Toimetav Õpetaja

TOIMETAV ÕPETAJA

Peeter Olesk

Järgnevat võib võtta ka kui jutustust põhimõttel “asümptootiline narratiiv”. Narratiivil on mitu tähendust, millest siia on valitud järgmine: asjade ja sündmuste ning inimeste kirjeldus olulisemate episoodide kaupa selle järgi, missugused seosed tekivad nende suhtes kirjeldajal. See ei tähenda, nagu oleks selline narratiiv läbinisti isiklik. Ta on objektiveeriv ja objektiveeritav sedamööda, kuidas lugeja hakkab kirjeldaja käitumist taipama. Asümptootiline on selline narratiiv, mis püüab jõuda ainele võimalikult lähedale, sellega kokku siiski langemata. Geo- meetrias on asümptootiline näiteks Descartes’i (1596–1650) leht (Feuille de Descartes), kolmandat järku joon, teatud kuupvõrrandi graaﬁk. Niisugune on secco-tehnikas meie korteri esikus, teosta- jaks 2003. aastal Toomas Kanter (1951). Kirjanduses leiab midagi selletaolist Friedebert Tuglaselt (1886–1971), kelle novellikogu Unelmate maa: Tõe ja kujutluse päevik (1942) alustab kat- ketetsükkel “Kujutluspäevikust” (1936–1939, 1941). Selle esimene osa kirjeldab rongi, mis kihutab vikerkaare alla, sinna ometi jõudmata. Selline motiiv ei pruugi olla tingimata traagiline ega isegi elee- giline nagu Ernst Ennol (1875–1934) luuletuses “Rändaja õhtu- laul” (1910). Ta võib olla ka irooniline nagu Aleksander Suu- mani (1927–2003) pealkirjata luuletuses aastast 1963, mille viimane värss ütleb väga aforistlikult: “ja minek on lõpmatu eemal- dumine”. Ta võib olla koguni pööraselt pillerkaaritav nagu Artur Alliksaarel (1923–1966) tsüklis “Tikutõmbeid kottpimedas gale- riis”, mille keskel algab üks osa värsiga “Olen meri, millel puudub

Lugu on kirjutatud ajakirja Akadeemia 200. numbri ilmumise puhul.

2557 Toimetav õpetaja Peeter Olesk

äär”. Igal juhul nimetaksin ma vormildasa asümptootilise narra- oma kodus raamaturiiuli ees.2 Menning polnud vaid Lui Oleski tiivi näitena esseed kui katset öelda tundmused tõest välja, olemata eakaaslane, ta oli ka perekonnasõber. kindel, kas nii jääbki. Enamik sellest varast põles Tartu tulekahjudes 1941, kui hävis Käesoleval juhul on asümptootilise narratiivi aineks seos aja- seegi korter Riia mäel, mis kuulus kahasse teistega Lui Oleski kirja Akadeemia taastamise ning tema kolleegiumi ühe liikme, vanimale tütrele, advokaat Olli Oleskile (1906–1988). Alles Tartu ülikooli vene kirjanduse õppejõu dotsent Valeri Bezzu- jäid pudemed, mis olid varem viidud Tallinnasse tema töökohta bovi (1929–1991)1 vahel ning paljud nendest seostest, mis tekivad Luise 11–1. Muist tuppa, muist kuuri. mõlemaga minul. Enamikku nendest seostest ma dokumenteerida Lui Oleskist jäänud trükistele lisandusid aga ka need, mida ei saa, sest me ei vahetanud ajakirja taastamise aegu temaga kirju olid soetanud tema ja Minni Kurs-Oleski (1879–1940) neli tütart. ega tähendanud oma jutte päevikusse. Niisiis võin ma ka eksida. Aastatel 1932–1957 nad raamatuid isa kombel ei kogunud. Pii- Ent õigus tõele ligineda on eksistentsiaalne, tema rikkumine on rajaks sai raha — õigemini selle krooniline nappus. Ent ometi kuritegu. on minu ja Juta Oleski (1947) ema Maja Oleski (1909–2000)3 Vana ajalehekülg on sagedasti tõesti kas külg või riba. Tapeedi- pärandi hulgas põlemiste, kitsikuse, vangisolemise ja hulkumise alus. Rebitud välja-“lõige” järjehoidjana raamatu vahel. Roa- kiuste säilinud ka ajakirja Akadeemia sõjaeelsed numbrid (1937– retsept. Ajalehtede säilitamiseks aastakäikude kaupa ja algusest 1940). Mitte kõik ja ka mitte köidetuna, kuid siiski nõnda, et pole lõpuni peab olema väga kannatlik ning jõukas — isegi siis, kui kahtlust: neid on ostetud järjepanu ning neid on hoitud. sa neid ei köida. Sul peab jätkuma ruumi. Ajakirjade köitmine Nendel aastatel töötas ema kooliõpetajana Mustvees. Aja- on tehniliselt lihtsam, kuid rahaliselt kulukam. Minu sõpradest kirja numbrid pidid jõudma seega sinna, kuhu sai Tartu poolt oli Paul Ariste (1905–1990) õieti ainus, kes muretses ajakirjade maanteed pidi ainult Saare kõrtsi juurest ja raudteed pidi esiti nn raamatukoguköite pärast — kuigi see polnud kerge isegi tema laiarööpmelisega Tapale, siis Sonda ning sealt kitsarööpmelisega sissetulekute juures. Mustveesse. Aga need numbrid on seal olnud ja ma usun, et mitte Ent see riba või number võib juhtida su maailma, mille piire sa ainult meie ema üürikorteris. aimata ei oska. Nii on juhtunud ka ajakirjaga Akadeemia. Minu 1960. aastatel ei loetud kunagist Akadeemiat nõnda nagu siis vanaisa advokaat Lui Oleski (1876–1932) isiklik raamatukogu oli värsket Loomingut, Loomingu Raamatukogu ja Keelt ja Kirjan- suur juba eelmise sajandivahetuse aegu. Trükiseid leidus seal viies dust või muud. Tolleaegsele koolipoisist kutsikale oli Akadee- keeles — eesti, vene, saksa, inglise ja prantsuse omas. Vene kirja- mia raskepärane, sest enne kõike muud oli ju kogu juriidiline, nike Tolstoi, Tˇsehhovi ja Gorki teosed olid hangitud kogututena ja poliitiline ning ajalooalane sõnavara fundamentaalselt teine ning köidetud nahka. Otsustades selle järgi, mis on jäänud alles, pidid akadeemilist kooli polnud kunagise progümnaasiumi ealine läbi olema köidetud ka ajakirjade aastakäigud. Kuidas võis niisugune teha võinudki. Akadeemia kuulus minusuguste jaoks ajalukku, kogu välja näha, sellest võib lugeja saada ettekujutuse fotolt, kus kuid mitte hauda. Omaealistest polnud tema sisu üle rääkida kel- Karl Menningu (1874–1941) abikaasa Irmgard Menning seisab legagi (vähemasti ma ei osanud seda), vanematest polnud teda paljud ilmselt lugenudki. 1Peeter Olesk, “Sõnad, mida ta enam lugeda ei saa: Valeri Bezzu- bovist mõeldes”. — Keel ja Kirjandus, 1991, nr 6, lk 380–381; seesama, “Kodu-Eesti, pagulas-Eesti, Välis-Eesti, küüditatud Eesti”. — 2Kalju Haan, Leida Laidvee, “Karl Menningu memoriaalkogu Kir- Välis-Eesti, XV aastakäik, 2005, lk 52; Blokovski˘isbornik XIII: jandusmuuseumis”. — Paar sammukest eesti kirjanduse uurimise teed: Russka kulьtura XX veka: Metropoli i diaspora. Tartu, Uurimusi ja materjale IV. Tartu, 1966, lk 179. 1996, lk 7, 11–13. 3Peeter Olesk, “Mis on sõdade sõnum?” — Postimees, 17. IV 2000.

2558 2559 Toimetav õpetaja Peeter Olesk

Kuidas sündis mõte ajakiri Akadeemia taastada, seda pole mul 19854, mil Tartu ülikooli vana kohviku kaminasaalis katkesta- kusagilt vaadata. Minule rääkis asjast Hando Runnel, kes ei pi- sid anonüümsed ettekirjutajad kõnekoosoleku “Kuhu läheb eesti danud selgitama suurt midagi. Oli vaieldamatu, et vanalt aluselt, kultuur?”, ja kui Kajar Pruul sellest kirjutas, muudeti tema üle- Üliõpilasseltside Vilistlaskogude Liidu kureerituna ja sagedusega vaate pealkirja. Ammugi ei räägi ma aastast 1982 — ehkki 8–10 korda aastas teda avaldada ei saa, sest niisugust liitu pol- just siis ilmus Eesti NSV TA Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjan- nud ja eeskujuna tuli arvesse üksnes Loomingu jt sagedus — kord dusmuuseumis ettevalmistatuna, kuid kirjastuse “Eesti Raamat” kuus. Kuigi 1988. aasta sügistalvel oli Eesti Vabariigi territoo- väljaantuna faksiimile Juhan Smuuli (1922–1971) Muhu mono- rium endiselt okupeeritud, annekteeritud ja koloniseeritud, taas- loogist “Hea meremeeste Hoidja”. Selles väljaandes on korrali- tati siiski Eesti Üliõpilaste Seltsi tegevus põranda alt maa peale kult legendeeritud ja 1:1-le reprodutseeritud kogu Juhan Smuuli ning sama tegid järk-järgult teisedki organisatsioonid (kuigi mitte asjaomase monoloogi käsikiri. Tollal Nõukogude Liidus sellise ilma kõhklusteta). publikatsiooni analoogi ei olnud, vaevalt oli seda mujalgi. Val- Ent jääda ootama akadeemilise silla kujunemist seltside ja kor- mis ta muide aga EKP KK sekretäri Rein Ristlaane (1933) toetu- poratsioonide vahel oleks olnud rumal ning nii sündiski jätkuv sel. Tema käis 1981. aastal Kirjandusmuuseumis Juhan Smuuli Akadeemia kirjanike kuukirjana just Tartus. Linnas, kus eestlus 60. sünniaastapäeva üritusi ette valmistamas ja siis see kava koo- oli 19. sajandi keskpaiku sündinud. Pärast 1944. aastal alanud uut ruski. okupatsiooni said siin tegutseda Tartu Riikliku Ülikooli ja hilje- Jutt on aastast 1988 pärast Vaino Väljase (1931) määramist mini ka Eesti Põllumajanduse Akadeemia kirjastusgrupid. Alates EKP KK 1. sekretäriks. Vaino Väljas pole mitte Eestist Ve- 1955. aastast hakati Tartus trükkima Emakeele Seltsi aastaraa- nemaale läinud vanemate laps. Samamoodi ka näiteks Johan- matut, aastast 1958 ajakirja Keel ja Kirjandus ja aastast 1960 nes Käbin (1905–1999), kes oli küll sündinud Virumaal Kal- Emakeele Seltsi jätkväljaannet Kodumurre. Nende toimetused vis, kuid läks vanemate tõttu teisele poole Narva jõge, sest seal asusid vormiliselt siiski Tallinnas — nagu ka ajakirjal Sovetskoe jätkus vabamat maad. Või siis Saaremaalt Pöidest pärit Alek- finno-ugrovedenie (1965–; praeguse nimega Linguistica Ura- sei Müürisepp (1902–1970), kvislingite Eesti NSV Ülemnõukogu lica). Ainsana asus toimetus Tartus ajakirjal Eesti Loodus (1958–). Presiidiumi esimees nagu hiljem Käbingi. Vaino Väljast ei ole Iseseisvat kirjastust meie linnas aga polnud. Võõrale ja nooremale võimalik käsitada Venemaa eestlasena. Nendes asjades tegid Eesti on see irratsionaalne, kuid siinkirjutajagi on viinud Keelt ja Kirjan- eestlased vahet. dust trükkinud trükikoja käsilao tsehhi juhatajale jõuludeks pudeli Ühes peres Miidurannal (küla Tallinna lahe ääres Kaasiku talu konjakit. Toimetuse liige ei pääsenud Tallinnast tulema, kuid pree- ja Haabneeme vahel), kus ma olin omainimene, kommenteeriti mia oli lubatud... Kui palju kordi tegi sedasama Paul Ariste, kes millalgi Tˇsehhoslovakkia invasiooni (1968) järel elavalt, kuidas oli veendumuse ja kogemuse poolest karsklane, ei oska ma öelda, tookordne EKP KK 1. sekretär Johannes Käbin rääkis telerepor- sest see ainus kord, mil ma temaga trükikoja tootmisosakonna ju- taaˇzis Kuusalu kandist, et põllud on siin “kiivized”. Käbin teadis hataja juures käisin, ta daamile pudelit ei viinud. Kuid kindlasti seda ilma Stalinitagi. Miiduranna pererahvale oli seesama tuntud tegi Paul Ariste ära väga palju selleks, et rahvuslikud raamatud ja juba lapsepõlvest, neil oli kodust tuttav ka Kivipõld. Aga nalja tegi akadeemiline perioodika ilmuksid ka anastatud Eestis. neile see, kuidas okupatsioonifunktsionäär rääkis propagandasaa- 1988. aastal polnud veel selge, millal võiks Tartusse isesei- tes nagu avastusest asjast, mis oli rannaäärsele inimesele igapäine sev kirjastus sündida ja kui kestvaks ta jääb. Ajakiri toime- asi põlvest põlve. tuse asukohaga Tartus oli aga mõeldav, sest tollase perestroika järelkaja Eesti NSVs möönis alternatiive. Jutt ei ole aastast 4Kajar Pruul, “Üliõpilaste diskussioon”. — Looming, 1986, nr 1, lk 136.

2560 2561 Toimetav õpetaja Peeter Olesk

Kui 1966. aastal moodustati Eesti Looduskaitse Selts, siis lollus. Aasta ei olnud enam 1972, mil avaldati NLKP KK ot- sai selle juhatuse esimeheks ENSV Ministrite Nõukogu esi- sus “Kirjandus- ja kunstikriitikast” (otsust ennast siis ei aval- mehe esimene asetäitja Edgar Tõnurist (1920–1992). Tema on datud, ajakirjas Looming jm ilmus otsuse anonüümne refe- sündinud Kesk-Volgal, Simbirski kubermangus. Sünnikohalt raat). Tolle otsuse valgusel said aga võimalikuks niisugusedki vaieldamatu Venemaa eestlane, ametipostilt kollaborant mario- väljaanded nagu Kirjandus kriitiku pilguga: Artikleid, arvustusi netiriigis. Oli siis ja oleks ka tagantjärele absurdne oodata temalt ja aastaülevaateid (I–V; 1975–1982) Kalju Kääri (1921–1982) nõukogude korra kukutamist. Tema, samuti tema kolleegi Arnold koostatuna; Endel Mallese, hiljemini tema ja teiste sisustatud aas- Greeni (1920) elamist Tallinnas Nõmmel, ei valvatud aga nii, nagu taraamat Зstonska literatura v [1971–1986] godu ja ma seda tehti nende ülemuse Valter Klausoni poolt hõivatud maja ja oletan, ka Endel Mallese koostatud eestikeelne aastaraamat Kir- aiaga. Ent kindlasti oli Tõnurist nomenklatuurne. janduse jaosmaa [1976–1988] (1978–1992). Otsus tuli ülevalt ja Ometi on tõsiasi, et need rahvuslased, kes tahtsid Eesti Aian- kasutati keskelt allapoole ära. duse ja Mesinduse Seltsist avaramat toetuspinda, nõustusid sel- 1988. aastal ei saanud tulla ülevalt alla mingit otsust lubada lega, et Edgar Tõnurist on Looduskaitse Seltsi liikmetele kasulik Akadeemiat uuesti välja anda. Tahtmine algas altpoolt, mõnevõrra juht. Ja tema ei öelnud oma kasulikkusest ära. Tema enese sika seetõttu, et tollast Loomingut sai kahtlustada fraktsioneerimises semonolooge ma ei tunne, temasuguste kasutajate omi küll. Kui kirjanike keskel. Looming on Kirjanike Liidu ajakiri ja peab sel- 1971. aastal asutati Eesti Õpetajate Meeskoor, siis olid asutajad lisena olema avatud liidu kõigile liikmeile samal kombel nagu sisimas uhked seeüle, et koori nime keskel puudus lühend NSV. iga liidu koosolekki — jah, kahtlemata tingimusel, et sa ei lõhu Tean seda, sest käisin Heinrich Valgu (1936) ateljeest Pika jala ei koosolekut ega ajakirja. Patustamist selle põhimõtte vastu oli tornis Tallinnas ära toomas tema kavandit koori lipule. põhjust ette heita siis, nagu on olnud ka varem ja hiljem ning Samamoodi olid juba varem uhked ka Eesti Looduskaitse Seltsi mitte ainult Loomingu puhul. Tean seda omast käest juba aas- asutajad, sest sellegi ühenduse nimes puudus “NSV”. Minule kir- tast 1986, mil ka mind ei avaldatud nii, nagu see oleks olnud jeldas seda tunnet agronoom Herman(n) Lipp (1906–1988), kes loomulik. Loomulik, s.t käsikiri osakonnatoimetaja lauale ja sealt oli Saksa okupatsiooni aastail 1941–1944 Järva maavanem. 1944– trükikotta. Et seda ei tehtud, hakkasin ma Peedul andma välja 1954 oli ta Venemaal vangis, seejärel Harjumaal Kosel õpetaja. käsitsi kirjutatud toimetisi “FF” (Fundamentaalne ﬁloloogia). Viis Maavanemana ta teadis võimu koridore ja korruseid. Mida ta ar- lehekülge numbris, on seda ilmunud rohkem kui aasta. Lugejaid vas Edgar Tõnuristist kui NLKP-lasest, võib arvata. Aga — koos kümmekond. Kui siis järjekordselt ei tahtnud Loomingu toime- teiste looduskaitseaktivistidega oli ta käinud selle nlkp-lase juures tus minu käsikirja näha, teatas Ain Kaalep, et tema oma käsikirja arutamas Eesti Looduskaitse Seltsi praktilisi asju ning oli rahul sinna avaldamiseks ei anna. Tõnuristi selge toetusega. Kollaborandist funktsionäär ei hakanud Ometi ei hakanud Akadeemia uuesti ilmuma kontraväljaandena. initsiatiivi karistama. Vastupidi, ta kinnitas, et need ja need as- Kirjanike Liidu poolt ilmusid tolleks ajaks Looming (1923–), Loo- jad (jutt käis seltsi emblemaatikast) tuleb ära teha, ja leidis selleks mingu Raamatukogu (1957–) ja Keel ja Kirjandus (1958–). Nad raha. kõik avaldasid kirjutisi ja tõlkeid ka väljaspool kirjandust. Neid Herman Lipp ei kirjeldanud Edgar Tõnuristi vihaga. Ta tegi polnud tarvis lõhkuda. Neid tuli täiendada ning nimelt niiviisi, et seda möönvalt. kirjanduse eestkoste all saaksid kokku ka vaimne kultuur Tartus, Aastal 1988 oli ajakirja Akadeemia taastamiseks vaja mööndust teaduslik kogemus laias maailmas ja erinevad hoiakud koherentsi analoogilisele kollaborandist funktsionäärile, sest vormistamise piires. poolest oli tegemist ikkagi uue ajakirjaga. Jääda tema käivitamiseks Meil ei olnud aega selliseid kategooriaid etümoloogiliselt lahti vajalikke otsuseid ootama Moskvast oleks olnud “truualamlik” seletada. Oli vaja olla tegevteoline ning teo käega katsutavaks

2562 2563 Toimetav õpetaja Peeter Olesk sihiks pidi olema ajaloolise Eesti Vabariigi sidumine perestroika Eesti Vabariigi president Lennart Meri, Madise ea- ja ülikooli- lõpu poolses Eesti NSVs oma riigi uue iseseisvusega. Ega keegi kaaslane. Olin Madise jutte Lennart Merest tudengina kuulnud sel ajal niisuguse kohustuse võtmise eest vannet küsinud! Oli ning näinud, kuidas näeb välja kaare kõverdumine vastupidiseks. tarvis, et Eesti Vabariik 1918–1940 ei oleks muuseum, mille uk- Madis näitas seda meile Peedul käe pealt. Teadsin, et ta väldib sevalvuriks on kas okupant või kollaborant. võimukandjaid. Koguni väga kategooriliselt. Järelikult oli tarvis leida mööndatav kollaborandist funkt- Ja seda enam olin ma imestunud, kui nägin presidendi sisene- sionäär, kes oleks jaganud Horatiuse vaateid. Vaino Väljase isikus misel lugejatest tühjaks tehtud tuppa just Madist. Lennart Meri ei oli selline olemas. Ta käis pärast ametissenimetamist ka Tartus ja teadnud selle ruumi riiulitest ega riiulipealsetest midagi, ta viibis oli rõõmus, kui nägi Tartu ülikooli vana kohviku ees oma lennu- seal esimest korda. Madis Kõiv seevastu teadis, ta oli alaline käija. kaaslast dotsent Valeri Bezzubovit. “Oi, Valeri!” hõikas ta oma Kaks eakaaslast teretasid teineteist ka kättpidi ja ajasid mõne sõna tudengiaja sõpra märgates. Ja Valeri Bezzubov lõi — see on nüüd juttu. Madis kahtlemata mäletas toda, kellega ta kätles. Ruumist küll täiesti metakeeletu väljend! — sellest rääkides nurru. väljaspool olles küsis Lennart Meri aga minult, kes see mees oli, On usutav, et ta ei läinud kohvikusse kogemata. Arvatavasti kellega ta seal rääkis... tahtis ta proovida, kas tudengiaegne ühise praepanni tunne on ära- Kuid Akadeemia uuestisünniks oli tarvis leida altpoolt ini- tuntav. Oli. See ei tarvitsenud olla ainuke põhjus. Olime koos mene, kellega kollaborandist funktsionäär räägiks operatiivselt. Valeri Ivanovitˇsiga — nii ma meie õppejõudu ja oma sõpra kut- Kes pääseks kiiresti niisugusele jutule, mille tulemusena hakkaks susin — Tartu ülikooli aulas ka siis, kui seal esines NSVL TA ajakiri tõepoolest ilmuma. Oli vaja inimest, keda Vaino Väljas president Anatoli Aleksandrov (1903–1994). Kellegi lehma lel- usaldaks, kuid mitte ainult laua taga, vaid ka laua peale pandud lepoja kaudu (vene keeli trorodno˘ibrat) oli ta Tartu üli- paberil. Tartu Riikliku Ülikooli maailmakirjanduse kateedri juha- kooliga koguni seotud. Ei Valeri Bezzubovit ega mind suuna- taja Harald-Heino Peep (1931–1998), kaks päeva Vaino Väljasest nud aulasse (mis oli pilgeni täis, meie seisime rõdul) mingi käsk. vanem, jäi kõrvale põhjustel, mida ma ei tea. Hilisem Tartu üli- See ei olnud osavõtt marsist töörahva pühal või revolvriparaadil. kooli maailmakirjanduse professor Jüri Talvet (1945) tundis Vaino Rääkimata Valeri Ivanovitˇsi eest — mind huvitas, kuidas räägib Väljast päevilt, mil too oli NSVLi erakorraline ja täievoliline suur- teadusest mees, kes oli üks NSVL tuumaprogrammi juhtivaid in- saadik Venezuelas (1980–1986). Kuid Jüri Talvet oli — ma tsi- senere. Ta rääkis vabalt ehk peast, paludes alguseks võtta telekaa- teerin — new left. merate valgustid maha. Temale oli see päevakorrapunkt, meile Valeri Bezzubov oli, tagantjärele mõtiskledes, old left. Ini- seiklus. Tema teadis, et tema julgeolek peab olema tagatud, meie mene, kellele autunne oli mõistetav ka pärast Kaukaasiat Eestis. teadsime, et julgeolek tähenduses “KGB” peab olema vihatud. Sedalaadi hoiakutest rääkides kasutas Valeri Ivanovitˇsvenekeel- Kuid me tahtsime näha kõrgemat võimu teaduses lähemalt. seid sõnu nagu näiteks po tьemnomu. See pidi tähendama, et pätt Usun, et 1988. aastal tahtis Valeri Ivanovitˇsnäha kõrgemat tuleb maha lüüa nurga taga, jälgi jätmata. Rida nendest inimes- võimu Eesti NSVs lähemalt umbes niisamuti. Ta ei tahtnud sel- test, kes oleksid pidanud nurga taha olema toimetatud, oli pikk, lelt võimult midagi, sest selle, mida ta vajas (ämma korteri va- kuid ma ei kirjutanud seda üles (liiatigi ei tulnud ta kunagi jutuks hetamine Kohtla-Järvelt Tartusse), oli ta juba saanud. Ta tahtis tervenisti korraga) ega hakka mälu järgi spekuleerima. Ent jaluta- kontrollida, kas selle võimu üks kandjaid mäletab inimesi enne des Jakobi mäest Tartu ülikooli botaanikaaia tagant, Supilinna ja võimu. Mäletas. Ligikaudu sedasama koges füüsikateoreetik ja Tähtvere mõisa piirilt üles, keeldus Valeri Ivanovitˇstulemast mi- Akadeemia toimetuskolleegiumi liige aastail 1989–2002 Madis nuga Harald Peebu poole. Mina võisin minna oma õpetaja poole Kõiv (1929), kui ta vististi 1996 või aasta hiljem jäi Tartu Ülikooli ka ette teatamata. Kui suur erand see oli, pole mul aimu, kuid see Raamatukogu uue kirjanduse näitusetuppa üksi. Sinna pidi tulema kehtis Harald-Heino Peebu surmani. Pidasin loomulikuks, et see

2564 2565 Toimetav õpetaja Peeter Olesk pole probleem ka kahe kolleegi ja eakaaslase vahel. Kummatigi Ülikooli toimetiste vastav köide5 on antud ladumisele 1953. aasta oli. “Ma ei armasta seda sinu Peepu,” ütles Valeri Ivanovitˇsvene novembris. Järelikult pidid Valeri Bezzubov ja Sergei Issakov keeles, ja kui ma ka küsisin, miks, siis vastus on meelest läinud. oma artikli ette valmistama 3. kursuse tudengitena. See siirus, mis polnud kunagi labane, ent oli alati usaldav, võlus Hiljem pühendus Valeri IvanovitˇsLeonid Andrejevi ja tema usutavasti ka neid, kes polnud nii lähedased nagu mina. Ja meiegi ajastu uurimisele, kuid ta tundis ausalt ka vene nõukogude kirjan- lähedus sündis juhtumisi. Aasta oli ehk 1974, kui järjekordselt tuli dust ning temaaegset teatrit. Uurimustest Andrejevi kohta sugenes Tartusse Eesti NSV Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituudi kandidaadiväitekiri “Leonid Andrejev ja vene realism XX sajandi esteetilise kasvatuse sektori juhataja Kalju Leht (1926). Nagu algul” (1968). Vene tsaariaegne realism oli siis, nagu tollal öeldi, ikka, ööbis ta hotellis silmakliiniku taga, Vallikraavi nõlval. Tol kaitstav ehk dissertaabel, Andrejev ise poleks olnud. Väitekirjast ajal oli tal kavas komplekt vene kirjanduse õpikuid eesti koolidele edasi kogunesid artiklid, millest 1984. aastal ilmus Tallinnas ve- niisugusel kujul, et see oleks targu desovetiseeriv. Kalju Leht nekeelne raamat Leonid Andrejev ja vene realismi traditsioonid. pidi hotellis saama kokku Valeri Bezzuboviga ja mind ei kutsutud Algne pealkiri oli teine — ja haruldaselt on see raamatu impressu- juurde asja arutama. Mind oli vaja näha ja näidata ning ma teadsin, mis ka ära toodud: “Leonid Andrejev ja teised”. Allusioon Gor- et kohal on ka Valeri Bezzubov. kile (1868–1936) on vaieldamatu ja nii see oligi mõeldud: Valeri Olin varemini ostnud “Teaduse” raamatupoest artiklikogu- Ivanovitˇstahtis käsitleda Andrejevit kõrvutavalt. miku NSVL TA kirjavahetajaliikme ja diplomaadi Nikolai Fedo- Aga nüüd, 1988./1989. aastal, polnud vaja mitte niivõrd renko (1912) 60. sünnipäevaks. Fedorenko oli orientalist, kes Andrejevi-uurijat, kuivõrd inimest, keda usaldaksid nii Akadee- aastail 1963–1968 oli NSVL suursaadik ÜROs ja hiljem aja- mia taastajad kui ka EKP KK tegelased. Kes need tegelased ja kirja Inostranna literatura peatoimetaja. Raamat tema funktsionäärid nimeliselt kõik on, me ei teadnud. Meie usalda- tähtpäevaks kandis pealkirja Izuqenie kita˘isko˘iliteratu- sime Valeri Ivanovitˇsi, sest teadsime, et ta on patrioot, aus tead- ry v SSSR ja on ilmunud Moskvas 1973. aastal. Selles raamatus lane ja mitte konjukturist. Vaino Väljas pidi teadma sedasama. leidub ka artikkel Leonid Andrejevi (1871–1919) retseptsioonist Oli tarvis, et nad saaksid asjalikult kokku. Nõukogude Liidus. Eeldasin lihtsameelselt, et järelikult peab seal Selleaegses mõistes kateedrist Valeri Ivanovitˇstelefonikõnet olema juttu ka Valeri Bezzubovi tööst, kuid ei. Otsustasin, et mulle Vaino Väljasele võtta ei tahtnud. Arusaadav — ametiasutus jälgib pole seda raamatut enam vaja, kuid Valeri Ivanovitˇsile ehk on, ja helistamisi ja võib, kui tahab, korraldada ka nende jälgimist. He- kinkisin selle talle. Ta oli kohmetu ja tahtis raamatu välja maksta. listada Vaino Väljasele avalikust telefoniputkast oleks olnud jabur, Vastasin, et kingitust välja ei maksta, ning Kalju Leht toetas mind. sest me pidime ju isekeskis ka nõu pidama. Nii sattuski, et Valeri Mitte kohe, vaid umbes kümmekonna aasta kuludes said meist Ivanovitˇshelistas meie numbrilt (mutatis mutandis) meie vanast sealtpeale sõbrad. See ei olnud sõprus perest peresse. Sünnipäevi korterist Kreutzwaldi 24–2. Selles korteris olid elanud hilisem vastastikku korrapäraselt ei tähistatud. Ent see oli alati otsekohene Tartu Riikliku Ülikooli üldajaloo kateedri juhataja professor Jaan jutt ilma rindkeret lahti kiskumata. Konks (1902–1988) oma perega ning nende järel dotsent Jaak Valeri Bezzubovi juhatas teadusesse üks tema õpetajatest, vene Põldmäe (1942–1979) ja Asta Põldmäe (1944) oma perega. Tele- kirjanduse kateedri juhataja aastail 1954–1960, tookordne dotsent, fonikõnes lepiti kokku kohtumise aeg, teema oli juba varem teada. hiljem Leningradis (Peterburis) professor Boris Jegorov (1926). Nõnda polnud Valeri Bezzubov ajakirja Akadeemia puhul mitte Temalt sai Valeri Bezzubov koos põlvkonnakaaslase, nüüdse pro- ämmaemand, küll aga äiaisand. Ta mõistis, et teda polnud vaja fessori Sergei Issakoviga (1931) oma esimese teadusliku publikatsiooni (1954) teema, Tartu Ülikooli Raamatukogus leiduva Alek- 5Ajaloo-keeleteaduskonna töid. (Tartu Riikliku Ülikooli Toimeti- sander Gribojedovi (1794 v 1795 – 1829) kirja kommenteerimise. sed 35.) Tallinn, 1954, lk 223–232.

2566 2567 Toimetav õpetaja Peeter Olesk mitte konkursi korras, vaid loomuldasa, ega kõhelnud. See ongi desse ja oli neist mitme broˇseeritud köite vastutavaks toimetajaks. patrioodi tunnus. Samal kombel pidas ta loomulikuks toetada ka ajakirja Akadeemia Ühel hetkel oli vaja ajakirja Akadeemia osakondlikku jaotust. taastamist, sest oli vaja oma väljaannet. Istusime taas meie vanas korteris ja panime selle koos Mart Ora- Sellel kõigel on aga ka üldisem plaan. Vähesed on pööranud vaga (1958) paika. Mitte nii, et vaatasime lakke, sest seda oli tarvis tähelepanu sellele, kust on õieti pärit Thomas Kuhni (1922–1996) kohe ja mitte igaks juhuks, vaid asja lõpuleviimiseks. Akadee- käsitlus paradigmade revolutsioonist6 ehk teaduse pöörangulisest mia on mõeldud rahvusvahelisena mõlemal suunal, Eestist välja dünaamikast ehk intellektuaalse turbulentsi juhtimisest. Kuhn oli ja sealt sisse. Kuid ta ei ole mõeldud läbikäiguhoovina. Maa, seotud ülesandega talletada USA tuumaprogrammi ajalugu ühen- kus ta toimib, on Eesti. Järelikult oli vaja jaotust, mis kindlustaks duses kvantfüüsika arenguga. Tema üldistused rajanevad väga ko- meie huve, ent oleks arusaadav ka võõrastele. Ilma pikema jututa gemuslikul ainestikul. Materjalil, mille pealt võib ainult aimata, sündisid siis teemaosakonnad universalia, humaniora, socialia kuidas sina võid anda teisele enda arvates küll selge ülesande, ent ja naturalia. Teadlikult ladina keeles, kuid kaheldamatult ees- tema ei tea juba ette, kuidas seda lahendada, ja “sina” ei tea, mis tikeelse sisuga. saab pärast seda, kui see ülesanne on lahendatud. Jah, Mart Oraval on etteheiteid mulle ja minul on neid talle Samalaadsest ülesandest räägiti ka nõukogude tuumauurijate veelgi rohkem. Samavõrd me oleme teineteist ka toetanud, keskel, kuid uut teadusloo projektsiooni sellest minu teada sündi- kõige rohkem kolmandate poolte huvides. Tollal polnud meil nud ei ole.7 Ent kõikvõimalikud seda laadi uurimistööd, millel mahti arveid klaarida, sest ühine asi tuli ellu viia.∗ Nõnda tekib puutumus huvidega rahvusliku julgeoleku ja/või sõjalises sündis dünaamiline tasakaal portfellide arvus väga kiiresti, kuna vallas, jäävad oma loomu poolest niikuinii ositi salajaseks ja neid küsimuse iga portfelli paksusest jätsime targu tulevikuks. Mine ei õnnestu lõpuni käsitleda isegi mitte suurte paradigmaatiliste ka- tea, millal me oleme targemad! tegooriate kaudu (nagu “revolutsioon” seda kahtlemata on) kaudu. Toimetav õpetaja on isikulooliselt niisiis Valeri Ivanovitˇs. Madis Kõiv ütles kord kõigest ühe lause selle kohta, miks ta loo- Õpetaja kahtlemata, sest alates 1959. aastast ta ennekõike õpe- bus ühest tööst, mida tegelikult oli vaja, aga mis läks vastuollu tas Tartu ülikoolis vene ja vene nõukogude kirjandust. Tema tema põhimõtetega. Kuidas sa hiljemini viitad tööle, mida pole? Andrejevi-uurimustest teadis eestikeelne tudeng juhtumisi, muust Kuidas sa tsiteerid vaikimist? samavõrd. Need olid loeng ja eksam, mis juhtisid kokku alati Ajakirjadega on lugu teine. Kui need vaikivad, siis on seikleva tudengi ja tudengiseisust mäletava, kuid õppejõuna range põhjuseks kas preskriptiivne tsensuur või ﬁnantsavarii. Meie dotsendi. tänapäevaste ajakirjade hulgas on ilmselt kõige rohkem kirjutatud Toimetaja oli Valeri Ivanovitˇsparatamatuse poolest. Mitte Keele ja Kirjanduse arenguloost — ning pandagu tähele: seda on vahetpidamata, kuid tihtigi on vaja täita kohust rohkem kui teinud peamiselt tema esimene peatoimetaja aastail 1958–1983 mõõdetud. Tema kuulus näiteks Tartu Riikliku Ülikooli Toime- tiste venekeelsete alaseeriate “Töid vene ja slaavi ﬁloloogiast: Kir- jandusteadus” ning “Valitud artiklid Blokist” toimetuskollegiumi- 6Thomas S. Kuhn, Teadusrevolutsioonide struktuur. Tartu, 2003. Vrd V. L. Ginzburg, “Kak razvivaets nauka” tema raamatus ∗Käesoleval puhul võib Mart Orav kinnitada, et tal pole ei siis ega O fizike i astrofizike: Statьi i vystupleni . Moskva, hiljem olnud mingit soovi ega vajadust Peeter Oleskiga “arveid klaarida”. 1985, lk 233–255. Samuti pole ta tulnud selle peale, et arvuliselt täpselt välja rehkendada 7Vt näiteks V. A. Davidenko, “On umel davatь ld m oma nn etteheidete hulka. Sellega ehk võrreldavat minupoolset hoiakut sqastьe uspexnogo truda”.— Vospominani ob Igore Va- võiks pigem iseloomustada (mõistev) naeratus või (sõbralik) muie. M. O. silьeviqe Kurqatove. Moskva, 1988, lk 97–98.

2568 2569 Toimetav õpetaja

Olev Jõgi (1919–1989) ise.8 Mitte nii väga teised. Ka see on aspekt, mis teadusloo senistes üldisemates käsitlustes näikse puuduvat. Ajakirjas Akadeemia saavad kirjandus, kunst ja teadus kokku omal maal. Mitte läbirääkimisteks, vaid loomuldasa. Et see alates aastast 1989 iga kuu teoks on saanud, selle taga oli siis nii tahtmine kui ka hea tuul. Tähtveres, 10. novembril 2005

PEETER OLESK (sünd. 1953) on õppinud Tartu ülikoolis eesti ﬁlo- loogiat 1972–1977; töötanud pärast ülikoolilõpetamist õpetajana Tal- linna 21. Keskkoolis 1977–1978, toimetajana kirjastuses “Eesti Raamat” 1978–1980, Kirjandusmuuseumi vanemteadurina 1980–1987 ja direktorina 1990–1993, Eesti Vabariigi rahvastikuministrina 1993–1994 ning kultuuri- ja haridusministrina 1994–1995, Tartu Ülikooli Raamatukogu direktorina 1995–1999, olnud Riigikogu IX koosseisu liige 1999–2003; Tartu ülikooli õppejõud 1980–1993 ja 1995–1999. Akadeemias on ta avaldanud kirjutise “Füüsika õpetamisest” (2005, nr 7, lk 1460–1470), humoristliku dialoogi “Kaks meest on rohkem kui kaks meest” (2002, nr 11, lk 2361–2363), arvustuse raamatusarja “Tartu ülikooli ajaloo küsimusi” kohta (2002, nr 12, lk 2683–2693) ning väidelnud Vello Helgi ja Jaan Isotammega (2001, nr 6, lk 1301–1304). Akadeemia kolleegiumi liige a-st 1999.

8Vt näiteks Olev Jõgi, Hetki ja viipeid: Neljas valik kriitikat. Tallinn, 1988, lk 289–294, 300–322. JÜRI KASK (1970)

2570 Alan Turing

C: Palun, kas X ei ütleks, kui pikad juuksed tal on? Oletagem, et X on tegelikult A, nii et A peab vastama. Tema ARVUTUSMASINAD JA seisukohalt on mängu eesmärk juhtida C eksiteele. Seega võiks ta INTELLEKT vastata: “Mul on poolpikk poisipea ja pikimad salgud on nii paari- kümnesentimeetrised.” Et hääletoon küsitlejat ei aitaks, peab vastuse andma kirjali- Alan Turing kult või — mis veel parem — trükituna. Ideaalsel juhul kasuta- Tolkinud˜ Elo Luur taks ruumidevaheliseks suhtluseks teleprinterit. Veel üks võimalus on lasta küsimused ja vastused edastada vahendajal. Kolmanda mängija (B) seisukohast on mängu eesmärk küsitlejat aidata. Tema parim strateegia on ilmselt vastata ausalt ja lisada repliike nagu “Naine olen mina, ära kuula teda!”, aga kuna mees võib teha 1. JÄLJENDUSMÄNG samasuguseid märkusi, pole naise omadest eriti kasu. Nüüd küsime: “Mis saaks siis, kui A osa täidaks masin?” Kas Panen ette arutada küsimust “Kas masinad suudavad mõelda?”. sellisel juhul teeks küsitleja valesid otsuseid sama sageli kui ini- Alustuseks tuleks määratleda terminite “masin” ja “mõtlema” mestega mängides? Need küsimused asendavadki algse “Kas ma- tähendus. Deﬁnitsioonid võiks ehk sõnastada nii, et nad peegel- sinad suudavad mõelda?”. daksid võimalikult täpselt nende sõnade tavakasutust, kuid seesugune lähenemine on ohtlik. Kui teha sõnade “masin” ja “mõtlema” tähendus kindlaks nende tavapärast kasutust uurides, on keeruline 2. UUE PROBLEEMI KRIITIKA vältida järeldust, nagu peaks küsimuse “Kas masinad suudavad mõelda?” tähendust ja vastust otsima rahvaküsitlusetaolise statis- Võib tekkida kaks küsimust: “Mis on uue kujuga küsimuse vas- tilise uuringu abil. See oleks aga absurdne. Selmet deﬁnitsiooniga tus?” ja “Kas selle uue küsimuse kallal üldse tasub juurelda?”. vaeva näha, asendan küsimuse teise, esimesega tihedalt seotuga, Viivitamatult hakkame juurdlema neist viimase kallal, katkesta- mis on väljendatud suhteliselt ühemõtteliste sõnadega. maks lõputu sarnaste küsimuste ahela. Küsimuse uut kuju saab kirjeldada mängu kaudu, mida ni- Uuel probleemil on see eelis, et inimese füüsiliste ja intel- metame “jäljendusmänguks”. Mängijaid on kolm — mees (A), lektuaalsete võimete vahele tõmmatakse üsna selge joon. Ükski naine (B) ja küsitleja (C), kelle sugu pole tähtis. Küsitleja ei insener ega keemik ei väida end olevat võimelise looma inimna- viibi ülejäänud mängijatega samas ruumis. Tema seisukohalt on hast eristamatut materjali. Kunagi võidakse sellega ehk hakka- mängu eesmärk teha kindlaks, kumb kaasmängijaist on mees, magi saada, aga isegi kui eeldada, et selline leiutis on kättesaadav, kumb naine. Küsitlejale esinevad nood siltide X ja Y all ning ei tundu kuigi mõttekana “mõtlevat masinat” niisuguse kunstliku mängu lõpus ütleb ta kas “X on A ja Y on B” või “X on B ja Y on ihu abil inimesesarnasemaks muuta. Probleemile antud kuju ka- A”. Küsitleja tohib A-le ja B-le küsimusi esitada järgmisel viisil: jastab seda asjaolu mängus kehtestatud tingimustes, mis ei luba küsitlejal teisi võistlejaid näha ega katsuda ega nende häält kuulda. Väljapakutud kriteeriumi mõningaid muid eeliseid võiks demonst- reerida näidisküsimuste ja -vastustega. Niisiis: Computing Machinery and Intelligence. — Mind. New Series. Vol. 59. No. 236, October 1950, pp. 433–460. K: Palun kirjutage mulle sonett Forthi sillast.

2572 2573 Arvutusmasinad ja intellekt Alan Turing

V: Seda ärge minult lootke. Luuletada pole ma kunagi osanud. Samuti tahame lubada võimalust, et insener või inseneride rühm K: Liitke omavahel 34 957 ja 70 764. konstrueerib töötava masina, mille tööpõhimõtet ta aga rahuldaval V: (Umbes 30 sekundit pausi, millele järgneb vastus) 105 621. viisil seletada ei mõista, kuna see on ehitatud suures osas ekspe- rimentaalsel meetodil. Viimaks tahame masinate hulgast välja K: Kas te malet oskate? arvata tavapärasel viisil sündinud inimesed. Kõigile kolmele tin- V: Jah. gimusele vastavat deﬁnitsiooni on keeruline sõnastada. Näiteks K: Minu ainus malend laual on Ke8. Sinu omad on: Ke6 ja võidakse nõuda, et inseneride rühma liikmed oleksid kõik samast Va1. Sinu käik. Mis sa käid? soost, aga kuna terviklikku indiviidi on arvatavasti võimalik üles V: (15 sekundi pärast) Va8 matt. ehitada ka — ütleme — inimese ainsast naharakust, poleks see nõue küllaldane. Kui see õnnestuks, oleks tegemist igati kii- Küsimuste-vastuste meetod näib sobivat käsitlema peaaegu iga duväärse biotehnoloogilise suursaavutusega, ent me ei tahaks pi- meid huvitavat inimese püüdluste ala. Me ei taha nuhelda masinat dada seda “mõtleva masina konstrueerimiseks”. See asjaolu sun- tema suutmatuse pärast hiilata iludusvõistlustel ega inimest selle nib meid loobuma nõudest, et lubatud on igasugused tehnoloogiad. eest, et ta võiduajamises lennukiga alla jääb. Meie mängus pole Eriti varmalt oleme selleks valmis aga seetõttu, et meie praeguse niisuguste võimete puudumisel tähtsust. “Tunnistajad” võivad huvi “mõtlevate masinate” vastu on tekitanud teatud kindlat tüüpi soovi korral küll praalida oma võlude, jõu või kangelaslikkusega, masin, mida tavaliselt nimetatakse “elektronarvutiks” või “digi- aga küsitleja ei saa nõuda nende omaduste demonstreerimist tege- taalarvutiks”. Seetõttu lubame oma mängus osaleda ainult digi- likkuses. taalarvutitel. Mängu võidakse ehk kritiseerida põhjendusega, et olukord on Esmapilgul paistab antud kitsendus väga järsk. Katsun näidata, tugevalt masina kahjuks. Kui inimene katsuks teeselda masinat, et tegelikult see nii ei ole, selleks aga pean lühidalt seletama nende siis ilmselgelt jääks ta esinemine haledaks. Kohe reedaksid teda arvutite loomust ja omadusi. aeglus ja ebatäpsus aritmeetikas. Kas masinad mitte ei teosta midagi, mida tuleks nimetada mõtlemiseks, mis aga käib hoopis Võiks lisada, et masinate samastamine digitaalarvutitega, nagu teistmoodi kui see, mida nimetame mõtlemiseks inimese puhul? ka meie “mõtlemise” kriteerium, osutuvad mitterahuldavaks vaid See vastuväide on vägagi kaalukas, kuid meil pole tarvis sellega siis, kui (vastu minu ootusi) selgub, et arvutid ei suuda mängus oma pead vaevata juhul, kui masina saab sellegipoolest konstruee- hästi esineda. rida jäljendusmängu rahuldavalt mängima. Praegu on olemas juba mitu töökorras digitaalaarvutit ja võib Võidakse rõhutada, et inimkäitumise jäljendamine pole masina küsida: “Miks ei võiks otsekohe katset teha? Mängu tingimusi jaoks “jäljendusmängus” võib-olla mitte parim strateegia. See täita oleks lihtne. Kasutada võiks mitut küsitlejat ja pärast teha võib nii olla, kuid vaevalt on sellel erilist mõju. Igatahes pole kokkuvõte — kui tihti mängijad õigesti identiﬁtseeriti.” Lühidalt siinkohal kavas arutada selle mängu teooriat ja me eeldame, et vastates: meid ei huvita, kas kõik digitaalarvutid saaksid mängus parim strateegia on püüda vastata nii, nagu teeks seda inimene. hästi hakkama, ega seegi, kas seda suudaksid hetkel olemasolevad arvutid, vaid kas on kujutletavaid arvuteid, mis mängiksid hästi. See on aga kõigest lühivastus. Hiljem vaatleme kõnealust 3. MÄNGUS KASUTATAVAD MASINAD küsimust teises valguses.

Kuni me pole täpsustanud, mida peame silmas sõna “masin” all, pole esimeses paragrahvis tõstatatud küsimus küllalt täpne. Loo- mulikult me tahame oma masinates lubada igasugust tehnoloogiat.

2574 2575 Arvutusmasinad ja intellekt Alan Turing

4. DIGITAALARVUTID “Võta mälust arv kohalt 6809 ja liida arvule, mis asub kohal 4302, ning aseta tulemus viimati mainitud kohale.” Ilmselgelt ei käi see kõik inglise keeles. Tõenäolisemalt toi- Digitaalarvutite taga peituvat ideed võiks seletada nii, et need ma- mub see mingil moel kodeerituna, näiteks kujul “6809430217”. sinad on mõeldud läbi viima igasuguseid selliseid toiminguid, “17” sedastab, millise tehte peab arvudega teostama. Antud ju- mida on võimeline teostama ka nn inimarvuti. Inimarvuti peab hul on tegu ülalkirjeldatud tehtega, nimelt “... liida arvule... ”. järgima kindlaid reegleid, millest tal pole voli mingilgi määral Silma torkab, et käsk koosneb kümnest numbrist ja moodustab kõrvale kalduda. Oletame, et need reeglid on ette antud raamatus, seega väga sobivalt ühe infokimbu. Tavaliselt tagab juhtimine mida muudetakse iga kord, kui antakse uus ülesanne. Samuti on käskude täitmise vastavalt kohtade järjekorrale, kuhu nood on tal- tal piiramatu paberitagavara oma arvutuste tarvis. Korrutamised letatud, kuid samuti tuleb ette käske laadis: ja liitmised võib ta teha ka “lauaarvutil” [desk machine], kuid see “Nüüd täida käsk kohalt 5606 ja jätka sealt” või “Kui kohal pole tähtis. 4505 asetseb 0, täida järgmisena käsk kohalt 6707, vastasel korral Kui kasutada deﬁnitsioonina ülalesitatud seletust, tekib arut- aga mine edasi järgmise käsu juurde.” luses lõpmatu tsükli oht. Seda väldime seeläbi, et anname üle- Viimati mainitud käsutüübid on iseäranis olulised, sest nende abil vaate vahendeist, millega soovitud tulemus saavutatakse. Tavali- on võimalik korrata ühte tehete jada aina uuesti mingi teatud tingi- selt saab digitaalarvuti juures eristada kolme osa: muse rahuldamiseni, täites seejuures iga korduse puhul üha uuesti samu, mitte uusi käske. Toome ühe olmelise näite. Kui ema ta- (i) Mälu [Store]. hab, et Tommy käiks igal hommikul kooli minnes kingsepa juures (ii) Täitevüksus [Executive unit]. kontrollimas, kas ta kingad on korda tehtud, võib ta seda paluda (iii) Juhtimine [Control]. igal hommikul uuesti. Teine võimalus oleks panna koridori üles kingade kontrollimist nõudev silt, mida Tommy hommikuti kooli Mälu on informatsiooni talletamiseks ja vastab inimarvuti puhul minnes näeks ning milles oleks kirjas ka see, et kui kingad käes, nii arvutuste tegemiseks mõeldud kui reegliraamatu trükkimiseks tuleb silt maha võtta. kasutatud paberile. Niivõrd kui inimarvuti arvutab peast, vastab Lugeja peab võtma tõsiasjana, et digitaalarvuteid saab kon- osa arvuti mälust ka inimese mälule. strueerida vastavalt kirjeldatud põhimõtetele — ja et nii nad ongi Täitevüksus viib läbi mitmesuguseid arvutustehteid, mis on konstrueeritud — ning et nad tegelikult suudavadki väga täpselt masinati erinevad. Enamasti saab teha kaunis pikki tehteid, nagu imiteerida inimarvuti tegevust. näiteks “Korruta omavahel 3540675445 ja 7076345687”, kuid Inimarvuti käsutuses olev reegliraamat on muidugi käepärane mõned on võimelised ainult kõige lihtsamateks, nagu “Kirjuta 0”. väljamõeldis. Seda, mida on vaja teha, peavad ehtsad inimarvutid Mainisime, et arvuti “reegliraamatut” asendab masina puhul tegelikult meeles. Kui tahta, et masin imiteeriks mingi keerulise üks osa mälust. Seda nimetatakse siis “käsutabeliks”. Juhti- tehte läbiviimisel inimarvutit, peab viimaselt pärima, kuidas tema mise ülesanne on vastutada, et käsud täidetaks veatult ja õiges seda teeb, ning seejärel tõlkima vastuse käsutabeli kujule. Ta- järjekorras — ta on konstrueeritud nii, et see juhtuks tingimata. valiselt nimetatakse käsutabelite konstrueerimist “programmeeri- Informatsiooni talletatakse mälus tavaliselt mõõdukalt väikeste miseks”. “Programmeerida masin sooritama tehet A” tähendab kimpudena. Näiteks ühes masinas võib kimp koosneda kümnest masinasse sobiva käsutabeli sisestamist, mispeale masin hakkab kümnendnumbrist. Erinevaid infokimpe sisaldavas mälus on mälu soovitud tehet sooritama. osadele teatud süsteemi järgi omistatud arvud. Tüüpiline käsk võiks kõlada nii:

2576 2577 Arvutusmasinad ja intellekt Alan Turing

Digitaalarvuti põnev variant on “juhuslikkuse elemendiga di- liskaudne sarnasus. Pigem peaks niisuguste sarnasuste leidmiseks gitaalarvuti”. Sellele saab anda täringu viskamist või mõnd sa- otsima matemaatilisi analoogiaid funktsioneerimisel. maväärset elektroonilist protsessi sisaldavaid käske. Näiteks: “Viska täringut ja pane saadud arv kohale 1000”. Vahel kirjel- datakse seesugust masinat nii, nagu tal oleks olemas vaba tahe 5. DIGITAALARVUTITE UNIVERSAALSUS (ise ma seda väljendit siiski ei tarvitaks). Masinat jälgides pole Eelmises punktis jutuks olnud digitaalarvutid kuuluvad “diskreet- tavaliselt võimalik kindlaks teha, kas ta kasutab juhuslikkust või sete olekutega masinate” sekka. Ühest kindlast olekust teise liigu- mitte, sest samasuguse tagajärje võib esile kutsuda sellega, et pan- vad nad äkiliste hüpete või plõksudega. Olekud on üksteisest pa- nakse valikud sõltuma numbritest arvu π kümnendkohtades. rasjagu nii erinevad, et ei pea arvestama võimalusega neid omava- Enamik olemasolevaist digitaalarvuteist on lõpliku mäluga. hel segi ajada. Rangelt võttes pole selliseid masinaid olemas. Te- Teoreetiliselt pole midagi keerulist ka piiramatu mäluga arvuti gelikult on liikumine alati pidev, kuid paljusid masinaid on kasulik idees. Loomulikult saab korraga kasutuses olla siiski ainult mingi pidada diskreetsete olekutega masinateks. Näiteks valgusti lüliti lõplik osa sellest. Samamoodi saab korraga konstrueerida ainult puhul on mugav kujutleda, et see peab olema kas kindlalt sisse või mingi lõpliku mahuga mälu, kuid vajaduse korral saab seda aina kindlalt välja lülitatud. Olemas peavad aga olema ka vahepealsed suurendada. Niisugused arvutid on teoreetiliselt eriti huvitavad asendid, kuigi enamasti pole tarvidust neile mõelda. Diskreetsete ning edaspidi nimetame neid piiramatu mahuga arvutiteks. olekutega masina näiteks võime tuua ratta, mis pöörleb ümber oma Digitaalarvuti idee on juba vana. Sellega sarnase masina — telje 120◦ kaupa sekundis, mida saab aga välise hoova abil pea- “analüütilise masina” nime all — mõtles kunagi välja Char- tada; lisaks on olemas lamp, mis ratta teatud asendi korral süttib. les Babbage, Cambridge’i Lucase matemaatikaprofessor aastail Abstraktselt saab masinat kirjeldada järgmiselt: masina sisemine 1828–1839, kuid see jäi tal pooleli. Kõik olulised ideed olid olek (mida kirjeldab ratta asend) võib olla q1, q2 või q3. Sisendsig- Babbage’il olemas, aga tollal polnud tema masina valmisehita- naal võib olla i0 või i1 (hoova asend). Sisemise oleku igal ajahetkel mine just kõige ihaldatavam väljavaade. Kindlasti võinuks saavu- määravad ära eelnev olek ja sisendsignaal vastavalt tabelile: tada inimarvutist suurema kiiruse, jäädes ometi ligi sajakordselt alla Manchesteri masinale, mis on niigi üks aeglasemaid mood- said masinaid. Talletussüsteem pidi tulema puhtmehaaniline ning koosnema ratastest ja sedelitest. See, et Babbage’i analüütiline masin pidi olema täiesti mehaaniline, aitab meil vabaneda ühest ebausust. Suurt tähtsust omistatakse sageli asjaolule, et nii nagu närvisüsteem, on ka moodsad digitaalarvutid elektrilised. Kuna Babbage’i masin seda polnud ja kuna kõik digitaalarvutid on mingis mõttes ekvivalentsed, ei saa elektri kasutamisel olla teoreetilist tähtsust. Signaalide kiire lii- Sisemist olekut on võimalik väljapoole näha ainult väljundsignaa- kumise juures on tõepoolest tavaliselt mängus elekter, nii et pole lide (valgus) järgi, mida kirjeldab tabel: midagi üllatavat, et seda mõlemas seoses kohtame. Ometi — Olek q1 q2 q3 närvisüsteemi puhul on elektri kõrval vähemalt sama tähtsad ka Väljund o0 o0 o1 keemilised nähtused ning teatud arvutite talletussüsteem on suu- See on tüüpiline diskreetsete olekutega masina näide. Niisuguste remalt jaolt akustiline. Seega on seos elektriga pelgalt väga pea- tabelite abil saab neid kirjeldada tingimusel, et võimalike olekute arv on lõplik.

2578 2579 Arvutusmasinad ja intellekt Alan Turing

Võib tunduda, et masina algolekut ja sisendsignaale teades on Kui on olemas tabel diskreetsete olekutega masina olekute alati võimalik ennustada kõiki tulevasi olekuid. See meenutab kohta, on võimalik masina tegevust ennustada. Kahtlemata Laplace’i seisukohta, et universumi täielik olek — mida iseloo- saab sellise arvutusega hakkama ka digitaalarvuti. Eeldusel, mustavad kõigi osakeste asendid ja kiirused — ühel ajahetkel et see protsess võtab tal piisavalt vähe aega, suudab digitaalar- peaks võimaldama ennustada kõiki tulevasi olekuid. Meie en- vuti jäljendada igasuguse diskreetsete olekutega masina käitumist. nustus on aga Laplace’i omast tunduvalt teostatavam. “Univer- Jäljendusmängus saaks siis osaleda kõnealune masin (B-na), mida sumi kui terviku” süsteemile on omane, et üsna väikesed vead jäljendaks digitaalarvuti (A-na), ning küsitleja ei suudaks neil va- algtingimustes võivad osutuda tohutult mõjukaks. Ainsa elekt- het teha. Loomulikult peavad digitaalarvuti mälumaht ja töökiirus roni nihe ühe triljondiku sentimeetri võrra mingil ajahetkel võib olema küllaldased. Pealegi tuleb arvuti iga uue masina imiteeri- määrata, kas inimene aasta pärast laviinis hukkub või pääseb sel- miseks uuesti programmeerida. lest eluga. Meie poolt “diskreetsete olekutega masinaiks” nime- Digitaalarvutite eriline võime jäljendada kõiki diskreetsete ole- tatavate mehaaniliste süsteemide olemuslik omadus on, et midagi kutega masinaid teeb nad universaalseteks masinateks. Selliste niisugust ei juhtu. Isegi tegelikult olemasolevate füüsiliste masi- masinate puhul on oluline, et — jättes kõrvale nende kiiruse — nate puhul — rääkimata ideaalmasinatest — annab piisavalt täpne erinevate arvutusprotsesside tarbeks pole tarvis luua erinevaid uusi teadmine oleku kohta ühel ajahetkel piisavalt täpse teadmise selle masinaid. Üks, igaks olukorraks sobivalt programmeeritud digi- kohta, mis saab edasi mis tahes sammul. taalarvuti tuleb kõigi arvutustega toime. Selle kõige tõttu on kõik Nagu öeldud, kuuluvad digitaalarvutid diskreetsete olekutega digitaalarvutid mingis mõttes ekvivalentsed. masinate klassi. Kuid sellistel masinatel on võimalikke ole- Nüüd võiks pöörduda tagasi §3 lõpus tõstatatud mõtte juurde. kuid määratu hulk. Näiteks Manchesteris praegu töötava masina Siis avaldasime arvamust, et küsimuse “Kas masinad suudavad olekute arv on umbes 2165 000, s.t umbes 1050 000. Võrdluseks: mõelda?” peaks asendama küsimusega “Kas on võimalik ku- rattal meie varasemas näites oli kolm olekut. Pole keeruline jutleda digitaalarvuteid, mis oleksid jäljendusmängus edukad?”. mõista, miks peab olekuid olema nii tohutult palju. Arvutil on Soovi korral võime viimase sõnastada pealtnäha veel üldisemalt mälu, mis vastab inimarvuti kasutuses olevale paberile. Kõiki ja küsida: “Kas on olemas diskreetsete olekutega masinaid, mis sümbolikombinatsioone, mida võidakse kirjutada paberile, peab oleksid edukad?” Kuid universaalsuseomaduse valguses on selge, saama talletada ka mällu. Oletagem lihtsustatult, et sümbolitena et mõlemad küsimused on ekvivalentsed järgmisega: “Võtame on kasutuses ainult numbrid 0–9. Käekirja muutlikkust ei ar- ühe konkreetse digitaalarvuti C. Kas on tõsi, et kui seda arvutit vestata. Oletagem, et arvutil on kasutada 100 paberilehte, mil- muuta — võimaldada piisav mälu, tõsta küllaldaselt töökiirust ja lest igaühele mahub 50 30-numbrilist rida. Sel juhul on olekuid varustada ta sobiva programmiga —, suudaks C jäljendusmängus × × 10100 50 30 ehk 10150 000. Nii palju olekuid on kolmel Manches- A rolli rahuldavalt täita, kusjuures B osas oleks inimene?” teri masinal kokku. Logaritmi alusel 2 olekute arvust nimetatakse tavaliselt masina “mälumahuks”. Järelikult on Manchesteri masina mälu maht umbes 165 000 ja meie rattamasinal umbes 1,6. 6. VASTANDLIKUD ARVAMUSED PÕHIKÜSIMUSES Mitut masinat kokku pannes saame masina, mille mälumahu leidmiseks tuleb algsed mahud kokku liita. Nii saab võimalikuks väita, Nüüd on pind ette valmistatud ja edasi oleme valmis arutama et “Manchesteri masinal on 64 magnetriba, millest igaühe maht küsimust “Kas masinad suudavad mõelda?” ja selle variatsiooni, on 2560 ja kaheksa elektronlampi mahuga 1280. Mitmesugused mille tõime ära eelmise punkti lõpus. Küsimuse algkujust ei to- muud mäluliigid küünivad mahult 300-ni, mis kõik kokku teeb hiks me siiski päriselt loobuda, kuna asendusküsimuse kohasuse 174 380.” osas võidakse olla erinevatel, vähemalt ärakuulamist väärivatel arvamustel.

2580 2581 Arvutusmasinad ja intellekt Alan Turing

Asja teeb lugejale lihtsamaks minu isikliku arvamuse selgita- “alla neelata”. Kuid see tähendab ainult seda, et meie meelest mine. Kõigepealt kõneleme küsimuse täpsemast kujust. Usuta- peaks Kõigevägevam hinge andmist nendes tingimustes veel so- vasti on umbes 50 aasta pärast võimalik programmeerida arvuteid bimatumaks. Kõnealustest tingimustest teeme juttu edaspidi. Ega mälumahuga umbes 109 jäljendusmängus nii osavaks, et viieminu- me masinaid ehitades Tema võimu hingi luua lugupidamatult roh- tilise küsitluse järel suudab keskmine küsitleja mängija õigesti ära kem anasta kui lapsi sigitades: pigem oleme mõlemal juhul hoopis arvata maksimaalselt 70% tõenäosusega. Minu meelest on algne Tema tahte tööriistad, kes varustavad Tema loodud hinged eluase- küsimus — “Kas masinad suudavad mõelda?” — nii mõttetu, et mega.1 ei vääri arutamist. Ometi usun, et sõnakasutus ja üldised õpetatud Ent see on pelgalt spekulatsioon. Teoloogilised argumendid — vaated on sajandi lõpus niivõrd muutunud, et saab rääkida masi- mille toetuseks neid iganes ka kasutataks — mind eriti ei veena. nate mõtlemisest, ilma et keegi seda nähtust eitama hakkaks. Veel Minevikus on need tihti ebarahuldavaks osutunud. Galilei aega- usun, et mul pole põhjust neid oma arvamusi varjata. Levinud sei- del väideti, et Koperniku teooria kummutamiseks piisab kahest sukoht, et teadlased liiguvad edasi vaid tõestatud faktide toel ega kirjakohast: “Ja päike püsis paigal [---] ega tõtanud loojuma pea- lase end mõjutada tõestamata oletustest, on sootuks ekslik. Eel- aegu kogu päeva” (Joosua 10:13) ja “Sa rajasid maa tema alustele, dusel, et tõestatud faktidel ja oletustel tehakse selget vahet, ei saa nõnda et see ei kõigu mitte iialgi ega igavesti” (Psalmid 104:5). midagi halba juhtuda. Oletused on isegi äärmiselt tähtsad, kuivõrd Meie tänapäevaste teadmiste valgel osutub niisugune argument nad võivad viia väga kasulike uurimissuundade esilekerkimiseni. mõttetuks. Ent ajal, mil neid teadmisi veel polnud, oli ta mõju Nüüd vaatame ka teistsuguseid arvamusi. hoopis teine. (1) Teoloogiline vastuväide. Mõtlemine on inimese surematu (2) Peidame pea liiva alla. “Oleks liiga kohutav, kui masinad hinge funktsioon. Surematu hinge on Jumal andnud kõigile mees- hakkaksid mõtlema. Loodetavasti ja usutavasti pole nad selleks tele ja naistele, aga loomadele ja masinatele mitte. Järelikult ei võimelised.” suuda loomad ega masinad ka mõelda. Nii julgelt väljendutakse harva. Samas puudutab see väide ena- Mina ei suuda selle vaatekohaga üheski osas nõustuda, kuid mikku meist, kes me nendel teemadel mõtteid mõlgutame. Meile katsun siiski teoloogiliselt vastata. Argument oleks veenvam, kui meeldib uskuda, et mingil peenel viisil seisab inimene ülejäänud inimesed ja loomad asetataks ühte klassi, sest elusa ja elutu va- loodust kõrgemal. Parim moodus on näidata inimest paratamatult hel on minu meelest suurem erinevus kui inimese ja looma vahel. kõrgemalseisvana, kuivõrd sel juhul pole karta, et ta oma valitseva Ortodoksse seisukoha meelevaldsus saab selgemaks, kui mõelda, positsiooni kaotaks. Ilmselgelt on sellise suhtumisega seotud ka kuidas see tunduks mõne muu religioosse kogukonna liikmetele. teoloogilise argumendi populaarsus. Intellektuaalide killas on see Mida arvavad kristlased moslemite seisukohast, et naistel po- suhtumine tõenäoliselt üsna laialt levinud, kuna mõtlemisvõimet legi hinge? Ent jätkem see küsimus sinnapaika ja pöördugem väärtustavad nad teistest rohkem ja kalduvad selle olemasoluga põhiargumendi juurde tagasi. Näib, et see seab kahtluse alla põhjendama inimese kõrgemalseisvust. Kõigevägevama kõikvõimsuse. Tuleb tunnistada, et teatud asjad ei seisa tema võimuses — näiteks panna üks võrduma kahega —, kuid kas peaksime uskuma, et tal pole vabadust anda elevandile hing, kui ta seda heaks arvab? Arvatavasti teostaks ta seda võimu 1 muutuste kaudu, mis varustavad elevandi selle hinge vajaduste Võib-olla on see arvamus ketserlik. Aquino Thomas (Summa Theo- logica, Bertrand Russelli osundus, Russell 1940: 480) väidab, et Jumal teenimiseks sobivalt arenenud ajuga. Täpselt samasuguse argu- ei saa inimeselt tema hinge võtta. Kuid see ei tarvitse tuleneda Tema mendi võib esitada ka masinate puhul. Võib ju tunduda, et nen- võimete piiratusest, vaid inimhinge surematusest, mille tõttu seda pole dega on teine lugu, kuna nende puhul on seda väidet keerulisem võimalik hävitada.

