Subjectivity-Inducing Mechanisms in Contemporary Estonian Art Film

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Subjectivity-Inducing Mechanisms in Contemporary Estonian Art Film BALTIC SCREEN MEDIA REVIEW 2014 / VOLUME 2 / ARTICLE Article Darkness on Screen: Subjectivity-Inducing Mechanisms in Contemporary Estonian Art Film MARTIN OJA, Tallinn University Baltic Film and Media School, Estonia; email: [email protected] 76 DOI: 10.1515/bsmr-2015-0016 BALTIC SCREEN MEDIA REVIEW 2014 / VOLUME 2 / ARTICLE ABSTRACT The main purpose of the article is to bring more clarity to the concept of art fi lm, shedding light on the mechanisms of subjective reception and evaluating the presence of subjectivity-inducing segments as the grounds for defi ning art fi lm. The second aim is to take a fresh look at the little- discussed Estonian art cinema, drawing on a framework of cognitive fi lm studies in order to analyse its borders and characteristics. I will evaluate the use of darkness as a device for creating meaning, both independently of and combined with other visual or auditory devices. The dark screen, although not always a major factor in the creation of subjectivity, accompanies the core problem both directly and metaphorically: what happens to the viewer when external information is absent? I will look at the subjectiv- ity-inducing devices in the fi lms of two Estonian directors, Sulev Keedus and Veiko Õunpuu. For the theoretical back- ground, I rely mostly on Torben Grodal’s idea about the subjective mode as a main characteristic of art fi lm, and the disruption of character simulation as the basis for the fi lm viewer’s subjectivity. INTRODUCTION tions and projects in order to gain support. For Estonian cinema, the last two decades Additionally, considering the context of spe- has been a time of seeking its identity and cifi c fi lm types, we can observe the strong continuously recreating its language, which international position of independent Esto- has been characterised by a renewal of its nian animation. We can speculate that ani- positions both in technical and stylistic mation has been attracting a signifi cant part terms. The early 1990s brought a change of of the experimental energy, mainly leaving paradigm – the Soviet modes of production feature fi lms with the task of fi nding a bal- were disrupted and new types of practices ance between the popular and the peculiar. and organisations (e.g., private fi lm compa- The style of a limited number of Esto- nies instead of state-governed production nian fi lmmakers can be described as hav- units) had to emerge. Now a model of Euro- ing art cinema properties according to the pean-style state co-fi nancing through the seminal work by David Bordwell, “The Art Estonian Film Institute and Culture Endow- Cinema as a Mode of Film Practice” ([1979] ment of Estonia is quite well established. 1999), Narration in Fiction Film (1986) and The post-Soviet feature fi lms have his later works on continuity editing, e.g. mostly been story-driven for the same rea- Intensifi ed Continuity: Visual Style in Con- sons as elsewhere – fi nancing feature fi lms temporary American Film (2002), as well as is at least partially a business undertaking characteristics more recently defi ned by involving risks and calculations, requiring Annette Kuhn and Guy Westwell (2012). I rather conservative, tried and tested solu- will focus on the fi lms by Sulev Keedus – 77 BALTIC SCREEN MEDIA REVIEW 2014 / VOLUME 2 / ARTICLE Georgica (Estonia, 1998) and Letters to Recent years have seen a blurring Angel (Kirjad Inglile, Estonia, 2011), and of the formal conventions between main- Veiko Õunpuu – Autumn Ball (Sügisball, stream and art cinemas, though many of Estonia, 2007) and The Temptations of the institutional differences (in modes of St. Tony (Püha Tõnu kiusamine, Estonia, production, distribution and exhibition) 2009). Works by other directors, such as remain in place. With today’s globalisation, Marko Raat, Rainer Sarnet, and Kadri art cinema has become a transnational Kõusaar, also contain elements relevant to phenomenon as the international cultural art fi lm, but these seem to be less promi- fi lm plays to a niche market, with the direc- nent in creating subjectivity. These works, tor regarded as a brand (Kuhn, Westwell as well as the subjectivity in Soviet Estonian 2012: 19). The relative vagueness of defi - cinema, would no doubt provide an interest- nition and blurring of borders mentioned ing fi eld of study for the future. above calls for a new, more technical under- The concept of art fi lm seems unavoid- standing of art fi lm. able in fi lm studies, since it also functions First, I see some problems emerg- as a labelling tool in various institutions of ing from the convergence of art fi lm and cinema. The Oxford Dictionary of Film