Oskar Lutsu Bibliograafia

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Oskar Lutsu Bibliograafia TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Infohariduse osakond Raamatukogundus ja infokeskkonnad õppekava Ene Seppa OSKAR LUTSU BIBLIOGRAAFIA Lõputöö Juhendaja: lektor Ilmar Vaaro Kaitsmisele lubatud: …........................... (juhendaja allkiri) Viljandi 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. EESTI PERSONAALNIMESTIKE ARENG JA ÜLESEHITUS ...................................... 8 1.1. Eesti personaalnimestike areng .................................................................................... 8 1.2. Eesti personaalnimestike ülesehitus ........................................................................... 14 1.3. Oskar Lutsu bibliograafia ülesehitus .......................................................................... 20 2. OSKAR LUTSU TÖÖDE BIBLIOGRAAFIA ................................................................ 24 2.1. Oskar Lutsu tööd ........................................................................................................ 24 2.2. Raamatud, esseed, artiklid, kirjutised Oskar Lutsust ................................................. 76 3. OSKAR LUTS KIRJASÕNAS ...................................................................................... 152 3.1. Oskar Lutsu poolt kirjutatu ....................................................................................... 152 3.2. Oskar Lutsu kohta kirjutatu ...................................................................................... 160 KOKKUVÕTE ....................................................................................................................... 164 KASUTATUD LÜHENDID .................................................................................................. 167 KASUTATUD ALLIKAD JA KIRJANDUS ........................................................................ 169 LISAD .................................................................................................................................... 176 Lisa 1 Teoste pealkirjade register ...................................................................................... 176 Lisa 2 Isikunimede register................................................................................................ 182 Lisa 3 Oskar Lutsu bibliograafias esinevad väljaanded .................................................... 192 Lisa 4 Oskar Lutsu raamatud võõrkeeltes ......................................................................... 202 SUMMARY ........................................................................................................................... 203 2 SISSEJUHATUS Trükitud bibliograafiaväljaannetel on märkmisväärne ajalugu, mis ulatub aastasadade taha, mille kestel on kasutajale pakutud võimalust leida informatsiooni süsteemsel kujul. Tänapäeva infoühiskonnas, kus elektrooniliste infoallikate võimalused avarduvad, on järjest rohkem tekkinud bibliograafiaandmebaase, mis hakkavad tasapisi trükibiblograafiat tahaplaanile tõrjuma, kuna trükibibliograafia väljaandmine on kulukas. Samas bibliograafide töö ei lõpe, kuna kasvavas teabetulvas ei saa läbi ilma seda süstematiseerimata ja korrastamata ning seda on läbi aastasadade teinud just bibliograafia. Ka üksikisiku poolt kordasaadetu on alati olnud ja jääb tõenäoliselt edaspidigi kaaskodanike huvi- ja uurimise objektiks, kus kirjutava ja avaldava inimese elutöö uurimise faktiliseks põhialuseks on tema tööde nimestik – alles enam-vähem täieliku bibliograafia olemasolu annab võimaluse tema tegevust uurida ja hinnata (Klaassen 2007, lk 50). Oskar Luts oli silmapaistev isik, keda inimesed teavad eelkõige tema tuntuima teose „Kevade“ kaudu, kuid Oskar Luts oli ka viljakas näite- ja vestekirjanik, kelle elu ja loominguline tegevus vääriks põhjalikumat bibliografeerimist. Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887. aastal Palamuse kihelkonnas, Järvepere külas. Tulevase kirjaniku koolitee algas 1894. aastal Änkküla külakoolis, jätkus Palamuse kihelkonnakoolis 1895-1899 ja Tartu Reaalkoolis 1899-1902. Aastatel 1911-1913 õppis ta Tartu Ülikoolis farmaatsiat. Paraku ei saanud Luts ühestki koolist lõputunnistust, kuna raskused matemaatikaga panid ta selle saamisele käega lööma. Siiski omandas ta oma aja kohta suhteliselt korraliku hariduse, vallates vabalt vene ja saksa keelt ning osates ka prantsuse, poola ja soome keelt. (Kull 2007, lk 22) 3 Apteegitööle Tartus, Narvas, Tallinnas ja Peterburis jätkus I maailmasõja päevil farmatseudina peamiselt Valgevenes Vitebskis. Sügisel 1918 kodumaale tagasi jõudes töötas Luts aastapäevad ülikooli raamatukogus ja pidas lühemat aega raamatupoodi, seejärel oli ta kuni elu lõpuni, 1953. aastani, kutseline kirjanik Tartus. Oskar Lutsu maast-madalast vallanud hasartseks kireks oli lugemine. Lugemine polnud Lutsule kunagi üksnes harjumuspärane ajaviide, selle taga seisis juba varases lapsepõlves tärganud huvi inimloomuste mõistatamise vastu, tung tabada ning jäädvustada karaktereid. Raamatuarmastus ning aukartus kirjasõna ees on Lutsu elu läbiv, kogu tema elukäiku määrav tung ja pürgimus: Shakespeare, Molière, Racine, Goethe, Shiller, Lessing, Gogol, Puškin, Lermontov, Tolstoi ning eesti autoritest Saal, Bornhöhe, Vilde ja Kitzberg olid Lutsule kõige suuremat elamust pakkunud klassikud. (Kull 2007, lk 19) Oskar Luts nimetati 1945. aastal eesti kirjanikest esimesena ENSV rahvakirjanikuks ja ta on valitud 20. sajandi Eesti saja suurkuju hulka (Kändler 2002, lk 104-105). Neli tema teost valiti 20. sajandil Eesti elu enim mõjutanud 100 raamatu hulka – „Kevade“ 2. kohal ning lisaks veel „Suvi“, „Nukitsamees“ ja „Sügis“ (Männi 2002, lk 75-77). Esimene bibliograafia Oskar Lutsu kohta, „Oskar Luts : metoodilisi ja bibliograafilisi materjale raamatukogudele“, ilmus Fr. R. Kreutzwaldi nim ENSV Riiklikus Raamatukogu väljaandes (Neljas 1966). Selles on antud lühiülevaade Oskar Lutsu elu ja loomingu kohta, on toodud teoste ilmumisaastaid, Oskar Lutsu 1940.-1966. a. eesti ja vene keeles ilmunud teosed, teoste lavastused eesti teatrites, eri raamatutena ilmunud teoste alfabeetiline loetelu ja teosed žanrite järgi. Kokku moodustab kirjandusnimestik 141 kirjet. Tegemist on ka metoodilise materjaliga kust võib leida järgmisi rubriike: 1) tsitaaate Oskar Lutsu mõistmiseks; 2) teised autorid Oskar Lutsu kohta; 3) Eesti NSV rahvakirjaniku Oskar Lutsu loomingu tutvustamisest raamatukogudes; 4) katkendeid O. Lutsu „Mälestustest“ kasutamiseks 6.-8. klasside kirjandushommikutel ja kirjandusõhtutel. Järgmine Oskar Lutsu bibliograafia koostati 1986. aastal kirjaniku 100. sünniaastapäeva tähistamiseks Fr. R. Kreutzwaldi nim ENSV Riikliku Raamatukogu bibliograafiaosakonnas Küllike Tohveri poolt. Kirjanduse valimine lõpetati 8. oktoobril 1986. aastal. Tegemist on valiknimestikuga, mis registreerib Oskar Lutsu raamatud aastatest 1912-1986 eesti, vene, teiste NSVL rahvaste ja võõrkeeltes. Nimestik ei hõlma õpikutes avaldatut ega käsikirjalist materjali. Kogumikes ja perioodikas ilmunud loomingut ja kirjutisi tema elu ning loomingu kohta 4 loetletakse alates 1940. aastast. Nimestiku juurde kuulub ilukirjandusteoste pealkirjade loend ja nimeloend. (Tohver 1986, lk 6) Nii 1966. aastal kui ka 1986. aastal koostatud nimestikust on täielikult välja jäänud Oskar Lutsu tööd erinevates perioodikaväljaannetes aastatel 1907-1939 ning kirjutised tema kohta aastatel 1908-1939. Samuti ilmnes 1986. aastal koostatud bibliograafiat de visu üle kontrollides mõningaid ebatäpsusi: aastaarvude erinevuses ning välismaal ilmunud teoste puudumises nimestikus. Antud lõputöö on jätkuks 2012. aastal koostatud seminaritööle „Oskar