Veebruar 2016 Nüüdiskultuuri Häälekandja Nüüdiskultuuri #51
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA VIIEKÜMNE ESIMENE NUMBER : VEEBRUAR 2016 HIND 2€ #51 2 : VIIEKÜMNE ESIMENE NUMBER : VEEBRUAR 2016 Esikaanel Daniel Vaarik. Foto: Tõnu Tunnel TEEME EDWARD SNOWDENIst E-RESIDENDI! 1. detsembril möödus täpselt aasta päevast, mil briti ajakirjanikust Edward kui see tegelikult päris tõe- Foto: Patrik Tamm Patrik Foto: Lucasest sai Eesti ja maailma esimene e-resident. Estofiilina tuntud ajakirja le ei vasta. Antud juhul po- The Economist kolumnist ei pidanud selleks suurt midagi tegema. Tema legi oluline, kas Snowden ja Ameerika riskikapitalistid Tim Draper ja eesti juurtega Steve Jürvetson hakkaks Eesti e-teenuseid valiti eelnevalt välja kui e-residentsuse esimesed ülemaailmsed reklaam- usinalt kasutama. Ta liigub näod. Nad pidid esindama sümboolselt Eesti uut murrangulist e-lahendust. niikuinii veebi varjatud sop- Jürvetson ja Draper eelkõige pragmaatilises plaanis, andes vastuse küsimu- pides, kasutab kõige värs- sele, keda e-residentidena nähakse. Lucase valituks osutumine vihjas see- kemat krüptotarkvara, va- TOIMETUSELT JUHTKIRI vastu väärtusmõõtmele, mida e-residentsus võiks endas kanda, muutes selle hetab regulaarselt arvuteid nõnda mõneti riikliku teenetemärgi sarnaseks. Loomulikult võib ka Lucase ning meilikontosid, kuid kui puhul esile tuua pragmaatilisi kaalutlusi, sest tuntud ajakirjanikuna saab ta me suudaksime maailmale levitada e-residentsuse ideed väga laiale lugejaskonnale. Ometi tabasin ma öelda, et Eesti e-teenused on isegi Edward Snowdeni jaoks turvalised... See ennast mõttelt, kas see valik oleks saanud olla teistsugune – selline, mis on oleks väga kõva sõna. Ilmselt juba lähiaastatel sarnaneb e-residentsuse turg paremini kooskõlas Eesti kui uuendusmeelse internetipioneeri kuvandiga. rahvusvahelise pangandusega. Millise riigi pankades hoiavad tänapäeva rik- Mida rohkem ma selle peale mõtlesin, seda enam süvenes minus veendu- kad ja kuulsad oma sääste? Eesti võiks olla e-residentide jaoks sama kindel mus, et ainuõige valik maailma esimeseks e-residendiks olnuks üks teine ja usaldusväärne koht, kui Šveitsi pangad on seda hoiustajate jaoks. KAASAUTORID Edward. Edward Snowden. Lucase, Jürvetsoni ja Draperi põuetaskus pidi ID-kaart muutuma visiit- Signaal, mille Eesti sellise otsusega maailmale saatnuks, oleks olnud tõeli- kaardiks, mis aitab algatada vestlust e-teemadel. E-residendi Edward Snow- selt revolutsiooniline. Tehnoloogiakülgede fookusuudise asemel pääsenuk- deni puhul ei peaks see trio, president Ilves ega Taavi Kotka põuetaskusse sime nõnda maailma mainekaimate väljaannete esikülgedele. Me räägime küünitama. Piisab, kui öelda: „Snowdenit tead? Ta on Eesti e-resident.” Kü- ikkagi e-residendist, kes oli kõigest aastapäevad varem jäänud napilt alla simuste laviin, mis sellele järgneks, tähendaks, et tähelepanu oleks garan- paavstile ajakirja Time aasta inimese valimisel, kes esitati 2014. aastal No- teeritud. Tõsi, kogu Snowdeni mütoloogia võib hakata sellisel juhul lämma- beli rahuauhinna kandidaadiks ning keda jälgib Twitteris rohkem kui 1,7 mil- tama e-residentsuse narratiivi, kuid nende kahe sõlmumiskoht on praeguse jonit andunud fänni. Selle 