VANEMUISE HOOAJAKIRI 2014/2015 KAIS ja RAIVO ADLAS vanadest ja noortest • Hingelt Väike prints – AIVAR KALLASTE OTT KILUSK: Teatris võib teha ametlikult absurdseid asju • Mootorrattur MARIA Eksperiment – lava taga peaosas MERCA • VÄRSKE REPERTUAARIÜLEVAADE

Vanemuise uued trumbid Teater Vanemuine Vanemuise 6, 51003 Tartu Piletid: 744 0165, [email protected] Piletimaailm, Piletilevi, Ticketpro vanemuine.ee facebook.com/vanemuine

Kaanefotod: Alan Proosa Kujundus: Aide Eendra Foto: Alan Proosa Foto:

Publikuta pole teatrit

Maalija, kirjanik või helilooja võib luua teose, mis kannatab Algava, 145. hooaja, põnevatele väljakutsetele ja muu- oodata aastakümneid või isegi -sadu, enne kui tänuväärse tustele võime kõik koos suurte ootustega vastu minna. publiku leiab, teatris sündiv kunst vajab publikut nüüd ja Draamatruppi lisandub 10 uut liiget, balletitruppi tuleb uusi kohe. Publikuta pole teatrit. Suur tänu kõigile, kes te võimal- andekaid artiste, orkester on sel hooajal rikkam uute kontsert- date teatriimel igal õhtul taas ja taas sündida! meistrite ja muusikute poolest. Iga artist ja interpreet täien- „Milline on lavastuste saatus, milliseid rõõme ja vaevasid dab Vanemuise meeskonda ja hoiab teatri loomingulise poole nende tegemisel nähakse, on enamasti võimatu ennustada,” värskena. märgib RAMBI veergudel draamajuht Tiit Palu. Valu ning Repertuaari lisanduvad 15 uuslavastust ning koos eel- vaeva, mida artistid vahel mõne lavastuse sünnil kogevad, miste hooaegade paremikuga leiab mängukavast ligemale ei tohi publik märgata, seda kinnitab selle aasta ajakirja 50 eriilmelist lavastust ja kontserti. lehekülgede ka Vanemuise ooperisolist Valentina Kremen. Loodame õnnestumisi, mis pakuvad rõõmu nii publikule Parafraseerides Vanemuise inspitsient Ott Kiluskit, on tõeli- kui ka tegijatele. Sest just nii see peabki olema! selt tähtis hoopis see, et vaataja jääks väljamõeldises toimuvat mängult uskuma. Oti ja mõne teisegi toreda vanemuislase Suur tänu usalduse eest! huvitavatest mõtetest ja vaimukatest arvamistest saate osa Krista Leipsig käesolevas RAMBIS. ajakirja koostaja lk 5 Sisukord lk 10 5 Kais ja Raivo Adlas vanadest ja noortest

10 Kogu tõde Ott Kiluskist

16 Seitse uut draamanäitlejat

32 Värsked vanemuislased Piret, Sten ja Andres

34 Intervjuu ooperisolist Valentina Kremeniga

lk 34 40 Hingelt Väike Prints – Aivar Kallaste lk 40 48 lk 16 Intervjuu orkestrant Niina Metsaga

52 Eksperiment – rekvisiitor Merca

56 Mootorrattur Maria 60 lk 32 Noortetööst

66 „Appi ooper“ tuuritab taas 69 lk 48 lk 56 Margus Jaanovits köögis 71 Draamarepertuaar

85 Muusikarepertuaar

95 Tantsurepertuaar

103 Lastelavastused

110 Mängukava 2014/2015 lk 52

2 RAMP 2014/2015 Foto: Tõnis Järs Tõnis Foto:

Uuel hooajal sünnib palju huvitavat! Vastab Vanemuise teatrijuht Toomas Peterson

2013. aasta 1. jaanuaril sai Vanemuine uue teatrijuhi Milliste lootuste ja ootustega uuele, 145. hooajale, ning samal päeval muutus varem riigiteatrina tegutse- vastu astud? nud Vanemuine juriidiliselt SA Teater Vanemuiseks. Uuel hooajal sünnib palju huvitavaid töid. Hakkavad reali- Kas ja kuidas on teatri sihtasutuseks muutmine mõjuta- seeruma uue draamajuhi Tiit Palu mõtted, mida tal on nud teatri igapäeva elu-olu? Vanemuises oldud aastaga olnud aega ette valmistada. Teatrikülastajale nähtavast küljest ei muutunud midagi. Muusika poolelt: „Ooperifantoom“ saab olema kahtlemata Lavastused jõuavad vaatajani ikka sama kvaliteetselt ja kind- Vanemuise kõigi aegade võimsaim ja keerulisim produkt- lalt kui varem. Ka enamikule lavalolijaist ja lava taga abista- sioon, kus artistid saavad tõeliselt särada. Kevadhooajal lisan- jaist ei muutunud midagi, sest tööülesanded jäid valdavalt dub repertuaari ooperiklassikat: Bizet’ „Carmeni” uuslavas- samaks. Muutus aga see, et organisatsioonina on teater nüüd tus, millelt ootame palju. Tants keskendub aga uuel hooajal iseseisvam, teatril on nõukogu, kellelt tõesti ka nõu saab ning pigem kaasaegsemale koreograafiale, tuues ühes uuslavas- tekkinud on ühed või teised võimalused lisarahastuse otsimi- tuses varjust välja Lepo Sumera muusika ning teises rambi- seks, mida riigiasutusel ei olnud. valguse särasse Bulgakovi „Meistri ja Margarita” temaatika. Meile olulised on kindlasti välissõidud – Saksamaal saame Milline on teatrijuhi hinnang möödunud hooajale, kas näidata balletti „Casanova”, Soome Rahvusooperi lavalauda- kõik läks nii, kuis plaaniti? Mis kõige enam meelehead dele jõuavad meie „Rehepapp” ja „Haldjakuninganna”. tegi? Palju väga huvitavat ja nauditavat teatrit. Suurem osa läks tõesti planeeritult. Vanemuise meeskond on pikalt kokku töötanud, plaane pole põhjust palju muuta. Selle hooaja RAMBI mitmes loos kõlab läbivalt mõte, Meelehead tegi see, et hoolimata eelmise draamajuhi Urmas et teater on pidevas muutumises. Millised muutused Lennuki üsna ootamatust lahkumisotsusest, sai draama- meid ees ootavad? hooaeg tugev ja nauditav ning seda väga erinevates stiili- Öeldakse, et ainus täiesti kindel asi siin maailmas on muutu- värvides. Kõiki ehk nimetada ei jõua, aga „Hea põhjatuule mine. Uued ideed tulevad ja realiseeruvad, muutub keskkond. vastu” ning „Fanny ja Alexander” jäid rohkem meelde, samuti Väga silmaga nähtav muutus ootab publikut teatri väikeses tegi rõõmu koostöös Ugalaga valminud „Utoopia”. Eriline majas, kus selle suvega said valmis ka publikupoole uuen- hooaeg oli kahtlemata teatri muusikapoolel – „Rehepapp” dused. Realiseerub ideid, mille tarvis sajandi jooksul varem kõnetab publikut oodatust paremini, samuti on „Reigi õpeta- rahalist katet pole leitud. Suures majas on aga alanud uue jat” põhjust mängida enam kui algselt planeeritud, lisaks väga lavatehnika projekteerimine, mille tulemusi loodame esitleda head sümfooniakontserdid. Balletigalaks valminud „La Dolce juba mõne aasta pärast. Vita” näitab tantsu taas uuest küljest. Hea meel on sellest, et Vaimu poolelt on aga ikka põhjust otsida aega argiaskel- enam kui 600-t antud etendust ja kontserti sai nautida üle dustest välja astumiseks ja uute emotsioonide kogemiseks. 200 000 inimese. Naudinguid ja mõtisklusi, vaimustust ja rahu, kirglikku kaasaelamist ja mõistmist, energiat ja väitlemistahet. Teatrist leiab seda kõike.

Nauditavaid teatrielamusi!

RAMP 2014/2015 3 Vanemuise vanad ja noored

Tekst Sven Karja — Fotod Tõnis Järs, Vanemuine

4 RAMP 2014/2015 Rambi ees

Nagu juba mitmest RAMBi loost läbi käinud, muutub Vanemuise draamatrupi nägu sellest hooajast kõvasti nooremaks. Õieti on tegu peaaegu pretsedenditu juhtumiga, sest on ju varemgi lavakunstikoolist tuldud Tartusse suurema seltskonnaga, kuid mitte kunagi lausa seitsmekesi – seega liitub tänavu Vanemuisega peaaegu et pool tervest kursusest. Aeg teatris liigub teatavasti ülikiirelt. See ei olnud ju sugugi ammu, kui Kais ja Raivo Adlas olid lootustandvad noornäitlejad, kes tasapisi hakkasid saama nõudlikumaid ja suuremaid rolle. Aga vääramatu tõsiasi on, et selleks sügiseks on neist saanud draamatrupi kõige teenekamad liikmed, kelle lavatee aastate pikkus hakkab vaikselt lähenema poolsajandile.

Saame Raivo ja Kaisuga (selline on näitlejanna Kais Adlase põhimõttel. (Lavastuses, mis kestis 1 tund ja 20 minutit, nimi kolleegide keskel) kokku ühes teatri tagatoas, et rääkida esitasid näitlejad seda võimsat poeetilist teksti lakkamatult noortest näitlejatest ja nende teatrisse tulemisest. Hakatuseks joostes – toim.) uurin, kuidas trupi põlisliikmed noorte tulekusse üleüldse Meenutame korraks vestluskaaslaste endi teatrisse tule- suhtuvad? Mingitpidi on ju tegemist otseste konkurentidega. kut ka. Nii Kaisu kui Raivo on lõpetanud Vanemuise I stuudio, „Loomulikult on noored oodatud!” kinnitab Kaisu. õpinguperiood jäi aastatesse 1961–1965. Stuudiod tegutsesid „Põnev on ju ka: missugused nad on? Ja vaevalt nad hakkavad tol ajal õige mitme teatri juures, sest Eesti teatriharidusse nüüd seitsmekümne-aastaste näitlejate rolle ära võtma.” oli tekkinud auk (Lavakunstikateedri ehk „Panso kooli” esi- Raivo lootused on seotud peaasjalikult sellega, et uued tulijad mene lend lõpetas 1961. aastal) ja noortest näitlejatest tunti teeks midagi täiesti uutmoodi, katsetaks ja otsiks julgemalt, suurt puudust. Seetõttu otsustaski Kaarel Ird luua Vanemuise kui see praeguses Eesti teatripildis näha on. Igasugu eksperi- juurde omaette stuudio, kust tuli pikaks ajaks teatrile vajalik mentide ja otsingutega oleks Vanemuise trupi vanim mees- järelkasv. Kaisu mäletab, et esialgu võeti vastu tohutu hulk näitleja Raivo iga kell valmis kaasa minema. Näitena lähi- inimesi, umbes viiskümmend, kellest esimese aasta lõpuks minevikust meenub talle Tiit Palu suvelavastus, Mats Traadi jäi alles paarkümmend. Tõelise teatrihuviga noorte välja- „Tants aurukatla ümber”, mis oli lahendatud „jooksuteatri” sõelumiseks oli Irdil kaval nipp: kohe alguses tehti mõned

RAMP 2014/2015 5 Milvi Koidut, Lia Laatsi, Einari Koppelit, Herta Elvistet, Raivo Igasugu eksperimentide ja mäletab vanematest olijatest kõige parema sõnaga Aleksander otsingutega oleks Vanemuise trupi Mältonit, Elmar Kivilot, Elmar Salulahte. „Praegu teatrisse tulevad noored on tunduvalt enesekind- vanim meesnäitleja Raivo iga kell lamad kui meie,” leiab Kaisu. „Mis on tegelikult hea. Meie valmis kaasa minema. omal ajal olimegi liiga hiirekesed.” Tänapäeva noored on elu- julgemad,” täiendab Raivo. „Meie olime omal ajal ikka hirmus krambis. Praegustel noortel ei ole seda üldse. Nagu on öelnud eriti „igavad” tunnid, näiteks tegeleti mitu tundi ühe ja sama kuulus vene näitleja Mihhail Uljanov: „Mis on näitleja töös etüüdiga, mis muidugi peletas „klubilise” ajaveetmise otsijad kõige keerulisem? See, et tohutu hulk inimesi vaatab sinu töö- kiirelt eemale. Viimaks jäi alles paarikümnene grupp, kellest tegemist pealt. Milline treial oleks nõus niimoodi töötama?”” umbes pooled jõudsid ka elukutselise näitleja staatuseni. Paaril korral on nad kohanud ka ülienesekindlaid noor- Selles mõttes oli Raivo ja Kaisu teatritee algus üsna ebatüüpi- näitlejaid, kelle lavatee siiski väga pikaks ei kujunenud. line, et teatriga harjumine ja truppi sulandumine toimus järk- Meenub ka üks noor näitlejanna, kes tavatses oma kostüümid järgult. Toimusid ju stuudiotunnid teatrimajas ja ka diplomi- garderoobis laiali loopida. Eks seegi räägi näitleja kohta üht- lavastused mängiti juba „päris” laval. Edasi anti prooviks teist, kuidas ta oskab hinnata nende kolleegide tööd, kes laval mõned rollid Vanemuise repertuaaritükkides, neid, kes end ei käi. Samas kinnitavad nii Kaisu kui Raivo nagu ühest suust, õigustasid, hakati vaikselt koosseisu võtma. Kaisu aga oli oma et mingit aupaklikkust või „erikohtlemist” nad noorte poolt vanemate (Epp Kaidu ja Kaarel Ird) töö tõttu nagunii alates ei sooviks mitte mingil juhul! „Inimene peaks eelkõige jääma varasest lapsepõlvest teatris viibinud. iseendaks, olgu selline, nagu jumal ta on loonud,” leiab Kaisu. „Irdi põhimõte oli oma sugulasi mitte soosida ja ta ei Tean, et kolleegile märkuse tegemine on näitlejate keskis nõustunud tükk aega oma väimeest tööle vormistama,” mee- delikaatne teema. Mõni ootab väga, et kaasnäitleja ütleks nutab Raivo ja lisab, et ühel hetkel oli talle tekkinud aga nii „kõrvalt” mõne soovituse või näpunäite, teine ei talu seda suur hulk mahukaid rolle, et Irdil ei jäänud lihtsalt muud üle. See sündis 1968. aastal, Kaisu on vanemuislaste ridades amet- likult aastast 1965. Raivol, kes stuudiosse astudes ei osanud end kuidagi näitlejana ette kujutada, oli selleks ajaks lõpeta- „Praegu teatrisse tulevad noored tud EPA ja sõjavägi läbi käidud. Kõik tolle aja, 1960ndate lõpu, on tunduvalt enesekindlamad Vanemuise draamatrupi põhijõud võtsid trupi täienduse väga kenasti vastu ja aitasid, kus vaja. Kaisu nimetab kui meie,” leiab Kaisu.

Raivo Adlas Filip Landahli rollis lavastuses „Fanny ja Alexander”.

6 RAMP 2014/2015 Rambi ees

Vanemuise stuudio üks diplomilavastusi aastal 1967 oli Pavel Kohuti „Kaksteist”, lugu kaheteistkümne noore näitleja elust.

Jiři – Raivo Adlas, Madlena – Mai Jägala (kes töötab tänaseni Vašek – Evald Aavik, Jiřina – Kais Adlas. Vanemuises inspitsendina).

silmaotsaski. Minu vestluskaaslased on selles osas ühte meelt: astumist, muud tavad (mahakukkunud tekstiraamatule kui keegi peaks nõu küsima, loomulikult ütleme, aga ise pealeistumine, laval vilistamise keeld jne) hakkavad vaikselt õpetama ei kipu, märkuste tegemise õigus peab ikkagi olema ununema. Ilmselt ei tunne noorem näitlejapõlvkond vaja- lavastajal. Tõsi, Kaisu on viimasel ajal mitme lavastuse juures dust oma elukutset sel viisil (liigselt?) müstifitseerida. Üldse töötanud ka lavastaja assistendina ja see ametikoht muidugi kehtivad teatris mõned reeglid teistpidi, kui tavaelus. Näiteks eeldabki omapoolsete (või lavastaja poolt öeldud) märkuste lavale mineja lastakse enne mööda (sest temal võib olla tõe- edastamist näitlejatele. Raivo kinnitab, et mõnda vanema liselt kiire!) kui lavalt tulija (erinevalt näiteks bussi sisenemi- kolleegi märkust üritab ta järgida tänagi. Näiteks Aleksander sest). See on teatri ABC. Mältoni soovitust sõnalõppe mitte väga selgelt välja hääldada, Muidugi käib tänapäeval automaatselt ka „sinale” ülemi- see muudab lavakõne paatoslikuks. nek, vanasti oli loomulik, et vanem kolleeg tegi selleks eraldi Varasemal ajal oli kolleegi heatahtlik nõuanne või ette- ettepaneku. Aga näitlejatöös, kus suhtlemine kolleegide vahel panek tavalisem asi, nüüd ollakse sellega ettevaatlikumad. eriti tihe ja lähedane, ei kõlba „teietamine” kohe kuidagi. Mis tegelikult on vist pigem hea. Kaisu mäletab vähemalt üht Raivo kinnitab, et kui keegi näitlejatest hakkab proovis kol- juhust, kus juba vägagi kogenud näitlejanna pärast iga proovi leegi poole pöörduma: „Kuulge, teie...,” siis see on kaunis ränk sõbrannaga (teine väga kogenud näitlejanna) telefonis oma solvang. rolli jõujooned väga põhjalikult läbi arutas… ja ega sest rollist Räägime edasi praegusest teatrinoorusest ja aina tihene- lõpuks head nahka ei saanud. vast konkurentsist, millega neil alustavatel näitlejatel tuleb Veel üks asi, mis kipub minevikku vajuma, on kõiksugu rinda pista. Muidugi on konkurents ühelt poolt hea, sest näitlejate ended, tavad, uskumused ja rituaalid, mida tuleb tööd tehakse rohkem ja tase muutub aina profimaks, teisalt järgida. Üks, mida vist kõigis Eesti teatrites siiani raudselt on julm, et need noored, kes vajaksid enam küpsemisaega järgitakse, on esietenduse eelne müks tagumikku enne lavale ja ehk kohe ei suuda end tõestada, kipuvad teatrisüsteemi

RAMP 2014/2015 7 Üldse kehtivad „teatriköögis” mõned reeglid teistpidi, kui tavaelus.

hammasrataste vahele jääma. Näitkeks Panso arvas, et alles esimesed kümme aastat teatris tõestavad, kas näitlejast „saab asja”, Kaisule meenub briti lavalegend John Gielgud, kes ütles, et näitleja alla neljakümmet pole veel miski näitleja. Lõppenud hooajal puutusid Kaisu ja Raivo „Utoopia ran- niku” lavastuses kokku mitme Viljandi Kultuuriakadeemia tudengiga, kes suutsid endast jätta kõige parema mulje. Seetõttu pole ka raske arvata, mida Adlaste pere arvab kahe teatrikooli vajadusest Eestis. „Andekas on andekas igal pool, ükskõik, mis koolist ta tuleb,” ütleb Raivo. „Mis siis, et kõik diplomandid ei jõua teatrisse, teatrikooli haridus võimaldab end edukalt tõestada ka mitmetel muudel erialadel,” on Raivo Kais ja Raivo Adlas koos lavastaja Mati Undiga. kindel. Raivo esimesed rollid olid ränkrasked peaosad eesti teatrilukku läinud lavastustes „Phaethon, Päikese poeg” ja „Tuhkatriinumäng,” Kaisu esimene suurem roll oli teisel teatrihooajal mängitud Jo „Mee maigus”. Aga esimene roll, kus ennast natuke kindlamini võis tunda, tuli veel mitu aastat hiljem, Lilli Prometi Hispaania-ainelises tükis „Los Caprichos”, mille proovid on meeles tohutu pingutuse ja met- sikute peavalude ajana. Aga, nagu arvab Kaisu, lõpuni kind- lalt ei tunne näitleja ennast vist kunagi. Raivo meenutamist

Raivo Adlas vanema kohtuteenri rollis ooperis “Reigi õpetaja”.

8 RAMP 2014/2015 Rambi ees

mööda oli tema murdepunkt-roll „Hedda Gableris” ja („Jõle hästi tundsin ennast!”) ajal, kui juba kümme aastat teatritööd Sel hooajal näeb Kais Adlast lavastustes „Fanny ja oli selja taga. Ja üks hirmus „murdmise” osa oli nõuka-aegne Alexander”, „Helisev muusika”, „Musta pori näkku”, „tootmisnäidend” „Võõras mees”. Raivo osaks oli mängida „Punamütsike” ja „Utoopia rannik”. suure tööstusettevõtte uut direktorit, kes pidi psühholoogi- Raivo Adlast näeb lavastustes „Fanny ja Alexander”, liselt allutama endale nii hiigelkombinaadi töötajad kui ka „Helisev muusika”, „Reigi õpetaja”, „Punamütsike”, publiku saalis. „Utoopia rannik” ja „Kajakas”. Teatrikoolist tulnud näitleja ei pruugi mitte alati koha- neda teatri töötempoga. Kui oled harjunud neli aastat hom- mikust hilisööni rakkes olema, siis võib mõjuda harjumatult, kui teater jätab sulle nädala või terve pika suve täiesti vabaks. Pärin kogenud näitlejailt, kuidas sellega toime tulla? „Siis tuleb ennast harida, lugeda, vaadata filme ja teisi teatreid,” kõlab Kaisu soovitus, sest tema meelest peab näitleja ennast hoidma pideva valmisoleku seisundis. Raivo, kes on aastate jooksul tegelenud lugematute harrastusteatri-gruppidega, aga pigem hoiatab noori näit- leja ebakindla elukutse eest. Tema arvates ongi kõige parem see „teatripisik” juba lasteaias ära põdeda, et ülejäänud elu pühendada millelegi tõsisemale ja kindlamale. Ometi on üks või teine „sõnakuulmatu” õpilane ikkagi teatrikooli kasuks otsustanud – ju nad siis teisiti lihtsalt ei saanud. „Noorte ja vanade” teemat kokku tõmmates jõuame aga ühisele otsusele, et teater on selline koht, kus inimesed koon- duvad mitte põlvkondade, vaid ühiste teatrilaadide ja -mait- sete, pidulikult öeldes siis veregruppide kaupa. Kais Adlas Aino rollis lavastuses „Musta pori näkku”.

Kais Adlas kehastab lavastuses „Fanny ja Alexander” proua Blenda Vergerust.

RAMP 2014/2015 9 Ott Kilusk – värvikas „hall kardinal”

Küsinud Rein Pakk — Fotod Alan Proosa, Vanemuine

Publik teab, et teatris on lava taga palju igasugu töid ja Aga kust nad tulevad, need inspitsiendid? Näiteks minu inimesi, kuid üldiselt on vaataja jaoks lava ikkagi põnev onu, Väino Aren, asus Estonia teatris inspitsiendina lugude jutustamise koht, kus esiplaanil näitlejad. Nii tööle pärast seda, kui ta oli olnud seal kaua aega tantsija. ongi õige. Just selle nimel töötavad kõik need inimesed, Aga kust Sina, Ott, tulid? kellest just tihti ei räägita. Mõned vaatajad mõtlevad ehk Lugu oli nii, et üks inspitsient lahkus ootamatult töölt ja siis vahel, et küllap on teatris ka kunstnikud, kes kostüüme pakuti seda kohta mulle. Tundus huvitav ja võtsin vastu. ja dekoratsioone kujundavad ning plastmassist banaa- Enne olin lavamees. nid lauale loovad. Suuremad teatrisõbrad teavad nautida ja mõtestada ka autoreid ja lavastajaid, aga sealt edasi Su esimene lavastus oli kohe „Helisev muusika”. algab tundmatu sfäär, kus tavainimene ameteid eristada Päris suur ja keeruline lugu, millega said hästi hakkama. ei oska. Ja ehk ei peakski. Ometi on vähemalt üks amet, Aga enne olid lavamees. Ja veel enne oled maalinud, aja- mis teatris on ülitähtis, kuid millest väljaspool teatrit nud puiduäri, kirjutanud luulet ja proosat. Miks Sa kõigi teatakse reeglina küllaltki vähe. See amet on etenduse värvikate ja edukate elutegevuste ning seikluste kiuste juht ehk inspitsient. Seda vastutusrikast ja põnevat tööd igatsesid lavameheks saada ja said ka? teeb Vanemuises teiste hulgas ka üks väga huvitav mees. On tõesti nõnda, et olen mitmes teatris lavamees olnud. See mees on Ott Kilusk. Projektipõhiselt ja haltuurakorras mujalgi. Pidasin seda noo- Oma töö kohta ütleb ta ise sedasi: ruses väga romantiliseks elukutseks, lausa elamisviisiks ja mis Inspitsient kui etenduse juht lähtub põhimõttest, et etendus seal salata, arvan praegugi nii. See lihtsalt on nõnda läinud, pole oma olemuselt midagi muud, kui rida tehnilisi kokku- väljaspool minu tahet. leppeid, mis prooviperioodil on asjaosaliste vahel sõlmitud. Olgu siinkohal öeldud, et küllap on Otil õigus. Kindlasti Tüki läbiviimine seisnebki nende kokkulepete ajalis-põhjus- on lavamehe töös midagi uhket ja väärikat. Kunagiste likus koordineerimises, et kõik osakonnad teeksid oma soori- lavameeste autahvlilt leiame sellised nimed, nagu tused õigeaegselt ja võimalikult hea kvaliteediga. Siis tuleb Peeter Volkonski, Mihkel Smeljanski, Alvar Loog, tehniliselt korrektne etendus. Nõnda on lugu etenduse juh- Margus Allikmaa ja kindlasti veel terve rea filolooge ja timisega. Prooviperioodil sõltub kõik paljudest erinevatest filosoofe, füüsikuid ja muusikuid. Ja meie Ottki on selles faktoritest: lavastajast, trupist, tööplaanist jne. Sestap on see reas juba endale väärika koha kindlustanud. Kui mitte protsess alati uus ja põnev. juba 2010. aastal ilmunud luulekoguga „Oktoobrikuine Omalt pool lisan, et etenduse juht … juhib etendust. tuuker”, siis autobiograafilise romaaniga „Veidrikud ja Tema hoolitseb selle eest, et kõik, mis etenduses toimub, võpatused” (2012) kohe kindlasti. Väga vaimukas, kujut- toimuks õigel ajal ja õigel moel. Nii esietendusel kui ka lus- ja kujundiküllases keeles lugu. Ja see pole pelgalt 75ndal etendusel. Uskuge mind, teatri igapäevaelus ei ole minu arvamus, seda on kinnitanud terve hulk arvus- see sugugi iseenesestmõistetav, et kõik on alati nii, nagu tajaid. Millest see raamat räägib? alguses kokku lepitud. Lavastused kipuvad etendusest Minu lapsepõlvest Setumaal ja sellest, kuidas ma maailma tol etendusse kuluma ja vananema, just täpselt samamoodi ajal nägin. Tahtsin kirjutada selle väikese poisi silmade läbi, nagu inimesedki. Hea inspitsient aga suudab hoida kes ma olin raamatus toimuvate sündmuste ajal. Kirjutamise lavastuse läbi mitme hooaja värskena.

10 RAMP 2014/2015 Intervjuu

RAMP 2014/2015 11 Aga lihtsamalt öeldes on katarsis see, kui sind alguses tehakse lolliks ja siis äkki lõpus saad targaks. Intervjuu

ajal käisin neis kohtades ja püüdsin mäletada, kuidas kunagi oli – tundeid, mõtteid, muljeid ja ennekõike seda, mis kuskil asus, mida praegu enam pole või on teisiti.

Sain üllatavalt palju soosivat kriitikat. Õnneks ikka natuke negatiivset ka. Üks lugejakiri heitis ette, et olen mustanud oma raamatus kirjeldatud küla koorekihti. See on täielik jama, sest selle küla koorekiht olen mina ja enda kohta ei ütelnud ma küll ühtegi halba sõna.

Lapsepõlv on kummaline ja keeruline aeg. Sind ei võeta tõsiselt ja ometi näed enda ümber asju, mis panevad imestama ja ei tundu arukadki? Mõned asjad on lapsest saati selged. Tegelikult paljud süga- Lavastaja Ain Mäeots vad arusaamised maailmast. Kõik püüavad selgeks teha, et ei „Meie esimene päris lähem kokkupuude toimus ole nii, nagu sulle tundub ja siis püüad nende moodi asjadest autos, teekonnal Tartust Rakverre ja tagasi. See aru saada. Näiteks põhikooli kirjandustundides ei tundnud oli tõenäoliselt aastal 2009, kui sõitsime kahekesi ma ühtki raamatut lugedes midagi sellist, mida õpetaja seal uurima, kas ja kuidas on võimalik lavastust “Koidula väitis leiduvat. Tema vaatenurk oli talumatult igav ja prog- veri“ Rakvere teatri laval mängida. Mina lavastajana rammiline, välistades kõik vahvad võimalused, mida minu fantaasia oli käivitanud. Hiljem mõistsin, et just nimelt see ja Ott lavameistrina. Ma ei teadnud Otist enne roh- „asjadest valesti arusaamine” on see, milles peitub tõeline kemat, kui seda, et tegemist on haruldaselt terase ja „ise”. See on midagi sellist, mida Valdur Mikita silmas peab, lahtise peaga lavapoisiga. kui sünesteesiast kirjutab. Need mõned tunnid ühisel autosõidul olid minu Hakkasin seda raamatut kirjutama, et tõelist „iset” ellu ära- jaoks oluliselt nii Otti kui ka silmaringi avavad. tada. Raamat on siis sellest, kuidas ikkagi mulle tundus… ja Esiteks olin ma nagu puuga pähe saanud: milline nii tegelikult on ka. lugemus on ühel noorel mehel! Pean ennast kõvaks lugejaks, aga selgus, et Otist olen ma kõvasti maas. Seda last, kes suudab suureks kasvada ilma, et ta täis- Sain Otilt erakordse ja suurepärase autoloengu kasvanutega kõiges nõus oleks, on teatris vaja. eesti kirjanduse teemal. Suureks kasvanuna on kaks valikut: kas see laps vallutab ise Ott on üks võimsa intellektuaalse pagasiga setu täiskasvanute kindluse või sa loobud lapsest – seega, siis trikster. (Trikster ehk vembumees – on müütili- endast. Esimene viib loomingulisuseni. Teine teeb sinust ne tegelaskuju, kes teeb tempe, kavaldab, rikub mingi monstrumi, kes õiendab lastega ja arvab, et peab min- häid kombeid, petab ja saab ise petta, leiutab uusi gisse sotsiaalsesse gruppi kuuluma. Ah, minge metsa! Laps asju ja võtab osa kultuuri või kogu maailma loomi- sinus ei tohi surra. See on ju ka „Fanny ja Alexanderi” teema. sest (wikipedia.org) – toim.) Mulle tundub, et ta Just Alexanderi, eks. Tema vastandub selles Fannyle. mängib teatris inspitsiendi rolli ja teeb seda väga hästi. Aga ta ise on samal ajal hoopis keegi teine. Jah, Fanny on valmis loobuma lapsest enda sees, Alexander võitleb oma sisemise lapse eest. On üks selline vahva mõiste Selline kummaline tüüp. Trikster. selle kohta, mida me sünnist saadik, lapsest peale, endas kan- Vanemuises on hetkel kõik inspitsiendid tasemel. name – metafüüsiline miilits. Metafüüsiline miilits on see, Aga Otil on lisaks suurepärane võime tajuda lavas- kes mäletab neid asju ja kui ta on piisavalt tugev, siis ta lööb tuse tehnilisi üksikasju. Kõik lavastusega seotud suurena täiskasvanute maailmas korra majja! tehnilised kokkulepped – lavavahetus, see, millal Ott on ka lavastuse „Fanny ja Alexander” inspitsient. eesriie tõuseb või langeb, kes millal sisse sõidab, Inspitsient toob näitlejatele teatri raamatukogust teksti- kes välja jne – peab inspitsient täpselt teostama. raamatud ja osaleb esimesest lugemisproovist peale Ott suudab aga lavastuse tehnilise poole ja kulge- lavastuse loomises. Kirjanikust Otil on kindlasti huvitav mise läbi tunnetada ja hoida igat etendust elegant- vaadata ja analüüsida dramaturgiat ning selle arengut selt ja aristokraatlikult peos. Ma ei oskagi seda koos inspitsient Otiga. Sestap tunneb Ott, et tema töös ratsionaalselt seletada, aga nii see on.“ on meeldiv ühendatud kasulikuga.

Mida Sa praegu kirjutad?

Olen mõtelnud, et minu järgmine päris oma raamat võiks olla jutukogu, näiteks novellid, mis omavahel mõtteliselt kokku kõlksuksid. Praegu on see asi küll üsna algjärgus. Teen märk- meid ja mõtisklen. Jooksvalt kirjutan kõiksugu arvustusi ja raamatuülevaateid erinevatele kultuuriväljaannetele… Muide, raamatuid lugedes ja neid arvustades olen mõtelnud, et nõu- kogude ajast võiks siiski ühe asja üle võtta. Tsensuuri – mis

RAMP 2014/2015 13 Ka komöödia „Minu järel, seltsimees!” lõpustseenis on Otil võimalus laval kehastada karmi tegelast Vene saatkonnast.

Otil on mitmes lavastustes tulnud inspitsendi toolilt tõusta, et laval episoodilistes rollides kaasa teha. Stseen lavastusest „Fanny ja Alexander”.

Teater on koht, kus võib keset absurdset maailma teha ametlikult absurdseid lugusid.

me sellest turust ikka kurname! Asjatundjad võiksid korra Mis tööd Sa teatris veel teeksid või teha tahaksid? enne vaadata, mida sinna ringlema lasta. Mitte ideoloogilises, Kui oleksin targem, haritum ja ilusam, võiksin teha näiteks vaid puhtalt kvaliteedi mõttes. Samas annan endale aru, et dramaturgi tööd või midagi muud taolist. Teeksin midagi nende inimeste osakaal, kes armastavad lugeda halbu raa- sellist, mis annaks pidevalt uusi teadmisi ja aitaks korrastada matuid, on hirmuäratavalt suur. Aga eks nendelgi ole oma hajusaks kippuvat maailmapilti. õigused. Aga mis on see, mis Sulle teatris meeldib? Kas Sa teatrile ka tahaksid kirjutada, päris draamateksti? See, mis jääb arusaamatuks. Sümboolse vald. See on nii suur, mida me ei hooma, see vald. (Umbes sama hoomamatu kui Ei saa salata, et olen sellest mõelnud, unistanud. On ka Mikitamäe vald.) Igas heas etenduses peab olema midagi mõned mõtted, nii et loodetavasti saab see ükskord koguni sellist, mida ei saa päriselt ära seletada. See on märk sellest, teoks. Olen asja kõrvalt vaadates aimamisi aru saanud, mida et inimene üritab tegeleda millegi sellisega, mis jääb välja- ma ise teatris näha tahaksin. Midagi taolist olengi mõelnud poole tema kognitiivset taju. Ja ainult niimoodi saab maailm kokku kirjutada. avarduda. Missugune teater Sulle meeldib? Mis on üldse teater? Ma pean lugu uskuma ja järelikult peab see lugu olema hea. Teater on koht, kus võib keset absurdset maailma teha amet- See ei tähenda, et piisab heast tekstivalikust. Väljendus- likult absurdseid asju. Ja siis makstakse veel palka kah! Sellest vahendid peavad ka ikka üllatavad olema, läbi raputama tuleb osata rõõmu tunda ja seda ei tohi unustada. jne. Olgu selleks siis näitlejate mäng, videokujundus või kurat-teab-mis-veel. Ott ise on ütelnud kirjanduse kohta midagi, mis minu meelest käib ka teatri kohta hästi ja täpselt. See kõlab nii: Lavastused, mida oled ise inspitsiendina teinud ja „Lugeja peaks olema võimeline väljamõeldises toimuvat nautinud? mängult uskuma (…) Kes seda ei suuda, selle ees jäävad „Musta pori näkku” oli huvitav teha. Andres Noormets leidis väljamõeldise väravad igavesti suletuks.” suurepärase lahenduse dramatiseerimiseks. Polnudki otseselt lugu, vaid ainult lõdvalt seotud kimp mälestusi, mis õiges Vaat, selline Ott on meil. järjekorras jutustustatuna mingi sügavama tähenduse oman- dasid. Kõik pole otseselt sõnadesse pandav, vaid tunnetatav ja see ongi tore.

14 RAMP 2014/2015 Intervjuu

Ott on avaldanud kaks raamatut „Oktoobrikuine tuuker” (2010) ja „Veidrikud ja võpatused” (2012), samuti arvustusi ja esseistikat ajakirjanduses. 2011. aastal valiti Ott kolleegide poolt Aasta Vanemuislaseks.

Minu linnulennuline elulugu

Sündisin 1975. aastal Võru sünnitushaiglas. Viienda eluaastani elasin koos oma vanemate, vendade ja õdedega Ruusmäe küla külje all, tillukeses majas. Olemine kulges kuplite ja järvesilmade vahel, hoolitsetud majaõuedes ja vana mõisapargi puude all. Haanja, Rõuge, Ruusmäe ja Plaani jäidki minu mällu kui maagilised paigad, mida külastades tänaseni meeldivat rahutust tunnen. Siit pärinevad esimesed mälupildid ja analüü- tilised vaatlusandmed inimeste ja ilma kohta. See on vist ka põhjuseks, miks just maagiline realism hingele eriti armas on. 1980. aastal kolisime Meremäe külla – tuliuude kortermajja ja kõik oli teisiti. Lage maa ja järvede puudumine oli kohalikele kentsakat mõju avaldanud. Olime sattunud keskkonda, kus inimesed rääkisid naljakat keelt, kõnelesid mõistu, öeldes üht, kuid pidades silmas miskit muud. Olen tagantjärgi mõistnud, et just küla vahel kakerdavad viinaninad on parimad sürrealistliku auto- matismi ja onomatopoeetika esindajad. Siin algas minu koolitee. Maakeskkool, esimestel aastatel üsna rahvarohke, oli ühtaegu kutsuv ja hirmutav paik. Algkoolist läbi ujudes kulges haridustee edaspidi tõusude ja mõõnadega, märkuste, kahtede ja lastevanemate koosolekute hingetus maa- ilmas. Üksluisust elavdasid rännu- ja seiklushimulised noored mujalt vabariigist, kes erinevatel põhjustel meie kooli õpetajateks olid sattunud. Üks inglise keele õpetaja maalis veidraid pilte ja andis meile kuulata kassette The Smitshi ja The Cure’i loomingu- ga. Üks ajalooõpetaja rääkis meile uskumatuid lugusid vandenõuteooriatest ja andis kuulata vendasid Johansone ja Viidingut. Siis ilmus kusagilt üks eesti keele õpetaja, kes tavatses samuti veidraid pilte maalida ja käskis kuulata hoopis Velvet Underg- roundi ja Rujat. Ütles, et kui ei kuula, saate tappa! Hakkasin nende inimeste mõjul raamatuid lugema, õigemini valimatult sisse ahmima, sest hirm oli suur. Nõnda valmistasid nood vabameelsed pedagoogid meid ette kohe-kohe algavaks laulvaks revolutsiooniks. Peale põhikooli, aastal 1989, tegin katse astuda Tartu Kunstikooli, aga ei saanud sisse. Olin hakanud joonistama oma linna- vanaisa mõjul, kes maalis maastikumaale. Kaotasin järgnevatel aastatel kujutava kunstiga tegelemise vastu igasuguse huvi, kuid minu mõlemast vennast said kunstnikud. Vanem vend lõpetas Tartu Kunstikooli ja noorem EKA. 1993. aastal, olles lõpetanud koduküla keskkooli, otsustasin astuda Viljandi Kultuurikolledžisse, nagu toda õppeasutust too- na kutsuti. Miks ma sinna astuda tahtsin, seda ei tea, samuti ei tea ma, miks asusin õppima raamatukogundust. Mul on kusagil sahtlipõhjas isegi diplom olemas. Õpiaastad Viljandis on tagantjärele meelde jäänud kui lõputu jändamine lossimägedes, ühika- tes, Viljandi baarides ja Uueveski tiikide vahel. Elasin ühikatubades koos levimuusikute ja rahvamuusikutega. Omandasin kohu- tava hulga murdekeelseid ja roppe laule. Tutvusin jorssidega, kes mängisid kidra peal Led Zeppelini, Claptoni ja kurat-ise-teab kelle lugusid. Koridorides tuiasid noored näitlejahakatised, kellest paljud tänaseks erinevates teatrites leival on. Aastal 1996 sattusin Ugala teatrisse lavameheks. See oli ilus aeg, mil teatrit tehti suure armastusega ja statsionaarselt jommis peaga. Väljasõidud Soome, Lätimaale, Moskvasse ja Kihnu saarele jätsid kustumatuid mälestusi, mida tänaseni heldimusega meenutan. Uue hobina olin hakanud antikvariaatidest vanu raamatuid kokku ostma: Siuru-aegsed luulekogud, Suitsu, Liivi, Enno räbaldunud kaantega raamatud, edasi Talviku ja teiste arbujate teosed. Tegelen selle asjaga vahelduva eduga tänaseni ja Mere- mäel vanemate majas on mul üks kapp, kus nad kenasti virnas seisavad. 2000. aastal kolisin sõprade kutsel Võrru. Olin otsustanud vist rikkaks saada või midagi sellist ja hakkasin tööle hiiglaslikus saekaatris. Teenisime seal tõesti megapalka, peale selle ajasime palgiäri ja ainelist puudust ei tundnud. Tegime asju, mida kant- pead ikka teevad… noh, teate küll... Igal juhul, arvatavasti aastal 2004, põles see saekaater maha ja mina silkasin väljamaale. Tänu endistele tutvustele Ugala teatris võeti mind kaasa ”Miss Saigoni” turneele. Seiklesime Saksamaal, Belgias ja Luxembourgis. 2005. aastal asusin õppima Tartu Ülikoolis kirjandust ja rahvaluulet. Õige pea sain tööd Vanemuises, ikka lavamehena. Aastast 2010 olen inspitsient ja alles eelmisel aastal, pärast pikki ponnistusi, õnnestus mul ülikoolist magistrikraad kätte saada.

