ISSN 0207-6535 reorer- muusiko • kino

EESTI KULTUURIMINISTEERIUMI. EESTI HELILOOJATE LIIDU, EESTI KINOLIIDU, EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI XXI AASTAKÄIK

PEATOIMETAJA JÜRI ÄÄRMA tel 6 46 47 44

TOIMETUS: Tallinn,, Voorimehe 9 Postiaadress: postkast 3200 e-mail [email protected]

Teatriosakond Margot Visnap, tel 6 46 47 43 Muusikaosakond Tiina Õun, tel 6 46 47 43 Filmiosakond Sulev Teinemaa, tel 6 46 47 45 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel 6 46 47 40 Kunstiline toimetaja Mai Einer, tel 6 46 47 43 Küljendus Kaur Kareda, tel 6 46 47 42 Korrektor Solveig Kriggulson, tel 6 46 47 40 Tekstitöötlus Pille-Triin Kareda, Uel 6 46 47 42 Fotokorrespondent Harri Rospu, tel 6 46 47 45

© "Teater. Muusika. Kino", 2002

Esikaanel: Mark Soosaar mais 2002. Harri Rospu foto

MEIE KODULEHEKÜLJE INTERNETIS http:/ /www.temuki.ee TOOB TEIENI

^ r" ЙЦщ -зи Soft

AJAKIRI ILMUB EESTI RIIGI TOETUSEL. HONORARID EESTI KULTUURKAPITALIL' reorer- muusiko • kino

SISUKORD TEATER 4argot Visnap AASTA TULEB JA LÄHEB (Aasta 2001 Eesti teatris) 13 Andres Keil KAS NEONARRATIIVSED UUSREALISTLIKUD TUULED? (Eesti Kirjanduse Seltsi aastakoosolekul peetud ettekanne eesti näitekirjandusest) Reet Neimar ALUSTAJAD EI OLE ALGAJAD (EMA Kõrgema Lavakunstikooli XX lennust ja teatrikoolidest) 24 Neeme Raud AMEERIKA TEATER—KAS TULEVIKUMUDEL EUROOPALE...? 3" MUUSIKA VASTAB LILIAN SEMPER 3 Valdur Roots MÄNGIB LILIAN SEMPER (CD-plaadist) 12 Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar TORMISE TULEK PRANTSUSMAALE Evi Arujärv EESTI MUUSIKA PÄEVAD 2002: glissando — libisedes Johannes Jürisson HEINO ELLERI LOOMINGU KULTUURILOOLISEST TAUSTAST EESTIS

Graham Fuller NÄKID PAABELIS (David Lijnchifilmist "Mulholland Drive") 59 Marianne Kõrver, TUNNELI LÕPUS MUSTAB PIMEDUS (David Lynchi "Mul- Andres Maimik holland Drive" ning Joel ja Ethan Coeni "Mees, keda polnud") 65 Veste Paas OLI KUNAGI TALLINNA KINOSTUUDIO I /u Õie Orav KOOLIÕELE MÕELDES (Valeria Andersoni poeetilisest dokumentalistikast) 75 Linnar Priimägi MARK SOOSAARE REALISM JA RAHVUSLIK PROGRAMM (Filmidest "Nikolai tänav Pärnus" ja "Anu Raud. Elumustrid") 80 Karol Ansip KAHE MEHE ESIKLAPS (Andres Arro ja Aivo Spitsonoki dokumentaalfilmist "Valga —Tallinn —Valga" ) 8" MatiOun MEREPÕHJA MAETUD (Kaks Indrek Kanguri allveefilmi huk­ kunud laevadest: "Tsaari sõjalaev" ja "Tema Majesteedi sõjalev" ) 88

VASTAB LILIAN SEMPER

Millal sa teadvustasid endale, et pärined üpris tavatust perekonnast — isa kirjanik, ema muusikateadlane ja onu kunstnik...... ja onunaine Mari Adamson tekstiilikunstnik ning ema õemees Ernst Jõe­ saar veel skulptor. Ma polegi sellele tähendust osanud anda. Jõesaar, keda kutsuti Joosepiks, oli omal ajal päris tuntud, praegu mäletatakse teda vähe, sest ta läks 1944. aasta sügisel Rootsi. Aga oma hilisemad tööd, mida oli umbes saja ringis, saatis ta hiljem siia Kunstimuuseumile. Saksa ajal just nende juures elasingi. Meie Tartu ko­ dus Veski tänaval sain olla vaid seitse aastat, kohe sõja algul põles see maha. Seda kodu mäletan küll täpselt, ta oli suures osas Adamson-Ericu planeeritud. Söögitoa seinad olid õlivärviga heleroheliseks tehtud ja siin-seal olid õtse seinale maalitud nelinurksed abstraktsed pildid, neid jagus mööblilegi, näiteks serveerimislaua plaa­ dile. Eks siingi, mu praeguses kodus, on suur osa tema töid, nii maale kui tarbekuns­ ti. Onu Joosep need põlevast majast päästis. Koik muu jäi sisse, ka punasest puust "Ihse" tiibklaver. Asusime siis emaga vanaema tallu, Pukast paar kilomeetrit Otepää poole, sealt on pärit mu kõige eredamad lapsepõlvemälestused — rohkem, kui sellest kultuuri täis Tartu kodust. Olin seal veetnud kõik pikad suved sündimisest saati. Mui oli sealt kinkude vahelt päris raske Tallinna tulla, masendas see Iame-tasane maastik, ei ol­ nud harjunud. Kui isa Venest tagasi jõudis, siis tuli tulla. Kolm aastat varem, mõista­ gi, pidi ta ENSV haridusministrina evakueeruma. Ema lasti muusikakoolist muidugi lahti, muud hullu ei juhtunud — küllap see oli hea, et ta kohe maale läks, selline vasakpoolsete vaadetega mehe naine. Ja kui vaadetest rääkida, siis ma ei salga, et ka mina tunnen sisimas protesti sotsiaalse ebaõigluse vastu. Elasite maal, kuidas ja kus koolitee algas? Kooli läksin ikka Tartus, praegusesse Miina Härma nimelisse, kohe teise klas­ si. Elasime koos kolm aastat vanema õe Siiriga tädi-onu peres. Lahusolek emast oli raske — näen seda oma kirjadest, mis ma alles hiljem ta sahtlitest leidsin, need on täis igatsust. Jõesaared andsid küll oma parima, aga kui ema kord sõiduloa sai ja Tartus­ se tuli, no küll oli siis õnnis tunne! Olid seega ema laps? Ei, rohkem olin ikka isa laps. Sain kord poissnuku ja ristisin ta kohe Johanne­ seks. Samas, ega isa-ema meiega ekstra palju ei tegelnud, õiendasime rohkem õega omaette — nii õues kui toas. Suviti olime küll kõik rohkem ninapidi koos. Ja see "Ihse" klaver? Ema ikka mängis sellel, ja mina ka natukene. Ema õpetas alguses väheke. Suurt sundust ei olnud, oli rohkem laste klimberdus. Kindlalt õppima pandi alles kooliajal. Õde sai õpetajaks Selma Kaudre ja nõustus harjutama vaid tingimusel, kui ta saab Straussi valsse mängida. Mina olin väiksem ja leplikum, mängisin etüüde ja sellist kraami, õppisin teise õe, Irmgard Kaudre juures. Klaverit ei olnud enam, käisin tund päevas ühe tädi sõbranna kodus harjutamas. Eks ma vahel uidanud niisama klahvi­ del, ei viitsinud eriti, ja kord küsis ta teisest toast, et mis see on, mida sa mängid? Ütlesin, et Haydn, endal läks südame alt külmaks, sest arvan, et Haydniga mu kunst ei sarnanenud mitte vähimalgi määral. Aga ma vist ikka harjutasin ka — ühest emale saadetud kirjast leidsin aruande, kus seisis, et olen läbi mänginud Czerny etüüdid — mitte 1 kuni 25, vaid — 1, 2, 3, 4, 5 jne järjest kuni 25! Terve lehekülg numbreid täis! Isa kojutulekut muidugi mäletad? Muidugi. See on väga mälestusväärne veel selle poolest, et samal päeval suri mu õde. Tal oli miliaartuberkuloos, mis avastati hilja — lubati elupäevi vaid kaks nädalat, aga ta elas kaks kuud... Ema julgustas: ootame, ootame isa! Isa tuli õtse

Lilian Semper mais 2002. Harri Rospu foto

3 rinde järel Võrust, sõitis "Willisega" hommikul ukse ette ja läks kohe ülakorrusele haigevoodi juurde. Õhtul kell seitse oli lõpp. Nii et — ei taha teistega võrrelda, aga ka minu elus on juba varakult dramaatilisi situatsioone olnud. Jäite siis kolmekesi, sina neile ainukesena — hakati sind siis rohkem (muusikuks) vormima? Pean ütlema, et vähe, vähemalt muusikast nagu polnudki palju juttu. Elasin rohkem oma elu: sõbrannad ja muu taoline. Sügisest 1944 olime juba Tallinnas, sel­ lessamas kodus siin. All elasid Rummod, Leaga olime pinginaabrid ja alatasa koos. Isa-ema olid toona hirmus hõivatud. Pärast, jah, kui isa nii-öelda kodanliku natsiona­ listina töötuks jäi ja koguni variisiku kaudu estraadilaulude tekstide tõlkimisest ela­ tus, olime rohkem koos. Nõnda ka emaga, temagi vallandati konservatooriumist. Ega isa hiljem enam riigitööle naasnud. Oled sa kõiki isa raamatuid lugenud? "Punaseid nelke" ei ole. Mõned aastad tagasi ilmutas "Keel ja Kirjandus" ühe tema ammuse nõukogudeaegse artikli, milles ta väga valusalt ennast (ja ainult en­ nast) kritiseerib. Olen nüüd endamisi mõelnud, et mõndagi paindumist võimu ees tingis soov omakseid säästa. Ma küll ei tea midagi konkreetset, kuid... Näiteks ei võetud mind algul (1952) konservatooriumi vastu (eksamid olid korras!). Just sel ajal pääses isa kuidagi keskkomiteesse kellegi jutule — järsku tegi ta seda minu pärast? Sest mõni nädal hiljem mind immatrikuleeriti! Toonitan, et ma tõesti ei tea, aga liht­ salt vahel tuleb selline mõte. See kõik on teinud palju südamevalu. Elu on väga kee­ ruline ja kõik siin ilmas ei ole ainult must-valge. Kui palju te kodus üldse maailmaasju arutasite? Tead, me isaga olime üpris kinnised inimesed, nii et — vähe. Kindlasti rääki­ sid nad emaga kõike. See oli ikka väga ilus ja kokkuhoidev abielu. Arvasin kaua, et abielud ongi niisugused, nüüd näen, et kaugeltki mitte. Nad aitasid teineteist väga palju ja võtsid vastu ka kõik löögid. Mind säästeti. Kas pole nii, et turvatunde loovad mitte üksnes sind hoidnud inimesed, aga järel- tundena ka see interjöör, millega nad seostuvad, kuhu nende vaim on ju alles jää­ nud, selle stiilse mööbli, pilte täis seinte ja toast tuppa ulatuvate raamaturiiulitega, kas või kohviserviisiga? Polegi nii ilusti mõelnud, see on ju väga pikalt, enesestmõistetavalt nõnda olnud. Tõsi, ma tunnen end paremini seal, kus on palju raamatuid, see äratab usal­ dust. Ja kui kodus on kunst, siis tahan, et see oleks hea kunst, muidugi nii, nagu mina sest aru saan. Sama kehtib küllap inimestegi kohta? Ma ei ole supernõudlik, aga maitsetus riivab mind tõesti. Ja igasugu pisiasjad. Näiteks niisugune asi, kui tuntud-teada nimesid hääldatakse valesti, või veel hullem — kui võõrsõnu pruugitakse valesti (sellealane klassika: konstanteerima pro konsta­ teerima). Samuti ei meeldi mulle, kui keelekasutuses oma sõnad ja väljendid hülja­ takse ning varmalt võõra järgi haaratakse (näiteks: mitte "lase käia", vaid "anna min­ na". Miks?) Oleksin võinud ehk tõlgina töötada. Interpreet on ju ka tõlk, aga kirjan­ dusliku tõlgi elus on kindlasti vähem närvesöövat pinget. Ma olen harva esinenud täie suutlikkusega, närv on seganud. Inimomaduste kohta ütleksin nii, et minu ideaal on objektiivsus, et asjadest rää­ gitaks nii, nagu nad on. Tean, et lähen sellega vahel üle piiri ja võin juuksekarva lõhki ajada. Ema küsis vahel, miks ma advokaadiks pole hakanud. Aga mind häirib musta valgeks tegemine. Kehv lugu, sest seda tehakse ju ilmast ilma, ja kui ma ei saa midagi parata, olen lihtsalt vait. Väiksemates asjades ja inimestega, kes mulle on lähedased, teen suu lahti ja võin neid üles ärritada oma formaalse loogika tagaajamisega, mis alati polegi nii tähtis. Aga mis endasse jääb, see jääb närima või keeb sees. Ja siis on küll hea, et on muusika (või kirjandus), mis aitab seda leevendada ja end välja elada. Mis annab mõista, et nendes asjades pole sa üksi. Iseloomuomadustest on minu meelest tähtis tarkus, headus (õieti arvan, et need mõisted mõnevõrra kattuvad) ja töökus. Klatšida on ju mõnus, aga ma ei salli hästi, kui räägitakse asju, mida ei teata, vaid ainult oleta­ takse, seda eriti negatiivse poole pealt; ja egotsentrilisus — me oleme ju kõik seda mingil määral, aga üle piiri ei tasuks minna. Selle ületajad ajavad naerma ja tekitavad põlgust. Ja lõpuks — ma lävin mõnuga inimestega, kelles on optimismi. Missugused muusikamuljed on sul lapsepõlvest? Ema hakkas Tartu muusikakoolis õpetama 1940. aastast, enne olid tal eraõpi- lased. Lühikest aega käisid meil kodus tunnis kaks neidu, üks oli Erna Saar ja teine Maria Reeben (pärastine Epler, temast sai hoopis ülikooliinimene). Küll nad mängi­ sid hästi, me õega roomasime alati ukse taha kuulama! Ja muidugi ema mäng, seda mäletan teadlikumalt Saksa ajast, sest maal oli ka pianiino, muide jälle päris hea "Ihse", mis praegugi alles. Ta kaebas, et noodid olid kõik ära põlenud, oli mingisugune Schuberti kogumik, millel oli rott ka kunagi öösel nurgad ära närinud. Ta mängis üldiselt palju, ka hiljem. Tema armastas muusikat — mina olen ikka rohkem vajadu­ sest mänginud. Jah? Enda valitud vajadusest? Mitte päris, vaid selle mängis kätte jällegi saatus. 1951. aastal, kui muusika­ kooli lõpetamiseni jäi aasta ja kui lõpetasin keskkooli, tahtsin minna Tartu Ülikooli filoloogiat või ka bioloogiat õppima (meil oli isaga ühisharrastuseks taimed, üldse loodus), kuid oli selge, et mandaatkomisjonis tõmmatakse kriips peale. Koolikaasla­ sed soovitasid siis Moskva Ülikooli, kus perifeersele taustale suurt tähelepanu ei pöö­ ratud. Läinuksin ajakirjanduse peale, kuid loobusin keeleoskuse nappuse pärast (ve­ nekeelne essee!), kuldmedal seal ei lugenud. Nii jäingi muusikakooli lõpetama, ja ikka Kaudre juures, kes ka sõja lõpul Tallinna üle oli kolinud. Kaudre õpetas mind kümme aastat. Repertuaaris oli palju klassikat ja Bachi, aga alati ka eesti heliloomin­ gut. Pärast 1948. aastat pandi repertuaari küll igasugu uskumatuid asju, rohkesti vene muusikat ja mitte ainult head, nagu Tšaikovski, vahel oli lausa absurdi (Aleksand- rov-Mihnovski "Kantaat Stalinist" — üks mu sõbranna mängis). Kujutad ette, mida see tähendas Kaudrele, kes ühena esimestest mängis meil Messiaeni! Debussy oli siis juba täielik mandumine! Inimesena oli ta kinnine, kuid temperamentne — kui vihas­ tas, siis prahvatas. Mina ei võtnud, ausalt öeldes, kuni muusikakooli kümnenda, lõ­ puklassini oma ülesandeid mitte kõige tõsisemalt. Loobiga pooleks võib öelda, et alles stalinism mängis mulle pianistikarjääri kätte, kuigi usun ka, et kui oleks läinud kavatsuste kohaselt, küllap oleks hüvastijätt muusikaga jäänud omakorda hinge krii­ pima. Muide, Kaudre oli kirjavahetuses Olav Rootsiga Bogotas, need kirjad peaksid olema alles, ma ei tea vaid, kas on muuseumi jõudnud või mitte. Konservatooriumis said uue õpetaja — Heljo Sepa. Jah, ta tuli Moskvast Heinrich Neuhausi juurest aspirantuurist, oli värske ja energiline, väga võluv noor daam — niisugune, kellesse võis kui õpetajasse kohe armuda. Ta pööras tähelepanu suuremale joonele ja suuremale tehnikale. Repertuaar oli rohkem romantiline. Ta usaldas väga õpilasi, andis mängida teoseid, millest po­ leks julgenud unistadagi. Ei tule meelde, et oleksin mingit Mozartit mänginud, ah ei, siiski «-moll rondot. Beethovenist köitsid teda just viimase perioodi sonaadid, palju oli Prokofjevit, ka Sostakovitšit. Chopiniga olen ikka lähedust tundnud ja sain seda ka Heljo Sepa juures mängida, samuti Liszti. Esimene esinemine (stuudiokontsert) orkest­ riga oligi Chopini/-moll kontsert. Sergei Prohhorov juhatas ja ma imestasin, kui kohu­ tavalt taktitult orkestrandid selle kena ja targa inimesega käitusid. Ju tal puudusid juhi omadused üldisemas tähenduses, manuaalselt jäi ta ka tagasihoidlikuks. "Hrušršovi sula" tabas sind kusagil konsi keskmistel kursustel? Jah, esimest korda lubati mul avalikult esineda III kursusel. See, et mitte va­ rem, ei masendanudki eriti, võtsin seda personaalse paratamatusena. Siis aga, kui ma kohe konssi sisse ei saanud, jäin küll haigeks. Meie peres on alati haridust ja haritust ülimaks peetud. Olgugi et tühipalja klaverdajana, keda kõik kohad täis ja kellest vaid väikesel osal on lootust auväärsetele tribüünidele? Kas sinu aegu klaveritudengid unistasid laste õpetamisest või aplausimürast? Ja kuidas on nüüd, EMAs?

17. juuni 1957, "Estonia" kontserdi­ saal. Tallinna Konservatooriumi lõpuaktus: solist Lilian Semper, ERSOt dirigeerib Sergei Prohhorov.

о Mulle näib, et vanasti ei mõeldud reaalselt ettepoole. Praegu ollakse konk­ reetsemad ja realistlikumad. Paljud sihivad näiteks kohe õpetajaks. Siis lihtsalt män­ giti, unistati ja arvatigi, et jäädakse eluks ajaks mängima. Mina küll arvasin selle loomuliku olevat. Ma olin juba sellest elevil, et sain õppida, meie peres oli see põlvest põlve tähtis olnud. Isaisa oli Tuhalaanes külakooliõpetaja, suri ammu enne minu sündi. Isa jutust tean aga, et see pere oli alati niisugune väga korralik olnud — mitte, et religioossed oleks oldud. Aga ei vannutud näiteks sugugi — kui vanaisal väga suur viha peäle oli tulnud, ütelnud ta "sulavesi". Ise vannun vahel nagu voorimees, isalt pole elus kuulnud ainsatki "kuradit". Vanaisa ütlemine olnud, et "enne ma kas või varastaksin, kui et ma loll oleksin" — tarkus ja õppimine olid nii hinnas! Ja mulle tundus ka see hariduse asi ainuvõimalikuna. Inimene on ikka noor ja rumal, talle tundub, et kõik uksed jääksid kinni, kui kohe haridust ei saa! Nüüd olen elutark ja näen, kuidas ajad muutuvad... Oma aja kohta võtsidki maksimumi. Aspirantuur Moskvas oli õnn küll. Sel 1957. aastal ei olnud vabariiklikke koh­ ti (nagu varem ja hiljem), nelja koha peale kogunes üle Liidu 27 tahtjat. Ega oleks vist läinud, kui ema poleks tagant utsitanud. Tema oli tõepoolest tegude inimene. Tuleb meelde selline seik. Kord ei tahtnud kultuuriministeerium ühe noore helilooja tööd omandada, ema värvis huuled ära, lõi kübara pähe ja läks õtse ministri juurde. Ja ajas asja joonde! Nõnda teistelgi puhkudel, nõnda siis minugagi. Sõja ajal Pukas taheti rentniku hobused rekvireerida, juhtusid poolakatest ohvitserid olema. Ema astus ette, lasi käiku kõik oma võõrkeeled ja laulis isegi Poola hümni, kuni mehed lõid käega. Muidu tal praktilist meelt küll eriti palju polnud. Ühelt poolt seega ema sund, teisalt vedamine ka — kohtade arvu suurendati, ja seda teatas mulle parajasti Moskvast tulnud Veljo Tormis (mina olin kodus rängas ootuspinges). Uue aasta algul jõudsin kuulsa Jakov Zaki juurde. Tase ja nõudmised olid niisugused, et algul tekitas päris tõsise alaväärsustunde. Koik ümberringi män­ gisid jube hästi klaverit, olid andekad ja tehniliselt tugevad. Esitasin Zakile esimeses tunnis Beethoveni Neljanda kontserdi (ta ise andis mulle kava kolmest klaverikont­ serdist). Enda arust olin teinud kõik, mis oskasin. Tema kuulas ära ja lausus — nagu seal kombeks — klassi ees: "No te võiksite seda veel natuke õppida." See oli õudne! Ja väga, väga kasulik, sest viimistlustase oli Moskvas äärmiselt kõrge, töö tihe. Tuli kõvasti pingutada. Niisugune töö sööbib kindlasti hästi mällu. Sellest on möödas juba enam kui neli kümnendit, ütle palun, kui palju seal õpitud kontseptuaalsest on üldkehtiv või mis on muutunud? Kas või Beethoveni puhul näiteks? Beethoveni osas võis Moskva kooliga rahul olla. Just põhiosas, erinevused de­ tailides on loomulikud, need tulenevad juba suurte kunstnike individuaalsetest eripä­ rasustest. Mida aga Moskvas väga vähe mängiti, oli Bach. Ei tea, kas tulenes see vene hinge omapärast, kuigi ma ei ütleks, et barokk oleks vähe emotsionaalne. Mulle mee­ nub siinkohal ja meeldib väga Matsovi väide siinsamas TMKs mõned aastad tagasi, et kuigi Bach elas pärast gootikat, on ta gootilikum kui barokk, ta on kõrgustesse pürgiv. Barokki ehivad rikkalikud kaunistused, Bachil seda ju on, kuid see pole üldse oluline — oluline on tema muusikaehituslik külg, ikka see tung üles. Aga vaat sellist muusikat mängiti Moskvas vähe, igatahes mitte rohkem kui kohustusliku repertuaariosana. Muutused just siis seal vist algasid. Minu viimastel Moskva aastatel tegutses juba Aleksei Ljubimov, tema tõi välja nii klavessiini kui ka kaasaegse muusika, tor­ kas silma oma erksusega. Ühtekokku olid need Moskva aastad jumalik aeg: millised kontserdid — Isaac Stern, Karajan, Bernstein, Philadelphia ja Bostoni orkestrid, Parii­ si ja Londoni pianistid ja kes kõik veel! Kui palju huvitavaid tutvusi, I Tšaikovski konkurss ja palju muud. Minu rida konsis aga kulges omasoodu, pearõhk asetati romantilisele muusikale ja virtuoossusele. Eks see olegi nende tugev külg. See on nii kõva kool, et vaata praegugi milliseid kaalukaid võistlusi või žüriisid tahes, pool neis on venelased. N Liidu päevil võisid meie noored vaid õnnelikud olla, kui said Vene­ maal õppida nimelt muusikat ja mitte mõnda tehnilist ala, mis oleks ammu aegunud. Sellal vältas aspirantuur kolm aastat, mis nipiga sa ühe talve kauem said seal olla? Juhtus nii, et too teine ettenähtud kontsert (1959, soolokava) läks mul hästi ja Zakil tekkis plaan mind Tšaikovski konkursile saata. Selle ettekäändega saingi aega juurde, kuid vastavat kava siiski ei jõudnud ette valmistada. See mahv käis üle suut­ likkuse ja mul jäi vist auahnusest ka väheke puudu.

7 Lilian Semper 1960.

Tallinnas olid jälle sügisest 1961 ja hakkasid ise õpetama, esimese iseseisva klaveri­ õhtu andsid "Estonias" aga juba 1958. aastal? Ei, esimene oli ikka see esimene avalik aspirantuurikontsert Moskvas, kus Zak esitas orkestripartiid. Mängisime lisaks Beethoveni Neljandale veel Francki "Süm­ foonilisi variatsioone" ja Rahmaninovi Esimest kontserti. Küll oleks seda huvitav nüüd kuulata just Zaki koha pealt — et kuidas ta saatis. Ta oli õudselt hea pianist, omaaeg­ ne Chopini konkursi võitja. Ta ei olnud mulle küll väga südamelähedane, sest kum­ maline jah, ta polnud just emotsionaalne ega vahetu. Ent hiilgav erudiit, võis käigult mängida ette näiteid Beethoveni kvartettidest või kust tahes, tundis suurepäraselt kujutavat kunsti. Võlus just oma tarkuse ja virtuoossusega ning õpetas muidugi väga hästi. Järgmisel aastal mängisin Moskvas valmis saanud soolokava ette ka kodupub­ likule ja see oligi mul esimene kord täisõhtuga Tallinnas esineda. Varem olin muidu­ gi ka esinenud, kuid episoodilisemalt. Kas te filosofeerisite Zakiga vahel ka? Ei, tema minuga vähemalt mitte. Ma ei ole filosofeerija, ei kodus ega väljas­ pool, leian, et õnn on see, et tükk elu on kätte antud, mis muud. Tuleb tänulik olla. Pianistil loomulikult ka kõigi esinemisvõimaluste eest. Soolokavadega astusin vähe­ mal määral ka edasi, ent siis tuli juba ansamblimäng, eriti tihe koostöö kujunes mul Mati Kärmasega. Kuuekümnendatel sosistati, et sa võinuksid rohkem esineda, aga olevat olnud mu­ gavavõitu — kuidas sellega oli? Võimalik, aga ma nüüd seletan, mis oli. Kui ma Moskvast tagasi tulin, haiges­ tusin minagi tuberkuloosi, õieti nii hull see ei olnud, aga plekk kopsus avastati. Ma varjasin, õe saatusele mõeldes, seda emagi eest. Pidin end väga hoidma, arst ei luba­ nud viis aastat end pingutada, koolitöö tuli aga sellegipoolest ära teha. Ma sõin selle ajaga ära neli ja pool kilo tablette, iga päev neelasin neid kaheksakaupa kolmküm­ mend kaks tükki! See võttis võhma välja, paranesin alles 36. eluaastal. Eks siis suut­ sin jälle rohkem. Olgu kõrvaltvaatajale seegi teadmiseks, et klaverimäng vaid näib kerge: istu ja vibuta sõrmi. Tegelikult on see nii füüsiliselt kui vaimselt pingutav,

8 tegu on ju paljuhäälse muusikaga. Füüsiliselt on meestel siin tohutud eelised. Kas või käe suuruse tõttu — väikese käega naine peab alatasa nuputama, kuidas seda või teist akordi võtta, ja palju muugi üle. Mõistuse koha peält ma siiski ei arva, et naised alla peaksid jääma, aga pisut teistmoodi mõtlemist tuleb vahel ka ette. Ansamblimängust julgen öeldu põhjal arvata, et soolost on see mõneti, mitte just väga palju, aga siiski kergem. Solisti üksiolekutunne on muidugi väga nauditav ja tore, omamoodi vajadus ja väljund, aga ikka on hirmus hea ka, kui keegi teine seisab sinu kõrval. Seega siis see koosolemise tunne muusikas. Mati Kärmasega sokutas meid kokku Helju Tauk. Kütkestas kõigepealt hoo­ pis teine repertuaar, teiseks — teistmoodi inimene sinu juures. Me lausa õppisime koos — ei tea, kas Mati ei viitsinud üksi harjutada või mis, kuid just nii oligi põnev. Mäletad sa, et vähemalt kord oled ansamblistina mänginud ka löökpilli? See oli 1974. aasta orelifestivalil "Bach ja kaasaeg". Ah jaa! Mängisime Guillou "Colloque'i", Eteri Mgaloblišvili orelil, Kalju Te­ rasmaa ksülofonil, Andrus Vaht timpanitel ja mina klaveril, mille partii kandis tõe­ poolest äärmiselt tugevat rütmifunktsiooni. Oli väärt lugu ja tore seltskond, Eteriga vahetame vahel kirju praegugi. Ent see oli erandlik etteaste. Olen loomult rohkem pidev ja truu inimene, kelle peale võib kindel olla, et ta on enam-vähem alati olemas ja stabiilne. Sestap olengi põhiliselt mänginud tolle ain­ sama Mati Kärmasega, kõik teised on osutunud väga juhuslikeks partneriteks. Ette on tulnud ka üksikuid kvarteti- ja kvintetikoosseise, flööti (Sigrid Orusaar, Samuel Saulus), lauljaid, Ants Söödi koor. Nüüdseks on see minevik, erandiks vahest vaid Mati 60. sünnipäeva tähistamine mullu. Täitsa tore olijaile, sest olime ju alates 1970. aastast järjepanu koos musitseerinud ikkagi ligi veerandsada aastat, mil kavu valmis tohutult palju. Tõsi, piirdusime põhiliselt Eestiga. Väljaspool olen esinenud üldse vähe: kord koos Neeme Järviga Kaunases ja Vilniuses (sealse orkestriga), Toomas Velmetiga Taga-Karpaatias ja Kaukaasias, solisti­ na Soomes ja Rootsis ja muud vähemat. Turistina, jah, olen liikunud, eriti viimastel aegadel, mitmel pool Euroopas ja saanud vapustavaid muljeid, ent ehedaimad mäles­ tused pärinevad jalgsimatkadelt konsi päevil Kaukaasias ja mujalgi, seljakotiga üle jää- lõhede 3400 meetri kõrgusel, see oli põhjalik. Üks mu tudeng käis alles hiljuti ära Bai­ kali ääres, seega pole ka idapoolsed rajad veel või enam sugugi umbe kasvanud. Jõudsime tagasi su noorusmaile ja sealt sinu praeguste noorte juurde. Su viimaseks parimaks oopuseks on tõusnud Irina Zahharenkova, kes kevadel pälvis VI pianisti­ de konkursil midagi ehk ülemat kui esikoha — publiku mäekõrguse poolehoiu. On sul mingid erilised tööprintsiibid uuele põlvkonnale lähenemisel? Mingist oma koolkonnast oleks narrus rääkida. Klaveriõpetus? Tönt teab, mismoodi see käib. Metoodikast, mida olen õppinud, ei mäleta ma ühtki sõna. Seda on kindlasti vaja algõpetuse juures, mis on küllalt spetsiifiline ja kus leidub palju nõkse, mis aitavad kiiremini edasi jõuda. Suurte õpetamises — see on ikka see, kui­ das ma ise oskan, tunnen ja mõtlen. Õpetamine on nii elav asi, ideed tekivad ja kao­ vad, nagu loominguprotsess. Mui on ka üks viga, mul puudub valmisretsept teose kohta ja järgmine kord võib tudeng öelda, et aga te väitsite eile just vastupidist! Kui hästi läheb, naerame koos ja vaatame, miks see nii välja kukkus. Tähendab, midagi sai liiga palju või vähe või midagi antud lõigu suhtes eelnevas on muutunud ja ei toimi koos enam loogiliselt. Vaat selline lõputu tegevus. Üks, mis mulle küll hirmus tähtis, on rütmiline organiseeritus. Halva rütmiga inimene on muusikas lootusetu juhtum. Peab olema midagi stabiilset, millest kõrvale kalduda. Ja tudengi arengus on väga tähtis repertuaari valik, selle abil see areng, ka tehniline, käibki. Kui nüüd alguse peale, sinna neljakümne aasta taha vaadata, siis meenub, et tollal tundus õpetamine kõrvaltegevusena, mängu tahe oli suurem. Õpetamise seisu­ kohalt on see halb, sest suurem osa inimesi ei suuda mõlemat võrdselt teha. See on ka üks põhjus, miks ma tasapisi järjest vähem esinema hakkasin. Näen nüüd seda noo- remategi kolleegide pealt, kuidas neil vaekauss õpetamise poole kaldub, ja üliõpilas­ tele on see kasuks. Väga palju oleneb muidugi andest, rõõm tuleb ikkagi peamiselt siis, kui see anne on suur. Praegu harjutatakse minu aegadega võrreldes märksa tõsi­ semalt. Ei ole ka pääsu, konkurents on tihedam ja nüüdisnoor targem (meil oli ehk elutarkust rohkem — me saime tunda palju halba, praegu ollakse elus turvalisemad). Ja läbilöögi vajadus on suurem — nagu võimalusedki, mis on võrratult avaramad ja mitmekülgsemad. Õpetamine... See muutub pidevalt su endaga ja läheb vanemas eas paremaks. Kogemus aitab igal juhul ning selge seegi, et pead ise mänginud olema. Kui on väga andekas õpilane, siis võid lasta tal mängida teistmoodi, kui ise seda teeksid. On kasu­ likki teistsugust mõtlemist jälgida. Veelgi põnevam on kahtlemata jälgida teise küpse interpreedi mõttekäike. Sinu eest on läbi käinud terveid põlvkondi eesti pianiste. Et neid hinnata, peab sul endal mingi tase olema. Muidugi kuulsin tüdrukuna veel Artur Lembatki, mis ma sest aga mõistsin või mäletan. Esimese ja kõige ereda­ mana meenutan siiski Heljo Seppa, tema oli mõjuv kunstnik. Tudengipõlvest on meelde jäänud Hilja Olmi klaveriõhtu (vist ainuke?), tema temperament. Et tehniline pagas oli minuealistel ikka väga kesine, siis lummas iga üleolek sellistest probleemi­ dest. Kui Aino Vilimaa-Himbek mängis Glinka-Balakirevi "Lõokest", vaatasime talle hardunult alt üles; praegu mängitakse kõige raskemaid Chopini ja Liszti etüüde muusikakeskkoolis, järelikult on kriteeriumidki väga kõvasti edasi nihkunud. Oli sellalgi meeldivaid erandeid, nagu Eugen Kelder, kel veel ka imepärane pehme löök. Stiilide poolest on maailm meie jaoks muidugi tohutult avardunud. Mulle tun­ dub, et iseäranis viimastel aastatel on hakatud mängima raskemaid asju, ja need lähevad järjest noorematesse kätesse. Repertuaari avardumise tõi endaga kaasa mä­ letatavasti Arbo Valdma kuuekümnendate keskel. Tal oli tohutult ideid, ja kuigi hilja alustanuna polnud temagi tehnika hiilgav, mõjus ta mentaalselt ja uudsete kavadega eriti värskendavalt. Siis tulid Kalle Randalu, Ivari Ilja, Peep Lassmann ja veel terve uhke rida töökaid ja isikupäraseid andeid. Pianistide osas oleme tõesti jõukad ja üha rikkamaks muutume. Räägitakse koguni üleproduktsioonist, aga kuhugi on nad kõik ära mahtunud. Ja mõnedki tegevpianistidena end teostanud. Ainult päevalehed ei tee enamasti märkamagi. Praeguse kirjutava pressi kultuurihuvitusest ei taha mitte rääkidagi. Arutasi­ me just Ester Mägiga, et vaja loobuda "Päevalehest", kus on liiga vähe kultuuri. Et ehk telliks "Postimehe". Kuid selgub, et ka seal väheneb kultuuriprobleemide käsit­ lus üha. Pianistide VI konkursist, millel oli tegelikult suur publikuhuvi, võis lugeda üksnes "Sirbist" "Muusikast". Minu meelest teeb ajakirjandus suure vea, inimeste vaim jääb niiviisi kängu. Nagu orkestri-, nii ka klaverimuusika on ikkagi arusaadav päris laiale publikule — miks siis muidu lapsi seda pilli nii palju õppima pannakse, lootusi rajatakse ja perspektiive luuakse? Ja kajastada saaks seda väga põnevalt (nagu spordiga tehakse). Kus on kultuuritoimetajate silmad? Asjaomaste hinnangul täitis konkurss seatud eesmärgid kenasti, kuigi pole ühtegi võistlust, kus kaotajaid ei olevat, aga ometi nad on. Mulle aga hakkas silma Tanel

Iii Heljo Sepp ja Lilian Semper aastal 2001 "Estonia" Talveaias CD "Mängib Lilian Semper" esitlusel.

Joametsa tähelepanek ("Sirp" 19. IV 2002), et meie noortel ei jätku Viini klassikute sonaatide aeglaste osade tarvis mõtestatust. Mis sa sellest arvad? Nõustun, noortesse on siginenud mentaalset pealiskaudsust. Olen sellele kor­ duvalt mõelnud ja ei oska muud arvata, kui et elu on üleüldse kirjuks ja pealiskaud­ seks muutunud. Tunnen seda enesegi peält — loen nüüd palju vähem raamatuid, piirdun sageli ajalehtedega. Olen õhtuks väsinud ja nii on lihtsam. Kui siis aga ikkagi mõne Rein Raua essee peäle satun, ehmatan end jälle "õigeks". Nende aeglaste osa­ dega aga on nii, et sügava andega inimene neid formaalselt kuidagi mängida ei saa. See möödunud pianistide konkurss oli ikkagi väga tore ja muljet avaldav. Kuulasin ära peaaegu kõik kolmkümmend kaks esinejat nende mahukate kavadega, igav ei hakanud ega vaimselt väsitanud need pikad päevad ka sugugi ära. Õnnetunne kor­ vab loomuliku füüsilise väsimuse, sest oleme heäl järjel. Rõõm on niisugusel alal tööd teha. Seda enam, et muusika on minu jaoks alali inimesega seotud. Vahel tundub, et meie praegune klaverilooming muutub kuidagi kaugeks ja kosmiliseks, eemaldub meist. Olen küll kogu elu suur uuema huviline olnud, aga midagi tahaks nagu veel. Huvitaval kombel näen EMAs, et tudengi himu käib ka ikka kangesti romantilise muusika suunas. Heimar Ilves väitiski, et muusika on olemuselt romantiline. Sina ütlesid äsja sisuliselt sama. Eespool tunnistasid end truuks kestvaks hingeks ja et muusika on sinu jaoks alati inimesega seotud. Oled sa ka mõelnud, mida su liignimi üldse tähendab? Tean muidugi — alati, ikkal Minu esivanematel oli see nimi seal Mulgimaal Saki talus olemas juba vähemalt aastast 1602, kuigi muidu siinmail vaid linnakodani­ kel perekonnanimed olid. Mõned allikad väidavad selle nime hispaania päritolu. Oleks ju põnev küll. Selge, et oleme siin kõik väga segatud. Segatud nii verelt kui kultuurilt. Lõpuks üks banaalne küsimus, oled sa õnnelik? ...jah. Me!!

Küsinud IVALO RANDALU

11 Semper saab mõlema ülesandega suu­ VALDUR ROOTS repäraselt hakkama. Bachi Kromaatilises fan­ taasias ja fuugas ta eriti palju vabadusi ei nau­ di, küll aga võlub oma siira ja laitmatu esitu­ sega. Chopinis ilmub esile pianisti sügav, aga ka elegantne ja võluv loojaisiksus. MÄNGIB Ugri-poolel läheb veel põnevamaks. Eriti mõjuv on Bartõki esitus. 14 bagatelli op 6 LILIAN SEMPER on väikevormide kogu (nagu ka Chopini 24 prelüüdi op 28, Prokofjevi 20 palast koosnev "Põgusad nägemused" jne), mis sisaldab väga rikkalikku vaimset pagasit, ideede kontsentraa­ ti, mida suurvormides olla ei saa. Semper män­ gib bagatelle suure loomingulise energiaga, elab sellega läbi kõik meeleolud ja seisundid — leinast kuni rõkatava rõõmuni. Tundub, et sellist esitust oleks soovinud ka Bartõk ise. Intrigeeriv on tegelikult ikka kogu "ugri-osa". Siin on veel Tormise väärikas pa­ nus polüfoonilisse klaverimuusikasse, Elleri hõrk "Fauni tants" ja helistikuvaba, huviga kuulatav Komulaineni "Ballaad". Elleri "Metsavaimu" graafiline kujund, Komulaineni kõlavärvid, liikumised, Tormi­ se range horisontaalne loogika on leidnud tar­ ga interpreedi väljendusrikaste ja osavate sõr­ mede all suurepärase väljundi. See plaat ei ole pelgalt assortii ühe pianisti parimatest salves­ CD "Mängib Lilian Semper". Salvestus Leidja tustest, vaid see on kontserdi kava. Kui hak­ Orusaar, Mati Brauer, Maido Maadik ja Aili Jõe- kad seda plaati kuulama, siis kuulad lõpuni. leht. ® Eesti Raadio; © & © Lilian Semper. Kaa­ Korduvalt. Adamson-Ericu portselanimaali­ nel Adamson-Ericu portselanimaal (1937) Eesti Kunstimuuseumi kogudest. ga plaat võiks kuuluda iga klaverigurmaani kogusse mis tahes maailma otsas.

Lilian Semperi eelmisel sügisel ilmu­ nud CD-plaadil on valik kolmekümne aasta jooksul Eesti Raadio fondi salvestatud helin­ ditest. Plaadi algupoolel kõlavad Semperi lem­ mikud Bach ja Chopin, edasi tulevad Heino Eller, Veljo Tormis, Juhani Komulainen ja Bela Bartõk. Õhtumaa klassika ja ilus komplekt Soome-Ugri klaverimuusikast. Kaks eelnevat poolust on hästi seostatud — Chopinilt veidi skrjabinlikule Ellerile, samuti on ugri muusi­ kal kvaliteedimärk küljes. Interpreedile seavad kõik esitatud teo­ sed, erineva stiilid, ajastud, autorid ka erinevaid ülesandeid. Kõige suuremas plaanis on aga kaks erinevat maailma. Bach lubab ja Chopin ootab esitajapoolseid vabadusi, loomingulist fantaa­ siat. Eller, Bartõk ja Tormis eeldavad hoopis autoriteksti ja juhiste täpset järgimist, et nende kaudu sisu võimalikult erksalt mõtestada.

12 MARGOT VISNAP

AASTA TULEB JA LÄHEB

Aasta 2001 teatris — milline see oli? päevaajakirjandusest on kadunud ja on har­ Kui väga üldsõnaliselt vastata, siis rahulik, vad tõsisemaski kultuuriajakirjanduses, osu­ tormide ja tungideta. Polnud suuri teatriime- tuvad need eksperthinnangud kohati peaaegu sid ega üllatusi, aga pole põhjust rääkida ka ainsaks refleksiooniks, mis peegeldab ka ül­ katastroofilisest tagasilangusest. Rohkeni kui disemaid tendentse, probleeme, nähtusi. Aas­ varem (üle pika aja) toimetasid teatrid oma taid on eksperthinnanguid kirjutanud kriiti­ stabiilses mänguruumis: püüdsid meelelahu­ ku status quo saavutanud teatrivaatlejad: pü- tusega publikut; tegid selle kõrvalt tõsist kuns­ sikriitikud, kelle seisukohad ka ajakirjandu­ ti ja proovisid ka eksperimenteerida; kes täius­ ses esil. Seekord tellis Kultuuriministeeriumi tas, kes veel kujundas oma imagot; kes vallu­ teatrinõunik Reet Weidebaum ekspertarva­ tas uusi (publiku)territooriume. Suuri üllata­ mused enamasti TÜ teatriteaduse üliõpilas­ jaid ei olnud ei lavastuste ega teatrite konteks­ telt ja magistrantidelt ning EMA magistranti­ tis, ei positiivses ega negatiivses mõttes. Sta­ delt, kellele lisandusid üksikud nn päriskrii- biilne teatriaasta, mil meie riigi-ja era teatreid tikud. Idee iseenesest on tervitatav: tuua teat­ ning väiketruppe külastas 876 480 vaatajat. ri ligi hindajaid, kel võib-olla küll puuduvad Kui siia lisada ka pisikeste, omal kael tegut­ veel väljakujunenud kriteeriumid, ent samas sevate truppide külastused, mida Kultuurimi­ ei sega ka vaatamisrutiin ja isiklikud eelarva­ nisteerium professionaalsete teatrite vaataja- mused. Teisalt oodanuks, et nooremad, värs­ statistikas ei arvesta (lisaks veel harrastusteat­ kema pilguga hindajad toovad oma arvamus­ rite vaatajad), siis võib oletada, et teatris käis tega esile ka uusi ideid, ettepanekuid ja tähe­ eelmisel aastal ligi miljon vaatajat. Mis pole lepanekuid, mis sunniksid teatreid ennast sugugi kehv näitaja, küündides Eesti teatrite tõsisemalt kõrvalt vaatama panna, loomingu­ nõukogudeaegsete aastate (80ndad) külasta­ liselt innustada, neid inspireeridagi. Selles tavuse tipptasemeni, mida tänini legendaar­ kontekstis valmistasid tänavused eksperthin­ seks peetakse. Nagu selgub, aasta aasta haa­ nangud väikse pettumuse: noorte arvamused val on teatrid külastatavuse osas tasahilju jäid pigem hästi tehtud koolitöö tasemele, nii võitnud tagasi omaaegsed legendaarsed po­ mõnigi arvamus näis järgivat varasemate eks­ sitsioonid. Mille puhul varsti võiks hakata perthinnangute skeeme ja hoiakuid. Aga õn­ küsima: äkki on külastatavuse lagi juba käes? neks oli siiski ka säravamaid-teravamaid- Võib-olla peaks piirduma saavutatud kvanti­ probleemsemaid arvamusi, mis tekitas lootu­ teediga (lavastuste hulk ja vaatajate arv) ja se, et praeguse kolme-neljakümneste põlvkon­ hakkama veelgi enam mõtlema kvaliteedile? na kriitikute kõrvale (rääkimata staažikama- Ent turumajanduslik majandusmehhanism ei test tegijatest) tuleb ka teraseid, ja mis peaasi, saagi seda ilmselt võimaldada: kui teatril lä­ teatrit austavaid, vastutustundlikke noori krii­ heb ühel aastal majanduslikus ja ka kunstili­ tikuid (viimane pole ju kunagi välistanud ses mõttes hästi, siis usuvad-loodavad-nõua- ausat ja karmi kriitikat). vad need, kes teatritele raha jagavad, et järg­ Omaette küsimus on siiski see, miks misel aastal peab minema veel paremini. teatritele laekunud eksperthinnanguid arves­ Juba aastaid aitavad teatriaastale ta­ tatakse ebalevalt (et mitte öelda: vahel lausa gasi vaadata Kultuuriministeeriumilt tellitud vähe), kui hakatakse määrama järgmise aasta eksperthinnangud: üks kriitik-ekspert hindab rahaeraldusi teatritele? (Paraku on see juba ühe teatri aastat nii loomingulisest kui ka sta­ aastatepikkune probleem, mitte viimase va­ tistilise tulemuslikkuse aspektist. Eelkõige on litsuse Kultuuriministeeriumi Achilleuse see tagasisideks ministeeriumile ja teatritele kand.) Sageli ei arvestata ju ka statistilisi and­ endile, ent viimasel ajal, mil ülevaateartiklid meid — kui teater on näiteks aruandeaastal

13 suutnud vaatajate arvu tunduvalt tõsta, siis kümmend aastat hiljem, tuleb sellele märk­ järgmiseks aastaks tellib Kultuuriministee­ sõnale läheneda samamoodi, ehkki aastad on rium sellelt teatrilt endiselt sama (ehk siis kaasa toonud teisenemisi. Kui nõukogude ajal väiksema) külastajate arvu, ent riiklikust tel­ võisid kriitikud rahumeeli osutada stabiilsu­ limusest sõltub ju teatrile antav riiklik toetus. se plussidele ja ohtudele enamjaolt vaid kuns­ Seega võib minna nii, et riikliku toetuse osas tilises kontekstis, siis praegu käib iga teatri kaotavad need teatrid, kes on publikuarvu puhul märksõnaga "stabiilsus" kaasas ka (või suurendamise pärast pingutanud. Just nagu eelkõige?) majanduslik tasakaal. Kuigi taas­ järeldataks: teil läks sel aastal hästi (teenisite iseseisvunud Eesti riik on nii mõnegi teatri teatrile/riigile rohkem raha), loodame siis, et kunstilise ja majandusliku abituse vaikselt ka järgmisel aastal läheb hästi, sestap me teie kinni maksnud (90ndate keskel Rakvere Tea­ riigidotatsiooni (tellimust külastajatele) ei suu­ ter, sajandi alguses "Ugala"), ei saa (ei tohiks) renda. Tundub, et teatrite rahastamise skeem tegelikult ükski teater endale majanduslikku vajab ilmselt uut kontseptsiooni, mis oleks krahhi lubada. Paratamatult ohustaks see kol­ läbipaistvam ja põhjendatum. Sellele on tähe­ leege, ka teisi teatreid. Langeb üks või teine lepanu juhitud ka päevaajakirjanduses ("Pos­ teater kas juhtkonna või Kultuuriministeeriu­ timees" ja "Eesti Päevaleht"), ja üsna kriitili­ mi ebaperemeheliku juhtimise tõttu kriisi (loo­ selt. Mistap Kultuuriministeerium peaks se­ minguline ja majanduslik kriis on tänapäeval nist rahastamissüsteemi tõsiselt revideerima. enamasti omavahel seotud, aga mitte alati — Kui ikka teatritele eraldatav riiklik toetus hak­ võtkem või näide hiljuti "Estonias" toimunust, kab tunduvalt erinema eksperthinnangutest kus oli tegu juthtimis-suhtlemiskriisiga), kui ja majandusstatistikast, tuleks mõelda, mil­ riigivalitsejate ja meedia tasandil hakatakse les on viga? Kummaline on kas või seegi, et küsima, kas teatrid mitte liiga palju raha ei ministeeriumi juures tegutsev teatrite rahas- kuluta? "Estonias" puhkenud konflikti kajas­ tamiskomisjon teeb oma otsused enne, kui tamine meedias võimendas ju eelkõige teatri ministeeriumi laekuvad teatrite eksperthin­ juhtkonna hirmsuuri palganumbreid ja hono­ nangud. Omaette delikaatne küsimus on: kes rare, mis võis asja vähem tundvale rahvaesin­ peaksid teatrite rahastamiskomisjoni kuulu­ dajale (maksumaksjast rääkimata) jätta mul­ ma? Kui selleaastases komisjonis esindasid je, et meie teatrid suplevad rahas. teatreid neli tea tri juhti ja nende juhitavast teat­ rist kolm said riigilt lisatoetuse (tegevustoe- Siit ka paradoks: hinnangud ühele või tus), siis tahaks küsida: kes kellele raha jaga­ teisele valdkonnale tõsiseltvõetavas (aga ka vad? Kuuldavasti on Teatriliidu esimees Rein kollases) ajakirjanduses avaldavad mõju nii Oja teinud ettepaneku teatrite rahastamise või teisiti ka rahastamispoliitikale. Õnneks süsteemi muuta. Tahaks loota, et ministeerium täidab ajakirjandus ka täna oma neljanda või­ ei võta Teatriliidu ettepanekut kui rünnakut, mu rolli, mis sest et puudulikult, osaliselt ja vaid kaalub uusi võimalusi, mida aeg iga päe­ sageli ebapädevalt. Paraku käsitleb päevaaja- va, nädala ja aastaga juurde toob. Mõistlik kirjandus teatripoliitilisi probleeme arvesta­ oleks selles küsimuses konsensus leida juba tavalt üliharva või teeb seda kergemeelselt, seetõttu, et teatrite rahastamises esile tulev joostes tormi vaid skandaalimaigulistele ebamäärasus ja läbipaistmatus ei hakkaks sündmustele. Sestap kujundab päevaajakir- teatrite enese vastu töötama. jandus eesti teatrist üheülbalise, meelevaldse pildi (kas või seesama "Estonia" juhtum) ja Mida arvasid siis tänavused eksperdid sisuliste probleemide avamiseni (muuseas ka ja kuivõrd see langeb kokku teatrite seisuga kriitikani, olgu teatrite või ministeeriumi aad­ aastal 2001? Millised olid üldtendentsid? Pal­ ressil) ei jõutagi. On arusaamatu, et "Estonia" jude hinnagutest koorub välja märksõna, mil­ konflikti kajastamisel ajakirjandus praktiliselt lele viitasin sissejuhatuses — stabiilsus. Ligi ei puudutanudki ooperi- ja balletiteatri loo- kümme aastat tagasi oli ühte teatriaastat kok­ mingulisi-sisulisi probleeme. Miks ei avalda­ kuvõtva vestlusringi pealkiri ajakirjas "Tea­ nud ükski päevaleht konflikti kajastuste kõr­ ter. Muusika. Kino" "Stabiilse teatriaasta val mõne arvestatava muusikateadlase või ohud?" Tookord asetati märksõna stabiilsus kriitiku hinnangut? Ilmselt pole see praeguse nii positiivse kui negatiivse märgi alla. Kui­ ajakirjanduse trend. das on lood nüüd, vaadates tagasi teatriaas­ Kui siis mõni üksik tõsiseltvõetav teat- tale 2001? Tundub, et ka nüüd, vaat et kaks­ riprobleeme käsitlev artikkel ka ilmub, nagu

