DOCSLIB.ORG

Supiteater on Tagasi. Näitlejatel Kanda Ka Kelneri Roll

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Supiteater on Tagasi. Näitlejatel Kanda Ka Kelneri Roll Hea maitse 13–15 Supiteater on Puhkepäev tagasi. Näitlejatel kanda ka kelneri roll. | Nädalalõpulisa | 16.–18. märts 2007 | nr 11 (410) | Äripäeva nädalalõpulisa 16. märts 2007 reklaamimüügi projektijuht Annely Plats, tel 667 0031, e-post [email protected] 2 REKLAAM Alates 1947ndast aastast, kui lennukitootja Saab´i angaarist sõitis välja SAAB 9-3 Vector 2,0LPT (110kW) ja 2,0T(129kW) esimene auto, on iga Saab´i uus automudel toonud värskeid ideid kogu Vectori rikkalikule standardvarustusele kingime juubeli automaailmale. Täna saame tähistada Saab´i juubelit autodega, milles on puhul tasuta kaasa väärtuslikku lisavarustust. 60ne aasta kujutlusvõimet ja innovatsioone. KINGITUSEKS: Saab 9-3 Vector on varustatud kõige sellega, mida Saab´ilt oodata võib metallikvärv ja rohkemgi veel! Oma juubelipakkumise saamiseks pöördu Saab´i esindusse: kojameeste vihmaandur pimestamist vältiv salongipeegel Tallinnas Tammsaare tee 51, tel 6 652 602 või Tartus Ringtee 56, tel 7 425 764. elektriliselt kokkuklapitavad küljepeeglid www.saab.ee puldist suletavad aknad ning katuseluuk täiendatud funktsioonidega pardakompuuter ja kiirusehoidja tagurdusandurid hind alates 467 700.- EEK Pakkumine kehtib kuni 30. aprill 2007. Keskmine kütusekulu 5,8-10,0 l/ 100 km, CO2 väljalase 159-235 g/km toimetaja Christel Karits, tel 667 0218, e-post [email protected] 16. märts 2007 Äripäeva nädalalõpulisa 3 TSITAAT Cécile elab muusikas. Seda ”võib tunda ja kuulda SÜNDMUS tema lauludes, mis on ehtsad õrnuse pärlid. Prantsuse päevaleht Ouest-France Bretooni laulik Cécile Corbel laulab keskaegse pilli saatel hõbedase häälega kolmes keeles uusi ja vanu lugusid. Foto: Nat Gorry Haldjas mängib popilt harfi moodi muusika tundja Han- Cécile Corbeli muusika on FOOKUSES nes Pikkat. “Neiu sulnis väli- segu keldi poeesiast ja bretoo- Telenn Ott Heinapuu tuli tagasi [email protected] mus ja olek kannatavad võrd- ni ballaadidest, autoriloomin- Cécile Corbel ja lust haldjaga mõnest keldi gust ja Prantsusmaa eriilme- Cyril Maurin Tuleval nädalal annab üle müüdist.” liste regioonide mõjutustest 1960–70ndatel Eesti viis kontserti bretoon Cécile Corbel on noor laul- kuni Vahemereni välja. Tema 21.03 kl 19 Aravete kultuuri- Cécile Corbel, kelle muusi- ja ja helilooja, kelle elukut- esitatav meloodiline muusika majas Cécile Corbeli instrument, pulaarne ja seda tarvitatak- ka lõimib harfimängutradit- selise muusiku karjäär ei ole võiks lummata nii koolieelikut 22.03 kl 18 Narva raekojas keldi harf ehk telenn oli se paljuski ka saatepillina, siooni uuema mõnusa popi- olnud pikk, kuid on võtnud kui ka kuldses eas kuulajat. 23.03 kl 19 keldi kultuuriruumis üld- kui lauldakse sajanditetagu- liku kõlaga. kindla suuna ülesmäge. Te- “Minu meelest saaks ta va- Pärnus Ammende Villas levinud keskajal, kuid ka- seid ballaade,” selgitab bre- ma plaadid “Harpe celtique & balt Eurovisioonile minna,” 24.03 kl 21 Tallinn Reval Park dus käibelt 18. aastasajal. tooni kultuuri ja muusika Oma hõbedasel häälel laul- chants du monde” (2005) ning arvab bretooni muusika tund- Hotel & Casinos tundja, Tartu Ülikooli Narva dud laule saadab Cécile Corbel “SongBook” (2006) on pälvi- ja, eesti rahvamuusik Leanne 25.03 kl 19 Bretooni harfimängimise Kolledžis ajalugu õpetav Kaa- keldi harfil telenn’il, mis on nud tähelepanu keldi muusi- Barbo. Tartu Sadamateatris taassünni laiemaks taustaks rel Vanamölder. “Alan Stivell taastatud keskaegsete joonis- ka ringkondades nii Prantsus- Bretagne’i poolsaar ehk bre- võib lugeda tihenenud keldi sai harfimängijana tuntuks te järgi. See on suur pill, mi- maal kui ka ingliskeelses maa- tooni keeles Breizh, kus Cécile rahvaste koostööd üle mere- 1960–70ndatel, ta on aval- da omal ajal laulikud seljas ilmas. 