Eesti Draamateatri ajaleht nr 6, september 2011

Eesti Draamateatri ajaleht nr 8, oktoober 2012

Luts - nii kaua kui ma mäletan

Millal ma kuulsin esimest korda Lutsust ja „Kevadest“? Võimatu öelda – mul on tunne, nagu oleksin ma Lutsu ja tema „Kevadet“ tundnud nii kaua kui ma mäletan. Ja ega see pole ainult minuga nii: ma usun, et kõik eestlased, ka need, kes pole „Kevadet“ lugenud ega Arvo Kruusemendi fi lmi näinud, ei mõistaks midagi kosta küsimuse peale, millal nad kuulsid esimest korda nimesid Toots, Kiir, Teele, Lible … Tundub, nagu hõljuk- sid need nimed kusagil Eestimaa õhus ja me kõik oleme neist sünnist saadik teadli- kud. Millal me nägime esimest korda tae- vas pilve? Luts on meie jaoks nii igapäevane, et me tema erilisuse peale enamasti ei mõtlegi. Aga kui mõtlema hakata … Minu jaoks muutub ta aina müstilisemaks, harukord- semaks. Tundub ju nii imelik, et kunagi oli aeg, mil eesti kultuuriruumis „Keva- det“ veel polnud. Ja et selle täna nii iga- vesena tunduva nähtuse on loonud täies- ti tavaline inimene. „Kevade“ sünnis on midagi ürgset, loodusjõulist. Meenuta- me, et seda ei pannud kirja mitte õppinud kirjanik, vaid nooruke apteekrisell, kelle jaoks „pildikesed koolipõlvest“ olid tema esimene kirjanduslik katsetus. Sama liht- salt ja enesestmõistetavalt koob ämblik oma esimest võrku, ehitab pääsuke oma 100 aastat tagasi, 5. novembril 1912 jõudis Tartus Postimehe raamatukaupluses müügile „Kevade“ esimene osa. 11. novembril 2012 esietendub Eesti esimest pesa. Nad pole seda tööd koolis Draamateatris Andrus Kivirähki näidend noorest Oskar Lutsust „Kevadine Luts“, lavastaja Uku Uusberg. õppimas käinud – nad lihtsalt oskavad. Pildil on 21-aastane Oskar Luts 1908. aastal, aasta tagasi oli ta alustanud koolipõlve „pildikeste“ kirjutamist. Käsikiri valmis 1911. aastal, üksikute Jooniste ning õpikute järgi on võimalik peatükkide kaupa igapäevase leivatöö kõrval Tallinna, Peterburi ja apteekides. Neli kirjastajat lükkasid selle tagasi, kuid Luts laenas raha ehitada masinaid, puu kasvab ise. sõpradelt ja andis raamatu välja oma kulu ja kirjadega. Taustal on ainus säilinud lehekülg „Kevade“ esimese osa käsikirjast. Fotod Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolisest arhiivist. Andrus Kivirähk 2 EEsietendussietendus Eesti Draamateatri ajaleht nr 8, oktoober 2012

Andrus Kivirähk kooberdab kahe kepiga, aga hing on sees… Kellele teda vaja on, mitte kellelegi, aga jumal teda enda juurde ei kutsu. Elab ja on, justkui oleks kellelegi tarvilik. Aga “Kevadine näed, Arno… Luts: Arno saab ju terveks! Peep: Eks ta ikka saab, aga sarlakid on kuri haigus… Luts” Luts: Aga Arno saab terveks! Peep: Nojah, eks muidugi! (Lahkub.) Lavastaja Uku Uusberg, kunstnik Pille Jänes (külalisena), Luts: Vanatädi! valguse kujundaja Rene Liivamägi (külalisena). Vanatädi: (Tuleb ja silitab Lutsu pead.) Oskar. Esietendus 11. novembril 2012 suures saalis. Luts: Kas Arnol on parem? Vanatädi: Jah, Oskar, Arnol on nüüd palju parem. Tema ei Osades: Roland Laos, Kristo Viiding, Taavi Teplenkov, tunne enam midagi, temale ei saa enam keegi kurja teha. Mari Lill, Tõnu Oja, Hilje Murel, , Raimo Luts: Mida see tähendab, vanatädi? Pass, Uku Uusberg, Indrek Sammul, Pääru Oja. Vanatädi: Arnol on nüüd valge särgike seljas ja ta ise on Luts: (Läheb Arno juurde.) Mis värv sulle meeldib, Arno? ka valge nagu tuvi. Tema ei jää enam kunagi haigeks, Arno, kas sa magad? kaks väikest valget tiivakest kasvavad talle selga ja ta Arno: Ei maga. tõuseb valge inglikesena õhku ning lendab paradiisi. Luts: Aga miks sa siis voodis pikutad? Kas sa oled haige? Luts: Arno on surnud… Arno: Särlakid. Vanatädi: Oh ei, ära ütle nii, tema on lihtsalt ära lenna- Luts: Mis sa räägid, Arno! Kellel on sarlakid? nud ja pikuke see inimese elu on, kunagi läheme kõik Arno: Arnol on särlakid. talle järele ja küll me teda siis jälle näeme. (Läheb silmi Luts: Ema! Mida Arno räägib? pühkides eemale.) Ema: Õigust räägib. Arnol on sarlakid. Luts: (Kirjutab näpuga õhku.) Arno on surnud. (Lõpe- Arno: (Tähtsalt.) Särlakid, särlakid. Arnol on särlakid! tab kirjutamise.) Kui ta ometi ärkaks veel lühikeseks Luts: (Kirjutab näpuga õhku.) Arnol on sarlakid. (Lõpe- ajaks, et ma saaksin vähemalt paluda temalt andeks tab kirjutamise.) Nii väikeseks on jäänud minu niigi kõikide nende kordade eest, mil ma talle ülekohut tegin, väike vend, kui ta seal voodis lebab, nägu kahvatu ja teda kiusasin, tema eest ära jooksin, kui ta tuli, väike- suured silmad pisikeses näos. Vanatädi! ne käsi pikalt eest, ikka „Oskar“ ja „Oskar“, et näida- Vanatädi: Mis on, Oskar? ta mulle oma väikeseid mänguasju, et kõneleda mulle Luts: Kas Arno saab terveks? oma tillukestest muredest ja rõõmudest. Aga kus minul Vanatädi: Kus ta pääseb! Mul on igasuguseid rohtusid, siis oli aega teda kuulata, ikka oli tarvis minna kalale küll mina juba selle haiguse välja ajan! (Tõttab minema.) või mõnda teise tähtsasse kohta… Nüüd kuulaks küll, Luts: Ema! aga… Enam ei saa… Ainult unenäos vahest tuleb ta… Ema: Mis on, Oskar? Meie hoovis väikese vahtra kõrval või kusagil mujal, Luts: Kas Arnol on juba parem? nägu tõsine, tirib mind hõlmast ja siis ma tahan ta suu- Ema: Küll tal varsti hakkab. Higistas täna öösel kõvasti, rest rõõmust sülle haarata ja temaga tantsida, aga ärkan eks see ole hea märk. Küll ta paraneb! (Tõttab minema.) ja… Tõmban vaiba üle pea… (Paneb soldatisineli selga.) Oskar Luts vanemate ja 3-aastaselt surnud venna Arnoldiga. Luts: Mina arvan ka, Arno on ju laps, ega siis lapsed Nii paljud kallid ja toredad inimesed on surnud, mina Võib-olla kajab mälestus armsast väikevennast sure. Ainult vanad inimesed surevad. Eks ju, Peep? aga veel koperdan siin maa peal. Ei tea, mille või kelle „Kevade“ Arno nimes. jaoks mind hoitakse… Peep: Noh… eks ta sedasi õige oleks, aga… Jah, näed, Foto Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolisest arhiivist. maailm on imelikult loodud, ka noor võib surra ja va- na känd, kes rögiseb ja krögiseb, muudkui edasi elada. Katkend Andrus Kivirähki näidendist „Kevadine Luts“ Võta kasvõi see Silbe vanamees – joob nagu tarakan, (ilmunud Loomingu raamatukogus nr 1, 2012).

Martin Algus “Kontakt” Fotod: Mats Õun Lavastaja ja muusikaline kujundaja Ingomar Vihmar, kunstnik Illimar Vihmar (külalisena), valguse kujundaja Triin Suvi, video autor Kristo Viiding. Esietendus 23. septembril 2012 väikses saalis.

