DOCSLIB.ORG

VAATA Pakkumisi Ka ONOFF-I Kauplused Tallinnas Sikupilli Keskuses, Tartu Mnt

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
VAATA Pakkumisi Ka ONOFF-I Kauplused Tallinnas Sikupilli Keskuses, Tartu Mnt Purjetamine: Eesti lipp lehvib Läänemere sadamates üha SUVE ERI sagedamini 4–5 6. juuli 2007 40"LCD + 26"LCD LCD Teler SONY KDL-40W2000 40"LCD-teler, FULL HD Ready teler, resolutsioon 1920 x 1080 pikslit, High Performence LCD paneel, kontrast 8000:1, Live Colour Creation ja BRAVIA Engine pildiparandustehnoloogia, SRS Trusurround XT ja BBE Digital heli- parandustehnoloogia, 2 HDMI-liidest. Kood PSL40 Kuumakse 999.- sissemakse0% 35998.-35998.- 46"LCD + 26"LCD LCD Teler SONY KDL-46W2000 46"LCD-teler, FULL HD Ready teler, resolutsioon 1920 x 1080 pikslit, High Performence LCD paneel, kontrast 8000:1, Live Colour Creation ja BRAVIA Engine pildiparandustehnoloogia, SRS Trusurround XT ja BBE Digital heliparandustehnoloogia, 2 HDMI-liidest. Kood PSL46 Kuumakse 1299.- sissemakse0% 49998.-49998.- Mõlema mudeliga tasuta kaasa 26" Sonyer LCD-tel 26” LCD KDL-26U2000 LCD-Teler SONY KDL-26U2000 26"LCD-teler, HD Ready, resolutsioon 1366 x 768 pikslit, BRAVIA pildiparandustehnoloogia, Virtual Dolby Surround heli, 3D combfiltrid, HDMI- ja PC-liidesed. VAATA pakkumisi ka www.onoff.ee ONOFF-i kauplused Tallinnas Sikupilli Keskuses, Tartu mnt. 87 ja Mustika Kaubanduskeskuses, Tammsaare tee 116. Äripäeva lisaväljaanne 6. juuli 2007 reklaamitoimetaja Merli Õunaaed, tel 667 0060, reklaamimüügi projektijuht Gert Laasme, tel 667 0176 2 REKLAAM toimetaja Elo Odres, tel 667 0339, e-post [email protected] 6. juuli 2007 Äripäeva lisaväljaanne UUDIS 3 RAND Loodusteadlased ootavad head Tartus saab rannas raamatuid laenutada Alates jaanipäevast tegutseb Tartus Anne kanali ääres linna- marja- ja seeneaastat raamatukogu suvine laenutus- punkt. Sealt saab rannaskäija ilma lugejapileti ja viiviseta lae- nutada raamatuid kuni 4. au- Lisaks kukeseentele, mille gustini. Rannalaenutus on ava- hooaeg on tuure kogumas, tud kella 10–19. võib turulettidelt leida suu- Rannaraamatukogu avatak- res koguses mitmeid kodu- se Tartus juba kolmandat suve. maiseid metsamarju. Lugemisvara on valitud ker- gemat sorti, palju on ajakirju. Eesti Maaülikooli metsan- Eraldi tehnika-, auto- ja mees- dus- ja maaehitusinstituudi va- teajakirjade “riiul” on mees- nemteadur Taimi Paal, kes vee- soole. Sobivat lugemist leia- tis kolm kuud oma üliõpilas- vad ka igas eas lapsed. Luge- tega Tartumaal Järvseljal, üt- mismaterjali on nii eesti kui ka les Postimehele, et marju lei- vene keeles. Iga päev on saa- dub metsa all piisavalt. Tema daval värsked ajalehed. hinnangul võib Järvseljal näh- Halva ilmaga rannalaenutus ei tu põhjal teha järeldusi kogu tööta. Eesti kohta. “Seal on suhteliselt külm ja olud on karmid, nii et REIS kui seal juba marju on, leidub Tänavune reisihitt neid kindlasti ka mujal,” lau- sus Paal. on Balkan Vanemteaduri hinnangul Viimastel aastatel on Eesti ini- võib tänavu üle pika aja taas meste seas järjest populaarse- loota head muraka-aastat. “Ka maks reisisihtkohaks muutu- jõhvikas paistab ilus ja mets- nud Balkani poolsaare riigid. maasikaid on palju,” ütles Paal. Möödunud suvel oli eelistatud Samuti on palju vaarikaid. Vei- sihtkoht Baltic Toursi klientide di kehvem pidavat lugu olema seas Montenegro. Sel aastal mustikatega. Küll aga on esi- pärast Eurovisiooni lauluvõist- mesed mustikad sel aastal va- luse võitu kasvas hüppeliselt rakult valminud, kui tavaliselt Serbia populaarsus. Mitmed valmivad mustikad 7.