DOCSLIB.ORG

Toimetav Õpetaja

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

TOIMETAV ÕPETAJA Peeter Olesk Järgnevat võib võtta ka kui jutustust põhimõttel “asümptootiline narratiiv”. Narratiivil on mitu tähendust, millest siia on valitud järgmine: asjade ja sündmuste ning inimeste kirjeldus olulisemate episoodide kaupa selle järgi, missugused seosed tekivad nende suhtes kirjeldajal. See ei tähenda, nagu oleks selline narratiiv läbinisti isiklik. Ta on objektiveeriv ja objektiveeritav sedamööda, kuidas lugeja hakkab kirjeldaja käitumist taipama. Asümptootiline on selline narratiiv, mis püüab jõuda ainele võimalikult lähedale, sellega kokku siiski langemata. Geo- meetrias on asümptootiline näiteks Descartes’i (1596–1650) leht (Feuille de Descartes), kolmandat järku joon, teatud kuupvõrrandi graafik. Niisugune on secco-tehnikas meie korteri esikus, teosta- jaks 2003. aastal Toomas Kanter (1951). Kirjanduses leiab mi- dagi selletaolist Friedebert Tuglaselt (1886–1971), kelle novelli- kogu Unelmate maa: Tõe ja kujutluse päevik (1942) alustab kat- ketetsükkel “Kujutluspäevikust” (1936–1939, 1941). Selle esi- mene osa kirjeldab rongi, mis kihutab vikerkaare alla, sinna ometi jõudmata. Selline motiiv ei pruugi olla tingimata traagiline ega isegi elee- giline nagu Ernst Ennol (1875–1934) luuletuses “Rändaja õhtu- laul” (1910). Ta võib olla ka irooniline nagu Aleksander Suu- mani (1927–2003) pealkirjata luuletuses aastast 1963, mille vii- mane värss ütleb väga aforistlikult: “ja minek on lõpmatu eemal- dumine”. Ta võib olla koguni pööraselt pillerkaaritav nagu Artur Alliksaarel (1923–1966) tsüklis “Tikutõmbeid kottpimedas gale- riis”, mille keskel algab üks osa värsiga “Olen meri, millel puudub Lugu on kirjutatud ajakirja Akadeemia 200. numbri ilmumise puhul. 2557 Toimetav õpetaja Peeter Olesk äär”. Igal juhul nimetaksin ma vormildasa asümptootilise narra- oma kodus raamaturiiuli ees.2 Menning polnud vaid Lui Oleski tiivi näitena esseed kui katset öelda tundmused tõest välja, olemata eakaaslane, ta oli ka perekonnasõber. kindel, kas nii jääbki. Enamik sellest varast põles Tartu tulekahjudes 1941, kui hävis Käesoleval juhul on asümptootilise narratiivi aineks seos aja- seegi korter Riia mäel, mis kuulus kahasse teistega Lui Oleski kirja Akadeemia taastamise ning tema kolleegiumi ühe liikme, vanimale tütrele, advokaat Olli Oleskile (1906–1988). Alles Tartu ülikooli vene kirjanduse õppejõu dotsent Valeri Bezzu- jäid pudemed, mis olid varem viidud Tallinnasse tema töökohta bovi (1929–1991)1 vahel ning paljud nendest seostest, mis tekivad Luise 11–1. Muist tuppa, muist kuuri. mõlemaga minul. Enamikku nendest seostest ma dokumenteerida Lui Oleskist jäänud trükistele lisandusid aga ka need, mida ei saa, sest me ei vahetanud ajakirja taastamise aegu temaga kirju olid soetanud tema ja Minni Kurs-Oleski (1879–1940) neli tütart. ega tähendanud oma jutte päevikusse. Niisiis võin ma ka eksida. Aastatel 1932–1957 nad raamatuid isa kombel ei kogunud. Pii- Ent õigus tõele ligineda on eksistentsiaalne, tema rikkumine on rajaks sai raha — õigemini selle krooniline nappus. Ent ometi kuritegu. on minu ja Juta Oleski (1947) ema Maja Oleski (1909–2000)3 Vana ajalehekülg on sagedasti tõesti kas külg või riba. Tapeedi- pärandi hulgas