DOCSLIB.ORG

AASTARAAMAT 1 2001 Sisukord

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
AASTARAAMAT 1 2001 Sisukord EESTI MUUSIKAAKADEEMIA AASTARAAMAT 1 2001 Sisukord Saateks (P. Lassmann) ....................................................................................................................................... 3 Muusikaakadeemia uus orel (A. Uibo) ............................................................................................................ 4 Eesti Muusikaakadeemia Nõukogus (M. Topmann) ...................................................................................... 5 Õppetöö (M. Tarum) ............................................................................................................................................ 8 Akadeemilised osakonnad (koost M. Topmann) ........................................................................................... 18 Klaveriosakond (I. Ilja) .......................................................................................................................... 18 Keelpilliosakond (Peeter Paemurru) .................................................................................................. 28 Puhkpilliosakond (H. Altrov)................................................................................................................. 31 Lauluosakond (V. Noreika, Piia Paemurru) ......................................................................................... 37 Kammermuusikaosakond (H. Kapten) ............................................................................................... 42 Dirigeerimisosakond (T. Kapten) ........................................................................................................ 47 Kompositsiooniosakond (E. Tamberg) ................................................................................................ 52 Muusikateaduse osakond (U. Lippus) ................................................................................................ 57 Koolimuusika instituut (E. Üleoja) ..................................................................................................... 65 Interpretatsioonipedagoogika instituut (O. Sild)............................................................................. 69 Kõrgem lavakunstikool (I. Normet)..................................................................................................... 72 Üldainete keskus (R. Varblane) ............................................................................................................ 78 Täienduskoolituskeskus (E. Kangron) ............................................................................................................ 82 Raamatukogu (I. Rauna) ................................................................................................................................... 84 Kontserdibüroo (K. Karu) ................................................................................................................................. 85 Välissuhtlus ja koostööpartnerid (M. Lohuaru, L. Kotkas) .......................................................................... 86 Eesti Muusikaakadeemia finants– ja majandustegevus (T. Tamra, E. Tõnissoo) .................................. 86 Ametikohad Eesti Muusikaakadeemias (T. Abiline) ................................................................................... 90 Eesti Muusikaakadeemia isikkoosseis 2000/2001. õppeaastal (T. Abiline) ........................................... 92 Eesti Muusikaakadeemia lõpetajad 2001 (A. Truumets).......................................................................... 