Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Julkaisut 1834–2008

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Julkaisut 1834–2008 SUOMALAISEN KIRJALLISUUDEN SEURAN JULKAISut 1834–2008 SUOMALAISEN KIRJALLISUUDEN SEURAN JULKAISut 1834–2008 Toimittanut Eeva-Liisa Haanpää Johdanto Kai Häggman Suomalaisen Kirjallisuuden Seura • Helsinki Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 1209, Tieto ISBN 978-952-222-066-0 ISSN 0355-1768 www.finlit.fi Taitto Kari Hyötyläinen Painotyö Tampereen yliopistopaino Oy – Juvenes Print, Tampere 2009 Sisällys Kai Häggman Kirkkaampi kieli ja selkeämmät kuvat 6 Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran julkaisut 1834–2008 Luettelon käyttäjälle 20 Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 22 Suomi 102 Kalevalaseuran vuosikirja 137 Kirjallisuudentutkijain Seuran vuosikirja 139 Studia Fennica 142 Tietolipas 151 Ylioppilasaineita 162 Kansanelämän kuvauksia 164 Kotiseudun murrekirjoja 168 Folklore 169 Totta ja tarua 172 Suomalaisen kirjallisuuden klassikoita 174 Sarjojen ulkopuolella ilmestyneet teokset 177 AV-aineisto 189 Suomen Historiallisen Seuran sarjat Historiallinen Arkisto 192 Historiallisia Tutkimuksia 194 Studia Historica 197 Bibliotheca Historica 198 Studia Biographica 203 Tekijähakemisto 205 Teoshakemisto 235 Kai Häggman KIRKKAAMPI KIELI JA SELKEÄMMÄT KUVAT 175 vuotta Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran kustannustoimintaa Kustannusalan erityispiirre on pitkäikäisyys. Eurooppalaiset kirja-alan yritykset esittelevät ylpeinä perinteitään ja myös pohjoismaiden suurimpien kustanta- moiden juuret ulottuvat lähes poikkeuksetta 1800-luvulle. Lääkäripiireissä pit- kän iän salaisuutena pidetään idealistista elämänasennetta ja useimmat menes- tyneet kustantamot on perustettu tämän reseptin mukaan. Ne ovat syntyneet enemmänkin pitkäjänteisten sivistyspyrkimysten kuin pikaisen voitontavoit- telun siivittäminä. Suomalaisen Kirjallisuuden Seuraa perustettaessa rakkaus kieleen ja kirjallisuuteen oli ainoa lähtökohta. Seuran ensimmäinen julkaisu oli tunnetun saksalais-sveitsiläisen pedagogin Heinrich Zschokken Das Goldmacherdorf, joka ilmestyi seuran silloisen sihtee- rin Carl Niklas Keckmanin suomentamana 1834. Keckman totesi Kultalan esi- puheessa ”hyödyllisiä ja huvittavaisia” suomenkielisiä kirjoja olevan niin vähän, että jokainen julkaistu teos oli tapaus sinällään. Hänen mukaansa suomenkie- lisen kirjallisuuden kustantaminen oli myös SKS: n olemassaolon tarkoitus ja päätoimiala. Esipuheessaan Keckman määritteli kirjallisuuden syvimmän ole- muksen tavalla, joka on pätevä vielä 175 vuotta myöhemmin: ”Kirjain avulla sekä kasvaa että vahvistuu joka kielen luonto ja omaisuus täydellisemmäksi. Kielessä osotetaan, ikään kuin peilissä, kahden maailman kuvat: yhden ulko- naisen, silmillämme havaittavan, ja sisällisen, jossa hengellisten olentoin omi- naisuudet itsensä ilmoittavat. Jota kirkkaampi on kieli, sitä selkeämpi myös kumpikin näistä kuvista.” Kustannustoiminta on Keckmanin suomennostyöstä alkaen ollut seuran keskeinen toimintamuoto ja vaikutuskanava. Suomalaisen Kirjallisuuden Seu- ra on 1858 perustetun Suomen Kustannusyhdistyksen jäsenistä ainoa, joka on ollut yhdistyksen toiminnassa mukana koko sen 150-vuotisen elinkaaren ajan ja sitä voidaan pitää vanhimpana suomalaisena kustantamona. Vuonna 1812 perustettu Suomen Pipliaseura toki väittää olevansa vanhempi, mutta ilmais- ten Raamattujen levittämien ja jakaminen ei kaikkien mielestä ole kirjojen kus- tantamista. 