14 mõni aeg tagasi "Postimehe" "Arteris" (20. 04. miks mitte ka professionaale? Viimane Tartu 2002, "Eesti teatrite rahastamisel puudub süs­ festival "Draama 2001" tõstis esile pigem ees­ teem"), siis jääb see pigem hüüdja hääleks ti näitleja. Ikka kerkib pinnale otsesemalt või kõrbes, sest päevalehtede lugejatel on sisuli­ varjatult pretensioon: häid, erinevaid lavas­ ne foon käest libisenud, mistõttu ka üksikud tajaid on vähe. Eesti Draamateatri puhul kü­ sisulised tähelepanekud ja kriitilised arvamu­ sib Liis Hiion, miks laseb teater ligi nii vähe sed saavad ajakirjanduses pigem ründava- külalislavastajaid (samas kui "Vanemuises", paljastava, skandaalimaigulise värvingu. Mis Rakvere Teatris, Von Krahli Teatris on loomin­ seal salata, tõsisemad, kuid üsna väikese trü­ guliselt viljakas Mati Unt). Linnateatris küla­ kiarvuga kultuuriväljaanded (tiraaž 1800 — lisi jagus, aga "Vanalinnastuudio" teatriaas­ 4000) ei suuda ka enam 30 — 60 tuhandelise tat kommenteerides viitab Maris Balbat selle­ trükiarvuga lehtedega konkureerida, sest ül­ le, et Roman Baskin on liiga palju ise lavasta­ dist arvamust kujundatakse ikkagi päevaleh­ nud (ja kahjuks suhteliselt edutult). Kõige tedes, mis tegelevad eelkõige kultuuri pealis­ rohkem tunnustatakse külalislavastajate töös­ pindse käsitlusega, piirdudes enamasti päe­ se kaasamist Rakvere Teatri ja "Ugala" puhul. vakajaliste sündmuste vahendamisega. Kui Mida järeldada? Osale teatritele juhitakse tä­ mõned aastad tagasi tegin ETV kultuurisaate helepanu, et nad külalislavastajaid ei kasuta, "OP!" tarbeks intervjuu meediaärimehe (noo­ teisi selle eest just kiidetakse. Ja pole see su­ ruses teatri-ja kultuurikriitiku) Hans H. Lui­ gugi viimase, 2001. aasta probleem. Kunagi gega, küsides temalt arvamust kultuuriajakir­ nõukogude ajal kurdeti just näitlejate sunnis­ janduse hetkeseisu kohta ("OP!" tähistas kul­ maisuse üle. Nüüd on olukord paranenud tuurilehe "Sirp" 60. juubelisünnipäeva), lei­ (kuigi suhteliselt — näitleja osatäitmised väl­ dis H. H. Luik, et kultuuri käsitletakse ajakir­ jaspool koduteatrit saavad võimalikuks ikka­ janduses piisavalt, põhjalikult ja hästi ning kui gi vaid siis, kui hõivatus oma teatri repertuaa­ Kultuuriministeerium eeldab, et kultuuritee- ris seda võimaldab). Lavastajad aga on leebe­ mat võiksid eraaväljaanded mahult rohkem mas olukorras — ühest küljest jah, justkui ka kajastada, siis palun: ostku riik lehepinda "sunnismaised" (teatri palgal), aga teisalt hoo­ võrdselt teiste reklaamiandjatega. See väide pis vabamad valima, sobitama oma töid teis­ ei vääri isegi vastuargumentatsiooni, aga kul­ tes teatrites. Nemad ei pea ju igal õhtul laval tuuriajakirjandusele mõeldes võiks riik mõne olema. Mistap koduteatri kõrvalt on hõlpsam investeeringu teha küll. Võib-olla eksin ja ala­ ka mõnda teise teatrisse külalema minna. Ja hindan nišiväljaanneteks muutunud kultuu­ pole ju harvad juhtumid, kus tulemused tei­ rilehe ja -ajakirjade võimalusi, aga Kultuuri­ ses teatris on hoopis tuumakamad. Undi näi­ ministeeriumil või valdavalt kultuuriväljaan­ de koostööst "Vanemuisega" on juba muutu­ deid kirjastaval "Perioodikal" oleks viimane nud krestomaatiliseks. Hakka või arvama, et aeg nende väljaannete lugejaskonna kohta lavastaja seotus ühe konkreetse teatriga pole­ uurimus tellida. Olgu tulemused, millised ta­ gi meie väikeses Eestis enam nii oluline, kui hes, usun, et sellest võidaksid kõik: nii kul­ oleme harjunud arvama. Jah, ühest küljest tuur, väljaanded kui ka lugejad. Meediatee- vajab teater lavastajate tuumikut, kes oma loo­ maga lõpetades. Võib-olla oleks Teatriliidul mingu just koduteatri kontekstis esiplaanile või Teatrijuhtide Liidul aeg mõelda sellele, seaks (sihiks teatri eesmärgid, töö oma teatri kuidas teatri PR-tööd meediaühiskonnaks näitetrupiga jne). Mis üksikute tegijate puhul muutunud Eestis paremini teha ("Lava" kah­ on ka iseenesestmõistetav — millal tegi küla- juks ei õigustanud ennast 100 protsendiliselt). lislavastuse väljaspool koduteatrit Nüganen, Tagasi teatri juurde. Tänavustes eks­ Pedajas, Eino Baskin? Tõele au andes, perthinnangutes jäi peaaegu kõikide teatrite Nüganen lõpetab filmi ja Pedajas lavastas puhul rohkem või vähem kõlama märksõna Moskvas. Ühest küljest võimaldab teatri la­ "lavastaja". Tänases päevas justkui üllatav? vastajate püsikoosseis järjepidevat tööd oma On ju aastaid kõrvuti räägitud nii lavastaja näitetrupiga, teisalt tundub, et loominguliselt ülemvõimust, eesti teatrist kui lavastajateat­ viljakaks osutub hoopis kohtumine nn võõra rist, Iavastajakriisist ja lavastajate rohkusest trupiga. Tõenäoliselt seda probleemi ühe käe­ (Eesti Lavastajate Liidus on üle 70 liikme). liigutusega kõikjal ei lahenda. Pigem on see Ometigi näib, nagu lavastajaid justkui napiks. ikkagi iga teatri enese ülesanne, kuidas teki­ Või napib lavastajaid kui loojaid, isiksusi, tada värsket loomingulist energiat lavastaja-

15 te tasandil, nii et võidaks teater, tegijad ise ja vaataja. Teatri loominguline juhtimine (ja majandaminegi) on iseseisvusaja kümne aas­ taga võrreldamatult keerulisemaks muutu­ nud: valikuid on rohkem, aga ka riskid on suuremad. Aga nüüd valik tähelepanekuid eks­ perthinnangutest, mis ühe või teise teatri pu­ hul näisid viitavad olulisele probleemile.

Eesti Draamateater. Liis Hiion hin­ R. Carria, "Kokkade öö" (lav Hendrik Toompere), dab aastat stabiilseks, tipplavastusi küll ei Eesti Draamateater. Van Der Kokk — Guido Kan­ sündinud (võrreldes eelmise aasta "Aristok- gur ja Van Kokk — Jan Uuspõld. raatidega"), ent lavastuste keskmine kunsti­ Harri Rospufoto line tase on tõusnud. Lavastajakoosseisu sil­ mas pidades märgibki Hiion: "Kuigi rahvus­ teatri lavastajate koosseis on eriilmeline, nii et oma jõududega suudetakse katta kogu teat­ ri hästi tasakaalustatud repertuaar, tahaks loo­ ta, et alanud kalendriaastal jõuavad teatrisse lavastama ka külalised. Teatav verevahetus on ilmselt eriti oluline näitlejate arengu seisuko­ hast, kuid huvitav ka publikule ning annab ühtlasi tunnistust teatri avatusest." Loomuli­ kult ei saa retsensent mööda Draamateatri ja "Vanalinnastuudio" võimalikust ühendami­ sest, osundades, et talle on "raskesti mõiste­ tav teatri rahumeelne ja justkui muretu val­ midus kaaluda Kultuuriministeeriumi ettepa­ J. Tätte, "Palju õnne argipäevaks" (lav Andrus nekut "Vanalinnastuudioga" ühinemise osas. Vaarik). Linnateater. Manfred — Peeter Tamme­ aru, Anett — Anu Lamp, Fred — jaan Tätte ja Järsku viitab see teatrisisestele identiteedi­ Anna — Piret Kalda. probleemidele? [ ] Tekib küsimus, kas Priit Crcpi foto Draamateater on oma identiteedis niivõrd kin­ del, et ei karda seda kaotada või vastupidi, on see identiteet ähmane. Kas mulje teatavast stabiilsusest on ainult pettekujutlus?" Teatri neljateistkümne uuslavastuse puhul hindab retsensent kõrgelt eesti dramaturgia väärikat osakaalu, tunnustab head tööd uute teatriteks­ tide leidmisel, märgib, et mängitavate-vaada- tavate lavastuste hulgas on küllalt palju tõsi­ seid lavastusi (ei domineeri ainult meelelahu­ tus) ja kutsub enam tähelepanu pöörama väi­ kestele vaatajatele.

Tallinna Linnateater. Sellegi teatri eksperthinnangus domineerib märksõna "sta­ biilsus". Viidates Linnateatrile kui eliitteatri- le, mis juba aastaid kuulub teatrihierarhia kõrgemasse tippu, osundab Inga Laidna teatri positsiooni toetavatele soodsatele tingimuste­ le: vaimset atmosfääri ja inspiratsiooni ergas­ F. Veber, "Õhtusöök lollidega" (lav Eino Baskin), "Vanalinnastuudio". Leblanc — Egon Nuter tav keskaegne majakompleks, paljud erinevad ja Francois — Peeter Oja. mängusaalid ja ühtehoidev kõrgetasemeline Toomas Tiilik foto 16 trupp, samuti arvustuste enamjaolt leebe ja ettevaatlik kriitika, mis baseerub endisaegse­ tel tähelendudel —või siis vastupidi — ülis- luslikkus. See on teatud mõttes andnud teat­ rile eelispositsiooni teiste kunstiasutuste kõr­ val. Linlik kunsti-Meka tõmbab publikut ja teatriinimesi oma ette teada kvaliteediga, la­ vastused kannavad juba enne vaatamist mär­ ki "hästi tehtud". Viimastel aastatel aga ongi niisugune stabiilsus jäänud Linnateatris prevaleerima, samuti ka meisterlikkus, kuid teatriimet, ori­ ginaalsuse sädet, üllatavaid teatraalseid la­ hendusi ja leide hoomab üha vähem. Eesti teatri konteksti silmas pidades on nende prae­ gugi repertuaaris esinevate lavastuste kuns­ tiline tase loomulikult keskmisest kõrgem, kuid teatri enda arengut jälgides tundub selle taga sageli olevat suur töötahe, äärmine pro­ fessionaalsus, oma detailitäpsuses veatu psüh­ A. Tšehhov, "Kirsiaed" (lav Mati Unt), "Vanemuine". Dunjaša — Kais Adias ja holoogiline teater ja näitekool. Täiusliku esi­ Lopahhin — Hannes Kaljujärv. tusega võib aga tihti liituda-kaasneda rutiin- Rein Urbcli foto sus, ideedevaesus ja uute arengusuundade nägemise võimetus ning samuti kujundite tühikõlksumine, kui leidlikud võtted töötavad iseenda pärast, efekti taotledes (nt "Hamlet"). Sageli just kõikuva tasemega, kuid otsiv tea­ ter suudab puudutada vaatajat, anda ainet mõtte liikumiseks, samal ajal kui tehniliselt perfektne looming kaotab tasapisi oma sun­ nitud headuses vaimset löögijõudu. Teater seisab paigal ja ühes sellega ka andekad näit­ lejad — on küll head lavastused, näitekirjani­ kud ja lavastajad, kuid hiilgeaegade menutük­ kide tasemeni ("Pianoola", "Arkaadia") vii­ mastel hooaegadel ei jõutud. Ehkki publiku­ F. Tuglas, "Röömu kaalud" (lav Tiit Palu), menu on säilinud ja arenenud jõudsalt edasi­ "Endla". Felix — Jaan Rekkor, Helene — Piret gi." Kas ongi midagi lisada? Laurimaa, Marion — Maarja Jakobson. Pille Paninini foto "Vanalinnastuudio". Kui "Endla" ja Nukuteatri puhul olid eelmise aasta märksõ­ naks majade remondist tulenev "ajutine ko­ dutus", siis uut ja uhket teatrimaja omavat "Vanalinnastuudiot" raputasid nii sisemised kui välimised tormid. Aasta algul andis Eino Baskin poeg Roman Baskinile üle kaksküm­ mend aastat küllaltki edukalt toiminud teat­ ri, "mis nüüdseks oli teatud määral stagnee­ runud ja kaotanud nõudlikuma publiku hul­ gas hea maine", nendib Maris Balbat. Retsen­ sent leiab, et uuenduste suund, millega Ro­ man Baskin alustas, oli põhimõtteliselt õige F. Dostojevski, "Alandatud ja solvatud" (lav (mitte naer naeru pärast, vaid naer kui va­ Vjatšeslav Gvozdkov), "Ugala". Nataša — Piret hend), ent R. Baskini enda lavastused ("Koo- Rauk ja vürst Valkovski — Andrus Vaarik. Enn Loidi foto

17 teistsuguse (tõsisema) repertuaari lavastami­ sel, "kui seda ei suudeta elustada eeldatava koomikaga". Tuntud headust või stabiilsust demonstreeris hoopis vanameister Eino Baskin oma lavastustega "Kallis kodurahu", "Tahavaatepeegel" ja "Õhtusöök lollidega". Balbat järeldab: "Tõenäoliselt oleks uus pea­ näitejuht oma esimesel hooajapoolel pidanud pöörama rohkem tähelepanu kvaliteedile kui kvantiteedile (vähem kui poole aastaga esi­ etendus kümme lavastust) ning ise lavastades nii või teisiti pühenduma täiel määral vaid lavastamisprotsessile. Kas või üks tõeliselt tähelepanu äratanud lavastus sel perioodil oleks tähendanud palju." Kõigiti keerulist aastat, mille kohal kumasid märksõnad "uuendused", "koondamised", "sisekonflik­ tid", "teatri liitmine Draamateatriga" võtab kokku mitte just rõõmustav tendents: kriiti­ kud tegelesid "Vanalinnastuudioga" vähe, E.-E. Schmitt, "Kahe maailma hotell" (lav Ain küll aga pööras teatrile tähelepanu seltskon­ Prosa), Rakvere Teater. Marie — Kersti Tombak. Priit Crepi foto naajakirjandus.

"Vanemuine". Optimistlikult võtab teatri "Vanemuise" aasta (ja positsiooni) kok­ ku Anneli Saro: "Julgen väita, et "Vanemui­ sest" on saanud üks Eesti kõige huvitavam teater, mis ei paista silma enam oma üksikute lavastustega nagu varem, vaid peaaegu kogu draamarepertuaariga. "Vanemuise" reper­ tuaaris ei ole psühholoogiline teater ehk nii domineerival kohal, kui see ühes keskmises Eesti teatris enamasti on. Teatri sõnalavasrusi iseloomustavad järgmised märksõnad: "stii­ lide paljusus", "sotsiaalne tundlikkus", "noo­ ruslikkus", "intellektuaalsus", "teatraalsus"." Teatri esteetiline programm jaguneb selgelt kaheks — meelelahutus ja teatrikunst. Tun­ nustades "Vanemuise" avatust erinevatele teatrilaadidele ja -nägemustele, märgib Saro siiski: "Mõni konservatiivsem ekspert võiks "Vanemuisele" ette heita ka liigset eksperi­ menteerimist või kaasaminekut noorema vaa­ tajaskonna maitsega. Ilmselt võikski edaspi­ M. Ravenhill, "Mõned teravad polaroidid" di rohkem silmas pidada ka potentsiaalset (lav (ngomar Vihmar), Von Krabli Teater. publikugruppi, kes hindab klassikalist lool ja Nadia — Tiina Tauraite ja Viktor — Erki Laur. karakteritel põhinevat psühholoogilis-realist- Priit Crepi foto likku teatrit."

Rakvere Teater. Kuivõrd aasta lõpul mikud", "Tähetolm") tõestasid, etjuhikohus- tunnustas teatrijuhte Üllar Saaremäed ja Ind­ tuste ja muude murede tõttu ei suutnud ta täiel rek Saart Kultuurkapitali aastapreemiaga määral lavastamisele pühenduda. Balbat vii­ "Rakvere Teatri kõrgele kunstitasemele tõst­ tab ka ohtudele, mis andsid endast märku mise ja seal hoidmise eest", siis hindajal Kiti

J 8 Kauril jagub teatriaastale 2001 Rakveres eel­ kõige kiidusõnu. Muidugi mitte ainult pree­ mia tõttu — eks tunnustus peegeldagi olukor­ da. Ise tahaksin siiski lisada: kuivõrd teatri­ trupp kannatab kroonilise ülekoormatuse all, mis on Rakvere Teatri objektiivne paratama­ tus (aastaid on näitlejad kalendriaasta jook­ sul kaasa teinud keskmiselt 3,5 uuslavastuses), siis tuleks mõelda sellele, kuidas vältida ohtu, et trupp, esinäitlejad, ennast "kinni ei töö­ taks". Suur koormus hoiab vormis, aga ka väsitab — kui mõelda sellelegi teatri igavese­ le probleemile, et üle poole etendustest tuleb anda väljaspool statsionaari.

"Endla". Teatri põhiprobleem aastal 2001 oli, kuidas üle poole teatriaastast kest­ nud remont nii üle elada, et etenduste and­ mine ei katkeks. Seega polnud tegemist tava­ pärase teatriaastaga. Võib-olla on ka see põh­ juseks, miks retsensent Tambet Kaugemajul- geb teatrikülastajale aasta üheksast uuslavas­ tusest soovitada vaid kahte: ärklisaalis esieten­ dunud "9 ööd" ja Küünis välja tulnud lavas­ tust "Rõõmu kaalud". "Ja isegi nende puhul ei saa päris öelda, et tegemist on millegi hin­ gematvalt hea ja enneolematuga", on Kauge­ B. Brecht, "Lend üle ookeani" (lav Bengt Andersson), VAT Teater. Lendavad Haide ma leebelt kriitiline ja lisab viitega meelela­ Männamäe ja Tanel Saar. hutuslikule tendentsile repertuaaris: "Liiga Priit Crcpi foto palju auru näib olevat läinud igasugu riiulilu ja vaatajatele meeldida tahtmise peale." Kau­ gema osutab sellelegi, et võrreldes teiste teat­ ritega näib "Endla" puhul kõige nõrgemalt vastupidi. Väikelinna teater on maitsekujun- olevat esindatud teatri hariv funktsioon. daja. Kui järjepidevalt natuke raskemaid ja Usun, et uuendatud ja võrreldes varasemaga mõtlemist vajavaid lavastusi eksponeerida, enneolematuid võimalusi pakkuv teatrima­ siis on selge, et vähenõudlik rahvas ka selle ja on "Endlale" käesolevaks aastaks tõsine omaks võtab ja sellest kasu lõikab. "Ugala" väljakutse — et tunduvalt paranenud töötin­ on praegu liiga kinni publiku maitses. Ja pa­ gimusi ka õigustada. radoksaalne ongi see, et kui teha midagi kõrg- kultuurilist, siis selleks peab tegema palju "Ugala". Teater näib aastal 2001 rõhu­ massidele ehk siis paraku triviaalset." Rait nud kvantiteedile (15 uuslavastust! + 5 "Uga- Avestiku meelest saab minnalaskmismeeleolu laga" rohkem või vähem seotud projekti). ja muid negatiivseid seisundeid peletada vaid Mõneti arusaadav: pärast mõõnaperioodi va­ tugeva teatrisisese meeskonnatööga. Värske­ jab teater tähelepanu ja otsib mitmekesise re­ te jõudude siirdumine Viljandisse (uus pea­ pertuaarivaliku abil publikuga kaduma läi­ näitejuht Peeter Tammearu, lavakunstikateed­ nud kontakti. Retsensent Rait Avestik leiab, ri lõpetanud) tekitavad lootuse, et alus põne­ et "Ugala" on üle saamas oma sügavast mõõ­ vaks meeskonnatööks on tuleviku tarbeks ole­ naperioodist, osutades dilemmale, mille ees mas. üks väikelinna teater alati seisab: "Tänapäe­ Kuna Vene Draamateatri ja teatritru- val ei saa enam üheselt võtta, et kui on kuns­ pi "Ilmarine" probleemeja Nukuteatrit käsit­ tiliselt heäl tasemel lavastus, siis käiakse teat­ levad ajakirja järgmised numbrid tõenäoliselt ris, ja kui on halb teater, siis ei käida. Käiakse põhjalikumalt, siis lõpetuseks mõned viited ka väga halbu asju massiliselt vaatamas ja veel Von Krabli Teatrile ja VAT Teatrile.

19 Esimesest teatrist rääkides toob Katrin Ruus välja olulise, millele teatril tasuks tõsiselt ANDRES KEIL mõelda: "Von Krabli kohta võib veel öelda sünteesiteater, kus püütakse siduda muusikat, arvutitehnikat, tantsu, liikumist jms. Aga mõtte uudsus kui selline hakkab ühele poole saama, sest teiste teatrite pildis leidub samuti KAS sarnaseid nähtusi." NEONARRATIIVSED, Seega, kui ka Von Krahli Teater peaks juba mõtlema stabiilsuses peituvatele ohtude­ UUSREALISTLIKUD le, siis VAT Teater näib olevat viimase aasta­ ga saavutanud just taseme ja enesekindluse, TUULED? mis julgustab uutele väljakutsetele: õnnestu­ misi on nii lasteteatri liinis ("Lend üle Tartu Kirjanduse Majas Eesti Kirjanduse ooekani") kui ka noorteteatri tasandil ("Ki­ Seltsi aastakoosolekul peetud ettekanne vid"), leiab ekspert Rait Avestik. Kõikide tä• navuste eksperthinnangute seas saab VAT õigustatult kõige kõrgema tunnustuse: "VAT Teater on üks professionaalsemaid ning het­ "Rahva kollektiivne mõistus on sajan­ kel ka üks paremini funktsioneerivaid dite vältel vanasõnadesse ja kõnekäändudes­ väike(laste)teatreid Eestis." se kätkenud elu seaduspärasusi. Võtkem kas Stabiilsele teatriaastale 2001 on jõud­ või niisugunegi rahvasuus sageli käibiv ütle­ mine nagu "igal oinal oma mihklipäev", mis nud lisanduda juba pool järgmisest, 2002. aas­ väljendab ju tegelikult dialektilist arengupa- tast. Kas käimasolevat aastat hakkab iseloo­ ratamatust, vana ja oma aja ära elanu välti­ mustama samuti märksõna "stabiilsus"? matut hukku ning arusaamist sellest, et täna­ sel päeval elujõuline on homme juba moraal­ selt vananenud. [ ].. .tänases üldrahvalikus lootuste õhkkonnas on aeg aru pärida ka ees­ ti dramaturgia olukorra kohta, sest eks ole ju kunst, sealhulgas teater ja draamakirjandus, alati olnud ühiskonnas toimuva tundlik ba­ romeeter." Ajakirja "Teater. Muusika. Kino" 1986. aasta maikuu numbris küsib niimoodi Mih­ kel Tiks. Ja küsib üsna õigesti, sest need küsi­ mused on olulised. Aga, kuna ettekande tee­ maks on "Kas neonarratiivsed, uusrealistlikud tuuled?", siis on vist mõistlik alustada mõne lihtsa tõega, millest esimene on, et aastane näidenditoodang on vaieldamatult ääretult hõlmamatu suurus. Keegi ei tea, kui palju näitemänge kirjutatakse — lavale jõuab väike osa, aga lava on näidendi baromeeter. Ja see, millised näitemängud parajasti püünele jõua­ vad, ütleb käesoleva aja kohta igasuguseid asju. Loogiliselt määrab lava ka suunad, et milliseid näitemänge kirjutatakse, sest mis neist näidendeist ikka niisama kirjutada... "Klassikalisest" proosabelletristikast on näitemäng mõneti erinev, samuti väga liht­ satel põhjustel. Esiteks on meeletult vähe ini­ mesi, kes tarbivad teatritekste graafilisel ku­ jul — olgu nad siis raamatuna ilmunud või seisavad käsikirjadena Eesti Näitemängu- agentuuri riiulitel või kellegi sahtlis —, peale asjaomaste teatriinimeste ei loe neid suurt keegi. Samas jälle, kui näidendid on lavale 20 jõudnud, visualiseeritud, siis nende tarbijate vägagi põhjendatud. Vähemalt mahu osas ole­ hulk ületab tunduvalt keskmise (algupärse) me tõusuteel. kirjanduse tarbijate hulga. Ka on nende tarbi- Eelmise suure tõusu paigutaksin 80. mismehhanism erinev. Raamat on pretensioo­ aastate keskpaika ja lõppu. Praegust nimetak­ nitu suurus — sa ostad või laenad ta, mugistad sin "uueks tulemiseks". Kui rääkida narra- kohvitassi kõrvale või diivanil külitades lu­ tiividest, siis selliseid narratiive nagu 80- geda. Teater on sellega võrreldes kuratlikult ndatel, me praegu kindlasti ei näe. Kui siis ebamugavam — retsepiendile. Ta peab ilusad tegeldi väga suurte ideedega, muu­ riided selga panema ja kuhugi minema, lisaks de olulisuste kõrval põhiliselt eesti rahva ene­ teatripiletile peab ta puhvetis raha konjaki või seleidmise ja eksistentsi lugudega, siis prae­ koogikeste peale raiskama — tunduvalt roh­ guste näidendite puhul võib ütelda, et olulis­ kem tööd tegema. Aga inimene on laisk. Sa­ te asjadega tegeldakse ka nüüd, aga hoopis mas jälle on teatris käimine tunduvalt sotsiaal­ teisel tasandil. Kui postmodernismi siia maale sem (seltskondlikum) meelelahutus kui kodu­ tulekuga kadusid kõigepealt suured narra- ne nohiklik lehtedepööramine. tiivid, seejärel üldse igasugused narratiivid Aga nüüd, kuna keegi ei tea täpselt, (nagu on moeks arvata), siis draamakirjandus­ kui palju Eestis aastas näidendeid kirjutatak­ se, ja vist ka kogu eesti kirjandusse, tuleb se, ja keegi ei tea, milliseid näidendeid kirju­ narratiiv tagasi vaikselt, kuid kindlalt, aga tatakse, siis tuleb näidenditest rääkides lan­ pisut teistsugusena. getada karm otsus: milliseid tekste vaadelda, Draamakirjandus on viimase 10 — 15 missuguste kriteeriumide alusel vaadeldavaid aasta jooksul elanud läbi totaalse muutuse, tekste valida? millest annab tunnistust kas või see, et eel­ Ühtpidi õnneks, teistpidi siin kõneleja toodud nimekirjas on vaid Rummo, Tiks, õnnetuseks oli möödunud aasta just see, mil Remsu ja Raudam mehed, kes on teada ole­ ENA taas näidendivõistluse korraldas. Nii valt ka varem näitemänge kirjutanud. Ülejää­ otsustasin valimisse võtta näidendivõistlusel nud on täiesti uued tegijad. See on aja märk. pärjatud tööd ja lisaks lavale jõudnud teks­ Millest siis räägivad tänased eesti näi­ tid. Kokku on neid näidendeid 20. Olgu see dendid? Sellele võiks vastata vana naljaga, et nimekiri siin ära toodud: Ilmar Vink, "Ham­ näidendid räägivad inimestevahelistest suhe­ mustused" ("Esik"), Triin Sinissaar, "Elisabe­ test. Aga praegu on see väide tunduvalt õigem thi lugu", Urmas Vadi, "Varasta veel võõraid kui kunagi varem. Põigakem korraks meedias­ karusid", Eva Koff, "Meie isa", Peeter Sauter, se. Väga paljude lemmikajakiri on "Kroonika", "Nukkude teater", Jaan Tätte, "Palju õnne ar­ lemmikajaleht "SL Õhtuleht"; järelikult, ega gipäevaks" ("Nabatants"), Jüri Ehlvest, "Paul inimesi eriti rohkem huvita, kui et, kes kellega ja Suur Maailm", Hannes Hamburg, "Puna­ magab, kui palju kellelgi on ja mis jäma veel ne ja roheline: kollane", Andrus Kivirähk, juhtus. Kõige huvitavam on see, mis sünnib "Rehepapp", Urmas Lennuk, "Rongid siin kaaskodaniku magamistoas. See ongi tänapäe­ enam ei...", Neeme Kuningas — Enn Vete­ vane narratiiv — praegune draamakirjandus maa, "Suvitajad", Andres Dvinjaninov, "S. tegeleb magamistoa tasandil narratiividega, Ööbik ja P. Isik", Paul-Eerik Rummo, "Tipus", väidan ma. Arvan, et mul on õigus, sest et tea­ Jaak Tomberg — Andreas W, "Uus Elysium. ter on muutunud sotsiaalsest hääletorust, nagu Une luup", Olev Remsu, "Vabaduse rist", ta oli meie teatri viimastel hiilgeaegadel, pub­ Rünno Saaremäe, "Jaanituli", Mihkel Tiks, likuarvu järgi 80. aastate keskpaigas ja lõpus, "Muulane ja kohtlane", Mihkel Uiman, "Mi­ selgelt meelelahutusasutuseks. Inimesed tule­ dagi päikese all", Ülle Kahusk — Sven vad teatrisse, vaatavad seal lugu, tahavad nal­ Kivisildnik "Tandsja pühalik" ("Pühak"), ja saada ja siis koju minna. Toomas Raudam," Kino-Mati". See paarküm­ (Remargina olgu igaks juhuks märgi­ mend on positiivne number. Kui arvestada tud, et ma ei püüa kogu selle jutuga kedagi sellega, et üle aasta toimuvale näidendivõist­ või midagi halvustada, püüan ainult situat­ lusele saabus viimati umbes 70 teksti, siooni kaardistada). eelviimati vist kümmekond vähem, siis võib arvata, et koos sahtlisse kirjutatud näitemän­ Draamakirjanik on muutunud suures gudega kirjutatakse Eestis aastas maksimaal­ osas kopiraiteriks. Teater peab ennast majan­ selt sadakond draamateksti. Ja kui nendest dama, teatril on vaja publik saali saada, ja kui kakskümmend näidendit juba eelnimetatud dramaturg tahab, et ta tekstid lavale jõuak­ kriteeriumide järgi koostatud valimisse ma­ sid, peab ta sellega arvestama. Muidugi on huvad, siis on see kuratlikult suur number. õige ka esimesena meeldetulev vastuväide — Sellest johtuvalt tuleb tunnistada, et jutud eesti see on ju ajast aega nii olnud! Jah, on küll, aga algupärase näitekirjanduse taassünnist on kuna vaatleme praegust aegruumi ja võrdle­ me seda lähiminevikuga, siis igal juhul on te-

21 gemist üpris järsu muutusega mõtlemises — kude teater", Lennuki "Rongid siin enam Eesti ühiskond on kapitalistlikule ühiskonnale ei...", Koffi "Meie isa" ja ka Sinissaare "Elisa­ oma mõtlemises järele jõudnud. Meie inime­ bethi lugu". Kuuest näidendist viis on viima­ ne mõtleb sama moodi kui lääneeurooplane sel võistlusel pärjatud, mis tähendab, et võist­ või ameeriklane. Ja meie praegune draama- luse ees müts maha. Need näidendid jagune­ kirjandus ei erine millegi poolest kampsuni­ vad omakorda kahte — kolm esimest on ker­ ga inimeste poolt põlatud ameerika filmidest. ged, helged, naljakad lood, kus igavikuline Samas, nii paradoksaalne, kui see ka tõde on peidetud. Suurepärane meelelahutus. ei tundu, ei ole seoses ühiskonnakorra muu­ Hea Hollywoodi film. Kolm viimast on nuk­ tumisega mitte kuhugi kadunud ridade va­ ratoonilised. "Rongid siin enam ei..." on häs­ hele kirjutamine. Ainult et sellel on täna teine ti elus, konkreetne tänapäev. "Meie isa" na­ eesmärk. Meie dramaturg on siiski veel mis­ tuke müstikasse kalduv ja "Elisabethi lugu" sioonitundega loovisiksus, kes kirjutab oma on Tšehhovi kloon. tekste selleks, et inimkonnale midagi öelda. Tippude juurest allapoole liikudes jõua­ Aga ta ei saa seda õtse teha, ta peab kaval ole­ me kahe näidendini: Remsu "Vabaduse rist" ma, ta peab igavikulise tõe, mida iganes see (mille, muuseas, on erinevate autoriversiooni- siis ka ei tähendaks, kuhugi ridade, naljade ja de alusel lõpuni kokku kirjutanud lavastaja hästi söödava pudru vahele kirjutama. Ma Andres Noormets) ja Saaremäe "Jaanituli". usun, et see ongi märksõna, mis 2001. aasta Tahaks neid eelmise aasta draamaloomingust näitekirjandust kõige täpsemalt iseloomustab. esile tõsta kui väga tüüpilisi eesti näidendeid. 2002. aasta alguses kirjutas Jüri Kald­ Need on näidendid, kus absoluutselt kõikide maa "Sirbis" repliigi, mille mõte oli selles, et kriteeriumide poolest jääb midagi puudu — okei, eesti dramaturgia tõuseb, aga, vaadake olgu see siis dramaatiline konstruktsioon, dia­ mis dramaturgia see on, see on teatritele mee­ loog või idee. Aga mida eesti teatris suurima lepärane ja suure kunstiga ei ole siin midagi rõõmuga lavastatakse. Soovitan siiralt neid pistmist. Arvan, et Kaldmaa eksib, teater on näidendeid vaatama minna. institutsioon, millel on oma mängureeglid ja Ja loomulikult ei ole eesti teatrist ku­ süsteem. Selleks et süsteemi integreeruda, tu­ hugi kadunud ka sõna otseses mõttes kuri­ leb kasutada süsteemi tööriistu. Suure padu- teod. Mille elusa näitena ei saa ma jätta mai­ kunstiga ei ole paraku (ja pigem ikka õnnetu­ nimata suurpärase tandemi Kuningas-Vete- seks) meie tänases teatripildis suurt midagi maa hea filmistsenaariumi ("Siin me oleme") peäle hakata. Kapitalistlik puberteet ei soo­ pealt kirjutatud 2001. aasta teatriversiooni dusta mõtlemist. Stagnatsioonist, laulvast re­ "Suvitajad". Tahaks tuua vaid ühe näite, tsi­ volutsioonist ja telesaatest "Mõtleme veel" teerin: "Näe, kus valetab, nagu oleks riigiko­ meeldejäänud mall, et mõtelda on mõnus, on gus õppimas käinud!" Sihuke asi ongi. Ja kadunud. Inimesed ei viitsi mõelda — ega ma ongi selline tekst. No comments! Aga publik isegi viitsi, kui ma just ei pea või selle eest raha jookseb tormi. Iseenesest ju tore, inimesed lä­ ei saa. Sestap ei ole Kõivu kantimisel, hegel- hevad teatrisse, aga see on... kuritegu. Kui ini­ damisel ja fichtlemisel teatrilaval enam min­ mesed isegi käivad vähe teatris, siis intelli­ git kohta. Ma räägin siin peavoolu, mein- gentsed inimesed, kes teatritekste toodavad, striimteatrist, sellisest, mis kassat teeb. peaksid säilitama eetilise piiri. Nali jääb siis Võib jääda mulje, nagu ma väidaks, et ka naljaks, kui see on vaimukas ja arukas. meil siin kirjutatakse ainult publikule. Päris Pisut sellest, mis näidendeid lugedes nii see ka ei ole. Kuhugi ei ole kadunud kae­ kurvaks teeb. Eesti draamakirjanduses ei ole muslik, sissepoole vaatav, nukratooniline, Valdur Mikitat, vähemasti mitte siia valimis­ mitte-nii-lustiline näidend, aga ta kas ei jõua se jõudnud. Ei ole ühtegi kas või ainult vor­ lavale või kui jõuab, siis väiksele lavale ning miliselt uut ja värsket mõtet. Muidugi võib ei pälvi erilist meediatähelepanu. Niisuguse küsimus olla sellessamas teatri oma käsitöön­ näidendi tarbijaskond on palju väiksem. Kui duslikus diskursuses, et sellisesse filtreeritud jõuan konkreetsemate näidenditeni, siis sel­ valimisse lihtsalt ei jõua ükski uuenduslik gub, et sisulist vahet pole: ka tõsisemad-sü- tekst, aga kaldun arvama, et päris nii siiski gavamad lood räägivad inimestevahelistest asi ei ole. Inimesed, kes näidendeid kirjuta­ suhetest ja on ei muud, kui pilguheited kelle­ vad, mõne erandiga, on teatriga suhteliselt gi magamistuppa või rahakotti. lähedalt seotud isikud, kes arvestavad teatri Hinnanguliselt. Siinsest 2001. aasta nõudeid, ja nii on ka loogiline, et niisugused eesti näidendite hulgast tehtud valimist on näitemängud sünnivad. On kahju, et mõne võimalik välja tõsta viis, mööndustega kuus aasta tagusestLaansalu-Noormetsa organisee­ tippu. Ilmar Vingi (pseudonüüm) "Hammus­ ritud write a plmj! võistlusest midagi välja ei tused", Tätte "Palju õnne...", Sauteri "Nuk­ tulnud. Sest, nagu näeme, lavastuslikult on

22 küll võimalik inimestele müüvat teatriteksti dub. Kuninga ja Vetemaa juures võtsin rõhu­ ka teistmoodi teha (kas või näiteks Ojasoo- tada, et kuskil on mingi eetiline piir. "Suvita­ Semperi "Verevennad"). Aga kui innovaatili- jad" on juba kuritegu, nii ei tohi, nii ei saa, si tekste ei kirjutata, lavastajat õtse ei inspi- intelligentsed inimesed nii ei käitu. reerita, siis pean seda ohu märgiks. Küll aga Anneli Saro (saalist): Kui Eestis ei ole kohta, olen üpris kindel, et varem või hiljem ilmub kus saaks jutte või romaane või luuletusi kir­ eesti oma Mark Ravenhill ehk siis Kender jutama õppida..." draamas (filmiskripti ta kuulu järgi kirjutab B.V.: Miks ei ole — Ingvar Luhaääre intuitiiv- praegu). Ilmub kirjutaja, kes hakkab tegele­ teaduste kool. (Naer.) ma sügavalt šokeerivate teemadega magamis­ A.S.:.. .siis see on õige tähelepanek, mis And­ toas või rahakotis. Selleks näib praegu aeg res Keil tegi. Suurem osa inimesi siinnimeta- küps olevat. tud autoreid on käinud aastaid Näitemängu- Ettekande teema juurde tagasi jõudes agentuuri korraldatud dramaturgide kursus­ väidan, et neonarratiivsed tuuled puhuvad. tel. Ja ma saan aru, et kursusi korraldavad ena­ Meie kollektiivsesse teatrimällu siseneb uus masti teatriga seotud inimesed, kes tõenäoli­ narratiiv, uusrealism — elu ise, inimene oma selt õpetavad well made -play'de kirjutamist. väikeste muredega, mis saavad suurteks ja Eeldaks siiski kirjanike vastupanu teatri telli­ olemuslikeks. Ehkki ka selles pole midagi uut, musele. West-Endis ja Broadway 1, maailma draama­ A.K.: Ei tohi unustada, et me asume varaka­ kirjanduses, on aastasadade jooksul seda ikka pitalistlikus ühiskonnas. Näitemänguagen- ja alati tehtud. Ainult et meie siin hakkasime tuur ostab aastas umbes 200 000 krooni eest vahepeal, miskipärast ja kogemata arvama, et näidendeid, parim mis makstakse on 25 000 teater on suur kunst. Ei ole. Teater on peaas­ krooni. Ostetakse näitemänge, mis teatris lä­ jalikult ikka meelelahutus. hevad. Ei julge küll arvata, et oleks väga pal­ ju inimesi, kes suudaksid 25 000 kroonile vas­ tu panna, kui nad oma oskustega seda teeni­ Berk Vaher (saalist): "Kuhu sa paigutaksid da suudavad. kuuldemängude tekstid, mis selle aasta algul A.S.: Aga sama võib öelda romaanide kohta. raamatuna välja tulid?" Tõenäoliselt on võimalik välja arvestada, mil­ A.K.: Ma ei oska su küsimusele vastata, kuna line romaan või proosateos võiks müüa, ja ma pole seda raamatut veel käes hoidnud, aga ometi me näeme, et mitte kõik inimesed ei kir­ põhimõtteliselt paigutaksin nad CD-plaadile. juta turureeglite järgi. Miks see mall ei võiks Lavasta tuina. ka näidendite puhul kehtida? B.V.: On see draamakirjandus või mitte? A.K.: Sellepärast et romaani kirjutamine on A.K.: Vaieldamatult. See on nüüd utreeritud tunduvalt vastutustundetum tegevus kui näi­ ja lahmiv, aga kui tehnika lubaks, siis paigu­ dendi kirjutamine. Kui sa kirjutad romaani, taksin ma ka lavastused kolmemõõtmeliste siis selle eest maksab Kultuurkapital või sa ise hologrammidena toanurka, et laisk inimene või võtab kirjastus selle riski — suhteliselt saaks neid kodus võileiba süües vaadata. Ei väike kooslus, kes riskeerib. Aga kui teatris peaks puhvetijärjekorras piinlema. jõuab lavale näidend, siis kaude vastutab B.V.: Videosse? autor suure institutsionaalse süsteemi ees. Seal A.K.: Video pole päris see... tahan öelda: tea­ ei tohi eksida. ter on retsepiendile ebamugav meedim, kui ta just selline vaataja ei ole, kes meeletult teatrit P.S. Draamakirjanduses on käsitöönduslikud armastab. Ma muidugi utreerin, aga iva on reeglid tunduvalt jäigemad kui proosas või ikka selles, et inimene tuleb kuidagi teatrisse luules, ja mida laiem ning oskuslikumalt lao­ saada. Võttes kogu ettekande ühe lausega tud on püramiidi põhi, seda kõrgemal on ka kokku — see, kuidas praegused näitemängud tipp. Lisaks aastatepikkusele (kuigi natuke välja näevad ja käituvad, kuidas nad inime­ kaootilisele) ENA draamakoolitusele töötasid sega suhestuvad, näitabki, et inimene on min­ dramaturgid mõned aastad tagasi ka Kõrge­ gisuguste vahenditega tarvis teatrisse saada. ma Lavakunstikooli 19. lennu juures, tulemu­ Ja siis püüda talle midagi öelda, juhul mui­ sena valmis "Draamakassett" Kirjanike Maja dugi, kui arvatakse, et on midagi öelda. musta laega saalis. Kuigi kool ei tohiks kuna­ Kristel Nõlvak (saalist): Su jutus on väike eba­ gi lõppeda, on see projekt miskipärast peatu­ kõla — sa ütlesid, et inimesed on vaja üks­ nud. Julgen arvata, et oleks väga mõistlik et­ kõik milliste vahenditega teatrisse saada, sa­ tevõtmist jätkata. Või äkki võtab nüüd Viljan­ mas "Suvitajate" puhul ei ole jälle tulemuse­ di Kultuurikolledž teatepulga üle? ga rahul. A.K.: See ebakõla ei ole nii suur, kui sulle tun­

23 REET NEIMAR

ALUSTAJAD EI OLE ALGAJAD

20. lend pärast "Tabamata ime" esietendust. 1. rida: õppejõud Kalju Orro; 2. rida (istuvad): Karin Lätsim, Kadri Lepp, Maria Soomets, Hele Kore, Carita Vaikjärv; 3. rida (seisavad): Laura Nõlvak, Elisabet Tamm, Alo Kõrve, Mart Toome, Ott Aardam, Karol Kuntsel, Anti Reinthal, Ärgo Aadli, Evelin Pang ja Priit Võigemast. September, 2001.