–8. juu- reisifirmad pakuvad sihtkohta- li kandis, siis sel aastal nägi dena Bulgaariat ja Rumeeniat. Paal esimesi küpseid marju ju- Horvaatia on tuntud puhkuse- ba 20. juunil. paik juba aastaid. Järjest roh- Seeneteadlane Erast kem reisivad eestlased ka Slo- Parmasto jääb seenesaagi en- veeniasse. nustamisega pisut vaoshoitu- Asi Baltic Tours turundus- ja maks. Ta pole ise viimasel ajal müügijuhi Kristo Krummi sõ- metsas käinud. Parmasto sõ- nul reisivad eestlased järjest nul olid juuni lõpus müügil ol- rohkem ka suviti. “Kui varase- nud kukeseened liiga pisikeselt matel aastatel reisiti soojade- ära korjatud. “Üldiselt on ilmad le maadele vaid talveperioo- aga niisugused, et seeni peaks dil ning veedeti suved Eestis, tulema küll, on olnud soe ja siis nüüdseks on see trend vihmane samuti,” hindab see- Foto puravikest Tallinna keskturul pärineb küll eelmisest suvest, kuid tänavused ilmastikutingimused lubavad eelmisest veelgi murtud,” sõnas Krumm. “Ini- nevana olukorda. paremat seeneaastat. Foto: Raul Mee mestel on rohkem võimalu- si ning huvid suurenenud – reisitakse aasta läbi ning ot- Kolmveerand eestimaalastest Rästikud kimbutavad sitakse järjest põnevamaid sihtpunkte.” tarbib pudelivett Saaremaad RAHA Puhkamine viib Mais Turu-uuringute ASi lä- Viimase aastaga on tekki- Juunis pöördus Saaremaal võlgadesse biviidud üle-eestilise ela- nud magustatud vee tarbija- kümmekond inimest rästi- Suurbritannias läbiviidud uuri- nikkonna uuringu andmetel te rühm, keda on ligi 10 prot- kuhammustuse ravimiseks muses selgub, et puhkamine tarbib 72 protsenti ehk üle senti pudelivee joojatest ning haiglasse. on paljudele liiga kallis, et seda 750 tuhande Eesti elaniku kuhu kuuluvad valdavalt koo- endale lubada. vanuses 15–74 pudelivett. li- ja üliõpilased ning noored, Kuressaare haigla kirurgiaklii- Ligi 12 miljonit briti kodanikku kes elavad linnades ning kelle niku ülemarst Toomas Tartes satuvad igal aastal võlgades- Pudelivee eelistuste pingeri- hulgas on võrdselt nii mehi kui ütles ajalehele Meie Maa, et se oma reiside ja puhkuste tõt- da juhib ülekaalukalt mulli- ka naisi. Valdav enamus pude- üks hammustatutest oli päris tu, selgub CreditExpert.co.uk dega vesi (59 protsendi tarbi- livee joojatest, 59 protsenti, on raskes seisus. uuringust. jate eelistus), 18 protsenti pu- kindlaks jäänud eestimaalaste Tavaliselt fikseerib Kures- Teine uurimus paljastab, et delivee joojatest valib gaasita lemmikule – mullidega veele. saare haigla aastas paarküm- puhkajatest 27 protsenti ka- vee ning uue tarbijarühmana Selle eelistajate hulk ning ka mend rästikuhammustust. Tä- Rästik. Foto: Tiit Raik sutavad krediitkaarti, võtavad joonistuvad välja lisaväärtuse- müüginumbrid on aastaid ol- navu on pool tavapärasest sal- laenu või laenavad raha hoo- ga vee (magustatud vesi, ku- nud kõrgeimad. vata saanute arvust juba täis. hammustada saanute seeru- pis sugulastelt, et finantseeri- hu on lisatud vitamiine, mine- Kindlalt eristub gaasita vee Kuigi haiglal on rästiku- miga ravimine võrduks selle- da oma lõbustusi. raale jm) tarbijad, keda on ku- eelistajate grupp pudelivee tar- mürgile vastumürk olemas, ga, kui topiks Žigulile Fordi 6 protsenti ehk 2,5 miljonit ni 75 000. bijatest. Nende hulgas domi- pole seda juba aastaid kasu- kumme alla.” britti tunnistavad, et nad sa- Eestimaalaste eelistatuimad neerivad kõrgharidusega ja kõr- tatud. “Kui haige seisund vä- Vastumürk on küll hea va- tuvad võlgadesse iga kord, kui veemargid on Aura (23 protsen- gema sissetulekuga juhtival po- hegi kannatab, üritame see- hend, aga seda kasutatakse nad puhkama lähevad. ti), BonAqua (18 protsenti) ja sitsioonil olevad inimesed. rumit mitte kasutada,” rääkis vaid viimases hädas. Kriitili- Uurimus näitas ka, et kesk- Värska (18 protsenti). Naistele ja vanematele ini- Tartes. “Ei tea, mis tõugu need ses seisus patsiendil võib see- mine mees kulutab puha- Uuringu tellis Eesti joogi- mestele on tervislikkuse as- Saaremaa rästikud on, kuid rum põhjustada allergiat. tes rohkem kui keskmine nai- turu liider A. Le Coq, et teada pekt vee joomisel märksa olu- ne. Meestest 26 protsenti tun- saada, mis suunas on aasta- lisem kui meestele, kes eelis- nistas, et satuvad liiga hoogu ga eestimaalaste veetarbimi- tavad pudelivett väga praktili- Ettevaatust puugid! raha