OTT SEPP– Lõngusest Kõrvaltegelane, Kes Kipub Meelde Jääma

VANEMUISE NOORTEAJAKIRI

2010/2011

OTT SEPP– lõngusest kõrvaltegelane, kes kipub meelde jääma.

Atlan Karp: „Ooperisolist laulab EKSPERIMENT: ka reaktiivlennuki teeme kõige noorema mootorist üle.“ Vanemuise näitleja vanaemaks. Hayley Blackburn: KÖÖGINURK „BALLETT ON OHTLIKUM ehk kuidas valmib KUI JALGPALL!“ lavasöök ja -jook

KOLLASE KASSI KANGED suvekool NAISED KOSTÜÜMIDE VARJUS Värske repertuaari- ülevaade Tere, Sõnal ramp on päris palju tähendusi, mis puudutavad elu erinevaid valdkondi ekstreemspordist teatrini. Nüüdsest (pr.rampe) ‒ rambi, rampi alates lisandub nendele tähendustele veel üks. RAMP on Vanemuise teatri noorteajakiri, mis ilmub korra aastas ‒ lavapõranda eesserv koos valgustusseadme- hooaja alguses ja mille päris-päris esimest numbrit Sa tega just käes hoiad. OTT SEPP – LÕNGUSEST KÕRVALTEGELANE, 3 ‒ kaldtee eri kõrgusel Ah et miks just RAMP? Teatris tähistab see sõna lava KES KIPUB MEELDE JÄÄMA olevate sõiduteede vahel eesosa koos valgustusseadmetega. Kuid rambi tähendus nt. mitmekorruselistes teatrimaailmas on tegelikult palju laiem. Rambivalgus on garaažides DRAAMALAVASTUSED 10 sireenlikult meelitava külgetõmbejõuga, pannes paljusid ‒ laevalt allalastav sild noori unistama näitlejaametist. Ramp on maagiline autode, laadurite jms piir saali ja lava, publiku ja näitlejate vahel. Tänapäeva EKSPERIMENT – TEEME KÕIGE NOOREMA 18 liikumiseks kaldalt laevale VANEMUISE NÄITLEJA VANAEMAKS ja vastupidi teatris astutakse sellest piirist muidugi sageli üle ja läbi – näitleja võib lavastuse käigus tulla saali ja saalisolija

RAMP ‒ liiklemist võimaldava võidakse tõmmata lavale. Ometi jääb miski alatiseks ATLAN KARP: „OOPERISOLIST LAULAB KA 24 kallakuga ehitis kahe eri REAKTIIVLENNUKI MOOTORIST ÜLE.“ tasandi vahel (nt metroos, näitleja ja publiku vahele, sest kui publik ja näitlejad ka rularamp) täiesti ühte sulaksid, poleks ka enam teatrit. Meie kaanepoiss Ott Sepp ütleb nii: „Kui ei ole näitlejat, siis ei MUUSIKALAVASTUSED 32 RAMP ‒ ramba, rampa vettinud puunott (sõimu- ole teatrit, näitleja ikkagi on kõige olulisem – kõik muud sõna) ‒ eide-ramp ei anna asjad võib ära kaotada, aga kui sa näitlejat lavale ei pane, KANGED NAISED KOSTÜÜMIDE VARJUS 40 süüa. Rampraske, ramp- siis teatrit ei ole.“ Ja eks tal ole ju õigus. väsinud. Aga milline paistab elu teiselt poolt rampi – lavalt BALLETISOLIST HAYLEY BLACKBURN: 46 „BALLETT ON OHTLIKUM KUI JALGPALL!“ vaadates? Mis teeb näitlejast Näitleja, lavastusest Lavastuse ja teatrist Teatri? Kuidas töötab näitleja, TANTSULAVASTUSED 54 kuidas valmib lavastus ja kuidas sünnib teater? Nendele küsimustele otsib RAMP vastuseid. Mõned siin ajakirjas on, aga kõiki vastuseid ei leia me loodetavasti kunagi, KÖÖGINURK 60 sest siis kaotaks teater oma müstilisuse. Lisaks EHK KUIDAS VALMIB LAVASÖÖK artiklitele, mis räägivad inimestest ja töödest teatris, leiad siit ajakirjast ka paljude Vanemuise lavastuste KOLLASE KASSI SUVEKOOL 66 tutvustused. Kui need kõik vaadatud saavad, siis veel rohkem tutvustusi leiad aadressilt www.vanemuine.ee. NOORTETÖÖ 70

Aadress: Head lugemist. Teater Vanemuine Vanemuise 6 51003 Tartu Teatris näeme! RAMP!

Piletid: 744 0165 Ave-Marleen Rei [email protected] Fotode autorid: Alan Proosa, Piletimaailm Toni Härkönen, Andrus Kannel, ajakirja koostaja Piletilevi Priit Mürk, Rena Puusep, Vanemuise pressiesindaja Ticketpro Max Prohhorov, Lauri Kulpsoo, Katrin Paas, erakogud. www.vanemuine.ee Kujundus: Aide Eendra RAMP 1 RAMBI EES

Kui Vanemuise teatrimaja pikkades koridorides on kuulda eriti valju häält, siis võib kindel olla, et Ott on majja jõudnud. Otil on nimelt komme oma kolleege tervitada nii, et ta hiilib vaikselt juurde ja siis röögatab kõigest kõrist: „TERE!“. Ehmatus on vältimatu. OTT SEPP– lõngusest kõrvaltegelane, kes kipub meelde jääma.

tt tahtis Tartusse tulla juba teatrikooli lõpetades. Siis Osoovitud kutset ei saabunud. Ometi jõudis Tallinnas kasvanud Ott läbi Vanalinnastuudio ja Draamateatri tänu Ain Mäeotsale ikkagi ringiga Vanemuisesse. Enda sõnul on Ott teatrit teinud algusest peale. Päris sünnist saati ta laval muidugi ei käinud, aga üsna pisikesena läks õe eeskujul Pelgulinna rahvamajja näiteringi küll. Seal sai mängitud nii „Bullerby laste“ Ollet kui ka „Tom Sawyeri“ Tomi. Kogunes ka juba esimesi auhindu festivalidelt. „Õde ei olnud seal teatri- ringis eriti kaua, aga mina jäin tiksuma. Näiteringi juhataja vist jagas ära, et siit midagi tuleb. Ma ise tahtsin mingi hetk ära ka minna, aga tema ei lasknud, veenis mind jääma,“ meenutab Ott ise.

2 RAMP RAMP 3 RAMBI EES „Hüppajad“ – Kosmonaut

Õpetajaid ei seganud Lavastuses „Teatriparadiis“ sai Ott kehastada Theodor Altermanni, ühte kõrvalt Oti sõnul millekski Ott käis põhikoolis Tallinna Jakob Westholmi Eesti teatri suurkuju, kes rajas koos muuks aega ei jäänud: „Kui sa Paul Pinnaga kutselise Estonia teatri Gümnaasiumis. Ainetest sobisid talle ja oli selle andekamaid lavajõude. sinna lähed, seal oled ja seda enim keeled, aga tegelikult läks hästi ka tõsiselt võtad, siis sa ei teagi, matemaatikas. Seevastu keemia ei meel- mis välismaailmas toimub, sel- dinud kohe sugugi, sest see tundus täiesti line sõjavägi. Ja ausalt - ei tund- ebaloogiline. „Olin keskeltläbi kolmeline, nud huvi ka, et mis seal välis- oivik kohe kindlasti mitte, aga tundi ma ei maailmas toimub, sest koolis oli seganud - õpetajad ajasid omi asju ja mina nii huvitav. Alles viimasel aastal omi asju, püüdsime teineteist mitte segada,“ hakkasid silmaklapid avanema räägib Ott kooliajast ja ei suuda eriti suuri veidi.“ Küsimusele, kas koolist pätitempe meenutada. „Milleks pätti teha – saab teatris töötamiseks kõik see polnud ju kasulik, sellest poleks mingit vajaliku, vastab Ott, et muidugi tolku olnud. Poppi tegin küll kõvasti, ei viit- mitte, aga ilma koolita on ka sinud käia keemiaõpetajat vaatamas.“ Kuigi väga keeruline. „Koolis õpeta- suuri pahandusi polnud, tõdeb Ott siiski, „Lood Viini metsadest“ - Lihunik Havlitcheck takse palju tehnikat ja käsitööd, et Westholmi keskkooliosasse teda eriti mis on vajalik ja pigem teoree- ei tahetud. Niisiis hakkas ta mõnda teist tiline. Aga sellist asja, et keegi kooli otsima ja leidis ajalehest Vanalinna ütleb, et vaata, kui sa nii teed, Hariduskolleegiumi Gümnaasiumi, kuhu oli siis sa näitled hästi, seda ei ole. just tehtud teatriklass. „Mõtlesin, et oh lahe, Kuidas hästi näidelda, seda ei prooviks, ja läkski kõik hästi!“ Vanalinna saa õpetada, see tuleb töö ja hariduskolleegiumi koolis tehti teatrit juba elukogemuse käigus.“ täitsa tõsiselt, õpiti tehnikat ja toodi välja ka lõpulavastus, milleks oli August Kitzbergi „Kolm suurt soovi“. „Seal ma mängisin sellist Vanemuises saab karakterit, mida hiljem olen ka sageli pida- ülbitseda nud tegema – lõngusest kõrvaltegelane, kes Aga miks töötab Ott, keda kipub meelde jääma. See oli vägev.“ Tallinnaga seovad nii lapsepõlv kui erinevad teleprojektid, Pole kunagi vihastanud Vanemuise teatris ja Tartus? koolis selgeks õppinud, ära ja siis Ingo Normet käskis „Esiteks mulle meeldib Tartus Keskkoolist edasi ei näinud Ott küll muud mul ühte luuletust hästi vihaselt lugeda. Küsis ka, et kas olla ja teiseks Vanemuise teat- teed, kui lavakunstikool. „Mõtlesin, et sealt ma olen kunagi vihastanud ja mina vastasin, et ei ole, ris ma saan kõvasti rohkem edasi ikka lavakasse, kuhu mujale. Paljud ju mitte kunagi. Aga ok, läksin sinna nurga taha ja tulin ülbitseda, kui mõnes teises tahavad hirmsasti näitlejaks saada, ma isegi uuesti ja tegin hästi vihaselt ja ju ma siis tegin õigesti. teatris - ma ei pea silmas mui- ei tea, miks see nii on. Mul oli samamoodi, Aga miks ma sisse sain, seda on Ingo Normet mulle ise dugi niisama ülbitsemist, vaid et ma pean saama sisse ja kui ma ei saa, hiljem rääkinud – üsna lõpus öeldi, et mängi 60-aastast oma arvamuse avaldamist eks siis vaatan edasi. Aga mul polnudki vaja inglise härrasmeest, kes kõnnib pargis ja kerjused on loomingulistes küsimustes. kuhugi mujale vaadata, sain sisse. Elasin ümber. Ja ma ei teinudki muud midagi, kui ajasin selja Draamateatris olin ma lihtsalt nende silmaklappidega edasi“, naerab Ott. sirgu ja kõndisin, kerjustele tähelepanu ei pööranud. mingi mutrike, sõnaõigust on Lavakunstikooli sisseastumiseksamitest Ott Muidu on vist nii, et kui öeldakse, et mängi 60-aastast, Vanemuises palju rohkem, kui suurt ei mäleta: „Eelvoorus paugutasin oma et siis hakatakse sellist rauka kujutama. Mina seda ei mõnes teises teatris.“ luuletused, mis ma olin vanalinna teinud ja see rääkis minu kasuks.“ Lavakunstikooli

4 RAMP RAMP 5 RAMBI EES

Seekord mitte lõngusest kõrval- et just see oligi. Mingit suvalist Shakespeare´i tegelane, vaid südametemurdjast ma siin nimetama hakata ei viitsi.“ Ott mängib kaasa peategelane lavastuses „Don Juan”. Pildil koos Ragne Pekareviga. lavastustes: „Kuningas Richard Armastab, ei armasta Kolmas“, „Don Mida Ott enda juures armastab või ei armasta? Juan“, „Sviit“, See küsimus muudab ta üsna mõtlikuks, paus „Rumm ja viin“, venib pikale: „Mingi tahtejõu värk see on – ma „Tabamata ime“ ja ei saa sellest sotti, kohati ma suudan kõike ja „Härra Amilcar“. järgmisel hetkel ei saa ma tehtud kõige elemen- Vanemuise reper- taarsemaid asju.“ Kuid samas võib ta uhkusega tuaaris on hetkel tõdeda, et suitsetamise mahajätmiseks on üks Oti lavastus – tahtejõudu piisanud ja sellest pahest on ta juba „Ninasarvik Otto“. kolm ja pool aastat prii. Oma teatriarmastust ei oska Ott ka eriti hästi defineerida: „See on nii abstraktne. Miks üldse keegi midagi või kedagi armastab? Kui keegi selle suudaks ära seletada, siis maailmakorraldus muutuks.“

Lisaks sõnaõigusele on Ott Vanemuises hooli sellest suurt, ma ei mõtle, et see on ka kõvasti tööd saanud rügada - seda mulle koorem - kui ma nii mõtleks, siis ma nii näitleja kui lavastajana. Lavastaja ja ju teeks kõik, et see nii ei oleks. Kui see teeb näitleja tööspetsiifika kohta ütleb Ott, et inimestele rõõmu ja ma oskan seda rõõmu need on kaks väga erinevat asja. „Näitleja teha, siis miks mitte? Lihtsalt vahel ma otsin töö on luua roll ja lavastaja töö on panna hetki, et teha midagi muud ja ma naudin need rollid omavahel hästi haakuma. Ja siis seda, kui inimesed saalis nutavad, rohkem, veel tuhat muud asja, mida lavastaja peab kui seda, kui nad naeravad. Minu välimuse ja tegema.“ Küsimusele, et kumb on tähtsam, publiku eelhoiakute tõttu on mul seda nuttu vastab Ott, et ikka näitleja: „Kui ei ole näit- palju raskem saavutada, ent seda suurem on lejat, siis ei ole teatrit, näitleja ikkagi on rahulolu, kui see ikkagi juhtub.“ Ott ise ootab kõige olulisem – kõik muud asjad võib ära teatrisaalis istudes ennekõike, et saaks ära kaotada, aga kui sa näitlejat lavale ei pane, unustada, et laval on kolleegid ja sõbrad, siis teatrit ei ole.“ kellega koos pärast õlut võetakse. „Kui ma saan loosse nii sisse minna, et kõik muu ära unustan, siis VAU!“. Unistuste rolli küsimuse Koomiku koorem peale läheb Ott endast päris välja ja imestab, et keda see tegelikult üldse huvitama peaks, Ott tõdeb mõningase kahetsusega hääles, ent vastab lõpuks siiski: „Unistuste roll on et suur osa inimestest võtavad teda kui selline, et ma ei tea veel, mis see on, aga kui koomikut, ent raputab hetke pärast pead ma olen selle ära teinud, siis ma saan öelda, ja ütleb: „Las võtavad, jumala äge. Ma ei

6 RAMP „Vihurimäe“ - Hareton Earnshaw RAMP 7 DRAAMALAVASTUSED DRAAMALAVASTUSED

PILTMÕISTATUS Ott Seppa tead Sa nüüd kindlasti nägupidi. Kui mitut Kui aga tahad teada, mis sellel pildil Vanemuise meesnäitlejat Sa veel pildilt tunned? meestel viinapitside sees on,

Täida valged kastid. loe lk 60–65.