ALGAME KAUGELT hilisemas töö- ja elukvaliteedis. On mõjuta­ nud nende noorte suhtumist teatrisse. Kui tänavu EMA Kõrgemat Lavakuns­ Koik klappis, nagu seda üliharva õn­ tikooli lõpetav XX lend õppis alles I kursusel, nestub klappima panna. Keeruline ja raske võttis kursusejuhendaja Elmo Nüganen nad tükk, millega suur osa tööst tolleks hetkeks üheks kevadnädalaks koolist ära. "Kuritöö ja juba tehtud, käsil vormistamise, kärpimise, karistuse" peaproovidesse. Pimeduses kellu­ fikseerimise faas. Tõsise suhtumisega tugev kesi helistama. Foonil vene kirikulaule laul­ trupp kannatlikult selle kallal ametis. Oma ma. Lavaruumi publikust eraldavaid plangu- õpetaja lavastajana vägesid juhatamas. Mit­ laudu eemaldama. Paaris massistseenis kaa­ med teisedki õpetajad muutunud funktsioo­ sa tegema (hiljem kujunes neist igaühel ka nis, pärisnäitlejatena silme ees. Kogu teater mingi oma "suts", oma funktsioon). Samm, suure tüki peaproovide eriolukorraks mobi­ mis esialgu võis tunduda pedagoogiliselt liseeritud. (Ja tõenäoliselt noorte januste pil­ vaieldav, mõjub tagantjärele vaadates õnne­ kude all ehk tavalisest kraadi võrra rohkemgi liku ja otsustavana — näib, et too nädal Põr- pingutamas.) Ja seitse kuud teatrikoolis käi­ gulaval on määranud paljugi selle kursuse nud (piisav aeg, et õppida õppima) algajad

24 seda tampi esmakordselt hoomamas. Esime­ des (suures enamuses ja üllatava määrani) ne nädal elus päevavalgust nägemata (kui teatrist veel midagi ei tea, muutuvad nendeks teatrisse tullakse ja siit minnakse pimedas), enesekindlateks insider''iteks, kes usuvad esmakordselt tajudes ja veendudes, kuidas tundvat (või mõnikord tunnevadki) teatrielu kaosest tekib kord, täpne struktuur, kuidas õpetajast paremini. varasematest loomingulistest otsingutest kris­ talliseerub kunst, kuidas tulemus sõltub kõi­ KODUST ÄRA gi komponentide koosmõjust, iga osaleja, ka näiliselt kõrvalise abimehe hoolest ja täpsu­ XX lennu liikmetest said seaduspära­ sest. Oli võimalus ka märgata, kui erinevalt selt Linnateatri lapsed. Mitte eeskätt sellepä­ iga näitleja proovis töötab, kui isemoodi har­ rast, et suur osa nende õpetajaid (Nüganen, jumuste ja närvikavaga keegi on. Ja seda kõi­ Kalju Orro, Anu Lamp, Andres Ots, Peeter ke ei tajuta mitte ainult pealtvaatajana, vaid Tammearu, Riina Roose, Indrek Sammul) on ka kaasa tehes, osalustunnet omandades, äre­ Linnateatrist pärit, vaid põhjusel, et "Kuri- valt peopesi ja selga märjaks higistades, vas­ töö"-osalus on jäänud nende tööpäevadesse tutades oma pisikese ülesande ja ühtlasi kogu kõigi kolme järgnenud õppeaasta vältel ja see suure terviku eest. Õppides kasutama ja jao­ tollane esmasuhe teatrimüsteeriuiniga on säi­ tama oma aega. Vaatepunkt vaheldub — linud nende emotsionaalses mälus. Edaspidi proovis ollakse kord vaataja, kord osavõtja pole nad uksi jalaga lahti löönud, ent nad pole positsioonis. Õpitakse suhtlust vanemate kol­ jäänud ka mööda seinaääri hiilijaiks, sest aas- leegidega, tunnetades siingi ambivalentsust: ta-aastalt on neil tulnud üha harjumuspära- teatrirahva sõbralikkus ja partnerlik ühe-asja- semalt Laia tänava majades ja Lavaaugus lii­ teenistuses-tunne ei hajuta siiski respekti näit­ kuma hakata: lisandunud on "oma" lavastu­ lejate suhtes. Imetlust ja imestust, avastamist sed; sisseõppimised teatri teistessegi tükkides­ ja diskreetsust. Õpitakse teatrimaja sisemisi se ("Hamlet") või kellegi kuulumine nendes­ reegleid. se algusest peale ("Inishmaani igerik", "Mus­ Oli ilmselt erakordselt õige aeg: osati ketärid. Kakskümmend aastat hiljem", "Isad juba mõista ja märgata. Ehk seda enam, et oli ja pojad", "Tõestus"); ühised reisid Linnateatri ka teada — kohe tuleb märgatust ja õpitust põhitrupiga (Peterburg, Poola, Saksamaa); aru anda. Nüganen oli selleks nädalaks üles­ esinemised teatri pidupäevadel või hooaja andeid jagades lisanud kergel kael veel ühe: ava-s/i07(/des jpm). Linnateatris hoitakse ja "Ja lõpuks esitate Lea Tormisele ja Reet armastatakse neid perekondlikult, nagu oma Neimarile kirjaliku kokkuvõtte "Miks ma lapsi. (Ja seda pole paraku juhtunud mitte iga puudusin nädal aega koolist". Seletuskiri, kus lennuga igas Eesti teatrimajas). olite, mida tegite, mida nägite." Nii. Kas sai juba üks eeskujulike pai- Nutikas ülesanne. Ma pole teatrikoo­ poiste portree valmis? Ikka leidub ju neid, kes lis veedetud 29 tööaasta jooksul saanud ei nõuavad noortelt mässu autoriteetide vastu, varem ega hiljem nii huvitavaid, teatri olemust isepäist, konfliktset "tormi ja tungi". Ka tõsi­ avavaid ja avastamisrõõmsaid kirjatöid kui semal tasandil, teatrirahvagi hulgast olen va­ see pakk kolm aastat tagasi. Järelikult pole hel kuulnud küsimust: kas Nüganen juhib osanud sama lihtsat ja viljakat ülesannet anda. kursust nii jõuliselt, et noored iseseisvaks ei Või tabada situatsiooni. saagi? Tõsi, mõned küsijaist teavad, et ei Ka­ Ka see "Kurilöö"-kogemuse perspek- rusoo ega Komissarov poleks initsiatiivitute tiivikus tulenes juhendaja andest tabada si­ ning töötahteta õppuritega üldse soostunud tuatsiooni. Ajastatus osutus täpseks: noor lõpuni töötama — see on pannud kahtlejaid seltskond polnud veel üle kasvanud ega sisse jälle teistpidi mõtlema. Pealegi pole XX lend võtnud hoiakut meie teame ja teeme kõike -pare­ kunagi kellelegi väga lapsikut muljet jätnud. mini kui teie siin magedas eesti teatris. Ja nad On olnud märgata, et kord mahapandud röö­ polnud enam ka täiesti süüdimatult uudishi­ bastel kindla sihi suunas liikudes korraldavad mutsevad uustulnukad, kellel kõik teatri köö­ nad kursuse igapäevast elu ja tööd ise, ning gipoolel nähtu võtab silme eest kirjuks. Olen üsna vilkalt, rõõmsalt ja toimetulevalt. XX pikkade aastate kestel märganud, et üsna ras­ lend pole kunagi olnud iseseisvusetu ega arg, ke on teatrikoolis tabada ära seda piiri, kus kuid areng on seni olnud tasakaalukas ning needsamad lapsukesed, kes lavakooli saabu­ kursus harvanähtavalt harmooniline. Ja siis

25 äkki lõpusirge üllatused - valikud teatrite armsasse ja tuttavasse Linnateatrisse, ongi vahel. Maksimaalselt vabatahtlikku riski, mi­ valinud kindla jalgealuse? Ka nemad mitte. nimaalselt kindla tee turvalisust. Näiliselt, Paradoks, ent just neid (kedagi neist?) võib arvude keeles on kõik rahulik ja tasakaalus: 6 mõne aja pärast tabada tööpuudus. Korraga lõpetajat jääb Tallinna Linnateatrisse ja 6 siir­ kümnele noorele orienteeritud arenguprog­ dub "Ugalasse", 1 mees läheb Draamateatris­ ramm ja potentsiaalne repertuaariplaan ol­ se, 2 neidu Nukuteatrisse. Kui aga teada, et nuksid tõenäoliselt teistsugused kui vaid kuue senisesse koduteatrisse Laial tänaval oleks noore näitlejaga sügishooaega alustaval Lin­ nateatril. Liiga vähe, et vahetada põhimõtte­ liselt teatrimudelit, liiga palju, kui jätkata en­ distel rööbastel. Reform jääb ilmselt kas ära, teostub poolikult või lükkub edasi. Lõpetajad ise teadvustasid, et säärases situatsioonis võib vahel ka kuus ühevanust noort (lisaks endis­ tele) osutuda paljuks. Ning mõni kõhkles õige kaua. Ei mingit alalhoidlikku inertsi. Koik ot­ sused on tehtud nullist. Ning viimaks "Uga­ la" pooltosin. Muidugi on praeguses õhinas kohe tunda seda lõhna, et kui minna, siis min­ na kambaga — nagu läks kakskümmend aas­ tat tagasi (1982) üks X lennu rühm priitahtli- kult Pärnusse (Laine Mägi, Katrin Nielsen, Jaan Rekkor, Elmar Trink, Margus Oopkaup) ja nende seast moodustus selle teatri tuumik peaaegu viieteistkümneks aastaks, nagu XVII lend tegi 1996. aastal invasiooni Rakverre (tõsi, Õppejõud Elmo Nüganen ja Anu Lamp jälgimas neil oli oma potentsiaalne juht kaasas) ja nagu oma õpilaste esinemist. Veebruar, 2002. üks XIX lennu rühm on kahe aastaga valluta­ nud "Vanemuise" repertuaari. Kuid samas on tänavustele lõpetajatele ilmselt julgustav ka saanud jääda mitte kuus, vaid koguni küm- fakt, et nad siirduvad Viljandisse koos teatri­ me(!) noort näitlejat, et Draamateater pakkus juht Alliku "väljatellitud" uue peanäitejuhi võimalust ühe asemel kolmele, et valmisole­ Peeter Tammearuga, kes on olnud just selle kut võtta vastu uusi jõude ilmutasid ka Pär­ kursuse lavakõneõpetaja ja ka näitlejana üks nu "Endla" ja "Vanalinnastuudio" ning et nende lemmikuid. Lisaksin omalt poolt, et Nukuteater oli varmas kutsuma siiasamasse muidugi on "Ugala" viimasel aastal juba tõu- lähedale, ainult Laia tänava teise õtsa, suure­ sutrajektooril, aga eriti saab see märgatavaks matki rühina sellelt kursuselt, siis sellise info koos kuue uustulnukaga. Ja siiski! "Ugala" valguses muutuvad langetatud otsused märk­ "Kevades" (ja muudeski lugudes) on lava juba sa kõnekamaks. Uuenev "Ugala" on napsa­ praegu noori inimesi paksult täis. Arvuliselt nud ära tervelt kuus noort näitlejat, kel olnuks piisaks täiesti. Kas kavandatud (osaline) ve­ kõigil võimalik ka Tallinna jääda, sealhulgas revahetus, noornäitlejate massilisus ning kõva ka Linna-ja Draamateatrisse. Uuenev Nuku­ konkurents "Ugala" lavalaudadel sügisest teater on mõjunud otsustamisel atraktiivse­ alates osutub viljakaks üksnes Viljandi teatri­ malt ja kutsuvamalt kui tööturvalisem "End­ le või igaühele noortest ka eraldi, näitavad la" või "Vanalinnastuudio" — omamoodi lähiaastad. Riskifaktor on sellessegi mängu mõistetav, kuid risk tuleneb siin elukutse spet­ sisse programmeeritud. siifikast: nukumängu sõna otseses mõttes uus­ Nõnda ei leia lõppude lõpuks ühtki tulnukad veel ei valda. Päris kindlasti pole tasa ja targu talitajat, kõik valikud on oma­ riskivaba valikut teinud ka see mees, kes uh­ moodi köielkõnd. Ja ega saakski Elmo kes üksinduses konkurentsitiheda Draama­ Nüganeni õpilasi ette kujutada ettevaatlike ja teatri uksest sisse astub. Nii et ainult need temperamendivaeste inimestena! Ei sobiks ju kuus truud hinge, kes on otsustanud jääda kuidagi kokku. 26 Mis see Linnateatrist eemaldumine siis on, ajast aega ja kogu maailmas. Ka täna. Kui on? Kuidas tõlgendada? Kas õpetaja reetmi­ meile siin Eestis pole viimasel kümnendil ne, must tänamatus nelja aasta eest, mil meeldinud see sõna, kasutame siis seda teist, Nüganeni kiirgav energia oli kulutatud suu­ praegust keelelemmikut — meeskonnatöö. resti just nende laste peale? Olen sellist väi­ Igal team'il, igal toimival töörühmal, igal mit­ det juba kuulnud. Või mäss isakuju vastu? teformaalsel väikesel grupil tekivad ajapikku Liiga kindla käega juhitud õpiaastatel kogu­ ühisest tegevusest ka mingid koostöönormid nenud energia plahvatus, vabaduselõhn lõi ja -tavad, ühine töökeel, oskused, lõpuks ise­ korgi pealt? (Ka juba kuuldud seletus.) Ei. gi ühine väärtushoiakute tasand (mis ei välis­ Minu seletus on veelgi lihtsam. Neis valiku­ ta, et keegi personaalselt selles või ka teistes tes väljendubki XX lennu professionaalsus ja kooslustes muid väärtusi ei kannaks, ei mõis­ küpsus. Täpselt nii, nagu tavapärane kursus­ taks ega aktsepteeriks). Tekib teatud grupi- te puhul, kelle juhendajal polegi oma teatrit, identiteet. Peaks tekkima. Kui ei teki, on see kuhu õpilasi kutsuda. Normaalselt ajastatud teatriilmas märgiks, et meeskond ei toimi. Ja iseseisvumine — see ongi tulemus, parim hin­ teatrikoolis, et kursus ei toimi, tervik ei funkt­ nang Nüganeni meeskonna neli aastat kest­ sioneeri. nud koolitusele. Ülikoolis võib õpperühm, seminari- rühm või kursus olla olematu mõiste või siis LENDUDE KULTUSEST LIHTSATE mingi täiesti formaalne üksus. Teatrikoolis on ALGTÕDEDENI kursusesüsteem loomulik (teatrikunstile ole­ muslik) ja produktiivne õppevorm. Kui on Oleme lugenud arvamust, et meil on omavahel laabuv ja toimiv kursus, kujuneb tal lavaka lendude kultus (vt "Teatrielu" 2000: ka oma mentaliteet, oma kammerton, omad Kristel Nõlvak, "Traditsioon ja individuaal­ naljad ja paroolid. Isegi siis, kui nalja või ju­ ne talent"). Meedia eest ei saa siinkohal vas­ husega pooleks käiakse õppijate enda poolt tutada, puudub ka võimalus selle pealiskaud­ välja tagurpidi-definitsioon, argumenttiin ad sust korrigeerida. Paraku ajab "Teatrielu" homincm: individualistide kursus (eelmine, autor ise aeg-ajalt segi meie päevaajakirjan- XIX lend). Ja ajakirjandus (ning tagatipuks ka duse žumalistliku tasandi, noorte teatritead­ noor teatriteadus!) korjab selle sööda naiiv­ laste/kriitikute ettekujutused ja hoiakud ning selt üles. Individualistide kursus kõlab ju nii kooli enda taotlused ja tavad. Teatrikooli sei­ ajastumentaliteedile sobivalt, lausa trendi­ sukohalt näen asja pisut teises valguses. teadlikult! Kuid samas jääb läbi mõtlemata, Meil on viimasel ajal vähe kirjutatud, kuidas kõlab see väide teatrimaailma konteks­ et teater on oma olemuselt kollektiivne kunst, tis (või kas või spordis). Individualistide mees­ kollektiivne töö. Aga nii see ju vaieldamatult kond? Individualistide trupp? Nonsenss. Ja

Elmo Nüganen ja tema 1. kursuse tudengid Karol Kuntsel ning Ärgo Aadli "Kuritöö ja karistuse" proovi lõpus. Aprill, 1999.

27 kui ongi mõeldud individuaaalset eripära, teem ja näitlejad hakkavad vahetama truppe isiksusi, siis kõlab see (muide veel kujune­ kiiremini kui kindaid. Kuhu siin sulanduda? mata siseeluga kursuste suust kooli sees sa­ Vastan. Esiteks ei mõista ma hästi, kust gedasti kuuldud) ambitsioonikas rumalus — tuleb see niikuinii. Otsekui oleks keegi selle individualistide kursus — ju umbes nii: iga­ salaja ära otsustanud? Püsitruppide, statsio­ üks meist on suurem individuaalsus, teistest naarsete repertuaariteatrite plusse ja miinu­ erinev, isiksuslikuni kunstiline persoon kui... seid ning projektiteatri vormi plusse ja mii­ Üksküla või Komissarov, Karusoo, Peterson nuseid tõsiselt võrdlemata ja kaalumata? Nii või Pedajas, Lamp või Vaarik, Nüganen või et rääkigu näiteks Šapiro, Malvius, Poulsen Jääger, Simmul või Sammul (näitenimed on või Thelestam kui palju tahes, et säilitage oma võetud võrdluseks nende kursuste nimekir­ senine süsteem, see on suurim väärtus, teil teie jadest, keda on peetud oma mainega, laabu­ väiksuse juures on see veel võimalik, aga meil siin va töökultuuriga nn kollektiivseteks kursus­ on keegi otsustanud, et peame tegema nii, teks). Esitatud nimekirjast niisiis selgub, et "nagu on kombeks angloameerika kultuuri­ teatris kollektiivne alge siiski ei nivelleeri. Ei ruumis"? Kes käsib? Kas meil on angloamee­ isiksusi ega individuaalsusi. Küll aga, olen rika mastaabid ja traditsioonid? Igatahes on märganud, sülitab teatriorganism aeg-ajalt selge, et kui õnnestuks päästa selle õnnestava endast välja individualiste. Kuid reeglina pole reformi eest mõni üksik püsitrupp, saavutak­ need üldse need inimesed, kes kooliajal või­ sid selle näitlejad tohutu eelise. Miks? Sellest sid probleemitseda individualismi-kollektivis­ kusagil mujal ja teine kord. mi teemadel — nende üliõpilaste nõudlikku­ Teiseks. Kui näitleja vahetab truppe ja se nivoo, nende seesmine vajadus teatritege­ projekte kiiremini kui kindaid, peab ta veel vust mõtestada olid tookord lihtsalt kõrge­ kiiremini (kui seni) lülituma iga projekti töö­ mad. Ja mingi pettumusevirve oli neid võib­ gruppi, olema valmis käituma vastavalt selle olla puudutada jõudnud. Hiljem onneistena- rühma (lavastuse) funktsioneerimisreeglitele mikül jätkunud empaatiavõimet, et truppides­ ja tööjaotusele, mitte vaid oma tõekspidamisi se sulanduda, või siis muid (liidri)omadusi, ja vaba tahtmist mööda. On vaja veel enam et asuda neid truppe juhtima (ja nõuda teis­ keskenduda tööle ja selle eesmärgile. Tunda telt empaatiat ja ühiste mängureeglite arves­ oma kohustusi. Ettekujutus, et nn vaba näit­ tamist). leja mobiilsus koosneb vaid mobiilsest kihu­ Sageli küsitakse, mis mõtet on kursu- tamisest punktist A punkti В ja rutakast teksti sevaimu õhutamisel ja lennu kui ühtselt funkt­ päheõppimisest, kuulub püha lihtsameelsu­ sioneeriva struktuuri väärtustamisel, kui kur­ se rubriiki. sused ei jää kokku. Kui vahva pundi iga liige Nõnda siis võiks teatri kui kollektiiv­ peab sulanduma mingisse teise ansamblisse, se kunsti algõpetus kursusesüsteemi näol teat­ teise (võib-olla sootuks teistsuguste tööharju­ rikooli siiski alles jääda. Muidugi on raske lei­ muste ja väärtushinnangutega) truppi? Vas­ da hiljem iga lennu ühiselukogemusele ühis­ tus saab vist olla vaid üks. Mida rohkem näit­ nimetajat, ainult nendele omast dominanti. Ja leja on kooliajal tundnud ühtse mosaiigiladu- see pole ka kunagi (koolmeistrite poolt) ees­ mise vastutust ja mõnu, seda kindlamini tun­ märgiks olnud. Ometi on igal kursusel kaht­ neb ta ära sellesama, igaühe individuaalse lemata oma tee. Nende lu gu. Mida tehtud, vastutusega kollektiivse alge teises kohas, mida õpitud, mida avastatud. Tihti määrab võõra trupi tegevuses. Muidu puuduks tal lõpetava kursuse näo lihtsalt see, kas neil on selleks äratundmiseks üldse kriteerium ja ko­ koolist palju ühiseid mälestusi kaasa võtta või gemus. Ning sisseelamiseks — tahe. poleks õieti nagu veedetudki nelja aastat ühi­ Ka partnerlus, kollegiaalsus ja samas ses aegruumis. Mida sellest läbitud teest aja­ kolleegide privaatsuse säilitamine, ka koos­ kirjandusele pajatada, mida pajatamata jätta, töö austamine tehniliste abijõududega, ka on küllaltki peen taktika- ja respektiküsimus. töössesuhtumise finessid on elukutse osised, Möönan, et meie näitlejad (veel vähem siis mida õpitakse selles koolis. Mitte loengulises, näitlejaõpilased) ei oska veel alati läbimõel­ vaid praktilises, kogemuslikus vormis. Jälle­ dud ja konteksti valitsevaid intervjuusid anda. gi võidakse kiuslikult küsida: miks seda üle­ Ega iga kord lavastajadki. Kriitikudki mitte pea vaja on? Niikuinii kaovad püsitrupid ja (neid küll küsitletakse harvemini). Kadestan repertuaariteater, niikuinii tuleb projektisüs- siinkohal muusikuid, paistab, nagu kõnelek-

28 sid nemad ainult olulistest asjadest. Põhilisest. arstide, õpetajate, suhtekorraldajate lende? Kas sellepärast, et sõnastamine, verbaalne Esiteks, neil kursusi siin räägitud tähenduses mõtlemine olevat neile tihtipeale raske, mis­ enam polegi, ja teiseks — näitleja on avalik tõttu nad pingutavad? Või sellepärast, et nad elukutse, isegi kõigist kunstnikest kõige ava­ tajuvad kohe asjade struktuuri? likum: nende töötulemus on nemad ise. Füü­ Ja nüüd veel kord lendude kultusest. silises (täpsemalt: psühhofüüsilises) mõttes. Kas see on kultus? Mõtleme järele. Väiksel Seetõttu huvitavad nende näod üldsust roh­ maal ja rahval on vähe näitlejaid. Inglismaal kem kui keemikute, pangaanalüütikute või näiteks on rohkem. Kui praegu lõpetava kur­ teatriteadlaste näolapid. suse üliõpilased tulid tagasi Inglismaa teatri­ Ei pruugi ju tingimata otsida igale len­ koolist (üliõpilaste vahetus Rose Bruford nule silte ja epiteete, kuid uute tulijate pide­ College'iga), kuulsime nende muljetest hulga­ vale voolule sildade-vahepurrete seadmine liselt avastamisrõõmu, aga ka väga tõsist ra­ hõlbustab orienteerumist teatrimaastikul. Ja hulolu selle üle, et nad õpivad just väikesel huvi püsimist teatrikunsti, meie meediumi maal meie väikeses koolis, kus jagub tähele­ vastu üldisemaltki. Ühtlasi teeb see märgata­ panu igale üliõpilasele ja mille inimlik õhk­ vaks aja kulgemise, põlvkondade vaheldumi­ kond tuleneb sellest, et siin koolis kõik üks­ se jm tõsielulised protsessid. teist tunnevad. Sealne suur teatrikool meenu­ Ma mõistan, et lendude numbreid ei tas neile mingit kombinaati, vabrikut, hiidsi- suuda varsti enam keegi meelde jätta, isegi pelgapesa. Veel enam pani neid mõtlema seal­ vanemad kolleegid-vilistlased ajavad neid ala­ ne töötute näitlejate turg, näitlejabörs, kus tihti sassi. Numbreid ja nägusid on lihtsalt käivad oma monolooge esitamas ka teatrikooli paljuvõitu. Oleme järelikult ka juba saamas lõpetajad. Oma enam kui juhuslike tulemus­ nii vana teatrikultuuriga rahvaks — Venemaal te, aga vahel ka pakutava töö mittevastavu­ või Prantsusmaal ei loeta ju avalikult lendu­ sega õpitud elukutsele ja ebaloominguliste de tohutu suuri numbreid, need jäävad liht­ toimimisreeglitega mõjus see meie tudengei- salt sisemise koolikroonika tasandile. Mitte Ie võõrastavalt. Küllap oli neist nii mõnigi es­ selles pole asja tuum. Teen kunagise "Len­ makordselt elus (mõni teine aga lihtsalt pare­ dude" TV-saate autorina nüüd ettepaneku mini kui seni) mõistnud oma väikese maa ja pärast praegu õppivate kursuste numbrimär­ rahva eelise id siinsete võimaluste ke (20. lend — juubelimärgiline, 21. lend — paratamatu piiratuse kõrval. Kahjuks me ei atškoo!) edasistest lennunumbritest loobuda. teadvusta ega kasuta alati oma eeliseid, vaid Mis meeldejääv silt see ikka oleks — 23. või püüame matkida võtteid ja toimemehhanis­ 28. või 32. lend? Võiks ju öelda lihtsalt kalen­ me nende suuremate rahvaste tavadest, kes daarselt, 2006. aasta või 2012. aasta lend. Teat­ me tegelikult ei ole. Mõnes asjas võiks ju ra­ rilooliselt on siiski päris oluline jälgida, kes hulikult jääda oma väljakujunenud kommete kellega koos ja mis ajal on lavakoolis käinud. juurde. Näiteks on meie noortel näitlejatel Ilma seerianumbriteta, kui soovitakse. See veel võimalik töökoht leida alandusteta. kergitab katet ühtselt vundamendilt, avab iga Ja meil on ka võimalik, tänu mastaapide väik­ näitleja kujunemisaja tausta. Ja seletab hiljem susele, inimlikult ja viisakalt oma uusi näitle- sellest tulenevaid mõningaid (ajutisi) koondu- janimesid-nägusid kultuuripiiri sisse tuua, misi ja töösuhteid. neid tutvustada. Sest mõtleme, kuidas sel juhul, kui XX LENNU TAUST teatrisõbralikud ajakirjanikud-kriitikud-õpe- tajad seda tutvustamist ei teeks, ühel päeval Neid on 15, 8 tüdrukut ja 7 poissi. Pä­ näiteks lihtsalt ei viitsiks, kuidas siis jõuaks ris alguses, 1998. aasta sügisel oli neid 18. Ja laiemale ringile pärale nooremate näitlejanä- üks isik on läinud vahetusse. Oli noormees, gude olemasolu. Ainult telereklaami klippi­ kes käis koolis vaid mõne päeva, siis loobus. dest? Mõni satuks isegi ühte kahest seriaalist? Nädala pärast võeti (konkursiga) kursusele Mille poolest siis see kommertsiaalne, selek­ uus poiss — Alo Kõrve. Niisiis läks see vahe­ tiivne, ebaülevaatlik teadvustamisviis õieti tus õnneks. Mõnigi neist on varem teinud parem oleks? Selektsioon ei käiks ju kindlas­ kooliteatrit. Teised jälle ei ole. Ka see pole kin­ ti mitte nõudlikumat kunstikriteeriumi raken­ del mõõdupuu, mille järgi inimesi Iavakooli dades. On küsitud, miks ei tutvustata siis ka valitakse. Nende esinemisrepertuaaris on ka

29 üks vahva omaloodud "Kodukoharäpp", mil­ oskustest küllakutsutud lapsevanematele lest selgub, kust keegi pärit on. Vastus: kõik­ (unikaalne ja südamlik ettevõtmine). Arvukad jalt üle Eesti, pigem väiksematest kui suure­ kooliaegsed esinemised ei tähenda siiski ees­ matest keskustest, vaid kolm on Tallinnast. kätt populaarsuse võitmist (vt TE 2000), vas­ Kursusevanem — Saaremaa poiss Karol tupidi, õpetajad Nüganen, Orro, Lamp ja Roo­ Kuntsel. se on sisendanud neile algusest peale suhtu- Tööd on see kursus hullupööra teinud. Peale selle, mis välja paistab ja teatrihuvilis­ tele avalike etenduste kaudu teada, on neilgi •^^H^Ki ^шявшш^шшшш^^ш seljataga (nagu igal lennul) siseringi õppe­ tööd. Algul etüüdid (NB! harvanähtavalt hästi õnnestusid just ühised, rühmaetüüdid! Algu­ sest peale oli nende õppesuund rajatud suju­ valt laabuvale üksteisemõistmisele ja erksale partneritunnetusele), seejärel A. Christie "Hii- relõks" (lavaliste sündmuste ning katkema­ tute ja ristuvate siseliinide mängimise üheks tõhusamaks aabitsaks võib olla hästikonst- rueeritud "krimka"). Aga on neilgi olnud oma Juudit ja Olovernes, Kõrboja Anna ja Katku Villu, Vargamäe Mari ja Juss, Trigorin ja Nii­ Maria Soomets ja Hele Kore "Kuritöö ja na Zaretšnaja; olid Bulgakov, Williams ja karistuse" proovi ajal lava taga. Aprill, 1999. Stoppard, tutvumine klassikaliste värsimõõ­ tudega, omad tõhusad lavakõneprogrammid (viimane neist eriti omapärane: esitati telefo­ niraamatut — jah, sõna otseses mõttes), olid mist, et iga esinemine tähendab vastutust, eri stiilis tantsueksamid ja uhke vehklemistur­ korrektsust, distsipliini, õiget häälestust, kes­ niir. Läbitu loetelul ei tuleks niipea lõppu, aga kendumist, esinemisnärvi treenimist. sel loetelul pole suurt mõtet. Kui millestki Ja ometi on sel heatujulisel kursusel kahju on, siis sellest, et L. Kessleri "Orvud" käinud tihti töö ja vile koos. Töömured käsi­ (näidend kahest vennast, keda omal ajal Noor­ käes töörõõmuga. "Lõbu tuluga ühendatud," sooteatris mängisid vennad Ojad), seekord nagu ütleb neile hästituntud Eeva Marland Maria Soometsa iseseisvas lavastuses, Alo "Tabamata imes". Nad on väga head parodis- Kõrve ja Priit Võigemast nauditava paarina tid. On parodeeritud teletähti ja telesaateid, peaosades, jäi lõplikult tervikloona valmis te­ gemata. Katkend, mida eksamil näidati, oli kultuuriministrit ja modelli, näitlejaid rollides kõigi meelest rõõmustav. Võib-olla oleks meil ja ilma — ning oma lavakooli õpetajaid. Mitte peale ühe diplomilavastuse tänaseks juures puhtast lustist, veel vähem õelusest. Anu Lam­ olnud ka üks noor lavastaja? Ei tea, väitele bilt tuli ikka niisugune ülesanne (paroodia- pole tõestust, sest suurte, kogu kursust haa­ žanr õpetab jälgima inimese olemuslikku eri­ ravate lavastuste pealetuleku ja tiheda töö­ pära ja tabama teravat lakoonilist vormi), hil­ graafiku tõttu jäid "Orbude" hilisemad proo­ jem jätkati juba sellepärast, et kukkus hästi vid ajapuudusel ära. välja, hakkas meeldima. Isegi laulueksam möödus kahes osas: algul laulsid tudengid ise, Esinemiskogemust on sellel lennul seejärel laulsid Helgi Sallo ja Endel Pärn, Liza rohkesti. Esimese õppeaasta edukast paroo- Minelli, Marilyn Monroe, Charlie Chaplin, diaprogrammist teatripäeval telekaamera ja Jacques Brel, Elia Fitzgerald jt. Koik kostümee- kogu Eesti teatrirahva silma all — Linnateatri ritult. maja avamisel, kuni fiaskoni hiiglaslikus Pe­ Muidugi on muusika selle kursuse terburi Music-Hall'is, kus lapsed saalis ("Bu- armastus. Nende kroonijuveel. "Rikkus, et rattino" tõlke puudumisel) kärarikkalt ringi anda, jagada, pillata." (Leo Saalep, "Tabamata jooksid. Alates esinemisest Tartu Ülikooli kü­ ime"). Et "Burattino" jaoks kogu pillimäng, lalisprofessori Elmo Nüganeni loengu illust- kõik saatepartiid ise ära õpiti, pole muusiku­ raatoritena ja lõpetades ühe toreda laupäe­ te jaoks küll ime, kuid lavakooli jaoks ikkagi vaga, mil näidati läbilõiget oma tundidest ja mitte päris tavaline saavutus. Tõsi, teatrikrii-

30 tikud ei pööranud asja sellele poolele erilist kooli energialt kõikvõimas muusikajuht ning tähelepanu, võib-olla arvati, et laval markee­ ansamblilaulu õpetaja Riina Roose. Muuseas, ritakse musitseerimist. Hiljem, seoses ei saa väita, et kursusele olid lihtsalt kokku "Burattino" plaadi ilmumisega on sellest siis­ sattunud kõik musikaalsed inimesed. Neid oli ki piisavalt juttu tehtud. Ja ilma reklaamikel- ka, kes varem muusikat õppinud ja sellega Iadetagi — plaat ju jääb. Esimene avalikkuse tegelnud, kuid loomulikku musikaalsust, jaoks üllitatud heliplaat lavakooli ajaloos. mida sai arendama hakata, avastati koolis veel Hoopis vähem teatakse XX lennu harraspidu­ teistelgi inimestel. Ja leidus neidki, kes esial­ likust kirikukontserdist koolimaja vastas asu­ gu üldse viisi ei pidanud või vähemalt ise nii­ vas Toomkirikus (toompäevade raames). Ka­ moodi arvasid. Aga Toompeal õpetatakse tä­ vas: Scarlatti, Händel, Purcell, Bach-Schemelli, napäeval iga inimene laulma. Niisugune on Caccini, Palestrina, Vivaldi jt (kontsert on pedagoogiline lähtealus. Ja püütakse ka ka­ jäädvustatud ka koduvideole). Seejärel mida­ rud tantsima panna. Ning kui vaja — paru­ gi hoopis teiselaadset: Peeter Konovalovi vah­ kat kandma (põhitantsuõpetajad Laine Mägi, vad lauluseaded seitsmele vennale. Ja siis lõ­ Tatjana Jakobson). puks — "Bastien ja Bastienne", õpetaja Anne- Liis Polli juhendatud ja üliõpilase Priit TEHTUD JA TEOKSIL Võigemasti poolt salongiõhtuks seatud Mo­ zart! Olgu ta nimetuseks "lühiooper" või "lau­ Kas kõik tehtu on õnnestunud? Olgem lumäng", aga ikkagi lavakooli ajaloo esime­ nõudlikud — kaugeltki mitte! Võib julgelt ne Mozart. Kostüümide ja veiniga. öelda, et see on nii karastatud kursus, et kõik Kogu selle kõrva paitava muusikafe- ei peagi õnnestuma. Lähevad millegagi alt, nomeni taga seisavad soololauluõpetajad saavad kelleltki sugeda — ja peavad vastu, Anne-Liis Poil ja Anu Aimla ning eeskätt kogu positiivset lisaväärtust jääb veel ülegi, seem­ neks järgmisele etapile. "Burattinot" ju mõ­ ned kiitsid, mõned laitsid (lapsed ei saa aru, story ei tule välja), mõned aga kehitasid õlgu Anti Reinthal ja Mart Toome noore Paul Pinna pildi all "Kuritöö ja karistuse" märkusi kuulamas. ("Polegi nii vaimukas lugu kui "Armastus Aprill, 1999. kolme apelsini vastu"!"). Kuid mis nad selle improvisatsiooni ja null-punktist loomisega õppisid! Lavavabadust, fantaasiat, vallatust, maitsepiiri. Ruumi- ja publikuvalitsemist. Detailide suureks mängimist. Kuuldavust. Tähelepanu ja valmisolekut. Ja siit tuli ka esi­ meste erutavate autasude rea (Priit Võigemast ja Elisabet Tamm — Panso-preemia laureaa­ did, Alo Kõrve — "Kristallkingakese" ränd­ auhind) päris alguslüli, Karol Kuntseli "Ba- naanikala"-festivali auhind võluva konferans­ jee Puudel Artemoni osa eest. "Tabamata imega" õpiti "Burattinole" vastupidiseid oskusi: tegevusliku analüüsi põhjal mängitavat sisetegevust, aeglaselt kul­ geva konversatsiooninäidendi dialoogi pin­ gestamist, tundlikku suhtlemist ja tõetunnet väikeses ruumis, meetri kaugusel vaatajast. Ka tekstitäpsust, Vilde vanaaegse esprii ja kaela­ murdva süntaksi omaseks tegemist. Ja nad olid selles, hambad ristis, kinni — kuni ise mõnu tundma hakkasid. Omaette lisaväärtu­ seks on vastastikuse lugupidamisega töösuh­ te saavutamine Karusooga. Selle töö juures mõeldi kunstist, ühiskonnast, eesti kultuuri­ loost. Kaks koosseisu, mitte võrdsed ja täius-

31 likud, kuid kummagi koosseisu nõrkused-tu- dend, mis peegeldab ameeriklaste kerget ene­ gevused polnud kattuvad. Huvitavaid avane- seirooniat oma meelelahutustööstuse aadres­ misi tekkis mõlemas vahetuses. Mitu finaali- sil, jõudis Nüganeni lavastuses publikuni varianti nõudsid kiiret ümberhäälestust, lius mõjusa tõsinaljaka jaatusena, loomuliku veen­ sümboolne žest ka teatri poolt: kui "Kuritöös" dumusena tõelise teatri primaarsusest muu olid noored teinud kaasa massistseenides, siis riiulilu ees. Lugu kunsti absurdsest läbipõi­ nüüd mängisid vanemad kolleegid koolila- mumisest eluga, Tšehhovi näidendite univer­ vastuses "Tabamata ime" viimase vaatuse saalsusest, tema igavestest variatsioonidest seltskonna tegelasi. elumustris. Lavastus oli kargem ja kaalukam "Seitse venda", jõuline meestemäng. kui ameeriklaste põgus flirt Tšehhoviga. Sel­ Füüsiline partneritaju, riski piiril liikumise ja lest lõbusast teatriõhtust Põrgulaval imbus ruumikasutuse täpne arvestus, tähelepanu tree­ meie meeltesse Nüganeni ja tema õpilaste nitus ja valvsus. Visuaalselt atraktiivne ja efekt­ kindlat usku, et nad tegelevad päevast päeva ne. Vennaste laul erutas kõrva ja südant. Ehk õige asjaga, kuigi ersats ja popcorn ründab ainult mängupartituuri/orfejapmno võinuks lai­ meid igast pilust. Et nad on teadlikud teatri­ netada magusamalt, veel kindlamini ja märga­ kunsti sügavamast tähendusest ja tagasimõ­ tavamalt. Ei tea, kas polnud Komissarov ise neid just isegi ebasoodsates tingimustes ja kesise vaikusetsoone küllaldase mõnuga lavastusse näitetrupi tehtuna. Iga vähimgi võimalus näi­ sisse kündnud, seda ülesannet mängijatele tead­ dendist oli teema arendamiseks ära kasuta­ vustanud, või ei suutnud poisid vajalikku tõu­ tud. Tüdrukud tajusid loo pealisülesannet su ja mõõna rütmivaheldustigal etendusel veel väga hästi. Lisaväärtus oli muidugi täpselt nautida ning põrutasid aeg-ajalt üle. väljajoonistatud tüpaažides, säravates karak- Tüdrukute "Tšehhov ja sliow-bisnis" terrollides ja selles hõrgus kõrvalmaitses, kujunes võib-olla kõige sõnumiselgemaks mida pakkusid naised meesterollides. looks XX lennu repertuaaris. Leidliku konst­ Seni nimetet diplomilavastuste rida ruktsiooniga, kuid süvateksti tasandita näi- näitab õppejõudude eeskujulikku planeeri-

"Seitsme venna" esietenduse peol tegid tüdrukud oma "temaatilise" esinemise (poisid vastasid "Tšehhovi ja show-bisttis'e" järel oma show'ga). Pildil ees vasakul Laura Nõlvak ja Karin Lätsim, tagumises reas vasakult Maria Soomets, Elisabet Tamm, Evelin Pang, Hele Kore ja Kadri Lepp. misstrateegiat. Üht võimalikku arenguloogi­ Täär, Tiina Tauraite jt sellele küsimusele vas­ kat. Kooda pidi minu arvates olema Brechti tanud. Rühmaetendused ei välista hilisemat "Hea inimene Sezuanist", tänase Eesti ühis­ personaalset toimetulekut. Kui lõpetas Nor- konna mudelnäidend, kogu kursuse osavõtul. meti XIX lend, nõuti neilt teatriuuendust, ot­ See täitumatu lootus kriibib natuke siiani. On sustavamat "oma sõna", heideti ette õpilas- kahju (kuigi ilmselt paratamatu?), et poiste likku kuulekust tavateatri normide omanda­ filmivõtted tulid just siia vahele (paralleelselt misel ("Ihnur", "Mikumärdi", kusjuures vii­ kõrvale), pealegi suunati Hele Kore ja Elisa­ mase uuenduslikkust ei märagatudki). Nüüd bet Tamm samal ajal Linnateatri proovidesse tahetakse need sõnad tagasi võtta, imestades ("Isad ja pojad", "Tõestus"; kasulik kahtlema­ "Vanemuisesse" siirdunud lõpetanute (Kers­ ta, aga...). Siiski, üks planeerimise viga lõpu eel. ti Heinloo, Tambet Tuisk, Janek Joost, Andres Ja tekkis mitte päris täisväärtuslik rosolje: järe­ Mähar, Katrin Pärn) üiblidust ja edukust kahe lejäänud naisüliõpilased, "Vanalinnastuudio" koolijärgse hooaja jooksul. Ja juba on uus "pi- näitlejad ja väljastpoolt laenatud külalisartis- tid ei moodustanud kahjuks professionaalselt võrdset ega ühist asja ajavat näitetruppi. Jaa­ nus Rohumaa lavastus tuli ebaühtlane (paar- kolm priimat stseeni!), kuid näitas vähemalt kätte ühe teeotsa, kuidas Brechti teha annab. Ja viimasel aastal ilusa arengu läbi teinud Evelin Pang peategelasena üliraskes kaksikrol- lis ei tohi kiituseta jääda. XX lennu kõik tegemised enne teede lahknemist pole siiski veel lõplikult reas. Al­ les sügisel näeme nn suurfilmi "Nimed mar­ mortahvlil". Õnnestub ta kuidas õnnestub, igal juhul jäädvustab see film nende poiste (ja osaliselt ka järgmise lennu poiste) nooruse. Elisabet Tamm, Karol Kuntsel ja Ott Aardam Võtted toimusid ju kooliajal. Nukuteatris Kuressare ooperipäevade ajal "Burattino" etenduse eel seadeproovis. mängib aga Mart Toome "Jussikese seitset sõpra" ja Laura Nõlvak käib seal "Helepuna­ se lillekese" proovides. Ning Merle Karusool on selle kirjatüki valmimise ajal, aprillis, alles suhänd" valmis: Nüganen häälestavat oma publiku ette jõudmata tema "HIV"-projekt, XX lendu liigvarasele edule ja populaarsuse­ dokumentaallavastus, mis seekord rajatud just le, see võivat noored ära hellitada, pärssida viisikule sellelt kursuselt (Karin Lätsim, Karol tõsist töössesuhtumist ja nõudlikkust enese Kuntsel, Alo Kõrve, Ott Aardam, Anti vastu (vt TE 2000). Üllatavalt raske näib ole­ Reinthal). Nii pole ka kommentaatoril veel ko­ vat leppida tõdemusega, et iga õpetaja juhib gupilti. Tõenäoliselt on üllatusi varuks. oma kursust mõnevõrra isemoodi, kuid üks variant ei välista teist. Nagu pole tark ega ka­ PERSPEKTIIVID. PROBLEEMID sulik fikseerida üht ainuõiget (loe: dogmaati­ list) õppemetoodikat, nii pole ka vaja arvata, Viimastel aastatel on kerkinud küsi­ et ainult üks avalike esinemiste ja koolilavas- mus, mida avalikkus lavakooli lõpetajatelt tuste planeerimise strateegia on pedagoogili­ õieti ootab. Kui lõpetas Pedajase XVIII lend, selt õige ja perspektiivikas. Lõpetagem kord oli üllatavalt palju juttu sellest, et see kursus need jutud. Lavakooli kaugem ajalugu tões­ on ju teinud, tõsi küll hästi, ainult rühmateat- tab veenvalt vastupidist. rit ("Lugu valgest varesest", "Peiarite õhtu­ Iseasi, mis saab neist (ja teistest noor- näitus", "Minu veetlev leedi", "Kuradielik­ näitlejatest) edasi. Töötab ka Viljandi Kultuu- siir"). Tekitati mure, et kuidas need noored rikolledži teatrikunstikateeder. See tähendab, küll edaspidi teistsugustes lavastustes oma et igal aastal tuleb Eestis juurde üks rollidega hakkama saavad... Nüüd on siis kursusetäis noori näitlejaid. Praegu on nad Külli Teetamm, Hilje Murel, Liina Vahtrik, Jan võetud veel teatritesse tööle (Viljandi omad Uuspõld, Tiit Sukk, Taavi Teplenkov, Veikko siiski mitte kõik). Kuid see algus — lepingu

33 ч Ч *и к >'

Carita Vaikjärv — "Ugala" Kadri Lepp — "Ugala" Evelin Pang — Linnateater.

saamine, esimesed hooajad — polegi tegeli­ nud üle neljakümne (!) näitleja. Midagi nagu kult kõige kriitilisem moment. Elu näitab, et ei klapi. Teatrid nähtavasti oletasid, et nad uustulnukaid kasutatakse (proovitakse!) teat­ kõiki küsitud nimesid või nimetuidki lõpeta­ ris meelsasti, mõne rolli ikka igaüks saab. jaid endale ei saa, et on teisigi teatreid. Ja kü­ Enam-vähem üheealisi — näitleja sobib noori siti varuga, igaks juhuks... Mina ei taha leppi­ inimesi laval mängima kümmekond aastat, da ka Jaak Alliku loogikaga: ta on kokku lu­ mõni kauemgi — on aga teatrites rohkesti. genud, et Lavakunstikateedri seitsmest esime­ Üha uute toredate noornäitlejate lisandudes sest lennust (praegu vanuses 48 — 65) on Eesti jäävad mitmed eelmiste aastakäikude inime­ teatrite koosseisu jäänud kokku 12 meesnäit­ sed lavastajate aktiivse huvi orbiidist välja. lejat, mida on selgesti liiga vähe. Ja Allik teeb Neid kasutatakse juhuslikult, "täitematerjali­ järelduse, et kuna keskea aastate "loomuliku na" või üldse üha harvemini. Mitte kõik pole kao" (kas ka liigvarast surma. loomulikuks paari-kolme aastaga saanud end välja aren­ kaoks pidada?) protsent on sedavõrd suur, dada, isegi võimalust end korralikult näidata peab noori tulema teatrikoolist teatrisse üha (see oleneb siiski ka saadud rolli võimalus­ rohkem, selleks et ka vanu võimsaid näitle­ test), mitte kõigi piire ja "ampluaad" pole la­ jaid oleks lõpuks arvukamalt. Minu tähelepa­ vastajad veel proovinud laiendada. Aga uued nekud viivad teistsuguse loogikani: vanu näit­ ja värsked anded on juba jälle platsis! Öeldak­ lejaid on sellepärast teatris vähe, et neid noo­ se, et see on konkurents. Kaheaastane leping, remas ja vanemas keskeas, vanuses 26 — 45, ja teatrist välja — järgmised, huvitavamad niivõrd hoolimatult kõrvale jäetakse ja kaotsi asemele? Mina kahtlustan ammu, et see pole lastakse. Seda enam, mida rohkem noori peä­ tervendav konkurents, vaid väikerahva anne­ le tuleb. te ja inimeste raiskamine. Koik ei pea ega saa Surve on kõva. Peale kahe kooli (Tal­ jääda teatrisse surmani, kuid ka neli-viis aas­ linnas ja Viljandis) õpetab näitlejaid ka Lem­ tat on liiga lühike aeg, et inimese kaugemas bit Peterson EHI teatriõppetoolis, ja kuigi eel­ perspektiivis/perspektiivituses kindel olla. kõige oma stuudioteatri "Theatrrim" tarbeks, Vastupidiseid näiteid näitleja tõelisest avane­ ei saa sinnagi mahtuda noori lõputult ning misest pärast kümmet esimest hooaega tun­ esimesed märgid hakkavad juba näitama, et neb teatriajalugu külija küll. ka sealt võib tulla inimesi üldisele "näitleja- Arvutada võib mitut moodi. Ingo turule". Ei taha püstitada küsinuist nii, kes Normet luges hiljuti kokku, kui mitu näitlejat ellu jääb, kes kelle välja sööb. Kolledž on alus­ summa summarum teatrid tänavu Lavakunsti­ tanud häälekalt oma näitlejaõppe teadvusta­ koolilt tellisid, ja leidis, et kohe oleks vaja läi­ mist meedias, Tartu Ülikooli noored teatri-

3-1 Ott Aardam — "Ugala" Laura Nõlvak — Nukuteater. Alo Kõrve — Linnateater.

teadlased, kel mõistetavalt vajadus iseenda vanemad. Ning uued koolid on kõrval, teki­ hoiakuid kehtestada ja "territooriume hõiva­ vad ja kaovad, tekivad kusagil taas... Koik on ta", on asunud silmatorkava erapoolikusega normaalne. Eesti on ainult nii neetult pisike. eelistama ja toetama uusi teatrikoole — põhi­ Koolid võivad ju töötada, ja hästi töötada, kuid mõttel, et kui nad ka pole piisavalt alterna­ mis saab aastaid hiljem nende kasvandikest? tiivsed, siis me lihtsalt mõtleme nad alterna­ Tekkinud olukorras peaksime hoolega säili­ tiivseks, teistsuguseks... Jälle tuleb esitada see tama diplomaatiat ja kollegiaalsust. Keegi ei Lea Tormise kuulus tüütu küsimus: "Alterna­ pruugiks "kiskuda tekki enese peale" või kii­ tiiv — millele? Mille suhtes?" Kui mõtleme delda, et "meie oma on ikka kõige ilusam". läbi, mis laadi teatris on vanast Toompea koo­ Teatrimaailma juhtidel ja selgetel peadel tu­ list tulnud näitlejad osalenud ja toime tulnud, leks asja veel kord analüüsida ja prognoosida saame kõneka rea. Võtame ainult äärmused: (väiksemad kursused? mitte igal aastal uus võimsa tekstimassiiviga intellektuaalsed vai- vastuvõtt? mis võimalused oleksid veel? jätta muakrobaatika näidendid "Arkaadia" ja "Ko­ kõik, nagu on?). penhaagen" — ühelt poolt, Von Krahli trupp Kas konkurentsi tihenemine teatrite ja osalus isegi Tartu Teatrilabori eksperimen­ sees mõjutab ka kooli seestpoolt? Küllap ikka, tides — teiselt poolt. Sama koolkonna näitle­ ka Toompea koolis on üliõpilased teadvusta­ jad säravad nii Šapiro psühholoogilises režiis nud, et sujuva eskalaatori ajad (sissesaamine kui ka Malviuse muusikalides, sama koolkon­ — lõpetamine — teatrisse saamine — seal pen­ na esindajad (ja vahel ka samad füüsilised isi­ sionini püsimine) on möödas. Et sõel on igal kud) võivad olla kas Merle Karusoo või Mati eluetapil tihe. Lisaks eespool mainitud kollek­ Undi juhtida... Eesti oludes ilmekamaid po­ tiivse alge ehk meeskonnatöö omandamisele laarsusi pole. Selgub, et vana koolkond kui peab ju igaüks avanema, arenema ja vormis baas kõlbab siiski kõigeks, jätkuks vaid ande­ püsima eelkõige ise, individuaalselt. See va­ kaid juhte ja viljakaid ideid. Sama baas on ka jadus on selge. Arvan, et praeguste tudengite neil pedagoogidel, kes tahavad pidada oma enamik on võrreldes 10 — 12 aastat tagasi, ise­ koole. Niisiis pole probleem sedavõrd alter­ gi kuus aastat tagasi lõpetanutega mitmes as­ natiivides ja kvaliteedis kui pakkumise üle­ pektis näitlejatehniliselt taiplikum, paindli­ külluses kum ja treenituni. Suhtumine on teisenenud, Vanalt Toompealt alla vaadates võin seetõttu ka võimed. öelda, et oleme suhtunud olukorda rahumeel­ Tänavused noored on populaarsusega selt ja tolerantselt. Euroopas on paljud toimi­ hellitatud pealiskaudsusest ja välisele edule vad ja hinnatud tasemega teatrikoolid hoopis orienteerumisest õnneks väga kaugel. Nad on

35 Hele Kore — Linnateater.

Anti Reinthal — Draamateater.

Karol Kuntsel — "Ugala".

Priit Voigemast — "Ugala". orienteeritud tööle ja ainult tööle. Kaks korda on etendusi kummitanud koguni luumurrud — need etendused pole ära jäänud. On leiu­ tatud sisemisi reserve, rollide vahetusi, on la­ tikleid, vaatasid videoid, tegid ettekandeid. val oldud karkudega ja kipsis. Entusiasmi jät­ Ettekanded ehk "Teatrisõprade klubi" õhtud kub. Võib märgata ökonoomsust oma jõuva­ toimusid väljaspool tunniplaani, erikokkulep­ rude jaotamisel ja suunamisel, oskust koon­ pel. Võimalust mööda kohtuti ka varasemate dada ja kulutada energiat. Neil on erksat eri­ lendude inimestega; vaatasime pilte, kuulasi­ alast tähelepanuvõimet. Nad pole hullud me mälestusi, alati olid kohal erialaõppejõud, maksimalistid, vaid professionaalid. Kuid külas käis muudki teatrirahvast. Kui nad hak­ tundub, et õnneks on nad säilitanud oma esi­ kasid tegema "Burattinot", "Tabamata imet", mese teatriavastamise, "Kuritöö ja karistuse" "Seitset venda", teadsid nad alati, kes neid aegsed ideaalid. Ja selge taju, et nemad pole asju varem on lavastanud-mänginud. "Arhi­ esimesed ega viimased, kes Toompea tänava- vaar" Orro tõi neile näha vanu fotosid, ajale­ sillutist kulutavad. heväljalõikeid, kavalehti. Mida see annab? Tülli XX lennu lapsed teavad hästi, et nad ajaraiskamine? Selle kursuse õppejõudude kuuluvad ühte pikka ahelasse. Esimese kur­ koosseis pidas niisugust taustainfot oluliseks. suse sügisel viisime koos Nüganeniga nad Elmo Nüganeni soovil lugesime neile eesti teat­ Metsakalmistule näitlejate puhkepaika, võr­ ri ajalugugi tagurpidi — lähiajast kaugemale ratuks teejuhiks ja lugude pajatajaks oli palu­ liikudes. Ta lähtus sellest, et inimene avas­ tud Maria Klenskaja. Terve esimese õppeaas­ tab maailma just niipidi: algul huvitub ta ise­ ta uurisime ja omandasime nendega kooli aja­ endast, siis märkab õdesid-vendi, seejärel lugu, Panso kooli eelnevaid lende. Teisiti kui vanemaid (kui isiksusi, nende elukäiku), al­ teiste kursustega — tudengid ise lugesid ar- les siis tulevad kaugemad esivanemad, su-

36 Ärgo Aadli — Linnateater. Elisabet Tamm — Linnateater.