Lutsu bibliograafia“, mis sisaldas bibliograafilist informatsiooni Oskar Lutsu eestikeelse tekstilise loomingu avaldamise kohta, tema elu ja loomingu kohta ilmunud kirjanduses aastatel 1907-2012. Kokku sisaldas seminaritöö bibliograafia osa 1562 kirjet, millest 1041 esitati esmakordselt. (Seppa 2012) Teema valikul oli määrava tähtsusega Oskar Lutsu Majamuuseumi ja Palamuse Oskar Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi huvi ja soov töö koostamiseks. Käesoleva lõputöö eesmärk on anda bibliograafilist informatsiooni Oskar Lutsu kirjanduslikust produktsioonist ning ülevaade tema poolt ja kohta kirjutatust eesti-ja võõrkeeltes ajavahemikul 1907-2012. Lähtudes eesmärgist on püstitatud järgmised ülesanded: 1. Uurida erinevatel aegadel koostatud personaalnimestikke, selgitamaks välja neile omaseid jooni. 2. Koostada varasemalt välja antud personaalnimestike alusel käesoleva töö konteksti arvestav bibliograafia ülesehitus. 3. Läbi töötada bibliograafilised allikad, et täpsustada ja täiendada olemasolevaid andmeid. 4. Lihtsustada bibliograafia kasutamist, lisades töösse bibliograafiasisese linkimise ja viitamise, mis võimaldab kasutajal kiiresti jõuda soovitud väljaandeni ning dokumendi siseselt liikuda retsensioonide juurde. 5. Kirjeta analüüsi põhjal välja selgitada teoste trükiarvud, väljaandjad, illustreerijad, tõlkijad, olulisemad retsenseerijad ning perioodikaväljaanded, kuhu O. Luts kirjutas ning kus temast kirjutati. 5 Käesolev lõputöö koosneb sissejuhatusest, kolmest peatükist koos alapeatükkidega, kokkuvõttest, mille juurde kuuluvad kasutatud lühendid, kasutatud kirjanduse ja allikate loetelu, lisad ning ingliskeelne kokkuvõte. Esimeses peatükis antakse ülevaade Eesti kirjarahva nimestike arengust. Samuti antakse ülevaade personaalnimestike struktuuri kohta ning käesoleva bibliograafia ülesehituse kriteeriumitest. Teise peatüki moodustab Oskar Lutsu tööde bibliograafia, mis on jaotatud kaheks osaks. Esimeses
Recommended publications
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2014 XX
    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XX (47) 2014 TALLINN 2015 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Margus Lopp (editor-in-chief) Galina Varlamova Ülle Rebo, Ants Pihlak (translators) ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword . 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy . 13 General Assembly, Board, Divisions, Councils, Committees . 17 Academy Events . 42 Popularisation of Science . 48 Academy Medals, Awards . 53 Publications of the Academy . 57 International Scientific Relations . 58 National Awards to Members of the Academy . 63 Anniversaries . 65 Members of the Academy . 94 Estonian Academy Publishers . 107 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences . 111 Institute for Advanced Study at the Estonian Academy of Sciences . 120 Financial Activities . 122 Associated Institutions . 123 Associated Organisations . 153 In memoriam . 200 Appendix 1 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 202 Appendix 2 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 205 Directory . 206 3 FOREWORD The Estonian science and the Academy of Sciences have experienced hard times and bearable times. During about the quarter of the century that has elapsed after regaining independence, our scientific landscape has changed radically. The lion’s share of research work is integrated with providing university education. The targets for the following seven years were defined at the very start of the year, in the document adopted by Riigikogu (Parliament) on January 22, 2014 and entitled “Estonian research and development and innovation strategy 2014- 2020. Knowledge-based Estonia”. It starts with the acknowledgement familiar to all of us that the number and complexity of challenges faced by the society is ever increasing.
