DOCSLIB.ORG

Read Ebook {PDF EPUB} Kevade by Oskar Luts Kevade by Oskar Luts

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Read Ebook {PDF EPUB} Kevade by Oskar Luts Kevade by Oskar Luts Read Ebook {PDF EPUB} Kevade by Oskar Luts Kevade by Oskar Luts. The story began in autumn when a new students called Arno arrived at school, a few weeks after the school year had started. Arno came to school for the first time. He didn `t know anybody in the class except Teele, a girl from the neighbouring farm who he secretly loved. Here he met and made friends with his classmates: · mischievous and funny Joosep Toots interested in the life of the Native Americans and dreaming of running away to America some day. He always played pranks on his classmates. · good- natured and bear-like Tõnisson who was constantly eating. · Red headed crybaby and sneak Kiir. · Blond headed Imelik wonderfully playing his kannel. The story also describes some grown ups: the kind and understanding teacher Laur, the wise drunkard bell ringer Lible, explosive- browbeating Sexton and others. Different events happened during the school year, for example: · 2 fights with Germans in which Estonians won. The reason for the fight was a conflict between Estonian and German children. · Tõnisson sank a German students` raft for revenge after the first fight. · Arno drank vodka with Lible (the bell-ringer) and fell asleep in the forest. · Children skated on the ice and Arno and Teele fell through the ice. Luckily Lible saved them. Teele was fine but Arno had a severe flu. · 2 new students arrived in the middle of the school year, one of them was Imelik who played the kannel and who Teele fell in love with. · Arno `s unhappy love and his sufferings. · Toots` mad dance with Teele. · Toots and Kiir drank on the Kiir`s newborn brother Christening and spoiled the Christening. · Toots` funny pranks. And many other different situations and events that happened to the students. They were on friendly terms, quarreled, fell in love and suffered. In one word they lived! The story ended when some students had to drop out of school in spring, before the end of the school year. And other students grasped that their studies would soon be finished and they would have to go back home. Some of them would never come back to school again. Arno`s love which brought him a lot of sufferings was gone. And he just enjoyed the spring. Through the whole story readers learn about how students lived at that time (100 years ago). What they were intested in, what they prefered, what they learned at school and what they did in their leisure time. Also the story tells about teenagers feelings, friendship,feuds, relationships between peers and adults. Kevade. Tallinnfilm, autor Oskar Luts, stsenaristid Kaljo Kiisk, Voldemar Panso, režissöör Arvo Kruusement: Imelik - Rein Aedma, Toots - Aare Laanemets. Kevade (juuni 1969) Tallinnfilm, autor Oskar Luts, stsenaristid Kaljo Kiisk, Voldemar Panso, režissöör Arvo Kruusement: Imelik - Rein Aedma, Toots - Aare Laanemets. Kevade (juuni 1969) Tallinnfilm, autor Oskar Luts, stsenaristid Kaljo Kiisk, Voldemar Panso, režissöör Arvo Kruusement: Toots - Aare Laanemets. Kevade (juuni 1969) Tallinnfilm, filmi võttepaik. Kevade (juuni 1969) Tallinnfilm, autor Oskar Luts, stsenaristid Kaljo Kiisk, Voldemar Panso, režissöör Arvo Kruusement: Arno - Arno Liiver, Raja Teele - Riina Hein. Kevade (juuni 1969) Tallinnfilm, autor Oskar Luts, stsenaristid Kaljo Kiisk, Voldemar Panso, režissöör Arvo Kruusement: Toots - Aare Laanemets, Arno - Arno Liiver. Kevade (juuni 1969) Tallinnfilm, autor Oskar Luts, stsenaristid Kaljo Kiisk, Voldemar Panso, režissöör Arvo Kruusement: Arno - Arno Liiver, Raja Teele - Riina