DOCSLIB.ORG

Isikliku Sõltuvuse Piirid Ja Tunnused

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Isikliku Sõltuvuse Piirid Ja Tunnused TARTU ÜLIKOOL EESTI AJALOO ÕPPETOOL Katrin Kello ISIKLIKU SÕLTUVUSE PIIRID JA TUNNUSED 18. SAJANDI LIIVI- JA EESTIMAAL päruskuuluvuse teket või muutumist käsitlevate kohtuotsuste põhjal MAGISTRITÖÖ Juhendaja : dotsent Mati Laur TARTU 2003 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 Kirjandus 7 Allikad 9 1. KONTEKSTIST 19 1.1. Pärussõltuvuse presumptsioon 19 1.2. Pärisorja üldised tunnused 20 1.2.1. Teokohustus ja pärisorjana kohtlemine 21 1.2.2. Päritolu ja tegevusala 25 1.3. Seadused 33 1.3.1. Eestimaa rüütliõigus 34 1.3.2. Liivimaa maapolitseikorraldus 34 1.3.3. Täiendavad otsused ja korraldused 36 1.3.4. Rooma õigus 37 2. KUULUVUSE KÜSIMUS 39 2.1. Esimene lähtekoht: päritolu 39 2.1.1. Päritud kuuluvus 39 2.1.2. “Võõraste” kinnistamine 40 2.1.3. Vallas-, vaes- ja kasulapsed 44 2.2. Teine lähtekoht: suur näljaaeg 1695 −−−1697 47 2.3. Aegumine ja igamine ning riigi huvid 50 2.3.1. Omandiõigus ja revisjoni tähendus 51 2.3.2. Peremeeste ja sulasrahva erinevus 54 2.4. Müümine ja pantimine 57 2.5. Vabanemisvõimalused 58 3. STAATUSE KÜSIMUS 65 3.1. Riigi huvid 65 3.1.1. Adramaarevisjonid 65 3.1.2. 1750ndate pärisorjastamisaktsioon Eestimaal 68 3.1.3. Pearahasüsteem 70 3.2. Staatuse tuvastamine kohtus 72 3.2.1. Aktiivne sajandilõpp: ajendid 73 3.2.2. Vabaduse aegumise küsimus 80 3.2.3. Vabaduse loovutamise küsimus 85 3.2.4. Erinevad presumptsioonid 89 3.3. Õigus ja retoorika 92 3.4. Kokkuvõtteks: orjus ja vabadus 97 KOKKUVÕTE 104 3 ALLIKAD JA KIRJANDUS 107 LISA 1: TÖÖS VIIDATUD OTSUSED JA TOIMIKUD 117 LISA 2: TÄHTSAMAD SEADUSED 121 1. Eestimaa rüütli- ja maaõigus (1650) IV, 18 121 2. Liivimaa maapolitseikorraldus (1707) VI 123 3. Eestimaa rüütelkonna otsus 21.06.1712 125 4. Liivimaa kubermanguvalitsuse resolutsioon 24.07.1713 126 SUMMARY 128 4 SISSEJUHATUS Varauusaja Liivi- ja Eestimaa kuulusid Ida-Euroopa kõige kaugemale arenenud pärisorjusliku sõltuvusega piirkondade hulka, kus mõlemad pärisorjuse ehk pärussõltuvuse aspektid, sunnismaisus ja isiklik sõltuvus, avaldusid ekstreemsel kujul. 18. sajandil hõlmasid need maarahvast pealegi pea täielikult: 1782. aasta hingerevisjoni andmetel elas Liivimaa Eesti osa mõisates isiklikult vabu inimesi vaid u 1,5 ja Eestimaa omades u 3,5%. 1 Liivi- ja Eestimaa taluperemehe jaoks tähendas pärussõltuvus normeerimata andami- ja teokoormiste kõrval oma talust loobumise keeldu, samas kui selle pidamise õigus polnud millegagi tagatud. Ka kõik teised talupere liikmed olid sunnismaised – kõik peale pruutide 2 vajasid mujale asumiseks pärushärra luba ja ta võis neid pea alati tagasi nõuda. Riigivõim valvas omalt poolt, et kogu rahvastik oleks maksualusena arvel ja et rändavat eikellegirahvast oleks võimalikult vähe. Mõisnik võis oma alamaid müüa, kinkida, vahetada ja pantida. Samuti oli tal õigus määrata nende tegevusala, pannes neid mõisasse või mujale teenijaks või käsitööliseks. Mõisa kodukariõigust piiras vaid mõtteline “kristlik mõõdukus”. Riigimaksustatuse ja keiserlikeks nimetatud kohtute alla kuulumise kõrval olid vaba abiellumisõigus ja vallasvara käsutusõigus peamisteks õiguslikeks asjaoludeks, mis ei lubanud pidada tollast pärisorja tervenisti mõisahärra võimualuseks. Ometi, kuigi ka tsiviilasjus peeti pärisorja isiklikult vastutavaks, sattus ta kohtu ette põhiliselt kriminaalasjus. Sama mõisa alamate omavahelisi tülisid lepitas mõis(nik), kes õigusliku eestkoste põhimõttel esindas neid ka mõisavälistes nõudeasjades. Kroonutalupoegi võis mõisniku asemel esindada ka fiskaal (prokurör), kelle ülesannete hulka kuulus samuti era- ja kroonutalurahva kaitsmine mõisniku omavoli vastu. Ent kui kroonurentnikke sai ta süüdistada ka koormistega rõhumise korral, siis eramõisnikke üksnes mõõdutundetu kodukari puhul. Liivimaal muutus olukord mõneti 1765. aastal, kui sealsed talupojad said koormiste tõstmise korral õiguse kaevata rüütelkonnaametnikele ning määrati kindlaks kodukari ülempiir. 