    [Show full text]
  • Newsreels Versus Newspapers Versus Metadata
    volume 7 issue 14/2018 NEWSREELS VERSUS NEWSPAPERS VERSUS METADATA A COMPARATIVE STUDY OF METADATA MODELLING THE 1930S IN ESTONIA Indrek Ibrus Tallinn University Narva road 27 10120 Tallinn Estonia [email protected] Maarja Ojamaa Tallinn University Narva road 27 10120 Tallinn Estonia [email protected] Abstract: This article offers a comparative take on the ways audiovisual versus verbal digital archives model our understanding of the past. We focus on content metadata schemas and their role in modeling histories and framing the uses of audiovisual databases. Our empirical corpus includes verbal and audiovisual objects from the five-year period just before the World War II (1935-1939) as presented in two digital databases – the Analytic Bibliography of Estonian Journalism and the Estonian Film Database. The article compares how the different metadata schemas for newspaper articles and newsreels model their objects. As a consequence, metadata schemas shape contemporary perceptions of historical realities in different ways. Keywords: metadata, modelling systems, audiovisual archives, Estonia, 1930s, newsreels, cultural semiotics The amount and variety of information about the 20th century that we can freely access online is in every respect remarkable. Contemporary digital databases as Europeana, Internet Archives or NYPL Collections offer anyone interested a chance to go far beyond individual textbooks and occasional faded photographs: one can juxtapose materials in different modalities and compare or contrast diverse aspects of the past from various viewpoints. This applies to both users with general or hobbyist interest in the past as well as professional historians. The digital archival turn has evidently met a wide spectrum of responses.
    [Show full text]
  • 101 Biograafiat-2021-June.Pdf
    101 BIOGRAPHIES The 14th Riigikogu June 17, 2021 Tallinn 2021 Compiled on the basis of questionnaires completed by members of the Riigikogu / Reviewed semi-annually Compiled by Marge Allandi, Rita Hillermaa and Piret Pärgma / Translated by the Chancellery of the Riigi- kogu / Estonian edition edited by Gerli Randjärv, English edition by Piret Pärgma / Cover by Tuuli Aule / Layout by Margit Plink / Photos by Erik Peinar ISSN 2674-3205 Copyright: Chancellery of the Riigikogu, National Library of Estonia CONTENTS Members of the 14th Riigikogu 3 Members of the Riigikogu by Constituency 114 Members of the Riigikogu by Faction 117 Members of the Riigikogu by Committee 120 Members of the Riigikogu Whose Mandate Has Been Suspended or Has Terminated 124 List of Riigikogus 148 Abbreviations and Select Glossary 149 CONTENTS CONTENTS 2 Members MEMBERS OF Merry Aart Uno Kaskpeit Kristen Michal Erki Savisaar THE 14TH RIIGIKOGU Annely Akkermann Erkki Keldo Marko Mihkelson Helir-Valdor Seeder Yoko Alender Kert Kingo Madis Milling Andrus Seeme Tiiu Aro Signe Kivi Aadu Must Sven Sester Riho Breivel Toomas Kivimägi Eduard Odinets Priit Sibul Dmitri Dmitrijev Aivar Kokk Jevgeni Ossinovski Riina Sikkut Ivi Eenmaa Rene Kokk Ivari Padar Imre Sooäär Enn Eesmaa Mihhail Korb Hanno Pevkur Mihhail Stalnuhhin Peeter Ernits Andrei Korobeinik Heljo Pikhof Timo Suslov Hele Everaus Siret Kotka Õnne Pillak Margit Sutrop Kalle Grünthal Heiki Kranich Siim Pohlak Aivar Sõerd Helle-Moonika Helme Igor Kravtšenko Kristina Šmigun-Vähi Anti Poolamets Mart Helme Eerik-Niiles Kross
    [Show full text]
  • Mediation of Memory: Towards Transdisciplinary Perspectives in Current Memory Studies
