DOCSLIB.ORG

Luts - Nii Kaua Kui Ma Mäletan

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Luts - Nii Kaua Kui Ma Mäletan Eesti Draamateatri ajaleht nr 6, september 2011 Eesti Draamateatri ajaleht nr 8, oktoober 2012 Luts - nii kaua kui ma mäletan Millal ma kuulsin esimest korda Lutsust ja „Kevadest“? Võimatu öelda – mul on tunne, nagu oleksin ma Lutsu ja tema „Kevadet“ tundnud nii kaua kui ma mäletan. Ja ega see pole ainult minuga nii: ma usun, et kõik eestlased, ka need, kes pole „Kevadet“ lugenud ega Arvo Kruusemendi fi lmi näinud, ei mõistaks midagi kosta küsimuse peale, millal nad kuulsid esimest korda nimesid Toots, Kiir, Teele, Lible … Tundub, nagu hõljuk- sid need nimed kusagil Eestimaa õhus ja me kõik oleme neist sünnist saadik teadli- kud. Millal me nägime esimest korda tae- vas pilve? Luts on meie jaoks nii igapäevane, et me tema erilisuse peale enamasti ei mõtlegi. Aga kui mõtlema hakata … Minu jaoks muutub ta aina müstilisemaks, harukord- semaks. Tundub ju nii imelik, et kunagi oli aeg, mil eesti kultuuriruumis „Keva- det“ veel polnud. Ja et selle täna nii iga- vesena tunduva nähtuse on loonud täies- ti tavaline inimene. „Kevade“ sünnis on midagi ürgset, loodusjõulist. Meenuta- me, et seda ei pannud kirja mitte õppinud kirjanik, vaid nooruke apteekrisell, kelle jaoks „pildikesed koolipõlvest“ olid tema esimene kirjanduslik katsetus. Sama liht- salt ja enesestmõistetavalt koob ämblik oma esimest võrku, ehitab pääsuke oma 100 aastat tagasi, 5. novembril 1912 jõudis Tartus Postimehe raamatukaupluses müügile „Kevade“ esimene osa. 11. novembril 2012 esietendub Eesti esimest pesa. Nad pole seda tööd koolis Draamateatris Andrus Kivirähki näidend noorest Oskar Lutsust „Kevadine Luts“, lavastaja Uku Uusberg. õppimas käinud – nad lihtsalt oskavad. Pildil on 21-aastane Oskar Luts 1908. aastal, aasta tagasi oli ta alustanud koolipõlve „pildikeste“ kirjutamist. Käsikiri valmis 1911. aastal, üksikute Jooniste ning õpikute järgi on võimalik peatükkide kaupa igapäevase leivatöö kõrval Tallinna, Peterburi ja Tartu apteekides. Neli kirjastajat lükkasid selle tagasi, kuid Luts laenas raha ehitada masinaid, puu kasvab ise. sõpradelt ja andis raamatu välja oma kulu ja kirjadega. Taustal on ainus säilinud lehekülg „Kevade“ esimese osa käsikirjast. Fotod Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolisest arhiivist. Andrus Kivirähk 2 EEsietendussietendus Eesti Draamateatri ajaleht nr 8, oktoober 2012 Andrus Kivirähk kooberdab kahe kepiga, aga hing on sees… Kellele teda vaja on, mitte kellelegi, aga jumal teda enda juurde ei kutsu. Elab ja on, justkui oleks kellelegi tarvilik. Aga “Kevadine näed, Arno… Luts: Arno saab ju terveks! Peep: Eks ta ikka saab, aga sarlakid on kuri haigus… Luts” Luts: Aga Arno saab terveks! Peep: Nojah, eks muidugi! (Lahkub.) Lavastaja Uku Uusberg, kunstnik Pille Jänes (külalisena), Luts: Vanatädi! valguse kujundaja Rene Liivamägi (külalisena). Vanatädi: (Tuleb ja silitab Lutsu pead.) Oskar. Esietendus 11. novembril 2012 suures saalis. Luts: Kas Arnol on parem? Vanatädi: Jah, Oskar, Arnol on nüüd palju parem. Tema ei Osades: Roland Laos, Kristo Viiding, Taavi Teplenkov, tunne enam midagi, temale ei saa enam keegi kurja teha. Mari Lill, Tõnu Oja, Hilje Murel, Tiit Sukk, Raimo Luts: Mida see tähendab, vanatädi? Pass, Uku Uusberg, Indrek Sammul, Pääru Oja. Vanatädi: Arnol on nüüd valge särgike seljas ja ta ise on Luts: (Läheb Arno juurde.) Mis värv sulle meeldib, Arno? ka valge nagu tuvi. Tema ei jää enam kunagi haigeks, Arno, kas sa magad? kaks väikest valget tiivakest kasvavad talle selga ja ta Arno: Ei maga. tõuseb valge inglikesena õhku ning lendab paradiisi. Luts: Aga miks sa siis voodis pikutad? Kas sa oled haige? Luts: Arno on surnud… Arno: Särlakid. Vanatädi: Oh ei, ära ütle nii, tema on lihtsalt ära lenna- Luts: Mis sa räägid, Arno! Kellel on sarlakid? nud ja pikuke see