VLÕRU INNA L EHT

Veebruar 2 (120) 2017 Võru linn tunnustab oma parimaid 23. veebruari õhtul Eesti Vabariigi 99. aastapäevale pühendatud vas- „Võro liina tego 2016” tuvõtul-kontsertaktusel kultuuri- hääletuse tulemused majas Kannel tunnustavad Võru Hääletusest võttis osa 270 ini- linnapea Anti Allas ja linnavoli- mest. kogu esimees Andres Visnapuu linna silmapaistvamaid inimesi, 1. Kreutzwaldi tänava ja kõn- asutusi ja organisatsioone. niteede väljaehitamine (Paju Rahvaküsitluse tulemusena ja Luha tn vahel) 71 häält pälvis tiitli „Võro liina tego 2016” 2. Võidupüha paraadi F. R. Kreutzwaldi tänava ja kõnni- võõrustamine/korraldamine teede väljaehitamine. Lisaks tun- 66 häält nustati veel tosinat linnavalitsuse 3. Tasandusrühma avamine valitud eri valdkonna esindajat. lasteaias Sõleke 52 häält Läinud aasta tegijad on Elar 4. Võru raudteejaamas Sarik ja Silver Sild, aasta ettevõte küüditatutele mälestusmärgi AS Wermo, aasta ettevõtja Mee- avamine 35 häält lis Kibena, aasta kultuuri- ja ha- 5. Lasteaia Päkapikk tehnosüs- teemide rekonstrueerimine ridusasutus Võru Muusikakool, 26 häält aasta mittetulundusühing FC 6. Kesklinna pargi uus Helios Võru, aasta tervishoiu- ja mänguväljak 10 häält sotsiaaltöötaja Iia-Ulvi Raid, aas- 7. Vee tn parkla ta kultuuritegelane Ingrid Välbe, rekonstrueerimine 5 häält aasta sporditegelane Hille Saare- 8. Võru kodukohvikute päev puu, aasta heategija MTÜ Hoiame 2 häält Valgust (Saagu Valgus), aasta toe- 9.–11. Lasteaia Sõleke remont, taja Danpower Eesti AS ning aasta „Lilleline Võru” ning Taara lin- noor Karolin Eks. Aasta eriauhin- naosa kergliiklustee, valgustus Uus F. R. Kreutzwaldi ja Luha tänava ning Võlsi tee ristmik ja kesklinna suunduv rekonstrueeritud tänavalõik. na saab Jana Huul. ja kõvakate 1 hääl Ulis Guth Foto: Andrei Javnašan

Võro liina tego 2016 – kulgeb nüüd ühel pool kergliiklustee ja teisel m), kõnniteede äärekivid (436 m), rajati lin- 216 583,50 eurot maksnud sademeveesüs- Kreutzwaldi tänava ja pool kõnnitee, mis seal varem sootuks puu- napoolsesse serva 2 meetri laiune betoonki- teemide rajamist kaasrahastas Keskkonna- dusid. Samuti ehitati ligi kolm kuud välda- vikattega kõnnitee (975 m2) ning järve poole investeeringute Keskus. Tööde käigus paigal- kõnniteede väljaehitamine nud tööde käigus välja uus, varasemast liik- 2,5 meetri laiune asfaltbetoonkattega kerg- dati 872 m torustikku, 22 kontrollkaevu ja 2 Mullu oktoobris lõppesid Võrus F. R. lusohutum F. R. Kreutzwaldi ja Luha tänava liiklustee (1666 m ). Peale selle paigaldati 21 restkaevu ning Niidu tänava otsa haljas- 2 Kreutzwaldi tänava Tamula järvega külgne- ning Võlsi tee ristmik. sõiduteele asfaltbetoonkate (5588 m ), rajati alale Tamula järve suunatud sademevete pu- va lõigu rekonstrueerimistööd, mille käigus Sellega on rekonstrueeritud lõviosa F. R. haljastus, paigaldati liiklusmärgid ning tõste- hastamiseks õli-liivapüüdur. rajati linna ühe peatänava seni kõige kehve- Kreutzwaldi tänavast ja liiklusvood linnas ti ümber 11 tänavavalgustit ja paigaldati neli Loetletud tööde ja neile eelnenud ran- mas seisus osale – Paju ja Luha tänava vahele taas ühtlustunud. uut. naala korrastamise ning võsast puhastamise – nõuetele vastav sademeveekanalisatsiooni 95 510,23 eurot (hindadele lisandub käibe- Töid tegid konsortsium OÜ Saveka Toru- tulemusena avaneb nüüd lõuna poolt Võru süsteem ning rekonstrueeriti kogu tänavaala. maks) maksnud tänavaala rekonstrueerimi- tööd ja OÜ Meritus Infra ning omanikujärele- linna sisenejaile kaunis vaade Tamula järvele. Uue asfaltkatte saanud sõidutee kõrval se käigus paigaldati sõidutee äärekivid (1317 valvet korraldas OÜ Real-E State.

Aasta tegijad 2016 – Elar Sarik ja Silver Sild Aasta 2016 ettevõte – AS Wermo Mullu 22. juunil avati Võru raud- Juba ligi 70 teejaama juures Jaama 14a maa- aastat Võrus üksusel mälestusmärk küüditatu- tegutsenud tele. mööblitoot- Skulptor Jaak Soansi loodud ja AS Wermo mälestusmärk kujutab 1,6 meetri on taas tõu- kõrgusele betoontahukale paigu- suteel. Läbi- tatud kahte rida kaugusse suun- nud edukalt duvaid pronksist loomavaguneid, saneerimise, mille vahel on nähtavad inim- on ettevõtte figuurid. Sambani viib ligi 4 meet- jõudsalt edasi ri laiune ja 16 meetri pikkune arenenud ning raudteed imiteeriv originaalsetest tema müügi- raudteeliipritest ja dolomiitkillus- käive tõuseb tikust kaldtee. Valgustitega varus- aasta-aastalt. tatud kompleksi kogupikkus on Olles uuen- ligi 24 meetrit. dusmeelne ja Ligi 25 000 eurot maksnud efektiivsem ASis Wermo on moodne tehnika, pildil on töös täisautomaat- mälestusmärgi on projekteerinud kui kunagi va- ne servapealistusseade ehk kandimasin. arhitekt Karmo Tõra, betoonist rem, on firma osa ja aluse valmistas kohalik fir- põhitegevuseks Kesk-Euroopa ja Skandinaavia jae- ja hulgimüüjate varustamine ma AS Kurmik, pronksitööd tegi elukondliku korpusmööbliga. Viimase aasta jooksul on hakatud suuremat rõhku OÜ Uus Monumentaal ning töid panema disainitud omatoodete arendusele. Oma igapäevases tegevuses pöörab koordineeris Võru linna peaarhi- Wermo erilist tähelepanu tootmisprotsesside efektiivsemaks muutmisele ning tekt Ülevi Eljand – kõik oma ala kasutatavate materjalide keskkonnasäästlikkusele. hinnatud spetsialistid. Tänavu juubelit tähistava ettevõtte toodangust 85% läheb ekspordiks, pea- Siiski on veel kaks meest, kes Suure töö tegijad Elar Sarik (paremal) ja Silver Sild küüdita- misteks sihtkohtadeks on Prantsusmaa, Inglismaa, Rootsi ja Soome. Investeerin- väärivad eraldi esiletõstmist – kel- tute mälestusmärgi juures. guid tehes keskendutakse tulevikule ja valmistutakse nn tarkadeks lahendusteks, leta poleks soovitud tulemuseni mille puhul masinad suhtlevad omavahel. jõutud. Neist esimene on mälestusmärgi idee autor ja ka selle ehitusel käed külge löönud Elar Sarik, Oluliste investeeringutega tehti algust 2015. aastal, mil soetati plaadisaag. kes igapäevast leiba teenib PPA Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonna piirkonnapolitseinikuna, Hiljem on lisandunud täisautomaatne servapealistusseade ehk kandimasin ja ning teine, korraldusmeeskonna raudvara, Memento Võrumaa ühenduse esimees Silver Sild, kelle puurimis-tüübeldusseade. Viimati soetatud viieteljeline CNC-töötlemiskeskus õlule jäid paljuski läbirääkimiste töö ja rahaasjad. sai töösse kolm kuud tagasi. Lisaks tehtud investeeringutele on Wermol lähema Aastatel 1941–1952 viidi Võrumaalt Venemaale vangilaagritesse ja asumisele üle 3600 inimese, kolme aasta jooksul plaanis investeerida veel ligi miljon eurot. kellest enamik paigutati loomavagunitesse just Võru raudteejaamas. Et mälestus neist ei kustu, on osalt just tänaste päevakangelaste teene. (Jätkub 8. ja 9. lk) 2 Võru Linna Leht Veebruar 2017

Eesti Vabariik 99 LINLANE ARVAB – rõõmustagem! Veebruar on üks omapärane kuu. See on Kirik turuväljaku ääres kõige lühem kuu, ainult talle lisatakse aeg-ajalt üks päev juurde. Veebruaril on Igal asjal siin ilmas on pea- www.eelk.ee/voru.katariina/. erinevaid nimesid, näiteks küünlakuu. aegu alati nii pooldajaid kui Kui uues planeeringus Arhailiselt on seda meie kandis ka rado- vastaseid. Tähtsal koosolekul muuta Estonia katastroofis kuuks nimetatud, kuid eestlaste jaoks on on kolmel inimesel sageli viis hukkunute mälestusmärgi ta eelkõige Eesti Vabariigi sünnipäeva- eriarvamust. Esimeste auto- kohta, siis ei peaks see valusalt kuu. Meile kõigile meeldivad sünnipäe- de peale vaadati alguses suu- puudutama ei elavaid ega meile vad ja olgem uhked, et saame tähistada re kahtlusega ja nii mõni nägi armsaid lahkunuid. Mälestus- oma riigi väärikat 99. tähtpäeva. Veel aas- neis puhast nõidust, mis ehma- märk on asetatud sümbolina, ta ja siis on ilus arv 100 täis. tas hobuseid ja inimesi. Isegi meie austuse ja leina märgiks. Meie riigi iseseisvus kuulutati välja 24. orelite ehitamine kirikutesse Kui mälestusmärki liigutada, veebruaril 1918, samatähenduslik on ka kohtas esialgu vastuseisu. siis asetub see lihtsalt kirikule 2. veebruari Tartu rahu, mis allkirjastati Ega meie linna planeeri- lähemale, rahulikumasse, au- 1920. aastal. Vabadussõda tegi Eestist eri- tava keskväljakuga ole teisiti. väärsesse uude asukohta... lise riigi maailma ajaloos: saime hakkama Looduskaitsjate jaoks on puud Peale kõige muu on kiri- uskumatu teoga – meil õnnestus võita kõige olulisemad, eri mõtteid kul vaimne tähendus, seotus sõda meist mitu korda suurema Venemaa on Estonia katastroofis huk- ja ajalugu koos linnaga. Kiri- vastu. kunute mälestusmärgiga seon- ku juhatuse ja nõukogu liik- Me saime vabaks. See on tegu, mida duvalt. Osa küsib: „Kas linnale me ning vöörmündri amet on ei tohi unustada ning mille tähtsust ei ole on üleüldse mingit uut väljakut olnud ajalooliselt prestiižsed. võimalik üle hinnata. Vene riik pidas oma vaja?” Nendele kohtadele on valitud sõna 20 aastat, mille järel Eesti okupee- Kuna linnakodanike soovid auväärseimad ja ustavaimad riti. Üle 50 aasta suudeti küll häält läm- on nii vastuolulised, siis pole inimesed. Kirik on pärand matada, kuid ei suudetud tahet murda. kõiki neid korraga võimalik meie vanematelt, vanavanema- Tänu eestlaslikule jonnile ja visadusele, täita ja siin tuleb mängu rahva telt. Kiriku vaimse varana on rahulikkusele ning vaoshoitusele, toetu- valitud linnavolikogu, kes talle siin alles kõik nende palved. des talupojatarkusele ning kasutades ära antud õigustes on oma otsuse Siin on saanud nende elutee al- ajaloolist hetke, oleme alates 1991. aasta teinud. Demokraatia mudel guse ristimise armus. Vanadelt augustist taas vabad. Vabad ise oma asja- kahjuks juba kord on selline: piltidelt näeme leeripühade pi- de üle otsustama. Me saame rõõmu tunda 50+1. dulikkust, laulatuste võlu ja ilu, oma edusammudest, arengust. Pisikese Turuplats on olnud ajaloo- paljude jaoks on siin ka viimne riigi kohta on meil ju palju edulugusid. liselt linnade süda. Siin vaheta- jumalagajätt ja asumine igavi- Jah, meie ümber on ka palju probleeme- ti kaupu, jagati uudiseid ja lasti kuteele. muresid: sõda Ukrainas, sõda Süürias, ennastki uudistada. Võrus asus Kõike seda vaimset vara pagulased jne, kuid peame uskuma, et hea turuplats Seminari väljakul, võiks hoida, nagu ka kirikut võidab kurja. Kurjust ja kurja mõtlemist praeguse pargi maa-alal. Nagu tähelepanuväärse, erilise hoo- on kahjuks ka meie kaasmaalastes, kuid piltidelt võib näha, oli see suur nena. õnneks on selliseid inimesi vähe. avar munakividega sillutatud Meie kätesse on antud kõik Nii nagu on ajas muutunud Eesti riik, plats. Alles 1947. aastal võeti igapäevased tööd ja tegemised. on ajas muutunud ka Võru linn. Loodan munakivisillutis üles ja sai al- Katariina kirik on linna keskväljakuga alati koos olnud. Asjade õnnestumine oleneb väga, et Võru liigub sellel aastal edasi kõi- guse praegune park. Sel hetkel paljus meie panusest, tarkusest gi oma kodanike nõul ja jõul. Meie linnas võis see ju hea ja mõistlik olla, Väljakuga koos on alati olnud Praegu vajavad kiriku välises ja pühendumisest. Kõige selle on palju tehtud, kuid sel aastal on ees väga aga praegu puudub Võrul kah- Katariina kirik. Nii on kirik ja küljes kõige rohkem remonti juures vajame veel midagi ena- suured ettevõtmised, mis muudavad Võru juks korralik esinduslik väljak. kogudus selleski projektis osa- torni krohviosa ja fassaad. See mat – Jumala õnnistust. veelgi paremaks. Selleks on vaja ka veidi Teravalt andis see tunda lised. Kogudusele kuuluv maa võiks olla kiriku välisremon- Igal pühapäeval meenuta- kannatust ja mõistmist, sest ehituse käi- mullu võidupüha paraadi kor- kiriku ümber on lepinguga di teine etapp. Koostöös Võru me koguduse ühises kirikupal- gus võib elu olla veidi häiritud. Loodan raldamisel, sest vaid kokku- antud 50 aastaks tasuta linna- Linnavalitsusega asutasime ves kogu linna, linna juhte ja siiralt, et lõpptulemus rõõmustab meid surutult suudeti kõik oma ko- valitsuse kasutusse. Uue väl- 2015. aasta augustis sihtasutu- töötegijaid, paludes meile nii kõiki. hale asetada. Mõistlik on see jaku planeeringus on kirikul se Võru Katariina Kiriku Re- vajalikku Jumala õnnistust. Meil on vahvad õpetajad, ettevõtlikud viga parandada. Linn ei jää koos teiste väljakut ümbritse- konstrueerimise Fond, mis on noored, tublid arstid, omanäolist kultuuri sellega haljastuse poolest veel vate hoonetega oluline koht. seni töötanud tulemusrikkalt. edasi viivad kultuuriinimesed, naeratavad vaeslapse rolli. Siia jääb piisa- Linna sisenedes tõuseb kirik Eraisikutelt ja firmadelt on teenindustöötajad, toimekad pensionä- valt rohelust, tarvitseb astuda arhitektuuriliselt juba kaugelt 2017. aasta alguseks fondi lae- rid, tegusad töölised jne. Kõigile soovin vaid mõnikümmend sammu esile. Linna jõudes on hea heita kunud ligi 37 000 eurot. Linna sünnipäeva valguses: ikka rõõmsalt koos- – mööda Katariina alleed lin- pilk kiriku kellale – ajanäitaja- tänavuses eelarves on kiriku töös edasi! Veel soovin kõigile ettevõtjate- naparki, rannapromenaadile, le – ja veenduda, et aeg liigub korrastamise toetuseks planee- le julgeid ja kindlaid äririske, uusi tooteid, Roosisaare sillale, Roosisaa- siingi edasi. ritud 28 000 eurot. Lootusega, uusi turge – teie edu on kõikide edu. rele… Üks suurepärane kesk- Tänu muinsuskaitse toe- et annetustena laekub veel ligi Vabariigi aastapäeva vastuvõtul tun- väljak tõstab tunduvalt linna tusele ja Võru Linnavalitsuse 10 000 eurot, saaksime juba sel nustame parimaid. Nendest on ülevaade esinduslikkust. abile sai kirik aastatel 2015/16 kevadel alustada torni krohvi- Andres Mäevere, ka käesolevas lehes. Oleme õnnelik linn, On suur lootus, et projekti uue kivikatuse, restaureeriti osa ja fassaadi remonti. Teabe EELK Võru Katariina sest meil on, keda tunnustada tehtud töö saab alustada juba sel aastal. ja uuendati kiriku tuulelipp. sihtasutuse kohta leiate: http:// koguduse õpetaja ja panuse eest Võru linna arengusse, seda paljudel elualadel ja erinevate tegude eest. Õnne ja õnnestumisi meile kõigile! Soo- vin head vabariigi aastapäeva. Elagu Ees- MÕTISKLUS ti! Elagu Võru! Su üle Jumal valvaku!