2005. aasta suvel võitis Corbel kasvanud on, kuulub de ja iiri muusika üleilmse danud üle 20 albumi. Stivell kandsid keskusest keskusse ta tiitli Paris Young Talents, praegu Prantsuse Vabariigi “Neid lauldakse samuti eest- populaarsuse tõusu. on tänapäeval legend ja si- liikudes, et siis tubasemates millele on lakkamatult järgne- koosseisu, kuid on siiski täna- laulja ja koori vaheldusega, aga Konkreetsemat süüdlast suliselt bretoonide rahvuslik tingimustes ballaadide saa- nud kutseid ja pakkumisi. seni keldi maailma osa. Iiri- suurem osa neist on tantsimi- otsides jääb pilk pidama har- kangelane. Ta on arendanud teks mängida. Eesti tuuril on “Cécile elab muusikas, see maa suhteline kultuuriline lä- seks. Bretooni tantsulood on fimängijale Alan Stivellile, välja keldi elektriharfi ja sün- Cécile’il kaasas Pariisist pärit on tema viis end jagada ja ava- hedus on viimaste aastaküm- tihti minoorsed ja kaasakisku- kelle isa Jord Cochevelou teesinud traditsionaalset har- kitarrist Cyril Maurin. da. Seda võib tunda ja kuul- nete jooksul võitnud bretooni- va rütmiga, tavaliselt ei suuda 1953. aastal keskaegsete joo- fimuusikat progerokiga.” “Cécile Corbeli hääl paitab da tema lauludes, mis on eht- gi muusikale palju austajaid. tantsumuusikat mängiv bänd niste eeskujul taaselustatud Alan Stivell on mänginud kõrvu, vooligu see siis bretoo- sad õrnuse pärlid,” on hinna- “Bretooni laulud on eesti re- vastu seista kiusatusele män- pill taasalustas traditsiooni. koos ka Cécile’iga, mida pee- ni-, prantsuse- või ingliskeel- nud suur Prantsuse päevaleht gilauludega mõnes mõttes sar- gida neid džässilikult,” kirjel- “Telenn’i mängimine on takse noorele muusikule kõr- seid meloodiaid,” arvab teist- Ouest-France. nased,” selgitab Leanne Barbo. dab Barbo. Bretagne’is praegu väga po- geks tunnustuseks. Äripäeva nädalalõpulisa 16. märts 2007 toimetaja Christel Karits, tel 667 0218, e-post [email protected] 4 Restoranide TOP 10 Heidi Vihma hinnang 1. Gloria Müürivahe 2, Tallinn 30 2. Ammende Mere pst 7, Pärnu 30 3. Pegasus Harju 1, Tallinn 30 4. Controvento Vene 12, Tallinn 30 5. African Kitchen Uus 34, Tallinn 30 ELAMUS 6. Grand Holm Marina Westmeri 3, Haapsalu 30 7. Mõõkkala Kuninga 4, Tallinn 29 8. Bocca Olevimägi 9, Tallinn 29 9. Aleksandri pubi Vana-Rääma 8, Pärnu 28 | kommentaar | restoranitest | arvustused | 10. Spirit Mere pst 6e, Tallinn 28 TOIMETAJA VEERG Christel Karits Sel korral soovitaksin ”küll vähemalt korra koos kinno minna “Klassi” vaatama. Teismelisega kinno ean piinlikkusega teemat: koolivägivald, õpi- Ptunnistama, et see- laste suhted vanematega, kordne koolivaheaeg õpetajate apaatsus ja soo- saabus minu jaoks ootama- vimatus süveneda õpilas- tult. Olen alati harjunud ar- te omavahelisesse suhetes- vestama märtsikuu viima- se, karistus ja kättemaks. se nädalaga. Film põhineb lugematu- Ehk tuleb unustamine tel tõestisündinud lugudel. sellest, et poeg õpib güm- Tark õpib mõistagi teiste vi- naasiumis ja seal veeran- gadest. di lõpul enam tunnistusi ei Pere pisematega võiks jagata. aga minna vaatama südam- Muidugi ei pea emad- likku koguperefilmi tõeli- isad pingeliselt oma teis- sest sõprusest, mille pea- melise koolivaheaega pla- tegelasteks ämblik Char- neerima, kuid sel korral lotte ja põrsas Wilbur. Ilm- soovitaksin küll vähemalt selt mäletab enamik teist korra koos kinno minna oma lapsepõlvest raamatut “Klassi” vaatama. ”Charlotte koob võrku”. Sel- Viimasel ajal on pea iga le põhjal film vändatud on- päev mõnes uudistesaates gi. Tegelastele on andnud kõne all olnud koolivägi- hääled meie oma näitlejad vald. Räägivad lapsevane- ja avaliku elu tegelased. Al Sole sisekujundaja on arvestanud maja vanusega, aga muuseumi hõngu siin pole. Foto: Maris Ojasuu mad ja sõna võtavad õpe- Põnevat avastamist spet- tajad. Esimesed