VANEMUISE HOOAJAKIRI 2013/2014 2013/2014 VANEMUISE HOOAJAKIRI VANEMUISE RAMP

ÜRGSARMIKAS Hannes Kaljujärv

Balletilegend Elena Poznjak – “Ma ei saa elada ilma tööta” • Jaan Willem Sibula erakordne tee lavale Margus Tammemägi trummilööja saatusest • Nukkude emand Eva Kõiv • “Täiesti tavalised” lavalapsed BALLETIPOISTEGA LÄBI VÄIKSE TARTU LINNA • VÄRSKE REPERTUAARIÜLEVAADE VANEMUISE TEATRIBUSS toob mugavalt ja soodsalt Tartusse teatrisse!

TEATRIBUSS SÕIDAB: 29.09.2013 KALENDRITÜDRUKUD Jõgeva-Palamuse-Luua-Tabivere-Lähte Teatripaketi hind 15 €

23.10.2013 THRILLER Pärnu-Viljandi-Puhja Teatripaketi hind 22 €

17.11.2013 MUSTA PORI NÄKKU Räpina-Mooste-Ahja-Võnnu Teatripaketi hind 15 €

22.11.2013 THRILLER Valga-Puka-Rõngu-Elva Teatripaketi hind 22 €

26.01.2014 PÄHKLIPUREJA Pala-Kallaste-Koosa-Vara Teatripaketi hind 11 €

08.02.2014 HELISEV MUUSIKA Valga-Puka-Rõngu-Elva Aadress: Teatripaketi hind 16 € Teater Vanemuine Vanemuise 6 51003 Tartu 21.02.2014 JEVGENI ONEGIN Tallinn Piletid: Teatripaketi hind 22 € 744 0165 [email protected] 02.03.2014 CABARET Piletimaailm Võru-Kanepi-Saverna-Kambja Piletilevi Ticketpro Teatripaketi hind 22 € www.vanemuine.ee www.facebook.com/vanemuine Teatripaketi hinnas sisaldub teatripilet ja edasi-tagasi bussisõit. Infot teatripaketi ning bussi väljumiskellaaegade ja peatuste kohta saab Kaanefoto: Alan Proosa Vanemuise teatri kassast [email protected] või telefonil 744 0165 Kujundus: Aide Eendra Eestlased on teatrirahvas – nähtav tervik mind täielikult kaasa ei haara. Kui aga haarab, aastal 2012 külastasid Eesti siis valdab mind seesama tunne – kohtumine erakordsega. elanikud teatrit 1 142 918 Ka seekordse Rambi kaanekuju, Hannes Kaljujärv, koh- korda. Pöörane number, aga tus teatriga enda mäletuste kohaselt mitte teatrisaalis, siiski ainult number, mis vaid umbes kolmeaastaselt, leides kodus sahtlist katkise ei ütle midagi selle kohta, Buratino-nuku. Koorilaulja Liina Tordik veetis lapsepõlves miks või kuidas me teatrit oma isa kõrval palju aega teatris, nii tundub loogiline, et armastame või kust ja kui- tema endagi tee lõpuks teatrisse tõi. Seevastu ooperisolist das see armastus alguse Jaan Willem Sibul nägi professionaalset teatrit alles 20-aas- sai. Samuti ei saa me seda taselt ja ei vaimustunud sugugi. Ometi sai temastki artist. numbrit vaadates teada, mitu korda said saalisvii- Kuidas seda teatriarmastust siis ikkagi edasi antakse: kas bijad mõtlema pandud, geenidega vanematelt lastele, teatrisaalis või kuidas teisiti? raputatud, emotsionaalselt Oleks põnev teada, aga küllap on sellele küsimusele vasta- üles tõstetud. mine ka teadlaste jaoks liiga kõva pähkel. Vesteldes Rambi peategelastega sai selgeks niipalju, et selget reeglit ei ole. Otsides enda teatriarmastuse juuri ja vaadates tagasi Teatriarmastus võib meid tabada kõikjal ja üsna ootamatult. lapsepõlve, ei meenu siinkirjutajale esimese elamusena mitte teatrisaalis nähtud etendus, vaid see, kuidas meie Olen siiski seda meelt, et päris juhuse hooleks ei tasuks pisikesse maakooli tuli külla Nukuteatri näitleja Helle Laas. selle armastuse tekkimist jätta. Usun, et laps õpib kiiresti Mida ta täpselt mängis või kas üldse – ehk oli tegemist armastama seda, mis on talle tuttav. Seega, laske lastel kohtumisõhtuga – sellest kõigest puudub mul mälupilt. teatrisse tulla! Lastele suunatud repertuaar Vanemuises Meeles on tunne, et kohtusin millegi/kellegi erakordsega. on viimastel hooaegadel jõudsalt kasvanud. Valikut on. Aga Teismeeast meenub Jüri Krjukov Eesti Draamateatri lavas- ärge tooge last vaatama vaid neid tegelasi, kes teile endale tuses „Tagasitulek isa juurde“, tudengi-põlvest Vanemuise lapsepõlvest juba tuttavad: uskuge, et teie laps võib ja tahab „Undiin“ ja „Iwona, Burgundia printsess“ – jällegi on saada teatrisaalis ka üllatatud ja puudutatud, mitte ainult tegemist vaid emotsionaalse mälestusega, et sain osa turvaliselt meelelahutatud! Laske oma lapsel kohtuda era- millestki erilisest. Kindlasti ei osanud ma siis analüüsida, kordsega: isegi, kui tal vanemas eas ei ole selle kohta ehk kas lavastus on õnnestunud või kas näitleja mängib hästi. selgeid mäletusi, siis oma jälje jätab see kohtumine kindlasti. Täiskasvanuna teatris käies olen täheldanud, et lavastuse Küllap väljendub see jälg nõndaviisi, et ta erakordsega ikka õnnestumise/ebaõnnestumise ning näitleja mängu kva- ja jälle kohtuda soovib. Ja nii pole meil põhjust muretseda, et liteediga jääb mul saalis aega tegeleda vaid siis, kui lavalt jutu alguses mainitud pöörane number kuidagi kahanema hakkaks.

Teatris näeme!

Ave-Marleen Rei, ajakirja koostaja

Aadress: Teater Vanemuine Vanemuise 6 51003 Tartu

Piletid: 744 0165 [email protected] Piletimaailm Piletilevi Ticketpro www.vanemuine.ee www.facebook.com/vanemuine Foto: Madis Katz Foto: SISUKORD

53

5 Ürgsarmikas Hannes Kaljujärv

10 Intervjuu Eesti nõutuima trummari Margus Tammemäega

15 Fotoseeria – Ühe suve akvarellid

25 Balletipoiste bänd „Läbi linna“ 46 30 Elena Poznjaki 58 aastat Vanemuises 36 Portreelugu ooperisolist Jaan Willem Sibulast

42 Nukumeister Eva Kõivu tippteosed

46 Intervjuu tõlkijast koorilaulja Liina Tordikuga

50 Andres Sarv Vanemuise uuest valgustehnikast

53 Intervjuu „täiesti tavaliste“ lavalastega 58 Noortetööst 25 67 Priit Strandbergiga köögis

69 DRAAMAREPERTUAAR

81 MUUSIKAREPERTUAAR

91 TANTSUREPERTUAAR

97 LASTELAVASTUSED 30 103 Mängukava 2013/2014

42

15

2 RAMP 2013/2014 TOOMAS PETERSON alustas Vanemuise teatri juhina tööd 1. jaanuaril 2013. Enne seda töötas ta kümme aastat teatri finantsjuhina, nii võib öelda, et ta on läbi ja lõhki teatrimees ning kaugeltki mitte ainult administratiivse poole pealt, sest Toomase kokkupuude teatriga algas palju varem. Lisaks sellele on ta saksofonisti ja arranžeerijana tegev mitmetes muusikalistes kooslustes.

Allpool mõned küsimused ja vastused seoses teatriga. Foto: Alan Proosa Foto:

Sinu esimene kokkupuude Vanemuise lisse ja vaimustavasse muusikasse tuli saksofonistina täie teatriga? tähelepanuga suhtuda ka peale 45ndat etendust. Esimene kokkupuude Vanemuise teatriga toimus juba õige noores eas, 1970ndatel. Mul on ähmased mälestused, Sinu parim päev teatri finantsjuhina? kuidas “Kolmes põrsakeses” hunt mööda vahekäiku jooksis Parimat päeva teatri finantsjuhina on keeruline välja tuua, ning see oli mõneaastasele poisile kahtlemata hirmus pilt. neid on kogunenud palju ja seonduvad kõik meeskonnatöö Varsti peale seda väike maja põles ja taastati poolakate parimate aspektidega. Märksa eredamalt on paraku poolt alles 1989. aastal. Vanemuise lavale jõudsin esma- meeles üks halvemaid päevi, mil olin numbritest leidnud kordselt ooperi “Porgy ja Bess” 4. vaatuse poistekoori koos- väga olulise arvestusvea (ikka enda oma) ja pidin selle seisus 1984. aastal, siiani on eredalt meeles maestro infoga teatrijuhi ette ilmuma. Üks lõbusamaid päevi seostub Erich Kõlari 60. juubeli tähistamine just selle etendusega. Tarmo Leinatamme näoga, kui talle selgus, et tubli lisajõud Sellest ajast ja kusagilt teatri koridoridest pärineb ka mälu- orkestrist osutus mingist hetkest hoopis erialasele tööle pilt legendaarsest Kaarel Irdist endast. saabunud finantsjuhiks.

Sinu võimsaim teatrielamus? Sinu suurim väljakutse teatrijuhina? Võimsaimaid teatrielamusi on aja jooksul kogunenud Suurim väljakutse teatrijuhina on hoida siinseid inimesi nii, mitmeid, raske on neist midagi eraldi välja tuua ja nimekiri et teater kõigi oma žanritega Tartus edasi kestaks. Siinsete saaks pikk. Olgu siin vaid neli kõige esmalt meenuvat: ballett all mõtlen teatris töötavaid inimesi, kelle vaimustus teatrit “Suveöö unenägu” (2005), muusikal “Evita” (2002), setu teha hoiab olude kiuste teatrit ja siin esitatavat arengus lugu “Taarka” (2005), Toomas Vavilovi juhatatud ooper ning ka publikut, kellele on tore seda vaimustust edasi anda “Tosca” (2007). ja keda on vahva teatripisikuga nakatada.

Sinu lahedaimad hetked Vanemuise laval? Sinu sõnum publikule uuel hooajal? Lahedamaid hetki Vanemuise laval on samuti kogu- Uueks hooajaks soovin publikule aega igapäevaaskeldus- nenud rohkem kui üks. Väga võimsa mälestuse jättis test välja astuda ja maailma eri palgeid kogeda. Nii naudin- Verdi “Reekviem” dirigent Carlo Felice Cillario juhatusel gut kui mõtisklusi, nii vaimustust kui rahu, nii kaasaelamist Vanemuise kontserdisaalis 1997. aastal, mis koorilauljana kui arusaamist... Või hoopis pulbitsevat energiat ja väitlemis- oli minu jaoks esimene täispikk suurvorm. Samuti ei lähe tahet. Teater on kahtlemata üks selline koht, kus kõik erine- meelest Valter Ojakääru 80. juubeli kontsert sümfoonia- vad emotsioonid on võimalikud. Loodetavasti saab tänases orkestri koosseisus. Orkestris kaasamängitud muusikalidest valikute rohkuses ja mitmekesisuses just teater SELLEKS on kindlasti mu lemmikuks “West Side Story”, mille keeru- valikuks.

RAMP 2013/2014 3 4 RAMP 2013/2014 RAMBI EES

Tekst Ave-Marleen Rei Fotod Alan Proosa, erakogu, Vanemuine Grimm Erle Vannus

Hannes Kaljujärv „Kui võtame, et töö on hapnik, siis seda peab olema parasjagu.“

Vanemuise teater ja Hannes Kaljujärv on olnud lahutamatud kaaslased. 1979. aastal Evald Hermaküla stuudio lõpetanud mees asus pärast seda kohe teatris tööle ja on töine siiani.

“Ega ma selle üle väga suurt uhkust ei tunne, et olen nii paikne olnud. Vahel mõt- len, et oleks pidanud siiski kohta vahetama. Et miks ei vahetanud? Ehk alalhoidlik- kus või laiskus...,” tõdeb Hannes.

Hermaküla stuudio aegu meenutades tuleb Hannesele esimesena pähe märksõna väsimus. „Eks väsimus tuli sellest, et õppisin ju tol ajal kehakultuuriteaduskonnas ja seal nõutakse treeninguid. Kolm-neli korda nädalas treeningud, stuudios sinna otsa jooga ja akrobaatika. Nii et jah, permanentne väsimusseisund, lakkamatu suitsetamine ja aina süvenev teadasaamine oma rumalusest on kristalliseerunud mälestused sellest ajast.“ Väsimusseisund võib loomeinimesele Hannese sõnul mõjuda diametraalselt erinevalt – võib täiesti kokku joosta, aga võib ka leida endas avanevaid kanaleid, millest muidu poleks teadnudki.

Väsitavate stuudioaegade järel teatris esimest rolli tehes sai Hannes kogeda aga tõelist mängulusti. „Minu esimese tegelase nimi kutselise näitlejana Vanemuises oli Harry Berlin Murray Schisgali komöödias „LUV“. Mängisime koos Liina Orlova ja kadunud Tiit Lutsuga. See oli õnnestunud lavastus ja ka publikumenukas. Mul on meeles, et ma kogesin seda mängides iga kord joovastust. Etenduskordi tuli üle 90. Võisin vabal ajal endale terve selle tüki mälus ette mängida, sest ka

RAMP 2013/2014 5 Mati Undi lavastuses „Hamleti tragöödia“ (1997)

„Permanentne väsimusseisund, lakkamatu suitsetamine ja aina süvenev teadasaamine oma rumalusest on kristalliseerunud mälestused sellest ajast.“

Komöödia „LUV“ – ehe mängurõõm koos Liina Orlova ja Tiit Lutsuga. (1979)

Üks pidu Hermaküla stuudio aegadest – pildil koos Evaldi ja väikese Maria Avdjuškoga

püsti ja hüüad: „Võta mind, võta mind!“. Aga päriselt pole ma kunagi endale rolle küsimas käinud. Muidugi oli nooruses mõt- teid, et ma tahaks ise hoopis seda või teist rolli teha. Seda enam, et ma olen aeglase tõusuga olnud – ma olin ju aastaid nn helle- bardimees. Aga juhuste kokkusattumise tõttu liikusid male- teiste tekstid olid peas. Laval olemine oli puhas nauding, lust ja nupud edasi…“ Koos Mati Undi lavastustega saabus Hannese lillepidu,“ meenutab Hannes. jaoks tõusuaeg, peaosa järgnes peaosale. Kuidas sellises olukor- Noored näitlejad on reeglina iga töö üle rõõmsad ja võtavad ras vältida läbipõlemist? „Kui mõelda põlemisele kui protsessile, seda väljakutsena, kas selles suhtumises aastate jooksul midagi siis kuidas oleks kõige ökonoomsem? Hapniku juurdevool peab muutub? „Ma saan ju aru, et töötan teatris ja kui teater ütleb, olema paras. Kui see on liiga suur, põleb kõik vuhh! ära, ajab et on vaja teha see või teine komöödia, siis minu arengule see kärsahaisu ja toasoe jääb olemata. Kui hapnikku üldse ei anna, ehk enam midagi ei lisa, aga tuleb ikka teha. Üldiselt olen olnud siis ei põle midagi. Kui võtame, et töö on hapnik, siis seda peab viimastel aastatel pakutuga rahul. Repertuaari valik on teatris olema parasjagu, siis sa põled pikalt ja annad kõige rohkem väga keeruline – et hundid oleks söönud ja lambad terved. Et sooja,“ leiab Hannes. oleks, mida mängida, rahvas vaataks ja näitleja areneks. Kõige Teater on andmise ja saamise kunst. Publik tuleb saali emot- selle juures peaks kusagil tiksuma üks Ingmar Bergmani mõte, sioone saama, näitleja peaks neid jagama ja siis omakorda mis mulle väga meeldib: näitlejalt ei tohi rõõmu ära võtta…“ publikult tagasi saama. Kas see saamise, andmise ja jälle tagasi- Hannes tõdeb, et midagi pole parata, näitleja ja tema karjäär saamise balanss on alati paigas? „Neid kordi, kui sa saad, on ka sõltuvad paljuski teiste inimeste otsustest. „Mõttes seisad käsi väga palju, aga enne pead ikka andma. Nii ju ei ole, et sa midagi

6 RAMP 2013/2014 Hermaküla stuudio lavastuses RAMBI EES „Ukse taga“ (1977)

Pille-Riin Purje teatriteadlane

Esimene mälupilt Hannes Kaljujärvest on komöödia “Lavv-stoori” ehk “LUV”. Laval kargles üks meele- tult liikuv tüüp, keeras end suisa sõlme. Ei meenu Margus Kasterpalu lavastuses muud kui ta keha- ja näovigurid. Mõneks ajaks nii „Quevedo“ (2010) jäigi: Kaljujärvega seostus võimatult pikk hüpe või pöörane piruett. Ta rollide sisemaailma avastamine sai alguse Jaan Toominga lavastustest “Metspart” ja “Ma olen siin varem olnud” – see hingeside ei ole katkenud.

Paljukest on näitlejaid, kes sama veenvad nii Vargamäe Andrese kui Indrek Paasina? Selle läbi- nägemiseks oli Mati Unti vaja. Ju eeldaks tavaloogika Kaljujärve pärisosana Andrese jõulist rähklemist, ent temas peitub Indrekut rohkem kui pealispind aimata laseb. Küllap ongi ta ürgsarmi enam pruugi- tud kui intellektuaalseid kihte. Õnneks leidub rolle, kus need poolused kohtuvad: neetult huvitav oli jälgida, mismoodi tema Quevedo mõtles ja salvas, filosofeeris ja luuletas (Jaan Unduski – Margus Kasterpalu “Quevedo”).

Introvertsus on tähtis osa Kaljujärve isikupärast. Sestap mulle kangesti meeldib, kui ta roll laulma ja tantsima puhkeb, otseses või kujundlikus mõt- tes. Kõlab absurdselt, aga muusikal oleks justkui tema žanr! Mitte tingeltangel, vaid tõsine laul kui „Kell seitse olen ma nagu sisemonoloog, kirglik sööst hingekuristiku põhja. tsirkusehobune, hüppan ja ongi.“ Nagu külalisrollides Rakvere Teatris: Taaniel Tina (“Arabella ja Taaniel”) ja Rochester (“Jane Eyre”). ei anna ja siis saad. Sageli on nii, et annan-annan ja vastu ei Põnev, et iial ei tea, kuis Kaljujärv konkreetsel tule midagi. Täissaalid on ka nii erinevad: on need kuu faasid etendusel puhkeb. Ta võib täna röögatada ja või mis inimesi mõjutab, mina ei tea.“ Kui ainult annad ja midagi homme lausuda sama teksti tasa-tasa, kuna tõe- vastu ei saa, peab seda emotsionaalset lõhet millegagi kompen- tunne tõkestab mölluvood. Talle sobib “virtuoosne seerima. Hannes maandas pikka aega pingeid alkoholiga. Oli ohjeldamatus” (Kaljujärvelt endalt kuuldud väl- see põgenemine reaalsusest? „Ma ei põgenenud alkoholi juurde, jend). Professionaalsus kui sulam stabiilsusest ja ta kutsus mind ja mina kuulasin, ma läksin rõõmuga, kohe prognoosimatusest. esimese kutse peale. Mis seal salata, tol ajal kuulus see lihtsalt Hea, et me teatrimaastikul ikka leidub meistristaa- elu juurde…Praegu püüan pärast etendust lihtsalt oma mõtteid tuses näitlejaid, kes jäänud koduteatrile truuks. korrastada. Olen selili, lõdvestun ja püüan mitte mõelda. See Mõistagi teeb rõõmu kohata neid meistreid küla- on natuke nagu meditatsioon, eriti ei õnnestu, aga vahel olen lisena mujal, ometi on näitleja eneseotsingud uinunud nii, et ei pannud seda tähelegi.“ püsitrupis üks arengu läte. Seda usku kinnitab Kuidas aga käivituda enne etendust? Kuidas ennast ületada, kui Kaljujärve, Tommingase ja Lumiste hooliv ja südam- konkreetsel päeval ei ole inspiratsiooni lavale minna? „Sellega lik koosmäng Vanemuise lavastuses “Paplid tuules”.

RAMP 2013/2014 7 Koos pikaaegsete kolleegide Aivar Tommingase ja Jüri Lumistega Uku Uusbergi lavastuses „Paplid tuules“ (2013)

on nii, et ei olegi vaja midagi ületada. Kui kell saab kuus, siis hakata. Tööeetika mõiste hakkab üldiselt hääbuma. Mina ei ole algavad mul haigutused, mis on närvilisuse sümptom ja seejärel küll õige mees sellest rääkima, sest noorena eksisin ka ise palju, saabub jõuetus. Aga kell seitse olen ma nagu tsirkusehobune, aga mingid asjad peavad olema pühad. Piltlikult öeldes: püüan hüppan ja ongi.“ Vanemuises on teisigi staažikaid näitlejaid, kingades üle lava mitte minna, aga reaalses elus ikka juhtub. kes on koos Hannesega aastakümneid õhtul kell seitse lavale Eks eetika mõiste ongi kummist.“ hüpanud. Kuidas säilitada värskust omavahelistes suhetes ja ka Hannes töötab sageli ka suviti, aga üks pelgupaik on temal ja lavapartnerluses nii pikaaegsete kolleegidega? Hannes vastab ta perel ometi olemas, kuhu suure töö eest pageda. Koosalaane naljaga pooleks, et aitab see, kui kolleegidest eemale hoiad, et küla, Peipsi lähedal. „Seal näevad lapsed, et piima annab lehm tema küll telefonikõnedele vastab, aga muidu hoiab distantsi. ja kartul kasvab maas ja et saunas viheldakse,“ tõdeb Hannes. „Oleks ka veider, kui ma töötan kolmkümmend aastat inimes- Päriselt ta siiski maale kolida ei soovi. „Ma jääksin seal hätta. tega koos ja siis ootan kannatamatult õhtut, millal nendega Päris maainimesel peavad olema kuldsed käed, mida mul ei ole. suhelda saaks. Nooremad kolleegid ikka käivad ja suhtlevad, Mul on seal külas sõber Aivar, kes mind aitab. Lisaks abitustun- hommikul on näha, et õhtul on kuskil käidud. Ma ei taha kedagi dele tabab mind maal olles kurbus. Eriti metsa sees. Koosa on solvata, aga ma olen siin liiga kaua olnud, nii et distantsi hoid- õnneks lageda peal, kaks talu paistavad eemalt. See mulle sobib. mine aitab säilitada värskust ja näida natuke salapärane.” Avarust on vaja. Linnas seda niikuinii ei saa.“ Teised näitlejad kiidavad sageli Hannese kõrget töödistsipliini ja Linnas on Hannesel aga üks koht, kus ta käib ilmselt sama seda, et ta on väga kiire tekstiomandaja. Vastab see tõele? „Ma meelsasti kui Koosal - see on linnasaun. „Voldemar Panso käis õpin teksti hommikul enne proovi. Vanasti ma ei pidanud seda ka Kivimäe saunas ja Mihkel Mutt armastab õllekaid. Ma kohtan üldse tegema, kõik jäi proovide käigus meelde. Lavaproovide seal tavalisi inimesi. Mulle meeldivad tavalised inimesed võrdlu- alguseks ma enamasti tean, millest räägin. See on minu kärsi- ses kunstiinimestega sellepärast, et kunstiinimese puhul varit- tus. Ma ei saa sellest hästi aru, kui keegi kogu aeg tekstiraama- seb oht, et ta suhtleb sinuga kunstlikult, aga tavalise inimese tuga vastas seisab. Teatud hetkel võib see proove segama rikutuse aste pole nii suur, et esineda kellegi teisena. Ja ma olen

8 RAMP 2013/2014 Koos Liisa Pulgaga RAMBI EES Urmas Lennuki lavastuses „Tappa laulurästast“ (2012)

seal saunas oma, see sümpaatia on vastas- tikune,“ põhjendab Hannes on armastust linnasauna vastu.

„Mulle meeldivad Väike Hannes tavalised inimesed.“

Kuidas tavalised inimesed väljaspool linna- sauna aga näitlejasse suhtuvad; olid ju ajad, kus näitlejate ees avanesid kõik uksed? Kas näitleja prestiiž on ajas kuidagi muutunud? „Kui me mõtleme ameti lugupeetavust, siis see nagu pole muutunud, lavakoolide uksed on ikka soovijatest ummistunud. Aga ameti- nimetusi jagatakse tänapäeval küll väga kergelt. Inimene, kes kirjutab ühe artikli, on ajakirjanik ja inimene, kes teeb ühes seriaa- lis kaasa, on näitleja. Ma taunin seda. Ma ei taha olla ühe ameti pidaja nendega, mul on oma uhkus.“

Loomerõõmu on Hannesele viimastel aas- tatel pakkunud kõige enam rollid lavas- tustes „Tappa laulurästast“ ja „Paplid tuu- les“. Milline on aga Hannese rõõm väljas- pool lava? „Vastuseks sellele küsimusele võiksin rääkida ühe loo. Hakkasime koos Võsu vanaema ja vanaisa, Elmuti ja Liiaga, Hannese sõnul on laste kasvatamine puhas rõõm – abikaasa Keiu, Saara, Jakob, Jette Johanna ja Hannes mõlemad üle kaheksakümne, koos lõunat sööma ja suur vaagen koos kogu toiduga kukkus lihtsalt maha. Mis oli nende reakt- Päris lõpuks tahaks minna aga päris algusesse, lapsepõlve. Milline on sioon? Nad hakkasid naerma. Minu arvates Hannes Kaljujärve kõige esimene mälestus teatrist? „Ma ei läheneks see ongi õnn. Ma tahaks ise ka väga selline sellele küsimusele saalis saadud elamuse kaudu. Mulle tuleb meelde olla, et lõunasöök kukub maha ja sa mitte ei mälupilt väga varasest lapsepõlvest, olin vast kolmene. Meil oli üks vihasta, vaid hakkad naerma. Liigun tasa- suur laud, millel oli sahtel ja selles sahtlis oli igasugu kila-kola ja muu pisi sinnapoole. Ning muidugi laste kasva- hulgas üks katkine Buratino nukk. Mulle tundub, et see ongi minu tamine on puhas rõõm – üleeile ta veel ei esimene teatrielamus. Buratino on ju kuidagi teatraalne nukk, teist- liikunud, aga täna paneb juba nagu mardi- sugune. Võib-olla olen ma selle ka välja mõelnud. Aga isegi kui ma kas, neljakäpakil. Hoiad kätt tagumikul ja olen selle välja mõeldud, siis ka see näitab midagi.“ aitad tal tõugata…“

RAMP 2013/2014 9 Margus Tammemägi „Trummar peab bändis olema üks kõvemaid muusikuid“

Margus on üks Eesti nõutumaid trummareid. Virtuoos, kes saab hakkama pea igas muusikastiilis, igasuguse repertuaariga. Vanemuise orkestris on ta löök- pille mänginud üle 20 aasta. Bände, kellega ta koostööd teinud on, pole mõtet üles lugema hakata. Küll aga oli mul suur tahtmine teada saada, milline on trummilööja saatus, mida see amet tähendab ja endaga kaasa toob?

10 RAMP 2013/2014 INTERVJUU

Küsinud Ave-Marleen Rei Fotod Alan Proosa, Lauri Kulpsoo

Kui vanalt sul löökpillide vastu Kas järeltulevat põlve on ja kas Kas sul on oma sett? huvi tekkis? õpilased on motiveeritud? Ikka, muidugi, see seisab mul teatris. Ma õppisin lastemuusikakoolis 7 aastat Ma olen kuulnud, et huvikoolides on väga Mul on siin harjutusruum. Kui võimalik, flööti. Koolibändis olin hoopis kitarrist. palju õpilasi, aga ma kardan, et see huvi siis mängin enda setiga ka etendusi, see Trummide vastu tekkis huvi 10-11 aas- kestab täpselt sinnamaani, kuni peab on kodune, saund on oma. taselt – siis hakkasin lihtsalt igasugu harjutama hakkama. Siis selgub, et see asju taguma. 15-aastaselt Ellerisse tulles ei olegi nii lihtne, et tulen ja hakkan kohe Kui kaua võtab aega seti üles- teadsin juba täpselt, et tahan just löök- mängima. Lapsevanemad räägivad ikka, panek, kui kuhugi mängule pille õppida. et: „Oi minu laps nii armastab trummi lähed? peksta“. Nojah, las peksab siis. Kui ta Kui on täiskomplekt, siis üles panen 10-15 õppima tuleb, siis ma näen juba kolman- Mängid mitut pilli – kitarr, flööt, minutiga. Maha läheb 5-7 minutiga. See das tunnis, kuidas tüüp ei viitsi. Aga trummid… on lihtsalt nii käpas ja pärast mängu – siis tõelisi fänne on ka. Kes on fänn, sellest Mul oli lastemuusikakoolis väga hea on juba oma aeg, siis käib kõik ülikähku. saab asja. Jõuame jälle sinna, et täna- flöödiõpetaja. Siiamaani tuleb flöödi- Lahtipakkimine võtab kõige rohkem aega, päeva noored arvavad, et nad vaatavad mäng välja, kui kätte võtan. Põsed jäävad kui on väike lava. Ma alguses alati küsin Youtube´ist järele ja siis selle järgi mängi- muidugi valusaks ja võhma pole enam ka, et kuhu ma trummid panen ja kõige vad. Nii see ei käi. niipalju kui vaja, aga saan hakkama. tüütum on see, kui mul on kõik valmis ja Mida rohkem pille valdad, seda parem. siis tuleb keegi ja ütleb, et kuule, kas sa Kui mina õppisin, siis oli muusikakoolis saaksid üks 5 sentimeetrit sinnapoole nih- kohustuslik aine üldklaver. Mind häm- kuda. Aga vaat ei saa! Ma peaks siis kõiki mastab, et tänapäeval pannakse see „Mis see asju 5 sentimeetrit nihutama. Tavaliselt valikaineks. See peaks olema õppekava trummikomplekt on see trompetimängija, kellel ei mahu osa. Ma olen ju Elleris õpetaja ja seal noo- noodipult ära – no pane 5 sentimeetrit red õnneks ikka veel õpivad neid olulisi siis muud on, kui tahapoole! asju – solfedžo, klaver, heliredelid. Ega neljamehebänd – ma ise klaverit hästi ei oska – olin noor vasak käsi, parem käsi, Palju trummar improviseerida ja rumal ja ei viitsinud harjutada. Mul oli võib? koordinatsiooniga suuri raskusi. Läksin vasak jalg, parem jalg.“ Ikka võib, aga soolo ajal. Siis on see luba- närvi. Aga praegu pean vahest olude tud. Põhimõtteliselt hoiab ju trummar sunnil mängima ja õpilaste käest erialas kogu masinavärki koos. Seda ei panda nõuan ka. Üldse ma õpetan seda, mis mul võib-olla tähele, sest trummar istub kõige endal puudu jäi, mida ma ei viitsinud ja ei Kui erinevad on trummi- taga, aga trummar peab bändis olema üks teinud. Nüüd nõuan oma õpilaste käest. komplektid – kas sümfoonia- orkestris mängitakse hoopis kõvemaid muusikuid. Tal pole küll meloo- millegi muuga kui hevibändis? diat, aga pulsi hoidmine on ju puhtalt tema Miks sa õpetad? Trummikomplekt on ju ikka klassikast töö. Nii et väga palju gruuvimist seal ei Mul on emapoolsest suguvõsast õpetaja tekkinud. Klassikalises repertuaaris on ole. Trummar annab igale bändi liikmele geen sees. Noorena olin küll täiesti kin- kõik olemas – basstrumm, plaadid, soolo- infot. Kui improviseerijal lähevad tšakrad del, et ma ei lähe eluilmaski õpetajaks. trumm jne. Mängitakse lihtsalt teise nii lahti, et ta ise ka enam ei tea, kus ta on, Nüüd saan aru, et mida rohkem ma kõlaga ja teistmoodi. Aga sisu on sama. siis trummar peab ta tagasi tooma. õpetan, seda rohkem ma ise õpin. See on Mis see trummikomplekt siis muud on, trafaretne lause, aga no mis teha – nii see kui neljamehebänd – vasak käsi, parem Trummar on siis nagu dirigent? on. Kui ma õpilastele midagi üles annan, käsi, vasak jalg, parem jalg. Ja see kvartett Jah. Bigbändides ju väga tihti ei olegi diri- siis pean seda ka ise valdama. Hiilin tuleb panna süngelt ja maitsekalt koos genti. Kui trummar mängib fortes, siis salaja harjutamisruumi ja püüan kõik läbi mängima. teeb seda terve bänd ja kui trummar proovida. tõmbab tagasi, siis teeb seda ka bänd.