On kätte jõudnud aeg, mil lau- oma kuningriigi pärast mure- ei taha, et keegi hukkuks, vaid oma ülekohtutegudest viletsate Andres Visnapuu, lame oma riigile sünnipäeva- mõtetesse laskus, andis Jumal et kõik jõuaksid meeleparandu- peale halastades, et su õnn võiks linnavolikogu tervituseks hümni. Traditsioo- talle prohvetliku unenäo, mis sele.” Teine samaväärne Jumala kesta!” Ma soovin, et meiegi esimees ni järgi tuleb kolmanda salmi paljastas talle maailma tuleviku põhimõte on külvile järgneva õnn ja rahuaeg võiksid kesta. Su algust laulda vaikselt, südamest kuni Jumala riigi saabumiseni. lõikuse paratamatus: „Ärge ek- üle Jumal valvaku! tuleva palvena: „Su üle Jumal Põnev on, et see unenägu koos sige: Jumal ei lase ennast pil- valvaku…” Kas Jumal tõesti val- seletusega on Piiblis vabalt iga- gata, sest mida inimene iganes vab meie kodumaa üle? Kas see ühele loetav. Praeguseks on see külvab, seda ta ka lõikab.” Kuigi Võru Linna Leht kuulub üldse tema pädevusse? ennustus suuremalt osalt aja- võib loota, et Jumala pikk meel Toimetus ootab kaastöid ja Ja kui ta valvab, siis millistel tin- lugu ja seega hõlpsasti kont- kestab, tuleb tõsiselt kaaluda, reklaame e-posti aadressil gimustel ta seda teeb? rollitav. Jumalal on pädevus ja mida teha selleks, et meie tegu- [email protected] Kui lugeda Piiblit, siis on võim riikide üle. de külv nii üksikisikutena kui Väljaandja: Võru Linnavalitsus ilmne, et ei ole ühtki eluvald- Ometi on veel tähtsam ka riigina paneks aluse millele- Jüri tn 11, 65620 Võru konda, millest Jumal ei hooliks. mõista, mis on Jumala tingimu- gi sellisele, mida oleks meeldiv Toimetaja: Ulis Guth Jumal on seadnud inimestele sed, et kedagi hoida ja valvata. lõigata. Tel 512 0787 „ettemääratud ajad ja nende Siin ei ole vahet, kas tegu on ük- Kui sellelesamale kuningale Teostaja: AS Võru Täht asukohtade piirid”. Jumalale siku inimese või inimeste gru- 6. sajandil eKr head kuningrii- Hele Kulp, Ajalehe järgmine number ilmub on teada kõik, mis on olnud, piga. Üks Jumala põhimõte on gi jätku sooviti, siis öeldi talle Seitsmenda Päeva 23. märtsil. ja kõik, mis tuleb. Kui üks ku- kannatlikkus ja halastus: „Tema sellised sõnad: „Vabasta ennast Adventistide ningas umbes kuus sajandit eKr on teie vastu pikameelne, sest ta oma pattudest õigluse läbi, ja Võru koguduse pastor Veebruar 2017 Võru Linna Leht 3

LASTELINN VÕRU Võru linnas toimub suvel Eesti suurim lastefestival Võru linn koos heade koos- ala jaotatakse erinevate tee- Võrumaale,” kommenteeris tööpartneritega on ette võt- made ja tegevuste järgi: mui- Võru linnapea Anti Allas. nud Eesti suurima lastefes- nasjututehas, seikluspark, „Osalema ootame kõiki las- tivali korraldamise. Ideed mustkunst-tsirkus, AHHAA tega peresid, lapsemeelseid ja tegevused, mis festivali teadusteater, atraktsioonide ja lastesõbralikke inimesi käigus ellu viiakse, on Võru- park, tehnikapark, muinas- Eestist,” lisas ta. maa laste endi välja pakutud ala, müstiline filmimaja, ar- Lastefestival on ühtlasi unistused. Festival toimub vuti-kino töötoad, kontsert, Võru linna kingitus 2018. 28.–30. juulini 2017. teater jpm. aastal 100. sünnipäeva tä- Lastefestivali ajal antakse „Festivali korraldamise- histavale Eesti Vabariigile. Võrus võim lastele ning suur ga on Võrul soov luua püsiv Festivali toetab Kodaniku- osa linnast muutub kogu traditsioon, suvine üritus, ühiskonna Sihtkapital EV pere mängumaaks. Festivali- mis tooks igal aastal peresid 100 sünnipäevakingituste

Vilgas tegevus muinasjututehases.

taotlusvoorust. koomilise mustkunstniku 10.–12. veebruari- Mironofi show. ni tutvustas Võru las- Kui soovid tulla festivalil tefestivali meeskond vabatahtlikuna kaasa löö- festivali Tallinnas toimu- ma või sul on häid ideid ja nud turismimessil Tour- vahendeid, millega festivali est. „Võrukaeltega Võrumaa- rikastada, siis kirjuta või he- le” lastealale oli üles seatud lista: Kristi Vals, lastefestivali osake muinasjututehasest, projektijuht, tel 521 5204, kus lastele tehti näomaa- [email protected]. linguid ja punuti patse, sai Lisainfot saab lastefesti- kostüüme proovida ja koos vali veebilehelt: www.voru- Aila Näpustuudio ja Poku- lastefestival.ee. maa esindajatega meisterda- Marianne Mett, da, toimusid võistlused ning avalike suhete spetsialist

Võru lastefestivali meeskond Tourestil.

ÜLESKUTSE Kujundame üheskoos Võru tulevikku! Hea kaaslinlane, ettevõtja, kolmanda sektori esinda- ja! Kehtiv Võru linna arengukava on oma aja ära elanud ja vajab uuendamist. Seetõttu on Võru Linna- SAAJA Hea Võrulinnaelanik! TASUB valitsus alustanud uue arengukava koostamist, mille raames toimuvad valdkonnapõhised arutelud, küsit- Ootame Sind Võru linna uue arengukava POSTI- lused ja visioonikonverents. koostamise protsessis kaasa rääkima! Edasta julgesti meile oma mõtteid, KULU Kuna linna arengu kavandamisel on kõige oluli- ideid ja ettepanekuid, sest linna arengu kavandamisel on kõige Lubanr1559 sem roll linnaelanikel endil, siis ootame sinu mõtteid, olulisem roll linnaelanikel endil. ideid ja ettepanekuid Võru linna tuleviku kujunda- miseks! Palun jaga meiega omi mõtteid ja vasta alljärgnevatele küsimustele: Soovime teada, millised on sinu arvates meie ko- MillisedonSinuarvateskõigesuuremadprobleemid Võrulinnas? dulinna kõige suuremad probleemid ja väljakutsed ...... ning mis oleks vaja lähiaastatel kindlasti ellu viia? ...... Oma mõtteid, ideid ja ettepanekuid on võima- ...... lik meiega jagada järgmiselt: ...... MAKSTUD VASTUS 1) vasta enne 3. märtsi küsimustele, mis on ...... avaldatud Võru linnalehes, Võru linna Facebooki EESTI lehel või Võru linna veebilehel www.voru.ee; MisvajaksSinuarvates Võrulinnaskindlastiärategemist? ...... 2) osale Võru linna visioonikonverentsil, mis VõruLinnavalitsus toimub 14. märtsil kella 11–16 Võru kultuurimajas ...... Jüritn11 Kannel (Liiva 13). Visioonikonverentsile saab eel- 65620 VÕRU registreeruda Võru linna veebilehel www.voru.ee ...... või helistades linna üldtelefonil 785 0901. Regist- reerimine lõpeb 7. märtsil 2017. Kasjakuimuudutahamiollaummamuuduliin? Kõik mõtted ja ideed on väga teretulnud. Võru ...... linn on meie kätes! ...... Arengukava koostamist koordineerib uuringu- ...... ja konsultatsiooniettevõte OÜ Cumulus Consulting...... Plaanide kohaselt soovime uue arengukava linnavoli- ...... kogus kinnitada selle aasta septembris. Täidetudsedelpalumesaatavõituuahiljemalt3.märtsiks2017 VõruLinnavalitsusseJüritn11,65620 Võru. Lisainfo: Tiina Hallimäe, telefon 785 0922, e-post tii- [email protected] 4 Võru Linna Leht Veebruar 2017

ARENDUSTEGEVUS Võru Kesklinna Kool on rekonstrueerimise ootel Möödunud aasta juunikuus aastal korrastama hakata,” ettevalmistamine. Koos on vahetatakse aknad ja fassaad esitas linnavalitsus Innove- ütles linnapea. peetud arutelusid, et leida soojustatakse. Hoovi ehita- le ettepaneku lisada Võru võimalused luua toetussum- takse jalgrattahoidla. Kesklinna Kooli (pildil) re- Edasised etapid ja ma abil parimad lahendu- Kuna meetme „Põhi- konstrueerimine põhikooli- täpsemad tegevused sed hoone ruumikasutuse ja koolivõrgu korrastamine de õppehoonete investeerin- säästliku majandamise ning perioodil 2104–2020” in- gute kavasse. Jaanuaris tuli Kui põhikoolide õppehoo- õppetöö korraldamise tarvis. vesteeringute kava koha- uudis, et ministeeriumidele nete investeeringute kava selt on sisustuse soetamine ja omavalitsustele on laiali eelnõu on kooskõlastusringi Rekonstrueerimise abikõlblik vaid 5% ulatuses saadetud selle kava eelnõu, läbinud ja vabariigi valitsus käigust lähemalt kogu projekti maksumusest, mille kohaselt saab Võru linn on selle heaks kiitnud (artikli siis täies mahus sisustatakse taotleda 2,5 miljonit eurot kirjutamise hetkel on eelnõu Kesklinna Kooli käsutuses vaid poiste töökoda ja labo- toetust Kesklinna kooli re- veel kooskõlastusel, kuid on on praegu kolm hoonet: ratoorium. Natuke saab osta konstrueerimiseks. võimalik, et lehe ilmumi- peahoone, õppehoone ja ka mööblit: arvutiklass, üle Linnapea Anti Allas tun- se ajaks on see kinnitatud õppetöökoda. Pärast pro- seina ulatuvad suured kapid neb heameelt, et Võru linna – MM), saab linnavalitsus jekti lõppu jääb koolile klassides, õpetaja töökoht. ettepanek on eelnõus, kuna esitada Innovele projekti- peahoone, mis rekonst- Meediast jooksis läbi, et Kesklinna kooli kordatege- taotluse ning hiljemalt sep- rueeritakse (v.a II korrus, peahoone ruumiprogramm. suurendamiseks projektee- tulevikus on kavas kooli kül- mist on pikisilmi oodatud. tembrikuuks on selgunud, mis on rekonstrueeritud) Peahoonesse tuuakse poiste ritud koolimajja lift, et taga- ge rajada kahe saaliga spordi- „Kohtumistel Kesklinna kas linn saab toetust. Kui tu- täies mahus, ning väike töökoda, tütarlaste käsitöö- da liikumispuudega lastele hoone. Praegu saab öelda, et kooliga on õpilased minult leb positiivne rahastusotsus, osa kõrvalhoonest, kuhu klass, arvutiklass, väike- ja võimalus hoones liikuda. see on vaid idee, mille võiks korduvalt küsinud, millal siis loodetakse hoone 2018. jäävad söökla- ja köögi- keeleklassid. Nüüdisaegse Koolis uuendatakse tulevikus teoks teha. saab nende kool sama ilu- aastal rekonstrueerida. ruumid. Õppehoone ja õppe- õpikäsitluse rakendamiseks elektri- ja arvutivõrk ning saks, kui seda on Kreutzwal- Praegu käib koostöös töökoda jäävad aastaks 2022 luuakse kolmandale korru- vee- ja kanalisatsiooni- di kool. Kui eelnõu sellisel kooli personali ja linna- järk-järgult kooli kasutu- sele avatud õpiruum. Ainsa- süsteem, ehitatakse välja kujul vastu võetakse, saab valitsuse ametnikega pro- sest välja. Selle võimalda- na linna koolidest on põhi- ventilatsioon. Küttesüsteem Marianne Mett, kooli plaanide kohaselt 2018. jektitaotluseks materjalide miseks muutub põhjalikult hariduse kättesaadavuse on juba uuendatud. Majal avalike suhete spetsialist

LINNAVALITSUSE JA LINNAVOLIKOGU TEATED Võru Linnavalitsuse istungitel Ürituse kooskõlastamine Kasutusloa väljastamine Linnavara otsustuskorras Kooskõlastati kaitseväe korraldatav Väljastati luba Pikk tn 4a laiendatud kasutusse andmine Võru Linnavalitsus võtab ajutiselt ära oleva teenistuja asen- avalik üritus „Toetuse väejuhatuse lo- kaubandushoone ja Pikk tn 17 paigal- Usaldusühingu Tervenda kasutusse anti damiseks teenistusse gistikapataljoni lahtised meistrivõistlu- datud veeldatud maagaasi jaama kasu- otsustuskorras Tartu tn 25 III korru- sed kalapüügis” Tamula järvel ning anti tuseks. se äriruum (üldpindalaga 281,6 m²). VOLIKOGU REFERENDI nõusolek kasutada osalejate transpordi- Osaühingu Uus Koda kasutusse anti vahendite parkimisalaks Vee tn 6a asu- Korralduse kehtetuks tunnistamine otsustuskorras kümneks aastaks fii- Tunnistati kehtetuks Võru Linnavalitsu- Teenistusülesanded: vat parklat 1. märtsil kella 11–15 ja 2. beroptilise andmesidekaabli üks kiud se korraldus, millega otsustati anda ka- • volikogu töö korraldamine märtsil kella 9–13. marsruudil Vilja tn 14a – Jüri tn 19a sutusse Tartu tn 25 III korruse ruumid. • volikogu istungite protokollimine (pikkus 945 meetrit) hinnaga 9,45 eurot • volikogu komisjonide abistamine ja tehniline Sotsiaaltööalase tegevustoetuse kuus. Sihtasutuse Võru Kannel nõukogu teenindamine andmine liikme määramine • volikogu dokumendihalduse korraldamine Kinnitati Võru linna 2017. aasta eel- Kinnisasjade piiride muutmine Sihtasutuse Võru Kannel nõukogust arvest antavad sotsiaaltööalased tege- kutsuti tagasi Andres Visnapuu ning Muudeti Tartu tn 5a ja Tartu tn 7 naa- Nõuded kandidaadile: vustoetused ühingutele ja organisat- uueks liikmeks määrati Jüri Miks. berkinnisasjade piire. Tartu tn 5a pind- • orienteerumine kohaliku omavalitsuse korraldust sioonidele. Kokku eraldatakse 45 290 alaks määrati 1056 m² ning Tartu tn 7 reguleerivates õigusaktides eurot. pindalaks 1081 m² (kummagi sihtots- • töökogemus kohalikus omavalitsuses või Riigihanke tulemuste kinnitamine tarve 100% elamumaa). sekretäri erialal Riigihanke „Võrukivi tööstusala kaug- Loa andmine linnavara küttetrassi rajamine” võitis madalaima • soovitavalt töökogemus töövahendiga VexPro võõrandamiseks • soovitavalt kõrgharidus hinna – 71 916,44 euroga (hind ei sisal- Enampakkumise tulemuse • eesti keele oskus kõrgtasemel Võru Kreutzwaldi Koolile anti luba sõi- da käibemaksu) AS EG Ehitus ja riigi- kinnitamine • hea koostöö- ja suhtlemisoskus, pingetaluvus, duauto Suzuki Baleno, murutraktori hanke „Võru linna arengukava aastani Järve tn 37 katastriüksuse kirjaliku kohusetunne Husqvarna, traktori TZ-4K-14 ja trak- 2035 koostamine” 8880 euroga (hind ei enampakkumise võitjaks kinnitati 7111 • eetilisus, tolerantsus ja usaldusväärsus torikäru võõrandamiseks enampakku- sisalda käibemaksu) OÜ Cumulus Con- euroga Ülle Raat. • hea arvuti kasutamise oskus mise teel. sulting.

Pakume vaheldusrikast tööd, palju suhtlemist erinevate ini- mestega ning toetavaid kolleege. Võru Linnavolikogu istung 8. veebruaril Tingimused ja lisainfo: Avaldus, CV, motivatsioonikiri ja haridust tõendava doku- Linnavara võõrandamine // Katariina allee 9 // Tartu tn 44 kinnis- ded Võru Linnavalitsusele ning antak- mendi koopia saata 3. märtsiks 2017 aadressil Võru Linna- Linnavalitsusele anti luba Võrus asuva tu ostueesõigust. se tema pädevusse seaduses sätestatud valitsus, Jüri 11, 65620 Võru või e-kirja teel [email protected] , Kivimurru tn 3 kinnistu (pindala 6710 ülesannete täitmiseks struktuuriüksuse, Atmosfääriõhu kaitse seaduses ja ametniku või ametnike määramine. märgusõna „Referent”. m², sihtotstarve 20% ärimaa, 80% toot- keskkonnaseire seaduses sätestat- mismaa) võõrandamiseks. ud ülesannete delegeerimine Teenistusse asumise aeg: 10.04.2017 Võeti vastu määrus, millega delegee- Komisjonide muutmine Kontaktisik: Ülle Müürsepp Ostueesõiguste mittekasutamine ritakse atmosfääriõhu kaitse seaduses Kontakttelefon: 785 0916 Valter-Jaan Ossis valiti uueks majan- Koduleht: www.voru.ee Otsustati mitte kasutada Jüri tn 18 kin- ja keskkonnaseire seaduses sätestatud duskomisjoni esimeheks ja kultuuri- nistu ning F. R. Kreutzwaldi tn 13 // 13a kohaliku omavalitsuse üksuse ülesan- komisjoni aseesimeheks. Räpina 15 kinnistu ja lähiala detailplaneeringust Võru Linnavalitsuse eesmärgiks oli ehitusõiguste koostamise algatamise keh- Võru Linnavalitsuse funktsiooniks kinnistul on Detailplaneeringu algatami- 25.01.2016 korraldusega nr määramine, tehnovõrkude tetuks tunnistamist, kuna 25.01.2017 korralduse- ärimaa, mis on kehtiva üld- se korraldusega on võimalik 57 „Detailplaneeringu me- ja rajatiste asukohtade mää- loobub detailplaneeringu ga nr 58 algatati Räpina planeeringu kohane ja mida tutvuda Võru Linnavalitsu- netluse lõpetamine” lõpe- ramine, haljastuse ja heakor- koostamisest selles mahus. mnt 15 kinnistu ja lähiala ei muudeta. Planeeringu ses tööajal (Jüri 11, 65620 tatakse Räpina 15 kinnistu rastuse ning liikluskorraldu- Detailplaneeringu menetle- detailplaneering ning jäe- algatamise ettepaneku ko- Võru) ja Võru linna kodu- ja lähiala detailplaneeringu se põhimõtete lahendamine. mise lõpetamise korraldu- ti algatamata keskkonna- haselt soovitakse maa-alale lehel www.voru.ee (alajao- menetlus ja tunnistatakse Käesolevaks ajaks ei ole sega on võimalik tutvuda mõju strateegiline hindami- määrata hoonestusala ja ehi- tuses Ehitus ja planeerimine kehtetuks Võru Linnavalit- detailplaneeringut planee- Võru Linnavalitsuses töö- ne. Planeeritav ala asub Võru tusõigused ning liikluskor- / Detailplaneeringud). suse 20.03.2007 korraldus rimisseaduse kohaselt vastu ajal (Jüri 11, 65620 Võru) ja linnas Nöörimaa asumis Rä- ralduse põhimõtted. Detail- nr 155 „Räpina 15 kinnistu võetud. Detailplaneeringu Võru linna kodulehel www. pina mnt ääres. Tegemist on planeeringu koostamise ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatanud isik voru.ee (alajaotuses Ehitus äri- ja tootmispiirkonnaga. eesmärgiks on uue kauban- koostamise algatamine”. De- taotleb 12.01.2017 esitatud ja planeerimine / Detailpla- Planeeritava ala suurus on duskeskuse ehitamine. Lisa- Sirli Kokk, tailplaneeringu koostamise avalduses detailplaneeringu neeringud). 2,2 ha. Maakasutuse juht- uuringute vajadus puudub. arhitekt-planeerija Veebruar 2017 Võru Linna Leht 5

