Purjetamine: Eesti lipp lehvib Läänemere sadamates üha SUVE ERI sagedamini
4–5 6. juuli 2007

40"LCD + 26"LCD

LCD Teler SONY KDL-40W2000 40"LCD-teler, FULL HD Ready teler, resolutsioon 1920 x 1080 pikslit, High Performence LCD paneel, kontrast 8000:1, Live Colour Creation ja BRAVIA Engine pildiparandustehnoloogia, SRS Trusurround XT ja BBE Digital heli- parandustehnoloogia, 2 HDMI-liidest. Kood PSL40

Kuumakse 999.- sissemakse0% 35998.-35998.-

46"LCD + 26"LCD

LCD Teler SONY KDL-46W2000 46"LCD-teler, FULL HD Ready teler, resolutsioon 1920 x 1080 pikslit, High Performence LCD paneel, kontrast 8000:1, Live Colour Creation ja BRAVIA Engine pildiparandustehnoloogia, SRS Trusurround XT ja BBE Digital heliparandustehnoloogia, 2 HDMI-liidest. Kood PSL46

Kuumakse 1299.- sissemakse0% 49998.-49998.-

Mõlema mudeliga tasuta kaasa 26" Sonyer LCD-tel 26” LCD KDL-26U2000 LCD-Teler SONY KDL-26U2000 26"LCD-teler, HD Ready, resolutsioon 1366 x 768 pikslit, BRAVIA pildiparandustehnoloogia, Virtual Dolby Surround heli, 3D combfiltrid, HDMI- ja PC-liidesed. VAATA pakkumisi ka www.onoff.ee ONOFF-i kauplused Tallinnas Sikupilli Keskuses, Tartu mnt. 87 ja Mustika Kaubanduskeskuses, Tammsaare tee 116. Äripäeva lisaväljaanne 6. juuli 2007 reklaamitoimetaja Merli Õunaaed, tel 667 0060, reklaamimüügi projektijuht Gert Laasme, tel 667 0176 2 REKLAAM toimetaja Elo Odres, tel 667 0339, e-post [email protected] 6. juuli 2007 Äripäeva lisaväljaanne UUDIS 3

RAND Loodusteadlased ootavad head Tartus saab rannas raamatuid laenutada Alates jaanipäevast tegutseb Tartus Anne kanali ääres linna- marja- ja seeneaastat raamatukogu suvine laenutus- punkt. Sealt saab rannaskäija ilma lugejapileti ja viiviseta lae- nutada raamatuid kuni 4. au- Lisaks kukeseentele, mille gustini. Rannalaenutus on ava- hooaeg on tuure kogumas, tud kella 10–19. võib turulettidelt leida suu- Rannaraamatukogu avatak- res koguses mitmeid kodu- se Tartus juba kolmandat suve. maiseid metsamarju. Lugemisvara on valitud ker- gemat sorti, palju on ajakirju. Eesti Maaülikooli metsan- Eraldi tehnika-, auto- ja mees- dus- ja maaehitusinstituudi va- teajakirjade “riiul” on mees- nemteadur Taimi Paal, kes vee- soole. Sobivat lugemist leia- tis kolm kuud oma üliõpilas- vad ka igas eas lapsed. Luge- tega Tartumaal Järvseljal, üt- mismaterjali on nii eesti kui ka les Postimehele, et marju lei- vene keeles. Iga päev on saa- dub metsa all piisavalt. Tema daval värsked ajalehed. hinnangul võib Järvseljal näh- Halva ilmaga rannalaenutus ei tu põhjal teha järeldusi kogu tööta. Eesti kohta. “Seal on suhteliselt külm ja olud on karmid, nii et REIS kui seal juba marju on, leidub Tänavune reisihitt neid kindlasti ka mujal,” lau- sus Paal. on Balkan Vanemteaduri hinnangul Viimastel aastatel on Eesti ini- võib tänavu üle pika aja taas meste seas järjest populaarse- loota head muraka-aastat. “Ka maks reisisihtkohaks muutu- jõhvikas paistab ilus ja mets- nud Balkani poolsaare riigid. maasikaid on palju,” ütles Paal. Möödunud suvel oli eelistatud Samuti on palju vaarikaid. Vei- sihtkoht Baltic Toursi klientide di kehvem pidavat lugu olema seas Montenegro. Sel aastal mustikatega. Küll aga on esi- pärast Eurovisiooni lauluvõist- mesed mustikad sel aastal va- luse võitu kasvas hüppeliselt rakult valminud, kui tavaliselt Serbia populaarsus. Mitmed valmivad mustikad 7.–8. juu- reisifirmad pakuvad sihtkohta- li kandis, siis sel aastal nägi dena Bulgaariat ja Rumeeniat. Paal esimesi küpseid marju ju- Horvaatia on tuntud puhkuse- ba 20. juunil. paik juba aastaid. Järjest roh- Seeneteadlane Erast kem reisivad eestlased ka Slo- Parmasto jääb seenesaagi en- veeniasse. nustamisega pisut vaoshoitu- Asi Baltic Tours turundus- ja maks. Ta pole ise viimasel ajal müügijuhi Kristo Krummi sõ- metsas käinud. Parmasto sõ- nul reisivad eestlased järjest nul olid juuni lõpus müügil ol- rohkem ka suviti. “Kui varase- nud kukeseened liiga pisikeselt matel aastatel reisiti soojade- ära korjatud. “Üldiselt on ilmad le maadele vaid talveperioo- aga niisugused, et seeni peaks dil ning veedeti suved Eestis, tulema küll, on olnud soe ja siis nüüdseks on see trend vihmane samuti,” hindab see-
Foto puravikest Tallinna keskturul pärineb küll eelmisest suvest, kuid tänavused ilmastikutingimused lubavad eelmisest veelgi murtud,” sõnas Krumm. “Ini- nevana olukorda. paremat seeneaastat. Foto: Raul Mee mestel on rohkem võimalu- si ning huvid suurenenud – reisitakse aasta läbi ning ot- Kolmveerand eestimaalastest Rästikud kimbutavad sitakse järjest põnevamaid sihtpunkte.” tarbib pudelivett Saaremaad RAHA Puhkamine viib Mais Turu-uuringute ASi lä- Viimase aastaga on tekki- Juunis pöördus Saaremaal võlgadesse biviidud üle-eestilise ela- nud magustatud vee tarbija- kümmekond inimest rästi- Suurbritannias läbiviidud uuri- nikkonna uuringu andmetel te rühm, keda on ligi 10 prot- kuhammustuse ravimiseks muses selgub, et puhkamine tarbib 72 protsenti ehk üle senti pudelivee joojatest ning haiglasse. on paljudele liiga kallis, et seda 750 tuhande Eesti elaniku kuhu kuuluvad valdavalt koo- endale lubada. vanuses 15–74 pudelivett. li- ja üliõpilased ning noored, Kuressaare haigla kirurgiaklii- Ligi 12 miljonit briti kodanikku kes elavad linnades ning kelle niku ülemarst Toomas Tartes satuvad igal aastal võlgades- Pudelivee eelistuste pingeri- hulgas on võrdselt nii mehi kui ütles ajalehele Meie Maa, et se oma reiside ja puhkuste tõt- da juhib ülekaalukalt mulli- ka naisi. Valdav enamus pude- üks hammustatutest oli päris tu, selgub CreditExpert.co.uk dega vesi (59 protsendi tarbi- livee joojatest, 59 protsenti, on raskes seisus. uuringust. jate eelistus), 18 protsenti pu- kindlaks jäänud eestimaalaste Tavaliselt fikseerib Kures- Teine uurimus paljastab, et delivee joojatest valib gaasita lemmikule – mullidega veele. saare haigla aastas paarküm- puhkajatest 27 protsenti ka- vee ning uue tarbijarühmana Selle eelistajate hulk ning ka mend rästikuhammustust. Tä-
Rästik. Foto: Tiit Raik sutavad krediitkaarti, võtavad joonistuvad välja lisaväärtuse- müüginumbrid on aastaid ol- navu on pool tavapärasest sal- laenu või laenavad raha hoo- ga vee (magustatud vesi, ku- nud kõrgeimad. vata saanute arvust juba täis. hammustada saanute seeru- pis sugulastelt, et finantseeri- hu on lisatud vitamiine, mine- Kindlalt eristub gaasita vee Kuigi haiglal on rästiku- miga ravimine võrduks selle- da oma lõbustusi. raale jm) tarbijad, keda on ku- eelistajate grupp pudelivee tar- mürgile vastumürk olemas, ga, kui topiks Žigulile Fordi 6 protsenti ehk 2,5 miljonit ni 75 000. bijatest. Nende hulgas domi- pole seda juba aastaid kasu- kumme alla.” britti tunnistavad, et nad sa- Eestimaalaste eelistatuimad neerivad kõrgharidusega ja kõr- tatud. “Kui haige seisund vä- Vastumürk on küll hea va- tuvad võlgadesse iga kord, kui veemargid on Aura (23 protsen- gema sissetulekuga juhtival po- hegi kannatab, üritame see- hend, aga seda kasutatakse nad puhkama lähevad. ti), BonAqua (18 protsenti) ja sitsioonil olevad inimesed. rumit mitte kasutada,” rääkis vaid viimases hädas. Kriitili- Uurimus näitas ka, et kesk- Värska (18 protsenti). Naistele ja vanematele ini- Tartes. “Ei tea, mis tõugu need ses seisus patsiendil võib see- mine mees kulutab puha- Uuringu tellis Eesti joogi- mestele on tervislikkuse as- Saaremaa rästikud on, kuid rum põhjustada allergiat. tes rohkem kui keskmine nai- turu liider A. Le Coq, et teada pekt vee joomisel märksa olu- ne. Meestest 26 protsenti tun- saada, mis suunas on aasta- lisem kui meestele, kes eelis- nistas, et satuvad liiga hoogu ga eestimaalaste veetarbimi- tavad pudelivett väga praktili- Ettevaatust puugid! raha laristamisega, samas kui se eelistused ja harjumused sel põhjusel – janu kustutami- naistest juhtub seda 18 prot- liikunud. A. Le Coqi juht Tar- seks. Võrreldes naistega eelis- Sel aastal on hüppeliselt hendas ETV24 “Aktuaalset sendil. mo Noop ütles, et aasta tagasi tavad mehed enam maitsesta- tõusnud puukborrelioosi kaamerat”. Võlgade kuhjumise takista- tehtud uuringuga võrreldes on tud vett. nakatunute arv. Puukentsefaliiti haigestu- miseks on kaks viisi – liht- pudelivee joojate hulk Eestis Peredes, kus on alaealised mine on jäänud stabiilsele ta- salt reis ära jätta või kui ilma kasvanud 58 protsendilt 72ni, lapsed, tarbitakse pudelivett Kuue kuuga registreeriti 135 semele. puhkuseta ei ole võimalik, siis mis kinnitab veenvalt pudeli- igapäevaselt samuti statistili-
Aura sinakaid pudeleid haa- haigestunut, mis on enam Puukborrelioos on bakteri- teha selgeks oma finantsolu- vee-kultuuri võitu Eestis kraa- selt oluliselt rohkem (38 prot- ravad eestlased poeriiulitelt kui poole võrra rohkem eel- te põhjustatud nakkushaigus, kord ja planeerida, palju kulu- nivee tarbimise asemel. senti). Elo Odres kõige sagedamini. mise aastaga võrreldes, va- mida levitavad puugid. tada võib. Äripäeva lisaväljaanne 6. juuli 2007 toimetaja Elo Odres, tel 667 0339, e-post [email protected] 4 VAATLUS Eestlased kasvavad mererahvaks Kui arhitekt Enn Laansoo hakkas vend Erikuga 1990. aastate algul Soome saarestikus purjetamas käima, ei kohanud nad ühtki teist Eesti alust. Nüüd näeb ülelahe sadamates sinimustvalgeid lehvimas tihti.

Elo Odres [email protected] Enn ja Erik Laansoo kasva-
Enn sid Kadriorus, peamised män- Laansoo gupaigad jäid Piritale. Ven- nad mäletavad, kuidas poisi- kestena sai mere ääres purje- kaid passitud. 1993. aastal ost- sid nad oma esimese purjeka. Kaks aastat sõitsid võõra kapte- niga, siis olid juba nii targad, et julgesid omapead merele min- na. Enn mäletab, et esimene reis viis Piritalt Lohusallu. “Pi- ritalt lahkuda oli lihtne. Aga Lohusalus randumisega olime
Erik Laansoo küll hädas.” Praeguseks on Laansood nii vanad merekarud, et ei häbene tunnistada – Tallinna ja Soome da vahetus. Jaanituld tehti too- ka inimsuhted väga põnevalt laht neile enam pinget ei paku. kord ühel asustamata saarel välja. Tujurikkujaid pole siiani Kaks aastat tagasi tehti Lääne- Rootsi rannikul. nende sekka sattunud. “Ega me merele enam-vähem tiir peale. “Purjetades satud sellistesse ei loksu niisama, meil on merel “Nüüd on eesmärk väljapoole kohtadesse, kuhu maismaatu- väga meeleolukad lõuna- ja õh- purjetada,” avaldab Erik. ristina ei satu, näed linnu teist- tusöögid,” mainib Enn. Koka- Mis on see, mis merele tõm- sugusest perspektiivist – me- kunst on Eriku harrastus. Oma bab? “Merel on vabam elulaad, relt,” jutustab Erik. Stockhol- kodus Ohtu mõisas korraldab teistsugune kultuur. Reisimi- mis kinnitasid nad oma purje- ta tihti pidusööke ega jää hätta se rõõm ka muidugi,” arutleb ka otse Vaasa muuseumi kõrva- merelgi. Värske kala tuleb ot- Enn. Kui enamasti seostub pur- le, Lüübekis randusid keskaeg- se merest, muid varusid täien- jetamine spordi ja regattidega, se linnavärava ees. Enn täien- datakse sadamates. Tavaliselt siis nemad vennaga peavad lu- dab, et tegelikult on merelt va- hakkavad sõbrad kevade lähe- gu merematkamisest. nadele linnadele kõige parem nedes ise Ennult ja Erikult kü- Kui Tallinna lahest välja sõit- vaade – vanasti olid ju kõik lin- sima, et kuhu te sel suvel plaa- ma hakata, tuleb Laansoodel nad merele orienteeritud. nite sõita? esimesena pähe Soome saa- Igal suvel teevad vennad me- Üliohtlikke olukordi restik. “Sinna sõidab hea ilma- rel paar pikemat tiiru. Sel aas- Laansood merelt ei mäleta. ga viie tunniga,” hindab Enn. tal käisid nad mais Gotlandil. Ennule meenub, et ükskord tu- Soome saarestiku ja Rootsi Mais on meri veel külm ja ilm li vall lahti ja jooksis masti tip- ranniku vahele jääb Ahvena- kehv, lõbusõiduseltskonda see- pu. “Saatsime siis ühe kergema maa. “Sellel reisil ei kao maa kord kaasas polnud. “Oli selli- naise üles seda alla tooma. Ta silmist,” mainib Enn. Kolmas ne meeste retk,” muheleb Enn. algul arvas, et me teeme nalja ja sihtkoht – seal tuleb juba ava- Soome saarestikus käiakse igal lubas kohe minna. Kui aru sai, merelainetega võidelda – on suvel vähemalt korra, nüüdki et täitsa tõsine jutt, oli tal juba Gotland. on planeeritud üks nädal juu- piinlik keelduda.” Oma ümber-mere-reisiks lis ja teine trett veel septemb- Kui Enn ja Erik pikemalt me- 2005. aasta juunis varusid ris. Sinna võetakse ka pered ja resõidult koju jõuavad, siis esi- Laansood kuu aega. Reis oli ja- sõbrad kaasa. mesed paar päeva kuluvad har- gatud nelja etappi, igas kont- “Meie kahekesi võiks minna jumiseks. “Öösel ärkad ja lähed rollpunktis ülejäänud selts- ükskõik kuhu ja kui kauaks,” akna juurde vaatama, kas kõik kond vahetus. “Enamik inime- ütleb Enn. “Meile piisab pur- on korras. Vetsupott kõigub,” si pole valmis kuu aega järjest jetamisest. Aga seltskonna- jutustab Enn. “Ja süda on me- merel olema ja purjekas ela- le on vaja veel midagi huvita- rel.” Erik täiendab, et merele ma,” selgitab Enn. Stockhol- vat. Ja meile on jälle vaja selts- minnes on jälle vastupidi, esi- mis ja Rostockis õnnestus neil konda.” mene päev kulub harjumiseks, randuda otse suurte reisilaeva- Hea seltskond on purjeta- aga siis tulevad juba mereme- de külje all, kus osa seltskon- des väga oluline. Merel tulevad hejutud. toimetaja Elo Odres, tel 667 0339, e-post [email protected] 6. juuli 2007 Äripäeva lisaväljaanne VAATLUS 5

TAUST TSITAAT KAART Seitsme aastaga purjejahtide arv Purjetades satud kohtadesse, Reis ümber Läänemere kolmekordistunud kuhu maismaaturistina ei satu,
Enn ja Erik Laansoo 2005.aasta juunis tehtud merematka marsruut.
Registreeritud purjejahte Eestis näed linnu teistsugusest perspektiivist. Sinisega tähistatud punktides ülejäänud seltskond vahetus. 2000 106 ” Erik Laansoo 2001 145 +39 , Ohtu mõisa peremees ja purjetaja 2002 161 +16 2003 166 +5 2004 186 +20 2005 259 +73 2006 313 +54 2007 mai 336 +23 Allikas: Eesti Veeteede Amet, Eesti Riiklik Autoregistrikeskus