Maria Soomets — "Ugala" Mart Toome — Linnateater.

gupuu, juured. Ja kogu maailm. Me käisime selle tee läbi, oli õpetajale endalegi põnev ja õpetlik. Nad on kohtunud jaan Krossi, David Vseviovi, Adolf Šapiro, Kaarin Raidiga. Ja veel, ja veel... XX lennul on mälu. Mõtlen, et vanad teatrimuusad võiksid neid juba selle eest armastada. Ehk aitab see baas neil edas­ pidi püsida väärikate ning visadena, kui nad oma põhitöö tasandil andekad ja avatud on? "Tabamata ime" on neil peas. Nagu omal ajal VII lend nii mäletavad ka nemad hästi, kuidas seal kõlab vastus soovile "Jõu­ du siis, ja palju au!" — "Jõudu tarvis — au tuleb ise."

Karin Lätsiin — Nukuteater. Kalju Orro fotod

37 NEEME RAUD

AMEERIKA TEATER - KAS TULEVIKUMUDEL EUROOPALE ... ?

Kui meenutada palju korratud ütlust, et Meie igakevadine festival Louisville'is koha saanud Ameerika nakatab tingimata ka Euroo­ on samas heaks näiteks sellest, kuidas enamik pa, teisisõnu - Uues Maailmas sündivad trendid Ameerika teatreid praegu töötab. Meie teatri kinnitavad varem või hiljem kanda ka teispool At­ põhitrupp saadeti laiali kuus-seitse aastat ta­ landit, võiks ehk ennustada, et Vanas Maailmas on gasi. Koik Actors Theatre's mängivad näitle­ tulevikus kadumas praegused palgaliste näitetrup- jad, aga ka lavastajad ja kunstnikud, on vaba­ pidega repertuaariteatrid ning nende asemele tule­ kutselised, enamasti New Yorgist, kellega ole­ vad konkreetsete lavastuste väljatoomiseks vabakut­ me sõlminud lepingud umbes neljanädalaseks selisi näitlejaid palkavad näitemängukeskused nagu proovi- ja sellele järgnevaks kuu aega kestvaks Ühendriikides. Ent, kas see ikkagi on nii? etenduste perioodiks. Samal printsiibil tegut­ Kentucky osariigis, Louisville is, mille mai­ seb meie teater ka kogu ülejäänud aasta. Mit­ nekas Actors Theatre's on juba kakskümmend kuus med näitlejad, kes kunagi meie põhitruppi aastat toimunud ameerika nüüdisdramaturgia fes­ kuulusid, elavad seni Louisville'is ja me ka­ tival, oli tänavukevadise teatraalide kokkutuleku sutame neid üsna sageli, kuid alalist töökoh­ üheks osaks ka kohale saabunud välisajakirjanikele ta me neile ei taga. korraldatud ümarlauavestlus teatri peanäitejuhi Mare Mastersoni ja direktori Alexander Spee- N. R.: Louisville'i kevadine draamafestival on riga, kes selgitasid põhjalikumalt väljaspool USAd ennekõike ameerika autorite uudisteoste ülevaa­ seni suhteliselt haruldasi Ameerika "vabaturutcat- tus ja näib, et siin on kirjanikele tõepoolest an­ ri" tööprintsiipe. Sellelt mõttevahetuselt pärinevad tud õigus igas lavastust puudutavas küsimuses ka järgmised ülestähendused. kaasa rääkida. Tänavusel festivalil külalistena osalenud noored Poola lavastajad nentisid, et ne­ mad on harjunud teatrit tegema hoopis teisiti — Neeme Rand: Kas võime tõepoolest väita, et teat­ kapteniks laevas on lavastaja. ri tegemine Ameerikas ja Euroopas on muutumas üha erinevamaks, või saab esile tuua ka vastupi­ M. M.: Kuna Kentuckys toimuv festi­ diseid tendentse? val on nüüdisdramaturgia festival, siis on tä­ helepanu keskmes mõistetavalt näitemängud. Mare Masterson: Ameerika teater on Nende lavastamisel lähtutakse kindlalt teks­ tõepoolest erinev sellest, mida olen näinud tist, autori nägemusest ja lavastaja — mis nii mujal maailmas. USA teatrites on üha väik­ mõnigi kord iseenesestmõistetav E.'roopas — sem roll teatrite juures alaliselt tegutsevatel ei kujune siin omaette autoriks. Kirjanikel on näitetruppidel — vastupidi Euroopas kehti­ sel festivalil õigus oma sõna sekka öelda la- vale. Samas ei maksa unustada teist olulist vastusprotsessi igas lõigus — mitte ainult la­ erinevust: kui Euroopas on teatritegemise vastaja, vaid ka näitlejate valikul ja lavaku­ keskmes lavastaja, kes vormib näitemänge tih­ junduse loomisel. ti just selliseks, nagu see tema kujutlustes ek­ sisteerib, siis Ameerika teatris on keskmes Kõrvalepõikena on huvitav meenutada, et tänavu autor ja tekst. Mis muidugi ei tähenda, et la­ andis festivali kulaarides rohkesti kõneainet ühe vastajal puuduks üldse mänguruum. Mõel­ New Yorgi autori mõni päev enne esietendusi kõ­ gem kas või sellele, kui eripalgelisi Shakes- lanud soov, et kogu lavakujundus tuleb ümber peare'i lavastusi siiski Ameerikas näha võib. muuta. Et kirjaniku tahe on püha, pidi kunstnik Ja loomulikult sünnib ka Ühendriikides väga praktiliselt võlurina kahe päevaga uued dekorat­ eksperimentaalset, just lavastaja nägemusest sioonid looma. lähtuvat teatrit.

38 M. M. : Asjaolu, et kellelgi lavastus­ grupist ei ole õigus ilma kirjaniku loata näi­ dendis mingisuguseid muudatusi teha, näi­ tab minu arvates kõige paremini erinevusi Ameerikas ja mujal maailmas eksisteerivate teatrimudelite vahel. Muidugi, meie teatris, eriti sellel festivalil, on näitekirjanikule antud suurem roll kui Ameerika teatris tavaliselt. Ent kirjanikud on siinse teatritegemise juures ka mujal alati väga olulisteks osalisteks, kelle loodut lavastajad üldjuhul ei püüa oma näge­ muse järgi ümber luua. Poola lavastajatega toimunud arutelult jäi kõlama, seisukoht, et tänapäeva autoreid, kes pakuksid huvitavaid näidendeid, on seal praegu üsna vähe. Paljud kirjanikud on teatri asemel valinud teised meediumid. Seepärast peavad lavastajad vanemate tekstide esitami­ sel olema publikuni jõudmiseks vägagi leid­ likud. Ehk võib ka sellega põhjendada lavas­ taja suuremat rolli Euroopa teatris. Ning rää­ kides tõlketeostest: näidendite publikule va­ hendamisel on enne lavastajat veel üks isik, kelle nägemus tekstist lavastust tingimata mõjutab —tõlkija.

Veel üks kõrvalepõige. Ameerika näitekirjanike huve lavastuste väljatoomisel jälgivad väga tera­ Mare Masterson: "Teater Ameerikas on elu ja selt ka kirjanike agendid. Üks mõjukas New Yorgi tervise juures." "vahendaja" meenutas Poola lavastajatega toimu­ nud diskussioonil häiritult seda, kuidas lavastati tema kliendi, Tony Kushneri näidendit "Inglid Ameerikas" Saksamaal. Lavastaja oli iseseisvalt otsustanud muuta autori loodud tegelaskujude See on ka magnet, mis paljusid teatriprakti­ tiipaaže. Agendi sõnul organiseeris ta terve pro­ kuid üle riigi meile tööle tõmbab. testide sarja nõudmaks, et lavastuse mängimine Kunagi aastate eest kehtis USA teatris sellisel kujul viivitamatult lõpetataks. kindel süsteem: uued näitemängud lavastati enamasti New Yorgi proovisaalides, kuid la­ N. R.: Ameerika teater koosneb erinevatest tasan­ vastuste esimesed läbimängud toimusid väik­ ditest — see on mitmekihiline segu erinevatest semates linnades — Bostonis, Washingtonis, eesmärkidest ja suundumustest. Lipulaev on Philadelphias, Pittsburgis. Pärast seda, kui la­ Broadway, kommertsteater, kuhu jõuavad näi­ vastused olid eelgastrollidel saanud lihvi ja dendid ja lavastused, mis suudavad pikka aega edu, toodi nad Broadwayle, kuhu nad jäid ena­ raha teha. 0//-Broadway on samuti kommert- masti pikaks ajaks. Edu korral jõudis näidend siaalne nähtus, kuid väiksemal määral. Off-off- ka paljude teiste riigi teatrite mängukavva. läroadway on enamasti eksperimenteeriv ja tulu Viimase kahekümne viie aasta jooksul mittetaotlev teater. New Yorgist, siinsest peami­ on see süsteem oluliselt muutunud. Palju uus­ sest teatrikeskusest väljaspool asuvaid teatreid lavastusi sünnib just väiksemates regionaal­ nimetatakse üldnimetajaga regionaalteater. Rää­ teatrites, nagu siin, Louisville'is, kus oleme kige sellest struktuurist lähemalt. tänu oma festivalile Ameerika nüüdisdrama- turgia üheks suurimaks propageerijaks kogu M. M.: Ühendriikides tegutseva teatri riigis. Just siia, Kentuckysse, tulevad nüüd skaala on tõepoolest lai alates kommertslikust paljud produtsendid üle kogu riigi oma teat­ ja professionaalsest (esimene ei välista teist) rite repertuaari uusi tükke valima. Paljud meie kuni amatöörteatrini. Aetors Tlieatre Louis- laval esmakordselt ilmavalgust näinud näi­ ville'is on mittetulunduslik professionaalne dendid on jõudnud ka New Yorki ja teiste rii­ teater, mille lavastuste taset on enam kui 30 kide lavadele. Meenutada võiks näiteks tegutsemisaasta jooksul püütud hoida kõrgel. Donald Marguliese "Õhtusööki sõpradega" ja

30 D. L. Coburni "Džinnimängu". (Mõlemad M. M.: Ameerika maksuseadused näe­ näidendid on lavale jõudnud ka Eesti teatris. vad ette soodustusi neile ettevõtetele ja era­ - N. R.) isikutele, kes toetavad selletaolisi mittetulun­ duslikke asutusi nagu teater. Ka see on üks N. R. : Kentuckysse külla sõitnud Poola lavasta­ meie ja muu maailma vaheline erinevus. Just jad rääkisid, kuidas 90. aastate alguses valitses need maksusoodustused innustavadki palju­ sealses teatritegemises mõõn; kommunismiajal, sid meile raha andma. Kokku umbes 40 prot­ kui laval nähti sageli kodeeritud hinnangut argi­ senti meie eelarvest moodustavadki eraanne­ reaalsusele, olid saalid täis, kuid pärast Ida-bloki tused ja napp valitsusepoolne toetus. Kuus­ lagunemist ei suutnud teatrid enam tõsiste lavas­ kümmend protsenti tuleb piletimüügist, saa­ tustega publikut meelitada. Repertuaari ilmusid lide üürimisest ja muust. Oluline on eratoe- farsid, komöödiad ja muu massidele mõeldud tustest, näiteks "Humana" sponsorlusest rää­ meelelahutus. Lisaks hakkasid teatrid mängima kides aga see, et mingisuguseid sisulisi pii­ koolilaste kohustusliku kirjanduse hulka kuulu­ ranguid meile raha andes ei seata, repertuaa­ vaid näidendeid, et vähemalt noori õpetajate in­ ri valides oleme vabad. nustusel teatrisse saada. Kuid ka sel raskel ajal polnud Poola teatrid tegelikult surmasuus, sest Ääremärkus. Louisville'i teater on Ameerika ül• enamik teatreid sai riigilt toetust. Ameerikas toe­ dist teatripila vaadates muidugi erand, sest niisu­ tab riik teatreid suhteliselt nappide summadega. gust suurejoonelisust kui seal valdav enamik teat­ Tähendab see Ameerika kontekstis seda, et reper­ reid endale lubada ei saa — iga festivaliks valmi­ tuaari püütakse valida just selliseid tükke, mis nud lavastust mängiti vaid kuu aega, ja seda täis- rahvast teatrisse meelitaksid — ja raha teeniksid? dekoratsioonide ja kostüümidega. Samas on Actors Theatre pakkunud kohalikule publikule aastaid M. M.: Repertuaari valikul püüame väga kõrgetasemelist kunsti ning arendanud vaa­ lähtuda ikkagi kunstilistest kaalutlustest, mit­ taja maitset sedavõrd, et kui lavale tuuakse te sellest, milline on ühe või teise tüki kom- šokeerivaid, provokatiivseid, üliavangardseid lu­ mertspotentsiaal. Broadwayl, kus kommerts- gusid, ei leia publik ega sponsorid, et tegemist on kaalutlused määravad kõik ja publiku ligi­ raha ilmselge raiskamisega. Hiieks selliseks lavas­ meelitamiseks palgatakse peaosadesse tuseks oli tänavu noore New Yorgi kirjaniku Adam suuri staare, on pilt sootuks teine. Seal paigu­ Räppi narkodraama "Finer Noble Gases", kus te­ tavad investorid raha uute lavastuste väljatoo- misse, lootes, et nad hiljem selle raha mitme­ gelased laval ka urineerisid ja oksendasid, ent oli kordselt tagasi teenivad. oma kunstiliselt tasemelt üks festivali tippteos. Alexander Speer: Louisville'i teater ei N. R.: Vaadates siit Kentuckyst kaugemale — mis taotle esmajärjekorras tulu, seda joont jätka­ seisus on tänane Ameerika teater? me ka edaspidi. Kust me raha saame? Koha­ lik valitsus mängib meie festivali ja teatri ra­ M. M.: Ühendriikides käib igal aastal hastamisel paraku väga väikest rolli. Teatri teatris rohkem inimesi kui kunagi varem aja­ aastaeelarve on umbes kaheksa miljonit dol­ loos. Teatreid on praegu lihtsalt rohkem kui larit (135 milj krooni — toim). Louisville'i lin­ kunagi varem. Mõelge kas või sellele, et enne navalitsuselt saame aastas umbes 10 000 — seda, kui meie teater Louisville'is kolmküm­ 15 000 dollarit (168 milj-253 milj krooni - mend kuus aastat tagasi avati, ei olnud selles toim). Osariigi valitsus toetab meid igal aastal linnas ühtegi professionaalset teatrit. Aeg-ajalt umbes 200 000 dollariga (3 400 000 krooni - põikasid siia sisse ringireisivad trupid ja see toim). Föderaalvalitsuse juures tegutsev riik­ oli kõik. Niisamuti nagu Louisville'is, on pro­ lik kultuuriamet (National Endowment for Arts, fessionaalsed teatrid tekkinud ka paljudes millel ei ole küll ministeeriumi staatust, kuid teistes linnades. Teatrite avamine-asutamine mida võib väga kaudselt võrrelda Euroopa muutus paljus võimalikuks tänu Washingto­ riikide kultuuriministeeriumidega — N. R.) nis mõne aastakümne eest loodud föderaal­ annab Actors Theatrc'le aastas 35 000 - 60 000 sele kultuuriametile, mis hakkas raha andma dollarit (590 000-1 000 000 kr). Seega, riigi teatritegemiseks ka väiksemates keskustes. toetus moodustab meie eelarvest väga väike­ Seega, regionaalteater, iga väikese linna oma se osa. Ülejäänud raha tuleb kohalikelt suur­ professionaalne teater, on Ameerikas suhteli­ firmadelt — nüüdisdramaturgia festivali pea­ selt uus nähtus. Selles kontekstis tuleb mee­ sponsoriks on juba aastaid Louisville'is asu­ nutada, et teatritraditsioone nagu paljudes va peakorteriga kindlustusfirma "Humana", teistes riikides, Euroopas, kus ka väiksema­ mille nime festival ka kannab, aga meid toe­ tes keskustes on alati olnud oma teatrid, siin tavad ka mitmesugused fondid ja eraisikud. ei ole.

40 Kui Ameerika professionaalsed regio­ probleeme ja raskusi. Alati napib raha, ande­ naalteatrid tekkisid, võeti eeskuju Briti ja teiste kaid teatritegijaid, uusi häid näidendeid. Kuid Euroopa maade teatritest, kus olid püsitrapid: usun — sellist aega, kui kõigil teatritel on pii­ näitejad pidid olema erakordselt hea etteval­ savalt raha, andekaid tegijaid ja häid tekste, mistusega ja suutma mängida väga erinevat ei tulegi. Tõsi, Ameerika teater peab massi­ repertuaari, klassikast kuni kaasaegsete näi­ meediaga hoopis rohkem konkureerima kui denditeni. Kuid, nagu öeldud, see struktuur teatrid teistes riikides. Meedia roll siinses ühis­ hakkas peagi kõikuma. Osalt majanduslikel konnas on lihtsalt suurem. Massikultuur, pop­ põhjustel — riiklikud toetused professionaal­ kultuur on Ameerika tänase kultuuri domi­ sete püsitruppidega teatritele on alati olnud neeriv jõud. Teatri suur konkurent on ka sport. väikesed. Oma rolli alaliste truppide kadumi­ Ja uskuge või mitte, konkurentsi pakuvad ka sel on mänginud ka Ameerika multikultuur- näiteks restoranid, mille arv on USAs plah­ sus, mis on viimastel aastakümnetel vähemalt vatuslikult kasvanud. Kolmkümmend aastat siinsetel lavadel üha enam kajastumas. Kui tagasi oli Louisville'i-suguses linnas ehk viis­ trupi kaheteistkümnest liikmest näiteks pool kuus restorani ja sellisest köökide valikust olid mitte-valged ja teater otsustas lavastada nagu praegu, kui praktiliselt kõikjal on esin­ mustanahalise näitekirjaniku August Wilsoni datud kümned maailma kokakunstid, ei osa­ näidendi, kus ei olnud ühtegi valget tegelast, nud keegi unistadagi. Kohalikes restoranides tuli paratamatult palgata uusi näitlejaid. Ta­ pakuti varem traditsioonilisi ameerika toite. sahilju hakkas Ameerikas tekkima olukord, Eripärased ja peened söögikohad olid vaid etnäitlejad said küll teatud teatrites tihti tööd, New Yorgis, Los Angeleses, ehk ka Chicagos kuid 52 nädala pikkust tööaastat neile ei ga­ — suurlinnades. Nüüd on korraga kõigis ranteeritud. Ameerika linnades tohutu palju võimalusi, Ühesõnaga, kui rääkida uuesti sellest, kuhu minna õhtustama, maitsma erinevaid miks alalised trupid Ameerika teatrite juurest toite. Inimestele on restorani külastamine on kadumas, siis põhjusi on palju. Ja kui veel muutunud samasuguseks elamuste jahiks kord võrrelda Ameerika ja Euroopa teatreid, nagu teatris käimine. Seega, kui varem öeldi, siis kui Euroopas luuakse alalise trupiga teat­ et lähme välja õhtustama ja siis teatrisse, siis rites lavastusi ja nendega sõidetakse seejärel nüüd võib juhtuda, et teatri asemel valitakse ka ringreisidele, siis Ameerikas sõidavad restoran, nii et täna on ka söögikohad teatri sama moodi ringi näitlejad ja lavastajad. See­ konkurendid. Ameerika inimeste rikkuse ja sugune nn trupitus tekitab muidugi vahel jõudeaja kasvule on plahvatuslikult lisandu­ probleeme. Mitmeid meie teatris sündinud mas ka selle sisustamise võimaluste arv. Teat­ lavastusi, näiteks multimeedialavastust rit tehes tuleb sellega arvestada. "Macbethist", mille hiljuti lavastasin, on kut­ sutud välisriikidesse, Euroopa festivalidele. Ja kuigi lavastuses mängib ainult kolm näitle­ Louisville, Kentucky - New York jat, olid nad pärast siinset etenduste perioodi lepingutega juba mujal seotud ja seepärast jäid välisgastrollid ära. Mittetulundusliku professionaalse teatri kõrval, millest seni rääkisin, on igas Ameerika linnas aga ka suured kommertsla­ vad, kus mängivad Broadway tükkide ring­ reisidel olevad koosseisud. Tänase kommerts­ teatri juures on huvitav see, et samaaegselt põhikoosseisuga, kes mängivad New Yorgis, on produtsendid moodustanud vahel kuni kolm ringreisitruppi, kes mängivad sama la­ vastust, samas vormis nagu Broadwayl, teis­ tes Ameerika linnades ja ka välismaal.

N. R.: Seega jutud sellest, et Ameerika teater on massikultuuri pealetungi tõttu vaakumas, ei pea siiski vist paika? M. M.: Teater Ameerikas on elu ja ter­ vise juures. See ei tähenda, et meil ei oleks

41 VLADIMIR-GEORG KARASSEV-ORGUSAAR

TORMISE TULEK PRANTSUSMAALE

l osanud mitte keegi meist arvata, et Eesti aja­ lukku läheb veel üks prantsuse klooster. Kuid Seni oli teada, et Eesti ajalukku on end kuna ajad muutuvad, siis muutuvad ka loo sisse kirjutanud vähemalt üks prantsuse tegelased, ja muutub ka kloostri roll. Piiskop klooster. See on kunagise Champagne'i krahv­ Fulco kloostrit ei ole enam. Ei ole enam päris- konna pealinna Troyes' lähistel asunud ja tä­ klooster ka see abhaye, millest meil täna juttu. naseks juba kahjuks hävinud benediktiinide 1 Seekord räägime ühest tsistertslaste kloostrist, АЪЪауе dc Montier-la-Celle. Selles kloostris pi­ mis kannab nime АЪЪауе dc Noirlac (e к Must­ das oma "peakorterit" (ja oli sellest kloostrist järve klooster) ja ulatub samuti meie õnnetu ka pärit) toosama munk Fulco (pr k Foul- piiskop Fulco aega: kloostri rajas aastal 1150 ques), kelle Lundi peapiiskop Eskil määras kas Bernard de Clairvaux ise ja tänini püsti sei­ aastal 1165 või 1169 "Eestimaa piiskopiks". sev kirikuhoone sai valmis aastaks 1175. Are­ Kahel korral, pärast edutuid misjoniränna- nenud pärast seda jõudsalt kuni XV sajandi­ kuid "paganate maale" naasis piiskop Fulco ni, langes klooster seejärel ususõdade ohvriks vaiksesse Montier-la-Celle' \, et koguda seal ja toibus suure vaevaga sõdade hävitustööst. hingejõudu järgmisteks Eesti retkedeks. Pä­ Surmava hoobi Mustjärve kloostrile andis rast aastat 1180 pole piiskop Fulcost enam Suur Prantsuse Revolutsioon: klooster sekula- midagi teada. Oletatakse, et ta hukkus oma riseeriti. Siis olid kloostrihoonetes kord port- kolmandal misjoniretkel. Klooster aga jäi meie selanivabrik, kord vaeslaste kodu. 1909. aas­ ajalukku. tal ostis kloostri ära departemang (see mis Sellest ajast on nüüd juba kaheksa sa­ Eestis maakond). Tasapisi alustab kloostrihoo- jandit möödas. Ei siis ega veel aasta tagasi nete restaureerimistöödega. Lõpuks — juba meie ajaks sai kloostrist kultuurikeskus muu­ seumi, näituse-, kontserdi- ja loengusaalide- loe: abeii. ga. Sel aastal peeti seal aga üheksandat korda rahvusvahelist vokaalfestivali, või kui tahate "lauldud sõna pidupäevi". Sel aastal sai sellest Veljo Tormise, see tähendab ka meie kõigi lauldud sõna pidupäev.

2 Veljo Tormise tulek Prantsusmaale oli pikk ja okkaline. See oli veel aastal 1977, kui alustasin Prantsuse Raadioga (Radio-France) läbirääki­ misi eesti muusika saatesarja üle. Mulle luba­ ti järgmiseks aastaks kaheksa (!) tundi eetri­ aega riiklikul kultuurikanalil France-Culture. Sari pidi algama regilaulust, minema läbi eesti koorilaulu ja laulupidude; haarama kaasa süm­ foonilise muusika (Heino Elleri koolkond), tut­ vustama eesti oreleid, aga ka džässi ja rocki. Eraldi Kind oli pühendatud Tormisele. Tormis ja Part olid kutsutud (ENSV Heliloojate Liidu ja Eesti Raadio kaudu) ka osa

-12 võtma saatesarjast. Eesti Raadiost palusime ei läinud mitte kunagi lahti. Sain oma autori­ veel mõningaid stereosalvestisi, suurem osa honorari, tõlkijad tõlkehonorari. Nüüd oli helist Iuli aga minu plaatidelt. Prantsuse Raadio täielikult minu teksti oma­ Ütlesin "palusime". Tegelikult palus nik... Eesti lindid saadeti Tallinna tagasi. Minu minu palvel Prantsuse Raadio. Ennast palu­ plaatide salvestised "kadusid". sin loos esialgu mitte mainida. Meie rõõmuks Sellega lõppes kakskümmend neli aas­ helilindid tulid (laenutusenäol, need pidi hil­ tat tagasi Veljo Tormise (ja Arvo Pärdi) e s i- jem tagastama). Kuid Tormis ja Part ei tulnud. m e n e "tulek" Prantsusmaale. Ei tulnud isegi vastust nende kohta. Pärast tuli eraviisiliselt suusõnaline seletus, et olime kut­ sunud "valed mehed", et oleks pidanud kut­ suma hoopis Räätsa... Kuid töö läks sellegi­ poolest edasi. Said tehtud plaadimuusika sal- vestised (salvestustehnikud olid rabatud ees­ ti muusika rikkusest ja mitmekülgsusest), sa­ muti sissejuhatavad ja vahetekstid. Läks juba montaažiks. Ja siis äkki lõi välku mulle selge­ na paistnud taevast. Mulle režiiassistendiks määratud daam (mina olin saate autor, pro­ dutsent ja režissöör) läks järsku kaebusega France-Culture'i muusikadirektori Guy Eris- manni poole: mina tahtvat oma saadetega ära rikkuda Prantsusmaa — N Liidu suhted. Mui polnud aimugi, et too daam oli ühest "kam­ bast" France-Culture'i muusikadirektoriga, see aga oli prantsuse kommunist (mõni aeg hil­ jem leian Guy Erismanni nime kommunistli­ ku partei nädala-ajakirja La Revolution toime- Veljo Tormis Abbaye dc Noirlacis 14. aprillil 2002. tusliikmete loetelust). Muusikadirektor palus mind otsekohe enda juurde ja ütles, et Prant­ susmaal on küll täielik sõnavabadus, kuid siis­ ki peab ta mõtlema ka iga saate tagajärgede 3 üle. Kas ma ei saaks veidi korrigeerida oma Arvo Pardil vedas rohkem kui Tormi­ teksti, võib-olla isegi mitte teksti, see on ehk sel. Sest tema vahetas aastal 1980 elukohta! korraski, tuleks korrigeerida teksti tõlge t... Veel kaks aastat hiljem jõudis Part omal kulul Selleks peaks paluma appi kedagi "kompe­ Pariisi, kaasas Saksamaalt Baden-Badeni raa­ tentset". Pakkusin otsekohe välja tulevase Jaan dio nüüdismuusika ansambel. Meid oli saalis Krossi tõlkija, Idakeelte ja -tsivilisatsioonide kümmekond kuulajat: Part oli tol ajal laiema­ Instituudi professori Jean-Luc Moreau. Auto­ le prantsuse publikule täiesti tundmatu isik, riteet oli laitmatu. Ja seltsimees Erismann kuigi see oli juba kuusteist aastat pärast seda, nõustus. Professor Moreau ei leidnud aga kui Charles Munch mängis Prantsuse Raadio minu tekstist midagi patust, kuid leping raa­ sümfooniaorkestriga sisse tema "Perpetuum dioga oli juba sõlmitud ning ta tegi siiski mõ­ mobile". Tänapäeva prantslased ei kingi oma ned "kosmeetilised" stiiliparandused (mis- tunnustust välismaalastele, kes pole veel tun­ solvas hingepõhjani minu esimest tõlkijat nustust leidnud kogu maailmas! Part oli siis Mmc Hilja Monclinü). Parandatud tekst lae­ küll juba hästi tuntud anglosakside ja ger- kus sm Erismanni manu. Aeg tiksus, aga muu­ maanide mail, aga seda oli prantslastele ikka sikadirektori kabinetist ei tulnud enam ühte­ veel vähe... gi häält. Mitte kunagi... Huvitav kokkusattumus: samal 1982. aastal, mil Arvo Part tuli esmakordselt oma Saanud aru, et olen tupikus, pöördu­ muusikaga Pariisi, toimus ka Veljo Tormise sin Radio-France'i (France-Culture allub Radio- "Kümne haiku" Pariisi esiettekanne. See oli France'ile) muusikadirektori poole palvega Jüri Kuke mälestusele pühendatud kontser­ anda mulle kaks tundi eetriaega (üks pü­ dil Saint-Merri kirikus (õtse Georges Pompi­ hendatud Tormisele, teine Pardile) France- dou nim kultuurikeskuse kõrval, kus toimus Culture'i sõsarlainel France-Musiques'Q. Vastu­ Pärdi esimene Pariisi kontsert), esitajaks "Wel­ seks sain: aga teil on juba kaheksa tundi lingtoni ööbik" Anne Langston-Reissar Uus- eetriaega. Esialgu aitab! Kaheksa tundi aga Meremaalt. Selle sündmuse puhul oli samas

43 kirikus korraldatud kaks näitust: üks oli pü­ LP-de ajal ei olnud Tormise plaate mit­ hendatud Jüri Kukele, teine eesti muusikale te kusagilt osta. Algul oli "Melodija" periood. (Anne Langston-Reissar esitas Saint-Merri Ja "Melodija" ei eksportinud Tormist. Vähe­ kirikus ainult eesti heliloojate teoseid, see oli malt mitte Prantsusmaale. Siis tuli õnneks CD- Prantsusmaal esimene avalik kontsert de ajastu. Kuid esimene Tormise CD oli pärast Teist maailmasõda, kus esitati ainult "Unustatud rahvad" (ECM Records, 1992), äär­ eesti helitöid). Raadio "Vaba Euroopa" salves­ miselt kallis "kingitus". Ja tundmatu rahva tas kontserdi. Katkendid sellest edastati minu tundmatu helilooja ja pealegi veel tundmatu­ saadetes Eestisse. On inimesi, kes väidavad, tele rahvastele pühendatud liialt kallis plaat et vaatamata raadiomürale, kuulsid nad neid ei soodustanud läbimüüki, seega ka laiema fragmente. Ka Tormise oma. huvi äratamist Tormise vastu. Aastal 1985 tehti teine katse kut­ Pealegi ei osanud ka plaate müüvad suda Tormis Prantsusmaale. Kutse algatajaks kauplused Tormist esitleda. Nüüdismuusika oli seekord eesti kirjanduse, kunsti- ja muusi­ lahtris pakuti ainult instrumentaalmuusikat, kapäevade eestvedaja, eesti keele ja kirjan­ koorimuusika all oli Prantsusmaal eranditult duse õppejõud Idakeelte ja -tsivilisatsioonide kirikumuusika (ja see on siin kõrgel tasemel), Instituudis Vahur Linnuste, ametlikuks kut­ ilmalikku koorilaulu aga prantsuse plaadi- sujaks Uus-Sorbonne'i ülikooli soome-ugri kaubandus ei tundnud (ja ei tunne praegugi uuringute keskus, kutse ettekäändeks olid veel). Mõnikord võis leida "Unustatud rah­ eesti kultuuripäevad Pariisis. Ei mingit vas­ vaid" folkloori lahtrist, kuid selles puudusid tust okupeeritud Eestist ka seekord. Aasta üldsegi plaadil esindatud rahvad... Tormis jäi pärast tuli aga Arvo Pärdi triumf Pariisis tol ajal Prantsuse plaadikaubandusele mõis­ (kaheksa aastat pärast kunagist France- tatuseks. Nagu ka Part, muide. Parti ei osa­ Culture'i kutset!). Pariisi lehed teatasid mui­ tud samuti esialgu klassifitseerida: kord oli ta dugi, et see on suure Arvo Pärdi postmodernist, kord minimalist, kord ei tea, esmakordne tulek Prantsus­ kes veel. Kuni viimaks avati kauplustes Pärdi- maal e. Nüüd oli siis viimaks leidnud siin nimeline lahter. tunnustuse vähemalt Part! Rõõm südames, Sel segasel ajal (oli juba aasta 1992) kuid vahi Tormise pärast. andis Pariisi Soome Instituut mulle võimalu­ Kolmandad eesti kirjanduse, kunsti-ja se korraldada oma ruumes eesti näitus. muusikapäevad (1987) algasid Tormise muu­ Nii sündis "12 tuhat aastat Eestimaad, eesti sikaprogrammiga (paraku plaatidelt). Püüd­ rahvas, tema saatus ja kultuur", näitus, mis sin oma ettekandes, arendades edasi seda, oli lahti neli kuud ja kus igal õhtul enne töö­ mida varem Tormisest olin kirjutanud, mää­ päeva lõppu leidis aset eesti muusika tund ratleda tema kohta eesti muusikas, ja mis (plaatidelt muidugi). Algul kuulasid muusi­ veel tähtsam, — tema kohta kultu uri- kat vaid need, kes olid parajasti näiüist kü­ vastupanus nõukogude okupatsiooni­ lastamas, kuid valdav enamus jäi kuulama le (nüüd tohtis sellest avalikult rääkida!) . lõpuni. Siis hakkas tulema rahvast juba ka spet­ Kultuuripäevade raames saabus Hollandist siaalselt selleks, et eesti muusikat ja eesti inter­ Pariisi Tormise kavaga Paul de Boeri noorte preete kuulata (sissepääs näitusele oli tasuta); Iaulurühm. Ja paar nädalat pärast eesti kul­ viimaks oli nii, et rahvas ei mahtunud enam tuuri päevi lahvatas Pariisis teine Pärdi saali ja tuli sisse lülitada Soome Instituudi si- buum, kõik korrad oli Part ise kohal. Heliloo­ setranslatsioonivõrk. Kuulajad istusid siis ins­ ja isiklik kontakt publiku ja interpreetidega tituudi sisetreppidel või hoopis põrandal. Näi­ tõstis veelgi meeleolu. tuse viimasel nädalal tuli teha juba non-stop Veel kahe aasta pärast on juba koi­ programm näituse avamisest sulgemiseni. Pa­ ni a s Pärdi buum. Ja samal 1989. aastal pü­ riisis pole olnud kunagi ei enne ega pärast seda hendab toosama France-Culture (kuid juba uue kuulda ühes kohas nii palju eesti muusikat (ja juhtkonnaga) Pardile nädalase saatesarja. See­ eriti Tormist) kui tookord Soome Instituudis. kord ei olnud meie osavõttu enam vaja. Nüüd Instituudi tolleaegne direktor Tarmo Kunnas teadis iga uue muusika huviline, kes on Part ei liialda, kui ta kirjutab oma Pariisi-memuaa- (1977. aastast oli möödunud "kõigest" kaks­ rides, et sellest väikesest näitusest käis tol ajal teist aastati). läbi tuhandeid pariisiasi2. 4

Muusikalised kontaktid Tormisega 2 Tarmo Kunnas. Elämäniloa Pariisissa. Werner piirdusid aga plaadimänguga. Söderström OY, Helsingi, 2001, lk 111.

44 Ja peaaegu kõik, kes kuulasid muusi­ ja erakordne suhtlemisoskus stiihiliste loodus­ kat, küsisid mult järjekindlalt, kust saab osta jõududega — see on selle teise eestlase plaate eesti, eriti aga Tormise muusikaga. Osta "maagilise muusika" visiitkaart. sai aga ainult "Unustatud rahvaid" ja Pärdi Sellest ajast peale ei saanud enam siin plaate. Seda oli vähe. rääkida Tormisest kui vähetuntud heliloojast. See plaadipõud kestis mitu head aastat Ja Tormisel ei tulnud enam "kuulsust otsida". (ja pole praegugi päris lõppenud). Tormisega Tormise nimi omandas teda vääriva dimen­ oli aga ka see probleem, et tema CD-plaate (pea­ siooni. le "Unustatud rahvaste") lihtsalt veel ei olnud olemas (vähemalt ei olnud Prantsusmaal). Ja 5 kui Tormise plaadid hakkasid üheksakümnen­ date aastate keskpaigast peale ka Pariisi plaa- Paralleelselt plaadikuulamisega tekkis diturule ilmuma, kartsid plaadiänd neid üld­ aga uus nähtus: Tormist hakati tasapisi siin, se tellida. 1995. aastal Pariisis prantsuse tõlkes Läänes, laul m a. Kõigepealt eestlaste endi ilmunud Baker-Slonimsky kolmeköiteline algatusel ja osavõtul. muusikute leksikon Tormist ei tundnud. Tema Eesti Vabariigi 75. aastapäeva tähista­ kohta ei leidunud mitte mingit andmestikku miseks andis prof Tarmo Kunnas meie käsu­ (või siis ei osatud seda lihtsalt otsida). Nii et tusse Soome Instituudi suure saali, kus me igat uut Tormise plaati tuli suuremates piaad i- korraldasime (Association France-Estonie — poodides ükshaaval tellida. Ja rahuldati Pont de la democratic) vastuvõtu Pariisi akredi­ ainult tellimus. Müügiriiulile tellitud plaat teeritud diplomaatilisele korpusele. Vastuvõ­ ei sattunud. Küsisin plaadipoes, miks nii. Vas­ tu ametlikule osale järgnenud kontserdi kul­ tati: sest te õiete ainuke selle plaadi nõudja. Aga minatsiooniks oli Tormise kolme lüürilise rah­ see oli vale. Tellijad olid näiteks ka minu tutta­ valaulu ("Mure murrab meele", "Lauljaid ot­ vad ja sõbrad. Ja nemad said poest sama vas­ sitakse" ja "Pihlapuu") esiettekanne Prantsus­ tuse mis mina. Eks see oli, ja on mõnikord ka maal. Esitajaks Jaan-Eik Tulve loodud, põhi­ veel praegu plaadifirmade ja informatsiooni liselt prantslastest koosnev kammerkoor (üks puuduse (ka reklaami) süü. lauljaid oli Helena Tulve). Läbimurre toimus BBC Singers'ite Varsti hakkasid aga välismaalased ka Pärdi ja Tormise ühisplaadiga (Collins Classics, iseseisvalt Tormist laulma. Inglismaal 1996). Äkki saadi aru, et Tormis on üks aastatel 1995-1996 olid need näiteks The niiüdis m u u s i k a klassifitseerimata auto­ Hilliard Ensemble ("Kullervo's Message") ja reid. Plaat ilmus algul müügile küll Pärdi laht­ juba mainitud BBC Smgcrs'id; Prantsusmaal ris, aga Tormise nimi jäi plaadimüüjatele laulis umbes samal ajal ansambel Carcas- meelde. Ja viimaks seostati Tormise nimi mõni sonne'ist Fleur d'Espine (e k "Okaslill" ehk aasta enne seda ilmunud "Unustatud rahvad" "Viirpuuõis") Olivier Boulicot' (s 1961) juhti­ autoriga (ah, see on seesama!). misel "Laulusilda" ja tema "rivaal" Loi'c Pierre Järgmised aastad tõid müügile, eelkõi­ (s 1959), Vierzoni linnast Kesk-Prantsusmaal, ge tänu Finlandia usinusele, terve rea Veljo kes juhatab kammerkoori Mikrokosmos, tõi esi­ Tormise plaate, kuid raskusi nende hankimi­ ettekandele katkendid "Kanteletarist" ja sega kohtab ikka. Eestis ja Rootsis väljaantud "Karjan kotiinkutsu". Tormise plaadid pole siia mitte kunagi jõud­ Neist kõige järjekindlam oli viimane. nud. Kuid 1999. aastal "plahvatas" ECMi uues Loi'c Pierre on ka ise helilooja, kuid peaaegu seerias "Pikse litaania". Sellest plaadist sai kogu tema kirg läheb koorile. Alustanud aas­ a a s t a ja ka Tormise triumf. tal 1989 lastekooriga, jättis ta sellest järele pea­ Muusikakriitik BenoitFauchet, kes kir­ gi vaid tüdrukute rühma (poiste häälemurre jutab tihti kiitvalt Pardist, oli hämmastunud viis need koorist välja), kuid jõudis viimaks Tormise muusika haaravusest ja "maagiast" jälle segakoori, nüüd juba noortekoori juurde ja asetas "Pikse litaania" arvustuses Tormise (16. kuni 30. eluaastani). See koor laulabki vabalt Pärdi kõrvale: "Eestlane nagu Arvo praegu Prantsusmaal Tormist. Part," kirjutab Benoit Fauchet, "pakub Veljo Miks Tormist? Aga sellepärast, et Loic Tormis meile sellel plaadil hämmastavalt elu­ Pierre on a cappella koorilaulu fanaatik. Ja ta jõulist, suure energiapotentsiaaliga muusikat, viljeleb just ilmalikku kooriloomingut, kes­ mis on teravas kontrastis tema kaasmaalase kendudes tänapäeva heliloojate a cappella karmilt range ja samal ajal eeterlikult haihtu­ kooriloomingule. Thomas Jennefelt, Patrick va helimaailmaga."3 Jah, Tormise elujõulisus Burgan, Philippe Hersant, Nicolas Bacri, Thierry Machuel, Philippe Schoeller, Alain Labarsouque... Kas need nimed ütlevad juba 1 "Diapason" m- 465, Pariis, detsember, 1999, lk 102. meile midagi või veel ei ütle? Igal juhul on

45 46 Hetk kontserdilt 14. aprillil 2002: dirigent Loic Pierre ja näitleja-lavastaja Daniel Mesguich.

need heliloojad, kes otsivad laulva hääle uusi kultuur j ä ä b rahvuskultuuriks ja kultuuri- väljendusvõimalusi. Loi'c Pierre ei piirdu oma ristumise produkt kujuneb omaette nähtuseks. otsingutes Prantsusmaaga. Tema otsingud Loi'c Pierre'i "eksperiment on praegu oma esi­ ulatuvad Põhjalani välja. Selle tunnistuseks on meses faasis, mis seisneb teise kultuuri Knut Nystedt, Thomas Jennefelt, Einojuhani tundmaõppimises, selles, mida ma Rautavaara Mikrokosmose repertuaaris... Mui­ nimetasin sisenemiseks teiste rahvaste dugi pidi Loic Pierre ühel päeval ka Tormise kultuuri. See on medali üks külg. avastama. Medali teine külg on aga see, et Loic Ja sellest avastusest sündis äärmiselt Pierre on üks nendest, kes demonstreerivad huvitav koostöö. Ja millegi uue algus. üha kasvavat huvi laulva hääle (häälte) vastu. See on Prantsusmaal omamoodi revo­ lutsioon kaua aega valitsenud tõekspidamise vastu, et "pärismuusika" on vaid orkestri­ Katseid siseneda teiste rahvaste muusika (ja selle täiuslikem vorm — sümfoo­ helimaailma on ka varem olnud. Kuid kas on nia, nagu vaid romaan on "päriskirjandus"), keegi muusika loojatest läinud teiste rahvas­ kõik muu aga, kõik need lied'id, romansid, il­ te "muusikaliste juurte" avastamises kauge­ malikud koorilaulud jms, on vaid "päris heli­ male kui Tormis? Mõni võili öelda: aga need loomingu" kõrvalproduk t, hobby, on ju kõik soome-ugri rahvad, ühised juured veidrus, kapriis (nagu seda olevat ka romaa­ kõigil. Ja ometi on nad, vaatamata sellele, et nikirjaniku lühijutt). Just selle tõekspidamise neil on ühised juured, erinevad rahvad. pärast ei olegi Prantsusmaal ilmaliku koori­ Praegu võtab maad nähtus, mida laulu traditsiooni. prantslased nimetavad/e nietissage des cultures Mehed, kes võitlevad siin ilmaliku ("kultuuride ristumine"): kultuuride vastas­ koorilaulu eest, leidsid Tormises endale ela­ tikune rikastumine vastastikuse põimumise ja va eeskuju, nad teavad, et mees on pühenda­ ristumise teel (tuletage meelde Tormise "Lau- nud kogu oma elu koorilaulule, laiemail lusilda"). See on protsess, mida on raske pea­ — laulvale häälele. Ja et (nagu kirjutab sisse­ tada. Ja kas ongi vaja? Tingimusel, et rahvus- juhatuses festivaliprogrammile Loi'c Pierre) Tormis on "kõige suure m elavatest heliloojatest", kes on end sidunud jäädavalt Abbaye de Noirlac, 14. aprill 2002. Hommoge au rahvusjuurtega. compositeur estonieii Veljo Tormis. Kammerkoor Need kaks "medalikülge" kokku sele­ Mikrokosmos, dirigent Loic Pierre, teksti loeb Daniel Mesguich. tavad prantsuse (ja mitte ainult prantsuse)

47 ч

{ See heliimaailm, mis sündis Noirlaci kloostri endises kirikus, ei olnud mitte väljakutse, vaid vastukõla Tormisele ja m e i e vastus läbi sajandite piiskop Fukole.

koorilaulu entusiastide erakordset huvi Tor­ mise vastu. Tormisest on saamas kalju, mille­ Ja nüüd me olemegi seal, Mustjärve le võib toetuda, millelt hoogu võtta, mille var­ endises kloostris, õtse keset Prantsusmaad jus varjupaika otsida. (klooster asub vaid mõne kilomeetri kaugu­ Ja see muudab järsku kogu meie ette­ sel kohast, mida siin traditsiooniliselt peetak­ kujutust Tormisest. Jah, Veljo Tormis on se Prantsusmaa geograafiliseks keskpunk­ eesti suurim rahvusmuusik. Ta on ennast tiks). Rõhutan veel kord: me oleme ühes kindlalt sidunud meie juurtega. Ta on pan­ endises kloostris. Sest muidu see oleks nud need juured meie rahvale kõige raskemal pühakoja teotus. Sest meie kõrvu kostab pa­ ajal helisema meie kõigi hinges. See andis ganlik ürgheli, kõlab paganlik trumm. Ja nel- meile jõudu — kas me tahame seda endale jakümneliikmeline Prantsuse kammerkoor tunnistada või mitte, ja sõltumata sellest, kas laulab meile meie Tormist. me anname endale sellest aru või ei anna — vastupanuks okupandile ja selleks, et säili­ Kõlab peaaegu pooleteisetunnine kom­ da nagu rahvas. Me ei tea, mis rolli see helin positsioon Tormise loomingust, mis haarab võib mängida veel meie tulevikus. Sest me ei endasse "Laulusilla", suuremad fragmendid tea, mis meid ees ootab. "Liivlaste pärandusest", Eesti vastla- ja kad­ rilauludest, kogu "Pikse litaania" ja suurema Kuid kõige selle kõrval, mis ainult osa "Isuri eeposest". Kokku on selles Loi'c meid puudutab, on olemas veel ka lai m a a- Pierre'i Veljo Tormise poolt autoriseeritud i 1 m. Ja nüüd selgub, et ka laiale maailmale kokkuseades (vägisi tahaks öelda a cappella on Tormist vaja. Nii selleks, et aidata maks­ kantaadis) 21 Tormise teost, neistl5 Prantsus­ ma panna ilmalik koorilaul, aidata seda tun­ maal esiettekandes. nistada päris muusikaks. Kui ka sel­ Lauldakse, nagu Prantsusmaal kom­ leks, et (ja selles jällegi aidata) õpetada teisi beks, teoste originaalkeeltes. Et kuulajale ka "kuulama" nende o m a rahvusjuuri. mingil moel lauldavat teksti lahedamaks teha, Kas ei muutu sellega Veljo Tormise viis Loi'c Pierre "kantaati" sisse, jällegi Tor­ koht ja roll maailmamuusikas? mise loal, laulvate häälte kõrvale lausuva

48 hääle, mille ta usaldas väljapaistvale teatri- Tegelikult on see tolle ajakirjaniku ja filminäitlejale ja lavastajale, leatripedagoo- puhas väljamõeldis. Loi'c Pierre'i programm gile, Antoine Vitezi õpilasele Daniel Mes- kandis pealkirja "Rahvaste к о i d i k". Ja guich'ile (s 1952). selle paganliku koidiku vaimust oli läbi im­ Tekstid valis "Kalevalast" ja Tormise mutatud ka tema "Tormise-kantaat". Ja sel­ laulude tõlkest koorijuht ise. Erinevalt sellest, lest rahvuslikust optimismist on läbi immu­ kuidas kõlab "Unustatud rahvaste" plaadil tatud ka Tormise looming. "Isuri eeposes" eestikeelse teksti pealelugemi­ ne, on siin lausuv hääl tervikliku struktuu­ Lõpetuseks luban endale tsiteerida ri hädavajalik kõlakomponent. Näitleja ei se­ Tormise puhul veel üht prantsuse muusika­ leta lauldavat teksti, vaid elab selle tekstiga kriitikut, Olivier Opdebeecki. Ta võrdleb Tor­ lauldavale materjalile kaasa, kui vaja, tõstab mist nii erinevate heliloojatega nagu Marc- selle "närvi", kui vaja, vaigistab. Ja sobib suu­ Antoine Charpentier (1634—1704), Brahms, repäraselt kokku Tormise enda energilise tem­ Bartök ja Janacek. On, mille üle mõelda! Ja peramendiga, kuigi väljendab seda tempera­ ütleb muu seas: "Tormise geenius (= vaim) menti hoopis teisiti, kui seda oleks teinud kiirgab neis nii erakordsetes kantileenides, Tormis. Katse, mis õnnestus. mis suudavad kaasa haarata kuulajaskonna, mis läbib ja ületab nii tema enda maa, kui ka tema ajastu".4 See on veel üks mõõdupuu. Üks Nagu õnnestus suurepäraselt kogu see teme mõõdupuu. Ja teine jutt. "Tormise-kantaat", lauldud teise rahva poolt, kuid siira püüdega teha seda nii, nagu oleksi­ me laulnud meie. Tormise kohalolekuta oleks see eksperiment vähem õnnestunud. See pol­ nud muidugi nii, nagu oleks Tormis õpeta­ nud lauljatele võõrast keelt. Asi oli palju sü­ gavam: Tormis avas lauljatele lauldava muusikalise teksti saladusi.