Osades: Kleer Maibaum-Vihmar (külalisena), , Maria Avdjushko, , Jaan Rekkor, Märt Avandi, Kristo Viiding ja Martin Algus (külalisena). Anton – Ain Lutsepp, Mees – Martin Algus, SAAGEM ÜHENDATUD! Georg – Jaan Rekkor

Ingomar Vihmarile meel- lavastanud üks ja sama dib rääkida lõppematust lavastaja ühes ja samas protsessist, vabadusest, ruumis. Jällegi tõusevad Rene – Kristo Viiding, Rita – Kleer Maibaum-Vihmar avatusest, turvalisusest, esile Ingomari mõisted: tused, hirmud, mida vara- te tunda end üksikuna ja aususest. Esmapilgul või- avatus, turvalisus, lõppe- sem elu on kaela riputa- äralõigatuna, vaid kaitstu- vad need mõisted õige matu protsess. Kuigi kõik nud – neist tuleb vabane- na ja terviklikuna. Tunda hämaraks jääda. Tema kolm lavastust räägivad da („Naine minevikust”), end julgelt. lavastused ju ei räägi iseseisva loo, seob neid sest alles siis on võimalik Huvitav, kas Ingomar on otseselt just nendest tee- just seesama protsess. hingata vabalt, tunda end oma triloogia lõpus jõud- madest, kuid sellest ole- „Lavastuse sisu kõrval julgelt ja astuda ümbrit- nud protsessiga seatud nemata on viimasel kahel eksisteerib veel miski muu seva maailmaga täielikku eesmärgini või on see tõe- aastal Eesti Draama- – kohalolemine.” Ja jällegi ühendusse („Kontakt”). poolest lõppematu? teatri väikses saalis teh- meenub koheselt Ingomari Huvitav, kas autor Mar- Ja veel parem küsimus: tud tööst moodustumas mõte, et selle saavutami- tin Algus oskas kirjuta- kas lavastaja on seda üle- omamoodi tervik. Hea ne pole lihtne. Pole kerge Naine – Maria Avdjushko, Mees – Martin Algus mise hetkel aimatagi, et üldse niimoodi planeeri- meelega ütleks kogunis- olla laval sina ise, üheaeg- tema näidend sobitub nii- nud või on tegemist minu ti triloogia, kuigi seda ei selt mängida rolli ja avada võrd hästi sellesse tsüklis- (meie) soovunelmaga, et saa see ju küll olla. Pole ennast kõigile silmadele, se – juba pealkirjagi poo- selline areng on tõepoolest „Õitseng”, „Naine mine- mõtetele, tunnetele. Seda ei lest? Ja millest räägib siis võimalik – ka lava peal? vikust” ega „Kontakt” saa saavutada ühe proovi- see lugu – eks ikka inime- kirjutatud üksteise järge- perioodiga – kahegagi mit- se sügavast soovist mit- Mihkel Seeder deks või teemajätkuks, te. Ehk on selleks maagili- kõik näidendid on sün- seks numbriks kolm? dinud väga erinevatel Ja mõeldes nüüd jällegi „Kontakt“ võitis näidendivõistlusel ajahetkedel väga erine- (meelevaldselt) neile kol- New Baltic Drama 2011 Eesti peapreemia vatel põhjustel, erineva- mele lavastusele: igasugu- ja on ilmunud Eesti Draamateatri te autorite pooltki. Siiski ne enesearendamine algab Näidendiraamatu sarja 16. raamatuna. tekib hinges kahtlus, et enese avamisega, avane- Näidendi esmalavastus oli 2011. aastal miski ühendab neid kol- misega („Õitseng”); selle Turu Linnateatris. me lugu ja see pole pel- raames aga tõusevad esile galt fakt, et need kõik on kõiksugu segajad, takis- Johan – Märt Avandi, Anne – Marta Laan Eesti Draamateatri ajaleht nr 8, oktoober 2012 TTaasesietendusaasesietendus 3 Lee Hall William Feaveri raamatu põhjal “Kaevuritest kunstnikud”

Lavastaja ja muusikaline kujundaja Priit Pedajas, kunstnik Riina Degtjarenko, tõlkija Krista Kaer. Malsroos Foto: Teet Esietendus Viinistu Kunstimuuseumi katlamajas 12. juunil 2010, esietendus Eesti Draamateatri suures saalis 7. oktoobril 2012. Osades: Guido Kangur, Taavi Teplenkov, Ivo Uukkivi, Tõnu Oja, Raimo Pass, Britta Vahur või Piret Krumm, Laine Mägi, Pääru Oja.

NAIVISM JA EESTI „“ kaevanduses kuid omab arvamust pro- teks Tartu kujutava kunsti elektrikuna töötanud Ni- fessionaalsete kunstnike kaugõppekursustest võttis Eestis ei ole kunagi tekki- kolai Pakki, kelle tööde ja loomingu kohta, näiteks osa Linda Lepik, kus tema nud eraldi kunstirühmi- näituste nimekiri on au- näitusel Läti illustraatori õpetajaks olnud pallaslane tust kaevuritest ega teisi kartustäratavalt pikk. Ta Anita Paegle originaal- Silvia Jõgever ei suutnud ameteid pidavatest kuns- on teinud maastikumaa- tööde kohta arvas ta, „et õpetusega midagi ära teha. tiharrastajatest. Nõukogu- le, Soome elama asudes kunstnik on arenemisvõi- Tänasel päeval on üha de ajal toimis üle Eesti tõ- jäädvustanud Ingerimaa meline“(!). Kord arvas, et keerulisem leida harrasta- husalt kunstiringide tema väga värvili- jate hulgas kunstis ehedat ja kursuste (kujuta- Üha keerulisem on leida ne maal näeb välja ja süütut maailmavaa- va kunsti kaugõppe- harrastajate hulgas nagu Konrad Mäe det, juba kasvõi laviinina kursused) süsteem, kunstis ehedat ja süütut oma. Vaatamata pealetuleva infotulva ja mis koondas enda kõigele ei ole ta ise vähese võimaluse tõttu alla erinevate elu- maailmavaadet. kunagi võimeline loomulikul viisil eralduda. valdkondade kunstihar- ajalugu ning muidugi ei akadeemilise kunsti mõis- Kuna kahjuks on kunstis rastajad. Ametite skaala puudu tema loomingust tes õigesti maalima, ta liht- taibatud, et trendikas on oli väga lai: kangrutest, kaevanduse teema, näiteks salt ei näe „proportsiooni- olla naivistlik ja mitte sel müürseppadest, medit- töödetsükli „“Estonia“ ja perspektiivivigu“, mida põhjusel, et ei olda võime- siiniõdedest, kaluritest, kaevandus“ näol. Pakki naivistid teevad ja mis lised professionaalsuseks, Harry Wilson – Tõnu Oja, Oliver Kilbourn – Taavi Teplenkov maalritest, lukkseppadest, tööde kohta on öeldud: markeerijatest õpetajate, „Need on omapärased ega Ta lihtsalt ei näe „proportsiooni- ja Paralleelina kirjandustea- duses või proovida kunstis inseneride ja arstideni väl- allu mingitele maalikunsti perspektiivivigu“, mida naivistid teevad duses opereeritakse ab- „naivismi“, pole aga mui- ja. Mõnest üksikust har- seadustele.“ Nikolai Pak- ja mis ongi põhiline põhjus, miks me surdsete terminitega nagu dugi muud kui õõnes epi- rastajast sai hiljem profes- ki on kunstis ehe nähtus, neid rikkumata talentideks peame. „uussiirus“ ja „uusliht- goonlus. sionaal, enamik suhtusid naivist, kuigi osales Koht- sus“, mille puhul väide- sellesse kui meeliköitvasse la-Järve kunstiklubi töös, ongi põhiline põhjus, miks siis on tekkinud rida pseu- takse, et künismist ollakse hobisse ja jäid diletanti- tellis mitukümmend aastat me neid rikkumata talenti- donaiviste (miks ka mitte väsinud ja on õige aeg ini- deks, mõni üksik jäi vaa- kunstiajakirja “Hudož- deks peame. Neid „lootu- kommertsnaiviste, kuna mestele pakkuda siirust ja Mari Vallikivi tamata antavale õpetusele nik”. setuid“ kursustest osavõt- naivistlikus laadis tööd ehedust. Olla kavatsusli- Kondase keskus ka naivistiks. Taevaskojast pärit, pott- jaid on olnud veelgi, näi- on head kaubaartiklid). kult siiras ja lihtne kirjan- Aegade jooksul on mõ- sepaks õppinud ja hetkel ned kaevanduses tööta- postiljoni ametit pidav nud inimesed vabal ajal Kaido Pung kujutab kart- kunsti harrastanud ning matult inimesi ja tegevusi, näitustel esinenud, näiteks milles avaldub naivismi Vladimir Balahonenkov ehedus kõige selgemalt. ja Paul Aav. Kõige tähe- Ta on osa võtnud kunsti-

lepanuväärsem harrastus- kursustest, külastab näi- Malsroos Foto: Teet kunstnik on kahtlemata tuseid, eeskujusid ei oma, Foto: Teet Malsroos Foto: Teet