    TRAMES, 2008, 12(62/57), 3, 243–263 MEDIATION OF MEMORY: TOWARDS TRANSDISCIPLINARY PERSPECTIVES IN CURRENT MEMORY STUDIES Preface to the special issue of Trames Ester Võsu, Ene Kõresaar, Kristin Kuutma University of Tartu DOI: 10.3176/tr.2008.3.01 1. Introduction Memory has become one of the buzzwords in today’s humanities and social sciences. Concepts like ‘collective memory’ (Halbwachs 1950), ‘lieux de mémoire’ (Nora 1989, 1996, 1998), ‘cultural memory’ (Bal et al. 1999), ‘social memory’ (Fentress and Wickham 1992, Misztal 2003), and many others catch our attention in the titles of recently published books and articles, in tables of contents and lists of keywords. We are witnessing an increasing ‘memory boom’ (Winter 2000) in humanities and social sciences and a new field of research – memory studies – has emerged and develops rapidly. Under these circumstances we should, more than ever, pose ourselves the question – what do we mean by ‘memory’? Is memory an object of study, a unit of research, or is it a theoretical perspective through which we investigate other phenomena? What are the differences between the concepts of memory and history or memory and tradition? In which aspects do processes of individual memory and collective memory correlate, and in which they diverge? How far can we extend the sub-concepts related to memory like remembering, forgetting, or trauma? And how can individuals’ remembering be juxtaposed to the construction of social memory? What is the agency of language or artefacts in producing memory, in reflecting the experience of temporality? What kind of potential, individual and collective, cultural or political, does the inversion of temporal order extend in narratives of memory? The current special issue aims to raise some of these questions while imple- menting an interdisciplinary perspective on particular phenomena that arise from these explorations, in order to consider different aspects of memory with particular focus on cultural memory.
    [Show full text]
  • Estonian Evergreen Trykk Pakett 09.02.2016.Indd
    ESTONIAN Evergreen Books 1 Anton Hansen Tammsaare . 4 The New Devil of Hellsbottom . 5 Truth and Justice . 6 Jaan Kross . 8 The Czar’s Madman . 9 Between Three Plagues . 10 August Gailit . 12 ESTONIAN Toomas Nipernaadi . 13 Karl Ristikivi . 14 EVERGREEN All Souls’ Night . 15 Eduard Vilde . 16 BOOKS The Dairyman of Mäeküla . .17 Friedebert Tuglas . 18 At the End of the World . 19 Herman Sergo . 20 Spriteshoals . 21 Aadu Hint . 22 The Windswept Shore . 23 Juhan Jaik . 24 Selected Ghost Stories . 25 Oskar Luts . 26 The Spring . 27 Mati Unt . 28 Autumn Ball . 29 Raimond Kaugver . 30 Forty Candles . 31 Enn Vetemaa . 32 The Monument . 33 Mats Traat . 34 Coffee Beans . 35 Arvo Valton . 36 The Journey to the End of Infinity . 37 Viivi Luik . 38 Epp Ojamaa-Kuhn, In Dramatic (fragment,Vein 1964) from the collections of the Under and LiteratureTuglas Centre The Seventh Spring of Peace . 39 2 3 The New Devil of Hellsbottom (Põrgupõhja uus Vanapagan) has been translated into 14 languages. The English translation by Olga Shartze revised by Christopher Moseley was published by Norvik Press in 2009 under the title The Misadventures of the New Satan. Anton Hansen Text by Märt Väljataga The New Devil of Hellsbottom Põrgupõhja uus vanapagan O O K S TAMMSAARE B The last and perhaps most disturbing novel by the great Estonian novelist A. H. Tammsaare is a parable of redemption as well as a powerful piece of social critique. Although a radical agnostic and anticlerical publicist since his student V E R G R E E N days, A.
