Ajakirja Raamatukogu aastakomplekti ja üksiknumbreid

saab nõude- trükina tellida Trükiviis OÜ-lt! [email protected] trykiviis.ee/pood/ Sisukord Hea lugeja! AVAVEERG Raamatukogu kolmanda 3 Lugemus on oluline numbri fookuses on koroona- Anzori Barkalaja viiruse pandeemia ja välismaa raamatu- kogud. Janne Andresoo ja Mari Kannusaar PÄEVATEEMA: RAAMATUKOGUD VÕÕRSIL JA COVID-19 uurisid kolleegidelt maailma rahvusraamatu- 5 Rahvusraamatukogud ja pandeemia ehk Islandilt Qatarini kogudest, kuidas neil on pandeemia ajal läinud. Intervjuu Erik Boekesteijni, Ewa Domaradzka, Elena Elisina, Võtsime ühendust ka Aarhusi linnaraamatu- Abby Foxi, Elisabeth Freyre’i, Patrice Landry, Anja Mastilovići, koguga Dokk1 ja Helsingi linnaraamatukoguga Viktorija Moskina, Ismet Ovčina, Jenny Pearce’i, Hans Petschari, Oodi, et kuulda sealseilt kolleegidelt uutest Ene Pätsi, Lola Sanaia, Ingibjörg Steinunn Sverrisdóttiri ja algatustest ning kriisi mõjust raamatukogudele. Žydrė Vėtienėga Janne Andresoo, Mari Kannusaar Digikultuuriaasta rubriigis räägib Saku Valla- raamatukogu direktor Ene Loddes koduloolise 11 Vaatame Taani ja Soome poole: kuidas läheb Dokk1-l ja Oodil? info kogumise ja kättesaadavaks tegemise koge- Intervjuu Sidsel Bech-Peterseni, Susanne Gillingi ja Antti Sauliga musest. Samas rubriigis tuleb juttu ka Kultuuri- Mari Kannusaar, Mihkel Volt ministeeriumi algatusel toimuvast eestikeelsete audioraamatute salvestamisest, mis piltlikult ARENDUSTEGEVUS öeldes toob heliraamatud kuulajate taskuisse. 15 Ootame ettepanekuid raamatute digiteerimiseks! Väike-Maarja Gümnaasiumi raamatukogu juhataja, aasta kooliraamatukoguhoidja 2019 Karin Kiik pajatab eesti rahvajutu aastast. DIGIKULTUURIAASTA Rita Enna tutvustab näitust Oma riik. Oma seadus, 16 Kodulooline info Sakus – kogukonna ühistöö millega rahvusraamatukogu tähistab 100 aasta Ene Loddes möödumist Tartu rahu sõlmimisest ja Eesti esimese põhiseaduse vastuvõtmisest. Toomas 17 Eesti kirjandus jõuab kuulajate taskutesse Schvak teeb meile ekskursiooni Valgevene Liina Luhats-Ulman rahvusraamatukogus. ERÜ juhatuse esimees Tuuliki Tõiste annab ülevaate Eesti, Läti ja Leedu EESTI RAHVAJUTU AASTA raamatukoguhoidjate värskest küsitlusest. ERÜ 18 Rahvajutud Väike-Maarja Gümnaasiumi raamatukogus aastaraamatule 30/2018 osutab Reet Olevsoo, Karin Kiik kooliraamatukogude sektsiooni juhatuse toi- metamistest kirjutab Lea Paasik. Tartu Ülikooli MÄLUASUTUSED MEIL JA VÕÕRSIL raamatukogu ja rahvusraamatukogu kutsuvad üles esitama ettepanekuid, milliseid eestikeelseid 19 Teeme tutvust Valgevene rahvusraamatukoguga raamatuid võiks neli aastat vältava üleeuroo- Toomas Schvak palise projekti EODOPEN raames digiteerida. 22 Näitus Oma riik. Oma seadus ehk Tartu rahu ja Numbri avaveerg on folklorist Anzori Barkalaja Eesti põhiseaduse aasta Eesti Rahvusraamatukogus päralt, tema kõneleb sellest, mis südamel. Rita Enna Soovin teile head lugemist ja kaasamõtlemist! Kaunist suve! EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING 28 Raamatukoguhoidjate küsitlus: muutustest raamatukogudes, olevikust ja tulevikust AD 2020 Tuuliki Tõiste 36 ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni juhatuse toimetamistest Lea Paasik 39 Need värvilised raamatud riiulis Reet Olevsoo 39 Raamatukoguhoidja kutse taotlemine 2020

SÕNUMID 40 MÄLESTAME: Kristi Alaküla 41 MÄLESTAME: Eha Tillmann

42 SUMMARY 3 AVAVEERG

Anzori Barkalaja, LUGEMUS folklorist ON OLULINE

Käesolev arutluskäik ning tõdemu- arvel. Ammugi ei piisa sellest, kui vihmavarju alla suhteliselt sõbrali- sed on kantud välitöisest osalus- lihtsalt rühkida oma vagu pidi, pilk kult ära, kuigi on rahutukstegevaid vaatlusest sotsiaalvõrgustike liigi- põhjas kinni, keelitades ennast, et märke rüseluse algusest küsimuses, rikkusest kihavas padrikus, mis on sellest peab piisama. kes on meie-tunnet/-õigust väärt ja raamatukogundusele ja raamatuko- kes mitte. gujatele samasugune reaalsus nagu Siinkohal tekib muidugi küsimus: kes Rahutukstegevad on need märgid valdkonna arengukavad või töö- on see meie, kui üldse tuleme selle sellepärast, et meid on vaid veidi üle andjate arusaam vastavast avalikust peale, et kasutada sõnaühendit meie miljoni. Tänapäevane, kiirendusega teenusest, mida maksuraha ja/või kultuur. Antud juhul võib südame- liikuv tehnoloogiline ning tööturu häälekapitali eest publikule müüakse. tunnistuspiinadeta piirduda meie areng on muutmas üleliigseks aga riigi põhiseaduse preambuliga, mis Kaardiks, mille abil see väike orien- inimhulki, keda mõõdetakse miljardi- ütleb, et meie riigi olemise mõte on teerumisjooks läbi viia ning mille tega. Meil on oht lihtsalt ära kaduda tagada siin elavatele inimestele kõik alusel koostada asjakohane legend, üleliigsete inimeste statistilise vea inimõigused nii, et säilib ja areneb on jätkuvalt arusaam kultuurist kui prakku ja põhimõtteliselt ei hooli eesti keel ning kultuur. Siinjuures inimliigi elususkohastumisest. Elusus sellest keegi peale meie endi. Eesti pakub keel ise meile toreda vaimu- on siinkohal võimekus elada mõtesta- keele ja kultuuri päästab selles olu- harjutuse, kuivõrd eesti kultuur on tud, sisukat elu, pärandades järgmis- korras vaid juhuslik võimalus, et vihmavarjumõisteks kõigile nendele tele põlvkondadele selleks rohkem meile järgnevad põlvkonnad pääse- ajalooliselt siinsetele (pigem) väike- välis- ja sisekeskkonna võimalusi vad võimalikult in corpore uue ühis- rahvastele, kelle järeltulijatel on jätku- kui ise eelkäijatelt päriti. See tähen- konnakorraldusega ümberpaigutu- nud iseolemise meelekindlust, nagu dab, et tasakaalukalt säilitatakse vas klassiühiskonnas pigem kõrgetele võrukatel, setodel, saarlastel või senise füüsilise, vaimse ja ühiskond- kohtadele. Ainult sel juhul pääseks mulkidel ja kihnlastel. Loomulikult liku elukeskkonna parimad ja pikas meie keel, väärtusmuster ja iseloo- lisaks suur-eestlastele, kelle esivane- plaanis soodsaimad omadused ning mulik olemisviis olematuks lahustu- mad otsustasid pastlakultuurist kui lisatakse neile juurdekedratud lõime- misest Suure Ümberpaigutuse sega- alama seisuse tunnistähest omal ajal ja koelõngu, täiendamaks üldist elu- misnõus. Killustunult pole selleks loobuda. Samaaegselt märgistab Eesti mustrit. praktiliselt ühtki võimalust. kultuur ka kohta sama vihmavarju all Seega: ei piisa sellest, kui meie kul- siin ajalooliselt kodunenud rahvaste Teine rahutukstegev asjaolu peitub tuur tagab üksikisendile vaid ellu- esindajatele nagu Peipsi vanausu- juurduvas arusaamas, et meie päri- jäämise bioroboti või ülalpeetava lised, eestivenelased, -ukrainlased, muslikul suhtumisel looduskesk- vormis. Samuti ei piisa sellest, kui erinevad soome-ugri rahvad ja teised. konda ja elusolenditesse pole min- ühe-kahe põlvkonna eluolu toimib Praeguseks oleme oma vaimuharidu- git väärtust, kuivõrd seda ei saa raha järgmiste põlvkondade võimaluste sega sealmaal, et kõik mahuvad selle kohe kätte-põhimõttel omakasuks 4 väärindada. Elusolendeid ja loodus- siiski oma loomult piisavalt kandvad, ei läheks läbimõtlematu kultuuri- nähtusi on kasumijahi harrasta- et neid lihtsalt ülekordavalt nimetada. katkestuse tõttu kaduma? Vigasest jate poolt järjekindlalt, tööstuslikus empaatiavõimest ning võimalikust mahus, meie-vihmavarju alt välja rüse- Lugemus. Lugemus on oluline. sotsiopaatiast tingitud ohtude ja letud. Lindude hoolimatu tapmine Seda on mitmel korral esile toonud kahjude maandamiseks ei saa kõigile laialdaste pesitsusaegsete lageraiete kirjanikud ise, öeldes, et kõige pare- eelnevatele küsimustele vastata: pöör- kaudu ning ristipuude hävitamise mini õpib sõnu seadma teisi kirjuta- duge vastava teenuse osutaja poole. AVAVEERG puhtakspesemine jokk-skeemide abil jaid lugedes. Tõsi, kõik ei pea olema räägib iseenda eest. Räägib seda, et kirjanikud. Ühiskond ei elaks seda Liigirikkus. Raamatukogude kon- küsimus oma olemise-tegemise mõt- üle. Kuid oma professionaalse töö tekstis on räägitud infoühiskonnaga tekusest pole enam suunatud sellele, kõrval saab olla teadlik lugeja, kes kaasnevate tegevusvõimaluste liigi- et kas minu luule raamatuks saamine tunneb ära toimiva teksti ning head rikkusest, mis tõstab raamatukogu on väärt selle kase mahavõtmist?, nagu mõtted, mis reedavad arenenud isik- laenutushoidla rollist aktiivse info- küsis noor Leelo Tungal kogumikus sust. Lugemus kasvatab isiksust, keskuse otstarbetasemele. On elule Raamat ja kask, vaid sisuliselt sellele, arendades meie peamist vaimuhari- toodud vaimustavaid mõtteid, näi- et mis kasu on teistest elusolenditest, kui duse vahendit – närvikava. Kuidas teks lugemiskoerad laste teraapias ma neist pappi teha ei saa?. Küsimuse teha nii, et lugemishimu ei kaoks (kuigi mul on tunne, et sisimas kasu- varjus on tegelikult selgesti tunda ka pärast algklasside lõppu, nagu vii- taks ka nii mõnigi täiskasvanu seda arusaama inimestest kui pelgalt puu- mane uurimus Eesti laste kohta osu- võimalust). Võib-olla on õhus midagi lastest ja tohtlastest või SKP-veskit tab? Milline ajend tõmbaks lugema veel? Võib-olla on midagi peidus ringiajavatest pudulojustest. Kultuuri täiskasvanuid? Toorusest tingitud raamatukogu kõige algsemas varas teekaardi järgi ei anna selline kaabli- ohtude maandamiseks ei saa neile – raamatukoguinimestes ja nende varga-hõnguline varasalve tühjenda- küsimustele vastata õlgu kehitades suhetes raamatutega? Võib-olla mõjub mine järgmistele põlvkondadele isegi või käsi laiutades. kogukonnas positiivselt, kui on ole- ellujäämiseks mitte mingit võimalust. mas vähemalt üks inimene, kes teab Elususest rääkimata. Pärimus. Elaval kultuuril on alati ja tunneb žanriüleselt, seinast seina pärimuslik osa, kus talletatakse seni Kolmas rahurikkuv suundumus kõikvõimalikke maailmu. Ning oskab väärtuslikuks osutunud tuuma, kogub tuure tooruse normiks muut- teadliku ja sooja suhtumisega soovi- vahel ka tüvi-, baas- või juurteksti- mise ajel. Sellesama meie-kultuuri tada näiteks talumatule teismelisele deks kutsutut. Enamasti leiavad need vihmavarju all tasapisi kasvavas rüse- ulmeraamatuid või nimetada kesk- tekstid tee inimesteni haridussüs- luses. Toores sõnakasutus, toores misest uudishimulikumale pensionä- teemi kaudu. Kuid kui näiteks kir- tekst, toored mõtted. Nii küpsuse kui rile bestselleri asemel mõne harulda- janduse ainekavast jäetakse välja iga- vägivallaga laetuse mõttes. Tooruse sema roosi nime? nenud rahvajutud, siis kuidas saab normiks muutmisega 21. sajandi Uskuda võib, et heade inimeste ja kanduda edasi teadmine, mida tähen- oskuste/võimekuste juurde, mis on parima äratundmisega varustatud dab karuteene või põhjata kübara täit- eelduseks kõrgematele positsioonidele raamatukogudes nii juba ongi. Samas mine või Ise tegi? Kuidas saab inimene uues tööjaotuses, paraku ei jõua. Ei pole paha küsida endalt, kas järsku antiikmütoloogia väljajätmisel aimata, teki niiviisi keerukate probleemide ikkagi on raamatukogude võrgusti- kui ohtlik on Prokrustese säng või kui lahendamise võimet, kriitilist mõtle- kus mõni koht, kus headel inimes- jube tööots Augeiase tallide puhasta- mist ega loovust. Norme loob üldine tel on parajasti parima äratundmise mine? Kui koolimaterjalist on välja omaksvõtt ning kõrgus, kuhu seavad ikaldus? Võib-olla pole see teadus- jäetud imemuinasjutud, siis kuidas autoriteedid madalaima ühisnimetaja raamatukogu poolt vaadatuna rahva- tuleb inimene ilma isikliku valuta lati. Norme mõjutab ka see, milliste raamatukogus, vaid hoopis kooliraa- selle peale, et soovide sõnastamise tunnuste-omadustega isenditel üldse matukogus, see tähendab – hoopis või kuhjamisega tuleb olla ettevaat- lastakse saada autoriteediks või ees- teise ministeeriumi haldusalas? Aga lik? Kuidas saab tulla selle peale, et kujuks. Tooruse pinnalt pole meie võib-olla on mõni parim äratundmine vastuoluliste või lausa üksteist välis- järglastel, jällegi, mitte mingit tule- lipsanud hoopis rahvaraamatukogu tavate tingimuste täitmine on piisava vikuväljavaadet. poolt vaadatuna teadusraamatuko- nutikuse ja loovusega siiski võimalik? gust tänavale, ula peale? Mida saavad raamatukoguini- Pärimuslikud tekstid, sellised, mis on mesed teha, et meie praegusel ajahambale meieni vastu pidanud, Kust jookseb meie piir, millest sees- peidavad endas silda olnu ja oleva pool olev ja toimuv läheb meile kultuuri-olemisel ikkagi oleks vahel. Nad kannavad olukordadega korda? Killustumise ohu maanda- mingigi väljavaade ning sel- seostumise ja empaatia äratamise miseks iseendas ja omavahel pole lega ühtlasi ajaline mõttekus? võimet lihtsal põhjusel: me pole vähe- sellele küsimusele vastamisest Sellistele küsimustele saavad toimi- malt viimase 10 000 aasta jooksul pääsu. Mitte kellelgi. Pole pääsu ka vaid vastuseid leida ainult tegijad ise. kuigivõrd muutunud ning põlvkond uute, asjakohasusele ärgitavate küsi- Väljastpoolt tulnud ideid ja plaane põlvkonna järel satub ninapidi kokku muste väljamanamisest. Võib-olla on ei täideta just suure innu ja vaimustu- korduma kippuvate olukordadega. siin õige hetk mõne raamatukogu- sega. Vähemalt seni, kuni need pole Kuidas teha nii, et see sõnade ja hoidja varasemalt rollilt tolmu ära- omaks saanud. Mõned märksõnad on mõtete aherainest väljasõelutud vara puhumiseks? 5

RAHVUSRAAMATUKOGUD JA PANDEEMIA PÄEVATEEMA EHK ISLANDILT QATARINI

Janne Andresoo ja Mari Kannusaar uurisid kolleegidelt maailma rahvusraamatukogudest, kuidas neil on koroonaviiruse pandeemia ajal läinud, kuidas nad on tööd korraldanud. Siin ongi meie Austria, Bosnia ja Hertsegoviina, Briti, Georgia, Hollandi, Islandi, Leedu, Läti, Prantsuse, Qatari, Tšehhi ning Vene kolleegide lood. Vastasid Erik Boekesteijn, Ewa Domaradzka, Elena Elisina, Abby Fox, Elisabeth Freyre, Patrice Landry, Anja Mastilović, Viktorija Moskina, Ismet Ovčina, Jenny Pearce, Hans Petschar, Ene Päts, Lola Sanaia, Ingibjörg Steinunn Sverrisdóttir ja Žydrė Vėtienė.