inimese elu on, kunagi läheme kõik Arno: Arnol on särlakid. talle järele ja küll me teda siis jälle näeme. (Läheb silmi Luts: Ema! Mida Arno räägib? pühkides eemale.) Ema: Õigust räägib. Arnol on sarlakid. Luts: (Kirjutab näpuga õhku.) Arno on surnud. (Lõpe- Arno: (Tähtsalt.) Särlakid, särlakid. Arnol on särlakid! tab kirjutamise.) Kui ta ometi ärkaks veel lühikeseks Luts: (Kirjutab näpuga õhku.) Arnol on sarlakid. (Lõpe- ajaks, et ma saaksin vähemalt paluda temalt andeks tab kirjutamise.) Nii väikeseks on jäänud minu niigi kõikide nende kordade eest, mil ma talle ülekohut tegin, väike vend, kui ta seal voodis lebab, nägu kahvatu ja teda kiusasin, tema eest ära jooksin, kui ta tuli, väike- suured silmad pisikeses näos. Vanatädi! ne käsi pikalt eest, ikka „Oskar“ ja „Oskar“, et näida- Vanatädi: Mis on, Oskar? ta mulle oma väikeseid mänguasju, et kõneleda mulle Luts: Kas Arno saab terveks? oma tillukestest muredest ja rõõmudest. Aga kus minul Vanatädi: Kus ta pääseb! Mul on igasuguseid rohtusid, siis oli aega teda kuulata, ikka oli tarvis minna kalale küll mina juba selle haiguse välja ajan! (Tõttab minema.) või mõnda teise tähtsasse kohta… Nüüd kuulaks küll, Luts: Ema! aga… Enam ei saa… Ainult unenäos vahest tuleb ta… Ema: Mis on, Oskar? Meie hoovis väikese vahtra kõrval või kusagil mujal, Luts: Kas Arnol on juba parem? nägu tõsine, tirib mind hõlmast ja siis ma tahan ta suu- Ema: Küll tal varsti hakkab. Higistas täna öösel kõvasti, rest rõõmust sülle haarata ja temaga tantsida, aga ärkan eks see ole hea märk. Küll ta paraneb! (Tõttab minema.) ja… Tõmban vaiba üle pea… (Paneb soldatisineli selga.) Oskar Luts vanemate ja 3-aastaselt surnud venna Arnoldiga. Luts: Mina arvan ka, Arno on ju laps, ega siis lapsed Nii paljud kallid ja toredad inimesed on surnud, mina Võib-olla kajab mälestus armsast väikevennast sure. Ainult vanad inimesed surevad. Eks ju, Peep? aga veel koperdan siin maa peal. Ei tea, mille või kelle „Kevade“ Arno nimes. jaoks mind hoitakse… Peep: Noh… eks ta sedasi õige oleks, aga… Jah, näed, Foto Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolisest arhiivist. maailm on imelikult loodud, ka noor võib surra ja va- na känd, kes rögiseb ja krögiseb, muudkui edasi elada. Katkend Andrus Kivirähki näidendist „Kevadine Luts“ Võta kasvõi see Silbe vanamees – joob nagu tarakan, (ilmunud Loomingu raamatukogus nr 1, 2012). Martin Algus “Kontakt” Fotod: Mats Õun Lavastaja ja muusikaline kujundaja Ingomar Vihmar, kunstnik Illimar Vihmar (külalisena), valguse kujundaja Triin Suvi, video autor Kristo Viiding. Esietendus 23. septembril 2012 väikses saalis. Osades: Kleer Maibaum-Vihmar (külalisena), Marta Laan, Maria Avdjushko, Ain Lutsepp, Jaan Rekkor, Märt Avandi, Kristo Viiding ja Martin Algus (külalisena). Anton – Ain Lutsepp, Mees – Martin Algus, SAAGEM ÜHENDATUD! Georg – Jaan Rekkor Ingomar Vihmarile meel- lavastanud üks ja sama dib rääkida lõppematust lavastaja ühes ja samas protsessist, vabadusest, ruumis. Jällegi tõusevad Rene – Kristo Viiding, Rita – Kleer Maibaum-Vihmar avatusest, turvalisusest, esile Ingomari mõisted: tused, hirmud, mida vara- te tunda end üksikuna ja aususest. Esmapilgul või- avatus, turvalisus, lõppe- sem elu on kaela riputa- äralõigatuna, vaid kaitstu- vad need mõisted õige matu protsess. Kuigi kõik nud – neist tuleb vabane- na ja terviklikuna. Tunda hämaraks jääda. Tema kolm lavastust räägivad da („Naine minevikust”), end julgelt. lavastused ju ei räägi iseseisva loo, seob neid sest alles siis on võimalik Huvitav, kas Ingomar on otseselt just nendest tee- just seesama protsess. hingata vabalt, tunda end oma triloogia lõpus jõud- madest, kuid sellest ole- „Lavastuse sisu kõrval julgelt ja astuda ümbrit- nud protsessiga seatud nemata on viimasel kahel eksisteerib veel miski muu seva maailmaga täielikku eesmärgini või on see tõe- aastal Eesti Draama- – kohalolemine.” Ja jällegi