Transcending 'Cold Intimacies' in Veiko Õunpuu's Works

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Transcending 'Cold Intimacies' in Veiko Õunpuu's Works BALTIC SCREEN MEDIA REVIEW 2016 / VOLUME 4 / ARTICLE Article Transcending ‘Cold Intimacies’ in Veiko Õunpuu’s Works EVA NÄRIPEA, National Archives of Estonia, Estonian Academy of Arts; email: [email protected] EWA MAZIERSKA, University of Central Lancashire, United Kingdom; email: [email protected] 60 DOI: 10.1515/bsmr-2017-0004 BALTIC SCREEN MEDIA REVIEW 2016 / VOLUME 4 / ARTICLE ABSTRACT This article examines five films by Veiko Õunpuu, Estonia’s most renowned contemporary director – Empty (Tühirand, Estonia, 2006), Autumn Ball (Sügis- ball, Estonia, 2007), Temptations of St Tony (Püha Tõnu kiusamine, Estonia/Finland/Sweden, 2009), Free Range: Ballad on Approving of the World (Free Range: ballaad maailma heakskiitmisest, Estonia, 2013) and Roukli (Estonia, 2015), focusing on his representations of neoliberalism and especially its effect on the emotional and intimate lives of the characters. We argue that the characters of his films typically reject the conventional romance promoted by neoliberal discourses, including Hollywood cinema, yet this does not make them happy, but disoriented and restless. The repudiation of ‘emotional capitalism’ also pertains to the way Õunpuu’s films are conceived and executed. Most importantly, he resists the conventions of Hollywood cinema, including a classical script and happy ending, and also sets and shoots his films in peripheral places. Our main theoretical framework is the concept of ‘emotional capitalism’ as elaborated by Eva Illouz. INTRODUCTION heakskiitmisest, Estonia, 2013) and Roukli Veiko Õunpuu has been directing films (Estonia, 2015). To our knowledge, this is for a decade, rising from an unknown the first attempt to discuss Õunpuu’s filmic ‘amateur’ to become an internationally oeuvre in its entirety. Aside from attempting renowned auteur. This article looks at his to shed some light on his approach to film- five cinematic works1 – Empty (Tühirand, making in general, we will analyse Õunpuu’s Estonia, 2006), Autumn Ball (Sügisball, works individually, by concentrating on Estonia, 2007), Temptations of St Tony (Püha representations of intimate relationships. Tõnu kiusamine, Estonia/Finland/Sweden, More often than not, the private affairs in 2009), Free Range: Ballad on Approving of these films tend to come across as lacking the World (Free Range: ballaad maailma affection. We suggest that this could be seen as Õunpuu’s critique of the political 1 True, for the sake of the comprehensiveness of and economic circumstances under which Õunpuu’s journey as an auteur one should not discard the characters of the films operate, most his version of Rainer Werner Fassbinder’s play Garbage, the City and Death, produced in Estonian at the NO99 importantly, the rampant neoliberalism that theatre in 2010. However, we decided to concentrate on dominates post-Soviet Estonian society. his screen works, not least because their reproducibility makes them accessible to wider audiences. Indeed, Õunpuu has never made a secret of 61 BALTIC SCREEN MEDIA REVIEW 2016 / VOLUME 4 / ARTICLE his intense dissatisfaction with the neolib- into exchange value, and in place eral regime, a discontent that is rooted in of the numberless indefeasible his strongly leftist worldview. A theoretical chartered freedoms, has set framework that aims to highlight the pitfalls up that single, unconscionable of the capitalist social formation from the freedom – free trade. [---] The leftist perspective also informs the follow- bourgeoisie has torn away from ing discussion. In particular, our starting the family its sentimental veil, point lies in Karl Marx and Friedrich Engels’ and has reduced family relation observations concerning the influence of to a mere money relation. (Marx, capitalism on family and emotional life, Engels 1988: 211–212) developed and modified by authors such as Catherine Hakim (2011) and especially This fragment declares that there is Eva Illouz (2007, 2012). To very briefly sum- no escape from the power of capitalism, marise the latter’s complex sociological even in the privacy of one’s home and body. study regarding the notable shifts in the The production of commodities affects the structure of intimate relationships over the production of subjectivities; the (macro) past century, Illouz proposes that capitalist ideology