põlemiste, kitsikuse, vangisolemise ja hulkumise alus. Rebitud välja-“lõige” järjehoidjana raamatu vahel. Roa- kiuste säilinud ka ajakirja Akadeemia sõjaeelsed numbrid (1937– retsept. Ajalehtede säilitamiseks aastakäikude kaupa ja algusest 1940). Mitte kõik ja ka mitte köidetuna, kuid siiski nõnda, et pole lõpuni peab olema väga kannatlik ning jõukas — isegi siis, kui kahtlust: neid on ostetud järjepanu ning neid on hoitud. sa neid ei köida. Sul peab jätkuma ruumi. Ajakirjade köitmine Nendel aastatel töötas ema kooliõpetajana Mustvees. Aja- on tehniliselt lihtsam, kuid rahaliselt kulukam. Minu sõpradest kirja numbrid pidid jõudma seega sinna, kuhu sai Tartu poolt oli Paul Ariste (1905–1990) õieti ainus, kes muretses ajakirjade maanteed pidi ainult Saare kõrtsi juurest ja raudteed pidi esiti nn raamatukoguköite pärast — kuigi see polnud kerge isegi tema laiarööpmelisega Tapale, siis Sonda ning sealt kitsarööpmelisega sissetulekute juures. Mustveesse. Aga need numbrid on seal olnud ja ma usun, et mitte Ent see riba või number võib juhtida su maailma, mille piire sa ainult meie ema üürikorteris. aimata ei oska. Nii on juhtunud ka ajakirjaga Akadeemia. Minu 1960. aastatel ei loetud kunagist Akadeemiat nõnda nagu siis vanaisa advokaat Lui Oleski (1876–1932) isiklik raamatukogu oli värsket Loomingut, Loomingu Raamatukogu ja Keelt ja Kirjan- suur juba eelmise sajandivahetuse aegu. Trükiseid leidus seal viies dust või muud. Tolleaegsele koolipoisist kutsikale oli Akadee- keeles — eesti, vene, saksa, inglise ja prantsuse omas. Vene kirja- mia raskepärane, sest enne kõike muud oli ju kogu juriidiline, nike Tolstoi, Tˇsehhovi ja Gorki teosed olid hangitud kogututena ja poliitiline ning ajalooalane sõnavara fundamentaalselt teine ning köidetud nahka. Otsustades selle järgi, mis on jäänud alles, pidid akadeemilist kooli polnud kunagise progümnaasiumi ealine läbi olema köidetud ka ajakirjade aastakäigud. Kuidas võis niisugune teha võinudki. Akadeemia kuulus minusuguste jaoks ajalukku, kogu välja näha, sellest võib lugeja saada ettekujutuse fotolt, kus kuid mitte hauda. Omaealistest polnud tema sisu üle rääkida kel- Karl Menningu (1874–1941) abikaasa Irmgard Menning seisab legagi (vähemasti ma ei osanud seda), vanematest polnud teda paljud ilmselt lugenudki. 1Peeter Olesk, “Sõnad, mida ta enam lugeda ei saa: Valeri Bezzu- bovist mõeldes”. — Keel ja Kirjandus, 1991, nr 6, lk 380–381; see- sama, “Kodu-Eesti, pagulas-Eesti, Välis-Eesti, küüditatud Eesti”. — 2Kalju Haan, Leida Laidvee, “Karl Menningu memoriaalkogu Kir- Välis-Eesti, XV aastakäik, 2005, lk 52; Blokovski˘isbornik XIII: jandusmuuseumis”. — Paar sammukest eesti kirjanduse uurimise teed: Russka kulьtura XX veka: Metropoli i diaspora. Tartu, Uurimusi ja materjale IV. Tartu, 1966, lk 179. 1996, lk 7, 11–13. 3Peeter Olesk, “Mis on sõdade sõnum?” — Postimees, 17. IV 2000. 