Aprill 2013 nr 4 (2415) • Tartu ülikooli ajakiri

Selles numbris: Tõnis Lukas ERm-is tagasi Algas institutsionaalsete uurimistoetuste taotlemise voor Arvo Kruusement meenutab Tootsi leidmist

21. sajandi imematerjal on grafeen 2 Toimetaja Aprill 2013 nr 4 UT UT Aprill 2013 nr 4 Sisukord 3 Oma- ja importkultuur 4 Kunstimuuseum tähistab sünnipäeva salapärase näitusega. 5 TÜ ajaloo muuseumi fuajeest leiti väärtuslik hauakast. eesti rahva muuseumi direktoriks ning just see amet viis ta suurde poliitikasse. 20 aastat hiljem tõi seesa- 11 Uue füüsikahoone sarikapidu ma ametikoht ta suurest poliitikast ka tagasi. Eesti rahva muuseumist on juttu ka väitekirja 12 Inauguratsioon: professor Kristi Viiding Tartu üli- loos. ERM-i teemal doktoritöö kaitsnud Taavi Tatsi kooli esimesest inauguratsiooniloengust uuris, kuidas muudab tänapäev muuseumi. Kas muuseum on muutunud maailmas vaid muistsete 5 13 Kolumn: Arvo Kruusement meenutab, kuidas ta leidis TÜ asjade varamu, kus külalised saavad klaasi taga ole- peahoonest «Kevade» filmi Tootsi. vaid esemeid uudistada või peaks muuseum täitma ka teistsuguseid rolle, võimaldama interaktiivset 14 Persoon: Hele Everaus kui teadlane, arst, õpetaja, juht, suhet. Sotsiaalmeedia ja nn võrgustumine ei ole ka frankofiil ja kokk muuseume mõjuta jätnud. Tatsi loodab, et talupo- jakultuuri materiaalse kehandi varaaida kuvandi 18 Väitekiri: Taavi Tatsi otsib vastust küsimusele, kas muu- kõrval muutub ERM ka kohaks, mis integreerub seum peaks olema vaid muistsete asjade varamu. igapäevaeluga, just nagu sotsiaalmeedia. ERM on olnud ja kindlasti on ka tulevikus Tartu 21 Aktuaalne: Infohariduse osakonna õppekavad kolivad Sigrid Rajalo ülikooliga seotud, ennekõike inimeste, aga ka ühise 14–17 Viljandist Tartusse. UT peatoimetaja missiooni – rahvuskultuuri hoidmise – kaudu. Oo- tused uuele ERM-ile, kui maja viimaks valmib, on 22 Teadus: 21. sajandi imematerjal on grafeen. eekordses ajakirjas on eri artiklites juttu meie suured ning kindlasti ei rahuldu külastajad seal vaid omakultuurist ja veidi ka nn importkultuurist. kultuuri jälgimisega distantsilt, vaid soovivad ise 26 Arvustus: «Tudengimuusikal» on täis pöörast tantsu, 25 aastat tagasi aprillis tõid Tartu muinsuskaits- arvamust avaldada, sekkuda, kujundada ja osaleda. ilusaid laule, siirast armastust ja tudengilikku energiat. Sjad välja sinimustvalged värvid ning hakati taastama Kultuur ei ole olemuselt staatiline, vaid kogub muinsuste muinsust – iseseisvat Eestit. Täpsemalt pidevalt uusi kihte. Näiteks on meie omakultuuri tä- 28 Aktuaalne: Kuidas vormivad tähtpäevad meie kultuuri- saab lugeda ajaloo rubriigist ning kindlasti soovitab histavatele tähtpäevadele lisandunud palju uusi ning list identiteeti? toimetus lugejatel osa võtta muinsuskaitsepäevi mee- ka ajalooliste tähtpäevade sisu on muutunud. Luuva- nutavatest üritustest, mis algavad 12. aprillil. lupäeva ja künnipäeva kõrvale (võib-olla peagi nende 18–20 30 Vilistlane: Tõnis Lukas ringiga tagasi muuseumis, ikka 25 aasta taguste muinsuskaitsepäevade üht asemele?) on ilmunud valentinipäev ja halloween. ja alati Tartus peakorraldajat, nüüdset (taaskordset) eesti rah- Kuidas nendesse suhtuda, kuidas on need sobitunud va muuseumi juhti Tõnis Lukast portreteerime meie omakultuuri? On need vaid kommertspühad 34 Reisikiri: vaheldusrikas elu Norras vilistlase rubriigis. Poliitikast taandunud Lukas või juba osa me tänapäevasest omakultuurist? Millist räägib, kuidas temast Tallinna poisina sai tartlane importkultuuri võib veel lisanduda? Kõige selle üle 38 Essee: Eesti teadusagentuuri uurimistoetuste osakonna just igasugu Tartus paiknevate organisatsioonide ja arutleb UT veergudel eesti ja võrdleva rahvaluule juhataja Madis Saluveer nendega seotud ürituste tõttu. Ajalootudengi elu oli osakonna teadur Elo-Hanna Seljamaa. nii tormiline, et kolm korda ähvardas teda ülikoolist Rahast ei saa üle ega ümber ka kultuuri puhul. 40 Essee: TÜ teadusprorektor Marco Kirm väljaviskamine. Aspirantuuri noormeest ei lubatud- Lõppude lõpuks tuleb oma kultuuri säilitamise, uu- ki ning selle asemel asus ta aktiivsemalt tegelema rimise ja näitamise eest maksta rahval ja riigil enesel, 30–33 42 Ajalugu: Muinsuskaitse taastas muinsuste muinsust – muinsuskaitseliikumisega. 1992. aastal valiti Lukas mitte tingimata Euroopa Liidul eri fondide kaudu. UT iseseisvat Eestit.

Universitas Tartuensis on Tartu ülikooli ajakiri. Ilmub kord kuus. Tiraaž 3700. Tellimisindeks 47 juubelid, stipendiumikonkursid, kaitsmised, teated Eesti Postis 00892 • Tartu, Munga 4 (II k); Tel: 737 5680, 523 1751; e-post: [email protected]; www.ajakiri.ut.ee. Postiaadress: Ülikooli 18, Tartu 50090 • Vastutav väljaandja: Illari Lään; peatoimetaja: Sigrid Rajalo; toimetajad: Merilyn Merisalu ja Sven Paulus; keeletoimetaja: Marika Kullamaa; küljendaja: Margus Nõmm; fotograaf: Andres Tennus; infotoimetajad: Järgmine Universitas Tartuensis ilmub 3. mail 2013. Liis Sandre, Kady Sõstar; Trükk: Ecoprint • Kõik Universitas Tartuensises avaldatud artiklid jm tekstid ning fotod ja illustratsioonid on autoriõigusega kaitstud teosed. Toimetus lubab neid kasutada vaid koos viitega autorile ja Universitas Tartuensisele. • Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. • UT kolleegiumi esimees: Maaja Vadi, liikmed: Sulev Kõks, Ivo Volt, Mart Noorma, Villu Päärt, Indrek Treufeldt, Katrin Pajuste-Kuul, Liina Liiv. 42–45 4 uudised Aprill 2013 nr 4 UT UT Aprill 2013 nr 4 uudised 5 Kunstimuuseum tähistab TÜ sihtasutuse sünnipäeva salapärase näitusega uus koduleht Märtsis uuenes Tartu ülikooli Aprillis tähistab Tartu ülikooli kunstimuuseum oma 210. sünnipäeva, ent hu- sihtasutuse koduleht nii välimuselt vitavaid näitusi ja võistlusi jagub veel mitmeteks kuudeks. kui ka funktsionaalsuselt: nüüd on stipendiumi taotlejatel mugavam Merilyn Merisalu nõutud dokumente täita ja siht- [email protected] asutusele saata. Uuenenud veebis on esilehel kuus rubriiki vald- Sünnipäeva-aasta tähistamist kondlike stipendiumitega, eraldi alustab TÜ kunstimuuseum juba rubriik on stipendiumite jaoks, 5. aprillil, kui kell 16 avatakse kol- millele saavad kandideerida kõik lases saalis näitus «Muuseumis üliõpilased sõltumata erialast. Iga on…?!». Tegemist on näitusega, Foto: Andres Tennus rubriigi all on nähtaval konkursid, millel pole ühtegi kindlat kuraa- mille tähtajad on saabumas jooks- torit, kõik muuseumitöötajad on val semestril. ekspositsiooni valinud muuseumi Muuseumi fuajeest leiti Taotlemise teeb mugavamaks kogudest oma lemmiku. võimalus laadida taotlusvorm Muuseumi koguhoidja Jaanika oma arvutisse ja lisada pärast Andersoni sõnul seisab muu- Kunstimuuseumi sünnipäevanäituse «Muuseumis on...?!» eksponaatidelt keskaegne hauakast täitmist veebi. Samuti on võima- seumitöötaja ajastust hoolimata kergitatakse saladuskate avamisel. Foto: Uku Peterson lik laadida taotluse juurde kõik tihti valiku ees, mida külastajatele Tartu ülikooli ajaloo muuseu- Jaani kirikus. Sellist uusaegsete lisadokumendid. Vajaduse korral näidata, kuidas seda tõlgenda- se välja ka kuni 5. maini kestev levinud mitmesugustest käepä- mi fuajee remondi käigus leiti hauakambrite kärge nagu Jaani saab lisada kaks soovituskirja da, eksponeerida, säilitada ja joonistusvõistlus «Muuseumis rastest vahenditest valmistatud ajalooline ja suure arheoloogilise kirikus, kiriku aja lõppemisega varasema ühe asemel. Kui taotlus kaitsta. Juba muuseumi esimesed on…?!», kuhu on oodatud joo- lauamänge. väärtusega keskaegne hauakast. keskaegsesse toomkirikusse on kinnitatud, saavad soovitajate- direktorid pidid otsustama, mida nistused muuseumiskäikudest, Maikuus saab joonistusvõist- Toomkirikust pärit üksi asetsev tekkida ei jõudnud. Ilmselt olidki na nimetatud isikud automaatselt vastloodud muuseumi kogusse muuseumidega seotud mälestus- luse parimaid töid näha nii TÜ hauakast viitab väärika isiku Toomkirikus vaid üksikud, eriti palve soovituskirja kirjutamiseks. osta või milliste antiikskulptuuri- test ja elamustest. Oodatud on ka kunstimuuseumis kui ka Tasku matusepaigale. tähtsatele tegelastele kuuluvad Erinevalt varasemast on soovita- de valandeid tellida. hoopis loomingulised joonistu- kaubanduskeskuses. Suveks TÜ arheoloogia vanemteadur hauakastid. jaks märgitul nüüd võimalik anda «See näitus laseb piiluda sed autori enda jaoks huvitavast tuuakse Tartusse Mare Vindi Heiki Valk ütles, et sedavõrd Järgmiseks sammuks on augu sihtasutusele kohe teada, kui ta ei muuseumitöötaja hingeellu, sest muuseumist. joonistused läbi kunstniku viie tervena säilinud keskaegset haua- seinte kindlustamine ning haua- soovi mingil põhjusel seda teha. siia on valitud tööd, mis meile «Tahame pöörata tähelepanu aastakümne, augusti lõpus ja sep- kasti pole toomkirikust varem kasti seest tühjaks kaevamine. Uus koduleht muudab ka sti- endile väga meeldivad. Ühtlasi on muuseumile kui mäluasutusele, tembris saab aga vaadata draama- leitud. Tellistest laotud umbes «Hauakasti sisu on Liivi sõjas pendiume hindavate komisjonide see võimalus näidata külastajatele mis kannab endas nii museaale kui festivali kostüümide väljapanekut. 0,8x2 meetri suuruse hauakasti vene sõjaväe poolt segi keeratud. töö mugavamaks: liikmed saavad neid objekte, mis muidu ootaksid ka inimesi, kes tõlgendavad ja eks- Sünnipäeva-aasta võtab kunsti- sügavam osa on säilinud tervena. Suure tõenäosusega tervet skeletti ühtse tabeli, kus kõigi taotlejate veel kaua järjekorras, et näituse- poneerivad neid külastajate jaoks. muuseum kokku oktoobris suure Valgu hinnangul on omaette kü- sealt välja ei tule, aga alati võib dokumendid on internetilinkide- saali pääseda,» ütles Anderson. Joonistusvõistlusega saame näha, näitusega kogumise ajaloost. simus telliste kvaliteedis. «Osad olla võimalus, et mõni kasti sisu ga juurde lisatud. Kuna muuseumi kollektiiv on kuidas muuseumid paistavad väl- «Tahame rõhutada muuseumi tellised on väga korralikud, teised või põhi jäi rüüstamata,» rääkis Sihtasutuse juhatuse liikme üsna väike ja igal töötajal on voli jast vaatajale ja meie näitus näitab, järjepidevust ja elujõudu, kuivõrd aga kehvasti põletatud. Ilmselt on ülikooli arheoloogia kabineti Ruth Kotsari sõnul on sihtasutus näitusele tuua üks objekt, siis ei kuidas muuseum paistab seespool 19. sajandil kavandatud antiikkul- hauakambri ehitamisel kasutatud tehnik Martin Malve. viimasel aastal tegelenud väikeste soovi muuseum enne näituse olijatele,» täpsustas Anderson. tuuri ning vanagraafika teerajad ka praaktoodangut,» sõnas Valk. TÜ ajaloo muuseumi direktor fondide koondamisega suurema- avamist eksponaatidelt saladuska- Tähistamine jätkub 6. aprillil on jätkuvalt TÜ kunstimuuseu- Arheoloogi sõnul piirdub Mariann Raisma lubas eri vald- teks. Seda ettevõtmist toetab ka tet kergitada. Näituse koostamis- perepäevaga, mil muuseum on mis tähtsad. Oktoobris avatava väljakaevamine praegu umbes konna spetsialistidega analüüsida, uus veeb. Nimelt on iga konkursi se on kaasatud nii peavarahoidja, avatud kell 11–15. Külastajatele näitusega kaasnevad põnevad viie ruutmeetri suuruse pinnaga. kas ja kuidas nelja-viie sajandi juures näha, millised fondid on koguhoidjad, restauraatorid, pakutakse sünnipäevakringlit, loengud kõigile huvilistele ja Hauakast on üksik ega moodusta vanust hauakasti kõigile nähtavalt konkreetse stipendiumi väljaand- kunstnikud kui ka giid. toimuvad ekskursioonid muuseu- programmid kooliõpilastele,» osa suuremast hauakambrite süs- eksponeerida või on võimalik misega seotud. Avamise raames kuulutatak- mis, ning saab mängida antiikajal lubas Anderson. UT teemist, nii nagu see oli näiteks seda säilitada pigem maapõues. Uus koduleht: sihtasutus.ut.ee. 6 uudised Aprill 2013 nr 4 UT UT Aprill 2013 nr 4 uudised 7 Paabelis avati Montanelli mälestustahvel Tudengid tegid ÕIS-i nutikaks

Tartu ülikooli tudengid on teinud vahendusel. Android-rakenduse TÜ mobiilses õppeinfosüstee- võimalikuks Eesti suurima õp- esialgne versioon on saadaval mis saab tudeng vaadata tunni- peinfosüsteemi ÕIS kasutamise Google Play rakendustepoes, iOS- plaani nii nädala kui ka päeva kau- Androidi platvormidel. Tuden- rakendus on valmimisel. pa, peita tunniplaanis valikuliselt gisõbralikus kasutajaliideses «Tarkvaraprojekti aines tunde, vaadata järgmise tunnini näeb üliõpilane muu hulgas oma teevad tudengitiimid rühmatöö- jäänud aega, lugeda täpsemaid ai- tunniplaani, saab teha märkmeid na esimesi päris rakendusi päris nekirjeldusi, saata õppejõududele ja saata õppejõule kirju. tellijatele. Kui tellijaga koostöös e-kirju, teha märkmeid, kasutada TÜ arvutiteaduse instituudi tu- lahendatakse huvitavaid ülesan- kaarti ja navigatsiooni õppehoo- dengid valmistasid tarkvaraprojek- deid, motiveerib see tudengeid nete leidmisel ning kuvada kõiki ti praktika raames iOS-i (iPhone/ parema tulemuse nimel veel TÜ õppehooneid ühel kaardil. iPad/iPod) ja Androidi platvor- enam pingutama,» ütles arvuti- Rakenduse autorid on Marko mile rakenduse, millega saab õp- teaduse instituudi juhataja Jaak Tiidla, Priit Tiidla, Roland Roose peinfosüsteemi kasutada telefoni Vilo. ja Andres Nirk.

11. märtsil avati TÜ filosoofiateaduskonna Paabeli fua- jees mälestustahvel Itaalia ajakirjanikule Indro Monta- Hullu teadlase kabinet avab uksed nellile. Montanelli oli Tartu ülikooliga seotud enne teist 1. mail kell 12 avab TÜ ajaloo maailmasõda, kui ta õpetas aasta jooksul alates 1937. muuseumi viiendal korrusel uk- aasta septembrist Tartu ülikoolis itaalia keelt ja kultuuri. sed Hullu Teadlase kabinet. Lektorina tõi ta üliõpilasteni peale keeleteadmiste ka Sel puhul toimub TÜ ajaloo teadmisi oma maa iidsest arhitektuurist. muuseumis ning Toome vareme- Montanelli alustas karjääri vabakutselise ajakirjanikuna te vahel tasuta perepäev, kus põ- Paris Soir’ ja United Press Agency juures. Eestisse saadeti nevat tegevust jagub nii suurtele ajakirjanik pärast fašistliku režiimi arvates Hispaania kui ka väikestele. kodusõjast ebasobivate artiklite kirjutamist. Montanelli on Nautida saab kontserti, osa kirjutanud ligi 60 raamatut ning teinud mitmeid auhindu võtta erisugustest töötubadest, pälvinud filmi «Rovere kindral». sõita suurte mullide sees ja teha Tahvli avamisel osalesid teiste hulgas ka Itaalia suur- veel palju muud. saadik Eestis Marco Clemente ja Montanelli kodulinna Hullu Teadlase kabinet on Fuchecchio linnapea Claudio Toni (pildil). lõbus interaktiivne ruum, kus Fotod: 2x Andres Tennus lapsed ja ka täiskasvanud saavad kuulata, vaadata, puudutada, uu- rida ja avastada. Hullu Teadlase Majandusteaduskond ootab vilistlasi kabinetis toimetavad tavaliselt tema tublid assistendid, kuid 20. aprillil ootab TÜ majan- sotsiaalminister Taavi Rõivas. vilistlased oodatud majandustea- suurematel üritustel on Hull dusteaduskond oma vilistlasi Diskussioonis osalevad teiste duskonna majja Oeconomicumi Teadlane ka ise kohal. kokkutulekule, mis algab kell 11 hulgas Taavi Rõivas, Annely (Narva mnt 4), lisaks korralda- Kabinetis saab pidada ka ülikooli peahoone aulas konve- Akkermann ja Ester Tuiksoo. Dis- takse huvilistele ekskursioon sünnipäevi ning tellida kooli- rentsi ja diskussiooniga «Inimene kussiooni juhib majandusteooria Narva mnt 27 ühiselamusse ja programme ilma, teaduse, optika ja majandus. Eesti tee». Tervitus- vanemteadur Ott-Siim Toomet. endisesse õppehoonesse Nooru- ja mehhaanika teemadel. sõnad ütlevad dekaan, professor Pärastlõunal jätkub vilistlas- se 9. Hullu Teadlase kabinet on Maaja Vadi, professor Jüri Sepp, päev TÜ senati ruumis vilist- Õhtu kulmineerub peoga avatud muuseumi lahtiolekuae- vilistlane ja sotsioloog Juhan Ki- lasühingu Hermes aruande-va- Dorpati keskuses, kuhu tuleb gadel kolmapäevast pühapäevani virähk ning vilistlane ja praegune limiskoosolekuga, mille järel on huvilistel lunastada pääse. kell 11–17. Illustratsioon: TÜ ajaloo muuseum 8 uudised Aprill 2013 nr 4 UT UT Aprill 2013 nr 4 uudised 9 Ministri tänukiri professor Vello Pettaile Näitus Eestist kui kosmoseriigist