Eestlaste eelistatuim sihtkoht on Soome saarestik

Eestist üle mere loodesse Hiiumaa ja mandri vahel. See jääb Soome saarestik, ku- on paras 4–5 päeva marsruut. hu purjetajate sõnul võiks Seal on hea madal ja soe vesi. seilama jäädagi: nii palju on Saaremaa ja Hiiumaa taha üld- erinevaid väikeseid saari juhul ei minda, sest seal on ju- ja laide, asustatud ja asus- ba avamere laine, kivine ega ole tamata, vanu armsaid koh- õigeid sadamaid. ti ja üllatavaid avastamata Soome saarestikust võib aja paiku. ja tahtmise korral edasi Ah- venamaale põrutada. Kui ae- Kui kogemusi on juba piisa- ga oleks juba rohkem kui kaks valt, et Tallinna lahest välja sõi- nädalat, oleks tore Stockholmi Allikas: Enn Laansoo ta, ja aega rohkem kui paar päe- sõita. “Kuigi Ahvenamaa on nii va, siis on Läänemeres mõned tore koht – väikesed rootsi kü- marsruudid, mille vahel valida. lad, Mariehamn on väga kihvt Selleks et purjetama minna, linn ja erinevaid jahte üle maa- ei pea jahti olema ega pea isegi ilma, et ega vist ei raatsiks sealt purjetada oskama. Pirital jah- lahkuda,” unistab Eisel. te rentiva OÜ Spinnaker ühe Teine suur saar Lääneme- omaniku Kaspar Eiseli sõnul res, kuhu võiks minna, on Got- annavad nad oma jahiga nii- land. “Seal on juba tegu ülem- kuinii kogenud kapteni kaasa. erepurjetamisega. Tuleb kaks “Jahid on selleks liiga kallid, et päeva sõita, ööseks merele jää- neid võõrastele usaldada,” nen- da, kaks kaptenit peab peal ole- dib Eisel. “Need peavad väga ma,” loetleb Eisel. “Visbys on head ja usaldusväärsed tutta- ilus sadam ja saarel võib ratta- vad olema, kes laeva oma kät- ga ringi sõita.” te saavad.” Paar korda on Eisel purje- Kui ühtki kaptenit parajasti kaga Peterburis käinud. Sinna võtta ei ole, on kogenud purje- sõidab poolteist päeva. Sõita taja Eisel ka ise rentnikega sõit- tuleb keset lahte, mööda rah- mas käinud. “Eks me õpetame vusvahelist laevateed, sest ve- ka neid sõidu ajal. Soome jõu- nelastele ei meeldi, kui nende des juba üks paneb vendreid rannikuvetes sõidetakse. “See ja teine kinnitab otsi. Kolman- on ka omamoodi huvitav tee- daks päevaks meeskonnatöö kord, vene eripära,” muigab juba toimib.” Eisel. “Metsik bürokraatia pii- Soome saarestik on eestlas- ril, vene laevadelt kogu aega te eelistatuim sihtkoht. Suvel karjutakse ruuporiga – kes te käivad Spinnakeri jahid seal olete? Allveelaevad sõidavad igal nädalal. “Seal on meil ju- mööda, mööduvatelt laevadelt ba teada kohad, sissetöötatud näidatakse Eesti lipu peale ru- marsruudid. Helistame ette ja sikat…” Sel aastal pole Spinna- palume sauna kütte panna või keri jahid ida pool käinud. Üks kaikohta hoida,” räägib Eisel. reis oli tellitud, aga see igaks ju- Merematka marsruudile huks tühistati. seab oma piirid aeg. 12 ini- “Üldiselt sõidetakse Tal- mest peale võtva jahi rent on linnast ida poole vähe,” ütleb päevas 9000 krooni. Seetõttu Eisel. “Kaberneeme sadam on laeva kauemaks kui nädalaks liiva täis, Vergi on juba kau- eriti ei võeta, levinuim aeg on gel.” kolm päeva. Nädalaga aga väga Lõunanaabrite juures Riias kaugele ei jõua, Soome saares- käib ka parasjagu nädalaga ära. tik ongi optimaalne. Oma jahid Sinna minnes jäävad just tee on reeglina sportpurjetajatel. peale Kihnu ja Ruhnu. “Riiga Nemad osalevad suvel iga nädal sissesõit on hirmus pikk, võtab regattidel ega taha pikemaid mitu tundi,” mainib Eisel. reise ette võtta, sest siis jääks Soomes saab Saimaa kana- kohe etapp vahele ja meeskond li kaudu ka Soome suurte jär- langeks üldarvestuses. vede peale, aga sel teemal Eisel Vana tuntud sihtkoht on sõna ei võta, kuna pole ise seal meie oma Väinameri Saaremaa, käinud.

Eestlaste reisiseltskond sätib end öömajale Ahvenamaal. .Foto: Enn Laansoo Äripäeva lisaväljaanne 6. juuli 2007 toimetaja Elo Odres, tel 667 0339, e-post [email protected] 6 ELUSTIIL Suvetöölised puhkavad talvel lõunamaal Turismitalus praegu aasta kiireim aeg

supidu. Tulemas on Aerosmithi kontsert. Heli Talinurm Tõnu Susi ennast suvel töö- Nädaline tamisest häirida ei lase. “Kui ik- ka väga puhkust vaja on, võib ju Kuigi võib arvata, et suvel saata mõne teise töötaja meie töötavad inimesed kadesta- 20 inimesega firmast,” arvas ta. vad neid õnnelikke, kes pu- Pikema puhkuse võtab Susi kas hates nende töö vilju nau- oktoobris-novembris abikaasa- divad, armastab Raplamaal ga koos soojale maale sõites või koos perekonnaga Tarsi tu- vahetult enne suve. rismitalu pidav Krista Olesk “Me saame kontserdid ära suvel töötamist. Puhkus näha, kui tahame,” mainis Susi jääb talve ootama. oma töö positiivse poole pealt. Boonusena ei jõua “helimehed” Tarsi talu perenaise kinnitusel kunagi pärast öist tehnika ma- nende perele suvel töötamine havõtmist tööle kella kahek- probleemiks pole. “Kui see se- saks. Sellest pole hullu, sest ka gaks, siis lihtsalt ei võtaks paar kliendid ei ärka nii vara. nädalat külalisi vastu ja läheks Aastaaegu eristab tema töös kuskile reisima,” kinnitas Kris- lisaks koormusele vaid see, et ta Olesk. Tema talu külaliste talvel on enamik üritusi ruu- kalendris on praeguseks bro- mis sees, suvel väljas. neerimata vaid paar päeva nä- Igal suvel tahaks töölt dala keskel, ülejäänud ajad on lahkuda kuni suve lõpuni kinni. “Elame loodusega kooskõlas, Pärnu Kuursaali juhataja Taimi sellepärast suvel ei puhkagi,” Kaasiku jaoks on suvine tööta- arvas Krista Olesk. Üks põh- mine üsna närvesööv. “Igal su- jus, miks kodusolemist nauti- vel ütlen, et nüüd on lõpp, nüüd da, on see, et omal ajal on pal- lähen,” naerab Kaasik küsimu- ju reisitud ning kuuest lapsest, se peale, kas suvi ei tekita soo- kes perekonnas kasvavad, on vi tööd vahetada. suurematele samuti reisimist Kui talvel on Kuursaalis õh- võimaldatud. tuti umbes 300 inimest, siis Perenaise sõnul tuleb tu- suviti on normaalne 500–600 rismitalu pidamisest mõelda klienti ning inimeste rohkuse- kui eluviisist ning tulijad po- ga kaasneb asjade lõhkumine. le turistid, vaid külalised, kes Samuti tekitavad keerulisi olu- põikavad natukeseks ajaks ta- kordi suveks palgatud hooaja- lus elava perekonna ellu. Tarsi töölised (u 35 igal aastal), keda on turismitaluna tegutsenud tuleb hakata välja õpetama. nüüd juba 3–4 aastat ning töö- Suviseid ja talviseid kliente tegemisel lööb kaasa kogu pe- võrreldes nentis Kaasik, et su- rekond. vel käivad peamiselt välismaa- “Sellist tunnet küll ei teki, lased. Koos soomlastega saa- et kuidas nüüd teised puhka- buvad ka probleemid: kaasa vad ja mina teen tööd. Kui kü- tuuakse oma toitu, kohalikud laliste vool väga tihedaks lä- toidud ei maitse, lisaks külma- heb, tahaks ühe päeva vahe- de arvete tegemine. peal magada küll,” ütles pere- “Välismaalane on päris ras- naine. “Aga kui midagi ära teed ke klient. Vaatad, et väga soliid- ja kui see õnnestub, siis on ju sed pered, lastega... Aga nad pa- hea väsimus. See ei tähenda tü- nevad sajaga minema, lihtsalt dimust!” et maksmisest pääseda,” kir- Kuigi peamiselt külastatak- jeldas Kaasik. se Tarsi talu suviti, on käijaid Kuna suvel on Pärnu Kuur- ka talvel. “Suvel tahetakse lõõ- saal paras “hullumaja”, saab gastuda, tarvitatakse rohkem juhataja puhkuse peale mõel- alkoholi, talvel tullakse loodu- da kas sügisel või vahetult enne selt midagi saama, näiteks te- suve. Kaasik teeb aastas tavali- hakse suusamatku rabasse,” selt kaks välisreisi koos perega. võrdles Krista Olesk. Tütre jaoks tuleb koolist puu- Kõik kontserdid dumist paluda, sest suvel puh- vaadatud kusega arvestada ei saa. “Mul läheb viies aasta Pärnu Ka heli- ja valgustehnikat ren- Kuursaalis ja ma ei ole ühtegi
Eelmisel aastal Raplamaa tiva firma Eventech tegevjuht korda Pärnu randa saanud,” tõ- TSITAAT NUMBER Aasta Emaks valitud Krista ning juhatuse liige Tõnu Su- des Kaasik. Kuigi suvine tööta- Oleskil on talus abiks suur pere. si töötab suurema osa suvest. mine pole rõõmustav tegevus, Suvel tullakse lõõgastuma, tarvita- Vasakul seisavad Krista ja tema Kuigi ka talvel on tööd, toimu- siis suve lõpus hakkavad asjad takse rohkem alkoholi, talvel tul- abikaasa Illar pesamuna Kertu- vad suuremad üritused, mil- jälle laabuma. 600 ga, kõrval pojad Ott ja Siim. Kü- le jaoks heli- ja valgustehnikat “Kui suveaeg lõpuks läbi lakse loodusesse, näiteks suusamatkale
klienti võib suvel ühel õhtul kitavad Mert, Ivar ja Tannu. renditakse, suvel. saab, on kõik taas rahulik ja ” olla Pärnu Kuursaalis. Talvel on Foto: Maris Ojasuu rabasse. Viimased suuremad tööd stabiilne. Käid puhkusel ära see number poole väiksem. olid näiteks Rabarock, võidu- ja töötad jälle edasi,” kinnitas Krista Olesk, Tarsi turismitalu perenaine püha paraad ning laulu- ja tant- Kaasik. toimetaja Elo Odres, tel 667 0339, e-post [email protected] 6. juuli 2007 Äripäeva lisaväljaanne SUVE ERI 7 Suvesündmuste kalender

Tantsu ja tralli, sekka mõni tõsisem üritus

nese põhjalik kurssivii- Emine suvel toimuvate üritustega on ohtlik te- gevus. Huvitekitavaid sünd- musi on nii palju, et nende kõigi külastamine mõjuks ra- hakotile laastavalt ega jätaks üldse aega rahulikult puhata. Seetõttu tuleb ikkagi teha va- lik. Esiteks ettevõtmised, mi- da surmkindlalt peab külasta- ma. Teine kategooria võiks ol- la etendused-kontserdid, ku- hu minna juhul, kui see ajali- selt ja geograafiliselt hästi so- bib. Muidugi ikka tingimusel, et need ka huvi pakuvad. Tundub, et selliseid suuri teatrisündmusi, nagu eelmise suve “Vargamäe kuningriik” ja “Kuningas Ubu”, sel suvel ei sünni. Kel “Ubu” aasta tagasi vaatamata jäi, jõuavad seda lä- hipäevil veel teha. Elo Odres

Järgmise nädalavahetu- se tähtsündmus on Tartu Hansapäevad. Fotol tant- sijad eelmisest aastast. Foto: Tartu Hansapäevad

FESTIVALID JA MUUD mäele Rüütliturniirile ja kell 24 Tabasalu Jazz Fest ARF 2007 “GoFoRest”
17.07 kell 12. SARIÜRITUSED Peipsiäärne Kaukaasia kesköine Rüütliturniir.
13.07 kell 19 Rannamõisa
Aegviidu laululaval
Pileti hinnad 150 kr ja samal
kell 10–16 Jõelinnas BBQ kirikus
14.07 kell 12. päeval 190 kr, lapsepilet vas- Ammende aia
Ida-Virumaal Vaiklas meistrivõistlused, igal täistun-
Hedvig Hanson, Andre
Pilet 200 kr. tavalt 100 kr ja 130 kr, perepi- suvemuusika
07.07 kell 10–22. nil grillikool Maaker, Siim Aimla
Rahvusvaheline raskemuusi- let 350 kr ja 390 kr.
Palladium Cup 2007 koos
kell 16 AHHAA keskus esit-
Pilet 150 kr ka festival Aegviidu Rock Fest
Ammende villas Pärnus kaukaasia päevaga. Esinevad leb: Magdeburgi poolkerad
14.07 alates kella 18 Taba- (ARF). Esineb 14 bändi. Lisain- Õlletoober
Piletid 80 kr, sooduspilet 50 Kaukaasia tippartistid Vahtang Emajõel salu keskväljakul fo koduleheküljel http://arf.ro- kr. Saksofonide öö vastavalt Kikabidze, Nani Bregvadze jt.
15.07 kell 15 rongkäik ja pi-
Jazz Collective, Jaak Soo- ckguru.ee
Üks lihtne pidu Saaremaal 150 kr ja 100 kr. Kaukaasia köök, veinid, kau- dulik lõputseremoonia Kaar- ääre kvartett feat. Mikko
Oitme külas Leisi vallas
Algused kell 20, va Saksofo- batänav. sillal Innanen, Weekend Guitar Trio, Midsummer
20.07 algus kell 16. nide öö kell 21.
Pilet 150 kr, perepilet 300
Täpsem info www. Stacey Kent & Jim Tomlinson Musicfestival
21.07 algus kell 12.
12.07 “Tunde kaja” – noore kr, sooduspilet 50 kr. hansapaevad.ee Quartett
Ühe päeva pilet 150 kr, kahe lauljatari Kadri Voorandi kava
Pilet 200 kr, soodus 150 kr.
Tallinna lauluväljakul päeva pilet 250 kr.
19.07 Tõnu Naissoo Eclectic Pärnaõie talu Electric Trio suvekontserdid
26.07 Holger Marjamaa Quartet
Pärnaõie talu hoov Nõo val- Toomas Kalli estraadikomöödia
02.08 “Willane bluus” – ko- las VANA BASKINI TEATRIS dukootud ja mõnusalt soe
Pilet 150 kr, sooduspilet Seppade
09.08 “Suvemaastikud” 125 kr. – Hedvig Hanson ja Andre
Algus kell 19. päev 2007 Maaker
08.07 Lindpriid Lavastaja: Ivo Eensalu
16.08 “Saksofonide öö” –
22.07 Kait Tamra Henrik Normann, Anne Paluver, Eduard Toman, saksofonistide Raivo Tafenau
29.07 Karl Madis Ivo Eensalu, Pille Pürg, Peeter Kaljumäe, ja Siim Aimla duett-duell. ROROOOSSNA-ALLIKU MÕIÕISAPARGRGIIS Raivo Mets, Marju Männik, Hannes Sassi ja Tantsutrupp “Star Girls”
23.08 “Sinilind” – Yvetta Tartu Hansapäevad Raid-Uustalu esituses ena- 4. AUGGUUSTIL KELL 12.00
Erikülaline masti Valgre laulud. Tartus staari Super
13.07–15.07 ürituste algul 12.00Seppadepäevaavamine,tervitused.12.00 Seppade päeva avamine, tervitused. fi nalist XIV Haapsalu kell 12. Raimondo! 12.30Töötuba,JanikaSaar12.30 Töötuba, Janika Saar Vanamuusikafestival
Selleks ajaks ehitatakse Tar- tusse veel kolm eri linna: mui- (mänguasjade meisterdamine ja müük).
Haapsalu Toomkirikus nasaja Jõelinn, hansaaja Jaani- Sepiste näitusmüük, oksjon.
04.07–08.07 kell 20, 06.07 linn ja ärkamisaja Raelinn. Li- ka kell 23. saks veel Lastelinn. Iga päev 13.00KallePussijatemameeskonna13.00 Kalle Pussi ja tema meeskonna 3.07 Märjamaa Laululava 4.07 Viljandi Laululava 6.07 Otepää
Pilet 100 kr. rohkelt erinevaid üritusi kõigis “jõu ja ilu numbrid“. Pühajärve park 7.07 Võru-Kubija Laululava 8.07 Valga linnapark
06.07 Viini klassikud Viini linnades. Tähtsaimad neist: 9.07 Paide Laululava 10.07 Aruküla Lauluväljak 11.07 Põlva klaveril kell 20.
13.07 kell 15 Raeplatsil laa- 13.30 Meisterseppade esinemine. Intsikurmu 12.07 Tartu Laululava 13.07 Pärnu Vallikäär 14.07 Keila
Öökontsert “Ehi end, mu da pidulik avamine. Lauluväljak 15.07 Haapsalu piiskopi linnuse suur õu 16.07 Rakvere hing” – intiimsed barokkaariad
Igal kolmveerandtunnil Pala- 14.00-18.00 Ans „Seelikukütid“ ja Roosna- Laululava 17.07 Palamuse Laululava 18.07 Põltsamaa Lossihoov Teele Jõksi esituses metsa Akadeemia Allikurahvamajataidlejateesinemine.Alliku rahvamaja taidlejate esinemine. 19.07 Toila Laululava 20.07 Kärdla Laululava 21.07 Kuressaare
07.07 “Kire laulud” – ba-
kell 21 Raeplatsil pidulik Lossihoov 22.07 Rapla Lauluava Algus kl. 20.00 rokk-kantaadid ja instrumen- avatseremoonia, mis kulmi- 18.00Kokkuvõttedseppadepäevast,18.00 Kokkuvõtted seppade päevast, Piletid müügil Piletilevi ja Piletimaailma müügipunktides taalmuusika Habsburgide hiil- neerub tuleetendusega lõpetamine. ning Statoili teenindusjaamades. geajast
14.07 kell 21 Raelaval suur Roosna–Alliku vallavalitsus Pileti hinnad eelmüügist: 95.-/125.-
08.07 G. F. Händel, oratoo- ärkamisaegade kontsert Kaaruka külaselts Etenduse päeval pilet kallim! rium “Joosua”, solistid Mati “Kunileiust Matiisenini”. Turi, Kädy Plaas, Risto Joost jt.
kell 23.30 rongkäik Toome- Äripäeva lisaväljaanne 6. juuli 2007 toimetaja Elo Odres, tel 667 0339, e-post [email protected] 8 SUVE ERI