Helen Sutherland – Laine Mägi Robert Lyon – Ivo Uukkivi 4 EEsietendussietendus Eesti Draamateatri ajaleht nr 8, oktoober 2012 Enda Walsh “Uus elektriline tantsusaal”

Lavastaja Sander Pukk (Ugala), kunstnik Annika Lindemann (külalisena), valguskunstnik Kalle Karindi (Tallinna Linnateater), tõlkinud Reet Kandimaa, toimetanud Sander Pukk ja Maria Lee Liivak. Foto: Herkki Erich Merila Esietendus Eesti Draamateatri väikses saalis 9. oktoobril 2012. Osades: Kaie Mihkelson, Ülle Kaljuste, Kersti Heinloo, Tiit Sukk. Iiri näitekirjanik Enda mustrid, mis halvimal ju- et parimal juhul suudetak- Walsh tegeleb nii selles kui hul võivad muuta inimese se säilitada juba tuttavat ka teistes näidendites erine- nõutult õnnetuks ja isegi ja seeläbi turvalist status vatel tasanditel eluga – eriti teovõimetuks. Teiste sõ- quo’d. Just nii elavadki veel küsimusega: millisena nadega: paratamatult on Walshi tegelased ühes väi- tahetakse seda näha? Tema mineviku valusad koge- keses mittemidagiütlevas peamiseks huviobjektiks mused need, mis defi neeri- sadamalinnakeses, kuid on lood/jutud palju kordi ahis- kui ürgseim, Kuidas rebida end lahti nüristavast tavam kui tröös- emotsionaalselt argiolevikust ja unistada tulevikust, titu keskkond, on veenvaim ko- kus on võimalik trotsida nende lootusetus. gemuste edasi mineviku kaotusi? Pole lootust pare- andmise vorm, male, õnnelikuma- mis on ühtlasi ka väga sub- vad inimest olevikus väga le elule. See sunnib neid üha jektiivne ja kergesti mani- jõuliselt. Just mõte, kui tagasi pöörduma kunagise puleeritav. palju inimene tegeleb ole- võtmesündmuse juurde, Lugedes Walshi näitemän- viku toimetuste varjus mi- seda uuesti jutustama ja gu „Uus elektriline tantsu- nevikuprobleemide taas- läbi elama. Usun, et teatud saal“, sattusin ma vasta- meenutamise ning nende vapustused on universaal- kuti materjaliga, milles oli ületamisega, kannustaski sed, nagu esimene armas- inimloomuse mõtestamist mind seda teatriteksti la- tus, mis nihutab minapildi sellisel kujul, mis oli mulle vale tooma. piirjooni ja lööb selgepiiri- huvi pakkunud ning mida Eelkirjeldatud olukorda, lise kiilu indiviidi ja maail- olin püüdnud sõnastada. kus miski inimest halvab, ma vahele. „Kaotuse-inimene“. Kas ei pea tõlgendama otseselt Nii Walshi tekst kui ka see on fl irt freudistlike ja meditsiinilisena. Kuidas lavastus tegelevadki küsi- psühhoanalüüsi teooriate- aga hinnata situatsiooni, musega, kuidas rebida end ga või hoopiski kaasaegset kui hoidutakse unistus- lahti nüristavast argiolevi- psühholoogilist nõusta- test, soovidest nii, et järe- kust ja unistada tulevikust, mist vajava ühiskonna mõ- le jäävad vaid argitoime- kus on võimalik trotsida juga, kuid mulle on pak- tused ja pisisündmused? mineviku kaotusi, väära- kunud huvi inimloomuse Kui väga oluline ja jõuline ta deterministlike müüte, lahkamine enesepiiramise, osa inimesest on mineviku kõrvaldada puudusi ja ela- komplekside seisukohast. „kaotused“, siis võivad da paremat elu. Need on psühholoogilised need meid dikteerida nii, Sander Pukk Clara – Ülle Kaljuste, Breda – Kaie Mihkelson.

TTulekululekul Yasmina Reza Esimene lugemine kirju, hiljem veel igasugu- “Hävituse ingel” Esimesel lugemisel algas 8. inimesed, kes tollaste eten- seid dokumente: üks koh- hooaeg. Sedapuhku eran- duste ajal veel sündinudki Lavastaja Hendrik Toompere jr, kunstnik Ervin Foto: Kadri Hallik tuasi, ühe tüdruku kiri … diga: kui sarjas tutvustame polnud. Õunapuu (külalisena), tõlkinud Margus Alver. USA-sse rännanud vend seni lavastamata eesti näi- Uhiuut eesti näidendit Esietendus 25. novembril 2012 väikses saalis. Jakob oli Esimese maail- dendeid, siis Merle Karusoo kuuleb aga 25. oktoob- masõja aegne väljarändaja Osades: Harriet Toompere, Mait Malmsten, Liisa Pulk „Olen 13-aastane“ on ju ril, kui loetakse tänavuse ja ootamatult ka mees, kel- (), Ivo Uukkivi. lavale jõudnud, 1980. a esi- mononäidendite võistluse lele sümpatiseeris kommu- etendunud lavastust koguni võidutööd, Tõnu Õnnepa- Kas sündmustel, mis meiega aset leiavad, nism. Teine vend Willem 196 korda mängitud! Kuid lu „Vennast“. jäi kodumaale, rajas Hiiu- on üldse mingi algne põhjus? taaskohtumise mõttes oli Näidend on hiiu keeles ja maal talu ja võttis naise. see lugemine siiski esime- tugineb kahe venna kirja- Igapäevane elu koosneb ennast paigutada teistega ne – nüüd, kus riigikord vahetusele (üks New Yor- „Vennast“ loevad Pääru suurematest ja väiksema- võrreldes mingile skaalale, teine ja igapäevaelu palju gis, teine Hiiumaal) aas- Oja, Tõnu Oja ja Indrek test võitlustest. Kuidas sest muidu nad ei saa aru, muutunud, osatäitjad ja tatel 1919–1939, epiloog Sammul, lavastajana juhen- teostada oma ideid, suruda kes nad üleüldse on. kunagine publik ise põlv- ulatub 1960. aastate lõp- dab Aleksander Eelmaa läbi seisukohti, mis tun- Kõik me oleme kokku konna võrra vanemad ja pu. Autori sõnul leidis ta (Tallinna Linnateater). duvad õiged; kuidas mitte puutunud olukorraga, kus saalis kuulamas noored ühest aidast pataka vanu kaotada töökohta, kuidas konfl iktsituatsiooni ra- mitte raisata raha. Meid humeelne lahendus jätab ümbritsev maailm kubiseb ikkagi hinge rahulolema- vastuolulistest soovidest tuse. Ühiskond on selleks, ja tahtmistest. Mõnikord et me üksteisele karvupidi plahvatavad konfl iktid, kallale ei läheks, kehtes-