3 Seda, et pärusalam Vohnja möldrite kombel 1 Linnus, Maakäsitöölised Eestis 18. sajandil ja 19. sajandi algul , 26 −27. 2 Liivimaal vajasid pruudid mõisnikult nn abiellumisluba, kuid tollel ei olnud õigust selle andmisest keelduda: nt LP 02.01.1716 (20), 08.08.1733 (511), 30.03.1756 (1171): Laur, Eesti ala valitsemine , 159; Eestimaal ei pidanud nad rüütelkonna väitel mõisnikku teavitamagi: EAA 858,1,281 (maanõunike märgukiri justiitskolleegiumile 15.01.1747). 3 LP 12.04.1765 (1630) ja 12.04.1765 (1620). 5 oma mõisniku vastu ise kohut käis, juhtus aga väga harva. Kaebeõigus ehk talupoja õigus riigivõimude kaitsele mõisniku “türannia” eest ja iseseisva osapoolena protsessimine olid kaks iseasja 4 ning viimast püüdsid nii riigi- kui ka rüütelkonnavõimud vältida või esimesele taandada. Pärussõltuvuse olemuslikud tunnused olid mõisniku õigus määrata sõltlase elukohta ja eluala ning see, et sõltlane ise ei saanud sõltuvussuhet lõpetada. Tal puudus liikumisvabadus isanda loata mujale elama asumiseks, ja kui ta seda loaga või loata juhtus tegema, oli isandal õigus teda oma valdusse tagasi nõuda. Siit lähtubki järgneva töö põhiküsimus: kuidas oli konkreetsel juhul võimalik teada, kas üks või teine inimene on pärisorine sõltlane või mitte − kas mõisnikul on õigus takistada teda mujale kolimast või teda kusagilt mujalt tagasi nõuda ja/või rakendada talle muid pärusisanda õigusi. Käesoleva töö eesmärk on proovida, kuidas ja kuivõrd saab kohtuotsuste jm õiguslike allikate põhjal uurida “pärisorjuse” ja “vabaduse” ehk pärisorja ja vaba inimese või eri isandatele kuuluvate pärisorjade vahelist piiri: seda, mis neid üksteisest õiguslikult eristas − ehk kuidas neil kohtus vahet tehti −, mis asjaoludel see eristamisvajadus päevakorrale kerkis ja kuidas see võib-olla päriseluski avaldus. Ühelt poolt pakuvad huvi õiguslikud tegurid, millest kõnealused piirid sõltusid − seadus ja tavaõigus ning kohus ja riik − ning viimaste roll esimeste rakendaja, tõlgendaja või muutjana; samuti laiemalt see, millist rolli nimetatud tegurid mängisid pärisorjuse tagamisel ja laiendamisel ja kuidas need tegurid omavahel suhestusid ja põimusid. Teiselt poolt nende piiride reaalne ajas muutuv avaldumine: kuidas võis vaba inimene saada pärisorjaks ja vastupidi ning kuidas muutus pärisorja kuuluvus; miks ja mis asjaoludel esitati vabadustaotlusi või eitati kellegi vabadust; kas ja kuidas avaldub kohtumaterjalides sõltuvuse ja vabaduse tähendus või neisse suhtumine. Õiguslike küsimuste puhul on esmaseks allikaks muidugi seadused. Kuid lisaks seadustele tuleb tunda ka nende kasutamist ja tõlgendamist, eriti kui seadusandlus on hõre ning kui tava roll õiguslikus praktikas on suur. Pealegi ei olnud Eestimaal seadust, mis võimaldanuks teha vahet vabal inimesel ja pärisorjal, ja Liivimaa seadus, ehkki üksikasjalik, lubas erinevaid tõlgendusi. Seetõttu on töö peamiseks allikaks kohtuotsused, mis pidid üksikjuhtudel selgitama, kas tegemist on vaba inimese või pärisorjaga (staatuse 4 See ilmeb ka vahel protsessimisõiguse olemasolu tõendiks toodud Vohnja möldrite kohtuasja materjalidest: V īgrabs, Die Rosensche Deklaration , lisa 2 −3. 