PIIRIÜLESED PRAKTIKAD Saksamaalt Võrru kunsti-, jooga- ja tantsuõpetajaks Tänavusest aastast töötab meditatsioonilaagrites nii Võru Kunstikoolis uus kuns- Eestis kui välismaal. 2 KÜSIMUST tiõpetaja – Marianne Suur- „Mulle meeldib õppida maa (pildil), kes tuli Võrru ja end uutes olukordades pärast kuut Saksamaal vee- proovile panna. Lisaks rüh- Vastab Marianne Suurmaa detud aastat. Mitmekülgse made juhendamisele ja koo- hariduse ja huvidega, pae- litustele püüan leida aega Mis on jooga? luvad teda kunsti õpetamise loominguks, tegelda kunsti Jooga on terviklik õpetus, kuidas luua harmooniat kõrval jooga, idamaine ja ja kirjutamisega,” iseloomus- keha, hinge ja vaimu vahel. Jooga on suurepärane abi- vabatants, kirjutamine ning tab ta ennast. 15. veebruaril vahend nüüdisaja inimesele, aidates parandada üldist palju muudki. toimus Võrumaa Keskraa- kehalist ja tervislikku seisundit, maandada pingeid ning Pärast pikka õpingu- ja matukogu konverentsisaalis stressi. Teeme tunnis erinevaid harjutusi, sh lõdvestumine, rännuperioodi elab 38aasta- Suurmaa teemaõhtu „Minu venitus-, hingamis- ja keskendumisharjutused. Eesmärk ne kahe lapse ema oma pe- Saksamaa”. on õppida tundma oma sisemisi jõuvarusid, vallandama rega Võrumaal Rõuge vallas loovat energiat ning leidma tasakaalu iseendas, samuti vaikset ja südamelähedast Tants muutis elu saama sinasõbraks oma kehaga. Sooritame harjutusi peh- elu. „Töötan praegu Võru Aastatel 2011–2016 pere- melt, vastavalt keha vajadustele ja võimalustele, mistõttu Kunstikoolis kõige noore- ga Lõuna-Saksamaal elades ei ole piiranguid vanusele ega füüsilisele vormile. Õpime mate kunstihuviliste õpeta- avanes Suurmaal võimalus selgeks mõned lihtsad nipid, millega saame end vajaduse jana. Tunnen, et olen suure õppida klassikalist idamaa- korral ise aidata. Leiame leevendust kergematele tervise- ringiga lõpuks koju jõudnud, de ja kreatiivset tantsu (va- muredele: seljavaevused, pinges õlad, liigeseprobleemid, ka mu esivanemad olid pärit batants, loovtants) Karin une- ja meeleoluhäired jne. Jooga praktiseerimine on pi- Võrumaalt,” ütleb ta. Leyla Althammeri juures dev avastamisvõimaluste teekond, mis kestab läbi elu. Sündinud Tallinnas ja ATaGe tantsu- ja terviseaka- üles kasvanud linna lähedal deemias Müncheni lähedal Mida kujutavad endast idamaine tants ja vabatants? maakohas õpetajate peres Wolfratshausenis. „Olin 35 Klassikaline idamaade tants on pärit Egiptusest ja seda koos kolme õe-vennaga, aastat vana, kui sattusin elu tuntakse peamiselt Lähis-Ida ja araabia maades. See on õppis Suurmaa esiotsa Tal- esimesse tantsutundi, kui linna Kopli Kunstikesk- vana ja väärikas tantsuliik, mida traditsiooniliselt tantsi- välja arvata mõned üksikud koolis (praegune Tallinna vad naised. Idamaade tants aitab leida kontakti oma nai- juhuslikud katsetused vara- Kunstigümnaasium) ning juhendajate kaheaastase kur- heast seltskonnast, muusi- seliku väega, paraneb rüht, liikumine muutub naiseliku- ses nooruses. Võib öelda, et tegeles kooli kõrvalt ka laul- suse (hatha-jooga, Eesti Joo- kast ja liikumisest. Kool pak- maks ja graatsilisemaks. Tantsimisel saavad hea koormuse kohtumine tantsuõpetaja ja misega noorte rahvamuusika- gaühing). kus võimalust ruume rentida alaselja-, kõhu- ja tuharalihased, samuti käe- ja õlavarreli- koreograafi Karin Leyla Alt- ansamblis Kurekell, millega ja kasutada. Tunnid toimu- hased, mis mõjub hästi figuurile ja üldisele enesehinnan- hammeriga muutis mu elu. sai reisida ja maailma näha. Alustab Võrus jooga- ja vad väikses rühmas, hubases gule. Harjutused aitavad vabastada emotsionaalseid blo- Avastasin enda jaoks tantsu 2008. aastal lõpetas ta Tar- tantsutundide andmist ja toetavas keskkonnas,” täp- keeringuid, korrastada kehas asuvaid energiakeskusi, tuua ja pühendusin mitmeks aas- tu Ülikooli usuteaduskonna sustab ta. Tund koosneb kol- ellu rohkem kergust ja rõõmu. taks tantsuõpingutele, mis 7. märtsil alustab Suurmaa usuteaduse, psühholoogia ja mest osast: jooga, idamaade Kreatiivne (vaba, loov) tants on hinnatud tantsu- avas hoopis uue lehekülje Võru Kunstikooli tantsu- sotsioloogia kõrvalerialaga. tantsu algõpetus ja vabatants. teraapia vorm, kus kasutatakse teadlikult valitud muusi- minu elus,” meenutab ta. saalis (Lembitu 2) naiste- Järgnesid jätku- ja täien- Täpsem info: Marianne kat – liikumine on vaba, loominguline. Kuulame muusikat Joogaga on Suurmaa le jooga- ja tantsutundide duskoolitused, sh muusi- Suurmaa, e-post: marianne. laiast maailmast ning püüame selle järgi liikuda. Näiteks praeguseks tegelnud juba andmist. „Oodatud on kõik kateraapia õpingud (TLÜ), [email protected], tel tundeküllane Kesk- ja Lõuna-Euroopa muusika, medita- ligi 20 aastat ning rühmi ju- naised, kes tunnevad soovi toitumisnõustaja kursused 5812 2027. tiivne Kaug-Ida, üllatuslikud ja innovaatilised põhjamaad, hendanud üle seitsme aasta. midagi enda ja oma tervise (Anneli Sootsi tervisekool) kuumad Ladina-Ameerika ja Aafrika rütmid jne. Eelnev 2004–2006 läbis ta jooga- heaks ära teha, leida rõõmu ning osalemised vaikuse- ja Ulis Guth tantsuoskus pole vajalik. Kohtumiseni! Võrumaal on valmidus tervisekeskuse arendamiseks Kuu aja eest kohtusid Kand- les Võrumaa perearstide, omavalitsuste, haigla, pat- sientide, sotsiaalministeeriu- mi ja maavalitsuse esindajad, et arutleda Võrru esmatasan- di tervisekeskuse loomise teemal. Võru linna initsiatiivil kokku kutsutud ümarlaua peamine eesmärk oli kaar- distada osapoolte mõtted ning jõuda selgusele, kas on ühist jõudu ja potentsiaali edasi minna ning teises voo- rus toetustaotlus esitada. Sotsiaalministeeriumi esindaja Heli Paluste sõnul on Võrumaa jaoks reservis 1,33 miljonit eurot kümne perearstiga keskusele. „See ei ole lagi: kui Võrumaal ot- sustatakse, et tervisekeskusse koondub rohkem kui küm- me perearsti, siis on summa suurem,” lausus Paluste. Ministeeriumi esinda- ja sõnul kuulutatakse teine taotlusvoor välja eeldatavasti selle aasta sügisel. Kuulanud ära erinevate osapoolte mõtted, jõuti arva- musele, et suuremad mõtte- kohad on, kuidas tulevikus tagada teenuste kättesaada- vus maapiirkondades, mil- line on keskuse toimimise Ümarlaud Kandles. mudel, millised on valdkon- asukoht. paremas seisus, kuna saame läbimõeldud keskus,” kom- vamust, et Võru linn võiks ka terviklik kava, mis on esita- na perspektiivid siin piir- „Kuigi esimesse taot- kasutada varem taotlenute menteeris linnapea Anti Al- edaspidi olla protsessi eest- tava taotluse aluseks. konnas, pere- ja eriarstide lusvooru Võrust projekti ei kogemusi, et rajada Võrru las. vedaja. Jaanipäevaks loode- Marianne Mett, koostöö ning keskuse roll ja esitatud, oleme praegu isegi tänapäevane ja terviklikult Koosolnud avaldasid ar- takse üheskoos kokku saada avalike suhete spetsialist 6 Võru Linna Leht Veebruar 2017

TUNNUSTUS AS Võru Empak – Võrumaa aasta tööandja Eesti Töötukassa tunnustas juba viiendat korda silma- paistvaid tööandjaid, partne- reid ja kohalikke omavalitsu- si, kellega on tehtud tõhusat koostööd inimeste tööle ai- tamisel. 17. jaanuaril Tallinnas Estonia kontserdimajas toi- * Võru Empak on kodumaisel kapitalil põhinev pehme mööbli tootmise ettevõte, munud tunnustamisüritu- mis alustas tööd juba 1991. aastal. Firmat iseloomustavad pidev uute toodete arendami- sel nimetati Võrumaa aasta ne ja kvaliteetsed valmistooted, mis on leidnud kindla koha nii kodu- kui ka välismaa tööandjaks Võrus tegutsev turul. Praegu pakutakse rohkem kui 50 toodet. Kollektiivi kõrge moraal ja hea väljaõpe pehmet mööblit tootev ette- peegeldub toodete kvaliteedis. Need on kõik suure hoole ja armastusega tehtud. võte AS Võru Empak, kes paistab silma erivajadustega * Töötukassa aitas 2016. aastal tööotsingutel 79 029 inimest, vahendades 54 000 töö- inimestele töö pakkumise- pakkumist. Koostööpartnereid, kelle hulka kuuluvad tööandjad, kohalikud omavalitsu- ga. Koostöös töötukassaga sed, kutse- ja kõrgkoolid, koolitusasutused ja vabakonna esindajad, on töötukassal ligi on ettevõte kohandanud eri- 13 000 ning koostöölepped on praeguseks sõlmitud juba 30 suurettevõttega. vajadustega töötajatele töö- kohti ja teinud töökeskkon- * Töötukassa Võrumaa osakonnas oli 2016. aasta jooksul arvel 2379 registreeritud nas olulisi muudatusi. töötut ning aasta jooksul usaldasid erinevad tööandjad Võrumaa osakonnale vahendada „Tegemist on Eesti Töötu- 1287 tööpakkumist. Võrumaa osakond teeb tihedat koostööd kohalike omavalitsuste kassa Võrumaa osakonna sotsiaaltöötajate, Võrumaa koolide ning asutustega. Tegutsetakse selle nimel, et sõlmida pikaaegse koostööpartneri- uusi koostööleppeid meie maakonna suuremate ettevõtjatega. ga, kes on teinud meie kau- du personali värbamist ja ettevõttes kohapeal sobiliku personali välja koolitanud,” selgitas Eesti Töötukassa ARVAMUSI Võrumaa osakonna juhataja Ene Kerge. Ene Kerge, Eesti Töötukassa Võrumaa osakonna juhataja Kerge sõnul jagab ette- Arvan, et sedalaadi tunnustused on alati eeskujuks teistele ning aitavad ületada suh- võtte juht Remo Allikas ASi Võru Empak tegevjuht Remo Allikas. tebarjääre, mis on seotud kas müütide või eriliste väljamõeldud takistustega. Sedalaadi meelsasti ka teiste tööand- tunnustuse saanutelt küsitakse kindlasti senisest enam, mis on see kokkupuutepunkt Eesti jatega oma kogemusi, mis ei osakonnal oli selgi aastal aasta koostööpartner on OÜ Töötukassaga ja kuidas täpsemalt koostööd tehakse. Võib-olla ongi see üks võti, kuidas ole Võru kandis praegu kah- väga keeruline oma valikut Jaansoni Psühhiaatriakeskus üheskoos pidurdada inimeste lahkumist maakonnast ning vähendada töötuse määra – ai- juks veel väga igapäevased. teha, kuna tunnustust vää- ja Võrumaa aasta kohalik dates kaasa õigete inimeste liikumisele õigetele töökohtadele ning ettevõtlike inimeste tek- „Ettevõtte juht on oskuslikult rivaid, olulisi koostööpart- omavalitsus Võru Vallavalit- kele ja arengule. motiveerinud enda mees- nereid oli teisigi. „Aga see- sus. Parimate partnerite ni- konda, suunanud neid tege- kordse valiku otsustasime metamisel said kaasa rääkida Remo Allikas, ASi Võru Empak tegevjuht ma õiget tööülesannet õigel teha reaalsete kokkupuute- kõik töötukassa maakondli- Töötukassa tunnustus tuli meile suure üllatusena, kuna erilist reklaami me oma tege- töökohal, mille tulemusena punktide ning väga sisuka ja kud osakonnad. mistele ei tee, pigem toimetame tasapisi. Meie ettevõte kasvab pidevalt ja seetõttu saame töötab tänases ettevõttes üle tõhusa koostöö tulemusel,” tekitada uusi töökohti. Inimese töölevõtmisel ei oma meie jaoks tähtsust see, kas ta on vä- 50 töötaja,” lisas Kerge. täpsustas ta. henenud töövõimega või mitte. Tähtis on, kuidas inimene oma tööülesannetega hakkama Ta tunnistab, et Võrumaa Töötukassa Võrumaa Ulis Guth saab ja kuidas ta kollektiivi sobib. Vähenenud töövõimega inimesi töötab meie ettevõttes praegu kümmekond, mingit erikohtlemist või erisuhtumist nende suhtes ei ole.

SA Võrumaa Arengu- Euroopa Liit Eesti Euroopa tuleviku heaks agentuur pakub TASUTA Alustab Kagu-Eesti mentorklubi! Regionaalarengu Fond nõu alustavatele ja te- gutsevatele ettevõtjate- Hea ettevõtja! Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ja OÜ BDA Consulting le ja vabaühendustele. Kui oled huvitatud oma äri kasvatamisest ja enda arendamisest et- koostöös Võrumaa Arenguagentuuriga korraldavad tevõtjana ning soovid saada hulganisti uusi teadmisi ja kogemusi, Palume nõustamised enne siis tule ja osale Kagu-Eesti ettevõtjate mentorklubis! kokku leppida: KOOLITUSE ALUSTAVALE ETTEVÕTJALE Arendustegevuse Mentorklubi võimaldab ettevõtjal: Koolitus annab potentsiaalsetele, alustavatele ja äsja alustanud ette- üldinfo • omandada uusi teadmisi koolitustel; võtjatele vajalikud baasteadmised ning oskused oma ettevõtte asuta- Juhataja Taivo Tali, • omandada uusi teadmisi ja jagada kogemusi, suheldes klubis osaleva- miseks ja ettevõtlusega tegelemiseks. 786 8374, 5855 0202, te teiste alustavate ettevõtjate ja mentoritega; [email protected] • analüüsida koos mentoritega oma ettevõtte väljakutseid ja küsimusi, Peamised koolitusel käsitletavad teemad on: Ettevõtlus kuulda erinevaid vaatenurki ja arvamusi ning paremini oma otsused läbi - Strateegiline planeerimine väikeettevõttes: Ettevõtluskonsultant Ivi mõelda; mina kui ettevõtja, äriidee ning äriidee arendamine. Martens, 786 8367, • suhelda teiste ettevõtjatega ning laiendada oma kontaktvõrgustikku. - Turundus ja müük: 5349 7303, [email protected] Mentorklubid toimuvad: turundusstrateegia ning turundus- ja müügiplaan. Ettevõtluskonsultant • 9.–10.03.2017 Suur avaüritus – koolituspäevi viib läbi - Finantsjuhtimise alused. Terje Moisto, 786 8313, juhtimiskonsultant ja koolitaja Marko Rillo 5309 1180, [email protected] • 12.–13.04.2017 Tänapäeva turundus – koolituspäevi viib läbi Koolituse käigus koostab osaleja äriplaani ja tegevuskava, mis on alu- Setomaa ettevõtluskon- multiettevõtja ja eksportöör Jakob Saks seks edaspidisel tegutsemisel ettevõtjana. sultant Aarne Leima, 5322 • 17.–18.05.2017 Kogemuskoolitus – õppereis Saaremaa 6961, ettevõtetesse Koolitused toimuvad Kubija hotelli-loodusspaa seminariruumis [email protected] (Männiku 43a, Võru): Vabaühendused Klubiga on oodatud liituma 1-5aastased ettevõtted. 15., 16., 29., 30. märtsil, 12., 13., 26. aprillil kella 10–17. Kodanikuühenduste Mentorklubis saab osaleda üks inimene ühe ettevõtte kohta, konsultant Evelyn Tõniste, soovitatavalt omanik/tegevjuht. Osalemistasu 40 eurot, milles sisalduvad koolitusmaterjalid ja kohvi- 525 1750, [email protected] Mentorklubis osalemine on tasuta, programm ei kata transpordikulu pausid. Turism (v.a õppereis) klubi toimumiskohta. Koolitusele kandideerimiseks tuleb esitada sooviavaldus, Võrumaa turismikoordi- mille leiate www.vaa.ee või meie kontorist aadressil Jüri 12, Võru. naator Kadri Moppel, 5331 Lisainfo: 1919, Terje Moisto, Täidetud ankeedi palume saata hiljemalt 3. märtsiks aadressil terje@ [email protected] ettevõtluskonsultant vaa.ee või Jüri 12, Võru. Turismiinfokeskus, SA Võrumaa Arenguagentuur Tel 5309 1180 782 1881, Lisainfo tel 786 8313 või 5309 1180. [email protected] E-posti aadress: [email protected]

*Tegevusi toetavad EAS ja Euroopa Liit Eesti Euroopa tuleviku heaks KÜSK. Regionaalarengu Fond Veebruar 2017 Võru Linna Leht 7