Islandi Rahvus- ja Ülikooli- kodukontoris. Kõigile probleemidele nädala jooksul kasvas Läti e-rahvus- raamatukogu direktor üritati leida sobivad tehnilised lahen- raamatukogu kasutajate arv 47%, INGIBJÖRG STEINUNN dused. Meie personal on sellest sessioonide arv 51% ja vaadatud lehe- SVERRISDÓTTIR: perioodist väga palju õppinud. külgede arv 69%. Eriolukorra algu- sest mai keskpaigani registreerus Meie raamatukogu suleti lugejaile enam kui 250 uut lugejat. 16. märtsil ja avati taas 4. mail. Peale Läti Rahvusraamatukogu taasavamist võib igal korrusel kor- välissuhete peaspetsialist Lisaks juba olemasolevatele e-teenus- raga viibida 50 inimest, st töötajad VIKTORIJA MOSKINA: tele juurutati ka uusi. Läti kultuuri- ja lugejad kokku. Ajal, mil raamatu- ministeeriumi toel ja koostöös Läti kogu oli suletud, suunati lisares- Läti Rahvusraamatukogu suleti kasu- Autorite Ühinguga pakuti ka väljast- sursse vestlusteenusesse (chat) ja tele- tajaile 13. märtsil ja jäi suletuks eriolu- poolt raamatukogusid vaba juurde- fonisuhtlusesse kasutajatega. Kodu- korra lõpuni. Mai keskel pikendati pääs Läti e-rahvusraamatukogu 1400 lehel ja sotsiaalmeedias reklaamib sulgemisaega 9. juunini. Peale raamatu- väljaandega perioodikakogule ning raamatukogu oma digikogusid ja tea- koguhoone sulgemist jätkus tege- rohkem kui 10 000 teavikuga raa- dusandmebaase. Erilist tähelepanu vus digitaalsetes kanalites. Kolme matuportaalile. Sotsiaalmeedias on pööratakse raamatukogu kasutamis- juhiste levitamisele üliõpilaste hul- gas, eelkõige avatud juurdepääsuga materjali tutvustamisele. Lugejatel Läti e-rahvusraamatukogu kutsub! oli võimalus tellida trükiseid, samuti hankida RVL-i teel teavikuid teis- test raamatukogudest, need sai kätte personali sissepääsust 1. korrusel. Peale taasavamist hakati ka tagasta- tud raamatuid vastu võtma. Enamik personali koosolekuid on toimunud veebiplatvormidel. Suur osa meie kolleegidest teeb kaugtööd ning said koju viia töö juures kasutatud süle- arvutid ning monitorid. Vajadusel vaadati üle ja lihtsustati ka tööüles- andeid, et võimaldada nende täitmist 6 Läti Rahvusraamatukogu tutvusta- Raamatukogu pakub nüüd uut tee- juhiseid. Märtsi keskel kehtestati nud oma digikogusid ning jaganud nust – videonõustamist, mille käigus meie riigis eriolukord ja kriisikomis- vähetuntud lugusid Läti ajaloost. spetsialist filmib kasutajale avariiuli- joni korraldusega lõpetati rahvus- Kahele parajasti avatud olnud näitu- telt vastava valdkonna kirjandust, et raamatukogus otsekontaktis toimi- sele (graafika ja militaarkartograafia) anda ülevaade saadaolevast temaati- vad teenused lugejaile ja kirjastajaile. valmis virtuaalne kuraatoriekskur- lisest materjalist. Soovi korral tehakse Teenindamine ja suhtlus jätkus kon- sioon. teavikutest paberkoopiad, mille saab taktivabalt, töövahenditeks telefon ja raamatukogu sissepääsu juurest kon- faks, päringutele vastasime e-posti Unikaalseks ja ülendavaks elamuseks PÄEVATEEMA taktivabalt kätte. teel. Lisaks lugejateenindusele toimus oli veebis läbiviidud igakuine üle- eelkataloogimine (CIP) ning stan- Läti Rahvusraamatukogu soovib majaline koosolek, mis toimus just dardnumbrite väljastamine (ISBN, Eesti raamatukoguhoidjatele tuge- enne 4. maid, Läti Vabariigi taasise- ISSN, ISMN ja DOI). Samuti jätkus vat tervist, vaprust, ühtsust ja jõudu, seisvumispäeva ja kuhu oli sel puhul säilituseksemplaride kogumine, ent et säiliks loomingulisus praeguses esinema palutud Läti Rahvarinde nende töötlus on karantiininõuete muutuvas ajas! asutaja ja juht Dainis Ivans. tõttu aeganõudvam. Järgitakse tead- Et eriolukorras on aega omaette ole- laste seisukohti viiruse püsimisvõi- miseks, saavad inimesed rohkem mest eri materjalidel. Bosnia ja Hert- mõelda oma elust ja identiteedist. Läti Tšehhi Rahvusraamatukogu segoviina Rahvusraamatukogu jätkas Rahvusraamatukogu algatas projekti välissuhete spetsialist sisulise ja tehnilise toe pakkumist Perekonnapiibel, mis kutsus inimesi ENE PÄTS: riigi rahvusbibliograafia süsteemi koguma perekonna ajalugu, vanu COBISS (Cooperative Online Biblio- Tuginedes valitsuse eriolukorra otsu- fotosid, raamatuid ja muid materjale, graphic System and Services) liikmes- sele, suleti raamatukogu üldsusele mis aitaksid oma juurte kohta uusi raamatukogudele ning uute andmete 11. märtsil. Peadirektor asutas kriisi- teadmisi saada ja ühtlasi harjumatus laadimist riigi teadusinfosüsteemi komisjoni ja enamik töötajaist viidi olukorras optimistlikku meelt ülal E-CRIS.BH (Information System on üle kodukontorisse. Tööle jäid vaid hoida. Perekonnapiibli lood saadeti Research Activity in Bosnia and arvutiosakond ning turvatöötajad. rahvusraamatukogule, panime need Herzegovina). Alates 4. maist on Tšehhi Rahvus- üles püsinäituse Läti raamat Facebooki- raamatukogu taas üldsusele avatud, Kättesaadavad on olnud kõik meie lehele. seda küll piirangutega. Toimub ainult raamatukogu ja Europeana digikol- Emotsionaalse heaolu toetuseks jät- kojulaenutus, kasutada saab ainult lektsioonid. Lugejail on võimalik kati traditsioonilisi kolmapäevaseid teenindussaali ja ainult kehtiva tellida e-posti teel koopia soovitud meditatsioone, mis kolisid raamatu- lugejakaardiga. Sissepääsul on kohus- artiklist või raamatu peatükist. Face- kogu vaikuse- ja mõtiskeluruumist tuslik käsi desinfitseerida. Enne bookis jagatakse infot ja tutvusta- platvormile Zoom. eriolukorda laenutatud raamatute takse enda ja teiste maailma raamatu- tagastamistähtaega pikendati auto- kogude digikogusid. Autoriõiguse Kokkuvõttes arvavad Läti kolleegid, maatselt 1. juunini. Pärast tagasta- piiranguist vabu teavikuid saab alla et viirusekriisiga on raamatukogu mist jätsime raamatud kolmeks päe- laadida ja jagada. mitte üksnes tõestanud oma vajalik- vaks karantiini. Alates 17. märtsist kust ühiskonnale, vaid ka võimekust saavad riiklike ja eraülikoolide üli- 23. aprillil tähistas Bosnia ja Hertse- olla loov ja innovaatiline. Lugejad õpilased ning õppejõud kasutada goviina Rahvusraamatukogu viien- hindavad seda kõrgelt, kuna ühis- veebipõhist juurdepääsu rahvusraa- dat korda rahvusvahelist raamatu- konna mõtteviis ja harjumused on matukogu ja avalike ülikoolide kogu- päeva, pandeemia tõttu seekord siis muutunud. Nagu on öelnud USA dele, seda ka autoriõigustega kaitstud virtuaalselt. Sel puhul pakuti lugemi- raamatukogundustegelane R. David teostele. Seda võimalust pikendati seks ja allalaadimiseks kolme umbes Lankes: Meie erialale ei saa hukatuseks 17. maini. sajandivanust teavikut (üht ajakirja mitte e-raamatud, Amazon või Google, ja kaht raamatut), samuti koostati vaid innovatiivsuse puudumine. tähtpäevaks virtuaalne tervituskaart lugemisteemaliste maalide repro- Eriolukorra jooksul on Läti Rahvus- Bosnia ja Hertsegoviina dega. Kaarti saab näha aadressil raamatukogu lugemissaalid jätkanud Rahvusraamatukogu https://www.facebook.com/ päringutele vastamist ja nõustamist. peadirektor Nacionalnaiuniverzitetska- Päringute arv on tõusnud. Populaar- dr ISMET OVČINA bibliotekaBiH/ seks on saanud teenus Digiteerimine ja perioodikaosakonna posts/1613538182130303 tellimusel. Aktiivses kasutuses on juhataja kogu selle aja olnud teenused Küsi ANJA MASTILOVIĆ: Olukorra paranedes taastatakse raa- raamatukoguhoidjalt ja Küsi erialaspet- matukogus tavateenused, ent teatud sialistilt, kasvanud on RVL-i ja koju- COVID-19 pandeemia ajal järgib piirangutega. Raamatuid soovita- laenutuste maht. Meie raamatukogus Bosnia ja Hertsegoviina Rahvusraa- takse tellida terminalide või mobiili- on kojulaenutusõigus teadlastel, matukogu riigi tervishoiuministee- rakenduse mCOBISS abil, see töötab parlamendiliikmetel, doktorantidel riumi kriisikomisjoni ja Maailma nii Androidi kui ka iOS-seadmete- jt teaduskirjandust enim vajajatel. Terviseorganisatsiooni korraldusi ja ga ja saadaval on ka veebiversioon. Rakenduse abil saab kataloogis Leedu Rahvusraamatukogu lastele live-ülekannete sarja Käsitöö 7 otsingut teha, teavikuid tellida ja avalike suhete juht kodusolijatele, alustasime sarjaga Kunsti- tellimusi tühistada, tähtaegu piken- ŽYDRĖ VĖTIENĖ: hariduse tunnid ja Biblioteraapia kodus dada, vaadata tellimuste ja võlg- ning korraldasime ka raamatuesitlusi nevuste-viiviste ajalugu, tellida Pärast karantiini väljakuulutamist ja muid esitlusi praegu olulistel tee- e-teavitusi, otsida infot raamatukogu katkestas Martynas Mažvydase nime- madel. Koostöös partneritega salves- kohta, leida juhiseid, kuidas minna line Leedu Rahvusraamatukogu tra- tasime loenguid muuhulgas psühho- harukogudesse jpm. Terminalidesse ditsiooniliste teenuste pakkumise ja loogia ja tervisliku eluviisi teemadel. saab sisse logida nii raamatukogu- keskendus täielikult kaugteenustele. Karantiiniperioodil avaldasime pea- PÄEVATEEMA kaardiga kui ka kasutaja Facebooki Märkimisväärselt suurenes raama- aegu poole rohkem videosalvestisi konto abil. tute tagastamise ja kaugteenustega kui aasta esimeste kuude jooksul seotud küsimuste hulk. Vastavalt enne karantiini ning kolm korda roh- kasutajate nõudmiste muutusele ja Kõiki neid e-teenuseid pakuti ka kem kui samal perioodil 2019. aastal. et pakkuda olulist infot võimalikult varem, ent nende kasutatavus suu- Videote vaatajaid oli neli korda roh- kiiresti, avasime oma kodulehel renes pandeemia ajal. Rahvusraa- kem kui eelmisel aastal samal ajal. vestlusakna. Nüüd on kasutajail või- matukogu valmistub ka tavateenuste malik esitada raamatukogule küsi- taastamiseks, arvestades muutunud COVID-19 pandeemia ajal oli Leedu musi ja saada kiiresti vastuseid. nõudeid: kasutades näomaske, kin- Rahvusraamatukogu koostöös rahva- daid ja desovahendeid, hoides vahe- Oluliselt muutus Leedu Rahvusraa- raamatukogudega aktiivselt seotud maad, isoleerides tagastatud raama- matukogus COVID-19 tõttu ürituste Robootikakooli algatusega toota tud nõuetekohaseks ajaks vastavalt korraldamine. Mõned üritused võeti meditsiinitöötajatele 3D-prinditud teadlaste soovitustele eri materjalide videosse raamatukogu telestuudios näomaske. Algatusega liitusid 54 kohta. Raamatukogu kehtestatud ja avaldati YouTube’is raamatukogu Leedu rahvaraamatukogu ning ühes- reeglid ja soovitused vaadatakse regu- kanalil. Muutunud olukorras oli vaja koos toodeti üle 6500 näomaski. Neid laarselt üle ja vajadusel neid muude- üritustele välja mõelda ka uued peal- viidi nii meditsiinitöötajatele kui ka takse, loomulikult järgitakse ka riik- kirjad-nimetused. Koostöös kollee- vabatahtlikele ja teiste elualade esin- likke soovitusi. gidega teistest osakondadest lõime dajatele kõrge riskiga piirkondades.

Leedu Rahvusraamatukogu tegi karantiini ajal YouTube’is ülekandeid pealkirjaga Biblioteraapia kodus. Teenindusosakonna vanemraamatu- koguhoidja Rasa Derenčienė (vasakul) ja raamatukoguteaduse sektori vanemmetoodik Daiva Janavičienė esinemas. Foto: Arūnas Sartanavičius 8 Austria Rahvusraamatukogu onb.ac.at/beethoven-digital/portal/). ent tähtaega pikendati 2021. aasta fotoarhiivi ja graafika- Portaalist leiab üle 130 Beethoveni 10. jaanuarini ja külastajad saavad osakonna juhataja kirja, 13 käsikirja ja 941 köidet tema seda Austria Rahvusraamatukogu dr HANS PETSCHAR: tööde esmatrükke ja varaseid trüki- suures saalis nautida kogu Beetho- seid, kokku enam kui 43 000 lehekülge. veni juubeliaasta jooksul. Seetõttu COVID-19 pandeemia ajal on Aust- Tuhandetele fotoarhiivi piltidele lisati lükkub näitus Doonau. Retk minevikku ria Rahvusraamatukogu loonud mit- hiljuti üle 11 000 Beethoveniga seotud 2021. aasta kevadesse. meid uusi digitaalseid ja mittedigi- viite, mis pärinevad digitaalsete aja- taalseid teenuseid, millest teavitatakse Esialgu aprillikuus Austria Rahvus- PÄEVATEEMA lehtede andmebaasist ANNO. kasutajaid pressiteadete, raamatu- raamatukogu kirjandusmuuseumis kogu kodulehe www.onb.ac.at ja Austria Rahvusraamatukogu arhivee- avanema pidanud näitust Utoopiad ja Facebooki vahendusel. rib ka koroonaviiruse teemat käsit- apokalüpsised. Tulevikunägemused kir- janduses saab vaadata 8. oktoobrist Meie raamatukogu virtuaalne luge- levaid Austria veebilehti. Esimest 2020 kuni 25. aprillini 2021. missaal on saanud arvestatava täien- korda alates arhiivi avamisest 2009. duse uue portaali avamisega märtsi aastal kasutatakse prognoosimatu Vastavalt riiklikele otsustele on Aust- keskel, see annab esimest korda või- sündmuse kajastamiseks nn sünd- ria RR-i peamaja, osakonnad ja muu- maluse otsida korraga kõigist digi- muspõhist veebiarhiveerimist. Seni seumid ka mais suletud. Rahvusraa- kogudest. Portaal on kättesaadav on veebi dokumenteerimine hõlma- matukogu muuseumid loodetakse aadressil https://onb.digital/ ja nud vaid olulisi poliitilisi ja ühis- varsti avada ning seejärel ka laenu- hõlmab 1,2 miljonit objekti: 600 000 kondlikke sündmusi nagu näiteks tusteenused ja lugemissaalid: suur raamatut, 220 000 fotot, 210 000 graa- üldvalimised. Arhiveeritud on juba saal ja kirjandusmuuseum 1. juulil, fikateavikut, 77 000 postkaarti, 30 000 enam kui 1500 COVID-19-t käsitlevat pärast seda Austria ajaloo maja ning papüürust, 15 000 käsikirja ja arvu- veebilehte ja uusi lisandub pidevalt. papüüruste, gloobuste ja esperanto kalt muid objekte on leitavad paari Kõik huvilised saavad arhiveeri- muuseumid. Lugemissaalide taas- hiireklikiga. Aasta jooksul kasvab see miseks soovitada Austriaga seotud avamine on plaanis 2. juunil sõltuvalt kogu enam kui 2,7 miljoni objektini. selleteemalisi lehti. olukorrast ning valitsuse otsusest. Kõik Austria Rahvusraamatukogu Erinäitust Beethoven. Maine maailm arhiivides olevad Beethoveniga seo- ja jumalik säde on selle avamisest Hollandi Rahvusraamatukogu tud objektid on digiteeritud ja kasu- 18. detsembril 2019 külastanud juba vanemnõunik tajaile kättesaadavad uues portaalis üle 100 000 inimese. Näitus kavan- ERIK BOEKESTEIJN: Beethoven Digital (https://www. dati esialgu kestma 19. aprillini 2020, Hollandi Rahvusraamatukogu ja tei- sed Hollandi raamatukogud üritavad jagada lugemisrõõmu, laiendades kaugteenuseid mitmete algatustega. Nii käivitasime mobiilirakenduse Koduraamatukogu (ThuisBieb), mis sisaldab üle saja tasuta e-raamatu. Pärast raamatukogu sulgemist aren- dasime välja spetsiaalsed veebilehed nimetusega Digi-keelemaja (Digi-Taal- huis), mis pakuvad veebipõhist abi: vastuseid küsimustele, mis puuduta- vad tervist, raha, kuidas sugulastega digitaalsel teel ühenduses olla ja IT-d. 30. märtsil läks veebis eetrisse saade Koduarestis – esimene osa kümne- osalisest videosarjast, kus loetakse raamatuid lastele, kes ei saa viiruse tõttu kodunt lahkuda. See sündis https://www.onb.ac.at/beethoven-digital/portal/ Hollandi Rahvusraamatukogu ja James M. Boekbinderi loodud kesk- Beethoveniga seotud objektid on kättesaadavad konna De Schoolschrijver (vt https:// portaalis Beethoven Digital. www.deschoolschrijver.nl/ ) koos- töös ning võimaldab algkoolidel • üle 130 Beethoveni kirja pakkuda lastele lugemisrõõmu ja lugusid veebipõhiselt. Meie raamatu- • 13 käsikirja kogu toetab ka Hollandi Kirjanike • 941 köidet tema tööde esmatrükke ja varaseid trükiseid Keskuse (Schrijverscentrale) algatust, mille raames saab kutsuda kirjaniku 98 virtuaalnäitusele. Mitu portaali juhised, nt araabia- ja ingliskeelsed 9 sisaldab kokku miljoneid pilte, digi- juhendid PressReaderi kasutamiseks www.delpher.nl taalne muusikakogu pakub 45 000 ning korduma kippuvad küsimused albumi salvestusi. Kooliõpilaste por- ja temaatilised juhised kogudega tut- Hollandi raamatud, taal pakub 80 temaatilist infokogu vumiseks (vt https://libguides.qnl. ajalehed ja ajakirjad on ja dokumentaalmaterjale ajaloost, qa/?b=g&d=a ). Loodi blogi, tutvus- avalikult kättesaadavad kirjandusest jpm. Loomingulisust tamaks eraldi tähelepanuväärseid veebilehel Delpher. arendavad veebipõhised värviraama- materjale (vt https://www.qnl.