1. märtsil tunnustati haridus- ja 11. aprillil avatakse TÜ ajaloo muuseumis näitus «Eesti jälg kosmoses – kos- teadusministeeriumis TÜ võrdleva mose jälg Eestis», mille keskne teema on Eesti kui kosmoseriik. poliitika professorit Vello Pettaid (vasakul) ministri tänukirjaga seoses Merilyn Merisalu Eesti eesistumise lõppemisega [email protected] EUI (European University Institute) nõukogus ning Eesti Vabariigi 95. Näitus annab aimu sellest, kuidas aastapäevaga. Professor Pettai oli ja missugust rolli on meie elus märtsist 2012–2013 EUI nõukogu mänginud kosmosevõidujooks ja esimees ning täitis silmapaistvalt kosmosetehnika areng. hästi nõukogu esimehe ülesandeid. Näituse projektijuht, tähetorni Vello Pettai tööd tõid esile ka teiste juhataja Viljar Valder ütles, et riikide delegatsioonid ning EUI ad- mõtted kosmoseteemalise näituse ministratiiv- ja akadeemilise kogu- ettevalmistamiseks olid olemas konna esindajad. Eesti eesistumise juba ammu. «Seoses tudengi- ajale sattunud EUI juhtimiskriis satelliidi EstCube-1 läheneva lahendati tulemuslikult nii sobiva stardiga tundus hea ja vajalik ajutise rektori kui ka uue rektori vaadata, mida siis Eestis õigu- valimise ja ametisse nimetamisega. poolest varem on kosmosevallas EUI peamine tegevus on doktori- tehtud ja mida tehakse praegu,» Teleradiomeeter FAZA. Foto: TÜ ajaloo muuseum õpe neljas teaduskonnas (ajalugu, rääkis Valder. politoloogia ja sotsiaalteadused, Kosmosenäituse projekt tutvustus ning nende rakendused täiskomplekti Eestis ehitatud majandus ning õigus). valmib koostöös Tallinna teh- meie igapäevaelus. Tutvustatakse kosmosemasinatest, sealhulgas Foto: Andres Tennus nikaülikooli muuseumiga, kes kosmosetehnoloogia valdkondi, maailma esimest orbitaalset samuti valmistab sama pealkirja milles Eesti ettevõtted tegutsevad astronoomiaobservatooriumi all ette kosmosenäituse. Näitustel või omavad arenemisvõimet. Metsvint. Samuti on esindatud Lisafinantseering külalisõppejõududele käsitletavad teemad on pisut eri- «Kahes linnas asuvate näituste satelliidi EstCube-1 esimene nevad, teineteist täiendavad ning vahel loodav vahetu kontakt, n-ö mudel ning sidekeskuse kaudu on lähtuvad eesmärgist teadvustada põkkumine, näitab tänapäeva teh- link EstCube-1-ga. Tartu ülikool pakub nüüdsest on suurepärase võimalusega kut- kuu jooksul tähendab DoRa kosmosetehnika olulist rolli meie noloogia võimalusi ning realisee- Algkoolilaste jaoks teeb lisafinantseeringut külalisõppe- suda meile külalislektoreid ning programmi kontekstis õppetöö igapäevaelus ning tõsta esile Eesti rib mitmete kosmosevisionääride näituse eriliseks spetsiaalselt jõudude visiitideks Tartu ülikooli minna välismaa ülikoolidesse tegemist väliskõrgkoolis või Tartu panust kosmoseuuringutesse ja tulevikuunistused. Soovime suu- neile koostatud tekst ja pildima- ning Eesti õppejõudude loengute loenguid pidama või neid ette val- ülikoolis korraldatava õppetöö et- seotust eri kosmoseprojektidega. rendada kahe muuseumi, kahe terjal, koomiksid on joonistanud korraldamiseks välisülikoolides. mistama,» lisas Hallik ja innustas tevalmistamist. Sel juhul kaetakse Kahe näituse kokkupuute- ülikooli ja kahe linna kontakte Alar Pikkorainen. Naljakamaid Programmi DoRa tegevuse 2 ülikooli õppejõude ja akadeemi- sõidukulu. Majutuskulu ei kaeta, punktiks on Eesti kui kosmose- ning ärgitada külastajaid väisama kosmose ning kosmonautidega alategevused rahastavad õppe- lisi üksusi seda toetusvõimalust kuid TÜ õppejõududel säilib sel riik ning iseseisva Eesti esimene mõlemat muuseumi lootuses, seotud fakte tutvustavad Alar jõudude akadeemilist rännet 50 kasutama. perioodil TÜ töötasu. satelliit EstCube-1. Tartu näitus et see suurendab mõistmist ja Pikkoraineni «Kosmosemu- protsendi ulatuses, puudujääva Külalisõppejõudude lühi- Ülikooli toetuse taotlemiseks vaatab, mida on tehtud minevi- suhtlust kahe Eesti suurema linna tid». Näituse raames on kavas osa kompenseerimiseks otsus- ajalised visiidid (1–10 kuud) tuleb koos nõuetekohaselt vor- kus, täpsemalt nõukogude ajal, ja ja ülikooli vahel,» seletas Valder. ka mitmed loengud, filmiõhtud, tas TÜ õppeprorektor pakkuda eeldavad loenguid, seminare mistatud DoRa taotlusega esitada kuidas on jõutud tänaste saa- Kosmosenäitus on sisult meisterdamistoad, lauamängupü- lisatoetust. või praktikume Tartu ülikoolis. õppeprorektor Martin Halliku vutusteni, samuti tutvustatakse unikaalne, sest kunagi varem hapäevad ja kohtumised ulmekir- Õppeprorektor Martin DoRa programmi toetus katab nimele vabas vormis taotlus soo- kosmosega seotud projekte Tartu pole Eesti teadlaste, inseneride janikega. Halliku sõnul toetab õppejõu- õppejõudude töötasu, sõidukulu, vitud toetuse suuruse kohta, mis ülikoolis. ja ettevõtete panust kosmose- Tallinna tehnikaülikooli dude mobiilsuse suurendamine ning viisa ja elamisloaga seotud on kinnitatud struktuuriüksuse Tallinna näitus tutvustab uuringutesse nii süsteemselt ja muuseum avab oma näituse mai ülikooli eesmärke rahvusvahelis- kulud. juhi allkirjaga. Taotlusi hinnatak- olevikku ja tulevikuvisioone. süvitsi uuritud ning terviklikult keskel. Näitus Tartu ülikooli aja- tumise suunal ning kõrghariduse TÜ õppejõudude lühiajaline se jooksvalt. Nende keskmes on satelliitide eksponeeritud. Näitusel on või- loo muuseumis jääb avatuks kuni kvaliteedi tagamisel. «Tegemist enesetäiendamine välismaal 1–6 ja teiste kosmosetehnoloogiate malik oma silmaga näha näiteks 29. veebruarini 2014. UT 10 uudised Aprill 2013 nr 4 UT UT Aprill 2013 nr 4 uudised 11 TÜ korjas pooled e-kursuse kvaliteedimärkidest e-Õppe arenduskeskuse välja mise juures. «Samuti on see hea keskkonnas. «Selle läbinud kuulutatud e-kursuste kvaliteedi- võimalus näidata tööandjale, et doktorandid tunnevad kõiki oma märgi taotlusvooru laekus tänavu kursuse looja teeb head õppe- eriala olulisemaid andmebaase ja Eesti ülikoolide konsortsiumilt tööd,» rääkis Pilt. Arvestatakse oskavad neis efektiivselt otsida, 33 kursust. TÜ esitatud 20 kan- ju e-õppe kasutamist TÜ-s ka et leida dissertatsiooni kirjutami- didaadi seast otsustati kvaliteedi- soodustava tegurina ametisse seks vajalikke teadusartikleid,» märk välja anda 16 e-kursusele. tagasivalimisel. ütles Seiler. Kursuse käigus Neist tervelt seitse kandideerivad Seda, et e-kursuste koostajad õpitakse kasutama ka viidete tiitlile «Aasta e-kursus 2013». ja tegijad ei pea tingimata olema haldamise ja bibliograafia koos- Ettevõtmist vedava e-õppe õppejõud, tõestab asjaolu, et tamise programme Ref Works ja arenduskeskuse projektijuht taotlusvoorus osales edukalt kaks EndNote Web, mis on referendi Marit Dremljuga-Telk ütles, TÜ raamatukogus koostatud sõnul saanud doktorantidelt väga et Tartu ülikool on olnud juba kursust. Tunnustuse pälvisid Vil- positiivse tagasiside. aastaid taotlusvoorus kõige ve Seileri ja Kärt Miili koostatud e-Kursuse kvaliteedimärkide edukam. «See on tunnustus «Sissejuhatus erialainfootsingus- väljaandmine algas 2008. aastal ja kursusi loovatele õppejõududele se» (kus juhendajatena osalevad tänaseks on märgi pälvinud 131 Foto: Andres Tennus ja õpetajatele ning hea võimalus kõik raamatukogu referendid) kursust, mille hulgas on 50 TÜ-s hinnangu saamiseks,» lausus ning «Euroopa Liidu ametlik loodud e-kursust. Ülikoolile Dremljuga-Telk. dokumentatsioon ja andme- oli eriti edukas 2012. aasta, kui Uue füüsikahoone sarikapidu Tagasisidet peab oluliseks baasid,» mille pani kokku Ruth kõik kümme kvaliteedimärki ka TÜ elukestva õppe keskuse Tammeorg. taotlenud kursust tunnistati ka haridustehnoloogiakeskuse juha- TÜ raamatukogu erialainfota- selle vääriliseks. Kolmel korral 27. märtsil said huvilised osa materjaliteaduse ja nanotehno- 13 000 ruutmeetrit. taja Lehti Pilt, kes osales tänavu lituse referenti Vilve Seilerit mo- ehk aastatel 2009–2011 on aasta Tartu ülikooli füüsika instituudi looga vallas. «Moodsad õppe- Füüsikahoone ehitus läheb taotlusvoorus kahe e-kursusega. tiveeris kvaliteedimärki taotlema e-kursuse tiitel tulnud Tartu üli- uue õppe- ja teadushoone sari- ruumid ja teaduslaborid katavad maksma 17 miljonit eurot, mil- Mõlemad hinnati kvaliteedimärgi eelkõige soov saada eksperti- kooli. E-kursuse kvaliteedimärgi kapeost, hoone peaks valmima nii üliõpilaste kui ka ettevõtjate lest ligi 85% katab SA Archime- vääriliseks ja jõudsid ka aasta delt tagasisidet. Miili ja Seileri tunnistused, tänukirjad ning 2014. aasta aprillis. vajadused Eestist ja kaugemalt,» des Euroopa Liidu vahenditest. e-kursuse nominentide hulka. loodud e-kursuse eesmärk on aasta parima e-kursusega kaasnev TÜ teadusprorektori, endi- lisas ta. Maja ehitab Astlanda Ehituse Pilt lausus, et kvaliteedimärgi arendada doktorantide teadmisi 2000 euro suurune stipendium se füüsika instituudi direktori Füüsikahoone valmib Tartus OÜ, arhitektuurse osa on projek- saamine võib aidata näiteks ja oskusi leida ja hallata erialast antakse üle seminaril «Võrgustik Marco Kirmi sõnul avab uus hoo- Viljandi mnt 42 krundile TÜ teerinud arhitektid Ott Kadarik e-täiendusõppekursuse turunda- informatsiooni elektroonilises võrgutab» 25. aprillil. ne tänapäevased võimalused teha Maarjamõisa tehnoloogialinna- ja Mihkel Tüür (Kadarik Tüür Tartu ülikoolis uuringuid füüsika, kus. Hoone pindala on ligi Arhitektid OÜ). TÜ spordiklubi asutas stipendiumi Noormad tunnustati kui X-faktoriga teadlast Spordistipendiumi eesmärk spordiklubi välja kuni viis stipen- di sportlike tulemuste arengut on aidata TÜ tippsportlastest diumit silmapaistvaid õppetule- hinnatakse üks kord aastas enne TÜ loodusteaduskonna õppe- oma arvukate tegemiste juures Mart Noormal endal on see ini- üliõpilastel omandada ülikoolis musi näidanud alla 23-aastastele uue stipendiumiperioodi algust. prodekaan ja tudengisatelliidi väärtustab ta meedia olulist rolli mesi innustav X-faktor kindlasti rakenduskõrg-, bakalaureuse- või esmakursuslastest noorsportlas- Stipendiumile saab kandidee- projekti eestvedaja, füüsik Mart hoiakute kujundamisel.» olemas. magistriharidust. «Et sportlik tele, kes esindavad võistlustege- rida TÜ akadeemilises spordi- Noorma sai Eesti teadusajakirja- Mart Noorma on populaarse Auhinnažüriisse kuulusid Priit esmakursuslane saaks jätkata nii vuses Tartu ülikooli akadeemilist klubis saavutusspordi tasemel nike seltsi Ökuli auhinna. noorte teadlaste võistlussaa- Ennet, Kärt Jänes-Kapp, Arko oma sportlaseteed kui ka saada spordiklubi. arendavatel spordialadel. Taotle- «Ökuli auhinnaga tänab selts te «Rakett 69» kohtunikuna Olesk, Indrek Rohtmets, Rein ülikoolist hea hariduse,» täpsus- Stipendiumi suurus üheks miseks tuleb hiljemalt nädal enne teadlasi, kes on ajakirjandusega korduvalt rõhutanud, et peale Einasto ja Helen Arusoo. tas TÜ akadeemilise spordiklubi õppeaastaks on 2000 eurot, akadeemilise õppeaasta algust suhtlemisel näidanud üles ak- nutikuse, teadmiste ja meeskon- Eesti teadusajakirjanike selts stipendiumikomisjoni liige Harry stipendiumi makstakse nomi- esitada spordiklubi juhatusele tiivsust ja koostöövaimu,» ütles natöö oskuse peab noorel teaduse andis Ökuli välja teist korda. Lemberg. naalse õppeaja vältel ja kuni ühel vormikohane taotlus koos spordi- žürii esimees Priit Ennet. «Mart superstaariks saamiseks olema ka Esimene laureaat oli vulkanoloog Õppeaasta alguses annab pikendusaastal. Spordistipendiaa- alaliidu kinnitusega. Noorma puhul tõi žürii esile, et X-faktor. Auhinnažürii leidis, et ja seismoloog Heidi Soosalu. 12 Inauguratsioon Aprill 2013 nr 4 UT UT Aprill 2013 nr 4 Kolumn 13 Ülikooli esimesest Kuidas ma ülikooli inauguratsiooniloengust aulast Tootsi leidsin

lühikese ajaga kasutusele laialdase peapreemia. 2009. aastal pidas ta Arvo Kruusement poistekoore. Tartus, oli vastus. Inauguratsioon humanistlikule kultuurile iseloo- plenaarettekande erialase maail- TÜ Rahvusmõtte laureaat (2012), Järgmisel päeval pidi ülikooli aulas muliku žanride spektri, väljudes maorganisatsiooni International stsenarist, näitleja, filmilavastaja toimuma poistekooride võistulaul- oma püüdluste absoluutsuses Association of Neo-Latin Studies mine. Kui Tallinnfilmi direktorilt kohati akadeemilise väärikuse kongressil Uppsalas, 2009–2012 änan Tartu ülikooli Rah- autot küsisin, ütles ta: «Sõida. Aga piiridestki. oli sama organisatsiooni nomi- vusmõtte komisjoni kõrge kui Tartust ilma Tootsita tagasi tu- Sel taustal on ootuspärane, natsioonikomitee liige. Professor auhinna eest, olen selle üle led, pean filmitootmise sulgema.» et juba akadeemia tegutsemise Kristi Viidingu peamised uuri- vägaT rõõmus. Seoses sellega tahan Olin varakult kohal. Sõelusin TÜ klassikalise filoloogia viiendal aastal (1636) peeti Tartu missuunad on antiikkirjanduse, hea sõnaga meenutada armastatud poisteridade vahel ülikooli ees ja professor akadeemias esimene inaugurat- -keelte ja -kultuuri roll ja mõju rahvakirjanikku Oskar Lutsu. esimesel korrusel. Üks koori saat- Kristi Viiding siooniloeng. Professor Laurentius Eesti kultuuriruumis ning huma- Sada aastat on Eesti filmi ajalu- jatest küsib minult: «Kas otsite 23. aprill kell 16.15 Ludeniuse ladinakeelse värsivor- nistlik kirjandustraditsioon 17. gu. Sada aastat on ka «Kevade» kedagi?». Mina: «Jah.» «Keda?» TÜ peahoone aula mis kõne konteksti ja teemade sajandil Läänemere regioonis. UT ilmumisest, mille autor oma «Joosep Tootsi!» analüüs 377 aastat hiljem on kulu ja kirjadega lugeja ette tõi. Ülikooli aulas esines koor koori sügav tänuavaldus oma alma Kõigepealt tuli lugejamenu, siis Foto: Andres Tennus järel. Päev kiskus juba õhtusse, aga lassikalise filoloogia mater’ile ja väike panus võima- menutükk teatrites. Meie panime minu kõrvus kumisesid direktori professor Kristi Viiding liku tulevase koguteose «400 ta pildikeelde ja «Kevadest» on vapealt võtsin ta osa pealt maha. sõnad: «Kui sa ilma Tootsita peab loengu teemal aastat inauguratsiooniloenguid saanud sajandi rahvafilm. Juba Tuli leida uus Toots. Pikkade Tartust tagasi tuled, siis ...» «MillalK peeti ja millest räägib Tartu ülikoolis» algatamiseks ja kaks aastat pärast filmi valmimist otsingute tulemusena õnnestus Tuli viimane koor Uno Järvela Tartu ülikooli esimene inaugurat- loomiseks. oli «Kevadest» tehtud 1672 koo- leida Haapsalu lähedalt Taeblast juhatusel. Koor rivistus üles, diri- siooniloeng?». Professor Kristi Viiding piat. Kui palju hiljem on tehtud, sobiv kandidaat. Valmistasime gent andis hääled kätte ja siis äkki Kuigi Tartu jääb Eesti- ja lõpetas 1995. aastal Tartu ülikooli kes seda teab! filmiprooviks «Sahvri stseeni» ja jooksis uksest sisse hilinenud koo- Liivimaa varauusaegses ladina- eesti keele, kirjanduse ning Nii läks film laia maailma ja tulemus oli üle ootuste hea. ripoiss. See oli Aare Laanemets. keelses elitaarkultuuris kirjan- ladina keele ja Rooma kirjanduse tema kaudu on paljud rahvad Aga kui saabus esimene võtte- Ei saa ma Lutsust ja «Ke- duslikult kõrgväärtuslike tekstide erialal. Pärast õpinguid Tartu pisutki osa saanud Eesti rah- päev, ütles äsjaleitud nooruk osast vadest» üle ega ümber. Ei saa hulgalt ja autorite nimekuselt ja Fribourgi ülikoolis kaitses ta vuskultuurist. «Kevade» filmi ära, sest pidavat minema kolhoosi Eesti kirjanikudki. Mati Unt viskas Riia selja taha, kandus just Tartu 1997. aastal cum laude magist- valmimisel oli aga murepäev, kus karjaseks, et teenida talveks raha. Oskar Lutsuga lutsu ja Andrus ülikooli, tollal Academia Gusta- riväitekirja. 2002. aastal järgnes lahenduse saabumisel oli roll ka Mina vastu, et maksame sulle ju Kivirähkil oli kevadine Luts! Meie viana tegutsemise avakümnen- Tartus doktoreerumine teemal Tartu ülikooli aulal. palju rohkem, kui karjas käies saad. rahvakirjanik on nii heldelt and- dil (1632–1642) regionaalse «Die Dichtung neulateinischer Oli aasta 1969. Kevadtalvised «Ei, ma ikka ei saa – mul on kodus nud – kas ei võiks temagi pronksi humanismi keskus Tartusse. Propemptica an der Academia filmivõtted Palamusel olid tehtud. kolm rebasepoega. Jahimehed lasid valatuna istuda Toomemäe nõlval Tartu akadeemia ja õuekohtu Gustaviana (Dorpatensis) in den Maikuus sõitis kogu filmigrupp emarebase maha ja nad on minu ja vaadata rändavaid pilvi? ümber koondunud loomingulises Jahren 1632–1656». Tallinna, sest ees ootas kuuajaline kasvatada, võtan nad karja kaasa.» Soovin edu ja õnne Tartu kõrgeas ja initsiatiivikate ideede- Alates 1996. aastast on ta töö- ettevalmistusperiood paviljoni- Poiss vaatas mulle oma suurte ülikooli perele! Aitäh! UT ga haritlaskooslus (Fr. Menius, tanud Tartu ülikooli klassikalise võteteks. Lapsed, kes filmimise silmadega nii paluvalt otsa ja ma G. Mancelius, G. Stiernhielm jt) filoloogia osakonnas assistendi, kõrvalt käisid Palamuse koolis, mõistsin – vastu tahtmist ei tule TÜ Rahvusmõtte laureaat ei saa- tõusis ortodokssele luterlusele lektori, dotsendi ja vanemteaduri- läksid kodukooli tagasi. siit midagi välja. Jälle Tootsist nud mullu rahvusülikooli aastapäe- keskenduva Riia varjust ise do- na, 2012. aastal valiti ta klassika- Ühel päeval teatas mulle kooli ilma, aga aeg läheb. val osaleda, auhinna vastuvõtmisel mineerima. Vajaduses kinnitada lise filoloogia professoriks. 2007. direktor, kus õppis Tootsi osatäit- Viimases hädas helistasin juube- oleks ta ette kandnud just sellise kõne. oma vastavust rahvusvahelise res aastal pälvis Kristi Viidingu juhi- ja, et too olevat ilma igasuguse lilaulupeo komisjoni, sest oli sada Ühtlasi soovib Tartu ülikool Arvo publica litteraria nõuetele võtsid tud uurimisrühm Eesti Kultuur- põhjuseta nooremat koolivenda aastat Tartu esimesest laulupeost. Kruusemendile õnne ja tervist 85. Tartu humanistlikud haritlased kapitali kirjanduse sihtkapitali Foto: Andres Tennus eriti jõhkral kombel peksnud. Päe- Küsisin, kus on kõige rohkem sünnipäevaks, mis on 20. aprillil. 14 persoon Aprill 2013 nr 4 UT UT Aprill 2013 nr 4 persoon 15 Hele Everaus – teadlane, arst, õpetaja, juht, frankofiil ja kokk

Tänavu möödub 20 aastast esimesest Eestis tehtud luuüdi siirdamisest, mille tegijat tunnustas Euroopa vere ja luuüdi siirdamise ühendus hiljuti elutöö- preemiaga. See tegija on professor Hele Everaus, kelle jaoks aasta algas veel ühe juubeliga – 60. sünnipäevaga.

Sigrid Rajalo tüviraku populatsioon.» Kogu Everausil enesel jagub tahtmist [email protected] häda seisneb niisiis selles, et kui teadusega tegeleda küllaga, ent suurema osa vähihaige inimese sealjuures peab ta oma tõeliseks ma vestluspartnerit, ja kasvajast saavad arstid kätte, siis kohuseks praktiseerida tegevars- ilmselt sama uurivalt ka kasvaja tüvirakud võivad orga- tina. Kaks korda nädalas võtab oma patsiente, terava nismi alles jääda ning seetõttu ta vastu verehaigustega patsien- Opilguga jälgiv hematoloogia- tuleb haigus peagi tagasi. Everaus te. Üle nädala aga saavad tema onkoloogia professor ja samani- ja tema kolleegid soovivad aga juurde tulla inimesed, kel on risk melise kliiniku juhataja koostab uurida, kas on võimalik mõjutada haigestuda pärilikku vähki. See praegu sarnaselt paljude teiste kasvaja tüvirakke nii, et seda tead- tähendab inimesi, kelle suguvõsas Eesti teadlastega institutsionaal- mist saaks kasutada kasvajaliste on esinenud kasvajaid ning kes se uurimistoetuse taotlust, mis haiguste tõhusamas ravis. seetõttu soovivad arstilt selgitusi käsitleb vereloome tüvirakkude ja eri testide tegemist, millega transplantatsiooni. 20 aastaga on Personaalne saab pärilikku vähki võimalikult professor Everausil kogunenud lähenemine vara avastada. «Me saame inime- suur kogemuspagas. Kui näiteks Vereloome tüvirakud on ühed se ära kuulata ja teha geneetilisi algusaastatel tehti 1–2 luuüdi vähestest tüvirakkudest, millega teste ning vaadata, kas on olemas siirdamist aastas, siis nüüd 20–25. arstiteadlased saavad tänapäe- haigusrisk.» Siin on tehnika Kahekümne aastaga on profes- val tööd teha. Palju on räägitud areng professorile appi tulnud, sor välja õpetanud terve kool- embrüonaalsetest rakkudest, ent sest tänapäeval on võimalik hai- konna arstiteadlasi ja jõudsalt nende kasutamisega seondub gusriske määrata DNA-testidega. on arenenud erialane tehnika, palju eetilisi küsimusi. DNA-testidega seostub perso- mis on andnud teaduse arengule Aeg-ajalt mõtleb professor naalne meditsiin. Kuigi Everausi veelgi suurema hoo. Ent palju on tagasi 20 aasta tagusesse aega, mil sõnul on patsiendi ja arsti suhe veel avastamata. «Arusaamad ve- praegu vähiravis sageli kasutatav olnud alati personaalne, on tehni- reloome tüvirakkudest ja nende luuüdi siirdamine oli Eestis väga ka areng personaalsusele lisanud mõjutamisest ei ole sugugi lõpuni vaevaline peamiselt aparatuuri, uue mõõtme, nimelt võimaluse lahti dešifreeritud,» selgitab meetodite ja teadmiste puuduse mõtestada iga patsiendi haigust professor. «Pool teadlaskonnast tõttu. Omajagu aega kulus tal paremini, personaalselt. «Sama arvab tänapäeval, et põhjus, miks kolleegide ja õdede väljaõpeta- kasvaja käitub igal inimesel ei osata veel vähki nii hästi ravida, misele. «Praegu on suurepärased omamoodi ja siin tulevad appi kui me seda tahaksime, peitub võimalused teha kõiksugu asju, parameetrid, mida saab vaadata Foto: Andres Tennus selles, et kasvajal on samuti oma kui on vaid tahtmist.» geeni tasemel.» 16 persoon Aprill 2013 nr 4 UT UT Aprill 2013 nr 4 persoon 17