RAMP 2014/2015 15 Seltskond täis teotahet ja enese proovilepaneku energiat

Tekst Krista Leipsig — Fotod Alan Proosa

Sügis on uute alguste aeg. Vanemuise lavadel võib augusti lõpust alates näha seitset noort draamanäitlejat, kes sellest hooajast alates on trupi täieõiguslikud liikmed. Nad on õppinud neli aastat külg-külje kõrval lavakunstikooli 26. lennus ning ka nende esimene töö Vanemuises jätab nad trupina kokku. Noored näitlejad Jaanika Arum, Linda Kolde, Kärt Tammjärv, Marian Heinat, Veiko Porkanen, Reimo Sagor ja Markus Dvinjaninov mängivad Avtandil Varsimašvili lüürilises armastusloos „Armastan! Armastan! Armastan!”.

16 RAMP 2014/2015 Rambi ees

Iga teatrikooli kursust iseloomustavad mingid ühisjooned, ühine vaimsus. Mõistagi Palusime värsketel vanemuislas- on igaüks omaette isiksus, kuid koosõppimise aeg, ühiselt kogetud ja jagatud emot- tel ennast ise RAMBI lugejatele sioonid vormivad igast lennust omanäolise koosluse. tutvustada. Selleks andsime neile ette kimbu meelevaldselt valitud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli juhataja Peeter Raudsepp sõnu ja palusime neist välja valida iseloomustas viimast lendu nõnda: kümmekond inspireerivamat. Moodustunud laused tutvustavad „Olen saanud jälgida 26. lennu tegemisi läbi nelja aasta ja näinud paljusid huvi- nende mõttemaailma just nõnda, tavaid ja suisa geniaalseid välgatusi tulevastest näitlejaisiksustest. Iga kursus on nagu nad ise on soovinud. küllaltki oma juhendaja nägu. Otsinguline vaim ning ebastandardsed lahendused, mis iseloomustavad Ojasoo teatrit, on nii oma heade kui halbade külgedega oma- sed ka tema kursusele. See rühm noori näitlejaid sai ennast proovile panna väga Tantsija, koreograaf ja lavastaja erinevates oludes nii kodu- kui välismaal ja oskab enda loomingut asetada Euroopa Kristina Paškevicius, kes õpetas konteksti, nii et tegemist on heas mõttes kosmopoliitidega. Nad on pidanud rinda 26. lennule nelja aasta jooksul pistma paljude ekstreemsete olukordadega ja nendest auga välja tulnud. Nad julge- tantsimist, jagab meile noorte vad provotseerida ja oskavad ka teineteist raskes olukorras toetada. Iga kursuse teeb näitlejate kohta oma tundmusi õnnelikuks, kui nende bakalaureuselavastuste nimistus on vähemalt üks lavastus, ja mõtteid, mis on inspireeritud mida võib pidada selle lennu koondportreeks – räägin Erdmani “Enesetapjast”. See proovisaalis sündinud sõnatutest jõuliselt ekspressiivne ning traagikat ja koomikat julgelt kokku segav lavastus annab etüüdidest ja harjutustest. hea ülevaate lennu näitlejapotentsiaalist. Kindlasti on Vanemuisesse siirduvad näit- lejad täis teotahet ja enese proovilepaneku energiat, sest tuleb neil ju end kehtestada mõnes mõttes traditsioonilise(ma) teatri laval. Arvan, et nad saavad sellega hästi hakkama, sest koolist on kaasa võetud väga mitmekesised kogemused ja nad teavad, mida tähendab vastutustunne oma loomingu eest nii kunstniku kui kodanikuna.“

RAMP 2014/2015 17 Mulle meeldiks iga päev otsida oma töös puhast rõõmu, ilu, õnnelikke hetki, samamoodi ka kurbust, viha, hirmu jne. Tahaksin jõuda nende tunneteni erinevaid teid pidi, neid lõpuni sõnasta- mata või isegi oskamata sõnastada. Mulle meeldiks, kui leiaksin nende erinevaid vorme. Et asjade tähendus minu jaoks muutuks ja laseks minul koos nendega muutuda. Peamine – ei jääks paigale seisma. Tahan olla otsiv rändaja. Tunnete tähendus on eriline, sest nad on tei- ses kohas kui sõnad. Tihti otsin ka kunstis seda, mis mind emotsionaalselt läbi tõmbab või jõuab teadvustamata kohtadesse, suutmata kogemust täpselt sõnastada. Näiteks, vaadates Lynch’i filme, ei suuda ma neid kunagi lõpuni sõnastada, ometi põrutavad nad otse mu alateadvusesse.

Jaanika Arum Sündinud: 21.04.1987 Pärnus Õppinud: Paikuse Põhikool Pärnu Raeküla Gümnaasium Tallinna Ülikool (Kunstiteraapiad) Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikool näitleja eriala 26. lend.

Jaanika Arum osaleb lavastustes „Armastan! Armastan! Armastan!”, „Estoplast”, „Meie oma tõde, meie oma õigus”.

Kristina Paškevicius Jaanikast: „Suvi. Lõõskav päike, linnud vidistavad, merelt puhub kerge briis. Reimo kingib Jaanikale lille. Jaanika on meelitatud. Ta nuusutab lille ja siis veelkord ja siis veel ja veel ja veel... Lõhnavoog on nii elus ja intensiivne, et hakkab mööda Jaanika keha ringi voolama, jõudes igasse rakku tema sisemuses. Ka pealtvaataja tunneb seda iga oma keharakuga. Jaanika ei suuda nuusutamist lõpetada, ta on lummuses, lill on juhtimise üle võtnud, äratanud Jaanikas midagi ürgset. Ta nuusutab järjest intensiivsemalt ja ekstaatilisemalt, see haarab kaasa ja teeb rahutuks. Lõhn on ennast mässinud üleni ümber Jaanika. Jaanika vappub ja väänleb, temas on midagi ürgset ja animistlikku, metsik naine. Siis neelab Jaanika lille alla, saabub vaikus, ekstaas. Verdtarretama panev vaikus...Jaanika on lill.”

18 RAMP 2014/2015

Kodu on Muhus. Ilu päästab. Hea, kui on isu. Argipäeva rutiin aitab teha rohkem, kui jõuad. „Miski pole originaalne. Varasta kõikjalt, kui see su inspiratsiooni või kujutlusvõimega kokku kõlab.” Elutarkus – olen oma vigadest nii palju õppinud, et teen neid ilmselt ka edaspidi. Raamatutarkus – ilus nagu õmblusmasina ja vihmavarju ootamatu kohtumine lahkamislaual. Ootan Tartut. Viimane õnnelik hetk – hilisõhtul Lasnamäe Prisma juures oli suvelõhn ja kotis küps avokaado.

Marian Heinat Sündinud: 25.10. 1989 Raplas Õppinud: Hellamaa Algkool Muhu Põhikool Saaremaa Ühisgümnaasium Tallinna Ülikooli eesti filoloogia eriala (2009-2010) Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli näitleja eriala 26. lend.

Marian Heinat osaleb lavastustes „Armastan! Armastan! Armastan!”, „Minu veetlev Tartu”, „Kui tuvid kadusid”.

Kristina Paškevicius Marianist: „Ma näen istumas ühte kaunist noort naist, ta silmad on kinni ja huultel õrn naeratus. Tema pikad mustad juuksed langevad õlgu mööda alla. Ta on pöördunud sissepoole. Mul on selline tunne, et Marian teab nippi, kuidas jälgida mängu nii, et oled ise mängus sees, aga samal ajal ei lase sellel mängul end alla neelata. Tal on teadvustatud vabadus liikuda alati sissepoole, kui võimalus või vajadus on. Kui ihad ei varjuta enam me olemist ja rännakukihk jõuda siseplaanidesse on peatunud, siis me olemegi sees, nii kaua, kui vaja, nii palju, kui vaja. Sissepoole pöördumine pole enam rännak, see on teadlik otsus mitte väljuda. Ja, kui juba väljuda, siis...”

20 RAMP 2014/2015

Puhas rõõm on see, kui vaatan sõbrale silma ja tean, et ta toetab mind, mida iganes ma ka ei teeks või ütleks. Tartu on seni olnud koht, kus on sõbrad ja puh- kus, loodetavasti saab sellest teine kodu. Ootan juba seda uut argipäeva rutiini, mis esmakordselt üksi elades tekib. Ilu on see, kui lähen õue ja ei suuda ära imestada, mida loodus suudab. Päikeses on mingi maagiline vägi, mille tahan ka enda seest üles leida. Vanemuine on võimaluste kaev. Kõige rohkem inspireerib teine inimene. Isu pole veel täis saanud. Tulevikus, nii nagu ka minevikus ja olevikus, on kindlasti armastus, kõik muu on veel teadmata.

Linda Kolde Sündinud: 16.04.1990 Tallinnas Õppinud: Tallinna 21. Kooli muusikakallakuga klass Vanalinna Hariduskolleegiumi humanitaarklass, samaaegselt ka VHK Teatrikool Tallinna Ülikool, psühholoogia eriala (2009-2010) Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli näitleja eriala 26. lend.

Linda Kolde mängib lavastustes „Armastan! Armastan! Armastan!”, „Minu veetlev Tartu” ja „Kui tuvid kadusid”.

Kristina Paškevicius Lindast: „Linda on tuli ja põlemine. Lindas on sellist tarka, kontrollitud ja teadlikku põlemist, mis teda ennast ära ei põleta, mis inspireerib ja sütitab. Kui Lindal on piisavalt aega, et asjad endale selgeks mõelda ja tunnetada, siis hakkab sealt tulema mida vaid ­ hoidke alt:) Kogu selle värvikirevalt sädeleva ilutulestiku juures lummab mind Linda juures hoopis tema Vaikimine. Linda on vastuvõtlik nagu põhjatu järv, millelt peegeldub täiskuuöine tähistaevas. Kõikehõlmav. Tantsides oma kõikehõlmavas Vaikuses ilmub nähtavale Ööjumalanna ise, oma sügavalt meditatiivse ilmega näol ja sellest tantsust õhkub publikusse maailma sügavust, rahu, mõistmist. See tervendab.”

22 RAMP 2014/2015

Kui pole rõõmu, pole ka... Argipäevane rutiin pole minule! Vaadates väikseid lapsi, näed, mida tähendab puhas rõõm! Asi, mida me kõik võiksime rohkem osata: tunda puhast rõõmu! Raha on paber, millele on prinditud värvilised pildid! Minu unistus on teha seda, mis mind rõõmsaks ja õnnelikuks teeb! Kui ma saaksin mõne vanema inimese elutarkuse endale napsata, kas ma oleksin siis edukam või parem inimene? Õnnelik hetk on lühike, kuid hindamatu! Tartu – sünnilinn, lapsepõlv, maakoht, isa, suvi! Ma ei tea, mida tulevik toob ning see on huvitav! Vanemuine – ootan suure huviga!

Markus Dvinjaninov Sündinud: 6.02.1991 Tartus Õppinud: Tallinna 21. Kooli muusikakallakuga klass Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriklass Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli näitleja eriala 26. lend.

Markus Dvinjaninov osaleb lavastustes „Armastan! Armastan! Armastan!”, „Estoplast” ja „Kui tuvid kadusid”.

Kristina Paškevicius Markusest: „Kõik on valge. Nii seest, kui väljast. Puhas, süütu, lapselik. Mäng omas elemendis. Aga siis ta hüppab! Ta teeb selle ära – tõstab temperatuuri, adrenaliin hakkab soontes voolama, tõstab tempot, tõstab veel ja veel, püsib selles, ei väsi ära, ei anna alla! Ja sellest hetkest sünnib maagia. Markus tõmbab oma peente, pikkade sõrmedega oma peast nähtamatuid niite – aeglaselt, tundlikult, pikalt. See mõjub hüpnotiseerivalt. Kui ta joonistab oma kehaga õhku kujuteldavat mandalat, vahenditeks iidsed Sholini katad, voolab publikus pisar. Markus paneb käed rinnale palveasendis kokku ja on tänulik, mina koos temaga.”

24 RAMP 2014/2015

Mõelda oma mõtteid keset loodust on puhas rõõm. Tartus on inimesed ja igavene kevad. Isu on mul mõõdukalt hea. Tulevik on sume. Kodu: otsin korterit! Kas elutööl on mingi vanusepiirang ka? Kunagi põhikooli ajal käisin Vanemuises ja ema oli mulle 25 krooni taskuraha andnud, et ma saaksin endale vaheajal kommi osta. Lõin selle raha letti ja küsisin kommi, mille peale kommi- tädi ütles: „Jälle need maalapsed oma suurte rahadega!” Hea on teada, et enamus õnnelikke hetki on minu enda teha. Ma tahtsin lapsena prügimäe kuningaks saada! Sellise ambitsioonikuse juures olen ma isegi päris kaugele jõudnud.

Veiko Porkanen Sündinud: 4.01.1989 Põltsamaal Õppinud: Põltsamaa Ühisgümnaasium TTÜ Tartu Kolledž ehitiste restaureerimise eriala (2008–2010) Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli näitleja eriala 26. lend.

Veiko Porkanen osaleb lavastustes „Armastan! Armastan! Armastan!”, „Estoplast”, „Meie oma tõde, meie oma õigus”.

Kristina Paškevicius Veikost: „Veiko voolab. Tema võimas mehekeha on plastiline, painduv, väljendusrikas. Ta liigub nii, nagu luid polekski, on ainult ülipehmed voolavad mustrid, ühest liigutusest sünnib järgmine, puuduvad pausid ja kindel rütm. Tema tants on nagu katkematu vee vool, veidi sissepoole ja tundlik, samas nii haavatavalt lahtine ja julge. Veiko tants räägib elu usaldamisest, ta teab, et on alati toetatud selles lõdvestunud olemises ja elu lihtsalt kannab sind nagu jõgi just sinna, kuhu sul on vaja minna või kuhu on vaja jõuda, juhul, kui sa ise vastuvoolu ei hakka rapsima. Veiko tantsus on heas mõttes passiivsust ja vastuvõtlikkust, olemata seejuures igav või unine. See kutsub täielikult kaasa. Vesi voolab alati sügavuse suunas, alati allapoole, tal puudub ego kontseptsioon.”

26 RAMP 2014/2015

Pikka aega oli Tartu kinnistunud minu mällu paigana, kust vanavanaema taluni jäi minna veel vaid 60 km. Ajad muutuvad, arusaamad teisenevad! Üks auväärt vene režissöör ütles kord, et juustes peitub näitleja vägi. Kuulsin seda ütlust vahetult pärast seda, kui olin lasknud oma pikad juuksed maha ja mungatuka ette lõigata. Tulevik ei tundu minu jaoks tume. Unistused hoiavad meid elus. Rõõm tuleb enamasti kõige pisematest asjadest või hetkedest. Igal kevadel ei suuda ma ära imestada õitsema tärkavat ilu. Päeva jooksul võib juhtuda nii mõndagi, ent kui on olemas kodu, siis on kõik hästi. Inspiratsioon kasvab välja hetkedest, mida päris lahti seletada ei oska ega suuda.

Kärt Tammjärv Sündinud: 11.06.1991 Tallinnas Õppinud: Pelgulinna Gümnaasiumi kunstiklass On õppinud Tallinna Muusikakoolis kitarri, Arsise Kellade Koolis kellamängu ning täiendanud end näitekunsti alal Islandil ja Inglismaal. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikool näitleja eriala 26. lend.

Kärt Tammjärv osaleb lavastustes „Armastan! Armastan! Armastan!”, „Meie oma tõde, meie oma õigus”, „Punamütsike”.

Kristina Paškevicius Kärdist: „Seiklejahing, kes toimetab nagu laps, täis usaldust. Seikluse juurde ei kuulu plaanid ja kaardid, programmid ja organiseerimine. Kui võtta oma ellu vastu uut ja tundmatut lapseliku usaldusega, süütult, avatult ja haavatavalt, siis ka väikseimast asjast siin elus võib saada suurim seiklus ja Kärt tunneb seda kunsti hästi. Sellel teel on oma ohud ja ohverdused, sa liigud iga päev uuesti tundmatusse, kaardistamata alale, ilma teejuhi ja kõrvalise abita. Kindlusetus on üks, mis aitab kasvada, oht aitab kasvada, Kärt on vastu võtnud tundmatuse väljakutse, ta on otsustanud kasvada. Kärt tantsib täitunult, totaalselt, intensiivselt. Ta on maksimaalne. Ta on väga seksuaalne, väga elus ja täis võimalusi. Kärt on Vikerkaarekuninganna, kes nagu imekaunis lill on oma täisõitsemises, värvides ja lõhnades ja kui ta tantsib, siis paiskuvad temast vikerkaarevärvid igas võimalikus suunas.”

28 RAMP 2014/2015

Suudlevad tudengid argipäeva rutiinis – ilus. Tartu on võõras linn. Raha on igav ambitsioon. Kaarel Ird, Vanemuine, Tartu vaim – inspiratsioon, tulevik, tundmatu vägi. Kodu, kodukant, kodumaa, kodu... on alati tähtsad nii elus kui kunstis. Kes ei mäleta minevikku, see elab tulevikuta, aga kes elab minevikus, see ei näe tulevikku. Raamatutarkust ei kaalu elutarkusega ja vastupidi. On omaette oskus nautida õnnelikke hetki. Elutöö – halvamaiguliselt hinnanguline mõiste. Unistamine on hääbuv nähtus.

Reimo Sagor Sündinud: 14.05.1987 Lääne-Nigula vallas Õppinud: Palivere Põhikool Taebla Gümnaasium Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli näitleja eriala 26. lend.

Reimo Sagor osaleb lavastustes „Armastan! Armastan! Armastan!”, „Kui tuvid kadusid”, „Punamütsike”.

Kristina Paškevicius Reimost: „Kuum keskpäevane päike, peegelsile meri, liivarand. Minust tormavad läbi nii õrnus kui äike, sest Reimo tantsib ja ta ON samaaegselt nii Õrnus kui Äike. See tegelane, kes minu ees avaneb, oleks nagu Jaapani mütoloogiast pärit kuri allilma vaim. Kuidagi stiilipuhas ja võluv on ta oma koleduses. Reimo on südamega asja juures. Ta kehastab koledust sellise andumuse ja jõuga, et sellest tekib omaette esteetika. Ta on alistunud ja see annab mulle pealt- vaatajana võimaluse saada kontakti millegi enamaga kui silmale nähtav või käega katsutav – millegi väga puhtaga. Ime on sündinud, inetusest on saanud puhas ilu. Ilu päästab maailma. Ja peale kõige muu – see ilus hing teab, mis on vägi.”

30 RAMP 2014/2015

Andres Noormets Piret Laurimaa Sten Karpov Andres Noormets on lõpetanud 1988. Piret Laurimaa lõpetas 1995. aastal Näitlejahariduse omandas Viljandi aastal EMTA Lavakunstikooli 13. lennu Tallinna Pedagoogikaülikooli näite- Kultuuriakadeemia teatrikunsti eriala näitlejana, kursuse juhendaja oli Kalju juhtimise erialal. Piret on Endlas teinud VI lennus Kalju Komissarovi käe all. Komissarov. Töötanud mitmetes Eesti enam kui poolsada rolli, pälvides Endla Aastast 2007 on töötanud näitlejana teatrites näitleja ja lavastajana. Noormets publikupreemia aastatel 2003, 2005, Endla teatris. Ta on osalenud Eesti on kirjutanud ka luulet ja näidendeid 2009, 2010, 2011, kolleegipreemia Draamateatri ja Vanemuise lavastustes, nii suurtele kui väiksematele. On pälvi- aastatel 2002, 2005, 2007, 2009, Eesti projektimuusikalides ning telesarjades. nud Ants Lauteri preemia (1995), teatri parima naisnäitleja aastaauhinna Sten Karpov on pälvinud Eesti Teatriliidu Endla kolleegipreemia (2008), Endla (2008 ) ning Eesti Teatriliidu parima nais- noore näitleja Kristallkingakese auhinna publikupreemia (2010) ning Prix Europa kõrvalosatäitja aastaauhinna (2009). (2008) ning Endla publikupreemia (2012). auhinna parimale kuuldemängule (2011). Sel hooajal näeb Piret Laurimaad Sel hooajal näeb Sten Karpovit Sel hooajal toob Andres Noormets lavastustes „Deemonid” ja lavastustes „Deemonid”, „Kui tuvid lavale „Deemonid” ning „go neo und „Estoplast”. kadusid”, „Minu veetlev Tartu”. romantix”, repertuaaris püsib tema lavastus „Musta pori näkku”. Rambi ees

Värsked vanemuislased – Piret, Sten ja Andres!

Foto Andres Keil

Vanemuise draamatrupiga liitu- Selle usalduse tulemuseks oli piiriees- tagasihoidlikud, saavad laval mängida sid sellest hooajast näitlejad Piret kirjade räme rikkumine, kolmetunnine friike, heidikuid, psühhopaate, kunin- Laurimaa ja Sten Karpov ning kinnipidamine, üks ülierutunud bussi- gannasid, emalendureid ja muid eriliste lavastaja Andres Noormets. See, et juht ning õnneks kõigest vali noomitus. olemisvormidega tegelasi. piretiga on nende kolme endine koduteater oli Ja fakt, et Andres oli juba pool Euroopat just nii – tal tuleb igasuguste inimvor- Endla, pole juhus. Pigemini võib vaid juhilubadega läbi reisinud, tolli- mide sisse pugemine kuidagi väga loo- õnnelikuks juhuseks pidada seda, mehi siiski ei veennud: „Bы хулиганы, mulikult välja – ei ole ma kunagi näinud et kõik kolm otsustasid vastu võtta и всё!” ega kuulnud mingit nuttu ega hala. piret kutse tulla uuest hooajast tööle Selline väikestviisi huligaanitse- on tegutseja, kes pärast proove kuhugi Vanemuisesse. Andres Noormets ja mine ja eeskirjade eiramine iseloomus- oma elu sisse ära kaob ja ainult etendus- tema lavastajakäekiri on Vanemuise tab Andrest ka lavastajana. Ta ei kam- teks välja ilmub – siis vaatad ja mõis- publikule juba tuttavad, kahe aasta mitse end teiste ootuste või lootustega, tatad, et missugused nende kümnete eest lavastas Andres siin Mihkel vaid on oma töödes julge ja omanäoline. nägude ja ilmete seas on need ainult Raua samanimelise raamatu aine- Mina usaldan! tema omad, sest kogu komplekt on väga tel libadokumentaalse talkshow’ reaalne ja päris. selline ta siis ongi – eri- „Musta pori näkku”, mis püsib PIRET LAURIMAA nevate nägudega päris inimene, kes ei edukalt mängukavas selgi hooajal. Andres Noormetsast: tee laval näitemängu, vaid lihtsalt on Sten Karpov mängis külalisnäitle- olemas. laval ei karda ta midagi – nii see Andrese lavastus. Põhiosa elulisust. jana Vanemuise lastemuusikalis välja paistab. mis tegelikult toimub, ei Sinna hulka segatult lihtsus. Võib olla „Nukitsamees” Kustit. Pireti ja saadagi kunagi teada. õrn-rõve. Võib olla romantiline realism. Vanemuise teed on ristunud aastaid Et oleks elus. Eluliselt, lihtsalt esitatud tagasi, 2000. aastal tegi Piret kaasa sten: tekst. Võib vahel isegi tekstiga soper- lavastustes „Charlotte koob võrku” sten on väga selge ja puhta heliga inst- dada, et loomulikum näiks. Naised võiks ja „Ohtlik lähedus”. rument, kellel on suur kõlaulatus ning ilusad olla, aga ei pea. Loomulikud, nor- Ka uue hooaja esimene töö töövõime. kui me tegime esimest korda maalsed, aga aeg-ajalt võtavad tablette. hoiab Pärnust tulnud triot koos – koostööd, siis oli tal juba esimese nädala Mehed peaks hädas olema, elu pärast. 19. septembril esietendub Andres lõpus kõige pikem ja raskem monoloog Mõni meestegelane võiks asjadesse Noormetsa lavastuses Lars Noréni sõnasõnalt peas. vanemad ja koge- ebanormaalselt rahulikult suhtuda. tänapäevane peredraama „Deemo- numad vaatasid hämmastunult seda Nii mees- kui naistegelastel on lubatud nid”, milles Piretil ja Stenil on kand- imelugu pealt – kõigil silmad suured, kõrvale kalduda normaalsusest, hullu- vad rollid. keeled allaneelatud. hetkeks paistis, seni välja. Kostüüm on oluline. Lava on Leidsime, et kõige parem on, kui et uus põlvkond on teatrisse toomas lihtne. Mida lihtsam, seda ilusam. Siin- peaaegu kümmekond aastat koos midagi täiesti enneolematut ja igapäe- seal paar tooli, diivan. Mitte rohkem töötanud Piret, Sten ja Andres ise vane maailm tuleb absoluutselt ümber kui vaja. Raamiks peaks olema muu- RAMBILE teineteist tutvustavad. mõtestada. ja eks ta tegelikult niimoodi sika, väga hea muusika, alternatiivne. oli ka ja hakkas olema, kuigi hiljem Lavastuses kasutatud helid võiks kokku STEN KARPOV selgus, et antud monoloog kuulus juba kõlada muusikaks. Vaikus on lubatud. Andres Noormetsast: teatrikoolis steni püsirepertuaari. aga Tempo proovides: andante; etendustel: Suht usaldusväärne tüüp. Kord mõtles päris mitme inimese mällu jäi jälg iga- allegro. Oluline on protsess. välja, et võiks Poolas lavastuse tar- veseks, sest kuni tänaseni vaatavad nad beks videomaterjali filmida. Julgustas väga valusal pilgul noorte peale, kes ANDRES NOORMETS truppi ilma reisidokumentideta sõitma: suhteliselt prooviperioodi alguses autori Piretist ja Stenist: „Rahu, meil on nüüd ju Schengen!” sõnad väga vabalt ja loomulikult suht- Usaldasime. Ja tõesti, Poolani kõik piret: lusesse võtavad. see on ilmselt uuema sujus, aga tagasiteel leedukad justkui mõnikord tundub, et ainult need inimvara võidukäik – mahtu on palju. aimasid halba ja tõstsid piiripunktis inimesed, kes on elus lihtsad ja kadestamisväärselt palju. meile saua ette: „A где ID-карточки?”

RAMP 2014/2015 33 Laulja, kes soovib kuulajate südameid puudutada

Tekst Krista Leipsig — Fotod Alan Proosa, Vanemuine

Metsosopran Valentina Kremen (edaspidi Valja, sest teatris kutsuvad kõik teda nii) töötab Vanemuises juba 34. hooaega. 1981. aastal ooperikooris karjääri alustanud Valja on enda sõnul visa harjutamisega solistiks saanud. Muusika on tal veres, nagu teatraalsuski. Valja sõnul nõuab artisti amet pidevat eneseületust, kuid publik ei pea teadma, millise tohutu töö tulemusena kontsert või etendus sünnib. Valja on tänulik, et loodus on talle kinkinud võimaluse lauljana pikalt vormis püsida.

34 RAMP 2014/2015 Rambi ees

Valja, kas juba lapsepõlves oli märgata, et Sinust saab oli minu meelistegevuseks õues mängimise asemel laulmine, ooperilaulja? hüppenöör mikrofonina käes. Ja nii päevast-päeva. Sündisin Tartu sünnitusmajas 26. juulil 1961. Mu isa oli endine Kooli ajal tahtsin saada inglise või vene filoloogiks. Keeled sõjaväelane, raadiotehnik. Ema, kes tuli Eestisse Peterburi on mulle alati sobinud. Mõnda aega plaanisin hoopis minna lähedalt, töötas aastaid tehases Võit ja hiljem konservitehases. EPA-sse (praegune Maaülikool – toim.) toidutehnoloogiat Tal oli väga raske töö. Musikaalsuse olen pärinud isalt, ta män- õppima. gis bajaani nagu ka tema esiisad, kuid muusikalist haridust tal ei olnud. Isa õde oli pikka aega Rjazani koori solist, see Ja miks Su plaan siis (õnneks) täide ei läinud? oli tollel ajal väga kõrgetasemeline koor. Igal aastal sõitsime Esinesin sageli meie kooliansambliga erinevatel koolipidudel. suvepuhkuseks Rjazanisse ning õhtuti laulsime – tädi laulis Ühel päeval teatas minu eesti keele õpetaja Ella Rõõmus, et esimest ja mina teist häält. Tädi laulis minu partii ette ja mina minu koht on laval. Küllap ma neil esinemistel talle silma laulsin nagu naksti talle järele. Nii me esitasimegi koos pikki jäingi. Ta võttis mul sõna otseses mõttes käest kinni, istusime vanavene laule. Juba minu vana-vana-vanaisa oli nõutud ja bussi number 7 ja sõitsime Pepleri tänavale, kus sel ajal asusid kuulus pulmamuusik. Ta mängis väga hästi bajaani ja sõitis Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli ruumid (õige kooli- pikki maid maha, et rikastele inimestele esineda ja sellega hoone oli remondis). Laulsin Aino Kõivule ja Alma Kurtnale raha teenida. Ema on mulle rääkinud, et väikese tüdrukuna ette kaks laulu: sel ajal väga tuntud Valentina Tolkunova laulu

RAMP 2014/2015 35 Kontserte, eriti galakontserte naudib Valja väga, kuigi need nõuavad lauljalt eriliselt suurt keskendumsvõimet.

„Поговори со мною, мама” ja teisena vanavene romansi „Живёт моя отрада”. Nad ütlesid, et mul on ilus hääl ja Kõige suurem au on olnud laulda soovitasid ettevalmistuskursustele minna. Kooli sisseastumi- seksamite ajal selgus aga, et olen liiga noor – oleksin pidanud Verdi „Reekviemi“. olema 18-aastane, mina olin kohe-kohe saamas 17. Eks nad nägid, kui väga ma laulda tahtsin ja küllap ka sellega otsusta- jaid veensin, igatahes kooli sain sisse. Peale Elleri kooli lõpetamist tahtsin tööle minna vastu, vaatas mind uurivalt ja küsis: „Kas Teie laulsite eile Vanemuise ooperikoori. Parasjagu otsitigi konkursiga lauljaid Ulricat?” (Mul oli Ulricana laval selline grimm, et tavaelus ja ma läksin katsetele. Tolleaegne peakoormeister Tarmo oli mind raske ära tunda.) Mina vastasin: „Jaaaaaaaaaaaah.” Leinatamm lasi mul ette laulda kaks hääleharjutust ja teatas Sellepeale ütles Mäe: „Suurepärane, tulge pärast minu kabi- seepeale, et minge vormistage paberid ja tulge tööle. Mina netti.” „Ma ei saa aru, mida te kooris teete?” küsis ta esimese imestasin, et kas ongi kõik? Mul olid ju ette valmistatud aaria asjana. Minu suureks üllatuseks pakkus ta mulle solisti kohta ja romanss. „Ei ole vaja, mul on kõik selge,” teatas Tarmo. ja korralikku palka. Olen talle senini tänulik. Üldse oli nii, et Olin suures hämmingus. Ka minu õpetaja pidas seda väga kui Aivar Mäe meile direktoriks tuli, siis hakkas Vanemuise imelikuks, et mind vaid paari hääleharjutuse kuulamise põh- ooper esile tõusma. Ta oskas tunnustada oma teatri soliste jal tööle võeti. Aga näe, võeti! ja määras neile ka väärilise palga. Eks ta mõistis, mida peab tegema, et asjad toimima hakkaksid. 2004. aastast oled ametlikult solisti staatuses, aga Praeguseks olen teinud Vanemuises ligemale 30 suure- solistirolle tegid varemgi. Kuidas nii? mat või väiksemat rolli, lisaks andnud arvukalt soolokont- Laulsin aastaid kooris, aga tahtsin saada solistiks. Tegin serte ja galakontserte ning osalenud ka mitmete suurvormide endaga järjekindlalt tööd. Lõpuks võtsin julguse kokku ja ettekannetel, näiteks Honeggeri „Jeanne d’Arc tuleriidal”, teatasin, et tahan saada koorisolistiks ning soovin ette Beethoveni 9. sümfoonia ja Verdi „Reekviem”. laulda. Kuigi see oli pretsedenditu, kutsuti minu pärast kokku komisjon, kuhu kuulusid tolleaegne direktor Jaak Kui Sa peaksid nüüd ühe rolli neist esile tõstma, Viller, lavastajad ja dirigendid. Olin oma kontsertmeistri mis see oleks? Epp Hansbergiga ette valmistanud romansi ja kaks aariat. Ma olen äärmiselt tänulik Paul Mägile, kes andis mulle võima- Lavastaja Ülo Vilimaa otsustas peale ettelaulmist anda mulle luse laulda Verdi „Reekviemi” ja Azucenat Verdi „Trubaduuris”. Dulcinea rolli Massenet’ ooperis „Don Quijote”. Nii ei saanud Hiljem „Reekviemi” salvestust üle kuulates värisesin üleni, sest ma mitte ainult koorisolistiks, vaid kohe solisti rolli. Oli aasta elasin uuesti läbi kogu selle raske prooviperioodi ja vastutus- 1995. Üpris varsti valis lavastaja Taisto Noor mind Verdi oope- rikka ning üliemotsionaalse kontserdi. Verdi muusika puudu- risse „Falstaff” Alice Fordi rolli ning seejärel pakkus dirigent tab mind üdini, sobib minu hingelaadiga. Mihkel Kütson mulle Ulrica osa Verdi „Maskiballis” ja nii neid Mulle meeldivad väga kontserdid, ehkki kontsert rolle järjest tuli ja tuli. nõuab lauljalt suurt keskendumist. Ükskord juhtus, et peale See, kuidas ma lõpuks ikkagi solisti lepingu sain, on päris romansi „Kasvasin ma põllul rohuna” esitamise lõppu kuul- tore lugu. 2003. aasta kevadel tuli meile teatridirektoriks sin saalis nuukseid. Seejärel kuulsin tasaseid nuukseid ka Aivar Mäe. Ükskord, sügise paiku, tuli ta mulle koridori peal oma selja tagant – ka kontsertmeister Epp Hansberg oli

36 RAMP 2014/2015 Rambi ees

Valjale sobivad väga ka koomilised karakterrollid. Ooperis “Rehepapp” demonstreerib Valja Imbit kehastades suurepärast laulja- ja näitlejameisterlikkust. meeleliigutusest nutma puhkenud. Pärast Epp imestas: Tolleaegsele teatridirektorile Jaak Villerile kirjutas „Issand, kui palju ma olen seda romanssi mänginud, poleks Cilliario aga kirja, milles väljendas üllatust, et sellise häälega arvanud, et see mind veel nõnda liigutada võib!” inimene laulab peaaegu 20 aastat kooris ja luges üles kõik Väga tähtsaks pean ka aastatepikkust Elleri kooli illust- need rollid, mida ma tema meelest laulda võiksin. Mõnda raatoritööst saadud kogemust ja praktikat. (Illustraator aitab neist olen tänaseks ka laulda saanud. õpetada kontsertmeistri eriala tudengitel lauljaga koostöö Veel teinegi kord elus olen pidanud loobuma suurepära- tegemist – toim). Kui teatris on periood, mil suuri rolle pole, sest võimalusest. Carmelo Agnello, kes lavastas Vanemuises aga väikesed rollid ei hoia häält piisavalt vormis, tuleb illust- 2008. aastal Verdi „Trubaduuri”, kus mina laulsin Azucenat, raatorina töötamine väga kasuks. Laulja amet nõuab enda kutsus mind ülemöödunud suvel Itaaliasse, täpsemalt pidevat vormis hoidmist. Sitsiiliasse. Ta pakkus mulle Santuzza rolli Pietro Mascagni ooperis „Talupoja au”. Teadsin, et selline pakkumine tehakse Artisti amet nõuab suurt erialalist pühendumist. mulle vaid kord elus, kuid taaskord otsustasin tähtsamaks Kuidas Sul on õnnestunud ühendada töö isikliku eluga? pidada mulle lähedasi inimesi, kes mind tol hetkel väga vaja- Kas oled pidanud vahel ka valusaid kompromisse sid. Pere on mulle kõigest muust tähtsam. tegema? Ka 90-ndatel, kui paljud Vanemuise ooperikoorist Soome tööle läksid, ei julgenud mina üksikemana seda teha. Nüüd 1996. aastal kutsus Carlo Felice Cilliario, kes oli tol ajal Sydney ütlen ma noortele: minge kohe! Muidu pärast kahetsete. ooperiteatri külalisdirigent, mind Austraaliasse tööle. Ta juhatas 90-ndatel mõned korrad nii Estonias kui Vanemuises külalisdirigendina ja ma kasutasin võimalust talle ette laulda. Kas oled kunagi ka kahetsenud oma erialavalikut? Seepeale luges ta üles rollid, mida ma Sydneys kohe laulma Arvan, et minu eriala ei ole kerge. Laulja amet nõuab head saaksin hakata, ja ka need, mida tulevikus. Kõlas nagu elu- tervist, vastupidavat närvisüsteemi ja tugevat karakterit. Ent unistus! Mina aga olin just ostnud kahetoalise korteri. Tütar, kui mul on väga-väga raske, siis just töö aitab! Näiteks, kui keda üksinda kasvatasin, käis teises klassis ja kaasa ma teda mul on probleeme, siis jätan kõik oma muud tegemised, tulen võtta ei söandanud. Seega pidin raske südamega sellest või- teatrisse ja laulan paar tundi oma lemmikaariaid. Tavaliselt malusest loobuma. rahunen maha ja elu läheb jälle edasi! Aastate jooksul olen Cilliariolt sain ma aga vajalikud õpetussõnad, mida õppinud ennast säästma ja ei võta enam kõike hinge nagu püüan siiani järgida – suurepärasel lauljal on neli tähtsat nooruses. Nüüd oskan oma emotsioone sorteerida ja on neid, omadust: täpne intonatsioon, ilus tämber, temperament ning mis lendavad kohe prügikasti. Vanasti olin nagu švamm, reaktsioon dirigendile.