32-aastase kõhetu prillidega arvutiguru positsioon narratiivi suurim nõrkus. Tüüpiline Eesti e-ühiskonna apoloogia algab sel- infoühiskonna eestkõnelejana on võrreldav Martin Luther Kingi või Harvey lest, kuidas meil tuli pärast taasiseseisvumist riigina oma konkurentsivõimet Milkiga, kes olid vastavalt mustanahaliste ja LGBT-kogukonna ikoonid. maailmaturul suurendada ning seetõttu võeti suund efektiivse, õhukese ning Vaatamata Ameerika valitsuse katsetele marginaliseerida ning rünnata bürokraatiavaba riigi poole. Need on baasväärtused, millega me üritame Snowdeni isikut, seisab ta jätkuvalt vankumatu faktina ees Ameerika info- võrgutada ka tulevasi e-residente. Efektiivsus, kiirus, lihtsus. Kõlab natu- tehnoloogiaettevõtete katsetel laiendada oma haaret üle maailma ning õõ- ke nagu mõne logistikafirma reklaamtekst. Selles narratiivis kas puuduvad nestab Valge Maja moraalset autoriteeti küberruumiga seotud teemadel. täielikult või on väga minimaalselt esindatud väärtused, mille nimel võitleb Snowdeni tõstatatud küsimused küberruumi kohta on nii fundamentaalsed, Snowden, nagu privaatsus, läbipaistvus ja sõnavabadus. Snowdeniga kaa- et neid lihtsalt pole võimalik ignoreerida. Just seepärast oleks Eesti kui kü- saskäiv väärtuskomplekt lisaks nutika ja efektiivse väikeriigi imagole täiesti berturbe valdkonnas autoriteetne riik pidanud kuulutama esimeseks e-resi- uue dimensiooni. Eesti kiirgaks nii välja pehmet jõudu, mis meelitaks siia dendiks Snowdeni. Seeläbi oleksime saanud oma mõjukatele liitlastele öelda: vabamõtlejaid, kodanikuaktiviste ja dissidente. Neid inimesi ei käivita raha „Aitab küll pea liiva alla peitmisest!” ega paelu jutt efektiivsusest. Küll aga pakatavad nad ideedest ja neil ei tule Snowdenile e-residentsuse andmine oleks sümboolne žest, mis võimal- puudust ka energiast. Kui omal ajal kõnetas sellist seltskonda paljajalu äri- daks Eestil oma edumeelsusega maailmas silma paista, minemata otseselt partnereid tervitanud Steve Jobs, siis nüüd teeb seda Snowden. vastuollu meie suurima liitlase ultimaatumitega. Füüsiliselt viibiks Snowden Esimese e-residendi rong on praeguseks juba läinud, kuid isegi see, kui endiselt Venemaal, nii et välja andma on teda jätkuvalt kohustatud meie Snowdenist saaks e-resident number 5839, oleks Eestile mainekujundus- idanaabrid. Pakkudes Snowdenile e-residendi staatust, ütleksime riigina, et likus plaanis töövõit. Teeks äkki ära, enne kui Singapur meist ette jõuab? me toetame läbipaistvat ja jälgimisvaba küberruumi, kus veebikasutajate #Snowdenforeresident põhiõigused on kaitstud. Ühtlasi võiksime öelda, et Eesti e-riigi rakendused ongi disainitud just sellistest põhimõtetest ja alusväärtustest lähtuvalt, isegi Henri Kõiv, tegev- ja sotsiaaliatoimetaja Siim Tuisk on lõpetanud Tartu Ülikoolis ajaloo bakalaureuseõppe, Jaak Ilomets on filmikunstiaustaja. Viimased paar aastat on enim Tallinna Ülikoolis on käsil politoloogia magistrantuur. Varem on ta huvi pakkunud dokumentalistika ning tugevate lugudega teleseriaa- tegelenud ühiskondlike teemadega (ACTA, Harta12 ja Rahvakogu) lid, samas kunagi ei ütle ära ka heast mängufilmist. Viimasel ajal on ning aidanud nii parteidel (IRL/Kross, SDE) kui ka parteivälistel põhiliselt tegelenud