Personaalset lähenemist arsti- tiivsed, vahel noor inimene, kellel kliinikum ning peagi asus Everaus üks põhjus, miks Everaus Eestis teaduses on hakatud rõhutama ka ei ole neid teadmisi, mis minul, juhtima hematoloogia-onkoloo- luuüdi siirdamisega üldse alustas. seetõttu, et vähendada meditsiini oskab küsida selliseid küsimu- gia kliinikut. «Vana armastus ei Juhendaja, professor Valve Saarma kulukust. Meditsiin on niigi ku- si, millele sa ei ole mõelnudki. kadunud, ma olen alati tahtnud soovitusel sattus Everaus 1980. lukas, ent praegu läheb ligikaudu See on vahva!» Everaus annab olla arst.» Niisiis tõi kliiniku sünd aastatel Jaan Kaplinski ema Nora pool ravist ja seega sellele kulu- loenguid peamiselt 4. kursuse üli- professori teaduse administree- Kaplinski juurde prantsuse keele nud rahast patsiendi jaoks tühja, õpilastele ning juhendab hemato- rija kohustuste juurest praktilise eratundidesse. Need osutusid äär- sest kõigile inimestele ja nende loogia ja onkoloogia residente. meditsiini juurde tagasi ning miselt kasulikeks, sest 1985–1986 haigustele ühesugused ravimid nüüd jagab ta end paljude rollide aastal avanes nüüdsel professoril ei sobi. Genoomi analüüsis on Armastus prantsuse vahel. Olulisimaks peab ta aga võimalus minna praktikale Pariisi aga võimalik tuvastada teatud keele vastu endiselt rolli teadlase ja arstina. VII ülikooli hematoloogia- ja markereid, mille põhjal oskavad Lisaks teaduse tegemisele, Vaid Everaus kui teadlane suudab transplantatsioonikeskusesse, kus teadlased öelda, milline ravim kliiniku juhtimisele ja õppetööle teinekord vastata küsimustele, kogu suhtlus nii õppejõudude, toimib konkreetsele inimesele ja on Everaus praegu ülikooli senati mis tekivad igapäevatöös Eve- kaastudengite kui ka patsientidega tema haigusele ning milline mitte. liige ning aastail 1998–2003 oli ta rausil kui arstil. «Arstiteaduses toimus prantsuse keeles. Professori hinnangul ei ole ülikooli arendusprorektor. Kuigi on areng nii kiire, kogu aeg peab Lisaks prantsuskeelsete raama- Eestis peale teadmiste muid teadus jäi toona tahaplaanile, siis ennast täiendama.» See tähendab tute lugemisele saab Everaus keelt takistusi meditsiinisüsteemi esimesel prorektoriaastal käis ta pidevalt erialaste teaduspublikat- harjutada ka näiteks Brüsselis personaalseks muutumise teel. nädalavahetuseti haiglas valveid sioonide lugemist. ja Strasbourgis konverentsidel, «Isegi katsed, mis tehakse hiirtel, tegemas. Prorektorina veetis Mõnikord jääb professoril seminaridel ja kongressidel käies. ei ole inimestele enamasti ülekan- Everaus nii mõnedki unetud ööd siiski aega ka ilukirjanduse jaoks. Ja süüa meeldib professorile tavad. See tähendab, et me peame riigi eelarve arutelu ajal Tallinnas Näiteks lennukis. Ta armastab samuti teha, sealjuures teadla- rohkem tegelema inimesega ja Toompeal. «Tuli kätt pulsil hoi- lugeda originaalkeeltes: inglise sele omaselt: loominguliselt ja organismiga tervikuna.» See pole da, erakonnaliidritega rääkida.» või prantsuse keeles. Armastus katsetades, mitte näpuga retseptis aga kerge ülesanne, sest nõuab Samal ajal loodi sihtasutus TÜ prantsuse keele vastu võis olla järge ajades. UT sihikindlust ja süsteemi muut- 5. mail 2001 külastas Eestisse visiidile saabunud Malta president pro- mist inimesekeskseks. «Suured fessor Guido de Marco Tartut. Fotol TÜ arendusprorektor Hele Everaus ja tähtsad avastused on tulnud (vasakult), Eesti vabariigi toonane president Lennart Meri ja Guido de Tugeva sisemise mootoriga arst ja teadlane paarikümne, mitte paari aastaga, Marco. Foto: Andres Tennus/Tartu ülikool see on pikk töö.» Ent Everaus Andres Metspalu meelest ei tulnud tal sugugi mida teevad kolleegid maa- usub, et kõik eeldused personaal- teadus ajab oma rida ja patsiendi- Tegelikult ei meeldi Everausile akadeemik, pettuda: Hele on olnud siiani ilmas ja neilt õppida. Hele se meditsiini õitsenguks on Eestis ni uuemad meditsiiniteaduslikud kasutada sõna «patsient». Üli- TÜ Eesti geenivaramu direktor aktiivne tegutseja, originaalse on end pidevalt täiendanud olemas. avastused ei jõua või jõuavad õpilastele räägib ta alati, et arstil mõtlemise ja tugeva sisemise Euroopa ja USA ülikoolides Kahe aasta eest asutas profes- viivitusega. Selles arutelus on tuleb patsiendis näha ennekõike Kohtusime professor Hele mootoriga arst ja teadlane. ja kliinikutes. sor tulevikumeditsiini ühingu, kriitiliselt tõstatunud ka tea- isiksust, kelle ravimiseks on Everausiga 1970. aastate Ta võtab osa ühiskondlikust Nüüd on ta ise mentori rollis, mille eesmärk on tuua kokku duspublikatsioonide ületähtsus- hädavajalik usalduslik suhe. «Kui lõpus, ta oli juba siis aktiivne elust, olles Tartu linna voliko- olles juhendanud paljusid mitmesuguste erialade noored tamise küsimus. «Teadus on väga patsient ei hakka arsti usaldama, noor teadlane. Tutvusime gu liige, ega vaata kõrvalt, doktori- ja magistritöid. teadlased. «Igaüks teeb oma inertne süsteem, kus muutusi on arstil võimatu teda ravida.» professor Valve Saarma kui näeb võimalust panus- Tagasi vaadates arvan, et asja: kes uurib geene, kes rakke, ei taheta, kõik on aastakümnete Niisiis on personaalses medit- kaudu, kes oli igati varmas tada ka administratiivselt. hematoloogia on siiski Hele kes ravib, kes tegeleb keemiliste jooksul paika loksunud. Teadus siinis tähtis ka arsti väljendus- ja uusi hematoloogia suundi Hele Everausi on Tartu linn põhiline, sügavalt tunnetatud ühenditega. Oleks vaja, et kõik on muutunud omaette äriks,» on suhtlusoskus. Kus tänapäeva arendama ja Hele oli just tunnustanud tiitliga «Aastate eriala ja sellest tulenev kõrge need teadmised ja praktilised te- Everaus kriitiline. Kui katsete tu- arstitudengid seda lihvivad? Eks õigel ajal õiges kohas. Eks daam 2009». erialane pädevus leukeemia gevused saaksid kokku, et tegijate lemusi, mille põhjal on sündinud praktikumides ja omavahel suhel- Tartu 5. keskkool andis Hele Everaus on olnud TÜ uurimisel ja ravis. Tema kõige vahel tekiks tihedam side.» mõni teadusartikkel, ei õnnestu des, arvab professor ning ütleb selleks ka oma tõuke. Igale arendusprorektor, ta töötab väljapaistvamaks saavutu- Everaus tsiteerib oma Amee- kellelgi teisel uuesti realiseerida, otsesõnu, et tema kindla veendu- noorele arstile ja teadlasele paljudes nõukogudes ja seks on luuüdi siirdamise rika kolleege, kes on sedastanud, on professori sõnutsi midagi muse kohaselt peaks ka tänapäeva on vaja mentorit ja professor komiteedes nii Eestis kui ka juurutamine Eestis ja paljud et kunagi varem ei ole lõhe korrast ära ja praktilises meditsii- arstitudengitel olema võimalus ja Saarma oli seda Helele. Ta Euroopas. Edukaks ei saa tänulikud patsiendid, kellele bioloogiateadmiste ja praktilise nis ehk patsientide hüvanguks ei kohustus sooritada suurem osa pidas Helet üheks oma kõige aga ainult kodus pikki (öö) Hele on andnud elus teise meditsiini vahel olnud nii suur ole võimalik neid teadustulemusi eksameid suuliselt. «Aga mulle andekamaks õpilaseks. Minu päevi tehes, on vaja vaadata, võimaluse. kui praegu. See tähendab, et kasutada. väga meeldib, et tudengid on ak- 18 väitekiri Aprill 2013 nr 4 UT UT Aprill 2013 nr 4 väitekiri 19

Kas muuseum peaks olema vaid muistsete asjade varamu, kus klaasi taga olevaid esemeid uudistamas käia? Või tuleks tal tänapäeval kohaneda hoo- pis sotsiaalmeedia tingimustega? Nendele küsimustele otsis oma väitekirjas vastuseid eesti rahva muuseumi hästi tundev Taavi Tatsi.

Sven Paulus teistsugune. Võrgustike olemas- artiklist, milliseid lähenemis- [email protected] olu tähendab, et ühesuunalist nurki kasutasite? kommunikatsiooni, kus inimene Esimene ehk kollektiivne uuri- Millised olid teie väitekirja tuleb, vaatab ja läheb ära, on palju mus püüdis vaadelda seda hetke lähtekohad? vähem. Palju rohkem osaletakse ERM-i uuenemises, mil toimus Alustades eeldasin, et töö valmib pisut, saadakse mõneks ajaks uue hoone arhitektuurivõistlus. samaaegselt ERM-i uue majaga. osaks mingist kogukonnakesest ja Just sellest perspektiivist, kuidas Soovisin olla protsessi sees ja alles siis minnakse edasi muude on protsessis esindatud publik, seda peegeldada, aga kahjuks on asjade juurde. milline on nende hääl ja kas see muuseumi valmimine läinud aeg- kõlab kaasa. lasemalt ja uurimus tuli kohanda- Tundub, et viimaste aastaküm- Seda oli võimalik veidi kaardis- da vastavalt olukorrale. netega on muuseumi roll maail- tada meediadebatis ja kommen- Kuna tegu on uurimusega, mas päris palju muutunud? taarides, aga üldiselt pole arhitek- mille teljeks on aktiivne sisemine Kahtlemata on anglo-ameerika tuurilise planeerimise protsess sekkumine, siis me uurimisrüh- lähenemine palju vähem kul- selline, kus igaühel oleks arusaa- maga mitte ainult ei jälginud tuurirahvusluse keskne. Neil on dav roll kaasa rääkida. Otsustavad olemasolevat, vaid ka tekitasime kodanikurahvuslus, kus kesken- ju ikkagi komisjonid. Läksin ise eksperimentaalseid olukordi. dutakse rohkem olevikule kui sammu kaugemale ja vaatasin, Korraldasime näiteks «Oma minevikule. kuidas tegutsevad professionaa- näituse» konkursi või palusime Nende jaoks on minevik ka lid muuseumit luues, milline on inimestel teha käsitsi koopia problemaatilisem – Inglismaal nende roll või identiteet ja kuidas või tõlgendus mõnest ERM-i on oma koloniaalajalugu ja Briti teha nii, et auditooriumid ei jääks kogudes olevast esemest. Tänu muuseumis olev on hoopis teise kogu aeg a priori kuhugi kaugesse sekkumistele saime päris palju auraga kui see, mis meil on. Meie tulevikku. uurimismaterjali. jaoks on eesti rahva muuseum Samuti tegime «Oma Üks organisatsioon ei muutu väga oluline osa dekoloniseeri- näituse» konkursi, kus kutsu- väga kiiresti ja selles plaanis ehk misest. Teoreetilisel tasandil on sime mitteprofessionaale oma polegi halb, et muuseum valmib anglo-ameerika autorid andnud ideid pakkuma ja osalema. Kõik aeglasemalt. Ehk jõutakse muu- selle perspektiivi, kus vaadel- said hääletada, milline näitus Kuidas tänapäev tusega kohaneda ja uus maja toob dakse, mida tähendab tänapäeva võiks muuseumis olla, selle võis kaasa ka sisulised muutused töös. muuseumile, kui muututakse teha kas oma esemetest või ka Teisalt oli eelduseks see, et sotsiaalsemaks ja sotsiaalmeedia- muuseumi esemeid kaasates. muuseumit muudab? ERM-il on väga selge kuvand le sarnasemaks. Arutasime muuseumitöötajatega, avalikkuses, mille järgi on muu- Teisalt uuritakse võimu- mida tähendab see, kui professio- seum eelkõige vanade asjade ehk suhteid. Küsitakse näiteks, kas naali asemel otsustab väljapaneku eestluse kuldaja ning talupoja- muuseum peab keskmesse pane- ja pealkirja üle hoopis keegi kultuuri materiaalse kehandi ma ühe tõe, mille ütlevad välja väljastpoolt muuseumi. Jälgisime, varaait. See on oluline vaatenurk professionaalid ehk kujundajad kuidas sekkumine ja eri aktsioo- ja mu töö ei püüa seda kuidagi ja kuraatorid? Või saab tekitada nid mõjutavad muuseumi rolli ja alavääristada. väikseid mütoloogiaid ja tõdesid, ka kogusid. Pigem oli eesmärk vaadata, kus autoriteks on inimesed, kes Kolmandas uurimuses tahtsin milliseid võimalusi on muuseu- ehk pole iga päev muuseumitöö- teada, milline mõju võiks olla mil veel, eeldades, et sotsiaal- ga tegelenud? aktiivsel auditooriumil kogudele, meedias on toimunud revolut- mis seni on ehk olnud teatavas Foto: Andres Tennus sioon ja inimeste suhe infoga on Teie väitekiri koosneb neljast eraldatuses, näiteks vitriini taga. 20 väitekiri Aprill 2013 nr 4 UT UT Aprill 2013 nr 4 Aktuaalne 21

Esemeid ja pilte on muuseumisse «rahva muuseum», siis peaks reerub su igapäevaeluga, nagu toodud algusaegadest saadik, see olema selline, kus igaüks sotsiaalmeedia. aga samm edasi on see, kui palud leiab mingi asja, mida ta tollel Infohariduse osakonna inimestel esemeid tõlgendada või hetkel vajab. Kujundlikult väl- Umberto Eco kirjutas oma teo- luua neist oma näitus. Neljandas jendudes on see nagu laulupidu, ses «Reis hüperreaalsusesse» artiklis on reflektsioon sekkumise mis kogu aeg kestab. sellest, kuidas USA muuseu- kui meetodi üle, kus me mitte Kui sa ERM-i tuled, siis oledki mites on tänu lõputule hulgale õppekavad kolivad ainult ei uuri, vaid ka muudame osa sellest kujuteldavast kogu- rekonstruktsioonidele läinud maailma uurimuse käigus, olles konnast, mille nimi on Eesti ja autentsus kaduma. Kuivõrd ise just seespool. sul on võimalus näha, mida meid oluliseks probleemiks te seda Viljandist Tartusse ühendav tähendab. Teisalt võiks peate? Millist kasu peaks muuseum muuseum olla nagu sotsiaalvõr- Kahtlemata peab tänapäeva tänapäeva utilitaristlikus maail- gustik, kus sul on võimalik oma muuseumides olema ka kõrgteh- Alates sügisest tuuakse mitmed Viljandi kultuuriakadeemia rakenduskõrgha- mas pakkuma? arvamust avaldada: kirjutada oma noloogiline pool, mis võimaldab riduse ja magistritaseme õppekavad üle Tartusse, kus neid hakkab haldama Kasu on hästi palju, nagu on kommentaar või laadida üles oma aktiivsemat osalemist ja kus sotsiaal- ja haridusteaduskond. ka palju erinevaid külastajaid. pildikogu ja teha seeläbi oma hääl külastaja ei pea ainult vaatama. Küsimusele võib vastata ka veidi kuuldavaks. Muuseum võimaldab Ma ise pole otseselt uurinud Merilyn Merisalu Infohariduse osakonna siooni infotöö magistriõppekava, külastajaid tüpologiseerides. selle järeltulevatele põlvedele tehnoloogia mõju muuseumile, [email protected] liitumisega seoses muudetakse on võimalik seda vaadelda raama- Meil on inimesi, kes tulevad ja loodetavasti nähtavaks-kuulda- aga protsessides osaledes näen, ka instituudi nime, selleks saab tukogunduse ja infokeskkondade tahavad veeta vaba aega kvaliteet- vaks teha. et need küsimused on kogu aeg artu ülikooli senat kinnitas ajakirjanduse, kommunikatsiooni ning info- ja dokumendihalduse selt, soovivad tunda uhkust või laual. Eriti selline lisadimensioon, 22. märtsi istungil otsuse, ja infoteaduste instituut. Insti- loomuliku jätkuna ning viia osa saada natuke targemaks. Siis on Viimastel aastatel on rajatud kus külastaja on pooleldi sulan- et kultuuriakadeemia tuudi õppetoolidele lisanduvad õppeaineid magistriõppe taseme- kindlasti muuseum see õige koht, mitmeid suurejoonelisi mä- dunud ruumi ja ekspositsiooni. Tinfohariduse osakonnast tulevad infokorralduse õppetool ning le. Olemasolevatel nelja-aastastel kus saada teada nii mineviku luasutusi, nagu Lennusadam, Oma töös nimetan seda interakt- Tartusse organisatsiooni infotöö infoteaduse õppetool. õppekavadel saavad tudengid õp- kohta kui ka mõtiskleda oleviku Teletorn või Jääaja keskus. siooniks. magistriõppekava, samuti raken- Ajakirjanduse ja kommunikat- pida veel kahekordse nominaalaja üle. Näiteks selle üle, mida meie Korra käiakse neid küll uudis- Tehniline süsteem on tihtilugu duskõrghariduse raamatukogun- siooni instituudi kommunikat- jooksul, õppekavad suletakse praegune tarbimiskultuur ikkagi tamas, aga kuidas tagada pidev valmis ja sa interakteerud süstee- duse ja infokeskkondade ning info- siooniuuringute professor Triin hiljemalt 2020. aastal. tähendab. külastajate voog? miga, nii nagu see on program- ja dokumendihalduse õppekava. Vihalemma sõnul loob liitumine Muuseumis on külastajale See on üks võtmeküsimusi. Eestis meeritud. Inimese ja muuseumi Viljandist ületoodavad õppe- head eeltingimused uudseteks viljandi keskendub ka palju sellist ruumi, kus nad tuleb kindlasti ühiseid lahendusi suhtes on tänapäeval väga oluline, kavad kuuluvad ajakirjanduse ja teaduslikeks uurimisprojektideks loovusele saavad vajaduse korral lihtsalt leida, kuidas külastajate voogu et inimene saaks sulanduda min- infolevi õppekavagruppi. Samasse ning laiendab ka tudengite valiku- Viljandi kultuuriakadeemia istuda, reflekteerida ja olla tekitada. gisse ekspositsiooni või mängu. õppekavagruppi kuuluvad ka võimalusi erialaseks spetsialisee- direktori Anzori Barkalaja sõnul igapäevaelust eemal. Aga samas ERM-i ülesanne ongi rääkida sotsiaal- ja haridusteaduskonna rumiseks. on pooled need muudatused võib ta kaks saali eemal panna rohkem sellest, mida muuseum Mis on teie doktoritöö peamine ajakirjanduse ja kommunikat- Ühtlasi avatakse Tartus kahe läbi arutanud ja kokku leppinud. käed külge ja teha oma foto- tänapäeval endast kujutab. Me sõnum? siooni instituudi õppekavad. Viljandist üle tulnud nelja-aastase «Infohariduse osakonna õppe- näituse. See kõnetab mõneti ka oleme neid asju arutanud ja Põhisõnum on see, et muuseumil rakenduskõrghariduse õppekava kavade koondamine sotsiaal- ja kodanikuühiskonna ideed, et kui selgitanud, aga potentsiaalne on läbi aegade kujunenud ini- liitumine toob ühendamisel uus, kolmeaastane haridusteaduskonda on kultuu- muuseumi nimesse on juba mü- külastaja peaks samuti tajuma, et meste jaoks väga kindel ja tuttav instituudile uue nime infokorralduse rakenduskõrgha- riakadeemia jaoks suur muutus, toloogiliselt programmeeritud varaaida kõrval on muuseumil ka roll. Aga kui me järele mõtleme, «Ajakirjanduse ja infolevi õppeka- riduse õppekava. Kõik kultuuri- mis võimaldab ühelt poolt meil palju teisi rolle. Siis muutub see eksperimenteerime ja mitmeke- vagrupi õppekavad Viljandis ei ole akadeemia rakenduskõrghariduse looverialadele keskendumist ja vaikselt elu osaks, et mõne aja sistame, siis me saame muuseu- sisult väga lähedased kultuuriaka- õppekavad sisaldavad ühes moo- samal ajal loob uued võimalused Mõnes mõttes saab tagant käiakse muuseumist jälle mis luua hoopis teistsuguseid deemia ülejäänud õppekavadega. dulis eeskätt kunsti ja kultuuriga infohariduse edendamiseks Ees- muuseumisse suhtuda läbi ja pole vaja teha ainult üht kogemusi, kui seni harjunud. Selleks, et tugevdada õpet nii kul- seotud õppeaineid. tis,» ütles Barkalaja. kui eraldi ruumi, kuhu rituaalset külastust. Siin on veel järgmised sada tuuriakadeemia kui ka sotsiaal- ja Alusainete ülevaatamine ning Viljandist tuleb Tartusse üle sa lähed ja kus puhkad, Tähtis on see, et tekiksid aastat küllaga tegemist. Kui haridusteaduskonna ajakirjanduse teadusliku uurimistööga seotud kümme õppejõudu ning mitu aga mõneti võiks see olla rütmid ja positiivsed rutiinid. esimesed sada aastat tegeles ERM ja infolevi vallas, on otstarbekas ainete viimine erialamoodulitesse tugitöötajat, samuti näiteks koht, mis integreerub su Mõnes mõttes saab muuseumisse sellega, et kehtestada Eestit ja sisult sarnased õppekavad ühte võimaldab õppekavade ületoomi- erialased raamatud Viljandi igapäevaeluga, nagu suhtuda kui eraldi ruumi, kuhu sa eestlasi, siis nüüd kehtestame end struktuuriüksusesse koondada,» sel Tartusse vähendada nii õppe- kultuuriakadeemia raamatuko- sotsiaalmeedia. lähed ja kus puhkad, aga mõneti võib-olla rohkem juba kodanike selgitas õppekvaliteedi peaspetsia- aja pikkust kui ka õppemahtu. gust. Üliõpilased jätkavad uuest võiks see olla koht, mis integ- ja aktiivsete kaasamõtlejatena. UT list Margit Raudsepp. Et 2012. aastal avati organisat- õppeaastast õppetöödFoto: Tartus. Andres TennusUT 22 teadus Aprill 2013 nr 4 UT UT Aprill 2013 nr 4 teadus 23