RAMP 2014/2015 37 Donizetti ooperis “Maria Stuarda” on teenija Anna roll usna napi mahuga, vaatamata sellele palvis Valja suureparase rollisooritusega nii kriitikute kui Olen väga õnnelik, et mu elus publiku heakskiidu. on ooper.

kogusin kõik endasse. Elukogemus ja -tarkus tuleb tõesti aas- aga minu meelest peab – see on solistile väga oluline, kui tatega! teda tunnustatakse. Viimasel ajal on ka eesti publik hakanud Olen väga õnnelik, et mu elus on ooper. Kui laulan aariat, braavo hüüdma. Täitsa üllatav ja väga meeldiv! mis mulle meeldib, mu hääl on korras ning voolab vabalt ja publik elab kaasa, siis tunnen, et kõik mu elus on hästi! Sel hooajal saab Sind näha mitmes väga vahvas ja õnnes- Kunagi ammu, muusikakooli ajal, laulsin ühe tehase estraadi- tunud, ent suhteliselt väikeses karakterrollis. Näiteks ansamblis. Pidime kord komisjonile ette laulma ja üks žürii- ooperis „Reigi õpetaja” oled õel klatšimutt, „Rehepapis” liikmetest tuli minu juurde ja küsis, kas ma ei tahaks hoopis inimlikku lollust ja ahnust kehastav Imbi. Kas Sinu hää- estraadiosakonda õppima minna. Mina vastasin eitavalt ja lele hakkavad suuremad rollid otsa saama? selgitasin, et estraadi saan ma laulda võib-olla 10–15 aastat, Minuvanusele metsosopranile on veel küllalt rolle, enamik aga ooper jääb mulle terveks eluks. Aastaid hiljem saadeti ongi sellised, mida peaks esitama küpsem laulja. Õnneks on mulle lavale lilled, kus oli kaardike kirjaga: „Ooper on tõesti metsosopranil tavaliselt karakterrollid ja isegi kui ei ole, siis terve elu. Tark valik. Suur tänu!” ma teen sellele rollile karakteri! Ma lihtsalt ei saa teisiti. Juba kooli ajal märkas õpetaja, et tahan laulda traagilisi osi. Mulle Sõnaga „ooper” kaasnevad tihti sellised mõisted nagu sobivad rollid, kus on tugev sisu. Ja mida süngem või koomili- eksklusiivsus ja glamuur, primadonnad ja intriigid...? sem, seda parem! Meie teatris sõna „primadonna” ei aktsepteerita. Juba Kaarel Repertuaariteatris, nagu Vanemuine seda on, tuleb teha Irdi ajast mäletan, et niimoodi ei kutsutud meil kedagi. ka väikesi osi ning ka need peab väga hästi ära laulma. Kui on Kasutame mõistet „juhtivsolist”. roll, kus pole midagi laulda, siis tuleb näidelda. Isegi väikesest Kui laval laulame, siis toetame üksteist igati. Vanemuises osast pead suutma mõnu tunda – kui silmad põlevad, siis on ei ole nii, et keegi saab rolli isiklike suhete või positsiooni kõik hästi. kaudu, siin on tõesti kõik õiglane. Õhkkond meie teatris on suurepärane. Kui keegi kollektiivist saab kiita, siis oleme kõik Sul on olnud õnn töötada väga paljude heade lavastajate rõõmsad ja õnnitleme teda. Kui Vanemuise teatri lavastus- ja partneritega. meeskond, orkester ja trupp pälvisid Teatriliidu aastapreemia Mul on lavastajatega vedanud. Kolmekümne nelja aasta jook- Pjotr Tšaikovski ooperi „Jevgeni Onegin” esituse eest, siis sul, mil ma siin Vanemuises olen töötanud, pole mind keegi toimus meil üleüldine rõõmupidu! laval sõimanud. Ma olen üliemotsionaalne inimene ja kui on põhjust, „Maskiballis” lavastas Mikiver mulle stseeni, kus pidin siis karjun omadele alati „Braavo!”. Mõni paneb seda imeks, pool tundi järjest laval ühel kohal seisma, aga samas laulma

38 RAMP 2014/2015 Rambi ees

Muusikalis “Mary Poppins” pidi Valja Miss Corryna laulma džässilikus stiilis. Koolituselt küll ooprilaulja, sai ta sellega siiski suurepärselt hakkama. Endale üllatuseks isegi tantsunumbritega.

Sel hooajal näeb Valentina Kremenit laulmas ooperites „Reigi õpetaja”, „Rehepapp” ja „Jevgeni Onegin”, samuti traditsioonilisel ooperigalal ning mitmetel teistelgi Vanemuise kontserditel.

Metsosopranitel on tavaliselt karakterrollid. Suzuki roll Puccini ooperis „Madame Butterfly” on just nii traagiline nagu Valjale sobib.

Mulle meeldib väga looduses olla, aga sellegipoolest pole Pisiasju, mis elu elamisväärseks mul suvekodu, sest selleks on kõrvale vaja asjast huvitatud teevad, õpid märkama alles abilist. Oskan kõike teha ja saan kõigega hakkama, aga suvila või suvekodu hooldamine on ühele naisterahvale ikka liiga vanemas eas. raske. Tahaksin ju, et seal oleks kõik tipp-topp, kõik niide- tud ja hooldatud, aga seda pole üksinda kerge saavutada. Ometigi olen viimased 11 aastat saanud kenasti hakkama oma nii, et isegi orkestrantidel tuleb kananahk ihule. Vaat sellised Jaamamõisas asuva 85 korteriga ühistu esinaise ametiga. rollid mulle meeldivad! Mikiver oli selline lavastaja, kes kut- Majaelanike kaasamine ja motiveerimine ühise eesmärgi sus kõrvale, ütles tasakesi paar-kolm lauset ja kõik sai selgeks. nimel selleks, et koduümbrus korda saaks, polegi minu jaoks Ta justkui ei teinudki midagi, aga kõik tegid nii, nagu ta tah- teab mis võimatu ülesanne! Praeguseks on maja remonditud, tis. Täielik fenomen! Kui ma Ulrica kuulsa ennustusstseeni lillepeenrad ja muu haljastus maja ümbrust kaunistamas ja proovis lavastaja Mikk Mikiverile ette näitasin, ütles ta vaid: kõik on rahul. „Täpselt nii teegi, sa oled nii orgaaniline ja tead ise, kuidas Ma lausa jumaldan päikest ja vett! Varem sõitsin kaks õige on.” korda aastas kuhugi soojale maale puhkama. Soe soolane vesi Suuremates rollides on väga oluline, kes on sinu lavapart- ja päike – issand, kuidas see mulle meeldib! Võin tunde vees ner. Väga hea klapp oli mul Leedu tenori Kristian Benediktiga. mõnuleda. Nii kui lennukilt hotelli jõuan, viskan kohvri nurka Olime lavapartnerid nii „Trubaduuris” kui „Rigolettos”. Need ja torman ujuma. Reisikaaslased alles pakivad asju lahti, mina on traagilised ooperid ja oli stseene, kus me laulsime nii, et aga suplen juba vees. Nüüd on juba kolmas aasta, kui ma pole mõlemal pisarad voolasid. Väga hea tunnetusega partner! Ka saanud puhkama minna. Kui lapselaps suuremaks kasvab, Koreast pärit tenori Myung Hoon Ji-ga tundsin „Trubaduuri” küllap hakkame siis koos reisima. etendusi andes ennast eriliselt hästi. Lavapartneri toetus ja vastastikune mõistmine on minu jaoks äärmiselt olulised. Valja, kas Sa oled õnnelik? Minule on õnneks väga vähe vaja, saan sellest alles nüüd aru. Missugune Sa eraelus oled? Nagu juba teada saime, Kõige tähtsam on see, et lähedased oleksid terved ja ma ise mingit primadonna elu Sa vist ei ela? ka. Pisiasju, mis elu elamisväärseks teevad, õpid märkama Mul on elus olnud kolm suurt armastust. Armastus peab alles vanemas eas. Mõni tänuavaldus ilusa esinemise eest olema. Praegu on mu armastus lapselaps Samuel, kes on het- ning mõni kaunis kohtumine meeldiva inimesega jäävad elu kel minu kasvatada. lõpuni meelde. Neid meenutades läheb tuju alati heaks.

RAMP 2014/2015 39

Rambi ees

Aivar Kallaste – inimene, kes on täis maailma

Kirja pannud Kai Rohejärv — Fotod Alan Proosa, erakogu, Vanemuine

Aivar Kallaste on Vanemuises töötanud palju aastaid. Osa tema sajakümnest rollist on kirjas Vanemuise kodulehel ja loominguline biograafia erinevates teatmeteostes. 2014. aasta juunist saab ta oma vanuse kirja panna kahe viiega. Aga Aivari enda kirjeldamiseks on vaja palju sõnu. Solistiks ei tõuse keegi ainult oma tahtmise järgi. Ei oskagi öelda, mis materjalist balleti jaoks parimaid voolitakse, aga vaja läheb tantsutehnilist kvaliteeti, õnne õigel momendil omada õiget partnerit ja lavastajat ning küllap veel miskit, mida ei õnnestu sõnades kirjeldada. Kas see „miski” peitub tantsija isiksuses või mõnes erksavärvilises fluidumis? On see tohutu töö, vankumatu auahnus või koguni, üllatus-üllatus, talent? Oma delikaatsel moel vaatleb Aivar maailma ja kõike, mis selle sees leida, looming on tema jaoks sisemine väljendusvajadus. Aivaris on inimeseks ja kunstnikuks olemine kõige paremas tasakaalus – seal on oskust vahendada teise elusolendi hinge, armastust, lootust, lootusetust, hullust, inspiratsiooni, sõprust, arutust, igatsust... sellepärast, et inimesena oskab ta ümbritsevat mõista ja oma valikutest rahuldust ning rõõmu tunda.

Teatriinimesest kõneldes me teatritegemistest mööda pererahva autogaraaž. Kõndima õppisin väidetavalt keerle- vaadata ei saa. Aivar, sa tulid Vanemuisesse aastal 1977 vale kilukarbile järele liikudes. Kindlasti tahtsin vedurijuhiks ja oled siin töötanud tänase päevani. No kuidas see kõik saada – mäletan, kuidas me vanaemaga Pääsküla jaamas küll nii läks? musta auruvedurit vaatamas käisime. Seejärel tahtsin saada Vaadates välja Vanemuise suure maja fuajee suurtest aken- arstiks. Vanaema töötas Pelgulinna haiglas ning mulle tehti dest meenub üks kooliaegne episood – avastasin, et RAT valge kittel ja müts, inventar oli punase ristiga kohvrikeses „Vanemuine” repertuaaris on Donizetti „Armujook”, tulin ning mul lubati vahel tema töö juures olles patsiente kabinetti seda vaatama. Teatri uksel oli aga silt, et ooper jääb ära ja selle kutsuda. Minu nooruses lendas Gagarin, nii et kindlasti taht- asemel toimub Ülo Vilimaa „Merineitsi” eelesietendus. See sin millalgi ka kosmonaudiks saada. oli Estonias nähtu kõrval teistmoodi elamus. Vaheajal jaluta- Õppisin Tallinna 1. Keskkoolis (praegune Gustav Adolfi sin fuajees, vaatasin akendest üle jõe asuvaid koledaid maju Gümnaasium) ja meie õpetaja korraldas ühiskülastuse püha- ja mõtlesin, et mida inimesed sellises linnas küll teevad? Ja päevahommikusele lasteetendusele Estonias – selleks oli bal- palun väga, siin ma olen, 37 aastat juba. Nagu Kaarel Ird ütles: lett „Pähklipureja”. Sattusin sellest sõna otseses mõttes täiesti „Ega provints ole geograafiline mõiste”. pöördesse ja üritasin seni tundmata imede ilmast kuidagi Mõni aasta pärast sõda hakkasid sugulased Viljandimaalt maa peale tagasi saada. Vaatasin ruttu teatri mängukavast, et ükshaaval oma elusid Tallinnas üles ehitama. Nii ka vanaema, tuleval pühapäeval mängitakse taas „Pähklipurejat”. Muidugi võttes kaasa väikese minu ema. Minu enda esimene elukoht läksin ma jälle ja sealt edasi järgmisel pühapäeval vaatasin peale sündimist oli endine kanala, mille vaheukse taga oli „Võluflööti”. Nii avastasin ooperi. Mäletan, et kuulsin raadiost

RAMP 2014/2015 41 Teatrisse tööle tulles olin õnnelik lihtsalt selle üle, et sain teatrisse.

mingit lõiku „Trubaduurist” ja selgus, et seda mängiti ka Estonias! Siis hakkasin lisaks päevastele ka õhtuseid etendusi külastama. Kui nägin lapsena Estonias esimest korda Verdi „Aidat”, tundsin juba etenduse ajal, et see on minu lemmik- ooper. Saatus aga tahtis nii, et minu esimene kord jäi viima- seks korraks Estonias – lavastus võeti repertuaarist maha. Nii ma hakkasin seda ooperit kohe ka mujalt otsima – Moskva, Leningrad, Vilnius, Riia. Kord aasta alguses käisin „Aidat” Moskva Suures Teatris vaatamas – jäi väheks, märtsis sõitsin uuesti. Üpris varsti tundsin, et tahan publiku poolelt teisele poole orkestriauku, lavale. Aga juba enne balletikooli pani teater mulle mõtteid pähe – otsustasin lavastada meie majavalitsuse klubi laval naabritüdrukutest trupiga „Pähklipureja”. Õpetasingi neile etendustel nähtud koreograafiat, valmistasin dekoratsioone ja rekvisiite, õmblesin kostüüme. Tegevus käis kogu aeg, ballettide nimetused muutusid, aga paraku ükski neist lava- 1991 „Väike prints” poovisaalis. laudadele ei jõudnud – laste asi! Samal ajal said ka kõik luure- Lavastaja-koreograaf Mare Tommingas mängud ära mängitud. Oma keldrisse tegin staabi, vanadest patareidest sain „lõhkeainet”, millest pomme valmistasin, vastasmaja poisiga olime morseühenduses. Ainult et keegi ei halastamatu ja tugev pedagoog. Kümme aastat peale meie teadnud, miks ma alati pool seitse lahinguväljadelt lahkusin. lendu lõpetas tema juures Toomas Edur. Siis algas minu aeg – Estonia etendus. Lavapraktika algas teisest õppeaastast, esimesel valmis- tati meid selleks ette – õpetati teatrieetikat. Etendusi tegema Balletikooli minek oli sulle ilmselge ja ainuke võimalus? minnes teadsime, et tervitame kõiki esimesena, et lava taga Kaheksa-aastaselt oli mulle selge, et tahan saada ooperilaul- oleme vaikselt, et lavale välisjalanõudega ei lähe ja kostüümiga jaks. Uurisin, kus seda ametit õppida saab. Selgus, et vara puhvetisse ka mitte, et artist-õpilane ei viibi enne ega pärast veel, konservatooriumisse võetakse vastu alles siis, kui hääle- oma etteastet publiku poolel. Lavapraktika õpetajaga koos murre toimunud on. Sain aga teada, et balletikooli võetakse liikusime valvelauast garderoobidesse, sealt grimmiruumi ja juba kümneaastaselt. Küll ma mõtlesin, et kuidas ma need siis lavale. Igavesti unustamatuks jääb lummav esimene kord kaks aastat oodatud saan! Kuidagi ma sain ja balletikooli prožektorite säras – „Pipi Pikksuka” neegrilaste tants. vastuvõtukatsetele läksin. Osalemiseks oli vaja kolme asja: Ma olin lõpueksamite ajal väga heas vormis, sain klassika notari juures kinnitatud klassitunnistuse koopiat, arstitõendit hindeks nelja – parim, mida siis pandi. Viimasel aastal jäi mul ja fotosid. Ajasin need asjad kõik ise korda, kuna ei julgenud ainult üks klassikatund vahele – käisin tookord lõpuülikonna koolivahetusest emale rääkida. Elasin Tallinnas Ujula (prae- proovis. gune Aia) tänaval, viie minuti kaugusel Estoniast. Teisel pool oli Pioneeride Palee, kus käisin vahelduva eduga mitmes rin- Miks siis ikkagi Vanemuine? gis, mis kõik jäid ilmselt huvipuudusel pooleli. Ema ei kiitnud Nõukogude ajal oli noor spetsialist kindlustatud töökohaga, seda heaks ja seepärast ma ei julgenudki talle öelda, mida selle määramiseks tuli kokku riigieksami – ehk suunamis- teha olen otsustanud. Ta kasvatas mind üksi ja oli oludest komisjon. Juttude järgi oli nii, et Mai Murdmaa tahtis mind tingitult väga range. Aga ta leppis minu valikuga. Estoniasse ja Ülo Vilimaa Vanemuisesse. Tol aastal oli komis- Vastuvõtukatsed kestsid mitu päeva ja olid rahvarohked. joni esimees Vilimaa… Otsus teatati mõne päeva pärast – mind võeti balletikooli vastu! Meie kursus jagati pooleks – neli Tallinna, neli Tartusse. Vaatasin juba eelnevalt, et paljude tallinnlaste jaoks oli Kas tundsid, et oled unistuste täitumisele lähemal? Vanemuisesse sattumine raske. Ise aga valmistasin end terve Klassikalise balleti tunnid olid algul küll kummalised. Seisime viimase kursuse ette nö halvemaks variandiks ja selliselt ei pikalt stange ääres erinevates positsioonides, ise muudkui saanud Vanemuisesse suunamine mulle mingiks traumaks. mõtlesin, et millal me ükskord tantsima hakkame, ma ju tean Eelnevalt käisin Tartus etendusi vaatamas, siin oli hulk koo- mismoodi see balletis käib. Ajapikku sai selgeks seismise liaegseid tuttavaid ees. Vanemuine tundus mulle huvitav ja põhjus ja kuidas see tantsuks välja kujuneb. Samuti ka see, et ebatavaline – kolm žanri ikkagi. distsipliin on eduka arengu alus. Uskusin ja usaldasin oma Ja siiski – ma tulin ju ära Estoniast, kus oli möödunud õpetajat: Frunze Stepanjan – vastavalt temperamentne, range, mu lapsepõlve ja kooli kõige hinnalisem ja väärtuslikum aeg!

42 RAMP 2014/2015 Rambi ees

Samas oli see ka Estonia hiilgeaeg, kuldsed 60ndad ja 70ndad – erakordsed ja kordumatud. Alustasin ja alustan ikka ja Minu lavaelu eest hoolitses õppimise ajal ka Estonia ins- alati selle tundega, et ma ei pitsient Jüri Kruus, sest lisaks koolist saadavale lavapraktikale aitas tema mind erinevatesse ooperitesse laste rolle tegema, oska – uus roll ja uus algus. olen selle eest siiani väga tänulik. Georg Ots, enne „Colas Breugnon’i” etendust tavapäraselt laval rolliks keskendumas, küsis mu käest iga kord: „Kuidas sul koolis läheb?” Karpova – oleme suurimas üksmeeles ja sõpruses väga-väga Teatri külalisesinemised Moskvas 1972. aastal kujunesid palju kunsti teinud. Sügav kummardus! suursündmuseks, olin ainsa lapsena kaasas ja osalesin viies Hoidsin end kogu aeg tippvormis, tahtsin ja pidin seda eri lavastuses. Etendused toimusid Suure Teatri filiaalis ja tegema, sest dublanti mul kunagi polnud. Tagantjärele meid majutati maailma suurimasse hotelli. Võimas linn imestan, et kust võtsin jõu, et tantsida tehniliselt nii ränk- ja võimsad elamused! Samal ajal gastroleeris Kongresside raskeid rolle, nagu Bambi Vilimaa lavastuses – kohutav kat- palees Leningradi Kirovi teater – nägin tantsimas oma iido- sumus ja enneolematu koormus! Või Krati elustamisstseen lit, Mihhail Barõšnikovi! Sain Moskvas ka ühe sulitembuga (jällegi Vilimaalt!), mille lõpus oli Kratt elus, Aivar surnud, hakkama. Põgenesin oma hooldaja vaateväljast – teatritarvete ees terve etendus. Etenduse lõppedes mõtlesin alati: „Minu poest oli ju vaja grimmi, litreid, lilli ja tüdrukutele varvas- võit! Jälle minu võit!”. kingi! Läks õnneks – ta ei tea seda siiani. Kaheksakümne kahe rublaga kuus toime tulla oli päris paras keemia, aga olin andnud endale sõna, et pean ise hak- Teatriajalooliselt oli Vanemuises 1970tel väga põnev kama saama. Nii ma siis kandsin telegramme mööda linna, periood... kuni avanes võimalus osaleda restoran „Kaunase” varietee- 70-te lõpu Tartu teatrielu oli huvitav – asjad, mis on olulised, programmis. Sealne „karjäär” algas eesli taguotsa esitami- tunduvad mälestustes suuremana – minu mälus on, et saalid sega ja ainult neil päevil, kui originaalosatäitja Tallinnast olid kogu aeg täis. tulla ei saanud. Irdi ajal jõudsin teatris töötada kümme aastat. Tegime koos kuus lavastust – rollid olid „Tagahoovis”, „Saabastega Sinu rollidele mõeldes meenutavad erinevad inimesed kassis”, „Ma langesin esimesel sõjasuvel” ja teistes osalesin nö tihti samu nimetusi. Oskad sa arvata, milliseid? kehana. Ei oska, sest tehtud saja kümne hulgas on väga erinevaid ja Olen ka Ida Urbeliga koos töötanud – meie, kahe tantsu- inimesed on ka väga erinevad. Mõni aasta tagasi, ühel koos- inimese, esimene kohtumine toimus hoopis draamalaval – viibimisel, tuli minu juurde kena naisterahvas ja ütles – „Lumekuningannas” pakkus ta mulle prints Klausi rolli. Hiljem, „Silvas”, astusin tema käe all juba tantsijana üles. Samal perioodil olid Vanemuises Jaan Toomingu hiilge- tükid „Põrgupõhja uus Vanapagan”, „Kauka jumal”, „Polonees 1945” ja teised... Evald Hermaküla mängis „Kremli kellades” Leninit ja tegutses lavastajana. Vanemuisesse tulekuks oli küll hea aeg.

Kas sa tulid Vanemuisesse mõttega solistiks saada? Tartusse tulles oli jätkuvalt peas ka lauljakssaamise mõte. Käisin ette laulmas tenor Endel Anile: „No siit ülevalt on paar nooti puudu, aga need on võimalik välja töötada ja sinust tuleb tenor” . Laulsin ette ka meie bassile Evald Tordikule – „Jaa, täitsa kannab alt, selline bassi moodi bariton”. Töö- koormus aga suurenes tasapisi ja muusikakooli mineku mõte taandus. Teatrisse tulles olin õnnelik lihtsalt selle üle, et sain teatrisse. Mingeid solistikssaamise ambitsioone mul polnud. Tasapisi hakkas Vilimaa mulle üha kaalukamaid ülesandeid usaldama, hiljem teisedki lavastajad. Mul on väga vedanud koreograafide ja partneritega. Põhiliseks kujunes Jelena

40. ​ sünnipäev. Suurim kink tantsijale – uus roll! Krati esimene seadeproov RO Estonias.​

RAMP 2014/2015 43 1994 „Pähklipureja”. Lavastaja- koreograaf Mare Tommingas. Mar​ia – Jelena Karpova, Matthias – Aivar Kallaste​

Tantsija edu pant seisneb „Teie jääte igavesti minu väikeseks printsiks”. Kellegi jaoks ajude õiges kasutamises. Alati. on Charles Bovary ületamatu. Kellelegi olen vaid Kratt. Keegi meenutab Prügikastikassi. Minul on oma lemmikud: Coppelius, Bambi ja Mercutio.

Prokofjevi „Romeo ja Julia” Mare Tomminga lavastuses. Romeo sõber Mercutio – muidugi Aivar. Kui Mercutio Tybalti mõõga läbi langes, kukkus ta pikaks ajaks üsna ebamugavasse poosi. Kuna mul oli juhust selles lavastuses kaasa teha, sain stseeni kulissist jäl- gida. Ükskord jäi pilk lebavale Aivarile pidama – ta lamas, silmad lahti (!) ja vaatas lakke. Jälgisin teda huviga üsna tükk aega – ei ühtegi silmapilgutust. Ja nii igal etendusel. Publik seda ei näinud. Küsisin nüüd, palju aastaid hiljem, Aivarilt üle, kas ma ikka mäle- tan õigesti. Aivar: „See oli selline väike lisaülesanne iseendale. Ma ei olnud varem kunagi laval surma esitanud. Aga Marel oli Mercutio surm geniaalselt lavastatud – enne äraminekut käib kogu elu silmade eest läbi (muusikasse olid lavastatud erinevad koreograafilised het- ked eelnevatest numbritest). Imelik öelda, aga nautisin selle stseeni esitamist. Mitmeid kordi tuli ka aplaus. Täiesti kohatu ju.” (K.R.)

Unistuste rolli pole mul kunagi olnud. Olen töötanud 40 lavastajaga. Vahel on toimunud midagi erakordset – nad on pühendanud mulle rolli, mida oleksid ise esitada tahtnud. Kõik oma parima andsid nad minusse. Vilimaa lavastas „Coppelia” nii, et Coppelius, kes oli tavaliselt nö kolmas, sai nimitegelaseks – kunstniku, looja teema oli Ülole käivitajaks. Olin ju selle balleti eri versioone varemgi näinud ja kahes lavastuses osalenud, aga ei osanud kunagi mõelda, et nuku- meistri roll saab mulle üheks armsamatest. Reaalsus osutus palju huvitavamaks, kui minu unistused olla võinuks. Mare Tomminga lavastatud „Pähklipureja” lõpustseeni ootasin alati. Mare versioon vääriks jäädvustamist parimate 1976 „Giselle” Lohusalu metsas. libretode hulgas. Giselle – Anu Ruusmaa, Albert – Aivar Kallaste

44 RAMP 2014/2015 Rambi ees

Mare Tomminga lavastatud „Pähklipureja” Mare Tommingas Minu jaoks oli see ülim, mis kahe looja vahel oli üsna ebatavaline lavastus nii mõneski kooliõde, teatrielu kaaslane täiuslikus koostöös ja andumuses muusikale mõttes. Hingekriipiv ja ilus. Loo võtmeks ning täielikku rolli sisseelamise puhul võib Leppisime Aivariga kokku, et ma räägin luge- olev Maria (Jelena Karpova) oli väike ratas- sündida. Tulemuse kohta ei saa öelda, et me jale mõnest loomingulisest momendist, mis toolis tüdruk, kellel oli nukumeistri õpi- olime proovis, nägime vaeva ja siis lõpuks roll peaks tema isiksusest andma aimdust neile, poisist sõber Matthias (Aivar Kallaste). tuli. Kõik oli Aivaris juba olemas ja ma olin kes teda ei tunne või on ainult laval näinud. Kestis imeline jõuluöö rooside, lumehelveste sellel lennul lihtsalt tema kaaslane. ja rottidega, aga suure, tavaliselt klassi- Aida kalise pas de deux, oli Mare muutunud Romeo ja Julia. Mercutio (1993) jõuluimeks – Maria tõusmiseks ratastoolist. Aivar on minust ühe klassi jagu vanem. Roll, mida kahjuks ei ole säilinud filmilindil. Ilma varvaskingadeta tantsitud suur ja Balletikooli lõpukursuste aegu tekkisid meil Vahest ongi nii parem, sest mingi visuaal võimas Tšaikovski muusika, kus Maria ühised huvid. Aivar oli ooperifänn, võttis isegi ei annaks edasi seda, kuidas Aivar laval Matthiase julgustusel esimesi samme teeb oli Estonias ühe kontsertmeistri juures laulu- Mercutiot tantsis ja mängis…elas. inimlikult ja dramaatiliselt hingematvalt tunde (ma arvan, et päris tõsiselt). See, et me esitatud. Alati. (K.R.) tahtsime Verdi ooperist „Aida” balleti teha, Prokofjevi balletis „Romeo ja Julia” on on meeles, aga üksikasju me kumbki enam mõned üksikud numbrid, kus tõesti muusika Endast noorematega tööd teha ja nende ei mäleta. Ma arvan, et meil võis olla vaidlusi ja Shakespeare’i teksti sügav mõte kokku nägemusi realiseerida on ilmatu huvitav. teemal – „Kumb lavastab?”. Aivaril on alles fak- sobivad. Pean tõdema, et isegi kõige kuulsa- Janekiga (Savolainen – toim.) klappis tiline tõend minu joonistatud kostüümikavan- mate selle balleti interpretatsioonide puhul väga hästi. Kõikides tema lavastustes dite näol, mis annab tõendust, et mina pidin ei ole Mercutio karakteri olemust kunagi olen kaasa teinud, täitsa teistmoodi kujundama ja tema ilmselt lavastama. Mine järgitud sisuliselt nii täpselt, kui seda tegi asjad, põnev. Janekilt tuli palju mõt- tea, ehk oli ka Radamese aaria tal endal varru- Aivar. teid, tal ideid ikka oli ja on jätkuvalt. kast võtta, seega ei saa päris kindlalt väita, et Aivaril on vaja aega, veenmist, sisseelamist „Bambi”, „The small step…”, „Kallas „Aidast” pidi tulema puhas ballett. ja siis sünnib alati see, mida lavastuses teed”, „Vanamees ja meri” – oma 50. vaja – midagi erakordset. Ta on tantsija- juubelit tähistada sajanda rolliga. Ilus Väike prints (1991) näitleja kellel on vaja lavastajalt palju saada, ju! Ka Ruslan (Stepanov) tegi kõik oma Lavastuse koreograafia tegemine ja lavastus- et ka ise samaga vastata. lavastused minuga – alati rahulole- proovid olid lõpujärgus, teha oli jäänud viima- Aivar oskab tähti kuulata nii, nagu seda tegi matu, aga ometi ikka ja jälle uusi rolle ne pilt – väikese printsi lahkumine. väike prints. pakkuv. Eriline katsumus oli Gogoli Usun, et Aivaril oli pinge esietenduse eel juba „Hullumeelse päevik”. Vanemuise bal- piisavalt laes, sest ta saatis ikka ja jälle minu leti 70. juubeliks lavastas ta „Kevadet”, suunas küsivaid pilke, et kus olime Janekiga kaks Liblet – mitte millal ma siis lõpuks talle duubelosatäitjatena, vaid korraga laval. viimase monoloogi ära Samal perioodil, tööst vabal ajal, tege- lavastan. lesime koos Ruslaniga „Päevikuga” ja Ja siis ühel õhtul ma olin selle esietendus toimus Peterburis kaks valmis... päeva enne „Kevade” oma Tartus. Täielik hulljulgus – venekeelse tekstiga etendust Olime kahekesi balleti- lähen mina Venemaale esitama! Enne saalis, panin fonogrammi lavaleminekut olin tõelises kabuhirmus, käima ja hakkasime koos tundsin, et olin ise hull valmis. Sellises kulgema. seisundis pole lavale asja. Õnneks käis Ühel langemise hetkel vahetult enne etenduse algust klõps, ilmselt ületasime gravi- valenärvist sai õige ja nii läksin koju tatsioonipiiri … järgmisel (lavale) hullu elu elama. momendil olime juba Seadsin endale alati ülesandeks uues asendis ja liikusime hakkama saada lavastaja poolt seatud edasi. Mis vahepeal toi- eesmärgiga ja olla koreograafiatruu, mus, ei tea me kumbki. mitte lavastaja selja taga ülesannet Mõistuspärane inimene endale kergemaks teha, nagu märkasin põhjendaks seda ületöö- kombeks olevat. Alustasin ja alustan ikka tamisega ja paneks koge- ja alati selle tundega, et ma ei oska – uus tud seletamatu hetke roll ja uus algus. Praeguses vanuses on minestamise arvele. juba kergem, kogu aeg on kõik uus ja huvitav! Mingit materjali omandamise kiirust ei eksisteeri: ainus mõõdupuu – ​1993 „Romeo ja Julia”. kvaliteedi saavutamine ning tärmin – Lavastaja-koreograaf esietenduse päev. Minu pärast pole ükski Mare Tommingas. esietendus edasi nihkunud. Mercutio

RAMP 2014/2015 45 Johannesega. Üks releve lent 45 kraadi. Minu süüd pole. Tema lahkelt ja ise.

1988 Maria – Pipi on aktsioonis.

Praktiliselt ainuke asi, millest teatakse et sa sellega Ehkki töökoormus oli suur, leidsin siiski aega Võrus helistuu- väljaspool tööaega pidevalt tegeled, on remont? dios käimiseks, sest üks asi oli südamel. Minu vanaema oli Kolleegid nimetavad kõiki mu koduseid töid remondiks. Aga kümme viimast eluaastat poolpime. Lugesin talle tihtilugu jah, võin kapi ehitada, kõvera seina loodi krohvida, mööblit ette, aga sel ajal lindistamise ideed pähe ei tulnud. Muidugi renoveerida, õmmelda, põranda siledaks valada – kõike, välja- puudus mul tol ajal vastav tehnika, kuid ikkagi. Nüüd oma- arvatud elektriga seonduv. korda on ema vaegnägija ja palub ka minu salvestusi endale Hobid? Kunagi kogusin kõikide Eesti teatrite kohta ilmu- kuulamiseks tuua – nii saan oma tollast tegematajätmist vaid artikleid. Kord palus inglise keele õpetaja kirjeldada oma heastada. kooliteed. Minu oma läbi vanalinna Toompeale oli muidugi Üldiselt ma ei julge pakkumistest ära öelda. Nii käingi imekaunis. Kui jutustasin, et neli korda nädalas keeran Vana- juba üle kümne aasta Hansapäevadel posimas ja ennustamas. Virust paremale, aga kaks korda vasakule, ta üllatus. Selgitasin Täpselt nii! Inimesed on saanud paraja portsu energiat ja siis, et kolmapäeviti ostan kioskist ajalehe „Kodumaa”, reedeti hüüdnud ukselt teistelegi, et tulgu laada parimasse kohta! kolm „Sirpi ja Vasarat” ja siis edasi kooli. Üks eksemplar „Sirpi” Pedagoogitööga tegelesin teatrisse tuleku alguses ja nüüd läks tervikuna arhiivi, kahest aga lõikasin etenduste kaupa viimased kümme aastat jälle. Minu esimene õpilane, Priit artikleid. Nüüd kogun vaid nähtud lavastuste omi. Kripson, kes oli pea kakskümmend hooaega Antwerpenis Kooli ajal soovitas ema mul hakata üles märkima kõiki Flaami Kuningliku Balleti esitantsija, läks viis aastat tagasi lavastusi, milles kaasa teen. Kuni siiani olengi nii toiminud, pensionile. kirja pannud ka need, mida vaadanud ning neist faktidest on Tänapäeva lastega töötades – eks nad ole oma kodu peeg- tihti abi olnud nii endale kui teistelegi. Kui teater sai esimese lid ja ühtlasi praeguse vildaka haridussüsteemi ohvrid – jäi videokaamera, hakkasin abikaasa (Vivian Kallaste, kauaaegne mulle paraku mitmete õpilaste ja nende vanemate suhtumine Vanemuise ooperisolist – toim.) rolle salvestama. Samuti on balletiga tegelemisesse arusaamatuks. Nüüd aga naudin arhiivis balletid, TV-ülekanded, nii et ka VHS-e on kogune- tööd täiskasvanutega, kes kogu hingest soovivad klassika- nud hulgaliselt. Muidugi need saab tasapisi DVD-le võetud ja lise balletiga tegeleda ja seda erakordse huvi, entusiasmi ja kes teab millele peagi, sest tehnika ju pidevalt areneb. ennastsalgavusega. Väljaarenenud luustiku ja lihaskonna Kui tütar Maria (Maria Kallaste, Vanemuise ooperilaulja– ümberkujundamine balleti raskete reeglite järgi on ränk töö, toim.) väike oli, õmblesin talle Sipsiku ja Pipi riided ning ja ometi! Neil on suur soov ja tugev tahe. Teoks saavad unis- arstikitli. Nüüd, 2,5 aastase Johannesega (Johannes Sepp, tustesammud, mida ahhetades publiku poolt vaadatud – lapselaps– toim.) me teeme puutööd, tema aitas mul sahtli Giselle’i diagonaal, Aurora attitude’d „Uinuvast kaunitarist” kokku panna – keeras kruve ja värvis! Pooleli on maalimise- ja seda kõike varvastel! Mehed aga jõudnud lausa grand alus ja siis asume lindude pesakasti meisterdama – aga see pirouett’ide ja õhutuurideni. Klassikalise balleti harrastamine on vist kõikide vanaisade traditsiooniline tegu! on juba aastaid väga populaarne olnud, õpilased saadavad mulle aegajalt Youtube’i linke laiast maailmast, kus vanim Mis sinu ellu veel mahub? algaja on 90-aastane härra USA-st. Meie klassis oli 71-aastane daam, alustanud lapsena Urbeli juures: hämmastavas vormis, Olen salvestanud pimedatele üle kümne heliraamatu. Kord, ideaalse jalgade väljapoolsuse ja viienda positsiooniga. Eks kui keegi pärisnäitlejatest teksti sisse lugeda ei saanud, pöör- mitmedki ole lapsepõlves balletiringis käinud, siis tulid kool, duti minu poole, nõustusin olukorda päästma. Mõni aeg hil- pere ja nüüd kui lapsed suureks kasvatatud, on taas aega ja jem helistati ja paluti mul veel lugema tulla: „Inimesed soo- võimalust poolelijäänu juurde tagasi pöörduda. Sel kevadel vivad teie häält kuulda!” See oli igatahes superkompliment!