2582 2583 Arvutusmasinad ja intellekt Alan Turing

Kuna minu meelest pole see argument piisavalt sisukas, ei nõua Lühidalt saab sellele argumendile vastata järgmiselt: kuigi on ta ka kummutamist. Pigem sobiks lohutus, mida võiks ehk pak- tõsi, et iga konkreetse masina võimetel on piirid, pole kuidagi kuda hingede rändamine. tõestatud väidet, et inimintellektil neid pole. Ent minu arvates (3) Matemaatiline vastuväide. Matemaatilises loogikas on ei saa seda vaadet sugugi nõnda kergel käel kõrvale heita. Kui mitmeid tulemusi, mille abil saab näidata diskreetsete olekutega selline masin vastab mingile sobivale otsustavale küsimusele, siis masina võimete piiratust. Tuntuim neist tulemustest on Gödeli me teame, et ta vastus peab olema vale, ning see annab meile tea- teoreem (Gödel 1931), mille kohaselt on igas piisavalt võimsas tud üleolekutunde. Kas tegu pole mitte illusiooniga? Kahtlemata loogilises süsteemis võimalik formuleerida väiteid, mida ei saa võib see tunne olla üsna loomulik, kuid üle ma seda ei tähtsustaks. süsteemi raames ei tõestada ega ümber lükata, kui just süsteem Tihtipeale vastame ka ise küsimustele valesti, nii et ülim rahul- ise ei osutu vastuoluliseks. Mõneti sarnaste tulemustega on esi- olu masinate ekslikkust kinnitavate tõendite üle pole õigustatud. nenud Church (1936), Kleene (1935), Rosser∗ ja Turing (1937). Pealegi saame oma üleolekut tunda ainult konkreetse seljatatud Lähemaks vaatluseks on neist tulemusist sobivaim viimane, sest masina suhtes, kuivõrd kõiki masinaid korraga me võita ei saaks. samal ajal kui teisi saab kasutada võrdlemisi kaudsetes argumen- Lühidalt öeldes — võib leiduda targemaid inimesi mis tahes konk- tides, viitab see otseselt just masinatele: näiteks kui rakendak- reetsest masinast, aga samas võib mõni muu masin omakorda olla sime Gödeli teoreemi, vajaksime lisaks vahendeid, kirjeldamaks targem sellest inimesest, jne. loogikasüsteeme masinate ning masinaid loogikasüsteemide sei- Arvatavasti oleks enamik matemaatilise argumendi pooldajaid sukohalt. Kõnealune tulemus aga viitabki olemuselt digitaalar- valmis jäljendusmängu teemal mõtteid vahetama. Kahe eelneva vuti tüüpi, piiramatu mahuga masinatele. Selle kohaselt pole vastuväite toetajaid ei huvita aga tõenäoliselt mitte mingisugused niisugused masinad teatud asjadeks võimelised: isegi kui arvuti kriteeriumid. on programmeeritud vastama jäljendusmängu laadis küsimustele, (4) Teadvusest tulenev argument. Seda argumenti väljendab jääb alati ka selliseid, millele ta vastab valesti või ei suuda üldse imehästi professor Jeffersoni kõne aastast 1949. Tsiteerin: “Ajuga isegi piiramatu aja jooksul vastust anda. Muidugi võib niisugu- ei saa masinat võrdsustada enne, kui mõni masin kirjutab soneti või seid küsimusi olla palju ning ühe masina poolt vastuseta jäänud kontserdi teda valdavate mõtete ja tunnete toel, mitte sümboleid küsimuse võib rahuldavalt ära vastata mõni teine. Loomulikult juhuslikult ritta seades — ehk siis juhul, kui ta mitte ainult et ei peame hetkel silmas pigem kas-küsimusi, mitte küsimusi stiilis loo teost, vaid ka ise teab, et ta seda on teinud. Ükski mehhanism “Mida te arvate Picassost?”. Päris kindlasti ei suuda masinad vas- ei suuda tunda (ja mitte üksnes tehislikult signaliseerida — mida tata sellist tüüpi küsimustele: “Kui meil on tegu masinaga, millel on lihtne saavutada) heameelt oma edust ja kurvastust oma lam- on järgmised omadused: ... , siis kas see masin vastab mingisugu- pide läbimineku pärast; teda ei liiguta meelitused, ei tee õnnetuks selegi küsimusele jaatavalt?”. Punktiiri asemel on mõne masina eksimused, ei kütkesta seks, ei vihasta ega aja meeleheitele see, kirjeldus standardkujul — näiteks nagu see on ära toodud viien- kui ta ei saa oma tahtmist.” (Jefferson 1949.) das paragrahvis. Kui kirjeldataval masinal on küsitletava masi- Selle argumendi valgel tundub, et meie test ei tõesta midagi. naga mingi võrdlemisi lihtne suhe, siis on võimalik näidata, et Antud arusaama kõige äärmuslikuma kuju kohaselt saab ainult vastus on kas vale või ei tule seda üldse. See ongi matemaatiline siis olla kindel, et masin mõtleb, kui ise ollakse see masin ja tun- tulemus: väidetavasti tõestab see, et masinatel on puudusi, mis takse end mõtlevat. Siis saaks neid tundeid maailmale kirjeldada, inimintellektile omased ei ole. aga muidugi poleks keegi õigustatud sellest hoolima. Inimesega on selle vaate kohaselt samamoodi — ainus võimalus olla kindel, ∗John Barkley Rosser (1907–1989), Ameerika loogik. Tõestas et inimene mõtleb, on ise olla see inimene. Antud vaatekoht on 1936. a Gödeli I mittetäielikkuse teoreemi tugevama kuju. Toim. õigupoolest solipsistlik. Seda toetada võib ju olla kõige loogili-

2584 2585 Arvutusmasinad ja intellekt Alan Turing sem, aga see raskendab mõttevahetust. Samal ajal kui A kaldub Ma ei tahaks jätta muljet, nagu poleks teadvuses minu meelest arvama, et “A mõtleb, aga B mitte”, usub B, et “B mõtleb, aga midagi mõistatuslikku. Näiteks igasugune püüd teda lokalisee- A mitte”. Et mitte selle küsimuse üle vaidlema jäädagi, lepitakse rida on mõneti paradoksaalne. Aga ma ei leia, et selles artiklis tavaliselt viisakalt kokku, et kõik mõtlevad. tõstatatud küsimustele vastamiseks peab need mõistatused tingi- Kindlasti ei taha professor Jefferson jääda äärmuslikule ja so- mata enne ära lahendama. lipsistlikule seisukohale. Tõenäoliselt oleks ta üsna meeleldi val- (5) Mitmesuguste omaduste puudumisest tulenevad argumen- mis tunnistama jäljendusmängu testina. Sageli kasutatakse mängu did. Need argumendid on kujul “Ma küll möönan, et masinad on (ilma mängija B osaluseta) praktikas viva voce nime all, tegemaks võimelised kõigeks selleks, mida te maininud olete, aga on olemas kindlaks, kas vastaja tegelikult saab küsimustest aru või on õppi- asju, milleks nad eales võimelised ei ole.” Toon ära valiku sellest, nud vastuseid papagoina järele kordama. Kuulame üht niisuguse mida masin väidetavasti ei suuda: vestluse katket: Olla heasüdamlik, leidlik, ilus, sõbralik (lk 2588), algatus- Küsija: Kas teie soneti esimesse ritta — “Kas suvepäeva sar- võimeline, huumorimeelega, teha vahet õige ja vale vahel, teha naseks sind kiita” ei sobiks sama hästi või pareminigi “keva- vigu (lk 2588), armuda, nautida maasikaid vahukoorega (lk 2588), depäev”? panna kedagi endasse armuma, kogemustest õppida (lk 2596– 2597), kasutada sõnu õigesti, mõelda iseendast (lk 2589), olla Vastaja: Rütm läheks sassi. sama mitmekesise käitumisega kui inimene, teha midagi tõeliselt Küsija: Aga “talvepäev”? See sobiks rütmiga. uut (lk 2589–2590). (Leheküljenumbrid viitavad puudustele, mis Vastaja: Jah, aga talvepäeva moodi ei taha ju keegi olla. artiklis edaspidi põhjalikumalt käsitlusele tulevad.) Küsija: Kas hr Pickwick ei meenuta mitte jõule? Vastaja: Mõnes mõttes küll. Tavaliselt neid väiteid ei põhjendata. Minu arvates põhinevad nad suures osas teadusliku induktsiooni printsiibil. Inimene näeb elu Küsija: Aga jõulud on ju talvel ja vaevalt hr Pickwick sellist jooksul tuhandeid masinaid ja selle alusel, mida ta nende juu- võrdlust pahaks paneks. res tähele paneb, teeb ta hulga üldisi järeldusi. Nad on koledad, Vastaja: Nalja teete. “Talvepäeva” all peetakse silmas ikka igaüks neist on ette nähtud täitma oma väga piiratud eesmärki, iga mõnd tüüpilist, mitte näiteks jõululaupäeva moodi erilist tal- vähimalgi määral teistsuguse otstarbe seisukohalt on nad kasutud, vepäeva. iga konkreetse eksemplari käitumine on äärmiselt ühekülgne jne jne. Loomulikult jõuab inimene järeldusele, et kõik see on masi- Ja nii edasi. Mida kostaks professor Jefferson, kui soneti- natele paratamatult üldomane. Suurelt jaolt seostuvad nimetatud masin viva voce’l niimoodi vastata oskaks? Ma ei tea küll, kas piirangud enamiku masinate pisikese mälumahuga. (Eeldatavasti ta peaks sellise masina vastuseid “üksnes tehislikeks signaali- laieneb mälumahu idee mingil kombel peale diskreetsete oleku- deks”, kuid vaevalt ta nii küllaldasi ja väljapeetud vastuseid andvat tega masinate ka muudele. Täpne määratlus pole oluline, kuna me masinat “lihtsa saavutusena” kirjeldaks. Lihtsana saab käsitada ei pretendeeri oma arutlusega matemaatilisele täpsusele.) Mõni masina seda osa, mis sisaldab endas soneti esituse lindistust ja aasta tagasi oli digitaalarvutitest alles õige vähe kuulda ja kui lülitusmehhanismi, millega selle aeg-ajalt mängima saab panna. mainiti nende omadusi nende ehitust kirjeldamata, tekitasid nad Lühidalt kokku võttes — minu arvates on enamikku teadvu- sügavat umbusku. Arvatavasti tulenes seegi teadusliku indukt- sest tuleneva argumendi toetajatest võimalik solipsistliku seisu- siooni põhimõtte rakendamisest. Seda tehakse muidugi tihtipeale kohavõtu asemel veenda oma arusaamast loobuma. Tõenäoliselt ebateadlikult. Kui kõrvetada saanud laps kardab tuld ja näitab oleksid nad sel juhul valmis meie testi heaks kiitma. oma hirmu üles selle vältimisega, rakendab ta minu arvates teadus-

2586 3 2587 Arvutusmasinad ja intellekt Alan Turing likku induktsiooni (samas saab tema käitumist muidugi kirjeldada Näiteks võib masin välja trükkida matemaatikavõrrandeid või ing- ka mitmel muul moel). Inimkonna tegemised ja tavad ei tundu liskeelseid lauseid. Kui trükitud lause on väär, on masin teinud teadusliku induktsiooni rakendamiseks kuigi sobiva materjalina. järeldusvea. Ilmselgelt pole mingit alust väita, et masin säärast Usaldusväärsete tulemuste saavutamiseks peab uurima väga suurt viga teha ei saa. Ta võib korduvalt trükkida ainult “0 = 1”. Või osa aegruumist. Vastasel korral võime (nagu paljud inglise lapsed) mitte nii vastakas näide: masin võib järelduste tegemiseks kasu- otsustada, et kõik räägivad inglise keelt ja prantsuse keelt õppida tada teaduslikku induktsiooni. Tuleb arvestada, et aeg-ajalt viib on tobe. selline meetod ekslike tulemusteni. Siiski pean lisama paar märkust seoses paljude jutuks olnud Väitele, et masin ei suuda mõelda iseendast, saab vastata mui- puuduvate võimetega. Suutmatus nautida maasikaid vahukoorega dugi ainult juhul, kui on võimalik tõestada, et masin üldse millestki tundub lugejale ehk tühisena. Võimalik, et masina saaks panna nii- mõtleb. Siiski näib “masina tehete aines” midagi tähendavat — sugust hõrgutist nautima, ent seda üritada oleks totter. Kõnealuse vähemalt nende inimeste jaoks, kes sellega tegelevad. Näiteks võime puudumise juures on aga tähtis, et see seostub ka mõningate kui masin püüab lahendada võrrandit x2 − 40x − 11 = 0, võiks teiste võimete puudumisega — nt sellega, et inimese ja masina va- tekkida kiusatus kirjeldada seda võrrandit masina ainese osana hel on keeruline saavutada samasugust sõprust kui kahe valge- või sellel hetkel. Selles mõttes võiks masin kahtlemata olla ise enda kahe mustanahalise inimese vahel. aineks. Masinapoolset abi võib kasutada talle programmide loo- Väide, et “masinad ei saa vigu teha”, näib veider. Tekib kiu- mise juures või ennustamaks, millist mõju avaldab tema struktuuri satus vastukaaluks küsida: “Kas see teeb neid halvemaks?” Kuid muutmine. Oma käitumise tulemuste jälgimine võimaldab tal oma katsugem olla mõistvamad ning üritagem aru saada, mida selle programme ümber teha nii, et teatud eesmärk oleks tõhusamalt väitega tegelikult mõeldakse. Kõnealust kriitikat on minu arva- saavutatav. Tegu pole utoopia, vaid lähituleviku võimalustega. tes võimalik seletada jäljendusmängu abil. Väidetavasti suudab Kriitika, et masinate käitumine pole mitmekesine, võib ümber küsitleja masinat inimesest eristada paljalt aritmeetikaülesannete sõnastada nii: masinate mälumaht pole piisav. Üsna hiljuti oli andmisega. Masina paljastaks ta äärmine täpsus. Vastus sellele isegi tuhandenumbriline mälumaht väga haruldane. on lihtne: (mängu jaoks programmeeritud) masin ei püüaks neid Kõik siinkohal kõne all olnud kriitilised mõtted on sageli tead- ülesandeid õigesti lahendada. Küsitleja segadusseajamiseks teeks vusest tuleneva argumendi maskeeritud vormid. Kui keegi väidab, ta meelega vigu. Mehaaniline viga ilmutaks end arvatavasti eba- et masin suudab mõnda neist asjust teha ja kirjeldab ka, millist sobiva otsuse näol selle kohta, millist aritmeetilist viga teha. Isegi meetodit too võiks selleks kasutada, ei avaldaks see tavaliselt min- see kriitika tõlgendamise viis pole piisavalt mõistev, kuid meil git erilist muljet. Arvatakse, et see meetod (mis igatahes peab pole ruumi sel teemal pikemalt peatuda. Minu meelest toetub olema mehaaniline) on tegelikult üsna algeline. Võrdle eespool see kriitika kahe vealiigi segiajamisele. Ühed on funktsiooni-, Jeffersoni tsitaadis sulgudesse pandud märkusega. teised järeldusvead. Funktsioonivead tulenevad mingist mehaa- (6) Leedi Lovelace’i vastuväide. Kõige üksikasjalikum infor- nilisest või elektrilisest rikkest, mille tõttu masin ei käitu enam matsioon Babbage’i analüütilise masina kohta pärineb leedi Lo- nii, nagu ette nähtud. Filosooﬁlistes arutlustes kiputakse eirama velace’i mälestustest (Lovelace 1842), kus ta ütleb: “Analüütiline võimalust seesuguste vigade tekkeks, seega on juttu “abstraktse- masin ei pretendeeri millegi algatamisele. Ta suudab teha kõike, test masinatest”. Need on pigem matemaatilised väljamõeldised mida me oskame käskida tal teha” (leedi Lovelace’i kursiiv). Lau- kui füüsilised objektid. Määratluse järgi pole need funktsioonivi- set tsiteeriv Hartree (1949: 70) lisab: “See ei tähenda, nagu poleks gadeks võimelised. Selles mõttes võime tõepoolest öelda, et “ma- võimalik ehitada selliseid elektroonilisi seadmeid, mis “mõtlevad sinad ei saa kunagi eksida”. Järeldusvead saavad tekkida ainult ise” või millele oleks võimalik tekitada bioloogilises mõttes tingi- siis, kui masina väljundsignaalidele omistatakse mingi tähendus. tud reﬂeksi, mis oleks aluseks “õppimisele”. Virgutava ja erutava

2588 2589 Arvutusmasinad ja intellekt Alan Turing küsimuse selle kõige põhimõttelisest võimalikkusest on tõstatanud juhul “loovat mõttetegevust” — olgu üllatava sündmuse allikaks viimasel ajal aset leidnud areng, aga tollal ehitatud või projektee- siis inimene, raamat, masin või miski muu. ritud masinatel näis see omadus puuduvat.” Seisukoht, et masinad ei suuda üllatada, on minu arust tingitud Selles asjas olen Hartreega täiesti nõus. On tähelepandav, et ta eksiarvamusest, millele on eriti vastuvõtlikud ﬁlosooﬁd ja mate- ei väida, nagu poleks kõnealustel masinatel seda omadust olnud. maatikud. Nad eeldavad, et niipea kui vaim mingi faktiga kokku Ta pigem nendib, et leedi Lovelace’i käsutuses olnud tõendid ei puutub, tulevad kohe pähe ka kõik faktist tulenevad järelmid. Pal- õhutanud teda selle omaduse olemasolusse uskuma. On täiesti judel juhtudel on see eeldus väga mugav, kuid liiga kergesti unu- võimalik, et mingis mõttes see omadus neil masinail ikkagi oli. neb, et see on väär. Loomulikul moel järgneb sellest uus eeldus, Oletame, et mingil diskreetsete olekutega masinal on see omadus et paljas andmete ja üldprintsiipide alusel järelmite kindlakstege- olemas. Analüütiline masin oli universaalne digitaalarvuti, nii mine pole midagi väärt. et vastava mälumahu ja kiiruse olemas olles oleks saanud teda (7) Närvisüsteemi pidevusest tulenev argument. Muidugi pole sobiva programmi abil panna kõnealust masinat imiteerima. Ei närvisüsteem diskreetsete olekutega masin. Väiksemgi viga neu- krahvinnale ega Babbage’ile tulnud see argument ilmselt pähegi. ronile mõju avaldava närviimpulsi suuruse kohta käivas infor- Igatahes ei olnud nad kohustatud väitma kõike, mida oleks olnud matsioonis võib oluliselt mõjutada väljamineva impulsi suurust. võimalik väita. Võidakse väita, et seetõttu ei saa diskreetsete olekutega süsteemilt Seda teemat käsitleme uuesti punktis “Õppivad masinad”. oodata, et ta oleks võimeline närvisüsteemi käitumist imiteerima. Üks leedi Lovelace’i vastuväite teisend sedastab, et masin ei Tõsi ta on, et diskreetsete olekutega masin on pidevast erinev. suuda “iial teha midagi tõeliselt uut”. Hetkeks võime selle paree- Kuid jäljendusmängu tingimustest kinni pidades ei saa küsitleja rida kõnekäänuga “Pole midagi uut siin päikese all”. Kuidas olla seda erinevust kuidagi ära kasutada. Olukorda saab selgemaks kindel, et loodud “originaalteos” pole lihtsalt õpetuste külvatud teha mõne lihtsama pideva masina abil. Selleks sobivad hästi seemne idanemise või üldtuntud põhimõtete järgimise tulemus? diferentsiaalanalüsaatorid (kindlat tüüpi — mitte diskreetsete ole- Parem teisend on: masin ei suuda iial “üllatada”. Antud juhul on kutega — masinad teatud sorti arvutuste tegemiseks). Osa neist tegu otsesema väljakutsega ja samamoodi tuleb sellele ka vastata. annab vastused trükitud kujul, nii et mängu jaoks on nad päris Mind üllatavad masinad väga sageli. Suurelt jaolt tuleb see sellest, sobivad. Digitaalarvuti ei saa ennustada diferentsiaalanalüsaatori et minu arvutustest ei piisa otsustamaks, mida masinalt oodata, või täpseid vastuseid, kuid igatahes oleks ta võimeline andma õiget pigem on asi selles, et kui ma arvutusi teengi, siis kiirustades, ris- tüüpi vastuseid. Näiteks kui ülesanne on öelda π väärtus (mis on kides ja lohakalt. Vahest ütlen ma endale: “Arvatavasti on pinge umbes 3,1416), oleks mõistlik teha juhuslik valik selliste väärtuste siin samasugune kui seal; igatahes eeldame, et see nii on.” Tihti vahel nagu 3,12; 3,13; 3,14; 3,15; 3,16 (näiteks) tõenäosustega ma muidugi eksin ja kuna eksperimendi lõpuks olen oma oletused 0,05; 0,15; 0,55; 0,19; 0,06. Sellistel tingimustel oleks küsitlejal unustanud, siis ongi tulemus üllatav. Selle mööndusega teenin ära väga keeruline diferentsiaalanalüsaatorit digitaalarvutist eristada. noomituse oma inetu teguviisi eest, kuid see, et ma neid üllatusi (8) Reglementeerimata käitumisest tulenev argument. Sellist tõepoolest kogen, seisab väljaspool kahtlust. reeglistikku, mis üritaks kirjeldada, mida inimene kõikvõimalikes Ma ei loodagi, et see vastus kritiseerijat vaigistaks. Tõenäoliselt olukordades tegema peaks, pole võimalik paika panna. Võtame ütleb ta, et need üllatused on tingitud minu loovast mõttetegevusest näiteks reegli, et punase fooritulega peab peatuma, rohelisega aga ega anna põhjust tunnustada nende eest masinat. Seega jõuame ta- edasi minema: ent mis siis saab, kui mingi rikke tõttu põlevad gasi teadvusest tuleneva argumendi juurde ja üllatusemõttest hoo- mõlemad korraga? Võib ju otsustada, et kõige ohutum oleks pai- pis kaugele. Seda argumentide jada tuleb pidada suletuks, kuid gale jääda. Ometi võib sellest otsusest hiljem probleeme tulla. ehk väärib märkimist, et millegi üllatavaks pidamine nõuab igal

2590 2591 Arvutusmasinad ja intellekt Alan Turing

Kõigiks võimalikeks, isegi kõigest valgusfooriga seotud juhtudeks kreetsete olekutega masina puhul võimalik vaatlusega avastada ei saa käitumisreegleid ette näha. Olen selle kõigega nõus. piisavalt palju selleks, et ennustada masina käitumist tulevikus ja Eeltoodu põhjal väidetakse, et me ei saa olla masinad. Katsun seda mõistliku perioodi — ütleme 1000 aasta — vältel. Kuid see nüüd selle argumendi uuesti esitada, aga ma pelgan, et õiglaselt ei paista sedamoodi olevat. Tegin Manchesteri masinale väikese ma sellesse küll ei suhtu. See kõlaks umbes nii: “Kui igal ini- programmi, mis kasutab mälust ainult 1000 ühikut ja mis seisneb mesel oleks olemas kindel tegutsemisreeglistik, mille abil oma selles, et kui sööta masinale üks 16-kohaline arv, siis vastab ta kahe elu korraldada, poleks ta muud kui masin. Aga kuna niisugused sekundi jooksul teise samasugusega. Eks katsuge nende vastuste reeglid puuduvad, ei saa inimesed masinad olla.” Silma torkab järgi programmi nii hästi tundma õppida, et osata veel proovimata jaotamata keskmine termin.∗ Päris nii seda ehk ei sõnastata, kuid väärtustele vastuseid ennustada. sisu on sellegipoolest sama. Siiski võib esineda teatavat sega- (9) Meeltevälisest tajust tulenev argument. Oletatavasti on lu- dust mõistete “tegutsemisreeglid” ja “käitumisseadused” vahel. geja meeltevälise taju ideega tuttav ja teab, mida tähendavad selle “Tegutsemisreeglite” all pean silmas eeskirju nagu “punase tu- neli ilmingut, nimelt telepaatia, selgeltnägemine, ettetunnetamine lega jää seisma”, mille järgi tegutsetakse ja millest ollakse teadli- ja psühhokinees. Need häirivad nähtused näivad trotsivat kogu kud. “Käitumisseaduste” all mõtlen aga inimese kehale raken- meie harjumuspärast teaduslikku mõtlemist. Küll tahaks neid duvaid loodusseadusi, nagu näiteks “kui sa teda näpistad, siis kahtluse alla seada! Kahjuks on vähemalt telepaatia kohta sta- ta kiljatab”. Kui panna tsiteeritud argumendis väljendi “tegut- tistilisi tõendeid kuhjaga. Väga raske on oma mõtteid nende uute semisreeglistik, mille abil oma elu korraldada” asemele teine — faktidega sobitada. Nende olemasolu tunnistamisest kummituste “käitumisseadused, mis ta elu korraldavad” —, poleks see jaota- ja kollide uskumiseni ei tundu olevat enam pikk samm. Esime- mata keskmine termin enam ületamatu. Sest meie arvates pole sena minetaksime arusaama, et meie keha liigub lihtsalt vastavalt asi mitte ainult nii, et käitumisseadustele allumine tähendab olla tuntud füüsikaseadustele ja mõnedele küll veel avastamata, kuid masin (mitte küll tingimata diskreetsete olekutega masin), vaid osalt samasugustele seadustele. ümberpöördult — niisugune masin olemine sellistele seadustele Pean seda üsna tugevaks argumendiks. Võiks vastata, et paljud allumist just tähendabki. Täielike käitumisseaduste puudumises teaduslikud teooriad näivad praktikas kehtivat vaatamata vastu- on end siiski raskem veenda kui täielike tegutsemisreeglite puu- olule meeltevälise tajuga; kui see viimane unustada, saab vägagi dumises. Neid seadusi on võimalik avastada ainult teadusliku kenasti hakkama. See on kaunis vilets lohutus ja karta on, et vaatlusega ja me ei kujuta ette olukorda, milles võiks öelda: “Me just mõtlemine on seda sorti nähtus, mille puhul meelteväline taju oleme piisavalt otsinud. Niisuguseid seadusi pole olemas.” puutub eriti asjasse. Seda, et mis tahes selline väide pole õigustatud, võime näidata Veidi konkreetsem meeltevälisel tajul põhinev argument võiks ka veenvamalt. Oletame, et kui need seadused on olemas, siis olla selline: “Mängime jäljendusmängu nii, et vastajateks on tele- me nad kindlasti ka avastame. Sel juhul oleks muidugi ka dis- paatiliste võimetega inimene ja digitaalarvuti. Küsimus võiks olla nt “Mis masti kaart on mu paremas käes?”. Telepaatia või sel- ∗ Ingl. k undistributed middle. Üks tuntumaid süllogistlikke eksi- geltnägemise teel vastab inimene õigesti 130 korral 400-st. Masin järeldusi, sageli kasutusel eksliku arutluse sünonüümina. Kategooriline pakub huupi ja ütleb õige masti 104 kaardi puhul ja nii teebki küsija süllogism on kehtiv vaid sellisel juhul, kui ta keskmine termin (termin, vastajad õigesti kindlaks.” Siinkohal tekib üks põnev võimalus. mis esineb mõlemas eelduses) on vähemalt ühes esinemiskohas jaota- Oletagem, et digitaalarvutil on olemas juhuslike arvude generaa- tud; kui see nii pole, on tegu kehtetu järeldusega. Keskmine termin on jaotatud, kui ta on asendatav teiste, spetsiiﬁlisematega: nt lauses “Kõik tor, mida ta vastamisel loomulikult ka kasutab. Kuid sel juhul imetajad on loomad” on “imetajad” jaotatud, kuna selle asemele võib alluks see juhuslike arvude generaator küsija psühhokineetilistele panna “kassid”, “koerad” jne, “loomad” aga jaotamata. Toim. võimetele. Selle tagajärjel võib masin vastata õigesti sagedamini,

2592 2593 Arvutusmasinad ja intellekt Alan Turing kui tõenäosuse järgi arvata võiks, nii et ikkagi ei suudaks küsija seletada puhtmehaaniliselt. See ei vasta tegelikule vaimule — see vastajaid õigesti identiﬁtseerida. Samas võiks ta õige otsuse lan- on nagu koor, mis tuleb tõelise vaimu kättesaamiseks eemaldada. getada küsimusi üldse esitamata — selgeltnägemise abil. Kõik on Ent selle all on järgmine eemaldamist vajav koor jne. Kas nii võimalik, kui mängu tuleb meelteväline taju. jätkates jõuame kunagi selle “päris” vaimuni või leiame viimase Telepaatia olemasolu mööndes tuleb meie testi kitsendada. koore tühja olevat? Viimasel juhul on kogu vaim mehaaniline. Muidu võiks küsija sama hästi kõnelda iseendaga ning üks (Diskreetsete olekutega masin ta seejuures siiski ei oleks. Seda võistlejatest kuulata pealt, kõrv vastu seina. Kõigile nõuetele vas- oleme juba arutanud.) taks olukord, kus võistlejad viibiksid “telepaatiakindlas ruumis”. Eelmised kaks lõiku ei taha olla veenvad argumendid. Pigem võiks neid kirjeldada kui “ilukõnet usu õhutamiseks”. Tõeliselt rahuldav toetus §6 alguses väljendatud vaatele saabub 7. ÕPPIVAD MASINAD alles selle sajandi lõpus, mil kirjeldatud eksperiment võimalikuks saab. Mida aga on seni võimalik ütelda? Mida peaks praegu katse Lugeja vist juba arvab, et mingeid väga veenvaid positiivseid ar- õnnestumise heaks tegema? gumente mul oma vaadete toetuseks esitada polegi — et kui oleks, Olen juba selgitanud, et küsimus on ennekõike programmee- ega ma siis vastuargumentide ekslikkuse näitamist nii põhjalikult rimises. Ka inseneriteadus peab arenema, kuid vaevalt see aspekt ette võtnuks. Nüüd esitan oma tõendused. meie nõudmistele alla jääb. Aju mälumahtu hinnatakse 1010 kuni Naaskem hetkeks leedi Lovelace’i vastuväite juurde, mille ko- 1015 kahendnumbrile ehk bitile. Mina kaldun isegi väiksemate haselt suudab masin teha ainult seda, mida tal teha kästakse. Võiks väärtuste poole ja usun, et kõrgemat tüüpi mõtlemise juures on öelda, et inimene “sisestab” mingi idee masinasse, mispeale too sellest mahust kasutusel ainult väga väike osa. Suurem osa ku- teatud määral reageerib ning on seejärel taas liikumatu nagu kla- lub ilmselt visuaalsete muljete säilitamiseks. Oleks üllatav, kui verikeel, mida on puudutanud haamrike. Veel ühe võrdlusena jäljendusmängu rahuldavaks läbiviimiseks — vähemalt pimeda võib tuua kriitilisest väiksema aatomikatla: sisestatav idee vas- inimese vastu mängides — läheks vaja rohkem mahtu kui 109. taks väljastpoolt sisenevale neutronile. Iga seesugune neutron (Pange tähele, et Encyclopaedia Britannica 11. väljaande maht on põhjustab teatava häire, mis lõpuks raugeb. Kui aga aatomika- 2 × 109.) 107 on isegi hetkel olemasoleva tehnika juures vägagi telt piisavalt suurendada, hakkab siseneva neutroni põhjustatud saavutatav mälumaht. Tehete sooritamise kiirust suurendada pole häire aina edasi kanduma ja võimenduma, mille tagajärjel aato- võib-olla vajagi. Kaasaegsete masinate osad, mida võib pidada mikatel hävib. Kas midagi analoogset võib sündida ka vaimu või närvirakkude analoogideks, töötavad umbes tuhat korda kiiremini masinaga? Tundub, et inimvaimu puhul on sellesarnane nähtus kui närvirakud ise. Nii saavutataks “ohutusvaru”, mis korvaks mit- olemas. Enamuse vaim jääb alla kriitilise piiri, s.t vastab kriitili- mel moel tekkivad kiiruskaod. Seega jääb meie mureks see, kui- sest väiksemale aatomikatlale. Ideega kokku puutudes vastab nii- das neid masinaid mängu jaoks programmeerida. Oma praeguse sugune vaim sellele keskmiselt vähema kui ühe ideega. Vähesed töökiiruse juures edeneb programm päevas umbes 1000 numbri ületavad kriitilise piiri — mingi ideega kokku puutudes võib selli- jagu, nii et 50 aasta jooksul järjekindlalt töötades saaks umbes sest vaimust vallanduda terve teistest, kolmandatest ja kaugema- 60 inimest selle tööga valmis — eeldusel, et miski sellest ei lähe test ideedest koosnev “teooria”. Tundub, et loomade vaim jääb prügikasti. Soovitav oleks kasutada mingit kiiremat meetodit. üsna kindlasti alla kriitilise piiri. Küsime kirjeldatud analoogiast Tahtes jäljendada täiskasvanud inimese vaimu, peame süüvima lähtuvalt: “Kas on võimalik ehitada kriitilist piiri ületav masin?” protsessi, mille tulemusel see oma praegusesse olekusse on Võime appi võtta ka võrdluse sibulakoorega. Vaimu või aju jõudnud. Tähelepandavad on kolm osist: funktsioonide puhul on olemas teatud operatsioonid, mida saab

2594 2595 Arvutusmasinad ja intellekt Alan Turing

(a) vaimu algolek — nt sündides, gade, silmade jne pärast muretsema ei pea. Helen Kelleri∗ näide (b) läbitud haridustee, tõestab, et hariduse andmine on võimalik juhul, kui õpetaja ja (c) muud — mitte haridusena kirjeldatavad — vaimule osaks saa- õpilase vahel on võimalik mingisugunegi mõlemasuunaline kom- nud kogemused. munikatsioon. Kas ehk ei võiks täiskasvanu vaimu simuleeriva programmi Õpetamist seostatakse tavaliselt karistuse ja kiitusega. Sel asemel luua sellist, mis simuleerib lapse oma? Kui seda siis so- põhimõttel saab ehitada või programmeerida lihtsamaid lapsma- bivalt harida, oleks tulemuseks täiskasvanu aju. Eeldatavalt on sinaid. Masin peab olema niisugune, et karistussignaalile eel- lapse aju midagi kirjatarvete kauplusest soetatava märkmiku tao- nenu tõenäoliselt enam ei korduks, samal ajal kui kiitussignaal list — üsna lihtne mehhanism ja palju puhtaid lehti. (Mehhanism suurendaks selleni viinud tegevuse kordumise tõenäosust. Need ja kirjutamine on meie arvates peaaegu sünonüümsed.) Loodeta- määratlused ei eelda masinalt mingisuguste tunnete olemasolu. vasti sisaldub lapse ajus nii väike mehhanism, et sellega sarnane Ühe sellise lapsmasinaga olen juba katseid teinud ja mul õnnestus on hõlpsalt programmeeritav. Hariduse andmiseks kuluvat tööd talle ka üht-teist selgeks õpetada, kuid tõeliselt õnnestunuks seda võib esimeses lähenduses hinnata umbes sama mahukaks, kui see katset õpetamismeetodi mitteortodokssuse tõttu pidada ei saa. on lapse puhul. Heal juhul saab karistuse ja kiituse kasutamine moodustada Seega oleme jaotanud oma probleemi kaheks osaks — laps- vaid ühe osa õpetamisprotsessist. Üldiselt on nii, et kui õpetaja programm ja hariduse andmine —, mis on omavahel väga tihedalt suhtleb õpilasega ainult nende kahe vahendi abil, ongi need ka- seotud. Esimesel katsel me head lapsmasinat arvatavasti ei saa- ristused ja kiitused kogu viimaseni jõudev informatsioon. Kui vuta. Tuleb võtta masin ja proovida, kui edukalt on ta suuteline õpitavat teksti oleks võimalik avastada ainult läbi kas-küsimuste esitamise ning iga “ei” tähendaks laksu, siis ajaks, mil lapsel “Ca- õppima. Siis võib proovida järgmist ja võrrelda, kumb on parem. ∗∗ Sel protsessil on ilmne seos evolutsiooniga ja seda näitlikustavad sabianca” peas, oleks tal olemine juba õige kibe. Järelikult on järgmised paralleelid: vaja ka mingeid muid, “ükskõikseid” kommunikatsioonikanaleid. Nende olemasolul saab masinat karistuste ja kiituste kaudu õpe- Lapsmasina struktuur = pärilik materjal tada mingis, nt sümbolite keeles antud käske täitma. Käsud an- Muutused lapsmasinas = mutatsioonid takse edasi läbi “ükskõiksete” kanalite. Selle keele kasutamine Looduslik valik = eksperimentaatori hinnang vähendaks oluliselt vajalike karistuste ja kiituste arvu. Lapsmasinale sobiva keerukuse osas ollakse eriarvamustel. Siiski on loota, et antud protsess on evolutsioonist kiirem. Kõige Seda võidakse püüda — kooskõlas üldprintsiipidega — võimalikult kohastunumate ellujäämine on eeliste mõõtmiseks aeglane mee- lihtsaks ajada. Teisalt võidakse masinale “sisse ehitada”2 tervik- tod. Eksperimentaatoril peab jätkuma taipu seda protsessi kiiren- lik loogiliste järelduste süsteem. Viimasel juhul hõivaksid deﬁ- dada. Samavõrd tähtis on asjaolu, et ta ei sõltu ainult juhuslikest nitsioonid ja propositsioonid suure osa mälust. Propositsioonide mutatsioonidest. Avastades mingi nõrga koha põhjuse on eksperi- mentaator tõenäoliselt võimeline välja mõtlema mutatsiooni, mis ∗Helen Keller (1880–1968) oli kurttumm (õppis hiljem rääkima) ja selle nõrga koha parandaks. pime ameeriklanna, kes oma puudest hoolimata omandas hariduse ja sai Masinat ja tavalist last ei ole võimalik täpselt ühtemoodi õpe- poliitiliseks aktivistiks. Ta kirjutas ka mitu raamatut. Toim. tada. Masinal pole näiteks jalgu, nii et välja söepange täitma teda ∗∗Felicia Hemansi (1793–1835) luuletus. Toim. saata ei saa. Samuti pole tal ilmselt silmi. Kuidas nutikad insene- 2Pigem küll “sisse programmeerida”, kuivõrd meie lapsmasin pro- rid neid puudusi ka ei korvaks, kooli seda olendit ikkagi ei pane — grammeeritakse digitaalarvuti keskkonnas. Loogikasüsteemi ei pea aga kindlasti hakataks tema üle naerma. Teda tuleb õpetada eraldi. Jal- ära õppima.

2596 2597 Arvutusmasinad ja intellekt Alan Turing staatus oleks mitmesugune, nt kindlakstehtud faktid; oletused; ma- Mõnele lugejale tundub idee õppivast masinast ehk paradok- temaatiliselt tõestatud teoreemid; autoriteetide väited; väljendid, saalne. Kuidas saavad reeglid, mille järgi masin töötab, muutuda? millel on propositsiooni loogiline vorm, kuid mis pole usutavad. Need peaksid ometi masina võimalikke reaktsioone täielikult kir- Teatud propositsioone võib kirjeldada “imperatiividena”. Masin jeldama, ükskõik milline on ta ajalugu ja milliseid muutusi ta lä- peab olema ehitatud nii, et kohe, kui imperatiiv liigitatakse “kind- binud on. Reeglid on seega ajas täiesti muutumatud. See on tõesti lakstehtuks”, järgneb automaatselt vastav tegevus. Kujutleme sel- tõsi. Paradoksi seletab see, et õppimisprotsessis muutuvad reeglid gituseks olukorda, kus õpetaja ütleb masinale: “Tee kohe oma ko- pole kaljukindlad ja pretendeerivad üksnes lühiajalisele kehtivu- dused ülesanded ära.” Sellest lähtudes lisatakse “Õpetaja ütleb: sele. Võrdluseks võib võtta Ameerika Ühendriikide põhiseaduse. “Tee kohe oma kodused ülesanded ära.”” kindlakstehtud faktide Õppiva masina puhul on sageli nii, et selle õpetaja on ma- sekka. Teine selline fakt võiks olla: “Kõik, mida õpetaja ütleb, on sina sees toimuvast üsna suures teadmatuses, olles samas siiski tõsi.” Neid omavahel ühendades võime jõuda selleni, et impera- mingil määral suuteline oma õpilase käitumist ennustama. Eriti tiiv “Tee kohe oma kodused ülesanded ära” saab kindlakstehtud peaks see kehtima läbiproovitud ehituse (või programmiga) laps- faktiks ning masina ehitusest lähtudes hakataksegi ülesandeid te- masinast kujuneva masina hilisema hariduse puhul. See eri- gema, ning see tagajärg on väga rahuldav. Masina kasutatavad neb selgelt masina abil arvutuste tegemise tavaviisist: siis on järeldusprotsessid ei pruugi kõige nõudlikumaid loogikuid rahul- eesmärgiks saada selge ettekujutus masina olukorrast kogu arvu- dada. Näiteks ei pruugi masinal olla tüüpide hierarhiat. See aga tuse vältel. Mainitud eesmärgi saavutamiseks tuleb kõvasti pin- ei pea tähendama, et tüüpidega eksitakse — samamoodi nagu ei gutada. Arusaam, et “masin suudab teha ainult seda, mida me kiputa alla kukkuma piirdeta rannakaljult. Sobivad imperatiivid oskame käskida tal teha”,3 näib sel taustal veidrana. Enamiku (mida väljendatakse süsteemide siseselt, mis aga ei moodusta osa masinasse sisestatud programmide toimel hakkab masin tegema reeglitest, millele süsteem allub) nagu “Ära kasuta teatud klassi midagi mõistetamatut või käituma meie meelest täiesti juhuslikult. juhul, kui see pole õpetaja poolt mainitud klassi alamklass” on Eeldatavasti on arukale käitumisele omane teatud lahknemine ar- samasuguse mõjuga nagu “Ära mine liiga ääre peale”. vutuste tegemiseks vajalikust täiesti distsiplineeritud käitumisest, Nagu ülaltoodud näites (koduste ülesannete tegemine), saab aga see lahknemine pole siiski nii suur, et põhjustaks juhuslikku jäsemeteta masin alluda ainult üsna intellektuaalset laadi impera- käitumist või tegevuste mõttetut kordamist. “Inimliku ekslikkuse” tiividele. Tähtsamad neist reguleerivad, millises järjekorras mingi välistamine loomulikul teel, s.t erilise “treeninguta”, on teine tähtis loogikasüsteemi reegleid rakendatakse. Asi on selles, et igas loo- jäljendusmänguks ettevalmistatava masina õppeprotsessi tulemus. gikasüsteemi kasutusstaadiumis on võimalik valida väga paljude (Siinkohal võiks lugeja otsida paralleele vaatekohaga lehekülgedel erinevate sammude vahel, mida loogikasüsteemi reeglite poolest 2596 ja 2597.) Õpitud protsessid ei kindlusta 100% kindlat tule- on lubatud rakendada. Nende valikute alusel saab teha vahet hiil- must; oleks see nii, poleks neist enam võimalik vabaneda. gava ja armetu, mitte aga veatu ja eksliku arutleja vahel. Niisu- Õppiva masina juures peaks leiduma oma koht ka juhuslikku- guste imperatiivideni viivad propositsioonid nagu “Kui tuleb juttu sel (vt lk 2578). Mõne probleemi lahendamisel on juhuslikkusest ∗ Sokratesest, kasuta Barbara süllogismi” või “Kui on tõestatud, palju abi. Oletame näiteks, et on vaja leida arv vahemikust 50– et üks meetod on teisest kiirem, siis ära aeglasemat kasuta”. Osa 200, mis võrdub oma numbrite summa ruuduga. Võime alustada neist võib “pärineda autoriteetidelt”, kuid on ka neid, mis võivad arvust 51 ning liikuda seejärel edasi 52 juurde ja nõnda edasi kuni olla masina enda loodud, nt teadusliku induktsiooni teel. sobiva arvu leidmiseni. Teisalt võiks arve valida ka juhuslikult ja ∗Barbara on Aristotelese loogikas esimesse ﬁguuri kuuluv süllogism kujul: Kui kõik inimesed (B) on surelikud (A), ja kõik kreeklased (C) on 3Võrdle leedi Lovelace’i väitega (lk 2589), milles puudub sõna inimesed (B), siis kõik kreeklased (C) on surelikud (A). Toim. “ainult”.

2598 2599 Arvutusmasinad ja intellekt Alan Turing jõuda sel teel sobivani. Selle meetodi eeliseks on, et proovitud K l e e n e , Stephen C. 1935. General Recursive Functions of Natural väärtuste hulgas pole tarvis järge pidada, puuduseks aga see, et Numbers. — American Journal of Mathematics, vol. 57, pp. 153–173, mõni väärtus võib mitu korda läbi käia — mis pole aga oluline 219–244 juhul, kui lahendusi on rohkem kui üks. Süstemaatilise meetodi J e f f e r s o n , G. 1949. The Mind of Mechanical Man. Lister Oration puuduseks on, et otsimine võib alata võimalike väärtuste hulga for 1949. — British Medical Journal, vol. i, pp. 1105–1121 sellisest — tohutult pikast — osast, kus otsitavat ei sisaldu. Õppi- L o v e l a c e , Countess of 1842. Translator’s notes to an article on Babbage’s Analytical Engine. — Scientiﬁc Memoirs, ed. by R. Taylor, misprotsessi võib aga pidada õpetajat (või mõnd muud kriteeriumi) vol. 3, pp. 691–731 rahuldava käitumisvormi otsimiseks. Kuna rahuldavaid lahendusi R u s s e l l , Bertrand 1940. History of Western Philosophy. London on arvatavasti hulgaliselt, näib juhuslik meetod süstemaatilisest T u r i n g , Alan M. 1937. On Computable Numbers, with an Application parem. Pandagu tähele, et see on kasutusel ka analoogilises to the Entscheidungsproblem. — Proceedings of the London Mathe- protsessis — evolutsioonis. Süstemaatiline meetod poleks seal matical Society, Series 2, vol. 42, pp. 230–265 (corrections: Procee- võimalikki. Kuidas saakski erinevate läbiproovitud geenikombi- dings of the London Mathematical Society, Series 2, vol. 43 (1937), natsioonide seas nende kordumise vältimiseks järge pidada? pp. 544–546) On loota, et kunagi suudavad masinad inimesega võistelda kõigil puhtalt intellektuaalsetel aladel. Ent millest alustada? Isegi seda on keeruline otsustada. Paljude meelest oleks parim mingi väga abstraktne tegevus — näiteks malemäng. Võidakse jääda A. M. TURING JA MÕTLEMISVÕIMELISED ARVUTID ka arvamusele, et kõige õigem oleks varustada masin parimate võimalike meeleorganitega ning õpetada see inglise keelt rääkima Inglise matemaatiku ja loogiku A. M. Turingiga on seotud vähemalt kaks ja sellest aru saama. Õpetada võiks samamoodi nagu tavalist mõistet, mida tõenäoliselt tunnevad paljud, kellel on tulnud kokku puu- last — asjadele osutades ja neid nimepidi nimetades jne. Jällegi ei tuda arvutiteadusega: Turingi masin ja Turingi test. Tema järgi on nime tea ma, mis oleks õige, aga arvatavasti peaks proovima mõlemat saanud ka Turingi auhind — kõrgeim tunnustus, mida annab rahvus- lähenemisviisi. vaheline Arvutusmasinate Assotsiatsioon (Association for Computing Kaugele tulevikku me ei näe, aga tööd on igatahes veel palju Machinery) väljapaistvate saavutuste eest arvutiteaduses. ees. Kes oli Turing? Alan Mathison Turing sündis 23. juunil 1912 Londonis. Tema isa töötas Kirjandus koloniaalametnikuna ja seetõttu veetsid vanemad suurema osa ajast In- dias, jätnud Alani ja tema vanema venna Johni Inglismaale perekon- B u t l e r , Samuel 1865. Erewhon. London. Chapters 23–25: The Book natuttavate juurde. Võib-olla tekitas just poisipõlves kogetud üksindus of the Machines [eesti keeles: Eikugasil. (Loomingu Raamatukogu.) Turingis eluaegse huvi inimaju toimimise vastu — kuidas luua kujutle- Tallinn: Perioodika, 2003] tavat maailma, kui reaalne maailm tundub vastumeelne? C h u r c h , Alonzo 1936. An Unsolvable Problem of Elementary Num- Turingi andekus ja originaalsus avaldusid varakult, kuid koolis sai ber Theory. — American Journal of Mathematics, vol. 58, pp. 345– ta ühtelugu pahandada: oma kehva käekirja pärast, vigade eest inglise 363 keeles ja vahel isegi sel puhul, kui lahendas matemaatikaülesandeid õpe- G ö d e l , Kurt 1931. Über formal unentscheidbare Sätze der Principia tajast erineval viisil või tegi keemiakatseid enda kavandatud plaani ko- Mathematica und verwandter Systeme, I. — Monatshefte für Mathe- haselt. Ometi õnnestus tal võita kõik auhinnad oma Sherborni kooli matik und Physik, Bd. 38, S. 173–189 matemaatikavõistlustel just tänu tavapäratule mõtlemisele. H a r t r e e , Douglas R. 1949. Calculating Instruments and Machines. 1931. a asus Turing õppima matemaatikat Cambridge’i ülikooli New York King’s College’is, saades nüüd lõpuks võimaluse takistamatult järgida

2600 2601 Arvutusmasinad ja intellekt Alan Turing kutsumust ja arendada oma ideid. Algul huvitus ta eeskätt kvantmehaa- Turingi osavõtul loodi 1943. a programmjuhtimisega arvuti Colossus, nikast, tõenäosusteooriast ja loogikast. millel oli koodide deˇsifreerimisel tähelepanuväärne roll. 1941. a oli Tu- 1935. a kevadel kuulas Turing Max Newmani matemaatika aluste ring hakanud dekodeerimisel rakendama statistilisi meetodeid. 1942– kursust, kus käsitleti matemaatik Kurt Gödeli töid. Gödeli mit- 1943 töötas ta pool aastat Ameerika Ühendriikides, kus samuti tegeles tetäielikkuse teoreemi kohaselt on igas piisavalt võimsas loogilises dekodeerimisega. Kõik need tööd olid kuni 1970. aastateni rangelt sa- süsteemis võimalik formuleerida väiteid, mida ei saa süsteemi raames lastatud. ei tõestada ega ümber lükata, kui just süsteem ise ei osutu vastuoluliseks (vt ka eeltoodud artikkel, lk 2584). See ajendas Turingit juurdlema Digitaalarvutid ja programmeerimine lahenduvuse probleemi üle. Pärast sõda, aastatel 1945–1948 töötas Turing Teddingtonis Rahvuslikus Arvutiteaduse alused Füüsikainstituudis arvuti ACE (automatic computing engine) loomisel. 1948. a kutsus Max Newman, kellest oli saanud Manchesteri ülikooli 1936. a tõestas ta oma töös (avaldati 1937) “Arvutatavatest arvudest, ra- matemaatikaprofessor, Turingi sinna lektoriks. 1949. a nimetati Turing kendusega lahenduvusprobleemile” (On Computable Numbers with an sama ülikooli arvutite osakonna asejuhatajaks. Seal osales ta digitaalar- Application to the Entscheidungsproblem), et ei eksisteeri universaalset vuti Madam (Manchester Automatic Digital Machine) loomisel ja kirju- meetodit, millega saaks määrata arvutatavust, ja järelikult on matemaati- tas sellele arvutile mitmeid programme, kasutades selleks alfabeetilis- kas alati mittelahenduvaid ülesandeid. Oma seisukoha näitlikustamiseks numbrilist koodi. võttis ta kasutusele hüpoteetilise mehhanismi, nn Turingi masina. Tu- 1952. a koostas ta maleprogrammi. Kuna tol ajal polnud veel ole- ringi masin on matemaatiline abstraktsioon, seda võib kujutleda koos- mas vajaliku võimsusega arvutit, siis asus ta ise arvuti rolli ja täitis inst- nevana lõpmatust lindist, kust saab lugeda ja kuhu kirjutada sümboleid, ruktsioone vastavalt programmile, mistõttu kulutas ühele käigule ligi lugevast-kirjutavast peast, sisemälust ning käskude tabelist (program- 90 minutit. Ainsa üleskirjutatud mängu oma kolleegi vastu ta igatahes mist). Seega on Turingi masinal samad põhiomadused mis programm- kaotas. juhtimisega arvutil. Turing väitis, et selline masin suudab lahendada suvalise probleemi, mille lahendamiseks leidub algoritm (Turingi ma- Tehisintellekt ja lõpetamata tööd sin on seega algoritmi intuitiivse mõiste formaliseering), ning näitas ka, et Turingi masina peatumise probleem on mittelahenduv. Lahenduvust 1950. aastal avaldas Turing ajakirjas Mind oma artikli “Arvutusmasi- oli varem lambda-arvutuse abil uurinud Ameerika matemaatik Alonzo nad ja intellekt”. See on tema teine teedrajav töö, mis ennustab ette arvutite rakendamisega seotud probleeme. Artiklis käsitletud problee- Church, kuid Turingi käsitlus oli lihtsam ja arusaadavam. Turingi ar- 1 tikkel algatas diskussiooni automaatide teooria üle ja andis teoreetilise mid moodustavad tänapäeval tehisintellekti keskse uurimisala. Turingi aluse numbriliste arvutite loomiseks 1940. aastatel. testi tunnustatakse seniajani kui ühte võimalust otsustada, kas masinal Turing jätkas õpinguid Ameerika Ühendriikides Princetoni ülikoo- on intellekt või mitte. Küsimus, kas masin võib mõtelda, ei ole Turingi lis, kus süvenes loogikasse, algebrasse ja arvuteooriasse. A. Churchi arvates piisavalt täpne. Selle asemel peaksime küsima, kas masin suudab juhendamisel omandas ta 1938. a doktorikraadi. olla edukas jäljendamismängus (suudab läbida Turingi testi). Turing uskus, et selliseid masinaid on võimalik luua, ja esitas oma artiklis õppiva Krüptoanalüüs masina idee. Viimastel eluaastatel huvitasid Turingit bioloogia matemaatilised Tagasi Cambridge’is, hakkas Turing 1938. a tegelema kodeerimise ja probleemid. Tema eesmärgiks oli ühendada olemasolevad bioloogili- krüptimisega. Teise maailmasõja puhkedes asus ta tööle valitsuse ko- sed teooriad matemaatika ja arvutitega, et luua universaalset mõtlemis- deerimisosakonnas Bletchleys. On kindel, et Turingi suurepärased ideed koodide deˇsifreerimisel ja selleks arvutite loomine säästsid sõjas palju inimelusid. Koos teise matemaatiku Gordon Welchmaniga õnnestus tal 1 luua arvuti Bombe, mis 1940. a suutis lahti muukida kõik Saksamaa Terminit “tehisintellekt” kasutatakse kahes tähenduses: 1) uurimis- Õhujõudude arvuti Enigma kodeeritud salakirjad. Dekodeerimine oli suund, mis tegeleb inimese intellekti uurimise ja modelleerimisega arvu- üpris raske ülesanne, sest Enigma genereeris pidevalt muutuvaid koode. titel (tehisintellektisüsteemide loomisega), 2) tehisaru, arvuti suutlikkus jäljendada vaimset tegevust. (Vrd Eesti Entsüklopeedia, 9. kd, 1996.)

2602 4 2603 Arvutusmasinad ja intellekt Alan Turing võimelist arvutit, mis ei tegutseks rangelt ja samm-sammult etteantud dud programm Gandalf, http://deepthought.ttu.ee/it/gandalf/), juhivad algoritmi järgi, vaid õpiks ja areneks nagu elusorganismid. autot, tõlgivad tekste, mõistavad ja sünteesivad kõnet mitmes keeles jms. Turing suri ootamatult 7. juunil 1954. Tema kõrvalt leiti poolik Tehisintellekti kritiseerimisel on vahel kasutatud argumenti, et õun, milles leidus tsüaniidi. Arvati, et tegu on enesetapuga, kuigi tema inimkäitumine ja -mõtlemine on mitteformaalne ning seda ei saa käsitada ema oli veendunud, et poeg polnud lihtsalt piisavalt ettevaatlik koduste üksnes faktidest reeglite abil loogiliste järelduste tegemisena. Tegeli- kemikaalidega. kult ei pea inimese vaimset tegevust modelleeriv arvutiprogramm tingimata olema üles ehitatud kui käskude järjend, vaid eeskujuks võib võtta Mis sai edasi? näiteks närvivõrgu struktuuri. Sellise programmi alusel suudab arvuti õppida ja areneda, järjest oma teadmisi täiendades. Viite niisugusele Loebneri auhinnavõistlused arvutile leiame ka Turingi artiklist. Esimene programm, mis valmis inspireerituna Turingi testist, oli 1965. a Tehisintellekti lähem tulevik võiks olla personaalsete assistentide loodud Eliza (autor Joseph Weizenbaum). Programm suutis inimesega loomine (mida Shefﬁeldi ülikooli arvutiteaduse professor Yorick Wilks pidada dialoogi inglise keeles, kasutades suhtlemisel lihtsaid etteantud nimetas oma Tartu ülikoolis 2005. a veebruaris peetud loengutes kom- malle, aga öeldut tegelikult mõistmata. Näiteks kui inimene alustas panjonideks). Sellised kompanjonid (kas või lemmikloomakujulised ro- lauset sõnadega “minu ema”, siis võis Eliza vastata: “Räägi veel midagi botid) võiksid abistada üksi elavaid vanureid, aidates näiteks televiisorist oma perekonnast.” huvitavaid saateid valida, e-kirju saata ja lugeda, telefonikõnesid pidada. Alates 1991. aastast viiakse läbi Loebneri auhinnavõistlusi Või kujutleme koolilapse ranitsasse mahtuvat kompanjoni, mis annaks (http://www.loebner.net/Prizef/loebner-prize.html), kus programmid nõu, hoiataks ohtude eest, aitaks valmistada õppetükke, otsida veebist (“juturobotid”) püüavad läbida Turingi testi. Dr Hugh Loebner on infot, seda vajaduse korral võõrkeelest tõlkides, ning mis alati ütleks pannud välja kuldmedali ja kopsaka rahalise auhinna programmile, vanematele, kus laps viibib. mis tuleb toime Turingi testiga. Siiani on igal aastal siiski saadud Mõtlemisvõimelised arvutid on kindlasti kasulikud, kuid unustada välja anda ainult pronksmedalit “kõige inimlähedasemale” program- ei tohi ka tehisintellekti arendamises kätkevaid ohtusid. Kas inimesed mile. Kuni 1997. aastani nõuti võistlusel, et programm oskaks aren- on valmis vastu võtma tehisolendeid, mis on niisama võimekad kui nad dada vestlust üksnes piiratud teemadel, seejärel aga piirang kaotati. ise? Kas on kindel, et tehisintellekt ei välju tulevikus inimese kontrolli 2005. a võitis Loebneri auhinna (pronksmedali) programm Jabberwacky alt? Need, kes loovad mõistusega arvuteid, kannavad ühtlasi vastutust (http://www.jabberwacky.com/), mis leiab konteksti sobivaid suhtlus- selle eest, et tehisintellekt ei saaks kunagi inimesele ohtlikuks. mustreid ja erinevalt varasematest reeglipõhistest juturobotitest õpib ka- “Kaugele tulevikku me ei näe, aga tööd on igatahes veel palju ees.” sutajatelt saadud tagasisidest. (A. M. Turing) Peab siiski rõhutama, et selliste programmide ainus eesmärk on Mare Koit võimalikult “arukalt” vestelda, mitte aga näiteks probleeme lahendada. Kas arvutid on mõtlemisvõimelised? Tehisintellektis on Turingi testile pööratud võrdlemisi vähe tähele- panu. Tähtsamaks on peetud intellekti aluseks olevate põhimõtete väljaselgitamist, et luua inimestele kasulikke programme. Näiteks on praeguseks olemas sadu ekspertsüsteeme, mis suudavad kindlas ainevaldkonnas anda spetsialistidele kasulikku nõu: abistada arste haiguste diagnoosimisel, keemikuid ainete struktuuri määramisel, arheo- looge leidude dateerimisel jms. Vaieldamatult suudavad arvutid praegu täita paljusid seesuguseid ülesandeid, millega varem tulid toime ainult inimesed: mängivad malet (http://www.chessopolis.com/cchess.htm), tõestavad teoreeme (nt TTÜ arvutiteaduse professori Tanel Tammeti loo-

2604 2605 MAAJAMAA MUUTUMISI

Ott Kurs

Tänapäeva inimene kui bioloogiline liik on pärit Aafrikast, kus ta tekkis umbes 100000 aasta eest. Seejärel asustasid inimesed piki rannikuid ida poole liikudes kogu Vana Maailma ja Austraalia (vt Metspalu, Tambets 2004). Läänepoolkera maismaa, mida 16. sajandil hakati kutsuma Ameerikaks ning mis loodustingimuste alusel jaguneb Põhja- ja Lõuna-Ameerika mandriks, kultuurilt aga Põhja- ja Ladina-Ameerikaks, sai oma esimesed elanikud Vanast Maailmast. Suurte mandrijäätumiste ajal, mil praeguse Beringi väina kohal oli maaja jääsild, oli inimestel võimalik siirduda Aasiast Põhja-Ameerikasse. Et viimane selline võimalus avanes umbes 15000 aasta eest, siis tõsteti varasemais arheoloogilisis ja asustusloolisis töödes ümberasumise algusena esile just seda perioodi. Ameerika algasukate kultuuride ja keelte eriti suur mitmekesisus on aga sundinud uurijaid asustuse alguse palju kaugemasse minevikku viima. Nii paigutati see nelja aastakümne eest 30000 aasta taha. Mis puutub edasiliikumise suundadesse, siis osa siird- lasist pidi liikuma otse idasse, pannes nii aluse inuittide (eskimote) asustusele (Zubov 1963: 108, 111). Teiste hõimude liikumissuu- naks pidi jääma lõuna. Neist küttidest ja kalureist kujunesid roh- kearvulised indiaani hõimud. Uuemate keeleuuringute tulemused viitavad aga veelgi varasemale rändele, mis pidanuks toimuma ehk koguni kuni 50000 aastat tagasi (Keelteatlas. 2000: 133). Seda kinnitavad ka USA South Carolina ülikooli arheoloogi Al Good- yeari uurimused (Hankewitz 2004). Ta avastas 2004. a mais tam- mest, männist, kirsist ja kastanist moodustunud puusöekihi, mis oli tekkinud madala temperatuuriga tules vähemalt 50300 aastat tagasi.

JÜRI KASK (1970)

2607 Maajamaa muutumisi Ott Kurs

PÕLISELANIKE AMEERIKAST

Põhja- ja Lõuna-Ameerika tasandikualadelt — Kanada, USA, Brasiilia, Argentina ja Uruguay maa-alalt — on põlisrahvad kadunud või reservaatidesse surutud. Rohkem on neid säilinud Vahe-Ameerikas, eriti selle kitsaimas ja mägiseimas osas, ning mägises Lõuna-Ameerikas — Andides ja Guajaana mägismaal. Põlisrahvaste osakaal kogurahvastikust on Mehhikos 14%, Belizes 11%, Guatemalas 60%, El Salvadoris 10%, Hondurases 6,7%, Nicaraguas 4%, Panamas 8,3%, Columbias 1% (mestiitse 58%), Venezuelas 2% (mestiitse ja mulatte 69%), Guyanas 6%, Ecua- doris 20%, Peruus 47%, Boliivias 71%, Tˇsiilis 7,5%, Costa Ricas 1%, Surinames 1,8%, Brasiilias 0,4%, Argentinas 0,1%, Para- guays 3% (guaraniikeelseid mestiitse 90%) ja Uruguays 0% (mestiitse 5%). Loetletud riikides on ametikeeleks enamasti hispaania, Brasiilias portugali, Surinames hollandi, Belizes ja Guyanas aga inglise keel. Lisaks on Boliivias ja Peruus ametlikuks tunnista- tud ka ketˇsua ja aimaraa ning Paraguays guaranii keel (vt Der Fischer... 2004: 75, 339, 340). Põliselanike ülekaaluga Guate- malas on hispaania keel küll riigikeel, kuid sellele lisaks kasutatakse igapäevaelus veel 23 kohalikku keelt (L’état du monde... 2003: 388). Omaette huvitav on 105 miljoni elanikuga Mehhiko liit- Joonis 1. Mehhiko põlisrahvad on koondunud riigi lõunapoolsesse riik, kus püütakse ka indiaani kultuuri edendada. Nii iseloo- ossa (Lenguas y culturas. . . 2004). mustataksegi Mehhikot kui ühtsust mitmekesisuses, mis tugineb põlisrahvaste ja hispaania kultuurile ning nende segunemise tulemusel tekkinud mestiitside kultuurile (Sommerhoff, Weber 1999: 63–74). Riigi lõunapoolmikku koondunud põlisrahvaste (joonis 1) ja nende keelte õigusi tagavad mitmesugused üleriigi- tos´ıja Veracruzi osariigis (15%; Diversidad etnolingü´ıstica 2004). lised ja osariikide seadused (Comisión nacional... 2004; Ley Lõunaosariikides on alasid, kus nad moodustavad rahvastikust üle General... 2003). Et Mehhiko põliselanikud elavad kompakt- 66% (Sommerhoff, Weber 1999: 93). Arvestuse aluseks on kul- selt enam kui 20000 asulas (Legislación ind´ıgena... 2004) ja on tuurilised ja keelelised, mitte tõutunnused. Viimaste järgi moo- maapiirkondades ikkagi valdavas enamuses, arutatakse avalikult dustavad indiaanlased neljandiku või koguni kolmandiku rahvas- üha enam indiaani omavalitsusüksuste (hisp. k municipios) moo- tikust. Mehhiko põlisrahvaste nimekirjas märgitud 93 keelt (Len- dustamist (vt nt Ventura Patiño 2003). Mehhikos on indiaanlas- guas y culturas... 2004) kuuluvad valdavalt nelja keelkonda: tel suurem osakaal Yucatáni (59% rahvastikust), Oaxaca (48%), náhatli ehk asteegi (24%), maaja (13,2%), misteegi (7,2%) ja sa- Quintana Roo (39%), Chiapase (28%), Campeche (27%), Hi- poteegi (7%), millest väljapoole jääb veel 83 muud keelt (Der dalgo (24%), Puebla (19%), Gurrero (17%) ning San Lu´ıs Po- Fischer... 2004: 296).

2608 2609 Maajamaa muutumisi Ott Kurs

MAAJAMAA LOODUSOLUDEST JA AJALOOST

Maaja keelkond jaguneb tˇsoli-tsotsili, huasteegi, jukatani (Yuca- táni), tˇsuhi-kanhobali ja kitˇsee-mami alarühmaks (joonis 2). Esi- mest neist on nimetatud ka tˇsoli-tseltali ning kolmandat eksli- kult, hispaania keele mõjul ka jukateegi (sub-familia yucateca) allkeelkonnaks (Keelteatlas. 2000: 216). Pika ja kuulsusrikka ajaloo ning rikkalike kultuurimälestistega maajade põhiosa elab viie riigi maa-alal Kesk-Ameerika maakitsusel (joonis 3): Mehhiko Chiapase, Tabasco, Campeche, Yucatáni ja Quintana Roo osariigis, Belizes, Guatemalas ning sellega piirnevail Hondurase ja El Salvadori aladel. Kokku on selle Maajamaaks või Maaja maa- ilmaks kutsutud (vt nt Eltringham, Fisher, Stewart 2001) piirkonna pindala u 370000 km2 ja elanike arv 22000000, kellest tänapäe- val kasutab esivanemate, maaja keelt ca 9000000. Kõige enam on maajasid Guatemalas, kus nad moodustavad üle 60% rahvastikust. Pärast sealsete kitˇseemaajade pealinna Utatláni (kitˇseepära- selt Gumarcaah) vallutamist hispaanlaste poolt 1524. a koostati 1554–1558 müütide käsikiri, mis hiljem sai nime Popol Vuh ehk Nõupidamiste raamat (vt Popol Vuh... 1999). Selles leidub roh- Joonis 2. Maaja keelkond ja selle alljaotused (Lenguas y culturas... kesti ainest kitˇseede ühiskonnast ja kombestikust enne Hispaania 2004). vallutusi. Väljaspool Maajamaad ehk rahva põhilist tuumikala elab maajasid veel kahes Kirde-Mehhiko osariigis: Veracruzis ja San Luis Potos´ıs. Need eraldiseisvad maajad on huasteegid, kelle jm kuulsad linnud) kõrgmäestikuala (Tierras Altas) Guatema- omakeelne nimi on teenek (Huastecos de Veracruz... 2004; Huas- las, Chiapases, El Salvadoris ja Hondurases; tecos de San Luis Potos´ı... 2004). 3) jõgedest (Grijalva, Holmul, Hondo, Sarstún, Mopán) läbistatud Maajamaa on loodusoludelt väga vaheldusrikas, hõlmates eriti elustikurikkad ulatuslikud niisked troopilised ürgmetsad mäestikke ja tasandikke, vihmametsi ja kuivalasid, vaikseid järvi ehk lõunapoolsed tasandikud (Tierras Bajas del Sur: Guate- ja kärestikulisi jõgesid ning eriilmelisi mererannikuid. Ajalooline mala, Hondurase ja Chiapase põhjaosa, Tabasco ja Yucatáni Maajamaa jaguneb neljaks suureks looduspiirkonnaks (vt joonis poolsaare lõunaosa); 3): 4) lubjakivipinnasega kuivema kliimaga Yucatáni poolsaare põõ- sastikuline ja ravimtaimederikas põhjaosa (Tierras Bajas del 1) Vaikse ookeani suhteliselt kitsas rannikumadalik (hisp. k Pla- Norte), kus karstinähtuste tõttu koguneb vesi maa-alustesse nicie Costera) lõunas; koobastesse, moodustades niiviisi mahukaid mageveekogusid 2) suurte järvedega (Amatitlán, Atitlán, Izabal, Guaja, Ayarrza), ehk nn cenote’sid. Nimetus on tuletatud maajakeelsest sõnast tegevvulkaanidega, omapäraste taimede ja loomadega (ketsal tz’onot (Coe 2005: 17).