Mütofest – muistse Saksamaalt maailma pidu
02.08 Rosamunde Quartet
Soome-Norra ühisprojekt ans Saksamaalt Frigg esineb Viljandi pärimus-
Kassinurme mäed Jõgeva-
03.08 J. Haydn “Tormi ja muusika festivali avaõhtul. maal tungi” sümfooniad  Viljandi Pärimusmuusika
20.07–22.07 algus kell 12. Festival
Festivali pass 305 kr. Soo- Viljandi dustused peredele. pärimusmuusika
Pidu idaviikingite ajast, kui festival manatarkus ja ussisõnad olid au sees. Kõlavad üle 1500
26.07–29.07 aasta vanad lood ja laulud.
Algus kõigil päevadel kell 12.
Esinevad Tyr Fääri saartelt,
Festivali pass 790 kr. Päeva- Krauka Taanist, Auli ja Vilkaci piletid 290–390 kr, sooduspi- Lätist, Oort, Vägilased, Celtic letid 180–340 kr. Circle, Tulli Lum. Avatud töö- ja
26.07 Ankara State Choir õpitoad, kus saab õppida lin- (Türgi), Oi Las (Küpros), Oort, nuse vallutamist ja rõngassär- Zetod jt gi tegemist. Läbi festivali toi-
27.07 Tbilisi (Gruusia), Liadan mub rollimäng. (Iiri), Raudants, Liisi Koikson ja Helletused, jt Tormi ja tungi nädalad
28.07 Eliseo Parra (Hispaa- Naissaarel nia), Fernando Stern (Tšiili), Vägilased, Johanson&Vennad,
Naissaare Omari küün jt
Kõikide kontsertide algus
29.07 Dazkarieh (Portugal), Leigo järvemuusika Promenaad kell 19.30. Pilet 270 kr või 370 Phonix (Taani), Väikeste Lõõts- TEATER “Kuningas Ubu” kr. Eelmüügi pilet sisaldab lae- pillide Ühing, Ro:Toro, jt
Leigo talus Valgamaal
Saka Cliff Hotelli kõlakoda, vasõitu, laev väljub kell 17.
10.08–11.08, 17.08–19.08 Oru pargis, Toila lauluväljakul “Naabri Mari”
Teater NO91
21.07 J. Haydn “Tormi ja August
Pilet 350 kr, kohapeal 400 kr.
17.08–19.08
Haapsalu Kiltsi lennuväljal tungi” sümfooniad Kapaklassika, Sooduspilet 275 kr ja 300 kr.
Pilet 200 kr, sooduspilet 150
Teater Ugala
06.07–07.07, 09.07–10.07,
24.07 Kädy Plaasi ja Mati Kaparock Kahe päeva piletid 600 kr, ko- kr, festivali pass 450 kr.
Paljudes kohtades üle Eesti 12.07–14.07 kell 19. Turi soololaulude õhtu hapeal 650 kr.
Esinevad Koit Toome, Dave
Pilet Ugala tiigi kaldal 175
Pilet 300 kr, sooduspilet
25.07 Helen Lokuta ja Rainer
Kohilas Tohisoo pargis
Kontsertide algus kell 17. Benton, Tõnis Mägi jt. kr, sooduspilet 125 kr. Ringrei- 250 kr, viie inimese pilet 1250 Vilu soololaulude õhtu
04.08 kell 18 Kapaklassika
10.08 Oreli ja sümfoonia sil 125 kr ja 80 kr. kr.
26.07 Kvartett aegade lõ-
Suvine romantika mõisapar- päev: ans Svetilen, ans Baltic Eesti Hip-Hop festival
Bernard Kangermanni lus-
Alfred Jarry kirjutatud näi- pust gis Baroque, Vanemuise sümfoo- 2007 tiloo lavastas Margus Vaher. temängu seadis lavale ja ku-
27.07 Andres Kaljuste viiu-
Esinevad Birgit Õigemeel, niaorkester ja koor jt. Mängivad Maria Soomets, jundas teatritandem Tiit Oja- liõhtu Amanaska (Austraalia), Ro:
11.08 Eesti leviklassika: Lii-
Paunkülas Harjumaal Jaana Kukk, Janek Vadi, Ott soo ja Ene-Liis Semper. Osa-
28.07 Hugo Ticciati viiuli- Toro, PaukenfEST jt si Koikson, LOFO ja Tätte,
17.08–19.08 Aardam, Karol Kuntsel, Hilje des Chalice, Rasmus Kaljujärv, õhtu
05.08 kell 11 Kaparock Chalice ja sümfooniaorkester,
Festivali pass juulis 250 kr, Murel jt. Mirtel Pohla, Marika Vaarik jt.
29.07 Ha-Young Jung kont-
Kogupere rokipiknik Tanel Padar, Hedvig Hanson jt. augustis 300 kr.
Enamik selle lavastuse eten-
Kel eelmise suve teatri- rabassiõhtu
Esinevad Jäääär&Bonzo,
17.08 Mehaanilised loitsud:
Esinevad kõik Eesti hip-hop dusi on praeguseks ära olnud, sündmus vaatamata jäi, saa-
30.07 Nargen Festival Brides in Bloom, Vaiko Eplik Raul Vaigla, The Dynamite artistid. jäänud on veel 06.07 Taeblas vad seda kogeda sel suvel. Ni- Ensemble & Eliit, Stele & Kadi Toom, Vikings (Eesti/ Rootsi/ Taani), ja 07.07 Perakülas. Kes hiljaks miosas on Tõnis Mäe asemel
31.07 Dimitri Eremini tšel- Krimbel jt. Ultima Thule, No-Big-Silence ja Jazzkaare sügishooaeg jäid, siis veel saab seda lõbu- Chalice, mida võib võtta ka kui loõhtu
Festivali pass 200 kr. Tiit Kikas 2007 sat rohke laulu, tantsu ja pilli- põhjust lavastust uuesti vaa-
01.08 Rosamunde Quartet
18.08 Tango öö: mänguga vürtsitatud lugu vaa- tama minna ka neil, kes eelmi- Bird&Primitive Music Society
African Project feat. Aly data 24.–25.08 Viljandis Ugala sel suvel käisid. Lugu sõgedast (Havai/ Eesti), Cocco Mbassi Keita & Linley Marthe tiigi kaldal. kuningast, sõgedalt lavastatud (Kamerun), Tango Nuevo (Ees-
17.08 kell 20 Kadrioru los- ja kujundatud, mida pole või- ti/ Argentiina) Motion Trio si lilleaias. “Võimalik kohtumine” malik kirjeldada, vaid peab ise (Poola)
18.08 kell 20 Pärnu kontser- nägema. dimajas
Teater Vanemuine Birgitta Festival 2007
Pilet Tallinnas 200 kr, soo-
Pädaste mõisas “Tähtede sadu” duspilet 150 kr.
Enamik etendusi on juba toi-
Pirita kloostri varemetes
Pärnus 150 kr ja 100 kr. munud, jäänud on veel 08.07
Vana Baskini Teater
10.08–11.08, 14.08–19.08 ja 12.07–14.07 kell 20.
Paljudes kohtades üle Eesti
Pileti hind vastavalt isteko- Püha Bernardi päev
Pilet 245 kr ja 195 kr.
Kontsert-etendused toi- hale 275–300 kr, kohapeal
Lavastaja Raivo Trass, osa- muvad ajavahemikus 03.07– 300–350 kr.
Padise kloostris ja pargis des Aivar Tommingas, Raivo E. 22.07 algusega kell 20.
Kõigi kontsertide algus kell
Padise valla ja pärimusteatri Tamm, Ao Peep.
Pilet toimumise päeval 140 21. Loomine koostöös
Komöödia kahe suure heli- kr, eelmüügist 125 kr. Soo-
10.08 ja 11.08 dramaatiline
18.08–20.08 looja, Johann Sebastian Bachi duspiletid vastavalt 120 kr ja oratoorium “Jeanne d´Arc tu-
Päevapilet 295 kr, soodus- ja Georg Friedrich Händeli, väl- 95 kr. leriidal” pilet 185 kr. Perepäevapilet jamõeldud kohtumisest, mida
Toomas Kalli estraadika-
14.08 tango-ooper A. 620 kr. tegelikkuses kunagi ei toimu- va on lavastanud Ivo Eensalu. Piazzolla “Maria de Buenos Ai-
Varahommikune palverän- nud, vaid ainult näitekirjaniku Osades Henrik Normann, res” nak Padise kloostrist Madise fantaasias. Tegelikkuses üritas Eduard Toman, Anne Paluver,
15.08 C. Orff Carmina kirikusse. Turg keskaja moo- Bach oma tollal kuulsama kol- Pille Pürg, Ivo Eensalu, Raivo Burana sekantide ja laste mänguplat- leegiga korduvalt ühendusse Mets jt.
16.08 A. Rubinsteini ooper siga, ajastutruu toit ja märju- astuda, mida Händel silmator- Lavastus koosneb erineva- Deemon ke. Näitus “Keskaegne peaka- kavalt vältis. test numbritest, kus näitle-
17.08 galakontsert Maria te ja rõivas”. Lasteetendus “Si- jad parodeerivad meie tun- Callase repertuaarist gamees Siimeon” kell 13. La- “Tutvumiskuulutus” tud staare. Laval etendatakse
18.08 balletiõhtu, R.Štšedrini vastus “Teekond valguse riiki” konkursi Eurostaar 2007 Ees- “Carmen-süit” ja M. Raveli kell 14. Avatud laagriplats, tel-
Tallinnas Vene teatris ja Pär- ti eelvooru, kus võistlevad kõi- “Bolero” kimisvõimalus. nus Endla teatris kide elualade tipud. Publiku ja
19.08 ainulaadne esiettekan-
Vt lisainfot www.loomine.ee,
06.07, 09.07 ja 10.07 kell 20 žürii eest käib läbi valik meie ne P. Tšaikovski kuulsamatest www.padiseklooster.ee, www. Tallinnas Vene teatris tuntud lauljaid, poliitikuid, ballettidest padise.ee
12.07-15.07 kell 21 Pärnus sportlasi ja telenägusid. Endla teatris Take Off Festival 2007 Tallinna
17.07-19.07 kell 21 Tallinnas “Volquin Varbola all kammermuusika Vene teatris ehk saatuslik kihlvedu”
Harjumaal Jägalas festival 2007
27.07-28.07 kell 21 Pärnus
10.08–11.08 algusega kell Endla teatris
Märjamaa vallas Varbola lin- 18-06.00.
Rootsi-Mihkli ja Jaani kirikus
Piletite hinnad erinevad vas- nuses
Suurim elektroonilise tantsu- ning Raekojas tavalt mängukohale ja isteko-
04.07–08.07 kell 19. muusika festival Põhja-Euroo-
20.08–25.08 hale.
Pilet 180 kr, perepilet 450 pas. Kahepäevasel festivalil on
Piletid erinevatel kontserti-
Muusikali autorid on David kr, sooduspilet 150 kr. esindatud kõik klubisoundid. del 50–120 kr, sooduspiletid Crane, Seth Friedman ja Mar-
Andres Ehini näidendi on la- Kokku viis lava, üles astub 25–50 kr. ta Kauffman, kes olid ka po- vastanud Jaan Urvet. Lavas- 50 dj’d ja artisti, sh Above &
Palju erinevaid kontserte iga pulaarse teleseriaali “Sõbrad” tuses kasutatakse hiigelsuu- Beyond, Chris Liebling, Johan päev kogu nädala vältel. stsenaristid. Lavastas Mait ri maske ja figuurnukke. Kuu- Gielen, Markus Schulz jt. Malmsten. Osades Anne Vee- leme järgmiste näitlejate hää-
Kahe päeva pilet 700 kr, ko- saar, Lauri Liiv, Nele-Liis Vaik- li: Arvi Mägi, Leila Säälik, Vilma hapeal 800 kr. soo, Bert Pringi, Susan Lille- Luik, Margus Vaher, Janek väli, JZ Belle või Janika Silla- Vadi, Kata-Riina Luide, And- maa jt. res Tabun jt. Kaasa teeb pool- toimetaja Elo Odres, tel 667 0339, e-post [email protected] 6. juuli 2007 Äripäeva lisaväljaanne SUVE ERI 9 sada harrastusnäitlejat. Elavat “Jumalaema kiriku le noor naine armub Stockhol- “Birgitta”
L. V. Beethoveni ooper se kell 17) muusikat mängib folkansam- kellamees” mist saabunud diakonisse.
Pirita kloostri näitetrupp
Viinistu kunstimuuseumis
Pilet 425 kr bel Oort.
Pirita kloostri varemetes
26.08, 27.08, 29.08, 30.08
Maailma tuntuima hip-hop-
Teemaks ordurüütlite vallu-
Emajõe Suveteater “Kes aevastas?”
12. ja 13.08 kell 22. ja 31.08 kell 19. artisti kontsert Eestis. Suu- tusretk Varbolasse.
Tartu Toome varemetes
Pilet 100 kr.
Pilet 250 kr. re osa teismeliste selle suve
13.07–05.08 igal õhtul, va
Vana Baskini Teater
Lavastuse aluseks on välis-
Lavastaja Liis Kolle suursündmus! “Tsirkus” esmaspäev, kell 20.
Tabasalu looduspargis eesti kirjaniku Salme Raatma
Dirigent Tõnu Kaljuste
Pilet 195 kr, sooduspilet
27.07–29.07, 02.08–05.08, poeem “Pirita peegeldused”.
Solistid Aile Asszonyi, Mati “Kolm graatsiat“
Teater Endla 145 kr. 09.08–12.08 kell 20. Näidendi seadis lavale Liina Turi, Uku Joller jt.
Paikuse-Reiu vabaõhulava
Victor Hugo’ maailmakuulus
Pilet 195 kr, sooduspilet Orlova. Osades Garmen Tabor,
Beethoveni ainus ja mitu
Põltsamaa Fest 2007
05.07–08.07, 10.07–15.07 lugu armastusest, kirest ja vih- 165 kr. Margus Tabor, Külli Teetamm, korda ümber töötatud ooper
Põltsamaa lossihoov kell 20. kamisest. Teksti kohandanud
Pierre Chesnot` komöö- Hans Kaldoja, Jaan Kiho, Liina räägib ühelt poolt poliitikast,
03.08 ja 04.08 kell 19.
Pilet 175 kr. Urmas Lennuk. Lavastas And- dia on lavastanud Eino Bas- Orlova jt. teiselt poolt armastusest ja
Piletid vastavalt istekohale
Tiit Palu lavastuses teevad res Dvinjaninov. Osades Laura kin. Mängivad Carmen Mikiver,
14. sajandil elanud Root- abielust ning tavalise inime- 165–375 kr eelmüügist, koha- kaasa paljud Endla teatri näit- Peterson (Esmeralda), Veikko Mari Lill, Marika Korolev, Tõnu si naisest, kelle katoliku kirik se püüdest seal vahel oma elu peal 180–400 kr. lejad. Endla Tsirkus ei näita ai- Täär (Quasimodo), Jüri Lumis- Kilgas jt. kuulutas pärast tema surma elada.
Nele-Liis Vaiksoo, Hanna-Lii- nult trikke, vaid jutustab ka te, Hannes Kaljujärv jt. Selle pühakuks. Birgitta pani aluse na Võsa ja Liisi Koiksoni kont- loo. Sobib vaatamiseks ka kõi- lavastusega tähistab Emajõe “Kirjad emale” birgitiinide ordule ja temalt on KONTSERDID sert. ge nooremale publikule. Suveteater oma 10. sünnipäe- nime saanud ka Pirita kloos- va. Suur osa etendustest on
Kuressaare Linnateater ter. Püha Birgitta oli ka kirja- Candy Dulfer “Broadway Gala” “Sõit” juba välja müüdud!
Muhu saar, Koguva küla, nik ja müstik, kaheksaköiteli- Tooma talu se raamatu “Taevalikud ilmu-
Estonia kontserdisaalis Tal-
Teater Vanemuine
Hansahoovi Teater “Vana Tooma pilgu all”
27.07, 28.07, 03.08, 04.08, tused” autor. linnas
Tartu lauluväljakul
Tartu Hansahoovis, Alek- 05.08 kell 15 ja kell 19 (va
09.07 kell 19.
19.08 kell 19 sandri tn 46 ja Pärnu Kuursaa-
Pärimusteater Loomine 05.08) “Lembelood vanas
Piletite hinnad vastavalt is-
Suur muusikalikontsert. lis Mere pst 22.
Tallinna vanalinnas, algus
Pilet 100 kr. linnas” tekohale 450–1250 kr. Unustamatud hitid Brodway
06.07, 07.07, 10.07, 11.07 Taani kuninga aias
Juhan Smuuli tekstidel põ-
Maailmakuulus saksofoni- muusikalidest läbi aegade. So- kell 20 Tartus ja 16.07–22.07
13.07–15.07 kell 22. hineva näidendi lavastas
A. H. Tammsaare nimeline mängija ja laulja oma uue kont- listid Carolin Fortenbacher kell 20 Pärnus.
Pilet 230 kr, sooduspilet Garmen Tabor. Osades Anu Teater sertprogrammiga. (Saksamaa), Helen Hobson
Pilet 110 kr, sooduspilet 90 180 kr. Lamp ja Argo Aadli.
Eesti Teatri- ja Muusikamuu- (Suurbritannia), Matt Rawle kr.
Mart Laari ja Lauri Vahtre
Esietendus eelmisel suvel. seumi Assauwe karjasehoovis Kalvi mõisa muusika (Suurbritannia), Stephen Han-
Võru kirjaniku Jan Rahmani näitemängu lavastasid And- (Müürivahe 12 Tallinnas) sen (Norra), Gerli Padar, Lii- näidendi on lavastanud Ain rus Vaarik ja Ivo Eensalu. Män- August
23., 24., 26.08 kell 20.
Eesti Kontsert si Koikson, Janika Sillamaa, Mäeots. Osades Raivo E. givad Sten Zupping, Hans
Pilet 90 kr, sooduspilet 70
Maarja-Liis Ilus, Rein Vaiko Eplik jt. Vanemuise süm- Tamm, Merle Jääger, Liina Kaldoja, Erika Kaljusaar, Ivo “Roosiaed” kr. Rannap, Ara Yaralyan kvintett fooniaorkester, ooperikoor, Tennosaar, Ott Sepp, Tarmo Eensalu, Hannes Prikk, Kersti
Angela Randmetsa näiden-
26.07 kell 19 Kalvi mõisa bänd. Dirigent Tarmo Leina- Tagamets ja Meelis Hansing. Tombak jt.
Raasiku vallas Kiviloo mõi- di on lavastanud Anne Welt. lehtlas Maarja-Liis Ilus ja Rein tamm.
Näidendi tegevus toimub
Tegemist on omalaadse lii- sa pargis Mängivad Toomas Silm, Jana Rannap bussis, mille värvikate reisija- kuva lavastusega, millega
Pilet 200 kr. Wolke, Tiiu Uibo jt.
Kell 21 Kalvi mõisa pursk- Missy Elliott te kaudu avaneb tänase Võru- viiakse vaataja ringkäigule va-
01.–02.08, 08.–09.08, 15.–
Lavastus heidab kelmika pil- kaevude juures Ara Yaralyani maa kirev elu. nalinna kõnekatesse paikades- 16.08 kell 19. gu sajandite tagustele armas- kvintett
Tallinna lauluväljakul se. Publiku silme all elustuvad
Enn Vetemaa näidendi la- tuslugudele, pakkudes ära-
Pilet 150 kr, sooduspilet
05.09 kell 20. “Eesti asi” Tallinna legendid. vastas Eva Klemets. Osades tundmisrõõmu ja võimalust 100 kr.
Seisukoht 595 kr Ene Järvis, Margus Tabor, Kül- enese üle naerda.
Esialgu 08.07 toimuma pi-
R.A.A.A.M. “Täiskuu” li Reinumägi, Malle Pärn, Kat- 50 Cent and G-Unit danud maailma populaarsei-
Viinistu kunstimuuseumi va- rin Pärn, Tanel Joonas, Erik “Fidelio” (Nargen ma R&B ja hip-hopi naisartisti baõhulava
MTÜ Kell Kümme Tammsoo ja Vaino Napp. Festival 2007)
Tallinna lauluväljakul kontsert nüüd septembris.
07.07–08.07, 18.07–22.07,
Palmse mõisas
30.07 kell 21 (uksed avatak- Allikas: Piletilevi 27.07–29.07, 02.08–05.08,
18.07–22.07, 25.07–27.07, “Rooside sõda” 09.08–12.08 kell 19.30. 29.07, 01.08–05.08, 08.08–
Pilet 240 kr, sooduspilet 12.08, 15.08–20.08 kell 19.
Leigo Järveteater 190 kr.
Pilet 250 kr, sooduspiletid
Leigo talus Valgamaal
Mart Kivastiku näidendi on 190 kr ja 120 kr.
02.08–09.08 (va 06.08) kell lavastanud Ingomar Vihmar.
Juba eelmisel suvel menu- 20. Osades Tiit Sukk, Jan Uus- kalt mängitud Alan Ayckbourni
Pilet 200 kr, sooduspilet põld, Tõnu Oja, Elina Reinold, komöödia on lavastanud Ro- 175 kr. Ain Lutsepp, Egon Nuter, Kleer man Baskin. Osades Epp Ees-
William Shakespeare´i näi- Maibaum. päev, Marika Barabanštšikova, dendi on dramatiseerinud
Lauludega isamaaline põne- Pille Lukin, Roman Baskin, Gui- Andres Keil ja lavastanud vuslugu meie esimestest sam- do Kangur, Riho Kütsar. Elume- Tõnu Lensment. Osades Ja- mudest eurooplasteks saami- he seiklustest suguvõsa kok- nek Joost, Uku Uusberg, Kersti sel. Krimuna küla rahvas on ot- kutulekul. Heinloo, Maarja Jakobson, Vii- sustanud Tartusse esimese- re Valdma jt. Lavastuses teeb le laulupeole minna hoolimata “Muna EÜE ehk kaasa ans Ultima Thule ja vana nende teel olevatest takistus- viimane kava” kuninga rollis teeb näitlejade- test: lugeda ega kirjutada nad büüdi Riho Sibul. ei oska, varastada ja valetada
R.A.A.A.M
Lavastus tõmbab paralleele aga küll. Laulma nad igatahes
Suurel Munamäel 15. sajandi Inglismaa ja täna- õpivad ja kohale jõuavad ka.
Ajavahemikus 20.07–19.08 päeva vahel. Tegijad lubavad erinevatel aegadel. seninägematult ehedaid lahin- “Alkeemik”
Pilet 210 kr, sooduspilet gustseene koos militaarse ras- 160 kr. ketehnika ja lõhkevate pom-
MTÜ Verbal Dance
Lauri Vahtre näidendi lavas- midega.
Pirita kloostri varemetes tab Andrus Vaarik. Osades
08.07–12.07 kell 21. Sepo Seeman, Indrek Taalma, “Kassirabal…”
Pilet 100 kr, sooduspilet 75 Raimo Pass, Jaan Rekkor, Ma- kr. ria Soomets, Inga Allik, Ago
Jõgeva linna teater
Paulo Coelho’ samanime- Anderson.
Jõgeva vallas Kassinurme lise raamatu ainetel valmi-
Lugu EÜEst ja malevlastest, mägedes nud lavastuses teevad Ees- tuhandete tänaste keskealis-
02.08–05.08, 09.08–12.08 ti lavakunstikooli tudengi- te noorpõlvest. Pakub eelkõi- kell 19. te ja lõpetajate kõrval kaa- ge laulu ja nalja, aga ka tibake
Pilet eelmüügist 125 kr, ko- s a K e i l a S O S l a s t e k ü l a l a p s e d . mõtlemisainet. hapeal 175 kr. Sooduspilet Piletitulu läheb lastekodule. 100 kr. “Reigi õpetaja”
Marina Carri vana-iiri müto- “Uljas neitsi” loogial põhineva näidendi la-
Kuressaare Linnateater vastas Ain Saviauk. Mängivad
Nargen Festival 2007
Kuressaare Sadamaaidas Ülle Lichtfeldt, Tambet Tuisk,
Laulasmaa Resorti ranna-
25.07–29.07, 01.08–05.08 Ines Aru, Luule Komissarov jt. mets kell 20.
Eelmise suve üllatustükk tu-
08.07–22.07 (va 16.07) kell
Pilet 200 kr, sooduspilet leb sel aastal kordusele. Lüü- 20. 150 kr. riline ja salapärane lugu ise-
Pilet 175 kr.
Aino Kalda proosabal- seisvast iiri naisest, kes juma-
Andrus Kivirähki näidendis laad lavastas Aare Toika. last hüljatud maakolkas peab naismereröövlite elust män- Osades Erik Ruus, Katarii- asjatuna näivat võitlust ühis- givad Ita Ever, Mari Lill, Ma- na Lauk, Indrek Saar, Garmen konnaga oma tõekspidamis- ria Klenskaja, Ester Pajusoo, Tabor jt. te nimel. Ragne Pekarev.
Telefilmist tuttav lugu Hiiu- maa Reigi kirikuõpetajast, kel- Äripäeva lisaväljaanne 6. juuli 2007 toimetaja Elo Odres, tel 667 0339, e-post [email protected] 10 AKTIIVNE PUHKUS Seiklust rohkem kui rubla eest naga hinges alustan köite ot- kem kui rubla eest, on seekord Tarzanlikud sas lendlemist ja trosside kül- lihtsamalt läbitavad. Väga to- Signe Sillasoo jes rippuvate puulattide üle- reda instruktori juhendamisel [email protected] tamist. Pikemal metalltrossil sooritan jõu- ja ilunumbrid ka õhusõidud Kinnitan karabiini trossi kõndides mõtisklen, mida või- nendel takistusribadel, millega külge, panen vaimu valmis vad tunda Aasias pilvelõhkuja- ma Nõmmel enda meelest üld- ja alustan pilvebaleriinilik- te vahel julgustükke sooritavad se hakkama ei saanud. Turni- puude ku lendu järgmise puu juur- köielkõndijad. misoskuseid pealinna mändi- de. Nii hüpates, lennates, Viimase raja keskele jõudes de all hindan kolme miinuse- kõikudes ja turnides mit- kirun ennast. Avanev pilt maa ga, Otepääl nelja plussiga. Ro- vahel meid kordi järjest. ja taeva vahel atraktsiooni lä- nimisvilumus tuleb kiirelt. bimisega tõsiselt vaeva nägeva- Oravlik liikumine kõrgustes Seiklusradade läbimise es- test noortest ei tõota head. Ent mase kogemuse saan Nõm- tagasiteed pole ja puude vahe- Raja keskel kohtan trobikonda me seikluspargis. Minu suuri- le rippuma ei kavatse ma jää- suuremaid ja väiksemaid ro- mateks turnimissaavutusteks da. Haaran aga köiest kinni ja nijaid, kellega koos lõpu poo- enne instruktori juhendami- alustan enda jaoks päeva ras- le rühin. Takistusrajalt takis- sel toimuva õpperaja läbimist keima atraktsiooni ületamist. tusrajale ukerdades saan kõr- on lapsepõlves sooritatud ilu- Puude vahele kinnitatud nöö- valakrobaatidelt hüüdnimeks numbrid kodu lähedal kasva- ridest, mille otsas jalused, üle orav. Ennast küll nii vilunuks nud tammede otsas. Ootava- kõndimine nõuab tõelisi akro- ei pea, et puudel ronimise meis- test köitest, puude vahele kin- baatlikke oskusi, ent jõuan elu- terklassi kuuluva looma tiitlit nitatud trossidest ja pikkadest ga lõpuni. 700meetrise puude vääriksin, ent omajagu meeli- õhusõitudest tarzanliku köie otsa loodud kadalipu läbimi- tatud olen ikka. küljes ei osanud ma toona ise- ne võtab esimesel korral ligi Suurimat rõõmu tunnen gi mitte unistada. kaks tundi. Otepää seiklusradade lõpus Eneseületamine puuladvas Otepää seikluspargis tun- olevatest pikkadest õhusõitu- nen ennast juba oluliselt kind- dest. Peale puude vahel tur- Kisa ja kilkamist jagub pea lamalt. Paljud takistusribad nimist on 350 meetrit liugle- kõigi takistusribade ületami- on tuttavad, üllatusi ja kahe mist 28 meetri kõrgusel tõeli- sel. Minu järel ronivate väikes- käega peast kinni hoidmist ne nauding. te tüdrukute suust kõlav “Ma ei ning sisemonoloogi ja isekes- Läbitud seiklusrajad on kü- julge” ja “Oi kui jube” saadavad kis ohkimist – miks ma jälle lastamist väärt. Eneseületami- poolte atraktsioonide läbimist. nende keerulisemate takistus- ne ja kriipiv adrenaliinitunne Üksjagu tegemist on takistusri- te peale turnima tulin – on see- kõhus on tagatud. Lisaks oht- badel liikumisega ka minu ees kord vähem. ralt trenni kätele, sekka mõtle- turnivatel vanematel meeste- Paari esimese raja läbimine misharjutusi ja õhuakrobaati- rahvastel. ei osutu väga keeruliseks. Ka kat – minu meelest igati väär- Eneseületamist jagub ka kaks viimast rada, kus seiklust tuslik kogemus nii noortele kui mulle. Kerge adrenaliiniväri- ja enese proovile panekut roh- ka vanadele.

