Veebruar 2016 Nüüdiskultuuri Häälekandja Nüüdiskultuuri #51

VIIEKÜMNE ESIMENE NUMBER : VEEBRUAR 2016 NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA NÜÜDISKULTUURI #51

HIND 2€ 2 : VIIEKÜMNE ESIMENE NUMBER : VEEBRUAR 2016 Esikaanel Daniel Vaarik. Foto: Tõnu Tunnel

Teeme Edward Snowdenist e-residendi!

1. detsembril möödus täpselt aasta päevast, mil briti ajakirjanikust Edward kui see tegelikult päris tõe- Foto: Patrik Tamm Patrik Foto: Lucasest sai Eesti ja maailma esimene e-resident. Estofiilina tuntud ajakirja le ei vasta. Antud juhul po- The Economist kolumnist ei pidanud selleks suurt midagi tegema. Tema legi oluline, kas Snowden ja Ameerika riskikapitalistid Tim Draper ja eesti juurtega Steve Jürvetson hakkaks Eesti e-teenuseid valiti eelnevalt välja kui e-residentsuse esimesed ülemaailmsed reklaam- usinalt kasutama. Ta liigub näod. Nad pidid esindama sümboolselt Eesti uut murrangulist e-lahendust. niikuinii veebi varjatud sop- Jürvetson ja Draper eelkõige pragmaatilises plaanis, andes vastuse küsimu- pides, kasutab kõige värs- sele, keda e-residentidena nähakse. Lucase valituks osutumine vihjas see- kemat krüptotarkvara, va- TOIMETUSELT JUHTKIRI vastu väärtusmõõtmele, mida e-residentsus võiks endas kanda, muutes selle hetab regulaarselt arvuteid nõnda mõneti riikliku teenetemärgi sarnaseks. Loomulikult võib ka Lucase ning meilikontosid, kuid kui puhul esile tuua pragmaatilisi kaalutlusi, sest tuntud ajakirjanikuna saab ta me suudaksime maailmale levitada e-residentsuse ideed väga laiale lugejaskonnale. Ometi tabasin ma öelda, et Eesti e-teenused on isegi Edward Snowdeni jaoks turvalised... See ennast mõttelt, kas see valik oleks saanud olla teistsugune – selline, mis on oleks väga kõva sõna. Ilmselt juba lähiaastatel sarnaneb e-residentsuse turg paremini kooskõlas Eesti kui uuendusmeelse internetipioneeri kuvandiga. rahvusvahelise pangandusega. Millise riigi pankades hoiavad tänapäeva rik- Mida rohkem ma selle peale mõtlesin, seda enam süvenes minus veendu- kad ja kuulsad oma sääste? Eesti võiks olla e-residentide jaoks sama kindel mus, et ainuõige valik maailma esimeseks e-residendiks olnuks üks teine ja usaldusväärne koht, kui Šveitsi pangad on seda hoiustajate jaoks. KAASAUTORID Edward. Edward Snowden. Lucase, Jürvetsoni ja Draperi põuetaskus pidi ID-kaart muutuma visiit- Signaal, mille Eesti sellise otsusega maailmale saatnuks, oleks olnud tõeli- kaardiks, mis aitab algatada vestlust e-teemadel. E-residendi Edward Snow- selt revolutsiooniline. Tehnoloogiakülgede fookusuudise asemel pääsenuk- deni puhul ei peaks see trio, president Ilves ega Taavi Kotka põuetaskusse sime nõnda maailma mainekaimate väljaannete esikülgedele. Me räägime küünitama. Piisab, kui öelda: „Snowdenit tead? Ta on Eesti e-resident.” Kü- ikkagi e-residendist, kes oli kõigest aastapäevad varem jäänud napilt alla simuste laviin, mis sellele järgneks, tähendaks, et tähelepanu oleks garan- paavstile ajakirja Time aasta inimese valimisel, kes esitati 2014. aastal No- teeritud. Tõsi, kogu Snowdeni mütoloogia võib hakata sellisel juhul lämma- beli rahuauhinna kandidaadiks ning keda jälgib Twitteris rohkem kui 1,7 mil- tama e-residentsuse narratiivi, kuid nende kahe sõlmumiskoht on praeguse jonit andunud fänni. Selle 32-aastase kõhetu prillidega arvutiguru positsioon narratiivi suurim nõrkus. Tüüpiline Eesti e-ühiskonna apoloogia algab sel- infoühiskonna eestkõnelejana on võrreldav Martin Luther Kingi või Harvey lest, kuidas meil tuli pärast taasiseseisvumist riigina oma konkurentsivõimet Milkiga, kes olid vastavalt mustanahaliste ja LGBT-kogukonna ikoonid. maailmaturul suurendada ning seetõttu võeti suund efektiivse, õhukese ning Vaatamata Ameerika valitsuse katsetele marginaliseerida ning rünnata bürokraatiavaba riigi poole. Need on baasväärtused, millega me üritame Snowdeni isikut, seisab ta jätkuvalt vankumatu faktina ees Ameerika info- võrgutada ka tulevasi e-residente. Efektiivsus, kiirus, lihtsus. Kõlab natu- tehnoloogiaettevõtete katsetel laiendada oma haaret üle maailma ning õõ- ke nagu mõne logistikafirma reklaamtekst. Selles narratiivis kas puuduvad nestab Valge Maja moraalset autoriteeti küberruumiga seotud teemadel. täielikult või on väga minimaalselt esindatud väärtused, mille nimel võitleb Snowdeni tõstatatud küsimused küberruumi kohta on nii fundamentaalsed, Snowden, nagu privaatsus, läbipaistvus ja sõnavabadus. Snowdeniga kaa- et neid lihtsalt pole võimalik ignoreerida. Just seepärast oleks Eesti kui kü- saskäiv väärtuskomplekt lisaks nutika ja efektiivse väikeriigi imagole täiesti berturbe valdkonnas autoriteetne riik pidanud kuulutama esimeseks e-resi- uue dimensiooni. Eesti kiirgaks nii välja pehmet jõudu, mis meelitaks siia dendiks Snowdeni. Seeläbi oleksime saanud oma mõjukatele liitlastele öelda: vabamõtlejaid, kodanikuaktiviste ja dissidente. Neid inimesi ei käivita raha „Aitab küll pea liiva alla peitmisest!” ega paelu jutt efektiivsusest. Küll aga pakatavad nad ideedest ja neil ei tule Snowdenile e-residentsuse andmine oleks sümboolne žest, mis võimal- puudust ka energiast. Kui omal ajal kõnetas sellist seltskonda paljajalu äri- daks Eestil oma edumeelsusega maailmas silma paista, minemata otseselt partnereid tervitanud Steve Jobs, siis nüüd teeb seda Snowden. vastuollu meie suurima liitlase ultimaatumitega. Füüsiliselt viibiks Snowden Esimese e-residendi rong on praeguseks juba läinud, kuid isegi see, kui endiselt Venemaal, nii et välja andma on teda jätkuvalt kohustatud meie Snowdenist saaks e-resident number 5839, oleks Eestile mainekujundus- idanaabrid. Pakkudes Snowdenile e-residendi staatust, ütleksime riigina, et likus plaanis töövõit. Teeks äkki ära, enne kui Singapur meist ette jõuab? me toetame läbipaistvat ja jälgimisvaba küberruumi, kus veebikasutajate #Snowdenforeresident põhiõigused on kaitstud. Ühtlasi võiksime öelda, et Eesti e-riigi rakendused ongi disainitud just sellistest põhimõtetest ja alusväärtustest lähtuvalt, isegi Henri Kõiv, tegev- ja sotsiaaliatoimetaja

Siim Tuisk on lõpetanud Tartu Ülikoolis ajaloo bakalaureuseõppe, Jaak Ilomets on filmikunstiaustaja. Viimased paar aastat on enim Tallinna Ülikoolis on käsil politoloogia magistrantuur. Varem on ta huvi pakkunud dokumentalistika ning tugevate lugudega teleseriaa- tegelenud ühiskondlike teemadega (ACTA, Harta12 ja Rahvakogu) lid, samas kunagi ei ütle ära ka heast mängufilmist. Viimasel ajal on ning aidanud nii parteidel (IRL/Kross, SDE) kui ka parteivälistel põhiliselt tegelenud raamatute tassimisega, jalgpalli vaatamise ja (Vabakund) kandideerijatel teha edukaid poliitkampaaniaid. Eesti mängimisega ning elanud nii Aserbaidžaanis, Itaalias kui ka Interneti Kogukonna esindajana panustas ta avaliku teabe sea- (nüüd jälle) Eestis. Oma Müürilehe-debüüdis (lk 23) vaatleb Jaak dusesse, mis nimetati 2012. aasta parimaks seaduseks. Töötab „Mr. Robotit” kui üht korralikku 21. sajandi seriaali. vabaühenduste liidus EMSL huvijuhina. Lehekülgedelt 10–11 saame lugeda Siimu artiklit „Üks meeleavaldus ütleb rohkem kui miljon meeldimist?”. Kertu Moppel on vabakutseline näitleja ja lavastaja, kes on tihti- Marit Sirgmets on teatrilavastaja, näitleja ja mõtleja. Pärast Norra peale ka iseenda dramaturg. Jaanuari viimastel päevadel esietendus Teatriakadeemia lõpetamist on ta elanud ja töötanud Norras, Von Krahli teatris Kertu kirjutatud ja lavastatud draama „Hipsteri Leedus, Eestis, USAs, Bulgaarias ja Kreekas. Praegu avastab ta surm”, mis avab vaatajale suurkorporatsiooni reklaamiosakonna teatri-, ooperi- ja filmimaailma telgitaguseid ja -esiseid Omaanis. pingelise sisekliima. Siinkohal kirjutas Kertu aga hoopis ASMRi- Teatrikülgedelt (lk 26–27) saab lugeda Mariti vestlust Juhan Ulfsakiga nimelisest fetišist ja oma kogemusest virtuaalsete meeleerutajate Draamateatri lavastuse „Kaart ja territoorium” ainetel. seltsis (lk 14).

Madis Aesma on nüüdseks pärjatud muusik ja ajakirjanik, kellega Natalie Mets naasis hiljuti New Yorgist, kus ta töötas aasta aega Raadio 2 kuulajad on juba rohkem kui viis aastat argipäeviti ärkama Nicolas Jaari, Beach House’i, Evian Christi jt management’i tiimis. harjunud. Tänavu veebruarist Madis küll enam R2 hommikuprog- Suurlinna energiast inspireerituna jätkab ta korraldamist ja orga- rammi ei vea, see aga ei kõiguta asjaolu, et ta on jätkuvalt ikkagi niseerimist eesti underground-skeenes. Juhuste kokkulangemisel Ans. Anduri ridades EMAl pärjatud muusik, ja ajakirjanikuks jääb seisab Natalie ühe jalaga Eesti Kunstiakadeemias kultuurikorral- ta vist samuti igaveseks. Madis meenutab sedakorda vana head duse õppejõu ja sisearhitektuuri osakonna eriprojektide juhina. Orkutit (lk 15), millele mõtlemine ilmselt nii mõnegi teise nostalgiliselt Muusikarubriigist (lk 29) leiab Natalie plaadiarvustuse Exit Safe õhkama paneb. Mode’i uue EP kohta.

Tauno Novek on interneti kasutajakogemuse konsultant. Tema Siim Tuksam on arhitekt ja arhitektuuripraksise PART kaasasu- erialaks on info leitavuse ja kasutusprotsesside parandamine ning taja, kes on omandanud Viini Rakenduskunsti Ülikoolis magistri- veebirakenduste kavandamine. Tauno on lõpetanud Tartu Ülikooli kraadi arhitektuuri erialal ja täiendanud teadmisi Lõuna-California õigusteaduskonna ning töötanud juhtivates rollides erinevates rah- Arhitektuuriinstituudis ning erinevates arhitektuuri- ja disainibü- vusvahelistes arendusmeeskondades. Selles lehes (lk 16–17) arutleb roodes. Siim uurib raaljuhitava tehnoloogia võimalusi ja mõjusid Tauno anonüümse kommenteerimise plahvatusohtlikul teemal. arhitektuuris. Ta oli 14. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni „Interspace” ja 2015. aasta Tallinna arhitektuuribiennaali peanäituse „Keha ehitus” kaaskuraator. Siimu intervjuu Gilles Retsiniga (lk 31) lahkab arhitekti vaateid puidule, aga mitte ainult! Tõnis Vilu

* Ära unusta, sa oled Eesti riigi hävitaja, hukutaja. Ma haaran lihatüki kiiresti maast üles, puhun peale ja pistan suhu. Muld krigiseb hammaste vahel. Lõke kõrvetab külge. Nad räägivad midagi, krigiseb ja ma ei kuule. Ära unusta, sa oled Eesti riigi hävitaja. Meri on õhtul sile, läheb järsult jahedaks ja silmapiirilt hiilib

lähemale udulaam. Vesi nagu elavhõbe. Loojangupuna LUULE verepritsmed vasknööpidel. Neid on rohkem, kui peaks – üks on ilu pärast. Ära unusta, sa oled Eesti riigi hävitaja. Istun vana vahvliraua taga juba tunde. Üksi, hea on. Pärastlõuna kuldne valgus selgel porilombil, õunapuu

värsketel sametistel lehtedel. Teises toas käib telekas, TOIMETUS telekas nad laulavad kaare all. Unustasin ta käima. Ära unusta, sa oled Eesti riigi hävitaja. Pargis paplite tolm, lillelised kleidid. Sandaalides noorukid peidavad end sirelipõõsaste taga, elevil. Kellelgi on nägu katki ja teda aidatakse kiirabi peale, otsivad, kes oskaks kannatanu keelt. Ära unusta, sa oled Eesti riigi hävitaja. Võtan vägisi endale vaba päeva ja lülitan kõik välja. Kõik. Kõrvaklappides vihane räpp, loen hommikust õhtuni romaani, õhtust ööni luulet ja öösel näen pikka und: seal on inimesed, kes ütlevad mulle – isegi unes, kurat võtaks! –, et ma iialgi ei unustaks, kelleks mind hüütakse: „Sa oled Eesti riigi hävitaja!” Ei unusta, kuidas saaksingi, ei unusta ka hüüdjate nägusid, seal all, kui tulen kõrgel lennates, must kiri tiibadel, kere lendlehtedest tühi ja helge.

* Y, kui palju oled sa „oma aja laps”? Saan ma üldse öelda sinu kohta „Y”? Kas sa oleksid olnud mingil muul ajal samasugune nagu praegu? Kas mina oleksin olnud? Kas ma oleksin olnud laulva revolutsiooni ajal revolutsiooni laps, sinimustvalge uhkelt käes? Mind ei ole kasvatatud palju teisiti, ent nii kaua kui mäletan, ei ole laulupidu minus erilisi tundeid peale kerge niheluse tekitanud – ka neil mitmel korral, kui olin laulukaare all. Ja ma ei saa sinna midagi parata, „lihtsalt on nii loodud”. Olgu siis kasvatus patriootlik või mitte (võib öelda, et enamasti oli). Erakordsed mälestused on pigem ikka väikse nõia ja Tom Sawyeriga, rääkimata Pál-tänavast. Aga kui oleksin sündinud aastal 1958? Mis küll oleks siis haakunud mu külge, nagu haakuvad GlaxoSmithKline, Netflix ja Uni Pin Fine Line 0.3 tintekas praegu? Viin või imipramiin Vahingult, Uku Masing ja Flora Raduga 2 tindi kadunud koolipäevade lõhn? (Kõrvalmärge: istusime Vahinguga samal pingil seal kliinikumi aatriumsaarekeses, kui ta kaamerasse oma „Idée fixe’i” jutustas. Ainult et ma istusin seal 17 aastat hiljem.) Aga 1914 – tulla ilmale koos sõjaga. Armuda uude diivasse kinolinal. Natuke hiljem, väljakul – võidelda endas selle karismaatilise tõusiku kõnedega, lubadustega. Põgeneda üle mere või jääda? Kuidas erineksid mu mõtted, nähes veriste ürpidega mehi ruttamas mööda Pompeiuse teatri seinu? Kui palju on aega minus ja kui palju on mind ajas? Aeg minus torkab sissepoole, sügavamale, see teine aga ootab, mil haaran mõõga; mõõka ma ei taha. Ja siiski me loeme teistest ja teiste kirjutatud, öeldud mõtteid, märkeid ja tunneme ära: „Mitte midagi pole muutunud. Kuidas Werther, nõnda ka mina.” Pettus, pettus kõik – või ütleme, et pooleldi, sest mitte kunagi ei ole me täielikult samad. Vaid hoopis nii: enam-vähem on me hakkamasaamine, enam-vähem on me tuju,

enam-vähem oleme samad oma Illustratsioon: Ann Pajuväli varjude, esivanemate ja ennekõike fiktiivsete tegelastega. Y, sa ei saa olla rohkemat ja ei saa olla ka rohkem oma aja laps.

Helen Tammemäe peatoimetaja [email protected] Laura Porovart filmi- ja teatrireporter [email protected] Henri Kõiv tegev- ja sotsiaaliatoimetaja [email protected] Pille Sepp keeletoimetaja [email protected] Mariliis Mõttus disaini- ja muusikatoimetaja [email protected] Liisa Lahtmets turundus- ja müügijuht [email protected] Piret Karro keskkonna- ja kultuuritoimetaja [email protected] Peeter-Marko Mikk levi [email protected] Maia Tammjärv kirjandus- ja uudistetoimetaja [email protected] kujundus/küljendus madis Katz Sille Pihlak arhitektuuritoimetaja [email protected] illustraator Vahram Muradyan fotograafid Renee Altrov, Priit Mürk, Kolleegium: Kaisa Eiche, Margus Kiis, KEITI KLJAVIN, AHTO KÜLVET, HELENA LÄKS, Tõnu Tunnel, Janis Kokk, Ellen murula, MARTIN OJA, MAARJA PÄRTNA, Berk Vaher, VERONIKA VALK, Keiu A Virro ∙ leksander Kelpman Väljaandja: MTÜ Tartu Kultuuritehas ∙ Toetajad: Tartu Linn, tartu kultuurkapital, eesti kultuurkapital, AS POSTIMEES ∙ Trükk: Printall ∙ Tiraaž: 4500 @Muurileht SASA

K aa de r f ilm ist MINU „B MINU lu e V el ve t” AHI,AHI, Telli MILLEMILLE Müürileht! KÜTEKÜTE MAMA

Vaata: muurileht.ee/tellimine OLENOLEN SIMPLE SESSIONI PILETID MÜÜGIS! FREEDOM FRIES – „Blue Velvetist” Vilen Künnapu revolutsioon „Woodstockini” või vastupidi Arhitektuurimuuseumis Volbrinädalavahetusel (ehk 30. aprillil ja 1. mail) on jällegi, : 5 nüüd juba 16. korda, oodata Saku Suurhallis suurejoonelist Festival Freedom Fries toob 25. veebruarist 2. märtsini Vilen Künnapu on eesti arhitektuuri elav klassik, grand old Simple Sessionit. Veebruari kahel esimesel nädalal saab va- pealinna filmihuvilisteni taaskord ameerika kultusfilme ja kes man, kui lubate. Nn elevandimaja! AHHAA keskus ja Tigu- ruda festivalipasse erihinnaga, saadaval on ka eriti vipid pile- saaks olla kultuslikum kui David Lynch, kelle „Blue Velveti- torn! Viru keskus! Kareda vallamaja! No millest me räägi- tid, mis sisaldavad lisaks eksklusiivsele ligipääsule ka piirama- ga” (1986) festival 25. veebruaril avataksegi. Sõltuvalt sellest, me... Suurema osa hoonetest on Künnapu projekteerinud tut peopaketti ja Simple Sessioni kingikotti. kustpoolt vaadata, võib Quentin Tarantino muidugi veelgi koos Ain Padrikuga, kuid seekord on Indrek Grigori kuree- Simple Session on Euroopa suurim talvine ehk sisetingimus- kultuslikumaks lugeda – maitse asi, nagu öeldakse –, igal ju- ritud näitus tõstnud kilbile just Künnapu rikkaliku ja mitme- tes toimuv BMXi- (ehk bicycle motocross’i) ja rulavõistlus, mille hul on võetud põhjalikult arvesse ka Tarantino fännide igat- külgse loomingu. tarvis kerkib Saku Suurhalli hiiglasuur unikaalne võistluspark. susi, kes 28. veebruaril suurelt ekraanilt „Reservoir Dogsi” Näitus „Kunst, arhitektuur, revolutsioon” püüab näidata SA Festivali avapäeval saab näha nii rula- kui ka BMXi-kvali- (1992) näha, kuulda ja nuusutada saavad. Künnapu loomingut selle mitmekesisuses ja värvikirevuses, fikatsioone ning kõiki võistlusele pääsenud eesti sõitjaid. Tõelisi friike või lihtsalt halbade filmide austajaid rõõmus- avada selle erinevaid tahke ja perioode, kõrvutada Künnapu

SA UUDISED Pühapäeval, 1. mail võtavad finaalides mõõtu juba sõelale tab 27. veebruaril linastuv Tommy Wiseau „The Room” varasemaid, arhitektuuriajaloo klassikasse kuuluvaid hoo- jäänud rulatajad ja trikiratturid, üritus lõppeb auhinnatsere- (2003), mida loetakse lausa objektiivselt üheks maailma neid arhitekti värskete projektidega. Poja August Künnapu mooniaga. Mõlema ala finaalidest teeb eksklusiivselt suure- halvimaks filmiks. Kui viimati mainitu on piirdunud IMDB mõjul nii kümne aasta eest tekkinud huvi maalikunsti vas- joonelise ja põneva kommenteeritud otseülekande Red Bull ja Rotten Tomatoesi kohaselt võrreldava 3,5 punkti / 35 tu peegeldub värvide ja kujunditena ka tema arhitektuuris. TV. Paralleelselt toimub tervel nädalavahetusel erinevates protsendiga, siis 26. veebruaril meie filmisõpradeni jõudval Näituse rõhuasetus polegi ainult arhitektuuril, vaid pigem Tallinna peopaikades Simple Sessioni draamal „Midnight Cowboy” (John Schlesinger, 1969) on Künnapu vabaloomingul – programm. Lisainfo: session.ee märgatavalt paremini läinud. joonistustel, kollaažidel ja 27. veebruaril näidatakse Godfrey Reggio 1982. aasta eks- maalidel –, mis aitab arhi- perimentaaldokki „Koyaanisqatsi” (või „Koyaanisqatsi: Life tektuuris toimunud muu- K Out of Balance”). Film jutustab loo looduse ja inimkonna tust nähtavaks ja arusaada- aa de r f kokkupuutest, aga teeb seda mitteverbaalselt ilma igasuguse vaks teha. ilm ist dialoogita Philip Glassi muusika ja Ron Fricke’i operaatori- Näitusel linastub esma- MINU „B MINU lu e V silma kaudu. kordselt Jürgen-Kristoffer el ve 1. märtsil tuleb esitlusele Paul Sharitsi retrospektiiv, lisaks Korstniku lühifilm „Vaikne t ” 2015. aasta dokumentaalile „Paul Sharits” näidatakse ka fil- revolutsioon”, esitletak- me „Color Sound Frames” 1974. aastast, „Rapture” 1987. se ka Angelika Schneideri aastast ning „Analytical Studies I: The Film Frame” aas- kujundatud raamatut, mis tatest 1971–1976. 2. märtsil lõpetab festivali Freedom kannab näitusega sama Fries Michael Wadleigh’ 1970. aasta (parima doku- pealkirja ning sisaldab muu mentaalfilmi Oscarigi võitnud) „Woodstock” – hulgas Indrek Grigori es- intiimne sissevaade selle 1969. aastal toimunud seed Künnapu loomingu- maailma suurima festivali mõjudesse publikule lisest sünkretismist, Sven- ja kohalikele elanikele. Erik Stambergi intervjuud AHI, Kõik filmid linastuvad kinos Sõprus. Filmi päevakangelasega ning arhi- AHI, „Woodstock” seanss algab kell 19.00, teis- tektuurikriitiku Ksenja Litvi- te seansside algusajaks on 21.00. Jooksvat nenko artiklit Künnapu nn lisainfot saab Freedom Friesi Facebooki elevandimajast. Lisainfo: Tigutorn ja teaduskeskus AHHAA Tartus, 2007 - 2011. Telli lehelt. arhitektuurimuuseum.ee Arhitektid Vilen Künnapu, Ain Padrik. Foto: Arne Maasik MILLEMILLE Müürileht! VEEBRUAR

KÜTEKÜTE FABULA.IM on eestikeelsete e-raamatute sõprade HENRIK KALMET FESTIVALILE! Kas lavastaja otsene ja väl- jaoks suurepärane uudis, sest teadupoolest maksavad jaöeldud eesmärk pälvida lavastusega festivalikutse äratab e-raamatud meil sisuliselt sama palju kui paberraamatud. pigem kahtlust või tunnustust aususe eest? Kas tegu on tühi- Fabula võimaldab aga kindla kuutasu eest tahvelarvutis või palja reklaamitrikiga või ütleb keegi lõppeks otse ja valehä- nutitelefonis piiramatult teoseid sirvida (küll võrguüleselt, bita välja ambitsioonika eesmärgi? Elame, näeme. Kinoteatri nii et vana kooli lugerikasutajatele pole sellest suuremat egiidi all sündiv Kalmeti „A Festival Piece ehk meeleheitlik kasu) – tegemist on sisuliselt e-raamatute Netflixi või Spo- katse pälvida festivalikutse” esietendub Kanuti Gildi SAALis tifyga. Lisainfo: fabula.im 25. veebruaril kell 19.30. Oma esimesse soololavastusse on Kalmet kaasanud pea terve oma unistuste meeskonna: VEEBRUAR ON VALENTINIKUU ja kui sa juhtud olema helikujundaja Hendrik Kaljujärve, koreograafi Rene Kösteri, mees (või naine), kes elab klišeedes, on see sulle muidugi videokunstniku Emer Värgi, valguskujundaja Revo Kopluse ja halb uudis ja tarvis on asuda kiiruga romantilist spaapuhkust kunstniku Anneli Arusaare, dramaturgina lööb kaasa Kino- MA kahele valima! Kui ilmad on külmad, siis Saaremaale lennuk teatri produtsent Paul Piik. Lisainfo: kinoteater.ee MA ei lenda, kindlam on minna heaga Pärnusse! Kui sa aga juhtud olema südamekujuliste šokolaadikarpide, laulvate postkaar- tide või kaisukaru-pildiraamide tootja, on veebruar eriliselt „VÕÕRANA PÕHJALA KÕRBES” on teatri Must Kast uus soodne kuu (ja pidagem meeles, et märtsis tuleb veel ka lavastus, pseudopärimuslik kaemus, mis vaatleb eesti kul-

Kaader filmist „Carol” naistepäev!!!). Kui sul juhtumisi valentinipäevast täiesti üks- tuuri arhetüüpe ning looduse ja inimeste vahelisi isikustatud kõik on, ei ole see uudis muidugi üldse sulle. suhteid maagilise realismi võtmes. SÕBRAPÄEVA TOIDUKINO ELEKTRITEATRIS serveerib Millegipärast peetakse lavatükki 13. veebruaril vaatajatele kirgliku ja kõrgete nominatsiooni- KAMA MARKET TULEB TAAS, seekord lausa kahepäeva- „Võõrana põhjala kõrbes” sobili- Vaata: dega pärjatud 2015. aasta mängufilmi „Carol” (koos sparg- sena! Ja muidugi jälle 13. ja 14. veebruaril, mis on hea uudis kuks teatrisõpradele alates 14. elu- li-spinati kreemsupi, küpsetatud forelli ning šokolaadikast- neile, kel pole sõbrapäeval ja sellele eelneval midagi targe- aastast... Lennart Peebu lavastuses me-pähklisõõrikuga). 14. veebruaril on menüüs humoorikas mat teha! Saab müüa, saab osta, ilmselt muusikat kuulata ja teeb kaasa ka Tartu Ülikooli Aka- muurileht.ee/tellimine „Röstsai” (muidugi koos röstsaiaga, millele on asetatud suitsu- võib-olla tuttavaid kohata. Mõlemal päeval on laat ametlikult deemiline Naiskoor dirigendi Triin OLENOLEN lõhesalat, pearoaks saab veiseliha ja lõppeks sidruni-besee- avatud kell 12–18, toimumiskoht on KAMA backstage ehk Kochi juhatamisel. Esietendus toi- kooki!). Piletid maksavad 25 eurot, aga süüa saab! Lisainfo: Kopli Saal (aadressil Kopli 25). Lisainfo saamiseks soovita- mub Genialistide Klubis 15. veeb- elektriteater.ee takse pöörduda aadressile [email protected]. ruaril. Lisainfo: teatermustkast.ee Foto: Birgit Landberg 6 : VIIEKÜMNE ESIMENE NUMBER : VEEBRUAR 2016 E-riik 2.0 vajab PERSOON inspireerijaid, skeptikuid ja mõtestajaid Intervjuu Daniel Vaarikuga. Küsis Henri Kõiv

Laulupidu, vabadussõda, e-valimised, Skype – tihti kasutatakse neid ühes lauses Eesti kirjelda- miseks. Infotehnoloogia rakendamisel müüdiloome vankri ette võib Eesti muutuda e-Narniaks. Tugev e-ühiskond hindab aga kriitikuid, pulbitsevat kultuuri ja avatud debatti.

Daniel Vaarik on figureerinud Eesti küberkommunikatsioo- de seas olid näiteks filmirežissöör Werner Herzog, PayPali oma nõrku kohti, poleerida kaunist kuvandit ning süüdistada nis juba pea kümnendi. See, mis algas eksperimentaalse Ees- asutaja Peter Thiel ning isegi Steve Wozniak, ulmekirjanik neid, kes selles mõrasid näevad, vaenulikkuses. ti virtuaalsaatkonna loomisest suhtlusvõrgustikku Second Cory Doctorow ja nii edasi. Nendega on üsna raske interv- Life, on võtnud nüüdseks traditsioonilisema kuju – viimati juud saada – mõni vastas ausalt, et tal on 50 intervjuud jär- Minu meelest lähevad rajaleidja kuvandi osad pisut ka nõustas Vaarik majandus- ja kommunikatsiooniministeeriu- jekorras ootamas, teeb need enne ära. Sellest hoolimata sai üksteisega vastuollu. Ühelt poolt tood välja, kuidas sar- mit Eesti e-brändi väljatöötamisel. Seetarvis sõitis ta mööda nimekiri hea. Enamasti oli neil inimestel mingisugune etteku- naselt e-Narniaga on rajaleidja põhjamaine, st turvaline maailma ringi ning intervjueeris tuntud ettevõtjaid, tehno- jutus Eestist olemas, kuigi proovisime leida ka selliseid, kellel ja usaldusväärne, millega on omakorda raske siduda IT loogiagurusid ja teadlasi, nagu World Wide Webi leiutaja üldse poleks. ja idufirmadega paratamatult seotud riske, vigu ja eba- Sir Tim Berners-Lee või Skype’i osakutega varanduse teeni- õnnestumisi. Kuidas tuleks neid kahte poolt ühildada? nud riskikapitalist Ben Horowitz. Kas pilt, mis neist vestlustest Eesti e-mainest joonistus, Hmm. Ma pole kindel, kas turvalisus ise on põhjamaine väär- Kokku 11 inimesega tehtud intervjuudes peegeldusid muu- vastas ootustele, mis sinul või meil siin Eestis üldiselt tus. Põhjamaine väärtus on pigem vastutustundlikkus ning tuva maailma väljakutsed: riikide nõrgenemine ning väikse- on? Või on käärid tegelikkuse ning meie soovmõtlemise sellest tulenevad muidugi paljud turvalised lahendused. In- mate regioonide ja linnade tõus, poliitilise süsteemi pankrot vahel suured? fotehnoloogiamaailmas väljendub vastutustundlikkus pigem ning tehnoloogia pakutavad võimalused probleemide üle- Mina olin valmis ka selleks, et ükski meie hüpotees ei leia riskidest rääkimises ning info sümmeetrilises jagamises. Vii- tamiseks. Eesti on mitmetele muutustele julgelt vastu astu- kinnitust ning Eestil pole maailmale IT vallas midagi pakkuda, mane tähendab seda, et inimesel on näiteks võimalus teada mas, kuid Vaarik hoiatab, et meie e-edulugu võib muutuda kuid peaaegu kõigist intervjuudest jooksid välja võimalused. saada, kuidas ja millist informatsiooni tema kohta kogutakse, poleeritud müüdiks, kui me ei räägi riskidest ausalt ega ole Need olid kahte tüüpi. Üks oli tavaline riigi tutvustamise see tähendab, et võim ei tohiks koonduda ühte kohta. Selle valmis kaasama kriitikuid. suund. Selgus näiteks, et jätkuvalt on mõtet rääkida sellest, suhtumise alged on Eesti e-riigis muide olemas, probleem et eesti insenerid ehitasid Skype’i, kuna see lugu lihtsalt töö- on selles, et me ei jälgi seda piisavalt palju. Millest üldse tulenes vajadus Eesti e-maine uurimiseks? tab siiani, ühtlasi on meil väga unikaalseid e-riigi lahendusi. Intervjuude käigus küsisin sageli inimestelt ka seda, kas nad Kas see on midagi sellist, mida tehakse regulaarselt, või Teine võimaluste ring on aga põnevam – Eestil on võimalus usaldaksid Venemaa e-residentsust? Iraani oma? Soome oma? oli ajendiks arusaam, et Eesti e-kuvand on tuhmumas, tutvustada oma e-ühiskonda teatud väärtuste kaudu. Meie Eesti oma? Vastused olid täiesti erinevad. Eesti ja Soome oma ning midagi tuli kiiremas korras ette võtta? suhtes on olemas ootused, et äkki sellest riigist tuleb ideid, oldi üldiselt valmis usaldama ning mitte seetõttu, et usuti, et Kui päris täpne olla, siis eesmärk, mille riik mulle seadis, oli mis aitavad tõesti kuidagi uutmoodi, aga samas inimlikult ühis- meil on paremad insenerid, vaid põhjusel, et arvati, et kui töötada välja soovitused Eesti e-ühiskonna paremaks tut- konda arendada. Analoogsed ootused on ka Põhjamaadele. me midagi teeme, siis me ei löö kasutajale nuga selga. Sel- vustamiseks välismaal, eriti ajal, mil e-residentsus oli samuti Nii et skeptilise küsijana olin meeldivalt üllatunud. le taga on kahtlemata usk, et meil on mingid teistsugused välja tulemas. Meie pakkumine sisaldas aga ka eelnevat uu- väärtused, ning kui kedagi usaldada, siis pigem meid. Sellist ringut. Vajadus intervjuudeks tulenes ka sellest, et meil on Uuringu kokkuvõttes vastandasid sa kaks tuleviku- usalduskrediiti tuleb muidugi teadlikult hoida ja ma pole väga enda IT-valdkonna kohta hulk müüte – võtan need kokku visiooni: Eesti kui e-Narnia versus Eesti kui rajaleidja. kindel, kui teadlikult me seda alati teeme. mõistega „e-Narnia”. Väga paljudel rahvastel on usk selles- Esimest iseloomustab müüdiloome, kuid mismoodi rase, et nende infotehnoloogia on väga eesrindlik. Prantslastel jaleidja kontseptsioon sellest eristub? Mainisid uute tehnoloogiate testimist. Kas Eesti riigil on oli 80ndate alguses Miniteli võrgustik ja nad nautisid midagi Erinevus e-Narnia ja rajaleidja vahel seisneb eelkõige selles, et nii palju rahalist ressurssi, et olla suurte ja potentsiaal- internetisarnast enne teisi ning olid selle üle päris kaua uh- rajaleidjana käituksime teadlikult uute tehnoloogiate testijana. selt kahjumit toovate projektide beetariik? Google ja ked. Kas see näide kõnetab aga teiste riikide inimesi? Erinevalt e-Narniast räägib rajaleidja õnnestumistest ja eba- teised tehnoloogiahiiud võivad ju mõne projektiga eba- õnnestumistest ühtmoodi. Me muutuksime seeläbi teadmiste õnnestuda, kuid nende rahakott on põhjatu ja kahjusid Selle uuringu metoodikaks olid kvalitatiivsed intervjuud keskuseks ning looksime enda suhtes pidevalt usaldusväär- kannavad enamasti investorid. Eesti jaoks võib ainuüksi välismaiste mõtlejatega. Millest selline lähenemine? Mil- sust. Rajaleidja eksperimendid peavad olema korratavad ka üks suurem ebaõnnestumine valusasti näppu lõigata. le põhjal need 11 inimest välja valiti? Kui palju oli neil teistes riikides ning nendest on õppida isegi siis, kui need kohe Seni on Eesti teinud oma e-lahendusi pigem raha säästes eelteadmisi Eesti ja meie e-maine kohta? ei õnnestu. See loob usku, et me ei varja midagi olulist, ja see kui kulutades. Võib-olla ongi asi selles, et väikesel riigil on Selline lähenemine võimaldab testida kiiresti nõrku kohti meie omakorda aitab meil olla osa maailma tehnoloogilisest eliidist. odavam mõningaid asju testida kui suurel. Näiteks, millised enda plaanides. 11 inimest valisime välja selle põhjal, kellega Rajaleidjana suudame saada hästi läbi ka kriitikutega, sest nad võivad olla internetivalimiste testimise kahjud tuumariigis? me lõpuks kokkulepped saime. Proovisime 33 inimest, nen- aitavad meil paremaks muutuda. E-Narnia püüab aga varjata Hoolimata sellest peaksime tõesti rääkima rohkem kõigest,