TASUB TEADA Küttesüsteemid nõuavad püsipuhastusseadmeid Pärast mullu novembris Võru mis ka pidevalt töötab. Just Linna Lehes ilmunud artiklit siin ongi saladus: ka täna- „Ainult puhas küttesüsteem päeva keskküttesüsteemid, tagab väikesed soojaarved” on jahutus- ja ventilatsioo- meie poole pöördutud palvega nisüsteemid eeldavad pu- selgitada lähemalt probleemi, hastussüsteemide pidevat mis tekib keskküttesüstee- toimimist. Pole mõeldav, et mides elektrokeemilise kor- pumbad jõuavad sadet täis rosiooni tagajärjel. Selgitusi vedelikku ringi pumbata. jagab kogenud soojusenergee- Olgu see siis keskkütte- või tik, Bauer Veetehnika OÜ jahutussüsteemis. Lõuna-Eesti juht Ilmar Sild. Tean hooneid, kus va- hetati iga paari aasta tagant Varem ei räägitud kütte- vett, sest sadestise teke oli Tüüpiline filter enne ja pärast vahetamist. süsteemides tekkivast sa- väga intensiivne ning pum- destisest – magnetiidist bad ja regulaatorid läksid pi- ja midagi ei juhtu. Aga ei, Süsteemid tuleb hoida suurt midagi, nüüd on devalt umbe ja tihti ka katki. magnetiit hakkab tekkima puhtad. Vedelik, mis kesk- sellest saanud tõsine prob- kohe, kui süsteem vedeliku- kütte-, jahutus- või venti- leem. Millest selline muu- Kust siis sade ehk nn ga täita. Kohe hakkavad me- latsioonisüsteemis ringleb, tus? magnetiit keskküttesüstee- tallid omavahel reageerima peab olema puhas, ilma sa- Kui vanad nõukogude- midesse saab? ja magnetiidi tekkeprotsess destisteta. aegsed keskkütte- ja jahu- Magnetiit tekib kesk- on alanud. Kuhugi peab see tussüsteemid koostati väga kütte- ja jahutussüsteemi sade ju jääma! Ta jääbki soo- Millised seadmed oleks suurte toruläbimõõtudega ja elektrokeemilise korrosioo- jusvahetitesse ja pumpades- vaja paigaldada, et süstee- neil oli aega ummistuda ning ni tulemusena. Aktiivne ja se, termoregulaatoritesse ja mid töötaksid? rivist välja minna, siis täna- passiivne metall reageerivad torudesse. Igal sügisel tekib Kõige lihtsam ja efektiiv- päeva ligi 3–5 korda peene- omavahel ja tekib sade ehk palju avariisid, sest terve suvi sem on püsipuhastusseadme matest torudest süsteemid magnetiit. Mida rohkem eri- seisnud pumbad põlevad paigaldamine. Kui panna pü- on haavatavad iga väikse- nevaid metalle on süsteemis käivitamisel läbi. Paljuski on sipuhastusseade, pole enam magi ummistuse korral. Va- kasutatud, seda intensiivsem see tingitud sellest, et pumba vaja iga-aastast läbipesu. Ho- nad süsteemid olid ja on ka on magnetiidi teke. Vanades tööorganid on magnetiiti ja tellidel, büroohoonetel, haig- praegu väga ebaefektiivsed, nõukogudeaegsetes kesk- muud sadet täis ja enam ei latel, polikliinikutel, koolidel kadude ja suure materjali- küttesüsteemides oli suureks liigu. Mitte üksnes pumbad pole ju võimalik päevadeks mahuga, seevastu uued kesk- probleemiks katlakivi. Süs- ei liigu, kinni on jäänud ka hoonet küttesüsteemist väl- küttesüsteemid on koostatud teemid lekkisid, palju lisati termoregulaatorid, erinevad ja lülitada. Elu ei saa seisma ratsionaalselt, aga nõuavad uut vett, hoonetes lasti su- klapid ja soojusvahetid. panna, et siis perioodilist ka kvaliteetset ekspluateeri- veks vesi välja ja loodeti, et Kui keskküttesüstee- läbipesu teha. Nüüdisaegsed mist. Ainult siis nad ka kes- nii korrodeeruvad keskküt- mi remonditakse, on näha hooned ehitatakse eeldusel, tavad. tesüsteemid vähem. Mõtle- Ilmar Sild osutab filtrielemendile ladestunud mustale musta kleepuvat sadet. See et need töötavad pidevalt; Olukorda võib võrrelda matu tegevusega lisati süs- kleepuvale massile ehk magnetiidile, mis on tekkinud kõi- mustjas kleepuv sade ongi talvel köetakse, suvel jahuta- vana veoautoga, mille moo- teemidesse aga kogu aeg uut gest mõne kuuga. tegelikult vees lahustunud takse. Ventilatsioonisüstee- toris õli ringles, aga filtri hapnikku ja tegelikult vähen- metallid. Mida rohkem eri- mid on otseselt ühendatud olemasolu polnud väga va- dati nii küttetorustiku eluiga. tussüsteemides on ülekaalus terjalide rohkus magnetiiti nevaid metalle süsteemis ka- nii kütte- kui ka jahutuskon- jalik ja oma primitiivsuse Tihti leotati ummistunud just magnetiidiprobleemid. tekitabki. sutada, seda intensiivsemalt tuuridega. tõttu oli filter ka üsna eba- torusid ja soojaveeboilereid Keskkütte- ja jahutussüstee- Tihti öeldakse pärast re- magnetiiti tekib. efektiivne. Tänapäeva auto happega. mid on töökindlad ega leki. noveeritud keskküttesüstee- Täpsem info tel 5911 1548. nõuab aga väga kvaliteetset Tänapäeva tingimustes Kasutatud materjalid on mi käikuandmist, et nüüd Mida siis teha, et süstee- [email protected] õli ja hästi toimivat filtrit, ehitatud keskkütte- ja jahu- head, aga just erinevate ma- on asi korras, torud puhtad mid töökorras püsiksid? www.bauer.ee 2016. aasta eest ei saa deklareerida autokooli ja huvikoolituse kulusid Möödunud aasta tulude dek- suvaba tulu oli 170 eurot laratsiooni. Ühisdeklarat- maksta, siis saadab mak- seks õigus, teha taotluse e- Kes peavad tuludekla- lareerimise peamised muu- kuus ehk 2040 eurot aastas siooni võivad esitada isikud, su- ja tolliamet maksutea- maksuametis/e-tollis. Seetõt- ratsiooni esitama? datused puudutavad kooli- ja täiendav maksuvaba tulu kes olid maksustamispe- te, mis on kättesaadav e- tu palume kindlasti vaadata Tuludeklaratsiooni peavad tuskulusid ja üüritulu. pensioni korral 225 eurot rioodi viimase päeva, s.o maksuametis/e-tollis. esmalt e-maksuametis/e-tol- esitama: Enam ei ole võimalik kuus ehk 2700 eurot. 31.12.2016. a seisuga abielus. Tuludeklaratsioon tuleb lis, kas täidate toetuse saami-  kõik füüsilisest isi- maha arvata mootorratta ja Eluasemelaenu intres- Kui üks abikaasadest suri esitada ka kõigil neil, kes se tingimused (välja arvatud kust ettevõtjad, ka need, kes -sõiduki (A- ja B-kategooria) side, koolituse ja annetuste maksustamisperioodil või soovivad taotleda sel aas- tulu). Kui tingimused on täi- 2016. aastal ettevõtlusest juhiloa koolituskulusid. Sa- täiendav maksuvaba tulu on pärast maksustamisperioodi, tal esmakordselt makstavat detud ja arvutuste järgi jääb tulu saanud ei ole; muti ei saa maha arvata 2016. väiksem kui varem ehk 1920 kuid enne tuludeklaratsioo- madalapalgaliste töötajate aastane tulu alla 7817 euro,  isikud, kes on saanud aasta 1. jaanuari seisuga 18 euro asemel saab mahaarva- ni esitamist, võib lesestu- toetust. See tähendab, et sel siis saate e-maksuametis/e- kasu vara (väärtpaberid, aasta vanuste ja vanemate ini- misi teha 1200 euro ulatuses. nud abikaasa samuti esitada aastal makstav madalapal- tollis tuludeklaratsiooni esi- kinnisasjad) võõrandami- meste huvihariduse kulusid. Tuludeklaratsioonil on ühisdeklaratsiooni. Selliseid galise töötaja tulumaksu ta- tamise järel kohe taotleda ka sest; See tähendab ka seda, et sel- olemas juba terve rida eel- deklaratsioone saab esitada gasimakse võib puudutada madalapalgalise tulumaksu-  isikud, kes on müü- list koolitusteenust pakkuvad täidetud andmeid, näiteks üksnes paberkandjal. ka neid möödunud aasta tagastust. nud metsamaterjali või raie- ettevõtted seda infot inimese isikuandmed, info töötasu ja Enam makstud tulumak- jooksul vähemalt kuus kuud Tulude deklareerimisega õigust; eeltäidetud deklaratsioonil kinnipeetud maksude kohta, su tagastame deklaratsioo- täiskohaga töötanud ja alla seotud küsimusi saab esita-  isikud, kes on saadud enam ei esita. pension, haigusraha, tasutud nis näidatud pangakontole. 7817 euro tulu saanud ini- da maksu- ja tolliameti foo- üüri- või renditulu; Teine oluline muudatus koolituskulud jne. Eluaseme- Kui deklaratsioonis esitatud mesi, kes tavaliselt tuludek- rumis, samuti aitavad meie  isikud, kes on saanud puudutab üüritulude dek- laenu intresside andmed andmed vajavad lisakont- laratsiooni esitama ei ole konsultandid telefonil 880 tulu välismaalt. Deklareeri- lareerimist. Kui siiani mak- saab deklaratsiooni jaoks rolli, siis võtame inimesega pidanud. Madalapalgalise 0810 või meili teel fyysisik@ da tuleb nii Eestis maksusta- sustati tulumaksuga kogu saata oma internetipangast, enne tulumaksu tagastamist tagasimakse saamise eeldu- emta.ee. tav kui ka mittemaksustatav üürileandja deklareeritud esmakordsetel deklareeri- ühendust. seks on tuludeklaratsiooni Katrin Simul, välisriigist saadud palgatulu, üüritulu, siis nüüd maksusta- jatel tuleb esitada ka lisa- Kui deklaratsiooni jär- esitamine ja seejärel saab see teenindusosakonna Põlva pension ja dividendid. takse sellest vaid 80 protsenti. dokumendid. Seda saab teha gi tuleb tulumaksu juurde inimene, kellel tagasimak- büroojuht Kui tulude deklareeri- Selleks ei pea esitama kulu- kohe pärast deklaratsiooni Olulised kuupäevad mise kohustust ei ole, aga dokumente, mahaarvamise kinnitamist sealsamas e- soovitakse kasutada mõnda teeb maksu- ja tolliamet üü- maksuametis/e-tollis. 15. veebruar Algas tuludeklaratsiooni esitamine e-maksuametis/e-tollis ja teenindus- maksusoodustust (täien- ritulu deklareerimisel tulu- Eeltäidetud ei ole välis- bürood hakkasid väljastama eeltäidetud tuludeklaratsioone paberil. dav maksuvaba tulu, kui on deklaratsiooni alusel. Elu- riigist saadud tulud, andmed 28. veebruar Algab tulumaksu tagastamine e-maksuametis/e-tollis deklaratsiooni esi- kaks või enam kuni 17aas- ruumi üüritulu 20% mahaar- vara (sh metsamaterjali) tanud klientidele. tast last; on tasutud kooli- vamist rakendatakse üksnes võõrandamise kohta ega et- tuskulusid, eluasemelaenu 31. märts Tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäev elamu või korteri üürimisel tevõtlustulude kohta esitatav intresse, kogumispensioni eluruumi üürilepingu alusel, e-vorm. Need andmed tuleb 20. märts Algab tulumaksu tagastamine deklaratsiooni paberil esitanud klientidele. III samba makseid; tehtud teistele rendi- ja üürituludele ise deklaratsioonile lisada. kingitusi või annetusi tulu- see ei laiene. Tuludeklarat- Soovi korral võivad abi- 3. juuli Juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu tasumise ja enam makstud tulu- maksu tagastamise tähtpäev maksusoodustusega MTÜ- sioonis tuleb näidata kogu kaasad esitada ühise tulu- de, sihtasustuste ja usuliste aasta üürisumma, üüritulu deklaratsiooni. Selleks tuleb 2. oktoober Juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu tasumise ja enam makstud tulu- ühenduste nimekirja kan- hulka ei arvestata tasutud mõlemal abikaasal teha oma maksu tagastamise tähtpäev, kui deklareeritakse ettevõtlustulu, kasu vara tud isikutel), siis tuleb tulu- kommunaalmakseid. deklaratsioonile märge, et võõrandamisest või välisriigis saadud tulu; FIE-del deklaratsiooni alusel deklaratsioon esitada. Möödunud aasta mak- ta soovib esitada ühist dek- juurdemaksmisele kuuluva sotsiaalmaksu tasumise tähtpäev 8 Võru Linna Leht Veebruar 2017

