Torm Ei Teinud Suurt Kahju, Aga Kutsus Valvsusele
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Väljaandjad: Tõrva linnavalitsus, Helme vallavalitsus, ARVAMUS UUDIS FOOKUS VARia PERSOON Põdrala vallavalitsus Kujundus: loovbüroo Kuldne Lammas Trükk: AS Kroonpress; Detsember Otsepost: OÜ Joon; Tiraaž: 3000 Toimetus: Egon Ilisson, [email protected], 53 736 992 11/2015 Agu Tõrva Varalahkunud Keset Jaanus Kabrits: Raadio Tõrva Laulu- kuuski Laiverik - murranguline alustab stuudio kinkis noori, jõuluvana 2016 taas palju kaunist vanu asemik LK2 LK3 LK6-7 LK8 LK12 Egon Ilisson Torm ei teinud suurt kahju, aga kutsus valvsusele Detsembri alguses Eestimaal puhunud tavalisest kõvemad tuuleiilid viisid ilmselt küll hulgaliselt mütse peast, aga suurt rahalist kahju ei tekitanud. Vähemalt Helme Kihelkonnas mitte. Sajandi tormid 1967 Helme vallas tekitas vallavanem 1967. aasta augustitorm oli orkaani Tarmo Tamme andmetel suurima mõõtu torm Eestis, mis tekitas probleemi ligi kahe päevane voolu- 6.–7. augustil 1967 olulisi kahjustusi katkestus Helme alevikus. „Inimesed Haapsalu, Harju ja Rapla rajoonis. olid seetõttu ilma veeta ja soojata. “Sajandi tormiks” nimetatud orkaani Väga tugevalt oli häiritud seetõttu ka tuule kiiruseks oli püsivalt kahe Helme Pansionaadi töö,” võttis valla- päeva jooksul 30–35 m/s, suurim vanem tormi karmima poole kokku. tuule kiirus mõõdeti aga kaks aastat Ka Helme kalmistul olid tormi tõttu hiljem novembris, Ruhnus, kui tuule langenud mõned puud, mis küll kii- kiirus ulatus iiliti kuni 48 m/s. resti koristati. Kalmudele õnneks lan- Augustitormi tagajärgede likvideerimi- genud puud kahju ei teinud. sel ei suutnud siinsed inimesed metsa Põdrala vallas oli loodus samuti maha langenud puudest puhastada armuline ja oma kurakätt ei näida- ning abiks oli ka Ukraina ja Valgevene nud. Mõned murdunud puud või metsamehed. Ainuüksi Haapsalu oksad mõisapargis ning eravaldus- rajooni metsadest viidi välja miljon tel ja vaid mõneks ajaks rivist väljas tihumeetrit tormimurdu ja erineva- olnud pumbajaam oli kõik, milleks tel saeveskitel jagus tööd kuni 1970. seekordne pealtnäha bravuurikas Tormijärgne vaatepilt Barclay de Tolly mausoleumi alleele 2005. aasta 9. jaanuaril. Foto: Kaupo Mäesalu. aastani. torm suuteline oli. sellega isegi ligilähedaselt võrrelda - puudub selleks endal materiaalne ja parem karta, kui kahetseda. 2005 Rahaline kahju minimaalne toonane kahju oli kordades suurem. füüsiline võimekus,” räägib Uibu, et Ka Põdrala vallas on elanikud 2005. aasta jaanuaritorm oli orkaani Helme vallas asuva Karjatnurme Kuna tormituuled ja ootamatud loo- inimesi muredega üksi ei jäeta. pöördunud murega vallavalitsusse, mõõtu torm, mis tekitas 7.–9. jaanuaril küla bussipeatuses ja Ala kõnniteel dusjõud Eesti kliimas liiga tihedad et kuidas tegutseda hoonetele oht- 2005 olulisi kahjustusi Läänemere oli suure tuule saagiks langenud külalised õnneks pole, siis ootama- Tormikahju saab ennetada like puudega. Vallavanem Uibu erinevates regioonides. 