Illustratsioonid taustal (lehenumbris läbivalt): Vahram Muradyan : 7

mis võib metsa minna. Oleme harjunud, et paljud asjad töö- inimesi, kellel on huvi tõestada, et asi tegelikult ei tööta. Mõ- maailmast ning nad peaksid pidama seminare täissaalidele. tavad päris sujuvalt. Oleme elanud aastaid riigis, kus suhtlus lemad pooled võivad siin kergesti vigu teha. Esimesed ülearu Meil tuleks luua senisest rohkem erinevaid e-ühiskonna mõt- riigiasutuste ja pankadega on olnud kiire ja mugav. Meil on lubades, teised aga kandes maha iseenesest täiesti hea mõt- tekeskusi. Avalikkusel peaks olema neile aruteludele samuti ainsana maailmas e-valimised. Nende tehnoloogiatega on te. Ka suurimad ja rikkaimad ettevõtted maailmas alustavad võimalikult suur ligipääs. Kuidagi teisiti ei kujuta ma ette, kui- kindlasti seotud riskid. Ma olen isiklikult täiesti veendunud, testimisest, millesse kaasatakse üha rohkem inimesi, kuni das meie e-ühiskonna mõte oleks adekvaatselt uuenduslik et tagasilööke tuleb ja millegagi oleme kindlasti juba praegu lõpuks on olemas versioon, millelt julgetakse sõna „beeta” ka näiteks kümne aasta pärast. See on praegu ka Taavi Kotka näppu lõiganud. Kõige hullem, mida saame teha, on see, et eest võtta. Eesmärk on, et need, kes tahavad katsetada, tu- paljude loengute teema. Ta räägib, et meil pole piisavalt peh- PERSOON me kultiveerime arusaama, et oleme nii-öelda e-eksimatud. leksid ja katsetaksid ning leiaksid vead üles. Vigade leidmist mema poole uuringuid, mis kõneleksid sellest, kuidas üks või Eksimatuse mulje viib selleni, et kui juhtub mingi pauk näi- tervitatakse, sest nüüd saab neid ka lahendama asuda. Lindi- teine e-lahendus on ühiskonda mõjutanud. Ilmselt oleks jälle teks meie süsteemide krüptoga, siis on kõik otsustajad ja polii- lõikamiskultuuri see loogika kahjuks ei sobi. ülekohtune öelda, et uuritud pole üldse, kuid võiks olla palju tikud puu taga peidus ning näitavad üksteise suunas näpuga. rohkem. Andkem endale aru, et me testime tõesti väga avangardseid Võib-olla olin ma siis veel piisavalt noor, kuid mulle tehnoloogiaid, ning kuigi sellest on palju võita, peame suut- ei meenu, et enne e-valimiste protseduuriga alustamist Mul on teooria, et e-Narnia kuvand pole tingitud nii- ma rääkida normaalselt ka ohtudest. Kui ohud tõeks saavad, oleks peetud ühiskonnas pikki ja põhjalikke debatte võrd poliitikute pahatahtlikkusest, vaid sellest, et nad siis meil on võimalik neist õppida ja edasi liikuda. e-hääletuse usaldusväärsusest. See justkui oli loomulik, ei suuda digivaldkonda hoomata ega saa sellest päris Aeg-ajalt peame küsima ka seda, miks me neid tehnoloo- et paberivaba valitsusega tähelepanu saavutanud Ees- täpselt aru. Mitte ainult poliitikud, vaid ilmselt enamik giaid testime. Vastus on minu jaoks väga lihtne: need tehti järgmisena midagi sellist teeb – mis siin ikka pikalt inimesi usub, et kusagil e-riigi struktuurides tegutseb noloogiad tulevad nagunii varem või hiljem ning hea on olla debateerida. Eriti ei meenu ka väärtuspõhiseid debatte Eesti IT-üksus, kes lahendab kõik jamad, ja Taavi Kotka nende seas, kes neid kujundavad ja mõistavad. tuleviku e-riigist. See tundus olevat selline ideoloogiava- isikus oskab ka uudistajate tehnilisemat laadi küsimus- ba tsoon, mille sisustavad itimehed konkreetsete lahen- tele vastata. See pole ju eriti hea stardiplatvorm laiema Ma olen nõus, et Eesti IT kuvandis ei leia ebaõnnes- dustega. Kas vähene arutelu toona on kujunemas nüüd avaliku debati pidamiseks? tumised piisavalt äramärkimist, kuigi neid on olnud Eesti nõrkuseks? Mina läheksin veel kaugemale ja ütleksin, et IT edu on andnud mitmeid, kui meenuta- Eesti riigile tulevikku suunatud identiteedi. Paljudel Ida-Eu- da näiteks portaali Täna roopa riikidel on suuri raskusi tulevikuga seotud teemadega Otsustan Mina (TOM), ja nii nad glorifitseerivad või viktimiseerivad enda minevik- digiregistratuuri ja kogu ku. Eesti on aga leidnud selle kõrval millegi, mis eristab teda Eesti katmist kiire inter- postsovetlikust ruumist, ja on seda igal rindel ära kasutanud neti lairibaühendusega. ning sellega tähelepanu võitnud ja see on pannud meid ka Mis takistab nendest au- siseriiklikult uskuma, et IT toobki endaga kaasa ainult head. salt rääkimist? Kui nii vaadata, siis sellest eristumisest ongi majanduslikult Kui ma mõtlen TOMi pea- ja välispoliitiliselt palju kasu tõusnud. Osalt ka seetõttu ongi le, siis milline huvitav ja julge olnud lihtne IT-reforme teha ning jäänud mulje, et liiga palju samm see oli! See oli loo- arutelu pole kasulik. dud ilmselt heas usus ning omal moel sillutas teed mil- Kas Eesti infotehnoloogiasektorile tuleks kasuks, kui legi positiivseni. Probleem sellest ei tehta eestlase identiteedi ühte alussammast tekib aga siis, kui TOMi laulupidude ja loodusläheduse kõrval? esitletakse valmis lahen- Lühike vastus on „jah”, kuid pikk vastus on see, et infoteh- dusena, mis peaks hakka- noloogial on meie identiteedis praegu väga oluline koht, see ma Eestis kaasamist asen- aitab meil rääkida tulevikust ning see ei ole iseenesest halb. dama. Kuid rakendustest ei saa tõesti rääkida samamoodi nagu Vaatame analoogiat – kui laulupeost. palju ebaõnnestunud puu- tetundlikke ekraane tehti Sa ütlesid ennist, et e-riigi kuvand peaks toetuma konk- enne, kui Apple lõpuks reetsetele väärtustele. Mõneti võib väita, et Eestis juba iPhone’i käima sai? Kas toetubki, kuid tegu on neoliberaalsete väärtustega, need eelmised projektid nagu kuluefektiivsus, kiirus ja üheti mõistetavus. Kas sa olid ebaõnnestumised või oled nõus, et Eesti e-kuvand on rajatud praegu suuresti olid need trepiastmed, mis neoliberaalsele baasile? võimaldasid jõuda lõpuks Ei ole nõus. Põhjendused on olnud, jah, sageli õhukese riigi toimiva lahenduseni? Kas kesksed, kuid meie IT-lahendustesse on ehitatud väga tihti ilma ID-kaardita, mis sageli sisse väärtused, mida ma iseloomustaksin pigem selliste sõ- ei tööta, oleks olemas mo- nadega nagu „egalitaarsus” ja „hajutatus”. Millest see tuleb, biil-ID? Minu jaoks on TOMi- et kui Eesti IT-insenerid midagi loovad, siis lahendus on pi- sarnaste ettevõtmiste pu- gem hajutatud, peer-to-peer? Selge keskmeta oli algne Skype hul pigem oluline visioon, ja ka meie riigisüsteemide nii-öelda selgroog X-tee on ehita- mis nende taga on, ja see, tud üles samalaadsele hajutatuse printsiibile. See on ehk ka et me ei loobu katsetamast, selge viide põhjamaisele mõtteviisile, kuid selles on midagi kuni asi ükskord õnnestub. sellist, mille ka interneti esiisad heaks kiidaksid ja kiidavadki. Ma möönan, et see ei Meie IT tegelikkus on põhimõtetest muidugi ka üsna kirju, ole poliitiliselt alati esime- õhukese riigi ideed kohtuvad huvitava demokraatliku mõt- se hooga arusaadav, kuid lemisega ning see omakorda liitub ja põrkub Euroopa Liidu samas pole poliitiliselt vas- väärtustega. Minule teeb head meelt aga see, et on esinda- tuvõetav ju ka see, kui sa tud väärtused, mida ma ise hea meelega usun. saad kogu aeg liigsete ootuste loomise eest peksa. Kui sa peaksid panema kokku väärtuspaketi, mis oleks Selle tõttu on meil isegi mi- sobilik kõige eesrindlikumale riigile digivaldkonnas prae- nistreid tagasi astunud. Nii gu, siis mis väärtused sinna paketti kuuluksid? et ka poliitiliselt loogiline Liberté, égalité, fraternité. oleks rääkida riskikohad ja õppetunnid ise ära. Ma näi- Sa sõnastasid need väärtused väga ökonoomselt. Paar teks loeks ilmselt suure in- aastat tagasi panite Linnar Viigi, Sten Tamkivi ja Marten nustusega Eesti Vabariigi Kokaga kirja internetivabaduse teesid. Need olid mõel- presidendi kolumni mõnes Fotod: Tõnu Tunnel dud just laiema diskussiooni algatamiseks Eestis ajal, maailma ajalehes teemal mil tänu ACTAle oli internetikasutajate õiguste teema „Lessons learned from Estonia’s participatory e-demo- Ilmselt ei saa öelda, et üldse debatte ei peeta või ei peetud, väga kuum. Kuhu see arutelu jõudis ning mis sellest alga- cracy”, mis räägiks nii ebaõnnestumistest kui ka sellest, miks kuid kindlasti on need toimunud pigem kitsamas kui laie- tusest nüüdseks saanud on? me jätkame proovimist. mas ringis. See on olnud lihtne, sest Eesti digitaalne areng Tookord jäime mitme tule vahele, sest internetikogukonnas on saanud osaks rahvuslikust identiteedist, mistõttu paljud ilmusid mõned inimesed, kes ütlesid, et see on täielik kolla- Kas riik oskab e-lahendusi õigesti kommunikeerida? Sa võtavad iga uuenduse omaks ilma erilise debatita. Tegelikult boratsionism võimudega. Samal ajal saan ma aru, et välis- oled tabavalt märkinud, et IT-lahendust ei saa avada aga oleks hea, kui e-ühiskonna ümber areneks terve kultuur, ministeerium võttis need teesid väliskohtumistele kaasa ning nagu hoonet. seda analüüsiksid igat masti ja karva teadlased, seda mõtes- need aitasid ilmselt kujundada Eesti seisukohti seoses inter- Tihtipeale ei oska tõesti. Vahel avatakse lõpuni läbi testimata taksid kunstnikud ja kirjanikud. Meid võiksid külastada rah- netivabadusega rahvusvaheliselt. Nii et mingi kasu ehk oli, keskkonnad suure lindilõikamise saatel ja seejärel tekib hulk vusvahelised visionäärid, ulmekirjanikud, filmitegijad tervest kas või meie oma riigi seisukohtade kujundamisel. jätkub > 8 : VIIEKÜMNE ESIMENE NUMBER : VEEBRUAR 2016

Kuivõrd sa näed praegu vajadust üldise deklaratsiooni Kui palju on üldse info- ja kübersõja ajastul väärtuspõ- saavad näiteks teada, kes, kuidas ja miks nende andmeid vaa- järele, milles oleksid sõnastatud inimõigused küberruu- hiseks poliitikaks ruumi? Paistab, et õigus privaatsusele tab. See, muide, käib ka firmade, kes võivad andmeid vaada- mis? Kas Eesti peaks rahvusvahelisel tasandil sellise do- on üks esimesi asju, millest riigid on nõus loobuma. ta, mitte ainult riikide kohta. kumendi koostamist eest vedama? Väärtusteta poliitikat pole minu arvates olemas. See, mida Ma lõplikult valmis deklaratsiooni kohta ei oskagi öelda, kuid nimetatakse sageli väärtusteta poliitikaks, tähendab tavali- Eesti on praegu ühe väga olulise e-lahenduse beetariik. mulle väga meeldiks, kui Eesti oleks maailmas juhtiv riik, kus toi- selt lihtsalt seda, et inimestel on väärtused, mis arvajale ei Mismoodi me peaksime rajaleidjatena e-residentsuse muksid kogu aeg arutelud internetiõiguste ja -vabaduste üle. sobi. Seega on küsimus pigem selles, kas sellised väärtused projekti vaatlema ja kuidas selle mõju hindama? nagu vabadus ja privaatsus on kaitstavad ja kas meie tahame Ma usun, et riiklus on paratamatus muutumises. Eelmisel Kui hästi täidab Eesti praegu infotehnoloogiaga seotud seda teha. Minu hinnangul on kaks võimalust: kas lepime, et suvel esines Eestis Balaji Srinivasan, kes rajas oma kõne küsimustes rahvusvahelisel areenil kõneisiku rolli? Kas neid ei saa kaitsta, tõmbame dressid selga ja vaatame tele- väitele, et võrk on uus leviaatan ehk uus printsiip, mis

PERSOON meie president või peaminister peaks esinema julgema- kat, või osaleme tulevaste väärtuste kujundamises ja saame korraldab ümber ka riiklikke institutsioone. E-residentsus te avaldustega, kui meie jaoks olulisi väärtusi rünna- oma šansi kaasa rääkida. Võib-olla tuleb välja, et privaatsus on eksperiment, mis järgib seda printsiipi ning võib avatakse, isegi kui seda teevad meie liitlased? ei ole tulevikumaailmas võimalik, kuid isegi sel juhul on ju da meile päris häid võimalusi, näiteks iga uus e-resident Põhimõtteliselt küll. Aga tegelikult ei peaks see käima nii, et valida väga erinevate stsenaariumite vahel, mõned paremad, suurendab meie turgu. Seega saame mõõta mõjusid ka kui internetis on midagi valesti, siis Eesti peaminister ja presi- mõned halvemad. majanduslikult. dent tormavad Twitterisse arvamust avaldama. Ma usun, et Minu jaoks loob e-residentsus veel ühe täiesti huvitava väga suur roll on ka sellel diplomaatial, mida Eesti saab teha Milline oleks Eesti jaoks sellises tulevikus hea stse- tasandi, mis asub kuskil pehme ja tavalise võimu vahepeal. Euroopa Liidu sees. Meil on enda väiksuse kohta üsna suur naarium? Kui sulle meeldib näiteks Island selle kunsti, kirjanduse ja mõju Euroopa digitaalsele agendale ning ma usun, et seeläbi Halb stsenaarium on, vähemalt minu isikliku arvamuse ko- muusika pärast, siis Islandil on sinu jaoks tõmmet. Aga kui ei peakski me neis küsimustes sugugi üksi lipendama jääma. haselt, see, kui privaatsus kaob, kuid kodanikud ei tea, kes ja sa astud sammu edasi ja saad Islandi e-residendiks ning hak- Oluline on luua väärtuspõhiseid liite. Eelkõige Põhjamaade- kuidas neid puudutavate andmetega toimetab. Parem stse- kad tarbima mõningaid Islandi pakutavaid teenuseid, on sul ga, aga on ka teisi võimalusi. naarium on see, kui läbipaistvus jaotub ühtlaselt ja inimesed tekkinud Islandiga juba järgmise tasandi suhe. Mida see endaga kaasa toob? Kuhu see viib? E-residentsuse suund väl- dib paljusid praegu ühiskonda lõhestavaid teemasid, kuna see ei tegele inimeste füüsilise asukoha problemaatikaga, kuid samal ajal pakub võimalust elada teise riigi infoväljas ja majandusruumis. Olengi seejuures üsna veendunud, et peagi on maailmas turul Singapuri, Islandi ja veel mitme riigi e-residentsused.

Kui e-residentsuse turule tekivad peagi konkurendid ja idee läheb massidesse, siis mida peaks Eesti konkurent- sieelise hoidmiseks tegema? Iraani ja Venemaad võime usaldusväärsuse poolest edestada, aga kui e-residentsuse turule lisandub Eestiga sarnaseid väärtuseid jagav Soome? Või Singapur? Ma arvan, et sellest pole midagi, kui meie konkurendid on Soome ja Singapur. Kui me saame need unistatud kümme miljonit e-residenti, siis Soomele ja Singapurile jääb ka väga palju veel järele. Meie eelis on praegu muidugi see, et oleme esimesed, ning esimesel on rohkem võimalusi kui näiteks... neljandal.

Praegu nähakse e-residentsust suuresti majandusliku meetmena, mis peaks meelitama Eestisse ettevõtjaid ja investoreid. E-residentidele ei laiene poliitilised õigu- sed, kuid kas see võib juhtuda tulevikus? Võib ju esitada argumendi, et siinseid teenuseid tarbides ja majandust edendades peaks e-residentidel olema ka õigus rääkida kaasa poliitikas. Praegu on ikka väga selged piirid e-residendi ja residendi vahel. Me ei anna e-residentidele kodakondsust ja nad elavad füüsiliselt ikkagi teistes riikides. On võimalik, et kui e-residente on juba sadu tuhandeid, tekib meil väga arusaadav huvi neid kuulata ja nende vajadusi ka rahvusvaheliselt esin- dada ning see viib tõepoolest teatud poliitiliste valikuteni. Kui sadade tuhandete e-residentidega Eesti osaleb internetivabaduse arutelus, tekib tal päris korralik huvi kaitsta oma e-residentide e-õigusi.

Sa rääkisid e-residentsusest ka intervjueeritavatega. Kui- das nemad sellesse suhtusid? Kas kavatsesid e-residentsust taotleda? E-residentsus inspireeris vastajaid. Sageli ei olnud nad jõud- nud veel e-residentsuse olemusse süveneda ega saanud täpselt aru, mida see pakub või mitte, kuid juba mõiste ise tekitas neis kõigis hulga mõtteid. Tsiteerides ühte interv- jueeritavat pärast seda, kui ma olin seletanud, et praegu sellega väga palju toiminguid teha ei saa: „What? But it does not matter! It is just such a cool idea.”

< eelneb

VEEBRUAR 12.02 19.02 23.02 26.02 KOHVIK MUSTAS must mesi hallo pidu GRAM of fun progens MUST PUUDEL 13.02 20.02 25.02 2 7. 02 MÜÜRIVAHE 20 PUUDLIS: diskomunad tiks luule & kõnts mojo TALLINN : 9

ARVAMUS AlariFoto: Rammo Eestlaste IT-optimismi on peetud aastaid piirituks. Piiri tahagi on suudetud

eksportida edukalt kuvand hiirekliki kaugusel olevast e-riigist. Ometi on viimasel ARVAMUS ajal kuulda sekka üha valjemat nurinat. On’s e-tiigrist saanud topis, e-kodanikust e-tarbija ning entusiasm asendunud skepsisega?

E-st Eesti ees ehk inimnäolisest e-riigist

Andrei Liimets

Riigipeks on moes. See pole meie väiksel maalapil midagi tunud nüüdseks vabalt lippamise asemel rohkem loomaaia Selles on alati sees ka mõne alternatiivi mittetarbimine, see- erandlikku, vaid globaalsete paanikanootide kaja. Kriisist põhiatraktsiooniks, halvemal juhul lausa topiseks, tolmunud ga potentsiaalselt ka osalemis- ja otsustamiskomponent, olgu kriisi liikudes, olgu parasjagu maailmalõpusõnumite peatege- museaaliks. Sageli tundubki, et digiallkirja ja -retsepti üle see kuitahes marginaalne. See ei kehti alati ega kõige puhul, laseks kliima, kreeklased või pagulased, on raske säilitada vaimustutakse rohkem väljaspool Eestit kui siin seda kõike kuid tarbijale jääb nii oma tarbimiskäitumise kui ka selle kõr- tasakaalukust ja kainet mõtlemist. Vaadake kas või mõnda igapäevaselt nautides. Nagu kirjutas Praxise ekspert Hille valt antava tagasisidega võimalus ümbritsevat reaalsust mõ- Ameerika vabariiklastest presidendikandidaatide debatti – Hinsberg Sirbis4: „Alatihti on mul avatud valitsemise konve- jutada. Riigiga on lood muidugi märksa keerulisemad. Võib tegu oleks justkui katsetega kurjami rolli täitmiseks mõnes rentsidel tunne, et mu vari on minust suurem. Seda heidab ju kodumaa valitsuse kukele saata ja teise riigi e-residendiks Batmani-filmis. Käib kirglik rebimine, kes suudab osutada Eesti kui e-riigi eesrindlase staatus. Igast eestlasest heiastuvad hakata, aga füüsilises ruumis võib see ikkagi päädida paaria- rohkematele asjadele, mis maailmas valesti on. Lahendusi ja asjatundjatest koosnevale kuulajaskonnale X-tee, e-valimised, staatuse või halvemal juhul kohaga trellide taga. Poliitiline alternatiive sama lahkelt välja ei käida, kui mõningad radi- „Tiigrihüpe” ja ettevõtte registreerimine seitsme minutiga.” ruum ja virtuaalne ruum peavad seega arenema koos. kaalsevõitu lipukirjad välja arvata. Sageli viib see kõik mõtte- Kodus aga tõdeme, et kogu meie tarkuse ja eesrindlikkuse Poliitilise ruumi areng põrkub aga täpselt samade problee- ni, et suure visiooni puudus pole samuti meie erahäda, vaid kiuste ei meelita me siia ei omi ega võõraid ajusid ning jook- midega, millega e-riikki. Tarbijalikkus vs. osalus, kusjuures hea 21. sajandi alguse laiem katsumus. seme oma teadmistepagasi kohta vähemalt majandusliku lati poliitika kui teenuse tarbimine oleks taas täiesti mõistetav, Uus suur narratiiv, Estonian dream, püsib pikkade otsingu- alt läbi. kui tegu oleks läbimõeldud ja teadliku tegutsemisega. Kord te kiuste senimaani peidus, aga kui on olemas üks kandev Olen kogenud rahvusvahelise avatud valitsemise partner- nelja aasta tagant hääle andmine kõige valjemini karjujale seda diskursus, mille edumeelsuses harva kaheldakse, on selleks luse algatuse raames Eesti kogemust jagades ise sama, mida aga kahtlemata pole. Sisulisemaks osalemiseks kutsutakse kõik, mis puudutab e-eesliitega rikastatut. E-riik on muutu- kirjeldab Hinsberg. Isegi kui koomik John Oliver oletas oma enamasti üles olema aktiivne kodanikuna, lööma kaasa oma nud uhkuse ja optimismi allikaks, omaks ja armsaks, justkui sketšisaates „Last Week Tonight” Tallinna pilti näidates, et arvamuste, eelistuste ja oskustega, osalema mõnes vaba- millekski peaaegu personifitseerituks, ideaalkuvandiks Ees- siin kardetakse Shreki rünnakuid, seostuvad välismaal Eestiga kondlikus algatuses ja lihtsalt pahameelepilves vindumise tist praeguse pooliku kodumaa sees, mida sarnaselt Lennart ikkagi peamiselt nooruslikkus ja tehnoloogiline avantürism. asemel mõnele ärritavale probleemile pead ja käsi külge pa- Meri või Marju Lauristiniga suurt ei kritiseerita. Miski peab ju Tudengite juhitud riik, riik justkui start-up, eksole. E-eesliide nema. Sama peaks kanduma üle e-riigi diskursusesse, sest ka niivõrd usukauges maailmanurgas ometi püha olema. Kui müüb ja mitte vähe. Mainitud avatud valitsemise partnerlus poliitilise ja tehnokraatliku elitarismi kaugus tavakodanikust innovatsiooninarratiiv üksinda müüks, oleks aga tõenäoliselt põhineb vabaühenduste ja valitsuste koostööl riigijuhtimise ei erine kuigivõrd. Kokkuvõtlikult ei välista (e-)tarbija roll vähem pettumust, häbitunnet ja minemakibelemist ka muu- läbipaistvamaks muutmiseks suuresti just e-vahendite kaudu. (e-)kodaniku oma. des valdkondades. See võib tähendada nii riigi rahastamise röntgenpilti vastavas Eelnevas langesin õigupoolest mitmeti sarnastesse üldistus- Suures plaanis on e-riigi-optimistide ja selles kahtlejate va- veebirakenduses kui ka riigikogu komisjonide protokollide tesse, millesse takerdub suur osa diskussioonist e-riigi tee- hele jäänud lõhe puhul tegu ühe võimaliku tekstuuriga laie- avalikustamist internetis. Praeguseks pea seitsmekümnesse mal, lubamata seetõttu sageli kriitilisemat ja sisukamat aru- mas ühiskondlikus kihistumises. E-pirukas on nii avaliku kui riiki jõudnud algatuse murekohaks on aga see, et müügiargu- telu, millele Velmet üles kutsub. Lõpuks taandub suur osa ka erasektori arendustena küll kõigile ampsamiseks saada- mendi olemust ning väärtust tajuvad hästi ka need valitsused, protsessidest ju inimestele ja nendevahelistele suhetele. Teh- val, kuid kõhtu täidab tunduvalt vähematel. Lisaks võib küsi- kelle jaoks sisuline avanemine vähemalt siitpoolt vaadates noloogilised abilised on vahendid, mitte eesmärgid omaette, da, kas riigi lokkav tehnoentusiasm ei sisalda endas ka peide- prioriteetide seas ei ole – linnukeste kirjasaamine tähendab ja kes tahab neid näiteks avatud diskussiooni summutami- tud ohtusid sidusa ühiskonna arendamisel? Kui TEDxTartul ju rahvusvahelist prestiiži ja salongikõlbulikkust. Eks arenda seks või ühiskonna arengu ülaltpoolt juhtimiseks kasutada, rääkis Mooncascade’i kaasasutaja Priit Salumaa sellest, kui- oma e-riiki ka näiteks Hiina, demokraatia ja avatusega on sel saab seda teoreetiliselt teha. Samal ajal ütleb vähemalt isik- das Tartust võiks saada uus Silicon Valley1, ja Taavi Kotka aga üsna vähe pistmist. lik kogemus, et Eestis võib säilitada selle suhtes ettevaatliku innustab jätkuvalt visiooniga kümnest miljonist e-eestlasest, Velmet viitabki sellele, et e-riik pole mingi abstraktne ter- optimismi. Mitte sellepärast, et meil on digiallkiri või X-tee, siis TEDxTallinnal viskas ajaloolane Aro Velmet õhku hoopis vik, vaid kogum erinevatest tehnoloogiatest ja lahendustest. vaid põhjusel, et pealekasvanud põlvkond ametnikke mõtleb kartuse, kuidas e-riigi muutumine e-patriotismiks pole sugu- Ja et sageli unustatakse, et need – mis tahes määral iga- e-teenustele ja -rakendustele tõepoolest kodaniku seisuko- gi ihaldusväärne ühiskondlik areng. päevast toimetamist kellegi tarbeks lihtsustavad – ei kanna hast ning ootab just altpoolt sisendit sellele, millist e-riiki me Velmet on arvustanud e-riigi mütoloogiliseks muutumist ja automaatselt ja iseeneslikult kaasas demokraatlikke väärtu- tahame. Mitte ainult passiivsete tarbijatena, vaid ka aktiivse- rahva etnose osaks pookimist kriitiliselt ja tabavalt ka Viker- si. Kaasnema peab ka vastav poliitiline tahe. Tundub, et ka te kodanikena. Seega, käsi külge nii virtuaalses maailmas kui kaares2 ning Sirbis3. Tema käsitluses sisaldab e-riigi arenda- Eesti e-riigi ehitamisel on saamas peamiseks piiranguks just- ka väljaspool seda. mine väga palju sisulisi, lausa põhimõttelisi küsimusi demo- nimelt mittevirtuaalsete struktuuride valmisoleku puudu- kraatia toimimise ja võimusuhete kohta, mille üle aga avalik likkus. Näiteks lõputute andmehulkade avaandmeteks tege- diskussioon sisuliselt puudub. E-riik, kuigi olemuselt poliitili- miseks on tarvis vastavat algatust, poliitilist valmisolekut. Selle ne ja sellisena kõiki ühiskonna liikmeid puudutav, on jäänud algatuse tekitamiseks peab aga olema nõudlus ja see nõud- väheste tehnokraatide pärusmaaks, mis muudab selle aren- lus omakorda ei tohiks toetuda pelgalt prestiižile või müügi- gu ülejäänutele kaugeks ja pidevalt kultiveeritud e-patriotis- argumendile. 1 Salumaa, Priit 2015. Tartu kui Eesti Silicon Valley. mi tõttu justkui etteantuks – võta, kiida ja kummarda. Kuna Jõuame tagasi küsimuseni, kas praegune e-riigi arendus- – Postimees, 23.11. e-riigi arendamise loogikaks on neoliberaalses turumajan- mudel muudab meid nõudlike e-kodanike asemel loidudeks 2 Velmet, Aro 2015. E-kodanikud ja e-tarbijad. Kaks lugu 21. sajandi duses aga tuludel-kuludel põhinev efektiivsus, muutub ko- e-tarbijateks. Mulle tundub, et probleemiasetus taandub eestlusest. – Vikerkaar, 10–11. danik selles võrrandis aktiivse e-osaleja asemel passiivseks laiemale mõtlemis- ja käitumismustrile kui pelgalt riigi tehno- 3 Velmet, Aro 2016. Muinasjutt vabakonnast ja printsess e-riigist. e-tarbijaks. loogilise näoga tõtt vaatamine. Tarbijalik roll on turumajan- – Sirp, 08.01. Teise, vähem poliitilise ja rohkem uuenduste tempot puu- duslikus mudelis, meeldigu see või mitte, võrdlemisi mööda- 4 Hinsberg, Hille 2015. E-riik kui uus normaalsus ja selle piirid. dutava küsimusena on õhku visatud, kas e-tiiger on muu- pääsmatu, kuid tarbimisaktis pole iseenesest midagi väära. – Sirp, 08.05. 10 : VIIEKÜMNE ESIMENE NUMBER : VEEBRUAR 2016 Üks meeleavaldus ütleb rohkem kui miljon meeldimist?

Siim Tuisk KÜBERILM

Nähes Facebooki profiilipiltidel Prantsuse lippu või märki „KOOS” tundub, et paljud usuvad tehnoloogia võimesse sotsiaalseid muutusi esile kutsuda. On’s see aga nii? Sotsiaalmeediaajastul on ühiskondlikud liikumised paradoksi ees – tähelepanu saavutamine ja massideni jõudmine käib näiliselt lihtsalt, kestvaks muutuseks Facebooki meeldimised ega digiallkirjad enamasti aga ei teisendu.