8 See helimaailm, mis sündis Noirlaci kloostri endises kirikus, ei olnud mitte välja­ kuts c, vaid hoopis vastus, vastukõ- 1 a Tormisele. Vastu kõla teiselt rahvalt, kes ta­ hab mõista meie olemust ja meie juuri. Jah, ühelt poolt see oli Noirlaci vastu­ kõla meile. Kuid teiselt poolt hoopis meie vastus läbi sajandite piiskop Fulcole. Tema Publiku seas vasakult: Vladimir-Georg Karas- sev-Orgusaar, Lea Tormis, Veljo Tormis ja käis omal ajal meie juures o m a sõnumiga. Ene Rämmeld. 14. aprill, 2002. Täna olime meie siin, selles endises tsisterts- T. X. Montbclinltzi fotod Iaste kloostris meie sõnumiga. Piiskop Fulco eesmärk oli meid teiste­ ga tasandada. Täna, kaheksa ja pool sajandit hiljem tulime me siia, et ütelda: me jäime iseendaks. Me säilisime vaatamata kõigele, mis meil tuli üle elada. Me oleme. Me Aga Noirlaci publik ei karjunud Tor­ tahame edasi olla. misele "braavo", vaid tõusis kontserdi lõpul Kui kauaks meid veel jätkub? See sõl­ härdalt püsti ja plaksutas püsti seistes nii pal­ tub kõigepealt meist. ju ja nii kaua kui jaksas... Ja veel üks väga tähtis parandus. Üks ajakirjanik, kes oli koos meiega seal, Noirlacis, Pariisis 2002. aasta jürikuul ei tea mis hälbimuse tagajärjel, sai millegipä­ rast aru, et ta oli seal "unustatud rahvaste" matusel. Ta ristis, ei tea miks, kogu Loi'c Pierre'i programmi "rahvaste loojanguk s"! 4 "Diapason" nr 482, Pariis, juuni, 2001, lk 103.

49 EVI ARUJÄRV

EESTI MUUSIKA PÄEVAD 2002: glissando — libisedes

4.-10. aprillini toimunud eesti muusika päevadel kõlas üle 30 esiettekande. Uus muu­ sika on muusikapäevade põnevaim osa. Eriti põnevad on mingid korduma kippuvad uued vali­ kud: neis võib mõttesuundi aimata. Valikute kordumisi oli seekord üllatavalt rohkesti. Muusikas on kõige kõnekamad kõige üldisemad valikud - see, mis "materjalis", kui suure haardega helilooja mõtleb: kas intonatsiooni ja kõla tasandile keskendudes või hoopis aja­ loomuna - erinevaid stiilimaailmu haarates. Ajalugu on olnud postmodernistliku loovuse põhiobjekt. Ajalooga võib mitut moodi toime tulla: seda tõsimeeles ja austusega jäljendades, sellega mängides või ka hoopis hüljata püüdes. Näib, et tänaseks on vabadustunne ja polüstilistika koorem paljude (helt)loojate jaoks oma võlu ammendanud. Loomulik, et mõned käivad ikka mingi traditsiooni jalajälgedes ja mõ­ ned töötlevad ajalugu, aga suur osa heliloojatest püüdleb ometi justkui ajaloost välja. Eesti muusika päevadel 2002 oligi sellest parasjagu märke.

Austatud ajalugu hoolikalt tekstikujundit. Muusikas dominee­ ris graatsiline, mänglev koketerii — märk Stiilid vahelduvad, aga järjepidevus tsükli naiselikust "peategelasest", ja mitme­ toimib igal ajal. Vanema traditsiooni jälg ei sugused tähendusrikkad "programmilised" puudunud ka uuest eesti muusikast. Euroo­ ajaefektid (kiired tempomuutused ja efektsed paliku muusika tugevaim ja tõsimeelseim üld- katkestused). Iga tekstinüanss oli filigraanselt, traditsioon ilmutab ennast eelkõige sidusas lausa piltliku täpsusega mõtestatud. vormikujunduses, mida hoiavad koos laadi­ Ester Mägi laulus "Ööhõlmad" (Valli ja intonatsioonilised seosed ning sihipärane Naelapea sõnad) sopranile ja klaverile (Pille arendus. Sidususest ei pääse ka tekstikujun- Lill, Marje Lohuaru; 4. IV) olid erinevad väl­ dit järgivad vokaalteosed. jendusvahendid (romansilik meloodika ja rah­ Et ka üsna traditsioonilises stiilis saab valaululised motiivid) allutatud ühele dra­ luua kaunist ja elusat muusikat, selle näiteks maatilisele tundekaarele. Teine Mägi teos, rah- oli Aare Kruusimäe haruldaselt ilus kuueosa­ valaululisel materjalil ja arendusvõtetel põhi­ line vokaaltsükkel "Ring" (2002; Marie Underi nev klaveriteos "Rondo domesticus" (Peep sõnadele) sopranile ja klaverile (Iris Oja, Marje Lassmann; 8. IV) sisaldas üllatavalt palju kõ- Lohuaru; 4. IV). Tonaalse helikeelega tsükli Iaefekte, kuid siingi valitses otsi kokku viiv esimene laul oli saateta. Viimases laulus ka­ arendusviis. jastus esimese materjal. Tsüklit kujundasid Vormikujunduse ja materjali poolest delikaatselt luuleteksti järgivad meloodiaku- tavapärane, aga kõlaliselt ja tervikuna dünaa­ jundid, karged tertsharmooniad ja delikaat­ miline ning haarav teos oli ka noore autori Liis ne impressionistlik atmosfäär. Mõned lihtsad Jürgensi (4. IV) "Punanesininekollane" har­ võtted, eriti Iaadivärvide täpne kasutus, lõid file ja klaverile, neljale tempelplokile (2002). teoses imetlusväärse kurb-helge atmosfääri. Teose kõlapildi määras suuresti puhtalt män­ Ka Kairi Kose1 kolmeosaline tsükkel gutehniline lahendus: juhtivate instrumenti­ "Inimeste laulud" ("From Hell"; "Kui jääkris­ de — klaveri ja harfi — dialoog autori meis­ tallid", "From Heaven"; 2002) sopranile ja ki­ terlikus ainuesituses. Ladus, materjali vae­ tarrile (Kaia Urb, Heiki Mätlik; 6. IV) järgis vata teos mängis lihtsa intervallikaga ja rüt- mikujunditega. Repetitsioonidest ja ühte 'Toimetus vabandab vea pärast TMK-s 2002 nr 3. häälestumise helidest kasvas välja avaram Õige on: Kairi Kosk õpib Haagis. intervallika, lisandus neoklassitsistlikku Iaa-

50 di, kohati ka džässilik rütmipulss. Märgo Kolari "Vana veski" kammer­ Üldiselt ei anna "ajalooline", kontsent­ ansamblile (2002; NYYD Ensemble; 7. IV) oli reeritud vormikujundusel põhinev mõtteviis sulam naiivsetest loodushäältest ja humorist­ muusikas materjalile väga suuri eriõigusi. likest kõlakujunditest. Teose keskosas käivi­ Tervik on tähtsaim. Klassikalise vormikujun­ tus korraks metalne minimaalmuusikaline duse sidususel, sümmeetrial ja traditsiooni­ tümps, aga äärtes valitses idüll: ööbik laulis, listel Iaadisuhetel põhinev muusikaline ilu korraks tuli koraali pehme kumin, helkiv kõ- võib tänagi kaunidusega ehmatada. Tundub, lakoloriit tekitas veemuusika kujutlusi. Kõlari laulus "Andromeda" sopranile ja kitarrile (2002; Kaia Urb, Heiki Mätlik; 6. IV) mängis aktiivselt kaasa Doris Kareva teksti ("Concerti strumenti e voce") puhas sõna­ mäng. Muusikas kajastus mängeldes ja üsna vaimukalt itaaliakeelse teksti sõnasemantika: pühalikud, mänglevad, koketsed, lihtsameel­ sed, olmemuusikalised, loodushääli jäljenda­ vad jne intonatsioonid. Kõlari rikast kujutlusmaailma näib valitsevat kordumatu ja siiras poeetiline huu­ mor, mis ei kasuta "kurje" deformatsioone. Anti Marguste jätkas oma ulatuslikus teoses "Suur härg ja väike vend" kolmele ki­ tarrile ja lauljale (2002; Weekend Guitar Trio, Priit Lehto; 4. IV) varasemat eksperimenti Aare Kruusimäe teksti ja muusika kokkusobitamisel. Seekord

et seda enam, mida rohkem avatud vorm ja meditatsioonid meid muusikas ümbritsevad ja uinutavad.

Naljakas ajalugu Stiilitervikuid lõhkuva, mängleva aja­ lookäsitusega muusikat kirjutatakse meil ka endiselt. Selle poolest tuntud Tõnis Kauman- ni kolmeosaline tsükkel "Christmas Classics" vol 1 (2002; NYYD Ensemble; 7. IV) pilas see­ kord kommertsjõule. Nimetused on kõnekad: "Miki-Hiire kiired jõulud", "James Bondi jõu­ lurahu", "Hullunud kuusepuu". Tsüklis põi­ musid tuntud jõululaulud ja (multi)filmilike fragmentide pööris, aga stilistiline nali jäi kah­ vatuks. Peenemat sorti semantiline "krigin" on stiilinaljades edukam kui liiga avalik pa­ roodia. Veenvam oli Kaumanni "Valitud sa- Ester Mägi longipalu" viiulile, tšellole ja klaverile (2002; Uus Tallinna Trio: Harry Traksmann, Kaido Kelder, Marrit Gerretz-Traksmann; 4. IV), mis töötles eksootilisi ja tangorütme. Kaumanni oli tegu muusikasse pandud rahvaluuleteks­ muusikasse jääb hulpima mingi "alasti" stii- tidega, kus esinesid improvisatoorsed vahe- lielement: iseloomulik rütmijõnks, seisata- ja saatemängud. Marguste teos püüdles rah­ mispinge (tango!), libisemise žest (glissandol), valuule mingi uue, vabavormilise ja modern­ puhas rütmipulss. Teine kaval võte on stiili­ sete väljendusvahenditega rikastatud elu poo­ elementide "valesti" kokkupanek: ebasüm- le. Muusika paraku kõlas tõepoolest "härga- meetria, katkestused, lõpetamatus jne. misi" — raskelt ja venivalt...

51 kõla- kui rütmikujimd. Koik need võtted vas­ tanduvad üpris ilmekalt selgelt ja täpselt arti­ kuleeritud muusikakõnele. Erinevates muusikastiilides on nime­ tatud "impressionistlikke" või koloriiti teki­ tavaid võtteid kasutatud mitmesugustel põh­ justel ja mitmesuguse eesmärgiga. Improvi­ satsioonilises muusikapraktikas on glissando pillimängu motoorse stiihia ilming. Vokaal­ muusikas — ja mitte ainult seal — omanda­ vad libisevad ja tremoleerivad kujundid tun- dehäälitsuse väljendusjõu, peites endas eroo­ tilisi impulsse, erutuse ja ebastabiilsuse mär­ ke (nurrumine, häälekurin, peibutushäälitsu- Märgo Kõlar sed). Sama hästi sobivad nimetatud võtted ka

Timo Steineri teoses "In memoriam" (2002; Voces Musicales Ensemble; 4. IV) järgnes sissejuhatuse ehmatavale akordikale üsna la­ dusaid stiilijäljendusi — John Adamsi vaimus minimalism koos pehmelt sünkopeeritud tant­ sulise viisikesega. Ka Urmas Lattikase teosest "Varjud" (2002; NYYD Ensemble; 7. IV) kostis välja üsna johnadamslikult töödeldud roman­ tiline harmoonia. Kerri Kotta "Variatsioonid" klaverile (2002; Mati Mikalai; 4. IV) oli suure­ joonelise bachiliku retoorikaga teos — mo­ dernse vabatonaalse helikeele ja ajaloolise muusikakõne huvitav sulam. "Naljakas" ajalugu on eelkõige "kiire käega" ja tundliku stiilimalliga autorite jahi­ maa. Näib, etajaloo humoristlikul jäljendami­ sel või õtse pilamisel ei ole tehnilisi piire, aga kindlasti on sellel populaarsel meetodil min­ gid mõjujõu ja köitvuse piirid. Liiga avatud jäljenduses mängib tri­ viaalne sümbol muusika "omaväärtuse" üle: Anti Marguste jõulud ja Miki-Hiir on tugevamad kui neid kehastavad helijärgnevused. Et sellest üle saa­ da ja mingi uus tähendus tekitada, tuleb heli­ dega midagi kardinaalset ette võtta. koomiliste ja piltlike kujundite loomiseks. Juu­ beldav, voolav ja rütmiahelatest vaba meloo- Hüljatud ajalugu. Lahustunud ajalugu diakeerutus on isegi sakraalmuusikas kuu­ Kas juhus või mitte, aga sügavaima mema tundetoonuse, ekstaasi väljendus. mulje muusikapäevade kavas jätsid rohked Uues eesti muusikas on glissando-print- libisemise ja väreluse kujundid: paljude teos­ siibil avaram tähendus. Muusikapäevade kavast te kujundikeeles olid tähtsal kohal glissando, jäid meelde meloodiakontuuride pehmus ja ri­ vibrato, repetitsioonitehnika ja tremolovõtted. kastes tämbrivärvides faktuurimustrid. Näib, et Glissando tähendab liuglemist ja libise­ meloodiline mõtlemine on viimastel aastatel ta­ mist. Selle võttega võidetakse ühtlaselt tiksuv sapisi au sisse tõusnud, põimudes endiselt au rütmiseeritud aeg. Artikuleeritud muusikakõ­ sees oleva sonoristliku mõtteviisiga. ne asemele astub sujuv kontuur, mis hakkab Kui see nüüd kavavaliku juhus ei ole, sarnanema mustrijoonega. Vibrato on ühe heli siis on toimumas pisukene nihe muusikalise peen värelus oma telje ümber. Tremolo on mõtlemise dominantides: sisendusjõulise, eks­ kahe heli kiire vahelduvmäng. Ka repetit- pressionistliku, dramaatiliste katkestustega, sioon, ühe heli kiire kordusemuster, on pigem suurt kõlaruumi hõlmava retoorika juurest

52 sega liikuvatest meloodiafraasidest moodus­ tub pigem leebe muster kui dramaatiline pan­ noo. Lille tööde helimaterjal on mitmekesine, kuid selle teeb läbipaistvaks hõre faktuur ja leebe harmooniakude. Sellegi uue teose kõlapildis olid kesk­ sel kohal tremolokujundid: õieti pika kandva heli üleminekud tremoloväreluseks. Toivo Tulevi varasem muusika on sa­ geli andnud ekspressionistlikke pingeseisun­ deid. Tema teoses "Siis oled vaikusen mu ligi üksi Sina" (2002; prantsuse vokaalansambel Musicntreizc; 9. IV) kõlas kaks teksti: Maarja palve malajalami ja itaalia keeles ning hispaa­ nia müstiku Juan de la Cruzi hispaaniakeelne luuletus. Selleski teoses tuli esile üsna tund-

Eesti muusika päevade kunstiline juht Timo Steiner (vasakul).

leebete, sujuvama joonestikuga impressionist­ like mustrite juurde... Tähelepanuväärsemaid teoseid muu­ sikapäevade kavas ja selle mõtte tõestus oli Tõnu Kõrvitsa orkestriteos "Armastuse märk" (2002; ERSO ja Olari Elts) - õrnades tämbrivärvides, pitsilise faktuurimustriga, aeglase, lainetena rulluva ajakuluga teos. Teo­ ses olid tähtsal kohal eksootilise värvinguga kromatisme sisaldav meloodika ja mikroto- naalsuse ilmingud. Kõrvitsa üldiselt tonaal­ Olari Elts ja ERSO ne helimaterjal on otsekui kõlavärvi kastetud. Õrn-hapra tekstuuri sees välgatas tähendus­ rikas stiihia: libisemised, graatsilised helikor- dused, tundlik ornamentaalne meloodika. lik kõlakasutus (häälerühmade, kõrge ja ma­ Sama laadi "dekadentlikku" peene- dala registri kontrastid; sosinad, leebed dis­ koelisust oli kuulda Kõrvitsa teoses "Metsa- sonantsid). lill" oboele ja klaverile (2002; Kalev Kuljus ja Hingestatud tekstikäsitlus ja dissonee- Mati Mikalai; 4. IV). Enamasti kõrgregistris riva vertikaali "tekitamine" häältejuhtimise viibivas, heleda koloriidiga muusikas olid taas loogika läbi meenutas milleski ka Parti. Teo­ aukohal intoneerimisnüansid: ühte helisse se üldpildis domineeris siiski Tulevi viimase "sisenevad" vibrato'd; eksootilised glissando- aja töödele omane sujuv, keskendunud me­ ja tremolomustrid. Klaveripartii kujundas ko­ loodiline arendus. (Eksootika ja arhailise me- loriiti (kvartharmooniad ja õhuline klastriteh- loodiakujunduse mõju oli veelgi ilmsem 26. nika). Teose lõpp maandus soolo-oboe kõla­ ja 27. aprillil muusikapäevade jätkuna "Esto­ ruumi piiril: helitu sõrmistikuklõbinaga. nias" esietendunud Tulevi balletis "Cruz".) Märt-Matis Lille muusikas on hõrk Üllatavalt palju oli teisigi meloodilises meloodiline kude ja impressionistlik tunde­ "võtmes" kirjutatud või intoneerimisnüanssi- toon tegelikult üsna püsiv nähtus. Tema hii­ del põhinevaid teoseid. Üks selliseid oli He­ na luulest inspireeritud ansambliteoses "Lin­ lena Tulve "Ithaka" sopranile, viiulile ja kla­ nujäljed taeval" (2002; NYYD Ensemble; 7. IV) verile (2000; Tõnu Õnnepalu tekst Antoine valitses taas aeglane, laineline ajakulg. Lille Chalvini tõlkes; Iris Oja, Harry Traksmann, eripäraks on rahulik simultaansus: eri kiiru­ MarritGerretz-Traksmann; 4. IV). Teoses olid

53 kesksel kohal rahulik laulev vokaal ja silbi- Vihmandi kõlalist mõtlemist juhib tu­ kaupa rütmiseeritud tekst. Tähelepanuväär­ gev vormitaju. Tema töödele on omane avar seim nähtus muusikas oli heterofooniline va­ ja detailselt kontrollitud kõlaruum ning ak­ rieerumine: vokaalpartiid jäljendava viiuli tiivne intonatsiooniline mõtlemine. Meloodi­ pisukesed mikrotonaalsed kõrvalekalded — ka peenvormelite ja väreluse-kujundite eelis­ viiuli ja naishääle peen ühildumise ja lahkne- tus räägib temagi töödes rütmiseeritud ja süm­ miste mäng. Teosest kumas justkui lahustu­ meetriliste struktuuride jätkuvast vältimisest. nud olekus rikas muusikakogemus: eksooti­ Mart Sumeri muusikas on meloodia- lised vokaalstiilid ja ehk ka prantsuse kõla- kesksus seni olnud tugevasti seotud ajaloo­ traditsioon alates impressionistidest ja liste stiilimudelite peenekoelise töötlusega. Messiaenist ning lõpetades uuema elektroo­ Sumeri kaks pala viiulile, flöödile, klarnetile nilise ja ülemhelimuusikaga. ja orelile ("Tiivasirutus", "Tuju"; 2002; Mikk Tulve klaveriteosest "Vertige" (2000; Murdvee, Tarmo Johannes, Toomas Vavilov, Peep Lassmann; 8. IV) kostis üsna lähedane Mart Siimer) oli taas üks kummaline süntees: mõtteviis. Muusikas oli tähtsal kohal ühe akor­ klassikalis-romantiline kõlamaailm läbi eks­ di või kõlakompleksi variantne arendus — pressionistliku prisma. Sumeri muusikas nal­ jalt ei kohta romantilist hardust. Uue teose muusikas olid kesksel kohal küll romantiline meloodiakujundus ja leebed tertsharmooniad, aga sellele lisas värvi ekspressionistlik tämb- rivalik. Taas — ka tremolo- ning glissando- kujundid. Sumeri sünteesivõime on tugev ja omapärane: tema töödes on ajalugu justkui lahustunud, vaevu aimatavas olekus.

Seekordsete muusikapäevade kavast paistis, et ajaloost lahtiütlemine on uues muu­ sikas tugevam trend kui sellega flirtimine. Paradoks on, et vabanemisekski on tarvis sü­ veneda ajalukku ja kaugetesse kultuuriruu­ midesse. Eesti muusika kaks tugevat tausta on neoklassitsismi nurgelised rütmid ning Pärdi Tõnu Kõrvits, Kalev Kuljus ja Mati Mikalai keskendunud, kuid oma vormilises kasinu- "Mammutkontsercül". seski suure sisendusjõuga, dramaatiline muu- Kimpo Kikasc fotod sikakõne. Üheksakümnendate aastate eesti muu­ sika püüdis neoklassitsismi teravnurkadest vabaneda. Praeguse kümnendi muusika ki­ akordi sees toimuvad pisikesed intervallika ja pub eemale ka Pärdi kiiluvees tekkinud väl­ kõlavärvi muutused. Autor justkui testis sel­ jendusrikkast aegluubi-tehnikast — leebema, les teoses kooskõlavärvide peensusi ja mõju­ jahedama, impressionistliku toonusega väl­ jõudu: muusikas peegeldus otsekui analüüsiv jendusviisi poole. ja katsetav — tasakaalu otsiv mõtlemisprot­ Selles suundumuses võib aimata mõ­ sess. (NB! Vertige tähendab prantsuse keeles jutusi idakaarest, eksootiliste meloodiastiili- ruumitundlikkuse häiret.) de jälgi. Selles hoiakus tervikuna peegeldub Ja veel väreluse-kujundeid. Mari Vih­ mingi looduspoeetiline, panteistlik, sünestee- mandi teos "Pärivoolu I" viiulile, tšellole ja tiline kujutlusilm. klaverile (2000; Harry Traksmann, Kaido Kel­ Ei olegi tegelikult väga üllatav, kui der, Marrit Gerretz-Traksmann) oli küllasta­ mõelda eesti muusika klassiku Heino Elleri tud tremolo- ja wfrraro-kujunditest. Takerdu­ peäle (ka näiteks tema sümpaatiale Anton des üha tremolosse, repetitsiooni ja katkestus­ Weberni muusika vastu). tesse, omandas teose meloodika mustritaoli- se ornamentaalse vormi ja teos — impressio­ nistliku atmosfääri. Vihmandi klaveriteos "Varsti oled sa siin" (2000) oli märksa range­ ma vormikujundusega, kuid kandis taas sonoristlikku ja meditatiivset joont: messiaenlikud kõlad, repetitsioonid ja glissando'd, helitud koputused...

5-1 JOHANNES JÜRISSON

HEINO ELLERI LOOMINGU KULTUURILOOLISEST TAUSTAST EESTIS

Johannes Jiirissonile mõeldes hnkknsin kirja panema märksõnu, mis mulle temaga esmaselt seostuvad, kiili tema loengutest, küll kirjasõnast — rida sai järgmine: Mart Saar, Artur Kapp, Villem Kapp, Hüpassaare ja Suure-Jaani, Mihkel Lüdig ja Vändra, "Noor-Eesti", Johannes Aavik, Rudolf Tobias, Leonart Neuman, Ju­ han Aavik ja XX sajandi alguse Tartu, eestlus; Wagner, Liszt ja tema h-uioll sonaat, Richard Strauss, Schopenhauer ja Nietzsche, Hugo Wolf) laulud, luule ja muusika... Kõige selle sekka parajalt vürtsi, mõnusat irooniat, mõni terav­ meelne tsitaat Johannes Aavikult, Schopenhauerilt või mõnelt muult..., tava pea veidi viltu sulle terava pilguga õtsa vaadata..., vana "Tallinna" kohvik, kus mehed malet mängisid...Tean Jürisson! kui üht eesti varasema kultuuriloo pare­ mat tundjat, vähemalt muusikute seas. Ettekande Ellcri loomingu kultuurilooli­ sest taustast pidas ta helilooja sajandale sünniaastapäevale pühendatud konve­ rentsil 5. märtsil 19S7. Ellcri sünnist möödus 7. märtsil 115 aastat, juunikuu 5. päeval sai Johannes Jürisson kaheksakümneseks. Palju õnne, juubilar! Tiina Õun Johannes Jürisson, 1997. Harri Rospu foto Tõestatud ja tuvastatud faktoloogilise materjali kõrval on loovisikute elu tõepärase­ maks mõistmiseks omal kohal ka nn kaudsed andmed, mitmesugused oletatavad kokku­ puuted, seosed, mõjutused; andmed, mille nud Anton Hansen Tammsaare, Friedebert kohta konkreetne tõendmaterjal kas puudub Tuglas, Oskar Luts ja mitmed teised. Sama või on esialgu veel avastamata. Muidugi, fakt tõde peaks kohandatav olema ka Ellerile, mis on kindlalt parem kui oletus. Teisest küljest sest, et asjaosaline ise on oma noorusaastatest on faktil tihti omadus olla kuiv. Sel juhul on vähe rääkinud. Kui tulevane helilooja Tartu oletatavatel seostel laiem kultuurilooline ta­ koolid lõpetas ja laia maailma siirdus, oli ta gamaa. Näeme kunstnikku kesk oma ajastu kahekümneaastane. See peaks olema iga, kus keeriseid, emotsionaalseid tõuse ja mõõnu, on juba mõistetud nii ilma kui ka inimesi, tal­ sündmusi, mille kaudu tajume isiksuse kuju­ letatud elamused, mis kujundavad tonaalsu­ nemisele nii olulist tegurit nagu ajastu hing. se isikule ja tema loomingule, eriti kui arves­ Kuna Elleri uurijaiks on tarmukas noorem tada tolleaegset erakordselt dünaamilist generatsioon muusikateadlasi, siis on loota poliitilis-kultuurilist atmosfääri Tartus. Ta­ mitmetahulise, võib-olla isegi mitmeköitelise haksin eriti rõhutada lnõistet atmosfäär. Ar­ monograafia koostamist, mille kohta võiksi­ van, et just sel soodsal vaimsel õhkkonnal, mis me öelda: esimene selletaoline muusikaalane ülikoolilinna noorsugu tol ajal ümbritses, on uurimus Eestis.' Eks seal ole uurijatel siis aega kunstniku kujunemisele tunduvalt suurem siin toodud seoseid kas õigeks mõista või va­ mõju kui ametlikul kroonukoolil, õpetajail, leks tõestada. aga mine tea — mõnes mõttes isegi suurem Kõigepealt Elleri noorusajast Tartus kui kodul, kui isal-emal. möödunud sajandi lõpul ja käesoleva sajandi Millisest atmosfäärist on jutt? Nagu esimesel kümnendikul. üha suurenev veemassiiv murrab lõpuks tam­ Paljud eesti kultuurikandjad on oma mid ja tormab kohisedes voolama, nii tagane­ isiksuse ja loomingu nurgakivina märkinud sid käesoleva sajandi algul mitmed vaimsed just nimelt lapsepõlve ja noorusiga, mil ollak­ tõkked, mis olid ahendanud rahvusliku kul­ se vastuvõtlik välistele muljetele. Neist saa­ tuuri veresooni. Uksed-aknad prahvatasid dud emotsionaalsed seisundid sööbivad lahti. Alles värske õhu sissetungimisega saa­ kauaks mällu, kujundavad isiksust ja tema di aru, millises umbses keskkonnas oldi ela­ edaspidist loomingut. Nii on seda tunnista- tud. Eelkõige tajus seda Tartu noorus.

55 sa saatuse tahtmised. Aastal 1894 suri ve­ nestuspoliitika algataja Baltimaadel keiser Aleksander III, samal aastal ka tolle poliitika täideviija Eestis kuberner Šahhovskoi. Venes­ tuspoliitika jäi küll jõusse, ent seda ei tehtud enam endise fanatismi ja järjekindlusega. Vaba õhu juurdevoolu ruttaski ära kasutama eesti, eeskätt Tartu intelligents. Kõige enam nakatus sellest koolinoorus. Nüüd märgati, kui mahajäänud oli rahvuslik kirjandus, kunst, teater. Alles nüüd tajuti, et tõe asemel oli pakutud valet, vabaduse asemel truualam- likkust tsaarivõimude ees, kunsti asemel oda­ vat saksa väikekodanlikku turukaupa. Era­ kordse vaimustuse ja kirega tormati lahingus­ se uute, kõrgemate ideaalide eest. Samasugu­ se kirega põlastati kõike "rusuvat ka kinni- hoidvat", nagu väljendas Karl August Hindrey. "Igas ajalehe numbris tundsid sa seda opositsiooni, mis ridade vahelt vastu hõõgus, peidetuna, kuid seda kaasakiskuva- malt. Ja seda võitlust tahtsin ma kaasa teha," kirjutas toosama Hindrey2. Kui veel kord mee­ nutada mõistet "poliitilis-kultuuriline atmo­ sfäär", siis selleks oli eelkõige Tartu nooruse seesmine põlemine, kirglik tahe midagi kor­ da saata, aatelisus, lõkendav vaimustus kõi­ Heino Eller noo.-e viiuldajana enne Peterburi ge uue vastu. Friedebert Tuglas, kes nende perioodi Tartus umbes 1908. sündmuste keskpunktis keerles, meenutas Foto TMMi arhiivist hiljem: "Iialgi ei ole meie noorsugu nii aateli­ ne olnud kui siis. [ ] See oli uute aimuste, uue elurütmi hääl, mida noorsugu veres tun­ dis"3, "rahvuslikidee (...) lõkendas tulisemalt Paar aastakümmet eelneva sajandi lõ­ noorsoos."4Kui 1905. aastal ilmus Gustav Suit­ pust oldi sunnitud kandma rahvusliku sur- su luulekogu "Elu tuli", kus olid luuleks vor­ vepoliitika rasket koormat. Ühest küljest tõr­ mitud ajastu tormakad rütmid ja mässumeel- juti eesti keelt ja kultuuri kõrvale tsarismi- sus, sai see noorsoo kunstiliseks evangeeliu­ meelse orientatsiooni poolt, teisest küljest pi­ miks. Hingevärinatega loeti neid värsse, õpi­ dasid mõisnikud klaperjahti eesti ärksamate ti pähe, deklameeriti. "Taevake, õtse põlema poegade peale, et neid kas türmi pista või oma läksin! Nii erutasid mind näiteks Gustav Suit­ sõiduvankri ette rakendada. Koohnoorusele su "Elu tule" salmid. Nende rütmid kiskusid põlnud suuremat pattu kui rääkida eesti keelt, vägisi sinna, kuhu tunded igatsesid," kirju­ lugeda eesti kirjandust, võtta osa eesti seltsi­ tas hiljem Kristjan Raud3. de tegevusest. Võib arvata, et need problee­ Vaimustustundmuste tõusuks ei olnud mid olid aktuaalsed ka Ellerite perekonnas — tookord palju vaja: mõni traditsioonivastaselt seda kas või tulevase helilooja onu Gustav reastatud Iuulevärss, harjumatult sõnastatud Elleri kaudu, kes oli rahvuslike vaadetega mõttekäik, ebatavaliselt kasutatud kirjavahe­ mees, tegeles aktiivselt "Vanemuise" seltsis, märk, näiteks kahekordsete jutumärkide ase­ laulis "Kalevala" meeskvartetis. Mainitud mel ühekordsed jne. Vaimustustel tekitanud ansambli bassilaulja Martin Vares oli aga kõi­ mitte ainult uudsed nähtused, vaid kõik see, ki neid surveid omal nahal tunda saanud: rah­ mis oli varem olnud põlu all, keelatud, mille vusliku meelsuse ja Jakobsoni ideede poolda­ lugemise pärast tuli taluda repressioone. Elleri mise pärast kooliõpetaja kohalt vallandatud, klassivend Oskar Luts meenutab, kuidas ta seejärel mõisnikepoolt fabritseeritud valesüü­ luges Eduard Bornhöhe "Tasujat". "Värisesin distuse põhjal mitu kuud vanglas istunud. kogu kehast nagu palavikus, ei tahtnud süüa Analoogset tagakiusamist talusid ka mitmed ega juua ega saanud magada."* Sama kordus Varese lähedased sõbrad. On teada, et noor Eduard Vilde romaaniga "Külmale maale". Eller käis koos onuga sageli kvarteti harjutus­ Isegi Karl August Hermanni "Laulu ja män­ tel. Laulu vaheaegadel räägiti ilmselt ka po­ gu lehte" lugedes tunti "hinges vaimustuse liitikast, Varese ja tema mõttekaaslaste sekel­ värinaid", nagu meenutas Juhan Aavik7. dustest mõisnikega. "Noor-Eesti" ringkondades muidugi põlastati Ei läinudki palju aega, kui tamm hak­ Hermanni-aegset ütlemislaadi kui vanamoe­ kas vee survel murduma. Selleks aitasid kaa- list ja talupoeglikku. Neid tormakaid noori 56 Gustav Suits, 1907. Oskar Luts, 1908.

Johannes Semper, 1915.

vaimustas prantsuspärane rafineeritus. Mitte mille kohta ütles Tuglas.: "Elasin täie hinge­ lihtlabane "Ma armastan sind", vaid hoopis nii: ga talle kaasa, põlesin ja kannatasin ühes te­ "Lillesid, jah lillesid mina armastan, minu neiu! maga."12 Raske uskuda, et Ellerist need sünd­ Punaseid lillesid, lõhnavaid lillesid. [ ] Ning mused mööda veeresid. Pealegi mässasid ja Teid mina armastan, minu neiu. Armastan streikisid mitmete Tartu koolide õpilased, Teid nagu lillesid, nagu muusikat, ah — mis kaasa arvatud reaalkool, kus Eller õppis. 1905. ma ütlen! Nagu tuhat korda lillesid, nagu tu­ aasta 17. novembri "Postimehes" on ära too­ hat korda muusikat."4 Selline väljenduslaad dud mainitud kooli nelja ülemise klassi nõud­ arvati olevatelegant, prantsuspärane, vaimus- mised, kokku 17 punkti. Nõutakse südame­ tusvärinaid tekitav. tunnistuse, sõna, koosolekute jne vajiadust, Muidugi võidakse väita, et pole and­ isikupuutumatust ja paljusid koolieluga seo­ meid Elleri seostest tolle kärarikka ja tuldpil- tud vabadusi. Kuulutati välja streik, õppetöö duva noorusega. Argumendiks võidakse tuua jäi seisma. 22. novembril 1905 teatab "Posti­ noormehe kinnine, seltsimatu ja mõistuspä­ mees": "Kohalikus reaalkoolis pidi täna õpe­ rane natuur. Ent seda laadi iseloom oli ka Jo­ tus ülemistes klassides algama. Et aga endise hannes Semperil, kes aga lausa ekstaasi tuhi­ kooliõpilaste koosoleku otsuse järel streik seni nas kirjutas: "Ah, saaks päikesekiired ühte pidi kestma, kuni nõudmised, mis kooliõpi­ fookusesse koguda ja maakera põlema pista."4 laste poolt kooliõpetajate nõukogule ette pan­ Kas ei võinud süttida ka Eller, kui ümberrin­ dud, täidetakse, siis on üks osa kooliõpilasi gi kihas ja kääris. Seda enam, et noormees teiste tööd väevõimuga takistama tul­ ringles samas keskkonnas, kus nood äsja mai­ nud. Streiginõudjad loivad riidehoidmise toa nitud revolutsiooni tormi ja mässava mere lau­ paar ust sisse, rikkusid haiseva vede­ likud. Nende kokkupuutepunktiks võis olla likuga õhu kooliruumis ära ja purustasid Tartu reaalkool, kus õppis ka Eller. Tuglas direktori elukorteril 2 akent. Ka alamad klas­ meenutab,etaastail J903— 1904eksisteerinud sid lõpetasid töö, sest õhk oli rikutud." Teata­ reaalkooli keskmiste ja kõrgemate klasside takse ka, et "õpetus kohaliku reaalkooli kol­ õpilastest koosnev selts "Ühendus". Käidud mes ülemises klassis on kuni tuleva poolaas­ üksteise pool kodus, loetud kirjandust, mui­ tani lõpetatud". Huvitav, kuidas suhtus too­ dugi seda, mis oli ametlikult keelatud, vaiel­ dud sündmustesse Eller, oli ta streikijate või dud, harrastatud neid kalduvusi, "mida amet­ streigimurdjate poolel? Nii ühel kui teisel ju­ lik kasvatus kõigiti maha püüdis suruda".1" hul annaks vastus materjali edasiseks arutlu­ Kas Eller sellest ringist otseselt osa võttis või seks. ei, kaudselt andsid need meeleolud koolipois­ Üheaegselt koolinoorusega leegitsesid te seas ikkagi tunda. Klassivend Lutski vih­ sageli ka keskmise ja vanema generatsiooni jab oma mälestustes, eteestikeelsetkirjandust esindajate südamed. Seda eelkõige rahvuskü­ hangiti "erateel"". Veelgi rohkem pidi kooli­ simuse kaudu. Saksa mõisnikud olid raudse noori ühendama 1905. aasta revolutsioon, järjekindlusega propageerinud ideed, nagu

57 puuduksid eestlastel vaimsed eeldused, nagu ga ehitati Tartusse uus moodne teatrihoone, oleks talupoeg juba oma päritolult nürimõis- mis jättis sakslaste eliitkontserdisaali tuslik, tuim, laisk, sobiv üksnes paruni orja­ "Bürgermusse" kaugele seljataha, jpm. Eesti piitsa all koos hobuste ja härgadega mõisa­ rahvuslik kultuur hakkas julgelt selga siruta­ tööd tegema. Kihutustöö oli kandnud vilja. ma. Ega vist muidu eestisõbralik saksa kriitik Paljud nõrga iseloomuga või karjäärihimuga Carl Hunnius poleks 1907. aastal imestunult eestlased häbenesid oma rahvust, purssisid kirjutanud: "Ühe kuu jooksul kaks Eesti püüdlikult saksa keelt, jäljendasid sakslaste komponistide õhtut täis saali juu­ käitumismaneere, põlastasid "matsiseisust". res. Millest see tuleb, et meil Balti sakslastel Käesoleva sajandi alguseks oli aga eestlaste sarnast asja ette tuua ei ole."" Eestlaste tolle iseteadvus mõneti kosunud. Selgus, et vene aja kultuuripüüdlusi kokku võttes lisas Johan­ tsaar ise oli eestlasi vääriliseks pidanud oma nes Semper: "Rõõm põles eneses rahvuslikust perekonna tervise eest hoolitsema või siis en­ uhkusest, et ka meie Eestis on midagi, mis teis­ dast või oma lähikondlastest pilte maalima, te maade kõrge kunstiga võib kõrvu panna."14 nagu seda olid keisri ihuarst Philipp Karell ja Olgu märgitud, et "Vanemuise" teatrihoone maalikunstnik Johann Köler. Selgus veelgi, et avapidustuste ja orkestrikontsertidega oli tollestsamast "nürimeelse ja laisa" talupoja Eller kui viiuldaja otseselt seotud. seisusest pärinev lauljatar Aino Tamm esines Pariisis samas saalis, kus omal ajal Ferencz Liszt, Frederic Chopin ja teised Euroopa vir­ tuoosid, et välismaa muusikud jagasid laulja­ tarile kiidusõnu. Siis tuli Peterburi konserva­ tooriumi kasvandik Theodor Lemba ja siirdus omakorda Lääne-Euroopa virtuoosidega rin­ Märkused: da pistma. Ja mis veelgi hullem, kolme aasta- ' Heino Ellerile pühendatud trükistest ilmusid ajavahemikus 1987 — 1988 kogumik "Heino Eller oma aja peeglis", koostanud Mart Humal, "Eesti Raamat", Tallinn, 1987; Album "Heino Eller", koostanud Reet Remmel, "Eesti Raamat", 1988 ja Eller oli esimene eesti viiuldajaist, "Heino Eller. Personaalnimestik", koostanud Imbi kes uues "Vanemuises" esines. Potter, Eesti NSV Kultuuriministeerium, F. R. Kreutzwaldi nim Eesti NSV Riiklik Raa­ matukogu, Tallinn, 1987. Monograafia on seni ilmumata. (Toimetus.) 2 Karl August Hindrey. Murrang. Eluloolised leheküljed. "Noor-Eesti" Kirjastus, Tartu, 1930, lk 200. 'FriedebertTuglas. Noor-Eesti 1903-1905. - Rmt: Kümme aastat. Osaühisus "Noor-Eesti" Kirjastus. Tartu, 1918, lk 14. 4 Samas, lk 16. 'Rasmus Kangro-Pool. Kristjan Raud. — Rmt: Eesti NSV kunst. Tln, 1961, lk 37. '• Oskar Luts. Kuldsete lehtede all. - Rmt: Vaadeldes rändavaid pilvi. "Eesti Raamat", Tln, 1984, lk 195. 7Juhan Aavik. К. A. Hermann eesti muusikaelus. "Muusikaleht" 1935, nr 5/6, lk 117. " Friedebert Tuglas. Lillelises infernos. Friedebert Tuglas "Liivakell" II. 1901-1907. - Osaühisus "Noor-Eesti" Kirjastus. Tartu, 1913, lk 91. ''Johannes Semper. Mälestustest. — Rmt: Kümme aastat. Tartu, 1918, lk 29. "'Friedebert Tuglas. Noor-Eesti 1903-1905. Samas, lk 15. 11 Oskar Luts. Kuldsete lehtede all. Vaadeldes rändavaid pilvi, 1984, lk 195. 12 August Eelmäe. Mitmetahuline ja ainukordne Tuglas. Friedebert Tuglas. "Kogutud teosed" I. "Eesti Raamat". Tln, 1986, lk 14. 11 Carl Hunnius. Sprenk Läte helitööde kontserdi- õhtu Wanemuise saalis. "Elu" 20. XII 1907. "Johannes Semper. Mälestustest. — Rmt: Kümme aastat, lk 32.

(Järgneb) GRAHAM FULLER

NAKID PAABELIS

"Mulholland Drive", 2001. Režissöör David Lynch. Laura Elena Harring (Rita).

"David Lynchi "Mulholland Drive" siaks Hollywoodi konspiratsioonialtist unel- põimib glamuursed lesbilised detektiivid, matevabrikust. Hollywoodi laulvad tähekesed ja limusiiniga Tulnud Ameerikas linale mullu ok­ sõitvad gangsterid LA unenäkku, milles algul toobris, ahvatles David Lynchi film, mis on kõik soovid täituvad, kuid mis pöördub äkki sama perversselt sadomasohhistlik kui Josef luupainajaks. "Mulholland Drive" võib küll von Sternbergi ja Marlene Dietrichi segadikud olla David Lynchi hulljulge päästetöö TV pi­ ning sama vohavalt sürrealistlik kui Raul lootprojektiga, aga tulemus on tõeline triumf," Ruizi varane looming, kriitikuid oksüümoro­ ütleb Graham Fuller psühhiaatri rollis. nidesse. "Village Voice'i" arvustaja J. Hober- man kirjeldas seda kui "põnevat ja kentsakat", "Mulholland Drive'i" (2001) tegevus Stephen Holden "New York Times'ist" titu­ hargneb LA ähmasel unenäomaastikul, kus leeris selle "vägevaimaks ja rumalaimaks ki- kaks noort naisdetektiivi langevad lesbilisse nokarnevaliks, mida tükil ajal nähtud" ja otse­ embusse, maffia võimumängud on sublimee­ kui inspireerituna moraalijüngritest, kes sarja­ ritud pahaendeliseks pinterlikuks aruteluks sid Michael Powelli meistriteost "Piiluja Tom" espresso joodavusest, ennasttäis stuudiotüü- (Peeping Tom, 1960), rehabiliteeris "New York bid segunevad lõõritavate tähehakatiste, Observer'i" kriitik Rex Reed Lynchi filmi taht­ Sunset Boulevard'i sigina-sagina ja Hollywoo­ matult oma rünnaku ilmselge õelusega. di minevikuvaimudega ning purunenud iden­ "Mulholland Drive", milles miski pole titeedid ühinevad uuesti unenäoliseks fantaa­ selline, nagu näib, on õigupoolest ise oksüü-

59 moron. Olemata mõeldudki filmiks, sai ta sel­ künkatipul asuvasse ikoonilisse tuiksoonde, leks, kui Lynch tiris ta välja lahtise lõpuga te- mis lookleb Cahuengast lääne poole Los levisiooniseriaali staatusest, mille ta oli kavat­ Angelese särava sametmusta nekropoli kohal. senud teha ABCle ("Twin Peaksi" sponsorid) Ta näeb unes ka kaht avariipaika uurivat nir- 1999. aastal. Temas sisaldub enamik seitsme gipilgulist võmmi liigist, kes alati kimbutavad miljoni dollarisest pibo tprojektists/iow tarvis, Philip Marlowe'd, põrutada saanud brünetti, mis lükati tagasi kui liiga aeglane, veider ja kes varjub korterisse Havenhurstil, ja vastik ning ligikaudu 45 minutist uuest ma­ vilavasilmset Hollywoodi insaiderit, kes rää­ terjalist, mida finantseeris Studio Canal Plus ja gib kolleegile oma unenäos esinenud hirmu­ mis väidetavalt kahekordistas esialgse eelar­ äratavast mehest, kes luurab Sunsetil kohvi­ ve. Lynch on tunnistanud, et isegi pärast poe taga, kus nad hommikust söövad; õigu­ Prantsuse kompanii sekkumist ei teadnud ta, poolest nad pöörduvad tagasi, et koletisliku kuidas kujundada ümber narratiiv, mis piloot­ hulkuriga silmitsi seista. Stseen on pöördeli­ projektis taandub optimistlikule noodile pä­ se tähtsusega, sest ärevas unes, mille tunnis­ rast seda, kui naisnuhid on avastanud naise tajad me oleme, tähendab see unenägija id'i laguneva laiba, aga et idee tuli talle lõpuks vabanemist. poole tunni jooksul (arvatavasti mitme java- Me ei tea seda veel, aga järgmine stseen tassi juures). Selle tulemusena sündinud film tutvustab naise alter ego't — naiivset, pidevalt on ilmselt kõige hulljulgeni päästetöö Holly­ rõõmsameelset blondiini nimega Betty Elms, woodi lähiajaloos. tantsuvõistluse võitjat, kes on lennanud LAXi Peäle oma ebahariliku sünniloo võib Ontariosi Deep Riverist (mis on ka Dorothy see letaalse hõnguga neo-noir osutuda märki­ Vallensi kortreriploki nimi "Sinises sametis"). misväärseks ka vormi ja ainese õnnestunud Ta tuleb lennukilt maha koos sõbraliku vane­ ühenduse tõttu. Seda juhul, kui oleme valmis mapoolse abielupaariga, kes manitseb teda vaatama seda kui pateetilise narrimängu ki­ ettevaatlikkusele, kui ta hakkab püüdlema fil­ nematograafilist ekvivalenti, mis — ise­ mikarjääri poole, kuid sisisevad pahatahtli­ gi kui ta määratleb ümber oma mälu kaota­ kult läbi tuhmunud hammaste, kui ta neist nud armastusobjekti kui femme fatale'i, kes lahkub. Saabudes oma tädi korterisse, keda mõnitab seksuaalselt naist, kelle ta on kõrva­ kohal pole, leiab Betty eest brüneti naise. Too le heitnud — ehib end sireeni auraga, mis on kaotanud mälu, kuid võtab "Gilda" (1946) peibutab vaataja vägevasse pettusse. Kuigi posterilt endale Rita nime; tema amneesiline intervjuudes paistab Lynch kõige vähem solipsism võib meenutada Rita Hayworthi, manipuleeriva showmanina, on ta ilmutanud aga oma karmiinpunaste huultega ja musta oma eelistust deemonlike trikkide vastu — kokteilikleidiga sarnaneb ta Ava Gardneriga mõeldagu Bill Pullmani kehastatud saksofo- filmist "Tapjad" (The Killers, 1946). nimängija Fredile "Kadunud kiirtees" (Lost Betty veenab Ritat meelde tuletama, Higlmmi/, 1997), kes helistab koju ja saab toru kes ta tegelikult on, ja nad asutavad end hä­ õtsa Robert Blake'i mängitud gnoomilise belikult oma seiklusele nagu ühenduslüli Mephistophelese, kuigi too seisab tema ees — Jacques Rivette'i Celine ja Julie ja Nancy seda ei saanud lahendada või klaarida selliste Drewsi paari vahel. (Nancy on alati viisakas hüpetega traditsioonilisse pastoraalsusse nagu teismeline superdetektiiv, kes alustas oma filmis "Lihtne lugu" (The Straight Story, 1999). karjääri 1930. aastal ja kes, ilmselt asjade kok­ Vaheldumisi lõbus ja õudne "Mulhol- kusattumise tõttu, pärineb kohast nimega land Drive" on skisofreeniline fantaasia. Pä­ River Heights ning armastab sinist värvi, mis rast stiliseeritud avatiitrite lõiku, mis näitab on Lynchi paleti okultne toon filmis "Sinine meile osaliselt siluettides tantsuvõistlust ja samet".) Nende tee viib neid naise laiba juur­ heledat võtet võitjaks tulnud naeratavast tüd­ de, kelle nimi oli Diane Selway. Pärast laiba rukust koos tema uhkete vanematega, näeme leidmist armatsevad nad tormiliselt ja Betty ja kuuleme roosade ja roheliste voodiriiete alla ütleb ekstaasi tipul Ritale kahel korral, et on peitunud naist unes pomisemas — ja tasub temasse armunud. Tähendusrikkalt, nagu sel­ vaid meenutada Jeffrey Beaumonti (Kyle gub, ei vasta Rita samaga. MacLachlan) ebateadlikku sukeldumist ära Siis järgneb miski, mis võiks vabalt olla lõigatud kõrvaga seonduvasse "Sinises same­ unenägu unenäos, kui Bettyjä Rita siirduvad tis" (Blue Velvet, 1986), et näha selles põgusas varasel hommikutunnil rõskesse ööklubisse stseenis unenäoväravat. See, mida meile veel nimega "Silencio". Siin viib Rebekah Del Rio tundmatu magaja unes näeb, on jutt sileda- hispaaniakeelne variant Roy Orbisoni juukselisest brünetist naisest, kes põgeneb "Crying'ist" värsked armastajad pisarateni, oma öiste mõrtsukate eest, kui autotais lõbu- nagu Dorothy (Isabella Rossellini) versioon sõidul olevaid noorukeid sõidab sisse läiki­ laulust "Blue Velvet" viis Frank Boothi (Den­ vasse limusiini, millega tema potentsiaalsed nis Hopper). Selles postkoitaalses lennus tapjad on sõitnud üles Mulholland Drive'ile, swinburnilikku nõretavusse ja magrilte'ilikku

(,() "Mulholland Drive". Ami Miller (Coco Lenoix) ja Naomi Watts (Belty).

sürrealismi on erootilist morbiidsust, mida sasaamist, ärkab üles vakantsel ehituskrun­ ainult Lynchi-sarnane dekandentluse piiride dil, kuigi tal on veel teine unenägu, millest asjatundja võis edukalt teha, kuigi võib vastu läbi kulgeda. Jõudnud tagasi korterisse väita, et see lõik on sama kaugel enamiku ini­ "rv'Iulholland Drive'is", Betty kaob ja Rita avab meste unenäokogemustest kui need, mida väikese sinise karbi — ühe paljudest Pandora Salvador Dali kavandas Alfred Hitchcocki laegastest filmis, mis näitlikustavad tema "Nõiutule" (Spellbound, 1945). chincse-box'i struktuuri — ja me kukume üle­ Siiski pakub see omapärast kommen­ peakaela nagu Alice (või nagu Jeffrey) Diane'i taari reetmisele, mis võib leida aset siis, kui elavasse põrgusse räpase kibestunud prosti­ kinematograafiline illusionism — antud juhul tuudi ja narkomaanina. Diane on armunud heli ja pildi sünkronisatsioonilisus — on esi­ ennasttäis filmitähte nimega Camilla Rhodes tatud trikina. Kui Del Rio minestanult põran­ ja on maganud temaga oma kasimatus korte­ dale vajub, jätkub tema teatraalselt mahe hää­ ris. Aga peol, kuhu Camilla on teda kutsu­ letämber kontrollimatult ja Betty — ilmselt nud, saab ta teada, et Camilla mitte ainult ei seetõttu, et see vägivallaakt ähvardab tema kavatse abielluda ülbe režissööri Adamiga romantilist epifaaniat — on sügavalt häiritud. (Justin Theroux), kes lavastab 1950-ndate Lynch oli algselt kavatsenud kasutada tingel-tangelit, milles nad mõlemad mängi­ "Crying'it" "Sinises sametis", kuid otsustas vad, kuid näib olevat põgusais suhetes ka ühe siis Orbisoni "In Dreams'i" kasuks. Dean teise blondiiniga. Camilla silmatorkavalt iha­ Stockwelli kehastatud Ben markeerib laulmist rad suudlused nii režissööri kui ka blondiini­ samasuguse barokse kirglikkusega, mida de­ ga tabavad paranoilist Diane'i nagu oidi- monstreeris Del Rio, aga teda katkestatakse paalsed haamrihoobid ja õhutavad teda kor­ samuti järsult, kui Frank rebib kasseti makist. raldama Camilla mõrva. Mõlemal juhul murrab Lynch läbi filmi une- Et Ritat ja Camillat mängib mõlemaid näokoe, meenutades meile kino hallutsiooni- Laura Elena Harring ning Bettyt ja Diane'i lise väe haprust. Naomi Watts, on publiku võti mõistmisele, et Need teadvuse läbimurded punktee- filmi lähteks on Diane'i soovunenägu iseen­ rivad ka unenägijate und. "Sinise sameti" dast kui enesekindlast tähehakatisest passiiv­ Jeffrey, muljutud ja verine pärast Frankilt pek­ se armukesega, keda ta saab kontrollida isegi

61 koledas reaalsuses, milles ei eksisteeri ei Bettyt katriinu kombel võtteplatsilt minema, et koh­ ega Ritat. See relvituks tegev stsenaarium põi­ tuda Ritaga selle päeva pärastlõunal, kui nad mib sisse ka Adami hädaohtliku provokat­ laiba avastavad. Niimoodi kannab see pööre siooni paarile gangsterile, kes nõuavad, et ta Diane'i unenäos Betty tema loodetavast läbi­ palkaks tööle ühe andetu näki, õhutades teda murdest Hollywoodis silmitsiseisu oma sur­ võtma golfikeppi nende limusiini kaasa. Oma nud ise-ga. Mulholland Drfve'i kodus leiab ta oma naise Kauboi on spetsiifilisem kui Robert voodist basseimpoisiga, saab tollelt kere pea­ Blake'i teravakõrvaline kummitus "Kadunud le ja põgeneb viletsasse hotelli. kiirtees". Ta on üks paljudest vana tööstuse- "Mulholland Drive" on Lynchi filmi­ rahva hingavatest vahakujudest, kelle roll on dest kõige rohkem juurdunud spetsiifilisse keerutada nuga Bettys/Diane'is selle eest, et miljöösse, kasutades iroonilisel chandlerlikul tollel jätkus hulljulgust truia esmajärjekorras moel LA topograafiat ja selle potentsiaali õud­ Hollywoodi. Teiste vahakujude hulka kuulu­ seteks kohtumisteks pimeduses. Kui Adamit vad Coco Lenoix, elegantne kõrgkihi daam kutsutakse tarandikku Beechwoodi kanjoni (Hollywoodi legend Ann Miller), kes tervi­ lõpus, meenutab tema öine sõit sinna Marlowe tab Bettyt tema tädi korteris ainult selleks, et sõitu Purissima kanjonisse piki Pacific Coasti näägutada Diane'i kihluspeol, kus saab teata­ kiirteed filmis "Hüvasti, mu kallis" (Farewell, vaks, et ta on Adami ema; Louise Bonner, et- My Lovely, 1975). Stseenis, mis on niisama hir­ tenägijaks osutunud pöörane lõvisarnane mutav kui absurdne, sisendab morn Poverty vana filminäitlejanna, kes heidab võimuka

Row kauboi lynchiliku vilkuva elektripirni all, pilgu Bettyle, kui Coco talle ütleb, et too on et edukas ja enesekindel režissöör peaks loo­ näitlejanna, ja laibalik, sinaka jumega fan- buma oma kunstilistest tõekspidamistest ja toomleedi, kes juhatab "Silencio" klubi ja on palkama tööle mingi näki. filmi hirmutav juhtfiguur. Kauboi osutub "Kui sul hästi läheb, näed sa mind ühe Diane'i sutenööriks, tema sõnad "Üles, ilus korra. Kui sul halvasti läheb, näed mind kaks tüdruk!" katkestavad Diane'i pika une. Siis on korda," hoiatab ta ja Adam saab vihjest aru, seal veel Diane'i elu kummitused, kes esine­ otsustades palgata näki isegi siis, kui Betty il­ vad enne tema läbikukkumist Hollywoodis — mub võtteplatsile cesfmg'i-agendi seltskonnas. vanapaar, keda Betty kohtas lennukil, on eel­ Nende silmad kohtuvad üle rahvarohke stuu- datavalt Diane'i vanemad, kes pöörduvad fil­ diopõranda — kasseeonarmumishetk, mida mi lõpul tagasi nagu tibatillukesed õelad film ei jälgi, kuid planeeritud seriaal võinuks gnoomid, et lükata ta üle ääre. teha või vihje, et Adam võinuks ohustada oma Kujutlusele Hollywoodist kui moraal­ elu veelgi enam, kui oleks ikkagi palganud se räpasuse paigast lisab oma panuse kaht­ Betty, vaatamata sellele, et too jookseb Tuh- lus, et Diane'i lugu on laenatud näitejanna

62 "Mulholland Drive". Justin Theroux (Adam Kesher) ja Laura Elena Harring (Rita või Camilla).