Margus Jaanovits, Hannes Kaljujärv, Raivo Adlas, Jüri Lumiste, Markus Luik. Markus Lumiste, Jüri Adlas, Raivo Kaljujärv, Hannes Jaanovits, Margus 8 RAMP Tommingas, Aivar Joost, Janek Jonas, Tanel paremale: vasakult nimed Õiged RAMP 9 DRAAMALAVASTUSED DRAAMALAVASTUSED

Sofi Oksanen sündmuste kee- Dan Gordon PUHASTUS rises kokku kaks VIHMAMEES täiesti erinevat Draama kahes vaatuses naist: kuueküm- MGMi filmi põhjal. Filmistsenaariumi autorid Tõlkija: Kalju Kruusa nene Aliide ning Ronald Bass ja Barry Morrow, stsenaarium Lavastaja: Liisa Smith (London) verinoor Siberist põhineb Barry Morrow’ jutustusel. Lavastusele pärit Eesti pärit- on erilitsentsi andnud MGM ON STAGE, Darcie Kunstnik: Marge Martin oluga neiu nimega Denkert ja Dean Stolber. Osades: Marje Metsur, Liisa Pulk, Maarja Zara. Mõlemal Mitt, Karol Kuntsel, Margus Jaanovits, Tõlkija: Peeter Sauter naisel on eri aega- Tarmo Tagamets (Võru Linnateater), del olnud kokku- Lavastaja: Georg Malvius (Rootsi) Maarius Pärn puuteid nii vaimse Kunstnik: Ellen Cairns (Šotimaa) kui füüsilise vägi- Osades: Riho Kütsar, Aivar Tommingas, vallaga. Pikkamisi meie ees lahti hargnevad Ragne Pekarev, Marika Barabanštšikova, Sofi Oksaneni, eesti juurtega soome kirja- minevikulood toovad päevavalgele ühe kaua Robert Annus, Ao Peep niku, mitmeid auhindu ja kirglikku polee- varjus hoitud perekonnasaaga. Murranguliste mikat pälvinud romaan „Puhastus” leidis ühiskondlike sündmuste foonil tõstatuvad ka Eestis elavat resonantsi. Neli Oscarit võtnud filmiversiooni (aastast olulised küsimused (sund)valikutest ja nende 1988) kaudu, milles peaosi kehastasid Dustin Teose lavavariant ei ole aga romaani dra- tagamaadest. Kas kunagi tehtud ülekohut on Hoffmanni ja Tom Cruise, laia maailma läi- matiseering, sest antud juhul oli asjade võimalik heaks teha, mõista ja andestada – nud lugu jõudis 2008. aastal ka teatrilavale. käik vastupidine tavapärasele: esmalt val- olgu kannatajaks pooleks siis üks inimene või Londoni esmalavastuses mängis menukalt üht miski näidend, mis Soome Rahvusteatris terve riik? peaosadest veel üks filmistaar - Josh Hartnett. juba 2007. aastal suure menuga esietendus „Puhastuse” toob lavale Eesti päritolu Londonis ning leidis siis koheselt tee mitmete teiste Kuigi võib arvata, et Vihmamehest rääkiv film töötav lavastaja Liisa Smith, kellele see on Soome teatrite lavadele. Alles pärast seda on jätnud oma jälje igaühele, kes seda kunagi teine lavastus Eestis ja ka Vanemuises. valmis autorile rohkelt kuulsust toonud vaatama juhtunud, tuletame siiski meelde, romaan. millega tegu. On ärimees Charlie Babbit, ene- sekeskne ja isekas tüüp. Oma isa surmas ja Tugevalt dramaatilise koega lugu võtab sellega kaasnevas soliidses pärandis näeb ta vaatluse alla sündmused Eesti lähimine- eelkõige päästerõngast oma makseraskus- vikust (aastad 1936–1992). Postsovetlikus tele. Ootamatult aga selgub, et kogu raha on Eesti rannakülas saavad tormiliste isa pärandatud hoopis teisele pojale, Charlie vennale, kelle olemasolu oli viimasele olnud siiani peaaegu et saladuseks. Järgmine ja veelgi suurem ootamatus aga seisneb asjaolus, et vend Raymond pole üheski mõttes tavaline inimene: tegu on autistiga, kelle aju suudab vaevata salvestada keerulisi tekste ja numbri- kombinatsioone, kuid kes on abitu kõige lihtsa- mates igapäevatoimingutes. Algab kahe venna vaevaline, ühtaegu naljakas, nukker ja liigutav teekond teineteiseni. Riho Kütsar, Aivar Tommingas

Esietendus 18. septembril 2010 Vanemuise väikeses majas Esietendus 20. novembril 2010 Vanemuise väikeses majas Etendused: Etendused : 2010: 18.09. 19:00, 21.09. 19:00, 29.09. 19:00, 06.10. 19:00, 16.10. 19:00, 26.10. 19:00, 10.11. 19:00, 24.11. 19:00, 2010: 20.11. 19:00, 25.11. 19:00, 26.11. 19:00, 03.12. 19:00, 08.12. 19:00, 17.12. 19:00; 04.12. 19:00, 12.12. 19:00, 18.12. 19:00 2011: 20.01. 19:00, 30.01. 16:00, 03.02. 19:00, 13.02. 16:00, 05.03. 19:00, 15.03. 19:00, 31.03. 19:00, 08.04. 19:00, 2011: 12.01. 19:00, 26.01. 19:00, 04.02. 19:00, 11.02. 19:00, 13.03. 19:00, 24.03. 19:00, 01.04. 19:00, 17.04. 16:00 29.04. 19:00 10 RAMP RAMP 11 DRAAMALAVASTUSED DRAAMALAVASTUSED

Eduard Vilde Kindel on aga see, et näidendis korduvalt William Shakespeare TABAMATA IME kõlav mõiste „Euroopa”, kust saabub Leo KUNINGAS RICHARD Saalep ja kuhu nii väga ihkab valdav osa KOLMAS Draama tegelaskonnast, on tänaseks omandanud tatel 1452-1485. Viimasest Yorki suguvõsa Lavastaja: Roman Baskin tähenduskõla, millist pole olnud ühelgi Tragöödia kuningast. Viimasest Inglismaa kuningast, Lavakujundus: Ervin Õunapuu varasema „Tabamata ime” valmimise ajal. Tõlge: Anu Lamp kes langes lahinguväljal. Kuningast, kelle Kostüümikunstnik: Reet Aus Lavastaja: Barrie Rutter (Suurbritannia) teed troonile palistasid laipade read ja verised võimuintriigid. Kuningast, kelle Osades: Hannes Kaljujärv, Liina Olmaru, Kunstnik: Lilja Blumenfeld tapakirve all langesid naised ja mehed, Merle Jääger, Aivar Tommingas, Helilooja, muusikaline kujundus: vennad ja vastased, süüdi ja süütud troo- Raivo Adlas, Kais Adlas, Marika Conrad Nelson (Suurbritannia) nipärijad. Kuningast, kellest kirjutas näi- Barabanštšikova, Liisa Pulk, Karol Nimiosas: Jüri Lumiste dendi William Shakespeare tõenäoliselt Kuntsel, Margus Jaanovits, Ott Sepp, Teistes osades: Marika Barabanštšikova, 1591. aastal. Ao Peep, Külliki Saldre, Martin Kõiv jt Merle Jääger, Kais Adlas, Maria Soomets, Riho Kütsar, Ao Peep, Aivar Tommingas, Poleks aga mõtet elustada sedavõrd ammu Margus Jaanovits, Hannes Kaljujärv, elanud kuninga elulugu, kui me ei mär- Kooliklassik Vilde „Tabamata ime” sün- Raivo Adlas, Ott Sepp, Karol Kuntsel, kaks otse tänasesse jooksvaid paralleele nist (1912) täitub kohe-kohe sada aas- Martin Kõiv, Tarmo Tagamets (Võru ja sõlmküsimusi. Kuidas saab kuningaks tat. Kogu selle aja on näidend kuulu- Linnateater), Markus Luik, Tanel Jonas, tõusta ebardlik türann? Mida teeb võim nud eesti lavaklassika absoluutsesse Leino Rei, Alo Kurvits inimesega? Selles on küsimus. kullafondi ja selle tekstiga on jõudu Richard Kolmanda lugu jõuab Vanemuise proovinud mitmed nimekad eesti lavale esimest korda. Esimest korda Eesti lavastajad ja näitlejad. Vanemuise Muidugi on see lugu kuningas Richard teatriloos toob Shakespeare´i näidendi viimasest „Tabamata imest” (1952, Kolmandast, kes valitses Inglismaal aas- lavale lavastaja Shakespeare´i kodumaalt. Epp Kaidu lavastus) on siiski möö- das juba rohkem kui pool sajandit - seegi üks põhjus proovida seda Esietendus 17. oktoobril 2009 Sadamateatris kuulsat näitemängu värske pil- Etendused: guga vaadata. 2010: 23.09. 19:00, 24.09. 19:00, 22.10. 19:00, 23.10. 19:00, 13.11. 19:00, 14.11. 19:00; Eesti teatriloos on proovitud 2011: 16.03. 19:00, 17.03. 19:00, 03.04. 19:00 „Tabamata imet“ lahti muukida õige mitme kontseptuaalse võt- mega. Kord on kodumaale naas- nud klaverikunstnikus Leo Saalepis nähtud ülespuhutud andetuse kehastust, kord suurt kunstnikku, tema muusas Eva Marlandis kord ideaali kandvat „päikesenaist”, kord hävitavat, kunstivõõrast keskpärasust, Leo abikaasas Lilli Ellertis kord fuuriat ja kord ausat, sirgjoonelist maksimalisti.

Esietendus 19. veebruaril 2011 Vanemuise väikeses majas Etendused: 2011: 19.02. 19:00, 22.02. 19:00, 02.03. 19:00, 06.03. 16:00, 23.03. 19:00, 05.04. 19:00, 28.04. 19:00

12 RAMP Jüri Lumiste RAMP 13 DRAAMALAVASTUSED DRAAMALAVASTUSED

Mati Unt lavale Lutsu tuntud tegelased „Kevadest”, HUNTLUTS „Suvest”, „Sügisest” ja ka Luts ise. See näi- Sam Shepard dend saabki „Vanemuise” uuslavastuse Lugu Lutsu teemadel kahes vaatuses aluseks. MAETUD LAPS

Lavastaja: Ingo Normet Ingo Normet: Unt oli 9-aastane poiss, kui Draama Kunstnik: Liina Unt Luts suri. Neid ühendab see, et mõlemad Tõlge: Jaak Rähesoo Osades: Robert Annus, Hannes Kaljujärv, olid pärit Vooremaalt, kus taevas on suur Lavastaja: Mladen Kiselov Aivar Tommingas, Jüri Lumiste, Tanel ja lai, ning see, et mõlemad on kõnekeelse Kunstnik: Airi Eras Jonas, Janek Joost, Markus Luik, Raivo kirjanduse meistrid. Nende tegelased on Osades: Aivar Tommingas, Külliki Adlas, Martin Kõiv, Margus Jaanovits, luust ja lihast inimesed. Kiire ja Tootsi Saldre, Maarja Mitt, Margus Jaanovits, Ragne Pekarev, Eva Püssa, Marika aastakümnetepikkune võitlus ja võistlus Martin Kõiv, Raivo Adlas, Karol Barabanštšikova, Maarja Mitt, Virve küll maa, küll naise, küll tõe ja õiguse eest, Kuntsel Meerits tunneb eesti kirjanduses vaid ühte vastet – Andrese ja Pearu maadejagamist.

„Huntluts” on Mati Undi raamatu pealkiri, Unt on kirjutanud: „Tammsaare ja Luts Nimeka ameerika näitekirjaniku Sam milles on avaldatud kolm näidendit Oskar põle mitte ilmaasjata meie tähtsaimad kir- Shepardi 1979. aastal Pulitzeri pree- Lutsu teemadel. Neist kõige mahukam on janikud. Miskit väga salajast peitub neis.” miaga pärjatud näidend on sünge pil- „Täna õhta viskame Lutsu”, milles tulevad Ja Mati Undis ka. guheit Kesk-Ameerika perekonnafarmi. Esmalt näeb Shelly, kelle Vince toob oma sugulastega tutvuma, tavalist traditsioonilis-armsat peremaja ning Hannes Kaljujärv, Ragne Pekarev alles seejärel kohtub tema hullumeelse perekonnaga – alkohoolikutest vanava- nemate Dodge ning Haliga ning nende kahe pojaga – poolidioodist Tildeni ja ühejalgse Bradleyga. Keerulised suhterä- gastikud, kus segamini kõik värvitoonid armastusest vihkamiseni, võimendavad igast majasopist vastuvaatavat aastaid hoitud hirmsat saladust.

Esietendus 30. aprillil 2010 Sadamateatris Etendused: 2010: 07.10. 19:00, 29.10. 19:00, 04.11. 19:00, Esietendus 20. veebruaril 2010 suures majas 12.11. 19:00, 05.12. 16:00, 14.12. 19:00; Etendused: 2011: 16.01. 16:00, 27.01. 19:00, 12.02. 19:00, 2010: 09.10. 19:00, 24.10. 16:00, 11.11. 19:00, 02.12. 19:00; 23.02. 19:00, 12.03. 19:00, 26.03. 19:00, 2011: 25.01. 19:00, 10.02. 19:00, 10.03. 19:00, 07.04. 19:00 10.04. 19:00, 14.04. 19:00

14 RAMP maalist Rita Raave Fragment RAMP 15 DRAAMALAVASTUSED DRAAMALAVASTUSED

Axel Hellstenius / Ingvar Ambjørnsen oma elu ise pidanud korraldama. Kes koris- Franz Kafka piirimaile. Kafkale tüüpiliselt kulgeb välises tab, kes käib poes? Mismoodi saadakse LOSS plaanis kõik igati realistlikult: kellegi amet- ELLING tuttavaks naistega? niku eksitav (?) kiri on toonud kohale maa- Dramatiseering ja lavastus: Hendrik mõõtja K, kelle ülesandeks on pääseda lossi (Elling og Kjell Bjarne) Kahe täiskasvanud mehe suured võidud Toompere (Eesti Draamateater) mõõtmistöödele. Aegamisi ilmneb, et pealt- Tõlkija: Karin Sooväli väikeste asjade üle tuletavad meelde, kui näha lihtne ülesanne käib võõrale üle jõu: Lavastaja: Ain Mäeots ainukordsetest asjadest koosneb õnn. Ja Kunstnik: Ervin Õunapuu lossi pääsemine eeldab aina uute ja uute Kunstnikud: Liina Unt, Liina Tepand need koostisosad on kõigi jaoks erinevad. Muusikaline kujundus: Andreas W takistuste ületamist, uute ja uute bürokraat- Osades: Marika Barabanštšikova, Maria Osades: Riho Kütsar, Margus Jaanovits, Norra kirjaniku Ingvar Ambjørseni “Ellingu” like kontrollinstantside läbimist. Miskipärast Soomets, Maarja Mitt, Kais Adlas, Külliki Markus Luik, Ragne Pekarev dramatiseeris 1999. aastal teine norrakas ei soovi lossi valdajad, et võõras pääseks Saldre, Ragne Pekarev, Margus Jaanovits, Axel Hellstenius. Näidend esietendus nende territooriumile ja teostaks seal min- Hannes Kaljujärv, Jüri Lumiste, Riho samal aastal Oslos ning sai tohutu publi- geid mõõtmisi. Märkamatult on maamõõtja Kütsar, Raivo Adlas, Tanel Jonas, Markus Koomiline ja südamlik lugu kahest mehest, kumenu osaliseks (125 etendust ja 60 000 K unenäoliste sündmuste keerises, mille Luik, Martin Kõiv kes pärast aastaid hooldusasutuses on vaatajat). Peter Næss, kes oli näidendi keskel tema esialgne ülesanne jääb sootuks lülitumas tavaliste inimeste igapäevasesse esmalavastaja, tegi sama materjali põhjal tagaplaanile… Märkamatult on Kafka maa- ellu. See tundub hirmutav, sest kumbki mõned aastad hiljem filmi, mida on ka Maailmakirjanduse suurnime Franz Kafka ilma sulandunud vaatleja pääsenud uitama varases keskeas meestest pole iial varem Eestis PÖFFi raames näidatud. kummastav maailm jõuab teatrilavadele oma alateadvuse pimedamatesse labü- üliharva. Seekord elustub kirjaniku ühe rintidesse, kannustamas küsimused: mis tuntuima romaani, postuumselt (aastal maailm see on?, mis on selle mõte?, kes olen Olulisteks saavad väikesed asjad. Mäeotsal on olnud õnne, et on leidnud vaimuka näidendi, intelli- 1926) ilmunud “Lossi” tegevustik. Teos, mis ma ise ja mis on minu olemise mõte selles gentse well-made play. Hea tekst ja head näitlejad on seekord kokku saanud. Lavastaja lähenemine paigutub ekspressionismi ja sürrealismi maailmas? on olnud näitlejakeskne. Ei mingeid uhkeid kostüüme, grimmi ega dekoratsioone. Mõned mööblitükid ja muusika. Hannes Kaljujärve mängitud maamõõtja kannab endas sama hästi kui naabrimehe kuju, kes, kuulnud Elling ja Kjell kutsuvad endale külla (13.12.2006.a. ) hommikul börsikrahhist, üritab nüüd tuhvlite ja hommikumantliga paneelmaja trepikojas otsi kokku Katrin Ruus, Postimees panna, et mis paganama maailmas me õieti elasime. Samamoodi nagu keegi ei tea, kuidas tekkinud kaoses edasi käituda, jääb oma vastuseid otsima ka maamõõtja Kaljujärv. Isegi vandumine ei aita.