6 Kai Häggman Seuran perustamisen yhteydessä painotettiin Kultalan kaltaisten rahvaalle suunnattujen valistuskirjojen julkaisemista, mutta myös samaiselta rahvaalta saatujen runojen, laulujen ja muinaismuistojen keräämistä. Seurassa ryhdyttiin jo perustamisvuonna tukemaan Elias Lönnrotin keräysmatkoja, joiden tarkoi- tus oli kuin suoraan seuran perustamisasiakirjoista. Lönnrotin matkat ja nii- den aikana kypsynyt ajatus ”Väinölän sankarien” ympärille kootusta yhtenäi- sestä eepoksesta muodostuivat seuran tulevaisuuden ja myöhemmän maineen kannalta ratkaisevan tärkeiksi. Voi vain kuvitella, mihin suuntaan Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran historia olisi kulkenut, jos Lönnrot olisi ensimmäisellä seuran tukemalla kansanrunojen keräysmatkallaan kuollut koleraan tai vain kyllästynyt patikoimaan pitkin ja poikin Arkangelin kuvernementin kinttupol- kuja ja karjalaiskyliä. Vuosina 1835–1836 kahdessa osassa ilmestynyt Kalewala taikka Wanhoja Kar- jalan runoja Suomen kansan muinosista ajoista oli Yrjö Koskisen luonnehdintaa käyttäen suomalaisten ”pääsö-lippu sivistyskansojen juhlasaliin”. Se ei nimes- tään huolimatta ollut sataprosenttista kansanrunoutta, vaan myös Lönnrotin kokoama ja kuvittelema taideteos. Eepos sekä sen myöhempi, huomattavasti laajempi laitos tarjosivat Suomen kansalle sekä historian että kirjallisuuden. Se oli samalla myös todiste siitä, että kirjalla voi olla valtava merkitys, vaikka vain harva todella lukee sen. Kalevalan 500 kappaleen painos myytiin tunne- tusti loppuun vasta kaksitoista vuotta ilmestymisen jälkeen, eivätkä useimmat suomalaiset sitä alkuvaiheessa kyenneet lukemaan. Lienee kuvaavaa, että Suo- men kielen kehittäjänä ja innokkaana uudissanojen keksijänä tunnettu Wol- mar Schildt joutui vielä 1840-luvulla tunnustamaan, ettei oikein ymmärtänyt lukemaansa: ”…aaveksin vain monessa paikassa, mikä on runoniekan miele, en sitä täysin oivalla.” Kalevalalla oli alusta alkaen valtava symbolimerkitys, mutta sen leviäminen syvempään tietoisuuteen käynnistyi toden teolla 1870-luvulla. Teoksesta ryh- dyttiin ottamaan ”helppohintaisia”, selityksillä varustettuja painoksia, jotka seuraavina vuosikymmeninä levisivät jo tuhansina kappaleina suomalaisiin ko- teihin. Kirjallisuudessa ja kuvataiteissa vuosisadan loppupuolella käynnistynyt karelianismi ruokki kansanrunouden suosiota. Suomen itsenäistymisen aikaan Eino Leino oli jo sitä mieltä, että suomalainen, joka ei rakastanut Kalevalaa, ei rakastanut myöskään itseään tai isänmaataan. Ensimmäisessä tasavallassa kan- salliseepos oli jo lähes pyhä kirja. Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran julkaisuprofiili oli 1800-luvulla huomat- tavan monipuolinen. Mukaan mahtui niin kotimaista kuin ulkomaista romaa- nitaidetta, oppikirjoja, runokokoelmia, näytelmiä ja sanakirjoja. Seuraa pidet- Kirkkaampi kieli ja selkeämmät kuvat 7 tiin pitkään kaiken suomenkielisen kirjallisuudenharjoittamisen emäyhtymänä. Se oli vuosikymmeniä suomenkielisen kustannustoiminnan pioneeri, joka otti vastuulleen myös sellaisia kaupallisesti epävarmoja hankkeita, joihin yksityiset kustantajat eivät uskaltaneet ryhtyä. Seurassa painotettiin, että käännetyn ja al- kuperäisen kotimaisen kaunokirjallisuuden sekä varsinkin oppikirjojen kustan- taminen kuului sen keskeisiin toimintoihin, kunnes yksityiset suomenkieliset kustantajat ottaisivat vetovastuun kansalliskirjallisuuden rakentamisesta. SKS: n varhaisen kustannustoiminnan mielenkiintoisin ajanjakso sijoittuu 1860–1880-luvuille, jolloin seura oli myös merkittävä yleiskustantaja. Kysymys ei ollut yksityisten kustantajien tontille tunkeutumisesta. Maasta ei vain löytynyt toista sellaista kustantajaa, jolla olisi ollut riittävästi resursseja ja kulttuuritahtoa myös laadukkaan suomenkielisen kaunokirjallisuuden laajamittaiseen julkai- semiseen. Seuralla ei ollut pyrkimystä monopolisoida suomenkielisen kirjalli- suuden kehittämistä ja kustantamista itselleen. Seuran esimies Yrjö Koskinen päinvastoin odotti ja toivoi vuosikokouspuheessaan 1877 yksityisten kustanta- jien vähitellen ottavan seuralta sen tehtäviä kantaakseen: ”Seuran kustantamis- toimi on supistettava, niin pian kuin yksityinen kustantaja-liike ottaa toisen tai toisen toimi-alan haltuunsa, ja Seuran huolenpito kirjallisuuden valmistustöistä on vähentyvä, niin pian kuin perustus alkaa olla laskettuna, istutus tehtynä ja varsinaista kansalliskirjallisuutta odotettavissa.” Tässä vaiheessa SKS:n tärkeimpiä