Eesti Teatristatistika 2009 2 2009
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Reorer-Muusiko-Kin 10
ISSN 0703 6S3S reorer-muusiko-kin1 0 ENSV Kultuuri ministeeriumi, ENSV Rikliku Kinokomitee, ENSV Heliloojate Eesti Kinoliidu ja ENSV Teatriühingu ajakiri 1965 IV aastakäik Esikaanel: stseen M. Undi lavastusest «Vai mude tund Jannseni tänaval» (Pärnu Draama teater L. Koidula Majamuuseumis, 1984). Aino Kallas — Siina Oksküla, Lydia Koidula — Helle Kuningas. V. Menduneni foto. Tagakaanel: Dokumentaalfilm «Mälu» (režis- söör A. Sööt). Fragment maalingust Muhu kiriku koori põhjaseinalt (seko, XIII sajand). V. Raami foto 1983. Toimetuse kolleegium \ГЯ AVO HIRVESOO JÜRI JÄRV1EI REIN KAREMÄE KARIN KASK KALJU KOMISSAROV LEIDA LAIUS ARNE MIKK VALTER OIAKÄÄR TIIU RANDVIIR ENN REKKOR ^•r LEPO SUMERA EINO TAMBERG AHTO VESMES JAAK VILLER ЯЁ»/.'- PEATO METAJA KULDAR RAUDNASK TOIMETUS: TaJIlinn, Narva mnt. 5 postiaadress 200090, postkast 51. Peatoimetaja asetäitja Vallo Raun, tel. 66 61 62 Vastutav sekretär Helju Tüksammel, tel. 44 54 68 Teatriosakond Reet Neima r ja Margot Visnap, tel. 44 54 68 Muusikaosakond Mare Põldmäe ja Madis Kolk, tel. 44 31 09 Filmiosakond Jaan Ruus ja Jaak Lõhmus, tel. 44 31 09 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel. 44 54 68 Fotokorrespondent Alar Ilo* tel. 42 2.5 51 KUJUNDLS: MAI EINER © KIRJASTUS PERIOODIKA • TEATER • MUUSIKA • KINO • TALLINN 1985 SISUKORD TEATER Konstantin Rudnitski KRIITIKU LIHTSAD TÕED 27 Maimu Berg PISARAD VAATAJA SILMIS ... 54 Lilian Vellerana . MUIE VAATAJA SUUNURGAS (Kaks muljet lavastusest «Vaimude tund Jannseni tänaval») 59 Ene Paaver IDENTIFITSEERUMISVÖIME, INIMESE IMELINE ANNE (Draamadebüüt 1984) -
(Muusiko-К!П )0 ISSN 0207
ISSN 0207 — 6535 leoier-(muusiko-к!п)0 ENSV Kultuuri komitee, ENSV Heliloojate Liidu, Eesti Kinoliidu )a Eesti Teatriliidu VIII aastakäik Esikaanel: J. Genet' «Palkon» (lavastaja E. Heriraküla, kunstnik V. Fomitšev), Draa mateater, 1988. Kindral — Tänu Aav, Florance — Angelina Semjonova. Tagakaanel: D. Pownalli «Meistriklass» (lavas taja R. Allabert), Noorsooteater, 1988. Vasa kult S n>s tako vits — Kalju Orro, Zdanov — Enn Kraam, Prokofjev — Eero Spriit, Sftalin — Tõnu Kark. P. Lauritsa fotod Toimetuse ко leegiium JAAK ALLIK IIGOR GARSMEK EVALD HERMAKÜLA AVO HIRVESOO ARVO IHO TÕNU KALJUSTE LEIDA LAIUS ARNE MIKK MIHKEL MUTT T 4:.- •: MARK SOOSAAR LEPO SUMERA OLO VILIMAA JAAK VILLER HARDI VOLMER PEATOIMETAJA MIHKEL TIKS, tel 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress 200090, postkast 3200 Peatoimetaja asetäitja Vallo Raun, tel 666162 Vastutav sekretär Helju Tüksammcl, tel 44 5468 Teatriosakond Reet Neima* ja Margot Visnap, tel 44 4080 Muusikaosakond Mare Põldmäe ja Madis Kolk, tel 44 31 09 Filmiosakond Jaak Lõhmus ja Sulev Teinemaa, tel 43 77 56 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel 44 54 68 Fotokorrespcnd ent Heiki Sirkel, tel 23 95 40 KUJUNDUS: MAi EINER, tel 44 47 87 © «Teater. Muusika. Kino», 1989 oier-nnuus-ko-kin SISUKORD TEATER Lea Tormis IGATSUSE TÄHE ALL Karin. Kask KUSTUNUD TÄHT (Erna Villmer — ICC) 43 Erna Villmer KATKENDEID PÄEVIKULEHEKÜLGEDELT. KIRJU J. LUIGALE TEATRIPROBLEEM 1989? (Ringküsitlus — R. Neimar, R. Baskin, I. Normet, T. Oja) 51 Jaak AlliAllik KUNSTI PARTEILISEST JUHTIMISEST («Meistriklass» Noorsooteatris) -
TEA Publishers Catalogue 2018