2610 2611 Maajamaa muutumisi Ott Kurs

Maajade varasem ajalugu jaotatakse arhailiseks (9000–2500 saar põhilises osas alles aastaks 1550, kuid poolsaare sisemu- eKr), eelklassikaliseks (2500 eKr–250 pKr), klassikaliseks (250– ses, Peténi järve lähedal säilis Tayasali iseseisev maaja riik kuni 900) ja järelklassikaliseks ajajärguks (900 kuni Hispaania vallu- aastani 1697. Ajapikku maaja poliitiline eliit assimileerus ning tuseni). Klassikalist perioodi on nimetatud ka Maaja Vana Impee- liitus hispaaniakeelsete ladiinodega (ladinos), põliselanikest talu- riumi ja järelklassikalist Maaja Uue Impeeriumi ajaks, kuigi üht- pojad jäid aga alles (Sommerhoff, Weber 1999: 77) ning tõusid set, keskvõimule allutatud impeeriumi ega riiki pole neil tegelikult aeg-ajalt oma rõhujate hispaanlaste ning nende järglaste vastu olnud; eksisteerisid linnriigid koos neile kuuluvate maa-aladega. üles. Viimane suurem ladiinodevastane ülestõus puhkes aastal Nagu igal pool ja igal ajal maailmas, oli ka maajade ühiskond 1847 ning kandis nime Kastide sõda. Kahe aasta jooksul vallu- täis vastuolusid, vaenamisi ja sõdu. Linnades elasid koos kul- tati kogu Yucatáni poolsaar, v.a Mérida ja kindluslinn Campeche. tuseteenrite, õpetlaste, sõjameeste ja ametnikega ka käsitöölised Vihmaperioodi tavalisest varasema saabumise tõttu ruttasid neid ja kaupmehed. Ühiskonna majandusliku aluse ja põhilise osa linnu piiranud maaja talupojad oma maisisaaki päästma. Nii rahvastikust moodustasid aga talupojad, kes arendasid välja troo- suutsid sajandite jooksul maajade maid omandanud ladiinodest pilise alepõllumajanduse. Lisaks kultuuri ajalistele nihetele on suurnikud — hacienda’de ehk suurmaavalduste omanikud — maajade arengus täheldatavad ka ruumilised nihked mäestike ning oma võimu päästa. Ladiinode alustatud repressioonide tulemu- tasandike ja selle osade vahel. Kui arhailise ja eelklassikalise sel vähenes Yucatáni poolsaare maajadest elanike arv umbes kaks kultuuri keskused paiknesid Chiapase, Guatemala ja El Salva- korda (Noble et al. 2002: 894). Poolsaare idapoolseil sisealadel dori mäestikualal, siis edaspidi õitses kõrgkultuur juba Guate- pidasid üksikud ülestõusnute rühmad vastu aga aastani 1902 (Som- mala, Belize, Chiapase ja Yucatáni poolsaare lõunatasandikel. merhoff, Weber 1999: 77). Sellest annavad tunnistust Copán, Tikal, Palenque jt linnad. Järgnevalt vaatleme tänapäevast olukorda Maajamaa põhilistes Lõpuks — järelklassikalisel ajajärgul — said määravaks Yucatáni halduspoliitilistes üksustes. põhjatasandikud, kus domineeris 16 linnriiki. Veel tänapäevalgi imetletakse Chitzén Itzá, Uxmali, Tulumi jt linnade püramiide jm suurehitisi. Vaid kitsal Vaikse ookeani rannikumadalikul puudus CHIAPAS JA GUATEMALA eriline osa maajade ajaloos. Maajamaal on sadu vanu linnu, millest osa oli veel suhte- Maaja kultuur tekkis lõunapoolsetel mägiplatoodel, kust umbes liselt hiljuti tihedate metsade peidus ning üldsusele tundmatud. aastal 1000 eKr hakati siirduma Yucatáni tasandikele, mille Nii avastas USA rändur John Lloid Stephens alles 1840. aas- soine pinnas kuivendati põllumajanduse viljelemiseks (Haywood tail Copáni, Palenque ja Uxmali linna varemed (Fryd 1958: 2000: 104). Maajamaa mägine lõunapoolmik jäi tihedalt asus- 45). Tänapäeval korraldatakse tähtsamate ehitusmälestiste vaa- tatuks ka hilisemal ajal ning on seda praegugi. Mägise pinna- tamiseks umbes 2400 km pikkusi retki nn Ruta Maya’l (“Maaja moega Chiapase osariik Mehhikos ja selle naaberriik Guatemala tee”), mille läbimiseks kulub bussi või maastikuautoga paar-kolm moodustasid koloniaalajal koos teiste praeguste Kesk-Ameerika nädalat (Man et al. 2001: 44–46). Monumentaalarhitektuuri riikidega (v.a Belize ja Panama) Guatemala kindralkapitanaadi kõrval arendasid maajad välja ka oma kirjasüsteemi (piltkiri) ja ning aastail 1823–1839 Kesk-Ameerika Ühendatud Provintside kalendri. See on aga juba omaette teema, millel ma käesolevas föderatsiooni. Aegade jooksul rändas sinna hulgaliselt maata kirjutises ei peatu. talupoegi ja hidalgo’sid (aadlikke), kes seal endale massiliselt põliselanikele kuulunud maid haarasid ning neil siis tulutoovat Hispaanlased hakkasid maajasid alistama aastal 1511, kuid indigo ja kakao tootmist arendasid (Kübler 1979). Nii kaota- vallutamine kulges hoopis raskemalt kui asteekide riigi tuumik- sid sealsed indiaanlased oma kogukonnamaad ning muutusid ise alal praeguse Mehhiko südames. Nii vallutati Yucatáni pool- peoonideks (hisp. k peón ‘sulane, moonakas’).

2612 2613 Maajamaa muutumisi Ott Kurs

1885–1895, naasis Sapper siiski kodumaale, kus temast sai tuntud maateadlane (vt Scurla 1978: 401–494). Nagu eespool märgitud, moodustavad mägipiirkondade maajad mitu rühma. Keeleliste erinevuste tõttu peavad need rühmad omavahel suhtlema hispaania keeles. 75634 km2 suuruse Chiapase osariigi 3200000 elanikust moodustab ligi kolmandiku põlisrahvastik, kes kasutab igapäevaelus 11 keelemurret: tsotsili (hisp. k tzotzil) ja tseltali (tzeltal), soki(zo- que), tohholobali (tojolobal), tˇsoli (chol), mami, motˇsoo (mochó), hakalteegi (jacalteco), lakandooni (lacandón), tˇsuhhaa (chujá) ja kanhhobali murret (kanjobal) (Chiapas en Internet. 2004). Täpsemad arvandmed nende rühmade kohta puuduvad. Seetõttu on võimalik järgnevalt vaadelda vaid nende levikut. Keelelised lähisugulased tsotsilid (omakeelselt winik’ otik) ja tseltalid (winik atel) elavad mäestikus San Cristóbal de Las Casase linna lähedal: tsotsilid linnast loodes ja edelas, tseltalid aga kirdes ja kagus. Seoses ülerahvastusega on mõlemast rühmast rännatud välja Chiapase tasandikualale, Lacandóni selvasse (põlismetsa). Umbes 113000 elanikuga San Cristóbal de Las Casases valda- vad ladiinod, kelle majandusliku ja poliitilise kontrolli all on kogu piirkond (Noble et al. 2002: 893). Tsotsilid ja tseltalid on tegelikult nende peoonid. Osa neist on rännanud otse linna külje alla, moodustades seal niiviisi suuri põliselanike kogukondi (Tzotziles, Tzeltales. 2004). Tohholobalid (tojolwinik’ otik) elavad tsotsilidest ja tseltalidest ida pool, Chiapase vaheldusrikka pinnamoe ja kliimaga aladel ning Joonis 3. Maajamaa looduspiirkonnad (Mapas históricos. 2005). elatuvad nagu teisedki põliselanike rühmad põllumajandusest (To- jolabales. 2004). Tˇsolide (winik) asuala paikneb Chiapase loodeosas, kus nad moodustavad 70–100% piirkonna rahvastikust (Choles. 2004). Vaatamata kõigele — ladiinodesse sulandumisele, ümberasu- Chiapase Sierra Madre mäestikus, Campeche ja Quintana Roo misele linnadesse ja ulatuslikule väljarännule — on see valdavalt osariigis, Belizes ning eriti Guatemalas elavad mamid (mam), kel- mägine piirkond suuresti säilitanud oma põlisrahvastiku. Pärast lest paljud on kaotanud oma identiteedi ja püüavad liituda ladii- Kesk-Ameerika riikide moodustumist on ladiinode juhitava ning nodega. Mamide naabrid on tˇsuhhaade, kitˇseede, kaktˇsikelide, põliselanikke ekspluateeriva ühiskonna tugevdamiseks soodusta- motˇsoode ja hakalteekide rühmad (Mames. 2004). tud sisserändu Euroopa maadest. Nii rändas 1880. aastail Guate- Chiapase ja Guatemala metsaalal, Usumacinta ja Salinase jõe malasse rohkesti sakslasi, kelle hulgas oli ka nt Karl Sapper (1866– ääres elavad lakandoonid (hach winik), kes jagunevad põhja- ja 1945). Läinud sinna sugulaste jälil ning elanud Guatemalas aastail

2614 2615 Maajamaa muutumisi Ott Kurs lõunapoolseks rühmaks (Lacandones. 2004). Nad põgenesid sinna kirjakeelest (Rafael Machado Santiago suuline teade Ott Kursile ladiinode eest 19. sajandil ning isoleerisid ennast ülejäänud maa- 28.4.2005). ilmast kuni 1950. aastateni. Olen USAs Indiana ülikoolis töötavalt Indrek Pargilt saanud Chiapase tsotsili- ja tseltalimaajad vallutasid 1. jaanuaril 1994 järgmise iseloomustuse umbes 20 Guatemalas kõneldava keele Zapatista Rahvusliku Vabadusrinde (EZNL = Ejército Zapatista kohta: de Liberación Nacional) juhtimisel kohalike ladiinode kantsi San Cristóbal de Las Casase linna. Ülestõusnud nõudsid ma- Väga üldiselt võib sealset hetkeolukorda võrrelda väiksemate janduslikke, poliitilisi ja kultuurilisi õigusi nii maajadele kui põlisrahvaste olukorraga Nõukogude ajal, kui ametlikult oli ka kõikidele teistele Mehhiko põlisrahvastele (Coe 2005: 253). igale keelele loodud ortograafia, välja antud parema või hal- Pärast kümmekond aastat kestnud võitlust põliselanike õiguste vema kvaliteediga sõnaraamat ja avaldatud imepisikestes ti- eest Chiapases andsid EZNLi juhid augustis 2003 enda rajatud raaˇzides (sest keegi nagunii ei ostnud) juturaamatuid lastele, haldussüsteemi üle tsiviilvõimudele (Der Fischer... 2004: 297), kuid igapäevaelus oli asjaajamiskirjakeeleks vene keel. Guate- kes peavad jätkama demokratiseerimist osariigi rohkem kui 30 malas on ametlik riigikeel hispaania keel, kuid kõrvalisemates omavalitsuses. kohtades, kus põlisrahvas enamuses, käib praktiline asjaaja- 108889 km2 suuruse ja 12000000 elanikuga Guatemala põ- mine ka kohalikes keeltes. Kirjalik asjaajamine on siiski hirahvastikust on vähe andmeid. Ka Hispaania vallutuste ajal kõikjal hispaaniakeelne. Kuni viimase ajani oli väga suur osa oli siinne mägipiirkond tihedalt asustatud. Umbes pool Kesk- põlisrahvast kirjaoskamatu, viimasel ajal on kirjaoskus (pea- Ameerika arvatavast 5500000 asukast elas tänapäeva Guatemala miselt hispaania keeles) mitmesugustel põhjustel kiiresti le- alal (Krutzinna 2003: 18). Põliselanike tänapäevastest suurema- vima hakanud. test rühmadest on teada kitˇsee-, mami-, kaktˇsikeli ja kektˇsimaajad Viimase 15 aasta suurim saavutus põliskeelse kirjaoskuse ning suurima levikuga keeled kitˇsee (Der Fischer... 2004: 186) suunas on olnud ühtsustatud maaja keele õigekirja loomine. ja kaktˇsikeli keel. Nende asualale rajati Hispaania vallutuste ajal Kui varem kirjutas iga keeleteadlane ja misjonär õigekirjas, Quetzaltenango (Xela), mis on nüüdisajal Guatemala suuruselt mida ise paremaks pidas, siis IPA (International Phonetic teine linn. Guatemala läänepiiril mamide, tseltalide ja tohhola- Alphabet — rahvusvaheline foneetiline alfabeet) põhimõtetel balide naabruses elavad tˇsuhhid (Chuj. 2004) ning riigi idaosas ühtlustatud tähestiku iga tähte hääldatakse igas keeles ühte- ja Copáni lähedal Hondurase lääneserval tˇsontalid (Los Mayas moodi. Samuti on tsentraliseeritult välja antud või kohe varsti Hoy. 2004). Turistidele mõeldud raamatuis nimetakse veel tsu- ilmumas peaaegu iga keele grammatika ja sõnaraamat, mille tuiili-(tzutuhil), pokomami- ja tˇsortiimaajasid (vt nt Guatemala— kvaliteet aga keeleti kõvasti kõigub. Näiteks q’eqchi’ (kektˇsi) Belize. 2000: 48–50). Tsutuiilid elavad kompaktselt Atitláni keele grammatika on äärmiselt pinnapealne ja suisa puudulik, järvest lõunas, pokomamid eraldiseisvate rühmadena pealinna samas kui sõnaraamatule võib panna hindeks tubli kolm plussi. Ciudad de Guatemala lähistel ning tˇsortiid suuremal maa-alal Gua- Kõige suurem põliskeelset kirjandust välja andev organi- temala ja Hondurase piiril (Eltringham, Fisher, Stewart 2001: satsioon on praegu (nagu ka minevikus) kirik. Pikim tradit- 555). Kui Mehhikos leiavad põlisrahvad järjest rohkem tun- sioon on ilmselt USAs paikneval KSÜ-l ehk Keeleteaduse nustamist, siis tagasihoidliku majandusliku, sotsiaalse ja kultuu- Suveülikoolil (Summer Institute of Linguistics — SIL), mis rilise arenguga Guatemalas olid põliselanikud veel üsna hiljuti nimele vaatamata tegeleb keeltealase uurimistööga peamiselt täiesti maha surutud. Nii oli Guatemala lõunapoolseil tasandi- piibli tõlkimist ja misjonäride ettevalmistamist silmas pida- kel kohalikku põllumajandust uurinud Granada ülikooli profes- des. KSÜ peab ülal aadressil www.ethnologue.com asuvat sor Rafael Machado Santiago kuulnud vaid kolmest põlisrahva maailma parimat keelte andmebaasi, kust saab küllaltki am-

2616 2617 Maajamaa muutumisi Ott Kurs

mendava ülevaate paljudes maaja keeltes lähiminevikus välja antud kirjasõnast. Viimasel ajal on ka katoliku kirik rohkem põliskeelset kirjandust välja andnud, peamiselt vastukaaluks USA-mõjuliste evangeelsete protestantide propagandale. Olukord varieerub suuresti ka keeleti ja kogukonniti. Näiteks kektˇside seas, keda paremini tunnen, jookseb lõhe piki usutun- nistust. Katoliiklased peavad oma teenistusi sajaprotsendili- selt kektˇsi keeles, ka piibel (viimane Uue Testamendi tõlge on lihtsalt suurepärane) ja lauluraamat on emakeelsed. See- vastu evangeelsed protestandid, keda on tänapäeval indiaan- laste seas üle poole, peavad oma teenistusi hispaania keeles. (1980. aastate algul andis sõjavägi paljudele maajadele valida, kas hävitatakse terve küla või nad hakkavad protestantideks. Tollane president R´ıos Montt oli fanaatiline fundamentalist, kes kasutas kodusõda usuliseks puhastustööks.1) Kektˇsi katoliiklased on seega küllaltki rahvuslikult meelestatud, näiteks kannavad nad alati rahvarõivaid, samas kui protestandid on varmamad keelt ja kombeid vahetama. Kodusõja kaheks pea- Rigoberta Mench´u miseks tulemuseks oligi ühelt poolt Guatemala saamine ainsaks riigiks Ladina-Ameerikas, kus protestandid moodustavad rahvast üle poole, ja teiselt poolt indiaani keelte kõnelejate suhtarvu langemine mõnekümne aasta eelselt 60 protsendilt 40 protsendile praegu (Indrek Park Ott Kursile 24.9.2005). suhtusid maajade kultuuri üleolevalt, olid valinud oma valitsus- vastaste rünnakute baasiks just maajadega asustatud läänepoolse Täpsustuseks tuleks märkida veel järgmist. Guatemala maajade mäestiku, kus indiaani talupojad pidid neid varustama toidu ja raskeim ja veriseim ajajärk algas 29. mail 1978, mil Alta Vera- peavarjuga. Guatemala sõjaväelaste juhitud ning USA admi- pazi maakonna kektˇsikeelses linnas Panzoses avasid sõdurid tule nistratsiooni toetatud julgeolekujõud ja hävitussalgad alustasid rahumeelsete demonstrantide pihta, tappes üle 100 mehe, naise põliselanike vastu metsikut terrorit, mille käigus küüditati üle mil- ja lapse. Maajade olukorda halvendas veel asjaolu, et Gua- joni inimese, tapeti 150000 ning kadunuks jäi 40000 maajat (Coe temalas mässama hakanud marksistlikud ladiinod, kes üldiselt 2005: 253). Olukord muutus alles detsembris 1995, mil maajade suhtes vähem vaenulik Guatemala valitsus sõlmis mässuliste

1 põhirühmadega rahu. ÜRO egiidi all peetud läbirääkimistel Kindral Jos´e Efra´ın R´ıos Montt (sünd. 1926, mõnedel andme- rõhutati inimõiguste ja põlisrahvaste identiteedi kaitsmise vaja- tel 1924) oli Guatemala president 23. märtsist 1982 kuni 8. augustini 1983. Tema ajal mõrvati üheteistkümnes indiaanikogukonnas igaühes dust. Juba 1984. a oli Maaja Keelte Akadeemia (Academia de las kuni 350 inimest, kusjuures iga viies ohver oli laps (vt Der Fischer. . . Lenguas Mayas) viinud Guatemalas läbi ortograaﬁa standardisee- 2001: 342–343). R´ıos Montt kandideeris presidendiks veel 2003. a rimise ning põlisrahvaste keeli hakati õpetama mitmes tuhandes lõpus, kuid Guatemala riigipeaks valiti siiski Oscar´ Rafael Berger Per- koolis. Maajad hakkasid kujundama ka oma poliitilist parteid, domo (sünd. 1946), kes on pärit Belgiast sisserännanud rikaste maaoma- mis on ennekuulmatu Ameerika maades, kus põlisrahvastik kuu- nike perekonnast (Der Fischer. . . 2004: 186–187). O. K. lub marginaalsete rahvarühmade hulka (Coe 2005: 255).

2618 5 2619 Maajamaa muutumisi Ott Kurs

Guatemalast on pärit kuulsaim maaja — Rigoberta Menchú võimalused maajade omakeelse kultuuri arendamiseks. Poolsaare Tum (pildil), Nobeli rahupreemia laureaat aastast 1992. maajad ongi viimastel aastakümnetel, alates 1970. aastast, innu- 9. jaanuaril 1959 Guatemalas sündinud kitˇseemaaja Rigoberta kalt arendanud oma kirjakeelt. Aastal 1981 loodud tähestikku MenchúTum on 31. jaanuaril 1980 koos 36 teise indiaanlasega täiendati 1984. a (Brody 2004), misjärel see tuli laiemalt kasu- Hispaania saatkonna ees tapetud põliselanike õiguste ja maade tusele. Põhiline uurimis- ja arenduskeskus asub Méridas. Enne eest võitleja Vicente MenchúPérezi tütar. Pärast ema Juana Tum Hispaania vallutust 1542. a kandis linn maajapärast nime Thó, K’otoja’ ja venna tapmist põgenes Rigoberta Menchú19. april- mis omakorda tuleneb vanemast nimest Ichkansihó (Mérida sot- lil 1980 kodumaalt Mehhikosse, kus jätkas omakorda võitlust siaalantropoloogi Miguel A. Güémezi kirjalik teade Ott Kur- põliselanike õiguste eest. 1983. a avaldas ta raamatu Me llamo sile 29.4.2005). Tugevaim positsioon on Yucatáni maaja kee- Rigoberta Menchúy as´ıme nacióla conciencia (Mina, Rigoberta lel samanimelises osariigis (Briceño Chel 2004), mille kesku- Menchúehk kuidas tekkis minu teadvus) ning seejärel hulga dek- seks ongi Mérida. Selle nn autonoomse ülikooli (Universidad laratsioone ja artikleid. 1990. a sai ta UNESCO preemia ning valiti Autónoma de Yucatán) juures tegutsev maaja kultuurikeskus kor- aastail 1992–1997 17 ülikooli audoktoriks (Fundación Rigoberta raldab keeleõpikute, sõnaraamatute (nt Diccionario... 1992) ning MenchúTum. 2004). maajakeelse ilukirjanduse väljaandmist. Mujal Yucatáni poolsaarel tegeldakse maaja keele ja kultuuri õpetamise ning uurimisega Campeche ja Quintana Roo ülikoolis. Põlisrahvastiku suurele YUCATAN´ JA SELLE ÄÄREALAD osakaalule vaatamata on Yucatáni koolides maaja keelt võimalik Lubjakivise maapinnaga tasasel Yucatáni poolsaarel (suurimad õppida siiski vaid algastmel (Güémez Pineda 2003). Kõige pa- kõrgused on u 300 müm) on kolm Mehhiko osariiki (Yucatán, remini on maaja keel säilinud kõrvalistes maakohtades (Güémez Campeche, Quintana Roo), mis hõlmavad kokku 133445 km2. Pineda 2000), kus seda pruugitakse kõnekeelena. Taastamaks seda Veel üsna hiljuti oli Yucatáni poolsaar mahajäänud põllumajandus- linnadesse kogunenud maajadel, kes on muutunud kaks- või ko- piirkond, rannikul tegeldi kalapüügiga ning kuivemas põhjaosas guni ükskeelseks (hispaaniakeelseks), korraldatakse nt Méridas ja eksporditava sisalkiu (henequen) tootmisega. Poolsaare niiskema teistes keskustes maaja keele kursusi, mida on võimalik võtta ka siseosa (selva) põliselanikud olid eriti vaesed ja suurematest kes- interneti vahendusel. kustest ära lõigatud (Bassols Batalla 1981: 173). Seoses kunst- Toogem siinkohal mõningaid näiteid Yucatáni maaja keelest: kiu kasutuselevõtuga vähenes maailmaturul nõudlus sisalkiu järele a ‘sina’, abal ‘ploom’, abalkan ‘oblikas’, ajal ‘äratama’, akkúun ning Yucatánil hakati arendama turismimajandust ja ehitama teid. ‘paigaldama’, aklax ‘kääbus’, aktáan ‘ees, vastas’, am ‘ämblik’, Nii rajati 1970. aastail seni tagasihoidliku majandusliku arenguga anil ‘asend’, aak’ ‘keel’, aal ‘laps, poeg’, áak ‘kilpkonn’, áalkab Quintana Roo Kariibi mere liivarannikuile võimas turismitööstus ‘jooksma’, a’al ‘ütlema, jutustama’, bak’ ‘liha’, baak ‘kont, luu’, eesotsas kuulsa keskusega Cancúnis (Noble et al. 2002: 945). Sel baak’ ‘juurduma, embama’, baax ‘lööma’ (Diccionario... 1992). viisil leidsid tööd ka suures vaesuses elanud indiaanlased. Kuid Yucatane’ 37,3 por ciento ku t’aano’ob maaya ixtak ho’op’éel koos sellega hakkasid nad ka tugevamini assimileeruma. ha’ab ti’o’ob ts’o’okole Oaxaca, Chiapas, Quintana Roo e Hi- 1 Tänapäeval elab poolsaarel kokku üle 3200000 inimese, kel- dalgo (Güémez Pineda 2003). Selle maajakeelse lausega tahan lest ligikaudu kolmandik kuulub põliselanike hulka. Tänu ta- sasele pinnamoele on sealsete maajade omavaheline suhtlemine 1Yucatáni [osariigis], kus 37,3% üle viieaastastest lastest räägib alati hõlpsam olnud kui mäestikus, mistõttu murdeerinevused maaja keelt, on olukord parem kui Oaxacas, Chiapases, Quintana Roos peaaegu puuduvad. Nii oleksid Yucatánil teoreetiliselt parimad ja Hidalgos.

2620 2621 Maajamaa muutumisi Ott Kurs ma rõhutada, et kuigi rahva ja keele nimena on hispaaniakeelse hävisid salapäraselt juba enne aastat 1200 pKr. Põhiosa muistsete maya eeskujul hakatud kirjutama ja rääkima maia’dest, on siiski maajade — kuulsate astronoomide, arhitektide ja kalendriloo- õigem nimekuju maaja, mis tuleneb sõnadest máay ‘kurnama, jate järglastest säilis ka pärast hispaanlaste vallutusi 16. sajan- nõristama’ ning ja’ ‘vesi’. Tähenduseks oleks seega ‘kurnatud dil. Tänapäeval kasutab umbes 22000000 Maajamaa elanikust vesi’, mis tuleneb Yucatáni looduse omapärast, kus lubjakivipin- esivanemate keelt üle 9000000 inimese: 7000000 Guatemalas, nas ei lase kujuneda maapealseil veekogudel ning vesi filtreerub 2000000 Mehhikos ning ülejäänud mõnisada tuhat Belizes ja maa-alustesse koobastesse, kust seda siis ammutatakse. Hondurases. Territoriaalselt ja kultuuriliselt jagunevad maajad Yucatáni poolsaare äärealade põlisrahvastest tuleb nimetada kaheks: Lõuna-Guatemala ja Chiapase mägimaajad ning Yucatáni veel naftarikka osariigi Tabasco (25267 km2, kokku ligi 1900000 poolsaare, Tabasco, Põhja-Guatemala ja Belize tasandikumaajad. elanikku, pealinn Villahermosa) keskosa viies omavalitsusüksuses Käitumuslikult võiks mägi- ja tasandikumaajasid ehk võrrelda vas- elavaid tˇsontale (omakeelselt yokot anob), kes on keeleliselt väga tavalt Kaukaasia ja Volgamaa põlisrahvastega, kes kuuluvad Vene- lähedased tˇsolidele ja tˇsortiidele. Seoses tˇsontalide suhteliselt maa koosseisu. Kuni viimase ajani puudusid tihedamad sidemed väikese osakaaluga osariigi rahvastikust kasutavad nad teise kee- mägi- ja tasandikumaajade vahel. Mägimaajade võitlus, paiguti lena hispaania keelt (Chontales de Tabasco. 2004). isegi relvavõitlus oma majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste Yucatáni maaja keel on levinud ka Belizes (aastail 1862–1981 õiguste eest 1970.–1980. aastail tõi kaasa vajaduse omavahelise Briti Honduras, mille liitmist 23. departemanguna taotles kaua koosöö arendamiseks. Suurt osa selles etendas kitˇseemaaja Ri- aega Guatemala; 22965 km2, kokku 253000 elanikku), eriti selle goberta MenchúTumi (sünd. 1959) sihipärane tegevus, mis viis põhjaosas, kuhu nende esivanemad põgenesid Kastide sõja ajal. maajade hääle maailma avalikkuseni. Praegusel ajal on omavahel Muud maajade rühmad Belizes on mopanid ja kektˇsid (Eltring- rohkem konsolideerunud tasandikumaajad, kelle juhtiv kultuuri- ham, Fisher, Stewart 2001: 562). keskus asub Méridas. Teatud edusamme omavahelises koostöös on viimasel ajal märgata ka mägimaajadel, eriti Guatemalas, kus rahva majanduslik ja sotsiaalne olukord oli kõige raskem. Hilju- tised ilmingud annavad lootust, et olukorra edasisel paranemisel KOKKUVÕTTEKS võiks Guatemalast kujuneda isegi tänapäeva Lõuna-Aafrika Va- bariigi tüüpi riik, kus omaaegsete kolonisaatorite levitatud keele Ameerika põlisrahvaste rühmadest kuuluvad maajad tugevamate ja kultuuri kõrval võiks kindel koht olla ka põlisrahvaste keeltel ja hulka. Maajade põhiline asuala ehk Maajamaa hõlmab kolm kultuuridel. Mehhiko osariiki (Yucatán, Campeche, Quintana Roo) Kariibi mere ja Mehhiko lahega piiratud Yucatáni poolsaarel ning sellest edelasse jääva Chiapase ja Tabasco osariigi, samuti Guate- mala ja Belize riigi ning El Salvadori ja Hondurase lääneserva. Kirjandus Selle umbes 370000 km2 suuruse piirkonna pinnamood ja kliima on väga vaheldusrikas: põhjapoolmikus valdab tasane põõsastike ´ ja ürgmetsadega Yucatáni lubjakiviplatoo, keskosas tulemägede Bassols Batalla, A. 1981 = Bassols Batalь , Anhelь, Зkonomiqeska geografi Meksiki. Moskva: Progress. ja järvedega Sierra Madre mägialad ning lõunas kitsas Vaikse 183 s. ookeani rannikumadalik. Maajamaa kuulsate varemete — Copá- B r i c e ño C h e l , Fidencio 2004. Lengua e identidad entre los mayas de ni (Honduras), Tikali (Guatemala), Palenque (Chiapas), Chichén la pen´ınsula de Yucatán. http://www.mayas.uady.mx/investigaciones/ Itzája Uxmali (Yucatán) jt kohal olid kunagi suured linnad, mis sociolin/lengua.html. 10.11.2004

2622 2623 Maajamaa muutumisi Ott Kurs

B r o d y , Michal 2004. A la letra un microanálisis de grafemas variantes H a n k e w i t z , Sten A. 2004. Teadlane: inimene võis Ameerika mand- en maya yucateco actual. http://www.mayas.uady.mx/investigaciones/ ril olla juba 50000 aastat tagasi. — Eesti Päevaleht. 18.11 sociolin/brody.html 10.11.2004 H a y w o o d , John 2000. Maailmanhistorian Atlas. Köln: Könemann C h i a p a s e n I n t e r n e t. http://www.elmundomaya.com/guia/mex/ Verlagsgesellschaft GmbH. 240 S. [“Mayat ja atstekit”, lk 104–107] chiapas/index.htm. 12.11.2004 H u a s t e c o s d e V e r a c r u z — Teenek. http://www.cdi.gob. C h o l e s. http://www.cdi.gob.mx/index.php?id seccion=274. mx/index.php?id seccuio=285 18.11.2004 17.11.2004 Huastecos de San Luis Potos´ı—Teenek. http://www.cdi. C h o n t a l e s d e T a b a s c o. http://www.cdi.gob.mx/index.php?id gob.mx/index.php?id seccuio=283 18.11.2004 seccion=279. 17.11.2004 Keelteatlas . 2000. Tallinn: Koolibri. 224 lk C h u j. http://www.eccnet.com/missions/p n a/perfiles/chuj.html. K r u t z i n n a , Benjamin (ed.) 2003. Central America. London, Ba- 25.11.2004 singstoke and Oxford: Macmillan Ltd. 699 pp. C o e , Michael D. 2005. The Maya. Seventh edition, fully revised and K ü b l e r , J. 1979. Guatemala. — Kleine Enzyklopädie. Weltgeschichte. expanded. With 186 illustrations, 20 in colour. London: Thames & Bd. 1. Leipzig: VEB Bibliographisches Institut, S. 437–440 Hudson. 272 pp. L a c a n d o n e s. http://www.cdi.gob.mx/index.php?id seccion=293. C o m i s i ón n a c i o n a l para el desarrollo de los pueblos ind´ıgenas. 17.11.2004 http://www.cdi.gob.mx/index.php. 17.11.2004 L e g i s l a c i ón i n d ´ı g e n a nacional e internacional. http:// D e r F i s c h e r Weltalmanach 2002. Zahlen, Daten, Fakten. 2001. www.cdi.gob.mx/index.php?id seccion=12. 17.11.2004 Frankfurt am Main: Fischer Taschenbuch Verlag. 1406 Sp. L e n g u a s y c u l t u r a s del México moderno. Indice´ por lenguas. D e r F i s c h e r Weltalmanach 2005. Zahlen, Daten, Fakten. 2004. http://www.sil.org/mexico/23e-Lenguas.htm. 25.11.2004 Frankfurt am Main: Fischer Taschenbuch Verlag. 799 S. L’état du monde. Annuaire économique et géopolitique mondial D i c c i o n a r i o Básico Español Maya Español. 1992. Mérida: Yuca- 2004. 2003. Paris: La Découverte. 668 p. tán México: Maldonado Editores. 134 pgs. (http://www.mayas.uady. L e y G e n e r a l de Derechos Lingü´ısticos de los Pueblos Ind´ıgenas. mx/diccionario/index.html. 31.10.2005) Jueves 13 de marzo de 2003. http://www.mayas.uady.mx/investiga- Diversidad etnolingü´ıs t i c a. http://www.cdi.gob.mx/index. ciones/sociolin/leyesp.html. 10.11.2004 php?id seccion=90. 17.11.2004 L o s M a y a s H o y . http://www.elmundomaya.com/info/histo/may Eltringham,Peter,JohnFisher,IainStewart 2001. The Maya hoy.htm. 12.11.2004 World. London—New York—Ringwood—Toronto—Auckland: M a m e s . http://www.cdi.gob.mx/index.php?id seccion=295. Rouh Guides. 601 pp. 17.11.2004 F r y d 1958 = Frid, Norbert. Ulybawa s Gvatemala (pu- M a n , John, Chris S c h ü l e r , Geoffrey R o y , Nigel R o d g e r s 2001. tevye oqerki i zarisovki). Moskva: Geografgiz. 368 s. Mööda maailma: Teejuht kõige põnevamatesse paikadesse. S.l.: Kar- Fundaci ón Rigoberta Mench úTum. http://www.frmt.org/in- rup. 224 lk dex.php?module=ContentExpress&file=index&func= display&ceid= M a p a s h i s t ór i c o s. http://www.uady.mx/sitios/mayas/cartografia/ 1&meid=7. http://www.frmt.org/index.php?module=ContentExpress hist1.html. 14.5.2005 &file=index&func= display&ceid=2&meid=9. 12.11.2004 Metspalu,Mait,KristiinaTambets 2004. Aasiaasustaminekaas- Guatemala — Belize. 2000. Clermont-Ferrand: Michelin Travel aegse inimese poolt: tulvavesi piki India ookeani rannikut. — Ülo Publications. 384 pp. Mander, Ott Kurs (toim.). Geograafilisi uurimisi aastatuhande vahe- G ü ém e z P i n e d a, Miguel A. 2000. La lengua maya en Yucatán: una tusel. (Publicationes Instituti Geographici Universitatis Tartuensis, perspectiva sociodemográfica. http://www.mayas.uady.mx/investiga- nr 89.) Lk 44–62 ciones/sociolin/consideraciones.html. 10.11.2004 Noble, John, Susan Forsyth, Ben Greensfelder, Morgan G ü ém e z P i n e d a, Miguel A. 2003. Consideraciones sobre la lengua Konn, Monica Lyon, James Lyon, Michele Matter, Alan maya en Yucatán. http://www.mayas.uady.mx/investigaciones/socio- M u r p h y , Andrew Dean N y s t r o m , Vivek W a g l é, Allison lin/miguel.html. 10.11.2004

2624 2625 Maajamaa muutumisi Ott Kurs

W r i g h t 2002. Mexico. Melbourne—Oakland—London—Paris: lk 1408–1424), “Tartu teadlased ja Vene Geograafia Selts” (koos Linda Lonely Planet Publications. 1039 pp. Kongoga, 1996, nr 11, lk 2284–2296), “Kakskeelne Lotring” (1997, Popol Vuh. Kitˇseemaiade raamat. 1999. Tartu: Ilmamaa. nr 10, lk 2045–2062), “Turgi riikide kohanimed” (1998, nr 5, lk 1036– 239 lk 1051), “Endel Varep asulastiku uurijana” (2000, nr 8, lk 1711–1729), S c u r l a , Herbert (ausgewählt und eingeletet von) 1978. Durch das “Krimmitatarlaste tänane päev” (2002, nr 1, lk 78–88), “Salme Nõmmik: Land der Azteken. Berichte deutscher Reisender des 19. Jahrhunderts aus Mexiko und Guatemala. Berlin: Verlag der Nation. 528 S. Aeg, ruum, ideed” (2002, nr 3, lk 497–508), “Afganistan ja afgaa- Sommerhoff, Gerhard, Christian Weber 1999. Mexiko: Geo- nid” (2002, nr 8, lk 1699–1711), “Kreeklased Krimmis” (2004, nr 7, graphie, Geschichte, Wirtschaft, Politik. Darmstadt: Wissenschaft- lk 1473–1495); lisaks 15 arvustust ning järelsõnu ja tõlkeid. liche Buchgesellschaft. 396 S. Z u b o v 1963 = Zubov, Aleksandr A. Qelovek zasel et svo planetu. Moskva: Geografgiz. 175 s. T o j o l a b a l e s . http://www.cdi.gob.mx/index.php?id seccion=351. 17.11.2004 T z o t z i l e s , T z e l t a l e s . http://www.cdi.gob.mx/index.php?id seccion=357. 17.11.2004 V e n t u r a P a t i ño, Mar´ıa del Carmen 2003. Disputas por el gobierno local en Tarecuato, Michoacán, 1942–1999. Comunidad ind´ıgena, instituciones del gobierno y part´ıdos pol´ıticos. Zamora: El Colegio de Michoacán. 239 p.

OTT KURS (sünd. 1939) on lõpetanud Tartu ülikooli geograafiaosa- konna 1963. aastal. Geograafiakandidaat 1971. a Tartus. Tartu üli- kooli inimgeograafia erakorraline professor, Helsingi ülikooli audoktor. Akadeemias avaldanud artiklid “Eesti Vabariigi asendi ja piiride uurimi- sest” (1990, nr 6, lk 1252–1259), “Ingeri põliselanike saatus” (1990, nr 7, lk 1484–1499), “Krimmitatarlased” (1991, nr 2, lk 321–344), “Hõimud hääbumas: Karjalased Ida-Karjalas” (1992, nr 1, lk 120–136), “Ed- gar Kanti teaduspärand” (1992, nr 3, lk 578–606), “Euroopa ruumiline taassünd” (1992, nr 5, lk 899–911), “Halduspoliitilised ruumid” (1992, nr 12, lk 2613–2630), “Eesti piirid Euroopa riikide taustal” (1993, nr 3, lk 451–468), “Sakslased Venemaal” (1993, nr 7, lk 1452–1483), “Poliit- geograafia arengulugu” (1993, nr 12, lk 2640–2666), “August Tamme- kann teaduses ja kultuuris” (1994, nr 8, lk 1720–1737), “Etnilised vähe- mused ja uusasukad Eestis” (koos Eiki Bergiga, 1995, nr 2, lk 260–275), “Johannes Gabriel Granö Eestis” (1995, nr 5, lk 1057–1077), “Poliitgeo- graafia Eestis” (1996, nr 1, lk 137–151), “Marid ja Marimaa” (1996, nr 7,

2626 2627 VALIK UKRAINA LUULET

Juri Andruhhovõts,ˇ Natalka Bilotserkivets, Jaroslav Dovgan, Oleg Lõsega,ˇ Marta Potsõnaikoˇ Tolkinud˜ Harald Rajamets ja Ain Kaalep

Juri Andruhhovõtsˇ DIDAKTILINE ETENDUS BOGUSLAVSKI TEATRIS

Sügava mulje jättis Lvivis see, kuidas üks näitleja avas sarku inimeste luustikega; kui kirikut teatriks ümber ehitati, oli unustatud keldrikorruselt ammused koolnud ära toimetada. I. Krõpjakevõtsˇ Ajaloolised uidangud Lvivis Aus publik, kergelt raputavaks mõnuks, et tekiks terav värskus südameis, nüüd esitame maa alt leitud konte. Hea publik, kõik me tallame siin luid kui põrandat. Need lamavad, nii kõvad kui maja vundament, siin meie all ja neil on juurteks nähtamatud tuled. Las nende luude valgus täita teid. JÜRI KASK (1969)

2629 Valik ukraina luulet Valik ukraina luulet

Teil loozidesˇ on õdus nagu süles Või ehk uljaspea, kes müütab küpseid kirsse, ja trambib väljamüüdud galerii; patust musi-marja röövida talt püüab? nii tormakalt te plaksutate käsi, Või on kaval kaupmees toredasse siidi kui oleksid nad surnud teie süül. äkki mähkinud mu truudusetu imme? Hea publik, tasem! Ah, seal turul on ju ahvatlusi palju! (Lühtrilt tilgub vaha... ) Seal näed asju, mida unedki ei näita. Las surnud olla surnud, neil ükskõik, Vahest on mu puhas, armas tüdruk ent meie — raiad inimkonna kehal — meelitatud Musta Kivimajja? küll näljas, geniaalsed, elus veel. Või ta ise tardunud on kiviks Siis päästke meid! Lornjettidega näete ning nüüd seisabki seal kui Diana. me galateade kõhna veretust. Öösiti ent kivist nooli ammub, Siis andke leiba, siduge meil haavu — teadmatusse kaotatu, mu akendesse. eks ole me kui inimesed kõik. Trallallaa trallallalla Siin mängime küll kuningaid ja printse, trillallalla trilla tralla ent, seljas kotjad pleekind keebid, siit tiide liide alleaa... meil tuleb ööks mansardidesse minna, KASARM et magada seal, sängiks mõni laud. me ei näegi teda õieti ega tea milline ta on SILMAMOONDAJA ROMANSS me ju jookseme tast enne koitu välja Olen igatsusest hobusena peru — tagasi tuleme kui juba pimedaks läheb mine ära minust, kibe tusk ja mure: kindel see et ta on kivihoone minu armastus on läinud kuskil Turul veel nüüdki on tal küljes renessansi ja baroki vahel kaotsi. husaarirügemendi tallide hobusehigi ja heinte lõhna näib et tal on kivist trepid Olen igatsusest väsinud ja haige, aga kui kõõbime ta igavesti musta põrandat sellest leierkastil mängin teile lugu. klaasitükkide ja nüride ziletiteradegaˇ Minu kallim kadus ära keset Turgu siis näib nagu kraabiksime suure valaskala selga kolme sajandi eest laadapäeva käras. kes on madalikule kinni jäänud Taas ta edvistab ehk lihunike juures, novembri pimeduses kell kuus hommikul kes seal leti taga kõrguvad kui rahnud, luikab äratuse pasun nuge põlle vastu pühivad ning aina, lahutades igamehe tema öisest tüdrukust silmad kissis, teda vahivad kui kõutsid. ja kapralite kähedate ähvarduste saatel

2630 2631 Valik ukraina luulet Valik ukraina luulet

hüppab teine rühm alla esimesele pähe sanitar tõreleb vahel kedagi me ei suuda kuidagi silmi avada ja käed kes on muuseumivaibale kalossidega jälgi teinud sirutuvad ikka veel tüdrukute poole kes ujuvad ära mängime doominot vaatame aknast välja ja nõnda algab päev vahel kantakse kasvuhoonest ja lehtlast mööda kedagi keda katab jäik tärgeldatud lina HAUAKAMBER sööme õunu ja näe olemegi kokku tulnud terve suguselts meie silmis on ikka enam selgust kui kalmistuteenrid lõikasid ära hilja ööni jutustame tasakesi anekdoote ebakindla kiire meist viimase järel samal ajal kuulame olime taas koos nagu parimatel aegadel millal lõpuks ilmub metsavööndist kui olid börsimängud see pimestav kaugsõidu-ekspress ﬁakrisõidud ballid pühapäeviti linnaäärses klubis ILUAIA OTSIMINE lamame kõval põrandal Veel natuke — ja sa lähed hulluks marmorise kupli all õnnest, et võid läbi tungida neist põõsaist. mis on raske langenud lehtedest ja vihmaveest “Maasikas,” kordad sa, “vaarikas, kuid ikkagi viisakas seltskonnas sõstar, murakas, sarapuu, karusmari!” paremal käel suhrumagnaat Ja taas, nagu loitsides, algusest peale. vasakul ooperitenor me ei kuule kuidas voolab vesi kohiseb tuul aga Ehmatatud linnud tiirlevad mõne aja mõnikord sügaval ööajal võpatame ning siis istuvad sulle õlgadele. kui noored lõugavad siivutut laulu Sipelgad ronivad üles minnes hilja tantsuõhtult su jalgade tüvesid mööda. töölisaguleisse Veel natuke — ja sa hakkad värisema HAIGLA naudingust surra neis põõsastes, silitades sooje rebaseid, me jääme üha kergemaks kes jooksevad sul üle raja; kell kümme hommikul pärast protseduure läheme välja veel natuke — ja sa astud üle... kõik ühesuguste ﬂanellist pidzaamadegaˇ meie liigutustes on aina enam kaaluta olekut Iluaia piiri pole näha. kõnnime vana mõisa pargis Seda võimalik et ei olegi, ehk küll mängime doominot vee ääres kipsist suplejanna juures vana Peetrus seisab nagu hirmutis, pärast lõunat mängime doominot palateis

2632 2633 Valik ukraina luulet Valik ukraina luulet

peletades aiast eemale ja provintslikul asemel nutsin ma väsinuks ennast igasugu jätiseid, kes ihkavad maiustada sirel aknasse vilksas nii põlglikult roosa ja peps õuntega... rongi rütm oli ühtlane armunud vaatasid loiult kuidas hingeldas räpane lavats su raskuse all Ükskord ilmneb, et su ekslemine aga labane vaksalikevad küll vaiksemaks jäi pole olnud asjatu. Jättes teravate okste külge me ei sure Pariisis jah nüüd mina tean seda kindlalt särgi ja naha jäänused, sel provintslikul asemel higi ja pisaraid täis rabeled ikkagi läbi, tihkeimasse seda konjakit sulle ka kindlasti keegi ei anna hapniku ja valguse saali! ega trööstida meid enam kellegi suudluski või enam pimedus ringe ei tee Mirabeau’ silla all Nagu ennegi sosistad siis otsekui loitsides: “Leeder, liialt oleme solvanud loodust ja kibedalt nutnud lodjapuu, mustikas, kibuvits, sirel!” liialt armunud nii et mõnd armukest häbistas kirg Tunned ära iga soonekese liialt värssegi loonud poeete nii põlates lehtedel ja iga marja ning liivatera, iial sest kõigel on oma nimetus — nemad tõesti ei luba meil surra Pariisis nagu maa peal, nõnda ka taevas. ja vettki Mirabeau’ silla all nemad piiravad tihkes konvois Natalka Bilotserkivets ROOS ME EI SURE PARIISIS Nüüd aeg on kohver pakkida ja minna. Ma suren Pariisis neljapäeva õhtul. Ei teagi, mida võtta, nii et saaks Cesar´ Vallejo küll kerge kandam, aga siiski leida juba unuvad jooned ja lõhnad ja värvid ja helid võiks kohe kõike, mis on tarvis sul. väsib silm kustub kuulmine hülgab sind lihtnegi rõõm Eks paar-kolm harja, seep ja käterätik. oma hingele järele sirutad nägu ja käsi Ja puhas pesu, et kui tuleb hetk, aga kõrge on liiga ta lend enam püüda ei saa mil armukest või Jumalat sa kohtad, ega jäägi siis muud kui vaid vaksal kus viimast perrooni sa oleks puhtas pesus nii või naa. lahusolu hall vaht täidab paisuva pilvena ning Umbrohus ühes unustatud nurgas minu kaitsetuid peopesi ähmaseks pühkida püüab on taevalikus tihnikus üks roos. ja mu huultele roomab nii vastikult magus ja soe Just nagu Blake’i müstiline kujund — jäänud armastus on aga tarbetu seegi nüüd näib roos, kelle armuihaldus on tõuk.

2634 6 2635 Valik ukraina luulet Valik ukraina luulet

Lill avab oma nõidusliku üsa Sinu tüdrukule (aga see olin mina) ning väriseb ja ilmsalt eirab mind. hakkas ta silma otsekohe, Ja kogu luule — ainult norg ja häbi, sest te võisite teda kanda kordamööda. oh armas, kallis, õnnetuke lill... Ja oli midagi liigutavat liiga laius õlgades VASIKANAHKA JOPE ja liiga pikis varrukais ja tõelise mehe lõhnas, See oli siis, kui impeeriumid olid juba üsna mädad kui ilus poisikäsi lebas ja viimased tapetud langesid viimastele müüridele ta lamedal päevitunud kõhul ja sina sattusid esmakordselt teisele poole müüri — (tüdruk aga oli juba rase, teist kuud), perestroika, tulevaste liidrite kohtumine, ning ülal pilvede vahel ujusid kollases allveelaevas kuidas meil üles ehitada Euroopat ja muu plää-plää tummad ilmsüütult tapetud vasikad. Euroopa ülikoolide haljal-haljal rohul. Jää sinna, kui võid, ütles sulle su tüdruk, ära tule siia tagasi, siin pole oodata midagi head Jaroslav Dovgan (nii lõpuks läkski). Kuid sa tulid tagasi: *** seljas kollane nahkjope, ostetud täiturult Liverpoolis viimase viie naela eest, mis säästetud busside Inimsilmad on nagu õunad ja tasuliste tualettide pealt — täis valgust. tänu tugevaile jalgadele ja õhtustele põõsastele Laman sügavas valguses metsikute kollaste õite terava lõhnaga. maa peal. Minu kohal nagu palve Sa ei suutnud teda ostmata jätta — ta oli juba retro; seisab mu vari. vahest oli ta koguni kakskümmend aastat peetud ja mõni vana krõnks oli teda kandnud juba kuuekümnendail, *** ning kulunud vasikanahale olid jäänud mälestused Sai tuhaks paber — mina elan ikka. kommuunist ja hipist, biitlitest ja marihuaanast. Sark, mets ja raamat tules tuhaks said, Rinnataskus oli alles sedel telefoninumbriga; kuid mina elan veel. Tean ise vaid, see ajas sind lausa närvi, et minu süüst see raamat kuskil rääkis. sest põhimõtteliselt oleksid võinud millal tahes helistada ja teada saada, mis on saanud *** tollest krõnksust, oli ta siis Paul, John või George, Sellest ma ei sure veel, et maailmas tuleb sõda, ja miks tema jope nüüd oli müüki sattunud — ennem sellest, et ei pea minu värsi väärseks teda. viie naela eest Liverpooli täiturul.

2636 2637 Valik ukraina luulet Valik ukraina luulet

Ta ju — Oleg Lõsegaˇ oh mu vaev ja rist! TALV TÕSMENÕTSJAS Ta ju — Issand halastaja! Laul 212 Kalla kähku peeker täis, valget voodit kasta vaja. Nii palju kõrkjasse kasvanud supertähti... Rohi õitseb, paljas maa, Kusagil seal langeb rohelisi tähti. laulab Tom Jones haljast-haljast rohust. Lõikab silmi. Küla ka Sellisel ööl mängivad meenub: praaliti seal tihti. kaneeliga ülepuistatud kännuseened männikus kuupaistel ringmängu. Surma-parka, et ta nii Kuidas tahaksin ma minna pole minu värsi väärne, tagasi seda Linnuteed, sinu peekri tühjaks joon... künda lahti veel sooja tolmu... Valge voodi — Lethe värav. Sellisel ööl Sellest ma ei sure veel... avanevad suurimad ooperiteatrid — neile, kes merel, neile, kes ei maga. *** Ella Fitzgerald Pea meeles, et siin ja näe seal võiab end sinise saviga... kasvasid puud. Me ei kao selles maailmas! Ja ka sinu tare on puu ja savi. Iialgi, iialgi ei hakka ma nukrutsema — Ja kui suvel õhtuti otsekui puu kummargil üle vee... sätite end muldrikule või pingile istuma Laul 352 ja heietate mälestusi, pea meeles, Kui te nii väga ihkate hubasust, naabrite aknaist kui te nii väga tahate sõnakesegi juttu ajada, jälgitakse kui te nii väga tahate kas või natukestki soojust, sind ja seda, mis teil toimub. siis ärge minge puude juurde, seal teid ei mõisteta, Kardinate tagant kuigi arhitektuur on neil lihtsalt kosmiline vaatavad siis need puud, ja korstnaist keerdub läbipaistvat suitsu... mis seal ja siin Ärge minge nende pilvelõhkuja-mägede juurde: kunagi ammu kasvasid. tuhandendalt korruselt võidakse teile pähe puistata hõõguvaid süsi. Kui teil on juba säherdune valu sooja saada,

2638 2639 Valik ukraina luulet Valik ukraina luulet

siis minge lumme tuisanud juurviljaaeda, püünistest ja lõksudest Tõsmenõtsja ümbruses — seal tara ääres on mädarõika üksildane tare... kus rebane, kus mäger tõmmanud välja verise käpa. Ja näe, ongi mädarõika kehvake tare. Ära mine meilt ära — Kas valgust paistab? Paistabki, ta on alati kodus. toon sulle oma turjal Nadvirna tagant mägesid Koputage mädarõika tare aknale, koputage uksele, ja teen kõrge valli ümber. koputage — ja teile tehakse lahti. Toon sulle tuule Dnisteri tagant. Ära mine meilt ära. Laul 55 Las ümbruskonnas kõik pealegi künda ja külvata Maga, mu armsake, kõik uinub, ja las aiad õitseda, joonud vastu ööd jõest piima. aga sina jää meiega. Äratuskella numbrilaud Jahimehed tulevad tagasi, koerad ei jää vait — on kasvanud kuiva kõrkjasse, tukub... ja jälle tühjade kätega... Su kätki naeratas lahkumiseks Tõlkinud Harald Rajamets lumivalget naeru, hakkas tuules kõikuma, rippudes unede varal taeva küljes... Marta Potsõnaikoˇ Ma palmitsen sul homseks juuksed, *** hommikul kummardun su üle, härmas, paelad eredad, purpurpunased... Karm mõte Maga, mu armsake, kõrkja majas põleb küünal, kasvab sõnaks minu, kodutu läidetud. oodates juhust paisata Jää on ülal su kohal, jää on su all. segi mu maad ja ilma... Leek soojendab mälu üles... ***

Laul 4 Silla teen ämblikuvõrgust kannatuskuristiku kohale Veel on jäänud suur põhjata toober... ja püüan vähemalt mõttes Veel, kui tuhnida sahtlites, teisele kaldale jõuda... võib end nõelaga torgata. *** Ilma põhjata sõrmkübar. Veel minu mäletuses värskelt värvitud nahad Saabub päev laiali laotatud ahju peal ja põrandal. ja me kõik jätame maha Kõikjal mahajätmise, karusnaha ja leiva lõhn. oma kummituslaeva — Talv, ära mine meilt ära. käimaks kohmakal kõnnil Alles eile räägiti mulle mööda tallatud teid.

2640 2641 Valik ukraina luulet Valik ukraina luulet

*** NATALKA BILOTSERKIVETS (sünd. 1954) on luuletaja ja krii- tik. Elab Kiievis. Tema luule on üks paremaid uusmodernistliku Poole tee peal suuna väljendusi ukraina kirjanduses. Luulekogud: Ballaad alistuma- tabas Sinu pilgu tuist (1976), Minu südame maal (1979), Maa-alune tuli (1984), Novem- igavik... ber (1989), Allergia (1999). *** JAROSLAV DOVGAN (sünd. 1956 Mõkõtõntsi külas Ivano-Frankivski lähedal, kus elab ka praegu) lõpetas 1981. a Gorki-nimelise Kirjandus- Ära löö minu sõnu risti, instituudi Moskvas. Praegu Ivano-Frankivski kirjastuses “Lileja-NV” ära otsi neist teesklust, toimetaja. Ta abikaasa on eestlanna Saaremaalt. sest juba me käime rajal, Tema loomingu allikaks on meditatsioon. Luulekogud: Tˇsõslobog (1989), 1999 (1997), Vaatleja (2004). Luulet on tõlgitud vene, rootsi ja kus kõneleb pilk... inglise keelde. Siinsed luuletused on tõlgitud kogust Vaatleja. *** OLEG LÕSEGAˇ (sünd. 1949 Tõsmenõtsjas Ivano-Frankivski lähedal) Siin on hämarus mahe, on luuletaja, prosaist, esseist ja tõlkija. Elab ja töötab Kiievis. Luule- siin igal sõnal on kaal... kogud: Suur sild (1989), Lumele ja tulele (2002); tõlkinud hiina keelest Vanahiina jutustused (1990, koos I. Zujeviga). Ja Sina, kas söandad Loomingus on tunda ida meditatiivsete praktikate mõju, eriti tema sellest lävest astuda üle? müsteeriumis “Sõber Li Bo, vend Du Fu. . . ” Enim on tema loomingut mõjutanud vanahiina filosoofia ja luule ning 19.–20. sajandi anglo- Ellen Dovgani reaaluse toel ameerika kirjandus. Ta on tõlkinud T. S. Elioti, Ezra Poundi, Mark tõlkinud Ain Kaalep Twaini jt töid. 2000. aastal sai Lõˇsega PEN-klubi iga-aastase preemia parima luuleraa- matu eest, mis on tõlgitud inglise keelde — The Selected Poems of Oleh ˇ JURI ANDRUHHOVÕTS (sünd. 1960) on luuletaja, prosaist, es- Lysheha (1999, tõlkinud James Brasfield). seist ja tõlkija; elab Ivano-Frankivskis. Aastail 1997–2000 oli Uk- raina Kirjanike Assotsiatsiooni asepresident. Luulekogud: Taevas ja MARTA POTSÕNAIKOˇ (sünd. 1952 Zulõniˇ külas Lvivi oblastis) on väljakud (1985), Kesklinn (1989), Eksootilised linnud ja taimed (1991), lõpetanud Franko-nimelise Lvivi ülikooli füüsika erialal ning aspiran- Laulud “Mertvõi Piveni” jaoks (2004), Eksootilised linnud ja tai- tuuri Ukraina Teaduste Akadeemia juures asuvas matemaatikainstituu- med lisaga “India” (2002; siit on tõlgitud ka siinse valiku luuletu- dis. On matemaatikaõpetaja Lvivi tehnikaülikoolis. Luulekogud: Vai- sed); proosateosed: Rekreatsioonid (1992), Moskoviaad (1993), Perver- kinud sammud (1997), Alandlikkuse lävi (2004). Viimasest pärinevad sioon (1996), Kaksteist võru (2003); esseekogumikud Desorientatsioon ka siin tõlgitud luuletused. paikkonnas (1999) ja Minu Euroopa (2001, koos A. Stasjukiga). Ta on tuntud ukraina kirjandusliku rühmituse “Bu-Ba-Bu” patriarh. * Rühmitus asutati 1985. aastal Lvivis ja korraldas 1987–1991 23 kont- Ellen Dovgani koostatud autoritutvustuste (v.a M. Potˇsõnaiko) allikas serdiga luuleõhtut. “Bu-Ba-Bu” esindas protesti tolleaegse ühiskonna on Pleroma 2005: Väike Ukraina aktuaalse kirjanduse entsüklopeedia vastu; ühena esimestest ukraina kirjanduses taastas see karnevali- ja bu- (2000). Täname E. Dovgani abi eest tõlgete avaldamisel. Toimetus. fonaaditraditsiooni. Andruhhovõtˇson 20. sajandi lõpu ukraina luule üks eredamaid isiksusi. Ta looming mõjutab ukraina kirjandusprotsessi, suuresti tänu temale on hakatud Läänes huvituma ukraina kaasaegsest kirjandusest. Tema teoseid on tõlgitud poola, inglise, saksa, vene, ungari, soome jt keeltesse.

2642 2643 SÜNDMUSI 1905. JA 1906. AASTAL

Koostanud Voldemar Juhandi

1905. JAANUAR. 20. (7.) Peterburis üldine tööliste streik. 21. (8.) Riias algab streik. 22. (9.) Peterburis laiaulatuslikud meeleavaldused tänavail, kokku- põrked rahvahulga ja sõjaväe vahel, mitusada surnut. Tartus õhtul töölis- te meeleavaldus raekoja ees; kogunemisel pole otsest eesmärki; politsei ajab demonstrandid laiali. 24. (11.) Moskvas üldine streik. Ajalehed Peterburist jäävad tulemata trükitööliste streigi tõttu. 25. (12.) Riias streigivad kõik vabrikud. Tallinnas üldine streik; avalikke maju lõhutud ja põletatud. 26. (13.) Tallinnas tööliste koosolekud; streigiküsimused, asemikkude valimine. Ajalehed ei ilmu.

1905. I. 1905. Aasta Seltsi üleskutse. II. 1905. ja 1906. aas ta sündmusteloend. [Tartu:] 1905. Aasta Seltsi väljaanne, 1930, lk 5– 15. Originaalis leidub teksti ees järgmine märkus: “Alljärgnev sündmustiku ülevaade on koostatud (üliõp. V. Juhansoni [Juhandi] poolt) üldiseks orienteerumiseks vastavate tähtpäevade mälestamisel, samuti ka mälestiste koostamisel “1905. aasta Seltsi” jaoks. Kuupäevade märkimises on aluseks võetud uus kalender, kuna JÜRI KASK (1970) sulgudesse on paigutatud ka vana kalendri daatumid.” Avaldame kronoloogia keeleliselt veidi redigeeritult.

2645 Sündmusi 1905. ja 1906. aastal Sündmusi 1905. ja 1906. aastal

26.–27. (13.–14.) Riias verised kokkupõrked sõjaväe ja tööliste vahel. 15. (2.) Järvamaal mõisates tööliste tõrkumisi; nõutakse palgakõrgendust. 27. (14.) Tallinnas tööliste saatkonna läbirääkimised vabrikuvalitsusega 17. (4.) Eestimaa vabrikutööstuse komisjon otsustanud lubada töölis- ei anna kokkulepet. Tööliste kokkupõrked sõjaväega: päeval — sa- vanemate instituudi sisseseadmist. Suurvürst Sergei Aleksandrovitˇssur- damas, öösel — Lutheri vabriku juures; surnuid ja haavatuid. Tartus matud. Ülikooli nõukogu otsustab, et pole võimalik alustada õppetööd. meeleavaldused tänavail (alaealiste hulga poolt); lõhutakse üks viina- 19. (6.) Tartus üliõpilaste koosolekul otsustatakse streikida poliitilistel pood. põhjustel 1. septembrini. 28. (15.) Tallinnas Lausmanni heinamaal tööliste koosolek, säält lii- 20. (7.) Tartus katkestatakse töö mitmes vabrikus. Tööliste salgad uulit- gutakse Mayeri vabriku juurde, kus tahetavat alustada tööd; teel tekib sail. Üliõpilaste protestikoosolek aulas 1000 osavõtjaga. Riias streigib kokkupõrge sõjaväega, üks tööline saab surma. 12 000 töölist. 29. (16.) Peterburist tulevad jälle ajalehed. Riias alanud töö mõnedes 22. (9.) Tartus streigivad trükikodade õpipoisid. vabrikutes. Tallinna tulnud sotnja kasakaid. 23. (10.) Mukdeni lahing. Tallinna raudteevabrikus lühendati teedemi- 30. (17.) Salkkond rüüstajaid Jägala mõisas. Narvas algab streik. Tal- nistri käsul tööpäeva 9 tunnini. linnas rahulik; kasakad uulitsail; trükikojad töötavad jälle. 24. (11.) Valga raudteevabrikus algab streik, streikijad sunnivad ka lin- 31. (18.) Siseminister Svjatopolk-Mirski lahkub ametist; uueks sisemi- natöölisi lõpetama tööd; tööliste koosolek. Tartu trükikodades lõpeb nistriks saab A. Bulõgin. Tallinnas jätkub streik. streik. VEEBRUAR. 25. (12.) Tartus pannakse maksma määrused, mille järgi on keelatud koosolekud ja relvade kandmine. 1. (19. I.) Moskvas jätkub streik. Hiatsintov valitakse Tallinna linna- 26. (13.) Tartus pagaritööliste streik. Valgas jätkub tööseisak. Raudteel peaks. — Narvas linavabrikus streik. pannakse maksma sõjaseadus. 2. (20. I.) Tallinna väiksemais vabrikuis algab töö, suuremais kestab streik. Tööliste koosolekud on keelatud. MÄRTS. 4. (22. I.) Pärnus streik Waldhoﬁ ja Papiniidu vabrikus; tänavail demonst- 1. (16. II.) Valgas lõpeb raudteetööliste streik; nõudmisi ei täidetud. ratsioonid; põleb maha üks avalik maja. Laupa mõisas moonakate streik; 2. (17. II) Tallinnas puhkeb uuesti streik; nõutakse 9-tunnist tööpäeva. nõuavad palgakõrgendust. Lutheri vabrikus ajavad töölised vabrikust välja kaks inseneri; tekib kok- 5. (23. I.) Viljandis nõuavad kaupmeestesellid koosolekul tööaja lühen- kupõrge sõjaväega. damist. Tallinnas loodetakse kokkulepet tööliste ja vabrikantide vahel; 3. (18. II.) Manifest rahvaesinduskogu asutamisest. Ukaas senatile, mil- streik jätkub osaliselt. lega rahvale luba anti koosolekuiks kokku tulla oma seisundi üle nõu 6. (24. I.) Tallinnas alustanud tööd peaaegu kõik vabrikud. Pärnus üldine pidama ja palvetega ministrite nõukogu poole pöörduda. Tallinna suu- streik. remais vabrikuis seisab töö; vabrikandid ähvardavad vallandamisega. 7. (25. I.) Pärnu streikijaile antakse teada, et nende nõudmisi ei võeta Kokora mõisa töölised streigivad, nõudes palgakõrgendusi ja tööpäeva vastu. Tartus otsustab üliõpilaste koosolek katkestada õppetöö rahutute lühendamist. aegade pärast. 4. (19. II.) Peterburis tööliste rahutused. Tallinna vabrikuvalitsused lu- 9. (27. I.) Pärnu tulnud rood soldateid; mõnedes vabrikutes alustatakse bavad täita tööliste nõudmisi 9-tunnise tööpäeva suhtes. Kokora mõisas tööd. sünnitavad streikijad korratusi. 11. (29. I.) Sidlovskiˇ komisjon määratakse uurima töölisrahutuste 6. (21. II.) Tallinnas jätkub osaliselt streigiliikumine; “Volta” vabriku põhjusi. Riias jätkub streik; vabrikuis soldatid. Tallinnas jõutakse kok- töölised nõuavad tööpäeva lühendamist “Dvigateli” eeskujul, kus see kuleppele tööliste ja vabrikantide vahel; streik on lõppemas; kuberner lühendatud 9 tunnini. Streik Räpina paberivabrikus. revideerib vabrikuid. 7. (22. II.) Tartus maalrite, raamatuköitjate ja teiste käsitööliste koosolek, 13. (31. I.) Tallinna vabrikuis algab töö. kus otsustatakse tööpäeva lühendada 10 tunnini.