mis vajavad lahendamist. tanud reeglid. Suhtlemis- Malsroos Foto: Teet Antud loo puhul on käi- standardid ja nn poliitilise vitavaks sündmuseks poi- korrektsuse. Viimasel ajal sikeste koolikaklus, kus aga näeme, kuidas paljud Hendrik Toompere „Võlanõudjate“ mõlema osapoole vanemad sündmused väljuvad kont- proovis 2011. aastal. soovivad jõuda rahumeelse rolli alt: streigid, mässud, Shiva teeb oma hävitavat ja tsiviliseeritud lahendu- avalikud ristilöömised jne. ja loovat ringtantsu kogu seni ja tülita lahku minna. Aga võib olla, et nii on ala- aeg – nii meie sees kui meie Aga miski segab. Segab ti olnud ja jääbki, sest hävi- ümber. Nii on ja jääb. Se- tahtmine leida üles algpõh- taja ingel teeb pidevalt oma da on lohutav teada. Kuid jus, et miks asjad ikkagi nii hävitustööd, et uus saaks kuskil on alati üks pragu, läksid ja kes tegelikult süü- tulla puhta pinna peale, mis sellest ringist välja viib. di on. kuni ta siis ise ennast hävi- Vaatame, ehk leiame üles. See on ka õieti loomulik, tama hakkab. See toimimi- Esimene lugemine septembris 2012: Merle Karusoo „Olen 13-aastane“. sest inimestel on vajadus se printsiip ongi algpõhjus. Hendrik Toompere jr Vasakult Merle Karusoo, Toomas Lõhmuste, Andrus Vaarik, Rein Oja, Villu Kangur. Avandi, EsterPajusoo,MerlePalmiste,MariaAvdjushko, IngomarVihmar. Osades: Esietendus 9.detsembril2012suuressaalis. Lavastaja Mika Keränen, IngomarVihmar juhtide vahetamisele üheks juhtide vahetamisele üheks utoopiana: lisaks peanäite- pilgul tundudatäieliku peas sündinudideeesma- kontekstis võiksReinOja mängiva repertuaariteatri Kahe suurekoormusega Vahetame peanäitejuhid,segametrupid... UTOOPIA? dab? VõiFreudialatead- Jumal, nagukülalineväi- mustkunstnik, meelepett? võõras. Kestaon?Hull, kaudu tematuppaüks kodus, kuiäkkitulebakna ja meeleheitelFreudon viib ülekuulamisele.Üksi tapo tematütreAnnaja kevadõhtul arreteeribGes- lahkumast. Kuidühel tata jatakeeldublinnast dunud, ettedaeipuudu- Freud onikkaveelveen- jälitavad juute.Sigmund Austriasse tunginudja Viin, 1938.Natsidon üheksa võikümmeaastat on umbesseitse,kaheksa, Ma arvan,etneedlapsed Anton, Olav, Sadu,Reilika. Mari koerMati, Mari, maja“ tegelased? Kes on„Vana roosa elab kilpkonn. banaanipuu jabasseinis ju lillijakasvuhooneson botaanikaaed, kusonpal- li, Kauna.Sealonülikooli Herne, Marja,Oa,Kartu- vatel sööginimed,näiteks te majadega.Sealontäna- väike linnaosavanaaegse- nas. Seeontavalineilus Tegevus toimubSupilin- mis kohtseeon? Kus tegevustoimubja kujundaja rcEmne cmt Davide Carnevali Éric-Emmanuel Schmitt “Vana roosa maja” T “Kraepelini Lavastaja “Külaline” Esietendus 3.märtsil2013väiksessaalis. Esietendus 10.märtsil2013suuressaalis. “Utoopia rannik” Lavastaja kostüümikunstnik mismuljeid. rääkida võikirjutadaMikaKeräneniteostelugemis-javaata- lahendab salaseltsRamps.Palusimesalaseltslasteeakaaslastel lavale jõudnud.Supilinnasasetleidvaidkriminaalseidlugusid Vihmari dramatiseeringuna2010.aastalEestiDraamateatris maja“, „Salapäranelillenäppaja“.NeistesimeneonIngomar jalgratas“, „Peidetudhõbedaneaardelaegas“,„Vana roosa navad kokkujubaväikeseraamatusarja:„Varastatud oranž Mika Keränenonkirjutanudmitueestilastekrimkat,misan- om Stoppard Mari-LiisLill,MartaLaan,PiretKrumm,JüriTiidus Ingomar Vihmar Ingomar Vihmar Elmo Nüganen Martin Makarevitš Reet Aus

(Tallinna Linnateater) , kunstnik , tõlkija

(külalisena) kuriteod”. nika”, “Kooseluväikesed hotell”, “Tunnete tektoo- mõtleja”, “Kahemaailma “Kuldne mees”,“Vaba- “Enigma variatsioonid”, ris), lavaleonjõudnudka samamma” (Rakvereteat- näidendit “Oskarjaroo- praegugi mängitaksetema kule hästituntudautor, mitt oneestiteatripubli- ma? Éric-EmmanuelSch- tama jaendassevaata- oma lapsepõlvemeenu- suurt psühhoanalüütikut vuse kehastus,kessunnib Reilika. Reilika. on minulemmiktegelane siis maeiütle.Inimestest se, agakunateeiolehead, on peidetudraamaturiiulis- siis maütleksinteile,etkiri oleksite headminuvastu, jalgrattavarastele, etkuite see, kuipisikepoissütles Seal olimulemmikkoht selles eelmiseslavastuses. aga teatristedaeiolnud, lemmik MarikoerMati, vanad. Tegelastest onminu nateatris tööle trupiga, kus nateatris tööle trupiga,kus ning PriitPedajas asubLin- pundi Linnateatrinäitlejaid tusse Draamateatriskaasa Nüganen toobomalavas- ka näitetrupid,niietElmo lavastuseks lüüasegamini ühtegi sellistvanamaja. Sakus, kusmaelan,eiole seid põnevaidasju,aga sõpradega olekskaselli- le meeldiks,kuimuloma See eioleõudne.Mul- Kas luguonõudneka? ( külalisena) Margus Alver , tõlkinud Liina Unt , liikumisjuht , kunstnik , helilooja Kalle Hein . Pille Jänes Rauno Zubko Eesti Draamateatriajalehtnr8,oktoober2012 Andre Pichen saavad kahes teatrislava- ranniku“ kaks esimestosa Tom Stoppardi„Utoopia tus tõepoolestkateoksning Ometi saabsuurverevahe- Draamateatri näitlejad. suurt osarollemängivad pealkirjas viidatakse,oli Emil Kraepelin,kellele seväljendus jaminapilt? seotud mälujakeel,ene- did. Kuidasonomavahel tes avanevadminevikupil- Isa, pojajaarstivestlus- seid inimeseteadvuses. kustutab jahägustabseo- põeb Alzheimeritõbe,mis hääbumist. Vana mees kendlikkust, valikulisust, dend uuribmälu:sellekat- Noore koer Mati.Nadmeeldisid meeldisid mulleSaduja majahooldaja. Tegelastest koer Mati,fotograafning Reilika, Olav, Antonja olid lapsed:Sadu,Mari, Raamatu peategelasteks Tegevus olikriminaalne. puumajad suuresohus. ja hea.Raamatusolivanad oli lahe,põnev, salapärane roosa maja“.Seeraamat järgmise raamatu„Vana nud karaamatusarjaühe Praeguseks olenläbiluge- see raamatmeeldismulle. le järgietendustehti.Ka lugeda karaamatut,mil- väga. Pärastõnnestusmul ratas“. Seemeeldismulle „Varastatud oranžjalg- Kord näginmaetendust aastas käiakseikkateatris. maalselt, umbes20korda Ma arvan,etmeeldibnor- käia, nagusulle? dib kalugedajateatris Kas sinusõpradelemeel- variatsioonid” Lavastaja Raudam . (külalisena) Katariina Raig,8-aastane

(külalisena) itaalia autori . Esietendus7.aprillil2013väiksessaalis.

(külalisena) Hendrik Toompere jr , Märt , valguse , . näi- aastal). esietendus2011. d’Artiste“ („Marquis Draamateatris re jrteinelavastusEesti nid“ onHendrikToompe- „Kraepelini variatsioo- 1891). ka Tartu Ülikoolis(1886- tõve uurija,kestöötanud ja neuroloog,Alzheimeri kuulus saksapsühhiaater matuid lugedamulleeriti pärase fotograafi nad endaleappiühesala- seda lugulahendama,said asja. Kuilapsedhakkasid sellepärast majagaühte tis sedamajamüüajategi gus, etmaaklerKrissutah- kummitus. Agapärastsel- Raamatus oliroosasmajas näha neidtoredaidmaju! selt Supilinnastläbi,et Tartus, sõitsimespetsiaal- PS! Kord,kuiolimeperega seid raamatuid. ma raamatusarjajärgmi- etendust javalmistunluge- Ootan põnevusegauut minu meelesttore. – SupilinnTartus –seeon sed jasamategevuspaik on ühedjasamadtegela- on armas.Raamatusarjas on minusarnanejaMati mulle sellepärast,etSadu line seepolegi... valgust näeb? Pärisutoopi- „Päästmine“ Eestisrambi- Kas katriloogiakolmasosa neni lavastuses. „Laevahukk“ ElmoNüga- lis esietenduseniteineosa ti Draamateatrisuuressaa- jem, 10.märtsil,jõuabEes- 9. märtsil2013,päevhil- jas, esietendubLinnateatris mille lavastabPriitPeda- gia avanäidend„Teekond“, küpseks samalajal:triloo- , tõlkija Triin Aadma,9-aaastane TTulekul u l Dagmar e k u . Raa- . l a a s ------,