Stud- auteur cinema. Leaving aside the post- ies defi nes art cinema as fi lm practices modern attempts to fend off the Author in having certain aesthetic properties, most favour of the Text, and various approaches importantly loose, episodic, or elliptical nar- emphasising collective authorship (e.g., ration, as well as image and sound that take Sellors 2007), even if we do not necessar- precedence over plot. These properties are ily try to locate the meaning of fi lm at the usually attributed to the artistic vision of point of reception, several contradictions the director as the auteur. The boundary can be pointed out. A director, or even a between art cinema and avant-garde fi lm producer, of a blockbuster can be treated has seemed fuzzy, especially given their as a brand (thus having signifi cant autho- shared roots in modernism (Kuhn, West- rial connotations) by a marketing system, well 2012: 18), but it has also been observed as well as by the viewer/consumer. Prob- that art fi lm is “neither mainstream nor ably one of the freshest and most provoca- avant-garde” (Galt, Schoonover 2010: 5). tive point made by François Truffaut and This allows us to posit art fi lm somewhere other French fi lm critics involved in the between mainstream and avant-garde. periodical Cahiers du cinéma in the mid- Rosalind Galt and Karl Schoonover dle of 1950s was recognising certain Hol- draw attention to the problems of defi nition lywood directors as auteurs. The fi lms of that art film poses for film scholarship: the arguably the most vivid example of “Is art cinema a genre, in the way that auteurship, Alfred Hitchcock, were popular mainstream criticism often uses the term? studio productions and cannot be consid- A mode of fi lm practice, as David Bordwell ered to be representations of art fi lm per claims? An institution, as for Steve Neale? se. The existentialist adjectives of freedom A historically unprecedented mode of exhib- or authenticity assigned to the works of iting fi lms, in Barbara Wilinsky’s terms? Is it auteurs (e.g., Stam 2000: 83) could eas- … a language able to disarticulate excess, ily characterise art fi lms as well, but I pro- style and politics from taste and to map pose that this link will cause, at least in the promiscuous hybridity of cinematic the context of this article, some confusion forms?” (Galt, Schoonover 2010: 6) Galt and and blurriness. As Graham Petrie has pro- Schoonover see this plurality not just as an vocatively observed, “the auteur theory ambiguity of art fi lm as a critical term, but was essentially an attempt to by-pass the as a central part of its specifi city, a posi- issue of who, ultimately, has control over tive way of delineating its discursive space a fi lm. [---] By distilling something called (ibid.). Transcending categories seems to be “personal vision” from a fi lm, and market- in the nature of art fi lm. ing this as the “essence” of its success, it 78 BALTIC SCREEN MEDIA REVIEW 2014 / VOLUME 2 / ARTICLE was hoped to evade all the sordid and tedi- environment, or creating the viewer’s sub- ous details of power confl icts and fi nan- jectivity in art fi lm mode. cial interests that are an integral part of Keedus, and especially Õunpuu, have any major movie project.” (Petrie [1973] repeatedly been called art-house directors 2008: 110) An even more relevant reason by the media and fi lm criticism, but with- to leave auteur cinema aside and focus on out much deeper analysis of the relevant the art fi lm would be that the latter is more details in their style. Peeter Torop is one attributable to fi lm text and the mode of of the few to describe how Keedus’s poet- its reception, allowing us to be more tech- ics gains its idiosyncrasy and universality nical. Thus I suggest that a more explicit at the same time. Using the sensitive con- distinction between auteur cinema and art fl uence of visual and auditory information, cinema should be made, seeking presuma- the author consciously sets his text into an ble ways for defi ning art fi lm by the means intertextual relationship with Tarkovsky’s of disembodiedness (Grodal 2009: 208), Stalker (Сталкер, Russia, 1979), among and via the latter, by viewer’s subjectivity. others (Torop 1999). On the one hand, it It is signifi cant that while David Bor- proves that many specifi c elements in fi lm dwell’s benchmark works “The Art Cinema work rather unambiguously without further as a Mode of Film Practice” and Narra- explanation, powered by the shared cultural tion in Fiction Film still touch upon author- time-space and psychological properties ship, they do so rather casually, having their of the audience, carrying the connotation emphasis on textual aspects. At the cen- of “art”, “art house”, “independent”, “sub- tre of Bordwell’s approach is the view of art jective”, or sometimes just “weird”.