Usun, et paljud inimesed on mõelnud vähemalt korra, mida kondade rahastamise järelevalve komisjonis hukka mõiste- ei jõua või ei saa kirjutada. Kirjapildis pole sageli näha tun- ja kuidas nad teeksid teisiti, kui oleksid ise võimul. Võim pais- tud poliitkampaania riigikogu valimiste ajal, millega soovitati deid, võidakse üksteist valesti mõista, mõnest naljast, mida tab nagu kõrge mäetipp, mis on nähtav juba kaugelt, kuid valida inimesi, kes kooseluseadust ei toeta. SAPTK ja EKRE tõsiselt võetakse, võib tulla tüligi. kuhu valdav osa meist ronima ei kipu. Distantsilt jäävad nä- püüavad endale vastuvõtlikke kogukondi ühendada ja koos- Füüsilistel koosviibimistel, eriti kui need toimuvad oma ruu- gemata ka kõik need raskused, mis mäejalamilt või mõnelt tööle innustada. Mille taha jäi kooseluseaduse pooldajate mides, võib olla viljastav mõju: need pakuvad kokkukuulu- keskmiselt harjatipult paistavad. Enamiku jaoks jääbki mõte sihtasutus? Kas tundus, et aktiivse organisatsiooni järele pol- vustunnet ja sümboolset tähenduslikkust ka siis, kui liikmed võimutipul olemisest „köögilaua” taha, sest ei olda valmis in- nud vajadust? omavahel sõnu ei vaheta. Rääkimata siis ad hoc ajurünna- vesteerima aastaid selleks, et hierarhias ülespoole liikuda, ega kutest kohviautomaadi ees või võimalusest leida kiiresti abi. taluma kõike negatiivset, mis võimuga kaasneb – alustades See, kuidas #Occupy kogunemised lagunesid laiali pärast vastutusest tingitud stressist ja lõpetades Delfi kommentaa- Laiad koalitsioonid seda, kui politsei meeleavaldajad Zuccotti pargist välja ajas, ridega oma ema kohta. on vaid üks näide „oma” ruumi tähtsusest. Inimeste jaoks, kellele võim kogemata sülle kukub, on see Ühekordse aktsioonina lillede toomine Toompeale, et tänada aga justkui ootamatu loteriivõit (või õnnetus, kui nad tähele- kooseluseaduse vastu võtnud riigikogu, on positiivne näide, panu ei talu). Sotsiaalmeediast võib saada sellise kogemuse kuid üldiselt on pooldajate kogukond liiga killustunud. Nad Tasakaalupunkti otsingud viraalseks läinud postituse järel, kuid nagu päris lotovõitjate- kas omavad erinevaid taktikalisi vaateid või neil puudub pii- ga, kellest paljud on lühikese aja pärast uuesti vaesed, ei oska sav koostöötahe. Ka kooseluseadust toetavalt lugejalt võiks Progressiivsest entusiasmist tiivustatud algatused laenavad ka ühiskondliku tähelepanu keskpunkti sattunud seda sageli küsida, kuidas tema on aidanud kaasa sellele, et seadus vastu tihti mudeleid võrgu loogikast, lootes vältida nõnda eelkäija- pikaajalise mõjukuse saavutamiseks kasutada. Enda särava võetaks? Poliitikud kipuvad tegema täpselt nii palju, kui sur- te vigu. See võib tähendada paljudele potentsiaaliga ettevõt- idee unikaalsust ei tasuks ülehinnata ega ajaloo ja konteksti vet tunnevad. Või näide hilisemast ajast: Prantsuse lipuvär- mistele hoopis hukku korralduslike murede tõttu või tekita- osa alahinnata. vides profiilipilt on muude meetmetega koos hea vahend, da uusi riske. Alljärgnevalt tahan rääkida kahest algatusest, Liidriks sattunud peavad mõistma, et kui nad tahavad saa- kuid kindlasti ei peaks see olema ainus ega kõige tähtsam, mille vigadest tasub teistel õppida. vutada kestvaid ja fundamentaalseid muutusi, siis on vajalik mille järgi kampaania edukust hinnata. Veelgi enam, mõeldes Esimene on kohalikel valimistel kandideerinud Tartu vali- pikk ja pidev töö organisatsiooni ehitamiseks ning kogukon- tagasi juhtunule, tekib küsimus, kas võõraviha pigem suure- misliit Vabakund. Nende algseks ühendavaks jõuks oli vas- dade hoiakute ja praktikate muutmiseks. Masside kokkutoo- nes või vähenes? Ka paljud pagulaste ja sisserände vastased tuseis Reformierakonnale ja sumbunud erakonnamaastikule misest ega ühekordsest tehingust või kokkuleppest võimul- kasutasid lippu sümbolina oma ideoloogia huvides. üldisemalt. Neid kannustas tunne, et kohalikus elus peaks olijatega ei piisa. Isegi aasta parim seadus võib jääda täitma- Eesti-spetsiifiline mure on kodanikuühiskonna liberaalse- kohalike elanike hääl palju jõulisemalt kõlama. Võeti üle te- ta, kui puudub surve selle rakendamiseks, nagu juhtus avali- ma poole nõrkus ehk osalt ka seetõttu, et meil on liberaalid gutsemisprintsiipe internetist, tauniti hierarhiat, praktiseeri- ku teabe seadusega. pikalt võimule lähedal olnud. Efektiivsuse ja võimu asemel ti ühisloomet ja oldi formaalsete liidriteta. Loodeti, et vormi tähtsustatakse eriarvamustega arvestamist. Liberaalsem osa muutmisega kaasneb automaatselt ka sisuline muutus. Hil- kodanikuühiskonnast on püüdnud olla mittepoliitiline, tead- jem tekkisid mured, sest puudusid sisemised hoovad liik- Mida õppida SAPTKilt? vustamata, et kui konservatiivne vastaspool on aktiivne, siis mete arvamuste ühildamiseks. Kasutatud konsensusprotsess nende hääle mõju vaikides kahaneb. Adekvaatselt informee- nõudis aega ja palju omavahelist suhtlemist, mistõttu vähem Üksnes klikkidest ei piisa liikumise loomiseks ega käigus hoid- ritud rahvas, kes teeb teadlikke valikuid, on liberaalses ühis- panustada suutvad mõttekaaslased jäid inforinglusest välja ja miseks. Tulemuste saavutamiseks on vaja muuta võimatuks konnas hädavajalik. Nähes valitsuse suutmatust kooselusea- Vabakunnal tervikuna hakkas kaduma võrgustiku- ja kogu- asjade senine seis. Erinevus sotsiaalmeediaeelse ajastuga duse eeliseid paarkonnaeelnõuga võrreldes kirjeldada, langeb konnalähedus, mida väärtusena hinnati. Leidus neid, kes ei seisneb selles, et varem oli avalikkuse ette jõudev pilt vähem kohustus ka neile, kes teemast huvituvad. Poliitilisest sfäärist soovinud protsesse sujuvamaks muuta. Väiksel tuumikul, kes kirju. Suure kampaania käimalükkamine näitas juba iseenesest eemale hoides ja ainult „oma teemale” keskendudes võidak- ei ole suutnud eestvedajate ringi laiendada, on olnud nii koor- teatud püsivust ja jõudu. Võimaluste piiratuse tõttu praagiti se maha mängida tulevik. Miks kõheldakse osaleda laiades mavas raamistikus juhtimisraskusi. riskantsemad ideed ja kehvemad juhid varakult välja. Kiiret koalitsioonides? Kui utreerida, siis võrreldes intellektuaali- Vabakunda ei hoidnud ülal mitte ainult Facebooki kommuun aegumist ja juhuslikkust on Eestiski näha. Pärast uue valitsuse ga ei kõhkle rassist üldse, kasutades vajadusel argumentide ja meililist, vaid ka pidevad füüsilised kohtumised ja igapäeva- ametisse nimetamist tekitas pahameelt valitsuse plaan tõsta asemel populistlikke kampaaniaid. Martin Helme vastas sü- ne suhtlus tuumiku vahel chat’is. Hierarhiline ja formaalsem kütuseaktsiisi – nüüd aga pole see enam meeleski. gisel, kui osutati EKRE levitatavas pagulasvastases bukletis esi- protsess oleks võinud vähendada nii juhtide koormust kui ka Inimeste tähelepanu lühiajalisus ja üldine süvenemisvõi- nevale hirmutamisele ja selgetele valeväidetele: „ Ärge ajage hoida aktiivsena tuumikuga vähem seotud liikmeid, võimal- me kriis tekitab organiseerijatele raskusi. Meediatsükli kiire segamini, see ei ole ajakirjandus. See on propaganda trükk. dades neile paremat ülevaadet olukorrast. Aktiivne tegevus ringlus ei aita kaasa „oma teemade” pildis hoidmisel. Rasku- See teeb väga hästi oma tööd, nii et ärge palun heitke mulle valimistevahelisel ajal tooks legitiimsust ja toetuspinda juur- sed muutuste esilekutsumisel ei tähenda aga, et tehnoloogia midagi ette.”1 Liberaal midagi sellist öelda ega teha ei saaks, de, kuid nii kommunikatsiooni kui ka oma tahte maksma- oleks lahendus, pigem vastupidi – edukamad on need ühen- aga samuti ei ole tal oma põhimõtteid oluliseks pidades või- panek on osutunud uustulnukatel Tartu volikogus raskeks. dused ja liikumised, kes ei loo mitte ainult tugevaid suhteid malik vaikida. Ka vabariiklik tasand on jäänud just nõrga organisatsioonilise enda ja liikmete vahel, vaid ka liikmete endi vahel. Siinkohal Selleks et saavutada kestvat mõju, on sotsiaalsel liikumisel võimekuse tõttu kättesaamatuks ja nõnda irdusid ja parteis- on asendamatud füüsilised kokkusaamised. SAPTK ja EKRE vaja keskust, kus saaks päris oma kultuur tärgata ja areneda. tusid üksikud soovijad. on paremini organiseeritud kui kooseluseaduse pooldajad Pelgalt virtuaalruumis õiget kogukonnatunnet ei teki. Tõsi, Teine hea näide on Interneti Kogukond, mis korraldas või Sõbralik Eesti. Nende kogunemised on üle-eestilised, mingil määral võib suhtlus sotsiaalmeedias kompenseerida massiproteste ACTA vastu. Skype’i ühisvestlused nii laiema visuaalselt köitvad (tõrvikud), regulaarsed, kampaaniad uuen- füüsiliste kokkusaamiste nappust, aga mõne aja pärast on ik- kogukonna kui ka juhatusele lähemal seisjate vahel ei suut- duslikud, aga seaduse mõtet eiravad – näiteks hiljem era- kagi kasulik kohtuda, et taastada lähem kontakt – kõigest ju nud tasakaalustada ei juhtide oskamatust ega vajakajäämisi : 11

isikuomadustes, teadmine tehtud vigadest oli aga nähtav alles tagantjärele pärast organisatsiooni põhimõttelist la- gunemist. Sisuliselt ei kasutatud tähelepanu organisatsiooni ehitamiseks, ei püütud kogukonda kokku tuua või seda laiendada, ühiste väärtuste levitamisest rääkimata. Tähele- MOPPEL ABEL ASHiLEVi KALDOJA panu keskendus poliitikute ja ametnikega suhtlemisele ning seda liikumist ei aidanud taastada ka pärast juhatuse laialimi- KOLDiTS NiiNEMETS PULK ARULA KÜBERILM nekut saadud auhinna- või katuserahad. Tuleb ka tunnistada, et kokkutoodud massi tegelik motivatsioon ei huvitanud juhte – tähtsam oli vanade vaenude „lahendamine”. Selleks et eelnev ei tunduks liiga süüdistav, siis ma ise olin üks neist vigu teinud juhtidest, nii Interneti Kogukonna tipphetkel kui ka Vabakunna juures (vähemalt valimiste ajal ja mõnda aega pärast seda). Nende kahe näitega ei taha ma öelda, et valitud suund oli vale, vaid et organisatsioonikultuuri arendades tuleb hoolikalt mõelda, milliseid uudseid printsiipe rakendada ja kuidas tasakaalustada neid traditsioonilisemate formaatidega. Ma arvan, et Vabakunna ja Interneti Kogukonna probleemid tulenesid vähemalt osaliselt sellest, et ei osatud leida sobivat tasakaalupunkti. Teiseks, hierarhiate ja võimukeskme tekkimist on pea võimatu vältida ja seetõttu on kasulikum formaalsete protse- duuride olemasolu, millega vajadusel juhtkonnavahetust või muudatusi organiseerida. Kolmandaks, kõige olulisem on kogukonna loomine, grupi huvid ja suhete hoidmine.

Mitte eesmärk, vaid vahend

Ka ebaõnnestunud kampaaniatest ja liikumistest on võima- lik õppida. Mina isiklikult tunnen siiani vastutust Rahvakogu ettepanekute saatuse pärast riigikogus ning mõtlen tihti, kas tollal oleks saanud midagi rohkem teha või tehtut paranda- da. Karusloomakasvanduste vastastel ei õnnestunud avalik- kust ega võimu koheselt veenda, aga iga aasta on enda poo- lehoidjate hulka kasvatatud, samamoodi on nendega, kes nõuavad kanepi reguleerimist. Rail Balticu vastastel on õn- nestunud osaliselt trassi kulgemist mõjutada. Iga õnnestunud Hooandja projekt (Kliimabuss, „sugu: N”, Uue Maailma Festival ja Arvamusfestival) või petitsioon.ee algatus (Pühajärve põhikool, ACTA, Kalaranna detailplaneering) ärgitab aga osalisi teinekordki sarnast meetodit kasutama. See on ka põhjus, miks lääneriikides on tarbijakaitseühendused või kodanikuühiskonna valvekoerad sageli tugevad – inimesed on neid varem toetanud ning näinud nendest sündivat kasu. Edukate petitsioonide taga olevad kodanikud mõistavad, et asi ei ole selles, mis on kirja pandud, vaid selles, kuidas ühendada eesmärgi täitmiseks suur hulk erinevaid inimesi. Nad vajavad rohkemat kui vaid allkirju – olulised on sidemed, vahendid, abi ja aeg, mida toetajad suudavad pakkuda. Petitsioon on vaid vahend, mitte eesmärk. Kui rääkida sotsiaalsetest kampaaniatest, siis need ei ole iseenesest halvad, aga neist üksi ei piisa. Hiljutine välismais- te kaubanduskodade üleskutse rassismi- ja võõravihavasta- seid kampaaniaid teha toimib tegelikult ainult siis, kui sellega kaasneb koolides ja ühiskonnas laiemalt tolerantsema maailmavaate eeliste selgitamine riigi tulevikku või ühiskondlikku heaolu silmas pidades. Rahva harimiseks on aga vaja ette näidata positiivseid kogemusi, jutust või pildist sageli nõnda sügavate veendumuste kõigutamiseks ei piisa. Võib küsida ka provokatiivselt, kumb pool oma maailmavaadet praegu edu- kamalt levitab? Iga maailma muuta tahtev inimene on teatud mõttes poliitiline. Ta eelistaks elada teistsuguses maailmas ja rõõmustaks, kui ka ülejäänud temaga nõustuksid. Mõnikord on selleks vaja võimulolijatega koostööd teha, mõnikord nad välja vahetada. Väga oluline on ka laiema kogukonna toetuse saavutamine. Need, kes on teistele oma visiooni edukalt maha müünud, saavad vajadusel ka võimuesindajatelt tuge, aga olulisem on osata kiirendada ühiskondlikku veenmisprotsessi, olla võimeline kaitsma oma põhimõtteid ning teha selle nimel teadlikku ja pidevat tööd. Vedajad peavad olema oma nägemuse elluviimisel kannatlikud, lootes, et ühel päeval on maailm valmis nendega kaasa tulema. Ebaõnnestumised ja poolõnnestumised ei ole alati takistused eesmärgini jõudmi- HiPSTERi SURM sel, vaid annavad tagasisidet valitud taktikate otstarbekuse kohta. Sotsiaalmeedia ja tehnoloogia laiemalt, nagu ka või- mupositsioon, on siinkohal vaid vahendid ja viisid millegi tehtud saamiseks, millest olulisem on see, kelle ja mille nimel tegutsetakse. Kõige tähtsam on tugevate suhete loomine ini- esietendus 29.01 www.vonkrahl.ee meste ja kogukonnaga. Ainult vastastikuse usalduse pinnal saab ühiskonnas muutusi esile kutsuda. Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Cramo, Avision, SYS Print, Avaeksperdid OÜ

1 „Fookus”, Tudeng TV, 05.10.2015. 12 : VIIEKÜMNE ESIMENE NUMBER : VEEBRUAR 2016 YouTube killed the TV star Hanna Linda Korp KÜBERILM

26 aastat tagasi laulis The Buggles, kuidas video surmas raadiotähe. Nüüdseks võib öelda, et Britney Spears, Ashton Kutcher ja Mariah Carey on surnud. Tapjateks on PewDiePie, Zoella ja KSI. Kui need nimed sinu peas kellukest helisema ei pannud, siis oled ilmselgelt ajast maas.

See on üks imelik tunne, kui avastad, et oled vanaks jäänud. tuleb internet. Alles hiljuti (ja ilmselt üsna viimase inimesena tus, aga kassi- ja muusikavideote kõrval on seal veel muudki, 23 aastat näib ju üsna lühikene aeg olevat – hea on, kui jõuad maailmas) sain teada, et peale Instagrami, mille kasutusvõi- mida vahtida. Näiteks YouTube’i elanike ehk youtuber’ite või selle jooksul mõnel välisreisil käia või paar raamatut läbi malused on üsna üheselt mõistetavad, on olemas ka selline YouTube personality’te kanalid (channel’id). Kuna saidi rahvas- lugeda –, aga ikka maru veider on ühel hetkel avastada, et sa pildijagamisrakendus nagu Snapchat. Snapchati põhiidee tun- tik on päris tihe, on ka erinevaid kanaleid väga palju. Mõnel ei saa endast 10 aastat nooremate sugulaste kõnepruugist dub pealtnäha üsna jabur: teed endast või koguni kellestki youtuber’il on neid lausa mitu. Ja põhiliseks jälgijaskonnaks aru. Meenub üks Elioni reklaam, kus kaks üsna metsiku väli- teisest foto või video ja saadad selle valitud inimestele va- (ehk subscriber’iteks) on üsna noored inimesed. Või vähemalt musega teismelist istusid perekondlikus peolauas ja ühe noo- litud ajaks vaatamiseks. Ajal, mil Facebookis ja Instagramis nõnda mulle tundub – keeruline on leida kanalit, kus so- ruki ema pidi nende äärmuseni kruvitud MTV-slängi vana- saab tohutul hulgal, silmad krõllis, pilte passida, tundub selline liidses eas daam seletab omaealistele, mida tema viimasest inimestele tõlkima. Sellest reklaamist pärit väljendit „sheeri eksklusiivne fotojagamine natuke tagurlikuna. Aga nagu pea „Õnne 13” osast arvab (ehkki see oleks päris lahe!). Selle kama” mäletavad vast üsna paljud. Nojah. Nüüd on mul en- iga mobiilirakendus, on ka Snapchat omaette salakeel, mida asemel saab vaadata l-õ-p-m-a-t-u-l-t palju videoid näiteks dal selline tunne, et oleks vaja tõlki, et mõista, mida ja enne- mõistad ainult siis, kui asjas sees oled. sellest, kuidas üks tüüp (keda nimetatakse gamer’iks) män- kõike millest mu 13-aastane õetütar jutustab, kui ma küsin, Teine, märksa laiema kõlapinna ja väga paljude erinevate gib ja kommenteerib mõnda arvutimängu. Kui küsisin sõb- millega ta vahepeal tegelenud on. Eriti siis, kui kõneaineks allkeeltega salakeel on YouTube. See pole küll teab mis avas- ralt Märtenilt, kes selliseid videoid hoolega jälgib, mispärast ta seda teeb, tuli vastus üsna kiirelt: kui endal kodus sellist mängu ei ole, on vähemalt võimalus vaadata, kuidas keegi teine seda mängib. YouTube’i kõige tuntum gamer on Göteborgist pärit ja Brigh- tonis elav PewDiePie (häälda kui piudipai) ehk kodanikuni- KES ON KES YOUTUBE’IS mega Felix Arvid Ulf Kjellberg. Tema nišš on õudus- ja põne- vusmängude väga emotsionaalne, kohati agressiivne kommenteerimine. Oma nišši täidab ta hästi – praeguse seisuga on tal 41 664 612 jälgijat ja tema kõige populaarsemal videol EESTIS VÄLISMAAL on 71 miljonit vaatamist(!). Kuna youtuber’id teenivad reklaami kõrvalt ka klikkide ja „laikide” pealt raha, tuleb oma vaatajaskonda hoida, nendega isiklik side tekitada – nõnda Nele Kirsipuu – „Eesti otsib superstaari” IISuperwomanII ehk Lilly Singh on ameeri- kutsub PewDiePie oma jälgijaid bro army’ks, samuti teeb ta esimesel hooajal lauljana debüteerinud ja pila-beibean- ka youtuber, kelle leivanumber paistab olevat oma india iga video lõpus virtuaalse brofist’i, mis ei erine kuidagi tava- samblis Lamice („Kehad kuumad”) figureerinud neiu räägib päritolu vanemate järeletegemine. lisest rusikate kokkulöömisest. Tema fenomen on tegelikult oma videotes niisama juttu, osaleb erinevates väljakutsetes, väga lihtne: olenemata kommenteeritavast mängust hakkab nagu „25 fakti minu kohta”, lõõritab, tuunib valgendajaga KSI on Londonis elav väga elavaloomuline gamer, PewDiePie ühel hetkel lausa hüsteeriliselt karjuma, ropen- teksapükse. Kui vaadata videote kommentaare, siis võib kes kogub lisaks arvutimängude kommenteerimisele dama, naerma, nutma. Ta elab (või mängib, et elab) mängule oletada, et tema põhilisteks jälgijateks on lapsed (statistika kuulsust ka räppimise ja näitlemisega. Möirgab igas videos nii intensiivselt kaasa, et vaatajal ei hakka hetkekski igav. ütleb siiski, et põhivaatajaskonna moodustavad vähemalt ühe korra nagu lõvi. 13-aastane Lotte Triin, kes jälgib youtuber’eid iga päev, mär- 18–25-aastased). gib, et vahepeal vaatab ta PewDiePie’d lihtsalt seepärast, et Miranda Sings on komöödianäitleja teda huvitavad kommentaarid ja reaktsioonid, mitte män- Karlos Kolk – väidetavalt Ask.fm-i (portaal, Colleen Evansi väljamõeldud ja kehastatud internetikange- gud. Võrreldes teiste gamer-videotega, kus mängijate kom- kus saab anonüümselt küsimusi esitada) kõige kuulsam eesti lane. Alati veripunaseks võõbatud huultega Sings on mentaarid on küll humoorikad, ent mitte eriti intensiivsed, kasutaja. On loonud iseendast väga tugeva kuvandi, räpib. kaamera ees meelega hästi ekstsentriline ja nartsissistlik. on tema klipid sündmuseks, millele kaasa elada. Sõnu Pew- „Ma olen ju Karlos Kolk!” kui kõikeütlev imperatiiv. Lubab Tegelaskuju loodi sellepärast, et teha nalja kehvade ja DiePie väga hoolikalt ei vali ja nii on mees jutu käigus vägis- kõigile vastu tahti anda, kes hüppama tulevad. Macho-mees. ülbete lauljate üle, kelle arvates piisab kuulsaks saamiseks tamisnalju ja teisi poliitiliselt ebakorrektseid märkusi teinud. sellest, kui oma video YouTube’i üles riputada. Siin tekibki küsimus, kui suur vastutus youtuber’itel tegelikult Sandra Tammur – ca 13-aastane tüdruk, oma sõnade eest on, eriti kui pidada silmas seda, et paljud kelle fenomen seisneb selles, et Eestis on väga vähe grav3yardgirl on ameeriklane, kelle jälgijad on alaealised lapsed? Nii toob üle poole miljoni subsc- temavanuseid youtuber’eid, kes arvutimänge ei kommentee- ampluaa ulatub erinevate esemete (näiteks geellaki riber’iga komöödiakanali Just Between Us üks vedaja Gaby ri. Formaat, teemad, montaaž, muusika jm on üle võetud kuivatamise aparaadi) katsetamisest riietuse näitamiseni. Dunn artiklis „Get rich or die vlogging”1 (saa rikkaks või sure välismaa eeskujudelt. Igal videol on ligi 1000 vaatamist. Mõnes videos on ta hirmuäratavalt intensiivne, mõnes aga videoid tehes) välja jõhkra tõsiasja: paljud youtuber’id ütle- hoopis rahulik. vad videotes meelega midagi erakordselt rumalat, et klikke ja Miinus Miljon – aastatel 2011–2013 raha koguda. Dunn toob näiteks Nicole Arbouri, kes sõimab tegutsenud noormehe videod meenutavad formaadilt Zoella on armas ja kirev ja ilus ja nunnu ja ühes videos väga agressiivselt ülekaalulisi inimesi. „Dear Fat „Ameerika kõige naljakamaid koduvideoid”. Ta laseb lõbus ja sõbralik nagu tüdrukuteajakiri. Näitab, kuidas People” osutus nii kuulsaks, et Arbour postitas Snapchati ekraanile koomilisi klippe ja kommenteerib neid. Võrreldes kingitusi pakkida, piparkoogimaju teha, ennast meikida ja klipi, kus ta loeb 50-dollarilisi rahatähti. Papp papiks, aga in- mõne teise eesti youtuber’iga on Miinus Miljon päris seda, mida ta käekotist leida võib. 2014. aasta novembris ternetis ei jää ükski kuritegu ilma karistuseta – Arbour sai sõnaosav ja leidliku huumorimeelega. avaldas Zoella raamatu „Girl Online”. oma jälgijatelt väga palju negatiivset tagasisidet. „YouTube’i kokkuhoidev kogukond pani ta oma musta nimekirja,” nagu Godhyr – kodanikunime Kalle Lepiku kandev Tyler Oakleyt kutsutakse YouTube’i märgib Dunn, ning paljud brändid katkestasid temaga koos- 9000 Facebooki like’iga gamer. Suhtleb oma fännidega ak- printsessiks. Seda põhjusel, et ta on gei, ning ka seetõttu, et töölepingud. Ka PewDiePie õelad märkused ei ole tähele- tiivselt, jagab neile tasuta asju, tuuritas äsja Eestis. Tuttav ta oli põhimõtteliselt esimene, kes just youtuber’ina kuulsust panuta jäänud (ja gamer on nende eest vabandust palunud), õpetaja ütles tema kohta: „Mu õpilased armastavad teda.” kogus. Oakleyst on saanud LGBT noorte eeskõneleja, ta kuid mis on öeldud, see on öeldud – ja arvata võib, et tema on osalenud telesaadetes, konverentsidel ja Valge Maja kurikuulsaid videoid vaadatakse hoolimata kriitikast ikka HDMightySniff ehk Rauno Raiesmaa. Ei korrespondentide õhtusöögil. Võib öelda, et see, kuidas ta edasi. Sest need on ju, noh, kurikuulsad. Kellelegi ei paistnud ropenda, paneb roppuse asemele piiksu. Tüdrukute väitel on videoid teinud, on mõjutanud väga paljusid youtuber’eid. meeldivat Miley Cyruse „Wrecking Balli” video, aga see ei üks normaalseimaid youtuber’eid Eestis. Ask.fm-i kuulsus tähenda, et sellest paar aastat tagasi üldse ei räägitud. nagu Karlos Kolk. Raamatuid ei loe. Enamik naljadest ja näo- Aga mida on siis õigupoolest tarvis ette võtta, et igati edu- ilmetest on võetud üle populaarsest portaalist 9GAG. kaks youtuber’iks saada? Kui PewDiePie teenib aastas üle 12 : 13

miljoni dollari (sic!) lihtsalt selle eest, et ta mängib arvuti- nele näitlejale või telesaate juhile pole youtuber’il kaamera YouTube’ist otse kinolinale, uhuu! Aga nüüd tegeleb Saara mänge ja ropendab, siis kui raske see ikka olla saab? 11-aas- ees teist funktsiooni kui iseenda etendamine – välja arvatud põhiliselt laulmisega (tal on leping Capitol Recordsiga) ja tänu tane Kaisa, kes alustas youtuber’ite vaatamisega pea kolm juhtudel, kui kedagi teist järele tehakse, aga ka siis ei eelda oma jõhkralt suurele jälgijaskonnale (517 437 subscriber’it!) on aastat tagasi, räägib, et edukas youtuber teeb palju erinevaid vaataja, et youtuber näitlejameisterlikkusega hiilgab. Teatav esmane publik kah juba olemas. Muide, Saara esiksingel „ Ur asju – oskab inimesi naerma panna ja meelt lahutada. Talle amatöörlikkus on vajalik selleks, et säiliks inimlik mõõde ja cool” on hämmastavalt ebaoriginaalne. Neiu on tõepoolest sekundeerib Lotte Triin: „Kui youtuber leiab selle õige nüansi jälgija veenduks, et videokangelane on tegelikult üsna tavaline väga andekas, aga tema erilisus tuleb välja pigem kodu- kui ja vaatajaskonna üles, siis tal hakkab hästi minema. Või kui ta inimene, mitte telestaar, kes ainult kindlal ajahetkel teatud hästi produtseeritud muusikavideotest. KÜBERILM teeb midagi, mida teised ei oska.” Järelikult tuleb teha hästi funktsiooni kannab. (Oota, kas Mart Sander on tõepoolest Asjaolu, et vaatajatele meeldib pigem youtuber’ite kodu- tihti ja hästi palju erineva vormi ja sisuga videoid. Oled ga- päris inimene või? Tal on väljaspool telepurki oma elu? Ja ne olek, nendib ka Gaby Dunn: „See, et YouTube aitab sul mer? Hea küll, mängude stream’imine ja kommenteerimine kodu? Kas ta tõesti käib WCs ja pühib aknalaua pealt tolmu?) jala meelelahutustööstuse ukse vahele saada, ei tähenda, et on lõbus kohustus, aga selleks et ka muude huvidega inime- Aga ka siirust on võimalik teeselda – kurb on see, et täisko- kohe, kui sa vähegi kuulsamaks saad, on kõik hästi.” Ta toob sed sind teaksid ja jälgiksid, peab tegema uue kanali. Ühes haga youtuber’iks olemine on stressirikas töö, aga veelgi kur- näiteks ligi kolme miljoni jälgijaga koomiku Grace Helbigi mängitakse, teises jutustatakse niisama maast ja ilmast. Te- vem on, et vaatajal on sinu halvast tujust tegelikult ükskõik. telesaate, mis ei läinud massidele üldse peale, aga Helbigi hakse prank’e (ehk tüngasid), vastatakse vaatajate jaburatele Gaby Dunn nendib, et autentsust väärtustatakse, aga ainult väikese eelarvega tehtud vlogid koguvad endiselt väga palju küsimustele, esitatakse teistele videostaaridele väljakutseid väikestes kogustes – sul võib olla karm minevik, sest prob- vaatamisi. „Fännid ei taha näha teda telekas, vaid elutoas,” ja võetakse neid vastu (briti youtuber KSI sai näiteks üles- leemidest ja tagasilöökidest ülesaamine sisendab vaatajale, märgib Dunn. Ehk YouTube’i publik on aktiivne, mitte pas- ande riietada ennast kodutuks ja mööduvatelt inimestelt et ka temal on võimalik oma eluga hakkama saada, aga karmi siivne nagu telekavaataja, ning muutuste suhtes väga tundlik. raha küsimise asemel pidi ta nendele ise seda jagama). Puhas olevikku sul olla ei tohi – siis oled lihtsalt vingats. Lotte Triin Televiisori- ja arvutiekraani vahel on suur erinevus. Kui su meelelahutus. nõustub: „Kui sul on endal paha tuju ja lähed vaatama youtu- lemmik figureerib mõnes telesaates, on ta sellout. Kui ta rää- Kui nüüd asja üle järele mõelda, siis ka Eesti kommertska- ber’it, kes räägib sulle oma muredest, siis on nagu... meh.” gib sedasama juttu vabalevis, st YouTube’is, on ta igati aus ja nalite pealt tuleb saateid igale maitsele. Saade, kus muidu Ja tõsiasi on see, et tõeliselt kuulsate youtuber’ite nagu ka autentne. üsna head näitlejad teevad täiesti ajuvabasid sketše. Saade, näitlejate ja lauljate taga on terve hulk inimesi, kes iga video Tuleb tunnistada, et kui youtuber’eid iga päev natukene vaa- kus muidu üsna head lauljad laulavad üksteise laule. Saade, õnnestumise eest vastutavad. Inimesed, kes suhtlevad aja- data, tekib tõepoolest väike sõltuvus. Et mis hullu juttu KSI kus lihtsalt kuulsad inimesed teevad üksteisele tünga. Saa- kirjandusega, inimesed, kes mõtlevad, kuidas jälgijaskonda täna räägib ja kas Nele Kirsipuu on vahepeal mõne uue laulu de, kus need, kes 1990ndatel päkapikudiskoga kuulsaks said, suurendada, inimesed, kes vastutavad selle eest, et video liialt ära õppinud ja kas Superwoman on teinud jälle järele seda, räägivad, kui hea päkapikudisko ikka on. YouTube’is on põ- professionaalne välja ei paistaks. Ning isegi siis, kui youtuber’il kuidas tema india päritolu vanemad Justin Bieberi uuele muu- himõtteliselt samamoodi, ainult et kui televiisor ei küsi vaa- sellist meeskonda ei ole, etendab ta ikkagi mingisugust rolli, sikavideole reageeriksid (selliseid klippe nimetatakse, mui- taja käest, kas talle ikka meeldis see saade, mida ta vahtis, teadlikult või alateadlikult. Eesti youtuber Nele Kirsipuu küll de, reaction- ehk reaktsioonivideoteks, aga keemiaga pole siis youtuber’i õnn ja edu sõltub just sellest, millist tagasisi- väidab, et tema lemmikosa videote tegemisel on just see, et siin paraku midagi pistmist, põhiline tähelepanu on hoopis det jälgijad talle annavad. Vaatajaskond suunab kanali sisu. ta saab olla täiesti vaba ja väljendada oma loomingut nii, et ei sellel, milliseid erinevaid ilmeid ja aktsente youtuber matkida Aga kui televisioonis liiguvad suured reklaamirahad ja seal ei pea reegleid ja formaalsusi silmas pidama, aga mulle näib, et oskab). Võib täitsa aru saada, miks miljonid inimesed elavad tee tasuta tööd mitte keegi, siis selleks et YouTube’is üldse vaatajaskonna suurenemisega kaasneb ka süvenev teadlik- kaasa sellele, mida (sajad?) tuhanded kodus kaamera ees mingisugust cash’i teenima hakata, on vaja esialgu väga-väga- kus sellest, kuidas sa oma jälgijatele ikkagi paistad. Eriti siis, teevad. Vastus on üsna lihtne – meelelahutuseks. „Kui pole väga palju videoid teha. Ilmselt oma põhitöö arvelt. Gaby kui mängus on raha. midagi teha, vihma sajab ja on vaba päev ning millekski ei Dunni artiklist selgub, et isegi laia vaatajaskonnaga youtuber’il Muide, Kirsipuu oma kanali eest raha ei saa ja tema arvates ole viitsimist, siis sa vaatad youtuber’eid, et igavust peletada. on keeruline ots otsaga kokku tulla – nimelt jaotatakse rik- on Eestis üldse YouTube’is teenimisega keerulised lood. No- Teine asi on see, et DIYdest [do it yourself ehk meisterdamis- kust videoportaalis ebavõrdselt. „Väga väikesel osal youtu- jah, kui eestlasi on kokku napilt üle miljoni ja YouTube’is läbi- videod] saab ideid, kuidas mingeid asju teha,” seletab Kaisa. ber’itest on võimalus YouTube’ilt tuge saada, näiteks esilehel löömiseks peab vähemasti nii palju subscriber’eid olema, siis Lotte Triinule meeldib youtuber’ite juures kõige rohkem see, figureerides. Ja kuna paljud kanalid kasutavad AdSense’i, mis tuleb midagi erakordselt geniaalset teha, et kõikidele eest- „kuidas teised inimesed kusagil maailma otsas elavad ja kui- on Google’i viis, kuidas reklaam rahaks teha, liigub raha aina lastele korda minna. Teine võimalus on välisturule siirduda – das nemad oma asju teevad ja mis nende keeles lahe on”. vähem ringi,” kirjeldab Dunn. Tulemuseks on see, et kõige nii on teinud Estonianna ehk eestivenelasest ilublogija Anna, Tuleb vist välja, et tõtt-öelda ei ole erilist vahet, kas sa vee- kuulsamad youtuber’id saavad aina jõukamaks, sest neil on kes on Venemaal vaadatavuselt kolmas youtuber. Igal Esto- dad vabad hetked ristsõnu lahendades, „Sajandi armastust” võimalik kasutada olemasolevat rikkust ja kuulsust selleks, nianna videol on üle 100 000 vaatamise ja tema teenibki vi- või National Geographicut vaadates, Redditi jalkafoorumit et üha rohkem teenida. Seni, kuni YouTube’i tuleb uusi kasu- deote tegemisega raha. lugedes või videoid vahtides. Aga kui kellegi teise elule liiga tajaid ja vaatajaid juurde, on lihtne ka olemasolevaid trende YouTube on kahtlemata väga hea platvorm, mille kaudu ilma- palju internetis kaasa elada, kas siis enda elu suhtes võõris- muuta, aga kui ühel hetkel kasv peatub, siis tekibki olukord, kuulsaks saada, kui selline tahtmine juhuslikult tekkima peaks tust ei teki? Lotte Triin vastab eitavalt: „Kui sa oled YouTu- kus on väga keeruline status quo’t kõigutada. Oma osa män- (Justin Bieber sai ju tänu YouTube’ile oma esimese plaadi- be’is, siis oled omas mullis. Ja siis sa mõtled ja keskendud gib siin ka varanduslik ja sotsiaalne ebavõrdsus – harilikul lepingu!). Eriti siis, kui sul on peale videote tegemise veel hu- sellele. Kui sa telefonist ära tuled, saab see otsa ja sa ei mõt- internetikasutajal võib olla mulje, et igaühel on võimalik in- visid. Näiteks laulmine. Või räppimine. Või näitlemine. 2014. le rohkem nendele asjadele. Võib-olla mõned naljad tulevad ternetis kuulsaks saada, aga tegelikult on YouTube’is läbi- aasta märtsis riputas soomerootslane Sara Forsberg (kasu- kaasa.” löömiseks vaja piisavalt algkapitali, et osta näiteks korralik tajanimega SAARA) oma kanalile üles video, kus ta matkib filmikaamera või loobuda oma põhitööst. See tähendab, et 20 erinevat keelt. Video sai väga kuulsaks ning 2015. aasta 1 Dunn, Gaby 2015. Get Rich Or Die Vlogging: The Sad Economics suurem osa edukatest youtuber’itest on valge nahavärviga rik- detsembris selgus, et Saara oli teinud viimased poolteist aas- of Internet Fame. – Fusion, 14.12. kamast keskklassist pärit inimesed. tat koostööd „Star Warsi” produktsioonifirma Lucasfilmiga, 2 Ault, Susanne 2014. Survey: YouTube Stars More Popular Than Harilike, vaid 500 000 jälgijaga youtuber’ite põhiliseks raha- et töötada välja keel, milles tähtede sõja tulnukad kõnelevad. Mainstream Celebs Among U.S. Teens. – Variety, 05.08. teenimisviisiks on koostöölepingud erinevate brändidega, kelle tooteid nad varjatult või varjamata kujul oma videotes reklaamivad. Reklaam on kahe teraga mõõk – ühelt poolt võib hea leping väga palju raha sisse tuua, teisalt ärritavad tootetutvustused vaatajaid. Northeasterni Ülikooli majan- dusteadlane Jodi N. Beggs toob eespool mainitud Gaby Dun- ni artiklis välja huvitava vastuolu: kui näiteks räpivideotes ja üldse popkultuuris on kallite autode, käekellade ja riietega suurustamine igapäevane nähtus, siis YouTube’is oleks oma KOMMENTAAR rikkuse demonstreerimine tõeline viga. Seda põhjusel, et youtuber’i eesmärk on oma vaatajale näidata, et ta on täpselt samasugune tavaline inimene nagu temagi. Ja just autentsu- Indrek Ibrus se tõttu on youtuber’itest saanud Ameerika teismeliste seas Tallinna Ülikooli meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskuse juhataja olulisemad eeskujud kui tele- ja filmistaarid, nagu selgub ajakirja Variety hiljutisest uurimusest2. YouTube’i staarid on noor- Kui YouTube 10 aastat tagasi alustas, modelleerisid loojad himõtteliselt üha enam klassikalist televisiooni, te arvates köitvamad ja erilisemad kui Hollywoodi kuulsu- selle esmalt tollaste kohtingusaitide järgi ehk interaktsioo- mistõttu tulebki tõdeda, et erinevused „televisioo- sed, samuti on võimalik nendega paremini samastuda – nagu nivõimalus pidi olema selle kasutajate peamiseks motivaa- ni” ja videojagamissaitide või voogedastuse vahel on noortelegi, pole filtreerimata sotsiaalmeediakuulsustele võõ- toriks. Nüüd tõdevad analüütikud, et kasutajate omavaheli- vähenemas. Konvergentsiajastu tulemusena lähenevad ras ängistustunne, nad teevad vigu ja seavad kahtluse alla neile ne suhtlus on üha vähem selle teenuse fookuses. YouTube mõlemad nähtused üksteisele ja klassikalise meediamajan- autoriteediks seatud eeskujusid. Variety sõnu kinnitab ka imiteerib järjest rohkem nn Netflixi mudelit (viimane on duse mudelid rakenduvad üha enam ka YouTube’i ja teiste Lotte Triin: „Mulle meeldib vahepeal lihtsalt seepärast vaa- kopeerinud selle televisioonilt), mille eesmärk on tõmmata sarnaste saitide puhul. YouTube loob staare kui vaatajalo- data, et mõni youtuber on sarnase mõtlemisega nagu mina. vaatajaid veetma endaga pikki tunde, pakkudes ennekõike jaalsust tootvaid turundusmehhanisme ning YouTube’il kui Näiteks Lilly [IISuperwomanII] teeb videoid, kus ta räägib, lineaarset tarbimiskogemust ja vähem võimalusi iseseisvaks platvormil on kanda kinnitanud vahendusettevõtted, rek- milliseid probleeme võib olla inimesel nagu tema ja kuidas otsinguliseks surfamiseks. Väidetavalt ei paku YouTube’i algo- laamide vahendajad või kanaleid loovad sisuagregeerijad, inimesed temast aru ei saa ja mida ta siis teha üritab. Saad ritmid vaatajaile enam kõige populaarsemaid, enim klikke mis on tuntud ka klassikalisest televisioonist. Teisisõnu on nagu relate’ida [suhestuda].” Muide – USAs jõuab YouTube saanud klippe, vaid videoid, mida vaadatakse kõige kauem. audiovisuaalteenuste maailm koondumas, vastandus You- rohkemate 18–34-aastasteni kui kaabeltelevisioon. Ehk uuel ajal on YouTube’i tarbimise märksõna pigem nn Tube versus televisioon on praeguseks paljuski kunstlik. See Kuid see, et inimene teispool ekraani tundub siiras ja aus binge-vaatamine ja vähenenud interaktsioon videojagajate süsteem toimib ühtses rütmis nii majandussektorina kui ka olevat, ei tähenda, et ta seda ka tegelikult on. Vastupidi mõ- vahel. See omakorda tähendab, et YouTube kopeerib põ- kultuuriliste mõjude poolest. 14 : VIIEKÜMNE ESIMENE NUMBER : VEEBRUAR 2016

The most relaxing video ever

Kertu Moppel HEDONIST Kui pole parajasti võtta kedagi, kes mahedalt keelt kõrva ajaks või mõnusalt juukseid sasiks, tuleb appi internet (nagu ikka!), kus virtuaalseid meeleerutajaid leidub igale maitsele.