RAMP 2013/2014 11 Kas sul on oma kodubänd ka või edasi. Aga trumm on põhialus, meie seda rändad sinna, kuhu kutsutakse? „Teinekord juhtub teha ei saa. Meie masin peab edasi käima. Aktiivsed bändid on Folk Highlights ka seda, et mängid, Orchestra, Cassanova, Estraadiraadio ja vaatad nooti ja lööd Kas trummaritel esineb Oort. Mul on põhimõte, et mida rohkem, kutsehaigusi? seda parem – mida rohkem erinevaid mööda, mul lendab Käed väsivad vahel, aga see pole kõige stiile mängid, seda rohkem arened. siis küll pulk kohe hullem. Kõige hullem kutsehaigus on Töötrummareid – selliseid, et viskad käest ära.“ seljavalu. See on vist kõikidel trumma- noodi ette ja mängib – neid Eestis tõesti ritel, sest sa istud, sirge seljaga ja vahe- palju pole. Paratamatus, Eesti on väike. peal on ju mõlemad jalad töös, nii et Bassimehi on ka vähe – Alari Piispea ei võtan pakkumisi vastu teadlikult, sest see sisuliselt toetud ainult selgroole. Vahest saagi meil lavaaugust välja. on väljakutse ja kohustus ennast vormi on kuulmekeskusega probleeme. Kui ajada. ma Tšaikovski asju mängin, siis kasutan Kas sulle võib noodi ette visata kõrvatroppe. Lavaaugus on siis tõeline ja mängid? sepikoda… Tšaikovskil on niisugune forte, Milliseid viperusi trummaritel et sure ära. Vahest on tasakaaluhäireid. Ma arvan, et ilma ülbitsemata võin öelda: laval juhtub? Kas trummi annab on küll nii. Läbimängitud kilometraaži lõhki ka mängida, pulkasid Muusika taob lihtsalt vastu kõrvas olevat on juba nii palju ja väga suure teene on kindlasti annab? tasakaalukeskust. teinud teatritöö. Siin on noodist lugemine Pulgad lähevad muidugi. Mul on seal väga tähtis. Istud pilli taha maha, tuleb trummi kõrval neid terve kott. Trummarid on ju trikimehed ka? Paul Mägi ja sa pead juba mängima, ega No mina ei suuda seda, olen harjutanud küll, siis ei hakata enam harjutama. Muidugi aga ma lähen nii närvi sellest… Ei ole vaja – partiid saame ju varem kätte ja harju- Palju sul neid läheb siis? tegelikult – peaasi, et mootor tiksub. tame. Aga esimesed proovid ja koosmäng Ei, väga vähe tegelikult. See sõltub on ikkagi noodist lugemine. Olen ka palju mängutehnikast: kui tehnika on puhas, erinevates projektides kaasa teinud. siis läheb vähe. Aga „Musta pori“ esieten- Sul on mootoritega ju teist- Tehakse kontsertsari: viis kontserti, aga dusel läks küll pulk pläuhti! pooleks. Mul sugune seos ka, sa sõidad proove on ainult kolm. Siis sa pead kolme polnud enam sada aastat ükski pooleks mootorrattaga… prooviga olema nii valmis, et lähed lavale läinud. Nad kuluvad küll ja siis ma ostan Mulle ei meeldi mootorid, mulle meeldib rahuliku näoga. Iseasi, mis sisemine pulss uued, aga pooleks polnud ammu läinud. lihtsalt tsikliga sõita. Mootorit ma ise ei teeb. Ega seal muud teha pole, kui võtad uue ja paranda, viin teenindusse. Õppisin Valgas mängid edasi. Teinekord juhtub ka seda, et autoklassis ja olen Volga mootori koost mängid, vaatad nooti ja lööd mööda, mul lahti võtnud ja kokku pannud ning see Kas üks stiil on sinu jaoks kontimurdvam kui teine? lendab siis küll pulk kohe käest ära. Viuh! läks uuesti käima. Aga mind see ei köida. ja läinud! Eks seda juhtub ka, et hakkad Mulle meeldib loodus, käin linde vaatamas. Eks nad kõik on keerulised. Üks raske- vale lugu mängima. Ehala kontserdil Mul on teleskoop ka, ma vaatan planeete, maid oli Oorti minek. Metalit mängima juhtus – esimene lugu pidi olema „See tegelen astronoomiaga. hakata oli füüsiliselt raske. Ma olin har- on kodu, siin on kodu“ ja ma ei tea, miks junud vaikselt džässikest nokitsema, ma lava taga ümisesin: „Päikeseratas, aga Oortiga lähed suurele lavale ja sul Sul on teleskoop? päikeseratas“. Peas kummitas ja käed peab ikka jõuga laks sees olema. Siis mängisid vale lugu. Midagi hullu polnud, Jah, viis aastat juba, juubeliks kingiti – ma harjutasin jube kõvasti füüsilist kaks takti jõudsin mängida. Selline viga Messier 130. See on harrastusvaatlejale trummimängu. Aga jah, kõik stiilid on tuleb ruttu ära peita, et publik aru ei päris paras, hinna ja kvaliteedi suhe on omamoodi rasked, sest ei võta ju ühtegi saaks, aga pillimehed saavad muidugi. paigas. Astronoomia on talvine hobi. mängu lõdvalt. Mul on üks halb komme Alates sügisest läheb taevas huvitavaks. – kui helistatakse, et meil tuleb selline Orion oma udukoguga tuleb välja ja kontsert, kas tulete trumme mängima, Trummari eksimust on tavalisel Andromeda. Planeetide poolest oli kõige kuulajal vist üldse raske siis mina vastan, et muidugi, saatke aga rikkam märts. Siis sai kõiki vaadata – neli märgata? noodid. Kui ma noodid kätte saan, siis planeeti oli väljas. Vaatan ja pildistan – kirun küll, et no miks ma selle vastu Ma arvan, et selle nimi on imbumis- see ei ole teadus, see on mõnus tegevus. võtsin. Kõige hullem oli muidugi Ehala tehnika, et sa peidad oma vea ära. Aga kui Sõidan natuke mööda Räpina maanteed kontserdiga. Ma olen Ehala fänn ja siis ikka pea ees vastu seina sõita, siis saavad linnast välja ja panen sinna kuhugi teles- veel Kiigelaulukuuik sinna juurde – mui- kõik aru. Kui meetrum kõigub ja laperdab, koobi püsti, võtan õlle, panen kirja, mis ma dugi ma tahtsin kaasa teha. Aga mida siis seda on vägagi kuulda. Trummar ei nägin. Sa kas kuulad muusikat plaadi pealt lähemale see kontserdipäev jõudis ja saa vigade parandamiseks käsi ka üles või lähed kontserdile, astronoomiaga on mida rohkem ma neid noote vaatasin, tõsta. Kitarri ja klahvpilli puhul on see sama lugu: on suur vahe, kas näed Saturni seda rohkem tuli vibra sisse. Üldiselt olen võimalik – kui sa ei ole endas kindel, võtad pildi pealt või vaatad ise. ma enda juures sellega juba harjunud ja korra käed ära ja lugu läheb tegelikult

12 RAMP 2013/2014 INTERVJUU

Paljud astrofüüsikud pidavat usklikud olema. Kas sul ka eksistentsiaalsed mõtted tekkivad? Kui natuke teleskoopi liigutada, siis see on mitu- sada valgusaastat ja kui vaatad mingit objekti, siis 30 sekundi jooksul on ta mul vaateväljast läinud, sest ainuüksi maakera pöörleb 465 meet- rit sekundis. (See on ilmselt ka põhjus, miks joodikud ümber kukuvad.) Nii et jah, seda tajun küll, kui jube pisike see meie maailm on. Ja prob- leemid, mis tunduvad jube suured, muutuvad selles mõõtkavas väga väikeseks.

RAMP 2013/2014 13

Ühe suve akvarellid

Teatris töötavate inimeste päevad on sageli pikad. Proovid võivad alata juba kella 10 paiku hommikul ja etendused lõpevad õhtul umbes samal ajal. Kui aga hästi läheb, on pikk ka teatriinimese suvi – seda muidugi juhul, kui suudetakse loobuda suvistest töökiusatustest. Kuhu suvi ja puhkus tõmbavad? Millised paigad ja tegevused annavad vaimurammu, et nii sügisel, talvel kui kevadel taas laval särada?

Vanemuise artistid Marika Barabanštšikova, Ragne Pekarev, Maria Kallaste ja Julia Kaškovskaja kutsuvad teid kaasa kohtadesse, mis neid laevad.

Fotod Julia-Maria Linna Täname Erle Vannus, Kersti Nigas

Marika Barabanštšikova Vanemuise draamanäitleja

Puhkus seostub minu jaoks eelkõige sõnaga Vaikus. Ja kummalisel kombel pakub meri seda küllaga – oma väega, sügavusega, oma iseolemises. Nii kaua, kui ma ennast mäletan, olen ma alati teel mere poole ja alati ootab mind seal ees üllatus. See on taevas. Mulle tundub, et taevas avab oma saladused kõige selgemalt just mere kohal. Ja veel. Sõna Vaikus ei seostu minu jaoks ilmtingimata sõnaga vaikne. Aastaid tagasi telkisin ja ööbisin Euroopa suurima kose kõrval. Ja see vaikus, puhkus ja uni, mida seal kogesin, on siiani mu unistus.

16 RAMP 2013/2014

Maria Kallaste Vanemuise ooperisolist

Minu maailm on suures osas mustvalge. Suvi mulle ei meeldi. Mulle meeldib talv. Suured toidupoed ei meeldi ka. Meeldib turg. Autoga sõita ka ei meeldi. Tahan sõita jalgrattaga, aga talvel hakkab nii liikudes ikkagi külm. Kui kunagi jalgratta ostsin, panin talle nimeks Vigurvänt. Suve teengi siis endale meeldivaks nii, et sõidan Vigurvändaga turule. Seal saab osta küüslauku ilma triipkoodiga paberit peale kleepimata ja tomateid ilma kilekotita, maksta sularahas, nii et kviitung jääb trükkimata ja müüjaga saab suhelda näost näkku. Turuhoones oli minu lemmik Koidula nimeline proua, kellel oli soengu otsa seotud gaasirätik, kõrvas rippusid helkivad lühtrikujulised kõrvarõngad ja käes oli alati nuga marineeritud kurgiviiluga, mida ta pakkus lahkesti maitsta. Kõik nagu lapsepõlves emaga turul käies, kui sai maitsta veel ka hapukapsast ja muudki. Sellel suvel Koidulat enam kahjuks ei olnud. Aga õnneks oli alles proua juustuleti tagant, kes asetab alati oma keemiliste lokkide keskele, ilmselt ise õmmeldud, šoti ruudulisest kangast kirjaklambriga kokku kinnitatud ja valge pitsiribaga kaunistatud nö letimüüja vormiriietuse juurde kuuluva võrukujulise “mütsikese”. Tema järjekord ulatub alati “uksest välja”, aga kahaneb ka sama kiiresti, kui kasvab, sest tal on energiat rohkem kui tervel maailmal kokku. Eks ma huvitavaid inimesi sealt otsima lähen. Ja kui satun olema jalgrattaga Tallinnas ja päev juhtub olema väga palav, siis lähen Nõmme turule, ostan lahtist piima ja kukeseeni, sõidan Vändaga Nõmme mäest alla koju Mustamäele ja olen õnnelik, et jalgratas töötab ka jahutussüsteemina. Maal mulle ei meeldi. Mulle meeldib linnas. Ja esimese Eesti Vabariigi aeg, nii nagu ma teda ette kujutan, meeldib rohkem kui praegune. Siis sõitsid naised, kleit seljas ja “kõpsikud” jalas, jalgrattaga tööle ja pärast turule toidukraami ostma. Mulle meeldib, kui fantaasimaailm muutub reaalsemaks kui reaalsus ise ja ma saan “mängida” esimest Eesti Vabariiki. Mis siis, et suuresti välise atribuutika abil nagu jalgratas, mis sellel hetkel muutub ülepea ajamasinaks. Aga seda saab mängida ainult suvel!

18 RAMP 2013/2014 RAMP 2013/2014 19 Ragne Pekarev Vanemuise draamanäitleja

Ma armastan raba. Kesk-Eesti tüdrukuna polnud mul ei merd ega mägesid, aga see- eest olid mul metsad ja rabad. Emalt olen pärinud tugeva korilase geeni –­ võin istuda tundide kaupa põõsaste taga või kükitada metsalangul, et korjata marju. Metsa tõmbab ka, aga metsast ma energiat ei saa, pigem annan. Seal silmad muudkui otsivad. Pean endale ikka meelde tuletama, et rahu – las olla, ära korja, ära otsi! Rabas on teisiti, kuna raba ei anna sulle eriti võimalusi. Sa kas mängid tema reeglite järgi või ei mängi üldse. Mööda laudteed on muidugi lihtne. Vaikus, õrnus, oht, piiratud silmapiir, ilu. Kidurad puud annavad märku, et seal valitseb miski muu. Igaüks rabas ei ülbitse. Kõrvadel on mõnus, silmadel ilus, mõte puhkab.

20 RAMP 2013/2014

Julia Kaškovskaja Vanemuise balletiartist

Suvel teen ainult seda, mis mulle päriselt meeldib. Armastan väga loomi, mu suured lemmikud on kindlasti hobused. Neil on võrratult kaunis, muskliline ja läikiv keha. Hobused on väga graatsilised ja salapärased loomad. Mind võluvad nende alati suured ja kurvad silmad. Ratsutamine ei ole minu jaoks sport, vaid suhtlemine lemmikloomaga. Kõige lemmikum loom elab mul aga kodus – see on süsimust kass Berta, kes näeb välja nagu väike puuma. Ja loomulikult ei möödu ükski suvi ilma mereta. Minu lemmikrand laulvate liivadega asub Hiiumaal.

22 RAMP 2013/2014

LÄBI väikse Tartu LINNA

Matthew Jordan, Lawrence Massie, Ben Roomes ja George Willé-Williams on noored inglased, kelle viimased eluaastad on möödunud Tartus. Aastatel 2009 kuni 2011 saabusid nad riburadapidi Vanemuisesse, et asuda siin tööle balletiartistidena. Nad kõik on Elmhursti tantsukooli kasvandikud ja tundsid teineteist juba enne Tartusse tulekut. Eelnev andis hea pinnase ühe suurt teineteisemõistmist nõudva tegevuse alus- tamiseks. Poisid on pool oma hingest andnud bändile, mis kannab eesti- keelset nime „Läbi linna“. Lauldakse siiani siiski inglise keeles.

Küsinud Ave-Marleen Rei Fotod Alan Proosa, Andrus Eesmaa, erakogu, Vanemuine George Willé-Williams, Ben Roomes, Lawrence Massie, Matthew Jordan

26 RAMP 2013/2014 RAMBI EES

Räägime kõigepealt balletist ja oleks enesepiinamine. Mulle meeldib tantsimise eelarvamustest – on vist üsna palju juures… (otsib pikalt mõtet) see tunne, mis mind laval selliseid inimesi, kes leiavad, et mehed olles valdab. Minu puhul pole see võib-olla nii konk- balletikostüümides on naeruväärsed. reetselt tantsuga seotud. See tunne valdab mind ka Kas ballett on mehelik või naiselik ala? siis, kui me bändiga esineme. Mulle lihtsalt meeldib L: Nooremana oli mul palju sõpru, kes mängisid esineda. ragbit. Väga mehelik sport, eks? Selles spordis pea- vad mehed omavahel lähedases kontaktis olema, B: Balleti juures köidab mind see, et alati saab olla üksteist pidevalt krabama ja rebima. Pärast trenni veel parem. Ei ole olemas hetke, millal saan öelda, lähevad kõik koos duši alla. Kui oled balletitantsija, et olen selle ala meister. Alati on midagi, mille kallal siis koosnevad su päevad naisterahvaste tõstmisest, töötada ja mida enda juures arendada. sageli pole nendel neidudel ka peaaegu midagi seljas. M: Minu puhul oli ballett justkui ainus tee, mida Nii et kui loogiliselt kaaluda, on meessoost tantsija valida. Kaasaegsesse tantsu ma poleks sobinud, olen palju paremas olukorras kui ragbimängija. (Kõik neli selleks liiga kange. Olen ka stepptantsu õppinud muhelevad heakskiitvalt.) ja ilmselt oleksin parema meelega stepptantsija, B: Inglismaal kohtasin ma seda suhtumist küll, et aga see ei ole nii levinud ja ma olen ka väga valiv, ballett on plikade värk. Siin pole ma seda kordagi Broadway stiil mulle näiteks ei meeldi. Toredam on kohanud. See pole mind kunagi ka eriti seganud. ise improviseerida, aga see pole ala, millega ennast Selles koolis, kus ma enne Elmhursti õppisin, olin elatada. Kui väga aus olla, siis tegelikult olen ma terve kooli peale ainuke poiss. Nii et terve koolitäis balleti jaoks natuke laisk. tüdrukuid oli ainult minu päralt!

M: Muidugi on levinud eelarvamus, et paljud balleti- Kuidas te Vanemuise balletti kirjeldaksite? Mis teeb selle trupi tantsijad on geid. Jah, selles ametis kohtab tõesti eriliseks? geisid, aga ilmselt on neid igal pool mujal tegelikult sama palju. Inimesed töötavad koos geidega ega G: See on nagu pere. Ma olen kuulnud nii paljudelt teagi sellest midagi. Kuna tantsijate puhul on tegu sõpradelt, kes töötavad teistes teatrites, et seal on kunstiinimestega, siis on nad avatumad ega varja trupp lagunenud väikesteks gruppideks ja rahvused oma eelistusi. Vahel ikka kohtab imestunud küsi- hoiavad omaette. Tullakse tööle, tehakse töö ära ja must: „Sa tegeled balletiga…!?“. Reeglina ma siis ei minnakse omi asju ajama. Siin on infolauast ja tehni- vasta muud, kui et: „Jah, ma saan raha selle eest, et lisest meeskonnast kuni draamanäitlejateni kõik ma tantsin.“ Aga nagu öeldud, kohtab seda pigem nagu üks pere. Inglismaal. Kui Eestis keegi küsib, kus ma töötan ja B: Ballett on väga konkurentsirohke ala ja võib ma vastan, et olen Vanemuises tantsija, siis on reakt- kohata inimesi (peab väikese pausi), kes pole just eriti siooniks: „Vau, lahe!“ Ma olen kuulnud ka, et kui keegi meeldivad. Ma käisin erinevatel prooviesinemistel ja on oma sõpru meie kontserdile kutsunud, siis on kõige mõnusamalt tundsin ennast just siin, kõik olid alguses kaheldud, et kas viitsib mingit suvalist bändi nii sõbralikud ja vastutulelikud. Ma olen siiani väga kuulama tulla, aga kui nad saavad teada, et tegu on rahul. balletitantsijatest koosneva bändiga, leitakse, et see on huvitav ja teistmoodi ja tullakse just sellepärast. Kui kõva on konkurents Vanemuise Nii et bändiga lõikame me sellest pigem kasu. balletitrupi liikmete vahel? Ei saa ju olla, G: Seni, kuni see, mida ma teen, mulle endale meel- et seda üldse ei esine? dib, on mul ükspuha, mida teised arvavad. Mulle M: Tüdrukutel on konkurents kõvem. Seda esineb meeldib laval olla, vahel ennast narriks teha, panna ka meestantsijate vahel, aga meil siin on see pigem inimesi naerma, miks mitte ka nutma! Minu töö on sõbralik konkurents. Pärast trenni võib teine tantsija inimestele meelelahutust pakkuda ja mida minust su juurde tulla ja soovitada, et kuule, proovi selle rolli arvatakse, pole tegelikult tähtis. tarbeks hoopis nii teha. Meil ei lähe asi kunagi nii kaugele, et üks tantsija ei räägi enam teisega.

Mis teile balletis enim meeldib?On see L: Meeste ja naiste konkurents on tõesti erinev. Naisi lihtsalt töö nagu iga teine? hinnatakse balletis mitte ainult tehnika ja oskuste, L: Kindlasti ei ole see lihtsalt üks töö. Kui seda tea- vaid ka selle järgi, kuidas nad välja näevad, palju nad tud kraadiga ei armasta, siis ei saa seda ka teha. See kaaluvad jne. Meeste puhul on tähtis hoopis muu.

RAMP 2013/2014 27 Meie põhiline töö balletis on tõsta naisi ja seni, kuni sa suudad L: Bändi juures on tore see, et meie tööga pole sellel suurt naist tõsta, pole tegelikult vahet, milline sa välja näed. Naised midagi pistmist. Muidugi oleme ka Vanemuise jaoks esinenud, survestavad ka ise ennast kõvasti ja võrdlevad teistega – „oi, tal aastalõpuballil ja teatribändide festivalil, aga enamasti on see ju on peenem piht ja pikemad jalad“. Nad võtavad seda kõike liiga täiesti teistsugune tegevus tantsimise kõrval. isiklikult. Meestantsijatel on tavaliselt suva. Kusjuures minu B: Ma mängin kitarri umbes 20 aastat ja olen väga rõõmus, arvates on iga naine ilus oma erilisel moel. et saan seda siin jätkata. Olen õnnelik, et mul on siin sõbrad, kellega koos mängida. Et on kokku sattunud inimesed, kes män- Millised on olnud teie lemmiklavastused, milles givad õigeid instrumente, et bändina toimida. Oluline on ka see, olete kõige parema meelega osalenud? et me lihtsalt ei mängi teiste lugusid, vaid loome endi omasid. G: Mulle näiteks väga meeldib „Thrillerit“ teha. Balletti olen Tegeleme koos loominguga. õppinud ja seda ma nagu natuke oskan, aga see oli hoopis teist- M: Võib ju mõnda instrumenti üksida kodus mängida, aga tea- sugune lavastus ja meeldis mulle tõesti väga. tud hetkel muutub see igavaks. Tahaks midagi enamat. See, et M: Balletietenduse publik ei pruugi olla nii elav, kui mõne teise saame koos bändi teha, on imeline. žanri publik. Eriti siis, kui mängitakse midagi klassikalist, mis on juba hulk aega mängukavas olnud. „Giselle“ on ju igal pool Millal te muusikat üldse teete, tantsijate trenni- ühesugune, trupi tase muidugi erineb, aga lavastus on sama. ja tööpäevad on ju väga pikad? Aga sellised lavastused nagu „ABBA“, „Thriller“ ja „Moonlight M: Kui meil on trennis või proovis 20-minutiline paus, siis jook- Express“ on teistmoodi, selliseid asju ei tehta eriti palju ja publik seme harjutusruumi ja mängime 20 minutit. Trummide asemel on väga rahul. kasutab Lawrence siis võib-olla toole. Kui õhtul on bändiga esinemine, siis peame harjutama ja laulud millalgi läbi võtma. Kas mäletate oma esimest päeva Eestis? L: Ja meil on ju sageli kella kolmest kuueni paus. Ka seda aega (üldine naer) kasutame harjutamiseks. M: Ma mäletan, et kui maandusime Tallinna lennujaamas, siis oli väike segadus, et kuidas nüüd edasi. Jälitasime Colinit Kuhu te oma bändiga suundute, mis on suurim (Thomas Maggs -toim) ja Saorit (Nagata - toim), sest aimasime, eesmärk? Kuuldavasti tahtsite ka Eurovisioonil et neil on sama tee ees. Me ei rääkinud nendega, nägime, et osaleda? nad võtsid takso ja võtsime ka takso ning käskisime takso- M: Me osalesimegi, aga see laul oli liiga hea ja ei osutunud vali- juhil nende taksot jälitada. Bussijaamas vaatasime, kuidas tuks (naer). Meie eesmärk on liikuda tasapisi edasi. Saada uusi nad Tartusse piletid ostsid ja tegime samamoodi. Siis mingil esinemisi ja luua uusi laule. Arvan, et meie õnn on see, et olime hetkel tuli Saori meie juurde ja küsis, kas me oleme ka tantsijad. sõbrad enne seda, kui bändi tegime. Me ei pidanud mingit suva- Tunnistasime üles . Veel mäletan, et teel Tallinnast Tartusse list tüüpi, kes tegelikult meile ei meeldi, näiteks kitarri mängima võis näha väga palju puid. Inglismaal ei näe kunagi nii palju kutsuma. Meie eriala puhul see ei funktsioneerikski teisiti. puid. Seal on kõik nii linnastunud, aga siin on ikka veel maa- Ei oleks võimalik kedagi väljastpoolt maja 20-minutilise pausi kohti, see on väga tore. Üldiselt võiksin tundide viisi rääkida, ajaks proovi kutsuda, nii et on suur õnn, et me saame koos seda mis mulle siin meeldib. Me saabusime juulis. Kõik, mida ma bändi teha. Eestist olin kuulnud, oli, et siin on väga külm, -30 kraadi. Ja kui meie saabusime, siis oli +30 – ma lihtsalt ei suutnud Kas publik teatrisaalis ja pubis on erinev? seda uskuda! Eestlased kui tundetu rahvas, kes ei näita oma L: Mul oli võimalus terve nädal ringi vaadata, enne kui tööle emotsioone välja? hakkasin. Inglismaal elasin Birminghamis ja see on suur linn. L: Ma ei saa kuidagi sellega nõustuda, et eestlased on tundetud. Minu isiksusele sobib aga väike Tartu palju paremini. Siin Kui mõelda tagasi „Thrilleri“ kevadiste etenduste peale, siis eesti on kõik rahulikum. Mulle pole vaja 100t kaubanduskeskust. publik on täiesti võimeline saalis hulluks minema. Meil on ka Toredam on veeta aega inimeste kui kohtadega. bändimängudel ülihead publikut olnud. Alati kutsutakse tagasi lisalugudeks, tavaliselt on väga soe vastuvõtt. G: Kui mina saabusin, siis olid sõbrad siin juba ees ja sattusin bussi pealt otse pubisse – see on kõik, mida mäletan. Balletitantsija karjäär on lühike, kas te praegu juba mõtlete sellele? Milline on suurim šokk, mis teid Eestis olles on tabanud? M: Muidugi, meie karjäärile võib saatuslikuks saada kõige väik- sem äpardus: koperdad tänaval ja saad võib-olla sellise vigas- G: See, et me bändi tegema hakkasime. tuse, et ongi kõik. Aga kui meil oleks tohutult aega, et oma bän- M: See oli tõesti imelik. diga tegeleda ja seda promoda, siis mine tea, kuhu me võiksime G: Me alustasime magamistoas paari lauluga ja nüüd on meil jõuda? Võib-olla suudaksime sellest ennast elatada? Aga seda ei täiesti korralikud esinemised. saa ette otsustada – kui minu karjäär tantsijana lõpeb, siis ma ei saa paluda teistel bändikaaslastel koheselt sedasama teha.

28 RAMP 2013/2014 RAMBI EES

Poiste hinnangul on nende töö üks eesmärke inimestele meelelahutust pakkuda, eelarvamused neid ei kõiguta

Tantsijad reisivad palju, kauaks te Eestisse jääte? M: Peame olema õnnelikud, et meil üldse tööd on, sest igal Kas proovite leida tööd teistes teatrites, riikides? aastal lõpetab kooli tohutul hulgal tantsijaid. Teatreid ja kompa- L: Põhjus, miks peaks otsima tööd mujal, oleks see, kui oma niisid pannakse samas pigem kinni. Teater ei saa ju igal hooajal praeguse olukorraga rahul pole. Kui koliksin mujale, et omada endale suurt hulka uusi tantsijaid juurde võtta. Pole mõtet paremaid võimalusi või rohkem raha, siis see ei kaaluks üles 150-hingelist truppi üleval pidada. Töökohti kaob ja tantsijaid seda, mis mul siin praegu on. Olen siin väga õnnelik. Kui mingis tuleb aina juurde… eas hakkad tagasi vaatama, pead endalt küsima, mida oma eluga tegid. Kui vastad, et teenisid raha, siis kas sul oli sealjuu- Peavad olema mõned asjad mis teile siin, res ka lõbus? Teenisid küll raha, aga raiskasid ära kümme aastat Vanemuises, ei meeldi. oma elust. Läbisegi: Jah, ühel õhtul oli etendus ja majas polnud sooja vett! G: Ma tahan oma lastelastele lahedaid asju jutustada: ma olin Ja vahel pannakse söökla liiga vara kinni. balletitantsija ja mul oli oma bänd, cool! G: Vanemuine on mäe otsas. Siia on raske ronida. M: Koolikaaslased otsisid tugevaid kompaniisid. Mina otsisin B: Ebameeldivad asjad ei ole nii väga teatri või Tartuga seotud, lahedat kohta, kus elada. Jah, muidugi veedan ma tantsijana vaid need on sellised asjad, mis elus ikka närvidele käivad ja igal palju aega tööl, aga midagi toredat peab olema ka teatrist väljas- pool ühtemoodi on. pool. Ei saa minna lihtsalt oma korterisse ja seal istuda.

L: Töö pole sinu elu.

RAMP 2013/2014 29 BALLETILEGEND Elena Poznjak „Ma ei saa elada ilma oma tööta.“

30 RAMP 2013/2014 INTERVJUU

Küsinud Ave-Marleen Rei Fotod Alan Proosa, erakogu, Vanemuine

Elena on legendaarne priima- baleriin, kelle aktiivne tantsija- karjäär kestis rekordilised 37 aas- tat. Teatris on ta kokku olnud 58 aastat. Tema hiilgerollidest pole siiski põhjust vaid minevikuvormis rääkida. Elenal on lihtsalt nii palju rolle, mis praegugi kõrget profes- sionaalset taset nõuavad – ta on repetiitor, pedagoog, Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli asutaja ja juhataja, ema, vanaema ning vana- vanaema. Kolleegidele teatrist on ta lisaks kõigele alati särav ja meeldiv vestluspartner. Ka mina kasutasin võimalust ennast ühe sellise särava vestluse paistel soojendada. Nimiosalisena balletis „Giselle“ (1970)

Balletitantsija eriala nõuab See on ka eriala, kus esineb palju inimeselt palju – kas ta ka annab vigastusi, kuidas sinul sellega on sama palju? Kas see bilanss oli sinu läinud? jaoks karjääri lõpul tasakaalus? Tõepoolest, vigastused tekivad ja neid oli, Päris kindlasti sain ma kõik tagasi. Mitte siis, aga mitte palju. Millegipärast on mul tunne, kui ma karjääri lõpetasin, vaid pärast igat eten- et tänapäeva noortel on tükk maad kehvem dust. Eriti just nende lavastuste puhul, milles tervis ja nõrgemad jalad kui meil omal ajal. peaosi tantsisin. Tantsida muusikat, väljen- Ma ei saanud ju endale lubada, et ma kord dada ennast läbi muusika, allutada kogu plas- kahe nädala jooksul haige olen või jalaga tika muusikale – see oli suur nauding. Kui sind arsti juurde lähen. Kui oligi palavik, ikka saadab elav orkester, siis on ju igal interpreedil mindi lavale. Kui oli jalatrauma, siis pidid ikka omad nüansid. Kuulata muusikuid ja vastavalt tantsima. Meenub Ülo Vilimaa „Tiina“ pea- nendele reguleerida oma rolli dramaturgiat – proov, kus ma vigastasin oma parema jala see oli see, mis andis elule mõtte. Selle nimel hüppeliigest ja see nägi välja nagu tumba. võis kannatada lühemaid puhkusi ja nädalava- Ülo arvas, et pole midagi, kontrolletenduse hetusi ilma puhkepäevadeta. Paljud küsisid, et teed ära. Kontrolletenduse ajal ütles lavastaja, kuidas sa suudad iga päev treeninguid teha, et pärast kontrolli filmitakse veel jaanitule aga just selle nimel saigi tehtud, et keha suu- pildi finaali ja tantsid selle veelkord. Ma ei daks oma plastikaga väljendada muusikalist suutnud vastugi vaielda, nii valus oli, ainult dramaturgiat. Ma ei saa kunagi öelda, et ma pisarad voolasid. Aga Ülo arvas ikka, et pole midagi kahetsen. Muidugi on see väga raske midagi, küll sa ära teed. Ja tegingi, mis mul eriala, aga tasub ennast ära. üle jäi, tegin ka esietenduse. Ma arvasin, et mul on lihtsalt venitus. Aastaid hiljem, kui ma

RAMP 2013/2014 31 Sa oled praegugi suurepärases Ma ei teadnud tookord kooli juhtimisest „Kui oligi palavik, ikka vormis, kuidas sa seda säilitad? muidugi mitte midagi. Mul ei olnud ambit- mindi lavale. Kui oli Kahjuks ei tee ma selleks mitte midagi! sioonikaid kavatsusi, oli lihtsalt vajadus jalatrauma, siis pidid Minu retsept on, et ma ei saa elada ilma õpetada ja olla noorte seas. Ma ei mõelnud oma tööta – ilma proovideta, ilma õpi- üldse, et see kool peaks olema suurem kui ikka tantsima.“ lasteta, ilma teatriõhuta. Kui see kõik üks või kaks klassi. Aga soovijaid tuli kogu ära võtta, siis ma ilmselt kaotaksin oma aeg juurde ja me ei saanud neile ära öelda. vormi. See, et mind siin veel vajatakse ja Ma ise olin seisukohal, et balleti ei tohi läksin ühe teise traumaga arsti juurde, et lastel sellest kasu on, annabki jõudu ja hakata õpetama kolme-nelja aastaselt. siis arst ütles, et kuulge, teil on siin ju optimismi. Aga elu pani mind valiku ette, et kui ma ei mõra olnud. Ja ma tantsisin sellega, jalg hakka neid lapsi õpetama, siis pannakse oli seotud, kange, aga tantsisin. Ma ei nad kas iluvõimlemisse või tennisesse või saanud lubada, et oleksin esietenduse ära Sa juhatad Vanemuise Tantsu- kes teab kuhu. Olin fakti ees, et ma pean jätnud. Üks vigastus meenub mulle veel. ja Balletikooli varsti juba 20 aastat. Kas eesmärk, miks nende laste vanemate soovidele vastu Valmistasime Vilimaaga ette lavastust sa omal ajal teatri juurde tulema. Nüüd on kool väga suur, meid on „Romeo, Julia ja pimedus“. Kaks nädalat balletistuudio asutasid, on kokku 200- ringis. On ka täiskasvanute enne esietendust harjutasime duetti. Ma tänaseks teostunud? klassid, oma 60 inimest. Just hiljuti küsis pidin kaugelt hoogu võtma ja hüppama Väga huvitav küsimus, et mis oli minu üks keskealine mees, et mis tingimustel talle, külg ees, sülle. Ülo käsi oli aga eesmärk… Ma pole endale kunagi suuri ta saaks liituda, ja et mis riided peavad natuke ebasoodsas asendis, niimoodi eesmärke seadnud. Mitte kunagi, ei trennis olema. Nii suure kooli juhtimine lapikult, ja ma hüppasin ribi katki. Aga suurte osade, ega ka kooli suhtes. Kõik on on muidugi keeruline, aga elu nõuab. mis tähendab roidemurd – ei saa pöörata, läinud oma loomulikku rada. Vanemuises ei saa hingata. Kuna me tantsisime seda töötades juhendasin erinevaid tantsu- 45-minutilist tükki ainult kahekesi ja ringe – EPA-s, Raudteelaste klubis, Kuidas väikestele, kolme-nelja keegi teine sinna sisse õppida ei saanud, Tamme Gümnaasiumis. Ja siis ühel päeval aastastele läheneda, sellel siis seekord tõesti lükati esietendus minu läksin ma tollase teatrijuhi Jaak Villeri erialal vist leebelt midagi ei pärast kaks nädalat edasi. Katkise ribiga juurde ning küsisin: „Kas asutame balleti- saavuta? ikka ei tantsi. stuudio?“. Jaak Viller, Mare Tommingas Jah, seda küll. Väikelastel tuleb aegsasti mär- ja mina selle siis ka moodustasime. gata väsimust või tähelepanu hajumist. Siis

32 RAMP 2013/2014 INTERVJUU

tuleb hetkega suunata nende kontsentrat- sioon kas hüppamisele, jooksmisele, plaksutamisele, galopile või improvisat- sioonile. Alles siis võib uue hooga tegeleda kõhu- ja seljalihaste tugevdamise, jalgade venitamise, õige kehahoiu ja graatsia saavutamisega. Meie jaoks on väga oluline kontakt lapsevanematega, kes peavad harjuma kooli omapäraga. Kuna kõikideks treeninguteks ja proovideks vajame nii õpilaste, kui teatris olemasolevate proovi- saalide vabu aegu, siis langeb suur osa tööst nädalalõppudele, koolivaheaegadele ja puhkepäevadele. Sellest algab vane- mate kasvatamine, kes on sunnitud koordi- neerima oma perekonnaelu vastavalt laste treeningutele. Nii mõnigi kord tekitab selline olukord perekondlikke probleeme. Olen väga tänulik vanematele, kes suuda- vad sellist asja mõista ja kaasa töötada.

Ülo Vilimaa lavastuses „Romeo, Julia ja pimedus“ (1971)

„Tiina“ number 1 aastal 1958 (lavastaja Ida Urbel)

„Tiina“ number 2 aastal 1984 (lavastaja Ülo Vilimaa)

RAMP 2013/2014 33 Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli esimese lennu lõpetamine 2004. aastal

Kui inimene valdab oma lihaseid, kui võimlemine, vaid süntees – muusika, „Tantsija ei saa profiks, lihased on õigesti arendatud ja neid tantsu ja vaimse taseme süntees. kui ta läbi aju ei vii oma kasutatakse õigesti, siis tuleb resultaat. Ja Julia töötab väga targalt. teadmisi lihastesse.“ Sa töötad teatris ka repetiitorina – kuidas seda Eestis on klassikalise balleti ametit kirjeldada? traditsioon veel üsna noor, Repetiitori ülesanne on viia tantsijad Millisena näed oma õpilaste kuidas on meie tase võrreldes õigele tasemele ja tagada, et nad tantsik- tulevikku ideaalis? muu maailmaga? sid ühtlaselt ansamblis. Rufina (Noor – Professionaalsetele tantsijatele Meil on, kuhu pürgida, kahtlemata. Väga on Eestis vähe töökohti… toim) ja Fabrice (Gibert – toim) teevad raske on paralleele tuua. Suurtes teat- tõesti suurt tööd, sest igal hooajal tuleb Minu esimesest lennust kutsuti kõik viis rites on suured trupid, väga head repe- meile ju uusi tantsijaid ja et neid reper- tüdrukut teatrisse tööle. Muidugi tegi elu tiitorid ja sinna on tohutu konkurents. tuaari „sisse viia“, tuleb alati kõike otsast omad korrektuurid, aga Mare (Tommingas Grand Opera balletikooli võetakse peale õpetama hakata. Enne etendust – toim) oleks nad kõik vastu võtnud. 1000-st soovijast vastu üks. No need võib juhtuda, et keegi jääb haigeks, siis Esimese lennu lõpetaja on ka praegune peavad olema ideaalsete eeldustega lap- tuleb asendajaga tegeleda. See on ränk Vanemuise solist Julia Litvinenko, kes ei sed. Seal arvestatakse absoluutselt kõiki töö. Repetiitor vastutab kvaliteedi eest. olnud kaugeltki kõige andekam sellel kur- parameetreid – muusikalisi, vaimseid, Mina teen viimasel ajal seda tööd juba susel. Kuid tohutu andumuse ja armas- füüsilisi ja ka seda, kui suureks laps kas- vähe. Aga Mare ei lubanud mul loobuda tusega balleti vastu jõudis ta peaosadeni vab, kas jalad jäävad ilusaks jne. Meil on „Pähklipureja“ Lumehelbekeste tantsust, nagu Aurora „Uinuvas kaunitaris“ ja selleni veel tükk maad. Aga ka meil on mis on üks raskemaid rühmatantse peaosa „Casanovas“. Ta areneb pidevalt ja omad eelised. Nii mõneski suures teatris üldse. See on tehniliselt keeruline ja on muidugi ideaalne näide. Et nii kaugele tantsitakse tehnikat: bravuuriga, lihtsalt vajab muusikalist täpsust. Kui 12 inimest jõuda, on vähe füüsilistest eeldustest, publikule, viimasele rõdule ja minu jaoks käed ja jalad absoluutselt sünkroonis lisaks on vaja mõistust ja musikaalsust. see polegi kunst, see on sport. Meil on liikuma panevad, on see suur rõõm. Tantsija ei saa profiks, kui ta läbi aju ja võimalik teha hingelisemat teatrit. Iga takt tuleb eraldi paika panna, see südame ei vii oma teadmisi lihastesse. Et lavastus oleks üks tervik, et ei oleks on repetiitori töö juures väga oluline.