101 Lühendid tabelites ......................................................................................................................................... 104 Eesti Muusikaakadeemia aastaraamat 2001 Eesti Muusikaakadeemia väljaanne Koostanud Andres Pung, toimetanud Andres Pung ja Maris Valk–Falk, küljendanud Marek Vilba 2 Saateks Eesti Muusikaakadeemia on muutumas üha rohkem normaalseks ülikooliks, kus ei toimu igal aastal peadpööritavaid sündmusi. Jätkus meie õppetingimuste paranemine, mille näiteks on uus barokkorel. Rõõmustas noore õppejõu Kalev Kuljuse suur edu “Praha kevade” konkursil. Meie jaoks on oluline, et noored muusikud, kes on läbi murdnud rahvusvahelisel areenil, asuvad tööle kodumaal ja EMA–s. Just 2001. aasta oli selles mõttes läbimurdeaastaks, kus mitmed osakonnad said olulist täiendust. Soovin jätkuvat edu meie noortele, seega ka Eesti Muusikaakadeemiale tervikuna. Peep Lassmann Eesti Muusikaakadeemia rektor 3 Muusikaakadeemia uus orel Eesti Muusikaakadeemia uue oreli saamislugu kestis pikalt ja nõudis kohati head närvi. Kui lõpuks selgus, et muusikaakadeemia saab uue hoone, hakkas juhtkond kohe mõtlema ka uue oreli peale, mille asukohaks kavandati orelisaal. Tagantjärele võib öelda, et mõningane viivitus oreli ehitamise tegeliku algusega tuli asjale tublisti kasuks. Oreli kui instrumendi ajalugu ja areng on olnud auväärne. Tuhande aasta jooksul on oreliehituses nähtud nii paremaid kui halvemaid aegu. Iga orel kannab alati tugevalt oma regiooni pitserit. Iga orel on teisest erinev ja ehitatud ainueksemplarina kas kirikusse või mõnda teise hoonesse. Eri regioonide orelid erinevad nii oma kõla, suuruse kui ka fassaadi ehk prospekti poolest. Palju oleneb oreliehituse ajaloos ka regiooni jõukusest. Oreliehituse ja orelimuusika üks kõrgperioode langeb 17.–18. sajandi Põhja–Saksamaale, kui väga jõukale Hansa liidu alale. Teatavasti kuulusid toonased Eesti alad samasse mõjusfääri –– see puudutas ka orelikultuuri. Tolle ajastu Tallinna orelid võistlesid Hamburgi ja Lübecki kirikute kõige uhkemate pillidega. Mitte ainult oreliehituses, vaid ka orelimuusikas ja esitustraditsioonis peegeldub siin üks oreliajaloo kõrgperioode. Muusikalise maitse muutudes ehitati uued orelid üha enam romantilise muusika esitamiseks ning üha vähem sobisid need renessanss– ja barokkmuusika esituseks. Tänu sellele on praegusel ajal Baltimaadest Eesti ja Läti maailmas tuntuks saanud just parimate romantiliste orelite rohkuse poolest. See on tohutu väärtus, mille rahaline mõõde ulatub üksnes Eestis ligi miljardi kroonini. Tallinna orelifestivalide külalised on sageli olnud üllatunud meie orelite kõrgest kvaliteedist, kuid väga tihti on mainitud ka barokkoreli puudumist. Eelkõige märgitakse seda seoses orelimängu õpetusega, kus tudengid peaksid õpiaja vältel saama nii barokk– kui ka renessanssmuusikat mängida vastava ajastu pillil. Kuivõrd erinevalt see kõlab, ei hakka ma siinkohal analüüsima. Muusikaakadeemia uue oreli ehituskomisjon, mis tuli esmakordselt kokku juba 1996. aastal, seisis seega selge valiku ees –– tuleb ehitada Põhja–Saksa tüüpi barokkorel ja seda nii kõlalise kui ka pilliehitusliku poole pealt (vahemärkusena olgu öeldud, et üsna tihti kohtab küll barokse prospektiga, kuid romantilise kõlatüübiga oreleid). Lahtiseks jäi esialgu küsimus, kes hakkab uut pilli ehitama. Kanditaate oli viis, kuid parim hinna ja töö kvaliteedi suhe andis ehitamise au noorele, ent suurte kogemustega saksa meistrile Martin ter Haseborgile ja tema firma kaheteistkümnele töötajale. Kuna orelisaal on väga kaasaegse disainiga, ei oleks sinna sobinud barokkstiilis oreliprospekt. Koos oreliehitajaga otsisime sobivat prospektilahendust peaaegu terve aasta ning lõpuks leidsime lahenduse –– renessansstüüpi prospekti maalitud orelitiibadega, milline oli äärmiselt levinud Euroopas 16.