Kuna ma ei ole varem ASMRiga kokku puutunud, siis otsus- mõnu vaikusest ja sellest, et keegi ei taha mulle midagi so- tasin katsetada populaarseimate paladega, mida on interne- sistada ega minu kuuldes mingeid imelikke esemeid näppida. tis enim vaadatud-kiidetud. Redditis oli üks hinnatuim video Olen olnud terve elu hädas sellega, et mind ärritavad paljud selline, kus prantsuse keelt kõnelev noormees näpib ja ko- helid, nagu söömishääled või vali bass või ehmatavad kriginad, putab erinevaid puidust kamme ning hingeldab kergelt sinna mida teised inimesed tavaliselt ei kuulegi. Olen lahkunud ki- juurde. Mulle mõjub selle juures kõige rahustavamalt noor- nost, sest näitlejad matsutasid filmis ning minu jaoks oli see mehe enda keskendunud ja rahulik olek, mis aitab aja maha talumatu. Harisin ennast hiljuti ning sain teada, et selle näh- võtta ning hõljuda koos temaga kummalises aegruumis, kus tuse nimi on misofoonia ja see on miski, mida ei saa ise juhti- mingi kammi koputamine muutub justkui universumi kesk- da. Sellega peab õppima hakkama saama. Tundub, et ASMR punktiks. Kui panna sinna juurde veel tema rahulik hingami- on sellesama nähtuse teine külg, aga paraku ei õnnestu mul ne ja see, et oluline pole mitte isik, vaid ainult tegevus, mida temaga sõbraks saada. See, mis on kellegi jaoks meeldiv ko- ta sooritab, muutub video omalaadseks meditatsiooniks. gemus, on mõnele teisele alati vastukarva silitamine. Panen Aga peale autori enda seisundi ei suuda miski mind võluda, hea muusika vaikselt mängima ning paitan Sirjet, kes rullub pigem ajab kõik, mis on otseselt helidega seotud (koputami- nurrudes natuke aega diivani peal ja läheb siis oma krõbinaid ne ja krigistamine), mind irreaalselt närvi. sööma. Selle hääle vastu pole mul midagi. Järgneb naine, kes hingab ja laksutab oma keelt, ning video lõpuks marsib musta hobusena kaadrisse tema valge kass, kes hakkab nurruma. Kui kassi nurrumine välja arvata, ei suuda ma kumbagi videot eriti kuulata. Poole ajast käivad üle mu keha jubedusvärinad, enamik helisid ärritab mind sama palju nagu see, kui õpetaja kooliajal kriidiga kogemata valesti mööda tahvlit tõmbas, mistõttu kostus selgroogu läbistav kriiksatus, mille peale kogu klass sisemiselt röögatas. Kahe pigem ärritava kogemuse peale tekib mul juba teatav eelarvamus, et ehk ei ole ASMR mulle. Katsetan edasi. Leian YouTube’ist ühe vaadatuima video, kus kunstripsmete ja beebiroosa huuleläikega humanoidinäoga noormees kuulutab, et kavatseb teha „the most relaxing video ever”. Kuulan ära piinava sissejuhatuse ja lasen tal puidust pärlitega mängida ning meigipintsliga objektiivi hõõruda. Need helid on üsna meeldivad, aga kuna ta peab vajalikuks sinna vahele sosistada ja keelt laksutada, tõusevad mul taaskord ihukar- vad püsti ja käsi haarab järgmise video järele. Leian 4,5 tunni pikkuse teose, kus katsetatakse enam-vä- hem kõike, mis võimalik. Mõne asja vastu – nagu sulega kaamera silitamine ja pastakaga kirjutamine ning kuivade lehtede krõbistamine – ei ole mul midagi. Samas ei saa öelda, et miski oleks mulle kuidagi rahuldust pakkunud. Püsib aga pidev hirm, et äkki tuleb kuskilt mingi ebameeldiv krigin või matsutus, mis mul pulsi jälle üles lööb. Seda aeg-ajalt juh- Kunstripsmete ja beebiroosa huuleläikega humanoidinäoga noormees Tony Bomboni, kelle „The Most Relaxing ASMR Video Ever Made” tubki. Tänan ennast otsuse eest esialgu mitte kõrvaklappe Youtube'ist vaadatav on. kasutada. Selle najal otsustan edaspidi vältida videoid, mis sisaldavad sosistamist, sest ilmselgelt mõjub see mulle laostavalt. Tuleb välja, et ülipopulaarne teema on kõrva puhastamine. Mingil põhjusel on väga paljudel inimestel kodus kunstkõr- vad. Jälgin 15 minutit, kuidas mingi naine ühe sellise kallal va- titikuga askeldab, ja taban ennast mõttelt, et see vist tõesti ei ole minule. Tuleb meelde, kuidas aastaid tagasi olid po- pulaarsed peavisplid, mida müüdi esoteerikapoodides mas- Mis on ASMR? saaživahenditena ja mis pidid peanaha verevarustust parandama. Siiamaani on nii, et kui keegi üritab sellega naljapärast Autonomous sensory meridian response ehk lühendatult mu peanahka puudutada, hakkan ma röökima ja hüppan ee- ASMR on vastuoluline nähtus, mida võiks nimetada male, sest midagi ebameeldivamat ei suuda ma endale ette lausa omaette fetišiks. See kujutab endast naudingu kujutada. Enamjaolt on sama ka nende videotega. Palju on ja lõdvestumise eesmärgil sooritatavaid tegevusi, irreaalselt ärritavat ja sinna sekka natuke neutraalset suvalist millele keskendumine kutsub mõnes inimeses esile silitamist või hingeldamist. kerget kõditunnet või stimuleerivat surinat. Enamas- Leian video, kus üks naine kammib teisel pead. See on kõi- ti väga intiimselt lähedalt salvestatud erinevate helide ge lähedasem rahuldusele, mida need videod peaksid pakku- tekitamine ja sinna juurde ka poolsosinal rääkimine ma. Mulle meeldib, kuidas tema tegevus viib mu ajast välja, (aga mõnel juhul ka visuaalsed tegevused) panevad kõik muutub aeglasemaks, mu hingamine rahuneb, pulss aeg- video vahendusel kogema lähedustunnet, mis peaks lustub. Tundub, et ei ole ohtu, et tekiks mõni heli, mis võib mõjuma inimesele paremal juhul kuidagi meditee- mind ehmatada või ärritada. rivalt-rahustavalt ning peletama ka üksindust. Üldi- Nüüd ronib mulle sülle kass Sirje, kes hakkab silitamise peale selt levinud arvamus on, et tegemist ongi ennekõike nurruma. Temast leviv vibratsioon ja soojus rahustavad mu psühholoogilise nähtusega, mida kutsub esile malbe paremini maha kui ükski vaadatud video. Panen need kin- ja tasase inimhääle kuulmine või kellegi rahulik hinga- ni ja istun vaikuses, kuulan kassi nurru ja tänaval mahedalt mine. Igal juhul võib internetist ja YouTube’ist leida sõitvaid autosid. Mu kõrvad on kõigest sellest ülitundlikuks ohtralt videoblogijaid, kes on võtnud sellise teenuse muutunud, nii et panen tähele iga pisimatki krõpsatust. Tekib pakkumise oma hingeasjaks. : 15 Taskurätti mähitud absurdiklimp HENRIK KÜBERILM Madis Aesma KALMET A Festival Piece ehk

Kas mäletate aega, mil kõik veel Orkutis olid? Interneti teed on etteaimamatud ja meeleheitlik 2016. issanda aasta veebruaris saame ainult meenutada igatsevalt neid kummalisi ja naljakaid kommuune, milles sai omal ajal ikkagi palju meeldivalt jaburat lora aetud. katse pälvida Päris naljakas on see, et Orkuti ja Facebooki loomise vahe Igatahes meenutas Orkut juba värvikombinatsioonilt kodu- festivalikutse on tegelikult väga väike, jääb päevadesse. Orkut käivitus selt-hubaselt vanaisa taskurätti. Helesinine, roosa, tumedam 2004. aasta jaanuari lõpus ja FBle lõi Zuckerberg ühikas hää- lillakas toon, valge võrdluses FB asjalikuma tumesinise ja halli led sisse pelgalt paar nädalat hiljem. komboga. Ometi tundub nüüd tagantjärele – vähemasti kui kohalikku Aga sisus oli peamine erinevus see, et inimesed ajasid minu konteksti vaadata –, et mingi aja olid „kõik” Orkutis ja siis arust peaaegu kõikjal Orkutis lolli juttu ja tegelesid eeskätt ühel hetkel koliti suhteliselt kiiresti kogu seltskonnaga Face- naljatlemisega. Väga tõsiselt ei võtnud seda vist küll keegi. Ja booki üle, justkui üks oleks teist ka ajalise eksistentsi mõttes suurem osa kommuunidest oli erakordselt totakate nimede- otseselt asendanud. ga ja just selleks mõeldudki, et seal möla aetaks; või siis igas Omamoodi kurioosumina õnnestus mul 2004. aasta Arvu- asjalikumat sorti kommuunis tegutses vähemalt üks korralik timaailma juuninumbrisse lausa vana Orkuti endaga väike in- troll, kelle trollimine suurt segadust tekitas. Minimalistlikku tekas teha. Portaal sai nime türgi päritolu autori ja progeja absurdinalja, pohhuismi ja situatsioonikoomikat, mida FBs Orkut Büyükkökteni järgi. väga palju pole (sest kõik tahavad, et neist õigesti aru saa- Eestis oli Orkut selle kevadega juba täitsa popiks saanud daks), toodeti Orkutis rohkelt. Segast peksvate eestlaste ning seetõttu sai ajakirja kirjutatud üldisem pikem looke sot- vahel hängisid oma juttudega ja tekitasid lisakoomikat nende siaalvõrgustikest (ei mäletagi, mida seal üldse Orkuti kõr- rahvuste esindajad, kellega meil praktiliselt midagi ühist pole – vale toodud sai, äkki mingeid jutukaid? FBd vaevalt). Seega brasiillased, Pakistani ja India elanikud, paar ameeriklast ka saatsin Orkutile meiliga mõned küsimused ja mäletan, et ta vahele. vastas jube igavalt, aga sellised need meiliintervjuud sageli on. Mul õnnestus olla umbes paarikümne kommuuni modeks, Vähemalt vastas, asi seegi. nende hulgas sellised pärlid nagu „Paide Tehisjärv on lahe”, Peaks Orkuti endise liikmena vist nüüd distantsilt vaatama „Puhkus imeb!”, „Endarokk”, soome kirjaniku Antti Tuuri ja FBga võrdlema? Ses plaanis tundub „Orks” ikka märksa fännigrupp kolme ja hiljem kahe liikmega ning muud sää- lahjam, süütum, absurdsem ja naljakam nähtus kui Facebook. rased. Hoogne möll ja kooseluseaduse debati mõõtu vas- Aga eks mu enda elugi oli varajastes kahekümnendates ilm- tastikune sõimlemine käis alatasa värvikas kommuunis „No selt naljakam, absurdsem, lahjam ja süütum. Dagö”. Vedelesin Orkutis noil päevil ehk ca aastatel 2004–2008 suure osa ööpäevast ja nagu öeldud, siis ma ei mäleta, et kellegi jaoks oleks Orkut olnud jube tõsine koht, paik mingi 25/26/27.02 agendaga tegelemiseks, nagu FB seda nüüdsel ajal on. Tõ- siseltvõetavus sotsiaalse meediumina oli suuresti puudulik, asjalikus mõttes kasutati seda ehk vaid näiteks mingite kont- 19:30 sertide ja ürituste korraldamisel ja neist teavitamisel. Kui kellegi jaoks on tagantjärele mulje teistsugune või kui kellelgi 14/15/16/20.03 õnnestuski seal väga palju mingeid asjalikke asju ajada, siis palju õnne. Ja FB? Saan rääkida kolimisest jällegi vaid enda vaatenurgast. 19:30 Passisime Robert Kõrvitsaga FHMi toimetuses tööl ja tema teatas mingil hetkel, et hakkab FB-meheks ja kolib sinna. Mina Kanuti Gildi progressi ei näinud ja jäin Orkutisse veel pikalt, kuigi tegin hammaste kirinal ka endale 2008. aastal konto, mis niisama tühja seisis. Esialgu jäi Orks ikka olulisemaks kohaks, see oli SAALis esimene valik äkki kusagil 2010. aastani – aga siis oli kõik, kommuunides ulgus tuul, üleüldine suur rahvaste rändamine oli ära toimunud ja Orkutiga oli šluss. Pidin järgnema. Nüüd pakub FB kõikide muude elu korraldavate funktsioo- nide seas veel sellist arheoloogilist featüüri nagu „Memo- ries” ehk kuvatakse sinu postitusi ja tegusid samast kuupäe- vast aastate tagant. Kui vaatan praegu seda, millised on minu esimesed, 2010.–2011. aasta FB postitused, siis tõesti, neist kumab läbi Orkut, mingi hoopis teine maailm – sageli mulle endale arusaamatud ühesõnalised (vist?) naljad, seletamatud laused, mingid lapsused. Justkui mõni teine inimene oleks need kirjutanud. Ehmatav! Sest tahaks tõesti loota, et viis aastat FBs ei facebook.com/kinoteater muuda inimest nii palju asjalikumaks, analüütilisemaks, kõi- SAAL.EE ke rohkem selgitavaks ja ratsionaalsemaks – aga kurat seda teab. Õudne lugu sel juhul. Sooviks rohkem Orkutit meie kõigi eludesse. 16 : VIIEKÜMNE ESIMENE NUMBER : VEEBRUAR 2016

Muutuste põhjusi on mitu. Üha enam on näiteid hästi toimi- vatest kommentaariumidest, kus on suudetud luua süsteem, mis motiveerib inimesi paremini kirjutama. Anonüümseid Puhtam õhk kommentaariume lörtsivad metoodiliselt trollid. Debatee- rida eelistatakse järjest sagedamini sotsiaalmeedias või niši- blogides. Reklaamiostjad otsivad võimalusi, et kulutada raha efektiivsemalt kui bänner kommentaariumi kõrval. Kvaliteetne kommentaarium eeldab püsivat arendamist ja reeglite kohandamist. Maailmas on loonud hästi toimivaid la- kommentaariumis hendusi näiteks Reddit, Quora, Stack Exchange ja Slashdot.

KÜBERILM Tauno Novek Redditi eeskuju

Kuna negatiivse fooni väljajuurimine on olnud Eesti väljaan- netele üle jõu käivaks väljakutseks, tasuks Redditilt üht-teist õppida. 250 miljoni igakuise kasutaja ja 71 töötajaga veebi- Internetikultuuris toimuvad pöördelised muutused. Väljaanded on asunud sait on suutnud luua keskkonna, kus inimesed pingutavad, et kirjutada sisukaid kommentaare. Neil on anonüümne konto, parandama või sulgema kommentaariume, et tuua tagasi tsiviliseeritud arutelu. paremate postituste poolt saab hääletada ja tunnustada au- Kõikjal saadavad neid samme diskussioonid sõnavabaduse üle. torit karma- ehk reputatsioonipunktidega. Sellist virtuaalset reputatsiooni on meeldiv saada, olgugi et see päriselus väär- tust ei oma. Punktide kogum tähistab justkui pärandit – väärt mõtteavalduste ja kogukonda panustamise eest. Nende meetmete tulemusena modereerivad inimesed end ise. Püütakse olla empaatilisemad ja mõistvamad. Reddit areneb püsivalt ning suudab tekitada ühtekuuluvustunnet ja positiivset õhkkonda. Seetõttu kasutajad lausa otsivad või- malusi, et kuidagi kasulikud olla: professionaalsed juristid annavad tasuta nõu, teadlased aitavad mõista keerulisi küsimu- si, treenerid juhendavad, kuidas vormi saada, IT asjatundjad õpetavad paremini arvutit kasutama jne. Kui kommentaar või artikkel on kallutatud, siis vastustest avaneb enamasti ka loo teine pool. Kriitika on alati põhjen- datud, mitte kontekstiväline lahmimine või sõim. Leidub ka tögamist, aga see on pigem teravmeelne aasimine, mitte kur- justav norimine. Redditis on ka kohti, kus end täielikult välja elatakse. Neisse sisenemine nõuab tavapärasest avatumat mõttelaadi või peenemat huumorimeelt, kuid sinna minek on igaühe enda valik. Mõistliku käitumise tarbeks on kasutajad loonud ise mitte- ametliku kodukorra „Reddiquette”, mille esimene reegel sõ- nab: „Pea meeles, et suhtled inimesega. Kas Sa ütleksid talle seda näost näkku?” Paljudele on Reddit saanud peamiseks uudistekeskkonnaks, sest sinna jookseb kokku info kõigist suurematest kanalitest ja sageli ka sündmuste keskel olijatelt. Suuremad fännid vee- davad Redditis mitu tundi päevas, peamiselt just huvitavate kommentaaride pärast. Reddit on üks esimesi kohti, kust SOPA ja ACTA vastased kampaaniad alguse said. Võiks isegi väita, et see on interneti sõnavabadusele enim kaasa aidanud sait maailmas. Ka Redditi üha kasvavas Eesti alajaotu- ses on inimesed, kes suudavad vahetada mõtteid viisakalt ja sisukalt. Väljaannete suutmatus kommentaariumide kvaliteeti pa- randada räägib kas tehnilisest ebapädevusest või soovima- tusest sellele aega ja raha kulutada. Kui vaadata kas või seda, kui palju veebiarendajate ressursse on kulutatud selliste nu- tikate lahenduste programmeerimiseks, mis tagavad maksi- kussiooni laskumist, sest tundmatutega internetis vaidlemi- reklaamiostjatel ei ole paremat valikut, kui osta „kontaktide maalsel hulgal bännerikuvamisi, taandub küsimus prioritee- ne ei ole just parim viis aja kulutamiseks. Delfi enda maine arvu” ehk bännerinäitamisi. Sisuliselt ostetakse õhku, sest tidele ja väärtushinnangutele. on selline, et mõiste „Delfi kommentaator” on võrdkujuks näitamisi ei pruugi olla võimalik tõlgendada klikkideks ega kõigile, kes ei oska internetis käituda. müügiks. Kui eesmärk ongi üksnes pildi näitamine ja brändi Arvamusvabadusele mõjub taoline õhkkond kahjustavalt. kinnistamine, siis reklaamiostjatel tasuks mõelda, kas nad Negatiivne infoväli Kujutlege noort, kes valmistab ette oma esimest artiklit aja- ikka tahavad, et nende tooted assotsieeruksid valdavalt ne- kirjanduses. Ta kirjutab südamelähedasel teemal, teeb kor- gatiivsete emotsioonidega. Aeg-ajalt tärganud kommentaariumiteemalised arutelud on ralikult uurimistööd, laseb sõpradel üle vaadata ja avaldab Kommentaariumis osaleja on teistest kordades kasulikum, sumbunud pöördelisi muudatusi toomata vaidlustesse sõna- lootuses tõesti midagi muuta. Alustavad autorid tahavad ta- kuna külastab saite sagedamini ja laadib rohkem lehekülgi vabaduse üle. Delfi sündis aastal 2000 ja Indrek Ibruse neti- gasisidet ning loevad ka kommentaare. Peab olema omajagu ning bännereid. Tehniliselt on veebilehtede struktuur opti- kultuuri käsitlus1 aastast 2001 kirjeldab sisuliselt nüüdsetki meelekindlust, et seejärel ei kaoks mõneks ajaks isu uuesti meeritud viisil, et laaditaks võimalikult palju uusi lehekülgi. seisu. Delfi ei tunne2 ka ise ülemäärast uhkust oma kom- kirjutada. Näiteks Delfis vallandab igale järgmisele leheküljele liiku- mentaariumi kvaliteedi üle. Algselt oli seegi mõnda aega sõb- Lahendust ei too soovitused stiilis „vältige solvumist” või mine 50 uut bännerinäitamist. Neist enamik jääb tegelikult ralik ja vaimukas ning tundub, et toimetuses on neid, kes seda „ärge lugege kommentaare”. Ignorantne on käsitleda prob- allapoole seda ala, mida inimesed ekraanil näevad. Halvemal aega taga igatsevad. leemi vaid üksikisiku kontekstis. Tuleb tegeleda põhjustega, juhul püütakse põhjustada juhuslikke klikke reklaamidel, näi- 15 aasta vältel on kommentaariumid tootnud ühiskonnas mis puudutavad meid kõiki. Algatus tegelikeks parandusteks teks kui hiireklõps lehe taustal registreerub klikina bänneril. negatiivset infovälja, mis toidab sallimatust ja närvilisust. Puu- saab tulla ainult väljaannete seest ja avalikkuse survel. Klikijaht viib alla ka sisuloome kvaliteedi. Rohkem reklaa- duvad statistilised andmed selle kohta, kui paljud on saanud mi aitavad näidata lühikesed ja jagamist soodustavad artiklid, demotivatsiooni, kui paljud on lükanud edasi arvamuse aval- sensatsioonilised klikimagnetitest pealkirjad, provokatiivne damise või kui paljud on pidanud paremaks vähem riske võt- Bännerireklaam kui teemakäsitlus. Bännerinäitamiste müügi osatähtsus on siiski ta, kuid praktiliselt igaüks, kes midagi algatab, võib eeldada, K ATALÜSAATOr vähenemas3, kas või juba seetõttu, et kasutajakogemus on et kommentaariumis saab ta negatiivse laengu sihtmärgiks. halb, kui ekraan on täidetud värviliste animeeritud kastikes- Avatumad seisukohad ja suuremalt mõtlemine tulist poole- Kui bännerinäitamisest sõltuv uudisteportaal asub kirglikult tega, mis muudavad lehtede laadimise aeglasemaks. hoidu ei leia. sõnavabaduse kaitsele, tasub meeles pidada konteksti. Iga Bännerisõltuvust aitab vähendada ka see, kui inimesed tead- Mingi osa inimestest ei püüagi enam internetis viisakalt käi- kommentaar toodab sellele väljaandele tulu. Kommentaa- vustavad, et kvaliteetse teenuse eest tasub raha maksta, tuda ja need, kes oskavad seda teha, väldivad esimestega dis- rium on eelistatuim viis reklaamitulu kasvatamiseks, kuniks ning on valmis lehtede kuutellimusi ostma. Internetist asjade : 17

tasuta saamine ei ole endastmõistetav – sisuloome taga on Kui kommentaariumi võimalustele tulevad ühel hetkel pii- kellegi töö ning kulutused. rid ette, siis kogukonda saab arendada praktiliselt piiramatult – vormida seda viisil, et inimestele meeldib seal osaleda, ja kasvatada kasutajaskonda. Vältimatult tuleb tegeleda ka Trollid tahavad lõbutseda nendega, kes otsivad uusi võimalusi süsteemi manipuleeri- miseks, kuid ajapikku nende avastamise protsent suureneb. Võimalus anonüümselt esineda on sõnavabaduse täiuslik Privaatsuse vähenemise üle kurtmine kasutajakonto loo- KÜBERILM ilming, aga kui see sõnavõtt sumbub mürasse ega leia vas- misel võis olla asjakohane kümme aastat tagasi. Kõik, kes tukaja, ei oma see erilist väärtust. Kahju, mida kommentaa- on liitunud näiteks Facebooki või Google’iga, on pidanud riumid on Eesti arvamuskultuurile tekitanud, on suurem kui nõustuma tingimusega, et parema teenuse nimel on vajalik kasu. mõningane privaatsuse ohverdamine. Anonüümse kommentaariumi sulgemist on võrreldud4 ko- hatult uue „vaikiva ajastuga”. Sama hästi võiks see sõnapaar tähistada praegust olukorda, kus ei saa ega tahagi enam ar- Murdepunkt vamust avaldada. Kui üks diskussiooni osapooltest on üksik- isik ja vastaspooleks võib olla anonüümseks jääv koordinee- Kui Postimehes saab alates veebruarist kommenteerida vaid ritud grupp, siis tulemus on keskkond, kus saab arvamusi kasutajakontoga, siis see annab Ekspress Grupile esialgu kon- metoodiliselt vaigistada. Suutlikkus kommentaariumiga ma- kurentsieelise. Postimehe väljakutseks saab registreerunud nipuleerida ja seda mõne poliitilise või korporatiivse ees- kasutajate arvu suurendamine. Edasine sõltub sellest, kuidas märgi nimel kallutada kujutab endast palju suuremat ohtu reageerivad lugejad ja reklaamiostjad. kui sõnavabaduse riivamine. See, kas Postimehel õnnestub diskussioonisõbralikuma Trollid loovad dissonantsi sihiga provotseerida emotsio- keskkonna loomine, sõltub ka meist. Kas me oleme valmis naalseid vastuseid. Infosõda on odav viis mõjuvälja suuren- loobuma täielikust anonüümsusest, et saada vastu võimalus damiseks ning naiivne on arvata, et professionaalsed5 trolli- osaleda hoolivamas kogukonnas? Kas me näeme väärtust vabrikud Eesti kommentaariume ei jälgi. Eesti suurimate kom- keskkonnas, kus saab väljendada ja lugeda alternatiivseid sei- mentaariumide meelsuse mõjutamiseks piisab mõnest üksi- sukohti, millest paremad saaksid tunnustatud ega mattuks kust täiskohaga töötajast. „Meelsuse mõjutamine” on isegi müra vahele? Kas me oskame hinnata võimalust suhelda palju öeldud, uuem strateegia on infomüraga üleujutamine6, internetis tsiviliseeritult? Juba isikustatud kommentaariumi et keegi ei teaks enam, milliseid allikaid uskuda. avapäeval võis näha, kuidas hulk trolle pahaselt torisedes ära Mõnel juhul on trollideks isikud, kes külvavad meelehärmi kolis ning asemele tuli mõistlikult suhtlev seltskond. oma lõbuks, kuna see tekitab rahulolu. Tundub uskumatu, Ärilisest seisukohast tuleb Postimehel hakata eeldatavas- kuid on inimesi, kelle jaoks kurjustamine on nagu mäng ning ti keskenduma rohkem tellimuste müügile ja sisu kvaliteedi internet igapäevane mänguväljak. Patoloogiliste isiksusehäi- tõstmisele. Ehk suudetakse pakkuda tasulistele kasutajatele rete ja trollimise vahelisi korrelatsioone analüüsinud uurin- ka bännerivaba keskkonda, et saaks ometi segamatult lehte gu7 kohaselt on kübertrollimine pärismaailma sadismi väljen- lugeda. dus internetis. Postimees saab võimaluse oma lugejaid paremini tundma õppida ning pakkuda just nende eelistustele vastavat sisu. Ka reklaame saab täpsemale sihtgrupile suunata, nii et rek- Enklaavistumise oht laamiostjad saavad oma raha eest paremat väärtust. See omakorda vähendab sõltuvust bänneritest ja rajab teed sisu- Kui ei suudeta luua kõiki kaasavat arutelukohta, kus reaalselt turundusele. tahetakse osaleda, hakkavad inimesed otsima alternatiive Anonüümsete kommentaariumide edasine vorm sõltub sotsiaalmeedia gruppides ja blogides. Moodustuvad isolee- suuresti reklaamiostjate valikutest. Kas nähakse eelist kesk- rituma infoväljaga enklaavid, milles toimub seisukohtade jäi- konnas, kus on kvaliteetsem sisu ja paremini piiritletavad gastumine ja polariseerumine. sihtgrupid, või kulutatakse ka edaspidi raha bänneripinnale Valeinformatsiooni võetakse omaks palju kiiremini, kui lei- negatiivse fooniga kommentaariumide kõrval? takse grupp, mis seda kinnitab8. Inimestel on kombeks otsi- Internet pakub palju enam võimalusi kaasatuseks ja enese- da üles oma seisukohti toetav info ja ignoreerida vastupidist. väljenduseks, kui me siiani Eestis kasutusele oleme võtnud. Nii levivad äärmuslikud vaated, vandenõuteooriad, imero- Inimesed tahavad tegelikult avalikus debatis osaleda, kui nen- hud ja pseudoteadus – kui jääb mulje, et kõik nii ütlevad, siis de mõttearendusi märgatakse ja hinnatakse. see ju peab õige olema. Tekkinud on uus lootus, et väljaanded hakkavad võtma roh- Kvaliteetsemates kommentaariumides on suudetud luua kem vastutust veebikasutajate loodud sisu eest, ning neile süsteem, kus tõstetakse esile paremaid kommentaare ja lä- on kasulikum, kui see on kvaliteetsem. Ehk suudetakse ku- vendi alla jäävaid saab avada vaid soovi korral. Praegune sor- nagi luua kogukondi, milles soovivad osaleda nii „Twitteri teerimisviis Eesti kommentaariumides ei soodusta mõttelist avangard”, „kommentariaat” ja ajakirjanikud kui ka need, Sõprus on pingutust. Vaikimisi näidatakse kommentaare ajalises, mitte kes on pidanud siiani paremaks vaikida. Kommentaariumide rabav paremuse järjekorras, ning see motiveerib kirjutama kiiresti maine on praegu nigel ja parim viis selle parandamiseks on ja sagedamini, mitte kvaliteetselt. Paremuse järgi sorteeri- tulla ning panustada heade mõtetega. Kinodes mise võimalus on küll olemas, kuid kuna selleks peab eraldi Eesti väljaanded, kes panid aluse meie internetikultuurile, alates klikkima, teeb seda vaid osa külastajatest. Selle kliki tegemi- peaksid näitama, milline see tegelikult olla võiks. Sihiks peaks sega kaasneb näiteks Delfis ka 50 uut bännerinäitamist. olema kasutajakogemuse parandamine, veebilehel veedetud 4.02.2016 aja ja külastuste arvu kasvatamine. Ühes sellega kasvab ka tulu. Kogukondlik kommentaarium Kui Sina tahad diskussioonis kaasa lüüa, siis palun julge teha seda oma kasutajakonto alt. Püüa lisada arutellu alati uut väär- Sõltuvalt iga väljaande nišist ja väärtushinnangutest võib hästi tust. Probleemide konstateerimise asemel paku lahendusi. toimiv kommentaarium koosneda lõpuks tuhandest pisias- Pea meeles, et suhtled inimestega. jast, mis selguvad püsiva katsetamise ja täiustamise käigus. Pa- remad võimalused selleks annab kasutajakonto olemasolu, 1 Ibrus, Indrek 2001. Kübersõim kui Eesti demokraatia ketikoer. millele koguneb kumulatiivne reputatsioon. Ühtlasi võimal- – Eesti Ekspress, 25.10. dab see väljaandel oma kogukondlikku kasutajabaasi looma 2 Jõgeda, Tiina 2016. Delfi kommentaariumi sünnilugu: Kus te olete, hakata. Cafferlover, Lehvike ja Viigerhüljes? – Eesti Ekspress, 13.01. Kogukonnana tekiks kasutajatel nii väljaandega kui ka oma- 3 Manjoo, Farhad 2014. Fall of the Banner Ad: The Monster That vahel suurem ühtekuuluvustunne. Kasutajakonto olemasolu Swallowed the Web. – New York Times, 05.11. võimaldab tublimaid kogukonnas osalejaid (kas või süm- 4 Suurkask, Heiki 2008. Vaikiv ajastu algab rünnakuga meediale. boolselt) tunnustada ja nendega suhelda. Tunnustusvajadus – Eesti Päevaleht, 22.02. annab tõuke pingutamiseks. Need, kes on Facebookis, blo- 5 Walker, Shaun 2015. Salutin’ Putin: Inside a Russian Troll House. gis või Twitteris meeldimisi saanud või jälgijate arvu kasvata- – The Guardian, 02.04. nud, teavad seda tunnet. 6 Luhn, Alec 2015. Russia’s Reality Trolls and the MH17 War of Kui tekivad püsivad kommenteerijad ja nendevahelised isi- Misinformation. – Foreign Policy, 13.10. kupärased dialoogid, siis on paremini tajutav, et teisel pool 7 Mooney, Chris 2014. Internet Trolls Really Are Horrible People. on päris inimene, kellel on samuti tunded. Ühine ajalugu ja – The Slate, 14.02. samades väitlustes osalemine – kas või vastaspooltel – kas- 8 Sunstein, Cass R. 2016. How Facebook Makes Us Dumber. vatab oskust teistega arvestada. – Bloomberg View, 09.01. 18 : VIIEKÜMNE ESIMENE NUMBER : VEEBRUAR 2016 Muusikatööstuse ABC: internet kui digitaalne luksus?

Tekst: Mariliis Mõttus. Illustratsioon: Norman Orro MUUSIKA

Kuigi muusikatööstuse rahaveskitel on internet oma kohalolu jooksul üksjagu tühjalt jahvatada lasknud, uurime hoopis, kas ja kuidas on selle hüved tulnud kasuks väikeplaadifirmadele ja artistidele, kelle looming muidu ehk kodumaa kuulderaadiusest kaugemale ei jõuaks.