Marie Prevost' tragöödiast, niisamuti nagu juuksenõela vormi. Õigupoolest pole seda lii­ "Kadunud kiirtee" kasutas Renee Madisoni ki strukturaalne kannapööre sugugi uus mõrvaloos lõdvalt ära "Musta daalia" Eliza­ Lynchi puhul, kes hülgas esimese poole fil­ beth Shorti tapmise ja moonutamise 1947. aas­ mist "Twin Peaks: Tuli, kõnni minuga!" tal. Pärinedes Torontost nagu Diane'gi, oli {Turin Peaks: Fire Walk with Me, 1992), mis si­ Prevost Mack Sennetti Kümblev Kaunitar, saldas FBI-meest Chester Desmondi jutusta­ kellest sai täht Ernst Lubitschi komöödiates mas lugu Laura Palmeri orgastilisest osadeks 1920. aastate keskel. Ta tegi läbi eduka ülemi­ lagunemisest enne terve hoone lahustamist neku helifilmi, kuid, võtnud kaalus liialt juur­ "Punase toa" stseenide lõbusas sürrealismis. de, läks äkki dieedile ja suri lõpuks alatoit- Ja ega "Mulholland Drive'i" ei iseloomustagi lusse. Oma vastuolulises teoses "Hollywood niivõrd ebaloogika kui unenäoloogika, mis Babylon" ütleb Kenneth Anger, et Prevost jõi pakub võimaluse ncn sequihir'Ide ja umbtee­ ennast surnuks, kuna ei suutnud mängida de jadaks, kuigi paljud tegelased, keda filmis helifilmides. "Marie venitas kuni 1937. aasta­ korraks sumatakse, "seletatakse lahti" nende ni, kui tema poolsöödud surnukeha leiti tema osaluse kaudu peostseenis, milles Diane kir­ viletsast korterist Cahuenga bulvaril," irvitas jeldab, kuidas ta tuli esmajärjekorras Holly­ ta. "Tema taksikoer oli ellu jäänud, tehes oma woodi. "Mulholland Drive" ei kajasta mitte perenaisest pasteedi." Juuresolev foto on häm­ ainult harunevat "Twin Peaksi: Tuli, kõnni mastavalt sarnane piltidega mädanevast minuga!", vaid tema eripärases unenäoloogi- Diane'ist "Mulholland Drive'is", Lynchi kirg kas, viisis, kuidas ta näitab unenägu suubu­ kõdunemise vastu ulatub muidugi tagasi mas soovide täitumisest ärkveloleku ängistus- "Eraserheadini" (1976). se, peegeldub ka "Kadunud kiirtee". Millist lehkavat Tinseltowni folkloori Filmis "Kadunud kiirtee" on impotent­ Lynch ka kaasa ei vedanud, kui ta ristas film ne Fred (Bill Pullman) vangistatud oma nai­ HOiVija 1950. aastate popfilmid, surudes need se Renee (Patricia Arquette) tapmise eest, "Mulholland Drive'i" postmodernistlikusse keda ta uskus end petnud olevat. Oma kon­ Hollywoodi gootikasse, on filmis kõik alluta­ gis teeb ta läbi metamorfoosi mehiseks me­ tud struktuurile, vaatemängulisele püüdlemi­ haanikuks Pete Dayfoniks (Balthazar Getty), sele ilmse ebaloogika poole — mis pole küll kes astub armuafääri gangsteri näki ja porno- päris see, mis käsikirjagurudel meeles mõl­ näitlejannaga nimega Alice (keda samuti män­ gub, kui nad räägivad lugudest, mis oma kol­ gib Arquette). Teisisõnu, Fred unistab ülemi­ manda vaatuseni jõudes võtavad U-kujulise sest kohast oidipaalses kolmnurgas, kuhu

63 kuulub ka seksuaalselt idealiseeritud Renee. blondi ettekandja nimi Diane ja narkomaanist Aga see soovunenägu keerdub kastreerimis- prostituut, kes jõlgub ringi kriminaaliga, keda fantaasiaks, kui Alice'i jõhker armuke mr Diane palkab tapma Camillat, on sedavõrd Eddy (Robert Loggia) teda jälitab ja Alice tea­ sarnane Bettyga, et tuleb kaks korda vaadata tab Pete'ile: "Sa ei saa mind iialgi", mille pea­ veendumaks, et see pole Naomi Watts. le Pete muutub taas Frediks, kes, ärgates üles Veel rohkem tulvil tähendust on Rita, kõrbes, jääb psüühiliselt, kui mitte sõna otse­ kes tõstab üles oma juuksed ja kannab plaati- ses mõttes, vangiks. nablondi parukat, mis teeb temast Betty me- Diane'i unenägu tarretub samamoodi. talsema versiooni — varsti pärast mida nad Unenäo selles osas, kus soovid täituvad, näeb armatsevad. Rääkides üledetermineeritusest: ta ennast kui amalgaami Doris Dayst ja Grace ilmutuslik moment eeldab, et Diane, kes on Kellyst, kes Hollywoodi saabudes kohtab oma oidipuse kompleksi täieõiguslik esindaja, on (nii-öelda) unistuste brünetti ja tõestab, et ta lisaks ka patoloogiliselt nartsissistlik. Stseen on särav, kütkestav näitlejanna oma esimesel paneb "Mulholland Drive'i" ühte patta Hitch- osataotlusel. Ärevus võtab võimust, kui ta cocki "Vertigo" (1958), Bergmani "Persona" jookseb filmistuudiost välja ja tema mina-taju (1966) ja Bunueli filmiga "See ihade ebamää­ hakkab murenema, kui Betty ja Rita komista­ rane objekt" (That Obscure Object of Desire, vad laibale. 1977). Kahestumine on muidugi olnud läbiv Kuigi Lynch eitab igasugust huvi teema Lynchi hilisemates töödes, nagu tun­ psühhoanalüütilise teooria vastu, pakub nistavad "hea" ja "kuri" Dale Cooper "Twin "Mulholland Drive", eriti oma ümbertehtud Peaksis" ja kaks Arquette'i tegelast "Kadu­ vormis, amatööranalüütikutest vaatajatele nud kiirtees". vaba mikrofoni. See, mida ta algselt kavan­ 1992. aastal kohtas David Lynch das kui teleseriaali "teadlikku" tegevust — st Dennis Potterit ja sellele järgnes jutt, et Lynch esimesed kaks kolmandikku filmist, kuni het­ lavastab Potteri adaptatsiooni D. M. Thomase keni, mil leitakse laip (ja kus pilootprojekt romaanist The Wlüte Hotel. Lynch ja Potter enam-vähem lõppes) — sisaldab nüüd une- oleksid olnud halvad kaaslased, kuigi nende näoelemente, mida "analüüsib" halastamatu töödes on mitmeid paralleele, kaasa arvatud kolmas vaatus, mis kulmineerub Diane'i ene­ huvi laulmise markeerimise vastu andmaks setapuga. Eriti efektiivselt kasutab Lynch une­ edasi emotsioone, mida paljas naturalism ei nägusid "Mulholland Drive'is" just selliselt, suudaks adekvaatselt väljendada, samuti nen­ et laseb unenägijal enesel olla kõigiks tegelas­ de kahtlane kirg seksikate, mälukaotusega teks oma unenäos. Miski pole siin nii ülede- naiste vastu, kes inspireerivad mõrvamõtteid termineeritud või nii avameelselt hälbiv kui (mida jagab ka Martin Amis, kelle romaan stseen "Sinises sametis", kus Frank, suu mää­ Other People on justkui järg tema hilisemale ritud Dorothy huulepulgaga (või kui soovite, London Fields'ile). siis tema ema menstruaalverega), suudleb Parim analoog "Mulholland Drive'ile" Jeffrey t ja jätab ta maha samamoodi maalitu­ on õigupoolest Potteri kurva saatusega na. Blackeyes oma blaseerunud blondi eksmodelli Süüdlasliku Diane'i limusiinisõit üles ja passiivse brüneti paralleeliga — kes ise on Mulhollandile kihluspeole kordab täpselt mälu kaotanud. Potter kirjutab sageli inimes­ tema unenägu sellest, kuidas Rita, kes polnud test, kellel kas ei õnnestu {Cream in My Coffee) veel nime saanud, sõidab oma (äpardunud) või siis õnnestub (The Singing Detective) kor­ mõrva poole, ajal kui Angelo Badalamenti jata kokku tükikesed sellest, mida ta nimetas süntesaatoripala laotab stseeni üle halva nende "suveräänseteks" minadeks. See on aimuse. Kui Adam avastab, et teda on pete­ eriti õpetlik, kui vaadelda sellist dekonstrukt- tud, valab ta külmalt roosat värvi oma naise sioonidraamat nagu "Mulholland Drive" ehtekarpi. Selline seksuaalse armukadeduse tema kadunud ingli Diane'iga, kelle suverään­ väljaelamine sellessamas majas, kus Diane'i sus on lõhenenud ammu enne, kui me sisene­ alandus aset leiab, sümboliseerib Diane'i iha me tema unenäkku. vägistada ja omada Camillat, Adami tulevast naist — roosa on värv, millega Bettyt kõige rohkem samastatakse, läbi tema riietuse, huu­ lepulga ja küünelaki, ja freudistlik sümbolism Ajakirjast "Sigilt and Sound", detsember 2001, naise ehtekarbi rüvetamisest on liigagi ilmne. tõlkinud KAIA SISASK Ja veelgi enam. Kuju tlusvõimetu näkk, kes võidab peaosa Adami filmis Diane'i une­ GRAHAM FULLER on filmikolumnist Interview näos, osutub "tõelise" Camilla teiseks sõbra­ Mtigtiziuc'is ja raamatu Loach on Loach toimetaja. tariks — tema roll Diane'i seksuaalse rivaali­ na sublimeeritakse unenäos Betty ametialase rivaali rolliks. Samal ajal on kohvipoe ilusa

64 TUNNELI LOPUS MUSTAB PIMEDUS

Kahekõne absurdist, õudusest ja depressioonist David Lynchi "MULHOLLAND DRIVE'i" ning Joel ja Ethan Coeni "MEES, KEDA POLNUD" näidete põhjal. Osalejad Marianne Kõrver (M) ja Andres Maimik (A).

Andres Maimik: Nii "Mulholland Drive" kui ka "Mees, keda polnud" on äär­ miselt pessimistliku tonaalsusega filmid. Vendade Coenite "Mees, keda pol­ nud" taaselustab vanamoodsa absurditunne- tuse. Filmi peategelase elukäik on nagu sohu uppumine, iga liigutus järjest täbaramaks kis­ kuvast olukorrast välja rabelda mätsib teda veelgi rohkem sisse. Mida rohkem ta pingu­ tab, et saada "meheks, kes on", seda paradok- saalsemaks pöördub ta saatus. Ed Crane on metamorfoos kafkalikust kangelasest, kelle saatust määravad jõud on nõnda irratsionaal­ sed, et peategelane kaotab ühel hetkel võtme mõistmaks enesega toimuvat. Ta võtab elu kui üht irreaalset luupainajat, kuni elektritooli klemmid klõpsavad kinni ümber ta jäsemete, kuriteo eest, mida ta kunagi korda polnud saatnud. Absurd imbub sinna tühikusse, mille jumal on endast maha jätnud. Jumal on ära läinud ning kaasa võtnud kõik oma seosed ja seletused. Keskajal oli jumal absoluutne suu­ "Mulholland Drive". Laura Elena Harring (Rita) rus, kes püramiidsete skeemide abil pääses ja Naomi Watts (Betty). valitsema kõige üle. Igal detailil ja teol oli oma kindel koht ja funktsioon suures jumalikus hierarhias. Pärast seda, kui barokk oli rapu­ tanud usku kõrgema olendi kõikvõimsasse kohalolusse, Kant oli kahtluse alla seadnud metafüüsika võimalikkuse ja Nietzsche tap­ nud jumala, jäi inimene üksi tuule ja vihma kätte. Absurd naeruvääristab ja muudab õigustühiseks kõik seadused, mida jumala institutsioon on kehtestanud. Indiviidil ei jää muud üle, kui leppida tõdemustega, et tal polegi ette nähtud teada, niis on millegi ees­ märk ja millesse elu lõpuks päädib. Absurdi- teadvus võib olla ka konstruktiivne. Albert Camus' jaoks oli absurd — eksistentsi tähen­ dusetus ja transtsendentsi ükskõiksus — võit- lusvahend, lohutus ja seletus maailma haara­ nud hullustele. Ionesco ja Becketti tegelased on juba omamoodi õnnelikudki maailmas, "Mees, keda polnud", 2001. Režissöör Joel Coen. mille ainus mõte on, et mingit mõtet polegi. Billy Bob Thornton (Ed Crane). Samamoodi on meelerahu leidnud ka Ed Crane, kes istub elektritoolile. Ta on läbi

65 sotsiaalse hierarhiaga riigis igasuguse võima­ luse aktsepteeritavalt sekkuda teise inimese elukäiku. Ta ei ole veenev entusiastliku hea­ tegija ega ka külmaverelise mõrtsuka rollis. Kindlam on mitte midagi teha, väidavad Becketti Godot' ootajad, — leppida paratama­ tusega ning taluda stoilise rahuga oma eksis­ tentsi nüridust ja tähendusetust. Oma religioossetest, metafüüsilistest ning transtsendentaalsetest juurtest ära lõiga­ tuna, kadunud inimesena, on Ed Crane kau­ gelt hingesuguluses Jim Jarmuschi "Surnud mehe" William Blake'iga, kes kannab endas kõiki ajaloo ja ühiskonna haavu ning keda lakkamatult vägistab maailma metsikus. Mõ­ lemad kangelased on viirastuslikud, hägused "Mees, keda polnud". Frances McDormand (Doris laibad, kellega kõik juhtuv sünnib väljastpoolt Crane). tulevate õnnetuste ja libastumiste tagajärjel. Nad astuvad müstilises rahus vastu surmale, teisele eksistentsile, mis nende jaoks esime­ sest ilmselt suurt ei erine. teinud pika mentaalse odüsseia — primitiiv­ sest american dream'ist idealistliku pühendu­ A.: David Lynchi visioon on aga veel­ museni. Filmi üks tähelepanuväärseim liin oli gi fundamentaalsem. "Kadunud kiirtee" ja Edi suhe Birdyga. Pärast naise enesetappu "Mulholland Drive" seavad kahtluse alla suunab Ed kogu hingejõu näpuosava tüdru­ kõik need "objektiivsed" kategooriad, mille ku pianistikarjääri edendamisse, kuni selgub, najal subjekt moodustub: aja- ja ruumitelg, et nobe näpp ei tähenda tingimata andekust. nimi, elulugu, mälu. Keset filmi vahetuvad Birdy püüab Edilt tänutäheks autos suhu võt­ tegelaste identiteedid nagu seltskondlikus ta. Auto põrutab vastu puud ning usk nooru­ rollimängus. Väline maailm põimub möbiusli- se puhtusesse, inimvõimete piiritusse, headu­ kult unenägude, hallutsinatsioonide, dejä se võidukäiku ning maailma päästmisesse ilu vu'de ning müstiliste ennetega. kaudu haihtub pimedusse nagu UFOks muu­ Lynch jõuab välja täielikku solipsismi tunud rattakilp. Täringuid mängiva jumala — ükski tajusignaal "objektiivsest reaalsusest" maailmas on ligimesearmastuslikud ideaalid pole enam usaldusväärne, kuid ka sisekos- vaid tühjad konstruktsioonid ning nende ra­ most ei saa läbinisti usaldada. kendamine küünilises ühiskonnas lõpeb pa­ Viimase aja trendiks on filmid, kus hatihti halenaljaka fiaskoga. Ed saab aru, et aetakse sassi erinevad reaalsustasandid: une- ta pole enesest maha jätnud ühtegi tõelist tegu, näoreaalsus ning arvutimängude virtuaalne et kõik ta pürgimused on olnud vaid varju- reaalsus vahelduvad fragmentidega tegelikust kõnd. Mees, keda polnud, saab olevaks tänu elust. Kuid filmides nagu "Matrix", arusaamisele, et teda pole olnud. "eXistenZ" ja "Vanilla Sky" on ka kõige kee­ rukamatel ümberlülitustel oma kindel moo­ Marianne Kõrver: Absurdi traagika dus ja loogika. "Mulholland Drive'i" vaatajat avaldubki vaid hetkedes, mil ollakse oma aga ei rahustata lüliti asukoha ja tööpõhimõ­ sisyphoslikust olukorrast teadlik. Alustades tete demonstreerimisega. See on nagu dr tegude mõtestamist, algab ka pidurdamatu Jekylli ja шг Hyde'i lugu, aga ilma moondu­ õõnestamine. Hetk, mil Ed Crane'i ees istub mist põhjustava eliksiirita. järjekordne pügamist vajav pea ning ta näeb Edgar Allan Poe novellis "Kaev ja pen­ oma igapäevast tegevust kasutu vastuhaku­ del" on inkvisitsiooni poolt surmamõistetu na looduse võitma tule jõule, saab talle saatus­ pistetud kongi, mille hõõguvad seinad tõm­ likuks. Väike inimene, korralik kodanik Crane buvad ähvardavalt kokku. Keset kongi põran­ leiab, et ka temal võib olla missioon, üllad dat on aga kaev, mille põhjas midagi nõnda ideaalid — american dream on vaid mõne sam­ jubedat, mistõttu surmamõistetu eelistab saa­ mu kaugusel. "Laske, ma näitan, milline mees da lömastatud kuumavate seinte vahel. Kuna ma olen," kajavad kõrvus Tõnu Tepandi või­ Poe ei paljasta meile, mis seal kaevu põhjas dukad sõnad. Ent nüüd töötab Crane'i vastu ikkagi oli, tekib narratiivi voolu dramaatiline veelgi võimsam ning irratsionaalseni struk­ hauakoht, elliptiline tühimik, mille energia- tuur — ta mõistab, et ametinimetusega "juuk- laeng on palju võimsam kui ükskõik kui jäle­ sur" välistab ühiskondlik positsioon õitsva dal kirjeldusel. 66 Samasuguse musta kastina toimib ka trauma, mis purustab maailma unenäolisteks "Mulholland Drive'i" tajumehhanism, kui tar­ fragmentideks, peegeldades reaalset situat­ vitada küberneetikast pärit võrdlust. Signaal, siooni teatud nihkes. mis musta kasti sisendist teele saadeti erineb tundmatuseni sellest, mis väljundist väljub. A.: Nagu maakoore sees on avaused, Ent me ei saa iialgi teada, mis protsessid mus­ mille all pulseerib maakera sisemus — mür­ tas kastis aset leidsid. gis tes aurudes ja podisevas magmas väljapur- "Mulholland Drive'i" võtmeepisood set ootav tohutu energiapotentsiaal —, nii on leiab aset ööklubis "Silencio". Me näeme su­ ka Lynch nööpnõelaga torganud reaalsuse gestiivset konferansjeed, kes kuulutab välja fassaadi avausi, mille kaudu purskub filmi kummituslikult kumisevaid pillihääli, samas hoopis teistsugust tegelikkust. Seda hooma­ teatades, et miski ei ole autentne, et kõik on me ainult läbi kõõrdpilgu, läbi vihjete ja vii­ eelnevalt salvestatud. dete. Katkestused narratiivis, hälbed põhjus — Illusiooni maagiline võim tähendab tagajärg ja aktsioon —reaktsioon ahelais näi­ objekti lahtikiskumist tema ajaloost, tagajärje tavad, et mängu on astunud "nimetu miski". vabastamist algpõhjusest. Ööklubi "Silencio" See on tungiline pulseerimine, traumasid kül­ mustkunstnik pöörab aga kõik pahupidi — vav substants, alateadvuse energia. Samas puu­ ta seletab maagilist reaalsust kausaalse loogi­ dub Lynchi "teisel reaalsusel" konkreetne öko­ ka abil, selle asemel et varjata füüsikalisi vi­ noomika nagu klassikalisel õudusfilmil, või gureid maagilise sõnavaraga. Ning me ei puudub meil vajalik distants selle proportsioo­ mõista, kumba uskuda — kas loodusseadus­ nide, kuju ja suuruse hindamiseks. Meie ees on ainult saadikud teispoolt pimedust — saa­ tel põhinevat või maagilist toimeprintsiipe tanlik kauboi ja hull ennustaja ukse taga. Lynch on nagu illusionist, kes teab, et triki taga peituva triviaalse näpuosavuse ja mehaanika Gillez Deleuze'i ja Felix Guattari väljarääkimine röövib mustkunstilt maagia. skisoanalüüs kirjeldab skisofreeniku teadvust Hirmu põhjustab ahistatud nägemis­ kui risoomjat struktuuri, kus iga punkt on eri­ väli ja teadmatus. Seetõttu on iseloomulikud nevaid teid pidi ükskõik millise teise punkti­ nii "Kadunud kiirtee" kui ka "Mulholland ga ühenduses, erinevalt paranoidse maailma­ Drive'i" avakaadrid, milles me näeme auto taju puukujulisest struktuurist, kus iga oks ja esilaternate valgusvihus pimedusest välja rul­ leheke suubub kokku ühte suurde tüvesse. luvat teed. Meie nägemisulatus küünib ainult Samamoodi on "Mulholland Drive'i" Iabü- autotulede valguse kaugusele, ees ohustab rintjas struktuuris kõik omavahel seotud õtse meid aga pilkane öö. Tunneli lõpus mustab ja kõverteid pidi, ent kui üht kindlat rada pidi pimedus. minema hakata, oleme varsti tupikus. Viiteid skisofreenilisele teadvusele on M.: Lynchi tegelased ei otsi niivõrd filmis teisigi. Isiksuse lõhenemine, hallutsino- tähendust, kui üritavad põgeneda salapäras­ geensed tajumoonded, hirm identiteedi kao­ te vaenulike jõudude manipulatsiooni ja rün­ tamise ees. Ron Howardi filmis "Piinatud gee­ nakute eest; kaotatud või ohustatud süütus on nius" valgustab psühhiaater traumat, mida võitlemas sõnulseletamatu kurjusega. skisofreenik üle elab, kui ta saab teada oma "Mulholland Drive" ja "Kadunud kiirtee" ei haigusest. See kogemus on mitu korda hul­ anna vaatajale kätte objektiivset reaalsust, lem lähedase inimese surmast. Surm on reaal­ millega end samastada. Pigem näitab Lynch ne — reaalse inimese reaalne kadumine. Aga subjektiivset maastikku, mille on loonud pea­ kui sa järsku taipad, et lähedane inimene on tegelaste segased fantaasiad. olnud sinu kujutluste vili? Et kogu sinu eel­ Virtuaalsesse minapunkti, milles taju­ nev elu on olnud vaid hallutsinatsioon. takse oma olemasolu, identsust ja maailma Samasugusesse kriisi tõukab David ühtsust, tungivad Lynchi filmides võõrad Lynch oma vaataja. Mis on ehtne, mis jõud. Need jõud sekkuvad "mina"- funktsioo­ hallutsinogeerme? Mis on tõsikindel, mis on nidesse, tegelaste mõtlemises ning ka loo ju­ petlik? Millesse uskuda, millele toetuda? Kas tustamise stiilis hakkavad kõrvalised ja täht­ Diane on Betty tegelik mina või vastupidi? susetud elemendid põhiliste ja sisuliste mo­ Kumb elu on reaalne, kas Betty elu on Diane'i tiivide üle domineerima, montaaž on frag­ soovunelm, või Diane'i elu Betty painajalik mentaarne. Vaataja on suletud skisofreensete unenägu? tegelaste sisemaailma, ta on muudetud autistiks võõras hinges ning jäetud võõraste M.: Emile Cioran peab elujõu kadumi­ hallutsinatsioonide meelevalda. Lynchi filmi­ se kriitiliseks punktiks ebamäärast õudu, mis dest pole niivõrd oluline lõpuni aru saada, halvab ihad, sunnib lakkamatult ja põhjalikult kuivõrd näha läbi pimestava emotsionaalse iseendasse süvenema ning muudab võime-

67 tuks näha asjade objektiivset kulgu. Kindlu­ ga, kes saab teada, et elu pole igavene, või sur­ setus ja ebamäärane hirmutunne saadab vaa­ mamõistetu omaga, kellele teatatakse tema tajat kogu filmi jooksul — see on tingitud hukkamise päev. Lynchi oskusest näidata ka kõige triviaalse­ Ka Coenite "Mees, keda polnud" Ed maid stseene natuke nihkes, kõik on "just Crane veedab oma elu latentses depressioo­ nagu päris". Tuhandetest teistest filmidest nis. Ta kannatab väikelinna elulaadi jäiga tuttav cash'ng'ustseen, kus avanes Betty näit- struktuuri all, mis surub teda mugavasse, kuid lejapotentsiaal, oli koloreeritud nii, et see pagemisteeta tardumusse. Bingot mängiv nai­ mõjus unenäolise ja veidrana. Lynch muudab ne, kohtlased sugulased, abielurikkumine, stseenide rõhuasetusi, tekitades sürrealistliku mõttetud kolleegid ja inspiratsioonita amet — õuduse, mis tuleb välisest ja palju sügavamast kõige suhtes on vaene Ed pigem kannatav allikast, kui filmi süžee seda lubab. Ebamu- objekt kui teotahteline subjekt. Kuni Ed lõpuks gavustunne ei ole võrdne selle sündmuse või mõistab, et parem õudne lõpp, kui lõputu situatsiooniga, millest ta lähtub. Alati närib õudus, ning murrab oma depressiooni ahe­ hinge kahtlus, et seal on veel üks palju hir­ lad. Ta subjektistub, küll kahjuks elu hinna­ muäratavam ja võimukam dimensioon, mil­ ga, nagu ühele eksistentsiaalsele kangelasele leni me napilt ei ulatu. kohane. "Mulholland Drive'is" on Lynch just­ kui ühe olulise tegelase ära jätnud — tegela­ M.: Lynchi tegelased on altid müstilis­ se, kes on tinginud kõik süžee keerdkäigud, tele ja viirastuslikele jõududele, nad lasevad kes kontrollib olukorda, kes teab, mis on sini­ end tumedatel tungidel kaasa haarata, neid ses laekas ning kelle käes on kõik lahendused juhitakse teisele poole pimeduse ja teadvuse ja vastused. Tundub, et kõik ülejäänud tea­ piire, teadmatuses, kas tagasipöördumine on vad samuti, kes peitub kogu selle õuduse taga võimalik. Võimetus unenäol ja reaalsusel va­ — aeg-ajalt tabame tegelasi hirmunult vaata­ het teha, suutmatus lahti murda koodi, mis mas, võikalt muigamas või morbiidselt vaiki­ looks kaosest korrapärase struktuuri, viib lõp­ mas; jääb mulje, et kõik on justkui midagi näi­ liku enesehävituseni. nud, igaüks varjab mingit tumedat ja kohuta­ Diane laseb end võluda müstilisel näit­ vat saladust. Võikad vanainimesed, kelle nä­ lejatari! Camillal. Ta onfemme fatale, kelle võr­ gusid moonutab groteskne ja ahne naeratus, gutava hääle, glamuurse soengu ning volüü­ ning mullane kodutu näivad vaid tööriista­ mika keha tõi kinolinale tema eelkäija Rita dena suure kurja kätes, nad ei ole mitte nime­ Hayworth hilistel 1940-ndatel. Camilla taltsu­ tu hirmu allikad, vaid ainult üks ning nähtav tamatu seksuaalsus muutis ta Diane'i ihaldus­ unenäoline kiht sellest reebusest, mis objektiks, tema kinnisideeks ja ebajumalaks, "Mulholland Drive'i" kohal hõljub. Tekib pa­ kuid võrgutaja ise pole vaid maskuliinse jõu­ ranoia — kestva hirmu ja ängi ahistav seisund, ga kiirgava seksuaalsuse tööriist, vaid sala­ kaob identiteet ning isiksused lõhenevad. pärase võimu allikas, olles müstilisel kombel Kogu seletamatu hirm, müstiline keegi sün­ seotud kõikide pimeduse saadikutega. Mee­ nib inimese psüühika mustas augus, õud leheitel Diane'i ainuke võimalus manipulee­ resoneerub teadmatusega ja võimendub. ritava rollist vabaneda tähendas hävitada Camilla. A.: Mõlemad filmid kõnelevad üht- või Surmatung on absoluutne ja lõplik, teistpidi depressioonist. "Mulholland Drive'i" tagasipöördumine on võimatu — ebaõnnes­ Rita trauma on sedavõrd sügav, et kustutab tunud mõrvakatse kujuteldavates tagajärge­ kogu pikaajalise mälupagasi. Tagajärjeks on des fantaseerib Diane nende rollid vastupidi­ depressioon, ihalus vahetada kesta, elada teist seks, muutes end Camilla asemel naudingute elu. Betty on Rita ihaluse objekt — elurõõmus ja rahulduse objektiks, ent seksuaalsete või­ ja entusiastlik, elutungist pakatav blondiin, mumängude taga on tunda surma tavatut ja kelle külluslikul energiaväljal Rita parasitee­ alalist kohalolu. rib. Ühel pöördelisel momendil Rita salasoo­ Kuigi unenäod segunevad pidevalt vid teostuvad ning osad vahetuvad — Bettyst reaalsusega ja vastupidi, jätab film selgelt saab maniakaaldepressiivne Diane ning Ritast määratlemata, milline on sündmuste krono­ high society vamp Camilla, kes projitseeruvad loogiline järjestus, millised fragmendid kuu­ Betty ja Rita tandemile kui antipeegeldused. luvad kokku ja missugused mitte. "Mulhol­ Ning vastastikuse armastuse (elutungi) ase­ land Drive" algab ja lõpeb nõudes, et lugu ei mel hakkab suhet suunama vihkamine (sur­ lähe tegelikult niimoodi, "me ei peatu siin", matung). Me elame üle traumaatilise kogemu­ kuid Diane'i enesetapp annab otsustava punk­ se, kui Betty kohtub laguneva Diane'i laiba­ ti selles ebamäärases fluidumis, paranoiku ga. See on kohtumine iseenda surmaga. Dep­ surmaga laguneb ka terve loo paranoiline ressiivne kogemus, mis on võrdne lapse oma­ struktuur.

•44 A.: Pole juhuslik, et "Mulholland Drive'i" sündmustik leiab aset Hollywoodi "MULHOLLAND DRIVE". Stsenarist ja režissöör kulisside vahel. See on paik, kus reaalsus ja David Lynch, operaator Peter Deming, kunstnik unenäolisus, tegelikkus ja selle simulatsioon Jack Fick, muusika: Angelo Badalamenti, montaaž: Mary Sweeney. Osades: Naomi Watts (Betty/ omavahel ühte sulavad. Lynch kujutab radi­ Diane), Laura Elena Harring (Rita/Camilla), Justin kaalsel moel, kuidas Hollywoodi illusiooni- Theroux (Adam Kesher), Robert Forster (detektiiv devabrikus on "identiteet", "nimi" ja "isiksus" McKnight), Dan Hedaya (Vinccnzo Castigliane), nagu kostüümid, mida võib seljast võtta ning Ann Miller (Coco Lenoix) jt. 35 mm, 146 min, vär­ viline. © Babbo Inc, USA-Prantsusmaa, 2001. uue vastu vahetada. Kuid Hollywoodi igavesti päikeseliste dekoratsioonide pragudest hak­ "MEES, KEDA POLNUD" {The Man Who Wasn't kab peagi kilgendama psühhopaatiat, võimu­ There). Režissöör Joel Coen, stsenaristid Joel Coen mänge, reetlikkust, professionaalset kadedust, ja Ethan Coen, operaator Roger Deakins (A. S. С, väljapressimist, vaimset vägivalda, ärakasu­ В. S. Q, kunstnik Dennis Gassner, muusika: Carter Burwell, montaaž: Roderick Jaynes ja Tricia tamist, kibestumist ja depressiooni. Süütu ja Cooke. Osades: Billy Bob Thornton (Ed Crane), ilusa blondiini Betty "näitlemise ime" Frances McDormand (Doris Crane), James casting'xxl sünnib tumeda sugutungi pealt. Vih­ Gandolfini (Suur Dave Brewster), Adam Alexi- jamisi antakse teada, et Rita blokeeritud mi­ Malle (Jacques Carcanogues), Michael Badalucco (Frank Raffo), Katherine Borowitz (Ann Brewster) nevik oli seotud maffia, narkootikumide, por­ jt. 35 mm, 115 min, mustvalge. © Mike Zoss nograafia ja orjastamisega. Production, USA, 2001.

M: "Kadunud kiirtees" on pornotöös­ tus ühiskondliku trauma otsene kehastus, "Mulholland Drive'is" on Lynch valinud sel­ leks Hollywoodi filmitööstuse. Unistuste te­ DAVID LYNCH on sündinud 20. jaanuaril 1946. hase atmosfääris kasutab Lynch 1950-ndate aastal Missoulas Montana osariigis. 1965 alustas retrokujundeid, äratades mälestusi s ü ü- Philadelphias kunstiõpinguid, mida jätkas Wa­ t u s t Ameerikast, mil unistused olid noored, shingtonis ja Bostonis; kolinud 1970 Los Angelesse, Gene Kelly laulis vihmas ja Marilyn Monroe asus ta õppima Ameerika Filmiinstituudis. Filmid: seelikusaba lehvis tuules ning noored sini­ 1976Eraserhead; 1980 "Elevantmees" (The Elephant silmsed näitlejahakatised käisid suurte lootus­ Man); 1984 "Liivaluide" {Dune); 1986 "Sinine sa­ tega õhinal casting'utel. Kui Lynch hakkab met" {Blue Velvet); 1989-1991 "Twin Peaks" (30- kiht-kihilt unistuste tehaselt illusoorsust kao­ jaoline teleseriaal); 1990 "Loomu poolest metsi­ kud" {Wild at Heart); 1992 "Twin Peaks: Tuli, kõn­ tama, tuleb nähtavale see, millega kokkupuu­ ni minuga!" {Twin Peaks: Fire Walk With Me); 1992 de saab olla üksnes traumaatiline. "Mulhol­ "Otsesaade" {On the Air; 7-jaoline teleseriaal); 1997 land Drive" on unistuste surm. "Kadunud kiirtee" {Lost Highway); 1999 "Lihtne lugu" {The Straight Story); 2001 "Mulholland A.: Nii "Mulholland Drive" kui ka Drive". Peäle selle teinud lühi- ja dokumentaalfil­ "Mees, keda polnud" on vägagi külluslikud me ning mänginud filmides. TMKs varem Lynchist: vormimängud filmiklassika teemadel. Võib­ Slavoj Zižek. David Lynchi lamella. 1996 nr 2; Hasso olla on see minu luul, aga tundub, et valitseb Krull. Jutustus ja paranoia. David Lynchi "Kadu­ seos vohava vormi ja relatiivse reaalsustunde nud kiirtee" mudel. 1997 nr 12. ja sassiaetud väärtustehierarhia vahel. Kuns­ JOEL COEN on sündinud 29. novembril 1954. ja tiajaloost tulevad meelde manerism, barokk ETHAN COEN 21. septembril 1957. aastal Minnea­ ja modernismieelsed dekadentlikud kunsti­ polis Minnesotas. Joel õppis New Yorgi ülikooli fil­ voolud. Näib nagu oleks vormiline paljusus mikoolis ja Ethan Princetonis filosoofiat. Töösuh­ ja viiteline avatus kutsutud varjama skeptit­ ted on vennad jaotanud järgmiselt: Joel on režis­ sismi elu põhiväärtustesse. söör, Ethan produtsent ja koos kirjutavad nad stse­ Samas on aga kultuuriloost tuttavate naariumi. Filmid: 1984 Blood Simple; 1987 "Ari­ elementide ning paroodiliste või groteski kee­ zona juunior" {liaising Arizona); 1990 "Milleri tee­ ratud tegelaskujude abil kergem mõistulugu- rist" {Miller's Crossing); 1991 "Barton Fink"; 1994 "Hudsuckeri volikiri" {The Hndsnckcr Proxy); 1996 sid mõistetavaks jutustada. Me ei tohiks ala­ "Fargo"; 1998 "Suur Lebowski" {The Big Lebowski); hinnata Lynchi ja Coenite rolli meelelahuta­ 2000 "Oo vend, kus sa oled?" (O Brother, Where Art jatena. Thou?), 2001 "Mees, keda polnud {The Mau Who Wasn't There). TMKs 1999, nr 11 on ilmunud ven­ dade Coenite loomingu ülevaade, arvustus filmile "Suur Lebowski" ja intervjuu nendega. S. T.

69 VESTE PAAS

OLI KUNAGI TALLINNA KINOSTUUDIO I

Algus oli varemetes: algasid Tallinna kinematograafiaasutiste töö­ Harju tänava hoone ehitamisest lised ja teenistujad ehitatava filmikroonika ja dubleerimisstuudio taastamist. Kümne päeva Kinokroonika Tallinna Stuudio asu­ jooksul lõpetasid tublid töökäed taastatava tati Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu hoone puhastustööd." ("Rahva Hääl" 21. VIII määrusega nr 281 3. aprillist 1945. Selles mää­ 1946). Ilmselt nappis ehitusmaterjali. ruses arvatakse stuudio tegevuse alguseks 19. 26. septembril 1946 palus minister Raa­ märts 1945. Samas dokumendis kohustati Tal­ dik MNi esimeest Arnold Veimerit anda linna Linna TSN Täitevkomiteed andma stuu­ korraldus lauluväljaku istepinkide üleandmi­ diole üle majad Harju tänav 31 ja 33 koos ga- seks stuudiole. 3. oktoobril sai kinoministee- raažidega. (Allkiri N. Andresen, Eesti NSV riumi ehitusinsener XII laulupeo büroo juha­ Rahvakomissaride Nõukogu aseesimees. ERA tajalt 2250 pinki. 1946. aastal töötasid (mõnda f R 1946 n 1 s 29 1 5). Need majad olid pärast aega?) Harju tänava hoone ehitusel saksa sõ­ 9. märtsi 1944 pommitamist varemetes. 19. javangid. Oktoobrikuus palus kinoministri augustil 1946 tegi MNi aseesimees Nikolai asetäitja Vladimir Riis Maardu fosforiiditeha- Puusepp ENSV tsiviilehituse ministrile se direktorit Reimerit anda Harju tänava ehi­ Suhharevile (koopia kinominister Algus Raa­ tusele 50 sõjavangi koos valvuritega. Sõjavan­ dikule) ettepaneku alustada Harju tänava gidele tasus töö eest Ehitustrust nr 1, sõjavan­ hoonete taastamist 20. augustil 1946, viia III gide väljatöötatud summast arvati maha val­ kvartalis MNi reservi arvel hoone katuse alla, vurite palk. Et vahepeal polnud valvureid, teha aknad ja uksed, IV kvartalis ehitustööd stuudio ehitamine seiskus. Edaspidi tekkis aga lõpetada. Mis toimus aasta jooksul varem, palju pikemaid tööseisakuid, mistõttu Harju selle kohta dokumente leida ei ole. Kuid ar­ tänava hoone valmimine venis paariks aas­ vatavasti seisid hoonete jäänused puutuma­ taks. ta. Artiklis "Nõukogude Eesti kinematograa­ Seniks aga olid peaaegu peavarjuta fia arengust viisaastakul" mainis minister kollektiivi töötingimused väga rasked. 22. Raadik järgmist: "Augusti esimestel päevadel augustil 1946 saatis Raadik kirja ÜK(b)P KK

9. märtsil 1944. aastal pommitamise ajal purustatud Harju tänav. Foto 1946. aastast.

70 Eestimaa orgbüroo esimehele Perovile, milles 1946 n I s 99 169). Soovitud ulatuses raha küll neid lähemalt käsitles. Ta kirjutas, et maja, kus ei saadud, kuid 13. jaanuaril 1949 võis Lau­ asus stuudio 1940. —1941. aastal, on sõjaajal ristin teatada ehitajaile, et NSVL valitsus on hävinud (jutt peaks olema kinoga "Amor" eraldanud Harju tänava stuudiohoone lõpe­ ühes hoones paiknenud ruumidest Harju tä­ tamiseks 450 000 rbl, millest 1949. aasta algu­ nava Niguliste-poolsel küljel), on säilinud ja ses laekus tegelikult 100 000 rbl. korrastatud ainult helitsehh (kas mitte nõu­ Kolmeaastase ehitusaja jooksul muu­ kogudeaegne filmireklaami töökoda Rüütli tus ka hoone ehituskava. Kui algul kavatseti tänava lõpus?). Koik põhitsehhid, välja arva­ Harju tänavale teha vaid väike (56 m2) heli- tud laboratoorium, on praegu kokku kuhja­ saal peamiselt diktoriteksti kirjutamiseks, siis tud helitsehhi 86 ruutmeetrile. Seal asuvad Kaupmehe tänava paviljoni ehituse edasilük­ projektsiooniruum, helikirjutuskamber, dik- kamise tõttu tuli Harju tänava helisaali suu­ toriboks; veel on sellesse ruumi paigutatud rendada 125 ruutmeetrini. Selle hooneosa multiplikatsioonitsehh, montaažitsehh ja kir­ akustikanõuetele vastavaks väljaehitamiseks jutuslauad, millel samas ka töötatakse, seal ja sisustamiseks palus Lauristin 28. juunil 1949 seisavad valgustusaparaadid, klaver ja orkest­ NSVL Kinematograafia Ministeeriumilt lisaks ri noodipuldid, kõigele lisaks on see ruum ka veel 575 000 rbl (ERA f R 1946 n 1 s 132 1 32). läbivaatussaaliks. Kui toimub helikirjutus, Kui palju raha saadi, pole näha, kuid on ilm­ viiakse ruumist välja valguspark, monteeri­ ne, et Harju tänava hoone valmis täiesti mitte jad ja multiplikaatorid aga katkestavad töö, varem kui 1949. aasta lõpuks. (Võimalik, et öösiti töötab seal dublaažigrupp näitlejatega. see kajastub stuudio bilansiaruandes.) Kirja kirjutamise ajal kasutas sama ruumi ka kolmeteistkümneliikmeline Moskva Doku­ mentaalfilmide Keskstuudio filmigrupp, kes koos kohalike filmimeestega valmistas täis- Paviljoni ehitamisest Kaupmehe tänavale metraažilist dokumentaalset ülevaatefilmi "Nõukogude Eesti". Stuudio juhtkond ja loov- Ka paviljoni ehitamine Kaupmehe tä­ töötajad, kokku viisteist inimest, olid paigu­ navale 18 lä,ks vaevaliselt ja venis arvatust tatud ühte 22 ruutmeetrisse tuppa (ERA f R palju kauem. 1946 n 1 s 29 1 3). [Töötingimuste küsimust 12. septembril 1946 kohustas ENSV pärast sõja lõppu puudutab ka Elmar Nittim MN oma määrusega nr 559-k Tallinna täitev­ oma artiklis "Kinostuudio vajab abi" ("Sirp ja komiteed andma see hoone ENSV Kinemato­ Vasar" 19. IX 1954), millest nähtub, et esime­ graafia Ministeeriumile. Täitevkomitee ei vii­ ne filmitöötlemislaboratoorium asus Kunderi vitanud ja andis 24. septembril 1946 hoone tänaval ja olnud "võrdlemisi algeline".] tõepoolest üle. Ka see maja, endine usulahu palvela, oli sõjas kannatada saanud ja nõudis Harju tänava hoone ehitamise pärast nii taastamist kui ka uutel eesmärkidel üm­ on peetud pingsat kirjavahetust 1948. aastal, berehitamist. 22. novembril 1946 paluski Ees­ mil maja esialgse kavatsuse kohaselt pidi val­ ti kinoministeerium Moskvas asunud trusti mima. Kinematograafiaministri Olga Lauris­ "Sojuzkinoprojekt" asuda hoonet projektee­ tini kirjast 9. juunil 1948 ENSV MNi esimehe rima (ERA f R1946 n 1 s 28116). Esialgse kava asetäitjale Boitsovile nähtub, et Ehitus trust nr kohaselt oli paviljon plaanitud töökorda saa­ 1 jättis seal tööd katki 1947. aasta augustis. da filmi "Elu tsitadellis" sisevõtete tegemiseks Selle aasta kevadtalveks oli endise ministri ("Õhtuleht" 25. II1947). Moskva projekteeri- Raadiku sõnul ehitamisega jõutud juba hoo­ misorganisatsioonid aga osutusid ebakindla­ ne 4. korrusele, alakorrusel aga tehti sisetöid teks partneriteks ja nähtavasti ei täidetud tel­ ("Õhtuleht" 20. IH 1947). Pärast MNi esimehe limust enne 1948. aastat. Seda võib järeldada Veimeri vastavat korraldust ja tehnilise do­ ENSV MNi kirjalikust hoiatusest kinominis- kumentatsiooni täiustamist taasalustati ehita­ teeriumile 5. märtsist 1948, milles on öeldud, mist 1948. aasta juuli lõpul, kuid varsti tabas et ministeeriumile eraldatud hoone seisab ministeeriumi uus mure: NSVL MNi määru­ poolteist aastat taastamata ja laguneb. (MN sega võeti ajutiselt ära 1948. aasta kapitaalma- kavatses hoone üle anda ENSV Kehakultuu­ hutustest 200 000 rubla. ri-ja Spordikomiteele, kellele see muide kuu­ Küsimuse lahendas alles EK(b)P KK lus juba 1945. aastal, kuid anti kinoministee- sekretäri Nikolai Karotamme ja MNi esimehe riumile seepärast, et spordikomitee polnud Veimeri ühine kiri 26. novembril 1948 NSVL alustanud ehitamist.) Lauristini vastusest MNi esimehe asetäitja Malenkovile, milles ENSV MN-ile 13. märtsil 1948 selgub, et nad palusid suurendada ENSV Kinemato­ "Giprokino" lõpetab projekti ja hoone peäle graafia Ministeeriumile määratud kapitaalehi­ on kulutatud juba 75 667 rubla. Ehitama aga tuse summat ligi 750 000 rbl võrra (ERA f R peaks hakkama üks suur artell.