34 RAMP 2013/2014 INTERVJUU

Õnnelik ema 1958. aastal

Abikaasa ja pojaga Hiiumaal 2008. aastal

Solistidega on teistmoodi, nendega tehnilisi elemente sooritades süvenesime kontsertidel. Ja ikkagi oleks pidanud töötab repetiitor tehniliste momentide muusikasse absoluutselt ühtemoodi. See temaga rohkem koos olema, aga aeg kõrval ka rolli dramaturgia kallal. pakkus tõelist naudingut ja selle nimel oli läks ikka ja jälle töö altarile. Meil oli siiski mõtet tööd teha. Vahel oli lavale minnes üks traditsioon, millest kinni pidasime sees „paha närv“, sellisel juhul ütles Ülo – saime kokku kolm korda päevas – hom- Kes olid need inimesed, kellelt sa ise tantsijana töötades kõige mind rahustades: „Hinga välja ja alusta miku-, lõuna- ja õhtusöögi ajal. Nendel rohkem õppisid? nullist, ära tee muud, kui hakka muusikat aegadel saime kõik mured ja rõõmud ära kuulama.“ Hiljem olen sama asja soovita- rääkida. Ka puhkused veetsime alati kõik Kui ma teatrisse tulin, siis töötas meiega nud ka oma noorematele kolleegidele. koos. Ida Urbel. Ja temaga seoses on mul üks elav mälestus. Kui me töötasime esi- mese „Tiina“ (1958 – toim) kallal, siis Sa oled lisaks kõikidele Mis sul hommikul tuju heaks ma olin oma abikaasaga (dirigent Erich muudele kohustustele ka teeb? vanaema… Kõlar – toim) juba koos ja tema arendas Kui ma hommikul ärkan ja mul pole mind muusikaliselt väga palju. Niisiis, Ma olen vanavanaema ka. Ja sellega seo- midagi teha, siis leiutan ruttu mingi oli mul Urbeliga proov – metsapilt, Tiina ses on mul traagiliselt kurb tunne, kuna tegevuse. Aga kui ma ärkan ja mul on on üksida, kaltsud seljas, muserdatud, me elame eri linnades ja minu töö ei luba palju kohustusi, siis hakkan kohe aktiiv- näljane, hakkab toibuma, tõusma. Mina igal võimalikul – ja isegi vajalikul – juhul selt tegutsema. Ja siis ongi hea tuju. küsisin: „Seltsimees Urbel, kas ma hak- Tallinna sõita. Ma olen läbikukkunud Kohustused annavad elule mõtte. Paljud kan tõusma klarneti või oboe saatel?“ vanaema ja kui millestki üldse on kahju, küsivad, miks sa ära ei lõpeta? Kodus Urbel vihastas, silmad läksid suureks ja siis sellest. Ka minu enda poeg (helilooja on hea olla mõned päevad, aga mis ma ta vastas: „Teate, Poznjak, ärge kunagi Margo Kõlar – toim) pidi arvestama minu seal kogu aeg teen? Teater on suur osa tantsige pillide järgi, tantsige muusikat!“ tööga. Teatriinimeste lapsena viibis ta minust, minu siseelust, maailmast. See, Ülo Vilimaa töötas minuga palju – ta oli palju siin majas ja mitte ainult etendusi et minust siin ikka veel hoolitakse ja ära väga musikaalne ja nõudis seda ka teis- vaatamas, vaid ka mängides väikelaste minna ei lasta, teeb tuju heaks. Ja selle telt. Õnneks oli meil ühesugune arusaam rolle erinevates lavastustes. Kolme-nelja eest minu tänu ja sügav kummardus. muusikast. Koos tantsides ja erinevaid aastaselt käis ta koos meiega sümfoonia-

RAMP 2013/2014 35 Ooperisolist Jaan Willem Sibul – artist juhuse tahtel

See lugu ei ole teatrist, see on seiklusjutt ühest eesti poisist, kes kuue- aastaselt ainult vene keelt rääkis, 20-aastaselt esimest korda teatris käis, kellele seal üldse ei meelinud ning kellest sellele vaatamata sai ometi artist.

Tekst Ave-Marleen Rei Fotod Heli Mägi, erakogu, Vanemuine

36 RAMP 2013/2014 RAMBI EES

RAMP 2013/2014 37 Jaan ema ja isaga – mõlemad vanemad olid kultuurivaldkonnaga tihedalt seotud. Ema tegutses nii soololaulja kui tantsujuhina. Isa oli Antsla kultuuri- maja direktor, juhatas koore ja orkestreid ning asutas Antsla Lastemuusikakooli.

Enne veel, kui saame asuda Jaani enda väljasõite mujale teatritesse. „Esimesed nagu kröösused.” Sõbra ja bändikaaslase põnevate lugude juurde, tuleb ära jutus- elamused sain hoopis Antsla isetege- mahitusel otsustas Jaan oma häälema- tada tema vanemate kohtumise lugu, mis vuslikust teatrist. Mängiti Lutsu komöö- terjali edasi arendada ning võttis sihikule on samuti eriline. Jaani ema oli sakslanna, diat „Kapsapea“. Väga naljakas oli. Kui konservatooriumi. “Laulmisest ei tead- kes 18-aastaselt Berliinis kinni võeti ja Rakveres umbes 20-aastaselt esimest nud ma suurt midagi, aga kuna mul oli otse Siberisse saadeti. Jaani eestlasest korda proffide teatrit nägin, siis tundus muusikaline kõrgharidus, siis solfedžo isa sattus samasse vangilaagrisse, muu- see mulle väga veider, sest näitlejad ja harmoonia ei valmistanud probleeme. sikabrigaadi. „Minu ema sai kogu muu- rääkisid valju ja ebaloomuliku häälega,“ Uurisin välja, et sisseastumiseksamil sikalise hariduse vanglast, sest vangis meenutab Jaan. Tema enda esimesed tuleb laulda rahvalaulu. Kuna minu isa istus ju koos tohtu hulk haritud inimesi. lavakogemused olid seotud muusikaga. kirjutas üles ja kogus rahvalaule, siis Teda õpetas Moskva Konservatooriumi “Ma olin vist 8. klassis, kui me bändiga otsiski ta mulle ühe toreda laulu. Pianist harmooniaprofessor ja tema vokaal- 1. septembril esinesime. Tegime kaks oskas vaid nootide järgi mängida, mul aga pedagoog oli Saksamaal õpetanud Marika lugu – “Sinilill“ ja „Kullast süda“. Kõik läks noote eksamil kaasas polnud, niisiis õpe- Röcki. Sellist kõrgkooli ei saa tavaoludes täitsa vussi ja me olime näost tulipuna- tasin saatjale duure – D, A, DD, G jne. Ta kokku panna. Uskumatu lugu tegelikult,“ oli ikka väga üllatunud. Laul oli rohkem räägib Jaan oma emast. Jaan sündis niisiis lorilaulu moodi, kuue või seitsme salmiga Venemaal, linnas nimega Vehoturjev, kus „Keskmine palk oli – Tiit Kuusiku silmad olid nagu tõllarat- on sündinud ka Grigori Rasputin. Tagasi tad, kui ma seda esitasin. Kõik hakkasid Eestisse tema peret pärast vangilaagrit tookord 120 rubla muidugi naerma, no sest see ei ole aka- ei lastud ning mõnda aega elati Petseris, ja meie teenisime deemiline. Tuleb mees maalt ja hakkab koduseks keeleks oli vene keel. „Ka nädalavahetusega lorilaulu laulma. Aga ma sain loomulikult mina rääkisin kuni kuuenda eluaastani sisse. Mulle ei meeldinud teater üldse ja ainult vene keelt, sest kui sa sellel ajal 60 rubla, 4 korda laulmist hakkasin õppima sellepärast, Nõukogude Liidus mingit muud keelt 60 tegi juba kaks et oli vaja rokilikumat häält, kuid lõpuks rääkisid, siis olid kohe fašist,“ meenu- keskmist palka.“ sattusin ikkagi hoopis teatrisse ooperit tab Jaan. Siis aga sai Jaani isa töökoha laulma,” muheleb Jaan elu keerdkäikude Antsla kultuurimajja ja pere kolis lõpuks üle. Eestisse. „Ma ei osanud tõesti ühtegi sed, kui lavalt alla saime.” Muusikarada Konservatooriumis veedetud aega peab sõna eesti keelt. Mäletan selgelt, kuidas pidi läks Jaan aga aina edasi. Eduard Vilde Jaan tagantjärele väga vajalikuks ja ka istusin isa kõhu peal ja ta õpetas mulle nimelises Pedagoogilises Instituudis ägedaks. Tunniplaanist oli tema hinnan- suurest kukeaabitsast eesti keelt. Kõige õppis ta orkestridirigeerimist ja flööti, gul puudu vaid aine nimega “kummarda- naljakam sõna oli minu jaoks kumm, see ning ka sõjaväes teenis aega orkestris. mine”, seda oli hiljem teatris hädasti tar- ajas mind alati naerma. Keel sai selgeks Instituudis õppides sai muidugi ka bändi vis. Kui Jaan konservatooriumit lõpetama kahe kuuga, mind pandi lasteaeda ja oligi tehtud. “Meil oli Pedas ansambel Jokker asus, puhusid Eestis muutuste tuuled selge. Ma siiamaani ei mõista neid ini- ja tundengina oli see ikka suurepärane ning nendest tuultest ei jäänud puutu- mesi, kes elavad 60 aastat Eestis ja ei ole sissetulekuallikas. Keskmine palk oli mata ka Jaan. “Meie lõpuaktus toimus keelt ära õppinud.“ tookord 120 rubla ja meie teenisime 1988. aastal Estonia teatris. Kui me kur- nädalavahetusega 60 rubla – 4 korda 60 Professionaalset teatrit Antslas ei olnud, susega saali sisse tulime, siis oli mul käes tegi juba kaks keskmist palka. Elasime ka ei olnud siis kombeks teha suuri sinimustvalge lipp. Seda ei teadnud

38 RAMP 2013/2014 RAMBI EES

Nimiosalisena Giuseppe Verdi ooperis „Falstaff“ (1996)

„Ma olen üldse Eesti ainuke Falstaff, seda ooperit pole rohkem tehtud ja see on võimas teos.“

Endel Nõgenelt, kes küsis, et kas ma ei tahaks teha Vanemuises „Lõbusat leske“. Muidugi ma tahtsin! Õppisin viie päe- vaga selle peaosa ära. Esimese aasta olin siin nö. vabakutselisena. Aga siis tulid teised tööd ja nii ma siia jäingi.“ Tartust ei teadnud Jaan tookord suurt midagi, oli vaid levimuusikapäevade raames esinemas käinud ja teadis, kus on Tiigi ühikad. “Mäletan, et rongiga tulin ja alla linna leidsin tee, aga tagasi raudteejaama enam teed ei leidnud. Aga Tartu on super, ilus Eesti linn, ma olen siiani väga rahul.“

„Lõbusat leske“, “Viiuldajat katusel” ning ooperit “Falstaff” peab Jaan oma karjääri tipphetkedeks. “Ma olen üldse Eesti ainuke Falstaff, seda ooperit pole rohkem lavastatud ja see on võimas teos. Seda keegi ette, et me nii teeme ja inimesed Siis mulle hakkas näitlemine meeldima, ei saa häbeneda.“ Jaan, kes on lisaks eri- rõdudel nutsid. Konservatoorium oli too- eesmärk oli teha niipalju pulli, et orkes- nevatele muusikateatri žanritele kaasa kord rahvuslik kants ja ilma mingi skan- ter all naeraks. Ma saan aru, et praegu teinud nii draama- kui balletilavastustes, daalita leiti lipualus ja lipp pandigi lavale. kõlab see ebaeetililiselt, aga siis see mind ei võta ühte žanrit kergemalt kui teist. See oli väga ülev tunne!” ei huvitanud.” Kõvaks lavakooliks peab “Mina ei tee rollidel ja žanritel vahet, Jaan aga enda jaoks lavastust “Viiuldaja minu jaoks on tähtis, et mina oma osa Estoniasse tööle sattus Jaan tänu oma katusel”, mille Georg Malvius 1989. aastal hästi teeksin. Ma arvan, et iga laulja on õpetajale Teo Maistele. “Läksin Estonia Estonias lavastas ja kus Jaanil oli täita olnud situatsioonis, kus materjal on kehv koori ja esimene töö oli „Lendav holland- rätsep Moteli osa. “Malvius võttis mu või lavastaja pole tasemel ja asi hakkab lane“. Seal oli alguses selline stseen, et tookord ette ja tegi minuga kõvasti tööd. käest lagunema. Minu jaoks on siis üks tuleb laev ja madrused peavad nööridest Ma olen talle selle eest siiani tänulik. kindel kreedo: tee oma osa maksimaalselt tõmbama. Ma ei teadnud siis ju näitle- Südamest. See lavastus oli väga kõva hästi, kui ka kõik muu on halvasti, siis misest tuhkagi, täiesti tundmatu maa. sõna. Seal mängisid ju ka Jüri Krjukov, vähemalt enda pärast ei pea häbenema. Tõmbasin nöörist nii kõvasti, et pihud olid kellega saime headeks sõpradeks ja Helgi Piinlik oleks halvasti teha, siis ei oleks villis, võtsin seda kõike täiesti tõe pähe.” Sallo. Mõlemalt oli palju õppida.“ minu elul teatris mõtet.“ Hea lavastaja Kooris laulmise kõrvale hakkasid tekkima leiab Jaani sõnul alati ka laulja näitleja- ka väiksemad osad. “Pipi Pikksukas” Hiljem ei näinud Jaan Estonias endale meisterlikkusega tegelemiseks aega. õnnestus Jaanil mängida kampa röövleid enam perspektiivi. „Ma ei tahtnud jääda “Võtame näiteks Roman Hovenbitzeri, koos selliste korüfeedega nagu Sulev ainult koorilauljaks. Siis ma kirjutasin kes viitsis „Ämbliknaise suudluse“ pea- Nõmmik, Vello Viisimaa, Karl Kalkun, Tallinnfilmi ja Eesti Televisiooni ja lõpuks osalistega nii palju vaeva näha, et poisid Enno Eesmaa jt. “Niisuguse seltskonnaga mõtlesin, et hakkan kasvõi hamburge- tegid superrollid. Ta on proff ja profid oli muidugi väga tore improviseerida. reid müüma, kuni ühel hetkel tuli kõne

RAMP 2013/2014 39 Karu Eduardina lastemuusikalis „Kosmonaut Lotte“

„Mulle ka ei meeldi, kui laulja tuleb kesklavale, ajab jalad harki ja laulab. Seda võib kontserdil teha, see pole teater.“ Jaanil on oma lemmikajalootegelast, Napoleoni, õnnestunud ka laval kehastada – lavastuses „Sõda ja rahu“ (1999)

ei lase kehva asja läbi. Mulle ka ei meeldi, kui laulja Ajaloohuvi ei piirdu Jaani puhul vaid Napoleoniga, tuleb kesklavale, ajab jalad harki ja laulab. Seda võib ka arheoloogia ei jäta teda külmaks. “Ma olen lausa kontserdil teha, see pole teater.” väljakaevamistel käinud, Kõmsi kalmetel. Olin õpilas- malevas ja me käisime seal abiks. Leidsin isegi ühe Oma töös pidevalt muusikaga kokku puutuv Jaan sõrmuse, ise ei saanud sellest muidugi aru: minu kodus vabal ajal muusikat ei kuula, küll aga autos ja arvates oli see kokkupressitud plekitükk.“ kui, siis mitte raadiost, vaid plaadi pealt. “Raadiot ma eriti ei salli, võõras inimene räägib minu autos või Tihedalt teatriga seotud Jaanil jagub tähelepanu köögis – ma pole teda kutsunudki. Aga muusika on ja kiidusõnu ka teiste erialade esindajatele. “Kõik kunstiliik, mis on jumalale kõige lähemal. Ja autos on erialad on tegelikult lahedad. Ma olin ükskord muusika minu kõige parem sõber.“ Saksamaal külas ja poisid ehitasid maja. Oli sarikate panemine ja ma aitasin naelu lüüa. Seal oli üks Üheks oma suuremaks hobiks nimetab Jaan ajalugu. super-meister, kes kogu protsessi maa pealt juhatas, Tema eriline lemmik on Napoleon. “Mul on temast ta katusele üldse ei tulnudki. Panime katuse kokku kõik eesti- ja paljud venekeelsed raamatud olemas. nagu lego ja ma imetlesin seda meest. Meister on Mulle tuli täieliku üllatusena, kui kunstnik Ervin meister, ükskõik, mis ala see siis puudutab. Meilgi Õunapuu ühel päeval Vanemuise ees mulle teatas, siin majas leidub ägedaid mehi nagu näiteks Eino et hakkame “Sõda ja rahu” tegema ja minul tuleb Reinapu all metallitöökojas.“ Napoleoni mängida. Ma mõtlesin, et ta teeb nalja. Lavastaja Mikk Mikiveriga oli tore koos töötada. Jaan ise eriala vahetama ei kipu, küll on ta aga Alguses tundsin rolli ees suurt aukartust. Mäletan, avatud kõiksugustele pakkumistele teatrimaailma et seisin keset Vanemuise suure maja lava ja küsisin siseselt. „Ma olen ju ka balletis kaasa teinud („Suveöö Mikiveri käest, et mis ma nüüd tegema pean ja tema unenägu“ – toim.) ja see oli super-lahe, väga vahva vastas - kuule, sina oled keiser, miks mina pean seda elamus. Kõrvalt vaadates ei saa sellest arugi, aga sulle ütlema. See oli minu rolli märksõna. Siis käis see on terve teadus, kuidas balletis naist üles tõsta klikk ära ja mul oli jube kerge ja lahe mängida. ja tagasi maha panna. Selliste põnevate projektide Minu lemmikroll.“ nimel tasub teatris olla!“

40 RAMP 2013/2014 KOSTÜÜMILAENUTUS Vanemuise teatri kostüümilaenutusest on võimalik valida endale sobiv kostüüm rohkem kui 3000 eseme hulgast.

KOSTÜÜMILAENUTUS TÖÖTAB:

4. september – 23. juuni Esmaspäeval laenutamist ei toimu, kostüüme saab tagastada kl 12–18 T ja K – laenutus avatud kl 10–15 N ja R – laenutus avatud kl 12–18

25. juuni – 3. september E suletud T, N ja R 12–18 K 9–14

Soovitame eelregistreerumist telefonil 744 0125. Kostüümilaenutuse sissepääs asub Vanemuise suure maja taga, kus vastavad viidad juhatavad laenutaja õigesse paika. Ühe eseme laenutamine nädalaks maksab 1–7,60 €, eriti kallite ja ajalooliste kostüümi- komplektide puhul 12–13 eurot. Kostüüme ei laenutata kauemaks kui üks nädal. Parukaid, vuntse ja jalanõusid Vanemuine ei laenuta.

VANEMUISE TEATRI KÜLALISTEMAJA Tartu kesklinna vahetus läheduses, aadressil Kuperjanovi 54a asub Vanemuise teatri külalistemaja.

Kokku on majas 12 tuba: Vanemuise teatri külalistemajal on olemas oma Lisainfo: » 2 topeltlaia voodiga tuba internetikeskne broneerimissüsteem, aadressil Kristi Sõber » 1 ühekohaline tuba www.vanemuine.ee/kylalistemaja. külalistemaja administraator » 9 kahekohalist tuba Sellel leheküljel saab jälgida vabade tubade T +372 744 0107 olemasolu külalistemajas (punane on hõivatud/ F +372 744 0116 Külalistemajas on võimalik roheline vaba). Majutustingimustega saab tut- M +372 5800 6282 korraga majutada 23 inimest. vuda samal leheküljel. Lehekülg võimaldab teha [email protected] Igas toas on olemas: broneeringut soovitud toale. Lingi „Tellimusvorm“ » pesemisvõimalus ja WC all on ankeet, mis tuleb täita, vajutades nuppu » kööginurk ja toidunõud „Saada“ jõuab see automaatselt administraato- » teler koos SAT TVga rini, millele järgneb kinnitus tellija e-postkasti. » WIFI leviala

RAMP 2013/2014 41 Sõrmuste isandast võlutud nukkude emand Saruman Valge Saruman

42 RAMP 2013/2014 INTERVJUU

sellest, kuidas niisugused peenkäsitöö- nukud valmivad. Niipalju võib vist kohe öelda, et ärge parem ise kodus järele proovige!

Olulisemad töövahendid on voolimismass ja voolimispulk (muuseas, samuti käsitöö) ning pintsel nr 0. Esimese asjana sünnib tegelase pea. “Kõigepealt lõikan peno- plastist muna ja katan selle voolimis- massiga. Kui see on kuivanud, siis

hakkan sinna näo kuju peale ehitama: Baggins Frodo Kääbik laup, lõug, nina, põsesarnad, kõrvad... Tihti juhtub, et kui nägu on valmis, siis tuleb pea kaela otsast lahti lõigata, et peahoid õigeks sättida ja siis jälle Eva Kõiv töötab Vanemuises uuesti kokku ühendada. Sellele järgneb kostümeerijana – hoiab korras lihvimine, sest kuivanud voolimismass on pisut karvane,” kirjeldab Eva pika kostüüme ning abistab lava taga tööprotsessi algust ja lisab, et selliste artiste. Selles loos ei ole aga portreenukkude puhul tuleb nägu voo- juttu mitte tööst vaid erakord- lides põhimõtteliselt valmis saada, sest lihvimisega enam suurt midagi ei muuda. sest ja põnevast hobist – Eva on “Pintseldamine ehk silmade-kulmude kroonimisrüüs Arwen Haldjaprintsess tagasitulekust” “Kuninga nimelt nukumeister. ja huulte maalimine on üks mu lemmik- tegevus, eriti kui tulemus saab õige ja oodatud. Siis järgneb jumestamine, sel- Küsinud Ave-Marleen Rei leks kasutan tavalist puudrit ja lauvärve, Fotod Maris S, erakogu millega saab varjutada kus tarvis. Näole kantud jumestuse kinnitan juukselakiga ja kui see lakk on kuivanud, siis tuleb Et ta lapsepõlves ise endale nukke pintsliga pealekantava laki kord.” Eva meisterdanud oleks, seda Eva ei mäleta. sõnul tuleb igal lakikihil, mida võiks See hobi tuli hiljem – 1997. aastal, kui kokku olla 3 kuni 5, lasta korralikult kui- kolleeg maalisaalist, Terje Kiho, Evale vada, muidu võib lakk laiali ja tehtud töö Kääbik Merry Brandybuck Merry Kääbik voolimismassi tutvustas. Eva päris nässu minna. “Mul on korra nii juhtunud, esimene nukk on endale koha leidnud et sattus ebakvaliteetne juukselakk ja Tartu Mänguasjamuuseumis. Mõned see sulas pintseldamise laki all ära. Kole üksikud on tellimustööde ja kingitustena lugu, sest niisugust õnnetust parandada ilma rändama läinud. Suurem jagu nuk- on väga keeruline.” Tookord suutis Eva kudest elab meistri juures kodus. Just, olukorra siiski enam-vähem päästa. elab. Teistsugust tegusõna ei saa nõnda Nuku käed ja jalad on nagu peagi elutruult tehtud nukkude kirjeldamiseks voolimismassist tehtud. Käsi, jalgu ja kasutada. Kokku on Eva seni valmis pead ühendavad kehaks traadid. Kui nikerdanud 50 nukku, kellest 26 on nuku keha on erinevatest juppidest Tolkieni kuulsa “Sõrmuste isanda” triloo- kokku väänatud, saab asuda kostüümide Elrond haldjakuningas Rivendelli gia kangelased. See, et Eva nukud ena- juurde, mille eeltööna tuleb teinekord ka masti just filmidest pärinevad, pole juhus. lõikeid teha. Eva tehtud kavandid näevad Ta on filmigurmaan, kes filme teadlikult välja sama põhjalikud ja professionaalsed ja täpselt valib ning omi lemmikuid aeg- nagu teatri kostüümikunstnike omad. ajalt uuesti vaatab. “Hing lihtsalt hõiskab Enamikel tegelastel on filmitriloogia jook- sees, kui ekraanil midagi head näed, tei- sul seljas mitmeid kostüüme – Eva nukud nekord tunned, et muutud vaadates kannavad riideid, mis Evale endale enim ka ise paremaks inimeseks.” meeldisid. Osadel nukkudel käivad riided Hetkel on Eva töölaual uued tegelaskujud. seljast ära, osadele on need selga õmmel- Kas nad ka mõnest filmist pärinevad, dud. Vastavalt sellele, kui keeruline riie- Haldjaprintsess Arwen põgenemis- Arwen Haldjaprintsess Vennaskonnast” “Sõrmuse rüüs sellest on veel vara rääkida. Räägime siis tus kellelgi on.

RAMP 2013/2014 43 44

Lothlorieni Emand Galadriel ja

RAMP 2013/2014 haldjasõdalane Haldir INTERVJUU

Lihvitud ja värvimisvalmis Grima Ussikeel Grima pead ja valik relvadest

Õigeid kangaid, mis originaalile võima- väike polnudki, aga parim halbadest. Pärisjuuksed ei lase ennast nii väikeses likult sarnased oleksid, ei ole Eva sõnul Veel üks sõge ettevõtmine oli hobuse- mõõdus lokkida. Osadel nukkudel on ka sugugi lihtne hankida. Enne, kui sobiv riie mehe turvis. See oli paras pusimine – kunstparukad. Kui mõni tegelane vajab näppu jääb, peab üsna paljude kaltsu- soomussärk koosneb paberist välja lõi- pikemaid küüniseid, siis lõikan need poodide uksi kulutama. “Vahel olen juba gatud ja riide peale liimitud umbes 5 x 5 linnusule otsast. Ehteid saab teha põhi- mitu asja kokku ostnud ja alles siis leian millimeetristest ruudukestest. Kuninga mõtteliselt kõigest. Rekvisiitide jaoks mingi sajaseitsmenda variandi, mis kroonimisrüü võrksärgi tegemisel kasu- olen kasutanud papjeemašee tehnikat.” on kõige õigem. Galadrieli kleit oli küll tasin võrkkinnast, mille tupsutasin üle Kui küsida, kuidas Eva selliste põnevate päris kõva pähkel, ma mõtlesin, et tema pronksja värviga.” jääbki paljaks. Kusagilt ei olnud nii lahenduste peale tuleb, vastab ta, kaval väikese mustriga pitsi saada. Hakka või Huvitavaid materjalileide ja – kasutusi tuluke silmis, et häda ajab härjagi kaevu. ise ämblikuvõrgust punuma! Poes tun- võib esile tuua teisigi. Näiteks mõõgad Kui inimene oma hobisse kirglikult suh- dusid mitu kangast enam-vähem, aga on paberist ja liimist. “Sees on traat ja tub, leiab ta ka keerulisest olukorrast kui koju jõudsin, vaatasin jälle, et need ei peale kleepisin paberit, siis värvisin üle. väljapääsu. Ja just rasked olukorrad ning sobi ikka üldse. Lõpuks leidsin kaltsukast Juukseid olen teinud linatakust – väga uued põnevad väljakutsed tunduvad ristimiskleidi, millel oli väike muster – tänuväärne materjal, sest see laseb Evale huvi pakkuvat. nukumõõdustikus see muidugi nii väga ennast mudida erinevatesse asenditesse.

RAMP 2013/2014 45 Liina Tordik LAULEV TÕLKIJA

Vanemuise juurtega Liina töötab alates 1989. aastast teatri ooperikoori aldirühmas, aga vähe jäi puudu, et ta tegeleks samade asjadega hoopis maa- kera kuklapoolel, Austraalias. Ta on oma elus õnnelikult ühendanud kaks kirge: ooperi ja tõlkimise. Teatrit peab ta kohaks, kus õnnelikud saavad olla ainult väikese kiiksuga inimesed.

46 RAMP 2013/2014 INTERVJUU

Küsinud Anu Tonts Fotod Alan Proosa, erakogu

Oled pärit muusikute perest. vaba koht. Koormeister oli sel ajal Tarmo Sinu isa, Evald Tordik, oli Leinatamm, käisin talle ette laulmas. Vanemuise ooperisolist ja Alates 1989. aastast töötan Vanemuise ema, Vivian Tordik, muusika- teatri kooris. õpetaja... Isa oli läbi ja lõhki vanemuislane, ema töötas 50 aastat H. Elleri nimelises Kas teatrielu on siis nii raske, kui isa ennustas? muusikakoolis teoreetiliste ainete õpe- tajana (solfedžo, harmoonia ja eesti Teatrielu on olnud väga huvitav ja vahel- muusikalugu). Kindlasti on perekondlik dusrikas, esimestel aastatel ka tugevalt taust mind mõjutanud, teatris olen olnud erinev praegusest. Koorilauljaid kasutati nii kaua, kui end mäletan. Isa võttis mind balletis ja draamalavastustes, viimaste kaasa, vaatasin proove ja etendusi. Hästi puhul sageli üsna suurtes rollides. Olin vahva oli proovides olla. Mäletan, et olin olnud teatris vähem kui aasta, kui minu viiene ja käis ooperiproov. Laual oli rek- üllatuseks pakkus Raivo Adlas mulle visiidivaagen puuviljadega: apelsinid ja Liina Reimani osa Ilmar Külveti näidendis banaanid ja mis kõik veel, mida meil tol „Menning“, millega avati 1990. aastal ajal üldse saada ei olnud. Üks onu andis pärast kapitaalremonti Vanemuise väike mulle apelsini. Teadsin, et apelsin pole maja. Olin piisavalt hull, et see pakku- päris, aga ta meeldis mulle väga! Proovi mine ka vastu võtta. Töö oli äärmiselt lõppedes võttis isa selle minu käest ära põnev, sest draamaga ei olnud mul erilist ja pani vaagnale tagasi. Olin hirmus pet- kokkupuudet olnud ja minu partneriteks tunud... Teatrilavale ma lapsena ei sat- olid kogenud näitlejad (Jüri Lumiste, tunud, küll aga tegi mitmetes ooperites Ao Peep, Rain Simmul, Kais Adlas jt). kaasa mu vanem vend Jaanus. Nende ja lavastaja soe ja toetav suhtu- mine aitas mul, kogenematul algajal, paanikast üle saada ja pikkamööda ning Kuidas sa teatrisse tööle kompamisi oma rolli kujundada. sattusid? Olen terve elu koorides laulnud, Miina Imetabaseks kogemuseks kujunes Karl Härma koolis on alati olnud tugevad Ristikivi romaani „Hingede öö“ dramati- koorid - Kadri Leppoja lastekoor, Riho seering Priit Pedajase lavastuses 90-date Leppoja segakoor...Kui olin abituuriumis, keskel. Olime seal koorist neljakesi (Inge siis loodi Tartu Noortekoor, olen ka selle Õunapuu, Kaja Ilmjärv, Merle Aunpuu ja asutajaliige. mina) ja kogesime tänu liikumisjuht Oleg Titovile esmakordselt, et lavaline liiku- Mõte laulmist õppida tuli 10. klassi lõpus. mine võib olla nagu muusika. Kui hakkasin oma plaanidest kodus rääkima, siis soovitas isa mul põhjalikult Üldiselt erineb teatrielu ju tugevasti järele mõelda. Teatritöö on nõudlik ja eel- tavainimese elust. Meie elurütm on hoo- dab suurt pühendumist, mistõttu isiklik pis erinev tavalisest – kui õhtul etendus elu kipub teisele kohale jääma. Aga kui ta lõpeb, võtad kostüümi seljast ja grimmi nägi, et ma ikka väga tahan, siis... mul on maha ning lähed koju, aga tihtipeale on selles mõttes mõistlikud vanemad, et nad emotsioonid veel üleval ja rahunemine pole mind väevõimuga kuhugi suunanud võtab aega. Teatrirütmi tuleb klapitada ega sundinud. Oma lapsepõlve ja kodu pereelu ja laste kasvatamisega. On aegu, eest olen ma tõesti väga tänulik. eriti uue lavastuse väljatuleku eel, kui proovid on kaks korda päevas ja nende Teatrisse tulin tööle Elleri-kooli viima- vahel vaid mõni tund vaba aega, siis sel kursusel. Minu õpetaja Vivian võib see klapitamine osutuda küllaltki Kallaste ütles, et aldirühmas on üks keeruliseks.