Esietendus 8. detsembril 2006 Saksa Kultuuri Instituudis Kafka maailm aitab mõtiskleda arengu üle ( 21.02.2009.a. ) NB! Etendused toimuvad Sadamateatris! Riho Laurisaar, Eesti Päevaleht Etendused: 2011: 18.01. 19:00, 23.01. 16:00, 08.02. 19:00, 03.03. 19:00, 18.03. 19:00, 26.04. 19:00

Esietendus 18. veebruaril 2009 Vanemuise väikeses majas Etendused: 2010: 02.10. 19:00, 14.10. 19:00, 02.11. 19:00 Ragne Pekarev, Hannes Kaljujärv Pekarev, Ragne Jaanovits Margus Riho Kütsar,

16 RAMP RAMP 17 RAMBIRAMBI TAGA TAGA EKSPERIMENT– teeme kõige noorema Vanemuise näitleja vanaemaks

Eksperimendis osalevad: Anne-Ly Soo – grimmiala juht Erle Vannus – jumestuskunstnik Liisa Pulk – Vanemuise draamatrupi kõige noorem ja kõige uuem liige

18 RAMP RAMP 19 RAMBIRAMBI TAGA TAGA

amal ajal kui Erle Liisa kallal tööle asub, Ssaame pisut rääkida grimeerija töö oma- pärast teatris. Olgu öeldud, et grimm, mida Erle Liisale teeb, on lavagrimm ning sobib vaatamiseks pisut kaugemalt distantsilt kui Anne-Ly sõnul on hetkel repertuaaris oleva- foto- või filmikaamera. Filmigrimm on soo- tes lavastustes grimeerijatele kõige raskem tuks teistsugune kui lavagrimm. töö kiilaspeade tegemine. „“Figaro pulmas“ Vananemise kiirtee tuleb kiilakaks teha Maria Kallaste ja eriti keeruliseks teeb töö see, et tal on väga tee midagi teistmoodi, aga nii, et sobib. Või pikad juuksed - need tuleb lateksist kiilaka- siis hoopis, et ma ei taha täna selliseid silmi, imitatsiooni alla kuidagi ära peita. Lihtsalt ma tahan hoopis rohelisi.“ Läätsed on vii- lähedal, et nad paratamatult avavad ennast. krunni keerata juukseid ei saa, sest siis masel ajal üsna moodi tulnud. Lavastuses Sellepärast ei suuda mitte iga jumestaja teat- näeks ta välja nagu UFO. Tegelikult paneme „Ruja“ kandis Sergo Vares näiteks musti kon- ris töötada.“ geeliga juuksed hästi vastu pead nagu kure- taktläätsi, aga kasutusel on ka paljud teised pesa ja siis lateksist kiilaka-müts läheb otsa. värvid. Küsimusele, kas neid läätsi ka viima- Teatrigrimeerija peab olema ka kiire käega. Hästi oluline on, et seda ranti näha ei jääks, sesse ritta näha on, vastab Anne-Ly, et isegi Reeglina on ühe inimese jaoks aega 15 minu- kus lateks nahaks üle läheb – selle piiri kui ei ole näha, võivad läätsed olla olulised tit. Tööd alustatakse juba 2,5 tundi enne peitmiseks on spetsiaalne vahend. Teine hoopiski näitlejale rollitunnetuse leidmiseks. etenduse algust. Töö toimub nagu konveieril. kiilakas on Janek Joost lavastuses „Kuidas Mõni näitleja teeb oma rolli sisemise mina On olemas ka kokkulepitud graafik, kes millal kuningas kuu peal kippus“.“ leidmiseks ka ise grimmi - näiteks Merle grimmi tulla saab. Vastasel juhul moodustuks Tavaliselt teeb lavastuse kunstnik grimee- Jääger lavastuse „Kuningas Richard Kolmas“ pikk järjekord. Päris ilma grimmita ei lasta rijatele ette kavandid, milline see või teine jaoks. Grimeerijad on muidugi alati valmis lavale kedagi. Kui laval tahetakse saavutada tegelaskuju välja võiks näha. Anne-Ly aitama, kui näitleja abi soovib. „Grimmituba seda efekti, et inimene on värvimata, siis sõnul võib see kõik aja jooksul siiski pisut on viimane koht enne lavaleminekut, kust tuleb ikkagi panna puudrit ja natuke ripsme- muutuda: „Kavandid muutuvad töö käigus ja artist läbi käib ja siit peab ta saama ainult tuŠŠi, muidu pole silmad saali tagumisse otsa tulemus võib muutuda ka siis, kui lavastust positiivseid emotsioone,“ ütleb Anne-Ly. näha ja nägu hakkab läikima. Teinekord tuleb on juba mõnda aega mängitud. Tuleb näit- Erle lisab: „Grimeerija on nagu psühholoog grimeerijal teha ka näiteks tätoveeringuid, Grimmiala juht Anne-Ly leja ja ütleb - ma ei taha täna sellist soengut: ka. Sa oled oma tööd tehes inimestele nii ühte sellist näeb lavastuses „Paanika“. ise rambivalgusesse ei kipu.

20 RAMP RAMP 21 RAMBIRAMBI TAGA TAGA

Vahest tuleb grimeerijal tööd teha suisa küll, et see mulle kunagi oluline oleks olnud. lava serval või ka laval. „“Rujas“ oli nii, et Mul on kõrini roosadest huultest ja värvitud Priit Võigemast pidi ülemuse juurest tulema ripsmetest ja nooruslikust õhetusest. Mulle Liisa Pulk verise ninaga. Kuidas seda siis tehti? Aga nii, meeldib laval olla just teistmoodi ja kole. 12. juuni 1985 et seina taga seisin mina, topsis oli kunst- Filmides näiteks peab kõik alati nii ilus olema, veri. Priit tegi ukse lahti, mina lükkasin talle aga elus ju pole! Mulle meeldib nii nagu elus HARIDUSKÄIK kunstverega näpud nina alla ja kohe lavale on.“ Soov saada näitlejaks on Liisat saatnud 2006–2010 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tagasi,“ meenutab Anne-Ly. Tema sõnul pikalt. Ta käis paar aastat Endla teatri juures Lavakunst, näitleja suund on laval seismine üsna hirmutav ja samas teatristuudios. Pärast keskkooli läks otsejoo- 2004–2006 Tartu Ülikool tekitab ka suure austuse näitleja elukutse nes lavakunstikooli katsetele, ei saanud aga Sotsiaalteaduskond paraku sisse. Esimene emotsioon oli Liisa Semiootika ja kulturoloogia sõnul võrreldav maailma lõpuga. „Samas 1996–2004 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium mõtlesin, et kui ma pean sisse saama, küll siis Sotsiaalteaduste suund järgmine kord saan.“ Liisa õppis kaks aastat 1992–1996 Pärnu Hansagümnaasium Tartu Ülikoolis, proovis siis uuesti ning see- LAVATEE kord saatis teda edu. Mis ta siis teisel katsel Alates augustist 2010 Vanemuise teatri draamanäitleja teistmoodi tegi, kui esimesel? „Eks ma olin liiga noor esimesel korral ja ei osanud endast VARASEMAD ROLLID sadat protsenti anda. Sellest saab muidugi „Ahoi“ (2008) alles hiljem aru, et oleks võinud end rohkem Tütarlastekooli õpetajanna ning masinakirjutajanna – Nikolai avada. Teine asi on see, et viimasesse vooru Jevreinov „Kõige tähtsam“ (diplomilavastus Draamateatris, 2008) jääb alles palju võrdse tasemega noori ja Lola – Mati Unt „Räägivad“ (2009) lõpuks hakkab mängima see, kas kursuse „Kummitus masinas“ (diplomilavastus Von Krahli teatris, 2009) juhendaja näeb sind sellel kursusel või mitte, Puck – William Shakespeare „Suveöö unenägu“ (Suure-Jaani kas sa oled talle sümpaatne, kas ta näeb sind muusikapäevad, 2009) selles grupis.“ Mihhail Bulgakovi ainetel „Margarita ja Meister“ (NO79, 2009) „Pikk pink“ (Linnateatris, 2009) Tagantjärele hindab Liisa Tartu Ülikoolis vee- Thomasina Coverly ning Chloe Coverly – Tom Stoppard „Arkaadia“ „Ruja“ – Aivar Tommingas, Priit Võigemast detud aega ka väga kõrgelt: „See oli parim, (diplomilavastus Ugala teatris, 2010) mis minuga tollel hetkel juhtuda sai. Kui ma Kelli – Andrus Kivirähk „Sibulad ja šokolaad“ (2010) poleks siin õppinud, siis ma võib-olla poleks vastu. Sest õhtust-õhtusse rambivalguses ka nii suures vaimustuses sellest linnast.“ seista Anne-Ly ise küll ei sooviks ega suu- ROLLID FILMIDES, TELELAVASTUSTES Vanemuiselt ootab Liisa ennekõike palju daks. Kõige toredam on tema sõnul teatritöö Mänginud telesarjades tööd: „Noore näitleja jaoks on töö äärmiselt juures see, et ümber on palju toredaid ini- „ENSV“ alates september, rež. Ain Mäeots, 2010 oluline, sest kool ei tee sinust valmis näitlejat. mesi. Glamuur kaob kohe, kui eesriie kinni „Kättemaksukontor”, rež. Ain Prosa, 2010 Ainult töötades saab areneda.“ läheb, aga toredad inimesed jäävad. „Töö on „Tujurikkuja“, aastavahetuse šketsisaade, 2009 raske muidugi, vabu õhtuid teatrigrimeerijal Kui grimm valmis, on Liisa esimene emot- „Saladused”, rež. Ergo Kuld, 2009 naljalt ei ole. Aga me naudime seda, mida sioon siiski ahastav. Kohtuda umbes pool MULTIFILMI HELINDAMINE me teeme, see on elustiil.“ sajandit vanema iseendaga polegi nii lihtne. Astrid – “Kuidas taltsutada lohet 3D” (How to Train Your Dragon, Liisa püüab leida õiget näoilmet ning kui see Uurin vahepeal aina vanemaks muutuva Dreamworks Animation), Filmaudio, 2010 leitud, võib meie eksperimendi viimase foto Liisa käest, kui oluline on tema jaoks laval ära klõpsata. Viis minutit hiljem on Liisa sama ilus olla. LÜHIFILM noor kui enne eksperimenti. Jumestuskunst „Huvitav matemaatika”, rež. Hardi Keerutaja, 2009 „Ma mõtlesin just sellest ja ma ei mäleta on sama kaduv kui näitekunst.

22 RAMP RAMP 23 RAMBI EES

Atlan Karp hakkas laulma Kas sa lasteaias laulmist alustades teadsid, mis on ooper? juba lasteaias. Lasteaiast võeti Ema viis mind palju ooperit vaatama küll, ta RAMi poistekoori etteval- aga ega ma suurt vahet ei teinud, kas on ooper või mingi muu etendus. Isegi kui ma mistuskoori, sealt edasi põhi- 22-aastaselt Otsa-kooli läksin, siis ma ka ei koori ja siis Tallinna 37. kesk- teadnud veel ooperist midagi. Alles nüüd, kui vanust on 38 aastat, võin öelda, et tean kooli muusikaklassi, siis siirdus eelmise sajandi lauljatest ja ooperireper- ta Georg Otsa nimelisse muu- tuaarist päris palju. sikakooli ja seejärel Sibeliuse akadeemiasse Soomes, mille Kas igast laulda oskavast lapsest võiks saada ooperilaulja või on Atlan lõpetas magistrikraa- selleks mingit erilist annet vaja? diga. Praegu väga enesekindel Kui neid koorides ära ei rikutaks, siis oleks päris paljudel võimalus ooperilauljaks saada. mees on kunagi suurest eba- Aga need, kes viisi peavad, pannakse koori kindlusest tingituna ka lavale laulma ja see tähendab seda, et sa pead teistega arvestama, sa ei tohi kõvasti laulda ilmumata jätnud. Ooperižanri ja välja paista. Ooperis on vastupidi - sa tundmine kuulub tema sõnul pead suutma üle orkestri laulda. 100dB on reaktiivlennuki mootori käivitamise müra kindlalt teatud hea haridusta- ja täpselt sama tugeva heli tekitab orkester seme juurde ja mujal maailmas - sellest pead sa üle suutma laulda ja koori- laulmistehnikaga seda ei saavuta. peetakse seda iseenesest-

mõistetavaks. Vanemuises on Kas sul laulmise kõrvalt jäi noorena Atlan Karp: Atlan laulnud 4 aastat ning aega lollusi ka teha? sellel hooajal näeb ja kuu- Kõvasti, ma käisin malevas, kui olin 16 - aastane - seal sai viina joodud ja suitsu tehtud, „Ooperisolist laulab leb teda ooperites „Manon”, aga ka sporti ja teatrit proovitud. Ma olin „Figaro pulm”, „Madame tollel ajal, 80-ndate lõpus, üsna silmapaistev tüüp – mustad juuksed, mustad küüned, Butterfly”, „Rigoletto”, pikad nöörsaapad, oranžid retuusid, riide- ka reaktiivlennuki räbalatest seljakott – teised inimesed käisid „Haldjakuninganna“, „Maria sellel ajal ikka hallis, pruunis ja tumesinises. Stuart“ ja operetis „Orpheus Eks sellega seoses oli probleeme ka. Nüüd mootorist üle.“ põrgus”. teistmoodi ajad - kõik on sellised kirjud.

