MARTEN SEPPEL Näljaabi Liivi- Ja Eestimaal 17. Sajandist 19. Sajandi Alguseni
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 15 DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 15 MARTEN SEPPEL Näljaabi Liivi- ja Eestimaal 17. sajandist 19. sajandi alguseni TARTU ÜLIKOOLI KIRJASTUS Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut, Tartu, Eesti Kaitsmisele lubatud TÜ filosoofiateaduskonna ajaloo ja arheoloogia instituudi nõukogu otsusega 6. maist 2008 Juhendajad: prof. Tiit Rosenberg Enn Tarvel Oponent: prof. dr. dr. h. c. Aleksander Loit (Stockholmi ülikool) Doktoritöö kaitsmine toimub 26. juunil 2008. a. kell 16.15 Tartu Ülikooli nõukogu saalis Tartus, Ülikooli 18. ISSN 1406–443X ISBN 978–9949–11–884–7 (trükis) ISBN 978–99490–11–885–4 (PDF) Autoriõigus Marten Seppel, 2008 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimus nr. 210 Võlgnen suure tänu kõigile oma juhendajatele, kes on mind toetanud alates esimesest proseminaritööst – prof. Mati Laurile, dr. Paul Warde’le ja prof. Tiit Rosenbergile. Eriline tänu kuulub aga Enn Tarvelile, kelle siirale poolehoiule, abile ja nõule olen saanud alati kindel olla. Samuti olen lõiganud suurt kasu pikkadest vestlustest dr. Enn Küngi, dr. Kersti Lusti ja dr. Jürgen Beyeriga. Kuna keskne osa tööst põhineb Tartu ja Riia arhiivimaterjalidel, siis ei saa jätta tänamata ka Maarja Kivi ja Katrin Kellot. Kõige suurem toetus on aga tulnud kahtlemata emalt ja isalt, kelle mõistva ja toetava suhtumiseta poleks kindlasti olnud mul võimalik kogu õpinguaja jooksul rahulikult ajaloouurimisele pühenduda. Väitekiri on valminud ETFi grandiprojekti nr 5710 raames. Tartus, 7. mail 2008 Marten Seppel SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................ 9 Historiograafiline lähtekoht ....................................................................... 16 Probleemiasetus ......................................................................................... 22 Allikad ....................................................................................................... 25 1. TALUPOEGADE TOIMETULEKU VÄLJAVAATED ........................... 32 1.1. Näljahädad ......................................................................................... 32 1.1.1. Allikalised teated suurematest ikaldustest ja näljahädadest Liivi- ja Eestimaal ................................................................... 40 1.2. Kevad – näljaaeg ................................................................................ 58 1.3. Talupoegade eneseabi ja ellujäämisstrateegiad .................................. 69 1.3.1. Külast saadav abi ..................................................................... 88 1.3.2. Küla-välised krediidisuhted ..................................................... 97 2. MÕISA TOETUSLAENUD ...................................................................... 104 2.1. Mõisa toetuslaenud 14.–16. sajandil .................................................. 104 2.2. Loomade üürimine ............................................................................. 108 2.3. Toetuslaenude iseloom 17.–19. sajandil ............................................. 114 2.4. Toetuslaenude tingimused .................................................................. 127 2.5. Talupoegade vajadused ...................................................................... 137 2.6. Mõisas palumas käimine .................................................................... 151 2.7. Tagasimaksukohustus ......................................................................... 164 3. AADLI VAATENURK .............................................................................. 182 3.1. Talupoegade toimetulekuprobleemid mõisnike pilgu läbi ................. 182 3.2. Paternalistlik retoorika ........................................................................ 188 3.3. Mõisa toetuslaenud mõisnike käsituses .............................................. 193 3.4. Pärusõiguse sõltuvus ülalpidamise kohustusest ................................. 201 4. TALUPOEGADE NÄLJAABI KÜSIMUSE TÕSTATUMINE 17. SAJANDIL .......................................................................................... 209 4.1. Rootsi valitsuse sammud kroonumõisate talupoegade toimetuleku tagamiseks ...................................................................... 210 4.2. Magasiaida institutsioon ..................................................................... 219 4.3. Rootsi valitsuse maksupoliitika Suure näljahäda ajal ja järel ............ 234 5. VENE VALITSUSE NÄLJAPOLIITIKA LIIVI- JA EESTIMAA KUBERMANGUDES ............................................................................... 246 5.1. Olulisemad arengusuundumused ........................................................ 