    [Show full text]
  • Ja „25 Kauneimat Raamatut“ 1956 – 2010“ Mille Juhendajad on Kurmo Konsa (Phd) Ja Tiit Hennoste (Phd)
    TARTU ÜLIKOOL Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Infokorralduse õppekava Eesti raamatukonkursid „25 parimat raamatut“ ja „25 kauneimat raamatut“ 1956 – 2010 Magistritöö infokorralduse erialal Edith Hermann Juhendajad Tiit Hennoste, PhD Kurmo Konsa, PhD Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................4 Lühendid ...............................................................................................................................................6 1. TEOREETILISED LÄHTEKOHAD ..................................................................................................7 1.1. Raamat kui artefakt .......................................................................................................................7 1.2. Ilu ja kogemuse kontekst .............................................................................................................10 1.3. Eesmärk ja uurimisküsimused .....................................................................................................12 2. UURIMISTÖÖ EMPIIRILINE KÄSITLUS JA TEEMA VARASEMAD KÄSITLUSED. AJALOOLINE JA RAHVUSVAHELINE KONTEKST NING EESTI KONKURSSIDE EELLUGU13 2.1. Empiirilise uurimustöö käik ........................................................................................................13 2.2. Teema varasemad käsitlused .......................................................................................................17
    [Show full text]
  • Dissertationes Geographicae Universitatis Tartuensis 26 Dissertationes Geographicae Universitatis Tartuensis 26
    DISSERTATIONES GEOGRAPHICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 26 DISSERTATIONES GEOGRAPHICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 26 LANDSCAPE PREFERENCES OF LOCAL PEOPLE: CONSIDERATIONS FOR LANDSCAPE PLANNING IN RURAL AREAS OF ESTONIA HELEN ALUMÄE TARTU UNIVERSITY PRESS Institute of Geography, Faculty of Biology and Geography, University of Tartu, Estonia. The Faculty Council of Biology and Geography, University of Tartu, has on April 27, 2006 accepted this dissertation to be defended for the degree of Doctor of Philosophy (in Geography). Supervisor: PhD Hannes Palang Prof. Tõnu Oja Institute of Geography, University of Tartu Opponent: Prof. Roland Gustavsson The thesis will be defended at the University of Tartu, Estonia, on June 20, 2006, at 9.15 in the Scientific Council room in university main building, Ülikooli 18. The publication of this dissertation has been funded by Institute of Geography, University of Tartu. ISSN 1406–1295 ISBN 9949–11–368–7 (trükis) ISBN 9949–11–369–5 (PDF) Autoriõigus Helen Alumäe, 2006 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimus nr 290 CONTENTS LIST OF PUBLICATIONS............................................................................. 6 1. INTRODUCTION....................................................................................... 7 2. THEORETICAL FRAMEWORK............................................................... 11 2.1. Important concepts.............................................................................. 11 2.1.1. Landscape................................................................................
    [Show full text]
  • As of January 2012 Estonian Archives in the US--Book Collection3.Xlsx
    Indexed by Title Estonian Archives in the US Book Collection Author Title Date Dewey # Collect Saar, J1. detsember 1924 Tallinnas 1925 901 Saa Eesti Vangistatud Vaba‐ dusvõitlejate 1. Kogud VII, 2. Kogud VIII‐XIII, 3. Kogud XIV‐XIX, 4. nd 323 Ees Abistamis‐ keskus Kogud XX‐XXV 1985‐1987 Simre, M1. praktiline inglise keele grammatika >1945 422 Sim DP Sepp, Hans 1. ülemaailmne eesti arstide päev 1972 610 Sep EKNÜRO Aktsioonikomitee 1.Tõsiolud jutustavad, nr. 1, 2. nr.2, 3. nr.3 1993 323 EKN Eesti Inseneride Liit 10 aastat eesti inseneride liitu: 1988‐1999 nd 620 Ees Reed, John 10 päeva mis vaputasid maailma 1958 923.1 Re Baltimore Eesti Selts 10. Kandlepäevad 1991 787.9 Ba Koik, Lembit 100 aastat eesti raskejõustikku (1888‐1988) 1966 791 Koi Eesti Lauljate Liit 100 aastat eesti üldlaulupidusid 1969 782 Ees Wise, W H 100 best true stories of World War II, The 1945 905 Wis Pajo, Maido 100 küsimust ja vastust maaõigusest 1999 305 Paj Pärna, Ants 100 laeva 1975 336.1 Pä Plank, U 100 Vaimulikku laulu 1945 242 Pla DP Sinimets, I 1000 fakti Nõukogude Eestist 1981 911.1 Si Eesti Lauljate Liit Põhja‐ Ameerikas 110.a. juubeli laulupeo laulud 1979 780 Ees 12 märtsi radadel 1935 053 Kak Tihase, K12 motiivi eesti taluehitistest 1974 721.1 Ti Kunst 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1972 741.1 K Laarman, Märt 12 reproduktsiooni eesti graafikast 1973 741.1 La 12. märts 1934 1984 053 Kak 12. märts. Aasta riiklikku ülesehitustööd; 12. märts 1934 ‐ 12, 1935 053 Kak märts. 1935 Eesti Lauljate Liit Põhja‐ Ameerikas 120.a.