24 RAMP RAMP 25 RAMBI EES

Kuidas vanemad sinu välimusse muusikat ja bluusi juba varem, aga mina ei Sümfooniaorkester tekitab 100dB tugevuse heli, suhtusid? teadnud - kas on hea ja mis on hea ja äkki mis on võrreldav reaktiivlennuki mootori müraga. Ooperilaulja peab suutma sellest ilma mikrofonita Mõistvalt, juuste kohta pole nad kunagi kellelegi ei meeldi, eks see ebakindlus oli üle laulda. Siin pildid on Atlan Monterone rollis Verdi midagi öelnud ja lauljatee valikusse on nad sees. ooperis „Rigoletto“. ka väga toetavalt suhtunud - nii moraalselt kui ka materiaalselt. Mis eristab ooperilauljat rockiartistist? Kooliõpetajate jaoks sa eriline Mikrofon. Hääletehniliselt tähendab see lemmik polnud? seda, et sa pead suure ooperisaali – vahest Kusjuures olin, sest mul oli juba väiksest lausa tuhandekohalise - suutma ära täita peast hästi kõrge sopran ja tollel ajal oli ju ilma mikrofonita, leidma võimenduse oma palju igasugu kooliaktusi ja kontserte ning kehast. Nii et muusikali või rockiartisti elu mind pandi siis alati laulma. Tänu sellele anti on palju kergem: pannakse elekter taha mulle palju andeks. Koolis tunti mind tavali- ja võimendus tuleb kastist. Rockilauljad selt selle järgi ära, et ma koridorides laulsin, kriiskavad, aga ooperilaulja peab säilitama treppide peal on ju hea akustika. Seda ma ka kõvasti lauldes mingi häälekvaliteedi, et olen kogu aeg harrastanud - kui Mustamäel seda oleks ilus kuulata. elasime, siis sealsed naabrid olid sellega harjunud ja kui Lasnamäele kolisime, oli seal Kui suur on ooperilaulja samamoodi: kõik harjusid ära. hääleulatus? Hääleulatus on naistel suurem – 3 oktaavi, Kas sa bändis ka oled laulnud? meestel on 2 oktaavi. Aga hääleulatust Meil oli bänd nimega „Krebusk”. Kõik lood saab arendada. Kui ma alustasin, oli mul olid enda tehtud. 44. keskkooli poisid olid hääleulatus oktaav ja neli nooti, ehk kvart seal ka, inglise keele kallakuga klassist, üle oktaavi, aga harjutades ma olen saanud sõber Mart tegi kõik tekstid ja viisid ka, viisi- kõvasti juurde, just kõrgeid noote annab pidamisega oli tal küll probleeme, aga koos õppida. siis leidsime meloodia. Me olime üks esimesi bände 1988. aastal, kes hakkas tegema Miks sa ooperit armastad? muusikat inglise keeles. 1989. aastal oli See on keeruline küsimus, sest põhjusi üle-Eestiline noortebändide ülevaatus ja on nii palju – ooperis on mitu kunsti koos me saime kümne finalisti sekka, oleksime – saab näidelda, kanda erinevate ajastute ehk ka võitnud, kui ma poleks alt ära hüpa- kostüüme, laulda, musitseerida. Saab nud. Tollel ajal ma nii kartsin neid asju, et ennast proovile panna ja maksma panna. ei läinud lihtsalt kohale ja sõber Mart pidi See hetk, kui sa seal lava peal oled on sinu ise laulma - siis ei läinud nii hästi, kui oleks hetk ja keegi ei saa sinult seda ära võtta, võinud minna. sina laulad seal ja vastutad iseenda eest.

On sul endiselt raske lavale minna? Kui mitut keelt ooperilaulja Ei, nüüd ei ole. Tollel ajal ei teadnud ma valdama peab? bändimuusikast suurt midagi, see oli tume Põhikeeled on vene, saksa, prantsuse ja maa minu jaoks, teised teadsid pop-rock itaalia keel, nendega saab juba hakkama,

26 RAMP RAMP 27 RAMBI EES

Atlan nimiosas, ehk siis Figarona inglise keelega pole ooperis suurt midagi Mozarti ooperis „Figaro pulm“ teha. Ma olen kokku laulnud ooperit kahek- sas eri keeles. Ja kuna ooper on rahvusvahe- line kunst, siis on lauljal lihtsam saada välis- maale tööle kui näiteks draamanäitlejal.

Miks paljusid oopereid eesti keeles ei laulda? Originaalkeele rütmi on helilooja pannud muusika rütmiga vastavusse ja kui hakata näiteks eesti keelde tõlkima, siis sõnad on teistsugused, sõna rõhk on teises kohas. Ja on ka vähe häid tõlkijaid, kes suudaksid teksti nii muusikasse tõlkida nagu helilooja on mõelnud. See on harjumuse asi, ma ei kujuta ette, et Verdit võiks laulda mingis muus keeles, kui itaalia - see pole siis enam päris see.

Kuidas sa etenduseks valmistud? Proovin elada samamoodi nagu teistel päe- vadel. Mul ei ole nii, et ma midagi ei söö või midagi ei joo. See päev peaks olema ikka samamoodi nagu teised, muidu organism on üllatunud, et mis nüüd juhtus ja võtab kaitsepositsiooni.

Kas sa häält ka lahti laulad? Sõltub etendusest, muusikali jaoks pole seda vaja teha, sest seal on mikrofon abiks, aga suured ooperid - seal lihtsalt peab lahti laulma, see annab jällegi kindlustunnet. Võib-olla polegi seda nii väga vaja laulmise pärast; aga see aitab rahuneda. Vahel vaatan veel noodi üle, aga seda ma tegelikult tihti ei tee, noot on lava kõrval ka kogu aeg igaks juhuks olemas - saab vaadata, mis edasi tuleb. Viimasel ajal on palju lavastusi juurde tulnud, ühel aastal tuli kolm suurt baritonirolli ja kõik itaalia keeles – lõpuks aju ei võtnud enam kinni neid asju, üks mälu- pulk oli täis.

28 RAMP RAMP 29 RAMBI EES

Mida sa ise saalis istudes ooperi aga meloodiad on ilusad. Kõige tipp on mui- puhul kõige enam jälgid? dugi Richard Wagner ja Richard Strauss, seal Vokaaltehnikat, sest me peame ikkagi on ainult laulmine, aga hästi ilusad meloo- arvestama seda, et lauljatel on koolis diad ja hästi võimas orkester. nädalas 2 tundi näitlejameisterlikkust, versus draamanäitlejad, kes teevad 40 Mis su unistuste roll on? tunniseid nädalaid. Nii et ei saagi sama taset nõuda ooperilauljatelt, samamoodi On olemas üks huvitav ooperiraamat, seal nagu ei saa draamanäitlejatelt laulmist on liigitatud häälerühmad ja ära toodud nõuda. On neid, kes laulavad ja on neid, ooperitest 40-50 osa, mis on erinevate hää- kes ei laula nii hästi ja ooperis on sama- lerühmade tipprollid - minu unistus oleks moodi - on olemas näitlevaid ooperilaul- need kõik ära laulda. Praegu ma olen laul- jaid ning Vanemuises on neid palju, aga nud 30 rolli 10 aasta jooksul. Võrreldes muu mina isiklikult jälgin ikka vokaali, sest maailmaga on meil baritonilauljaid vähe see, kuidas sa seal hüppad või kargad, ja ma pean kõike laulma. Need rollid, mida pole nii oluline. Wagnerit näiteks ei saagi mujal maailmas lauldakse palju vanemas kuidagi teisiti laulda kui paigal seistes, eas, olen ma juba ära laulnud, mõnes mõttes sest ta on vokaalselt lihtsalt nii paljunõu- on see hea, mõnes halb. dev, et kui hakkad jooksu pealt laulma, jääd hätta. Siis jääb hingamine kinni ja sa Miks on ooper oluline? lihtsalt ei laula - kui sul on orkestrimeri Kuna me oleme Tartu linnas, siis paljusid ees, vaskpillid mängivad fortes ja sa noori viib tee Tartu Ülikooli ning kui sa näi- pead sealt üle laulma, siis ei ole see nalja- teks õpid arstiks ja kusagil mujal maailmas asi, seda suudavad vähesed. konverentsil kolleegidega kokku saad, siis seal eeldatakse, et hea hariduse juurde Millist ooperit sa soovitaksid kuulub ooperi tundmine. On lihtsalt piinlik, noorele kuulajale? kui sa seda ei tunne - siis ei võeta sind päris Mozartit, kõiki Mozarti teoseid, Mozart tõsiselt. Hea hariduse juurde kuulub lihtsalt on hästi lihtne, teda on lihtne kuulata, kunsti tundmine, ooperi tundmine jne. ta on põnev ja seal on palju näitlemist. Alguses tundub, et ooper on raske ja esi- Mozarti lauljatelt nõutakse üldiselt ka mese sammu tegemine on raske, sest kar- head näitlemisoskust. Edasi võib Verdit detakse, et peab omama suuri eelteadmisi. kuulata, seal enam nii palju ei näidelda, Ei pea, esimene kord käid ära ja siis tuled kindlasti juba uuesti.

Alla Popova Manon ja Atlan Karp Lescaut – Massenet´ooperis „Manon“

30 RAMP RAMP 31 MUUSIKALAVASTUSED MUUSIKALAVASTUSED

Richard Rodgers & Oscar Hammerstein Hollywoodis vändatud film Julie Andrewsi HELISEV MUUSIKA ja Christopher Plummeriga peaosades on armastatud terves maailmas. Pisut Muusikal vähemtuntud on fakt, et see maailma- Tõlge: Leelo Tungal, Hannes Villemson kuulus muusikal põhineb tõestisündinud Muusikajuht ja dirigent: Tarmo Leinatamm lool. Tegelik Maria saadeti küll üksnes ühe, mitte seitsme lapse kasvatajaks ning kap- Lavastaja: Ain Mäeots teni vanim laps oli poiss, mitte tüdruk, ka Kunstnik: Riina Degtjarenko (Eesti laste nimesid muudeti (üks tüdrukutest oli Draamateater) samuti Maria). Von Trappid veetsid mõned Kostüümikunstnik: Gerly Tinn aastad peale abiellumist Austrias ning Valguskunstnik: Palle Palmé (Rootsi) põgenesid sealt Itaaliasse, mitte Šveitsi. Koreograaf: Antton Laine (Soome) Imekaunis muusika, kaunid loodusvaated ja head näitlejatööd on selle perekonnaloo Osades: Hanna-Liina Võsa või Birgit teinud paljude põlvkondade jaoks kauniks Õigemeel, Jüri Lumiste või Raivo E. Tamm, ja elamusrohkeks. Eva Püssa või Siiri Koodres, Karmen Puis, Maarja Mitt või Liisa Pulk, Külliki Saldre Eestis tuuakse „Helisev muusika“ lavale või Kais Adlas, Raivo Adlas, Jaan Willem juba kolmandat korda, Vanemuise lavale Sibul, Karol Kuntsel või Rasmus Kull jt jõuab lugu esmakordselt.

Eesti keeles, inglise- ja soomekeelsete subtiitritega

Esietendus 27. novembril 2010 Vanemuise suures majas Etendused: 2010: 27.11. 19:00, 28.11. 16:00, 01.12. 12:00, 03.12. 19:00, 06.12. 12:00 ja 19:00, 17.12. 19:00, 18.12. 12:00, 21.12. 12:00 ja 19:00, 22.12. 12:00 ja 19:00 Vanemuise suures majas 09.12. 13:00 ja 19:00, 10.12. 13:00 ja 19:00, 11.12. 13:00 ja 19:00 Tallinnas Nokia Kontserdimajas 2011: 08.01. 13:00 ja 19:00, 09.01. 13:00 ja 19:00, 04.03. 13:00, 04.03. 19:00, 05.03. 13:00, 21.04. 13:00 ja 19:00 Tallinnas Nokia Kontserdimajas 11.01. 12:00 ja 19:00, 08.02. 12:00, 08.02. 19:00, 25.02. 19:00, 27.02. 12:00, 11.03. 19:00, 25.03. 19:00, 08.04. 19:00, 26.04. 19:00 Vanemuise suures majas 32 RAMP RAMP 33 MUUSIKALAVASTUSED MUUSIKALAVASTUSED

Henry Purcell Purcell pole mitte Shakespeare’i komöö- HALDJAKUNINGANNA diat helindanud, vaid draamanäitlejate poolt ette kantava originaalteksti vahele (Fairy Queen) kirjutanud lauljatele ning tantsijatele Ooper muusikanumbrid. Gaetano Donizetti Muusikajuht ja dirigent: Lauri Sirp Ooperi tegevus toimub müütilisel ajal Lavastaja, koreograaf, visuaalid: Saša Ateenas ja selle lähistel. Inglise haldjad MARIA STUART Pepeljajev (Venemaa) kohtuvad Ateena käsitöölistega ja kõikvõi- (Maria Stuarda) Kostüümikunstnik: Liisi Eelmaa malikud kummalised kujud ekslevad öises Ooper Osades: Alla Popova, Pirjo Püvi, Merle võlutud metsas. Jalakas, Karmen Puis, Risto Joost, Mati Muusikajuht ja dirigent: „Haldjakuninganna“ on Purcelli enimmän- Mihkel Kütson Turi, Atlan Karp, Märt Jakobson või gitud ooper. Armastuse, kiivuse, kindla- Dirigent: Lauri Sirp Taisto Noor, Maarja Mitt, Ragne Pekarev, meelsuse ja kõhkluse kirjut ringmängu Lavastaja: Roman Hovenbitzer Tanel Jonas, Robert Annus, Markus Luik, täiendavad kord rahvalikud, kord allegoo- (Saksamaa) Julia Kaškovskaja, Laura Quin, Milena rilised figuurid. Shakespeare’i looming ja Tuominen, Janek Savolainen tema poeetilise keele võlu on siin leidnud Kunstnik: Roy Spahn (Saksamaa) võrdväärse partneri inglise barokkmuusika Osades: Alla Popova, Karmen meistri, juba kaasaegsete poolt „Britannia Puis, Valentina Kremen, Oleg William Shakespeare’i komöödia “Suveöö Orpheuseks“ nimetatud Purcelli muusikas. Balashov (Peterburi Maria teater), unenäo“ ainetel kirjutatud ooperi esiet- Atlan Karp, Märt Jakobson tekanne toimus Londonis 1692. Tegemist on nn semi-ooperiga, mis tähendab, et Inglise keeles, eestikeelsete subtiitritega Kuninganna Elizabeth I armastab Saša Pepeljajev Leicesteri krahvi, ent kahtlustab, et too on armunud hoopis Šoti kuningannasse Mariasse. Kahe naise konkurents poliitikas ja armastuses ei saa hästi lõppeda.

„Maria Stuarti“ esietendus toimus Milano La Scalas 1835. Uuesti jõudis ooper lavale alles 123 aastat hiljem, siis juba selleks, et jääda püsivalt ooperimajade repertuaari.

Itaalia keeles, eestikeelsete subtiitritega Nicholas Hilliard (1547–1619) Hilliard Nicholas Maria Stuart – Šotimaa kuninganna (1542–1587)

Esietendus 5. veebruaril 2011 Sadamateatris Esietendus 5. mail 2011 Vanemuise väikeses majas Etendused: Etendused: 2011: 05.02. 19:00, 15.02. 19:00, 22.02. 19:00, 2011: 05.05. 19:00, 07.05. 19:00, 11.05. 19:00 Vanemuise 08.03. 19:00, 29.03. 19:00, 16.04. 19:00 väikeses majas

34 RAMP RAMP 35 MUUSIKALAVASTUSED MUUSIKALAVASTUSED

Giacomo Puccini MADAME BUTTERFLY Libreto Giuseppe Giacosa ja Luigi Illica

Ooper Aluseks John Luther Longi novell ja David Muusikajuht ja dirigent: Mihkel Kütson Belasco draama „Geisha“ Dirigent: Lauri Sirp Kurb, kaunis ja dramaatiline lugu noore Lavastaja: Guntis Gailitis (Läti) jaapanlanna Cho-cho-sani (Butterfly) ja Kunstnik: Anita Znutina (Läti) ameerika mereväelase Pinkertoni armas- Osades: Alla Popova, Oleg BalaŠov tusest. Pärast pulmi lahkub Pinkerton oma (Peterburi Maria teater),Valentina Kremen, ametikohustusi täitma. Butterfly aga jääb Atlan Karp, Jaan Willem Sibul, Taisto teda ootama Nagasakisse. Kolme aasta Noor, Tõnu Kattai, Merle Jalakas, Märt pärast naaseb Pinkerton koos ameeriklan- Jakobson jt naga, kellega ta on vahepeal abiellunud ning soovib vahe‑peal sündinud poja kaasa viia. Armastava jaapanlanna Cho-cho-sani Valentina Kremen, Mati Kõrts, Merle Jalakas Mati Kõrts, Kremen, Valentina süda puruneb ning ta tapab end.