–17. sajandil. Minu kui oreli kavandaja ja dispositsiooni koostaja soov oli, et orelitiivad võiksid olla maalitud Eestis. Pakkusin orelimeistrile vaatamiseks rea Eesti kunstnike töid ning kõige viimasena Jüri Arraku maali “Inimesed esemetega”. Niipea kui orelimeister seda nägi, lausus ta: “Selle kunstniku stiil sobib selleks enam kui teised”. Orelitiibade väliskujunduse teostajaks sai aga konkursi alusel Urmo Raus. Seega oli kavand valmis ja vaja oli “vaid” raha, et lõpuks ometi saaks lepingu meistriga alla kirjutada. Tänu Neeme Järvi fondi miljonikroonisele annetusele avanes rahastamise võimalus 1999. aasta sügisel. Eesti Muusikaakadeemia rektor Peep Lassmann ning oreliehitusfirma juht Martin ter Haseborg kirjutasid oreliehituse lepingule pidulikult alla 31. oktoobril 1999. aastal. Seega võis Saksamaal alata töö, mille tulemusena poolteist aastat hiljem, 15. veebruaril 2001. aastal algas oreli kokkupanek Eesti Muusikaakadeemias, pilli lõplikus asupaigas. Uue oreli pidulikule avamisele 4. mail 2001. aastal oli saabunud palju külalisi ning juba esimesed helid tõestasid kuulajatele, et suure raha kulutamine on läinud täie ette. Orelil on 23 registrit, 2 manuaali ja pedaal, mis Põhja–Saksa traditsiooni kohaselt on varustatud rohkete registritega. Lisaks on orelil barokkajastule omased vigurregistrid –– linnulaul ja kellamäng. Orelit on võimalik mängida ka mehhaaniliselt lõõtsadega tuult tallates, nagu seda tehti enne elektriventilaatorite kasutuselevõttu. Kõrvutades erineval viisil tekitatud heli, kuuleme selget vahet kõlas, kusjuures pole kahtlust, milline neist helidest on autentsema kõlaga. Oreli vilematerjaliks on suure pliisisaldusega tina ja plii segu –– see annab pillile pehmuse ja laulvuse. Puitosad on valmistatud parimast hollandi tammest, mis loomulikul viisil on kuivanud ligi 50 aastat. Pilli sisemuse tundmaõppimise teeb üliõpilastele mugavaks orelikapi osade liikuvus. Nüüd, kus esimene aasta uue oreliga on seljataha jäänud, võime öelda koos väga paljude maailma asjatundjatega, kes seda uut orelit on näinud ja kuulnud –– fantastiline! 4 Uus orel on olnud pidevalt kasutusel ning mul on hea meel, et minu poolt sellel pillil sisse mängitud CD, mille tiraaþ oli 10 000 eksemplari, sai väga kõrge
Load more

Recommended publications
  • Teoter-Muusiko -Kinо ISSN 0207-6535
    teoter-muusiko -kinо ISSN 0207-6535 EESTI KULTUURI-JA HARIDUSMINISTEERIUMI. EESTI HELILOOJATE LIIDU, EESTI KINOLIIDU, EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI £ и Neeme Järvi Tallinnas, 16. mai 1993. a. H. Rospu foto SEPTEMBER XII AASTAKÄIK <V M PEATOIMETAJA MART KUBO, iel 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress EE0090, postkast 3200 Vastutav sekretär Helju Tüksammel, tel.44 54 68 Teatriosakond Reet Neimar ja Kadi Ue.kül, tel 44 40 80 Muusikaosakond Immo Mihkelson, tel 14 31 09 Filmiosakond Sulev Teinemaa ja Jaan Ruus, tel 43 77 56 Keeletoimetaja Dan Põldroos (Filip) ja Kalju Orro (VollsJ Kulla Sisask, tel 44 54 68 Lembit Ulfsaki filmis "Lammas all paremas Fotokorrespondent nurgas" CTallinnfilm", 1992). Harri Rospu, tel 44 47 87 R. Rajamäe foto KUJUNDUS: MAI EINER, tel 66 61 62 Stseen Kevin Kingi näidendist "Jääkala püük", © "Teater. Muusika. Kino", 1993 Louisville'i Actors Theatre, 1993 * Л 4 и td • с • ^р£ eorei SISUKORD TEATER Peeter Tooma SOUND OF THE MUSIC {Vanade muusikalide uuslavastused eesli laval) Mardi Valgemäe NOORSOOTEATRI "FANTASTIKS" NEW YORGIS Rein Oja EILE NÄGIN MA BROADWAYD AMEERIKA TEATER JA MEIE {Kultuuri võimalikkusest...) (Vestlevad Margus Allikaina ja )аак Allik) FESTIVAL "KONTAKT '93" Margot Visnap KRIITIKU TÄHELEPANEKUD Priit Pedajas PRAKTIKU HUVID KARL ADER 20. III 1903 - 18. VI 1993 MUUSIKA Jüri Reinvere EESTLASENA MAAILMAS 44 Mart Mets JEE-JEE, SUPERSTAAR (Rockooperist "Jesus Christ Superstar") 69 Käidi Klein PERSONA GRATA. VILLU VESKI \ 93 VASTAB LEMBIT ULFSAK 3 PeeterVolkoaski IMPEERIUMI LAPSED VAATAMAS "IMPEERIUMI