TUNNUSTUS

Aasta 2016 sporditegelane – Hille Saarepuu Aasta 2016 tervishoiu- ja sotsiaaltöötaja – Hille Saarepuu alustas oma Iia-Ulvi Raid suusatajakarjääri kümne- Iia-Ulvi Raid alustas ars- aastase Võru tüdrukuna tina tööd Valgas 1974. Maret Lukini käe all, jõudis aastal. Võrus asus ta tööle noorsportlasena N. Liidu 1982. aastal jaoskonna paremikku ja täiskasvanute lastearstina. seas Eesti meistrivõistlus- Praegu on ta arst ja te medaliteni. Nüüdseks ettevõtja, Jüri tänava po- on temast saanud Laur ja likliinikuhoones tegutse- Maret Lukini rajatud Võru va OÜ Võru Arst juhatu- Iia-Ulvi Raid tööpostil. suusakoolkonna traditsioo- se liige. Oktoobris täitub nide jätkaja. tal perearsti ametis 20. aasta. Olles töötanud Võru Arstina on Iia-Ulvi konkreetne, leides alati, ka kõige Hetk mullu oktoobris Kandles toimunud Võru Muusika- Spordikoolis treenerina üle kiiremal ajal, oma patsientide jaoks aega. Ta austab inimesi kooli 60 aasta juubelisünnipäeva kontserdilt. 30 aasta ja olnud selle kõr- ning peab kõigist lugu. Patsiente on teeneka perearsti nimis- val ka Eesti noortekoondise tus 1864. Aasta 2016 kultuuri- ja haridus- treener, on ta suusavaimus- Iia-Ulvi on Eesti Arstide Liidu, Eesti Perearstide Seltsi asutus – Võru Muusikakool tuse süstinud ka kõigisse ja Eesti Lastearstide Seltsi liige. Lisaks erialasele aktiivsusele oma pereliikmetesse: tema laulab ta segakooris Tervis ja võimleb ning armastab reisida 1956. aastal Võrus tegevust alustanud muusikakool tähistas vanem poeg Anti on saa- ja aias nokitseda. möödunud aastal oma 60. sünnipäeva. Praegu antakse siin Hille Saarepuu koduses vutanud olümpiamängudel muusikaharidust 357 õpilasele, neid juhendavad ja suunavad treeningpaigas Kubijal. 8. koha, noorem poeg Asko Aasta 2016 toetaja – Danpower Eesti AS 27 pühendunud õpetajat. töötab koos emaga suusa- Koolis õpetatavate pillide valik on lai: õppida saab akor- treenerina Võru Spordikoolis ning tütar Kertugi on suusata- Danpower Eesti ASi põhitegevuseks on Võru linna varusta- dioni, keelpille, klaverit, puhkpille, löökpille. Koolis on päri- mises kahekordne Eesti meister. Võru Spordikoolis ja Võru mine soojaga, kuid mitte ainult… Et Võrus oleks hea elada, musmuusikaõpe, samuti saab laulda laulukooris. Suusaklubis on Hille juhendusel suusatajaks sirgunud sajad antakse lisapanus ka Võru ja Võrumaa üldisesse eluolusse. Möödunud aasta oli muusikakoolile väga edukas. Kon- Võrumaa noored ja see arv kasvab iga aastaga. Nii toetatakse saksa keele õppimist ning peetakse olu- kursil „Parim noor instrumentalist 2016” osales 29 õpilast, Hille on oma oskusi ja teadmisi alati aktiivselt jaganud liseks, et inimesed saaksid töötada oma kodukohas. On neist finaalvooru jõudis 14 ning lõpuks saavutas üks viiuldaja kõigile, kes seda on soovinud. Võru noorte juhendami- loodud kõik tingimused, et saksa keele oskajad saaksid ra- 2. koha ning üks akordionist sai diplomi. Maikuus Lätis Erg- se kõrvalt jagab ta praegu sporditarkust Parksepa ja Puiga kendada oma oskusi Võrumaalt lahkumata. Ettevõtte klien- lis toimunud metsasarvemängijate konkursil saavutas Võru kooli õpilastele. diteeninduskeskusse Võrus on loodud 30 töökohta. Muusikakooli õpilane 2. koha ning üks lõõtsaõpilane lõõts- Enam kui kümne aasta vältel Võrumaa Spordiliidu juha- Soojatootmise ja kõnekeskuse kõrval on Danpower Ees- pillimängijate konkursil Viljandis diplomi. tuse liikmena on ta panustanud energiat ka kogu Võrumaa ti jaoks olulised Võru linna ehitiste korrasolek ja üldmulje Juulis Bratislavas toimunud noorte muusikute konkurss- spordielu arendamisse. Siinse spordielu eestvedajad võivad linnast. Mullu anti oma osa Katariina kiriku kui linna kesk- festivalil pälvis Võru MK mudilaskoor Ritsik kulddiplomi. alati loota tema näpunäidetele, teadmistele ja kaasalöömi- se sümboli ja arhitektuuriväärtuse säilitamiseks – et kiriku Oktoobris Kõrvekülas üleriigilisel puhkpillimängijate kon- sele. Hille poole saab alati pöörduda arvamuse saamiseks, uks, mis on meie linna vanim, seisaks alati lahti nii võrulas- kursil said kaks kooli õpilast auhinnalise 1. ja 2. koha. mõttetalgute korraldamiseks või kui on vaja heatujulist ja tele kui ka külalistele. Samal kuul muusikakooli 60 aasta juubelisünnipäeva auks särasilmset abilist. Võrumaa spordisõbrad on Hille pühen- Samuti toetatakse rahva- ja noortesporti, näiteks Võru- toimunud kontserdil kingiti koostöös vilistlastega kuulajatele dumisest tipp- ja harrastusspordile ning liikumisharjumus- maa Spordiliidu korraldatavat pikamaajooksude sarja. meeldejääv kontserdielamus. te soodustamisele väga palju võitnud – mudilastest kuni Spordialadest on Danpoweri kontserni prioriteediks Suurepäraselt on muusikakooli õpilased esinenud ka Võru täiskasvanuteni välja, aasta ringi ja iga ilmaga! olnud võrkpall, mida aastate jooksul on püütud edendada linna sünnipäevapidustustel, folkloorifestivalil, teadmiste- nii Saksamaal kui Eestis. Mitmel järjestikusel aastal Tamula päeval Võru linna pargis ja rahvusvahelisel muusikapäeval Aasta 2016 kultuuritegelane – Ingrid Välbe rannas toimunud rannavõrkpalli karikavõistlus Danpower Katariina kirikus. Peale selle on aasta ringi antud meeleolu- Cup on kajastust leidnud ka üle-eestilistes meediakanalites. Ingrid Välbe on kultuurile pü- kaid kontserte Võrumaa koolides. hendanud kogu oma senise Igal suvel toimuvast puhkpillifestivalist võtab osa sada- elu. Tema eriline kirg on tea- kond kooli õpilast üle Eesti. ter. Aastaid juhtis ta kultuuri- elu Vastseliinas, olles samal ajal Eestis tunnustatud õpilas- teatri juhendaja. Viimased kümmekond aastat töötab Ingrid Võru Kandles, kus tema kujunda- da ja administreerida on väga vaheldusrikas kontserdi- ja teatritegevus. Ingridi tubli töö tulemusena on Võru publik Ingrid teadustaja rollis. kohtunud muusikatippudega maailma eri paigust. Ka paljud teatrietendused on meie linna jõudnud tänu Ingridi järje- Killuke Võru klienditeeninduskeskuse igapäevatööst. pidevale veenmisele, et Võru on parimat väärt. Töö ja pere kõrvalt on ta ennast pidevalt täiendanud, Aasta 2016 eriauhind – Jana Huul juurde õppinud ning pälvinud terve hulga erialaseid tun- 17. detsember 2016 Võru heategevuskeskuses: 354 kingi- Jana Huul töötab Vana-Võro- nustusi. maa kultuurikoja galeristina pakki on pakitud, pooled lastele jagatud, pidu peetud ja Viimased kaks aastat on Ingrid olnud Kandle kunstiline jõulustress seljatatud. alates 2013. aastast. juht, millest tulenevalt on lisandunud töö Kandle harrastus- Tema julge pealehakkamine, Aasta 2016 heategija – MTÜ Hoiame Valgust ringidega. Tema juhendusel on valminud hulk etendusi ja avatud suhtlemine ja kunstielu- lavastusi, millest kaalukaim oli Kandle 135 aasta juubeli- ga kursisolek võimaldavad täita MTÜ Hoiame Valgust sai tõuke MTÜ Võrumaa Lastekaitse lavastus mullu novembris. Ühingult, kus jõuti arusaamisele, et kui tahad aidata väikest, galerii sisukate ja väljapaistvate Tema optimism ja rõõmsameelsus peegelduvad tagasisi- näitustega. Lisaks näituste ku- aita kõigepealt suurt. Eeskujuks võeti Raplas asuva MTÜ Saa- dena Võru Kandle arvukas ja rahulolevas publikus. gu Valgus põhimõtted ning kevadel 2014 sõlmiti omavahel reerimisele ja korraldamisele frantsiisileping. Nii sündis Võrru heategevuskeskus Saagu Aasta 2016 ettevõtja – Meelis Kibena võtab ta ka ise osa näitusetege- Valgus. vusest ja tutvustab kultuurikoja Piret Haljendi ja Elleri-Kristel Kelbi eestvedamisel korral- Meelis Kibena on kaevandamise, galeriid kunstnikkonna ja laie- datakse Võrus kord kvartalis heategevuskampaaniaid, mille teede ja platside ehituse, maapa- ma publiku seas. Tuntud kunst- sisu on abistajatelt kogumine ja abivajajatele jagamine, olgu randustööde ning autotranspor- nike väljapanekuid meie ruumi- tegu siis vitamiinidega vähekindlustatud peredele ja lastele, diga tegeleva osaühingu Aigren Jana Huul. kas galeriis tullakse vaatama üle vaba aja veetmiseks mõeldud sportlike vahendite (jalgpallid juht ja omanik. 15 aastat tagasi Foto: Einar Sirge Eesti. jms) või koolitarvetega. üksi alustanud mees on tänaseks Mullu toimus galeriis 14 eri- Mullu jagati Võrumaa 20 koolile koolitarvete esmaabi- enda ümber loonud 42pealise ilmelist kunstinäitust, millest enim tähelepanu väärib ku- kastid ning korraldati suur jõulukampaania, mille kõik tege- meeskonna. Enamik selle liik- raatoriprojekt „Siin ma olõ”, kuhu Jana ja kunstnik Andrus vuskulud kattis MTÜ oma toetuspeo tulust ning mille käigus metest on ettevõttes töötanud Raag kutsusid kokku kunstnikud, keda ühendab sünnijärg- koguti kokku sadu jõulusoove – et inimesed üle Võrumaa üle kümne aasta. Ettevõte koo- ne või priitahtlik kuulumine Vana-Võromaa kultuuriruumi. saaksid neid täita. litab oma töötajaid elukestvalt ja Laekunud töödest valiti seekordsele näitusele 59 kunstniku Võru heategevuskeskuse abistatavate nimekirjas on üle järjepidevalt. tööd, mis jäävad rikastama kultuurikoja kunstikogu. maakonna 130 peret, kus kasvab 360 last. Neile saab anne- Kolleegide hinnangul on Meelis Kibena koos Sel aastal rändab näitus „Siin ma olõ” ka Rakvere, Val- tada nii esemeid kui ka raha. Koostöös Võru Linnavalitsuse Meelis üle mõistuse töökas, ta on oma poja Krisiga. ga, Pärnu ja Kuressaare galeriidesse, et sealgi Võrumaaga sotsiaaltöö osakonnaga on nüüdseks aidatud paljusid abi- kohusetruu, aus ja mõistev ning seotud kunstnike loomingut tutvustada. Lisaks näitusete- vajajaid. oma töös väga korrektne. Ta teab, mida tahab ja teeb, mõis- gevusele on kõik teosed üles pildistatud ja käib töö näituse Võru linna kontekstis on MTÜ Hoiame Valgust vaielda- tab ja arvestab. Meelis võtab tagasilööke ja probleeme alati kataloogi toimetamise kallal. matult kõige säravam ja altruistlikum ettevõte, mis on lisaks mõistusega ja lahendab neid ilma üleliigsete emotsioonide- Näituste kureerimise ja korraldamise kõrval tegeleb Jana iseseisvatele heategutele parim partner teistele heategevus- ta. Ei tee liiga ei enesele ega teistele. projektiga „Kunstnikud kooli!”, viib galeriis toimuvate näi- organisatsioonidele. Iseenda eest räägib seegi, et mullu käis Tema juhitav ettevõte on hea ja usaldusväärne koostöö- tuste põhjal läbi kunstitunde ja korraldab huvilistele kohtu- keskuses abiks kokku 40 vabatahtlikku. partner paljudele. misi näituste autoritega. Veebruar 2017 Võru Linna Leht 9

TUNNUSTUS

Aasta 2016 noor – Karolin Eks Aasta 2016 mittetulundusühing – MTÜ FC Helios Võru Karolin Eks on kümnenda klassi noor, kes küll õpib FC Helios Võru on esimest aastat Miina Härma Gümnaasiumis Tartus, 2010. aastal loodud kuid kelle hing on ikka seotud Võru linnaga. Laial jalgpalliklubi, mille ees- rindel tegutsedes on mullu Võru Kesklinna Kooli märgiks on pakkuda lõpetanud neiu Eesti Õpilasesinduste Liidu rahvus- lastele parimat võima- vaheliste suhete valdkonna töörühma liige ja Võru likku jalgpalliharidust. linna noortekogu liige, aktiivne ürituste korraldaja Lõbusate ja mõtesta- ning veel palju muud. tud treeningute kaudu Alustanud enda ja teiste elu värvikamaks muut- on tekitatud positiivne mist juba varakult, korraldas Karolin koos sõprade- ja loov õhkkond, mis ga esimese üle kooli sündmuse, lemmikloomapäeva, motiveerib last andma kui käis alles 5. klassis. Just ürituste korraldamine on Karolin Eks aktsioonis õpetajate päeval. endast parimat. Lisaks ka üheks tema peamiseks kireks. Foto: Tõnis Anton laste kasvatamisele Võru Kesklinna Kooli õpilasesinduse presidendi- tublideks jalgpalluri- Tegevjuht Jaanus Vislapuu võib rahul olla. Teis- na oli ta eeskujuks kõigile õpilasesinduse liikmetele. piaadil (eelmisel õppeaastal saavutas Võrumaal II ja teks on MTÜ pannud te tunnustuste reas sai Võru FC Helios sel kuul Kui keegi vahel arvas, et ei viitsi ja ei ole mõtet, siis Eestis 17. koha). Võru Kunstikoolis oli ta hoolekogu rõhku laste täisväärtus- Eesti Jalgpalli Liidult esiliiga B-litsentsi. Karolin oli kindlasti see, kes inspireeris ning andis liige. likeks kodanikeks ku- Foto: Priit Lööper endast kõik, et tema koolis oleks hea ja tore õppida. 2016. aastal tunnustati teda Võru Kesklinna Koo- jundamisele. Tähele- Aktiivse kaasamõtlejana on ta osalenud ka Ees- li aastate õpilase tiitliga, mis antakse õpilasele, kes on panu on aususel, edasipüüdlikkusel, teistega arvestamisel ja koostööl. FC ti Õpilasesinduste Liidu üldkoosolekute korraldus- kogu kooliaja jooksul õppinud väga headele hinnete- Helios Võru ridades treenib umbes 500 last, mängijate read kasvavad aas- meeskonnas. Mullu korraldas ta projekti „Salliv le ning paistnud silma kui eeskujulik õpilane. ta-aastalt. Treeningud toimuvad juba päris pisikestele kõigis Võru laste- kool” Võrumaa koordinaatorina selleteemalise semi- Karolinil on ka väike õde, kellega nad koos palju aedades. Lisaks viidi projekti „Väike päike” raames läbi treeningud Järve nari kõigile huvilistele. Samuti koordineeris ta EÕELi aega veedavad. Näiteks osalesid nad eelmisel aas- kooli lastele. 2016. aastal tuli klubisse juurde uusi treenereid, peale selle koolikottide kaalumise aktsiooni Võru linnas. Palju tal koos Võru linnapäevade lastelaadal, kus müüsid osaleti laagrites ja turniiridel, sealhulgas mitmel rahvusvahelisel turniiril, aega on Karolin panustanud ka vabatahtlikku tege- omatehtud maale ning veganitoitu. kus poisid jõudsid medalikohtadele. vusse, aidates nii mõnedki aastad kaasa Võru päri- Kokkuvõttes võib öelda, et Karolin on olnud suu- Klubi osaleb aktiivselt Võru jalgpallielu edendamisel. Möödunud mustantsufestivali toimumisele. reks eeskujuks nii oma väikesele õele kui ka kõigile aastal tehti kokkulepe linna ja Eesti Jalgpalli Liiduga uue täismõõtme- Karolini hobideks on sport – kergejõustik ja poks kaasõpilastele, laiemas plaanis aga kõigile Võru linna tes kunstmuruväljaku rajamiseks. Tehtud on juba pinnaseuuringud ning – ning kunst. Nii on ta edukalt esinenud kuntsiolüm- noortele. alustatud on staadioni projekteerimist.

KUU PILDIS

Võru Spordikooli võrkpallurid näitasid taset Võrumaa ringkonna

Võru Spordikooli võistkonnad esinesid hästi naiskodukaitsjad 20.–22. jaanuarini toimunud EVF U-20 va- nuseklassi võrkpalli karikavõistlustel: neiud Utria dessandil võitsid ja noormehed saavutasid teise koha. Võru neidude võistkonna parima män- 12.–14. jaanuaril toimus Ida-Viru- gija auhinna saanud Hanna-Liisa Ilves kuu- maal Voka lähistel juba 19. Utria des- lub Eesti U-20 neidude võrkpallikoondisse sant. Patrullivõistlusele startis tänavu ja osales jaanuari alguses MMi valikturniiril 28 võistkonda, sh kolm ainult naistest Rumeenias. Võistkonnas mängis ka nooruke koosnevat tiimi: Naiskodukaitse (NKK) Võrumaa ringkonna võistkond tege- Laura Kaur, kes kuulub Eesti 2002.–2003. aas- Võrumaa ja Järva ringkonna esindus, vuses: esiplaanil Ruth Maadla, taga- tal sündinud tüdrukute koondisse. ning üks Naiskodukaitse ja Kaitseliidu plaanil (vasakult) Tõnu Niilo, Gristel Võru noormeeste võistkonna mängijad ühisvõistkond Raplast. Pool Kaitseliidu Aste ja Karme Hain. Albert Hurt ja Tarvo Täht kuuluvad Eesti Tallinna maleva meredivisjoni nime all U-19 võrkpallimeeskonda, kes saavutas jaa- * Utria dessanti korraldab ERNA selts, keda võistelnud tiimist koosnes ka naiskodu- toetavad Kaitseliit ja Vaivara vallavalitsus ala- nuaris Prantsusmaal EMi valikturniiril teise Võru Spordikooli poiste võistkond: (ülevalt vasa- kaitsjatest. tes 1999. aastast, meenutamaks Vabadussõja koha. kult) treener Timo Kuus, Hannes Eskla, Tanel Peelo, Raske katsumuse edukalt läbinud suurimat dessantoperatsiooni, mille tulemu- U-20 vanuseklassi Eesti noorte meistri- Tarvo Täht, Albert Hurt ja Lauri Lehiste ning (alt sel puhastati 17.–19. jaanuarini 1919 puna- Võrumaa ringkonna võistkonna koos- venelastest Narva-Jõesuu, Narva ja Jaanilinn. võistlused toimuvad 31. märtsist 2. aprillini. vasakult) turniiri parim mängija Rasmus Rohumets, seisu kuulusid tegevliikmetena tegutse- Noormehed mängivad Võrus ja neiud Tartus. Vabadussõja suurima dessantoperatsiooni Priit Tigane, Kaspar Süvaorg ja Martti Klemets… vad Gristel Aste, Ruth Maadla, Karme üldjuht oli toona kapteni aukraadi kandnud Tulge omadele kaasa elama! Hain ning NKK toetajaliige Tõnu Niilo. Johan Pitka. Võrkpall on võrratu! VAHETUD MULJED ARVAMUSI Karme Hain, Võrumaa ringkonna – ikka lageda taeva all, puude varjus, Raivo Jeenas, neidude võistkonna treener võistkonna tegevliige seljakott all ning jope või magamiskott Tõstan esile meie kogukonna järeltulijate Võistlustele minekust oli põgusalt peal. sportlikku võimekust. Järjepidevalt treeni- juttu 2016. aasta kevadel, kuid teadlik Kontrollpunktides ootasid võist- des ollakse Eesti omaealiste võrkpallurite ti- otsus ja registreerimine võistlusele tehti lejaid ülesanded: miinide tundmine, pus. Tänu mängijatele, vanematele ja tausta- alles novembri lõpus. Erilisi treeninguid esmaabi andmine kannatanule, takis- jõududele! ja harjutusi selle tarvis ei tehtud, küll tusrada, laskmine erinevatest relvadest sai liigutud tavapärasest rohkem jalg- (püstolist, automaadist ja kuulipildu- Mare Lüüs, Võru Spordikooli direktor si, lisaks iganädalased Naiskodukaitse rist), odaga n-ö metslooma püüdmine, Kiitus tublidele treeneritele: Raivo saalitrennid, mille läbiviijaks oli samuti tulepulgaga lõkke süütamine jne. Jeenas, Aksel Saal, Timo Kuus, Karolin … ja neidude võistkond (ülevalt vasakult): Anete Tõnu Niilo. Minu jaoks isiklikult osutus Teine öö kujunes juba raskemaks, Raudsepp. Koduseinte toetusel näitas väga Lokk, Kerli Kubi, Laura Kaur, treener Raivo Jeenas, kõige raskemaks vaimne ettevalmistus, sest hakkas sadama märga lund, mis head mängu U-20 neidude võistkond, kes turniiri parim mängija Hanna-Liisa Ilves, Emma- mure, milline ilm on sel päeval, sest il- tegi riided niiskeks ja niigi raske selja- sügisel toimunud karikavõistlustel tuli alles Marie Pihlap ja Greete Hollas ning (alt vasakult) mast oleneb suuresti vastupidavus rajal. koti veel raskemaks, lisaks magamatus 5. kohale. Noormeeste U-20 võistkond oli Getriin Vasilkovski, Marit Ruuder, Gendra Piiri- Esimese päeva õhtul toimus Alu- ja jalgade hõõrdumine. Lõpus tundus sügisel toimunud karikavõistlustel ka teise sild, Mona Lisa Evestus, Annabel Huik ja Anna-Liis taguse malevas kohustusliku varustuse ka kahe kilomeetri läbimine nagu küm- koha vääriline. Mägi. kontroll, jagati stardinumbreid ja oli me kilomeetrit ja need lõputud sirged kuulipilduri MG3 lühiõpe. Meie võist- olid nagu joonlauad, mitte ühtegi kurvi. kond sai starti kümnendana. Oma aega Laupäeva hommikuks jõudsime Narva oodates sai mitu korda endamisi mõel- linna piirile. See tundus tohutu kergen- dud, kuhu ma ennast küll vabatahtlikult dusena, et kohe on kõik läbi. Tõde oli Kodutütred mässinud olen – ja selle jaoks veel töö aga see, et lõpuni – Narva Hermanni juurest vabad päevad küsinud. Kuid kindluseni – oli minna tükk maad, mil- tähistasid pääsu polnud enam kuhugi. Start oli le juures ootasid veel mõned ronimised üsna meeleolukas, kuna kõiki võistkon- koos kaasaelajatega. Suur rõõm oli lõ- 85. sünnipäeva di saadeti ära kaamerate ja mikrofonide puks finišis olla! saatel valgusvihus. Liikusime enamjaolt Kokkuvõttes olen väga uhke nii enda üksteise selja taga rivis, nii et eesolija kui ka oma tiimikaaslaste üle. Valu ja 18. jaanuaril tähistasid Võrumaa kandade vaatamine lõi sammudele tak- raskused ununevad ruttu, kuid koge- ringkonna kodutütred Kandles toi- ti. Öösel liikusime ilma jutustamata ja mused ja üheskoos läbielatu jääb igave- munud kontsertaktusega (pildil) or- vaikselt, sest iial ei võinud teada, kus seks mälestustesse. Sõnad ja jutt paberil ganisatsiooni 85. sünnipäeva. vastutegevus võib varitseda. Magada on üks asi, kuid neid elamusi ja tundeid saime selle kahe öö peale kokku paar saab mõista vaid siis, kui oled selle ise tundi, kõige pikemalt korraga tunni läbi teinud. 10 Võru Linna Leht Veebruar 2017

Miks on koolisport meie arvates võimalus kõigile? Enamik inimesi tõlgendab koolisporti kui kehalise kasvatuse tunde kooliprogrammis, sooveesmärk on aga vabastada noored koolispordi kaudu häbelikkusest ja hirmust, tundest, et sportlik võistlus „pole minu jaoks”. Luua keskkond, kus sportlikku individuaalset või võistkondlikku saavutust väärtustatakse ning kedagi ei halvustata, kui tema oskused ja võimed on veel tagasihoidlikud.