conditions individual (micro) institutions, technologies and discourses worldviews. Marx had a negative attitude have rationalised and commodified emo- to this situation, as he regarded capitalism tions and selfhood, which, in turn, has ‘con- as a deeply immoral system. tributed to creating a suffering self’ (Illouz Many authors have agreed with Marx’s 2007: 108–109). It is precisely these ‘suf- views that the capitalist economy and ide- fering selves’ that inhabit the very centre of ology influences the way people behave in Õunpuu’s cinematic universes, craving for their intimate relationships. However, not true emotional intimacy that keeps slipping everybody sees this as being a negative. In out of their reach. Honey Money, Catherine Hakim takes the capitalist status quo as given. Drawing on EROTIC CAPITAL, Pierre Bourdieu’s argument that the con- EMOTIONAL CAPITALISM cept of capital should be used to account AND THERAPEUTIC CULTURE for other human assets besides strictly In The Communist Manifesto Marx and economic ones, i.e. also the cultural and Engels observed that capital transforms social ones, Hakim introduces the concept every aspect of human life, including the of ‘erotic capital’. This is understood as ‘a most intimate one. combination of aesthetic, visual, physical, social and sexual attractiveness to other The bourgeoisie, wherever it has members of your society, and especially to got the upper hand, has put an members of the opposite sex, in all social end to all feudal, patriarchal, idyl- contexts’ (Hakim 2011: 17). Thus, erotic lic relations. It has pitilessly torn capital can be monetised and exchanged asunder the motley feudal ties for more tangible goods, such as money and that bound man to his ‘natural power. This commercialisation of the erotic superiors,’ and has left remaining has profound consequences for all strata no other nexus between man and of society. The rich can multiply their mon- man than naked self-interest, etary capital by using their erotic capital, than callous ‘cash payment.’ It for example, by wooing their clients, while has drowned the most heavenly the poor are sometimes in such a precari- ecstasies of religious fervor, of ous position that they have no other option chivalrous enthusiasm, of Phil- than to engage in sex work, often risking istine sentimentalism in the icy their health or even lives. Hakim’s theory is water of egotistical calculation. closely linked to neoliberalism, because, as It has resolved personal worth David Harvey argues, under this system any 62 BALTIC SCREEN MEDIA REVIEW 2016 / VOLUME 4 / ARTICLE kind of good can be turned into an instru- of origin for the modern, post-Victorian, self; ment of economic speculation (Harvey the ‘uneventful’ everyday life as the locus of 2005: 160–162). Yet, rather than lamenting that self, which resulted in the boundaries that eroticism and sex have a market value, between ‘normality’ and ‘pathology’ being which Marxists do, regarding money as an blurred and a new kind of normality being instrument of violence, Hakim’s principal posited; and, perhaps most importantly for interest is to discover how to make them this argument, the centrality of sexuality work better for those living under capital- as ‘a chiefly linguistic affair, something to ism. In his films, Õunpuu also observes the be achieved after a considerable amount commodification of human relationships, of conceptual clarification and verbaliza- caused or facilitated by capitalism, but like tion’ (Illouz 2007: 9). The importance of Marx, he sees this trend as de-humanising. verbalised communication deserves special While Marx observed the marketisa- attention in relation to Õunpuu, in particular tion of personal life, Eva Illouz noticed a in regard to his approach to the filmmaking seemingly opposing, but in fact comple- process to which we return below, but also mentary trend, namely capitalism becoming because his films appear to prioritise non- ‘emotional’. In her Cold Intimacies: The Mak- verbal modes of expression, such as space. ing of Emotional Capitalism, she argues that This is also why the following pages sum- the year 1909 can be considered a turning marise Illouz’s ideas about the significance point in American emotional culture. In of the verbal aspect of emotional capitalism 1909, Sigmund Freud gave five lectures at some length. on psychoanalysis at Clark University. The According to Illouz, the new emphasis lectures had a major