soovitaksin sedakindlasti ja vägapõnev. Ma Raamat onvahva,tore jane lugujubauurimisel. Sadu kojuläks,olisala- koera) jaReilikat.Kui tas taMarit,Matit(Mari ma poodi.Tee pealkoh- sellega, etSadupidimine- Kogu seiklushakkabpihta das miskion. vaid lavalnäidatakse,kui- ke niipaljuettekujutama, vaatad, siiseipeaisekõi- meeldib küll.Kuisateatrit ei meeldi,agateatriskäia Draamateatrisse Et koolitee viiks ka eelmiseski MikaKeräneniraamatupõhjaltehtudjapildilolevas Laureen Kadakas,10-aastane giasäästliku lavavalgustuse. kaheksa teatritsaavadener- Rakvere teaterjaUgala)ning si saidkaVanemuine, Endla, bussid viieleteatrile(uuebus- eest hangitienergiasäästlikud Marubeni Corporation,selle Jaapani suurkorporatsioonile tamata saastekvoodimüügist ga. RahatuliEestiriigikasu- konnasõbraliku teatribussi- lest sügisestalatesuuekesk- Eesti Draamateatersõidabsel- lavastuses „Varastatud oranžjalgratas“.Reilika–MartaLaan. märk onpakkudavõima- on etendustearutelud.Ees- Uus ettevõtmineselhooajal rida Draamateatrikodulehel. lüüsist, millelesaabregistree- sul ne Lisaks toimubhooajajook- ajalehes. dest avald lavastajad. Väljavõttedtöö- sid huvikamitmednäitlejad- vaid töid,millevastutund- laekus tervehulkvägapõne- nivõistluse. Eelmiselaastal lutame taasväljaretsensioo- ka selaastal.Novembriskuu- programmide javõistlustega keskkooliõpilastele mõeldud Eesti „Vanas roosasmajas“tegutsebtaassalaseltsRamps,nagu li loengutetenduseana- Draamateater jätkab ati Draamateatri ala proff,bussijuht UrmasJõgi. Uue teatribussiroolisistuboma ka jõepealt. jõel jasiisnäginSupilinna Suvel sõitsinlodjagaEma- sai käianagukraavis. maja jalumehangevahel ged üleminupea,niiet tänavate ääreslumehan- väga ilus.Üheltalvelolid olen sealkäinud.Sealon on sealkõrval,sellepärast vere linnaosasjaSupilinn vanaema elabTartus Täht- vaid Tartu linnaosa.Minu Supilinn eioleeraldilinn, mis onSadunaabermaja. tänaval ühesvanasmajas, toimub SupilinnasMeloni risse vaatamatulla.Kõik kõigil lugedavõisiisteat- teater.ee). info: elen.jaaska@draama- kunstnike“ etendus(lähem tunnile järgneb„Kaevuritest kirjanduse õpetajaid.Info- gümnaasiumide eestikeeleja 11. oktoobril.Ootamekõiki malt õpetajateinfotunnis protsessist räägimelähe- tusplaanidest jateatritöö- Koostööst, uuehooajalavas- kirjandustoaga. ühendust EestiDraamateatri peidab. Huvikorralvõtke vaid tahkeüksetendusendas ja mõista,kuipaljuerine- mõtetest, tähelepanekutest põhjal väikesesgrupisoma lust rääkidanähtudetenduse TTulekul u Elisabet Raig,10-aastane l e k UUudis u l u d i s

Foto: Kadri Hallik 5 Foto: Teet Malsroos 6 KKülalisedülalised Eesti Draamateatri ajaleht nr 8, oktoober 2012 Martin Algus Inglane, eurooplane “Loukussa” (KOOBAS) David Edgar on Briti kirjanike ühenduse president, silmapaistev näitekirjanik ja noorte dra- Lavastaja Ingomar Vihmar, kunstnik Liina Unt, maturgide õpetaja, oma näidendites tänapäeva Euroopa suuri poliitilisi ja kultuurilisi muutusi soome keelde tõlkinud Terttu Savola käsitlev kirjanik, rohkem kui 60 näidendi ja ka Eesti Draamateatris kevadel esietendunud „Nelipühade“ autor. Teatril oli rõõm teda Tallinnas võõrustada, 29. septembril vaatas ta „Ne- Osades: Antti Launonen, Vesa Repo, Ari-Kyösti Seppo, lipühade“ lavastust (lavastaja Mladen Kiselov, kunstnik Vladimir Anšon, kostüümikunstnik Sari Harju, Tapani Korhonen, Pekka Kekäläinen, Rosita Raud, valguse kujundaja Priidu Adlas). Ritva Grönberg. Alguse näidend on realist- David Edgar sündis 1948. pingutusest jõuda kom- 5. ja 6. novembril annab Draamateatri väikses saalis võõ- lik pilk sellesse maailma, aastal Birminghamis, nel- munistlikust režiimist lää- rusetendusi Kuopio Linnateater. Soome külalised mängivad kuigi mõneski lavastuse jandat põlve teatriinimeste nelikku demokraatiasse. Martin Alguse näidendit „Koobas“(„Loukussa“), mille möö- stseenis segunevad tõelus peres. Eestis on lavastatud „Kõik olid Ida-Euroopa dunud aasta novembris tõi Kuopios lavale Ingomar Vihmar. ja peategelase kujutluspil- tema „Nicholas Nickleby suhtes väga optimistlikud. Foto: Kadri Hallik Etendused väikses saalis on soome keeles sünkroontõlkega did. elu ja seiklused“, Char- Kuid mitmesugused asjad eesti keelde. Lavaloo keskseteks tege- les Dickensi samanimelise hakkasid siis juhtuma, lasteks on lugu jutustav romaani dramatiseering kerkisid esile vähemuste nimetu Mees, narkokau- (1997 Eesti Draamateat- probleemid, Ida-Euroo- Näidend räägib karmilt klantspinna all kulgeb ris). „Nelipühade“ esma- past läände tulvav immig- tõepärase loo, mis võib tegelikult ka teistsuguseid bandusega rikastunud venelane Batja, tema kaas- lavastus oli 1994. aas- rantide vool tekitas äre- juhtuda nüüd ja praegu, hoovusi. Eestis on ikka tal Royal Shakespeare vust,“ ütleb autor. Kui ta siinsamas, meie kõrval. veel palju inimesi, kes han- lane Sava ning prostituut Kui vaadata Tallinna elu givad oma elatise kuritege- Margarita. Mees on kuri- kalli restorani aknast, siis likul teel, narkootikumid tegelikku maailma sattu- David Edgari mitme näidendi paistab siinne elu viisa- ja keha müümine on siin nud endine meditsiiniüli- teemaks on olnud kommunistlikust kas ja tsiviliseeritud, aga vaid üheks näiteks. Martin õpilane, kelle Batja saa- dab Ameerikasse üliolulist režiimist läänelikku ülesannet täide viima. Sel- le ebaõnnestumisel on aga demokraatiasse jõudmise saatuslikud tagajärjed ja pingutused. sündmused arenevad väl- timatu lõpu poole. Meest on kogu elu närinud süü- Company’s, Eesti Draa- nägi ühe Ida-Euroopa kiri- tunne ja taju, et elu ei ole mateatri lavastuse aluseks ku välisseina puhastamist, olnud tema enda kätes, on näidendi uus versioon, mõtles ta äkitselt, et mis just seetõttu on temaga ka mis valmis David Edgari ja juhtuks, kui sealt leitaks nii lihtne allilmategelastel lavastaja Mladen Kiselovi midagi erilist. David Edgar manipuleerida. koostöös 2006. aastal, kui „Muide täna hommikul „Koobas“ on lugu, mil- see lavastati Shakespeare’i Tallinnas ringi käies näi- oli erutav, kuidas kirikuid le mõnegi tegelase eluviis teatris Stratfordi festivalil dati mulle paljusid selli- oli siin tehtud ladudeks, võib tunduda võõras, kuid Kanadas. seid väikesi leidusid – sei- tallideks jm. Lisaks tekkis samavõrra on see lugu „Nelipühade“ sünniloost namaalinguid, kaevusid, juurde põgenike teema, tol meid kõiki ühendavast rääkides nimetas David müüritükke. Nii et mul ajal juhtus sedagi, et põ- püüdlusest õnne, armas- Edgar ühe alguspunkti- tekkis mõte, et kusagil Ida- genikud läksid kirikusse tuse ja meelerahu poole. na oma näidendit „The Euroopas võiks äkki olla varjupaika nõudma. Kõik Lavastuse tegijad on oma Shape of the Table“. See selline kirik. Lääne kuns- need teemad koondusid tööd teinud südamega ja esietendus Londoni Rah- titeadlastele oli Ida-Eu- „Nelipühades“, millest nende sooviks on, et vaa- vusteatris novembris 1990 roopa olnud teatud mõttes kujunes näidendi kaks osa taja võtaks lavastuse vastu – Berliini müüri langemise geto, sellele ei pööratud – maali lugu ja põgenike ennemini südame kaudu. esimesel aastapäeval. Näi- eriti tähelepanu. Sealt are- lugu. Näidendit kirjutasin dend räägib kujuteldava nes mõte, et selline leid 1990ndate alguses.“ Briti Artiklis on kasutatud lavastuse Ida-Euroopa riigi kuju- võiks lääne kunstiajaloos Nõukogu toel reisis autor teldavast revolutsioonist, revolutsiooni teha. Ka see Mees – Antti Launonen kavalehe materjale. sel ajal endises Jugoslaa- Võtaksin kaasa Moldova päikesepaiste