Internetile on alates 90ndatel ilmavalgust näinud Napsteri, Eelmisel aastal võis veebipõhiste muusikapoodide Boom- Võimumängu pööramine enda failijagamisprogrammide ja nüüdsete voogedastusteenuste, kat ning Juno Records ning muusikaajakirja The Quietus kasuks nagu Spotify ja Deezer, tõttu juba aastaid muusikatööstuse aastalõpu parimate taasüllitiste nimekirjast leida 90ndatel surmakutsari tiitlit omistatud. kohalikule underground-tantsumuusikale teed sillutanud Niilo Leppik, kes tegutseb artistina nime Endamisi Salamisi Neofolkar Joanna Newsom on nimetanud Spotifyd artisti Hypnosauruse LP „1991–1992”, mille väljaandjaks on kohalik all ning kel ilmus eelmisel aastal vene väikeplaadifirma Isaiah perspektiivist vaadatuna küüniliseks ja muusikuvaenulikuks väikeleibel Pudru Kuul / Porridge Bullet. Tapes alt „Poe Dameroni” nimeline EP, kirjutas neile enda platvormiks, mis on ehitatud üles põhimõttele artistidele mit- Siim Nestor, plaadifirma üks vedajatest, kommenteerib: sõnul esimesena ja sealt see asi edasi liikus. Ta möönab, te maksta. Arvestades seda, et Spotify maksab sõltuvalt voog- „Kahtlustan, et Juno ja Boomkati kaudu, kui nad Hypnosau- et reaalne suhtlus on alati parem, kui internetis oma õnne edastuskordadest muusika õiguste omajale 70% oma tulust, ruse eeltellimuse küljed üles panid, meie promo liikuski. Igal otsida, kuid et selleni jõuda, „peab muidugi enne internetis mis teeb ühe mängukorra kohta 0,006 kuni 0,0084 dollarit1 juhul võttis meiega selle ilmumise eel ja järel ise ühendust konksu vette viskama ja lootma, et see, kellele sa promo ja millest osa läheb veel plaadifirmale, ei saa imestada, et mitu välismaist meediaväljaannet ja üks raadioke. Eks siin saadad, sulle üldse vastab”. „Osadel leibelitel on meilil oma- Newsom pole ainus, kes on Spotify vastu häirekella löönud nägid ajakirjanikud ka mingit stoorit – nii-öelda „kadunud” ette filtrid, nii et kui sa pole lisanud enda kohta piisavalt infot, ning platvormi oma loomingust puhtaks pühkinud. Kuid selle ürgaegne techno kuskilt kummalisest maailma otsast.” ei jõua su kiri neile kohalegi. Samas on SoundCloudis palju kõrval, et pikslimaailm suurkompaniide, kes nii või teisiti pi- Kuigi Nestori sõnul „asub” nende kontor internetis – kodu- selliseid tüüpe, kellel on suur jälgijaskond, kes hoiavad silma raka osa artistide rahast enda taskutesse poetavad, enneole- lehekülg, sotsiaalmeedianurgake – ja seda teed pidi lävitak- peal kõigel, mis nende skeenes toimub, ja postitavad seda matuid summasid erinevatel viisidel põhimõtteliselt potist alla se ka omavahel ning muu maailmaga nagu tänapäeval ikka, edasi. Nad on väga altid uutele artistidele ja nendega on hea laseb, on see loonud sotsiaalmeedia, veebiajakirjade, muu- usub ta, et määravaks osutuvad siiski isiklikud kontaktid ja kontakti saada,” ütleb Leppik. sikajagamisplatvormide (näiteks Bandcamp, mis pakub lisaks näost näkku suhtlemine: „Just sedasi saime endale levitaja, Praegu enamasti alias’e Ratkiller alt loomingut väljastav muusikakuulamisele võimalust endale ka kohe sümboolse kes piiri taga meie plaadikesi maailma poodidesse pakub ja Mihkel Kleis, kelle muusikat on avaldanud taani digitaal- ja summa eest meelepärane reliis soetada) jms abiga väike- müüb. Üks väga hea tuttav soovitas teda, kutsusime ta Tal- kassetireliisidele keskendunud Metaphysical Circuits, leibelitele ja artistidele oma muusika tutvustamiseks soodsa linnasse, jalutasime koos ringi ning nüüd ta teebki meiega UK leibel Shack in the Barley ja tšehhi miniplaadifir- pinnase. juba pikalt ja entusiastlikult koostööd. Peamine viis, kuidas ma Baba Vanga, lausub: „Üks kaudne viis ennast meie plaadid kodumaalt kaugemale jõuavad, on ikka selle le- märgatavaks teha on jälgida trende, tähen- vitaja kaudu.” duses märgata, mis suunad (ja nendega Algoritmide ülemvõim „Väikefirmadele on netis praegu vast kõige parem võima- seoses leibelid) on tõusuteel, mis on lus isepäi muusika levitamiseks ja kuulajate-fännide võrgus- aktuaalne. Arvan, et lihtsam on Erkki Tero, kes veab koos Janek Murdiga väikeleibelit Ees- tiku loomiseks Bandcamp,” sõnab Nestor ning kinnitab, et saada kontakt mõne veel noore ti Pops, mille kataloogist leiab nii digitaalseid kui ka füüsilisi pea valmib Bandcampis oma lehekülg ka Pudru Kuulil. hea leibeli, mitte juba vana ja plaate, ütleb, et mida aeg edasi, seda rohkem digiplatvorm Nagu Eesti Popski, ei saa ka Pudru Kuul üle ega ümber tunnustatud tegijaga, keda end õigustab: „Füüsiliste vormide kulud on mõõdetavad ega sotsiaalmeediast, sest vahendeid reklaami mujale ostmiseks niikuinii kõik muusikud pruugi alati rahakotti rahu tuua. See ei tähenda aga, et neti- oluliselt ei jagu. „Facebook muidugi teab, et teda kasutatak- ihaldavad. Väikelei- plaadid sünniksid kuludeta – näiteks artisti loomeaeg, mis on se reklaamiks ära, ja surub sind oma kavalate algoritmidega belitele tasub pa- määramatult hindamatu ja mis tasuta netialbumite puhul üht- kuhugi varju,” tõdeb ka Nestor, et päris tasuta lõunaid pole nustada ka lasi kunagi tagasi ei teeni, ning plaadimaterjali miksimine ja olemas. Samas lisab ta, et paljud nende plaadid on müünud seepärast, masterdamine, mis on täpselt sama mahukas kui füüsilise ver- üle ootuste hästi ka ilma nende endi suurema sekkumiseta: et nad siooni väljaandmisel.” „Selles mõttes, jah, pakub meelekindlust, hingerahu ja opti- Popsi teine osapool Murd lisab, et digireliisid võimaldavad mismi, et need meie plaadid, millel on hästi läinud, on saavu- eelkõige anda välja neid asju, mida näiteks CD-formaadis mii- tanud edu tänu muusikale, mitte seepärast, et oleme neist nimumtiraažis 300 tükki välja ei annaks, sest pole teada, mis sotsiaalmeedias osavalt kisanud.” nendest plaatidest saab: „Digireliisi on võimalik omandada Mida arvab Nestor aga sellest, kus suunas interneti- täpselt nii paljudel inimestel, kui on huvilisi. Selle vormistus põhine muusikatööstus liikumas on? „Üsna võima- on kiirelt valmiv operatiivne lahendus ega nõua pikka pla- tu on muusika(tööstuse) käekäiku selles info- neerimist ega laialdast kinnitusprotsessi. Täna mõeldud, tehnoloogiamaailmas ennustada. Kuulutame homme tehtud. Eriti mõttekas ei ole anda füüsilisel kujul väl- näiteks praegu, et voogedastus on igatpi- ja ka singlit või EPd. Digi ei sea siin mingeid piiranguid. On ju di The Tulevik, aga mõne aasta pärast leibeleid, kes ongi ainult digis ja saavad seetõttu ka eksistee- see juba hääbub ja muutub liht- rida. Erinevad formaadid jällegi täiendavad üksteist, mõned salt üheks muusikakuulamise soovivad füüsilist kandjat ja ka enda jaoks on meeldiv, kui asi võimaluseks teiste hulgas. on vähemalt kahel platvormil.” Seda see on ju tegelikult Eesti Popsile annab muusika levitamiseks eelise omanime- ka praegu, sest CDsid ja vinüülplaate ostetakse endiselt võtavad asja teatud mõttes vabamalt ja mängulisemalt, neil line R2 õhtuse vööndi saade, mida jagatakse järgmisel päeval kõvasti. pole nii suurt vastutust. Enamasti on selliste leibelite tegijad ka SoundCloudis. Leibeli alt ilmuv muusika on kuulatav ja Huvitavad on ka need küsimused, kuivõrd inimesi edaspidi lihtsalt entusiastlikud melomaanid, kes otsivad midagi uut ja allalaaditav nende Bandcampi lehel, kuid info vahendamise muusika üldse huvitab? Äkki nad eelistavad sellele telesarju huvitavat.” eesmärki täidab enamasti ikkagi Facebook. või sotsiaalmeedias plähmerdamist? Või kuivõrd huvitab ini- Metaphysical Circuitsi ja Shack in the Barleyga sai Kleisi Erkki Tero arvab samas, et vastavalt sotsiaalsetele suhtle- mesi uus, neile tundmatu ja harjumatu muusika tulevikus – koostöö alguse just interneti kaudu. Viimane neist oli Ratkil- misoskustele ja tutvustele võivad internetile omase infokül- äkki nad haagivadki end rakenduste kaudu endale tuttavate leri varasematel töödel silma peal hoidnud ja võttis Kleisiga luse tulemused olla halastamatud: „Aktiivsed promohullud artistide külge ja lepivad sellega, mõni juhuslik, sealtsamast ise ühendust. „Nõustusin tegelikult eelkõige seepärast, et saavad rebida end esile tühjasisulise loomega ja kõrgetase- kanalist pärit soovitus ehk lisaks. Aastat 2016 on nimetatud jutt käis ikkagi füüsilisest reliisist ja jällegi kassetist. Tund- melised, kuid vanamoodsalt kinnised ning sisu sügavusele siin-seal virtuaalse reaalsuse läbilöögiaastaks – äkki need matutele netileibelitele, kes on pakkunud ainult Bandcampi keskendunud loojad võivad jääda paratamatult särava müra uued VR-klapid/-prillid toovad maailma sellise murrangu, variante, olen viimasel ajal vastamata jätnud, sest mul on varju. Pealegi jääb tõsisteks kaevetöödeks aega ainult tõsis- et nende kasutamine muutub inimestele valdavaks meele- kogemus seoses oma teise projektiga Edasi olemas. Mida- tel spetsialistidel, kui sedagi, tavatarbijad peavad rahulduma lahutusallikaks? Kas ja kuidas jõuab muusika sinna?” jätab ta gi murrangulist sealt oodata pole. On juhtunud lausa nii, et ettesöödetud valikutega.” küsimused õhku rippuma. ühel hetkel hakkad otsima ja avastad, et leibel on kõik oma : 19

leheküljed kustutanud,” rõhub Kleis siiski ka käegakatsutava Boomkati enimmüüdud plaatide pingeri- „Peab muidugi silmas pidama, et kõige selle materjali olulisusele. „Metaphysical Circuits on üks paljudest visse: „See tuli endalegi üllatusena. Ma pealt lõikavad tegeliku kasu tarkvara-, riistva- leibelitest, keda ma igaks juhuks Facebookis jälgin, sest mulle arvan, et siin võivad rolli mängida ra- ning platvormide arendajad. Igalt muusika- on mitmed sealt tulnud albumid meeldinud. Kogumik, millel kaks asja: inimlik empaatia iga- ga seotud liigutuselt, olgu selleks voogedastus mu lugu ilmus, oli open submission projekt, mille kuulutuse leid- suguse underground’i vastu või PayPali ülekanne, läheb suur protsent sin ajakirja AdHoc veebilehelt.” ning teose reaalne tar- korporatsioonidele. Selles mõttes voolab Üks jõudsalt digimaailmaga seostuv projekt siinmail on Music beväärtus, nii-öelda raha väga konkreetselt kunstidest välja ning MUUSIKA For Your Plants, mille taga seisab graafiline disainer Norman kilohind. Erinevalt toimub majanduslikus mõttes turu kokku- Orro. MFYPd pelgalt muusikapõhiseks nimetada oleks ilmsel- majanduses kuivamine. Oleks tark kiiremas korras mi- gelt vale, sest muusika kõrval mängib siin olulist rolli ka Orro üldlevinud dagi ette võtta, et see võimumäng enda postinterneti esteetikat esindav graafika. arusaa- kasuks pöörata. Näiteks muusiku Hol- MFYP diskograafiast leiab ühe klassikalisel füüsilisel kujul il- ly Herndoni tihe kollaborant Mathew munud reliisi, milleks on kassett. Hollandi plaadifirma Zoo- Dryhurst on loonud muusika ja vi- logy väljaantud EPd „Humanity” sai soetada lisaks digikujule suaalmeedia jagamise platvormi sobi- ka USB-pulgal ja eelmisel aastal ilmunud „PANi” voogedas- liku nimega Saga,” kommenteerib ta. tas muuhulgas digitaalse meedia platvorm DIS Magazine. Väitele, et internet võib olla küll Orro sõnul pöörduti mõlema koostöö puhul tema lihtne võimalus oma muusika levita- poole ise ning ta lisab: „„PAN” on osa DIS Magazi- miseks, kuid toob samal ajal kaasa ne’i eriväljaandest Disaster Issue, mis tegeleb ka palju üleliigset müra, vastab praktiliselt kõigi teemadega, mida ka MFYP Orro: „Ei ole lihtne! See tähen- oma muusikas lahkab: globalism, postko- dab, et sa konkureerid praktili- loniaalsus, biohacking, ökoterrorism, selt terve maailmaga – aga see eksootika, düstoopia, utoopia. So- on ka ainus viis hetkeolukor- bilikumat koostööd on raske raga tõsiseltvõetavalt suhes- ette kujutada.” tumiseks. Ma ei mõtle siin „Digialbum on ka liialt mingit one-on-one-konku- piirav termin – silme rentsi, aga nii-öelda paigu- ette lööb kaust tumist ideede väljale. Ma MP3-failidega ütleks, et see mänguväli või „eeter- ei erine väga isegi tea-

lik” voogedastus, mis ei tähenda, et reliis peaks sellega piir- mast, et artefakti väärtuse määravad turg ja staatus, julgen duspublikatsioonide või Fortune 500 maailmast, selle va- duma. Näiteks USB-pulgal ilmunud „Humanityga” tuli kaasa ma arvata, et muusikas on vähemalt samaväärsel kohal ka hega, et tulemusi ei ole võimalik kvantifitseerida ka kõige ka muusikavideo ning „PANi” saadab visuaalne installatsioon. reaalse töö hulk, mida teosesse panustatakse. Antud plaadi moodsama kvantarvutiga. Pealegi, muusika muutub masinast väljudes taas füüsiliseks. puhul oli sisulise töö hulk väga suur koos korraliku master- See on sotsiaalse kapitali kajatuba, kuhu lülituvad juurde Afektiseisund on füüsiline nähtus, mida võimaldab meie keha. duse ja pakendiga. See on craft ja inimesed hindavad seda. sisuhaldusalgoritmid, soft branding, graafiline disain ja inim- Tänapäeval näiteks ei ole sisuliselt täpne kasutada terminit IRL Võiks lausa öelda, et see on digitaalne luksus.” likkus. Kui su muusikaline ja emotsionaalne data on kõigist (in real life) vastandusena veebis surfamisele, sest kogu ekraani Mida arvab MFYP vedaja aga sellest, kas virtuaalmaailma nendest filtritest lõpuks läbi jõudnud, on tulemust sellegi- kaudu vahendatav informatsioon pärineb ikkagi reaalsest maa- võib süüdistada muusikatööstuse allakäigus? „Tuleb kõige- poolest raske tõlgendada ning selle olukorra kaardistamine ilmast – keegi on oma näppudega selle sisse toksinud, oma pealt küsida, mis on muusikatööstus ja mis on allakäik. Muu- kulutab parajalt energiat. Siia sobiks võib-olla üks Ahmed kehaga seda mõelnud, põlevkivi ahju visanud, et serveripark sikatööstus on asendunud paljuski inimliku detsentraliseeri- Salmani tsitaat, millest ma just mööda kerisin: „It’s one thing töötaks jne. See on reaalne,” arutleb Orro, kust jookseb piir tud muusikajagamisega, mis on tegelikult väga tore nähtus to create the future, and another to clearly recognize it.”” digitaalse ja füüsilise vahel. nii tasuta kui ka raha eest jagatavale muusikale. Allakäigu ase- Sarnaselt Pudru Kuuli eelmise aasta tähelennuga sattus ka mel võiks kasutada sõna muutus, selles mõttes, jah, on asjad 1 Spotify toimimispõhimõtted ja osamaksete seletus, vt spotifyar- MFYP EP „Humanity” 2014. aastal FKA twigsi ja Buriali kõrval muutuses,” sõnab Orro. tists.com/spotify-explained/. 20 : VIIEKÜMNE ESIMENE NUMBER : VEEBRUAR 2016 Meie ajastu

MAAILM kangelane Tekst: Henri Kõiv. Illustratsioon: Andrei Kedrin

Ühed nimetavad teda prohvetiks, teised reeturiks. Esimesed meelitavad teda Nobeli rahuauhinnaga, teised ähvardavad vangistusega Guantánamos. Ta on mees ilma kodumaa ja kehata, simulaakrum. Ta on postmodernne inimene. : 21 MAAILM

Sa ei mäleta, millal sa kirjutasid viimati päris kirja, paberile Seda, mis toimub kodumaal, nimetatakse osaks terrorivas- les taunitakse paralleelselt NSA jälgimisprogramme ning ja sulepeaga. Isegi jõulutervitusi oled hakanud saatma elek- tasest võitlusest, kus kõik vahendid on lubatud. Selle lihvitud Snowdeni paljastusi, siis inimõiguslased, meedia ja ülikoolid trooniliselt. Sul on konto Facebookis ja Instagramis, üha roh- hirmuretoorika õnge langes omal ajal ka Snowden, kes astus on Snowdeni juba ammu omaks kuulutanud. Alates 2014. kem naudid sa aga Snapchati pakutavaid võimalusi. Sul on 2004. aastal sõjaväkke kindlas teadmises, et Ameerika üles- aastast kuulub ta Vaba Pressi Ühenduse (Freedom of the Press taskus nutitelefon, seljakotis sülearvuti, kodus ootavad sind andeks on vabastada maailm terrori ja rõhumise küüsist. La- Foundation) nõukogusse, samal aastal valiti ta Glasgow’ Üli- nuhvel ja plasmateler, kui sa oled mänguhuviline, siis ilmselt hinguväljale ta siiski ei jõudnud, sest murdis väljaõppe käigus kooli rektoriks ning lisaks määrati ta Berliini Vaba Ülikooli au- ka Xbox. Sa oled kaalunud tõsiselt nutikella ostmist ning mõlemad jalaluud. liikmeks. Viimased kaks on vägagi sümboolsed ametikohad, unistad targast majapidamisest, mida juhiks asjade internet. Tagasilöökidele vaatamata põles Snowden jätkuvalt soovist sest otseseid töökohustusi Snowdenil nende positsioonide- Sa oled tehnoevangelist, kes on isegi oma vanaema skaipima aidata oma kodumaal ülemaailmset julgeolekut tagada. Sel- ga ei kaasne. õpetanud. Sinu korrastatud maailmapilt on hakanud mure- leks avanes tal peagi võimalus USA luureagentuuride heaks Pendel on hakanud pöörama Snowdeni kasuks ka Brüs- nema alles viimastel aastatel. töötades, kus temast sai kiiresti hinnatud küberturbe eks- selis, kus võeti möödunud aasta oktoobris napi häälteena- Süüdi on selles 32-aastane Põhja-Carolinast pärit arvutigee- pert. Nähes aga seda, kuidas pärast 9/11 sündmusi oli järjest musega (285 : 281) vastu resolutsioon, mis kutsus Euroopa nius Edward Joseph Snowden. Mees, kes tiris päevavalgele rohkem CIA ja NSA tegevusi suunatud siseriikliku andme- Liidu liikmesriike üles loobuma kriminaalsüüdistustest Snow- oma endise tööandja, riikliku julgeolekuagentuuri (NSA) side kogumisele, hakkas idealism Snowdenis järele andma. deni vastu ning kaitsma teda juhul, kui mõni võõrriik avaldab plaani kõike nuhkida, koguda, teada, menetleda ja ära kasu- Täielikult illusioonist vabanemiseks tuli pettuda rahu- ja soovi tema väljaandmiseks3. Sisuliselt kvalifitseerub see küll tada (Sniff It All, Collect It All, Know It All, Process It All, Exploit It lootussõnumiga võimule tulnud Obama administratsioonis. lihtsalt nõuandena, mis kahvatub Ameerika tingimisjõu kõr- All). IT-huviline Snowden oli nooruses samasugune uute teh- Snowden lootis, et demokraadist president hakkab reformi- val. Samas on loogiline, et tänu infotehnoloogia vahenditele noloogiate ja rakenduste fänn. Dokumentaalfilmis „Citizen- ma ka luureorganisatsioonide tegevust, kuid kui midagi üldse jätkuvalt pidevalt ning positiivselt pildis olev Snowden muu- four” vaatab meile ekraanilt vastu aga kergelt paranoiline muutus, siis ainult halvemaks. tub avalikkuse silmis ebaõiglaselt kannatanud märtrifiguuriks, tüüp, kes eelistab kasutada kõige olulisema info edastamiseks Kui Snowden kuulis 2012. aastal NSA juhi Keith Alexande- mis omakorda võimaldab ka poliitikutel teha üha julgemaid paberit ja sulepead. Tema saatus asetab sinu ideaalid kõver- ri kõnes lauset „Me ei hoiusta andmeid Ameerika kodanike sümboolseid žeste Snowdeni suunas. peeglisse. kohta”, millele sekundeeris kõigest paar kuud hiljem kong- Snowden esindab kujukalt koondportreed lootuste ja pettu- ressi avalikul istungil USA rahvusliku luure direktor James muste tsükli läbi teinud põlvkonnast, keda vaevab abstraktne Clapper väitega, et NSA ei kogu ameeriklaste kohta mingit Eestkõneleja ärevus, mida tekitab valitsuste järjest kasvav luurevõimekus. tüüpi andmeid, olid need valedest läbiimbunud sõnavõtud Mis veelgi olulisem – ta kehastab neid väärtusi, mida võrgus tema jaoks lõplikuks sütikuks. Seestpoolt mäda süsteemi Ameerika ametivõimud tühistasid Snowdeni passi sobivalt üleskasvanud generatsioon peab omaks. Ta vilistab autori- reformimine tundus talle võimatu. Isegi kui tema kaastöö- hetkel, kui tema lennuk maandus Moskva Šeremetjevo len- teedile, peab läbipaistvust hierarhiatest olulisemaks, otsib tajad taunisid sisimas NSA praktikaid, polnud neil vähimatki nujaamas. Ilmselt lähtuti kalkulatsioonist, et sundides Snow- vabadust riiklikest ja korporatiivsetest köidikutest, seades autoriteeti muutuste nõudmiseks. Pealegi polnud Snowden denit jääma paigale „vaenlase territooriumile”, aitab see kilbile ennekõike demokraatia alusväärtused, nagu informeeri- 2013. aastal enam otseselt ühegi riikliku luureorganisatsioo- põlistada narratiivi temast kui välisluure agendist, kes müüb tus, avalik debatt, õigus privaatsusele ja võimude lahususe ni palgal, vaid töötas allhanget tegeva Booz Allen Hamiltoni vaenulikele riikidele konfidentsiaalset luureinfot. Samuti näib printsiip. ridades. tõenäoline, et Moskva-eksiili peeti vajalikuks Snowdeni hääle Kui otsida Snowdenile paralleeli Eestist, siis pakuksin sel- Oma edasise tegevusplaani väljatöötamisel võttis Snowden summutamiseks. Kumbki kalkulatsioon pole nüüdseks täp- leks inimese, kes igasuguste väliste parameetrite, iseloomu- eeskujudeks endised kolleegid NSAst, vilepuhujad Thomas pi läinud. Süüdistused spionaažis pole tõestust leidnud ning joonte ning kõnepruugi poolest on Snowdeni täielik vas- Drake’i ja William Binney. Samuti kasutas ta oskuslikult ära ainus teadaolev kord, kui Snowden vaenlase käsilase rolli tand. Selleks on meie oma kultuskirjanik Kaur Kender, kelle tagantjärele tarkuse privileegi, nähes kõrvalt, kuidas Amee- mängis, pärineb ühelt Putini pressikonverentsilt, kus ta ilm- kohta võiks laenata fraasi Apple’i kuulsast telereklaamist: rika valitsus vilepuhujaid vaigistab ning paralleelselt lekitajate- selgelt võimude ettekirjutatud küsimusi esitas. „You can quote them, disagree with them, glorify or vilify ga koostööd teinud ajakirjanikke ähvardab1. Snowden mõis- See, mis pidi olema isolatsioon eksiilis, on muutunud avali- them. About the only thing you can’t do is ignore them.” tis, et laiaulatusliku debati algatamiseks ei piisa mõne üksiku kest esinemistest, intervjuudest ja koostööprojektidest pungil Kuid kui Kender räägib raha, vägivalla ja pornograafia keeles, infokillu paljastamisest. NSA meetodid tuleb täies hiilguses virtuaaleluks. Snowdeni advokaadi Ben Wizneri väitel elab siis Snowdeni loogiline ja kohati kuiv retoorika peaks avama päevavalgele tuua. 1,7 miljonit dokumenti, mille Snowden väi- tema kaitsealune väga tihedat elu. Näiteks Snowdeni 2015. väga kompleksseid probleeme, mille täielikuks mõistmiseks detavalt ajakirjanikele üle andis, näitavad tema tegevuse mas- aasta maikuu kalendrisse mahtusid videoesinemised Prince- läheks vaja kraadi arvutiteadustes. Mõni ime siis, et John taapsust. See arv lõi esialgu rivist välja isegi Ameerika luure- tonis, Stanfordis, konverentsiettekanded Norras, Austraa- Oliver soovitas Snowdenil fookuse kenderlikule mängumaa- organisatsioonide esindajad. lias ja Itaalias ning küsimuste ja vastuste ring Ecuadoris, mis le nihutada, selgitades NSA tegevust avalikkusele agentuuri järgnes temast vändatud dokumentaalfilmi „Citizenfour” li- võime kaudu pääseda ligi piltidele inimeste genitaalidest. See nastusele. Väidetavalt elatubki Snowden avalikest esinemis- on see diskussioonitasand, millest keskmine ameeriklane aru Toetajate ring laieneb test, mille tasud võivad ulatuda kuni 10 000 dollarini. saab. Ometi ei pidanud Snowden moonduma Kenderiks, et Ennast auditooriumile üksnes hääle ja videopildi vahendusel NSA luureskandaal ka kolm aastat pärast esimesi paljastusi Kaks ja pool aastat hiljem on sobilik küsida, kas Snowdenil ilmutavast Snowdenist on saanud omamoodi konverentsi- teemana kirgi kütaks. Maailma kuulsaim vilepuhuja pelgas esi- õnnestus avalik diskussioon soovitud voolusängi juhtida? Kas simulaakrum, kelle füüsilist distantsi on püütud samuti teh- algu, et tema lekitatud info püsib meedia huviorbiidis heal tema paljastustest alguse saanud arutelud on toonud endaga noloogiliste abivahenditega korvata. Näiteks tegi 2014. aasta juhul kolm päeva. kaasa ka suunamuutuse globaalses poliitikas? Esimesele kü- TEDi konverentsil debüüdi nn Snowdenbot. See on ratastel simusele võib kahtlemata jaatavalt vastata, mis tuleneb juba liikuv seadeldis, mida Snowden saab oma arvuti klaviatuurilt ainuüksi asjaolust, et ajakirjanikel on Snowdeni lekitatud do- juhtida ning mille pead asendab videoekraan. Snowdenbot Hirmuretoorika ohver kumentide läbitöötamine aega võtnud. Siiani tilgub aeg-ajalt võimaldab ruumilisi barjääre ületades distantsilt seltskonda avalikkuseni uut infot. sulanduda, kuid seda saab kasutada väga edukalt ka Snow- Erinevalt oma „saatusekaaslasest” Julian Assange’ist ei nau- Teiseks naudib Snowden vilepuhuja kohta harukordset tä- deniga selfie tegemiseks. Ühelt poolt on Snowden kerkinud di Snowden vilepuhuja ametiga kaasnevat meediatähelepa- helepanu – teda ei sega kohtuprotsessid ning ka tema demo- konverentside staariks tänu teda ümbritsevale skandaalsele nu. Avalikud esinemised ja intervjuud on tema jaoks pigem niseerimine on ameeriklastel ebaõnnestunud. Kui kodumaal infofoonile ning salapäraloorile, teisalt räägib Snowden tee- koormavad kohustused, mida on vaja täita, et teema pildil suhtub Snowdenisse negatiivselt 64% rahvast, siis Euroopas madest, mis lähevad kuulajatele korda. püsiks. Mantrana jookseb tema sõnavõttudest läbi mõte, et nähakse teda palju positiivsemas valguses. Prantsusmaal, Möödunud aasta septembris avaldatud nn Snowdeni lepin- ta ei taha rääkida endast, vaid probleemidest, mille ta on Hollandis ja Hispaanias on tema „toetusreiting” 80%, Itaa- gu (Snowden Treaty) esialgne visand näitab, et tema praegu- tõstatanud. Ta on väitnud, et kui tema süüdimõistmine tä- lias ja Saksamaal suisa 84%. Valitsusi peaks eriti murelikuks sel tegevusel on kaks selget fookust. Esiteks töötab ta sel- hendaks NSA programmide radikaalset revideerimist, on ta tegema Y-generatsiooni soosiv suhtumine Snowdenisse. Isegi le nimel, et vilepuhujatele oleks tagatud paremad õigused, enam kui valmis karistust kandma. Ameerikas on 18–34-aastaste vanusegrupi arvamus temast kui seda võimaldab praegune rahvusvaheline seadusandlus. Vähesele kuraasile ning tagasihoidlikule natuurile vaatama- positiivne2. Noorte jaoks asetsevad punased jooned privaat- Näiteks on lepingus kirjas punkt, et allakirjutanud riigid pea- ta on Snowdenist saanud postmodernse maailma kangela- susküsimustes hoopis mujal. vad kaitsma vilepuhujaid ka nende riikide tegutsemise eest, ne. See on maailm, kus jutt kurjuse telgedest või mustadest Valge Maja plaan taandada NSA skandaal Snowdeni perso- kes ei ole lepet ratifitseerinud. See muudaks otseselt Snow- ja valgetest jõududest kõlab küüniliselt ning anakronistlikult. naalküsimuseks ning seejärel isiklike rünnakute kaudu tee- deni enda olukorda turvalisemaks. Teiseks on see katse luua Ajaloo lõpus on just Ameerikast saanud riik, mille juhid am- ma päevakorralt maha võtta pole õnnestunud. Kui riigijuh- rahvusvahelist raamdokumenti, mis piiraks valitsus- ja luure- mutavad ideid Orwelli düstoopilistest nägemustest, andes tide tasandil arutatakse Snowdeni kaasust kulisside taga ja asutuste jälitusvõimekust ning kohustaks arvestama uute jätkuvalt valjuhäälselt mõista, et inimõigusi rikutakse mujal. meediale kedratakse päheõpitud vastuolulist PR-teksti, mil- seaduste ja programmide väljatöötamisel internetikasutajate jätkub > 22 : VIIEKÜMNE ESIMENE NUMBER : VEEBRUAR 2016 MAAILM