kustannushankkeita oli J. V. Snellmanin toimesta 1870-luvun alussa käynnistetty maailmankirjallisuuden suomenta- misohjelma. Samalla kerättiin kattava lista sellaisista eurooppalaisista klassik- koteoksista, jotka tuli julkaista joko seuran omalla kustannuksella tai sen avus- tuksella. Suomennosprojektin perustalla oli ajatus siitä, että suomalainen kirjallisuus ja kirjakieli tarvitsivat vanhojen sivistysmaiden vaikutusta ja oh- jausta. Snellman korosti sitoutumista yhteiseen eurooppalaiseen kulttuuripe- rinteeseen, joka toteutuisi parhaiten Cervantesin, Goethen, Rousseaun ja Scot- tin tapaisten kirjailijoiden teoksia suomentamalla. Ohjelmaa ryhtyi käytännössä toteuttamaan Paavo Cajander, joka 1878 aloitti kaikkiaan 33 vuotta kestäneen työmaan Shakespearen näytelmien (36 kpl) suomentamisen parissa ja tuli sa- malla rakentaneeksi kivijalan koko suomalaiselle teatteri-instituutiolle. Seuran rooli suomenkielisen kaunokirjallisuuden edistäjänä korostui entisestään, kun valtiovalta myönsi 1878 sille vuosittaisen määrärahan ”kansalliskirjallisuuden valmisteluun ja luomiseen”. Seuran varsinainen kaunokirjallinen avaus oli jo 1869 käynnistetty Novelli- kirjasto. Tilattavina vihkoina ilmestyneestä sarjasta löytyi mm. Dickensiä, Björn- sonia, ja Topeliusta sekä yksi alkuperäinen suomenkielinen romaani, Aleksis 8 Kai Häggman Kiven Seitsemän veljestä. Kiven romaanin julkaiseminen, vastaanotto sekä Au- gust Ahlqvistin suorittama teilaus on moneen kertaan toistettu tarina, johon tässä yhteydessä ei ole enää syytä palata. SKS:n historiateoksen ensimmäisen osan kirjoittaja Irma Sulkunen on korostanut sitä, että Seitsemän veljestä jäi fennomaanien sisäisen hegemoniataistelun jalkoihin. Yrjö Koskinen hengenhei- molaisineen oli syrjäyttänyt Ahlqvistin lopullisen tuntuisesti kaikista suomalai- suusliikkeen johtotehtävistä juuri Seitsemän veljeksen ilmestymisen
Recommended publications
  • Laura Stark Peasants, Pilgrims, and Sacred Promises Ritual and the Supernatural in Orthodox Karelian Folk Religion
    laura stark Peasants, Pilgrims, and Sacred Promises Ritual and the Supernatural in Orthodox Karelian Folk Religion Studia Fennica Folkloristica The Finnish Literature Society (SKS) was founded in 1831 and has, from the very beginning, engaged in publishing operations. It nowadays publishes literature in the fields of ethnology and folkloristics, linguistics, literary research and cultural history. The first volume of the Studia Fennica series appeared in 1933. Since 1992, the series has been divided into three thematic subseries: Ethnologica, Folkloristica and Linguistica. Two additional subseries were formed in 2002, Historica and Litteraria. The subseries Anthropologica was formed in 2007. In addition to its publishing activities, the Finnish Literature Society maintains research activities and infrastructures, an archive containing folklore and literary collections, a research library and promotes Finnish literature abroad. Studia fennica editorial board Anna-Leena Siikala Rauno Endén Teppo Korhonen Pentti Leino Auli Viikari Kristiina Näyhö Editorial Office SKS P.O. Box 259 FI-00171 Helsinki www.finlit.fi Laura Stark Peasants, Pilgrims, and Sacred Promises Ritual and the Supernatural in Orthodox Karelian Folk Religion Finnish Literature Society • Helsinki 3 Studia Fennica Folkloristica 11 The publication has undergone a peer review. The open access publication of this volume has received part funding via Helsinki University Library. © 2002 Laura Stark and SKS License CC-BY-NC-ND 4.0 International. A digital edition of a printed book first published in 2002 by the Finnish Literature Society. Cover Design: Timo Numminen EPUB: eLibris Media Oy ISBN 978-951-746-366-9 (Print) ISBN 978-951-746-578-6 (PDF) ISBN 978-952-222-766-9 (EPUB) ISSN 0085-6835 (Studia Fennica) ISSN 1235-1946 (Studia Fennica Folkloristica) DOI: http://dx.doi.org/10.21435/sff.11 This work is licensed under a Creative Commons CC-BY-NC-ND 4.0 International License.