    [Show full text]
  • Fall 2007 Volume 24, Number 3 Notes from the Director
    ISSN 1536-4003 University of California, Berkeley Newsletter of the Institute of Slavic, East European, and Eurasian Studies Fall 2007 Volume 24, Number 3 Notes from the Director In this issue: Welcome back! Notes from the Director .....................1 Mieka Erley Sochi's Winter Olympics: The This is a year of great change. Our longtime Newsletter editor and outreach Friendship of Nations Dream .............3 coordinator, Stella Bourgoin, has left us to spend more time with her baby Campus Visitors ...............................5 daughter, and our events coordinator, Andree Kirk, has moved to San Fall Courses .....................................7 Francisco.* Replacing them are Andrei Dubinsky and Elizabeth “Libby” Faculty and Student News ................8 Coyne. Recent Graduates ........................... 10 Richard David Andrei was born in Moscow and raised in Israel. In 2007 he received A Talsinki State of Mind .................... 11 his BA from Cal in Film Studies. Between 2001 and 2005, he worked as a Associates of the Slavic Center ...... 15 Project Assistant at the Jewish Community Relations Council in San Funding Opportunities ..................... 16 Francisco. BPS and the CASE-UC Berkeley Visiting Fellows Program ................ 21 BPS Calendar of Events .................. 22 Libby received her BA in economics and Russian at Duke University Upcoming Events ............................ 24 in 2004. As a student, she worked as an administrative assistant and a FLAS & BPS Awards ...................... 27 Kujachich Awards ........................... 28 Russian-English interpreter for Helping Children, Inc., in Chapel Hill. Before coming to Berkeley, she worked at the UC Davis Cancer Center. Newsletter of the Institute of Slavic, East European, and Eurasian Studies University of California, Berkeley And then, just a few weeks ago, Kalynn Yastro left us to prepare for Institute of Slavic, East European, and graduate school in clinical psychology.
    [Show full text]
  • Folklore. Electronic Journal of Folklore Folklore 5 1997 CHILDRENS' POLITICAL ANECDOTES
    Folklore. Electronic Journal of Folklore Folklore 5 1997 CHILDRENS' POLITICAL ANECDOTES - REGISTER Kadi Sarv In this article I intend to give an overview of Estonian schoolchildren's political anecdotes and conundrums. My source material is taken from the 1992 school traditions competition (Sarv 1997). I have compiled a list of anecdotes, for which the competition material was also used. In compiling the list, Marjut Kivelä's "Koululaishuumorin tyypiloettelo" has been used as a model. All anecdotes containing political material are discussed, whether they involve individuals, ethnic groups or animals. Political anecdotes and conundrums can be divided into three groups: 1. Anecdotes and conundrums about statesmen. Typical subjects are a visit, competition or outdoing each other; 2. Anecdotes which poke fun at the socialist or communist system, but in which specific statesmen are not mentioned; 3. Anecdotes about conditions of life, in which situations created by the crumbling system are described. Political material can also be found in some animal anecdotes, three-nation anecdotes and in the modification of common abbreviations. In other genres such as song parodies, rebuses, etc., one can also detect a political background, although those genres will not be dealt with in this article. Seppo Knuuttila argues that the whispered anecdote is a familiar term in some countries where freedom of speech is limited, and that the anecdote cannot be destroyed, although its voice can be stifled. Alan Dundes conjectures that in the United States, due to the existence of the free press, political anecdotes (apart from brutal, sexual or racist anecdotes) are not part of oral culture.