Koolispordivõistlused peaksid olema sündmused, milles kaasa lüües ja end arendades võtaksid noored ellu kaasa soovi sportida ja sportlikust pingutusest naudingut tunda, aga ka oskuse kaotustega leppida, nendest õppida ja edu üle rõõmustada. Kindlasti aitab koolispordivõistlustest osavõtt noortel ühiskonda integreeruda ning arendab kehaliste võimete kõrval ka intellektuaalseid võimeid, koostööoskusi, üksteisega arvestamist ja üksteise motiveerimist, tunnusta- Võimalus on igaühel ja seda peaks kasutama igaüks! Muidugi mist, aga ka lohutamist. Loomulikult võimaldab luua uusi on lihtsam osaleda individuaalsetel spordialadel, nagu tutvusi ja laiendab sõpruskonda ning pakub põnevaid kergejõustik hallis ja staadionil, suusatamine, orienteeru- elamusi. Vähemalt loodame, et nii on Võrumaa koolispordis! mine, murdmaajooks, aga hea meel on alati näha rohkelt Koolispordis on tähtis roll eelkõige õpetajal, treeneril võistkondi rahvastepallis, jalgpallis, korvpallis, võrkpallis, ja lapsevanemal, aga ka kooli juhtkonnal, veidi õppekaval ja saalihokis ja teatejooksudes. Meie koolispordis peab paika ka spordiprogrammil ning mõistagi noorel endal, kes õppides vana hea ütlus: tähtis pole võit, vaid osavõtt. Julgelt osalema! vähemalt positiivsetele hinnetele arendab endas spordilusti. Koolisport on ka väga hea spordisündmuse formaat, kus Oma osa on ka sporditaristul. Võrus on sellega üldjuhul väga noor saab end arendada kohtuniku ja korraldajana. Kõikidel hästi ja meie noored on sportima oodatud – jaguks vaid Võrumaa koolinoorte võistlustel saavad kohtunikutööga pealehakkamist! hakkama meie endi noored. Peab tunnistama, et seegi valdkond nõuab julgust, pealehakkamist, tähelepanelikkust ja teravat silma. Enamik osaleb kohtuniku- ja korraldustöös oma lemmikspordialal ja vabatahtlikkuse alusel, saades uusi kogemusi ka innovatiivsuses, nutiseadmete ja infotehno- loogilise vabavara kasutamises. Aitäh kõikidele, kes te olete kartmatult oma panuse andnud! Koolispordikalendrit, tulemusi ja pilte saab vaadata www.vorumaaspordiliit.ee lehel vastavatelt linkidelt!

Esimese tõuke uute elukestva mõtlemisega harrastajate tekkeks annabki loodetavasti koolisport. Kurb, kui paljudel noortel jäävadki ainsateks spordiga kokku puutumise kohtadeks tunniplaanis olevad kehalise kasvatuse tunnid ja nad ei käi trennis, sest neil on muud huvid või ei ole liikumine nende jaoks lõbus ega lahe tegevus. Kahjuks nad otsustavad siis viilida, sest sportimine ei innusta neid ega ole suutnud inspireerida. Soovime väga, et sport ei tähendaks vaid hinnet tunnistusel. Hästi toimiv ja innustav koolisport aitab muuta suhtumist liikumisharrastusse, sest kuigi sport on tulemusele suunatud, on eelkõige olulised meie noorte igapäevane sporditegevus ja selle protsessi nautimine, füüsiline enesearendamine, väike omavaheline mõõduvõtt. Näiteks „Tähelepanu, start!” on üks selliseid võistlusi, mis annab võimaluse ennast proovile panna ka nendel, kes tavaliselt spordivõistlustel ei käi. Nende panus meeskonna- töösse on aga sama suur kui neil, kes regulaarselt treeningutel käivad. Sama kehtib koolispordis kõikide alade kohta: võistlema ei pea minema ainult tipptegijatest koosseisuga. Veebruar 2017 Võru Linna Leht 11

TUNNUSTUS NOORTE TRIBÜÜN Heategu minu silmade läbi nähtuna

Arvan, et heategu on väga lai mõiste. Paljud inimesed mõtle- vad, et head saab teha ainult raha või asju annetades, kuid minu ar- vates see nii ei ole. Head saab teha nii oma sõp- radele kui ka täiesti võõrastele inimestele, kes on hätta sattunud. Tihti kuuleme lugu, et inimene le- bab tänaval maas, ta on kukkunud või tal on mõni terviserike, ning möödakõndijad parastavad, et Hetki Kreutzwaldi kooli 5.b klassi säravast esinemisest. Fotod: delfi.ee näe, alkohoolik või narkomaan, ja kõnnivad ükskõikselt edasi. Selle asemel peaks hoopis minema abi- Kreutzwaldi kooli 5.b tuli luulefestivali laureaadiks vajaja juurde, küsima, kas temaga on kõik korras, ja vajaduse kor- 13.–14. jaanuaril toimusid Ühtekokku osales kaks- Täname kõiki, kes ühi- ral abi kutsuma. Nii oleks õige ja Jõgeval järjekordsed Betti kümmend viis säravat ja sesse loomingusse oma osa inimlik. Alverile pühendatud luule- omanäolist truppi, peami- andsid, eelkõige 5.b klassi Tänapäeval on Eestis loodud päevad „Tuulelapsed”, tee- selt Põhja-Eestist ja mui- õpilasi ja nende toetavaid palju võimalusi heategevusega maks „Elu on täis kumma- dugi Jõgeva koolist, kes on peresid, aga ka klassi- tegelemiseks. Näiteks on olemas lisi asju – mis on mängult selle festivali ellukutsuja juhataja Jelena Kesselman- Eesti Toidupank, mille eestveda- ja mis on päris…?!”. ning korraldaja. ni, kes kannatlikult jälgis, ja on hoopiski hollandlane. Sinna Osalema oodati õpilasi „Tuulelaste” kava mo- „kuidas väikesed tõrud sir- saab aasta ringi annetada toiduai- kuni 15minutiliste ette- toks on valitud Betti Alveri gunud on suureks puuks”. neid ning käia abis vabatahtlikku astetega, mis põhinevad luuleread: Ja veel kord Betti Alverile tööd tegemas. Samuti on võimalik Heljo Männi ja/või Hen- „Mu südames on tuld ja toetudes – ainult niimoodi, võtta loomade varjupaigast mõni no Käo luulel. Meie kooli tuld sisemise tule ja inimlikkuse koer ja temaga jalutada või kas- esindas 5.b klass õpetaja ja tulevalgust otsatult! koostöös, saavadki sündida sidega mängida. Ise olen viinud Kaider Vardja lavastatud Ma tunnen tuld, ma tunnen rõõmu- ja rahuloluhetked. oma vanu käterätte ja tekke-pat- kavaga „Vaataks ringi kodu Märt Treier, Reigo Tamm Suurepäraseks hinnati ka tuld! ju loomadele pesamaterjaliks. ligi”, mille teksti on Henno jt) üllatas ka see, et tegu kavaleht, mille kujundas Üks tulekübe on mu põu, Üks tuntumaid heategevuslikke Käo loomingu põhjal kok- pole sõnakunstiringi ega õpetaja Aire Perk. Kõike üks kübe, mida kiigutab Eha Tammo, saateid on „Kodutunne”, kus pa- ku seadnud õpetaja Raili luuleteatriga, kes on ikkagi seda arvesse võttes tunnis- hell ema – Võru Kreutzwaldi Kooli randatakse elamistingimusi pere- Leesalu. Meie kava ja ette- saanud pisut (või paljugi) tati meid 5. laureaadiks, st Inimlikkus!” õppejuht kondadel, kel endal selleks või- kanne oli žürii hinnangul põhjalikuma ettevalmistu- peeti vääriliseks kuuluma malused ja raha puuduvad. Alati terviklik ja ühtne, esitusviis se, vaid lihtsalt ühe klassi kuue parima hulka. Au- Mida „Tuulelapsed” endast kujutab? pole inimesed ise selles süüdi, et tempokas, õpilased tun- õpilastega. Esile tõsteti ka hinnaks saime suure karu. „Tuulelapsed” on põhikoolidele mõeldud luuleteatrite nad on oma kodust ilma jäänud netasid teksti ja üksteist, 5.b musikaalsust ning õpe- Igast trupist anti näitleja- festival, mis on välja kasvanud kogu Eestis tuntud güm- või ei ole võimelised eluga toime arvestasid kaasesinejaga taja Erja Aropi head mait- preemia, väike karu, ühele naasiuminoorte luulefestivalist „Tähetund”. „Tähetundi” tulema. Sellepärast peaksid ini- ning olid rõõmsameelsed set laulutekstide valikul, esinejale, kes millegi poo- korraldatakse alates 1993. aastast, festival „Tuulelapsed” mesed, kellel selleks võimalus on, ja avatud. õpilaste pillimänguoskust, lest eriliselt silma paistis. aga pärineb aastast 2006, mil leiti, et juba üsna suureks alati annetama ning endast nõrge- Žüriid (Jaak Allik, Lee- mille eest täname Võru Meilt sai selle Nora Peri kasvanud ja täies elujõus luulepuul võiks olla üks lisaõieke. maid aitama. lo Tungal, Rain Mikser, Muusikakooli õpetajaid. väga ilusa laulmise eest. Jõulud on eriline aeg. Hea- tegevuslikke kampaaniad korral- datakse siis väga palju. On neid, mille käigus kogutakse raha hai- ÕPIKESKKOND getele lastele või mõne seadme ostmiseks. Televisioonil on suur mõju – need summad, mis lõpuks kogutakse, on päris suured. Selle põhjal võib öelda, et eestlased an- Võru Kreutzwaldi Koolis väärtustatakse netavad meeleldi. Heategevuslikke projekte on palju. Inimesed, kes nendega te- head õppe- ja töökeskkonda gelevad, on tublid ja väärivad austust. Näiteks Saagu Valguse Võru Kreutzwaldi Kooli õppetöö hoolt hubasuse ja ilu eest. Tänu projekt Võrus, mida veab Piret toimub juba mitu aastat reno- Aire Pergile said eelmise aasta Haljend. Tema korraldab 1. sep- veeritud koolimajas. Oleme väga jõuludeks koolimaja aknad ja ka tembri eel kooliasjade korjandu- rõõmsad, et saame sellistes heades koridoriseinad imekaunilt ning se, et need hiljem vähekindlusta- tingimustes õppida, õpetada, töö- ühtemoodi kaunistatud. Õppeaasta tud perede lastele jagada. Ka meie tada. Samas vajab iga maja mõne jooksul on meie koridorides klass otsustas eelmisel aastal, et aja tagant hoolitsust ehk remonti väljas õpilaste kunstiteosed ning loosipakkidele kuluva raha anne- või täiustamist. Ükski maja ei saa vastavalt sündmusele ja aastaajale tame hoopis Saagu Valgusele. kunagi täiesti valmis, nagu Tallin- võib näha kunstiõpetaja kaunistusi Mulle meeldivad need noored, na linngi. koolimajas. kes lähevad aastaks vabatahtliku- Võru Kreutzwaldi Kooli Kahe aasta jooksul on suurt na Aafrikasse lapsi õpetama, ja nimelises asutuses toimub töö teist tähelepanu pälvinud ka IT. inimesed, kes lähevad katastroofi- õppeaastat. Usinate õpilaste ja Sel õppeaastal õnnestus ühes piirkondadesse appi. Samuti kõik õpetajate kõrval on tulemuslikult B-korpuse arvutiklassis vanad need Eesti elanikud, keda oleme tegutsenud ka meie kooli arvutid uuemate vastu vahetada. näinud „Eestimaa uhkuse” saates majandusjuhataja Argo Mõttus. Õpetajatelgi on õnnestunud oma – nad on läinud appi, et teiste elu Kahe aasta jooksul on tänu tema vanade ja väsinud arvutite asemele päästa. Nad on meile eeskujuks. eestvedamisele paranenud nii uuemad saada. Õpetajate tuppa Minu üks Eesti lemmikkunst- koolilaste õpi- kui ka personali B-korpuse esimene korrus. muretseti nüüdisaegne printer. nikke on Valli Lember-Bogatkina. töötingimused. Loodetavasti uuendatakse juba Selle aasta algul sai ka mis summutavad koridoris heli ja Ühes oma viimases intervjuus, Eelmise aasta lõpus paigaldati sel õppeaastal meie kooli kohtvõrk, kui temalt küsiti, mis on elus kõi- kooli söökla ja võimla seintele B-korpuse algklasside koridor loovad ka mõnusa hubasuse. töötatakse välja kohtvõrgu heliprobleemidele lahenduse. Seal Töötajate olukord paranes aasta ge tähtsam, vastas ta: „Ma arvan, ning lakke heli summutavad autentimise ja turvalahendused, et heategu. Tee teistele head ja plaadid, mis vähendavad helide muutus heli sedavõrd valjuks, et algul tänu uutele ergonoomilistele nii et lähitulevikus võime nii õpilastel kui õpetajatel oli raske töötoolidele. Nüüd ei tohiks ühelgi siis see tuleb alati sulle tagasi. Tee tagasipeegeldumist. Tänu sellele tunda rõõmu nüüdisaegsetest head!” on nendes ruumides kaja tunduvalt koridoris viibida. Lahenduseks on õpetajal tekkida terviseprobleeme tehnikavahenditest. Seda aitab ellu vähem. Nüüd saavad kehalise ripplagi, mis heli summutab. Lisaks kehvade istumistingimuste pärast. viia „Üldhariduskoolide digitaristu kasvatuse õpetajad kasutada paigaldati seintele siinid, kuhu Kui majandusjuhataja hoolitseb kaasajastamise programm”. selle eest, et keskkond vastaks Birgit Leetjõe, võimlat tundide läbiviimiseks ilma on võimalik riputada erinevaid Urmas Ott, nõutud parameetritele ja nõuetele, Võru Kreutzwaldi Kooli oma häälepaeltele liiga tegemata. sisekujunduselemente. Praegu Võru Kreutzwaldi Kooli infojuht on nendel värvilised kangaribad, siis kunstiõpetuse õpetaja kannab 8. klass 12 Võru Linna Leht Veebruar 2017 Politseimuuseum käis Võru Kesklinna Koolis külas Muuseumid pole enam ammu tolmu- sed ja hämarad paigad, kus midagi näppida ei tohi. Rakveres asub Eesti Politseimuuseum, kus saab tutvuda politseitöö mitmekesise maailmaga. Kohapeal on vaatamist ja katsetamist nii suurtele kui väikestele ja igav seal küll kellelgi ei hakka. Lisaks pakub FLLi finaali pääsenud Lauluisa kooli robootikud Jõhvis politseimuuseum võimalust end külla võidetud auhindadega. kutsuda. Õpetaja Triinu eestvõtmisel kasutasimegi lahket pakkumist ja kut- susime politseimuuseumi inimesed Tublid Võru Kreutzwaldi koos vahvate ja sisutihedate program- midega oma kooli. Korraga pakuti te- gevust kolmes keskuses. Kooli robootikud First Lapsed said proovida alkoholi- ja narkojoovet imiteerivate prillidega Lego League finaalis ruumis ringi liikumist. Paljud ütlesid, et selle kogemuse tõttu nad ei taha- Jõhvi spordihoones toimus töö põhineb vibroakustili- gi uimastavaid aineid proovida. Nii 28. jaanuaril First Lego Lea- sel teraapial, hinnati „po- näiteks kirjutab üks 5. klassi tüdruk: Spetsiaalse pealtkuulamislehtriga lubati õpilastel kuulata, mida kaaslased gue (FLL) Kirde-Eesti pool- tentsiaalselt märkimisväär- „Nende prillide proovimine pani mind aula teises otsas omavahel vaikselt räägivad. Foto: Tõnis Anton finaal. Registreerunud oli 26 se väärtusega” ideeks ning elu üle järele mõtlema – kui hull on te- võistkonda, neist kaks Võ- meeskonda tunnustati kari- gelikult olla alkoholijoobes, milline on põhjuse, mille pärast proov on võetud. da kuulivesti ja üle vaadata ning käega rumaalt: VKrK Robootikud kaga „Lennukas meeskond”. sinu silmis tegelikult pilt.” Seekord tuvastati uurimise käigus ras- katsuda varustust, mis politseinikul Võru Kreutzwaldi Koolist Robotimängus õnnestus Lisaks said lapsed teada, kuidas ke kuritegu – spikerdamine. Krimi- vööl ja taskutes kaasas on. Kui mui- ja Hunt Kääpa Põhikoolist. võistkonnal saavutada tubli pahalaste plaanidest teada saadakse. nalistika töötoast võisid kõik soovijad du garderoobis tormata ei lasta, siis Kirde-Eesti võistlus oli meie kolmas koht ja nii pääseski Spetsiaalse pealtkuulamislehtriga lu- lahkuda päris oma sõrmejälgede kaar- sel päeval seda lubati, sest käis kiiruse jaoks teine võimalus, sest võistkond finaali. bati õpilastel kuulata, mida kaaslased diga. mõõtmine. Kes on klassi kiireim? Sel- Tartus Ahhaa keskuses 14. FLLi finaal toimub 11.– aula teises otsas omavahel vaikselt rää- Kui väiksematele õpilastele meeldis lele küsimusele otsiti huviga vastust. jaanuaril toimunud Lõuna- 12. märtsil Tartus Ahhaa givad. Rohkelt elevust tekitas märuli enim joobeprillidega ringiliikumine, Relvast täpsuslaskmine oli nii mõnegi Eesti poolfinaali ajal või- keskuses. Finaalis on ka Rõu- imiteerimine, kus vabatahtlikud said siis suuremate arvates oli kõige äge- jaoks päeva tipphetk. mutses meie võistkondades ge Kooli võistkond Rõuge pähe kiivrid ja kätte kilbid ning kait- dam ise relvast täpsust lasta. Nii suurte Ligi 300 õpilase koolipäev kujunes haigus. Robot Team ja Haanja Kooli sesid end plastpudelitega „relvastatud” kui väikeste jaoks oli vahva omal nahal tänu politseimuuseumi tegevusjuhti- Pikk sõit võistluskohta HK Robot. Edu finaalis kõi- lärmavate kaaslaste eest. Julgemad tunda, mida kogevad kurikaelad, kui dele lahedaks enese proovilepanekuks. ning tihe võistluspäev õi- gile Võrumaa koolide roboo- õpetajad asusid ka ise märulipolitsei- politseiametnikul on vaja mõni neist Aigi Musto ja Triinu Kärbla, gustasid end täielikult. Võru tikutele! nike rolli ning lasid õpilastel endi pih- vahistada. Soovijad said selga proovi- Võru Kesklinna Kooli õpetajad Kreutzwaldi Kooli projekt ta pudeleid loopida. Loomulikult oli „Nurruv stressipall”, mille Evi Tarro õpetajaga vastakuti seismine elevust tekitav. VAHETUD MULJED Põnev oli tutvuda kriminalistide tööga. Sai teada, missugused on kuri- Oliver 6. klassist tööde uurijate töövahendid, võtta ise Mulle väga meeldis, kuna oli põnev vaadata, ise kaasa teha ja aru saada polit- sõrmejälgi ja näha, kuidas käib DNA- sei tegevusest. Lahe oli ise osaleda märulis, mida muidu ainult filmis näeb. Kõige proovi võtmine. Programmijuht selgi- huvitavam oli politsei varustuse tutvustus, sest nüüd sai ise lähedalt selle maa- tas, miks ja millal üldse DNA-proovi ilmaga tutvust teha ja sellest jääb mälestus pikaks ajaks. võetakse, ning jutu käigus võeti igas Elysee Martina 5. klassist rühmas ühelt liikmelt ka DNA-proov. Kõik alad, kus saime käia, olid tõeliselt vinged. Saime teada palju politsei töö Kuna proovi analüüsimine on väga kohta ja näha vahendeid, mida nad kasutavad. Jäin väga rahule ja tahan kindlasti kallis, peab alati karbikese peale lisama ka politseimuuseumi külastada.