„Madame Butterfly” draamaversioon esietendus suure menuga 1900. aastal New Yorgis. Edu kandus üle Atlandi ookeani Esietendus 9. aprillil 2009 Vanemuise väikeses majas Euroopasse ning Puccini ooperi esma- Etendused: ettekanne toimus 1904. aastal La Scala 2011: 26.02. 19:00, 17.03. 19:00, 12.04. 19:00 Vanemuise väikeses majas ooperiteatris.

Jules Massenet Esietendus toimus 1884. aastal Pariisi Opera Comique’is. Ooper saavutas momen- „Nimiosalisena teeb suurepärase rolli Alla MANON Popova. Ulatuslikust, nõudlikust ja väga mit- taalse edu ning oli Opera Comique’i reper- mekesisest partiist on ta muretult üle. Eriti vai- Ooper tuaaris 1959. aastani. Massenet’ “Manon” mustav oli tema plastilisus – iga mõte, meeleolu Muusikajuht ja dirigent: Lauri Sirp on üks kõigi aegade populaarsemaid prantsuse oopereid. Loo sisuks on Manon kajastus miimikas ja keha liikumises. Palju Lavastaja: Marko Matvere värve oli ka hääles.“ (Virge Joamets, Sirp) Lescaut’ ja ševaljee Grieux’ traagiline Kunstnik: Maarja Meeru armastuslugu. Ooper on suurepäraseks „Kes vähegi püüab, saab pisara lahti küll – sada Koreograaf: Marika Aidla näiteks Pariisi belle époque’i ajastu muusi- aastat tagasi muusikasse valatud lugu on jul- Osades: Alla Popova, Atlan Karp, Mati kast ja kultuurist. malt liigutav.“ (Mart Sander, Eesti Ekspress) Kõrts, Taavi Tampuu, Merle Jalakas “Marko Matvere ooperilavastajana pole õnneks „Gailitise „Butterfly“ ei püüa kaanoneid üle või Pirjo Püvi, Karmen Puis, Valentina unustanud, et head ooperiartistid – nii solistid kirjutada ega epateerida. Lätlane näib uskuvat Kremen, Taisto Noor või Märt Jakobson,

Alla Popova kui ka koorilauljad – oskavad lisaks laulmisele olemasoleva materjali jõudu – Giacomo Puccini Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai, Erkki ka näidelda. Tulemuseks on terviklik lugu, mis muusikat ning Giuseppe Giacosa ja Luigi Illica Rebane, Siiri Koodres omakorda näitab, et ka romantilise või traagi- kirjutatud libretot.“ (Alvar Loog, Postimees) lise sisuga teose võib lavale tuua huumoriga, ilma et see naeruvääristaks sügavaid tundeid Henri Meilhaci ja Philippe Gille’i lib- ja inimlikke kannatusi.” (Toomas Zupping, Eesti Itaalia keeles, eestikeelsete subtiitritega Esietendus 24. septembril 2004 Vanemuise reto Antoine-François Prévost’ romaani Ekspress) väikeses majas “L’histoire du chevalier des Grieux et de Etendused: Manon Lescaut” järgi 2010: 04.11.19:00, 02.12.19:00; Prantsuse keeles, eestikeelsete subtiitritega 2011: 16.01.19:00 Vanemuise väikeses majas 36 RAMP RAMP 37 MUUSIKALAVASTUSED MUUSIKALAVASTUSED

Ooperi sündmustik on otsene jätk Beaumarchais’ näidendile ning Rossini ooperile „Sevilla habemeajaja“. Ooperi tegevus toimub 18. sajandi Andaluusias Giuseppe Verdi krahv Almaviva lossis ühe päeva jooksul. Rosinast on saanud krahvinna Almaviva, RIGOLETTO Figaro on krahvi teenistusse astunud ja Ooper valmistub pulmadeks Rosina kammer- neitsi Susannaga, kellele ka krahv silma Muusikajuht ja dirigent: Lauri Sirp heidab … Tunnete ja intriigide pöörane Dirigent: Mihkel Kütson virr-varr, koomilised ja frivoolsedki situat- Lavastaja: Taisto Noor sioonid ning Mozarti imekaunis muusika Kunstnik: Aime Unt on „Figaro pulma“ publikut vaimustanud Koreograaf: Rufina Noor juba mitu sajandit. Osades: Atlan Karp või Eduards Beaumarchais’ näidendi ettekanne oli Cudakovs, Alla Popova, Valentina Pirjo Püvi, Atlan Karp Viinis keelatud, kuigi raamatu trükki- Kremen, Karmen Puis, Märt Jakobson miseks oli luba olemas. Mozartile esitas või Taisto Noor, Taavi Tampuu, Tõnu tellimuse ooperi kirjutamiseks aga keiser Kattai, Merle Jalakas, Jaan Willem Sibul Wolfgang Amadeus Mozart Joseph II isiklikult. Mozarti ja da Ponte itaaliakeelne tekst oli mõõdukam, kuigi FIGARO PULM toonases ajas üsna tundlikust sisust ei jäe- See on lugu pimedast armastusest, Ooper tud midagi välja. Ooperisõprade poolt võeti reetmisest ja kättemaksust. Õuenarr teos vaimustunult vastu, ent Viini aadel Rigoletto püüab kiivalt oma armastatud Muusikajuht ja dirigent: Lauri Sirp protesteeris, kuna neile näis, et keiser nae- tütart Gildat kurja maailma eest kaitsta. Dirigent: Mihkel Kütson ruvääristab neid. Paraku ei suuda ta märgata, kuidas tema Lavastaja: Indra Roga (Läti) vahendid selles võitluses on muutunud Dekoratsioonid: Mãrtinš Vilkãrsis (Läti) Maria Kallaste sai suurepäraselt hakkama ebainimlikuks. Pimestatud kättemaksui- Kostüümikunstnik: Anna Heinrihsone (Läti) hast, toob ta enese teadmata ohvriks oma Cherubino vokaalpartiiga ja lõi lisaks sellele rol- Valguskujundaja: Martin Meelandi tütre.… lile sisu – tema mängitud poisikarakter oli just Koreograaf: Inga Raudinga (Läti) see õige koomilise konflikti teravdaja ja sütitaja. Osades: Taimo Toomast, Alla Popova või Cherubino poisikeselik innukus kumas nii laulja “Nii psühholoogiliselt kui dramaturgiliselt Karmen Puis, Atlan Karp, Pirjo Püvi, Maria häälest kui ka rolli plastikast.“ originaalmaterjali usaldav Taisto Noor järgib Kallaste, Valentina Kremen, Märt Jakobson „Euroopa lavakogemusest räägib vabadus, traditsioonilist joont ning hoiab lavastajana või Taisto Noor, Mati Kõrts, Tõnu Kattai, millega Toomast rolli loob. Ta ei pea dirigenti ehk seega ka pisut varju. Tema ajastutruu Merle Jalakas või Siiri Koodres, Jaan jälgima, et tempos püsida. Ta soolod jõuavad «Rigoletto» on maitsekas, tundeline ja täpne, Willem Sibul ent samas ilma visuaalsete dominantide, publikuni ka siis, kui ta lavasügavusse laulab. esteetilise provokatsiooni, topeltmängu ning Ta elav miimika, žestid, trikkidega puänteeritud suurte sümboliteta.” Lorenzo da Ponte libreto Pierre-Augustin liikumine kummutab taas kord eelarvamuse, (Alvar Loog, Postimees) Beaumarchais’ näidendi “La folle journée, ou nagu oleksid ooperisolistid laulvad puuslikud.“ Le mariage de Figaro” järgi Alo Kurvits, Taavi Tampuu (Ruth Alaküla, Andres Laasik, Eesti Päevaleht)

Itaalia keeles, eestikeelsete tiitritega

Esietendus 13. oktoobril 2007 Vanemuise Esietendus 24. aprillil 2010 Vanemuise väikeses majas väikeses majas Etendused: Etendused: 2010: 21.10. 19:00, 11.11. 19:00, 21.11. 16:00 2011: 26.03. 19:00, 09.04. 19:00, 19.04. 19:00 2011: 19.01. 19:00, 10.02. 19:00, 23.02. 19:00, 30.03. 19:00, 15.04. 19:00 Vanemuise väikeses majas Vanemuise väikeses majas 38 RAMP RAMP 39 RAMBI TAGA

nimesi, kes oskavad hästi õmmelda, peab selles kostüümis ka uksest läbi mah- Ion palju, aga teatris kostüümialal töö- tuma. Eks ta siis tõstis võimlemisrõnga tav inimene peab oskama palju enamat. vertikaalseks ja mahtuski õnneks,“ mee- Ennekõike on vaja väsimatut fantaa- nutavad kolleegid läbisegi. Päris üks-ühele siat ja julgust katsetada, sest iga uue ei olegi teinekord kunstniku kavandit või- lavastusega tuleb taas nullist alustada. malik teostada. „Üks asi on paberi peale Kostüümiala juht Ivika Jõesaar, kostüü- joonistada, paber kannatab absoluutselt miala juhi asetäitja Piret Univer ning kõike, teine asi on, kui sa hakkad seda juurdelõikaja Ruth Rehme-Rähni mee- ruumiliseks tegema. Siis näiteks selgub, nutavad keerulisemaid töid Vanemuises. et inimesel on käed sellise koha peal, kuhu nad joonistuse järgi üldse ära ei mahu,“ Kostüümide valmistamise protsess näeb selgitab Ivika kavandi ja valmis kostüümi välja selline, et kunstnik joonistab pabe- vahele jäävaid probleeme. „Detektiiv rile kostüümide kavandid ja kostüümiala Lotte“ tegelaskuju Draakon pidi näiteks inimesed peavad need elusuuruses val- algse idee kohaselt ka tuld purskama, aga mis õmblema. Kui ma alustuseks uurin, et sellest siiski lõpuks loobuti. „Mõtlesime kas siis mõne vana lavastuse kostüüme tükk aega, kuidas seda Draakoni kostüümi uues lavastuses ei saaks kasutada, vastab lahendada, sest see pidi olema raama- Piret, et seelikud, pluusid, pintsakud, pük- tule väga sarnane. Tegime lõpuks kolmes sid lähevad ikka taaskasutusse. Reeglina jaos – püksid, kõht ja saba. Saba tegemine on siiski iga lavastuse kunstnikul väga oli eriti keeruline – see pidi olema õieli ja isikupärane käekiri, sääraselt disainitud näitlejal tuli sellega joosta ka veel. Lisaks kostüüme teise lavastusse üle viia oleks KANGEDKANGED NAISEDNAISED on selle kostüümi juures probleemiks väga keeruline. Need jäävad kas seisma palavus.“ Niisiis, kõik, mis laval põnev või või lähevad kostüümilaenutusse. kaunis välja näeb, ei pruugi samamoodi Kõige keerulisemad tööd on reeglina mõjuda selle kandjale. Jääkaru peab oma KOSTÜÜMIDEKOSTÜÜMIDE seotud lastelavastustega. „Lavastuses karvases kostüümis tantsima ja Jänest „Alice imedemaal“ oli vaja teha muna, ka veel tõstma. „Detektiiv Lottet“ peavad see oli väga raske ja näitleja pidi selle naised siiski väga positiivseks tööks, sest kostüümiga ka steppima. Oluline ongi, kogu Vanemuise maja töötas korraga ühe VARJUSVARJUS et igasugu imeasju võib ju selga toppida, eesmärgi nimel. Ka „Nukitsamehe“ kostüü- aga näitleja peab laval ka liikuda saama,“ mide tegemist peavad naised huvitavaks tõdeb Ruth. „Lavastuses „Verevennad“ protsessiks. „Sõnajalad tegime alguses oli üks eriti kogukas tegelaskuju. Tegime valesti, siis nuputasime tükk aega, et kui- kostüümi poroloonist ja võimlemisrõnga das teha nii, et näeks välja nagu metsasõ- panime sisse, siis aga selgus, et näitleja najalg, lõpuks vist õnnestus.“

40 RAMP RAMP 41 RAMBIRAMBI TAGA TAGA

Draakon Otto teekond kavandilt lavale

Sageli on teatris esietendustel üsna väike all pidi ka autentne kostüüm olema. Ja samas vahe ja kostüümide tegemise protsess ei tohtinud seda väga raske ära olla võtta. muutub väga kiireks. Isegi nii kiireks, et Trukke muidugi ju sinna panna ei saa. See ei lõigete tegemiseks aega ei jää, Ruth võtab sobiks ajastusse,“ räägib Ruth. Kui mõne kos- siis lihtsalt riide ette ja joonistab lõike otse tüümi jaoks läheb vaja sentimeeter riiet, siis riidele. Kolleegide hinnangul on see üsna teinekord tuleb tellida suisa paarkümmend ületamatu tase. „Vahest on siin neli kunst- meetrit. Poes tavaliselt nii suurt kogust nikku järjekorras, kes ootavad, meie peame korraga ei ole, seda tuleb eraldi tellida. ennast nende vahel suutma jagada ja järge „Teinekord ajab kunstnik juuksekarva lõhki hoidma,“ kirjeldab Ivika teatri argipäeva. ka, et mitu triipu üli- Kui palju enne esietendust kostüüm valmis konnal peab olema, peab olema, on sõltuvuses lavastusprotses- ja pärast selgub, et sist. Lavastust, kus kantakse teksapükse ja laval on sellel hetkel T-särke on muidugi lihtsam teha, aga nii täiesti kottpime ja lihtsaid töid esineb harva. Teinekord tuleb üldse ei saa aru, mis kostüümide valmistajatel teha hoopis asju, neil seljas on – siis mida kunagi näinudki pole - näiteks samu- ohkad, ega muud rai aluspesu. „Toodi siis umbes sentimeeter polegi teha,“ räägib riiet, millest see pidi valmima. Näitleja pidi Ruth. Aga mitte ainult laval lahti riietuma, et üks asi ära ja teine ja kangapoode ei tule

42 RAMP RAMP 43 RAMBIRAMBI TAGA TAGA

naistel külastada. „Ehitusmaterjalide poo- või kunstnik ka välismaalt ja siis on ta Eestis meenutab Ruth. Kostüümiproov on sama- on viis pikka ruumi, mis on maast laeni kos- dides tasub ka käia. Meil on siin kasutusel ainult paar päeva, mille jooksul tuleb kõik moodi proov nagu lavaproov. Maarja-Liis Ilus tüüme täis. Piret teab, kus mis on. Kui ma olnud kanalisatsioonitorud ja soojustusto- olulised küsimused ära lahendada. Ükskord seisis „Evita“ lavastuse eel ükskord neli tundi imestan, et kuidas nii paljude asjade hulgast rud, aiavõrk.“ panime kostüümid endale selga ja saatsime kostüümiproovis. Samas ei ole näitlejal mitte on võimalik leida just see õige, vastab ta, et lavastajale pildi, sest muud moodi ta meie alati võimalik seda aega leida ja siis rändavad süsteem on tegelikult väga lihtne:„Kõik, mis Raske on kostüümitegijate sõnul see, kui tehtud tööd näha ei saanud.“ Vahel tuleb kostüümid kostüümimeistrite endi selga ja võtad, paned sinna tagasi, kust võtsid.“ lavastaja ja kunstnik on ühes isikus: „Siis ei ette ka kunstnike ja kostüümimeistrite oma- kostüümiproov leiab ikka aset. ole tal meie jaoks aega. Vahel on lavastaja vahelist tögamist: „Ükskord tuli kunstnik Väga keerukate kostüümide juures pole prob- ja ütles, et näed, see seelik pole ikka selline leemiks mitte ainult nende valmistamine nagu ma tahtsin, pange pits alla. Siis me vaid ka nende hoiustamine. Kostüümilaos õmblesime selle seeliku külge hoopis kaks pokaali - viinapitsi. Kunstnik sai naljast aru ja tõi selle vajaliku riidepitsi varsti ise kohale,“ Õmblustöökojas teostatakse kunstnike kostüüminägemusi, samas mõeldakse siin sellele, et kostüümi kandjal oleks laval võimalik vabalt liikuda.