tud ja harivad videomängud. Oma qa/en/blogs ). Märtsist alates on PÄEVATEEMA kogude mänguliseks tutvustuseks veebiressursside kasutamine tõusnud on Prantsusmaa Rahvusraamatu- pea 40%. kogu loonud mitu mobiilirakendust. veebi vahendusel e-tundi. Tegemist Meie raamatukogu seadis eesmärgiks Teadurid saavad juurdepääsu e-res- on pilootprojektiga, mis võimaldab ka uute e-teenuste loomise. Näiteks surssidele, mis sisaldavad umbes õpetajatel veebis rikastada õppeprog- käivitati veebipõhine laste lugemis- 100 temaatilist andmebaasi ja 100 000 rammi kirjaniku või illustraatoriga võistlus, milles osales 800 last, ning e-raamatut. Laiemale kasutajaskon- kohtumisega. samuti kolis veebi raamatukogu iga- nale on kättesaadavad mitmesugu- nädalane kudumisklubi, mille video- Hollandi raamatukogude kasutajad sed teadustöö juhendmaterjalid (vt juhiseid, sh uusi kudumismustreid saavad lugeda rohkem kui 28 000 https://www.bnf.fr/en/millions- jagati rakenduse WhatsApp kaudu. e-raamatut (sh lasteraamatud) aad- resources-freely-accessible-online ). ressil www.onlinebibliotheek.nl . Raamatukogu lõi rakenduse Lib- Audioraamatute gruppi lisati sada Prantsusmaa Rahvusraamatukogu Answers, mille vahendusel vastati nimetust; need raamatud on praegu taasavamine külastajaile on plaani- lugejate päringutele ja abistati teadus- kõigile vabalt kättesaadavad, k.a neile, tud järk-järgult vahemikus 20. juunist allikate leidmisel. juuli alguseni. Raamatukogu paneb kes pole registreeritud kasutajad. Raamatukogu juhtimine läks üle praegu paika desinfitseerimist puu- Veebileht Delpher (www.delpher.nl ) veebikoosolekutele keskkonnas MS dutavaid reegleid ja täpsem info aval- sisaldab üle saja miljoni lehekülje Teams. Iga üksus täitis ülesandeid, datakse niipea kui võimalik. digiteeritud hollandi raamatuid, aja- mida kaugtöö võimaldas, personalile lehti ja ajakirju ning kõik on avalikult pakuti veebipõhiseid koolitusi ja jät- kättesaadavad. Hiljuti lisati enam kus tavapärane omavaheline suhtlus. kui 95 000 digiteeritud ajalehte, üle Qatari Rahvusraamatukogu pearaamatukoguhoidja ja 24 000 ajakirja ja 5000 raamatut. Koo- asedirektor Briti Raamatukogu lide ja lasteaedade sulgemise tõttu PATRICE LANDRY: kohandas Noorteraamatukogu (Jeugd- turundusjuht bibliotheek, vt https://www.jeugd- Qatari Rahvusraamatukogu hoone EWA DOMARADZKA bibliotheek.nl/ ) oma veebilehte ja suleti 12. märtsil nii lugejatele kui ka ning turunduskoordinaatorid koostati täielik ülevaade kättesaada- töötajatele. Enne selle teatavakstege- JENNY PEARCE ja vatest kaugteenustest. mist pidid kõik osakonnad koostama ABBY FOX: esialgse 6-nädalase kaugtööplaani. 15. märtsil see plaan jõustus ja per- Selles ootamatus olukorras ei saanud Prantsusmaa sonal alustaski kodus töötamist. ükski ettevõte jätkata tavapäraselt. Rahvusraamatukogu Teeninduses oli väljakutseks muuta Seetõttu oleme ka meie Briti Raamatu- välissuhete projektijuht otsekontaktis toiminud teenused kii- kogu äri- ja intellektuaalomandi kes- ELISABETH FREYRE: resti veebipõhisteks. Allpool mõned kuses (BIPC) viinud oma töötoad ja kohtumised üle veebi, pakkudes Peale raamatukoguhoonete sulge- näited ligi 30 digitaalsest teenusest, kaugteenusena ärituge. Lisaks kes- mist on lugejate käsutuses digi- mis 15. märtsil alanud kaugtöö käi- kuse tavapärastele töötubadele, mille kogud nagu Gallica, e-raamatukogu, gus loodi. fookuses on valdavalt intellektuaal- virtuaalnäitused ja õppematerjalid. Üks esimesi muutusi raamatukogu- omand ja äri planeerimine, oleme loo- Lugejad saavad kasutada raamatu- hoone sulgemise järel oli tunduvalt nud uusi veebiseminare aktuaalsetel kogu rikkalikke ja mitmekesiseid suurenenud otsingute hulk e-kata- teemadel, näiteks rahavoo haldamine kogusid: tuhanded EPUB-vormingus loogis. Raamatukogus mõisteti üsna kriisiajal, erakorraline planeerimine e-raamatud, taskuhäälingud (näiteks pea, et senine otsiaken, mis pakkus ja kuidas alustada äri veebis. intervjuud J. R. R. Tolkieni raamatute otsingut korraga nii trükitud kui ka illustraatori Alan Leega või tuntud digiressursside hulgast, ei vastanud Koostasime ka äritegevuse taasta- teatrinäitlejatega), õppematerjalidega enam kasutajate vajadustele. Loodi mise nn tööriistakasti. Selle aluseks veebilehed, mitmesugused rakendu- uus, eraldi lehekülg digitaalsetele oli küsimustik, mille saatsime oma sed, meedia jpm. Vabalt saab kasutada materjalidele (vt https://www.qnl. ärivaldkonna kasutajatele karantiini miljoneid veebipõhiseid infoallikaid qa/en/explore/online-resources ). alguses eesmärgiga mõista peamisi tööks, õppimiseks, meelelahutu- Kuna suur osa inimesi ei olnud e-res- probleeme, millega nad silmitsi sei- seks ja mängimiseks. Meie rahvus- sursse varem kasutanud, töötas raa- savad ja kaardistada alasid, kus ette- raamatukogu veebileht avab ukse matukogu personal välja kasutus- võtted vajavad tuge. 10 Ettevõtte omaniku roll võib olla üksil- juhtkond otsima lahendusi, kuidas kättesaadavate litsentseeritud kodu- dane ja stressirohke, eriti praegusel tagada laenutusteenus seda hädasti maiste ja välismaiste e-ressursside ajal, seega oleme korraldanud ka vajavaile kasutajaile. Palju abi oli digi- hulk. Venemaa Riikliku Raamatu- heaolule keskenduvaid kohtumisi, teerimisest: ka raamatukogu direktor kogu töötajad on püüdnud leida näiteks igapäevane meditatsioon. Esi- Giorgi Kekelidze ja osakonnajuhata- kirjastajaid, kes on hiljuti oma välja- mene kodune digitaalne kohvihom- jad digiteerisid raamatuid, millele oli annete juurdepääsupiiranguid lee- mik toimus mai lõpus ja andis ette- suurem nõudlus. vendanud või neist täielikult loobu- võtjatele võimaluse jagada oma koge- nud. Oleme hoidnud sidet raamatu- Georgia rahvusraamatukogu pakub PÄEVATEEMA musi ning ideid teistega, kes mõtlevad kogukonsortsiumite rahvusvahelise e-ressursse eri vanuserühmadele, samamoodi. Ettevõtted kasutavad ühendusega ICOLC, testime juurde- sealhulgas jagab oma veebilehe meie teenuseid võrgustiku 13 kesku- pääsuviise ja -meetodeid ligipääsu kaudu olulisemat ja kaasajastatud ses üle riigi. Seega: nagu kõigi meie võimaldamiseks turvatud võrgu infot koroonaviirusest. Meie raamatu- veebiseminaride puhul, ootame osa- kaudu. kogu on teinud kättesaadavaks mater- lejaid üle Suurbritannia. jale, mida varem ei saanud veebis Praegu saavad meie lugejad kasutada Julgustame, informeerime, toetame ja kasutada. suures valikus raamatukogu enda loo- inspireerime väikseid ning keskmise dud sisuga ressursse. Oma veebilehe Rahvusraamatukogu on hoolitsenud suurusega ettevõtteid kõigis digi- ja sotsiaalmeedia kaudu oleme rek- ka oma endiste ja praeguste töötajate kanalites ja suurendame pakutavate laaminud enda ja koostööpartnerite ning eakate ja abivajavate lugejate veebilahenduste hulka: näiteks juhi- korraldatud loenguid, raamatukogu- eest. Meie direktor hankis ametliku sed, aktuaalsed artiklid ning suure- töötajate taskuhäälinguid, kuraatori- loa, mis võimaldas tal linnas takis- mahuline videoarhiiv toimunud üri- tutvustusega virtuaalnäitusi, veebi- tusteta ringi liikuda ning toimetada tustest. Meil on ka keskus, kuhu oleme loenguid sarjast Leninka giidid jutus- abivajajaile toitu, ravimeid ja muud kogunud COVID-19-t puudutavaid tavad. Meie raamatukogu kutsuvad eluks vajalikku. abimaterjale ettevõtetele. Leninkaks kohalikud, s.o moskvala- Raamatukogu lugemissaalid ava- sed. Olles e-rahvusraamatukogu hal- Pandeemiaeelse ajaga võrreldes sime/avame juunis/juulis, sõltu- daja ning sisu moderaator, on Vene- oleme korraldanud veebipõhiseid valt üldisest olukorrast. Kultuuri- maa Riiklik Raamatukogu suurt rõhku kohtumisi kolm korda rohkem, veebi- üritused saavad taas hoo sisse pannud e-teenuste arendamisele: seminaridel osalejate arv on viiekor- septembris. Meie personal naases nende hulgas on näiteks juurdepääs distunud. Nagu paljud ettevõtted, tööpostile mai lõpus, järgides keh- uusimatele raamatutele ja perioodi- pidime meiegi pandeemia tõttu testatud hügieenireegleid ja muid kale riikliku e-teenuste konto kaudu. kurssi muutma ja kahtlemata mõju- ettevaatusabinõusid ning asus raa- tab see ka edaspidi, kuidas me oma Üleriigiline raamatukogusid ja luge- matukogu avamiseks ette valmis- teenuseid pakume ning kui paljude mist propageeriv üritus Öö raamatu- tama. Nii paigaldasime kaitseklaase, ettevõtjateni jõuame. kogus toimus sel aastal veebis. Sel tõstsime vahemaa hoidmise nõuet puhul toimus meie filmiVaikus raa- arvestades ringi mööbli, seda kõike matukogus esmaesitlus, film tutvustab maske ja desovahendeid kasutades. kõige kuulsamaid ja müstilisemaid Georgia Rahvus- ja Samasugust taasavamiskava järgisid Parlamendiraamatukogu paiku raamatukoguhoones. Üks suu- ka rahvaraamatukogud. peaspetsialist remaid ettevõtmisi on aga olnud pro- LOLA SANAIA: Soovime Eesti raamatukogurahvale jekt Suure võidu raamatukogu koostöös tervist, tegusaid päevi ja kõigi ees- Vene Föderatsiooni kultuuriminis- COVID-19 püüdis seisata kogu maa- märkide saavutamist! teeriumi ja koostööpartneritega, selle ilma tavapärast elurütmi. Me kõik käigus tehti e-rahvusraamatukogu olime silmitsi raskustega igas elu- kaudu kättesaadavaks II maailmasõ- valdkonnas, kuna otsuseid tuli teha Venemaa Riikliku Raamatu- jaga seotud raamatuid, arhiividoku- olukorras, mil valitses teadmatus kogu raamatukogu- ja info- mente ning perioodikat. Digikollekt- tuleviku osas. Pidime leidma uued teenuste osakonna juhataja sioon sisaldab proosateoseid, luulet töövormid. Muutunud elu dikteeris, ELENA ELISINA: ja esseesid, mis aitasid nii eesliinil kui mida teha, kus ja kuidas toimida. ka tagalas sõja üle elada. Kogus on Hoidmaks ennast ja teisi, pidime Meie raamatukogu peatas COVID- ka 1200 plakatit, lendlehti ja artikleid kohanema üleskutsega #püsikodus pandeemia tõttu oma tavapärase töö ning väljalõikeid rohkem kui 200-st (#stayhome; #დარჩისახლში). 18. märtsil. Lisaks veebis kättesaa- sõjaaegsest ajalehest. Eriti võiks esile davatele põhiteenustele (sh lugejaks Et tõkestada koroonaviiruse levikut tõsta nõukogude ja välismaa ajaleh- registreerumine, e-kataloog ja pärin- ja toetada Tbilisi linna pingutusi sot- tede juhtkirju maikuust 1945. Selline gutele vastamine) on raamatukogu siaalse distantseerumise põhimõtte formaat võiks kasutust leida ka tule- oma e-teenuste valikut järk-järgult juurutamisel, peatas Georgia rah- vikus, näiteks hoone renoveerimisest täiendanud. vusraamatukogu teeninduse luge- tingitud sulgemise ajal. missaalides ja tühistas kõik üritused. Raamatukoguhoidjate, kirjastajate Raamatukogu jääb suletuks riikliku ja vahendajate ühiste jõupingutuste Inglise keelest tõlkinud eriolukorra lõpuni. Sulgemisel asus tulemusel on kasvanud lugejaile Mari Kannusaar ja Kerti Kulper. 11 PÄEVATEEMA VAATAME TAANI JA SOOME POOLE: KUIDAS LÄHEB DOKK1-L JA OODIL?

Koroonapandeemiaga haakuvaile küsimusile vastavad Aarhusi linnaraamatukogu Dokk1 innovatsiooni ja kasutajainnovatsiooni juht SIDSEL BECH-PETERSEN ning raamatukoguteenuste juht SUSANNE GILLING. Helsingi linnaraamatukogu Oodi kogemustest räägib välissuhete osakonna planeerija ANTTI SAULI. Neile esitasid küsimusi Mari Kannusaar ja Mihkel Volt.

Karantiin osutus raamatukogude 2020 ning ka raamatukogud pidid mise reeglitest. Näiteks lõunatati nii, jaoks suureks väljakutseks. Kas teie alates 18. märtsist oma uksed sul- et lepiti kokku eri ajad lõunapausi- raamatukogu oli selleks valmis? gema. Nagu paljudes riikides, raken- deks ja eri meeskondadele määrati Sidsel Bech-Petersen ja Susanne dati piirangud väga kiiresti ning see hoones eraldi töö- ning einestamis- Gilling: jättis raamatukogudele sulgemise alad. 15 inimest Oodist töötas eri rol- Me jälgisime koroona kulgu, aga ei ettevalmistusteks vaid paar päeva. lides Helsinki Helpline’i teenistuses. Raamatukogu kinnioleku ajal töötas saa öelda, et olime valmis olukorraks, Esialgu oli sulgemine plaanitud aprilli kus raamatukogud ja mitmed teised selles abiteenistuses kokku üle 100 keskpaigani, ent peatselt pikendati Helsingi linnaraamatukogu töötaja. avalikud asutused suletakse. Taanis seda 13. maini. Sai selgeks, et raa- toimus kõik väga kiiresti. Ühel näda- matukoguhooned peavad jääma sule- Kinnioleku ajal oli paljudel raamatu- lal teatati, et üle tuhande osalejaga tuks pikaks ajaks, ent ei olnud sel- kogudel võimalik teha kogude inven- üritused on keelatud, järgmisel, et gust, kui kauaks täpsemalt. Soome tuuri, renoveerimistöid või korras- koolid, raamatukogud, muuseumid, raamatukogud asusid kohe planee- tada riiuleid jm, mida on lihtsam teha restoranid, kaubanduskeskused jne rima ja korraldama teenuseid, mis ajal, kui raamatukogus ei ole kasu- on suletud. On väga ebatavaline, et kompenseeriks hoonete sulgemist. tajaid. Paljud raamatukoguhoidjad Aarhusi avalikud raamatukogud on tegelesid erialase enesetäiendamisega suletud. Isegi raamatukogude reno- Helsingi linnaraamatukogu haru- veebikursustel ja koolitustel, et lih- veerimise või kolimise ajal üritame kogudes jätkas osa töötajaist tööd vida oma tööoskusi. Loomulikult jät- kasutajatele uksi lahti hoida, seega raamatukogu ruumides, osa tegi kus töö arenguplaanidega, kogude me ei osanud oodata, et asjad nii kaugtööd ja mõned liitusid Helsingi komplekteerimine jm. Pandeemia lähevad! linna algatatud abiliiniga Helsinki olukorras olid inimesed sunnitud Helpline, mille eesmärk oli võtta Veebruaris ei osanud keegi veel kriisi kohanema ka uute töömeetoditega, ühendust üle 80-aastaste elanikega ulatust ette aimata, aga kui see kätte sest kõik raamatukoguhoidjad ei olnud ja pakkuda abi. Samamoodi toimiti jõudis, üritasime keskenduda sellele, harjunud kaugtööga. See oli paljude Oodis, mille 63 töötajast kuni kolman- kuidas raamatukogu saaks sellisel jaoks isiklik väljakutse ja muutus ei dikul lubati raamatukogu ruumides keerulisel ajal mõistlikult toimida, olnud kõigi jaoks ühtviisi lihtne. edasi töötada. Töötajad, kes olid seo- kasutades organisatsiooni loovust ja tud raamatukoguteenustega, töötasid Oodi hoones oli ees palju tööd, kuna energiat. kordamööda kohapeal ja tegid kaug- tervel 2. korrusel on hulgaliselt teh- Antti Sauli: tööd. Need meetmed võimaldasid nikaseadmeid. Näiteks innovatsiooni- Soome valitsus teatas otsusest peatada raamatukogus tegutseval personalil labori sisseseadele tehti põhjalik paljud avalikud teenused 16. märtsil pidada kinni sotsiaalse distantseeru- hooldus ja lisati kasutamisvõimalusi. 12 Avamiseks ei olnud personal jõud- üllatusena. 4. mail teatas valitsus, et ja külastajaid teavitati kätehügieeni nud ka kõiki stuudioid valmis seada, rahvaraamatukogudel lubatakse oma ja vahemaa hoidmise reeglitest ning nii et kinniolekuaega kasutati nende laenutusteenus kohe taastada, samas jälgiti raamatukoguhoones viibi- loomealade sisseseade kokkupane- kui teised raamatukogud jäid sule- vate inimeste arvu, et vältida liiga kuks ja viimistlemiseks. tuks 1. juunini. Nagu pärast sulge- suurte rahvahulkade samaaegset misotsust, reageerisid raamatukogud kogunemist. Üks peamisi väljakutseid uue olukor- ka nüüd kiiresti: luba laenutustee- raga kohanemisel oli nii personalile nuse taasavamiseks saadi esmaspäe- kui ka kasutajaile see, et e-teenused, Raamatukogud ja raamatukogutööta- PÄEVATEEMA val, 4. mail, ja reedel, 8. mail hakkasid mida sageli oli peetud üksnes raa- jad on väga loomingulised. Kas karan- esimesed raamatukogud pakkuma matukogus osutatavate teenuste tiini ajal on tekkinud huvitavaid, erilisi asjakohaste piirangutega teenuseid. täienduseks, tõusid nüüd esikohale. algatusi ja projekte? Kas te lõite mõne Paljud raamatukogud jõudsid selleni Ja see kõik toimus kiiresti. Paljud uue e-teenuse? paar päeva hiljem, järgneval esmas- Soome raamatukogud suutsid uue päeval. Päris esimene samm raamatu- S. B.-P. ja S. G.: olukorraga kohaneda hämmasta- koguteenuste osaliseks taastamiseks Oleme aastaid tegelenud projektide valt nobedalt. Raamatukogud suleti tehti mõned nädalad varem, 23. april- ja innovatsiooniga ning õppinud, et 18. märtsil ja Turu linnaraamatukogu lil, kui raamatukogudel lubati taas mõtteviis peab olema õige. Tuleb olla alustas oma igapäevaseid nn hom- kasutusse võtta tagastusautomaadid. avatud ja valmis proovima midagi mikukohvi-ülekandeid Instagram uut, tuleb kiiresti kohaneda, olla val- Live’i vahendusel juba samal päe- Oodis tähendas laenutusteenuse taas- mis tegema asju, mille puhul pole val. Helsingi linnaraamatukogu tegi avamine näiteks seda, et suletuks jäi selge, kuhu need välja viivad. Tuleb Oodist esimese otseülekande koh- terve 2. korrus, kus paiknevad inno- suhelda ja kasutada organisatsiooni tumiselt külalisautoriga 20. märtsil, vatsioonilabor ja stuudiod, ainult 1. ja potentsiaali ning oskusi. juba kolmandal päeval pärast raa- 3. korrus avati 8. maist. matukogude sulgemist. Kuna füüsi- Oleme näinud, et kriisiajal on ini- Helsingi ja mõned teised omavalitsu- lised kogud ei olnud lugejaile enam mesed innovaatilisemad! Meie kol- sed lähenesid laenutusteenuse taas- kättesaadavad, kasvas huvi e-kogude leegidelt on tulnud põnevaid alga- käivitamisele avatumalt: kasutajail vastu plahvatuslikult. Näiteks kahes tusi: e-raamatute kohvikud, kirjuta- lubati ise riiulitest soovitud raama- raamatukoguvõrgus – Tampere ja mise õpitoad veebis (nt kirjuta oma tud valida, ent teeninduslettide arvu Jyväskylä ümbruses – suurenes e-raa- koroonaluuletus), muusikaviktoriin vähendati ja kasutajaile mõeldud matute kasutus vastavalt 76% ja 101%. ja kudumisklubide kohtumised vee- alalt viidi ära toolid. Mitmes raamatu- Soomes ei ole ühist kõigile kättesaa- bis, samuti vestlussaated linnas asu- kogus jäi piiranguid rohkem. Näiteks davat e-rahvusraamatukogu kollekt- vate partneritega, mida kanname üle korraldati reserveeritud teavikute siooni, seetõttu hakkasid raamatu- veebis. Ka 3D-printeritega näomas- kättesaamine selliselt, et kättesaamis- kogud, kelle eelarve võimaldas, kide printimine, helistamine kasu- punktini viis üks marsruut ja tagasi nõudluse kasvades litsentse juurde tajatele, kellele tavaliselt viime raa- ukse juurde läks kasutaja teist teed, ostma. matuid, et uurida, kuidas neil läheb. et võimalikult minimeerida inimeste- Samuti eakatega suhtlemine, partne- Otsus raamatukogude järkjärgulisest, vahelist kontakti. Nii leebemate kui ritega kohtumine veebis. Üha enam piirangutega avamisest sai teatavaks ka rangemate piirangutega raamatu- inimesi loevad e-raamatuid, kuula- sama ootamatult nagu varasem sul- kogudes paigaldati teenindusleti vad audioraamatuid jne. gemisotsuski ning see tuli paljudele ette kaitseks pleksiklaas, personali Meie disainmõtlemise meeskond on üksteisest eemal olles töötanud eri- nevate digiplatvormide vahendu- sel. Kaks gruppi on korraldanud nn disainisprinte, et uurida lähemalt üksikute ning haavatavamate eakate ja noorte vajadusi. Nad on korral- danud ajurünnakuid, loonud proto- tüüpe ja neil on palju ideid ning tagasisidet kasutajatelt. Nad avas- tasid, et videokõnes on üllatavalt mugav teha intervjuusid. See aitas meil avastada, mida saaksime kriisi- ajal teha ja kuidas kõige paremini haavatavamate gruppideni jõuda. Üks eakatele pakutav teenus on Raamat helistab sulle – veebipõhine lugude vestmine. Üksildastele noor- tele pakume peagi näiteks veebikogu- konnaga liitumise võimalust. Aarhusi linnaraamatukogu Dokk1... 13 PÄEVATEEMA

... asub mere ääres. Fotod: Ago Pärtelpoeg

Selle aja jooksul oleme näinud, et raa- Lisaks keskendusime töötajate oma- omandasid ülekanded ka sotsiaalse matukogud saavad teha väga palju; vahelistele suhetele, et tugevdada dimensiooni. isegi siis, kui meil puudub füüsiline vaimset tervist. Oleme korraldanud Helsingi linnaraamatukogu otseüle- ruum. reedeti digitaalseid baare, Yatzy tur- kanded Oodist toimusid samuti regu- niire, virtuaalseid jalutuskäike kollee- Mais pani juhtkond paika neli stratee- laarselt, 2–3 ülekannet igal tööpäeval. gidega ja ühiseid lõunaid. gilist punkti, millele organisatsioon Esialgu olid need kohtumised auto- peab keskenduma. Üks neist on suht- Oleme saanud häid kogemusi veebi- ritega ja keskendusid kirjandusele, lev raamatukogu. Meeskond uurib, koosolekute korraldamisel ja õppi- ent peagi teemadering avardus ja kuidas leida uusi võimalusi kogukon- nud, et sel moel on organisatsioonil hakati pakkuma mitmekesist teema- naga suhtlemiseks ajal, kui pole või- palju lihtsam kohtuda. Edukad on programmi kõigile vanuserühmadele. malik füüsiliselt kohtuda. See on üsna olnud ka hommikused koosolekud, Ülekannete jaoks seati Oodis sisse keeruline. Meil on limiteeritud kogus kus raamatukogu direktor on jaga- püsilava, ent kasutusel oli ka teisal- digitaalseid vahendeid, mille abil nud värskemaid uudiseid, neil on datav tehnika, mis võimaldas ülekan- saame pidada koosolekuid veebis. Vahel osalenud üle 100 inimese. deid teha nii Oodi teistest ruumidest on võrguühendus halb ning mõni- kui ka teistest raamatukogudest. kord juhtub, et kasutajad ei saa sisse A. S.: Nagu igal pool, nii ka Soomes otsi- Paljud traditsioonilised raamatukogu- logida. Sel moel töötamine tekitab ka sid raamatukogud lahendusi, et pak- teenused leidsid hõlpsasti tee veebi- frustratsiooni – aga me õpime pidevalt! kuda kvaliteetseid e-teenuseid. Turu põhistele platvormidele. Näiteks Oleme avastanud, et kasutajad taha- linnaraamatukogu nn hommiku- mõned raamatukogud viisid oma vad väga raamatukoguga suhelda ja kohvi-ülekanded Instagram Live’i raamatuklubid veebi, pakkudes osa- neile meeldib koos meiega katsetada. vahendusel olid hea näide kiirest ja lemisvõimalust ja sellega edendades Me oleme kontakteerunud kasutaja- innovaatilisest reageerimisest. Esime- nii raamatukogude kirjandustege- tega, kes on meile juba tuttavad. sed Instagram Live-sessioonid käsit- vust kui ka pakkudes kasutajaile Mõned kriisiajal kasutusel olnud lesid raamatukoguteenustega seotud suhtlemisvõimalust. e-teenused olid juba varem olemas praktilisi küsimusi kinnioleku ajal, ent ja loodigi veebi jaoks. Aga tekkis ka raamatukoguhoidjad jagasid muu- Mis te arvate, kas sel kriisil on pika- uusi teenuseid, näiteks veebi vahen- hulgas ka lugemissoovitusi. Aja jook- aegne mõju teie raamatukogule ja dusel raamatukogutöötajalt abi saa- sul tekkis veelgi uusi teemasid kirjan- teistele teie maa raamatukogudele? mise võimalus ja uued formaadid dusest lauamängudeni ja tervisekü- S. B.-P. ja S. G.: raamatusoovitustele, nagu ka veebi- simustest emotsionaalse seisundini, Jah, me usume, et sel kriisil on pika- lahendus, mille kaudu ühed inimesed mis eriolukorraga võis kaasneda. aegne mõju meie raamatukogudele. saaksid kriisi ajal teistele abiks olla. Sessioonid olid interaktiivsed, nii Esiteks muutub see, kui lähedal me 14 PÄEVATEEMA

Helsingi linnaraamatukogu Oodi välis- ja sisevaateid. Fotod: Reet Olevsoo üksteisele oleme ja tulevikus tohime 15 olla.