Pildil (vasakult) õhtujuhid Kadi Võro ja Joosep Ivask, balli kuninganna Berta Leibur ning balli kuningas Kristo-Davo Jaanuar päästis taas valla Võru Kons. Foto: Anabel Joab Võru Gümnaasiumi Gümnaasiumi loomingulisuse Võru Gümnaasiumi humanitaarvald- uusaastaball konna õpetajad leppisid õppeaasta al- guses kokku, et jaanuaris pühendavad Võru Gümnaasiumi aulas dasid seltskondlikke mänge, kõik, nii õpilased kui kooli töötajad, toimus 20. jaanuaril uus- kandsid hoolt selle eest, et mingi osa oma ajast loovatele tegevus- aastaball, oodatud olid kõik kõik end hästi tunneksid. tele ja varem loodu esitamisele. õpilased, vilistlased ning õpe- Õhtu vältel oli võimalik Tundides kirjutati loovtöid, koos- tajad koos kaaslastega. Balli teha meeleolukaid pilte nii tati ettekandeid, orienteeruti mööda korraldas 11H klassi õpilane fotoboksis kui ka pildistami- maja, järgides venekeelseid juhiseid Annabel Sulg koos gümnaa- seks kujundatud romantilises ja otsides ning lahendades õpetajate siumi õpilasesinduse ja kooli „roosiaias”, kus fotograafiks koostatud ülesandeid, lavastati luule- juhtkonnaga. Ettevalmistused oli Anabel Joab. Iga külastaja tusi ja koostati videomontaaže, interv- algasid varakult: hakati otsi- sai valida oma lemmikpaari, jueeriti õpetajaid ja muidugi valmistuti ma sponsoreid, esinejaid ning populaarseim krooniti balli humanitaaraineid puudutavateks maa- välja mõtlema tegevusi. Pidu kuningannaks ja kuningaks. kondlikeks võistlusteks ning olüm- reklaamiti, kasutades erine- Sellel aastal võlusid publi- piaadideks. vaid meediume: kooliraadiot, ku ära Berta Leibur (11L) Loovuskuu krooniks sai aga oma- interneti võimalusi, ka vana ja Kristo-Davo Kons (11L). loomingukohvik Pegasus 25. jaanuaril. Hetk saksa-, vene-, hispaania-, soome-, prantsus- ja võrukeelsest näidendist head viisi – plakateid. Tagasi- Kuninganna sai tiitliväärilise Aulasse oli varem üles seatud näitus, „Tare-tareke”. hoidliku välimusega kooli kingikoti Oriflame’i meigi- mille eksponaadid avasid huvilistele aula aitasid efektselt maagili- toodete ja Despierto Ilustuu- kaheksateistkümne meie kooli õpetaja Niidu ja Edgar Valteri raamatu „Suur Ükski kohvik ei saa läbi kohvi ja seks muuta Piigade Peoagen- dio kinkekaardiga. Kuningas ja töötaja varjatud andeid ning loo- maalritöö” ainetel tehtud animafilm, suupisteteta. Nii oli kõigil osalejatel tuur ja Leeri Lillesalong. viis koju kasti Valio jäätist mingulisust. Imetleda võis vitraaži ja mis järgnevaks suurepäraselt häälestas. ürituse kestel hea võimalus maitsta Ballikülalised saabusid ning fotosessiooni võimaluse keraamikat, tikandeid ja kudumeid, Esitati luuletusi, proosapalu, elektroo- õpetajate valmistatud küpsetisi ning Võru-, Tartu-, Põlva- ja Har- Annika Varuski juures. joonistusi ja tõlketöid, portselanimaa- nilist muusikat, tutvustati kostüümi- nautida kohvi. Tagasiside näitas, et sel- jumaalt. Võru Gümnaasiu- Ballil osalejate vahel loosi- li ja kollaažtehnikat ning palju muud. kunsti, näidati luulevideoid. Saksa-, list ettevõtmist oodatakse ka järgmisel mi õpilasfirma Rändajad ja ti välja mitu kingikotti, män- Tööde kirjeldused ja sünnilood olid vene-, hispaania-, soome-, prantsus- ja aastal ja mine tea, ehk kujuneb sellest neljaliikmeline poistebänd gude võitjad said auhinnad. koondatud ühisesse kataloogi. võrukeelne näidend „Tare-tareke” oma üks Võru Gümnaasiumi traditsioone- Muster hoolitsesid muusika- Uusaastaballi suurim Omaloomingukohvikus oli või- lihtsuses oli südamlik ja armas ning so- gi. lise meelelahutuse eest. Peo toetaja oli Võru Gümnaa- malik suleseppadel ja värvinäppudel, bitus loova kohviku atmosfääri kenasti. perenaine Kadi Võro (10L) ja sium, piletitest saadud tulu viisimeistritel, elu- ja digikunstnikel Omaloomingukohviku ajal valmis veel peremees Joosep Ivask (10R) läks kooli fondi. oma loomingut teistega jagada ning üks kujutava kunsti töö, mis sai inspi- Eve Unt, Maive Salakka, võõrustasid külalisi, korral- Annabel Sulg nähtavaks teha. Kohviku avas Ellen ratsiooni kohalolijaist ja kohalolust. inglise keele õpetajad Veebruar 2017 Võru Linna Leht 13

HEATEGEVUS

EELK Võru Katariina koguduse KÄSITÜÜTARÕ AILA MAN Võru linnas polikliinikumajas Jüri tn 19A I korrusel jõulukassa toetab Meiela noori TULE MÄRTSIS ÕPPIMA: EELK Võru Katariina koguduse jõulukassasse NÕELVILTIMISE TEHNIKAS RINNAEHTE annetusena laekunud VALMISTAMINE 125 eurot lähevad täna- 2. märtsil kella 14–16. Juhendab Maia Kulla. vu MTÜ Toetuskeskus Osalustasu 6 €. Meiela noorte suvise Materjalid kohapeal olemas. Hiiumaa ekskursiooni Eelregistreerimine kuni 1. märtsini: tarvis. Kogudus soovis [email protected]; tel 554 1999. Meiela noori toetada juba teist aastat järjest. KIRIVÖÖ KUDUMINE II. Vöö ülesvedamine ja kudumi- Annetuse koos heade ne. soovidega andis üle ko- 9. märtsil kella 17–19. Õpetab Liivi Liinamägi. guduse õpetaja Andres Osalustasu 8 €. Mäevere. Meiela tänab kõiki KIRIVÖÖ KUDUMINE III. Vöö kudumine, töö viimistle- annetajaid ja kogudust mine. heade soovide eest! 16. märtsil kella 17–19. Õpetab Liivi Liinamägi. Osalustasu 8 €.

PARKIMISKELLA VALMISTAMISE ÕPITUBA Võrumaa tantsijad valmistuvad 23. märtsil kella 17.30–19.30. Juhendab Merike Rebane. Osalustasu 8 €. Materjalid kohapeal olemas. suviseks noorte laulu- ja tantsupeoks Eelregistreerimine kuni 21. märtsini: 2. veebruaril harjutas ligi Tolk, Silja Oss, Eve Mõttus, [email protected]; tel 5621 5963. 330 Võrumaa noort rahva- Helena Helekivi, Maarika tantsijat 21 rühmast suviseks Rosenberg, Heli Kuulmets ja TÕMBLUKUST EHETE VALMISTAMISE ÕPITUBA tantsupeoks. Toimus esime- Maire Udras. 27. märtsil kella 12–15. Juhendab Kaire Luksepp. ne piirkondlik eelproov, kus Võrumaalt pürgib noor- Osalustasu 9 €. peo üldjuhtide silma all sätiti te laulu- ja tantsupeole kok- Materjalid kohapeal olemas. samme ja võtteid. ku 1500 õpilast. Eelregistreerimine kuni 26. märtsini: „Proovi eesmärk oli Noortepeo ettevalmis- [email protected]; tel 554 1999. saada kinnitust, et tantsude tamiseks toimub Võrumaa õppimisel ollakse õigel teel. kollektiividele – mudilas- Täpsem info: käsitöötare juhendaja Vilve, Kui kavades on toimunud kooridele, lastekooridele, [email protected]; tel 554 1999 muutusi, siis antakse neist- segakooridele, orkestritele, või Näpustuudio perenaine Aila, tel 507 9920. ki siin teada,” selgitas peo rahvamuusikutele ja tantsu- Võrumaa koordinaator Aigi rühmadele – kokku 19 proo- Kui vajad tööruumi või nõu toodete arendamiseks, Pall. „Muu hulgas vaada- vi ja ülevaatust. Ametlikke siis küsi täpsemalt tel 554 1999 (Vilve Oja). takse üle rühmade riided ja Hetk suvise tantsupeo ettevalmistuselt Kandles. proove alustati 20. jaanua- mõeldakse sellistelegi asja- ril, kui Kandles said kokku Käsitüütsõõri ja käsitüütarõ tegevust toetavad: dele nagu rühmade asetus mistamiseks on tehtud palju mad. Lisaks harjutasid Võru poistekoorid. Proovid jätku- Kalevi keskstaadionil,” mär- head tööd,” lisas ta. Kandle, Variatsioonide, Mü- vad aktiivselt aprilli lõpuni. Maaeluministeerium, Võru Linnavalitsus, Võrumaa kis Pall. Seekordsest proovist võt- rakarude ja Pärliine rühma Omavalitsuste Liit „Ehkki viirushaiguste sid osa Võru Kesklinna Koo- tantsijad. Vaata ka FB lehelt: VANA-VÕRUMAA KÄSITÖÖ tõttu oli jaanuar harjutami- li, Varstu Keskkooli, Kuldre Rühmi juhendasid Ma- Lisainfo: seks ja kokkutantsimiseks Kooli, Võru Kreutzwaldi rianne Jaanson, Ave Saluorg, Aigi Pall kesine kuu, on täna ometi Kooli, Rõuge Põhikooli, Leili Väisa, Tiiu Kungus, Võru Maavalitsus näha, et lapsed väga pingu- Parksepa Keskkooli, Puiga Kati Velner, Liivika Raud- Tel 786 8307 tavad. Tantsimine on neile Põhikooli, Osula Põhikooli hein, Maie Pau, Merike He- [email protected]. rõõm ning nende etteval- ja Võru Gümnaasiumi rüh- lekivi, Helle Liloson, Anne ee August Teppo sünnimail jagatakse lõõtspillimängu oskust teistelegi Muinasjutumaa koolitused lapsevanematele Võru vallas Navi seltsimajas algasid veebruarikuus lõõtspilli- mängu õpitoad, kuhu oodatakse nii algajaid esimest õppust saama kui ka juba kogenud mängijaid. Võru Okasroosikese lasteaia saalis Õpitoad toimuvad kuni aprillini iga kuu teisel ja neljan- dal kolmapäeval (8.03., 22.03., 5.04., 19.04.) ning on mõeldud toimub pillimeestele, kes soovivad ühiselt musitseerida ja tantsu- neljapäeval, 9. märtsil kella 16.30–18 üritustel mängimiseks vajalikku repertuaari omandada. lastevanemate ja laste töötuba Õppetöö toimub nii suure ringi õpitoas kui ka indi- „Nukuteater”. viduaalselt. Õpitubasid juhendavad pillimeistrid ja pilli- mehed, kes ise aktiivselt mängivad ning on lõõtsapillimän- gijate kogukonnas eeskujuks: Toomas Ojasaar, Riho Pähn Meisterdame * pulganukke ja Heino Tartes. Keskendutakse peamiselt tantsutubades ja * näpunukke simmanitel mängitavale repertuaarile. * käpiknukke Õpitubade algatajad on Võrumaa 2016. aasta Kultuuri- pärli tiitli laureaadid Kadri Mähar ja Priidu Teppo – Au- Juhendamine toimub individuaalselt gust Teppo lõõtspillipärandi hoidjad ning Loosu külas asuva lõõtsatalu loojad. vastavalt sellele, millal lapsed ja vanemad Algatajate soov on anda uutele pillimeestele ka võimalus tulla saavad. suvel lõõtsatalus toimuvatel pärimuskontsertidel ja tantsu- tubades koos teiste pillimeestega musitseerida. Juhendaja Egel Talv, abistavad Okasroosi- Lõõtspillimängu koolituse eestvedaja on MTÜ August kese lasteaia õpetajad. Teppo Lõõtsatalu. Õpitubade korraldamist toetab Rahvakultuuri Keskus.

Lisainfo: Priidu Teppo Tel 513 5350 www.lootsatalu.ee TULE JA ÕPI LÕÕTSPILLI MÄNGIMA! 14 Võru Linna Leht Veebruar 2017

RAAMATUTUTVUSTUS

NÄITUSED „Rästiku pihtimus. Marje Metsur” Võru Kunstikooli õpilastööde näitus „Graatsiline graafika” trepi- 2016. aasta novembrikuu „Libahundis” Tiinat, „Ka- või telesarjast „Tagametsad”. galeriis. rõõmustas Võrumaa raama- jakas” Niinat, „Kapsapeas” Näitlejanna isiklikust Soome Instituudi näitus „Elada, unistada, hõljuda – Tove Jansson tuhuvilisi meie oma grand Elisabeti, „Pygmalionis” elust räägitakse raamatus (1914–2001)” konverentsisaalis. old lady Marje Metsuri elu- Elizat. Üks näitlejanna olu- vähem. 1. aprillil 1967 abiel- Naiskodukaitse 90 aasta juubeli fotonäitus konverentsisaalis. looraamatuga tuntud raa- lisemaid rolle oli Olga Zo- lus Marje kettaheitja Kaupo „Vanad teerajad. Oskar Luts 130” – raamatunäitus III korruse dio- ja teleajakirjaniku Ave tova osa „Rästiku pihtimu- Metsuriga, sellel aastal siis lugemissaalis. Näitusel on eksponeeritud kirjaniku prillid, kikilips ja Marleen Rei sulest: „Rästiku ses” (1979), millest tuleb ka kuldpulmad. Sellise saa- suitsupits Oskar Lutsu Majamuuseumi kogudest. pihtimus. Marje Metsur”. elulooraamatu pealkiri. Sel- vutusega ei saa just paljud Ühe maali näitused – Jaan Vahtra monotüüpia „Kohtumised teel” ja Raamat annab põhjaliku les etenduses sündis kogu kiidelda. Näitlejale meeldib Ernst Hallopi „Sirelid” Vana-Võrumaa muuseumide kogust. ülevaate näitlejanna olulise- Nõukogude Liidu esime- oma pere ja õdedega koos matest rollidest ja nii isikli- ne alastistseen teatrilaval. olla, Kubija metsas jalutada. ÜRITUSED kust kui ka teatrielust tema Marje Metsur on öelnud: Marje armastab väga koeri, 1. märtsil kell 14 Kella Kahe kirjandusklubis Iida Kaare-Tuule luule- enda ja ka lähedaste meenu- „Kui end laval alasti võtsin, lausa nii palju, et Jaan Tätte kogu „Idakaare tuul” esitlus. Ühe maali näitusel tutvustab Arthur tuste põhjal. Kohustuslik lu- oli saal alati haudvaikne.” olevat kord tema jutte koer- Ruusmaa Ernst Hallopi „Sireleid” Vana-Võrumaa muuseumide gemisvara kõikidele teatri- Rästiku kestavahetus ehk test kuulates ohanud: „Ju- kogust. sõpradele. pulmakleidi seljast võtmi- mal küll, kuidas ma tahaks 8. märtsil kell 16 kohtumine inspireeriva naisega – külla tuleb kirja- Kindlasti kõnetab mõni koolis ning osales Võru ne näitas uue eluperioodi olla Marje Metsuri koer.” nik ja ajakirjanik Triin Katariina Tammert. mälestusteraamatus kir- kultuurimaja näiteringi te- algust. Marje vahetas laval Lähedased ja kaasnäit- 15. märtsil Eesti Piibliseltsi näituste avamine. jeldatud etendustest meist gevuses. Panso kooli ehk kostüümi, kuid publikule oli lejad on raamatus jaganud 22. märtsil kell 10 on hommikukohvi külaline Katrin Johanson, igaüht, olenevalt vanusest lavakunstikateedri 2. lennu valgustuse tõttu näha ainult Marje kohta ainult kiidu- raamatute „Atlantis abajas” ja „Läbikäidavad toad” autor. ja elupaigast. Esimene pool lõpetamine oli nii aktiivse ja alasti naise siluett. Marje sai sõnu. Lahedaid iseloomus- raamatust on Tallinna-kesk- seltskondliku tüdruku pu- kaasa teha ka 2016. aasta tusi ja seiku tema kohta „KEVADE” LEMMIKTEGELASE VALIMINE sem, edasi rohkem Kagu- hul juba haridustee loomu- „Rästiku pihtimuse” uus- peate ise lugema, kõike ei Oskar Lutsu „Kevade” 105. ilmumisaasta ja laste- ning noortekultuu- Eestiga seotud. lik jätk. Koos oma lennuga versioonis „Rästik”, mis põ- saa ümber jutustada. Mulle riaasta puhul kutsub raamatukogu valima „Kevade” lemmiktege- Marje Kanepist pärit va- asutati Noorsooteater ehk hines samuti Tolstoi novellil jäi eriti meelde näitlejanna last. Hääletada saab jaanuarist aprillini nii kohapeal kui kodulehel. naisa asus Tveri oblastis õl- praegune Tallinna Linnatea- „Siug”. ütlus, et kahju oleks hea ter- Lemmiktegelane kuulutatakse välja 10. mail III raamatukoguööl. lepruulijaks ning seal 1941. ter, mis jäi näitlejanna töö- 2009. aastal koondati visega hauda minna. Samuti Osavõtjate vahel loositakse välja raamatuid. aasta 27. juunil, mõned päe- paigaks 44 aastaks. Marje Metsur Tallinna Lin- tema abikaasa Kaupo sõnad, vad pärast sõja algust Marje Lavastuste nimekiri, nateatrist. Sellest sündmu- mille järgi Marje on pisike, LASTEOSAKOND sündiski. Ta sai Vene-Poola milles Marje Metsur on sest võitis palju Kagu-Eesti aga iga sentimeeter temast 25. veebruaril kell 11 mudilaste jutulaupäev. päritolu isalt perenimeks mänginud, võtab enda alla teatripublik. Näitlejanna on dünamiit. Mihhailova. Ka Marje ees- lehekülgi. Raamatus on mängis Ain Mäeotsa se- Raamatu autori Ave 8. märtsil kell 12 laste etlusvõistluse „Ellen Niiduga Midrimaal” nimi oli paberites esialgu need kronoloogiliselt välja tuteemalistes etendustes Marleeni kokkupuutest Võ- Võrumaa eelvoor. Maria, sest vene ametnikud toodud. Lisaks osalemised „Peko”, „Obinitsa” ja „Taar- rumaa teatrieluga mainin 11. märtsil kell 11 mudilaste jutulaupäev. ei osanud enda jaoks võõ- filmides, telelavastustes,ka” ning ka filmis Taarka veel, et tema abikaasa Leino NÄITUSED rast nime teisiti kirja panna. kuuldemängudes. ema, Tartu Hansahoovis Rei sai 2012. aastal Võru 30. märtsini Tähesaalis maskotikonkursi joonistuste näitus „Mängu- 1946. aastal pärast II maa- Mina mäletan teda lap- „Puut/Laat”, samuti mitmes Linnateatri juhiks. sõbrad laste silme läbi”. Näitus on pühendatud Võrumaa lasteaeda- ilmasõja vintsutusi ning isa sepõlvest Mary Poppinsina Võru Linnateatri lavastuses Toredaid lugemiselamu- de 100. sünnipäevale. langemist sõjas saabus Mar- ja telelavastusest „Krimi- nagu „Haigemaja” ja „Tõeli- si! 15. aprillini näitus „Võluväega nukud” – slaavi ja soome-ugri tradit- je ema koos kolme tütrega naaltango” (1981) täiesti ne Lääs”. Paljud teavad Mar- sioonilised nukud. Võrumaa sugulaste juurde, unustamatu Sekspommina. je Metsurit Aliidena etendu- Merle Pindis leides elupaiga Erastveres. Marje on kehastanud näi- sest ning filmist „Puhastus”, Võrumaa Võrumaa Keskraamatukogu. Jüri 54, 65604 Võru, http://lib.werro.ee, tel 782 0157 Marje õppis Võru kesk- teks „Buratinos” rebast, Leilina seriaalist „Õnne 13” Keskraamatukogu