6 küsimus) või lahendama vaidluse talupoja kuuluvuse üle ühe või teise mõisa alla (kuuluvuse küsimus). Mõlemat liiki kohtuasjad valgustavad konkreetsete asjaolude ja tunnusmärkide kaupa seda, mis oli otsustav, tuvastamaks üht sõltuvussuhet. Esimest liiki otsuste aluseks olid üksikute inimeste või perekondade taotlused saada kinnitust oma vabadusele (vabakirjale või päritolust tuleneva vabaduse säilimisele). Teisi põhjustas enamasti pärusalamate nn pagemine, mis kuulus vaadeldaval ajal teatavasti argielu juurde ning muutis küsimused, millisele mõisale ehk isandale üks või teine pärusalam kuulub ning millal ja kuidas võib mõisnik teda mujaleasumise korral tagasi nõuda, kõige pakilisemaks talurahvasse puutuvaks õiguslikuks probleemiks üldse. Mõlemate puhul tuli mingi õiguse või kohustuse olemasolu tuvastada enamasti tunnistajate ütluste ja osapoolte käitumise või välimusegi põhjal. Nii peegeldavad need otsused ka õiguslike printsiipide taga peituvat tegelikkust. Et viimasele veelgi lähemale jõuda, kasutan selgituseks ja illustratsiooniks osapoolte advokaatide väiteid. Töö ülesehitus järgib tähtsamaid lähtekohti või asjaolusid inimese staatuse ja kuuluvuse määratlemisel. Alustan ülevaatega käsitletava valdkonna seisukohalt olulistest üldistest arusaamadest ja seadustest (pt 1), siis asun üksikute sõltuvust tõendanud asjaolude ja tunnusmärkide juurde. Kõigepealt (pt 2) valgustan neid õiguslikke põhimõtteid, mis eristasid pärisorja kui omandi kuuluvust ja valgustavad isikliku sõltuvuse tekkimise tingimusi. Seejärel (pt 3) neid, mis lubasid konstateerida sõltuvuse esmakordset teket ehk vaba inimese pärisorjastumist ning eristasid vaba inimest pärisorjast. Lõpuks analüüsin kohtuotsuseid mõjutanud tegureid (3.2.4) ja ekskursina advokaatide argumentatsiooni (3.3) ning arutlen kokkuvõtteks orjuse ja vabaduse tähendus(t)e üle (3.4). Peatükkide sisuline jaotus ja järjestus ei välista ka teatud kronoloogilisust: kehtiv õigus ja õigusarusaamad (pt 1) pärinesid suuresti juba varasemast ajast; kuuluvusasju (pt 2) oli rohkem 18. sajandi alguses pärast nälja-, sõja- ja katkuaja segadusi; võõraste taluinimeste pärisorjastamine (p 3.1) intensiivistus sajandi keskel; vabadusnõudeid käsitlevad kohtuasjad (p-d 3.2 ja 3.3) sagenesid sajandi lõpu poole. Vaatluse all olev ajavahemik Vene võimu kehtestamisest kuni 19. sajandi esimese aastakümneni hõlmab mitut õigusliku korralduse poolest erinevat perioodi: 1710. aasta kapitulatsioonide järgne Balti erikord, asehaldusaeg (1783 −1796) ja 1796. aasta restitutsioonile järgnenud aastakümme. 7 Kirjandus Viidatud kirjanduse nimekiri
Load more

Recommended publications
  • Download This PDF File
    SOCIETY. INTEGRATION. EDUCATION Proceedings of the International Scientific Conference. Volume V, May 22th -23th, 2020. 795-807 THE DEVELOPMENT OF TOWN-SHIELDS’ PLANNING IN BISHOPRICS OF LIVONIA DURING THE 13TH–14TH CENTURIES Silvija Ozola Riga Technical University, Latvia Abstract. Traditions of the Christianity centres’ formation can be found in Jerusalem’s oldest part where instead of domestic inhabitants’ dwellings the second king of Israel (around 1005 BC–965 BC) David built his residence on a top of the Temple Mount surrounded by deep valleys. His fortress – the City of David protected from the north side by inhabitants’ stone buildings on a slope was an unassailable public and spiritual centre that northwards extended up to the Ophel used for the governance. David’s son, king of Israel (around 970–931 BC) Solomon extended the fortified urban area where Templum Solomonis was built. In Livonia, Bishop Albrecht obtained spacious areas, where he established bishoprics and towns. At foothills, residential building of inhabitants like shields guarded Bishop’s residence. The town- shield was the Dorpat Bishopric’s centre Dorpat and the Ösel–Wiek Bishopric’s centre Haapsalu. The town of Hasenpoth in the Bishopric of Courland (1234–1583) was established at subjugated lands inhabited by the Cours: each of bishopric's urban structures intended to Bishop and the Canonical Chapter was placed separately in their own village. The main subject of research: the town-shields’ planning in Livonia. Research problem: the development of town-shields’ planning at bishoprics in Livonia during the 13th and 14th century have been studied insufficiently. Historians in Latvia often do not take into account studies of urban planning specialists on historical urban planning.
