OTT SEPP– Lõngusest Kõrvaltegelane, Kes Kipub Meelde Jääma
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
VANEMUISE NOORTEAJAKIRI 2010/2011 OTT SEPP– lõngusest kõrvaltegelane, kes kipub meelde jääma. Atlan Karp: „Ooperisolist laulab EKSPERIMENT: ka reaktiivlennuki teeme kõige noorema mootorist üle.“ Vanemuise näitleja vanaemaks. Hayley Blackburn: KÖÖGINURK „BALLETT ON OHTLIKUM ehk kuidas valmib KUI JALGPALL!“ lavasöök ja -jook KOLLASE KASSI KANGED suvekool NAISED KOSTÜÜMIDE VARJUS Värske repertuaari- ülevaade Tere, Sõnal ramp on päris palju tähendusi, mis puudutavad elu erinevaid valdkondi ekstreemspordist teatrini. Nüüdsest (pr.rampe) ‒ rambi, rampi alates lisandub nendele tähendustele veel üks. RAMP on Vanemuise teatri noorteajakiri, mis ilmub korra aastas ‒ lavapõranda eesserv koos valgustusseadme- hooaja alguses ja mille päris-päris esimest numbrit Sa tega just käes hoiad. OTT SEPP – LÕNGUSEST KÕRVALTEGELANE, 3 ‒ kaldtee eri kõrgusel Ah et miks just RAMP? Teatris tähistab see sõna lava KES KIPUB MEELDE JÄÄMA olevate sõiduteede vahel eesosa koos valgustusseadmetega. Kuid rambi tähendus nt. mitmekorruselistes teatrimaailmas on tegelikult palju laiem. Rambivalgus on garaažides DRAAMALAVASTUSED 10 sireenlikult meelitava külgetõmbejõuga, pannes paljusid ‒ laevalt allalastav sild noori unistama näitlejaametist. Ramp on maagiline autode, laadurite jms piir saali ja lava, publiku ja näitlejate vahel. Tänapäeva EKSPERIMENT – TEEME KÕIGE NOOREMA 18 liikumiseks kaldalt laevale VANEMUISE NÄITLEJA VANAEMAKS ja vastupidi teatris astutakse sellest piirist muidugi sageli üle ja läbi – näitleja võib lavastuse käigus tulla saali ja saalisolija RAMP ‒ liiklemist võimaldava võidakse tõmmata lavale. Ometi jääb miski alatiseks ATLAN KARP: „OOPERISOLIST LAULAB KA 24 kallakuga ehitis kahe eri REAKTIIVLENNUKI MOOTORIST ÜLE.“ tasandi vahel (nt metroos, näitleja ja publiku vahele, sest kui publik ja näitlejad ka rularamp) täiesti ühte sulaksid, poleks ka enam teatrit. Meie kaanepoiss Ott Sepp ütleb nii: „Kui ei ole näitlejat, siis ei MUUSIKALAVASTUSED 32 RAMP ‒ ramba, rampa vettinud puunott (sõimu- ole teatrit, näitleja ikkagi on kõige olulisem – kõik muud sõna) ‒ eide-ramp ei anna asjad võib ära kaotada, aga kui sa näitlejat lavale ei pane, KANGED NAISED KOSTÜÜMIDE VARJUS 40 süüa. Rampraske, ramp- siis teatrit ei ole.“ Ja eks tal ole ju õigus. väsinud. Aga milline paistab elu teiselt poolt rampi – lavalt BALLETISOLIST HAYLEY BLACKBURN: 46 „BALLETT ON OHTLIKUM KUI JALGPALL!“ vaadates? Mis teeb näitlejast Näitleja, lavastusest Lavastuse ja teatrist Teatri? Kuidas töötab näitleja, TANTSULAVASTUSED 54 kuidas valmib lavastus ja kuidas sünnib teater? Nendele küsimustele otsib RAMP vastuseid. Mõned siin ajakirjas on, aga kõiki vastuseid ei leia me loodetavasti kunagi, KÖÖGINURK 60 sest siis kaotaks teater oma müstilisuse. Lisaks EHK KUIDAS VALMIB LAVASÖÖK artiklitele, mis räägivad inimestest ja töödest teatris, leiad siit ajakirjast ka paljude Vanemuise lavastuste KOLLASE KASSI SUVEKOOL 66 tutvustused. Kui need kõik vaadatud saavad, siis veel rohkem tutvustusi leiad aadressilt www.vanemuine.ee. NOORTETÖÖ 70 Aadress: Head lugemist. Teater Vanemuine Vanemuise 6 51003 Tartu Teatris näeme! RAMP! Piletid: 