RAMP 2013/2014 47 Ajalukku tagasi minnes.... alati on ju jutu vahendamist koorile, vahel ka meeles kõige esimene lavastus. Minu solistidele ja lavatehnilisele personalile esimene oli Ülo Vilimaa lavastatud “Minu ning nendepoolsete küsimuste ja prob- veetlev leedi”, Georg Sanderi superkihvti leemide edastamist lavastajale. Tõlkisin kujunduse ja väga ilusate kostüümidega Georg Malviuse lavastusi „Chess“, tükk. Alguses oli närveerimist ikka päris „Evita“ ja „Savoy ball“ ning Roman palju. Mäletan tunnet, et ehkki lähen Hovenbitzeri lavastusi „Ämbliknaise lavale ühena paljudest, näevad kõik suudlus“ ja „Maria Stuarda“. Möödunud ikkagi ainult mind. Tegelikult ju ongi nii, kevadel sain “Jevgeni Onegini” proovi- et iga inimene paistab silma – pole sa seal des uuesti hinge sisse puhuda ka oma laval nii anonüümne midagi. Kui hakkad vene keele oskusele. Nimelt selgus kellegi selja taha pugema, siis paistad “Onegini” proovide algul, et on vaja eriti silma - selle ma jagasin õige ruttu tõlki, kes vahendaks venekeelset lavas- ära. Algusaastatele on omane ka naljakas tusmeeskonda ja ooperi nimiosalist, tõsiasi, et kõik naised soovivad laval väga rootslast Linus Börjessoni, kes ainsana ilusad olla. Tahad olla viimase peal üles trupist ei rääkinud vene keelt. Tuli löödud ja ilusa kleidiga, kõpskingad jalas. panna jutt vene keelest inglise keelde See läheb ajapikku üle. Näiteks ooperis ja vastupidi. Algul kõhklesin väga, sest Väike Liina koos isa, “Salakütt” sai laval olla mõnusalt kole. mu vene keel on pikka aega olnud ooperisolist Evald Tordikuga Mulle tehti selline rohekas maksahaige varjusurmas. Vanasti oli teatris palju nägu – nägin välja nagu äsja elluärata- vene rahvusest tantsijaid ja vene keelt Milliseid tööd on sulle kui tud koolnuke. See oli lustakas ja lõbus läks igapäevases suhtluses ikka tarvis, lauljale olnud inspireerivad? tegemine. nüüd aga on peamiseks suhtluskeeleks Põnevaid kogemusi on selle pika aja inglise keel. Otsustasin sellegipoolest jooksul olnud palju. Mõned neist on era- Mismoodi sa raamatute lõpuks proovida, sest olen ikka arvanud, tõlkimise juurde sattusid? kordsed ja ei unune iial. Raudselt esikohal et elus tuleb iga uus kogemus kasuks. on minu jaoks Carlo Felice Cillario, kes tuli Keskkoolipäevil Tartu II keskkoolis Vanemuisesse esimest korda 90ndatel. (nüüdne Miina Härma gümnaasium) Millised omadused peavad Maestro oli sel ajal juba kaheksakümnen- hakkasin lugema inglisekeelset kirjan- inimesel olema, et kooris dates eluaastates, pisike, kõhn ja käriseva dust ning siis tekkiski mõte, et kunagi töötada? häälega, aga kohutavalt energiline ja oleks vahva ka ise raamatuid tõlkida. Kooritöös, nagu teatritöös üldse, peab humoorikas. Riietumisstiil oli tal ka pisut Selle võimaluse pakkus mulle kirjastaja valitsema distsipliin. Sellega mul pole kummaline, mistõttu valvelauatädi teda Alo Murutar. Esimene minu tõlgitud raa- probleeme olnud, see on kodust sisse ükskord teatrisse sisse ei tahtnud lasta. mat ilmus “Öölase” sarjas aastal 1997. kasvatatud. Lisaks on suuresti abiks Olengi tõlkinud suure hunniku kriminulle: Maailmakuulus dirigent käis meil mitmel huumorimeel. Huumori abil saab elus Rex Stout, Erle Stanley Gardner, Dorothy korral, juhatades Verdi „Reekviemi“, tihti ära öelda asju, mille ütlemine on Sayers, Ellis Peters ja paar Agatha „La traviatat“ ja „Simon Boccanegrat“ muidu keeruline, samuti aitab huumor Christiet. Üldiselt olen ma ise ka suur (kontsertvariandis) ning Puccini „Toscat“. vältida intriige. Eriti tähtis on oskus kriminullide sõber, ehkki nüüdseks on see Tema erakordne kõlavärvide tunnetus ja iseenda üle naerda. See oskus tuleb žanr minu jaoks veidi ammendunud, sest nüanssideküllus andis nii orkestrile, solis- mu meelest aastatega ja teeb elu hulga lugudel on omad mustrid ja need saavad tidele kui ka koorile äärmiselt palju. lihtsamaks ja lõbusamaks. ühel hetkel liialt selgeks. Viimati esietendunud “Jevgeni Onegini” Vastutusrikasteks töödeks on minu lavastusprotsess oli samuti eriline ja Koori valitakse inimesi jaoks olnud oma teatrile tõlgitud teks- lauluoskuse järgi, aga teatris jääb kauaks meelde. Dmitri Bertman tuli tid. Erilisteks pähkliteks pean Vaughan peab koor oskama ka tantsida Vanemuisesse uuesti üle 7 aasta ja mäle- Williamsi „A Sea Symphony“ Walt ja vahel muudki teha? tas paljude kooriliikmete nimesid: tema, Whitmani tõlget ja Sasha Pepeljajevi Enamik inimesi meie kooris on vähe- kes ta lavastab nii palju ja kõikjal üle lavastuse „Haldjakuninganna“ jaoks malt Elleri-kooli haridusega, päris maailma! Supermäluga ja mõnusa tõlgitud tekste. mitmed naised on lõpetanud ka Eesti huumorimeelega mees! Töö käigus, Muusikaakadeemia. Loomulikult õpi- nähes, et teised tulevad kaasa, tekivad Sa pole tõlkinud mitte ainult takse koolis oma eriala, laulmist, aga tal lahedad ideesähvatused ja ta annab kirjalikult vaid ka suuliselt, lihtsalt ilusast häälest on koorilauljatöös ka koorile põnevaid ülesandeid. Võtame need on vist üsna erineva vähe. Inimene, kes superhästi laulab, näiteks Larinite balli ooperi esimeses spetsiifikaga tööd? aga üldse tantsida ja liikuda ei oska, jääb vaatuses – iga kooriliige kehastab eri- Olen teatris korduvalt olnud lavastaja laval esialgu väga hätta. nevat tüüpi ning teistega suheldes tõlk. See tähendab lavastaja inglisekeelse tekivad vahvad ministseenid.

48 RAMP 2013/2014 Liina pärast „Reekviemi“ etendust koos INTERVJUU maestro Carlo Felice Cillarioga

Liina Reimani rollis Ilmar Külveti näidendis „Menning“

Kas Eestile on tarvis kahte Kas selle pika aja jooksul on pea välisukse vahelt uuesti sisse ja ütles: ooperiteatrit? Aeg-ajalt see käinud mõtetest läbi ka töökoha “Tüdruk, vaata, et sa tagasi tuled!“ Toona küsimus ju tõstatub? vahetamine? liikus kodueestlasi Austraalias veel vähe. Minu vastus on muidugi etteaimatav: Olen laulnud ka ühes tõeliselt suures Väliseestlaste seltskond oli väga avatud usun, et kahte ooperiteatrit on Eestisse kooris – elasin 1980ndate aastate lõpus ja abivalmis, mistõttu sain viibida ka kindlasti vaja. Oletame, et kaotame pool aastat Austraalias. Seal ma sattusin ESTO päevadel Melbourne’is 1988ndal Vanemuisest ooperi. Kus need ini- laulma Sidney Filharmoonia koori. Meie aastal ning osa võtta sealsest laulupeost. mesed seda siis näevad? Lõuna-Eesti kontserdid toimusid enamasti Sidney Leidsin päris mitmeid häid sõpru, armsad inimesed käivad ikkagi Tartus teatris, ooperimaja kontserdisaalis – sellessamas mälestused on ansamblist „Kiri-uu“, kes sest Tallinnasse minek on kallis – sõit- ilusas ja kuulsas hoones, mida me piltidelt mõni aeg hiljem ka Eestit külastas. Mu mine, söök, teatripiletid... Lähemale tunneme. See oli muusikaliselt haritud vanaonu lootis samuti, et päriselt sinna jaksab ikka tulla, aga Tallinnasse jätab asjaarmastajate koor, inimesed tegid oma jään. Järk-järgult aga hakkas mind pai- tavapublik pigem minemata. Juba Karl igapäevast tööd, kooriproovid toimusid nama kohutav koduigatsus... igatsesin Menningul oli kindel seisukoht, et pub- kaks korda nädalas. Repertuaar oli korra- tuttavaid nägusid ja päris eestlasi, kes likut tuleb harida! Tartu on ju ülikooli- lik, Verdi “Reekviem”, Vaughan Williamsi räägiksid aktsendita eesti keelt. Nii ma linn, siin peaks sellise hariduse saamise “A Sea Symphony”, Bachi Matteuse pas- siis ei pidanudki vastu ja tulin tagasi. võimalus kindlasti olema. Ooperit võiks sioon, Mahleri 3. sümfoonia… Vanemuises rohkemgi olla - see on Sul on 14-aastane poeg – minu isikliku mätta otsast minu isiklik Oleks võinud vabalt juhtuda, millised on tema suhted arvamus. Ooper on laulja jaoks, kes on et oleksid muusik hoopis teatriga? seda õppinud, hädavajalik. Et ooperi- Austraalias? Kuigi Vanemuine on meie perel ilmselt laulja hääl oleks vormis, peab ta saama Jah, kui mul oleks olnud seda “soolikat”, veres, loodan minagi sarnaselt oma isale, laulda ooperit ja hea, kui lisaks on ka et kodust nii kaugel elada. See oli aeg, et minu laps teatrisse ei satu. Olen püüd- kontserte ja suurvorme. Teater püüab kus polnud veel selge, mis siin, Eestis, nud teda eemale hoida, sest teater on ju praegu publikule meeldida, aga see pole edasi saab. Kui ära läksin, siis mõttega, et teatavas mõttes nagu nakkus. Sul peab ainult teatri probleem, see on praegu tagasi ma ei tule, kuid seda teadis ainult ikka väike kiiks olema, et siin end hästi terve ühiskonna probleem. ema. Mäletan hommikut, kui pidin rongile tunda ja siia pidama jääda. Ilma kiiksuta minema, isa läks just tööle, kuid pistis siis inimene poleks teatris õnnelik.

RAMP 2013/2014 49 Vanemuise valgusala juht Andres Sarv: „ME TÖÖTAME MAAILMA TIPPTEHNIKAGA!“

50 RAMP 2013/2014 RAMBI TAGA

Küsinud Ave-Marleen Rei Fotod Imbi Mälk, Alan Proosa Andres Sarv

Vanemuise teatris vahetati möödunud Milline on kõige suurem erinevus võrreldes vanade prožektoritega ja kas publikule saalis hooaja jooksul välja pea kogu valgus- on see ka kohe silmaga näha? tehnika. Valgustehnika järgmine Meie ülesanne on teostada valguspartituuri sätted ja muuted põlvkond on LED-lampidel põhinevad niimoodi, et publik saalis ei märkaks vahet võrreldes eelmise hooajaga. Kõige suurem vahe jääb köögipoolele ja see seisneb valgustid ja gaaslahendusvalgustid. selles, et voolu tarbimine langeb tohutult, kuni 70 %. Vana tüüpi Teadaolevalt on Vanemuise valguspark valgustite sees olid pirnid võimsusega 1000 W, nüüd on 200 W. Ja muidugi annab see tehnika valgusmeistritele kordades suure- nüüd üks kaasaegsemaid Euroopas. maid kujundamisvõimalusi. Vanu prožektoreid võeti maha ligi 500 ja Elektrit kulub küll vähem aga päris ilma veel ikka vahetati need 282 uue, multifunktsio- hakkama ei saa? naalse ja kaasaegse valgusti vastu. Unistada ju võib, ega 20 aastat tagasi ei kujutanud keegi ette, et Nendest 206 on digitaalset ja liikuvat meil on nutitelefonid taskus või LED-tehnoloogiaga valgustid lava kohal. Need prožektorid veel päris ilma elektrita ei tööta, kuigi firma ROBE valgustit, 24 digitaalset akud on neil olemas. Akude pealt saab teostada mingeid toimin- ROBE valgustit ja 52 digitaalset guid, muuta parameetreid. Etendust nende akudega veel ära ei tee, aga küllap tehnika liigub sinnapoole. LDR profiilprožektorit. Samuti võeti

Vanemuise suures majas kasutusele uus Kas lisaks elektrikulule väheneb ka töökoormus? valguspult ja uudne Art-Net juhtimis- Selliseid toiminguid nagu prožektori ees värvifiltri vahetamine, ei tule ju enam üldse teha? süsteem firmalt Chamsys (Inglismaa). Mingil määral väheneb ka füüsiline töökoormus. Aga see ei Investeeringuks sai Vanemuise teater tähenda, et neid funktsioone, mida valgusmeister täidab, vähe- raha CO kvoodimüügist saadavatest maks jääb, pigem tuleb neid juurde. Õppimist, enesearendamist 2 ning arvutiga töötamist on rohkem. See, et filtrit enam vahetama vahenditest. ei pea, on muidugi positiivne, ennekõike rahalises mõttes, sest filtrite peale kulus päris korralik summa. Muidugi kõlab paljude jaoks see eelnev jutt nagu hiina keel. Palusin valgusala Mil moel erineb uue lavastuse ettevalmistus juhil, Andres Sarvel asju pisut lihtsamalt varasemast? See on tõesti teistmoodi protsess - uue lavastuse ettevalmistus on lahti seletada. nüüd valgusmeistrite jaoks kindlasti aeganõudvam. Iga prožektor nõuab kolm korda rohkem tähelepanu, sest neil on rohkem para- meetreid. Me saame muuta asukohta, värvitoone jne, jne. Nii et proovide ajal me kulutame valguse tegemise peale kordades roh- kem aega, aga kui lavastus on valmis, siis on meil võimalik konk- reetse etenduse valgus väga kiiresti taasesitamiseks valmis seada. Vanasti pidi valgusmeister iga valgusti juurde ronima, kõndima, turnima, jooksma. Kulus tunde, nüüd läheb minuteid. Kas publik näeb uue tehnika abiga laval värve, minimaalse lahenduse. Kõik, kes tahavad vanaga töötada, saa- mida varem pole nähtud? vad seda teha. Nii et võib tulla 80-ndatel aastatel välja õppinud Sellist värvitooni, mida varem nähtud poleks, ei ole, aga lava inimene ja meil on ka talle midagi pakkuda. muudab värvi 0,4 sekundiga. Varem ehitasime ja paigal- dasime filtreid päev otsa ja saime siis värvitulemuse kätte. Kuuldavasti on Vanemuise uue tehnika vastu Muusikalavastuste juures on selline kiirus muidugi olulisem huvi tuntud ka välisajakirjanduses? kui draamas. Mulle on tulnud e-kirju erinevatest riikidest, tuntakse huvi, kuidas vahetust teostasime ja mis kogemused on. Käis ka Sinu unistused on teoks saanud? ajakirjanik Inglismaalt, kes tegi loo Euroopa tehnikaajakirja Jah, seda võib öelda küll, meie käes on maailma tipptehnika. „Mondo“. Lääne-Euroopas on sarnast tehnikat küll, aga mitte nii suures mahus nagu meil. Ja mitte ainult ajakirjandus ei ole huvi tundnud, ma saan kirju ka välismaistelt valgusmeistritelt, Kui hästi või halvasti on valgusmeistrid selle kes tahaksid meile tööle tulla. uue tehnika vastu võtnud? Oma töötajaid oleme jupikaupa koolitanud. Noored, kes val- Kas natuke teeb nukraks teadmine, et davad keeli ja erinevaid arvutiprogramme, õpivad ja harjuvad tehnika uueneb nii kiiresti ja see, mis nüüd kiiremini. Külalisetenduste puhul… Teistes riigiteatrites on sai paigaldatud, tuleb 10 aasta pärast välja ju enamasti analoogne tehnika ja nendele külalisteatritele, vahetada? kellel sellist tehnikat pole, pakume abikätt. Võõrastamist ikka Ma loodan, et LED-tehnoloogia kestab ikka oma 20 aastat. kohtab – ma teen tööd parem sellega, mida ma juba tunnen. Jätsime kõikidesse majadesse ka vana tehnikat alles, muidugi

52 RAMP 2013/2014 INTERVJUU

„Täiesti tavalised“ LAPSED

On aprillikuine pealelõuna, nii umbes kolme paiku. Vanemuise suure maja ustest paiskub välja esimene pahvakas elevil inimesi, algul paar-kolm, siis üha enam – kokku umbes seitse- sada. Mõnikümmend minutit tagasi vaibus aplaus Mary Poppinsile, Bankside perele, kogu suurele trupile ja ka lavaõele-vennale Janele ja Michaelile. Ootan põnevusega vanas teatrijuhi kabinetis ehk Irdi toas lavalapsi. Laual on jäätisekokteilid ja puuviljad – küllap on nad peale etendust näljased. Või äkki nad ei tohigi selliseid asju süüa? Lavalapsed ikkagi... Ja sealt nad tulevad! Väsinud, aga õnnelikud?

Fotod Alan Proosa, Aldo Luud, Madis Katz, Katrin Paas

RAMP 2013/2014 53 Juturingis on Kristiina Raahel Uiga, Kaspar Kiisk, Merle Jalakas ja Katrin Nuume, küsib Mall Türk.

Oi, tere! Olete jõudnud juba grimmi Katrin ja Merle, mis roll teil Merle (naerdes): See on tüüpiline lavaka- maha võtta, praegu näete küll lastega töötades täpsemalt on? juhtum - sõbranna tuleb katsetele ja sina täiesti tavaliste laste moodi välja! Tavaliselt oled Sina, Merle, ju saad sisse! Kristiina Raahel (muheledes): Me ole- ooperi- ja operetisolist ja Katrin kontsertmeister. megi tavalised lapsed! Kas olite siis kohe katsetel kuidagi Istume ja enne, kui öeldagi jõuan, haarab Merle: Meie oleme lauluõpetajad. teistmoodi, kui teised? Kaspar kokteili. Tähendab – sobib. Katrin: Merle pigem lavastaja. Kaspar: Ei, täitsa tavalised. Irdi toa uksest astuvad sisse ka laste Merle: Lavastaja assistent. Kristiina Raahel: Peab oskama laulda ja lauluõpetajad teatris – Merle ja Katrin. Katrin: Meie roll on töö lastega. Koos tantsida. valmistume, õpime laule, harjutame tekste ja liikumisi. Öelge, lapsed, kes te päriselus Kas oskasite juba enne või õppisite olete, kui vanad, mis koolist? Te ju Merle: Enne esietendust on pooleteise rohkem siin? ometi käite koolis? kuu pikkune prooviperiood, siis teeme Kristiina Raahel: Enne ka pidi ikka proovi 2 korda päevas. Praegu, etenduste Kristiina Raahel, Kaspar: Jaa, ikka oskama, aga iga lavastuse jaoks õpime siin perioodil, on proov enne etendust, iga käime! tantsud eraldi. päev enam proovides käima ei pea. Kristiina Raahel: Olen 12 aastat vana ja Kokteilikõrre lörin kinnitab, et Kaspari käin Karlova gümnaasiumi 5. klassis, see kokteil on otsas. Puuvilju on veel. on muusikaklass. TEEKOND TEATRISSE Kaspar: “Mina õpin Reiniku kooli 3. a Kuidas see juhtus, et teatrisse Kas konkursil oli palju lapsi, kui klassis, see on ka muusikaklass.” sattusite? keeruline oli rolli saada? Kaspar: Muusikaõpetaja Tiiu Loite küsis, Kristiina Raahel: Kui „ Mary Poppinsisse“ Muusikaklass siis mõlemal. kas tahan ühel konkursil võistelda. Ütlesin: tulin oli küll pingeline, oli palju teisi. Olete minu teada juba staažikad “ Jaa, tahan!” Algul arvasin, et see on liht- lavainimesed - kui kaua täpsemalt? salt tavaline lauluvõistlus, hiljem sain aru, Kaspar: Ei tea - 7- või 8-aastaselt alusta- et hoopis rolliproov. Igale rollile on eraldi konkurss? sin, „Mary Poppins“ oli esimene. Kristiina Raahel: Minule soovitas Kristiina Raahel: Jaa! Kristiina Raahel: “Helisev muusika” tuli soololauluõpetaja Tiia Puhvel. Algul ma Kaspar: Mina ei saanud midagi aru, liht- 3 aastat tagasi, sellega alustasin. ei saanud rolli, aga keegi langes ära ja siis salt laulsin. Ema ütles pärast, et sain rolli. sain mina.

54 RAMP 2013/2014 INTERVJUU

Kaspar ja Kristiina Hanna-Liina Võsa kõrval muusikalis „Mary Poppins“

Kas emal oli ka hea meel? Aga mismoodi see näitlemine Kas teksti õppimine on keeruline? Kaspar: Noh, jah. üldse on? „Mary Poppinsis“ on ju terve Kaspar: Ma`i tea…. raamatutäis teksti, kuidas see pähe jäi? Kui kaua kulub rolli Kristiina Raahel: …. pead olema hästi Kas pere käib iga kord etendusi õppimisele? vaatamas? ilmekas... Kaspar: Oli hästi palju proove. Kaspar: Ei, kaks korda vist on käinud… Katrin: Lugesime ikka lauluproovidele (vajub mõttesse). Kas läheb vahel sassi ka? lisaks kogu aeg teksti ja harjutasime, kust Kaspar: Jah, aga siis mängime edasi nagu hüpata laulma ja… IGAPÄEVATÖÖ oleks õige. Teised aitavad. Mul ükskord “Kuldvõtmekese loos” kukkusid mündid Kui palju teil etendusi on? maha - neid münte ei tohi näha – ja teised Kas tekst peab olema alati täpselt Katrin: Näiteks sel nädalal on kummalgi aitasid nii mängida, et poleks näha. nii, nagu tekstiraamatus kirjas? 3 etendust. Kristiina Raahel: Jah, laval teised Kristiina Raahel: Võib natuke kergemaks Kaspar: Jah, kõik on erinevad: sel nädalal aitavad. teha, aga mõte peab jääma samaks. on „Buratino“ (“Kuldvõtmekese lugu” – Kaspar: Ega eriti muuta ei või, ikka ühte- toim.), „Kosmonaut Lotte“… Aga teised näitlejad on ju enamasti moodi alati. Kristiina Raahel: …. „Mary Poppins“. täiskasvanud. Kristiina Raahel: Jah, aga nad on alati Kumb on keerulisem – laulmine või Kas saate päriselt palka ka? hästi sõbralikud, nad ei tule sinu peale tekst? röökima - lihtsalt ütlevad, kui midagi on. Lapsed: Jaa! Kaspar: Laulmine on raskem Merle: Me teeme alati enne proovi ka, ega Kristiina Raahel: Mustalt ei tohi laulda. lastel laval eriti sassi ei lähe. Teil on kohe päris palgapäevad ja oma konto ja puha? Kas lähete Mustalt – see tähendab et noodid palgapäeval kohe jäätist ka Kui palju enne etendust te teatrimajja peate tulema? ei ole päris täpsed. Kuidas sa aru sööma? saad, et mustalt läheb? Kaspar (täiesti tõsiselt): Ei. Kogume. Kaspar: 45 minutit enne on soundcheck. Mikrofon pannakse külge, (mõnikord panen Merle: Nad on juba nii profid, et pole vaja ise) ja siis lava peal kontrollitakse, kas see midagi ütelda, saavad ise aru. Ahsoo? Mille jaoks siis? töötab. Siis panen kostüümi selga, siis Kaspar: Noh, igasugused elektroonika- tulen grimmi ja soengusse ja siis laulan vidinad ja nii. häält lahti. Ja siis on etendus.

RAMP 2013/2014 55 Kristiina osaleb lavastustes: “Helisev muusika” “Mary Poppins” “Kosmonaut Lotte” “Lotte jõulupidu”

Tulemas on “Rehepapp”

Kristiina oma esimeses rollis „Helisevas muusikas“ Birgit Õigemeele süles

Mis siis teed? Äkki olete mõelnud hoopis laulmist Te olete mõlemad kolm Kristiina Raahel: Punastan lava taga. õppima mina, Muusikaakadeemiasse prooviperioodi läbi teinud. Äpardusi vahel on, aga seda saalis publik ei näiteks? On need olnud erinevad? näe, kõik jääb lava taha varju. Kristiina Raahel (elutarga ohkega): Noh, Kaspar: „Buratino“ oli vist natuke eks tulevik näitab. lühem. Põhimõtteliselt me proovide ajal Kaspar: Jah… vahel juhtub. Ükskord näi- niisama passisime seal (Teatri Kodus) … teks ei pandud kardinat ette, kui pidime balletitüdrukud unustasid kõik ära ja me tagalaval riideid vahetama, ja kõik oli pub- Kas on muid võimalusi ka, kui muudkui ootasime, kuni neil jälle meelde likusse näha. Või noh – peaaegu. teater? tuleb. „Mary Poppinsis“ meil eriti palju Kristiina Raahel (itsitab): Minul on vahel Kaspar: Bändiga võiks tegeleda. passimist ei olnud. „Kosmonaudis“ peab rekvisiidis mõni asi vale koha peal olnud – energilisem olema, kogu aeg suhtlema. näiteks ükskord ei olnud „Mary Poppinsis“ Siis ikka pigem lavaelu. Mis tunne Buratino on mu lemmikroll - see on seda kirja, mis kaminas peab olema. Võtsin laval on, kas närvis ka olete vahel? lühem, aga täisenergiaga. Seal on päris siis mingi ümbriku laua pealt. Kaspar: Ma ei tea…. tavaline tunne. Närvis palju liikumist. See on mulle isegi natuke ei ole. Ei. Ainult siis, kui mõni tähtis inimene raske. Teile tehakse ka grimmi, mida see saalis on… Kristiina Raahel: „Helisevas muusikas“ täpsemalt tähendab? Merle: Täna näiteks oli lavastaja saalis. on alguses pikalt ootamist, seal pole nii Kaspar: Noh, värvitakse ära huuled ja Kas oli teine tunne? palju seda kargamist kui „Kosmonaut Lottes“. Seal ei ole „Oo, mul on palav!“ põsed ja…. Kaspar: Oli teine tunne jah. kogu aeg. On tavaline – tekst ja tantsud. Kristiina Raahel: Lottes on suur Tekst on tähtis. grimm – silmad on sinised ja põskedel Kas lavastaja pärast midagi ütles ka? on punased täpid. Kaspar: Kiitis. Kaspar: “Buratinos” on mul oranžid Nii et lava kõrval ootamist on kulmud ja pikk nina pannakse külge ja ka üsna palju, ei saa kogu aeg juuksed pannakse ka. „Mary Poppinsi“ lavastaja on Georg mängida? Malvius. Milline ta on? Kristiina Raahel: Ikka on. Aga mu lemmikroll on Jane „Mary Poppinsis“, Kas grimm on ebamugav ka? Kristiina Raahel: Ta on range. Selline, seal on palju mängida. Ise olen vast Kuidas selle ära saab? kes tahab, et annaksid endast kõik, et pingutaksid. kõige rohkem Brigita moodi „Helisevast Kristiina Raahel: On spetsiaalsed muusikast“… vahendid – ise võtame maha, valus ei ole. Merle: Üks valus koht on … Mida see täpsemalt tähendab? „Kosmonaut Lottes“ on teie Kaspar: Jah, mikrofoni ära võtmine käib Kristiina Raahel: Kui ise oled laval, siis kostüümid päris paksud - on need iga kord “raksti!”. keskendud ja teed hästi täpselt ja kui teised koosseisud mängivad, pead ka kogu aeg ebamugavad? jälgima, mida teised teevad. Kaspar: Ah, ei ole, täitsa head. Mis siis juhtub, kui päriselt Merle: Kristiinal on ju tegelikult neljas suureks saate? Kas teist saavad etendus veel: „Lotte jõulupidu“. See tuli siis kindlasti näitlejad? Saan aru, et lavastaja on väga tähtis. Kas tema ütleb, kuidas pead olema välja jõulude ajal, hästi kiire ja raske aeg oli. Kristiina Raahel: Selleks peaks lava- laval? kasse minema… Kristiina Raahel: Jah, lavastajal on oma Kuidas sa jõudsid? Kaspar: See võib raske olla… ma ei tea… plaan, kuidas peab olema. Ja meie peame Kristiina Raahel (otsustavalt): tegema nii nagu ta ütleb. Peab jõudma.

56 RAMP 2013/2014 INTERVJUU

Peab küll, aga kuidas sa seda teed? Kas seda juhtub tihti? Mis siis ju ka õppetund. Mida olete teatrist Kristiina Raahel: Ma ei tea - õpin nii saab? õppinud? Kõva häälega rääkimist? palju kui võimalik ja siin teen. Merle: Ma arvan, et väsimus tuleb peale Kaspar: Ma räägin kogu aeg kõva häälega. rohkem proovide ajal. Koolis ka. Keda te kindlasti tahaksite veel Kaspar: Noh, ikka mängin. Proove on laval mängida? palju jah, iga päev 11-15ni ja siis 18-21ni. Aga laulmist? Ja vahepeal peab jõudma õppida. Kaspar: Spidermani. Kristiina Raahel: Siin õpin laulmist ikka Kristiina Raahel: Proovide ajal koolis ei Kristiina Raahel (naerab): Tahad män- rohkem kui koolis. saagi käia, ainult esimestesse tundidesse gida mingit superkangelast? jõuab. Õpetajad ongi lõpuks päris pahased. Kaspar: Noh, ma saaksin siis trossiga Märkamatult on laud tühjaks saanud. Merle: Kui prooviperiood lõpeb ja algab lennata. Lastel on aeg tõtata – trenn ja muusika- etenduste mängimise aeg, on ikka natuke kool ootavad. Ikka koos, nagu päris õde Kristiina Raahel: Mina tahaksin olla lihtsam. printsess või Tuhkatriinu…keegi positiivne ja vend. Valan Merlele ja Katrinile välja Kristiina Raahel: Mina õpin tavaliselt ja ilus. viimase kohvi ja nüüd, kui lapsed on kodus, vahel öösiti. Mõnes aines aita- lipanud, küsin: vad õpetajad, aga vanemad ikka hullult „TAVALISE LAPSE“ ROLL: toetavad. On siis Kaspar ja Kristiina Raahel KOOL JA KODU Kaspar: Siis kui on ikka väga hilja ja ikkagi päris tavalised lapsed? Kui sellel nädalal on teil kolm väga palju õppida, siis ema kirjutab kooli vabanduse. Merle: Oleneb, kuidas võtta... Mis on etendust, kuidas te kooli jõuate? tavaline? Aga muidugi on nad väga tugeva

Kuidas hinded on? vastutustundega, väga töökad, hästi suure Lapsed (täiesti korraga): Viied! Mitte teatrisse? pingetaluvusega. Kaspar: Ei. Tavaliselt mul kodus polegi Katrin: Ei, tavalised nad ikka ei ole. Millal te õpite? üldse midagi teha, õpin kõik juba tundides Mõni täiskasvanugi ei peaks vastu sellisele ära. Kaspar: Siis, kui on vaba aeg. koormusele, mida nemad kannavad. Neis on kokku saanud imeline kombinatsioon Äkki siin aitab just lavakogemus andest ja töökusest. Põhimõtteliselt veedate te „vaba – olete laval keskenduma aega“ õppides, saan aru. Tavalised õppinud. Kui keskendud tunnis lapsed on arvutis, suhtlevad Ja lahkuvad õpetajadki. Mine siis võta nagu lavalgi, siis on õppimine ka sõpradega vms… Millal teil on kinni…. Mis siin teatris üldse tavaline on? lihtsam. Omamoodi on töö teatris vaba aeg? Kaspar: Etenduste vahepeal. Kristiina Raahel: Kui oli rohkem Kaspar osaleb lavastustes: “Kuldvõtmekese lugu”, “Mary Poppins”, proove, prooviperioodil, siis emal viskas ikka lõpuks täiega üle, kooli ei jõudnud “Kosmonaut Lotte”. Tulemas on “Maria Stuarda”. üldse. Õppimisega läks päris raskeks. Kaspar Buratinona lavastuses „Kuldvõtmekese lugu“ Aga noh, kõik sai korda.

Milline on teie tavaline päev? Kaspar: Noh, ma käin trennis – vehkle- mas. Ja siis käin laulmas ja muusikakoolis. Ärkan pool seitse, tunnid lõpevad 13-paiku, siis on 1-2 tundi vahet, esmaspäeval ja ree- del tuleb siis solf või laulmine, neljapäeval on pillitund ja peale seda trenn. Merle: Sa õpid kitarri, eks? Rahel: Mina õpin klaverit, praegu rohkem lisaks ei jõua võtta. Kool lõpeb alles kella 16 ajal, muusikaklassil on pikemad päevad. Teatris tuleb käia peaaegu iga päev.

On see lavalapse elu ikkagi kuidagi teistmoodi kui teie teistel kaaslastel koolis? Kristiina Raahel: Väsitavam on.

Kui väsimus on nii suur, et üldse ei jõua, mis te siis teete? Kristiina Raahel: Lihtsalt teeme ikka ära. Kaspar:… ma bussi peal ütlen vahel emale, et ma ei taha homme mängida.

RAMP 2013/2014 57 TEATRITUNNID

APPI, OOPER?! 1. tund Nooremale ja keskmisele vanuseastmele Lavastaja Robert Annus TANTS LÄBI AEGADE Kunstnik Maarja Meeru Ainult tellimisel Vanemuise suure maja fuajees: Näitame teile erinevatest ajalooetappidest pärit kauneid K 6.11.13; K 13.11.13; K 22.01.14; K 29.01.14 tantsunumbreid – kavas on klassikalisi balletinumbreid, Võimalik tellida koolidesse moderntantsu ja muud põnevat. Tund on valminud koos- töös Vanemuise Tantsu- ja Balletikooliga ja kava esitavad Te satute täiesti ebatavalisse tundi – ooperitundi, kus õpetaja- balletikooli õpilased. teks ooperilauljad Merle Jalakas ja Jaan Willem Sibul. Saate teada, kuidas ooperit kuulata ning vaadata. Räägitakse ooperimajast Kava on kokku pannud Elena Poznjak-Kõlar, ja inimestest, kes seal töötavad. Elavas esituses saab kuulata tantsijaid juhendavad vanemuislased Aivar Kallaste, erinevatest ajastutest pärit aariaid, millest mõnigi võib tunduda Rufina Noorja Mare Tommingas. tuttav ning soovi korral saab isegi kaasa laulda. Näidatakse ka hulganisti uhkeid kostüüme ning tragimad publiku seast saavad lähedalt vaadata rekvisiite. Kõlavad katkendid ooperitest: Bizet’ KOLLASE KASSI TEATRITUND „Carmen”, Mozarti „Võluflööt”, Humperdincki „Hansuke ja Greteke”, Vanemuise väikeses majas ainult tellimisel Lortzingi „Salakütt”, Nielseni „Maskeraad” ja Händeli „Xerxes”. Kontsertmeister on Made Sõlg. Oled Sa vahel mõelnud, kuidas teatrisse tulla? Kuidas teatris olla? APPI, OOPER?! 2. tund Mis on teatris teistmoodi kui kodus? EESTI TEATRIMUUSIKA Mis on lava peal? Nooremale ja keskmisele vanuseastmele Kas teater lõpeb lava taga ära? Lavastaja Jaan Willem Sibul Neile ja veel paljudele teistele küsimustele saad Kunstnik Maarja Meeru vastuse Kollaste Kasside abiga Vanemuise väike- Vanemuise suure maja fuajees: ses majas. Teatritund on mõeldud lasteaiaealis- K. 4.12.13; K 11.12.13; K 5.02.14; K 12.02.14 tele lastele ja kestab 45 minutit. Võimalik tellida koolidesse

Selles tunnis kuulete läbi aegade parimaid palu Eesti ooperi-, TEATRITUNDIDE TELLIMISINFO: opereti- ja muusikalilavastustest. Lisaks uutele ja huvitavatele „Appi, ooper!?“ 1. ja 2. tund, „Tants läbi aegade“ teadmistele eesti muusikaloost saate aimu teatrigrimmi tegemise tellimishind 156 eurot. nippidest ja kaasa lüüa kohapeal sündivas väikeses lavastuses. KOLLASE KASSI TEATRITUND, TÖÖTUBA Kõik meie oma eesti muusika! K. A. Hermanni „Uku ja Vanemuine”, JA TEATRIEKSKURSIOON: grupi hind 30 eurot E. Aava „Vikerlased”, G. Ernesaksa „Tormide rand”, E. Arro ja (grupp kuni 30 inimest), iga lisanduv inimene 1 euro. L. Normeti „Rummu Jüri”, E. Tambergi „Cyrano de Bergerac”, O. Ehala „Nukitsamees”. Tellimine aadressil [email protected] Muusikatunni viivad läbi juba tuntud õpetajad – Vanemuise Lisainfo telefonil 744 0189 ooperisolistid Merle Jalakas ja Jaan Willem Sibul.

58 RAMP 2013/2014 NOORTETÖÖ

TEATRIKOHTUMISED JA -LOENGUD: Teatrikohtumised ja -loengud toimuvad enne või peale eten- dust. Sisulistel teemadel arutlevad oma ala asjatundjad: teadlased, psühholoogid, näitlejad, lavastajad jt.