9. jaanuari kummaski kohas üks puu. Koorküla tute loodusjõudude vägitegude jaoks Tarmo Tamm paneb vallaelanikele sõnul on antud abivajajatele problee- öösel ulatus Kihnu saarel tuule kiirus koopa juurde viivale sillale on tekita- pole Helme vallal eelarvesse eraldi kindlasti südamele, et enne tormi miga tegelevate ettevõtete kontaktid iiliti 38 m/s. Pärnus tõusis vesi 295 cm nud kahjustusi selle peale murdunud finantse planeeritud. Kuid, kui tõesti vaadataks oma majapidamine üle ja inimesed on ise kulud kattes oht- üle Kroonlinna nulli. Lisaks tõi torm puu. „Need olid minule teadaolevad häda käes, siis võetakse vajadusel ning et võimalikud lendlevad ese- likud puud eemaldanud. kaasa pealtnäha soojale talvele külma, ja silmaga märgatavad tormist tin- appi valla üldine reservfond, kust med saaks kinnitatud või ümber pai- Kokkuvõtteks võib öelda, et tor- mis püsis nädal aega lumeta. Kuna gitud kahjud. Rahaliselt seekordne tehakse vajalik rahaeraldus. galdatud. „Aeg-ajalt võiks oma kodu mist suuremaid probleeme tekitas lumi tuli maha alles järgmisel näda- torm otseselt vallale märkimisväär- Põdrala vallal samuti eraldi eel- ümbrust vaadata ka selle pilguga, et tänavu madal veetase, mis jättis lavahetusel, siis sai külm taimedele set kulu ei teinud,” hindas Tamm arvet tormikahjude puhul pole, kunagi maja vahetusse lähedusse paljud kaevud kuivale. Õnneks on märgatavat kahju teha. majandusliku kahju tänavuse tormi kuid ajaloos on tulnud ette mõnin- istutatud puu ei muutuks hoonetele hetkel veetase kaevudes normali- Tormis kannatas 775 maja ning Pärnus puhul õnneks tagasihoidlikuks. gad juhtumid, kui avalduse alusel ohuks. Vahel on nii, et on mõistlik seerunud ja loodetavasti selle aas- evakueeriti umbes 300 inimest. 11 ini- Kui 2005. aasta jaanuaritorm on toetatud eraisikutele tormimur- ennetada tormituult, langetades tanumbri sees loodus oma võimu mesel tuvastati alajahtumine ning nad tegi siinkandis tugevat laastamis- dude likvideerimise kulusid. „Need ajahambast räsitud puu õigeaegselt enam ei näita. Ehk hoopis kingib viidi haiglasse, üks inimene hukkus. tööd, siis ei anna seekordset tormi on olnud vanemad inimesed, kellel enda poolt,” on Tamm kindel, et Eestimaale veidi valget lumekatet. Magusat jõuluaega... 2 Arvamus Helme Kihelkonnaleht, detsember 2015 Agu Kabrits Valgamaa Omavalitsuste Liidu juht Egon Ilisson HKL vastutav väljaandja Tähendusrikas Väikeste soovide aeg aasta 2016 Jõuluaeg on alati olnud nii minevikku kui tulevikku korraga vaatamise aeg. Võetakse kokku läinud aasta ärgid näitavad, et Läbirääkimiste aasta sai teoks omavalitsustöötajate sõit ja mõeldakse, kui palju soovitust sai tehtud ning mis peagi algav 2016. Algav 2016. aasta kujuneb Valgamaal Ukrainasse, täpsemalt Tšernigovisse, lükkus tulevasse aastasse. Võimalik, et mõni luba- aasta kujuneb Ees- läbirääkimiste aastaks. Aasta pärast kus olid ka ametlikud kokkusaamised dus on juba aastaid olnud plaanis, kuid ikka pole tile, Valgamaale detsembris peab omavalitsustel olema oblasti juhtide ja ettevõtjatega. õnnestunud seda korda saata. Igal juhul lähevad need ja ka Mulgimaale ette näidata omavahelised liitumis- See kõik oli vajalik, kuid kõigi tulevikus kindlasti ära tehtavate lubaduste kausta, mis Moluliselt tähendusrikkamaks, kui seda lepingud, mis tõendavad, et maa- osalejate mõtted ja soovid olid mõnel on mäekõrgune, teisel vaid üksikuid veksleid on finišisirgele jõudnud 2015. aasta. konnas pole pärast järgmisi valimisi hoopis laiemad. Me ju