Aga kriis on loonud ka palju uusi võimalusi: lühikese aja jooksul oleme palju õppinud, kuidas kasutada digi- vahendeid ja luua uusi digitaal- seid kogukondi. Oleme täheldanud, OOTAME ETTEPANEKUID et digitaalsete võimaluste lisamine muudab mõned meie teenused pare- RAAMATUTE DIGITEERIMISEKS! mini kättesaadavaks, näiteks erivaja- dustega inimestele ja teistele haavata- Eesti Rahvusraamatukogu ja Tartu Ülikooli raamatukogu ARENDUSTEGEVUS vamatele kasutajarühmadele. kutsuvad üles esitama ettepanekuid, milliseid eestikeelseid raamatuid võiks esmajärjekorras digiteerida. Digiteerimine Leiame, et seda kriisi peaks vaatama kui võimalust ümber mõtestada toimub neli aastat vältava üle-euroopalise projekti EODOPEN mitte ainult raamatukogusid, vaid ka raames, mille eesmärgiks on teha digitaalsel kujul (nii arvuti- meie kogukondi – ja meile tundub, kui ka mobiiliversioonis) kättesaadavaks 15 000 raamatut. et raamatukogudel võiks selles olla oma roll. Meie uus algatus põhineb ÜRO jätkusuutliku arengu 17 eesmär- gil. Jätkusuutliku arengu eesmärkide Rahvusraamatukogu peadirektori Janne Andresoo sõnul on eriolukord ja elluviimine eeldab, et mõtestame liikumispiirangud näidanud, kui oluline on tagada, et info ja teavikud oleks ümber, mis on raamatukogu ja mida maksimaalselt kättesaadavad ka digitaalselt. Seda on võimalik teha vaid arves- ta saab teha – ja see kriis võib olla tades ka kasutajate vajadusi ning soove – alates tavakodanikust, lõpetades õppurite alguspunkt selle analüüsimisel ning ja teaduritega. Pikemas perspektiivis on eriti oluline, et kogu Eesti kirjandus ja teave meile uute sihtide näitamisel. oleks ligipääsetav tervest maailmast, sõnas Andresoo ning rõhutas, et teema on aktuaalne ka seoses digikultuuriaastaga, mille üks eestvedaja on rahvus- A. S.: raamatukogu. Pandeemia tekitas raamatukogutee- nustega seoses palju uusi väljakut- Kriisiolukord näitas meile kätte selge tulevikusuuna, tõdes üleskutset kommentee- seid ja selle tulemusel juurutati uusi rides Tartu Ülikooli raamatukogu direktor Krista Aru. Digiteerimine muutub lahendusi. Mõnede e-teenuste kasu- vajalikumaks kui kunagi varem. Mida rohkem raamatuid me rahvale kättesaadavaks tus võib suureneda, kuna näiteks lae- teeme, seda lihtsam on keerulises olukorras oma töödega jätkata nii nendel, kes õpivad, nasid paljud aktiivsed lugejad esi- kui nendel, keda õpetatakse. Digitaalsete materjalide kasutamine on selgelt suurene- mest korda e-raamatuid. On raske mas ja vajadus selle järele kasvab. öelda, kui paljud muutsid lõplikult Raamatukogud on oma kasutusstatistika põhjal juba pannud kokku esialgse oma lugemisharjumusi ja kas see digiteeritavate raamatute loetelu, aga sellele vaatamata oodatakse kõigilt mõjutab füüsiliste ja e-kogude oma- soovitusi, milliseid teoseid võiks digiteerida. Omapoolseid ettepanekuid vahelisi proportsioone. Samuti või- digiteeritavate raamatute osas oodatakse ka kirjastustelt, autoritelt endilt, vad vahetute ürituste kõrval toi- raamatukoguhoidjailt ja lugejailt. muma jääda kaugosalusega üritused. Paljude jaoks põhjustas sotsiaalne Projekti eesmärgiks on teha digitaalselt kättesaadavaks 2000 uuemat eesti- distantseerumine negatiivseid emot- keelset, k.a eesti keelde tõlgitud teost 20. ja 21. sajandist ning seetõttu tege- sioone, teised aga nautisid võima- levad mõlemad raamatukogud paralleelselt ka autoriõiguse küsimustega. lust osaleda kultuurisündmustes oma Iga teose puhul küsitakse nii autori kui ka kirjastuse nõusolekut ja selle kodudiivanilt. saamisel on raamatukogud koheselt valmis digiteerimist alustama. Ettepanekuid saab esitada Rahvusraamatukogu veebilehel www.nlib.ee/ Raamatukogud peavad üle vaatama eodopen ja Tartu Ülikooli raamatukogu veebilehel www.utlib.ut.ee/eodopen. oma rolli ja leidma uusi võimalusi tööks ebaselgetes oludes. Et prae- Kõik digiteeritud raamatud lisatakse koheselt Rahvusraamatukogu digitaal- gused veebiplatvormid on kättesaa- arhiivi digar.ee või Tartu Ülikooli digitaalarhiivi DSpace. davad vaid osale elanikkonnast, on raamatukogude jaoks suur väljakutse Tartu Ülikooli raamatukogu leida lahendused haaramaks kõiki, Eesti Rahvusraamatukogu hõlbustamaks osalemist ja interakt- siooni, edendamaks kodanikuaktiiv- sust ja demokraatiat nii, et keegi ei jääks kõrvale. esita www.nlib.ee/eodopen Inglise keelest tõlkinud ettepanek www.utlib.ut.ee/eodopen Mari Kannusaar ja Kerti Kulper. 16

KODULOOLINE INFO SAKUS – KOGUKONNA ÜHISTÖÖ Ene Loddes, Saku Vallaraamatukogu direktor DIGIKULTUURIAASTA

Saku Vallaraamatukogu alustas koduloolise info kogumisega pärast pikemat pausi uuesti 2016. aastal ja siis juba täiesti uues kuues.

Otsides lahendust, mis asendaks Kahjuks on masinkirjas ja väga hal- digiteerimiseks. Digiteerimisega pikalt praktiseeritud ajalehevälja- val nõukogudeaegsel paberil köi- saame enamasti ise hakkama, kuid lõigete kogumise millegi kaasaegse- dete seisund aastatega muutunud oleme kasutanud ka konserveerimis- maga ja võimaldaks kaasata kogu- üpris halvaks. Lisaks leidus lugejate ja digiteerimiskeskuse Kanut teenu- konda koduloolise info talletamisse, hulgas neid, kes köiteist pilte välja seid. Lisaks oleme tellinud Eesti Rah- langes valik tarkvarale, mida kasutab rebisid ning need läksid kaduma vusraamatukogult, Tallinna Ülikooli Vikipeedia – MediaWiki. Ettevalmis- igaveseks. Just need köited digitee- akadeemiliselt raamatukogult ja Rah- tustööd andmebaasi avamiseks kest- risimegi esimesena, pidades silmas vusarhiivilt nende kogudes olevate sid mitu kuud. Saku koduloo andme- kahte eesmärki: teha kodulooline teavikute ja dokumentide koopiaid. baas, kodulooviki avati kasutajaile materjal huvilistele võimalikult muga- Oleme kasutanud ka teiste mäluasu- 2016. aastal. valt kättesaadavaks ning samas tuste digiteeritud dokumente, mis hoida hävimise ja rikkumise eest on avalikult kättesaadavad – need originaale. on kas meie andmebaasi kopeeritud, Sisuloomet alustasime kui see on lubatud, või juhatab nende digiteerimisest Järgnesid erakogudesse ja valla asu- materjalide juurde link. Raamatukogus on tallel mitmeid kodu- tuste kappidesse peitunud albumid, Eraldi käsitlemist vajavad üksik- loouurijate koostatud tekste, mis on päevikud, kroonikad või üksikdoku- fotod, kuna moodustavad täiesti lugejate hulgas väga populaarsed. mendid, mis toodi raamatukogule omaette kogumi. Suur osa fotodestki on olemas vaid digitaalsel kujul, kuigi neid on ka märkimisväärsel hulgal just füüsilisel kandjal. Foto- kogu nõuab eraldi süstematiseeri- mist, arvelevõtmist ja kirjeldamist. Fotod digiteerime ise, kuid oleme tellinud koopiaid ka erafirmadelt ja -isikutelt. Fotokogu on täienenud ka teiste raamatukogude, arhiivide ja muuseumide digiteeritud fotodega, mis on avalikult kättesaadavad ja mida võib kopeerida viitega alg- allikale. Digifotosid on praeguseks kogunenud üle 2200. Eelpool kirjeldatule lisaks tuleb nime- tada, et digikogu ei täiene üksnes raamatukogu töö tulemusena. Kodu- loovikisse võivad fotosid ja teisi digifaile üles laadida ka andmebaasi kasutajad. See on kogukonna ühis- töö. Kõik digiteeritud teavikud kirjel- dame kataloogis, kust viib link kodu- Saku vald. Allikas: maps.google.com loovikisse täisteksti juurde. Kord juba 17 digiteeritud originaale me lugejaile enam ei laenuta. Kataloogis kirjel- dame ka üksikfotodest moodustatud sarjad, meile üle antud isikuarhiivid jm. Eesti kirjandus Lisaks leiab raamatukogu kataloo- gist rubriigi Kodulooline kogu, kuhu jõuab kuulajate on koondatud Saku valla kohta kirju- tatud raamatud (nii kaanest kaaneni taskutesse kui ka osaliselt vallale pühendatud) ja artiklid. Vanimad bibliografeeritud DIGIKULTUURIAASTA artiklid on ilmunud 19. sajandi aja- lehtedes. Võimaluse korral on kirjele Liina Luhats-Ulman, lisatud link täistekstile DIGAR-is või digikultuuri teema-aasta ETERA-s. kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist RR-is Enamik digiteeritud teavikutest ja üksikfotodest on kättesaadavad Saku koduloovikis. Kuid osa materjale on ka ajalooliste fotode galeriis ja kata- loogis (nt kohalikud ajalehed, mille Kultuuriministeeriumi koordineeritud digikultuuriaastal on alguse saanud faile ei ole saadetud DIGAR-isse). eestikeelsete audioraamatute salvestamine, mis toob heliraamatud kuulajate Kaalumisel on fotode koondamine taskutesse. Esimese sammuna loevad tuntud eesti näitlejad sisse 50 eesti ühte keskkonda. autorite raamatut Oskar Lutsu Kevadest Indrek Hargla apteeker Melchiori Sarnaselt teiste digiteerivate asutus- lugudeni. Esimesed heliraamatud jõuavad kuulajateni juulis. tega kaasneb selle tegevusega autori- õiguse seaduse nõuete järgimine. Samas ei saa raamatukogu vastutada Eestis puudus seni heliraamatute turg. Selle algatusega ja kriisi- andmebaasi kasutajate tegevuse eest. aega ära kasutades saame käivitada kiirkorras heliraamatute Failide (tekstid, fotod jm) avaldami- kommertsturu, mis avab tulevikus võimalused ka heliraamatute sega kinnitavad artiklite autorid, et neil on selleks õiguste omaniku lit- laenutuseks ja muudeks kasutusviisideks, kommenteeris sents (ehk õigus teksti või pilti avali- digikultuuri teema-aasta juht Martin Aadamsoo. kus veebis avaldada). Eelnenu vastu Eestis on helindatud palju raamatuid, kuid peaaegu kõik need eksides on foto või teksti autoril on saadaval CD-plaatidel, mida tänapäeval enam palju ei kasutata. või õiguste seaduspärasel omanikul Heliraamatute kuulamine nutiseadmest on tulevik, mis võimaldab õigus nõuda oma teose ebaseadus- liku kasutamise lõpetamist, mis tähen- neid kõikjale kaasa võtta ja sobival ajal kuulata, lisas ta. dab seda, et kasutatud teosed tuleb koduloovikist eemaldada. Heliraamatud tehakse kättesaadavaks eestikeelsetel veebiplatvormidel. Huvi- pakkuvat sisu on valmimas kõigile vanuseklassidele ja kõikides žanrites. Koolinoorte rõõmuks loetakse suve alguseks sisse soovitusliku kirjanduse Mida öelda hulka kuuluvaid teoseid, lisaks on valikus muud ilukirjandust ja populaar- kokkuvõtteks? seid aimeraamatuid. Audioraamatutena on peagi kättesaadavad Oskar Lutsu Kogunenud informatsioon võimal- Kevade, Mihkel Muti Rahvusvaheline mees, Indrek Hargla Apteeker Melchior ja dab hõlpsalt vastata arvukatele pärin- Oleviste mõistatus, Kai Aareleiu Linnade põletamine, Tõnu Õnnepalu Mandala, gutele, koostada üsna kerge vaevaga Paradiis ja Flandria päevik, Andrus Kivirähki Oskar ja asjad ning Tont ja Face- ülevaateid ja virtuaalnäitusi. 2020. book, Mudlumi Poola poisid, Mehis Heinsaare Vanameeste näppaja, Katrin Pautsi aastal nägi ilmavalgust raamat Saku. Öömees ja paljud teised suurepärased eestikeelsed raamatud. Legendist tänapäeva, mis koostati kodu- Algatusega pakuti eriolukorra ajal rakendust ka eesti näitlejatele, kuna looviki artiklite põhjal. teadmata ajaks jäid ära kõik avalikud esinemised, etendused, kontserdid, meelelahutusüritused jm, mis on näitlejate igapäevane leib. Samas on see hea Eriti väärtuslikuks pean aga kogu- võimalus tutvustada näitlejatele audioraamatuid kui tuleviku töövõimalust. konna kaasamist koduvalla ajaloo talletamisse, olgu selleks siis artiklite Heliraamatuid loevad sisse nt Jan Uuspõld, Hannes Kaljujärv, Piret Simson, ja mälestuste kirjutamine või albu- Raivo E. Tamm, Taavi Eelmaa, Rea Lest, Toomas Lunge, Tiina Mälberg, mite, kroonikate ja päevikute sisu või Tambet Tuisk, Liina Tennosaar, Maarja Mitt-Pichen, Ingrid Margus ja paljud fotode jagamine. teised tuntud eesti näitlejad. 18 RAHVAJUTUD VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI RAAMATUKOGUS

Paarkümmend aastat tagasi sai Väike-Maarja Gümnaasiumis alguse rahvajuttude võistujutustamise traditsioon. Osalesin ettevõtmises toona žürii liikmena või aita- EESTI RAHVAJUTU AASTA EESTI RAHVAJUTU sin õpilastel jutuvestmiseks valmistuda, viimastel aastatel olen aga rahvajuttude pajatamise konkursi eestvedamise enda kanda võtnud. Jutustamise populaarsuse kasvades on suurenenud ka pajatajate arv: osalevad valla nelja kooli 5.–9. klassi õpilased. Konkurss toimub 20. märtsi paiku, tähistamaks rahvusvahelist jutuvest- jate päeva. Kahjuks pidin seoses eriolukorraga huvilistele ürituse ärajäämise teate Karin Kiik, saatma. Sellest on kohe eriti kahju, sest nägin, millise õhinaga meie koolis endale Väike-Maarja Gümnaasiumi sobivat lugu otsiti ja jutustamist harjutati. Tundus juba, et sel aastal pean lausa raamatukogu juhataja koolisisese eelkonkursi korraldama, sest osaleda soovijaid oli üllatavalt palju. Aasta esimestel kuudel jõudsin ka kaasa lüüa eesti rahvajutu teema-aasta projektis 11×11, kus iga kuu 11. kuupäeval soovitatakse lugemiseks-jutustamiseks üht kogumikku. Jaanuaris pakuti selleks jutukogu Marjakobar ja teisi seto muinasjutte. Kooli raamatukogus oli teos olemas ja ilmselt see andiski tõuke, miks otsustasin väljakutses osaleda. Ka kirjandusõpetajad olid nõus kord kuus ühe tunni õpilastega raamatukogus rahvajutte kuulama ning pärast klassis juttude üle arutlema.

Veebruarikuu lugemiseks oli August Jakobsoni Puujalaga katk. Õpilastele meeldisid kuuldud lood väga. Julgen seda arvata, sest üsna varsti pärast raamatukogutundi See, et aasta 2020 on uurisid seitsmendikud õpetajalt, kas ei ole juba teada uut raamatut, mille jutte kuulama minna. kuulutatud eesti rahva- jutu teema-aastaks, Seda, et lood olid toredad, kinnitas ka viienda klassi noormehe ema kiri, kus ta oli minu jaoks tore kirjeldas, millise õhinaga poeg rääkis lugemistunnist ja palus Puujalaga katku lausa kojugi osta. Raamatu ta ka sai. uudis, sest olen vist kuskilt külge saanud Siis lõi kriisiolukord väljakutses osalemise plaanid sassi ja märtsikuu raamatust rahvajutupisiku. Tere, tere, tiipajalga ei jõudnud ma ühtegi lugu ette lugeda. Sestap saatsin õpilastele kuulamissoovituse, kus Vana-Võromaa Kultuurikoja muuseumipedagoog luges Aga kellele siis ei sellest raamatust lugusid ette. Nii saingi projektis osaleda vaid jaanuaris ja veeb- meeldiks muinasjutud! ruaris. Mõned õpilaste mõtted rahvajuttude ettelugemisest:

• Need jutud olid toredad ning õpetlikud. • Need jutud olid huvitavad, sest ma pole • Mulle väga meeldis käia kuulamas neid varem ühtegi rahvajuttu kuulnud. Mulle rahvajutte. meeldis, et saime vaikselt kuulata. Selliseid tunde võiks veel olla. • Rahvajutte on huvitav kuulata. Lugeja luges põnevalt. • Mulle eriti ei meeldi jutte kuulata, aga kui on põnev jutt, siis võib kuulata küll. • Mind huvitavad rahvajutud, kuna need on naljakad ning nendes juhtub alati midagi • Mulle väga meeldis neid lugusid kuulata, ootamatut. sest need olid vanadest aegadest. Aga kõige parem oli see, et saime tunnist ära. • Mulle meeldib jutte kuulata, sest ise lugedes ei ole need üldsegi nii huvitavad. • Minu arust oli väga tore kuulata toredaid lugusid. 19 MÄLUASUTUSED MEIL JA VÕÕRSIL MEIL JA MÄLUASUTUSED Vaade Valgevene Rahvusraamatukogule. Fotod: Toomas Schvaki erakogu Schvaki Toomas Fotod: Rahvusraamatukogule. Valgevene Vaade TEEME TUTVUST VALGEVENE RAHVUSRAAMATUKOGUGA Toomas Schvak, Arvo Pärdi Keskuse raamatukoguhoidja

Veebruaris Minskit külastades jõudsin lõpuks uudistama ka Euroopa ühte uuemat ja omanäolisemat, Valgevene rahvusraamatukogu 2006. aastal valminud hoonet. Et asi ei jääks lihtsalt tavakülastuse tasemele, õnnestus mul tänu peadirektori asetäitjale Jelena Dolgopolovale kindlustada endale juhendatud ringkäik koos raamatukogudevahelise laenutuse osakonna juhataja Olga Skalabaniga. Vahendan nüüd veidi kuuldut ja nähtut.