ühendusse („Kontakt”). poolest lõppematu? teatri väikses saalis teh- meenub koheselt Ingomari Huvitav, kas autor Mar- Ja veel parem küsimus: tud tööst moodustumas mõte, et selle saavutami- tin Algus oskas kirjuta- kas lavastaja on seda üle- omamoodi tervik. Hea ne pole lihtne. Pole kerge Naine – Maria Avdjushko, Mees – Martin Algus mise hetkel aimatagi, et üldse niimoodi planeeri- meelega ütleks kogunis- olla laval sina ise, üheaeg- tema näidend sobitub nii- nud või on tegemist minu ti triloogia, kuigi seda ei selt mängida rolli ja avada võrd hästi sellesse tsüklis- (meie) soovunelmaga, et saa see ju küll olla. Pole ennast kõigile silmadele, se – juba pealkirjagi poo- selline areng on tõepoolest „Õitseng”, „Naine mine- mõtetele, tunnetele. Seda ei lest? Ja millest räägib siis võimalik – ka lava peal? vikust” ega „Kontakt” saa saavutada ühe proovi- see lugu – eks ikka inime- kirjutatud üksteise järge- perioodiga – kahegagi mit- se sügavast soovist mit- Mihkel Seeder deks või teemajätkuks, te. Ehk on selleks maagili- kõik näidendid on sün- seks numbriks kolm? dinud väga erinevatel Ja mõeldes nüüd jällegi „Kontakt“ võitis näidendivõistlusel ajahetkedel väga erine- (meelevaldselt) neile kol- New Baltic Drama 2011 Eesti peapreemia vatel põhjustel, erineva- mele lavastusele: igasugu- ja on ilmunud Eesti Draamateatri te autorite pooltki. Siiski ne enesearendamine algab Näidendiraamatu sarja 16. raamatuna. tekib hinges kahtlus, et enese avamisega, avane- Näidendi esmalavastus oli 2011. aastal miski ühendab neid kol- misega („Õitseng”); selle Turu Linnateatris. me lugu ja see pole pel- raames aga tõusevad esile galt fakt, et need kõik on kõiksugu segajad, takis- Johan – Märt Avandi, Anne – Marta Laan Eesti Draamateatri ajaleht nr 8, oktoober 2012 TTaasesietendusaasesietendus 3 Lee Hall William Feaveri raamatu põhjal “Kaevuritest kunstnikud” Lavastaja ja muusikaline kujundaja Priit Pedajas, kunstnik Riina Degtjarenko, tõlkija Krista Kaer. Malsroos Foto: Teet Esietendus Viinistu Kunstimuuseumi
Load more

Recommended publications
  • Newsreels Versus Newspapers Versus Metadata
    volume 7 issue 14/2018 NEWSREELS VERSUS NEWSPAPERS VERSUS METADATA A COMPARATIVE STUDY OF METADATA MODELLING THE 1930S IN ESTONIA Indrek Ibrus Tallinn University Narva road 27 10120 Tallinn Estonia [email protected] Maarja Ojamaa Tallinn University Narva road 27 10120 Tallinn Estonia [email protected] Abstract: This article offers a comparative take on the ways audiovisual versus verbal digital archives model our understanding of the past. We focus on content metadata schemas and their role in modeling histories and framing the uses of audiovisual databases. Our empirical corpus includes verbal and audiovisual objects from the five-year period just before the World War II (1935-1939) as presented in two digital databases – the Analytic Bibliography of Estonian Journalism and the Estonian Film Database. The article compares how the different metadata schemas for newspaper articles and newsreels model their objects. As a consequence, metadata schemas shape contemporary perceptions of historical realities in different ways. Keywords: metadata, modelling systems, audiovisual archives, Estonia, 1930s, newsreels, cultural semiotics The amount and variety of information about the 20th century that we can freely access online is in every respect remarkable. Contemporary digital databases as Europeana, Internet Archives or NYPL Collections offer anyone interested a chance to go far beyond individual textbooks and occasional faded photographs: one can juxtapose materials in different modalities and compare or contrast diverse aspects of the past from various viewpoints. This applies to both users with general or hobbyist interest in the past as well as professional historians. The digital archival turn has evidently met a wide spectrum of responses.