seletab Aarik. elektrijuhtivus peaks tähendama Näiteks arvatakse, et grafeeni ka väiksemat energiatarbimist. Grafeeni füüsikaliste ja saab kasutada väga hea pinnakat- Kuna grafeen on ka läbipaistev keemiliste omaduste kom- tena, mis hoiaks eemale rooste ja ja painduv, võiks seda kasutada binatsioon on erakordne. niiskuse. Seda võimaldab materjali näiteks läbipaistvate elektrooni- Ühe aatomkihi paksune keemiline inertsus ja see, et gra- kaelementide loomisel, eriti uute materjal on kõige õhem feen on hea gaasibarjäär. Pealegi ekraanide tootmisel. «Grafeen või- senituntutest, sellel on on paljude kaitsekatete puhul maldaks kaugemas tulevikus kas vasest palju parem elekt- oluline ka see, et grafeen on hea või tugeva e-paberi loomist, mida rijuhtivus, see on terasest elektrijuht. Et õhuke materjalikiht saaks vajaduse korral rulli keerata 100–300 korda tugevam on ümbritseva keskkonna suhtes ja taskusse panna,» räägib Alles. ning selle optilised oma- ka väga tundlik, võib grafeeni ka- Sarnaste puutetundlike ekraa- dused on unikaalsed. sutada mitmesugustes sensorites. nide prototüübid olid eksperimen- Grafeeni loodetakse taallaborites valmis juba pea kolm kasutada näiteks päi- Tugev ja tundlik aastat tagasi. Samuti on grafeeni kesepatareide, akude, materjal kasutatud ka eriti vastupidava valgusdioodide, puu- «Väidetakse, et grafeen võib ära printeritindi loomisel. Kuigi prin- tetundlike ekraanide, tunda ka üheainsa molekuli, kui teritint võiks juba isegi letikaup fotodetektorite, laserite ja see tema pinnaga kokku puutub,» olla, võtab teadlaste hinnangul mitmesuguste kaitsekatete toob Aarik näiteks. Lisaks saab grafeenil põhinevate elektrooni- valmistamisel. grafeenil põhinevate sensoritega kaseadmete laiatarbekaupadeks Grafeeni kasutuselevõtt määrata nii mehaanilisi pingeid, saamine vähemalt paar aastat. 2004. aastal sai teoks Jekaterina Kozlova (keskel) on esimene füüsika instituudi üliõpilane, kelle doktoritöö keskendub grafeeni valmis- rõhku kui ka magnetvälja. «Eelmisel suvel ilmunud tänu Euroopa teadlastele tamisele ja uurimisele. Foto: Andres Tennus Kuna grafeeni kattematerja- ülevaateartiklis hinnati, et esime- ning võib loota, et sellest lina kasutades ei piisagi paljudel sed grafeenist puutetundlikud saab 21. sajandi imema- juhtudel ühest aatomkihist, sega- ekraanid võiksid poelettidel olla terjal, nagu oli plast 20. takse grafeenihelbeid ka mitme- kõige varem 2015. aastal. Aga gra- sajandil. 21. sajandi ime- suguste polümeeridega, et nende feenielektroonika on ikkagi veel materjalide omadusi paremaks mägede taga, kuigi tööd selles muuta. Samas võib teiste ainetega suunas tehakse,» ütleb Alles. semaks ja nende uurimise eest segamine tähendada grafeeni Jaan Aarik selgitas, et oma osa on jagatud ka mitmeid Nobeli materjal on grafeen enda omaduste halvenemist. nii kaugele jõudmisel on masina- teaduspreemiaid. 1980. aastate Üks põhiprobleeme, mil- te loomisel, mis üldse võimaldak- teises pooles muutusid kõigepealt 28. jaanuaril kuulutas Euroopa Komisjon välja läbi aegade suurima uurimis- lega teadlased tegelevad, ongi sid grafeeni liinitöö põhimõttel populaarseks fullereenid. toetuse tulemused. Üks kahest superprojektist, mida lähema kümne aasta küsimus, kuidas siduda grafeeni toota. Just sellise tehnoloogilise «Fullereeni võib ette kujutada jooksul rahastatakse miljardi euroga, hakkab tegelema grafeeni kui revolut- teiste ainetega nii, et kõik selle edasimineku kiirendamine ongi jalgpallina, kus iga lapi ristumis- sioonilise süsinikupõhise materjali omaduste uurimise ja kasutuselevõtuga. head omadused säiliks. Näiteks ilmselt grafeeniprojekti Euroopa kohas paikneb süsinikuaatom. otsitakse lahendust, kuidas kasu- tasemel suure toetuse mõte. Kokku on seal 60 aatomit ja fulle- Merilyn Merisalu made vahel ära, ei ole iga rühma seda eriti elektroonikas, kus on tada seda materjali tulemuslikult reeni enda läbimõõt kuskil nano- [email protected] rahastatus eraldi võttes väga suur. siiani materjalina kasutatud räni. erisugustes elektroonikaseadistes. võimalused revolut- meetri suurusjärgus,» kirjeldab Kuigi Tartu teadlased ei ole Kuna aga elektroonikaseadmete Harry Allese kinnitusel on siooniliseks arenguks Aarik. Järgmisena hakati 1990. uroopa mastaabis suurprojekti alustava 74 partneri komponendid muutuvad üha grafeen toatemperatuuril parim Esialgu võivad grafeenil põhine- aastate alguses tegelema nanoto- on see harukordne, hulgas, osalesid nad grafeenipro- väiksemaks, tuleb leida mõni teadaolev elektrijuht. «Kui see vad seadmed olla küll väga kallid, rudega, mis on põhimõtteliselt üks projekt enamas- jekti ettevalmistamisel ja tänu muu toimiv materjal. aga mingi teise pinnaga kontaktis sest tootmiskulud tuleb tasa tee- sarnane materjal, aga aatomid «Eti nii palju raha ei saa,» kinnitab TÜ-s väljaarendatud materjaliteh- «Arvatakse, et grafeen on üks on, siis grafeen enam nii hästi nida. Samas on grafeeni suur eelis moodustavad seal torusid. 2000. materjaliteaduse vanemteadur noloogiale on neil hea võimalus materjal, mis võiks räni asendada. elektrit ei juhi,» toob ta välja see, et materjal põhineb süsinikul, aastad tõid endaga kaasa aga tasa- Harry Alles, kes on üks TÜ gra- sellega juba lähiaastatel ühineda. Grafeen on ühe aatomkihi paksu- probleemi. Grafeenil põhinevad mida leidub väga palju igal pool. pinnalise süsiniku – grafeeni. feeniprojektide juhtidest. Teisalt Tahkisetehnoloogia professori ne ja tänu sellele on grafeenil väga elektroonikaseadmed oleksid Just süsinikul põhinevad uued Aariku sõnul tehti esimene märgib ta, et kuna raha jagatakse Jaan Aariku sõnul on grafeeniuu- erilised omadused, mida teistel tehnilise progressi mõttes väga materjalid ongi viimase sajandi grafeen täiesti koduste vahendi- projektis osalevate uurimisrüh- ringud väga perspektiivikas ala ja materjalidel üldse ei pruugi olla,» suur samm, sest materjali hea jooksul saanud järjest populaar- tega. «Kujutage ette, et võtate 24 teadus Aprill 2013 nr 4 UT UT Aprill 2013 nr 4 AKTUAALNE 25 tavalise hariliku pliiatsi südamiku ja tõmbate selle pinnalt kleeplin- Tartu kevadpäevad kutsuvad diga üle. Kui kleeplindile jäänud grafiidiosakesi sama kleeplindiga järjest poolitada, jääb kleeplindi Emajõge väärtustama pinnale lõpuks grafeenikiht. Just niimoodi saadakse siiani kõige Triin Kand paremate omadustega grafeeni!» Tartu kevadpäevade meediajuht muigab teadlane. Esialgsed grafeeni saamise kat- agu tavaks on saanud, sed ja nende tulemustel põhineva pakuvad kevadpäevad teadusartikli tegid Manchesteri rikkalikku programmi ülikooli uurimisrühma teadlased kaN kõige nõudlikumale tudengile, aastatel 2003‒2004. Praeguseks hõlmates sportlikke, teadmisi on aga leitud juba mitmeid väga nõudvaid, loovust arendavaid, erinevaid mooduseid, kuidas val- silmaringi avardavaid ja meelela- Tartu kevadpäevade kohustuslikud üritused mistada pooltööstuslikult laiapin- hutuslikke üritusi. Läbiv teema nalisi grafeenikilesid. 2010. aastal kutsub Emajõge märkama ja seda Esmaspäev, 29. aprill tudengite värvikat luulelendu jagasid grafeeni avastajad Andre tudengivaimsuse voolava sümboli- 06.15 AVATUUT Jõmmu pardal Lodjakojas. Geim ja Konstantin Novoselov na väärtustama. Kevadpäevad võimleme ava- füüsika Nobeli preemiat, mis anti Nagu jõgi voolab ning kannab tuks TÜ ja EMÜ ühikate ees. Reede, 3. mai teadlastele murranguliste grafeeni- endaga kaasa kõike, mida tee pealt 21.00 ÖÖLAULUPIDU 17.00 TUDENGIEKSTREEM ga seotud eksperimentide eest. Harry Alles (vasakul) ja Jaan Aarik seadme juures, millega uuritakse leiab, areneb ka tudeng, saades Öölaulupeoliste arv on aasta- Vana kevadpäevade vanasõ- «Pärast esimese artikli aval- dielektrikute sünteesi grafeenile. Foto: Andres Tennus igalt õppejõult ning igast ainest tega kasvanud, sel aastal mahu- na ütleb, et kus takistus, seal damist algas korralik grafeeni- kõrva taha panemiseks vajalikke tame end Tartu laululavale. tudeng seda ületamas. uuringute buum, ka nanotorude millest tehakse pleksiklaasi. Kui grafeenilaigud kokku saavad, ei teadmisi-tarkusi. Samuti kasvab 20.00 TUDENGILAUL uurijad on hakanud grafeeniga polümeer on piisavalt tahkestu- pruugi need omavahel sobida ja uueneb ka Tartu kevadpäevade Teisipäev, 30. aprill Tuli vali seitsme parima tuden- tegelema. Meie saime veidi pärast nud, söövitatakse vask, grafeen ning liitekohtadesse tekivad kava. Sel kevadel on plaanis mit- 22.30 VOLBER gikollektiivi seast lemmik! buumi puhkemist teemaga kaasa tõstetakse ränialustele ning mitmekihilised alad või jäävad med seninägemata ja -tegemata Enneolematu vee ja tule vaate- ja seega rongist päris maha ei lahustatakse omakorda polümeer hoopis tühimikud. üritused, nende seas 1. mail toi- mängu jälgimiseks koguneda Laupäev, 4. mai jäänud,» lisab Alles. grafeeni pealt ära. «Teisisõnu tekib selline gra- muv sildade jooks, mis ühendab Emajõe linnapoolsele kaldale. 14.00 TUDENGILAAT Just Harry Alles oligi esimene «Kogu see tegevus nõuab feen, mis ei ole ühtlane, vaid nagu kolm inimest ühtseks meeskon- Tunne mõnu tõelisest laada- TÜ teadlane, kes grafeeniga tege- kannatust ja oskust. Alati on oht, laastukatus: lipp lipi ja lapp lapi naks, andes neile võimaluse läbida Kolmapäev, 01. mai melust ja pöörastest tudengi- lema hakkas. Koostöös praeguse et midagi jääb järgi kas vasest, va- peal,» toob Aarik võrdluseks. See kolme kilomeetri pikkune distants 14.00 ÜLITUDENG toodetest Vabaduse puiesteel. Aalto ülikooliga Soomes hakati sesöövitajast või polümeerist, mis tähendab aga, et grafeen ei toimi üle nelja Emajõe kaldaid ühendava Ülitudeng on võimatult osav 22.00 ÖÖTANTSUPIDU 2008. aasta lõpus Tartu ülikoo- võib grafeeni omadusi mõjuta- ühtlase materjalina, liitekohad silla. Veel toob jõe peatumatu vool ja terava mõistusega ning sot- Tantsusammud aitab õigeks lis välja töötama tehnoloogiat da,» seletab Aarik ja lisab, et oma muudavad materjali omadusi kaasa ülitudengi valimise. siaalselt nii pädev, et suudab seada rahvatantsurühm Torbi- õhukeste dielektrikukihtide rolli mängib ka see, et grafeen oluliselt ja see ei pruugi enam Lisaks uuendustele ja arengule isegi seina ära rääkida! kud, sobiva meeleolu loovad sadestamiseks grafeenile. Selline hakkab vaskplekile sadestuma ootuspäraselt käituda. väärtustavad Tartu kevadpäe- 20.00 SILDADE JOOKS noored rahvamuusikud. materjalide kombinatsioon on juhuslikes kohtades. Seepärast püüavad ka Tartu vad ka traditsioone ning ammu Uus lõbus spordiüritus, kus vajalik eelkõige grafeenil põhi- teadlased grafeeni valmistamise alustatud tavasid. Emajõel saab ühtset sammu proovitakse Pühapäev, 5. mai nevate elektroonikaseadmete arendatakse grafeeni- tehnoloogiat paremaks teha ja veemöllu nautida traditsioonilisel üksteisega kokkuseotult. 13.00 KARSUMM valmistamiseks. tehnoloogiaid arendada tehnilisi võimalusi, mis paadirallil, lennata jõkke kõige len- Uudista nupukate tudengite 2011. aasta alguses valmis Palju oleneb sellest, kui kaugel lubaks grafeeni rakendada keeru- nukama ja geniaalsema iseehitatud Neljapäev, 2. mai eralennukeid ja ela kaasa nen- füüsika instituudis ka seade, on üksteisest tekkima hakkavate kamates seadmetes. Ka siis, kui lennumasinaga «Karsummil», 19.00 PUBIRALLI de esimesele õhulennule. millega saab aurufaasist grafeeni grafeenilaikude tsentrid, milline leitaks selline alusmaterjal, kus panna end proovile «Tudengi- Tõmba selga Emajõe floorat ja 16.00 PAADIRALLI keemiliselt sadestada. Grafeen on masinas rõhk ja temperatuur aatomite paiknemine on grafee- ekstreemil» või hoopis teha või faunat kehastav kostüüm ning Kus kohtusid Titanic ja sadestatakse õhukestele vaseleh- ning kuidas need nii alusmaterjali niga võimalikult sarnane, oleks nautida Atlantise restoranis sukeldu võistlustulle! teletupsud? Aga nunnad ja tedele, hiljem pannakse grafeenile kui ka grafeeni teket mõjutavad. palju kergem saada tasapinnalist «Tudengilaulu». 21.00 LUULEVABADUS kõrgem sõjakool? Eks ikka kiht polümeeri, näiteks materjali, Kui mitmest kohast tekkivad ühekihilist grafeeni. UT Kohtume vaimupuhkusel! UT Naudi hubast õhkkonda ja legendaarsel paadirallil. 26 Arvustus Aprill 2013 nr 4 UT UT Aprill 2013 nr 4 Arvustus 27

uut elu. Tema sõbranna Liis (Merli Plink) ja toanaaber Kati (Katre Ekraanil on tants, laul Luik) hakkavad juba esimesel päe- val talle õpetama õiget tudengielu, kuhu kuuluvad muidugi peod, eksamiteks õppimine, kaltsukates ja ilusad inimesed käimine ja armusuhted. Elenil tulebki tegemist teha kahe väga Suures osas Tartu ülikooli endistest või praegustest üliõpilastest koosnev noor- erineva poisiga, nagu sellistes teühendus Kinoonud sai 2009. aastal valmis Eesti esimese ja siiani suurima lugudes ikka. tudengimuusikali. «Tudengimuusikal» on tund aega pöörast tantsu, ilusaid Me näeme kinolinal noori laule, siirast armastust ja tudengilikku energiat täis film, millest kirjutab filo- ilusaid inimesi laulmas ja tantsi- soof, näitleja ja lavastaja Peeter Piiri. mas, TÜ endine rektor Alar Karis astub hetkeks uksest välja ja laulab lideks pidada. Naljakas küll, aga teater üritab näidata nihestunud, tantsivale rahvahulgale paar rida, «Cabaret», «Viiuldaja katusel» võõrandunud maailma, siis on füüsikaõppejõud Kalev Tarkpea FILM ja «Rocky Horror Picture Show» muusikal selleks ideaalne vahend. peab loengut räppides ja päikese- olid minu jaoks midagi ilusat ja Kui ma absurdi kaudu muusi- lisel Pirogovi platsil avatakse õlle- sügavat, «Grease», «Helisev muu- kaližanriga lõpuks ära leppisin, siis purke. Dialoogid vahelduvad laulu sika» ja «Cry-Baby» aga midagi nägin lõpuks, et see žanr on pelgalt ja tantsuga kompositsioonilises võigast ja talumatut – noh, mingid instrument, mida võib kasutada kuldlõikes, kunstnik on võimenda- muusikalid. mis tahes eesmärkide teenistuses, nud muusikalist atmosfääri osava Võti muusikaližanri sügavamaks suunatuna mis tahes sihtrühmale. kostüümi- ja interjöörivalikuga. mõistmiseks tuli minu jaoks absur- «Grease», «Oklahoma» ja «Cry- Laulu- ja tantsuseade nõjatuvad diteatrist, tõdemusest, et absurdi Baby» ei tarvitse oma sihtrühma teineteisele sõbralikus üksmeeles. jaoks pole paremat väljendusviisi ja eesmärkide poolest mulle meel- Asi töötab. kui draamasugemetega vaatemäng dida, muusikalidena on nad aga Peab muidugi kohe ütlema, et laulu ja tantsuga. Siitsamast Tartust vaieldamatud tipud. sellel, mida me ekraanil näeme, meenub kohe legendaarne «Rohe- Kui selles valguses vaadata pole tegeliku Tartu tudengieluga line Muna», Tartu üliõpilasteatris Kinoonude 2009. aastal valminud palju pistmist. Ma pole küll pärit aga on etendunud kaks absurdi- «Tudengimuusikali», on selge et samast põlvkonnast kui praegused muusikali: «Jelizaveta Bam» ja tegemist on täiesti tubli muusi- tudenginoored, aga isegi kõrvalt- ilusat muusikalis-visuaalset vaate- ilusate, noorte ja edukate teemal Peeter Piiri «Ivanovide jõulupuu». kaliga. Loomulikult ei saa seda vaatajana võib tajuda erinevust mängu tudengielu teemal, mitte vinti pisut üle keeranud. Ja kui Tartu üliõpilasteatri liige Laiemas plaanis on nii teatri- kõrvutada vastava žanri kõrgmäes- tavapärase linnapildiga. Pigem enamat. Mina isiklikult lülitasin nii, siis on «Tudengimuusikalis» kui ka filmilavastus omaette reaal- tikega, aga arvestades filmitegijate on tegemist teatud kuvandiga endas ekstudengi välja ja nautisin vaatamist ka riukalikuma maitsega uusikal ja muidugi ka sused, kus kehtib oma sisemine suhteliselt piiratud rahalisi võima- tudengielust. lihtsalt tantsu-laulu. filmivaatajale. Pisike kurat minus sellest välja arenenud seaduspära. Ka kõige äärmuslikum lusi, võib öelda, et saavutatud on Kindlasti on neid, kes muusi- Ma arvan, et «Tudengimuusi- rõõmustab, et absurd on ajanud filmimuusikal pole psühholoogiline realism allub maksimaalne tulemus. kali nähes kohe pahandavad: see kali» sihtrühm pole mitte niivõrd oma suure musta karvase käe ka midagiM muud kui kindel esteetiline teatris ja kinos kompositsiooni ja Iga asja tuleb üritada hinnata ei ole ju Tartu tudengielu! Samas tartlased või tudengid või boheem- sellesse ilusasse ja korrapärasesse žanr. Mõnel inimesel, teiste hulgas temporütmi reeglitele. tema oma taustsüsteemis. Suur osa peab ütlema, et Tartu tudengielu lased, kuivõrd keskkoolinoored maailma. Ja lõpuks on ka lihtsalt ka minul, on seda žanri raske Ikka on nii, et helil, lavakujun- filmi tegemisel kaasalöönud ini- on eripalgeline ja komplitseeritud üle kogu Eesti. Tudengimuusikal kummastavalt hea vaadata kinoli- omaks võtta. Veel kümmekond dusel, valgusel, liikumisel on selles mestest olid amatöörid ja töötasid kultuurinähtus, mis on tihedalt on midagi päris noortele. Seal on nalt Tartu maastikke, mis on mille- aastat tagasi tähendas muusikal reaalsuses palju suurem sõnaõigus puhtalt õhinapõhiselt. Niimoodi põimunud-lõimunud laiema kon- õhku ja ilusaid, puhtaid, pastelseid gipärast sattunud muusikali – tekib minu jaoks märki erakordselt hal- kui näitleja sisseelamisvõimel. on filmi produtseerida üldse tekstiga. Sellist asja ammendavalt värvitoone, on keskkoolilõpupidu- selline väike nostalgiamoment. UT vast kunstilisest maitsest. Muusi- Muusikaližanr viib selle võõrdu- äärmiselt küsitav, ometi on kae- ja adekvaatselt kinolinal näidata de natuke uimastavat atmosfääri, kal oli midagi sõimusõna taolist. misprotsessi teatava esteetilise lamurdva ülesandega igati toime oleks problemaatiline ka kümne- on armuromaan ja piltilusad Kinoonude «Tudengimuusika- Aja jooksul muidugi selgus, äärmuseni, n-ö puhta kunsti tuldud ja film on ekraanikõlbulik. tunnise dokumentaalfilmi võtmes. peategelased. li» on võimalik vaadata kõigis Sebe et tegelikult on mulle elu jooksul kvintessentsini, millest unistas juba «Tudengimuusikal» jutustab Muusikalilt on tõepärast Mulle isegi tundub, et Kino- Tallinna–Tartu liini täistunnieksp- meeldinud paljud muusikalid. Ma näiteks Wagner ooperižanri aren- loo Tallinna tüdrukust Elenist kajastust oodata üsna mõttetu. onud ei luiska tudengielu ilusamaks, ressi bussides kuni järgmise aasta lihtsalt ei osanud neid muusika- dades. On ka selge, et kui absurdi- (Adeele Sepp), kes alustab Tartus Tudengimuusikali tuleb näha kui ei valeta, vaid nad on üsna teadlikult veebruarikuuni. 28 Aktuaalne Aprill 2013 nr 4 UT UT Aprill 2013 nr 4 Aktuaalne 29