Septembri viimastel päevadel oli Eesti Draamateatril külas Mihai Eminescu nimelise Moldova kaasa tuua natuke vihma rahvusteatri kunstiline juht Alexandru Cozub. Neljal õhtul vaatas ta etendusi, õppis töö kau- ja mina võtaksin siia kaa- du näitlejaid tundma, nuusutas teatri õhku. Oktoobri teisel nädalal võtab aga Priit Pedajas sa Moldova päikesepaiste. Chis¸ina˘u tee jalge alla, et omakorda Moldova suurima draamatrupiga tuttavaks saada. Kui On teil pärast esmatutvust muusad kahe teatri suhtes soodsalt meelestatud on, võiks neile külaskäikudele järgneda sama- Foto: Kadri Hallik trupiga tekkinud ka konk- sugune koostöö kui Eesti Draamateatril on tuleval kevadel plaanis Tallinna Linnateatriga, ehk reetse dramaturgilise ma- peanäitejuhtide vahetus üheks lavastuseks. terjali idee, mida Draama- teatris lavastamiseks välja pakkuda? Alexandru, olete nüüd tud, suurepärane! Meelde kas ja töövõimeline, sün- näinud nelja Eesti Draa- jäi Mait Malmsteni Andrei nib kõik loovas protsessis Sellest on küll vara rää- mateatri lavastust: „Au- „Kolmes ões“, võrratu Ita loomulikult, koolkonnad kida, aga jah, tõesti hak- gustikuud“, „Marquis Ever „Augustikuus“, tege- ja erinevused tulevad män- kasin mõtlema ühe väga tuntud rumeenia tänapäe- d’Artiste’i“, „Kolme likult kogu lavastuse trupp gu siis, kui töö ei laabu või va autori näidendile, mida õde“ ja „Nelipühi“, mis tõestas end ühegi nõrga roll välja tulla ei taha. soorituseta, „Nelipühad“ Erinevus, mis Draamateat- on mitmel pool edukalt muljed neilt koju kaasa lavastatud. Aga, nagu öel- viite? näitasid trupi tohutut jõu- ri ja minu koduteatri töö- du... Tegelikult tunnen de vahel silma hakkab, on dud, vara veel. Priit tuleb Emotsioonid on lihtsalt juba, et teen teistele liiga, vast see, et meil töötavad Chis¸ina˘usse, tutvub meie suurepärased. Nägin vä- kui kedagi välja tõstma lavastajad rohkem suurte teatriga ja pärast seda pea- ga paljusid meisterlikult hakkan. kujundite ja lavaliste süm- me konkreetsemalt aru, ja süvenenult üles ehita- bolitega ning tegelevad mis ja kus. Kui tulevasele võimalikule tud üksikrolle, suurepä- vähem rollide peensühho- linnana on tõesti koostööle mõelda, meie rast partneritundlikku loogiaga, siin on täpselt imekaunis ja Draamateat- oleme harjunud seostama ansamblimängu. Ma väga vastupidi ja see on väga ri tööruumes on ikka veel end Stanislavski koolkon- nautisin Hendrik Toompe- põnev. Usun, et kui Priit tunda värske puidu suure- naga, kas teie töötate sa- re ja Jan Uuspõllu nüan- meile lavastama tuleb ja pärast lõhna, kuigi remont mas süsteemis? sirikast rolliduelli Maali- mina siia, siis on mõlemal Alexandru Cozub lõppes juba mõne aasta saali väikesel laval, kus iga No tegelikult pole neil poolel kindlasti midagi da, et kuivõrd meil Mol- jäid kiduraks ja taimed eest. Siia tagasi, juba tööle viimane kui sõrmeliigutus koolkondadel mingit täht- uut ja põnevat pakkuda. dovas oli suvi kuum ja nii kuivasid, teil aga oli vihma tulla oleks suur rõõm. ja pilk oli mängu kaasa- sust, kui näitleja on ande- Naljaga pooleks võiks öel- põuane, et paljud saagid ülearugi, võiks Priit meile Küsis Tanel Tomson Eesti Draamateatri ajaleht nr 8, oktoober 2012 TTeatrielueatrielu 7 vias, Rumeenias, Tšehhos- Näidend „Testing the Ec- mõõde. Riik, parlament, lovakkias. ho“ (2008) räägib ühest armee, meie suured vaba- Praegu on maailm tun- põletavast probleemist dused. Inglise – see tähen- nistajaks uuele suurele Euroopas, multikultuur- dab suuresti kultuuri. Sha- muutuste lainele – Araa- susest. David Edgar ütleb, kespeare, traditsiooniline bia kevadele. Poliitilistel et tema kodulinnas Bir- maastik, elulaad.“ Olüm- teemadel kirjutavat Da- minghamis, suuruselt tei- piamängude avamine defi - Malsroos Fotod: Teet vid Edgarit paelub ka see ses linnas Inglismaal, mille neeris britilikkust: tööstus- protsess. Ta revolutsioon, täiendab, et Kui varem näitekirjanik kirjutas naiste vabas- mitte ainult näidendi ja saatis teatrile, siis nüüd tusliikumine, Araabia ke- riiklik tervis- vad, vaid ka osaleb ta palju rohkem hoiusüsteem... „oranž re- Kuid need on volutsioon lavastusprotsessis. mõisted, mille Ukrainas, tulpide revolut- elanikkonnast enamus ei ümber käib palju arute- sioon Kõrgõztanis, teksa- ole valged, saadakse selle- lusid ja nende kuulumine revolutsioon Valgevenes... ga üldiselt hästi hakkama. poliitilisele või kultuuri- Paljud noored araabia Kuid multikultuursus on väljale võib aja jooksul päritolu ameeriklased jätkuvalt suur probleem. muutuda, seda mõjutab püüavad Araabia keva- „Multikulti“ vastandpoo- hiiglaslik immigrantide dele kaasa aidata. Hiljuti lusena võiks küsida, mis laine, ka näiteks Šotimaa David Edgari „Nelipühad“. Fatima – Laine Mägi, Yasmin – Marta Laan. kuulsin, et Egiptuse pärit- on inglaslikkus, iseseisvumistaotlus jpm olu Google’i tipp- britilikkus. protsesse. Näitekirjanikud on muu- spetsialist loo- – „Briti – tunud ettevõtlikumaks. bus oma tööst see on David Edgar algatas 1989. Autorid osalevad lavastus- Ameerikas, pigem aastal Birminghami üli- protsessis, kirjutavad raa- et tagasi poliiti- koolis esimese magistri- diole, telele, tõlgivad, tee- pöörduda line tasemel dramaturgiaõppe vad lastenäidendeid, dra- Egiptusesse Inglismaal. Mis on näiden- matiseeringuid, koostööd ja kaas dikirjutamises sellest ajast erinevate truppidega – tee- aidata saadik muutunud? „Suur vad igasuguseid töid, mis sealsele muutus on see, et kui va- aitavad ka ära elada, kuid arengu- rem näitekirjanik kirjutas on samas väga kasulikud le.“ näidendi ja saatis teatrile, nende põhitööle. Kirjuta- mis otsustas, kas seda la- des televisioonile või erine- vastada või mitte, vatele sihtgruppidele on siis nüüd on su- autorid publikuteadli- he palju kahe- kumad. „Britid ei saa poolsem.“ küll eestlastele vastu teatrihuvi poolest – mõeldes teie miljo- nile teatrikülastusele David Edgari „Nelipühad“. 1,3 miljonilise rahva- Isa Bojovic – Lembit Ulfsak, Leo Katz – Mait Malmsten. arvu juures – aga üldi- ritolu, kuid kui ta on üli- gruppidele. Näiteks teatril selt on teatrihuvi Suur- koolis käinud, on tõenäo- võib olla raskusi toetuse britannias siiski suur.“ lisem, et ta jõuab teatrisse. saamisega, kui tal pole Suurbritannia teatrivaa- Koolilapsi viiakse teatris- programme koolidele, kui taja on haritud kesk- se, et anda neile avaram ei tee lavastusi, mis on kas klassi inimene. „Ot- kultuuritaust, võimalus loodud koostöös kohali- sustav on haridus,“ valida.“ Riik teeb ka pin- ku kogukonnaga või neile ütleb David Edgar. gutusi, et teater oleks kät- suunatud, soodustusi tea- „Mis ka oleks ini- tesaadav ja pakuks huvi tud vaatajagruppidele jms. mese sotsiaalne pä- enamatele sotsiaalsetele David Edgari „Nelipühad“. Gabriella Pecs – Harriet Toompere. Vahendas Ene Paaver