Recommended publications
  • Täiesti Uus Volvo S80. Uus Põlvkond Skandinaavia Luksust
    Laos: tahaks tagasi minna Laosest jääb meelde kohalike siirus. lk 12–13 Nädalalõpulisa nr 39 (387) 29. september 2006 TÄIESTI UUS VOLVO S80. UUS PÕLVKOND SKANDINAAVIA LUKSUST PUHTAD JA ELEGANTSED JOONED KOOS INTELLIGENTSE FUNKTSIONAALSUSEGA, KUS IGA PISEMGI DETAIL ON LOODUD KASUTAJA HEAOLULE MÕELDES. UHIUUES VOLVO S80-S ON LIGITÕMBAVALT KAASAEGSEL VIISIL ÜHENDATUD NII ESTEETIKA KUI TEHNOLOOGIA. Keskmine kütusekulu 6,4-11,9 l/100 km; heitmed CO2 169-284 g/km INFO-AUTO TALLINN: Pärnu mnt. 232, tel. 6 710 020, [email protected]: Turu 1, tel. 7 371 890, [email protected]ÄRNU: Tallinna mnt. 89a, tel. 44 72 750, [email protected] WWW.INFOAUTO.EE / WWW.VOLVOCARS.EE moodsad ajad 2 Äripäeva nädalalõpulisa 29. september 2006 toimetaja Andras Kralla, tel 667 0131, e-post [email protected] pulm Tere võttis Meieri ära Eelmisel reedel helisesid lennujaama vanas ter- minalis pulmakellad. Ettevõtlik Tere ja koostöö- aldis Meieri panid piimad ühte kappi. Soovime noorpaarile pikka armuvahekorda ja valguküllast saaki. Endisest Tallinna Piimatöös- tusest on saanud Tere AS ning kõik kaubamär- gid koondati ühe katuse – Tere – alla. Andras Kralla [email protected] Klaas piima pealikule! Pii- makelner teeb meele rõõm- saks Tere ASi suuromanikul Oliver Kruudal ning Eesti toidu vaimsel emal Kibe! Kibe! Pruutpaariga poseerivad Tere ASi Viljandi tootmise juht Jaan Kree (vasakul) ning Tere ASi juhatuse Ester Tuiksool. esimees Kadi Lambot (paremal). puhkepäev Äripäeva nädalalõpulisa 29. september 2006 3 toimetaja Christel Karits, tel 667 0218, e-post [email protected] Ettevaatust, disain vallutab Tallinna “Ettevaatust, disain!” musitseerivad Anne Türnpu, Ingrit Vaher, Maarja Jakobson, Kristina hoiatavad tootekunstni- Paškevičius, Kärt Johanson, Maret kud Tallinnas olijaid, kel Mursa, Reet Aus, Ville Hyvonen ja üsna tõenäoline nädala- Anu Konze.
    [Show full text]
  • Transcending 'Cold Intimacies' in Veiko Õunpuu's Works
    BALTIC SCREEN MEDIA REVIEW 2016 / VOLUME 4 / ARTICLE Article Transcending ‘Cold Intimacies’ in Veiko Õunpuu’s Works EVA NÄRIPEA, National Archives of Estonia, Estonian Academy of Arts; email: [email protected] EWA MAZIERSKA, University of Central Lancashire, United Kingdom; email: [email protected] 60 DOI: 10.1515/bsmr-2017-0004 BALTIC SCREEN MEDIA REVIEW 2016 / VOLUME 4 / ARTICLE ABSTRACT This article examines five films by Veiko Õunpuu, Estonia’s most renowned contemporary director – Empty (Tühirand, Estonia, 2006), Autumn Ball (Sügis- ball, Estonia, 2007), Temptations of St Tony (Püha Tõnu kiusamine, Estonia/Finland/Sweden, 2009), Free Range: Ballad on Approving of the World (Free Range: ballaad maailma heakskiitmisest, Estonia, 2013) and Roukli (Estonia, 2015), focusing on his representations of neoliberalism and especially its effect on the emotional and intimate lives of the characters. We argue that the characters of his films typically reject the conventional romance promoted by neoliberal discourses, including Hollywood cinema, yet this does not make them happy, but disoriented and restless. The repudiation of ‘emotional capitalism’ also pertains to the way Õunpuu’s films are conceived and executed. Most importantly, he resists the conventions of Hollywood cinema, including a classical script and happy ending, and also sets and shoots his films in peripheral places. Our main theoretical framework is the concept of ‘emotional capitalism’ as elaborated by Eva Illouz. INTRODUCTION heakskiitmisest, Estonia, 2013) and Roukli Veiko Õunpuu has been directing films (Estonia, 2015). To our knowledge, this is for a decade, rising from an unknown the first attempt to discuss Õunpuu’s filmic ‘amateur’ to become an internationally oeuvre in its entirety.