õigustega privaatsusele ning andmekaitsele. Lisaks lubavad fiiberoptilistest kaablitest. NSA elu teeb siin lihtsamaks ko- lugeda kõiki erakirju. Samuti peab NSA küsima erinevalt au- lepingule allakirjutanud riigid muuta oma jälitustegevust ava- duväljakueelis: 2002. aastal läbis USAd 99% interneti riba- toritaarsete režiimide julgeolekuorganitest andmete kogu- likkuse ees läbipaistvamaks. laiusest ja 33% maailmas tehtud telefonikõnedest. Omavo- miseks luba kohtult. Juriidiliselt on küll kõik korrektne, kuid lilise nuhkimise vältimiseks on näiteks Saksamaa, Brasiilia ja kui kohus annab loa üheksakümne üheksal juhul sajast ning India kaalumas regulatsioone, mis piiraksid informatsiooni aruandluskohustus poliitikute ees sisuliselt puudub, siis võib Panustab tehnoloogiale liikumist ning kohustaksid hoidma andmeid kohalikes ser- omasoodu kujuneda üsna düstoopiline reaalsus. verites. Samuti on näiteks Saksamaa valitsus katkestanud Selle näiteks on Snowdeni lekitatud materjalidest pärinev Lepingus sõnastatud ettepanekutele vaatamata on Snowden lepingu internetiteenuseid pakkunud Verizoniga ning Bra- info poliitradikaalide kohta, kelle pornotarbimise harjumusi skeptiline, et tema osutatud probleemidele leiduks poliitiline siilia otsustas tellida 4,5 miljardi dollari väärtuses lennukeid NSA monitoorib7. Avalikuks tulnud memo kohaselt plaanis lahendus, sest isegi kui Ameerika otsustaks praegu võtta vas- Boeingu asemel Saabilt5. Mõlema otsuse puhul viidati NSA NSA õõnestada neid andmeid kasutades kriitikute reputat- tu kõige eeskujulikumad seadused oma kodanike privaatsu- skandaalile. siooni. Terrorivastase võitluse tööriistad võivad muutuda se tagamiseks ning piiraks luureagentuuride tööd, ei kohusta Ühe uuringu kohaselt plaanib veerand rahvusvahelistest nõnda hõlpsalt vahendiks poliitiliste oponentide diskreditee- see Hiinat ega teisi riike samaga vastama. Nii jääb tõepoo- ettevõtetest viia oma andmed Ameerikast välja. Seetõttu rimiseks. Poliitiliste ambitsioonide kõrval võib andmemas- lest üle loota ainult sellele, et kunagi võetakse küberruumi on mõistetav, miks kõige enam kannatavad Snowdeni efekti siivide väärkohtlemist põhjustada ka inimlik nõrkus. Kuna tarbeks vastu inimõiguste deklaratsioon, mida austavad kõik tõttu pilvetehnoloogiaid pakkuvad kompaniid, nagu Cisco. NSA palgal on erinevate andmete kohaselt ligi 40 000 töö- riigid. Hinnanguliselt on Ameerika ettevõtted kaotanud tänu Snow- tajat (täpset numbrit hoiab NSA saladuses), siis statistiliselt Snowdeni arvates leidub igale poliitilisele probleemile ka denile nüüdseks ligi 180 miljardit dollarit. Positiivse poole on üpriski tõenäoline, et mõni neist nuhib tagaselja oma tehnoloogiline lahendus ja ennekõike tuleks just viimasele pealt on see sundinud ettevõtteid panustama rohkem tur- elukaaslase, endise partneri või armukese järele. Säärane panustada. Põhimõtteliselt tähendab see seda, et tulevi- variskide maandamisse. Ühtlasi on seni valitsusega käsikäes praktika on luureasutustes nii tavapärane, et sellele on suisa kus kaitseksid standardid, mis on süsteemide arhitektuuri töötanud Silicon Valleyst saanud muutuste eestkõneleja. Kui eraldi nimetus välja mõeldud – LOVEINT. aluseks, juba iseenesest kasutajaid riikide omavolilise nuh- mängus on kasumimarginaalid, siis ollakse valmis valitsusele Snowdeni missioon on sundida valitsust avalikkusele sele- kimise eest. Praegu toimub risti vastupidine. Näiteks NSA survet avaldama. Näiteks on Apple asunud võitlusse Suur- tama, miks ja kuidas nad inimeste andmeid koguvad. Tema programmi Bullrun kaudu loodeti varjatult tehnoloogia- britannia plaanide vastu tõhustada luureagentuuride tegut- hinnangul on kasutatud terrorivastast sõda suitsukattena, ettevõtteid mõjutada, et need disainiksid oma toodetesse semisvõimekust. Google, Facebook, Yahoo! ja Microsoft ot- et autoriseerida tegevusi, millele muidu avalikkuse mandaati „tagaukse”, mis võimaldaks NSAl isegi krüptitud andmetele sustasid võtta pärast programmi PRISM avalikustamist ette poleks saadud. Kui informeeritud ja avatud arutelu käigus ot- ligi pääseda. kohtutee ning nõuavad nüüd, et neil oleks lepingutest tule- sustatakse, et programmid, nagu Mainway, Fairview ja Trac- Snowdeni krüptofilosoofia nurgakiviks on teatav kodaniku- nev õigus esitada oma kasutajatele NSA tehtud päringute fin, on tõepoolest vajalikud ning turvalisuse tagamiseks tuleb allumatus. Ta usub, et muutes krüptimise universaalseks kohta rohkem infot. Usalduse suurendamiseks annab järjest privaatsusest loobuda, siis so be it. Kui aga keegi ütleb, et standardiks, võime juba praegu riiklike jälgimisprogrammide rohkem ettevõtteid välja nn „läbipaistvuse raportit”, milles teda jätab valitsuse nuhkimistegevus külmaks, sest tal pole haardest vabaneda. Hardcore liberaalina kaitseb Snowden tuuakse enamasti välja valitsusasutuste infopäringute arv ja midagi varjata, annab ta vabatahtlikult ära osa oma põhiõi- sõnumside krüptimisõigust Ameerika põhiseaduse esimese see, mitut kasutajakontot päringud puudutasid. gustest. Sellist suhtumist peab Snowden lubamatuks: „Mit- paragrahviga. Kas aga olukorda, kus oma põhiõiguste kaits- Oma tegevuse kohta on hakanud esitama avalikkusele sar- te kodanik ei pea riigile tõestama oma õigusi, vaid riik peab miseks tuleb kodanikel õppida ära krüptimine, saab pidada naseid raporteid viimaks ka NSA. Kuni Snowdeni afäärini oli tõestama, et tal on õigus neid riivata.”8 normaalseks? Selles valguses ootavad paljud õigustatult, et NSA aruandluskohustus isegi seadusandja ees pelgalt for- Võib olla üsna kindel, et avalik debatt järelevalveühiskonna Snowden vajutaks julgemalt poliitilise reformi pedaali. maalne. Alles avalikkuse kõrgendatud tähelepanu alla sattu- piiride kohta tuleb varem või hiljem. Kui riigijuhid ei suuda des hakati numbreid kokku lööma ja avastati, et oma koda- seda alustada, hüppab pimedast nurgast välja järgmine Snow- nikke massiliselt jälgides on suudetud avastada täpselt null den (väidetavalt on see juba juhtunud). Kummati suurenda- USA kannatab, aga ei tegutse terroristi. Ometi on USA kongress pikendanud alates 2001. vad luureagentuuride kasutatavad tehnoloogiad üksikisikute aastast seitse korda järjest Patriot Acti paragrahvi 215, mis võimalusi süsteemile vastu töötada. Snowden on võrrelnud Kuigi NSA jälgimisprogrammid on pälvinud üleüldist rah- võimaldab NSAl koguda metaandmeid telefonikõnede koh- moraalseid dilemmasid, millega arvutiteadlased praegu sil- vusvahelist hukkamõistu ja Snowdenit nimetatakse teatud ta, ilma et pikendamisotsusele eelnevalt oleks kordagi üldse mitsi seisavad, kahtlustega, mida aatompommi leiutamine tõi ringkondades rahvuskangelaseks, tõuseb tema paljastustest küsitud, kas selline andmekogumine on ka tulemuslik. Möö- kaasa füüsikutele. See, kuidas infoühiskond „atomaarse mo- reaalselt tulu alles siis, kui nördimusavaldused vormuvad po- dunud aasta 1. juunil jättis senat paragrahvi pikendamata. See mendi” lahendab, on meie ajastu üks põletavamaid küsimusi. liitilisteks otsusteks. Laiapõhjalisi diskussioone selle üle, kui- on seni Snowdeni suurimaks siseriiklikuks võiduks. das ühendada õigus privaatsusele küberruumi järjest laialda- Radikaalse reformimise asemel on Obama administratsioon sema patrullimisega, pole riigid siiski algatanud. Segane on NSA tiibu üksnes veidi kärpinud. Päev pärast Patriot Acti ae- seegi, kes ja kuidas peaks sellist arutelu juhtima. Snowdeni gumist vastu võetud Freedom Act on selle ehedaks tõestu- 1 Solomon, Norman; Wheeler, Marcy 2014. The Government War afäär on põhjustanud Ameerikale korvamatut mainekahju seks. Algselt sisaldas see reformipakett peale telefoniside Against Reporter James Risen. – The Nation, 08.10. ning muudab USA näpuvibutused autoritaarsete režiimide pealtkuulamise lõpetamise ka ettepanekuid lisada NSA nõu- 2 Nelson, Steven 2015. Edward Snowden Unpopular at Home, suunas jõuetuks. Pigem kannustavad need Hiinat ja Vene- deid menetlevasse FISA salakohtusse ekspert privaatsus- A Hero Abroad, Poll Finds. – U.S. News & World Report, 21.04. maad oma kübermusklit kasvatama, kasutades Snowdenit küsimustes, lubada suurfirmadel avaldada NSA päringute 3 Kanter, James; Chan, Sewell 2015. European Parliament Urges läänemaailma ees kilbina, et teha halva mängu juures head kohta detailsemat infot ja piirata programmi PRISM. Lõpuks Protection for Edward Snowden. – New York Times, 29.10. nägu. Ekspertide hinnangul ongi selline stsenaarium juba käi- roogiti kõik nimetatud ettepanekud välja, mistõttu fikseeriti 4 Bowe, Alexander 2015. Cybersecurity: We Need a Chinese ku läinud, sest hiinlaste küberrünnakute arv on alates 2013. põhimõtteliselt praegune status quo6. Snowden. – The Diplomat, 31.07. aastast järjest kasvanud4. Diplomaatilistel kohtumistel piisab 5 Kim, Eugene 2014. New Report Shows Edward Snowden’s hiinlastel aga ainult Snowdeni nime mainimisest, et tõestada Revelations Are Seriously Damaging US Tech Firms. – Business oma moraalset üleolekut ameeriklaste ees. So what? Insider, 30.07. Valusalt on luureskandaal mõjunud ka NSAga koostööd 6 Ackerman, Spencer 2015. Barack Obama and Surveillance Reform: teinud Ameerika telekommunikatsiooniettevõtetele, kes on Paljude Snowdeni kriitikute jaoks on ta põhjustanud tormi A Story of Vacillation, Caution and Fear. – The Guardian, 03.06. kaotanud seeläbi rahvusvahelisel turul oma konkurentsieeli- veeklaasis. Valitsused on nuhkinud üksteise taga aegade 7 Greenwald, Glenn; Grim, Ryan; Gallagher, Ryan 2013. Top-Secret se. Kui varem said Google, Facebook ja Yahoo! väita, et nad algusest saati ning infoühiskond pakub selleks lihtsalt roh- Document Reveals NSA Spied On Porn Habits As Part Of Plan To annavad NSAle andmeid üle üksnes juhul, kui agentuur esi- kem võimalusi, millega tuleb paratamatult arvestada. Pea- Discredit ’Radicalizers’. – The Huffington Post, 26.11. tab selleks kohtuorderi, siis Snowdeni lekitatud dokumenti- legi pole nende väitel NSA puhul tegu KGB või Stasi masti 8 Cohen, Stephen F.; vanden Heuvel, Katrina 2014. Edward dest ilmneb, kuidas NSA kogub tagaselja andmeid ka näiteks organisatsiooniga, mis tõepoolest püüdlesid selle poole, et Snowden: A „Nation” Interview. – The Nation, 28.10. < eelneb : 23 Häkkeri ambivalentne

eetika FILM Vaatas: Jaak Ilomets

„Mr. Robot” (2015 –..., USA). Looja Sam Esmail, osades Rami Malek, Christian Slater, Carly Chaikin jt.

Eelmisel aastal maailma teleekraanidele jõudnud 10-osalise kustel, vaid häkitava lollusel (nagu see ju päriselus tihti ongi). jättes peaaegu kõik otsad lahtiseks. Revolutsioon ei too maa- sarja „Mr. Robot” peategelane on häkker Elliot Alderson Näiteks saab peategelase soov teiste sotsiaalmeediaeludes ilmalõppu, võimusuhted jäävad paika, peategelased on sama (Rami Malek), kes töötab päeval IT-spetsialistina suurkorpo- sobrada teoks, kuna inimesed ei suuda valida endale turva- segaduses. Fsociety liikmed ei suuda isegi enda võitu (loe: ratsiooni E Corp heaks, kuid öösel kasutab oma IT-oskusi, et lisi salasõnu, ning lihtsaim viis politsei infosüsteemi viirusega õnnestunud häkki) nautida, vaid proovivad selgeks saada, mis inimeste järele nuhkida. Mõnikord on tema eesmärgiks kau- nakatamiseks on politseiparklasse visatud USB-pulgad – küll peaks üldse olema nende järgmine käik. gete kurjategijate paljastamine, teistel kordadel on häkkimise keegi mõne üles korjab ja tööarvutisse pistab. Teisalt on see just ideaalne paralleel araabia kevadega, mil- ohvreiks tema elus figureerivad inimesed ning nende tutta- Samas ei suudeta sarjas klišeesid täiesti vältida. Siingi on le puhul revolutsioon süstis kõigisse usku, kuid n-ö hommiku vad – kõik selleks, et maailmas pesitsev ebamoraalsus saaks häkkeri lemmikrõivaks kapuutsiga must pusa, kuskil on kõi- saabudes polnud suurt midagi muutunud. Arvata on, et tei- päevavalgele toodud. gega seotud tehniliselt eriti andekad hiinlased, fsociety peab ses hooajas (mis ongi juba tegemisel ja jõuab USA teleekraa- Sarja tehniline konsultant on nimetanud Ellioti eetiliseks kandma Anonymousiga sarnaseid maske, koosnema poliit- nidele suvel) ei ela meie tegelased mingisuguses valgustatud häkkeriks1 ning hoolimata kõikidest hädadest, kuhu ta ise ja korrektselt kõiksugu enamustest ja vähemustest ning „kur- utoopias, vaid hoopis segasemal ajastul, kus revolutsioon on tema ettevõtmistega seotud inimesed sarja jooksul satuvad, jus” kannab musti ülikondi, tumedaid päikseprille ja jälitab söönud enda lapsed ja sünnitanud veelgi suurema kurjuse. tahetakse meid veenda selles, et Elliot on õilis ja hea inimene – sind igal pool. Näiteks tõusis Lähis-Ida viimaste aastate turbulentsist esile kuigi peategelane häkib isiklikel eesmärkidel, saadab seda pi- Kuid häkkimine ja tehnoloogia on ainult pealispind, režis- ISIS, ent olulisem on mõista, et demokraatlikud muutused ei devalt maailma päästev retoorika. See loob Elliotist moraal- söör Sam Esmail on öelnud, et sarja põhilised motivaatorid saanudki tekkida tühjale kohale. Just see oleks mu suurim et- selt ambivalentse kangelase, kelle motiivid sarja edenedes olid peale infotehnoloogilise arengu ka 2008. aasta ülemaa- teheide seriaalis kujutatud fsocietyle – võitlusväljale torma- ainult hägustuvad. ilmne finantskriis ja 2010. aastal alguse saanud araabia kevad3. tes on neil küll olemas kõik vahendid, et süsteem hävitada, Sellele aitab kaasa ka mitmeplaaniline loojutustamisviis, mil- Just enda teise kodumaa Egiptuse külastamine vahetult pä- kuid puudub aim sellest, mis peaks vana süsteemi asemele lega Elliot otsib oma valikutele rohkem toetust vaatajatelt rast araabia kevade sündmusi veenis teda looma sarja, kus tulema. kui kaastegelastelt sarja reaalsuses, justkui vihjates, et kogu noored inimesed suudavad tänapäeva tehnoloogiat ja sot- Kui Evil Corpi juht laseb pärast finantskrahhi selgitamist tõde ei saa mõista keegi – ei tema jutustajana ega ka meie siaalmeediat kasutades laialdasi muutusi ellu viia. Kui lisa- endal otse-eetris ajud välja, siis taustal võime ette kujutada vaatajatena, kuid meil kõigil on võimalus selle tõega mani- da siia veel liikumisest Occupy Wall Street tuule tiibadesse tuhandeid lihtsaid pereinimesi, kes rünnaku tõttu oma töö puleerida ja seda enda äranägemise järgi interpreteerida. saanud diskursus „99% versus 1%” ja Edward Snowdeni pal- kaotavad ning vastupidi fsociety plaanidele kõigest ilma jää- Ebausaldusväärse jutustajana võib Elliot rääkida vastuolulist jastused, saamegi teemaderingi, mille peale on võimalik ehi- vad. Kuigi eesmärk on just neid tavalisi inimesi laenukoor- juttu, unustada asju ja muuta ka nimesid – näiteks ühel het- tada üks korralik 21. sajandi alguse probleemidega tegelev musest vabastamisega aidata, siis võib-olla just neile on ta- kel sarja alguses annab ta teada, et tema on E Corpi alati Evil (vandenõu)seriaal. gajärjed kõige rängemad. Kuidas sa ikkagi kustutad kellegi Corpiks nimetanud, misjärel teevad seda ka kõik ülejäänud Kõiki neid arenguid ja sündmusi iseloomustab lootuse ja võlad, ent jätad teised pangaandmed alles? Tulemuseks saab sarja tegelased ning mis hakkab mitteproblemaatiliselt kohe lootusetuse vaheline pinge, kus me elame ühelt poolt millegi olla ainult finantssüsteemi täielik kokkuvarisemine, mida kin- ka korporatsiooni logos jne kajastuma. uue ootuses, teisalt aga tunneme suurt hirmu tulevase ees. nitavad ka sarja viimases osas näidatud kaadrid ja uudised Vaimselt ebastabiilse Ellioti päevane töö viib ta kokku sala- Selline ebakindlus on suurendanud inimeste usku erineva- sellest, kuidas teiste valitsuste kõrval on ka Eesti omal oht pärase organisatsiooniga fsociety ning nende veelgi salapära- tesse vandenõuteooriatesse või, nagu sedastab „Salatoimi- toimunud sündmuste tõttu kukkuda. sema juhi Mr. Robotiga (Christian Slater). Üheskoos võetakse kute” uuenenud tunnuslause, „truth is still out there”. Sellegi Kuigi sarja tegevus toimub eranditult väga piiratud aegruumi- eesmärgiks korraldada revolutsioon rahamaailmas – kustuta- 90ndate keskel maailma vallutanud sarja tagasitulekut võib lises situatsioonis, paistavad pangaandmete hävitamise tagada kõigi Evil Corpi klientide võlad, ilma et neid oleks võimalik vaadelda muu hulgas kui märki segaste aegade naasmisest. järjed mõjutavat sarjas näidatud uudiskatkete põhjal peale kuidagi taastada. Kohati tundub, et kõik maailma inimesed Samamoodi pakuvad ju igasugused selgeltnägijad ja lapiku USA just eriti Ida-Euroopat. Kui New Yorgi tänavatele ko- on selle panga kliendid ning vähemalt Ellioti arvates on just maailma teooriad paljudele inimestele mingitki kindlust ning gunenud maskides inimeste massid paistavad väljendavat Evil Corp kõikide maailma hädade taga. Samal ajal proo- lohutust olukorras, kus on järjest keerukam maailma poliiti- rahulolu pangandussüsteemi kokkuvarisemise üle, siis mujal vib Elliot mõista, kes on ikkagi see salapärane Mr. Robot ja listele ja majanduslikele probleemidele lahendusi leida. maailmas ollakse paanikas. Nagu sarja viimases osas selgub, miks ta just tema on välja valinud ning sündmuste keerisesse Lisaks paralleelile „Salatoimikutega” on „Mr. Robot” täis ei ole Elliot (ebausaldusväärse jutustajana) veendunud, et just tõmmanud. erinevaid viiteid lugematutele filmidele, mistõttu saadab vaa- tema kogu selle pangandussüsteemi kokkuvarisemise kor- Viimased aastad on näinud häkkerifilmide ja -seriaalide uut tamist alati tunne, justkui me oleks seda enne näinud. Esmail raldas, täpselt nagu Times Square’ilt kaovad ühe silmapilgu- tõusu, olgu selleks siis „CSI” järjekordne mugandus „CSI: ei ole seda ka varjanud, nimetades eeskujudeks selliseid fil- ga fsocietyt toetavad rahvamassid. Kas me ei olnud lihtsalt Cyber” (2015) või ka Michael Manni väga nauditava pildikee- me nagu „Kaklusklubi”, „Ameerika psühhopaat”, „Kellavär- ühe järgmise poliitmajanduslikest mahhinatsioonidest tingi- le, kuid banaalse sisuga ning suurema tähelepanuta jäänud giga apelsin”, „Taksojuht” ja „Maatriks”. „Laenamine” puudu- tud krahhi tunnistajateks? Kas Ellioti kujul pole tegemist liht- „Blackhat: Kübertorm” (2015). Neile kõigile heidetakse ette tab nii sisu, põhilisi puänte kui ka lihtsalt meeleolu. Ehk kõige salt vaimuhaige noormehega, kes nägi nendes sündmustes IT-reaalsusest väga kaugel tegutsemist, mistõttu peetakse olulisema vihje tegelaste kohta annab sarja kolmas osa, kui endal suuremat rolli, kui tal tegelikult oli? „Mr. Robotist” palju rohkem lugu. Internetist võib leida mit- näeme taustal Tarsem Singhi eelmise aasta filmi „Isetu” meid lehekülgi, kus IT-maailmaga rohkem kursis olevad ini- („Self/less”) plakatit. Seda keskpärast filmi näinud vaatajad mesed hindavad filmis kasutatud programmide ja ründeviisi- saavad juba antud kaadriga aimu, kes Mr. Robot ikkagi on. de vastavust päriselule2. Sellesse debatti pikemalt laskumata Kuigi draama seisukohalt on viimane küsimus paljude jaoks 1 Tracy, Abigail 2015. ’Mr. Robot’s’ Cyber Crime Expert Talks on filmihuvilisele lihtsalt värskendav, et oleme liikunud edasi väga põnev, ei seisne sarja väärtus minu jaoks tegelasteva- Accuracy, Hacking Misconceptions And What Other Shows ajast, mil häkkeriks olemine tähendas oluliste failide kopee- helistes suhetes (ja nende etteaimatavuses), vaid küsimuses Get Wrong. – Forbes, 08.07. rimist ebamäärases Windowsi-sarnases süsteemis või ülikii- poliitilis-majanduslike süsteemide toimimise kohta. 2 Exploring the Hacker Tools of Mr Robot. – HackerTarget.com. ret ja valju klaviatuuril klõbistamist. Samuti on rõõm näha, et Selle teemaga tegelemiseks saame tõelise võimaluse aga al- 3 Eyerly, Alan 2015. Wealth disparity, hackers and cyber threats IT-süsteemidesse tungimine ei põhine tihtilugu häkkeri os- les viimases osas. Ühelt poolt ei anna see mingeid lahendusi, in ’Mr. Robot’. – Los Angeles Times, 29.05. PÕLVA 30.MÄRTSJÕHVI5.APRILLVÕRU8.RAKVERE18. VILJANDI20./21.APRILL+2./10.MAIHAAPSALU17.VEEBRUAR TALLINN 19.APRILLVIIMSI29.TARTU26.MAI Lavastaja MarikaPalmKunstnik javalguskunstnikKristjanSuitsKostüümikunstnik NeoonMust Muusika HeinrichChristensen,NilsP.Munk, JonasMunkHansenjaRikkeBilde

Laulusõnad tõlkinudMCLord Muusikaline kujundusKaarelKuusk Christensen Heinrich Osades AdeeleSepp,RaitÕunapuuja KaarelKuusk Ugala kassatel 433 0777/[email protected]

ALLA 14 KEELATUD! #SEEPOLESULMINGILUTSUKEVADE VILJANDI 20./21. APRILL + 2./10. MAI HAAPSALU 17. VEEBRUAR PIDU, MIDA EI TASU MAHA MAGADA PÕLVA 30. MÄRTS JÕHVI 5. APRILL VÕRU 8. APRILL RAKVERE 18. APRILL VEEBRUAR 2016 : 25 TALLINN 19. APRILL VIIMSI 29. APRILL TARTU 26. MAI AUXi vabariigi aastapäeva eeldinee peakülaline on Shigeto Tallinnas ja Tartus pühitsetakse sisse Estonian Funk Embassy Peosari AUX kostitab külalisi riigi sünnipäeva eelõhtul Von Krahlis hambaauku eksivate kanapeede asemel mitmekäigulise à la carte dineega – külla saabub Ameerikamaalt pärit elektroonik Shigeto. Zach Saginaw ehk Shigeto on üks neist põneva helimaitsega muusikutest, kelle minevik, olevik 11. veebruaril tähistatakse Tartus Genialistide Klubis ja ja tulevik tõlgenduvad peategelase enda käe läbi mingit laadi eklektilis-meloodiliseks juturaa- 12. veebruaril Tallinnas Von Krahlis Estonian Funk Embassy matuks, mida on paslik ette kanda nii koduses magamistoas kui ka elavas klubimiljöös. Vaid sündi ja muusikat, mis loob sõprust. Nižni Novgorodist MUUSIKA loetud kuud tagasi oma kolmanda plaadi „Intermission” üllitanud Shigeto esitles loodut hiljuti sõidab külla The Soul Surfers, eelmisel aastal Los Angelese edukalt Gilles Petersoni ja Benji B raadiosaadetes ning 23. veebruari õhtul saab ka plaadifirma Ubiquity alt esimese kauamängiva välja andnud Tallinna rahvas mehe käekirjast konkreetse pildi. Halba ei tee sealjuures kollektiiv, et esineda koos kohaliku funk’i-skeene eestvedaja ka fakt, et tegemist on live-esinemisega. Lexsoul Dancemachine’iga. Shigeto võrdlemisi unikaalset sulamit hiphopist, džässist ja Plaate keerutavad kahel õhtupoolikul Misha Panfilov, DJ Sh elektroonikast toetavad Lauri Täht ja Firejosé. an Bandit, Gonza, Vares, Kähr, Ehte, Photoindustries ja San ti C ele st Antonio. e. Fo to Estonian Funk Embassy sündis viimastel aas- : p re MÜRK RIOT ss tatel laiemat kõlapinda leidnud kohaliku funk-soul-diskomuusika esiletõusust. Virtu- 20. veebruaril ühendavad klubis Lekker aalne saatkond astub ellu, et viia eesti ar- jõud kohalik üritustesari MÜRK, tech- tistid välismaale ning tuua välisartistid no’le orienteeritud läti peosari RIOT Eestimaale. EFE eesmärk on inimesed ja soome underground techno lei- tantsima panna, muusikat vinüülile beli Black.Records boss Albert pressida ja ühendada heatujumuu- Williams. sika austajaid. ALLA 14 KEELATUD! #SEEPOLESULMINGILUTSUKEVADE Jõuliste ja kiirete settide poolest tuntud Williams on kuluta- nud plaate juba alates 90nda- test, kuid produtseerimisega alustas mees alles kaks aastat tagasi. RIOTi seltskonnast saabu- vad Tallinnasse meid juba mitu korda külastanud DJ Gesta koos DJ Girts Reiniksi ja VJ Shanti Celeste, Rezzett ja Samo DJ Dee’ga. Enda MÜRGI-debüü- Lekkeris di teeb ka kohalik Veiko Kikas, üks elavatest techno-entsüklo- peediatest, kes on oma mängu- Vastavatud klubi veebruarikuine line-up on Müürilehe peo- oskused mitme aasta jooksul uue- osakonna võimatu valiku ette pannud – sel kuul tasub sam- le tasemele viinud. mud üsna mitmel korral Lekkerisse seada! Ja vähe sellest – kõik emigreerunud tantsumuusikasõbrad võivad rahumeeli kotid kokku pakkida ja tagasi kodumaale naasta, sest tun- Viljandi Etnoreivib dub, et kilulinna peoskeene teeb juba piiri taga toimuvale silmad ette. 13. veebruaril kohtuvad Viljandi Pärimus- 12. veebruaril kolib koos diskokuuli ja plaatidega esma- muusika Aidas värvikad maailmamustrid ja kordselt Lekkerisse Haigla Peo seltskond, kes jätkab jõud- bassimuusika nõrkematu vaim, sest just siis toi- sal joonel oma lemmiknaisartistide toomist Tallinnasse. Kui mub Eesti Pärimusmuusika Keskuse ja kultuurirüh- detsembris kuulus aukülalise tiitel Sassy J-le, siis nüüd on mituse Valge Saal korraldatav järjekordne Tantsuõhtu. kord DJ, produtsendi ja Bristoli house’i-rinde esinaise Shanti XX #ETNOREIV. Celeste’i käes. Seekord kujundab ühe osa õhtust oma helide järgi rootsi-colom- Nädal hiljem, 19. veebruaril on maja Mutant Disco päralt, bia päritolu DJ ja produtsent Dance Kill Move, kelle muusikaassortiist kes on meelitanud Eestisse taas UK duo Rezzetti – praegu- käivad läbi kõiksugu troopilised biidid, alustades reggaeton’ist ja lõpetades trap’iga. se aja house’i ja techno ühed kõige kavalamad ja jultunumad Tema loomingut on avaldanud plaadifirma Enchufada ja ta on tantsutanud inimesi erinevatel tüübid, kel on alates aastatagusest Tallinna-külastusest mitu festivalidel üle maailma. top-notch plaati ilmunud, nii et valmistuda tasuks jällegi kõve- Õhtu teiseks peakülaliseks on õige pea oma uut EPd esitlev Keshob, kelle sulest võib oodata maks heliseikluseks. oriendise vaibiga dub-fusioone, trummi ja bassi, transsi ning rahumeelset mässu. 23. veebruaril tähistab Lekker aga tantsumaratoniga vaba- Lisaks saavad sõna ka Viljandi kohaliku kru Tantsuõhtu residendid Harl:Etno, Ihv, VaimuVae- riigi aastapäeva ning spets-vastuvõtult põikab seekord läbi gus ja Aicomänd. Samo DJ, L.I.E.S. Recordsi kvaliteedimärgiga Stockholmi Tantsuõhtu on alates 2013. aastast Viljandis toimuv elektroonilise tantsumuusika peosari, DJ ja produtsent, kes on lisaks tuntud ka produtsendiduost Heinrich mille käivitavaks jõuks on lisaks muusikale ka temaatiline ruumikujundus. Sling & Samo. Christensen TOETA MENTALITEETI, MILLESSE USUD.

VORMISTA ENDALE TELLIMUS VÕI OLE MEILE TOEKS ÜHEKORDSE TOETUSEGA AADRESSIL Lavastaja Marika Palm Kunstnik ja valguskunstnik Kristjan Suits Kostüümikunstnik Neoon Must Muusika Heinrich Christensen, Nils P. Munk, Jonas Munk Hansen ja Rikke Bilde Laulusõnad tõlkinud MC Lord Muusikaline kujundus Kaarel Kuusk Osades Adeele Sepp, Rait Õunapuu ja Kaarel Kuusk MUURILEHT.EE/TELLIMINE

Ugala kassa tel 433 0777 / [email protected] 26 : VIIEKÜMNE ESIMENE NUMBER : VEEBRUAR 2016

Marit Sirgmets: „Kaart ja territoorium” algab skaalal „mis on päris” – „mis ei ole”. Elav karakterite seltskond seisab vas- tamisi mitme küsimusega. Kas kontseptuaalne kunst on pä- ris? Kas suveniirid on päris? Kas armastus on päris? Kuni pilti „Kaart ja tuleb surm. Konkreetne asi, täitsa päris, võtab hoo maha. Tegelased, kes esimeses vaatuses elasid, küsisid, arvasid, su- landuvad nüüd üheks mõtete vooks, esseeks teemal „indi- viid ja tema suhe enda surmaga”. Juhan Ulfsak: Esimene vaatus kui so called life ja teine vaatus territoorium” – kui surm. Esimene on lahtisema struktuuriga ja siiski dünaa- TEATER milisem, tegelased suhtlevad laval omavahel, kohati on aja ja ruumi ühtsus – nii nagu teatris käib. Teises vaatuses seda ei ole, on installatsioon – maailmalõpukohvik või kabel või krematoorium. Aeg on suhteline, tegelased vaatavad enda mis see on elu jumala vaatepunktist. Üldiselt ollakse harjutud sellega, et teine vaatus jätkub sealt, kus esimene lõppes, lahendab esimese probleeme. Minu jaoks lõpeb näidend esimese vaatu- sega ära ja teine on epiloog. M.S.: Teine vaatus ei lahenda aktiivselt esimese probleeme, ja millena see aga siiski on ühised osad, mis arenevad. J.U.: Seal toimub vaatepunkti muutus. Elu on välja voolanud, tegelased vaatavad oma elule tagasi. Võib-olla mul oli teine vaatus isegi veel staatilisemaks mõeldud. Võib-olla olekski pidanud olema. Huvitav on, et keegi ütles, et teine vaatus paistab läheb väga romaani mööda. Minu arvates ei ole seal suurt midagi romaanist. Mida ma teen, on see, et lagundan kõik ära, aga siis kokku pannes, neid tükke omavahel paigutades Vestlevad Marit Sirgmets ja Juhan Ulfsak tahan säilitada seda tunnet, miks ma olen selle autori üldse valinud. M.S.: Loed raamatut ja see tunne, mis sul kui lugejal tekib, selle tõlgid teatri keelde, tekitad publikus sarnase tunde, lihtsalt teatraalsete vahenditega. Oled teinud seda edukalt, minu jaoks vähemalt lõhnab lava kõvasti Houellebecqi järele – tekst, heli, visuaal, tegelased, ideed, kõik toetavad truult autorit. Draamateatri lavalaudadel on võtnud vormi Michel Houellebecqi samanimelise romaani J.U.: Laiemalt pole olnud ainueesmärk teose ettekandmine ainetel loodud „Kaart ja territoorium”. Lavastaja Juhan Ulfsak ja vaataja Marit Sirgmets lavalises vormis, vaid olen püüdnud luua stiili ja maailma, mis istusid maha ning rääkisid lavastusest, autoritruudusest, feminismist ja siirusest. on houellebecqlikus meeleolus – esseistlik ja natuke võõ- randunud, ning siis natuke rääkida. Nagu Houellebecq on öelnud, et teda ei huvita tegelased, teda huvitavad mõtted. M.S.: Samas on tegelastel esimeses poo- les väga palju rõhku, kuigi juba seal on nad joonistatud maailmavaate karikatuursete esindajatena, kelle eesmärk on rikastada teemasid eri arvamustega. Esseistlikule stiilile aitab kaasa ka see, et kõik tegelased muudkui väljendavad, ilma et nad laskuksid omavahelistesse konfliktidesse või püüak- Foto: AleksanderFoto: Kelpman sid kuidagi teisi tegelasi oma arvamuse õig- suses veenda. J.U.: Kui keegi üritab kedagi mõjutada, siis vaatajat, seda otseses ja ülekantud tähen- M.S.: Lugesin just arvamusartiklist „Dear White America” duses. Teha oma hääl üksinduses kuulda- sellest, et kõik valged peaksid tunnistama oma rassismi, sest vaks. Üks mu korduv motiiv on see, et te- juba see, kui ma võtan valgena mingi töökoha ega jäta ruumi gelased on koos laval, aga nad räägivad üksi konkurentsis nõrgemale, on rassistlik samm. ja vaatavad üksteisest mööda. Ma objektis- J.U.: Selles kontekstis, jah, peaks ennast hoopis taandama. tan inimesi laval. Tegelane muutub kohati Kui ma lähen lavastama, olen juba võimupositsioonil ja siis objektiks, kellele teine saab näidata näpuga hakkan naisi vabastama – see kõlab kahtlaselt, kuigi ise mõt- nagu katkisele lillevaasile ja rääkida temast len seda siiralt. Ma olen üritanud seda lahendada, andes va- tema enda juuresolekul. bad käed, tekitanud olukorra, kus kõigil tegelastel on võima- M.S.: Üks kriitiliselt objektistatud tegelane, ka tavapärase- panna. See seab küsimuse alla tema tõsiseltvõetavuse. Ja sel- lus teha rohkem, kui neil repliikides kirjas on. Ühel hetkel mas mõistes, on Olga. lisel juhul ilu pigem nõrgestab. on näitleja töö minna lavastajast mööda ja suhestuda selle J.U.: Houellebecq saab naise kujutamise eest mööda päid ja J.U.: Võib-olla on sealt lennanud pesuveega välja mingi maailmaga sõltumata lavastajast, kaotada see keskealine valge jalgu, millegipärast mitte Eestis, aga mujal küll. Tema pesu- nüanss, mis sulle oleks meeldinud, rohkem self-made woman. mees sealt vahelt ja minna otse. Ma usun, et näitlejad nõus- modellidest superintelligentsed ja rikkad Ida-Euroopa taus- Minu arvates on seal see sõltumatus sees. Selles mõttes jään tuvad minuga, et kõigil on olnud võimalus oma rolli väga pal- taga fantastilised naised, kes kõik anduvad mingil põhjusel sinuga eriarvamusele. ju mõjutada. Kuni selleni välja, et mulle tuuakse leht paberit tema pooletoobistele peategelastele, kes on selgelt tema M.S.: Seda on raske kritiseerida, sest esimene mõte on ikka, ja öeldakse, et kirjutasin täna õhtul selle, tahan seda teha. alter ego’d, on minu arvates natuke keel põses kirjutatud, et et mu tundlikkuslävi on liiga madal, näen probleeme seal, M.S.: Näitlejate isiklikku suhet materjaliga on näha. Näiteks panen nüüd, kirjutan endale sellise. Ma ei ole teda paranda- kus neid pole. Eriti ohtlik on naisena neid küsimusi püstitada, noore näitleja tegelaskujus (Pääru Oja) on see väga selge, ma hakanud, vastupidi, ma olen selle veel kaugemale viinud, sest nii lihtne on endale märk otsaette saada, ja karmi femi- eriti kuna näitleja mängib näitlejat. Võte, mis on tuttav nii veel rohkem ära stiliseerinud, et ta oleks veel selgemalt min- nisti kuvand ei aita probleeme lahendada, pigem vastupidi. mõnestki metateatri stiiliga flirtivast lavastusest. Tema tege- gisugune vaimolend, peategelase märg unenägu, niisugust J.U.: Mina pean ennast feministiks – niivõrd, kuivõrd oskan. laskuju püstitab jõuliselt päris/mittepäris küsimusi, mis kul- inimest ei saagi olemas olla. See karakter on teadlikult nii- Kui Kristian Smeds käis esimest korda Eestis teatris, siis mineerub tema bravuurika lavalt lahkumisega – tal on kõrini, moodi lahendatud. See pole üldistus naistest, see on lõbus tema meelest oli huvitav, et meil siin tegelevad naisnäitle- talle aitab. Selles stseenis oli mul raske temaga empaatiline katse olla autoritruu. jad laval põhiliselt „naiseks” olemisega, kinnistavad nii-öelda olla, sest mul oli tunne, et üritad müüa konstrueeritud tegu M.S.: Raamatus on Olga eelkõige ambitsioonikas, end nul- stereotüüpi. Kindlasti on mul ambitsioon läheneda teisiti, spontaanse väljakõndimise pähe. list üles töötanud karjäärinaine, kes on lisaks sellele ka ihal- aga küsimus on selles, kas ma üldse saan. Mina olen ju kõi- J.U.: Ei, nii loll ma ei ole. Asi sai alguse sellest, et ma tahtsin, dusväärne. Lavastuses on ta aga esmajoones müstiline ihal- ge suurem vaenlane – keskealine valge mees ja lavastamise et seltskonnas oleks ka üks teatriinimene. Tahtsin, et keegi dusobjekt, kes töötab turismibüroos ja oskab hästi laulda. hetkel võimupositsioonil. Ma ei ole ka rassist kohe üldse, aga oleks kontseptuaalse kunsti suhtes kriitilisel seisukohal. Minu Tema ambitsioonikus ei tule läbi või info tuleb liiga hilja, kui kas mu kõikemõistev humanistlik hoiak ei ole juba kuidagi arvates see sobis teatriinimesele. Konkreetne monoloog al- olen vaatajana ta juba stereotüübi alla liigitanud. Ta on küll dotseeriv ja rassistlik? Kas minu lähenemine naiskolleegile, gas aga mõttest, et näitleja võiks teha stand-up’i – praegu on võimupositsioonil, kuid mitte tema saavutuste või iseloomu, et pane nüüd vastu, näita nendele jorssidele koht kätte, too väga populaarne teha stand-up-etendusi. Teha oma elust sel- vaid välimuse pärast. Kui keegi on ilus, on ta iseenesestmõis- julgemalt oma materjali sisse, ei ole juba iseenesest šovinist- line naksakalt satiiriline nali. Selle konkreetse näitlejaga koos tetavalt võimupositsioonil, muule pole just nagu vaja rõhku lik? Ma olen vales positsioonis sel hetkel. töötades jõudsime sellise stand-up’ini. : 27

M.S.: Jah, kui võtta seda puhta konstruktsioonina, sellena, mis ta on, siis saan dramaturgilisest valikust aru – nii nagu Houellebecq kirjutas ennast kirjaniku tegelaskujuna romaani sisse, nii lavastas ka Juhan teatritegija sisse. Ja mõlemad sure- vad selles loos – näitleja professionaalselt, kirjanik füüsiliselt. Sellest lähtuvalt on ka selge, miks Pääru mängib teises vaatuses Houellebecqi.

