Heinloo Signe – Taavi Teplenkov Signe mees – Ivo Uukkivi Pianist Johan Randvere või Jakob Teppo Jüri – Tiit Sukk 4 5 karjased jne) töötas 5−10% talurahvast. Vanema Kallid kaDunud eestikeelse kirjavara seast mainitakse kooliõpiku- tes tavaliselt piiblitõlkeid. Mastaabilt ei jää palju kadakAsakslasEd alla „Köki ja Kokka Ramat“, mis ilmus juba 1781. Eestlastest mõisateenijatele mõeldud raamat on Linda Kaljundi 753 lehekülge paks ja sisaldab 986 retsepti. „Paljud Helme talud paistavad möödaminejale silma kui väikesed mõisad: elumaja rehest lahus, Kuigi sellest arvukast „vahepealsest rahvast“ on akendega ja korstnatega karjalaut, kivist tall, elu- jäänud vähe kirjalikke mälestusi, leiab nende jäl- maja juures vilja- ja marjaaed, akende all lille- gi rohkelt pärandist. Mõisateenijate vahendatud peenrad; õue ümber ilupuud; elumajas ei puudu saksa mõju võib näha 19. ja 20. sajandi vahetu- valgust ja ruumi; leidub ka puhas tuba ehk saal se taluarhitektuuris, interjöörides ja verandadel, pehme mööbliga või vähemalt sohva lauaga, kus mööblis, toa- ja õuetaimedes, toidus ja lauakatmi- külalisi vastu võetakse, seinad on värvitud või pa- sel, tähtpäevade ja sünnipäevade pidamise kom- beriga üle löödud, peegel ja pildid ripuvad sein- metes jne. Omaaegsetel fotodel näeb saksiklikes tel, lilled akendel, põrmanduriided maas; valged, rõivastes ka lihtsamat rahvast, kes sageli kanna- puhtad aknaeesriided meelitavad sisse astuma. vad uhkeid saksapäraseid nimesid. See on seo- Riides käiakse pühapäeviti ja pidudel herras- tud eestlaste elujärje paranemisega talurahvare- te-viisi, süüakse hästi, liha, heeringas, või, kohv ja formide, teoorjuse ja liikumispiirangute kaotamise tee on igapäevased söögid ja joogid.“ Nii kirjeldas järel. Ajaloolane Ea Jansen on tõdenud: „Üldiselt Lõuna-Eesti talusid 1911. aastal August Marfeldt, tähendas „kultuurne” eluviis paremale järjele kellest sai 1920.–1930. aastatel legendaarne Vil- jõudnud eestlase jaoks 19.−20. sajandi vahetusel jandi linnapea August Maramaa. „Mõisaorjusest esmajoones elada nii nagu „saksad“ – baltisaks- vabanemine ei toimunud päris kaotusteta meie lastest mõisnikud ja linnakodanlus. Olgugi et lõhe rahvale,” kirjutas mälestustes arhitekt Edgar Jo- ja vastastikune võõristus talurahva ja sakste vahel han Kuusik ning meenutas nostalgiliselt mõisate oli sügav, elati ikkagi kõrvuti ning talumats pani eeskuju põllu- ja majapidamise, tsiviliseeritud käi- teraselt tähele aadlielu iseärasusi ja võttis sealt tumise, rõivastuse ja toidu osas. Sama tõdes oma ühtteist üle – vaimulaadist ja kommetest, ka asja- memuaarides Karl August Hindrey. demaailmast.“ Need näited käivad jõukama rahva kohta, kuid Kui põimumine oli nii põhjalik, siis miks on see tihedad põimingud puudutasid ka väga paljusid sama põhjalikult ära unustatud? Miks mõeldak- teisi. Sageli kujutatakse eestlasi ja baltisakslasi se eestlaste ja baltisakslaste suhetest igikestva olevat elanud justkui kahes omaette maailmas. Mahtra sõja, vaenu ja vägivalla võtmes? Oluliseks Ometi elas väga palju inimesi kahes maailmas märksõnaks on siin orjaöö, mis läbib punase niidi- korraga – nende elu kulges kuskil mõisa ja talu na eestlaste rahvusliku ärkamise aegset kirjavara vahepeal. Mõisateenijatena (kupjad, aidamehed, Koidulast ja Jakobsonist alates. 19. ja 20. sajandi toatüdrukud ja -poisid, köögitüdrukud, aednikud, vahetuse eestlusele oli iseloomulik suurem või kutsarid, puusepad, mõisasulased ja -tüdrukud, väiksem saksaviha: selle taga oli palju isiklikku tõrjutuse ja alaväärsuse kogemust, aga vastan- 6 7 dumine aitas ka emantsipeeruda. Sellele, et suhe misega. Kultuurimõjude ja põimingute tähtsuse baltisakslastega oli keeruline ja vastuoluline, osu- eesti kultuuris toovad hästi esile ka sellised tü- tab hästi sel ajal eesti kirjanduses levinud eestla- vitekstid nagu Eduard Vilde „Pisuhänd“ (1913) ja se ja baltisakslase vahelise õnnetu armastusloo Eduard Bornhöhe „Tallinna