Hein. Kevade (juuni 1969) Tallinnfilm, autor Oskar Luts, stsenaristid Kaljo Kiisk, Voldemar Panso, režissöör Arvo Kruusement: Toots - Aare Laanemets. Kevade (juuni 1969) Tallinnfilm, autor Oskar Luts, stsenaristid Kaljo Kiisk, Voldemar Panso, režissöör Arvo Kruusement: Arno - Arno Liiver, Raja Teele - Riina Hein. Kevade (juuni 1969) Tallinnfilm, autor Oskar Luts, stsenaristid Kaljo Kiisk, Voldemar Panso, režissöör Arvo Kruusement: Raja Teele - Riina Hein. Kevade (juuni 1969) Tallinnfilm, autor Oskar Luts, stsenaristid Kaljo Kiisk, Voldemar Panso, režissöör Arvo Kruusement: Arno - Arno Liiver. Kevade (juuni 1969) Tallinnfilm, autor Oskar Luts, stsenaristid Kaljo Kiisk, Voldemar Panso, režissöör Arvo Kruusement: Raja Teele - Riina Hein. Kevade (juuni 1969) Tallinnfilm, autor Oskar Luts, stsenaristid Kaljo Kiisk, Voldemar Panso, režissöör Arvo Kruusement: Arno - Arno Liiver. Kevade (juuni 1969) Tallinnfilm, autor Oskar Luts, stsenaristid Kaljo Kiisk, Voldemar Panso, režissöör Arvo Kruusement: Arno - Arno Liiver. Kevade (juuni 1969) Tallinnfilm, autor Oskar Luts, stsenaristid Kaljo Kiisk, Voldemar Panso, režissöör Arvo Kruusement: Raja Teele - Riina Hein. Kevade. Tallinnfilm, autor Oskar Luts, stsenaristid Kaljo Kiisk/Voldemar Panso, režissöör Arvo Kruusement: Kentuki Lõvi ahjuroop. Juuni 1969. [PDF] Kevade Book by Oskar Luts Free Download (328 pages) Free download or read online Kevade pdf (ePUB) book. The first edition of the novel was published in 1912, and was written by Oskar Luts. The book was published in multiple languages including Estonian, consists of 328 pages and is available in Hardcover format. The main characters of this classics, childrens story are , . The book has been awarded with , and many others. Kevade PDF Details. Author: Oskar Luts Original Title: Kevade Book Format: Hardcover Number Of Pages: 328 pages First Published in: 1912 Latest Edition: 1968 Series: Tales of Toots (Estonian: Tootsi lood) #1 Language: Estonian category: classics, childrens, fiction Formats: ePUB(Android), audible mp3, audiobook and kindle. The translated version of this book is available in Spanish, English, Chinese, Russian, Hindi, Bengali, Arabic, Portuguese, Indonesian / Malaysian, French, Japanese, German and many others for free download. Please note that the tricks or techniques listed in this pdf are either fictional or claimed to work by its creator. We do not guarantee that these techniques will work for you. Some of the techniques listed in Kevade may require a sound knowledge of Hypnosis, users are advised to either leave those sections or must have a basic understanding of the subject before practicing them. DMCA and Copyright : The book is not hosted on our servers, to remove the file please contact the source url. If you see a Google Drive link instead of source url, means that the file witch you will get after approval is just a summary of original book or the file has been already removed. Kevade by Oskar Luts. Oskar Luts sündis 7. jaanuari ​ l 1 ​ 887. aastal Tartumaal Palamuse kihelkonnas Kuremaa vallas Järvepere külas Posti talu vihusaunas. Lutsul oli kaks poega: kolmeaastaselt surnud Arnold ja Theodor, kellest sai ärilist ettevõtlikkust ilmutav tantsuõpetaja ning kinooperaator (üks esimesi eestlasi). Arvestatavaid mõjutusi Oskar Lutsu vestmisande ja sünnipärase huumorimeele väljakujunemisel on andnud vaimuerksam emapoolne Jobsode suguvõsa . Eriti, aga kirjaniku vanaema Triino, kes oli hea muinasjutuvestja. Vanaisa Mardilt oli poiss kuulnud aga pajatusi päris- ja teoorjuse ajast. Sooritanud 1907. aasta mais apteekriabilise eksami, asus ta ajutiselt elama vanemate juurde Rakkesse. Seal kirjutas Luts näidendi "Joosep Ärkla", mille A. Jürgenstein