impact on the forma- on the verbalisation of emotions affected tion of the ‘therapeutic emotional style’, a not only domestic/intimate relationships. It dominant force on the American (and, we also reshaped the workplace when clinical suggest, on the Western) cultural landscape psychologists, ‘many of whom were inspired throughout the 20th century (Illouz 2007: by Freudian psychodynamic views ... were 5ff) which was spread widely by films and mobilized by the corporation to help for- advice literature (Illouz 2007: 9). Illouz uses mulate needed guidelines for the new task the term ‘therapeutic emotional style’ of management’ – to increase productivity and facilitate discipline (Illouz 2007: 12). for ways in which twentieth-cen- In particular, Illouz cites the importance
Recommended publications
  • Estonian Films 2015-2016 Eesti Filmid 2015-2016
    Estonian Films 2015-2016 Eesti filmid 2015-2016 Estonian Films 2015-2016 Eesti filmid 2015-2016 Features Shorts Animation Documentaries Editorial staff: Eda Koppel, Birgit Pajust Design and layout: Profimeedia All photos courtesy of production companies Estonian Film Institute Tallinn 2016 ISSN 1406-8505 Printed in Estonia by Ecoprint 1944 The Fencer The Secret Society of Souptown 2015-2016 Roukli Ghost Mountaineer features Angry Painter Dawn The Poet and the Spy Mother Ready or Not, Happy You Are Class Reunion November The Polar Boy Bodom The Days that Confused Dearest Sister Magic Kimono The End of the Chain Seneca’s Day Pretenders 3 1944 2015 he last year of war on Estonian turf. Men are fighting on the boarder of Original title: 1944 Europe and Russia. Some have been taken to the Red Army, some to Director: Elmo Nüganen feature feature Waffen SS. Today 70 years on, the filmmakers, try to show the Screenwriter: Leo Kunnas T Cinematographers: Rein Kotov E.S.C, hopes, aims and drama of these men as objectively as possible. The film has become the most successful Estonian film in local box office Mart Taniel E.S.C Art Director: Kalju Kivi history. Sound: Jyrki Rahkonen Editor: Tambet Tasuja Main cast: Kristjan Üksküla, Kaspar Velberg, Maiken Schmidt Producers: Kristian Taska, Maria Avdjushko Co-producer: Ilkka Matila Produced by: Taska Film (Estonia), MRP Matila Röhr Productions (Finland) Premiere: February 20, 2015 Festivals: Let’s Cee FF (Austria), Arras FF (France), Cairo IFF (Egypt), Camerimage FF(Poland), Chennai IFF (India), Palm Springs IFF (USA), Cleveland FF (USA), Trondheim IFF (Norway), Festival of Tole rance (Croatia) 100 min / DCP / Dolby Digital Contact Sales Taska Film Eyewell AB Tartu mnt 18-51 Upplandsgatan 69 Director Elmo Nüganen 10150 Tallinn, Estonia SE-113 28 Stockholm, is the creative director of Tallinn City Theater.
    [Show full text]
  • Rooside Sõjas” on Nii Ajalugu Kui Ka Muusikat
    Sündmus 2 Puhkepäev “Rooside sõjas” on nii ajalugu kui ka muusikat. | Nädalalõpulisa | 3.–5. august 2007 | nr 31 (430) | areco TERASKATUSED TERASEST SEINAPROFIILID VIHMAVEESÜSTEEMID LISAPLEKID JA PLEKKSEPATOOTED SILEPLEKK TALLINN: Pärnu mnt 463, ruum 127a tel 610 1153, faks 610 1012 [email protected] TARTU: Ringtee 4 tel 730 0161, faks 730 0161 [email protected] PÄRNU: Savi 3 tel 446 1002, faks 446 1843 [email protected] RAKVERE: Võidu 110 tel 322 5317, faks 322 5317 [email protected] NARVA: Joala tn. 9 tel 53 444 139, faks 356 0474 KURESSAARE: Pikk 59 tel 452 1021, faks 452 1029 VÕRU: Kreutzwaldi 55a tel 52 28 015, 52 84 511 VILJANDIMAA: Tolmuski 4, Jämejala tel 50 26 621, faks 434 9044 LÄÄNEMAA: Haapsalu, Uuemõisa, Masti tee 14 tel 52 14 348, faks 479 2530 www.areco.ee Äripäeva nädalalõpulisa 3. august 2007 toimetaja Mari Hiiemäe, tel 667 0218, e-post [email protected] 2 TSITAAT See on seni kestnud ”sajandi suurim SÜNDMUS vaatemäng Eesti (vabaõhu)teatris. Kristiina Kütt, “Rooside sõja” produtsent Leigol käib Rooside sõda FOOKUSES Ülle Hallik [email protected] “Rooside sõda” Valgamaal Leigo järveteat- 2.–9. august kl 20 Leigo ris esietendus eile selle su- järveteatris ve suurim vabaõhulavastus Lavastaja:Tõnu Lensment “Rooside sõda”. Tegijad lu- Dramaturg: Andres Keil bavad Eesti lavadel seninä- Lavastuses teeb kaasa an- gematult vaatemängulisi sambel Ultima Thule ja ehedaid lahingustseene, Piletid: 200/250 kr koha- kuhu on kaasatud tänapäe- pealt va militaarne rasketehnika ning otse loomulikult lõh- kevad pommid ja vinguvad tuuriruum, kus 21. sajandi al- kuulid. guses kohtuvad vana hea maa sool ning uus, avatud mõtle- Lavastaja Tõnu Lensmendi mine.