JJuubeluubel TTrupprupp

Heiti Võsa 60 – 4. november 3 uut näitlejat trupis Juho Kokamägi 50 – 21. juuni Alanud hooaja algusest on sel hooajal jätkuvas „Aita- Esimene suurem töö Eesti Eesti Draamateatri trupis mise ajas“. Indrek Sam- Draamateatris oli üks pea-

Teater on üks suur meeskond nad Andres ja Ahto Bergström, Foto: Kadri Hallik elik perekond elik omapärane Andres Jõerand, Paul Paas, kolm uut liiget. Noored mulit tunneb publik häs- osi suvelavastuses „Islandi kooslus, milles päevast päeva Tauno Zopp… näitlejad Piret Krumm ja ti nii näitlejana omaaeg- kell“. töötavad koos hulga elukutse- Heiti Võsa käte vahelt on läbi Pääru Oja lõpetasid keva- setes Tallinna Linnateatri Näitleja Mihkel Kabel tega inimesed – ja kõik ainult käinud sadade lavastuste deko- ühe nimel: et igal õhtul kell ratsioonid. Ta on üks neist, del EMTA lavakunstikoo- lavastustes kui ka Ugala mängib sellest hooajast seitse ilmuks rahva ette näit- kelle hoolikusest sõltub lava- li ning tegid kaasa juba peanäitejuhina ja näit- alates Rakvere Teatri tru- leja-maag, viimaks nendeni kujunduse hoidmise ja püstita- kevadel esietendunud ning lejana viimastel aastatel. pis. siin ja praegu loodud illusoor- mise korrektsus, ohutu trans- set maailma. Kogu materiaal- port, lavapiltide vahetamise ne maailm tema ümber on aga kiirus ja täpsus jne, jne. Kunst- teatri meistrite vaimu- ja käte- nik Aime Undil on väärt ütlus: töö. „Teatrile truud lavamehed on Juttu tuleb kahest teatrime- suur kapital!“ Heiti Võsa on hest, kes pole prožektorite all teatri raudvara. Tööd ta ei kar- aplausiõnne tundnud ega lille- da, aga tööd on palju! Tänavu Heiti Võsa Foto: Mats Õun Foto: Mats Õun dega üle külvatud, kuid see ei oktoobris on Eesti Draama- Foto: Teet Malsroos Foto: Teet kahanda nende väärikust ega teatri kolmel laval kokku 55 kahel inimesel. Koos kunstnik- kohta teatris. Nad oskavad etendust! kujundaja Külliki Falkenbergi- hoida oma ameti au. Olen koos Teatri maalisaal on kõigi lavas- ga valmivad Draamateatri kol- Heiti Võsa ja Juho Kokamäe- tust ettevalmistavate meistri- me lava kõik lavapildid. Eks ga hammustanud teatrileiba te toodangu lõpp-punkt, kus muutunud ole ka kunstnike hulk aastaid. Draamateatris oli nende tehtu saab oma lõpp- ootused lavakujundusele. Juho 1980.aastatel tubli lavameister kuju värvide, katete, kangaste, Kokamägi on hinnatud töö- nooruke Mati Võsa (töötas siin vidinate ja disaininippide abil. mees mitte ainult maalisaalis, 13 aastat, kuni õnnetu surma- Siit läheb kujundus otse lavale. aegajalt tuleb abiks olla tisler- ni). Teater nakatas: Mati kan- Kui Juho Kokamägi veerand meister Toivo Sakile. Nii ongi nul tuli lavameheks vanem sajandit tagasi esmakordselt Juho ametinimetuseks nüüd vend Heiti. Tuli ja jäi – kol- maalisaali astus, tuli tal alusta- dekoraator-tisler. meks aastakümneks. Väga suur da puhtalt lehelt. Noorel taga- hulk noori mehi on selle aja sihoidlikul mehel oli õpihimu, Per aspera ad astra! jooksul lavalt läbi käinud, kuid oli töötahet. Ajapikku kasvasid neid, kellele teater on saanud kogemused ja tööoskused. Kui Õnne ja tervist! Pääru Oja – Juhani Piret Krumm – Maggie Indrek Sammul – koduks, vajaduseks, on võrdle- varem töötas maalisaalis neli „Seitsmes vennas“ „Lõikuspeo tantsudes“ Arnas Arnæus misi vähe. Heiti pikaaegseteks kunstnik-kujundajat, siis täna- Ain Jürisson (EMTA lavakunstikooli (EMTA lavakunstikooli „Islandi kellas“ kolleegideks on jäänud ven- päeval tuleb kogu töö teostada bakalaureusetöö) bakalaureusetöö) 8 TTeatrieatri lluguugu Eesti Draamateatri ajaleht nr 8, oktoober 2012 “Inimene ja jumal”, üks vana lavastus, 1962*