46 RAMP 2014/2015 Rambi ees

2009 „Vanamees ja meri”. Lavastaja-koreograaf J. Savolainen Aivar ei muretse maailma ebatäius- likkuse pärast – ta lihtsalt teeb maksi- maalselt, mida suudab, ootamata selle eest mingit kiitust.

sai mu täiskasvanute klassil Vanemuise Tantsu- ja Balletikoolis täis kaheksas õppeaasta. Endiselt on neis tung üha raskemate elementide sooritamise järele. Ja kuna mõistuse töö on tugev, siis tuleb ka keha järele – me ei tegutse nõukogude-aegse tantsija iseloomus- tuse järgi – стальная стопа, железная Janek Savolainen Silas Stubbs спина и деревянная голова (tõlkes – kolleeg ja lavastaja kolleeg terasest pöid, raudne selg ja puust pea). Olen Aivariga teinud 7 lavastust – ta viitsib, Aivar on suurepärane inimene suurepärase Tantsija edu pant seisneb ajude õiges oskab ja suudab kaasa mõelda, tal on üüratu huumorimeelega. Temaga koos töötada on kasutamises. Alati. lavakogemus ning tantsijatarkus ja ta on ini- väga tore ja värskendav, sest temas on nii mene, kes põhimõtteliselt armastab oma tööd. palju entusiasmi ja armastust tantsimise vastu. Olime laval koos päris palju sel perioo- Milline vanaisa sa oled? Töö- ja keskendumisvõime on tema puhul absoluutselt kandvad märksõnad. dil, kui Janek Savolainen tegi oma lavastust Vanaisaks olemine on eriline kingitus. „Vanamees ja meri”. Pean ütlema, et see on Aivari huumor on selline, et inimesed ei saa Mul oli aastaid südamel see, kui vähe Eestis oldud aja jooksul olnud üks toredamaid sageli aru, kas ta räägib tõsiselt või mitte – ta ma sain Mariaga olla. Ikka ja jälle olin ja meeldejäävamaid töid. Kõige selgemalt suudab tõsiseltvõetavalt etendada mis tahes meenub mulle, kuidas enne igat etendust proovis või etendusel siis, kui laps situatsiooni, alles hiljem jääd mõtlema... nägin Aivarit närvilise olekuga ringi liikumas. vajas mind kõige rohkem. Kogu aeg ära Mõni asi haagib talle lavastades lihtsalt, mõni See üllatas mind, kuna teadsin, et tema lava- ja ära. Nüüd ma tahan seda heastada asi on lõpuni pisut hämar. Aivar viib ennast kogemus on hiiglasuur. ja iga kord, kui Maria ja Ott (Ott Sepp, alati sellesse faasi, et kasvõi jõuga pressib näitleja– toim.) helistavad, kas ma saan endast välja põhjuse, miks ta lavale läheb. Jelena Karpova Ta ei vali ega staaritse, ta võtab võrdse uudis- Johannesega olla, siis ma saan. Kui partner pidin nõukogude armeesse minema, oli himu ja huviga vastu praktiliselt kõike, mida lavastaja tema suunas saadab. Ja ei tee vahet, Aivaril on väga tihe loominguline elu. See on Maria kahe ja poolene, minu ema jättis kas lavastajaks on staar või päris algaja. Tal kogu aeg nii olnud. Teda iseloomustab ka Tallinnas kõik ja tuli appi, sest Vivianil on hästi aeglane rolliloome, - mitte liigutuste omalaadne truudus valikutele – Vanemuise oli tollal teatris palju vastutusrikkaid mõttes- , ta lihtsalt kaevub igasse karakterisse, teatrile näiteks. rolle. Mariale on vanaema senini väga keda on vaja lavale tuua või tekitada. Ka kardab Rolli puhul on Aivar alati kursis algmaterjaliga, südamelähedane. Nii see elu käibki, Aivar vahel mõningaid uusi asju teha, siis aga või pinnib lavastajat, et mida ja kuidas teha, improvisaator on ta siis, kui roll selge. Ta on mina meenutan oma vanaema ja loodan mõtleb, ületab ennast ja teeb hiilgavalt. mulle hästi kindel ja väga hooliv partner olnud. nüüd Johannesega koos kasvada – anda Ta on lavanarkomaan. Lisaks sellele on tal kõva kogus talenti, mida realiseerida. Sellist inimest Ilma Aivarita poleks ma kunagi nii palju tant- talle kõik, mis oskan. Juba ta teab kõiki teatris teist pole. Kõige paremas mõttes „vana sida saanud. tähti, numbreid kümneni, noodinime- kooli mees”. Aivar ei muretse maailma ebatäiuslikkuse sid ja loetud raamatuid peast – niipea, pärast – ta lihtsalt teeb maksimaalselt, mida Ta on hea inimene. Mulle ei meenu, et tal üldse suudab, ootamata selle eest mingit kiitust. kui kokutama jään, ütleb teksti ette. Ise oleks olnud kellegagi konfliktis ja ka seda mitte, alles 30-ne kuune! Ja töögraafik on tal Ainult niipalju kui antakse, ise ta ei küsi. Ja et ta oleks kunagi kellestki halvasti rääkinud. alati on tal eesmärk seatud ülesandest õppida. tihe – esmaspäeval loovus, kolmapäeval Mitte iialgi. On küll näha, et mõni asi on talle Me ei olnud enam väga noored kui Smoriginas võimlemine ja reedel laulmine. vastukarva ja alati on tal olemas oma arvamus, aga ta ei lasku iial keelekandmiseni, mis iseene- lavastas „Madame Bovary”. See, kuidas Aivar tookord teksti tantsuga mõtestas, on sest oleks ju piisavalt teatraalne. harvanähtav. Ma ei saanud isegi raamatust Õudselt raske on vastata küsimusele: „Kas nii palju sisu kui tema andis oma tantsuga! sa tunned Aivarit?”, sest Aivar hoiab kodu ja Sel hooajal näeb Aivar Kallastet Pühendumus ja üldine armastus tantsu vastu tööasjad täiesti eraldi. Suhtleme peamiselt on talle elustiil. Tantsija aktiivne iga on ju lavastustes „Kuldvõtmekese lugu”, tööalaselt. lühike ja kui sul veab, siis ongi ülim see, kui „Totu Kuul”, „Pähklipureja”, „Õhtu Ma tean ainult seda, et ta teeb kodus kogu aeg sinu teele satuvad õiged inimesed. Straussiga”, „Ooperifantoom” ja remonti. Võib olla laeb ta ennast suvel? Aga Aivar on inimene, keda usud. Ta sündis „Meister ja Margarita” kus ta on, ma ei tea... Teda peaks jälitama. sellisena – aus, heatahtlik, avatud. Ei no tõepoolest...ei tea. Inimene, kes on täis maailma.

RAMP 2014/2015 47 48 RAMP 2014/2015 Intervjuu

Daam, kelle elu on ilus!

Tekst Krista Leipsig — Fotod Alan Proosa, Vanemuine

Vanemuise orkestri vioolamängija Niina Mets on inimene, keda kohates tuleb tahes-tahtmata naeratus näole. Ta on alati särasilmne ja lausa kiirgab positiivset energiat.

Talvel, kui ilm on kõle, mõjub Niinaga kohtumine nagu et olen kooli sisse saanud ja seal käin. Nad arvasid, et laps soojendav päike. See teeb heas mõttes kadedaks ja teki- läheb lihtsalt õue mängima ja alles siis, kui mulle oli vaja tab uudishimu, kuidas ta suudab küll kogu aeg särada? viiulit, said vanemad teada, et õpin muusikakoolis. Tol ajal ei Sellele küsimusele vastab alati viimse detailini väljapee- olnud kerge viiulit saada. Mu isa sõitis lausa Moskvasse ja tõi tud Niina ülimalt lihtsalt: sealt minu esimese väikese viiuli. Ma elan põhimõttega, et teatrisse tulles jätan kõik oma mured Ukrainas jätkasin õpinguid muusikakoolis, kuid siis tulid koduukse taha. Mulle meeldib, kui inimesed minuga koos vanemad Eestisse elama ja ma astusin Tallinna Muusikakooli olles on rõõmsameelsed, kui mulle naeratatakse ja sõbralikult (praegune G. Otsa nimeline Tallinna Muusikakool – toim.). suheldakse, seepärast olen ma ise ka selline. Aeg elamiseks Õppisin Paul Purga juures, ta oli väga tunnustatud muusik, on nii lühike, no milleks seda tigeduse peale raisata? Mis siin ERSO vioolarühma kontsertmeister ja pedagoog. Peale kooli muretseda, elu on ilus! (Ja Niina hääles on selline veenvus, lõppu suunati mind tööle Vanemuise teatrisse. Väikeses nagu oleks ta tõestanud praegu elutähtsa teoreemi). majas võttis mind vastu tolleaegne peadirigent Erich Kõlar, kes kinnitas, et ootab väga orkestrisse noori muusikuid. Ja Niina, Sa oled Vanemuises ajast, mil suurt maja alles nii ma jäingi. Kui olin juba viis aastat Vanemuise orkestris hakati ehitama. Aga kuidas Sa muusika juurde jõudsid töötanud, tekkis puudus vioolamängijatest, ja kuna minul või jõudis muusika Sinuni? olid selleks kõik eeldused olemas, siis läksin konservatoo- riumisse Herbert Laane juurde vioola eriala õppima. See oli Mu emal oli väga ilus hääl. Ta laulis kodus sageli. Ka isa oli väga raske aeg. Mu tütar oli sel ajal veel väike, vaid 3-aastane. väga musikaalne ja kuigi muusikalist haridust tal ei olnud, Kuigi õppisin kaugõppes, pidin sageli Tallinnasse sõitma, võis ta klaveri taha istudes mängida mida iganes. Minu lapse- samal ajal ma jätkasin täiskoormusel töötamist ka orkest- põlvekodus kõlas tihti muusika. ris. Eksamisessioonidel oli tihti nii, et hommikul oli mul Sündisin Sahhalini saarel, olin kahekuune, kui vanemad Tallinnas eksam, õhtul Vanemuises etendus ja järgmisel hom- sealt isa töö tõttu Moskva lähedale kolisid. Hiljem rändasime, mikul pidin jälle Tallinnasse eksamile sõitma. ikka isa töö pärast, elama Ukrainasse, kus ma lõpetasin laste- Olen andnud kontserte paljude erinevate kooslustega, aga muusikakooli. Muusikakooli astudes tahtsin ma oma pisut põhikohaga tööl olen olnud vaid Vanemuises. Jah, muidugi vanema sõbranna eeskujul ka klaverit õppima hakata, ent on mullegi tulnud pakkumisi mujale tööle minekuks, aga on vastuvõtukatsetel pakuti, et ma võiksin hoopis viiulit män- juhtunud nii, et olmeliste takistuste tõttu ei tahtnud ma neid gida. Mul oli tegelikult ükskõik, mis pilli õppida, peaasi, et vastu võtta. Kord olin ma saanud just uue kooperatiivkorteri, saaks muusikakooli. Ma ei rääkinudki kohe oma vanematele,

RAMP 2014/2015 49 mis omal ajal oli suur defitsiit ja ma ei raatsinud sellest loo- ja orkestrantide vahel, mille tulemusel sünnib etendus. Ja buda. Ah, neid eraeluga seotud takistusi on olnud teisigi. kui etendus on õnnestunud ning publik aplodeerib, siis minu (Niina rehmab naerulsui käega ja on näha, et ootab järgmist meelest on osalustunne võrdne nii solistide kui orkestrimän- küsimust). gijate vahel. Kuigi jah, lillesülemeid saavad tavaliselt artistid laval, kuid ka meid, orkestriaugus olijaid, puudutavad publiku Oled orkestrant, kas Sa soleerima pole kunagi ovatsioonid ja tänulikkus hingepõhjani. Ning ka meil on vahel kibelenud? saalis austajad, kes lilli toovad. (Niina silmi tuleb eriliselt Lastemuusikakoolis õppides tegelesin ka laulmisega. Mul kaval pilk) oli väga ilus hääl, hästi kõrge koloratuursopran. Laulsin mit- metes koorides ja kui ma kooli lõpetasin, siis arvasid kõik, et Teatritöö spetsiifikast lähtuvalt on aegu, mil orkestril lähen laulmist õppima. Aga viiul oli mulle ikkagi tähtsam. on väga palju tööd, ent on ka perioode, mil väga palju Pealegi ei olnud mul tunnet, et pean ilmtingimata lavale esinemisi ei ole. Kuidas Sa ennast jõudehetkedel vormis saama. Ka lavaalune orkestriauk näis mulle põnev. Hiljem hoiad? tekkis ambitsioon ennast vioolaga võimalikult hästi väljen- Minu eriala spetsiifika on selline, et pilli tuleb harjutada ja dada ja see kestab tänaseni. Pealegi, praegu mõtlen, et küllap hoida käes iga päev. Pean harjutama sümfooniakontsertide ma poleks saanud lauljana nii kaua teatris tööd teha. On mui- partiisid, tuleb korrata ooperite ja ballettide partiisid. Pean dugi suur vahe, kas mängida väiksemas ansamblis või suures väga oluliseks, et oleksin etendustele ja kontsertidele min- sümfooniaorkestris. Aga ma olen ka solistina saanud palju nes hästi ettevalmistunud. Vahel suvel jääb küll mõni päev kontserte anda, esinenud väiksemate koosseisudega, kus vahele ka, kuid vormis tuleb end igal juhul hoida ja mulle interpreedil on mõistagi suurem vabadus ja võimalus ennast meeldib mängida. Naabritega on vedanud, mitte kunagi teosesse sisse mängida. Orkestris sain 30 aastat olla vioola- pole keegi pahandama tulnud ega vastu radiaatorit kolkima rühma kontsertmeister ja seetõttu oli mul võimalus väga hakanud, kui ma oma kolmandal korrusel asuvas korteris pilli paljudes teostes soolosid mängida. Ka sel moel olen saanud harjutan. Mul on väga hea sordiin, nii et suudan mängida ka oma ambitsioone realiseerida. Mulle tõesti meeldib orkestris sosinal. Ülemöödunud suvel pidime kvartetiga esinemiseks mängida, ma pole solistitüüp. harjutama, prooviruumi meil polnud ja seepärast tegime seda minu juures kodus. Palava ilma tõttu olid aknad lahti. Kas Sul on ka muusikalisi eelistusi? Järgmisel päeval kurtis esimese korruse naaber, et miks te Muidugi on, aga mina ei saa vahet teha. Kõike, mis orkestran- ometi küll nii vähe mängisite! (Tuleb välja, et naabritel on dile ette antakse, peab mängima, ja mängima hästi! Kasvõi samuti Niinaga vedanud.) vastu tahtmist. Samas on teoseid, mida ma lausa kibelen mängima. Näiteks „Jevgeni Onegin”, mis meil praegu ka Kust sa võtad selle jõu ja energia, mis sind alati repertuaaris on. Fantastiline ooper! Samuti naudin väga rõõmsana hoiab? „Trubaduuri”, „Maria Stuardat”, „Wertherit”… Oh, neid on Loomulikult on minulgi muresid. No kellel ei oleks! Elus veelgi! Mulle meeldib väga mängida lasteetendustel. Laste juhtub igasuguseid asju, ka halbu. Aga ma tean, et ma annan reaktsioonid on alati vahetud ja siirad. Orkestrandid tajuvad lähedastele oma hea tujuga väga palju, nii et nemadki unus- nende emotsioone ja siis me omakorda reageerime neile. tavad oma mured. See annab mulle omakorda jõudu head Lastele mängimist naudin ma tõesti väga. tuju säilitada. Nii kaua, kui ma ennast mäletan, olen alati Huvitav on see, et mul on olnud võimalik mängida rõõmsameelne olnud. Ma usun, et ka hea muusika kuula- Tubina „Reigi õpetajat” kahel korral. 1979. aastal, kui see mine teeb mulle head. Mul on palju plaate, mida armastan Vanemuises esimest korda välja tuli, olin ma noor ja mulle kuulata. Vaatan Mezzo TV kanalilt oopereid, samuti käin tundus see muusika igav. Mõtlesin, et kus on viisid, kus on kinos Metropolitan Opera etendusi vaatamas. Käin nii sageli, duetid? Aga nüüd, võib-olla seepärast, et olen juba küps muu- kui töö võimaldab, sümfooniaorkestri kontserte kuulamas sik ja küps naine ning midagi juba oskan ja tean, vaat nüüd ja etendusi vaatamas. Nii Eestis kui mujalgi, Peterburis käin ma saan aru, kui põnev see muusika on! Praegu mängin seda regulaarselt. hoopis teise emotsiooniga. Tunnetan selle muusika tragöö- Mulle tundub, et muusikute seas vist ei saagi olla inimesi, diat… väga huvitav. Väga. Paul Mägi tegi meiega suurepärast kes on pahatujulised. Muusikat saab teha ainult hea tundega. tööd. Vähemalt meil siin on küll nii, et kõigil silmad säravad. Ja kui Ja näiteks ooper „Rehepapp”. Tauno Aintsi muusika hak- kellelgi vahel pea valutab või meel on nukker, siis etenduse kas mulle proovide käigus väga meeldima. Ta on selle ooperi ajaks suudavad kõik end alati kokku võtta ja vaid head välja väga huvitavalt kirjutanud. Sel hooajal tuleb taas repertuaari kiirata. Esinemiseks valmistumine – soengu ja make-up´i ka imekauni muusikaga „Carmen”. Olen ka seda ooperit aas- tegemine, pidulike riiete selga panemine, ehtimine – juba taid tagasi saanud mängida, mul on siiani oma partii peas. see aitab head meeleolu luua. Meil orkestris on tõesti kõi- Ootan suure põnevusega. Ka klassikaline ballett, näiteks gil daamidel kombeks ennast etenduseks kenaks sättida, „Raimonda”, meeldib mulle väga. Balleti puhul naudin eriti sest etendus on eriline sündmus. Teater on tempel, mitte seda, kuidas dirigent suudab luua peene kontakti tantsijate piimakombinaat.

50 RAMP 2014/2015 Intervjuu

Sinu pika karjääri jooksul on olnud Vanemuises kunsti- lises mõttes nii tõusu- kui mõõnaperioode. Möödunud hooajal said Vanemuise sümfoonikud, aga ka ooperi- koor ning solistid, ohtralt kiita nii publikult kui ka kriitikuilt. Jah, ja see on ainult tänu meie peadirigendile. Ta lihtsalt Heli Ilumets, kolleeg oskab meist võtta kõik, tegemata justkui midagi erilist. See on Vanemuise orkestri tšellomängija Heli Ilumets tema kunst. Ta oskab teha õigeid märkusi ja teeb neid ülimalt kinnitab, et just Niina oli see, kes tema saatuse rahulikult. Mõni teine vihastab ja õiendab, aga soovitud tule- määras. Juhtus see Tartu Ülikooli aulas aastal must ikka ei saavuta. Paul on alati väga viisakas ja ei kurjusta 1978. Nooruke Heli oli tulnud sinna oma sugu- ealeski. Ta oskab oma tööd teha väga kvaliteetselt. lase lõpuaktusele, kus muusikalise etteastega Paul Mägi ajal oleme tõesti palju kiita saanud nii kontser- esines Niina koos kontsertmeister Made tide, etenduste kui salvestuste eest. See sõltub ikka tõepoolest Sõlega. Mis lugu täpselt mängiti, ei mäleta peamiselt dirigendist. enam ei Heli ega ka Niina. Ent mõlemad kin- Tegelikult olen ma olnud kõik need aastad siin nitavad, et tegemist oli millegi​ romantilisega. Vanemuises väga õnnelik. Kui nüüd hakata mõtlema, kui Heli meenutab, et seda äärmiselt hingestatud palju neid aastaid on, siis tekib mõte, et nii kaua ei elatagi, esitust kuuldes sündis tal unistus, et ka tema sõnab Niina meie kohtumise lõpetuseks itsitades. oskaks ja saaks kunagi niimoodi musitseerida. Heli oli​ äsja lõpetanud lastemuusikakooli, ent kindlat sihti muusikuks saada tal enne Niinaga Traditsiooniliselt on kombeks teatri hooaja avakoos- kohtumist polnud. Tänaseks on Helist ja olekul tööjuubelite puhul kolleege tänada ja lilli kin- Niinast saanud head sõbrad ja kolleegid, kes kida. Kui Niinal täitus 40 aastat Vanemuises ja temalgi nüüdseks on koos esinenud ligi paarkümmend tuli lavale õnnitlusi vastu võtma minna, siis kuulis ta, aastat. Kui Heli seda saatuslikku kohtumist kuidas keegi kolleegidest sosinal imestas: „Issand – Niinaga meenutab, siis löövad temagi silmad 40 – kui vana ta siis ise on?!”. Ma ei imesta, kui sama sama​moodi särama kui Niinal ning see viib küsimuse esitaks keegi tänaselgi päeval, mil see alati mind mõttele, et Niina on tõenäoliselt lihtsalt hurmav ja rõõmsameelne daam saab peagi järgmist nakatav – tema sisemine sära võib teiste- tööjuubelit tähistada! legi hõlpsalt külge hakata.

RAMP 2014/2015 51 Eksperiment

Etenduse ajal lava taga – peaosas Merca!

Tekst Mall Türk — Fotod Juri Seredenko Eksperiment

Rekvisiitori amet eeldab nii tegutsemise kui mõt- lemise kiirust. Muidugi ka suurepärast mälu ning tähelepanu- ja empaatiavõimet. Hea rekvisiitor mõtleb alati sellele, kuidas näitlejal parem oleks. Merca, loomult uudishimulik ja alati põnevatele väljakutsetele valla, oli nõus RAMBI palvel end proovile panema rekvisiitoriametis. Teda juhendas oma ala tõeline proff, Vanemuise kauaaegne rekvisiitor Kaie Uustal. Enamusel lavatagusest meeskonnast algab töö- päev tunde enne etendust ja lõpeb tükk aega pärast publiku lahkumist. Etenduse teenindamine on vähemalt kaheksatunnine tihe tööpäev. Rekvisiitor peab olema laia profiiliga, vajadusel ka kokk, nõudepesija või keemik. Lavatagused jõud peavad tegutsema nii professionaalselt, et ei pub- lik saalis ega näitleja laval märka nende olemasolu, justkui elukutselised varjud…. Reeglina on neil seljas tume riietus. „No need mustad võrksukad sobivad väga hästi,” kommenteerib Kaie Merca väljanägemist.

Täna mängitakse lavastust „Totu Kuul” ja siin on söödavat üksjagu – kiirnuudlid, sardellid, viina- marjad ja kuivatatud jõhvikad. Kiirnuudleid tuleb selles etenduses valmistada lausa mitu korda. Hetkel on nad veel ooterežiimil. Kui on õige aeg, siis valab Merca nuudlitele kuuma vee peale ja serveerib kaussidesse, millest näitlejad neid laval isuga sööma peavad.

Alustuseks paneb Merca (kinnastega käsi kaitstes) miinus kaheksakümnekraadi- seid jäätükke kaussidesse ja kaanetab need kiiresti, et jää etenduse alguseni piisavalt külm püsiks. Ülejäänud jää pakib ta hoolikalt paksude tekkide sisse. Jääga tekitatakse lavale võimas aurupilv.

RAMP 2014/2015 53 Tohutu suurtest kappidest leiavad rekvisiitorid ülehelikiirusel kõik etenduseks vajaminevad asjad: kindad, purgid, karbid, pudelid, lehtrid, mullitajad, pikksilm jne. „Totu Kuul“ lavaatribuudid mahuvad nelja suurde kappi. Kõige rohkem vaja- vad ruumi „Fanny ja Alexandri“ rekvisiidid, täites lausa üheksa kappi.

„Rekvisiitoril areneb ajapikku välja kuues sõrm. See on arengukavas sees. Kui oled juba viiendat põlve rekvisiitor, siis on see ilmselt ka geneetili- ses koodis,“ ütleb Kaie surmtõsiselt oma ja Merca käsi mitmesuguseid pampe ja vidinaid täis riputa- des. Ja jälle tuiskavad nad näitlejate jaoks rekvi- siidilauale vajalikke asju viima. „Tühjade kätega rekvisiitor ei käi. Kui tuled, siis tood, kui lähed, siis viid,“ toonitab Kaie.

Merca on ladunud laia, rula meenutava käru jääkuubikuid täis. Rula veereb nii hoogsalt, et peatub napilt enne lavaäärt. Hoolikalt jaotab rekvisiitor Merca kõik vajaliku oma kohta- dele ning teeb (ikka lusti pärast) laval tühja käruga väikese rulatiiru. Hädavaevu suudab fotograaf tal kannul püsida.

54 RAMP 2014/2015 Eksperiment

Merca järgmine ülesanne on täis pumbata paarkümmend õhupalli. Süles ja seljas viib ta pallid lavale, lavameister laseb alla stange, mille küljes on mustast kangast tunnel, kuhu vahele pallid panna tuleb. Pallid tõrguvad, mõni läheb katki, aga paigas nad lõpuks on ja stange sõidab tagasi, kõrgele lava kohale.

Keemik-rekvisiitori roll näib Mercale eriti istuvat. Laval vulkaani-efekti saavutamiseks peab ta kokku segama õiges vahekorras keemilise lahuse. Kuidas reaktsioon päriselt õnnestub ning kui kõrgele täna vulkaan purskub, saab teada alles etenduse käigus.

Ja ongi lõpukummarduse aeg. Näitlejad võtavad laval vastu aplausi, rekvisiitor peseb lava taga nõusid. Alles siis, kui saal tühjaks jääb, saab hakata lavalt asju kokku korjama. Kulub veel tund-paar kuni kõik asjad taas rekvisiidikappides oma koha leiavad. „Rekvisiitori töö on nagu sõjaväeanekdoo- dis: nüüd kaevame siit alates kuni lõunani.“ tõdeb Merca nõusid kuivatades. „Noh, tegelikult olen ma väsinud, aga ... õnnelik!”

Sel hooajal näeb Merle Jäägerit lavastustes „Minu järel, seltsimees!”, „Nukitsamees”, „Madisoni maakonna sillad”, „Fanny ja Alexander”, „Estoplast”, „Kaks vana naist”, „Kajakas”.

RAMP 2014/2015 55

Intervjuu

Mootorrattur Maria

Küsinud Anu Tonts— Fotod Alan Proosa, Maria Soomets

Üsna ootamatult, jutu sees, selgus, et Vanemuise näitlejannal Maria Soometsal on üllatav hobi – mootorrattamatkad. Naiselik ja habras Maria ning suured bensiinilõhnalised mootorrattad – esmapilgul täitsa uskumatu komplekt! Uurisime lähemalt, kas Maria tunnistab jutu tõeks ja mida tal enda kaitseks öelda on.

Millal ja mis asjaoludel toimus Sinu ja mootorratta esi- Sardiinia saar. Sardiiniat nimetatakse oma erakordselt huvi- mene lähem kohtumine? tavate slaalomirajana kulgevate teede tõttu ka tsiklimeeste Kohtumine mootorrattaga toimus samaaegselt Robertiga paradiisiks. Tagasiteel siis ikka jälle Saksamaa, Poola, Leedu, tutvumisega (näitleja Robert Annus, Maria elukaaslane – Läti. toim). Nii üks kui teine tundusid metsikud ja köitvad ühtaegu. Tunduvad praegugi. (Maria naeratab kavalalt.) Päris läheda- Kui metsikult te reisite? Kas peatute hotellides või on seks sain mõlemaga meie esimesel pikemal reisil Euroopasse. oma telk ja supipada kaasas? Robert valdab ja juhib oma Triumphi väga kindlakäeliselt, Oleme enamasti siiski eelistanud peatuda linnades või linna- usaldan teda täielikult. Ühised matkad oleme teinud tema lähedastes motellides. Aegajalt oleme sattunud ka tuttavate rattaga, aga eks varem või hiljem tekib tagaistujal kange kiu- või tuttavate tuttavate juurde. Kui selja taga ja ees on pikad satus ohjad enda kätte haarata. Tsikliga sõitma õpetas mind sõidupäevad, on kõige olulisem end hästi välja puhata. Alo Aarla, suurepärane sõiduõpetaja Tartus. Julgustan kõiki Mootorrattasõit nõuab katkematut kohalolu ja tähelepanu motikahuvilisi tema juurde minema! Päris oma rattaga sõidan ning on seetõttu autosõidust omajagu väsitavam. nüüd kolmandat suve. Kus on olnud kõige ilusamad kohad, kuhu olete Sina ja tehnika, masinad-mootorid? sattunud? Käime hästi kokku küll. Autoga sõidan juba keskkooli ajast. Minu suured lemmikud on Šveits ja Sardiinia. Esimesel Mulle meeldivad kiirused. Jõuline kiirendus tsikliga on tõe- Šveitsi reisil saime tuttavaks teise mootorratta-paariga, kellest line kaif! nüüdseks on saanud meie väga head sõbrad. Nemad korral- dasid meile päeva, mis minu jaoks oli esimene kogemus Milline mootorratas Sul on? Kas jaksad oma ratta ise tsiklimatkast kui kunstiteosest. Päev algas stardiga pimedal püsti tõsta? hommikul kell pool neli, et jõuda päisesetõusuks mägedesse. Mul on Honda CB500. Esimeseks rattaks väga hea, mitte See oli omamoodi ülev hetk, kui punased mäetipud hakkasid väga suur, kerge manööverdada ja tasakaalust välja kaldudes reetma kohe-kohe tõusvat päikest, all lookles lõputu siksakina jaksan teda enam-vähem kinni ka hoida. Kui ratas päris kum- kitsas tee ja vaikselt hakkas külm sulama soojuseks. Olime muli maas, on püstitõstmiseks omad nipid. Kui üksi ei jaksa, väikeses mägilinnakeses kohviku esimesed külalised, sarve- tuleb tõsta kahekesi. saiad tulid otse ahjust. Ja nii lookles terve päev mägedes, sõitsime üles kõige kõrgemasse inimasustusega külakesse, kus ümberringi on ainult lumised mäetipud ja all ootas kuum Oled koos Robertiga teinud aukartustäratavalt pikki ning lopsakas suvi. Kogu see päev oli üks katkematu hinge- reise. Kuhu täpsemalt? mattev meeleline elamus. Midagi sarnast kogesime Robertiga Esimene reis kulges läbi Saksamaa, Šveitsi, Prantsusmaa, taas mõned aastad hiljem Sardiinias. See imeilusate randade Hollandi, Taani ja Rootsi ning sealt laevaga koju tagasi. Teisel ja kütkestavate mägivaadetega saar on üks itaallaste lemmik- korral käisime allpool, Šveitsist Itaaliasse ning sihtkohaks oli puhkusepaiku. Itaallaste eluviis on üldse rajatud pigem

RAMP 2014/2015 57 Matkapäev Šveitsi mägedes. naudingutele ja muretule kulgemisele kui sun- Olen alati veidi kaastundlikult vaadanud nile alalõpmata midagi teha ja saavutada. Pood mootorrattureid, kui väljas on 30 sooja- on lahti siis, kui poepidajale sobib ja päevase kraadi ja nemad on oma nahkpükstes ja kuumaga keegi sulle naljalt süüa valmistama nahkjakkides... Kas on palav? ei hakka. Elu läheb kihama alles õhtul, päev Sõidu ajal tavaliselt ei ole väga palav. Aga on mõeldud puhkamiseks. Ühel õhtul otsusta- eks ta nii on, et mida lõuna poole sõita, seda sime valida mäestiku ületamiseks vana maha- napimaks muutub tsiklimeeste riietus. Itaalias jäetud tee ja kohati oli tunne, nagu oleksimegi sõidetakse ikka õhukese särgiga ja lühikestes selle maailma veere peal ainult meie kahekesi. pükstes või lehvivates nappides kleidikestes. Meie ja mäeveerudel kõõluvad kitsed ja kondi- Ka kiivrid meenutavad seal rohkem jalg- sed lehmad. Ma saan aru, et kõlan paadunud ratturite omi. Kindluse mõttes on üldiselt romantikuna, aga ilmselt neid muljeid ongi arukas täisvarustus selga jätta ja peatumisel raske edasi anda. sellest siis võimalikult kähku välja pugeda. Nahkriided kipuvad kuumaga tõesti kergesti Kuidas on hirmude ja ohtlike olukordadega? keha külge kleepuma. Ohtlikke olukordi on ikka olnud ja muidugi need ehmatavad ja teevad ettevaatlikuks. Kui palju saab sellistel mootorrattareisi- Lausa kukkunud oleme ka korra, õnneks väi- del endale kohaliku kultuuriga tutvumist kesel kiirusel ja see lõppes õnnelikult. Mina lubada? Suviti teatrisse vist eriti ei satu? nikastasin kergelt küll selga, aga ratas oli siiski Eks mootorratas on eelkõige sõiduvahend ja ainus, kes pärast natuke turgutamist vajas. see ei tähenda, et ei võiks sihtpunktis ka teat- Ma pelgan endiselt sõita tugevas vihmasajus, ris või kontserdil käia. Kohalik kultuur on ju aga sageli ei ole valikut, tuleb kohale jõuda. ka kohalikud inimesed, keel, toit, arhitektuur. Muidugi ei istuta ratta selga selleks, et hirmu Inimeste jälgimine on meil, näitlejatel, ju lausa tunda. Ikka vastupidi, see on suur nauding, selline omaette hobi või erialane kiiks. Aga adrenaliini ja vabaduse tunne, soov tunda jah, kuidagi on viimastel aastatel kujunenud iga möödavilksatava metsa, põllu ja veekogu nõnda, et teatrireisid võtame täitsa eraldi ette, lõhna. Selles on kummalist närvekõditavat enamasti kas Londonisse või Berliini. Siis vaa- taju, et hetkeks on eluohjad sinu ja ainult sinu tame nii palju teatrit, kui vähegi jaksame. enese peos.

58 RAMP 2014/2015 Intervjuu

On Sul nendest reisidest midagi ka oma teatritöösse On Sul veel hobisid-harrastusi? Mida suvel siis teed, kui kaasa võtta või pigem on see võimalus aastaringsest parasjagu on töövaba aeg ja mootorrattareisi ka pole? töörügamisest end hetkeks täiesti välja lülitada? Muuseas, jalgrattaga sõidan ma ka hea meelega. Seenelkäija Teatrireiside muljed mõjutavad sõna otseses mõttes siinseid ja moosikeetja olen. Ujun, matkan, käin saunas, loen. Oluline tegemisi. Näiteks “Härrasmehe” teksti ja lavastamise idee on, et meie lapsel oleks isa-emaga huvitav ja rõõmus koos tõime Robertiga Londonist kaasa. Tänapäeva teater on oma olla. Viimasel ajal on seda töövaba aega kuidagi nii napilt, et piire väga julgelt avardanud ja äärmiselt rikastav on olnud siis tahaks lihtsalt rahulikult ja mõnusalt oma maakodus tik- sellest osa saada. suda. Ja kui kõik sõbrad-sugulased ükspäev sinna värava taha Tsiklireisid on aga rohkem hingeakude laadimiseks. sõidavad, vaat siis algabki see päris ja tõeline puhkus! Teelolemise kogemus, kulgemine, seiklus, vahetu üksolemine kõigega, mis sind ümbritseb. Imeline aeg ja viis kalli inime- sega koos olemiseks.

RAMP 2014/2015 59 Haridus teatris – teater hariduses

Tekst Mall Türk — Fotod Tõnis Järs

25. märtsil toimus Vanemuises konverents „Haridus teatris – teater hariduses”. Konverentsil arutatud teemad on paljuski teatri noortetöö edasiste suundade aluseks. Mida siis on tulevikult oodata?

Õpilased on teatrisse ikka oodatud. Vanemuise repertuaari konverentsi vastu oli eriti suur õpetajate seas, osalesid aga ka laiast valikust leiab igale vanusele midagi ja Vanemuise teatri- koolijuhid, noorsootöötajad, muuseumipedagoogid, kooli- tundidest saab huvitavaid teadmisi juurde koolist saadavatele teatrite tegijad. Kohal olid mitmed Eesti teatrid. Osalejaid muusika-, kunsti- ja kirjandustundidele. Teatritunnis kasuta- oli kokku üle 200, kaugelt enam, kui oodata julgesime. Eriti takse tahvli ja kriidi asemel teatrivahendeid – lava, rekvisiite, rõõmustas, et Vanemuise üleskutset – tulla hariduse üle orkestrit jne. On tunde, mis toimuvad vaid teatris, näiteks arutlema – , võeti kuulda pea kõigis Eestimaa paikades: nii teatriekskurssioon, kuid on ka tunde, mida saab tellida lausa Tallinnas, Harjumaal, Kesk-Eestis kui saartelgi. kodukooli, näiteks „APPI, OOPER?!”, mis tutvustab noorema Avaminutitel üllatas kohaletulnuid efektse tervitusega ja keskmise vanuserühma õpilastele haaraval moel ooperi- veel viimaseid päevi Tartu linnapeana tegutsenud Urmas muusikat. Oleme arvamusel, et teater saab pakkuda köitvaid Kruuse, kelle konverentsi avakõne keskendus unistuste ja lisateadmisi mitte ainult kultuurivaldkonnas, vaid ka näiteks loomingulisuse vajalikkuse teemale laste kasvamisel täiskas- füüsikas või keemias. vanuks. Valgus sähvis, muusika möirgas, reketist sai kitarr… Eestis pakutavale haridusele heidetakse vahel ette liigset Prof. Marju Lauristin kommenteeris hiljem nähtut: „Saime akadeemilisust. Teater saab anda koolis õpitule lisaväärtusi – Tartu linnapea kohta nende 10 minuti jooksul teada rohkem isikliku kogemuse, silmaga nägemise ja käega katsumise kui eelneva 10 valitsemisaasta jooksul”. võimaluse. Teisalt – lugude kaudu, mida teater vaatajatele Marju Lauristini sõnavõtt puudutas peamiselt kaht vald- „jutustab“, kujundab ta väärtusi ning peegeldab seda, mis konda: mis on väärtuskasvatus ja kellele on teater oluline? ajas oluline. Uuringutele tuginedes tõdes prof. Lauristin, et kasvamas Riiklikus õppekavas on kirjas: „Kool kujundab väärtus- on kultuurikatkestuse põlvkond. Fakt on see, et 47% 17–28 hoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja aastastest noortest ei satu kolme aasta jooksul kordagi teat- ühiskonna eduka koostoimimise aluseks“. Isiklik õnnelik elu risse. Aktiivne teatrikülastaja on keskealine ja vanem. Uued ja edukas ühiskond on ambitsioonikad eesmärgid. Nende meediakanalid toodavad „kliki” – kultuuri, loo jutustami- täitmiseks ei piisa pelgalt kooliharidusest. Ka teater oma seks ei jätku justkui enam aegagi ja raamatuid loetakse üha repertuaarivalikuga on ühiskonna väärtushoiakute kujundaja. vähem - märgata on põlvkondi siduvate tüvitekstide puudu- Kui kooli mõjutamisvõimalused katkevad peale kooli lõpeta- mist. Siinkohal muutubki eriti väärtuslikuks teater lugude mist, siis praegu moodne „elukestev õpe” võiks realiseeruda jutustamise kohana. Lauristin võttis oma ettekande kokku ka teatris. Niisiis – aeg on küps, et kokkupuutepunkte otsida järgmiselt: ”Kui jõuame sinnamaani, et saame aru – ERM, ja edasisi tegevussuundi valida. Vanemuise teater, ja teatrid üldse, kujunevad osaks haridu- Konverentsile kutsusime kolm suuremat osapoolt: teat- sest – on asi lihtsam. Tuleb hakata nendel teemadel rääkima!” rid, koolid ning teemaga seotud ministeeriumid: Haridus- ja M. Härma gümnaasiumi draamaõpetaja ja draamaõpiku Teadusministeeriumi ning Kultuuriministeeriumi. Huvi autor Ivika Hein tõi välja koolipoolse vaatenurga. Sõnavõtus

60 RAMP 2014/2015 Noortetöö

rõhutas ta draamaõppe mitmekülgset kasulikkust inimeseks kujunemisel. Ühelt poolt õpib selle kaudu palju enda ja teiste kohta, samas on draamatund justkui hingetõmbepaus muidu väga pingelises koolipäevas. Haridusministeeriumi õppekavade osakonna asejuhataja Pille Liblik kõneles oma ettekandes ministeeriumi algatusest „Huvitav kool”, mis otsib tasakaalu vaimse väljakutse ja Haridus teatris – teater hariduses põnevate õppimisviiside vahel. Ühest küljest on Eesti näitajad PISA testides väga kõrged, teisalt on nõrgemad tulemused just loovust ja algatusvõimet nõudvates küsimustes. Siin saab teater haridusele tuge pakkuda. Ettekannetele järgnenud diskussioon kujunes kaunis tuliseks. Kultuuriministeeriumi teatrite nõunik Hillar Sein nõustus, et teatris tehtavad haridustunnid on publiku kasvatamine, samas oli ta seisukohal, et otseselt hariduse osa Konverentsi „Haridus teatris – teater hariduses“ peaesineja TÜ see ei ole. Üksmeelel oldi aga selles, et teater peaks järelkasvu professori Marju Lauristini ettekandest „Väärtuskasvatus teatri kaudu” harima ja selles osas on mõistlik koolidega koostööd teha. ilmnes, et teatri ja hariduse omavahelistest suhetest mõtisklemiseks Teemadesse põhjalikumalt süvenemiseks jaguneti peale- oli aeg igati küps. lõunal töötubadesse. Mõningad väljavõtted Lauristini ettekandest: Väärtuskasvatuse töötuba juhtis Harrastusteatrite Liidu · 2011. aasta uuringu andmeil on inimeste hulk, kelle jaoks on kultuur tegevjuht Kristiina Oomer (ja Mall Türk). Väärtuskasvatuse elus tähtsal kohal, vaid 16%. Neid, kes on käinud aasta jooksul üle olulisusest alustades jõuti praktiliste ettepanekuteni: kolme korra teatris, on vaid kuni 15%. õppekavaga seotud haridusprogrammid võiksid olla Eesti · Eriti kriitiline on olukord 15−19-aastaste noorte seas, kellest 47% kõigis teatrites. Samas ei peaks haridustunni eest tasuma pole aasta jooksul näinud ühtegi sõna- ja 54% ühtegi muusika- õpilane ning rahastamise probleemi peaksid lahendama lavastust. Kinoskäijate protsent on samas aga 84. ministeeriumid. Kõlas ka mõte kompetentsikeskuse · Lauristin rõhutas: selleks, et teater oleks hariduse loomulik osa, peab ta olema kättesaadav kõigile. Praegu on Tallinnas ja äärealadel elavate õpilaste võimalused teatrisse pääsemiseks väga erinevad. On kaks olulist küsimust: kes peaksid hoolitsema selle eest, et kõik lapsed, kes teatrisse minna soovivad, sinna ka pääseksid ja kes peaksid hoolitsema selle eest, et õpilased sooviksid teatrisse minna? · Uuringust selgus seegi, et noorte arvates peaks hea lavastus või film olema põnev ja pakkuma kaasaelamisvõimalusi. Raamatute lugemisele eelistatakse sama teost filmina vaadata. Noortele meel- dib kaasa elada, aga mitte arutleda nähtu üle. Lauristini hinnangul on see ohtlik tendents. „Inimestega, kes ei oska elamusi enda jaoks peegeldada, on kergem manipuleerida, sest neil puudub kriitika- meel, kriitiline eneseteadvus,“ selgitas Lauristin. · 32% noortest on vaid uue meedia kasutajad ega tunne huvi luge- mise vastu. Ligi kolmandik on neid, keda ei haara kaasa ükski kul- tuurinähtus ehk nagu Lauristin märkis: need on lapsed, keda „päike ei valgusta”. Pille Liblik: „Oluline on tasakaal vaimse väljakutse ja põneva õppimise · Meie noored paistsid rahvusvahelises uuringus silma suurima inter- vahel.” netikasutusega ning asjaoluga, et ei räägi oma vanematele, mida nad seal teevad. „Tekib hingeline autism ja võimetus mõista, mis on kultuuris olnud,” iseloomustas Lauristin olukorda ja soovitas õpeta- jatel arutleda lastega interneti rollimängude üle ning võrrelda seda teatrist saadava elamusega. „Laps muutub rollimängu maailmas jumalaks, mis on suurimaid eetilisi ohtusid,” hoiatas Lauristin. · Meediumide vahetusega on praegu kaasnemas kultuurikatkestuse oht: põlvkondade side kaob, kui kaovad tüvitekstid. Lauristin on arvamusel, et õpetajate roll laste teatri juurde suunamisel peab suurenema, sest praegune lastevanemate põlvkond ei pea vajali- kuks oma lapsi teatrisse viia. Teater on tänapäeva noore inimese jaoks Lauristini arvates parim sild, mis suudab siduda tekstide ver- baalset maailma audiovisuaalsete kujundite maailmaga, mis õpetab mõistma käitumise ja isiksuse semiootikat ning maailma märgilisust lugema. Selle oskuse õpetamine ja arendamine on üks osa isiksuse eneseteadvuse arengust, ilma milleta on oht, et noorest inimesest kasvab manipuleeritav robot. Hillar Sein: „Teatri haridustunnid on tulevase publiku kasvatamine.”

