Eha Tillmann
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Ajakirja Raamatukogu aastakomplekti ja üksiknumbreid saab nõude- trükina tellida Trükiviis OÜ-lt! [email protected] trykiviis.ee/pood/ Sisukord Hea lugeja! AVAVEERG Raamatukogu kolmanda 3 Lugemus on oluline numbri fookuses on koroona- Anzori Barkalaja viiruse pandeemia ja välismaa raamatu- kogud. Janne Andresoo ja Mari Kannusaar PÄEVATEEMA: RAAMATUKOGUD VÕÕRSIL JA COVID-19 uurisid kolleegidelt maailma rahvusraamatu- 5 Rahvusraamatukogud ja pandeemia ehk Islandilt Qatarini kogudest, kuidas neil on pandeemia ajal läinud. Intervjuu Erik Boekesteijni, Ewa Domaradzka, Elena Elisina, Võtsime ühendust ka Aarhusi linnaraamatu- Abby Foxi, Elisabeth Freyre’i, Patrice Landry, Anja Mastilovići, koguga Dokk1 ja Helsingi linnaraamatukoguga Viktorija Moskina, Ismet Ovčina, Jenny Pearce’i, Hans Petschari, Oodi, et kuulda sealseilt kolleegidelt uutest Ene Pätsi, Lola Sanaia, Ingibjörg Steinunn Sverrisdóttiri ja algatustest ning kriisi mõjust raamatukogudele. Žydrė Vėtienėga Janne Andresoo, Mari Kannusaar Digikultuuriaasta rubriigis räägib Saku Valla- raamatukogu direktor Ene Loddes koduloolise 11 Vaatame Taani ja Soome poole: kuidas läheb Dokk1-l ja Oodil? info kogumise ja kättesaadavaks tegemise koge- Intervjuu Sidsel Bech-Peterseni, Susanne Gillingi ja Antti Sauliga musest. Samas rubriigis tuleb juttu ka Kultuuri- Mari Kannusaar, Mihkel Volt ministeeriumi algatusel toimuvast eestikeelsete audioraamatute salvestamisest, mis piltlikult ARENDUSTEGEVUS öeldes toob heliraamatud kuulajate taskuisse. 15 Ootame ettepanekuid raamatute digiteerimiseks! Väike-Maarja Gümnaasiumi raamatukogu juhataja, aasta kooliraamatukoguhoidja 2019 Karin Kiik pajatab eesti rahvajutu aastast. DIGIKULTUURIAASTA Rita Enna tutvustab näitust Oma riik. Oma seadus, 16 Kodulooline info Sakus – kogukonna ühistöö millega rahvusraamatukogu tähistab 100 aasta Ene Loddes möödumist Tartu rahu sõlmimisest ja Eesti esimese põhiseaduse vastuvõtmisest. Toomas 17 Eesti kirjandus jõuab kuulajate taskutesse Schvak teeb meile ekskursiooni Valgevene Liina Luhats-Ulman rahvusraamatukogus. ERÜ juhatuse esimees Tuuliki Tõiste annab ülevaate Eesti, Läti ja Leedu EESTI RAHVAJUTU AASTA raamatukoguhoidjate värskest küsitlusest. ERÜ 18 Rahvajutud Väike-Maarja Gümnaasiumi raamatukogus aastaraamatule 30/2018 osutab Reet Olevsoo, Karin Kiik kooliraamatukogude sektsiooni juhatuse toi- metamistest kirjutab Lea Paasik. Tartu Ülikooli MÄLUASUTUSED MEIL JA VÕÕRSIL raamatukogu ja rahvusraamatukogu kutsuvad üles esitama ettepanekuid, milliseid eestikeelseid 19 Teeme tutvust Valgevene rahvusraamatukoguga raamatuid võiks neli aastat vältava üleeuroo- Toomas Schvak palise projekti EODOPEN raames digiteerida. 22 Näitus Oma riik. Oma seadus ehk Tartu rahu ja Numbri avaveerg on folklorist Anzori Barkalaja Eesti põhiseaduse aasta Eesti Rahvusraamatukogus päralt, tema kõneleb sellest, mis südamel. Rita Enna Soovin teile head lugemist ja kaasamõtlemist! Kaunist suve! EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING 28 Raamatukoguhoidjate küsitlus: muutustest raamatukogudes, olevikust ja tulevikust AD 2020 Tuuliki Tõiste 36 ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni juhatuse toimetamistest