J.U.: Väga täpne analüüs. See pakub mulle palju lõbu, et ta TEATER on teises vaatuses ainuke, kes näitleb, kes teeb karakterrolli. Ta läheb pärast oma siirast näitlejamonoloogi otse grimmi. See on selline postdramaatiline stand-up. Ma saan aru, et sa tahaksid nagu väikest vihjet või silmapilgutust. M.S.: Valik on tegelikult selge, ma teen isegi asju, kuhu ma ei pane seda silmapilgutust sisse, vaid võtan arusaamist ise- enesestmõistetavana, aga võib-olla on siin tegemist Draa- mateatri kontekstiga – Juhan peab Draamateatri publikut naiivseks ja tuleb nüüd vanade võtetega üllatama. J.U.: Kuskil olin enne esikat öelnud, et ma olen oma radi- kaalsed tungid välja elanud. See on jama. Keerulisemaid es- teetilisi otsinguid on veel kavas küll, aga praegu ei olnud mul plaanis Draamateatri publikut hirmutada, et nüüd panen kõigile vastu pead. Minu huvi Draamateatris tükki teha oli sellest majast lähtuv. Üks tähtis suur lava, mis asub Tallinna südalinnas, ei räägi mulle midagi nüüdsest ajast, ja kui ma mõtlen Houellebecqi peale, siis tema räägib minuga midagi minu elust praegu siin planeedil. Tahtsin tuua seda tunnetust ja neid teemasid natuke tolmuseks peetavale lavale. Houel- lebecqi puhul on oluline ka vana maailma kadumise teema, mida võime vaadata metafoorina vana teatri mõttes. Selles on palju melanhooliat ja ilu. Punastes kardinates on senti- mentaalne väärtus, ükskõik kui palju seda ei kritiseerita. M.S.: Kui eksperimentaalsed tegijad lähevad institutsiooni- teatrisse, siis võib-olla see on isegi eksperimentaalsem väl- jakutse kui koduses laboratooriumis katsetamine. Tead, kellega räägid, ja tead, mida öelda, aga räägid vaatajaga natuke teist keelt. J.U.: Ma arvan, et kui asi, mida sa tahad öelda, on piisavalt oluline, siis ütle seda publikule arusaadavalt. M.S.: Aga ka seeditavalt. „Kaardis ja territooriumis” lahjen- davad igapäevased banaalsused eksistentsialistlikke ja kapi- talistlikke osasid piisavalt, nii et ei teki piinlikku targutamise tunnet. J.U.: Inimese olemuses on ju kaks poolust: on jumalik, püha olemus, mis otsib tõde, ja samal ajal on inimene kohutavalt naeruväärne. See on elus ka nii, et keegi ei salli targutajaid. Keegi ajab näpu püsti ja räägib järsku kohutavalt tõsise hää- lega mingisugusest asjast. Võib-olla oleks kõigil sedasama juttu väga huvitav lugeda või dokumentaalfilmina vaadata, aga kui keegi hakkab sotsiaalses situatsioonis õudselt seleta- ma, siis see on vastumeelne. Samas kui inimene räägib sama jutu ära kuidagi teistmoodi, viskab mõne nalja, siis läheb hoopis teisiti. M.S.: Need naljamomendid, mille sa sisse tood, on heataht- likud, ei ole ärapanemist või irooniat, teed audience friendly’t avangardi. J.U.: Iroonia puhul on oluline, kas sul on eneseirooniat, mitte sellist pinnapealset, vaid kohe päriselt tajud ja julged tunnistada oma naeruväärsust. Selline suvaline eneseiroonia on muidugi kaitsekilp – ma väidan midagi ja tõmban irooniaga sellelt vaiba alt ära. Ma jään ambivalentseks, mulle ei saa midagi ette heita. M.S.: Teise poole pealt võib ka liigne siirus olla kaitsekilbiks. Targalt kasutatud haavatavus on üks tugevaimaid mõjutami- se vahendeid. „Kaardis ja territooriumis” ei kasuta sa seda õnneks häirivalt, kuigi siiruse muskel töötab silmanähtavalt täiel jõul. J.U.: Mina olen teatrit alati siiralt teinud. Või ausalt. Mis on üldse siiruse ja aususe vahe? M.S.: Siirus on emotsiooni pealt veenmine, samas kui ausus on faktipõhine ja võib olla järsk. J.U.: Ausus vist eeldab tõde. Ma olen aus, see tähendab, et ma justkui presenteerin tõde. Kui ma olen siiras, siis ma presenteerin tõelaadset toodet, mis ei pea olema tõde, aga selle pühitseb see, et mina arvan. See väide on väärtuslik, kuna mina tunnen seda hetkel. Aga kui inimene otsib tõde, siis tema kahtleb. Kahtleb ka selles, mida ta tunneb.

Lavastuse „Kaart ja territoorium” etendusi mängitakse Draamateatris maikuu kesk- Juhan Ulfsak ja Elina Netšajeva. Foto: Herkki Merila paigani veel kuuel korral. Vaata lähemalt teatri kodulehelt draamateater.ee.

28 : VIIEKÜMNE ESIMENE NUMBER : VEEBRUAR 2016 Foto: Ott Foto: Metusala

Uus Eesti biit

SAMMALHABE

Eesti räpi värske veri Sammalhabe tulistab mitte vähe. Mulle meeldib palju fantaseerida, teatud teema- oma riimides satiiri ning haagib oma del oma lugudes räägin lähtuvalt endast, kuid reaalsuses ei muusika filmilike sämplileidude ja pruugi see tõsi olla. „Loomeinimene” on vist kõige siiram mahedate biitide kaudu hoobilt aju- lugu minu repertuaarist, samas „Sõltuvuses” räägib sõltuvu- kurdude vahele. sest üldiselt, mitte et mind peaks esimesel võimalusel võõ-

MUUSIKA rutusravile viima. Muusika on minu jaoks pigem millegi uue Räägi lühidalt, kes on Sammalhabe? likele räpparitele taus- loomine kui autobiograafia. Sammalhabe on eesti muusik, kes loob minimalistlikku räpp- tasid. Olin sellest niivõrd käima tõmmatud, muusikat ning tunneb end ebamugavalt, kui räägib endast kol- et hakkasin ise kodus räppimist ja salvestamist proovima. Kas sa jälgid ka üldiseid hiphopimaailmas esilekerkivaid mandas isikus. Mitte segi ajada nimekaimu naksitralli Sammal- Sellest kasvas välja teine alter ego Sammalhabe. trende ning mida pead viimaseks edasiminekuks selles habemega, kuid hämmastaval kombel on neil sarnasusi palju. Odd Nature on eriti värske nimi, mille alt hakkan tegema vallas? midagi house’i-laadset. Kraam on veel sahtlis, eks näis, mida Ma haaran kinni kõigest, mis mulle meeldib. Olgu selleks Kuidas kirjeldaksid oma muusikat kellelegi, kes sinu tulevik toob. hiphop või midagi muud. Hiphopis meenub mulle esimesena loomingut kunagi kuulnud pole? Fingalick Leedust, kes segab oma loomingus elektroonilist Kohati vana kooli alatooniga uue kooli räppmuusika. Taus- Mida annab Sammalhabe eesti räpile, mida keegi teine muusikat, hiphoppi, rnb’d. Olen teda kaua jälginud ja areng tamuusikas tunneb ära mõne tuttava noodi, teisalt esineb seni pakkunud pole? on märgatav. DJ-pultide tagant on ta jõudnud koos mikro- keerukaid sämplimisstrateegiaid. Vahel kuuleb odavast sün- Värskust, restarti. Võtsin kõik hea, mis mind muusikas köi- foniga lava ette. Valemit räpp+laul on küll ammu kasutatud, tesaatorist sissemängitud viisijuppe. Lüürika segab endas mi- dab, omale kätte, mätsisin kokku nagu plastiliini, voolisin aga Fingalick teeb seda väga omapäraselt, tal on see oma nimalistlikku stiili, kooliriime, sarkasmi ja satiiri. Vokaal on seda ning lisasin enda poolt juurde veidi crisp’i ja spunk’i. Ei nišš leitud. Üldiselt hiphop areneb ja minult suur laulva maneeriga. Meeleolu on „ajee!”. oska öelda, kas see mul ka päriselt õnnestus, see on kuulaja respekt kõigile, kes muusikat teevad ja kultuuri otsustada. Peab nentima, et kodumaal tehakse harva midagi edasi viivad. Artisti Sammalhabe taga seisab tegelikult veel kaks pseu- uut, ma mõtlen täiesti uut. Miski, mida enamik eestlasi ni- donüümi: Odd Nature ja Kuera. Millega tegelevad need metab eesti muusikas uuenduslikuks, on tavaliselt kahjuks Mida teeb Sammalhabe aastal 2016? teised kaks? Lääne muusikast kopeeritud. 2016 on uus peatükk. Loodetavasti tulevad uued Mulle meeldib nimetada erinevaid projekte erinevate nime- mõtted, uued lood, uued kogemused. Plaane on dega, tundub loogiline. Pseudonüümiotsing on olnud alati Oma loos „Loomeinimene” räägid sa loomeinimeste ra- palju, millest pooled jäävad raudselt realiseerima- korraga huvitav ja kurnav, kuna mu looming on üpris kirju. hatust elust, „Sõltuvuses” tulevad kõne alla vanad head ta, ja kindlasti juhtub palju ootamatut. Kahtlemata Nimesid ja projekte on tulnud ja läinud päris palju, aga küsi- narko- ja naisteteemad. Kuigi siin on tegemist sotsiaal- kuuleb värskest leibelist 3PEOPLE, mille alt ilmus muses nimetatud alter ego’d on pinnale jäänud. kriitikaga, näen mina seda kõike ikkagi läbi kerge sar- minu debüütalbum „Sammalbum”. Ülejäänud 2/3 Kunagi sai leitud enda jaoks nimi Kuera, mille alt teen siia- kasmipilve. Kas sa ise nimetaksid end sotsiaalkriitili- mitteametlikust piraatleibelist on head sõbrad ja maani instrumentaalmuusikat. Mitmeid aastaid kestis eks- seks räppariks? Mis teemad sind üldse riime kirjutama mõttekaaslased R.Ki ja OttOtt, kes on olnud suu- perimentaalne periood, mil üritasin leida seda enda asja. ajendavad? reks toeks vastavalt muusikalises ja visuaalses osas. Tempo, rütmid ja vaibid mu loomingus varieeruvad seinast Ma nimetaks ennast pigem ükskõik-mis-teema-räppariks. Muuseas, võib ka juhtuda, et ajan habeme ja juuk- seina, vahel ka seinast läbi, oleneb tujust. Läbiv teema on Kui miski meeldib mulle või kõnetab mind, siis kirjutan sel- sed maha ning lähen mõneks ajaks metsa. Sinna ma vist alati olnud hiphop, kiiremal juhul jungle või dnb. Lõpuks lest. Sotsiaalkriitilistel teemadel on lihtne rääkida, aga kogu ju tegelikult kuulungi. otsustasin, et mulle sobib ikkagi aeglasem asi, ning jäin hip- aeg ei viitsi ka kiruda. Tõsi, olen oma iseloomult humoo- hopi juurde. Hiljem tutvusin uute inimestega ja tegin koha- rikas ja sarkastiline, seega on seda tunda ka mu lugudes ja Küsis Mariliis Mõttus

Pane kõrv peale: soundcloud.com/kueramusic

Foto: Aleksander Kelpman DJ-ANkeet

JOHANN 3000 Muusikas ebaoluline: käivad mängimas, ja staažikatele DJdele, kellel on kotis va- „Lühidalt võib Johanni kirjeldada CDd, egod, drop’id ja üli- likuid seinast seina. Need mõõtmed kehtivad nii kodumaa kui seda järjekordset inimest, kes on püüdlik nostalgia/tuleviku kui väljamaa nimedele ühtmoodi. Nii palju kui uuel muusi- osav kõiges, millele ta oma tähelepanu taotlemine. kal kõrva peal hoian, saavad kindlasti tähelepanu Ruf Dug ja suunab, olgu selleks siis illustreerimine, Mida mängin: Üritan kõike tema leibel Rüf Kutz, PLO Man ja leibel Acting Press, kogu fotograafia, graafiline disain või muusika. mängida, mis kõrvu jääb, sellepä- Mood Huti kamp, Public Possession, Salon des Amateurs, Mis defineerib teda kui üht head selekto- rast eelistan pikki sette ja žanrivabu Brothers From Different Mothers, Going Good, Dark Ent- rit? Ehk on see ta laiaspektriline valik ja ime- üritusi. Selektsioon on siiski viltu disco ries, Trilogy Tapes, Rhythm Section jne. Mad props läheb ka tabane tantsusaali dünaamika mõistmine, või ja edit’ite, (deep) house’i (rohkem vana, erinevate netiraadiote suunas (NTS, Noise In My Head, BIS, on mängus tema sarnasus suurmeistrite Arvo vähem uue), Italo (proto-house’i), balearic’u BCR). Pärdi ja Raul Saaremetsaga? Mis iganes ta maagia (pidude esimesed tunnid) ja pehmema techno ka ei ole, see töötab,” kirjeldab seekordse DJ-an- poole. Eriti kipuvad meeldima lood, mida on hästi Viis klassikut: keedi peategelast Robert Nikolajev, sõber ja sage raske kuskile liigitada. 4hero „Universal Love” (4hero Remix) kaaslane puldi taga. Burial „In McDonalds” Eredamad mängumälestused: Kõige parema energiaga Eden „Free” Debüüt: Teine jõulupüha aastal 2008 algusaja Protestis, lähen koju pärast mõnda enda üritust, kus olen mõne sõb- Patrice Rushen „Forget Me Nots” (Out In The Sticks Edit) peol nimega Pingbang. Peo plakatil lainetas tiibadega nae- raga öö läbi kahekesi mänginud. Kõik Zanzibari peod, Lille- Dream 2 Science „My Love Turns To Liquid” runägude vahel deviis „Läbi nu rave’i hümnide, electro-klassi- peod koos Mikk Madissoniga. Mulle tundub, et kuskil viien- kute, techno-sügavuste, happe-vihmade ja jõuliste minimal’i da või kuuenda tunni peal avanevad need vajalikud tšakrad Viis hetkekummitajat: rütmide”. publiku ja DJ vahel, mis loovad kõige soojemaid mälestusi. Rune Lindbæk „Norsk Tripping” EP Nimede Flex, Blastdigger ja Superunknown taha varjunud Suuri üritusi väga ei fänna, kuigi Pärnus pärast Moodymanni DJ’s Rule „Get Into The Music” (Ambient Cult Mix) korraldajad-DJd organiseerisid paar õhtupoolikut varem (Lokomotiiv 2015) oli täitsa lahe mängida. The Architex „Altitude” ühe ürituse, kus sain tutvuda Pioneeri neljasajase mikseri ja Mala „Alicia” (Alicia Keys „Feeling U, Feeling Me”) kahesajaste mängijatega, millele järgnes sama nädala reedel Lugu, mida mängiksin oma parima sõbra pulmas: Gary’s Kasso „Walkman” esimene esinemine. Minu slot oli alguses ja õnneks eriti ke- Gang „Let’s Lovedance Tonight”. dagi veel peol ei olnud. Tehnilist: Mulle meeldib mängida publikuga samal kõrgusel Koht, kus tahaksin kindlasti mängida: Iga suvi mõtlen, ja viimasel ajal eelistan mitte-Pioneeri (võimalusel rotary) Muusikas oluline: Ajastus ja koht. See, mis on klubis super, et vean tehnika suvilasse ja mängin metsale saunaterrassilt miksereid. on kodus raske, varahommikul otsin hoopis muud emot- muusikat. Veel pole jõudnud, aga tunne kehtib. siooni kui hilisõhtul jne. Kui jätta see aja- ja kohaspetsiifiline Lõppsõna: See on minu esimene salvestatud miks üle kahe nõue vahele, siis meeldib muusikast avastada leidlikke rüt- Guilty pleasure: Eurodance ja kohalik 90ndate popmuusika. aasta, mis on tehtud väljaspool saadet „Klubi R2” või mõnda mimustreid, kannatlikkust, huvitavalt väänatud sämpleid ja pidu. Kasutasin võimalust valida natukene pehmemaid/kodu- pisikesi ebakõlasid. Lisaks on mul mingi kummaline nõrkus Alt üles vaatan...: Kollektsionääridele, kes aktiivselt plaate semaid helisid ja jätsin klubi-banger’id ööelu jaoks. Italo disco süntide vastu. Kuula meie veebiväljaandest ka Johanni Müürilehele tehtud miksteipi või pane kõrv peale aadressil soundcloud.com/treskilos. Exit Safe Mode – exitsafemode1 EP (2016) Muusikarubriigile keerab volüümi juurde: : 29 Kuulas: Natalie Mets

Exit Safe Mode’i muusika kuulub ilmselgelt tumedatesse tos- David Bowie – „Blackstar” Hinds – Leave Me Alone sustesse tantsusaalidesse ning mõistab ja jagab atmosfääri, (ISO, 2016) (Lucky Number / Mom + Pop, 2016) mis on tuttav neile, kes pidudel lõpuni vastu peavad. Margus Löve alias’e ESM alt ilmuv esimene reliis mõjub ka Kuulas: Berk Vaher Kuulas: Mari Pihl MUUSIKA oma ülesehituselt kui peoõhtu: ekstaatiline algus, korduvad (tantsu)motiivid, kiire energialaeng ning kerge melanhoolse ja igatseva alatooniga mahajahutav lõpp. Tähelepanuväärsed on Löve oskused produtsendina, kuu- lamise muudavad nauditavaks helide puhtus ja selgus ning Something happened on the day he died... Mida saab veel öel- Garage rock’i linn Hispaanias on väidetavalt Madrid. Seal plõ- nende omavaheline maitsekas kombineerimine tervikuks. da, kui nädalaga jõuti (siiralt ja parimas tahtmises) läbi lausu- nistab kitarre ja jõurab tšikkidenelik koondnimetusega Linnukese saab märkida kõigi komponentide taha, mida da kõik klišeed? Ehk praegu ei saagi muud? Mida muud on tu- Hinds, kes on jõudnud kuidagi arvestatavale kuulsustase- üks korralik techno-pala sisaldama peab. Paraku jääb puu- handed siirad klišeed kui ülestunnistus, kui väga oli just hetkel mele – välismaa musaajakirjadesse (NME, Pitchfork jne) ning du eksperimenteerimisest ning etteteadmatusest, mis tant- vaja ta väärtuse äratundmist. Automaatseks muutunud pop- tuuridele USAsse ja isegi Taisse. Alguse sai see suurest ar- sumuusika ja -kultuuri paljudele just atraktiivseks muudab. kultuuri ärkamine uude eneseteadvusse. Sai ta ise aru albumi mastusest muusika ja nunnude bändipoiste (eriti The Stro- Tegu on küll suurepäraselt techno’le ning tech house’ile oma- „Blackstar” niivõrd määratust märgilisusest? Ju tajus midagi kesi ja The Parrotsi) vastu. seid võtteid kasutava teosega, kuid puuduvad üllatused. singlite järel... Ehk tundis sünnipäevalgi esimest elevuslainet „Leave Me Alone” on sobilik puhuks, kui tahad midagi ausat, Kõiki faktoreid arvesse võttes on teos siiski tugev ja kor- ilmavõrgust vastu uhkamas. Ehk Laatsaruse-teemaga ju loo- tuttavlikku, kaasakiskuvat. Eriti okei on see aga siis, kui ajud ralik – miski, mida kuuldes isegi kindlasti tantsupõrandale tiski taolist ärkamist. Aga ei võinud siis enam ette näha, kui- on õhtu saabudes juba natukene maailma tekitatud kanna- jääksin. Ehk on säärane traditsioonilisus ja puhtus hoopis das see päriselt teoks saab... (Sellest siis too videotes silme tuste suhtes leebunud, kriitikameel vaibunud. Näpistav külm hea ajal, mil muusikaline vigurdamine üha populaarsemaks ette seotud side?) muutub chill’iks – komberdad läbi lume kodu poole, samas- muutub? Jah, jimmyscottilik ürgnukrus on Bowie hääles; kuid kokku tudes lauluga „Walking Home”. ei kuule ma küll mingit jahenevat eemalejäämist või ärahõl- Hindsi musa on peomeeleolus, ehe ja rõõmus. Nad on jumist. „Blackstar” on alkeemiline amalgaam läinud sajandi maininud, et neil ei tule kuidagi kurvad lood välja, ikka lähe- helidest ja meelelaadidest – mitte sämpladeelses hüsteerias vad rõõmsaks. Lüürikas on absurdi, kah tore. Lemmikosaks võimalikult-võimatult paljut kokku kuhjamas (on sedagi üri- on pobisemine „Bamboo’s” ja albumi päikselisima loo (isiklik tatud), vaid küps, milleski hommikumaine abstraktsioon. Ent lemmik pärast „Castigadas En El Granerot”) „Warts” outro selles on oma kirg ja eitamatu elu. Veel üks klišee: selles on „ba-da-ba-da-ba-da...”. tõega midagi igaühele, kes iganes muusikast hoolinud. Aga Grupi tuumik on 2011. aastal duona Deers alustanud Car- VIHJE on veel midagi, mingi mõistatus, mis vaid kumab kuskilt taa- lotta ja Ana, ampluaaks kitarrid ja laul. Vahepeal koosseis kamalt, aga ei anna end kätte – I can’t give everything away. Ehk hekordistus ning 2014. aastal olid nad sunnitud ühe kanada siis küllap ei paku „Blackstar” kohemaid võtit väga teistsu- bändi juristi kurja kirja tõttu oma nime ära muutma. Tänavu 27. veebruaril peab indie-nelik gusesse muusikasse nagu mõni varasem Bowie album. Aga jaanuaris jõudis debüüt lõpuks poelettidele. Ans. Andur Paides Wabalinna kuskil seal on varjul kood millegi veel senitundmatu leidmi- Mõjutajateks ja eeskujudeks on siin Black Lips, Mac De- majas oma 14. sünnipäeva. seks – 21. sajandi muusika kuuldavale toomiseks. Marco, Ty Segall ja The Strokes, aga võrreldavad on nad ka Sel pidulikul puhul esitletakse Palma Violetsi kohmakate, ent tahtejõuliste vaibidega. Kõige Madis Kirsi verivärsket dokkfilmi eelnimetatu häbematu sulam Hinds ongi, ja kusjuures, see „Täismäng”, mis vaatleb bändi pole halb. See on nakkav. tegemisi kahe aasta jooksul, mil valmis nende viimane LP „Öine Bingo”. Benzokai – Identities Too Abstract (Baba Vanga, 2015) Kuulas: Mart Alaru Janek Murd – Kuidas ehitada kosmoselaeva? Foto: Hanna Samoson (Eesti Pops, 2015) Kuulas: Norman Kuusik Esimesed sõnad, mis mul Baba Vanga albumi „Identities Too Archy & Jack Marshall – A New Abstract” kuulamisel pähe tulid, olid „ärevus”, „õud” ja „van- Place 2 Drown gistus”. Kaks avalugu on klaustrofoobilisemad kui ülejäänud, (XL / True Panther, 2015) kuid kohati jätab plaat ruumi ka hingamiseks. Kui alguses võib Janek Murru „Kuidas ehitada kosmoselaeva” on edasiaren- jääda mulje, et eesootav pala (näiteks nimilugu või „K-A-I”) dus samanimelise dokumentaalfilmi soundtrack’ist, kuhu on Kuulas: Helle Ly Tomberg on rahulik, avar ja atmosfääriline (ent düstoopiline), osutub lisatud hulka ka täiesti uusi, filmis kõlamata palasid. Linateo- see ekslikuks. Ka need aeglased ja rahulikud stseenid, mida se teema oli kosmiline ja see kandub hästi muusikassegi. Esi- album pakub, peidavad endas rahutust ja õõva; samas mitte mestest hetkedest paistab meeldivalt välja kompositsioonide nii palju, et nad pikemaks ajaks südamesse jääksid. tihedus ja läbimõeldus, mis meenutab kohati momente The Detsembris üllitas andekas indie-, trip hop’i, punk-romantik Benzokai Bandcampi leheküljel on lause, mis võtab minu Cinematic Orchestralt või tekitab ehk tugevamaidki paral- Archy Marshall (tuntud pigem nime King Krule all) koos oma arvates kokku plaadi läbiva idee: „Identity as a fluid inters- leele Benn Jordani helidega. Kuid enim jääb kummitama ko- sama punaste juuste ja kiitsaka venna Jackiga uue kauamän- tate, forever becoming, never being.” Selle mõtte muusika- hatine assotsiatsioon „Tähtedevahelise” soundtrack’iga, seda giva „A New Place 2 Drown”. Teos on ehitatud üles kolmele line tõlgendus oleks nagu garaaž, milles vedeleb igasugust eriti esimeses paaris loos („Kosmos” ja „Elektronivöö”). Siin meediumile: kahe venna koostöös sündis lühidokk, mille re- mõttetut kola ja kus põlevad pirnid aeg-ajalt värelevad; luule, ületab „Kuidas ehitada...” tõepoolest maised piirid ja paiskab žissöör on Will Robson-Scott, 208-leheküljeline raamat täis mida selle pildi juurde loetakse, aga pomin kellegi häirivalt kuulaja küll natukene hirmutavasse, kuid meeliülendavasse luulet ja kunsti ning soundtrack filmile. Nende kolme koos- tabamatust identiteedist. ilmaruumi. mõjul rullub lahti vendade elu, mida võib võtta õppemater- Kirjutades seda arvustust jõudsin ma järeldusele, et „Iden- Kui esimene pooltund möödub endalegi märkamatult, jääb jalina selle kohta, kuidas Londoni getost pääseda ja endale tities Too Abstract” jättis mu külmaks. Raske on selle kohta lühikesekski, siis alates „Tõukuri lülitist” läheb tempo alla artistina nime teha. ka midagi päriselt öelda (kuigi siin ma siiski püüan) – eriti kui ja tuju psühhedeelsemaks. Seni sisuliselt instrumentaalses- Uuel plaadil on tunda Marshalli täiskasvanuks saamist, lus- juba puhtalt albumi idee poolest peaks muusik olema siin se albumisse lisanduvad korraga inimhääled ja kõnekatked ti kadumist, kuid võib-olla on see just ehedus, päris enda abstraktne ning raskesti identifitseeritav. Ma ei leia, et see filmist, sh narratiiv „naeltest sci-fi’ni”, mis viitab ka albumi avastamine ja täiesti alasti kiskumine. Lemmikteemadeks on kontseptsioon kuidagi halb või tühine oleks, pigem väidan, ideelisele keskmele (lugu „Teadlased”). Lõpp jääb seega jätkuvalt heitlus iseendaga, (petvad) tüdrukud ja probleem- et seda saaks esitada palju meeldejäävamalt. Antud juhul venima – ambient’i helimaastikud on küll ilusad, kuid ükstei- ne vaimne tervis. aga meenutab plaat natuke mõnd ebamäärast kunstiinstal- sest vahest liiga eristamatud, kui võrrelda näiteks eelnenud Krule’i varasemast tuntud hääl muutub häguseks ja kaob latsiooni, millele on luulet peale loetud ning mis hajub kiirelt „Kosmose” tihedusega. Selles kontekstis on albumit lõpetav kohati darkwave’i, trip hop’i ja elektrostaatika sahina vahele unustusse. ainus vokaalpala „Kord kaos, kord kord” ehk liigagi tüüpiline ära, kuid loob seeläbi melanhoolsest geto-ängist veelgi pa- eesti alternatiivpop(s)ikas. remaid pilte. Paneelmaja uberikus korteris rohekassinise ek- Albumi kahel poolel on niisiis teatav tonaalsuse erinevus, raani ees, suits käes. Too hävituslik äng saadab tervet albu- kusjuures pigem avab filmi algset olemust just teine pool. mit, väikeseks erandiks on Jamie Isaaci vokaalidega „Ammi Kuid originaaldokki nägemata püsib album hästi koos ka ise- Ammi”, mille elutahet ülejäänud plaadilt väga ei leia. Samas, seisvalt. kogu selle kurvameelsuse kõrval (musikaalsest) andekusest „A New Place 2 Drownil” puudu ei tule – uusi tasandeid avastab iga kuulamisega. 30 : VIIEKÜMNE ESIMENE NUMBER : VEEBRUAR 2016

Liitu kaasaegse kunsti uudiskirjaga ja saad teada: cca.ee/liitu REKLAAM Neeme Külm “Betooni valatud lehm” Nähtud?! PUITAIT

„PuitAIT” on Müürilehe uus veerg, mis toob teieni puitarhitektuuri uuenduslikumad tahud ning põimib omavahel arhitektuuri, inseneeria, tööstuse ja infotehnoloogia.

Mulle tundub, et kõik on innovatsioonist huvitatud, kuid sellesse investeerima pole ehitussektoris valmis keegi. Puit on 21. sajandi See on veider, jah. Kõik soovivad investeerida asjadesse, mis seostuvad digitehnoloogiaga, nagu nutirakendused, IT-teenused, kõik mis on seotud müügiga. Ehituses ei ole kedagi. See tundub nii vana ja ürgne. Aga ma usun, et see on muutumas. ehitusmaterjal Lõpuks ometi võib näha, et suured tehnoloogiaettevõtted investeerivad arhitektuuri. Nagu Bjarke Ingelsi ja Thomas Heatherwicki Google’i peakontor. See võib ajendada ehi- Intervjuu Gilles Retsiniga. Küsis Siim Tuksam tussektorit reageerima või tekitada teistes tehnoloogiaette- võtetes arusaama, et see on tegelikult huvitav turg. Näiteks Londoni inseneribüroo AKT2 patenteeris robotsüsteemi, mis liigutab hoones seinu ringi. Mul on hea meel näha, et tehno- Läinud novembris esines Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas loogiaettevõte selliste teemadega tegeleb, kuna see annab ka tööstuse teistele osadele põhjust mõelda, et äkki ei pea enam Gilles Retsin. Siim Tuksam uuris, miks innovaatilises arhitektuuris võiks just ehitusmaterjalina puitu ehitama nii nagu 19. sajandil. eelistada ja mida innovatsioon endast üleüldse disaineri seisukohalt kujutab. Inimesed tegelikult usuvad küll ehitiste puhul innovat- Oled kasutanud pea kõigis oma projektides peamise ma- Võistlustööde puhul oleme peamiselt Price & Myersiga koos- siooni, aga nad arvavad, et see tähendab nutimajade terjalina puitu. Kas see on esteetiline valik või on sellel tööd teinud. Akadeemilise uurimuse arenedes üritame oma loomist. Arhitektuuris räägime aga innovatsioonist, mis sügavam põhjus? mudelitesse rohkem konstruktiivseid piiranguid kaasata. Ees- muudaks ruumilisi kvaliteete või seda, kuidas hooneid Ühelt poolt on see kindlasti esteetiline valik, kuid samas muu- märk on integreerida disainiprotsessi algusest peale järel- ehitatakse. dab puitu ümbritsev ökonoomia selle väga huvitavaks. Teras töötluse asemel konstruktsiooni analüüs. Siiani, kuna meie Minu arvates on robootika juurutamine arhitektuuris väga oli 19. sajandi materjal, 20. sajandil oli selleks raudbetoon, projektid on olnud peamiselt võistlustööde tasemel, pole huvitav teema. Me saame osaks tehnoloogiaskeenest ja praegu aga viitavad märgid sellele, et 21. sajandi ehitusma- meil täpset inseneritööd vaja olnud – me saame neilt kont- meil on võimalik nende inimestega koostööd teha. Tootmis- terjal on puit. Kui esimene impulss oli kasutada puitu välja- septuaalset sisendit. protsessis on väga põnevaid asju juhtumas. Arhitektid, kes nägemise pärast, siis nüüd on sügavam põhjus selleks puidu Guggenheimi projektis on näiteks puitsõrestiku elemendid roboteid kasutama hakkasid, on suutnud muuta nende ra- mahu ja tugevuse vaheline suhe, mis võimaldab vormiga eks- orienteeritud jõudude kulgemise kohaselt. Minu arvates on kendamise lihtsamaks ja seda laiemas mõttes, mitte ainult perimenteerida. Terase puhul on konstruktiivselt vajaminev väga oluline kohe alguses sellega tegeleda – lood primitiivse arhitektuurivaldkonnas. Nad suutsid leida palju hõlpsamaid mooduseid robotitega töötamiseks kui tööstuses. Disaini- kultuuril on väga suur panus sellesse, kuidas me masinatega suhtleme. Me hakkame alles nüüd nägema nende tehnoloogiate tõelist potentsiaali. See on ilmselt sarnane sellega, mis juhtus 3D-printimises. Mario Carpo väidab, et just arhitektid on selle tehnoloogia populariseerimise taga. Arhitektide töö robotitega toob endaga väga huvitavaid ideid. Praeguseks on võimalik programmeerida roboteid, ilma et peaks ridagi koodi kirjutama. Mu kolleegid arendavad näi- teks lauaroboteid. Meedia on roboteid täis, absoluutselt igal pool, see on nagu suur robotirevolutsioon. Ma olen veendunud, et arhitektuuris on robootika palju mõttekam kui 3D-printimine. Bartlettis arendame komponente, millel on erinevad kihid, nagu soojustus, konstruktsioon, viimistlus jne, juba sisse ehitatud. Disainitud komponendid, mitte nagu sandwich-paneel. Neil on oma kindel loogika, kuidas neid suuremateks konstruktsioonideks kokku saab panna – robotite abiga ja väga kiiresti. Sellest protsessist võib välja kasvada väga huvitavaid tehnoloogiaid.

