EESTI MUUSIKAAKADEEMIA AASTARAAMAT 1 2001 Sisukord Saateks (P. Lassmann) ....................................................................................................................................... 3 Muusikaakadeemia uus orel (A. Uibo) ............................................................................................................ 4 Eesti Muusikaakadeemia Nõukogus (M. Topmann) ...................................................................................... 5 Õppetöö (M. Tarum) ............................................................................................................................................ 8 Akadeemilised osakonnad (koost M. Topmann) ........................................................................................... 18 Klaveriosakond (I. Ilja) .......................................................................................................................... 18 Keelpilliosakond (Peeter Paemurru) .................................................................................................. 28 Puhkpilliosakond (H. Altrov)................................................................................................................. 31 Lauluosakond (V. Noreika, Piia Paemurru) ......................................................................................... 37 Kammermuusikaosakond (H. Kapten) ............................................................................................... 42 Dirigeerimisosakond (T. Kapten) ........................................................................................................ 47 Kompositsiooniosakond (E. Tamberg) ................................................................................................ 52 Muusikateaduse osakond (U. Lippus) ................................................................................................ 57 Koolimuusika instituut (E. Üleoja) ..................................................................................................... 65 Interpretatsioonipedagoogika instituut (O. Sild)............................................................................. 69 Kõrgem lavakunstikool (I. Normet)..................................................................................................... 72 Üldainete keskus (R. Varblane) ............................................................................................................ 78 Täienduskoolituskeskus (E. Kangron) ............................................................................................................ 82 Raamatukogu (I. Rauna) ................................................................................................................................... 84 Kontserdibüroo (K. Karu) ................................................................................................................................. 85 Välissuhtlus ja koostööpartnerid (M. Lohuaru, L. Kotkas) .......................................................................... 86 Eesti Muusikaakadeemia finants– ja majandustegevus (T. Tamra, E. Tõnissoo) .................................. 86 Ametikohad Eesti Muusikaakadeemias (T. Abiline) ................................................................................... 90 Eesti Muusikaakadeemia isikkoosseis 2000/2001. õppeaastal (T. Abiline) ........................................... 92 Eesti Muusikaakadeemia lõpetajad 2001 (A. Truumets).......................................................................... 101 Lühendid tabelites ......................................................................................................................................... 104 Eesti Muusikaakadeemia aastaraamat 2001 Eesti Muusikaakadeemia väljaanne Koostanud Andres Pung, toimetanud Andres Pung ja Maris Valk–Falk, küljendanud Marek Vilba 2 Saateks Eesti Muusikaakadeemia on muutumas üha rohkem normaalseks ülikooliks, kus ei toimu igal aastal peadpööritavaid sündmusi. Jätkus meie õppetingimuste paranemine, mille näiteks on uus barokkorel. Rõõmustas noore õppejõu Kalev Kuljuse suur edu “Praha kevade” konkursil. Meie jaoks on oluline, et noored muusikud, kes on läbi murdnud rahvusvahelisel areenil, asuvad tööle kodumaal ja EMA–s. Just 2001. aasta oli selles mõttes läbimurdeaastaks, kus mitmed osakonnad said olulist täiendust. Soovin jätkuvat edu meie noortele, seega ka Eesti Muusikaakadeemiale tervikuna. Peep Lassmann Eesti Muusikaakadeemia rektor 3 Muusikaakadeemia uus orel Eesti Muusikaakadeemia uue oreli saamislugu kestis pikalt ja nõudis kohati head närvi. Kui lõpuks selgus, et muusikaakadeemia saab uue hoone, hakkas juhtkond kohe mõtlema ka uue oreli peale, mille asukohaks kavandati orelisaal. Tagantjärele võib öelda, et mõningane viivitus oreli ehitamise tegeliku algusega tuli asjale tublisti kasuks. Oreli kui instrumendi ajalugu ja areng on olnud auväärne. Tuhande aasta jooksul on oreliehituses nähtud nii paremaid kui halvemaid aegu. Iga orel kannab alati tugevalt oma regiooni pitserit. Iga orel on teisest erinev ja ehitatud ainueksemplarina kas kirikusse või mõnda teise hoonesse. Eri regioonide orelid erinevad nii oma kõla, suuruse kui ka fassaadi ehk prospekti poolest. Palju oleneb oreliehituse ajaloos ka regiooni jõukusest. Oreliehituse ja orelimuusika üks kõrgperioode langeb 17.