loodavad siaalselt koolivaheajaks pa- teistele ja vastupidi. kuvad ka Tallinna ja Tar- Täna kinodesse jõudev tu muuseumid, Estonias on Ilmar Raagi “Klass” peaks kavas menuooper “Tuhka- mõjuma šokiteraapiana. triinu” ning Pärnus on pur- Rikkaliku filmikeelega ki pandud festival Muusi- Itaalia päikese all draamas areneb mitu all- kamoos. riste. Sisekujunduses on ar- värske, kõik tehakse siin samas Heidi Vihma vestatud maja vanusega, aga köögis! MAITSEELAMUS [email protected] muuseumihõngu siin ei ole, Pearoogadest proovisime restoran Al Sole vana ja uus on kenasti kokku grillitud lõhet laimikastmes Tallinnas Viru tänaval on ju- sobitatud. peedi-kartulipüreega. Ka see Viru 8, Tallinn ba päris hulk aega olnud Kuigi menüü järgi on Al väärib kiitust – kala oli mah- avatud Al Sole – eesti keel- Sole puhtakujuline itaallane, lakas, kaste ja lisandid huvi- de tõlgituna Päikese All, pole sisekujundus õnneks Itaa- tavad ja maitsed sobisid häs- 25 p itaaliapärane kohvik-resto- lia teemat üles võtnud. ti kokku. ran-pizzeria. Ometi on Al Sole niisugu- Kreembrülee oli hea, aga toit-jook sena märksa itaaliapärasem, ei midagi üllatavat, seevastu Al Sole asub Viru tänava va- kui mõnedki püüdlikult Itaa- semifreddo, mis peaks olema teenindus nimas hoones, 14. sajandil ehi- lia-teemaga tegelevad söögi- ju külm, oli seekord täitsa soe. tatud kaupmehemajas. kohad. Võib-olla polnud veel jahtuda interjöör Esimeses ruumis on koh- Café Al Soles on eht- jõudnud ja arvati, et kui sooja vik, tagapool restoran. Kumb- ne itaalia menüü, mis al- semifreddo juurde külma vanil- ki pole eriti suur, aga väikesed gab bruchetta’dega ja lõpeb jekastet anda, aitab küll. avatud kohad ongi hubasemad ja eriti tiramisuga. Pikalt ja mõnu- Hinnad on Al Soles kesk- 9–23 üllatav on sellist mõnusat pesa ga lugesin pastade ja risotode linna omad, kõrged, aga toidu- põhiroad: leida lausa Viru tänavalt. osa. portsjonid on kah suured. 92–275 kr Olin tõesti üllatunud, kui Palun väga: ravioolid ka- Kolm rooga, isegi kui need on Telefon: 611 7618 esimest korda Al Solesse sat- naga ja ravioolid
Load more

Recommended publications
  • Teoter-Muusiko -Kinо ISSN 0207-6535
    teoter-muusiko -kinо ISSN 0207-6535 EESTI KULTUURI-JA HARIDUSMINISTEERIUMI. EESTI HELILOOJATE LIIDU, EESTI KINOLIIDU, EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI £ и Neeme Järvi Tallinnas, 16. mai 1993. a. H. Rospu foto SEPTEMBER XII AASTAKÄIK <V M PEATOIMETAJA MART KUBO, iel 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress EE0090, postkast 3200 Vastutav sekretär Helju Tüksammel, tel.44 54 68 Teatriosakond Reet Neimar ja Kadi Ue.kül, tel 44 40 80 Muusikaosakond Immo Mihkelson, tel 14 31 09 Filmiosakond Sulev Teinemaa ja Jaan Ruus, tel 43 77 56 Keeletoimetaja Dan Põldroos (Filip) ja Kalju Orro (VollsJ Kulla Sisask, tel 44 54 68 Lembit Ulfsaki filmis "Lammas all paremas Fotokorrespondent nurgas" CTallinnfilm", 1992). Harri Rospu, tel 44 47 87 R. Rajamäe foto KUJUNDUS: MAI EINER, tel 66 61 62 Stseen Kevin Kingi näidendist "Jääkala püük", © "Teater. Muusika. Kino", 1993 Louisville'i Actors Theatre, 1993 * Л 4 и td • с • ^р£ eorei SISUKORD TEATER Peeter Tooma SOUND OF THE MUSIC {Vanade muusikalide uuslavastused eesli laval) Mardi Valgemäe NOORSOOTEATRI "FANTASTIKS" NEW YORGIS Rein Oja EILE NÄGIN MA BROADWAYD AMEERIKA TEATER JA MEIE {Kultuuri võimalikkusest...) (Vestlevad Margus Allikaina ja )аак Allik) FESTIVAL "KONTAKT '93" Margot Visnap KRIITIKU TÄHELEPANEKUD Priit Pedajas PRAKTIKU HUVID KARL ADER 20. III 1903 - 18. VI 1993 MUUSIKA Jüri Reinvere EESTLASENA MAAILMAS 44 Mart Mets JEE-JEE, SUPERSTAAR (Rockooperist "Jesus Christ Superstar") 69 Käidi Klein PERSONA GRATA. VILLU VESKI \ 93 VASTAB LEMBIT ULFSAK 3 PeeterVolkoaski IMPEERIUMI LAPSED VAATAMAS "IMPEERIUMI
    [Show full text]
  • Palgakasv Jätab Petliku Mulje