    [Show full text]
  • Täiesti Uus Volvo S80. Uus Põlvkond Skandinaavia Luksust
    Laos: tahaks tagasi minna Laosest jääb meelde kohalike siirus. lk 12–13 Nädalalõpulisa nr 39 (387) 29. september 2006 TÄIESTI UUS VOLVO S80. UUS PÕLVKOND SKANDINAAVIA LUKSUST PUHTAD JA ELEGANTSED JOONED KOOS INTELLIGENTSE FUNKTSIONAALSUSEGA, KUS IGA PISEMGI DETAIL ON LOODUD KASUTAJA HEAOLULE MÕELDES. UHIUUES VOLVO S80-S ON LIGITÕMBAVALT KAASAEGSEL VIISIL ÜHENDATUD NII ESTEETIKA KUI TEHNOLOOGIA. Keskmine kütusekulu 6,4-11,9 l/100 km; heitmed CO2 169-284 g/km INFO-AUTO TALLINN: Pärnu mnt. 232, tel. 6 710 020, [email protected]: Turu 1, tel. 7 371 890, [email protected]ÄRNU: Tallinna mnt. 89a, tel. 44 72 750, [email protected] WWW.INFOAUTO.EE / WWW.VOLVOCARS.EE moodsad ajad 2 Äripäeva nädalalõpulisa 29. september 2006 toimetaja Andras Kralla, tel 667 0131, e-post [email protected] pulm Tere võttis Meieri ära Eelmisel reedel helisesid lennujaama vanas ter- minalis pulmakellad. Ettevõtlik Tere ja koostöö- aldis Meieri panid piimad ühte kappi. Soovime noorpaarile pikka armuvahekorda ja valguküllast saaki. Endisest Tallinna Piimatöös- tusest on saanud Tere AS ning kõik kaubamär- gid koondati ühe katuse – Tere – alla. Andras Kralla [email protected] Klaas piima pealikule! Pii- makelner teeb meele rõõm- saks Tere ASi suuromanikul Oliver Kruudal ning Eesti toidu vaimsel emal Kibe! Kibe! Pruutpaariga poseerivad Tere ASi Viljandi tootmise juht Jaan Kree (vasakul) ning Tere ASi juhatuse Ester Tuiksool. esimees Kadi Lambot (paremal). puhkepäev Äripäeva nädalalõpulisa 29. september 2006 3 toimetaja Christel Karits, tel 667 0218, e-post [email protected] Ettevaatust, disain vallutab Tallinna “Ettevaatust, disain!” musitseerivad Anne Türnpu, Ingrit Vaher, Maarja Jakobson, Kristina hoiatavad tootekunstni- Paškevičius, Kärt Johanson, Maret kud Tallinnas olijaid, kel Mursa, Reet Aus, Ville Hyvonen ja üsna tõenäoline nädala- Anu Konze.
    [Show full text]
  • 79117262.Pdf
    iMitteraria Tartu Ülikooli maailmakirjanduse õppetooli ja Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni rahvusvaheline aastakiri. Annual international refereed edition of the Chair of Comparative Literature of Tartu University and the Estonian Association o f Comparative Literature. Edition annuelle internationale de la Chaire de Litterature Comparee de I'Universite de Tartu et de l'Association Estonienne de Litterature Comparee. Internationales Jahrbuch des Lehrstuhls fü r Weltliteratur an der Universität Tartu und der Assoziation der Vergleichenden Literaturwissenschaft in Estland. Ediciön anual international de la Cätedra de Literatura Comparada de la Universidad de Tartu у de la Asociaciön Estonia de Literatura Comparada. Toimetuskolleegium/Editorial Board: Aadress/Address: INTERLITTERARIA, Tartu Ülikool, maailmakirjanduse õppetool, 50090 Tartu, Estonia tel./fax: +372 73 7 5350, e-mail: [email protected]; website: www.ut.ee/inlit Kirjastaja ja levitaja/Publisher and Distributor: Tartu Ülikooli Kirjastus/Tartu University Press, Tiigi 78, Tartu 50410, Eesti/Estonia tel.: +372 73 7 5945, fax: +372 73 7 5944, e-mail: [email protected], website: www.tyk.ee Kujundaja/Designer: Lemmi Koni Copyright 2009 by Tartu University Press Printed and bound by Tartu University Press. Order No 224 МегИшжй 14 - 2009 - vol II TARTU ÜLIKOOLI KIRJASTUS “INTERLITTERARIA” VALJAANDMIST TOETAB EESTI KULTUURKAPITAL Contents ■ Matieres ■ Inhalt ■ Contenido VOLUME 2 MARINA GRISHAKOVA ■ 261 Time, Narrative Sequence and Causality LIISA STEINBY ■ 273 Kultur als Differenzierung: Die Funktion der Klöpfgeißel-Geschichte in Thomas Manns Doktor Faustus LUULE EPNER • 290 Authenticity and Fictionality in Post-dramatic Theatre ANNELI SARO ■ 303 The Reader in Reading Theatre EVELIN BANHARD - 317 Spatial and Temporal Contrasts In Shakespeare’s As You Like It DANIELE MONTICELLI ■ 327 Crossing Boundaries.