täielikult maha laitis. Kuid vanemate soovil tuli teha lõpp sulemehe elule: Luts saadeti assistendina tööle Oppermanni pärijate apteeki Tallinnas. Sealsed vabamad tööolud võimaldasid jätkata kirjanduslikke katseid. Debüteerinud 1907. aasta veebruaris "Postimehes" Thomas Oskary varjunime all kohmaka luuletusega "Elu", hakkas Luts nüüd ajakirjanik J. Weidenstrauchi õhtusel kaastööd tegema "Päevalehele" Kuid siis saabus kutse sõjaväeteenistusse. Taskus "Kevade" käsikirja esimesed peatükid, sõitis Luts 1909. aasta jaanuari algul Poolamaale Holmi, kust ta peatselt viidi üle Peterburi Semjonovi Aleksandri ​ sõjaväehaigla apteeki. Seal leidis ta teisel teenistusaasta l mahti "Kevade" juurde asuda. Jutustuse käsikiri äratas valvsa staabikapteni tähelepanu ning ta käskis tõlkida "Kevadest" mõned peatükid, et veenduda selle poliitilises ohutuses. Kuid see oli rikkunud Lutsu töötuju. Sõpraderohkus ja teenistus suurlinnas ahvatles nooremat apteekrivelskrit pärast ajateenimise lõppu 1910. aasta detsembris edasi töötama Peterburi apteekides. Seal valmis ka konkreetsetele faktidele tuginev näidend "Pildikesed Paunverest", mille jaoks kirjanikule andis materjali sünnikoha külastamine ja kirjavahetus omastega. Kuid 1911. aasta augustis pöördus Luts tagasi vaiksesse Tartusse, kus jätkas oma õpinguid. Apteekri elus kujunes pöördeliseks 1912. aasta 8. aprill, kus Eesti Kirjanduse Seltsi näitemänguvõistluse auhinnakomisjon määras Lutsule ergutusauhinna lustmängu "Pildikesed Paunverest" eest. Pärast seda väljus ta Toomas Oskari varjunime alt ning alustas tööd pooleli jäänud "Kevadega". Samal ajal esietendus 17. novembril 1912"Kapsapää" , mis andis Lutsule noore andeka näitekirjaniku nime. Mõni päev enne "Kapsapea" esietendust alustas "Postimehe" raamatukauplusest võidukäiku "Kevade" I, mille trükikulude katmine oli valmistanud algajale kirjanikule tõsiseid raskusi. Laiemale üldsusele tundmatu autori jutustusese väljaandmisest ei tahtnud kirjastajad midagi kuulda. Luts oli sunnitud riskeerima - palga arvelt saadud avansiga laskis ta trükkida 2100 eksemplari, mis hilissügisel müügile tulles läksid erakordse eduga. Kriitika võttis Lutsu esikraamatu vastu pinnaliste sõnavõttudega uudse ande ilmsikstulekust. Lugejaskonna siiras tunnustus tõi autorile üha kasvava populaarsuse ning esikteosega jäigi Luts rahva teadvusesse kustumatult
Load more

Recommended publications
  • Teoter-Muusiko -Kinо ISSN 0207-6535
    teoter-muusiko -kinо ISSN 0207-6535 EESTI KULTUURI-JA HARIDUSMINISTEERIUMI. EESTI HELILOOJATE LIIDU, EESTI KINOLIIDU, EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI £ и Neeme Järvi Tallinnas, 16. mai 1993. a. H. Rospu foto SEPTEMBER XII AASTAKÄIK <V M PEATOIMETAJA MART KUBO, iel 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress EE0090, postkast 3200 Vastutav sekretär Helju Tüksammel, tel.44 54 68 Teatriosakond Reet Neimar ja Kadi Ue.kül, tel 44 40 80 Muusikaosakond Immo Mihkelson, tel 14 31 09 Filmiosakond Sulev Teinemaa ja Jaan Ruus, tel 43 77 56 Keeletoimetaja Dan Põldroos (Filip) ja Kalju Orro (VollsJ Kulla Sisask, tel 44 54 68 Lembit Ulfsaki filmis "Lammas all paremas Fotokorrespondent nurgas" CTallinnfilm", 1992). Harri Rospu, tel 44 47 87 R. Rajamäe foto KUJUNDUS: MAI EINER, tel 66 61 62 Stseen Kevin Kingi näidendist "Jääkala püük", © "Teater. Muusika. Kino", 1993 Louisville'i Actors Theatre, 1993 * Л 4 и td • с • ^р£ eorei SISUKORD TEATER Peeter Tooma SOUND OF THE MUSIC {Vanade muusikalide uuslavastused eesli laval) Mardi Valgemäe NOORSOOTEATRI "FANTASTIKS" NEW YORGIS Rein Oja EILE NÄGIN MA BROADWAYD AMEERIKA TEATER JA MEIE {Kultuuri võimalikkusest...) (Vestlevad Margus Allikaina ja )аак Allik) FESTIVAL "KONTAKT '93" Margot Visnap KRIITIKU TÄHELEPANEKUD Priit Pedajas PRAKTIKU HUVID KARL ADER 20. III 1903 - 18. VI 1993 MUUSIKA Jüri Reinvere EESTLASENA MAAILMAS 44 Mart Mets JEE-JEE, SUPERSTAAR (Rockooperist "Jesus Christ Superstar") 69 Käidi Klein PERSONA GRATA. VILLU VESKI \ 93 VASTAB LEMBIT ULFSAK 3 PeeterVolkoaski IMPEERIUMI LAPSED VAATAMAS "IMPEERIUMI