TEA TEA Publishers Catalogue 2018 Dictionaries Language Learning Reference www.tea.ee TEA Introduction TEA Publishers is one of the oldest publishing houses in Estonia. TEA started its business producing high quality language learning materials and dictionaries, and has remained faithful to its core business to this day. The portfolio expanded by launching children’s fi ction and non-fi ction titles. 10 years ago was launched the national online encyclopedia, which will be completed by 2018. This encyclopedia has been an important source for different kind of lexicons, smaller and bigger encyclopedias and various reference books. This catalogue provides the opportunity to see the wide range of languages covered by our dictionaries, and also showcases the ever expanding range of formats in which they are produced; from the handy pocket versions for travellers and the series of school dictionaries to the specialised, medium-sized and large dictionaries, most of which are accompanied by CD-ROMs. This catalogue also presents TEA’s most advanced language learning materials where traditional textbook materials and exercises are skilfully combined with audio-lessons, vocabulary training and multimedia clips, all supported by clear and concise teacher’s guides and self-study tips. We are proud to present our Estonian language textbook for beginners “Saame tuttavaks!” in 4 languages (English, German, Russian and Finnish), which is an absolute must for those who would like to give this language a good start. The book is accompanied by audio-CDs and a large range of cross-cultural texts and tests. Last but not least, TEA’s portfolio includes reference books, which are carefully selected from the catalogues of our chosen partners in Europe and beyond, and then professionally and carefully translated. -
Veljo Tormis — Works
VELJO TORMIS — WORKS Tormis himself prepared two work lists: the first, in 1989, chronologically, by genre, is published with his Personaalnimestik; the second, in 2000, in chronological order from 1956 to 2000, is unpublished. It also lists a few youthful and student works of 1949 to 1955 and was prepared for Priit Kuusk’s book. Tormis excluded some works from these lists “because they are just arrangements of someone else’s song. They are not creative work.” But he was inconsistent in this policy. Those arrangements which he excluded I have placed at the end of the present works list, along with student and youthful works. Shortly before going to press Tormis gave me a hand-written list of 54 works dating from 1948 to 1951, which are included in the final sections of this list. The title of the work is given in Estonian in this list, except when a current publication gives another language first. The choice of which language to give as the main entry is complicated because Tormis generally used the Estonian title in his list of 1989, but occasionally used another language in his list of 2000. Multi-language titles are cross-referenced. The title is in italics if it is a multi-movement work. Other language title is in (). English trans. of title is in [ ]. If there is a number in parentheses immediately following the translation of the title it represents the position of that work in a multi-movement composition where the title follows. Lack of such information means it is a single, stand-alone work. -
Panso-100 I-Osa Preview.Pdf