laristamisega, samas kui se eelistused ja harjumused sel põhjusel – janu kustutami- naistest juhtub seda 18 prot- liikunud. A. Le Coqi juht Tar- seks. Võrreldes naistega eelis- Sel aastal on hüppeliselt hendas ETV24 “Aktuaalset sendil. mo Noop ütles, et aasta tagasi tavad mehed enam maitsesta- tõusnud puukborrelioosi kaamerat”. Võlgade kuhjumise takista- tehtud uuringuga võrreldes on tud vett. nakatunute arv. Puukentsefaliiti haigestu- miseks on kaks viisi – liht- pudelivee joojate hulk Eestis Peredes, kus on alaealised mine on jäänud stabiilsele ta- salt reis ära jätta või kui ilma kasvanud 58 protsendilt 72ni, lapsed, tarbitakse pudelivett Kuue kuuga registreeriti 135 semele. puhkuseta ei ole võimalik, siis mis kinnitab veenvalt pudeli- igapäevaselt samuti statistili- Aura sinakaid pudeleid haa- haigestunut, mis on enam Puukborrelioos on bakteri- teha selgeks oma finantsolu- vee-kultuuri võitu Eestis kraa- selt oluliselt rohkem (38 prot- ravad eestlased poeriiulitelt kui poole võrra rohkem eel- te põhjustatud nakkushaigus, kord ja planeerida, palju kulu- nivee tarbimise asemel. senti). Elo Odres kõige sagedamini. mise aastaga võrreldes, va- mida levitavad puugid. tada võib. Äripäeva lisaväljaanne 6. juuli 2007 toimetaja Elo Odres, tel 667 0339, e-post [email protected] 4 VAATLUS Eestlased kasvavad mererahvaks Kui arhitekt Enn Laansoo hakkas vend Erikuga 1990. aastate algul Soome saarestikus purjetamas käima, ei kohanud nad ühtki teist Eesti alust. Nüüd näeb ülelahe sadamates sinimustvalgeid lehvimas tihti. Elo Odres [email protected] Enn ja Erik Laansoo kasva- Enn sid Kadriorus, peamised män- Laansoo gupaigad jäid Piritale. Ven- nad mäletavad, kuidas poisi- kestena sai mere ääres purje- kaid passitud. 1993. aastal ost- sid nad oma esimese purjeka. Kaks aastat sõitsid võõra kapte- niga, siis olid juba nii targad, et julgesid omapead merele min- na. Enn mäletab, et esimene reis viis Piritalt Lohusallu. “Pi- ritalt lahkuda oli lihtne. Aga Lohusalus
Load more

Recommended publications
  • Täiesti Uus Volvo S80. Uus Põlvkond Skandinaavia Luksust
    Laos: tahaks tagasi minna Laosest jääb meelde kohalike siirus. lk 12–13 Nädalalõpulisa nr 39 (387) 29. september 2006 TÄIESTI UUS VOLVO S80. UUS PÕLVKOND SKANDINAAVIA LUKSUST PUHTAD JA ELEGANTSED JOONED KOOS INTELLIGENTSE FUNKTSIONAALSUSEGA, KUS IGA PISEMGI DETAIL ON LOODUD KASUTAJA HEAOLULE MÕELDES. UHIUUES VOLVO S80-S ON LIGITÕMBAVALT KAASAEGSEL VIISIL ÜHENDATUD NII ESTEETIKA KUI TEHNOLOOGIA. Keskmine kütusekulu 6,4-11,9 l/100 km; heitmed CO2 169-284 g/km INFO-AUTO TALLINN: Pärnu mnt. 232, tel. 6 710 020, [email protected]: Turu 1, tel. 7 371 890, [email protected]ÄRNU: Tallinna mnt. 89a, tel. 44 72 750, [email protected] WWW.INFOAUTO.EE / WWW.VOLVOCARS.EE moodsad ajad 2 Äripäeva nädalalõpulisa 29. september 2006 toimetaja Andras Kralla, tel 667 0131, e-post [email protected] pulm Tere võttis Meieri ära Eelmisel reedel helisesid lennujaama vanas ter- minalis pulmakellad. Ettevõtlik Tere ja koostöö- aldis Meieri panid piimad ühte kappi. Soovime noorpaarile pikka armuvahekorda ja valguküllast saaki. Endisest Tallinna Piimatöös- tusest on saanud Tere AS ning kõik kaubamär- gid koondati ühe katuse – Tere – alla. Andras Kralla [email protected] Klaas piima pealikule! Pii- makelner teeb meele rõõm- saks Tere ASi suuromanikul Oliver Kruudal ning Eesti toidu vaimsel emal Kibe! Kibe! Pruutpaariga poseerivad Tere ASi Viljandi tootmise juht Jaan Kree (vasakul) ning Tere ASi juhatuse Ester Tuiksool. esimees Kadi Lambot (paremal). puhkepäev Äripäeva nädalalõpulisa 29. september 2006 3 toimetaja Christel Karits, tel 667 0218, e-post [email protected] Ettevaatust, disain vallutab Tallinna “Ettevaatust, disain!” musitseerivad Anne Türnpu, Ingrit Vaher, Maarja Jakobson, Kristina hoiatavad tootekunstni- Paškevičius, Kärt Johanson, Maret kud Tallinnas olijaid, kel Mursa, Reet Aus, Ville Hyvonen ja üsna tõenäoline nädala- Anu Konze.