    [Show full text]
  • Eesti Film Estonian Film 2000-2006
    EESTI Eesti fi lm FILM Estonian Film ESTONIAN 2000-2006 FILM 2000 2006 Pikk mängufilm sai jalad alla Eesti mängufilm 2000–2006 20. sajand lõppes eesti filmile masendava pööritav tulemus, eriti just 1990. aastatel ka- ikaldusega: aastal 2000 ei saanud meil valmis tastroofiliselt vähenenud kinokülastatavuse ühtegi täispikka kunstilist linateost. See aga ei taustal. tähendanud, et neid ei tehtud. Arenduse ja toot- mise tsüklid olid mitmel põhjusel veninud, põud Uued sihid hajus, vana kuulujutt eesti filmi surmast oli jälle Areldi strateegiliseks sihiks seatud kolme täis- liialdatud. pika mängufilmini aastas, millest üks pidi olema Järgmise kahe aasta jooksul tehti valmis neli autorifilm festivalide tarbeks, teine film rahvale mängufilmi, mille kunstilistes ambitsioonides ning kolmas laste- ja noorsoofilm, jõuti alles ei maksa kahelda. Kvantiteedi üle võis endiselt 2004. aastal. Ent juba järgmisel aastal suutsime nuriseda, hambaid teritati ka filmide sisulise toota rohkem kui pool tosinat täispikka män- kvaliteedi ja vaadatavuse osas. Näiteks kriiti- gufilmi – justkui oleks NATOsse ja Euroopa Liitu kute poolt aasta parimaks linateoseks valitud, pääsemine ka mängufilmi lüüsid avanud. Lõpuks tööstusmanipulatsiooni- ja spionaažiteemaline ometi võis koguse üle hõisata, publiku üks silm “Agent Sinikael” (rež Marko Raat, 2002) kogus oli televiisori küljest kinosaali kallutatud, noo- ainult kolm tuhat vaatajat, aga riiklikult soo- remale ja teadlikumale vaatajale mängis mõju- situd patriootiline rahvafilm Vabadussõjast kat rolli Pimedate Ööde filmifestival (PÖFF). Ees- “Nimed marmortahvlil” (Elmo Nüganen, 2002) ti Televisiooni moraalse ja ka pisikese rahalise ja suuresti erakapitali toel toodetud komöödia süstiga hakati tegema madala eelarvega video- “Vanad ja kobedad saavad jalad alla” (Rando mängufilme, millele pani õla alla ka Eesti Kul- Pettai, 2003) tõmbasid vastavalt 168 000 ja tuurkapital, lisaks tavapäraselt toetavale Eesti 82 000 vaatajat, mis oli Eesti kohta suisa pead- Filmi Sihtasutusele.
