Read Ebook {PDF EPUB} Kevade by Kevade by Oskar Luts. The story began in autumn when a new students called Arno arrived at school, a few weeks after the school year had started. Arno came to school for the first time. He didn `t know anybody in the class except Teele, a girl from the neighbouring farm who he secretly loved. Here he met and made friends with his classmates: · mischievous and funny Joosep Toots interested in the life of the Native Americans and dreaming of running away to America some day. He always played pranks on his classmates. · good- natured and bear-like Tõnisson who was constantly eating. · Red headed crybaby and sneak Kiir. · Blond headed Imelik wonderfully playing his kannel. The story also describes some grown ups: the kind and understanding teacher Laur, the wise drunkard bell ringer Lible, explosive- browbeating Sexton and others. Different events happened during the school year, for example: · 2 fights with Germans in which Estonians won. The reason for the fight was a conflict between Estonian and German children. · Tõnisson sank a German students` raft for revenge after the first fight. · Arno drank vodka with Lible (the bell-ringer) and fell asleep in the forest. · Children skated on the ice and Arno and Teele fell through the ice. Luckily Lible saved them. Teele was fine but Arno had a severe flu. · 2 new students arrived in the middle of the school year, one of them was Imelik who played the kannel and who Teele fell in love with. · Arno `s unhappy love and his sufferings. · Toots` mad dance with Teele. · Toots and Kiir drank on the Kiir`s newborn brother Christening and spoiled the Christening. · Toots` funny pranks. And many other different situations and events that happened to the students. They were on friendly terms, quarreled, fell in love and suffered. In one word they lived! The story ended when some students had to drop out of school in spring, before the end of the school year. And other students grasped that their studies would soon be finished and they would have to go back home. Some of them would never come back to school again. Arno`s love which brought him a lot of sufferings was gone. And he just enjoyed the spring. Through the whole story readers learn about how students lived at that time (100 years ago). What they were intested in, what they prefered, what they learned at school and what they did in their leisure time. Also the story tells about teenagers feelings, friendship,feuds, relationships between peers and adults. Kevade. , autor Oskar Luts, stsenaristid , , režissöör : Imelik - Rein Aedma, Toots - . Kevade (juuni 1969) Tallinnfilm, autor Oskar Luts, stsenaristid Kaljo Kiisk, Voldemar Panso, režissöör Arvo Kruusement: Imelik - Rein Aedma, Toots - Aare Laanemets. Kevade (juuni 1969) Tallinnfilm, autor Oskar Luts, stsenaristid Kaljo Kiisk, Voldemar Panso, režissöör Arvo Kruusement: Toots - Aare Laanemets. Kevade (juuni 1969) Tallinnfilm, filmi võttepaik. Kevade (juuni 1969) Tallinnfilm, autor Oskar Luts, stsenaristid Kaljo Kiisk, Voldemar Panso, režissöör Arvo Kruusement: Arno - Arno Liiver, Raja Teele - . Kevade (juuni 1969) Tallinnfilm, autor Oskar Luts, stsenaristid Kaljo Kiisk, Voldemar Panso, režissöör Arvo Kruusement: Toots - Aare Laanemets, Arno - Arno Liiver. Kevade (juuni 1969) Tallinnfilm, autor Oskar Luts, stsenaristid