    UUDISED PUHKEPÄEV KOLUMN KINDLUSTUNNE Nokia aktsia tõusis Lottemaa kolme aasta tippu teemapark Palgakasv jätab Nokia teise kvartali tulemused olid igast aspektist avab uksed tugevad ja kergitasid aktsiat ligi 8%. 16–17 Homsest ootab Pärnu lähedal petliku mulje Tahkurannas külastajaid siinse Ettevõtted rabelevad tüki piirkonna üks uhkemaid teema- parke Lottemaa. 25 nimel 3D-printimise turust Krossi ärisidemed Palgakasv on tekitanudkitanud 3D-printerite ja materjalide valdkonnas käib meeletu tarbijates ettekujutuse,jutuse, arendus, mis tuleb eriti kasuks väikefirmadele. 10 maksuraha arvatavate et meie majandusus muu-muu- tub aina paremaks,ks, üt- väljapetjatega on oluli- les Swed banki peaöko-eaöko- Suvel kolm korda nädalas nomist TÕNU MERTSINARTSINA ne teema. konjunktuuriinstituudiituudi 30. juunist kuni 10. augustini ilmub Äripäev Peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi tõdeb, baromeetri kohta.a. EEtte-tte- ESMASPÄEVAL, KOLMAPÄEVAL JA REEDEL. Veebi- et poliitik Eerik-Niiles Krossi jaoks ebamugavaid võtjad on aga muutunuduutunud lehel www.aripaev.ee värsked uudised iga päev! artikleid on püütud naeruvääristada. 14 pessi mistlikumaks.ks. 8 Nädalavahetus EUR/USD USD/EUR EUR/SEK NordPool Euribor ??????????? ??????????? ??????????? ??????????? ??????% AASTAT MAJANDUSLEHTE Reede, 25. juuli 2014 EUR/USD USD/EUR EUR/SEK EUR/RUB NordPool Euribor nr 132 (5026)6) 3 euroteurot 1,3474 0,7422 9,2107 47,1264 42,89 0,308% LUUBI ALL Eesti jääb Leedule alla Sel ajal kui meie eilset päeva imetleme, reageerib Leedu aktiivselt väljakutsetele – see on üks selgitus, miks leedulase ostujõud eestlase oma ületab. 2, 4–7 NÄDALA TEGIJA 2 TOIMETUS Arnout Lugtmeijer maksis firmaga 26 miljonit tulumaksu Arnout Lugtmeijeri naftaga tegelev firma aastasest tulumaksust. Siinkohal võib ju meele- Vopak E.O.S. võttis möödunud aastal väl- valdselt unistada, et kui Eestis teeks samasugu- ja 100 miljonit eurot dividende.
    [Show full text]
  • Täiesti Uus Volvo S80. Uus Põlvkond Skandinaavia Luksust
    Laos: tahaks tagasi minna Laosest jääb meelde kohalike siirus. lk 12–13 Nädalalõpulisa nr 39 (387) 29. september 2006 TÄIESTI UUS VOLVO S80. UUS PÕLVKOND SKANDINAAVIA LUKSUST PUHTAD JA ELEGANTSED JOONED KOOS INTELLIGENTSE FUNKTSIONAALSUSEGA, KUS IGA PISEMGI DETAIL ON LOODUD KASUTAJA HEAOLULE MÕELDES. UHIUUES VOLVO S80-S ON LIGITÕMBAVALT KAASAEGSEL VIISIL ÜHENDATUD NII ESTEETIKA KUI TEHNOLOOGIA. Keskmine kütusekulu 6,4-11,9 l/100 km; heitmed CO2 169-284 g/km INFO-AUTO TALLINN: Pärnu mnt. 232, tel. 6 710 020, [email protected]: Turu 1, tel. 7 371 890, [email protected]ÄRNU: Tallinna mnt. 89a, tel. 44 72 750, [email protected] WWW.INFOAUTO.EE / WWW.VOLVOCARS.EE moodsad ajad 2 Äripäeva nädalalõpulisa 29. september 2006 toimetaja Andras Kralla, tel 667 0131, e-post [email protected] pulm Tere võttis Meieri ära Eelmisel reedel helisesid lennujaama vanas ter- minalis pulmakellad. Ettevõtlik Tere ja koostöö- aldis Meieri panid piimad ühte kappi. Soovime noorpaarile pikka armuvahekorda ja valguküllast saaki. Endisest Tallinna Piimatöös- tusest on saanud Tere AS ning kõik kaubamär- gid koondati ühe katuse – Tere – alla. Andras Kralla [email protected] Klaas piima pealikule! Pii- makelner teeb meele rõõm- saks Tere ASi suuromanikul Oliver Kruudal ning Eesti toidu vaimsel emal Kibe! Kibe! Pruutpaariga poseerivad Tere ASi Viljandi tootmise juht Jaan Kree (vasakul) ning Tere ASi juhatuse Ester Tuiksool. esimees Kadi Lambot (paremal). puhkepäev Äripäeva nädalalõpulisa 29. september 2006 3 toimetaja Christel Karits, tel 667 0218, e-post [email protected] Ettevaatust, disain vallutab Tallinna “Ettevaatust, disain!” musitseerivad Anne Türnpu, Ingrit Vaher, Maarja Jakobson, Kristina hoiatavad tootekunstni- Paškevičius, Kärt Johanson, Maret kud Tallinnas olijaid, kel Mursa, Reet Aus, Ville Hyvonen ja üsna tõenäoline nädala- Anu Konze.