HINNAD

Nõmme seikluspark t ä i s k a s v a n u 2 0 0 – 2 6 0 k r noor (alla 18. eluaasta) 150–200 kr
Trossilt trossile, köielt köiele, laps (115–140 cm) 100–140 kr puidust õhusillalt järgmisele, kaks mudilaste seiklusrada 60–80 kr tundi ladvikus seiklemist garan- raja läbimine instruktori saatel 200 kr tund teerib eneseületemise ja väikse adrenaliinitunde kõhus.
Otepää seikluspark Fotod: Maris Ojasuu täiskasvanu 190–360 kr noor (kuni 17aastane) 130–280 kr
Pikim, 350 meetri pikkune laps (130–140 cm) 100–120 kr õhusõit 28 meetri kõrgusel on laps (115–130 cm) 75–90 kr puhas rõõm ja nauding. Trossil- linnamäe vallutusretk (pikad õhusõidud), täiskasvanu 120 kr sõitmise sõltlastele on lõbu nii linnamäe vallutusretk, noor 80 kr radade lõpus kui Otepää Seiklus- pargi Linnamäe vallutusretkel. TAUST KONKURENT

Otepää seikluspark Seiklushimulised
Kuus rada, 55 takistuslõi- Siguldasse turnima ku. Lisaks 350meetrine õhu- Siguldas asuv seikluspark sõit Linnamäele. Mežakakis pakub adrenaliinija-
Info: www.seikluspark.ee nustele võimalust turnida nel- jal erineva raskusastmega rajal
Vääna-Jõesuu seikluspark ja 46 takistusribal.
Kaks elementide ringi, esi- Radade läbimine võtab kesk- mesel viis, teisel kaheksa ele- miselt kaks tundi. Turnida on menti. Lisaks kaljuronimisra- võimalik erinevatel tasanditel, da, köieltlaskumine. nii kahe meetri kui kõrgeima-
Info: www.seiklusrada.ee tes punktides 17 meetri kõr- gusel. Seikluspargi pääse või-
Taevaskoja kõrgseiklusrada maldab turnida ja atraktsiooni-
Seiklusrada 9 meetri kõr- del ronida kuni kolm tundi. gusel puude otsas. Rajal tu-
Hinnad leb läbida erinevaid takistusi:
Täiskasvanu – 250 kr ülehüpped, poom, paralleelid,
Laps (kuni 17aastane) – 135 kr trapets jne.
Perepilet – 560 kr
Info: www.taevaskoja.ee
Tudengitele esmaspäevastel päevadel soodustus – 135 kr
Nõmme seikluspark
Lahtiolekuajad
Viis rada, 55 takistuslõiku.
Seikluspark on avatud
Info: www. 4. maist kuni 30. septembrini. nommeseikluspark.ee
Kell 10–19 reklaamitoimetaja Merli Õunaaed, tel 667 0060, reklaamimüügi projektijuht Gert Laasme, tel 667 0176 6. juuli 2007 Äripäeva lisaväljaanne REKLAAM 11

Teretulemast MAALE! U aa.ee IDA-VIR www.ida-virum

ule ja veendu ise, et maa- Tkond, mis asub Kirde-Eestis, Euroopa Liidu idapiiril ja Soome lahe lõunakaldal, on hea ja rikka- and lik paik puhkamiseks ja elamusteks! m pikkune supelr Narva-Jõesuu – 3 k oila-Oru park asub Pühajõe orus ja laiub 105 hektaril. Park on ainulaadne oma asukohast tingitud eeliste, oskusliku kujunduse ja suure liigirikkuse poolest. TPargis on üle 240 puittaimeliigi ja -vormi. Alates 1996. aastast on tehtud ära suur töö pargi korrastamisel ja hooldamisel. Renoveerimistöid on tehtud kasvuhoone alus- müüridel, selle ümbruses ja endises rosaariumis, taastatud on kalade purskkaev, pargi väravad ja basseinid, puhastatud varingust ja remonditud treppe ning teid, taasehita- tud Nõiametsa paviljon ja korrastatud grott.

ohtla-Nõmme kaevan- dusmuuseum on muu- Ktunud üheks põneva- maks turismiobjektiks Ida-Vi- rumaal. Endisest Kohtla kae- vandusest kujundatud muu- seumis on võimalik näha kae- vandust ja sealset tööd tut- vustavat ekspositsiooni ning laskuda 8 meetri sügavusele arva linnus: Narva linn oma ligi 70 000 elanikuga asub maa alla, kus on avatud üle Eesti ja ELi idapiiril Narva jõe kaldal ning see on ai- 1,5 km vanu kaevanduskäike. Nnus koht Eestis, kus on unikaalne arhitektuuriansam- www.kaevanduspark.ee bel: jõe vastaskallastel asuvad ainulaadse paarina Herman- ni linnus ja Ivangorodi kindlus. Narva Hermanni linnus on Eesti võimsaim restau- reeritud keskaegne lin- alaste juga on Ees- nus. Linnuses on välja ti kõrgeim juga, pandud rikkalik ekspo- Vmis asub Ida-Viru sitsioon Narva ajaloost, maakonnas Kohtla vallas sõjaeelsest arhitektuu- Valaste külas ja mille kõr- rist ja linlaste eluolust. gus on 30,5 meetrit. Joa Linnuse kohal kõrgub juurde rajatud vaateplat- võimas peatorn, kust vorm ja selleni laskuvad avaneb võrratu vaade keerdtrepid pakuvad võr- linnale, jõele ja naaber- ratut vaadet joale ja merele. kindlusele. Külastajatele Valaste juga ei kaota oma pakuvad meelelahutust külgetõmbejõudu isegi tal- mitmesugused kontser- vel, vaid pakub võrratuid did, festivalid ja vaba- vaatepilte ümbruskonna õhuetendused, mis toi- puudele tekkivate loodus- muvad linnuse hoovis ja like jääskulptuuride näol. mujal linnas. www.kohtla.ee www.narva.ee

aka Cliff Hotel & SPA alvi mõis an- asub otse Põhja-Ees- nab Teile või- Sti pankranniku ser- Kmaluse ööbida val. Romatiline ja pri- kuninglikus miljöös. vaatne mõisahotell, mille Õhtusteks majasises- akendest avaneb suure- teks elamusteks oota- pärane vaade Soome la- vad Teid jahisaalis olev hele ning hotelli ümbrit- piljardilaud, ilu- ja ter- sevale 19. sajandil raja- visekeskuse saunad ja tud mõisapargile, pakub bassein, tervisekapsel mugavat majutust ja vä- ja solaarium. Tervise- ga heal tasemel toitlus- spordiks pakub või- tust. Lisaväärtust loob malust tenniseväljak minispaa ning suur va- ning jalutuskäikudeks lik vaba aja veetmise või- ümbritsev park, mets malusi. Konverentside va- ja lähedalasuv liiva- jadused rahuldab Meretorn, mille viies saalis on kokku kohti kuni 100-le ne mererand. Kalvi mõis on täielikult restaureeritud ning külasta- inimesele. Suurepärane koht akude laadimiseks ja aja maha võtmiseks.. jatel on võimalik näha mõisa just sellisena, nagu ta oli 1914. aastal. www.saka.ee www.kalvi-hotel.com Äripäeva lisaväljaanne 6. juuli 2007 reklaamitoimetaja Merli Õunaaed, tel 667 0060, reklaamimüügi projektijuht Gert Laasme, tel 667 0176 12 REKLAAM reklaamitoimetaja Merli Õunaaed, tel 667 0060, reklaamimüügi projektijuht Gert Laasme, tel 667 0176 6. juuli 2007 Äripäeva lisaväljaanne REKLAAM 13 Äripäeva lisaväljaanne 6. juuli 2007 reklaamitoimetaja Merli Õunaaed, tel 667 0060, reklaamimüügi projektijuht Gert Laasme, tel 667 0176 14 REKLAAM

SUVEKONTSERDID KADRIORU PARGIS JUULI Neljapäeval, 12. juulil kell 18.00 Ülemises aias Improvisatsioonid samba- ja bossanoovastiilis (nn Lilleaed) Eesti-Tšiili kammerdžässtrio–R. Tafenau, M. Vind, Ricardo Badillo 13.–15. juulil “Keskaja hõng Kadrioru pargis” Reedel, 13. juulil kell 21.00 Kontsertväljakul Õhtu – keskaja päev Laupäeval, 14. juulil kell 18.00 Lossi ees Päev – valge päev Pühapäeval, 15. juulil kell 14.00 Lossi ees Hommik – inglite päev 13.–15. juulil Kontsertväljakul Kunstnike rühmituse “Siilid” näitus

Pühapäeval, 22. juulil kell 14.00 Noortepargis Noortepargi avamine ning pargi sünnipäevapidu Koguperelavastus “Karjapoiss on kuningas” Külla tulevad klounid Piip ja Tuut. Jäätist pakub laste sõber Yeti.