RAMP 2014/2015 61 Konverentsi tulemustele tuginedes on Vanemuise teatri valitud töösuunad noorte- töös järgmised: • 2014/15 hooaja lõpus on kavas välja anda töövihik õpetajale lõiminguvõimalustest teatri- haridustundide kaudu. • jätkame koostööd teiste Eesti teatritega ning otsime võimalusi uuteks haridusprogrammideks. • loodame leida koostöös ministeeriumitega lahendusi haridusprogrammide rahastamiseks ja infokoordineerimiseks. Konverentsi töötuba. • 2016. aastal toimub Vanemuises haridus- teemaline seminar, kuhu otsime edunäiteid teiste riikide kogemustest. • Järgmine hariduskonverents toimub 2017/2018 hooajal.

Konverentsi moderaator Jaanus Kangur.

loomisest, kuhu ühest küljest koonduks info teatrites tehtava ministeeriumite tasandilt algavat selgemat regulatsiooni, haridustöö kohta ning teisalt võiks sealt abi ja nõu saada nii näitab juba edasine ühistegevus. Vanemuisel on võimalus draamaõppe kui muude teatriga seotud tegevuste kohta. tegutseda siin eesliinil. Rahastamise teemasid arutati töötoas, mida juhtisid Üllatused konverentsil ei piirdunud vaid linnapea Tartu haridusosakonna juht Riho Raave ja Pille Liblik. lavašõuga. Konverentsi lõpus toimus suures saalis 8. klassi Tõdeti, et raha ei ole peamine probleem, pigem läbirääkimiste füüsika (!!!) tund. Õpetaja Enn Ööpiku tunni teema oli küsimus. Ühiselt leiti, et teatri haridustundide seos riikliku valgus. Õppetundi illustreeris valgusdemonstratsioon, mille õppekavaga on oluline. Ühise haridustöö aluseks on Haridus- teostasid Vanemuise valgusala juht Andres Sarv ja valgus- ja Teadusministeeriumi ning Kultuuriministeeriumi koostöö. meister Tõnu Eimra. Näiteks sai oma silmaga näha, kuidas Alustada saab juba kasvõi paremast infovahetusest. erinevat värvi valguskiired omavahel kokku saades moodus- Ideelaboris õhutati osalejaid mõtlema raamidest välja- tavad valge värvi! Visualiseerus tõsiasi, mis kirjas füüsikaõpi- poole. Töötoa juhid – erivajadustega õpilaste teatrifestivali kus, ent mida tavaelus kogeda pole võimalik. Küllap tõdesid Savililind korraldaja Katrin Luts, Ivika Hein ja Enn Ööpik seda katset vaadates paljud, et harjumuspärase kunstivald- (M. Reiniku Kooli füüsikaõpetaja), sõnastasid koos töögrupiga konna kõrval on teatris vajalikud ka reaalteadmised, milleta kõigepealt koolide ja teatrite ühised huvid. Leiti, et teatris teatriimesid ei sünni. Võimalik, et just siin on üks teatri ja tehtav haridustöö on koolile täienduseks ning teisalt kasvatab reaalaineid armastavate noorte kokkupuutevõimalus. teatrile arukat publikut. Pakuti välja kümneid ideid, kuidas Konverentsil oli kõike – mõtlemapanevaid fakte, häid ühiste eesmärkideni jõuda. Info koordineerimise ja parema ettepanekuid, erinevaid seisukohti ja tõsiseltvõetavat kriiti- rahastamise vajalikkust tõdeti selleski töörühmas. kat. Hariduse ja teatri teema tõmbas endaga kaasa ka mitmeid Töötubade kokkuvõtetest jäi kõlama soov ja vajadus teha sarnaseid või seotud valdkondi: nt foorumteatrid, kooliteatrid koostööd. Eestlaslik see ju ei ole, pigem toimetame jonnakalt või muuseumitunnid. Konverentsil jõudsime need teemad ikka igaüks oma „tööpõllul”. Loodame, et ühiselt teadvusta- vaid “lauale tuua”. Edasine ei sõltu valitsusest, tujust või tud vajadus ja kindlaks määratud eestvedajad lükkavad nüüd ilmast, vaid soovist ja oskusest teha koostööd. Võimalus on hoo sisse ka konkreetsetele tegudele. Kas edasine tegevus- olemas. kava sisaldab kompetentsikeskuse loomist või hoopis

62 RAMP 2014/2015 Noortetöö

Noortetöö Vanemuise teatris

Infopäev Konkurss Konkurss õpetajatele „Arukas arvustaja” „Nägin teatrit!” 25. ja 26.09.2014 kell 18 Vanemale kooliastmele Ka sel hooajal toimub lastele ja noortele konkurss Info- ja raamatumüügiletid avatud kell 17 „NÄGIN TEATRIT!” eesmärgiga kutsuda noori üles kell 19 etendus “Paplid tuules” Ootame põhikooli vanemate klasside õpilasi ja mõtlema ja arutlema teatriteemadel. Tööd võivad Vanemuise väikeses majas gümnasiste arutlema nähtud lavastuste üle nii, olla nii kirjutised kui pildid, lood või värsid, fotod nagu seda teevad tõeliselt head kriitikud. Kuidas või maalid. Oluline on, et need kannaksid endas lavastust analüüsida, õpetavad teatri dramaturgid. peegeldust teatrist. Konkursile laekunud töödest Hooaja lõpuks ootame teie töid teatrisse, parimad kujundatakse 2015. aasta märtsis Vanemuise suure Teatrikohtumised avaldame uue hooaja Rambis. maja fuajees näitus, parimate autorid ja juhendajad Konkursil osalemiseks kirjuta arvustus mõne saavad auhinnaks teatripääsmeid ja -meeneid, ja -loengud nähtud Vanemuise lavastuse kohta ja saada see toredamaid töid kasutab teater oma trükiste kujundamisel. 16.10.2014 kell 19 “Kaks vana naist” Sadamateatris teatrisse aadressil: ARUKAS ARVUSTAJA Etenduse järel toimub kohtumine teemal Tööd palume saata või tuua kuni Teater Vanemuine “Õpitud abitus”. 1. märtsini 2015 aadressil: Vanemuise 6, 51003 Tartu Teater Vanemuine 6.11.2014 kell 19 “Haldjakuninganna” Sadamateatris Soovi korral saab osaleda dramaturgide Vanemuise 6, Tartu, Etenduse eel kell 18 toimub Sadamateatri kohvikus juhendatud teatrikriitika õpitoas. Osalemise e-post: [email protected] kohtumine teemal “Shakespeare”. eelduseks on vaadata ära etendus, mille baasil analüüs tehakse, osaluse õpitoas saab broneerida Võitjad kutsutakse laste- ja noorte teatripäeva 13.02.2015 kell 19 “Elling” Sadamateatris juba vastavale etendusele pääset ostes. Õpituba tähistamisele 17.03.2015 Etenduse järel toimub kohtumine teemal “Kohanemine”. viivad läbi Vanemuise dramaturgid Anu Tonts ja Sven Karja. Kell 15 näituse avamine suure maja fuajees, 1.04.2015 kell 19 “Raimonda” Vanemuise suures majas kell 18 etendus “Kuldvõtmekese lugu” Teatri Etenduse eel kell 18 toimub suure maja fuajees Teatrikriitika õpitoad toimuvad: Kodus kohtumine teemal “Klassikaline ballett”. 26.11.2014 kell 15 väikese maja ovaalsaalis — “Tappa laulurästast” Täiendavat infot esinejate kohta jälgi kodulehel 26.03.2015 kell 15 väikese maja ovaalsaalis — www.vanemuine.ee “Fanny ja Alexander”

Sissepääs etenduse piletiga.

RAMP 2014/2015 63 Avasta ballett Kollase Kassi UUS! Keskmisele koolieale töötuba Avatud balletitund toimub tellimisel Vanemuise Kollased kassid õpetavad lastele meelsasti väikeses majas. Tunni käigus avastatakse erinevaid nippe ja oskusi, mille nemad on klassikalise balleti kulissidetagust maailma. butafooritöökojas ja proovisaalis selgeks saanud. Tunni lõpetab kombineeritud tantsunumber, Töötoa kestus 1–1,5 tundi. Osalustasu sisaldab Appi! Muusikal!? mis ühendab nii klassikalist kui kaasaegset materjale. tantsustiili. Koostanud ja lavastanud Butafooriatöötoad: Merle Jalakas ja Jaan Willem Sibul. Kunstnik Maarja Meeru Koolipäev teatris nooremale kooliastmele: Varjuteatri nukkude valmistamine Vanemuise noortetöö maskoti – Kollase Kassi Põhikooli vanemale astmele. – abiga tutvutakse erinevate muusikalidega, Töötoa käigus õpitakse tundma varjuteatri tutvustatakse žanri eripära, esitatakse palasid eripära, valmistatakse erinevaid varjuteatri nukke Koolipäeva jooksul saab külastada ja luuakse väike lavastus. muusikalidest “Cats”, “Detektiiv Lotte”, kolme ainetundi: “Nukitsamees” jt. Tutvustatakse lava valgus- ning helitehnilist tööd (prožektori valgusfiltrite kirjandus (teema “Teater”) Butafoorse toidu valmistamine vahetus, mikrofonide ja monitoride kasutamine), füüsika (teema “Valgus”) Töötoa käigus õpitakse, kuidas käiakse moodustatakse koos publikuga Kassikoor ning kehaline kasvatus (teema “Muusikaline lavastustes ümber toiduga, tutvutakse erinevate antakse üks korralik Kassikontsert. liikumine”) butafoorsete toitudega. Ühiselt meisterdatakse butafoorne tort. Muusikalitundi saab tellida Koolipäev teatris toimub: alates märtsist 2015. 12.11 2014 kell 10–13 keskmisele ja vanemale kooliastmele: Vanemuise suures majas Kipsmaskide töötuba 27.01 2015 kell 10–13 Töötoa käigus tutvutakse maskide, ajaloo eri Vanemuise suures majas perioodide erinevate maskitüüpide ja nende kasutamisega teatrikunstis. Valmistatakse endale kipsmarlist poolmask. Appi, ooper?! 1. tund Nooremale ja keskmisele vanuseastmele Võimalik tellida koolidesse

Vanemuise suure maja fuajees: 6.11.2014 kell 11 7.11.2014 kell 11

Lavastaja Robert Annus. Kunstnik Maarja Meeru

Te satute täiesti ebatavalisse tundi – ooperitundi, kus õpetajateks ooperilauljad Merle Jalakas ja Jaan Willem Sibul ning kontsertmeister Made Sõlg. Saate teada, kuidas ooperit kuulata ning vaadata. Räägitakse ooperimajast ja inimestest, kes seal töötavad. Elavas esituses saab kuulata erinevatest ajastutest pärit aariaid, millest mõnigi võib tunduda tuttav ning soovi korral saab isegi kaasa laulda. Näidatakse ka hulganisti uhkeid kostüüme ning tragimad publiku seast saavad lähedalt vaadata rekvisiite. Kõlavad katkendid ooperitest: Bizet’ “Carmen”, Mozarti “Võluflööt”, Humperdincki “Hansuke ja Greteke”, Lortzingi “Salakütt”, Nielseni “Maskeraad” ja Händeli “Xerxes”.

Appi, ooper?! 2. tund Eesti teatrimuusika

Nooremale ja keskmisele vanuseastmele Võimalik tellida koolidesse

Vanemuise suure maja fuajees: 3.03.2015 kell 11 4.03.2015 kell 11

Lavastajad Merle Jalakas ja Jaan Willem Sibul. Kunstnik Maarja Meeru

Selles tunnis kuulete läbi aegade parimaid palu Eesti ooperi-, opereti- ja muusikalilavastustest. Lisaks uutele ja huvitavatele teadmistele eesti muusikaloost saate aimu teatrigrimmi tegemise nippidest ja kaasa lüüa kohapeal sündivas väikeses lavastuses. Kõik meie oma eesti muusika! K. A. Hermanni “Uku ja Vanemuine”, E. Aava “Vikerlased”, G. Ernesaksa “Tormide rand”, E. Arro ja L. Normeti “Rummu Jüri”, E. Tambergi “Cyrano de Bergerac”, O. Ehala “Nukitsamees”. Muusikatunni viivad läbi juba tuntud õpetajad – Vanemuise ooperisolistid Merle Jalakas ja Jaan Willem Sibul.

64 RAMP 2014/2015 Noortetöö

Tants läbi aegade Teatriekskursioon Kollase Kassi teatritund Ainult tellimisel Vanemuise suures majas ainult tellimisel Vanemuise väikeses majas ainult tellimisel

Näitame teile erinevatest ajalooetappidest pärit Ringkäik teatris, mille käigus tutvutakse teatri Oled Sa vahel mõelnud, kuidas teatrisse tulla? kauneid tantsunumbreid – kavas on klassikalisi ajalooga, erinevate žanritega, piilutakse lava taha Kuidas teatris olla? balletinumbreid, moderntantsu ja muud põnevat. ja käiakse teatri töökodades. Mis on teatris teistmoodi kui kodus? Tund on valminud koostöös Vanemuise Tantsu- ja Ekskursioon kestab ca 1 tund. Mis on lava peal? Balletikooliga ja kava esitavad balletikooli õpilased. Kas teater lõpeb lava taga ära? Täpsemat infot jälgi Kava on kokku pannud Elena Poznjak-Kõlar, www.vanemuine.ee Neile ja veel paljudele teistele küsimustele saad tantsijaid juhendavad vanemuislased Aivar Kallaste, vastuse Kollaste Kasside abiga. Rufina Noor ja Mare Tommingas. Teatritund on mõeldud lasteaiaealistele lastele ja kestab 45 minutit.

Teatritundide tellimine ja lähem info aadressil: Maiken Nõmmoja 744 0189 [email protected] või [email protected] www.vanemuine.ee

Kollase Kassi lastetuba Kollase Kassi suvekool Koolivaheaja vanemuise suures majas Keskmisele ja vanemale vanuseastmele Kollased Kassid Suures majas asub lastetuba, kus lapsed saavad Kümnekonna päeva jooksul tutvustatakse suvekooli Ka selle hooaja koolivaheaegadel saavad lapsed mängida ajal, kui emad-isad etendust vaatavad. õpilastele teatrit. Juhendajate abiga tehakse läbi 1 tund enne etendust ning etenduse vaheajal koos Lastetuba, mis asub Vanemuise suure maja kogu lavastusprotsess, suvekool lõpeb lavastusega. Kollaste Kassidega teatrisaali fuajees meisterdada. publikutsoonis, avatakse tund enne etendust ja on Esimene suvekool toimus 2010. aastal ja avatud kõigi suures majas toimuvate etenduste lõpulavastuseks oli “Saaremaa onupojad”. 2011. aasta Kollased Kassid on kohal: ajal. Lastetuppa oodatakse lapsi alates kolmandast suvekooli lavastus oli O. Lutsu / Ü. Vinteri “Kevade”, 18.10.2014 kell 19 “Helisev muusika” eluaastast. Etenduse ajal vaatab laste järele teatri lavastajad Jaan Willem Sibul, Madis Milling ja Katrin (Vanemuise suur maja) töötaja. Lapsehoiu hind õhtu eest on 5 €. Lapse Luts. 2012. aasta Kollase Kassi suvekoolis lavastasid 25.10.2014 kell 12 “Detektiiv Lotte” toomine lastetuppa tuleb vähemalt üks päev varem Jaan Willem Sibul ja Madis Milling revüüprogrammi (Vanemuise suur maja) registreerida Vanemuise kassades telefonidel “Vellkamm tu Estõunia”. 2013. aasta suvekooli 26.10.2014 kell 16 “Helisev muusika” 744 0165, 7 440 160 ja 7 344 248 või e-kirja teel peateema oli lavavõitlus. Lavastajad Merle Jääger, (Vanemuise suur maja) aadressil [email protected] Imre Toomeoks ja kaskadöör Mati Tikk tõid lavale 21.12.2014 kell 12 “Pähklipureja” erinevate ajastute võitlus-stseene lavastuses “Lõpp Vanemuise lastetoas saab tähistada ka erinevaid (Vanemuise suur maja) sündmusi. Ruumi eripära tõttu on soovitatav on vaikus”. 2014. aasta suvekool tähistas pisikest juubelit, tuues suure maja lavale kõige erinevamaid 27.12.2014 kell 12 “Detektiiv Lotte” külaliste arv maksimaalselt 15 last. Lastetoas on (Vanemuise suur maja) väike käpiknukuteatri sirm koos käpiknukkudega, kassikaraktereid lavastuses “Kassid”. Lavastajad 28.12.2014 kell 16 “Pähklipureja” laud ja joonistustarbed, kostüümid ümberriietu- Janek Savolainen ja Katrin Pärn. (Vanemuise suur maja) miseks, raamatuid ja mänguasju. Olemas on ka väike 3.01.2015 kell 19 (Nordea KM) lava koos eesriide ja dekoratsiooniga. Lastetoa 2015. aasta suvekool toimub 4.-14.06. “Detektiiv Lotte” kasutamine 1 tund enne etenduse algust ja vaheajal Sadamateatris 4. 01.2015 kell 13 “Detektiiv Lotte” (Nordea KM) sünnipäeva või mõne muu sündmuse tähistamiseks Täpsemat infot jälgi teatri koduleheküljelt 18.03.2015 kell 18 “Kosmonaut Lotte” maksab 45 eurot, lisandub teatripileti hind. www.vanemuine.ee (Vanemuise suur maja) Tellimine: [email protected] või küsi [email protected] 21.03.2015 kell 12 “Nukitsamees” (Vanemuise väike maja) Sünnipäev koos Kollaste 22.03.2015 kell 12 “Detektiiv Lotte” Kassidega (Vanemuise suur maja) lastetoa kasutamine 3 tundi koos teatriteemalise tegevuse juhiga (1 tunni kestel) maksab 90 eurot 15 lapse kohta, iga järgmine külaline lisab hinnale 5 eurot. Tellimine: [email protected]

RAMP 2014/2015 65 APPI! OOPER?! SEITSME MAA JA MERE TAGA.

Tekst Mall Türk — Fotod Kertu Tombak

SÜNDMUS: „Appi! Ooper?! Eesti lavamuusika” üheksapäevane turnee sihiga Saksamaa ja Luksemburg. TEGEVUSPAIGAD: Tartu – Berliin – Hamburg – Luksemburg – Annaberg – Tartu TEGELASED: Vanemuise solistid Merle Jalakas ja Jaan Willem Sibul, kontsertmeister Ragne Jõgeva ning Kollased Kassid – Kertu Tombak ja Mall Türk.

Algus 21. mai varahommikul kell 5 on ilm karge ja öö- bikud laksutavad jõuliselt lõhnavas sirelipõõsas. Stardime teatri juurest Vanemuise kirjadega väikebussis Valga piiripunkti poole. „Spidoka näit on 247590,” raporteerib Kertu. „Kohvrid, kleidid, mõõgad, kilbid, nõiaraamat ja laskemoon on kaa- sas,” loetlen mõttes asju, millega peame jõudma Berliini, kuhu Merle, Jaan Willem ja Ragne meile järele lendavad. „Mis kütus siia käib?” taipab Kertu küsida enne, kui esimesse tanklasse Poolas sisse pöörame. Otsustame lõhna järgi. (Kassid teavad)

Päev hiljem „HILFE! DIE OPER?!” Inimesed pööravad pead, mõni jääb huviga ootama, mõni muigab, mõni on sellisest vildikaga valgele paberile kriipseldatud sildist silmnähtavalt hämmingus. Hoiame näppu fotoka päästikul, et tabada meie artistide saabu- mist Berliini lennujaama. Ja sealt nad tulevad – säravad ja valmis suurteks tegudeks!

66 RAMP 2014/2015 Noortetöö

Järgmisel päeval Ühel rohelusse uppuval Berliini tänaval peitub armas teatrituba, kus ootavad meid Berliini Eesti Kooli lapsed koos vanematega. Lapsed saavad teada, kes oli Eesti esimene kunstlaulja ja kes kir- jutas esimese lasteooperi, aga ka seda, kuidas kee- ta külmetuse vastu nõiarohtu. „Ärge seda kodus järele tehke!” hoiatab Jaan Willem igaks juhuks, kui meie nõiajoogi keetmine lõpeb paugu ja paksu tossuga. Kõigil on lõbu laialt!

Kolm päeva hiljem Pruudid-pruudid-pruudid! Tundub, et Hamburg on täis pruute! Linnaplatsil, raekojas, kiriku uksel, jõe kaldal – kõikjal seisavad fotograafidest ümbrit- setud säravad paarid. Õhetav ja särav on ka meie Hamburgi teejuht Ave. Päevane etendus Hamburgi Eesti Kooli perele on edukalt lõppenud.

Neljandal päeval Vahetame riiki. Suure Saksamaa kõrval on Eestist- ki väiksem Luksemburg. Meid võõrustavad Mari- Liis, Gea ja Mairis, kes rõõmustavad väga Luk- semburgi Eesti Kooli lastele toimunud ooperitunni üle. Luksemburgi Eesti Koolis on õpilasi palju, sest Euroliidu ametkonnad on siia toonud hulga Eesti peresid. C’est la vie!

Viis päeva hiljem Annabergi loss on Eesti kogukonnale Euroopas kokkusaamise kohaks. Kogunemiseks leiab põh- just alati, sügiseti peetakse siin piljarditurniiri, kevadtalvel tullakse laulma, mai lõpus koguneb seeniorieas väliseestlasi, kel kaasas lapsed ja lapselapsedki. Annabergi 55+ Kultuuripäevadel esinevad vanemuislased juba teist korda, mullune esinemine tõi kaasa korduskutse. Etenduse ajaks koguneb lossisaali hulk rahvast, mõned on lausa ekstra meie pärast kohale sõitnud. Õhtu üllatuseks on Priit Volmer, endine vanemuislane, kes residee- rub hetkel Bonnis.

Üheksandal päeval Tagasitee. Märkamatult on läbitud seitse maad ja meredki ületatud. Läbi on vuratud Läti-Leedu- Poola trass, siksakitatud Saksamaal ja peatutud Luksemburgis. Imekombel eksisime korra teelt ja olime mõned tunnid ka Belgia territooriumil. Tagasitee kulgeb Taani ja Rootsi kaudu ja nii need seitsmed maad-mered kokku saidki. Ning juba vurabki küpspunane Vanemuise väikebuss üle Tartu piiri. Kertu raporteerib: „Spidomeetri näit on 252172.”

Väga suur tänu Maie Kisis, Aira Paschke, Ave Vals, Liilika Mahanssur- Allev, Mari-Liis Kivioja, Gea Mägi, Mairis Minka ja kogu eestlaste kogukond piiri taga!

RAMP 2014/2015 67 KOSTÜÜMILAENUTUS Vanemuise teatri kostüümilaenutusest on võimalik valida endale sobiv kostüüm rohkem kui 3000 eseme hulgast.

KOSTÜÜMILAENUTUS TÖÖTAB TEATRIHOOAJAL: T ja K – laenutus avatud kl 10–15 N ja R – laenutus avatud kl 12–18 Esmaspäeval laenutamist ei toimu, kostüüme saab tagastada kl 12–18

Soovitame eelregistreerumist telefonil 744 0125. Kostüümilaenutuse sissepääs asub Vanemuise suure maja taga, kus vastavad viidad juhatavad laenutaja õigesse paika. Ühe eseme laenutamine nädalaks maksab 1–7,60 €, eriti kallite ja ajalooliste kostüümi- komplektide puhul 12–13 eurot. Kostüüme ei laenutata kauemaks kui üks nädal. Parukaid, vuntse ja jalanõusid Vanemuine ei laenuta.

VANEMUISE TEATRI KÜLALISTEMAJA Tartu kesklinna vahetus läheduses, aadressil Kuperjanovi 54a asub Vanemuise teatri külalistemaja.

Kokku on majas 12 tuba: Vanemuise teatri külalistemajal on olemas oma Lisainfo: · 2 topeltlaia voodiga tuba internetikeskne broneerimissüsteem, aadressil Kristi Sõber · 1 ühekohaline tuba www.vanemuine.ee/kylalistemaja. külalistemaja administraator · 9 kahekohalist tuba Sellel leheküljel saab jälgida vabade tubade T +372 744 0107 F +372 744 0116 Külalistemajas on võimalik olemasolu külalistemajas (punane on hõivatud/ M +372 5800 6282 korraga majutada 23 inimest. roheline vaba). Majutustingimustega saab tutvuda samal leheküljel. Lehekülg võimaldab teha bronee- [email protected] Igas toas on olemas: ringut soovitud toale. Lingi „Tellimusvorm“ all on · pesemisvõimalus ja WC ankeet, mis tuleb täita, vajutades nuppu „Saada“ · kööginurk ja toidunõud jõuab see automaatselt administraatorini, millele · teler koos SAT TVga järgneb kinnitus tellija e-postkasti. · WIFI leviala

68 RAMP 2014/2015 Juustusupp 4-le 4 kartulit — 2–3 keskmist porgandit — 1 väike kaalikas 1 keskmise suuruseg a sibul 200g sulatatud juustu (Merevaik) — 50g v õid — sorts õli soola-pipart — 1/2 spL suhkrut peterselli Pane riis keevasse vette. Tükelda porgand ja kaalikas väikesteks tükkideks ja lisa riisile. Lisa tükeldatud kartulid ja köögiviljapuljongi kuubik. Tükelda sibul ja prae või/õli segus – lisa supile. Järgmiseks sulatatud juust, sega, vajadusel lisa keedetud vett. Nüüd veel 1/2 spl suhkrut. Maitsesta hakitud peter- selliga ja naudi!

Lihtne forell puhastatud värsked põldoad 4–5 suuremat peipsi sib ulat sorts parmesani juustu maitse järgi võid — soola Pane oad potti keema, lisades lõpu poole maitse järgi soola. Sibulad praadida võiga õrnal tulel läbipaistvaks. Kui sibulad on valmis, lisa veel võid ja keedetud oad. Sega ja lase 3 minutit haududa. Raputa peale par mesani juustu. Sinna kõrvale külm, hele õlu.-

Oad praetud sibulaga forelli või lõhe filee — sidrun sulatatud juust hallitusjuust või — soola — pipart — tilli

Maitsesta filee soola ja pipraga. Peale pigista tunde järgi sidrunimahla. Kanna fileele tükikeste kaupa mõlemad juustud ja või tükid. Kõige peale raputa mõnuga tilli. Kata filee fooliumpaberiga. Jäta 20 minu- tiks seisma ja pane seejärel pooleks tunniks 180°-kraadisesse ahju küpsema. Hea sõber! Tänased retseptid valisin printsiibil – mida lihtsam, seda maitsvam. Juustusupp, mida soovitan südamest proovida, on mu ema retsept. Ubasid teen ma tavaliselt mõnusa saunaõhtu jaoks ja kala on kogu me pere lemmik. Soovitan soojalt alati kasutada kodumaist toorainet. Head isu! Illustratsioon Liisi Grüngerg Illustratsioon

RAMP 2014/2015 69 145. hooaeg draama

70 RAMP 2014/2015 Draamahooaeg

Teater nagu elugi on pidevas muutumises ja aren- gus. Inimesed liiguvad, imago uueneb, repertuaar vahetub, otsingud jätkuvad. Vanemuine on teater, mille sees on mitu teatrit. Draamatrupis on 2014. aasta sügisel kümme uut liiget. Neist seitse on kursusekaaslased teatrikoolist. Juba esimesel hooajal saab neist seitsmest igaüks head ja vedavat tööd. Võib arvata, et viie aasta pärast on Vanemuise sõnateater suuresti nende noorte nägu. Viis aastat ongi teatri praeguste plaanide horisont. Kui Eesti Vabariik saab saja-aastaseks, tähista- vad Eesti teatrid seda suure kettprojektiga, kus kahekaupa koos töötades keskendutakse ühele kümnendile Eesti ajaloos; selliseid lavastusi esieten- dub aasta jooksul tosin. Vanemuisele andis loos koostööpartneriks Sõltumatu Tantsu Ühenduse ja ajastuks 1920–1930. Kavandame 2018. aastaks lisaks veel mitut suurt lavastust ja hulka väiksemaid ettevõtmisi, millega soovime tõlgendada Eesti elu ja olemist võimalikult erinevatest vaatenurkadest. Riigi sünnipäevale järgneb teatri 150. sünnipäev 2020. aastal. Vanemuine on Eesti vanim teater. Need on suuremad tähised lähitulevikus, millele mõtleme juba praegu, kui kujundame truppi ja repertuaari. Teatrielu kulgeb mitmes etapis: lavas- tuse kavandamine, lavastuse tegemine ja lavastuse lavaelu. Trupp on kasvanud sama suureks kui see oli viimati 2003. aastal. Pisut oleme muutnud töö- korraldust. Pika ettekavandamise kõrval on ruumi ka väiksemate, kiiremate, vahetute aktsioonide jaoks. Lavakast tulijate ideedest ja energiast loodame tihedat kontakti üliõpilaspublikuga. Ajakiri, mida käes hoiate, on valminud siis, kui uue hooaja lavastused olid plaani võetud, kuid proovid polnud veel alanud. Milline on lavastuste saatus, milliseid rõõme ja vaevasid nende tegemisel nähakse, on mõnikord võimatu ennustada. Kindel saab olla aga selles, et ühtki neist ei võeta ette niisama. Teatris on kõik võimalik. Vanemuine on inimeste, lugude ja tunnete teater.

Heade kohtumisteni! Tiit Palu, Vanemuise teatri draamajuht mai 2014 Foto: Tõnis Järs Tõnis Foto:

RAMP 2014/2015 71 Uuslavastused

Avtandil Varsimašvili Armastan! Armastan! Armastan! Lüüriline armastuslugu

Tõlge georgia keelest Natali Lohk Lavastaja Avtandil Varsimašvili (Georgia) Kunstnik Silver Vahtre Muusikaline kujundaja Avtandil Varsimašvili Valguskunstnikud Andres Sarv ja Jaanus Moor Osades: Jaanika Arum, Linda Kolde, Kärt Tammjärv, Marian Heinat, Veiko Porkanen, Reimo Sagor, Markus Dvinjaninov, Tanel Jonas

Georgia mägiküla elab oma idüllilist elu: inime- sed, loomad ja loodusnähtused elavad har- moonias ja üksteisemõistmises, noormees ja neiu on otsustanud oma saatused ühendada. Õnnetuseks hakkab üks suurriik nende kodu- maad ähvardama ning noormehel tuleb minna sõjaväljale..... Jah, see on (peaaegu et) muinasjutt. Ometi pole see (mitte ainult) lastelugu, sest suured teemad Armastus, Headus, Surm ja Andestus tulevad siin arut- lusele viisil, millele võiks (ja peaks) mõtlema igas eas inimene. See helge ja kurb, kaunis ja poeetiline, Geor- gia “Romeoks ja Juliaks” nimetatud lavaline mõistujutt toob korraga esmakordselt Tartu vaataja ette kõik seitse värsket vanemuislast Eesti Kõrgema Lavakunstikooli viimasest lennust. Lavastajana töötab Eestis esmakord- selt Georgia kaasaegse teatri nimekamaid lavastajaid, Tbilisi Vene Draamateatri pea- näitejuht Avtandil Varsimašvili. Lisaks Tblisi Vene Draamateatri kunstilisele juhtimisele töötab tema käe all erateater „Vaba teater“, mis lühikese ajaga võitis Georgias tohutu populaarsuse. Varsimašvili on teinud üle kuuekümne lavastuse, millest lõviosa moo- dustavad klassikatõlgendused. Lisaks kodu- maale on ta toonud välja lavastusi Saksamaal, Itaalias, Venemaal ja Ukrainas. Pikki aastaid on Varsimašvili tegutsenud ka teatripedagoo- gina, tema käe all on õppinud pea kõik tänase Georgia teatri nimekamad tegijad.

Esietendus 25. augustil 2014 Sadamateatris

72 RAMP 2014/2015 Draamalavastused

Lars Norén Deemonid Draama kahes vaatuses

Tõlge rootsi keelest Ülev Aaloe Lavastaja Andres Noormets Kunstnik Maarja Meeru Muusikaline kujundaja Andres Noormets Valguskunstnik Imbi Mälk Osades: Marika Barabanštšikova, Piret Laurimaa, Margus Jaanovits, Sten Karpov

“Deemonid” on ehe ja tänapäevane draama, kus oma suhtes keerukasse etappi jõudnud Frank ja Katarina kutsuvad hetkeimpulsi ajel külla samas majas elava abielupaari, keda nad eriti ei tunnegi. Õhtu Jenna ja Tomasega algab meeldivalt, ent lõpeb täie- liku krahhiga. Küllakutsujate omavahelistes suhetes valitsevad deemonid tulevad päevavalgele, võtavad võimust ja viivad sõbraliku naabripere hapra pereidülli puru- nemise äärele. “Deemoneid” on ülesehituse ja meeleolude tõttu sageli võrreldud Edward Albee kuulsa näidendiga “Kes kardab Virginia Woolfi?” ning kindlasti mitte asjatult, sest pinget, ootamatuid pöördeid ja valusalt vaimukat dialoogi on selles loos küllaga.

Esietendus 19. septembril 2014 Vanemuise väikeses majas

Minu veetlev Tartu Kui õues on pime ja kõle, on teatris soe Lavastuses esitatakse ja tõlgendatakse ja hubane olla. Talvekuudel toovad Vane- laule, mis loodi 1970ndatel Tartus. Samuti Laulude ja lugude õhtu, muise laulvad näitlejad lavale mõnedki kõlavad sama kümnendi hitid nii idast kui mis viib 1970ndate Tartusse hetked aastakümnete tagusest elust ja läänest. Tartu oli juba siis paik, kuhu jook- olust Tartus. sid kokku head mõtted kogu maailmast. Lavastaja Tiit Palu See oli aeg, mil rockmuusika kandis veel Teater on tänulik praegustele ja endistele Muusikajuht Ele Sonn sõnumit. See oli teksade ja vuntside, esi- tartlastele, kes lubasid kasutada lavastuse Kunstnik Maarja Meeru meste levimuusikapäevade, Brežnevi, põlv- kujunduses oma foto- ja filmiarhiive. Elus- Videokujundaja Janek Savolainen konnamanifesti „Tartu sügis“, teatriuuen- tame mälusse tardunud kaadrid, inimesed Andres Sarv Valguskunstnik duse, Mülleri Sassi ja kerkiva Annelinna ja laulud! Osades: Maria Soomets, Linda Kolde, kümnend. Selles kümnendis oli nii kohtu- Marian Heinat, Priit Strandberg, Riho misi kui lahkuminekuid, nii pöördumatuid Esietendus 6. detsembril 2014 Kütsar, Tanel Jonas ja Sten Karpov ning lõppe kui uusi algusi. bänd Ele Sonni juhatusel. Vanemuise suures majas

RAMP 2014/2015 73 Uuslavastused

Andra Teede Sofi Oksanen Anton Hansen Tammsaare / Estoplast Kui tuvid kadusid Urmas Lennuk Näidend valguse tegemisest /Kun kyyhkyset katosivat/ Meie oma tõde, Draama kahes vaatuses meie oma õigus Lavastaja Sander Pukk Kirjandusklassika tõlgendus Kunstnik Annika Lindemann Tõlge soome keelest Maimu Berg Osades: Külliki Saldre, Merle Jääger, Lavastaja Tiit Palu Lavastaja Tanel Jonas Marika Barabanštšikova, Piret Laurimaa, Kunstnik Eugen Tamberg Kunstnik Kristina Lõuk Jaanika Arum, Aivar Tommingas, Andres Muusikaline kujundaja Toomas Lunge Osades: Veiko Porkanen, Karol Kuntsel, Mähar, Karol Kuntsel, Margus Jaanovits, Valguskunstnik Andres Sarv Kärt Tammjärv, Jaanika Arum, Maria Markus Dvinjaninov, Veiko Porkanen Osades: Sten Karpov, Linda Kolde, Reimo Soomets, Riho Kütsar, Priit Strandberg, Sagor, Marian Heinat, Andres Mähar, Aivar Tommingas Valgustab vana ja valgustab last – Margus Jaanovits, Hannes Kaljujärv, hästi valgustab Estoplast! Maria Kallaste, Markus Dvinjaninov Tanel Jonas: Sellise lausega reklaamis oma toodangut “Kui tuvid kadusid” jätkab Eestit puudu- Me elame selleks, et lõpus oleks kõik hästi. 1959. aastal Eestis loodud ja seoses riigi- tavat teemaderingi, millega Sofi Oksanen Kui ma ütlen lõpus, siis ma mõtlen LÕPUS. korra vahetumisega hääbunud Estoplasti alustas romaanides “Stalini lehmad” ning Ja kui ma ütlen kõik, siis ma mõtlen KÕIK. nimeline tehas. Siin tehtud valgusteid “Puhastus”. Õige lõpp on ikka õnnelik. Vastupidise ees leidus igas ENSV kodus, aga ka partei- ja on mul hirm. Ma usun, et Sinul ka. Aga ega valitsusjuhtide kabinettides ning lausa Loo tegevus toimub Eestis kolme teistmoodi vist ei saagi: hirm ongi see, mis Kremli tagatubades. Just need viimased okupatsiooniaastakümne jooksul – meid edasi ajab. Selle poole, et lõpus oleks püsivad veel praegugi oma kohal. Nagu 1941–1965, teemadeks armastus, petmine, kõik hästi. Ja kui ei ole, siis öeldakse vist muidugi ka paljud kodused valgusallikad. kohandumine võõra võimuga, reetmine. epic fail. Või elukatastroof. Kuidas soovite. Vana Tooma-nimelist lambikest mäletate? Sõda, võimuvahetused ning totalitaarne Aga mida siis teha? Kas kahtlustada või Seegi on Estoplasti looming. režiim lõhkusid Eestis paljusid inimsaatusi, usaldada? Armastada või vihata? Lasta nõukogude võimu tingimustes said sageli sead naabrimehe rukkisse või sillutada öö Nüüd on noor dramaturg, nõuka-aja kangelasteks põhimõttelagedad konfor- otsa teed, et ta saaks oma surnud eide lõpus sündinud ja seni luuletaja ning mistid ja kollaboratsionistid. ilusasti kalmistule viia? kriitikuna tuntud Andra Teede kirjutanud Estoplastist näidendi. Teksti aluseks on Juuditi ja Edgari õnnetu abielu annab Eks need valikud tuleb endal teha. Ja siis toonaste töötajatega tehtud intervjuud võimaluse vaadelda lähemalt ühe eestlaste lõpus selgub, kas sai õigesti või läks viltu. ning arhiivimaterjalid. Ometi pole see põlvkonna vastuolulist võitlust ellujäämise, õnne ja armastuse eest. dokumentaalnäidend tavapärases mõistes, Esietendus 19. veebruaril 2015 sest autentsele materjalile on lähenetud 2012. aastal ilmunud romaanist vormis Sadamateatris loominguliselt, lisatud fiktiivseid seiku ja Sofi Oksanen ise ka lavaversiooni, mis tegelasi. Saame veenduda, et kunagise esietendus 2013. aasta novembris Soome üleliidulise tähtsusega tootmisettevõtte Rahvusteatris. argipäev mõjub täna absurdselt ja ehma- tavalt, kohati peaaegu müstiliselt. Esietendus 28. veebruaril 2015 Näidend “Estoplast” pälvis 2013. aastal Vanemuise suures majas Eesti Teatri Agentuuri korraldatud näidendivõistlusel kolmanda koha.