    [Show full text]
  • (Muusiko-К!П )0 ISSN 0207
    ISSN 0207 — 6535 leoier-(muusiko-к!п)0 ENSV Kultuuri­ komitee, ENSV Heliloojate Liidu, Eesti Kinoliidu )a Eesti Teatriliidu VIII aastakäik Esikaanel: J. Genet' «Palkon» (lavastaja E. Heriraküla, kunstnik V. Fomitšev), Draa­ mateater, 1988. Kindral — Tänu Aav, Florance — Angelina Semjonova. Tagakaanel: D. Pownalli «Meistriklass» (lavas­ taja R. Allabert), Noorsooteater, 1988. Vasa­ kult S n>s tako vits — Kalju Orro, Zdanov — Enn Kraam, Prokofjev — Eero Spriit, Sftalin — Tõnu Kark. P. Lauritsa fotod Toimetuse ко leegiium JAAK ALLIK IIGOR GARSMEK EVALD HERMAKÜLA AVO HIRVESOO ARVO IHO TÕNU KALJUSTE LEIDA LAIUS ARNE MIKK MIHKEL MUTT T 4:.- •: MARK SOOSAAR LEPO SUMERA OLO VILIMAA JAAK VILLER HARDI VOLMER PEATOIMETAJA MIHKEL TIKS, tel 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress 200090, postkast 3200 Peatoimetaja asetäitja Vallo Raun, tel 666162 Vastutav sekretär Helju Tüksammcl, tel 44 5468 Teatriosakond Reet Neima* ja Margot Visnap, tel 44 4080 Muusikaosakond Mare Põldmäe ja Madis Kolk, tel 44 31 09 Filmiosakond Jaak Lõhmus ja Sulev Teinemaa, tel 43 77 56 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel 44 54 68 Fotokorrespcnd ent Heiki Sirkel, tel 23 95 40 KUJUNDUS: MAi EINER, tel 44 47 87 © «Teater. Muusika. Kino», 1989 oier-nnuus-ko-kin SISUKORD TEATER Lea Tormis IGATSUSE TÄHE ALL Karin. Kask KUSTUNUD TÄHT (Erna Villmer — ICC) 43 Erna Villmer KATKENDEID PÄEVIKULEHEKÜLGEDELT. KIRJU J. LUIGALE TEATRIPROBLEEM 1989? (Ringküsitlus — R. Neimar, R. Baskin, I. Normet, T. Oja) 51 Jaak AlliAllik KUNSTI PARTEILISEST JUHTIMISEST («Meistriklass» Noorsooteatris)
    [Show full text]
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2018 XXIV
    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEARBOOK FACTS AND FIGURES ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XXIV (51) 2018 TALLINN 2019 This book was compiled by: Jaak Järv (editor-in-chief) Editorial team: Siiri Jakobson, Ebe Pilt, Marika Pärn, Tiina Rahkama, Ülle Raud, Ülle Sirk Translator: Kaija Viitpoom Layout: Erje Hakman Photos: Annika Haas p. 30, 31, 48, Reti Kokk p. 12, 41, 42, 45, 46, 47, 49, 52, 53, Janis Salins p. 33. The rest of the photos are from the archive of the Academy. Thanks to all authos for their contributions: Jaak Aaviksoo, Agnes Aljas, Madis Arukask, Villem Aruoja, Toomas Asser, Jüri Engelbrecht, Arvi Hamburg, Sirje Helme, Marin Jänes, Jelena Kallas, Marko Kass, Meelis Kitsing, Mati Koppel, Kerri Kotta, Urmas Kõljalg, Jakob Kübarsepp, Maris Laan, Marju Luts-Sootak, Märt Läänemets, Olga Mazina, Killu Mei, Andres Metspalu, Leo Mõtus, Peeter Müürsepp, Ülo Niine, Jüri Plado, Katre Pärn, Anu Reinart, Kaido Reivelt, Andrus Ristkok, Ave Soeorg, Tarmo Soomere, Külliki Steinberg, Evelin Tamm, Urmas Tartes, Jaana Tõnisson, Marja Unt, Tiit Vaasma, Rein Vaikmäe, Urmas Varblane, Eero Vasar Printed in Priting House Paar ISSN 1406-1503 (printed version) © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA ISSN 2674-2446 (web version) CONTENTS FOREWORD ...........................................................................................................................................5 CHRONICLE 2018 ..................................................................................................................................7 MEMBERSHIP