2646 2647 Sündmusi 1905. ja 1906. aastal Sündmusi 1905. ja 1906. aastal

8. (23. II.) Tallinnas alustatud osaliselt tööd. 31. (18.) Lustivere ja Kalliküla mõisas tõrguvad moonakad; nõuavad 10. (25. II.) Tartus lihunikkude streik. paremat töötasu. 13. (28. II.) Viljandis pagaritööliste streik. Tartus levitatakse mitme- APRILL. suguseid kihutuskirju. Vasulas mõisatööliste streik, nõutakse paremat töötasu. Tallinna puuvillavabrikus alanud töö; Lutheri vabrikus kestab 1. (19. III.) Rahutused Moisekatsi [Mooste] mõisas. Kokkupõrke ta- tööseisak. gajärjel tööliste ja soldatite vahel mitu haavatut. 14. (1.) Tallinnas tööliste rongkäik endise kuberneri Bellegarde korteri 3. (21. III.) Tartus streigivad rätsepatöölised ja sepad; korraldavad mii- juurde ja sellele aadressi üleandmine. tinguid. Krootuse mõisas streik. 15. (2.) Alatskivil mõisatööliste rahutus; kokkupõrkel mõisas saab 4. (22. III.) Toolamaal vangistatakse 30 talupoega. Partsi mõisas takistab surma üks tööline; põletatakse maha mitu heinaküüni. politsei rahvahulgal sünnitamast korratust. Rahutused Räpinas, Ahjal ja 16. (3.) Riiginõunik Lopuhhin nimetatakse Eestimaa kuberneriks. Strei- Kaagveres; saadetud kohale sõjaväge. gid Kastre, Mäksa ja Kurista mõisas. 5. (23. III.) Tartus kestab rätsepate streik; mõned streikijad vangistatud. 17. (4.) Kuropatkini asemele Linevitˇsvägede ülemjuhatajaks. Liivi- ja Kuramaa kohta kuulutatakse maksma erakorraline valvekord. Vigalas tööliste tõrkumine. Mõniste mõisas jäetud seisma töö. 18. (5.) Ruuna mõisas umb. 80 meest sünnitanud korratusi; lõhutud mõisa ehitisi, üks rehi maha põletatud. 9. (27. III.) Tallinna töölisvanemate koosolek abikassa-küsimusest. 19. (6.) Tallinnas leivatööliste streik. Tartus kutsuvad lendlehed strei- 10. (28. III.) Pärnus streigivad rätsepatöölised ja tislerid. Vana- kima naisteenistujaid. Nõos rüüstatakse kroonu viinapood. Kuremaa Põltsamaa mõisas tööseisak; tulnud kasakad. mõisas tõrguvad töölised. 12. (30. III.) Tallinna mõnedes vabrikutes hõõrumised; “Dvigatelis” 20. (7.) Tallinnas streigivad pagarid; salkkond tislereid liigub töökodadest ja Wiegandi vabrikus vägivallatarvitamine meistrite kallal. Streigib töökodadesse, sundides lõpetama tööd. 1000 töölist. 21. (8.) Koerus ärevus; levitatakse lendlehti, mõisnikule saadetud nõud- 14. (1.) “Dvigatelis” algab töö. miskirju. Luunjas streigivad töölised, ühes võõraste relvastatud meeste 21. (8.) Maarja-Magdaleenas [s.t Koerus, sks St. Marien-Magdalenen] salgaga tungitakse mõisa, kuid aetakse laiali sõdurite poolt. levitatakse revolutsioonilisi lendlehti; ümbruskonna rahvas ärevuses. 23. (10.) Alatskivil vangistatakse 7 talupoega. Pukas katkestavad mõisa- 30. (17.) Ukaas ususallivusest. sulased töö, esitades mitmesuguseid nõudmisi. Kaiavere mõisas streik, nõutakse palgakõrgendust; soldateid tulnud. Luua, Kudina ja Kaarepere MAI. mõisas käärimine tööliste hulgas. 1. (18. IV.) Varssavis tänavademonstratsioonil kokkupõrge rahva ja 24. (11.) Lutheri vabriku administratsioon teatab töö alustamisest. sõjaväe vahel. Alatskivil sünnivad mitmesugused korrarikkumised; 25. (12.) Kurista mõisas streigitakse; nõutakse palgakõrgendust. lõhutud telefoniliin; levitatakse lendlehti. 26. (13.) Toolamaal rahutus; lõhkumised mõisas, saeveski põletatakse, 4. (21. IV.) Tallinnas streigivad rätsepad ja naisõmblejad; nõuavad pa- mõisnik saab haavata. remaid töötingimusi. 28. (15.) Krabi mõisas lõhkumised; peaaegu kõigis Võru ümbruskonna 7. (21. IV.) Kirikuis kuulutatakse usuvabaduse manifesti. mõisais streigitakse. Kuigatsi mõisas lõhutud mõisakontorit. Tallinnas 8. (25. IV.) Järvamaal Kuie mõisas streigivad töölised (tulunduslikkudel “Dvigatelis” seisab jälle töö. Ruuna mõisas sünnitavad töölised korra- põhjustel); mõned streikijad vangistatud. Streik Raekülas. tusi; süüdatakse mõisa küün. Liivimaa kubermangus pannakse maksma 9. (26. IV.) Maarja-Magdaleenas [Koerus] kolmes mõisas rahutused; kõvendatud valvekord. saadetud Paidest sõjaväge. 29. (16.) Vääna mõisas 150 meest sünnitamas segadusi; kogunenud 10. (27. IV.) Kadrinas streigivad moonakad; nõuavad palgakõrgendust. mõisa õuele, nõuavad palgakõrgendust. Moisekatsis [s.t Moostes] kok- kupõrge rahva ja soldatite vahel.

2648 2649 Sündmusi 1905. ja 1906. aastal Sündmusi 1905. ja 1906. aastal

13. (30. IV.) Tallinnas jäetakse töö seisma kell 12 maipidustuste pärast. 15. (2.) Tallinnas Mayeri vabrikus viiesajameheline tööliste hulk takis- Öösi rahvakogunemine “Russalka” juures; linna suunduv rongkäik tamas töötamist; administratsioon vallandab kõik töölised. aetakse laiali. Tallinnas likvideerub rätsepate streik kokkuleppega. 16. (3.) Lääne-Nigulas streigivad Väike-Lähtru töölised; soovivad lühe- 14. (1.) Tallinnas tööliste rongkäik ja koosolek, mis aetakse laiali. mat tööpäeva ja paremat kohtlemist. Tööseisak “Dvigatelis” ja hoburaudteel. Pärnus tahavad mõned töölised 20. (7.) Tartus avatakse põllutöökongress Tõnissoni juhatusel. takistada tööd sadamas; nad vangistatakse. 21. (8.) Kuusiku mõisas streik, valitseja haavab üht töölist revolvrikuu- 15. (2.) Voorimeeste streik Tartus; nõuavad linnavalitsuselt töötingimuste liga. parandamist. Putkaste mõisa töölised tõrguvad; nõudmised: lühem 26. (13.) Tallinnas Mayeri vabrikus alustatakse tööd. tööpäev ja palgakõrgendus. 28. (15.) Mäss Musta mere laevastikus. Haapsalus raudteetööliste streik; 16. (3.) Tallinnas nõuavad kaupluste-teenistujate salgad õhtul uulitsail alustavad jälle tööd, kui lubatud lühendada tööpäeva. poodide sulgemist; mõned ässitajad vangistatakse, kuid rahvas vabastab nad politsei käest. Streik Perila, Pada ja Raasiku mõisas. JUULI. 17. (4.) Streik Pihkvas; nõutakse lühemat tööpäeva. 1. (18. VI.) Tallinnas nõuavad poesellid raekoja ees poodide sulgemist 19. (6.) Tori mõisa moonamehed streigivad. Tartus lõpeb voorimeeste kell 7 õhtul. streik. Tõrkumine Raadi mõisas. 3. (20. VI.) Viljandi kihelk. Vana-Võidu mõisas streik. 20. (7.) Raasiku mõisas streigitakse, teiste mõjul. 4.–5. (21.–22. VI.) Vigalas kokkupõrked politsei ja rahva vahel (rentnik- 21. (8.) Peterburis asutatud Liitude liit. kude väljatõstmisel); tuleb kasakaid; vangistamisi. 22. (9.) Streik Kurna ja Sausti mõisas. 6. (23. VI.) Eestimaa kuberner sõidab Kunda-Malla valda vaigistama ra- 26. (13.) Streigitakse Mädapea ja Vohnja mõisas. hutusi. Tallinna tööliste meeleavalduslik kogunemine Nõmmel; möödub 27. (14.) Tsushima juures hukkub Vene laevastik. Tallinnas öösi (vastu rahulikult. 15. maid) rahvakoosolek 200 osavõtjaga “Russalka” juures; politsei ajab 7. (24. VI.) Tallinna tööliste rongkäik ja pidustused (10 000 osavõtjaga) laiali, 4 isikut vangistatakse. Mustamäel; kõned ja muusika. 28. (15.) Pagarisellide streik Tallinnas. 10. (27. VI.) Kunda tsemendivabrikus tööliste rahutus. Alatskivi mõis 29. (16.) Tallinna pagarisellide koosolek Stroomi metsas. Ekspresside põleb. streik. Tallinnas kuberner kutsub enese juurde töölisvanemad, et hoia- 12. (29. VI.) “Dvigatelis” streigib 500 meest protestiks kaastööliste val- tada töölisi sünnitamast korratusi. Kõrgepalu mõisas tõrkumine. landamise vastu. 18. (5.) Tallinnas streik Keileri trükikojas. JUUNI. 19. (6.) Kunda-Malla vallas rahutused, arreteeritud 7 meest. 2. (20. V.) Tallinna linnavolikogus arupärimine politseimeistri tegevuse 19.–22. (6.–9.) Semstvokongress Moskvas. kohta 1. mai ööl. Rahvahulga meeleavaldus raekoja ees linnavol. Tee- mantile. 22. (9.) Tallinnas arreteeritakse poliitilisil põhjusil 30–40 isikut. Läbi- otsimine “Teataja” trükikojas. 4. (22. V.) Tallinnas Valdeku metsas tööliste koosolek; kolm kõnet töölisküsimusest. Streik Valkla mõisas. 23. (10.) Laiusel saadavad mitusada talupoega märgukirja ministrite nõukogule. 9. (27. V.) Tallinnas Mayeri vabrikus streik. 26. (13.) Tallinnas otsustab töölisvanemate koosolek asuda ametiühisuste 13. (31. V.) Tallinnas ajab politsei laiali maalrite koosoleku Valge tule- asutamisele. torni juures. 28. (15.) Tallinnas katoliku surnuaial tööliste koosolek. Linnas vangis- 14. (1.) Tallinna, Valka ja mujale tuuakse kasakaid. tatud mitu isikut.

2650 7 2651 Sündmusi 1905. ja 1906. aastal Sündmusi 1905. ja 1906. aastal

31. (18.) “Dvigateli” töölised katkestavad töö; koosolekul otsustatakse 5. (23. VIII.) Portsmouthi rahu. “Dvigatelis” lõpetatakse puuvillavab- nõuda hiljuti vangistatute vabastamist. riku kasuks olnud kaastundmusestreik. 6. (27. VIII.) Tallinna vabrikud alustavad tööd. Tulekahjud Pootsi ja AUGUST. Mündi mõisas. 1. (19. VII.) Tallinnas streigivad kõik vabrikud; nõutakse hiljuti vangista- 11. (29. VIII.) Tallinna puuvillavabrikus algab pika vaheaja järel töö. tud tööliste vabastamist; rohked kogunemised tänavail, mis aga aetakse 19. (6.) Tallinna trükikodades streik. sõjaväe poolt laiali. 22. (9.) Vigala laadal korrarikkumised; raskelt pekstud üht politseinikku; 2. (20. VII.) Riias 14 000 streikijat. tuletõrjujad rahvast rahustamas. 3. (21. VII.) Tallinna kõigis vabrikutes algab töö. 23.–28. (10.–15.) Semstvo- ja linnadekongress Moskvas. 4.–5. (22.–23. VII.) Tallinnas poliitiliste vangide näljastreik. 25. (12.) Moskvas avatakse linna- ja maaesindajate kongress. 6. (24. VII.) Tallinna tööliste koosolek Nõmmel; kihutuskõned; nõutakse 27. (14.) “Dvigatelis” streigivad sepad; põhjuseks konﬂikt meistriga, vangistatud tööliste vabastamist. Õhtul kokkupõrge kasakatega; kasa- kelle vallandamist nõutakse. kaohvitser ja politseimeister saavad haavata. 29. (16.) Lihula ümbruse mõisais tulekahjud. Rääbises põleb maha 7. (25. VII.) Eestimaa kuberneri teadaanne — kogunemiste keeld. mõisa karjalaut ühes loomadega. 8. (26. VII.) Portsmouthi rahuläbirääkimiste algus. Tallinna tulnud osa- kond kasakaid ja pataljon jalaväge. OKTOOBER. 9. (27. VII.) Tallinnas puuvillavabrikus streik; nõutakse palgakõrgendust 2. (19. IX.) “Dvigatelis” kokkupõrge meistri ja tööliste vahel; üks tööline ja tööpäeva lühendamist; töölised on vabrikus päeval ja ööl. haavatud. 13. (31. VII.) “Ülevenemaalise talupoegade ühingu” asutamiskoosolek 3. (20. IX.) “Dvigateli” valitsus otsustanud sulgeda vabriku tööliste kor- Moskvas. ratuste pärast. Viru- ja Läänemaal käärimine ja tulesüütamised. 15. (2.) Tallinna puuvillavabrik tööliste tõrkumise pärast suletud määra- 5. (22. IX.) Tartus otsustab üliõpilaste koosolek alustada õppetööd. mata ajaks. 9. (26. IX.) Põletamised Vaivara ümbruskonnas. Algab üldine raudtee- 16. (3.) Pärnus streik linna tapamajas. streik. 18. (5.) Liivimaa uus kuberner Zvegnintsev jõuab Riiga. 10. (27. IX.) Moskva vabrikuis levib streik. 19. (6.) Manifest riigivolikogu asutamisest. 11. (28. IX.) Tallinnas kubermanguvanglas vangide rahutus; likvideeri- 20. (7.) Valgas provotseerivad sotsiaaldemokraatlikud proklamatsioonid takse tuleandmisega; mõned haavatud. streikima raudteevabriku töölisi. 13. (30. IX.) Tartu ülikoolis katkestatakse loengud. 21. (8.) Voldi mõisas esitavad töölised nõudmised omanikule; see kutsub 19. (6.) “Dvigateli” administratsioon vallandab töölisi. Tallinna puuvil- politsei. lavabrikus pannakse ametisse veel 10 uut linnavahti. 29. (16.) Rahu Vene ja Jaapani vahel. 20. (7.) Algab Venemaa raudteede poliitiline üldstreik. “Dvigatelis” 30. (17.) Tallinnas algab “Voltas” streik, mis laieneb ka teistele vabri- tööseisak; töölised on vabrikus, kuid ei tee tööd; demonstratsioonid. kutele. 21. (8.) “Voltas” osaline streik, “Dvigateli” töölised otsustavad alustada tööd. SEPTEMBER. 22. (9.) Ülevenemaaline raudteeteenistujate kongress Peterburis. 1. (19. VIII.) Tallinnas streik veelgi laienenud. Wiegandi vabrikus koos- 23. (10.) Tallinna suuremais vabrikuis algab streik. Tartu ülikoolis algab oleku ajal lastud kasakate pihta. Tulekahju Tudu mõisas. õppetöö. 4. (22. VIII.) Tallinna tööliste koosolek Nõmmel laiali aetud. Wiegandi 24. (11.) Peterburi vabrikuis streik. Saaremaal paljudes mõisates põle- ja Johansoni paberivabrikus alustatud tööd. tamised.

2652 2653 Sündmusi 1905. ja 1906. aastal Sündmusi 1905. ja 1906. aastal

25. (12.) Moskvas konstitutsioonilis-demokraatlise (kadettide) partei 3. (21. X.) Peterburis nõuab sajatuhandeline rahvahulk vangistatute asutamiskoosolek. “Voltas” streik, protestiks ühe töölise ja meistri val- vabastamist. Tartus rahuneb meeleolu; aulas üliõpilaste koosolekud; landamise vastu. töölised asuvad tööle. 26. (13.) Peterburis töölissaadikute nõukogu asutatud. Tallinnas raud- 5. (23. X.) Balti raudteedel lõpetatakse streik (kesktoimkonna korral- teeteenistujate streik ja koosolek “Estonias”. Rongide liiklemine seisab. dusel). Narvas ja Valgas revolutsioonilised meeleavaldused. 27. (14.) Peterburis kindralkub. Trepovi kuulutustes ähvardatakse tarvi- 5.–6. (23.–24. X.) Tallinnas suur miiting “Estonias” (riigikorra küsimu- tada vägivalda tekkivate korratuste mahasurumiseks. Tallinnas “Dviga- sed). telis” algab streik poliitilisil põhjusil; tänavail töölistehulgad, lõhutakse 6. (24. X.) Krahv Witte ministrite nõukogu esimeheks. viinapoode, röövimisi relvakauplustes; gaasivabrik rikutakse; raudtee- 7. (25. X.) “Teataja” loobub ilmumast protestiks trükivabaduse kitsen- vabriku tööliste koosolek. Tartus otsustavad üliõpilased oma koosolekul damise vastu. Narva vabrikud hakkavad streikima; tööliste koosolekud, streikida kuni poliitilise olukorra selgumiseni. meeleavaldused. 28. (15.) Konstitutsioonilis-demokraatliku partei (kadetid) asutamine. 8. (26. X.) Tartus tööliste asemikkude nõupidamiskoosolek (streigikassa- Tallinnas organiseeritakse omakaitset, korravalve antakse tööliste kätte. küsimus). Tallinna töölised otsustavad alustada tööd. Valgas “Sädes” “Estonias” linnavolikogu asemikkude, töölisvanemate ja raudteelaste rahvakoosolek. Tallinnast suundub maale rüüstama 50-meheline salk- esindajate ühisel koosolekul otsustatakse nõuda asutava kogu kokku- kond; röövides läbitakse kümmekond mõisat. kutsumist, trükivabadust ja poliitiliste vangide vabastamist. 9. (27. X.) Tallinna vabrikuis alanud töö. Tööliste koosolek (protestid 29. (16.) Madruste mäss Liibavis. Ülevenemaaline üldstreik. Tallinnas “mustasaja” vastu). Tartu seminaristid otsustavad streikida. Lausmanni heinamaal tööliste koosolekud; läbirääkimised tööliste ja lin- navalitsuse vahel korravalve asjus; turuplatsile kogunenud rahvahulgale 12. (30. X.) Eestimaa kuberner Lopuhhin vallandatud. Tartus rahva- avatakse (ootamatult) tuli sõjaväesalga poolt, kümmekond surnut ja haa- koosolek (rahvaste enesemääramisõiguse nõudmine). Viljandis esimene vatut; terve linn on ärevuses. Tartus rohkearvuline rahvakoosolek aulas rahvakoosolek. revolutsiooniliste meeleavaldustega. 15. (2.) Tallinna ja Peterburi vahel katkestatakse rongide liiklemine; 30. (17.) Vabaduse-manifest. Tallinna kuberneri teadaanne: kõik korra- raudteelased streigivad. Töölissaadikute nõukogu Peterburis kuulutab rikkumised surutakse maha kõige valjemate abinõudega. Tartus rahva- välja üldise streigi; see teostub ainult osaliselt. hulgad tänavail, postijaama platsil tuleandmine purustajate salgale; üks 16. (3.) Tallinnas osaline streik. surnu, mitu haavatut. 17. (4.) Tallinnas raudteeteenistujate miiting; nõutakse sõjaseaduse kao- 31. (18.) Tallinna linnavolikogu erakorraline koosolek arutab 16. okt. tamist. Töölisvanemad otsustavad streikida, kuni kaotatakse sõjaseadus. sündmusi. Eestimaa kuberneri teadaanne mõtteavaldamise vabadusest. 18. (5.) Tallinna tööliste miiting “Dvigatelis” (8–10 tuhande osavõtjaga); Tartus üldine elevus; 17. okt. manifest võetakse vastu suurejooneliste arutatakse päevakorralisi streigiküsimusi ja valitakse streigikomisjon. demonstratsioonidega; rahvahulgad tänavail. 19. (6.) Pärnus rahvakoosolek 2500 osavõtjaga. Valgas asutatakse rah- vakoosolekul sotsiaaldemokraatlik ühing. Viljandis miiting. NOVEMBER. 19.–26. (6.–13.) Kolmas semstvo ja linnade kongress Moskvas. 1. (19. X.) Pobedonostsev lahkub ametist. Tartus lõhutakse ja kistakse 20. (7.) Tallinna raudteevabriku töölised otsustavad lõpetada streigi. maha keisripilte ja riigikulle ametiasutustes. Aulas koosolekud. Kor- Narvas lõpetatakse tööseisak. Tallinnas sadamatööliste streik. Valgas ravalve on sotsiaaldemokraatide käes. Pärnus kooliõpilaste rahutused; Liivimaa juurdeveoraudteel streik. koole suletud. 21. (8.) Pärnus Elisabeti kirikus sünnitab segadusi salkkond töölisi; 2. (20. X.) Tallinnas 16. okt. langenute matused. “Estonias” miiting (rii- pastor on sunnitud põgenema. gikorra küsimused). Tartus 17. okt. postiplatsil surma saanu matuse pu- 22. (9.) Valgas rahvakoosolek. hul mitmetuhandeline rongkäik; demonstrandid on ehitud punaste paelte ning lippudega.

2654 2655 Sündmusi 1905. ja 1906. aastal Sündmusi 1905. ja 1906. aastal

24. (11.) Tallinnas sadamatööliste streik; nõuavad kindlaid töövahekordi 11. (28. XI.) Baltimaale otsustatakse sisse seada kindralkuberneri insti- ettevõtjaga. tuut. 25. (12.) Tallinna raudteelaste koosolek “Estonias” (ülevenemaalise 13. (30. XI.) Tallinna töölisvanemate koosolek otsustab boikoteerida raudteelaste organisatsiooni Tallinna osakonna esimene peakoosolek). kuberneri. Nekrutite tõrkumine. 26. (13.) Tallinnas võtab Lutheri vabriku tööliste koosolek omaks sot- 14. (1.) Tallinnas vangistatakse postkontori ülem ja postiametnik- siaaldemokraatliku töölispartei programmi. Sotsiaaldemokraatide koos- kude organisatsiooni vanem. Haapsalus streigivad nekrutid, saadavad olek (konflikt ülevenemaalisuse ja rahvuslikkuse põhimõtte pooldajate sõjaministrile nõudmistekirja. vahel). 15. (2.) Töölissaadikute nõukogu ja teiste töölisorganisatsioonide ühine 27. (14.) Tallinna sadamatöölised alustanud tööd. manifest, milles kutsutakse välja võtma hoiusummasid pankadest ja loo- 28. (15.) Riias algab posti- ja telegraafiametnikkude streik. Tähtveres buma maksmast riigimakse. Tallinnas otsustab nekrutite koosolek alus- süüdatakse kaks mõisa ehitist: tekib tuleandmine tuletõrjujate ja rahva tada tõrkumist. Pärnus rahva rongkäik ning meeleavaldused poliitilise vahel. kohtuprotsessi puhul. 29. (16.) Balti konstitutsioonilise partei (asutamis)koosolek Tallinnas. 16. (3.) Peterburis töölissaadikute nõukogu liikmete vangistamine. Tal- Töölisvanemate koosolek otsustab saata esindaja Peterburi töölissaadi- linna postiasutises alustatakse osaliselt tööd. kute nõukokku. 17. (4.) Sotsiaaldemokraatide koosolek Tartus otsustab boikoteerida “Postimeest”. Valga jaamas teevad mässulised takistusi põgenevaile DETSEMBER. mõisnikele. Pärnus meeleavaldused tänavail; politsei on võimetu takis- 2. (19. XI.) Narvas tööliste meeleavaldus ning kokkupõrge tragunitega. tama. 3. (20. XI.) Tallinnas algab posti- ja telegraafiteenistujate streik. Vil- 18. (5.) Valgas ja Võrus tõrguvad nekrutid. jandis ja Rakveres rahvakoosolekud. Tartu eesti seltside ühine koosolek 19. (6.) Moskvas algab streik; töölissaadikute nõukogu üleskutse rel- “Taaras”. Tartu Maarja kirikus kallaletung pastorile (kirikus segadus). vadega vastuhakuks. Tallinna vabrikuil punased lipud — riigilippude Narvas kokkupõrge tööliste ja sõjaväe vahel. asemel. 3.–4. (20.–22. XI.) Kuressaares nekrutite rahutus. 20. (7.) Kuressaares rahvakoosolek. 5. (22. XI.) Liivimaal pannakse maksma sõjaseadus. Tartu reaalkoolis 21. (8.) Tallinnas kõigis vabrikuis algab streik. Tapal kokkupõrge rahutus; lõhkumisi kooli ruumes. Kurna valla täiskogu otsustab ette rahva ja sõjaväe vahel relvavaguni juures, mida taheti rünnata; üks võtta uue vallavalimise üldise hääleõiguse alusel. pääletungija saab surma. Pärnus naiste rongkäik kreisiülema korteri 7. (24. XI.) Ajutine määrus tsensuuri kaotamise kohta. juurde ja vägivallatarvitamine pristav Hahni kallal. Tallinna linnava- 8. (25. XI.) Tallinna vabrikutööliste üldine koosolek (“tööliste vastaste” litsusest heidetakse välja Lender, Päts ja Pung. Sollogub nimetatakse boikoteerimise küsimus). Kukulinnas paneb paarikümnemeheline salk- Baltimaade ajut. kindralkuberneriks. kond toime röövimisi maapoes ja mõisas. Tartu Aleksandri gümn. õpi- 22. (9.) Moskvas suurem relvadega vastuhakk valitsusvõimudele. Tal- lased otsustavad katkestada õppetöö. linnas õpilaste rahutused; raudteelased otsustavad katkestada rongide 8.–11. (25.–28. XI.) Riias üldine streik protestiks sõjaseaduse maksma- liiklemise. paneku vastu. 24. (11.) Manifest duuma valimisõiguse laiendamise kohta. Tallinna lin- 9. (26. XI.) Eesti rahvameelse eduerakonna asutamiskoosolek Tartus. nas ja maakonnas pannakse maksma sõjaseadus. Vangistamised. Kõik Vändras miiting 2500 osavõtjaga. lehed jäävad ilmumata. “Volta” vabrikus valdade saadikute koosolekul vangistatakse 20 isikut (talupoega). Tartus otsustab tööliste koosolek 10. (27. XI.) Tartus lõpeb postiametnikkude streik. katkestada töö kaheks päevaks. Tallinnas on lõppenud postiametnik- 10.–12. (27.–29. XI.) Tartus ülemaaline rahva-asemikkude koosolek; kude streik. aula- ja “Bürgermusse”-koosolekud.

2656 2657 Sündmusi 1905. ja 1906. aastal Sündmusi 1905. ja 1906. aastal

25. (12.) Üldine poliitiline streik. Tartus verine kokkupõrge rahvahulga 18. (5.) Tallinnas vangistatakse arstid Köhler, Lüüs ja Masing. laialiajamisel kasakate poolt; mitu haavatut. Valka jõuab kindral Orlov Sõjakohus Võisikul (mahalaskmised). ja lõpetab revolutsionääride võimuaja. 20. (7.) Sõjakohus Olustveres (mahalaskmised). 25. XII.–2. I. (12.–20. XII.) Talupoegade ja tööliste relvastatud salgad 20.–22. (7.–9.) Viljandis läbiotsimised, vangistamised, mahalaskmised. käivad maad mööda põletades ja rüüstates. Paljud mõisad põletatakse 21. (8.) “Uudised”, “Olevik” ja “Sakala” suletakse. maani maha, mõnesid lõhutakse. Mõisnikkude, mõisavalitsejate ja teiste kallal pannakse toime vägivallategusid, nad põgenevad oma elukohta- 22. (9.) Tallinnas hakkavad töötama kõik vabrikud pääle “Dvigateli”. dest. Viinapoodide rüüstamised. Valdades valitakse uusi vallaamet- Viljandis lastakse maha 45 inimest. nikke. 23.–24. (10.–11.) Viljandis hulgalised mahalaskmised (von Siversi 26. (13.) Tallinna ja Narva vahel on kohati lõhutud raudtee; Lagedi ja poolt). Jõhvi jaama juures rongiõnnetused. 21. (11.) Sõjakohus Iisakus (ihunuhtlus). 27. (14.) Tallinnas vangistatakse 70 isikut. “Uus Aeg”, “E. Postimees” 26. (13.) Von Siversi lendsalk Tännassilmas (mahalaskmised). Sõjakohus ja “Teataja” suletakse. Vigala Velises ja Märjamaal (mahalaskmised). 31. (18.) Tallinna uulitsail keelatakse liikumine kella 7-st õhtul kella 6-ni 27. (14.) Karistussalk Laiusel, Jõgeval ja Peningis (ihunuhtlus). hommikul. 28.–29. (15.–16.) Sõjakohus Luua vallas. 28. I.–2. II. (15.–20. I.) Karistussalgad Jüri kihelkonnas. 1906. 29. (16.) Sõjakohus Märjamaa alevis. 30. (17.) Sõjakohus Kongotas (ihunuhtlus). JAANUAR. 31. (18.) Karistusvägi (Bezobrazov) jõuab Tartu; läbiotsimised, vangis- 3. (21. XII.) Tallinna jõuab kindral Bezobrazov sõjaväesalkadega. tamised. Sõjakohus Nissis ja Leedis [orig.-s: Leedes] (ihunuhtlus). 5. (23. XII.) Narva jõuab esimene mereväepataljon. 7. (25. XII.) Kindral Bezobrazov suundub Tallinnast karistussalkadega VEEBRUAR. maale. 1. (19. I.) Sõjakohus Amblas (ihunuhtlus, mahalaskmine), Tõrvas ja Pe- 9. (27. XII.) Uus kindralkuberner Sarantˇsov tulnud Tallinna. Karistus- rilas (ihunuhtlus). Laevas lastakse maha kolm meest. Peterburi vene salk Pärnu-Jakobis (mahalaskmised). Sõjaseadus pannakse maksma ka ajalehtedes Tartu seltskonnategelaste protest karistussalkade tegevuse Järva-, Lääne- ja Virumaal. vastu. 11. (29. XII.) Karistussalk Uuemõisas ja Harmis (mahalaskmised). 2. (20. I.) Tallinnas laiaulatuslikud läbiotsimised. Karistussalk Uli- Sotsialistide-revolutsionääride partei esimene üldine kongress Vene- las (ihunuhtlus). maal. 3. (21. I.) Bezobrazov lahkub Tartust. Sõjakohus Märjamaal (mahalask- 12. (30. XII.) Karistussalk Paides (mahalaskmised). mised, ihunuhtlus), Järva-Jaanis, Haapsalus, Tõstamaal ja Võllas (ihu- 13. (31. XII.) Lokutas ja Säreveres sõjakohus (mahalaskmised, ihunuht- nuhtlus). lus). 4. (22. I.) Tallinnas tabatakse salaorganisatsioon; vangistatakse 15 ini- 14. (1.) Väätsa vallas sõjakohus (mahalaskmised). mest. Sõjakohus Alatskivil. 16. (3.) Sõjakohus Ruhjas, Kabalas, Kolga-Jaanis ja Lihulas (mahalask- 4.–5. (22.–23. I.) Von Sivers Luke ja Meeri mõisas. mised). 5. (23. I.) Sõjakohus Peetris (mahalaskmised). 16.–18. (3.–5.) Karistussalk Lustiveres (ihunuhtlus, mahalaskmised). 6. (24. I.) Tallinnast saadetakse ära esimene osa väljamõistetuid. 17. (4.) Sõjakohus Valgus ja Heinastes. 7. (25. I.) Raplas lastakse sõjakohtu poolt maha 4 inimest. 8. (26. I.) Sõjakohus Piirsalu mõisas, Loonas ja Haapsalus (ihunuhtlus).

2658 2659 Sündmusi 1905. ja 1906. aastal Sündmusi 1905. ja 1906. aastal

9. (27. I.) Sõjakohus Haapsalus. 10. (27. IV.) Riigivolikogu kokkuastumine. 10. (28. I.) Karistussalk Kadrinas (ihunuhtlus). 14. (1.) Narvas tööliste meeleavaldused naistöölise-revolutsionääri ma- 13. (31. I.) Sõjakohus Vana-Antsla vallamajas. tuserongi puhul; tööd ei tehtud. Tallinna vabrikuis seisab töö; rahutusi 16. (3.) Bezobrazov Kohilas (mahalaskmised). Sõjakohus Kose ja Ha- ei olnud. geri kihelkonnas (ihunuhtlus). 27. (14.) Lender kinnitatud Tallinna linnapääks. 17. (4.) Bezobrazov jõuab Tallinna, et lahkuda Baltimaalt. JUUNI. 20. (7.) Viljandi vabrikutes alustatakse (kahekuulise vaheaja järele) tööd. Kindral Orlov, lõpetanud rahustamise, jõuab Valka. 1. (19. V.) Tallinnas töötatööliste esimene koosolek; valitakse töölis- saadikute nõukogu. 24. (11.) Sõjakohus Vana-Koiolas ja Räpinas. 15. (2.) Tallinnas töötatööliste nõukogu esimene koosolek. MÄRTS. 18. (5.) Tallinnas alustab tegevust töötatööliste nõukogu büroo. 1. (16. II.) Sõjaväljakohtute tegevus lõpetatakse Baltimaal. Karistussalk 20. (7.) “Dvigatelis” tööliste koosolek (tööpuuduse küsimus). Haljalas. 21. (8.) Baltimaa trükitööliste ametiühisuse esimene koosolek Tartus. 6. (21. II.) Karistussalk Kirna mõisas (ihunuhtlus). Riigivolikogule esitatakse arupärimine Baltimaade asjas. Joh. Goldberg 12. (27. II.) Eestimaa uus kuberner Baˇsilov jõuab Tallinna. mõistetakse surma. 13. (28. II.) Sõjakohus Rakvere vallamajas. 25. (12.) Pärnus maalt väljamõistetu (Niguli) ärasaatmise puhul rahva meeleavaldused; Nigul jäetakse saatmata. 15. (2.) Tallinnas tabatakse (sotsialistlik) salaorganisatsioon lendlehtede valmistamisel; tegelased vangistatakse. 26. (13.) Tallinnas ei anna kuberner luba töötatööliste koosoleku pida- miseks. 19. (6.) Sõjakohus Tallinnas mõistab surma mitu inimest. 27. (14.) Sõjakohus lõpetab Tallinnas tegevuse. 18. (5.) Duuma valimised algavad. 23. (10.) “Virulane” suletakse. JUULI. 28. (15.) Tallinnast lahkuvad viimased rahustama tulnud madrused. 3. (20. VI.) Tallinnas metallitööliste koosolek ametiühisuse asutamiseks. APRILL. 5. (22. VI.) Tallinnas puutööliste ametiühisuse asutamiskoosolek. 9. (26. VI.) Rakveres n.n. maaküsimuse koosolek. 5. (23. III.) Vene-Eesti erakonna esimene koosolek Tallinnas. 16. (3.) “Päevaleht” suletakse ajutiseks. 20. (7.) Liivimaal valitakse riigivolikogu liikmeiks J. Tõnisson, O. Rütli, K. Ozoli¸nˇsja A. Brehmer. 21. (8.) Ukaas riigivolikogu laialisaatmise kohta. Goremõkini kabineti lahkumine; Stolõpin peaministriks. 23. (10.) Karistussalk jõuab Hiiumaale. 23. (10.) Viiburis riigivolikogu liikmete koosolek; “Viiburi üleskutse”. 27. (14.) Eestimaal valitakse riigivolikogu liikmeiks P. Paptˇsinski, K. Hellat ja A. Lubi. 24. (11.) Peterburis suletakse poliitilisi organisatsioone ja vabameelseid ajalehti. 28. (15.) Eestlastest riigivolikogu liikmed saadavad telegrammi valitsusele sõjaseaduse kaotamise nõudega. 25. (12.) Riigivolikogu tööpartei ja sotsiaaldemokraatliku rühma üles- kutse Vene sõjaväele ja laevastikule võidelda rahvaesindusliku korra eest. MAI. Tallinnas vangistatakse M. Raud lendlehtede levitajana. Balti kindralkuberneri nõukogu esimene koosolek. 5. (22. IV.) Lahkub Witte ministeerium; asemele Goremõkini kabinet, Stolõpiniga siseministri kohal. 28. (15.) Viljandis läbiotsimised ja vangistamised. 6. (23. IV.) Riigi uued põhiseadused avaldatud. 30. (17.) Mäss Sveaborgi kindluses. Narvas Zinovjevi vabrikus streik; nõutakse palgakõrgendust,

2660 2661 Sündmusi 1905. ja 1906. aastal Sündmusi 1905. ja 1906. aastal

31. (18.) Vastseliinas nõuti ülekuulamisele 17 meest (talupoega). OKTOOBER. AUGUST. 1. (18. IX.) Aug. Lintor rüüstamises süüdistatud, surmatakse sõjakohtu otsusel Tallinnas. 1. (19. VII.) Madruste mäss Kroonlinnas. 4. (21. IX.) Tallinna töötatööliste nõukogus läbiotsimine; ei leita midagi 2. (20. VII.) Madruste mäss “Pamjat Azoval” Tallinna sadamas. lubamatut. 4. (22. VII.) Peterburis kuulutatakse välja üldine streik protestiks riigi- 5. (22. IX.) Pärnus lastakse maha sõjaväljakohtu otsusel kaks röövimises volikogu laialisaatmise pärast. süüdistatud isikut; ümbruskond on ärevuses. 9. (27. VII.) Kreenholmis alustatakse streiki (Peterburi mõjul). 9. (26. IX.) Kreenholmis streik (tulunduslikud nõudmised). 11. (29. VII.) Tallinna mõnedes vabrikutes meeleavaldusstreik “Pamjat 10. (27. IX.) Tallinnas arreteeritakse 2 töötatööliste nõukogu liiget. Ava- Azova” madruste vangistamise puhul. takse Liivimaa kubermangunõukogu. 13. (31. VII.) Tallinnas jätkub streik; juurde tulevad puuvillavabrik, Jo- 10.–11. (27.–28. IX.) Kreenholmi vallandatud tööliste hulgas vangista- hansoni ja Lutheri vabrik. mised. 15. (2.) Tallinnas lõpeb streik. 12. (29. IX.) Tallinnas algab kolmas mõisaterüüstamise protsess. Ava- 16. (3.) Tallinnas vabastatakse 14 poliitilist vangi. takse karskuskongress. 18. (5.) Narvas jätkub streik; Kreenholmis tööliste vägivallatarvitamine 27. (14.) Tallinnas üleskutsed 16. okt. mälestamiseks sotsiaaldemokraa- direktori kallal; 40 meest vangistatakse. (Tallinna metallivabrikus ja tidelt. “Voltas” algab streik. Vangistatakse mitu isikut, nende hulgas neiu 29. (16.) Tallinna vabrikuis seisab töö möödunud aasta 16. okt. mäles- Martna.) Kroonlinnas mõistab sõjakohus surma 10 inimest. Tallinnas tamiseks; rahvakogunemistel vaikne. lastakse maha 17 “Pamjat Azova” madrust. 19. (6.) Kreenholmi vabrik suletakse konﬂiktide pärast tööliste ja vabri- NOVEMBER. kuvalitsuse vahel. Tallinnas paljastatakse Rohuaia tänaval salatrükikoda 1. (19. X.) Möller-Zakomelski nimetatud Baltimaade kindralkuberne- keelatud kirjandusega; sellega ühenduses vangistatakse 8 isikut. riks. 21. (8.) Tallinnas töötavad kõik vabrikud. 13. (31. X.) Tallinnas algab neljas mõisaterüüstamise protsess. Avatakse 25. (12.) Tartus avatakse “Vanemuine”. Eestimaa kubermangunõukogu. 15. (2.) Viljandis mõistab sõjakohus surma viis Õisu viinapoe riisumises SEPTEMBER. süüdistatud isikut. 1. (19. VIII.) Avaldatakse määrus sõjaväljakohtute asutamise kohta. 18. (5.) Rakveres proklamatsioonid sõjaväljakohtute vastu. 3. (21. VIII.) Kreenholmis jätkub streik; mõned töölised vangistatud. 23. (10.) Tallinnas algab viies mõisaterüüstamise protsess. 7. (25. VIII.) “Virulane” suletakse. 24. (11.) Tallinnas vangistatakse 11 inimest. 8. (26. VIII.) Kreenholmi vabrik alustab tegevust. 28. (15.) Balti kindralkuberner keelab ihunuhtlust ja põletamist tarvitada 10. (28. VIII.) Kõos (Viljandimaal) mõistab sõjakohus surma kaks ini- karistamisel. mest. 14. (1.) Tallinnas algab esimene mõisaterüüstamise protsess. DETSEMBER. 22. (9.) Stolõpini seadus Vene külakonnamaade müügi kohta. 16. (3.) Viljandis lastakse maha sõjakohtu otsusel A. Pärn, keda 23. (10.) Üliõpilaste koosolek Tartus otsustab alustada õppetööd. süüdistatakse viinapoe rüüstamises. 26. (13.) Tallinnas algab teine mõisaterüüstamise protsess. 16.–17. (3.–4.) Pärnus sotsiaaldemokraatlikud lendlehed-üleskutsed; nendega ühenduses vangistusi.

2662 2663 Sündmusi 1905. ja 1906. aastal

19. (6.) Tallinna töötatööliste nõukogu liikmeile keelatakse viibimine Baltimaal. 20. (7.) Tallinna töötatööliste nõukogu suletakse kindralkub. käsul; süüdistatakse sotsialistliku kirjanduse levitamises. 30. (17.) Tallinnas vangistatakse Karl Roger, kes leitakse levitamas lendlehti “Lootuse” saalis.

VOLDEMAR JUHANDI (a-ni 1935 Juhanson; 21. IV 1906 Valgas – 10. VI 1970 Eestis) oli sündinud Valgas raudteeteenistuja Peeter Ju- hansoni peres. Ta õppis Valga linna algkoolis, elas koos vanematega 1917–1920 Permi kubermangus Sadrinskiˇ linnas, kus sai alghariduse ja käis ka reaalkoolis. Jätkas õpinguid Valga Poeglaste Gümnaasiumis 1920–1926, õppis Tartu ülikooli ﬁlosooﬁateaduskonnas ajalugu 1926– 1935 ning oli ajaloo-keeleteaduskonna kaugõppe ja eksternatuuri nimekirjas 1946–1952, jõudmata diplomini. Töötas Hans Kruusi ja Pee- ter Tarveli juhitud “1905. Aasta Seltsi” teadusliku tööjõuna 1930– 1937 ja V 1940 – VII 1941, elas 1937–1940 vanematekodus Valgas, oli TRÜ Teadusliku Uurimise Instituudi vanemlaborant ajaloo alal VII–IX 1941 (uurimisülesandeks 1905. a sündmused), Eesti Tarvi- tajateühisuste Keskühisuse teaduslik tööjõud ühistegevuse ajaloo alal 1942–1944, jätkates juba 1940. aasta kevadel Hans Kruusi kutsel alanud materjalikogumist ja vastava teose ettevalmistamist; oli Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna ajaloo kabineti vanemlaborant 1944– 1947 ülesandega uurida Tartu ülikooli tegevust Saksa okupatsiooni ajal. Oli Valgamaa Üliõpilaskogu, hiljem Eesti Üliõpilaste Seltsi liige (1928– 1937; ka seltsi arhivaar), samuti oli tegev Akadeemilises Ajaloo Seltsis, Eesti Kirjanduse Seltsis jm. Avaldanud artikleid üliõpilasliikumise ajaloost ja 1905. a sündmustest Eestis. Eesti Ajalooarhiivis säilib ta mus- tandkäsikiri “1905. aasta revolutsioon Põhja-Eestis” (I–XI; 1937–1940). Ka on tema kogutud materjal olnud aluseks koguteose Punased aastad: Mälestisi ja dokumente 1905. aasta liikumisest Eestis I (Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1932) koostamisel.

JÜRI KASK (1970)

2664 Lauri Kettunen

Siis tuligi juba jaanipäev ja selle tähistamisest on jäänud mõndagi meelde. Mõis oli korraldanud oma alamatele pühade KOLMAS EESTI-RETK. laupäevaks jaanitule, millest ka härrasrahvas osa võttis. Sel- 1910 les ei olnud midagi imelikku. Tuli nagu Soomes, vanadest tõrvatünnidest tehtud, vaid öö oli meie, soomlaste arvates jaaniöö kohta harjumatult pime, olgugi et soe. Viin ja õlu, millega kõiki mõisa poolt lahkelt kostitati, oli peaasi. See viis minema kõik Lauri Kettunen argipäevase, koguni selle sapi, mida moonamehed ja sulased tundsid kui mitte just härra, siis vähemasti töödejuhataja ning võib- Tolkinud˜ ja kommenteerinud olla kupjagi vastu. Meeleolu tõustes üha kõrgemale rabati “paru- Jüri Valge nihärrast” uljalt kinni ja tõsteti teda hurraatades kolm korda üles. Mu pruut küll rääkis olevat näinud, et kui järgmisel tööpäeval rannaäärsel põllul künti ja härra mööda läks, olevat talle selja taga rusikat näidatud. Vahest oli see siiski kupjale mõeldud. Tõsi küll, härra autoriteet moonameeste keskel ei saanud väga kõrgel olla, TAAS KODAVERES sest kuulsin tema kohta võrdseks tegeva halvustamisega öeldavat “va Saag”, kuigi suu sisse öeldi alati “ärra”, isegi “armuline ärra”, Teised soomlased läksid laevale, aga kaks rongile, mis viis nad või tituleeriti teda koguni paruniks. Tema ise kangemat kraami ei Kiltsist veel kaugemale Voldi jaama. Sealt pääses kõige otse- pruukinud, kuid töömeeste jaoks oli tal alati viinapudeleid kapis. mat teed Kodaverre. Ranna mõisa kahehobusetõld oli saade- Ta ütles, et saab lasta teha kõik tööd sortsu viinaga odavamalt, ja tud jaama vastu. Niimoodi rappudes sõitsimegi läbi Maarja- töömees paistis pidavat seda väikeseks austusavalduseks, kui sai Magdaleena kaunite järvemaastike Kodavere metsasemate pai- napsi härralt eneselt. Ega Saag seda meetodit ise ei olnud välja kade poole, millele juba õlgkatusega majalobudikud ja muus mõelnud, oli ta ju oma õppetunnid saanud õige paruni mõisas. mõtteski algelisem kultuur oma jälje oli jätnud. Jutukas küüdimees rääkis humoristlikke lugusid 1905. aasta mässusündmustest. Oli proovitud võtta “rahva” kätte kas või üksainuski mõis, kuid VILLEM ERNITS moonamehed olid lõpuks rahule jäänud härra sigarikarbiga, mille nad tühjendasid ja teise, vähem sündsa ainega täitsid. Jaanipäeval, või oli see kohe selle järel, tuli meile, kahele soomla- sele, huvitav külaline. See oli just kooli lõpetanud gümnasiast Mu mõrsja saavutas Ranna mõisas allgemeinen Beifall’i (ül- kihelkonna servalt Jõe vallast30 ja ütles oma nimeks V i l l e m dise menu), mille paiste langes minulegi. Mina nimelt olin selles Ernits 31. Ta rääkis julgelt ja päris arusaadavalt s o o m e keelt. peenes seltskonnas kogu soosingut kaotamas, ja pole imestadagi, nagu eespool on juba selgunud. Jalgrattagi sobivus härrasmehele 30 oli nii ja naa. Ma ei kolinud nüüdki mõisasse, käisin seal vaid Jõe vald likvideeriti 1893. aastal, seega sündis Ernits tõepoolest Jõe vallas, kuid Kettuse külaskäigu ajaks oli tema sünnikoht Nõva küla lõunal ja õhtuid veetmas. juba ammugi Pala valla osa (ning on seda muide tänini). 31Villem Ernits — 16. VII 1891 – 10. V 1982; keeleteadlane (slavist) ja karskus- ning hõimutegelane; Asutava Kogu (1919–1920) ja I Riigi- Algus eelmises numbris. kogu (1921–1923) liige, Tartu ülikooli eradotsent ja õppeülesandetäitja

2666 8 2667 Kolmas Eesti-retk. 1910 Lauri Kettunen

Oli raamatute abil õppinud. Viletsavõitu riides poiss, kulunud majas32. Just siis pidi Ernits olema sooritanud lõpueksamid üli- gümnasiastivorm seljas, aga paistis vägagi terane. Nõndamoodi, koolis, peaaineks slavistika, ent samal ajal pühendus ta, läbi ja ta pidi just sel kevadel olema lõpetanud gümnaasiumi ja “kuld- lõhki idealist, nagu ta oli, täielikult karskusaate teenimisele33. aurahaga” (kuldmedaliga). Keeleküsimused huvitasid teda väga. See aade viis ta korraks Ameerikani välja34. Seal käis ta muu Kui küsisin, kelleks ta mõtleb ülikoolis õppida, vastas ta tõsiselt hulgas Fordi jutul, sai oma töö eest ka palju raha, mis aga tema ja häbenemata, et tahab saada p r o f e s s o r i k s . väljanägemisest ei paistnud; vastupidi — räägiti, et ta andnud Neile, kes tunnevad Villem Ernitsat — ja neid on Soomeski hädasolijatele oma viimasegi. Kui tal endal mingi juhuse tõttu palju —, ei tarvitse mul rääkida temast enamat; neile, kes ei tunne, muu oligi korras — siis vähemalt paksud villased sokid tolgenda- ei maksa alustadagi, sest rääkida oleks nii palju. Ernits kuulub sid läikima löömata kingade ja püksisäärte vahelt ikka välja. Eesti tähelepanuväärsuste hulka. Ta on sattunud mu teele risti ja põiki nii siin- kui sealpool merd, olen teda julgustanud, talle 32Sirje Oleski teatel valmis Oskar ja Aino Kalda soome arhitekti kaasa tundnud, noominud ja kirunudki, aga pidanud teda alati Valter Thom`eprojekti järgi ehitatud maja Tartu servas praeguses Raja oma sõbraks. Tartus nägin teda esimest korda — üliõpilasena ühes tänavas 1914. a ning meenutas Aino Kalda sünnikodu Kiiskiläs. Maja armetus toas, mille üks nurk oli loobitud täis raamatuid (kuidas oli oma aja kohta väga moodne (vannitubade ja keskküttega; viimane ei võis ta olla juba siis jaksanud hankida neid niisuguse hunniku!). hakanud küll korralikult tööle). Peres kutsuti kodu Kallasteks. Elada Teises nurgas oli suur leivaahi. Majarahvas ei olevat kasutanud said Kaldad majas vähe, sest O. Kallas siirdus 1918. a diplomaatilisele ruumi muuks kui leivaküpsetuseks ja toiduhautamiseks ning kogu tööle ning pere asus elama välismaale. Maja müüdi Tartu linnale; hiljem ostis selle Jaan Kaplinski emapoolne vanaisa Jaan Raudsepp. üür oli vaid paar rubla kuus. Soovitud raamatut otsis ta — juba 33Villem Ernits tutvus karskusideedega mh Postimehes Soome uudi- siis! — kaua, pöörates kogu hunniku pahupidi. Andsin talle nõu seid tõlkides ja toimetades (eriti mõjutas teda Leeni Ploompuu “Miks hankida kas või kõige odavam raamaturiiul. Kui kohtasin teda oleme karsked?”). Postimehes avaldas ta oma esimesed karskusteema- paar nädalat hiljem tänaval, jooksis ta mind mu suurepärase idee lised artiklid ja tõlked; 1913. aastal ilmus Ernitsa venekeelne broˇsüür eest tänama — ta oli ostnud riiuli ja ladunud oma raamatud sinna. Iz istorii borьby protiv alkogolizma u зstov. 1914. a sai Kallas pidas Ernitsat lausa geeniuseks ja üritas hiljem teda Ernits Eesti Karskusseltside Kesktoimkonna liikmeks; 1919–1928 oli ta mõjutada oma koduski, Tartu lähedal asuvas ruumikas kivi- selle esimees. Ernits osales Alkoholismivastase Maailmaliidu kongres- sidel 1923. a Torontos ja 1927. a Winona Lake’is (USA) ning korraldas Eesti Karskusliidu juhina 18. ülemaailmse karskuskongressi läbiviimist Tartus (1926). Asutava Kogu ja I Riigikogu liikmena võitles Ernits ak- tiivselt, kuid tulemusteta keeluseaduse kehtestamise eest (vt Anu Ernits, (vaheaegadega 1919–1971), 1931–1933 ja 1934–1939 Varssavi üli- “Villem Ernits (1891–1982) karskusliikumise juhina”. — Kultuuriloost kooli eesti ja soome keele lektor; üliõpilaste organiseerija, Üliõpilaste noorteadlaste pilguga II. Koostanud Merle Talvik. Tallinn, 2004, lk 45– Lehe (1914–1917) loojaid ja esimene peatoimetaja. Lisaks paljule muule 52). on Ernits kuulus oma keelteoskuse poolest. Oma käega täidetud (10. I 34Villem Ernitsa Ameerika-reiside kohta on levinud legenditaolisi 1956) kaadriarvestuslehel on ta küsimusele “Missuguseid võõrkeeli ja kuuldusi; näiteks on Tiit-Rein Viitso kuulnud Oleg Mutilt meenutust NSVL rahvaste keeli valdate?” vastanud: “Paremuse järjekorras: vene, sellest, kuidas New Yorgist tagasisõidule asutanud Ernits, kinni maks- poola, soome, saksa, ungari, inglise, ukraina, valgevene, bulgaaria, tud laevapilet taskus, aurikust maha jäi, sest oli sadamas raamatupoes rootsi, läti, ladina, kreeka, tˇsehhi, slovaki, serbia, leedu, sloveeni, va- lugemisse süvenenud (järgmisel katsel eskortis saatkonna töötaja ta naslaavi, karjala, vepsa, liivi, vadja, esperanto, prantsuse, sanskriti, sõbralikult otse laevale). Ernits ise on saatnud Postimehele oma rei- mordva, mari, lapi, norra, daani, islandi, itaalia.” (Vt EAA, f R-271, side kohta väga põhjalikke ja asjalikke märkmeid, näiteks 1927. a reisi n 1K, s 480.) kohta “Kümne päevaga Tartust New-Yorki” (EAA, f 2111, n 1, s 9401).

2668 2669 Kolmas Eesti-retk. 1910 Lauri Kettunen

Kõige halvem oli see, et teda ei võetud enam päris tõsiselt jättis need pidamata, palumata isegi loenguvabadust — kui ta kord isegi karskustegelaste hulgas. Ja kui eelarvamus tavateadvuses on juba ei ole formaalsuste sõber. Nõndamoodi kadus tema nimigi jõudnud märgistada mehe kui natuke naeruväärse, on tal kõigest nagu iseenesest alma mater’i õppejõudude nimekirjast. — Mõni raskem olla edukas eelarvamuslikus teadusmaailmas, kuigi ta — tark, kõva käega elukaaslane oleks ehk võinud teda juhtida; aga koos oma narrustega — ehk just sinna oleks pidanud kuuluma. selle puudumise üle kurvastada... no jätkem järele. Villem Ernits Ernits oskas küll — ja oskab — tohutul hulgal keeli, mida ta on kuulub kokkuvõttes niisuguste inimeste hulka, kelles geniaalsus muu hulgas kasutanud mitmesugustel rahvusvahelistel kongressi- ja hullus asuvad teineteise lähedal; ta oli õlgkatuse all sündinud del. (Ernits räägib kiiresti ja pidevalt ˇzestikuleerides. Omal ajal suurte murranguaegade tähelepanuväärseks lapseks. Küllap on rääkis praegune professor Väinö Auer35 mulle, et olevat näinud vähesed üritanud võidelda oma aadete ja ideaalide eest rohkem kui Riia üliõpilaskongressil ühte kummalist eestlasest delegaati, kes tema ja võib olla, et nii elatud elu ongi lõpuks kõige väärtuslikum.37 rääkis suure innuga ja käega otsekui takti lüües. Kõne keskel oli ta lips hakanud maha kukkuma ja kukkunudki. Noormees oli võtnud vaid lipsu hajameelselt kätte ja hakanud — kravatt peos — ˇzestikuleerima. — Kes see muu oleks saanud olla kui Ernits, kuigi tegevus, väitekirja kirjutamine kui ka töö Varssavis takistasid Ernitsa Auer nime ei mäletanud.) Tema peas oli ka lugupidamist äratav tööd Tartus — ülikooli ja Ernitsa suhteid iseloomustavad viimase arvu- hulk teadmisi — ka korrastatud teadmisi —, aga tähtsusetu, vae- kad taotlused õppetööst vabastamiseks. Vastavalt on ka palju taotlusi valt elatust andev eesti ja soome keele lektori koht Varssavi üli- taas õppetööle lubamiseks, millest enamikule tulid positiivsed vastused. koolis näib olevat olnud tema kõrgeim ja esialgu viimane nähtav 13. oktoobril 1942 on dekaan Julius Mark kirjutanud Ernitsa taotlusele võit sellel teadusliku võidujooksu teel, millel ta gümnasiastina lugeda “Sissejuhatust slaavi rahvaste kultuurilukku” siiski järgmise re- solutsiooni: “Õppeülesanded on juba tehtud ja seega ei saa seda enam oli kavatsenud pikema jututa kihutada professoriks. Siiski, pidin arutusele võtta. Hr. Ernits pole kunagi korralikult oma õppeülesandeid unustama, et Ernits sai iseseisvusaja algusaastatel Tartu ülikooli täitnud, nii palju kui mul teada on.” Loomulikult järgnes sellele rektor 36 slaavi keelte eradotsendiks ja pidas loenguidki, kuni vähehaaval Edgar Kanti “ei” (pool aastat hiljem Ernits oma tahtmise siiski sai — Gustav Suitsu ja Peeter Arumaa soovitusel). Villem Ernitsa poolt Tartu 35Väinö Auer — 7. I 1895 – 20. III 1981; soome geoloog ja pa- ülikoolis peetud kursusi (enamasti õppeülesande täitjana): eesti ele- leontoloog (doktoriväitekiri 1920); a-st 1922 Helsingi ülikooli dotsent, ment vene keeles; soome ja slaavi keelte kokkupuuted; vene laenud a-st 1929 professor; 1937–1953 Argentina valitsuse teenistuses Pata- eesti keeles; eesti laensõnad vene keeles; vene keele ajalugu; slaavi goonias, a-st 1957 Helsingi ülikooli geoloogia ja paleontoloogia profes- rahvaste etnograaﬁa; slaavi rahvaste võrdlev grammatika; sissejuha- sor; sooritanud uurimisretked Kesk-Euroopa (1925) ja Kanada (1926) tus slaavi rahvaste kultuurilukku; soome keel (õpetajate suvekursustel); soode uurimiseks, maailmakuulus Tulemaa ja Patagoonia uurija (Tuli- algslaavi keel; valgevene keel; poola murded; tˇsehhi kirjanduslugu; vene maata tutkimassa: Kuvia ja kuvauksia suomalaisen Tulimaaretkikunnan bõliinad ja eesti-soome-skandinaavia elemendid neis; poola keel; vene matkoilta Tulimaassa ja Patagoniassa, 1929), soome järveteaduse aluse- keel (vt EAA, f 2100, n 2, s 121). panija (Vanajavesi jääkauden jälkeen, 1924). 37Heaks näiteks Villem Ernitsa ühiskondliku aktiivsuse kohta on 36V. Ernitsa karjäär Tartu ülikooli õppejõuna algab järgmisest taot- 1924. a peetud avalike loengute hulk: ta esines Eestis 49 korda lusest: “Tartu Ülikooli Valitsusele. Paluksin mulle lubada eradotsen- (10 060 kuulajale) ja välismaal 51 korda (7995 kuulajale) (Eduard Kub- dina sel semestril ettelugemisi pidada aine üle: “Eesti element Vene jas, Karskustöö Eestis 1924. Tallinn, 1925, lk 36–37). Asjaolu, et te- keeles”. Ettelugemisi paluksin määrata esmaspäeviks, üks tund, va- masse enam eriti tõsiselt ei suhtutud, võimaldas Ernitsal ka Nõukogude hest õhtupooliti k. 4 pääle. Tartus, 15.IX.19. Villem Ernits, cand. ajal tollal keelatud hõimuliikumist propageerida; ta osales innukalt ka phil. slav.” Vastuseks teatab ülikooli hoolekandja Peeter Põld 19. IX paljude erialade väitekirjade kaitsmisel, tehes dissertatsioonide kohta nii 1919, et ülikooli nõukogu on loa andnud. Nii aktiivne karskusalane sisulisi kui ka (eelkõige) keelelisi märkusi.

2670 2671 Kolmas Eesti-retk. 1910 Lauri Kettunen

“KATI JUASEPI” ONNIS üleliia peps, sest et mul vepslaste juurest saadud kogemused veel puudusid. Muidu poleks vigagi olnud, aga magamine valmistas raskusi. Töö Kaelu juures hakkas lõppema. Kõik häälikuloolise arvasin Praktiline Joosep, kelle maja oma uudsusega oli tekitanud mi- olevat välja selgitanud, aga kuna ka vormiõpetuslik külg kujuneb nus kaitstuse tunde, oli lisaks voodile teinud magamislavatsi sei- häälikuajalugu uurides alati oluliseks, siis olin lõpetuseks üles nale — mujal pole ma sellist näinudki — akna lähedale, ja mina kirjutanud hulga näiteid tegu- ja käändsõnade muutmisest, kõiki valisin täie veendumusega selle, sest see paistis kirpudele üles võimalikke tüüpe arvesse võttes. (Õigupoolest oleks häälikuloo hüppamiseks liiga kõrge olevat. Aga võta näpust — ja mu ööd jaoks pidanud ka tuletusõpetuse põhjalikult süstematiseerima.) ähvardasid mööduda magamata. Kui ühel hommikul ennast oma Kaelust poleks sellel viimasel etapil enam keelejuhina asja olnud, lavatsil kratsisin ja aknast päikesetõusu vaatasin, tuli mulle tol selleks oli vaja Anna mõistust ja kannatlikkust. Aga mind vaevas luulelisel hetkel geniaalne, kuigi vähem lüüriline mõte: kirpudest siiski mõte, et ma ei olnud töötanud puhta murde r ä ä k i j a g a ; on võimalik jagu saada! Peab lihtsalt olema kinnine magamiskott sellepärast hakkasin otsima, kas leiduks niisugustki. Lõpuks ju- kinniste säärte ja käistega, vaid kaela ümbert kinni tõmmatav — hatati mind külast natuke eemal asuvasse K a t i J u a s e p i onni, paistab, et pead kirp ei puutu, kui see ka paljaks jääb, võib-olla kus murre elas tõesti igapäevases kõnes nii Joosepil kui tema nai- kardab nina nohinat. Põrutasin samal päeval Tartusse ja kohe sel. Ja missugune õnn: Joosep oli paar nädalat tagasi löönud rätsepa juurde. Kirjeldasin oma leiutist, millele andsime ka asja- kirvega jalga! Jalg oli küll paranemas, kuid mees pidi veel vahest kohase nime — “kirbukott”, pikemalt järele mõtlemata ja lühiduse mitu nädalat komberdama vaid kodu ümbruses ja karkudega, nii pärast, sest asi oli niikuinii selge. Kott pidi järgmisel päeval laeva et temal oli aega küll. Tegin kohe kontrahti kahenädalaseks kostil mineku ajaks valmis olema ja oligi, kuigi rätsep tõi selle päris olemiseks, sest mu mõrsjagi oli kodumaale tagasi pöördumas ja viimasel hetkel, nii et ma olin juba kaalunud, kas jääda laevast ega mina kavatsenud selle järel enam õhtutigi mõisas käia. maha ja lasta Kaelul ilmaasjata Sääritsa kohal oma venega Peipsile Rääkisin oma otsusest mõisas. — “Fui,” pani proua seda pa- vastu tulla. Nõnda siis, võidurõõmsana, reisist ja üleval olemisest haks. “Kaelu onnis elamisest saan ma veel aru, sest Anna on üks surmväsinuna viskasin enda Joosepi onnis oma lavatsile pikali. arusaaja ja puhas naisterahvas, aga... ” Kuidas ma magasin, olid Joosep ja tema naine, keda olin oma — “Mina võin kihla vedada, et kahe päeva pärast tulete sealt leiutisest informeerinud, hommikul uudishimulikud. — Hästi, tulema,” katkestas Saag ise. Peaaegu lõimegi käed, igal juhul võisin ausalt vastata, aga öösel oli tulnud kotti kaks korda mina kinnitasin, et võin oma töö huvides elada seal, kus mõni tühjendada. teine inimolend elab. Siis paljastas Saag juba ette ühe jõleduse: Niisugune on kirp. Kott oli kindla peale kinnine ja mu enda “Pidage silmas,” ütles ta, “käsi ja nägu pühitakse sama rätiku sisse, juhtnööride järgi tehtud, aga ega see sissepääsu takistanud! Too kuhu toidunõusid.” kummaline pussakas reisis siiski koos muu kraamiga mu retkedel Ähh!! Kui järgmine kord kohtusime, võisin ma mõisahärra kaasas ning ega see päris kasutu olnudki.38 Kui imestati, mis asi teadmisi omalt poolt täiendada. Nägu pesemas ei olnud ma Joo- sepi naist kunagi näinud ega järelikult ka mitte pühkimas, aga 38Kettusel oli kirpudega probleeme enamikus murdekogumiskohta- nõudekuivatamisrätti kasutas ta lisaks käte kuivatamisele ka nina des nii Eestis, Liivimaal kui mujal. Sääritsas toimunust on kirjutanud Ott nuuskamiseks. Tõesti, puhtusega olid lood rohkem kui kahtlased Kurs: “Miili vennad olid kord näinud, kuidas soome härra öösel üles tuli ja seepärast sõingi ma peamiseks toiduks vaid kanamune. Putru ja küünla põlema pani. Seejärel võttis ta jalast pikad valged aluspüksid, urgitsesin kausi keskelt, jättes selle serva puutumata. Olin tol ajal ajas säärtest kaks rehavart läbi ja hakkas siis pükse küünlaleegi ees sa-

2672 2673 Kolmas Eesti-retk. 1910 Lauri Kettunen see on, vastasin, et “kirbukott” — ning valestimõistmist ei olnud. nalja pahaks pannud. Kohati paistis tema ja kogu ta peregi kal- Vaid mõni üksik ei saanud aru ja kahtlustas, et selle endine omanik duvat oma baltisaksa veendumusi hülgama. Aga üks külalistest, on olnud tsirkusetola. samasugune minuealine tudenginolk, vihastas ning ei puudunud Töö Joosepiga ehk omamehelikult öeldes Juasepiga sujus hästi, palju, et oleks mind klaasiga visanud. Söök söödud, läksin kohe sest temal, haigel mehel, kippuski aeg muidu igavaks minema. oma töö juurde tagasi ja tundus, nagu oleksid külalised tahtnud Võtsin kontrolli mõttes läbi oma materjalide tähtsamad kohad ja mu jäljedki kuuseoksaga olematuks pühkida. Lahkusin mõisa kuulasin kikkis kõrvu, mida ta kogu aeg midagi nokitsedes pajatas. härrasrahvast siiski heas läbisaamises, kui minekuaeg tuli. Vana- Joosep oli ameti poolest nimelt rohkem puusepp kui põllumees ja härra Saag suri mõni aasta hiljem, kuid tema perega hoidsime sel määral kaunishing, et ei olnud ehitanud oma majja kempsugi, sõprust üleval veel iseseisva Eesti ajal, kui seegi pere oma eest- sest kuuldavasti “võsus on ilusam”. Arst, seesama eespool nime- luse üle juba uhkust tundis.39 Põllud jagati maatameestele, nii et tatud Pala veidrik, kelle üle mõisas sageli naerdi ja kes lohutas vaid mõisasüda hoonete ja puuviljaaedadega jäi omanikule, nüüd kõiki oma patsiente ühel ja samal viisil, nimelt et temal, arstil, on siis rentnikule. Küllap tuleb mul Saagi-perest jutustada veel edas- endal olnud sama tõbi — ja loomulikult oli ta löönud endale ka pidigi. kirvega jalga —, mille kohta ta teab, et sellest saab kergesti terveks ravida, lubas Joosepi peatset paranemist. Joosepi koha pealt paistis küsimus olevat rohkem küll selles, kui kaua ta peab jalga KODAVERES RÄNNATES järel vedama. Üllatuseks ja kurvastuseks kuulsin hiljem, et ta oli Olin seega saanud Kodavere murde häälikulugu valgustavad näited veel samal suvel oma haava kätte surnud. Ta jäi nende meeldivate täiesti rahuldaval määral kokku, viies need vanalt tuttavalt alu- abiliste hulka, kelleni mu tänulikud mõtted töö valmimise järel selt lähtudes niisugusele kujule, nagu eesti keele ja murrete enam ei jõudnud. iseärasused paistsid nõudvat; olin juba kirjutanud häälikuloo ene- segi esialgseid katkeid näidete kõrvale paksu vihikusse, milles va- SKANDAAL MÕISAS sakpoolne lehekülg oli hilisemate murdeerinevuste märkimiseks alati tühjaks jäetud. Klade küljed olid sälgutatud sel moel, et iga Mu suhted mõisaga olid muutunud endisest hellemaks juba siis, nähtuste rühm koos alapealkirjadega oli lahti löödav külje pealt kui käisin seal veel regulaarselt lõunat söömas. Kord sattusin ni- nähtavate otsingumärkide järgi, nii et juba kogumisperioodil oli melt lõunalauda, see oli kaetud aeda, kui seal oli hulk külalisi, kerge olemasolevat kontrollida ja lisandusi vahele pista, tarvitse- kellele mind tutvustati muidugi saksa keeles. — “Täna on pere- mata selleks lehitsedes õiget kohta otsida. (Selle “leiutise” olin mehe sünnipäev,” seletas üks tuttav sugulane mind lauda juha- teinud juba metsasoomlaste juures ja sellest on mu töös alati hil- tades, “ja seda austades räägib muidugi ka härra magister saksa jemgi märgatavat kasu olnud.) Pärastpoole pidin siiski kahetsema, keelt.” Õnnitlesin majahärrat ja vastasin naeratades: “Täna, soo- et mulle häälikuloolist materjali jahtides ei tulnud pähe korjata se- viksin, peaksime olema tavalisest tähelepanelikumad meie austa- delitele ka sõnavara — loomulikult koos muutevormidega. Uuri- tud võõrustaja vastu ja rääkima tema kaunist emakeelt, mida minu must lõplikult kokku pannes on murde tähestikulisest sõnaloendist teada kõik lugupeetud juuresolijad oskavad.” Ega Saag mu tõsist 39Nii nagu mälestuste autor teisal kinnitab, arenes perekond kindlalt putama.” (Ott Kurs, “Mälestusi Sääritsast”. — Kodukaja: Sääritsa küla eestluse suunas: nimede eestistamise käigus võttis tütar Gertrude uueks mälestuste raamat. Alatskivi, 2000, lk 92–98). Samas on juttu ka kuul- eesnimeks Aime ning mõisaproua ise seisis teise Saksa okupatsiooni ajal sast kirppupussi’st ‘kirbukotist’. ebaõiglaselt süüdistatavate eestlaste eest.