    [Show full text]
  • PERH Avas Sauel Kiirabitugipunkti Ja Tutvustas Kiirabiautosid
    Toiduabi Näitus Saue Laululaps Sport Euroopa Liidu Sugupuude Žürii: Jaanus Gross toiduabi jagamine rändnäitus saab Tore, et võitles välja toimetulekuraskustes tuule tiibadesse palju poisse pääsme Euroopa inimestele on alanud just Sauelt laulab! Mängudele lk 3 lk 4 lk 5 lk 8 TERVES KEHAS TERVE VAIM! TERVISENÄDAL PÄEVAKESKUSES 13.-17. APRILL LK 10 NRNR 1 47 (3(437)75) 1710.. august aprill 20201512 Saue Linnavolikogu ja Saue Linnavalitsuse infoleht PERH avas Sauel kiirabitugipunkti ja tutvustas kiirabiautosid Saue Sõna Regionaalhaigla osutab 1. april- esmaabiteenust Eesti väikesaartel list kiirabiteenust 12 õebrigaadi Kihnus, Ruhnus ja Vormsil. õhja-Eesti Regionaal- ja kahe reanimobiilibrigaadiga 2014. aastal teenindasid PERH- haigla (PERH) avas 1. 10 tugipunktis: Sakus, Keilas, i brigaadid 22700 väljakutset. aprillist Sauel Pärna- Paldiskis, Jüris, Raplas, Kohilas, Aastas on ühe kiirabibrigaadi kesk- Psalu 11 uue kiirabitu- Haapsalus, Hiiumaal, Märjamaal mine visiitide arv 2070, läbitakse gipunkti ja tutvustas eelmise ja Sauel. Lisaks osutab ettevõte üle 86 000 kilomeetri. päeva lõuna ajal huvilistele kiirabiautosid ning ruume, kus brigaad väljakutsete vahepeal paikneb. Regionaalhaigla juhatuse liige, haigla ülemarst dr Andrus Rem- melgas märkis avamisel, et alates 2013. aastast osutab regionaal- haigla kiirabiteenust Lääne-Harju teeninduspiirkonnas. „Eelmisel aastal oli Saue linnas ja vallas kokku 1685 väljakutset. See arv Saue kiirabipunkti avamisel oli huvilistel võimalus tutvuda kiirabiauto näitab, et Terviseameti läbivii- ja selle
    [Show full text]
  • Transcending 'Cold Intimacies' in Veiko Õunpuu's Works
    BALTIC SCREEN MEDIA REVIEW 2016 / VOLUME 4 / ARTICLE Article Transcending ‘Cold Intimacies’ in Veiko Õunpuu’s Works EVA NÄRIPEA, National Archives of Estonia, Estonian Academy of Arts; email: [email protected] EWA MAZIERSKA, University of Central Lancashire, United Kingdom; email: [email protected] 60 DOI: 10.1515/bsmr-2017-0004 BALTIC SCREEN MEDIA REVIEW 2016 / VOLUME 4 / ARTICLE ABSTRACT This article examines five films by Veiko Õunpuu, Estonia’s most renowned contemporary director – Empty (Tühirand, Estonia, 2006), Autumn Ball (Sügis- ball, Estonia, 2007), Temptations of St Tony (Püha Tõnu kiusamine, Estonia/Finland/Sweden, 2009), Free Range: Ballad on Approving of the World (Free Range: ballaad maailma heakskiitmisest, Estonia, 2013) and Roukli (Estonia, 2015), focusing on his representations of neoliberalism and especially its effect on the emotional and intimate lives of the characters. We argue that the characters of his films typically reject the conventional romance promoted by neoliberal discourses, including Hollywood cinema, yet this does not make them happy, but disoriented and restless. The repudiation of ‘emotional capitalism’ also pertains to the way Õunpuu’s films are conceived and executed. Most importantly, he resists the conventions of Hollywood cinema, including a classical script and happy ending, and also sets and shoots his films in peripheral places. Our main theoretical framework is the concept of ‘emotional capitalism’ as elaborated by Eva Illouz. INTRODUCTION heakskiitmisest, Estonia, 2013) and Roukli Veiko Õunpuu has been directing films (Estonia, 2015). To our knowledge, this is for a decade, rising from an unknown the first attempt to discuss Õunpuu’s filmic ‘amateur’ to become an internationally oeuvre in its entirety.