Miks praegu kõnelda Intellektuaalsusnõue lava- ühest poole sajandi eelsest kunstis oli tookord ajastu- lavastusest, mille otseseid märk. Kuid Panso ei leppi- nägijaid on vähe järel? nud kunagi intellekti ühe- Miks koostasin 20 aastat külgse võimuga. Leides, et pärast esietendust paksu Tammsaare „intellektuaal- raamatu „Inimese ja juma- suski on laetud tugeva la“ loomisest ja vastuvõ- emotsionaalsusega“. See tust 1962/63? oli tõesti poeetiline lavas- Üks lavastus saab järgne- tus, kogu oma kontsep- vate aegade, teatriloo ja tuaalse selguse juures. elava teatriprotsessi jaoks Romaanist leitud teatri- olulise tähenduse siis, kui pärasus: nooruki emotsio- tal on olnud murranguline naalne kogemus kui elu- ja tähendus oma ajas. tõetunnetuse alus – tegi- Murrangulisus algas Vol- gi lavastuse nii mõjuvaks. demar Panso dramatisee- Vist esmakordselt meil rimispõhimõtetest. Varase- kasutati Panso kohta too- mad, eeskätt Andres Säre- kord mõistet „lavastuse vi Tammsaare-dramatisee- autor“. ringud, mille populaarsuse Muidugi on romaan rik- tagasid värvikad karakte- kam kui parimgi lavas- rid ja situatsioonid, jäid tus. Kõigist paratamatu- lihtsalt illustratiivseteks test loobumistest oli Pansol lineaarseteks pildijada- enim südamel Tiina liini deks. Panso püüdis säilita- väljajätmine. Kuid ajastu Anton Hansen Tammsaare ja Voldemar Panso „Inimene ja jumal“ esietendus Eesti Draamateatris 50 aastat tagasi, 20. mail 1962. da Tammsaare eepika fi lo- õhusolevad teemad, samu- Esiplaanil Indrek – Mati Klooren, Maurus – Ants Eskola. Tagaplaanil vasakult vürst Bebutov – Mauri Raus, krahv Mannheim – soofi lise taustaga mõtteil- ti lavakompositsiooni kes- Erich Jaansoo, Lible – Madis Ojamaa, pan Hodkevitš – Mikk Mikiver, Vainukägu – Ants Korv, Tigapuu – Jaanus Orgulas. Henno Saarne foto. ma väärtused ja ühendada kendatus tingisid selle ise- need kompaktse teatraalse loomuliku lahenduse, mis kellast, koos Pauluse tee- võimetesse. Mauruslikku- petliku tõe, kasuahne usu lahkumisega valede ringist, vormilahendusega. Kasu- naiskujudest tõstis kesk- kondadega, läbi Voitinski se kui sotsiaalpsühholoo- ja vahetuskaubaks saanud suundumisega avarduva tades polüfoonilist, assot- messe Ramilda loo. inimliku viletsuse igave- gilise nähtuse avamisega. rahvuslikkuse vastu. Inim- tähistaeva alla. Hallpäine siatiivset, süm- se inimeseni; aja- Tänu Ants Eskola erakord- lik mõistvus, miks Maurus vanamees, kes teda ju aida- foonilise muu- Jääb see, mida pole olemaski liku areng saurus- selt mõjuvale kehastusele selline on, saab suurema tagi püüdis, jääb maha, viis sikaarendusega ja kaob see, mis olemas – test üliinimeseni; polnud see Maurus ühe- kaalu hilisemates II köite rubla abitult väljasirutatud võrreldavat tee- kamalutäis aato- selt negatiivne, vaid kee- lavastustes. käes, pomisedes, et nooru- makäsitlust. Ja ütleks ehk Ramilda sõnadega meid, mis lõhkedes rukas ja vastuoluline. Pan- „Mõeldes sellele mehe- ses oli temagi mässaja … tookord uudset suur dialektik Tammsaare. kingivad igaviku – so režiimärkmetest: „Mida le, kes sündmuste keeri- Meie kollektiivses mälus fi lmilike kaadri- selle lõpmatuse, mis ta tahab? Püsida. Sellepä- ses on kaotanud iseenda, (mis ongi kultuur) elab see te kaupa komponeeritud Panso töömärkmetes on on kummuli kaheksa. Siia rast on ta kaotanud kõik hakkasin paremini mõist- lavastus kummalisel kom- ülesehitust, samas hoidu- lõik „Tunnetuse vormiot- juurde Ramilda kustuva oma ideaalid ja tõed, kao- ma temasuguseid vahetult bel edasi. Jääb see, mida des teksti sisestruktuu- sivad visioonid“: „Konf- ilu imetlev helk; kõigi tõde- tanud iseenda. Et eksis- minevikust ja olevikust. pole olemaski ja kaob see, ri lõhkumast. Autoritekst likt – võitlus jumalaga, s.t. dega žongleeriva Mauru- teerida, kooli pidada, see Mõistma, kuid neile mit- mis olemas – ütleks ehk säilis peaaegu sajaprotsen- võitlus iseendaga, kui me se luurav ja kõiges kahtlev tähendab ülemustele meel- te andestama,“ võtab too- Ramilda sõnadega suur diliselt, kuid oli temaatili- läbivat tegevust näeme Ind- pilk; suurte mõtete närune, dida, kohanduda. Vaata- kord verinoor luuletaja dialektik Tammsaare. reku muutumisprotsessis. väike aeg.“ me ümber endi – kui palju Paul-Eerik Rummo arvus- selt ümber komponeeritud, Lea Tormis uusi seoseid luues. „Inime- Seega Jumal mitte ateismi „Inimese ja jumala“ lavas- on Maurusi ja kas ei istu ta tuses kokku noore publi- kitsas ajakajalises mõttes, tus kuulus 1960-ndate esi- ka meis endis.“ Nii läheb ku kompromissituse. See, September 2012 ne ja jumal“ mõjutas olu- liselt edaspidiseid Tamm- vaid elukäsitluse ja tunne- messe poolde selle äge- lavastuse Indrek sõtta här- isikukultuse stalinistlikust * Nõukogudeaegses trükisõnas oli „Jumal“ ainult väikese algustähega või- saare proosa lavaversioone tuse mõttes – Vargamäelt date eituste ja optimistli- ra Mauruse jumala – vari- painest vabaneda püüd- malik. Kuigi selles 20. mail 1962 esi- üle Toomemäe tähtedeni; ke lootustega, vabanenud serlikkuse, rahakultuse, va aja lavastus sai lõppeda etendunud lavastuses märkis jumal ehk (Jaan Tooming, ka laiemat üldmõistet, võib end lohu- jt). leivalõikamisest ja ukse- teotahte ja usuga inimese tühjade sõnade tulevärgi; ainult Indreku otsustava tada.

JJuubeluubel

Sinaida Reinart 75 – 1. detsember Mait Malmsten 40 – 6. september

Publikuteenindajate toimekas dusi anti Salme kultuurikes- MAIDULE – heale kolleegile, rivis seisab auväärsel kohal Sii- kuses. See oli hooaeg 2003.– na Reinart. Elupõlise pedagoo- 2004. Sellesse aega jäävad meie garderoobikaaslasele, õpilasele! gina mõjub ta autoriteetselt nii hilisõhtused kojuminekud läbi piletikontrollijana uksel, tee- hirmuäratava Balti jaama, kust Kujunemise aeg on möödas, tuses. Sind usutakse – eks see viidana põrandakorrusel kui Siinal seisis ees pikk tee Taba- algab kujundaja aeg. Tegeli- või mõnikord ohtlikki olla, kui Foto: Mats Õun

ka riidehoidjana garderoobis. sallu, kus teda närveerides Foto: Kadri Hallik kult oled Sa arvamusi kujun- loed mõnda kiirlaenu reklaa- Alati tasakaalukas, varuks sõb- ootas pojapoeg Peep. Tänaseks danud juba oma kujunemise mi. ralik tervitussõna, humoorikas on Siina rahunenud ja suundub ajal. Kujundanud endast arva- Oled meie aja positiivne kange- tujutõstev repliik – ja usaldus- üsna muretult viimasele Keila- muse, et Sind võib usaldada. lane ja Sinu allkirja igatsetak- lik kontakt on saavutatud. Joa bussile enne südaööd. Pee- Veršinin ja Lopahhin usalda- se paljudele petitsioonidele ja Lisaboonusena mõjub tema bu pere ülakorrusel on juba vad end Sinu kätte, Shylock märgukirjadele. Oskad mõne perfektne vene ja soome keele suikunud… usaldab end Sinu kätte. Terve lurjuse või äpardi nii äraspidi- Magnús Sigurðsson „Islandi oskus, mida ta ju aastaküm- Teatriarmastus on Siinat saat- teatritrupp teeb seda – oled seks mängida, et sinu viimane, kellas“ – Mait Malmsten neid Orissaare keskkoolis ja nud kogu elu – nii koolipõllul meie usaldusmees. Sind igatse- joodiku roll „Islandi kellas“on Tabasalus on õpetanud ja teat- lapsi juhendades kui ka kodu- vad oma ettevõtmistesse ena- rohkem teraapiline, kui mõni ma ei räägigi – see on Sinu riski vaka all ei hoia, kui ikka kandi näitetrupis ise vajadusel mik lavastajaid ja reklaami- terve karskuskampaania. Aeg- puhul sama iseenesestmõiste- vaja soomlast või venekeelset lavalaudadele astudes … tootjaid. Õnneks pole neil ala- ajalt püüab mõni ajakiri „à la tav, kui et inimesel on 32 ham- külastajat asjaga kurssi viia, Meie hulgas on Siina punkte ti nii palju raha ja Sul niipalju kroonika“ Sind inimlikumaks mast. oma teatrit tutvustada, näitle- kogunud sellega, et igale sünni- aega, et kõiki nende pakkumi- teha, tabades Sind mõnele kau- Ma ei imestaks sugugi, kui 20 jaid iseloomustada, näitemän- päevalapsele sepitseb ta (vem- si vastu võtta. Mõnikord oled nitarile liig lähedal seismas... ja aasta pärast tehakse Sulle ette- gu voorusi välja tuua, intrigee- mal)värsi ja annab kaunilt vor- usaldanud end inimeste kätte, pärast seda usaldatakse Sind panek kandideerida... (kao rivatele seikadele tähelepanu mistatud auaadressina üle! kes arvavad, et oled kuldkala- veel rohkem. hingepõhja, mõte!) juhtida… Nüüd on aga küsimus, kes ke – tarvitseb neil vaid soovi- Mis saab praegusel ajal olla Õnne Sulle, Su perele ja Siina tuli meile appi siis, kui treib väärilise nupu temale? da ja Sa täidad nende ootused veel suurem väärtus! Jõudu ja rollidele! oma maja oli remondis ja eten- – hiilgav roll hiilgavas lavas- tahet selle hoidmisel! Andest Piletöörid toast 419 ja 328 Sinaida Reinart Martin Veinmann

tel 683 1404 Pärnu mnt 5 Toimetajad Ene Paaver, Mihkel Seeder, Väljaandja Eesti Draamateater [email protected] 10148 Tallinn Tanel Tomson, kujundaja Kert Lokotar ISSN 1736-7247