Esietendus 29. novembril 2014 Sadamateatris

74 RAMP 2014/2015 Draamalavastused

Koki Mitani ÜKS ASI SUVELAVASTUS 2015 Naeru Akadeemia /eksperimentaalne sari/ Komöödia kahes vaatuses Kauksi Ülle/ Ain Mäeots kadrinoormets Obinitsa Tõlkija Margit Juurikas go neo und romantix Ühe seto pere lugu Lavastaja Aare Toikka (VAT teater) väga kerge draama Iir Hermeliin Kunstnik Lavastaja Ain Mäeots Hannes Kaljujärv ja Riho Mängivad Lavastaja Andres Noormets Kunstnik Liina Unt Kütsar Andres Noormets: 2015. aasta suvel teeb Vanemuine taas On 1940. aasta sügis Tokyos. Juba see on noortest inimestest, keda ei huvita suvist teatrit Setumaal, sedakorda 27. septembril kirjutakse Berliinis alla Jaa- ajaloost või vanematelt päritud formaadid. Obinitsas. pani-Saksa-Itaalia kolmikpaktile, millega nende olemine on lahtine, avatud – see Jaapanist saab Hitleri Saksamaa sõjaline on rohkem pilt kui plaan, rohkem tajumine Obinitsa külas asub kaunis 30ndatel aasta- liitlane. Kuid praegu on veel septembri kui rääkimine – piirid pole teema, neid tel valminud puumaja, mida omal ajal algus ja teatrihooaeg on algamas. poleks nagu kunagi olnudki. on loomulik kutsuti selle ehitanud ja sääl elanud kaup- mehe pere järgi Kalju Maja. Maja hüüti ka Komöödiakirjanik ja teatritrupi „Naeru Aka- liikuda korraga erinevates reaalsustes, olla fragmenteeritud, elada sekundit kui Obinitsa aknaks, seal võeti seto kombe deemia” lavastaja on valmis saanud uue kohaselt vastu riigimehi, usurändureid ja näitemängu ja tahab selle kiiresti lavale päeva. sõnad ei kanna suhteid ja konflikte – sõnad on muster. teadlasi. Fotokunstnik Carl Sarap jäädvus- tuua. Näidendi etendamiseks tuleb saada tas klaasnegatiividele Obinitsa ja viie tsensori luba, kuid see on Jaapani kultuu- oluline on kinni püüda kaasaegne elu- kaunitarist peretütre ilu. Siis tuli nõu- ris tavaline rutiin. Paraku pole äsja ame- tunnetus, mis on omane mitte valmis ole- kogude võim, kellele maja meeldis, aga tisse astunud tsensoril vähimatki huumori- vatele inimestele. tähtis on seda mõista ja pere ei meeldinud... Velskripunkt, meierei, meelt. Ta nõuab teksti ümbertegemist. tähtis on see kuuldavaks teha. kultuurimaja, raamatukogu, kolhoosi kon- Siis uut ümbertegemist, ja siis järgmist võib olla just siit leiame mõne vastuse tor – poole sajandi vanused ei tea enam ümbertegemist. Nädal aega kestev vaimne Kaljudest midagi. Nende pereliikmed võt- vägikaikavedu peab välja selgitama, kas tänastele suurtele küsimustele: kes on need, kes elavad siin mõnekümne aasta sid läände põgenedes või külmale maale huumor, vaimukus ja vaba vaim suudavad sõites pildialbumid kaasa... seljatada juhmi käsumajanduse. pärast, kellele me pärandame oma maa? miks on nii hea ja lihtne ära minna? miks Kas avada Obinitsa aken ja olla taas pere Jaapani kaasaegse kirjaniku Koki Mitani raamatusse trükitud sõna tundub olevat maskiballil või õdede kaksikpulmas, kas mitmekihiline kahemehelugu on vaatajaid võrgusõnadest olulisem? kuidas väärikalt näha nii lähedalt sirpi, mis lõikab ja haam- naerutanud õige mitmel kontinendil. Tartu vananeda? miks on raske olla noor? miks rit, mis lööb? Kas elada läbi meie maa lavale seab selle pööraselt vaimuka duelli maalid on kunst, aga tätoveeringud tarbe- perede saatust ida ja lääne väraval, kus VAT Teatri kunstiline juht Aare Toikka. kunst? jne tuul kogu aeg tõmbab ja puhub meid laiali nagu õitsenud võilille ebemeid? Esietendus 17. aprillil 2015 Esietendus 25. aprillil 2015 Eepiline lugu ühest seto perest läbi Vanemuise väikeses majas Sadamateatris 100 aasta.

Esietendus 2. juulil 2015 Obinitsas

RAMP 2014/2015 75 Eelmistest hooaegadest repertuaaris

Daniel Glattauer juuksevärvi ega kinganumbritki. Ent ometi jõuavad nad teineteisele intiimselt väga Hea põhjatuule vastu lähedale, lähemale kui eales varem kuita- /Gut gegen Nordwind/ hes …reaalsete partneritega. netiromanss kahes vaatuses Kaasaegses kultuuris, keset seda seksi- keskset kehakultust, mis püüab armu- Tõlge saksa keelest Piret Pääsuke asju käsitledes suunata meie tähelepanu Dramatiseerija ja lavastaja Rein Pakk pidevalt niuete piirkonda, tuletab “Hea Annika Pakk Kunstnik põhja-tuule vastu” meelde, et tõeline iha Muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres saab toitu just kujutlusvõimest ja meie Mängivad Elina Pähklimägi ja Andres ihalduse objektid pole mitte pelgalt seksi- Mähar kad kehad vaid seksikad isiksused – kehad koos mõtete, tunnete, ihade ja kõige Kui Austria kirjaniku Daniel Glattaueri muu inimlikuga. Tõeliste tunnetega lae- romaan “Hea põhjatuule vastu” 2006. tud sõnad on alati seksikamad kuitahes aastal ilmus, võitis see kohe südameid kuulsa jalgpalli-tähe supermodellist kallima kõikjal üle Euroopa ja kaugemalgi. Just bikiinipildi-seeriatest. südameid, sest tundeküllane ja kirglik lugu Ehk kirjaniku enda sõnadega peatege- räägib tõelisest armastusest – sellest, lase suu läbi: „Kirjutage mulle, Emmi, kir- mis põleb meie südametes ja toidab meie jutamine on just nagu suudlemine, ainult kujutlusvõimet. ilma huulteta. Kirjutamine on suudlemine Mees ja naine kohtuvad internetiavarustes peaga!” juhuslikult. Eksikombel valesse postkasti sattunud kirjast sünnib kirjavahetus, mis paisub võimsaks tundetormiks kahe ini- Esietendus 28. septembril 2013 mese elus, kes ei tea teineteisest reaalselt Vanemuise väikeses majas mitte midagi – ei vanust, elukohta, ametit,

Ray Cooney 1961. aastal põgenes Nõukogude Liidust Kui komöödia aastate eest Londonis esi- Läände üks maailma balletiajaloo andeka- etendus, käis ka Nurejev ise seda kordu- Minu järel, seltsimees! maid meestantsijaid, Rudolf Nurejev. See valt vaatamas ning naeris laval nähtu üle /Chase Me Comrade/ sündmus pälvis terve maailma tähelepanu südamest. Farss kahes vaatuses ning oli keeruliste poliitiliste malekäikude ja intriigide allikaks. Nurejevi Läände hüp- Esietendus 9. novembril 2013 Lavastaja Tanel Jonas pamine sai ka kuulsa briti komöödiameistri Vanemuise suures majas Kunstnik Rosita Raud Ray Cooney inspireerijaks, kes tantsija Osades: Markus Luik, Maria Soomets, põgenemise ja tema peitmise Londoni Aivar Tommingas, Hannes Kaljujärv, Karol eliitrajoonis on valanud vaimukasse Kuntsel, Riho Kütsar, Merle Jääger, Veiko farsivormi. Porkkanen, Liisa Pulk, Tanel Jonas

76 RAMP 2014/2015 Draamalavastused

Tom Stoppard Ühe säravaima nüüdisaegse draamakir- ümber korraldada ümbritsevat maailma janiku Tom Stoppardi triloogia „Utoopia ja ühiskonda. Laval muutuvad nimed aja- Utoopia rannik. III osa. rannik” kolmas osa „Kaldale heidetud” looraamatutest elusateks inimesteks, kes Kaldale heidetud. räägib 19. sajandil Venemaal tekkinud ning üksteist ülistavad ja pilkavad, armastavad /The Coast of Utopia. Salvage./ Euroopa revolutsioonide laines kaasa löö- ja petavad, vihastavad ja rõõmustavad, Draama kolmes vaatuses nud uue põlvkonna, nn. intelligentsi, elust kasvatavad lapsi ja unistavad paremast paguluses. 1848. aasta rahvuslike revolut- tulevikust. Elavad oma tõelisi ja väljamõel- sioonide laine on paisanud need „roman- dud elusid ajas, mida nad ise kujundavad Tõlkija Kalle Hein tilised pagulased” Inglismaale, viimasele ja mis neid kujundab. Lavastaja Heiti Pakk vabaduse saarele keset ajaloo tormi. Stop- Lavakunstnik Silver Vahtre Tom Stoppardi triloogia kaks esimest osa pardi kirgliku poliitilise draama keskmes Maarja Meeru „Teekond” ja „Laevahukk” esietendusid Kostüümikunstnik on vene kirjanik, filosoof ja revolutsionäär Tallinna Linnateatri ja Eesti Draamateatri Muusikaline kujundaja Peeter Konovalov Aleksandr Herzen, kelle pere elab aastatel koostöös 2013. aasta kevadel. Kolmas osa Liikumisjuht Oleg Titov 1853-1866 Londonis ja Genfis. Herzen kir- „Kaldale heidetud” valmis Vanemuise ja Valguskunstnik Rene Liivamägi jutab teiselt kaldalt oma kodumaale ning Ugala ühistööna. Osades: Ugalast: Meelis Rämmeld, Arvo annab välja venekeelset ajalehte Kolo- Raimo, Peeter Jürgens, Tarvo Vridolin, kol, püüdes sel moel mõjutada olukorda Martin Mill, Tanel Ingi, Andres Tabun, Venemaal. Tema pagulaskodus kohtuvad Esietendus 22. novembril 2013 Ugalas ja Margus Vaher, Triinu Meriste, Kiiri Tamm, Karl Marx, Ivan Turgenev, Mihhail Baku- 28. novembril 2013 Vanemuise väikeses Janek Vadi, Oleg Titov, Andre Kõiv nin, Nikolai Tšernõševski, Nikolai Ogarjov majas Vanemuisest: Külliki Saldre, Marika ja paljud teised tuntud ja vähem tuntud Barabanštšikova, Margus Jaanovits, emigrandid, kelle poliitiline tegevus ja Kais Adlas, Raivo Adlas tulevikuühiskonna üle peetavad vaidlused Ainult 3 etendust! Külalised: Indrek Taalmaa, Janek Joost, moodustavadki ühe näidendi telgedest. 6. septembril Draamafestivalil Artur Linnus, Fatme-Helge Leevald, Teisena on näidendi keskmes perekond, 8. septembril Tallinnas, Vene teatris Sander Rebane, Marta Soro või Iris armastus ja isiklikud suhted, mis on sageli Rämmeld sama keerulised ja idealistlikud nagu soov 30. septembril Vanemuise väikeses majas

RAMP 2014/2015 77 Eelmistest hooaegadest repertuaaris

Robert James Waller Madisoni maakonna sillad /The Bridges of Madison County/ Ühe armastuse lugu

Dramatiseerija Sari Niinikoski Tõlkija Triin Sinissaar Lavastaja Peeter Tammearu Kunstnik Silver Vahtre Osades: Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets, Tanel Jonas, Marika Barabanštšikova või Merle Jääger, Jüri Lumiste samamoodi nagu enne. Kui lapsed aastaid On kohtumisi, mis muudavad elu ja maa- hiljem, ema surma järel, leiavad päeviku, ilma meie ümber paratamatult ja jääda- kus on kirjas soov, et Francesca tuhk puis- valt. Francesca Johnsoniga juhtub just tataks vette samalt sillalt, kust Roberti nii: ootamatu armumine ning vaid paar oma, on nende jahmatus suur. lühikest päeva koos fotograaf Robert Kincaidiga kingivad talle elu tipphetke, äratundmise, mis ilmselt langeb osaks vaid Esietendus 7. märtsil 2014 vähestele. See tunne jääb – kordagi uuesti Sadamateatris kohtumata – kestma terve tema ülejää- nud elu. Väliselt jätkub tema pereelus kõik Lavastus on mängukavas ainult 2014. aasta lõpuni!

Velma Wallis Atapaski legendil põhinev liigutav lugu See legend ütleb mulle: inimese võimetel reetmisest ja sõprusest. Kaks vana naist pole piire – vähemalt mitte vanuselisi –, Kaks vana naist hüljatakse nälja sunnil nende oma rahva et saavutada elus, mis vaja. Igaühes siin Rännakulugu ühes osas poolt talve hakul ja jäetakse surema. Nai- suures ja keerulises maailmas elab häm- sed otsustavad siiski kõige kiuste ellu mastav võime olla ülev. Ent harva, kui just Tõlkija Arvo Valton jääda ning hoolimata Alaska karmist klii- saatus meilt seda ei nõua, ärkab see pei- Dramatiseerija ja lavastaja Merle Jääger mast see neil teineteise toel õnnestubki. detud anne ellu. Lavaruumi kujundaja Imre Toomeoks Saab ilmsiks, et kahel vanal naisel on siiski Velma Wallis Kostüümikunstnik Epp Margna veel midagi anda – maailmale, oma rahvale Muusikaline kujundaja Merle Jääger ja teineteisele. Valguskujundaja Jaanus Moor Esietendus 12. aprillil 2014 Videorežii Hindrek Hallik Sadamateatris Osades: Anne Veesaar, Terje Pennie, Andres Mähar, Ragne Pekarev, Maria Soomets, Karol Kuntsel, Andres Vainura, Merle Jääger

78 RAMP 2014/2015 Draamalavastused

Ingmar Bergman Ingmar Bergmani poolautobiograafiline meistriteos maalib värvika pildi rootslaste Fanny ja Alexander perekonnaelust eelmise sajandi alguse Ühe perekonna saaga kolmes osas Uppsalas. Pärast elurõõmsa isa Oscari surma muutub Fanny ja Alexandri elu Tõlkija Ülev Aaloe kardinaalselt, sest nende ema Emilie abiel- Dramatiseerijad Ain Mäeots, Ülev Aaloe lub range ja tundetu piiskopi Vergerusega. Lavastaja Ain Mäeots Võõrasisa asub peagi vahendeid valimata Lavakunstnik Kristiina Põllu (Tartu naist ja lapsi enda tahtele allutama. Uus Teater) Film „Fanny ja Alexander“ jõudis publiku Kostüümikunstnik Gerly Tinn ette 1982. aastal, maailmanimega Rootsi Liikumisjuht Marika Aidla filmi- ja teatrilavastaja Ingmar Bergman sai Muusikajuht Ele Sonn selle eest oma kolmanda võõrkeelse filmi Valguskunstnik Rene Liivamägi (Ugala) Oscari. Osades: Mait Malmsten (Eesti Draama- teater), Liina Tennosaar, Margus Jaanovits, Ragne Pekarev, Riho Kütsar, Esietendus 1. märtsil 2014 Ott Sepp, Aivar Tommingas, Raivo Adlas, Vanemuise väikeses majas Kaia Skoblov, Maria Kallaste, Merle Jääger, Kais Adlas, Elina Pähklimägi, Priit Strandberg, Kristina Nukka, Eva Püssa, Ele Sonn, Sten Karpov, Mikk Kaasik või Karl Kristjan Puusepp, Sandra Reigo või Kristiina Raahel Uiga.

RAMP 2014/2015 79 Eelmistest hooaegadest repertuaaris

Gérald Sibleyras On vanadekodu terrass. See on sõjaveteranide hooldekodu, kus On august. on see terrass ja august ja koer ja kolm Paplid tuules On 1959. tõsiste tervisemuredega kunagist sõja- /Le vent des peupliers/ Kaks vana meest. meest. Kerge draama kahes vaatuses Kolmandast rääkimata. See on ühe ekspeditsiooni tõus ja langus. Ühel on jalg katki. Tõlkija Inge Eller Teisel on mürsukild pea sees kinni. Esietendus 22. veebruar 2013 Lavastaja Uku Uusberg (Eesti Draama- Ja Gustav. Vanemuise väikeses majas teater) Kunstnik Liina Tepand Valguskunstnik Andres Sarv Osades: Aivar Tommingas, Hannes Kaljujärv, Jüri Lumiste

Mihkel Raud vahetavat allilma autoriteeti klantsajakir- jade esikaantel. Ning ükskõik kuivõrd too Musta pori näkku täisväärtuslikult eksisteeriv rahvas seda Mokumentaalne talkshow lauludega ka tunnistada ei taha, vajab ta müüte ja kahes vaatuses legende alkoholiprobleemidest räsitud, elu ja surma piiril pendeldavatest popstaari- Dramatiseerija ja lavastaja dest, kes ühel päeval staadionitäie publi- Andres Noormets kut psühhoosi äärele tõukavad ning järg- Kunstnik Maarja Meeru misel juua täis peaga toidupoest autoga Videokunstnik Taavi Varm koju sõites mentidele vahele jäävad.“/…/ Valguskunstnik Margus Vaigur „Mina ei kahetse tagantjärele küll midagi. (Pärnu „Endla“) Peaaegu mitte midagi.“ Muusikalised kujundajad Andres Noormets, Mihkel Raud, Alari Piispea, /M. Raud/ Margus Tammemägi, Ele Sonn Osades: Andres Mähar, Martin Kõiv, Ott Sepp, Kais Adlas, Riho Kütsar, Esietendus 10. novembril 2012 Margus Jaanovits, Priit Strandberg, Vanemuise suures majas Maria Soomets

„Täisväärtuslikuks eksistentsiks vajab üks korralik rahvas referendumil heakskiidetud põhiseadust. Ta vajab vähemalt viit erine- vat juustusorti lähimas Selveris ja iga kuu elukaaslast

80 RAMP 2014/2015 Draamalavastused

Martin Mc Donagh Üksildane lääs /The Lonesome West/ Iiri lugu

Tõlkija Peeter Sauter Lavastaja Tanel Jonas Kunstnik Iir Hermeliin Osades: Riho Kütsar, Andres Mähar, Karol Kuntsel, Kristiina Hortensia Port

1996. aastal komeedina maailma näite- lavadele ilmunud iiri näitekirjaniku Martin McDonaghi näidenditriloogiat „Mägede iluduskuninganna“, „Connemara kolp“ ja „Üksildane lääs“ ühendab ühine tegevus- koht Iirimaa läänerannikul: Connemara, Leenane. „Üksildase lääne“ isa Welsh ise- loomustab seda kohta kui maalilist paika, mis „ei kuulu vist jumala jurisdiktsiooni alla”. Ja veel ütleb ta nii: “Kui ma esimest korda siia tulin, siis ma arvasin, et Leenane on kena koht. Tuleb välja, et see on Euroopa mõrvarite Meka.” Trööstitu Iirimaa küla, „kus ei saa koera ka jalaga lüüa, ilma, et mõni lõust kaksküm- mend aastat viha ei peaks“, jõhker-vaimu- kad dialoogid ning ootamatud lahendused on põhjuseks, miks seda näidendit ikka ja jälle lavastatakse ja vaadatakse.

Mis saab siis, kui sa armastad kedagi nii, et ei oskagi sellega midagi peale hakata? Või mis saab siis, kui sa vihkad omaenda venda nii, et su ainus soov on ta ära tappa? Ja mis saab siis, kui see, kes peaks teistele vihkamise ja armastamise küsimustes nõu andma, väsib nii ära, et lihtsalt enam ei jaksa? /Tanel Jonas, lavastaja/

Esietendus 9. veebruaril 2013 Sadamateatris

RAMP 2014/2015 81 Eelmistest hooaegadest repertuaaris

Harper Lee / Urmas Lennuk Tappa laulurästast /To Kill a Mockingbird/ Kirjandusklassika töötlus

Urmas Lennuki fragmentaarium Romaani tõlkija Valda Raud Lavastaja Urmas Lennuk Kunstnik Liisa Soolepp Muusikaline kujundaja Tarmo Kesküll (Rakvere Teater) Valguskujundaja Andres Sarv Osades: Liisa Pulk, Maria Soomets, Hannes Kaljujärv, Andres Mähar, Liina Olmaru

Lavastus põhineb Harper Lee romaanil, mis 1960. aastal võitis Pulitzeri preemia. Selles lavaloos on kolm last ja kaks täis- kasvanut. Lapsed – Nirksilm, Dill ja Jem – tegelevad oma lapsemaailma mõtestamise ning igapäevaste mängudega. Mängumaa- ilma turvalisusse löövad aga mõra täiskas- vanute maailma suhtumised ja probleemid, mis lastele tunduvad arusaamatud ja eba- õiglased. Kindlasti on selles loos nii mõn- dagi, mis tuletab meile meelde, et kõik me olime kunagi väiksed ja uskusime, et maa- ilm ongi selline nagu paistab. Kas poleks jälle aeg seda häbenemata meenutada? Harper Lee romaani on maailmas müü- dud üle 30 miljoni eksemplari. 1960. aas- tal Pulitzeri võitnud teos püsib kordus- trükkidena edetabelites veel XXI sajandi alguseski.

Esietendus 9. veebruaril 2012 Sadamateatris

82 RAMP 2014/2015 Draamalavastused

Axel Hellstenius / Ingvar Ambjørnsen Kahe täiskasvanud mehe suured võidud väikeste asjade üle tuletavad meelde, kui Elling ainukordsetest asjadest koosneb õnn. Ja /Elling og Kjell Bjarne/ need koostisosad on kõigi jaoks erinevad. Tragikomöödia Norra kirjaniku Ingvar Ambjørseni “Ellingu” dramatiseeris 1999. aastal teine norrakas Tõlkija Karin Sooväli Axel Hellstenius. Näidend esietendus Lavastaja Ain Mäeots samal aastal Oslos ning sai tohutu publi- Liina Unt, Liina Tepand Kunstnikud kumenu osaliseks (125 etendust ja 60 000 Osades: Riho Kütsar, Margus Jaanovits, vaatajat). Peter Næss, kes oli näidendi Markus Luik, Ragne Pekarev esmalavastaja, tegi sama materjali põhjal mõned aastad hiljem filmi, mida on ka Ees- Vanemuise püsirepertuaari vanim liige, tis PÖFFi raames näidatud. keda publiku jätkuva poolehoiu tõttu ikka veel pensionile ei lasta, on koomiline ja südamlik lugu kahest mehest, kes pärast Esietendus 8. detsembril 2006 aastaid hooldusasutuses on lülitumas Saksa Kultuuri Instituudis tavaliste inimeste igapäevasesse ellu. See NB! Etendused toimuvad Sadamateatris! tundub hirmutav, sest kumbki varases keskeas meestest pole iial varem oma elu ise pidanud korraldama. Kes koristab, kes käib poes? Mismoodi saadakse tuttavaks naistega?

Mika Myllyaho Paanika Tragikomöödia

Tõlkija Maimu Berg Lavastaja Taago Tubin (Ugala) Kunstnik Jaanus Laagriküll Valguskujundaja Jaanus Moor Osades: Raivo E. Tamm, Riho Kütsar, Ain Mäeots

Leo, Max ja Joni on edukad isased, kes ühtäkki ei saa oma eluga enam hakkama. Ühiskond ja lähedased ootaksid neilt just- kui midagi enamat. Mida ometi?! Häda- olukorras mõeldakse välja kodune rühma- teraapia, mis võtab nii kummalisi vorme, et ajab kõrvaltvaataja ühtaegu nii nutma kui ka naerma. Mika Myllyaho (1966) on soome noorema põlvkonna üks juhtivamaid lavastajaid ja näitekirjanikke. Tema esiknäidend „Paa- nika“ jõudis ülimenukalt lavale 2005. aastal Helsingi Ryhmäteatteris, teost on tänaseks edukalt lavastatud nii Soome teatrites kui ka mitmel pool mujal maailmas. „Paanikale” on järgnenud näidendid „Kaos” (2007) ja „Harmoonia” (2009), mis kokku moodus- tavad triloogia.

Esietendus 6. märtsil 2010 Sadamateatris.

RAMP 2014/2015 83 145. hooaeg muusika

84 RAMP 2014/2015 Muusikahooaeg

Möödunud hooajal tunnustasid Vanemuise muusikuid nii krii- saavad anda täiemõõdulise kontserdi ja näidata oma võimekust. tikud kui ka publik. See on väga meeldiv. Oleme teinud aastaid Vanemuise sümfoonikute, solistide, ooperikoori ning välis- sisukat ja tõsist tööd selle nimel, et Vanemuine ei oleks pelgalt solistide esituses saab sedakorda kuulda Charles Gounod väga Lõuna-Eesti teater, mida ta geograafilises mõistes muidugi on, põnevat teost – Messe solennelle de Sainte Cécile ja César vaid ka väärikas kollektiiv Eesti muusikamaastikul ning väljas- Franck´i sümfooniat d-moll. pool seda. Repertuaarivalikul ja kavade koostamisel peame silmas Eesti muusikamaastikku üldisemalt ja kindlasti neid teo- Uuslavastusena lisandub teatri repertuaari sel hooajal Georges seid, mis on vajalikud orkestrantide loominguliseks arenguks ja Bizet’ enimmängitud ooper „Carmen” ja ka see valik on tehtud kujundavad Vanemuise muusikateatrile oma näo. lähtuvalt meie solistide, orkestrantide ning koori võimekusest ning muidugi publiku ootusest. Eelmisel hooajal keskendusime suuresti Eesti muusikale. Esmakordselt jõudis lavale Tauno Aintsi algupärane ooper Tänavuse advendikontserdi õnnestumisele aitab kaasa Endel „Rehepapp” ja üle veerandsaja aasta mängiti Eduard Tubina Nõgene, kes tähistab selle kontserdiga oma 40. tegevusaastat ooperit „Reigi õpetaja”. Suur on rõõm selle üle, et publik võttis dirigendina. meie repertuaarivaliku väga hästi vastu. Kui „Reigi õpetajat” Taaskord rõõmustame ooperisõpru galaga, kus kõlavad armas- oli algselt plaanis etendada vaid kolm korda, siis publiku soo- tatud ooperiaariad Vanemuise ja külalissolistide esituses. vil saame Tubina suurepärast ooperit mängida selgi hooajal. Salvestasime „Reigi õpetaja” plaadile – see jätkab Vanemuise Hooaja lõppkontserdiks oleme seadnud endale suure väljakutse, Sümfooniaorkestri traditsiooni igal aastal üks suurteos tulevas- sest kanname ette Gustav Mahleri 4. sümfoonia. tele põlvedele jäädvustada. Lisaks ootan põnevusega Vanemuise teatri ja Pärnu Rahvus- Mullu sai Vanemuise Sümfooniaorkester kutse esineda Uppsala vahelise Ooperimuusika Festivali PROMFEST kevadist koostöö- kontserdi- ja kongressihoones. Tõelise tunnustuse pälvisime projekti, mille raames lavastab Pamela Recinella Itaaliast Verdi sealselt publikult, kes täitis ligemale 1300-kohalise saali pea ooperi „Aida”. täielikult ning aplodeeris püsti seistes rohkete ovatsioonide saa- tel. Sel hooajal oleme palutud Soome Rahvusooperisse külalis- On suur rõõm tõdeda, et Vanemuise sümfoonikud on pälvinud etendusi andma ooperitega „Haldjakuninganna” ja „Rehepapp”, publiku usalduse ja on valmis võtma uusi muusikalisi väljakutseid! mis kuuluvad kindlasti Vanemuise repertuaari paremikku.

Uue hooaja avakontsertidel Tartus ja Jõhvis kanname taaskord Paul Mägi, ette ühe vaimuliku suurvormi, millega nii orkester kui koor Vanemuise teatri muusikajuht ja peadirigent

Gabriela Foto: Liivamägi

RAMP 2014/2015 85 Uuslavastused

Andrew Lloyd Webber Esmakordselt tutvustas maailmale ooperi- fantoomi prantsuse kirjanik Gaston Leroux Ooperifantoom – tema romaan Le Fantôme de l’Opéra Muusikal avaldati järjejutuna 1909. aasta septemb- Richard Stilgoe & Andrew Lloyd Webberi rist kuni 1910. aasta jaanuarini väljaandes libreto põhineb Gaston Leroux’ romaanil Le Gaulois. Osaliselt inspireerisid romaani „Le Fantôme de l’Opéra“ kirjutamist 19. sajandil Pariisi ooperis ka tegelikult asetleidnud sündmused. Täna- Laulutekstid Charles Hart seks on originaalromaani varjutanud pal- Täiendavad laulutekstid Richard Stilgoe jud järgnenud lava- ja filmiversioonid, mille Eestikeelne tõlge Leelo Tungal hulgast on tuntumad 1925. aastast pärinev Lavastaja Georg Malvius (Rootsi) tummfilmiklassikasse kuuluv teos Lon Muusikaline juht ja dirigent Tarmo Chaney’lt ja Rupert Julianilt ning loomu- Leinatamm likult Andrew Lloyd Webberi 1986. aastal Dirigent Martin Sildos loodud lummava ja unustamatu kõlaga Lavakunstnik Iir Hermeliin muusikal. Kostüümikunstnik Ellen Cairns (Šotimaa) Esietendus 4. oktoobril 2014 Koreograaf Adrienne Åbjörn (Rootsi) Vanemuise suures majas Valguskunstnik Palle Palmé (Rootsi) Eesti keeles, inglise- ja soomekeelsete Videokunstnik Taavi Varm tiitritega. Osades: Stephen Hansen (Norra), Hanna- Liina Võsa, Maria Listra, Koit Toome, Kalle Sepp, Pirjo Püvi, Kristina Vähi, Reigo Tamm, Aivar Kaseste, Lauri Liiv, Priit Strandberg, Janika Sillamaa, Merle Jalakas, Linda Kolde, Hedi Maaroos, Simo Breede, Rasmus Kull jt. Vanemuise sümfooniaorkester, ooperikoor ja balletitrupp, bänd

86 RAMP 2014/2015 Muusikalavastused

Georges Bizet Sensuaalsus, saatus, kirg, mis kannab enda kõrval surma – Georges Bizet’ meisterlik Carmen ooper koosneb elu kõige dramaatilise- Ooper matest, võluvamatest ja maagilisematest momentidest ja need on ühendatud hin- Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi gematvalt ilusa muusikaga. Arhetüüpne Lavastaja-koreograaf Giorgio Madia armastuskolmnurk – lugu, mida vist küll (Itaalia) igaüks teab, on lihtne mõista. Maarja Meeru Kunstnik Olen alati silmitsi ülesandega, kuidas vaa- Osades: Aleksandra Kovalevitš tajas käegakatsutavalt tõelise, tundliku ja (Ooperiteater Helikon, Moskva), poeetilise kogemuse tekitamiseks muu- Nester Martorell (Hispaania), Jānis sika, liikumine, valgus ja kostüüm dünaa- Apeinis (Läti Rahvusooper), Diana miliseks tervikuks sulatada ja “Carmen” Higbee (Prantsusmaa), Anna Denissova, pakub selle lahendamiseks suurepäraseid Märt Jakobson, Pirjo Püvi, Karmen Puis, võimalusi! Taavi Tampuu, Simo Breede, Rasmus Kull, Jaan Willem Sibul jt. Tegelaste meeleolud, nende suhtumised, Vanemuise sümfooniaorkester, rõõmud ja konfliktid, ka nende areng või ooperikoor ja balletitrupp meeltesegadus on Bizet’ muusikas ilme- kalt väljendatud. See muusika on ühtlasi inspiratsiooniks, et luua ilmekas jada pilte, Ooper valmis 1875. aastal ja põhineb Pros- mis muudaksid vaatajale tajutavaks hõrgu per Mérimée samanimelisel jutustusel. Kui parfüümina heljuva ajastuvaimu. Lavas- „Carmen“ Pariisis esmakordselt lavale jõu- tuses saab olema kõik see, milleks meile dis, peeti ooperi süžeed kõlvatuks ja tege- teatrit vaja on – maagilised hetked, millest lasi vulgaarseiks. Bizet šokeeris publikut, järgmisel momendil on alles vaid “miski” tuues ooperilavale inimesed rahva seast. väga isiklik kuskil meelte piirimail. Esietendusel vilistati ooper välja ja kriitikud andsid sellele ühiselt hävitava hinnangu. Giorgio Madia, lavastaja Tänaseks on “Carmenist” saanud Georges Bizet’ tuntuim teos ja just tänu muusi- Esietendus 22. aprillil 2015 kale kuulub see maailmas enimlavastatud Vanemuise suures majas ooperite hulka. Prantsuse keeles, eesti- ja inglisekeelsete tiitritega

Vanemuise Giuseppe Verdi Aida teatri ja Pärnu Ooper Rahvusvahelise Muusikajuht ja dirigent Erki Pehk Ooperimuusika Lavastaja Pamela Recinella (Itaalia) Festivali PROMFEST Kunstnik Madis Nurms koostööprojekt 20. mail 2015 Vanemuise teatris 22. mail 2015 Pärnu Endlas

RAMP 2014/2015 87 Eelmistest hooaegadest repertuaaris

Tauno Aints Rehepapp Ooper

Urmas Lennuki libreto Andrus Kivirähki romaani ainetel Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi Dirigent Taavi Kull Lavastaja Marko Matvere Kunstnik Iir Hermeliin Koreograaf Marika Aidla Valguskujundaja Imbi Mälk Osades: Marko Matvere, Lauri Saatpalu, Merle Jalakas, Kädy Plaas, Kristina Vähi, Reigo Tamm, Karmen Puis, Märt Jakobson, Rasmus Kull, Pirjo Püvi, Valentina Kremen, Jaan Willem Sibul, Simo Breede, Kristiina Raahel Uiga või Liisa Tämm, Janek Savolainen jt.

Publiku huvi erinevate „Rehepapi”– ilmin- gute vastu on vaibumatu. Millega on tegemist? Kivirähk on romaaniga loonud suurepärase ja vaimuka üldistuse, milles ei puudu huumor ega ka ühiskonnakriitika. Väga vaimukas, teravmeelne - nagu Kivi- rähk ikka... Ooperilavastus võimendab romaani äär- muslikul ja mängulisel moel, aga kesksele kohale on lavastaja ja helilooja asetanud inimsuhted ja armastuse. Ooper nagu elu ise, ainult et veel värvikam. Meist endist eile, täna, homme... sest ühel määrdunud maal elab kummaline segu rahvast, kes usub ja loodab ikka paremat, kuigi neid ümbritseb aasta läbi üks lõputu november. Loo keskmes on Rehepapp Sander, kes vaatab oma rahva kasuahnust ja suu- remaid ning väiksemaid unistusi pealt, püüdes neid riukalikust pragmaatilisusest suunata inimlikematesse sfääridesse.

Esietendus 18. oktoobril 2013 Vanemuise väikeses majas Eesti keeles, inglisekeelsete tiitritega

88 RAMP 2014/2015 Muusikalavastused

Eduard Tubin teose heliloojaks määratud Evald Aava kuid sügavalt mitmetahuline. Viimaks jääb surma tõttu jäi ettevõtmine pooleli. 1941. teosest kõlama ennekõike inimlik armas- Reigi õpetaja aastal alustas ooperite kirjutamist Eduard tus, see kõikvõimas universaal. Ooper Tubin, kes tol ajal Vanemuises töötades Loo tegevus toimub 1642. aastal Hiiumaal tõi lavale kaks sümfooniat ning balleti Reigi külas ning Tallinnas. Peategelasteks Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi „Kratt“. Möödus kolmkümmend aastat, on Reigi kirikuõpetaja Paavali Lempelius Dirigent Taavi Kull kui ooper „Reigi õpetaja“ Estonia teatri ja tema noor naine Catharina, kes armub Lavastaja Roman Baskin tellimusel Tubina sulest valmis ning Jaan Stockholmist saabunud diakon Jonas Iir Hermeliin Kross libretole lõpliku lihvi andis. Et Tubin Lavakunstnik Kempesse. Külas levivad jutud, et Kempe oli aga pagulane, ostutus toonases Eestis Kostüümikunstnik Kristel Maamägi on Stockholmist pagendatud seepärast, teose lavastamiseks loa saamine raskeks. Koreograaf Janek Savolainen et pani sealse pastori naise nõiduse abil Seepärast pidi ooper esietendust ootama Valguskunstnik Margus Vaigur (Endla) endasse armuma. Lempelius süüdistab 1979. aastani, mil Kaarel Ird „Vanemuisele“ Osades: Jassi Zahharov (RO Estonia), Kempet taas mustas maagias. Armunud otse Moskvast loa hankis. „Estonia“ lavale Karmen Puis, Reigo Tamm, Pirjo Püvi, põgenevad, aga tabatakse ning huka- jõudis ooper alles 1988. aastal. Annaliisa Pillak,Valentina Kremen, takse Tallinna linnaväljakul, süüdistatuna Merle Silmato (Soome RO), Rasmus Kull, Seega on „Reigi õpetaja“ etendunud vaid abielurikkumises. Jaan Willem Sibul, Simo Breede jt. harvadel kordadel, lastes publikul end ikka ja jälle paar aastakümmet oodata. Nüüd on „Reigi õpetaja“ – üle 25 aasta taas laval ajalooline eesti ooper „Reigi õpetaja“ taas Esietendus 4. aprillil 2014 Eesti omamuusika ühe tähtteose tee lavale Vanemuise laval. Vanemuise väikeses majas on olnud pikk ja keeruline. 1938. aastal Küpse helilooja ja elutarga mõtleja poolt Eesti keeles, eesti- ja inglisekeelsete alustas Aino Kallas oma romaani „Reigi komponeeritud teose lugu on küll lihtne, tiitritega õpetaja“ põhjal libreto kirjutamist, kuid

RAMP 2014/2015 89 Eelmistest hooaegadest repertuaaris

Pjotr Tšaikovski Unistav ja tagasihoidlik Tatjana armub elu- Ja teiseks, kogu lavastus on stiilipuhas: põletajast Oneginisse, kuid mees suhtub muusikaline materjal on säilitanud kõiges Jevgeni Onegin neiu tunnetesse üleolevalt. Aastaid hiljem oma eheduse, autori remarkidest on pea- Ooper kohtuvad nad uuesti ja Onegin näeb noort aegu alati nüansipeensusteni kinni peetud naist hoopis teise pilguga... ja lava visuaalne külg kostüümidest kuni Konstantin Stanislavski 1922. aasta äärmiselt lakoonilise, kuid meeleolusid toe- Melanhoolne, igatsev, kirglik ja armas- lavastuse redaktsioon tava pildilise vormistuseni viib meid kaasa tusest pakatav ooper pakub imekau- Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi Puškini aega. neid voolavaid meloodiaid, naudita- Lavastaja Dmitri Bertman (Ooperiteater vaid koorinumbreid ja kaasahaaravat /.../Vanemuise „Jevgeni Onegini” lavastus Helikon, Moskva) tantsumuusikat. vääriks salvestust Mezzo kanali tarbeks – Kunstnik Igor Nežnõi (Ooperiteater et väärt teostus saaks nähtavaks laiale Helikon, Moskva) ringile!” Kostüümikunstnik Tatjana Tulubjeva „Esiteks, üle pikkade aastate kohtusin (Ooperiteater Helikon, Moskva) ooperivaldkonnas lavastusega, kus on lugu Tiiu Levald, Sirp Valguskujundajad Imbi Mälk, Andres Sarv peetud ühest äärmiselt olulisest fakto- rist – alateadvusest, mille ajel on inimeste Osades Linus Börjesson (Rootsi), Maria Eesti Teatriliidu muusikalavastuste auhind käekäigus ajast aega ette tulnud ettear- Fontosh (Rootsi) või Karmen Puis, Jovita 2014 – Vanemuise teatri lavastusmeeskon- vamatult lõppevaid sündmusi. Panso on Vaskeviciute (Leedu RO) või Teele nale, orkestrile ja trupile – Pjotr Tšaikovski sõnastanud oma sellekohased mõtted Jõks, Roland Liiv (Soome RO), Valentina ooperi „Jevgeni Onegin“ kunstiliselt naudi- samas artiklis järgmiselt: „Mis on meie Kremen, Merle Silmato (Soome RO), tava tulemuse eest. Annaliisa Pillak, Koit Soasepp (Soome kunstisuunast kasu, kui ei puhke „kõige RO) või Märt Jakobson, Simo Breede, peenemad, sügaval peituvad tundmused”; Jaan Willem Sibul, Aivar Kaseste või kui me põhjahoovuse asemel lepime Vene keeles, eesti- ja inglisekeelsete Mehis Tiits jt. pealisvirvendusega, kui puuduvad „inspi- tiitritega ratsioonimomendid, mille ajal kohanemised Esietendus 6. aprillil 2013 sünnivad alateadlikult, purskuvad sisemu- Vanemuise väikeses majas Aleksandr Puškini samanimelisele värss- sest ja pimestavad vaatajaid oma säraga””. romaanile loodud ooper „Jevgeni Onegin“ on vaieldamatu meistriteos vene ooperi- klassikas.