    [Show full text]
  • IRL Kandidaadid 4. Märtsi Valimistel
    Teater 6 Pärnu Endlas esietendub Puhkepäev Andrus Vaariku loteriivõit “Kokkola” | Nädalalõpulisa | 23.–25. veebruar 2007 | nr 8 (407) | IRL kandidaadid 4. märtsi valimistel TRIVIMI VELLISTE 598 ERKI NOOL Pärnumaa 587 TÕNIS LUKAS Võru-, Valga- ja Põlvamaa Külvar Mand 599 577 Ela Tomson 600 Tartu linn Ülo Tulik 588 Jüri Kask 601 ENE ERGMA 568 Peeter Tulviste 578 Andres Kõiv 589 Erik Reinhold 602 Jõgeva- ja Tartumaa Mihhail Lotman 579 Elmut Paavel 590 Urmas Aava 603 (v. a Tartu linn) Urmo Kööbi 580 Kadri Jäätma 591 Mati Sutt 604 Peeter Laurson 581 Tiit Niilo 592 Mart Kutsar 605 HELIR-VALDOR SEEDER Kalev Vapper 569 558 Jüri Kõre 582 Kalle Vister 593 Raul Sarandi 606 ANTS PAULS Tõnu Ojamaa 570 548 Merle Jääger 583 Indrek Kalda 594 Mart Alliku 607 Järva- ja Viljandimaa Ants Paju 571 Ida-Virumaa Uno Ainsoo 584 Raul Lusti 595 Toivo Peets 572 Tiina Oraste 559 Toivo Maimets 585 Kurmet Müürsepp 596 Erika Kruup 549 Joel Luhamets 573 Kaia Iva 560 Margus Tsahkna 586 Jaanus Barkala 597 Enno Vinni 550 Jaak Sulg 561 Väino Vahtra 574 Vallo Reimaa 551 Kalju Kertsmik 562 Aime Güsson 575 Tiit Salvan 552 Arvo Maling 563 Madis Avi 576 Avo Kiir 553 Kaido Ivask 564 Vladislav Ponjatovski 554 Lembit Kruuse 565 Sirje Jõemaa 555 Tarmo Loodus 566 Peeter Kaldur 556 Jüri Ellram 567 Žanna Solomanjuk 557 MARKO POMERANTS 540 Lääne-Virumaa TARMO KÕUTS Mihkel Juhkami 541 531 Tiia Sihver 542 Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa Sven Kesler 543 TAAVI VESKIMÄGI Ain Suurkaev 544 516 Toomas Takkis 532 Hannes Mets 545 JUHAN PARTS Harju- (v.a Tallinn) Aivar Reivik 533 Indrek Klammer 546 506
    [Show full text]
  • Subjectivity-Inducing Mechanisms in Contemporary Estonian Art Film
    BALTIC SCREEN MEDIA REVIEW 2014 / VOLUME 2 / ARTICLE Article Darkness on Screen: Subjectivity-Inducing Mechanisms in Contemporary Estonian Art Film MARTIN OJA, Tallinn University Baltic Film and Media School, Estonia; email: [email protected] 76 DOI: 10.1515/bsmr-2015-0016 BALTIC SCREEN MEDIA REVIEW 2014 / VOLUME 2 / ARTICLE ABSTRACT The main purpose of the article is to bring more clarity to the concept of art fi lm, shedding light on the mechanisms of subjective reception and evaluating the presence of subjectivity-inducing segments as the grounds for defi ning art fi lm. The second aim is to take a fresh look at the little- discussed Estonian art cinema, drawing on a framework of cognitive fi lm studies in order to analyse its borders and characteristics. I will evaluate the use of darkness as a device for creating meaning, both independently of and combined with other visual or auditory devices. The dark screen, although not always a major factor in the creation of subjectivity, accompanies the core problem both directly and metaphorically: what happens to the viewer when external information is absent? I will look at the subjectiv- ity-inducing devices in the fi lms of two Estonian directors, Sulev Keedus and Veiko Õunpuu. For the theoretical back- ground, I rely mostly on Torben Grodal’s idea about the subjective mode as a main characteristic of art fi lm, and the disruption of character simulation as the basis for the fi lm viewer’s subjectivity. INTRODUCTION tions and projects in order to gain support. For Estonian cinema, the last two decades Additionally, considering the context of spe- has been a time of seeking its identity and cifi c fi lm types, we can observe the strong continuously recreating its language, which international position of independent Esto- has been characterised by a renewal of its nian animation.