    [Show full text]
  • Summary Report Listing Partners, Contacts, Themes and Campaign Opportunities
    D4.3: Summary report listing partners, contacts, themes and campaign opportunities DELIVERABLE Project Acronym: EAwareness Grant Agreement number: 297261 Project Title: Europeana Awareness D4.3: “Summary report listing partners, contacts, themes and campaign opportunities” Revision V4 Date of submission 18 December 2012 Author(s) Department of Arts, Heritage and the Gaeltacht PP level: Restricted to other Dissemination Level programme participants (including the Commission Services) 1 D4.3: Summary report listing partners, contacts, themes and campaign opportunities REVISION HISTORY AND STATEMENT OF ORIGINALITY Revision History Revision No. Date Author Organisation Description V1 22/11/2012 DAHG DAHG First Draft V2 7/12/12 DAHG DAHG Second Draft V3 13/12/12 DAHG DAHG Third Draft V4 17/12/12 DAHG DAHG Fourth Draft Statement of originality: This deliverable contains original unpublished work except where clearly indicated otherwise. Acknowledgement of previously published material and of the work of others has been made through appropriate citation, quotation or both. 2 D4.3: Summary report listing partners, contacts, themes and campaign opportunities Contents Page Chapter 1 Executive Summary 1.1 About this research 6 1.2 Research approach 7 1.3 Main outcomes and findings of research 8 1.4 Recommendations 9 Chapter 2 Outcomes and Conclusions of Analysis 2.1 Main outcomes 11 2.2.1 Europeana awareness 11 2.2.2 Communication 11 2.2.3 Campaign planning 12 2.2.4 Digital publishing outlets 13 2.2.5 Numerical overview of outcomes 13 2.2.6 Region
    [Show full text]
  • Stereotypes and Cultural Memory: Adaptations of Oskar Luts's Spring in Theatre and Film
    TRAMES, 2008, 12(62/57), 3, 309–318 STEREOTYPES AND CULTURAL MEMORY: ADAPTATIONS OF OSKAR LUTS’S SPRING IN THEATRE AND FILM Anneli Saro University of Tartu Abstract. The article is focused on stereotypes as cognitive phenomena, as well as on cultural mechanisms of representation and memorization, by studying their formation, petrifaction and decomposition more broadly in culture, and more specifically in theatre and film. For an empirical example, I draw on the Estonian novel Spring by Oskar Luts, and on its adaptations in theatre and film. Theatre as an art form is constituted by two specific conditions: firstly by a performance, which is connected with the performer’s body; and secondly by the presence of the spectator. In the performative arts, artefacts lack a material carrier; the primary carrier of a production is human memory. Theatre can thus be considered an art of memory – an art of remembering, recalling, reminiscing and reiterating. Such repetitions give rise to phenomena which can be called stereotypes. Performances function as special storehouses and recreational tools of stereotype and identity, simultaneously reinforcing and challenging personal and collective memories. DOI: 10.3176/tr.2008.3.06 Keywords: cultural memory, stereotypes, theatre, cult films, Oskar Luts 1. Introduction Stereotypes as social phenomena gain their power from everyday practice, social agreement, and tradition. Usually they have a lengthy historical background that gives the power of perpetual validity to symbolic and speech acts that are performed using stereotypes (see e.g. McConachie 1992). To attain a deeper level of generality, stereotypes must be explicitly or implicitly shared by an entire community.
    [Show full text]