    [Show full text]
  • Jytyn Historiateos (Pdf)
    Antti Parpola Neuvotellaan • VUOSISADAN LIITTO • NEUVOTELLAAN Vuosisadan liitto KVL ja Jyty 1918−2018 SISÄLLYS Lukijalle 7 Vaatimukset kasvavat 125 Puheenjohtajan tervehdys 9 Lakkoon 125 Sadan vuoden helminauha 11 Ansiokehitys ylös! 133 Palvelukulttuuriin 135 Osa I Vailla oikeuksia ■ ■ ”Kirkon toiminnalle vieras kylkiäinen” | Puheenjohtaja Taisto Mursula 136, 139 Alussa oli inflaatio 15 Pudotus korkealta 15 Osa III Kun perustukset järkkyvät ■ ■ Puheenjohtaja Harald Dalström | Perustajat 31, 32 Romahdus 145 Pitkä mutta kapea leipä 35 Irtiotto vanhasta 145 ■ ”Att ordna sin ekonomi” 38 Lama ja konkurssi 150 Patriarkaalista edunvalvontaa 42 Uusi alku 155 ■ ■ ■ Puheenjohtaja Zachris Castrén | Avustettuna hautaan | Kansainväliset yhteydet, osa I 47, 48, 51 ■ Puheenjohtaja Katriina Perkka-Jortikka 160 Taistelevan keskusliiton synty 53 Tavoitteena työelämän inhimillistäminen 165 Etujärjestöjen yhteiskunta 53 Työ ja työttömyys 165 ■ ■ Sihteeri Eino Waronen | Puheenjohtaja Knut Furuhjelm 61, 63 ■ Vaikea viestintä, tuloksellinen tutkimus 172 ”Kuinka suuressa kuopassa ollaan?” 65 Toive paremmasta 172 ■ ■ ■ Puheenjohtaja Alex Danielson | Puheenjohtaja Akseli Linnavuori | Pieni kömmähdys 68, 73, 75 Liudentuva kuntasektori 179 Neuvotteluosapuolena 83 Vanha KVL, nuori Jyty 179 Jokavuotinen työtaistelu 83 ■ ■ ■ Järjestäytyneen turva | Puheenjohtaja Markku Jalonen | Strategisesti 180, 184, 185 ■ Puheenjohtaja Eero Rönkä 89 Palvelut, rakenteet ja uudistukset 191 Eheytys ja hajaannus 90 ■ ■ Puheenjohtaja Merja Ailus | Kansainväliset yhteydet, osa II 192,
    [Show full text]
  • HL:N Vapaasti Tykitettävät Laulut V. 2011
    HL:n vapaasti tykitettävät laulut v. 2011 (olettaen, että tuntemattomat ovat oikeasti tuntemattomia… Jos joku tietää paremmin, ilmoittakoot: hsm(at)hsmry.fi) 1 Pyhä, pyhä, pyhä san. Reginald Heber (k. 1826) suom. Mikael Nyberg (k. 1940) 4 Jumala ompi linnamme san. Martti Luther (k. 1546) suom. Jacobus Petri Finno (Jaakko Suomalainen) (k. 1588) 5 Herralle kiitos ainiaan san. Thomas Ken (k. 1711) suom. tuntematon 7 Armo Jumalan san, Jens Nicolai Ludvig Schjörring (k. 1900) suom. tuntematon 9 Laula Herran rakkaudesta san. Samuel Trevor Francis (k. 19259 suom. tuntematon 10 Laula minulle uudestaan san. Philip Paul Bliss (k. 1876) suom. tuntematon 11 Uskomme Jumalaan san. Saksalainen suom. Julius Leopold Fredrik Krohn (k. 1888) 12 Min lupaapi Herra san. S. C. Kirk (k. 1900-luvulla) suom. tuntematon 13 Suuri Jumala, sinussa san. Josepha Gulseth (k. ?) suom. tuntematon 14 Oi Herra suuri san. Carl Gustaf Boberg (k. 1940) suom. tuntematon 15 Oi Jeesus, sanas ääreen san. Anna Helena Ölander (k. 1939) suom. Tekla Renfors, os. Mömmö (k. 1912) 17 Minä tyydyn Jumalaan san. Benjamin Schmolock (k. 1700-luvulla) suom. tuntematon 18 On Herra suuri san. Anton Valtavuo (k. 1931) 22 Suuri Luoja, kiittäen san. Ignaz Franz (k. 1790) suom. Aina G. Johansson (k. 1932) 24 Tää sana varma san. Joël Blomqvist (k. 1930) suom. tuntematon 26 En etsi valtaa loistoa san. Sakari Topelius (k. 1898) suom. tuntematon 28 Joulu, joulu tullut on san. Olli Vuorinen (k. 1917) 29 Enkeli taivaan san. Martti Luther suom. Hemminki Maskulainen, uud. Julius Krohn (k. 1888) 31 Kun joulu valkeneepi san. Abel Burckhart (k. 1800-luvulla) suom. tuntematon 32 Juhla on rauhainen san.