    [Show full text]
  • Eesti Film Estonian Film 2000-2006
    EESTI Eesti fi lm FILM Estonian Film ESTONIAN 2000-2006 FILM 2000 2006 Pikk mängufilm sai jalad alla Eesti mängufilm 2000–2006 20. sajand lõppes eesti filmile masendava pööritav tulemus, eriti just 1990. aastatel ka- ikaldusega: aastal 2000 ei saanud meil valmis tastroofiliselt vähenenud kinokülastatavuse ühtegi täispikka kunstilist linateost. See aga ei taustal. tähendanud, et neid ei tehtud. Arenduse ja toot- mise tsüklid olid mitmel põhjusel veninud, põud Uued sihid hajus, vana kuulujutt eesti filmi surmast oli jälle Areldi strateegiliseks sihiks seatud kolme täis- liialdatud. pika mängufilmini aastas, millest üks pidi olema Järgmise kahe aasta jooksul tehti valmis neli autorifilm festivalide tarbeks, teine film rahvale mängufilmi, mille kunstilistes ambitsioonides ning kolmas laste- ja noorsoofilm, jõuti alles ei maksa kahelda. Kvantiteedi üle võis endiselt 2004. aastal. Ent juba järgmisel aastal suutsime nuriseda, hambaid teritati ka filmide sisulise toota rohkem kui pool tosinat täispikka män- kvaliteedi ja vaadatavuse osas. Näiteks kriiti- gufilmi – justkui oleks NATOsse ja Euroopa Liitu kute poolt aasta parimaks linateoseks valitud, pääsemine ka mängufilmi lüüsid avanud. Lõpuks tööstusmanipulatsiooni- ja spionaažiteemaline ometi võis koguse üle hõisata, publiku üks silm “Agent Sinikael” (rež Marko Raat, 2002) kogus oli televiisori küljest kinosaali kallutatud, noo- ainult kolm tuhat vaatajat, aga riiklikult soo- remale ja teadlikumale vaatajale mängis mõju- situd patriootiline rahvafilm Vabadussõjast kat rolli Pimedate Ööde filmifestival (PÖFF). Ees- “Nimed marmortahvlil” (Elmo Nüganen, 2002) ti Televisiooni moraalse ja ka pisikese rahalise ja suuresti erakapitali toel toodetud komöödia süstiga hakati tegema madala eelarvega video- “Vanad ja kobedad saavad jalad alla” (Rando mängufilme, millele pani õla alla ka Eesti Kul- Pettai, 2003) tõmbasid vastavalt 168 000 ja tuurkapital, lisaks tavapäraselt toetavale Eesti 82 000 vaatajat, mis oli Eesti kohta suisa pead- Filmi Sihtasutusele.
    [Show full text]
  • AASTARAAMAT 1 2000 Sisukord
    EESTI MUUSIKAAKADEEMIA AASTARAAMAT 1 2000 Sisukord SAATEKS (P. Lassmann) ...............................................................................................................................................3 EESTI MUUSIKAAKADEEMIA AKREDITEERIMINE (A. Pung) ..............................................................................3 EESTI MUUSIKAAKADEEMIA NÕUKOGUS (M. Topman) ....................................................................................8 ÕPPETÖÖ (M. Tarum, A. Truumets) ............................................................................................................................10 LOOMINGULINE JA TEADUSLIK TEGEVUS (M. Topman) .....................................................................................20 Klaveriosakond (I. Ilja) ...............................................................................................................................20 Keelpilliosakond (P. Paemurru) ................................................................................................................27 Puhkpilliosakond (H. Altrov) .....................................................................................................................30 Lauluosakond (V. Noreika, P. Paemurru) ..................................................................................................35 Dirigeerimisosakond (T. Kapten) .............................................................................................................40 Kammermuusikaosakond (H. Kapten) ...................................................................................................47
    [Show full text]
  • Nimeliste Allfondide Stipendiumid 2001
    STIPENDIUMID ja TOETUSED 10. TEGEVUSAASTAL . AASTAKS 11. JAGAMINE SIHTASUTUSE EESTI RAHVUSKULTUURI FOND TÄNUAUHINNAD Eino Baskin, loominguline stipendium 50 000 Evald Okas, loominguline stipendium 50 000 Elbert Tuganov, loominguline stipendium 50 000 ABEL-MIRKA FONDI STIPENDIUMID 2001. AASTAKS Toetamaks Eesti majandusteaduste üliõpilaste koolitust Ameerika Ühendriikides Aare Tilk, stipendium õpinguteks Ameerika Filmi Instituudis filmiproduktsiooni erialal 10 000 ADELAIDE'I EESTI MUINSUSKAITSE SELTSI FONDI STIPENDIUMID 2001. AASTAKS Estonia Teatri toetuseks Rahvusooper Estonia, toetus Giuseppe Verdi nädala läbiviimiseks 13 333* ALEXANDER KOFKINI FONDI STIPENDIUMID 2001. AASTAKS Näitlejate ja lavastajate täiendõppeks välismaal Mait Malmsten, stipendium enesetäiendamiseks