TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Infohariduse osakond Raamatukogundus ja infokeskkonnad õppekava Ene Seppa OSKAR LUTSU BIBLIOGRAAFIA Lõputöö Juhendaja: lektor Ilmar Vaaro Kaitsmisele lubatud: …........................... (juhendaja allkiri) Viljandi 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. EESTI PERSONAALNIMESTIKE ARENG JA ÜLESEHITUS ...................................... 8 1.1. Eesti personaalnimestike areng .................................................................................... 8 1.2. Eesti personaalnimestike ülesehitus ........................................................................... 14 1.3. Oskar Lutsu bibliograafia ülesehitus .......................................................................... 20 2. OSKAR LUTSU TÖÖDE BIBLIOGRAAFIA ................................................................ 24 2.1. Oskar Lutsu tööd ........................................................................................................ 24 2.2. Raamatud, esseed, artiklid, kirjutised Oskar Lutsust ................................................. 76 3. OSKAR LUTS KIRJASÕNAS ...................................................................................... 152 3.1. Oskar Lutsu poolt kirjutatu ....................................................................................... 152 3.2. Oskar Lutsu kohta kirjutatu ...................................................................................... 160 KOKKUVÕTE ....................................................................................................................... 164 KASUTATUD LÜHENDID .................................................................................................. 167 KASUTATUD ALLIKAD JA KIRJANDUS ........................................................................ 169 LISAD .................................................................................................................................... 176 Lisa 1 Teoste pealkirjade register ...................................................................................... 176 Lisa 2 Isikunimede register................................................................................................ 182 Lisa 3 Oskar Lutsu bibliograafias esinevad väljaanded .................................................... 192 Lisa 4 Oskar Lutsu raamatud võõrkeeltes ......................................................................... 202 SUMMARY ........................................................................................................................... 203 2 SISSEJUHATUS Trükitud bibliograafiaväljaannetel on märkmisväärne ajalugu, mis ulatub aastasadade taha, mille kestel on kasutajale pakutud võimalust leida informatsiooni süsteemsel kujul. Tänapäeva infoühiskonnas, kus elektrooniliste infoallikate võimalused avarduvad, on järjest rohkem tekkinud bibliograafiaandmebaase, mis hakkavad tasapisi trükibiblograafiat tahaplaanile tõrjuma, kuna trükibibliograafia väljaandmine on kulukas. Samas bibliograafide töö ei lõpe, kuna kasvavas teabetulvas ei saa läbi ilma seda süstematiseerimata ja korrastamata ning seda on läbi aastasadade teinud just bibliograafia. Ka üksikisiku poolt kordasaadetu on alati olnud ja jääb tõenäoliselt edaspidigi kaaskodanike huvi- ja uurimise objektiks, kus kirjutava ja avaldava inimese elutöö uurimise faktiliseks põhialuseks on tema tööde nimestik – alles enam-vähem täieliku bibliograafia olemasolu annab võimaluse tema tegevust uurida ja hinnata (Klaassen 2007, lk 50). Oskar Luts oli silmapaistev isik, keda inimesed teavad eelkõige tema tuntuima teose „Kevade“ kaudu, kuid Oskar Luts oli ka viljakas näite- ja vestekirjanik, kelle elu ja loominguline tegevus vääriks põhjalikumat bibliografeerimist. Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887. aastal Palamuse kihelkonnas, Järvepere külas. Tulevase kirjaniku koolitee algas 1894. aastal Änkküla külakoolis, jätkus Palamuse kihelkonnakoolis 1895-1899 ja Tartu Reaalkoolis 1899-1902. Aastatel 1911-1913 õppis ta Tartu Ülikoolis farmaatsiat. Paraku ei saanud Luts ühestki koolist lõputunnistust, kuna raskused matemaatikaga panid ta selle saamisele käega lööma. Siiski omandas ta oma aja kohta suhteliselt korraliku hariduse, vallates vabalt vene ja saksa keelt ning osates ka prantsuse, poola ja soome keelt. (Kull 2007, lk 22) 3 Apteegitööle Tartus, Narvas, Tallinnas ja Peterburis jätkus I maailmasõja päevil farmatseudina peamiselt Valgevenes Vitebskis. Sügisel 1918 kodumaale tagasi jõudes töötas Luts aastapäevad ülikooli raamatukogus ja pidas lühemat aega raamatupoodi, seejärel oli ta kuni elu lõpuni, 1953. aastani, kutseline kirjanik Tartus. Oskar Lutsu maast-madalast vallanud hasartseks kireks oli lugemine. Lugemine