AUGUST Neljapäeval, 9. augustil kell 18.00 Ülemises aias “Barokkmuusika Lilleaias” (nn Lilleaed) Neljapäeval, 16. augustil kell 18.00 Ülemises aias “Sume augustiõhtu Lilleaias” (nn Lilleaed) Helin-Mari Arder ja kvintett Neljapäeval, 23. augustil kell 18.00 Kontsertväljakul “Politseiorkestri bigbänd” ja Airi Allvee Neljapäeval, 30. augustil kell 18.00 Kontsertväljakul Operetigala “Franz Lehári orkester”

SEPTEMBER Neljapäeval, 6. septembril kell 18.00 Ülemises aias Filmimuusikakava – Kadri Voorand ja (nn Lilleaed) Eduard Toman

Neljapäeval, 13. septembril “Valgus kõnnib Kadriorus” kell 19.30 Luigetiigi ääres Vivaldi “Aastaajad” – kvartett ja klavessiin kell 20.00 Kontsertväljakul Flamenkotantsijad

kell 20.00 Ülemises aias Slaidiprogramm (nn Lilleaed) kell 20.30 Ülemises aias Musitseerib “Jäääär” (nn Lilleaed)

KADRIORU KONTSERDID ON TASUTA! toimetaja Elo Odres, tel 667 0339, e-post [email protected] 6. juuli 2007 Äripäeva lisaväljaanne SUVE ERI 15 Rannavalve patrullib ka inimtühjal rannal hoolega

silmitsesin binokliga merd – päästja, et kalamehed, kes lahel Külma päeva täidavad tühjus. Hiljem märkasin üh- võrke vette panevad, on ilmselt TSITAAT TASUB TEADA te pisikest täpikest, mis sar- pihta pannud Falcki poid, mis
Roheline lipp: veetempera- raamatud ja mängud nanes peaga. Päästja Vladimir neil meremärgistusest hiljuti Vahel me tuur üle 18 ºC, ilmastikutingi- Artjomenko palus mul ette ku- kaduma läksid. tõepoolest mused head, suplemine ohu- jutada, et kui sarnaseid täpike- Tükk aega uuriti ja vaagi- tu kõigile; kes käivad ranna peal abiks ka- si oleks vees sadades. Kui raske ti, kas võtta kaater ja neile jä- valetame veetem-
Kollane lipp: veetempera- he tunni kaupa ja otsivad puh- on märgata tõelist abivajajat – rele sõita või mitte. Rannaval- ” tuur üle 16–18 ºC, mõõdukas peratuuri mõne Jaana Pikalev kajaid, kes on klaastaaraga ran- nagu nõela heinakuhjast. Mul ve vanem lubas küsida selleks maatuul, ilmastikutingimused [email protected] da tulnud või napsised. Kuna jäi sel päeval see nägemata. luba oma ülemuselt ning hil- kraadi võrra jahe- muutlikud, suplemine on ohtlik aga pilved ei soosinud päevi- Järsku aga kilkasid päästjad, jem need koos kalavõrkudega damaks, et inimes-
Punane lipp: veetempe- Võtsin ühe pärastlõuna, et tajaid, oli noortel üsna igav ja et vette läheb Ded Maroz (jõu- välja tuua. ratuur alla 16 ºC, torm – tu- ühineda Stroomi ranna ve- nad mängisid peale ringkäiku luvana). Tõepoolest oli meeste- Ka tutvustas valvevanem tes vetteminemisel gev tuul ja kõrged lained, äike, telpäästjatega ja uurida, rannas sõna- ja nimemängu- rahvas habetunud ja äravaheta- mulle rannavalvurite varus- keskkonnareostus, suplemine millised on rannavalve üles- sid kuni oma vahetuse lõpuni. miseni sarnane pühadevanaga. tust. Sinna kuuluvad pääste- psühholoogilist ohtlik kõigile. anded. Millegipärast neile rannaval- Tegemist on päästjate vist ai- poid, kalipsod ja päästeves- ohubarjääri tekita- ve töö hirmsasti meeldib, mis- nukese n-ö püsikliendiga. Se- tid, aga ka võrkpallivõrgud, Rannavalve soovitused: Õnnetuseks oli pärastlõuna tõttu lubasid nad täisealistena da mitte abivajamise tõttu, küll mida nad dokumendi pandiga da.
avalikus supelrannas viibi vees tuuline ja suhteliselt pilvine, järgmisel aastal juba kursused aga olevat ta alatihti pahur ja laenutavad. ainult selleks tähistatud alas; mistõttu rannal nappis elute- läbida ja päästjatena tööle asu- käib rannavalvega sõnelemas, Margo Nappi sõnul rasken-
uju paralleelselt rannajoo- gevust. Vaid üksikud vaprad ta- da. Talvel töötavad aga kõik ve- kuna tema mõõdetud veetem- dab nende tööd, et rannas tee- nega ja pea meeles, et kaldast lisuplejad olid punasest lipust telpäästjad muudel ametikoh- peratuur ei ühti tahvlile üles- vad tihti rumalad inimesed nal- kaugenevas suunas ujumine hoolimata end paljaks koori- tadel – kes on turvatöötaja, kes riputatuga. Selle peale kostis ja ja karjuvad appi ilmaasjata, Margo Napp, on ohtlik; nud ja lainetesse heitnud. Õhu- alles üliõpilane. Margo Napp, et vahel nad tõe- samas kui tõsised abivajajad Stroomi rannavalve vanem
ära mine ujuma, kui rannas temperatuur kõikus 16 ja 17 Minu uus boss Margo sele- poolest valetavad veetempera- tõmbuvad endasse ega taha väl- lehvib punane lipp; kraadi vahel, merevees aga olid tas, et vetelpäästjatega on sa- tuuri mõne kraadi võrra jahe- ja näidata, et on hädas.
keelatud on minna ujuma al- jäised 13 kraadi. ma lugu nagu sõjaväelastega- damaks, et inimestes vettemi- Teiseks häirivaks asjaoluks koholi- või narkojoobes. Stroomi rannavalvevanem gi – sugudel vahet ei tehta. See- nemisel psühholoogilist ohu- on järelevalveta alaealised. Turvalisuse huvides teata kohe Margo Napp võttis mind vastu ga peavad kõik võrdselt läbima barjääri tekitada. Rannavalve eeskirjade järgi või- rannavalvele:
joobes ja/või alkoholi tarbi- naljatledes, et tal ei jätku ilm- päästjaks saamiseks põhjali- Otsitakse nii kadunud vad kuni 15aastased lapsed val- NUMBER vatest inimestest ja huligaa- selt nii palju puhvaikasid ja kud katsed, nii ujumises kui dokumente kui ka lapsi vataval rannaalal viibida ja uju- kuuma kohvi, et mind sellise il- ka esmaabis. Rannavalve rüh- ma minna ainult lapsevanema nidest; maga vääriliselt kostitada. ma kuulub küll ka päris mee- Minu lühikese päästjakarjääri järelevalvel. Kõik omapead hul-
väikestest lastest, kes on täiskasvanute järelevalveta Sombuse päeva seltsiks dik (kes küll sel päeval suure- jooksul tuli meil leida ka oma- kujad saadetakse koju. See väl- ma osa ajast soojas teki all õhi- nik autodokumentidele ja pan- dib olukordi, kui kuumade il- 18 vees või rannal; lauamängud ja raamatud nal ilukirjandust luges). gakaartidele. Neile tuli politsei madega neli kuni viis last ran-
rannas on ametis Falcki ve-
eakatest inimestest, kes Staabis oli meid kokku kuus. Ehkki ühtegi inimest uju- järele, kes vormistas leiust põh- nas kaduma läheb ning neid li- telpäästjad, kes valvavad päe- ujuvad üksinda sügavas vees; Nende hulka arvestatakse ka mas ei paista, ronisin demonst- jaliku protokolli. saks ujujate valvamisele otsi- vitajaid ja ujujaid ning kaitse-
ujujatest, kes on läinud väl- kaks Falcki noorteklubi liiget, ratiivselt rannavalve torni ja Vahepeal avastas aga üks da tuleb. vad neid ohtusattumiste eest. japoole tähistatud alast.

Ajakirjanik Jaana Pikalev proo- vis ühe päeva, kui soe vetelpääst- ja dress tundub. Foto: Raul Mee Äripäeva lisaväljaanne 6. juuli 2007 toimetaja Elo Odres, tel 667 0339, e-post [email protected] 16 SUVESÕIDUK Kabrio – sinu juuksed väärivad seda

Ain Hallist kinnitab, et inves- teering kabrioletti on end su- vise sõidumõnu näol täielikult ära tasunud. Foto: Meeli Küttim

Leviehituse objektijuht Ain Hallist nautis vutamine mulle eemärk. Sõi- Siiski teab ta mitmeid, kes mahu lihtsalt kaasa. Soome ta on piisavalt mõnus, et po- sõidavad oma kabrioga aas- reisi tegi ta aga edukalt oma eelmisel suvel kabrioletiga täiel rinnal le kõrvalseisjaid aega tähele- taringselt. “See on rumal kar- kabrioga läbi. gi panna.” tus, et kabrioleti peab talveks Kuna auto oli ostes pea 15 Eestimaa loodust, eriti unustamatu Samas tuleb töökaaslas- garaaži jätma. Paljudel on tu- aastat vana, plaanib Hallist an- te hulgas ikka aegajalt aasi- gev katus, millega sõites pole da talle uue hingamise ja vahe- mälestuse jättis sõidu ajal linnulaul, särav mist ette. Hallist töötab ehi- vahet, kas on külm pakane või tada välja nahkistmed, panna tusfirmas, kus enamik kollee- kõrvetav kuumus. Kabriolett võimsam mootor ja lisada ke- päike ja juustes sasiv tuul. ge maasturite või praktilise- ongi lihtsalt kupee lahtine va- rele originaalosasid. Praegu on- mate autodega ringi sõidavad. riant,” kinnitab Hallist. gi auto remondis ja peremees rahul. “Eelmisel aastal oli vih- saab näiteks paigutada autole Kui Hallist koosolekule lahti- Tal endal on talvel sõitmi- ootab kannatamatult, millal maseid ilmu vähe ja sain kaua tuulevõrgu, mis tuult ja ka vih- se autoga saabub, on kuulda seks teine auto, samuti BMW. saaks juba võimsama autoga Teeli Remmelg lahtise autoga Eestimaa suve ma kõrvale juhib. märkusi: „Kas jälle kaotasid Muu automark ei tulekski nautida tuult ja loodust. [email protected] nautida.” Tihti arvatakse, et kabriolett katuse ära?“ ja „Kas katus sõi- Hallistil mõttesse, sest sarna- “See auto ongi mulle pigem Ka meie kirutud kruusateed ostetakse endale edevuse ra- tis pealt ära?“ selt teiste BMW klubi liikme- hobi. Kui selle aastakäigu au- Seda kergust ja vabadust pole talle probleem. Neil sõites huldamiseks ja tüdrukute juur- Veel peab Ain vastama küsi- tega on ta täielikult selle au- to turuhind on 50 000 krooni soovitab Hallist kõigil kogeda. tuleb lihtsalt katus peale lasta, de meelitamiseks. Ain naerab mustele, kas ta kabrioletiga ka tomargi austaja. Koos käiak- ringis, siis läheb mul see koos “Kui sõidad lahtises autos loo- sest muidu tolmaksid sõitjad selle eelarvamuse peale ja kin- talvel sõidab ja kas vihma ka se kokkutulekutel ja sõidetak- üleslöömise ja ehitamisega duses, kuuled lindude laulu, ja auto sisemus liiga ära. Muid nitab, et tema kabrioletiga nai- sisse sajab. Külm ja vihm po- se mööda Eestit. Samuti plaa- maksma kolm korda rohkem. mõnusat muusikat ja tuul sa- puudusi kabrioletiga sõitmise si taga ei aja. “Kuigi kabriole- leks probleem, pigem ei taha nitakse Saksamaale minekut. Sõiduelamus on seda väärt,” sib juustes,” on ta oma BMW juures Ain välja tuua ei oska- tile vaadatakse rohkem järele, mees oma autot lõhkuda talvel Sinna siiski kabrioletiga ei pole Ain Hallistil siiski autos- 3. seeria kabrioleti ostuga väga gi. Liiga tugeva tuule kaitseks pole suurema tähelepanu saa- meie soolastel teedel. sõida, sest piisavalt kraami ei se pandud rahast kahju. toimetaja Elo Odres, tel 667 0339, e-post [email protected] 6. juuli 2007 Äripäeva lisaväljaanne SUVESÕIDUK 17

Kas sõidate oma kabrioletiga aasta läbi?

tivat kiirust ja vabadust – liht- salt sõita sihitult ringi ja nau- tida ümbrust ja ilusaid vaateid ja päikest. Kindlasti ei ole kab-
Raivo E. Tamm, näitleja
Aira Tammemäe, koolitaja
Eliko Pedastsaar, IMFi rioleti näol tegemist praktili- (Rahvusvaheline Valuutafond) se autoga, vaid ikka emotsio- õitsin oma Peugeot 307 asutan oma Saab 93 ametnik Washingtonis naalse ostuga. Ka paljud pe- Skabrioga küll kogu aas- Kkabriot tõesti aasta lä- reinimesed on selle soetanud ta, sest autol oli kõva bi, sest autol on tugeva simeste soojade ilma- endale teiseks liikumisvahen- metallist katus, mis lihtsa nu- konstruktsiooniga soojusta- Ede ja kevade saabumi- diks, millega imeilusaid suve- pulevajutusega üles ja alla tud katus. Uuemad kabrioletid sest annavad märku Wa- ilmasid nautida ja mis suure- käis. Olen tõeline lahtise au- on nii hea ehitusega, et sõites shingtoni tänavatele ilmuvad ma osa nädalast siiski garaa- to fanaatik, sõitsin tihti ka tal- pole erilist vahet, kas on suvi kabrioletid – kui talvel on nä- žis seisab. vel lahtise katusega. Muidu- või talv. See on täitsa tavaline ha mõnda üksikut katuseta Kabriolett annab vabaduse gi panin enne selga lendurijo- auto, millel lihtsalt katus ühe sõitmas, siis ilma soojenedes tunde, mis tekib kiirteel sõi- pe ja pähe lendurimütsi. Õige nupulevajutusega maha käib. muutub linnapilt selles osas tes, kui juustes sahiseb tuul. riietusega pole ka talvel lahti- Talvel lahtise katusega ma kardinaalselt. Eestiga võrrel- Palava ilmaga jahutab tuul pa- ses autos külm, lisaks on seal siiski ei sõida, sest ei näe sel- des on siin kabrioletiga sõit- remini kui kliimaseade. Kind- olemas istmesoojendus ja soo- lel mingit mõtet. Kuigi või- mise aeg ka märkimisväärselt lasti on Washingtonis kabrio- japuhurid. matu see poleks, sest salon- pikem, sest ilmad lähevad va- leti omamine parem kui Ees- Samas on vist kabrioletiga gi õhk on üsna hästi juhitav rem soojaks ja kuni hilissügi- tis, kuna kliima on soodsam parem sõita lühikesi otsi. Mi- ja hoiaks sõitja soojas. Nau- seni välja on valdav osa päe- lahtise autoga sõitmiseks, na loobusingi seetõttu oma din siiski enam soojal ajal sõi- vi suurepärased lahtise autoga teed on paremas seisukorras autost, et pidin hakkama pal- tu, eriti esimesi kevadlõhnu ja sõitmiseks. Tänavapilti vaada- ja turvalisem on parkida, ilma ju sõitma Tallinna ja Tartu va- päikest. Mulle meeldibki sõita tes on kabrioletid siin väga po- et peaks muretsema, kas taga- het. Sellel teekonnal hakkas enam väikestel külateedel ja pulaarsed. Üsna sageli on kab- si tulles on keegi autosse mi- selg valutama ja ka kael kip- metsa vahel. Suurel maanteel rioleti näol tegemist n-ö näda- dagi visanud või muul moel pus haigeks jääma. ma lahtise katusega sõitmist lavahetuse autoga, mis on li- kahjustanud (kui just kogema- Mul oli uus liisitud auto ja väldin, sest seal on tuule müra saks traditsioonilisele auto- ta ei ole sattunud n-ö valesse selle varustuses polnud tuu- suur, mis pole enam nauditav. le ning mis aetakse garaažist piirkonda). levõrku, mis oleks tuult kin- Kabriolett pole enam luk- välja nädalavahetustel, et te- Mõnda asja peaks kabrio- ni hoidnud, ilma selleta tekib susauto, mida vähesed saavad ha väike reis ümbruskonnas letiga sõites meeles pidama. aga vahel autos tõeline keeris. lubada. Siiski arvan, et kui pe- ja nautida meeldivaid linnast Päikesekaitsekreem on häda- Ja salli pole ka muidugi alati res on vaid üks auto, siis ei saa väljas asuvaid restorane. Ning vajalik, sest lihtne on päike- meeles kaela siduda. see olla kabrio. Pigem on see kui Eestis näeb kabrioletiga sepõletust saada; soovitav on Aga see-eest on kabriole- pere teine või siis üksiku va- sõitmas ehk nooremapoolseid pähe panna rätik või müts, et tiga saadud elamus kirjelda- ba inimese auto. Kabriolett inimesi, siis siinsete kabrio- vältida tuulest tingitud pea- matu – sõita põldude vahel ja on siiski suhteliselt väike ja ka letiomanike hulgas on ka vä- valu. Samuti tuleb autot par- tunda lillelõhna – seda peab oma koera pole ma julgenud ga palju keskea ületanud ko- kides meeles pidada, et salon- ise kogema. veel lahtise katusega sõi- danikke. Enamasti tunduvad gi ei tasu asju jätta, kui katust dutada. kabrioleti omanikud siin nau- peal ei ole.