–18. sajandi Põhja–Saksamaale, kui väga jõukale Hansa liidu alale. Teatavasti kuulusid toonased Eesti alad samasse mõjusfääri –– see puudutas ka orelikultuuri. Tolle ajastu Tallinna orelid võistlesid Hamburgi ja Lübecki kirikute kõige uhkemate pillidega. Mitte ainult oreliehituses, vaid ka orelimuusikas ja esitustraditsioonis peegeldub siin üks oreliajaloo kõrgperioode. Muusikalise maitse muutudes ehitati uued orelid üha enam romantilise muusika esitamiseks ning üha vähem sobisid need renessanss– ja barokkmuusika esituseks. Tänu sellele on praegusel ajal Baltimaadest Eesti ja Läti maailmas tuntuks saanud just parimate romantiliste orelite rohkuse poolest. See on tohutu väärtus, mille rahaline mõõde ulatub üksnes Eestis ligi miljardi kroonini. Tallinna orelifestivalide külalised on sageli olnud üllatunud meie orelite kõrgest kvaliteedist, kuid väga tihti on mainitud ka barokkoreli puudumist. Eelkõige märgitakse seda seoses orelimängu õpetusega, kus tudengid peaksid õpiaja vältel saama nii barokk– kui ka renessanssmuusikat mängida vastava ajastu pillil. Kuivõrd erinevalt see kõlab, ei hakka ma siinkohal analüüsima. Muusikaakadeemia uue oreli ehituskomisjon, mis tuli esmakordselt kokku juba 1996. aastal, seisis seega selge valiku ees –– tuleb ehitada Põhja–Saksa tüüpi barokkorel ja seda nii kõlalise kui ka pilliehitusliku poole pealt (vahemärkusena olgu öeldud, et üsna tihti kohtab küll barokse prospektiga, kuid romantilise kõlatüübiga oreleid). Lahtiseks jäi esialgu küsimus, kes hakkab uut pilli ehitama. Kanditaate oli viis, kuid parim hinna ja töö kvaliteedi suhe andis ehitamise au noorele, ent suurte kogemustega saksa meistrile Martin ter Haseborgile ja tema firma kaheteistkümnele töötajale. Kuna orelisaal on väga kaasaegse disainiga, ei oleks sinna sobinud barokkstiilis oreliprospekt. Koos oreliehitajaga otsisime sobivat prospektilahendust peaaegu terve aasta ning lõpuks leidsime lahenduse –– renessansstüüpi prospekti maalitud orelitiibadega, milline oli äärmiselt levinud Euroopas 16.–17. sajandil. Minu kui oreli kavandaja ja dispositsiooni koostaja soov oli, et orelitiivad võiksid olla maalitud Eestis. Pakkusin orelimeistrile vaatamiseks rea Eesti kunstnike töid ning kõige viimasena Jüri Arraku maali “Inimesed esemetega”. Niipea kui orelimeister seda nägi, lausus ta: “Selle kunstniku stiil sobib selleks enam kui teised”. Orelitiibade väliskujunduse teostajaks sai aga konkursi alusel Urmo Raus. Seega oli kavand valmis ja vaja oli “vaid” raha, et lõpuks ometi saaks lepingu meistriga alla kirjutada. Tänu Neeme Järvi fondi miljonikroonisele annetusele avanes rahastamise võimalus 1999. aasta sügisel. Eesti Muusikaakadeemia rektor Peep Lassmann ning oreliehitusfirma juht Martin ter Haseborg kirjutasid oreliehituse lepingule pidulikult alla 31. oktoobril 1999. aastal. Seega võis Saksamaal alata töö, mille tulemusena poolteist aastat hiljem, 15. veebruaril 2001. aastal algas oreli kokkupanek Eesti Muusikaakadeemias, pilli lõplikus asupaigas. Uue oreli pidulikule avamisele 4. mail 2001. aastal oli saabunud palju külalisi ning juba esimesed helid tõestasid kuulajatele, et suure raha kulutamine on läinud täie ette. Orelil on 23 registrit, 2 manuaali ja pedaal, mis Põhja–Saksa traditsiooni kohaselt on varustatud rohkete registritega. Lisaks on orelil barokkajastule omased vigurregistrid –– linnulaul ja kellamäng. Orelit on võimalik mängida ka mehhaaniliselt lõõtsadega tuult tallates, nagu seda tehti enne elektriventilaatorite kasutuselevõttu. Kõrvutades erineval viisil tekitatud heli, kuuleme selget vahet kõlas, kusjuures pole kahtlust, milline neist helidest on autentsema kõlaga. Oreli vilematerjaliks on suure pliisisaldusega tina ja plii segu –– see annab pillile pehmuse ja laulvuse. Puitosad on valmistatud parimast hollandi tammest, mis loomulikul viisil on kuivanud ligi 50 aastat. Pilli sisemuse tundmaõppimise teeb üliõpilastele mugavaks orelikapi osade liikuvus. Nüüd, kus esimene aasta uue oreliga on seljataha jäänud, võime öelda koos väga paljude maailma asjatundjatega, kes seda uut orelit on näinud ja kuulnud –– fantastiline! 4 Uus orel on olnud pidevalt kasutusel ning mul on hea meel, et minu poolt sellel pillil sisse mängitud CD, mille tiraaþ oli 10 000 eksemplari, sai väga kõrge