2558 2559 Toimetav õpetaja Peeter Olesk Kuidas sündis mõte ajakiri Akadeemia taastada, seda pole mul 19854, mil Tartu ülikooli vana kohviku kaminasaalis katkesta- kusagilt vaadata. Minule rääkis asjast Hando Runnel, kes ei pi- sid anonüümsed ettekirjutajad kõnekoosoleku “Kuhu läheb eesti danud selgitama suurt midagi. Oli vaieldamatu, et vanalt aluselt, kultuur?”, ja kui Kajar Pruul sellest kirjutas, muudeti tema üle- Üliõpilasseltside Vilistlaskogude Liidu kureerituna ja sagedusega vaate pealkirja. Ammugi ei räägi ma aastast 1982 — ehkki 8–10 korda aastas teda avaldada ei saa, sest niisugust liitu pol- just siis ilmus Eesti NSV TA Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjan- nud ja eeskujuna tuli arvesse üksnes Loomingu jt sagedus — kord dusmuuseumis ettevalmistatuna, kuid kirjastuse “Eesti Raamat” kuus. Kuigi 1988. aasta sügistalvel oli Eesti Vabariigi territoo- väljaantuna faksiimile Juhan Smuuli (1922–1971) Muhu mono- rium endiselt okupeeritud, annekteeritud ja koloniseeritud, taas- loogist “Hea meremeeste Hoidja”. Selles väljaandes on korrali- tati siiski Eesti Üliõpilaste Seltsi tegevus põranda alt maa peale kult legendeeritud ja 1:1-le reprodutseeritud kogu Juhan Smuuli ning sama tegid järk-järgult teisedki organisatsioonid (kuigi mitte asjaomase monoloogi käsikiri. Tollal Nõukogude Liidus sellise ilma kõhklusteta). publikatsiooni analoogi ei olnud, vaevalt oli seda mujalgi. Val- Ent jääda ootama akadeemilise silla kujunemist seltside ja kor- mis ta muide aga EKP KK sekretäri Rein Ristlaane (1933) toetu- poratsioonide vahel oleks olnud rumal ning nii sündiski jätkuv sel. Tema käis 1981. aastal Kirjandusmuuseumis Juhan Smuuli Akadeemia kirjanike kuukirjana just Tartus. Linnas, kus eestlus 60. sünniaastapäeva üritusi ette valmistamas ja siis see kava koo- oli 19. sajandi keskpaiku sündinud. Pärast 1944. aastal alanud uut ruski. okupatsiooni said siin tegutseda Tartu Riikliku Ülikooli ja hilje- Jutt on aastast 1988 pärast Vaino Väljase (1931) määramist mini ka Eesti Põllumajanduse Akadeemia kirjastusgrupid. Alates EKP KK 1. sekretäriks. Vaino Väljas pole mitte Eestist Ve- 1955. aastast hakati Tartus trükkima Emakeele Seltsi aastaraa- nemaale läinud vanemate laps. Samamoodi ka näiteks Johan- matut, aastast 1958 ajakirja Keel ja Kirjandus ja aastast 1960 nes Käbin (1905–1999), kes oli küll sündinud Virumaal Kal- Emakeele Seltsi jätkväljaannet Kodumurre. Nende toimetused vis, kuid läks vanemate tõttu teisele poole Narva jõge, sest seal asusid vormiliselt siiski Tallinnas — nagu ka ajakirjal Sovetskoe jätkus vabamat maad. Või siis Saaremaalt Pöidest pärit Alek- finno-ugrovedenie (1965–; praeguse nimega Linguistica Ura- sei Müürisepp (1902–1970), kvislingite Eesti NSV Ülemnõukogu lica). Ainsana asus toimetus Tartus ajakirjal Eesti Loodus (1958–). Presiidiumi esimees nagu hiljem Käbingi. Vaino Väljast ei ole Iseseisvat kirjastust meie linnas aga polnud. Võõrale ja nooremale võimalik käsitada Venemaa eestlasena. Nendes asjades tegid Eesti on see irratsionaalne, kuid siinkirjutajagi on viinud Keelt ja Kirjan- eestlased vahet. dust trükkinud trükikoja käsilao tsehhi juhatajale jõuludeks pudeli Ühes peres Miidurannal (küla Tallinna lahe ääres Kaasiku talu konjakit. Toimetuse liige ei pääsenud Tallinnast tulema, kuid pree- ja Haabneeme vahel), kus ma olin omainimene, kommenteeriti mia oli lubatud... Kui palju kordi tegi sedasama Paul Ariste, kes millalgi Tˇsehhoslovakkia invasiooni (1968) järel elavalt, kuidas oli veendumuse ja kogemuse poolest karsklane, ei oska ma öelda, tookordne EKP KK 1. sekretär Johannes
Recommended publications
  • Estonian Yiddish and Its Contacts with Coterritorial Languages