    [Show full text]
  • 3.2 Saatejuht Vs Toimetaja
    Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut Eesti Televisiooni kultuurisaade "OP!" ja sõnateatri kajastamine "OP!"-is aastatel 1999-2011 Magistritöö (30 EAP) Maarja Aeltermann Juhendaja: Aune Unt MA Tartu 2011 Sisukord SISUKORD .............................................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS ....................................................................................................................................................... 4 1. TÖÖ TEOREETILISED JA EMPIIRILISED LÄHTEKOHAD .......................................................................................... 6 1.1 TEOORIA ......................................................................................................................................................... 6 1.1.1. Kultuur ................................................................................................................................................ 6 1.1.2. Kultuuriajakirjandus ja konsumerism .................................................................................................... 8 1.1.3. Kultuur televisioonis ........................................................................................................................... 11 1.1.3.1. Kultuuriteemade valiku põhimõtted .............................................................................................................13 1.1.3.2. Saate formaat. .............................................................................................................................................14
    [Show full text]
  • Täiesti Uus Volvo S80. Uus Põlvkond Skandinaavia Luksust
    Laos: tahaks tagasi minna Laosest jääb meelde kohalike siirus. lk 12–13 Nädalalõpulisa nr 39 (387) 29. september 2006 TÄIESTI UUS VOLVO S80. UUS PÕLVKOND SKANDINAAVIA LUKSUST PUHTAD JA ELEGANTSED JOONED KOOS INTELLIGENTSE FUNKTSIONAALSUSEGA, KUS IGA PISEMGI DETAIL ON LOODUD KASUTAJA HEAOLULE MÕELDES. UHIUUES VOLVO S80-S ON LIGITÕMBAVALT KAASAEGSEL VIISIL ÜHENDATUD NII ESTEETIKA KUI TEHNOLOOGIA. Keskmine kütusekulu 6,4-11,9 l/100 km; heitmed CO2 169-284 g/km INFO-AUTO TALLINN: Pärnu mnt. 232, tel. 6 710 020, [email protected]: Turu 1, tel. 7 371 890, [email protected]ÄRNU: Tallinna mnt. 89a, tel. 44 72 750, [email protected] WWW.INFOAUTO.EE / WWW.VOLVOCARS.EE moodsad ajad 2 Äripäeva nädalalõpulisa 29. september 2006 toimetaja Andras Kralla, tel 667 0131, e-post [email protected] pulm Tere võttis Meieri ära Eelmisel reedel helisesid lennujaama vanas ter- minalis pulmakellad. Ettevõtlik Tere ja koostöö- aldis Meieri panid piimad ühte kappi. Soovime noorpaarile pikka armuvahekorda ja valguküllast saaki. Endisest Tallinna Piimatöös- tusest on saanud Tere AS ning kõik kaubamär- gid koondati ühe katuse – Tere – alla. Andras Kralla [email protected] Klaas piima pealikule! Pii- makelner teeb meele rõõm- saks Tere ASi suuromanikul Oliver Kruudal ning Eesti toidu vaimsel emal Kibe! Kibe! Pruutpaariga poseerivad Tere ASi Viljandi tootmise juht Jaan Kree (vasakul) ning Tere ASi juhatuse Ester Tuiksool. esimees Kadi Lambot (paremal). puhkepäev Äripäeva nädalalõpulisa 29. september 2006 3 toimetaja Christel Karits, tel 667 0218, e-post [email protected] Ettevaatust, disain vallutab Tallinna “Ettevaatust, disain!” musitseerivad Anne Türnpu, Ingrit Vaher, Maarja Jakobson, Kristina hoiatavad tootekunstni- Paškevičius, Kärt Johanson, Maret kud Tallinnas olijaid, kel Mursa, Reet Aus, Ville Hyvonen ja üsna tõenäoline nädala- Anu Konze.