2674 2675 Kolmas Eesti-retk. 1910 Lauri Kettunen suur abi; igal juhul oli natuke kergemeelne jätta sõna, kuigi para- teel on kohe teada kogu pika a olukord murrakus — ning kõne alla jasti vähem huvipakkuvana paistev, üles kirjutamata, kui küsimise tulevaid erinevusi ei ole sama murde piirides lõpuks väga palju. vaev oli kord juba nähtud. Ainult niisugustel juhtudel lähebki aega; samal ajal kui sarnasused Kui seega nüüd Ranna valla (eesti vald on sama mis soome võib kõrvale jätta pelga ﬁkseerimisega, mõnikord piisab paarist “kunta” ja ühes kihelkonnas ehk “kirkkopitäjä’s” on mitu valda), küsimusest tüübi kohta. Kuid uut ja üllatavatki tuleb võrdluses niisiis, kui selle koha pealt Kodavere murdega oli asi selge, tuli ha- ikka esile, sageli sellistki, mis paneb mehe heameelest naeru pu- kata murrakuerinevuste teadasaamiseks mööda kihelkonda ringi gistama või siis mõtlikult mööda tuba edasi-tagasi marssima. käima. Oli ju tehtud Ranna valla Sääritsast põige naaberkülla Raatveresse (Ruatvere), kuid tollest käigust ei ole muud meeles kui MALKA SÕNADE ASEMEL! õlgkatusega majalobudik, mille üks ots moodustas rehealuse (re- hetuba) koos saunaga ja teisel pool oli midagi eluruumi taolist. ÕPETAJA KÜLALISENA Selles ei olnud midagi ümberkaudsest erinevat, ainult lapsed olid Mu esimene sihtkoht oli Halliku vald.40 Läksin vallakooliõpetaja kui väikesed ehmunud paharetid, kui nad poolalasti ja sopastena, jutule — suur tänuvõlglane olengi muide neile vähestele rahva- vanaema poolt ähmi aetuna rehealuse pimedusse kadusid. Vana- valgustajatele, kes nii mitmel moel on kõikjal mu tööd edasi aida- memmestki ei saanud rääkijat; ma ei suutnud kuidagi panna teda nud; temagi (nime olen unustanud) tuli koos minuga kohe tallu, oma töö eesmärgist aru saama, aga kuidagimoodi nii- ja teistpidi kus vanaperemees, Kubjas nimeks, pidi olema kuulus vana murde uurides sain siiski soovitud andmed. Sel määral oli käigust kasu, kangekaelse kasutajana. Taat istus ruumikas kambris sängiserval, et nägin selleski külas, kuidas murre võib elada veel ka loomuli- õpetaja pistis talle käe pihku ja hakkas rõõmsasti meie soovi se- kus keskkonnas, ning kahju polnud käigust muud kui vihase koera letama. Et siin nüüd oleks kauge maa tagant saabunud külaline, poolt lõhki rebitud püksitagumik. Kuigi ma pidin juba teadma, et just vana Kupja jutu kuulamiseks tulnud, et on õppinud mees ja külale lähenedes tuli teeservast murda korralik vemmal koerte pe- nii edasi. Mina katkestasin pikema esitluse ja üritasin taadile kätt letamiseks. Muri võib pererahva juuresolekul kuulekalt alistudes anda, see aga haaras kepi ning ei puudunud palju, et oleks mulle küll rahulikku nägu teha, aga mineku hetkel võib ta juba ukseavas vastu pead virutanud. “Säh sulle juttu!” käratas ta ja näitas ust. su kintsus kinni olla, kui sa ise ettevaatlik ei ole. Ta on just selliseks Õpetaja päris ehmus ja kambri tagasopist tormas paar nooremat õpetatudki, varaste ja teiste halbade külaliste jaoks. Ja mis ametit meest — vanamehe pojad, nagu välja tuli — appi. Vanamees rahu- Muril või Krantsil — üks või teine, harvemini mingi muunime- nes tõesti sedamaid, kui sai aru, et ei ole tuldud tema üle naerma, line, on igas hurtsikus — muidu olekski, kui ei oska olla vihane ja tema rääkimisviisi pilkama, nagu naabrid ja eriti noored loralõuad karjase abilisena lasta end ka lehma jalga või kuldi kintsu ässitada, kuuldavasti olid teinud —, nii et see ei olnud esimene kord, kui kui asjaolud nõuavad. ärritunud taat kepi järele pidi haarama. Pojad seletasid seda naer- Raatverest siis vaid need lisakogemused. Kui seejärel läksin des, aga taat ise oli häbenedes vait ja kobis siis oma kambrisse. päris ringkäigule sisemaa poole, algas omamoodi kõige huvita- Hetke pärast läksin sinna temaga lepitust otsima, aga ei saanud vam periood töös. Võiks arvata, et murrakuerinevuste kindlakste- tal sõnagi suust. Pojad ennustasid, et vaevalt tasub hommegi üri- gemine on vaevaline töö, kuid see läheb üpris nobedalt, kui ainult too alusuurimus on valmis ja kui sellele lisaks õpetaja ehk kee- 401910. aastal oli Kodavere kihelkonnas Alatskivi, Kokora, Ranna lejuht ei ole kas vanaduse või iseloomu poolest täiesti napakas. ja Pala vald ning väikesed osad Saare ja Kavastu vallast; Halliku vald Saab ju vähesest selgeks, kas öeldakse näiteks maa või moa ja sel oli juba 1890. a ühendatud Pala vallaga. Praegu kuulub Halliku mõisa keskus Saare valla alla ja vähem osa Pala valda.

2676 2677 Kolmas Eesti-retk. 1910 Lauri Kettunen tada — nii jutukas kui taat muidu ongi. Aga ka pojad ise torkasid Tõesti, siin teati sangarit olevat öösiti puhanud; ja pisikesi jutte oma jutu sisse selget Kodavere murrakut ja kuna nad tundsid oma tunti tema kahlamisest läbi Peipsi, võitlusest nõidade, sortsidega, isa keelekasutust hästi, siis ei olnud paremate keelejuhtide järele tema mõõga sattumisest Kääpa jõkke jne. (Oma kogumistulemu- selles hädaolukorras tarvidustki. Istusime mitu tundi — juhtus sed saatsin hiljem Helsingist M. J. Eisenile Tartusse42.) Lood olid olema pühapäev — koos, samal ajal kui õpetaja huviga meie tööd proosavormis, vaid väikesi luulejuppe hulgas. Teatavasti panigi jälgis. Õpetaja, kes oli poissmees, palus mind koolitarre ööma- Kreutzwald eepose luulevormi ise, rahvasuust saadud luulekatkeid jale. On jäänud meelde, kuidas ta pani õhtusöögiks minu ette vaid ühenduseks kasutades. Ilmselt õnnestus mul saada kätte ka suure kausitäie kanamune: oleks pidanud vähemalt kümme tükki ehtsat ja algupärast, kuid mu teadeteandjate tarkusele oli jõudnud ära sööma, enne kui ta rahule oleks jäänud, sest soome külaline tulla lisa ka raamatust. Mõned põhjendasid oma teadmatust nimelt ju — Issand, et sinu teenrit niisuguse rõõmu ja armuga õnnistati! sellega, et neil ei ole “neid raamatuid”: meil neid ruamatid põle. Üks memm Alatskivil uskus kindlalt, et Kalevipoeg-hiid oli en- nemuiste tõesti pikkade sammudega neid maid mõõtnud, ja teine KALEVIPOJA JÄLGEDEL kinnitas tema usku just sellega, et raamatki räägib sellest. Lisaks oli sellest hiiglasest jäänud järele silmaga nähtavaid jälgi, nagu Väikese vaevaga oli selge, et kihelkonna põhjanurk ei paku keele- juba öeldud. Ka oli Peipsi kaldal Lahepera külas kivi, kuhu ta oli liselt midagi erilist või vähemalt üllatavat; ja seetõttu siirdusingi jätnud oma vasaku jala jälje, astudes voodisse minnes paremaga selle lõunaserva, hakatuseks Kodavere endisesse abikirikukogu- dusse Alatskivile. Teadsin juba ette, et murre seal muutub, ja 30 m lai. 1968., 1969. ja 1971. aastal teostati siin väljakaevamisi ja mõnepäevase tööga olingi kursis selle sealsete erijoontega, milles saadi ligi 1200 nimetust leide.” (Tiiu Paap, “Looduskaitse”. — Peipsi oli palju lõunapoolsete naabermurrete kihistusi, nagu juba siis aru piiril, Alatskivil. Teine, täiendatud trükk. Tartu, 2000, lk 17–21). sain ja hiljem murdegeograaﬁat täpsemalt uurides detailide kaupa Eesti Kirjandusmuuseumis leidub Lauri Kettuse saadetud materjali nägema hakkasin. Veendusin, et Alatskivi nõuab veel hiljem hulgas (EKS 32, 1–4 (52 469–52 472) Kalevipojaga seotud rahvapärane nädalaid tööd, mistõttu suundusin oma rattaga Kodavere kihelkon- selgitus Alatskivi Mõisajärve tekke kohta: “Heitnud kord sängi magama, nasüdame poole, lootes patuselt keset viljakoristusaega segavaid tulnud vanapaganad, tahtnud teda kusega ära uputada. Sellest sündinud Alatskivile Mõisajärv.” vihmapäevi, et võiksin kohata inimesi kodu juures ja mul õnnes- 42Eesti Kirjandusmuuseumi Eiseni fondis (E 48177–48179) on Lauri tuks keelitada neid tunnipalga eest enda kõrvale istuma. Alatski- Kettuse kiri: “Joroinen 28/15.11.1910 / K.a. Herra Pastor Eisen! / vil, muide, ühes üksikus Peipsi lähedal olevas talus märkas nutikas Tülitaksin Teid kui Eesti rahvaluule ja muinasjuttude paremat tundjat peremees konjunktuuri nii soodsa olevat, et plaanis saada honorari ühe veikse sellekohase palvega. — Tarvitan ühtlasi võimalust oma Ko- iga sõna pealt kopika või vähemalt pool, keelas koguni naisperet daverest korjatud teate killukesed Kalevipoja üle Teile ette kanda. —.” oma tööpakkumistega asjasse sekkumast. Aga üldiselt sai väikest Kirjas palub Kettunen Eisenilt andmeid sõna “vikerkaar” kohta, mille abi ilma rahata. Panin paberile üksikuid lauseid ja terviklikke kee- “fantastiliste häälikuteajaloo seletustega” — sellise oli esitanud Heikki lenäiteid, kui neid usaldusväärseilt murdekõnelejailt sain, koguni Ojansuu — ta nõus ei ole. Kettunen saadab ka Kodaveres üldiselt tuntud laulu (“Peipsi järv õli perses suadik / Kaijo järv õli kaalas suadik / rahvaluulet. Erilist tähelepanu äratasid K a l e v i p o e g a puudu- Emajõgi õli el’mis suadik / Meri tüksi miäle piäle”), seletab sealseid vere- tavad lood, mida selles kandis küllap pidi tuntama, sest Alatskivi liitelisi kohanimesid Kalevipoja veriste jalajälgedega, kirjutab Peipsi- kiriku lähedal oli ühe lageda voore nimekski “Kalevipoja säng”41. äärseist räpsikividest (viskekivi), millega Kalevipoeg hunte hirmutanud, ning Ranna mõisa kohalt Venemaale kavatsetud sillast, mille ehitamine 41Alatskivi Kalevipoja säng “on linnusekoht, mis oli kasutusel juba Kalevipojal põlle katkemise tõttu pooleli jäänud (kivid aga jäid randa meie ajaarvamise vahetusel. Kalevipoja säng on 160 m pikk ja pealt alles).

2678 2679 Kolmas Eesti-retk. 1910 Lauri Kettunen alati Piatskivile43 — jumal teab kui suur ta võis olla! Tunnistaja- kuid teisalt — on ju luuleline hing võinud käia rannalt inspirat- teks võiks veelgi kutsuda kogu Perskivi küla, sest oma nimegi on siooni hankimas samahästi kui kiisku või tinte. Lugupidavast küla saanud kivilt44, millele kangelane oli istunud ja jätnud mee- uudishimust pungil, läksin ennast H a a v a k i v i (see oli ka Anna nutuse oma tagumiku proportsioonidest. Aga kihelkonna keskel Haava õige perekonnanimi) veskile46 esitlema; seal võeti mind katkestas üks eideke, kelle juurde mind heade soovidega oli juha- väga sõbralikult vastu, pakuti öömajagi. Luuletajannale, keda sa- tatud, kogu mu küsitluse lühidalt: Vale jutud, valed ja valed, mis lakesi olin lootnud sünnitalus suvitamas kohata, olid — nagu sain niisuguseid meelde tuletadagi! On siiski, omavahel öeldes, jutte, kuulda — need paigad juba võõraks jäänud. Mäletamist mööda mida mingil määral teatakse, Kalevapoja-nimelisi, kuni Lääne- oli talu pidajaks onu47 pere. Anna lapsepõlvestki ei osatud palju Soomeni välja, võimalikult seega ühisajast pärinevaid, kui need rääkida ning ega ilusamini ja asjalikumalt polekski keegi teine ei ole — aga tõenäolisemalt on — tulnud Päris-Soome koos meie osanud seda teha kui asjaosaline ise, kes aasta hiljem avaldas ajaloolise aja poolhämaruses sinna asunud “eesti” rahvastikuga. tolle lüürilise novellikogu, Väiksed pildid Eestist48. Anna Haavat Juba Kalevala-sõna ise teeb need jutud meile huvitavaks — aga õnnestus kohata kohe külaskäigu järel (ja hiljem iseseisvusaastatel vahest aitab nendest nüüd selleks korraks. aeg-ajalt) Tartus. Vaikne, tagasihoidlik naine, kes paistis kavatse- vat varblase kombel vaikida, sest paremad laululinnud olid tulnud inimesi rõõmustama. Oma lihtsas ilus jäävad mitmed Anna Haava ANNA HAAVA lüürilised palad siiski igavesti elama, rääkimata sellest, et ta pikka aega ainsa naisena pärast Koidulat hoidis oma ööpimeduses rahva Eesti keelt õppides olin üsna hoolega läbi lugenud tolleaegse ilu- ees luulekunsti leeki. kirjanduse vanast rahvusromantikust Saalist45 alates (kogu keele Oli teinegi suurus, eelmisest võrratult suurem, kelle luuleloo- olin õigupoolest õppinud peamiselt kirjandusest); ja luulest oli mingut oli toitnud Peipsi võlujõud, nimelt J u h a n L i i v ise, jäänud meelde tundelise lüüriku A n n a H a a v a värsirida: kellest Jakob Liivist rääkides juba juttu on olnud. Mul oli harul- “Mu luule hälliks oli Peipsi kallas.” dane õnn kohata tedagi, kuid alles oma järgmisel retkel, mistõttu See pidi siiski olema tavapärane luuleline väljamõeldis, sest tulen selle juurde tagasi hiljem. alles siit, Kodavere südamest, Pala vallast, leidsin ta sünnikoha;

43Piatskivi (Peatskivi) nimi, vastandina Alatskivile, tuleneb pealmi- sest ehk ülemisest veskist (kivist), mida enam ei ole säilinud; alles on veskipere eluhoone (vt Tiiu Paap, “Looduskaitse”, lk 18). 44Pärsikivi, pegmatiidist kivi mõõtmetega 6,5×4×2 m, asub Pärsikivi 46“Isamaja — H a a v a k i v i — / Lapsepõlve paradiis! / Igavest mu külas Peipsi rannikul ja on kaitse all (vt Tiiu Paap, “Looduskaitse”, lk 21). hinges ilub / Sinu vaikne, püha viis” (Anna Haava, Laulan oma eesti 45Andres Saal — 21. V 1861 – 23. VI 1931; eesti proosakirja- laulu. Tallinn, 1996, lk 28). nik; töötas abikoolmeistrina, 1884–1890 ajakirjanikuna Olevikus, 1893– 47Anna Haava isa Joosep Haavakivi kaotas oma veskitalu petturist 1897 Olevikus fotograafi ja tsinkograafina, 1898. a-st tsinkograafina õemehele; 20. sajandi algul rentis veskit Anna Haava vend (Eesti kirjan- Jaava saarel eratrükikojas, 1902. a-st kuni pensionile minekuni Hol- duse ajalugu, III. Tallinn, 1969, lk 81). landi koloniaalarmee topograafiateenistuse fotograafina (Indoneesias); 48Anna Haava 1911. aastal ilmunud, 11 juttu sisaldav proosaraamat, loomingut: Vambola (1889), Hilda (1890), Aita (1891), Leili (1892– mille “kunstilise tuuma moodustavad — “Miks Ludvi Puusepp naist ei 1893), Dan ja Singa (1893), Päris ja prii (I–II; 1891), Üleüldine isamaa võtnud”, “Kas ma ei öelnud. . . ” ja “Kodus”” (Eesti kirjanduse ajalugu, ajalugu (1893), Jaava (1911), Priiuse ja isamaa eest (1903) jm. III. Tallinn, 1969, lk 97).

2680 2681 Kolmas Eesti-retk. 1910 Lauri Kettunen

ERNITSA KODUS. KIREVAID KOGEMUSI oli see igal juhul, lausa liigutavalt auväärne, sest vaevalt on teist rahvast, kelle keskel ainelise ja vaimse rahvakultuuri pärand on Kolme armastab Jumal, kui lepime suurustest rääkimise asemel suurema andumuse ja armastusega tallele pandud kui Eestis — iseäralikega. Kihelkonna idanurgas49, Jõe vallas kohtasin tema kunagised ahistusajad kaasa arvatud. Rahvamees, kes vähegi aja- sünnikodus Villem Ernitsat, keda olen juba varem vahest üle- lehti luges, pidas oma õnneks, kui sai mingilgi kujul kuuluda vaba- arugi põhjalikult tutvustanud. Muidugi olin tema talupojakodus tahtlike vanavarakorjajate või korjaja abiliste hulka. Ja mis oleks meeliskülaline. Sõime õhtusöögiks praetud soolast sealiha (tolle- praegune Eesti Rahva Muuseum51 või mida oleksid rahvaluule- aegsed pisiseigad tulevad mõnikord meelde) ja magasime öö la- arhiivid Hurda52 ja Eiseni tohutute kogudega ilma nonde palgata kas krabisevates heintes — loomulikult koidikuni juttu puhudes. rühmanute tööta. Koos voodiriietega oli meie katusealusesse magamispaika tulnud Selles talus olin siis saanud hea aunime ja vastava kohtlemise, ka rahurikkujaid, nii et minul tuli taas oma patentkotti peituda. kuid ühes kõrvalises hurtsikus Saare valla kolkas läks hoopis vaid- Kui minu tähelepanu äratas Villemi erakordne andekus, siis tema luseks. Vanataat ja eit — teisi ei olnudki — rääkisid oivaliselt omakorda kiitis nooremat venda endast palju andekamaks (“pa- vana, kohaliku värvinguga Kodavere murrakut ja ma olin kohe kin- rem hakkamine kui minul”, mäletan tema sõnu). See vend suri del, et pean mis tahes hinnaga saama vanakesed kas või mõneks siiski päris noorelt. tunniks oma teenistusse. Aga memm lausa ehmus sellise palve Ega Ernitsa kodukant pakkunud enam muud kui kahvatut peale — hakkavad jälle inimesi nende jutu pärast kas või maha mälestust Kodavere vanast murdest; see-eest põhja pool, Saare 50 vallas oli olukord taas sahvtisem. Aga oli ikka seletamist, kui 5114. aprillil 1909. a Oskar Kalda, Kristjan Raua, Kaarle Krohni, üksipäini rännates juhtusin põikama — nagu sageli vaja oli — pärijate jt algatusel Jakob Hurda mälestuseks asutatud muuseum eesti tallu või kõrvalisse sauna niisuguse kummalise asja pärast, nagu etnograaﬁlise ja kultuuriloolise ainese ning rahvaluule kogumiseks, minu töö oli. Umbusk oli sageli ilmne ka siis, kui näilise hea- säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks (tänapäeval on oluline osa meelega oldi nõus küsitletavaks hakkama; ja too tasu lubamine muuseumi töös ka sugulasrahvaste vastava pärandi uurimisel). Eesti “jutu eest” tekitas juba ette kõige suuremat kahtlust. Ükskord Üliõpilaste Seltsi 10 000-köiteline raamatukogu sai aluseks ERMi juurde aga saadeti salaja isegi vallavanema järele. See tuli, habemega loodud arhiivraamatukogule, mis koondab eestikeelseid, Eestit puudu- tavaid võõrkeelseid, eestlaste kohta kirjutatud ja Baltimaadel välja antud isand, istus töö kulgu tähelepanelikult jälgides jupi aega uksepin- raamatuid. Praegu asub see raamatukogu Eesti Kirjandusmuuseumis. gil, häirimata tegevust enda tutvustamise või mingi küsimusega. 52Jakob Hurt — 22. VII 1839 – 13. I 1907; eesti folklorist ja keele- Siis lahkus ta sama vaikselt, rahustades minnes: “Olge rahuli- teadlane, kiriku- ja ühiskonnategelane; töötas kodu- ja kooliõpetajana, kud, v a n a v a r a k o r j a j a .” Mind ajas see mu uus ametinimi a-st 1872 Otepää pastor, 1880–1901 Peterburi Jaani koguduse pastor; natuke naerma, kuna sellega seostus eelkõige muuseumiesemete ÕESi liige ja I üldlaulupeo korraldajaid, Eesti Aleksandrikooli asutamise korjamistöö; aga räägiti ju ka “vaimlisest” ehk vaimsest vanast peakomitee (1870–1883) ja Eesti Kirjameeste Seltsi president (1872– varast (vanadest uskumustest ja muust sellisest). Auväärt nimetus 1881); loomingut: Lühikene õpetus õigest kirjutamisest parandatud viisi (1864), ajalookäsitlus Pildid isamaa sündinud asjust (1879), dok- toriväitekiri Die estnischen Nomina auf -ne purum (Helsinki, 1886); 49Mõeldes Kodavere kihelkonda, eksib autor siin ilmakaarega: tegu regivärsiliste rahvalaulude seeria Vana Kannel (I–II; 1875–1886), Eesti on paigaga, kus ulatuvad nurkapidi kokku Kodavere kihelkonna lääne- astronoomia (1899), Setukeste laulud (I–III; 1904–1907). 1888. a aval- ning Maarja-Magdaleena idaserv. das “Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele”. Hurda ko- 50Tolleaegsest Saare vallast kuulus Kodavere kihelkonda vaid Naut- gus Eesti Kirjandusmuuseumis on 160 käsikirjalist köidet, kokku üle rasi küla. 122 000 lk, mis sisaldavad u 250 000 punkti rahvaluulet.

2682 9 2683 Kolmas Eesti-retk. 1910 Lauri Kettunen laskma. Proovisin küll oma töö laadi selgitada, pärides ümbritse- kus ta kuulus “Sakala” korporatsiooni55 asutajate ja selle kandva- vate esemete nimetusi; krapsasin kinni prussakagi ja küsisin, mis mate jõudude hulka. Seetõttu oli ta ka oodatud külaline tuntud selle nimi on. — “See on prussakas,” kuid mine ära, hea inimene, kohtuniku R ü t l i 56 kuulsas kodus, mille külalislahkust nii mina hädaldas eit, oled kindlasti mingi “muakuulaja” (luuraja), kes siis kui teisedki soomlased sageli nautisime. Kuid veel hiljemgi, kui muu. Vanamees aga, märganud, kui lihtsa tööga saab suure tunni- Elken noore arstina oli rajanud Tartusse oma kodu, veetsin tema palga, läks hoogu. Ja niimoodi asusimegi häälikuloo kallale sellest juures mitmeid toredaid hetki. Vabadussõja ajal tõttas Elken, ees- hoolimata, et eit meid peaaegu jõuga takistada püüdis. Ta keeli- kujulik mees igast küljest, sõjaväeteenistusse ning langeski omal tas vanameest tooma välja piibli ja kalendri, kaks maailma kõige rindel: suri tüüfusesse, kui oli seda tõrjumas Narvas, kuhu Ju- kindlamat raamatut, ja andma selgitusi nende abil (“Tuu väljä pii- denitˇsi täitanud sõdurid, Peterburi väravas käinutena, löödute ja bel ja tästruamat — tähtraamat — ja õienda siält!” — olen ta armetutena olid taandunud57. Kuid mulle ei ole jäänud meelde sõnad murdenäitena kirja pannud). Ähvardas koguni urjaadniku mitte niivõrd arst Elken ega noor korporant Elken (kuigi tema appi kutsuda, kuid vanamees oli läinud trotsi täis ning ütles, et ei saksapärane vehkimine korporatsioonis mõõga ja kiivriga on eri- karda midagi. Kui vene laensõnu küsitledes jõudsin sõnani “plot- liselt mällu sööbinud). Kui teda meenutan, tuleb ikka meelde nik”, puusepp, karjatas eit: “Plotnik, nüid on väimee tüütegemine too esimene kohtumine ja eelkõige see üleloomulikult sitke op- ka ruamatun, mis nüid suab?” Tema väimees oli nimelt puusepp timism, millega ta uskus noort põlvkonda juba tollasel venestuse ja jutuajamise järel raamatussegi kirjutatud, omadega läbi temagi. Ühtesoodu puhast murret jahvatav eit aga ei aimanudki, missugust 55EÜSist lahkunud üliõpilaste poolt 1908. aastal asutatud akadee- hinnalist abi ta enda teadmata minu tööle andis. miline organisatsioon, põhimõteteks rahvuslus, rahvameelsus, kehaka- rastus ja tervishoid, eneseharimine, karskus, “üks kõigi eest, kõik ühe eest”; korporatsiooni on kuulunud näiteks Hendrik Sepp, Juhan Vasar, Konstantin Ramul, Friedrich Puksoo ja Henrik Visnapuu, aga ka vaba- SÕBER ELKEN. KÄÄPA JÕGI dussõjalaste liikumise juhid Artur Sirk, Karl Arnold Jalakas ja Theodor Rõuk. Sõja ja okupatsiooni ajal kodumaal katkestatud tegevus algas Kuskil kihelkonna piiril (kas see võis olla Levaleo53 Torma kan- Tartus uuesti 12. mail 1989. dis?) tutvusin juhuslikult noore arstiteaduse üliõpilase E l k e - 56Oskar Rütli — 7. XII 1871 – 24. VII 1949, maetud Helsingi niga 54, kes viis mu oma koju öömajale. Meelde on jäänud Hietaniemi kalmistule; jurist ja seltskonnategelane; töötanud Pihkvas vaid, et seal oli teisigi minuvanuseid ja vanemaid, maaharitlasi, ja Riias, a-st 1902 Tartus vandeadvokaat; olnud juhtivatel kohtadel ja et meil oli väga lõbus. Hiljem kohtasin Elkenit sageli Tartus, seltsides (“Taara”, “Vanemuine”, Eesti Noorsoo Kasvatuse Selts), tu- lundusorganisatsioonides; korporatsiooni “Sakala” asutajaid; ajalehtede Meie Aastasada (1911–1913) ja Tartu Päevaleht (1913–1916) asutajaid 53Tõenäoliselt on tegemist Levalaga. Siis kuulus see Roela valda, ja väljaandjaid (opositsioonis Postimehega), I Vene riigiduuma (1906) nüüd Saare valda. ja II Riigivolikogu (1923–1926) saadik; a-st 1923 Tartu linnavolikogu 54Rudolf Elken — 14. IV 1885 – 12. II 1919; sündinud Tartumaal liige (ka abijuhataja); 1928–1934 Soome konsul Tartus. Roela vallas Veia Koltsil; lõpetas Tartu reaalkooli 1906, õppis Tartu 57“Eestisse taganenud Vene valgete üldarvu võib hinnata ümmargu- ülikoolis arstiteadust 1907–1914, oli Tartu linnahaigla arst 1915–1916; selt 40–50 000 mehele.” (Eesti Vabadussõda, II, lk 366). 11. novembril EÜSi liige a-st 1906, korporatsiooni “Sakala” asutajaid. Oli 1914. a-st 1919 tegi Vabariigi Valitsus otsuse neilt relvad ära võtta. Haiguste, Ve- abielus Alide Kapstaga. Nende üks poeg Jüri (1915) lõpetas 1939 Tartu nemaale tagasimineku ja muidu laialivalgumise tõttu vähenes nende arv ülikooli õigusteaduskonna, põgenes 1944 Rootsi ja asus sealt 1950 Ka- kiiresti: “31. detsembril 1919 oli meie territooriumil veel 1442 vene nadasse; teine poeg Hans (Ants; 1917) on olnud Toronto ülikooli arhi- ohvitseri, ametnikku ja arsti ühes 20718 sõduriga. Armee koosseis oli tektuuriõppejõud 1949–1982 ja Kanada kunstiakadeemia liige. vähenenud umbes poole võrra.” (Samas, lk 369, vt ka lk 370.)

2684 2685 Kolmas Eesti-retk. 1910 Lauri Kettunen valitsemisajal suutvat tõsta oma rahva tõelise kultuurrahva tase- on lõunas sama mis põhjas kukk, seega kukkede külast; ilmselt mele. Ta ütles, et oli valinud arsti elukutsegi sellepärast, et see Kikaste suguvõsa järgi, nii nagu meil on Huittiste, Joroiste jne annab võimaluse jääda kodumaale oma rahvast teenima. Lahku- kihelkonnad (pitäjät) oma muinasaegsete omanike ehk pidajate misel saatis ta mind mitu kilomeetrit Kodavere piirini ja pani kõige järgi). Vanamees oli arukas ja igast küljest hea töökaaslane ning lõpuks veel südamele, et ma ei unustaks K ä ä p a jõge ületades lisaks eriti tänulik väikese rahateenistuse eest. Aga vaestemaja ise seal hetkeks peatuda: meenutamaks eesti rahva suurt, kuigi kurba oli kui sodihunnik — ning see ei olnud tollastes Eesti oludes sugugi minevikku. erand; küllap kirjeldan neid asutusi täpsemalt edaspidi, ehkki ma Peatusingi, kuigi see oli pigem oja kui jõgi. Selle põhjas peaks neist paljut ei lootnud sellest hoolimata, et niisugusest paigast võis siis terendama Kalevipoja mõõk, mida kangelane ise tulemuseta peaaegu alati — tean seda oma Soome-kogemustest — leida hea veest üles tõsta üritas — see lõikas alt ta jalad ning sangar jäeti jalu- õpetaja, võtta ühekorraga ette koguni kaks või kolm kihelkonna eri tuna põrgu väravaid valvama. Olin pilku sellesse musta vette puu- kohtadest tulnut. Ilmad olid õnneks ilusad ja niimoodi me taadiga rides suure mineviku, kujutluste kuningamaailma lähedal. “Ka- istusime väljas seina ääres, vägi uudishimulikke sageli meie ümber levipoeg tuleb kord koju tagasi!” — kui soojendavalt tundus too kuulamas ning mõni ikka abivalmilt kas oma teadmisi pakkumas luuleline, hiljem juba kulunudki hüüdlause seal Kääpa jõe kaldal. või taadi juttu kinnitamas. Mõned 8-tunnised tööpäevad (nii palju Mina aga süvenesin sealsamas kiiresti oma asjadesse — juurd- jaksab vanagi keelejuht parajate vaheaegadega töötada), ja arvasin lema jõe nime algupära üle —, tõdedes, et sõna kääbas : kääpa teadvat Kavastu murdest sel määral, kui oli minu eesmärkide jaoks tähendab vanas murdes hauaküngast ja et meie kääpiö-sõnagi on tarvis. Lõunapuhkust pidasin paar tundi oma korteris Mäe juures. selle sugulane. On seega ojal — see on võinud omal ajal olla suur Laupäevaõhtusel ihuharimisel sopsiti talu puhtas korstnaga saunas jõgigi — siiski õige müstiline nimi. tammevihtadega ja vana hea kombe kohaselt — niisugune aristo- kraat nagu Mägi talupoja kohta oligi — koos sulasrahvaga. Aga viletsad leilivõtjad olid nad kõik, ja kui mina kallasin vihtlemise RING KODAVERE ÜMBER. järel endale kaevu juures turja peale mitugi kibutäit külma vett, KAVASTUS nagu soome komme ilma järve või jõeta kohas nõuab, peeti seda isegi pealtvaatamise jaoks julmaks. Saunakultus on siiski kogu Kui Kodavere murdeala oli juba risti ja põigiti läbi uuritud (murde maal au sees ning sellest olen juba rääkinudki oma Peipsi-muljeid piirid olid veel ebaselged), oli tähtis saada klaariks ka ümbritse- jutustades. Meenutan vaid lisaks, et saunast on ka eesti ilukirjan- vate murrakute peajooned. Alustasin lõunast, Alatskivi murraku duses imetlusväärseid kirjeldusi (näiteks J. Mändmetsa novellis servast, Kavastu vallast. Teadsin seda kuuluvat juba olulises osas “Laupäeva õhtu”59). lõunaeesti keelealasse, mis tegelikult algas küll alles lõuna pool Emajõge. Minu valikut mõjutas seegi, et sain oodatud võimaluse 59Kogus Isa talus (Tallinn, 1913, lk 18–24) ilmunud jutt, kirjeldab asuda mõneks päevaks elama tolle tähelepanuväärse talupidaja mh sauna ja selle tähendust: “Tolmusel tänaval tundub köetud sauna Lõhmusmäe ehk Mäe peresse, kuhu mind juba tükk aega tagasi haisu. Sulasele, kes lahjapoolse künnihobuse järele käib, ohjad hoole- oli oodatud. Tee ääres, natuke lõuna pool, oli Kavastu valla vaes- tult kaela peal, kerkib seda tundes järgmine pilt silmi ette: toober on temaja, kust leidsin sobiva keelejuhi. Ta oli seitsmekümnendates keeva vett täis, selles seisavad pehmed, haljad, mõnusaste lõhnavad vi- aastates pime valgepäine vanamees, Kikaste külast58 pärit (kikas had üksteise kõrval audumas. Eemal nurgas õõgab kuum keris, kuhu vesi praginal langeb. — Oi, kui mõnus on saunalaval! 58Emajõe-äärne küla Tartu-Maarja kihelkonnas Luunja—Kavastu Sa võtad saunavajas enese riidest lahti ja see tekitab imeliku maantee ääres, Kavastu lähedal. võerastava, kuid sellegipärast meeldiva tunde. Õhk tungib kelmlikult

2686 2687 Kolmas Eesti-retk. 1910 Lauri Kettunen

MAARJA-MAGDALEENAS sime unustamatult toredaid päevi... aga see ei puutu praegu siia. Tolle järve nimega seostuks kalleim mälestus62, kui hakkaksin Kavastus lõpetanud, siirdusin Kodavere läänepoolsesse naaberki- sentimentaalitsema. helkonda Maarja-Magdaleenasse. Ei tea, miks on see kihelkond Olin seega jõudnud Maarja-Magdaleena murret jälgima ning minu mälestustes nii sümpaatne juba sellest saadik, kui romanti- märkasin üsna pea, et see ei ole sugugi ühtlane ega ole palju lise hobuseküüdiga sealt esimest korda läbi sõitsin — Voldi jaa- abi ka mu esimese keelejuhi kinnitusest, mille järgi kogu ki- mast Kodaverre, nagu eespool juttu oli. Vahest oli põhjuseks kihelkonnas valitseb “ilus Lutteruse keel”. Kudina valla murra- helkonna müstiliselt huvitav nimi, vahest kaunis järvemaastikega kust, millesse põhjalikumalt süvenesin, leidsin veel rohkesti Ko- loodus — esimesel korral pealegi üleva meeleolu peegelduses davere varjundeid (muu hulgas palju astmevahelduseta d-d, ei nähtuna. Koguni Kalevipoeg oli, alatskivilasest lauliku sõnul, sel- sada, sõdas, põdetab jne, samuti hulgaliselt õ-d, õskan, õhakad, les sügavas, kihelkonna kauneimas järves lõbu pärast sumanud. õras, õrav, õks, õlen jne), aga ka küllaltki suurel hulgal huvi- Kaiu järv oli kaenlast suadik —60 tavaid oma jooni, millele hiljem leidsin osaliselt vasteid põhja- samal ajal kui Peipsi ise vaid taguotsani ulatus. Ei hakka nüüd ja lõunamurrete vaheliselt alalt kaugemalt ida pooltki. Mu tööle hilisematest mälestustest rääkima, sellest, et Maarja-Magdaleena lisas veetlust suurepärane keelejuht, üks vanapoolne popsinaine, on mu armsa Tartu-aegse õpilase ja õppetooli pärija professor kes tundis oma kaduvat murret täielikult ja sai küsimustest kohe Julius Mägiste 61 kodukihelkond, kus vähemalt korra veet- aru, andes neile kindlad ja täpsed vastused. Kuigi olin vaid pelga hea juhuse tõttu tema hütti põiganud, oli ta ilma eelarvamusteta kõdistava hellusega, kuid hästi värskendades su keha vastu. Sa oled nõus tööle hakkama; ja saimegi kõige olulisega kuue-seitsme in- korraga uueks muutunud, nii kergeks, et igal silmapilgul ähvardad õhku tensiivse töötunniga hakkama. Niisiis tundsin lahkudes ja põhja tõusta.” poole väntama asudes suurt rahuldust. 60Kaiu järv — 130,3 ha suurune järv Jõemõisa-Kaiu järvestikus (Jõgevamaa); järvestikku läbib Kääpa jõgi. 61Julius Mägiste — 19. XII 1900 Kudina vald – 11. III 1978 Lund; TORMAS eesti keeleteadlane (doktorikraad 1928); Tartu ülikooli õppejõud a-st 1925 (1929–1944 professor), Lundi ülikooli õppejõud a-st 1947 (1950– Mu järgmine sihtkoht oli Kodavere põhjapoolne naaberkihelkond 1967 dotsent), sealse soome-ugri seminari asutaja ja juhataja (1954– Torma. Kui hakkaksin oma mälu päris kõvasti pingutama, siis 1967), sooritas uurimis- ja loengureise Venemaale, Soome, Unga- ehk võiksin jutustada tollest kirikukülast mõndagi huvitavat; pi- risse, vadjalaste ja liivlaste juurde, eesti murdealadele (eelkõige Setu- din vist kirikuõpetaja abigi kasutama, et leevendada mu leitud maale); üliõpilasseltsi “Veljesto” ja Akadeemilise Emakeele Seltsi asu- keelejuhi umbusku minu ja mu töö suhtes — ning esimesel korral tajaid (esimees 1934, 1936), ajakirja Eesti Keel toimetuse liige ja pea- 63 toimetaja (1932–1935), Eesti Kirjanduse Seltsi juhatuse liige (1930– see vist siiski ei õnnestunudki. Kõnnu vallast leidsin igal juhul 1940) ja ajakirja Eesti Kirjandus toimetuse liige, keeleuuendusliku vihiku Keelekultuur I (1929) toimetajaid; kuulus ÕESi, Akadeemi- Sprache (12 kd; Helsinki, 1982–1983), Läti Henriku kroonika (tõlge lisse Hõimuklubisse, paljudesse välismaistesse teadusühendustesse, oli ja kommentaarid, 1962); arvukalt artikleid ja käsikirju vana kirjakeele, Turu ülikooli audoktor (1965); loomingut: Rosona (Eesti Ingeri) eesti kultuuritegelaste ja hõimurahvaste keelte kohta. murde pääjooned (1922), Eestipäraseid isikunimesid (1929), Eesti 62L. Kettunen peab silmas oma noorelt surnud tütart Kaijut (1920– nimi (koos Elmar Elistoga, 1935), Eestipäraseid eesnimesid (1936), 1935), kes sai nime Kaiu järve järgi. Soome-eesti sõnaraamat (1931); tekstikogud Woten erzählen (1959) ja 63Kõnnu vald oli ametlikult juba 1900. aastaks likvideeritud, s.t lii- Liiviläisiä tekstejä (1964); Etymologisches Wörterbuch der estnischen detud Võtikvere vallaga.

2688 2689 Kolmas Eesti-retk. 1910 Lauri Kettunen päris korraliku keelejuhi, ühe vana naise (olen küllap juba varem tänusõnadele avalikult vastama. Hiljem oli külaskäike peredesse, maininud oma tähelepanekut, et meesterahvad palju ringi liiku- luksuslike kostitamistega, ja lõpuks — see on kõige paremini nuna ja muudelgi põhjustel on selle töö jaoks vähem sobivad kui meelde jäänud — jahiretk, kus ma esimest korda nägin, kuidas naised). “Aga armas aeg!” hüüatasin mõttes, kui nägin seda sau- setteri abiga tetri lastakse. — Veidi varem oli Tudulinnas olnud namemme ja teda kõnetama hakkasin. Õigemini: kujutlesin, et ta Paula Brehmi 64 kontsert. Kohtasin lauljatari (kes muuseas võiks just sellise hüüatusega mind vastu võtta, sest ta meenutas — oli oma Soome-külastuse ajast vana tuttav) hiljem Tallinnas; ka võta või jäta — minu vana- ja ristiema, Säyneiste Saksala talu temale olid jäänud Tudulinnast sama soojad mälestused. perenaist, kes mainitud interjektsiooni hea meelega kasutas. Ma ei varjanud oma hämmastust tema endagi eest, ja ta paistis hea meelega nõustuvat mu ettepanekuga, et ta Mustvee alevis käies KÄIK KEILASSE JA RAPLASSE end minu kulul pildistada laseks; saaks pilte endale ja fotograaf Kodavere lähim ümbrus oli nüüd läbi käidud ja tundsin, et ma saadaks ühe mulle Soome. Tahtsin selle uue pildiga “kadunud va- oleksin õigupoolest pidanud jätkama retke Narva poole, koguni naemast” oma sugulasi üllatada. Mustvees leppisin asja tõepoolest vadjalaste juurde Ingerimaale, sest minu murde erijooned osuta- pildistajaga kokku ja maksin nõutud summa, kuid fotot ei tulnud sid ikka ja jälle vadja keele poole, mille murretest oli olemas vaid kunagi. Kui selle taga on pettus, siis mul ei ole südant vähemalt väga poolikuid teadmisi. Otsustasin siiski, et selle retke peaks Kõnnu memme süüdistada, sest tundub, nagu süüdistaksin siis jätma järgmiseks suveks, sest teisel pool oli Kodavere murraku “Kaavi vanaemagi”, kes oli kogu muu kalli ja ilusa kõrval ausus käsitlemisele tausta saamiseks kiiremat ja tähtsamat õppida. Taht- ise. — Aga küllap oli viga selleski, et ma polnud hankinud oma sin tutvuda vähemalt ühe paikkonnaga läänes Harjumaal ja teha retkede jaoks pildistamisaparaati, kuigi oleksin juba metsasoom- lõunamurrete alal käigu setude juurde. lastest peale saanud koguda silmaga nähtaval viisil palju mälestusi mujaltki kui “vanaema juurest”. PASTOR (PIISKOP) J. KUKK

TUDULINNAS Sellelt läänepoolselt retkelt on mul meeles eelkõige kaks pasto- Tormaski leidus jooni, mida olin pidanud vaid Kodavere murra- raati, Keila ja Rapla. Esimeses oli kirikuhärraks tuntud pastor 65 kusse kuuluvaks, ja neid taga ajades siirdusin üha põhja poole. J. Kukk , kes harrastas keeleteadustki — küll vaid koduselt Jõudsin Avinurme ja sealt Narva murdealale lähenedes Tudulinna. põhjalt lähtudes, kuid seda kindlamini oma mõttevälgatustesse Selle rahuliku kolkakihelkonna kena nimigi oli juba ette veetlev. uskudes. Ta oli kutsunud mind oma avarasse pastoraati külla ko- Mäletan üpris vähe, mida kõike Tudulinnas juhtus, kuid vastuvõtt guni pikemaks ajaks. Kukk oli siis veel, kuigi juba üsna küpses oli tore ja südamlik. Seal oli ka mingi pidu, kus mina juhusliku eas, muhe poissmees, ja muhedaks jäi ta hiljemgi, kui ta iseseisva külalisena sattusin tähelepanu keskpunkti ja sain kuulda, missu- Eesti ajal isikliku iseseisvuse kaotas, teinud ühe päris noore neiu gune rõõm ja õnn olevat langenud osaks kõrvalisele Tudulinnale, 64Paula Brehm — Pauline Brehm-Jürgenson (7. II 1877 – 19. X kui sinna on ilmunud Soome vend, ja tagatipuks veel millisel 1941); laulja (sopran), esimesi eesti kontserdi- ja oratooriumilauljaid. põhjusel. Seda oli ju loetud ajalehtedest juba hulk aega tagasi, 65Jakob Kukk — 9. IX 1870 – 25. VII 1933; kirikutegelane; töötas et nii edendatakse mõlema vennasrahva ühist teadust — ja küllap abiõpetajana Rõuge, Peterburi Jaani ja Tartu Maarja koguduses, 1906– Tudulinnas juba ajaga kaasas käiakse! Mind pandi nagu sama- 1921 Keila pastor (Vabadussõjas sõjaväevaimulik); 1919 ajutine piiskop, sugustes olukordades mujalgi — nendest tuleb juttu edaspidi — 1920–1933 EELK esimene eestlasest piiskop.

2690 2691 Kolmas Eesti-retk. 1910 Lauri Kettunen

õnnelikuks. “Kuhu ma selle tänulikkusega oleksin jõudnud, kui MÄLESTUSI RAPLAST mingi vanatüdruku oleksin ära võtnud,” olevat ta oma sammu põhjendanud. Temast sai piiskop ning ega Eesti Vabariik oleks Raplasse pääses Tallinnast kitsarööpmelisega; ja seal oli pasto- võinud suursugusemat — ja vahest muuski mõttes sobivamat — riks L i i v 68, Juhan Liivi lähedane sugulane. Läksin tegema vaid piiskoppi võinud leida, kui oli piiskop Kukk, praegu küll kah- tervitusvisiiti, kui juba juhtus kogudusel olema — ning ega see juks juba kümmekond aastat hauas. — Noh siis, aastal 1910, olnud tol ajal tavaline — eestlasest hingekarjane ja lisaks tuntud Keila koguduse hingekarjasena oli tal vähemasti palju aega. Is- nimi; aga mind keelitati jääma ööseks ja elamagi pastoraadis nii tusime pastoraadi muinasjutuliselt lopsakas aias, mis kevadöödel kaua, kui mu töö kestab. See ei kestnud kauem kui paar-kolm pidi helisema ööbikute (ehk sisaskite) laksutamisest, ja vestlesime päeva. Üritasin alul teha tööd kirikukülas, aga hiljem käisin na- kõigist maistest asjadest. Vaatasime Keilat ja selle juga, tegime tuke kaugemalgi, Alakülas, kus üks hästi jutukas naisterahvas, külaskäigu ühe rikka kaupmehe Regastiku66 juurde, kes oli suur Mari Leittorp69, osutus omal kohal olevaks abimeheks. Ta teadis Soome-sõber ja kellel oli ka meeldiv Alma-nimeline tütar. (Too mind elavat pastoraadis — ja sellest aitas mulle soovituseks, sest ta Alma muuseas sai hiljem Tallinnas ühe Laussoni-nimelise67 äri- mehe prouaks ning elades oma perega Vabadussõja ajal Tallinnas 68Joosep Liiv (4. V 1870 – 24. II 1957), kirikuõpetaja; töötanud käisime nende perega palju läbi.) Ainult mu oma töö ei edene- Vändras, Häädemeestel ja Pärnus, 1904–1907 Käru koguduses; 1907– nud Keilas kuigi palju. Kui lõpuks leidsin Nobuse külast (oh 1940 Rapla koguduse õpetaja, 1947–1950 Tallinna Oleviste koguduse neid meie Noposeid!) sobiva keelejuhi, sain tedagi kasutada vaid hooldajaõpetaja; 1920–1935 Lääne-Harju praostkonna abipraost, 1935– lühikest aega. Mäletan tema eluaset (ta oli üksik vanamees), mis 1940 Kiriku Ülemkohtu liige, 1940–1954 EELK konsistooriumi asses- oli vilets ja kirpe täis. Talumajadeski ei olnud savipõrand harv, sor; avaldanud Peakooliõpetuse (1923) ja kirjutanud laulutekste kogu- duste tarbeks (andmed Juhan Liivi muuseumist). Oli Juhan ja Jakob liiati siis õlgkatus. Liivi lellepoeg; tema tütred on Salme Kirotar, Helga Kibbermann ning Else Schotter. 69Võimalik, et tegemist on Mai Leitorpiga, kelle kohta Richard Vii- dalepp oma ekspeditsioonipäevikus “Richard Viidebaum (stud. phil) sõnalist vanavara kogumas Rapla kihelk. suvel 1928” kirjutab: “Olin kuulnud ääriveeri ühest Nurme saunast, kuhu pidi olema paar klm. Ot- 66Arvatavasti on mõeldud ärimees Tõnu Regastikku. Tema poeg sisin selle üles. Üks noorem naisterahvas [Kai Martinson, Mai Lei- Bernhard Regastik — 20. III 1888 – ? — lõpetas Tallinna reaalkooli; oli torpi tütar, 41 a], kaks vanaeite. Neist üks hoigas ahju taga haigusest, ärimees Keilas, linnavolikogu liige, tuletõrjetegelane, Kaitseliidu ma- teine [tõenäoliselt Mai Leitorp] pures laua ääres kõva leiba. Kui olin va- levkonna majanduspealik; 1918. a-st abielus Olga Sarmoga. hetanud mõne sõna ja võtnud istet laua lähedale, ulatasin tollele üle-laua 67Viiteid möödunud sajandi alguses Tallinnas tegutsenud Laussoni- eidele oma 10-sendilise suhkrusaia. Sellega oli teht väike sissejuhatus, nimelise ärimehe kohta ei ole õnnestunud leida; küll leidub äriomanike usaldus võidet ning jutt võis alata. — Hüvastijätt oli päris sõbralik, eriti nimekirjas (Aadress Kalender 1923, lk 47) esimese järgu äride nimesti- selle naise poolt, kes sai saia.” (ERA II 6, 23–25). Kartoteegikaardil on kus Carl Lassen (V. Sadama 11) ning sama kalendri 1924. a väljaanne informandi kohta kirjas: “Mai Leitorp, 79 a. Põline Rapla kihelk. ini- esitab lk-l 66 Carl Lasseni impordi- ja ekspordiäride nimekirjas (sa- mene.” Arvamust, et tegemist on Kettuse küsitletud inimesega, toetab muti V. Sadama 11). Venekeelne Adres-Kalendar Зstl ndsko˘i Mai Leitorpi vanus 1928. a — 79: 1910. aastast pärit fotol näib olevat gubernii 1915 esitab lk-l 127 Tallinna Vastastikuse Krediidi Ühingu umbes 60-aastane naine. Ka repertuaar (Kettunen märgib oma keelejuhi nimekirjas Karl Lausseni. 1920. aastail on tegutsenud üsnagi skandaalse laululembust) annab põhjust sama arvata: 1928. a on Mai Leitorp laul- suurärimehena Karl Laussen; Karl ja Alma Lausseni abieluvara on ja- nud: “Viis juuti läksid reisima / Jeruusalemma poole / Je-ie, ru-ru / ie-ie gatud 1932. a. ru-ru-ru / Jeruusalemma poole.” (ERA II 6, 289).

2692 2693 Kolmas Eesti-retk. 1910 Lauri Kettunen oli jumalakartlik hing, koguni sel määral, et kui küsimustes tuli ette tutvumine lõunamurretega vältimatu, sest need erinevad põhja- sõna jõle, keeldus ta seda kordamast, kui tahtsin täpsemalt kuu- poolsetest sel määral, et veel möödunud sajandi lõpupooleni on lata õ hääldamist koos j-ga. Ta ei tahtnud pattu teha või õigemini, Eestis olnud teine kirjakeel maa lõunaosa elanike jaoks71 — nagu tahtis põrgutulest pääseda. Piiblis nimelt öeldakse — valgustas olen korra juba pidanud mainima. ta mind —, et kes ütleb oma vennale “jõle”, see on “põrgu tule Olin küll tõesti natuke nagu uude maailma sattunud, kui Tartust väärt”. Kui palusin tal korrata kas või seda piibellikku hoiatust, kagusse sõites olin ületanud Emajõe ning ronisin esimest korda ei nõustunud ta tolle koleda sõna pärast sedagi tegema. Aga vanu rattalt maha ja hakkasin inimestega rääkima Võnnu kihelkonnas. rahvalaule ta patuseks ei pidanud. Panin neid tema käest lõpuks ka Sain jutust küll täitsa hästi aru — ei olnud ma ju veel murde paberile, nagu sobivas olukorras vähehaaval mujaltki, sest rahva- südaalal —, aga vähemalt see oli küll kohe selge, et siin polnud laulude arhailine keel on väga huvitav; sellest peaks mingis seoses vaja murret täielikult valdava inimese leidmiseks otsida tudisevaid rääkima päris eraldi. See memm isegi oli üpris arhailine, nagu võib vanakesi nagu tavaliselt Põhja-Eesti alal. Võnnus rahuldusin see- aimata ka tema fotost, mille ta mulle lõpuks kinkis. Missugune kord vaid üldise jutu ning olukorra selgitamisega. Teadsin, et olin pidulik torbik peas! Need uhked tanud, abielunaise peakatted (al- jõudnud oma sõbra ja tolle aja tõusva tähe, luuletaja (Elu tule72 lau- gupäraselt muide küllap tohust tehtud, sest tano tähendab soome liku) G u s t a v S u i t s u kodukihelkonda. Suits elas ikka maapa- murretes tohtu, tanokas tohust viisku) olid sel ajal nähtavasti neist gulasena Soomes; venelaste jaoks oli ta rohkem pinnuks silmas kui paigustki kadumas. Tõsi, Läänemaa üldiselt on ehk Eesti kõige ei keegi muu. Ega ta vist muidugi olnud oma gümnasiastiaastate algelisema kultuuriga piirkond — ja eluasemed sellele vastavad. järel sünnipaigaga palju kokku puutunud. Mina oleksin vähemalt Raplas kuulsin palju mälestusi “punase aasta” (1905) õudus- pidanud — mõtlen nii tagantjärele — kohtama toda tema “Ker- test70, kuid olen need unustanud. Sain kuskilt postkaardi, millel kokellas” põlistatud lelle (onu)73, Võnnu kiriku kellameest, kelle looduslikuks taustaks oli kuivanud puu. Selle külge oli — kiriku Suits oma tundelises, kodumurdelises luuletuses on igavikku kir- lähedal — seotud mahalastavad inimesed, ja kuulid olid vigasta- jutanud: nud puugi kasvuvõimetuks.

71Kaks kirjakeelt kujunes välja 17. sajandil — põhjaeesti ehk tallinna LÕUNAMURRETE ALAL. ja lõunaeesti ehk tartu kirjakeel. 18. sajandil hakkas lõunaeesti kirjakeel taanduma (oluliseks põhjuseks oli 1739. a põhjaeestikeelsena ilmunud VÕNNUS, SUITSU KODUKIHELKONNAS piibel (lõunaeestikeelne Vastne Testament oli ilmunud küll juba 1686, ent täispiibel jäigi ilmumata)). Pidevast taandumisest hoolimata õpetati Juba Kavastus töötades veendusin, et on möödapääsmatu minna veel 1850. aastatel Tartu ülikoolis kaht kirjakeelt ning mingil määral Kodavere lõunaosa murdejoonte kannul Emajõe taha, püüdmaks püsis lõunaeesti kirjakeel kasutusel kuni 20. sajandi alguseni. Viimastel Võru keelealal asuvate murrete jooni. Muilgi põhjusil oli lähem aastatel on tehtud pingutusi lõunaeesti kirjakeele loomiseks Võru murde alusel. 70“Tallinnast saabunud tööliste toetusel algas mõisate põletamine. 7243 luuletust (sh kuut tõlget) sisaldav, 1905. a juulis ilmunud Gustav Kokku rüüstati ja hävitati Eestis, peamiselt Eestimaa kubermangus, Suitsu vabadusideedest kantud esikkogu; sisaldab mh “Noorte laulu”: umbes 120 mõisa. — Nüüd alustasid tegevust karistussalgad, keda sageli “Las kasvame, me tõusev sugu, / ja ootame, mil tuleb tund, / kus nendele, juhtisid baltisaksa mõisnikud. Kehtestati verine terror, ilma juurdluse ja kes näevad und, / me müristame kõrvu sõjalugu”. kohtuta hukati u. 300 inimest, ihunuhtlust sai 600. Neile lisandusid veel 73Gustav Suitsu isa vend Jaan (11. V 1852 – 1927), kes alkoholiprob- sõjakohtute poolt surma mõistetud.” (Lauri Vahtre, Eesti rahva lugu. leemide tõttu kooliõpetaja kohast ilma jäi ja kiriku kellamehena töötas, Tallinn, 2005, lk 51.) Gustav Suitsu lemmik.

2694 2695 Kolmas Eesti-retk. 1910 Lauri Kettunen

Oh kuule, kerkokellä lüvväs, KENAD MÄLESTUSED RÄPINAST see lööja om su oma lell! Heng niikui taiva poole püvväs, Mu tegelik sihtkoht lõunas oli Räpina kihelkond, millega mind nii rasselt kaibap, ikep kell. hiljem hakkasid siduma rohked meeldivad mälestused, eriti paganlikult püha, romantiliselt ilusa Võhandu jõe ääres oleva Sellele järgneb hellemast hellem meenutus emast74, keda poeg L e e v a k u g a. Seal on kärestik ja kärestiku peal veski ning polnud jõudnud vaatama enne kui surivoodil, ja kirikukellast, mida “villakraasimisevabrik”78. Allavoolu asetsevas kirikukülas on onu oli helistanud ka ema muldasängitamisel. Ja lõpuks: sama jõe kaldal kuulus Räpina paberivabrik79. Tolle Leevaku Kas kõrd ka kerkokellä lüvväs? tööstusettevõtte ja selle juurde kuulunud talukoha omanik oli noor Ei löö vist enämb oma lell! neiu, rõõmsameelne ja väga sümpaatne preili E r l i c h 80, keda Kas kõrd mo aus ka juvvas, süvväs — olin kunagi Tartus põgusalt tundma õppinud ja kes just oligi mind oh kerkokell, oh kerkokell! Räpinasse kutsunud. Tema vanemad (ema, armastusväärne va- Kui oleksin seda klassikaks saanud luuletust juba siis tead- nake, oli veel elus) olid Kodaverest pärit, samuti nagu vabriku 81 nud (see ilmus alles 1913), poleks ma jätnud onul kätt surumata; juhataja R e i n u m ä g i , kellest sai hiljem neiu Erlichi ja kogu ehk oleksin poetanud lilleõie ema haualegi — kaugel kodupaiga värgi omanik. Ega nad siis olnud veel avalikult kihlatud, aga järele igatseva poja poolt.75 Ja kui paindlik ning kaunis on see küllap sinnapoole. Igat pidi reibas ja laia silmaringiga noormees, murre luulekeele tarvis! Suits oleks pidanud tõesti seda oma luu- kes hiljem oli — küll ebakindlate tulemustega — laiendanud oma les rohkem kasutama. Sellega oleks ta ehk pääsenud lähemale oma kõige tundelisematele mõtetele ja vahest ka lugeja südamele, 781835. aastal hakkas Leevakul tööle esimene vesiveski, 1880. aastail sest seegi luuletus — oma keelevormile vaatamata — on jäänud alustas riidemanufaktuur (toodeti sineleid ja vooditekke sõjaväele); 1893 koguni kooliraamatute pärliks üle terve Eesti76. olid olemas nii jahu- kui saeveski ning villakraasimine; 1902. aastal lisandus linade kraasimine (vt Olev Toomet, “405 aastat Leevakut”. — Võnnus oli nn kihelkonnakool (umbes meie 5-klassilisele kesk- Koit, 1987, 27. VIII – 12. IX)). koolile vastav asutus), ja küllap see võimaldaski Gustav Suit- 79Räpina paberivabriku asutas 1734. aastal mõisaomanik Garl Gus- sul siirduda hariduse teedele. Ööbisin koolimajas, kus üks eriti tav Löwenvolde. Omal ajal oli see Tsaari-Venemaa teine paberitehas. sõbralik õpetaja77 — samal ajal ka aednik ja mesinik — oma pe- Paberit toodeti kaltsudest; valmistati kirjutus-, trüki- ja makulatuurpa- rega mind enda juures pidas. berit ning pappi, samuti rahapaberit (1920. aastatel suurenes toodangu sortiment oluliselt). Räpina paberile trükiti 1766. a Põltsamaal ilmuma hakanud Lühike õpetus. 1871. a üles seatud “Siegeli” ﬁrma 63-tolline 74Liis Suits (neiuna Kerge); 1845–1911. paberimasin on rekonstrueerituna käigus ka tänapäeval (Räpina Paberi- 75Gustav Suitsu ema suri alles 1911, siin on juttu aastast 1910. vabrik 250 (1734–1984). Bukleti koostasid: V. Ootsing, L. Rõsakova). 76“Kerko kell” on püsinud kooliõpikuis tänapäevani: terviktekst on 80Räpina koduloo- ja aiandusmuuseumis säilitatavate Räpina Rah- Märt Hennoste Väikeses eesti kirjanduse loos (1997), neli strooﬁ esitab vahariduse Seltsi dokumentide hulgas on viide seltsi kassahoidja abile Pille Riismaa, Astrid Rätsepa ja Tiina Õunapuu Eelmise sajandi eesti Aliide Erlichile, kelle tiitliks on märgitud vabriku omanik. kirjandus (2002) ja Mihkel Rebase Eesti kirjandus kutseõppeasutustele 81Tegelikult Artur Reinomägi; muretses Leevaku tööstusettevõtetele (2003). Karl Muru esitab 11-realise kommentaari luuletuse kohta oma uued veeturbiinid, korraldas elektrivalgustuse (sellest jätkus ka mõnele koolidele mõeldud raamatus Noor-Eestist arbujateni (2. tr; 2002). talule), hankis uusi masinaid ja organiseeris kruupide ja püüli tegemise. 77Daniel Loddi (Gustav Suitsu õemees) töötas Võnnu kooliõpetajana Tema indu ei peatanud ka 21. aprillil 1921 ettevõttes toimunud tule- 1892–1922. kahju (Olev Toomet, “405 aastat Leevakut”).