    Estonian Yiddish and Its Contacts with Coterritorial Languages

    DISSERT ATIONES LINGUISTICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 ESTONIAN YIDDISH AND ITS CONTACTS WITH COTERRITORIAL LANGUAGES ANNA VERSCHIK TARTU 2000 DISSERTATIONES LINGUISTICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS DISSERTATIONES LINGUISTICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 ESTONIAN YIDDISH AND ITS CONTACTS WITH COTERRITORIAL LANGUAGES Eesti jidiš ja selle kontaktid Eestis kõneldavate keeltega ANNA VERSCHIK TARTU UNIVERSITY PRESS Department of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, Faculty of Philosophy, University o f Tartu, Tartu, Estonia Dissertation is accepted for the commencement of the degree of Doctor of Philosophy (in general linguistics) on December 22, 1999 by the Doctoral Committee of the Department of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, Faculty of Philosophy, University of Tartu Supervisor: Prof. Tapani Harviainen (University of Helsinki) Opponents: Professor Neil Jacobs, Ohio State University, USA Dr. Kristiina Ross, assistant director for research, Institute of the Estonian Language, Tallinn Commencement: March 14, 2000 © Anna Verschik, 2000 Tartu Ülikooli Kirjastuse trükikoda Tiigi 78, Tartu 50410 Tellimus nr. 53 ...Yes, Ashkenazi Jews can live without Yiddish but I fail to see what the benefits thereof might be. (May God preserve us from having to live without all the things we could live without). J. Fishman (1985a: 216) [In Estland] gibt es heutzutage unter den Germanisten keinen Forscher, der sich ernst für das Jiddische interesiere, so daß die lokale jiddische Mundart vielleicht verschwinden wird, ohne daß man sie für die Wissen­ schaftfixiert
  • Laura Stark Peasants, Pilgrims, and Sacred Promises Ritual and the Supernatural in Orthodox Karelian Folk Religion

    Laura Stark Peasants, Pilgrims, and Sacred Promises Ritual and the Supernatural in Orthodox Karelian Folk Religion

    laura stark Peasants, Pilgrims, and Sacred Promises Ritual and the Supernatural in Orthodox Karelian Folk Religion Studia Fennica Folkloristica The Finnish Literature Society (SKS) was founded in 1831 and has, from the very beginning, engaged in publishing operations. It nowadays publishes literature in the fields of ethnology and folkloristics, linguistics, literary research and cultural history. The first volume of the Studia Fennica series appeared in 1933. Since 1992, the series has been divided into three thematic subseries: Ethnologica, Folkloristica and Linguistica. Two additional subseries were formed in 2002, Historica and Litteraria. The subseries Anthropologica was formed in 2007. In addition to its publishing activities, the Finnish Literature Society maintains research activities and infrastructures, an archive containing folklore and literary collections, a research library and promotes Finnish literature abroad. Studia fennica editorial board Anna-Leena Siikala Rauno Endén Teppo Korhonen Pentti Leino Auli Viikari Kristiina Näyhö Editorial Office SKS P.O. Box 259 FI-00171 Helsinki www.finlit.fi Laura Stark Peasants, Pilgrims, and Sacred Promises Ritual and the Supernatural in Orthodox Karelian Folk Religion Finnish Literature Society • Helsinki 3 Studia Fennica Folkloristica 11 The publication has undergone a peer review. The open access publication of this volume has received part funding via Helsinki University Library. © 2002 Laura Stark and SKS License CC-BY-NC-ND 4.0 International. A digital edition of a printed book first published in 2002 by the Finnish Literature Society. Cover Design: Timo Numminen EPUB: eLibris Media Oy ISBN 978-951-746-366-9 (Print) ISBN 978-951-746-578-6 (PDF) ISBN 978-952-222-766-9 (EPUB) ISSN 0085-6835 (Studia Fennica) ISSN 1235-1946 (Studia Fennica Folkloristica) DOI: http://dx.doi.org/10.21435/sff.11 This work is licensed under a Creative Commons CC-BY-NC-ND 4.0 International License.
  • HL:N Vapaasti Tykitettävät Laulut V. 2011