teise ringi perekondlikud või meie muistsete esivanemate pü- ainult eesti- või venekeelsete regionaalsed tähtsündmused. Siin had? Seljamaa sõnul on kalendri inimestega.» võib tuua näiteid kalurite päevast ja selle kasutajate eripäraks eri Viimase kahe kümnendi kestel Kihnu saarel või kaevurite päe- kihistuste sünteesimisvõime. on siinsesse kalendrisse üha jõuli- vast Kirde-Eestis, mis kannavad «Kui kirik hakkas propageerima semalt tungimas ka sootuks uued omavahel põimunud regionaalset oma pühasid, siis võttis ta tihti pühad, mis on imporditud mujalt ja professionaalset identiteeti. aluseks pööripäevad ja näiteks maailmast. Kui näiteks halloween «Nii ametlikud kui ka mitteamet- maaharimise ja viljakusega ja valentinipäev tekitavad vanema likud tähtepäevad struktureerivad seotud pühad. Näiteks jõulud elanikkonna seas võõristust, siis meie aega ja ajatunnetust ning ja lihavõtted kattuvad ajaliselt noorem põlvkond on neid omaks kuulumist eri kogukondadesse,» varasema eelkristliku aja tähtpäe- võtmas. ütleb teadlane. vadega,» ütleb folklorist. Selles «Mis puudutab püha Patricku Mitmesuguseid tähtsündmusi plaanis on uurijal raske välja tuua päeva või halloween`i, siis siin on armastab kalendrisse juurde kirju- muinaseestlaste tähtpäevi, kuna eriti raske vahet teha rahvapärase tada ka riiklik võim, püüdes nõnda eri kultuuritasandid on tänaseks traditsiooni ja äri vahel,» räägib Jaanipäeva tähistamine Altjal. Jörg Rittmeister / Vikipeedia rahvuskehandit luua ning kinni- niivõrd segunenud. Nõnda on ka Seljamaa. USA-s doktorantuuris tada. Hiljutisest ajast meenub vast- mardipäeva ja kadripäeva algseks õppinud teadlase sõnul on seal loodud priiuse põlistumise päev, taustaks hingedeaeg, talve algus halloween tõeline rahva loovuse mida tähistati 27. märtsil. Eesti ning väljas tehtavate tööde lõpp, püha, kus inimesed dekoreerivad Tähtpäevad identiteedi- riigi, parlamendi ja erakondade ka viljakuse taotlus, kuid hiljem kodusid, aedasid ja majade fassaa- tegevust vaadates ütleb Seljamaa, on sellega segunenud pühakute de ning konkureerivad omavahel et nende huvi kalendri kasutamise mälestuse jäädvustamine. selle pärast, kes suudab kõrvitsaid vastu selliste sõnumite saatmiseks kõige mõjuvamal viisil uuristada. loome teenistuses on uue sajandi algusest kasvanud. Kombed loovad Postkasti omanikuna võib «Kui mõtleme emakeelepäevale, kogukonda enamik meist olla tunnista- Kuidas vormivad tähtpäevad meie kultuurilist identiteeti? Sellele küsimusele mis loodi 1999. aastal, siis pärast Samas on tähtpäevadega seos- jaks sellele, kuidas kaubandus saab vastuse TÜ Tallinna nädalal, kus 5. aprillil peab folklooripäeva raames seda on tähtsündmusi järjest tuvad kombed paljudel juhtudel rakendab heal meelel kõiksugu tähtpäevakalendrist loengu eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna teadur juurde tulnud.» sarnased, olles seotud kas mõne tähtpäevad tarbimisvankri ette. Elo-Hanna Seljamaa. Üsna värskete pühadena vaata- koha või kindlate tegevustega. Kalendrit kasutavad mõnele vad kalendrist vastu hõimupäev, Sageli on selleks tegevuseks teemale tähelepanu tõmbamiseks Sven Paulus kultuurilist mitmekesisust käsit- se naastes üsna paljude eestlaste vanavanemate päev ja ka vastu- inimeste kokkutulemine, koos ka paljud organisatsioonid ja ins- [email protected] leva doktoritöö jaoks Tallinnas jaoks mõneks ajaks unustuse panuvõitluse päev. Osa neist on söömine ja muidugi peavad laual titutsioonid, kutsudes kord aastas folkloristlikke välitöid teinud hõlma. Samal ajal oli see aga teaduri sõnul juurutatud selge olema teatud kindlad road. Selja- tähistama rahvusvahelist vee-, uigi me sellele ehk tihti Seljamaa tõdeb, et riigisüstee- endiselt au sees meie venekeelse mälupoliitilise eesmärgiga, samas maa lausub, et taoliste kommete neeru- või hoopis teatripäeva. ei mõtle, rütmistab ka- mide mitmekordne vahetumine elanikkonna seas ja on nüüdseks kui teine osa rõhutab teatud väär- järgimine loob kogukonda ning Seljamaa peab kalendrit ja lender oma tähtpäevade- lühikese aja jooksul teeb Eestist laialt peetavate pidupäevade tusi nagu perekond, eesti keel või sellised ühtsustunde loomise tähtpäevi üheks loogiliseks ka- Kga üsna oluliselt meie igapäevast kalendri mõttes põneva paiga. hulka naasnud. meie soome-ugri taust. Viimase tehnoloogiad korduvad ajast aega naliks, mille kaudu huvirühmad elu. Võib olla päris kindel, et igal Toimunud on kiired muutused Eri kihistusi loob näiteks ka aja lisandused peegeldavadki, ja riigist riiki. pääsevad avalikkuse ette. Tema päeval aastas on kellegi sünni- ja kõrvuti eksisteerivad mitmesu- kiriklike pühade puhul kiriku- millisena näeb eliit Eesti riiki ja Jaanipäeva kui ühe suurima enda jaoks on tähtpäevade tra- päev, mis omakorda kinnistab gused eri kihistused, mis võivad kalendri nihe Vene õigeuskliku selle funktsioone rahvuskultuuri suvise püha puhul kipume seda ditsioonide uurimisel oluline just tolle inimese identiteeti ehk mina ootamatultki aktualiseeruda. kirikuga. Ja vahel on mõnele täht- säilitamisel. pidama Eestis vaid eestlastele see, kuidas taolised sündmused jätkuvust ajas ja ruumis. Isiklike «Mõned nõukogude aja ametli- päevale aja jooksul antud hoopis üdini omaks pühaks. Samas on aitavad välja tuua inimeste iden- ja perekondlike pühade kõrval kud tähtpäevad ja riigipühad on uus tähendus – mõelgem või 9. Ajaga muutuvad folklorist Eestis elavate vähe- titeedi mitmetahulisust. Sõltub vaatab kalendrist vastu terve rida taandunud, samas kui teistest on maile, mida varem tunti võidupü- pühad muste traditsioone kaardistades ju see, kuidas me end määratleme üleriigilisi või rahvusvahelisi täht- saanud rahvapühad, mida paljud hana, aga nüüd hoopis Euroopa Vaba riigi olemasolu on inimesi näinud välitöödel hoopis teistsu- üsna palju konkreetsest olukor- päevi, mille eesmärk on suunata järgivad, aga mida riiklikkusse päevana. Samas on sel päeval suunanud otsima ka meie ühiseid gust pilti: «Käisin jaanilaupäeval rast. «Meil kõigil on palju eri meid teatud väärtuste ja teemade tähtpäevade kalendrisse ei pan- paljude Eesti elanike jaoks ka eri- juuri ning taas leidma ja tähista- Lasnamäel ja sealne õhk oli grill- rolle ning põnev on see, kuidas üle mõtlema või tundma end da,» ütleb teadur. Näiteks mine- nevaid isiklikke tähendusi. Selja- ma minevikus oluliseks peetud suitsust paks! Vabadel platsidel me need enda jaoks traditsiooni- mõne laiema kehandi osana. vikus riikliku tähtpäeva staatuses maa sõnul moodustavad inimeste traditsioone. Võib ju küsida, kui oli tohutult kirev hulk inimesi de abil loovalt kokku paneme,» Integratsiooni, rahvuslust ning olnud naistepäev vajus iseseisvu- isiklike oluliste päevade kõrval populaarsed on üldse tänapäeval grillimas ja tegu polnud sugugi ütleb folklorist. UT 30 vilistlane Aprill 2013 nr 4 UT UT Aprill 2013 nr 4 Vilistlane 31

Tõnis Lukas on käinud sünnilinnas Tallinnas küll aastaid rahvast Toompeal esindamas, kuid kohe ülikoolitee alguses sai talle selgeks, et on tegelikult tartlane. Selle aasta alguses pani Lukas poliitikuameti maha, et olla ihu ja hingega Tartus Raadile tagasi jõudva eesti rahva muuseumi direktor – seda Ringiga juba teist korda. Merilyn Merisalu kohe kaasa. Kuigi tuttavaid jagus ja õppetöö [email protected] «Tallinnasse minek hakkas kõrvalt oli Lukas tegus ka mitme- tagasi muutuma järjest raskemaks. Mõ- sugustes üliõpilasühingutes, taheti artu ülikoolis ajalugu nikord sai reede õhtul minemisega teda siiski ülikoolist suisa kolmel õppinud ja õpetanud alustatud, aga rongid lasti järjest korral välja visata. Põhjuseks noormehele tuli huvi just ära sõita. Nii tuli juba reede öö võiski olla noormehe liigne ak- muuseumis, ajalooT vastu loomulikult. Tema vastu laupäeva, siis laupäev ja tiivsus, mis ei tahtnud tolleaegsele emapoolne onu oli Hiiumaal pühapäeval polnud ju mõtet enam riigivõimule hästi sobida. ajalooõpetaja ja kuigi nõukogude sõita,» meenutab mees. võimu poolt talust välja tõstetud Ülikoolilinna jäämise põhjused Tulemusteta ikka ja alati isa ei saanud Tallinnasse kolides olid igasugused organisatsioonid «väljaviskamine» pea midagi kaasa võtta, hõljus ja nendega seotud huvitavad Kõik need korrad, kus ülikoo- Lukaste kodus palju lugusid ja üritused. Ajaloolaste seltsielu oli li parteivõimud olid Lukase mälestusi. kaunis tormiline ja seda mitte väljaviskamisele lähedal, olid Tartus «Just ajaloolise mälu kohalolu ainult vanas Pälsoni ühiselamus viiendal kursusel. Esimese neist oli tõenäoliselt see, mis mind mõ- toimuvate olengute tõttu. põhjustas sõpradega nõukogu- jutas ajaloolaseks hakkama. Ja ilm- Näiteks Noor-Tartu ühenduse de valimisjaoskonna lubamatu selt ka konkreetne huvi vanalinna tööpäevade hulka kuulus ka näda- kontrollimine. Lukas, Toomas vastu – käisin ju koolis praeguses lavahetustel kalmistute korrasta- Anepaio ja Indrek Tarand olid va- Gustav Adolfi gümnaasiumis, mis mine ja võsaraiumine, regulaarselt hetustega hääletamispäeval juba asub kohe Tallinna linnamüüri toimusid ajalooringi ekskursioo- kella kuuest hommikul valimis- juures,» pakub Lukas. nid. Kõigist asjadest tuli osa võtta jaoskonnas kohal ja manitsesid Tartusse sattus endine hari- ja seetõttu jäigi Tallinn järjest jaoskonna töötajaid, et need ei dus- ja teadusminister esimest kaugemale. laseks hääletada inimestel, kes korda tõsisemalt 1980. aastal, kui «Mingil hetkel märkasin, tahtsid seda teha mitme eest või pealinnas sündinud ja kasvanud et minu elu toimus peamiselt kellel polnud dokumenti kaasas. noormees käis ülikoolis sisseastu- kolmnurgas,» räägib Lukas. Kui «Meie nõudsime küll miseksameid tegemas. Kuigi aasta õppetöö peahoonest Tähe tänava- seadustest kinnipidamist, aga varem oli Lukas võitnud üle-ees- le kolis, sai kolmnurgaks ühisela- see ajas nõukogude võimu nii tilise ajaloo olümpiaadi vanemale mu-raamatukogu-õppehoone. ähmi täis, et kogu päeva jooksul vanuserühmale, ei arvestatud tollal Kuigi, tõsi küll, peahoones ja selle käisid kohal KGB ja teaduskon- selliseid saavutusi ja tugeva kon- ümbruses toimusid ajalooringi na esindajad meid manitsemas, kursi tõttu tuli veel aastake oodata. üritused edasi. ähvardamas ja hurjutamas, et Lukas mõistis juba siis, et Tartu lõpetaksime sellise segamise,» Ei saanud kuidagi on tema jaoks tihedalt ülikooliga muigab Lukas. Tartust minema seotud. Oma mõtte kontrolli- Lõpuks saigi teaduskonna Seda kiiremini sai noormehest miseks tegi ta ühel päeval katse. juhtkond ja kogu ülikool nõuko- juba esimesel õppeaastal puhas Vanema üliõpilasena läks ta seisma gude linnavõimudelt ja partei- tartlane. Lukas mäletab selgelt, et Pirogovi pargi nurgale, Ülikooli komiteelt sugeda, et Tartu linna kui teised Tallinnast pärit kursu- ja Lossi tänava ristumiskohta. valimiste näitajad alla tõmmati. sekaaslased käisid igal nädalava- Tunni aja jooksul jälgis ja loetles Tollal oli kombeks, et ühe kan- hetusel kodus pealinnas Soome ta möödujaid ja leidis, et ligi 90% didaadiga valimiste osavõtuprot- televisiooni vaatamas ja soojas inimestest olid talle ülikooli kaudu sent oli umbes 99,9. Foto: Andres Tennus vannis, siis teda haaras Tartu elu nii nägu- kui ka nimepidi tuttavad. Peamiselt ülikooli inimestele 32 vilistlane Aprill 2013 nr 4 UT UT Aprill 2013 nr 4 vilistlane 33 mõeldud valimisjaoskonnas, aga aspirantuuri teadustööd jätka- voolasid ning kuidas üle pika aja ning seega nii hariduse- kui ka üli- eluga, mida pealinnast Toompea praeguses Reiniku koolis korral- ma mul ei lubatud enam jääda,» avalikult sinimustvalged värvid koolielu korraldamisega lähedalt mäe otsast nii kergesti ei näe. TÕNIS LUKAS datud omaalgatuslik kontroll te- meenutab Lukas. välja toodi, mäletab ta selgelt. kokku puutunud mees suundus Haridusvõrk katab kogu maad ja kitas aga olukorra, kus valimistel Selle asemel läks ta hoopis «Meie põlvkonna ülesanne parlamendis kultuurikomisjoni. koolide ühtluspõhimõtte järgi on • Sündinud 5. juunil osalejaid oli ennekuulmatult vähe Rõngu kooli õpetajaks ja asus oligi avalikus elus kaasa lüüa. Komisjoni esimehe kohale Tartu hariduselu keskusena väga 1962 Tallinnas ja ka ainukandidaat Tõnu Laak sai aktiivsemalt muinsuskaitseliiku- Ühiskondlike liikumiste kaudu kandideeris ta koos Jaak Alliku- hea koht!» • 1980 lõpetas Tallinna häbiväärselt vähe poolthääli. misega tegelema. Muinsuskaitse Eesti ellu sukeldumine tähendas ga. Mitmes voorus sama palju Enam Lukas küll tegevpoliitik 1. keskkooli (praegune «Ma võin eksida, aga tollal oli selts ja looduskaitse selts said neil vastutuse võtmist. Muinsuskaitse hääli saanud meeste vahel visati ei ole, aga emakeelse kõrghari- Gustav Adolfi gümnaa- kandidaadi poolt vist ainult 90 või aastail ühiskondliku liikumise selts oli ju üks neist, kes korral- lõpuks münti, õnn naeratas duse käekäik läheb talle endiselt sium) vähem protsenti. Isegi kui 95%, legaalseteks lipulaevadeks, millel das Eesti Kongressi, kus nõuti Lukasele. Ja selle üle, et ta on korda. Üliõpilaste arvu vähene- • 1987 lõpetas TÜ aja- ajas see nõukogude võimu nii nähtavaid poliitilisi nõudmisi pol- riiklikku iseseisvust. Kui Eesti poliitikukarjääris olnud algusest des oli juba aastaid tagasi näha, loo bakalaureuseastme paanikasse, et parteilased ähvarda- nud. Ometi said just neist organi- saigi vabaks, oli ülesanne hakata peale vastutaval kohal, on mehel et ühel hetkel on võimalik kogu ajaloos sid meid nõukogude üliõpilasele satsioonidest rahvusliku liikumise tärkavas riigis tööd tegema. Kes siiralt hea meel. eesti keeles õppivate tudengite • 1987–1989 õpetas sobimatu teo eest ülikoolist välja algatajad, kelle ridades oli suurem teeb, see vastutab. Kui julgesid «Noore inimese lihtliikme- koolitamiseks vajaminev raha Rõngu 8-klassilises koolis visata. Kuidagi rahunes see olu- osa tulevastest eestimeelsetest end vabaks laulda, peab julgema na hoidmine on mõnes mõttes leida riigieelarvest. ajalugu ja matemaatikat kord aga ikkagi maha.» poliitikutest. ka oma riiki üles ehitada.» raiskamine, värsket energiat «See mõte oli otseselt seotud • 1989–1992 töötas Järgmine oht oli sama õppe- Toompeale jõudmine võttis peaks saama kasutada rahvale eesti keele ja kultuuri hoidmisega. Tartu ülikoolis lektorina aasta kevadel, kui esimese kursuse Legendaarsed Lukasel aga kauem aega kui võimalikult kasulikult. Mina olen Praegune kõrgharidusreformi • 1992–1995 oli eesti ajalootudengid korraldasid muinsuskaitsepäevad paljudel kooli- ja mõttevendadel. saanud õnneks elus rahmeldada mudel ei ole küll täpselt see, mille rahva muuseumi direktor ülikooli aulas fosforiidikaevanda- «Just 25 aastat tagasi toimusidki Tema jaoks oli olulisem elu Tar- ja energiat õigesse kohta suunata mina ette panin, aga ma arvan, et • 1996–1997 oli Tartu misevastase koosoleku. Kaevan- esimesed muinsuskaitsepäevad ja tus ja töö eesti rahva muuseumi – loodan, et see on ikka asja ette nüüdseks on ülikoolid endid selle linnapea damise mittealustamise nõuete noorematele põlvkondadele on direktorina, kelleks ta 1992. aastal läinud,» tähendab Lukas. järgi piisavalt hästi seadistanud. • 1997 sai TÜ ajaloo kõrval hakati koosolekul pidama seega väga asjakohane meenuta- valiti. Ometi viis just töö ERM-is Ma loodan, et uus süsteem ei too erialal magistrikraadi ka rahvuslikke kõnesid ja nõudma da, et Eesti ei ole kogu aeg vaba ka tema aktiivselt poliitikasse. Haridus ja teadus kaasa massilist üleminekut ing- • 1995–2013 oli Isa- Eesti maa ja rahva säilimist. olnud. Selle eest on eri põlvkon- 25 aastat tagasi nõuti just on Tartu rida liskeelsele kõrgharidusele, eesti maaliidu (hiljem IRL-i) Kuigi tegelikud korraldajad olid dadel eri moodi tulnud seista muinsuskaitsepäevadel ka Raadi Näiteks esmakordselt haridus- keele roll peaks meie ülikoolides koosseisus riigikogu liige nooremad tudengid, ei tahtnud – kellel relvaga, kellel poliitilist vabastamist. Kunagises eesti ministriks saades oli noore mehe ikkagi väga oluliseks jääma.» ning kaks korda ka Eesti ülikooli juhtkond uskuda, et vastupanu osutades,» sõnab rahva muuseumi asupaigas laiutas otsus ministeerium Tallinnast Hariduse ja kultuuriga tegeleb vabariigi haridus- ning selle pahanduse tegid noored Lukas, kes oli koos Tõnn Sarvega siis lagunenud hoonetega nõu- Tartusse tuua. Kuigi sisuliselt Lukas edasi teistsuguses vormis, haridus- ja teadusminister. komsomoliliikmed. Et Lukas oli üks päevade peakorraldajatest. kogude lennuväli, okastraadid peab Lukas ise tollaseid haridus- sest ka muuseumitöös on tead- korraldajatest ainuke, kes polnud Ilusad aprilliilmad soosisid, ümber. Rahvas nõudis selle süm- reforme palju olulisemaks, on miste jagamine väga olulisel ko- Tõnis Lukas on abielus komsomoli astunud, süüdistatigi et muinsuskaitsepäevad olid rah- boolse väärtusega koha vabasta- ta päri, et operatiivülesannetest hal. Seda enam, et tänavu märtsis TÜ filosoofiateaduskonna kõiges teda kui vana võimuvasta- varohked: kokku tuli tuhandeid mist ja muuseumi taastamist. oli see kolimine üks suuremaid alustati eesti rahva muuseumi uue õppeprodekaani ja maa- list, kes oli noored halvale teele inimesi. Lukas tõdeb tagantjärele, «Ma ei kandideerinud 1992. õnnestumisi. hoone ehitamist, mille sisu tuleb ilmakirjanduse dotsendi viinud. Ka seekord jäi ülikoolist et ilma üliõpilastest eestvedajate aastal parlamenti, kuna tegelesin Ministeerium jõudis Tartusse juba praegu ette valmistada. Liina Lukasega. Neil on väljaviskamine imekombel ära. ja Tartu vaimsuseta ei oleks see suures osas muuseumi ehitamise ilma tööd katkestamata, seda Taas Raadil kodu leidva muu- kaks tütart ja poeg. «Viimane kord oli maikuus rahvavool vist nii võimas olnud. mõttega. Sellise suure teemaga peab Lukas väga hea meeskon- seumi ümber plaanib Tartu linn rahukontserdi ajal Raekoja platsis, «See pidi olema ikka pöörane tuli aga linnavolikogu teemal kaa- natöö tulemuseks. Siin olid täiesti uut keskkonda, mis annaks kus ma korraldasin fosforiidivasta- vaimustus, mis meid kandis! Nelja sa rääkida, niisiis kandideerisin sobivamad nii halduskulud ja praegu kesklinnast n-ö kusagil siit ära viia. Minu naine Liina se loosungi paigaldamise raekoja päeva jooksul toimus üle 70 ette- linnavolikokku. Ja riigi tasemel töötajate palgatase kui ka töötajad eemal asuvale piirkonnale uue töötab ju ülikoolis, lapsed õpivad seinale. See oli täiesti ennekuul- võtmise, kusjuures inimeste hulk muuseumi eest seismiseks tuli ise. Tartu on ju hariduse linn, siin hingamise. Oma teatrisaali, raa- siin – kes koolis, kes ülikoolis, matu häbematus, väljaviskamine oli kõigil neil ettevõtmistel arvata- lõpuks ikkagi ka riigikogusse on vastavate valdkondade spetsia- matukogu, kohviku ja õppesaali- laste kasvukeskkonnana on Tartu oli väga lähedal – parteikomitees vast suurem ja üritused kestsid ka kandideerida,» kirjeldab Lukas listid olemas ning suurt osa tööst, dega muuseumi ümber on muu väga hea koht. Meie pere elab tehti isegi vastav esildis. Selleks arvatavast kauem aega,» räägib ta. teekonda tipp-poliitikasse. mida ministeeriumis teha tuleb, hulgas plaanis rajada teemapark, siin ja ma ei kujuta seda teisiti hetkeks oli mul aga diplomitöö Kuna Lukas ise töötas veel Lukas pooldab mõtteviisi, et on selgelt ülikoolide ja koolide mis uute töökohtadega tooks ettegi,» loodab Lukas, et Raadi tehtud ja lõpueksamid pooleli. Rõngus kooliõpetajana, ei saanud poliitikud peaksid tegelema vald- igapäevatöös näha. Raadile rohkem elanikke seda uut uus hingamine annab ka teistele Ilmselt tundus 1987. aastal ka ta iga päev Tartus kohal käia. kondadega, millega nad on ka «Pealegi on Tartu Eesti eluga elu nautima. võimaluse Tartu elu nautida. UT parteijuhtidele, et nii õpingute Seda aga, kuidas sajad inimesed varem kokku puutunud. Rõngus üldiselt rohkem kursis kui Tal- «Kui ma ise olen töötanud lõpus on üliõpilase väljaviskamine ühes kohas lõppenud ürituselt õpetaja ja hiljem ülikoolis lek- linn. See asub rohkem ristumis- väljaspool Tartut, ei ole ma kor- Loe muinsuskaitsepäevadest pike- natuke liiast. Sain küll lõpetada, jõena korraga järgmisesse kohta torina töötamise kogemuse toel teedel ja puutub kokku ka sellise dagi isegi mõelnud, et enda pere malt ajaloo rubriigis lk 42–45. 34 reisikiri Aprill 2013 nr 4 UT UT Aprill 2013 nr 4 reisikiri 35