    [Show full text]
  • Phil Est 2 Sisu.Indd
    2 (2017) Philologia Estonica TALLINNENSIS KIRJANDUSE INTERMEEDIALISUS Intermediality of Literature Tallinna Ülikooli Kirjastus Tallinn 2017 Philologia Estonica Tallinnensis 2 (2017) Kirjanduse intermeedialisus Intermediality of Literature Philologia Estonica Tallinnensise eelkäija on Tallinna Ülikooli Eesti Keele ja Kultuuri Instituudi toimetised (ilmus 2004–2015, ISSN 1736-8804) Toimetuskolleegium / Advisory Board Lars Gunnar Larsson (Uppsala), Maisa Martin (Jyväskylä), Kaili Müürisepp (Tartu), Helle Metslang (Tartu), Meelis Mihkla (Tallinn), Renate Pajusalu (Tartu), Helena Sulkala (Oulu), Urmas Sutrop (Tartu), Maria Voeikova (Viin/Sankt-Peterburg), Cornelius Hasselblatt (Groningen), Epp Annus (Eesti Kirjandusmuuseum / Ohio State University) Peatoimetaja: Reili Argus Toimetajad: Luule Epner, Piret Viires Eestikeelsete artiklite keeletoimetaja: Victoria Parmas Ingliskeelsete resümeede keeletoimetaja: Colm James Doyle Autoriõigus: Tallinna Ülikooli Kirjastus ja autorid, 2017 ISSN 2504-6616 (trükis) ISSN 2504-6624 (võrguväljaanne) Tallinna Ülikooli Kirjastus Narva mnt 25 10120 Tallinn www.tlupress.com Trükk: Grano SISUKORD Luule Epner, Piret Viires Kirjanduse intermeedialisusest . 5 Tanel Lepsoo Kurjuse intermeedialisest avaldumisest . 11 Intermedial manifestations of evil . 33 Piret Kruuspere Eesti näitekirjandus ja teater kultuurimälu meediumidena . 35 Estonian drama and theatre as media of cultural memory . 58 Madli Pesti Füüsiline teater: mõistest ja kujunemisest VAT Teatri lavastuse „Eine murul” näitel. 59 About the concept and development
    [Show full text]
  • 101 Biograafiat-2021-June.Pdf
    101 BIOGRAPHIES The 14th Riigikogu June 17, 2021 Tallinn 2021 Compiled on the basis of questionnaires completed by members of the Riigikogu / Reviewed semi-annually Compiled by Marge Allandi, Rita Hillermaa and Piret Pärgma / Translated by the Chancellery of the Riigi- kogu / Estonian edition edited by Gerli Randjärv, English edition by Piret Pärgma / Cover by Tuuli Aule / Layout by Margit Plink / Photos by Erik Peinar ISSN 2674-3205 Copyright: Chancellery of the Riigikogu, National Library of Estonia CONTENTS Members of the 14th Riigikogu 3 Members of the Riigikogu by Constituency 114 Members of the Riigikogu by Faction 117 Members of the Riigikogu by Committee 120 Members of the Riigikogu Whose Mandate Has Been Suspended or Has Terminated 124 List of Riigikogus 148 Abbreviations and Select Glossary 149 CONTENTS CONTENTS 2 Members MEMBERS OF Merry Aart Uno Kaskpeit Kristen Michal Erki Savisaar THE 14TH RIIGIKOGU Annely Akkermann Erkki Keldo Marko Mihkelson Helir-Valdor Seeder Yoko Alender Kert Kingo Madis Milling Andrus Seeme Tiiu Aro Signe Kivi Aadu Must Sven Sester Riho Breivel Toomas Kivimägi Eduard Odinets Priit Sibul Dmitri Dmitrijev Aivar Kokk Jevgeni Ossinovski Riina Sikkut Ivi Eenmaa Rene Kokk Ivari Padar Imre Sooäär Enn Eesmaa Mihhail Korb Hanno Pevkur Mihhail Stalnuhhin Peeter Ernits Andrei Korobeinik Heljo Pikhof Timo Suslov Hele Everaus Siret Kotka Õnne Pillak Margit Sutrop Kalle Grünthal Heiki Kranich Siim Pohlak Aivar Sõerd Helle-Moonika Helme Igor Kravtšenko Kristina Šmigun-Vähi Anti Poolamets Mart Helme Eerik-Niiles Kross
    [Show full text]
  • Maarja Mitt– Tüdruk Nagu Prantsuse Filmist Karmen Puis „Ma Olen Õnnelik, Kui Mind Nutma Pannakse“