6 7 ENNE ALUSTAMIST Nii nagu lavastust teele saates, nii ka käsikirja käest andes – ikka jääb midagi vaevama, midagi puudu; ja välja loetakse sellest, mida sa ütelda oled tahtnud, veel midagi või hoopis midagi muud. Pole parata. Need raamatud räägivad sellest, kuidas „ei saa sa iialgi tagasi”. Ehk siis õpilase võlast õpetaja ees. Kunagi – mis aastal, kui vanana? – tippisin ma arvutisse aastanumb- rid 1920–1977, ja igaühe alla 12 kuud. Tundus, et ühest elust on võimalik taastada väga palju, ühte elu on võimalik kaasa elada. Üsna ruttu sain aru, et see võtaks aega rohkem kui ühe kübemete kokkukandja elu ja kes siis nende elu elaks? Ja niikuinii – ühe elu sees on mitu elu, mitu mitut värvi elu. Loojate elulugusid lugedes, olgu need teiste kokku pandud või omalood – kui Sa oled ajakaaslane, siis tead Sa veel midagi, tead pisut teistsugust elu ja ei jää rahule. Ehk selle pärast, et iga lugu on elust kirjutaja, mitte niivõrd elu elanu nägu. Intervjuu peegeldab intervjueerijat – see on aastakümneid mu veendumus olnud. Niisiis – pole põhjust püüdagi objektiivne olla, see lugu on minu nägu. Minu tänase päeva nägu. Mõnda mu õpetaja nägudest tunnete ehk ka. Kui palju selles teisi tuttavaid vilksatab, oleneb eelkõige lugejast. Minu tänase päeva nägu, kuigi ma tsiteerin enamasti 28–35-aastast Karusood ja 52–57-aastast Pansot, valiku teen ma ju täna. Minult on juba küsitud, mis raamat see on, kellele see raamat on. Teatriinimestele ehk eelkõige, õppi- jatele ja neile, kes enam ei õpi – neile on siin palju tuttavat ja sama palju ehk ka võõrastavat. Ma ei taha tagantjärele tark olla ja üldistada kuidagi oma kunagist õnne ja ängi; varjata, siluda, näpuga näidata, akadeemiline olla. -
PERH Avas Sauel Kiirabitugipunkti Ja Tutvustas Kiirabiautosid
Toiduabi Näitus Saue Laululaps Sport Euroopa Liidu Sugupuude Žürii: Jaanus Gross toiduabi jagamine rändnäitus saab Tore, et võitles välja toimetulekuraskustes tuule tiibadesse palju poisse pääsme Euroopa inimestele on alanud just Sauelt laulab! Mängudele lk 3 lk 4 lk 5 lk 8 TERVES KEHAS TERVE VAIM! TERVISENÄDAL PÄEVAKESKUSES 13.-17. APRILL LK 10 NRNR 1 47 (3(437)75) 1710.. august aprill 20201512 Saue Linnavolikogu ja Saue Linnavalitsuse infoleht PERH avas Sauel kiirabitugipunkti ja tutvustas kiirabiautosid Saue Sõna Regionaalhaigla osutab 1. april- esmaabiteenust Eesti väikesaartel list kiirabiteenust 12 õebrigaadi Kihnus, Ruhnus ja Vormsil. õhja-Eesti Regionaal- ja kahe reanimobiilibrigaadiga 2014. aastal teenindasid PERH- haigla (PERH) avas 1. 10 tugipunktis: Sakus, Keilas, i brigaadid 22700 väljakutset. aprillist Sauel Pärna- Paldiskis, Jüris, Raplas, Kohilas, Aastas on ühe kiirabibrigaadi kesk- Psalu 11 uue kiirabitu- Haapsalus, Hiiumaal, Märjamaal mine visiitide arv 2070, läbitakse gipunkti ja tutvustas eelmise ja Sauel. Lisaks osutab ettevõte üle 86 000 kilomeetri. päeva lõuna ajal huvilistele kiirabiautosid ning ruume, kus brigaad väljakutsete vahepeal paikneb. Regionaalhaigla juhatuse liige, haigla ülemarst dr Andrus Rem- melgas märkis avamisel, et alates 2013. aastast osutab regionaal- haigla kiirabiteenust Lääne-Harju teeninduspiirkonnas. „Eelmisel aastal oli Saue linnas ja vallas kokku 1685 väljakutset. See arv Saue kiirabipunkti avamisel oli huvilistel võimalus tutvuda kiirabiauto näitab, et Terviseameti läbivii- ja selle -
Cultural Policy Landscapes a Guide to Eighteen Central and South Eastern European Countries