246 5.2. Varuvilja nõue .................................................................................... 259 5.3. Avalikud kroonumagasid linnades ..................................................... 271 5.4. Riigi järelevalve talupoegade ülalpidamiskohustuse täitmise üle ...... 281 7 5.5. Vallamagasite asutamine .................................................................... 295 5.6. Vallamagasite üleandmine vallakohtutele .......................................... 311 5.7. Mõisnike kohustused pärast vallamagasite asutamist ......................... 330 6. NÄLJAABI KÜSIMUS PÄRAST PÄRISORJUSE KAOTAMIST ......... 343 6.1. Mõisnike abi talurahvale pärast pärisorjuse kaotamist ....................... 343 6.2. Muudatused vallamagasiaitade korralduses ....................................... 350 6.3. Saaremaa talurahvapank ..................................................................... 356 KOKKUVÕTE ............................................................................................... 364 ALLIKAD JA KIRJANDUS .......................................................................... 369 SUMMARY. Hunger relief in Livland and Estland from the seventeenth century to the beginning of the nineteenth century .................................... 392 8 SISSEJUHATUS Küsimus, kust ja kuivõrd leiab Liivi- ja Eestimaa talupoeg hätta sattumise korral abi, on senises kirjasõnas kõige enam arutluse all olnud kaasaegsete endi poolt 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi esimesel poolel, mil talupoegade majan- duslik olukord leidis agraarreformide üle peetavates diskussioonides palju tähelepanu. 20. sajandil alguse saanud teaduslikus ajalookirjutuses on seevastu eesti ja läti talupoegade peatoiduse probleem olnud seni pigem kõrvalküsimus. Küll on senises agraarajalookirjanduses küllaltki põhjalikult tegeletud talu majandusliku kandevõime küsimusega. Analüüsitud on põhjalikult nii talu tööjõuga, loomade, rakendite kui maaga varustatust ja nendega seotud prob- leeme. Niisamuti on püütud korduvalt hinnata mõisakoormiste adekvaatsust ja mõju. Tegeletud on seega peamiselt küsimustega, mis on seotud talu sisemise potentsiaali võimalustega, kuid vähe on tähelepanu pööratud küsimusele, milli- sed abinõud talupojal olid siis kasutada, kui tema toodang oli juba ammendatud. Tegelikkuses ei avaldunud ju talu võime tulla toime reeglina mitte kunagi üks- nes sisemisel kandevõimel, vaid essentsiaalne oli sotsiaalsete, õiguslike ja 1 majanduslike suhete raamistik. Vaadates laiemalt seniseid seisukohti ajalookirjanduses ja ühtlasi pidades silmas Liivi- ja Eestimaal aset leidnud sotsiaalsete, õiguslike ja majanduslike suhete arengut 17.–19. sajandil, võib sõnastada keskse probleemina küsimuse: kas talupojad leidsid kaitset nälja vastu tänu oma pärisorjuslikele suhetele mõisaga või jõudis näljaabi talurahvani seoses riigi ühiskondliku rolli kasva- misega. Kui talupoegade pärisorjastamisele on antud ühelt poolt täiesti negatiivseid hinnanguid (nagu ka rahvuslikus eesti ja läti ajalookirjutuses), siis teiselt poolt on jällegi üritatud leida või ongi koguni rõhutatud pärisorjusest johtuvaid posi- tiivseid aspekte. Nõnda on viimase aja pärisorjuse käsitlustes korduvalt välja toodud, et pärisorjus pidi olema kindlasti ratsionaalne ja efektiivne institutsioon, 2 täites paljusid riigi ja ühiskonna vajadusi. Vastasel juhul poleks ta saanud püsi- 1 Vrd Amartya Sen. Poverty and famines. An essay on entitlement and deprivation. Oxford, 1982, 154. 2 Vt Heide Wunder. Serfdom in later medieval and early modern Germany. – Social relations and ideas. Essays in honour of R. H. Hilton. Ed. by T. H. Aston, P.R. Coss, Ch. Dyer, J. Thirsk. (Past and Present Publications.) Cambridge, 1983, 250; B. N. Mironov. Serfdom: Rational institution, or unquestionable harm? – Serfdom in Russia and its abolition: History and present-day issues. Peatoim. D. L. Spivak. (Proceedings of seminar conducted in the framework of the International Year to Commemorate Struggle against Slavery and Its Abolition, proclaimed by the UN General Assembly, and the UNESCO “Slave Route” project in St. Petersburg, Russia on December 17th, 2004). St. Petersburg, 2005, 8. 9 da nii mitu sajandit.3 Või siis on käsitlustes mõisa ja talurahva vahelistest suhetest asutud positsioonile, et pärisorjusel tegelikult polnud suurt mõju talu- poja olukorrale, kusjuures on jõutud isegi väiteni, et praktikas polnudki suurt vahet Ida-Euroopa pärisorjade ja Lääne-Euroopa “vabade” talupoegade vahel. Külaelu arenes ikka ühtemoodi ja omasoodu.4 Pärisorjuse positiivsetest külgedest kõige enam ongi välja toodud momenti, et talupojad leidsid see-eest härradelt toetust nälja ja peatoiduse probleemide vastu.5 Pärisorjuse teemaga põhjalikult tegelenud Jan Klußmann on alles hiljuti näinud mõisapoolses talupoegade säästmises ehk “konserveerimises” (herr- schaftliche “Conservation”)