    [Show full text]
  • Merchants of War: Mercenaries, Economy, and Society in the Late Sixteenth-Century Baltic
    Merchants of War: Mercenaries, Economy, and Society in the Late Sixteenth-Century Baltic by Joseph Thomas Chatto Sproule A thesis submitted in conformity with the requirements for the degree of Doctor of Philosophy Department of History University of Toronto © Copyright by Joseph Thomas Chatto Sproule 2019 Merchants of War: Mercenaries, Economy, and Society in the Late Sixteenth-Century Baltic Joseph Thomas Chatto Sproule Doctor of Philosophy Department of History University of Toronto 2019 Abstract The polities of the sixteenth-century Baltic competed and cooperated with one another and with local power groups in fluctuating patterns of rivalry and expedient partnership. Mercenarism thrived in this context, as early modern governments were seldom equipped with the fiscal and logistical tools or the domestic military resources needed to wholly meet the escalating challenges of warfare, while mercenaries themselves were drawn to a chaotic environment that afforded opportunities for monetary gain and promotion into the still- coalescing political elites of the region’s emerging powers. This study sits, like the mercenary himself, at the intersection of the military, the economic, the social, and the political. Broadly, it is an analysis of mercenaries in Livonian and Swedish service during the so-called Livonian War of 1558 to 1583. Mercenaries are examined as agents of the polities for whom they fought and as actors with goals of their own, ambiguously positioned figures whose outsider status and relative independence presented both opportunities and challenges as they navigated the shifting networks of conflict and allegiance that characterized their fractious world. The aims of this study are threefold. The military efficacy of Western and Central European professional soldiers is assessed in an Eastern ii European context, problematizing the notion of Western military superiority in a time of alleged military revolution.
    [Show full text]
  • ESTONIA • VIRO Travel Guide • Matkaopas
    ESTONIA • VIRO Travel Guide • Matkaopas www.visitharju.com www.visitestonia.com Welcome to the Harju County, Arvoisa vieras, dear guest! tervetuloa! The Harju County is the county, where lies the capital of Estonia. Harjumaan maakuntaan kuuluu pääkau- Around 40 % of Estonia’s population lives in the Harju County and punki Tallinna. Maakunnassa elää 40 % most of Estonia’s business, science and culture take place here. But Viron asukkaista ja suurin osa liike-elämästä, to us, who live in this county, it is most importantly our home. We tieteestä ja kulttuurista on keskittynyt tänne. are very proud of our home county. Mutta meille harjumaalaisille on kaikkein Come to visit us. You will no doubt find that every visit here dif- tärkeintä, että se on kotimme. Olemme ylpeitä fers from the previous one and you can always discover some- kotiseudustamme. thing new and fascinating. The business traveller will find a fast Tulkaa meille kylään. Voin luvata jo etukäteen, and dynamic economy; sportsman a great place to practice että jokainen käynti saattaa olla erilainen ja aina all kinds of activities, and cultural tourist will enjoy the variety voi kokea jotain uutta. Liikematkailija kohtaa of local cultural scene from song festivals to modern clubs. nopealiikkeisen ja dynaamisen talousilmaston, Those keen on history will find Padise with its monastery urheilija paikan harrastukselleen, täällä on vilkasta ruins, lots of manors and churches and Tallinn Old Town full kulttuurielämää laulujuhlista klubeihin. Historiasta of mystery and secrets. In the Harju County you can enjoy kiinnostuneet kohtaavat Padisen luostarin, salaperäi- both – excitment of a big town and silence of forests.