Esmalt mõni sõna Valgevene rahvus- raamatukogu nime kannab asutus 23-korruseline hoone. Lisaks riigi raamatukogu ajaloost. Raamatukogu alates 1992. aastast. Praegune peadi- rahalisele panusele korraldati üle- asutati 1922. aastal ülikooliraamatu- rektor, professor Roman Motulski on riigiline korjandus, laekus ka välis- koguna, 1926. aastal muudeti see eraldi- ametis alates 2003. aastast. annetusi, viimaste seas väärib kind- seisvaks riiklikuks raamatukoguks. lasti esiletõstmist Iraagi presidendilt Nii nagu ka Eestis, kavandati juba 1932. aastal anti raamatukogule Vla- Saddam Husseinilt saadud 500 000 1980. aastatel raamatukogu uue hoo- dollarit. dimir Lenini nimi ja valmis arhitekt ne ehitust, kuid jäädi hiljaks. Arhi- Georgi Lavrovi projekteeritud hoone. tektide Mihhail Vinogradovi ja Vik- Raamatukogust on kujunenud Minski Muide, tegemist oli ühega esimestest tor Kramarenko 1989. aasta kavandit üks peamisi sümboleid. Nõukogude NSV Liidus ehitatud raamatukogu- enne NSV Liidu kokkuvarisemist aja lõpust pärineval arhitektuurilisel hoonetest ja praegu asub selles hoo- teostada ei jõutud, seejärel lükkus lahendusel on vist küll võrdselt fänne nes Valgevene parlamendi ülemkoda. asi rahapuudusel pidevalt edasi. ja vihkajaid, kuid omanäoline on see Suurema osa raamatukogu esimesest Alles aastatel 2002–2006 rajati kesk- igal juhul. Lugejateenindus toimub poolsajandist (1922–1937, 1944–1961) linnast eemale, Minski ühe tuiksoone vaid kolmel esimesel korrusel. Suu- juhtis selle tööd bibliograaf ja tõlkija Iseseisvuse prospekti äärde hiiglas- rema osa ülejäänud korrustest võtavad Jossif Simanovski. Valgevene rahvus- likku klaasist teemanti meenutav enda alla hoidlad, mida mul kahjuks 20 Perioodika lugemissaal MÄLUASUTUSED MEIL JA VÕÕRSIL MEIL JA MÄLUASUTUSED

Kaartkataloogid ja e-kataloogi kasutamis- võimalused lugejaalas ei õnnestunud külastada, sest isegi päeva nädalas, vaid suveperioodil Valgevene rahvusraamatukogu koos- 21 töötajate juurdepääs hoidlakorrustele on pühapäev puhkepäev. Seejuures töö Euroopas on olnud mõnevõrra on rangelt piiratud ja minu giidil sinna kahaneb ka Valgevenes pidevalt raa- piiratud, sest kuna riik ei kuulu pääs puudus. Hoone valmimisel anti matukogu külastuste arv ja kasvab Euroopa Nõukogusse, on neile sule- viis kõrgemat hoidlakorrust (17–21) e-teenuste kasutus. Rahvusraamatu- tud mitmed koostöövormid, teiste Valgevene rahvusarhiivi kasutusse kogu haldab ühiskataloogi, milles hulgas Euroopa Rahvusraamatuko- ning arhiiviteeninduski toimub raa- osaleb praegu neli suuremat riiklikku gude Direktorite Konverents (CENL). matukogu lugejaalas 3. korrusel. 22. korrusel asuvad kohvik ja kunsti- galerii, 23. korrus kujutab aga endast klaasseintega turvatud vaateplat- vormi, kuhu pääsemiseks peab lunas- tama eraldi pileti. Valgevenes on vähe kohti, kus domi- neerib valgevene keel, kuid rahvusraa- matukogu on üks neist. Olles valge- vene keele ja kirjakultuuri üks peamisi hoidjaid, on raamatukogus lugejatele VÕÕRSIL MEIL JA MÄLUASUTUSED suunatud teave täielikult valgevene- keelne. Suuresti on see sümboolne, sest enamik elanikkonnast räägib jät- kuvalt esimese keelena vene keelt; ka raamatukogunduslike õigusnormide koostamisel ja standardite tõlkimisel kasutatakse mõlemat keelt vaheldu- misi, valgevenekeelse terminoloogia arendamisega tegeletakse vaid nii Autor rahvusvahelise emakeelepäeva tähistamisel Valgevene Rahvusraamatukogus palju, kui standardite tõlkimiseks vaja- lik. Valgevene keele osatähtsus on viimastel aastatel nii kirjanduses kui Valgevenes on vähe kohti, kus domineerib valge- ka avalikus elus kasvanud, kui palju aga rahvusraamatukogule kuuluvast vene keel, kuid rahvusraamatukogu on üks neist. 9,8 miljonist teavikust on valgevene- Olles valgevene keele ja kirjakultuuri üks peamisi keelsed, jään vastuse võlgu. Valge- vene keelt ja raamatulugu tutvustab hoidjaid, on raamatukogus lugejatele suunatud ka raamatukogus tegutsev ning selle teave täielikult valgevenekeelne. Suuresti on see kogudesse kuuluvaid haruldusi eks- poneeriv raamatumuuseum. sümboolne, sest enamik elanikkonnast räägib Raamatukogu lugejaala võivad külas- jätkuvalt esimese keelena vene keelt. tada kõik, kuid teatud lugemissaalidel on siiski vanuse- või hariduspiiran- gud. Samuti antakse lugejaks regist- raamatukogu; sama portaali kaudu Tihedat koostööd tehakse lõuna ja ida reerimisel tavaliselt soovitus, milline pääseb ka rahvusraamatukogu ser- suunal, nii Ukraina kui Venemaaga, saal võiks lugeja huvidele kõige enam veris asuvatesse oblastite raamatu- vastata ja see jääb tema n-ö põhiluge- kuid ka oma vahetute naabritega kogude ühiskataloogidesse. missaaliks. Rangeima juurdepääsuga Euroopa Liidus, Läti ja Leeduga, on teadlastele mõeldud lugemissaal, Seitse aastat tagasi tekkis olukord, kus vähem Poolaga. Mulle rõhutati, et kuhu pääseb doktorikraadi omades raamatukogus jäid mitmed ruumid hea meel oleks tihedama koostöö või ülikooli väljastatud vastava tõendi tühjaks. Nimelt asusid seal algselt üle Eesti kolleegidega, uuendustest alusel. Viimasel paaril aastal on haka- ka president Aleksandr Lukašenko Eestis ei teata kuigi palju, puuduvad tud saale eristama ka selle järgi, kas töö- ja nõupidamisruumid, ent kui näiteks kontaktid raamatukogude- seal tuleb säilitada täielikku vaikust 2013. aastal valmis presidendi uus vahelise laenutuse alal jne. Nüüd, kus või on lubatud vaikne suhtlus, valju- ametlik residents Iseseisvuse palee, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing on häälse suhtluse alad seni veel puudu- kaotasid need oma algse funktsiooni. jõudsalt arendamas suhteid nii Vene- vad. Kõige väiksemad pereliikmed Kuna lugejate füüsiline teenindamine maa kui ka Ukrainaga, siis miks saab raamatukogu külastamise ajaks samuti väheneb, ei ole olnud mõistlik mitte elavdada ka suhteid Valgevene jätta sümboolse tasu eest hoidjatädiga neid muuta lugemissaalideks. Nii on kolleegidega. Ja kes Minskisse satub, laste mängutuppa, seda võimalust osa neist praegu otsese kasutuseta, võiks sealses rahvusraamatukogus kasutavad ka raamatukoguhoidjad osa toimib rendipindadena ürituste ära käia, sest maja väärib kindlasti ise. Raamatukogu on avatud seitse läbiviimiseks. uudistamist. 22

NÄITUS OMA RIIK. OMA SEADUS EHK TARTU RAHU JA EESTI PÕHISEADUSE AASTA EESTI RAHVUSRAAMATUKOGUS Rita Enna, RR-i sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu kliendisuhete spetsialist, näituse Oma riik. Oma seadus koostaja MÄLUASUTUSED MEIL JA VÕÕRSIL MEIL JA MÄLUASUTUSED Tänavu tähistame 100 aasta möödumist kahest Eesti riiklusele olulisest tähtpäevast: Tartu rahulepingu allkirjastamisest 2. veeb- ruaril 1920 ja Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse vastuvõtmi- sest 15. juunil 1920. Tartu rahu lõpetas sõja Eesti ja Venemaa vahel ning avas tee Eesti riigi ülesehitamisele ja rahvusvahelisele tunnustamisele. Kui iseseisvusmanifest oli omariikluse lähte- koht, siis põhiseaduse vastuvõtmine andis Eesti riigile alus- Foto: E. Peinar dokumendi ühiskonnaelu korraldamiseks. Rahvus- ja parlamendiraamatukoguna soovisime neid 23 tähtpäevi ja põhiseaduse aastat meeles pidada mahuka, mitut näituspaika hõlmava väljapanekuga. Meeleolu- kas avamispidu toimus 6. veebruaril, kui avasime näi- tuse esimese osa. Tartu rahulepinguga seonduv ja Eesti põhiseaduste lugu on eksponeeritud harulduste kogu näitusesaalis. Teksti ilmestavad otsesed ajalooallikad, arhiividokumendid ja fotod. 1920. aasta meeleolu loo- miseks näitame vitriinides esemeid Tallinna Linnamuu- seumi kogudest. Siinkohal tänan näituse tegijate nimel meie häid partnereid Liisi Taimret, Mare Oldet ja Anna Michelsoni Rahvusarhiivist ning Kristiina Hiiesalu Tal- linna Linnamuuseumist. Näitusele kirjutasid saatesõnad Eesti Vabariigi õiguskantsler Ülle Madise ja õigustead- lane Peeter Järvelaid. Näitusesaalis saab vaadata filmi Põhiseadus 25 (2017), mis valmis õiguskantsleri telli- musel 1992. aasta põhiseaduse rahvahääletuse 25. aasta- päevaks. MÄLUASUTUSED MEIL JA VÕÕRSIL MEIL JA MÄLUASUTUSED Märtsis lisandus veel kaks väljapanekut: fuajeegaleriis Eesti nelja põhiseaduse 100 aasta jooksul ilmunud trükid eesti keeles ja tõlked võõrkeeltesse. Lisaks eesti ja setu keelele saab meie põhiseadusi lugeda inglise, saksa, vene, poola, prantsuse, itaalia ja jaapani keeles. Video vahen- dusel mõtisklevad meie kaasaegsed põhiseaduse ja oma riigi teemal. Rahvusraamatukogus leiduvad välisriikide põhiseadused on välja pandud õigusteaduse ja rahvus- vaheliste organisatsioonide saalis 6. korrusel.

Oma riik, oma seadus rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis. Foto: Maria Aua 24 MÄLUASUTUSED MEIL JA VÕÕRSIL MEIL JA MÄLUASUTUSED

Allikas: Rahvusraamatukogu, digar.ee Näituse sisu siin pikalt ümber jutus- 25 tada ei tahakski, piirdun vaid kokku- võttega ja lisan mõned ajastut ise- loomustavad mõtted sündmustes osalejatelt. Näituse koostajatena oli meil soov lisaks ajaloolistele faktidele jagada värvikamaid mälestuskilde ja Rahvusarhiiv Allikas: tutvustada neil aastatel ajakirjandu- ses avaldatut. Loodame, et vaatajal on nii kergem mõista tollal valitsenud meeleolusid ning poliitilist olukorda. Aeg oli ju keeruline ja aineliselt vaene, kuid pakkus võimalusi uue ühis- konna loomiseks ja mõjukate otsuste tegemiseks. MÄLUASUTUSED MEIL JA VÕÕRSIL MEIL JA MÄLUASUTUSED Tartu rahukonverents ja rahulepingu allakirjutamine Ta on meie riigi ajaloos suursündmus, millega eesti rahvas iseseisvalt korraldab oma vahekordi suure idanaabriga. Tartu rahulepingut võib selles suhtes nimetada meie välis- Rahukonverentsi ajal vahetati Tartu ja Tallinna vahel kiiret poliitiliseks suurdokumen- infot telegraafiaparaadiga, mille sõnumeid nimetati juso- diks, s.o. magna charta’ks.1 grammideks. 9. detsembril 1919 saatis Eesti rahudelegat- siooni liige Ants Piip Tallinnasse valitsusele järgmise üle- Tartu rahuleping oli Eesti Vabariigi vaate kõneluste seisust: "Eila õhta ja täna peaküsimus piiri esimene rahvusvaheline leping ja asi. Eila tegid enamlased ettepaneku: meie piir oleks Port esimene rahvusvaheline tunnustus. Näitusel tutvustame rahukonverentsi Kunda - Sonda - Peipsi - Pihkva - Liivimaa kubermangu piir. käiku ja sellele eelnenud sündmusi. Täna hommiku meie ägedasti vaidlesime selle vastu, väida- Anname lühikese ülevaate Vabadus- tes, et see rahvaste eneste määramiste õigust täitsa eitab sõja käigust, Balti riikide rahukon- ja kaitsesime oma varianti [---]". verentsidest, Eesti-Vene rahukõne- luste algusest, vaherahu sõlmimisest ning tulistest vaidlustest riigipiiri üle. Vaatluse all on ka rahulepingu tule- Kirjeldame, kuidas jõuti rahukõneluste peamise eesmärgini – sõjategevuse mused nii siseriiklikus kui ka rahvus- lõpetamiseni ja vaherahukokkuleppeni, mis sõlmiti 31. detsembril 1919 ja vahelises vaates. hakkas kehtima 3. jaanuaril 1920. Keskendume rahukõnelustele ja lepingu allakirjutamisele, mis pidi toimuma 1. veebruaril. Palju on räägitud saatus- Eksponeeritud piirikaardilt näeb osa- likust komaveast, mille tõttu lükkus rahulepingu pidulik allkirjastamine poolte värviliste joontega tähistatud 2. veebruarile kl 00.45. Vales kohas olnud koma oleks muutnud lepingu teksti nõudmisi ning kokkulepitud piiri- tähendust. joont.2 Punkt kolmveerand 1 öösel jätsid kummagi delegatsiooni esimehed piduliku küünla-

1 tule valgel oma allkirjad värskele lepingule. Kreutzwaldi ja Jannseni marmornäod Piip, A. Eesti-Vene rahuleping meie vaatasid rahulolevalt loorberipuie vahelt: nende elutöö oli sel ajaloolisel ööl leidnud välispoliitika nurgakiviks [välisminis- ter A. Piibu raadiokõne tekst rahu- väärilise kroonimise. Mõne minuti jooksul olid rahulaua tindipotid, kuivatuspressid sõlmimise 20. aastapäeva puhul]. – ja sulepead saanud muuseumi esemeiks.3 Õiguse jõud. Tartu, 2007, lk 249. 2 http://www.digar.ee/id/ nlib-digar:320899 3 Kures, V. Seitsme lukuga suletud raamat. I köide. Tartu, 2006, lk 22. 26 Eesti rahudelegatsiooni juht Jaan Poska sõnas pärast lepingu allkirjas- tamist: Tänane päev on kõige tähtsam Eestile tema 700-aastases ajaloos – täna esimest korda Eesti määrab ise oma tule- viku saatust.4 Lähemalt saab näitusel tutvuda Eesti rahudelegatsiooni juhi Jaan Poska ning liikmete Ants Piibu, Mait Püü- manni, Julius Seljamaa ja kindralma- jor Jaan Sootsi elulugudega. Samuti leiab värvikaid meenutusi Vene dele- gatsiooni juhist Adolf Joffest: Sõja kestel oli Eesti seltskonnal tekki- nud enamlistest riigimeestest teatud ettekujutus, kaunis algeline ja ühe- külgne. Enamlise sõduri räpane kuju

MÄLUASUTUSED MEIL JA VÕÕRSIL MEIL JA MÄLUASUTUSED kanti üle ka enamlise elu teistele aladele. Kui Joffet ja Krassinit võidi näha Tartu Delegatsioonide juhid Jaan Poska (vasakul) ja Adolf Joffe. uulitsail, kauplustes ostusid tegemas ja Allikas: Rahvusarhiiv vahel õhtupoolikul Werneri kohvikusse sisse astumas, ei jõudnud uudishimulised küllalt imestada. Härrasmehed pealaest Kuidas jõudis eesti keelde sõna soodustused jalatallani, mõlemad silmapaistvalt hästi Huvitava kõrvalepõikena leidsime Ott Arderi artiklist6 sõna sünniloo: riietatud. Joffet nähti pea alati mustas Johannes Voldemar Veski on teatavasti teinud palju eesti oskussõnavara loomisel ja visiitülikonnas, näolt tüüpiline juut, kuid korrastamisel. Algas see töö Veski sõnutsi siis, kui ta oli keeleline konsultant Tartu olekult vene barin, rahulik, tasakaalukas, rahuläbirääkimiste juures. Lõppdokumendi tõlkimine või öelgem, selle eestikeelne mõõdetud. Poska oli tähendanud: „Mis variant osutus õige raskeks pähkliks ja töö käigus tuli luua ka mõni täiesti uus sõna, nüüd mina tema kõrval – väike proletaar- nagu näiteks vaste vene sõnale „lgotõ”. Veski pajatas: „Ma mõtlesin, et kuna Soots lane! Joffel briljant lipsus, raske kuldkett oli see kõige suurem nõudja, tahtis Eesti piiri Novgorodi alla nihutada, siis teen sõna vestil!”.5 „sootsustused”, aga see tundus kuidagi kohmakas. Panin siis „soodustused”. Uhke värk. Kahju et praegune Vene neid soodustusi andma oma väikesele ja tublile naabrile Jaan Poska nii kitsi on.” Tähelepanuväärne on Jaan Poska (1866–1920) isik. Tema hea suhtle- misoskus ja diplomaatiline vaist ra- hukõnelustel tegid võimalikuks sõja Põhiseaduse 100 aastat lõpetamise Nõukogude Venemaaga ja rahulepingu sõlmimise. Samal ajal Ülle Madise ütleb näituse eessõnas: jõudis ta anda Asutava Kogu põhi- Kui poleks põhiseadust, poleks nii head Eestit, nagu seaduskomisjoni esimehena panuse meil on. Eestit kui vaba riiki, mõistagi. Riiki, mille ees- Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse loomisse. märk on vabadus ja õiglus, rahu ja heaolu, eesti kultuuri, Näituse saatesõnas lausub õigustead- keele ja rahva püsimine üle aegade [---]. Vaieldamatult lane Peeter Järvelaid: Kuid mida hindas sõidaks ka põhiseaduseta keegi rallit. Võib-olla isegi Jaan Poska ise vahetult peale Tartu rahu väga hästi. Ainult et millise lipu all? Kindlasti oleks sõlmimist? Oma teadaolevalt viimases kirjas tütrele Vera Poska-Grünthalile kir- neid, kes viljeleksid maailmatasemel geeni- ja kosmose- jeldab ta, kuidas talle tuli Liiva tänaval teadust, majandust, põllumajandust, laulaks ja luuletaks… [praegu Jaan Poska tänav – P. J.] vastu Aga mis keeles või missuguse rahva hüvanguks? vana naine, õnnistas teda ristimärgiga ning tänas poegade päästmise eest. Just Näituse põhiseaduse osa keskmes on Eesti põhiseaduse arengulugu 100 aasta rahu sõlmimist ja sõjast väsinud meeste jooksul. Tutvustame esimese, 15. juunil 1920 Asutavas Kogus vastu võetud rahuliku elu juurde toomist pidas Jaan põhiseaduse loomist ning sellele eelnenud omariiklust konstitueerivaid õigus- Poska kõige olulisemaks. akte. Liigume läbi ajaloo, tutvustades põhiseaduse muutmist 1933. aastal