744 0165 Ave-Marleen Rei [email protected] Fotode autorid: Alan Proosa, Piletimaailm Toni Härkönen, Andrus Kannel, ajakirja koostaja Piletilevi Priit Mürk, Rena Puusep, Vanemuise pressiesindaja Ticketpro Max Prohhorov, Lauri Kulpsoo, Katrin Paas, erakogud. www.vanemuine.ee Kujundus: Aide Eendra RAMP 1 RAMBI EES Kui Vanemuise teatrimaja pikkades koridorides on kuulda eriti valju häält, siis võib kindel olla, et Ott on majja jõudnud. Otil on nimelt komme oma kolleege tervitada nii, et ta hiilib vaikselt juurde ja siis röögatab kõigest kõrist: „TERE!“. Ehmatus on vältimatu. OTT SEPP– lõngusest kõrvaltegelane, kes kipub meelde jääma. tt tahtis Tartusse tulla juba teatrikooli lõpetades. Siis Osoovitud kutset ei saabunud. Ometi jõudis Tallinnas kasvanud Ott läbi Vanalinnastuudio ja Draamateatri tänu Ain Mäeotsale ikkagi ringiga Vanemuisesse. Enda sõnul on Ott teatrit teinud algusest peale. Päris sünnist saati ta laval muidugi ei käinud, aga üsna pisikesena läks õe eeskujul Pelgulinna rahvamajja näiteringi küll. Seal sai mängitud nii „Bullerby laste“ Ollet kui ka „Tom Sawyeri“ Tomi. Kogunes ka juba esimesi auhindu festivalidelt. „Õde ei olnud seal teatri- ringis eriti kaua, aga mina jäin tiksuma. Näiteringi juhataja vist jagas ära, et siit midagi tuleb. Ma ise tahtsin mingi hetk ära ka minna, aga tema ei lasknud, veenis mind jääma,“ mee- nutab Ott ise. 2 RAMP RAMP 3 RAMBI EES „Hüppajad“ – Kosmonaut Õpetajaid ei seganud Lavastuses „Teatriparadiis“ sai Ott kehastada Theodor Altermanni, ühte kõrvalt Oti sõnul millekski Ott käis põhikoolis Tallinna Jakob Westholmi Eesti teatri suurkuju, kes rajas koos muuks aega ei jäänud: „Kui sa Paul Pinnaga kutselise Estonia teatri Gümnaasiumis. Ainetest sobisid talle ja oli selle andekamaid lavajõude. sinna lähed, seal oled ja seda enim keeled, aga tegelikult läks hästi ka tõsiselt võtad, siis sa ei teagi, matemaatikas. Seevastu keemia ei meel- mis välismaailmas toimub, sel- dinud kohe sugugi, sest see tundus täiesti line sõjavägi. Ja ausalt - ei tund- ebaloogiline. „Olin keskeltläbi kolmeline, nud huvi ka, et mis seal välis- oivik kohe kindlasti mitte, aga tundi ma ei maailmas toimub, sest koolis oli seganud - õpetajad ajasid omi asju ja mina nii huvitav. Alles viimasel aastal omi asju, püüdsime teineteist mitte segada,“ hakkasid silmaklapid avanema räägib Ott kooliajast ja ei suuda eriti suuri veidi.“ Küsimusele, kas koolist pätitempe meenutada. „Milleks pätti teha – saab teatris töötamiseks kõik see polnud ju kasulik, sellest poleks mingit vajaliku, vastab Ott, et muidugi tolku olnud. Poppi tegin küll kõvasti, ei viit- mitte, aga ilma koolita on ka sinud käia keemiaõpetajat vaatamas.“ Kuigi väga keeruline. „Koolis õpeta- suuri pahandusi polnud, tõdeb Ott siiski, „Lood Viini metsadest“ - Lihunik Havlitcheck takse palju tehnikat ja käsitööd, et Westholmi keskkooliosasse teda eriti mis on vajalik ja pigem teoree- ei tahetud. Niisiis hakkas ta mõnda teist tiline. Aga sellist asja, et keegi kooli otsima ja leidis ajalehest Vanalinna ütleb, et vaata, kui sa nii teed, Hariduskolleegiumi Gümnaasiumi, kuhu oli siis sa näitled hästi, seda ei ole. just tehtud teatriklass. „Mõtlesin, et oh lahe, Kuidas hästi näidelda, seda ei prooviks, ja läkski kõik hästi!