    [Show full text]
  • Subjectivity-Inducing Mechanisms in Contemporary Estonian Art Film
    BALTIC SCREEN MEDIA REVIEW 2014 / VOLUME 2 / ARTICLE Article Darkness on Screen: Subjectivity-Inducing Mechanisms in Contemporary Estonian Art Film MARTIN OJA, Tallinn University Baltic Film and Media School, Estonia; email: [email protected] 76 DOI: 10.1515/bsmr-2015-0016 BALTIC SCREEN MEDIA REVIEW 2014 / VOLUME 2 / ARTICLE ABSTRACT The main purpose of the article is to bring more clarity to the concept of art fi lm, shedding light on the mechanisms of subjective reception and evaluating the presence of subjectivity-inducing segments as the grounds for defi ning art fi lm. The second aim is to take a fresh look at the little- discussed Estonian art cinema, drawing on a framework of cognitive fi lm studies in order to analyse its borders and characteristics. I will evaluate the use of darkness as a device for creating meaning, both independently of and combined with other visual or auditory devices. The dark screen, although not always a major factor in the creation of subjectivity, accompanies the core problem both directly and metaphorically: what happens to the viewer when external information is absent? I will look at the subjectiv- ity-inducing devices in the fi lms of two Estonian directors, Sulev Keedus and Veiko Õunpuu. For the theoretical back- ground, I rely mostly on Torben Grodal’s idea about the subjective mode as a main characteristic of art fi lm, and the disruption of character simulation as the basis for the fi lm viewer’s subjectivity. INTRODUCTION tions and projects in order to gain support. For Estonian cinema, the last two decades Additionally, considering the context of spe- has been a time of seeking its identity and cifi c fi lm types, we can observe the strong continuously recreating its language, which international position of independent Esto- has been characterised by a renewal of its nian animation.
    [Show full text]
  • What Do Actors Do in Contemporary Theatre? Luule Epner
    ISSN 2002-3898 © Luule Epner and Nordic Theatre Studies DOI: https://doi.org/10.7146/nts.v26i1.109731 Published with support from Nordic Board for Periodicals in the Humanities and Social Sciences (NOP-HS) What do actors do in contemporary theatre? Luule Epner ABSTRACT The article addresses the issue of strategies of acting in contemporary (largely postdramatic) theatre. In the first part of the article, the acting is conceptualized as playing, with reference to relevant theories, particularly that of Thomas Pavel. The article puts forward the argument that the play world created in a theatre performance can be described by the continuous fictional ? real spectrum that accommodates a number of strategies of acting. Within the continuum, there exists an ongoing tension between the fictional and the real; their relationship is largely variable depending on the strategies of acting at work in a particular performance. In the second part of the article, these strategies are divided into three groups: ?being someone else?, ?being oneself ? and performing actions ? and are then analyzed on the basis of examples that are drawn primarily from Estonian contemporary theatre. Keyw ords: playing, poetics, ambivalence, political theatre, Estonian theatre, TheatreNO99 BIOGRAPHY Luule Epner is Associate Professor at the University of Tallinn. She also lectures on theatre research at the University of Tartu. Her main research fields are the relationships between dramatic texts and theatre performances, the history of Estonian theatre and performance analysis. She has published a book on drama theory, Draamateooria probleeme I?II (1992-94), and numerous articles on contemporary Estonian theatre and drama. [email protected] 20 Nordic Theatre Studies 8 vol.26: no.1 What do actors do in contemporary theatre? LUULE EPNER What do actors do in the theatre? “They are acting” activity with neither an outside purpose nor mate- seems to be the obvious answer.