„Tappa laulurästast“ 14. novembril 2013 (etenduse järel) TEATRIEKSKURSIOON „Rehepapp“ 16. jaanuaril 2014 (etenduse eel) Vanemuise suures majas ainult tellimisel Ringkäik teatris, mille käigus tutvutakse teatri „Musta pori näkku“ 7. veebruaril 2014 (etenduse järel) ajalooga, erinevate žanritega, piilutakse lava taha ja käiakse teatri töökodades. Ekskursioon toimub „Werther“ 5. märtsil 2014 (etenduse eel) ettetellimisel, kestab ca 1 tund. „Härrasmees“ 16. aprillil 2014 (etenduse järel)

KOLLASE KASSI TÖÖTUBA Täiendavat infot esinejate kohta jälgi kodulehel Kollased kassid õpetavad lastele meelsasti www.vanemuine/noortetöö erinevaid nippe ja oskusi, mille nemad on buta- Sissepääs etenduse piletiga. fooritöökojas ja proovisaalis selgeks saanud. Meisterdatakse kipsist, poroloonist, kostüümi- kangastest või näiteks teatriplakatitest. Teha saab teatrimaske, teatrinukke, rekvisiite, papjee- KONVERENTS mašeed jpm. Viiakse läbi balleti- või ooperitunde. Töötuba on ettetellimisel ja see kestab vastavalt „Haridus teatris – teater hariduses“ töö keerukusele 1-2 tundi. 25. märtsil 2014 Kell 19 etendus „Musta pori näkku“ suures majas ÕPETAJATE INFOPÄEV Kas teatris saab läbi viia muusika-, kunsti-, kehakultuuri-, aga ka ajaloo- , füüsika- või keemiatunde? Arutlusteema: 27. septembril 2013 „Kas ja kuivõrd saab täiendada õpilastele antavat üldharidust infotund kell 18 teatri poolt pakutavaga?“ kell 19 etendus “Trubaduur” Info ja registreerimine: [email protected]

RAMP 2013/2014 59 KOLLASE KASSI LASTETUBA Vanemuise suures majas

Suures majas asub lastetuba, kus lapsed saavad män- KOOLIVAHEAJA gida ajal, kui emad-isad etendust vaatavad. Lastetuba, mis asub Vanemuise suure maja publikutsoonis, ava- KOLLASED KASSID takse tund enne etendust ja on avatud kõigi suures majas toimuvate etenduste ajal. Lastetuppa oodatakse Ka selle hooaja koolivaheaegadel saavad lapsed lapsi alates kolmandast eluaastast. Etenduse ajal vaatab 1 tund enne etendust ning etenduse vaheajal koos laste järele teatri töötaja. Lapsehoiu hind õhtu eest on Kollaste Kassidega teatrisaali fuajees meisterdada. 5 €. Lapse toomine lastetuppa tuleb vähemalt üks päev varem registreerida Vanemuise kassades telefonidel Kollased Kassid on kohal: 7 440 165, 7 440 160 ja 7 344 248 või e-kirja teel 2013 aadressil [email protected] 20. oktoobril kell 16 „Grease“ Vanemuise lastetoas saab tähistada ka erinevaid 23. oktoobril kell 12 „Detektiiv Lotte“ sündmusi. Ruumi eripära tõttu on soovitatav külaliste 24. oktoobril kell 19 „Helisev muusika“ arv maksimaalselt 15 last. 26. oktoobril kell 12 „Mary Poppins“ Lastetoas on väike käpiknukuteatri sirm koos käpik- 27. oktoobril kell 12 „Detektiiv Lotte“ nukkudega, laud ja joonistustarbed, kostüümid ümber- 8. detsembril kell 16 „Pähklipureja“ riietumiseks, raamatuid ja mänguasju. Olemas on ka 15. detsembril kell 16 „Pähklipureja“ väike lava koos eesriide ja dekoratsiooniga. 28. detsember kell 19 „Grease“ Lastetoa kasutamine 1 tund enne etenduse algust ja 29. detsembril kell 12 „Pähklipureja“ vaheajal sünnipäeva või mõne muu sündmuse tähista- miseks maksab 35 eurot, lisandub teatripileti hind. 2014 Tellimine: [email protected] 3. jaanuaril kell 19 „Grease“, Nokia Kontserdimajas töötoa teema: lavagrimm Sünnipäev koos 4. jaanuaril kell 13 ja kell 19 „Grease“, Nokia Kontserdimajas töötoa teema: lavagrimm Kollaste Kassidega 5. jaanuaril kell 18 „Pähklipureja“ Lastetoa kasutamine 3 tundi koos teatriteemalise 15. märtsil kell 19 „Kaunitar ja koletis“ tegevuse juhiga (1 tunni kestel) maksab 70 eurot 15 18. märtsil kell 19 „Helisev muusika“ lapse kohta, iga järgmine külaline lisab hinnale 5 eurot. 20. märtsil kell 18 „Detektiiv Lotte“ Tellimine: [email protected] 22. märtsil kell 12 „Mary Poppins“

60 RAMP 2013/2014 NOORTETÖÖ Tööd konkursilt „NÄGIN TEATRIT!” 2013

Elise Nairis, 5 a “Nukitsamees” “Mulle meeldib teatris käia” Liisa Lotta Lamp Lasteaed Kannike Tartu Kivilinna Gümnaasium 2 d klass

“Pettson ja Findus” Rauno Paasoja Tartu Kommertsgümnaasium 2 b klass KOLLASE KASSI SUVEKOOL Keskmisele ja vanemale vanuseastmele KONKURSS Kümnekonna päeva jooksul tutvus- “NÄGIN TEATRIT!” tatakse suvekooli õpilastele teatrit. Juhendajate abiga tehakse läbi kogu lavas- Ka sel hooajal toimub lastele ja noortele konkurss tusprotsess, suvekool lõpeb lavastusega. „NÄGIN TEATRIT!” eesmärgiga kutsuda noori üles Esimene suvekool toimus 2010. aastal ja mõtlema ja arutlema teatriteemadel. Tööd võivad lõpulavastuseks oli „Saaremaa onupojad“. olla nii kirjutised kui pildid, lood või värsid, fotod 2011. aasta suvekooli lavastus oli O. Lutsu või maalid. Oluline on, et need kannaksid endas / Ü.Vinteri „Kevade“, lavastajad Jaan Willem peegeldust teatrist. Konkursile laekunud töödest Sibul, Madis Milling ja Katrin Luts. 2012. aasta kujundatakse 2014. aasta märtsis Vanemuise Kollase Kassi suvekoolis lavastasid Jaan Willem suure maja fuajees näitus, parimate autorid ja Sibul ja Madis Milling revüüprogrammi ”Vellkamm juhendajad saavad auhinnaks teatripääsmeid tu Estõunia ”. 2013. aasta suvekooli peateema ja -meeneid, toredamaid kasutab teater oma oli lavavõitlus. Lavastajad Merle Jääger, Imre trükiste kujundamisel. Toomeoks ja kaskadöör Mati Tikk tõid lavale erine- vate ajastute võitlusstseene lavastuses „Lõpp on Tööd palume saata või tuua kuni vaikus“. 1. märtsini 2014 aadressil:

2014. hooaja suvekool on juubeliteemaline – Teater Vanemuine, tähistame 5. hooaega. Vanemuise 6, Tartu, e-post: [email protected]

2014. aastal toimub suvekool 6.-15. juunini. Võitjad kuulutatakse välja 11. märtsil 2014 Vanemuise laste- ja noorte teatripäeva Osalustasu on 50 eurot, täpsemat infot jälgi teatri tähistamise raames. koduleheküljelt www.vanemuine.ee või küsi [email protected]

RAMP 2013/2014 61 NOORTETÖÖ TEGELIKUD TEGIJAD

Viimastel aastatel on noortele ja lastele suunatud üritusi Vanemuises külastanud stabiilselt umbes 10 000 last hooaja kohta. Enamasti kohtuvad nendest sündmustest osavõtjad ka Kollaste Kassidega – Vanemuise noortetöö maskottidega. Kollased Kassid oskavad mängida põnevaid mänge ja rääkida palju huvitavat teatri kohta. Järgnevatel lehekülgedel räägivad nad nüüd natuke hoopis endast ja oma tööst.

1 Kõige tähtsam põhimõte Kollase Kassi töös? 2 Kõige vahvam kogemus Kollase Kassina?

3 Mida see töö sulle annab?

4 Kõige põnevam fakt teatri kohta?

5 Mis on teatriime?

62 RAMP 2013/2014 NOORTETÖÖ

MAIKEN NÕMMOJA MARIS KRUUSMAA KRISTI LIIVAMÄGI

1 Kõik lapsed on tegelikult head. Osad 1 Arvan, et kollase kassi kõige tähtsam põhi- 1 Tekitada huvi teatri vastu. Rääkida kasvõi vajavad lihtsalt rohkem aega ja mõte on olla paindlik. Meie töös läheb seda sellest, et ühe lavastuse valmimisele aitab tähelepanu. vaja pidevalt – mitte kunagi ei tea täpselt kaasa ligi 300 inimest või näidata, kus ette, millised lapsed majaga tutvuma tule- töökojas valmistatakse rekvisiite, deko- 2 Naer tuleb alati siis peale, kui meie vad. Pead suutma iga olukorraga kohaneda, ratsioone, peakatteid ja kostüüme. Meil on püüame lastele tõsimeeli rääkida ükskõik kui palju või vähe on lapsi või mis välja kujunenud väga omapärased väl- teatris kehtivast etiketist või sellest, vanuses nad on. jundid: teatriekskursioonid, Kollase Kassi kui kõrge see lavatorn ikkagi on, ja siis teatrietiketi tund väikses majas, erinevad mõni laps ütleb vahele: „Mu emmel on 2 Neid on tegelikult väga palju. Kõik tegemi- töötoad, suvekool, loomekonkurss jne sama värvi küüned!“. Need on sellised sed lastega on vahvad. Iga kord, kui mõni - see ongi meie viis tuua lapsed teatrivõlu- siirad hetked, mis ajavad teinekord ekskursioon või Kollase Kassi tund lõpeb ja dele lähemale. südamest naerma. väikesed lapsed enne minekut sind kõvasti kallistama tulevad, paneb see heldima. 2 Ehmatasin päris korralikult selle peale kui 3 See töö annab mulle võimaluse töö- Pärast seda pole võimalik teatrist mitte üks laps ütles mulle: ,,Ma võtan su koju tada koos väga lahedate inimestega. särades ära minna. See annab alati nii palju kaasa!’’ Olin sõnatu, kuid siis ütlesin talle: Vaatamata sellele, et Kasside igapäe- – energiat, positiivsust ning tahtmist seda ,,Kahjuks ma ei saa sinuga kaasa tulla, vased tegevusvaldkonnad ja vanused uuesti ja uuesti teha. Kui näen lapsi sära- kuna minu kodu on teater Vanemuine, on väga erinevad (noorima ja vanima vate silmadega teatrimaja uksest väljumas, siin elab Kollase Kassi pere ja teised minu Kassi vanusevahe on 10 aastat!), siis on see selleks pisikeseks kinnituseks, et sõbrad. Aga ole mureta, Kollaseid Kassid pean ma meie meeskonda siiski väga olen suutnud neile loodetavasti sama palju hiilivad alati teatrimajas ringi.’’ Selle tugevaks. vastu anda. peale ütles laps: ,, Ma tulen teid nüüd iga päev vaatama!’’. Sellised hetked on 4 Oi, ühte fakti on väga keeruline 3 Mulle meeldib, et meie töö pakub väga unustamatud. välja tuua – siin on nii palju põnevat! palju erinevaid võimalusi. Viimane asi, Tavaliselt inimesed ei tea, et balleti- mida Kassiks olemise kohta öelda saab, on Laste naeratus ja siirad sõnad annavad tantsijate varvaskingad polegi tehtud üksluisus. See töö annab mulle võimaluse 3 nädalateks, kui mitte sajaks aastaks puidust või rauast, et pöördlava liigu- teostada end erinevates olukordades. Tore rõõmu. Tänu sellele tööle leidsin ma tee tavad kaheksa mootorit või et riputisi, on, et selle töö kaudu saab lisaks kõigele lasteni. mida laval näeme, maalitakse käsitsi. muule veel ka tingimusteta head teha. Et ise sellest põnevusest aimu saada, Iseseisvalt oleks ma vaevalt pääsenud 4 Vanemuise teatri lavakardinad on too- tuleb meie juurde ekskursioonile tulla! TÜ Lastekliiniku laste juurde nende päevi dud rongiga Siberist. Eesriie kaalub mitu rõõmsamaks tegema, Kassidega tekkis aga 5 tonni ja on sama vana kui meie praegune See on igaühe jaoks erinev ja ühtselt see võimalus. Nagu öeldakse: koos oleme teatrimaja. sõnastada on seda väga keeruline. tugevamad! Meie tegevus kasvab iga päe- Teatriime tuleb ilmsiks siis, kui eesriie vaga, see on pidevas arenemisprotsessis ja See on midagi sellist, mida ei oska sele- avaneb. mulle meeldib see väga. 5 tada. See on nagu elus ja eluta, see on rõõmus ja vahepeal kurb, seda leiab teatri 4 Et kõik lavamehhanismid on pärit 60nda- test aastatest ja need toimivad siiamaani. õhust ja tolmust – seda peab ise tundma. Täitsa uskumatu!

5 Teatriime on see, mis igapäevaselt teatris sünnib – etendus. Iga kord on see ainu- laadne, teist samasugust enam laval ei sünni. See ongi minu meelest ime. Mida rohkem ma teatrimaailmaga olen tutvu- nud, seda rohkem saan ma aru, kui suur see ime tegelikult on.

RAMP 2013/2014 63 TRIIN ALATALO KERTA KIVIOJA KERTU TOMBAK

Kollane Kass võiks olla vahelüliks või sillaks 1 1 Näidata ja jagada vaimustust oma 1 Kollane Kass ei ütle lapsele “ei”. Lisaks lapse ja teatri vahel. Ta peaks tekitama kodust, milleks on TEATER. sellele tuleb alati olla mänguline – kõike lapses põnevust ja täiendama tema tead- saab pöörata mänguks. Mäng on sõna, misi teatrist. Pärast ekskursiooni oskab ta 2 Kord väikese maja Kollase Kassi tunni mis ühendab teatri, lapsed ja elu. märgata palju rohkemate inimeste tööd ja lõpus sosistas üks väike neiu mulle kindlasti näeb ta rohkem detaile. See oma- kõrva, et sellise kassi, nagu mina, lubaks 2 Kõige vahvam kogemus oli esimene korda teeb etendused ju huvitavamaks! ema küll koju tuua - ma ju ei aja karva Kollase Kassina läbi viidud sünnipäev. ega midagi .... Siis ma mõtlesin küll, et Valmistasime Kathiga päris korralikult 2 Lapsed on siirad ja vahetud ning peaaegu vähemalt kodutuks ma ei jää. ette: meil oli valmis mõeldud lugu, iga kord juhtub ürituse sisse mõni vahva kuidas siseneme ja miks, harjutasime ütlemine. Seega on täiesti tavaline, et kui 3 Mulle annab see puhtapromillilist teksti korralikult läbi. Enne alustamist sa räägid suure saali 700st kohast ja pro- rõõmu! Lastega lihtsalt ongi lõpmatult oli elevus sees nagu esinema minnes. žektoritest, teatab selle peale üks väike hea, sest nad parandavad pidurdama- See oli meeldejääv sünnipäev, sest kõik põnn, et tal on kodus taks.. Ahah. tult su tuju ja vahel ka pisut laialivalgu- läks väga hästi ja pärast tulime ära vat kuju. ülipositiivse emotsiooniga. 3 Seda on raske sõnadesse panna. See annab mulle midagi, mida ükski teine asi praegu- 4 Kui Vanemuise teatri kostüümid panna 3 Sel kevadel (aga ilmselt ka varem) olen sel eluetapil ei anna. Pikad koridorid, kiire ritta, saaks umbes ühe kilomeetri mitmel korral täheldanud seda, et kuigi tempo, nii varieeruv ja samas ka meeldivalt pikkuse rivi, mis oleks siis võrdluseks kogu aeg on kiire, siis peaaegu iga kord, rutiinne töö. Teater annab mulle arenemi- pikem, kui teekond Vanemuise suurest kui ma Vanemuisest väljun, on mu näol seks palju võimalusi. Kassina ei pea ma piir- majast väikesesse. naeratus ja põues soe tunne. Mõned duma ainult sünnipäeva või ekskursiooni päevad on paremad, mõned halvemad, tegemisega: kui tahtmist on saab alati teha aga majast väljudes tunnen, et elan. 5 Teatriime on see, kuidas see maja su midagi enamat, võtta osa ürituste korralda- enda sisse mässib - kuidas sa käid See on päris hea tunne, leian ma. misest ja olla abiks mistahes asjades. mööda hämarat saali, libistad käega mööda seljatugesid ja tunned miljoneid 4 Et teatris on 365+ töötajat ja nendest 4 Lisaks kolmele žanrile, pöördlavale ja Kaarel emotsioone, mida need toolid on kand- 9 on kassid. Mis nad tegelikult teevad? Irdile on ainult meie teatris kahel jalal käi- nud, näed enda ümber kümneid inimesi, Kes nad on? Keegi ei tea... vad, kollase ja pehme sabaga kassid! kes seda hiigelsuurt raamatut avali hoiavad, selle lehti pööravad, värvivad 5 Teatriime on see, kui ma lähen head 5 Teatriime on see, mida teater inimestega ja vormivad. lavastust neljandat korda vaatama ja teeb! Jutt on nii külastajast, kes lahkub see pole igav, vana ja väsinud. etenduselt emotsiooni võrra rikkamana või ka inimesest, kes siin majas pikki aastaid töötab. Miski võlub, keegi võlub...

64 RAMP 2013/2014 NOORTETÖÖ

KÄTLIN KALLING KAISA VAHESALU

1 Kollase Kassi tähtsaim põhimõte on teha lapsed, 1 Kollased Kassid tahavad kasvatada läbi kes teatrisse tulevad, õnnelikuks ning kindlustada, mängu ja põnevuse teadlikku ning intelli- et nad tuleksid tagasi uuesti ja uuesti! Seda saab gentset publikut, kes jätkaks tulevikus ka teha mitmel moel: põnevaid teatrimänge mängi- oma lastega teatris käimist. des, lustakaid karpe meisterdades, lugusid jutusta- des või hoopis nende muresid kuulates. 2 Ükskord oli sünnipäevalapse külaliste seas üks mu oma tuttav, 3-aastane poiss. Me 2 Kõige naljakamad lood on need, kus midagi läheb mängisime, rääkisime ja meisterdasime plaaniväliselt. Näiteks ühel korral muutsime sünni- tund aega koos. Nädal aega hiljem, kui tema päeva stsenaariumi eksprompt ümber, kuna lapsi perele külla läksin, kuulsin samalt poisilt oli rohkem kui osatäitjaid meie plaanitud etendu- pikka ja huvitavat kokkuvõtet, kuidas ta käis ses. Püüdsin kõik lisatud tegelased meelde jätta ja teatris sünnipäevapeol ning mängis seal neid automaatselt sisse lisada. Kuidagi läks nii, et Kollaste Kassidega, arugi saamata, et üks sünnipäevalapse tegelaskuju ununes ja etendus kassidest olin mina. oli juba lõppemas, kui ma avastasin, et ta pikisilmi ikka veel ootab oma osa lava taga. Ega midagi – 3 Lastega töötamine on põnev – luusida koos spontaanselt tuli talle roll luua, mis kannaks välja teatri erinevates paikades, kuhu tava teatri- tema sünnipäevalapse staatuse. külastaja ei satu ja õppida koos nendega. Kõige rohkem meeldib mulle selle protsessi 3 See töö annab mulle võimaluse töötada koos juures laste siirus ja ausus kogu, mis muudab lastega, kes on oma olemuselt siirad, ehedad ja ka mind paremaks inimeseks. loovad. Nad tulevad mänguga kaasa, kui vaid ise sellesse usud. Lastega töötamine on mulle õpeta- 4 Vanemuise suures majas on pöördlava, mida nud mängulisust endaga kaasas kandma ja seda reguleerivad 8 mootorit. leiutama täiesti suvalistel hetkedel – need spon- taansed lahendused on meie kõigi sees tegelikult 5 Teater on imeline koht, kuna siin võib muu- olemas. tuda ükskõik kelleks draakoniks, luigeks, Lisaks saan ma töötada koos loominguliste, män- printsessiks... ja ka kassiks! Meil on osavad guliste suureks kasvanud lastega, kes mind pide- meistrid ja kunstnikud, kes meisterdavad valt inspireerivad. puid, maju, losse ja autosid ilma teatrist lahkumata.

4 Isegi kui kogu esinemistrupile on mõeldud sama- sugune kostüüm, õmmeldakse teatris alati kõiki- dele artistidele oma isiklik, kuhu kirjutatakse sisse tema nimi, esietenduse aasta ja number, mitmes valminud kostüüm see sellel hooajal on.

5 Teatriime viib endaga kaasa, välja igapäevareaal- susest – teise ajastusse, situatsiooni, olukorda. Teatriime on pilt uuenenud ja valgustunud maailmast.

RAMP 2013/2014 65

Kirjutan siia kolm retsepti, Priit Strandberg köögis: mis mulle endale väga meeldivad ja mis tunduvad natuke huvitavad ka. Aitasin väiksena emal köögis süüa teha ja sealt ka minu põhjatud teadmised kokanduses ja suurepärane söögitegemisoskus. Kõige rohkem UMBES 90% KORDADEST meeldib mulle süüa teha nõnda, et genereerin ise mingi retsepti EBAÕNNESTUN MA või idee. Umbes 90% kordadest ebaõnnestun ma totaalselt ja tulemuseks on maitsetu, kõrbenud ja halvasti tehtud toit. TOTAALSELT. Aga need 10%, kui ma ei ebaõnnestu, tekitavad väga hea tunde. Seekord ma oma ebaõnnestumistest ei kirjuta, järgnevaid retsepte võib julgesti praktiseerida.

Kõrvitsa- Lõhe mee ja Šokolaadi- suitsujuustusupp sinepiga kook 1 sibul Lõhe- või forellifilee 200 g tumedat šokolaadi 2–3 suvikõrvitsat Inglise sinep (soovitan Fazeri oma) 2 kartulit Mesi (soovitavalt vedel) 200 g võid 250 g suitsujuustu Kuivatatud kirsid või jõhvikad 3 dl suhkrut Pistaatsiapähklid 4 muna Supi valmistamine on imelihtne 1 sl nisujahu ning tulemus ei ole mind kunagi alt Kuidas iganes keegi kala tavaliselt (see ei ole trükiviga) vedanud. Kõigepealt tuleb hakkida sibul lõigub, nii võib seda lõikuda ka ja pruunistada see poti põhjas võiga. seekord ja maitsestada soola ja Seda kooki on eriliselt lihtne Seejärel hakkida kartul ja suvikõrvits pipraga. Põhiline on marinaad, teha ja eriliselt maitsev on ta väiksemaks, et oleks pärast lihtsam mille valmistamine ei nõua ka. Sulata šokolaad ja või. Mina püreestada. Poti põhjas ei pea neid erilist vaimutarkust ega ka sulatan šokolaadi veevannil eriti kaua sussutama, mõni minut suuri füüsilisi võimeid. Sinep ja võid mikrolaineahjus. Pole vaid. Pärast seda valada potti nii palju ja mesi tuleb kokku panna teistpidi kunagi proovinud. Siis vett, et kõik viljad oleksid kaetud. Kuni ja omavahel segada. Seejärel tuleb või ja šokolaad kokku suvikõrvits ja kartul keevad, võib riivida fileetükid sinepi- ja meeseguga valada ja segada suhkruga. ära suitsujuustu. Kui viljad on piisavalt kokku määrida ning asetada Seejärel lisada ükshaaval munad pehmeks keenud, tuleb tõsta supp ahjuvormi, üksteise vastu. Siis ja seejärel jahu. Kõige parem on hetkeks jahtuma ning siis saumikseriga tuleb koorida pistaatsiapähkleid kasutada lahtikäivat koogivormi. (või blenderiga) purustada püreeks. koguses „nii palju kui viitsid” ning Taigen tuleb lihtsalt sinna sisse Seejärel lisada suitsujuust ning veel korra pähklid hakkida ja kalale peale valada ja küpsetada u 200 kraadi saumikseriga supp läbi käia. Siis supp puistata. Kattele lisada kuivatatud juures umbes 20 – 25 minutit. keema tagasi, maitsestada pipra, soola ja kirsse või jõhvikaid. Kala küpseb Kook jääb väljast krõbe, aga seest muskaatpähkliga. Tunde järgi võib lisada tavaliselt 15 – 20 minutit 200 pehme. Serveerimisel soovitan supile ka natuke koort või piima, ära see kraadi juures. kastutada vaniljejäätist ja kindlasti midagi ei riku. Tegelikult on maasikatoormoosi. Või ühte neist. kõikide kogustega nii, et maksab usaldada oma sisetunnet, mis küll tavaliselt köögis veab alt (vähemalt mind), aga ikkagi. Illustatsioon Aide Eendra Illustatsioon

RAMP 2013/2014 67 DRAAMA HOOAEG 2013/2014

“Elu ei pea mõõtma mitte hingetõmmete järgi, vaid selliste hetkede järgi, mis hingetuks võtavad.”

Tiit Palu Vanemuise draamajuht UUSLAVASTUSED

Daniel Glattauer võimsaks tundetormiks kahe inimese elus, kes ei tea teineteisest reaalselt HEA PÕHJATUULE mitte midagi – ei vanust, elukohta, VASTU ametit, juuksevärvi ega kinga- numbritki. Ent ometi jõuavad nad /Gut gegen Nordwind/ teineteisele intiimselt väga lähedale, netiromanss kahes vaatuses lähemale kui eales varem kuitahes … reaalsete partneritega. Saksa keelest tõlkinud Piret Pääsuke Dramatiseering ja lavastus Rein Pakk Kaasaegses kultuuris, keset seksikesk- set kehakultust (mis püüab armuasju Lava ja kostüüm Annika Pakk käsitledes suunata meie tähelepanu Muusikaline kujundus Ardo Ran pidevalt niuete piirkonda) tuletab Varres “Hea põhjatuule vastu” meelde, et Osades Eva Püssa, Andres Mähar, tõeline iha saab toitu just kujutlus- Jüri Lumiste võimest ja meie ihalduse objektid pole mitte pelgalt seksikad kehad vaid seksikad isiksused – kehad koos Kui Austria-Saksa kirjaniku Daniel mõtete, tunnete, ihade ja kõige muu Glattaueri romaan “Hea põhjatuule inimlikuga. Tõeliste tunnetega laetud vastu” 2006. aastal ilmus, võitis see sõnad on alati seksikamad kuitahes kohe südameid kõikjal üle Euroopa kuulsa jalgpallitähe supermodellist ja kaugemalgi. Just südameid, sest kallima bikiinipildiseeriatest. tundeküllane ja kirglik lugu räägib tõelisest armastusest – sellest, mis Ehk kirjaniku enda sõnadega peatege- põleb meie südametes ja toidab meie lase suu läbi: „Kirjutage mulle, Emmi, kujutlusvõimet. kirjutamine on just nagu suudlemine, ainult ilma huulteta. Kirjutamine on Mees ja naine kohtuvad interneti- suudlemine peaga!” avarustes juhuslikult. Eksikombel valesse postkasti sattunud kirjast sünnib kirjavahetus, mis paisub Esietendus 28. septembril 2013 Vanemuise väikeses majas

Ray Cooney 1961. aastal põgenes Nõukogude Liidust Läände üks maailma balleti- MINU JÄREL, ajaloo andekamaid meestantsijaid, SELTSIMEES! Rudolf Nurejev. See sündmus pälvis terve maailma tähelepanu ning oli /Chase Me Comrade/ keeruliste poliitiliste malekäikude ja Farss kahes vaatuses intriigide allikaks. Nurejevi Läände hüppamine sai ka kuulsa briti Tõlge Vello Janson, Tanel Jonas komöödiameistri Ray Cooney inspi- Lavastaja Tanel Jonas reerijaks, kes tantsija põgenemise ja Kunstnik Rosita Raud tema peitmise Londoni eliitrajoonis Osades Martin Kõiv, Maria Soomets, on valanud vaimukasse farsivormi. Aivar Tommingas, Hannes Kaljujärv, Kui komöödia aastate eest Londonis Karol Kuntsel, Riho Kütsar, Merle esietendus, käis ka Nurejev ise seda Jääger, Markus Luik, Liisa Pulk, korduvalt vaatamas ning naeris laval Tarmo Tagamets nähtu üle südamest.

Esietendus 9. novembril 2013 Vanemuise suures majas

RAMP 2013/2014 69 UUSLAVASTUSED

Tom Stoppard UTOOPIA RANNIK III OSA KALDALE HEIDETUD /The Coast of Utopia. Salvage./ Tõlge Kalle Hein Lavastaja Heiti Pakk Lavakujundus Silver Vahtre Kostüümid Maarja Meeru Liikumisjuht Oleg Titov Muusikaline kujundaja Peeter Konovalov

Osades Ugalast: Indrek Taalmaa (Endla), Meelis Rämmeld (Ugala), Margus Jaanovits, Tarvo Vridolin (Ugala), Külliki Saldre, Marika Barabanštšikova jt

Ühe säravaima nüüdisaegse draama- kirjaniku Tom Stoppardi triloogia „Utoopia rannik” kolmas osa „Kaldale heidetud” räägib 19. sajan- dil Venemaal tekkinud ning Euroopa revolutsioonide laines kaasa löönud uue põlvkonna, nn intelligentsi, elust paguluses. 1848. aasta rahvus- like revolutsioonide laine on paisa- nud need „romantilised pagulased” Inglismaale, viimasele vabaduse saarele keset ajaloo tormi. Stoppardi kirgliku poliitilise draama keskmes on vene kirjanik, filosoof ja revolut- sionäär Aleksandr Herzen, kelle pere elab aastatel 1853-1866 Londonis ja Genfis. Herzen kirjutab teiselt kal- dalt oma kodumaale ning annab idealistlikud nagu soov ümber korral- esietendusid Tallinna Linnateatri ja välja venekeelset ajalehte Kolokol, dada ümbritsevat maailma ja ühis- Eesti Draamateatri koostöös 2013. püüdes sel moel mõjutada olukorda konda. Laval muutuvad nimed aja- aasta kevadel. Kolmas osa „Kaldale Venemaal. Tema pagulaskodus kohtu- looraamatutest elusateks inimesteks, heidetud” valmib Vanemuise ja Ugala vad Karl Marx, Ivan Turgenev, Mihhail kes üksteist ülistavad ja pilkavad, ühistööna ning jõuab publiku ette nii Bakunin, Nikolai Tšernõševski, Nikolai armastavad ja petavad, vihastavad Viljandis kui Tartus. Ogarjov ja paljud teised tuntud ja ja rõõmustavad, kasvatavad lapsi vähem tuntud emigrandid, kelle ja unistavad paremast tulevikust. poliitiline tegevus ja tulevikuühis- Elavad oma tõelisi ja väljamõeldud Esietendus konna üle peetavad vaidlused moo- elusid ajas, mida nad ise kujundavad 22. novembril 2013 Ugalas dustavadki ühe näidendi telgedest. ja mis neid kujundab. 28. novembril 2013 Vanemuise Teisena on näidendi keskmes pere- väikeses majas kond, armastus ja isiklikud suhted, Tom Stoppardi triloogia kaks esi- mis on sageli sama keerulised ja mest osa „Teekond” ja „Laevahukk”

70 RAMP 2013/2014 DRAAMALAVASTUSED

Robert James Waller Ingmar Bergman MADISONI MAAKONNA FANNY JA ALEXANDER SILLAD Tõlge Ülev Aaloe /The Bridges of Madison County/ Lavastaja Ain Mäeots Kunstnik Ervin Õunapuu Dramatiseering Sari Niinikoski Kostüümikunstnik Gerly Tinn Tõlkija Triin Sinissaar Osades Liina Tennosaar, Mait Malmsten, (Eesti Lavastaja Peeter Tammearu Draamateater) Margus Jaanovits, Ragne Pekarev, Kunstnik Silver Vahtre Riho Kütsar, Rein Pakk, Eva Püssa, Aivar Osades Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Tommingas, Raivo Adlas, Kaia Skoblov, Maria Maria Soomets, Ott Sepp, Marika Barabanštšikova, Kallaste, Merle Jääger, Kais Adlas, Martin Kõiv, Jüri Lumiste Priit Strandberg jt.

On kohtumisi, mis muudavad elu ja maailma Ingmar Bergmani poolautobiograafiline meistriteos meie ümber paratamatult ja jäädavalt. Francesca maalib värvika pildi rootslaste perekonnaelust eel- Johnsoniga juhtub just nii: ootamatu armumine mise sajandi alguse Uppsalas. Pärast elurõõmsa ning vaid paar lühikest päeva koos fotograaf Robert isa Oscari surma muutub Fanny ja Alexandri elu Kincaidiga kingivad talle elu tipphetke, äratundmise, kardinaalselt, sest nende ema Emilie abiellub range mis ilmselt langeb osaks vaid vähestele. See tunne ja tundetu piiskopi Vergerusega. Võõrasisa asub jääb - kordagi uuesti kohtumata – kestma terve üle- peagi vahendeid valimata naist ja lapsi enda tahtele jäänud elu. Väliselt jätkub tema pereelus kõik sama- allutama. moodi nagu enne. Kui lapsed aastaid hiljem, ema Film „Fanny ja Alexander“ jõudis publiku ette 1982. surma järel, leiavad päeviku, kus on kirjas soov, et aastal, maailmanimega Rootsi filmi- ja teatrilavastaja Francesca tuhk puistataks vette samalt sillalt, kust Ingmar Bergman sai selle eest oma kolmanda võõr- Roberti oma, on nende jahmatus suur. keelse filmi Oscari.