    [Show full text]
  • Newsreels Versus Newspapers Versus Metadata
    volume 7 issue 14/2018 NEWSREELS VERSUS NEWSPAPERS VERSUS METADATA A COMPARATIVE STUDY OF METADATA MODELLING THE 1930S IN ESTONIA Indrek Ibrus Tallinn University Narva road 27 10120 Tallinn Estonia [email protected] Maarja Ojamaa Tallinn University Narva road 27 10120 Tallinn Estonia [email protected] Abstract: This article offers a comparative take on the ways audiovisual versus verbal digital archives model our understanding of the past. We focus on content metadata schemas and their role in modeling histories and framing the uses of audiovisual databases. Our empirical corpus includes verbal and audiovisual objects from the five-year period just before the World War II (1935-1939) as presented in two digital databases – the Analytic Bibliography of Estonian Journalism and the Estonian Film Database. The article compares how the different metadata schemas for newspaper articles and newsreels model their objects. As a consequence, metadata schemas shape contemporary perceptions of historical realities in different ways. Keywords: metadata, modelling systems, audiovisual archives, Estonia, 1930s, newsreels, cultural semiotics The amount and variety of information about the 20th century that we can freely access online is in every respect remarkable. Contemporary digital databases as Europeana, Internet Archives or NYPL Collections offer anyone interested a chance to go far beyond individual textbooks and occasional faded photographs: one can juxtapose materials in different modalities and compare or contrast diverse aspects of the past from various viewpoints. This applies to both users with general or hobbyist interest in the past as well as professional historians. The digital archival turn has evidently met a wide spectrum of responses.
    [Show full text]
  • Veljo Tormis — Works
    VELJO TORMIS — WORKS Tormis himself prepared two work lists: the first, in 1989, chronologically, by genre, is published with his Personaalnimestik; the second, in 2000, in chronological order from 1956 to 2000, is unpublished. It also lists a few youthful and student works of 1949 to 1955 and was prepared for Priit Kuusk’s book. Tormis excluded some works from these lists “because they are just arrangements of someone else’s song. They are not creative work.” But he was inconsistent in this policy. Those arrangements which he excluded I have placed at the end of the present works list, along with student and youthful works. Shortly before going to press Tormis gave me a hand-written list of 54 works dating from 1948 to 1951, which are included in the final sections of this list. The title of the work is given in Estonian in this list, except when a current publication gives another language first. The choice of which language to give as the main entry is complicated because Tormis generally used the Estonian title in his list of 1989, but occasionally used another language in his list of 2000. Multi-language titles are cross-referenced. The title is in italics if it is a multi-movement work. Other language title is in (). English trans. of title is in [ ]. If there is a number in parentheses immediately following the translation of the title it represents the position of that work in a multi-movement composition where the title follows. Lack of such information means it is a single, stand-alone work.