    HL:N Vapaasti Tykitettävät Laulut V. 2011

    HL:n vapaasti tykitettävät laulut v. 2011 (olettaen, että tuntemattomat ovat oikeasti tuntemattomia… Jos joku tietää paremmin, ilmoittakoot: hsm(at)hsmry.fi) 1 Pyhä, pyhä, pyhä san. Reginald Heber (k. 1826) suom. Mikael Nyberg (k. 1940) 4 Jumala ompi linnamme san. Martti Luther (k. 1546) suom. Jacobus Petri Finno (Jaakko Suomalainen) (k. 1588) 5 Herralle kiitos ainiaan san. Thomas Ken (k. 1711) suom. tuntematon 7 Armo Jumalan san, Jens Nicolai Ludvig Schjörring (k. 1900) suom. tuntematon 9 Laula Herran rakkaudesta san. Samuel Trevor Francis (k. 19259 suom. tuntematon 10 Laula minulle uudestaan san. Philip Paul Bliss (k. 1876) suom. tuntematon 11 Uskomme Jumalaan san. Saksalainen suom. Julius Leopold Fredrik Krohn (k. 1888) 12 Min lupaapi Herra san. S. C. Kirk (k. 1900-luvulla) suom. tuntematon 13 Suuri Jumala, sinussa san. Josepha Gulseth (k. ?) suom. tuntematon 14 Oi Herra suuri san. Carl Gustaf Boberg (k. 1940) suom. tuntematon 15 Oi Jeesus, sanas ääreen san. Anna Helena Ölander (k. 1939) suom. Tekla Renfors, os. Mömmö (k. 1912) 17 Minä tyydyn Jumalaan san. Benjamin Schmolock (k. 1700-luvulla) suom. tuntematon 18 On Herra suuri san. Anton Valtavuo (k. 1931) 22 Suuri Luoja, kiittäen san. Ignaz Franz (k. 1790) suom. Aina G. Johansson (k. 1932) 24 Tää sana varma san. Joël Blomqvist (k. 1930) suom. tuntematon 26 En etsi valtaa loistoa san. Sakari Topelius (k. 1898) suom. tuntematon 28 Joulu, joulu tullut on san. Olli Vuorinen (k. 1917) 29 Enkeli taivaan san. Martti Luther suom. Hemminki Maskulainen, uud. Julius Krohn (k. 1888) 31 Kun joulu valkeneepi san. Abel Burckhart (k. 1800-luvulla) suom. tuntematon 32 Juhla on rauhainen san.
  • The Role of the Kalevala in Finnish Culture and Politics URPO VENTO Finnish Literature Society, Finland

    The Role of the Kalevala in Finnish Culture and Politics URPO VENTO Finnish Literature Society, Finland

    Nordic Journal of African Studies 1(2): 82–93 (1992) The Role of the Kalevala in Finnish Culture and Politics URPO VENTO Finnish Literature Society, Finland The question has frequently been asked: would Finland exist as a nation state without Lönnrot's Kalevala? There is no need to answer this, but perhaps we may assume that sooner or later someone would have written the books which would have formed the necessary building material for the national identity of the Finns. During the mid 1980s, when the 150th anniversary of the Kalevala was being celebrated in Finland, several international seminars were held and thousands of pages of research and articles were published. At that time some studies appeared in which the birth of the nation state was examined from a pan-European perspective. SMALL NATION STATES "The nation state - an independent political unit whose people share a common language and believe they have a common cultural heritage - is essentially a nineteenth-century invention, based on eighteenth-century philosophy, and which became a reality for the most part in either the late nineteenth or early twentieth century. The circumstances in which this process took place were for the most part marked by the decline of great empires whose centralised sources of power and antiquated methods of administrations prevented an effective response to economic and social change, and better education, with all the aspirations for freedom of thought and political action that accompany such changes." Thus said Professor Michael Branch (University of London) at a conference on the literatures of the Uralic peoples held in Finland in the summer of 1991.
  • Language Attrition and Death: Livonian in Its Terminal Phase

    Language Attrition and Death: Livonian in Its Terminal Phase

    1 Christopher Moseley LANGUAGE ATTRITION AND DEATH: LIVONIAN IN ITS TERMINAL PHASE Thesis submitted for the degree of Master of Philosophy at the School of Slavonic and East European Studies, University of London March 1993 ProQuest Number: 10046089 All rights reserved INFORMATION TO ALL USERS The quality of this reproduction is dependent upon the quality of the copy submitted. In the unlikely event that the author did not send a complete manuscript and there are missing pages, these will be noted. Also, if material had to be removed, a note will indicate the deletion. uest. ProQuest 10046089 Published by ProQuest LLC(2016). Copyright of the Dissertation is held by the Author. All rights reserved. This work is protected against unauthorized copying under Title 17, United States Code. Microform Edition © ProQuest LLC. ProQuest LLC 789 East Eisenhower Parkway P.O. Box 1346 Ann Arbor, Ml 48106-1346 INTRODUCTION This study of the present state of the Livonian language, a Baltic-Finnic tongue spoken by a few elderly people formerly resident in a dozen fishing villages on the coast of Latvia, consists of four main parts. Part One gives an outline of the known history of the Livonian language, the history of research into it, and of its own relations with its closest geographical neighbour, Latvian, a linguistically unrelated Indo-European language. A state of Latvian/Livonian bilingualism has existed for virtually all of the Livonians' (or Livs') recorded history, and certainly for the past two centuries. Part Two consists of a Descriptive Grammar of the present- day Livonian language as recorded in an extensive corpus provided by one speaker.
  • Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Julkaisut 1834–2008

    Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Julkaisut 1834–2008

    SUOMALAISEN KIRJALLISUUDEN SEURAN JULKAISut 1834–2008 SUOMALAISEN KIRJALLISUUDEN SEURAN JULKAISut 1834–2008 Toimittanut Eeva-Liisa Haanpää Johdanto Kai Häggman Suomalaisen Kirjallisuuden Seura • Helsinki Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 1209, Tieto ISBN 978-952-222-066-0 ISSN 0355-1768 www.finlit.fi Taitto Kari Hyötyläinen Painotyö Tampereen yliopistopaino Oy – Juvenes Print, Tampere 2009 Sisällys Kai Häggman Kirkkaampi kieli ja selkeämmät kuvat 6 Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran julkaisut 1834–2008 Luettelon käyttäjälle 20 Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 22 Suomi 102 Kalevalaseuran vuosikirja 137 Kirjallisuudentutkijain Seuran vuosikirja 139 Studia Fennica 142 Tietolipas 151 Ylioppilasaineita 162 Kansanelämän kuvauksia 164 Kotiseudun murrekirjoja 168 Folklore 169 Totta ja tarua 172 Suomalaisen kirjallisuuden klassikoita 174 Sarjojen ulkopuolella ilmestyneet teokset 177 AV-aineisto 189 Suomen Historiallisen Seuran sarjat Historiallinen Arkisto 192 Historiallisia Tutkimuksia 194 Studia Historica 197 Bibliotheca Historica 198 Studia Biographica 203 Tekijähakemisto 205 Teoshakemisto 235 Kai Häggman KIRKKAAMPI KIELI JA SELKEÄMMÄT KUVAT 175 vuotta Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran kustannustoimintaa Kustannusalan erityispiirre on pitkäikäisyys. Eurooppalaiset kirja-alan yritykset esittelevät ylpeinä perinteitään ja myös pohjoismaiden suurimpien kustanta- moiden juuret ulottuvat lähes poikkeuksetta 1800-luvulle. Lääkäripiireissä pit- kän iän salaisuutena pidetään idealistista elämänasennetta ja useimmat menes- tyneet
  • Religious’ Cognition: the Eliadean Notion of the Sacred in the Light of the Legacy of Uno Harva1

    Religious’ Cognition: the Eliadean Notion of the Sacred in the Light of the Legacy of Uno Harva1

    Rethinking ‘Religious’ Cognition: The Eliadean Notion of the Sacred in the Light of the Legacy of Uno Harva1 VEIKKO ANTTONEN University of Turku Abstract The article discusses methodological similarities and differences be- tween Uno Harva and Mircea Eliade, with the objective of reassessing the value of their comparativist programs for the study of religion in general and of ‘religious’ cognition in particular. The Finnish scholar Uno Holmberg-Harva (1882–1949) was a predecessor to Eliade as a scholar of Asian and European religious history. During the first three decades of the twentieth century, when the academic study of religion was still maturing in Europe, Harva expanded considerably the field of the ethnological study of religion with his religio-phe- nomenological monographs Der Baum des Lebens (1922), Finno-Ugric, Siberian Mythology (1927) and Die Religiösen Vorstellungen der Altaischen Völker (1938). Harva was a towering figure in Finnish scholarship. Originally a Protestant theologian and Lutheran minister, he resigned from his ecclesiastical position to become a historian of religion, field ethnographer, ethnosociologist and folklorist under the tutelage of Edward Westermarck and Kaarle Krohn. Harva’s influence on the work of Eliade has been almost entirely ignored by historiographers of Religious Studies. Keywords: Mircea Eliade, Uno Harva, Asian cosmology, the sacred, methodology, cognitive theory Closing the Eliadean Era Religious studies has been in the process of closing the Eliadean era for more than three decades. Scholarly development within the field makes the reason look obvious: Eliade’s methodology, in which the identity discourse of the discipline – at least in the United States – was anchored, does not belong to science and scholarship in a sense that would grant Religious 1 This article is based on a paper presented at the panel ‘Eliade and His Legacy/Eliade et son héritage’ at the annual EASR conference, ‘Religious History of Europe and Asia’, Bucharest, 20–23 September 2006.
  • Soldier, Structure and the Other