AJALUGU Elust Võru linnas 1937. aasta veebruaris 424 lõikust Wõru haiglas PS. Sel aastal tähistab Poolraskekaalus wõrulane tert, kõikudes 1200–1900 piim. Suurmajapidamistest aastatel märksa kwaliteedis Wõru linna haigemaja te- Võru haigla ravi andmise Rätsepp näitas wäga head liitri wahel. Kogu aasta suu- müügile toodud piim oli paranenud. Siis peaks see gewus möödunud aastal 190. aastapäeva ja haigla Ku- wormi, seljatades oma lätla- detakse piima nõudmist ra- kwaliteedilt parem kui kiulu- asjaolu ka soodustawalt mõ- tõusis märgatawalt wõrrel- bijal oma 35. sünnipäeva. sest wastase kaks korda jär- huldada, ainult talwekuudel karrast müüjate oma. Linna juma piima tarwitamise suu- des eelmiste aastatega. Aasta jest. Tõstmises olümpiamees on ajuti tunda piimapuudust. turul alaliselt piimamüüjad renemisele. jooksul oli haigemajas rawi- Wõru austas Luhaäär saawutas kolme Wõru linna piimaga wa- toowad müügile üldiselt ra- Elu nr 21, mas 914 isikut, kes wiibisid olümpiawõitjaid. tõstega 362,5 kilo, kusjuures rustajateks on alaliselt 15 huldawa kwaliteediga piima, 26. weebruar 1937 haigemajas kokku ligi 9700 Imetleti Palusalu ja kahe käega tõukas 150 kilo. karjapidajat. Piima müügi- kuna juhuslikude piima- rawipäewa (1935. a oli rawi- Luhaääre hiigelwõimeid. Tõstmises esinesid hästi ka õigusega kauplusi on Wõrus müüjate juures esineb sage- Vanu ajalehti sirvis Vana- päewade arw 9574). Suurem Lätlased wõitsid wõrulased Tiganik ja Tänna. 21, kuna pärast seda müü- damini piima wõltsimist. Võromaa muuseumide osa haigeid on pärit Wõru- Wambola 5:2 Olümpiawõitjaid terwitasid di rohkesti piima ka turul. Kuna müügiletoodaw peavarahoidja maalt, kuid wõrdlemisi pal- Laupäewal, 20. weebruaril Maawalitsuse esimees hra A. Möödunud aastal Wõrus piim on Wõrus wiimastel Arthur Ruusmaa ju haigeid tuli ka Petseri- ja peeti Wõrus Kandle saalis s.a. Kohwer ja Wambola esimees turustatud piima keskmine Walgamaalt. Aasta jooksul Wambola korraldusel suure- kapten Puusepp ning lilli raswaprotsent oli 3,5. tehti haigemajas kokku 424 mad rahwuswahelised raske- andsid üle prouad Weske ja Piima ja piimasaaduste lõikust (1934. a 324 lõi- jõustiku wõistlused. Maadlu- Puusepp. proowe saaduse kwaliteedi VALI’ ESI’ PIDO LAULU’! kust), seega aasta läbi tuli ses kohtasid Wambola ja Läti Elu nr 20, kontrollimiseks wõeti Wõrus iga päew üks kuni kaks lõi- Armija Spordiklubi mees- 22. weebruar 1937 1936. a üle 200, sellest teedel kust päewas. Haiguste reas konnad. Wõistlustest wõtsid ja tänawatel 157 proowi, turul sammub esikohal pimesool, osa ka meie olümpiawõitjad Palju tarwitab Wõru 96 proowi ja kauplustes 14 V Uma Pido tulõ keväjä 2018 Võro Kubija laululaval sest selle hädaga tulid möö- Kristjan Palusalu ja Arnold piima proowi. Müügile toodud pii- laulma naatas laulõ, midä rahvas vällä vali Valli' saa Internetin veebruarin ja märtsin 2017 dunud aastal haigemajja 221 Luhaäär. Saal oli kogunenud Konjunktuuriinstituudil on mast wõeti 170 proowi, kus- isikut, kelledel ka enamasti publikust tulwil, kes wal- praegu koostamisel põhjalik juures 17 korral piim osutus pimesool wälja lõigati. Nak- mistas meie olümpiawõit- ülewaade Eesti piimandu- wõltsituks koore ärawõtmise kushaigeid käis möödunud jatele suuri austusawaldusi. sest, milleks kogutakse was- ja wee juurde lisamise tõttu. aastal haigemajast läbi 93. Wõistlused lõppesid 5:2 lät- tawaid andmeid. Mustalt toodetud piima esi- Ka sünnituste arw haige- laste wõiduga. Maadluses Kuna piima toitewäärtus nes 8 protsenti wõetud pii- majas on näidanud tõusu. raskekaalus K. Palusalu esi- on suur, siis peaks see asjaolu maproowide üldarwust. Mär- Haigemaja sünnitusosakon- nes Wõru poolt ja tegi üldse soodustawalt kaasa mõjuma kimiswäärt on see, et wõetud nas nägid 1936. a esimest kaks matshi, kus wõis publik piima tarwitamise suurene- piima proowides ei esinenud korda ilmawalgust 107 uut weenduda 2-kordse maailma- misele linnades, seda enam, udarahaiguseid ega tiisikuse- kodanikku. Kõige rohkem meistri hiigelwõimetes. Sa- et piim on meil märksa patsille. haigeid oli haigemajas talwe- muti näitas hiigelwõimeid odawam kui Lääne-Euroopa Wõiproowe wõeti 24, kuudel, kuna teistel kuudel Luhaäär tõstmises. riikides. Wastawad andmed kusjuures 8 korral oli wõi haigete arw on wähem. Hai- Kärbeskaalus Nurme aga räägiwad otse wastu- weesisaldus kõrge ja raswa- gemaja sagedam kasutamine seljatas lätlase, kuid kohtu- pidist keelt. Wõrus ei ole pii- protsent oli madal. Üldiselt wõib öelda, et Vali’ laul: wiitab sellele, et kodanik, niku tähelepanematuse tõttu ma tarwitamine kuigi suur, www.umapido.ee keda on tabanud mõni hai- jäi see wõit tunnustamata. igatahes märksa wäiksem, möödunud aastal Wõrus tu- gus, eelistab haigemajalist Samuti oli ka Koobakese kui esialgu arwata wõis. rustatud piim oli rahuloldaw,

Võrumaa Omavalitsuste Liit rawi koduse rawi asemel. kaotus ebaõige. Raskekaa- Wõru linna elanikkude kusjuures pudelipiim oli 1. variant: värviline, tumedal põhjal, must/valge, horisontaalne Elu nr 16 lus Kristjan Palusalu seljatas rõõskpiima tarwidus oleks rohkem terwishoiunõuetele 10. weebruar 1937 lätlase ja wõrulase Mango. keskmiselt päewas 1640 lii- wastaw, kui lahtiselt toodud VANA-VÕROMAA KULTUURIPROGRAMM

kollane PMS 129 roheline PMS 356 Veebruar 2017 Võru Linna Leht 15

TEATRIARVUSTUS „Mäng on alanud”

Käisime klassiga Viljandis võimet vilkalt reageerida, ei ja otsekohesed väljaütlemi- Ugala teatris vaatamas Ken olnud lavastus osatäitjate- sed panid kõik saalis laginal Ludwigi krimikomöödiat le kindlasti kergete killast. naerma. Õnnitleme „Mäng on alanud”, mis põ- Siinkohal tuleb esile tõsta Ka Aarne Soro ehk Wil- veebruarikuu hineb Ameerika esinäitleja Tanel Jonase tööd trupiga ja liam Gillette liigub sujuvalt William Gillette’i kireval iga osatäitja tööd rolliga. Iga enda ning Sherlock Holmesi juubilare! elukäigul. Lavastajaks Tanel rollilahendus oli omanäoline kuju vahel, millest võib leida 95 Jonas, kes on alates 2004. ning nõudis näitlejalt pidevat tragikoomilisi vihjeid näitle- Silvia Pelovas aastast Vanemuise teatri ja jõulist kohalolekut. Jonas jaile, kes ühte või teise rolli Miralda Koovik näitleja. oli liitnud trupi suurepära- kinni kipuvad jääma või seda Mängisid Aarne Soro, seks, üksteisega aktiivselt lausa elama hakkavad. 90 Adeele Sepp, Martin Mill, suhtlevaks ning arvestavaks Nagu mainitud, kandsid Endla Atspool Triinu Meriste, Tanel Ingi, ansambliks. kõik osatäitjad oma rollid Helgi Pent Kata-Riina Luide, Vilma Tegelaskujusid lähemalt suurepäraselt ette ning just Jevgenia Lepneva Luik ja Liina Tennosaar, kes vaadates ilmneb siingi sama sellepärast saidki võima- Maria Grishun asendas Luule Komissarovit. kahetisus nagu lavastuse alu- likuks terviku seisukohalt Mart Kivastik Hirlanda Eiche Etendus algas sellega, et seks olevas näidendis. Kuna õnnestunud rollisisesed dü- Linda-Alice Siimann peaosatäitjat Aarne Sorot kõik osatäitmised balanssee- naamikad – pidev ja täpne GUNN, GUNN, VANA ... ehk William Gillette’i tulis- rivad tõsise rolliloome ning liikumine tõsimeelse esituse VAADE ON TÄHTIS! 85 tati publiku hulgast. See pani eneseparoodia vahel, või- ja eneseparoodia vahel. Aino Leetus Lavastaja: Mart Kivastik / Kunstnik: Silver Vahtre / ka kõige külmaverelisemad mendab see loo kahemõtte- Kokkuvõtvalt võib mär- Elfriide Kaits Osades: Tõnu Oja (EESTI DRAAMATEATER) ja Tiit Sukk (EESTI DRAAMATEATER) pealtvaatajad ehmuma. Põ- lisust veelgi. kida, et Ugala uuslavastuse Heldi Vohnje nevust lisasid müstilised Adeele Sepa naiivsevõitu „Mäng on alanud” muuda- 6.03 kell 19.00 Võru Kultuurimaja Kannel Maria Konks muusikapalad ja ajastutruud blondiin oleks justkui puhas vad põnevaks intrigeerivad Elgi Anniko kostüümid ning sisustus, paroodia, ent on mängitud viited ja teadmatus, mis Piletid müügil Piletimaailma ja Piletilevi müügipunktides Silvia Lillemets milleta oleks näidend võib- sedavõrd napilt ja peenekoe- juhtub järgmisena. Just see olla tavalisena tundunud. liselt, et mõjub täiesti usuta- teebki lavastuse nauditavaks 80 Kuna sedalaadi näiden- valt ja tekitab poolehoidu. ja elavaks. Viira Tulnola did nagu „Mäng on alanud” Seevastu Tanel Ingi kehas- Agnia Timmo nõuavad näitlejalt üliener- tatud tegelane tundub kõige Gerda Narusk Liidia Kukk gilist ja hoogsat mängu, paroodilisem. Tema naljad Võru Kreutzwaldi Kooli 8.b Ilme Meier Klavdia Peržinskaja Jaan Ottender Kultuurisündmused Kalju Otsaru MÄRTS 2017 Erri Mitt 13. märtsil kell 9.30 KARPOVSKI/ MARTA PÕLDUR, Heino Vungi DOONORIPÄEV. Kella 9.30– MAIRO SEIRE/ OLIVER KUIV/ Rudolf Verro 13, I ja II garderoobis. MERET RÕÕM. Etenduse pikkus Aleksandr Kivimeister 1 tund. Rein Morel 15. märtsil kell 11 ja 13 19. märtsil kell 13 klu- Viljandi laste- ja noorteteatri 75 bi Hõbedane Juus pidu. REKY etendus „SAABASTE- Helvi Lennuk Kontserdisaalis. GA KASS”. Teatrisaalis. Piletid Vilja Teearu hinnaga 5–7 € on müügil Pileti- Malle Jänes 23. märtsil kell 19 Tõnis maailma müügipunktides. Galina Dmitrijeva Tule ja saa osa põnevast la- Niinemetsa power-up co- Malle Meeling vastusest, milles pajatame sulle loo medy „HOMME ON TÄNA!”. Hele Vaask ajast, mil maad valitses suursugune Teatrisaalis. Piletid hinnaga 16 Enno Pugast kuningas oma kauni kuninganna ja € ja 14 € on müügil Võru Kand- Märt Kupp kahe printsessiga. Elatakse nii maal le kassas ja Piletilevi müügi- Tulju Hõrak kui kuningalossis. punktides. Mati Laats Eaka veskimehe juures elas Maailm muutub kiiremini kui koos tema kolme poja ja eesliga ka varem. Sa ei saa aru, kuhu see kõik kass, kes oli pealtnäha väga laisk ja 70 liigub? Sa ei ole kindel, kas sa oled Svetlana Mikenina rahulolev, kuid unistas saabastest. õigel teel? Võiks ju olla keegi, kes Ühel päeval pöördus tööka möldri annaks vastuseid, keegi, kes aitaks Maia Mürk noorima poja elutee nii, et temast meil kohaneda. Keegi, kes pakuks Ere Raag sai õnnelik ja rikas kuningas. Kõik häid, uusi, geniaalseid lahendusi Liivi Ojastu see juhtus tänu kasutuks peetud kõikidele küsimustele. Elbe Kuus kassi tänutundele. Aga kuidas see Siin ta on! TÕNIS NIINE- Aita Ilves kõik aset leidis, selgub teatris. METS teab lahendusi! TÕNIS Arvo Sõugand Etenduse lavastaja: KAD- NIINEMETS ja power-up comedy RI PALDRA. Nimiosas: TRIINU annavad sulle jõudu täna ja homme Johannes Liba PAABUT. Osades: MARGUS ja edaspidi. Ära oota, sest TÄNA *Märtsikuu juubilaridel, kes ei CRISTOPHER KALDA, ULRIKA ON HOMME! Laval: Tõnis Niine- soovi äramärkimist ajalehes, TOLBERG, TANO PAULUS, KAD- mets. Produktsioon: Karl Kermes / palume sellest teada anda 1. RI PALDRA, KRETE PALDRA, POINT märtsiks tel 785 0914 ja/või LORETA SOOSAAR/ KÄTLIN [email protected]. *Võru linnas oli 1.02.2017 seisuga 12 328 elanikku, neist mehi 5534 ja naisi 6794. 16 Võru Linna Leht Veebruar 2017

EESTI PANK KUTSUB SULARAHA The TURVAELEMENTIDE KOOLITUSELE ILVES Alates 4. aprillist on ringluses uued 50eurosed. Ootame kaupmehi SISTERS uusi 50euroseid tutvustavale loengule Võru raamatukogus (Jüri 54) KLASSIKA JA RETROHÕNGULISED HITID 28. veebruaril kell 13–14 • Räägime 50eurose uuest kujundusest ja turvaelementidest • Anname ülevaate võltsingutest • Jagame kaasa infotrükiseid • Loeng on tasuta Registreerimine hiljemalt 23. veebruaril: [email protected] või 668 0959.

ALEKSANDRA DAMARISSILVIALIIDIAGLORIA VÕRU KANDLES Vaata lisaks: www.uus-euro.eu 20. märtsil 2017 kell 19 Teatrisaalis PILETID 10 € / 12 € müügil Võru Kandle kassas ja Piletilevis www.vorukannel.ee