Esietendus 7. märtsil 2014 Esietendus 1. märtsil 2014 Sadamateatris Vanemuise väikeses majas

ÜKS ASI Velma Wallis ilmsiks, et kahel vanal naisel on KAKS VANA NAIST siiski veel midagi anda – maailmale, Eksperimentaalses sarjas oma rahvale ja teineteisele. ÜKS ASI astub lavastajana Tõlge Arvo Valton üles Merle Jääger. See legend ütleb mulle: inimese võimetel Dramatiseering ja lavastus pole piire – vähemalt mitte vanuselisi – Merle Jääger et saavutada elus, mis vaja. Igaühes siin Kostüümikunstnik Epp Margna suures ja keerulises maailmas elab häm- Lavaruum Imre Toomeoks mastav võime olla ülev. Ent harva, kui just saatus meilt seda ei nõua, ärkab see Osades Marje Metsur, Terje Pennie, peidetud anne ellu. Riho Kütsar, Andres Mähar, Ragne Pekarev, Maria Soomets Velma Wallis

Atapaski legendil põhinev liigutav Esietendus 12. aprillil 2014 lugu reetmisest ja sõprusest. Kaks Sadamateatris vana naist hüljatakse nälja sunnil nende oma rahva poolt talve hakul ja jäetakse surema. Naised otsustavad siiski kõige kiuste ellu jääda ning hoo- limata Alaska karmist kliimast see neil teineteise toel õnnestubki. Saab

RAMP 2013/2014 71 EELMISEST HOOAJAST REPERTUAARIS

Gérald Sibleyras On vanadekodu terrass. PAPLID TUULES On august. On 1959. /Le vent des peupliers/ Kaks vana meest. Kolmandast rääkimata. Kerge draama Ühel on jalg katki. Tõlge Inge Eller Teisel on mürsukild pea sees kinni. Ja Gustav. Lavastaja Uku Uusberg (Eesti See on sõjaveteranide hooldekodu, kus on see terrass Draamateater) ja august ja koer ja kolm tõsiste tervisemuredega Kunstnik Liina Tepand kunagist sõjameest. Valguskunstnik Andres Sarv See on ühe ekspeditsiooni tõus ja langus. Osades Aivar Tommingas, Hannes Kaljujärv, Jüri Lumiste Esietendus 22. veebruar 2013 Vanemuise väikeses majas

72 RAMP 2013/2014 DRAAMALAVASTUSED

OBLOMOV Ivan Gontšarovi kangelasballaad Tõlge Anton Hansen Tammsaare Dramatiseering Sven Karja Lavastaja Peeter Raudsepp Kunstnik Silver Vahtre Nimiosas Rein Pakk Teistes osades Raivo Adlas, Liisa Pulk, Margus Jaanovits, Külliki Saldre, Priit Strandberg, Markus Luik, Martin Kõiv

Aadlimees Ilja Iljitš Oblomov on leebe ja heasüdamlik, parandamatu unistaja, kuid paraku ka parandamatult laisk. Aegamööda omandab laiskus peaaegu et eksistentsiaalsed mõõtmed, muutub otsekui viitsimatuseks elada. Ja siis paiskab saatus tema ette elu suurima kes ei sobitu oma ajajärgu mandunud rite loomise allikas, mille kodumaine armastuse ja koos sellega küsimuse: ühiskonda, aga teisalt ka inimliku vaste nii stiililt kui sisult võiks ehk kas nüüd või mitte iialgi? Oblomovi armetuse, allakäigu ja stagnatsiooni olla Hugo Raudsepa „Vedelvorst”. nukkerkoomiline elukäik on romaani sümboliks, kes aktiivselt takistab „uue ilmumisest peale tekitanud hulgaliselt elu” ja „uute inimeste” esiletõusu. vaidlusi. Teda on peetud korraga traa- Vene teatrilavadel on „Oblomov” ajast Esietendus 2. septembril 2012 giliseks kangelaseks, „vene Hamletiks”, aega olnud eeskätt lopsakate karakte- Sadamateatris

Mihkel Raud „Täisväärtuslikuks eksistentsiks vajab „Mina ei kahetse tagantjärele küll MUSTA PORI NÄKKU üks korralik rahvas referendumil midagi. Peaaegu mitte midagi.“ heakskiidetud põhiseadust. Ta vajab /M. Raud/ Mokumentaalne talkshow lauludega vähemalt viit erinevat juustusorti kahes vaatuses lähimas Selveris ja iga kuu elukaas- last vahetavat allilma autoriteeti Tekst ja lavastus Andres Noormets Esietendus 10. novembril 2012 klantsajakirjade esikaantel. Ning (Endla) Vanemuise suures majas ükskõik kuivõrd too täisväärtuslikult Kunstnik Maarja Meeru eksisteeriv rahvas seda ka tunnistada Videokunstnik Taavi Varm ei taha, vajab ta müüte ja legende Valguskunstnik Margus Vaigur (Endla) alkoholiprobleemidest räsitud, elu ja surma piiril pendeldavatest popstaa- Muusikaline kujundus Andres Noormets, ridest, kes ühel päeval staadionitäie Mihkel Raud, Alari Piispea, Magus publikut psühhoosi äärele tõukavad Tammemägi, Ele Sonn ning järgmisel juua täis peaga toidu- Osades Andres Mähar, Martin Kõiv, poest autoga koju sõites mentidele Ott Sepp, Kais Adlas, Riho Kütsar, vahele jäävad.“/…/ Margus Jaanovits, Priit Strandberg, Marianne Kütt

RAMP 2013/2014 73 EELMISEST HOOAJAST REPERTUAARIS

REMONDIMEES Tekst/lavastus/pilt Urmas Lennuk Heli Taavi Toom Valguskujundus Andres Sarv Osades Külliki Saldre, Maria Soomets, Tanel Jonas

Tänapäev. Eesti väikelinn. Ema ja tütar. Üks armastab oma kirju lõpetada sooviga: „Päikest!“, teine vihkab seda. Mõnikord on võimatu aru saada, mis just kelle- legi täpselt närvidele käib, kuid pinge on õhus. Pinge ja armastus. Hoolimine – isegi piirini, kus see võib haiget teha. Kuni juhtub, et tuppa astub remondimees. Kui palju muutub meie elu uue põrandavaiba pärast? Või seinatapeedi tõttu? Suudab meie elu sisuliselt teiseks muuta vaid uus suhtumine? Kui oleme terve elu teadnud, et oleme koledad ja ei saa mitte kunagi millegi erilisega hakkama, aga ühel päeval tuleb keegi ja ütleb: “Sa oled ilus, Laura. Sa oled pööraselt ilus. Kui ma sind vaatan, Laura, siis ma tean – elu on alles ees!”

Esietendus 24. novembril 2012 Sadamateatris

HÄRRASMEES /Misterman/ Enda Walshi kolkatriller Tõlkija Robert Annus Lavastaja Maria Soomets Kunstnikud Maria Soomets ja Robert Annus Valguskunstnik Rene Liivamägi Helikujundus Hendrik Kaljujärv Inishfree linna kõiki tegelasi eesotsas Thomas Magilliga etendab Robert Annus

Inishfree on pealtnäha vaikne ja uinunud linnake. Aga mässumeelne Thomas Magill näeb ja teab rohkem kui teised. Tema teab, kes tema naabri- test on õnnetu pudelisse uppunud joodik, kelle garaažiseinal on paljaste naiste kalender, ja kes linna naistest flirdib kõige pühadust teotavamalt. Seda kõike on Thomasele näidanud Jumal, ja läkitanud talle ülesande päästa see patune pesa. Aga kui linnarahvas ei kuula? Kui koerad haugu- vad endiselt jõletult? Ja ingel tema kõrval käitub kõike muud kui taevalikult? Kui kaugele on pühamehel lunastuse leidmise teel lubatud minna?

Esietendus 13. aprillil 2013 Sadamateatris

74 RAMP 2013/2014 DRAAMALAVASTUSED

Martin Mc Donagh tegevuskoht Iirimaa läänerannikul: Mis saab siis, kui sa armastad kedagi nii, ÜKSILDANE LÄÄS Connemara, Leenane. „Üksildase et ei oskagi sellega midagi peale hakata? lääne“ isa Welsh iseloomustab seda Või mis saab siis, kui sa vihkad omaenda /The Lonesome West/ kohta kui maalilist paika, mis „ei venda nii, et su ainus soov on ta ära kuulu vist jumala jurisdiktsiooni alla”. Tõlkija Peeter Sauter tappa? Ja veel ütleb ta nii: “Kui ma esimest Lavastaja Tanel Jonas korda siia tulin, siis ma arvasin, et Ja mis saab siis, kui see, kes peaks teistele Kunstnik Iir Hermeliin Leenane on kena koht. Tuleb välja, et vihkamise ja armastamise küsimustes Osades Riho Kütsar, Andres Mähar, see on Euroopa mõrvarite Meka.” nõu andma, väsib nii ära, et lihtsalt enam Karol Kuntsel, Kristiina Hortensia Port ei jaksa? /Tanel Jonas, lavastaja/ Trööstitu Iirimaa küla, „kus ei saa koera ka jalaga lüüa, ilma, et mõni lõust kakskümmend aastat viha ei 1996. aastal komeedina maailma näi- Esietendus 9. veebruaril 2013 peaks“, jõhker-vaimukad dialoogid telavadele ilmunud iiri näitekirjaniku Sadamateatris ning ootamatud lahendused on põh- Martin McDonaghi näidenditriloogiat juseks, miks seda näidendit ikka ja „Mägede iluduskuninganna“, „Connemara jälle lavastatakse ja vaadatakse. kolp“ ja „Üksildane lääs“ ühendab ühine

RAMP 2013/2014 75 EELMISEST HOOAJAST REPERTUAARIS

Tim Firth KALENDRITÜDRUKUD „Kalendritüdrukute“ aluseks on tõestisündinud lugu, mis esmalt jõudis publiku ette ülimenuka filmina (2003) ning (Calendar Girls) mõned aastad hiljem ka näidendina. Komöödia Kaks keskealist Yorkshire’i naist, Chris ja Annie, otsustavad Tõlge Anna-Magdaleena Kangro, Ott Sepp pärast Annie mehe surma leukeemiasse hakata haigla toetu- Lavastaja ja muusikaline kujundaja Ott Sepp seks raha koguma. Naiste Instituut, kuhu nad kuuluvad, ülli- tab igal aastal kohalike loodusvaadete või arhitektuuri- Kunstnik Nele Sooväli mälestistega konservatiivse ning igava heategevuskalendri, Videokujundaja Janek Savolainen mille läbimüük on pehmelt öeldes armetu ja toetada ei Muusikaline konsultant Ele Sonn õnnestu sellest rahast paraku kedagi. Daamide peas tekib Valguskujundaja Siim Allas meeleheitlik idee läbimüügi suurendamiseks ise alasti kalendrilehtedele platseeruda. Väikelinna väärikatele Osades Külliki Saldre, Merle Jääger, Ene Järvis, prouadele pole selline modellikarjääri algus just kerge…. Liina Tennosaar, Terje Pennie, Kais Adlas, Marika Barabanštšikova, Veikko Täär, Raivo Adlas, Margus Osa näidendi autoritasudest läheb leukeemiauuringute Jaanovits, Ragne Pekarev või Eva Püssa, Mai Jägala, rahastamiseks. Eda Hinno

Põhineb stuudio Miramax mängufilmil, mille autorid on Esietendus 15. märtsil 2012 Juliette Towhidi ja Tim Firth. Vanemuise suures majas

Martin McDonagh KADUNUD KÄSI (A Behanding in Spokane) Tõlge Laur Lomper Lavastaja Tanel Jonas Kunstnik Riina Degtjarenko (Eesti Draamateater) Valguskunstnik Siim Allas Osades Riho Kütsar, Liisa Pulk, Ott Sepp, Markus Luik

Martin McDonaghi näidend „Kadunud käsi“ oli näite- kirjaniku tekstidest esimene, mille esmalavastus toi- mus Broadwayl. Tegu on parimas mõttes “vana hea” McDonaghiga. Ühelt poolt pinevad pöörded, värvikad karakterid, koomika ja õuduse võluv sulam, teisalt ka tublisti mõttetööd teoreetikutele: müüdid, fiktsioonid, alateadvuse kummalised kobrutused. Kuna lavalt rää- gitav lugu teeb oma arengus mitu ootamatut pööret, piirdugem siinkohal vaid lähtesituatsiooniga: karmi olekuga mees Carmichael on lapsepõlves õnnetu juhuse läbi kaotanud vasaku käe ning kulutanud kogu järgneva elu oma puuduva ihuliikme otsimisele. Nüüd, jõudnud viletsasse motellituppa, pakub üks kummaline noorpaar tehingut, väites, et just nende valduses ongi kauaotsitud käsi.

Esietendus 18. novembril 2011 Sadamateatris 76 RAMP 2013/2014 DRAAMALAVASTUSED

KARJÄÄR Evaldit nähti pärastlõuna aegu juba kodunt väljumas, mees olevat kõndinud kindlal sammul, kaasas pildiraam, Lavastaja Uku Uusberg (Eesti Draamateater) tööriistakast, natuke riideid, labidas ja termohoo-present. Kunstnik Artur Tšehhi Professor Liiv olevat jalutanud linnast välja. Valguskunstnik Siim Allas See kõik juhtus täna. Osades Robert Annus, Tanel Jonas, Martin Kõiv, Markus Eesriie avaneb kaks ja pool aastat hiljem. Luik, Maarja Mitt või Maria Soomets, Aivar Tommingas

Evald Liiv võttis hommikul kabinetist kõik oma isiklikud Esietendus 14. aprillil 2012 asjad ja lahkus töölt, haarates kaasa ka tänase ajalehe… Sadamateatris. kuigi see kuulub koolile… see on pisivargus… paraku. Tänases lehes räägiti kahel leheküljel meie arengu suun- dadest… oldi rahul… seda oleks olnud hea ka teistel lugeda.

Harper Lee / Urmas Lennuk TAPPA LAULURÄSTAST (To Kill a Mockingbird) Urmas Lennuki fragmentaarium Romaani tõlkija Valda Raud Lavastaja Urmas Lennuk Kunstnik Liisa Soolepp Muusikaline kujundus Tarmo Kesküll (Rakvere Teater) Valguskujundus Andres Sarv Osades Liisa Pulk, Maria Soomets, Hannes Kaljujärv, Andres Mähar, Liina Olmaru

Lavastus põhineb Harper Lee romaanil, mis 1960. aastal võitis Pulitzeri preemia. Selles lavaloos on kolm last ja kaks täiskasvanut. Lapsed – Nirksilm, Dill ja Jem – tegelevad oma lapsemaailma mõtestamise ning igapäevaste mängudega. Mängumaailma turvalisusse löövad aga mõra täiskasvanute maailma suhtumised ja probleemid, mis lastele tunduvad arusaamatud ja ebaõiglased. Kindlasti on selles loos nii mõndagi, mis tuletab meile meelde, et kõik me olime kunagi väiksed ja uskusime, et maailm ongi selline nagu paistab. Kas poleks jälle aeg seda häbenemata meenutada?

Esietendus 9. veebruaril 2012 Sadamateatris

RAMP 2013/2014 77 EELMISEST HOOAJAST REPERTUAARIS

Mika Myllyaho PAANIKA Tragikomöödia Tõlkija Maimu Berg Lavastaja Taago Tubin (Ugala) Kunstnik Jaanus Laagriküll Valguskujundaja Jaanus Moor Osades Raivo E. Tamm, Riho Kütsar, Ain Mäeots

Leo, Max ja Joni on edukad isased, kes ühtäkki ei saa oma eluga enam hakkama. Ühiskond ja lähedased ootaksid neilt justkui midagi enamat. Mida ometi?! Hädaolukorras mõel- dakse välja kodune rühmateraapia, mis võtab nii kumma- lisi vorme, et ajab kõrvaltvaataja ühtaegu nii nutma kui ka naerma. Mika Myllyaho (1966) on soome noorema põlvkonna üks juhtivamaid lavastajaid ja näitekirjanikke. Tema esik- näidend „Paanika“ jõudis ülimenukalt lavale 2005. aastal Helsingi Ryhmäteatteris, teost on tänaseks edukalt lavas- tatud nii Soome teatrites kui ka mitmel pool mujal maa- ilmas. „Paanikale” on järgnenud näidendid „Kaos” (2007) ja „Harmoonia” (2009), mis kokku moodustavad triloogia.

Esietendus 6. märtsil 2010 Sadamateatris.

Koomiline ja südamlik lugu kahest mehest, kes pärast aastaid hooldusasu- tuses on lülitumas tavaliste inimeste igapäevasesse ellu. See tundub hirmutav, sest kumbki varases keskeas meestest pole iial varem oma elu ise pidanud kor- raldama. Kes koristab, kes käib poes? Mismoodi saadakse tuttavaks naistega? Kahe täiskasvanud mehe suured võidud väikeste asjade üle tuletavad meelde, kui ainukordsetest asjadest koosneb õnn. Ja need koostisosad on kõigi jaoks erinevad. Norra kirjaniku Ingvar Ambjørseni “Ellingu” dramatiseeris 1999. aastal teine norrakas Axel Hellstenius. Näidend esietendus samal aastal Oslos ning sai tohutu publikumenu osaliseks (125 eten- Axel Hellstenius / Ingvar Ambjørnsen dust ja 60 000 vaatajat). Peter Næss, kes ELLING oli näidendi esmalavastaja, tegi sama materjali põhjal mõned aastad hiljem (Elling og Kjell Bjarne) filmi, mida on ka Eestis PÖFFi raames näidatud. Tõlkija Karin Sooväli Lavastaja Ain Mäeots Kunstnikud Liina Unt, Liina Tepand Esietendus 8. detsembril 2006 Osades Riho Kütsar, Margus Jaanovits, Markus Luik, Saksa Kultuuri Instituudis Ragne Pekarev või Liisa Pulk NB! Etendused toimuvad Sadamateatris!

78 RAMP 2013/2014 DRAAMALAVASTUSED

Dan Gordon Kuigi võib arvata, et Vihmamehest rääkiv film on VIHMAMEES jätnud oma jälje igaühele, kes seda kunagi vaa- tama juhtunud, tuletame siiski meelde, millega (Rain Man) tegu. On ärimees Charlie Babbit, enesekeskne ja isekas tüüp. Oma isa surmas ja sellega kaasnevas MGMi filmi põhjal. Filmistsenaariumi soliidses pärandis näeb ta eelkõige päästerõngast autorid Ronald Bass ja Barry Morrow, oma makseraskustele. Ootamatult aga selgub, stsenaarium põhineb Barry Morrow’ et kogu raha on isa pärandanud hoopis teisele jutustusel. Lavastusele on erilitsentsi pojale, Charlie vennale, kelle olemasolu oli viima- andnud MGM ON STAGE, Darcie sele olnud siiani peaaegu et saladuseks. Järgmine Denkert ja Dean Stolber. ja veelgi suurem ootamatus aga seisneb asjaolus, Tõlkija Peeter Sauter et vend Raymond pole üheski mõttes tavaline Lavastaja Georg Malvius (Rootsi) inimene: tegu on autistiga, kelle aju suudab Kunstnik Ellen Cairns (Šotimaa) vaevata salvestada keerulisi tekste ja numbri- Osades Riho Kütsar, Aivar Tommingas, kombinatsioone, kuid kes on abitu kõige lihtsa- Ragne Pekarev, Marika mates igapäevatoimingutes. Algab kahe venna Barabanštšikova, Robert Annus, vaevaline, ühtaegu naljakas, nukker ja liigutav Margus Jaanovits teekond teineteiseni.

Neli Oscarit võitnud filmiversiooni (aas- Esietendus 20. novembril 2010 tast 1988) kaudu, milles peaosi kehasta- Vanemuise väikeses majas sid Dustin Hoffmann ja Tom Cruise, laia maailma läinud lugu jõudis 2008. aastal ka teatrilavale. Londoni esmalavastuses mängis menu- kalt üht peaosadest veel üks filmistaar – Josh Hartnett.

Conor MacPherson RUMM JA VIIN (Rum and Vodka) Pihtimus Tõlkija Martin Algus Lavastaja Tanel Jonas Kunstnik Liina Unt Mängib Ott Sepp

Conor McPhersoni esiknäidend „Rumm ja viin“ on ühe noore mehe monoloog naistest, lastest, alkoholist ja valikutest. Laval saavad kokku aastatepikkune kassiahastus, Ott Sepp, Rumm ja Viin ning elu ise. „Ma arvan, et minu persekukkumise peamine põhjus on kannatamatus. Ma ei suuda kunagi oodata, kuni miski lõpeb. Ma ei viitsi keskenduda. Ma ei taha midagi uurida. Ma tahan kiireid vastuseid. Ja tundub, et ma olen seetõttu veits pessimist. Sest ma pole kunagi ühtegi vastust saanud.“

Esietendus 3. novembril 2010 Sadamateatris

RAMP 2013/2014 79 MUUSIKA HOOAEG 2013/2014

“Muusiku elu rõõmsaim külg on olla pidevas arengus ja liikumises täiuslikkuse poole.”

Paul Mägi Vanemuise muusikajuht ja peadirigent UUSLAVASTUSED

Tauno Aints Loo keskmes on rehepapp Sander, REHEPAPP kes vaatab oma rahva kasuahnust ja suuremaid ning väiksemaid unistusi TAUNO AINTSI Ooper kahes vaatuses pealt, püüdes neid suunata inimlike- OOPER matesse sfääridesse. Aga aeg on sant ANDRUS KIVIRÄHA ROMAANI AINETEL Urmas Lennuki libreto LIBRETO URMAS LENNUK ja keskkond kõle. Nõnda ei saa just Andrus Kiviräha romaani ainetel MUUSIKAJUHT JA DIRIGENT PAUL MÄGI öelda, et see oleks Sandrile kerge töö. DIRIGENT LAURI SIRP LAVASTAJA MARKO MATVERE Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi KUNSTNIK IIR HERMELIIN Kireva tegelaskonna hulgas leidub KOREOGRAAF MARIKA AIDLA Dirigent Lauri Sirp nii neid, kellele saame inimestena Lavastaja Marko Matvere kaasa tunda, kuid ka neid, keda Kunstnik Iir Hermeliin tahaks vihata. Arhailisele taustale Koreograaf Marika Aidla vaatamata on tegelaste mured, soo- REHE vid ja ootused ka tänapäeval mõiste- Valguskujundaja Imbi Mälk tavad. Lõpuks oleme kõik Osades Tõnis Mägi, Lauri Saatpalu, vaid inimesed. Merle Jalakas, Kädy Plaas, Reigo PAPP Kivirähk on loonud suurepärase ja OSADES: TÕNIS MÄGI, LAURI SAATPALU, Tamm, Karmen Puis, Märt Jakobson, MERLE JALAKAS, KÄDY PLAAS, REIGO TAMM, vaimuka üldistuse, milles ei puudu KARMEN PUIS, MÄRT JAKOBSON, RASMUS KULL, Rasmus Kull, Pirjo Püvi, Valentina PIRJO PÜVI, VALENTINA KREMEN, SIMO BREEDE, ei huumor ega ka ühiskonnakriitika. JAAN WILLEM SIBUL, JANEK SAVOLAINEN Kremen, Jaan Willem Sibul, Ooperilavastuses on püütud seda Simo Breede, Janek Savolainen kõike vaid võimendada. ESIETENDUS 18. OKTOOBRIL 2013 VANEMUISE VÄIKESES MAJAS

Ühel määrdunud maal elab kumma- Esietendus 18. oktoobril 2013 line segu rahvast, kes usub ja loodab Vanemuise väikeses majas ikka paremat, kuigi neid ümbritseb aasta läbi üks lõputu november. Eesti keeles, ingliskeelsete tiitritega Trööstitu keskkond on seda rahvast küll morjendanud, aga ometi suudab ta uskuda, loota ja parematel päevadel isegi armastada.

Eduard Tubin Kahevaatuselise ooperi tegevus toi- pooleli. 1970. aastal täiendas libretot REIGI ÕPETAJA mub 1642. aastal Hiiumaal Reigi külas Jaan Kross. Kuna Eduard Tubin oli ning Tallinnas. Peategelasteks on pagulane, oli toonases Eestis teose Ooper kahes vaatuses Reigi kirikuõpetaja Paavali Lempelius lavastamiseks raske luba saada. ja tema noor naine Catharina, kes Seepärast pidi ooper esietendust Aino Kallase libreto samanimelise armub Stockholmist saabunud diakon ootama 1979. aastani, mil Kaarel Ird romaani järgi Jonas Kempesse. Külas levivad jutud, „Vanemuisele“ otse Moskvast loa han- Täiendanud Jaan Kross et Kempe on Stockholmist pagenda- kis. „Estonia“ lavale jõudis ooper alles Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi tud seepärast, et pani sealse pastori 1988. aastal. naise nõiduse abil endasse armuma. Lavastaja Roman Baskin Lempelius süüdistab Kempet taas Kunstnik Iir Hermeliin mustas maagias. Armunud põgene- Eesti keeles, inglise- ja soomekeelsete vad, aga tabatakse ning hukatakse tiitritega Tallinna linnaväljakul, süüdistatuna Osades Jassi Zahharov (RO Estonia), Esietendus 4. aprillil 2014 Vanemuise abielurikkumises. Helen Lokuta (RO Estonia), Merūnas väikeses majas Vitulskis (Leedu), Karmen Puis, „Estonia“ teatri poolt tellitud ja 1971. Valentina Kremen, Merle Silmato aastal valminud ooperi „Reigi õpetaja“ (Soome RO), Reigo Tamm, Jaan saatus on olnud keeruline. Libreto Willem Sibul, Simo Breede jt esialgse variandi kirjutas Aino Kallas oma romaani põhjal juba 1938. aas- tal, heliloojaks pidi olema Evald Aav. Viimase surma tõttu jäi ettevõtmine

RAMP 2013/2014 81 EELMISEST HOOAJAST REPERTUAARIS

Pjotr Tšaikovski Aleksander Puškini samanimelisele Dmitri Bertman, lavastaja: värssromaanile loodud ooper „Jevgeni JEVGENI ONEGIN 2013. aastal on Konstantin Stanislavskil Onegin“ on vaieldamatu meistriteos kahekordne juubel – 150 aastat sünnist ja Ooper kahes vaatuses vene ooperiklassikas. 75 aastat surmast. Tema ooperilavastu- Konstantin Stanislavski 1922. aasta Unistav ja tagasihoidlik Tatjana sest “Jevgeni Onegin” (1922) algas kaas- lavastuse redaktsioon. armub elupõletajast Oneginisse, kuid aegse muusikalise režissuuri ajalugu. mees suhtub neiu tunnetesse üle- Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi See, mis 1922. aastal oli moodne, tundub olevalt. Aastaid hiljem kohtuvad nad Dirigent Lauri Sirp tänapäeval retrona, nagu vana mustvalge uuesti ja Onegin näeb noort naist foto. Ma taastasingi „Jevgeni Onegini“ Lavastaja Dmitri Bertman hoopis teise pilguga... (Ooperiteater Helikon, Moskva) Stanislavski lavastuses kui retro. Melanhoolne, igatsev, kirglik ja armas- Kunstnik Igor Nežnõi (Ooperiteater Peale seitset “Jevgeni Onegini” lavastust tusest pakatav ooper pakub imekau- Helikon, Moskva) tekib soov mitte midagi enam leiutada neid voolavaid meloodiaid, naudita- ja tagasi pöörduda vana hea traditsiooni Kostüümikunstnik Tatjana Tulubjeva vaid koorinumbreid ja kaasahaaravat juurde. Ei midagi enamat peale lavastaja (Ooperiteater Helikon, Moskva) tantsumuusikat. töö näitlejatega. Ei mingeid kunstlikke Valguskujundajad Imbi Mälk, „toidulisandeid“ ja „maitseparandajaid“, Andres Sarv pelgalt naturaalne „bioprodukt“, ja et selle Vene keeles, eestikeelsete tiitritega Osades Linus Börjesson (Rootsi) või maitse oleks nagu lapsepõlves. Jevgeni Chrebtov (Leedu RO) või Janis Esietendus 6. aprillil 2013 Vanemuise Apeinis (Läti RO), Maria Fontosh väikeses majas (Rootsi) või Karmen Puis, Jovita Vaskevičiute (Leedu RO) või Teele Jõks, Merūnas Vitulskis (Leedu) või Roland Liiv (Soome RO), Valentina Kremen, Merle Silmato (Soome RO), Annaliisa Pillak, Koit Soasepp (Soome RO) või Märt Jakobson, Simo Breede, Jaan Willem Sibul, Aivar Kaseste või Mehis Tiits jt

82 RAMP 2013/2014 MUUSIKALAVASTUSED

Gaetano Donizetti MARIA STUARDA Ooper kahes vaatuses Muusikajuht ja dirigent Mihkel Kütson Dirigent Lauri Sirp Lavastaja Roman Hovenbitzer (Saksamaa) Kunstnik Roy Spahn (Saksamaa) Valguskunstnik Palle Palmé (Rootsi) Osades Aile Asszonyi (RO Estonia), Karmen Puis, Oleg Balashov (Peterburi Maria teater), Aare Saal (RO Estonia), Märt Jakobson, Valentina Kremen

Kuninganna Elisabetta I armastab Leicesteri krahvi, ent kahtlustab, et too on armunud hoopis Šoti kunin- gannasse Mariasse. Kahe naise konkurents poliitikas ja armastuses ei saa hästi lõppeda. „Maria Stuarda“ esietendus toimus Milano La Scalas 1835. Uuesti jõudis ooper lavale alles 123 aastat hil- jem, siis juba selleks, et jääda püsivalt ooperimajade repertuaari.

Itaalia keeles, eestikeelsete tiitritega Esietendus 5. mail 2011 Vanemuise väikeses majas

Jules Massenet Sügavalt romantiline lugu noorest poeedist tekitas sensat- siooni ning sellest sai üks loetavamaid teoseid omal ajal. WERTHER Ülipopulaarne romaan mõjutas isegi moodi – noormehed üle Ooper neljas vaatuses ühe vaheajaga Euroopa püüdsid jäljendada Wertheri riietumisstiili. Edukusel oli paraku ka varjupool, kuna mitmed noored mehed sooritasid Édouard Blau, Paul Milliet’ ja Georges Hartmanni enesetapu samal moel kui Werther. libreto Johann Wolfgang von Goethe romaani „Die Leiden des jungen Werthers“ („Noore Wertheri kannatused“) järgi Prantsuse keeles, eestikeelsete subtiitritega Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi Esietendus 10. märtsil 2012 Vanemuise väikeses majas Dirigent Lauri Sirp Lavastaja Albert-André Lheureux (Belgia) Kunstnik Liina Keevallik Valguskujundaja Andres Sarv Osades Karmen Puis, Taavi Tampuu, Pirjo Püvi, Märt Jakobson või Valmar Saar, Reigo Tamm või Rasmus Kull, Simo Breede

Werther on lootusetult armunud kaunisse Charlotte’i, kes vastab ka mehe tunnetele. Ent sure- vale emale antud lubaduse tõttu abiellub neiu siiski teise mehega ning Werther sooritab enesetapu. Johann Wolfgang von Goethe romaan „Noore Wertheri kannatused“ avaldati 1774. aastal.

RAMP 2013/2014 83 EELMISEST HOOAJAST REPERTUAARIS

Giuseppe Verdi Mürgitamine ja vennatapp, must- TRUBADUUR laslaager ja nunnakspühitsemine, emaarmastus, armukadedus, (IL TROVATORE) kättemaksuhimu ja tuleriit ning samas elementaarsete inimlike kir- Ooper kahes vaatuses gede draama – kõik see kokku on Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi “Trubaduur”. Peetakse üsna kum- Dirigent Lauri Sirp maliseks, et romantiline maestro Giuseppe Verdi üldse vaimustus his- Lavastaja Carmelo Agnello paanlase Antonio Garcia Gutierreze (Prantsusmaa) süngest, julmast ja suurejoonelisest Dekoratsioonid Liina Keevallik rüütlidraamast „El Trovadore“, mis Kostüümikunstnik Pascaline Duron järgis toona Prantsusmaal valitsevat (Prantsusmaa) maitset. Tegevuse liikumapanevateks Valguskunstnik Marc Delamézière jõududeks on armastus ja au. See on (Prantsusmaa) tunnete traagiline mäng. Koreograaf Tatjana Järvi

Osades Liisi Kasenõmm (Saksamaa), Itaalia keeles, eestikeelsete tiitritega Myung Hoon Ji (Lõuna-Korea), Gianfranco Montresor (Itaalia), Esietendus 9. veebruaril 2008 Valentina Kremen, Märt Jakobson, Vanemuise suures majas Karmen Puis, Reigo Tamm Tartu Noortekoor

Andrew Lloyd Webber T.S. Elioti raamatul põhinev „Cats“ on muusikaližanri oluline verstapost. Libreto T. S. Elioti ainetel Esimest korda on koreograafiale ja lauludele dialoogi kõrval sedavõrd CATS palju ruumi, et saab tekkida erakordselt dünaamiline ja vaimustav vaatemäng. Muusikal Meelelahutuslike numbrite kütkestavas jadas tutvume isiksustega, kes Tõlge Leelo Tungal, Kirke Kangro, moodustavad kirju kassikogukonna. Hämmastaval kombel sarnaneb Anna-Magdaleena Kangro see kogukond millegipärast inimeste omale! Kasside öine vaatemäng on Lavastaja-koreograaf Giorgio Madia tempokas show, kus iga tegelaskuju näitab oma sisemaailma ning selle (Itaalia) erinevaid tahke - uhkust, joviaalsust, melanhooliat või igatsust armas- Muusikaline juht ja dirigent tuse järele. Tarmo Leinatamm Lavastaja ja koreograafina inspireerib mind autori idee – arendan seda Kunstnik Iir Hermeliin oma arusaamist mööda, minemata siiski algsest mõttest kuigi kaugele. Kostüümikunstnik Adriana Mortelliti „Cats“ on minu jaoks suur väljakutse -tegu on ju ikkagi kõigi aegade (Itaalia) ühe populaarseima muusikaliga. Mind inspireerivad väga nii loo enda Valguskunstnik Palle Palmé (Rootsi) õrn poeetika kui muusikalise showbisnise ja füüsilise adrenaliinitekita- mise vaheline sünergia.

Ootan väga koostöö algust Vanemuise artistidega, et selle lavastuse Koostöös The Really Useful väga eriline maagia väga erilise teatrielamuse kogemiseks teie ette tuua. Group Ltd. TM © 1980 RUG Ltd Giorgio Madia Lavastaja-koreograaf

Eesti keeles, inglise- ja soomekeelsete tiitritega Esietendus 3. mail 2014 Vanemuise suures majas

84 RAMP 2013/2014 MUUSIKALAVASTUSED

CABARET Osades Tanja Mihhailova või Gerli „Cabaret“ toob vaatajate ette meele- Padar, Robert Annus või Juss lahutusest sõltuvuses oleva ühis- Muusikal kahes vaatuses Haasma, Hannes Kaljujärv, Aivar konna, kelle frivoolsetest ja kerge- John Van Druteni näidendi ja Tommingas, Markus Luik või meelsetest lõbustustest tulvil elu Cristopher Isherwoodi jutustuste Simo Breede, Jaan Willem Sibul, meenutab tantsu kuristiku serval. ainetel Eva Püssa, Merle Jääger või Kaili Kogu selle pillerkaari taustal tõstab Närep, Maria Kallaste, Pirjo Püvi vaikselt ja ähvardavalt pead natsio- Libreto Joe Masteroff või Helen Nõmm naalsotsialism, mis ei hooli üksik- Muusika John Kander inimese heaolust ega õnnest. Laulusõnad Fred Ebb Aasta 1931. Berliinis, kus natsid on Lavastaja Roman Hovenbitzer võimule tõusmas, kohtuvad noor Eesti keeles, inglise- ja soomekeelsete (Saksamaa) ameerika kirjanik Cliff Bradshaw tiitritega Muusikajuht ja dirigent Tarmo ja Kit Kat klubi tõusev staar, ing- Leinatamm lanna Sally Bowles. Noorte tärkava Esietendus 20. oktoobril 2012 Dirigent Lauri Sirp armastuse kõrval areneb teinegi Vanemuise suures majas armastuslugu: küpses eas preili Kunstnik Roy Spahn (Saksamaa) Esietendus Nokia Kontserdimajas Schneiderile teeb abieluettepaneku 27. oktoobril 2012 Valguskunstnik Palle Palmè (Rootsi) jõukas juudi puuviljakaupmees Koreograaf Winfried Schneider Herr Schultz. Aasta on aga 1931... (Saksamaa)

Disney ja Cameron Mackintoshi Kaspar Kiisk, Külliki Saldre või Merle MARY POPPINS Jääger, Lauri Liiv või Simo Breede, Jaan Willem Sibul, Karmen Puis, Muusikal kahes vaatuses Siiri Koodres, Katrin Kapinus, Janek Savolainen, Endel Kroon jt. P. L. Traversi raamatu „Mary Poppins“ ja Walt Disney samanimelise filmi (1964) ainetel Idatuul toob Bankside perekonda Originaalmuusika ja laulusõnad Richard Kirsipuude alleel uue lapsehoidja, M. Sherman ja Robert B. Sherman ülimalt edeva, eneseteadliku ja maagi- Libreto Julian Fellowes liste võimetega Mary Poppinsi. Bankside Uued laulud, täiendav muusika ja laulu- võsud Michael ja Jane satuvad koos sõnad George Stiles ja Anthony Drewe temaga uskumatutesse seiklustesse. Koostöös Cameron Mackintoshiga Paraku jääb Mary üksnes niikauaks, kuni tuul pöördub… Lavastaja Georg Malvius (Rootsi) Muusikajuht ja dirigent Tarmo Eesti keeles, inglise- ja soomekeelsete Leinatamm subtiitritega Kunstnik Iir Hermeliin Esietendus 25. novembril 2011 Kostüümikunstnik Ellen Cairns Vanemuise suures majas (Šotimaa) Valguskunstnik Palle Palmé (Rootsi) Koreograaf Cedric Lee Bradley (USA) Osades Hanna-Liina Võsa või Nele-Liis Vaiksoo, Andres Mähar või Karol Kuntsel, Merle Jalakas või Eve Kivisaar, Hannes Kaljujärv või Veikko Täär, Kristiina Raahel Uiga,

RAMP 2013/2014 85 EELMISEST HOOAJAST REPERTUAARIS

Richard Rodgers & Oscar Hammerstein HELISEV MUUSIKA Muusikal kahes vaatuses Lavastaja Ain Mäeots Muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm Kunstnik Riina Degtjarenko (Eesti Draamateater) Kostüümikunstnik Gerly Tinn Valguskunstnik Palle Palmé (Rootsi) Koreograaf Antton Laine (Soome) Osades Hanna-Liina Võsa, Jüri Lumiste või Raivo E. Tamm, Jaan Willem Sibul või Ain Mäeots, Eva Püssa või Maria Kallaste, Liisa Pulk, Karmen Puis, Külliki Saldre või Kais Adlas, Raivo Adlas, Karol Kuntsel või Rasmus Kull jpt

Liigutav lugu noorest naisest, kes satub guvernandiks lesestunud kapten von Trappi paljulapselisse perre, on läbi Hollywoodi filmi- versiooni (peaosades Julie Andrews ja Christopher Plummer) tuntud ja armastatud terves maailmas. Imekaunis muusika, head näitleja- tööd ja lugu, mis paneb kaasa elama ja liigutab hingepõhjani – see ongi „Helisev muusika“.