Kaljo Kiisk, Voldemar Panso, režissöör Arvo Kruusement: Arno - Arno Liiver, Raja Teele - Riina Hein. Kevade (juuni 1969) Tallinnfilm, autor Oskar Luts, stsenaristid Kaljo Kiisk, Voldemar Panso, režissöör Arvo Kruusement: Toots - Aare Laanemets. Kevade (juuni 1969) Tallinnfilm, autor Oskar Luts, stsenaristid Kaljo Kiisk, Voldemar Panso, režissöör Arvo Kruusement: Arno - Arno Liiver, Raja Teele - Riina Hein. Kevade (juuni 1969) Tallinnfilm, autor Oskar Luts, stsenaristid Kaljo Kiisk, Voldemar Panso, režissöör Arvo Kruusement: Raja Teele - Riina Hein. Kevade (juuni 1969) Tallinnfilm, autor Oskar Luts, stsenaristid Kaljo Kiisk, Voldemar Panso, režissöör Arvo Kruusement: Arno - Arno Liiver. Kevade (juuni 1969) Tallinnfilm, autor Oskar Luts, stsenaristid Kaljo Kiisk, Voldemar Panso, režissöör Arvo Kruusement: Raja Teele - Riina Hein. Kevade (juuni 1969) Tallinnfilm, autor Oskar Luts, stsenaristid Kaljo Kiisk, Voldemar Panso, režissöör Arvo Kruusement: Arno - Arno Liiver. Kevade (juuni 1969) Tallinnfilm, autor Oskar Luts, stsenaristid Kaljo Kiisk, Voldemar Panso, režissöör Arvo Kruusement: Arno - Arno Liiver. Kevade (juuni 1969) Tallinnfilm, autor Oskar Luts, stsenaristid Kaljo Kiisk, Voldemar Panso, režissöör Arvo Kruusement: Raja Teele - Riina Hein. Kevade. Tallinnfilm, autor Oskar Luts, stsenaristid Kaljo Kiisk/Voldemar Panso, režissöör Arvo Kruusement: Kentuki Lõvi ahjuroop. Juuni 1969. [PDF] Kevade Book by Oskar Luts Free Download (328 pages) Free download or read online Kevade pdf (ePUB) book. The first edition of the novel was published in 1912, and was written by Oskar Luts. The book was published in multiple languages including Estonian, consists of 328 pages and is available in Hardcover format. The main characters of this classics, childrens story are , . The book has been awarded with , and many others. Kevade PDF Details. Author: Oskar Luts Original Title: Kevade Book Format: Hardcover Number Of Pages: 328 pages First Published in: 1912 Latest Edition: 1968 Series: Tales of Toots (Estonian: Tootsi lood) #1 Language: Estonian category: classics, childrens, fiction Formats: ePUB(Android), audible mp3, audiobook and kindle. The translated version of this book is available in Spanish, English, Chinese, Russian, Hindi, Bengali, Arabic, Portuguese, Indonesian / Malaysian, French, Japanese, German and many others for free download. Please note that the tricks or techniques listed in this pdf are either fictional or claimed to work by its creator. We do not guarantee that these techniques will work for you. Some of the techniques listed in Kevade may require a sound knowledge of Hypnosis, users are advised to either leave those sections or must have a basic understanding of the subject before practicing them. DMCA and Copyright : The book is not hosted on our servers, to remove the file please contact the source url. If you see a Google Drive link instead of source url, means that the file witch you will get after approval is just a summary of original book or the file has been already removed. Kevade by Oskar Luts. Oskar Luts sündis 7. jaanuari ​ l 1 ​ 887. aastal Tartumaal kihelkonnas Kuremaa vallas Järvepere külas Posti talu vihusaunas. Lutsul oli kaks poega: kolmeaastaselt surnud Arnold ja Theodor, kellest sai ärilist ettevõtlikkust ilmutav tantsuõpetaja ning kinooperaator (üks esimesi