    [Show full text]
  • Panso-100 I-Osa Preview.Pdf
    6 7 ENNE ALUSTAMIST Nii nagu lavastust teele saates, nii ka käsikirja käest andes – ikka jääb midagi vaevama, midagi puudu; ja välja loetakse sellest, mida sa ütelda oled tahtnud, veel midagi või hoopis midagi muud. Pole parata. Need raamatud räägivad sellest, kuidas „ei saa sa iialgi tagasi”. Ehk siis õpilase võlast õpetaja ees. Kunagi – mis aastal, kui vanana? – tippisin ma arvutisse aastanumb- rid 1920–1977, ja igaühe alla 12 kuud. Tundus, et ühest elust on võimalik taastada väga palju, ühte elu on võimalik kaasa elada. Üsna ruttu sain aru, et see võtaks aega rohkem kui ühe kübemete kokkukandja elu ja kes siis nende elu elaks? Ja niikuinii – ühe elu sees on mitu elu, mitu mitut värvi elu. Loojate elulugusid lugedes, olgu need teiste kokku pandud või omalood – kui Sa oled ajakaaslane, siis tead Sa veel midagi, tead pisut teistsugust elu ja ei jää rahule. Ehk selle pärast, et iga lugu on elust kirjutaja, mitte niivõrd elu elanu nägu. Intervjuu peegeldab intervjueerijat – see on aastakümneid mu veendumus olnud. Niisiis – pole põhjust püüdagi objektiivne olla, see lugu on minu nägu. Minu tänase päeva nägu. Mõnda mu õpetaja nägudest tunnete ehk ka. Kui palju selles teisi tuttavaid vilksatab, oleneb eelkõige lugejast. Minu tänase päeva nägu, kuigi ma tsiteerin enamasti 28–35-aastast Karusood ja 52–57-aastast Pansot, valiku teen ma ju täna. Minult on juba küsitud, mis raamat see on, kellele see raamat on. Teatriinimestele ehk eelkõige, õppi- jatele ja neile, kes enam ei õpi – neile on siin palju tuttavat ja sama palju ehk ka võõrastavat. Ma ei taha tagantjärele tark olla ja üldistada kuidagi oma kunagist õnne ja ängi; varjata, siluda, näpuga näidata, akadeemiline olla.
    [Show full text]
  • 101 Biograafiat-2021-June.Pdf
    101 BIOGRAPHIES The 14th Riigikogu June 17, 2021 Tallinn 2021 Compiled on the basis of questionnaires completed by members of the Riigikogu / Reviewed semi-annually Compiled by Marge Allandi, Rita Hillermaa and Piret Pärgma / Translated by the Chancellery of the Riigi- kogu / Estonian edition edited by Gerli Randjärv, English edition by Piret Pärgma / Cover by Tuuli Aule / Layout by Margit Plink / Photos by Erik Peinar ISSN 2674-3205 Copyright: Chancellery of the Riigikogu, National Library of Estonia CONTENTS Members of the 14th Riigikogu 3 Members of the Riigikogu by Constituency 114 Members of the Riigikogu by Faction 117 Members of the Riigikogu by Committee 120 Members of the Riigikogu Whose Mandate Has Been Suspended or Has Terminated 124 List of Riigikogus 148 Abbreviations and Select Glossary 149 CONTENTS CONTENTS 2 Members MEMBERS OF Merry Aart Uno Kaskpeit Kristen Michal Erki Savisaar THE 14TH RIIGIKOGU Annely Akkermann Erkki Keldo Marko Mihkelson Helir-Valdor Seeder Yoko Alender Kert Kingo Madis Milling Andrus Seeme Tiiu Aro Signe Kivi Aadu Must Sven Sester Riho Breivel Toomas Kivimägi Eduard Odinets Priit Sibul Dmitri Dmitrijev Aivar Kokk Jevgeni Ossinovski Riina Sikkut Ivi Eenmaa Rene Kokk Ivari Padar Imre Sooäär Enn Eesmaa Mihhail Korb Hanno Pevkur Mihhail Stalnuhhin Peeter Ernits Andrei Korobeinik Heljo Pikhof Timo Suslov Hele Everaus Siret Kotka Õnne Pillak Margit Sutrop Kalle Grünthal Heiki Kranich Siim Pohlak Aivar Sõerd Helle-Moonika Helme Igor Kravtšenko Kristina Šmigun-Vähi Anti Poolamets Mart Helme Eerik-Niiles Kross
    [Show full text]
  • Mediation of Memory: Towards Transdisciplinary Perspectives in Current Memory Studies