2696 2697 Kolmas Eesti-retk. 1910 Lauri Kettunen ettevõtte ka suurde tellisetehasesse82. Neljandana kuulus meie pooleli. Minul oli Ojansuuga võrreldes see eelis, et tundsin juba suhtlusringi — kui jätan juhuslikest külalistest rääkimata — üks põhjamurret ja naabermurrakuid. Varsti hakkas seegi hääliku- ja matemaatikat õppiv üliõpilane, kes minu meelest õpetas preili Er- vormisüsteem mu pingutustele alla vanduma. Sellest enamgi tegi lichi (kas mitte ei valmistanud teda ette sisseastumiseksamiteks) rõõmu see, et võisin juba alati mälu järgi rohkeid võrdluskohti ja ühtlasi vahtis tarmukat tüdrukut oma hellade silmadega. Ta oli leida. Taibukate keelejuhtide juhatusel oli hea võimalus — ka- kõhn ning kleenuke, kuuldavasti moonamehe pojast ennast hari- sutasin seda meetodit alati hiljemgi rasketel juhtumitel — orien- duse juurde murdnud, sümpaatne ja terava mõistusega. Hiljem teeruda foneetilisel kirjapanekul sel viisil, et jäljendasin talletatava räägiti, et vaeseke oli, küllap vaimse ülepingutuse ning ehk vara- foneemi hääldamist nii kaua, kuni keelejuht mu häälduse täielikult semate kitsaste elutingimuste tõttu, endasse sulgunud, mõistuse heaks kiitis (oma kõneorganite asendit ja liigutusi teadsin oskavat valguse kaotanud ning vaimuhaiglasse sattunud. Mu kirjeldus ei õigesti üles märkida). oleks täielik, kui jätaksin mainimata Pika ja Päka, kaks väledat Kiriku lähedal kohtasin ühte vallakooliõpetajat, J. B u n d - tibatillukest ühte nägu koera, kes alati keerlesid meil kannul, ko- b e r g i 83, tursket meest, kes näis olevat loodud pigem kände juu- guni paadis, kui sõudsime mööda kaunist Võhandut ja pikutasime rima kui lapsi haridusteel juhatama. Ta oli mulle oivaline abi- sügissuvises päikesepaistes selle kallastel. Oli tore aeg! mees minu võitluses murde häälikuliste raskuste vastu, ent tal Aga Räpina murrakut ei rääkinud meie seltskonnas ükski ning oli vähevõitu aega, kuna õpetustöö kõrvalt pidas ta ka väikest isegi Pika ja Päka ei olnud kohalikud. Too noor tudengisell oli põllundustalu. Tema vana isagi andis mulle abi. Toosama, Viljandi kandist, Kõpus sündinud, ja temalt sain küll suhteliselt juba siis nooruse piiri ületanud õpetaja Bundberg, hilisema ni- usaldusväärseid ja mind oma uudsusega veetlevaid teadmisi sealse mega A i n e l o , ilmus hiljem üliõpilaseks, algul “vabakuula- murde kohta. Kui asusin hiljem plaanipärase töö juurde, tuli mu jaks”, Tartu ülikooli, oli mu truimaid kuulajaid ning Emakeele keelejuhiks ühe naabertalu vanaperemees. Algul mõtlesin, et tema Seltsi tegevusest osavõtjaid. Tegin veel laevareisigi84 Tartust tema hääldamine on isikupäraselt ebaselge, sest ei suutnud koguni ter- koju Räpinasse, lõbusas seltskonnas lõbusa reisi, sest missugune veid sõnu mõista ega korralikult kirja panna. Nendes vilksatas pulmareis võib olla muud kui lõbus. Ainelo oli nimelt lõpuks helituid ja maksimaalselt redutseeritud vokaale, kvantiteedisuhted 83 tegid raskusi, kummalist leidus vormiõpetuses, millele lisaks aeg- A-st 1922 Jaan Ainelo, 5. VII 1882 – 21. XI 1941 (suri arreteeri- ajalt tuli ilmsiks täiesti tundmatuid sõnu. Üritasin keelejuhti va- tuna Sosva jõe äärses vangilaagris Uuralites); haridus- ja seltsitegelane, õppe- ja keeleraamatute autor; 1899–1914 Suure-Veerksu vallakooli ja hetada, kuid sellest ei olnud kasu. Põhjus oli keeles endas — olin 1914–1919 Räpina kihelkonnakooli juhataja, 1919–1941 õpetaja Tartu tõesti jõudnud otsekui uue keele alale. Sain hiljem hästi aru ka- koolides; Räpina Rahvahariduse Seltsi asutajaid ja juhte, Eesti Punase dunud Ojansuu lootusetusest. Tema nimelt, alustanud Aleksandri Risti Seltsi asutajaid ning Tartu- ja Viljandimaa kaitseliidu organisee- stipendiaadina oma aasta kestnud lõunaeesti murrete uurimist sel- rijaid (1918–1919), Akadeemilise Emakeele Seltsi asutajaid, selle ni- lestsamast keelealast, rääkis, et kahenädalase pingutuse järel oli mede eestistamise kesktoimkonna juhataja ning Nimede Eestistamise ta mõelnud jätta kogu ürituse ületamatuna paistnud raskuste tõttu Liidu juhatuse liige, “Noor-Eesti Kirjastuse” juhatuse liige. Poeg Ago Ainelo (1924) on tuntud kodu-uurija. 821920. aasta paiku ehitas Artur Reinomägi Leevakule tellisete- 84Koguteos Võrumaa: Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kir- hase (toodeti telliseid, savinõusid ja kahhelpotte, mida veeti paatidega jeldus (Tartu, 1926) teatab Räpina liiklusolude kohta: “Ainukeseks soo- Räpinasse ja sealt lotjadega Tartusse). Toodangu halva kvaliteedi tõttu dustuseks liiklemises on Peipsi järve aurulaevaliin, mis hoiab ühen- läks tehas ja kõik teised Reinomäe ettevõtted (koos veskitaluga) pank- dust Tartuga ja Anohovaga. . . ” (lk 336). Regulaarne laevaliin Tartu— rotti. Üheks uueks omanikuks sai 1931. aastal Karl Eduard Sööt (Olev Võõpsu—Pihkva seati sisse 1842. aastal, pidev Räpina—Tartu bussiliin Toomet, “405 aastat Leevakut”). avati 1927. aastal.

2698 10 2699 Kolmas Eesti-retk. 1910 Lauri Kettunen märganud, et inimesel ei ole hea olla üksinda, ja löödigi siis paar “karskuseseltsid”, mille varjus inimesed, tõsi küll, kogunesid sa- päeva tema pulmas tantsu, söödi ja joodi, nagu korralik komme geli pudelitegi ümber lusti lööma, nõnda et peol oli “karskus nõuab. Kõnede tulv pealekauba, sest see kuulub väiksema möllu kõrgel jalal”. Tollel Räpina peol juhtus jällegi, et mul tuli soom- puhulgi asja juurde. Ainelo, kellest sai keskkooliõpetaja, koguni lasena vastu võtta seltskonna vaimustatud ovatsioonid. Üldiselt ühe õpiku85 kirjutaja, on hea näide selle kohta, kuidas tolleaeg- tegin niisuguse tähelepaneku, et kui soomlane Tallinnas ja selle sed rahva hulgast tõusnud mehed on end tahte ja visadusega läbi lähedal oli vaid lugupidava tähelepanu objektiks (Tallinnas sageli kõikide raskuste kõrgemate teadmiste allikatele pingutanud. ka halva kuulsusega), siis vastupidi sellele oli tal siin lõunas na- Mu Räpina tuttavate hulka kuulub teinegi huvitav õpetaja, tuke nagu romantiline oreool ümber. Oli ju Soome, seda teati, Reisenbuk 86, keda olin varem kohanud Helsingis. Ta oli lisaks vennasmaale ka tollaste Eesti ja Liivimaa kubermangu- õpetajaks kihelkonnakoolis, seega juba kõrgem õpetaja, samuti dega (hilisema Eestiga) võrreldes nagu iseseisev riik, ja Soome tema naine. Eriti sümpaatne perekond, mille külastamine pakkus eeskuju taheti järgida kõiges. — Muuseas, too mainitud pidu muude andide kõrval ka suurt vaimset naudingut. Hiljem ei kuul- lõppes näitemänguga88. Unustasin just öelda, et näitlemine oli nud ma tollest perest midagi, ainult et aastaid hiljem tuli mulle ometi venelastegi arvates lubatav rahvalik lõbustus ja et kohalikku neilt tervituseks kastitäis maitsvaid õunu. näitekunsti harrastatigi igal pool. Veel mäletan tookordse Räpina-elamusena ühte pritsimeeste pidu — küllap just pritsimeeste, sest ei olnud ju Vene ajal mitte ESIMEST KORDA SETUDE JUURES mingisugune aateline ühendus võimalik87, väikeseks erandiks Võisin olla veetnud Räpinas kaks nädalat — ja septembri algus 85Ilmselt on mõeldud J. Ainelo poolt koos Henrik Visnapuuga kir- oligi kätte jõudnud. Oli tahtmine põigata ühekorraga vaatama jutatud Poeetika põhijooni I (Tartu, 1932); J. Ainelo võttis osa ka Seto ka s e t u s i d , kellest olin jõudnud nii palju kuulda. Olid nad ju lugemiku I (1922) ja selle II osa Kodotulõ (1924) koostamisest, kogus ja natuke sama mainega kui meil “Venemaa karjalased”: ikka veel avaldas eesti keele grammatika oskussõnu (Valik eestikeelseid gramma- tilisi oskussõnu (1925)). rahvalaule laulev, algelistes oludes elav hõim, usu poolest kreeka- 86Madis Reisenbuk — 15. V 1877 – 17. IV 1947; haridus- ja katoliiklased ja oma arengus sellegi tõttu ajale jalgu jäänud, et ühiskonnategelane; 1903–1913 Räpina kihelkonnakooli juhataja, 1913– kirik oli võõrkeelne ega hoolinud rahvaharidusest. Setukeste ala 1920 sunnitult õpetaja Venemaal (opteerus 1920), 1921–1932 Tõrva algaski kohe Räpina lõunaservast Võõpsu alevist, otse teiselt poolt gümnaasiumi juhataja, Tõrva Teataja väljaandja; Tõrva alevivanem jõge. Keeles ei märganud küll just suuri erinevusi Räpina murra- ja linnapea (1929–1931); Räpina Rahvahariduse Seltsi esimene esi- kuga võrreldes, oludes aga küll. Naised ja osalt mehedki kandsid mees (1907); Tõrva gümnaasiumihoone ehitaja, linna ulatusliku hal- veel valgeid takuseid rahvariideid ja naistel oli vägev hõbesõlg jastuskava (20 000 õunapuud, Jaapani ja Hiina okaspuud, lõunamaised ning muid kulinaid piduehteks. Maad paistsid olevat üldiselt vi- ilupuud) koostaja ning puukooli rajaja; prantsuse keele õpiku Cours pratique de la langue Fran¸caise I (1922) autor (Jaan Villem, “Madis letsad, liivased põllulapid; ja ehk oli seegi silmaga nähtava vaesuse Reisenbuk (1877–1947)”. — Mulkide Almanahh, nr 7. Toimetanud põhjus. Aga inimesed olid otsekohesed, jutukad, alati heatujuli- E. Vääri. Tartu, 1996–1997, lk 52–55). sed — selle tähelepanekuni jõudsin kohe. 87Aleksander III ajal (1881–1894) oli talurahval tõesti seltsidesse kuulumine keelatud, erandiks a-st 1889 karskusseltsid (Räpina karskus- 88Näitemängu harrastati sobiva ruumi puudumisele vaatamata hoo- selts “Võhandu” asutati 1891. a). Nikolai II lubas ka põllumajandusselt- lega (etendusi korraldati muu hulgas Võru maantee ääres asuvas mõisa- sid. Räpina Vabatahtliku Tuletõrje Ühing asutati hiljem; küll oli vastav küünis). Aktiivsemad teatritegijad olid õed Juuli ja Emma ning vend selts olemas Leevakul (1880?) ja Võõpsus (1906). Jaan Bundberg (Ainelo); viimane lavastas ka Kitzbergi Kauka jumala.

2700 2701 Kolmas Eesti-retk. 1910 Lauri Kettunen

Mul oli soovitatud sõita Värska valda89, kus Pihkva järvest õpetatud92 ning ega kõnetki ühiskeele raamidesse kohendatud. Ju- välja tungiva lahe otsas oli vallamaja ja vallakirjutajaks üks hari- malateenistus oli juba tükk aega kestnud, kui saabusime puupüsti dust saanud Rautbergi-nimeline eestlane.90 Minek juhtus varasele täis kirikusse, milles hõljus viirukisuitsu, Hoffmanni tilkade93 ja pühapäevahommikule. Möödusin paljudest piduriides setudest, higi lõhna. Kaunis koorilaul segunes setude vaikse pobinaga — kes olid minemas kirikusse. Kuulsin, et oli tähtis kirikupüha91, kui nad just risti lüües ja põlvili põrandal või mõne ikooni juures mille puhul tuuakse maa-ande pühitsemiseks ja käiakse ühekor- pead ei langetanud —, mis saatis nende sekeldamist küünalde ost- raga surnuaial lahkunud omaste kalmudel söömas ning kadunuid misel ja pühakute auks põlema torkamisel. Papp laulis ja pomises asjakohaselt mälestamas. Kas võisid need inimesed juba ette olla tõstetud tujus või kuulus see lihtsalt setude loomuse juurde, kuid 92Eestikeelne gümnaasiumiharidus oli siiski hakanud levima: 14. sep- mulle hõigati alati midagi sõbralikku, kui jõudsin oma rattaga tembril 1906 oli Tartus Jaan Tõnissoni, Peeter Põllu, Oskar Kalda, An- vankrimeeste lähedale. Üks naine ulatas kohe õuna ja vaimuka ton Jürgensteini jt algatusel asutatud Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi huumoriga räägiti minu “hobusest”. Mul polnud mõtet täpsemalt Tütarlastekool (praegune Miina Härma Gümnaasium) ning sellele järg- nesid teised. Kerge see areng siiski polnud, venestussurve ning eba- seletada, kust ma olen, sest selline mõiste nagu Soome paistis kindlus puudutasid haridussüsteemi 1. klassist alates. 2. mail 1906 oli olevat siinsetele inimestele tundmatu. Nikolai II kinnitanud Riiginõukogu otsuse, millega lubati Balti kuber- Vallamajas, kus mind lahkelt vastu võeti, oli otsast lõpuni vene mangude erakoolides aineid peale vene keele ja kirjanduse, Venemaa kord. Too Rautberg oli nähtavasti ainult abiline, vallakirjutaja ise ajaloo ja geograaﬁa õpetada eesti, läti või saksa keeles (Eestis asutatigi oli umbvenelane. Aga missugune venelane! Ta tervitas mind selle peale 21 alg- ja neli keskkooli). 22. oktoobril 1906 ilmub Riia lausa südamlikult ja hakkas kiruma seda ülekohut, mida Venemaa õpperingkonna kuraatori Dmitri Levˇsini ringkiri emakeelse õpetuse lubamiseks Kura-, Liivi- ja Eestimaa kubermangude algkoolides esime- Soomele oli teinud. Mäletan veel, kuidas ta vene kombe koha- sel kahel õppeaastal. Järgnes venemeelsete vastureaktsioon, mh avaldas selt elavalt rusikatega vehkides õpetas, mida soomlased võõrastele Revalskie Izvesti 28. jaanuaril 1908 arvamust, et kohalikud keeled tˇsinovnikutele peaksid tegema. Kahtlesin tema siiruses, kuid on “suureks hädaohuks Vene riiklusele Baltikumis” (samasugusel arva- Rautberg kinnitas, et mees räägib tõesti oma veendumuste järgi musel oli kuberner Korostovets, kes soovitas emakeelsete tasuliste era- ja kahetseb sedagi, et Eestile vabadust ei anta. koolide väljatõrjumiseks asutada riigi ülalpidamisel olevaid vene õppe- Too saabumispühapäev on mulle unustamatult meelde jäänud keelega algkoole). 12. veebruaril 1909 keelas peaminister Pjotr Stolõpin oma märgukirjaga järeleandmised emakeelsetele koolidele riigikeele ar- nende kiriklike rituaalide tõttu, mida koos ühe noore eesti gümna- vel: “Seetõttu tuleb anda vene keelele koolides tagasi temale vääriline siasti, Rautbergi sugulasega vaatama läksin. Poiss lõbustas mind koht.” 27. juunil 1913 jõustub vähemusrahvaste algkoolide põhimäärus, algusest peale sellega, et rääkis oma lustakat lõunapoolset mur- mille eesmärgiks oli tagada võimalikult varajane üleminek vene õppe- rakut. Ega noil aegadel gümnaasiumides midagi emakeeles ei keelele (abinõusid rakendati 1. klassist alates). Alanud maailmasõja tingimustes valitsusele vähemusrahvaste toetuse kindlustamiseks lubatakse 16. märtsil 1915 haridusminister Pavel Ignatjevi eeskirjaga õppetööd linna- ja maa-algkoolide esimestes klassides taas emakeeles (tegelikult 89Siis oli valla nimi tegelikult Slobodka (Lobotka). olukord ei muutunud, sest venekeelne ametnikkond eesotsas kuberner 90Tõenäoliselt on tegemist Räpina Rahvahariduse Seltsi aktiivse Korostovetsiga blokeeris lubatu ellurakendamise) (vt Eesti ja maailm. liikme, Võõpsi Tulekustutajate seltsi esimehena tegutsenud J. Raudber- XX sajandi kroonika. I osa. 1900–1940, lk 58, 62, 63, 70, 78, 113, 131). giga. 93Eeter või eetrit olulise komponendina sisaldav joovastava toimega 91Ussimaarjapäeval 21. septembril (vkj 8. sept.) tähistatakse neitsi vedelik, kasutatakse nii raviks kui mõnuaineks. Vt Ken Kalling, “Liikwa Maarja sündimise püha; Laossina kabel (tsässon) on pühitsetud neitsi laened. . . õõnistavad meie randa”. — Eesti Rahva Muuseumi aastaraa- Maarja sündimise pühale. mat. XLVIII, Tartu, 2004, lk 109–130.

2702 2703 Kolmas Eesti-retk. 1910 Lauri Kettunen midagi, millest küllap venelanegi — kirikuslaavikeelsest juma- Seejärel mindi pühitsetud toitudega kiriku kõrval olevale kal- lasõnast — poleks aru saanud, patras midagi kiiresti ja õõtsus mistule, need pandi haudadele laiali, linaga või ilma, ja hakati kahtlaselt, nii et viirukinõu kippus vastu altaripilte kolksatama. hardalt sööma, iga pere oma kadunute kalmul. Mina pidasin Saime ilma raskusteta aru, et ta oli purupurjus. Hiljem jõuti tsere- seda tegevust päris paganlikuks ohvrieineks, kuid veendusin hil- mooniaga armulauamüsteeriumi juurde, mille jaoks — nagu mu jem, et see oli õigeusu kiriku poolt kõikjal õnnistatud komme, teadja giid seletas — oli armulaualistelt raha veini eest ette võetud. algupäraselt muidugi paganlik. Kui kuskil, siis just siin oleks Papp ise oli pruukinud jooki küllap teistegi hingede õnnistuseks, küll fotoaparaadil tööd olnud, sest jäädvustamiseks oleks leidunud sest ta teatas tseremoonia keskel lakooniliselt: “Bolˇse njet.” — kõige huvitavamaid olukordi. Ühel haual suudles keskealine naine rohkem ei ole. Aga sellest tõusis nurin, eriti naisterahvaste hul- hüsteeriliselt risti ja itkes pisarate voolates leinalaulu, millest eris- gas, kelle laiade seelikute taga meie naerdes kükitasime. Papp os- tus arusaadavaid sõnu: “pojuke, iks mo kulla pojuke... ” Teisedki kas rahulolematud ära vaigistada, tõi altari tagant kõige pühamast nuuksatasid kurbusest koos emaga, sööke puutumata, aga kui selle uhke raamatu — “jevangeeljumi”, teadis mu kaaslane — ja laskis nutul ei paistnud lõppu tulevat, hakati ema pärast muretsema. Ko- osatuks jäänutel selle kullatud risti suudelda; see pidi samamoodi guni isa tõusis püsti, seisis hetke nõutult ja läks siis kiirete sam- asja ära ajama kui armulaud. Mehed pistsid oma huuled suurema mudega kuhugi, naastes hetke pärast koos papiga. Papp luges või väiksema ükskõiksusega selle vastu, naistevägi aga musutas ühetoonilise missahäälega salmi ja kui oli oma rubla kätte saanud, usu ja hardusega, koguni nii hardalt, et papp mühatas natukese aja lahkus uniselt. Aga seejärel pidi ka ema oma itku lõpetama ja pärast midagi diakonile, kes vahetas selle uhke “jevangeeljumi” näis vähehaaval rahunevat. Muuseas, peresuhted on setudel väga mingi kulunuma köite vastu. Meid pani toimuv naerda kõkutama, soojad ja olen oma käikudel jõudnud sellise tõdemuseni, et pere- kuigi oli hirm, et me ei saa kirikuvärki kaua vaadata, kuna meid suhted on kõikjal seda soojemad, mida algelisemad on olud. Või varsti välja visatakse. osatakse need algelistes oludes vaid varjamatult ja vahetult esile Saime siiski, sest kõikide tähelepanu oli sellest peale pööratud tuua? laudadele, mis pühitsemiseks toodud söökide all nõtkusid: leiba, Viibisin sel korral setude juures vaid paar-kolm päeva, sest oli saia, õunu, võid, mett — mida kõike seal ei olnud. Papp jalutas — aeg Soome tagasi minna. Lisaks paistis olevat möödapääsmatu ebakindlalt peatudes ja kõrvalsamme tehes — viirukit suitsutades teha siia veel uus käik plaanipärasema uurimise tarvis. Korja- ja arusaamatult pomisedes laudade ümber, võttis siis pühitsetud sin kimbu rahvalaule, mida paistis võivat ilma vaevata saada isegi vett ja hakkas seda mingisuguse harjaga üle laudade piserdama. meestelt. Mind huvitas — nii siin nagu mujalgi — rohkem laulude Keegi eit tormas veel viimasel hetkel pühitsetud küünalt mesikärje keeleline pool kui nende folkloristlik väärtus, kuigi rahvaluulegi vahasse söökide keskele tsuskama, torkama — ja küünal kustus su- kuulus mu vanade lemmikainete hulka. See oli küll kohe selge, et sisedes, kui vesi lauale lendas. Aga kui see naine sai pühitsemisel Hurda kapitaalne teos Setukeste laulud94 oli kõike muud kui am- nii hea tulemuse, siis teisel oli oht jääda hoopis osaduseta. Tema mendav, sest head laulikud paistsid meelsasti luuletavat lauludeks nimelt oli ruumi puududes pannud oma toidud üles aknalauale — isegi päevasündmused. ning sinna papi uinuvad silmad ei vaadanud. Papp oli juba lahku- mas kui eit ta talaarist kinni haaras: batjuˇska, batjuˇska! — ja näitas ärevalt aknalaua poole. Papp ei vaevunud akna alla minema, vaid “hospodii... ”, ja lennutas, küljega seistes kauge maa pealt vett aknale — ise samas päris kõvasti kaasa vaarudes. 94Jakob Hurda poolt Helsingis trükki toimetatud (I–III; 1904–1907) ja ligi 2000 setu lauluteksti sisaldav rahvalaulukogumik.

2704 2705 Kolmas Eesti-retk. 1910

LAURI KETTUNEN (10. IX 1885 – 26. II 1963) on soome keeleteadlane, prosaist, luuletaja ja näitekirjanik. Õppis Helsingi ülikoo- lis soome keelt ja sugulaskeeli, lõpetas 1908 (doktor 1913 uurimu- sega eesti keele Kodavere murrakust). Valiti 1914 Helsingi ülikooli soome keele dotsendiks, 1929 erakorraliseks professoriks, oli 1938– 1953 eesti keele ja lähisugukeelte professor, ühtlasi 1919–1924 Tartu ülikooli läänemeresoome keelte professor; Soome Teaduste Akadeemia liige 1932; Akadeemilise Emakeele Seltsi esimees 1920–1924. Tema arvukaist keeleteaduslikest uurimustest on eesti keeles eraldi raama- tuna ilmunud Arvustavad märkused keeleuuendusnõuete puhul (Tallinn: Rahvaülikool, 1919), Lõunavepsa häälik-ajalugu. I, Konsonandid. II, Vokaalid (Tartu: Tartu Ülikool, 1922), Lauseliikmed eesti keeles (Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1924); samuti Eesti-soome sõnaraamat = Virolais-suomalainen sanakirja (Helsinki: Otava, 1917; 3. tr. Tallinn: Roto, 1991), Soome keele õpiraamat (Tallinn: Rahvaülikool, 1920), luulekogu Südame sillad (Helsinki, 1960) ja mälestusteraamat Laado- gast Balatonini: Mälestusi 1918–1924 (Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1999). Oluline on ka M. J. Eiseni mälestusele pühendatud uurimus Etymologische Untersuchungen über Estnische Ortsnamen (Helsinki, 1955). Akadeemias on ilmunud “Esimene Liivi-retk: 1920” (1994, nr 12, lk 2611–2642), “Luulet” (1995, nr 7, lk 1414–1417), “Minu esimene Eesti-retk. Suvi 1908” (2005, nr 9, lk 1925–1949) ja “Teine Eesti-retk. Sügissuvi 1909” (2005, nr 10, lk 2195–2208).

JÜRI KASK (1970)

2706 Arvustus

sed Soome kirjanduse klassikud Johan Ludvig Runeberg, Johan Vilhelm Snellman, Zacharias Topelius ja Fredrik Cygnaeus. Kõnealuses raama- ARVUSTUS tus korrigeerib Irma Sulkunen seni levinud arusaama, nagu algatanuks just see seltskond muude institutsioonide hulgas ka Soome Kirjanduse Seltsi loomise (vt nt Kai Laitinen, Soome kirjanduse ajalugu. Tallinn: RAAMAT SOOME KIRJANDUSE SELTSI AJALOOST Vagabund, 1994, lk 135). Sama viga võimendab Mart Laar oma raamatus Äratajad: Rahvuslik ärkamisaeg Eestis 19. sajandil ja selle kandjad (Tar- tu: Eesti Ajalooarhiiv, 2005, lk 108), omistades Laupäevaklubile koguni Irma Sulkunen. Suomalaisen Kirjallisuuden Seura 1831– Kalevala väljaandmise. Sulkunen näitab, et SKSi rajasid põhiliselt hoo- 1892. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 952.) pis teised inimesed, seltsi asutamiskoosolekust osavõtnud meestest ei Helsinki: SKS, 2004. 310 s. kuulunud Laupäevaklubisse mitte keegi (lk 19); ka jäid klubi juhid Ru- neberg ja Emil Nervander SKSi tööst kõrvale. See pole lihtsalt mäng 2006. aasta kevadel 175. sünnipäeva tähistav Soome Kirjanduse Selts nimedega, vaid ideoloogiline enesemääratlus algusest peale: kõik olid (SKS) on tänapäeval määratlenud ennast teadusliku seltsi ja kultuuri- justkui rootsikeelsed ja soomemeelsed, aga need teised, kes SKSi te- organisatsioonina. Põhikirja järgi on seltsi ülesandeks rahvapärimuse, gid, hakkasid praktiliselt soome keelt, kirjandust ja rahvaluulet koguma, keele ja kirjanduse uurimine ning tutvustamine. Kogu 19. sajandi on kirjutama ja publitseerima. SKS olnud keskseid soomlust kehtestavaid institutsioone ja seega on Fennomaania ajalugu on käsitletud mitmel puhul varemgi. Seltsi aja- üsna loomulik, et seltsi ajaloost kirjutades kirjutatakse ka 19. sajandi loole keskenduv, kuid seltsi siiski laiemas ühiskondlikus kontekstis vaat- Soome ajaloo ideoloogilisest sisust: Rootsi-orientatsiooni asendamisest lev Irma Sulkunen ise väidab oma eesmärgiks olevat seniste ülevaade- soomlusega, mille juurde kuulus vältimatult ka lojaalsus Vene keisri- tega võrreldes ajalooliste allikate ringi laiendamise ja nende teistsuguse riigile. Adolf Ivar Arwidssoni paljutsiteeritud lause “rootslased me ei kontekstualiseerimise (lk 12). ole, venelasteks saada ei taha, olgem siis soomlased” (ruotsalaisia em- SKSi ajaloo see periood on läbi kirjutatud mikroajaloona. Autor nime ole, venäläisiksi emme halua tulla, olkaamme siis suomalaisia) on metab oma lähenemisviisi “varjumeetodiks”: ta püüab esile tuua seni Kari Tarkiaise sõnul ebaajalooline ja põhineb Johan Vilhelm Snellma- varju jäänud seiku ja suhted. Teine asi on see, et igal rahvuskultuuri ka- ni 1861. aastal esitatud kokkuvõttel poliitilise emigrandi Arwidssoni noniseeritud tegelasel on oma “vari” või “varjud”, tema enda isiksuse mõtlemise tuumast (vt Kari Tarkiainen, “A. I. Arwidsson”. — Kansal- peidetud pool või ka samal alal töötanud rivaalid, kes on hiljem tahtli- lisbiografia. Vt http//www.finlit.fi). kult või tahtmatult unustatud. Ja lõpuks: kui valgusvihku muudetakse, Soome ajaloost teame, et 1809. aastal liideti Soome Venemaaga, langevad ka varjud teisiti ja tervikpilt paistab teistsugune. Missugune 1812. aastal toodi pealinn ära läänepiiril asuvast Turust ja 1828. aastal, siis? pärast Turu suurt põlemist, koliti Helsingisse ka ülikool. Põhiliselt on SKSi esimeesteks on käsitletud ajal (1831–1892) jõudnud olla ühek- sõltunud sünniaastast, kui raskelt või kergelt Soome rootsikeelne intel- sa meest, nende hulgas Elias Lönnrot (1854–1863), Johan Vilhelm Snell- ligents emamaa vahetuse üle elas. Senine õpetlasest autoriteet Henrik man (1870–1874) ja Yrjö Sakari Yrjö-Koskinen (1874–1892). Kõik Gabriel Porthan oli 1804. aastal surnud, suurim luuletaja Frans Michael kolm on soome rahvuslikus narratiivis olnud aukohal, enamgi veel — Franzén kolinud aga ära Rootsi. Uued võimud pagendasid Rootsi ka nende tööle ongi soome rahvuslik narratiiv üles ehitatud. Mida teeb Sul- A. I. Arwidssoni, kes kuulutas oma publitsistikas revolutsioonilisi (ve- kunen? Ta asetab varju ja valguse natuke teistmoodi, tutvustades kesk- nevastaseid) mõtteid. Turust oli pärit SKSi esimene kauaaegne tegev- sest narratiivist kõrvale jäänud mehi: seltsi esimest sekretäri Carl Niclas juht Carl Niclas Keckman, Franzéni poolvend, kelle kaudu säilis vaimne Keckmani, rahvaluulekogujat Carl Axel Gottlundi, teist rahvaluuleko- side 1820. aastatel mõjukate Turu romantikutega (needsamad Porthan gujat, suurt ekstsentrikut David Emanuel Daniel Europaeust ja muidu- ja Franzén). Turu vaimu kandis juba Helsingis edasi nn Lauantaiseu- gi August Ahlqvisti. Siinse monograafia sisu moodustub suures osas ra (Laupäevaklubi), mille tähtsamad liikmed olid hilisemad rootsikeel- nendest lugudest, kuidas poliitiliste või ideoloogiliste võitluste käigus

2708 2709 Arvustus Arvustus on ühed (Lönnrot, Mathias Alexander Castrén, Yrjö-Koskinen) suru- alandliku “tavalise inimese” osa, riietunud ja käitunudki talupoja kom- nud tagaplaanile teised (Keckmani, Gottlundi, Europaeuse, Ahlqvisti), bel” (K. Laitinen, Soome kirjanduse ajalugu, lk 155). vaikinud maha nende töö või suisa omastanud selle, mistõttu Soome rah- Seda konventsionaalset pilti Lönnrotist asub Sulkunen dekonstruee- vusluse ajalugu on peamiselt esitatud üldiselt aktsepteeritud viisil, mis rima. Saame teada, et kuigi Kalevala esimene versioon võeti seltsis vai- iga kord ei ole kooskõlas ajaloofaktidega. Esimese kooskõlalise narra- mustusega vastu (“Soome võib ütelda enesele: Ka minul on ajalugu”, ole- tiivi on esitanud juba Ernst Gustaf Palmén SKSi 50. aastapäevaks (1881) vat selleaegne esimees Johan Gabriel Linsén 1836. aasta avakoosolekul ilmunud seltsi ajaloos, kus ta vastuolud ära silub või maha vaikib ja kogu kuulutanud), ei suutnud peaaegu keegi seda lugeda. Rahvaluulekoguja tegevust kui üksmeelset soomluse ehitamist kujutab (lk 187–188). C. A. Gottlund, kes oli juba enne Lönnroti kogunud rahvaluulet Savost ja Raamatu suured peatükid käsitlevad seltsi loomist, selle tegevuse Rootsi metsasoomlastelt ning kelle idee tegelikult oligi olnud rahvaluule- väljakujunemist, kultuurilise fennomaania sündi, selle politiseerumist ja materjalide põhjal rahvuseepose koostamine (lk 66), jäeti täiesti kõrvale. Koskise hegemoonia perioodi. Teisisõnu kujutab seltsi ajalugu 19. sa- Ajastule iseloomulikult oli Lönnroti geograafiline vaist viinud ta idapii- jandil soomluse arengut kultuurilisest ja läänelikust (rootsimõjulisest) rile, Karjalasse, samal ajal kui Gottlund kogus rahvaluulet läänepiiril fennomaaniast läbi võitluste poliitiliseks fennomaaniaks, millest Yrjö- ja lausa Rootsiski. See ei sobinud ei aja ega seltsi ideoloogiaga, kuigi Koskineni eestvõttel kujuneb välja küps vanasoomlus. Vanasoomluse avalikult ei astutud kunagi Gottlundi vastu. Niisugune olevatki olnud sisuks on spetsiifiline suhtlemine Venemaaga, mille kohta Max Jakob- Lönnroti taktika: kõrvaldada oma rivaalid kas vaikimisega või vähemalt son hoopis hiljem kinnitab, et Kekkose ajal olid seal maal kõik vana- võõraste kätega. Lönnrot ja Castrén olid ka need, kes Keckmani surma soomlased (M. Jakobson. XX sajandi lõpparve. Tallinn: Vagabund, 2005, järel võtsid üle tema eeltöö soome-rootsi sõnaraamatule ja kasutasid se- lk 823). da Lönnroti sõnaraamatu juures. Üldse olevat see kauatehtud Lönnroti Lähemalt sellest, kuidas selles monograafias on valgus ja vari ümber sõnaraamat väga suures osas teiste uurijate töö, kelle osa on aga alati jaotatud Lönnroti, Ahlqvisti ja Yrjö-Koskise puhul. maha vaikitud (lk 79). Ka Keckmani teine poolelijäänud töö, Kalevala Soome rahvusbiograafia viimases versioonis iseloomustab Raija tõlge rootsi keelde, jäi käsikirjana seltsi valdusesse, ja selle võttis oma Majamaa Lönnroti kui suurmeest, rahvusliku iseteadvuse kinnitajat ja tõlke aluseks M. A. Castrén, taas Keckmanile viitamata (lk 81). Varjust arendajat, kes oma mõjuvõimuga ühendas võitlevad keeled ning par- on välja toodud veel üks mees, D. E. D. Europaeus, kaasaegsete meelest teid. Lönnrot tegi oma rahvaluule- ja keeleuurimismatku juba enne lihtsalt tüütu hull, kuid Sulkuse interpretatsioonis originaalsete ideedega SKSi loomist, need kestsid kuid ja aastaidki, tema viimaseks jäänud boheemlik õpetlane, kelle Lönnrot isiksusena tegelikult hävitas (lk 110). Eesti-reis näiteks 1844. aasta juunist kuni 1845. aasta jaanuarini. Ena- Sest “sel ajal ei olnud lihtsalt sobiv, et keegi muu kui Lönnrot rahvaluulet masti toetas SKS teda rahaliselt ja tulemused olid ka toetust väärt: avaldas. Kirjanduse Seltsi ringis oli kirjutamata seadus, et kõik avalda- 1835. aastal valmis nn Vana Kalevala, 1849 selle täiendatud variant ehk miskõlblik käis läbi Lönnroti kontrollist, pidi saama tema heakskiidu ja uus, tänapäevaks kanooniline Kalevala. Lisaks avaldas Lönnrot eraldi soovitavalt ilmuma tema nime all. [---] Lönnrot oma Kalevalaga oli kui väljaannetena soome mõistatused, vanasõnad ja loitsurunod. Tema nime usurajaja oma pühade raamatutega” (lk 111). all ilmus 1880. aastal ka suur soome-rootsi sõnaraamat. Lönnrot töötas Teine keskne isik SKSi ajaloos on olnud muidugi August Ahl- aastail 1833–1854 Kajaanis arstina, kuid sai oma reiside tarvis ametiva- qvist, keeleteadlane, luuletaja, ka esimese eesti kirjandusloo autor (sel- bastust. Kui 1854. aastal vabanes M. A. Castréni surma järel Helsingi lest kirjutab Keeles ja Kirjanduses (2005, nr 9) Reet Neithal, kes muu ülikoolis soome keele professori koht, valiti sinna Lönnrot, kes sai siis seas viitab ka siin käsitletavale monograafiale). Ahlqvisti kurikuulsus ka SKSi esimeheks. 1862. aastal lahkus Lönnrot mõlemalt kohalt ja asus põhineb Aleksis Kivi loomingu hävitaval kriitikal. Sulkunen avab selle elama Sammatisse, kus tegeles oma teadusliku tööga ja Lauluraamatu konflikti tagamaid, näidates Kivi vaid ohvrina võimuvõitluses kultuu- ümbertöötamisega (Raija Majamaa, “Elias Lönnrot”. — Kansallisbio- rifennomaani Ahlqvisti ja poliitikust ajaloolase Yrjö-Koskineni vahel. grafia. Vt http//www.finlit.fi). Muuseas on tema pakutud sõnad “kansal- Ahlqvist oli teenekas keeleuurija, kellel oli ka Lönnroti toetus ja kes saigi lisuus” (rahvus) ja “kirjallisuus” (kirjandus). Samas olnuvat ta rahvus- tema järel Helsingi ülikooli soome keele professoriks. Kui ta 1861. aastal liku suurmehena omas ajas erandlik, esitades “tagasihoidliku, peaaegu oli saanud SKSi sekretäriks, otsustati seltsi koosolekute protokolle pida-

2710 2711 Arvustus Arvustus da soome keeles ja ka esinemiskeeleks pidi saama soome keel. Ajal, mil rääkinud seltsi varasemad juhid, nn kultuurfennomaanid, loeti kustuta- väidetavalt vaid Lönnrot oli võimeline kõnes ja kirjas võrdselt kasutama tuks. 1882. aastal valiti Y. S. Yrjö-Koskinen senaatoriks ja ta politiseeris nii soome kui rootsi keelt, oli see tülikas ettepanek, sest poliitilistele fen- seltsi, seades oma fennomaania üheks komponendiks lojaalsuse Vene nomaanidele (Snellman, Koskinen, Julius Krohn) oli soome keel siiski riigile (lk 190). Sel puhul tuli üle vaadata ka suhted teiste soome-ugri õpitud keel, ideeline vahend, mitte igapäevane kõnekeel; soomlust eden- rahvastega, eriti nendega, kes elasid Vene riigis. Sugulasrahvastest pee- dati siis veel rootsi keeles. ti endaga võrdseks Ungarit. Eesti tuli ka suurte mööndustega kõne al- Vastuolu kaugemaks taustaks jäi soome identiteedi ja juurte küsimus: la, Venemaa sugurahvad võisid Yrjö-Koskise meelest rahus hääbuda. Yrjö-Koskinen ajaloolasena ei hinnanud kuigi kõrgelt ei rahvaluulet, Eestist otsis tulevane senaator mõttekaaslasi juba 1860. aastatel, kui Kalevalat ega kogu sugurahvaste uurimist üldse. Teda huvitas Soo- käis siin ja vahetas siinsete rahvajuhtidega kirju (vt selle kohta Oskar me ajaloo, keele ja kirjanduse loomine modernse ühiskonna kaanonite Loorits, Yrjö-Koskinens Briefwechsel mit seinem estnischen Freunden. järgi. Soome ajalugu ei peaks tema veendumust mööda tagasi viidama Tartu, 1936). Kõige soojemad suhted olid Koskisel Jannsenitega, ta tut- müütidele, vaid seda tuleks uurida kaasaegse ajalooteaduse meetodite- vustas oma ajalehes Koidula töid ja võõrustas Jannseneid 1871. aas- ga konkreetsetele allikatele toetudes. Seltsis organiseeris Yrjö-Koskinen tal oma maakodus (vt Aino Undla-Põldmäe, “Koidula suhted Soome- eraldi ajaloolise osakonna (1864–1875), mis toimis peamiselt rootsi kee- ga”. — A. Undla-Põldmäe. Koidulauliku valgel: Uurimusi ja artikleid. les ja järgis nimelt neid printsiipe. Ahlqvist omakorda kutsus 1865. aas- Tallinn: Eesti Raamat, 1981). Koskinen oli õhutanud eestlasi aktiivse- tal seltsis ellu luule ja ilukirjanduse toimkonna. Enne seda oli esimest malt suhtlema Soomega ja õppima soome keelt. Tulemused on üsna korda auhinnatud soome kaasaegsest kirjandust. Auhinna loomise ja ebamäärased. Konkreetsemate tulemuste saavutamist segas vahendite rahastamise taga oli senaator Snellman. Premeeriti 1863.–1864. aas- nappus. Kui Koskinen pahandas, et eestlased ei oska soome keelt, paku- tal ilmunud teadus-, ilu- ja rahvakirjanduse teoseid. Teaduskirjanduse ti välja võimalus, et keegi noor eestlane (Jakob Hurt) võiks Soomes SKSi auhinna laureaadid valiti ülikoolis, ilu- ja rahvakirjanduse üle otsustas juures ja kulul seda õppida. Koskinen arvas taas, et raha peaksid leid- toimkond, kus olid esindatud nii selts kui ka ülikool. Ahlqvist olevat ma ikka eestlased ise (A. Undla-Põldmäe, “Koidula suhted Soomega”, olnud väga löödud tõigast, et auhindamisel eelistati tema luulekogu- lk 129). Irma Sulkunen näitlikustab Koskise “reaalpoliitilist hoiakut” le Aleksis Kivi Nõmmekingseppi. Et nn noorfennomaanid (Cygnaeus, lausega kirjast sekretär Frans W. Rothsteinile 31. jaanuarist 1885: “Need Krohn jt) nägid Kivis soome kirjanduse suurt lootust, panid nad pahaks armastatud suguvennad muutuvad meile veel väga tülikaks!” (“Nuo ar- Ahlqvisti normeerivaid ja mahategevaid arvustusi, mida too oli Kivi mastatud sukuvennad saataisivat tulla meille hyvinkin vaivalloisiksi”; teoste kohta avaldanud. Järgnes ka mitu muud operatsiooni, mida Ahl- lk 191). Samas oli Eesti SKSi nende liikmete seas, kes tegelesid kee- qvist võis tõlgendada rünnakuna oma isiku vastu. Ahlqvist kaotas seltsi leküsimustega, jätkuvalt populaarne. Kui Koskinen suunas raha pigem esimehe valimistel Snellmanile väga suurelt ja teda ei valitud ka seltsi kirjanduse auhindamiseks kui keeleuurimisreisideks, asutati 1883. aastal sekretäriks. See kõik juhtus enne Seitsme venna valmimist ja kibestas eraldi Soome-Ugri Selts (Suomalais-Ugrilainen Seura). sügavalt Ahlqvisti, kes asudes 1870. aastal ründama Kivi romaani, mille Kuid ka kirjanduse hindamisel ei läinud kõik SKSi juhtide taht- keelekasutus ja esteetika tema maitsele niikuinii ei vastanud, ründas se- mist mööda: 1881. aastal anti auhind Minna Canthi ühiskonnakriitilisele da kahekordse ägedusega, sest romaani toetas selts, mis oli tema kõrvale näidendile Töömehe naine, mida kui sündsusetut kirjatükki oli karmilt lükanud. “See, et Ahlqvist selle järel nii pimeda vihaga keskendus Ki- hukka mõistnud Koskise lähim kaasvõitleja Agathon Meurman. Nii tuli vi hävitamisele, räägib vahest rohkem tema trauma sügavusest, millest ilmsiks ühtse fennomaanide leeri lõhenemine, siit algas avalik vastu- kerkis ka agressioon, aga mitte niivõrd mõistuspärasest vajadusest pal- olu nn noorsoomlastega. Erinevad arusaamad kirjanduse hindamisel vii- jastada Kivi loomingu keelelist või esteetilist kõlbmatust”, resümeerib sid Koskise kirjandusest taas eemale ja lubasid rahvaluulele enam ruu- Sulkunen (lk 151). mi. Ja üldse leidis Koskinen, et ennast tuleb jäädvustada hoopis mille- Raamatu lõpuosa keskendub poliitilisele fennomaaniale, mida SKSis gi püsivamaga, ning ta hakkas SKSile maja ehitama. Maja valmimine hakati viljelema sellest hetkest, kui seal sai võimule ajalooprofessor sai ühe perioodi lõpuks ja ka selleks pöördepunktiks, kus hegemoo- Yrjö-Koskinen koos oma pooldajatega. “Tänuvõlg Rootsile”, millest olid niavõitlustes väsinud vana fennomaanide põlvkond taanduma hakkas.

2712 2713 Arvustus Arvustus

Yrjö-Koskinen lahkus SKSi esimehe kohalt 1892. aastal siiski (“Luuleteoreetilise mõtte areng Eestis 1878–1917”). Töötanud Kirjan- võitjana, kuigi see oli mingis mõttes Pyrrhose võit. Kõiki soomemeel- dusmuuseumi teadussekretärina 1980–1986, teadusosakonna juhatajana seid oli sel ajal ühendanud võitlus soome keele asendi kindlustamise 1987–1990, teadusdirektorina 1990–1997, alates 1997 vanemteadurina. eest. Neid lahutama hakkas aga suhtumine teistesse keeltesse, mis Sul- Akadeemias on avaldanud publikatsiooni “Võidelgem koos: Eerik Laid kuse meelest peegeldas kaht eri viisi luua ja teoks teha rahvuslikku aja- Ants Orasele” (2001, nr 5, lk 904–915) ning koos Pekka Liljaga kom- lugu: üks neist oli kultuuriline, etniliselt mitmekülgne, teine poliitili- mentaari “Urho Kaleva Kekkoneni kõne Soome estofiilidele” (2005, nr 2, ne, keelelis-hegemooniline. See viimane, Koskise juhitud rahvusriiklik lk 243–254), arvustused teostele Kolme naista, kolme kohtaloa: Aino suund sattus üha enam vastamisi tõusva, keeleliselt tolerantsema noor- Kallaksen kirjeenvaihtoa Ilona Jalavan ja Helmi Krohnin kanssa vuosi- soomlusega, mis manifesteeris liberaalsust ja seaduste ülimuslikkust. na 1884–1913 (1989, nr 8, lk 1759–1764); Kolme naista, kolme kohtaloa: Eesti ei ole Sulkusele eraldi teema. Et aga kõne all olnud tegelastest Aino Kallaksen kirjeenvaihtoa Ilona Jalavan ja Helmi Krohnin kanssa olid Eestis käinud Lönnrot (1844), Ahlqvist (1854), Snellman (läbisõidul vuosina 1914–1955 (1991, nr 3, lk 630–635); Ritva Sievänen-Allen, 1847, 1850) ja Koskinen (1864, 1867), on mõned asjakohased viited ja Tyttö venheessä: Elsa Enäjärvi-Haavion elämä 1901–1951 (1993, nr 9, andmed raamatust siiski leida. Neist praktilisim on protokollidele toe- lk 1990–1995); Kai Laitinen, Aino Kallas 1897–1921: Tutkimus hänen tuv kirjavahetajaliikmete nimekiri, kust leiame 13 Eesti alalt pärit isi- tuotantonsa päälinjoista ja taustasta ja Kai Laitinen, Aino Kallaksen kut, esimestena 1840. aastal kutsutud Alexander Friedrich von Hueck mestarivuodet: Tutkimus hänen tuotantonsa päälinjoista ja taustasta ja Johan Ernst von Siebert, viimasena 1881. aastal Jakob Hurt. Nen- 1922–1956 (1996, nr 7, lk 1519–1523); Hellar Grabbi, Vabal häälel: de vahele jäävad Eduard Ahrens, F. R. Faehlmann, Johann Friedrich Mõtteid kahesajast eesti raamatust ja Hellar Grabbi, Tulgu uus taevas: Heller, Friedrich Ferdinand Meyer, Carl Julius Albert Paucker, Johann Mõtteid viiekümnest kirjanikust (2001, nr 3, lk 584–587) ning Erika Ni- Heinrich Rosenplänter, Christian Emil Sachssendahl (kõik 1845), Ferdi- vanka, Soome lahe kahel kaldal (2003, nr 2, lk 413–416) ning tõlkinud nand Johann Wiedemann (1847), F. R. Kreutzwald, Alexander Heinrich Kai Laitineni “Märkusi mu raamatu teise osa juurde: Kui kirjutasin uuesti Neus (mõlemad 1854). Kallasest” (1996, nr 7, lk 1511–1518) ja Urho Kaleva Kekkoneni “Kõne Et Eestis täitsid SKSiga võrreldavat rolli kaks seltsi kokku — nii Soome estofiilidele” (2005, nr 2, lk 235–242). Õpetatud Eesti Selts (ÕES, asutatud 1838) kui ka Eesti Kirjameeste Selts (EKmS, asutatud 1872), siis see on põhjustanud väikese segaduse: lk 84 kirjutab Sulkunen, et 1840. aastal sõlmiti koostööleping Eesti INIMLIKUSTATUD JA INSTRUMENTALISEERITUD Kirjanduse Seltsiga (“Eestin Kirjallisuuden Seuran kanssa”), lk 87 on kasutatud juba õiget nime Gelehrte Estnische Gesellschaft. TÕDE, TEOORIASSE VALATUD TEMPERAMENT Raamatu lõppu on tänuväärselt lisatud SKSi liikmete nimekiri koos nende omaaegsete ametitega, lisaks veel seltsi naisliikmete nimekiri ja William James. Pragmatism ja elu ideaalid. (Avatud Eesti diagrammid seltsi liikmete maa-alalisest paiknemisest ning jagunemi- raamat.) Tõlkinud Märt Väljataga. Tallinn: Vagabund, 2005. sest eri seisuste vahel. Samuti on toodud ka SKSi selleaegsete toimetiste 381 lk. bibliograafia. Seal on meie rõõmuks toimetiste nr 42 all Eestirahwa En- nemuistesed jutud (1866, 500 eksemplari, hind 4 marka 50 penni) ja nr 44 Paljudes ringkondades eelkõige moodsa psühholoogia pioneerina tun- all Torsten G. Aminoffi toimetatud Wirolais-Suomalainen Sanakirja Sa- tud William James (1842–1910) on ühtaegu üks neist, kes kuulutanud tukokoukseen Eestirahwa Ennemuistesed jutud (1869, 300 eksemplari, uut ajastut filosoofiale. Tema pragmatism kujutab enesest järjekordset 2 marka). katset tuua platonistlikus helistikus iseend taaskomponeeriv filosoofia Sirje Olesk vandlitornist alla, lõhkuda selle teoloogilis-skolastilist alusmüüri. See- ga võib pragmatismis näha klassikalise filosoofia lõppu (ühte paljude SIRJE OLESK (sünd. 1954) on õppinud Tartu ülikooli filoloogiateadus- seast mõistagi). Mitmed aastatuhandetepikkused mõtteniidid rebitakse konnas eesti keelt ja kirjandust 1972–1977, filoloogiakandidaat 1989

2714 11 2715 Arvustus Arvustus siin rahumeeli katki ning sõlmitakse kokku kas mõne hoopis teist karva talle olid vastuvõetamatud Jamesi poolt tema ideedele edasiarenduste lõngaga või heidetakse sootuks kõrvale. käigus külge poogitud individualism ja voluntarism. Vormilises plaanis Pragmatism on William Jamesi käsituses käesoleva ajastu, seega eristab Jamesi Peirce’ist (kes olid eakaaslased ja sõbrad) ka see, et ta esi- üle-eelmise sajandivahetuse ning sellele järgneva perioodi filosoofia, tab oma mõtted ja filosoofilised tõekspidamised hoopis lihtsamas ning mil “meie mõistus on leppinud reproduktsioonide asemel sümbolitega, ökonoomsemas keeles, rangelt fikseeritud keerulise mõisteaparatuurita. täpsuse asemel lähendustega, ranguse asemel paindlikkusega” (lk 201). Nüüd eesti keelde tõlgitud tekstivalimiku keskse osa moodustav Ta leiab, et me peaksime loobuma oma senistest tunnetuslikest ja in- Pragmatism: uus nimi mõne vana mõtteviisi jaoks (1907), mis kujutab tellektuaalsetest ideaalidest, mis on ületanud meie taju- ning mõist- enesest aasta varem Bostonis ja New Yorgis peetud loengute üleskirju- misvõime, ning kohandama nad oma praktiliste võimaluste ja vajadus- tusi, on üks lihtsamini loetavaid klassikalisi filosoofiateoseid üldse. Sealt te järgi ümber. Sellega paralleelselt peaks toimuma ka filosoofia seni- leiab väga vähe tehnilisi termineid, lohisevaid lauseid, retoorilisi mõtteid se funktsiooni teisenemine, kus absoluutsete, muutumatute ja igaveste ning tähenärimist. Märt Väljataga tõlge on talle iseloomulikult ladus ja olemisprintsiipide tabamise ning kaardistamise asemel peetakse silmas voolav, selles on säilinud Jamesi loengute kõnekeelne sugestiivsus ning eelkõige inimlikku kasu ning elu ennast. näiline dialoogilisus (ehkki tekstis rasvaselt trükitud sõnade valikuprint- James loodab importida liigse intellektuaalsuse ning nartsissismi siip ning otstarve jäi mulle raamatut lugedes sageli hoomamatuks; ena- käes vaevlevasse filosoofiasse tervet argimõistust, millest vastavates ka- masti ei markeerinud need mitte võtmemõisteid ega definitsioone, vaid teedrites ning teostes alati suur puudus on olnud. Pole saladus, et see pigem (tõlkija lisatud?) rõhuasetusi). jäetakse ka tänasel päeval kahetsusväärselt sageli kas koju või tänavale. William Jamesi mõtteavalduste kerguse põhjuseks ning ka hinnaks (Professionaalsete filosoofide näitel selgub, et argimõistust saab vasta- on nende suhteline kerglus — ehk lõtv vorm ja sisuline pealiskaudsus, valt vajadusele välja lülitada nagu taskutelefoni.) William Jamesi prag- mille all kannatavad teatava määrani kõik kuulajasõbraliku vaimuga ava- matism peaks ideaalis tähistama tavamõistuse võitu enam kui paar tuhat likud sõnavõtud, sõltumata nende esitaja panusest kõnealuse teema uuri- aastat Õhtumaade teoreetilist mõtet valitsenud metafüüsika kunstlikku- misse ja/või uuendamisse. Ent tavaliselt kirjutatakse kunagisi loenguid se ning elukauguse üle. Viimase sildistav ja klassifitseeriv vaim soovis enne trükis avaldamist tihedamaks, mida James pole pidanud vajalikuks kõike nii reaalsuses kui selle “taga” ära kirjeldada, tihedalt sõnadesse ega võimalikuks teha. Pragmatismipreestri tekstis jääb puudu täpsusest, sulgeda. James aga taunib oma aja kohta harvanähtava otsekohesusega millega filosoofilise lektüüri puhul enamasti harjunud ollakse. Teisalt kõiki kindlapiirilisi, igavesi, templitaolisi ning peamiselt keele pinnal lii- mängib siin oma osa kindlasti ka see, et väidetavalt ei moodustanud kuvaid filosoofiasüsteeme, mida on eriti ohtralt sigitatud ratsionalistide nimetatud loengute kuulajaskonda mitte professionaalsed filosoofid või leeris. filosoofiatudengid, vaid lihtsalt asjast huvitatud haritlased ning teiste eri- Pragmatistina jätkab William James sealt, kus Charles Sanders alade üliõpilased. Spekuleeriksin, et just seda sihtgruppi nägi James ka Peirce ligi veerandsada aastat varem algust tegi.1 Ent ta läheb oma oma raamatu peamiste lugejatena. filosoofilises vabameelsuses veelgi kaugemale, ehk inimesele ning ta- Võibki öelda, et Jamesi Pragmatism on huvitav ja horisonte avav vamõistusele lähemale. Kui Peirce’i realistliku alatooniga pragmatism lektüür eelkõige neile mõtlemisvõimelistele inimestele, kel sügavalt oli eelkõige tähendus- ja teadusteooria, siis nominalistist James ehitab väljakujunenud filosoofilised vaated (veel) puuduvad, ent koolist, kas- vanemalt kolleegilt laenatud vaadetele üles oma ideedesüsteemi, mille vukeskkonnast või kirjandusest omandatud platonismipisik siiski veres. keskmes on peamiselt tõe, usu, inimlike mugavuste ja vajaduste ning Klassikalise koolitusega filosoofid teavad juba niigi, mis neile meel- temperamendi küsimused. Hiljem loobus konfliktse loomuga Peirce ko- dib, ning vaevalt tunneb keegi nüüd Jamesi lugedes, et on teoloogilise guni mõiste pragmatism kasutamisest, eelistades sellele pragmatitsismi vaimuga metafüüsikast või pessimistliku alatooniga empirismist äkki (põhjendusega, et vaevalt keegi nii koledat sõna varastama tuleb), kuna tülgastuseni väsinud, ning tema radikaalsete parandusettepanekute ja kompromissidega kaasa läheb. Jamesi meelest on pragmatistlikule fi- 1Vt C. S. Peirce. “Kuidas muuta meie ideid selgeks?” — Akadeemia, losoofiale nii teoorias kui praktikas kõige vastuvõtlikumad just selge 1997, nr 8, lk 1679–1701. (Ilmus esmakordselt 1878.)

2716 2717 Arvustus Arvustus koolkondliku kuuluvuseta intellektuaalid. Ta kirjutab, et “filosoofiliste maks muutuvas konkurentsis tõe valdamisele ning vahendamisele. Tea- huvidega lihtinimene ei ole kunagi radikaal, ta ei aja kunagi oma süsteemi dus ja religioon asuvad oma allikatelt ja meetoditelt selle neliku äär- sirgeks, vaid elab ähmaselt selle ühes või teises usutavas lahtris, et ko- mistes servades, filosoofia ja tavamõistus kuskil vahepeal. Möödunud haneda kiusatustega, mida uus päev kaasa toob” (lk 20). ajastutel on nad moodustanud erinevaid hierarhiaid ning alluvussuhteid, Usun, et enamik “vana kooli” filosoofidest — olgu nad siis (vastavalt “vale asja” eest võidelnuid-kõnelnuid on aetud nii teibasse kui tuleriidale. Jamesi tabavale eristusele) kas karmi- või õrnameelsed — ei suuda teda James tunneb kõiki nimetatud distsipliine isiklikust praktilisest kogemu- samal ajal hoolimata argumentide veenvusest eriti pikalt lugeda, veel sest, teab nende vigu ja voorusi ning jagab oma tähelepanekuid lahkelt vähem tõsiselt võtta. Ning ega James seda ilmselt lootnudki, sest terava- lugejaga. Kuna kõigi heade ja halbade omaduste hulgast kaalub Jamesi pilgulise psühholoogina tundis ta hästi inimese intellektuaalse tempera- meelest teised üles saavutamatu (ning seega põhjendamatu) absoluudi- mendi mõjuvõimu ning sisemist inertsust (“temperamendid oma himu- taotlus, mida ta eriti taunib, saab tema silmis eelisõigused tavamõistus, de ja loobumistega määravad inimeste filosoofiaid ja teevad seda alati” kel intellektuaalsel näitelaval just nimetatud püüdluse puudumise tõttu (lk 33)). siiani saalinurgas vait on kästud püsida. James kirjutab, et “filosoofia ajalugu on suurel määral inimtempe- Aga see ei tähenda, et ta oma teoorias (mida ta ise pigem mee- ramentide kokkupõrgete ajalugu” (lk 16), ning lisab: “kõikide suurte todiks eelistab nimetada) tavamõistust narruseni absolutiseeriks või filosoofide raamatud on nagu nende autorid” (lk 34). Ka Jamesi filosoo- ülejäänutest päriselt lahti ütleks. Jamesi pragmatism on segu psühholoo- fiat võib tagantjärele tark olles vähemalt üldjoontes dedutseerida tema giast, empiristlikust filosoofiast, tavamõistusest, teadusest, religioossest intellektuaalsest temperamendist. Ta oli vabameelne ning eluterve huu- usust ning (kaasaegselt mõistetud) humanismist;2 see jutlustab komp- morisoonega, klassikalise filosoofia suhtes anarhistlikult häälestatud re- romissi mõistuse, faktide ja usu vahel, otsib tugeva põhjaga teed inim- ligioosse maailmavaatega demokraat, kes uskus üle kõige tavamõistuse like hirmude, vajaduste ning ideaalide tihnikus. Pragmatist soovib üht- kasutus- ning üldistusjõudu. Nii kõigub ka tema enda pragmatistlik filo- aegu leevendada eksistentsiaalset lootusetust ning lõhkuda akadeemilist soofia — mida tabavalt aposterioorseks metafüüsikaks on nimetatud — templirahu. Teda ei juhi mitte teadmistung, vaid soov emotsionaalses teadusliku empirismi ja ratsionalistliku metafüüsika vahel. mõttes pehmema maandumise järele. Jamesi sooviks on lepitada teaduse ja religiooni tüli (mis läheb osali- James ütleb, et “pragmatism kaldub kõiki meie teooriaid lõdvestama” selt tagasi aastasadu kestnud vaidlusele empiristide ning ratsionalistide (lk 108). Otsekui selle kinnituseks on ta oma loengutes (nagu ta oli ilm- vahel), leida kõiki rahuldav filosoofiline platvorm, mis ei pakuks üksnes selt ka elus) vastavalt vajadusele ja mugavusele parasjagu nii empirist intellektuaalseid kompromisse, vaid suudaks katta ka elulisi vajadusi. kui ratsionalist, nii monist kui pluralist, nii müstik kui tugeva reaal- Püüdes püsida ajastu väljakutsete kõrgusel, loodab ta luua süsteemi, mis sustundega mees tänavalt. Ta usub, et meil tuleb ütelda lahti erinevate ühendaks “teaduslikku faktitruudust ja valmidust fakte arvesse võtta, mõttevoolude absoluutsetest esinemisvormidest ning võtta neilt üksnes ühesõnaga kohastumisvaimu, kuid samas ka vana usku inimväärtustesse see, mis kasulik ja käepärane, mis parajasti töötab ning näib sobivat. ja neist tulenevasse spontaansusse, olgu see siis religioosset või roman- Nii näiteks hakkavad tema pragmatismis silma empirismilt laena- tilist laadi” (lk 24). James kuulutab: “Teadus ja metafüüsika tulevad tud konkreetsus, faktilähedus, induktiivne mõttelaad ning anti-intellek- teineteisele märksa lähemale ja hakkavad õigupoolest absoluutselt käsi- tualistlik hoiak. Teisalt aga ei meeldi talle karmimeelse empirismiga käes tööle” (lk 44). Võib vist ütelda, et tsiteeritud lubaduse esimene paratamatult kaasnev pessimism. Ta kirjutab: “kuigi pragmatism on pool leidis suure mõjuga teostamist juba sellessamas teoses, ent teist pühendunud faktidele, puudub tal ometi säärane materialistlik tendents, pole vaatamata paljude progressiivselt mõtlevate usklike inimeste ning mis iseloomustab tavapärast empirismi. [---] Huvitudes ainult nendest -organisatsioonide kestvatele pingutustele tänini juhtunud ega vist juh- tugi. 2Ehkki James ise kasutab briti filosoofi Ferdinand C. S. Schilleri ees- Teadus, religioon, filosoofia ja tavamõistus on kõik erinevad ning kujul humanismi mõistet hoopis märkimaks pragmatistlikult mõistetud suuresti ühismõõdutud mõtlemistüübid, mis pretendeerivad üha ausa- epistemoloogilist relativismi, mille järgi kõik “meie tõed on tuvastama- tus ulatuses inimloomingu saadused” (lk 157).

2718 2719 Arvustus Arvustus järeldustest, mida meie mõistus ja kogemus üheskoos välja töötavad, juba ka ilma nendeta. Oma pragmatismis paneb James argimõistuse tea- puuduvad tal igasugused a priori eelarvamused teoloogia suhtes” (lk 56) duskeelde (ja vastupidi) ning kasutab seda vastandlike filosoofiliste po- ning seega võib see jääda “religioosseks nagu ratsionalismid” (lk 32). sitsioonide lahjendamiseks ning lepitamiseks (täielikku kummutamist Tavamõistuselt päritud hoiakute tõttu puuduvad Jamesi pragmatis- leiab vaid radikaalne ratsionalism), et neid siis teatava määrani enesesse mist fikseeritud eelarvamused, kunstlikkus, dogmad, jäigad kaanonid integreerida. Seeläbi sünnib asi, mis pole õieti liha ega kala: ei filosoofia ning lõpliku tõe pretensioon. Nende asemel annab seal tooni hoopis selle traditsioonilises mõttes (kui “teadus üldistest printsiipidest”) ega elust enesest pärit äratundmine nii nähtuste, teadvuse kui seega ka usku- tavamõistus, religioon, poliitiline platvorm või kaasaegselt mõistetud muste ja/ehk tõdede protsessuaalsest loomusest. Jamesi pragmatism on humanism. Filosoofide jaoks on Jamesi pragmatism liiga utilitaristlik demokraatlik, pluralistlik ja inimmõõtmeline; sünnitatud inimese tunne- ja pluralismilembeline, isegi uulitsakeelne ning esseistlik. Tavamõistuse tuslikest, intellektuaalsetest ja emotsionaalsetest vajadustest ning kohal- seisukohast on see jälle liiga teaduslik ja metafüüsiline. Jamesi poliiti- datud neile vastavalt. lised ideed ja ideaalid kumavad tekstist küll ajuti läbi, ent ei leia selget Ühelt prantsuse kolleegilt laenatud sõnadega kirjutab James, et prag- sõnastamist ning väljatöötamist. Ühtepidi on tema pragmatism äärmiselt matism “asub meie teooriate keskel nagu koridor hotellis” (lk 45) ning anarhistlik ja reaktsiooniline, teisalt jälle ülimalt konstruktiivne, ning — “viib harmooniliselt kokku vana ja uue” (lk 54). Erinevate taotluste ja mis seal salata — tänapäeva perspektiivist vaadatuna ka konservatiivne. suundumuste ning intellektuaalsete ja praktiliste vajaduste ühendamise Algselt näib, et James kasutab oma metodoloogilist, intellektuaal- pinget kajastab (ilmselt pooleldi juhuslikult) ka eestikeelsele kogumi- set ning emotsionaalset vabadust eelkõige jumala tuppatoomiseks (ta kule pandud pealkiri: “Pragmatism ja elu ideaalid”. Sest välises plaanis kirjutab, et pragmatism “avardab Jumalaotsimise välja” (lk 61)). Esi- on pragmatism ja (klassikaliselt mõistetud, suure algustähega) ideaal mestes loengutes oleks filosoofia justkui taaskord tagandatud teoloogia peaaegu ühismõõdutud, koguni vastandlikud mõisted. Kuidas James toatüdruku seisusesse. Kaheksast sõnavõtust viimase (“Pragmatism ja neid siiski omavahel ühendab, milline on pragmatismipreestri praktiline religioon”) pühendab James tervenisti usuasjadele.3 Ometi ei käsitle ta ideaal? Teose lõpulehekülgedel selgub, et see seisneb “kurjast täielikus teoloogilisi ja metafüüsilisi mõisteid mitte ratsionalistlikult (koos asja- vabanemises, selle üle parda heitmises, mahajätmises, kaasaaitamises kohase hardumuse, fanatismi ja dogmaatilisusega), vaid instrumentaal- universumi loomisele, kus ununeks kurja koht ja nimigi” (lk 192). Osu- selt. James pöördub nii inimese kui filosoofina “esimeste asjade” ehk tades kriitiliselt klassikalise filosoofia ning teaduse senistele püüdlustele, põhjuste juurest tagajärgede poole, öeldes: “Ma saan uskuda ideaalses- küsib ta teisal: “Miks ei võiks mõtlemise missioon olla eestleitava eksis- se kui millessegi viimsesse, mitte kui algupärasse” (lk 191). Selgub, et tentsi suurendamine ja ülendamine, mitte lihtsalt imiteerimine ja dub- usuasjades on James meelestatud täpselt niisama pluralistlikult kui filo- leerimine?” (Lk 214.) soofias. Ta ei räägi mitte niivõrd transtsendentsest jumalast, vaid jumala Pragmatismiloengutele lisatud sõnavõttudes (mille koondnimest ideest, mis võib võtta väga erinevaid vorme ning mille kasutamine on pärineb ka see ideaal kogumiku pealkirjas) räägib James elu tähen- õigustatud üksnes tingimusel, et see pakub inimes(t)ele rahulolu ning dus(rikkus)est. Ta kirjutab, et “sügavaima või vähemalt suhteliselt süga- metafüüsilist komforti. Ta lisab, et ka meie arusaam tahtevabadusest va tähendusega asi elus näib olevat selle progressiivsus ehk see reaalsuse oleks tähenduseta, “kui ta ei oleks kergendav õpetus” (lk 85). ja ideaalse uudsuse kummaline ühendus, mida elu hetkest hetke jätku- Jamesi puhul saab empirismi ja religioosse maailmapildi ühenda- valt väljendab” (lk 347). Ent milline uudsus on ideaalne, seda James mine teoorias võimalikuks üksnes seeläbi, et religioosne kogemus on otsesõnu ei ütle. Küll aga kahtleb ta nende ideaalide vajalikkuses, mis tema populariseeritud “radikaalse empirismi” silmis osa reaalsusest, ku- “pretendeerivad üksipäini lunastama elu tähendusetuse käest” (lk 348). Antiigi vaimus edasi mõtiskledes leiab ta, et ideaalid on midagi väärt 3Ühendades oma psühholoogiaalaseid teadmisi isiklike kogemus- vaid ühendatuna südikuse, tahte ning voorustega. tega, avaldas William James 1902. aastal teose Religioosse kogemuse Eelmises lõigus refereeritud arutlustel pole teoreetilise pragmatis- mitmekesisus: Uurimus inimloomusest (The Varieties of Religious Ex- miga küll suuremat pistmist, ent keeruline ning laialivalguv on see pilt perience: A Study in Human Nature), mida peetakse üheks kõigi aegade tähtsamaks religioonialaseks uurimuseks.