NUMBER TAUST Rendihind algab Eestlaste lemmikkabrioletid on 1000 kroonist 3391 MB, Opel ja BMW
on juuni keskpaiga seisuga
mark kogus Kui kellelgi tekib tahtmine Enamasti aga tellitakse Eesti Liiklusregistris arvel lah- Audi 70 suvel kabrioletiga lihtsalt C.H.R. Autorendist autosid tise keretüübiga autosid. sh Audi 80 Cabrio 36 lõbusõitu teha, siis võima- pulmasõiduks, aga ka poiss- sh Audi A4 Cabrio 18 lusi selleks Eestis veel na- meheõhtuteks ja sünnipäeva- BMW 173 pib. deks. sh BMW Z3 31 Ka kuldpulmadeks on tel- sh BMW Z4 22 Kabrioleti vähest pakkumist litud vanematele sümbool- Chrysler 93 põhjendatakse kulukusega – se kingitusena vanaaegne TSITAAT sh Chrysler Sebring Cabrio 35 seda renditakse meie kliimas Cadillac ja sõidutatud neid Ford 151 vaid suvel, talvel peab rendi- ringi. 3–5 tundi lõbusõitu au- sh Escort 83 firma autot kasutult nurgas tojuhiga uunikumist C.H.R. Kuigi kabrio- sh Escort Cabrio 39 hoidma. Autorendi Cadillaciga maksab letile vaa- GAZ 375 Siiski on mõned julged ka umbes 4000 krooni. sh GAZ 69 227 sellesse lühiajalise elamuse Siiski ei jää päris tühjade datakse rohkem sh GAZ 69A 116 pakkumisse investeerinud. kätega ka omapead lõbusõidu ” Jeep 161 C.H.R. Autorent pakub ren- igatsejaid. Suurematest ren- järele, pole suu- sh Jeep Wrangler 128 diks uhkeid vanaaegse väli- difirmadest pakub kabrioletti rema tähelepanu LUAZ 112 musega Cadillace. rentimiseks Hertz. saavutamine mulle sh LUAZ 969 M 102 “Aga need on tõelised uuni- Nemadki on seda teenust Mercedes-Benz 293 kumid ja rendime neid ainult ainult aasta pakkunud, kuid eesmärk. sh Mercedes-BenzSL 500 46 koos autojuhiga,” välistab fir- huvi kabriolettide vastu ole- sh SLK 200 Kompressor 39 ma esindaja Pekka Rooväli ris- vat suur. Ain Hallist , Opel 195 ki, et korralike rentijate hul- Kui keegi siiski veel sel su- Leviehituse objektijuht sh Opel Frontera 103 ka sattuvad rullnokad või lõ- vel tahab lõbusõitu teha, siis Peugeot 115 butsevad poissmehed sellega mõne päeva ikka pidi veel leid- sh Peugeot 206 69 omapead kihutada saaksid. ma. Hertz rendib välja Volks- Suzuki 87 Muidugi on tulnud rendi- wagen EOS kabrioletti ja seda LOE VEEBIST sh Suzuki Samurai 36 firmasse ka soliidseid Root- saab enda valdusesse 24 tun- UAZ 728 si härrasmehi ja tahtnud just niks hinnaga 2400 krooni.
www.cabrio.pri.ee sh UAZ 459B 259 sellise autoga siin sõita, sest Väiksemat Peugeot 206 CC Kabriolettide foorum UAZ 31512 209 kodus on samasugune. Nen- kabrioletti saab rentida ka
www.bmw-club.ee Volkswagen 146 dele on võimalusel ka vastu R-Rendist ja lõbusõidu hind BMW klubi sh Golf Cabrio 47 tuldud. üheks päevaks on 1100 krooni. Äripäeva lisaväljaanne 6. juuli 2007 toimetaja Elo Odres, tel 667 0339, e-post [email protected] 18 NOSTALGIA

25 AASTAT TAGASI Ülevaade 1982. aasta juuli ajalehest “Noorte Hääl”
1.07 Oli koolinoorte laulu- ja tantsupeo aasta, nagu tänavu- gi. Juuli esimese numbri kõige tähtsam uudis ongi EKP Kesk- komitee sekretäri Rein Ristlaa- ne tervitus noortele lauljatele ja tantsijatele. Pikki ülevaateid laulu- ja tantsupeolt jätkub terve nädala ajalehtedesse. Varbola sovhoosi ja tsiviillen- nunduse tootmiskoondise töö- tajad kogunesid protestimii- tingutele, et nõuda Iisraeli ag- ressorite lahkumist Liibano- nist. See on selle suve kuumim
Hetk V ENSV koolinoorte välispoliitiline teema. Artikleid laulu- ja tantsupeolt 1982. jätkub igasse lehenumbris- aasta suvel. se. Peagi tekib isegi spetsiaal- Foto: H.Leppikson/ Eesti Filmiarhiiv ne rubriik “Käed eemale Liiba- nonist!”
4.07 Maarjamäe memoriaal- kompleksist saadeti pidulikult teele EÜE 19. töösuve rühmad.
7.07 Rajoonide koolinoo- red kogunevad suvepäevadele, mis sel aastal on pühendatud Veerandi sajandi eest NSVL moodustamise 60. aas- tapäevale.
9.07 ELKNÜ Keskkomitee Suve eri küsis: “Mida tegite suviti 1980ndatel?” põllutööde staap tegi esime- se kokkuvõtte maanoorte sot- Kägu. Ta kutsus mind koos sialistlikust võistlusest sööda- Urmas Alenderiga suve veet- varumisel. Elo Odres ma erinevates regiooni rüh-
10.07 Eesti valmistub suu- [email protected] mades kontserte andes. Prak- reks rahvaste sõpruse peoks –
Hannes Astok (42), tilised asjad aitas korraldada NSV Liidu moodustamise 60. Veerand sajandit tagasi oli riigikoguliige toonane Väinamere regiooni aastapäevaks. Eestis sügav nõukogude- komissar Toomas Annus. Eel- Üleliidulise liiklusreidi “Kiirus” aeg. Võrreldes praegusega uvel 1982. olin Järva- kõige tähendas see meile ühe käigus käib ajakirjanik koos tehti tollal rohkem füüsilist maal malevas. Õhtuks vana Volga väljaajamist. Kont- miilitsatega Tallinna tänava- tööd. Aga päike oli sama S tuli poest hankida mõ- sertturnee kiskus kiiva. Nagu tel kihutavaid autojuhte ohja- soe ja maasikad magusad. ned õunaveinid ja kui vedas, ikka, põhjuseks naine. Esime- mas. 40 km/h piiratud alas jää- Ja kuna me kõik olime tollal sai ka õlut. Parematel päevadel ne rühm, mida külastasime, vad mitmed vahele 55 km/h palju nooremad, tunduvad Žigulit, halvematel Kuldset Ot- oli Pärsama rühm ja seal oli sõiduga. Load hoiule ja häbiks isegi toonased jäätise- ja ra. Teine variant oli komandöri malevlane nimega Leila Miller nimi lehte. kaljajärjekorrad omamoodi käest veidi laboripiiritust nuru-
EÜE Ranna rühm sovhoosi ladu ehitamas. Foto: G.Loss/ Eesti Filmiar- – saatuslik Leila, nagu selgus
10. ja 11. juulil on sööda- armsad. da. Piirituse tempimisel mah- hiiv hiljem. Armumine, huvi kao- varumise hoogtööpäevad. Tal- laga pidi omama kõrget kvalifi- tamine ringituuritamise vas- viste söödavarude täienda- katsiooni, et mitte kallist kraa- nad õhtuks koju jõudsidki – Kolm-neli tundi metsas tu, tülitsemised Urmasega, misest sõltub toitlustusprog- mi hukka lasta. Punase sõstra tihti väsinud, kuid õnnelikud! koos vanaema, vanatädi, küla- Urmase lahkumine Tallinna rammi ülesannete lahendami- mahla segamisel piiritusega Muidugi sai seistud pikka- naiste, ema ja sääskedega oli – see on lühikokkuvõte järg- ne. Nädalavahetusel lähevad võis saada tulemuseks tarreti- des sabades Harju mäel jääti- garanteeritud. Need kohus- nevast. Kaks nädalat hiljem maarahvale šefluskorras appi
Ingrid Eesmaa (35), raama- se piiritusega, aga mitte mõnu- sekohvikus. Kui lõpuks selle tuslikud metsaretked meenu- saime Haapsalu lossihoovis tuhanded tööstusettevõtete tupidaja, elab Austraalias sa joogi – mahl oli liiga hapu. jäätise said, maitses ta ülihea. vad mulle alati, kui möödun siiski uuesti kokku ja laulsi- töötajad. Et 1982. aasta suvesse lan- Kaljasabasid mäletan – prae- supermarketis moosiletist või me jälle koos. Lõpetuseks esi-
15.07 ETV saatesarja “Tur- inu lapsepõlvesuved ges ka Tartu Ülikooli sisseas- gu küll enam ei tahaks veidi kui räägitakse võrdõiguslik- tas Urmas üksi uue laulu, mil- niir” ja “Kuus sõlme vilenöö- Mnõuka-ajal möödusid tumise katse, siis veetsin luge- loputatud teise inimese klaa- kusest – mu vend ei pidanud le ta paar päeva varem oli kir- ris” võitjad sõitsid kuuks ajaks ikka kõblates ja kol- matuid tunde Tallinna ja Tar- sist juua. kunagi marju korjama. jutanud. Laulu nimi oli ”Sõbra preemiareisile Saksa DVsse. hoosis töötades. Hommikul tu vahel hääletades. Iga hinde Suvedest ongi meelde jää- Randasõit, sihtkohaks ena- käsi”, selle viimane salm kõ-
20.07 Tallinnas Ehitaja- kogunesime Koidula kolhoosi teadasaamiseks tuli ju kohale nud see, et oleks huvitav ja sa- masti Kauksi Peipsi ääres, oli las nii: te Klubis avati vabariiklikud kontori juurde koos turuvarb- sõita – internet ja mobiiltelefo- mas ka tahe ikkagi endale tas- suur ettevõtmine, millesse va- Ja tulvaveed su laeva viivad ära, müürseppade võistlused. laste ja Rummu vabakäigu nid olid veel õieti leiutamata. kuraha teenida. Kodust küll ei nemad suhtusid täie tõsidu- ei kustu iial kauge tähesära.
23.07 Eestis toimuvad ka- vangidega, et siis koos kam- sunnitud. sega. Hiljem sai randasõidust Vaid kustud sina teadmata- sahhi kirjanduse ja kunsti päe- baga tööle minna. Enamas- hariduslik ringreis Eestis, Lä- gi ette, vad Kasahstani Venemaaga ti mindi kuivateid koristama tis või Venemaal, kuid kind- et kuskil minagi siis vaikselt vabatahtliku ühinemise 250. või heinale. Tööpäevad olid 8– lasti koos telkimisega. vajun vette. aastapäeva puhul. Tallinna 10tunnised ja nii jaanipäevast Leekivpunasesse Moskvitši See, kes teab, mis meie elude- saabub vennaliku Kasahstani augusti keskpaigani.
Sirje Potisepp (46), Eesti mahutati täispuhutav lilleline ga edasi juhtus, saab aru… delegatsioon. Tegime ikka roppu tööd, Toiduliidu tegevjuht
Ene Palmiste (32), Reisi- kummimadrats, presenttelk, On alanud registreerimine ok- igas mõttes rasket tööd, ise eksperdi sissetuleva turismi priimus, plekknõud, magamis- toobri keskel Kaug-Itta, Amuu- olime ju alles põhikooli lap- kka tööl sai käidud suviti. osakonna juhataja kotid, mind koos noorema ven- ri-äärsesse Komsomolskisse sed. Ei tea, kust tuli vaimne ja IPõhiliselt sovhoosis kõpla- naga ja aukartustäratav kogus sõitvasse kommunistliku löök- füüsiline jõud seda kõike te- mas, mis oli hirmus tege- apsepõlvesuvedest mee- Poola pakisuppe. ehituse rühma. ha. Aga mäletan kambavaimu vus. Heinateole saamine oli Lnuvad maal vanavanema-
Toomas Tamsar (40), Balti
1.08 Algab viljalõikus. ja seda, kuidas me tegelikult pidu. te juures käimised ja rei- Juhtimiskonverentside osanik
4.08 Kõrgkoolides algasid suve ootasime – ega põhiasi Mina olen suur malevates siprojektid. vastuvõtueksamid. Mitmel eri- polnudki ju töö ega rahatee- käija olnud – kõigepealt EÕM Maal sai veedetud ala- ina tegin suviti põ- alal on soovijaid vähem kui koh- nimine, vaid ikka seltskond ja ja siis ülikoolist EÜE. Suure- ti kolmveerand vanemate su- Mhiliselt kahte asja: ti. On oodata järelkonkursse. meelelahutus. Oli lõbus ja põ- pärased võimalused eakaas- vepuhkusest. Tol ajal oli puh-
Valdo Randpere (49), IBM kas mängisin tennist
6.08 Täna 42 aastat tagasi nev ja sinna mahtus ka suvi- lastega koos olla, huvitavaid kusel eelkõige praktiline ees- Eesti tegevjuht või olin malevas. Mitu aastat võeti Eesti NSV vastu NSV Lii- seid armumisi ja unistamisi. üritusi korraldada ja raha tee- märk – heinad küüni ja mar- olin Rakvere lähedal Triigis du koosseisu. Muidugi sai käidud ju ka nida. Mis siin salata – ka see jad purki! Eredad elamused uvel 1982 lõpetasin TRÜ EÕMis. 1982. suvel olingi vist Haapsalu rahvateater Randla- pioneerilaagrites, kus jällegi viimane oli tähtis, sest oma seostuvad korilusrännakute- Sõigusteaduskonna ja esimest aastat. Tegime kõvas- ne mängib vabaõhunäidendit käis omamoodi mesilaspesale raha on ikka oma raha. ga Avinurme metsadesse. Mä- nautisin viimast kor- ti tööd: rohisime, korjasime “Haapsalu legend”. sarnanev kiire ja kirev elu. Mi- EÜE ajast on meelde jäänud letan, et leidsin marjakorjami- da pikka ja mõnusat üliõpila- kive, tegime heina.
11.08 Kunda Lammasmäel nul oli ka linnavanaema, kes ka see, et rühma mehed käisid se olevat hullema kui sokiku- se suvepuhkust. See oli erili- Minu sõpruskonnas veet- toimus EÕMi suve lõpetuseks elas Pääskülas, olin ikka suvel Tartus plastkanistritega õlut dumise. Jalga tõmmati kum- ne ja erakordne suvi. Võib-olla sid paljud oma suve aega spor- parimate rühmade kokkutulek. mõned nädalad tema juures. toomas ja see võttis neil tih- mikud ja selga Marati dres- ma ei saanudki sellest just siis di ja maleva vahel jagades. See Oma malevasuve lõpetas ka Tema viis mind nii jäätist kui ti terve päeva – kõigepealt tuli sid, kogu keha prepareeriti ko- aru, aga tagantjärele on paljud andis kodunt väljas iseseisva EÜE kokkutulekuga Põlvas. ka kalja ostma, seisime pikka- sabas seista ja siis ümber villi- hutavalt haiseva putukatõrje- sel suvel juhtunud asjad saa- hakkamasaamise kogemuse.
22.08 Orbiidile lendab kos- des järjekordades, kas siis lõ- da. Aga kuna õlu vahutab vala- vahendiga Taiga ja kätte an- nud hoopis teise ja suurema Praegused noored on vist roh- moselaev Sojuz T-7, mille bustuspargis või Klooga ran- des, siis läks kaua aega (või tu- ti hiiglaslik helesinine plast- tähenduse. EÜE Väinamere re- kem kodus, sest kohti, kuhu meeskonda kuulub ka naiskos- nas. li osa lihtsalt ära juua!) ja nii ämber. giooni komandör oli Raimo minna, nii palju ei ole. monaut Svetlana Savitskaja. toimetaja Elo Odres, tel 667 0339, e-post [email protected] 6. juuli 2007 Äripäeva lisaväljaanne ESMAABI 19