44 RAMP RAMP 45 RAMBI EES

Balletisolist Hayley Blackburn: „BALLETT ON OHTLIKUM KUI JALGPALL!“ ui Vanemuise ballett on 71 Mis on peamine põhjus, miks aastat vana, siis Vanemuise balletitantsijad lähevad võõrale K maale, miks sa ei tantsi näiteks balletitrupi liige on reeglina 19-25 Inglismaal? aastat vana. Kokku on trupiliikmeid Peamine põhjus on, et igal maal on balleti- 33 ja nad on siia kokku tulnud eri tantsijale tegelikult väga vähe vabu töö- riikidest. Inglismaalt pärit Hayley kohti, võib-olla kolm vaba töökohta terves saabus Eestisse 19-aastasena, riigis. Nii et otsima peab tõesti igalt poolt. kohe pärast Kuningliku Balletikooli Ja erinevad tantsijad sobivad erinevatesse lõpetamist. Vanemuise teatri leidis truppidesse – sa pead leidma trupi, mis Hayley internetist ja Eesti tun- sobib just sulle. dus töötamiseks tore paik olevat. Hayley sõnul on Vanemuises Kui vana sa olid, kui teadsid, et trupisisesed suhted väga tahad saada balletitantsijaks? head ning see pole Ma alustasin balletiga, kui olin kolmeaas- üldsegi nii tavaline - tane ja ma tõesti nautisin tantsimist juba Vanemuisesse on liht- siis, aga ega ma tol hetkel veel täpselt aru ei saanud, mida tähendab balletitantsija salt õnnelikul kombel karjäär - seda hakkasin ma taipama kusagil väga toredad isiksused 13- aastaselt ja ma otsustasin, et see on kokku sattunud ja nii see, mida ma tegelikult teha tahangi. suudab see suur rahvaste segasummasuvila ühtse Milline oli su kooliaeg, palju oli sul tiimina tegutseda. Hayley kooli kõrvalt aega enda jaoks, palju on nüüdseks Vanemuise laval pidude jaoks? tantsinud viis aastat. Hooajal Ma käisin Londoni Kuninglikus 2010/2011 näeb Hayleyt lavas- Balletikoolis, mis on tõesti karm ja range tustes „Uinuv kaunitar“, „Kevade“, kool, nii et ma pidin olema üsna mõistlik „Giselle“ ja „Petruška teismeline. Tuli keskenduda olulisele, et pärastlõuna“, püsida konkurentsis. Muidugi oli natuke aega ka enda jaoks, laupäeva õhtul võis samuti teeb ta natuke pidutsemist lubada, kuna pühapäe- kaasa 30. oktoob- val oli aega puhata. Aga ma olin ikkagi üsna ril esietenduvas keskendunud ja tegin kõvasti tööd. „Mowglis“ ja 12. märtsil esietenduvas „Casanovas“.

46 RAMP RAMP 47 RAMBI EES

Miks sa balleti armastad? Milliseid valusid ja vigastusi võib tugev, korralikult ja tervislikult sööma, et Kas sul on ka vabu päevi? balletitantsijal olla? Ja kuidas need Ma armastan seda, kuna see on igapäevane oleks jõudu lihaseid hoida. Selleks, et tugev Tavaliselt me töötame teisipäevast laupäe- juhtuvad? väljakutse, proovilepanek. Sa võid alati püsida, saab ka konkreetseid harjutusi teha vani, aga aeg-ajalt on meil etendused ka saada natuke paremaks, ballett pole kunagi Ballett on kõige kõrgema vigastusprotsen- - siis on vigastused ka vähem tõenäolised. pühapäeval või esmaspäeval ning muidugi lõpetatud protsess - see on põhjus, miks iga diga sport, isegi kõrgemaga kui jalgpall või on meil suvepuhkus - umbes 6 nädalat. päev tööle tulla. Ja ka sellepärast, et see on teised kontakt-spordialad. Sa pead oma keha jälgima ja palju puhkama. Vigastused Milline näeb välja sinu tavaline nii haruldane - sarnaseid oskusi pole just tööpäev? Kas sa pead treenima ka paljudel, nii et on väga eriline tunne olla juhtuvad kõige suurema tõenäosusega Ma üritan jõuda stuudiosse 9.30-ks, et teha suvepuhkuse ajal? selleks võimeline. siis, kui oled üleväsinud ja su keha ei rea- geeri, aga ikkagi surud teda läbi keerukate enne tundi, mis algab kell 10 ja kestab See on tegelikult iga tantsija enda otsus- liikumiskombinatsioonide. Parim, mida 11.15-ni, soojendust. Tunnis me harjutame tada, aga mina kindlasti jätkan ja hoian Kas on hetki, kui sa oled mõelnud, tantsija teha saab, on vigastuste vältimine. lihtsalt samme ja teeme prooviks lihased ennast vormis, niipalju kui võimalik. Pole et ei taha enam kunagi tantsida? Nii et ennast peab hoidma, olema terve ja soojaks. 11.30-st kuni kella 15-ni on proov, alati lihtne leida sobivat ruumi ja Londonis Võib-olla siis, kui on väga valus, kui on mis on erinev sõltuvalt sellest, millise on prooviruumide rentimine ka väga kulu- mingi vigastus. Vigastus võib olla üsna lavastuse kallal me parasjagu töötame. kas. Kindlasti proovin teha üks-kaks tree- masendav, sest sa ju tahad tantsida, aga ei Kella 15-18-ni on paus, siis ma lähen tava- ningut nädalas, vahel teen lihtsalt painutusi saa. Aga kui ma ka nii mõtlen, siis pole see liselt koju ja puhkan pisut. Kella ja venitusi – seda kasvõi hotellitoas, kus ma kunagi päris tõsine. Lihtsalt aeg-ajalt tahaks 18-21-ni võib olla proov või viibin. hüüda - „Taevas küll, see on nii raske, miks siis on meil õhtune eten- ma seda teen!“ – samas on osa sellest, miks dus, mis algab kl 19 ja Sa oled väga kleenuke, mida sa sööd ma balleti armastan, just need raskused, lõpeb umbes 21.30. või kas sa üldse sööd? mida ületada. Seejärel lähen ma koju ja magan Mul on hästi läinud, mul on üsna kiire aine- kõvasti. vahetus – see tähendab, et ma põletan toitu üsna ruttu ja ei pea väga muretsema selle pärast, mida söön. Ma söön kõike - lihtsalt mitte hiigelsuuri portsjone. Aga iga tantsija peab sööma, sul pole ju tantsimiseks energiat, kui sa ei söö.

Sinu ameti juures on välimus väga tähtis, sa pead ilus olema? Jah, ja loodetavasti on see treeningutega saavutatav. Pead käima ujumas, jõusaalis, elama tervislikult - see hoiabki saledana. Tähtis on, kuidas treeningutel oma lihaseid kasutada. Balletitantsija keha võib võrrelda skulptuuriga, mida muudkui vormid ja vormid, et saavutada ideaali. Ideaal pole tege- likkuses saavutatav, aga sa üritad ikka.

Teelena Ruslan Stepanovi tantsulavastuses „Kevade“. Hayley pole Kevadet lugenud, sest ei leidnud inglisekeelset tõlget, aga ta on näinud filmi ja teab, et see lugu on eestlastele väga lähedane.

48 RAMP RAMP 49 RAMBIRAMBI EES EES Paljude ballettide aluseks on armastuslood ja seepärast Milline on praegu kõige raskem roll on noortel lihtne nähtuga Vanemuises? samastuda. Tšaikovski „Uinuv kaunitar“ – Aurora Seda on raske öelda, sest kõik rollid on erinevad. „Uinuv kaunitar” on väga pikk ja mul on seal palju teha, nii et suurim väljakutse on lõpuni energiat säilitada. Lisaks sellele pean ma mängima kahte tegelaskuju, üks on tänapäevast ja teine 20. sajandi algusest. „Giselle” on lühem, aga seal on lõpus üks väga tihe tantsustseen ja esimeses osas on väga intensiivne näitlemisstseen, kui Giselle läheb hulluks. Igal balletil on omad keeru- kamad kohad ja sa pead nendeks kõigiks valmistuma ja keskenduma.

„Kevade” on eestlastele väga tähtis teos, kuidas sul Teele rolli loomine sujus? Minu jaoks oli kõige olulisem tabada oma tegelaskuju õigesti, sest ma tean, et see lugu on eestlastele väga lähedane. Seega oli väga oluline kuulata, mida räägivad lavastaja ja teised inimesed, kes seda raamatut on lugenud, selle kohta, milline see tegelaskuju on ja samas pean suutma sinna juurde lisada ka oma isiksuse. See ei ole ju ajastutruu lavastus, vaid tegelased on toodud kaasaega - ma pean mõtlema, kuidas see tegelaskuju käituks tänapäevas. Suuta seda kõike näidata, on minu jaoks „Kevade” puhul kõige olulisem.

Millist lavastust sa soovitaksid teismelisele vaatajale? Paljude ballettide aluseks on armastuslood ja sellega suudavad noored ennast samastada. „Uinuv kaunitar” näiteks on nö moodne muinasjutt, see on seatud 2008. aastasse, sellega on lihtne samastuda. „Giselle´i” tegevus toimub küll ammu aega tagasi, aga selle looga on samuti võimalik üsna lihtsalt kontakti saada.

50 RAMP RAMP 51 RAMBI EES

„Uinuv kaunitar“

Kuidas sinu endaga on? Kas sul Vanemuise balletijuht endal on armastuseks aega? Mare Tommingas Hayleyst Jah, mu sõber on samuti Vanemuises tantsija. Meil on õnne, et me näeme üksteist „Hayley on väike, habras, kogu aeg. Aga muidu oleks me tõesti tööga armas ja ilus. Ta areneb ja väga hõivatud ja koos olemiseks jääks vähe aega. töötab väga hästi ning ilusaid peaosi tuleb aina juurde. Kuidas sulle võõral maal töötamine Ma tean, et Hayleyl on ka sobib, sinu pere ja sõbrad on ju väga palju fänne, kes käivad Inglismaal? teatrikassas küsimas, millal ta Mulle meeldib võõral maal elada, kui ma olin laps, siis me elasime neli aastat Saksamaal tantsib.“ ja see kogemus andis mulle julgust maailma rohkem näha. Minu pere elab praegu niikuinii Prantsusmaal ning minu sõbrad on tegelikult tantsijad üle maailma, erine- vates tantsutruppides. Muidugi ma igatsen Mida oled tantsimise tõttu Inglismaad, teatud elemente sealsest elust, ohverdanud? aga neid inimesi, kes mind seal hoiaks, Võib-olla normaalse lapsepõlve, aga ma ise polegi nii palju. Ma naudin välismaal ela- seda ei kahetse. Mul ei ole tunnet nagu ma mise kogemust. oleks millestki ilma jäänud, vaid hoopis, et ma olen oma ellu lisaks saanud väga erilisi oskusi ja kogemusi. Kui tihti sa oma peret näed? Ma näen neid jõulude ajal ja suvel, aga aeg- ajalt tulevad nad siia minu etendusi vaa- Mida sa Tartus teed, kui sa ei tööta? tama, kui neil on aega ja raha. Ma nägin neid Mul on mitmeid pisikesi asju, mis mind huvi- sagedamini, kui ma siin alustasin, siis oli tavad – näiteks on mul kitarr, mida ma män- nende tuge rohkem vaja, praegu tunnen ma gima püüan õppida. Mul on õmblusmasin ja ennast siin juba üsna mugavalt ja kohtun ma püüan riideid õmblema õppida ja mulle nendega puhkuse ajal. meeldib ehteid meisterdada – ühesõnaga olla loominguline. Käin aga näiteks ka kinos.

52 RAMP RAMP 53 TANTSULAVASTUSED TANTSULAVASTUSED

KEVADE Ajal, mil teatrirahvas nuriseb, et arvustused on leheveergudelt kadumas, võttis iga endast lugupidav Tantsulavastus Oskar Lutsu romaani perioodikaväljaanne pärast “Kevade” esietendust seda „Kevade” ainetel arvustada ning vaid üdini positiivselt. Lavastust pee- Helilooja: Ardo Ran Varres takse energiliseks, vaimukaks, uudseks ja modernseks; Lavastaja – koreograaf: Ruslan Stepanov muusikalist lahendust nimetatakse helide teoseks, mis Lavakujundus: Liisi Eelmaa mõjub kui kõrvadega loetav raamat; tantsijate kohta Kostüümikunstnik: Mare Tommingas on öeldud, et nad pakatavad entusiasmist. Ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Kui enesekindel te seda tükki Osades: Takuya Sumitomo, Hayley lavale tuues olite? Teadsite juba ette, et teie “Kevade” Jean Blackburn, Aivar Kallaste, Janek pälvib vaid kiidusõnu? Savolainen, Ilja Mironov, Silas Stubbs, Alo Kurvits, Heiki Palm jt. RS: Ma ei olnud selles üldse kindel. Tegelikult me selle ettevõtmise alguses ikka täitsa kartsime, kuna “Kevade” on eestlastele justkui piibel. Et Oskar Lutsu „Kevade” on väga eestilik, Te kartsite, et Arno osatäitmist jaapanlase poolt ei meie oma lugu, on Vanemuise „Kevade” võeta omaks? puhul kriitikas (ja võib arvata, et vaataja- RS: Mitte ainult seda. Ma kartsin, et tervet lavastust teski) palju elevust tekitanud rahvusva- ei võeta omaks, kuna see on lahendatud nüüdisaegses heline balletitrupp, eesotsas jaapanlasest võtmes. Arnoga. Lavastaja Ruslan Stepanov sai selle lavastuse eest 2009. aasta Eesti Kas nüüdistants klassikalise lahenduse asemel oli teile Teatriliidu muusika- ja tantsulavastuste ainuvõimalik tee? žürii eripreemia. RS: Minule küll, sest kaua võib publikule meeldimise soovis paigal tammuda ning vaid tagasi vaadata. Kuid hirm, kuidas vanem generatsioon lavastuse vastu võtab, oli täitsa olemas, sest ka “Kevade” muusikaline lahendus on nüüdisaegne, pikitud väga eri- suguste helidega. Raske oli ennustada, kuidas sellele reageeritakse. Ma ei usu, et lapsed satuksid vaimustusse vanemate või õpetajate soovitusest minna “Kevadet” teatrisse vaatama. Mida te veel ei taha - ürgaegne “Kevade” ning tagatipuks ballett! Ei, aitäh! Nad, kullakesed, ju ei tea, et see “ürgaeg” on toodud tänapäeva ning et Imelik tõmbab kandle näppimise asemel kitarril riffe. Kuidas on noorus tüki vastu võtnud? See osa noorusest, keda on mingi valemiga suudetud saali meelitada... RS: Mul on hea meel tõdeda, et kui teatripublik on enamasti eakas, siis seda lavastust käivad ka noored usinalt vaatamas. Ma olin täitsa üllatunud. Neile Ruslan Stepanov meeldib ning tantsijatele omakorda mõjub noorema- poolne publik ergutavalt. Selles lavastuses oleme me noortega nii-öelda sina peal. Esietendus 4. märtsil 2009 Vanemuise suures majas Tiia Linnard, Põhjarannik

Etendused : Blackburn Hayley Sumitomo, Takuya 2010: 10.09. 19:00, 08.10. 19:00, 07.11. 16:00, 04.12. 19:00 Vanemuise suures majas 54 RAMP RAMP 55 TANTSULAVASTUSED TANTSULAVASTUSED

Adolphe Adam talutüdruk Giselle armub krahv Albertisse, Tauno Aints GISELLE kes murrab ta südame. Esimese vaatuse MOWGLI helgele ja optimistlikule külameeleolule Ballett on kontrastiks teise vaatuse müstiline Tantsulavastus Lavastaja: Stanislav Fečo (Tšehhi) ja dramaatiline atmosfäär, kus uduloo- Muusikajuht ja dirigent Aivo Välja Koreograafia: Jean Coralli, Jules Perrot ja ridesse mähkunud metsas võimutsevad Koreograaf-lavastajad: Jenny vilid – enne pulmi surnud noorte tütarlaste Marius Petipa järgi - Stanislav Fečo MacNamara (Inglismaa) ja vaimud, kelle rituaalsetest tantsudest ei Muusikajuht ja dirigent: Lauri Sirp Mare Tommingas pääse elavana ükski inimhing. Lunastuse Kunstnik: Charles Cusick-Smith (Šotimaa) Kostüümikunstnik: Mare Tommingas võib tuua vaid kõikevõitev armastus. Osades: Hayley Jean Blackburn, Mai Lavakujundus: Vladimir Anšon Kageyama, Nashua Mironova, Janika “Giselle’i” esietendusega 1841. aastal Pariisi Valguskujundus: Margus Vaigur (Endla) Suurmets, Takuya Sumitomo, Ilja Ooperiteatris saavutas romantiline ballett Nimiosas: Takuya Sumitomo või Colin Mironov jt. Vanemuise balletitrupp ja oma täiuslikeima ja kompleksseima vormi. Thomas Maggs Vanemuise Sümfooniaorkester Tantsulise mitmekülguse ja dramaatiliste nüansside tõttu on see üks enim väljakut- seid pakkuvaid ballette nii solistidele kui Lapsed, kes kuus aastat tagasi said oma See on lugu vastamata armastusest, hul- kordeballetile. esimese balletielamuse Vanemuise lusest, surmast ja kättemaksust. Kaunis „Pähklipurejat” vaadates, on nüüd just õiges vanuses, et astuda samm klassikalisest balletist kaasaegsesse Nashua Mironova, Steven Melendez tantsuteatrisse. Üle hulga aja tuleb taas lavale „Mowgli”, mis seekord on täiesti omamoodi lugu - nii seest kui väljast.