kooli ning eri tudengiorganisat- kallimas linnas. Esimest korda sioonide korraldatud üritusi ning tundsin, et igatsen Eestit oma pidusid. Söömise ja magamise lihtsuse ja kõigi mugavustega. peale polnud aega isegi mõelda, Kuid inimene pidavat harjuma sest esmatähtis oli suhelda, leida kõigega ning nii ei jää ka ühel tüü- sõpru, tegeleda paberimajandu- pilisel vahetusüliõpilasel muud sega ning samal ajal tulla toime üle. Tegelikult on asi lihtsalt NORRA igapäevaste pisiasjadega, nagu harjumisest kaugel, praegu nau- poest harjumuspärase piimatoote din viimast kui hetke koos oma leidmine või kõigest 15 sooja- uute sõpradega, lootes, et see kraadiga ühiselamutoas magami- suurepärane aeg minu elus ei saa Katerin Peärnberg ne. Käisime teiste tudengitega liiga kiiresti läbi. Olles saavuta- TÜ õigusteaduse 2. aasta magist- kolmekümnekesi koos kohalikel nud turistiks olemise tipptaseme Vaheldusrikas rant külas ning planeerisime reisi ja läbinud edukalt esmataseme teisele poole polaarjoont. keelekursuse, ei valmista tähed ahetusüliõpilane elab Õppetöö hakkas aga peagi æ, ø ja å ning ilma kaardita linnas elu Norras võõrasse riiki tulles pihta ning harjuda tuli uue rutii- liikumine mulle enam mingit oma elus läbi neli faasi. niga. Oslo ülikoolis on suur rõhk raskust. Kõrged kontsad olen EsmaltV tabab teda vaimustus iseseisval õppel, mis tähendab, et asendanud praktiliste matkasaa- kõigest uuest: välistudengitele loenguid on minimaalselt, semi- bastega ja näen ilmselt välja nagu korraldatavatest üritustest, uutest narid puuduvad ja suurema osa üks õige norrakas. ja põnevatest tutvustest, teist- ajast tuleb tegeleda enese motivee- moodi toidust, keelest, kultuurist rimisega ning veeta päevi raama- Milline on tüüpiline ja elustiilist. tukogus istudes ja lugedes erialast norrakas? Selle järgneb kergemal või ras- kirjandust. Õppima sunnivad aga Tüüpiline norrakas ei erine samas kemal kujul kultuurišokk, kui on erakordselt ranged eksamireeglid. tüüpilisest eestlasest kuigi palju. raske leppida kõige sellega, mis on Jagada kööki ja kahte dušši- Mõlemad on rahuliku olemisega, teistmoodi. Võib tekkida koduigat- ruumi 14 rahvusest ja kolmest harjunud elama loodusega kõr- sus. Kolmas faas on kohanemine, maailmajaost pärit tudengiga vuti ning jutukaks muutuvad vaid mille järel jõuab üliõpilane peagi tundus esialgu paras katsumus. reede ja laupäeva öösiti. Linnas viimasesse faasi, kus ta tunneb, Kõige keerulisem oli aga harju- ringi jalutades on nad ka harju- et on võõras riigis sama hästi kui da ja toime tulla faktiga, et elan muspäraselt ebaviisakad ning võr- kohalik ning suudab uutes oludes nüüd ühes viiest maailma kõige reldes Brüsseli või Pariisiga keegi ideaalselt toime tulla. Mina olen nüüdseks Norras elanud ja Oslo ülikoolis õppinud kolm kuud. Selle lühikese aja jooksul olen kõik neli faasi täiskii- rusel läbi elanud. Pärast pikka välisülikooli ja stipendiumile kandideerimise protsessi jõudsin jaanuari alguses Oslosse. Erinevalt paljudest teis- test välistudengitest, kes elavad kesklinnast eemal suurtes üliõpi- laslinnakutes, seadsin end sisse suurepärase vaatega ühiselamusse kõigest 15 minuti jalutuskäigu kaugusel kuningalossist. Oslos praami peal, kui allakirjutanu käis Oslo fjordis asuvaid saari Esimesed nädalad olid täis üli- avastamas. 36 reisikiri Aprill 2013 nr 4 UT UT Aprill 2013 nr 4 reklaam 37 niisama iga pisiasja pärast vaban- dama ei hakka. Olles elanud ka Rootsis ja reisinud Soomes ning Taanis, võin öelda, et norrakatel on siiski nii mõndagi, mis neid naabritest eristab. RAAMATUTERAAMATUTE SUURMÜÜKSUURMÜÜK Kõige huvitavam minu jaoks oli sõita esimest korda ülikooli ning püüda metroos mitte peale astuda 01.01. aprillaprill –– 30.30. aprillaprill 20132013 igal pool vedelevatele suuskadele. Kui norrakal ei õnnestu nädalava- hetuseks sõita linnast välja mäge- desse oma elektri ning veevärgita mägionni, siis võtab ta ilmtingi- mata naise, lapsed, koera, pikniku- moona ning veedab mõnusa päeva Saami festivalil tänavu veebruaris. Fotod: 3x erakogu mõnes Oslo metsas sportides ning hiljem lumme tehtud lõkkel vorste pöördutakse vaid eesnimepidi. õppinud valmistama eri rahvuste grillides. Teine võimalus on sõita Peale tavapärase õppetöö roogi, pildistanud külmakraadi- kesklinnast praamiga läheduses toimub palju akadeemilisi üri- dega kuus tundi järjest öist Oslot, 25,25 12,61 18,92 12,51 asuvatele saartele kala püüdma. tusi ja rahvusvahelisi seminare. sõitnud autoga üle piiri Rootsi, 20,20 10,08 15,13 10,00 Minu jaoks on imeline, kuidas Mõned loengud on mõnusa käinud kruiisil Taanis, võõrusta- norrakad oskavad kogu oma rik- vaheldusena toimunud ka nud küllatulnud sõpru, veetnud kuse juures lugu pidada lihtsusest suuremates advokaadibüroo- öö mägionnis ning arutanud ning suudavad nii hästi toime des. Ülikooli õppima asudes oli hommikutundideni kaasüliõpilas- tulla neid ümbritsevas looduses. akadeemilise ellu lihtne sisse tega maailmaasju. Ees ootab suvi, Väljakutsuvaid disainerrõivaid elada, sest infovoldikud jõudsid fjordis ujumine ning kuningalossi ning liiga uhkeid autosid peetakse minuni juba enne Oslosse kõrval pargis sõpradega grillimine. siin pigem halva maitse märgiks. tulekut, kohapeal lisandusid Aeg vahetusüliõpilasena ei Peomeeleolus muutub norrakas lõputud infoüritused. ole seega oluline mitte ainult aga täielikult, mida iseloomustab Ei saa mainimata jätta, et seetõttu, et see on hea võimalus 6,31 9,46 31,54 6,26 arusaamatus keeles seltskonnalau- norra keele tunnis käies pakub end erialaselt täiendada, vaid lude laulmine ning kaaslastega iga- õppejõud meile iga kord kohvi ja võõras riigis elatud aeg avardab 5,04 7,56 25,23 5,00 suguste hullumeelsuste tegemine. šokolaadi ning terve Oslo on täis tohutult maailmapilti ning õpetab Rasketel hetkedel ei saa norrakas üliõpilastele mõeldud raamatuko- aktsepteerima ja mõistma eri aga kunagi vihaseks, teda valdavad gusid, arvutiruume ning õppimis- inimtüüpe, rahvusi ja kultuure. pigem kurbus ja pettumus. kohti, kuhu lugema minnes võib Ma ei hakka rääkimagi tutvustest võileiva kaasa võtta. Oslo ülikool üle maailma ning uutest võima- Miks just Oslo on ideaalne üliõpilasele, kes lustest tööturul. Selleks, et ennast ülikool? oskab hinnata ülikooli pakuta- ja oma kultuuri kõige paremini Oslo ülikool asutati alles 1811. vaid akadeemilisi võimalusi ning tundma õppida, tuleb mõneks aastal, kuid see on Norra vanim, armastab loodust, kuid samal ajal ajaks välismaale minna. Kui väga suurim ja prestiižseim õppeasu- naudib ka pealinna melu. tahta, on kõigil üliõpilastel see 17, 66 8,83 21,45 6,39 tus ja ka Euroopa üks parimaid Siin oldud aeg on olnud nagu võimalus ka olemas. Seniks aga: 14,12 7,0 6 17,16 5,11 ülikoole. Hoolimata sellest, et üks suur seiklus. Olen näinud Beste hilsener til Estland! UT õppetöö on suures osas iseseisev, taevas virmalisi, käinud polaar- on siinsed õppejõud kas kohali- joone taga, einestanud maailma Katerin Peärnbergi õpinguid toetab kud või naaberriikidest pärit oma põhjapoolseimas Burger Kingis, Euroopa Liidu Euroopa sotsiaalfond AVATUD UUEL AADRESSIL RAEKOJA PLATS 11 ala parimad ja rahvusvaheliselt sattunud Norra televisiooni, näi- programmi DoRa raames. Programmi tunnustatud, kelle poole samas nud põhjapõtrade võiduajamist, DoRa viib ellu sihtasutus Archimedes. 38 essee Aprill 2013 nr 4 UT UT Aprill 2013 nr 4 essee 39

uurimistoetust taotlevas teadus- ja arendusasutuses. Lisaks uurimisteema juhile näidatakse taotluses kuni Asutuse strateegiliselt olulisteks nimetatud Muudatused viis uurimisteema täitmisel osalevat põhitäitjat, kelle teemade puhul lisandub teema tähtsuse hin- kvalifikatsiooni arvestatakse taotluse hindamisel. damisel automaatselt kaks punkti. Nii võivad Lisaks nendele võivad olla teema täitmisse kaasatud asutusele strateegiliselt olulised teemad uurimistoetuse ka teised täitjad. koguda hindamisel maksimaalselt 20, kõik Uurimisteema taotluses saab teha ettepaneku teis- teised teemad aga kuni 18 punkti. te institutsionaalsete uurimisteemade või sihtfinant- seeritavate teadusteemade liitmiseks või lõpetamise taotlemisel tõttu vabanevate ressursside suunamiseks uurimis- eurot ja 2012. aastal 22,970 miljonit eurot. Olukorras, teemasse. Erinevalt eelmise aasta taotlusvoorust ei kus institutsionaalse uurimistoetuse taotluste kogu- saa Eesti teadusfondi otsusega eraldatud grante 2013. maht ületas vabanevaid ressursse enam kui neli korda, aastal lõppevate taotleja sihtfinantseeritavate uuri- aastal taotletavate uurimisteemadega liita. oli hindamisnõukogu eelmise aasta taotlusvooru järel misteemade summast või asutuse väikseima lõppeva Uurimisteema eelarve koostamise kohta on Eesti väga raske dilemma ees. Uurimistoetuse eesmärk on sihtfinantseeritava teema maht. Asutuse strateegiliselt teadusagentuuri koduleheküljel eraldi juhend, mis näi- rahastada teadus- ja arendusasutuste kõrgetasemelist olulisteks nimetatud teemade puhul lisandub teema tab ära personalikulu arvestusliku määra ning juhend teadus- ja arendustegevust. Kui võtta aluseks vaid see olulisuse hindamisel automaatselt kaks punkti. Nii teiste otseste kulude arvutamiseks. Personalikulud üks kriteerium, siis isegi nende 17 taotluse puhul, mis võivad asutusele strateegiliselt olulised teemad kogu- peaksid moodustama eksperimentaalsetel teadustee- said hindeks 4,5 või 5, ületas vajaduspõhise rahasta- da hindamisel maksimaalselt 20, kõik teised teemad madel vähemalt 60% otsestest kuludest ja mitteeks- mismudeli rakendamisel taotluste maht 2012. aastal aga kuni 18 punkti. perimentaalsetel teemadel vähemalt 80% otsestest vabanenud rahalisi vahendeid ühe miljoni euro võrra. Teema tähtsus nii asutuse kui ka riigi jaoks, kuludest. Kraadiõppurite stipendiume taotluses eraldi Teiselt poolt on IUT-i ülesanne tagada teaduste- teadus- ja arendusasutuse senine roll, praegused välja ei tooda, need on osa personalikuludest. Hin- gevuse järjepidevus ja väljakujunenud teadusvald- ülesanded ja eesmärgid ning jätkusuutlikkus on üks damisnõukogu ettepanekul kehtestatakse täiskohaga kondade teatud tasakaal. Ainult kõige kõrgema hinde neljast hindamiskriteeriumist. Uurimisteema taotluse töötajate personalikulu määr. Arvestuslik personaliku- saanud 17 taotluse finantseerimise puhul poleks puhul hinnatakse veel kavandatava uurimisteema lu koosneb brutopalgast koos kõigi riiklike maksude- sellist järjepidevust suudetud tagada ei teadus- ja põhjendatust, põhieesmärke, püstitatud hüpoteese, ga. See on suurus, mille järgi eraldatakse raha, aga mis arendusasutuste ega ka teadusvaldkondade lõikes. meetodite ja tegevuskava kvaliteeti. Uurimisteemat ei ole asutustele siduv töötasu määramisel. Hindamisnõukogu leidis õigustatult, et olemasoleva- elluviiva meeskonna puhul hinnatakse põhitäitjate Lisaks personalikuludele eraldatakse teema te äärmiselt piiratud ressursside puhul ei ole vajadus- Foto: erakogu senise teadustöö tulemuslikkust ning meeskonna op- täitmiseks muudeks otsesteks teadustöö kuludeks (sh põhise rahastamismudeli täielik rakendamine 2013. timaalset koosseisu teema täitmiseks. Samuti antakse aparatuuri ja seadmete soetamiseks, lähetuskuludeks, aastal veel võimalik, ilma et see oluliselt kahjustaks Madis Saluveer hinnang teema täitmiseks vajaliku taristu olemasolule teadustöö publitseerimisega seotud kuludeks jms) Eesti teadusasutuste ja -valdkondade järjepidevust Eesti teadusagentuuri uurimistoetuste ja seisundile. eksperimentaalse teadusteema puhul kuni 40% ja ning jätkusuutlikkust. Seega rahastati kokku 31 uut osakonna juhataja Teadusagentuuri hindamisnõukogu moodustab mitteeksperimentaalsete teadusteemade puhul kuni taotlust. uurimisteemade taotluste valdkondlikud pinge- 20% teema otseste kulude mahust (personalikulu + Konkurentsipõhine teadusrahastuse taotlemine on 2013. aastal esitatakse institutsionaalse uurimistoetu- read, mille aluseks on taotlustele antud lõpphinded. muud otsesed teadustöö täitmise kulud). Taotlusvor- muutnud Eesti teadlased tugevaks ja konkurentsivõi- se taotlusi 15. märtsist 30. aprillini. Koondtaotlus ja Hindamisnõukogu fikseerib valdkondliku rahastuse mil kirjeldatakse need kulud etteantud eelarveridade meliseks ka maailmas, paraku ei ole rahastamise maht sellele lisatavad andmed esitatakse Eesti teadusinfo- proportsioonid ja võimaliku valdkondadevahelise kaupa, lisades igale reale selgituse, milleks kulu on jõudnud kvaliteedi paranemisele järele, mis tähendab, süsteemi ETIS kaudu. ümberjaotuse suuruse enne hindamise algust hinda- planeeritud. Hindamisnõukogu hindab kuluridade et rahastamist ei leia mitte väga head taotlused, vaid Taotluste hindamist korraldab Eesti teadusagen- misnõukogus. põhjendatust, võttes arvesse taotluse valdkondlikku parimatest parimad. tuur, taotlusi hindab hindamisnõukogu, kes moodus- Teine oluline muudatus algavas taotlusvoorus on spetsiifikat. Hindamisnõukogu võib oma otsust põh- Hindamisnõukogu teeb esialgsed otsused uurimis- tab hindamiseks valdkondlikud ekspertkomisjonid. see, et teadusasutusele tagatakse sihtfinantseeritavate jendades vähendada teisi otseseid kulusid. toetuste määramiseks septembri lõpus ning saadab Ekspertkomisjonid lähtuvad oma töös kirjalikest teadusteemade ja institutsionaalsete uurimistoetuste Selle aasta institutsionaalse uurimistoetuse taot- need seejärel asutustele tutvumiseks ja tagasisideks. retsensioonidest, mille annavad taotlustele valdavalt rahastamine vähemalt 85% ulatuses eelmise aasta SF-i lusvooru maht on ligikaudu 11,7 miljonit eurot. Seda Lõpliku otsuse institutsionaalse uurimistoetuse väliseksperdid. Iga taotlust hindab vähemalt kaks ja IUT-i vahendite kogumahust. Tänavu esitatakse on peaaegu kaks korda nii palju kui eelmisel aastal rahastatavate teemade kohta kinnitab haridus- ja tea- eksperti. uurimistoetuse taotlusi 2014. aastaks ning võrdlus- institutsionaalse uurimistoetuse taotlusvoorus. Seda dusminister 2014. aasta riigieelarve kinnitamise järel. Alates käesolevast aastast on asutustel võimalus aastaks on 2013. aasta. summat ei saa aga vaadata eraldiseisvana sihtfinant- Lisainformatsioon institutsionaalse uurimistoe- koondtaotluses näidata ära kõige olulisemad teemad, Uurimisteema juht võib olla doktorikraadi või seerimiseks eraldatud rahastusest ning teadusasutus- tuse taotlemise kohta, hindamisjuhendid ja eelarve lähtudes asutuse strateegilistest eesmärkidest. Algavas sellele vastava (välisriigi) kvalifikatsiooniga isik, kes tele teadus- ja arendustegevuseks eraldatud raha on koostamise põhimõtted on kättesaadavad: http:// taotlusvoorus kõige tähtsamatele teemadele taotle- on valdkonnas tunnustatud teadlane ja kes töötab aasta-aastalt isegi mõnevõrra vähenenud: 2008 oli see www.etag.ee/rahastamine/institutsionaalne-uurimis- tava toetuse kogusumma võib olla kuni 30% 2013. uurimisteema täitmise ajal vähemalt 0,5 tööajaga 24,741 miljonit eurot, 2010. aastal 23,047 miljonit toetus. UT 40 essee Aprill 2013 nr 4 UT UT Aprill 2013 nr 4 essee 41