4 Laaman, E. Jaan Poska : Eesti riigi- tegelase elukäik. Tartu, 1935, lk 138. 5 Kures, V. Seitsme lukuga suletud 6 Arder, O. Jaan Poska ja Eduard Laamani elutee ja -töö. – raamat. I köide. Tartu, 2006, lk 19. Sirp, 19. juuni 1998. ning 1937. aastal koostatud ja 1. jaanuaril 1938 kehtima hakanud põhiseadust. 27 Lähiajaloost meenutame Eesti iseseisvuse taastamist ja Põhiseaduse Assamb- lee tööd 1992. aasta põhiseaduse loomisel. Meie põhiseadustes on alati olulisel kohal olnud põhiõigused, vaatleme ka nende käsitlemist. Iga põhiseadus, mis rahvas oma riiki rajades välja annab, peaks niiviisi kokku seatud olema, et rahvas seda aluseks võttes oma elu niiviisi korraldada ja sisse seada võib, kuidas tema seda ise tahab. Põhiseadus peab, nii öelda, rahva hinge peegel olema.7 Õigusteadlane Nikolai Maim, kes töötas samuti põhiseaduse komisjoni juures, on kirjutanud: Selles põhiseaduses [1920] väljendub tolleaegne mõõduandev poliiti- line meelsus, mille kandvaks mõtteks oli, et Eesti Vabariik on rahvariik, ja riigikorras tulgu varjamata ja otseselt rahvariiklus esile. Iseloomulik sellele aktile on, et temas on rahvariik äärmises lihtsuses üles ehitatud. [---] Ja mõnelt poolt on ka seda põhi- seadust demokraatlikumaks põhiseaduseks meie ajal nimetatud. [---] Mitte põhjuseta ei väideta, et tema eeskujuks on olnud Šveitsi Liidu põhiseadus, mida omal ajal peeti demokraatliku korra tippsaavutuseks. Võib ütelda, et Eesti Vabariik omas oma esimese põhiseaduse järgi puhast demokraatlikku ilma riigipeata korda, kus valitsemine toimus parlamentaarse valitsemisviisi alusel.8 MÄLUASUTUSED MEIL JA VÕÕRSIL MEIL JA MÄLUASUTUSED Õigusteadlane Nikolai Maim. Lugemist DIGAR-is Allikas: Rahvusarhiiv Huvipakkuvate ja mitmekesiste näitusetekstide koostamisel on raamatu- kogus õnneks allikaid palju. Suur abi oli rahvusraamatukogu digitaalarhiivist DIGAR, mis tõi vanemad kogumikud, mälestusteraamatud ja ajakirjanduse, Eriolukorras, kui raamatukogu näi- aga ka Asutava Kogu protokollid mugavalt töölauale. Lisaks Riigi Teatajast tusesaalid olid suletud, salvestasime leitavale kehtivale põhiseadusele on DIGAR-is koostatud põhiseaduste näitust tutvustava videoringkäigu, kollektsioon: Eesti nelja põhiseaduse trükid eesti keeles ja tõlked võõrkeel- mida jagame sotsiaalmeediakanali- tesse: inglise, saksa, vene, poola, prantsuse, itaalia ja jaapani keelde (vt tes. Olude muutumisel saame ehk https://www.digar.ee/arhiiv/et/kollektsioonid?id=9094). Samuti on võima- väikestele rühmadele korraldada lik leida vanemaid seadusi ja Eesti õiguse ajalugu käsitlevaid raamatuid (vt ringkäike näitusel edaspidi. https://www.digar.ee/arhiiv/et/kollektsioonid?id=10012). Lugeda saab ka Justiitsministeeriumi toetusel koos- 1920. aastal trükis ilmunud Tartu rahulepingut (vt https://www.digar.ee/ tasime rändnäituse 1920. a põhi- arhiiv/et/raamatud/89540). seaduse loomisest, mida saab näha Tallinnas ministeeriumide ühishoone ja rahvusraamatukogu ees ning augustis Paide arvamusfestivalil. Näitus jääb rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis ava- tuks 30. septembrini. Õigusteaduse ja rahvusvaheliste organisatsioonide saalis 6. korrusel saab vaadata teiste riikide põhiseaduste väljapanekut kuni 31. juulini. Oleme avatud ja ootame teid näitusele! Näituse meeskond Koostajad: Rita Enna, Marge Allandi, Katrin Ordlik Projektijuht: Virge Loo Koordinaator: Ave Tölpt Kujundaja: Viktor Gurov Tekstide toimetaja: Gerli Randjärv Tõlkija: Tiina Büttner Põhiseadus Asutawas Kogus lõpulikult wastu wõetud, Näitusemeister: Alden Jõgisuu kuulutas ajaleht Kaja 16. juunil 1920. Tehniline teostus: Digitrükk OÜ Näitus valmis Eesti Rahvusraamatu- kogu, Rahvusarhiivi ja Õiguskants- 7 Leesment, H. Asutava Kogu protokoll nr 134, 28. mai 1920. leri Kantselei koostöös. Toetas Eesti 8 Maim, N. Mundoloogia. Tartu, 2008, lk 215. Kultuurkapital. 28

ERÜ RAAMATUKOGUHOIDJATE KÜSITLUS: MUUTUSTEST RAAMATU- KOGUDES, OLEVIKUST JA TULEVIKUST AD 2020 Tuuliki Tõiste, ERÜ juhatuse esimees

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juhatus kutsus Eesti raamatukogu- hoidjaid mõtlema endale, oma tööle ja raamatukogudele nüüd ja tulevikus. Küsitluse eesmärk oli tugevdada raamatukoguhoidjate minapilti ja leida ühiskonnas laiemat kõlapinda muutuvale raamatukoguteenusele.

misprotsent teeb rõõmu, sest näitab, et info küsimustikust levis hästi ja kogukonnale läheb raamatukogudes toimuv korda. Kaks kolmandikku Eesti vastajaist töötas rahvaraamatukogudes (küla-, linna-, maa-, valla-, maakonna jt raa- matukogud), kolmandik teadus-, eri- ala- ja kooliraamatukogudes. Enim Küsimused koostasime Soome1 kol- mikul kell 10. Vastuseid kogusime vastasid raamatukogutöötajad vanu- leegide eeskujul ja kohandasime neid kahe nädala jooksul, s.o 10. märtsi ses 50–60 eluaastat (35%), veerand Eesti oludele. Vastates mõtlesid raa- õhtuni. Küsitluse lõppedes saatis vastajaist oli oma vanuseks märkinud matukogutöötajad muutustele raa- Läti vastustest ERÜ-le ülevaate M ra ā 60+, vastanutest 20–40-aastasi oli 18% matukogutöös viimasel 3–5 aastal ja J kabsone ja Leedu vastustest Jolita ē ja 40–50-aastasi viiendik. Raamatu- analüüsisid enda toimetulekut muu- Steponaitien . ė kogus töötamise aastaid arvestades tustega; hindasid raamatukogude Lätlaste ettepanek kujundada kõigi vastasid enim staažikaimad tööta- positsiooni oma kogukonnas ja ühis- riikide küsimustikele sarnane päis jad, st 57% vastanutest on raamatu- konnas üldisemalt ning unistasid raa- rõhutas erialaorganisatsioonide koos- kogus töötanud 20 ja rohkem aastat matukogude ja raamatukoguhoidjate tööd veelgi. Päise kujundasid kollee- (vt joonis 1). Inimesi, kes on raamatu- tulevikust. gid Lätist. kogus töötanud kuni 2 aastat, vastas Kutsusime ka Läti ja Leedu kolleege 7,7%. Vastajate vanuseline koosseis Eestist laekus 402 vastust, pea kol- sarnast küsitlust läbi viima, et võr- ning tööstaaž peegeldavad raamatu- mandikult kõigist Eesti raamatukogu- relda eri riikide raamatukogutööta- koguhoidjate isikkoosseisu näitajaid hoidjatest. Üleskutset vastata levita- jate arvamusi. Lätlased ja leedula- üldisemalt. sime meililisti ja Facebooki kaudu, sed olidki nõus ja nii alustasime lisaks palusime ERÜ liikmetel edas- Lätis vastas küsimustikule 561 ja Lee- vastuste kogumisega kolmes Balti tada info kolleegidele, kes ei ole dus 488 inimest, neist ühingu liikmeid riigis korraga 25. veebruari hom- ühingu liikmed. Vastanutest 57% Lätis 37,4% ja Leedus 65,5%. Vanuse- 1 http://kirjastolehti.fi/files/ olid ERÜ liikmed, 43% vastanutest liselt jagunesid lätlased ja leedulased KirjastoalanTy%C3%B6nteki ei kuulu veel raamatukoguhoidjate sarnaselt eestlastele (enim vastajaid j%C3%A4tutkimus.pdf ühingusse. Mitteliikmete suur vasta- vanusegrupist 50–60 eluaastat). Joonis 1. Joonis 2. 29 Raamatukogus töötatud aastad. Eestlaste vastused Igapäevatöös vajatavad oskused ERÜ

Kaks kolmandikku Eesti vastajaist töötas rahvaraamatu- kogudes, kolmandik teadus-, eriala- ja kooliraamatukogudes. Enim vastasid raamatukogutöötajad vanuses 50– 60 eluaastat (35%), veerand vastajaist oli oma vanuseks märkinud 60+, vastanutest 20–40-aastasi oli 18% ja 40–50-aastasi viiendik.

Oskused, mida vajan igapäevatöös Mõtete liikuma panemiseks algas küsimustik pärimisega: Milliseid oskusi vajad oma igapäevases töös? Valida sai 17 oskuse vahel, kuid ikkagi leidsid Eesti raamatukogu- töötajad veel 19 oskust, mida neil oma töös vaja läheb. Osa reale Muu kirjutatust sai paigutada etteantud vali- kute hulka, kuid 14 oskust ja tegevust jäid ikkagi eraldi. Näiteks erialaraamatukogus peab tundma kindlat eriala; peab omama teadmisi finants- ja juhtimispoliitikast valla, maakonna või riigi tasemel; raamatukoguhoidja peab olema loominguline, oskama näitusi koostada ja neid kujundada, üritusi korraldada, projekte kirjutada, omama teadmisi psühholoogiast ja sotsiaaltööst, puhastustee- nindusest ja noorsootööst. Raamatukoguhoidjad pea- vad oskama kõike ja rohkemgi veel. Üks raamatukogu- töötaja kommenteeris (ilmselt nähes vajalike oskuste pikka loetelu): Kas veel peaks midagi olema????. Ka lätlased ja leedulased leidsid veel oskusi, mida nimetatud pol- nud, kuid mida neil oma igapäevatöös vaja läheb: näiteks teadmised autoriõigustest, sundeksemplarist, valitsuse dokumentidest, nimetati ka vajadust osata hinnata riske, teada, mis on bibliomeetria, kuidas kasutada erinevaid arvutiprogramme ja disainida teenuseid ning raamatu- kogu ruume. Jooniselt 2 näeb, et pea kõik oskused on iga päev vajalikud, vahed tegevuste vahel on väikesed. Ka kõige vähem märgitud oskusi (juhtimine, kommunikatsioon ja turundus) pidas vajalikuks üle poole Eesti vastajaist. Igapäevatöös on kõige vajalikumad IT-oskused, oluli- seks peetakse raamatukogutöötaja üldkultuurilisi tead- misi, infokirjaoskust ja klienditeenindusoskust. Raa- matukogutöös on vaja esinemisoskust ja peab oskama võõrkeeli. Kohe järgnevad ilmselt raamatukogu sisetööst tulenevad probleemide lahendamise oskus ja ajaplanee- rimise oskus. Mõnevõrra murelikuks teeb, et raamatu- Leedu Läti Eesti vastajad vastajad vastajad koguhoidjad ise peavad kommunikatsiooni ja turun- damist selles loetelus vähem tähtsaks. Kas siin ei peitu Siit näeb, et pea kõik oskused on iga päev vajalikud, ka vastus küsimusele, miks raamatukogude töödest- vahed tegevuste vahel on väikesed. Ka kõige vähem tegemistest laiemalt vähe teatakse ja ühiskonnas ametit märgitud oskusi ( juhtimine, kommunikatsioon ja turundus) ei väärtustata? pidas vajalikuks üle poole Eesti vastajaist. 30 Joonis 3. Raamatukoguhoidjale ka tulevikus vajalikud oskused. Eestlaste vastused ERÜ

Valdavalt peavad Eesti raamatukogutöötajad oluliseks oskust toime tulla muutustega ja kiiret õppimisvõimet. Koostööoskused nii oma meeskonnas kui ka oma asutuses ning teiste organisatsioonidega laiemalt on tuleviku raamatukoguhoidja oskuste esireas.

Lätlaste hinnangul on olulisimad peab olema haritud, omama tead- (digi)infot elukestva õppe toetuseks. üldkultuurilised teadmised, kliendi- misi erinevatelt elualadelt, eriti kul- Muutumas on raamatukogu kui teenindusoskus ja IT tundmine; lee- tuurialalt. Oluliseks peetakse oma teenusepakkuja fookus, toimub suu- dulased peavad olulisimaks võõr- teenindatavate tundmaõppimist. rem pööre kogudelt kasutajakesksu- keelte ja infokirjaoskust ning samuti Nimetati ka muid omadusi, mida sele, pakutavate teenuste valik laie- üldkultuurilisi teadmisi. Üllatusli- etteantud valikus ei olnud, näiteks neb, teenuse pakkumine väljaspool kult on leedulastele teadmised ettevõtlikkus, infokirjaoskus ja eriala- raamatukogu ruumi on üha tava- IT-st selles nimestikus olulisuselt haridus. pärasem. 10. kohal. Valida oli lubatud üksnes kaks oma- dust, kuid raamatukoguhoidja oma- dusi on keeruline defineerida väheste Viimaste aastate Raamatukoguhoidja valikutega. Üks vastaja kommentee- ris seda nii: Tegelikult paneksin kõik muutused töökohal kõige tähtsamad need punktid, mis ülal loetletud: 1–2 Küsisime: Millised olulised muutused omadust ei määra üksi midagi. on viimasel 3–5 aastal toimunud sinu omadused/oskused töökohal? 12-st muutusest oli võima- tulevikus Sarnaselt eestlastega pidasid ka Läti lik valida kuni viis kõige olulisemat Kaardistatud igapäevaoskused anna- ja Leedu kolleegid tähtsaks toime- (vt täpsemalt joonis 4). vad aluse mõtlemaks, milliseid oma- tulekut muutustega ja kiiret õppimis- Üle poole Eesti vastajaist on läbi dusi võib lisaks juba olemasolevatele võimet. Lätlased arvasid, et tulevikus teinud muutused raamatukogu töö- tuleviku raamatukoguhoidjal kõigi on raamatukoguhoidjal kõige oluli- korralduses (250, s.o 62% vastajaist). ülesannete täitmiseks vaja minna. sem omada üldkultuurilisi teadmisi, Raamatukogude liitmine ja liitumine Küsisime: Millised on tulevikus raa- kõige vähem tähtsaks peetakse mees- on toonud kaasa uue struktuuri, matukoguhoidja kõige tähtsamad konnatöö oskusi. uued alluvus- ja kolleegisuhted. omadused? Valida sai kuni kaks oma- Viimastel aastatel toimetab maa- Haldusreform (valdade ühenda- dust või oskust (vt joonis 3). ilm pidevas muutuste tuules: kes ei mine) on toonud kaasa muutused Valdavalt peavad Eesti raamatu- suuda kaasa minna ja kohaneda, 155 vastaja töökorralduses (39%). kogutöötajad oluliseks oskust toime jääb maha. Eesti raamatukogusid Seoses liitumistega on muutunud ka tulla muutustega ja kiiret õppimis- on ilmselt oluliselt mõjutanud 2017. raamatukogu kasutajaskond (204 vas- võimet. Koostööoskused nii oma aasta haldusreform, aga ka raamatu- tajat). Üldjuhul teenindatav kogu- meeskonnas kui ka oma asutuses kogunduse valdkonna globaalne kond suureneb, kuid on ka raamatu- ning teiste organisatsioonidega laie- suundumus olla üha enam lugeja- kogusid, mille kasutajaskond väheneb malt on tuleviku raamatukoguhoidja keskne kogukonna kohtumispaik, demograafiliste ja elukorralduslike oskuste esireas. Raamatukoguhoidja kust kasutaja leiab usaldusväärset muutuste tõttu. Raamatukogude liitmise eesmärk Joonis 4. 31 on üldjuhul optimeerimine ja efek- Muutused töökohal. Eestlaste vastused tiivsuse tõstmine, enam ei vajata igasse raamatukokku samasisulise töö tegijaid, kollektiivi koosseisu ERÜ kärbitakse (117 vastajat), ülesandeid antakse juurde neile, kes töötamist jätkavad. Raamatukoguhoidja saab juurde uusi ülesandeid, tööde sisu muutub (122) ja laieneb. Üks inimene peab täitma rohkem eriilmelisemaid tööülesandeid (168), olema laiema profiiliga, suhtlema rohkem oma asu- tuse väliselt erialaringkonnas, aga ka teiste organisatsioonidega väljast- poolt raamatukogundust (149). Viiendik vastajaist on märkinud, et raamatukogu on saanud juurde ülesandeid, mis otseselt raamatu- koguteenusega seotud ei ole, nt postipunkti, muuseumi, klubi või pesumaja ülesanded. Viiendik vasta- jaist on märkinud ka, et raamatukogu eelarve on vähenenud. Siinkohal oleks vaja täpsemalt uurida, millest vähenemine/vähendamine on tingi- tud. Kas peetakse silmas koosseisu või koormuse ja seetõttu palkade vähenemist või on vähendamine saanud toimuda teenuste arvelt, mida varem pakkus raamatukogu, tasudes kulud oma eelarvest, kuid nüüd näiteks kohalik omavalitsus oma üldisemalt eelarverealt (nt kulu- tused IT- või koristusteenusele vms). 79 vastajat (20%) on nimetanud muu- tusena töökeskkonna paranemist, Üle poole Eesti vastajaist on läbi teinud muutused raamatukogu see tähendab, et raamatukogudesse töökorralduses (250, s.o 62% vastajaist). Raamatukogude liitmine investeeritakse. See tõstab raamatu- ja liitumine on toonud kaasa uue struktuuri, uued alluvus- ja kolleegi- kogutöötaja motivatsiooni pakkuda oma kasutajatele kaasaegsemat, mu- suhted. Haldusreform (valdade ühendamine) on toonud kaasa gavamat, mitmekülgsemat raamatu- muutused 155 vastaja töökorralduses (39%). Seoses liitumistega koguteenust. on muutunud ka raamatukogu kasutajaskond (204 vastajat). Läti ja Leedu vastajad on peamistena toonud välja samad muutused mis eestlasedki: muutunud on kasutajas- kond, töömaht on suurenenud ja üha enam tehakse koostööd teiste teenuse intensiivsemat kasutamist, muret tunti kooliraamatukogude kadu- organisatsioonidega. Teisi Balti riike mise pärast, leiti, et aega suhelda kogukonnaga jääb üha vähemaks, üha on haldusreform vähem mõjutanud rohkem tuntakse, et parima teenuse pakkumiseks on vaja tundma õppida ja seetõttu ei ole raamatukogude liit- e-ressursse. Nimetati, et tööd on hakatud rohkem hindama ja tunnustama, mist ja töökorralduse muutust nii kuid on öeldud ka, et töötingimused on halvenenud. tihti märgitud. Üks Läti raamatukoguhoidja on kommenteerinud järgmiselt: My experience Vastusevariante oli 12, kuid ikkagi working in the library shows that there is a tendency towards short-term thinking oli 19 inimest Eestist oma vastuse and problem solving. The long term is not at all thought. lisanud reale Muu. Neist osa sai paigutada eelnevate valikute hulka, Kui üks leedu kolleeg näiteks tunneb, et uuest tehnoloogiast on suur abi, kuid osa nimetatud muutustest jäid üha enam luuakse uusi e-teenuseid, siis teine seevastu tõdeb, et midagi pole siiski erilisteks. Nimetati näiteks RVL muutunud, ollakse endiselt kiviajas – in the Stone Age. 32 Joonis 5. Kuidas on muutused mõjutanud minu tööd? Eestlaste vastused ERÜ

Veerand Eesti vastajaist on tõdenud, et nende palk on viimastel aastatel jäänud samaks. Vastajad on öelnud ka, et nende iseseisvus töös on kasvanud (76) ja pea sama suurusjärk inimesi hindab, et nende iseseisvus on vähenenud (60). Tuleb aga märkida, et neid, kes hindavad oma töös toimunud muutusi negatiivsetena, on oluliselt vähem kui positiivset mõju tundvaid inimesi.