2720 2721 Arvustus Arvustus na too omistab tegelikkuse staatuse igasugusele kogemusele. (Samas ses järeldub või mitte. Paljude praktiliste inimeste meelest on see ehk ko- annab James kohe eessõnas mõista, et “pragmatism, nii nagu mina seda gu filosoofia ning igasuguse teoreetilise mõtlemise eel- ning peaküsimus: mõistan, ei ole loogilises seoses minu õpetusega, mida olen nimetanud kas ideel või mõistel võiks olla mingit muud tähendust kui praktiline? radikaalseks empirismiks. Viimane seisab omal jalal” (lk 12). (Tutvus- (James välistab seejuures intellektuaalse rahulduse, sest “bilansi mii- tamaks lähemalt Jamesi tunnetusteoreetilisi vaateid, on tõlkija lülitanud nuspool on üpris suur” (lk 124).) kogumikku teksti pealkirjaga “Puhta kogemuse maailm” (ilmunud pos- William Jamesi tõeteooria kasvab otseselt välja tähendusteooriast, tuumselt, 1912).) tähenduse ja tõe vahel võib tema meetodis näha selget vastastikust seo- Teadust ja religiooni lähendas üksteisele juba Peirce oma kahtluse ja tust. Tõe kohta kirjutab James: “idee on “tõene” niivõrd, kui selles- uskumuse teooriaga, mis vastandus väljakutsuvalt klassikalistele duaalse uskumine on meie elus kasulik” (lk 58) ning “tõeseks nimetatak- sustele teadmise ja mitteteadmise ning tõe ja näivuse vahel. Ent tema se kõike seda, mis osutub heaks uskumise vallas ja heaks kindlatel, pragmatism oli siiski impersonaalne ja objektiivne; teadlasevaimuga määratletavatel põhjustel” (samas). Ent millised on need määratletavad Peirce’i valdas usk uskumus(t)e kinnitatavusse ning seega ka episte- põhjused, seda James lähemalt ei selgita. Ta ütleb küll, et idee sobima- moloogilise ideaali (paratamatusse) saavutatavusse.4 James liigub oma tuse kriteeriumiks on: “kui sellesse uskumine läheb juhtumisi konflikti teoorias Peirce’i positsioonidelt tagasi kartesiaanlusse, kus idee tõesus teiste tähtsamate kasudega” (lk 59), ning lisab kokkuvõtvalt: “me peame tugineb suuresti üksnes subjekti usule selle õigsusse. Tema silmis, kes läbi ajama tõdedega, mis on meile kättesaadavad täna, ning olema valmis ta “ei tunnista ühegi väidetava loogika õigust panna veto oma usule” neid homme vääraks nimetama” (lk 146). (lk 191), juurdub igasugune teadmine ja tunnetus usus. Uskumistahtele Seega ei ole lause või uskumuse “tõesus” mitte osutus tema abso- oli James juba enne pragmatismiloenguid (1896) pühendanud samani- luutsele vastavusele asjade või asjaoludega reaalsuses, vaid kompliment, melise artikli, mis on esindatud ka eestikeelses kogumikus. mis kiidab ja tunnistab tema tööväärtust antud aegruumilises konteks- Usule teeb James ruumi ka oma tähendus- ning tõeteoorias: lausung tis. James lisab, et “tõde elutseb tegelikkuses enamasti krediidisüsteemi või mõte pole tema järgi tähenduslik ega tõene mitte üksnes siis, kui tal on alusel” (lk 136) ning “tõestest ideedest tõusev tulu on nende järgimise ko- mingeid väliseid tagajärgi, vaid ka siis, kui neid esineb ta aluseks oleval huse ainsaks põhjuseks” (lk 151). Pragmatisti jaoks on tõde sünonüümne uskumusel. Õigupoolest tuleks lugejail (ning eriti Jamesi pragmatismi mõistepaariga kasulik hüpotees. James ütleb koguni, et “tõde on üks hüve kriitikuil) eristada üksteisest pragmatistlikku meetodit (mida kasutatakse liike ning sellega koordineeritud” (lk 58). Sama kehtib ka meie teooriate igasuguses induktsioonis), pragmatistlikku tähendusteooriat ning prag- kohta, mis on “pigem instrumentaalsed, reaalsusega kohastumise men- matistlikku tõeteooriat, ent see ei ole igas konkreetses olukorras üld- taalsed viisid” (lk 128). Tõde teadma tähendab Jamesi järgi pigem kohas- se nii lihtne. Esimesega nõustuvad peaaegu kõik, teine on vastuvõetav tumust, oskust (teatud olukorras) tegutseda (vt ka tema tähelepanekuid eelkõige empiristliku temperamendiga mõtlejatele, kolmas tekitas ning teadmiste ja/ehk uskumuste genealoogiast, lk 112–113). tekitab vaidlusi ka pragmatistide endi hulgas. Tunnistades meie tõekspidamiste subjektiivsust ning sattumuslik- Peirce’ilt laenatud tähendusteooria kohaselt selgub filosoofiliste kust (“arusaam tõest kujuneb solipsistlikult välja iga inimelu sees” ideede sisu ning väärtus (ehk tähendus) alles siis, kui püüda sõnastada (lk 208)), lõikab James ära vähimagi lootuse inimlikus tõeotsingus ja neid mittefilosoofilises keeles ning vaadata, kas sõnade “taga” on min- tunnetuses kord millegi absoluutse ning tingimatu juurde välja jõuda geid reaalseid asju või asjaolusid, kas midagi neist empiirilises tegelikku- (ehkki tuleb tunnistada, et ta seejuures praktilist ja teoreetilist tõde väga selgelt üksteisest ei erista). Aga teda ei huvitagi mitte niivõrd teadmine 4“Erinevad vaimud võivad lähtuda kõige vastandlikumaist vaade- iseeneses, kui selle praktilised konsekventsid. Ja siin pole enam mingit test, kuid uurimisprotsess viib neid nende endi suhtes välise jõuga ühe vahet, kas uskumused vastavad asjade “tegelikule seisule” (kui midagi ja sama lõppjärelduseni. [---] Mitte mingisugune omaksvõetud seisuko- sellist üldse olemas on) või mitte, senikaua kui nende tunnistamine meil ha modifitseerimine, uuritavate faktide teistsugune valik, mitte mingi- nii emotsionaalses kui praktilises mõttes elada aitab. sugune vaimu loomulik tendents ei aita inimesel pääseda ettemääratud arvamusest.” Peirce, “Kuidas muuta meie ideid selgeks?”, lk 1697.

2722 2723 Arvustus Arvustus

Seega ei ole tõde Jamesi meelest mitte paratamatuse järele lõhnav Pragmatistlikult pinnalt võiks kritiseerida ka Jamesi teooria pehme- empiiriline vastavus, vaid libesti ning platseebo. Tema teooria kuju- mat poolt, tema õigustusi reaalsust sidustavate maailmamudelite ning tab enesest suurt sammu tõe subjektiivsuse ning protsessuaalsuse pal- uskumuste tarvitamiseks. Samasuguse pragmatistliku arusaama koha- jastamisel ja legitimeerimisel. Ta ei paku mitte sidusat teooriat tõest, selt võib paljude meelest lapsele valetada, et ta rahuneks ja/või magama vaid käsitlusi erinevatest pisikestest ja ajutistest tõdedest (“Kas lõppude jääks, nagu toonekure-teooria sobitub teatud vanuses asjade (muutuva) lõpuks ei ole võimalik, et tõde on mitmetähenduslik?” (lk 128)). Prag- seisuga kõige valutumalt ja paremini. Ent James pakub sedasama mudelit matismi hindamatuks teeneks on tõe(mõiste) inimlikustamine, profa- välja haritud inimestele: loobuda pöördumatult oma tunnetuslikest ja in- neerimine ning relativeerimine. See aitab pöörduda “looduse dramaa- tellektuaalsetest ideaalidest, mis pole saavutatavad, ning katsuda lihtsalt tilise temperamendiga” (lk 212) vastuolus olevate sõnade ning suletud kuidagi hakkama saada. Olemaks järjekindel, nagu elu seda meilt ena- mõttelabürintide juurest asjade ning tegude poole. Tõde (eriti abstraktne masti nõuab, viib üks teadlik vale või spekulatsioon (ehk pragmatisti so- tõde) on siin inimese ning tema praktilise elu suhtes teisejärguline. biv tõde) paratamatult teiseni ning kulmineerub suuremas või väiksemas Pisut kohatu repliigi korras võiks lisada, et otsekui Jamesi prag- katastroofis. James tunnistab ka ise: “Tõe puhul on ebatõeste uskumuste matistlikku meetodit järgides on sedasama, mida tegi James üleindivi- toime pikas perspektiivis sama hukatuslik, kui tõeste uskumuste toime duaalse ja elukauge Tõega oma loengutes, tehtud alates umbes samast on kasulik” (lk 151), ent jääb siiski selle juurde, et tõde on “kõigil het- ajast tema kodumaa vaimse kliima ning loomepraktikate kvintessentsiks kedel ja igal konkreetsel hetkel inimese jaoks see, mida inimene “tõdeb” olevas Hollywoodis abstraktse, ent selgelt hoomatava kunstitõega: see sel hetkel iseenda jaoks maksimaalse rahuldustundega” (lk 220). Igata- on rakendatud mingite hoopis muude, ja mis seal salata, masside jaoks hes on siin tegu tõe mõistele teoorias täiesti uue sisu andmisega. Aga palju elulisemate nähtuste teenistusse. Vaid vähestele väljavalituile hoo- üksnes teoorias, sest praktikas on inimesed seda suuremal või vähemal matavate kõrgesteetiliste ideaalide asemel, millest on pragmatistlikult määral niiviisi kasutanud juba aegade algusest peale. mõtlevate inimeste ja organisatsioonide eestvõttel loobutud, aitab mugav Hoidudes edasistest poleemilistest märkustest Jamesi tõeteooria ja voolujooneline kunst (millel oma autori(te) sisemise tõega enamasti kohta, mis tugineb suures osas filosoofiliste argumentide asemel ta- midagi pistmist ei ole) realiseerida väga erinevaid ideaale, mida kõiki vamõistusele (ent mida on pisut tänamatu ürituse korras rünnatud ühendab nende elulisus (tootjatele ning vahendajatele tähendab see tööd eelkõige just filosoofiliselt pinnalt), lisaksin vaid, et väga paljud sellega ja raha, publikule meelelahutust ning otsitud eneseunustust jne). Ütlema- seotud tehnilist ja kommunikatiivset laadi probleemid langeksid ära, kui ta seejuures midagi hinnangulist sisulises plaanis, tuleb siiski tunnistada, James loobuks oma pragmatismiteoorias tõe mõistest sootuks (või loo- et Hollywoodi toodang on keskeltläbi palju demokraatlikum, mugavam vutaks selle üksnes matemaatika- ja loogikalausete tarbeks). Teisalt on ja inimmõõtmelisem (ehk toimivam) kui nt intellektuaalide poolt idea- pragmatismi kõnekeelsete ning argimeelsete mõttekäikude lihtsus natu- listlikus usus tehtavad filmid või mingid muud metafüüsiliste taotlustega ke näiline, sest oma kriitikuile, kellest pole viimase sajandi jooksul veel kunstiteosed. puudust tulnud, vastavad pragmatistid enamasti, et neist pole lihtsalt aru Vulgaarselt üldistades on umbes selline ka teaduslike ja filosoofiliste saadud. “tõdede” ning pragmaatiliselt mõistetud uskumuste vahekord. See mee- Mõistmaks Jamesi paremini, peaks evima taustinformatsiooni, mida levaldne paralleel kunstiga, kus paljude idealistlikult meelestatud loojate ta ise oma loengutes selgesõnaliselt ei paku. Eelkõige jäävad sealt meel- poolt on alati kompromissitult otsitud midagi absoluutset ning ilmselt de just provokatiivsel eesmärgil välja käidud lennukad loosungid. Ometi jäädaksegi otsima (nagu ka armastuses), peaks viima meid seoses Jame- selgub, et pragmatismiteooria tuleks asetada tema mõttepärandi üldises- si pragmatismiga paratamatult tekkivale pragmatistlikule küsimusele: se konteksti, vaadelda ning hinnata seda Jamesi psühholoogia- ja reli- milline on kaugemas perspektiivis tunnetusliku absoluudi ideaalist (kui gioonialaste ning tunnetusteoreetiliste tööde taustal, pidades silmas tema teatavast regulatiivsest ideest) loobumise hind? Lähtudes tema katse- teooriaid vabadusest ja vastutusest. Lisaks tuleks rekonstrueerida kogu test sünteesida argist empirismi religioosse müstikaga, pärigem siinko- eelmise sajandivahetuse vaimne situatsioon. Lugejana oleksin lootnud hal: kus lõpeb eluterve relativism ja hedonistlik metafüüsika ning algab seesugust informatsiooni leida raamatu järelsõnast (nagu samas sarjas omasüüline vaimne ja emotsionaalne alaealisus? avaldatud Aristotelese, Gadameri, Freudi, Nietzsche jt puhul), aga pidin

2724 2725 Arvustus Arvustus pisut pettuma. Samuti ei ava suure töö ära teinud Märt Väljataga kuskil poolt ettevalmistatud pinnale. Ilmusid ju Rorty raamat6 ning esimene raamatu koostamispõhimõtteid; pragmatismiloengutele lisatud lühemad pikem ajakirjaartikkel7 koos tõlkija kommentaaridega siinmail juba aas- tekstid moodustavad ju vaid killukese Jamesi ülejäänud pärandist. tate eest. Kõige suurema segaduse jätab lugeja pähe siiski James ise, kelle Kui James nägi pragmatismis eelkõige meetodit metafüüsiliste kukkumis- ja kõrgusekartmatuid mõttekäike lugedes jääbki selgusetuks, väitluste lõpetamiseks ning voolujoonelisemaks eluks, siis Rorty mee- kas pragmatismil on mingid piirid või kehtib see meetodina võrdselt ja lest, kes tagandab filosoofia kirjandusˇzanriks, on pragmatism seotud üheaegselt nii teaduslikes otsustustes, religioossetes uskumustes kui ar- eelkõige humanistliku võitlusega totalitarismi kõigi ilmingute vastu. giolukordades. Paratamatult peaks siin tekkima mingi tõdede ning eelis- Pärast kaht suurt ilmasõda ning “raudset eesriiet” oli kriis tema ajaks tuste hierarhia. James ei anna vastust ka sellele probleemile, ent distsip- sügavam, kui James seda kolmveerand sajandit varem ennustada oleks liinide lõikes näivad tema eelistused olevat umbes järgmised: kõigepealt osanud või julgenud, ehkki ta oli probleemist ning selle võimalikest aren- praktiline elu, siis religioossus (kui hingerahu allikas), seejärel empii- gustsenaariumidest teadlik (vt tema osutust Dreyfusi afäärile (lk 213)). riline loodusteadus ning alles viimasena filosoofia (kui neid tinglikult Aga üldiselt ei näi Jamesi vähemalt pragmatismiloengutes oma meetodi siin üksteisest sedavõrd rangelt lahutada). Sellest vaatenurgast hinnatu- eetilised või sotsiaalsed aspektid eriti huvitavat. na ei ole Jamesi pisut selgrootu pragmatism mitte filosoofiline doktriin, Samas on Rorty “liberaalse ironisti” kuju, milles ta ühendas prag- vaid (psühholoogiline) eneseabiõpetus, mille eesmärgiks on teaduslikult matismi ja humanismi ning avaliku ja privaatse, Jamesi filosoofias ju- mõistetud selguse ja tõsikindluse asemel mugavus. ba täiesti olemas (vt nt lk 30, 187–188). Jamesi pragmatismiloengu- Jamesi teoorias on hetkeline heaolu ja uskumuste voolujoonelisus tele lisatud ettekanded näitavad, et tema kui inimese sooviks on vas- tähtsam kui konkreetsest olukorrast lahutatud abstraktne tõepüüdlus. Tu- tastikune teineteisemõistmine ning inimarmastuse ja empaatia suurem leb siiski tunnistada, et viimase taga ei ole alati üksnes intellektuaalne sümmeetrilisus. Neist kumab mitmelt poolt läbi Rortyle südamelähedane uudishimu ega katse asuda täitma klassikalise filosoofia, teaduse või re- solidaarsusprintsiip: “me peame delikaatselt ja sügavalt respekteerima ligiooni preesterlikku funktsiooni, vaid ettenägeliku ning profülaktiliselt teineteise vaimset vabadust [---] ainult sellisel juhul me saame niihästi mõtleva inimese (teadvustamata) pragmatism. Kahtlustan, et Jamesi vas- spekulatiivsetes kui praktilistes asjades elada ja elada lasta” (lk 294). tumeelsus klassikalise teaduse ning filosoofia pretensioonide suhtes po- Jamesi pelgalt selgrootu pragmatistina tundvaid lugejaid üllatab le algust saanud mitte nimetatute taotlustest absoluudi, vaid autoriteedi kindlasti meeldivalt tema essee “Inimeste teatavast pimedusest”, mis jut- järele. Madaldades kõik teaduslikud, filosoofilised ning religioossed tõed lustab empaatiat ja tolerantsi niihästi võõraste murede kui ka rõõmude pelgalt privaatseteks ja ajutise loomuga uskumusteks, võtab James neilt suhtes. Instrumentaalselt elatavale elule vastandab James argipoeesia, igasuguse autoriteedi. Ning seejuures puudub tema enda mõtteavaldustel olemise joovastava kerguse, mis püüdlikult praktilise meelega inimeste klassikalisele filosoofiale omane kategooriline toon; tal on õnnestunud silmis irratsionaalne ja kasutu näib. James taunib meist erinevate elustii- ületada autoriteeti ise autoriteetsust taotlemata. Ja see on kui mitte sisu- lide naeruvääristamist ning soovitab “sallida, respekteerida ja hellitada lises, siis vähemalt vormilises plaanis intellektuaalne vägitöö. neid, kes on kahjutult huvitunud ja õnnelikud omal kombel, olgu see mei- Võib öelda, et William Jamesi pragmatism ennetab nii mõttes kui teos le kui tahes mõistmatu” (lk 323). Ja see on ka ainuke tekst, kus James ei küll post-filosoofilist, ent mitte post-metafüüsilist või post-religioosset too oma vaadete kinnituseks ühtegi pragmatistlikku põhjendust. kultuuriruumi (nii paradoksaalne kui see ka tundub), mida uuspragmatist Richard Rorty kolmveerand sajandit hiljem äärmiselt ihaldusväärseks pi- deemia, 1939, nr 3, lk 187–197; nr 4, lk 238–248. (Hiljem ilmunud das. Eesti lugeja jaoks tulebki William Jamesi tõlkekogumik sellesama raamatus Alfred Koort, Inimese meetod, Tartu: Ilmamaa, 1996, lk 198– Rorty (ning mõlema mehe mitteametliku maaletooja5 Märt Väljataga) 226.) 6R. Rorty, Sattumuslikkus, iroonia ja solidaarsus. Tallinn: Vagabund, 1999. 5Ehkki Jamesi ideid vahendati siinmail juba enne viimast ilmasõda. 7R. Rorty, “Pragmatism ja filosoofia”. — Akadeemia, 1992, nr 1, Vt Alfred Koort, “Pragmatism — ameeriklaste maailmavaade”.— Aka- lk 29–56; nr 2, lk 268–290.

2726 2727 Arvustus Arvustus

Kokkuvõtteks ning Jamesi õigustuseks tuleb ütelda, et kuigi me TÄIENDUSI LUMISTE JA PIIRIMÄE võime filosoofiliselt usutunnistuselt (ehk temperamendilt) olla radikaal- ARTIKLILE SVEN DIMBERGI KOHTA sed empiristid või ratsionalistid, argikäitumises ja tavaotsustustes ka- sutame ikkagi pragmaatilist meetodit; kõigis meie valikutes, olgu need siis abstraktsed või vahetult argipäevased, leidub alati piisav annus prag- Ülo Lumiste, Helmut Piirimäe. Sven Dimberg — en befräm- matistlikku mugavust. Empiristid nõustuvad kindlasti pragmatismi kar- jare av Newtons lära vid Tartu universitet p˚a1690-talet. — mima poolega, ratsionalistid noogutavad Jamesi õrnast hingest kantud U.U.D.M HPM Report , 2004: 1. Uppsala: Uppsala University, idealistlike mõtteavalduste peale, ent kahe vastandliku temperamendi Department of Mathematics, 2004. 31 s.; Preprints in Mathe- ja traditsiooni süntees, mille James kohe esimeses loengus välja kuulu- matical Sciences , 2004: 35. Lund: Lund University, Centre for tas, jäi (ning ilmselt ka jääb) praktikas toimumata. Põhimõtteliselt lu- Mathematical Sciences, 2004. 31 s. bab Jamesi pragmatism meil (edasi) uskuda seda, mida me juba usume. Pälvimaks tema mõttelist heakskiitu, peaksime vaid loobuma oma usku- Tegemist on Ülo Lumiste ja Helmut Piirimäe pikema artikli laienda- muste ning tõdede pretensioonist absoluutsele kehtivusele. tud ja kommenteeritud tõlkega rootsi keelde, mis on nüüd ka omaette Jamesi pragmatism ennetas ja virgutas paljusid suundumusi 20. sa- trükisena välja antud nii Uppsalas kui Lundis. Peale selle on see osa- jandi filosoofias, ning mis veelgi tähtsam, aitas tahes või tahtmata de kaupa ilmumas ajakirjas Nordisk Matematisk Tidskrift. Kõnealune kaasa hetkel valitseva postmodernistliku temperamendi, maailmapil- tekst — Sven Dimberg — Newtoni õpetuse varane propageerija Tar- di ning Zeitgeist’i kujundamisele. Siinkirjutaja “elus hüpoteesi” ko- tu ülikoolis 1690. aastail — ilmus algselt eesti keeles 1981. a, seejärel haselt valmistas filosoofiline pragmatism ette seda inimest, keda me lühendatult vene keeles 1982. a ning mõnevõrra kohendatult inglise kee- nüüd, sajand hiljem, üldistatult nii enese kui kui teiste isikus iga päev les 2001. a. Rootsikeelse tõlke (tõlkinud ja kommenteerinud Jaak Peetre kohata võime. See inimene on ühtpidi empaatiline, avatud, muutu- ning Staffan Rodhe) avaldamise eesmärk oli teha see Eesti ja Root- misvõimeline ning intellektuaalses mõttes kompleksivaba, ent teisalt si (aga ka üldise) teadusloo seisukohast huvipakkuv käsitlus laiemalt kättesaadavaks Rootsi ja üldse Skandinaavia teadusüldsusele. Tõlkele pinnapealne, mugav, põhimõtete ja ideaalideta, orienteeritud suuresti on lisatud mitmeid täiendavaid materjale, eeskätt Rootsi allikatest. üksnes käegakatsutavale.8 Ka meie kaasajale omane küünilisus ja iroonia, mida me Jamesi mõtetest veel ei leia, pärineb kaudselt samuti tema Kõnealuse artikli autorid on oma algses eestikeelses tekstis seadnud filosoofilise meetodi karmimast poolest. Selle pehmemas osas võib aga ülesandeks “1) käsitleda Sven Dimbergi elu ja tegevust võimalikult rohke allikmaterjali haaramisega ning 2) püüda tuua selgust küsimuses, millal näha “rohelist tuld” läinud sajandi teisel poolel massiliselt vohama ha- ja mis ulatuses tegelikult tutvustati Tartu ülikoolis 17. sajandil Newtoni kanud sektantlike usurühmade ning new age’i kestvale populaarsusele. õpetust ja kuivõrd võib siin rääkida prioriteedist.”1 Lumiste ja Piirimäe William Jamesi (kaudsel) juhtimisel oleme jõudmas aega, kus igal mehel alustavad järgmiselt: ja naisel on isiklik filosoofia ning religioon. Ja see on hea. “Mitmetes Tartu ülikooli ajaloo käsitlustes ja mujalgi on siinsete Alvar Loog silmapaistvate õppejõudude seas esile tõstetud aastail 1690–1697 matemaatikaprofessorina töötanud Sven Dimbergi, eriti seoses tema ALVAR LOOG (sünd. 1975) on Tartu ülikooli semiootika- ja filosoo- tegevusega reaalteaduste eksperimentaalse baasi soetamisel ja New- fiaüliõpilane. toni õpetuse tutvustamisel oma loengutes. Viimatimainitu väärib

8 aga senisest suuremat tähelepanu, sest toimus see ju ajal, mil Isaac Enesega polemiseerides jagab James loengus “Mis teeb elu tähen- Newton [---] oli alles kuulsust võitmas ning alles mõned aastad va- dusrikkaks” romantiliselt meelestatud idealistide pessimismi tsivilisat- rem (1687) avaldanud Londonis oma esimese ja nüüd tuntuima teo- siooni tuleviku suhtes ja ennustab prohvetlikult aega, mil “maailma peale laskub parandamatu lamedus” (lk 332) ning “vanade kõrguste ja sügavuste ja romantiliste kontrastide asemele tuleb kodanlus ja 1Siin ja edaspidi on jutumärkides tsitaadid artiklist Lumiste, Piirimäe keskpärasus” (samas). 1981.

2728 2729 Arvustus Arvustus

reetilise teose Philosophiae naturalis principia mathematica (Loo- Seda pilti saab nüüd tunduvalt täiendada uusi allikmaterjale kaasates. dusteaduse matemaatilised printsiibid). [---] Ka Sven Dimbergi isaisa Sveno Svenonis oli Dimbos2 pastor kuni oma Newtoni nime Dimbergi loengukavas fikseeris ajalookirjanduses surmani 1633. a. Isa Andreas Dimbodius oli pastor aastast 1656, ta suri esmakordselt H. L. C. Backmeister, kui ta 1764. a. avaldas umbkaud- 1675. a. ses tõlkes väljavõtte 1698/99. õ.-a. loengukavast. Seejuures ei lisanud Sven Dimbergi ema oli Christina Gyltbackia, Medelplana3 pasto- Backmeister ühtegi kommentaari ning jääb mulje, et ta esitas vastava ri Martin Gyltbackia tütar, kes oli varem olnud abielus Sunnersbergi tekstikatke ainult huvitava näitena, taipamata selle teadusajaloolist eelmise, kuid vara surnud pastori Andreas Johan Reazanderiga.4 Sven või kultuuriloolist tähtsust. Seda tähtsust rõhutas G. v. Rauch (1947). Dimbergil oli 1662. või 1663. a sündinud ja 1706. a surnud õde Kristina. [---] Tema teosele tuginedes on kõnesolevat tõika riivamisi maini- Enamik ülaltoodud infost on saadud teosest Warholm 1872, täpsemini tud mitmes teadusajaloolises üldkäsitluses. [---] Samuti märgib seda raamatu sellest osast, mis käsitleb Dimbo ja Sunnersbergi pastoreid. Hu- S. Lindroth oma teoses (1975) Rootsi teaduse ajaloost “suurriikluse” vitav on veel märkida, et pärast Sveno Svenonist oli Dimbos pastoriks ajal (s.o. Gustav Adolfi kroonimisest 1611 Karl XII surmani 1718).” keegi Torbern Gustav Modereus, kelle lapsed nimetasid end Dimbergi- deks. Ühe poja nimi olnud Sven ja ta oli pastoriks Orslösas. Teine poeg, Edasi annavad Lumiste ja Piirimäe (1981) seni kõige põhjalikuma kelle nime pole mainitud, olevat olnud teoloogiaprofessoriks Tartus. käsitluse nii Dimbergi elust ja tegevusest kui ka tema võimalikust osast Sven Dimbergi sünnikoht Sunnersberg on asula Västergötlandi maa- Newtoni õpetuse esmatutvustajana. Siin vaadeldavas rootsikeelses laien- konnas Lidköpingi linnakese ligidal ühel Vänerni järve neemel, mis kan- datud tõlkes on täiendatud autorite artikli esimest osa rohke uue mater- nab K˚allandi poolsaare nime. Sellest põhja pool asub K˚allandi saar kuul- jaliga. Järgnevate ridade eesmärk ongi teha see materjal kättesaadavaks sa Läckö lossiga. Seal valitses tol ajal Magnus Gabriel De la Gardie (1622 ka eesti lugejale, ühtlasi on siin kasutatud võimalust lisada veel uusi Tallinn –1686 Sigtuna), üks Rootsi riigi vägevamaid mehi, riigikantsler täiendusi meie viimase aja uuringutest. ja Uppsala ülikooli kantsler 1654–1686; ta oli abielus vürstinna Maria Euphrosynega, kes oli kuningas Karl X Gustavi õde. Tekib küsimus, kus sai Sven Dimberg oma koolihariduse. Pilk kaardile paneb oletama, et selleks kohaks võis olla Skara, linnake Sven Dimbergi päritolust ja hariduskäigust Västergötlandi maakonnas Lidköpingist kagus. Nimelt asutati 1641. a kuninganna Kristiina ajal seal gümnaasium. Kuid seda, kas Dimberg Sellest annab Lumiste ja Piirimäe 1981. a artikkel seni kõige ulatusliku- tõesti selles gümnaasiumis õppis, on praegu väga raske kindlaks teha. ma koondkäsitluse, mis lühidalt on järgmine. Mõne Uppsala üliõpilase kohta on matriklis märgitud, millises koolis ta Sven Dimberg sündis 1661. a Västergötlandis Sunnersbergis põlises oli käinud, Sven Dimbergi puhul aga selline märge puudub. pastoriperes. Tema isa Anders Svensson (sünd. 1627, teistes allikates M. G. De la Gardie biograafilistest käsitlustest (F˚ahræus 1936; Mag- on ta nimi kujul Andreas Svenonis Dimbodius) pärines Västergötlandi nusson 1993) võib leida andmeid Läckö lossis tol ajal tegutsenud koolist, Dimbo kihelkonnast, mistõttu Tartu Academia Gustaviana’sse astumisel mis hiljem kolis ümber Lidköpingi linna. Juba 1648. a oli kuninganna 1643 sai ta lisanime Dimbodius (aastast 1647 jätkas õpinguid Uppsala ülikoolis). Poeg Sven olevat alustanud ülikooliõpinguid 1676. a Uppsa- las, kuid juba järgmisel aastal läinud üle Turu (Abo)˚ ülikooli. 1681 immatrikuleeriti ta Uppsalas, sedapuhku aadlik Mathias Forbese ko- 2Kogudus ja asula Tidaholmi linnakese ligidal Västergötlandi maa- duõpetajana koos oma õpilasega. Seal koostas ta professor J. Bilbergi konnas. juures 1683. a disputatsiooni. Ülikooli lõpetas ta 1685. a magistrikraa- 3Endine kogudus Västergötlandis Kinnekulle mäe ligidal lahe kal- diga ning oli pärast seda välisreisil Euroopas. Ühes oma hilisemas esi- dal, mis ulatub Lidköpingini välja; 11. sajandil ehitatud romaani stiilis nemises Tartu ülikooli konsistooriumil 1694 kõneles ta Oxfordi ülikooli kirikust on praegu alles vaid torn. trükikojast Theatrum Sheldonium’is, millest on võimalik järeldada, et ta 4Sel ajal oli Rootsis tavaks, et lesk abiellub uue pastoriga, kes tuleb käis reisi vältel ka Inglismaal Oxfordis. tema surnud abikaasa asemele.

2730 12 2731 Arvustus Arvustus

Kristiina loovutanud oma soosikule5 Saaremaa ulatuslikud alad koos Täpsustamist vajaks ka küsimus, milliseid paiku Sven Dimberg oma Kuressaare kindluse ja linnaga. Kui aga kuninganna 1654. a troonilt lah- välisreisi vältel külastas, kui kaua see kestis ja kes rahastas seda küllaltki kus, pidi De la Gardie Saaremaast loobuma. Vastutasuks andis Karl XI kallist reisi. Siin võimaldab osalist selgust tuua üks Dimbergi kiri, mis eestkostevalitsus talle 1661. a Pärnu krahvkonna. Aastal 1670 sai ta õigu- on kättesaadav Uppsala ülikooli raamatukogus Carolina Redivivas ja on se ehitada Lidköpingile Lidani jõe teisele kaldale juurde uus linnaosa. saadetud Laurentius Norrmannusele (1651–1703). Viimane oli klassika- Kuhu Läckö lossi kool ümber asus, seda me praegu kindalt ei tea, aga lise filoloogia ja teoloogia professor Uppsalas, lühikest aega ka Lundis, tõenäoliselt kolis see uude linnaossa. Üsna kindlalt võib aga oletada, et ning mõnda aega Magnus Gabriel De la Gardie sekretär. Sven Dimberg oli just selle kooli õpilane. Kõnealune kiri on kirjutatud prantsuse keeles ning on dateeritud: Tunduvalt on võimalik täiendada andmeid Sven Dimbergi tegevusest Stockholm, 6. aprill 1688. Autor annab selles peaasjalikult edasi ter- koduõpetajana. vitusi Norrmannusele härrastelt Reyherilt ja Majorilt. Risti kahe lehe Üks tema õpilasi, Mathias Forbes (surnud 1711), kuulus Rootsi aad- vahel on huvitav lause, milles Dimberg ütleb, et tal on “mõned pühad liperekonda, mis algselt pärines igivanast ˇsoti suguvõsast. Mathiase isa matemaatilised meditatsioonid” härra Reyherilt Normannusele, aga et ta Ernst Johannes Forbes (1624–1677) oli ühtlasi onupoeg Sofia Juliana “kohver, mis neid sisaldab, pole kahjuks veel kohale jõudnud”. Kes olid Forbesele, kes abiellus 1664. a Axel Julius De la Gardie’ga (sünd. 1637). siis need härrad? Viimane immatrikuleeriti Uppsala ülikooli 1647. a, samal aastal kui Mõlemad olid Kieli ülikooli professorid: Samuel Reyher (1635– Sven Dimbergi isa Andreas Svenonis Dimbodiuski. Võib-olla oli And- 1714) oli matemaatik, Johann Daniel Major (1634–1693) arstiteadlane. reas Axel Juliusele ka koduõpetajaks. Tõenäoliselt arutati aastate 1676– Reyher andis 1697. a välja Eukleidese Elemendid I–VI (Hoffmann 1677 paiku, et väike Mathias Forbes vajab koduõpetajat. Svenonis Dim- 1953, 1957), peale selle tegeles ka hoopis teiste asjadega, muu hulgas bodius võis siis avaldada arvamust, et see oleks sobiv ülesanne tema ka geograafiaga (vt Büttner 1979, 1996). Oma kaasajal oli ta aga enim enda pojale. Seepeale saadetigi Sven 1677. a koos oma õpilasega Turus- tuntud teoloogiliste spekulatsioonide poolest. Ta avaldas 1679. a raama- se(Abosse),˚ kus ta jätkas Uppsalas alustatud ülikooliõpinguid. Igatahes, tu Mathesis Mosaica sive Loca Pentateuchi mathematica mathematice nagu on märgitud Lumiste ja Piirimäe artiklis (1981), on Sven Dimbergi nimetatud tema immatrikuleerimise puhul Uppsala ülikooli 17. jaanuaril Rektor: Kas alles siis, kui härra kirikusse tuli, tundis ta valu? 1681 kui Mathias Forbese koduõpetajat. Hr Gyllengrip: Ma mitte ainult ei tundnud nälga, vaid kartsin ka Dimberg oli Uppsalas koduõpetajaks veel teistelegi aadlilastele, ni- minestusse langeda, sest mul oli paha olla. melt Vadsbo (Skara) kreisifoogti Christopher Gyllengripi poegadele Andreasele (1660–1697), Gustavile (surnud 1701), Erikule (1667–1736) Rektor: Kas härra koju minnes tundis ka valu? ja Gabrielile (1668–1747), kes kõik immatrikuleeriti Uppsala ülikooli Hr Gyllengrip: Ei, aga minu praeceptor nägi, et ma olen voodisse 28. veebruaril 1675 (Lundqvist 1928: 184–185). heitnud. Et see peab paika Eriku puhul, teame ühest teisestki allikast. Nimelt Hr Lundius: Kas praeceptor oli kohe kohal? on Dimbergi mainitud konsistooriumi 1685. a 20. juuni protokollis (Sal- Hr Gyllengrip: Ei, ta tuli hiljem. lander 1977) seoses asjaoluga, et Erik Gyllengrip oli palvepühapäeval, Cursor saadetakse praeceptor Dimberghi järele relatsiooni tege- 6 19. juunil omavoliliselt lahkunud õhtuselt jumalateenistuselt. miseks. Otsus pärast juurdlust oli: kuna kõrgestisündinud hr Erich Gyllenrip 5 Mõnede allikate kohaselt olevat Kristiina Magnus Gabrielisse isegi on tõendanud, et ta kirikus oli ja jumalateenistusest mitte eemal polnud armunud olnud. ega isiklikul moel sellest osa võtmata jätnud, vaid on näidanud seadus- 6Rootsikeelne sissekanne kõlab tõlkes järgmiselt: likku õigust ja põhjust, kuidas ta viimaks välja läks, nimelt et tal olnud “Härra Gyllengrip kaebas kõhuvalu üle, sõnades: “Kui ma olin seis- valud, mis ka vastab praeceptor Dimberghi tunnistusele, kes teda voo- nud kirikus ja oodanud, et kirikuõpetaja jutluse lõpetaks, tekkis mul dis leidnud, samuti prof. Spole omale, siis vabastatakse hr Gyllengrip valu (võib-olla sellest, et seisin kirikus püstijalu ja polnud kogu päev karistusest, mida Tema Kuningliku Majesteedi kõrgearmulisem määrus söönud), tahtsin oksendada.” Juurdlus jätkus: sisaldab.”

2732 2733 Arvustus Arvustus explicatam, cum appendice aliorum S. Script. Locorum Mathematico- kõige parema meelega talupojaseisusse kuuluva õppiva noore ülalpida- rum, milles ta annab “matemaatilisi seletusi” matemaatilistele kohta- miseks” — väljavõte Kuningliku Majesteedi konﬁrmatsioonist. dele viies Moosese raamatus, lisaks ka teistele matemaatilistele kohta- Testamendis on veel kirjas, et “seda stipendiumi saagu kolm Sm˚a- dele pühakirjas. See raamat oli omaaegne bestseller ja ilmus ka kor- landi maakonnas ja Wäxiö piiskopkonnas, kaks Wästergöthlandi maa- dusväljaandena. Siit ka nähtavasti sõna “püha” ülalmainitud kirja lauses. konnas ja üks Upplandi maakonnas, kõige parema meelega talupoegade Mis Dimbergisse puutub, siis teeme siit järelduse, et tema reis leidis lastena sündinud õppivat isikut”. Üks nendest pidi saama 1000 taalrit aset enne aprilli 1688 ja et ta sõitis Kieli kaudu. (Siin tekib huvitav vaskraha aastaseks välisreisiks kokku kolmeks aastaks ilma pikenda- küsimus: kas ta käis ka Madalmaades?) Teiselt poolt on teada, et ta mise võimaluseta. kaitses oma magistritööd Uppsalas enne juunit 1685 ning et oma diplomit Sven Dimberg saigi selle osa stipendiumist. Konsistooriumi proto- pole ta kunagi välja võtnud. See paneb uskuma, et reis algas peatselt kollis 7. septembrist 1687 on kirjutatud: “. . . määrab tema [Anna Peders- pärast väitekirja kaitsmist. dotter], et Johan Lindelius järgneb kandidaat Dimbergile, kuna viimane Seega oleme piiranud Sven Dimbergi reisi ajavahemikule 1685. a on sügiseks oma osa juba küllaldases ulatuses kasutanud.” Siit paistab juunist kuni 1688. a 4. aprillini. tõenäoline, et Dimberg sai stipendiumi juba sügisel 1684. Et just tema Seni pole meie uuringute põhjal olnud otseselt võimalik kindlaks te- toetusraha sai, võis olla seotud sellega, et Magnus Gabriel De la Gardie ha, kas Dimberg külastas oma reisi ajal ka Oxfordi. Näiteks ei leidu tema oli ajavahemikus 1654–1686 Uppsala ülikooli kantsleriks. nime Bodleian Library (Oxfordi ülikooli raamatukogu) külalisregistris aastate 1685–1689 kohta. Lumiste ja Piirimäe artiklis 1981 on ära toodud Dimbergi tegevus matemaatikaprofessorina Dimbergi ütlus Tartu ülikooli konsistooriumi koosolekul, et “maailmas tuntud suursugune Oxfordi ülikooli trükikoda töötab samuti ühes ruumis Lumiste ja Piirimäe (1981) on kindlaks teinud, et varsti pärast välisreisilt ja seejuures veel keldris, mida nimetatakse Theatrum Sheldonium’iks”, naasmist määrati Dimberg Turu (Abo)˚ ülikooli erakorraliseks matemaa- ning märgitud, et tegelikult ei olnud Theatrum Sheldonium mitte keld- tikaprofessoriks. Sellele kohale asus ta juunis 1689. Tsiteerime: “Jääb riruum, vaid just trükikoja alaline asupaik (ja hiljem aula). Ühtlasi on mulje, et S. Dimbergil pidi Rootsis olema keegi kõrge soosija, kes muret- arvatud, et keldris asus trükikoda seoses remondiga, kuid see ei pea pai- ses õpingute ja välisreisidega tuntuks saanud noormehele otse kuninga ka. Tõsi on, et trükikoda võis keldris olla siis, kui leidsid aset suured kaudu Turusse erakorralise professori koha.” Nimelt polnud ülikooli se- tseremooniad, nagu kuninga külaskäik või promotsioonid või muud sel- natile antud tavakohast võimalust kandidaati eelnevalt arutada. letaolist. Nii toimus see erandlikult võib-olla seetõttu, et Axel Julius De la Cambridge’i ülikooli raamatukogu külalisregister on kaduma läinud, Gardie pojapoeg Gustav Adolf De la Gardie oli siis Turu ülikooli kants- nii et pole ka võimalik näidata, et Dimberg oleks külastanud seda teist ler.7 Inglismaa tähtsamat ülikooli. Küll aga peame meiegi tõenäoliseks, et ta oma reisi ajal Inglismaal siiski käis ja võis sealt hankida värskelt 7Siinkohal on huvitav märkida, et Gustav Adolf De la Gardie abi- välja antud Newtoni Principia. (Allpool leiame veelgi tõendeid tema ellus 1673. a Elisabeth Oxenstiernaga, kelle vanemad olid Erik Oxen- sidemetest Inglismaaga.) stierna (Eestimaa kuberner 1646–1652) ja Elsa Elisabet Brahe. Seejuu- Meil on õnnestunud kindlaks teha reisi ﬁnantseerija. Algul arvasime, res Erik Oxenstierna oli Bengt Oxenstierna (Liivimaa kindralkuberner et kõne alla võiks tulla mõni tema aadlikest soosija (Forbesed?, Gyllen- 1662–1666) isa onupoja poeg. Bengt jällegi oli kantsleriks Uppsalas gripid?, De la Gardie’d?). Selgus aga, et raha tuli hoopis mitteaadlikest 1686–1702. annetajatelt nn K˚ahre stipendiumi näol. Stipendium sai alguse ühest an- Edasi oli Elsa Elisabet Oxenstierna sugulusvahekorras (kuidas, me netusest suurusega 40000 taalrit vaskraha, mille tegid märtsis 1684 keegi ei tea) Ebba Brahega, kellele Andreas Svenonis Dimbodius oli õukon- Gudmund K˚ahre (kes suri sama aasta augustis) ja tema abikaasa Anna navaimulikuks. See Ebba oli muuseas abielus Jakob De la Gardie’ga, Pedersdotter (surnud 1687) ning mis kinnitati Kuningliku Majesteedi Magnus Gabrieli isaga. Ebba Brahe ja Magnus Gabrieli abikaasa Maria poolt 8. aprillil 1685. Intress oli kuus protsenti, nii et igal aastal oli jaga- Euphrosyne (Karl X õde) soovitasidki Andreast pastori kohale Sunners- da 2400 taalrit vaskraha “kuue jumalakartliku, vaese ja hoolega valitud, bergis (vt Warholm 1872).

2734 2735 Arvustus Arvustus

Dimberg töötas Turus ainult ühe õppeaasta. Tema juhendamisel kait- tidest” (G. W. L. Meditatio Juridico-Mathematica de Interusu- ses Narvast pärit Joh. Falck seal 1690. a oma dissertatsiooni laenupro- rio simplice). Sellega seoses on viide Turus 1690. a. Dimbergi tsentide õigest arvutamisest, milles esmakordselt Turu ülikoolis on ka- all tehtud J. Falcki dissertatsioonile; seda näidatakse kui “meie” sutatud G. W. Leibnitzi ühe artikli eeskujul lõpmatuid ridu ja logaritme. tööd (Prox. nostrum), mis lubab arvata, et Dimbergi osa töö koosta- Sama, 1690. a juulis “loeti Turu ülikooli senatis ette S. Dimbergi kiri misel oli suurem kui tavaliselt.” rektorile palvega vabastada ta Turu ülikooli teenistusest, sest kuningas oli määranud ta 28. aprillil 1690. a. Tartu ülikooli matemaatikaprofessori kohale”. Sellele võib lisada, et huvitavat infot Dimbergi tegevuse kohta Turus Juba veebruaris 1691 toimus Tartus esimese Dimbergi juhendamisel leidub Dahlbo väitekirjas (1897), kus on öeldud: “Tema Turu-loengute valminud dissertatsiooni kaitsmine, seekord ajalooteemaline (Gustav kohta leidub teateid vaid 1689/1690. õppeaastast. Kell 11 ennelõunal pidi Adolﬁ Saksamaa-sõjakäigu põhjustest). Samast kevadest kuni oktoob- ta lugema geomeetriat ning staatikat. Eraviisiliselt pakkus ta lugeda ka rini oli Dimberg ülikooli ülesandel Stockholmis. Seal “13. juulil laula- maateadust, kui soovijaid leidus.” Väitekirja lõpus leidub üpris ulatuslik tati värske korraline professor Stokholmi raehärra tütre Maria Christina arutlus Falcki dissertatsioonist, mille kohta Dahlbo arvab samuti, et selle Merlingiga (1672–1742)”. on suures osas koostanud Dimberg ise. Siia võib lisada, et tegemist oli raehärra Jonas Hansson Merlin- Lumiste ja Piirimäe järeldused selle ajani säilinud loengukava- gi (surnud 1697) ja tema abikaasa Magdalena Merlingi (surnud 1708) dest Tartu ülikoolis 1690. aastail on järgmised: “Newtoni maail- tütrega, kes elas oma mehest üle kümne aasta kauem ja suri lastetult alles masüsteemist oli Dimbergi loengutes Tartus esmakordselt juttu juba 14. veebruaril 1742. 1693/94. õppeaastal. [---] S. Dimberg käsitles Tartus Newtoni Princi- “10. detsembril 1692. a. kaitses S. Dimbergi juhendamisel dissertat- pia’t õppeaastail 1693/94 — 1694/95 ja 1696/97 — 1697/98 (viima- siooni Österbottenist pärit Nicolaus Limatius. [---] Seekordne teema sel u. septembri lõpuni), esitades esimese raamatu kolme esimest oli Matemaatilisest tõestusest (De Apodixi mathematica) [---]. Ke- osa (koos juurdekuuluvaga) ja tutvustades maailmasüsteemi kol- vadsemestri algul, kui S. Dimberg oli dekaan, kaitses tema juhen- mandast raamatust.” Teisena nimetatud järelduse tegemisel tugineti damisel 25. veebr. 1693. a. graduaaldisputatsiooni Metallide tekkest 1696/1697. õ-a loengukavale, mis lisatud märkuse järgi leidub Uppsala (De genesi metallorum) Västergötlandist pärit Laurentius Höyer. [---] ülikooli raamatukogus (kataloogis ˇsifri all: Univ. Progr. Ryssland) ja Esiletõstmist väärib korduv viitamine selleaegse silmapaistva inglise mida H. Piirimäe isiklikult seal luges ning kopeeris. füüsiku ja keemiku R. Boyle’i töödele. Meie üllatus ja pettumus oli aga suur, kui Uppsala ülikooli raamatu- 1694/95. õppeaastal valiti S. Dimberg Tartu ülikooli rektoriks. kogus Carolina Rediviva’s vastati meie palvele seda loengukava näha, [---] Selle õppeaasta loengukavas on otseselt mainitud Newto- et seda enam ei ole. Järsku oli kogu tõestusmaterjal kadunud. . . Kui üks ni nimi: “. . . asub I. Newtoni nende Astronoomiliste hüpoteeside meist võttis ühendust Carolina pearaamatukoguhoidjaga, püüdis tema selgitamisele, mida eelmisel aastal esile tõstis. . . ” 10. novemb- meid rahustada, lausudes, et ta olla asjast kuulnud, kuid arvab, et küll ril 1694. a. kaitses Dimbergi juhendamisel dissertatsiooni tema loengukavad siiski viimaks kuskilt välja tulevad. abikaasa vend, Stockholmist pärit Christophorus Merling teemal H. Piirimäe esitab artiklis ka Rootsi Riigiarhiivis (Riksarkivet) leidu- “Suur Moralia ehk mõtlemisreeglite matemaatikast” (Magna Mo- vaid huvitavaid materjale Dimbergi 1692. a taotlustest hankida ülikooli- ralia, sive de mathesi morum cogitatiunculae). Töös vaadeldakse le “matemaatikainstrumente”. Kuid “kitsiduseni kokkuhoidlik kuningas võrdlevalt moraali ja õiguse küsimusi ning matemaatika meeto- andis korralduse, et iga professor muretsegu ise rekvisiidid ja instrumen- deid. Mitmel korral viidatakse R. Descartes’i töödele, sealhulgas did, mis ta erialal on vajalikud. teosele Geometria F. v. Schooteni ladinakeelses tõlkes (välja an- Prof. Dimberg ei olnudki lootma jäänud kuninga heldusele. Ta tellis tud korduvalt alates 1649). See teos (originaal 1637) tähistab al- Inglismaalt oma riisikol pikksilma tubus opticuse, mis 1692. a. kevadel gebralise sümboolika tänapäeva vormi ja analüütilise geomeetria ka Tartusse jõudis. [---] 1691. a. muretses Dimberg ülikoolile veel ast- sündi. Mainitakse Acta Eruditorumis 1683. a. ilmunud G. W. Leib- rolaabi astrolabium geometricum. Kokku läksid mõlemad instrumendid nizi artiklit “G. W. L. juriidilis-matemaatiline arutlus lihtprotsen- maksma 50 riigitaalrit.”

2736 2737 Arvustus Arvustus

Pole selge, kas Dimberg kunagi ka raha tagasi sai. Märkimist väärib bergi akadeemilise karjääri lõpp. Kord kandideeris ta veel, nimelt 1703. a asjaolu, et ta laskis pikksilma tellida Inglismaalt — vihje sellele, et tal kohale Uppsalas, kuid edutult. Ülejäänud osa oma tööelust pühendas ta pidid selle maaga üsna head sidemed olema. tegevusele kohtu teenistuses. “28. augustil 1697. a. toimus viimase S. Dimbergi juhendamisel val- 1706. aastal tuli Sven Dimberg tagasi Liivimaale, seekord assesso- minud dissertatsiooni kaitsmine. Esitajaks oli Västmanlandist pärit Pet- rina Riia õuekohtusse.10 rus Sebeckius, teemaks “Trigonomeetriline kindlustusehitus- Aastal 1709 toimus Poltaava lahing. Pärast seda olid tsaaril vabad kunst. . . ” (Hercotectonice trigonometrica. . . ) [---]. 25. septembril oli käed suunata oma jõugud Liivimaa vastu. Koos vene ja tatari sõduritega S. Dimberg kolme professori seas, kes senati istungil taotlesid luba rei- tuli katk, mis tabas ka Soomet ja lõpuks Rootsit ennastki (Arfwidsson sida mõneks ajaks Stockholmi.” Tema puhkusepalve rahuldati. Samal 1936). Selsamal aastal lahkus Dimberg Riiast, mis alistus aasta hil- ajal hakkas ta taotlema kohta Uppsala ülikoolis, kuid edutult.8 Tartusse jem, 1710, samaaegselt teiste Rootsi kindlustega. Aastast 1715 oli Dim- ta enam tagasi ei tulnud, tema puhkust pikendati veel mitu korda. “Et berg Turu õuekohtu assessor. Lõpuks jõudis sõda ka sinna ja ta oli reisiks oli saadud ka ülikooli kantsleri, Liivimaa kindralkuberneri luba, sunnitud naasma Rootsi. “Juulist 1718 oli Dimberg oma sünnikoha säilitas S. Dimberg Tartu ülikooli professori palga. 1698. aastal oli tal Dalbo lääni kohturingkonna ülemkohtunik, kellena ta tõsteti 1719. a nähtavasti kavatsus Tartusse tagasi pöörduda ning ta saatis siia aegsasti aadliseisusse (Dimborgi nime all). Märtsist 1722 oli ta Põhja-Rootsi andmed oma kavatsetavate loengute kohta 1698/99. õppeaastal.” Angermannlandi˚ ning sellega piirneva Lappmargi ja Västerbotteni ülem- Järgmisel, 1699. aastal kolis ülikool üle sadamalinna Pärnusse. Dim- kohtunik. Erru läks ta omal soovil 1730. aastal ja suri 12. juunil 1731. aas- berg sai ülesandeks projekteerida ülikoolihoone katusele tähetorn. Tema tal Stockholmis lastetult.” Stockholmist saadetud joonised on Riksarkivet’is säilinud. Aasta hiljem puhkes Põhjasõda. Poolakad ja Saksi väed piirasid lähedast Riiat. Pärnus puhkes professorite seas paanika. “Raamatukogu Kirjandus pakiti sisse ning arutati korduvalt ülikooli varade evakueerimist.” Kuid oht Riiale vähenes ja olukord normaliseerus ajutiselt, kuni sõtta sekkus A n d e r s s o n , Aksel 1911. Uppsala universitets matrikel, del 5 1680– Venemaa, mistõttu Karl XII maabus oktoobri keskel Rootsi sõjaväega 1700. (Uppsala universitets ˚arsskrift) Pärnu all. Noorel kuningal oli isu täis sõnakuulmatutest professoritest ja Arfwidsson,Fredrik1936. Försvaret av Östersjöproviserna 1708– 1701. a mais vallandas ta korraga viis Pärnu professorit. Neli “selle eest, 1710. (Akademisk Avhandling I–II: 1.) Gävle et olid vaenlase sissetungil ilmutanud “häbitut argust”, prof. Sven Dim- berg aga selle eest, et oli ära olnud isiklike asjade pärast ning “noorsoo gida sellele kindlusele [Pärnu] varem kallale ei saa seletada teisiti, kui et kahjuks” jätnud oma ametikoha pikaks ajaks vabaks”.9 See oli Sven Dim- kindralkond oli Dault ja Palmroothilt kuulnud sealse garnisoni halvast seisukorrast.” Niisiis oli selleks professoriks Andreas Palmrooth (surnud 8Uppsala ülikooli konsistooriumi protokolli kohaselt soovitas tema 1725). Ta immatrikuleeriti Uppsala ülikoolis 16. veebruaril 1678, oli aas- krahvlik kõrgus Gustav Adolf De la Gardie, Turu ülikooli omaaegne tast 1691 Västmanlands-Dala üliõpilasühenduse kuraator ja aastast 1699 kantsler, oma sugulase, ülikooli kantsleri Bengt Oxenstierna (vt märkus dotsent. Ta oli Dimbergi kõrval üks kandidaatidest retoorikaprofessori 6) kaudu soojalt Sven Dimbergi 1699. a vabanenud retoorikaprofessori kohale, kuhu 1699. a valiti aga J. A. Bellman. 1701. a sai ta moraali- ja hiljem astronoomiaprofessori kohale, kuid mõlemal juhul tegi kon- ja poliitikaprofessoriks Pärnus, viidi 1709. a kasakate poolt ära, naa- sistoorium otsuse, mis ei arvestanud kantsleri arvamust (kuigi vahe oli sis 1721. a Uppsalasse ja oli seal raamatukoguhoidja aastast 1724 (vt väga napp; vt Lumiste ja Piirimäe 1981). Lundqvist 1928). 9Põhjasõjaga seoses väärib märkimist üks episood. Nimelt kirjeldab 10Tegelikult oli see sõjaolude tõttu evakueeritud Tartu õuekohus. In- rootsi ajaloolane Fredrik Arfwidsson oma doktoriväitekirjas (Arfwids- gerimaa, Ivangorod ja Narva langesid 1705. aastal venelaste kätte, Tar- son 1936), et Pärnu linna piiramisel 1710. a võtsid venelased vangi ühe tu oli juba varem kaotatud. Ainukesed tugipunktid, mis Rootsil oma professori. Tsiteerime: “12. juunil õnnestus paaril kasakal päris kindluse “Läänemere provintsides” veel alles olid, olid seega Riia, Pärnu, Kures- kahurite all kinni võtta linnapea Dau ning üks professor. [---] Otsust tun- saare ja Tallinn.

2738 2739 Arvustus Arvustus

B ü t t n e r , Manfred 1979. Samuel Reyher und die Wandlungen im JAAK PEETRE (sünd. 1935) põgenes koos vanematega Rootsi 1944. a. geographischen Denken gegen Ende des 17. Jahrhunderts. — Sud- Lõpetas Lundi ülikooli (1956), filosoofiadoktor (1959), täiendanud end hoffs Arch. 63, S. 239–260 USAs 1960–1962 (New Yorgi ülikoolis (NYU) ja Marylandi ülikoolis). B ü t t n e r , Manfred 1996. Samuel Reyher als praktischer Mathemati- Töötanud Lundi ülikooli professorina (1963–1988; 1997–2000), lekto- ker; ein Nachfolger Mercator? Zum Problem der Geziehungen zwi- rina (1992–1997), vahepeal Stockholmi ülikooli professorina (1988– schen Theologie und Naturwissenschaft am Vorabend der Aufklä- 1992), alates a-st 2000 emeriitprofessor. Rootsi Kuningliku TA lii- rung. Reyher, ein Kosmograph, Geograph, Mathematiker. — Duis- ge (1984). Oli 1984–1987 Rootsi Matemaatikute Seltsi (Svenska ma- burger Mercat.-Stud. 4, S. 261–280 tematikersambundet) esimees, a-st 1993 seltsi auliige, samuti Eesti D a h l b o , Johan 1897. Uppränning till matematikens historia i Fin- Matemaatika Seltsi auliige (1994). Pälvinud Uppsala Teadusliku Seltsi land fr˚an äldsta tider till stora ofreden. Nikolaistad [Vaasa]: Wasa Celsiuse medali (1998). Mitme monograafia autor ja tõlkija, ka teadus- Tryckeri-Aktiebolag ajaloolane. F ˚ah r æ u s , Rudolf 1936. Magnus Gabriel De la Gardie. Stockholm: STAFFAN RODHE (sünd. 1946) õppis 1968–1973 Ume˚as, töötas algul Hugo Gebers förlag keskkooliõpetajana Hallstavikis, hiljem 1974–1976 ka Ume˚aja Lule˚a H o f f m a n n , Joseph Ehrenfried 1953. Geschichte der Mathematik. ülikoolis, alates 1987. a lektorina Uppsala ülikoolis, kus juhatab mate- Erster Teil. Von den Anfängen bis zum Auftreten von Fermat und maatika õpetamist. Matemaatikaajaloolane, erialaks Rootsi matemaatika Descartes. (Sammlung Göschen 226.) Berlin: Walter de Gruyter & ajalugu 16.–18. sajandil, lemmikud Dimberg, Duhre, Klingenstierna. Co. (Ingl. k The History of Mathematics. New York: Philosophical Arvukate õpperaamatute autor. Library) L a g u s , Wilhelm 1891. Abo˚ Akademis Studentmatrikel ˚anyo upprättad av Vilh. Lagus — Skrifter utgifna av Svenska Literatursällskapet i Finland. XI: 1. Helsinki L u m i s t e , Ülo, Helmut P i i r i m ä e 1981. Sven Dimberg — Newtoni õpetuse varane propageerija Tartu ülikoolis 1690. aastail.— Tartu Ülikooli Ajaloo Küsimusi XI. Tartu, lk 26–53 Lumiste, Piirimäe 1982 = Lumiste, lo, Piirim e, Gelmut. Xvedskii uqënyi Sven Dimberg — rannii propagandist uqenii Nьtona v Tartuskom Universi- tete. — Skandinavskiisbornik, XXVII. Tallinn: Ззsti Raamat, str. 164–180 L u m i s t e , Ülo, Helmut P i i r i m ä e 2001. Newton’s Principia in the curricula of the University of Tartu (Dorpat) in the early 1690s. — Boston Studies in the Philosophy of Science, Vol. 219. Dordrecht— Boston—London: Kluwer Acad. Publ., pp. 3–18 L u n d q v i s t , Bo V:s 1928–1946. Västgöta Nation Uppsala fr˚an ˚ar 1595. Biografiska anteckningar. Första bandet 1595–1720. Uppsala M a g n u s s o n , Gunda 1993. Magnus Gabriel. Tibro S a l l a n d e r , H. 1977. Uppsala universitets Akademiska konsistoriets protokoll. XXII. 1697–99. — Acta Univ. Upsaliensis, C. 18: 22. Uppsala W a r h o l m , Johan Wilhelm 1872. Skara Stifts Herdaminne. Mariestad

Jaak Peetre, Staffan Rodhe

2740 2741 TAIENDUS¨ ABSTRACTS

VEEL MÕNI SÕNA TERRORISMIOHUST PEETER OLESK. Managing teacher Karl K. Rebane, “Terrorism — tsivilisatsiooni tulevik?” — Akadeemia, The author, together with Mart Orav (b. 1958), devised the 2005, nr 6, lk 1175–1187. thematic structure of Akadeemia (universalia, humaniora, so- Karl K. Rebane: cialia, naturalia). In the article he describes an episode from 2001. a 11. septembri terroriakt on kohutav ja ilge näide sellest, mida the time when our journal was founded. As Estonia was still võib kõrgtehnoloogia abil ilma sõjatagi ära teha. Ent pole halba ilma hea- under the Soviet occupation, a moderator had to be found be- ta, ja nii võib ka selle sündmuse juures näha väikest positiivset momenti. tween Estonian nationalists and Soviet authorities. A suitable Nii nagu Tˇsernobõli üliõnnetus tõstis mõneks ajaks järsult ja tugevasti person was the researcher of Russian literature Valeri Bez- valvsust radioaktiivsete ohtude suhtes, tõstis 11.9.2001 uuele, märksa zubov (1929–1991). The article discusses the attitude to mod- kõrgemale tasemele valvsuse lõhkeainete, transpordivahendite ja enese- erators from the viewpoint of Estonian independence move- tapjate terrorismiks kasutamise suhtes. Korrata midagi 11.9.2001 tao- ment. (Auth.) list oleks nüüd väga-väga raske, kuid paraku mitte võimatu: leida uusi rünnakuvariante on alati olnud ja on eriti praegu, kõrgtehnoloogia ajas- ALAN TURING. Computing machinery and intelligence tul, palju kergem kui laiendada ja tugevdada kaitsevahendite mõju. Ent ikkagi mängisid terroriorganisatsioonid 11. septembri aktsiooniga maha The article is his second groundbreaking work that predicted olulise trumbi — esmase ootamatuse. the problems arising from the application of computers. The Näen ülitõsist ohtu selles, et rikkad suurterroristid, samuti na- problems discussed in the article form the central research gu intellektuaalid kogu maailmas, mõistavad seda asjaolu ja anna- area of artiﬁcial intelligence today. The Turing test has been vad järgmise ootamatusega ülivõimendatud, maksimaalselt hävitava recognized until now as one possibility of deciding whether a löögi — kümneid, sadu, tuhandeid kordi suurema ohvrite arvuga, kui oli machine has intellect or not. In Turing’s opinion, the question 11.9.2001 terroriakt. Tehnoloogilised võimalused selleks — muu hulgas whether a machine can think is not precise enough. Instead, ja iseäranis radioaktiivsed ained — on kahjuks täiesti olemas. we should ask whether the machine can be successful in the Imitation Game (is able to pass the Turing test). Turing be- lieved that such machines could be created and, in the article, presented the idea of a machine capable of learning. (Edit.)

KARL K. REBANE (sünd. 1926) on füüsika-matemaatikadoktor, aka- OTT KURS. Changes in Mayaland deemik. Lähemalt vt tema siin täiendatud artikli sabast. Among Native American groups, the Mayas are one of the strongest. Their ancient habitat, or Mayaland, comprises three states of Mexico (Yucatán, Campeche, Quintana Roo) on the Yucatán Peninsula that borders on the Caribbean Sea and the Gulf of Mexico, and the Mexican states of Chiapas and Tabasco to the south-west of the Yucatán Peninsula. It also includes Belize and El Salvador and the western fringe of Honduras. The relief and climate of this territory that covers

2742 2743 Abstracts Abstracts

approximately 370,000 km2 is very varied: its northern half is YURI ANDRUKHOVYCH, NATALKA BILOTSERKIVETS, mostly the Yucatán limestone plateau overgrown by shrubs and YAROSLAVDOVGAN, OLEG LYSHEGA, MARTAPOCHY- primeval forests; the central part includes the Sierra Madre NAYKO. A selection of Ukrainian poetry mountainous region with its volcanoes and lakes, and in the south there is the narrow coastal plain of the Pacific Ocean. VOLDEMAR JUHANDI. Events in 1905 and 1906 The sites of Mayaland’s famous ruins — Copán (Honduras), Tikal (Guatemala), Palenque (Chiapas), Chichén Itzáand Ux- January 1905 marks the beginning of the first Russian revolu- mal (Yucatán) — used to be large cities that were mysteri- tion, which was incited by Russia’s shameful defeat in the war ously destroyed as early as before 1200 AD. The majority of with Japan (1904–1905). The revolution was political, ethnic ancient Mayas — the successors of celebrated astronomers, and agrarian; it was caused by the antagonism between the architects and calendar-makers — survived the 16th-century needs of the modernizing society and the actual situation in Spanish conquest. At present, out of the 22 million inhabitants Russia, between the monarchy and the people, between the of Mayaland, 9 million use the language of their ancestors: employers and the workers, between the landlords and the 7 million in Guatemala, 2 million in Mexico and a few hundred peasants, between the imperial colonial system and the dis- thousand in Belize and Honduras. Territorially and culturally, criminated ethnic minorities. the Mayas are divided into two: the mountain Mayas of South- In Estonia the revolution was simultaneously directed ern Guatemala and Chiapas, and the flatland Mayas of the against the monarchy and the Baltic German upper class. The Yucatán Peninsula, Tabasco, Northern Guatemala and Belize. main reasons for this were the lack of political liberty, rem- In their behaviour, the mountain Mayas might be compared nants of the feudal system, privileges for the Baltic German to the indigenous peoples of the Caucasus and the flatland nobility, shortage of land, and ethnic oppression. The 1905 Mayas to the Volga peoples of Russia. Until recent times, there revolution was a turning point in Estonian history. The Esto- was no close contact between the mountain and the flatland nian people became an active force in open political struggle. Mayas. The sometimes even armed struggle of the mountain The freedom movement, which combined social and nationalist Mayas for their economic, social and cultural rights in the elements, involved larger numbers of people than ever before. 1970s-1980s brought about the need for developing mutual For the first time in Estonia, political general strikes broke out, cooperation. A great role in it belonged to the Quiche Mayan massive demonstrations and meetings were held, and people activist Rigoberta MenchúTum (b. 1959), who brought the took up arms against the government. The year 1905 stimu- Mayan voice to the world. Nowadays, the flatland Mayas with lated a boom of political pluralism, searches for new forms of their main cultural centre in Mérida are more consolidated. ethnic identity and changes in social mentality. Populist ideas Some progress in mutual cooperation can be noticed among and various social utopias, Marxist socialism and anarchist mountain Mayas as well, particularly in Guatemala, where militancy spread widely. The revolution involved all strata of the people’s economic and social situation used to be the most the Estonian people, but its driving forces were workers led by difficult. Recent developments give hope that, with further social democrats, intellectuals and students. improvement of the situation, Guatemala might even become In 1906, punitive squads who gained help and guidance a state like the present South African Republic, where, along from Baltic German landlords killed more than 300 people with the language and culture of the former colonists, the lan- without inquiry and trial; 200 more were sentenced to death guages and cultures of indigenous peoples might have their by courts martial; 600 people received corporal punishment; rightful place. (Auth.) hundreds were imprisoned or deported to Siberia and sentenced to hard labour. In Estonia and Latvia, punitive squads killed the largest number of people in the whole Russian Em- pire. Many Estonian public figures emigrated and later gathered in Finland. In Bern (1906) they drafted the first bill for

2744 2745 Abstracts Abstracts

Estonia’s autonomy. The revolution in the Baltic countries Review and its fierce suppression also drew the attention of Europe to the situation and problems of the Estonians and the Lat- SIRJE OLESK. A book on the history of the Finnish Liter- vians. (Edit.) ary Society Irma Sulkunen. Suomalaisen Kirjallisuuden Seura 1831– LAURI KETTUNEN. The third trip to Estonia. 1910 1892. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 952.) In the excerpt from the travel book published in 1945, the Helsinki: SKS, 2004. 310 pp. Finnish linguist recalls his third trip to Estonia, during which ALVAR LOOG. Humanized and instrumentalized truth, he continued studying the Kodavere dialect, which later be- temperament cast into theory came the subject for his doctoral dissertation (1913). Ket- tunen describes at greater length his meeting with the young William James. Pragmatism ja elu ideaalid. [Pragmatism and linguist Villem Ernits (1891–1982) who later became a leg- life’s ideals.] (Open Estonia Book.) Translated by Märt Välja- endary promoter of abstinence and closer ties with kindred taga. Tallinn: Vagabund, 2005. 381 pp. peoples. Having gathered a sufficient number of examples on the speech sounds of the Kodavere dialect, Kettunen begins JAAK PEETRE, STAFFAN RODHE. Addenda to Lumiste to travel around the parish to learn the local differences in and Piirimäe’s article on Sven Dimberg the dialect. In Alatskivi municipality he is fascinated by the Ülo Lumiste, Helmut Piirimäe. Sven Dimberg — en befräm- heritage and the landscape features related to the Estonian jare av Newtons lära vid Tartu universitet p˚a1690-talet. — national epic Kalevipoeg: drumlins, riverbeds, boulders. In U.U.D.M HPM Report, 2004: 1. Uppsala: Uppsala Univer- Pala municipality he visits the birthplace of the lyrical poetess sity, Department of Mathematics, 2004. 31 pp.; Preprints in Anna Haava (1864–1957). Mathematical Sciences, 2004: 35. Lund: Lund University, Having thoroughly studied the Kodavere dialect area, he Centre for Mathematical Sciences, 2004. 31 pp. proceeds to the neighbouring parishes — Maarja-Magdaleena and Torma — to study the main features of their dialects. Further, Kettunen’s journey continues to the west, where he Addenda visits the pastors of Keila and Rapla. The pastor of Keila was Jakob Kukk, who from 1920–1933 was the first ethnic Estonian archbishop of the Estonian Evangelical Lutheran Church. KARL K. REBANE. A few more words on the threat of Travelling southwards from Rapla again, Kettunen visits terrorism Võnnu — the home parish of his friend Gustav Suits (1883– Karl K. Rebane, “Terrorism — the future of civilization?” — 1956) who was a rising star in poetry then — and Räpina Akadeemia, 2005, No. 6, pp. 1175–1187. parish. Räpina paper mill was the second largest in Tsarist Russia. The last fragment from 1910 describes an interesting Estonian ethnographic group — the Setus, whose lifestyle is greatly influenced by the Russians; as an expressive example, Kettunen mentions the Russian Orthodox rituals. (Edit.)