polnud Lutsule kunagi üksnes harjumuspärane ajaviide, selle taga seisis juba varases lapsepõlves tärganud huvi inimloomuste mõistatamise vastu, tung tabada ning jäädvustada karaktereid. Raamatuarmastus ning aukartus kirjasõna ees on Lutsu elu läbiv, kogu tema elukäiku määrav tung ja pürgimus: Shakespeare, Molière, Racine, Goethe, Shiller, Lessing, Gogol, Puškin, Lermontov, Tolstoi ning eesti autoritest Saal, Bornhöhe, Vilde ja Kitzberg olid Lutsule kõige suuremat elamust pakkunud klassikud. (Kull 2007, lk 19) Oskar Luts nimetati 1945. aastal eesti kirjanikest esimesena ENSV rahvakirjanikuks ja ta on valitud 20. sajandi Eesti saja suurkuju hulka (Kändler 2002, lk 104-105). Neli tema teost valiti 20. sajandil Eesti elu enim mõjutanud 100 raamatu hulka – „Kevade“ 2. kohal ning lisaks veel „Suvi“, „Nukitsamees“ ja „Sügis“ (Männi 2002, lk 75-77). Esimene bibliograafia Oskar Lutsu kohta, „Oskar Luts : metoodilisi ja bibliograafilisi materjale raamatukogudele“, ilmus Fr. R. Kreutzwaldi nim ENSV Riiklikus Raamatukogu väljaandes (Neljas 1966). Selles on antud lühiülevaade Oskar Lutsu elu ja loomingu kohta, on toodud teoste ilmumisaastaid, Oskar Lutsu 1940.-1966. a. eesti ja vene keeles ilmunud teosed, teoste lavastused eesti teatrites, eri raamatutena ilmunud teoste alfabeetiline loetelu ja teosed žanrite järgi. Kokku moodustab kirjandusnimestik 141 kirjet. Tegemist on ka metoodilise materjaliga kust võib leida järgmisi rubriike: 1) tsitaaate Oskar Lutsu mõistmiseks; 2) teised autorid Oskar Lutsu kohta; 3) Eesti NSV rahvakirjaniku Oskar Lutsu loomingu tutvustamisest raamatukogudes; 4) katkendeid O. Lutsu „Mälestustest“ kasutamiseks 6.-8. klasside kirjandushommikutel ja kirjandusõhtutel. Järgmine Oskar Lutsu bibliograafia koostati 1986. aastal kirjaniku 100. sünniaastapäeva tähistamiseks Fr. R. Kreutzwaldi nim ENSV Riikliku Raamatukogu bibliograafiaosakonnas Küllike Tohveri poolt. Kirjanduse valimine lõpetati 8. oktoobril 1986. aastal. Tegemist on valiknimestikuga, mis registreerib Oskar Lutsu raamatud aastatest 1912-1986 eesti, vene, teiste NSVL rahvaste ja võõrkeeltes. Nimestik ei hõlma õpikutes avaldatut ega käsikirjalist materjali. Kogumikes ja perioodikas ilmunud loomingut ja kirjutisi tema elu ning loomingu kohta 4 loetletakse alates 1940. aastast. Nimestiku juurde kuulub ilukirjandusteoste pealkirjade loend ja nimeloend. (Tohver 1986, lk 6) Nii 1966. aastal kui ka 1986. aastal koostatud nimestikust on täielikult välja jäänud Oskar Lutsu tööd erinevates perioodikaväljaannetes aastatel 1907-1939 ning kirjutised tema kohta aastatel 1908-1939. Samuti ilmnes 1986. aastal koostatud bibliograafiat de visu üle kontrollides mõningaid ebatäpsusi: aastaarvude erinevuses ning välismaal ilmunud teoste puudumises nimestikus. Antud lõputöö on jätkuks 2012. aastal koostatud seminaritööle „Oskar Lutsu bibliograafia“, mis sisaldas bibliograafilist informatsiooni Oskar Lutsu eestikeelse tekstilise loomingu avaldamise kohta, tema elu ja loomingu kohta ilmunud kirjanduses aastatel 1907-2012. Kokku sisaldas seminaritöö bibliograafia osa 1562 kirjet, millest 1041 esitati esmakordselt. (Seppa 2012) Teema valikul oli määrava tähtsusega Oskar Lutsu Majamuuseumi ja Palamuse Oskar Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi huvi ja soov töö koostamiseks. Käesoleva lõputöö eesmärk on anda bibliograafilist informatsiooni Oskar Lutsu kirjanduslikust produktsioonist ning ülevaade tema poolt ja kohta kirjutatust eesti-ja võõrkeeltes ajavahemikul 1907-2012. Lähtudes eesmärgist on püstitatud järgmised ülesanded: 1. Uurida erinevatel aegadel koostatud personaalnimestikke, selgitamaks välja neile omaseid jooni. 2. Koostada varasemalt välja antud personaalnimestike alusel käesoleva töö konteksti arvestav bibliograafia ülesehitus. 3. Läbi töötada bibliograafilised allikad, et täpsustada ja täiendada olemasolevaid andmeid. 4. Lihtsustada bibliograafia kasutamist, lisades töösse bibliograafiasisese linkimise ja viitamise, mis võimaldab kasutajal kiiresti jõuda soovitud väljaandeni ning dokumendi siseselt liikuda retsensioonide juurde. 5. Kirjeta analüüsi põhjal välja selgitada teoste trükiarvud, väljaandjad, illustreerijad, tõlkijad, olulisemad retsenseerijad ning perioodikaväljaanded, kuhu O. Luts kirjutas ning kus temast kirjutati. 5 Käesolev lõputöö koosneb sissejuhatusest, kolmest peatükist koos alapeatükkidega, kokkuvõttest, mille juurde kuuluvad kasutatud lühendid, kasutatud kirjanduse ja allikate loetelu, lisad ning ingliskeelne kokkuvõte. Esimeses peatükis antakse ülevaade Eesti kirjarahva nimestike arengust. Samuti antakse ülevaade personaalnimestike struktuuri kohta ning käesoleva bibliograafia ülesehituse kriteeriumitest. Teise peatüki moodustab Oskar Lutsu tööde bibliograafia, mis on jaotatud kaheks osaks. Esimeses