    [Show full text]
  • The Role of the Kalevala in Finnish Culture and Politics URPO VENTO Finnish Literature Society, Finland
    Nordic Journal of African Studies 1(2): 82–93 (1992) The Role of the Kalevala in Finnish Culture and Politics URPO VENTO Finnish Literature Society, Finland The question has frequently been asked: would Finland exist as a nation state without Lönnrot's Kalevala? There is no need to answer this, but perhaps we may assume that sooner or later someone would have written the books which would have formed the necessary building material for the national identity of the Finns. During the mid 1980s, when the 150th anniversary of the Kalevala was being celebrated in Finland, several international seminars were held and thousands of pages of research and articles were published. At that time some studies appeared in which the birth of the nation state was examined from a pan-European perspective. SMALL NATION STATES "The nation state - an independent political unit whose people share a common language and believe they have a common cultural heritage - is essentially a nineteenth-century invention, based on eighteenth-century philosophy, and which became a reality for the most part in either the late nineteenth or early twentieth century. The circumstances in which this process took place were for the most part marked by the decline of great empires whose centralised sources of power and antiquated methods of administrations prevented an effective response to economic and social change, and better education, with all the aspirations for freedom of thought and political action that accompany such changes." Thus said Professor Michael Branch (University of London) at a conference on the literatures of the Uralic peoples held in Finland in the summer of 1991.
    [Show full text]
  • Religious’ Cognition: the Eliadean Notion of the Sacred in the Light of the Legacy of Uno Harva1
    Rethinking ‘Religious’ Cognition: The Eliadean Notion of the Sacred in the Light of the Legacy of Uno Harva1 VEIKKO ANTTONEN University of Turku Abstract The article discusses methodological similarities and differences be- tween Uno Harva and Mircea Eliade, with the objective of reassessing the value of their comparativist programs for the study of religion in general and of ‘religious’ cognition in particular. The Finnish scholar Uno Holmberg-Harva (1882–1949) was a predecessor to Eliade as a scholar of Asian and European religious history. During the first three decades of the twentieth century, when the academic study of religion was still maturing in Europe, Harva expanded considerably the field of the ethnological study of religion with his religio-phe- nomenological monographs Der Baum des Lebens (1922), Finno-Ugric, Siberian Mythology (1927) and Die Religiösen Vorstellungen der Altaischen Völker (1938). Harva was a towering figure in Finnish scholarship. Originally a Protestant theologian and Lutheran minister, he resigned from his ecclesiastical position to become a historian of religion, field ethnographer, ethnosociologist and folklorist under the tutelage of Edward Westermarck and Kaarle Krohn. Harva’s influence on the work of Eliade has been almost entirely ignored by historiographers of Religious Studies. Keywords: Mircea Eliade, Uno Harva, Asian cosmology, the sacred, methodology, cognitive theory Closing the Eliadean Era Religious studies has been in the process of closing the Eliadean era for more than three decades. Scholarly development within the field makes the reason look obvious: Eliade’s methodology, in which the identity discourse of the discipline – at least in the United States – was anchored, does not belong to science and scholarship in a sense that would grant Religious 1 This article is based on a paper presented at the panel ‘Eliade and His Legacy/Eliade et son héritage’ at the annual EASR conference, ‘Religious History of Europe and Asia’, Bucharest, 20–23 September 2006.