Lea Paasik 39 Need värvilised raamatud riiulis Reet Olevsoo 39 Raamatukoguhoidja kutse taotlemine 2020 SÕNUMID 40 MÄLESTAME: Kristi Alaküla 41 MÄLESTAME: Eha Tillmann 42 SUMMARY 3 AVAVEERG Anzori Barkalaja, LUGEMUS folklorist ON OLULINE Käesolev arutluskäik ning tõdemu- arvel. Ammugi ei piisa sellest, kui vihmavarju alla suhteliselt sõbrali- sed on kantud välitöisest osalus- lihtsalt rühkida oma vagu pidi, pilk kult ära, kuigi on rahutukstegevaid vaatlusest sotsiaalvõrgustike liigi- põhjas kinni, keelitades ennast, et märke rüseluse algusest küsimuses, rikkusest kihavas padrikus, mis on sellest peab piisama. kes on meie-tunnet/-õigust väärt ja raamatukogundusele ja raamatuko- kes mitte. gujatele samasugune reaalsus nagu Siinkohal tekib muidugi küsimus: kes Rahutukstegevad on need märgid valdkonna arengukavad või töö- on see meie, kui üldse tuleme selle sellepärast, et meid on vaid veidi üle andjate arusaam vastavast avalikust peale, et kasutada sõnaühendit meie miljoni. Tänapäevane, kiirendusega teenusest, mida maksuraha ja/või kultuur. Antud juhul võib südame- liikuv tehnoloogiline ning tööturu häälekapitali eest publikule müüakse. tunnistuspiinadeta piirduda meie areng on muutmas üleliigseks aga riigi põhiseaduse preambuliga, mis Kaardiks, mille abil see väike orien- inimhulki, keda mõõdetakse miljardi- ütleb, et meie riigi olemise mõte on teerumisjooks läbi viia ning mille tega. Meil on oht lihtsalt ära kaduda tagada siin elavatele inimestele kõik alusel koostada asjakohane legend, üleliigsete inimeste statistilise vea inimõigused nii, et säilib ja areneb on jätkuvalt arusaam kultuurist kui prakku ja põhimõtteliselt ei hooli eesti keel ning kultuur. Siinjuures inimliigi elususkohastumisest. Elusus sellest keegi peale meie endi. Eesti pakub keel ise meile toreda vaimu- on siinkohal võimekus elada mõtesta- keele ja kultuuri päästab selles olu- harjutuse, kuivõrd eesti kultuur on tud, sisukat elu, pärandades järgmis- korras vaid juhuslik võimalus, et vihmavarjumõisteks kõigile nendele tele põlvkondadele selleks rohkem meile järgnevad põlvkonnad pääse- ajalooliselt siinsetele (pigem) väike- välis- ja sisekeskkonna võimalusi vad võimalikult in corpore uue ühis- rahvastele, kelle järeltulijatel on jätku- kui ise eelkäijatelt päriti. See tähen- konnakorraldusega ümberpaigutu- nud iseolemise meelekindlust, nagu dab, et tasakaalukalt säilitatakse vas klassiühiskonnas pigem kõrgetele võrukatel, setodel, saarlastel või senise füüsilise, vaimse ja ühiskond- kohtadele. Ainult sel juhul pääseks mulkidel ja kihnlastel. Loomulikult liku elukeskkonna parimad ja pikas meie keel, väärtusmuster ja iseloo- lisaks suur-eestlastele, kelle esivane- plaanis soodsaimad omadused ning mulik olemisviis olematuks lahustu- mad otsustasid pastlakultuurist kui lisatakse neile juurdekedratud lõime- misest Suure Ümberpaigutuse sega- alama seisuse tunnistähest omal ajal ja koelõngu, täiendamaks üldist elu- misnõus. Killustunult pole selleks loobuda. Samaaegselt märgistab Eesti mustrit. praktiliselt ühtki võimalust. kultuur ka kohta sama vihmavarju all Seega: ei piisa sellest, kui meie kul- siin ajalooliselt kodunenud rahvaste Teine rahutukstegev asjaolu peitub tuur tagab üksikisendile vaid ellu- esindajatele