„Mowgli” on lugu teismelisest poisist, kes otsib oma kohta ja oma mina suures inimdžunglis.

Lavastusele on muusika loonud noor eesti helilooja Tauno Aints, kelle heli- keeles sulandub klassikaline muusika džässi, rocki ja hip-hopi muusikaliste võtetega. Lavakujundus kunstnik Vladimir Anšoni nägemuses annab vihje Rudyard Kiplingi „Mowgli” algu- pärasele tegevuskohale, on ja jääb aga siiski võimalikult ajatuks.

Kristina Markevičiute, Colin Maggs

Külaliskoreograaf Jenny MacNamara (Inglismaa) ja Mare Tomminga koostöös avaneb 21. sajandi Esietendus 2. veebruaril 2007 Vanemuise suures majas džungliraamat 30. oktoobril 2010 Vanemuise suurel laval. Etendused: Etendused: 2011: 20.01. 19:00, 09.02. 19:00, 31.03. 19:00, 10.04. 16:00 Vanemuise suures majas 2010: 30.10. 19:00, 31.10. 16:00, 12.11. 12:00, 17.11. 19:00, 01.12. 19:00 2011: 16.01. 12:00, 27.01. 19:00, 13.02. 12:00, 23.02. 12:00, 23.03. 19:00, 06.04. 12:00, 17.04. 12:00 Vanemuise suures majas 56 RAMP RAMP 57 TANTSULAVASTUSED TANTSULAVASTUSED

VANAMEES JA MERI Pjotr Tšaikovski Spetsiaalselt Vanemuise truppi silmas pidades UINUV KAUNITAR on loodud “Uinuvale kaunitarile” täiesti uus Tantsulavastus Ernest Hemingway lühiro- libreto. Laval elustatakse päästmatult kadunud maani ainetel Ballett “eilne maailm”, mil kõrgklass elas pillavalt ilut- Lavastaja-koreograaf, video idee ja teostus: Koreograaf-lavastaja, libretist: Pär Isberg sevat jõudeelu ning grammofon ja filmikaamera Janek Savolainen (Rootsi Kuninglik Ballett) tekitasid samavõrra imetlust kui umbusku… Libretist: Katrin Pärn Kunstnik: Bo Ruben Hedwall (Rootsi) Kaunitar Aurora saab Vanemuises grammofo- Kunstnik: Liina Unt Kostüümikunstnik: Emma Gauffin (Rootsi) nilt surmavalt nõelata (08.10.2008) Valguskujundus: Janek Savolainen, Liina Unt Muusikajuht ja dirigent: Aivo Välja Leenu Nigu, Eesti Päevaleht Muusika: Johnny Greenwood, Bruce Dirigent: Lauri Sirp Broughton, Elliot Goldenthal Osades: Hayley Blackburn, Nashua Osades: Aivar Kallaste, Stilas Stubbs Mironova, Takuya Sumitomo, Mai Kageyama, Janika Suurmets, Ilja Mironov, Rita Dolgihh, Ruslan Stepanov jt.

Ernest Hemingway samanimelise lühiro- Päris monotükiks see siiski ei jäänud, tegelasi on maani alusel loodud tantsulavastuse koreo- kaks ning lisaks peaosalisele Aivar Kallastele graaf ja lavastaja ning video idee autor ja teevad veel kaasa Silas Stubbs, Marika Aidla, teostaja Janek Savolaineni sõnul otsis ta Rita Dolgihh ja Maarja Paugus. Savolaineni teksti just spetsiaalselt Aivar Kallaste jaoks. hinnangul on tegu tantsudraama sümbioosiga, „Mõtlesin teha talle juubelihõngulise lavas- kus ei näe vaid puhast tantsu, vaid ka „olemist”. tuse ja vajasin selleks midagi, mis oleks „Inimesed ei keeruta laval kogu aeg jalga,” mui- monotükiks paslik,” seletas koreograaf gas ta. sellise klassika otsa sattumist. Lisaks põimib Savolainen lavastusse 3D-videot, mida nimetab väikeseks katsetuseks, et asja põnevamaks teha.

Tiiu Laks, Eesti Päevaleht

Ruslan Stepanov, Hayley Blackburn

Esietendus 16. jaanuaril 2010 Sadamateatris Esietendus 4. oktoobril 2008 Vanemuise suures majas Etendused: Etendused: 2010: 18.09. 19:00, 09.10. 19:00, 26.11. 19:00, 2010: 06.10. 19:00, 20.10. 19:00, 20.11. 19:00, 08.12. 19:00 09.12. 19:00 Sadamateatris 2011: 17.02. 19:00, 02.03. 19:00 Vanemuise suures majas Aivar Kallaste 58 RAMP RAMP 59 RAMBIRAMBIRAMBI TAGATAGA EES

KÖÖGINURK ehk kuidas valmib lavasöök ja -jook

„Lood Viini metsadest“ lavakujunduse osaks oli terve baar, esiplaanil kallab Tanel Jonas viinapudelist viinapitsi sisse haljast vett.

Prožektori filter jätab eemalt mulje, nagu oleks pudelis jook. Vahel juuakse laval ka väga kalleid marke. Neid teater muidugi osta ei jõua ja appi tuleb võtta internet. Sealt Retsepte jagavad: mahla veega, sest muidu on jook näitleja leiab paljude tootebrändide silte, Liina Martoja – rekvisiidiala juht jaoks liiga magus. Viinapudel täidetakse need saab välja printida ja kleepida Terje Kiho – kunstnik-butafoor kõige tavalisema veega. Šampusega on mõnele sobilikule pudelile. Ühe pudeli pisut keerulisem, eriti kui pudel tuleb laval täitmine on niisiis üsna lihtne, mida pauguga avada: „Vahel kasutame laste aga teha, kui laval kujutatakse tervet Rekvisiitorite ruumid teatris on maast laeni Šampust, aga mõnikord see ei sobi. Siis on baari koos suure hulga alkoholiriiu- täis kõige erinevamaid asju, sea rümbast Šampuse retsept selline - Sprite, Mynthon litega? „Lavastuses “Lood Viini met- kuni roosa õmblusmasinani. Kuna kogu seda sinna sisse ja kork peale - see annab joogile sadest“ oli just selline baar. Pidime kraami pildistada ja läbi jutustada niikuinii ei vajaliku vungi. Plastmassist korki saab välja nuputama, kuidas kõik need jõua, siis keskendume sellele, milliseid sööke haamriga uuesti pudeli peale lüüa küll, traat tühjad pudelid eemalt vaadates täis ja jooke laval serveeritakse. ka peale ja ongi valmis,“ kirjeldab Liina oma paistaksid. Ja lahendasime asja nii, et Kui tegemist on kaasajas toimuva tükiga, tööd. Sprite´i ja Mynthoni retsept on teat- valgustajate prožektorite filtrid on kus tarbitakse kaasaegseid jooke, pole ris katseid tehes ise leiutatud. Oluline on pudelitesse sisse aetud,“ meenutab üldse suurt probleemi, sest tühje pudeleid pudelisse valatava kraami juures ka see, et Liina. hankida on lihtne. Millega neid aga täide- artist oleks selle maitsega rahul. Ooperis ja takse? Konjaki asemel on jäätee, valge veini operetis peab laulja pärast šampuseklaasi aset täidab õunamahl ja punase veini aset tühjendamist sageli kohe laulma hakkama viinamarjamahl. Enamasti lahjendatakse ja liiga magus jook võib häälepaeltele hal- vasti mõjuda.

60 RAMP RAMP 61 RAMBIRAMBI TAGA EES

Nõrganärvilistele ei pruugi rekvisiidiruumis avanev vaatepilt kõige sobilikum olla. Inimkonda kimbutavatest pahedest pole värvida. Puuviljad laval on sageli butafoor- alkohol muidugi ainuke, mida laval pruugi- sed, aga neid saab ka poest osta, ei pea takse. Sageli tuleb näitlejatel laval ka suitsu teatris ise tegema. Selleks, et imiteerida täis teha. Kes ise suitsumees, tõmbab laval ka puuviljakorvi tehakse padja peale puuvilja- päris suitsu. Mittesuitsetajate jaoks on ole- kiht ja pool korvi on lihtsalt penoplasti täis. mas butafoorsed suitsud: „Seda suitsu tuleb Teinekord on vaja ka hiigelsuuri puuvilju, puhuda. Sees on talk ja kui see tühjaks saab, näiteks kui laululaval mängiti „Aidat“. Samas siis ots käib ära ja saab uuesti täita,“ selgitab pidid need olema kerged, et lavamehed Liina. jaksaks tõsta. Teatris sõltub palju sellest, kui kaugelt publik tükki vaatab - kas toit Jõuame „söödava“ kraamini. Riiulitelt vaa- peab olema kaugelt vaadeldav, ilus ja suur tavad vastu suured seapraed ja liuatäied või siis peab see olema lähedalt vaadeldav kalamarja. Kandiku servas on väike tühimik, ja võimalikult ehtne, et inimene ära petta. kuhu pannakse siis natuke söödavat kala- Butafoorile on suuremaks väljakutseks ikka marja ka, muidugi mitte seda kõige kallimat. see, kui tuleb asi teha väga elusarnane. Samas oli konkreetse kandiku puhul just Viimase aja suuremaks saavutuseks peab kõige olulisem luksuslik välimus. Butafoorilt Terje kaheksajalga. „Kaheksajalga polnud telliti alguses punase kalamarja kandik, ma enne tervena näinudki. Siis tuleb inter- siis aga selgus, et must kalamari on kallim netis otsida pilte ja nende järgi teha,“ selgi- ja tuligi juba valmis kandikutäis mustaks tab Terje.

Liina näitab butafooride viimase aja põnevamat tööd – kaheksajalga.

Erinevalt ehtsast tuleb butafoorset suitsu Viinamarjakorv on suures osas Külluslikud koogi- ja lihavaagnad Iga tüdruku unistuste õmblusmasin mitte tõmmata vaid puhuda. hoopis penoplasti täis topitud.

62 RAMP RAMP 63 RAMBI TAGA

Menüü, mida valmistada on tulnud, on lai - austrid, harknääre, sült, tallemunad, Lavastuses „Sviit“ süüakse tikuvõileivad, vorst, sink, kala jne. Kala päris toitu. Pildil Ott Sepp retsept on lihtne - akrüülhermeetik ja sili- koon. „Materjalid ongi põhiliselt pärit ehitusmaterjalide poest - poroloon, penoplast, saepuru, PVA, makroflex, põrandakitt, värv. Butafoorset keeksi saab teha nii poroloonist kui penoplastist ja kindlasti veel mitmest Pizza neljale - vaatamiseks. materjalist. Oluline on see, mida toiduga laval tehakse ja sellest lähtuvalt leitakse enamasti vaagnal kinni. Põhiline põhjus materjal,“ selgitab Terje. Näiteks kui toidu selles, et rekvisiidid kaotsi ei läheks. peab maha pillama, tuleb tegemisel arves- Praegu on Terje töölaual kana, mis peab tada sellega, kas ta hakkab põrkama, et ta ei välja nägema võimalikult ehtne, sest laval koliseks jne. „Näiteks on olnud asju, mis on tehakse süüa ja kana on vaja seest täita. valmis tehtud ja pole käiku läinud, sest kuk- „Aeg-ajalt tuleb osta poest üks kanakints, kumisel tekib vale heli,“ möönab Terje. Kui et teha järgi butafoorse kana värvi,“ rää- aga toit maha kukkuma ei pea, siis on see gib Terje. Tema sõnul on kõige suurem asi, mis ta teinud on, pooleteise-meetrine ja kahekordne tort. See ei mahtunud kau- Terje näitab butafoorset kana, mis isegi bikussegi, tuli katusele paigutada, et ära lähedalt vaadates ehtne tundub. vedada. Samas on tulnud teha ka senti- meetrise läbimõõduga nukukooke. Martin Kõiv, Margus Jaanovits, Maarja Mitt ja mullased porgandid lavastuses “Maetud laps”. Mõnes teatritükis, kus publik on väga lähedal – nagu „Sviit“ ja „Elling“ - on laval ikkagi päris toit. See ostetakse poest ja tehakse mikrolaineahjus vajalikul hetkel soojaks. Lavastustes tuleb vahel ka ette olukordi, kus näitleja ei söö mitte tavalist toitu, vaid väga imelikke asju nagu muld või liiv. „Lavastuses „Sada aastat üksil- dust“ sõi näitlejanna mulda – see oli siis tegelikult pruun suhkur. Ja liiva asendab graanulitest tee,“ räägib Terje. Ja kui te vaatate lavastust „Maetud laps“ ja näete laval mullaseid porgandeid ning maisi- tõlvikuid, siis muidugi ei ole keegi neid just põllult võtmas käinud, need tehakse „mullaseks“ märja kohvipuruga.

Lõpetuseks peaks vist ütlema, et selles kööginurgas avaldatud retsepte ei tasu kodus järele proovima hakata. Tulge parem teatrisse ja püüdke saalis istudes vahet teha, milline toit laval on päris ja milline mitte.

64 RAMP RAMP 65 2010 suvel toimus maailma esimene KOLLASE KASSI SUVEKOOL

Lydia Koidula “Saaremaa onupoeg” oli Vanemuise teatri esimene lavastus 1870. aastal. 140 aastat hiljem, 16.juu- nil 2010 esietendus see Sadamateatris täiesti uues võtmes ja ka uue pealkirja all – „Saaremaa onupojad“. Tegemist oli Vanemuise teatriteemalise suvelaagri ehk Kollase Kassi Suvekooli lõputööga. Kollase Kassi Suvekoolis õppis sellel suvel 10 päeva jooksul 30 noort vanuses 12-16 aastat. Nad kõik soovisid lähemalt teada saada, kuidas teatrit tegelikult tehakse. Lavastus „Saaremaa onupojad“ oli ainulaadne, sest kasutati ühte ja sama teksti, kuid sellest tehti viis täiesti erinevat minilavastust. Näitlejateks olid Kollase Kassi Suvekooli õpilased ja ka peaaegu kõik muu selle suure teat- riprojekti juures tegid samuti õpila- sed ise - alates valgusest ja lõpetades dekoratsioonidega.