    [Show full text]
  • C Mz Dzamenl^] L^Eczmzaz
    Sündmus 3 Muusikal “Minu Puhkepäev veetlev leedi” esietendub aprillis. | Nädalalõpulisa | 28.–30. märts 2008 | nr 13 (463) | 2 . . . 2 . !"#$%% c . . 33 !!"##$ ( ) %&$ ( *. + " '(!&$, , "! )'!*%,-$ -. 2 //&%-%-$0 ( 0 . /#%,$( ( , (%#&$ -, 1#2,"!*#."$ + , $" 3 . 345 /%$6 2 "$6)%% / Äripäeva nädalalõpulisa 28. märts 2008 toimetaja Andras Kralla, tel 667 0131, e-post [email protected] 2 MOODSAD AJAD RINGSÕIT Seederi retk Ministri seiklused Harjumaal Andres Haabu [email protected] Selle nädala teisipäeval vii- bis põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ring- sõidul Harjumaal. Ministri kaaskonda kuulusid teiste seas ka riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esi- mees Marko Mihkelson ja riigikogu rahanduskomisjo- ni liige Andres Herkel, kelle- ga koos külastati erinevaid ettevõtteid. Balti Karusnahk ASis tutvus põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder rebaste viljastamis- Riigikogu liikmed Marko Mihkelson ja Andres Herkel sattusid protsessiga. Pildistamise hetkel oli põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi mikroskoobi all ASi Sagro köögiviljahoidlas vastamisi kurkidega, mis kahjuks hõberebase sperma. olid välismaist päritolu. MIS MÕTET ON VÕTTA HOTELLI PARIM TUBA, KUI SA SEDA KELLEGAGI EI JAGA? Stiilne interjoor, laitmatu teenindus, sobralik, personaalne, mugav, suureparane vaade -sobib ideaalselt gruppidele. Isegi automaatne aratus on olemas. VOLVO S80 VOLVO S80
    [Show full text]
  • Transcending 'Cold Intimacies' in Veiko Õunpuu's Works
    BALTIC SCREEN MEDIA REVIEW 2016 / VOLUME 4 / ARTICLE Article Transcending ‘Cold Intimacies’ in Veiko Õunpuu’s Works EVA NÄRIPEA, National Archives of Estonia, Estonian Academy of Arts; email: [email protected] EWA MAZIERSKA, University of Central Lancashire, United Kingdom; email: [email protected] 60 DOI: 10.1515/bsmr-2017-0004 BALTIC SCREEN MEDIA REVIEW 2016 / VOLUME 4 / ARTICLE ABSTRACT This article examines five films by Veiko Õunpuu, Estonia’s most renowned contemporary director – Empty (Tühirand, Estonia, 2006), Autumn Ball (Sügis- ball, Estonia, 2007), Temptations of St Tony (Püha Tõnu kiusamine, Estonia/Finland/Sweden, 2009), Free Range: Ballad on Approving of the World (Free Range: ballaad maailma heakskiitmisest, Estonia, 2013) and Roukli (Estonia, 2015), focusing on his representations of neoliberalism and especially its effect on the emotional and intimate lives of the characters. We argue that the characters of his films typically reject the conventional romance promoted by neoliberal discourses, including Hollywood cinema, yet this does not make them happy, but disoriented and restless. The repudiation of ‘emotional capitalism’ also pertains to the way Õunpuu’s films are conceived and executed. Most importantly, he resists the conventions of Hollywood cinema, including a classical script and happy ending, and also sets and shoots his films in peripheral places. Our main theoretical framework is the concept of ‘emotional capitalism’ as elaborated by Eva Illouz. INTRODUCTION heakskiitmisest, Estonia, 2013) and Roukli Veiko Õunpuu has been directing films (Estonia, 2015). To our knowledge, this is for a decade, rising from an unknown the first attempt to discuss Õunpuu’s filmic ‘amateur’ to become an internationally oeuvre in its entirety.