    [Show full text]
  • Eesti Film Estonian Film 2000-2006
    EESTI Eesti fi lm FILM Estonian Film ESTONIAN 2000-2006 FILM 2000 2006 Pikk mängufilm sai jalad alla Eesti mängufilm 2000–2006 20. sajand lõppes eesti filmile masendava pööritav tulemus, eriti just 1990. aastatel ka- ikaldusega: aastal 2000 ei saanud meil valmis tastroofiliselt vähenenud kinokülastatavuse ühtegi täispikka kunstilist linateost. See aga ei taustal. tähendanud, et neid ei tehtud. Arenduse ja toot- mise tsüklid olid mitmel põhjusel veninud, põud Uued sihid hajus, vana kuulujutt eesti filmi surmast oli jälle Areldi strateegiliseks sihiks seatud kolme täis- liialdatud. pika mängufilmini aastas, millest üks pidi olema Järgmise kahe aasta jooksul tehti valmis neli autorifilm festivalide tarbeks, teine film rahvale mängufilmi, mille kunstilistes ambitsioonides ning kolmas laste- ja noorsoofilm, jõuti alles ei maksa kahelda. Kvantiteedi üle võis endiselt 2004. aastal. Ent juba järgmisel aastal suutsime nuriseda, hambaid teritati ka filmide sisulise toota rohkem kui pool tosinat täispikka män- kvaliteedi ja vaadatavuse osas. Näiteks kriiti- gufilmi – justkui oleks NATOsse ja Euroopa Liitu kute poolt aasta parimaks linateoseks valitud, pääsemine ka mängufilmi lüüsid avanud. Lõpuks tööstusmanipulatsiooni- ja spionaažiteemaline ometi võis koguse üle hõisata, publiku üks silm “Agent Sinikael” (rež Marko Raat, 2002) kogus oli televiisori küljest kinosaali kallutatud, noo- ainult kolm tuhat vaatajat, aga riiklikult soo- remale ja teadlikumale vaatajale mängis mõju- situd patriootiline rahvafilm Vabadussõjast kat rolli Pimedate Ööde filmifestival (PÖFF). Ees- “Nimed marmortahvlil” (Elmo Nüganen, 2002) ti Televisiooni moraalse ja ka pisikese rahalise ja suuresti erakapitali toel toodetud komöödia süstiga hakati tegema madala eelarvega video- “Vanad ja kobedad saavad jalad alla” (Rando mängufilme, millele pani õla alla ka Eesti Kul- Pettai, 2003) tõmbasid vastavalt 168 000 ja tuurkapital, lisaks tavapäraselt toetavale Eesti 82 000 vaatajat, mis oli Eesti kohta suisa pead- Filmi Sihtasutusele.
    [Show full text]
  • Teatrielu 2013 Layout 1
    kroonika algus _Layout 1 07.08.14 19:23 Page 231 KROONIKA kroonika algus _Layout 1 07.08.14 19:23 Page 232 SISUKORD I osa ÜLDSTATISTIKA 233 Ülevaade statistikast 233 Etenduspaigad Eestis 239 Teatrite esinemised välismaal 240 Festivalid Eestis 243 Külalisteatrid ja -esinejad Eestis 253 II osa TEATRITE ETENDUSTEGEVUS 258 Teatrite tegevusülevaated: statsionaarid, uuslavastused, aasta repertuaar, muu tegevus ning ülevaade tulude-kulude jaotumisest. Teatrite järjekord tabelis 1.1: avalik-õiguslik asutus, linnateatrid, riigi asutatud sihtasutused, erateatrid 2013. aasta uuslavastusi 362 Raadioteater 367 Teatrikoolid 368 Harrastusteater Eestis 370 Teatriorganisatsioonid: 1. Eesti Harrastuteatrite Liit 374 2. Eesti Teatriliit 374 3. Eesti Etendusasutuste Liit 378 4. Eesti Teatri Agentuur 379 5. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 379 6. Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liit 380 III osa VARIA Auhinnad 381 Eesti Teatriliidu aastaauhinnad Nimelised auhinnad 383 Stipendiumid 385 Kolleegipreemiad 385 Publikupreemiad 388 Tunnustused välismaalt 388 Rahvusvaheline koostöö 389 Konverentsid, seminarid, kohtumisõhtud 390 Konkursid, koolitused, õpitoad 392 Näitused 393 Teatrierialade lõpetajad 394 Mängufilmid, lavastuste telesalvestised 395 Ilmunud raamatud, video- ja helisalvestised 398 In memoriam 403 kroonika algus _Layout 1 07.08.14 19:23 Page 233 ÜLDSTATISTIKA Ülevaade statistikast Eesti Teatri Agentuur on koostöös kultuuri- ministeeriumi ja Eesti teatritega kogunud valdkonna statistikat 2004. aastast, käesolev aastaülevaade on avaldatud statistikaväljan-