    [Show full text]
  • Toimetav Õpetaja
    TOIMETAV ÕPETAJA Peeter Olesk Järgnevat võib võtta ka kui jutustust põhimõttel “asümptootiline narratiiv”. Narratiivil on mitu tähendust, millest siia on valitud järgmine: asjade ja sündmuste ning inimeste kirjeldus olulisemate episoodide kaupa selle järgi, missugused seosed tekivad nende suhtes kirjeldajal. See ei tähenda, nagu oleks selline narratiiv läbinisti isiklik. Ta on objektiveeriv ja objektiveeritav sedamööda, kuidas lugeja hakkab kirjeldaja käitumist taipama. Asümptootiline on selline narratiiv, mis püüab jõuda ainele võimalikult lähedale, sellega kokku siiski langemata. Geo- meetrias on asümptootiline näiteks Descartes’i (1596–1650) leht (Feuille de Descartes), kolmandat järku joon, teatud kuupvõrrandi graafik. Niisugune on secco-tehnikas meie korteri esikus, teosta- jaks 2003. aastal Toomas Kanter (1951). Kirjanduses leiab mi- dagi selletaolist Friedebert Tuglaselt (1886–1971), kelle novelli- kogu Unelmate maa: Tõe ja kujutluse päevik (1942) alustab kat- ketetsükkel “Kujutluspäevikust” (1936–1939, 1941). Selle esi- mene osa kirjeldab rongi, mis kihutab vikerkaare alla, sinna ometi jõudmata. Selline motiiv ei pruugi olla tingimata traagiline ega isegi elee- giline nagu Ernst Ennol (1875–1934) luuletuses “Rändaja õhtu- laul” (1910). Ta võib olla ka irooniline nagu Aleksander Suu- mani (1927–2003) pealkirjata luuletuses aastast 1963, mille vii- mane värss ütleb väga aforistlikult: “ja minek on lõpmatu eemal- dumine”. Ta võib olla koguni pööraselt pillerkaaritav nagu Artur Alliksaarel (1923–1966) tsüklis “Tikutõmbeid kottpimedas gale- riis”, mille keskel algab üks osa värsiga “Olen meri, millel puudub Lugu on kirjutatud ajakirja Akadeemia 200. numbri ilmumise puhul. 2557 Toimetav õpetaja Peeter Olesk äär”. Igal juhul nimetaksin ma vormildasa asümptootilise narra- oma kodus raamaturiiuli ees.2 Menning polnud vaid Lui Oleski tiivi näitena esseed kui katset öelda tundmused tõest välja, olemata eakaaslane, ta oli ka perekonnasõber.
    [Show full text]
  • Soldier, Structure and the Other
    CORE Metadata, citation and similar papers at core.ac.uk Provided by Helsingin yliopiston digitaalinen arkisto SOLDIER, STRUCTURE AND THE OTHER SOCIAL RELATIONS AND CULTURAL CATEGORISATION IN THE MEMOIRS OF FINNISH GUARDSMEN TAKING PART IN THE RUSSO- TURKISH WAR, 1877-1878 Teuvo Laitila Dissertation in Cultural Anthropology, University of Helsinki, Finland, 2001 1 ISSN 1458-3186 ISBN (nid.) 952-10-0104-6 ISBN (pdf) 952-10-105-4 Teuvo Laitila 2 ABSTRACT SOLDIER, STRUCTURE AND THE OTHER:SOCIAL RELATIONS AND CULTURAL CATEGORISATION IN THE MEMOIRS OF FINNISH GUARDSMEN TAKING PART IN THE RUSSO-TURKISH WAR, 1877-1878 Teuvo Laitila University of Helsinki, Finland I examine the influence of Finnish tradition (public memory) about the ’correct’ behaviour in war and relative to the other or not-us on the ways the Finnish guardsmen described their experiences in the Russo-Turkish war, 1877-1878. Further, I analyse how the men’s peacetime identity was transformed into a wartime military one due to their battle experiences and encounters with the other (the enemy, the Balkans and its civilian population) and how public memory both shaped this process and was reinterpreted during it. Methodologically I combine Victor Turner’s study of rituals as processes with Maurice Halbwachs’s sociologial insights about what he termed mémoire collective and what I have called public memory, and Eric Dardel’s geographical view about the meaning of space in remembering. My sources are the written recollections of the Finnish guardsmen, both volunteers and professionals. I have broken each recollection (nine together) down into themes (military ideals, views of the enemy, battle, the civilians or Bulgarians, etc.) and analysed them separately, letting every author tell his story about each thema.
    [Show full text]
  • Anssi Halmesvirta the British Conception of the Finnish
    Anssi Halmesvirta The British conception of the Finnish 'race', nation and culture, 1760-1918 Societas Historica Finlandiae Suomen Historiallinen Seura Finska Historiska Samfundet Studia Historica 34 Anssi Häme svida The British conception of the Finnish 'race', nation and culture, 1760 1918 SHS / Helsinki / 1990 Cover by Rauno Endén "The Bombardment of Sveaborg" (9-10 of August, 1855). A drawing by J. W. Carmichael, artist from the Illustrated London News ISSN 0081-6493 ISBN 951-8915-28-8 GUMMERUS KIRJAPAINO OY JYVÄSKYLÄ 1990 Contents PREFACE 7 INTRODUCTION 8 1. THE EIGHTEENTH-CENTURY IMAGE OF THE FINN 29 1.1. Some precedents 29 1.2. The naturalists' view 36 1.3. The historians' view 43 1.4. Travel accounts 53 2. ON THE NORTH-EASTERN FRONTIER OF CIVILIZATION: THE EVOLUTION OF THE FINNS 81 2.1. The science of race 81 2.2. The place of the Finn in British pre-evolutionary anthropology, 1820-1855 88 2.3. Philology, ethnology and politics: the evolution of Finnish 111 2.4. The political and cultural status of Finland, 1809-1856: British perceptions 130 2.5. Agitation, war and aftermath 150 3. ARYANS OR MONGOLS? — BRITISH THEORIES OF FINNISH ORIGINS 167 4. THE FINNS, THEIR KALEVALA AND THEIR CULTURE.. 191 5. COMPARATIVE POLITICS AND BRITISH PERCEPTIONS OF THE PROGRESS OF THE FINNS, 1860-1899 209 5 6. BRITISH RESPONSES TO THE FINNISH-RUSSIAN CONSTITUTIONAL CONTENTION, 1899-1918 239 6.1. Immediate reactions 239 6.2. The Finnish question: variations on a Liberal theme 253 6.2.1. The constitutionalist argument 253 6.2.2. A compromise 266 6.2.3.