    [Show full text]
  • AASTARAAMAT 1 2000 Sisukord
    EESTI MUUSIKAAKADEEMIA AASTARAAMAT 1 2000 Sisukord SAATEKS (P. Lassmann) ...............................................................................................................................................3 EESTI MUUSIKAAKADEEMIA AKREDITEERIMINE (A. Pung) ..............................................................................3 EESTI MUUSIKAAKADEEMIA NÕUKOGUS (M. Topman) ....................................................................................8 ÕPPETÖÖ (M. Tarum, A. Truumets) ............................................................................................................................10 LOOMINGULINE JA TEADUSLIK TEGEVUS (M. Topman) .....................................................................................20 Klaveriosakond (I. Ilja) ...............................................................................................................................20 Keelpilliosakond (P. Paemurru) ................................................................................................................27 Puhkpilliosakond (H. Altrov) .....................................................................................................................30 Lauluosakond (V. Noreika, P. Paemurru) ..................................................................................................35 Dirigeerimisosakond (T. Kapten) .............................................................................................................40 Kammermuusikaosakond (H. Kapten) ...................................................................................................47
    [Show full text]
  • AASTARAAMAT 1 2001 Sisukord
    EESTI MUUSIKAAKADEEMIA AASTARAAMAT 1 2001 Sisukord Saateks (P. Lassmann) ....................................................................................................................................... 3 Muusikaakadeemia uus orel (A. Uibo) ............................................................................................................ 4 Eesti Muusikaakadeemia Nõukogus (M. Topmann) ...................................................................................... 5 Õppetöö (M. Tarum) ............................................................................................................................................ 8 Akadeemilised osakonnad (koost M. Topmann) ........................................................................................... 18 Klaveriosakond (I. Ilja) .......................................................................................................................... 18 Keelpilliosakond (Peeter Paemurru) .................................................................................................. 28 Puhkpilliosakond (H. Altrov)................................................................................................................. 31 Lauluosakond (V. Noreika, Piia Paemurru) ......................................................................................... 37 Kammermuusikaosakond (H. Kapten) ............................................................................................... 42 Dirigeerimisosakond (T. Kapten) .......................................................................................................
    [Show full text]
  • Eesti Muusikud Kodus Ja Maailmas NOVEMBER 1.11. Mati Turi
    2015 Eesti muusikud kodus ja maailmas NOVEMBER 1.11. Mati Turi soleerib Stuttgarti Bachi Akadeemia kontserdil Saksamaal. Tenor Mati Turi soleerib Stuttgarti Bachi Akadeemia kontserdil sarjas „Akademiekonzert“ Stuttgarti kultuuri- ja kongressikeskuses Liederhalle. Hans-Christoph Rademanni juhatusel tuleb ettekandele Zoltán Kodály „Psalmus Hungaricus“ op. 13, Johann Sebastian Bachi kantaat „Aus der Tiefen rufe ich, Herr, zu dir“ BWV 131 ja Leonard Bernsteini „Chichesteri Psalmid“. Lisaks Turile on laval solistid Katja Stuber (sopran), Robin Blaze (kontratenor) ja Ludwig Mittelhammer (bass), Nagoldi Otto Hahni Gümnaaisumi vokaalansambel (VokalEnsemble des Otto-Hahn-Gymnasiums Nagold), Stuttgarti segakoor Gächinger Kantorei ja Stuttgarti Raadio Sümfooniaorkester (SWR). 1.–10.11 Pille Lille Muusikute Fondi kontserdid novembrikuus. Sarjas „Hingemuusika“ astuvad 1.11 Tapa Jaakobi kirikus üles Arete Teemets (sopran), Neeme Ots (trompet) ja Kristel Aer (orel), kavas Johann Sebastian Bach, Johann Rosenmüller, Girolamo Frescobaldi, Giacomo Puccini, Andrew Lloyd Webber, Antonio Vivaldi, Giulio Caccini jt; 2.11 Valga Jaani kirikus Maria Listra (sopran), Kristina Kriit (viiul) ja Piia Paemurru (klaver), kavas Georg Friedrich Händel, Wolfgang Amadeus Mozart, Gabriel Fauré jt ning 6.11 Otepää Palveränduri kirikus Arete Teemets (sopran) ja Piia Paemurru (klaver), kavas Johann Sebastian Bach, Mihkel Lüdig, Wolfgang Amadeus Mozart, Eduard Tubin. Sarjas „Meistrite Akadeemia“ toimub kaks kontserti: 2.11 Pärnu Raekojas, kus esinevad Neeme Ots (trompet) ja Ralf Taal (klaver), kavas Franz Schubert, Fryderyk Chopin jt ning 6.11 Tartu Linnamuuseumis, kus esinevad Pille Lill (sopran), Neeme Ots (trompet) ja Ralf Taal (klaver), kavas Alo Põldmäe, Hillar Kareva, Eduard Tubin, Ester Mägi jt. Koostöös Eesti Heliloojate Liiduga toimub Tartus vestluskohtumine helilooja Alo Põldmäega. 8.11 annavad Tamsalu Kultuurimajas kontserdi „See vallatu operett!“ Pille Lill (sopran), Mati Kõrts (tenor) ja Piia Paemurru (klaver), kavas tuntud meloodiad operettidest ja muusikalidest.