    [Show full text]
  • Saulepi Kaartidel
    Vahur Joala Saulepi valitsejad 2013 © Vahur Joala, 2013 ISBN 978-9949-30-925-2 Sisukord Eessõna 1 Saulepi ajaloost 3 Piiskoppide võimu all ehk Osilia lühiajalugu 6 Saare-Lääne piiskopkonna e. Osilia Stiftfoogtid 17 Saulepi alade ajalugu otseselt mõjutanud Rooma paavstid 18 Taani kuninga võimu all 1559-1563 24 Rootsi aeg 1563-1710 25 Tsaarivõimu ja keisririigi all 1710-1718 30 Saksa riigi koosseisus 1918 38 Balti Hertsogiriik 1918 39 Eesti Vabariik 1918-1940 40 NSV Liit 1940-1941 43 Eesti Vabariigi valitsus eksiilis 1940-1992 44 Saksa Riik 1941-1943 46 Suursaksa Riik 1943-1944 47 NSV Liit 1944-1991, Eesti NSV 48 Eesti Vabariik 1991- 55 Saulepi kaartidel 57 Mõisad ja mõisnikud 77 Vana-Varbla mõis 83 Uue-Varbla mõis 87 Vaiste mõis 89 Saulepi mõis 92 von Nasackin 94 von Lilienfeld 97 von Pröbsting 97 Banér 99 von Preutz 100 von Pistohlkors 100 von Cube 101 von Wolffelt 102 von Vietinghoff 103 Zöge von Manteuffel 104 von Handtwig 104 Stenbock Fermor 105 von Rass 105 Schmidt 106 Norrmann 108 Pastorid ja kirikuõpetajad 109 Kolhoosid ja nende esimehed 121 Kristjan Palusalu 123 Saulepi perenimedest 138 Saulepi ja Vaiste küüditatud 150 Varbla represseeritud ja küüditatud 154 Ühe talu kroonika 164 Kasutatud algallikad 172 Eessõna Lugejal võib tekkida küsimus, miks selline raamatuke on koostatud. Pole ju Saulepi mingi tuntud kohake Eestis. Pole siin käinud kuningad, tsaarid ega presidendid. Paar tanki on sõja ajal Saulepist läbi sõitnud, aga teadaolevaid suuremaid lahinguid Saulepi territooriumi aladelt ajalugu ei tea. Siin pole ühtki linna ega laiemale ringile huvipakkuvat ajaloolist mälestusmärki. Isegi kirikut pole. Tuleb aga silmas pidada, et Eesti territoorium pole olnud pidevalt ühtne.
    [Show full text]
  • Liivimaa Ajaloo Järg
    Christian Kelch Liivimaa ajaloo järg Tõlkinud Ivar Leimus Kirjastus Eesti Ajalooarhiiv Tartu 2009 Isikunimede register Aaronius (Erk Aronius) 130 Armfeld (Rootsi kindraladjutant) Adam, Salomon 352 (Frederik Armfelt) 240 Aderkas (Rootsi kaptenleitnant) 105 Armfeld (Rootsi rittmeister) 240 Aderkas (Rootsi kornet) 403 Arvidson (Axel Arvidsson) 212 Adolph (Adolf) (Holstein-Gottorpi Attila3 hertsog) 36 August (Poola kuningas) —> Fried- Agareff, Wasil Michalowitz (Vas- rich August sili Mihhailovitš Ogarjov) 395, Augustoff (Sawa Vassiljevitš Al- 396 gustov) 269 Alard (Ludwig-Nicolaus Gallard) Augustus (Saksi kuurvürst) (Au- 118,119 gust) 179 Albedyl, George (Georg von Al- Bachmeteof (Stepan Petrovitš bedyl?) 28 Bahmetjev) 303 Albedyl, Gustav Ernest von 149, Bagguhufud (Rutger Johann või 151,159,173,176,177,212 Jakob Bagghufwud) 205 Alefeldt (Frederik Ahlefeldt) 69 Balcke (Nikolai Nikolajevitš või Aleksander (Aleksander Suur) 113 Friedrich Bakk) 269- Alexander Artzchelowitz (Gruusia Bannemer (Gerhard Henrik von prints) (Aleksandr Artšilovitš) 118, Bandemer?) 92 119 Bannier (Rootsi kindralmajor) (Jo- Alexander (Subjewski) (Poola han Baner) 69 prints) (Aleksander Benedykt Bannier, Peer (Per Baner) 188, Stanislaw Sobieski) 261, 366, 376 230-232, 251 Amminhoff (KarlXII trabantide Baranoff (noor) 34 hapral) 216 Baranoff (Rootsi leitnant) (Georg Amminhoff, Joachim (Joakim Johann või Magnus Reinhold Aminoff) 64, 84 Baranoff) 226 Amminhoff, Zacharias (Zakarias Baranoff, Eva von 34 Aminoff) 98, 103 Barone,Jobst Johan (Jobst Johan Anckerstjerna (Kornelius
    [Show full text]
  • European Elites and Ideas of Empire, 1917…1957