    VANEMUISE HOOAJAKIRI 2011/2012 Maarja Mitt– tüdruk nagu prantsuse filmist Karmen Puis „Ma olen õnnelik, kui mind nutma pannakse“ JANEK SAVOLAINEN „Kui sa oled tantsija, siis tantsi!“ Intervjuud uute loominguliste juhtide Paul Mägi ja Fotoseeria Urmas Lennukiga MARIA SOOMETSA isikupärasest garderoobist KÜTSARIGA EKSPERIMENT– KÖÖGIS teeme ise papjeemašeed TANEL JONAS purjelaual Värske Pildikesi Kollase Kassi Sissevaade repertuaariülevaade Suvekoolist inspitsiendi töösse (pr.rampe) ‒ rambi, rampi ‒ lavapõranda eesserv koos valgustusseadmetega ‒ kaldtee eri kõrgusel olevate sõiduteede vahel nt. mitmekor- ruselistes garaažides ‒ laevalt allalastav sild autode, laadurite jms liikumiseks kaldalt laevale ja vastupidi ‒ liiklemist võimaldava kallaku- ga ehitis kahe eri tasandi vahel (nt metroos) RAMP RAMP ‒ ramba, rampa vettinud puunott (sõimusõna) ‒ eide-ramp ei anna süüa. Rampraske, rampväsinud. Aadress: Teater Vanemuine Vanemuise 6 51003 Tartu Piletid: 744 0165 [email protected] Piletimaailm Piletilevi Ticketpro www.vanemuine.ee www.facebook.com/vanemuine Kaanefoto: Lauri Kulpsoo Kujundus: Aide Eendra simene Vanemuise ajakiri lause võiks innustada inimesi, kes leiate vastused küsimustele, keda Ramp ilmus sügisel 2010, olles tunnistavad, et neile teater hirmsasti meie trupist võib sageli leida köö- Etookord suunatud noortele. meeldib, aga viimane teatrikülastus gist ja keda purjelaua pealt, miks on Aeg toob kaasa arengu. Sügisel 2011 jääb juba aastate taha, ennast kätte Vanemuise trupijuht jäänud sellesse on Ramp suurem, mahukam ja suu- võtma ja oma huvi ka realiseerima. Kui ametisse neljakümne üheks aastaks ja natud kõigile, kes teatri vastu huvi teile teater meeldib, siis ärge tulge mil- kuidas teha ise kodus papjeemašeed. tunnevad. Kuuldes erinevaid arvamusi lalgi tulevikus, tulge kohe! Vanemuisel Kas mõni teema pakkus juba huvi? möödunud hooaja ajakirja kohta, avas- on käesoleval hooajal mängukavas Ega siis muud, kui hakkame lugema, tasin üllatusega, et teatrihuvilisi ei üle viiekümne erineva lavastuse.
    [Show full text]
  • Mediation of Memory: Towards Transdisciplinary Perspectives in Current Memory Studies
    TRAMES, 2008, 12(62/57), 3, 243–263 MEDIATION OF MEMORY: TOWARDS TRANSDISCIPLINARY PERSPECTIVES IN CURRENT MEMORY STUDIES Preface to the special issue of Trames Ester Võsu, Ene Kõresaar, Kristin Kuutma University of Tartu DOI: 10.3176/tr.2008.3.01 1. Introduction Memory has become one of the buzzwords in today’s humanities and social sciences. Concepts like ‘collective memory’ (Halbwachs 1950), ‘lieux de mémoire’ (Nora 1989, 1996, 1998), ‘cultural memory’ (Bal et al. 1999), ‘social memory’ (Fentress and Wickham 1992, Misztal 2003), and many others catch our attention in the titles of recently published books and articles, in tables of contents and lists of keywords. We are witnessing an increasing ‘memory boom’ (Winter 2000) in humanities and social sciences and a new field of research – memory studies – has emerged and develops rapidly. Under these circumstances we should, more than ever, pose ourselves the question – what do we mean by ‘memory’? Is memory an object of study, a unit of research, or is it a theoretical perspective through which we investigate other phenomena? What are the differences between the concepts of memory and history or memory and tradition? In which aspects do processes of individual memory and collective memory correlate, and in which they diverge? How far can we extend the sub-concepts related to memory like remembering, forgetting, or trauma? And how can individuals’ remembering be juxtaposed to the construction of social memory? What is the agency of language or artefacts in producing memory, in reflecting the experience of temporality? What kind of potential, individual and collective, cultural or political, does the inversion of temporal order extend in narratives of memory? The current special issue aims to raise some of these questions while imple- menting an interdisciplinary perspective on particular phenomena that arise from these explorations, in order to consider different aspects of memory with particular focus on cultural memory.