    [Show full text]
  • Transcending 'Cold Intimacies' in Veiko Õunpuu's Works
    BALTIC SCREEN MEDIA REVIEW 2016 / VOLUME 4 / ARTICLE Article Transcending ‘Cold Intimacies’ in Veiko Õunpuu’s Works EVA NÄRIPEA, National Archives of Estonia, Estonian Academy of Arts; email: [email protected] EWA MAZIERSKA, University of Central Lancashire, United Kingdom; email: [email protected] 60 DOI: 10.1515/bsmr-2017-0004 BALTIC SCREEN MEDIA REVIEW 2016 / VOLUME 4 / ARTICLE ABSTRACT This article examines five films by Veiko Õunpuu, Estonia’s most renowned contemporary director – Empty (Tühirand, Estonia, 2006), Autumn Ball (Sügis- ball, Estonia, 2007), Temptations of St Tony (Püha Tõnu kiusamine, Estonia/Finland/Sweden, 2009), Free Range: Ballad on Approving of the World (Free Range: ballaad maailma heakskiitmisest, Estonia, 2013) and Roukli (Estonia, 2015), focusing on his representations of neoliberalism and especially its effect on the emotional and intimate lives of the characters. We argue that the characters of his films typically reject the conventional romance promoted by neoliberal discourses, including Hollywood cinema, yet this does not make them happy, but disoriented and restless. The repudiation of ‘emotional capitalism’ also pertains to the way Õunpuu’s films are conceived and executed. Most importantly, he resists the conventions of Hollywood cinema, including a classical script and happy ending, and also sets and shoots his films in peripheral places. Our main theoretical framework is the concept of ‘emotional capitalism’ as elaborated by Eva Illouz. INTRODUCTION heakskiitmisest, Estonia, 2013) and Roukli Veiko Õunpuu has been directing films (Estonia, 2015). To our knowledge, this is for a decade, rising from an unknown the first attempt to discuss Õunpuu’s filmic ‘amateur’ to become an internationally oeuvre in its entirety.
    [Show full text]
  • Muusiko • Kino
    ISSN 0207-6535 геогег- muusiko • kino EESTI KULTUURIMINISTEERIUMI EESTI HELILOOJATE LIIDU, EESTI KINOLIIDU. EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI V %•. /, XVII AASTAKÄIK PEATOIMETAJA JÜRI ÄÄRMA, tel 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress EE0090, postkast 3200 faks 44 47 87 e-mail [email protected] http://www.use. ee/tmk/ Vastutav sekretär Helju Tüksammel, tel 6 44 54 68,44 47 87 Teatriosakond Margot Visnap ja Kadi Herkül, tel 44 40 80 Muusikaosakond Saale Siitan ja Tiina Õun, tel 44 31 09 Filmiosakond Sulev Teinemaa ja Jean Ruus, tel 43 77 56 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel 6 41 82 74 Korrektor Esikaanel: Solveig Kriggulson, tel 6 41 82 74 Infotöötleja Helene Vannari jaanuaris 1998. Viire Kareda, tel 44 47 87,6 44 54 68 Harri Rospufotc Fotokorrespondent Harri Rospu, tel 43 77 56 KUJUNDUS: MAI EINER, tel 6 41 82 74 "Kolmekrossiooper" Tallinne Linnateatris. Macheath — Elmo Nüganen. © "Теавег. Muusika. Kino", 1998 Priit Grepifoto reorer • muusiko • kino /1996 SISUKORD TEATER Tom Stoppard ÕNN ON TASAKAAL. MUUTKE OMA KAALU '. David Vseviov "ARKAADIA" — MÄNGUD AJA JA RUUMIGA Ivika Sillar BRECHT ON BRECHT {"Kolmekrossiooper" Linnateatris) \ Lilian Vellerand MIKS EI OLE NAINE NAGU MEES? (Kõrgema Lavakunstikooli "Minu veetlev leedi" Draamateatris) 51 MUUSIKA Merike Vaitmaa "NYYD'97" JÄRELKÕLA EDUARD TUBINA KIRJU LUDVIG JUHILE 19. november 1947 — 12. märts 1952 NAAN PÕLD 19. X 1921 — 27.11998 TERE, ERI! Avatud oopus I (Vestlusi Eri Klasiga) Saale Siitan VANAMUUSIKUD MUUTUVAS AJAS I (Frans Briiggen, Nikolaus Harnoncourt ja Jordi Sasoall) 7 Anu Kõlar "MUUSIKALISED RISTUMISED EESTIS": OOTUSI, REALITEETE JA JÄRELDUSI (Lühiülevaade rahvusvahelisest konverentsist "Musteal Crossroads in Estonia" Tallinnas 5.—7.