    EUROPEAN ELITES AND IDEAS OF EMPIRE, 1917–1957 Who thought of Europe as a community before its economic integra- tion in 1957? Dina Gusejnova illustrates how a supranational European mentality was forged from depleted imperial identities. In the revolutions of 1917–1920, the power of the Hohenzollern, Habsburg, and Romanoff dynasties over their subjects expired. Even though Germany lost its credit as a world power twice in that century, in the global cultural memory, the old Germanic families remained associated with the idea of Europe in areas reaching from Mexico to the Baltic region and India. Gusejnova’s book sheds light on a group of German-speaking intellectuals of aristocratic origin who became pioneers of Europe’s future regeneration. In the minds of transnational elites, the continent’s future horizons retained the con- tours of phantom empires. This title is available as Open Access at 10.1017/9781316343050. dina gusejnova is Lecturer in Modern History at the University of Sheffield. new studies in european history Edited by peter baldwin, University of California, Los Angeles christopher clark, University of Cambridge james b. collins, Georgetown University mia rodriguez-salgado, London School of Economics and Political Science lyndal roper, University of Oxford timothy snyder, Yale University The aim of this series in early modern and modern European history is to publish outstanding works of research, addressed to important themes across a wide geographical range, from southern and central Europe, to Scandinavia and Russia, from the time of the Renaissance to the present. As it develops, the series will comprise focused works of wide contextual range and intellectual ambition.
    [Show full text]
  • The Religious Frontier in Eastern Europe in the Twelfth Century
    Livonia, Rus’ and the Baltic Crusades in the Thirteenth Century East Central and Eastern Europe in the Middle Ages, 450–1450 General Editor Florin Curta Volume 29 The titles published in this series are listed at brill.com/ecee Livonia, Rus’ and the Baltic Crusades in the Thirteenth Century By Anti Selart Translated by Fiona Robb LEIDEN | BOSTON Originally published in German by Böhlau in 2007: Livland und die Rus’ im 13. Jahrhundert (ISBN: 978-3-412-16006-7). Cover illustration: The 12th-century enkolpion with an image of Virgin Mary was found in Viltina cemetery on the Saaremaa Island, western Estonia. The findings of this type enkolpions concentrate in the region of Kiev, the westernmost exemplar is known from the Gotland Island in the middle of the Baltic Sea. Archaeological collection of the Institute of History, Tallinn University (AI 3884: 2956). ©Photo by Tõnno Jonuks. This publication has been typeset in the multilingual ‘Brill’ typeface. With over 5,100 characters covering Latin, ipa, Greek, and Cyrillic, this typeface is especially suitable for use in the humanities. For more information, please see www.brill.com/brill-typeface. issn 1872-8103 isbn 978-90-04-28474-6 (hardback) isbn 978-90-04-28475-3 (e-book) Copyright 2015 by Koninklijke Brill NV, Leiden, The Netherlands. Koninklijke Brill NV incorporates the imprints Brill, Brill Hes & De Graaf, Brill Nijhoff, Brill Rodopi and Hotei Publishing All rights reserved. No part of this publication may be reproduced, translated, stored in a retrieval system, or transmitted in any form or by any means, electronic, mechanical, photocopying, recording or otherwise, without prior written permission from the publisher.