    [Show full text]
  • Lennud» Näitel
    TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut Merilyn Merisalu NÄITLEJA KUVANDI LOOMINE MEEDIAS SAATESARJA «LENNUD» NÄITEL Bakalaureusetöö (6 EAP) Juhendaja: Maarja Lõhmus, PhD TARTU 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1. TEOREETILISED LÄHTEKOHAD.............................................................................. 6 1.1. Kultuuri esitamine avalikus sfääris .......................................................................... 6 1.2. Näitleja kui avaliku elu tegelane .............................................................................. 8 1.3. Kuvand kultuuriruumis ............................................................................................ 9 1.4. Meedia kui kultuurikeskkond kuvandi loomisel .................................................... 12 1.5. Valdkonna uurimistraditsioon Eestis ..................................................................... 16 2. UURIMISTEEMA JA MEETOD ................................................................................. 18 2.1. Uurimisteema ja uurimisküsimused ....................................................................... 18 2.1.1. EMTA lavakunstikool kui kultuuri looja ........................................................ 19 2.1.2. EMTA lavakunstikooli vilistlased kultuuriväljal/avalikkuses ........................ 21 2.1.3. Telesari näitekunstist «Lennud» kultuuriloo loojana .....................................
    [Show full text]
  • Miljonivaade Kava2019 Veebi.Pdf
    Tallinna Linnateater Lai 23, Tallinn 10133 linnateater.ee Kavalehe koostas Triin Sinissaar, facebook.com/linnateater kujundas Katre Rohumaa, twitter.com/linnateater fotod Siim Vahur, Õhtuleht, instagram.com/linnateater Postimees, Ekspress Meedia. Paavo Piik Miljoni vaade Tallinna Linnateatri ja Vana Baskini Teatri koostöölavastus EV100 teatrisarja „Sajandi lugu“ raames 2000–2010 Lavastaja Elmo Nüganen Kunstnik Martin Mikson Kostüümikunstnikud Martin Mikson ja Anna-Liisa Pärt Valguskunstnik Merily Loss Muusikaline kujundaja Riina Roose Etenduse juht Ingrid Noodla Etendus on kahes vaatuses. Esietendus 26. mail 2018 Toom-Kooli 9 Teatri peanäitejuht: Elmo Nüganen Teatri direktor: Raivo Põldmaa Lavastuses kasutatud muusika: katkendid Pjotr Tšaikovski balletist „Pähklipureja" ja Sergei Prokofjevi balletist „Romeo ja Julia"; Troy Seals ja Eddie Sester, „Seitse valget kivist inglit"; Tõnu Trubetsky ja Allan Vainola, „Pille-Riin"; Joe Dassin, „Et si tu n'existais pas..." Osades Ants Rahuoja Egon Nuter Peeter Rahuoja, Argo Aadli Antsu vend Taavet Rahuoja, Germo Toonikus Antsu isa või Oskar Kröönström Aino Pärn, Liina Tennosaar Antsu vennatütar Juhan Pärn, Raivo Rüütel tema mees Erki Pärn, Märt Pius nende poeg Sotsiaaltöötaja Helene Vannari ja paruness Pilleriin Evelin Võigemast või Saara Nüganen (Endla) Aare Rain Simmul Andres Valingu Kalju Orro või Märt Keerutaja Ehitusmehed Rein Jurna ja Jaak Kaljurand või Joonas Eskla Preemiad Egon Nuter - Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale meesnäitlejale, 2019 MÕNED MÄRK- SÕNAD AASTATEST 2000–2010 „Aastal 2000 võivad ohtu sattuda miljonite inimeste elud,“ hoiatavad arvutispetsialistid, kutsudes firmasid üles oma infotehnoloogiat kiirkorras uuendama. Lennukid plahvatavad, tuumareaktorite kestad sulavad üles, mitme- päevaseid elektrikatkestusi esineb riikide kaupa, kümnete maade valitsused kukutatak- se ühel ajal, kuueaastased lapsed hakkavad saama vanaduspensioni tšekke jne – kõik see võib saada reaalsuseks juba vähem kui poole- teise aasta pärast.
    [Show full text]
  • Sülearvuti Etalon!