Eesti keeles, inglise- ja soomekeelsete subtiitritega Esietendus 27. novembril 2010 Vanemuise suures majas

Andrew Lloyd Webber & Tim Rice EVITA Muusikal kahes vaatuses Tõlge Peeter Volkonski, Hannes Villemson Lavastaja Georg Malvius (Rootsi) Muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm Kunstnik Ellen Cairns (Šotimaa) Valguskunstnik Palle Palmé (Rootsi) Koreograaf Igor Barberic (Horvaatia) Osades Evelin Võigemast (Tallinna Linnateater), Kalle Sepp, Vaiko Eplik, Aivar Tommingas, Anna Põldvee

Muusikali sisuks on Argentiina presidendi Juan Peróni teise naise, Eva Peróni, elu jutustatuna teise moodsa ikooni, Che Guevara, poolt.

Eesti keeles, inglise- ja soomekeelsete tiitritega Esietendus 27. novembril 2009 Nokia kontserdimajas Tallinnas Esietendus 23. jaanuaril 2010 Vanemuise suures majas

86 RAMP 2013/2014 MUUSIKALAVASTUSED

Jim Jacobs / Warren Casey GREASE Muusikal kahes vaatuses Lavastaja Georg Malvius (Rootsi) Muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm Kunstnik Ellen Cairns (Šotimaa) Valguskunstnik Palle Palmé (Rootsi) Koreograaf Adrienne Abjörn (Rootsi) Osades Getter Jaani või Meribel Müürsepp, Uku Suviste või Priit Strandberg, Piret Krumm (Eesti Draamateater), Karol Kuntsel, Kaia Oidekivi, Kethi Uibomägi, Kristiina Renser, Lauri Pesur, Ruudo Vaher, Taavi Paomets, Silver Laas, Maarius Pärn, Karl-Erik Tamme, Raahel Pilpak, Fredi Pärs, Madis Mäeorg jt

Muusikali tegevus toimub 1959. aastal Rydell High Schoolis. Danny Zukol ja Sandy Dumbrowskil on olnud suvearmastus ning sügisel satuvad nad ootamatult samasse kooli. Kuidas on aga võimalik olla Burger Palace Boys’i nimelise greaserite kamba juht, kui oled armu- nud ülikaunisse kuid ülikorralikku tüdrukusse? Pettunud Sandy liitub tüdrukutekambaga Pink Ladies, sest maailma kõige lahedam poiss on muutunud tõeliseks jobuks... On aeg pühkida tolm oma nahkjakkidelt ja võtta ette reis aega „kus rohi oli rohelisem“! Aega, kus paha poiss Danny ja naabritüdruk Sandy armuvad üha uuesti ja uuesti! Kaasakiskuvad ja unustamatud hitid nooruse pöörasest energiast pulbitsevas „Grease’is“ - seal on hoogu, sära ja armastust!

Eesti keeles, inglise- ja soomekeelsete subtiitritega

Esietendus 4. mail 2013 Vanemuise suures majas

RAMP 2013/2014 87 KONTSERDI HOOAEG 2013/2014

Maestro Eri Klasi meistrikursuste KULDNE KLASSIKA lõppkontsert 7. novembril 2013 kl 19 Vanemuise kontserdimajas 24. augustil 2013 kl 19 Tartu Jaani kirikus 8. novembril 2013 kl 19 Estonia kontserdisaalis

Edvard Grieg Peer Gynti süit nr 1 op. 46 ja nr 2 op. 55 Pjotr Tšaikovski Viiulikontsert ja Sümfoonia nr 6 Antonin Dvořák Sümfoonia nr 8 G-duur op. 88 Christina Åstrand (viiul, Taani) Vanemuise Sümfooniaorkester Vanemuise Sümfooniaorkester Dirigeerivad kursustel osalejad Dirigent Paul Mägi Korraldajad: Dirigentenforum des Deutschen Musikrates ja Teater Vanemuine Vanemuise teatri ja Eesti Kontserdi koostööprojekt

Professor Jenny Anvelti Vanemuise Sümfooniaorkestri meistrikursuste lõppkontsert advendikontsert 13. septembril 2013 kl 14 Tartu raekojas 21. detsembril 2013 kl 18 Tartu Jaani kirikus

Esinevad kursustel osalejad. Vanemuise Sümfooniaorkester ja ooperikoor, Tartu Noortekoor Dirigent Lauri Sirp Vanemuise Sümfooniaorkestri ja Vanemuise kontserdimaja hooaja MEMORY 2014 avakontsert Muusikalikontsert 13. septembril 2013 kl 19 Vanemuise kontserdimajas 10. jaanuaril kl 19 Ugala teatris 14. septembril 2013 kl 19 Riia Toomkirikus 11. jaanuaril kl 19 Vanemuise suures majas Felix Mendelssohn. Oratoorium „Elias“ 12. jaanuaril Krisjanis Norvelis (bass, Läti Rahvusooper) kl 16 Vanemuise suures majas Liisi Kasenõmm (sopran, Saksamaa) 18. jaanuaril kl 14 ja 19 Estonia kontserdisaalis Jovita Vaskevičiute (metsosopran, Leedu Rahvusooper) 19. jaanuaril kl 16 Jõhvi kontserdimajas Mati Turi (tenor) Vanemuise Sümfooniaorkester Reigo Tamm (tenor) Dirigent Tarmo Leinatamm Alger Ahuna (sopran) Vanemuise Sümfooniaorkester ja ooperikoor, Tartu Noortekoor Dirigent Paul Mägi

Tartus toimuv kontsert on Vanemuise teatri ja Eesti Kontserdi koostööprojekt VANEMUISE KONTSERDIHOOAEG

Ooperigala Vanemuise Sümfooniaorkestri 7. veebruaril 2014 kl 19 Vanemuise kontserdimajas ja Vanemuise kontserdimaja hooaja lõppkontsert Pirjo Püvi (sopran) Karmen Puis (sopran) 16. mail 2014 kl 19 Vanemuise kontserdimajas Jovita Vaskeviciute (metsosopran, Leedu RO) 17. mail 2014 kl 19 Estonia kontserdisaalis Valentina Kremen (metsosopran) Vanemuise Sümfooniaorkester Merunas Vitulskis (tenor, Leedu) Dirigent Paul Mägi Koit Soasepp (bass, Soome RO) Vanemuise Sümfooniaorkester ja ooperikoor Vanemuise teatri ja Eesti Kontserdi koostööprojekt Dirigent Paul Mägi

Vanemuise teatri ja Eesti Kontserdi koostööprojekt Vanemuise sümfooniaorkestri tasuta suvekontsert 27. juulil kl 20 Kassitoome orus Tartus Eesti muusika päevad Dirigent Paul Mägi 10. aprillil 2014 kl 19 Estonia kontserdisaalis

Vanemuise Sümfooniaorkester Dirigent Paul Mägi

RAMP 2013/2014 89 BALLETI HOOAEG 2013/2014

“Ei ole oluline, mis nime sa kannad, vaid see, millise jälje sa oled inimestesse jätnud. Vanemuise ballett loodab, et meie jälg on rikastav ja positiivne.”

Mare Tommingas Vanemuise balletijuht UUSLAVASTUSED

Aleksander Glazunov RAIMONDA Ballett

Koreograaf-lavastaja Jelena Pankova (Venemaa) Lavastuses kasutatakse Marius Petipa ja Aleksander Gorski algupäraseid koreograafilisi stseene. Muusikajuht ja dirigent Erki Pehk Dirigent Lauri Sirp Lavakujundus ja kostüümid Charles Cusick-Smith (Šotimaa) ja Philip Ronald Daniels (Suurbritannia) Nimiosas Maria Engel, Hayley Blackburn või Raminta Rudžionyte Osades Vanemuise balletitrupp, Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli õpilased, Vanemuise ooperikoor ja sümfooniaorkester

Kaunis Raimonda pannakse mehele Jean de Brienne’le, tema süda aga ei kuulu oma abikaasale. Hetkel, mil Raimonda esmakordselt kohtub sarat- seen Abderahmaniga, toimub vastas- tikune äratundmine. Lavastus lõpeb traagiliselt: Jean de Brienne tapab Abderahmani. Kusagil teises ajas on aga võimalus, et armastajad lõpuks kohtuvad. Originaalis on “Raimonda” kolmevaatuseline, 1898. aastal Peterburi Maria Teatris särav ja värviline. Kui üldse midagi, siis hei- loodud „Raimondat“ peetakse 19. detakse sellele balletile aeg-ajalt ette süžeelist sajandi viimaseks „suureks“ balletiks, nõrkust. Mis on Teie lavastuses teistmoodi kui millest on saanud klassikalise balleti tavaliselt? kuldaja üks sümboleid. Kuigi Marius Petipa ja Aleksander Glazunovi vahe- line koostöö oli keeruline, saatis bal- Jelena Pankova: letti Venemaal tohutu menu. Hilisema aja kuulsaimad lavastused on pärit “Mis selles materjalis võiks inimesi köita? Ma Mihhail Fokinilt Ballets Russes’ile ja arvan, et eelkõige imeline muusika. Mulle on alati Anna Pavlovale, George Balanchine’ilt tundunud, et muusika on originaalsisuga justkui ja Konstantin Sergejevilt Kirovi vastuolus – see ballett on kaunite divertismentide Balletile, Rudolf Nurejevilt Ameerika tulevärk, aga muusikas on selge dramaatiline üle- Balletiteatrile ja Pariisi Ooperi Balletile vus, mis sisus selgel kujul ei avaldu. Ma ei loo uut ning Juri Grigorovitšilt Moskva Suurele teost, kuid 3-vaatuselisest balletist saab 2-vaa- Teatrile. tuseline, samas hoian ilmtingimata alles Marius Petipa suurepärase koreograafia. Lugu saab traa- gilisem ja elusam ning kõik kokku on üks väga ilus Esietendus 5. oktoobril 2013 Vanemuise suures majas klassikaline ballett.“

RAMP 2013/2014 91 EELMISEST HOOAJAST REPERTUAARIS

CASANOVA „Casanova” loos on ilma peitmata, päris avalikult sees kõik see, mis teeb inimesest Casanova. Võib meenutada teda kui kirjandus- ja filmitegelast. Võib arutleda selle Tantsulavastus üle, miks ka tänapäeval on inimesi, kes teisi oma osava suhtlemisega meelitavad, Koreograaf-lavastaja, lavakujun- kuid tühja hingega peletavad. On kindlaks tehtud, et armumise ajal toodab otsmiku- dus, muusikaline kujundus David sagara ajukoor looduse võimsamaid erguteid: dopamiini ja noradrenaliini. Kui need Sonnenbluck (Belgia) hormoonid ajus laiali valguvad, tekitab see keskendunud tähelepanu, tohutut Muusika Vivaldi, Mozart, Typsi, energiat, motiveeritust tasu saamiseks, rõõmsameelsust ja isegi hullust. Need ongi traditsiooniline araabia muusika ju romantilise armastusega seotud tunded. Seda Casanova ju jahtiski. Tunne ja energia, mis jahi käima panevad, on Vanemuise balletis sada protsenti sees. Kostüümid David Sonnenbluck, Sonnenbluck ja trupp on tabanud casanovalikkuse tuuma ning annavad seda Mare Tommingas väljendusrikkalt ja nakatavalt edasi. Valguskujundus Andres Sarv ja Kristiina Garancis “Lennukalt lohakas tuulelohe”, Sirp Imbi Mälk Osades Colin Thomas Maggs, Julia Litvinenko, Hayley Blackburn, Esietendus 12. märtsil 2011 Vanemuise väikeses majas Anthony Maloney, Vanemuise balletitrupp

Ajast aega on Casanova saatus tekita- nud inimkonnas ihalust ilu järele. See skandaalne veneetslane polnud mitte ainult seikleja, petis ja vabamõtleja, nagu teda tavaliselt kujutatakse, vaid ka poeet, memuaarikirjanik, filosoof ja muusik. Sellest lähtudes on David Sonnenbluck loonud nii stiili kui muusika poolest ajatu balleti – see on ühtlasi nii barokne kui kaasaegne.

92 RAMP 2013/2014 TANTSU- JA BALLETILAVASTUSED

KAUNITAR JA KOLETIS Kaunis ja kurb muinasjutt, kus lavastaja ja kunstnike visuaalselt naudi- tavas koostöös põimuvad minevik ja kaasaeg. Ballett Aleksander Glazunov, Joaquin Turina ja Malcolm Arnoldi muusikale „Muinasjutt kaunist tütarlapsest, kes hakkas armastama koletist, on esitatud raamjutustusena 19. sajandi algusest: koletise asemel on orvuks jäänud ja Muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp tulekahjus kannatada saanud näoga Adam, keda ühiskond – kool – tõrjub tema Lavastaja-koreograaf Silas Stubbs välimuse pärast; kaunitar on rikkast ja hea positsiooniga perekonnast Belle, kes Lavakunstnik Iir Hermeliin leiab Adamilt tuge oma romantilistele unistustele. /.../Nii koorubki esmapilgul Kostüümikunstnik Louise Flanagan lihtsast, kurva lõpuga loost hoolsamal vaatlemisel välja sotsiaalse närviga mõt- (Suurbritannia) lemapanev jutustus üksindusest, erinevuse vägivallaga tõrjumisest, hoolimisest ja halastusest. Kuigi Stubbsi ballett ei kiiska silmipimestavalt, on see nagu Osades Hayley Blackburn, selges vees sillerdav pärl, mis lummab oma vormi puhtuse ja lihtsusega.“ Anthony Maloney, Lawrence Massie, Brandon Alexander, Julia Litvinenko, Heili Einasto „Ballett nagu vees sillerdav pärl“, Postimees Maria Engel, Aivar Kallaste, Janek Savolainen jt Esietendus 9. märtsil 2013 Vanemuise suures majas

RAMP 2013/2014 93 EELMISEST HOOAJAST REPERTUAARIS

THRILLER – TRIBUTE TO MICHAEL JACKSON Lavastaja ja koreograaf Cedric Lee Bradley (USA) Muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm Kunstnik Mare Tommingas Valguskunstnik Palle Palmè (Rootsi) Video- ja arvutigraafikaJanek Savolainen Graffiti Pirados Studios Osalevad Semy, Tanja Mihhailova, Gerli Padar, Ilmar Madison, Rein Kahro, Remi Teras, Martti Meumers, Kaire Vilgats, Dagmar Oja, Maiken, Susan Lilleväli, live- band ja Vanemuise balletiartistid!

Vanemuine jätkab oma 2009. aastal alguse saanud säravate kontsert-tantsuetenduste traditsiooni - „Queen“, „ABBA“ ja nüüd - „Thriller“! „Viis, kuidas publikut ahhetama panna, on kunst omaette. See väga keeruline kunst ongi tegelikult lavastuse „Thriller – Tribute to Michael Jackson“ olemus. Või nagu Michael selle sõnastas: „Ära peatu enne, kui sul on saanud küllalt!““ Cedric Lee Bradley, lavastaja

Esietendus 7. juunil 2013 Vanemuise suures majas

Tantsulavastus „ARMASTUSEGA, BESS“ Helilooja Philip Glass Koreograaf-lavastaja Marika Aidla Stsenarist Marika Aidla ja Katrin Pärn Kunstnik Maarja Meeru Osades Bess – Katrin Pärn ja Rita Dolgihh, kuninganna Mary ja Lettice Knollys – Maria Engel, Leicesteri krahv – Anthony Maloney ja Essexi krahv – Colin Maggs

Lavastus „Armastusega, Bess“ ühendab draamat ja tantsu ning põhineb kuninganna Elisabeth I eluloolistel faktidel. Kuidas olla korraga naine, valitseja, naisvalitseja? Kuidagi ei pääse mööda ka Shakespeare’i sonettidest.

94 RAMP 2013/2014 TANTSU- JA BALLETILAVASTUSED

ÕHTU STRAUSSIGA Fabrice Gibert´i eesmärk aidata ini- mestel unustada argielu on saavu- Muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp tatud. Tantsuline kontsertlavastus Lavastaja-koreograaf Fabrice Gibert annab võimaluse nautida Johann Libreto Aivar Tommingas Straussi aegumatut heliloomingut. Pingeliste-lõbusate hetkede vaheldu- Kujundus Mare Tommingas des on võimalus jälgida loo lahtirullu- Osalevad Vanemuise solistid, mist balletitrupi ja meisterlike solis- ooperikoor ja ballett tide esituses. /.../ Gibert´i koreograafia on väga nüansirikas, pakkudes humoorikaid vahepalasid ja ka dra- Johann Strauss! Geniaalne ja sure- maatilisusest nõretavaid esitusi, mis matu helilooja, kelle meloodiad tõu- koos Straussi muusika ja ooperisolis- sevad pähe nagu kihisev šampanja ja tide etteastetega põimuvad tervikuks. panevad igatsema romantika, kahi- sevate kleidisabade ja uhkete balli- Marianne Pisukov “Glamuurne saalide järele! „Soovin, et vaatajad õhtu surematu Straussiga!”, unustaksid kaheks tunniks väsitava Tartu Postimees moodsa ajastu, milles elame. Minu jaoks on Straussi muusika võimalus pageda reaalsusest unistustesse... Esietendus 30. novembril 2012 Inimhing lihtsalt vajab kaunist Vanemuise väikeses majas hetke taastumiseks!“, ütleb lavastaja Fabrice Gibert.

Pjotr Tšaikovski Pjotr Tšaikovski imekauni muusikaga Jõuluettevalmistused on täies hoos. PÄHKLIPUREJA jõulumuinasjutt on osake jõulutun- Paljugi sellest salapärasest saginast dest. Ballett, mida etendatakse igal on lastele arusaamatu, kuna nad Ballett aastal just jõulude ja aastavahetuse ei ole kunagi varem jõule pidanud. Libreto Elsa Beskovi lasteraamatu “Petters paiku, äratab ühtviisi vaimustust Tulevad külalised, ilmub Jõulusokk och Lottas Jul” (“Petteri ja Lotta jõulud”) aine- nii lastes kui täiskasvanutes – süda kingitustega…Lotta saab endale tel Pär Isberg ja Erik Näslund põksub vaheldumisi põnevusest ja jõulusoku pea kujulised pähklitangid Koreograaf-lavastaja Pär Isberg hingeliigutusest. ja Petter kepphobuse. (Rootsi) Kaks orbu, Petter ja Lotta, elavad koos Kui külalised on ära läinud, on ka Muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp oma tädide Pruuni, Rohelise ja Lillaga. lastel aeg magama minna ja siis alles Lavakujundus Bo-Ruben Hedwall See on nende esimene koosveedetud tõeliselt salapärased lood juhtuma (Rootsi) jõuluaeg, kus lapsed saavad ise minna hakkavad… Kostüümid Ann-Mari Anttila (Rootsi) metsast jõulukuuske tooma ja seda Valguskunstnik Torkel Blomkvist hiljem ehtida. (Rootsi) Esietendus 26. novembril 2004 Osades Matthew Jordan, Benjamin Vanemuise suures majas Kyprianos, Raminta Rudžionyte, Janika Suurmets, Rita Dolgihh, Julia Kaškovskaja, Hayley Blackburn, Julia Litvinenko, Silas Stubbs jt.

RAMP 2013/2014 95 LASTE LAVASTUSED 2013/2014

96 RAMP 2013/2014 UUSLAVASTUSED

Nikolai Nossov TOTU KUUL Fantastiline ulmemuinasjutt Tõlge Iko Maran Dramatiseering Sven Karja Lavastaja Kaili Viidas (Endla) Kunstnik Kristina Lõuk Osades Priit Strandberg, Rein Pakk, Ragne Pekarev, Ott Sepp, Aivar Kallaste, Jaanus Tepomees, Hendrik Vissel

„Totu kuul“ on kaasahaarav, lustakas ja seikluslik ulmemuinasjutt, mis kirju- tatud juba pool sajandit tagasi. Sellel põhjusel pakuvad marakann Totu ja tema kentsakate sõprade humoorikad seiklused Kuul piisavalt nalja ja ära- tundmisrõõmu nii suurematele kui väiksematele vaatajatele. Päikeselinna marakannid on otsus- Ludvik Aškenazy tanud Kuule sõita, ehitanud vägeva kosmoselaeva ja pannud kokku parima ARMUNUD KASTIS lennumeeskonna eesotsas Taibuga. Tõlge Johanna-Mai Vihalem Kuid nagu muinasjuttudes ikka, ei lähe kõik nii nagu plaanitud. Mis saab Dramatiseering ja lavastus Leino Rei siis, kui lennumeeskonnast väljajäetud Kunstnik Liisa Soolepp vähem taibukad Totu ja Pontsu otsus- Muusikaline kujundus Ardo Ran Varres tavad öösel salaja raketti hiilida? Kas Osades Katrin Kalma, Priit Strandberg, Jaanus Tepomees nad saavad kosmosereisi ikkagi kaasa teha? Kas marakannid avastavad enda ja Kuu kohta midagi uut ja põnevat? JOŽKA: Niisiis, kas te olete abielus? Milline on Kuu? Kas kuukad on olemas? TAADIKE: Mis jutt see on, me oleme ju lapsed. Algab ulmeline rännak, mida saadavad JOŽKA: Selge. Kui sa teda ära võtta ei taha, ei saa te ka koos kastis elada. nii lustakad kui ka üsnagi ohtlikud Lase aga heaga jalga. Mis mängu sa siin mängid? seiklused. TAADIKE: Kõige rohkem meeldib mulle sõda mängida. Aga taotlen rahu! Politseid mängin ka hea meelega. Totu ja Pontsu fantastiline reis on JOŽKA: Siis lase siit jalga. koomiline ja mõtlemapanev jutustus, milles kentsakad ja ootamatud olu- MEMMEKE: Aga mina mängin hea meelega isa ja ema. Härra, palun laske meil siin elada. Ja jätke palun meile see mööbel. Ega see teilt tükki küljest korrad tekivad enamasti Päikeselinna võta? marakannide ja Kuu elanike erineva JOŽKA: Lööme käed. Elage siin kaua ja vaadake kardinaid. Kui meel kur- elukorralduse tõttu. vaks läheb, pange televiisor mängima. Kui meel täitsa kurb on, kutsuge külla must, elektrilise sabaga kass.

Esietendus 16. novembril 2013 Populaarse tšehhi kirjaniku Ludvik Aškenazy (1921-1986) loomingust Vanemuise väikeses majas moodustavad ühe osa muhedad lastejutud, mõned neist on pool sajandit tagasi ilmunud ka eesti keeles. “Armunud kastis” teeb mängu ja seikluste kaudu sissevaate täis- kasvanute maailma, pakkudes lastele samastumisrõõmu ja -valu ning äratades täiskasvanutes kõditava mälestuse esimesest armumisest.

Miks on nii, et mõned sõbrad on lubatud, aga mõned ei ole? Miks ühega võib mängida, aga teisega ei tohi? Kes valib lapsele sõpru? Millal tohib oma tunnete üle ise otsustada? Lavastus vanusele 5+

Esietendus 8. septembril 2013 Teatri Kodus

RAMP 2013/2014 97 EELMISEST HOOAJAST REPERTUAARIS

VÄIKESE ONU SAAGA on saanud suured inimesed ja lapse- vanemad. Nüüd on uute laste kord elada (Sagan om den lilla farbrorn) kaasa Väikese Onu sõbraotsingutele – Lastelavastus Barbro Lindgreni raamatu järgi tunda tema pärast muret ja rõõmustada koos temaga. Lihtne, siiras ja soe lugu Dramatiseering Lars-Erik Brossner, liigutab ühtviisi nii lapsi kui täis- Tomas von Brömssen kasvanuid. Muusika Lars-Erik Brossner Tõlkija Tiina Mullamaa Esietendus Lavastaja Finn Poulsen (Rootsi) 16. septembril 2011 Kunstnik Gunnar Steneby (Rootsi) Teatri Kodus Osades Hannes Kaljujärv, Andres Mähar, Monika Ruusmaa või Helena Uleksin ning keelpillikvartett: Eva-Maria Sumera või Laura Miilius, Hille Niilisk või Triinu Raudver-Tamm, Merike Ots või Hanno-Mait Maadra, Heli Ilumets

1996. aastal esietendus Vanemuises lastele „Väikese onu saaga“, kus tol korral mängisid peaosi Hannes Kaljujärv, Aivar Tommingas ning Anneli Kuusk. Aastad on möödunud ja toonastest lastest, kes saalis seda lugu hinge kinni pidades jälgisid,

Sven Nordqvist PETTSON JA FINDUS Lavastaja Marko Mäesaar Tõlge Ülle Kiivet Kunstnik Liisa Soolepp Dramatiseerija Jonas Svensson Osades Karol Kuntsel ja Ott Sepp Pettson on üksik vanamees, kes elab oma metsa- talus. Ühel kaunil päeval helistatakse tema ukse taga kella ja sisse astub... kingitus ise! Ei saa öelda, et Pettson poleks üllatunud, kui kingikastist ilmub kass. Küsimustele, kuidas vanamehest ja kassist sõbrad saavad ning miks on parem olla kahekesi kui üksi, võivad väikesed vaatajad leida vastuseid Teatri Kodus etenduvast lastelavastusest „Pettson ja Findus“.

Esietendus 7. septembril 2012 Teatri Kodus

98 RAMP 2013/2014 LASTELAVASTUSED

KUNKSMOORIMÄNG Robert Vaidlo KESSU JA TRIPP Aino Perviku “Kunksmoori” ainetel Lavastaja Janek Savolainen Lavastaja Kristo Toots Kunstnik Liina Unt Kunstnik Maarja Meeru Valguskujundus Tauri Kötsi Valguskujundus Martin Meelandi Osades Maria Soomets, Maarius Pärn, Osades Liisa Pulk, Martin Kõiv, Aivar Kallaste, Julia Kaškovskaja, Maarius Pärn Katariina Renate Parksepp

Kessu on üks tavaline lühemat kasvu „Kas teile on teada ka igavese nooruse plikatirts. Tripp on punasevalgevöödi- saladus?“ küsis keegi. „Muidugi,“ vastas lise tuttmütsi ja keerdus ninaga sus- Kunksmoor tähtsalt. Noor ajakirjanik, sides kloun, kes elab suures raamatus kes enne Kunksmoori käest nina peale tsirkusepildi peal. Tripp on Kessu oli saanud, küsis nüüd mürgiselt: “Miks ustav sõber ja mängukaaslane. te seda saladust siis enda juures ei Elavad nad kuskil-miskil puiesteel kasuta?“ Kunksmoor vaatas noorele tumerohelisega valgeks värvitud ajakirjanikule otsa, nii et sellel külma- helekollases majas. Südalinna poolt judinad üle selja jooksid, ja ütles:“ Kui minnes vasakut kätt ja südalinna ma oma nooruse tagasi tooksin, kaotak- poolt tulles samuti vasakut kätt. sin ma sellega kõik elu jooksul kogutud Armastatud lasteraamatust ja tele- tarkused ja kogemused. Olen parema ekraanilt tuttavad tegelased seiklevad meelega vana tark nõiamoor kui noor sedakorda Teatri Kodu hubases saalis. lollpea.“ „Kunksmoorimäng“ on tõsieluliste prob- leemidega lugu heast nõiamoorist ja Esietendus 19. novembril 2011 tema sõprusest meremees Trummiga. Teatri Kodus

Esietendus 24. märtsil 2012 Teatri Kodus

RAMP 2013/2014 99 EELMISEST HOOAJAST REPERTUAARIS

Janno Põldma / Heiki Ernits / Priit Pajusaar / Leelo Tungal DETEKTIIV LOTTE Lastemuusikal kahes vaatuses Laulusõnad Leelo Tungal Lavastaja Ain Mäeots Muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm Kunstnik Iir Hermeliin Osades Gerli Padar, Robert Annus, Veikko Täär, Maria Soomets, Adeele Sepp (Ugala), Margus Jaanovits või Marko Mäesaar, Jaan Willem Sibul või Ain Mäeots, Tanel Jonas, Markus Luik, Märt Jakobson jt Janno Põldma Lottel on jõulude eel plaanis Vanemuise ooperikoor, Vanemuise LOTTE JÕULUPIDU oma sõbrad kuuse ümber Tantsu- ja Balletikooli õpilased, kokku kutsuda ja laulda jõulu- Vanemuise Sümfooniaorkester ja Lastekontsert kahes osas vanale mõned toredad laulud. bänd Külla on lubanud tulla nii Muusikajuht ja dirigent Tarmo Mary Poppins kui perekond Leinatamm Banks Inglismaalt, samuti Lotte seiklused jätkuvad! Sedakorda Lavastaja Ain Mäeots von Trappide pere Austriast, püüab koeratüdruk Lotte välja Kujundus Iir Hermeliin Oskar, Adalbet ning doktor Ave mõelda, kelleks ta suurena saada Koreograaf Janek Savolainen Leiutajatekülast, haldjas lavastu- võiks ning algav päev annab talle sest “Nukitsamees”, Getter Jaani suurepärase idee, sest ootamatult Osalevad Gerli Padar, Hanna-Liina ja paljud-paljud teised. läheb kaotsi isa Oskari leiutatud Võsa, Getter Jaani, Merle Jalakas, suhkrumasin. Lotte ja ta sõber Bruno Aivar Tommingas, Priit Strandberg, ei jää käed rüpes istuma, vaid otsus- Jaan Willem Sibul jt ning Vanemuise Esietendus 6. detsembril 2012 tavad hakata detektiivideks ning sümfooniaorkester ja bänd Vanemuise suures majas suhkrumasina üles otsida.

Esietendus 28. novembril 2008 Vanemuise suures majas

100 RAMP 2013/2014 LASTELAVASTUSED

KULDVÕTMEKESE LUGU ninalise puunuku Pinocchio otsesel eeskujul. Seekordne lugu Buratinost Tantsulavastus lastele jutustatakse väikestele vaatajatele Lavastaja-koreograaf ja kunstnik tantsukeeles. Mare Tommingas Muusikaline kujundus Mare “Mare Tommingase lavastuses on Buratino Tommingas ja Julia Litvinenko kuldvõtmekese otsingud, kaotamised ja Valguskujundus Martin Meelandi leidmised rullitud lahti nii klassikalises Helirežissöör Toivo Tenno kui ka vabatantsus. Lavastuses osalevate Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilaste Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli esituses ei ole eriti tunda lapselikkust, juhataja Elena Poznjak-Kõlar nad tantsivad oskuslikult. Loomulikult Osades Aivar Kallaste, Siim on lavastuses lapselikku rõõmu ja siirust, Sander Sonn või Kaspar Kiisk, mille tõttu on lastelavastusi alati värsken- Oliver Aunbaum, Veronika Schmidt, dav vaadata – seal meenub, kui lihtne on Heleri Savolainen, Valeria Radionova tunda rõõmu pisiasjadest ning kui siiras või Andra Palla, Diana Lanevskaja, võib maailm olla.“ Kairi Kilgi, Lisabet Loigu jt Marianne Pisukov “Buratino seikleb tant- sude keeles”, Tartu Postimees Buratino on tegelane vene kirjaniku Aleksei Tolstoi lasteraamatust “Kuldvõtmeke ehk Buratino seiklu- Esietendus 14. veebruaril 2013 sed”, kelle tegelaskuju on loodud Teatri Kodus Itaalia kirjaniku Carlo Collodi pika-

Pjotr Tšaikovski paiku, äratab ühtviisi vaimustust PÄHKLIPUREJA nii lastes kui täiskasvanutes - süda põksub vaheldumisi põnevusest ja Ballett hingeliigutusest. Libreto Elsa Beskovi lasteraamatu “Petters Kaks orbu, Petter ja Lotta, elavad koos och Lottas Jul” (“Petteri ja Lotta jõulud”) ainetel Pär Isberg ja Erik Näslund oma tädide Pruuni, Rohelise ja Lillaga. See on nende esimene koosveedetud Koreograaf-lavastaja Pär Isberg jõuluaeg, kus lapsed saavad ise minna (Rootsi) metsast jõulukuuske tooma ja seda Muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp hiljem ehtida. Lavakujundus Bo-Ruben Hedwall Jõuluettevalmistused on täies hoos. (Rootsi) Paljugi sellest salapärasest saginast Kostüümid Ann-Mari Anttila (Rootsi) on lastele arusaamatu, kuna nad Valguskunstnik Torkel Blomkvist ei ole kunagi varem jõule pidanud. (Rootsi) Tulevad külalised, ilmub Jõulusokk Osades Matthew Jordan, Benjamin kingitustega…Lotta saab endale Kyprianos, Raminta Rudžionyte, jõulusoku pea kujulised pähklitangid Janika Suurmets, Rita Dolgihh, ja Petter kepphobuse. Julia Kaškovskaja, Hayley Blackburn, Julia Litvinenko, Silas Stubbs jt. Kui külalised on ära läinud, on ka lastel aeg magama minna ja siis alles tõeliselt salapärased lood juhtuma Pjotr Tšaikovski imekauni muusikaga hakkavad… jõulumuinasjutt on osake jõulutun- dest. Ballett, mida etendatakse igal aastal just jõulude ja aastavahetuse Esietendus 26. novembril 2006 Vanemuise suures majas

RAMP 2013/2014 101 EELMISEST HOOAJAST REPERTUAARIS

Disney ja Cameron Mackintoshi Kunstnik Iir Hermeliin Idatuul toob Bankside perekonda MARY POPPINS Kostüümikunstnik Ellen Cairns Kirsipuude alleel uue lapsehoidja, (Šotimaa) ülimalt edeva, eneseteadliku ja maa- Muusikal kahes vaatuses Valguskunstnik Palle Palmé (Rootsi) giliste võimetega Mary Poppinsi. Bankside võsud Michael ja Jane satu- P. L. Traversi raamatu „Mary Poppins“ ja Koreograaf Cedric Lee Bradley (USA) vad koos temaga uskumatutesse Walt Disney samanimelise filmi (1964) Osades Hanna-Liina Võsa või Nele- seiklustesse. Paraku jääb Mary üksnes ainetel Liis Vaiksoo, Andres Mähar või Originaalmuusika ja laulusõnad Richard niikauaks, kuni tuul pöördub… M. Sherman ja Robert B. Sherman Karol Kuntsel, Merle Jalakas või Libreto Julian Fellowes Eve Kivisaar, Hannes Kaljujärv või Uued laulud, täiendav muusika ja laulu- Veikko Täär, Kristiina Raahel Uiga, Eesti keeles, inglise- ja soomekeelsete sõnad George Stiles ja Anthony Drewe Kaspar Kiisk, Külliki Saldre või subtiitritega Koostöös Cameron Mackintoshiga Merle Jääger, Lauri Liiv või Simo Esietendus 25. novembril 2011 Breede, Jaan Willem Sibul, Karmen Vanemuise suures majas Lavastaja Georg Malvius (Rootsi) Puis, Siiri Koodres, Katrin Kapinus, Muusikajuht ja dirigent Janek Savolainen, Endel Kroon jt. Tarmo Leinatamm

Richard Rodgers & Oscar Hammerstein Liigutav lugu noorest naisest, kes HELISEV MUUSIKA satub guvernandiks lesestunud kapten von Trappi paljulapselisse Muusikal kahes vaatuses perre, on läbi Hollywoodi filmi- Lavastaja Ain Mäeots versiooni (peaosades Julie Andrews ja Christopher Plummer) tuntud Muusikajuht ja dirigent Tarmo ja armastatud terves maailmas. Leinatamm Imekaunis muusika, head Kunstnik Riina Degtjarenko (Eesti näitlejatööd ja lugu, mis paneb Draamateater) kaasa elama ja liigutab hinge- Kostüümikunstnik Gerly Tinn põhjani – see ongi „Helisev Valguskunstnik Palle Palmé (Rootsi) muusika“. Koreograaf Antton Laine (Soome) Osades Hanna-Liina Võsa, Jüri Eesti keeles, inglise- ja soomekeel- Lumiste või Raivo E. Tamm, Jaan sete subtiitritega Willem Sibul või Ain Mäeots, Eva Püssa või Maria Kallaste, Liisa Pulk, Esietendus 27. novembril 2010 Karmen Puis, Külliki Saldre või Kais Vanemuise suures majas Adlas, Raivo Adlas, Karol Kuntsel või Rasmus Kull jpt.