Esmaabi põhitõed tasub enne puhkust üle korrata Suvised ohud nõuavad tähelepanu Suvised joogid Ohtu on alati kergem välti- mida allergik peaks alati kaa- Mis juhtub: oksendamine, kõ- da, kui pärast tagajärgede- Kui on joodud alkoholi, ei to- sas kandma. hulahtisus, palavik KOMMENTAAR ga tegeleda. Kui aga ikkagi hi järgmisel päeval minna päi- NB! Kes teab, et tal on mesi- juhtub, on tark teada, mida kese kätte. Alkohol on organis- lasemürgi suhtes allergia, peab Mida teha: juua lonksukaupa, nnetusi on kergem kes on saanud hiljuti haigla- ette võtta. Kõige hullem on, mist vee välja viinud, veri on vastavaid ravimeid kaasas kand- veerandtunnise vahega vede- ära hoida kui taga- ravi, peaks ligi hoidma medit- kui tehakse valesti või kui Õ kuivem kui tavaliselt ja pakse- ma. Tingimata tuleks allergiast likku ja suud loputada (palju järgedega tegeleda. siinilist dokumentatsiooni. üldse mitte midagi ei tehta. neb päikese käes veelgi. Rää- teada anda ka kaaslastele, kes juua ei tohi!), joogi sisse võib Kindlasti tasub investeerida Eraldi lastevanematele ta- kimata sellest, et päikese käes siis teavad, et tuleb kotist süs- panna natuke jääd. Sama te- esmaabikoolitusse, sest le- haksin südamele panna, et Kuumarabandus juuakse alkoholi – mistahes tal haarata. ha laste puhul, siin tuleks aga hest loetu ei pruugi kriitili- tundke palun huvi, kus on teie alkohol teatavasti soojendab, Kerge paistetuse puhul pii- tähele pana, et kui väike laps sel hetkel meelde tulla. Olu- võsukesed öösel kell 3! Elu on Põhjamaa inimene muutub mitte ei jahuta! sab, kui haavale pan- juba 4–5 korda tun- lisemad võtted tuleb ise läbi näidanud, et purjus teismelis- loiuks juba umbes 26 sooja- Sporti tehes ei tohiks juua na midagi ja- nis oksendab teha. Kes tarvitab regulaar- te öised “seiklused” on tihti- kraadi juures. Uimasena auto- magusaid jooke, küll aga on hedat ja lisaks selt ravimeid, peaks neid peale traagilise lõpuga. rooli istudes on õnnetused ker- omal kohal kõik spordijoogid. (jää), esineb alati piisavas koguses enda- Mare Liiger, kiirabiarst ja rahvakoolituskeskuse Elu ged tulema – reaktsiooniaeg pi- Rästikuhammustus sa- 3. ga kaasas kandma. Kellel on keneb tunduvalt. Kuna inime- 1. tõsisemad tervisehäired või esmaabikoolitaja ne kuumaga higistab tundu- Kõigepealt tuleks tähele panna, 2. valt rohkem, muutub veri pak- kas hammustaja oli ikka räs- semaks, insult ja infarkt on va- tik (seljal jookseb siksak) või
Suvise esmaabikoti sisu: 1. elustamiskile suust-suhu hin- nadel inimestel kerged tulema. hoopis nastik (kollased lai- gamise tegemiseks 2. rästikumürgi neutraliseerija Ecosave Kõige kuumemal ajal alates kel- gud kahel pool pead). Eri- 8. 3. tekstiilist taskuplaastrid 4. side näpu sidumiseks 5. ja 5a la 12st tuleks varju hoida ja vä- nevalt rästikust ei ole nas- Burnshield-geel ja plaaster põletuste puhuks 6. külmageel hem liigutada. tiku hammustus mür- kuumarabanduse leevenduseks 7. puugieemaldaja 8. Mos- gine. 9. 5. kiitoklikk sääsehammustuste raviks 9. ja 10. Chemisept ja Oluline: Pidevalt peab kaasas Mida teha: vigastatud 4. Asept haavade desinfitseerimiseks olema suur pudel vett. Juua tu- kohta hoida allapoole ja leks isegi siis, kui väga janu panna peale midagi jahe- polegi. dat – näiteks kas sambla- 10. Mis juhtub: peavalu, peapöö- alust jahedat pinnast või Uppumine võib tegemist olla kergema sel- ritus, iiveldus, oksendamine, kallata peale külma vett. 8. Kõige kindlam on läbi jaaju vigastusega, aga ka selli- teadvusekaotus. Rästikumürgi neutrali- teha esmaabi koolitus. sel juhul kehtib tuleb heita pi- Mis aitab: kiiresti jahedasse, seerib hammustuskohale 6. Kui ei teata, mis teha, kali, pea panna paigale ja helis- inimene pikali ja külili lama- spetsiaalse ECOSAVE apa- tuleb säilitada külm närv, tada 112. Kui inimene on vees ja ma (kui teadvuseta, aitab ka, raadiga lastav elektrilaeng. helistada 112 ja öelda: ei saa liigutada – ettevaatlikult kui jalad pooleks minutiks üles NB! Kui esimese 5 min jook- inimene on uppunud, ma ei 3 inimesega välja tuua. 1 hoiab tõsta), riided märjaks kasta, sul midagi kohutavat ei juhtu 7. oska elustada, aga õpetage! 112 pead paigal, teine hoiab õlgu külmad linad ümber, jääkuu- (oksendamine ja teadvuse ka- 5. on kohustatud instrueerima, ja vaagnat ning kolmas jalga- bikud, külm vesi. du), siis ei juhtugi ja kannata- samm-sammult öeldakse, dest. Mingil juhul ei tohi pead Päikesepõletus nu võib hakata tasakesi met- muti kor- mida teha. Kõige hullem on, liigutada! sast välja tulema. Kui jäse lä- võib sisse duv vesi- kui ei tehta midagi. Uppunud Puugid Kontorist helevalge nahaga pik- heb paiste, tuleks edasi minna võtta allergia- vedel iste, tu- inimene peab saama kiiret kadeks päevadeks mereranda haiglasse. vastase tableti. Kui te- leb kutsuda kiirabi, abi, sest ajurakud surevad Kui puuk on end naha külge kin- peesitama minna ei maksa. Kui aga hammustada on saa- kib probleem hingamisega või sest väikelapsele on vedeliku- hapnikupuudusel 5 minutiga. ni imenud, et tohi teda lihtsalt Mis juhtub: nahk kuumab, teki- nud laps, tuleks ta võtta sülle ja pool pead paiste läheb, tuleb kaotus eluohtlik! Nii kiiresti kiirabi maale järve ära tirida, samuti ei tohi õli peale vad punetus ja villid. nii kiiresti kui võimalik metsast valida 112. Mesilasemürgi ta- Ravi: Loperamiid äärde kohale ei pruugi jõuda. panna – puugil hakkab paha ja ta Mida teha: määrida nahale välja ja arsti juurde saada. gajärjel tekkida võiv nõgeslöö- Toored marjad oksendab võimalikud haigusete- Burnshield-geeli. Pantenool ei ve eluohtlik pole, küll aga sü- kitajad oma ohvrile sisse. Herilased-mesilased- Kui süüa järjestikku Kaelavigastused Mida teha: sobi, kuna see moodustab na- vapsikud geleb hirmsasti ning ka selle kohe, kui avastatud, hale kile, mis ei lase soojusel tekkimisel tuleks minna ars- 4–5 erinevat toorest puu- Tundmatus kohas või purjus- tuleb puuk välja võtta. Kõige pa- nahast eralduda. Head on ka Otsustavad on esimesed 10–15 ti juurde. või juurvilja, on kõhuvalu päi pea ees vette hüpates saa- rem on selleks kasutada spet- kindlustatud. Gaasivalud on külmad veelapid, mida tuleb pi- minutit. Eluohtlik reaktsioon Toidumürgitus dud kaelavigastused on kah- siaalseid puugitange. Kui neid devalt vahetada. Jääkuubikuid tekib esimese 5 minutiga. Kui tugevad, vaibuvad ja algavad juks väga levinud. Halvim, mis pole, tuleb puuk ettevaatlikult võib panna kaela juurde, kaenla inimene pärast nõelatasaamist Augustis on nii, et kõik, mis uuesti. Gaasivalu ei tohi segi juhtub, on see et inimene jääb vastupäeva suunas välja keera- alla ja kubeme piirkonda. hetkega teadvuse kaotab, on te- halvaks minna saab, halvaks ka ajada pimesoole valuga, mis üle keha halvatuks. ta. NB! Kui 10 päeva hiljem te- NB! Kui päikesepõletuse gemist allergilise reaktsiooni- läheb. Seega peaks toit olema on püsiv. Mida teha: Kergemal juhul, kui kib samale kohale suur puna- saanud laps oksendab, tuleb ga ja asi väga halb. Siin aitab ai- võimalikult värske, korduvalt Ravi: Espumisan, No-Spa, peaga põhja hüpanud inimene ne laik, on tõenäoliselt tegemist välja kutsuda kiirabi. nult kiire allergiavastane süst, toitu üles soojendada ei tohi. köömnetee, söetabletid kurdab käte surinat ja tuimust, borrelioosiga. Katri Soe Äripäeva lisaväljaanne 6. juuli 2007 toimetaja Elo Odres, tel 667 0339, e-post [email protected] 20 SUVEJOOK

Kuivad Profid ja siidrid võhikud 1.

2. siidritestil 3. Kallis naturaalne siider muutub 2. Eestis üha populaarsemaks 3.

see oli niivõrd erineva maitse- ga, et seda ei olnud võimalik Pille Rõivas võrrelda õunasiidritega. Välja pille.rõ[email protected] jäi ka üks kuiv siider väga kehva Ilusal suvepäeval tulid maitse ja kvaliteedi tõttu. veinirestorani In Studio Päris kõiki degusteeritud Vinumi terrassile kokku siidreid ei ole võimalik poodi- 4. kaheksa professionaalset dest osta, mõned on kättesaa- sommeljeed ja kaheksa võ- davad ainult restoranides. Need hikut, et välja selgitada sel- on ka kallimad. Siidrite hinna- 5. le aasta parimad naturaal- erinevus võib olla isegi kahe- sed siidrid. kordne, kuid ka odavalt võib saada suurepärast siidrit. Et suvisel ajal on hittideks just “Alati ei ole hind nii mää- kerged ja värsked joogid, de- rav, ka odavamad kõlbavad vä- gusteeriti ajakirja Oma Maitse ga hästi juua,” kinnitab Uus- eestvõttel 7. juunil veiniresto- saar. Hinnad kõiguvad poodi- rani In Studio Vinumi terrassil des laias laastus 50 ja 100 kroo- kolmeteist erinevat naturaalset ni vahel. Restoranis pakutavad
Kuiv siider sobib hästi värske salati juurde, magus siider aga siidrit, millest kaheksa oli kui- siidrid on pisut kallimad. magustoitudega. Foto: Ülle Viska/ Oma Maitse va, neli magusat ja üks pirni- Tihti peetakse siidrist rääki- siider. Ülejäänud tosin siidreid des silmas poodides müüdavaid oli valmistatud õunast. Žüriis-
Imre Uussaar rõõmustas, et plekkpurgis jooke. Nende puhul se kuulusid kaheksa professio- testitud siidrid olid ühtlaselt on tegemist tehissiidritega. Õige naalset sommeljeed ja kahek- hea tasemega. siider on kääritatud naturaalsest 6. Et suvine grillikõrvane õlu või sa tavainimest, kelle arvamu- õuna- või pirnimahlast ja selles sest kokku moodustus lõplik ne vähene happelisus ja värs- pole kunstlikke lisaaineid. Kõige veiniklaas pahandust ei tekitaks! hinnang. kus. Hea ja kuiv stiil on lausa ehedam on aga pastöriseerima- 7. Kahtled kainuses – kontrolli! In Studio Vinumi sommeljee nõutav. Parimaks kuivaks siid- ta siider, millesse ei lisata ka pär- Imre Uussaar ütles, et meeldi- riks tunnistatud Dumanoir mi, sest käärimistöö teeb õuntes Alcoscan®2500 – endale va üllatusena oli sel aastal pa- Cidre de Normandie meenutas sisalduv pärm. Testivõitja nii Eestis kui ka Soomes, kutavate siidrite tase ühtlus- Uussaarele Kuldrenetti, mis on Naturaalne siider on villi- aasta parimaks alkomeetriks valitud mudel! Kõrgeima kvaliteedi nimel viimistletud tunud. “Siiani leidus kauban- mõnusalt magus. tud veinipudeli sarnasesse pu- Eestis. Laborkalibreeritav, enne müüki duses ka selliseid siidreid, mil- Kehvemaid punkte saanud delisse. Enamasti on see sii- Eestis kalibreeritud. EAMLi tunnustuse ja le maitse oli lausa ebameeldiv siidrid on kas liiga lamedad või der kuiv ja pudelil on märgi- heakskiiduga. Mõõteulatus 0,0–4 promilli. Soovituslik jaehind 850.- ning osa siidreid oli maitse ja neil pole piisavalt hapet. tud aastakäik või geograafili- Saadaval +/- Elektroonikas, Euronicsis, kvaliteediga teistest pea jagu Testitud magusad siidrid ne määrang. Uussaare sõnul Statoilis, Selveris, Prismas, apteekides. üle,” rääkis Uussaar. “Sel aas- olid kõik heas tasakaalus, kuid on igal aastal lisandunud kau- ÄP erihind e-poes www.alkomeeter.com Magusad 751.-. Erihinna saamiseks kasuta tal oli test tasavägisem.” Seda neis on alkoholi vähem, sest bandusse uusi siidrisorte. Veel sooduskoodi SE27 näitab ka punktitabel, kus nel- käärimine on jääksuhkru saa- mõni aasta tagasi oli valik üp- siidrid ja parima kuiva siidri vahel on miseks peatatud. “Kui paar ris kasin. Alcoscan®6000+ – enda ja teiste testimiseks suur võitlus ning punktid päris aastat tagasi magusaid üldse Õunasiider sobib hästi värs- 1. Ainus kahesüsteemne mudel selles tasavägised. ei kõlvanud juua, siis sel aastal kete salatitega, millele võib hinnaklassis! Uusim RIST-andur tagab Kuivade siidrite tabelis esi- olid magusad juba päris mõnu- maitseks omakorda lisada pi- 0,01 promilli sammuga mõõtmise vahemikus 0,00–4,00 promilli. mest kolme siidrit peab Uus- sad,” hindas Uussaar. sut siidrit – siis kindlasti sobib. Kiirtestid ilma huulikuta, täppismõõtmised saar talle kõige meeldivamaks, Siiski jäi iseloomustustest Magusamaid siidreid võib juua 2. huulikuga. Laborkalibreeritav, enne müü- sest neis sisaldub siidrile oma- ja tabelist välja pirnisiider, sest magustoitude kõrvale. ki Eestis kalibreeritud. EAMLi tunnustuse ja heakskiiduga. Soovituslik jaehind 2450.- Saadaval +/- Elektroonikas, Euronicsis ÄP erihind e-poes www.alkomeeter.com 2100.- EDETABEL KÜSIMUS Erihinna saamiseks kasuta sooduskoodi SE27 Esimesed maitsesid Miks peaks ostma kallist natu- Alcotector Mark V ühtmoodi head raalset siidrit, kui purgisiider – kui vajate kõrgeimat kvaliteeti! on mitu korda odavam? Seni vaid tõenduslikel alkomeetritel
Kuivad siidrid kasutatud elektrokeemiline andur tagab 0,001 promilli mõõtesammuga täpse koht nimi punkte profid/ võhikud eamiseks argumendiks tulemi vahemikus 0,000–9,999 promilli. 1. Dumanoir Cidre de Normandie 4,4/ 4,6 on naturaalsus. Nii palju Laborkalibreeritav, enne müüki Eestis kalib- P 2.–3.Ecusson Grand Cidre Bouché de Normandie 4,5/ 4,0 ju pannakse rõhku loo- reeritud. EAMLi tunnustuse ja heakskiiduga. Komplektis ka väike turvakohver. Soovituslik 2.–3.Christian Drouin Cidre Bouché de Normandie 4,5/ 4,0 duslikele ökotoitudele, samuti jaehind 4900.- 4. Cidrerie d´Anneville Cidre de Cru de Normandie 4,0/ 4,2 orgaanilistele veinidele. Miks Saadaval +/- Elektroonikas, Euronicsis. 5. Antoinette Duche de Longueville 3,6/ 3,8 mitte siis eelistada naturaal- 3. ÄP erihind e-poes www.alkomeeter.com 4400.- Erihinna saamiseks kasuta 6. Ecusson Cuvée Speciale, Cidre Bouché 3,7/ 3,6 sest õunamahlast ilma suhk- 4. sooduskoodi SE27 7. Loic Raison Cidre Bouche Breton 2,2/ 3,5 ruta valmistatud siidrit, kuhu pole lisatud ka kontsentraate NB! Alkomeetri soetamisel soovitame usaldada spetsialiste! Soetades EAMLi tunnustuseta alkomeetri,
Magusad siidrid ega säilitusaineid. riskite soetada alkomeetri pähe mänguasja. Lisainfot vt MTÜ Eesti Alkomeetrite Müüjate Liit kodulehelt www.eaml.org. 1. Ecusson Cidre Bouché de Normandie 4,6/ 4,3 Kindlasti peaksid kõik se- Kontrolli “EAML kinnitab: kvaliteet tagatud” turvahologrammi olemasolu alkomeetril ja pakendil! 2. Ecusson Cuvée Speciale, Cidre Bouche 4,3/ 3,0 da jooki proovima ja alles siis, Kõik Rovico Büroo OÜ soovitatud alkomeetrid on läbinud ranged testid, EAMLi heakskiidu ja soo- vitusega. Rovico Büroo OÜ on Eesti suurim alkomeetrite müüja ning ainus tootja-viimistleja. Rovico Büroo 3. Cidrerie d´Anneville (sort Binet Rouge) 3,8/ 3,4 mitte arvestades hinda, en- OÜ laborites kalibreeritakse aastas üle 10 000 alkomeetri. Rovico Büroo OÜ on MTÜ EAML asutajaliige ning 4. Bayeux Cidre Bouché de Normandie 3,0/ 2,3 kuulub ka rahvusvahelisse erialaliitu DATIA. Kõik mudelid on saadaval ka Rovico Büroos Mustamäe tee da jaoks paika panema, kumb 59, Tallinn. E-pood ja info: www.alkomeeter.com jook rohkem maitseb, kas na- turaalne või lisaainetega. Imre Uussaar, sommeljee

toimetaja Elo Odres, tel 667 0339, e-post [email protected] 6. juuli 2007 Äripäeva lisaväljaanne SUVEJOOK 21 Suvine kokteilipidu Palavust leevendab hästi külm jook