eestlasi). Arvestatavaid mõjutusi Oskar Lutsu vestmisande ja sünnipärase huumorimeele väljakujunemisel on andnud vaimuerksam emapoolne Jobsode suguvõsa . Eriti, aga kirjaniku vanaema Triino, kes oli hea muinasjutuvestja. Vanaisa Mardilt oli poiss kuulnud aga pajatusi päris- ja teoorjuse ajast. Sooritanud 1907. aasta mais apteekriabilise eksami, asus ta ajutiselt elama vanemate juurde Rakkesse. Seal kirjutas Luts näidendi "Joosep Ärkla", mille A. Jürgenstein täielikult maha laitis. Kuid vanemate soovil tuli teha lõpp sulemehe elule: Luts saadeti assistendina tööle Oppermanni pärijate apteeki Tallinnas. Sealsed vabamad tööolud võimaldasid jätkata kirjanduslikke katseid. Debüteerinud 1907. aasta veebruaris "Postimehes" Thomas Oskary varjunime all kohmaka luuletusega "Elu", hakkas Luts nüüd ajakirjanik J. Weidenstrauchi õhtusel kaastööd tegema "Päevalehele" Kuid siis saabus kutse sõjaväeteenistusse. Taskus "Kevade" käsikirja esimesed peatükid, sõitis Luts 1909. aasta jaanuari algul Poolamaale Holmi, kust ta peatselt viidi üle Peterburi Semjonovi Aleksandri ​ sõjaväehaigla apteeki. Seal leidis ta teisel teenistusaasta l mahti "Kevade" juurde asuda. Jutustuse käsikiri äratas valvsa staabikapteni tähelepanu ning ta käskis tõlkida "Kevadest" mõned peatükid, et veenduda selle poliitilises ohutuses. Kuid see oli rikkunud Lutsu töötuju. Sõpraderohkus ja teenistus suurlinnas ahvatles nooremat apteekrivelskrit pärast ajateenimise lõppu 1910. aasta detsembris edasi töötama Peterburi apteekides. Seal valmis ka konkreetsetele faktidele tuginev näidend "Pildikesed Paunverest", mille jaoks kirjanikule andis materjali sünnikoha külastamine ja kirjavahetus omastega. Kuid 1911. aasta augustis pöördus Luts tagasi vaiksesse Tartusse, kus jätkas oma õpinguid. Apteekri elus kujunes pöördeliseks 1912. aasta 8. aprill, kus Eesti Kirjanduse Seltsi näitemänguvõistluse auhinnakomisjon määras Lutsule ergutusauhinna lustmängu "Pildikesed Paunverest" eest. Pärast seda väljus ta Toomas Oskari varjunime alt ning alustas tööd pooleli jäänud "Kevadega". Samal ajal esietendus 17. novembril 1912"Kapsapää" , mis andis Lutsule noore andeka näitekirjaniku nime. Mõni päev enne "Kapsapea" esietendust alustas "Postimehe" raamatukauplusest võidukäiku "Kevade" I, mille trükikulude katmine oli valmistanud algajale kirjanikule tõsiseid raskusi. Laiemale üldsusele tundmatu autori jutustusese väljaandmisest ei tahtnud kirjastajad midagi kuulda. Luts oli sunnitud riskeerima - palga arvelt saadud avansiga laskis ta trükkida 2100 eksemplari, mis hilissügisel müügile tulles läksid erakordse eduga. Kriitika võttis Lutsu esikraamatu vastu pinnaliste sõnavõttudega uudse ande ilmsikstulekust. Lugejaskonna siiras tunnustus tõi autorile üha kasvava populaarsuse ning esikteosega jäigi Luts rahva teadvusesse kustumatult püsima. O. Lutsu kirjanduslikku tegevust hinnati ja hinnatakse siiani kõrgelt. Oskar Luts suri 23. märtsil 1953. aastal. Kirjanik maeti Tamme kalmistule, kuhu talle püstitati monument (autorid M. Saks ja E. Taniloo). Rahvakirjaniku kodus Tartus Riia tänavas avati 1946. aastal majamuuseum. Abimaterjalid. Kes ei tunneks ja poleks lugenud Oskar Lutsu „Kevadet“ ? See on raamat, mida tuntakse lapsest saati ja ikka ning jälle tunneme me rõõmu, vaadates ka samanimelist filmi. Oskar Luts oli 25. aastane kui valmis tema väga kuulus raamat „ Kevade“. Kui rääkida Oskar Lutsust, siis sündis ta Järvepera külas Posti talus 07.jaanuaril 1887. aastal. Tema vanemad nimed olid Hindrik ja Leena Luts, vend aga Theodor Luts. Oskar Lutsul oli ka noorem vend Arnold, kuid kes suri juba kahjuks kolmeaastaselt. Tükk aega oma noorpõlvest ei olnud Lutsul aega eriti kirjutamisega tegelda, kui 1909. aastal sõjaväe teenistusse sõites, olid tal taskus juba „Kevade“ esimesed käsikirjad. Sõjaväeteenistuses olles, asus ta juba rohkem „ Kevadega“ tegelema. Vahepeal, aga ei olnud Oskaril aega „Kevadet“ edasi kirjutada. Nii kirjutas ta vaid lühemaid näidendeid nagu nt „Kapsapää“ ja ka lustmängu „Pildikesi Paunverest“. Kuid lõpuks oli tal juba rohkem aega, peale „Kapsapää“ esietendust. Nii valmiski aastal 1912 „Kevade I “ ning 1913. aastal „Kevade II “. „Kevade“ sai lausa nii poulaarseks, et raamat tõlgiti lausa 13- sse keelde. Raamat on väga kaasakiskuv ja huvitav, et sai peale väljaandmist tohutult populaarseks ja populaarsus on säilinud tänini. Raamatu kordustrükke on viimaste andmete põhjal välja antud 21 eksemblaari. 1969. aastal valmis „Kevadest“ film. Filmi režissööriks sai Arvo Kruusement. Tähtsamaid tegelasi valiti näitlema : Riina Hein (Raja Teele) , Aare Laanemets (Joosep Toots) , Arno Liiver (Arno Tali) , Margus Lepa (Georg Adniel Kiir) , (Tõnisson) , Kaljo Kiisk (Kristjan Lible) , Leonard Merzin (Õpetaja Laur) jpt. Kevade filmitegelased on kõigile väga armsaks saanud ja paljud teavad nende filmirepliike peast. Paljud, ei tea aga seda, et algselt mängis „Kevade“ filmis Joosep Tootsi, Aare Laanemetsa asemel hoopis Riho Siren. Kuna Riho oli vallatu ja krutskeid täis poisike, siis sobis ta väga hästi Tootsi rolli. Kuid asjaolu, mis Tootsi filminäitleja välja vahetati, oli see, et filmivõtete ajal toimus poiste kaklus, kus ka Riho osales. See ei meeldinud kellelegi ja otsustati, et Rihot enam näitlema ei lubata. Rihol endal on sellest väga kahju, et tema asemel sai kuulsaks hoopis Aare Laanemets. Kuid mees lohutab end sellega, et midagi temast „Kevadesse“ siiski jäi – nimelt on filmis uisutamisstseenis, näha mehe uisutavad jalad. Selle üle tunneb Riho vaid rõõmu, kui telekast jälle „Kevadet“ vaatab. Peale filmi on, aga „Kevade“ endale kuulsust kogunud ka läbi teatrietenduste. Hõlmamatu hulk kordi on seda mängitud nii Eesti teatrites, kui ka väljaspool Eestit. Näiteks Läti teatrites, oldi seda juba 1980. aastate andemte järgi etendatud juba 200 korda. „Kevade“ raamatu tegelastel on olemas ka prototüübid. Joosep Tootsi prototüüp oli Voldemar Tootson, Raja Teelel – Adele Pärtelpoeg, Arno Talil – mees nimega Andres, Kristjan Liblel – Kristjan Lill jt. O. Lutsu kirjanduslikku tegevust hinnati kõrgelt. Esimese eesti kirjanikuna määrati talle 1941. aastal personaalpension ja anti 1945. aastal Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus; 1946. aastal autasustati teda Tööpunalipu ordeniga. „Kevade“ on vaieldamatult Oskar Lutsu kõige populaarsem ja tuntum teos. Kindlasti jätkub raamatu ning eelkõige filmi populaarsus ka tulevikus. Peale „Kevade“ on ilmunud ka „Suvi“ ja „Sügis“, mis kajastavad „Kevade“ tegelaste elu, mil nad on täiskasvanud. Oskar Luts suri 23. märtsil 1953. aastal. Kirjanik maeti Tartu Tamme kalmistule, kuhu talle püstitati monument (autorid M. Saks ja E. Taniloo). Rahvakirjaniku kodus Tartus Riia tänavas avati 1946. aastal majamuuseum.