    [Show full text]
  • Subjectivity-Inducing Mechanisms in Contemporary Estonian Art Film
    BALTIC SCREEN MEDIA REVIEW 2014 / VOLUME 2 / ARTICLE Article Darkness on Screen: Subjectivity-Inducing Mechanisms in Contemporary Estonian Art Film MARTIN OJA, Tallinn University Baltic Film and Media School, Estonia; email: [email protected] 76 DOI: 10.1515/bsmr-2015-0016 BALTIC SCREEN MEDIA REVIEW 2014 / VOLUME 2 / ARTICLE ABSTRACT The main purpose of the article is to bring more clarity to the concept of art fi lm, shedding light on the mechanisms of subjective reception and evaluating the presence of subjectivity-inducing segments as the grounds for defi ning art fi lm. The second aim is to take a fresh look at the little- discussed Estonian art cinema, drawing on a framework of cognitive fi lm studies in order to analyse its borders and characteristics. I will evaluate the use of darkness as a device for creating meaning, both independently of and combined with other visual or auditory devices. The dark screen, although not always a major factor in the creation of subjectivity, accompanies the core problem both directly and metaphorically: what happens to the viewer when external information is absent? I will look at the subjectiv- ity-inducing devices in the fi lms of two Estonian directors, Sulev Keedus and Veiko Õunpuu. For the theoretical back- ground, I rely mostly on Torben Grodal’s idea about the subjective mode as a main characteristic of art fi lm, and the disruption of character simulation as the basis for the fi lm viewer’s subjectivity. INTRODUCTION tions and projects in order to gain support. For Estonian cinema, the last two decades Additionally, considering the context of spe- has been a time of seeking its identity and cifi c fi lm types, we can observe the strong continuously recreating its language, which international position of independent Esto- has been characterised by a renewal of its nian animation.
    [Show full text]
  • Eesti Film Estonian Film 2000-2006
    EESTI Eesti fi lm FILM Estonian Film ESTONIAN 2000-2006 FILM 2000 2006 Pikk mängufilm sai jalad alla Eesti mängufilm 2000–2006 20. sajand lõppes eesti filmile masendava pööritav tulemus, eriti just 1990. aastatel ka- ikaldusega: aastal 2000 ei saanud meil valmis tastroofiliselt vähenenud kinokülastatavuse ühtegi täispikka kunstilist linateost. See aga ei taustal. tähendanud, et neid ei tehtud. Arenduse ja toot- mise tsüklid olid mitmel põhjusel veninud, põud Uued sihid hajus, vana kuulujutt eesti filmi surmast oli jälle Areldi strateegiliseks sihiks seatud kolme täis- liialdatud. pika mängufilmini aastas, millest üks pidi olema Järgmise kahe aasta jooksul tehti valmis neli autorifilm festivalide tarbeks, teine film rahvale mängufilmi, mille kunstilistes ambitsioonides ning kolmas laste- ja noorsoofilm, jõuti alles ei maksa kahelda. Kvantiteedi üle võis endiselt 2004. aastal. Ent juba järgmisel aastal suutsime nuriseda, hambaid teritati ka filmide sisulise toota rohkem kui pool tosinat täispikka män- kvaliteedi ja vaadatavuse osas. Näiteks kriiti- gufilmi – justkui oleks NATOsse ja Euroopa Liitu kute poolt aasta parimaks linateoseks valitud, pääsemine ka mängufilmi lüüsid avanud. Lõpuks tööstusmanipulatsiooni- ja spionaažiteemaline ometi võis koguse üle hõisata, publiku üks silm “Agent Sinikael” (rež Marko Raat, 2002) kogus oli televiisori küljest kinosaali kallutatud, noo- ainult kolm tuhat vaatajat, aga riiklikult soo- remale ja teadlikumale vaatajale mängis mõju- situd patriootiline rahvafilm Vabadussõjast kat rolli Pimedate Ööde filmifestival (PÖFF). Ees- “Nimed marmortahvlil” (Elmo Nüganen, 2002) ti Televisiooni moraalse ja ka pisikese rahalise ja suuresti erakapitali toel toodetud komöödia süstiga hakati tegema madala eelarvega video- “Vanad ja kobedad saavad jalad alla” (Rando mängufilme, millele pani õla alla ka Eesti Kul- Pettai, 2003) tõmbasid vastavalt 168 000 ja tuurkapital, lisaks tavapäraselt toetavale Eesti 82 000 vaatajat, mis oli Eesti kohta suisa pead- Filmi Sihtasutusele.