Muutuste mõju sinu tööle töökoormus on kasvanud, töötasu muutunud sujuvamaks (55) ja töö Pikk muutuste nimekiri sundis suurenenud. Oluline on, et tuntakse on muutunud vähem ladusaks (35). küsima, kuidas raamatukogutöötaja muutuste positiivset mõju; need on Tuleb aga märkida, et neid, kes hin- ise tunneb: mis on konkreetselt tema aidanud kaasa võimalusele pakkuda davad oma töös toimunud muutusi töös muutunud, paranenud, halve- paremat raamatukoguteenust (122 negatiivsetena, on oluliselt vähem nenud või jäänud samaks. Küsisime vastajat, s.o 30%). Samas on veerand kui positiivset mõju tundvaid ini- Kuidas on muudatused sind ja su vastajaist öelnud, et nende palk on mesi (vt joonis 5). viimastel aastatel jäänud samaks. tööd mõjutanud? ja palusime valida Lätlaste ja leedulaste 4 kõige sage- Vastajad on öelnud, et nende ise- neist 1–5 kõige olulisemat. damini korduvat vastust kattuvad seisvus töös on kasvanud (76) ja pea eestlaste vastatuga: töö on mitme- Eesti vastanutest suurim hulk tun- sama suurusjärk inimesi hindab, et külgsem, koormus on kasvanud, palk neb, et nende töö on muutunud nende iseseisvus on vähenenud (60). on suurenenud ja tuntakse, et saa- mitmekülgsemaks (255, s.o 63%), Võrreldavad on ka väited, et töö on dakse pakkuda paremat raamatu- koguteenust. Muutuste tulemusena nimetati veel ka, et lugejate arv on kasvanud, suurenenud on bürokraatia, stressi- Eesti vastanutest 63% tunneb, et nende töö tase on tõusnud (üldistatult: suure- nenud töökoormus). Tunnetatakse on muutunud mitmekülgsemaks, töökoormus ebakindlust, paaril korral on öeldud, et komplekteerimiseelarvet on kärbi- on kasvanud, töötasu suurenenud. Oluline on, tud, ei ole võimalik osta piisaval hul- gal vajalikke teavikuid. See alandab et tuntakse muutuste positiivset mõju: need pakutava teenuse taset. Baltlastel on suhteliselt sarnased arvamused: lätla- on aidanud kaasa võimalusele pakkuda sed ütlevad, et on saanud uued arvu- tid, see võimaldab pakkuda rohkem paremat raamatukoguteenust. e-teenuseid. tulevikus kõigile avatud ja võrdselt kus toetatakse sotsiaalset kaasatust, 33 Raamatukogu juurdepääsetav. Üsna suures osas edendatakse sotsiaalset võrdsust ja roll ühiskonnas arvavad eestlased, et raamatukogu takistatakse tõrjutust (vt joonis 6). Hinnangud olevikule antud, on aeg on ka tulevikus peamiselt n-ö tradit-

Lätlased ootavad tulevikuraamatu- ERÜ mõelda tulevikule. Milline võiks olla siooniliste teenuste pakkuja: raamatu- kogult eelkõige elukestvale õppele tulevikuraamatukogu, milliste teenuste kogu on kirjanduse, teaduse, muu- kaasa aitamist ning meedia- ja info- ja töötajatega? Kutsusime üles unis- sika jm kultuuri vahendaja, aitab kirjaoskuse õpetamist. tama: Milline peaks olema raamatu- kaasa elukestvale õppele, avardab kogude roll ühiskonnas tulevikus? lugejate maailmapilti ning silma- Leedulased peavad oluliseks, et Kõigi kolme Balti riigi raamatukogu- ringi. Raamatukogu on erinevate raamatukogu tutvustaks uusi tehno- hoidjate hinnangul on raamatukogu ühiskonnagruppide kohtumispaik, loogiaid.

Joonis 6. Raamatukogude roll ühiskonnas. Eestlaste vastused

Üsna suures osas arvavad eestlased, et raamatukogu on ka tulevikus peamiselt n-ö traditsiooniliste teenuste pakkuja: raamatukogu on kirjanduse, teaduse, muusika jm kultuuri vahendaja, aitab kaasa elukestvale õppele, avardab lugejate maailmapilti ning silmaringi. Raamatukogu on erinevate ühiskonnagruppide kohtumispaik, kus toetatakse sotsiaalset kaasatust, edendatakse sotsiaalset võrdsust ja takistatakse tõrjutust. 34 on kommenteerinud: Raamatukogu pakub innovaatilisi lahendusi digikogude Kõigi kolme Balti riigi raamatukoguhoidjate hinnangul kasutamiseks. Eriala- ja teadusraamatu- kogude vastajate (129) hulgast 43% ERÜ on raamatukogu tulevikus kõigile avatud ja võrdselt on oluliseks sisuülesandeks pidanud raamatukogu kui avaandmete ja ava- juurdepääsetav. Üsna suures osas arvavad eestlased, tud teaduse edendaja rolli. Tulevikus kasvab kindlasti raamatukogude roll et raamatukogu on ka tulevikus peamiselt n-ö tradit- teavikutele juurdepääsude vahen- siooniliste teenuste pakkuja. Raamatukogu on erine- dajana, uute teadmiste loomiseks ei peaks maksma infomassiivide oma- vate ühiskonnagruppide kohtumispaik, kus toetatakse jatele suuri tasusid. sotsiaalset kaasatust, edendatakse sotsiaalset võrdsust Teise suure ülesandena nähakse tule- vikus raamatukogu ruumi pakku- ja takistatakse tõrjutust. mist kasutajaile teadvustatud eraldi teenusena. Oluliseks peetakse, et ruumi saaks kasutada erinevad ini- mesed üksi või mitmekesi. Üha enam populaarsust koguvat kaugtööd saaks teha näiteks raamatukogu (indi- õpetaks õppima ja uusi teadmisi viduaaltöö-) ruumides, kasutades Sisuülesanded tulevikus looma. Raamatukogude sisuülesanded on raamatukogu pakutavaid tugiteenu- muutumises. Põhiteenuste pakkumi- Eestlaste edetabeli neli esimest tee- seid (töölaud, arvuti, printer, internet, seks peab endiselt kogusid kujun- mat on järgnevatest suurusjärgu skanner jms). Raamatukogu on aga dama, need kättesaadavaks tegema võrra rohkem märgitud (vt joonis 7). ka koht grupitöödeks ja aruteludeks, ja kasutajaid infohulgas orienteeru- Ka tulevikuraamatukogud hoolit- ka rühmatöö tegemise võimalust peab mises aitama. Pakutavate teenuste sevad info kogumise, säilitamise ja raamatukogu pakkuma. Ruumijao- taset ja vahenduskeskkonda muutes kättesaadavaks tegemise eest. Info ja tus peab toetama erinevate huvigrup- saab vastu tulla ka raamatukogutee- teavikute valik (kandjast olenemata) pide ootusi nii, et kõik tunneksid end nuse kõige nõudlikumale kasutajale. peab olema mitmekülgne ja rahul- teretulnuna. Mõnest senisest sisuülesandest loo- dama elukestva õppija ning enese- Märgiline on, et vähe nimetati raa- budes jääb aega arendada uusi tege- täiendaja vajadused. Raamatukogu matukogu kui poliitiliste arutelude vusi ja pakkuda uusi teenuseid. peab olema koht, kus saab õppida, toimumiskohta, seda kõigis Balti rii- Küsisime, mida raamatukoguhoidjad aga ka kogukonnana koguneda ja kides. Ilmselt soovitakse, et raamatu- arvavad: Millised on raamatukogude viia läbi erinevaid tegevusi ning kogu oleks neutraalne koht, kus kõige olulisemad sisulised ülesanded nendes osaleda. ei tehta inimestel vahet poliitiliste tulevikus? Ka tulevikus on raamatukogude üles- eelistuste tõttu. Eesti, Läti ja Leedu raamatu- andeks usaldusväärse informatsiooni Kokkuvõttes on Eesti raamatukogu- koguhoidjad peavad raamatukogu vahendamine ja lugejate õpetamine, töötajad muutuste suhtes positiivselt kõige olulisemaks rolliks info edas- kuidas meeletus infohulgas orientee- meelestatud: muutustes nähakse või- tamist ja säilitamist ning laia raa- ruda. Raamatukogu õpetab kasutama malust areneda ja arendada, tullakse matute ja ajakirjade valikut. Leedu- erinevaid infoallikaid, tegema vahet, toime ning kohandutakse, pidades lastel on vastuste tipus raamatukogu milline on usaldusväärne e-allikas silmas lugejatele veelgi paremate kui kogukonnakeskus, lätlased ja juhendab, kuidas vältida võlts- teenuste pakkumist. Sama tendentsi peavad oluliseks, et raamatukogu uudiste ohvriks sattumist. Üks vastaja võib märgata Läti ja Leedu raamatu- koguhoidjate vastuseid analüüsides. Silma jääb leedulaste soov olla kogu- konnakeskus, pakkuda kultuuri ja sündmusi; lätlased on mitmele küsi- musele vastates esile seadnud IT Eesti, Läti ja Leedu raamatukoguhoidjad peavad teadmisi ja -vahendeid, mis aitavad pakkuda raamatukoguteenust uuel raamatukogu kõige olulisemaks rolliks info edastamist tasemel. ja säilitamist ning laia raamatute ja ajakirjade valikut. Raamatukogutöötaja ülesannete hulk ja eriilmelisus on kasvanud ja see- Leedulastel on vastuste tipus raamatukogu kui kogu- pärast usutakse, et tuleviku raamatu- konnakeskus, lätlased peavad oluliseks, et raamatu- koguhoidja on laia silmaringiga, muutustega toimetulekul paindlik, kogu õpetaks õppima ja uusi teadmisi looma. õpib kiiresti, teeb koostööd oma mees- konnas ja teiste organisatsioonidega. sed oleks olnud teistsugused, kui muutustega kaasa minemise võimet 35 Raamatukogu on ka tulevikus eri- vastamise aeg olnuks peale eriolu- ja probleemide lahendamise oskust. nevatele ühiskonnagruppidele kva- korra lõppu? Nii mõnigi uus teadmine ja oskus liteetset infot pakkuv kohtumispaik. tuli omandada iseõppimise teel paari

Eriolukord pani raamatukogutööta- ERÜ Raamatukogus toimub meelelahutus- päevaga, kindlasti rakendati mees- jad mõtlema, kuidas endiselt tagada likke üritusi, kuid suur osa tegevusest konnatööoskusi ning tehti koostööd oma lugejatele juurdepääs infole ja keskendub lugejate juhendamisele teiste organisatsioonidega. samas pakkuda neile raskes olukor- globaalses infomaailmas hakkama ras meelelahutuseks näiteks ilukir- Eneseanalüüs aitab raamatukogu- saamisel, õppimise toetamisel. janduse lugemist või vestlusringi- töötajail ehk sõnastada koolitus- Küsitlusele vastamine lõppes vahe- des osalemist. Raamatukoguhoidjad vajadused järgnevateks perioodi- tult enne Eestis (ja maailmas) eriolu- tunnistasid juba enne kriisiolukorda, deks ja avab uued sihid teenuste korra väljakuulutamist. Kas vastu- et vaja on teadmisi IT alalt, kiiret arendamisel.

Joonis 7. Raamatukogude sisuülesanded tulevikus. Eestlaste vastused

Eestlaste edetabeli neli esimest teemat on järgnevatest suurusjärgu võrra rohkem märgitud. Ka tulevikuraamatukogud hoolitsevad info kogumise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise eest. Info ja teavikute valik (kandjast olenemata) peab olema mitmekülgne ja rahuldama elukestva õppija ning enesetäiendaja vajadused. Raamatukogu peab olema koht, kus saab õppida, aga ka kogukonnana koguneda ja viia läbi erinevaid tegevusi ning nendes osaleda. 36 ERÜ KOOLIRAAMATUKOGUDE SEKTSIOONI ERÜ JUHATUSE TOIMETAMISTEST Lea Paasik, Kehra Gümnaasiumi endine raamatukoguhoidja

Praeguseks on ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni juhatus tegutsenud 22 aastat. Juhatuse koosseis on küll vahetunud, aga kooliraamatukoguhoidjate probleemid ja murekohad on suures osas jäänud samaks.

Kooliraamatukogude sektsiooni juhatus kolleegide tegemistega ning arendamaks kogusse, kus meile näitas armsat ja laste- on oma praeguses koosseisus tegutse- silmaringi. Eelmise aasta suveseminari sõbralikku maja juhataja Jaanus Kõuts. nud alates 2018. aasta sügisest. Nende teema oli Kirjanduslik ja kultuurilooline Arutlesime teemal Kas kirjandus lahkub kahe aasta jooksul oleme proovinud aru Läänemaa õppekavade valguses. Kolm koolist?. Jõudsime järeldusele, et kooli- saada ja mõtestada, kuhu edasi minna päeva möödusid linnulennul, kuulates raamatukogud peavad püsima ja lapsi ning kuidas seda kõike kolleegidele asjalikke loenguid, käies toredatel õppe- saab lugemise juurde meelitada, kui leida vahendada. Alustades mõtlesime pärast käikudel, arutades kolleegidega olulisi igale lapsele sobiv raamat. Krista Kum- eelmise juhatuse ootamatut tagasiastu- tööprobleeme ning jagades rõõme ja bergi ettekanne teemal Eesti laps oskab mist tasapisi tegutsema hakata ja jooks- muresid. Esimesel päeval, 7. augustil ja tahab lugeda oli emotsionaalne ning valt uusi liikmeid leida, aga sattusime koguneti Haapsalu Kutsehariduskesku- kaasakiskuv. Sumedasse suveõhtusse olukorda, kus haridussüsteemi ootab ses. Külastati Lääne Maakonna Keskraa- mahtus veel Haapsalu pitsikeskuse külas- ees suurem muudatus. Kooliraamatu- matukogu, kus ootas sõbralik vastuvõtt. tus ning piiskopilinnuse ja linnaekskursioon kogude hulk kahaneb koolide sulgemise Seejärel suunduti Haapsalu Lasteraamatu- giid Hilma Tervoneni eestvedamisel. ning raamatukogude likvideerimise ja ühendamisega, samuti on meid pidevalt üllatamas digiteeruv maailm. 23.–25. novembril 2018 toimunud kul- tuuri- ja hariduskongressil Õppimine ja areng Eesti kultuuris korraldas kooli- raamatukogude sektsiooni juhatus töö- toa Raamatukoguta kool? Kooliraamatu- kogude väljakutsed, milles toimetasid Sirje Riitmuru, Kadri Sildnik ja Eelika Rand ning ERÜ poolt Katre Riisalu ja Reet Olevsoo. Osaleti ka töötoas Digi- pööre ühiskonnas, hariduskeskkonnas ja õppimises, mille läbiviijaiks olid Marju Lauristin, Mart Laanpere ning Astrid Sildnik. Tulemuseks tõdeti, et kooli- raamatukogude rolli tuleb rohkem tead- vustada: oleme osa koolimeeskonnast. Meie eesmärk on õpilase ja õpetaja toe- tamine ka muutunud õpikäsituse raa- mes ning asjatundlikult korraldatud õpi- keskus-raamatukogu annab suurema võimaluse õpilaste juhendamiseks ja indi- viduaalsete õpioskuste arendamiseks. Kooliraamatukogude sektsiooni juha- tuse üks ülesanne on erialaste semi- naride ja teabepäevade korraldamine. Suveseminaridele Eestimaa eri paigus tullakse kokku igal aastal. Nendel kolmel augustipäeval põgenetakse argipäeva- rutiinist, kogumaks jõudu enne uue õppeaasta toimetusi, tutvumaks oma 8. august veedeti Vormsi saarel, et tut- Seminari lõpetas õppekäik Läänemaa õpilast toetav roll tähtsamaks muutuma. 37 vuda rannarootsi kultuuripärandiga. Pika Ühisgümnaasiumi raamatukogusse Kooliraamatukogu on koolikeskkonna ja väsitava päeva sisustas kohalikke olu- Anneli Ilvese juhtimisel. Oli huvitav tut- oluline osa, mille eesmärk on olla abiks sid hästi tundev Ilmar Koppelmaa. Ta vuda ühe uuendusmeelse riigigümnaa- õppeprotsessi korraldamisel. Ei saa kui- jutustas kaasakiskuvalt saare ajaloost; siumi raamatukoguga. Oleks vaid selliseid dagi alahinnata ka kooliraamatukogu ERÜ käisime koolis, kirikus ja muidugi ka raa- kaasaegseid ruumirohkeid kooliraamatu- rolli õpilaste iseseisvate õpioskuste matukogus. kogusid Eestimaal rohkem! Ühine lõuna- kujundamisel. söök Haapsalu Kultuurikeskuse kohvikus Maie Põiklik pöördus oma sõnavõtus Kolmas päev, 9. august oli töötubade pani seminarile punkti ning pärast osale- tagasi Kadri Haavandi 2016. aastal kooli- ja ühiste arutelude päev. Jaanus Kõuts jate ja korraldajate tänamist mindi taas raamatukoguhoidjate hulgas läbi viidud endise kooliraamatukogu töötajana oli oma koduste ja töiste toimetuste juurde. küsitluse juurde. Vastustest võis järel- taas nõus meile appi tulema ja rühma- Olid asjalikud, meeldejäävad päevad. tööd Kirjandus ja kool juhtima. Leid- dada, et Eestis puudub ühtne süsteem, sime ühiselt üles kõik koostööpartnerid, Suveseminaril kaardistatud probleemi- mille alusel kooliraamatukoguhoidja- keda laste lugema suunamisse kaasata, dega tegeles juhatus edasi, saime mitu tele töötasu makstakse ning ka nende alates kohalikust omavalitsusest kuni korda kokku rahvusraamatukogu koos- suvepuhkuse pikkus on kooliti väga eri- lapsevanemate ja lasteni. Koostöö ongi olekuteruumis või suhtlesime video- nev. Päris kindlasti ei rahulda praegune kooliraamatukogu toimimise oluline kõnesid pidades. Novembris toimunud olukord: kooliraamatukoguhoidjad saa- võti. sügisseminaril esinesid ettekannetega vad töötasu, mis on tublisti alla Eesti digiteemade asjatundjad Martin Aadam- keskmise palga. 28 päeva suvepuhkust Astrid Sildnik, Sirje Riitmuru ja Maie soo ja Diana Poudel, rääkides digikul- pole piisav aeg, et eelmisest kooliaas- Põiklik juhtisid arutelu Kooliraamatu- tuuriaastast 2020 ning digikultuuri või- tast taastuda ja uute töökohustustega kogu ja uus õppekava. Kõik kooliraa- malustest ja ohtudest. Töö kooliraamatu- täiel jõul edasi minna. Enamasti töötavad matukogutööd puudutavad probleemid kogus on ju väga lähedalt seotud lastele kooliraamatukogudes kvalifitseeritud, said kaardistatud, otsitud lahendusi ja digioskuste õpetamisega. Haridus- ja kõrgharidusega spetsialistid, kes tihti- tehtud tulevikuplaane. Kitsaskohti on Teadusministeeriumi nõunik Pille Liblik peale täidavad veel ka teisi lisatööülesan- palju ja üheseid lahendusi kindlasti tutvustas Eesti haridusstrateegia arengu- deid (asendustunnid jm), saamata selle raske leida. Täname kõiki kolleege, kes kava; tuleviku haridusstrateegia koha- eest väärilist palka ja lisatasu. Kooliraa- oma mured julgesid kirja panna! selt peaks kooliraamatukogu õpetajat ja matukoguhoidja tunneb, et on õpetajast

Haapsalu piiskopilinnuses. Allikas: Maie Põikliku erakogu 38 madalamal positsioonil just eelkõige vajab väärtustamist! Seda tööd tehakse teema. Dokumendis sisalduvat ühiselt palga ja puhkusetingimuste tõttu. väga suures osas missioonitundest, kind- analüüsides püüame selle viia kooskõlla lasti saadakse rohkem emotsionaalset raamatukoguhoidjate tänapäevase Sirje Riitmuru esines sügisseminaril Kooliraamatukogu problee- kui materiaalset toetust. Kuid kas sellest tööga ning ühtlasi saavutada määruse ERÜ ettekandega piisab? muutmist. midest, tuues kuulajaskonna ette väite, et arusaam raamatukogu muutunud rol- Käesoleva aasta esimeses pooles jätkus Tähtsaks peame maakondade kooliraa- list ei ole ühiskonnas kuigi levinud. Sageli osalus SA Kutsekoda OSKA programmi matukogude esindajate aktiivsuse tõst- peetakse raamatukogude tegevuseks pel- tööjõu- ja oskuste vajaduse analüüsis. mist ja sidet esindusorganisatsiooni- galt traditsioonilist raamatute ja muude Analüüsitakse raamatukoguhoidjate koo- dega. Efektiivselt tegutsev võrgustik loob teavikute laenutamist. Tulevikus, info- litamise kvaliteeti ja tööturu tänapäe- eeldused heaks toimimiseks. ühiskonna arengu ja õpikäsituse muu- vaste nõudmistega vastavusse viimist. Tänavuse märtsi keskpaika oli kavanda- tumise valguses, vajab kooliraamatu- tud õppereis Soome, mis kahjuks eriolu- kogu-õpikeskuse roll koolikeskkonnas Sektsiooni ees seisvatest ülesannetest korra tõttu edasi lükkus. Loodetavasti see kaasajastamist. Raamatukogu tegelikud on tähtis kooliraamatukogude töökor- siiski kunagi toimub. Oleks väga kahju, võimalused lõimitud õppekavas vajavad ralduse aluste kaasajastamine, see oleks kui aeg, mille me juhatuse liikmetega teadvustamist! Raamatukoguhoidja amet ka järgmise HTM-i esindajaga kohtumise ühiselt selle reisi korraldamisse panusta- sime, kolleegide jaoks kaotsi läheks. Lõpetuseks: ehkki ma ise praegu enam kooliraamatukogus ei tööta, oli mul suur õnn ja au kuuluda ERÜ kooliraamatu- Tähtsaks peame maakondade kooliraamatu- koguhoidjate sektsiooni juhatusse ja anda oma panus tegutsemaks ühise ees- kogude esindajate aktiivsuse tõstmist ja sidet märgi nimel koos Maie, Sirje, Eda, Eelika esindusorganisatsioonidega. Efektiivselt tegutsev ja Kadriga, et korda saata midagi, mis ehk kunagi võiks minu endiste kolleegide võrgustik loob eeldused heaks toimimiseks. töömuresid veidi leevendada.