102 RAMP 2013/2014 MÄNGUKAVA

2013 SEPTEMBER L 5. 10  19 VIHMAMEES VM 2.-8.09 DRAAMAFESTIVAL L 5. 10  19 TAPPA LAULURÄSTAST Sadam K 4. 9  19 MARIA STUARDA VM P 6. 10  12 ARMUNUD KASTIS TK P 8. 9  12 ARMUNUD KASTIS Esietendus! TK P 6. 10  16 HÄRRASMEES Sadam T 10. 9  19 MUSTA PORI NÄKKU SM P 6. 10  19 MUSTA PORI NÄKKU SM T 10. 9  19 HÄRRASMEES Sadam T 8. 10  19 GREASE SM K 11. 9  18 ARMUNUD KASTIS TK K 9. 10  11 KUNKSMOORIMÄNG TK K 11. 9  19 KALENDRITÜDRUKUD SM K 9. 10  19 CABARET SM N 12. 9  19 KADUNUD KÄSI Sadam K 9. 10  19 OBLOMOV Sadam N 12. 9  19 GREASE SM N 10. 10  11 PETTSON JA FINDUS TK R 13. 9  19 GREASE SM N 10. 10  19 RAIMONDA SM R 13. 9  19 HOOAJA AVAKONTSERT VKM N 10. 10  19 PAPLID TUULES VM R 13. 9  19 VIHMAMEES VM N 10. 10  19 ELLING Sadam L 14. 9  19 THRILLER – Tribute to Michael Jackson SM R 11. 10  11 PETTSON JA FINDUS TK L 14. 9  19 REMONDIMEES Sadam R 11. 10  19 PAPLID TUULES VM P 15. 9  12 ARMUNUD KASTIS TK R 11. 10  19 PAANIKA Sadam P 15. 9  16 THRILLER – Tribute to Michael Jackson SM L 12. 10  12 KULDVÕTMEKESE LUGU TK T 17. 9  19 PAPLID TUULES VM L 12. 10  19 VIHMAMEES VM K 18. 9  19 PAANIKA Sadam P 13. 10  12 KULDVÕTMEKESE LUGU TK N 19. 9  11 ARMUNUD KASTIS TK P 13. 10  16 KADUNUD KÄSI Sadam N 19. 9  18 ARMUNUD KASTIS TK P 13. 10  19 TRUBADUUR SM N 19. 9  19 MARIA STUARDA VM T 15. 10  11 ARMUNUD KASTIS TK N 19. 9  19 ÜKSILDANE LÄÄS Sadam N 17. 10  11 KESSU JA TRIPP TK R 20. 9  19 CABARET SM N 17. 10  19 KALENDRITÜDRUKUD SM R 20. 9  19 REMONDIMEES Sadam N 17. 10  19 TAPPA LAULURÄSTAST Sadam L 21. 9  12 PETTSON JA FINDUS TK R 18. 10  19 THRILLER – Tribute to Michael Jackson SM L 21. 9  19 VIHMAMEES VM R 18. 10  19 REHEPAPP Esietendus! VM P 22. 9  12 PETTSON JA FINDUS TK R 18. 10  19 KADUNUD KÄSI Sadam P 22. 9  16 MUSTA PORI NÄKKU SM L 19. 10  12 PETTSON JA FINDUS TK N 26. 9  11 PETTSON JA FINDUS TK L 19. 10  19 MUSTA PORI NÄKKU SM N 26. 9  18 PETTSON JA FINDUS TK L 19. 10  19 REHEPAPP VM N 26. 9  19 ELLING Sadam L 19. 10  19 REMONDIMEES Sadam R 27. 9  11 PETTSON JA FINDUS TK P 20. 10  12 KUNKSMOORIMÄNG TK R 27. 9  19 TRUBADUUR (reserveeritud) SM P 20. 10  16 GREASE SM L 28. 9  19 HEA PÕHJATUULE VASTU Esietendus! VM T 22. 10  19 ELLING Sadam L 28. 9  19 PAANIKA Sadam K 23. 10  12 DETEKTIIV LOTTE SM P 29. 9  16 KALENDRITÜDRUKUD SM K 23. 10  19 THRILLER – Tribute to Michael Jackson SM P 29. 9  16 HÄRRASMEES Sadam K 23. 10  19 ÜKSILDANE LÄÄS Sadam RINGREISID N 24. 10  11 KULDVÕTMEKESE LUGU TK E 2. 9  19 PAPLID TUULES Rakvere Teater N 24. 10  18 KULDVÕTMEKESE LUGU TK T 3. 9  19 PAPLID TUULES Ugala Teater N 24. 10  19 HELISEV MUUSIKA SM K 4. 9  19 PAPLID TUULES Paide N 24. 10  19 CASANOVA VM Kultuurikeskus R 25. 10  19 HEA PÕHJATUULE VASTU VM N 5. 9  19 PAPLID TUULES Võru KANNEL L 26. 10  12 MARY POPPINS SM R 6. 9  19 PAPLID TUULES Salme Kultuurikeskus L 26. 10  19 HEA PÕHJATUULE VASTU VM L 7. 9  19 PAPLID TUULES Salme L 26. 10  19 PAANIKA Sadam Kultuurikeskus P 27. 10  12 DETEKTIIV LOTTE SM P 8. 9  19 PAPLID TUULES Endla teater P 27. 10  12 KESSU JA TRIPP TK L 14. 9  19 HOOAJA AVAKONTSERT Riia Toomkirik P 27. 10  16 PAPLID TUULES VM P 27. 10  19 RAIMONDA SM 2013 OKTOOBER P 29. 10  19 TAPPA LAULURÄSTAST Sadam T 1. 10  19 HEA PÕHJATUULE VASTU VM K 30. 10  19 CABARET SM K 2. 10  11 KESSU JA TRIPP TK K 30. 10  19 ELLING Sadam K 2. 10  18 KESSU JA TRIPP TK N 31. 10  19 JEVGENI ONEGIN VM K 2. 10  19 REMONDIMEES Sadam N 31. 10  19 HÄRRASMEES Sadam N 3. 10  19 PAPLID TUULES VM RINGREISID R 4. 10  19 HEA PÕHJATUULE VASTU VM R 11. 10  19 GREASE NOKIA KM R 4. 10  19 ELLING Sadam L 12. 10  13 GREASE NOKIA KM L 5. 10  19 RAIMONDA Esietendus! SM L 12. 10  19 GREASE NOKIA KM

RAMP 2013/2014 103 2013 NOVEMBER T 26. 11  18 KULDVÕTMEKESE LUGU TK R 1. 11  19 MARIA STUARDA viimast korda hooajal! VM T 26. 11  19 KALENDRITÜDRUKUD SM L 2. 11  19 VIHMAMEES viimast korda! VM T 26. 11  19 HEA PÕHJATUULE VASTU VM L 2. 11  19 REMONDIMEES Sadam K 27. 11  18 LOTTE JÕULUPIDU SM P 3. 11  12 KULDVÕTMEKESE LUGU TK N 28. 11  12 LOTTE JÕULUPIDU SM P 3. 11  16 ÜKSILDANE LÄÄS Sadam N 28. 11  19 GREASE SM P 3. 11  19 CABARET SM N 28. 11  19 UTOOPIA RANNIK. III osa Esietendus! VM T 5. 11  11 ARMUNUD KASTIS TK N 28. 11  19 HÄRRASMEES Sadam K 6. 11  11 KESSU JA TRIPP TK R 29. 11  11 PETTSON JA FINDUS TK K 6. 11  15 APPI! OOPER!? 1. tund SM fuajee R 29. 11  12 GREASE SM N 7. 11  19 KULDNE KLASSIKA VKM R 29. 11  19 GREASE SM N 7. 11  19 HEA PÕHJATUULE VASTU VM R 29. 11  19 UTOOPIA RANNIK. III osa VM R 8. 11  19 CASANOVA VM R 29. 11  19 KADUNUD KÄSI viimast korda! Sadam L 9. 11  12 KESSU JA TRIPP TK L 30. 11  19 JEVGENI ONEGIN VM L 9. 11  19 MINU JÄREL, SELTSIMEES! Esietendus! SM RINGREISID L 9. 11  19 HEA PÕHJATUULE VASTU VM R 1. 11  19 THRILLER – Tribute to Michael Jackson NOKIA KM N 9. 11  19 ARMASTUSEGA, BESS Sadam L 2. 11  19 THRILLER – Tribute to Michael Jackson NOKIA KM P 10. 11  16 REHEPAPP VM R 8. 11  19 KULDNE KLASSIKA Estonia KS P 10. 11  16 OBLOMOV Sadam T 12. 11  12 MARY POPPINS SM 2013 DETSEMBER T 12. 11  19 MINU JÄREL, SELTSIMEES! SM P 1. 12  12 TOTU KUUL VM K 13. 11  11 KESSU JA TRIPP TK P 1. 12  16 PÄHKLIPUREJA SM K 13. 11  15 APPI! OOPER!? 1. tund SM fuajee T 3. 12  12 LOTTE JÕULUPIDU SM K 13. 11  19 CABARET SM T 3. 12  18 LOTTE JÕULUPIDU SM K 13. 11  19 PAANIKA Sadam T 3. 12  19 HEA PÕHJATUULE VASTU VM N 14. 11  19 TRUBADUUR viimast korda hooajal! SM T 3. 12  19 PAANIKA Sadam N 14. 11  19 TAPPA LAULURÄSTAST Sadam K 4. 12  12 MARY POPPINS SM R 15. 11  11 KUNKSMOORIMÄNG TK K 4. 12  12 TOTU KUUL VM R 15. 11  19 RAIMONDA SM K 4. 12  15 APPI! Ooper!? 2. tund SM fuajee R 15. 11  19 TAPPA LAULURÄSTAST Sadam K 4. 12  18 TOTU KUUL VM L 16. 11  12 TOTU KUUL Esietendus! VM K 4. 12  19 MINU JÄREL, SELTSIMEES! SM L 16. 11  19 MINU JÄREL, SELTSIMEES! SM N 5. 12  11 PETTSON JA FINDUS TK P 17. 11  12 PETTSON JA FINDUS TK N 5. 12  14 PETTSON JA FINDUS TK P 17. 11  16 MUSTA PORI NÄKKU SM N 5. 12  19 ELLING Sadam P 17. 11  16 CASANOVA VM R 6. 12  11 PETTSON JA FINDUS TK P 17. 11  16 HÄRRASMEES Sadam R 6. 12  19 KALENDRITÜDRUKUD SM T 19. 11  12 HELISEV MUUSIKA SM R 7. 12  19 ÕHTU STRAUSSIGA VM T 19. 11  12 TOTU KUUL VM L 7. 12  12 KULDVÕTMEKESE LUGU TK T 19. 11  19 MUSTA PORI NÄKKU SM L 7. 12  15 KULDVÕTMEKESE LUGU TK T 19. 11  19 PAPLID TUULES VM L 7. 12  19 MUSTA PORI NÄKKU SM T 19. 11  19 REMONDIMEES Sadam N 5. 12  19 ÕHTU STRAUSSIGA VM K 20. 11  11 KUNKSMOORIMÄNG TK P 8. 12  12 KESSU JA TRIPP TK K 20. 11  19 MARY POPPINS SM P 8. 12  15 KESSU JA TRIPP TK K 20. 11  19 KADUNUD KÄSI Sadam P 8. 12  16 PÄHKLIPUREJA SM N 21. 11  12 DETEKTIIV LOTTE SM P 8. 12  19 PAPLID TUULES VM N 21. 11  19 THRILLER – Tribute to Michael Jackson SM P 8. 12  19 OBLOMOV Sadam N 21. 11  19 JEVGENI ONEGIN VM T 10. 12  12 LOTTE JÕULUPIDU SM N 21. 11  19 ÜKSILDANE LÄÄS Sadam T 10. 12  12 TOTU KUUL VM R 22. 11  12 TOTU KUUL VM T 10. 12  19 CABARET SM R 22. 11  18 ARMUNUD KASTIS TK T 10. 12  19 REMONDIMEES viimast korda! Sadam R 22. 11  19 THRILLER – Tribute to Michael Jackson SM K 11. 12  12 PÄHKLIPUREJA SM R 22. 11  19 PAPLID TUULES VM K 11. 12  15 APPI! Ooper!? 2. tund R 22. 11  19 PAANIKA Sadam K 11. 12  18 LOTTE JÕULUPIDU SM L 23. 11  12 TOTU KUUL VM K 11. 12  18 KULDVÕTMEKESE LUGU TK L 23. 11  19 MINU JÄREL, SELTSIMEES! SM K 11. 12  19 HEA PÕHJATUULE VASTU VM L 23. 11  19 REHEPAPP VM N 12. 12  12 HELISEV MUUSIKA SM N 23. 11  19 ARMASTUSEGA, BESS Sadam N 12. 12  12 TOTU KUUL VM P 24. 11  16 ELLING Sadam N 12. 12  18 ARMUNUD KASTIS TK P 24. 11  19 RAIMONDA SM N 12. 12  19 MINU JÄREL, SELTSIMEES! SM

104 RAMP 2013/2014 MÄNGUKAVA

N 12. 12  19 JEVGENI ONEGIN VM R 10. 1  19 HÄRRASMEES Sadam N 12. 12  19 ARMASTUSEGA, BESS Sadam L 11. 1  12 KUNKSMOORIMÄNG TK R 13. 12  11 PETTSON JA FINDUS TK L 11. 1  19 MEMORY 2014 SM R 13. 12  12 LOTTE JÕULUPIDU SM L 11. 1  19 CASANOVA VM R 13. 12  14 PETTSON JA FINDUS TK P 12. 1  12 TOTU KUUL VM R 13. 12  18 LOTTE JÕULUPIDU SM P 12. 1  16 MEMORY 2014 SM R 13. 12  19 CASANOVA VM P 12. 1  16 ARMASTUSEGA, BESS Sadam R 13. 12  19 ELLING Sadam T 14. 1  19 MARY POPPINS SM L 14. 12  12 LOTTE JÕULUPIDU SM K 15. 1  19 HELISEV MUUSIKA SM L 14. 12  12 KESSU JA TRIPP TK K 15. 1  19 RUMM JA VIIN Sadam L 14. 12  19 HELISEV MUUSIKA SM N 16. 1  12 DETEKTIIV LOTTE SM L 14. 12  19 PAPLID TUULES VM N 16. 1  19 MINU JÄREL, SELTSIMEES! SM L 14. 12  19 HÄRRASMEES Sadam N 16. 1  19 REHEPAPP VM P 15. 12  12 ARMUNUD KASTIS TK R 17. 1  11 KESSU JA TRIPP TK P 15. 12  16 PÄHKLIPUREJA SM R 17. 1  19 PÄHKLIPUREJA SM P 15. 12  16 TAPPA LAULURÄSTAST Sadam R 17. 1  19 TAPPA LAULURÄSTAST Sadam T 17. 12  12 LOTTE JÕULUPIDU SM L 18. 1  12 KESSU JA TRIPP TK T 17. 12  18 LOTTE JÕULUPIDU SM L 18. 1  19 KALENDRITÜDRUKUD SM T 17. 12  18 TOTU KUUL VM L 18. 1  19 ÜKSILDANE LÄÄS Sadam T 17. 12  18 PETTSON JA FINDUS TK P 19. 1  12 PETTSON JA FINDUS TK T 17. 12  19 PAANIKA Sadam P 19. 1  16 HEA PÕHJATUULE VASTU VM K 18. 12  12 TOTU KUUL VM P 19. 1  16 PAANIKA Sadam K 18. 12  19 THRILLER – Tribute to Michael Jackson SM T 21. 1  12 TOTU KUUL VM K 18. 12  19 HEA PÕHJATUULE VASTU VM T 21. 1  18 ARMUNUD KASTIS TK K 18. 12  19 OBLOMOV viimast korda! Sadam T 21. 1  19 TAPPA LAULURÄSTAST Sadam N 19. 12  19 KALENDRITÜDRUKUD SM K 22. 1  11 ARMUNUD KASTIS TK N 19. 12  19 ÕHTU STRAUSSIGA VM K 22. 1  15 APPI! OOPER!? 1. tund SM fuajee N 19. 12  19 ÜKSILDANE LÄÄS Sadam K 22. 1  19 MINU JÄREL, SELTSIMEES! SM R 20. 12  19 MUSTA PORI NÄKKU SM K 22. 1  19 CASANOVA viimast korda! VM R 20. 12  19 PAPLID TUULES VM N 23. 1  11 KULDVÕTMEKESE LUGU TK R 20. 12  19 HÄRRASMEES Sadam N 23. 1  18 KULDVÕTMEKESE LUGU TK L 21. 12  12 KULDVÕTMEKESE LUGU TK N 23. 1  19 MUSTA PORI NÄKKU SM L 21. 12  18 ADVENDIKONTSERT Jaani kirik N 23. 1  19 PAPLID TUULES VM L 21. 12  19 MINU JÄREL, SELTSIMEES! SM R 24. 1  19 GREASE SM R 27. 12  19 CABARET SM R 24. 1  19 UTOOPIA RANNIK. III osa VM L 28. 12  19 GREASE SM R 24. 1  19 RUMM JA VIIN Sadam P 29. 12  12 PÄHKLIPUREJA SM L 25. 1  19 GREASE SM E 30. 12  19 VANEMUISE AASTALÕPUBALL SM / VKM L 25. 1  19 UTOOPIA RANNIK. III osa VM RINGREISID P 26. 1  12 PÄHKLIPUREJA SM K 4. 12  19 UTOOPIA RANNIK. III osa Ugala P 26. 1  16 ÜKSILDANE LÄÄS Sadam N 5. 12  19 LOTTE JÕULUPIDU Nokia KM P 26. 1  19 CABARET SM R 6. 12  13 LOTTE JÕULUPIDU Nokia KM T 28. 1  19 MINU JÄREL, SELTSIMEES! SM R 6. 12  19 LOTTE JÕULUPIDU Nokia KM T 28. 1  19 JEVGENI ONEGIN VM L 7. 12  13 LOTTE JÕULUPIDU Nokia KM K 29. 1  11 PETTSON JA FINDUS TK L 7. 12  19 LOTTE JÕULUPIDU Nokia KM K 29. 1  15 APPI! OOPER!? 1. tund SM fuajee K 29. 1  18 PETTSON JA FINDUS TK 2014 JAANUAR K 29. 1  19 ELLING Sadam R 3. 1  19 ÕHTU STRAUSSIGA VM N 30. 1  19 HEA PÕHJATUULE VASTU VM L 4. 1  12 TOTU KUUL VM N 30. 1  19 RUMM JA VIIN Sadam L 4. 1  19 JEVGENI ONEGIN VM R 31. 1  19 EVITA SM P 5. 1  12 KULDVÕTMEKESE LUGU TK R 31. 1  19 HÄRRASMEES Sadam P 5. 1  16 PAPLID TUULES VM RINGREISID P 5. 1  18 PÄHKLIPUREJA SM R 3. 1  19 GREASE Nokia KM T 7. 1  18 DETEKTIIV LOTTE SM L 4. 1  13 GREASE Nokia KM K 8. 1  19 CABARET SM L 4. 1  19 GREASE Nokia KM K 8. 1  19 ELLING Sadam R 10. 1  19 MEMORY 2014 Ugala N 9. 1  19 PAANIKA Sadam L 18. 1  14 MEMORY 2014 Estonia KS R 10. 1  18 KUNKSMOORIMÄNG TK L 18. 1  19 MEMORY 2014 Estonia KS R 10. 1  19 MUSTA PORI NÄKKU SM P 19. 1  16 MEMORY 2014 Jõhvi KM

RAMP 2013/2014 105 2014 VEEBRUAR K 26. 2  11 KULDVÕTMEKESE LUGU TK L 1. 2  19 EVITA SM K 26. 2  18 KULDVÕTMEKESE LUGU TK P 2. 2  12 ARMUNUD KASTIS TK N 27. 2  12 MARY POPPINS SM P 2. 2  16 MINU JÄREL, SELTSIMEES! SM N 27. 2  19 HÄRRASMEES Sadam P 2. 2  16 REHEPAPP VM R 28. 2  19 RAIMONDA SM T 4. 2  11 KESSU JA TRIPP TK RINGREISID T 4. 2  19 CABARET SM L 22. 2  19 UTOOPIA RANNIK. III osa Ugala T 4. 2  19 ÜKSILDANE LÄÄS Sadam P 23. 2  19 UTOOPIA RANNIK. III osa RO Estonia K 5. 2  11 KESSU JA TRIPP TK K 5. 2  15 APPI! Ooper!? 2. tund SM fuajee 2014 MÄRTS K 5. 2  19 GREASE SM L 1. 3  19 FANNY JA ALEXANDER Esietendus! VM K 5. 2  19 TAPPA LAULURÄSTAST Sadam P 2. 3  12 KUNKSMOORIMÄNG TK N 6. 2  11 PETTSON JA FINDUS TK P 2. 3  16 CABARET SM N 6. 2  19 GREASE SM P 2. 3  16 PAANIKA viimast korda! Sadam N 6. 2  19 PAPLID TUULES VM T 4. 3  11 KULDVÕTMEKESE LUGU TK R 7. 2  11 PETTSON JA FINDUS TK T 4. 3  18 KULDVÕTMEKESE LUGU TK R 7. 2  19 MUSTA PORI NÄKKU SM K 5. 3  12 MARY POPPINS SM R 7. 2  19 OOPERIGALA VKM K 5. 3  19 WERTHER VM R 7. 2  19 HÄRRASMEES Sadam N 6. 3  19 RAIMONDA SM L 8. 2  12 KUNKSMOORIMÄNG TK N 6. 3  19 FANNY JA ALEXANDER VM L 8. 2  19 HELISEV MUUSIKA SM R 7. 3  11 KESSU JA TRIPP TK L 8. 2  19 HEA PÕHJATUULE VASTU VM R 7. 3  19 MADISONI MAAKONNA SILLAD Sadam Esietendus! L 8. 2  19 ELLING Sadam L 8. 3  12 TOTU KUUL VM P 9. 2  12 TOTU KUUL VM L 8. 3  19 MADISONI MAAKONNA SILLAD Sadam P 9. 2  16 KALENDRITÜDRUKUD SM P 9. 3  12 ARMUNUD KASTIS TK P 9. 2  19 JEVGENI ONEGIN VM P 9. 3  16 HEA PÕHJATUULE VASTU VM T 11. 2  19 MARY POPPINS SM P 9. 3  16 ELLING viimast korda! Sadam K 12. 2  15 APPI! Ooper!? 2.tund SM fuajee T 11. 3  12 DETEKTIIV LOTTE SM K 12. 2  19 RUMM JA VIIN Sadam T 11. 3  12 TOTU KUUL VM K 12. 2  19 ÕHTU STRAUSSIGA viimast korda! SM T 11. 3  19 EVITA SM N 13. 2  11 VÄIKESE ONU SAAGA TK T 11. 3  19 TAPPA LAULURÄSTAST Sadam N 13. 2  19 HELISEV MUUSIKA SM K 12. 3  11 VÄIKESE ONU SAAGA TK R 14. 2  11 VÄIKESE ONU SAAGA TK K 12. 3  19 MINU JÄREL, SELTSIMEES! SM R 14. 2  19 HEA PÕHJATUULE VASTU VM K 12. 3  19 REHEPAPP VM R 14. 2  19 HÄRRASMEES Sadam K 12. 3  19 RUMM JA VIIN Sadam L 15. 2  12 KESSU JA TRIPP TK N 13. 3  11 PETTSON JA FINDUS TK L 15. 2  19 KAUNITAR JA KOLETIS SM N 13. 3  19 MUSTA PORI NÄKKU SM L 15. 2  19 PAPLID TUULES VM N 13. 3  19 PAPLID TUULES VM L 15. 2  19 ÜKSILDANE LÄÄS Sadam R 14. 3  19 CABARET SM P 16. 2  12 TOTU KUUL VM R 14. 3  19 ÜKSLIDANE LÄÄS Sadam P 16. 2  12 KESSU JA TRIPP TK L 15. 3  12 VÄIKESE ONU SAAGA TK P 16. 2  16 CABARET SM L 15. 3  19 KAUNITAR JA KOLETIS SM T 18. 2  11 PETTSON JA FINDUS TK L 15. 3  19 FANNY JA ALEXANDER VM T 18. 2  12 DETEKTIIV LOTTE SM L 15. 3  19 MADISONI MAAKONNA SILLAD Sadam T 18. 2  19 MINU JÄREL, SELTSIMEES! SM P 16. 3  12 KULDVÕTMEKESE LUGU TK K 19. 2  11 ARMUNUD KASTIS TK T 18. 3  11 PETTSON JA FINDUS TK K 19. 2  19 KALENDRITÜDRUKUD SM T 18. 3  19 HELISEV MUUSIKA SM K 19. 2  19 REHEPAPP VM T 18. 3  19 MADISONI MAAKONNA SILLAD Sadam K 19. 2  19 TAPPA LAULURÄSTAST Sadam K 19. 3  11 ARMUNUD KASTIS TK N 20. 2  19 KAUNITAR JA KOLETIS SM K 19. 3  19 MINU JÄREL, SELTSIMEES! SM N 20. 2  19 RUMM JA VIIN Sadam K 19. 3  19 WERTHER VM R 21. 2  11 KUNKSMOORIMÄNG TK N 20. 3  11 KESSU JA TRIPP TK R 21. 2  19 MUSTA PORI NÄKKU SM N 20. 3  18 KESSU JA TRIPP TK R 21. 2  19 JEVGENI ONEGIN VM N 20. 3  18 DETEKTIIV LOTTE SM L 22. 2  12 DETEKTIIV LOTTE SM N 20. 3  19 PAPLID TUULES VM L 22. 2  19 EVITA SM N 20. 3  19 ÜKSLIDANE LÄÄS Sadam L 22. 2  19 PAANIKA Sadam R 21. 3  19 EVITA SM P 23. 2  16 EVITA SM L 22. 3  12 MARY POPPINS SM P 23. 2  16 TAPPA LAULURÄSTAST Sadam L 22. 3  12 TOTU KUUL VM T 25. 2  18 KULDVÕTMEKESE LUGU TK

106 RAMP 2013/2014 MÄNGUKAVA

L 22. 3  19 UTOOPIA RANNIK. III osa VM N 17. 4  19 KAKS VANA NAIST Sadam L 22. 3  19 KARJÄÄR Sadam T 22. 4  11 KESSU JA TRIPP TK P 23. 3  12 PETTSON JA FINDUS TK T 22. 4  19 FANNY JA ALEXANDER VM P 23. 3  15 PETTSON JA FINDUS TK T 22. 4  19 TAPPA LAULURÄSTAST Sadam P 23. 3  16 RAIMONDA SM K 23. 4  19 FANNY JA ALEXANDER VM P 23. 3  16 UTOOPIA RANNIK. III osa VM K 23. 4  19 MADISONI MAAKONNA SILLAD Sadam P 23. 3  19 KARJÄÄR Sadam N 24. 4  11 VÄIKESE ONU SAAGA TK T 25. 3  19 MUSTA PORI NÄKKU SM N 24. 4  19 FANNY JA ALEXANDER VM T 25. 3  19 HÄRRASMEES Sadam N 24. 4  19 MADISONI MAAKONNA SILLAD Sadam K 26. 3  19 EVITA SM R 25. 4  19 REIGI ÕPETAJA VM K 26. 3  19 HEA PÕHJATUULE VASTU VM R 25. 4  19 KARJÄÄR Sadam N 27. 3  11 KULDVÕTMEKESE LUGU TK L 26. 4  19 HELISEV MUUSIKA SM R 28. 3  19 KAUNITAR JA KOLETIS SM L 26. 4  19 PAPLID TUULES VM R 28. 3  19 FANNY JA ALEXANDER VM P 27. 4  12 PETTSON JA FINDUS TK R 28. 3  19 RUMM JA VIIN Sadam P 27. 4  16 MINU JÄREL, SELTSIMEES! SM L 29. 3  19 GREASE SM P 27. 4  19 BALLETIGALA Sadam L 29. 3  19 FANNY JA ALEXANDER VM T 29. 4  18 TOTU KUUL VM L 29. 3  19 MADISONI MAAKONNA SILLAD Sadam K 30. 4  19 HÄRRASMEES Sadam P 30. 3  12 VÄIKESE ONU SAAGA TK RINGREISID P 30. 3  16 GREASE SM L 12. 4  13 DETEKTIIV LOTTE NOKIA KM P 30. 3  16 WERTHER VM P 13. 4  13 DETEKTIIV LOTTE NOKIA KM P 30. 3  19 KARJÄÄR Sadam T 29. 4  19 UTOOPIA RANNIK. III osa Vene Teater RINGREISID K 30. 4  19 UTOOPIA RANNIK. III osa Vene Teater R 7. 3  19 EVITA NOKIA KM L 8. 3  19 EVITA NOKIA KM 2014 MAI R 2. 5  19 HEA PÕHJATUULE VASTU VM 2014 APRILL R 2. 5  19 KARJÄÄR viimast korda! Sadam T 1. 4  19 MUSTA PORI NÄKKU SM L 3. 5  19 CATS Esietendus! SM K 2. 4  11 PETTSON JA FINDUS TK L 3. 5  19 PAPLID TUULES VM K 2. 4  14 PETTSON JA FINDUS TK L 3. 5  19 KAKS VANA NAIST Sadam K 2. 4  19 MADISONI MAAKONNA SILLAD Sadam P 4. 5  16 CATS SM K 2. 4  19 RAIMONDA SM P 4. 5  16 KAKS VANA NAIST Sadam N 3. 4  11 ARMUNUD KASTIS TK T 6. 5  19 CATS SM N 3. 4  19 MINU JÄREL, SELTSIMEES! SM K 7. 5  19 CATS SM R 4. 4  19 GREASE SM N 8. 5  19 HELISEV MUUSIKA viimast korda! SM R 4. 4  19 REIGI ÕPETAJA Esietendus! VM R 9. 5  19 FANNY JA ALEXANDER VM L 5. 4  19 GREASE SM R 9. 5  19 MADISONI MAAKONNA SILLAD Sadam L 5. 4  19 KARJÄÄR Sadam L 10. 5  19 FANNY JA ALEXANDER VM P 6. 4  12 PETTSON JA FINDUS TK P 11. 5  16 MADISONI MAAKONNA SILLAD Sadam P 6. 4  16 RUMM JA VIIN viimast korda! Sadam R 16. 5  19 HOOAJA LÕPPKONTSERT VKM P 6. 4  19 MINU JÄREL, SELTSIMEES! SM K 21. 5  19 CATS SM K 9. 4  12 TOTU KUUL VM N 22. 5  19 CATS SM N 10. 4  11 KULDVÕTMEKESE LUGU TK R 23. 5  19 CATS SM N 10. 4  18 PETTSON JA FINDUS TK L 24. 5  19 CATS SM N 10. 4  19 PAPLID TUULES VM P 25. 5  16 CATS SM R 11. 4  11 PETTSON JA FINDUS TK RINGREISID R 11. 4  19 REIGI ÕPETAJA VM L 10. 5  13 CATS NOKIA KM L 12. 4  12 KULDVÕTMEKESE LUGU TK L 10. 5  19 CATS NOKIA KM L 12. 4  19 PAPLID TUULES VM P 11. 5  13 CATS NOKIA KM L 12. 4  19 KAKS VANA NAIST Esietendus! Sadam L 17. 5  19 HOOAJA LÕPPKONTSERT ESTONIA KS P 13. 4  16 HEA PÕHJATUULE VASTU VM R 30. 5  19 CATS NOKIA KM T 15. 4  11 KESSU JA TRIPP TK L 31. 5  13 CATS NOKIA KM T 15. 4  12 DETEKTIIV LOTTE SM L 31. 5  19 CATS NOKIA KM T 15. 4  19 CABARET SM T 15. 4  19 KAKS VANA NAIST Sadam SM – Suur maja VM – Väike maja Sadam – Sadmateater K 16. 4  11 VÄIKESE ONU SAAGA TK KM – Kontserdimaja TK – Teatri kodu K 16. 4  19 MUSTA PORI NÄKKU SM K 16. 4  19 WERTHER VM Muudatused mängukavas Ikka juhtub, et kõik ei lähe plaanipäraselt. Hädavajalikuks osutunud muudatustest K 16. 4  19 HÄRRASMEES Sadam mängukavas annab teater teada oma kodulehel ja teeb oma parima, et info jõuaks N 17. 4  19 EVITA SM külastajateni. Käesolev mängukava sisaldab infot seisuga 15.08.2013.

RAMP 2013/2014 107 Sinu tark valik Tartus!

Luba endale üks linnapuhkus iidses ülikoolilinnas ja Eesti kultuuri hällis - otse Tartu südames!

Tutvu parimate pakkumistega hotellide London ja Pallas kodulehtedel:

www.londonhotel.ee www.pallas.ee

RESTORAN KLUBI KONVERENTS CATERING LASTEKOHVIK SUVETERRASS

astus Sinu elu parimate hetkede korduvlin

Esinduslik restoran Restoranis Atlantis ootab Teid hea teenindus, hõrgutavad maitseelamused Säravaim ööklubi ja kauneimad meloodiad! Lustakas lastekohvik Hubane suvekohvik Club Atlantis - Sinu elu säravamad hetked, kehade veetlev liikumise rütm muusikas, Avar konverentsikeskus müstika ja maagia maailmas, kus klient on Kvaliteetne catering teenus kuningas ning peol pole lõppu...

Restoran Atlantis Club Atlantis P-N 12 - 00 T -N 11 - 04 R, L 12 -01 R, L 11 -05

NARVA MNT.2 TARTU 51009 7 385 495 WWW.ATLANTIS.EE Teater Vanemuine tänab ASi Giga, Tartu linna ja Kultuuriministeeriumi Kassitoome kontsert 2012 kontsert Kassitoome

Restoran vaatega Emajõele Konverentsi- ja peokeskus Toiduelamused bu eest seminaridest Hotell linna südames Spa galaõhtusöögini suur valik massaaže, pidulike bankettideni 205 mugavat tuba, suurepärane vaade ja rahulik miljöö spa-ja iluhoolduseid

Soola 6, Tartu • www.dorpat.ee • Info ja broneerimine: 733 7180, [email protected]

Toome teatri- elamuse lähemale

Hind 2 €