ühe rahastusskeemiga lahendada algselt vastand- hindamiskomisjon saab tänavu anda täpsustunud likke ülesandeid: ühelt poolt rahastada maailma tingimustes oma panuse institutsionaalsete aspek- Eesti teadlaste jaoks tipptasemel teadust ning teisalt katta ühiskonna tide arvestamisel. Sügisel annab käesolev taotlus- ning kõrghariduse ja teaduse laiemaid vajadusi. voor vajaliku tagaside esimest korda rakenduvale Tartu ülikool tegi ettepaneku kasvatada insti- eelistuste süsteemile ja selle jätkusuutlikkusele. tähtis teadusrahade tutsionaalsust viisil, mis oleks andnud teadus- ja Samas eelistatakse teaduse üldisest finantseerimise arendusasutuste käsutusse lisavahendeid: nimelt loogikast lähtuvalt kindlasti olukorda, kus reeglistik baasfinantseerimise või IUT-ga kaasneva üldkulu on paigas ning igal aastal ei järgne suuri muudatusi, osa suurendamisega, mida oleks võimalik kasutada nagu see seni on juhtunud. jagamine kirjeldatud probleemide lahendamiseks. Üldkulu Tänavuses IUT-i taotlusvoorus on Tartu ülikoolis määra suurendamiseks on teinegi tähtis põhjus: üli- koostamisel 57 taotlust. Esialgne taotletav finant- kooli nii uued kui ka renoveeritud laborihooned on seerimise maht on 18 miljonit eurot. See ületab teadlaste 27-le rahastatud projektile lisandus veel tehnoloogilisemad kui eales varem, millega kaasneb lõppeva 52 teema mahu kolmekordselt. Taotlejad 1,38 miljonit eurot (63% kogusummast). Seega on infrastruktuurikulu kasv, rääkimata elektrihinna on teinud korraliku kodutöö, et mehitada need ETAG-i korraldatud esimesed taotlusvoorud olnud tõusust. Sellest loomulikult teadlastele uurimistööks taotluste kvaliteedi tagamiseks parimal viisil ning TÜ teadlastele igati edukad. lisaressurssi ei tule ja parim lahendus oleks rahas- moodustada taotlused kõige tugevamatest uurimis- Mida õppida IUT-i esimesest taotlusvoorust? TÜ tuse kasv, mis on peatunud juba mõni aasta tagasi rühmadest. Sellest annab tunnistust teemade arvu rahastatud taotluste keskmine maht on kasvanud seoses rahutute aegadega maailmamajanduses. suurenemine vaid viie võrra ning teaduskonnaüleste 215 000 eurot. See on kaks korda suurem kui aasta Teadusasutuste 30% oluliste uurimisteemade ühistaotluste ettevalmistamine. Teaduskonnaüleseid tagasi viimases SF-i voorus. Selle tulemusel rahastab nimetamise õigus, mis on juba tekitanud teadlastes taotlusi valmistavad ette loodus- ja tehnoloogiatea- riik varasemaga võrreldes vähem uurimisrühmi. õigustatud pahameelt, ei lahenda kujunenud olukor- duskond, sotsiaal- ja haridusteaduskond kasvatus- Samuti on vaja märkida, et rahastuse said teemad, da institutsionaalsuse mõttes. See soosib eelkõige teadustes, sotsiaal- ja haridusteaduskond ja õigustea- mille hinded olid väga head või veel paremad. väikesi asutusi, kus ainus või üks vähestest teema- duskond farmakoloogia, psühholoogia ja meditsiini Seega on taotluse uudsus, taotlejate pädevus, dest saab teiste taotlejatega võrreldes kahepunktise kokkupuute alal. teadustöö kvaliteet ning rahvusvaheline konku- eelise. Loodetavasti ei alanda see pikemas perspek- Kindlasti on taotlusvoor tähtis kogu ülikoolile, rentsivõime väga tähtsad ning kompromissid ei ole tiivis teadustöö kvaliteeti, kahandades seeläbi Eesti sest ümber jagatakse 43% kogu meie teadlaste kä- võimalikud. teaduse üldist konkurentsivõimet. Meie eesmärk on sutada olevast SF-i ja ETF-i rahast. Näiteks majan- Võib prognoosida, et ka 2013. aasta voorus jää- ju tagada kvaliteetne teadustegevus vajalikel eriala- dusteaduskonnas, raamatukogus ja geenivaramus Foto: Andres Tennus vad mitmed tugevad taotlused rahastuseta ETAG-i del, mitte lihtsalt mõne organisatsiooni säilimine, lõppeb sel aastal nende ainus teadusteema, keemia käsutuses olevate vahendite piiratud mahu ja pin- küsimata midagi tulemuslikkuse kohta. instituudis on lõppevate teemade hulk väga suur Marco Kirm gelise konkurentsi tõttu. Seepärast peavad taotlejad Tänavuses IUT-i taotlusvoorus, kus jagatakse (86%). TÜ teadusprorektor tõsiselt läbi mõtlema, kus nad on kõige läbilöögivõi- ümber ligi pool kogu rahast, on Tartu ülikooli sena- Sama tähtis on taotlusvoor mitmetele teadus- melisemad ja kas tulemuslikuks taotlemiseks on ole- til võimalus valida taotlusi kuni 1,8 miljoni euro ula- harudele, kus on sellel aastal sarnane olukord: 15. märtsil avanes teine institutsionaalsete uuri- mas kogu pädevus või on vaja taotlus esitada koos tuses. Arvestades teaduskondade esitatud taotluste sporditeadustes, riigiteadustes, majandusteaduses, mistaotluste (IUT) voor, mida korraldab hiljuti mitme varem eraldi tegutsenud uurimisrühmaga. planeeritavaid eelarveid (keskmiselt 318 000 eurot), kommunikatsiooni- ja infoteadustes, matemaatikas, aastaseks saanud Eesti teadusagentuur (ETAG). See Eelmise taotlusvooru tulemustest selgus ka, et tähendab see ligi kuue eelistuse määramist, mis maateadustes ja filosoofias. on tähtis kogu Eesti teadlaskonnale, sest rahastuse eelis oli nn klassikalistel fokusseeritud granditaot- ülikooli tänavuste taotluste koguarvust on veidi üle Esmakordselt valmistatakse ette taotlusi (TÜ- maht ulatub 12 miljoni euroni. Seda on kaks korda lustel, võrreldes nende taotlejatega, kes keskendusid 10%. Lähtudes tulevikus ümberjagatavast teadusra- st kuus ja kaastaotlejana veel ühes) ja hakatakse rohkem kui esimeses taotlusvoorus. laiemalt teatud eriala järjepidevusele. Selles mõttes ha hulgast, saab 2014. aastal valida samamoodi kolm finantseerima tuumiktaristuid, kuhu kuuluvad Eesti Esimene IUT-i voor oli Tartu ülikooli teadlas- ei kajastunud institutsionaalsuse mõõde eelmise taotlust ning 2015. aastal vaid ühe. teaduse teekaardi seni rahastust leidnud objektid. tele edukas, sest 42 esitatud taotlusest finantseeriti vooru tulemustes kõige paremini. Vajalike teemade valikuprotsess on käivitunud Paraku ei saa toetus neile Eesti teaduse lipulaevade täpselt pooli, 75% kogu jagatavast rahast jõudis TÜ Teisalt on see konflikt rahastusmehhanismi ning diskussioonid teaduskondades alanud. Senatis olema eriti mahukas, sest selleks on ette nähtud teadlasteni. Edukate IUT-i taotlustega seotud vara- sisse programmeeritud, mis võimaldab teadus- ja toimunud arutelust jäid kõlama mõtted, et järgida vahendeid ligi pool miljonit eurot. semate sihtfinantseerimise (SF) ja ETF-i grantidega arendusasutustel rahastada kõrgetasemelist teadus- tuleks valdkondade tasakaalustatud arengu põhi- Lõpetuseks soovin kõigile taotlejatele visadust saadud 4,5 miljonit eurot on kindlasti rahaliselt ja arendustegevust ning ajakohastada ja ülal pidada mõtteid, võtta arvesse taotlejate kvaliteeti, teadus- väljapaistvate ideede vormimisel konkurentsivõi- hea tulemus (kasv 12%), kuigi, kui arvestada kõiki selleks vajalikku taristut. ja arendusosakonnas koostatud taustaandmete meliseks taotluseks. Ei tohi ka unustada plaane ülikoolis lõppenud SF-i teemasid ja grante, on kogu Sarnastel tingimustel aga konkureerivad ja samast analüüse ja teaduskondade ettepanekuid. See annab personaalsete uurimistoetustega. Teatavasti ei tohi tulemus veidi miinuses. allikast tuleb rahastada ka neid uurimissuundi, mis arengukava komisjonile hea stardipositsiooni IUT-i põhitäitjad neis projektides kattuda. Loodan, et TÜ Esimene personaalsete uurimistaotluse voor ei konkureeri nn teaduse olümpiamedalile, kuid mis taotluste eelistuste ettepaneku koostamisel senatile, teadlased jätkavad endiselt eduga tegutsedes teadus- kulges üle ootuste tulemuslikult, kus ülikooli on vajalikud Eesti arenguks laiemalt. Ei ole võimalik kes teeb lõpliku valiku oma aprillikuu istungil. Ka rahade hankimist. UT 42 Ajalugu Aprill 2013 nr 4 UT UT Aprill 2013 nr 4 Ajalugu 43

Muinsuskaitse taastas muinsuste muinsust – iseseisvat Eestit Aprillis 25 aastat tagasi olid Tartu muinsuskaitsjad need, kes julgesid sinimustvalged lipud lagedale tuua. Foto: Ülo Josing

Varje Sootak Eesti oli ainus liiduvabariik, sambaid, meenutada avalikult Selts 25». Jaan Tamm mainib selles metsaga tänini tegutsev vilistlasklu- eestimeelseid kultuuriüritusi [email protected] kus puudus kitsamalt muinsus- selle kangelasi, küüditamist jmt. ka riikliku muinsuskaitsepoliitika bi. Trivimi Velliste rõhutab, et Tartu jmt. Viimaste puhul paisus aina kaitselisele tegevusele suunatud avardumist, millele aitas kaasa 1985 muinsuskaitse ühendus ja sellesse suuremaks KGB huvi. Linna- õid lagedale ja sinna need ühiskondlik organisatsioon. Muinsuste kaitsest alanud stagnatsiooniühiskonna kuuluv akadeemiline muinsuskait- muuseumi heade patroonide all jäidki. Mõni kuu varem EMS-i kauaaegne esimees Jaan 1970. aastate teisel poolel hakka- uutmine. Eestis algasid ametlikud se selts mängisid EMS-i ajaloos tegutsenud Noor-Tartu tegevuse asutatud Eesti muinsus- Tamm on kirjutanud, et üks sid hõõguma ka eht muinsuskait- üritused aasta varem, kui anti kor- keskset rolli. Paljud liikumise juhid keelas lõpuks ülikooli juhtkond. kaitseT seltsi (EMS) esimene esi- selle põhjusi oli kahe tugeva se söed, süttides Tallinnas Tõru raldus organiseerida rahvusvahelise olid Tartust, kust tuli ka suur osa Lauri Vahtre, kes eksmatriku- mees Trivimi Velliste on kirjuta- ühiskondliku organisatsiooni raamatuklubi, kodulinna liikumi- ajaloo- ja kultuurimälestiste kaitse algatustest. leeriti enne ülikooli lõpetamist, nud, et ennekõike tuligi taastada olemasolu: teaduste akadeemia se ja 1981 muinsuskaitse klubi kuu üritusi. Hoolimata ametlikult on meenutanud, et otsiti ka muinsuste muinsus – iseseisev juures asuv kodu-uurimise selts ja Vare loomisega Ott Sandraku lubatud piiridest algas tänu oma Tartlaste algus võimalust allutada end üliõpilaste Eesti, milleta poleks olnud loo- Eesti looduskaitse selts. Aktiiv- eestvõttel. Nii neil kui ka teistel sütitavatele eestvedajatele 1986 Kodulinna liikumise idee tõi teaduslikule ühingule ja loomisel tust säilida ka muudel muinsustel. sed looduskaitsjad korrastasid muinsuskaitselise sisuga ühendu- massiline muinsuskaitseklubide pealinnast kaasa Mart Laar. 1979. olevale muinsuskaitse seltsile, EMS-i volikogu liikme Lennart ja tähistasid ka kultuuritegelaste sel oli oma osa 1980. aastate algul teke koos üleriigiliste kokkutu- aasta oktoobris põhiliselt ajaloo- kuid tulemusteta. Nendest isa- Meri arvates tuli tõlgendada sünni- ja elupaiku ning aitasid professionaalsete muinsuskaitse- lekutega. Tartu ülikoolis loodi üliõpilastest (Lauri Vahtre, Heiki maale pühendunud tudengitest muinsuskaitset avaralt: muinsus säilitada muinsusi, mis muidu klubide tekkimisel. akadeemiline muinsuskaitse selts Valk jt) moodustunud Noor-Tar- eesotsas Noor-Tartu tegevjuhi on kõik, millele on peale hinga- oleksid jäädavalt kadunud. Vene EMS-i sünni tee kulges pikalt 1987. aasta septembris, detsembris tu raius kalmistutel võsa, kogus Tõnis Lukasega said innukad nud kõikvõimas aeg, see on meie okupatsiooni ajal ei olnud aga ja keeruliselt, millest saab lugeda Tallinnas EMS. Akadeemilisest vanavara, korrastas kooskäimis- muinsuskaitse seltsi loojad ja ühismälu. võimalik taastada vabadussõja raamatus «Eesti Muinsuskaitse seltsist kujunes eesotsas Tullio Ilo- teks vana hoone keldri, korraldas aktiivsed liikmed, kelle õlul lasus 44 Ajalugu Aprill 2013 nr 4 UT UT Aprill 2013 nr 4 ajalugu 45 suuresti 1988. aasta Tartu muin- ajaga kaasa minekut, raius, kuidas liitude pleenumil. Loominguline lega EÜS-i majani marssisime.» kui ka teisi üritusi meenutatakse kohale, vaid need loodi inimeste suskaitsepäevade korraldamine. peab kõike planeerima, konsul- intelligents: kirjanikud, kunstni- Ootamatuks osutuks Luka- aprillis muinsuskaitsekuul. poolt, kel oli julgust seista aadete Lukas, kes töötas juba Rõngus teerima, kuidas seltsi tegevus peab kud, näitlejad, filmimehed, õppe- se arvates ka sama päeva õhtul Tollaste tudengite ja vilistlaste eest ning unistada millestki õpetajana, oli koos Tõnn Sarvega olema kontrollitav ja juhitav. Ja jõud, ajakirjanikud sõnastasid ja Pälsoni (Pepleri) tänava ühisela- panus muinsuskaitsesse, Eesti suurest. «Peamine ei ole säilitada korralduskomitee esimees. kui Noorukene leidis, et Eesti- analüüsisid meiega nõukogude mu fuajees muinsuskaitse seltsi iseseisvumise taastamisse oli tähe- üksnes traditsiooni tühja kesta, TÜ raamatukogu fonotee- maa kultuurielu tähtsündmus, ajal juhtunut ja andsid omalt poolt liikmeks astumise tulv. «Kui lepanuväärne. Muinsuskaitse selts vaid olla valmis tunnustama ja gis võib kaheksa tunni jooksul muinsuskaitse seltsi asutamine, tõuke rahva ärkamiseks. Etno- avalduseblanketid otsa said, toetas üliõpilasi omalt poolt, Jaan toetama selle sünnitanud ideed.» kaasa elada ülikooli filmimeeste peaks toimuma just meie vanimas graafiamuuseumi (ERM) direktor kerkis justkui maa alt üks mees, Tõnissoni õpperahaga. Õpperaha Ta loodab, et nii nagu omal ajal, jäädvustatud päevadele. Eesti kultuurihällis, ülikooli aulas, siis Aleksei Peterson kutsus loomelii- kes oli valmis kohe oma punase komisjon eesotsas professor Sulev astuvad ka praegu üliõpilased filmiarhiivist leiab Tallinnfilmi ründas vastaspool keemiaringis tude pleenumil taastama Raadil Moskvitšiga Rõngu sõitma, et Vahtrega määras selle kaks korda rahvuslikult tähtsatel ettevõtmis- 1988. aasta ringvaate number 7, toimunud akadeemilise muinsus- eesti rahva muuseumi. Seda mõtet saaksin sealt blankette juurde aastas edukale üliõpilasele, kes tel kõige ees ja kannavad seda mille teises pooles näeb samuti kaitse seltsi asutamiskoosolekul kandsid juba ammu ka tuhanded tuua. Käisimegi ära ja liikmeks järgis Jaan Tõnissoni põhimõtteid. vaimustust, mis on olnud omane muinsuskaitsepäevi. Ringvaade valitsenud emotsionaalsust. muinsuskaitsjad. Paari nädala registreerimine jätkus.» Kahjuks Nii on õpperaha pälvinud Tiit eelmiste põlvkondade noortele. UT algab Kingissepa nime kandvas Aulas 28. novembriks kavanda- pärast marssiski suur rahvavägi ei tea Lukas tolle mehe nime. Pruuli, Indrek Tarand, Aare Ka- linnas revolutsionäär Viktor tud EMS-i asutamine keelati ära, sinimustvalgete värvide all loosun- Neli päeva kestnud rohkem kui semets, Mart Loog, Karin Otter, Loe Tõnis Lukase meenutusi muin- Kingissepa 100. sünniaastapäeva sest kuupäev märkis vabadussõja giga «Raadi vabaks!» muuseumi üle poolesajale üritusele (kõne- Toomas Kukk, Liina Lukas, Viljar suskaitsepäevadest ka vilistlase puhul mälestussamba avamisega. algust. Keelamine soodustas aga sõjaeelse asukoha poole. koosolekud, loengud, ekskur- Peep ja Lauris Toomet. rubriigis lk 30–33. Diktor ütleb, et me võime võltshä- klubide teket ja seltsi astumist. sioonid, kontserdid, näitused, Tõnis Lukas soovib, et prae- bita anda linnale tagasi Kuressaare Aina rohkem tajuti ka muinsus- Tartu päevad filmiprogrammid, kalmistutel gused üliõpilased saaksid aru, et Kasutatud kirjandus vt: nime, mis ei tähendaks Kingissepa kaitse tegevuse suurimat ideed: 14.–17. aprillini toimunud käimised jne) eelnes kuudepikku- traditsioonid ei tekkinud tühjale www.ajakiri.ut.ee ideedest lahtiütlemist. meie iseolemise taastamist. Tartu muinsuskaitsepäevade üks ne ettevalmistustöö. Näiteks enne 1980. aastail oli kogu Ida-Eu- tähtsündmusi Raadi kõrval oli Tartu päevi peeti Valgemetsas 210 Tartu muinsuskaitsepäevad 25 Ärkav aeg roopa käärima hakanud. Nõukogu- 15. aprilli tõrvikrongkäik ülikooli osavõtjaga noortelaager. Lukas rää- Praegu võib imestust tekitada, kui de Liidus ei osanud perestroika al- peahoone juurest üle Toomemäe gib, et kuigi voodeid oli 150, saadi • 12. aprill kell 10–17: ERM-i aastapäeva konverents näitu- ettevaatlikult tollal midagi avali- gatajad aimatagi, millise džinni nad EÜS-i majani, mis polnud veel kenasti hakkama. «Enamik neist semajas. kult mainiti, või küsida, miks Ees- pudelist välja olid lasknud. Kõik EÜS-ile tagastatud (ka seltsid ja noortest tuli muinsuskaitsepäe- • 13. aprill kell 11–17: ERM-i lahtiste uste päev (Kuperja- ti lipud veel väljas polnud. Nagu inimeste hinge kogunenud, salajas korporatsioonid ei olnud veel taas- vade turvameeskonda, kus hoiti novi 9 ja Veski 32); kell 12–18: 1988. aasta aprillikuistele seegi, kui muinsuskaitsepäevade loodetu paiskus valla. Oma eelkäi- tatud). Rahvarohkel miitingul sai korda ja juhatati inimesi ürituselt kõnetekstidele pühendatud konverents (Lossi 36–215). diktoriteksti lõpus päritakse, jatest olid julgemad ka tudengid. näha maja kõrval kolmeharulisel üritusele.» Turvata oli vaja, kaitsta • 18. aprill kell 13: Jaani kiriku tutvustus, kell 14 muinsus- et miks peame tänini rääkima Neid ei kammitsenud Siberisse lipualusel kolme eraldi asuvat ühe- tuli nii omi kui ka hoida ära või- kaitsekuu avamine ja 1988. aasta muinsuskaitsepäevade umbmääraselt Raadi praegustest viidud vanavanemate ja vanemate värvilist kangast. Tuule lehvides malikke provokatsioone. Õnneks austamine Jaani kirikus, kell 17 muinsuskaitsepäevade valdajatest ega saa asju nimetada hirmud. Kolmas põlvkond julges moodustasid need kõrvuti justkui midagi erakordset ei juhtunud, meenutamine TÜ kohvikus. õigete nimedega. «Ometi on ju stagnatsioonile avalikult vastu ühe sinimustvalge lipu. Külg ka Raadit kaitsvad sõjaväelased • 19. aprill kell 17: heategevuslik rahvakunstioksjon ERM-i kõik kõigile teada.» Jah, rahvas astuda. Ülikoolis lipsasid tõeivad külje kõrval rahvasummas seisnud säilitasid rahu. Võib-olla mõistis noorte giidide kooli toetuseks. teadis, et Raadit valitses vene läbi taidluskavadest, luuleteatritest, mäletavad kindlasti kõiki vallanud mõnigi sõdur Eestis toimuvat. • 20. aprill kell 12: maakultuuri seminar kaitseväe ühenda- sõjavägi, et siit tõusid õhku ja siia EÜE lauludest, ajalooringist, sõditi erilist tunnet. Paljude silmad niis- Üks teine sõdurpoiss, eesti tud õppeasutuste peahoones. maabusid vene sõjalennukid. Aga fosforiidi kaevandamise ja sõjalise kusid, rõõm oli nii lippudest kui ka filoloog Ervin Ahti Org Amuu- • 21. aprill: iseseisvusajal taastatud monumentide (kell 12 kirjutada sellest ei tohtinud. õpetuse vastu jne. sütitavatest kõnedest. rimaalt järgis samal ajal ülikoo- Kalevipoeg, kell 12.45 Gustav II Adolf, kell 13.30 Villem Veel olid ajalehed-ajakirjad Raadiost ahmiti igal reedel Kui eesti rahva muuseumi di- lilehes ilmunud üleskutset ja Reiman) tutvustamine. partei- ja teiste organite hää- 1987 moodustatud loomeliitude rektor Tõnis Lukas meenutas, mis annetas oma nooremseersandist • 23. aprill kell 16: raamatu «Eesti ajalugu II» arutelu ERM-i lekandjad, veel luges neid läbi kultuurinõukogu otsesaateid. talle neist veerandsajandi tagustest jaokomandöri 12-rublase palga näitusemajas ( (Anti Selart, Lauri Vahtre jt), kell 18.15 Jüriöö GLAVLIT-i volinik. Julguseiilide Lennart Meri mõttetoel pani idee päevadest enim hinge jäi, mainis Raadi mõisa taastamiseks. Ta ülestõusu meenutamine, ERM-i «kolimise» algus ERM-i näi- suurenedes elavnesid ka kohalikud käima arhitekt Ignar Fjuk, kes veel ta peale noorte erakordse kaasa- avaldas ülikoolilehe muinsuskait- tusemajas. lehevaldajad. Ülikoolilehes keelas tänagi arutleb saates «Räägivad» löömise hulgaliselt tundmatute ja sepäevade erinumbris lootust, et • 30. aprill kell 17.30: rongkäik näitusemaja eest üle juhtkond 1987. aasta oktoobris ühiskonna valupunktide üle. vähetuntud inimeste osalust. «Oli kui me kõik võtame jõud kokku, Raekoja platsi (kell 18.30) Roosi tänavat mööda Raadile, pärast küljendamist ja korrektuuri Otsesaade keelati, keelamisele ei neid, kes ei paistnud väga silma, võime peagi imetleda Raadi president Toomas Hendrik Ilvese nurgakivi panek ERM-i ära Tullio Ilometsa artikli seltsi- saadud ammendavat vastust ka kuid andsid oma panuse. Näiteks mõisaansambli ilu. Nii viimasel uuele peahoonele, kontsert. meeste Noorukese ja Puruvana tele- ja raadiokomitee esimehelt Jaanus Tordik tegi oma Supilinna päeval suurejooneliselt kulgenud • Fotonäitused ülikooli peahoone fuajees ja ERM-i näituse- kahekõnest muinsuskaitse seltsi 1988. aasta aprilli esimestel päe- korteris kilukarpidest ja puutoigas- massirongkäiku Raadile, mis oli majas. asjus. Puruvana, kes noogutas küll vadel Toompeal peetud loome- test valmis kõik 150 tõrvikut, mil- mõeldud vaid ekskursioonina 46 reklaam Aprill 2013 nr 4 UT UT Aprill 2013 nr 4 teated 47

16. aprill – 5. aprill Õnnitleme Svetlana Jevstratova, vene keele Roomet Jakapi, filosoofia ajaloo 80 Helje Kaarma, arstiteadus- dotsent – 19. aprill vanemteadur – 18. aprill konna emeriitdotsent – 15. aprill 55 Meelis Milder, külalislektor – Annika Tina, arendusnõunik, rek- Juhannes Kask, remonditööline – 5. aprill toraadi büroo juhataja – 19. aprill 15. aprill Virge Näkk, õppekorralduse Maio Vaniko, raamatukoguhoidja 75 Jüri Samarütel, arstiteadus- spetsialist – 5. aprill – 20. aprill konna emeriitdotsent – 17. aprill 50 Stefan Groote, teoreetilise 35 Carri Ginter, euroopa õiguse Tiina Talvik, lasteneuroloogia füüsika vanemteadur – 25. aprill dotsent – 4. aprill vanemteadur, arstiteaduskonna 45 Signe Reppo, täiend- ja Kristel Mikkor, teadus-arenduste- emeriitprofessor – 21. aprill tasemeõppe peaspetsialist, psüh- gevuse peaspetsialist – 4. aprill 70 Tiiu Tomberg, neuroloogia holoogia eriala täiendkoolituse Maarja Pild, õppekorralduse vanemteadur – 12. aprill programmijuht – 5. aprill spetsialist – 13. aprill 65 Tiiu Sade, raamatukoguhoidja 40 Kadri Lilienthal, andmekogu- Kaie Kotov, teaduskommunikat- – 17. aprill mise projektijuht - 2. aprill siooni spetsialist – 18. aprill Jaan Helm, elektrik-remonditööli- Liis Merenäkk, haridusuuringute 30 Martin Järvekülg, materjali- ne – 21. aprill spetsialist – 3. aprill teaduse teadur – 9. aprill 60 Hilja Afanasjeva, metoodik – Anu Aavik, raamatukogu juhataja