Londonis 10 000 Ain Mäeots, stipendium õppe- ja enesetäiendusreisiks New Yorki 15 000* Harriet Toompere, stipendium enesetäiendamiseks Londonis 10 000 ANTON AARE MÄLESTUSFONDI STIPENDIUMID 2001. AASTAKS Toetamaks Kolga Keskkooli üldiseid haridustaotlusi ja kooli lõpetajaid haridustee jätkamisel Marju Jaanimäe, stipendium õpinguteks Viljandi Kultuurikolledžis huvijuhtimise erialal 2 000 Maarja Jaanits, stipendium õpinguteks Tartu Ülikoolis bioloogia erialal 2 000 Kadri Jaanits, stipendium õpinguteks Tartu Ülikoolis soome keele ja kirjanduse erialal 2 000 Joonatan Kallaste, stipendium õpinguteks Eesti Kõrgemas Kommertskoolis infotehnoloogia juhtimise erialal 1 000 Melika Kindel, stipendium õpinguteks Turu Ülikoolis rahvaluule erialal 2 000 Risto Laagriküll, stipendium õpinguteks
    [Show full text]
  • AASTARAAMAT 1 2001 Sisukord
    EESTI MUUSIKAAKADEEMIA AASTARAAMAT 1 2001 Sisukord Saateks (P. Lassmann) ....................................................................................................................................... 3 Muusikaakadeemia uus orel (A. Uibo) ............................................................................................................ 4 Eesti Muusikaakadeemia Nõukogus (M. Topmann) ...................................................................................... 5 Õppetöö (M. Tarum) ............................................................................................................................................ 8 Akadeemilised osakonnad (koost M. Topmann) ........................................................................................... 18 Klaveriosakond (I. Ilja) .......................................................................................................................... 18 Keelpilliosakond (Peeter Paemurru) .................................................................................................. 28 Puhkpilliosakond (H. Altrov)................................................................................................................. 31 Lauluosakond (V. Noreika, Piia Paemurru) ......................................................................................... 37 Kammermuusikaosakond (H. Kapten) ............................................................................................... 42 Dirigeerimisosakond (T. Kapten) .......................................................................................................
    [Show full text]
  • Eesti Muusikud Kodus Ja Maailmas NOVEMBER 1.11. Mati Turi
    2015 Eesti muusikud kodus ja maailmas NOVEMBER 1.11. Mati Turi soleerib Stuttgarti Bachi Akadeemia kontserdil Saksamaal. Tenor Mati Turi soleerib Stuttgarti Bachi Akadeemia kontserdil sarjas „Akademiekonzert“ Stuttgarti kultuuri- ja kongressikeskuses Liederhalle. Hans-Christoph Rademanni juhatusel tuleb ettekandele Zoltán Kodály „Psalmus Hungaricus“ op. 13, Johann Sebastian Bachi kantaat „Aus der Tiefen rufe ich, Herr, zu dir“ BWV 131 ja Leonard Bernsteini „Chichesteri Psalmid“. Lisaks Turile on laval solistid Katja Stuber (sopran), Robin Blaze (kontratenor) ja Ludwig Mittelhammer (bass), Nagoldi Otto Hahni Gümnaaisumi vokaalansambel (VokalEnsemble des Otto-Hahn-Gymnasiums Nagold), Stuttgarti segakoor Gächinger Kantorei ja Stuttgarti Raadio Sümfooniaorkester (SWR). 1.–10.11 Pille Lille Muusikute Fondi kontserdid novembrikuus. Sarjas „Hingemuusika“ astuvad 1.11 Tapa Jaakobi kirikus üles Arete Teemets (sopran), Neeme Ots (trompet) ja Kristel Aer (orel), kavas Johann Sebastian Bach, Johann Rosenmüller, Girolamo Frescobaldi, Giacomo Puccini, Andrew Lloyd Webber, Antonio Vivaldi, Giulio Caccini jt; 2.11 Valga Jaani kirikus Maria Listra (sopran), Kristina Kriit (viiul) ja Piia Paemurru (klaver), kavas Georg Friedrich Händel, Wolfgang Amadeus Mozart, Gabriel Fauré jt ning 6.11 Otepää Palveränduri kirikus Arete Teemets (sopran) ja Piia Paemurru (klaver), kavas Johann Sebastian Bach, Mihkel Lüdig, Wolfgang Amadeus Mozart, Eduard Tubin. Sarjas „Meistrite Akadeemia“ toimub kaks kontserti: 2.11 Pärnu Raekojas, kus esinevad Neeme Ots (trompet) ja Ralf Taal (klaver), kavas Franz Schubert, Fryderyk Chopin jt ning 6.11 Tartu Linnamuuseumis, kus esinevad Pille Lill (sopran), Neeme Ots (trompet) ja Ralf Taal (klaver), kavas Alo Põldmäe, Hillar Kareva, Eduard Tubin, Ester Mägi jt. Koostöös Eesti Heliloojate Liiduga toimub Tartus vestluskohtumine helilooja Alo Põldmäega. 8.11 annavad Tamsalu Kultuurimajas kontserdi „See vallatu operett!“ Pille Lill (sopran), Mati Kõrts (tenor) ja Piia Paemurru (klaver), kavas tuntud meloodiad operettidest ja muusikalidest.