ERSTE Stiftung Cultural policy landscapes Studies A guide to eighteen Central and South Eastern European countries Cultural policy landscapes. A guide to eighteen Central and South Eastern European countries Authors: Veronika Ratzenböck, Katharina Okulski, Xenia Kopf Proof reading: David Westacott Editing: Andrea Huemer Vienna 2012, 116 pages All rights reserved. © ERSTE Foundation and österreichische kulturdokumentation. internationales archiv für kulturanalysen, Schultergasse 5/15, 1010 Vienna 0043 (0)1 535 27 05 [email protected] www.kulturdokumentation.org Despite careful checking, errors cannot be excluded and no claim is made to the exhaustive completeness of the data. Cultural policy landscapes A guide to eighteen Central and South Eastern European countries Veronika Ratzenböck Katharina Okulski Xenia Kopf CONTENTS 7 Preface 9 Introduction 11 1. Country profiles: 18 outlines of cultural policy development 12 Albania 15 Bosnia and Herzegovina 19 Bulgaria 22 Croatia 26 Czech Republic 30 Estonia 34 Hungary 38 Kosovo 42 Latvia 46 Lithuania 50 The Former Yugoslav Republic of Macedonia 53 Moldova 57 Poland 61 Romania 65 Serbia 69 Slovakia 73 Slovenia 77 Ukraine 81 2. Country profiles in comparison 82 2.1 A comparison of figures: cultural budgets and expenditure 85 2.2 Common issues and characteristics 87 2.2.1 Transformation and (de)centralisation 89 2.2.2 International relations and cross-regional alliances 93 2.2.3 The status of contemporary art 96 Sources 102 Annex 5 PREFACE ERSTE Foundation develops its projects in cooperation with non-profit organisations (NPOs) in East- ern Europe. As a result, we are very much involved in the local NPO scene and often learn about deci- sions on budgetary issues and political priorities first hand through our contacts. -
Comprehensive Management Plan of Tallinn Old Town 2014–2021
Appendix to Regulation No. 22 of Tallinn City Council, 12 June 2014, “Comprehensive Management Plan of Tallinn Old Town 2014-2021”. Comprehensive Management Plan of Tallinn Old Town 2014–2021 View of Tallinn Old Town from the east. A. Olearius 1635 Tallinn 2014 2 SUMMARY ...................................................................................................................................... 4 INTRODUCTION ............................................................................................................................. 4 1. UNESCO WORLD HERITAGE AND TALLINN OLD TOWN ............................................ 6 1.1. World Heritage Convention, criteria and the notion of Outstanding Universal Value ....... 6 1.2. Outstanding Universal Value of Tallinn Old Town and its attributes ................................ 7 1.3. The World Heritage site and its buffer zone ..................................................................... 13 2. PRESERVATION OF THE CULTURAL HERITAGE OF TALLINN OLD TOWN AND ANALYSIS OF THE PRINCIPAL DOMAINS ............................................................................. 19 2.1. Legislation and institutions protecting the cultural heritage of Tallinn Old Town........... 19 2.2. Preserving the values of Old Town ................................................................................... 23 2.2.1. Rich layers of archaeological findings from 800 years of city history as well as from the preceding human settlements over a period of 5,000 years .................................................. -