“ Vanalinna saa õpetada, see tuleb töö ja hariduskolleegiumi koolis tehti teatrit juba elukogemuse käigus.“ täitsa tõsiselt, õpiti tehnikat ja toodi välja ka lõpulavastus, milleks oli August Kitzbergi „Kolm suurt soovi“. „Seal ma mängisin sellist Vanemuises saab karakterit, mida hiljem olen ka sageli pida- ülbitseda nud tegema – lõngusest kõrvaltegelane, kes Aga miks töötab Ott, keda kipub meelde jääma. See oli vägev.“ Tallinnaga seovad nii lapsepõlv kui erinevad teleprojektid, Pole kunagi vihastanud Vanemuise teatris ja Tartus? koolis selgeks õppinud, ära ja siis Ingo Normet käskis „Esiteks mulle meeldib Tartus Keskkoolist edasi ei näinud Ott küll muud mul ühte luuletust hästi vihaselt lugeda. Küsis ka, et kas olla ja teiseks Vanemuise teat- teed, kui lavakunstikool. „Mõtlesin, et sealt ma olen kunagi vihastanud ja mina vastasin, et ei ole, ris ma saan kõvasti rohkem edasi ikka lavakasse, kuhu mujale. Paljud ju mitte kunagi. Aga ok, läksin sinna nurga taha ja tulin ülbitseda, kui mõnes teises tahavad hirmsasti näitlejaks saada, ma isegi uuesti ja tegin hästi vihaselt ja ju ma siis tegin õigesti. teatris - ma ei pea silmas mui- ei tea, miks see nii on. Mul oli samamoodi, Aga miks ma sisse sain, seda on Ingo Normet mulle ise dugi niisama ülbitsemist, vaid et ma pean saama sisse ja kui ma ei saa, hiljem rääkinud – üsna lõpus öeldi, et mängi 60-aastast oma arvamuse avaldamist eks siis vaatan edasi. Aga mul polnudki vaja inglise härrasmeest, kes kõnnib pargis ja kerjused on loomingulistes küsimustes. kuhugi mujale vaadata, sain sisse. Elasin ümber. Ja ma ei teinudki muud midagi, kui ajasin selja Draamateatris olin ma lihtsalt nende silmaklappidega edasi“, naerab Ott. sirgu ja kõndisin, kerjustele tähelepanu ei pööranud. mingi mutrike, sõnaõigust on Lavakunstikooli sisseastumiseksamitest Ott Muidu on vist nii, et kui öeldakse, et mängi 60-aastast, Vanemuises palju rohkem, kui suurt ei mäleta: „Eelvoorus paugutasin oma et siis hakatakse sellist rauka kujutama. Mina seda ei mõnes teises teatris.“ luuletused, mis ma olin vanalinna teinud ja see rääkis minu kasuks.“ Lavakunstikooli 4 RAMP RAMP 5 RAMBI EES Seekord mitte lõngusest kõrval- et just see oligi. Mingit suvalist Shakespeare´i tegelane, vaid südametemurdjast ma siin nimetama hakata ei viitsi.“ Ott mängib kaasa peategelane lavastuses „Don Juan”. Pildil koos Ragne Pekareviga. lavastustes: „Kuningas Richard Armastab, ei armasta Kolmas“, „Don Mida Ott enda juures armastab või ei armasta? Juan“, „Sviit“, See küsimus muudab ta üsna mõtlikuks, paus „Rumm ja viin“, venib pikale: „Mingi tahtejõu värk see on – ma „Tabamata ime“ ja ei saa sellest sotti, kohati ma suudan kõike ja „Härra Amilcar“. järgmisel hetkel ei saa ma tehtud kõige elemen- Vanemuise reper- taarsemaid asju.“ Kuid samas võib ta uhkusega tuaaris on hetkel tõdeda, et suitsetamise mahajätmiseks on üks Oti lavastus – tahtejõudu piisanud ja sellest pahest on ta juba „Ninasarvik Otto“. kolm ja pool aastat prii. Oma teatriarmastust ei oska Ott ka eriti hästi defineerida: „See on nii abstraktne. Miks üldse keegi midagi või kedagi armastab? Kui keegi selle suudaks ära seletada, siis maailmakorraldus muutuks.“ Lisaks sõnaõigusele on Ott Vanemuises hooli sellest suurt, ma ei mõtle, et see