    TRAMES, 2008, 12(62/57), 3, 243–263 MEDIATION OF MEMORY: TOWARDS TRANSDISCIPLINARY PERSPECTIVES IN CURRENT MEMORY STUDIES Preface to the special issue of Trames Ester Võsu, Ene Kõresaar, Kristin Kuutma University of Tartu DOI: 10.3176/tr.2008.3.01 1. Introduction Memory has become one of the buzzwords in today’s humanities and social sciences. Concepts like ‘collective memory’ (Halbwachs 1950), ‘lieux de mémoire’ (Nora 1989, 1996, 1998), ‘cultural memory’ (Bal et al. 1999), ‘social memory’ (Fentress and Wickham 1992, Misztal 2003), and many others catch our attention in the titles of recently published books and articles, in tables of contents and lists of keywords. We are witnessing an increasing ‘memory boom’ (Winter 2000) in humanities and social sciences and a new field of research – memory studies – has emerged and develops rapidly. Under these circumstances we should, more than ever, pose ourselves the question – what do we mean by ‘memory’? Is memory an object of study, a unit of research, or is it a theoretical perspective through which we investigate other phenomena? What are the differences between the concepts of memory and history or memory and tradition? In which aspects do processes of individual memory and collective memory correlate, and in which they diverge? How far can we extend the sub-concepts related to memory like remembering, forgetting, or trauma? And how can individuals’ remembering be juxtaposed to the construction of social memory? What is the agency of language or artefacts in producing memory, in reflecting the experience of temporality? What kind of potential, individual and collective, cultural or political, does the inversion of temporal order extend in narratives of memory? The current special issue aims to raise some of these questions while imple- menting an interdisciplinary perspective on particular phenomena that arise from these explorations, in order to consider different aspects of memory with particular focus on cultural memory.
    [Show full text]
  • Estonian Evergreen Trykk Pakett 09.02.2016.Indd
    ESTONIAN Evergreen Books 1 Anton Hansen Tammsaare . 4 The New Devil of Hellsbottom . 5 Truth and Justice . 6 Jaan Kross . 8 The Czar’s Madman . 9 Between Three Plagues . 10 August Gailit . 12 ESTONIAN Toomas Nipernaadi . 13 Karl Ristikivi . 14 EVERGREEN All Souls’ Night . 15 Eduard Vilde . 16 BOOKS The Dairyman of Mäeküla . .17 Friedebert Tuglas . 18 At the End of the World . 19 Herman Sergo . 20 Spriteshoals . 21 Aadu Hint . 22 The Windswept Shore . 23 Juhan Jaik . 24 Selected Ghost Stories . 25 Oskar Luts . 26 The Spring . 27 Mati Unt . 28 Autumn Ball . 29 Raimond Kaugver . 30 Forty Candles . 31 Enn Vetemaa . 32 The Monument . 33 Mats Traat . 34 Coffee Beans . 35 Arvo Valton . 36 The Journey to the End of Infinity . 37 Viivi Luik . 38 Epp Ojamaa-Kuhn, In Dramatic (fragment,Vein 1964) from the collections of the Under and LiteratureTuglas Centre The Seventh Spring of Peace . 39 2 3 The New Devil of Hellsbottom (Põrgupõhja uus Vanapagan) has been translated into 14 languages. The English translation by Olga Shartze revised by Christopher Moseley was published by Norvik Press in 2009 under the title The Misadventures of the New Satan. Anton Hansen Text by Märt Väljataga The New Devil of Hellsbottom Põrgupõhja uus vanapagan O O K S TAMMSAARE B The last and perhaps most disturbing novel by the great Estonian novelist A. H. Tammsaare is a parable of redemption as well as a powerful piece of social critique. Although a radical agnostic and anticlerical publicist since his student V E R G R E E N days, A.