    [Show full text]
  • MARTEN SEPPEL Näljaabi Liivi- Ja Eestimaal 17. Sajandist 19. Sajandi Alguseni
    DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 15 DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 15 MARTEN SEPPEL Näljaabi Liivi- ja Eestimaal 17. sajandist 19. sajandi alguseni TARTU ÜLIKOOLI KIRJASTUS Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut, Tartu, Eesti Kaitsmisele lubatud TÜ filosoofiateaduskonna ajaloo ja arheoloogia instituudi nõukogu otsusega 6. maist 2008 Juhendajad: prof. Tiit Rosenberg Enn Tarvel Oponent: prof. dr. dr. h. c. Aleksander Loit (Stockholmi ülikool) Doktoritöö kaitsmine toimub 26. juunil 2008. a. kell 16.15 Tartu Ülikooli nõukogu saalis Tartus, Ülikooli 18. ISSN 1406–443X ISBN 978–9949–11–884–7 (trükis) ISBN 978–99490–11–885–4 (PDF) Autoriõigus Marten Seppel, 2008 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimus nr. 210 Võlgnen suure tänu kõigile oma juhendajatele, kes on mind toetanud alates esimesest proseminaritööst – prof. Mati Laurile, dr. Paul Warde’le ja prof. Tiit Rosenbergile. Eriline tänu kuulub aga Enn Tarvelile, kelle siirale poolehoiule, abile ja nõule olen saanud alati kindel olla. Samuti olen lõiganud suurt kasu pikkadest vestlustest dr. Enn Küngi, dr. Kersti Lusti ja dr. Jürgen Beyeriga. Kuna keskne osa tööst põhineb Tartu ja Riia arhiivimaterjalidel, siis ei saa jätta tänamata ka Maarja Kivi ja Katrin Kellot. Kõige suurem toetus on aga tulnud kahtlemata emalt ja isalt, kelle mõistva ja toetava suhtumiseta poleks kindlasti olnud mul võimalik kogu õpinguaja jooksul rahulikult ajaloouurimisele pühenduda. Väitekiri on valminud ETFi grandiprojekti nr 5710 raames. Tartus, 7. mail 2008 Marten Seppel
    [Show full text]
  • In the Shadows of Poland and Russia the Grand Duchy of Lithuania and Sweden in the European Crisis of the Mid-17Th Century
    ANDREJ KOTLJARCHUK In the Shadows of Poland and Russia The Grand Duchy of Lithuania and Sweden in the European Crisis of the mid-17th Century. SÖDERTÖRN DOCTORAL DISSERTATIONS 4 In the Shadows of Poland and Russia The Grand Duchy of Lithuania and Sweden in the European Crisis of the mid-17th Century Andrej Kotljarchuk Södertörns högskola 2006 Södertörns högskola S-141 89 Huddinge 2006 ISBN 91-89315-63-4 Södertörn Doctoral Dissertations: 4 ISSN 1652-7399 Södertörn Studies in History: 3 ISSN 1653-2147 Cover illustration: Map of the Grand Duchy of Lithuania. Fragment. Tomasz Makowski. Amsterdam. 1613. To the memory of the Minsk historical school liquidated during the Soviet Communistic terror of 1930-1940 Dr. Lean Babrovic Dr. Andrej Burdziejka Prof. Alaksandar Cvikievic Prof. Paval Charlampovic Prof. Zmicier Dauhiala Prof. Vasil Druzczyc Dr. Ihnat Dvarczanin Dr. Anton Hrynievic Prof. Usievalad Ihnatouski Dr. Mikalaj Kaspiarovic Dr. Vaclau Lastouski Dr. Mikalaj Laudanski Dr. Siarhiej Mialieszka Prof. Mikalaj Szczakacichin Dr. Alhierd Szlubski Dr. Chviedar Zabiella Contents List of maps ................................................................................................. vii List of figures.................................................................................................ix Abbreviations.................................................................................................xi Acknowledgements..................................................................................... xiii 1 Introduction ................................................................................................1
    [Show full text]
  • Tartu Ülikooli Üliõpilaskonna Teatmik
    \ TARTU ÜLIKOOLI ÜLIÕPILASKONNA TEATMIK ALBUM AODEMK VM UNIVERSnxnS mavENSis I 1889-1918 Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Arhiivide Peavalitsus Eesti NSV Riiklik Ajaloo Keskarhiiv Tartu Riiklik Ülikool TARTU ÜLIKOOLI ÜLIÕPILASKONNA TEATMIK ALBUM ACADEMICUM UN1VERS1TAT1S TARTUENSIS 1 1889-1918 Pühendatud Tartu Riikliku Ülikooli 350. aastapäevale Toimetanud R. Kleis Koostanud S. Kodasma, M. Loit S. Nõmmeots, V. Pütsep TARTU 198 6 Peatoimetaja Richard Kleis Koostajad; Shirley Kodasma Malle Loit (toimetaja) Salme Nommeots Valdek Pütsep| Kaanekujundaja Andrus Peegel Tehnilise toimetaja lobi Kassike СПРАВОЧНИК О СОСТАВЕ СТУДЕНЧЕСТВА ТАРТУСКОГО УНИВЕРСИТЕТА, L I889-I9I8 ГГ. Составители Сирлей К о д а о и а. Малле Д о й т, Салив H ы м м в о т о.1Валдек mice n.l • На эстонской языке. Главное архивное управление при Совете Министров 9ССР. ЭССР, 200Õ0I, г.Таллин. ул.Манеэжи, 4. Vastutav toimetaja 11. Loit. Paljundamisele antud 28.01.1986. Ю 01906. Formaat 60x84/8. Kirjutuspaber. Masinakiri. Rotaprint. Tingtrükipoognaid 30,69. Arrestu»poognaid 30,89. Trükipoognaid 33,0. trükiarv 1000. Tell. nr. 1269. Hind rbl. 4.60. Tellityd. TRÖ trükikoda. ENSV, 202400 Tartu, Päisoni t. 14. © Kesti NSV Arhiivide Peavalitsus, 1986 Saateks Album Academicum on üliõpilaste immatrikuleerimisraamatute põhjal koostatud teatme­ teos Tartu ülikooli kasvandikest. Esimene avaldati C.Kummeli poolt ülikooli taasavamise viiekümnendaks aastapäevaks. Väljaannet täiendati pidevalt.x 1889.a. ilmus A.Hasselblatti ja G.Otto koostatud Album.Academicum, mis sisaldab lühiandmeid 14-000 immatrikuleeritu koh­ ta aastatest 1802 - ТдвЭ."50 Album Academicum jätkab immatrikuleerimisraamatute publit­ seerimist sis-sekandest 25. september 1889 matriklinumbriga 14332 kuni 18. mai 1918 viima­ se matriklinumbriga 28988. Järgmine väljaanne on kavandatud aastate 1919 - 1944 kohta.