    [Show full text]
  • Presidencialismo Al Interior De Los Poderes Legislativo Y Ejecutivo Y Entre Ambos
    CENTRO DE INVESTIGACIÓN Y DOCENCIA ECONÓMICAS, A.C. LA FORMACIÓN DE ACUERDOS EN EL SEMI- PRESIDENCIALISMO AL INTERIOR DE LOS PODERES LEGISLATIVO Y EJECUTIVO Y ENTRE AMBOS. T E S I S QUE PARA OBTENER EL TÍTULO DE LICENCIADO EN CIENCIA POLÍTICA Y RELACIONES INTERNACIONALES PRESENTA MAURICIO EMANUEL ONTIVEROS BRIONES DIRECTOR DE TESIS: DR. JOSÉ ANTONIO CRESPO MENDOZA MÉXICO, D.F. MAYO 2013. P á g i n a | 2 Dedicatorias Dedicado a mi(s): familia, amigos, profesores y a todos aquéllos a quienes les interese estos temas siempre y cuando se tomen el tiempo de leer este documento completamente; pero especialmente a: mis bisabuelas, mis padres, mi mejor amiga (Ivonne Gabriela Flores Moncada), mi director de tesis (José Antonio Crespo Mendoza), mi profesor y amigo Carlos Bazdresch Parada y no por último menos importante Dios mismo. P á g i n a | 3 Agradecimientos En primera instancia quiero agradecerle a Dios el haberme permitido llegar hasta aquí y haber podido completar el presente documento. Él me dio fuerza para continuar el camino que me trajo aquí aun cuando física, anímica, emocional y espiritualmente no tuve más voluntad para continuar andando. A través de muchas formas, que a cualquier persona le resultan desconocidas e incomprensibles —en su mayoría—, me hizo andar y no rendirme ni renunciar a la encomienda que tenía enfrente. Me ayudó y proveyó de lo necesario para continuar incluso cuando parecía que todo estaba en mi contra. Por más desánimos que recibí, insultos, ofensas, burlas, limitaciones que se me impusieron en cualquier ámbito y obstáculos que se presentaron, con su ayuda pude salir avante de toda situación que se me presentó.
    [Show full text]
  • Som Folklorist Ämneshistoria
    Carl Wilhelm von Sydow von Wilhelm Carl Etnologer och antropologer studerar människan som kultur­ varelse i gången tid och nutid. Själva träder de vanligen tillbaka och fokuserar helt på »de andra». Men sedan humanistisk forskning mer och mer presenteras som ett samtal eller en be­ rättelse med olika parter måste ljuset också falla på forskarna själva. Biografisk forskning har glädjande nog på nytt fått in­ tresse inte bara bland allmänheten utan också i forskarvärlden. I denna bok gör författaren en ingående analys av folkmin­ nesforskningens grundare i Sverige Carl Wilhelm von Sydow (1878–1952). Vi får möta en fascinerande personlighet och följa hans kamp för sitt ämne i olika nätverk med såväl vänner som motståndare. Hans livsöde är nära sammanflätat med hans forskning. Boken är därför på en gång en biografi och ett stycke folklorist som ämneshistoria. Nils­Arvid Bringéus var under åren 1967–1991 innehavare av lärostolen i etnologi, särskilt europeisk, vid Lunds universitet. Boken avslutas med ett kåseri av Max von Sydow om sin far hållet i Lund 1988 och med en bibliografi av Jan­Öjvind Swahn, en av von Sydows sista lärjungar. Nils-ArvidBringéus Carl Wilhelm Kungl. Gustav Adolfs Akademien för svensk folkkultur von Sydow Distribution: Swedish Science Press som folklorist Box 118 se­751 04 Uppsala issn 0065­0897 Nils-Arvid Bringéus E­post: [email protected] isbn1 9 ­85352­65­9 ACTA ACADEMIAE REGIAE GUSTAVI ADOLPHI 94 Sydow_inlaga.indd 1 06-12-01 11.49.52 Sydow_inlaga.indd 2 06-12-01 11.49.52 ACTA ACADEMIAE REGIAE GUSTAVI ADOLPHI XCIV Nils-Arvid Bringéus Carl Wilhelm von Sydow som folklorist UPPSALA 2006 Kungl.