    [Show full text]
  • Subjectivity-Inducing Mechanisms in Contemporary Estonian Art Film
    BALTIC SCREEN MEDIA REVIEW 2014 / VOLUME 2 / ARTICLE Article Darkness on Screen: Subjectivity-Inducing Mechanisms in Contemporary Estonian Art Film MARTIN OJA, Tallinn University Baltic Film and Media School, Estonia; email: [email protected] 76 DOI: 10.1515/bsmr-2015-0016 BALTIC SCREEN MEDIA REVIEW 2014 / VOLUME 2 / ARTICLE ABSTRACT The main purpose of the article is to bring more clarity to the concept of art fi lm, shedding light on the mechanisms of subjective reception and evaluating the presence of subjectivity-inducing segments as the grounds for defi ning art fi lm. The second aim is to take a fresh look at the little- discussed Estonian art cinema, drawing on a framework of cognitive fi lm studies in order to analyse its borders and characteristics. I will evaluate the use of darkness as a device for creating meaning, both independently of and combined with other visual or auditory devices. The dark screen, although not always a major factor in the creation of subjectivity, accompanies the core problem both directly and metaphorically: what happens to the viewer when external information is absent? I will look at the subjectiv- ity-inducing devices in the fi lms of two Estonian directors, Sulev Keedus and Veiko Õunpuu. For the theoretical back- ground, I rely mostly on Torben Grodal’s idea about the subjective mode as a main characteristic of art fi lm, and the disruption of character simulation as the basis for the fi lm viewer’s subjectivity. INTRODUCTION tions and projects in order to gain support. For Estonian cinema, the last two decades Additionally, considering the context of spe- has been a time of seeking its identity and cifi c fi lm types, we can observe the strong continuously recreating its language, which international position of independent Esto- has been characterised by a renewal of its nian animation.
    [Show full text]
  • Eesti Film Estonian Film 2000-2006
    EESTI Eesti fi lm FILM Estonian Film ESTONIAN 2000-2006 FILM 2000 2006 Pikk mängufilm sai jalad alla Eesti mängufilm 2000–2006 20. sajand lõppes eesti filmile masendava pööritav tulemus, eriti just 1990. aastatel ka- ikaldusega: aastal 2000 ei saanud meil valmis tastroofiliselt vähenenud kinokülastatavuse ühtegi täispikka kunstilist linateost. See aga ei taustal. tähendanud, et neid ei tehtud. Arenduse ja toot- mise tsüklid olid mitmel põhjusel veninud, põud Uued sihid hajus, vana kuulujutt eesti filmi surmast oli jälle Areldi strateegiliseks sihiks seatud kolme täis- liialdatud. pika mängufilmini aastas, millest üks pidi olema Järgmise kahe aasta jooksul tehti valmis neli autorifilm festivalide tarbeks, teine film rahvale mängufilmi, mille kunstilistes ambitsioonides ning kolmas laste- ja noorsoofilm, jõuti alles ei maksa kahelda. Kvantiteedi üle võis endiselt 2004. aastal. Ent juba järgmisel aastal suutsime nuriseda, hambaid teritati ka filmide sisulise toota rohkem kui pool tosinat täispikka män- kvaliteedi ja vaadatavuse osas. Näiteks kriiti- gufilmi – justkui oleks NATOsse ja Euroopa Liitu kute poolt aasta parimaks linateoseks valitud, pääsemine ka mängufilmi lüüsid avanud. Lõpuks tööstusmanipulatsiooni- ja spionaažiteemaline ometi võis koguse üle hõisata, publiku üks silm “Agent Sinikael” (rež Marko Raat, 2002) kogus oli televiisori küljest kinosaali kallutatud, noo- ainult kolm tuhat vaatajat, aga riiklikult soo- remale ja teadlikumale vaatajale mängis mõju- situd patriootiline rahvafilm Vabadussõjast kat rolli Pimedate Ööde filmifestival (PÖFF). Ees- “Nimed marmortahvlil” (Elmo Nüganen, 2002) ti Televisiooni moraalse ja ka pisikese rahalise ja suuresti erakapitali toel toodetud komöödia süstiga hakati tegema madala eelarvega video- “Vanad ja kobedad saavad jalad alla” (Rando mängufilme, millele pani õla alla ka Eesti Kul- Pettai, 2003) tõmbasid vastavalt 168 000 ja tuurkapital, lisaks tavapäraselt toetavale Eesti 82 000 vaatajat, mis oli Eesti kohta suisa pead- Filmi Sihtasutusele.