    Sündmus 5 “Noored kotkad” Puhkepäev tulevad taas kinolinale | Nädalalõpulisa | 22.–24. veebruar 2008 | nr 8 (458) | Fujitsu Siemens Computers soovitab Windows Vista® Premium Sülearvuti etalon! Uus Fujitsu Siemens suudab üllatada igal alal. Eksklusiivne disain, kirgas ekraan, tipptasemel tehnoloogia ja fantastiline võimsus. Suurepärane stiili ja tehnoloogia kooskõla seab lati Sülearvuti Amilo Si 2636 täiesti uuele tasemele. Luba endale parimat! Intel® Centrino® protsessoritehnoloogia Intel® CoreTM2 protsessor T7250, 13,3-tolline BrilliantView ekraan, Bluetooth® 2.0, Intel® PRO/Wireless, 4965ABN (802.11a/b/g/n), GbE LAN, veebikaamera (1,3 MP), mikrofon, HDMI (HDCP toega), eSATA, FireWire™, USB 2.0, kaal ainult 2,3 kg, aku kuni 5 tundi, Autentne Microsoft Windows Vista® Home Premium. Kuumakse: 598 kr Periood: 36 kuud Sissemakse: 0 kr Hind: 16 990 kr Saadaval Elioni ja EMT esindustes või Elioni e-poes: pood.elion.ee. Pakkumine kehtib kuni 25.02.2008 või kuni kaupa jätkub. Äripäeva nädalalõpulisa 22. veebruar 2008 reklaamimüügi projektijuht Annely Põder, tel 667 0031, e-post [email protected] 2 REKLAAM Eee PC ASUS 701 Sülearvuti ACER Extensa 5220 Intel® Celeron® M Processor 530 Veebruar 7" XGA ekraan, Intel Mobile 1.73GHz/1MB/533FSB, operatiivmälu protsessor, operatiivmalu 512MB 1024Mb DDR2, kõvaketas 120Gb, 2008 DDR2, kovaketas 4GB, LAN, WLAN 15.4” WXGA laiekraan, videokaart 802.11g, 3xUSB2.0/Card Reader, Intel® GMA X3100 kuni 384MB, veebikaamera 0.3M, Linux(Windows SuperMulti DL 8xDVD +/-RW, XP compatible), aku 3.5 tundi, kaal 0.9 Wireless 802.11b/g, Bluetooth, Gigabit kg.!!! Komplektis kott. Värvid: must, LAN, V.92 56K Modem, 4xUSB/TV- valge. Out/1394/FIR/Card Reader, aku 3 S O O D U S P A K K U M I S E D tundi, kaal 2.88kg.
    [Show full text]
  • …But How Will You Remember Me?
    Film by Katrin Maimik and Andres Maimik …but how will you remember me? CHERRY TOBACCO PRESSKIT 1 Cherry Tobacco Cast: Maris Nõlvak, Gert Raudsep, Getter Meresmaa, Anne Reemann, Maarja Jakobson, Viiu Maimik, Aap Salumets, Tiina Kadarpik, Andres Kütt et al. Scriptwriters and directors: Andres Maimik and Katrin Maimik Cinematographer: Mihkel Soe Art Director: Kristiina Ago Composer: Sten Sheripov Editors: Marta Pulk and Andres Maimik Producer: Anneli Lepp A Kuukulgur Film production CHERRY TOBACCO PRESSKIT 2 One-liner Love can strike you like a bolt from the blue – when you’re least prepared for it. CHERRY TOBACCO PRESSKIT 3 Synopsis Cherry Tobacco is about a small-town girl, Laura, who is constantly bored. Her mother gets on her nerves, boys her age are stupid and everything anyone wants to do seems childish. One day Laura’s energetic friend Merit invites her on a hike to a bog led by a middle-aged nature-lover called Joosep. The beginning of the trip is anything but promising: the relation- ship between the reserved girl and the outgoing Joosep, who tries to impress the hiking party with his hillbilly style and bizarre rituals, becomes tense. But much to her own surprise, Laura discovers that as the hike continues she is enchanted by the rugged charms of Joosep. The quest is coming to its irrefutable end and Laura has to decide whether a relationship with an older man is a mere step along the winding road towards becoming a woman or whether it is her very first love. Cherry Tobacco is a youthful relationship drama about falling in love for the first time.