    [Show full text]
  • This Is the File GUTINDEX.ALL Updated to July 5, 2013
    This is the file GUTINDEX.ALL Updated to July 5, 2013 -=] INTRODUCTION [=- This catalog is a plain text compilation of our eBook files, as follows: GUTINDEX.2013 is a plain text listing of eBooks posted to the Project Gutenberg collection between January 1, 2013 and December 31, 2013 with eBook numbers starting at 41750. GUTINDEX.2012 is a plain text listing of eBooks posted to the Project Gutenberg collection between January 1, 2012 and December 31, 2012 with eBook numbers starting at 38460 and ending with 41749. GUTINDEX.2011 is a plain text listing of eBooks posted to the Project Gutenberg collection between January 1, 2011 and December 31, 2011 with eBook numbers starting at 34807 and ending with 38459. GUTINDEX.2010 is a plain text listing of eBooks posted to the Project Gutenberg collection between January 1, 2010 and December 31, 2010 with eBook numbers starting at 30822 and ending with 34806. GUTINDEX.2009 is a plain text listing of eBooks posted to the Project Gutenberg collection between January 1, 2009 and December 31, 2009 with eBook numbers starting at 27681 and ending with 30821. GUTINDEX.2008 is a plain text listing of eBooks posted to the Project Gutenberg collection between January 1, 2008 and December 31, 2008 with eBook numbers starting at 24098 and ending with 27680. GUTINDEX.2007 is a plain text listing of eBooks posted to the Project Gutenberg collection between January 1, 2007 and December 31, 2007 with eBook numbers starting at 20240 and ending with 24097. GUTINDEX.2006 is a plain text listing of eBooks posted to the Project Gutenberg collection between January 1, 2006 and December 31, 2006 with eBook numbers starting at 17438 and ending with 20239.
    [Show full text]
  • Finnisch-Ugrische Forschungen
    :-A: liiiliiiiliül;! HANDBOUND AT THE L'MVERSITY OF TORONTO PRESS '7 FINNISCH-UGRISCHE yo^. FORSCHUNGEN ZEITSCHRIFT FÜR FINNISCH-UGRISCHE SPRACH- UND VÖLKSKUNDE UNTER MITWIRKUNG VON FACHGENOSSEN HERAUSGEGEBEN VON E. N. SETÄLÄ KAARLE KROHN YRJÖ WICHMANN SIEBENTER BAND 1907 "^" HELSINGFORS LEIPZIG RRD. DER ZEITSCHRIFT OTTO HARRASSOWITZ '/ V < \ { JUL2 6 1965 ) 994()S4 1 HELSINGFORS DKTCKEREl DEK FINNISCHEN LITTERATUR-GESELLSCHAFT 1907 — 1909 Inhalt des VlI. bandes. Seite Kaxxisto Artturi. Über zwei ostjakische benennun- gen des baren in wogulischen . 185 18^ Krohx Kaarle. Der gefangene unhold 129 184 Melich Johann. Dem andenken Nikolaus Revai's . i 12 Paasonen H. Zur frage von der Urverwandtschaft der finnisch-ugrischen und indoeuropäischen sprachen 13 — 31 Ramstedt G. J. Etymologisches. Fi. talkkuna — russ. TOJOKHO mong. = f ab/V = afgh. tcilynn . 53 — 55 Setälä E. N. Kullervo—Hamlet. Ein sagenvergleichen- der versuch. III. Die finnischen Kullervolieder. IV. Über die personennamen der Kullervolieder: Kalevanpoika, Kalevipoeg 188 — 264 SiRELlus U. T. Über die primitiven Wohnungen der finnischen und ob-ugrischen Völker 55 — 128 Die zelte mit spitzem dach bei den permischen Völkern ^5 --63 Die zelte mit spitzem dach bei den Wolga-stämmen 63 — 67 Die zelte mit spitzem dach bei den Ostseefinnen 67 — 77 Vergleichender überblick über die zeltbauten mit spitzem dach 77—128 W ICHMAXX Yrjö. Zum Stufenwechsel im ungarischen. 31 — 53 1- kk - k 3^ — 39 2- PP ^ P 39—49 3- P — V 49—53 DEM ANDENKEN Nikolaus I^EVArs. Am 1. april 1907 » sind es hundert jähre gewesen, dass Nikolaus Revai starb. Während dieser hundert jähre hat sein rühm sich immer mehr verbreitet, sein name einen immer bes- seren klang gewonnen.
    [Show full text]