    [Show full text]
  • Estonian Evergreen Trykk Pakett 09.02.2016.Indd
    ESTONIAN Evergreen Books 1 Anton Hansen Tammsaare . 4 The New Devil of Hellsbottom . 5 Truth and Justice . 6 Jaan Kross . 8 The Czar’s Madman . 9 Between Three Plagues . 10 August Gailit . 12 ESTONIAN Toomas Nipernaadi . 13 Karl Ristikivi . 14 EVERGREEN All Souls’ Night . 15 Eduard Vilde . 16 BOOKS The Dairyman of Mäeküla . .17 Friedebert Tuglas . 18 At the End of the World . 19 Herman Sergo . 20 Spriteshoals . 21 Aadu Hint . 22 The Windswept Shore . 23 Juhan Jaik . 24 Selected Ghost Stories . 25 Oskar Luts . 26 The Spring . 27 Mati Unt . 28 Autumn Ball . 29 Raimond Kaugver . 30 Forty Candles . 31 Enn Vetemaa . 32 The Monument . 33 Mats Traat . 34 Coffee Beans . 35 Arvo Valton . 36 The Journey to the End of Infinity . 37 Viivi Luik . 38 Epp Ojamaa-Kuhn, In Dramatic (fragment,Vein 1964) from the collections of the Under and LiteratureTuglas Centre The Seventh Spring of Peace . 39 2 3 The New Devil of Hellsbottom (Põrgupõhja uus Vanapagan) has been translated into 14 languages. The English translation by Olga Shartze revised by Christopher Moseley was published by Norvik Press in 2009 under the title The Misadventures of the New Satan. Anton Hansen Text by Märt Väljataga The New Devil of Hellsbottom Põrgupõhja uus vanapagan O O K S TAMMSAARE B The last and perhaps most disturbing novel by the great Estonian novelist A. H. Tammsaare is a parable of redemption as well as a powerful piece of social critique. Although a radical agnostic and anticlerical publicist since his student V E R G R E E N days, A.
    [Show full text]
  • Ja „25 Kauneimat Raamatut“ 1956 – 2010“ Mille Juhendajad on Kurmo Konsa (Phd) Ja Tiit Hennoste (Phd)
    TARTU ÜLIKOOL Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Infokorralduse õppekava Eesti raamatukonkursid „25 parimat raamatut“ ja „25 kauneimat raamatut“ 1956 – 2010 Magistritöö infokorralduse erialal Edith Hermann Juhendajad Tiit Hennoste, PhD Kurmo Konsa, PhD Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................4 Lühendid ...............................................................................................................................................6 1. TEOREETILISED LÄHTEKOHAD ..................................................................................................7 1.1. Raamat kui artefakt .......................................................................................................................7 1.2. Ilu ja kogemuse kontekst .............................................................................................................10 1.3. Eesmärk ja uurimisküsimused .....................................................................................................12 2. UURIMISTÖÖ EMPIIRILINE KÄSITLUS JA TEEMA VARASEMAD KÄSITLUSED. AJALOOLINE JA RAHVUSVAHELINE KONTEKST NING EESTI KONKURSSIDE EELLUGU13 2.1. Empiirilise uurimustöö käik ........................................................................................................13 2.2. Teema varasemad käsitlused .......................................................................................................17
    [Show full text]
  • Puhkepäev Loo
    Sündmus Pärdi päevade kroo- niks on lavastus “Passio”, mis jutustab Kristuse kannatuste Puhkepäev loo. | Nädalalõpulisa | 7.–9. september 2012 | nr 36 (685) | SUVEKAUPADE SOODUSMÜÜK INFO-AUTO BUTIIKIDES NÜÜD PIIRATUD KOGUSES VALMIS VOLVOSID SUVELÕPU SOODUSHINDADEGA. Tuttuued Volvod tavahinnast 3000 – 8000 eurot soodsamad. Tee oma skandinaavialikult stiilne ja turvaline valik volvo.infoauto.ee TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0020 [email protected] Vaata kampaania tingimusi volvo.infoauto.ee. Info-Auto TARTU Turu 27 tel. 737 1890 [email protected] Pildid on illustratiivsed. www.infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 [email protected] Kampaania kehtib kuni 30. september 2012. 