90 RAMP 2014/2015 Muusikalavastused

Henry Purcell See taasavastati alles 20. sajandi alguses, /.../ Laulusolistid transporditakse Haldjakuninganna mil hakkas kasvama huvi barokkmuusika transpordikärul nende numbriks sisse vastu. „Haldjakuninganna“ on nn. semi- ja välja, mõnigi kord väga (peaaegu Semi-ooper ooper, mis tähendab, et Purcell pole mitte et ohtlikult) efektselt: nii saabub Öö Shakespeare´i komöödiat muusikasse hiiglaslikult väärika valitsejannana Lavastaja, koreograaf, visuaalid pannud, vaid originaalteksti vahele muu- kõrgustes troonides. Lauljate maskilaadne Saša Pepeljajev (Venemaa) sika kirjutanud. grimm ning ulmelis-baroklikud, värvikad Muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp „Universum on nagu kellavärk, oli parukad ja kostüümid (suurepärane Kostüümikunstnik Liisi Eelmaa barokiajastu üks tugimõtteid. Sellist lahendus kunstnik Liisi Eelmaalt) Osades: Alla Popova, Pirjo Püvi, Merle universumit võib näha toimimas ka Tartu eristavad neid selgelt asjalikust näitle- Jalakas, Karmen Puis, Ivo Posti, Oliver Sadamateatris. Ainult et seda ei käivita jate-masinistide seltskonnast. Kuusik või Rasmus Kull, Simo Breede, Jumal, nagu väideti barokiajal, vaid selle Ka lauljate hoiak ja žestid meenutavad Märt Jakobson, Tanel Jonas, Maarja universumi looja, kellassepp ja konstruktor mehaanilisi objekte. Samas ei takista Mitt, Maarius Pärn, Markus Luik, Robert on Saša Pepeljajev oma abilistega (loe: see neid redelitel ronimast või aeg-ajalt Annus, Janek Savolainen jt. näitlejatega)./.../ Leiduri fantaasia ja ka masiniste abistamast. /.../ Orkester ja inseneri mehaanilise taibuga loob ja koor on paigutatud galeriile (mujal neil Eesti Teatriliidu aastapreemia 2012 – žürii lammutab Pepeljajev maailma masinlikku ruumi polekski). Tantsulist elementi, mida eriauhind loomingulisele kooslusele mudelit – teatri masinavärk on see maailm võiks ehk kogu lavastuses rohkemgi olla, miniatuuris. Masinad on kulisside tagant William Shakespeare´i „Suveöö unenäo“ esindavad meeleolukalt kolm haldjat.” välja publiku ette toodud, nad muutuvad ainetel kirjutatud ooperi esiettekanne Kristel Pappel, Sirp toimus Londonis 1692. Helilooja suri kolm etenduse peategelasteks, nagu öeldes: aastat hiljem ning partituur läks kaduma. meie oleme teatri südamik. Esietendus 5. veebruaril 2011 Sadamateatris.

RAMP 2014/2015 91 Eelmistest hooaegadest repertuaaris

„Evita“ anti kõigepealt 1976. aastal välja muusikaalbumina. Plaadi edu viis lavastus- teni Londoni West Endis 1978 ja Broadwayl aasta hiljem, kus see pälvis Tony Auhinna parima lavastuse kategoorias. Teose sisuks on Argentiina presidendi Juan Peróni teise naise, Eva Peróni, elu jutustatuna teise moodsa ikooni, Che Guevara, poolt. 1996. aastal valmis kultuslikust loost filmi- versioon, mille staarideks olid Madonna Evita ja Antonio Banderas Ché Guevara osas. Nii Evita kui Ché sümboliseerivad popkultuuris teatud naiivseid uskumusi: usku paremasse maailma; elu, mis ohver- datakse vaeste ja alandatute eest. Need on müüdid, mis omal moel järgivad Kris- tuse eeskuju. Tegelikult pole teada, kas Ché Guevara ja Evita Perón üldse kunagi kohtusid …

Andrew Lloyd Webber & Tim Rice Kunstnik Ellen Cairns (Šotimaa) Eesti keeles, inglise- ja soomekeelsete tiitritega Evita Valguskunstnik Palle Palmé (Rootsi) Koreograaf Igor Barberic (Horvaatia) Esietendus 27. novembril 2009 Muusikal Osades: Evelin Võigemast (Tallinna Nokia kontserdimajas Tallinnas Linnateater), Kalle Sepp, Vaiko Eplik, Tõlge Peeter Volkonski, Hannes Villemson Taasesietendus 31. jaanuaril 2014 Aivar Tommingas, Kristiina Renser Vanemuise suures majas Lavastaja Georg Malvius (Rootsi) Vanemuise sümfooniaorkester, Muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm ooperikoor ja balletitrupp, bänd

Richard Rodgers & Oscar Hammerstein Maria Augusta von Trappi memuaar- romaanil põhinev liigutav lugu noorest nai- Helisev muusika sest, kes satub guvernandiks lesestunud Muusikal kapten von Trappi paljulapselisse perre, on läbi Hollywoodi filmiversiooni (peaosades Lavastaja Ain Mäeots Julie Andrews ja Christopher Plummer) Muusikajuht ja dirigent Tarmo tuntud ja armastatud terves maailmas. Leinatamm Imekaunis muusika, head näitlejatööd ja Dirigent Martin Sildos lugu, mis paneb kaasa elama ja liigutab Kunstnik Riina Degtjarenko (Eesti hingepõhjani – see ongi „Helisev muu- Draamateater) sika“. Laval kõlavad teosest standardiks Kostüümikunstnik Gerly Tinn tõusnud mitmed populaarsed laulud, nagu Valguskunstnik Palle Palmé (Rootsi) „Edelweiss“, „Lemmikasjad“, „Do-re-mi“ jt. Koreograaf Antton Laine (Soome) Igas vanuses publiku hulgas armsaks saa- Osades: Hanna-Liina Võsa või Birgit nud, kõlab „Helisev muusika“ nüüd värskes Õigemeel, Jüri Lumiste või Raivo E. versioonis, ent vanas headuses Vanemuise Tamm, Maria Kallaste, Karmen Puis, laval. Külliki Saldre või Kais Adlas, Raivo Adlas või Rein Pakk, Jaan Willem Sibul või Ain Eesti keeles, inglise- ja soomekeelsete Mäeots, Karol Kuntsel või Rasmus Kull, tiitritega Liisa Pulk jt. Esietendus 27. novembril 2010 Vanemuise suures majas

92 RAMP 2014/2015 Kontserdihooaeg

Vanemuise Sümfooniaorkestri ja Ooperigala Vanemuise kontserdimaja hooaja 13. veebruaril 2015 kell 19 Vanemuise kontserdimajas avakontsert Pirjo Püvi (sopran) 19. septembril 2014 kell 19 Vanemuise kontserdimajas Karmen Puis (sopran) 20. septembril 2014 kell 19 Jõhvi kontserdimajas Valentina Kremen (metsosopran) Reigo Tamm (tenor) César Franck Sümfoonia d-moll Rasmus Kull (tenor) Charles Gounod Messe solennelle de Sainte Cécile Simo Breede (bariton) Märt Jakobson (bass) Aile Asszonyi (sopran, Rahvusooper Estonia) Aldo Caputo (tenor, Itaalia) Vanemuise Sümfooniaorkester ja ooperikoor Jânis Apeinis (bariton, Läti Rahvusooper) Dirigent Paul Mägi

Vanemuise Sümfooniaorkester ja ooperikoor, Vanemuise teatri ja Eesti Kontserdi koostööprojekt Tartu Noortekoor Dirigent Paul Mägi

Vanemuise teatri ja Eesti Kontserdi koostööprojekt Vanemuise Sümfooniaorkestri ja Vanemuise kontserdimaja hooaja lõppkontsert Vanemuise Sümfooniaorkestri 15. mail 2015 kell 19 Vanemuise kontserdimajas advendikontsert 16. mail 2015 kell 17 Estonia kontserdisaalis 21. detsembril 2014 kell 18 Tartu Jaani kirikus Gustav Mahler Sümfoonia nr 4 Vanemuise Sümfooniaorkester ja Tartu Noortekoor Vanemuise Sümfooniaorkester Dirigent Endel Nõgene Dirigent Paul Mägi

Vanemuise teatri ja Eesti Kontserdi koostööprojekt MEMORY 2015 Muusikalikontsert Maestro Paul Mägi 9. jaanuaril kell 19 Vanemuise suures majas meistrikursuste lõppkontsert 10. jaanuaril kell 19 Vanemuise suures majas 30. mail 2015 kell 19 Tartu Jaani kirikus 16. jaanuaril kell 19 Ugala teatris 17. jaanuaril kell 19 Jõhvi kontserdimajas Vanemuise Sümfooniaorkester 18. jaanuaril kell 16 Estonia kontserdisaalis Dirigeerivad kursustel osalejad 25. jaanuaril kell 16 Paide kultuurikeskuses Korraldajad: Dirigentenforum des Deutschen Musikrates ja Teater Vanemuine Vanemuise Sümfooniaorkester Dirigent Tarmo Leinatamm Vanemuise sümfooniaorkestri tasuta suvekontsert 26. juulil 2015 kell 20 Kassitoome orus Tartus Dirigent Paul Mägi

RAMP 2014/2015 93 145. hooaeg ballett

94 RAMP 2014/2015 Balletihooaeg

MÄNG – hooaja 2014/2015 märksõna Vanemuise balletitrupi jaoks

Vanemuise balletile algab käesolev hooaeg vastutusrikka I MÄNG esinemisega 22. ja 23. septembril Eesti kultuuripäevadel Go – mäng kahele Saksamaal, Fellbachis. Esitame seal D. Sonnenblucki balletti Lavastaja-koreograaf Teet Kask „Casanova”. Kummardus erakordsele Eesti heliloojale Lepo Sumerale. Lisaks Rahvusvahelised sidemed ja esinemised kulmineeruvad hooaja on mängu kaasatud hulk kirjandusklassikuid, interpreete ja teisel poolel, kui rahvusvahelise tantsupäeva galale 30. aprillil Vanemuise balletiartistid. on oodata „eVolution dance theater’it“ Milaanost – selle elektriseeritud mängulisus peaks endaga kaasa haarama ka II MÄNG kõige passiivsema vaataja. Balletiõhtu Aprillis 2015 osaleb Vanemuise balletitrupp RO Estonia Gatsby balletigalal „Suur Tšaikovski” ja Giorgio Madia balletiga Lavastaja-koreograaf Silas Stubbs „La Dolce Vita“ balletifestivalidel Riias ja Jõhvis. La Dolce Vita Lisaks teeb balletitrupp käesoleval hooajal kaasa ooperites Lavastaja-koreograaf Giorgio Madia „Haldjakuninganna” ja „Carmen”, muusikalides „Ooperifantoom” Mõlema balleti loomisel on lavastajad saanud inspiratsiooni ja „Evita”, kaunistab aastavahetuse balli ehtprantslasliku kinokunstist ning mängivad elegantselt ja humoorikalt filmidest lavastusega Fabrice Gibertilt ning mängib viimaseid kordi tõukuva temaatikaga. balletti „Pähklipureja”, mis on kümne aasta jooksul pakkunud palju MÄNGIMISE rõõmu. III MÄNG MÄNGIME draamaklassikaga Meister ja Margarita MÄNGIME suurte helide loojatega Lavastaja-koreograaf Janek Savolainen MÄNGIME filmiklassikaga Janek Savolainen on lavastaja, kes julgeb mängida kõikide MÄNGIME keha, hääle ja kujutlusvõimega kättesaadavate etendamis- ja visuaalvormidega, millest sünnivad kompromissitud lavastused. MÄNGIME ooperiklassikaga MÄNGIME iseenda ja publikuga MÄNGIME! MÄNGIDES loome illusiooni, et tantsus on Mare Tommingas kõik nii lihtne ja kõik on võimalik Vanemuise teatri balletijuht Foto: Gabriela Foto: Liivamägi

RAMP 2014/2015 95 Uuslavastused

GO – mäng kahele meditatsioon. Iga etenduse teeb eripära- Meister ja Margarita seks teatud piirini formeeruv tantsupilt. Ballett Dramaatilis-tantsuline tõlgendus GO on kaasaegne ballett, mis köidab pub- Mihhail Bulgakovi romaanist Helilooja Lepo Sumera liku kõiki meeli ning kõnetab teemaga, mis igaühele äratuntav. Vaate- ja kuuldemängu Muusikajuht ja dirigent Erki Pehk Muusika Elliot Goldenthal, maagia aluseks on sajandeid vana Hiinast Koreograaf-lavastaja Teet Kask Alfred Schnittke pärit intellektuaalne lauamäng GO, mille Lava- ja kostüümikunstnik Madis Nurms Stsenaristid Janek Savolainen ja reeglid on küll kiiresti omandatavad, kuid Valguskunstnik Trui Malten (Holland) Katrin Pärn vilumuse saavutamiseks kulub terve elu. Osalevad Vanemuise balletitrupp ja Lavastaja-koreograaf Janek Savolainen sümfooniaorkester GO on harmooniakunst. Mänguplatsil tuleb Kunstnik Liina Unt (Pärnu Endla) Kaasa teevad helilooja Lepo Sumera kahel partneril liigutada musti ja valgeid Videokunstnik Argo Valdmaa (Pärnu tütred – pianist Kadri-Ann Sumera ja kive, piirata oma mõjuala. Suurt tähtsust Endla) viiuldaja Eva-Maria Sumera. omavad aga kividevahelised ühendused – Osades: Jüri Lumiste, Katrin Pärn, need võiavad olla kas jäigad ja vahetud või Ragne Pekarev, Markus Luik ja kaudsed ja hajusad. Tasakaalu ja seotuse Lavastaja Teet Kase sõnul on GO vaimu- Vanemuise balletitrupp lõhkumine mänguseisus sõltub vaid ühest- kas, irooniline, mõtlik, pühitsev, kõiksust ainsast liigutusest. Nii, nagu inimestevahe- haarav ja olemise ilu puudutav mäng keha, Bulgakov suri 1940. aastal teadmisega, et listes mängudeski, on küsimus reguleeri- heli ning rütmi- ja valgusfiguuride, ajatuse, tema teost ei avaldata mitte kunagi. tuses – kui kaugele võib mänguga minna, lihtsuse, melanhoolia ning rõõmuga. Poolelioleva käsikirja lõpetas tema naine, millal pakub see rõõmu ja millal muutub Margarita peamine prototüüp, Jelena Bul- Lepo Sumera kontrastirohkele muusikale fataalseks? loodud balleti läbivaks jooneks on mängu gakova. Iga meister on Meister ainult koos Lavastuse karakterid ja nende suhted on eritahulisus. Sumera helipärandist hoolikalt oma Margaritaga... osaliselt inspireeritud Nobeli kirjandusau- valitud teosed raamistavad ja toetavad rüt- Klassikaline teos võib olla võimaluste hinna laureaadi, Jaapani kirjaniku Yasu- mide ning faktuuri vastandlikkusel põhine- lõputu allikas – seda tõlgendavad, avasta- nari Kawabata, romaanidest „Go-mängu vat koosmängu tantsijatega. Erineva pärit- vad, improviseerivad, vaatlevad, käsitlevad, meister” ja „Lumine maa”. Kirjanik tutvus- olu ja kultuurilise taustaga üheteistküm- võrdlevad, fantaseerivad, komponeerivad, tab inimsuhete kompleksust, isolatsiooni, nele balletiartistile on loodud spetsiaalselt heroiseerivad, analüüsivad ja sünteesivad üksindust ja Jaapani kunstile omapärast igaühe keha dünaamikat ja temperamenti kõik soovijad. Ja sellegipoolest on „Meistri esteetikat, ilu ja kurbust. arvestav koreograafia, mis kutsub vaa- ja Margarita” erinevate tõlgendustega alati taja teekonnale, kus toimub tantsuline jäänud veel midagi ütlemata. Materjal on Esietendus 25. oktoobril 2014 tekitanud lavastajas, ja tekitab tingimata Vanemuise väikeses majas ka vaatajas, teatud aupaklikkuse, huvi ning uudishimu, millega seletub ka uue lava- versiooni sünd. Raamatut maksab muidugi kõigil lugeda. Seekord tuleb esitamisele tantsu ja draama sümbioos, müstika ja armastus, mustkunst, piiride paljusus ja paigalpüsimatus, dekoratsiooniks video ja valgus, paraku hästi visuaalne lavastus.

Esietendus 7. märtsil 2015 Vanemuise väikeses majas

96 RAMP 2014/2015 Tantsu- ja balletilavastused

Gatsby / La Dolce Vita Lühiballetid Gatsby

Muusika Graham Reynolds (Duke Ellingtoni põhjal) Lavastaja ja koreograaf Silas Stubbs

Tüdrukud olid glamuursed, mehed rikkad ja peod rajud! Lühiballett on inspireeritud suhetest, mis valitsevad Francis Scott Fitzgeraldi romaani „Suur Gatsby” tegelaste vahel. Dekadentlik eluviis ja “Ameerika unistuse” otsingud rõkkavatel 1920-tel: küsimus on ainult selles, kui kaua pidu kestab?

La Dolce Vita Giorgio Madia ballett Nino Rota muusikale

Lavastaja ja koreograaf, valguskunstnik Giorgio Madia (Itaalia) Kostüümikunstnik ja lavastaja assistent Adriana Mortelliti (Itaalia) Dekoratsioonikunstnik Maarja Meeru Videokujundus Janek Savolainen

La Dolce Vita pildid viiekümnendate Rooma trendikate elupõletajate stiilist ja ellusuhtumisest annavad vaatajale või- maluse unustada elu reaalsus ja nautida hetke, sest … ELU ON MAGUS. Balleti atmosfäär kannab endas siiraid tunded segatud peene irooniaga ja nii lugude huumoris kui optimismis on üks- jagu melanhooliat. „Fellini maailm inspireeris mind looma tantsustseenide kogu, mis avaneb vaataja ees nagu lehvik. Kuulsast linateosest ei ole nime saanud ainuüksi minu ballett, vaid peale 1959. aasta maailma- esilinastust tekkis lausa standardtermin selle ainu- laadse tundemaailma nimetamiseks.“ Giorgio Madia, lavastaja-koreograaf

Etendused alates 25. jaanuarist 2015 Vanemuise suures majas Ainult 3 etendust!

RAMP 2014/2015 97 Eelmistest hooaegadest repertuaaris

Aleksander Glazunov kuulu oma abikaasale. Kui Raimonda Balletile ning Juri Grigorovitšilt Moskva esmakordselt kohtub saratseen Abde- Suurele Teatrile. Raimonda rahmaniga, toimub vastastikune äratund- Lavastaja Jelena Pankova sõnul köidab Ballett mine. Lavastus lõpeb traagiliselt – Jean de inimesi „Raimonda“ juures ennekõik ime- Brienne tapab Abderahmani. Kusagil teises line muusika, mis näib alati olevat vastu- Koreograaf-lavastaja Jelena Pankova ajas on aga võimalus, et armastajad lõpuks olus originaalsisuga – kui ballett on kau- (Venemaa) kohtuvad. nite divertismentide tulevärk, siis muusikas Muusikajuht ja dirigent Erki Pehk 1898. aastal Peterburi Maria Teatris loodud on jällegi selge dramaatiline ülevus, mis Lauri Sirp Dirigent „Raimondat“ peetakse 19. sajandi viima- sisus nii selgel kujul ei avaldu. Kolme- Lavakujundus ja kostüümid Charles seks „suureks“ balletiks, millest on saanud vaatuseline ballett on tihendatud kahte Cusick-Smith (Šotimaa) ja Philip Ronald klassikalise balleti kuldaja üks sümboleid. vaatusesse, säilitatud on Marius Petipa Daniels (Suurbritannia) Kuigi Marius Petipa ja Aleksandr Glazu- suurepärane koreograafia. Lugu oma säras Osalevad Vanemuise balletitrupp, novi vaheline koostöö oli keeruline, saatis ja värvilisuses on traagilisem ja elusam kui Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli balletti Venemaal tohutu menu. Hilisema enne ehk kokkuvõtvalt – üks kaunis klassi- õpilased, Vanemuise ooperikoor ja aja kuulsaimad lavastused on pärit Mihhail kaline ballett. sümfooniaorkester Fokinilt Ballets Russes’ile ja Anna Pavlo- vale, George Balanchine’ilt ja Konstantin Esietendus 5. oktoobril 2013 Kaunis Raimonda pannakse mehele Jean Sergejevilt Kirovi Balletile, Rudolf Nurejevilt Vanemuise suures majas de Brienne’le, tema hing ja süda aga ei Ameerika Balletiteatrile ja Pariisi Ooperi

98 RAMP 2014/2015 Tantsu- ja balletilavastused

Casanova Tantsulavastus

Koreograaf-lavastaja, lavakujundus, muusikaline kujundus David Sonnenbluck (Belgia) Muusika Vivaldi, Mozart, Typsi, traditsiooniline araabia muusika Kostüümid David Sonnenbluck, Mare Tommingas üle, miks ka tänapäeval on inimesi, kes Valguskujundus Andres Sarv ja teisi oma osava suhtlemisega meelitavad, Imbi Mälk kuid tühja hingega peletavad. On kindlaks Osades: Colin Thomas Maggs, Anthony tehtud, et armumise ajal toodab otsmiku- Maloney, Julia Litvinenko, Hayley sagara ajukoor looduse võimsamaid ergu- Blackburn, Vanemuise balletitrupp teid: dopamiini ja noradrenaliini. Kui need hormoonid ajus laiali valguvad, tekitab see keskendunud tähelepanu, tohutut ener- Ajast aega on Casanova saatus tekita- giat, motiveeritust tasu saamiseks, rõõm- nud inimkonnas ihalust ilu järele. See sameelsust ja isegi hullust. Need ongi ju skandaalne veneetslane polnud mitte romantilise armastusega seotud tunded. ainult seikleja, petis ja vabamõtleja, nagu Seda Casanova ju jahtiski. Tunne ja ener- teda tavaliselt kujutatakse, vaid ka poeet, gia, mis jahi käima panevad, on Vanemuise memuaarikirjanik, filosoof ja muusik. balletis sada protsenti sees. Sonnenbluck Sellest lähtudes on David Sonnenbluck ja trupp on tabanud casanovalikkuse loonud nii stiili kui muusika poolest ajatu tuuma ning annavad seda väljendusrikkalt balleti – see on ühtlasi nii barokne kui ja nakatavalt edasi. kaasaegne. Kristiina Garancis, Sirp „Casanova” loos on ilma peitmata, päris avalikult sees kõik see, mis teeb inimesest Casanova. Võib meenutada teda kui kir- Esietendus 12. märtsil 2011 jandus- ja filmitegelast. Võib arutleda selle Vanemuise väikeses majas

RAMP 2014/2015 99 Eelmistest hooaegadest repertuaaris

Pähklipureja Pjotr Tšaikovski imekauni muusikaga Kui külalised on ära läinud, on ka lastel aeg jõulumuinasjutt on osake jõulutundest. magama minna ja siis alles tõeliselt sala- Ballett Ballett, mida etendatakse igal aastal just pärased lood juhtuma hakkavad… jõulude ja aastavahetuse paiku, äratab Libreto Elsa Beskovi lasteraamatu ühtviisi vaimustust nii lastes kui täiskasva- Esietendus 26. novembril 2006 “Petters och Lottas Jul” (“Petteri ja Lotta nutes – süda põksub vaheldumisi põne- Vanemuise suures majas jõulud”) ainetel Pär Isberg ja Erik Näslund vusest ja hingeliigutusest. Koreograaf-lavastaja Pär Isberg (Rootsi) Kaks orbu, Petter ja Lotta, elavad koos Viimast hooaega repertuaaris! Muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp oma tädide Pruuni, Rohelise ja Lillaga. See Bo-Ruben Hedwall Lavakujundus on nende esimene koosveedetud jõuluaeg, (Rootsi) kus lapsed saavad ise minna metsast Kostüümid Ann-Mari Anttila (Rootsi) jõulukuuske tooma ja seda hiljem ehtida. Valguskunstnik Torkel Blomkvist Jõuluettevalmistused on täies hoos. Pal- (Rootsi) jugi sellest salapärasest saginast on lastele Osades: Matthew Jordan, Benjamin arusaamatu, kuna nad ei ole kunagi varem Kyprianos, Raminta Rudžionyte, Janika jõule pidanud. Tulevad külalised, ilmub Suurmets, Rita Dolgihh, Hayley Blackburn, Jõulusokk kingitustega…Lotta saab endale Julia Litvinenko, Silas Stubbs jt. jõulusoku pea kujulised pähklitangid ja Petter kepphobuse.

100 RAMP 2014/2015 Tantsu- ja balletilavastused

Õhtu Straussiga Johann Strauss! Geniaalne ja surematu heliloomingut. Pingeliste-lõbusate hetkede helilooja, kelle meloodiad tõusevad pähe vaheldudes on võimalus jälgida loo lahti- nagu kihisev šampanja ja panevad igat- rullumist balletitrupi ja meisterlike solis- Muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp sema romantika, kahisevate kleidisabade tide esituses. /.../ Gibert´i koreograafia on Dirigent Taavi Kull ja uhkete ballisaalide järele! „Soovin, et väga nüansirikas, pakkudes humoorikaid Lavastaja-koreograaf Fabrice Gibert vaatajad unustaksid kaheks tunniks väsi- vahepalasid ja ka dramaatilisusest nõre- Libreto Aivar Tommingas tava moodsa ajastu, milles elame. Minu tavaid esitusi, mis koos Straussi muusika Kujundus Mare Tommingas jaoks on Straussi muusika võimalus ja ooperisolistide etteastetega põimuvad Osalevad Vanemuise solistid, pageda reaalsusest unistustesse... Inim- tervikuks. ooperikoor ja ballett hing lihtsalt vajab kaunist hetke taastumi- Marianne Pisukov, Tartu Postimees seks!“, ütleb lavastaja Fabrice Gibert. Glamuurne õhtu surematu Straussiga! Fabrice Gibert´i eesmärk aidata inimestel unustada argielu on saavutatud. Tantsu- Esietendus 30. novembril 2012 line kontsertlavastus annab võimaluse Vanemuise väikeses majas nautida Johann Straussi aegumatut

Rahvusvahelisele tantsupäevale pühendatud Gala 30. aprillil kell 19 Vanemuise suures majas

RAMP 2014/2015 101 Lastelavastused Uuslavastused

Vennad Grimmid Urmas Sisask Punamütsike Sööbik ja Pisik Muinasjutt Lastemuusikal Thorbjørn Egneri raamatu ainetel Dramatiseerija ja lavastaja Veikko Täär Kunstnik Marge Martin Laulusõnad Lemme Krimm Muusikaline kujundaja Toomas Lunge Libreto ja lavastus Jaan Willem Sibul Valguskunstnik Tauri Kötsi Muusikajuht ja dirigent Taavi Kull Osades: Kärt Tammjärv, Kais Adlas, Kunstnik Maarja Meeru Ragne Pekarev, Reimo Sagor, Raivo Adlas Koreograaf Marika Aidla Videokunstnik Janek Savolainen Lugu punase mütsiga väikesest tüdru- Kontsertmeister Ele Sonn kust, kes läks haigele vanaemale kooki Osades Rasmus Kull ja Simo Breede viima, pole ilmselt vaja kellelegi tutvus- tada. Tegemist on tõesti ühe maailma “Sööbik ja Pisik” on Norra lasteraamat, tuntuima muinasjutuga, mis – nagu mui- mis ilmus trükist 1949 ja mille autoriks nasjutud enamasti – sai alguse rahvajutust ning illustraatoriks on Thorbjørn Egner. vähemalt tuhat aastat tagasi ning millel Peategelasteks on hambatrollid Sööbik on loendamatuid erinevaid teisendeid ja ja Pisik, kes elavad Jussi-nimelise poisi variante. Eesti laps võib võtta raamaturiiu- hambaaukudes. Neil on väga hea elu, list nii Charles Perrault’ kui vendade Grim- kuna Juss sööb siirupiga saia ja ei pese mide poolt kirja pandud versiooni ja tulla pärast seda hambaid. Lõpuks tuleb appi seejärel etendusele Teatri Kodus. hambaarst.

Vanemuise viimasest “Punamütsikesest” Humoorikate piltide ja tähtsa sõnumiga on möödas üle kolmekümne aasta (1982) “Sööbik ja Pisik” on saanud lastekirjanduse ja oma side on tal ka praeguse lavastu- klassikaks juba paljude põlvkondade laste sega: toonane lavastaja Raivo Adlas ning jaoks nii Skandinaavias kui mujal. rebase osatäitja Kais Adlas teevad nüüdki Eesti keeles on “Sööbik ja Pisik” ilmunud kaasa, seekord aga hoopis teistes rollides. Arvo Alase tõlkes 1972. aastal. Lavastajana teeb oma esimese töö Vane- muises Veikko Täär. Esietendus 7. veebruaril 2015 Teatri Kodus Esietendus 15. novembril 2014 Teatri Kodus

RAMP 2014/2015 103 Eelmistest hooaegadest repertuaaris

Ludvik Aškenazy „Armunud kastis” teeb mängu ja seikluste kaudu sissevaate täiskasvanute maailma, Armunud kastis pakkudes lastele samastumisrõõmu ja Lastelavastus -valu ning äratades täiskasvanutes kõdi- tava mälestuse esimesest armumisest. Tõlkija Johanna-Mai Vihalem Miks on nii, et mõned sõbrad on lubatud, Dramatiseerija ja lavastaja Leino Rei aga mõned ei ole? Kunstnik Liisa Soolepp Miks ühega võib mängida, aga teisega ei Muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres tohi? Nukumeister Leenamari Pirn Kes valib lapsele sõpru? Osades: Katrin Kalma, Priit Strandberg, Millal tohib oma tunnete üle ise otsustada? Jaanus Tepomees Lavastus vanusele 5+ Populaarse tšehhi kirjaniku Ludvik Aške- nazy (1921-1986) loomingust moodusta- Esietendus 8. septembril 2013 vad ühe osa muhedad lastejutud, mõned Teatri Kodus neist on pool sajandit tagasi ilmunud ka eesti keeles.

Sven Nordqvist Pettson ja Findus Lugu sõprusest

Lavastaja Marko Mäesaar Tõlkija Ülle Kiivet Kunstnik Liisa Soolepp Dramatiseerija Jonas Svensson Mängivad Karol Kuntsel ja Ott Sepp

Pettson on üksik vanamees, kes elab oma metsatalus. Ühel kaunil päeval helistatakse tema ukse taga kella ja sisse astub... Kingitus ise! Ei saa öelda, et Pettson poleks üllatunud, kui kingikastist ilmub kass. Küsimustele, kuidas vanamehest ja kassist sõbrad saavad ning miks on parem olla kahekesi kui üksi, võivad väikesed vaa- tajad leida vastuseid Teatri Kodus etendu- vast lastelavastusest „Pettson ja Findus“.

Esietendus 7. septembril 2012 Teatri Kodus

104 RAMP 2014/2015 Lastelavastused

Nikolai Nossov Totu Kuul Fantastiline ulmemuinasjutt „Totu kuul“ on kaasahaarav, lustakas ja teha? Kas marakannid avastavad enda ja Tõlkija Iko Maran seikluslik ulmemuinasjutt, mis kirjutatud Kuu kohta midagi uut ja põnevat? Milline Dramatiseerijad Sven Karja ja Kaili Viidas juba pool sajandit tagasi. Sellel põhjusel on Kuu? Kas kuukad on olemas? Algab Lavastaja Kaili Viidas (Endla teater) pakuvad marakann Totu ja tema kentsa- ulmeline rännak, mida saadavad nii lusta- Kunstnik Kristina Lõuk kate sõprade humoorikad seiklused Kuul kad kui ka üsnagi ohtlikud seiklused. Videokunstnik ja animaator Andres piisavalt nalja ja äratundmisrõõmu nii suu- Totu ja Pontsu fantastiline reis on koomi- Tenusaar rematele kui väiksematele vaatajatele. Muusikaline kujundaja Karl Laanekask line ja mõtlemapanev jutustus, milles Lillelinna marakannid on otsustanud Kuule kentsakad ja ootamatud olukorrad tekivad Valguskunstnik Andres Sarv sõita, ehitanud vägeva kosmoselaeva ja enamasti Lillelinna marakannide ja Kuu Osades: Priit Strandberg, Rein Pakk, pannud kokku parima lennumeeskonna elanike erineva elukorralduse tõttu. Ragne Pekarev, Ott Sepp, Aivar eesotsas Taibuga. Kuid nagu muinasjut- Kallaste, Jaanus Tepomees, Hendrik Soovitatav alates koolieast. tudes ikka, ei lähe kõik nii nagu plaanitud. Vissel ning Kaari Ann Ambo (Tartu Mis saab siis, kui lennumeeskonnast välja- Üliõpilasteater), Enor Niinemägi (Tartu jäetud vähem taibukad Totu ja Pontsu Esietendus 16. novembril 2013 Üliõpilasteater), Dovydas Pabarčius otsustavad öösel salaja raketti hiilida? Kas Vanemuise väikses majas (Tartu Üliõpilasteater). nad saavad kosmosereisi ikkagi kaasa

Väikese onu saaga 1996. aastal esietendus Vanemuises lastele „Väikese onu saaga“, kus tol korral /Sagan om den lilla farbrorn/ mängisid peaosi Hannes Kaljujärv, Aivar Lüüriline lastelavastus Barbro Lindgreni Tommingas ning Anneli Kuusk. raamatu järgi Aastad on möödunud ja toonastest lastest, kes saalis seda lugu hinge kinni pidades Dramatiseerija Lars-Erik Brossner, jälgisid, on saanud suured inimesed ja Tomas von Brömssen lapsevanemad. Nüüd on uute laste kord Muusika autor Lars-Erik Brossner elada kaasa Väikese Onu sõbraotsingutele Tiina Mullamaa Tõlkija – tunda tema pärast muret ja rõõmustada Lavastaja Finn Poulsen (Rootsi) koos temaga. Lihtne, siiras ja soe lugu lii- Kunstnik Gunnar Steneby (Rootsi) gutab ühtviisi nii lapsi kui täiskasvanuid. Osades: Hannes Kaljujärv, Andres Mähar, Monika Ruusmaa või Helena Uleksin Teatripileti hinna sees on ka teatrinukkude ning keelpillikvartett: Eva-Maria Sumera muuseumi külastus. Etendusele tulles või Laura Miilius, Hille Niilisk või Triinu palume kõigil kaasa võtta vahetusjalanõud! Raudver-Tamm, Merike Ots või Hanno- Mait Maadra, Heli Ilumets Esietendus 16. septembril 2011 Teatri Kodus

RAMP 2014/2015 105 Eelmistest hooaegadest repertuaaris

Janno Põldma / Heiki Ernits / Priit Pajusaar Detektiiv Lotte Lastemuusikal kahes vaatuses

Laulusõnade autor Leelo Tungal Lavastaja Ain Mäeots Muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm Kunstnik Iir Hermeliin Koreograaf Janek Savolainen Osades: Gerli Padar, Robert Annus, Veikko Täär, Maria Soomets, Adeele Sepp (Ugala), Margus Jaanovits või Marko Mäesaar, Jaan Willem Sibul või Ain Mäeots, Aivar Tommingas, Tanel Jonas, Märt Jakobson jt. Vanemuise ooperikoor, Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli õpilased, Vanemuise Sümfooniaorkester ja bänd

Lotte seiklused jätkuvad! Sedakorda püüab koeratüdruk Lotte välja mõelda, kelleks ta suurena saada võiks ning algav päev annab talle suurepärase idee, sest ootamatult läheb kaotsi isa Oskari leiuta- tud suhkrumasin. Lotte ja ta sõber Bruno ei jää käed rüpes istuma, vaid otsustavad hakata detektiivideks ning suhkrumasina üles otsida.

Esietendus 28. novembril 2008 Vanemuise suures majas

106 RAMP 2014/2015 Lastelavastused

Janno Põldma/ Heiki Ernits / Jakobson, Tõnu Kilgas või Jüri Lumiste, Priit Pajusaar Pirjo Püvi või Maria Kallaste, Veikko Täär Kosmonaut Lotte või Tanel Jonas jt Lastemuusikal kahes vaatuses Lotte ärkab hommikul oma kodus ning õhtuks on ta jõudnud juba Kuu peal ära Laulusõnade autor Leelo Tungal käia! Tegusa Lotte jaoks on see tavaline Lavastaja Ain Mäeots tore seiklus ning nagu ikka, on tal päeva Muusikaline juht ja dirigent Tarmo lõpuks jälle mõni uus sõber ja hulk uusi Leinatamm teadmisi. Kuu peal käib ära ka jänes Adal- Dirigent Lauri Sirp bert – mida tema seal teeb, saate teada, Kunstnikud Iir Hermeliin ja Rosita Raud kui tulete teatrisse! Valguskunstnik Palle Palmé (Rootsi) Koreograaf Janek Savolainen Osades: Gerli Padar või Luisa Värk, Esietendus 5. mail 2012 Aivar Tommingas või Juss Haasma, Vanemuise suures majas Simo Breede, Jaan Willem Sibul või Märt

Richard Rodgers & Oscar Hammerstein Maria Augusta von Trappi memuaar- romaanil põhinev liigutav lugu noorest nai- Helisev muusika sest, kes satub guvernandiks lesestunud Muusikal kapten von Trappi paljulapselisse perre, on läbi Hollywoodi filmiversiooni (peaosades Lavastaja Ain Mäeots Julie Andrews ja Christopher Plummer) Muusikajuht ja dirigent Tarmo tuntud ja armastatud terves maailmas. Leinatamm Imekaunis muusika, head näitlejatööd ja Dirigent Martin Sildos lugu, mis paneb kaasa elama ja liigutab Kunstnik Riina Degtjarenko (Eesti hingepõhjani – see ongi „Helisev muu- Draamateater) sika“. Laval kõlavad teosest standardiks Kostüümikunstnik Gerly Tinn tõusnud mitmed populaarsed laulud, nagu Valguskunstnik Palle Palmé (Rootsi) „Edelweiss“, „Lemmikasjad“, „Do-re-mi“ jt. Koreograaf Antton Laine (Soome) Igas vanuses publiku hulgas armsaks saa- Osades: Hanna-Liina Võsa või Birgit nud, kõlab „Helisev muusika“ nüüd värskes Õigemeel, Jüri Lumiste või Raivo E. versioonis, ent vanas headuses Vanemuise Tamm, Maria Kallaste, Karmen Puis, laval. Külliki Saldre või Kais Adlas, Raivo Adlas või Rein Pakk, Jaan Willem Sibul või Ain Eesti keeles, inglise- ja soomekeelsete Mäeots, Karol Kuntsel või Rasmus Kull, tiitritega Liisa Pulk jt. Esietendus 27. novembril 2010 Vanemuise suures majas

RAMP 2014/2015 107 Eelmistest hooaegadest repertuaaris

Olav Ehala Nukitsamees Lastemuusikal

Libreto Leelo Tungal Laulusõnad Juhan Viiding, Leelo Tungal Lavastaja Eva Klemets Muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp Dirigendid Tarmo Leinatamm, Martin Sildos Kunstnik Iir Hermeliin Valguskunstnik Airi Eras Valguskujundaja Andres Sarv Koreograaf Janek Savolainen Osades: Pirjo Püvi, Rasmus Kull, Merle Jääger, Jaan Willem Sibul, Simo Breede, Karmen Puis, Endel Kroon, Erkki Rebane, Merle Jalakas, Helen Hansberg, Siiri Koodres, Uku-Markus Simmermann, Oliver Timmusk Lavastuses osalevad Vanemuise sümfooniaorkester ja ooperikoor

Olav Ehala armastatud lastemuusikal Oskar Lutsu raamatu ainetel, muinasjutt, mis räägib armastuse, headuse ja hoolimise jõust. Lugu metsa eksinud Itist ja Kustist, kes satu- vad Metsamoori majja ning peavad seal tegema rasket tööd ja hoolitsema pisikese Nukitsamehe eest, on tuttav paljudele eesti laste põlvkonda- dele. Eesti lastekirjanduse klassikasse kuuluvast Oskar Lutsu „Nukitsa-mehest“ sai film 1981. aas- tal. Helle Karise mängufilmile kirjutas muusika Olav Ehala ning 1999. aastal jõudis samanime- line lastemuusikal Rahvusooper Estonia lavale. „Nukitsamehe“ laule tuntakse ja armastatakse – „Päikese-ratas“, „Valulaul“ ja „Kodulaul“ on olnud ka laulupidude kavas.