    [Show full text]
  • Teatrielu 2013 Layout 1
    kroonika algus _Layout 1 07.08.14 19:23 Page 231 KROONIKA kroonika algus _Layout 1 07.08.14 19:23 Page 232 SISUKORD I osa ÜLDSTATISTIKA 233 Ülevaade statistikast 233 Etenduspaigad Eestis 239 Teatrite esinemised välismaal 240 Festivalid Eestis 243 Külalisteatrid ja -esinejad Eestis 253 II osa TEATRITE ETENDUSTEGEVUS 258 Teatrite tegevusülevaated: statsionaarid, uuslavastused, aasta repertuaar, muu tegevus ning ülevaade tulude-kulude jaotumisest. Teatrite järjekord tabelis 1.1: avalik-õiguslik asutus, linnateatrid, riigi asutatud sihtasutused, erateatrid 2013. aasta uuslavastusi 362 Raadioteater 367 Teatrikoolid 368 Harrastusteater Eestis 370 Teatriorganisatsioonid: 1. Eesti Harrastuteatrite Liit 374 2. Eesti Teatriliit 374 3. Eesti Etendusasutuste Liit 378 4. Eesti Teatri Agentuur 379 5. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 379 6. Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liit 380 III osa VARIA Auhinnad 381 Eesti Teatriliidu aastaauhinnad Nimelised auhinnad 383 Stipendiumid 385 Kolleegipreemiad 385 Publikupreemiad 388 Tunnustused välismaalt 388 Rahvusvaheline koostöö 389 Konverentsid, seminarid, kohtumisõhtud 390 Konkursid, koolitused, õpitoad 392 Näitused 393 Teatrierialade lõpetajad 394 Mängufilmid, lavastuste telesalvestised 395 Ilmunud raamatud, video- ja helisalvestised 398 In memoriam 403 kroonika algus _Layout 1 07.08.14 19:23 Page 233 ÜLDSTATISTIKA Ülevaade statistikast Eesti Teatri Agentuur on koostöös kultuuri- ministeeriumi ja Eesti teatritega kogunud valdkonna statistikat 2004. aastast, käesolev aastaülevaade on avaldatud statistikaväljan-
    [Show full text]
  • AASTARAAMAT 1 2000 Sisukord
    EESTI MUUSIKAAKADEEMIA AASTARAAMAT 1 2000 Sisukord SAATEKS (P. Lassmann) ...............................................................................................................................................3 EESTI MUUSIKAAKADEEMIA AKREDITEERIMINE (A. Pung) ..............................................................................3 EESTI MUUSIKAAKADEEMIA NÕUKOGUS (M. Topman) ....................................................................................8 ÕPPETÖÖ (M. Tarum, A. Truumets) ............................................................................................................................10 LOOMINGULINE JA TEADUSLIK TEGEVUS (M. Topman) .....................................................................................20 Klaveriosakond (I. Ilja) ...............................................................................................................................20 Keelpilliosakond (P. Paemurru) ................................................................................................................27 Puhkpilliosakond (H. Altrov) .....................................................................................................................30 Lauluosakond (V. Noreika, P. Paemurru) ..................................................................................................35 Dirigeerimisosakond (T. Kapten) .............................................................................................................40 Kammermuusikaosakond (H. Kapten) ...................................................................................................47
    [Show full text]
  • Aastaraamat 2012
    Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia väljaanne Koostanud Margus Pärtlas Toimetanud Merit Lassmann ja Viida Raag Küljendanud Maite-Margit Kotta Kaane kujundanud Andres Rohtla Tallinn 2013 ISSN 1736-5902 Trükitud AS Spin Press SISUKORD Saateks (Peep Lassmann) ........................................................................................................................................................................ 4 Valik EMTA sündmusi aastal 2012 ......................................................................................................................................................... 5 EMTA nõukogus (Katrin Puur) ................................................................................................................................................................ 7 Õppetöö ja üliõpilaskond (Jane Kreek) .............................................................................................................................................. 9 Akadeemilised üksused .........................................................................................................................................................................21 Klaveriosakond (Ivari Ilja) .................................................................................................................................................................21 Keelpilliosakond (Peeter Paemurru) .............................................................................................................................................22 Puhkpilliosakond
    [Show full text]