101 Biographies
101 BIOGRAPHIES The 13th Riigikogu January 1, 2018 Tallinn 2018 Compiled on the basis of questionnaires completed by members of the Riigikogu Reviewed semi-annually Compiled by Gerli Eero, Rita Hillermaa and Lii Suurpalu Translated by the Chancellery of the Riigikogu Cover by Tuuli Aule Layout by Margit Plink Photos by Erik Peinar Copyright: Chancellery of the Riigikogu, National Library of Estonia CONTENTS 3 Members of the 13th Riigikogu 114 Members of the Riigikogu by Constituency 117 Members of the Riigikogu by Faction 120 Members of the Riigikogu by Committee 124 List of Riigikogus 125 Members of the Riigikogu Whose Mandate Has Been Suspended or Has Terminated 161 Abbreviations and Select Glossary 2 MEMBERS OF THE 13TH RIIGIKOGU MEMBERS OF Arto Aas Urmas Kruuse Marko Pomerants Jüri Adams Tarmo Kruusimäe Heidy Purga th THE 13 RIIGIKOGU Raivo Aeg Kalvi Kõva Raivo Põldaru Yoko Alender Külliki Kübarsepp Henn Põlluaas January 1, 2018 Andres Ammas Helmen Kütt Laine Randjärv Krista Aru Ants Laaneots Valdo Randpere Maire Aunaste Kalle Laanet Rein Randver Deniss Boroditš Viktoria Ladõnskaja Martin Repinski Dmitri Dmitrijev Maris Lauri Taavi Rõivas Enn Eesmaa Heimar Lenk Kersti Sarapuu Peeter Ernits Jürgen Ligi Erki Savisaar Igor Gräzin Oudekki Loone Helir-Valdor Seeder Helmut Hallemaa Inara Luigas Sven Sester Hannes Hanso Lauri Luik Priit Sibul Monika Haukanõmm Ain Lutsepp Arno Sild Mart Helme Jaak Madison Mihhail Stalnuhhin Martin Helme Jaanus Marrandi Anne Sulling Andres Herkel Andres Metsoja Märt Sults Remo Holsmer Kristen Michal Aivar Sõerd -
Eesti Rahvusbibliograafia Raamatud
EESTI RAHVUSBIBLIOGRAAFIA RAAMATUD ESTONIAN NATIONAL BIBLIOGRAPHY BOOKS 2003 3 Märts - March 2003märts.p65 1 09.05.06, 10:39 Koostaja Compiled by Eesti Rahvusraamatukogu National Library of Estonia Kogude arenduse osakond Department of Collection Development and Documentation Ilmub 12 numbrit aastas / Issued monthly © Eesti Rahvusraamatukogu, 2003 Eesti Rahvusbibliograafia Series of seeriad: the Estonian National Bibliography: RAAMATUD BOOKS PERIOODIKA SERIALS MUUSIKA MUSIC Väljaandeid müüb: The publications can be purchased from Eesti Rahvusraamatukogus asuv the bookshop Lugemisvara in the raamatukauplus Lugemisvara National Library of Estonia Hind 70.80 krooni Price 70.80 krooni Tõnismägi 2 10122 Tallinn 2003märts.p65 2 09.05.06, 10:39 SAATEKS Raamatud on Eesti rahvusbibliograafia osa, mis ilmub 1999. aastast alates kuuvihikuna ja aastaväljaandena. Aastatel 1946-1991 kandis väljaanne pealkirja Raamatukroonika. Raamatud kajastab Eestis kõigis keeltes ja väljaspool Eestit ilmunud eestikeelseid raamatuid, nii trüki- kui ka elektroonilisi väljaandeid ning mittemuusikalisi auviseid. Raamatud sisaldab ka pimedaile ja vaegnägijaile mõeldud teavikuid. Nimestik ei hõlma piiratud lugemisotstarbe või lühiajalise tähtsusega trükiseid (näit. asutuste kvartaliaruandeid, reklaamväljaandeid jms.). Kuuvihik peegeldab ühe kuu jooksul Eesti Rahvusraamatukogusse saabunud uued teavikud, mida kirjeldatakse rahvusvaheliste kirjereeglite ISBD(M), ISBD(NBM) ja ISBD(ER) järgi. Lisaks kajastab nimestik rahvusbibliograafias seni registreerimata väljaanded, mis -
Teater-Muusiko-Kino