    Soldier, Structure and the Other

    CORE Metadata, citation and similar papers at core.ac.uk Provided by Helsingin yliopiston digitaalinen arkisto SOLDIER, STRUCTURE AND THE OTHER SOCIAL RELATIONS AND CULTURAL CATEGORISATION IN THE MEMOIRS OF FINNISH GUARDSMEN TAKING PART IN THE RUSSO- TURKISH WAR, 1877-1878 Teuvo Laitila Dissertation in Cultural Anthropology, University of Helsinki, Finland, 2001 1 ISSN 1458-3186 ISBN (nid.) 952-10-0104-6 ISBN (pdf) 952-10-105-4 Teuvo Laitila 2 ABSTRACT SOLDIER, STRUCTURE AND THE OTHER:SOCIAL RELATIONS AND CULTURAL CATEGORISATION IN THE MEMOIRS OF FINNISH GUARDSMEN TAKING PART IN THE RUSSO-TURKISH WAR, 1877-1878 Teuvo Laitila University of Helsinki, Finland I examine the influence of Finnish tradition (public memory) about the ’correct’ behaviour in war and relative to the other or not-us on the ways the Finnish guardsmen described their experiences in the Russo-Turkish war, 1877-1878. Further, I analyse how the men’s peacetime identity was transformed into a wartime military one due to their battle experiences and encounters with the other (the enemy, the Balkans and its civilian population) and how public memory both shaped this process and was reinterpreted during it. Methodologically I combine Victor Turner’s study of rituals as processes with Maurice Halbwachs’s sociologial insights about what he termed mémoire collective and what I have called public memory, and Eric Dardel’s geographical view about the meaning of space in remembering. My sources are the written recollections of the Finnish guardsmen, both volunteers and professionals. I have broken each recollection (nine together) down into themes (military ideals, views of the enemy, battle, the civilians or Bulgarians, etc.) and analysed them separately, letting every author tell his story about each thema.
  • Anssi Halmesvirta the British Conception of the Finnish

    Anssi Halmesvirta the British Conception of the Finnish

    Anssi Halmesvirta The British conception of the Finnish 'race', nation and culture, 1760-1918 Societas Historica Finlandiae Suomen Historiallinen Seura Finska Historiska Samfundet Studia Historica 34 Anssi Häme svida The British conception of the Finnish 'race', nation and culture, 1760 1918 SHS / Helsinki / 1990 Cover by Rauno Endén "The Bombardment of Sveaborg" (9-10 of August, 1855). A drawing by J. W. Carmichael, artist from the Illustrated London News ISSN 0081-6493 ISBN 951-8915-28-8 GUMMERUS KIRJAPAINO OY JYVÄSKYLÄ 1990 Contents PREFACE 7 INTRODUCTION 8 1. THE EIGHTEENTH-CENTURY IMAGE OF THE FINN 29 1.1. Some precedents 29 1.2. The naturalists' view 36 1.3. The historians' view 43 1.4. Travel accounts 53 2. ON THE NORTH-EASTERN FRONTIER OF CIVILIZATION: THE EVOLUTION OF THE FINNS 81 2.1. The science of race 81 2.2. The place of the Finn in British pre-evolutionary anthropology, 1820-1855 88 2.3. Philology, ethnology and politics: the evolution of Finnish 111 2.4. The political and cultural status of Finland, 1809-1856: British perceptions 130 2.5. Agitation, war and aftermath 150 3. ARYANS OR MONGOLS? — BRITISH THEORIES OF FINNISH ORIGINS 167 4. THE FINNS, THEIR KALEVALA AND THEIR CULTURE.. 191 5. COMPARATIVE POLITICS AND BRITISH PERCEPTIONS OF THE PROGRESS OF THE FINNS, 1860-1899 209 5 6. BRITISH RESPONSES TO THE FINNISH-RUSSIAN CONSTITUTIONAL CONTENTION, 1899-1918 239 6.1. Immediate reactions 239 6.2. The Finnish question: variations on a Liberal theme 253 6.2.1. The constitutionalist argument 253 6.2.2. A compromise 266 6.2.3.
  • Som Folklorist Ämneshistoria