kõik andsime sisaldav. Lõppeva aasta kokkuvõttes võib enam ühtki valda, kus elaks vähem endale aru, et külastame riiki, mis on Siiski oleme me heas mõttes nahaalsed, et teha uusi öelda, et see oli omamoodi külvamise kui 5000 elanikku. tegelikult sõjas (olgugi et ametlikult suurejoonelisi plaane uueks aastaks või suisa terveks eluks. aasta, mil idanema pandud seemnetest Valitsus pole omavalitsustele väljakuulutamata). Ja miks ei peakski, sest lubadused on edasiviiv jõud, olgu saavad viljad järgnevatel aastatel. jätnud väga palju aega, sest kes 2016. Küllap kõik otsisid jälgi sõjast ning need unistused nii suured kui tahes. Kui täit lubadust Üldrahvalikuks aruteluks kujunes aasta jooksul oma tulevikku ära ei neid ka oli. Tänavapildis võis kohata ei suuda teoks teha, siis rahulolu on võimalik leida ka prot- lõppeval aastal pagulaste teema. Pole ilm- määratle, selle tuleviku üle otsustab vormis sõdureid ning inimesed, sessist. Kui tervet korterit ära remontida ei õnnestu, siis on selt seltskonda ega perekonda, kus poleks valitsus neile teada olevate kriteeriu- kellega juttu sai tehtud, rääkisid oma ju kasu ka sellest, kui köök saab uue ilme. olnud arutelusid ja vaidlusi, kas ja kui mide järgi. kokkupuutest sõjasündmustega. Siiski olen ma veendunud, et vähemalt üks soov palju peaks Eesti, Valgamaa ja sealhulgas Valgamaal on haldusreformiga Kõik see kulmineerus päeval, mil peaks igal inimesel olema tulevaks aastaks, mille ta Mulgimaa põgenikke vastu võtma. jõutud üksjagu kaugele ning välja külastasime Kiievit. Õhtuhämaru- endale südameasjaks võtab. Kuigi aasta jooksul tuleb Tihtipeale pole selles küsimuses on kujunenud kolm tõmbekeskust: ses jõudsime Maidanile. Tänaval, ette palju muudki, mis vajab tõsist hoolt ja pühen- rahumeelne arutelu sugugi võimalik, Valga, Tõrva ja Otepää. Kuidas mis suundus väljakule, rippusid dumist, peaks olema üks siht, mille suunas ei anta sest ikka leidub tulipäid, kes oska- need asjad lõpuks kujunevad, sõltub seintel fotod inimestest, kes andsid mitte grammigi alla. Olgu selleks siis lubadus hakata vad viisaka arutelu muuta laadakar- meie oskusest pidada silmas kogu oma elu vabaduse eest. Hukkunute tervisesportlaseks, kirjutada mälestusteraamat, õppida jumiseks. piirkonna huve, mitte kitsalt isiklikke arv kõigub 95 ja 125 vahel (erinevus selgeks näiteks kudumine või malemäng. Siinkohal Sellest on kahju, sest soovime seda punktivõite. tuleneb sellest, kelle surma seosta- võiks majanduslikud eesmärgid nagu “saan rikkaks” või mitte, tuleb meil selle teemaga Nagu peaminister hiljuti Valga- takse otseselt Maidani protestiga). või “teenin kasu” olla teisejärgulised ja pigem võtta ette tegeleda. Süüdlasi otsides ja üksteist maad külastades ütles, pole reformi Tohutud lillekuhilad ja inimeste midagi sellist, mis on kasulik sinu vaimule, tervisele või süüdistades ei lahendata ühtegi prob- käigus plaanis Eesti maakondade arvu liikumine, valgustusefektid ja ühiskondlikule legendile. leemi. Ainult koostöö, püüd üksteist muuta. Naljaga pooleks, tähendab see, ligiastuvad inimesed, kes tutvusta- Seega soovigem tänavu endalt midagi mõista ja teadmine, et eksimatu pole et Mulgi maakond jääb haldusreformi des end, olid tulnud otse sõjapiir- meist keegi, aitab edasi. käigus