    [Show full text]
  • © Fred Puss, [email protected]. Uon, 27.04.2019 1
    23rd of April 1835 Estonian peasant surnames of English origin Fred Puss University of Tartu [email protected] 1 2 23rd of April 1835 Estonia until the 19th century • Tõnis First • Estonia conquered by crusaders 1227 • Jaan Sekkend – The Teutonic Order in the South (Livonia ~ Livland) • Madli Pig – Danish kingdom in the North (until 1346) • Triinu Little • Reformation 1520s ->Lutheran faith • Mart Bastard • Livonian War 1558-1583 – South Estonia under Poland (until 1629) • Leenu Skott – North Estonia Under Sweden • Great Northern War 1700-1721 – Estonia conquered by Russia in 1710 – German special regime (Lutheran church, German language) 3 4 18th Century Europe Estonia in the 19th century • German higher class (nobility, Estonia merchants, clergymen) • Estonian lower class (peasants, servants, factory workers) • Serfdom abolished in 1816 (North)-1819 (South) – Peasants became personally free – Land still owned by German landlords and state 5 6 © Fred Puss, [email protected]. UoN, 27.04.2019 1 Before general giving of Estonian peasants surnames • University of Tartu 1632 • Bynames (farm names), ancestral – Mostly Germans, a few Estonians names until 1860s (later Germanized) – Männiku Märt (Märt of Pine-forest- • National awakening since 1860s farm) • Farms bought, children educated – Juhani Jaani Madi (Juhan’s Jaan’s • Literacy rate one of the highest in Madi = Madi, son of Jaan, grandson Europe of Juhan) – 1840 – ca 64% (England ca 65%) • Few peasants freed from serfdom – 1897 – 95% (same in England; Italy with surname 48%, Russia 22%) – Germanized
    [Show full text]
  • Heiki Valk on the ORIGINS of CHURCHES AND
    99 Heiki Valk ON THE ORIGINS OF CHURCHES AND CHURCHYARDS IN SOUTHERN ESTONIA: THE EVIDENCE FROM EARLY GRAVE FINDS There is almost no written record of the formation of the network of rural churches in medieval Livonia. Although the Chronicle of Henry of Livonia provides information about the two earliest churches in its Latvian part,1 the origins of the rural parish churches in Estonia are unknown, except for information regarding the situation that existed around 1240 in the provinces2 of Harjumaa and Virumaa in northern Estonia.3 Written data about the earliest history of churches are fragmentary and vary in character, being limited to the first DOI: https://doi.org/10.12697/BJAH.2017.13.06 This research was supported by the Ministry of Education and Science: Scheme IUT-20-7. The author expresses his gratitude to Anu Kivirüüt (National Heritage Board) for reviewing the cremated bone fragments, to Maria Smirnova and Jaana Ratas for work with the illustrations and to Tõnno Jonuks for kind permission to publish photos of unpublished finds from Paistu churchyard from the excavations of 2016. Abbreviations: AI – Archaeological collections and archives of Archaeological Research Collection, University of Tallinn; ERM – Collections of Estonian National Museum; ÕES – Archaeological collections of the Learned Estonian Society (Gelehrte Estnische Gesellschaft), presently in the archaeological collections of the University of Tartu; SbGEG – Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft, Dorpat; TÜ – University of Tartu and its archaeological collections; TaM – Collections of former Tartumaa Museum (presently Estonian National Museum); TM – Collections of Tartu City Museum; VaM – Collections of Valga Museum; ViM – Collections of Viljandi Museum.
    [Show full text]