    [Show full text]
  • AASTARAAMAT 1 2000 Sisukord
    EESTI MUUSIKAAKADEEMIA AASTARAAMAT 1 2000 Sisukord SAATEKS (P. Lassmann) ...............................................................................................................................................3 EESTI MUUSIKAAKADEEMIA AKREDITEERIMINE (A. Pung) ..............................................................................3 EESTI MUUSIKAAKADEEMIA NÕUKOGUS (M. Topman) ....................................................................................8 ÕPPETÖÖ (M. Tarum, A. Truumets) ............................................................................................................................10 LOOMINGULINE JA TEADUSLIK TEGEVUS (M. Topman) .....................................................................................20 Klaveriosakond (I. Ilja) ...............................................................................................................................20 Keelpilliosakond (P. Paemurru) ................................................................................................................27 Puhkpilliosakond (H. Altrov) .....................................................................................................................30 Lauluosakond (V. Noreika, P. Paemurru) ..................................................................................................35 Dirigeerimisosakond (T. Kapten) .............................................................................................................40 Kammermuusikaosakond (H. Kapten) ...................................................................................................47
    [Show full text]
  • Eesti Repertuaariteatrite Koosseisulised Näitlejad 2014
    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND KULTUURITEADUSTE JA KUNSTIDE INSTITUUT TEATRITEADUSE ÕPPETOOL Heili Sibrits-Bondarenko EESTI REPERTUAARITEATRITE KOOSSEISULISED NÄITLEJAD 2014. AASTA KEVADEL Bakalaureusetöö Juhendaja: Anneli Saro Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 1. ETENDUSASUTUSED 2014. AASTAL ..............................................................................8 2. EESTI DRAAMATEATER. PÜSIV TRUPP ......................................................................10 2.1 Eesti Draamateatri trupp koosneb EMTA lavakunstikooli lõpetajatest .........................10 2.2 Näitlejate koormus ja külalisnäitlejad ............................................................................15 2.3 Tunnustatud näitlejad .....................................................................................................17 2.4 Kokkuvõte. Trupil on oht vananeda ...............................................................................18 2.5 Eesti Draamateatri peanäitejuhi Priit Pedajase kommentaar..........................................20 3. TALLINNA LINNATEATER. PEANÄITEJUHI ÕPILASED JA KURSUSEKAASLASED ........................................................................................................22 3.1 Lavakunstikoolist on Tallinna Linnateatrisse palgatud 26 näitlejat ...............................22 3.2 Külalisnäitlejatega lavastused on erandid.......................................................................27
    [Show full text]
  • S Ü N D M U Se D T a Rtu S 1 . Se P Te M B Rist 3 0 . N O V E M B Rin I