    [Show full text]
  • Kroonika Algus Layout 1
    KROONIKA SISUKORD I osa ÜLDSTATISTIKA 186 Statistikas osalevad etendusasutused 186 Etenduspaigad Eestis 188 Teatrite esinemised välismaal 189 Festivalid Eestis 195 Külalisteatrid ja -esinejad Eestis 204 Tiia Sippol. Ülevaade teatritegevusest Eestis 2016. aastal 208 Toomas Peterson. Pealinn vs regioonid 212 II osa TEATRITE ETENDUSTEGEVUS 215 Teatrite tegevusülevaated (järjekord tabelis lk 188), statsionaarid, uuslavastused, repertuaar, tugitegevus ja ülevaade tulude-kulude jaotumisest. 2016. aasta uuslavastusi 328 Raadioteater 337 Teatrikoolid 338 Harrastusteater Eestis 340 Teatriorganisatsioonid: 1. ASSITEJ Eesti Keskus 349 2. Eesti Etendusasutuste Liit 349 3. Eesti Harrastusteatrite Liit 350 4. Eesti Kaasaegse Tsirkuse Arenduskeskus 351 5. Eesti Tantsuhariduse ja -kunstnike Ühendus 351 6. Eesti Teatri Agentuur 352 7. Eesti Teatriliit 353 8. Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus 360 9. UNIMA Eesti Keskus 361 10. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 361 III osa VARIA Auhinnad 363 Eesti teatri aastaauhinnad 365 Nimelised auhinnad ja stipendiumid 367 Kolleegipreemiad 370 Publikupreemiad 373 Tunnustused välismaalt 374 Konverentsid, seminarid jm 377 Näitused 384 Teatrierialade lõpetajad 385 Mängufilmid, lavastuste telesalvestised 387 Ilmunud raamatud ja videosalvestised 393 In memoriam 397 ÜLDSTATISTIKA Ülevaade statistikast Eesti Teatri Agentuur on koostöös kultuuri- ministeeriumi ja Eesti teatritega kogunud valdkonna statistikat alates 2004. aastast, käesolev aastaülevaade on kolmeteistküm- nes. Aastatel 2004–2011 kogutud statistika anti
    [Show full text]
  • Supiteater on Tagasi. Näitlejatel Kanda Ka Kelneri Roll
    Hea maitse 13–15 Supiteater on Puhkepäev tagasi. Näitlejatel kanda ka kelneri roll. | Nädalalõpulisa | 16.–18. märts 2007 | nr 11 (410) | Äripäeva nädalalõpulisa 16. märts 2007 reklaamimüügi projektijuht Annely Plats, tel 667 0031, e-post [email protected] 2 REKLAAM Alates 1947ndast aastast, kui lennukitootja Saab´i angaarist sõitis välja SAAB 9-3 Vector 2,0LPT (110kW) ja 2,0T(129kW) esimene auto, on iga Saab´i uus automudel toonud värskeid ideid kogu Vectori rikkalikule standardvarustusele kingime juubeli automaailmale. Täna saame tähistada Saab´i juubelit autodega, milles on puhul tasuta kaasa väärtuslikku lisavarustust. 60ne aasta kujutlusvõimet ja innovatsioone. KINGITUSEKS: Saab 9-3 Vector on varustatud kõige sellega, mida Saab´ilt oodata võib metallikvärv ja rohkemgi veel! Oma juubelipakkumise saamiseks pöördu Saab´i esindusse: kojameeste vihmaandur pimestamist vältiv salongipeegel Tallinnas Tammsaare tee 51, tel 6 652 602 või Tartus Ringtee 56, tel 7 425 764. elektriliselt kokkuklapitavad küljepeeglid www.saab.ee puldist suletavad aknad ning katuseluuk täiendatud funktsioonidega pardakompuuter ja kiirusehoidja tagurdusandurid hind alates 467 700.- EEK Pakkumine kehtib kuni 30. aprill 2007. Keskmine kütusekulu 5,8-10,0 l/ 100 km, CO2 väljalase 159-235 g/km toimetaja Christel Karits, tel 667 0218, e-post [email protected] 16. märts 2007 Äripäeva nädalalõpulisa 3 TSITAAT Cécile elab muusikas. Seda ”võib tunda ja kuulda SÜNDMUS tema lauludes, mis on ehtsad õrnuse pärlid. Prantsuse päevaleht Ouest-France Bretooni laulik Cécile Corbel laulab keskaegse pilli saatel hõbedase häälega kolmes keeles uusi ja vanu lugusid. Foto: Nat Gorry Haldjas mängib popilt harfi moodi muusika tundja Han- Cécile Corbeli muusika on FOOKUSES nes Pikkat.
    [Show full text]