    [Show full text]
  • Ja „25 Kauneimat Raamatut“ 1956 – 2010“ Mille Juhendajad on Kurmo Konsa (Phd) Ja Tiit Hennoste (Phd)
    TARTU ÜLIKOOL Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Infokorralduse õppekava Eesti raamatukonkursid „25 parimat raamatut“ ja „25 kauneimat raamatut“ 1956 – 2010 Magistritöö infokorralduse erialal Edith Hermann Juhendajad Tiit Hennoste, PhD Kurmo Konsa, PhD Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................4 Lühendid ...............................................................................................................................................6 1. TEOREETILISED LÄHTEKOHAD ..................................................................................................7 1.1. Raamat kui artefakt .......................................................................................................................7 1.2. Ilu ja kogemuse kontekst .............................................................................................................10 1.3. Eesmärk ja uurimisküsimused .....................................................................................................12 2. UURIMISTÖÖ EMPIIRILINE KÄSITLUS JA TEEMA VARASEMAD KÄSITLUSED. AJALOOLINE JA RAHVUSVAHELINE KONTEKST NING EESTI KONKURSSIDE EELLUGU13 2.1. Empiirilise uurimustöö käik ........................................................................................................13 2.2. Teema varasemad käsitlused .......................................................................................................17
    [Show full text]
  • Dissertationes Geographicae Universitatis Tartuensis 26 Dissertationes Geographicae Universitatis Tartuensis 26
    DISSERTATIONES GEOGRAPHICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 26 DISSERTATIONES GEOGRAPHICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 26 LANDSCAPE PREFERENCES OF LOCAL PEOPLE: CONSIDERATIONS FOR LANDSCAPE PLANNING IN RURAL AREAS OF ESTONIA HELEN ALUMÄE TARTU UNIVERSITY PRESS Institute of Geography, Faculty of Biology and Geography, University of Tartu, Estonia. The Faculty Council of Biology and Geography, University of Tartu, has on April 27, 2006 accepted this dissertation to be defended for the degree of Doctor of Philosophy (in Geography). Supervisor: PhD Hannes Palang Prof. Tõnu Oja Institute of Geography, University of Tartu Opponent: Prof. Roland Gustavsson The thesis will be defended at the University of Tartu, Estonia, on June 20, 2006, at 9.15 in the Scientific Council room in university main building, Ülikooli 18. The publication of this dissertation has been funded by Institute of Geography, University of Tartu. ISSN 1406–1295 ISBN 9949–11–368–7 (trükis) ISBN 9949–11–369–5 (PDF) Autoriõigus Helen Alumäe, 2006 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimus nr 290 CONTENTS LIST OF PUBLICATIONS............................................................................. 6 1. INTRODUCTION....................................................................................... 7 2. THEORETICAL FRAMEWORK............................................................... 11 2.1. Important concepts.............................................................................. 11 2.1.1. Landscape................................................................................