Kas te teete Bartlettis ka puiduga seotud uuringuid? Eelmisel aastal katsetasime puidu 3D-printimist. Kasutasime Guggenheim Helsinki võistlustöö. Lagede konstruktsioon koosneb taaskasutatud prussidest. Sellise konstruktsiooni robotit puidukiudude asetamiseks ja printisime nii kaks too- saab välja arvutada ainult lõplike elementide meetodiga ja seda ehitada vaid robotitega. Kavand: Gilles Retsin li. Algne idee oli asetada puidukiud kindla suunaga, võttes materjali hulk väga väike – mind huvitab, vastupidi, paljusus. idee konstruktsioonist või lihtsustatud analüüsi ja selle põh- arvesse paindumist ja pingeid – nii saaks kiu tasandil lami- Kuna puit on kehv soojusjuht ega tekita külmasildasid, saab jal üritad jaotada materjali vastavalt jõudude jagunemisele. neerida. Puit ehituses on nagunii juba väga tehislik toode. kasutada sama elementi palju lihtsamini nii põrandate, sein- Minu projektides on peamine probleem aga hoopis see, See on täpselt reguleeritud, tööstuslikult toodetud ja ena- te, postide kui ka talade ehitamiseks. See sobib hästi minu et olen üritanud viia arhitektuurse mahu miinimumini, või- masti liimitud. Me alustasime puidutolmuga – saepuru Bart- lähenemisega, mis seisneb sarnaste elementide kasutamises malikult peenikesteks teras- ja puitprofiilideks. Staatiliselt on letti töökojast. Üritasime seda robotite abiga kokku liimida erinevateks otstarveteks. Selle asemel et luua teraskarkass, sellega kõik korras, aga tuleohutuse seisukohast on tule levik ja aurutades pressida, kiht kihi haaval. kuhu valada betoonist põrandad, on võimalik teha kõik ehi- tugevalt soodustatud. CLT või täispuidu puhul seda probleemi Sel aastal vaatame pigem voxel-printimise suunas (voxel – tise osad puidust. Selles mõttes annab puit disainerile väga ei ole, kuna tänu suurele ristlõikele põleb vaid välimine kiht, 3D pixel) ja püüame mahulisi materjaliosakesi kombineerida. suure loomingulise vabaduse. mis sisemist osa kaitseb. Me peame uurima, kuidas peenikeste Ilmselt läheme edasi ka puidust mikrostruktuuride kogumi- puitprofiilidega töötada, kuidas neid tulekindlaks muuta. tega. Need on kavandatud kiudude tasandil ja moodustavad Nüüdisaegses puitehituses on üks kuumimaid materjale kokkupanduna jätkuvaid vorme. CLT (ristlamineeritud puitpaneel). Kuidas sa arhitektina See illustreerib väga hästi disaini innovatsiooni ja tehni- Ma usun, et robootika, 3D-printimise ja voxel-printimise sellesse suhtud? lise innovatsiooni vahet – need peavad käima käsikäes. ühendamine puiduga võib anda väga huvitavaid ja ootamatuid Ma olen sellest teadlik ja mulle tundub, et materjalina ei ole TABi sümpoosionil rääkisime Roland Snooksiga teadus- tulemusi. Me peame veenma tööstust, et sellistes uuringutes selle võimalusi ära kasutatud. Oleks väga huvitav koos mõne töö rakendamise keerukusest – kuidas saada katsetused on potentsiaali! CLT tootjaga neid uurida. Mulle tundub siiski, et on palju põne- laborist välja. See on majanduslikult riskantne. Arhi- vamaid mooduseid puiduga töötamiseks kui CLT. Guggenheim tektid on üsna varmad seda tegema, kuid üksi on see Helsinki võistlustöö puhul tegime koostööd Price & Myersiga, võimatu. Millised kogemused sul sellega on? Gilles Retsin on asutanud Londonis omanimelise auhin- kes tegelevad palju puitkonstruktsioonidega. Meie idee oli ka- Üritame ehitada kolleegidega praksist, mis teeb teadust töös- natud arhitektuuri- ja disainipraksise, mis tegeleb arenenud arvu- sutada puidujääke, mis läheksid üldjuhul lihtsalt põletamisse, tuspartneritega, koolides ja väljaspool. Näiteks Blokhuti pro- tuslike meetodite võimaluste uurimisega, et luua ehitisi ja objekte, ja võtta seda piirangut võimalusena. Terve struktuur koosneb jekti puhul, mis koosneb korduvatest elementidest, mida on mille konstruktsioon, detailsus ja materiaalsus on seninägematud. väga nõrkadest elementidest, aga nende kogus ja viis, kuidas võimalik robotite abiga suuremateks konstruktsioonideks Stuudio huvi seisneb raaltehnoloogia ja uute tootmismeetodite need on kokku pandud, muudavad konstruktsiooni püsivaks. kokku panna, on eesmärk seda koos puitehitusettevõttega mõjus arhitektuuri alustaladele – pigem luudele kui nahale. Büroo Minu jaoks on jääkidega töötamine palju huvitavam. Selleks ei edasi arendada. Kavatseme ehitada väiksemaid paviljone. on loonud arvukalt provokatiivseid võistlustöid rahvusvahelistele ole vaja kallist kõrgtehnoloogilist toodet, mille valmistamine Praegu on lahtine, kas need tulevad betoonist või puidust – arhitektuurivõistlustele. Hiljuti pääseti Budapesti uue rahvusgale- on väga energiamahukas. Tõsi, selles projektis kasutasime šah- oleneb, kes nõustub esimesena seda teostama. Mul on väga rii võistlusel finaalvooru. tide konstruktsioonis ka CLT-plaate. suur huvi neid omaalgatuslikke projekte ettevõtetega koos- Retsini tööd on Pompidou keskuse püsikogus Pariisis ning esitletud töös edasi arendada. rahvusvaheliselt muuseumides, nagu New Yorgi kunsti- ja disaini- Sa mainisid koostööd konstruktoriga. Kuidas on sul õn- Meil on käsil ka üks suuremõõtmelise robotprintimise start- muuseum. Oma büroo kõrval juhatab Gilles uurimisklastrit Bartletti nestunud oma keerukatesse algoritmiliselt genereeritud up. Arendame 3D-prinditud tooli, mis toimiks päriselt ja mida arhitektuurikoolis, kus uuritakse robotite abiga tootmist ja suure- projektidesse insenere kaasata? saaks tootena müüa. See ei ole küll tööstusega seotud. skaalalise 3D-printimise meetodeid. Ühtlasi on ta lektor Ida-Londoni ülikoolis. Vaata lähemalt: retsin.org või gillesretsin.tumblr.com 32 : VIIEKÜMNE ESIMENE NUMBER : VEEBRUAR 2016

naabruskonna härrasid. Samas ei pea Ida-Euroopa peibutis- KOSMOPOLIIT teks olema tingimata klubideks muudetud tehasekompleksid, odav kärakas ega pelmeenid. Näiteks Eesti puhul on selleks samavõrra võimsates metsamassiivides peituv ürgne vägi, mis „Kosmopoliit” on Müürilehe rubriik, kus saavad sõna välismaal tegutsevad noored tänu Mikita kirjutistele on eestlaste identiteedi alustalana eestlased. Välispoliitika, majanduse, keskkonna ja kultuuri teemadele lähenevad taasavastatud. Eesti on loodusmetsik, Berliin linnametsik. kosmopoliidid uutest vaatepunktidest, nad arutlevad, miks asjad on mujal just nii Esimeses on kultuur võtnud üle looduse, teises loodus kul- või naa, ning kajavad, mis piiri taga teemaks. tuuri. Mõlemas paigas on lisaks loodusele ja kultuurile topelt- identiteet idaks ning lääneks jagunemises. Samuti loob mõ- lema asukoht ida ja lääne piiril – perifeerias – eeldused iga- sugusteks hullusteks. Metsikud paigad panevad vere vemmeldama, mee- KOSMOPOLIIT nutavad inimesele tema paratamatult metslaslikku Metsik identiteet jagatud olemust. Nii nagu eestlased pole euroopalikke väär- tusi omaks võttes hüljanud südames kunagi usku ra- vimtaimedesse ega loodusvaimudesse, mõjub argi- kohtades. Paralleelid elu lääneeurooplasele puurina, millest peab vahe-

KUNST peal välja möllama pääsema. Zoe Cormier kirjeldab oma raamatus „Sex, Drugs and Rock ’n’ Roll”, Eesti ja Berliini vahel et mitte üksnes intelligentsus, vaid ka hedonism on üks inimeseksolemise alustalasid. Olgu selleks siis Peeter Kormašov kultuuriruumis, piiritletud alal viljeletud nauding või eelkultuuriline, arhailine looduskaif. Kui eestlane lä- heb suitsusauna ennast vihaga peksma, hüppab Techno, Fjällräven ja ökokohv? Mina elan getos ja töötan hamburgerirestoranis. pärast hange ja joob kan- Loo pealkirjaga samal teemal kaitsesin Berliini kunstiülikoolis magistritöö. get koduõlut peale, siis berliinlane laseb looma Mu korterikaaslane läks just „demole” (meeleavaldusele), kus vad, et välisukse kõrval asuv baar polegi enam nii lahe. Ha- välja vabaõhureividel ja klubide dark-room’ides. Üks mässatakse Berliini jätkuva gentrifikatsiooni vastu. Hiljuti rää- katakse omanikku survestama, traditsioonidega meeleoluka on metslaslik ja ürgne, teine tsivilisatsiooni ja ühis- kis lavatöölise-aegadest tuttav kolleeg, kuidas tema vane- lokaali kohale tuleb järjekordne disainibutiik ning peoliste konna osana aktsepteeritud metsikus. Pärast pidu mad eluaegsest korterist välja peavad kolima. Berliinist saab asemel hakkavad majanurgas pissil käima väikelapsed. Miks saab unisex-koti selga tõmmata ja sõpradega kallisse ilmselt mõne dekaadi jooksul Euroopa New York ja need, on vabama vaimuga linnadžunglid ja üldse metsikud kohad brunch’i-kohvikusse maailmaparandamisest rääkima minna. kes põnevust otsivad, peavad edasi liikuma. Praegu tundub kultuurile olulised? Eestis metsikust tagasi tsiviliseerituks muutumine nii lihtsalt see veel kadeda vaese inimese paanikakülvamisena. Ometi Berliinis toimuv on terve Ida-Euroopa ja seega Eesti tule- ei käi – teadaolevalt on paljude eestlaste DNAst koguni pool on põlisberliinlastel enim südamel, et mis saab edasi. Pide- vik. Metsik, ohtrate võimalustega postsotsialistlik võlumaa- kütt-korilastelt1. valt kolivad varakamad tüübid kuskilt Lõuna-Saksamaalt või ilm tõmbab ekstreemsuse järele maiaid läänlasi sama vastu- Samasugune pelgupaik, nagu mets ja loodus on eesti päris- sealtsamast New Yorgist nende kodudesse sisse ja avasta- pandamatu jõuga kui minu majaalune striptiisibaar-sekskino identiteedile, on Berliin olnud ajalooliselt igasugu põgenikele –

versumile – albumikujundused, lavakujundused, kostüümid, ARTISHOKI VEERG aksessuaarid, filmiklipid, muusikavideod ja fotod –, avades esimest korda sellises mahus David Bowie arhiivi. Kes tahab teha poplegendi palverännaku, võib sõita alustuseks Hollan- Artishoki veerg on kunstikriitika blogi Artishoki ja Müürilehe koostöös valmiv disse Groningeni muuseumisse, kus Bowie retrospektiiv on veerg sellest, mis kunstiinimestel parasjagu südamel on. Sel korral püüab Liisa Kaljula avatud kuni 13. märtsini. innovaatilise poplegendi David Bowie tekki veidi muusikamaailma pealt kunstimaailma Vaieldakse selle üle, kes oli esimene make-up’i kandev mees- peale sikutada ning esitab suure ringi küsimuse: kes oli esimene make-up’i kandev artist maailmas. New York Dolls või David Bowie? Ansambel meesartist Eestis? Kiss või Peter Gabriel? Eestis võis üks esimesi meiki kandvaid meesartiste nõukaajal – kui jätta kõrvale teatrites ja ooperi- Bowie, kunst ja make-up

Liisa Kaljula

Viimase saja aasta kultuuriloos on hetki, mil kunst on konser- meetikal, kostüümidel, lavakujundusel ja end igavesti uueks vatiivsemate või rangema distsipliiniga kultuurivaldkondade looval androgüünsel lava-persona’l. arvelt võitnud. Näiteks siis, kui kunst on toiminud avatud Camille Paglia sõnul ei olnudki Bowie peamiseks maailmaga süsteemina, mis on võtnud vastu teiste valdkondade avan- suhtlemise viisiks mitte muusika, vaid visuaalsuse valdamine.1 gardiste, eksperimentaatoreid ja autsaidereid või tervitanud Graafilise disainerina alustanud Bowie visuaalkultuuriline sil- oma ridades interdistsiplinaarseid tegijaid. Nendest hetke- maring pidi olema avar, arvestades, et tema loomingust võib dest on sündinud enamasti midagi uut, näiteks teatrivald- leida rafineeritud viiteid niivõrd erinevatele kultuurinäh- konna autsaideritest performance-kunst, muusikavaldkonna tustele, nagu seda on modernistlik maalikunst või natsistlik autsaideritest helikunst või kirjandusvaldkonna autsaideri- militaaresteetika, jaapani kabukiteater või itaalia commedia test tekstikunst. Teinekord on kiire ja korralik edulugu ühe dell’arte, saksa ekspressionistlik kino või Stanley Kubricku distsipliini raames ka andeid rikkunud, nõudes mänedžeri- futuristlikud filmid... Aga kõigel sellel ei oleks visuaalkultuuri de vahendusel kohest hästi pakendatud produktsiooni ning ajaloole suuremat tähendust olnud, kui Bowie’s poleks ol- laskmata talendil küpseda, andel välja kujuneda. Ka noor nud lisaks haruldasele uudishimule ka erilist kombineerimise David Bowie ei löönud 1960. aastate briti muusikatööstuses ja katsetamise lusti. Oma varastel Soho-aastatel oli Bowie kohe läbi ning hakkas seetõttu liikuma Londoni poolpõranda- seotud modernistide subkultuuriga ning just modernistidelt majades toimunu – olla Gunnar Graps ansambliga Magnetic alustes kunstiringkondades. Seal kohtas ta miimi, tantsijat sai ta ellu kaasa mõtte, et eksperimenteerimine on lahe. Band (otsige YouTube’ist üles nende 1981. aasta glämmvideo ja näitlejat Lindsay Kempi, kes inspireeris Bowie’t oma to- Bowie ja tema sõjajärgse põlvkonna kohta on öeldud, et nad „Onu Volli lugu”). Seejärel tulid siinsete melomaanide sõnul taalse kunstilise eksistentsiga ning tutvustas talle make-up’i, suutsid kanaliseerida avangardi populistlikku peavoolu ilma juba kohalikud Kissi lavaimagost mõjutatud hevibändid, samas camp’i ja seksuaalse ambivalentsi rikkalikku maailma. Just sel selle vabastavat-õõnestavat potentsiaali kompromiteerima- kui esimeste glämmrokki parodeerinud süldibändide, nagu perioodil arendas Bowie välja oma unikaalse ja uuendusliku ta. Victoria & Alberti muuseumi rändav retrospektiivnäitus Polyphon ja Consilium, või glämmrokiga flirtinud punkbändi- artistikreedo, mille keskmes oli muusikaga võrdne koht kos- „David Bowie Is” keskendubki Bowie lõputule visuaaluni- de, nagu Kulo, lauljad end nõukaajal veel meikida ei julgenud, : 33

hugenotid, ajateenistusest hoiduvad läänesakslased, töölised lõunast. Lisaks vabaduse säilitamisele loovad need perifee- riad uusi väärtusi, olles nii kultuuri toimimiseks hädavajali- kud. Kehtib Lotmani tees, et just perifeerias leiavad aset uuenduslikud protsessid, mille toimumine kultuuritsentrumis oleks mõeldamatu. Jagatud kohtades, nagu Eesti või Berliin,

elavad uued, topeltidentiteediga isiksused – David Bowie KOSMOPOLIIT moodi mitmel tasandil, hoides nii oma elu- ja maailmatun- netust tasakaalus. Klubi tantsupõrandal ekstaatiliselt võnkuv peoline on kui loodusesse minev matkaja, kes minakujult sot- KUNST

Foto: Saule Bluewhite siaalse keskkonna voolitud kihte maha koorib. See saab toi- muda üksnes uuendusliku, perifeerse teadvusega paikades. Ja selles vabanemises ongi metsikuse võlu.

1 Sample, Ian 2014. DNA study reveals third group of ancient ancestors of modern Europeans. – The Guardian, 18.09.

kuna nad ei tahtnud riskida võimalusega liiga geid välja näha. Eesti meeskunstnikest oli üks esimesi make-up’i kandjaid ilmselt 1980. aastate lõpus performance-kunstnikuna areenile astunud Raoul Kurvitz. 1990. aastatel tuli juba selgelt David Bowie pärandiga suhestuv multitalent ja kameeleon Kiwa. Aga üks on vist ikkagi kindel – kõige kuulsam meeste- meik popkultuuri ajaloos on David Bowie välgunool albumi „Aladdin Sane” (1973) kaanel. Paglia on iseloomustanud välgunoolemeiki, mille Pierre La Roche Bowie’le tegi, järg- miselt: „Selles on kogu kunstnikule kui iseenda palavikulise

Vasakul: Küsimus suurele ringile: kes oli esimene make-up’i kandev meesartist Eestis? Fotol Raoul Kurvitz 1989. aastal. Eesti Kunsti- muuseum, Raoul Kurvitza isikuarhiiv Üleval: Kiwa 2011. aastal Tallinna Raekoja platsil Köler Prize’i puhul Köler Pride’i tegemas. Foto: Terje Toomistu

kujutlusvõime mutileerunud ohvrile keskenduv romantism. Nagu Herman Melville’i kapten Ahab, kelle keha oli valge vaala püüdmise tõttu välgust armistunud, on Bowie Ziggy rändaja, kes on inimlikke piire trotsinud ja selle eest kõrget hinda maksnud.”2 Raske on Bowie kunstnikukarjääri valusalt täpsemini iseloomustada – algusaastate eluohtlikust eksperimenteerimisest narkootikumidega kuni surmalähedase seisundi enigmaatiliseks kunstiteoseks sublimeerimiseni pä- ris lõpus.

1 David Bowie Is the Subject. Koostanud Victoria Broackes ja Geoffrey Marsh. Victoria & Albert Museum: V & A Publishing, 2013, lk 69. 2 Samas, lk 78. 34 : VIIEKÜMNE ESIMENE NUMBER : VEEBRUAR 2016

Mul on viimasel ajal olnud harjumuseks jääda ennastunusta- valt vaatlema fotosid ammusurnud kirjanikest. Iseäranis oosep Susi

portreesid, mis vahest kõige selgemini annavad edasi isik- J suse tundelaadi värviregistrite erinevaid toone ja viibimist tolles surmalähedases tundmatuses, mida on hakatud kut- suma üksinduseks. Otsida kõigepealt igast näost üles miski, T! mis annaks ehk vaid aimu mõne võtme või värava – olgugi et mitmete tabade ja lukkudega suletud – olemasolemisest, et saada niiviisi omakorda uus tõuge, uus perspektiiv, et las- KIRJANDUS kuda veelgi ennastunustavamalt voolavate lausete merre. Teisisõnu, otsida visuaalsest märki, mis viiks lähemale teksti olemusele – olemusele, millesse usub niihästi essentsialist, kes püüdlikult üritab leida mõnd kindlapiirilist tunnuste ko- barat, mis võtaks kokku Otsingute (Marcel Prousti põhiteos, seitsmeosaline jõgiromaan À la recherche du temps perdu – toim.) essentsi, kui ka konstruktivist, kes samal ajal tunnistab Marcel Proust kõikide nende erisuguste essentside olemasolu ja paikapi- „Valik esseid” davust, aga hoiab kiivalt kinni arusaamast, et ühte ja õiget vastust pole olemas. Loomingu Raamatukogu 28–30/2015 Hoian käes Paul Nadari (19. sajandi lõpu ühe kuulsaima 152 lk prantsuse fotograafi ja karikaturisti Félix Nadari poja) 1887. aasta märtsikuus tehtud fotot 15-aastasest Marcelist, Condorcet’ lütseumi õpilasest. Sügaval koobastes pisut üks- kõikse inimese mulje jätvad (ikka need marcelilikud) silmad; pisut ülespoole tõstetud ovaalse näo keskmes terava kon- tuuriga nina; ja siis midagi ilusat, mis paneb silmad üksisilmi justkui katkematut, igas suunas lõpetamata, üha jätkuvat nägu silmitsema – lapselikult sile põselahmakas ja teravavõitu lõua- jupats; ja siis need kergelt muigel lühikesed armsad huuled, värsked ja süütukesed, mis moodustavad koos juuksepiiri ja

kulmudega näo horisontaalid, näo, mis vaatab minust lakka- I POOL matult mööda üle mu parema õla (mitte sugugi nagu tollel kõi- ge kuulsamal Otto Wegeneri fotol 1900. aastast, kui Marcel aristokraatliku esteedihoiakuga kerge üleolekuga otse silma

sisse vaatab ega luba enda nägu pikemalt uurida), otsekui L oleks pilk suunatud kuhugi väljapoole. Jäigalt formaalse väljapeetuse paneb unustama pildist või ehk kusagilt pildi tagant äkki alguse saav eroslik nool, mis tungib läbi keha, paneb tundma füüsilist raputust, nagu kisuks midagi mu olemuse sügavusest üles. Pean silmas sentimeetrisuurust ala, kus pole veel päris täpselt aru saada, kas tegemist on Marceli parema kõrva – näha on vaid tema parem kõrv – või parema kõrvanuki või põsesarnaga; Issand, justkui oleks parema puudumisel kõrvalest vägisi kolju külge kleebitud! Kujutan ette astmahaige lämbumishirmus rütmilist hingamist, kuidas kõrv vaevumärgatavalt kord kõrgemale tõuseb, et välja hin- gates taas algasendisse naasta – nagu neil magusail hetkil, mil üritatakse oma rahulolumuiet varjata, aga ei suudeta seda kuidagi teha, nii et võiks öelda „nagu kõrvust tõstetud” (saan selle väljendi algupärast aru alles nüüd) –, kujutan ette sedagi, et Marcel pobiseb midagi kirjutamise ajal, ja seesama kõrva ja pea ühenduskoht hakkab õige vaevaliselt lausega sama rütmi võbisema. Tõusen. Lähen peegli ette. Loen rõhutatult artikuleerides, silmitsedes samal ajal peeglist oma parema kõrva liigahtusi ja püüdes tabada – paratamatult ebaõnnestudes – hingamise ja totaalse sinusoidse (saksaliku?) lause rütmi: „Sedavõrd kui lugemine mõjub õhutavalt, kui selle maagilised võimed ava- vad meie sisimas uksi ruumidesse, millesse me ise poleks osa- nud siseneda, mängib ta meie elus tervistavat rolli. Seevastu muutub lugemine ohtlikuks, kui ta meie isikliku vaimuelu er- gutamise asemel proovib seda asendada, kui tõde ei tundu meile enam ideaalina, mida me suudame ellu kutsuda üksnes MA RCE omaenda mõtlemist arendades ja südant pingutades, vaid materiaalse asjana, mis on asetatud raamatulehtede vahele nagu valmistatud mesi, ning meie ainus vaev on küündida et nimi sai küll midagi muud, aga kutsuda tuleb teda ikkagi näiliselt, kirjaniku ideede sisu on alati näiline ja nende vorm end raamaturiiulini ja seda passiivselt mekkida, vaim ja ihu Marceliks, ja vahel kõige argisemail hetkil mõnele igapäeva- tegelik) allutatud moraalsele tajule ja tõele, siis tegelikkuses täielikult puhkamas.” sele esemele keskendudes või vankris elu enda ees lükates – on tõde ja moraalne taju allutatud esteetilisele tajule ja pide- kui kasutada Õnnepalu formuleeringut – naaseb see minevi- vate kompromisside tõttu veidi vildakale esteetilisele tajule”. kutõde olevikku, kaks aega saavad üheks, ja ma hüüan joo- Ja juba järgmistel lehekülgedel tajub lugeja – kes nii kiivalt 2. vastuses: „Marcel!” otsib kõikidest lausetest mõnd võtit või väravat, vähemalt Just sellisele ebajumalakummardamisele rajab Marcel krii- pisitillukest märkigi, mis lubaks nüüd juba kuidagi teisiti sise- Mis puutub minusse, siis, olles veendunud, et mu lapse ni- tika oma eeskuju ja uurimisobjekti, ühe silmapaistvaima vikto- neda Otsingu 2400-leheküljelisse ruumi –, et Marceli lapse- meks peab saama Marcel, käisin kuude viisi päevast päeva riaanliku kunstikriitiku John Ruskini loomingule, kelle „tõe- põlv on läbi, et sisenetud on Otsingu maailma, kohates juba peale, leides, nagu iseenda tões sügavalt veendunud inimene line duell tema ebajumalakummardamise ja siiruse vahel ei tuttavaks saanud ja eesti keeleski hääbumise läbi teinud Ba- ikka, üha uusi põhjendusi oma väite ilustamiseks ja kinni- leidnud aset mitte teatud eluhetkedel ega tema raamatute ron de Charlusi, kohates selliseid lauseid nagu: „Tegelikult on tamiseks, sest lapse nimi peab ju olema Marcel!, kordasin lehekülgedel, vaid igal minutil, nendes sügavates, salajastes, kogu meie vaimujõud meie käsutuses üksnes neil hetkedel, iseendale, kuniks pidin leppima kurva tõdemusega, et teise meile enestelegi niisama hästi kui tundmatutes kihtides, kust kui me ei arva end olevat iseseisvad, kui me ei ole omavoli- asjaosalise vastuvaidlematut hoiakut pole võimalik muuta kujutlusvõime saadab meile pilte, mõistus mõtteid, mälu liselt valinud oma pingutuse eesmärki.” Nagu oleks võetud (küllap teab nii mõnigi lugeja, missuguseid dramaatilisi dia- sõnu, see kinnitab end lakkamatutes valikutes ja mängib minevikust välja pildike, kus Marcel veab enda ees äsja tär- looge võivad sellised diskussioonid omandada). Pärast lapse teatud mõttes lakkamatult meie vaimse ja moraalse elu saa- ganud elu. sündi seletasin kõigile loomuliku iseenesestmõistetavusega, tusega. (...) Me näeme, et kui ilu on teoorias (see tähendab Juba Ruskini-ainelistes esseedes on hilisem jõgiromaan imp- : 35

litsiitselt pidevalt kohal – Lugemispäevad on teisenenud kujul manni bulvari asemel Hamelini tänava maja viiendal korrusel Marceli sõpradele ammu tuttav ja õieti ei eksi Õnnepalu su- tõvevoodis, ta suri aasta hiljem); näha nii lauseehituse kui ka gugi, väites, et „õieti pole suuremat vahet, kas lugeda tema mõtte arengut, konkretiseerumist, kaugenemist Ruskinist, suurt romaani või neid väikeseid esseid siin”. Ja ühes teises lähenemist Otsingule; liiati on kõik valitud tekstid kirjutatud raamatus kirjutab ta: „Lõpud on lõpuks kõik ühesugused, erineva lähenemisviisiga (nüüdisaja üldiste tendentside taus- lõppudel pole lõppude lõpuks tähtsust muidu, kui vaid selle tal esteetiliste tõekspidamiste manifesteerimisest Ruskini sü-

ühe valgel: kuidas nendeni jõutakse. Lõpetuse ingel on üks vaanalüüsi ja klassikute lähilugemiseni). Marcel! KIRJANDUS lõpmata banaalne olend. Tema võlts naeratus ajab mõnikord Ühel suvel Pärnus viibides – mida ma muidu mitte kunagi ei mul südame pahaks. Sest ikkagi ei saa ma sellest aru. Ma ei tee – istusin enne ühe armsa kaasteelise pulma Endla teat- tea ega saagi teada, kas selle naeratuse taga on midagi või ri kohvikus, olles lubanud pidada ühtlasi ühe lühikese kõne, 15., 17., 21., 22., 28., 29. veebruar, ongi ta see, mis ta on: lihtsalt naeratus, eimiski. Ja nimelt see milleks sirvisin Barthes’i Armudiskursuse fragmente (inglise mitte midagi ongi see, kuhu Proust meid aina oma lõpmata keeles). Äkki avastasin, et kohe minu kõrval lauas istuvad 3. ja 6. märts 2016 | 19:00 pikkades lausetes talutab. Õieti poleks neid lauseid, neid lõi- Remsu ja Raudam. Väljudes ütles Raudam – ma mäletan, ta ke ja peatükke üldse vaja. Sest nad ei vii kuhugi. Aga mis veel kõhkles hetke, aga pööras viimaks siiski pea üle oma parema Must Kast esitleb viiks meid nii hästi ei kuhugi? Ei kuhugi, see tähendab, enda õla ja nihutas ülejäänud keha järsku samas suunas; kui ma ei juurde. Ja enda juurde, see tähendab, ei kuhugi.” Aga nüüd eksi, oli Remsu selleks ajaks juba kadunud – ihaleva pilguga: “Võõrana põhjala kõrbes” on kõik juba segamini nagu puder ja kapsad. „Te, noormees, loete mu lemmikraamatut!”. Ja mina, tun- Ühel suvel Tallinnasse puhkama sõites elasin luuletaja Kae- des sees pakitsust ja tahtmist öelda: „Meie lemmikraamat vatsi, keda mul isiklikult pole au tunda, korteris, mis asus on seitsmeosaline!” (olles seejuures täpselt koha juures, kus kesklinna külje all, ja kuigi mul oli raamat juba varem olemas Barthes kirjeldab Marceli jutustaja Albertine’ile suunatud ja läbi loetud, otsustasin mingi hämara tundmuse ajel Taaslei- pilku), ütlesin miskipärast sõnad: „Jah, see on ka minu üks tud aja riiulilt varastada, enda omaks teha, kusjuures veel se- lemmikraamatuid.” Raudam lahkus. davõrd jultunult, et kandsin varguse talle kunagi hiljem kalgi südamega ettegi. Just see raamat on Kaevatsile armas nagu minule need laualt vastu vaatavad huuled ja iga kord tänaval 4. www.teatermustkast.ee juhuslikult kohtudes nõuab ta seda tagasi, aga mina – viibides jätkuvalt hämaruse vallas – pööran häbiga pilgu, põgenen sõ- Mul on viimasel ajal olnud harjumuseks jääda ennastunusta- nagi lausumata. Põgenen, sest ei suuda Marcelist loobuda. Ei valt vaatlema fotosid ammusurnud kirjanike laipadest. Mõni R 19.02.16 | 21:00 | 4/5€ nüüd ega edaspidi. kuu pärast „Lõppu”, täpsemalt 20. novembril – seega kaks päeva pärast kirjaniku surma –, jooksis Man Ray, samal ajal Live: juba sagedasti dada ja sürrealistide ringkonnaga lävinud kuu- 3. lus ameerika fotograaf, Jean Cocteau mahitusel Marceli suri- Cube-A, El Bacalao Fabuloso, voodile. Näeme Marceli näo vasakut poolt, mis eelmisel pildil Noorem Nadar on Marceli pildistanud korduvalt. Tollest fo- oli varjatud. Näeme habemesse kasvanud, vohavate vuntsi- Px Band, Lemon Trees tosessioonist, kui sellist sõna võib 19. sajandi lõpu kontekstis dega, lohku vajunud suletud silmade ja mittemidagiütlevate kasutada, pärineb teinegi versioon, ehk kuulsamgi, mis on juustega Marceli. Kõrgele upitav nina helendab, olles suuna- pandud raamatu The World of Proust, as seen by Paul Nadar tud pildi vasakusse ülanurka ja sealt justkui edasigi. (Tuleb kaanele, aga seal vaatab Marcel ainiti oma gasellisilmadega taas lisada, et surivoodifotosid on mitmeid, pean siinkohal otsa, nii et William C. Carter oli öelnud: „Võimalik, et silma- silmas seda, mis on tehtud sisuliselt Marceli pea kõrguselt, des on mõtlikkust – suutsid nad ju tähele panna palju roh- tema vasaku külje poolt.) kem, kui oleks võinud arvata ka kõige tundlikumast natuu- Panen foto tagasi lauale, võrdlen eelmisega. Korraga tun- rist. Mõjuavaldav vaade ongi põhjuseks, miks kõik ta sõbrad nen mingit ülevoolavat õnnetunnet, lootust – jään silmitse- mainivad silmi, mis võinuksid kuuluda mõnele Pärsia print- ma Marceli vasakut kõrva, mis oleks nagu pea ja padja vahe- sile, neid sügavaid ja kurbi, kuid läbipaistvaid nägemisorga- le kinni jäänud, osa kõrvalestast ülejäänud kõrvast eemale neid.” Vabandust, ma ei kasuta korrektseid viiteid, aga mul sirutumas. Lötaki! Ma muigan, kõrvad tõusevad tahtmatult R 26.02.16 | 19:00 | 5€ on kasutada üksnes kunagised märkmed, raamatuid pole pa- kõrgemale. Sellel pildil, erinevalt eelmisest, pole tunda sur- rasjagu käepärast. Igatahes, viimane tsitaat pärineb Toomas ma kohalolu, vaid lootust ja helgust üksnes. Võtan pildi uues- Her Memorial Discourse, Chasing Raudami Prousti (ja Joyce’i?) esseest Teie, mis ilmus 2003. ti kätte, heidan voodisse pikali, uskudes, et võin alles nüüd aastal, perioodil, mida võib Eesti perspektiivist vaadates pi- hakata raamatut otsast lugema. The Rise (LT), Saints Be Warned, dada Prousti esimeseks laineks – siis peeti Tartus rahvus- Ja kui raamatu koostaja Marek Tamm nimetas oma suure- The Ripley Effect, Blinded Memory (LV), vaheline konverents, Raudam avaldas teisegi Marceli-ainelise pärases järelsõnas Marceli esseid aktuaalseteks, siis sellele raamatu, ilmus Õnnepalu tõlkes suurromaani seitsmes osa tuleb kõhklemata alla kirjutada. Üritan võtta endale sama Everfall, Captain Lionel Taasleitud aeg, kõigele lisaks vahendas Tanel Lepsoo Viker- asendi, mis Marcelil pildil, tõmban sinise teki endale peale, kaares eessõna raamatust Contre Sainte-Beuve. kuulan hetke suletud silmadega iseenda rasket hingamist, ja Viimane sisaldab juba samu näiteid, mis hiljem moodus- see hingamine on tõesõna nüüd juba minu oma. Ja siis kuju- tavad romaanis impulssmärgid, mis omakorda loovad üle- tan ette, kuidas ema mulle justkui ühe hingetõmbega ette kande mineviku naasmiseks, loovad õnnehetked – olgu neid loeks: „Ma usun tõepoolest, et nii nagu kõik müsteeriumid, siis neli või üheksa või neliteist. Sainte-Beuve’i – 19. sajandi on ka Luule tõeliselt mõistetav vaid asjasse pühendunuile mõjuka kirjandusteadlase, kelle autori elule tuginevate kir- ehk koguni üksnes äravalituile. Mis puutub annetesse, mida janduskäsitluste suhtes on rohkelt kriitikanooli ka vaadelda- pole kunagi olnud palju, siis tundub mulle, et harva on neid vates esseedes; kerkis ju tema tunnuslikust lausest (avastada leidunud nõnda vähe kui meie kaasajal. Iseasi muidugi, kui kvaliteetne kirjandus ka olevikust) esile kirjanikekobar, kellest me mõistame ande all teatud valitsevat retoorikat, mis õpe- T 08.03.16 | 19:00 | 5/12€ tänapäeva lugeja pole ilmselt kuulnudki, samas kui Stendhali, tab kirjutama „vabavärssi”, nagu mõni eelmine õpetas kirju- Baudelaire’i ja Balzaci looming ei läinud Sainte-Beuve’ile korda – tama ladinakeelseid värsse, mille „printsessid” ja „nukruse- Uute koreograafide sari PREMIERE`16 esitleb: esseed alustas Marcel juba sajandi lõpus, tasahilju omandas hood”, „nõjatuvad” või „naeratavad”, ja „berüllid” on kõigi Joanna Kalmu ja Sylvia Kösteri tekst romaani mõõtmed, Marcelist sai tegelane. Pole midagi päralt, siis võib tõesti öelda, et tänapäeval on kõigil annet. öelda, kõikjal Otsingu looteid täis! Lepsoo: „Proust on õpe- Aga need on vaid kumisevad, ent seest tühjad väärtuseta debüütlavastusi taja. Ta lahendab näidisülesannet – ja nagu igasuguse üles- teokarbid, pehkinud puunotid ja roostetanud rauajupid, mil- ande puhul on põnev jälgida lahenduse käiku, kuni lahendus le tõusulaine on kaldale uhtunud ja mille esimene mööduja „Débutante “ ja „Star on lõpuks saadud (eriti kui vastuseks on null), kuid see ei tee võib üles korjata, kui tal selleks tahtmist on, senikaua kuni siiski võimalikuks kõigi ülejäänud ülesannete kiiret ja veatut järgmine põlvkond pole neid taandudes endaga kaasa viinud. lahendamist. (...) Proust ei ütle, kuhu see peidetud on, ta ei (...) See pole mitte filosoofiline süsteem, vaid teatud instink- ütle isegi seda, millal seda on võimalik kätte saada. Ta ütleb, tiivne jõud, mis muudab „Macbethi” omal moel filosoofili- et õnn on peidus, et selle leidmine on vaevarikas ja võib eba- seks. Sellise teose sügavam põhi – nagu ka elu enda sügavam õnnestuda.” põhi, mille võrdpildiks see on – jääb ilmselt hämaraks isegi Marcel on Eestis ju täiesti kohal, mõned varasemad tõlked seda üha enam valgustava vaimu jaoks.” sekka, mõne kirjaniku tekstide sügavam taust, ja muidugi kõik Ootan pikisilmi, kunas Marcel jõuab Põhja-Prantsusmaale need prantsuse teoreetikud, kes on Marceli maailmast läbi Roueni katedraali, et üles leida tuhandete teiste seast üks imbunud (Deleuze, Kristeva, Barthes jne). Marceli Valik es- tillukene murenenud kujuke, mille Ruskin on elule äratanud. seid Triinu Tamme tõlkes juhatab sisse Marceli teise laine! Unes omandab kujuke tasahilju armsad huuled, ovaalsed näo- Esseede valiku puhul pole muud teha kui tunnustavalt kaasa jooned. Ja viimane lause, mida ema kuuleb: „Tahaks näha tema noogutada, raamatuga on võimalik läbi teha Marceli areng kukalt!” noorpõlvest haigevoodini (viimane, Baudelaire’i essee valmis 1921. aastal, kui Marcel oli juba pea kaks aastat Haus- 18.01.2016