raamatute tassimisega, jalgpalli vaatamise ja (Vabakund) kandideerijatel teha edukaid poliitkampaaniaid. Eesti mängimisega ning elanud nii Aserbaidžaanis, Itaalias kui ka Interneti Kogukonna esindajana panustas ta avaliku teabe sea- (nüüd jälle) Eestis. Oma Müürilehe-debüüdis (lk 23) vaatleb Jaak dusesse, mis nimetati 2012. aasta parimaks seaduseks. Töötab „Mr. Robotit” kui üht korralikku 21. sajandi seriaali. vabaühenduste liidus EMSL huvijuhina. Lehekülgedelt 10–11 saame lugeda Siimu artiklit „Üks meeleavaldus ütleb rohkem kui miljon meeldimist?”. Kertu Moppel on vabakutseline näitleja ja lavastaja, kes on tihti- Marit Sirgmets on teatrilavastaja, näitleja ja mõtleja. Pärast Norra peale ka iseenda dramaturg. Jaanuari viimastel päevadel esietendus Teatriakadeemia lõpetamist on ta elanud ja töötanud Norras, Von Krahli teatris Kertu kirjutatud ja lavastatud draama „Hipsteri Leedus, Eestis, USAs, Bulgaarias ja Kreekas. Praegu avastab ta surm”, mis avab vaatajale suurkorporatsiooni reklaamiosakonna teatri-, ooperi- ja filmimaailma telgitaguseid ja -esiseid Omaanis. pingelise sisekliima. Siinkohal kirjutas Kertu aga hoopis ASMRi- Teatrikülgedelt (lk 26–27) saab lugeda Mariti vestlust Juhan Ulfsakiga nimelisest fetišist ja oma kogemusest virtuaalsete meeleerutajate Draamateatri lavastuse „Kaart ja territoorium” ainetel. seltsis (lk 14). Madis Aesma on nüüdseks pärjatud muusik ja ajakirjanik, kellega Natalie Mets naasis hiljuti New Yorgist, kus ta töötas aasta aega Raadio 2 kuulajad on juba rohkem kui viis aastat argipäeviti ärkama Nicolas Jaari, Beach House’i, Evian Christi jt management’i tiimis. harjunud. Tänavu veebruarist Madis küll enam R2 hommikuprog- Suurlinna energiast inspireerituna jätkab ta korraldamist ja orga- rammi ei vea, see aga ei kõiguta asjaolu, et ta on jätkuvalt ikkagi niseerimist eesti underground-skeenes. Juhuste kokkulangemisel Ans. Anduri ridades EMAl pärjatud muusik, ja ajakirjanikuks jääb seisab Natalie ühe jalaga Eesti Kunstiakadeemias kultuurikorral- ta vist samuti igaveseks. Madis meenutab sedakorda vana head duse õppejõu ja sisearhitektuuri osakonna eriprojektide juhina. Orkutit (lk 15), millele mõtlemine ilmselt nii mõnegi teise nostalgiliselt Muusikarubriigist (lk 29) leiab Natalie plaadiarvustuse Exit Safe õhkama paneb. Mode’i uue EP kohta. Tauno Novek on interneti kasutajakogemuse konsultant. Tema Siim Tuksam on arhitekt ja arhitektuuripraksise PART kaasasu- erialaks on info leitavuse ja kasutusprotsesside parandamine ning taja, kes on omandanud Viini Rakenduskunsti Ülikoolis magistri- veebirakenduste kavandamine. Tauno on lõpetanud Tartu Ülikooli kraadi arhitektuuri erialal ja täiendanud teadmisi Lõuna-California õigusteaduskonna ning töötanud juhtivates rollides erinevates rah- Arhitektuuriinstituudis ning erinevates arhitektuuri- ja disainibü- vusvahelistes arendusmeeskondades. Selles lehes (lk 16–17) arutleb roodes. Siim uurib raaljuhitava tehnoloogia võimalusi ja mõjusid Tauno anonüümse kommenteerimise plahvatusohtlikul teemal. arhitektuuris. Ta oli 14. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni „Interspace” ja 2015. aasta Tallinna arhitektuuribiennaali peanäituse „Keha ehitus” kaaskuraator. Siimu intervjuu Gilles Retsiniga (lk