2 REKLAAM 28. septembril ilmub Äripäeva lisana A4-formaadis Lisatiraaž üksikmüügis! Äripäev on juba üle kümne aasta avaldanud Eesti rikaste edetabelit. Alustasime 2001. aastal 50 inimese varakuse reastamisega, mõni aasta ilmus TOP 100 ning alates 2005. aastast oleme avaldanud Eesti Rikaste TOP 500. Hindame ettevõtjate osalust tuhandetes ettevõtetes ning reastame nad rikkuse põhjal edetabelisse. Mis on sel aastal edetabelis toimunud? Kes on uued tulijad? Kes on suurimad kukkujad? Kus kasvab vara väärtus kõige rohkem? Miks? Reklaami projektijuht: Nendele ja paljudele teistele küsimustele leiate vastuse septembris ilmuvast Irina Altin-Smirnov Eesti Rikaste TOP 500st. E-post: [email protected] Telefon: 667 0069 Faks: 667 0200 SÜNDMUS 3 Tõnu Kaljuste: Eesti Filharmoonia Kammerkoor on lavastaja soovi kohaselt 40–liikmeline. Koos Tallinna Kammerorkestriga kõlab see valukojas võimsalt. 7. september 2012 PUHKEPÄEV Dirigent, Nargenfestivali kunstiline juht toimetaja Signe Sillasoo, tel 667 0218, e-post [email protected] Pärdi muusika kohtub teatriga SOOME lavastaja kokku Nargenfestivali tänavuse programmi viimased sündmused pandud kontsertetendust “Passio”, mis räägib Kristuse on pühendatud Arvo Pärdi loomingule.
    [Show full text]
  • Eesti Repertuaariteatrite Koosseisulised Näitlejad 2014
    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND KULTUURITEADUSTE JA KUNSTIDE INSTITUUT TEATRITEADUSE ÕPPETOOL Heili Sibrits-Bondarenko EESTI REPERTUAARITEATRITE KOOSSEISULISED NÄITLEJAD 2014. AASTA KEVADEL Bakalaureusetöö Juhendaja: Anneli Saro Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 1. ETENDUSASUTUSED 2014. AASTAL ..............................................................................8 2. EESTI DRAAMATEATER. PÜSIV TRUPP ......................................................................10 2.1 Eesti Draamateatri trupp koosneb EMTA lavakunstikooli lõpetajatest .........................10 2.2 Näitlejate koormus ja külalisnäitlejad ............................................................................15 2.3 Tunnustatud näitlejad .....................................................................................................17 2.4 Kokkuvõte. Trupil on oht vananeda ...............................................................................18 2.5 Eesti Draamateatri peanäitejuhi Priit Pedajase kommentaar..........................................20 3. TALLINNA LINNATEATER. PEANÄITEJUHI ÕPILASED JA KURSUSEKAASLASED ........................................................................................................22 3.1 Lavakunstikoolist on Tallinna Linnateatrisse palgatud 26 näitlejat ...............................22 3.2 Külalisnäitlejatega lavastused on erandid.......................................................................27
    [Show full text]
  • OTT SEPP– Lõngusest Kõrvaltegelane, Kes Kipub Meelde Jääma
    VANEMUISE NOORTEAJAKIRI 2010/2011 OTT SEPP– lõngusest kõrvaltegelane, kes kipub meelde jääma. Atlan Karp: „Ooperisolist laulab EKSPERIMENT: ka reaktiivlennuki teeme kõige noorema mootorist üle.“ Vanemuise näitleja vanaemaks. Hayley Blackburn: KÖÖGINURK „BALLETT ON OHTLIKUM ehk kuidas valmib KUI JALGPALL!“ lavasöök ja -jook KOLLASE KASSI KANGED suvekool NAISED KOSTÜÜMIDE VARJUS Värske repertuaari- ülevaade Tere, Sõnal ramp on päris palju tähendusi, mis puudutavad elu erinevaid valdkondi ekstreemspordist teatrini. Nüüdsest (pr.rampe) ‒ rambi, rampi alates lisandub nendele tähendustele veel üks. RAMP on Vanemuise teatri noorteajakiri, mis ilmub korra aastas ‒ lavapõranda eesserv koos valgustusseadme- hooaja alguses ja mille päris-päris esimest numbrit Sa tega just käes hoiad. OTT SEPP – LÕNGUSEST KÕRVALTEGELANE, 3 ‒ kaldtee eri kõrgusel Ah et miks just RAMP? Teatris tähistab see sõna lava KES KIPUB MEELDE JÄÄMA olevate sõiduteede vahel eesosa koos valgustusseadmetega. Kuid rambi tähendus nt. mitmekorruselistes teatrimaailmas on tegelikult palju laiem. Rambivalgus on garaažides DRAAMALAVASTUSED 10 sireenlikult meelitava külgetõmbejõuga, pannes paljusid ‒ laevalt allalastav sild noori unistama näitlejaametist. Ramp on maagiline autode, laadurite jms piir saali ja lava, publiku ja näitlejate vahel. Tänapäeva EKSPERIMENT – TEEME KÕIGE NOOREMA 18 liikumiseks kaldalt laevale VANEMUISE NÄITLEJA VANAEMAKS ja vastupidi teatris astutakse sellest piirist muidugi sageli üle ja läbi – näitleja võib lavastuse käigus tulla saali ja saalisolija RAMP ‒ liiklemist