    [Show full text]
  • Lennud» Näitel
    TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut Merilyn Merisalu NÄITLEJA KUVANDI LOOMINE MEEDIAS SAATESARJA «LENNUD» NÄITEL Bakalaureusetöö (6 EAP) Juhendaja: Maarja Lõhmus, PhD TARTU 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1. TEOREETILISED LÄHTEKOHAD.............................................................................. 6 1.1. Kultuuri esitamine avalikus sfääris .......................................................................... 6 1.2. Näitleja kui avaliku elu tegelane .............................................................................. 8 1.3. Kuvand kultuuriruumis ............................................................................................ 9 1.4. Meedia kui kultuurikeskkond kuvandi loomisel .................................................... 12 1.5. Valdkonna uurimistraditsioon Eestis ..................................................................... 16 2. UURIMISTEEMA JA MEETOD ................................................................................. 18 2.1. Uurimisteema ja uurimisküsimused ....................................................................... 18 2.1.1. EMTA lavakunstikool kui kultuuri looja ........................................................ 19 2.1.2. EMTA lavakunstikooli vilistlased kultuuriväljal/avalikkuses ........................ 21 2.1.3. Telesari näitekunstist «Lennud» kultuuriloo loojana .....................................
    [Show full text]
  • Miljonivaade Kava2019 Veebi.Pdf
    Tallinna Linnateater Lai 23, Tallinn 10133 linnateater.ee Kavalehe koostas Triin Sinissaar, facebook.com/linnateater kujundas Katre Rohumaa, twitter.com/linnateater fotod Siim Vahur, Õhtuleht, instagram.com/linnateater Postimees, Ekspress Meedia. Paavo Piik Miljoni vaade Tallinna Linnateatri ja Vana Baskini Teatri koostöölavastus EV100 teatrisarja „Sajandi lugu“ raames 2000–2010 Lavastaja Elmo Nüganen Kunstnik Martin Mikson Kostüümikunstnikud Martin Mikson ja Anna-Liisa Pärt Valguskunstnik Merily Loss Muusikaline kujundaja Riina Roose Etenduse juht Ingrid Noodla Etendus on kahes vaatuses. Esietendus 26. mail 2018 Toom-Kooli 9 Teatri peanäitejuht: Elmo Nüganen Teatri direktor: Raivo Põldmaa Lavastuses kasutatud muusika: katkendid Pjotr Tšaikovski balletist „Pähklipureja" ja Sergei Prokofjevi balletist „Romeo ja Julia"; Troy Seals ja Eddie Sester, „Seitse valget kivist inglit"; Tõnu Trubetsky ja Allan Vainola, „Pille-Riin"; Joe Dassin, „Et si tu n'existais pas..." Osades Ants Rahuoja Egon Nuter Peeter Rahuoja, Argo Aadli Antsu vend Taavet Rahuoja, Germo Toonikus Antsu isa või Oskar Kröönström Aino Pärn, Liina Tennosaar Antsu vennatütar Juhan Pärn, Raivo Rüütel tema mees Erki Pärn, Märt Pius nende poeg Sotsiaaltöötaja Helene Vannari ja paruness Pilleriin Evelin Võigemast või Saara Nüganen (Endla) Aare Rain Simmul Andres Valingu Kalju Orro või Märt Keerutaja Ehitusmehed Rein Jurna ja Jaak Kaljurand või Joonas Eskla Preemiad Egon Nuter - Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale meesnäitlejale, 2019 MÕNED MÄRK- SÕNAD AASTATEST 2000–2010 „Aastal 2000 võivad ohtu sattuda miljonite inimeste elud,“ hoiatavad arvutispetsialistid, kutsudes firmasid üles oma infotehnoloogiat kiirkorras uuendama. Lennukid plahvatavad, tuumareaktorite kestad sulavad üles, mitme- päevaseid elektrikatkestusi esineb riikide kaupa, kümnete maade valitsused kukutatak- se ühel ajal, kuueaastased lapsed hakkavad saama vanaduspensioni tšekke jne – kõik see võib saada reaalsuseks juba vähem kui poole- teise aasta pärast.
    [Show full text]