Mikser vast ikka on olemas enamikus kodudes. Ja kui juba Elo Odres kokteilisegamiseks läheb, siis [email protected] jäätist ja mõned sobivad mah- Miks mitte üllatada külla- lad võib ju minna ning poest tulnud sõpru tavapärase juurde osta! Marjad on kõige siidri või valge veini asemel parem korjata muidugi oma mõnusa külma ja värvilise aiast, aga poe omad ajavad ka kokteiliga, milliseid tavali- asja ära. selt valitud baarides limpsi- Kõige lihtsam suvejook on- mas käiakse. gi klassikaline smoothie. Mar- jad, jäätis ja mahl mikserdada Suvel on ju võtta värskeid ning karastav jook päikesepais- maasikaid, arbuusi, rabarbe- telise päeva värskenduseks on- rit, piparmünti õunapuu alt – gi valmis. kõik need on head kokteiliks
Tõnis Lass on just val- mikserdada. Ületamatu tegi- mis saanud arbuusipunši. ja suvistes kokteilides on jää- Fotod: Veiko Tõkman tis. Kuidas kõiki neid häid asju omavahel veel paremaks kok- ku panna, õpetab Tallinna va- nalinnas asuva lounge‘i Deja Vu RETSEPT baarmen Tõnis Lass. Seadsime Tõnisele ülesan- deks, et neid kokteile peaks il- ma suurema pingutuseta ole- ma võimalik valmistada ka ko- dustes tingimustes. Nii loobu- sime pärast järelemõtlemist Chicago kohvist, seda imejoo- ki peate minema Deja Vu’sse proovima. Kui kõik seitse jooki juba ke- nas rivis baariletil seisid, aruta- sime, mis peaks koduses baa- rikapis olema, et oleks võima- lik midagi tavapärasest džinn- Kurgimartini toonikust põnevamat kokku 3–4 viilu kooritud kurki, segada? Retseptides näpuga tibake suhkru- või ingveri- järge ajades ja Tõnise soovitu- maitselist siirupit, si kuulates sai kokku selline Banaani daiquiri Mustika daiquiri Suvepunš arbuusiga Maasika piña colada natuke õunamahla, nimekiri. Deja Vu Lounge’i naiskülas- Eelmise vastand, peaaegu arbuusitükke, mõned maasikad (5–6), 2 cl õunaviina, Paar huvitavat likööri, mis tajate lemmikjook! Sama musta värvi. 2 cl rabarberilikööri, 8 cl ananassimahla, 2 cl sidruniviina, lisaks maitsele annavad joogi- hea asja saab maasikatega. Umbes 3 spl mustikaid jõhvikamahla, 4 cl tumedat rummi – tumedat maitseks tilgake laimimahla le ka magususe. Eriti soovitab pool banaani, 4 cl mustikalikööri või musti- 4 cl õunamaitselist viina seepärast, et piña colada sisse
Kurgiviilud asetada suure klaa- 3 spl tavalist valget vanilli- kasiirupit (Smirnoff Green Apple) või ka käib piim, tume rumm neutrali- si põhja ja nuiaga peeneks suru- Tõnis rabarberilikööri, mis an- da. Lisada muud ained, raputa- nab hea värske maitse. Ja mui- jäätist, 4 cl tumedat rummi (Bacardi tavalist viina või valget rummi, seerib spetsiifilise piimamaitse, da ja kurnata martiniklaasi. See de, siider saab hoopis parem, 2 cl banaanilikööri, Black) – tumeda värvi pärast siis panna natuke rohkem li- 2 cl kookosesiirupit, on nüüd see jook, mille kompo- kui talle lisada tibake rabarbe- 4 cl valget rummi, jääpuru kööri või lisada õunamahla 4 cl piima, nente on veidi keeruline asen- rilikööri. Liköörid säilivad ava- 8 cl ananassimahla,
Segi raputada saab eri mõõtu jääpuru dada – võib küll võtta 4 cl tava- list viina ja püüda seda kompen- kühvlitäis (umbes 4 spl) jää- klaasidega või ka purgiga. Kur-
Kõik see segamini mikserdada, tuna aastaid. Kuigi kokteilides- nata klaasi. seerida õunamahla ja rohkema puru kaunistada loomulikult maasi- se kulub neid vaid paari sortsu- kaga. laimimahlaga, aga päris sama kese kaupa, ei maksa karta, et
Mikserdada – mida rohkem, maitset ei saavuta. seda parem jook tuleb! Kau- nendega midagi juhtub. nistada võib banaani äralõiga- Lisaks likööridele võiks ol- tud otsa või banaaniviiluga. la ka paar erimaitselist siiru- pit, mis annavad samuti mait- set ja magusust, aga jook ei saa nii kange. Meloni mohijto Kurk, melon ja arbuus on Sama asja saab edukalt arbuu- kolm asja, mis annavad jooki- sist või rabarberist. Privaatne ja romantiline mõisahotell Balti dele hea värske maitse. 2 cl melonilikööri, klindi kõrgemas punktis pakub lahkelt Teile: Valge rumm on hea kokteili- 2 cl valget rummi (Bacardi lisand, sest tal pole domineeri- Superior), vat maitset. pool laimi (sidrun on liiga mugavat majutust Külmutuskapis peaks ole- hapu), ma jääd. Kokteilidesse läheb 5–6 piparmündilehte, UUT à la carte menüüd enamasti jääpuru. Kui mehaa- pool klaasi jääpuru, mitmekesiseid seminarivõimalusi nilist jääpurustajat osta ei ta- natuke gaseeritud vett Meretornis heta, siis lihtne viis on keera-
Mündilehed ja laim panna klaasi ta kuubikud mõne vana räti- ja õrnalt pressida, et mündilehti suurt valikut spaapakette ku sisse, mida enam kasuta- katki ei teeks – muidu on pärast da ei taheta, ja lihtsalt taguda kõrs “heina” täis. Lisada muud koostisosad. Piparmündilehed Olete väga oodatud! peeneks. võiks lükata klaasi ühte serva ja Segada võib kodus kas kee- siis panna kõrred teise serva – Saka mõis Ida-Virumaal ratava kaanega purgis või ka- nii pole ummistust karta. Rummi sutada eri suurusega klaase- tuleks panna nii palju, kui kan- www.saka.ee • +372 336 4900 • [email protected] kannusid. get jooki keegi soovib. Äripäeva lisaväljaanne 6. juuli 2007 toimetaja Elo Odres, tel 667 0339, e-post [email protected] 22 REIS Matk võtke büroost Peterburis valitsevad Rändurid on tihti küsimu- se ees – kas panna oma reis ise kokku, otsides in- ternetist infot ning os- jälle Romanovid tes veebist ka pileteid, või pöörduda reisibüroosse.

Rahaliselt võib võita nii ühel Nostalgiahõngulise reisi keskmes on kui ka teisel viisil. Vähese rännukogemusega inime- sel tasub ehk alustada “ot- tsaarid, blokaadi ei maini eriti keegi se ja omadega” tüüpi pake- tireisidest. Hiljem on valiku ja Rossija-kirjadega T-särgid, juures küsimus pigem mu- matrjoškad (nii traditsioonili- gavuses. Elo Odres sed kui ka poliitikute või mul- Kui piirdute ühe lennufir- [email protected] tifilmikangelastega), kaunid maga ja marsruut pole keeru- Suvel tundub patt lõuna ja kallid roosimustrilised õla- line, saate soodsa pileti kerge poole puhkama sõita. Kui sallid, Faberge munade proto- vaevaga osta internetist ise. aga reisida tahaks, siis miks tüübid ja talvises bojaaritari- Tõsi, enne ostmist on hea tea- mitte Skandinaaviale vahel- rüüs nukud. da mõningaid nüansse. Näi- duseks veeta mõned päe- Peterburi on valgete ööde, teks võib olla ühe firma üm- vad hoopis rikkali- aga ka Romanovite linn. beristumisega lend odavam ku ajaloo- ja kul- Et paremini orien- kui teise lennufirma otse- tuuripärandiga teeruda nendega lend. Selle välja selgitamiseks Peterburis. seotud ausam- on vaja külastada lennufirma- maste, losside de kodulehti ja hindu ning Keskea kün- ja ajaloosünd- lennuaegu võrrelda. nisele jõud- muste virvar- Tähele tuleb panna ka se- nud ja vane- ris, tasuks sel- da, et mõnede odavlennu- matele reisi- le dünastia pä- firmade piletid on broneeri- sellidele on rilusjärjekord tavad vaid nende kodulehel Peterburil li- enne reisi üle ega pruugigi sisalduda suur- saks rohketele vaadata. Seda po- tes lennuhindade andmebaa- vaatamisväärsus- legi nii palju – kuigi sides, mida kasutavad reisi- tele pakkuda ka oht- Romanovid tulid või- bürood. ralt nostalgiat. Oli see linn ju mule 17. saj algul, valitsesid Ilma reisibüroosse kohale nõukogude ajal üks levinuma- nende tuntumad esindajad ala- minemata saab tavainimene test sihtkohtadest. Nüüd on põ- tes Peeter Ist 18.–19. sajandil. kasutada ka mitme Eesti rei- nev üle hulga aja jälle minna Peterburi on tellinguid täis. sibüroo veebis pakutavat ise- ja lisaks Vaskratsanikule üle Hulk vanu auväärseid hooneid broneerimise süsteemi. Näi- vaadata ka linna üldine olu- vanalinnas on juba korda teh- teks Go Traveli, Estraveli, kord, mis on vahepealsete aas- tud, osa alles ootab oma järge. Kaleva Traveli veebis asuva tatega muutunud, mis samaks Äärelinnades ehitatakse kõr- lennuhindade andmebaasi jäänud? geid korterelamuid. Torkas sil- eeliseks on otsing kümnete Peterburi on ju tegelikult nii ma, et kuigi ülemistel korrustel lennufirmade seast. Lisaks lähedal, bussi või autoga um- askeldasid alles kiivritega me- saab vaadata ka erinevatele bes kuus tundi sõitu, sh piiri- hed, olid alumistel juba aken- turgudele mõeldud pakku- ületus. Lühikese vahemaa tõttu del kardinad ees. misi, nii on mõnikord tallin- on see ka suhteliselt odav reis, Eelmisel kevadel toimus Pe- lasel soodsam alustada len- võrreldes enamuse teiste siht- terburis G8 riikide tippkohtu- du Helsingist ning pärnakal kohtadega. Ja olgu kohe öeldud, mine ja selle auks said mitmed või tartlasel sõita Riia lennu- et mingeid rahvusliku vaenu il- linna peamagistraalid uue kat- jaama. minguid meie grupp Peterburis te. Lisaks tsaariaegsetele ehita- Reisibüroode piletiotsin- ei täheldanud. ti ka viis uut uhket purskkae- gu üks alus on rahvusva- Peterburi külje all asu- vude kompleksi, millest võim- heline broneerimissüsteem vad tsaaride suveresidentsid saim asub Vassili saare ninas, Amadeus, mille kodulehelt Tsarskoje Selo ja Peterhof on ühelt poolt paistmas Peeter- (amadeus.net) saab teavet ka mõistlik üle vaadata üks min- Pauli kindlus ja teisel pool Er- vabadest kohtadest teie soovi- nes ja teine tulles, sest need mitaaž. tud lendudel. Amadeusi vee- mõlemad asuvad linna Narva- Linna servas on suured kau-
Ülal Peeter I ja Nikolai bi põhjal võite end varustada poolses servas. Tsarskoje Selo banduskeskused. Need sar- ri oma autoga, tasub see jätta II vahakujude muu- eelteabega, mis lennufirmad magnet on taastatud Merevai- nanevad küll rohkem ladude- linnaserva hotelli juurde (soovi- seumis. Suurel pildil soovitavasse sihtkohta lenda- gutuba, mis pole kaotsi läi- ga, esteetikasse pole seal nii tavalt valvega parklasse) ja eda- Tsarskoje Selo loss, all vad. Pileti maksumuse koh- nud originaalist millegi poo- palju investeeritud kui meie si kesklinna sõita metrooga. nurgake suveniiriletist. ta info leidmiseks pöörduge lest kehvem. Mäletatavasti oli Selverites-Rimides. Aga liha- Kuigi metroo on muljetaval- Fotod: Elo Odres kas lennufirma veebi või rei- Leningrad II maailmasõja ajal lett on pikk ja valikut rohkelt, dav, tuleb piirduda mälupiltide- sibüroosse. sakslaste piiramisrõngas. Mõ- samuti kõik muud letid. Liha ga. Tšetšeeni terroristide hir- HINNAD TAUST Siiski ei kehti reegel, et tee- lemad tsaaride suveresident- on pisut kallim, viin pisut oda- mus on pildistamine ja filmi- nusepakkuja saab ise müüa sid olid vaenlaste käes ja tehti vam kui meil. Aga üldiselt tun- mine metroos keelatud. Toi-
raha: 1 rubla = u 0,46 kr Viisa hind sõltub asjaoludest ja oma toodet kõige soodsa- müürideni paljaks. Tsarskoje dus hinnatase olevat enam-vä- mib rahvavalve, kõrvalseisjad
vahakujude näitus eeldab tervisekindlustuse ole- malt. Nii võib leida reisibü- Selo taastati alles 1990. aasta- hem sarnane Eestiga. Vene kau- kutsuvad kohe miilitsa ja tuleb Romanovite tsaariperekon- masolu. Viisa taotlemiseks tu- roost hoopis soodsama len- tel, seetõttu nõukogude ajal bad on odavamad, samuti vene suur jama. nast Stroganovide palees leks arvestada üldjuhul kolm nupileti. seal eriti ei käidud. päritolu toidud söögikohtades, Peterburis pole jalakäijate 150 rubla nädalat. Reisibüroo konsultant ai- Peterhofis on kõige huvi- pliinid hapukoorega maksavad ülekäigurajal jalakäijatel ees-
Ermitaaž 350 rubla
3päevane viisa – 400 kr + tab raha ja aega kokku hoi- tavam jällegi suur park oma vähem kui pitsalõik. õigust. Seal pole ka selliseid
Vene Muuseum 270 rubla tervisekindlustus 40 kr da eriti kaugema sihtkoha purskkaevudega. Selles osas Kõige vähem muutunud oli autovabu tänavaid nagu mit-
laevasõit 200–400 rubla
7päevane viisa – 550 kr + ning keerulisema ning üm- pole Tsarskoje Selol eriti mi- Peterburi metroo, mis oli ju- mel pool suurlinnades. Enam-
Peterhofi park 300 rubla tervisekindlustus 40 kr beristumistega teekonna pu- dagi vastu panna. Seetõttu ta- ba nõukogude ajal heas kor- vähem ainus koht, kus saab ra-
Tsarskoje Selo 500 rubla
Eurolinesi bussid väljuvad hul. Konsultandist on abi ka suks mõlemat külastades käia ras ja funktsioneeris suurepä- hulikult auto alla jäämist kart-
tass kohvi – 40 rubla mitu korda päevas iga paari piletireeglite mõistmisel. Üh- Tsarskoje Selo lossis, kuna seal raselt. Seal tasub kindlasti ära mata jalutada, on Paleeväljak
seljanka 60 rubla tunni tagant. Pileti hind sõltub te lennukisse müüakse tavali- on merevaigutuba. Kuna mõle- käia, kas või lõbusõitu tege- kindralstaabi hoone ja Ermi- peatustest, jäädes vahemikku selt erinevate hindadega pile- ma suveresidentsi lossid on kül- mas. Neevalinna allmaaraud- taaži vahel. 295–390 kr teid, millel erinevad ka nende laltki sarnased, siis Peterhofis tee on üks maailma sügava- Hotelle on Peterburis väga LOE VEEBIST Mõne reisibüroo 3päevased kasutamise reeglid – millal tu- võib piirduda jalutuskäiguga maid ja mõned jaamad kesk- erinevas hinnaskaalas, olene- paketid koos ööbimisega (li- leb lennata, kas ja kuidas saab pargis ja purskkaevude imet- linna piirkonnas omaette vaa- valt sellest, kas hotell on reno-
www.all-hotels.ru sanduvad viisa hind ja muu- lennuaega või marsruuti muu- lemisega. Selleks tasub varuda tamisväärsused. veeritud või mitte.
www.hermitage.ru seumipiletid): ta jms. Mida odavam on pilet, vähemalt paar tundi. Metroo kulub Peterburis Kohustuslik turismiatrakt-
www.inyourpocket.com
Germalo 1890 kr seda rohkem on reisijatele sea- Mõlema suveresidentsi juu- ära ka muuks kui lõbusõiduks. sioon Põhjamaade Veneetsiaks Peterburi kohta on ilmunud
Tensi Reisid 1965 kr tud piiranguid. res on rikkalik suveniirimüüja- Liiklus Peterburis on õudus kutsutavas Peterburis on laeva- ka eestikeelne “Silmaringi”
Tiit Reisid 2490 kr Indrek Kald te ala, kus annavad tooni CCCP- kuubis. Isegi kui sõita Peterbu- sõit kanalitel ja Neeval. reisijuht.
Gondvana Reisid 1800 kr reklaamitoimetaja Merli Õunaaed, tel 667 0060, reklaamimüügi projektijuht Gert Laasme, tel 667 0176 6. juuli 2007 Äripäeva lisaväljaanne REKLAAM 23

® Äripäeva lisaväljaanne 6. juuli 2007 reklaamitoimetaja Merli Õunaaed, tel 667 0060, reklaamimüügi projektijuht Gert Laasme, tel 667 0176 24 REKLAAM