Esietendus 6. märtsil 2010 Vanemuise väikeses majas.

108 RAMP 2014/2015 Lastelavastused

Pjotr Tšaikovski Kuldvõtmekese lugu Pähklipureja Tantsulavastus lastele Ballett Lavastaja, kujundus ja koreograafia Libreto Elsa Beskovi lasteraamatu “Petters och Mare Tommingas Lottas Jul” (“Petteri ja Lotta jõulud”) ainetel Pär Muusikaline kujundaja Mare Tommingas, Isberg ja Erik Näslund Julia Litvinenko Koreograaf-lavastaja Pär Isberg (Rootsi) Valguskujundaja Martin Meelandi Muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp Helirežii Toivo Tenno Lavakujundus Bo-Ruben Hedwall (Rootsi) Osades: Papa Carlo, Carabas-Barabas, Puudel Kostüümikunstnik Ann-Mari Anttila (Rootsi) Artemon, Kilpkonn Tortila – Aivar Kallaste, Valguskunstnik Torkel Blomkvist (Rootsi) Buratino – Siim Sander Sonn või Kaspar Kiisk Osades: Matthew Jordan, Benjamin Kyprianos, Osalevad Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli Raminta Rudžionyte, Janika Suurmets, Rita õpilased Dolgihh, Hayley Blackburn, Silas Stubbs jt. Ammu tuntud tegelased Aleksei Tolstoi raama- Pjotr Tšaikovski imekauni muusikaga jõulumuinas- tust „Kuldvõtmeke ehk Buratino seiklused“ on oma jutt on osake jõulutundest. Ballett, mida etenda- äratuntavas headuses taas laval. Lugu Buratinost takse igal aastal just jõulude ja aastavahetuse paiku, põhineb 1883. aastal ilmunud Carlo Collodi romaanil, äratab ühtviisi vaimustust nii lastes kui täiskasva- mida Tolstoi lapsena luges, ent mille ta hiljem kaotas. nutes – süda põksub vaheldumisi põnevusest ja Neid unustamatuid lapsepõlve mälestusi meenuta- hingeliigutusest. des kirjutaski Tolstoi haarava jutustuse Buratinost sooviga lugeda seda oma lastele unejutuna. Lugu Kaks orbu, Petter ja Lotta, elavad koos oma tädide osutus nii originaalseks ja armastatuks, et sai aval- Pruuni, Rohelise ja Lillaga. See on nende esimene datud ning on populaarne tänapäevani. Buratino on koosveedetud jõuluaeg, kus lapsed saavad ise minna laste ette ilmunud paljudes raamatutes, filmides ning metsast jõulukuuske tooma ja seda hiljem ehtida. teatrilavastustes. Seekordne lugu Buratinost jutus- Jõuluettevalmistused on täies hoos. Paljugi sellest tatakse väikestele vaatajatele tantsukeeles. salapärasest saginast on lastele arusaamatu, kuna nad ei ole kunagi varem jõule pidanud. Tulevad „Kuldvõtmekese otsingutes, kaotamistes ja leidmis- külalised, ilmub Jõulusokk kingitustega…Lotta saab tes on tunda lapselikku rõõmu ja siirust, milles on endale jõulusoku pea kujulised pähklitangid ja Petter südamlikku värskust ja lihtsust. /.../ kepphobuse. Buratino ja tema sõprade seiklused olid vähemasti Kui külalised on ära läinud, on ka lastel aeg magama esietendusel piisavalt köitvad, et naelutada lapsed minna ja siis alles tõeliselt salapärased lood juhtuma 45 minutiks paigale. Täiskasvanutele on see hea või- hakkavad… malus unustada argipäev ja meenutada lapsepõlve.“ Marianne Pisukov, Tartu Postimees Esietendus 26. novembril 2006 Vanemuise suures majas Esietendus 14. veebruaril 2013 Viimast hooaega repertuaaris! Teatri Kodus

RAMP 2014/2015 109 Mängukava Oktoober 2014/2015 K 1 �10 1900 PAPLID TUULES VM K 1 �10 1900 ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN! Sadam N 2 �10 1100 KULDVÕTMEKESE LUGU TK N 2 �10 1900 HEA PÕHJATUULE VASTU VM August N 2 �10 1900 MADISONI MAAKONNA SILLAD Sadam R 3 �10 1900 DEEMONID VM E 25 �8 1900 ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN! R 3 �10 1900 MADISONI MAAKONNA SILLAD Sadam Esietendus! Sadam L 4 �10 1900 OOPERIFANTOOM Esietendus! SM P 31 �8 1900 HALDJAKUNINGANNA Sadam L 4 �10 1900 FANNY JA ALEXANDER VM P 5 �10 1200 PETTSON JA FINDUS TK P 5 �10 1600 FANNY JA ALEXANDER VM September P 5 �10 1900 OOPERIFANTOOM SM 00 E 1-7.9 Festival DRAAMA T 7 �10 19 OOPERIFANTOOM SM 00 L 6 �9 1900 UTOOPIA RANNIK.III osa Draamafestival! VM T 7 �10 19 ELLING Sadam 00 E 7 �9 1200 ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN! K 8 �10 19 OOPERIFANTOOM SM 00 Draamafestival! Sadam K 8 �10 19 KAKS VANA NAIST Sadam 00 T 9 �9 1900 ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN! Sadam N 9 �10 19 OOPERIFANTOOM SM 00 K 10 �9 1800 PETTSON JA FINDUS TK N 9 �10 19 TAPPA LAULURÄSTAST Sadam 00 N 11 �9 1900 HALDJAKUNINGANNA Sadam R 10 �10 19 PAANIKA Sadam 00 R 12 �9 1900 KAKS VANA NAIST Sadam L 11 �10 19 MINU JÄREL, SELTSIMEES! SM 00 L 13 �9 1900 HALDJAKUNINGANNA Sadam L 11 �10 19 HEA PÕHJATUULE VASTU VM 00 P 14 �9 1200 PETTSON JA FINDUS TK P 12 �10 16 REHEPAPP VM 00 P 14 �9 1900 CASANOVA VM T 14 �10 11 PETTSON JA FINDUS TK 00 T 16 �9 1900 MADISONI MAAKONNA SILLAD Sadam T 14 �10 19 MADISONI MAAKONNA SILLAD Sadam 00 K 17 �9 1100 KULDVÕTMEKESE LUGU TK K 15 �10 19 HALDJAKUNINGANNA Sadam 00 K 17 �9 1900 ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN! Sadam N 16 �10 11 ARMUNUD KASTIS TK 00 N 18 �9 1100 PETTSON JA FINDUS TK N 16 �10 19 PAPLID TUULES VM 00 N 18 �9 1900 MADISONI MAAKONNA SILLAD Sadam N 16 �10 19 KAKS VANA NAIST Sadam 00 R 19 �9 1900 HOOAJA AVAKONTSERT VKM R 17 �10 19 MINU JÄREL, SELTSIMEES! SM 00 R 19 �9 1900 DEEMONID Esietendus! VM R 17 �10 19 DEEMONID VM 00 R 19 �9 1900 MADISONI MAAKONNA SILLAD Sadam L 18 �10 19 HELISEV MUUSIKA SM 00 P 21 �9 1600 DEEMONID VM L 18 �10 19 ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN! Sadam 00 T 23 �9 1100 PETTSON JA FINDUS TK P 19 �10 12 ARMUNUD KASTIS TK 00 T 23 �9 1900 PAANIKA Sadam P 19 �10 16 REHEPAPP VM 00 K 24 �9 1200 TOTU KUUL VM P 19 �10 16 MADISONI MAAKONNA SILLAD Sadam 00 K 24 �9 1900 ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN! Sadam T 21 �10 19 ÜKSILDANE LÄÄS Sadam 00 N 25 �9 1900 PAPLID TUULES VM K 22 �10 11 PETTSON JA FINDUS TK 00 R 26 �9 1900 PAPLID TUULES VM K 22 �10 18 PETTSON JA FINDUS TK 00 R 26 �9 1900 ELLING Sadam K 22 �10 19 ELLING Sadam 00 L 27 �9 1900 DEEMONID VM N 23 �10 18 KULDVÕTMEKESE LUGU TK 00 P 28 �9 1200 KULDVÕTMEKESE LUGU TK N 23 �10 19 MINU JÄREL, SELTSIMEES! SM 00 P 28 �9 1600 MADISONI MAAKONNA SILLAD Sadam R 24 �10 19 TAPPA LAULURÄSTAST Sadam 00 T 30 �9 1900 UTOOPIA RANNIK.III osa VM L 25 �10 12 DETEKTIIV LOTTE SM 00 T 30 �9 1900 TAPPA LAULURÄSTAST Sadam L 25 �10 19 GO - mäng kahele Esietendus! VM RINGREISID L 25 �10 1900 KAKS VANA NAIST Sadam 00 T 23 �9 1900 CASANOVA Fellbachis, Saksamaal P 26 �10 16 HELISEV MUUSIKA SM 00 K 24 �9 1900 CASANOVA Fellbachis, Saksamaal P 26 �10 16 ÜKSILDANE LÄÄS Sadam 00 E 1 �9 1900 MADISONI MAAKONNA SILLAD Eesti Draamateater T 28 �10 11 ARMUNUD KASTIS TK 00 T 2 �9 1900 MADISONI MAAKONNA SILLAD Paide KK T 28 �10 19 HEA PÕHJATUULE VASTU VM 00 K 3 �9 1900 MADISONI MAAKONNA SILLAD Viljandi Ugala K 29 �10 12 TOTU KUUL VM 00 N 4 �9 1900 MADISONI MAAKONNA SILLAD Pärnu Endla K 29 �10 19 GO - mäng kahele VM 00 R 5 �9 1900 MADISONI MAAKONNA SILLAD Võru Kannel K 29 �10 19 PAANIKA Sadam 00 L 7 �9 1900 MADISONI MAAKONNA SILLAD Rakvere Teater N 30 �10 19 FANNY JA ALEXANDER VM 00 E 8 �9 1900 UTOOPIA RANNIK.III osa Vene teater N 30 �10 19 MADISONI MAAKONNA SILLAD Sadam 00 L 20 �9 1900 HOOAJA AVAKONTSERT Jõhvi KM R 31 �10 19 FANNY JA ALEXANDER VM 00 E 29 �9 1900 HEA PÕHJATUULE VASTU Eesti Draamateater R 31 �10 19 MADISONI MAAKONNA SILLAD Sadam

110 RAMP 2014/2015 Mängukava

RINGREISID P 23 �11 1600 DEEMONID VM 00 N 9 �10 1900 UTOOPIA RANNIK.III osa Viljandi Ugala P 23 �11 16 TAPPA LAULURÄSTAST Sadam 00 E 13 �10 1900 HEA PÕHJATUULE VASTU Valga KM K 26 �11 11 PUNAMÜTSIKE TK 00 E 20 �10 1900 HEA PÕHJATUULE VASTU Jõhvi KM K 26 �11 18 PUNAMÜTSIKE TK 00 E 27 �10 1900 HEA PÕHJATUULE VASTU Võru Kannel N 27 �11 11 PUNAMÜTSIKE TK 00 N 30 �10 1900 OOPERIFANTOOM Nordea KM N 27 �11 19 PAPLID TUULES VM 00 R 31 �10 1900 OOPERIFANTOOM Nordea KM R 28 �11 19 HELISEV MUUSIKA SM L 29 �11 1900 REHEPAPP VM L 29 �11 1900 ESTOPLAST Esietendus! Sadam November P 30 �11 1200 PÄHKLIPUREJA SM RINGREISID 00 L 1 �11 19 MINU JÄREL, SELTSIMEES! SM L 1 �11 1900 OOPERIFANTOOM Nordea KM 00 L 1 �11 19 DEEMONID VM P 2 �11 1600 OOPERIFANTOOM Nordea KM 00 P 2 �11 12 ARMUNUD KASTIS TK K 12 �11 1900 HALDJAKUNINGANNA Helsingi RO 00 P 2 �11 16 PAPLID TUULES VM N 13 �11 1830 REHEPAPP Helsingi RO 00 P 2 �11 16 ÜKSILDANE LÄÄS Sadam K 26 �11 1900 HALDJAKUNINGANNA RO Estonia 00 T 4 �11 11 PETTSON JA FINDUS TK N 27 �11 1900 REHEPAPP RO Estonia T 4 �11 1900 MADISONI MAAKONNA SILLAD Sadam K 5 �11 1200 DETEKTIIV LOTTE SM K 5 �11 1900 GO - mäng kahele VM Detsember K 5 �11 1900 MADISONI MAAKONNA SILLAD Sadam 00 N 6 �11 1200 TOTU KUUL VM T 2 �12 18 PUNAMÜTSIKE TK 00 N 6 �11 1900 HEA PÕHJATUULE VASTU VM T 2 �12 19 ESTOPLAST Sadam 00 N 6 �11 1900 HALDJAKUNINGANNA Sadam K 3 �12 11 PUNAMÜTSIKE TK 00 R 7 �11 1900 REHEPAPP VM K 3 �12 14 PUNAMÜTSIKE TK 00 R 7 �11 1900 KAKS VANA NAIST Sadam N 4 �12 11 PUNAMÜTSIKE TK 00 L 8 �11 1900 EVITA SM N 4 �12 18 PUNAMÜTSIKE TK 00 L 8 �11 1900 HEA PÕHJATUULE VASTU VM N 4 �12 18 NUKITSAMEES VM 00 L 8 �11 1900 ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN! Sadam R 5 �12 18 KULDVÕTMEKESE LUGU TK 00 P 9 �11 1200 PETTSON JA FINDUS TK L 6 �12 12 KULDVÕTMEKESE LUGU TK 00 P 9 �11 1600 HALDJAKUNINGANNA Sadam L 6 �12 19 MINU VEETLEV TARTU Esietendus! SM 00 P 9 �11 1400 PETTSON JA FINDUS TK P 7 �12 12 PETTSON JA FINDUS TK 00 T 11 �11 1900 ELLING Sadam P 7 �12 16 MINU VEETLEV TARTU SM 00 K 12 �11 1900 PAANIKA Sadam P 7 �12 16 PAPLID TUULES VM 00 N 13 �11 1900 PAPLID TUULES VM T 9 �12 12 NUKITSAMEES VM 00 N 13 �11 1900 ÜKSILDANE LÄÄS viimast korda! Sadam T 9 �12 19 MINU JÄREL, SELTSIMEES! SM 00 R 14 �11 1900 DEEMONID VM T 9 �12 19 DEEMONID VM 00 R 14 �11 1900 KAKS VANA NAIST Sadam K 10 �12 11 PUNAMÜTSIKE TK 00 L 15 �11 1200 DETEKTIIV LOTTE SM K 10 �12 12 PÄHKLIPUREJA SM 00 L 15 �11 1200 PUNAMÜTSIKE Esietendus! TK K 10 �12 18 NUKITSAMEES VM 00 L 15 �11 1900 HEA PÕHJATUULE VASTU VM K 10 �12 18 PUNAMÜTSIKE TK 00 P 16 �11 1200 PUNAMÜTSIKE TK K 10 �12 19 TAPPA LAULURÄSTAST Sadam 00 P 16 �11 1600 MINU JÄREL, SELTSIMEES! SM N 11 �12 11 ARMUNUD KASTIS TK 00 P 16 �11 1600 GO - mäng kahele VM N 11 �12 12 PÄHKLIPUREJA SM 00 T 18 �11 1100 KULDVÕTMEKESE LUGU TK N 11 �12 18 NUKITSAMEES VM 00 T 18 �11 1900 FANNY JA ALEXANDER VM N 11 �12 19 MINU VEETLEV TARTU SM 00 K 19 �11 1100 ARMUNUD KASTIS TK R 12 �12 11 ARMUNUD KASTIS TK 00 K 19 �11 1900 OOPERIFANTOOM SM R 12 �12 12 NUKITSAMEES VM 00 K 19 �11 1900 FANNY JA ALEXANDER VM R 12 �12 18 PUNAMÜTSIKE TK 00 N 20 �11 1100 PUNAMÜTSIKE TK R 12 �12 19 EVITA SM 00 N 20 �11 1900 OOPERIFANTOOM SM R 12 �12 19 HEA PÕHJATUULE VASTU VM 00 N 20 �11 1900 ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN! Sadam R 12 �12 19 MADISONI MAAKONNA SILLAD Sadam 00 R 21 �11 1200 TOTU KUUL viimast korda! VM L 13 �12 12 DETEKTIIV LOTTE SM 00 R 21 �11 1900 OOPERIFANTOOM SM L 13 �12 19 FANNY JA ALEXANDER VM 00 L 22 �11 1900 OOPERIFANTOOM SM L 13 �12 19 MADISONI MAAKONNA SILLAD Sadam 00 L 22 �11 1900 HEA PÕHJATUULE VASTU VM P 14 �12 12 PÄHKLIPUREJA SM 00 L 22 �11 1900 MADISONI MAAKONNA SILLAD Sadam P 14 �12 16 FANNY JA ALEXANDER VM 00 P 23 �11 1200 KULDVÕTMEKESE LUGU TK P 14 �12 16 ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN! Sadam 00 P 23 �11 1600 OOPERIFANTOOM SM T 16 �12 11 PUNAMÜTSIKE TK

RAMP 2014/2015 111 T 16 �12 1800 PUNAMÜTSIKE TK N 15 �1 1900 TAPPA LAULURÄSTAST Sadam T 16 �12 1900 MINU VEETLEV TARTU SM R 16 �1 1100 PETTSON JA FINDUS TK T 16 �12 1900 õhtu straussiga VM R 16 �1 1900 KAKS VANA NAIST Sadam T 16 �12 1900 ESTOPLAST Sadam L 17 �1 1200 KULDVÕTMEKESE LUGU TK K 17 �12 1100 PUNAMÜTSIKE TK L 17 �1 1900 MUSTA PORI NÄKKU SM K 17 �12 1800 PUNAMÜTSIKE TK P 18 �1 1200 PETTSON JA FINDUS TK K 17 �12 1900 MINU VEETLEV TARTU SM P 18 �1 1600 ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN! Sadam K 17 �12 1900 õhtu straussiga VM T 20 �1 1800 ARMUNUD KASTIS TK N 18 �12 1100 PETTSON JA FINDUS TK T 20 �1 1900 PAPLID TUULES VM N 18 �12 1400 PETTSON JA FINDUS TK K 21 �1 1100 PUNAMÜTSIKE TK N 18 �12 1900 õhtu straussiga VM K 21 �1 1900 OOPERIFANTOOM SM N 18 �12 1900 KAKS VANA NAIST Sadam K 21 �1 1900 ESTOPLAST Sadam R 19 �12 1100 KULDVÕTMEKESE LUGU TK N 22 �1 1900 OOPERIFANTOOM SM R 19 �12 1800 KULDVÕTMEKESE LUGU TK N 22 �1 1900 FANNY JA ALEXANDER VM R 19 �12 1900 DEEMONID VM R 23 �1 1100 VÄIKESE ONU SAAGA TK R 19 �12 1900 MADISONI MAAKONNA SILLAD Sadam R 23 �1 1900 OOPERIFANTOOM SM L 20 �12 1200 PETTSON JA FINDUS TK R 23 �1 1900 FANNY JA ALEXANDER VM L 20 �12 1800 ADVENDIKONTSERT Jaani kirik L 24 �1 1200 PUNAMÜTSIKE TK L 20 �12 1900 MINU VEETLEV TARTU SM L 24 �1 1900 MEMORY 2015 SM L 20 �12 1900 ESTOPLAST Sadam L 24 �1 1900 DEEMONID VM P 21 �12 1200 PÄHKLIPUREJA SM L 24 �1 1900 KAKS VANA NAIST Sadam P 21 �12 1600 HEA PÕHJATUULE VASTU VM P 25 �1 1200 PUNAMÜTSIKE TK L 27 �12 1200 DETEKTIIV LOTTE SM P 25 �1 1600 GATSBY / LA DOLCE VITA SM L 27 �12 1900 MINU VEETLEV TARTU SM P 25 �1 1600 PAANIKA Sadam L 27 �12 1900 õhtu straussiga VM T 27 �1 1100 PETTSON JA FINDUS TK P 28 �12 1600 PÄHKLIPUREJA SM T 27 �1 1900 HEA PÕHJATUULE VASTU VM P 28 �12 1600 MADISONI MAAKONNA SILLAD Sadam T 27 �1 1900 ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN! Sadam T 30 �12 1900 VANEMUISE AASTALÕPUBALL SM/VKM K 28 �1 1100 KULDVÕTMEKESE LUGU TK RINGREISID K 28 �1 1900 ESTOPLAST Sadam L 5 �12 1900 EVITA Nordea KM N 29 �1 1100 ARMUNUD KASTIS TK P 6 �12 1900 EVITA Nordea KM N 29 �1 1900 RAIMONDA SM N 29 �1 1900 PAPLID TUULES viimast korda! VM R 30 �1 1900 MINU JÄREL, SELTSIMEES! SM Jaanuar R 30 �1 1900 õhtu straussiga VM L 31 �1 1200 DETEKTIIV LOTTE SM 00 L 3 �1 18 PUNAMÜTSIKE TK L 31 �1 1900 REHEPAPP VM 00 L 3 �1 19 HEA PÕHJATUULE VASTU VM L 31 �1 1900 TAPPA LAULURÄSTAST Sadam 00 P 4 �1 12 PUNAMÜTSIKE TK RINGREISID 00 P 4 �1 16 PAANIKA Sadam L 3 �1 1900 DETEKTIIV LOTTE Nordea KM 00 T 6 �1 19 MINU VEETLEV TARTU SM P 4 �1 1300 DETEKTIIV LOTTE Nordea KM 00 K 7 �1 19 KAKS VANA NAIST Sadam R 16 �1 1900 MEMORY 2015 Viljandi Ugala 00 N 8 �1 18 PETTSON JA FINDUS TK L 17 �1 1900 MEMORY 2015 Jõhvi KM 00 N 8 �1 19 MINU VEETLEV TARTU SM P 18 �1 1600 MEMORY 2015 Estonia KS 00 N 8 �1 19 õhtu straussiga VM P 25 �1 1600 MEMORY 2015 Paide KM R 9 �1 1900 MEMORY 2015 SM R 9 �1 1900 DEEMONID VM L 10 �1 1200 NUKITSAMEES VM L 10 �1 1900 MEMORY 2015 SM Veebruar L 10 �1 1900 PAANIKA Sadam P 1 �2 1200 PUNAMÜTSIKE TK P 11 �1 1200 PÄHKLIPUREJA SM P 1 �2 1600 HELISEV MUUSIKA SM P 11 �1 1200 PETTSON JA FINDUS TK P 1 �2 1600 KAKS VANA NAIST Sadam P 11 �1 1600 HEA PÕHJATUULE VASTU VM T 3 �2 1200 DETEKTIIV LOTTE SM T 13 �1 1100 ARMUNUD KASTIS TK K 4 �2 1900 GO - mäng kahele VM T 13 �1 1900 MINU JÄREL, SELTSIMEES! SM K 4 �2 1900 ESTOPLAST Sadam K 14 �1 1200 PÄHKLIPUREJA SM N 5 �2 1900 MUSTA PORI NÄKKU SM K 14 �1 1800 NUKITSAMEES VM N 5 �2 1900 õhtu straussiga viimast korda! VM K 14 �1 1900 ELLING Sadam R 6 �2 1900 REIGI ÕPETAJA VM N 15 �1 1800 PUNAMÜTSIKE TK L 7 �2 1200 SÖÖBIK JA PISIK Esietendus! TK N 15 �1 1900 EVITA SM L 7 �2 1800 SÖÖBIK JA PISIK TK

112 RAMP 2014/2015 Mängukava

L 7 �2 1900 RAIMONDA SM N 5 �3 1800 SÖÖBIK JA PISIK TK L 7 �2 1900 DEEMONID VM N 5 �3 1900 HELISEV MUUSIKA SM P 8 �2 1200 VÄIKESE ONU SAAGA TK N 5 �3 1900 MEIE OMA TÕDE, MEIE OMA ÕIGUS Sadam P 8 �2 1600 EVITA SM R 6 �3 1900 MINU JÄREL, SELTSIMEES! SM P 8 �2 1600 HEA PÕHJATUULE VASTU VM L 7 �3 1900 MUSTA PORI NÄKKU SM P 8 �2 1600 PAANIKA Sadam L 7 �3 1900 MEISTER JA MARGARITA Esietendus! VM T 10 �2 1800 ARMUNUD KASTIS TK T 10 �3 1900 KUI TUVID KADUSID SM T 10 �2 1900 ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN! Sadam T 10 �3 1900 REHEPAPP VM N 12 �2 1100 SÖÖBIK JA PISIK TK K 11 �3 1100 SÖÖBIK JA PISIK TK N 12 �2 1900 GATSBY / LA DOLCE VITA SM K 11 �3 1900 GATSBY / LA DOLCE VITA viimast korda! SM N 12 �2 1900 HEA PÕHJATUULE VASTU VM K 11 �3 1900 MEIE OMA TÕDE, MEIE OMA ÕIGUS Sadam N 12 �2 1900 OOPERIGALA VKM N 12 �3 1900 KAKS VANA NAIST Sadam R 13 �2 1900 HEA PÕHJATUULE VASTU VM R 13 �3 1100 PUNAMÜTSIKE TK R 13 �2 1900 ELLING Sadam R 13 �3 1900 DEEMONID VM L 14 �2 1200 KULDVÕTMEKESE LUGU TK R 13 �3 1900 TAPPA LAULURÄSTAST Sadam L 14 �2 1900 DEEMONID VM L 14 �3 1200 VÄIKESE ONU SAAGA TK L 14 �2 1900 TAPPA LAULURÄSTAST Sadam L 14 �3 1900 MEISTER JA MARGARITA VM P 15 �2 1200 PUNAMÜTSIKE TK L 14 �3 1900 ESTOPLAST Sadam P 15 �2 1600 MINU JÄREL, SELTSIMEES! SM P 15 �3 1200 ARMUNUD KASTIS TK T 17 �2 1100 KULDVÕTMEKESE LUGU TK P 15 �3 1600 ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN! Sadam K 18 �2 1200 NUKITSAMEES VM T 17 �3 1100 KULDVÕTMEKESE LUGU TK K 18 �2 1900 GO - mäng kahele VM T 17 �3 1800 KULDVÕTMEKESE LUGU TK N 19 �2 1900 REHEPAPP VM T 17 �3 1900 ELLING viimast korda hooajal! Sadam N 19 �2 1900 MEIE OMA TÕDE, MEIE OMA ÕIGUS K 18 �3 1100 PETTSON JA FINDUS TK ESIETENDUS! Sadam K 18 �3 1800 PETTSON JA FINDUS TK R 20 �2 1900 OOPERIFANTOOM SM K 18 �3 1800 KOSMONAUT LOTTE SM R 20 �2 1900 DEEMONID VM K 18 �3 1900 PAANIKA Sadam R 20 �2 1900 MEIE OMA TÕDE, MEIE OMA ÕIGUS Sadam N 19 �3 1100 PETTSON JA FINDUS TK L 21 �2 1200 SÖÖBIK JA PISIK TK N 19 �3 1800 SÖÖBIK JA PISIK TK L 21 �2 1900 OOPERIFANTOOM SM N 19 �3 1900 RAIMONDA SM L 21 �2 1900 FANNY JA ALEXANDER VM N 19 �3 1900 TAPPA LAULURÄSTAST Sadam L 21 �2 1900 TAPPA LAULURÄSTAST Sadam R 20 �3 1900 MINU JÄREL, SELTSIMEES! SM P 22 �2 1200 SÖÖBIK JA PISIK TK R 20 �3 1900 JEVGENI ONEGIN VM P 22 �2 1600 FANNY JA ALEXANDER VM L 21 �3 1200 NUKITSAMEES VM P 22 �2 1600 OOPERIFANTOOM SM L 21 �3 1900 EVITA SM K 25 �2 1900 MEIE OMA TÕDE, MEIE OMA ÕIGUS Sadam L 21 �3 1900 DEEMONID VM N 26 �2 1100 PUNAMÜTSIKE TK L 21 �3 1900 KAKS VANA NAIST Sadam N 26 �2 1800 PETTSON JA FINDUS TK P 22 �3 1200 DETEKTIIV LOTTE SM N 26 �2 1900 PAANIKA Sadam P 22 �3 1600 MEISTER JA MARGARITA VM R 27 �2 1100 PETTSON JA FINDUS TK P 22 �3 1600 MEIE OMA TÕDE, MEIE OMA ÕIGUS Sadam R 27 �2 1800 PETTSON JA FINDUS TK T 24 �3 1100 PUNAMÜTSIKE TK R 27 �2 1900 REIGI ÕPETAJA VM T 24 �3 1800 PUNAMÜTSIKE TK R 27 �2 1900 ELLING Sadam T 24 �3 1900 ESTOPLAST Sadam L 28 �2 1200 NUKITSAMEES VM K 25 �3 1900 FANNY JA ALEXANDER VM L 28 �2 1900 KUI TUVID KADUSID Esietendus! SM N 26 �3 1100 VÄIKESE ONU SAAGA TK RINGREISID N 26 �3 1900 FANNY JA ALEXANDER VM R 13 �2 1900 EVITA Nordea KM N 26 �3 1900 ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN! Sadam L 14 �2 1900 EVITA Nordea KM R 27 �3 1200 NUKITSAMEES VM L 28 �3 1200 KOSMONAUT LOTTE SM L 28 �3 1900 KUI TUVID KADUSID SM Märts L 28 �3 1900 GO - mäng kahele VM P 29 �3 1200 SÖÖBIK JA PISIK TK 00 P 1 �3 12 DETEKTIIV LOTTE SM P 29 �3 1600 MUSTA PORI NÄKKU SM 00 P 1 �3 19 ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN! Sadam P 29 �3 1600 JEVGENI ONEGIN VM 00 T 3 �3 11 PUNAMÜTSIKE TK T 31 �3 1100 KULDVÕTMEKESE LUGU TK 00 T 3 �3 19 ESTOPLAST Sadam T 31 �3 1900 FANNY JA ALEXANDER VM 00 K 4 �3 11 ARMUNUD KASTIS TK T 31 �3 1900 TAPPA LAULURÄSTAST 00 K 4 �3 19 KUI TUVID KADUSID SM VIIMAST KORDA HOOAJAL! Sadam N 5 �3 1100 SÖÖBIK JA PISIK TK

RAMP 2014/2015 113 RINGREISID K 29 �4 1100 SÖÖBIK JA PISIK TK 00 N 12 �3 1900 OOPERIFANTOOM Nordea KM K 29 �4 19 DEEMONID VM 00 R 13 �3 1900 OOPERIFANTOOM Nordea KM K 29 �4 19 MEIE OMA TÕDE, MEIE OMA ÕIGUS Sadam 00 L 14 �3 1900 OOPERIFANTOOM Nordea KM N 30 �4 11 PETTSON JA FINDUS TK 00 P 15 �3 1600 OOPERIFANTOOM Nordea KM N 30 �4 14 PETTSON JA FINDUS TK 00 E 23 �3 1900 REHEPAPP RO Estonia N 30 �4 19 BALLETIGALA SM 00 T 24 �3 1900 JEVGENI ONEGIN RO Estonia N 30 �4 19 NAERU AKADEEMIA VM N 30 �4 1900 go neo und romantix Sadam RINGREISID Aprill R 24 �4 1900 KOSMONAUT LOTTE Nordea KM L 25 �4 1300 KOSMONAUT LOTTE Nordea KM K 1 �4 1100 VÄIKESE ONU SAAGA viimast korda! TK K 1 �4 1900 RAIMONDA SM K 1 �4 1900 FANNY JA ALEXANDER VM Mai N 2 �4 1100 SÖÖBIK JA PISIK TK 00 N 2 �4 1900 HELISEV MUUSIKA viimast korda! SM L 2 �5 19 FANNY JA ALEXANDER VM 00 T 7 �4 1100 KULDVÕTMEKESE LUGU TK P 3 �5 16 FANNY JA ALEXANDER VM 00 T 7 �4 1900 ESTOPLAST Sadam T 5 �5 19 TAPPA LAULURÄSTAST Sadam 00 K 8 �4 1100 ARMUNUD KASTIS TK K 6 �5 19 ESTOPLAST Sadam 00 K 8 �4 1900 DEEMONID VM N 7 �5 19 MEIE OMA TÕDE, MEIE OMA ÕIGUS Sadam 00 K 8 �4 1900 MEIE OMA TÕDE, MEIE OMA ÕIGUS Sadam R 8 �5 18 PETTSON JA FINDUS TK 00 N 9 �4 1100 PUNAMÜTSIKE TK R 8 �5 19 go neo und romantix Sadam 00 N 9 �4 1200 KOSMONAUT LOTTE SM L 9 �5 12 PETTSON JA FINDUS 100. ETENDUS! TK 00 N 9 �4 1900 RAIMONDA viimast korda! SM L 9 �5 19 HEA PÕHJATUULE VASTU VM 00 N 9 �4 1900 ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN! Sadam L 9 �5 19 ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN! Sadam 00 R 10 �4 1100 PUNAMÜTSIKE TK P 10 �5 16 HEA PÕHJATUULE VASTU VM 00 R 10 �4 1900 KUI TUVID KADUSID SM K 13 �5 19 NAERU AKADEEMIA VM 00 R 10 �4 1900 MEISTER MARGARITA VM K 13 �5 19 go neo und romantix Sadam 00 R 10 �4 1900 PAANIKA Sadam N 14 �5 19 NAERU AKADEEMIA VM 00 L 11 �4 1900 MUSTA PORI NÄKKU viimast korda! SM N 14 �5 19 go neo und romantix Sadam 00 L 11 �4 1900 JEVGENI ONEGIN viimast korda hooajal! VM R 15 �5 19 MEIE OMA TÕDE, MEIE OMA ÕIGUS Sadam 00 P 12 �4 1200 SÖÖBIK JA PISIK TK R 15 �5 19 HOOAJA LÕPPKONTSERT VKM 00 P 12 �4 1600 MINU JÄREL, SELTSIMEES! SM K 20 �5 19 AIDA VM 00 P 12 �4 1600 HEA PÕHJATUULE VASTU VM L 30 �5 19 PAUL MÄGI MEISTRIKLASSi N 16 �4 1100 PETTSON JA FINDUS TK lõppkontsert Jaani kirik N 16 �4 1800 PETTSON JA FINDUS TK RINGREISID 00 N 16 �4 1900 ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN! Sadam L 16 �5 17 HOOAJA LÕPPKONTSERT Estonia KS 00 R 17 �4 1900 NAERU AKADEEMIA Esietendus! VM R 22 �5 19 AIDA Pärnu Endla 00 R 17 �4 1900 ESTOPLAST Sadam L 23 �5 19 CARMEN Pärnu KM L 18 �4 1200 ARMUNUD KASTIS viimast korda! TK L 18 �4 1900 NAERU AKADEEMIA VM P 19 �4 1200 PUNAMÜTSIKE TK P 19 �4 1600 KUI TUVID KADUSID SM P 19 �4 1600 GO - mäng kahele VM T 21 �4 1800 KULDVÕTMEKESE LUGU TK T 21 �4 1900 NAERU AKADEEMIA VM K 22 �4 1100 KULDVÕTMEKESE LUGU TK K 22 �4 1900 CARMEN Esietendus! SM K 22 �4 1900 HEA PÕHJATUULE VASTU VM N 23 �4 1900 CARMEN SM R 24 �4 1900 MEISTER JA MARGARITA VM L 25 �4 1900 NAERU AKADEEMIA VM L 25 �4 1900 go neo und romantix Esietendus! Sadam SM – Suur maja VM – Väike maja Sadam – Sadmateater 00 KM – Kontserdimaja TK – Teatri kodu P 26 �4 12 PUNAMÜTSIKE TK 00 P 26 �4 16 CARMEN SM Muudatused mängukavas P 26 �4 1600 KAKS VANA NAIST Sadam Ikka juhtub, et kõik ei lähe plaanipäraselt. Hädavajalikuks osutunud muudatustest män- gukavas annab teater teada oma kodulehel ja teeb oma parima, et info jõuaks külastaja- T 28 �4 1200 KOSMONAUT LOTTE viimast korda! SM teni. Käesolev mängukava sisaldab infot seisuga 8.08.2014. T 28 �4 1900 go neo und romantix Sadam

114 RAMP 2014/2015 Mängukava

Toome teatri- elamuse lähemale

RAMP 2014/2015 115 RESTORAN KLUBI KONVERENTS CATERING LASTEKOHVIK SUVETERRASS

astus Sinu elu parimate hetkede korduvlin

Esinduslik restoran Restoranis Atlantis ootab Teid hea teenindus, hõrgutavad maitseelamused Säravaim ööklubi ja kauneimad meloodiad! Lustakas lastekohvik Hubane suvekohvik Club Atlantis - Sinu elu säravamad hetked, kehade veetlev liikumise rütm muusikas, Avar konverentsikeskus müstika ja maagia maailmas, kus klient on Kvaliteetne catering teenus kuningas ning peol pole lõppu...

Restoran Atlantis Club Atlantis P-N 12 - 00 T -N 11 - 04 R, L 12 -01 R, L 11 -05

NARVA MNT.2 TARTU 51009 7 385 495 WWW.ATLANTIS.EE Teater Vanemuine tänab ASi Giga, Tartu linna ja Kultuuriministeeriumi Kassitoome kontsert 2014 kontsert Kassitoome

Restoran vaatega Emajõele Konverentsi- ja peokeskus Toiduelamused bu eest seminaridest Hotell linna südames Spa galaõhtusöögini suur valik massaaže, pidulike bankettideni 205 mugavat tuba, suurepärane vaade ja rahulik miljöö spa-ja iluhoolduseid

Soola 6, Tartu • www.dorpat.ee • Info ja broneerimine: 733 7180, [email protected]

Viikingi hingega konjak.

Nii siidise tekstuuri ja suurepärase puuviljase aroomini jõuavad vaid need, kes on valmis avastama ja vallutama. Viimseni lihvitud liikumine... kinema Viimseni lihvitud liikumine... kinema vanemuine.ee Hind 2 €