ISSN 0207-6535 teater-muusiko-kino EESTI KULTUURIMINISTEERIUMI, EESTI HELILOOJATE LIIDU, EESTI KINOLIIDU. EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI 4 Ш •': : I J^*"'""*4 л Ь ш XVIII AASTAKÄIK PEATOIMETAJA JURI ÄÄRMA, tel 44 04 72 MEIE KODULEHEKÜLJE INTERNETIS http://www.use.ee/tmk/ TOOB TEIENI TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress 10505, postkast 3200 Faks 6 60 18 87 e-mail [email protected] Teatriosakonrd Margot Visnap ja Kadi Herkül, tel 44 40 80 Muusikaosakond % Saale Kareda ja Tiina Õun, tel 44 31 09 Filmiosakond Sulev Teinemaa ja Jaam Ruus, tel 43 77 56 Keeletoimetaja Kulla Sisask tel 6 41 82 74 Tehniline toimetaja Kaur Kareda, tel 6 44 54 68 Esikaanel: Korrektor Eesti pianismi lootus XXI sajandil — EMA I Solveig Kriggulson, tel 6 41 82 74 kursuse üliõpilane Äge Juurikas, konkurss- Infotöötleja festivali "Con brio '98" ülekaalukas võitja Pille-Triin Kareda, tel 44 47 87, 6 44 54 68 (žürii-, publiku- ja ETV preemia). Äge Fotokorrespondent Juurika varasemaist võitudest on säravaim Harri Rospu, tel 43 7756 esikohi (ja kõik eripreemiad) rahvus KUJUNDUS: MAI EINER, tel 6 41 82 74 vahelisel Stasys Vainiünase nimelisel noorte pianistide konkursil Vilniuses 1998. ' Harri Rospu foto festivalilt "Klaver '%" © "Teater. Muusika. Kino", 1999 Caryl Churchilli "Tipptüdrukud" Eesti Draa mateatris. Kersti Kreismann, Maria Avdjuško ja Viire Valdma. Mati Hiisi foto eorer-muusiko-kino /1999 SISUKORD TEATER VASTAB AIME UNT Lilian Vellerana TUTVUSTUSEKS: NOPPEID CARYL CHURCHILLI KUULSAMATEST NÄIDENDITEST Gerda Kordemets POST LAVAL EHK POSTFEM1NISM POSTMODERNIST LIKUS DRAMATURGIAS POSTSOTSIALISTLIKUL LAVAL ("Tipptüdrukud" Eesti Draamateatris) Jaanus Kulli PEER JA PROTASSOV TUULEVESKITE VASTU ("Peer Gynt" "Endlas" ja "Elav laip" "Ugalas") Jaak Rähesoo HOOAEG NEW YORGIS VIII MUUSIKA Mailis Põld VÕRDLUSVABALT (Festivalist "Klaver '98") Arne Mikk 70 AASTAT EVALD AAVA OOPERI "VIKERLASED" SÜNNIST Johannes Jürisson KUI HELILOOJA VILLEM KAPP OLEKS PÄEVIKUT PIDANUD Ivalo Randalu PERSONA GRATA. -
Speech by President Lennart Meri
Freedom Through Democracy, Security, and Unity in Diversity Memorable Words of Lennart Meri, President of the Republic of Estonia, From His Speeches 1992–2001 Lennart Meri Compiled and edited by M. Merrick Yamamoto Visual Tutor Company, 2016 From the President’s New Year’s Eve Message, December 31, 1999 Dear fellow countrymen! Today, we are all one big family. Today, in my mind, I shake hands with all of you, look everybody in the eye, and ask: how are you? Today’s New Year is so different from all that have been and all those still to come. It is mysterious, at least in our imagination. Round numbers have a powerful influence on our mind and on our behaviour, especially when the New Year is also connected to the beginning of a new century, a new millennium. A friend of mine even asked me for an interview concerning the third millennium. I asked him: What could a tiller or a fisherman from Rävala or Saaremaa have said about the second millennium in the year 999? On the New Year, there will be no change in the constellation of stars, in the movement of the Sun or the Earth. For an ancient Estonian, the flow of time was constant and indivisible, like the peaceful flow of a river. We toast the new millennium, fill the sky with fireworks and celebrate today, because we are part of the Christian culture. The year 2000 is a year of advent, the year of transition, taking us to the third millennium after the birth of Christ.