Ühispilt Läänemaa Ühisgümnaasiumis. Allikas: Maie Põikliku erakogu Tänaseks on Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamatut ilmunud kolm- 39 NEED kümmend köidet. Esimene neist ilmus 1990. aastal, kirjeldades ühingu tegevust 1989. aastal. Materjali valikuga püüti visandada Eesti raamatukogunduse olukorda VÄRVILISED ja suundumusi. Aastaraamatu eelkäija on Linda Kase koostatud ja Kalju Tammaru toimetatud väljaanne Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing: taasasutamine ja tegevus ERÜ RAAMATUD 1988. a, kus on kirjas ERÜ taasasutamise lugu ja esimesed sammud. Kohe pärast RIIULIS selle ilmumist otsustaski ERÜ juhatus algatada iga-aastase kogumiku väljaandmise, et pakkuda raamatukoguhoidjatele avaldamisvõimalusi ning koondada sellesse ka ERÜ kroonika. Tänu paljudele koostajatele ja autoritele on meie aastaraamat kajas- tanud 30-aastast perioodi Eesti raamatukogude tegevuses ning on tänapäeval kättesaadav lisaks trükiväljaandele ka elektrooniliselt digitaalarhiivis DIGAR. Viimasena ilmunud aastaraamat kannab järjenumbrit 30 ning koondab endas põhiosa 18.–19. oktoobril 2018 Rakveres toimunud Eesti raamatukoguhoidjate XI kongressi Raamatukogu on vabadus teemaplokkide ülevaateid ja suure osa kongressil pee- tud ettekannetest. Lisaks Eesti kogemusele kuulati ettekandeid Põhjamaade uue põlvkonna raamatukogudest. Kongressi rõhuasetus oli tulevikku vaatav ja raamatu- kogude uusi teenuseid tutvustav. Tavapäraselt esitletakse aastaraamatus aasta tublimaid raamatukoguhoidjaid ja raamatukogude tegusid ning kajastatakse lisaks ERÜ-s toimunule ka teiste Eesti erialaühenduste tegevust. Värske aastaraamatu kaante vahel on ka ERÜ arengukava, mis määratleb ühingu tegevused ja arengusuunad aastateks 2019–2024. Aastaraamatu 30/2018 panid kokku Katre Riisalu ja Reet Olevsoo, toimetas Aili Norberg ning kaane kujundas Katri Kiik. Soovi korral saab nii viimast kui ka varasemaid aastaraamatuid osta ERÜ büroost. Reet Olevsoo

RAAMATUKOGUHOIDJA KUTSE TAOTLEMINE 2020

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing võtab raamatu- koguhoidja kutse taotlemise avaldusi vastu 1. septembrist kuni 1. oktoobrini 2020!

Kutse taotlemisel palume tutvuda: • kutse andmise korraga, • kutse- ja hindamisstandarditega, • e-arengumapi koostamist abistavate videotega jm. Rohkem infot leiab ERÜ kodulehelt https://eru.lib.ee/ index.php/kutse/ INFOPÄEV kutse taotlejatele 4. septembril. andmine . 40 MÄLESTAME SÕNUMID

KRISTI ALAKÜLA 25.04.1947–14.04.2020

On olemas inimesed iseendale ja inimesed lastele. Inimesed iseendale – nendel on alati kiire. [---] Hoopis paremad on inimesed lastele. Kohe on elevus lahti, kohe leidub midagi ka laste jaoks. V. Nezval

Allikas: Lääne Maakonna Haapsalu lasteraamatukogu kauaaegne juhataja Kristi Alaküla oli inimene Keskraamatukogu lastele. Oma töisest elust pühendas ta neile 35 aastat ja enamgi veel: pärast Tallinna Pedagoogilise Instituudi inglise filoloogina lõpetamist sai Pärnu neiust Haapsalu I Keskkooli inglise keele õpetaja. Seejärel töötas Kristi muuseumis, kus tegeles süvendatult skulptor Roman Haavamäe elu ja loominguga. Aastal 1981 jäi lasteraamatukogus koht vabaks ja sama aasta 1. detsembrist sai Kristist aastakümneteks lasteosakonna juhataja. Tema pedagoogiline haridus oli trumbiks tagataskus, samuti suur lugemus. Erialased oskused omandas ta lennult töö käigus. Kristi isikuomadused sobisid raamatukoguhoidja ametiga hästi kokku. Ta oli põhjalik, täpne ja metoodiline, võttis aega planeerimiseks, etteval- mistusteks, mõtles samm-sammult detailideni läbi tegevuskava ja viis selle kõik siis lõpuks mängleva kergusega ellu. Kadedaks tegi tema ratsionaalne mõtlemine ja läbinägelikkus. Kui teised alles probleemi emotsionaalselt läbi arutasid, tabas tema kiiresti tuuma ja tagamaid. See tegi temast suurepärase juhi ja hea töökaaslase. Lasteosakonna neljane tööpere toimis tema käe all nagu hästiõlitatud masinavärk. Suuremate ettevõtmiste ajal teadis igaüks, mida ta tegema peab. Kristi juhtis pealtnäha juhtimata. Aegade ja olude muutudes tuli tal käia uuenduslikke radu, meenuvad näiteks koostöö- projektid Rootsiga ja arvutite kasutuselevõtt raamatukogus. Praegune lasteraamatukogu on Kristi nägu. Aastakümneid tuli tal juhatajana maadelda vana maja tervisehädadega, neist tulenevate karmide töötingi- mustega. Hoone renoveerimisse panustas ta mõõtmatult aega, närve ja vaimujõudu, mille tulemusel on Haapsalus nüüd õdus ja vaimsusega täidetud raamatute kodu, kus askeldab alati palju lapsi. Koht, kus on hea käia ja kust on raske koju minna. Kristi Alaküla on pälvinud laiemat tunnustamist. Aastal 2010 tunnustas Eesti Kultuurkapitali Läänemaa ekspertgrupp teda pühendunud töö eest laste raamatukoguteeninduses Kultuuritegija tiitliga. Aastal 2015 nominee- riti ta ERÜ aasta lasteraamatukoguhoidja tiitlile. Samal aastal pälvis Kristi Alaküla Haapsalu kultuuriedendaja aunimetuse pühendunud töö eest Läänemaa Keskraamatukogu lasteosakonnas ning aktiivse koostöö eest koolide ja teiste lasteasutustega. Jääme mäletama Kristi head huumorimeelt, teraseid tähelepanekuid ja südamest tulevaid tunnustusi.

Kolleegid Lääne Maakonna Keskraamatukogust 41 MÄLESTAME SÕNUMID

EHA TILLMANN 12.02.1937–29.04.2020

29. aprillil lahkus igavikuteele Eha Tillmann, Võrumaa Keskraamatukogu direktor aastatel 1968–1992.

Eha Tillmann oli Võru ja Võrumaa raamatukogunduse säravaim täht, kes oma elutööga tõestas, et see ala pole sugugi nii hall nagu ette kujutatakse. Allikas: Eha Tillmann hindas väga vaimu ja annet, öeldes, et kultuuritöös tähendab Helle Laanpere fotokogu anne väga palju. Ta kaitses raamatukogusid nõukogude ideoloogia tõmbe- tuulte eest, et mõttetud nõudmised ja ettekirjutused võimalikult vähe kolleegide tööd segama pääseksid. Eha Tillmann sündis Vastseliinas, kus lõpetas 1955. aastal keskkooli. Ta on meenutanud: Kui ma 1964. aastal raamatukoguhoidjana tööle hakkasin, kiindusin kohe oma töösse. Samal aastal asus ta raamatukogundust õppima. Tallinna Pedagoogilise Instituudi lõpetas Eha Tillmann tunnustust pälvi- nud lõputööga Võru rajooni külaraamatukogude kasutajaskonna kujunemist mõjutavad tegurid. Eha enda sõnade järgi: Juhatajaks 1968. aastal mind lihtsalt pandi. Tollal arvati, et kui oled rohkem koolis käinud, küll siis oskad ka juht olla. Toonases kõrgkoolis ju juhtimist ei õpetatud. Tänutundega meenutas ta oma eelkäijat Armilda Kanepit, tema arukust ja mõistvat suhtumist. Eha Tillmann sõnastas oma eludeviisi: Tahtsin tunda ja näha raamatu mõju võrulasele. Tema ettevõtmisel toimusid kirjandusõhtud pungil täis lugemis- saalis Tartu tänav 42 majas. Võrulastega kohtusid Ülo ja Jüri Tuulik, Paul Haavaoks, Lehte Hainsalu, Viivi Luik, Jaak Jõerüüt ning teised tollel ajal loomejõus kirjanikud. Väga populaarsed olid kohtumisõhtud Aksel Tammega, kes arutles põhiliselt vene kirjanduse üle. Aga mitte üksnes kirjandushuvi, vaid igatsus suurema selguse järele, tõejanu oli see, mis rahvast raamatu- kokku tõi. Eha Tillmann on ise öelnud, et kohtumised kirjanikega, kirjandus- õhtud ja kirjandusvõistluste korraldamine oli loomulik osa tolleaegsest raamatukogutööst. Eesti raamatukogunduse edasiviijana pälvis Eha Tillmann palju tunnustust: 1984. aastal sai ta teenelise kultuuritegelase aunimetuse. 1992. aastal jätkas Eha Tillmann tööd raamatukoguhoidjana komplekteerimis- osakonnas, 1995. aastal kolis koos kolleegidega palju rõõmu pakkunud Tartu tänava töökodust Jüri tänav 54 hoonesse. 2002. aasta 1. novembril toimunud kõneõhtuga Lugemine lubatud lõpetas Eha Tillmann raamatukogu- töö, sest olen ennast leidnud, oma uue minaga tuttavaks saanud. Olen avastanud, et lugemine ja raamatud on mind enda jaoks huvitavaks teinud. Eha Tillmann oli Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu taasasutajaliige aastast 1988. Ta pälvis 1995. aastal ühingu teenetepreemia. Võrumaa raamatukoguhoidjad jäävad tänutundes mälestama oma vaimukat ja väga tarka juhti-kaasteelist. Sügav kaastunne omastele.

Võrumaa Keskraamatukogu, Võrumaa rahvaraamatukogud, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing SUMMARY 42

the Netherlands, Qatar, Rus- FIRST COLUMN sia, and the United Kingdom THE YEAR OF THE YEAR OF THE have undertaken this extra- DIGITAL CULTURE ESTONIAN FOLKTALE 3 ordinary spring. Book knowledge counts 16 18 SUMMARY Anzori Barkalaja 11 Local history information Folktales in the Library of “Book knowledge. Book knowl- Let’s take a look at Denmark in Saku – joint effort of Väike-Maarja Gymnasium edge counts. Authors them- and Finland: how are the the community Karin Kiik selves have pointed it out on Dokk1 and Oodi doing? Ene Loddes “For me, it was wonderful several occasions, saying that An interview with Sidsel “In 2016, after a long break, news that the year 2020 has the best way to learn how to Bech-Petersen, Susanne Saku Rural Municipality been proclaimed the Year of put something in words is Gilling, and Antti Sauli Library started over again col- the Estonian Folktale, because to read what the others have Mari Kannusaar, Mihkel Volt lecting local history informa- it seems that I was infected written. True, not everyone “The quarantine turned out to tion and now already in a com- with the germ of folktale some- has to be a writer. The society be a major challenge for librar- pletely new way. When seek- where along the way. But, in- would not survive it. How- ies. Was your library prepared ing for a solution that would deed, who doesn’t like fairy ever, besides doing one’s pro- for that? Libraries and library replace the long practice of tales! Several decades ago, a fessional work, it is possible staff are extremely creative. collecting newspaper clip- tradition of holding a folktale to be a conscious reader, who Have you developed interest- pings with some more mod- telling competition was laid recognises a functioning text ing special initiatives and pro- ern method that would also at Väike-Maarja Gymnasium,” and good thoughts that betray jects during the quarantine? enable to involve community Head of the Library of Väike- a developed personality. Book Did you create some new in preserving local history in- Maarja Gymnasium, the Best knowledge grows personality e-service? In your opinion, formation, we chose software School Librarian of the Year by developing our primary does the crisis have a long- that is used by Vikipeedia – 2019, Karin Kiik, says. tool for mind education – term effect on your library MediaWiki. Preparatory work the nervous system,” Anzori and other libraries in your for setting up a database took Barkalaja, a folklorist, states in country?” Sidsel Bech-Petersen, several months. Saku local his- his short essay. Head of Project Development tory database, kodulooviki, was and User Involvement of made available to the public MEMORY Dokk1 of Aarhus Public in 2016,” Ene Loddes, Direc- INSTITUTIONS IN Libraries, and Susanne Gill- tor of Saku Rural Municipal- ESTONIA AND ABROAD FOCUS: ing, Library Service Manager ity Library, describes what has LIBRARIES ABROAD of Dokk1, answer to these been done. 19 AND COVID-19 coronavirus pandemic-related Let’s get acquainted with the questions. Antti Sauli, an inter- National Library of Belarus 5 national relations planner, Toomas Schvak National libraries speaks of the experiences of 17 “When I visited Minsk in and pandemic, or Helsinki Central Library Oodi. Estonian literature podcasts February, I, eventually, had a from Iceland to Qatar. will reach listeners chance to take a look at one of An interview with Erik Boe- Liina Luhats-Ulman the most recently erected and kesteijn, Ewa Domaradzka, “In the Year of Digital Culture, unique national library build- Elena Elisina, Abby Fox, Elisa- coordinated by the Ministry ings in Europe – the building beth Freyre, Patrice Landry, DEVELOPMENT of Culture, the recording of of the National Library of Anja Mastilović, Viktorija ACTIVITIES audiobooks in the Estonian Belarus, completed in 2006,” Moskina, Ismet Ovčina, Jenny language has been launched Toomas Schvak, Librarian at Pearce, Hans Petschar, Ene 15 that will bring literary pod- the Arvo Pärt Centre, shares Päts, Lola Sanaia, Ingibjörg We look forward to your sug- casts to the listeners. First, his impressions of the visit. Steinunn Sverrisdóttir, and gestions for digitising books! renowned Estonian actors Žydrė Vėtienė The National Library of will record the reading of 22 Janne Andresoo, Estonia and the University 50 books by Estonian authors Exhibition Our Own State, Mari Kannusaar of Tartu Library call for sug- from “Spring” by Oskar Luts Our Own Law, or the year of We asked our colleagues in gestions which books in Esto- up to the stories of apothecary Tartu Peace Treaty and the national libraries around the nian should be digitised first. Melchior by Indrek Hargla. Constitution of the Repub- world how they had been Digitisation will be carried The first audiobooks reached lic of Estonia at the National doing during the coronavirus out within the framework of the audience in July,” Liina Library of Estonia pandemic. We got to know a four-year pan-European Luhats-Ulman, Communica- Rita Enna what our colleagues in Aus- EODOPEN project with a goal tion and Marketing Specialist “This year, we celebrate the tria, Bosnia-Herzegovina, the to make 15,000 books digitally of the Year of Digital Culture centenary of two important Czech Republic, France, Geor- available both for computers at the National Library of dates for the Estonian state- gia, Iceland, Latvia, Lithuania, as well as for mobile devices. Estonia, says. hood: the signing of Tartu 3 /2020 Peace Treaty on 2 February munity and in society in gen- have been published. Its first 1920 and the adoption of the eral, and fantasised about the issue, describing the associa- EESTI RAHVUS- first Constitution of the Re- future of libraries and librar- tion’s activities in 1989, came RAAMATUKOGU public of Estonia on 15 June ians. We also invited Latvian out in 1990. The latest issue of EESTI RAAMATUKOGU- 1920. Tartu Peace Treaty end- and Lithuanian colleagues the yearbook is the thirtieth in HOIDJATE ÜHING ed the war between Estonia to perform similar studies in the row and consolidates the and Russia and took Estonia order to compare the opin- overviews of the major part on the road of building up the ions of library staff in differ- of thematic panels of the 11th Estonian state and to interna- ent countries. Latvians and Congress of Estonian Librar- Toimetus- tional recognition. When the Lithuanians agreed and so ians, Library is Freedom, held kolleegium: Manifesto to All Peoples in we started to gather survey in Rakvere from the 18th up to Janne ANDRESOO Estonia gave basis for inde- responses simultaneously in the 19th of October 2018, and a Gerda KOIDLA pendent statehood, then adopt- all three Baltic countries in the number of papers presented at Silvi METSAR ing the Constitution provided morning of the 25th of Feb- the Congress. The newly pub- Reet OLEVSOO Estonian state with a founding ruary at 10 a.m. We collected lished yearbook also presents Maris PAAS document for organising life answers for two weeks, that is, the ELA Development Plan Kristina PAI in Estonia,” Rita Enna, Special- till the evening of the 10th of that defines the association’s ist on Customer Relations of March. When the survey had activities and development Asko TAMME the Parliamentary and Social ended, the Estonian Librar- trends for the years 2019– Marje TAMRE Sciences Centre of the Nation- ians’ Association received an 2024,” Reet Olevsoo, Manager Ilmar VAARO al Library of Estonia, one of overview of Latvian responses of the ELA Office, introduces Kristel VEIMANN the compilers of the exhibition, from Māra Jēkabsone and of the ELA Yearbook 30/2018. Our Own State, Our Own Law, Lithuanian responses – from begins her overview. Jolita Steponaitienė,” Tuuliki 39 Tõiste, President of the ELA Applying for a librarian’s Board, writes in her introduc- professional qualification tion to the overview of the in 2020 survey. In 2020, the applications for ESTONIAN a librarian’s professional qual- LIBRARIANS’ 36 ification can be submitted to ASSOCIATION About the doings of the Board the Estonian Librarians’ Asso- of the ELA School Libraries ciation from the 1st of Septem- Esikaanel: 28 Section ber up to the 1st of October. dr Anzori Barkalaja Library staff survey: about Lea Paasik Ilmub the changes in libraries, the “The Board of the ELA School 6 korda aastas. present day, and the future Libraries Section has been ISSN 0235-0351 AD 2020 already active for 22 years. (trükis) Tuuliki Tõiste Though the Board’s member- NEWS ISSN 2674-1520 “The Board of the Estonian ship has changed, the prob- (võrguväljaanne) Librarians’ Association invited lems and concerns of school 40 Estonian librarians to reflect librarians have remained In memoriam: on themselves, their work, largely the same. The num- Kristi Alaküla and libraries today and in the ber of school libraries is de- (25.04.1947–14.04.2020) – future. The aim of the survey creasing due to shutting down a long-standing Head of the Raamatukogu was to strengthen the self- schools and liquidating and Children’s Department of toimetus image of librarians and to merging libraries; a digitis- the Central Library of Lääne Toimetaja seek to receive wider public ing world also constantly sur- County Mihkel VOLT reception of changing library prises us,” Lea Paasik, mem- Keeletoimetaja service. Our survey questions ber of the Board of the ELA 41 Gerli RANDJÄRV followed the example of the School Libraries Section and In memoriam: questionnaire drawn up by a former librarian at Kehra Eha Tillmann Tõlkija Tiina BÜTTNER the Finnish colleagues that Gymnasium. (12.02.1937–29.04.2020) – we adapted to Estonian cir- a long-standing Director of Fotograaf cumstances. When answering 39 the Central Library of Võru Teet MALSROOS to the questionnaire, librar- These colourful books on the County Kujundaja ians reflected on the changes shelf Margit PLINK in library work in the recent Reet Olevsoo 3–5 years and analysed their “As of today, thirty volumes Aadress: coping with change; evaluated of the Yearbook of the Esto- 15189 Tallinn, libraries’ position in their com- nian Librarians Association Tõnismägi 2 Eesti Rahvusraamatukogu www.nlib.ee/ ajakiri