Vanemuise noortetöö juht Mall Türk iseloomustab seda suvelaagrit nii: “Kollase Kassi Suvekooli juures ei ole kõige olulisem mitte see lavastus, mis lõpus välja tuuakse, vaid see, et noored puutuvad kokku kõigi lavastuse valmimiseks tehtavate töödega ja õpivad teatrit seestpoolt tundma.” Vanemuisel on plaan muuta teatriteema- line suvekool traditsiooniks. Nii et kõik noored, kes te huvitute teatrist veel süga- vamalt kui etenduste külastamine: hoidke silmad-kõrvad lahti ja ärge järgmisel suvel oma võimalust maha magage!

Siit saate aga lugeda seekordse Kollase Kassi Suvekooli õpilaste mõtteid teatrist pärast esimest koolipäeva ja pärast esietendust ehk siis viimasel koolipäeval.

66 RAMP RAMP 67 RAMBI TAGA ESIMENE KOOLIPÄEV

Miks Sa tulid Kollase Kassi neli väga tähtsat ametit, õmblejad ja kunst- suvekooli? nikud, näitlejad ja lavastaja. Õmblejad ja Liina Anette Pärtel (13): Ma tulin kunstnikud sellepärast, et näitleja ju paljalt Kollase Kassi Suvekooli, sest ma otsustasin, lavale ei lähe. Ja näidend ilma lavakaunis- et ma enam ei taha selline tohman olla, kes tusteta poleks näidend. Näitlejatel on kõige ei tea teatrist ja lavastuse sünnist midagi. tähtsam osa, sest nemad peavad etenduse vaatajatele meeldivaks tegema ja lavastaja VIIMANE KOOLIPÄEV peab mõtlema sellise näidendi, mida vaa- Mida uut Sa esimese koolipäeva tama ka tullakse. Kas ja kuidas muutus Kollase Kassi Karolin Tamm (14): Mulle väga meeldib jooksul teada said? Suvekoolis sinu arusaam teatrist? näitlejatöö, kuid ma ei ole kindel, kas ma Laura Annast (14): Teatris ei ole kõige Saara Vällik (14): Sain teada, kui palju Martina (14): Muutus küll, sain teada, et saaksin sellise pingega hakkama. Veel ei tähtsamat ametit, sest kõik on ühtviisi võrd- peab nägema vaeva ühe näidendi jaoks. teater on palju rohkem tööd, kui ma arvasin. sobiks mulle nii palju kodust eemal olla ja sed. Teatri ametid on nagu klotsidest laotud Lihtsalt saada see näidend valmis ja lõbus- Ja see ka, et näitleja elu keskpunkt on teater. olla näitlemisega hõivatud. torn, kui üks ära tuleb, siis variseb kogu tada inimesi. Sain teada, et teatris peab Nagu, et tal pole sünnipäevi ja matuseid. kupatus kokku. tegema tohutult tööd ja vahepeal isegi Hedi Armulik (16): Tegelikult ei muut- Kuidas sa kutsuksid teatrisse oma tuluta. Martina (14): Lavastaja, sest ilma temata nud. Ma teadsin ja arvasin, et teater on sõpra, keda teater muidu eriti ei ei ole ju midagi teha. huvita – mida sa talle räägiksid? Liina Kanarbik (15): Sain teada, et näit- koostööl põhinev, salapärane ja keeruline. leja elu ei ole nii lust ja lillepidu kui tunduda Armastan teatrit nüüd lihtsalt veel rohkem. Martina (14): Et see on ülilahe! Kammoon, ta ju lihtsalt peab mind uskuma. Noh, ja ma võib. Kirjelda on viimast head Susanna Laan (14): Ma ei arvanud, et võin ju sünnipäevaks talle pileti kinkida ja teatrielamust. näitlejal on nii vähe sõnaõigust. Eliseta Talviste (13): Et etendus on see, siis talle hakkab meeldima! mis toimub ühel õhtul ja lavastus on see, Hedi Armulik (16): See oli tantsuetendus mida mängitakse läbi hooaja. „Kevade“. See on kindlalt parim asi, mida ma Marko Vahi (14): Mul pole selliseid sõpru! Mis oli selles koolis kõige raskem laval näinud olen. Kuna minu uurimustöö sinu jaoks? Lisanne Meristo (13): Ma räägiksin talle, teemaks koolis oli „Oskar Lutsu Kevade Eesti Saara Vällik (14): See, et sul on oma osa et see on nagu filmi live-esitlus. Ja et teat- Mis see teater selline on? teatrilaval“, siis tänu sellele ma „Kevade“ selge ja iga kord kui sa selle lavastajale ette rist saab palju kogemusi ja mõtlemisainet. Liis Ivaste (15): Teater on see, kus avastasingi. Olen käinud seda kolm korda mängid, hakkab ta asju muutma ja kui need tehakse lavastusi ja kus on suured töökojad vaatamas ning mul ei saa sellest küllalt. Hele-Liis Päike (13): Et teater on hoo- muutused on selged, siis ta muudab jälle. ja suured saalid. Ja teater on see teine kodu Vanemuise balletitrupp ja see etendus on pis teine maailm ja sealt saad väga hea näitlejatele, kus nad päevast päeva elavad . mu totaalselt ära võlunud. Sealt saab ainult Eliseta Talviste (13): Organiseerimine, et elamuse. parimad emotsioonid. Meistriteos! plakatid saaksid üles, flaierid jagatud jne. Hele-Liis Päike (13): Teater on minu Eleriin Käo (14): „Kallis sõber, palun tule arust elustiil. Kui sa oled selle tee juba vali- Lisanne Meristo (13): Viimati käisin vaa- Meel (12): Alguses tundus raske see, et teatrisse, sest sa saad sealt sellise fiilingu, nud, siis see jääb sulle ka külge (südamesse) tamas muusikali „Evita“. See oli minu jaoks tekst ei jäänud pähe, aga tegelikult ikka jäi mida kuskilt mujalt ei saa.“ väga meeldiv etendus. Pildid vahetusid ning sellest on raske vabaneda. küll. Liis Ivaste (15): Et teater on kõige väge- pidevalt ja selle jooksul jõudis ka minu peast vam koht tegelt ja siin saab nii palju uusi Liina Anette Pärtel (13): Ma arvan, et läbi vilksatada mõte, mis vaeva kostüümi- kogemusi. isegi elukutselised näitlejad ei oska seda kunstnikud ja rekvisiitide tegijad on näinud. Kui sa näed oma tulevikku teat- öelda. Mõned laulud sellest muusikalist on siiani riga seotuna, siis millise ameti sa Meel (12): Et see on tore elamus ja teed valiksid? minu kuulamislistis. aega parajaks väga kvaliteetselt. Liina Kanarbik (15): Noo, kuna ma Milline amet on teatris kõige Liina-Mari Rooleht (12): Viimati käisin õmmelda ei oska ja muud näputööd ka tähtsam ja miks? vaatamas „Huntlutsu“, see oli naljakas ja mitte, siis äkki ikka näitlejaameti. Liis Ivaste (15): Minu arvates on teatris läks kiiresti (aeg läks kiiresti). See oli tehtud „Kevade“ põhjal.

68 RAMP RAMP 69 NOORTETÖÖ

NOORTETÖÖ ALEKSEI TUROVSKI olnud viimased seitse aastat ooperilemb, asutanud Tartu VANEMUISE TEATRIS Aleksei Turovskit on nimetatud tunnustatud lektor ja koolitaja. Richard Wagneri seltsi (1991) ja eestimaalaste lemmik-zoo- Lisaks koolitamisele peab Jaanus laste- ning loomakaitse aktivist. loenguid Tallinna Ülikoolis ning Vabal ajal tõlgib inglise keelde Praegustel lastel ja noortel on tohutul hulgal valikuvõimalusi, kuidas sisustada oma vaba loogiks. Ta on sündinud 4. on avaldanud mitmeid artikleid, eesti kirjanduse antoloogiat ja aega. Vanemuise teater loodab, et üha enam valivad noored teatri. Teeme selleks omalt augustil 1946 Moskvas, alates millest valimikku saab lugeda kirjutab mõnikord näidendeid poolt uksed lahti: tulge, õppige teatrit tundma ja armastama! 3. elukuust elab Tallinnas. 1973. aastal lõpetas ta TRÜ bioloo- www.crimeless.eu. Jaanus („Koidula veri“ 2005) ning lava- gia-geograafia teaduskonna on Kuriteoohvrite Toetamise kavu (“Kriisiaja laulud” 2009). zooloogina, vahepeal õppis Ühingu “Ohvriabi” juhatuse TEATRIKOHTUMISED kaks aastat keemiat. Alates esimees ning Sotsiaalse JÜRI ENNET Rehabilitatsiooni Keskuse 2010 /2011 hooajal 1972. aastast töötab Tallinna Jüri Ennet on sündinud 25. 8. veebruaril kell 18 Sadamateatris juhatuse liige, samuti konflik- JÜRI ENNET Loomaaias. Aastatel 1976–2001 augustil 1943. a. Ta on õppinud 2010 / 2011 toimub 5 põnevat teatrikohtu- tilahendusele, lepitusele ning Teatrikohtumisel räägime autismist, töötas ta Eesti Mereinstituudis. Tartu (Riiklikus) Ülikoolis kahte mist, kus enne etendust räägib sama õhtu vägivallatule suhtlemisele suu- kuidas seda tunda ja mõista ning sellega Erialalt on parasitoloog, etoloog eriala - esmalt arstiks-psüh- teemadel üks tore, tark ja põnev inimene. natud taastava õiguse üks pea- toime tulla. ja zoosemiootik. Õpetab Tartu hiaatriks ja seejärel spordiars- Kohtumine ei maksa midagi, aga annab palju! misi asjatundjaid Eestis. Jaanus Kell 19 etendus „Elling“ Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis tiks. Töötanud spordiarstina, on ennast täiendanud Tartu loomapsühholoogiat ja zoo- Eesti Eriolümpia arstina, psüh- 17. novembril kell 17 Vanemuise 2. märtsil kell 18 Vanemuise Ülikoolis, Londoni Ülikoolis ning semiootikat. Avaldanud teiste hiaatrina, osakonna juhatajana suures majas ALEKSEI TUROVSKI suures majas LOONE OTS Kanadas Queensi Ülikoolis, lisaks seas raamatud “Loomult loom” „Seewaldi“ haigemajas (25 aas- Teatrikohtumisel räägime huntidest, Loone Ots: „“Tabamata ime“ on naise, kursustel Hispaanias, Iirimaal, inimestest, loomadest, loodusest kunstniku, kunsti enda tragöödia. Või hoopis (2004) ja “Loomad. Sipelgast tat), SA PERH Keila Haigla psüh- Inglismaal, Lõuna- Aafrika mütoloogias ja Kiplingi loomemaailmas. (must) komöödia? Kes on õieti päikesenaine? vaalani” (2007). hiaatriaosakonna juhatajana. Vabariigis, Lätis, Saksamaal, Kell 19 etendus „Mowgli“ Kohtumisel vaagime erinevaid võimalusi.“ Õppejõuna õpetas üliõpilastele Soomes ja muidugi Eestis. Kell 19 etendus „Tabamata ime“ JAANUS KANGUR kohtupsühhiaatriat, psühhiaat- 2. detsembril kell 18 Vanemuise riat, kliinilist psühholoogiat. väikeses majas JAANUS KANGUR 12. aprillil kell 18 Vanemuise Jaanus Kangur on õppinud LOONE OTS Täiendas end Eestis, Saksamaal, Jaanus Kangur : „Ooper on müüdi ja rituaali väikeses majas JAANUS KANGUR suhtlemistreeneriks ning saa- Loone Ots on kultuuriloolane, stiliseeritud vorm, mis annab meile Jaanus Kangur: „Elu toimub täna. nud nende oskuste õpetamisel Rootsis, Soomes. Praegu on Jüri võimaluse avastada ennast, mõtestada Kuidas elada hetkes ning teha valikuid, tugeva praktika töötades vang- kes õpetab Tartu ülikoolis välis- Ennet AS Ida-Tallinna Keskhaigla elu ning kogeda vaimustavaid esteetilisi mis kasutavad käesoleva potentsiaali lates kinnipeetavatega. Samuti tudengitele Eesti ja Baltimaade Hooldusravikliiniku juhataja, elamusi.“ maksimaalselt?“ on Jaanus õppinud nõustajaks võrdlevat kultuurilugu ja eesti õppejõud sisekaitseakadee- Kell 19 etendus „Manon“ Kell 19 etendus „Madame Butterfly“ suitsidaalsetele klientidele. kirjandust. Samade teemade mias, erapsühhiaater, riiklikult Jaanus on juhtinud nii era- kui külalislektoriks on ta ka Moskva tunnustatud kohtupsühhiaatria riigiasutuste struktuure ning Riiklikus Ülikoolis. Loone on ekspert.

70 RAMP RAMP 71 VANEMUISE KONTSERDIHOOAEG 2010 – 2011

Noortetöö üritused teatris Eri Klasi meistrikursuste lõppkontsert Ooperigala 4. septembril 2010 kl 19 Tartu Jaani kirikus 1. aprillil 2011 kl 19 Vanemuise Ludwig van Beethoven Sümfoonia nr 7 A-duur op. 92 kontserdimajas 16.09.2010 29.03. 2011 Sergei Prokofjev Sümfoonia nr 7 cis-moll op. 131 Konferansjee Hannes Võrno Suures majas Laste ja noorte teatripäeva Vanemuise Sümfooniaorkester Dirigent Mihkel Kütson infoüritus õpetajatele, tähistamine Vanemuises: Dirigeerivad kursustel osalejad kell 19 etendus » ooperi, balleti ja draama õpitoad Vanemuise Sümfooniaorkestri „Uinuv kaunitar“. » noorteloomingu konkursi „Nägin teatrit“ Vanemuise Sümfooniaorkestri hooaja lõppkontsert näituse avamine ja autasustamine hooaja avakontsert 14. mail 2011 kl 19 Vanemuise 9. oktoobril 2010 kl 19 Vanemuise kontserdimajas kontserdimajas Antonin Dvořák Sümfooniline poeem „Metstuvi“ op. 110 Ralph Vaughan Williams A Sea Symphony Eino Tamberg Viiulikontsert op. 64 Valentina Kremen (metsosopran) Antonin Dvořák Sümfoonia nr 7 d-moll op. 70 Atlan Karp (bariton) Anna-Liisa Bezrodny (viiul) Dirigent Mihkel Kütson KONKURSS „NÄGIN TEATRIT!” Dirigent Mihkel Kütson Vanemuise Sümfooniaorkester ja ooperikoor, Tartu Noortekoor, Vanemuise Sümfooniaorkestri Tartu Ülikooli Kammerkoor Ka sel hooajal toimub lastele ja noortele advendikontsert teatriteemaliste tööde konkurss 5. detsembril 2010 kl 17 Tartu Jaani kirikus BALLETIGALA „NÄGIN TEATRIT!” eesmärgiga Dirigent Lauri Sirp Rahvusvahelisele tantsupäevale kutsuda noori üles mõtlema ja pühendatud balletigala Vanemuise suures majas arutlema teatriteemadel. Tööd võivad Muusikalikontsert „Memory 2011“ 28. aprillil 2011 kell 19.00 olla nii kirjutised kui pildid, lood või 14. ja 15. jaanuaril kl 19 Vanemuise suures majas värsid, fotod või maalid. Oluline on, 21. jaanuaril kl 19 Jõhvi kontserdimajas et nad kannaksid endas peegeldust 22. jaanuaril kl 19 Estonia kontserdisaalis Dirigent Tarmo Leinatamm teatrist. Konkursile laekunud töödest kujundatakse 2011. aasta märtsis Vanemuise suure maja fuajees näitus. Parimad autorid ja juhendajad saavad auhinnaks teatripääsmeid ja –meeneid.

Töid võib saata või tuua kuni 1. märtsini 2011 aadressil: Teater Vanemuine, Vanemuise tn. 6, Tartu, e-post: [email protected]. Võitjad kuulutatakse välja 29.03.2011 Vanemuise laste- ja noorte teatripäeva tähistamise raames.

72 RAMP