nagu Peipsi vanausu- juurduvas arusaamas, et meie päri- jäämise bioroboti või ülalpeetava lised, eestivenelased, -ukrainlased, muslikul suhtumisel looduskesk- vormis. Samuti ei piisa sellest, kui erinevad soome-ugri rahvad ja teised. konda ja elusolenditesse pole min- ühe-kahe põlvkonna eluolu toimib Praeguseks oleme oma vaimuharidu- git väärtust, kuivõrd seda ei saa raha järgmiste põlvkondade võimaluste sega sealmaal, et kõik mahuvad selle kohe kätte-põhimõttel omakasuks 4 väärindada. Elusolendeid ja loodus- siiski oma loomult piisavalt kandvad, ei läheks läbimõtlematu kultuuri- nähtusi on kasumijahi harrasta- et neid lihtsalt ülekordavalt nimetada. katkestuse tõttu kaduma? Vigasest jate poolt järjekindlalt, tööstuslikus empaatiavõimest ning võimalikust mahus, meie-vihmavarju alt välja rüse- Lugemus. Lugemus on oluline. sotsiopaatiast tingitud ohtude ja letud. Lindude hoolimatu tapmine Seda on mitmel korral esile toonud kahjude maandamiseks ei saa kõigile laialdaste pesitsusaegsete lageraiete kirjanikud ise, öeldes, et kõige pare- eelnevatele küsimustele vastata: pöör- kaudu ning ristipuude hävitamise mini õpib sõnu seadma teisi kirjuta- duge vastava teenuse osutaja poole. AVAVEERG puhtakspesemine jokk-skeemide abil jaid lugedes. Tõsi, kõik ei pea olema räägib iseenda eest. Räägib seda, et kirjanikud. Ühiskond ei elaks seda Liigirikkus. Raamatukogude kon- küsimus oma olemise-tegemise mõt- üle. Kuid oma professionaalse töö tekstis on räägitud infoühiskonnaga tekusest pole enam suunatud sellele, kõrval saab olla teadlik lugeja, kes kaasnevate tegevusvõimaluste liigi- et kas minu luule raamatuks saamine tunneb ära toimiva teksti ning head rikkusest, mis tõstab raamatukogu on väärt selle kase mahavõtmist?, nagu mõtted, mis reedavad arenenud isik- laenutushoidla rollist aktiivse info- küsis noor Leelo Tungal kogumikus sust. Lugemus kasvatab isiksust, keskuse otstarbetasemele. On elule Raamat ja kask, vaid sisuliselt sellele, arendades meie peamist vaimuhari- toodud vaimustavaid mõtteid, näi- et mis kasu on teistest elusolenditest, kui duse vahendit – närvikava. Kuidas teks lugemiskoerad laste teraapias ma neist pappi teha ei saa?. Küsimuse teha nii, et lugemishimu ei kaoks (kuigi mul on tunne, et sisimas kasu- varjus on tegelikult selgesti tunda ka pärast algklasside lõppu, nagu vii- taks ka nii mõnigi täiskasvanu seda arusaama inimestest kui pelgalt puu- mane uurimus Eesti laste kohta osu- võimalust). Võib-olla on õhus midagi lastest ja tohtlastest või SKP-veskit tab? Milline ajend tõmbaks lugema veel? Võib-olla on midagi peidus ringiajavatest pudulojustest. Kultuuri täiskasvanuid? Toorusest tingitud raamatukogu kõige algsemas varas teekaardi järgi ei anna selline kaabli- ohtude maandamiseks ei saa neile – raamatukoguinimestes ja nende varga-hõnguline varasalve tühjenda- küsimustele vastata õlgu kehitades suhetes raamatutega? Võib-olla mõjub mine järgmistele põlvkondadele isegi või käsi laiutades. kogukonnas positiivselt, kui on ole- ellujäämiseks mitte mingit võimalust. mas vähemalt üks inimene, kes teab Elususest rääkimata. Pärimus. Elaval kultuuril on alati ja tunneb žanriüleselt, seinast seina pärimuslik osa, kus talletatakse seni Kolmas rahurikkuv suundumus kõikvõimalikke maailmu.