    [Show full text]
  • Reoter- Muusiko -Kin О ISSN 0207 — 6535
    reoter- muusiko -kinо ISSN 0207 — 6535 ENSV Kultuuri­ ministeeriumi, Eesti Heliloojate Eesti Kinoliidu ja Eesti Teatriliidu IX aastakäik Esikaanel: Kaader Rao Heidmetsa nukufil­ mist «Papa Carlo teater» («TalMnnfilm». 1988). Tagakaanel: H. Raudsepa — M. Undi «Vedel vorst» Noorsooteatris (lav M. Unt). Tiiu — Piret Kalda, Kustav — Guido Kangur. T. Huigi foto TOIMETUSE KOLLEEGIUM JAAK ALLIK AVO HIRVESOO ARVO IHO TÕNU KALJUSTE ARNE MIKK MARK SOOSAAR ,|l!4f>> PRIIT PEDAJAS LINNAR PRIIMÄGII OLO VILIMAA PEATOIMETAJA MIHKEL TIKS, tel 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress 200090, postkast 3200 Peatoimetaja asetäitja Peeter Tooma, tel 66 61 62 Vastutav sekretär Helju Tüksammel, tel 44 54 68 Teatriosakond Reet Neimar ja Margot Visnap, tel 44 40 80 Muusikaosakond Mare Põldmäe ja Mart Siimer, tel 44 31 09 Filmiosakond Jaak Lõhmus ja Sulev Teinemaa, tel 43 77 56 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel 44 5468 Fotokorrespondent Toomas Huik, tel 44 47 87 KUJUNDUS: MAt EINER, tel 44 47 87 (C) «Teater. Muusika. Kino», 1990 юотег SISUKORD TEATER VASTAB MATI UNT German Schutting AUTOPORTREED MASKIDEGA Mihkel Tiks KAS VEDEL VORST SAAB AUGEIASE TALUD PUHTAKS? (Diirrenmatti «Augeiase tallid» Nukuteatris ja «Vedel vorst» Noorsooteatris) Jaak Allik APRILLITEESID («Da.ttoni surm» Eesti Draamateatris) Veiko Jürisson TEISITI OLEMISE RÖÖM («Ulguv mölder» «Endlas») Lilian Vellerana MUUT JA ELU («Saatuse heidikute kuu» «Endlas») Enn Siimer SILVI VRAIT PÄRNU TEATRIS (»Zorbas» «Endlas») MUUSIKA Tõnu Kalam LUDVIG JUHT JA ENDEL KALAM: KAKS ELUKÄIKU EESTI MUUSIKAS MUUSIKA TRÜKISÕNAS («Scripts Musicalia») Rudolf Põldmäe VIIES ÜLDLAULUPIDU Eik Toivi EESTI RAHVUSLIKU ORKESTRI SENISEST JA EDASISEST Priit Kuusk MUUSIKAMAAILM. Hooaeg 1988/89 Umberto Eco DO YOUR MOVIE YOURSELF Raimc Kinisjärvi KUI VAATAJAT HAARAB ÖUDU3 (Pilk õudusfilmi ajaloole* Zbigniiew Herbert.
    [Show full text]
  • Teatrielu 2013 Layout 1
    kroonika algus _Layout 1 07.08.14 19:23 Page 231 KROONIKA kroonika algus _Layout 1 07.08.14 19:23 Page 232 SISUKORD I osa ÜLDSTATISTIKA 233 Ülevaade statistikast 233 Etenduspaigad Eestis 239 Teatrite esinemised välismaal 240 Festivalid Eestis 243 Külalisteatrid ja -esinejad Eestis 253 II osa TEATRITE ETENDUSTEGEVUS 258 Teatrite tegevusülevaated: statsionaarid, uuslavastused, aasta repertuaar, muu tegevus ning ülevaade tulude-kulude jaotumisest. Teatrite järjekord tabelis 1.1: avalik-õiguslik asutus, linnateatrid, riigi asutatud sihtasutused, erateatrid 2013. aasta uuslavastusi 362 Raadioteater 367 Teatrikoolid 368 Harrastusteater Eestis 370 Teatriorganisatsioonid: 1. Eesti Harrastuteatrite Liit 374 2. Eesti Teatriliit 374 3. Eesti Etendusasutuste Liit 378 4. Eesti Teatri Agentuur 379 5. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 379 6. Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liit 380 III osa VARIA Auhinnad 381 Eesti Teatriliidu aastaauhinnad Nimelised auhinnad 383 Stipendiumid 385 Kolleegipreemiad 385 Publikupreemiad 388 Tunnustused välismaalt 388 Rahvusvaheline koostöö 389 Konverentsid, seminarid, kohtumisõhtud 390 Konkursid, koolitused, õpitoad 392 Näitused 393 Teatrierialade lõpetajad 394 Mängufilmid, lavastuste telesalvestised 395 Ilmunud raamatud, video- ja helisalvestised 398 In memoriam 403 kroonika algus _Layout 1 07.08.14 19:23 Page 233 ÜLDSTATISTIKA Ülevaade statistikast Eesti Teatri Agentuur on koostöös kultuuri- ministeeriumi ja Eesti teatritega kogunud valdkonna statistikat 2004. aastast, käesolev aastaülevaade on avaldatud statistikaväljan-
    [Show full text]
  • Riia Kaudu Soodsalt Laia Maailma!