2746 13 2747 Abstracts Abstracts

Serial was the Soviet Union; the opposition, particularly J. Tõnisson, found that the main threat was Germany. Minutes of the foreign affairs and national defence com- The minutes of the joint meeting of the foreign affairs and mittee of the Riigivolikogu in 1938–1940 national defence committees of both houses of the parliament of 8 June and 20 September 1938 reflect the considerations According to the new constitution of the Republic of Esto- why Estonia abandoned the obligation to impose sanctions nia that took effect on 1 January 1938, the Estonian Parlia- against the aggressor as stipulated by Article 16 of the League ment (Riigikogu) was to consist of two chambers — Riigivoli- of Nations Pact and adopted the policy of neutrality. kogu and Riiginõukogu. The elections of the Riigivolikogu On 25 May 1939, a heated discussion took place about were held on 24–25 February 1938, and its first session was concluding the Estonian-German non-aggression pact. For- on 21 April. On 5 May, the Riigivolikogu elected a nine- eign Minister K. Selter substantiated the need for concluding member foreign affairs and national defence committee that in- the pact; J. Tõnisson and A. Piip, however, argued against it. cluded eight members supporting the government (M. Hansen, J. Tõnisson warned against the threat coming from Germany A. Jürima, V.-G. Kadarik, A. Karineel, J. Nyman, O. Pukk, and claimed that Estonia had nothing to fear from the Soviet R. Riivik, L. Vahter) and the former foreign minister A. Piip Union. He also insisted on close cooperation with Britain and as a representative of the opposition. When issues of greater the Nordic countries. significance were discussed, leading statesmen, including the The most tragic question for the parliament, the govern- opposition leader J. Tõnisson, participated at the meetings of ment, the military leadership and the whole nation was the the committee. conclusion of the Estonian-Soviet mutual assistance pact. In March 1940, when the Soviet occupation of Estonia was V. Molotov had proposed it to K. Selter in the evening of impending, the minutes of the foreign affairs and national de- 24 September. On 26 September the government decided to fence committee were sent to the Estonian embassy in Sweden. start negotiations about the conclusion of the pact, trying to The last of the minutes were returned to Estonia in 2002, but achieve as favourable conditions as possible. The same issue the fate of some of them is still unknown. was discussed in the afternoon of 26 September at the joint The minutes differ in how detailed they are. In some cases, meeting of the foreign affairs and national defence commit- particularly after the conclusion of the mutual assistance pact tees of both houses of the parliament. A number of leading between Estonia and the Soviet Union, the information shared public officials and higher military officers were present; all at the meeting was considered so sensitive that the content of the speakers at the meeting considered the conclusion of the the discussion was not recorded in the minutes. pact inevitable. Later it has been revealed that their consid- The most essential historical sources are the minutes that erations — refusal would mean war, while no help could be have recorded leading Estonian public officials’ and oppo- expected — were justified. sition representatives’ views of on Estonia’s security. These The ratification of the pact concluded on 28 September was explain the transition from the policy of collective security to discussed on 2 October. The participants expressed intriguing the policy of neutrality and shed light on the circumstances that opinions about Estonia’s situation and future prospects and led to the conclusion of the Estonian-German non-aggression demanded government’s resignation. The minutes of the fol- pact and the Estonian-Soviet mutual assistance pact. lowing meetings (the last meeting was held on 10 April 1940) From spring 1939, the committee’s assessment of interna- are of less interest for researchers. tional situation in Europe turned increasingly pessimistic, and It is obvious that the information presented to the com- on 13 April, Foreign Minister K. Selter stated that war could mittee by the foreign minister and some other officials was start in the nearest future. The government and the army gen- one-sided, and the committee was not informed about all the eral staff were of the opinion that the main threat to Estonia

2748 2749 Abstracts

considerations of the government and about some foreign political measures taken by it. (Comp.) RIIGIVOLIKOGU VÄLIS- JA RIIGIKAITSEKOMISJONI AUTHORS PROTOKOLLID 1938–1940 YURI ANDRUKHOVYCH (b. 1960), Ukrainian poet, prose writer, essayist and translator NATALKA BILOTSERKIVETS (b. 1954), Ukrainian poet and critic YAROSLAV DOVGAN (b. 1956), Ukrainian poet, editor at Lileya-NV publishers in Ivano-Frankivsk Koostanud ja VOLDEMAR JUHANDI (JUHANSON; 1906–1970), histo- kommenteerinud rian Heino Arumäe LAURI EINARI KETTUNEN (1885–1963), Finnish linguist OTT KURS PhD (b. 1939), professor of human geography at the University of Tartu ALVAR LOOG (b. 1975), student of semiotics and philosophy at the University of Tartu OLEG LYSHEGA (b. 1949), Ukrainian poet, prose writer, essayist and translator IV PEETER OLESK (b. 1953), literary scholar and social ﬁgure SIRJE OLESK (b. 1954), senior researcher at the Estonian Literary Museum JAAK PEETRE PhD (b. 1935), mathematician and historian of science, emeritus professor of Lund University MARTA POCHYNAYKO (b. 1952), Ukrainian poet, lecturer in mathematics at Lviv Technical University KARL K. REBANE ScD (b. 1926), free-lance scientist, physi- cist STAFFAN RODHE (b. 1946), lecturer at Uppsala University, historian of mathematics ALAN TURING (1912–1954), British mathematician and lo- gician Algus 9. numbris.

2750 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940

Protokoll nr 17

Riigivolikogu Välis• ja riigikaitse komisjoni koosolek 24. jaanuaril 1939 kell 12.35 Riigivolikogu ruumes, toas nr. 23. Koos komisjoni liikmed: M. Hansen, A. Jürima, V.Kadarik, A. Ka• rineel, J. Nyman, A. Piip, R. Riives, L. Vahter. Koosolekut juhatab komisjoni esimees A. Jürima. Protokollib Riigivolikogu sekretär P. Malvet. Päevakorras: Käiguandmine Protokollile Rahvasteliidu põhikirja sissejuhatuse ja artiklite 1, 4 ja 5 ning põhikirja lisa muutmise kohta. I. Käiguandmine Protokollile Rahvasteliidu põhikirja sissejuhatuse ja artiklite 1, 4 ja 5 ning põhikirja lisa muutmise kohta. Valitakse ülalnimetatud protokollile aruandjaks A. Piip ja kaas• aruandjaks J. Nyman. Koosolek lõpeb kell 12.40. Koosoleku juhataja A. Jürima Protokollija P. Malvet

2753 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940

Protokoll nr 18 duga ja Tsehho•Slovakkiagaˇ seda ei ole. See ei tähenda aga veel, et sellepärast esindaja kohe kohale saadetakse. Vabariigi Va• Salajane . litsus on otsustanud saata esindaja põhjusel, et seal on praegu Riigivolikogu Välis• ja riigikaitse komisjoni koosolek 17. veebruaril kõige soodsam võimalus tutvuda uute relvadega ja kaitsevahen• 1939 kell 12.10 Riigivolikogu ruumes, toas nr. 23.23 ditega sõja korral. Kuna ka meie kindralstaap ei ole veel kõiki oma tellimisi ära andnud, siis saaks tuua sealt väärtuslikke and• Koos komisjoni liikmed: M. Hansen, A. Jürima, V.Kadarik, A. Ka• meid. Sõjavägede Ülemjuhataja kindral Laidoner pooldab sinna rineel, J. Nyman, A. Piip, R. Riives. sõjaväelase saatmist ning vastav kandidaat ongi olemas kolonel Koosolekust võtavad osa: Välisminister K. Selter, Välisministri Normak’i näol. Tema oli enne meie sõjaväeline esindaja Pariisis abi O. Öpik ja Välisministeeriumi Poliitilise osakonna direktor ning tunneb keeli ja ka relvaasjandust, kuna on Inseneriväe ohvit• N. Kaasik. ser. Kaasa läheb temaga üks noorem ametnik. See oleks esialgne Koosolekut juhatab komisjoni esimees A. Jürima. kava. Kuidas see edaspidi välja areneb, seda näitab tulevik. Vast läheb edaspidi tarvis seal arendada konsulaar•võrku, sest His• Protokollib Riigivolikogu sekretär P. Malvet. paania uue ülesehitamisega võivad seal üles kerkida igasugused Päevakorras: majanduslikud küsimused, millest ka meile vast kasu võib olla. 1. Välisministri informatsioon. R. Riives: Toetan Välisministri ettepanekut. See oli ka eelarve• 2. Protokoll Rahvasteliidu põhikirja sissejuhatuse ja artiklite 1, 4 komisjonis arutusel ja seal leiti see tarvilik olevat just sõjavarustuse ja 5 ning põhikirja lisa muutmise kohta. asjas. I. Välisminister K. Selter: Kolonel Normak arvas, et kuigi sõda peaks lõppema, siis ka see ei raskendaks tema ülesandeid, sest ka Juhataja A. Jürima avab koosoleku ja tema ettepanekul võetakse pärast sõda on palju jälgi järel, millest võib õppida nii mõndagi päevakord vastu. ja vast mõni asi on siis veel paremini järeleuurimiseks võimalik. Otsustatakse pidada kinnine koosolek. A. Piip: Esindaja saatmine on puht sõjaväeline vajadus. Teisest Välisminister K. Selter: Vabariigi Valitsusel on kavatsus saata küljest aga on sellel oma diplomaatiline effekt. Meil ei ole vaja Burgose valitsuse24 juurde diplomaatilise agendi, kui Riigivo• aga seda asja väga üles puhuda, sest oleme väikeriik ja ei või likogu Välis• ja riigikaitse komisjon selle vastu ei ole. Selleks omale niipalju lubada kui suurriik ning peaksime võimalikult otstarbeks on ka eelarvesse juba vastav krediit võetud. See igasugustest sekeldustest hoiduma. esindaja oleks vabateenijate koosseisus, sest riigiteenijate koos• Välisminister K. Selter: Meie leping on sõlmitud Soome ja Skan• seisu teda võtta ei tahaks. Franko saadab ka meile oma esin• dinaavia riikide eeskujul ning need lepingud on sõlmitud Inglis• daja, — sellest ma rääkisin juba Riigivolikogu majanduskomisjo• maa eeskujul, ja meie ei võta sellesse midagi rohkem sisse, kui nis täiendatud koosseisus (eelarve•komisjonis). Frankol on pea• neil riikidel on. aegu kõigi Euroopa riikidega sõlmitud kokkulepe juba läinud aastal oma esindajate vahetamiseks, vist ainult Venemaaga, Lee• Otsustatakse Välisministri teadaanne teadmiseks võtta. II. 2317. veebruaril ja 7. märtsil 1939 toimunud koosolekute kohta on Protokoll Rahvasteliidu põhikirja sissejuhatuse ja artiklite 1, 4 ja 5 koostatud kaks protokolli, üks neist lühem, teine pikem. Publitseeritud ning põhikirja lisa muutmise kohta. on põhjalikum variant. Aruandja A. Piip. 24Hispaania kodusõja ajal asus kindral Franco loodud valitsus Bur- gose linnas Põhja-Hispaanias.

2754 2755 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940

Aruandja A. Piip seletab, et käesoleva protokolliga taotletakse Aruandja A. Karineel: Käesolevas Eesti—Poola tariifiprotokollis Rahvasteliidu põhikirja eraldamist Versailles rahulepingust, mis on ettenähtud kõik juba varem maksvad tingimused, mis nüüd on sisuliselt soovitav. Teeb ettepaneku, käesolev protokoll heaks jälle uuesti pikendatakse kuni 31. detsembrini 1939. Teen ette• kiita ja esitada Riigivolikogule kinnitamiseks esitatud redaktsioo• paneku asuda seisukohale, et tariifiprotokoll esitataks kinnita• nis. miseks Riigivolikogule. Otsustatakse esitada Riigivolikogule kinnitamiseks Protokoll Otsustatakse asuda seisukohale, et Eesti—Poola tariifiprotokoll Rahvasteliidu põhikirja sissejuhatuse ja artiklite 1, 4 ja 5 ning esitataks Riigivolikogule kinnitamiseks.26 põhikirja lisa muutmise kohta Vabariigi Valitsuse ettepaneku re• Juhataja A. Jürima: Päevakord on läbi. Lõpetan koosoleku. daktsioonis.25 Koosolek lõpeb kell 18.15. Koosolek lõpeb kell 12.30. Koosoleku juhataja A. Jürima Koosoleku juhataja A. Jürima Protokollija P. Malvet Protokollija P. Malvet

Protokoll nr 20 Protokoll nr 19 Salajane . Salajane . Riigikogu mõlema koja Välis• ja riigikaitse komisjonide ühine Riigivolikogu Välis• ja riigikaitse komisjoni koosolek 2. märtsil koosolek teisipäeval, 7. märtsil 1939 kell 10 Riigivolikogu ruumes, 1939 kell 18 Riigivolikogu ruumes, toas nr. 20. toas nr. 23. Koos komisjoni liikmed: M. Hansen, A. Jürima (J[ärvamaa]), K o o s: 1) Riigivolikogu Välis• ja riigikaitse komisjoni liikmed: V. G. Kadarik, A. Karineel, J. Nyman, A. Piip, L. Vahter. M. Hansen, A. Jürima, V. Kadarik, A. Karineel, J. Nyman, A. Piip, Koosolekust võtavad osa: Välisministeeriumi Väliskaubanduse R. Riives; osakonna direktor G. Meri ja Riigivolikogu Majanduskomisjoni 2) Riiginõukogu Välis• ja riigikaitse komisjoni liikmed: F. Akel, liige J. Kaarlimäe. J. Laidoner, J. Puhk, V. Päts. Koosolekut juhatab komisjoni esimees A. Jürima. Koosolekust võtavad osa: Riigivolikogu Esimees J. Uluots, Välis• Protokollib Riigivolikogu sekretär P. Malvet. minister K. Selter, Välisministeeriumi Poliitilise osakonna direk• Päevakorras: tor N. Kaasik. Eesti—Poola tariiﬁprotokoll. Koosolekut juhatab Riigivolikogu Välis• ja riigikaitse komisjoni esimees A. Jürima. Aruandja A. Karineel. Protokollib Riigivolikogu sekretär P. Malvet. Juhataja A. Jürima avab koosoleku ja tema ettepanekul võetakse päevakord vastu. Päevakorras: Otsustatakse pidada kinnine koosolek. Välisministri informatsioon.

25Kõnesolev protokoll võeti vastu Riigivolikogu istungil 21. veeb- 26Kõnesolev protokoll võeti vastu Riigivolikogu istungil 7. märtsil ruaril 1939. Vt Riigivolikogu stenograaﬁlised aruanded. I koosseis. 1939. Vt Riigivolikogu stenograaﬁlised aruanded. I koosseis. III ja III ja IV istungjärk. 46.–102. koosolek 1939, lk 403. IV istungjärk. 46.–102. koosolek 1939, lk 545.

2756 2757 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940

I. II. Juhataja A. Jürima avab koosoleku ja tema ettepanekul võetakse Järgmise koosoleku määramine. päevakord vastu. Otsustatakse järgmise koosoleku aeg jätta lahtiseks. Otsustatakse pidada kinnine koosolek. Koosolek lõpeb kell 10.45. Välisminister K. Selter: Ma tahtsin mõne sõnaga informeerida Koosoleku juhataja A. Jürima mõlema koja komisjone meie diplomaatilisest tegevusest Burgose valitsuse juures. Protokollija P. Malvet Välisministeeriumi seisukoht oleks, et vabastataks praegune Pa• riisi saadik, kes on akrediteeritud Madridi, tema saadiku üles• Protokoll nr 21 annetest Madridis ja annaksime meie diplomaatilisele agendile Burgose charge´ d’affaires’i õigused. Salajane . Millal see aset leiab, seda on raske ette öelda ning seda tuleb teha Riigivolikogu Välis• ja riigikaitse komisjoni koosolek neljapäeval, parajal silmapilgul, kusjuures peame kontaktis olema meie naa• 16. märtsil 1939 kell 14 Riigivolikogu ruumes, toas nr. 11. berriikidega, eeskätt Soomega. See oleks kõige otstarbekohasem K o o s komisjoni liikmed: M. Hansen, A. Jürima, V. Kadarik, ja lihtsam Franco valitsuse tunnustamise viis. O. Pukk, R. Riives. A. Piip: Kas meil tuleks alaline esindaja Hispaaniasse või kui Koosolekust võtavad osa: Välisministeeriumi Administratiiv olukord muutub, tuleme tagasi vana süsteemi juurde, kus Pariisi Osakonna direktor D. Treude ja Riigivolikogu Maa•, töö• ja rahva• saadik on akrediteeritud ka Madridi? heaolu komisjoni liige A. Rei. Välisminister K. Selter: Meil on krediit praegu alalise esindaja Koosolekut juhatab komisjoni esimees A. Jürima. jaoks olemas terveks aastaks, kuid seda küsimust meie kaalume veel, olenedes sellest kas meile määratakse Tallinna Hispaania Protokollib Riigivolikogu sekretär P. Malvet. esindaja või jääb tema asukohaks Riiga. Viimasest süsteemist Päevakorras: tahame loobuda, sest loomulikum on, et neis riikides, kus on meil Eesti Vabariigi ja Poola Vabariigi vaheline poola tööliste lepe ja alalised esindajad, oleksid ka neilt riikidelt Tallinnas vastavad seda täiendav kokkulepe. esindajad, sest informatsioon, mis antakse Lätis meie kohta Riias olevaile esindajaile, ei ole alati see, mida meie tahaksime anda. I. J. Puhk: Kas kolonel Normak on Välisministeeriumi või Sõja• Juhataja A. Jürima avab koosoleku ja tema ettepanekul võetakse ministeeriumi koosseisus? päevakord vastu. Välisminister K. Selter: Välisministeeriumi koosseisus. Otsustatakse pidada kinnine koosolek. J. Puhk: Olen ka kuulnud, et Läti annab meie kohta informat• II. siooni, mis ei ole alati see, mida tahame. “Segodnjas”27 on tihti Käiguandmine Eesti Vabariigi ja Poola Vabariigi vahelisele poola asjaolusid, mis ei vasta tõele. tööliste leppele ja seda täiendavale kokkuleppele. Otsustatakse võtta Välisministri informatsioon teadmiseks. Valitakse ülalnimetatud kokkuleppe aruandjaks R. Riives. Aruandja R. Riives: Kuna olin selle lepingu arutamisel Maa•, töö• ja rahvaheaolu komisjonis, siis tean selle sisu ja võin kohe asja 27Riias ilmunud keskne venekeelne ajaleht. mõne sõnaga selgitada. Siin ei ole välispoliitilisest küljest palju

2758 2759 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 rääkida, — võin tähendada, et see leping on rohkem Maa•, töö• Protokoll nr 16 [sic!; tegelikult 24. koosolek] ja rahvaheaolu komisjoni puutuv küsimus, kuna poola töölistele on keelatud tegemist teha poliitikaga selle lepingu järgi. Riigivolikogu ja Riiginõukogu Välis• ja Riigikaitsekomisjonide Teen ettepaneku käesoleva lepingu kohta asuda seisukohale, et ühine koosolek Riigivolikogu ruumes 13. aprillil 1939, kell 10.00. see esitataks kinnitamiseks Riigivolikogule. Koos: R[iigi]v[o]l[i]k[ogu] l[iikme]d: kom[isjoni] esimees A. Jüri• Juhataja A. Jürima: Seda lepingut kaalus Põllutöökoda ja pidas ma, M. Hansen, V. Kadarik, A. Karineel, J. Nyman, A. Piip. ka läbirääkimisi poola vastavate asutustega, kes tuli meile mitmes R. Riives, O. Pukk, L. Vahter, K. Selter. R[iigi]v[o]l[i]k[ogu] esi• küsimuses vastu. Paremaid tingimusi ei saanud välja kaubelda. mees J. Uluots. Eelmistel aastatel seda lepingut ei olnud, olid ainult eralepin• gud, — nüüd on aga riiklik. R[iigi]n[õu]k[ogu] l[iikme]d: kindr[al] J. Laidoner, V. Päts, Fr. Akel, J. Soots, R[iigi]n[õu]k[ogu] esimees M. Pung. Otsustatakse leping heaks kiita ja asuda seisukohale, et leping tuleb esitada Riigivolikogule kinnitamiseks.28 Osa võtsid: Välisministri abi O. Öpik, Sõjav[ägede] Staabi Ül[ema] abi kol[onel] Masing, Välismini[steeriumi] Pol[iitilise] Juhataja A. Jürima: Päevakord on läbi. Lõpetan koosoleku. Os[akonna] Dir[ektor] N. Kaasik ja Inform[atsiooni] büroo juh[a• Koosoleku juhataja A. Jürima taja] A. Tattar. Protokollija P. Malvet Lühemat aega viibis koosolekul Peaminister K. Eenpalu. Juhatab: R[iigi]v[o]l[i]k[ogu] liige A. Jürima. 29 Protokoll nr 22 Protokollib: A. Tattar Välisministeeriumist. Enne päevakorra juurde asumist Juhataja teatab, et informat• 30 siooni koosolekuil jääb protokollijaks Välisministeeriumi esin• Protokoll nr 23 daja. Kindral Laidoner avaldab soovi, et Välis• ja Riigikaitsekomis• 28Kõnesolevat lepingut arutati Riigivolikogu istungil 21. märtsil joni kõikidest koosolekutest kutsutakse tingimata osa võtma ka 1939 ja leping kinnitati 22. märtsil 1939. Vt Riigivolikogu stenograaﬁli- Sõjaminister ja Sõjav[ägede] Staabiülem. sed aruanded. I koosseis. III ja IV istungjärk. 46.–102. koosolek 1939, Päevakorras: Välisministri informatsioon. lk 701–725. 29 Välisminister: ütleb, et Vab[ariigi] Presidendi ülesandel ta sõitis Seni teada ainult koosoleku kvoorumileht (ERA, f 84, n 1, s 1045, märtsis Varssavi ja Budapesti, et saada lähemat informatsiooni l 21): viimaste sündmuste ja nende tagajärgede kohta. “Välis- ja riigikaitse komisjoni 22. koosolek 22. märtsil 1939 kell 10 Edasi kommenteerib järgmisi tähtsamaid probleeme ja küsimusi: Riigivolikogu ruumes, toas nr. .... // Koos: 1. Hansen, M., 2. Jürima, A. (juh.), 3. Kadarik, V. G., 4. Karineel, A., 5. Nyman, J., 6. Piip, A., (1) Böömi• ja Määrimaa vallutamine. Saksas on maad võtmas 7. Pukk, O., 8. Riives, R., 9. Vahter, L. // Koos 9 komisjoni liiget. // vool, mis taotleb 1914. a. Saksamaa restaureerimist. P. Malvet // Riigivolikogu sekretär.” (2) Memeli küsimuse lahendamine tähistab Saksa järjekordset 30 Seni on teada ainult koosoleku kvoorumileht (ERA, f 84, n 1, sammu võitluses Versailles’i süsteemi vastu. Non•aggressiooni s 1045, lk 22): “Välis- ja riigikaitse komisjoni 23. koosolek 5. aprillil 1939 kell 14 (Järvam[aa]), 3. Kadarik, V., 4. Karineel, A., 5. Nyman, J., 7. Pukk, O., Riigivolikogu ruumes, toas nr. 24. // Koos: 1. Hansen, M., 2. Jürima, A. 8. Riives, R., 9. Vahter, L. // Koos . . . komisjoni liiget.”

2760 2761 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 klausli sissevõtmine Saksa—Leedu kokkuleppesse toimus Leedu (9) Briti aktiivsus — see on praeguses olukorras kõige mõtlema• soovil. Leedu on praegu seotud Saksaga tihedamalt kui teised panevam nähe. Kui koalitsioon loodud, võib arvata, et siis haka• riigid. Leedu—Poola suhted on muutunud küllalt keeruliseks. takse forsseerima sõda. Peab aga ütlema, et Saksa ei paista siiski (3) Danzigi Statuudi küsimus. Siin oli meie arvates Poola teesiks soovima üldist konﬂikti, vaid eelistaks sõjata ekspansiooni. “status quo” säilitamine, kuid paistab, et Saksa ei soovi taluda (10) Eesti—Vene suhted. Välisminister informeerib koosolekut praegust olukorda ei poliitilistel ega strateegilistel kaalutlustel. N. Vene väliskomissari hiljutisest jutuajamisest meie ja Läti saa• Saksa soovib saada eksterritoriaalset autoteed läbi koridori ja ih• dikuga Moskvas ja sellele järgnenud sammudest nii meie kui kab ka Bohumini linna omale, mis on tähtis raudtee sõlmpunkt N. Vene poolt.31 Eesti valitsus pooldab kirjavahetuse avaldamist, Teshenis. kuid Läti seda ei soovi, kuni pole saadud Venelt nõusolek. Tun• (4) Ruteenia okkupatsioon ja Ungari siseolud. Ruteenia mets on dub, et Vene on oma sammu astunud liiga vara ja selle tõttu vast Ungari majandusele suure tähtsusega. — Ungaris on praegu ei soovitagi sealtpoolt avaldamist. Ootame praegu Moskva vas• kaalumisel suured sotsiaalsed probleemid: maareform, tööstuse tust meie ettepanekule ja kui see saadud võiks Välisministeerium madjariseerimine jne. Ungari välispoliitika on aggresiivne, see• avaldada kommünikee. Vaevalt saaks seda küsimust saladu• juures eelistatakse koostöö tihendamist Roomaga. Soodsa kon• ses hoida. Üldiselt ei sisalda Vene samm endas midagi uut, junktuuri juures võib Ungari omad välispol[iitilised] ambitsioo• väljaarvatud majanduslik punkt. — Suhetes N. Venega tuleb nid teostada. Poola on Ungaris väga populaarne, ühist piiri pee• arvestada seda, et Vene tunneb hirmu Saksa sõjalise jõu ees. takse suureks saavutuseks. See peaks Venet sundima passiivsusele. Kui aga peaks tulema Poola—Saksa sõda, siis oleks meie olukord väga halb — meie Haridusminister Koman kavatseb juunis külastada Tallinnat. saatus oleneks suurel määral Moskvast. (5) Slovakkia iseseisvus ja kaitse. Paistab, et Saksa ei tahtnud (11) Saksal, nagu Berliini poolt korduvalt on kinnitatud, ei ole pahandada Poolat ja Ungarit Slovakkia liitmisega enda külge. Balti riikide ega Soome suunas aktiivsust. Meie suhted Saksaga Varssavis peeti Slovakkia küsimust väga tähtsaks. Võib arvata, on endised. et see küsimus pole veel lõplikult lahendatud. Samuti ei vaja revideerimist meie suhted Poolaga. (6) Albaania okkupatsioon. Itaalia saavutas endale parema stra• teegilise positsiooni ja tahab arvatavasti kaasa kõnelda Rumeenia Suhteid Leeduga tuleb edaspidi veel selgitada. Leedu on muu• küsimuse juures, kuigi silmapilgul pole olemas Itaalia—Saksa tunud Poola—Saksa võitluse objektiks. Ettevaatuse pärast hak• huvide konﬂikti. Itaalia meeleolu on üldiselt optimistlik. Sõda ei kasime Balti koostööd lõdvendama juba viimase Kaunase konve• taheta uskuda. Majandusolud on rahuldavad. rentsi ajal. (7) Rumeenia—Saksa leping ei toimunud Saksa survel, kuigi Üldiselt on olukord tõsisem kui möödunud septembris. Sõda on sündmused vast kiirendasid selle allakirjutamist. Lepingu si• võimalik ja seda isegi lähemas tulevikus. suline tähtsus seisab Rumeenia põllumajanduse ülesehitamises, mis kindlustaks Saksale teatava hulga toitaineid. (8) Briti—Poola abistamisleping. Poola kui suurriik ei saanud 31Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar M. Litvinov esitas laskuda Saksaga läbirääkimistesse surve all. Ka mängisid tea• 28. märtsil 1939 Eesti saadikule A. Reile ja Läti saadikule F. Koci¸nˇsile tavat osa sisepoliitilised kaalutlused. Poola poliitika ei paista verbaalnoodi, milles hoiatati selliste kokkulepete sõlmimise eest, mis siiski olema muutunud Saksa vaenulikuks. Poola vallutamine ei viiksid Eesti [resp. Läti] iseseisvuse piiramiseni ja kolmandale riigile po- annaks Saksale suurt kasu. liitilise, majandusliku või muu ülemvõimu loovutamiseni. Noodi teksti vt Sõja ja rahu vahel. Koguteos. I köide. Eesti julgeolekupoliitika 1940. aastani. Tallinn, 2004, lk 510.

2762 14 2763 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940

Kindral Laidoner tõmbab omalt poolt mõningaid järeldusi prae• sõidu küsimust L[ääne]•Euroopasse, mis olla osa rahvas tekita• gusest olukorrast: nud teatavat ärevust.32 (1) pinge suurriikide vahel on suurem kui kunagi varem; Välisminister ei arva, et läbikäimise lõpetamine Läänega tagaks (2) Vene oht on olemas kogu aeg; meile julgeolu või N. Vene sõpruse. (3) väikeriigid ei tohi liigselt sõbrustada oma suurte naabritega; Juhataja A. Jürima leiab, et nii tehnilise varustuse kui ka moraalse valmisoleku poolest on meie riigikaitse väga puudulikult ette val• (4) Briti—Saksa sõda oleks meile väga halb, sõda kujuneks pikaks; mistatud. Riigivolikogu ei ole kunagi olnud riigikaitse summade (5) väga ohtlik oleks meile ka Saksa—Poola kokkupõrge, kuid see andmise vastu ja annaks sõna lausumata veelgi. Neid küsimusi pole siiski praegu akuutne, tuleb kiirelt lahendada ja algatus peaks tulema Valitsuselt. (6) liigne umbusk ja kartus Saksa suhtes on teataval määral O. Pukk küsib, kas valitsus ei esineks seletusega praeguse olu• nõrgestanud meie inimeste vastupanu tahet Venele; korra üle rahvaesinduse pleenumi ees? Rahvaesindus ei ole (7) Balti liiduga tuleb olla ettevaatlik, tuleb silmas pidada Poola kursis ja ei saa tõhusalt kaasa aidata seal kus vaja. — Pooldab koridori küsimuse võimalikku lahendamist mõne teise riigi kulul. riigieelarve revideerimist. Välisminister seletab täiendavalt, et Soomes tuntakse muret Välisminister peab välispoliitilist esinemist parlamendis soovi• tavaks eeldusel, et läbirääkimised kujuneksid jõurikkaks ühise Poola—Saksa suhete halvenemise ja Poola—Briti kokkuleppe 33 pärast. Ka tunti Soomes ärevust, et viibis kutse Hitleri sünnipäe• tahte väljenduseks. — Raha hankimise küsimusega peaksid vale ja, kui see lõpuks tuli, et ükski 3 kutsutust ei olnud valitsuse käsikäes käima konkreetsed sammud, mis tõmbaksid kogu rahva liige. kaasa. — Kui riigi julgeolek on kaalul, siis tuleb raha leida arves• tamata katte ja muid küsimusi. Nõustub kindr[al] Laidoneriga, et meil osa inimesi kaldub n.n. ida•orientatsiooni poole. Samas näitavad Vene viimase rah• Eesti Panga põhikirja on vaja nii muuta, et pank vabaneks valoenduse andmed, et 15 miljonit inimest on 12 aastaga jäljetult R[ahvaste] L[iid]u laenu tingimustest. kadunud, mis tohiks olla tõsiseks hoiatuseks ida•orientatsiooni Juhataja A. Jürima leiab, et riigikaitse alal võiks eelarvet suuren• pooldajaile. dada, kuid ettepanekud peavad tulema Valitsuselt. Tähendab veel, et Itaalia Britiga sõtta ei kippu. Itaaliat püütakse Kindr[al] Laidoner pooldab teatavate välispol[iitiliste] küsimuste lääneriikide poolt rahuldada, et siis kriitilisel momendil Mussolini arutamist pleenumis, kui see sünnib tõsiselt. saaks etendada otsustavat osa. R. Riives ütleb, et kogu maal tuntakse elavat huvi riigikaitse Prof. J. Uluots puudutab meie saarte kindlustamise küsimust. küsimuste vastu. Leiab, et ametiasutuste koosseisusid ei Edasi tõstab üles tänavuse riigieelarve revideerimise küsimuse, tohiks praegusel ajal muuta palgakõrgenduse eesmärgiga — et hankida lisasummasid riigikaitse otstarveks. väljaarvatud Välisministeeriumi vajadused. Ideoloogilises osas tuleb meil süvendada Eesti oma orientat• siooni. Kindral Laidoner rõhutab rahva moraali, vastava relvastuse ja 32Viide K. Selteri visiidile Poolasse ja Ungarisse märtsi teisel poolel organisatsiooni tähtsust. 1939. Et sõit toimus Berliini kaudu, põhjustas see mitmel pool alusetuid oletusi. A. Piip soovitab nõutada erakorralist tulu relvastuskulude kat• 33Seoses läbirääkimistega Eesti—Saksa mittekallaletungipakti sõl- teks (nagu sõjamaksu võtmine jne.). Puudutab Välisministri mimise üle lükkus välisministri esinemine Riigivolikogus edasi. See toimus ühenduses kõnesoleva lepingu kinnitamisega 21. juunil 1939.

2764 2765 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940

Välisminister seletab, et Välisministeeriumis on koosseisude Koosolekut juhatab komisjoni esimees A. Jürima. muutmine tingitud informatsiooni hankimise raskustest, mis• Protokollib Riigivolikogu sekretär P. Malvet. pärast tuleb aparaati täiendada — näiteks Doonau ruumis. Enne otsustamist võiks küsimust arutada ka väliskomisjonis. Päevakorras: V. Päts leiab, et meie välisaparaat on liiga piiratud ja vaatlusposte Eesti—Saksa mittekallaletungi lepingu kava. vähe. I. J. Nyman kaebab, et kõrged riigiametnikud aitavad sageli levi• Juhataja A. Jürima avab koosoleku ja teeb teatavaks Vabariigi tada kõmulist väär•informatsiooni. See tuleb lõpetada. Presidendi otsuse nr. 143, 20. maist 1939.34 Juhataja A. Jürima rõhutab, et tänastest kõnelustest on siis vähe Päevakord võetakse vastu. kasu, kui neil ei ole konkreetseid tulemusi. Peab vajalikuks in• Välisminister K. Selter’i ettepanekul otsustatakse pidada kinnine formeerida Presidenti ja Peaministrit komisjoni seisukohtadest. koosolek. A. Piip ütleb, et seletuse andmine parlamendis osutub mööda• II. pääsematuks kui tuleb arutusele maksuseadus. Juhataja A. Jürima: Enne kui asuda päevakorra juurde, loen tar• Pooldab juhataja ettepanekut informeerida riigipead ja valitsuse vilikuks lahendada r[iigi]v[oli]k[ogu] l[iikme] J. Tõnisson’i koos• juhti. olekust osavõtmise küsimus. Kahetseb, et Peaminister nii vara koosolekult lahkus. Riigivolikogu sekretär P. Malvet kannab ette r[iigi]v[oli]k[ogu] Juhataja lubab informeerida Presidenti ja Peaministrit ja lõpetab l[iikme] J. Tõnisson’i kirja 24. maist 1939, milles r[iigi]v[oli]k[ogu] koosoleku kell 16.10. l[iige] Tõnisson palub teda lubada osa võtta Välis• ja riigikaitse Parandatud: “mõtlemapanevam” (lhk. 135) ja “isegi lähemas komisjoni koosolekust. tulevikus” (lhk. 136) ning täiendatud juurdekirjutused lugeda A. Piip: Palun enne selle küsimuse otsustamist ette kanda Riigi• õigeks. volikogu liikmete avaldus Vabariigi Presidendile 20. maist 1939, 35 Juhataja: millest ärakiri saadetud komisjonile. Protokollija: A. Tattar Välisminister K. Selter: R[iigi]v[oli]k[ogu] l[iikme] J. Tõnisson’i osavõtmise kohta oleks mul tähendada niipalju, et kui see puu• dutab küsimust põhimõttelikult, siis sellel osavõtul ei ole enam Protokoll nr 25 mingit tähtsust, sest see küsimus sai juba otsustatud üldisel

Salajane . Riigivolikogu Välis• ja riigikaitse komisjoni koosolek neljapäeval, 34Mõeldud on Vabariigi Presidendi otsust välis- ja riigikaitsekomis- 25. mail 1939 kell 10 Riigivolikogu ruumes, toas nr. 11. joni kokkukutsumise kohta 25. mail 1939. Vt ERA, f 84, n 1, s 1383; Koos komisjoni liikmed: M. Hansen, A. Jürima, V.Kadarik, A. Ka• f 989, n 1, s 706. Istungjärkude vaheajal kutsus komisjoni kokku rineel, J. Nyman, A. Piip, O. Pukk, R. Riives. president. 35Kõnesolevas kirjas Riigivolikogu liikmed J. Tõnisson, O. Köster, Koosolekust võtavad osa: Riigivolikogu Esimees J. Uluots, Välis• J. Vain, K. E. Jalak, R. Penno ja N. Ruus protesteerisid Eesti—Saksa minister K. Selter, Välisministri abi O. Öpik, Sõjaminister kindral mittekallaletungilepingu sõlmimise vastu. Kirja teksti vt Sõja ja rahu P. Lill, Sõjavägede staabi ülem kindral N. Reek ja Riigivolikogu vahel. Koguteos. I köide. Eesti julgeolekupoliitika 1940. aastani. Tal- liige J. Tõnisson. linn, 2004, lk 514–515.

2766 2767 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 nõupidamisel 3. mail s.a. Kui seal on uusi asjaolusid, siis ei Artikkel II käsitab lepingu vältust, mis on kava järgi ette nähtud ole minul midagi selle vastu. 10 a. Meie ei taha 10•aastast tähtaega, vaid püüame taotleda, et A. Piip: Toetan r[iigi]v[oli]k[ogu] l[iikme] J. Tõnisson’i palvet, leping pikeneks automaatselt. sest tema esitas memorandumi Vabariigi Presidendile ja tahab Leping ei riiva endisi kohustusi. Ei puuduta Lätiga liidulepingut anda vastavaid seletusi selle juurde. Uusi asjaolusid on ka ole• ega ei ole ka vastolus Rahvasteliidu paktiga. Leping on Saksa mas, sest vahepeal on Soome, Rootsi ja Norra asunud eitavale kava järgi 10 aastaks üles ütlemata. Kõik tülid lahendatakse va• seisukohale, mida meil nõupidamisel 3. mail s.a. veel teada ei hekohtu ja sobituskomitee kaudu. Sarnane leping on olemas ja olnud. maksev.36 Lepingu ülesütlemiseks on alati võimalus, kui seda Juhataja A. Jürima korraldusel kannab Riigivolikogu sekretär ette rikutakse. avalduse Vabariigi Presidendile. Läbirääkimistel Saksaga oli kõne all ka asjaolu, et kui Skandi• Välisminister K. Selter: Arvan, et on parem, kui r[iigi]v[oli]k[ogu] naavia riigid võtavad sisse mõningaid tingimusi, mis ka meile l[iige] Tõnisson oma seisukohti kannab ette komisjonis, selle ase• sobivad, siis sakslased on nõus neid ka meie lepingusse sisse mel, et seda teha üldkoosolekul. See küsimus on siiski niivõrd võtma. Meie püüame koos töötada selles küsimuses Lätiga ja kui tähtis, et komisjon peaks võimaldama temale koosolekust osa Läti välisminister Munters tagasi jõuab, siis tahan temaga kohe võtta. kohata, et seda küsimust selgitada. Otsustatakse r[iigi]v[oli]k[ogu] l[iige] J. Tõnisson kutsuda komis• Vanu sõpru muidugi kaotada ei tahaks. Taani, Rootsi ja Läti saa• joni koosolekule. dikud on Inglise välisametis pinda sondeerinud ja püüdnud sel• gusele jõuda Inglise seisukoha üle. Inglismaa on põhimõttelikult Välisminister K. Selter (kannab ette lepingu kava): Lepingu kava selle poolt, kui see ei lähe kaugemale kui mittekallaletung. on sisuliselt võrdne teistele sarnastele lepingutele ja lähedam dek• Läbirääkimistel selles küsimuses Inglise esindajaga Tallinnas laratsioonile mittekallaletungimiseks. öeldi mulle, et alla võiks kirjutada, kuid tingimusteta. See on, Sissejuhatav osa lepingust on lühem kui lepingus Venemaaga. et allakirjutataval lepingul ei oleks aktiivne karakter. Ka Poola ei Kaalusime selles osas Saksa ettepanekut ja leidsime, et see on ole selle vastu, sest see olevat neutraliteedi aluseks. küllaldaselt neutraalne, millepärast ühinesime esitatud tekstiga. Mis puutub ajakirjandusse, kes seda küsimust käsitab, siis on see Artikkel I on esimene lause ka sarnane, kui tuleb ette kõigis sar• sihilik ja just riikides, kellel enesel sarnane leping olemas, nagu nastes lepingutes. Teine lause on aga kaudne kallaletung. See inglis• ja prantsuselehtedes. on juhuks, kui lepinguosalisele kallale ei tungita, vaid tungitakse Ettepanek lepingu sõlmimiseks tuli ebasoovitaval ajal, just sel mõnele kolmandale riigile kallale. Selle järele ei tohi lepingu• ajal, mil püüti selgitada Balti riikide hädaohtu. Nüüd on aga osaline jõuga vahele astuda ja peab ka neutraalsust pidama ma• olukord rahulikum ja leping ei tohiks halba teha. jandusküsimustes. Seda lauset tuleks vast natuke redigeerida ja sarnaselt, et kaubandus ei rikuks neutraliteeti ja sellepärast Et Skandinaavia riigid loobuvad, siis see on sellepärast, et neil arvasime, et kõige õigem on, kui jõuaksime redaktsioonini, kus ei ole poliitilisi lepinguid. Nad ei taha ennast mandriga siduda. sõjaaegne kaubandus ei ületaks rahuaegset kaubavahetust. Sellel Soome oli algul poolt, hiljem vastu, — see oli teataval määral de• tekstil on muidugi omad miinused, sest sõjaajal on raske hoida monstratsiooniks, et tema kuulub Skandinaavia riikide perre. Ka kaubandus n.ö. normaalsetes tingimustes ning koos sellega on Moskvast oli Soome kohta informatsioon, et see jätab halva mulje, raskusi. Sõjaajal läheb kaubandus iseenesest tagasi ja kui siis sest Moskva pidavat seda lepingut aktiivseks. Soome on kohus• oleks normaalne kaubavahetus, siis see oleks ideaalne. 36“Eesti-Saksa vahelise vahekohtu ja lepituse leping” sõlmiti Berlii- nis 10. augustil 1925.

2768 2769 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 tatud Venemaa suhtes jääma neutraalseks, kuid Saksa suhtes on tahame sõjakorral Briti—Saksa vahel saata Britile rohkem võid, lahtine, sest Soomel on Venega mittekallaletungi leping. siis Saksa loeb seda lepingu rikkumiseks. Ma kardan, et see leping Riigivolikogu Esimees J. Uluots: Mind huvitaks Vene seisukoht toob meile palju sekeldusi, milledesse meiesugune väikene riik meie lepingu suhtes Saksaga? laskuda ei tohiks. Meie satume selle lepinguga saksa orbiiti. Seda küsimust tuleks veel kaaluda ja kui muidu ei saa — siis venitada. Välisminister K. Selter: Venemaa seisukoht ei ole teada. Rääkisin selle üle küll Vene saadikuga, kuid selget seisukohta ei saanud. J. Tõnisson: See leping Saksaga ei ole mitte põhimõtteline Molotov’iga kokku saada on aga raske ja Moskva ei ole ise ei ot• küsimus, vaid palju suurema tähtsusega. Siin tuleb hinnata tege• seselt ega kaudselt oma seisukohta avaldanud. Tegin härra Rei’le likku olukorda, et see ei mõjuks halvasti edaspidistele vahekor• ülesandeks Moskvas asja selgitada, ehkki see on raske. Molotov dadele. Kui sõlmime lepingu, mis on 10 a. jooksul üles ütlemata, ise saadikutele informatsiooni ei anna, vaid on seisukohal, et kes siis eraldame endid põhjariikidest, kes on neutraalsed, ja astume tahab midagi teada saada, see küsib. Seni aga otseselt Venemaalt vahekorda Saksaga. Kui sõlmisime Venega lepingu, siis aruta• järelepärimist tehtud ei ole. sime seda asja kuude kaupa enne kui jõudsime üksmeelele. Kui lepingus öeldakse, et Eesti ei toeta kolmandaid riike sõjakorral, A. Piip: Mind huvitavad väga vahekorrad vanade sõpradega kui teine sõtta kistakse, siis see on Rahvasteliidu pakti vastane, — ja sellepärast tuleks kindlasti enne kui leping Saksaga sõlmida, sellega meie toetame agressoreid. Meie isoleerime ennast neist, küsida järele neilt riikidelt nende seisukohti lepingu kohta, kel• kellega peaksime ennast siduma, kuid meie oma erikaaluga ei lega meil juba teatavaid sarnaseid kohustusi on. Liiategi kui on saa kuidagi luua rahvusvahelist kombinatsiooni. Neutraliteedi selgelt näha, et see on Saksa manööver. Vahepeal on paljugi alalhoidmiseks peame kontakti nendega, kes meid ei taha haa• muutunud sellest ajast, mil meile see ettepanek tehti, — on olnud rata, siis ei ole meil midagi karta. Briti ei tule meid siia kunagi eitavaid vastuseid. Viimasel ajal kõnelevad ka suurriigid roh• haarama, tema kapital ei ole meile ka kunagi hädaohtlik. Meie kem meist kui varem. Mul on väga kahju, et Välisminister ei tea peame olema sidemeis nendega, kellega Britil on head vahekor• Vene seisukohta, — see on küllaltki tähtis küsimus, mida peab rad ja kes on tähtsad Britile. Skandinaavia püüab ennast kind• selgitama. Vene saadiku ebaselged väljendused lepingu suhtes lustada Vene hädaohu vastu ja et nad Saksaga lepingut ei sõlmi, häirivad mind väga. siis sellega on see suuresti kahanenud. Et Venel peab olema pääs 16. mai “Times’is” on meist juba küllalt juttu, kus Butler’ile esita• merele, on selge, — ta ei saa olla manner•riigina. Seda on tead• takse küsimus, mis kohustused on Britil meie vastu, mille peale nud kogu Vene poliitikud ja seda küsimust alati püüdnud lahen• oli vastus, et ainult niipalju, kui seda peale paneb Rahvasteliit. dada. Nüüd on Venel see küsimus enam•vähem lahendatud, tal Lepingu teksti kujutasin endale ette nii, nagu meil on leping Ve• on jäävaba sadam Muurmansk, mis viib Atlandile. Vene ei taha nega. Lepingus peaks olema deﬁnitsioon, mida meie mõistame ka konﬂikti Britiga ja seepärast peame ka meie arvestama Briti kallaletungi all. Meie teame, et Jaapan sõdib, kuid sõda see ei seisukohta. Siin ei ole tegemist silmapilgu konjunktuuriga, vaid olevat, vaid sõpruse loomine. Tekst on puudulik, ta läheb risti siin tahetakse lahendada suuri probleeme. Soomes on rootslased vastu Rahvasteliidu paktile. Art. 16 kohta deklareerisime, et selle oma suhtumist muutnud põhjalikult. Samuti loob Soome ka Ve• nega suhteid, et oleks korrektne ja heanaaberlik vahekord. Kõik tarvitamist otsustame alati ise. Lepingus peaks asi olema palju 37 täpsem, sest siin ei ole tegemist mitte ainult kaubandusega, vaid parteid, peale “IKL”, pooldavad seda poliitilist suunda. Ka liiklemisega, sadamate kasutamisega, värbamisega jne. deklareeris Soome peaminister septembris m[öödunud] a[astal], et Eesti iseseisvus on otsese tähtsusega Soome julgeolekule. Meie Rahuaegne kaubandus ei saa olla ka alati aluseks, — sõja ajal muutub see suuresti. See lepingu tekst ei taotle küllaldaselt meie 37Isänmaallinen Kansanliike — paremradikaalne erakond Soomes. huvisid. See leping on Britis äratanud siiski kahtluse. Ka meile Moodustati pärast nn Lapua liikumise keelustamist 1932. aastal selle ei ole ta sarnasel kujul päris vastuvõetav — nimelt väide: et kui liikumise aktivistide poolt.

2770 2771 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 peame praegu kõike seda väga arvestama, kui tahame toetust II. Britilt. Peame hoolitsema selle eest, et Briti oleks meist samuti Eesti—Saksa mittekallaletungi lepingu kava. huvitatud kui Skandinaavia riikidest, millepärast peame Skan• dinaaviaga vahekordi tihendama. Meie ei tohiks kohe talitada J. Tõnisson: Kõik rahvad tunnevad nüüd elu palju sügavamalt Hitleri järele, kes deklareeris, et Saksaga minnakse kaasa. kui enne maailmasõda, ning sellega arvestatakse väga. Kui meie sellele vaatamata oma seisukohtadega satume vast[u]ollu R. Riives (korra kohta): Kuna koosolek on kestnud kauem kui mõõduandvate teguritega, siis võib see saatuslikuks saada meie 2 tundi, teen ettepaneku lõpetada koosolek ja määrata järgmine olemasolule. Selle lepinguga meie ei seo ennast ainult kallale• 10 minuti pärast. tungi vastu, vaid palju sügavamalt. Meil ei tohi olla aukartust Juhataja A. Jürima: Lõpetan koosoleku. Järgmine koosolek on Saksamaa vastu. Saksa tahab ennast peale suruda igapidi. Saksa 10 minuti pärast sama päevakorraga. kinoﬁlmid kui ka ajakirjandus on tendentslikud. Meie ajakirjan• Koosolek lõpeb kell 12.15 min. dus aga ei tohi sõnagagi Saksat arvustada. Meil vist ei ole vaja praegu ennast Saksaga siduda. Meie ei tohi ennast lasta hävitada. Koosoleku juhataja A. Jürima Kui annaksite rahva kätte otsustada, siis näeksite, et rahvas on Protokollija P. Malvet täiesti selle vastu. Vastu rahva tahtmist sarnast sammu ette võtta on väga riskantne. Sellega halvame oma riiklikku arengut. Le• pingus tuleb iga sõna kaaluda ja teha uus redaktsioon, kui selle Protokoll nr 26 sõlmimine on hädavajalik. Peame rahvast ette valmistama, mobi• liseerides selleks kogu ajakirjanduse, diplomaate ja kõiki, kellest Salajane . see oleneb. Peame hoolitsema, et selle lepingu hindamisele vaa• Riigivolikogu Välis• ja riigikaitse komisjoni koosolek neljapäeval, dataks teise pilguga kui praegu. Praeguse kavaga aga töötame 25. mail 1939 kell 12.25 Riigivolikogu ruumes, toas nr. 11. Saksaga käsikäes. Meie ei saa riiki kaitsta, kui meie ise provot• Koos komisjoni liikmed: M. Hansen, A. Jürima, V.Kadarik, A. Ka• seerime. rineel, J. Nyman, A. Piip, O. Pukk, R. Riives. Venemaal ei peeta rahvusvahelises elus enam kinni kommunis• Koosolekust võtavad osa: Riigivolikogu Esimees J. Uluots. Välis• mist, vaid kogu vene poliitika on rahvuslik. Tuleb olla väga ette• minister K. Selter, Välisministri abi O. Öpik, Sõjaminister kindral vaatlik, et mitte sattuda hätta. Peame olema kontaktis Soomega P. Lill, Sõjavägede staabi ülem kindral N. Reek ja Riigivolikogu ja Skandinaaviaga. liige J. Tõnisson. Prantsusmaa hindab meid nagu barjäärina. (Kannab ette välja• Koosolekut juhatab komisjoni esimees A. Jürima. võtte ühe endise diplomaadi kirjast). Meie ei ole prantslastele enam vene rahva osa, vaid oleme iseseisvad ja seda seisukohta Protokollib Riigivolikogu sekretär P. Malvet. tuleb prantslaste juures alal hoida. Ei tohi neid argumente käest Päevakorras: ära anda, millele meie oma riigi rajasime. Suur•Briti soovid on suurema tähtsusega, kui lepingud Saksaga. Meie olukord oleks Eesti—Saksa mittekallaletungi lepingu kava. palju kindlam, kui töötaksime koos Skandinaaviaga. Saksa ei I. tule meid kunagi kaitsma, kui tal siin huvisid ei ole. Siin Saksa Juhataja A. Jürima avab koosoleku ja tema ettepanekul võetakse äärmisi pingutusi ei tee. Kui Saksa tuleb, võetakse meilt palju päevakord vastu. rohkem, kui Vene. Saksa juurib meie rahva siit välja viimseni. Meid hävitatakse majanduslikult kui ka rahvuslikult. Kui lepin• Otsustatakse pidada kinnine koosolek. gut ei saa jätta sõlmimata, kaupleme iga sõna juures, seni kui

2772 2773 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 selgitame vahekorrad sõpradega. Ma ei tahaks, et kaalutakse riigil, kuid mis tema pidi tegema? Loodame, et lääneriigid on ainult vormaalselt, vaid ka rahvuslikult. Kiirendatud tempot siin nüüd tugevamad, kui olid Leedu konflikti ajal. vaja ei ole. See küsimus on ajaloolise tähtsusega. Lepingu tekst sisaldab ainult non•agressiooni küsimusi ja on dek• Välisminister K. Selter: Saksa hädaohu kohta on valitsusel infor• laratsiooni laadiline. matsioon, et kohalikud sakslased on koos olnud ja leidnud, et Venitamisel on omad head ja vead. lepingu sõlmimine ei ole neile kasulik. Loodavad ainult sellele, et sellest lepingust ei peeta kinni. Lätil on asjaga kiirem. Temal Riigivolikogu Esimees J. Uluots: Kas läbirääkimistel on loobutud 38 on ka teised olud. Neil on rohkem sakslasi. Meile on väga olu• erilist osutust tegema Läti liidulepingule ja kas on saade vahe• line Läti poliitika Saksaga, — tähtsam kui Skandinaavia ja Soome kohtu lepingule? seisukohad. Välisminister K. Selter: Meil ei ole veel ühist seisukohta Lätiga, Küsimuse alla võib tulla lepingu sõlmimise tempo. Katsume sest Läti välisminister Munters on praegu Berliinis. Sealt taga• selgitada teiste riikide seisukohti, mis võib aga väga raskeks ku• sijõudmisel saan temaga kokku. juneda. J. Tõnisson: Olen põhimõttelikult lepingu sõlmimise vastu, kuid Inglis• ja Prantsusmaa tunnevad huvi meie kui pufferriigi vastu. kui teisiti ei saa, siis venitame. Vene lepingu ja käesoleva le• Meie ei ole aga nii tugevad, et suudame Saksat Venest lahus pingu kava vahel on suur vahe, kuna see lepingu kava sisaldab hoida. Arusaadav, et meil on õigus olla iseseisva riigina, nagu kohustusi agressori vastu, — Venega seda aga ei ole. igal kultuursel rahval. Peame hoidma kõigiga nii häid vahekordi, A. Piip: Arvan, et teeme valikut siis, kui peame seda tegema. kui suudame. Ajakirjanduses võime teha propagandat, millist Tekst ei anna valiku teid. Venega aga meie selgitasime 1933. aas• tahame, kuid ka raadiol on praeguses sõjas ja elus suur tähtsus, tal, mis on kallaletungi akt, — sellest kavast aga see ei nähtu, kuid mida kasutatakse ära. Selle lepinguga meie ei pea ei sõja• ega see on väga oluline. rahuajal kõike heaks kiitma, mida Saksa tahab. Lepingu kava art. 1 ütleb, et “ühelgi juhul”, — seega langeb Rah• K[o]m[isjoni] l[iige] Piip leidis, et siin on lahkhelid Rahvasteliidu vasteliidu art. 6 täiesti ära, Vene suhtes seda aga ei ole. See on paktiga ja Vene non•agressioni lepinguga. Mina leian, et siin seda määratu vahe, mis mind tugevasti häirib. Meie oleme siis kas ei ole, sest meie ei võta enesele mingit kohustust, kui Saksa on ag• Saksa või Rahvasteliidu poolt. Võib tekkida olukord, nagu Hii• ressor. Sadamate kasutamise kohta on meil olemas neutraliteedi nas, kus ei ole sõda, vaid Jaapan “loob sõprussidemeid”. seadus, kus on täpselt fikseeritud kasutamise õigused. Praegune Definitsioon ei ole küllaldaselt rahuldav. Meie annulleerime sel• aktiivne poliitika näeb heameelega, s.o. lääneriigid ja Poola, et lega ka enese suhtes Rahvasteliidu pakti. rahu koali[t]sio[o]n oleks võimalikult lai. Seda aga kogu ajakir• jandus veel heaks ei kiida. Saksa näiteks tõlgendas Skandinaavia Teine osa räägib meile juba ainult agressioonist, ja see lause ei käi lepingust äraütlemist vaenulisena. Meie ei tohi oma neutrali• Rahvasteliidu pakti vastu. teeti kahtluse alla viia, olenedes sellest, kas see sobib mõnele Majanduslikud küsimused ja ka sadamate küsimused tahaksid suurriigile. Mul oleks raske Saksale seletada, miks meie Venega reguleerimist. Et leping on üles•ütlematu 10 aasta jooksul, see sarnase lepingu sõlmisime ja Saksaga ei taha sõlmida. Saksa ta• ei puuduta meie kohustusi Lätiga. Soovitan sisse võtta Vene hab võimalikult igalepoole tungida, kus aga soodus pind selleks lepingu art. 3 lühendatud kujul, sest see ei ole juhuslikult lepin• on, ja Baltikumis on selleks eeldusi. gus — seda kaaluti 6 aastat. Praegu on ju võimalik jätta lepingu sõlmimine lahtiseks, kuid kord tuleb ikkagi otsustada. Leedu lootis kord suurriikide sõprusele, — kuid nüüd on tema seisukord nagu pool•suveräänsel 38Ilmselt p.o “viide”.

2774 2775 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940

Kui sõlmime Saksaga lepingu, võib Vene meile lepingu üles öelda. on Venel põhjust lepingut üles öelda. Meil oli juba üks hirmuta• Ta ei pruugi ju seda teha, kuid võimalus on 6 kuud ette öeldes. misabinõu, — teist vast oodata ei ole vaja.39 Kui Vene ütleb le• Sest sarnaseid lepinguid peetakse siis, kui on usaldus olemas pingu üles, siis on olukord väga halb. Loodame, et välispoliitikud üksteise vastu. Praegu aga näib meil olevat Berliini suund ja see mujal meie olukorrast aru saavad. võib halvasti mõjuda meie suhetele Venega. Saadik Rei peab Molotov’iga tingimata kõnelema. Kui saab teksti parandada, siis tuleb seda tingimata teha. Meie ei Olukord on sarnane, et Vene tahab Baltikumi kasutada oma või diskrimineerida teist lepingut, liiategi kui ei saa midagi vastu. heaks. Inglismaa paneb aga sellele vastu, sest ta ei taha, et Venel Välisminister K. Selter: Pean konstateerima, et see leping ei ole oleks liig suur mõju. Peame püüdma eemale jääda arusaamatus• Rahvasteliidu pakti vastane. Meie korraldame oma vahekordi test. Erapooletuse seadusega, kus on selgelt väljendatud, et meie ei Poolaga on meil vahekord hea, kuid ka Poola ei taha neutraliteeti. lase võõrast armeed oma pinnale. Skandinaavia meile toetust ei anna, see on ka temal võimatu ja Riigivolikogu Esimees J. Uluots: Ajajärk on keeruline. Suured riskantne. Nüüd on küsimus: mis taktikat kasutada? Venitamine jõud püüavad mobiliseerida, keda suudavad, ning sealjuures on halb, kuid ka uisa•päisa ei tohi teha. Muidu on meil järsku on ka väikesed jõud tähtsad. Sellepärast tundub viimasel ajal, kohustusi, mida meie ei suuda kanda. Täna vist otsustada ei et neutraliteeti ei sallita. See on nagu lubamatu. Sõbralikud saa, — tuleb veel selgitada. välismaalased vaatavad võõrastavalt, kui oleme erapooletud. Välisminister K. Selter (korra kohta): Tuleb siin koosolek lõpetada, Meile avaldatakse rohkem ja rohkem survet. Peame seepärast sest Riiginõukogus on kell 14.30 uus koosolek, millest pean ka osa väga olukorraga arvestama, sest meie siht on jääda võimalikult võtma. Ma tänan kõiki avaldatud seisukohtade eest. Meie võime kaua sõjast eemale, kuid arvan, et see ei lähe vist läbi. veel teha muudatusi, nagu seda mulle Berliinist teatati. Valitsus Kuidas kaitsta neutraliteeti? Peame oma riigis kõigepealt ühele kaalub siin esiletoodud seisukohti ja meie ei anna milleski järele, arusaamisele ja meelele jõudma. Juhtkond peab selle eest hoolt vaid jääme oma seisukohtade juurde, mida õigeks peame. kandma. O. Pukk: Toetan Riigivolikogu Esimehe soovi, et Moskvast mu• Sakslased tahavad lepingut enese huvides, näidates, et neil on ka retsetaks selgust. Lepingusse tuleks võtta asjaolu, mis näeb ette, suhteid väljaspool telge. millised küsimused lähevad vahekohtu lahendada. See on tarvi• Iseküsimus — kas meil on selle vastu huvi? Kas saame käia koos lik arusaamatuste ärahoidmiseks. Soomega ja Skandinaaviaga? Saksa surve lepingu sõlmimiseks A. Piip: Minu sõnavõtt ei ole opositsiooni pärast, vaid olen on väga suur ning Läti võib kergesti sattuda Saksa sõiduvette. küsimust oma parima arusaamise järgi kaalunud ning vastavalt Alles olid seal suured pidustused ühenduses Landeswehr’iga. ka lepingut arvustanud. Kõik nõuanded on heatahtlikud, sest See on vaid sissejuhatus. Kuid meie peame hoidma häid suhteid kõrval olles näeb küsimusi mõnikordki paremini, kui asjas ene• ka Lätiga. ses olles. Soomest ja Skandinaaviast oleme sootu teises olukorras, — nad Kannan siin ette oma sooviavaldused lepingu kohta: on vabamad. Meil on palju raskem jätta leping sõlmimata, kui “Välis• ja riigikaitsekomisjon avaldab soovi, et sõlmimisel olev Läti sõlmib. Püüame esialgu siiski venitada. Meil on mõlemad Eesti—Saksa mittekallaletungimise leping hädaohud — nii Saksa kui Vene. Paistab, et oleks ju normaalne, kui sõlmisime lepingu Venega, siis sõlmime ka Saksaga. Lepin• guid mina ei ole uurinud ja sellepärast ei tea ka täpselt nende va• hesid. Kui sõlmida, — siis leian, et vahet neis olla ei tohiks, muidu 39Viide Nõukogude valitsuse poolt 28. märtsil 1939 Eestile ja Lätile esitatud noodile (vt märkus 31).

2776 2777 Välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid 1938–1940

1) ei kohustaks Eestit rohkem kui a) teda kohustavad meil olevad mittekallaletungimislepingud teiste riikide suhtes ja b) erapoole• tuse üldised rahvusvahelised ja meie omad vastavad reeglid; 2) ei käiks vastu senistele Eesti rahvusvahelistele kohustele, eriti mis tuletatud Eesti Rahvasteliidus olemisest ja Eesti—Läti liidu• lepingust; 3) ei halvendaks Eesti rahvusvahelist seisukorda tema naabritega ega ka ajalooliste sõpradega ning 4) kindlustaks lahkuminekute lahendust vaid lepitus• ja vahe• kohtumenetluse kaudu.” Välisminister K. Selter: Vaidlen nende sooviavalduste vastu, kui komisjon tahab neid vastu võtta, — sest see teeks läbirääkimised võimatuks. Ühesuguseid lepinguid on raske alati sõlmida. Tuleb ette ikka erinevusi. Juhataja A. Jürima: Arvan, et vastu võtta ametlikult neid soovi• avaldusi on raske. Olgu see valitsusele abiks lepingu sõlmimisel. Lepingu sõlmimine, kui see tarvilik, peab toimuma, kuid nii, et see ei sisalda enese vastu sihitud kahjulikke tingimusi. Tarvidusel tuleb komisjon uuesti kokku. Otsustatakse võtta avaldatud seisukohad teadmiseks. Välisminister K. Selter: Vabariigi Valitsus arvestab neid soovi• avaldusi. Juhataja A. Jürima: Lõpetan koosoleku. Koosolek lõpeb kell 14.47. Koosoleku juhataja A. Jürima Protokollija P. Malvet (Järgneb)

2778