    [Show full text]
  • Dissertationes Geographicae Universitatis Tartuensis 26 Dissertationes Geographicae Universitatis Tartuensis 26
    DISSERTATIONES GEOGRAPHICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 26 DISSERTATIONES GEOGRAPHICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 26 LANDSCAPE PREFERENCES OF LOCAL PEOPLE: CONSIDERATIONS FOR LANDSCAPE PLANNING IN RURAL AREAS OF ESTONIA HELEN ALUMÄE TARTU UNIVERSITY PRESS Institute of Geography, Faculty of Biology and Geography, University of Tartu, Estonia. The Faculty Council of Biology and Geography, University of Tartu, has on April 27, 2006 accepted this dissertation to be defended for the degree of Doctor of Philosophy (in Geography). Supervisor: PhD Hannes Palang Prof. Tõnu Oja Institute of Geography, University of Tartu Opponent: Prof. Roland Gustavsson The thesis will be defended at the University of Tartu, Estonia, on June 20, 2006, at 9.15 in the Scientific Council room in university main building, Ülikooli 18. The publication of this dissertation has been funded by Institute of Geography, University of Tartu. ISSN 1406–1295 ISBN 9949–11–368–7 (trükis) ISBN 9949–11–369–5 (PDF) Autoriõigus Helen Alumäe, 2006 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimus nr 290 CONTENTS LIST OF PUBLICATIONS............................................................................. 6 1. INTRODUCTION....................................................................................... 7 2. THEORETICAL FRAMEWORK............................................................... 11 2.1. Important concepts.............................................................................. 11 2.1.1. Landscape................................................................................
    [Show full text]
  • Tallinn Treff Fesval 2010
    Tallinn Treff Fesval 2010 Tallinn Treff Fesval Treff 2010 FESTIVALI INFOKESKUS PILETID / TICKETS FESTIVAL INFORMATION CENTRE Kõik vabaõhuetendused on publikule tasuta. All outdoor performances are free of charge. Eesti Nuku- ja Noorsooteater Estonian Puppet and Youth Theatre Põhiprogrammi etendused 120.- / 80.- Lai 1, Tallinn Performances of the Main Programme +372 6679 510 Programmi Noor Vaim siseetendused 30.- [email protected] Indoor performances of the Young Spirit programme www.nuku.ee Päevapilet / Day Pass 05.–07.06. 150.- 08.06. 80.- Koostaja Kati Kuusemets Editor Festivali pass / Festival Pass 400.- Kujundaja Maite-Margit Kotta Designer Festivali kaelakaardiga vabade kohtade olemasolul sisse- pääs tasuta või soodushinnaga. Tõlked Luisa tõlkebüroo, Kati Kuusemets Translation In case of available seats free entrance or ticket discount with festival card. Fotod Jaana Juur, Eesti Nuku- ja Noorsooteatri arhiiv, festivaliesinejate fotokogud Photos Jaana Juur, archive of Estonian State Puppet and Youth Theatre, archives of performing PILETID MÜÜGIL / TICKETS SOLD companies • Eesti Nuku- ja Noorsooteatri kassa Estonian State Puppet and Youth Theatre`s box office Allikad Festivaliesinejate arhiiv, Internet Sources Archives of participant theatres, Internet +372 6679 555, [email protected], Lai 1, Tallinn • Piletilevi müügikohad üle Eesti Piletilevi box offices around Estonia Trükk Print Best Trükikoda • Internetis / In the Internet Print www.piletilevi.ee Tallinn Treff Festival 2010 SISUKORD / CONTENTS Mängupaigad, hotellid, restoranid 7 UNIMA
    [Show full text]