71 Kinokroonika Tallinna Stuudio võttegrupp Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 28. aasta­ päeva paraadil Tallinnas 1945. aastal. Operaator on Vladimir Tomberg.

"1948. aasta aprillis antigi ehitusmater­ munaalpanga vaneminspektor tutvus Kaup­ jali realiseerimise fond artellile "Parkett" (ERA mehe tänava ehituse seisundiga. Aktist sel­ f R 1946 n 1 s 63 1 20). Kuivõrd ebamäärased gub, et algselt hoone peakorpust katnud ka­ oli hoone valmimistähtajad, näitab jälle sõnum tuse viis ära torm 8. detsembril 1951 ja raha­ ajakirjandusest. Ajakirjas "Nõukogude Nai­ puudusel ei saadud seda taastada. Kuid 1948. ne" 1947, nr 12 avaldatud artiklis teatati, et aastal oli meie kinojuhtkond veel täiesti veen­ Kaupmehe tänava (nagu ka Harju tn stuudio) dunud Nõmme suurstuudio ehitamises. Vla­ hoone ehitamine ja sisustamine lõpeb 1948. dimir Riisi kiri Tallinna peaarhitektile Volde­ aastal. Kuid juba 1948. aasta septembris oli mar Tippelile (14. IV 1948) teatab, et Kaup­ Eesti kmoministeeriumi juhtkonnal teada, et mehe tänava paviljoni kavatsetakse filmivõ- Kaupmehe tänava paviljoni ehitamine lükkub teteks kasutada ainult kaheksa —kümme aas­ edasi järgmisse viisaastakusse, venib umbes tat, seejärel aga ehitatakse hoone ümber ki­ kuus —kaheksa aastat (Lauristini kiri ENSV noks (ERA f R 1946 n 1 s 63 119). MNi aseesimehele Boitsovile 15. septembril Rohkem Kaupmehe tänava paviljoni 1948, ERA f R 1946 n 1 s 99 1 54). ehituslugu eraldi arhiivisäilikutes ei kajastu. Kuidas ehitustööd edaspidi kulgesid, Kuid ka olemasolevast nähtub, kui ülimalt sellest annab kujutlust kinoministri asetäitja tsentraliseeritud oli kogu asjaajamine. Et raha Vladimir Tombergi kiri 11. novembril 1952 ehitamiseks andis NSVL Kinematograafia NSVL kinemalograafiaministrile, milles on Ministeerium, siis nähtavasti pidi ka projekte märgitud, et paviljoni ehitamine soikus kuni tegema keskus. "Giprokino" saatis 1948. aas­ 1950. aastani selle tõttu, et NSVL Kinemato­ ta augustis kehva projekti, seda ei kinnitanud graafia Ministeerium ei andnud raha. 1950. Tallinna arhitektuuri osakond, ka ei vastanud aastal saadi väike summa, 1951 ja 1952 ei eral­ see tuletõrje nõuetele. datud midagi. 1952 seisis hoone katuseta ja lagunes ilmastiku mõjul, Eestis aga polnud endiselt baasi mängufilmide tegemiseks. Hoo­ Laboratooriumi ehitamine Harju tänavale ne katuse alla viimiseks 1953. aastal palus ase- minister Moskvast 600 000 rbl. Laboratooriumiruumid Harjuja Rüütli Mis juhtus katusega, sellest annab aru tänava nurgamajas (seal, kus asus kohvik 27. juunil 1952 koostatud akt, kui ENSV Kom- "Tallinn") nähti stuudiole ette samuti ENSV

72 «/!*&»w 4

4

Operaator Vladimir Parvel ringvaate "Nõukogude Eesti" võttel 1946. aastal. Fihninrliiivi fotod

MNi määrusega nr 435-k 10. juulist 1946. Suurstuudio rajamise plaanid Need ruumid asusid maja alakorrusel ja too­ kord valdas neid raamatukauplus. Otsuse täit­ 7. septembril 1946 teatas NSVL Kine­ mine venis ja raamalukaubastuga tekkis vä­ matograafia Ministeeriumi Teine Mängufilmi­ gikaikavedamine. 5. oktoobril 1946 pöördus de Tootmise Peavalitsus Raadikule, et NSVL minister Raadik kirjaga Karotamme poole, MNi otsusega 17. juunist 1946 nr 1262 on kin­ paludes anda korralduse, et "Nõukogude nitatud 1946. aasta uurimis-ja projekteerimis­ Raamat" koliks hiljemalt 15. oktoobriks 1946 tööd uue mängufilmide stuudio ehitamiseks uutesse ruumidesse Pärnu mnt 10 (ERA f R Tallinnas. Stuudio ehitamine oli kavas lõpe­ 1946 n 1 s 29 114). Ka Harju tänava laboratoo- tada sel viisaastakul. Uue stuudiokompleksi riumiruumide väljaehitamine venis. Lauristi­ ehitamise kavatsusest kirjutas aga minister ni kirjast NSVLi kinematograafiaministrile Raadik juba augustis ("Rahva Hääl" 21. VIII Bolšakovile 12. maist 1949 selgub, et 1946. 1946). Artiklis "Nõukogude Eesti kinemato­ aastal laboratooriumi ehitamist siiski alusta­ graafia arengust viisaastakul" kirjeldas ta ti. Algne projekt, nagu kirjutas Lauristin, nägi põhimõtteliseltsama ehituskompleksi, mis on ette filmi ilmutamist käsitsi, 1949. aastaks oli 1954. aastal koostatud projektülesandes. Mi­ aga saadud juba seadmed ja Eesti minister nistri sõnutsi pidi stuudio hoonete ehitamist palus luba projekti osaliselt muuta (ERA f R alustatama 1947. aasta kevadel, kusjuures 1946 n 1 s 134 112). Millal labor valmis, doku­ kõigepealt oli plaanis püstitada filmipaviljon, mentides ei kajastu. On vaid viide (ERA f R laboratoorium ja töökodade hoone. 1946 n 1 s 174 1 6), et see pidi valmima 1950. 9. septembril 1946 pöördus Raadik aastaks. Tallinna TK esimehe poole kirjaga, milles tegi Jälle näeme, kuidas 1940.-1950. aas­ teatavaks, et NSVLi kinematograafiaministri tail oli kogu otsustamine koondatud Moskva nimetatud riiklik komisjon tema eesistumisel kätte. Isegi säärane pisiasi, nagu väikese fil- valis viie võimaliku maatüki hulgast Nõmmel milabori projekti muutmine, otsustati Mosk­ asuva Säde tänava ja raudtee vahelise maa­ vas. Millised üldse olid Eesli kinoministeeriu- ala. Minister palus linnavõime kinnitada see mi õigused? maaeraldus uue stuudio ehitamiseks. 10. sep­ tembril 1946 on Tallinna Linna TSN TK tei­ nud otsuse anda mängufilmide stuudio ehi-

73 tamiseks 26 ha nimetatud maa-alal ja lisaks Eespool mainitud stuudio kroonikatoi- veel sellega loodest piirnev 15 ha suurune metaja Nittimi artiklis "Kinostuudio vajab maatükk. Stuudio ehitust linna gaasi-, vee-ja abi" märkis autor, et "Tallinna Kinostuudio kanalisatsioonivõrku lülitada ei saanud, kuna tegevus on kasvanud tunduvalt kiiremini kui selles rajoonis puudusid vastavad magistraa­ tema tootmisbaas". Vajaduse kõrval viivita­ lid. 8. oktoobril 1946 sõlmiti leping ehitusalu­ matult välja ehitada Kaupmehe tänava pavil­ se maa geodeetiliste mõõtmiste ja inseneri- jon, rõhutas Nittim, et "tuleb kiirustada uue uurimuste teostamiseks ENSV MNi juures filmilinnakese ehitamise küsimuse lahenda­ asuva Arhitektuuri Valitsuse Arhitektuur- misega" ja "filmilinna generaalprojekti koos­ Projekteerimise ja Planeerimise Keskusega tamist tuleb kiirendada". Olukorda, mis oli (ERA f R 1946 n 1 s 27 1 5, 7, 24). stuudios tekkinud ehitamise, materiaal-tehni- 6. jaanuaril 1948 tehtud akt näitab, et lise varustamise ja kunstiliste filmide loomi­ keskus oli teinud inseneriuurimused, maapa­ seks vajalike stsenaariumide puudumise tõt­ randus-ja kuivendustööde kava ning geodee­ tu, nimetas autor ummikuks, vaatamata edu­ tilised mõõtmised 1947. aasta jooksul. Pärast le, mida filmitootmises oli saavutatud, võrrel­ asjalikku algust tööd Nõmmel takerdusid. 14. des stuudio tegevuse algaastatega. Lahendust aprillil 1948 kirjutas Riis Tallinna peaarhitek­ nägi ta mitmete kõrgemalseisvate instantside tile Tippelile, et ehitus on edasi lükatud järg­ (ENSV Riiklik Plaanikomisjon, ENSV Kirjani­ misse viisaastakusse (ERA f R 1946 n 1 s 63 1 ke Liit, Tallinna Ehitustrust) tegusamas osa­ 19). Veidi hiljem tekib näiliselt omanikuta võtus stuudio ette kerkinud probleemide la­ maatükile uus kasutaja. 12. augustil 1948 tea­ hendamisest. tas stuudio direktor E. Kostabi minister Lau­ Et kõiki küsimusi hoopiski ei otsusta­ ristinile, et Balti sõjalaevastiku ehitusorgani- tud meie vabariigis, näitab stuudio direktori satsioon kavatseb Nõmme krundilt, ligi 5 ha Nikolai Danilovitši kiri 25. detsembril 1954 suuruselt maa-alalt, välja vedada 200 000 tn3 ENSV Kultuuriministeeriumi Kinematograa­ liiva, mis rikuks selle profiili selliselt, et teeks fia Peavalitsuse ülemale E. Nõule vastuseks võimatuks ehitamise. 13. augustil 1948 pro­ "Sirbi ja Vasara" järelepärimisele Nittimi ar­ testeeris Lauristin selles küsimuses mereväe tiklis tõstatatud probleemide kohta. Suurstuu­ ehitajate ees. Nende vastus puudub. (ERA f R dio ehitamisest: "Vastavalt NSVL Kultuurimi­ 1946 n 1 s 62 1 8). nisteeriumi kapitaalehituse osakonna ülema Uuesti kerkib stuudio tootmishoonete kirjale ENSV Kultuuriministeeriumile on uue kompleksi väljaehitamise küsimus üles 1954. stuudio projekteerimistööd ette nähtud 1955. aastal. Arhiivis on ENSV MNi aseesimehe R. aastal" (ERA f R 1946 n 1 s 339 1150). Millega Mahla kirja koopia (või mustand, pealdis ja asi tegelikult lõppes, pole dokumentidest daatum puuduvad), milles viidatakse NSVL enam näha. MNi 17. juuni 1946 määrusele ja seletatakse (Järgneb) selle täitmata jätmist endise NSVL Kinemato­ graafia Ministeeriumi keeldumisega ehitus­ töid finantseerida. Ühtlasi olid Moskvasse läi­ nud kirjale juurde lisatud ENSV MNi proto­ kolliline otsus nr 29 7. juunist 1954 — luua Tallinnas Eesti kunstiliste-, kroonika- ja do­ kumentaalfilmide stuudio ning selle uue hoo­ nekompleksi projektülesande koopia. Seega tõi eelseisev filmide arvu suurendamine pa­ ratamatult kaasa vajaduse laiendada ja tugev­ dada tootmisbaasi. Projektülesandes (koosta­ ja ENSV Kultuuriministeerium 1954. aastal) oli ehitustest ette nähtud peakorpus, milles kaks suurt võttepaviljoni ja stuudio (spetsatel- jee) võimalusega üle kanda telesaateid 1955. aastal Tallinna plaanitud telekeskusse, üks suur ja kaks väiksemat helisaali (viimased dublaaži jaoks), filmitöötlustsehh, töökojad ja abiruumid, keskkatlamaja ja kaks 70 korteri­ ga elumaja. Ühtlasi seati eesmärgiks võimali­ kult ulatuslikult rakendada Bakuu, Taškendi ja Riia stuudio projektlahendusi (ERA f R1946 ni s 3391 285-288).

74 OIE ORAV

KOOLIÕELE MÕELDES

Suvi 1958. Moskvas kuulsas Kinema- tograafiainstituudis (VGIK) olid alanud järje­ kordsed sisseastumiseksamid. Väljusin just ühiselamu trepile, et minna instituuti, kui sil­ masin minu poole tulevat kahte noort inimest: sihvakat neidu, kelle uhked tumepruunid juuksed olid kahes patsis nagu väikesel tüd­ rukul ja sama vallatu nägi ta ka välja, ning tugevat kasvu, heledapäist noormeest, kes lausa säras. Polnud kahtlust, need kaks, käest kinni hoidvat noort inimest, olid armunud. Samas nad tutvustasid endid (puhtas eesti keeles) ja teatasid, et tulid pruti'ist (tiigist) uju­ mast, mis pidi seal kusagil Jausa jaama lähe­ dal olema. Ja nad lubasid ka mulle selle koha kätte näidata, et eksamite vahel oleks, kus ennast jahutada. See oli siis esmakohtumine kahe tule­ vase nimeka eesti kineasti Valeria Andersoni ja Veljo Käsperiga. Juba samal päeval käisid nad instituudis ringi nagu omas kodus ja hoidsid meile kõigile pöialt. Neil oli siiralt hea meel, et Eestist oli tulnud mitu inimest ja et lõpuks keegi katsetab ka stsenaristikasse (see Valeria Anderson 1960. aastate keskel. viimane käis minu kohta). Samas püüdsid nad meid aidata, tea­ da saada teemasid või filme, millest juttu te­ hakse, eriti siis, kui ees seisis juba kollokvium, vasse õppima ja tal on Prantsuse kodakond­ mis peale eksamite tegemist oli viimaseks tõ­ sus, millega seda seletada? siseks proovikiviks. Nemad ise olid need tu­ Millegipärast arvas too inimene, et leristsed paar-kolm aastat tagasi juba läbi tei­ Eestist tulnud peavad kõik omavahel tuttavad nud ja teadsid, mida see kõik tähendab uute­ olema ja kõigist kõike teadma, kuid asi pol­ le sisseastujatele. nud hoopiski selles! Vaatamata nn Hruštšovi Valeria Anderson õppis kuulsa filmi- sulale oli aeg karm. Palju aastaid hiljem on režissööri Mihhail Rommi juures ja lõpetas Valeria ise rääkinud nii oma isast, kes oli Va­ VGIKi mängufilmirežissöörina 1961. aastal, badussõja kangelane ja ehitas Prantsusmaal kuid "Tallinnfilmi" tööle tidies pidi ta hoo­ sildu, kui ka vanaisast, kes oli õigeusu prees­ piski dokumentalistiks ümber õppima. ter, ning oma väga kaunist varasest lapsepõl­ Kuid mingem veel kord ajas tagasi. vest Prantsusmaal, kus ta väikeses Soulac-sur- Ühel päeval peatas mind instituudi koridoris Meris 11. märtsil 1932 sündis, ja sellest, kui­ üks õppejõud, keda ma ei tundnud, sest ta das ta kuueaastasena Eestisse saabudes rää­ polnud ei vastuvõtukomisjonis ega lugenud kis ainult prantsuse keelt. Tema eestikeelses ka hiljem meie kursusele ühtegi ainet. Küsi­ kõnepruugis tungib esile veel praegugi r-täht, mus aga, mille ta mulle esitas, oli lausa ülla­ mis instituudi päevil meenutas mõnikord tav, see puudutas Valeria Andersoni ja tema Mihhail Rommi ennast, kes samuti üsna tu­ oletatavat Prantsuse kodakondsust. Veel üt­ gevasti r-i põristas. Aga see on rohkem nal­ les ta, et Valeria on küll sündinud Prantsus­ jaks öeldud. Valeria Anderson on eestlane mis maal, aga tema arvates olevat väga kummali­ eestlane. Ja aastast 1968 kannab ta ka veel oma ne, et Nõukogude Eestist tuleb inimene Mosk- mehe Käsperi nime.

75 Andersonist hakati peagi rääkima kui vai" (1960), "Tere, tüdrukud!" (1962), "Kivi­ andekast, suurte eeldustega ja tugevat loomin­ ne hällilaul" (1964) jt. gulist potentsiaali omavast inimesest. Juba Probleemfilmis "Tere, tüdrukud!" on tema esimesed dokumentaalfilmid on vastus esmakordselt tõstatatud migratsiooniproblee- sellele, et jutul on tõepõhi all. mid. Anderson ütles ise selle kohta, et "neid Tema filme märgati ja paljud on võit­ tüdrukuid hüüti "rändlindudeks", sest nad nud preemiaid nii iga-aastastel Balti liiduva­ tulid igasuguste üleskutsete peale tööbrigaa- bariikide ja Valgevene kui ka üleliidulistel fil­ didesse, antud juhul siis Sommerlingi sovhoo­ mifestivalidel. si. Nad elasid seal ühiselamus, kuid ei õppi­

Valeria Anderson-Käsperit peetakse nud ära eesti keelt ega kohanenud Eesti olu­ eesti poeetilise dokumentaalfilmi koolkonna dega, ei siis ega ka edaspidi". Edasi rääkis loojaks ja üheks kriitilise publitsistika rajajaks Valeria, et filmi tõeline lõpp sündis tema jaoks filmidokumentalistikas (terves tollases N Lii­ nüüd, 40 aastat hiljem, kui ta Pelgurannas ja­ dus). Kohe leidus ka järgijaid. Eesti dokumen­ lutas ja äkki ilmus kusagilt tünnide vahelt taalfilm avaldas mõju naabritele Lätis ja Lee­ välja üks pudeleid korjav naine, kes osutus dus ning Leningradi kineastidele. Samuti ka üheks neist tüdrukuist. Niisiis jätkuvalt juhu- mujal N Liidus, näiteks kauges Usbekistanis. tööd! Lätlased on Eesti dokumentaliste ni­ "Aga filmi tegemise ajal kasutasin ka metanud maa soolaks. 1960-ndate algus oli varjatud kaamerat. Operaator Vladimir suur otsingute aeg. Vanad arusaamad ja võt­ Žukov ja helioperaator Ulo Saar tulid minu ted olid ennast ammendanud ja uute teede ideega kaasa. Tekkis vahetu jälgimise efekt, otsingud ilmselgelt näha. Mida ei võimalda­ nii pildis kui helis. See oli aeg, mil väga tuli­ nud meie ajast ja arust tehnika, korvas tegija­ selt vaieldi "varjatud kaamera" kasutamise ja te otsiv loomevaim. Režissööride, operaatori­ nende võimaluste üle, mis see filmi kui tervi­ te ja helioperaatorite ühisel mõttekaaslusel ku jaoks pakub — filmi mõtte avamisel, sõ­ püüti tuua ekraanile elutõde kogu selle ava­ numi edastamisel. Filmisime varjatud kaame­ tuses. Teadagi kujunes eriti just probleemfil- raga ühte koosolekustseeni, kus tüdrukud mide tegemine ja nende üleandmine sama avaldasid oma pahameelt. Nad olid vahendi­ probleemseks kui nendes käsitletav. Seda hin­ tud, kuna ei teadnud, et neid filmitakse... natavam on nende inimeste töö, kes selliseid Olen ka mujal mitme filmi juures ka­ filme tegid, jäädvustades seega meie tollase sutanud varjatud kaamerat: "Inimesed ees­ elu eritahke aitamaks mõista paremini ka tä­ liinil" (1961), "Reportaaž kuritööst" (1966), nast päeva. "Ma kardan kõrgust" (1976) jt. Filmi "Inime­ Anderson pani endast rääkima kohe sed eesliinil" tegime koos operaator Mihhail oma esimeste filmidega "Kohtumised täna- Dorovatovskiga, kuid siin me kasutasime var-

76 jatud kaamerat organiseeritult, lavastuslikult. tär Vaino Väljas. Vähe sellest, et filmid tuli Võte toimus Viru tänaval, õtse Viruväravate valmis teha, need pidi ju ka Moskvas maha lähedal. Õnnetusjuhtum lapsega, kes jäi auto müüma. Kui hakkasime tegema "Reportaaži alla, oli lavastatud. Kaamera oh autos ja töö­ kuritööst", öeldi meile, et N Liidus ei ole ku­ tas. Inimesed kõndisid mööda tänavat mida­ ritegevus probleem, järelikult pole sellest vaja gi aimamata. Põhimõtteliselt ma eriti ei pool­ rääkida, veel vähem filmi teha. Aga paar kuud da lavastust dokumentaalfilmis, tookord hiljem, kui toimus üks järjekordsetest pleenu­ proovisin selle võimaluse ära. Pealegi on var­ mitest, kus mainiti, et N Liidus on kuritege­ jatud kaamera mõte praegu üsna absurd, see vus olemas ja et sellest võib kujuneda prob­ on minevik. Aga siis polnud ju videot. leem, lubati ka meil filmi tegema hakata. Et Eestis üldse sai hakata probleemfil- Neid kurbkoomilisi juhtumeid võiks midest rääkima ja neid tegema, et see teoks meenutada mitmeid, neid oli üsna palju. Näi­ sai, siin ei tohi unustada toimetaja Ülo teks ei võetud "Inimeste maja" (1974) algu­ Tambekit, kes aitas nendele uuendustele kaa­ ses seepärast vastu, et Tallinna oli filmitud sa ja meid igati toetas, samuti operaator Mih­ kiirabihaigla katuselt, aga linna ei tohtinud ju hail Dorovatovskit. Kolmas oluline inimene, ülalt näidata. Kaadrid pidi välja võtma. Ma ei kes meiega liitus, oli tollane ideoloogiasekre- tahtnud seda kohe mitte kuidagi teha. Ja siis

"Ma kardan kõrgust", 1976.

"Inimeste maja", 1974. 77 "Teel", 1977.

äkki ilmus "Õhtulehes" üks foto, niis oli võe­ tud samuti kiirabihaigla katuselt, ning tänu sellele fotole võisid ka meie filmitud kaadrid sisse jääda... "... ja supp on valmis õigel ajal" (1983) oli ette nähtud kui film töölissööklast. Kerkis küsimus, kas teha osaliselt ka "lavas­ tust" või mitte, kas see on siis ikka veel doku­ mentaalfilm? Mina ise leidsin, et kõik peab olema tõetruu. Inimesed tuleb viia nii kauge­ le, et nad oleksidki sellised loomulikud, ei pelgaks kaamerat. Ja inimesed harjusid meiega ära; aga nii kui panime kaamera käima, hakkasid nad "Ketrajad", 1976. "mängima", muidugi oma võimete kohaselt. Aga nad olid loomulikud, omas elemendis. Nad "mängivad" oma elu, oma mõtteid ja te­ gemisi. Lõppu panime teksti: filmis osalesid... ja nende nimed. See oli see aeg, kui inimesed suhtusid filmitegijatesse väga hästi. Kui tulid filmivõtted, oli külas pidu. Nüüd käiakse vi­ deokaameratega ringi, ei panda tähelegi, et filmitakse. Kui praegu veel saaks filmi teha, mõt­ leksin rohkem tasakaalustatuma komposit­ siooniga kaadrite peäle, rõhutaksin dokumen­ taalse kaadri elulist tõepära. Huumorit oleks ka vaja! Nii "Supis" kui ka "Ketrajates" (1976) võib seda leida. Mui on olnud väga toredad kolleegid. Kui tegin portreefilmi "Adamson-Eric" (1973), mu hing laulis sees. Kohtusin teksti autori Jaan Krossi, konsultandi Leo Soonpää ja helilooja ". . ja supp on valmis õigel ajal", 1983. Peategelane Lepo Siimeraga. Operaatoritöö tegi koolivend papa Masing. Harry Rehe. Palju rõõmu pakkus filmi "Kivi­ Kaadrid filmidest on piirit filiiiinrlüivist. ne hällilaul" tegemine. See oli omamoodi pro-

78 test nende tohutute lobisevate filmide vastu. Operaator Andres Söödile oli see debüütfilm diplomitöö tegemise järel. Stsenaariumi kir­ jutas Tatjana Elmanovitš, kellele see oli Mosk­ va Kõrgemate Stsenaristikakursuste lõputöö. Ka helilooja Jaan Räätsale oli see debüüt fil­ mimuusika kirjutamisel. Hiljem oli Rääts mit­ me Veljo Käsperi mängufilmi helilooja. Heli­ operaatoriks oli Ülo Saar, kellele tema töö oli samuti üks suur otsimiste ja leidmiste ahel. Kasutasime ka müra kui muusikaelementi. Elu on täis paradokse. See maja, mille ehitamise juures ma olin filminud — mäletan seniajani, kui uhkelt see või teine paneel tseh­ hist välja tuli, kui ilus see oli, — ma olin juba 35-aastane, kui saime sinna, just sellesse maj­ ja oma kodu. Ja praegu olen selle maja esinai­ ne, elan selles Mustamäe paneelmajas kuni surmani. On hea, et katus on pea kohal. Hea, et sain teha probleemfilme, et üldse lasti neid teha. Mulle meeldis ka eksperimenteerida. "Villu" (1970) oli mul esimene foto- Valeria Anderson 16. mail 2002. aastal. film. Enn Rekkor oli üks nendest dokumen- Harri Rospu foto taalosakonna juhatajatest, kes väga soosis uuendusi. Aga neid kolleege, kellega väga meeldiv on olnud koostööd teha, on mitmeid. Üks neist kindlasti on Arvo Viiu, kellega koos VALERIA ANDERSON on sündinud Tl. miirtsil 1932 on tehtud mitu filmi — "Reportaaž kuritööst", Soulac-sur-Meris Prantsusmaal. 1961. nnstnl lõpetas "Ma kardan kõrgust" jt." Üleliidulise Kinanatograafiainstitmidi nningufil niirežis- Valeria Anderson-Käsper meenutab sõõrina. Töötas 1959-1989 "Tallinnfilmis" dokiimeii- hea sõnaga paljusid kolleege, kuid siiski ees­ taal- ja kroonikafilmide rcžissöörina. Filmid: I960 "Koh­ kätt just neid, kellega koos toimus läbimurre, tumised tänaval"; 1961 "Inimesed eesliinil"; 1962 kellega koos sündis koolkond, mis eristas sõ­ "Tere, tüdrukud!": 1963 "Eile, täna, homme"; 1964 jajärgset dokumentalistide põlvkonda oma "Keemia, jah!"; 1964 "Spordipüssid"; 1964 "Kivine hällilaul"; 1965 "Nõud"; 1966 "Tagasitulek"; 1966 eelkäijatest, samas neid mitte unustades, ja "Maailmaparandajad"; 1966 "Reportaaž kuri­ mis määras eesti dokumentalistika näo täna­ tööst"; 1967 "Vääriskivid"; 1967 "Läänemeri — päevani. Nii seda koolkonda (Valeria Ander­ rahumeri"; 1970 "Villu"; 1970 "Partei liige"; 1972 son, Ülo Tambek, Andres Sööt jt) kui ka nen­ "Algus"; 1972 "Johannes Lauristin"; 1973 dega hiljem liitunuid (Peeter Tooming, Peep "Adamsou-Eric"; 1974 "Inimeste maja"; 1975 "Ke­ Puks, Mark Soosaar jt) ühendas aktiivne elu­ vade tulek. Tartu 1975"; 1975 "Tõde"; 1976 "Ketra­ hoiak, filmikunsti sotsiaalse vastutuse tunne­ jad"; 1976 "Ma kardan kõrgust"; 1977 "Teel"; 1978 tamine ja selle teadvustamine oma loomingu "Mari Adamsoni loitsud"; 1978 "Kiitus killustiku­ kaudu vaatajale. le"; 1980"Luumurdude metallosteosünteesA. Seppo süsteemi reponaator-fiksaatorite abil"; 1981 "SOO I960, aastate algul hakati rääkima ees­ lööki ehk kilgilaulu soodsast mõjust kartuli kas­ ti rahvusfilmi taastekkest. Räägiti põhiliselt vatamisele"; 1982 "Luu- ja liigeseinfektsioonide mängufilmist, kuid seda märkimisväärset il­ raviA. Seppo meetodil"; 1982 "Põletushaavade ravi mingut toetas omalt poolt täie jõuga tõsielu­ A. Seppo meetodil"; 1983 "... ja supp on valmis film. Eriti oluline on see, et samaaegselt män­ õigel ajal"; 1984 "Kodukotus"; 19S5 "Nõukogude gufilmi tulnud eesti rahvusest loovkaadriga Eesti 1984/85. Su jõud - Eestimaa"; 1985 "Areng"; tulid ka eestlastest dokumentalistid. 1986 "Vaikelu lihaga ja lihata"; 1987 "Ees on järg• Ja Valena Anderson-Käsper on neist mine etendus"; 1988 "Hiina müüri ääres". Valeria Anderson on teinud iile 90 osa ringvaadet "Nõukogude üks silmapaistvamaid. Ma ei tea, missugused Eesli". oleksid olnud tema mängufilmid, kas need S. T. oleksid olnud konkurentsivõimelised oma õpingukaaslaste Andrei Tarkovski, Vassili Šukšini ja Andrei Mihhalkov-Kontšalovski fil­ midega, kuid me teame seda, et ilma Valeria Andersonita oleks meie tõsielufilmi varamu märksa vaesem.

79 LINNAR PRIIMÄGI

MARK SOOSAARE REALISM JA RAHVUSLIK PROGRAMM

te vaba siirast väljendust (Jules-Francois-Felix "NIKOLAI TÄNAV PÄRNUS". Režissöör, stsena­ Champfleury) või teaduslikult objektiivset rist, operaator, monteerija ja produtsent Mark Soo­ faktide esitust (Edmond ja Jules de Goncourt), saar, heli: Mart Õtsa. 35 mm, 28 min, värviline ja maksimaalset detailiküllasust (Edmond mustvalge. © "Wciko Saawa Film", 2001. Duranty) või ainuüksi korduvate detailide "ANU RAUD. ELUMUSTRID". Režissöör, stsena­ valikut (Gustave Flaubert) või koguni ainult rist operaator, monteerija, helirežissöör ja produt­ olemuslike elunähtuste kujutust (Hippolyte sent Mark Soosaar. 35 mm, 25 min, värviline. © Taine), kunsti ükskõiksust või ühiskondlik­ "Wciko Saawa Film", 2002. kust (Gustave Courbet)'. Dokumentaalfilmirežissööril on kirja­ nikust või maalikunstnikust tunduvalt vähem vabadust valida nonde variantide vahel. Kir­ janik võib otsast alata, maalikunstnik kompo­ Näiliselt on tegemist kahe erineva žan- sitsiooni praavitada. Aga filmi materjal sal­ riga: "Nikolai tänav Pärnus" paistab doku­ vestatakse reaalses ja lõplikus ajas, autori ja mentaalfilm, "Anu Raud. Elumustrid" port­ portreteeritava konkreetses ning ainulises elu- reefilm. Kunstiteadlase pilgu all nood kaks lõigus. Mis sinna lõiku satub, mida sealt üles liiki siiski samastuvad: kõik kunstis kujuta­ võtta annab, seda dikteerib suuresti juhus. tud asjad ongi nende "portreed" ning iga port­ See oleks nagu kaardimäng Jumalaga: reteeritu eripära avatakse kunstis mingite "Kaartide jaotus allub juhusele, ja Jumala kõik­ märgiliste "asjade" kaudu. võimsus avaldub nüüd selles, et teie saate alati Küll erinevad Mark Soosaare kaks halvemad kaardid." Võiduks on vaja, et teil teost nõnda, et "Anu Raud" on "suur doku­ oleks "lõpmatult palju raha ja lõpmatult pal­ mentalistika", "Nikolai tänav" aga omalaad­ ju (või veidi rohkem) aega"2. Paraku ei ole fil­ ne "koduvideo". Kusjuures mastaabi vahe ei mitegijal kumbagi, ja seetõttu peab ta oma teo­ tulene mitte filmitavast materjalist: "Nikolai se kokku panema juhuslikust materjalist. tänavas" figureerib koguni kolm (ja pool) pre­ Juhuslikkusele vastanduva olemuslik- sidenti, üks peaminister, üks peapiiskop ning kuse otsinguil püüavad dokumentalistid üks kuningas — "Anu Raua" üheainsa presi­ "tungida elu võltsfassaadi taha", mille tule­ dendi vastu! Mastaabi erinevus tuleneb režis- musel nad filmivad juhuslikke õnnetusi, veid­ sööri tegevuse erinevusest kummaski mater­ rikke ja värdjaid, asendavad kunsti Kyncm- jalis. See teoreetikut huvitabki. KüMepdga — ja nimetavad seda siis "tegeli­ kuks eluks" ning "dokumentalistikaks". (Nii­ Dokumentalism ja realism suguse kinematograafilise second-hand-kauba Dokumentaalfilm, mis tugineb filmdo- näide oli viimati Urmas E. Liivi "Teine Ar­ kumentidele, toob õpetlikke näiteid elust (la­ nold" — kunstiliselt väga odav teos. Kuid eks dina documentum tuleneb sõnast docere, "õpe­ rämpstoidulgi ole oma tarbijaskond, pealegi tama"). Näidete veenvuse tagab tõepära. Just väga lai! Kuuldavasti sai "Teine Arnold" märt- nimelt "tõepära", mitte "tõde", sest tõde on filmimiseks liiga keeruline ja väheatraktiivne.

(Georg Wilhelm Friedrich Hegeli järgi ei sa­ 1 mastu hall tõde üldse pildiga — väga veetlu- Vt Genrik Markevich. Osnovnõe problemõ nauki о literature. "Progress", Moskva, 1980, lk 242. setu värk niisiis!) Elulisus, tõepära, realism on 2 Gustav Naan. Norbert Wiener ja ajastu mõttelaad. dokumentalistika element (samas mõttes nagu Raamatus: Norbert Wiener. Inimolendite inimlik vesi on kala element). kasutamine. Küberneetika ja ühiskond. "Perioodika", Tallmn, "Loomingu" Raamatukogu Kuid realismi aluseks peetava "tõepä­ nr 45-47,1969, lk 5. ra" all mõistetakse erinevaid asju. Näiteks 3 Andres Laasik. "Teine Arnold" jõudis prantsuse esteetikas: oma muljete ja tundmus­ videolevisse. "Eesti Päevaleht" 10. IV 2002.

80 sis 2002 Eesti filmi päevadel publikuauhinna ja vaatajate nõudmisel korraldati kordus- seanss.1) Mõnikord Jumal aitab režissööri. Tut­ vustab talle portreteeritavat, kes võib residee­ rida avaliku tähelepanu perifeerias, olemata marginaal. Viib ta kokku inimesega, kes vas­ tab Johann Wolfgang von Goethe nõudele: Mensch, sei wesentlich! — "Inimene, ela oluli­ selt!" Ühe sellisena andis Jumal Mark Soo­ saarele kohata kunstnik Anu Raua.

Kunstnik ja modell Heast dokumentaalsest portreefilmist annab tunnistust, et arvustaja ei hakka rääki­ ma mitte režissöörist, vaid portreteeritust. Anu Raud, keda ma isiklikult tunnen vaid põgusalt, kuid kes mind juba esimesel kohtu­ misel lummas mingi kindluse, jäävuse ja har­ moonia lummusega, on üks väheseid inimesi Eestis, kellest ma tahaksin osata rääkida roh­ kem. Kuidagipidi tundub temas kehastuvat kõik see, mida me võime eestlusena maailmas eripäraseks pidada. Temas koonduvad väga tihedaks kimbuks nood haprad müütilised jooned, milles elab meie imagoloogiline ident­ sus. Isegi siis, kui Anu Raud meelitatakse võõrale pinnale, ei kaota ta oma pinda jalge alt. Rahvariideseelikutest installatsioon "Ema­ "Anu Raud. Elumustrid", 2002. Režissöör Mark puu", mille president Lennart Meri URO-le Soosaar. Ann Raud "Emapuuga" ÜRO-s 1995. aastal. kinkis, paistab kodunt vaatajale sealses kesk­ konnas juurdumatu võõrkehana oma vana- tüdrukuliku undrukualuse poeesias keset bürokraatlikku marmorit ja steriilset peegel­ dumikaarti, või õigemini: meie rahvakunsti klaasi. Anu Raud aga ei näe selles sugugi mitte gloobust, kust pealt paistab eri kihelkondade modernistlikku installatsiooni, vaid Eesti ku- naiste kätetöö.

"Anu Raud. Elumustrid". Anu Raud teeb eesli vahva kingitust ÜRO• le oma kodus Heimtalis Viljandimaal. 81 Mark Soosaar on küllalt isekas inime­ nas. Tema rolliskeem on tema isiksusega kind­ ne, kes kunstnikuna teeb modelliga mõnikord lalt ette antud, aga et see isiksus ei ole domi­ mida tahab. Mõnikord pannakse talle seda neeriv, siis jätab ta režissöörile lahedalt 50 pahakski, enamasti teevad seda need, kes fil- protsenti filmi autorlusest. Seda on Mark Soo­ misemiootikat ei tunne. saarel antud juhul käes niisiis vähem kui "Kih­ Pildistamise ja filmimise psühholoogi­ nu naises" (1974), aga küllalt palju, et võiksi­ line maailm kattub lavastamise omaga. Mõ­ me tuvastada "Anu Raua" "soosaarelikkuse". lemal juhul on eelduseks vastastikune usal­ Ning Anu Raud on "sisemiselt soe dus, mis võtab näitleja-modelli puhul andu­ materjal", mida ei anna "maha jahutada" ise­ muse, teise meelevalda heitmise kuju, lavas- gi dokumentalistikal. Seda soosaareliku ku- jundierksusega ära tundes alustab ja lõpetab režissöör oma portreefilmi kaadritega sauna- lävele jahtuma istuvast nimitegelasest. Nen­ des kaadrites on Anu Raud enamat kui kunst­ nik ning isegi enamat kui inimene — ta on suur ning habras Eesti Maa Naise sümbol.

Dokumentalism ja fatalism Anu Raua maanaiseportree soojust Mark Soosaare teises, vurlefilmis ei ole. Kui "Anu Raud" algab nimitegelase mõtiskluse­ ga kodust, siis "Nikolai tänavas" räägib autor kodutusest. Kodutus on ühtviisi asotsiaalide ja suvitajate pärusosa, võõral pinnal viibivad Nikolai tänavas nii Veljo Tormis kui ka Pude- li-Vovka, nii president Lennart Meri kui ka "Nikolai tänav Pärnus", 2001. Režissöör Mark Soosaar. Soonte president Таг jn Halonen modell Aksella Luts, nii režissöör Mark Soosaar, kes Margusega Pärnus. tahetakse majastvälja tõsta, kui ka tema naab­ Mark Soosaare fotod rimees, kes vabasurma valib. Kuid mitte üksnes teemaga ei kergita "Nikolai tänav" ammu painavat küsimust: miks peab dokumentaalfilmis maailm alati nii taja-režissööri puhul aga teiseneb valmisole­ kõledaks kätte minema? Kas raskemeelsus on kuks võtta kanda teise eksistentsiaalne koo­ kultuuri tundemärk? rem. Mõlemal juhul on põhimõtteliselt tegu "Nikolai tänavas" muutub lihtne rah­ lepinguga, mille alusel andumust vahetatak­ vaviis "Meil aiaäärne tänavas" saatusest tii­ se surematuse vastu. neks koraaliks, kaadritagune autoritekst ilma­ Režissööri eksistentsiaalne problemaa­ liku kombetalituse kõneks. Autor tahaks nagu tika koondub küsimusse, mil määral ta suu­ mõtiskleda "filosoofiliselt", kuid välja kukub dab või tohib vastu võtta või vallutada mo­ tema jutt kas kurbnostalgilme, olmemurelik delli eneseloovutuse ja mil määral ta peab seda (rääkides oma Nikolai-tänava kodu võimali­ tegema. Režissöör peab looma kahekordse kust kaotusest), moraliseeriv (joodiklusest tasakaalu: enda sees — valmisoleku ja vastu­ pajatades) või dotseeriv (lahtilastud linnapea­ tuse vahel, julguse ja jubeduse vahel — ning le sõnu peäle lugedes). "Filosoofilist stiili" enda ümber — säilitamaks ja kehtestamaks need komponendid kokku ei anna. Kaks kor­ omaenese isedust modelli oma kõrval. da aastas voodini kanduv päikesekiir ei too Režissööri osalusmäär portrees võib mitte heledat rõõmu, vaid hämara ettekuulu­ olla erinev. Skaala algab nulli lähedalt (kus tuse. Kaadrisse ilmub president Lennart Meri, režissöör ei eristu suurt turvakaamerast pan­ naeratab, sirutab Mark Soosaarele teretuseks ga ootesaalis) ja lõpeb režissööri äärmusliku käe — aga episood jääb õõnsalt kõlama. Mil­ eneseväljendusega modelli arvel. Tolles lõpp­ lest see kõik? punktis on modell taandatud pelgaks ese­ Põhjus võib olla propagandistlik (oma meks, mille üksainus ülesanne on heita kaa­ korteriküsimuse lahendusele kaasaaitamine), merasse huvitavat valgust.4 kuid on ka selgelt filmisemiootiline. Filmi ja Anu Raud on "sisemiselt kõva mater­ tavategelikkuse oluline vahe seisneb selles, et jal", mida ei kannata painutada suvalises suu- tavategelikkust"nähakse" (pertseptiivne prot­ sess), filmi kui teost aga "vaadatakse" (apertseptiivne protsess). Inimene ei näe ise­ 4 Vrd Linnai' Priimägi. Inimese foto, "Akadeemia" gi tegelikkusest mitte kõike, vaid ainult talle 1995, nr 3, lk 583-593. antud hetkel tähtsaimana paistvat. Film see-

82 vastu mitte ei "paista", vaid kujutab endast tervikuna "näitamis"-akti, mistõttu filmi ka mitte ei "nähta", vaid "vaadatakse". Vaataja viibib apertseptsiooni seisundis, mis muudab tähtsaks kõik nähtava: mida filmis näidatak­ se, ongi juba oluline. Loomulik tähelepanu ei tähtsusta kunagi valesid asju, kunstlik aga võib. Kunsti mõte seisnebki tähelepanu juhti­ mises asjadele, mis tavateadvusel jäänuksid tähele panemata. Sellel põhinebki "Nikolai tänava" eri­ pära: režissööri näitamislaad teeb kõik asjad ühevõrra tähendusraskeks, paneb võrdusmär­ gi viiekümne miljoni aasta vanuse kivistise, Eesti presidendi, plangu veerde istutatud kõr­ vitsa, maja tagastamise, Narva elektrijaama­ de erastamise, ajakirjanikust aktimodelli, pea­ piiskopi, kahe kinnijäänud koera ja palju muu vahele, mis on märkmetena talletatud "lah­ tistele pildilehtedele". Mis on tema filmis kõige tähtsam, keel­ dub Mark Soosaar osutamast ja vaataja vas­ tuvõttu kergendamast. Ta hoidub hinnangu­ test nii kramplikult, et autoritekstis kolmeti korduv repliik "Seda näitab aeg!" muutub kord-korralt aina silmatorkavamaks ja kõrva- riivavamaks. Tahaks hüüda: "Aeg ei näita "Nikolai tänav Pärnus". Mark Soosaar ja Vaiko midagi — sina näitad praegu filmi ja sinu asi Edur filmimas Nikolai tänaval 23. juunil on näidata, Mark! Hic Rhodus, hic salta!" 2001. aastal; nad ootavad, millal Eesti president väljub Pärlin raekojast. Foto erakogust Koduloo väärtus Niisiis segab Mark Soosaar teadlikult tegelikkuse erinevad mõõtkavad — ajalooli­ töörfilmilõik lahkunud Toivo Kuldsepast: se ja koduloolise. Selles, usun nia, ilmnebki jäädvustage kodulugu, ühel päeval võib see tema esteetiline kreedo. osutuda ajalooks. Nii nagu paratamatus G. W. F. Hegeli osutust mööda koorub välja juhuslikkustest, Mark Soosaare realismi valem sünnib ka ajalugu kõigepealt koduloo mastaa­ bis. Näiteks ei taibanud mitte keegi Suure Mark Soosaare esteetika esindab "teo­ Prantsuse Kodanliku Revolutsiooni hälli juu­ reetiliste kallasteta realismi": filmikunstniku­ res olnuist, et nad teevad suurt ajalugu. (Louis na pakub ta oma subjektiivsete muljete ja XVI kirjutas 14. juulil 1789 päevikusse: Ricn.) tundmuste siirast väljendust, dokumenta- Ei tunnetanud seda ka kolm jõudu, kelle üüri­ listina aga taotleb teaduslikult objektiivset fak­ kesel leppimishetkel taassündis 1991. aasta tide esitust; reporterina jahib ta maksimaal­ augustis Eesti Vabariik. (Hiljem osutus, et ise­ selt erinevaid detaile, montaaži ehitab aga gi mõni ajaloolaseharidusega asjaosaline ei korduvatele detailidele. Et Mark Soosaar eri­ leidnud toonasest Eesti ajaloo ühisteost vähi­ lisust (koduloolist konkreetsust) peabki ole- matki professionaalset rahuldust.) muslikkuseks (ajalooliseks üldisuseks), johtub Koduloo õige tähendus ilmneb alles tema kui ühiskondlikult mõtleva kunsüiiku tulevikus vaatajale. Küllap osutub paljugi maailmavaatest, mille kohaselt kõik ajalugu Mark Soosaare "Nikolai tänavas" talletatust sünnib kõigepealt koduloona. eesti hingele millalgi niisama tähtsaks nagu Nendest eeldustest võrsub tema elusõ- tänapäeval näiteks Anna Haava väikesed num, mida kannavad ka "Anu Raud" ja "Ni­ mälestuspildid tsaariaja Eestist. Sellest anna­ kolai tänav": eestlased, hoolige oma maast ja vad enesestmõistetava selgusega märku "Ni­ rahvast — nad on teil ainukesed! See on ena­ kolai tänavasse" monteeritud kroonikajupid mat kui "etnograafiline realism". See on rah­ 1913. aasta laulupeost Pärnus, Konstantin vuslik programm XXI sajandi algul, Euroopa Pätsi võidupühakõnest ja tennist mängivast Liiduga ühinemise eel. Väga tähtis programm! Gustav Ernesaksast. Ning juba ehmatava sel­ gusega signaliseerib mõnesekundine ama-

83 KAROL ANSIP

KAHE MEHE ESIKLAPS

gi on varmad ära kasutama nii s/iow-bisnis kui "VALGA-TALLINN-VALGA". Stsenaristid ja kaubandus: kaksikutest on hulganisti vorbi­ režissöörid Andres Arro ja Aivo Spitsonok, tud klišeelikke filme ja raamatuid, milles üks operaator Arvo Vihi, montaaž: Hendrik Reindla ja Tambet Tasuja, heli: Horret Kuus ja Tiina kaksikutest on elurõõmus südametevallutaja Andreas, produtsent Peeter Urbla. Betncniu SP, 52 ehk muidu edukas, teine tagasihoidlik müü- min, värviline. © "Exithlm", 2001. rililleke ehk depressiivne luuser, ning läbi lõ­ busa ja liigutava süžee kerib film end positi­ vistlikku lõppu, kus kaksiklapsed mõistavad, et teineteist toetades ja tasakaalustades saab õnn nende igapäevaelu osaks. Andres Arro ja Aivo Spitsonoki do- Paraku on tegelikkuses kaksikute suhe - kumentaalfilm kannab emakeelset pealkirja märksa vastuolulisem. "Mujal maailmas" on "Valga —Tallinn—Valga" ja ingliskeelset The sellele juba ammu tähelepanu pööratud ning Lost Twin. Heäl lapsel mitu nime. Kui esime­ on kinnistunud tava koolitada eriväljaõppe­ ne viitab otseselt road-mavie'le ning annab ko­ ga psühholooge kaksikute, nende lähedaste, guni ette teekonna kronotoobi, ringi, siis tei­ abikaasade ja töökaaslaste nõustamiseks. Kak­ se tõlgendusväli on avaram. Kas kadunud, sikud kui nähe on suuresti terra incognito, sest kaotsiläinud, eksinud või hukkunud kaksik kus siiski lõpeb kaksikute kokkukuuluvus ja või koguni mõlemad kaksikud? Võimalik on kus algab vajadus käsitleda neid kui indivi­ ka paralleel David LynchiT/ie Lost Highway'ga, duaalsusi; kuidas lahendada kaksikutevahe- mis teadlikumale filmivaatajale annab samu­ list konkurentsi või suhtuda nende arengu­ ti vihje teekonnajutustusest, kuid sel juhul probleemidesse. Et neid ja paljusid teisi kak­ juba müstilisest tlirillcr'ist. Kuid võta näpust. sikuid puudutavaid küsimusi lahendada ning Selle filmi puhul on tegemist hoopis naljakalt kogemusi vahetada, on loodud kaksikute klu­ nõutuks tegeva ekraanitööga, mille süžee pä­ bid, Internetis eksisteerivad kõrvuti nii kak­ rineb justkui igaõhtusest 17.30-sest seebist. sikutele mõeldud prügireklaam ja kaubandus Lugu ise on järgmine. Kord sündisid kui ka asjalikud lingid ja foorumid. Tänase kaksikud poisid — Märgo ja Marek. Ema loo­ päeva võimalusi ja ideoloogiaid arvestades on bus neist juba sünnitusosakonnas ning lapsed kunagi 1970-ndatel kellegi lastekodutöötaja pandi lastekodusse. Ja kuna ei leitud perekon­ otsuse vastutustundlikkust Märgo ja Mareki da, kes oleks tahtnud korraga kahte poissi, siis lahutamise asjus üsna mõttetu hinnata. Nii kaksikud lahutati. Kõigepealt lapsendati nagu on võimatu ette kujutada, milline oleks Märgo, kellest sai Aare, ja seejärel Marek, kel­ võinud olla tulemus, kui poisid oleksid kok­ lest sai Andres. Ligi kolmkümmend aastat ku jäetud. hiljem lobiseb üks tuttav Andresele juhusli­ Antud juhtumi puhul — nagu heas kult välja, et tal on kaksikvend. Ja siit, oma müügitükis — on vennad täiesti eri masti teise poole otsingutega, lugu algabki. Filmi mehed. Andres on üles kasvanud kesk ram­ alguses on Andres heitunult kuraasikas — musat Lõuna-Eesti külakogukonda. Tema elu missugune inimene kaksikuid lahutab, kas siis argipäev pakub talle turvalist kalaõngitsemist sellist jumalateotust seaduslikult ei keelusta­ ja pastoraalset pardijahti, muhedat vestlust tud? Ta külastab lastekodu, kus veetis oma sõbraga roostes automootorit kõpitsedes või esimesed eluaastad, ning kohtub juba eaka pisukest sisemist trotsi "isa" kuju kirjeldades. naisterahvaga, kes laste käekäigu eest vastu­ Andres on oma venna otsingutel järjekindel tas. Viimane kinnitab, et oli sel ajal puhkusel, ja emotsionaalne, sest: "Igalühel ei ole kak­ kui teda asendav töötaja võttis vastu otsuse sikvenda, aga mul on." Kui ta pärast Aarega poisid lahutada. kohtumist taas tema jäljed kaotab ning tulu­ Kaksikute lahutamatust ühtekuuluvu­ tult vennale helistada püüab, puhkeb temas sest on kujundatud kindel müüt, mida teada­ kirglik solvumus: "Kui ta leiab, et tal on ilma