    Som Folklorist Ämneshistoria

    Carl Wilhelm von Sydow von Wilhelm Carl Etnologer och antropologer studerar människan som kultur­ varelse i gången tid och nutid. Själva träder de vanligen tillbaka och fokuserar helt på »de andra». Men sedan humanistisk forskning mer och mer presenteras som ett samtal eller en be­ rättelse med olika parter måste ljuset också falla på forskarna själva. Biografisk forskning har glädjande nog på nytt fått in­ tresse inte bara bland allmänheten utan också i forskarvärlden. I denna bok gör författaren en ingående analys av folkmin­ nesforskningens grundare i Sverige Carl Wilhelm von Sydow (1878–1952). Vi får möta en fascinerande personlighet och följa hans kamp för sitt ämne i olika nätverk med såväl vänner som motståndare. Hans livsöde är nära sammanflätat med hans forskning. Boken är därför på en gång en biografi och ett stycke folklorist som ämneshistoria. Nils­Arvid Bringéus var under åren 1967–1991 innehavare av lärostolen i etnologi, särskilt europeisk, vid Lunds universitet. Boken avslutas med ett kåseri av Max von Sydow om sin far hållet i Lund 1988 och med en bibliografi av Jan­Öjvind Swahn, en av von Sydows sista lärjungar. Nils-ArvidBringéus Carl Wilhelm Kungl. Gustav Adolfs Akademien för svensk folkkultur von Sydow Distribution: Swedish Science Press som folklorist Box 118 se­751 04 Uppsala issn 0065­0897 Nils-Arvid Bringéus E­post: [email protected] isbn1 9 ­85352­65­9 ACTA ACADEMIAE REGIAE GUSTAVI ADOLPHI 94 Sydow_inlaga.indd 1 06-12-01 11.49.52 Sydow_inlaga.indd 2 06-12-01 11.49.52 ACTA ACADEMIAE REGIAE GUSTAVI ADOLPHI XCIV Nils-Arvid Bringéus Carl Wilhelm von Sydow som folklorist UPPSALA 2006 Kungl.
  • This Is the File GUTINDEX.ALL Updated to July 5, 2013

    This Is the File GUTINDEX.ALL Updated to July 5, 2013

    This is the file GUTINDEX.ALL Updated to July 5, 2013 -=] INTRODUCTION [=- This catalog is a plain text compilation of our eBook files, as follows: GUTINDEX.2013 is a plain text listing of eBooks posted to the Project Gutenberg collection between January 1, 2013 and December 31, 2013 with eBook numbers starting at 41750. GUTINDEX.2012 is a plain text listing of eBooks posted to the Project Gutenberg collection between January 1, 2012 and December 31, 2012 with eBook numbers starting at 38460 and ending with 41749. GUTINDEX.2011 is a plain text listing of eBooks posted to the Project Gutenberg collection between January 1, 2011 and December 31, 2011 with eBook numbers starting at 34807 and ending with 38459. GUTINDEX.2010 is a plain text listing of eBooks posted to the Project Gutenberg collection between January 1, 2010 and December 31, 2010 with eBook numbers starting at 30822 and ending with 34806. GUTINDEX.2009 is a plain text listing of eBooks posted to the Project Gutenberg collection between January 1, 2009 and December 31, 2009 with eBook numbers starting at 27681 and ending with 30821. GUTINDEX.2008 is a plain text listing of eBooks posted to the Project Gutenberg collection between January 1, 2008 and December 31, 2008 with eBook numbers starting at 24098 and ending with 27680. GUTINDEX.2007 is a plain text listing of eBooks posted to the Project Gutenberg collection between January 1, 2007 and December 31, 2007 with eBook numbers starting at 20240 and ending with 24097. GUTINDEX.2006 is a plain text listing of eBooks posted to the Project Gutenberg collection between January 1, 2006 and December 31, 2006 with eBook numbers starting at 17438 and ending with 20239.
  • The Reforming of the Southern Finnic Language Area

    The Reforming of the Southern Finnic Language Area

    Karl PAJUSALU (Tartu) The reforming of the Southern Finnic language area This article focuses on recent changes in the southern group of Finnic languages. The present state of these languages, the establishment of written standards, and ways to modernise the languages are observed. The Southern Finnic group comprises Livonian, Vote, and Estonian, including South Estonian. Historically these languages share a number of common features and mutual influences. However, the destiny of these languages has been rather different over the past centuries. Standard Estonian, which evolved on the basis of the North Estonian dialects, became the state language of the Republic of Estonia. The South Es- tonian or Tartu written language fell into disuse at the end of the 19th century. Present-day Estonia is witnessing the emergence of some new regional stand- ards, especially in South Estonia. The Livonian language became extinct in Old Livonia, that is, in North Latvia, as early as the middle of the 19th century and has by now ceased to exist as an everyday language even in the coastal villages of Courland. Nevertheless, there now exists a written standard for Livonian, and modern ways to use Livonian have been created. Also, the traditional area of Vote on the southern shore of the Gulf of Finland is declining, and the last bilin- gual Vote-Russian speakers are to be found only in a few villages in the Lenin- grad oblast in Russia. At the same time there are young people with Vote roots who try to use the language of their ancestors in modern situations. At present the historical diversity of the language group under discussion is severely threat- ened, although some endeavours and also possible methods for protecting and developing these small languages are to be observed nowadays.