narrid ja narrikesed“ motiiv. Justkui mõnes Euroopa endises asumaas, (1892) – mõlema tähendust on võimendanud le- segunesid ka eestlaste suhetes baltisakslastest gendaarsed, kadakasaksiklikku miljööd rikkalikult (koloniaal)isandatega niisiis vihkamine ja jäljen- kujutavad telelavastused (vastavalt 1981 ja 1982). damine. Vaenamine, tihedate põimingute ja kul- Väärib märkimist, et selle kõrval on mõlemad au- tuurimõjude unustamine võimaldas iseseisvuda torid, tädipojad Eduardid oma ajalooliste jutustus- – kõige eredamaks näiteks on „Manifest kõigile tega aidanud võimsalt kaasa ka orjaöö kuvandi ja Eestimaa rahvastele“ (1918), kus räägitakse pime- saksaviha loomisele. dast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallavalit- susest. Sakslastele vastandumise oluline osa oli Moel või teisel on paljud Andrus Kiviräha tekstid ka eesti oma stiili arendamine. Eriti innukalt hakati tegelenud just sarnaste küsimustega – kas eesti kõike võõrast eesti kultuurist ja elukeskkonnast kultuuri juuri tuleks otsida kultuurivahetusest või välja juurima 1930. aastate teisel poolel saabunud algupärasest ja puutumatust pärandist. „Rehe- vaikival ajastul, sealhulgas ka saksapäraseid ni- papp“ (2000) mitte ainult ei parodeerinud lugu mesid. Eestlaste ja sakslaste konflikti rõhutamine raskest mõisaorjusest, vaid peegeldas agara mõi- oli väga kasulik ka nõukogude võimule, mis tegi sast näppamise ja varastamise kaudu ka intensiiv- sellega algust juba II maailmasõja aegses propa- seid kultuurimõjusid. „Mees, kes teadis ussisõnu“ gandas. Just siis said Jüriöö ülestõusust ja Mahtra (2007) võttis seevastu teemaks võõrast puutuma- sõjast eesti ajaloo kõige olulisemad tähtsündmu- ta omakultuuri ihaluse. Sugugi mitte vähem olu- sed, kinnistus lõplikult arusaam pikast pimedast lisena on Kivirähk näidanud, et üheks paremaks orjaööst ja varju jäid kultuuriülekanded. viisiks nendest keerulistest ja laetud teemadest rääkimiseks on huumor. Ka tänases päevas on tähelepanu omakultuu- ril, loodusläheduse ja algupära otsimises. Ajastu vaimuga sobib hästi Tammsaare „Tõe ja õiguse“ Linda Kaljundi on ajaloolane, Eesti Kunstiaka- aineline film (2019), milles kujutatud eesti talu- deemia kultuuriajaloo professor, Tallinna Ülikooli poegade keskkonnas ei ole kohta õieti mingite- keskkonnaajaloo vanemteadur. le võõrmõjudele. Soovimata filmi ennast sugugi kritiseerida, võib selle kõrval aga mõelda selliste veidi hilisemat aega kujutavate filmide peale nagu Oskar Lutsu ainetel loodud „Kevade“ (1969) ja „Suvi“ (1976). Need eesti identiteedi jaoks sama võtmelised teosed on hea näide selle kohta, et üks ei välista teist – saksaviha, mis väljendub bal- tisaksa poiste parve põhjalaskmises ja nendega kaklemises, eksisteerib siin käsikäes Paunvere alevi ja selle asukate üsnagi saksikliku väljanäge- 8 9 10 11 Pojeng, murtudsüda, floks ehk aed-leek- lill, ruuge päevaliilia, tokkroos – nende kohta öeldakse ikka, et vanad taluaia lilled. Mõnda neist võib kohata isegi hüljatud taluaseme- tel, peaaegu kindlasti aga põlvkondade viisi korras hoitud talukohtades, paljud mäletavad neid maa(vana)vanaemade aedadest. Eesti tallu jõudsid nad aga mõisaaiast, nii et ühtlasi on nad ka vanad mõisaaia lilled. 12 13 enda varianti ka laval näha. „Keiserliku kokaga“ nii ajAs rändamiNe läkski, Ingomar Vihmar seda Viinistul lavastas ja ei olnud üldse paha, aga ta tegi hoopis teistmoodi, Andrus Kivirähk ja Hendrik Toompere vestlesid kui ma olin mõelnud ja mind on kogu aeg natuke 2020. aasta septembris Tallinna Kirjandustänava vaevanud, et tahaks „oma lavastust“ näha. Kui festivalil oma eesootavast koostööst, lavastusest juubel lähenes, siis mõtlesingi, et äkki oleks hea „Talupojad tantsivad prillid ees“. Andrus oli hilju- võimalus ise ära lavastada, peaks sellega sün- ti saanud 50-aastaseks ja alustanud lavastajana nipäeva. Rääkisin su pojaga [Hendrik Toompere proove oma näidendiga „Keiserlik kokk“. Allpool jr, Eesti