84 "Valga-Tallinn-Valga", 2001. Režissöörid Andres Arro ja Aivo Spitsonok. Kaksikvend Andres vaatab lapsepõlves kasuisa tehtud amatõõrfilmi.

vennata lihtsam, siis olgu peale." Tema jaoks Kaksikvend Aare on filmis episoodili­ omavad veel tähendust sellised mõisted nagu ne, kuid täpselt välja joonistatud karakter. omaksvõtt, igatsus, sõnapidamine. Ja kuigi ma Vastupidiselt Andresele on ta mõrkjalt kinni­ vaatajana ei kahtle Andrese käitumise ja tun­ ne kutt, kelle elukeskkonnaks on kapitalistlik nete siiruses, on tema puhul tegemist siiski hundilaut Tallinn. Aare väldib lähedust ning vägagi abivalmis portreteeritavaga. tunnistab, et sügavate tunnete näitamine on Filmi kõige nutikam ja ilmselgelt auto­ talle piinlik. Autorid on leidnud hästi töötava rite mahitusel sündinud kaader on Andrese meetodi, kuidas läbi Tallinna kirjelduse lisa­ vestlus peegli ees, kus ta odööripudelit sõr- da Aare portreele nüansirikkaid pooltoone. mitsedes peab nartsissistlikku monoloogi oma Andres eksleb esimesel otsinguretkel pealin­ kujutletava teise minaga. Kuid Andrese käi­ na ummistunud tänavatel ning pärast kaht­ tumise motiiv pole mitte odav ekshibitsio­ lastesse tupiktänavatesse sattumist võtab nism, pigem on ta neid veendunud idealiste, orienteerumisel abiks linna kaardi. Majade kes arvab, et maailm on üks suur sõbralik pere, välisustest sisse pääseda pole tal võimalik, sest ja oma maailmaparandajalikus tuhinas jagab need on turvalisuse ja korra huvides kõrva­ ta selle kogukonnaga iseennast ja oma elu. listele isikutele raudselt suletud. Ja kui And­ Temas on püha lihtsameelsust, mis viib ees­ resel õnnestubki viimaks maja välisuksel koe­ märgile. Õnnestub tal ju Tallinna suhteliselt ra pissitava tädi vahelt end majja litsuda ning suvalisel tänavanurgal juhuslikke möödujaid jõuda otsitud korteriukse taha, siis avama tul­ küsitledes leidagi inimene, kes otsitavat Aaret nud vanahärra piidleb külalist halvasti varja­ tunneb ja teab. tud vaenuga. Ja ta salatseb, kui mitte otseselt

85 ei valeta. Selliste üleelamiste peale on Andres Mulle isiklikult väga meeldis tasakaa­ oma teise poole otsingul endast välja mine­ lustatus, millega filmi autorid oma tegelasi mas. kujutasid, sest Andresest ja Äärest kui värvi­ Filmi kestel näitavad autorid kordu­ katest isiksustest oleks saanud skitseerida valt Tallinna silmapiiritust ehk kõrghoonetest karikatuursed vesterni kangelased hea —hal­ büroo- ja pangahoonete raevukat pealetungi, va, oma—võõra, maa — linna primitiivses vas­ kokkusurutust, ülesõitmist, andes mõista, et tanduses. Seda õnneks ei juhtunud. Doku- sellises elukeskkonnas kujuneb kontrolli oma­ mentaalide autoritega juhtub tihti, et filmimi­ mine ja säilitamine olulisimaks. Et säästa aega se ajal alla surutud frustratsiooni elatakse ja jõudu ambitsioonikaks sörgiks tuleviku montaažilaua taga välja või hakatakse võtte­ perspektiivide poole, ollakse tunnete spektri platsil "kunsti tegema". Selles filmis on tun­ väljendamisel kasin. da autorite ehedat huvi filmitavate vastu ning Kui Aare jõuab viimaks Valgamaale delikaatsust tegelaste vormimisel "filmikan- oma vennale külla, kui on võetud hinge va­ gelasteks". Tõsi küll, need nimetatud omadu­ bastuseks hundijalavett ning keha puhastu­ sed ei peaks olema mitte ühe filmi erilisteks seks visatud ült kõik kammitsevad ürbid, teeb voorusteks, vaid iga filmi eeltingimusteks. Andres saunas kaksikvennaga juttu: tema Kõne all oleva filmi sihtgrupp võiks kasuvanemad tahaksid ka Aaret näha. Kõne­ olla seinast seina, sest filmi teemad on inimli­ tatu, kes on parasjagu lava peäl higistamas, kult sügavad, aga nende käsitlus humoorikas. alasti ja kaitsetu, muutub ootamatult ettevaat­ Nii võiks selle filmi liigitada kuskile melo­ likuks, ning pärast piinlikult pikka pausi tun­ draama ja komöödia vahele, sest ta tekitab nistab, et ei tea, kas tema tahab neid näha. Mil­ minus sütitavaid assotsiatsioone senjoor leks teha elu keerulisemaks, kui see niigi on? Almodõvariga, kes ühena vähestest on suut­ Võib-olla olen ülekohtune, ent mulle nud teha tõelise turundusliku tour dc force'i ja tundus, et ega Aare ei tea sedagi, kas ta oma leida üsna omapärase tooteniši oma filmide­ venda tahab näha. Külaskäik Andrese maa­ le. Õnnestub tal ju järgida oma filmides n-ö kodusse tundus kunstlikuna ja sai ehk tõuke Euroopa väärtkino õilsaid traditsioone, kui ka võimalusest "pildile" pääseda, sest iial ei või "peale minna" Ameerika filmiakadeemikute­ ju teada, kuidas meedias esinemisest kasu le. Pedro Almodövar on teinud edukat kar­ jääri, mille jooksul ta on pilastanud sotsiaal­ seid norme, populariseerinud transvestiite, neurootilisi koduperenaisi, asjatundmatuid terroristeja narkokaubitsejaist nunnasid, ning väitnud, et teeb teadlikult filme, mis ei toeta mitte kellegi kultuurilist identiteeti. Kuigi tema loomingulisest manifestist õhkub pigem nostalgiat mineviku paradigmade järele kui tänapäeva vaataja potentsiaalset õrritust, õn­ nestub tal teha, vaatamata süžeekäikude taot­ luslikule skemaatilisusele, kaasakiskuvaid, emotsionaalseid, tõelistena mõjuvaid filme. Dokumentaalfilmi "Valga —Tallinn— Valga" puhul on situatsioonid tõetruud, ent tulem pärineks justkui Almodövari enda eks­ "Valga —Tallinn —Valga". Andres otsib knksih'eud perimentaalsest laborist, kus ta oma lõputuid Atiiv andmeid. seebioopereid dokumentaalsesse helikeelde on otsustanud hakata valama. Vahest on piir elu ja filmi, tõelise ja väljamõeldu vahel nii­ võib tõusta. Olgu kuidas oli, ent hiljem auto­ võrd õhukeseks kulunud, et filme ei tehta rooli taga Tallinna poole uhades on Aare ven­ enam mitte kindlale sihtgrupile, vaid kõik toi­ naga kohtumist kommenteerides pigem pet­ mib juba vastupidi. Õpitakse mõtlema, käitu­ tunud ja tüdinud, kui liigutava kogemuse ma ja tundma nende filmide või seriaalide võrra rikkamaks saanud. Pärast kirjeldatud kaudu seda, mis on vaimselt jõukohane ja tun­ kohtumist kaob Aare jälle Andrese elust, aga netuslikult omaksvõetav. Mitte tegelikkus kas seekord jäädavalt, on raske öelda. Enne pole filmide materjal, vaid kõige julgemad lõpeb film. fantaasiad ja ilmvõimatumad dramaturgilised

86 väärgeneesid on saanud elu osaks. Soovide ja kujutlustega maksab olla ettevaatlik. ÕNNITLEME! "Valga — Tallinn—Valgat" resümeeri- des tuleb märkida, et ligi tunniajane film on oskuslikult kokku pandud: lineaarne jutustus 5. juuni ei veni liiga ega kanna kiirustamise märke, on terviklik, arusaadav ja algusest lõpuni huvi­ JOHANNES JÜRISSON ga jälgitav. See pole küll film, mis pakuks tu­ muusikateadlane, pedagoog — 80 gevat emotsionaalset katarsist, ärgitaks tera­ vat sotsiaalia-alast diskussiooni või sepitseks 9. juuni mõttetihedaid semioosiseid, kuid ilmselt ei HEINO RANNAP tekita see lahe filmitöö ka vihaseid ärritus- ninusikapedagoog — 75 sündroome niigi pingetest ja kirgedest pun- duval Eesti filmimaastikul. 9. juuni Kui millegi kallal õiendada, siis mulle MARVITAGGO jäi arusaamatuks filmis oleva muusika valik — laulja ja näitleja — 60 põhjamaise jazzi jaheda rahu vormelid ja mi­ nimalistlik monotoonsus mõjusid selle filmi 14. juuni puhul vahest liigse verevaegusena. Kui auto­ RIINA PIIRGA rite vaoshoitus filmi tegelasi kujutades mõjus metsasarveinängija — 60 ülimalt sümpaatsena, siis just muusikaga oleks võinud luua soojemaid aktsente, veid­ 15. juuni raid õõtse ja tagant kannustavaid kihelusi. NIKOLAI HRUSTALJOV Kuid eks see, millise arsenaliga meisterdatak­ näitleja — 60 se oma audiovisuaalset totaalelamust, jääb iga mehe enda otsustada. 16. juuni Kahe autori koostöös on tarmukat sü­ SULEV AINOMÄE nergiat! metsasarvemängija — 50

24. juuni HELI LÄÄTS estraadilaulja — 70 ANDRES ARRO (sünd. 4. 11976 Karksi-Niiins) on lõ­ petanud 1998. nnstnl Tallinna Pedagoogikaülikoolis te- lerežii eriala ja 2001 samas produtsentide lühikursused. 26. juuni Filmid: 1998 "Terasratsanik" (koos Andrus Prikiga); HELJO PAAS 2001 "Valga-Tallinn-Valga" (koos Aivo Spitso- laulja — 75 nokiga). Olnud alates 1996. aastast rohkem kui kümne mängu- või dokumentaalfilmi projektijuht, tootmisas- 28. juuni sisteutja võtteplatsi administraator, viimati "Eurovision TÕNU BACHMANN 2000" lauluvõistluse projektijuht. ooperisolist — 60

AIVO SPITSONOK (sünd. 10. VI 1971) on õppinud 27. juuni Tallinna Tehnikaülikoolis 1988-1993 elutust ja lõpe­ tanud 1998. aastal Tallinna Pedagoogikaülikoolis tele- GUIDO PANT režii eriala, lisaerialaks kiiltiiurimänedžer. Teinud koos teatrikunstnik — 80 Andres Arroga dokumentaalfilmi "Valga —Tallinn — Valga" (2001). Oluud 1994. aastast ETVs mitmete saa­ 28. juuni tesarjade reporter, operaatori ja režissööri assistent ning AVO JOALA rcžissöör, samuti "Kanal 2" seriaali "Armastuse kahur" flöödimängija ja saksofonist — 60 montaažirežissõõr. 30. juuni RIIUTA TARAS pianist ja pedagoog — 70 MATI OUN

MEREPÕHJA MAETUD Kaks eesti allveefilmi hukkunud laevadest

Jrtinentranspartschijf „Jenissei"'

"Tsaari sõjalaev", 1997. Režissöör Indrek Kangur. Miinwecskjn "jenissei", mida torpedeeris Saksa allveelaev U 26 4. junnil 1915 Pakri saarte ja Osmussaare vahel.

Allveekinematograafia on oma vane­ "TSAARI SÕJALAEV". Režissöör Indrek Kangur, mast, maapealsest vennast kaheksateist aas­ stsenaristid Vello Mäss, Endel Sõerde ja Indrek tat noorem. Aga temagi on jõudmas sel aastal Kangur, operaator Priit Vehm, allveevõtted: Kaido soliidsesse 89-aastasesse ikka — juba 1913. Peremees, Andrus Pint, Avo Jüris ja Andres Eero, monteerijad Rainer Kask, Marek Toompere ja Kalle aastal tegi ameerika filmioperaator G. Wil­ Käärik, helirežissöör Mati Jaska, valgustaja Jaak liamson esimesed veealused võtted. Hussar, teksti loeb Margus Saar, muusika valik: Eesti allveefilm on selle kõrval alles Heino Pedusaar, filmi direktor Maie Kerma, tootmisjuht Reet Sokmann. Betacani SP, 25 min, lootusrikkasse noorukiikka jõudnud. Mäleta­ värviline ja mustvalge. © "Eesti Telefilm" ETV ja tavasti oli 1984. aastal Tallinnas esimene üle­ Eesti Meremuuseum, 1997. liiduline allveefilmide festival "Meritäht '84" ja seal tuli esmakordselt laiema avalikkuse ette "TEMA MAJESTEEDI SÕJALAEV". Režissöör Indrek Kangur, stsenaristid Vello Mäss ja Indrek Viljandi mees Ado Tomson aIlveeklubist"Trii- Kangur, konsultant Rein Helme, operaatorid ton". Tema film "Sõrmus" võitis peaauhinna Andres Kull jaMeelis Kadastik, allveevõtted:Kaido ja hiljem esines Tomson edukalt ka rahvus­ Peremees, Vello Mäss, Avo Jüris ja Aldis Baicevics, helirežissöör Mati Jaska, monteerija Marju Juhkum, vahelistel allveefilmide konkurssidel. teksti loevad Veikko Täär ja Taavi Teplenkov, Kirjutajale teada olevalt tegi Eesti esi­ tootjad Urmas Dresen ja Reet Sokmann. Betacani SP, mese Iaevavrakifilmi Rein Albri, kes praegu 52 min, värviline ja mustvalge. © F-Seitse OÜ ja Eesti Meremuuseum, 2001. on ametis Mereakadeemias. Kui 1987. aasta suvel tõsteti Väikeses väinas Maasihnna lä- hedal merepõhjast üles hiliskeskaegne laeva­ ne laevamürakas, mis andis omal ajal tööd, vrakk, oli Albri seda tööd filmimas. Aasta või leiba ja peavarju 320 meremehele. Hiljaaegu, paar hiljem pani ta filmitud materjalist Vello 1997. aastal andis ta uuesti tööd hulgale mees­ Mässi kaastegevusel kokku dokumentaalfil­ tele "Eesti Telefilmist", Meremuuseumist ja mi "Oma laeva otsimas". Otsitud ja leitud mujaltki, samuti ühele naisosalisele — Maie laev, nn Maasilinna laev, on praegu juba viie­ Kermale, kes oli filmi direktor. teistkümnendat aastat Orissaare kõrval Selle filmi eellugu toimus 4. juunil 1915 Illiklaiul olevas ajutises hoones, oodates Pakri saarte ja Osmussaare vahel, kui piki ran-

"Tema Majesteedi sõjalaev", 2001. Režissöör Indrek Kangur. Briti miinitraaler "Myrtle", mis sõitis 15. juulil 1919 Saarcnian looderanniku lähistel miinile.

enda eksponeerimist väärikas keskkonnas. nikut edelasse rühkiv "Jenissei" sai sõbraliku See lugu kinnitab järjekordselt, et ei ole mida­ torpeedomüksu Saksa allveelaevalt U 26. gi kindlamat kui ajutised asjad. Müks oli aga liialt tugev, laevakeresse tekkis Eesti lähivetes on keskajast tänapäeva­ mitmesüllane auk ja paremale pardale kreeni ni hukkunud umbes 10 000 laeva. Suurem osa vajunud "Jenissei" kadus kümne minutiga neist vrakkidest on ammu liiva mattunud, veepinnalt. Külma ja märga hauda läksid koos tormidest tükkideks rebitud või töökate rand­ oma laevaga 298 meremeest, sealhulgas ka laste poolt tule- ja tarbepuudeks, separauaks laeva komandör, 2. järgu kapten K. Proh- ning vasktorudeks lammutatud. Sadu vrak­ horov. Saatuse soosikuid, kes seekord mere­ ke on aga senini alles ja suur osa neist säili­ jumala valdustesse ei sattunud, oli vaid 21 nud vrakkidest pärineb kolmest sõjast, mis meest. möödunud sajandil üle siinse maa ja mere Muide, filmi subtiitris on laeva hukku­ käisid — Esimesest maailmasõjast, Vabadus­ mise kuupäevaks märgitud 22. mai — see on sõjast ja Teisest maailmasõjast. tolleaegsel Venemaal kasutusel olnud Juliuse Esimesest maailmasõjast pärinebki lae­ ehk vana kalendri kuupäev, aga vist oleks vavrakk, mis sai peategelaseks filmis "Tsaari mõttekas siiski kasutada nendegi aegade tä­ sõjalaev". Too tsaari sõjalaev oli aastail 1904 — histamisel uut ehk Gregoriuse kalendrit? Pea­ 1909 St.-Peterburgis ehitatud miiniveeskja "Je­ legi näitas allveelaeva U 26 kalender juba tol­ nissei", 91 meetri pikkune ja ligi 3000-tonni- lalgi 4. juunit. Lisaks, filmi diktoriteksti lugev

89 Maigus Saar nimetab "Jenissei" hukkumise Teine, uusim allveefilm "Tema Majes­ kuupäevaks koguni 28. maid — mis kuupäev teedi sõjalaev" sai valmis alles möödunud see on? See ei ole isegi aritmeetiline keskmine aasta jaanipäeva paiku — juunis 2001. Huvi­ uue ja vana kalendripäeva vahel. taval kombel on selles käsitletud laev, Briti järgnevas loos laeva otsimisest, leid­ miinitraaler "Myrtle", hukkunud eelnimeta­ misest ja uurimisest saab vaataja nimeliselt tud "Jenisseist" neli aastat hiljem, nagu sai tuttavaks filmi peaautori Vello Mässi, Rootsi valmis teda käsitlev filmgi. Uus ekraanilugu uurimislaeva kapteni Bengt Griselli ja veel viib meid Vabadussõja aegadesse, mil Lääne­ paari tegelasega, kuid ekraanil tegutsev tuuk- maal oli Suure V e n n a rolli enda peäle võtnud Suurbritannia sõjalaevastik. Laiemas laastus on film neist oludest ja aegadest, mis tõid Tema Majesteedi sõja­ laeva (His Majesty's Ship) "Myrtle" meie ve­ tesse — Eesti Vabadussõjast ja Briti impeeriu­ mi maailmapoliitikast, mis laveeris tollal en­ dise Vene impeeriumi äärealade rahvaste ise­ seisvuspüüete ja Vene valgete "ühtse ning ja­ gamatu Venemaa" idee toetamise vahel. Võrreldes neli aastat varasema "Tsaa­ ri sõjalaevaga" on uus, stuudio "F-Seitse" teh­ tud film kaugelt mitmekesisema tegevusega; filmis on fantaasiat ja pinget. Ma nimetaksin seda ekraanilugu vana ilusa terminiga kuns­ tiliseks tõsielufilmiks.

"Tema Majesteedi sõjalaev". Allveeuuriwislaeva "Mare" kapten Vello Mäss ja sõjaajaloouwfessor Reiu Helme.

rimeeskond (Andres Eero, Avo Jüris, Kaido Peremees ja Andrus Pint), samuti tuukreid assisteeriv Arvi Ukleikajäävad talle tundma­ tuks. Aga need mehed veavad välja ju suure osa filmist? Tõsi küll, eelnimetatud viiest me­ hest nelja nimed vilksatavad filmi lõpetuskir- jades, kuid kes neid sealt jõuab lugeda ja va­ rem ekraanil toimunuga kokku panna. Ning veel teinegi samalaadne tähele­ panek. Üle ekraani libiseb laeva põhiplaan koos hulga ruumide ja mehhanismidega, ning diktoriteks ütleb siingi umbisikuliselt, et... "Tema Majesteedi sõjalaev". Allveevõtetel. "Peterburist saime laeva joonised..." või mi­ dagi selletaolist. Aga seekordki on tollel "saa­ misel" taga konkreetsed inimesed — need olid Ahti Pärna ja Peedu Sammalsoo, kes Peter­ Filmil on kolm peategelast: miinitraa­ buri Mereväearhiivist nood joonised Eestisse ler "Myrtle", allveeuurimislaeva "Mare" kap­ filmitegijate kätte tõid. ten, juba eelnevast filmist tuttav Vello Mäss Filmi huvitavamad kaadrid on kaht­ ja sõjaajalooprofessor Rein Helme. Neist esi­ lemata veealused võtted, mis viivad tavavaa­ mene sõitis 15. juulil 1919 Saaremaa looderan­ taja sinna, kuhu ta muidu kunagi ei satu. Fil­ niku lähistel miinile ja puhkab nüüd merepõh­ mi tugevama külje hulka kuulub ka ta muu­ jas. Sinna sukeldus ja veealused filmivõtted sikaline ja helifoon, mille on kokku pannud tegi seekord Vello Mäss koos teise kogenud vanameister Heino Pedusaar ja helirežissöör tuukri Kaido Peremehega. Filmist paistab sil­ Mati Jaska. ma meie allveearheoloogia isa Mässi pikk ja 90 põhjalik eeltöö oma ettevõtmisele: kõik on Kokkuvõtteks tundub siin kirjutajale, eelnevalt selgeks tehtud ja läbi mängitud lae­ et nii mõlema filmi režissöör Indrek Kangur va joonistel, midagi pole jäetud juhuse hoo­ kui ka peaautor ja peategelane Vello Mäss on leks. Eelmise filmi tegemise aegadega võrrel­ "Tema Majesteedi sõjalaevaga" teinud meie des on paranenud meie meeste tehniline va­ väikesearvulises sõjamerekineastikas tubli rustus — nüüd on uurimislaeval "Maregi" sammu edasi. Kui "Tsaari sõjalaeva" pidada külgvaatesonar; filmi aitavad elustada tasa­ õpipoisitööks, siis viimane film annab juba pinnalised ja ruumilised dünaamilised arvu­ meistrite taseme välja. Näib, et sellitaseme on tipildid. Ning filmis tegutsevad inimesed on mehed õnnelikult vahele jätnud. Aga suur- kõik nimeliselt teada. meistritase on veel ees ja küllap me teame, et Filmi on põimitud hilisajaloo legende andekate meeste ja naiste kõrval on selle saa­ ja meremehejutte. Siin on lugu tublidest Eesti vutamiseks vaja veel kolme asja: raha, raha ja diplomaatidest, kes olevat Briti laevastiku veel kord raha! Vahest tuleb aeg, kus meie Läänemerre kutsunud; tegelikult tehti meie suursadamad ja suured laevafirmadki jõua­ välisesindajaile Londonis natuke "kino" — vad merekultuuri toetamiseni; eelvaadeldud Briti sõjalaevade meie vetesse saatmine oli filmide rahastajaiks ning toetajaiks tundusid otsustatud ammu enne Ants Piibu ja ta kaas­ olevat Rootsi ja Inglismaa, Mereakadeemia ja laste sellesisulist taotlust. Eesti merevägi, sekka ka merega seotud väi­ Mõnus on jälgida ühe siinsel sõjatand- kefirmasid, kellel kultuuri tunnetus ilmselt ril käinud Briti mereväeohvitseri kirjasõnu- suurem kui nende jõukatel kolleegidel. meid oma naisele, kuidas ta siinmail hundi- Ja võil>olIa ilmub siis Mässi uurimis­ suuruse jänese maha olevat lasknud. Nagu laevale "Mare" kaasaegse tippaparatuuri kõr­ filmist näha, joonistas see tubli kütt oma tro- vale ka üks vana ja läbiproovitud salarelv, mis feejänesest isegi pildi, kuidas kaks meest seda allveefilmi Grand Old Man'i kapten Jacques- pikakõrvalist imeelukat kandepuusse riputa­ Yves Cousteau kogemuste kohaselt filmimees­ tult metsast välja tassivad — ilmselt ei olnud tele ja -naistele tublisti inspiratsiooni annab: siinsel metsikul maal meestel fotoaparaati tonnise mahutavusega roostevabast terasest käepärast. veinivaat, millest igaüks võib rüübata süda- Filmist koorub senitundmatuid ajaloo­ metunde järele. Selline vaat oli kapten fakte — nagu näiteks lugu Vabadussõjas osa­ Cousteau uurimis- ja filmilaeval "Calypso" lenud Briti meremeestele kehtestatud mõnu­ ning Cousteau'1 koos kaaslastega õnnestus sast vahetuskursist Inglise naela ja verivärs­ teha sadakond allveefilmi. Siin ilmneb järje­ ke Eesti marga vahel: kui ametlik vahetus­ kordselt kunstiloomingu ja õilsate jookide ot­ kurss oli 1:25 (nagu tänapäevasel kroonilgi), seside. siis tublidele laevameestele vahetati 1:240! Filmi ajaloolist fooni kommenteerib professor Helme ja ega tal kerge ei ole. Sest tegelikkuses on meie Vabadussõda suurelt osalt läbi uurimata ning seda üsna proosali­ INDREK KANGUR (sünd. 15. V 1950 Haapsalus) on sel põhjusel: ajaloolased ei saa oma leivakoti lõpetanud 1974. aastal Tartu Ülikooli füüsikuna. Ala­ peäl teha fundamentaaluurimusi, Eesti riigil tes aastast 1979 on ta töötanud ETVs režissöörina uudis­ oma lähiajaloo vastu aga olulist huvi ei ole. te-, kultuuri- ja publitsistikatoinietuses. Teinud sellest Meil on mõned aastad tagasi küll ilmunud ajast tänaseni hulganisti mahukaid saatesarja. Filmid: kordustrükis kaheköiteline "Eesti Vabadussõ­ 1985 "Alevi maastikud" (koos Ike Volkoviga); 1994 da 1918 — 1920", kuid see sisaldab faktivigu "Kes on kes Eestis" (koos Katrin Seppeliga); 1997 ja ebatäpsusi. Samal ajal aga on meil Vabadus­ "Tsaari sõjalaev" (koos Vello Massiga); 1998 "Iloa" sõjast imekombel säilinud tohutu arhiivimater­ (koos Margus Kasterpaluga"; 1998 "Eesti Rahvtisraa- jal. Juba enne eelnimetatud kordustrüki ilmu­ mattikogu" (koos Olev Remsuga); 1998 "Risto" (koos mist avaldas Helme arvamust, et tegelikult on Mart Taeverega); 2001 "Tema Majesteedi sõjalaev". meil vaja uut Vabadussõja käsitlust, kuid see Töös on dokumentaalfilm "Eesti vangla". mõte jäi meie riigiisade tähelepanuta. Filmist on märgata, et vähemalt ühe järgija on lugupeetud professor endale siiski leidnud — see on kapten Mäss, kes professo­ riga dialoogi pidades on endale väärika val­ ge särgi selga ja lipsu ette pannud — esma­ pilgul pisiasi, kuid võrreldes eelmise filmi pusa-moega annab see tehtule soliidsust.

91 I \ PERSONA GRATA TIMO STEINER

Timo Steiner on sündinud 6. mail 1976. manud. Lepo soovitas, et kõigil, kes Moskvas õppi­ Kuigi vanematel erilist suhet muusikaga ei nud, on jube hea orkestratsioon, tuues näiteks ise­ olnud, pandi Timo viieselt Tallinna Muusika­ enda. Muide, ka Boriss Tšaikovski kummardami­ keskkooli eelklassi. Loominguga hakkas ta te­ ne algas enne, kui ma Moskvasse jõudsin, ja seal gelema väga vara, esimene teos valmis ilm­ selgus, et Ledenjov on tema kummardaja number selt juba enne kooli. Kui noodid selgeks sain, tõm­ üks. Ledenjov küsis esimest korda minu stuudiu­ basin valgele paberile pastakaga jooned ja kirjuta­ mi vältel: kus on kõrvalpartii? Selgus, et see ei ole sin üles oma esimese loo. probleem, kui sa kirjutad loo näiteks sonaadivor­ Muusikakeskkoolis, vist kuuenda klas­ mis. sini, õppisin klaverit ja siis, erandlikult vara, hak­ Lugemine on olnud heliloojatele olu­ kasin kompositsiooni õppima, algul Rene Eespere line kas või vokaalmuusika tekstide pärast. juures. Olen talle siiani tänulik, et ta tõmbas ühel Ma olen põhjalik lugeja. Kui mulle raamat meel­ lietkel lastelugudele kriipsu peale ja hakkasime dib, siis naudin iga tähte, koma, lause ehitust. Kui muusikat tegema. Tema juhtis tähelepanu sellele, hakkab venima, panen kõrvale. et on ka teisi asju duuri ja molli kõrval. Mulle meeldivad raamatud, mille vormist Aga siis läks ta "keskast" ära. See oli ma alguses aru ci saa, see tekitab huvi. Milan valus kogemus. Edasi õppisin Toomas Tras­ Kunderal on kihvt vorm, meelega laiali lõhutud. si, siis Rauno Remme juures. 11. klassis kor­ Nagu ka Vonnegutit. Aga muidugi on lugu ise ka jas Mati Kuulberg mu üles. Esimene aasta olid tähtis. Võib-olla ma seda Lugu otsingi. Muusikas suhted temaga kaunis teravad. Napp kirjaviis, peab olema raudselt midagi veel peale helide. Jaan mida tema õpetas, mulle ei meeldinud. Aga Kaplinski "Tundeline teekond Ameerikasse" — ta teisel aastal klappisime väga hästi. on nii õigele asjale pihta saanud. 1994. aastal astus Timo Eesti Muusi­ kaakadeemiasse ja lõpetas viis aastat hiljem Oma põhikohal töötab Timo Tallinna Jaan Räätsa kompositsiooniklassi. Rääts tege­ Muusikakeskkoolis pedagoogina: muusika­ les teostega, eriti orkestratsiooni poole pealt. Ta ei teoreetilised ained, looming. Ja läks sinna tööle parandanud palju, põhiliselt parandas notatsiooni. peaaegu kohe pärast selle kooli lõpetamist. See Korraga muutusin iseseisvaks, tekkis teisigi liitla­ tundus algul nagu lapsepõlve pikendamine. Siia­ si, näiteks Eino Tamberg, Lepo Siimera... ni pole see tunne päriselt kadunud, ma arvan, et EM As juhtis Timo üliõpilasesindust, mul on üsna lähedane kontakt õpilastega. Võtan kus sai esimesi kogemusi administreerimises. neid kui inimesi. Kokku olen seal majas liikunud 1999. aastal jätkas Timo EMA magist­ üheksateist aastat. Kool on hea kontrast loomin­ rantuuris, Raimo Kangro juures. Töötasime He­ gule ja asjaajamisele Heliloojate Liidus. Annad liloojate Majas kõrvuti tubades, sain üle ukse nõu tunni, sul on kuulajad, rutiinis on omamoodi võlu. küsida. Raimo tavaline kommentaar oli: väga tore Loomingu õpetamine on ka enda jaoks ka­ lugu, aga sellest aitas. Tagantjärele vaadates olen sulik. Analüüsides mingit sündima hakkavat teost, saanud just need õpetajad, kelle nägu olen taht­ mõtled rohkem ka enda loominguprotsessile. nud minna. Põhiline on usaldus õpetaja vastu. "Keskas" ma olen "tark", Heliloojate Liidus "amet­ Koostöö Raimo Kangroga lõppes 4. veebrua­ nik" j a loomingus — "looja". ril 2001, pool aastat enne magistriõppe amet­ Aastast 1999 on Timo Heliloojate Lii­ likku lõppu. Magistrantuur jäigi pooleli, kui­ du juhatuse liige, aastast 2000 Muusikafondi gi esimene eksam — ca kolmveerand tundi direktor, aastast 2001 ka festivali "Eesti muu­ avalikult esitatud muusikat — sai tehtud. Prae­ sika päevad" kunstiline juht. Ikka on aruta­ gu nagu ei tunne, et midagi oleks puudu. Elu liht­ tud selle üle, kas HLi (loomingulisi liite) on salt tormab nii kiiresti edasi. Ja see on natuke jube. tänapäeval vaja. Äkki saab tänu sellele, et liit on Korduvalt on Timo käinud ka Mosk­ alles, mõne lolluse ära hoida. Vana ja võimas or­ vas professor Roman Ledenjovi juures. Boriss ganisatsioon - ajaloolised asjad mulle meeldivad. Tšaikovski, Sviridov, Ovtšinnikov.... Šosta- Ja muidugi korraldab liit EMPi. Kevadine ene­ kovitši-järgse ajastu kultuur on mind tõsiselt tõm- se testimine on üliõpilaspäevilt harjumuseks saa­ nud. See on nagu üliõpilasaja pikendamine, sisse­ jäänud elustiil. On ju tore, et sinu najal midagi koos seisab. Eks päevade nägu on pidevas muutu­ Timo Steiner mais 2002. mises. Otsime alles õiget vormi.

93 PERSONA GRATA TIMO STEINER

teost, mida ta ise millegi poolest esile tõstaks. ... "Demian" (1997) keelpilliorkestrile, üks olulisemaid mu enda jaoks. Selles loos sain Räätsa mõjudest lahti, see oli põhimõtteliselt teistmoodi tegemine. Tol hetkel oli Hermann Hesse minu jaoks väga oluline. Jube pabin oli sees. Üritasin kontser­ dil objektiivselt kuulata, et kas seal on üldse mida­ gi, mis võiks teistele ka huvi pakkuda, või läks ainult mulle korda. Ega ma siiani ei oska oma lugusid kuulata. Pärast ettekannet tõmbun pigem endas­ se, kui lähen muusikutega sündmust tähistama. Teine põhimõtteline krõks käis "Kiikriga" (2001). Nüüd on midagi jälle teistmoodi, lihtsa­ maks läinud, mul oli seda kirjutades tunne, et ma räägin lastele lugu, kõik peab olema aeglaselt ja selgelt ära jutustatud, et jõuaks pärale. Jõudis. "Kiikrist" alates on mu suhe loominguga muutunud vähem valuliseks, vähem isiklikuks. Tahaks veel nimetada "A Mesaure of Happiness" (1999) oboele. See on põhimõtteline lugu, kuidas nukralt õnne väljendada. See on mi­ dagi minust endast. Tegelikult kirjutan ma viima­ sel ajal nagu koodat mingile asjale, sellest ka see nukrus. Väiksemale koosseisule kirjutatud kammermuusikat on Timo loomingus vähe. Selle eest võib iga nädal kuulda ETVs tema tunnusmuusikat saadetele "Op" ja "Punane tuba". "Opi" muusika on episoodiliselt käinud On ju tore, et sinu najal midagi koos seisab... läbi neljast teosest. Aga iseseisvat lugu sellele ma­ Harri Rospit fo toa terjalile polegi. Ega tule vist ka, sest nüüd on juba ära tüüdanud. Loomisprotsessiga käivad kaasas ka Festivalil "NYYD '97" debüteeris poo- hirmud. Mui on tekkinud süvenev hirm valge genklaveri ansambel, kunstiline juht Timo paberi ees. Teose tegemine on emotsionaalne prot­ Steiner. Olulisem kui poogenklaver ise, on kontakt sess. Inspiratsioon on olemas, aga on olemas ka poogendamise guru Stephen Scottiga. Tahaksin ta hirm selle ees. Seda kõike tuleb uuesti ja uuesti läbi panna oma kompositsiooniõpetajate ritta. teha. Et teos avaneks, on vaja teatud hulk tööd ära Timo loomingu nimistusse kuulub teha. Ka selle töö ees võib tekkida hirm. Kui oled praegu ca 40 teost. Juba pärast EMA lõpuek­ hirmust üle saanud, siis enam muud asjad ei hu­ samit 1999. aastal arvas Veljo Tormis, et Timo vita. oli lõpetajatest kõige väljakujunenuma heli­ keelega. Tegelikult tahaksin sellele vastu vaielda. MARE PÕLDMÄE Minu jaoks on iga teos uue jalgratta leiutamine. Kuigi mingi jupike võib käia teosest teosesse, jõuan ma selleni alati erinevat teed pidi. Ei ole väljaku• junenud mõtlemise skeletti, millele lugu toetada. Et kui ma teost tegema hakkan, siis on seal sees mingid kindlad asjad. Lugu läheb siis paika, kui ma leian "särtsaka", siis tuleb vorm, kõik liigub oma kohale. Inspiratsioon on ikkagi olemas! Mil­ lega Timo hetkel lööb, on vormiselgus ja ta- gasivaatavus, mida praegustel noortel heliloo­ jatel eriti ei ole. Palusin tal nimetada kolm 94 "eore TI IEATRE. MUSIC. CINEMA 2002 ESTONIAN CULTURAL MAGAZINE. PUBLISI !LD MOX 1 I ИЛ Bi "PERIOODIKA" EDITOR-IN-CHIEF: |ÜRI AARNIA. IIIEATRE EDITOR: MARCOT VISNAP. MUSIC EDITOR- I II\ \ ÕUN. CINEMA EDITOR: SULEV TEINEMAA. ÄRI DIRECTOR: MAI EINER VOORIMEHE 9, PK 3200, TALLINN ] СИ-Hi, I STOMA

THEATRE phony concerts ,мм.\ m ensembles kroni I960 up lo the present da\ she has taught piano al the I nllinn MARGOT VISNAP. Л YEAR COMES AND GOES Consen atorv (now thet slonian Academy ol Music) (13) Al the last (б"') pianist contest, her student Irina An overview ol the creative year in Estonian theatre /ahharenkova achieved remarkable results (2001). The author relies in her writing on the expert evaluations presented to the Ministry ol Culture VALDUR ROO IS. I ilian Semper Plays (12) where each reviewer tackled one theatri' I he year In 2001, I ilian Semper produced a splendid solo СП 2001 in Estonian theatre was peaceful and stable, but "I ilian Semper Plays" 1 he С D presents recordings without sparkling successes. made lor the Estonian Radio during mam years, which include lohann Sebastian bach's Chromatic ANDRES KEII. NEONARRATTVE, NEOREAI.IST I nntasv and 1 ugue, С Tiopin's ma/.urkas C-niiijor op WINDS? (20) 24 no 2. »-minor op 17 no -1 ja »-minor e/> 67 no 4; 7 lin'author tackles Estonian drama in 2001 I he ideas preludes (14k) - ]4|7) and "The Faun's l\\m\-" are derived troni tine paper read m the Initu I louse (1917) by the Estonian composer Меню 1 Her; ^nd ol Literature at the annual meeting ol the Estonian Veljo lormis's \ preludes and fugues (1У5Я — I960; Literarv Society. The reviewer considers the Esto­ dedicated to I .ilian Semper); Finnish composer Juhani nian eirama to be im the ascent plays are u ritten in Komulainen's Ballad (1985) and Hela Ikirtok's 1-1 large numbers anil they reach the stage mori.' often bagatelles op 6. than before. 1 lowever, Keil criticises the authors for too closely following the mainstream and Irving to VLADIMIR-GLORG KARASSEV-ORGUSAAR. adapt to the requirements ol theatre The Arrival of Tormis in Trance (42) V.-G. Karassev-Orgusaar, a well-known Estonian RIET NEIMAR. THOSE WHO START ARE NOT filmmaker, has been living in Paris since 1976, ha- BEGINNERS (24) \ ing emigrated during the years of the Soviet occu­ I be theatre critic and lecturer looks al this spring's pation because ol his dissident ideas In his article he drama graduates. I his is the 20 class already, this follows the breakthrough path ol Veljo Lormis's time supervised by theatre director Elmo Niiganen. music m France over a long period, or in his own Neimar analyses their tour years ol study ^nd also words: " 1 he annal ol 1 onnis in France took a lone, writes about the problems Facing Estonian theatre tune and was rather thorny..." Success came in April teaching in general. 2002 .it a concert in a former monastery Abbavc de Noirlac. I he author also talks about Arvo Part NEEME RAUD. AMERICAN THEATRE - IIII FUTURE MODEL FOR EUROPE...? (38) EVI ARUJÄRV. Days of Estonian Music 2002: The prominent Acton llicnlcr in Louisville, state ol glissaiulo — sliding (50) Kentucky, has for the past twenty-six years organ­ Over 30 premieres were presented al the days ol Es­ ised a festival ol contemporary American drama Part tonian musu between -1 and 10 April. New music is ol this spring's gathering was a round table conver­ always the most exciting part ol the days, especially sation for foreign journalists with the theatre's chiel the new choices that tend to repeat themselves which director Marc Masterson and director Alexander could herald a new trend It is only natural that some Sneer who gave a detailed overview ol the .American follow the lootsteps ol a tradition or another, some 'free market theatre' work principles, rather rarely use history, hut a large part of composers seems to met elsewhere. The following notes are based K^I those want to gel out ol history I here were enough signs conversations. ol that al the da\ s ol i stoninn music 2002 Arujärv anal\ ses this in the work ol Лаге Kruusimägi, Kain MUSIC kosk, lister Mägi, I us lürgens, I õnis Kauman, Märgo Kõlar, Auli Marguste, I imo Steiner, Urmas Lattikas, I IITAN SEMPER Answers (3) Keni Kotta, 1 onu Kõrvits, Märt-Malis lill, loivo l\ alo Randalu, one ol the permanent authors ol the 1 ülev, I leietia 1'ulve, Mari Vihmand and Mari Siimer. magazine, interviews Lilian Semper, pianist and pro- lessor at the Estonian Academy ol Music Semper was JOHANNES JÜRISSON. Cultural Background of born in 1933 m the family ol a prominent Estonian Heino Idler's Work in Estonia (55) i ullural I igures — her lather, Johannes Semper, was On 5 lime this year, the Estonian musicologist an ou Island me, writer and poet ol the first hall ol the Johannes liirissoii celebrated his .SO1 birthday. 1 ie is 20'' century, anil the lust minister ol culture ol So­ known asoneol the best specialists in earh I Slonimi viet Estonia. 1 Icr mother, Aurora Semper, was a mu­ cultural history, at least among musicians Л vivid sicologist and pianist. Lilian Semper graduated from example ol this is the current article devoted to the the Tallinn State Conservatory m 1957 where she cultural background ol I HIT'S wink lurisson deliv­ studied piano with professor 1 leljo Sepp. 1 lie same ered a lecture on this topic at a conference in I nllinn \ear she continued her studies at the Moscow Stale on 5 March I4.S7 dedicated lo the 100 !l annh ersary Conservatory until 1961, supervised by the well- ol Hie composer. On 7 March this \ ear, the music lov­ known teacher, professor lakov Zak. Since I95H she ers celebrated Eller's 115 anniversary I he article has performed solo programmes, as a soloist at sym­ continues

95 Persona grata. TIMO STEINER (93) LINNAR PRIIMÄGI. Mark Soosaar's Realism and Timo Steiner is a compser, born in 1976. He gradu­ National Programme (80) ated from the Tallinn Secondary School of Music in The lengthy analysis tackles Mark Soosaar's (born in 1994. The same year he began studying composition 1946) two latest real life films: "Nikolai Street in at the Estonian Academy of Music with Jaan Raats. Pärnu" (2001) and "Anu Raud - Patterns of an Art­ In 1999 he continued as an MA student with Raimo ist's Life" (both by "Weiko Saawa Film, 2002). Kangro, which he hasn't yet finished. Steiner cur­ Priimägi considers the first as an original "home rently teaches at the Tallinn Secondary School of video", the second he calls "great documentary". The Music; from 1999 he is member of the board of the difference is mostly based on the different approach Estonian Composers' Union, since 2000 he heads the of the director. The reviewer concludes that the aes­ Foundation of Music and since 2001 he has organ­ thetics of Soosaar represents "realism without theo­ ised the festival "Days of Estonian Music". retical shores": as a film artist, he offers the sincere expression of his subjective impressions and feelings, CINEMA and as a documentalist he presents scientifically ob­ jective factual material; as a reporter, he wants vastly GRAHAM FULLER. Babes in Babylon (59) different facts, but the result relies on repetitive de­ An article translated from the magazine "Sight and tails. Sound", December 2001, dealing with David Lynch's latest film "Mulholland Dr." (2001). KAROL ANSIP. The First-born of Two Men (84) Review of Andres Arro (born in 1976) and Aivo MARIANNE KÕRVER, ANDRES MAIMIK. Spitsonoks (born in 1971) documentary "The Lost There's Darkness at the End of the Tunnel (65) Twin" ("Exitfilm", 2001) that tells about the finding of Dialogue about the absurd, horror and depression on one another of the twins who were separated as chil­ the basis of David Lynch's film "Mulholland Dr." dren and now meet after thirty years. The reviewer (2001) and Ethan and Joel Coen's film "The Man Who finds that nearly an hour-long film has been skilfully Wasn't There" (2001). Maimik concludes the conver­ put together: the linear story does not drag on or dis­ sation with words that both films are abundant form play signs of hurrying; it forms a whole and is under­ games on the subjects of film classics. However, it is standable and interesting from start to finish. easier to make parables understandable by means of familiar elements of cultural history and parodic or MATI ÕUN. Buried at the Bottom of the Sea (88) grotesque characters. The role of Lynch and the Coens The military historian Õun reviews two Indrek as entertainers should not therefore be underesti­ Kangur's (born in 1950) underwater films aboutper- mated. ished ships: "The Tsar s Warship" ("Eesti Telefilm", 1997) and "His Majesty's Warship" ("F-Seitse", 2001). VESTE PAAS. Once Upon a Time There Was a Tal­ The reviewer considers the first to be the work of an linn Movie Studio, I (70) apprentice, but the second reaches master's stand­ First part of a longer article treating filmmaking in ard and constitutes a considerable step forward in Estonia in 1945 — 1956. The first half focuses on the the modest number of Estonian naval films. building of the Harju Street house, also on the con­ struction of the pavilion on Kaupmehe Street and the laboratory on Harju Street. Plans of establishing a grand studio are also described. Such plans initially emerged in the late 1940s and again became topical in 1954. Ajakiri on pidevalt müügil järgmistes kohtades:

ÕIE ORAV. Thinking of My Schoolmate (75) Tallinnas: Story of the documentary filmmaker Valeria AS Rinder kiosk, Suur-Karja tn. 18 Anderson (born in 1932), considered to be the founder Kauplus "Rahva Raamat", Pärnu mnt. 10 of Estonian school of documentaries and one of the Kauplus "Kupar", Harju tn. I founders of critical journalism in the entire Soviet Kauplus "Akadeemiline Raamat", Narva mnt. 27 Union of the early 1960s. Her studies at the Moscow Kauplus "Ateena", Roosikrantsi 6 Eesti Akadeemilise Raamatukogu müügipunkt, Rävala pst. 10 Institute of Cinematography are recalled, and her AS "Lugemisvara", Rahvusraamatukogu, Tõnismägi 2 most important films described. Anderson talks about Perioodika müügiosakond, Voorimehe 9 her work herself too. AS Lehli-Maja, (R-kioskid) AS Plusspunkt Pika Jala Muusikaäri, Pikk Jalg 2 Eesti Draamateater Tallinna Linnateater Von Krahli Teater

Ülikooli Raamatuäri, Ülikooli 1 I TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Postimehe Äri, Raekoja plats 16 OÜ Greif kauplus, Vallikraavi 4

JAAK ALLIK Toimetuses ja kirjastuses on veel saada selle ja möödunudki ARVO IHO aastate üksikeksemplare. Ars longu, uita brevis es/. ARNE MIKK J/cd tugeja! Kui Teil jääb mõni meie ajakirjanumber kätte saamata, PRIIT PEDAJAS palume tingimata meiega ühendust võtta telefonidel (22) 6 440 3SI LINNAR PRIIMÄGI või (22) 6 441 262 või tulla Tallinn, Voorimehe 9 (AS Perioodika), Tartus telefonil (27) 431 373 või tulla aadressil Tartu, Ülikooli 21 JAAN RUUS (ajakirja "Akadeemia" toimetus). MARK SOOSAAR EINO TAMBERG NB! I'mukcksciiiiitiiriil vnltelnltikse Umber trükikoja tehnilise kontrolli osakonnas Piimu mnt 67-a (trilkikojapoollie sissekäik), tel G 200 489.

Toimetus: 10505 Tallinn, pk 3200, Narva mnt 5. Kirjastus "Perioodika ', 10146 Tallinn, Voorimehe 9. Trükkida antud 14. 06. 2002. Formaat 70X100/ 16. Ofsetpaber nr I. Ofsellrükk. Trükipoognaid 6,0. TingtrfJki| oognaid 7,6. Arvestuspoognaid 19,7. "Printall", 10134 Tallinn, Pärnu mnt67-a.

96 9. — 19. aprillini 2002 toimus Tallinnas rohkem kui seitsmeaastase vahemaa järel taas Eesti pianis­ tide konkurss, mille järjekorra numbriks oli kuus. Konkursi kolmekümne kahest osavõtjast pääses finaali kuus: Mihkel Poil, Irina Zahharenkova, Hando Nahkur, Sten Lassmann, Mihkel Mattisen ja Äge Juurikas. Zürii, koosseisus prof Ramzi Yassa (žürii esimees, Prantsusmaa), prof Juris Kalnciems (Läti Muusikaakadeemia), Madis Kolk ("Eesti Kontsert"), prof Marje Lohuaru (EMA) ja Marko Martin, tunnistasid parimaiks Äge Juurikase (ülal paremal) ja Sten Lassmanni (ülal vasakul), kes jagasid I kohta, ning Tallinna Muusikakeskkooli IX klassi õpilase, viieteistkümneaastase üliandeka pianisti Mihkel Polli (all), kes pälvis II koha. III koht jäi paraku välja andmata. Diplomi väärisid Mihkel Mattisen, Hando Nahkur ja Irina Zahharenkova. Harri Rospu fotod rearer • muusiko • kino 6 /2002

Hetki Eesti muusika päevadelt 2002: ülal Weekend Guitar Trio (Mart Soo, Tõnis Leemets, Robert Jürjendal) ja Priit Lehto "Mammutkontserdil" Eesti Muusika­ akadeemia kammersaalis. All: Toivo Tulev ja ansambli Muzicatreize (Prantsusmaa) kunstiline juht Roland Hayrabedian. Kaupo Kikase fotod

78224 Hind 18.-

770207»653019