    Kontsert 10 Tartus esineb peaaegu Puhkepäev Eric Clapton enamiku Ericu hittidega. | Nädalalõpulisa | 30.märts–1. aprill 2007 | nr 13 (412) | Riia kaudu soodsalt laia maailma! Rooma EEK646 Riia alates Istanbul alates EEK646 Odessa alates EEK1069 Barcelona alates EEK1091 Ateena alates EEK1091 Tbilisi alates EEK1136 Tashkent alates EEK2873 Tel Aviv alates EEK2361 Bergen Oslo Helsingi Stavanger Stockholm St. Petersburg (alates 26.04.2007) Tallinn Gothenburg Dublin Kopenhaagen Riia Moskva Kaliningrad Manchester Hamburg Minsk London Berliin Vilnius Gomel (alates 25.03.2007) Brüssel Düsseldorf Kiiev Pariis Zürich Viin München Odessa Tashkent Milaano Simferopol (alates 02.06.2007) Rooma Istanbul Barcelona (alates 04.04.2007) Antalya Tbilisi (alates 05.05.2007) Baku Ateena Bodrum Larnaca (alates 26.03.2007) Palma de Mallorca (alates 05.04.2007) (alates 16.06.2007) (alates 23.06.2007) (alates 09.06.2007) Monastir Herakleion Dalaman (alates 14.04.2007) (alates 02.06.2007) (alates 26.05.2007) Hurghada Sharm el–Sheikh Tel Aviv Isikliku auto parkimise tasu Riia lennujaamas ainult EEK67/päev dessert – müük ainult Internetis. airBalticu piletite müük Internetis www.airbaltic.com ja kõigis reisibüroodes üle Eesti. Ühe suuna hind koos lennujaama maksudega; ei sisalda Internetitasu EEK90 reisija/broneering või reisibüroo teenustasu; kohtade arv piiratud; erinevad hinnatasemed/sihtkohad on omavahel kombineeritavad; spetsiaalsed reeglid; piletit ei ole võimalik tagastada, kuid saab lisatasu eest enne lendu muuta; hind on sõltuv valuutakursist. Äripäeva nädalalõpulisa 30. märts 2007 toimetaja Andras Kralla, tel 667 0131, e-post [email protected] 2 MOODSAD AJAD SÜNNIPÄEV Euroopa Liit 50 Euroopa sünnipäeva väike pidu Raul Mee [email protected] Saksamaa suursaadik korraldas Must- peade Majas piduliku õhtu Euroopa Liidu 50nda aastapäeva puhul.
    [Show full text]
  • AASTARAAMAT 1 2000 Sisukord
    EESTI MUUSIKAAKADEEMIA AASTARAAMAT 1 2000 Sisukord SAATEKS (P. Lassmann) ...............................................................................................................................................3 EESTI MUUSIKAAKADEEMIA AKREDITEERIMINE (A. Pung) ..............................................................................3 EESTI MUUSIKAAKADEEMIA NÕUKOGUS (M. Topman) ....................................................................................8 ÕPPETÖÖ (M. Tarum, A. Truumets) ............................................................................................................................10 LOOMINGULINE JA TEADUSLIK TEGEVUS (M. Topman) .....................................................................................20 Klaveriosakond (I. Ilja) ...............................................................................................................................20 Keelpilliosakond (P. Paemurru) ................................................................................................................27 Puhkpilliosakond (H. Altrov) .....................................................................................................................30 Lauluosakond (V. Noreika, P. Paemurru) ..................................................................................................35 Dirigeerimisosakond (T. Kapten) .............................................................................................................40 Kammermuusikaosakond (H. Kapten) ...................................................................................................47
    [Show full text]
  • Eesti Repertuaariteatrite Koosseisulised Näitlejad 2014
    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND KULTUURITEADUSTE JA KUNSTIDE INSTITUUT TEATRITEADUSE ÕPPETOOL Heili Sibrits-Bondarenko EESTI REPERTUAARITEATRITE KOOSSEISULISED NÄITLEJAD 2014. AASTA KEVADEL Bakalaureusetöö Juhendaja: Anneli Saro Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 1. ETENDUSASUTUSED 2014. AASTAL ..............................................................................8 2. EESTI DRAAMATEATER. PÜSIV TRUPP ......................................................................10 2.1 Eesti Draamateatri trupp koosneb EMTA lavakunstikooli lõpetajatest .........................10 2.2 Näitlejate koormus ja külalisnäitlejad ............................................................................15 2.3 Tunnustatud näitlejad .....................................................................................................17 2.4 Kokkuvõte. Trupil on oht vananeda ...............................................................................18 2.5 Eesti Draamateatri peanäitejuhi Priit Pedajase kommentaar..........................................20 3. TALLINNA LINNATEATER. PEANÄITEJUHI ÕPILASED JA KURSUSEKAASLASED ........................................................................................................22 3.1 Lavakunstikoolist on Tallinna Linnateatrisse palgatud 26 näitlejat ...............................22 3.2 Külalisnäitlejatega lavastused on erandid.......................................................................27
    [Show full text]