    [Show full text]
  • Eesti Rahvusbibliograafia Raamatud
    EESTI RAHVUSBIBLIOGRAAFIA RAAMATUD ESTONIAN NATIONAL BIBLIOGRAPHY BOOKS 2005 4 Aprill - April 2005aprill.p65 1 03.05.06, 10:05 Koostaja Compiled by Eesti Rahvusraamatukogu National Library of Estonia Kogude arenduse osakond Department of Collection Development and Documentation Kättesaadav ka / Available also http://erb.nlib.ee Ilmub 12 numbrit aastas / Issued monthly Autoriõigus Eesti Rahvusraamatukogu, 2005 Eesti Rahvusbibliograafia Series of seeriad: the Estonian National Bibliography: RAAMATUD BOOKS PERIOODIKA SERIALS MUUSIKA MUSIC Väljaandeid müüb: The publications can be purchased from Eesti Rahvusraamatukogus asuv the bookshop Lugemisvara in the raamatukauplus Lugemisvara National Library of Estonia Hind 70 krooni Price 70 krooni Tõnismägi 2 15189 Tallinn 2005aprill.p65 2 03.05.06, 10:05 SAATEKS Raamatud on Eesti rahvusbibliograafia osa, mis ilmub 1999. aastast alates kuuvihikuna ja aastaväljaandena. Aastatel 1946-1991 kandis väljaanne pealkirja Raamatukroonika. Raamatud kajastab Eestis kõigis keeltes ja väljaspool Eestit ilmunud eestikeelseid raamatuid, nii trüki- kui ka elektroonilisi väljaandeid ning mittemuusikalisi auviseid. Raamatud sisaldab ka pimedaile ja vaegnägijaile mõeldud teavikuid. Nimestik ei hõlma piiratud lugemisotstarbe või lühiajalise tähtsusega trükiseid (näit. asutuste kvartaliaruandeid, reklaamväljaandeid jms.). Kuuvihik peegeldab ühe kuu jooksul Eesti Rahvusraamatukogusse saabunud uued teavikud, mida kirjeldatakse rahvusvaheliste kirjereeglite ISBD(M), ISBD(NBM) ja ISBD(ER) järgi. Lisaks kajastab nimestik
    [Show full text]
  • Stereotypes and Cultural Memory: Adaptations of Oskar Luts's Spring in Theatre and Film
    TRAMES, 2008, 12(62/57), 3, 309–318 STEREOTYPES AND CULTURAL MEMORY: ADAPTATIONS OF OSKAR LUTS’S SPRING IN THEATRE AND FILM Anneli Saro University of Tartu Abstract. The article is focused on stereotypes as cognitive phenomena, as well as on cultural mechanisms of representation and memorization, by studying their formation, petrifaction and decomposition more broadly in culture, and more specifically in theatre and film. For an empirical example, I draw on the Estonian novel Spring by Oskar Luts, and on its adaptations in theatre and film. Theatre as an art form is constituted by two specific conditions: firstly by a performance, which is connected with the performer’s body; and secondly by the presence of the spectator. In the performative arts, artefacts lack a material carrier; the primary carrier of a production is human memory. Theatre can thus be considered an art of memory – an art of remembering, recalling, reminiscing and reiterating. Such repetitions give rise to phenomena which can be called stereotypes. Performances function as special storehouses and recreational tools of stereotype and identity, simultaneously reinforcing and challenging personal and collective memories. DOI: 10.3176/tr.2008.3.06 Keywords: cultural memory, stereotypes, theatre, cult films, Oskar Luts 1. Introduction Stereotypes as social phenomena gain their power from everyday practice, social agreement, and tradition. Usually they have a lengthy historical background that gives the power of perpetual validity to symbolic and speech acts that are performed using stereotypes (see e.g. McConachie 1992). To attain a deeper level of generality, stereotypes must be explicitly or implicitly shared by an entire community.
    [Show full text]
  • Lennud» Näitel
    TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut Merilyn Merisalu NÄITLEJA KUVANDI LOOMINE MEEDIAS SAATESARJA «LENNUD» NÄITEL Bakalaureusetöö (6 EAP) Juhendaja: Maarja Lõhmus, PhD TARTU 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1. TEOREETILISED LÄHTEKOHAD.............................................................................. 6 1.1. Kultuuri esitamine avalikus sfääris .......................................................................... 6 1.2. Näitleja kui avaliku elu tegelane .............................................................................. 8 1.3. Kuvand kultuuriruumis ............................................................................................ 9 1.4. Meedia kui kultuurikeskkond kuvandi loomisel .................................................... 12 1.5. Valdkonna uurimistraditsioon Eestis ..................................................................... 16 2. UURIMISTEEMA JA MEETOD ................................................................................. 18 2.1. Uurimisteema ja uurimisküsimused ....................................................................... 18 2.1.1. EMTA lavakunstikool kui kultuuri looja ........................................................ 19 2.1.2. EMTA lavakunstikooli vilistlased kultuuriväljal/avalikkuses ........................ 21 2.1.3. Telesari näitekunstist «Lennud» kultuuriloo loojana .....................................
    [Show full text]