    Sündmused Tartus 1. septembrist 30. novembrini september – november Sügis 2007 GenKlubis Sündmused Tartu sügis 2007 Genialistide klubi www.genklubi.ee GenKlubi avab taas uksed, et keva- desse välja möllata. Jätkuvad vanad sarjad nagu „Akadeemikute valik“ ja „Autorilaul“, tulevad ka uued, nagu Sündmused Väärtfilmid Athena kinos „Padjakino“. 1. september läheb lahti Kontserdid Küütri 1 suuremat sorti mölluga, sest klubi www.ateen.ee, www.poff.ee saab 1-aastaseks. Genialistid seekord ei Teatrietendused esine, küll aga kooslus Helena Wanje. Athena konverentsi- ja kultuurikeskus Näitused Loomulikult ei saa suurpidu lasta on restaureeritud ja tänapäevasel kujul mööda ilma esimese hooaja abso- Spordisündmused taasavatud! Tänu sellele on Tartus taas luutse staarita – Jaan Pärn ja Pahad võimalik vaadata Euroopa ja muu Laste- ja noorteinfo Seemned. Septembri esimene nädal maailma väärtfilme. Athenas asub ka toob seegi kord GenKlubisse festivalid: Selle kalendri on koostanud Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond Tartu Kultuuriaknas 6. augustil sisaldunud andmete põhjal. teatrifestivali „Draama“ klubi. Koostajad ei vastuta ürituste korraldajate poolt tehtavate muudatuste eest. „Draama“ etendused ja „Eclectica“ 25.–28. septembrini on Athena Kujundus: OÜ Disain ja Trükk hullumeelsed peod ja ettevõtmised. Trükk: Paar mängukavas R. W. Fassbinderi filmi Kõike muud, mis uus ja huvitav, tuleb „Berlin Alexanderplatz“ restaureeritud ise kaema tulla. Tegijad on vanad, versioon. 13-osaline seriaal kestab padjad puhtaks klopitud, seinad üle kokku 930 min ning on valminud värvitud, prožektorid lakke keeratud. Alfred Döblini samanimelise romaani Elu keeb! põhjal Saksa telekanali ARD tellimusel. See on monument XX sajandi filmi- kunstis ning seisab Euroopa tähtteoste Täpne ja täienev teave Tartu Kultuuriaknas nimestiku esireas. 1. september ja draama üle, lavastusi, töötuba ja · 4. september „Draama“ filmid Tarkusepäev! koolitantsu etendust.
    [Show full text]
  • Muusiko • Kino
    ISSN 0207-6535 teater- muusiko • kino EESTI KULTUURIMINISTEERIUMI. EESTI HELILOOJATE LIIDU. EESTI KINOLIIDU. EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI /2000 ВЖи XIX AASTAKÄIK PEATOIMETAJA JÜRI ÄÄRMA, tel 6 60 18 28 TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress 10505, postkast 3200 faks 6 60 18 87 e-mail [email protected] Teatriosakord Margot Visnap ja Kadi Herkül, tel 6 60 18 76 Muusikaosakond Anneli Remme ja Tiina Õun, tel 6 60 18 69 Filmiosakond Sulev Teinemaa, tel 6 60 16 72 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel 6 61 61 77 Tehniline toimetaja Kaur Kareda, tel 6 61 62 59 Korrektor Solveig Kriggulson, tel 6 61 61 77 Infotöötleja Pille-Triin Kareda, tel 6 60 18 87, 6 61 62 59 Fotokorrespondent Harri Rospu, tel 6 60 16 72 KUJUNDUS: MAI EINER, tel 6 61 61 77 © "Teater. Muusika. Kino", 2000 Esikaanel: Guido Kangur jaanuaris 2000. Eelmisel aastal valminud Peeter Simmi filmis "Aida" mängib ta konstaabel Talit. Harri Rosini foto MEIE KODULEHEKÜLJE INTERNETIS http://www.use.ee/tmk/ TOOB TEIENI i !^шриа Soft AJAKIRI ILMUB EESTI RIIGI TOETUSEL. HONORARID EESTI KULTUURKAPITALILT eorer-muus '2000 SISUKORD TEATER Priit Pedajas KÕIV ON TEATRIS VÕIMALIK (Madis Kõivu dramaturgiast) 13 Luule Epner MAAILM LAVAVALGUSES JA VARJUS 14 Piret Kuusk MÕTTELINE FCÜSIKAMAA1LM 18. Jaanus Rohumaa HUNDID, LAMBAD JA ÕHKUTÕUSMATA KAJAKAS (P Fomenko Meistriklassi külalisetendustest Tallinnas) Pille-Riin Purje "OLGU TAEVAS SU EES LAHTI ENNE, KUI KURAT SINU SURMA MÄRKAB" Erkki Sivonen TEATER ILMA SUURE K-TA (ML McDonagli "Connemara" ja "Mägede iluduskuninganna") 24 Jaak Rähesoo ÜHEKSAKÜMNENDATE HAMLETID ("Hamlet" Linnateatris ja "Hamleti tragöödia" "Vanemuises") 32 EESTI TEATRI BIOGRAAFILINE LEKSIKON VALMIS! MUUSIKA VASTAB EERO TARASTI о Richard Kostelanetz LAHTI SELETATUD JOHN CAGE (Heliloojast sõbra ja asjatundja pilgu läbi) 41 Merike Vaitmaa "NYYD '99" (Novembris toimunud uue muusika festivalist) 46 250 AASTAT SURMAST KUI BACH OLEKS MESILASI PIDANUD..
    [Show full text]