Stipendium teadusasutuste juures töötamise SA Dharma Sten Luiga toetuseks. Edith Reimani stipendium stipendium Taotlejal tuleb hiljemalt 1. maiks Stipendiumi eesmärk on motivee- Välja kuulutatakse üks 2000 euro esitada TÜ sihtasutusele järgmised rida ühiskondlikult aktiivseid Eesti suurune stipendium, mille eesmärk dokumendid: taotlus sihtasutuse avaõiguslike ülikoolide magistri- on toetada TÜ silmapaistvaid kodulehel; ülevaade uurimistööst ja taseme naisüliõpilasi siduma oma doktorante õppe- ja teadustöös, põhjendus, et see vastab stipen- sotsiaal- või humanitaarvaldkonna erialastel reisidel ja välismaal diumi eesmärgile (kuni 3 lk); tõend teadustööd järgmiste väärtuste- stažeerimisel. Taotleda saavad TÜ konverentsil ettekande esitamise ga ning neid Eestis edendama: doktorandid, kelle teaduslikud tööd kohta või vastuvõtva ülikooli / demokraatia, õiglus, vabadus, on suunatud vaimuhaiguste leviku teadusasutuse kinnitus õppima asu- õigusriiklus ja majanduslik õitseng. ennetamise, ravi, eneseabi alase mise või teadustööga tegelemise Sel aastal on eelistatud identitee- tegevuse ja vaimuhaigete õiguste kohta; kulutuste eelarve välisriigi di küsimusi uurivad üliõpilased. kaitsele suunatud süsteemi loomi- ülikooli või teadusasutuse juures; Kandideerida saavad sotsiaal- ja sele. Taotlemiseks tuleb täita taotlus kaasfinantseerimise allikad ja humanitaarala magistrandid, sihtasutuse kodulehel. Tähtaeg: toetussummade suurus. Uurimistöö kelle teadustöö vastab stipendiumi 30. aprill. ülevaade tuleb esitada ka inglise eesmärgile. Välja kuulutatakse üks keeles ja lisada taotlusele. 1500 euro suurune stipendium. Olevi Kulli mälestusstipendium Taotlejal tuleb esitada sihtasutuse Välja kuulutatakse üks 1000 euro Andreas ja Elmerice Traksi juhatusele 1. maiks taotlus TÜ suurune stipendium, millele saavad stipendiumid sihtasutuse kodulehel; väljavõte kandideerida kõikide Eesti kõrg- Stipendiumi eesmärk on toeta- õpitulemustest koos keskmise hinde koolide taimede ökofüsioloogia, da majanduslikku abi vajavaid näitamisega; ülevaade seni tehtud metsaökoloogia ja ökosüsteemide üliõpilasi, arst-residente ja teadlasi ja kavandatavast teadustööst ning ökoloogia eriala põhiõppe viimase nende õppimisel või enesetäien- töö haakuvusest stipendiumi ees- aasta üliõpilased, magistrandid, damisel USA või Euroopa riikide märkides nimetatuga (kuni 1500 doktorandid ja järeldoktorantuuris kõrgemates õppeasutustes. tähemärki). Võib lisada ühiskondli- õppivad noorteadlased rahvusva- Stipendiumideks jagatakse välja ku tegevusega seotud materjale ja helistel teadusnõupidamistel osa- kuni 10 000 eurot. avaldatud publikatsioone. lemise ja erialaga seotud välismaa Stipendiumi(de)le saavad kan- 48 teated Aprill 2013 nr 4 UT UT Aprill 2013 nr 4 teated 49 dideerida: TÜ arstiteaduskonna täpsemat informatsiooni: www. Stipendium antakse üliõpilasele üks Juhendaja prof Tiina Randma-Liiv Kaitsmine toimub Eesti biokeskuses Enhancing Students’ Scientific Lite- doktorandid ja magistrandid; TÜ sihtasutus.ut.ee stipendiumite kord õpingute vältel. Sooviavaldu- (TTÜ), oponent dr Luis de Sousa (Riia 23b–105). Juhendaja prof racy» («Juhtumiuuring keemiaõpe- arstiteaduskonna arst-residendid, rubriigist või sihtasutusest tel 521 se vorm koos juhistega ja täpsem (Lissaboni ülikool, Portugal). Maris Laan, oponent prof Miguel tajate tõekspidamiste muutumisest kusjuures muudel võrdsetel tingi- 6820, 7375852 või e-aadressilt info: www.rotalia.ee/et/fondid/ 23. aprillil kell 14 kaitseb Liis Constancia (Cambridge’i ülikool, õpilaste loodusteadusliku kirja- mustel on eelistatud teadustööd [email protected] foundation. Uusküla geenitehnoloogia erialal Suurbritannia). oskuse arendamise protsessis»). tegevad ja eakate meditsiiniga Elektrooniline taotlusvormi leiab Avaldus tuleb saata hiljemalt 2. doktoritööd «Placental Gene 29. aprillil kell 16 kaitseb Katrin Kaitsmine toimub TÜ senati saalis. tegelevad arst-residendid; TÜ sihtasutuse kodulehelt iga stipen- maiks 2013 fondi stipendiumide Expression in Normal and Comp- Vaino loodusteadusliku haridu- Juhendajad prof Miia Rannikmäe majandus-, sotsiaal- ja haridustea- diumi juurest. komitee sekretäri Sirje Margi ni- licated Pregnancy» («Platsenta se erialal doktoritööd «A Case ja prof Jack Holbrook, oponent duskonna ning õigusteaduskonna mele aadressil Ülikooli 18, 50090 geeniekspressioon normaalse ja Study Approach to Effect Change prof Shirley Simon (Londoni üli- magistrandid ja doktorandid, kelle Rotalia Foundationi (USA) sti- Tartu. Kvalifitseeruvad ka 2. mai komplitseeritud raseduse korral»). of Chemistry Teacher Beliefs for kool, Suurbritannia). uurimisvaldkonnaks on riiklik-polii- pendiumikonkurss 2013. a postitempli kuupäevaga tilised teemad. Tähtaeg:1. juuni. Rotalia Foundation kuulutab avaldused. Avalduse võib tööpäe- Taotlemiseks tuleb esitada taotlus 2013/2014. õppeaastaks välja vadel ka ise tuua TÜ peahoone tunnustused noloogiateaduskonna ökoloogia ja na molekulaar- ja rakubioloogia sihtasutuse kodulehel; vastuvõt- 50 stipendiumi a’ 2000 eurot Eesti postikantseleisse (Ülikooli 18, ruum maateaduste instituudi botaanika instituudi insener Heikko Rämma va kõrgkooli või teadusasutuse avaõiguslike ülikoolide (TÜ, TTÜ, 120, kell 8–11 ja 13–16). TÜ väikese medali ja tänukirja osakonna taimeökoloogia teadurit ja raamatukogu sisukirjelduse osa- kinnitus taotleja vastuvõtmise kohta EMÜ, TLÜ, EMTA, EKA) päevases Lisainfo: Sirje Mark, e-post: sirje. pälvisid 75. sünnipäeval loodus- ja Kai Rünka. konna bibliograaf Kersti Taal, 50. (paberil). õppevormis õppivatele 2. aasta [email protected], tel 737 5609, tehnoloogiateaduskonna füüsika sünnipäeval kehakultuuriteadus- bakalaureuse- ja 1. aasta magist- 507 3729. instituudi materjaliteaduse osa- TÜ tänukirja pälvisid 75. sünnipäe- konna spordipedagoogika ja tree- Kõikide konkursside kohta saab riastme üliõpilastele. konna spetsialist Viktor Denks ja val majandusteaduskonna rahva- ninguõpetuse instituudi kiirus- ja 70. sünnipäeval füüsika instituudi majanduse instituudi riigirahandu- jõualade didaktika dotsent Mehis koordinatsiooniosakonna füüsika se vanemteadur Peter Joachim Viru ning seoses pensioneerumi- kaitsmised 5. aprillil kell 12.15 kaitseb Indrek Java EE Ecosystem» («Produktiiv- didaktika lektor Henn Voolaid. Friedrich, 70. sünnipäeval raama- sega kauaaegne arstiteaduskonna Saar keemia erialal doktoritööd sema Java EEokousteemi poole»). tukogu peainseneritalituse valvur dekanaadi finantstöö peaspetsialist 19. märtsil kell 14.15 kaitses «Design of GalR2 Subtype Specific Kaitsmine toimub arvutiteaduse TÜ aumärgi ja tänukirjaga tunnus- Maia Kraus, 60. sünnipäeval Larissa Uusküla. Krista Mihkels eesti ja soome-ugri Ligands: Their Role in Depression- instituudis Liivi 2–404. Juhendaja tati 60. sünnipäeval loodus- ja teh- loodus- ja tehnoloogiateaduskon- keeleteaduse erialal doktoritööd Like Behavior and Feeding Regula- prof Varmo Vene, oponendid prof R. «Language, Body and the Pointer: tion» («Uudsed GalR2 spetsiifilised Nigel Horspool (Victoria ülikool, Ka- A Multimodal Analysis of Teac- ligandid: nende mõju toitumisele nada) ja prof Tanel Tammet (TTÜ). vABANDUS viga: leheküljel nr 9 ilmus Andres ka algallikas, ülikooli fotokogus. her-Initiated Repair Sequences» ning depressiooni laadsele käitumi- 9. aprillil kell 14.15 kaitseb Kerly Tvauri nime juures Andres Vindi Toimetus palub asjaosalistelt («Keel, keha ja kaardikepp: õpetaja sele»). Kaitsmine toimub Chemicu- Espenberg majandusteaduse Märtsi UT-s ilmus kahetsusväärne pilt. Nüüdseks on viga parandatud vabandust! algatatud parandussekventside mis (Ravila 14a–1021). Juhendajad erialal doktoritööd «Inequalities multimodaalne analüüs»). Kaitsmine prof Ülo Langel ja prof Jaak Järv, on the Labour Market in Estonia toimus TÜ senati saalis. Juhendaja oponent prof Barbara Kofler (Pa- During the Great Recession» tEaTED muusikapidu; 17. aprillil kell 19 Valve Kingissepp eesti kirjakeele prof Renate Pajusalu, oponent prof racelsuse meditsiiniülikool, Austria). («Ebavõrdsus Eesti tööturul Suure pianist Kadri-Ann Sumera soolo- arengust; 11. aprillil kell 11 huma- Leelo Keevallik (Linköpingi ülikool, 5. aprillil kell 14 kaitseb Kai Truus- Majanduslanguse ajal»). Kaitsmine Aprillis TÜ aulas: 5. aprillil kell kontsert; 19. aprillil kell 18 Hugo nitaaria klubi; 16. aprillil kell 11 Rootsi). alu arstiteaduse erialal doktoritööd toimub Oeconomicumis (Narva 18 TÜ akadeemilise naiskoori Treffneri gümnaasiumi kontsert; elulooring, kell 13 lauluklubi; 18. 5. aprillil kell 11.15 kaitseb Kai «Probiotic Lactobacilli in Experimen- mnt 4–B306). Juhendajad dots kontsert; 7. aprillil kell 15 kooli- 20. aprillil kell 11 majandustea- aprillil kell 11 humanitaaria klubi; Kullerkupp õigusteaduse erialal tal Persistent Salmonella Infection» Kaia Philips, PhD ja vanemteadur noorte matemaatikaolümpiaadi duskonna konverents; 21. aprillil 20. aprillil kell 11 eksliibrise klubi; doktoritööd «Transfer of Movable («Probiootiliste laktobatsillide toime Jaan Masso, PhD, oponendid prof lõpetamine; 12. aprillil kell 11 kell 14 Tartu regiooni muusikakoo- 22. aprillil kell 16 põltsamaalaste Property. The Legal and Dogma- eksperimentaalsele persisteeri- Ellu Saar, PhD (TLÜ) ja prof Wie- matemaatika- ja keemiaolümpiaa- lide kevadkontsert; 26. aprillil kell klubi; 23. aprillil kell 15 mate- tic Framework and Possibilities vale salmonella infektsioonile»). mer Salverda, PhD (Amsterdami di huvipäeva pidulik lõpetamine, 18 Tartu Jaan Poska gümnaasiumi maatikute klubi; 25. aprillil kell 16 of Customisation by the Transfer Kaitsmine toimub Biomeedikumis ülikool, Holland). kell 19 segakooride laulupäev; kevadkontsert; 27. aprillil kell 17 Raekoja plats 12 Toomas Jüriado Parties» («Vallasomandi üleandmine. (Ravila 19–1006). Juhendaja prof 19. aprillil kell 14.15 kaitseb 13. aprillil kell 17 poistekooride Tartu noortekoori 30. sünnipäeva reisimuljed Amsterdamist. Õigusdogmaatiline raamistik ja emer Marika Mikelsaar, oponent Mari-Liis Sööt politoloogia erialal võistulaulmise lõppkontsert; 14. kontsert; 28. aprillil kell 16 Soome Õpetatud Eesti Seltsi ettekan- kujundusvõimalused»). Kaitsmine prof Eugenia Elefterios Venizelos doktoritööd «Explaining Corruption: aprillil kell 12 vabariiklik noor- meeskoori kontsert; 29. aprillil kell dekoosolekud: 10. aprillil esineb toimub Iuridicumis (Näituse 20–K- Bezirtzolou, MD, PhD (Traakia De- Opportunities for Corruption and te keelpillimängijate konkursi 19 TÜ sümfooniaorkestri kevad- Peeter Järvelaid ettekandega «Sak- 03). Juhendaja prof Paul Varul, mokritose ülikool, Kreeka). Institutional Trust» («Korruptsiooni lõppkontsert, kell 18 kontsert «Heli kontsert. sa diplomaatiline esindus Tallinnas oponendid prof dr Wolfgang Faber 5. aprillil kell 14.15 kaitseb Jevgeni põhjused: korruptsioonivõimalu- ja Keel»; 16. aprillil kell 13 Miina TÜ pensionäride ühingus Vitae: enne II maailmasõda ja Saksa (Salzburgi ülikool, Austria) ja dr. iur. Kabanov informaatika erialal dok- sed ja institutsionaalne usaldus»). Härma gümnaasiumi tutipidu, kell 10. aprillil kell 14 ERM-i näitus- välisministeeriumi andmete põhjal» Priidu Pärna. toritööd «Towards a More Productive Kaitsmine toimub TÜ senati saalis. 18 Tartu Tamme gümnaasiumi te majas Kuperjanovi 9 räägib ja 24. aprillil esitleb Tiit Rosen- 50 teated Aprill 2013 nr 4 UT UT Aprill 2013 nr 4 teated 51 berg ÕES-i kirjade sarjas ilmunud aadressil Jakobi 2–109. Eesti kuvate ettevõtete esindajatega labori töötajatesse kui võrdväär- leegina oli Toivo lugupeetud ja ar- rektori tänukirja ja ülikooli väikse raamatut «Künnivaod: uurimusi akadeemilise usundiloo seltsi loen- vahetult suhelda. setesse teaduspartneritesse, mis mastatud. Nagu väljendas Toivot medali, seda paraku aga ajal, mil Eesti 18.-20. sajandi agraaraja- gusari koondab ettekandeid, mis 3. mail korraldab TÜ Euroopa väljendus teadustulemuste aval- mälestades tema üks kolleege, oli ta ise oli juba lootusetult haigena loost». Kõnekoosolekud toimuvad käsitlevad seda temaatikat maail- kolledž sotsiaalteaduskonna hoones damisel ühiste publikatsioonide Toivo nagu labori päiksekiir. tõvevoodis. kell 16.15 aadressil Lossi 3–425. ma eri kohtades eri ajaperioodidel. Lossi 36–215 Euroopa Parlamen- ja konverentsiettekannetena, kus Toivo Rinne pikaajaline tubli Lisainfo: www.ut.ee/OES. 16. aprillil kell 14.15–18.30 di Eesti saadikute debati «Eu- ka Toivo Rinne sage kaasautor. töö leidis tunnustuse ja hinnan- Arvi Liiva ja teised kolleegid TÜ 11. aprillil kell 16.15 peab toimub Dorpati konverentsikesku- roopa Liit globaalsel areenil. Kas Heatahtliku ja abivalmis kol- gu, pälvides 70. sünnipäeval TÜ geoloogia osakonnast Toomas Gross Eesti akadeemilise ses Tartu ülikooli karjääripäev. tõusev või langev täht?». Seekordsel usundiloo seltsi ettekandekoos- Messil, kus on esindatud ligi 20 debatil arutatakse, millist positsiooni olekute sarja raames loengu ettevõtet ja asutust, saab osa võtta hoiab Euroopa Liit praegu maailma IN MemoriaM «Kogukond, religioossed muutused huvitavatest loengutest, töötuba- kontekstis ja kuidas võiks tulevikus ja konflikt: protestantide ja katoliik- dest ja koolitustest. Karjääripäeval edasi minna. Kuulajatel on võimalik laste vahelistest suhetest Mehhiko on hea võimalus saada ülevaade küsimusi küsida ja parlamentääride Elmar Tampõld sapoteekide näitel». Loeng toimub võimalustest tööturul ja huvipak- vastuste üle hääletada. 03.08.1920–07.03.2013

IN MemoriaM 7. märtsil suri pärast lühiajalist hai- Tampõld pühendunud eesti kul- gust Torontos Kanada eestlaskon- tuuri ja akadeemilise elu edenda- Toivo Rinne na üks tugitalasid, Tartu ülikooli misele Torontos. 1949 asutas ta auliige, arhitekt Elmar Tampõld. Toronto ülikooli Eesti üliõpilaste 10.02.1943–18.02.2013 Elmar Tampõld sündis 3. seltsi. Tampõllu eestvedamisel augustil Hiiumaal. 1939 astus ta valmis 1970. aastal Toronto Tallinna pedagoogiumi ja jätkas kesklinnas mittetulundusliku Foto: erakogu Toivo Rinne sündis sõjapäevil tusi õnnestus Toivol saada tööle siis 1943. aastal hariduse oman- institutsioonina 17-korruseline ja Tartus. Tema isal oli väike tehas, Tartusse, tolleaegse teaduste damist Tallinna tehnikaülikoolis. 474 toaga üliõpilaste ühiselamu, teenetemärk (1998), Eestlaste mis varustas Saksa okupatsioo- akadeemia juurde hiljuti loodud Juba järgmisel aastal tuli õpingud mille alumisel korrusel on kodu Kesknõukogu Kanadas teenete- nivägesid pakkevahenditega. See radiosüsiniku laboratooriumi. Tal katkestada, sest üldmobilisat- leidnud mitmed eesti akadeemili- märk (1986) ja kuldteenetemärk vabastas küll isa Saksa sõjaväkke ei olnud küll keemiku haridust, sioon viis ta Pihkva jõe kaldale sed ja rahvusliku tööga tegelevad (2007). Ta oli korp! Sakala minekust, kuid idast ohustas kuid ettevõtliku ja õpihimulisena esimese piirikaitse rügemendi organisatsioonid. auvilistlane. 2005 valiti Tampõld lähenev punavägi. suutis noormees peagi omandada Foto: erakogu koosseisu. Ühiselamust saadava tulu Tartu ülikooli auliikmeks, et tun- Pärast ebaõnnestunud põ- laboratoorseks tööks vajalikud 1944. aasta pagulasena toel rajati 1986. aastal Toronto nustada tema tööd Eesti ja Tartu genemiskatset läände tuli perel oskused ja teadmised. Koos ka kõige erinevamate rahvuste Rootsi jõudnud, asus ta õppima ülikooli juurde tänaseni tegutsev ning Tartu ülikooli akadeemilise küüditamishirmus koos väikeste vanemate keemikutest kolleegi- ja lahknevate tõekspidamistega Kungliga Tekniska Högskolanis eesti õppetool, mis aastast 2000 kultuuri tutvustamisel Põhja- lastega tihti elukohta vahetada. dega töötati Tartu labor nii hästi ekspeditsiooniliikmete vahel. Stockholmis sildade ja sadamate kannab Elmar Tampõllu nime. Ameerikas ning Tartu ülikooli ja Lõpuks leiti rahulikum kodukoht üles, et teistest Nõukogude Liidu Kõige suurem ja aeganõud- ehitust. Viis aastat hiljem emig- Tema eestvõttel loodi 1999. aastal Toronto ülikooli üliõpilasvahetu- Tartu lähedal Vasulas, kuhu rajati laboritest tuldi siia kogemusi vaim töö tuli aga Toivo Rinnel reerus ta Kanadasse, kus 1953 Eesti aupeakonsuli Ilmar Heinsoo se programmi edendamisel. ilus maakodu. Vasulas sai Toivo omandama. Tekkisid koostöö- teha hiljem Tartus, ekspedit- lõpetas arhitektuuri eriala To- stipendiumifond ja aastal 2002 Elmar Tampõldu mälestatakse isast suure riikliku aiandi mesinik sidemed mitmete Nõukogude sioonidel kogutud proovide ronto ülikoolis. Elmar Tampõld ühendati Torontos ilmuvad ja meenutatakse tema saavutus- ja isalt õppis Toivo juba noorena Liidu juhtivate teadusasutustega laboratoorsel ettevalmistamisel alustas arhitektina tööd firmas H. ajalehed Vaba Eestlane ja Meie terikast elu 18. aprillil kell 13.00 mesilaste pidamise saladusi. ning osaleti ka ühisekspeditsioo- ja dateerimiseks vajaliku loen- K. Ferguson Company Engineers Elu praeguseni tegutsevaks Eesti Tartu College’i suures saalis. Esialgu oli Toivol soov õppida nidel Karjalas, Polaar-Uraalides, duspreparaadi väljatöötlemisel and Architects, kuid juba 1959 Elu väljaandeks. Tartu College’is Kaastundeavaldused ja mälestu- loomaarstiks, kuid õpingud Eesti Kesk-Aasias ja Mongoolias. – benseeni sünteesil. Oma pika asutas ta koos õpingukaaslase on Tampõllu toetusel avatud ka sed on oodatud aadressil info@ põllumajandusakadeemias kat- Välitööd toimusid sageli raske- tööstaaži vältel valmistas ta datee- ja sõbra John Wellsiga oma Tartu College’i laenuraamatuko- vemu.ca. Veebilehe www.vemu.ca kestas kolmeaastane sundteenis- tes looduslikes tingimustes, kus ringuteks ette ligi 3000 proovi, arhitektuurifirma Tampold-Wells gu (2003) ning 2005. aastast on kaudu on soovijatel võimalik teha tus nõukogude armee lennuväes. toimekast ja füüsiliselt tugevast mis andsid vastuse paljudele Architects, kus 35 tegevusaasta käigus ja suures osas ellu viidud annetusi Tampõllu viimase suure Pärast kroonust vabanemist ja Toivo Rinnest oli alati suur ning teadusprobleemidele ja üldhuvi jooksul valmis üle 1000 projekti. väliseesti kultuuripärandit jääd- ettevõtmise, väliseesti muuseumi pere loomist tuli loobuda eda- sageli lausa asendamatu abi. pakkuvatele küsimustele. Arhitektina on Tampõld pälvinud vustava muuseumi projekt. toetuseks. sistest õpingutest ja leida kindel Hea suhtlemisoskuse ja hea- Tänu headele koostöösideme- ohtralt tunnustust. Elmar Tampõllule on antud töökoht. Pärast mõningaid katse- tahtlikkusega oskas ta luua silla tele suhtuti Tartu radiosüsiniku Arhitektitöö kõrval oli Elmar Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi Tartu ülikool 52 Aprill 2013 nr 4 UT

Tartu Ülikool Ülikooli 18, 50090 TARTU Tel: 737 5100 E-post: [email protected] www.ut.ee