DOCSLIB.ORG

Tartu Ülikooli Üliõpilaskonna Teatmik

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Tartu Ülikooli Üliõpilaskonna Teatmik \ TARTU ÜLIKOOLI ÜLIÕPILASKONNA TEATMIK ALBUM AODEMK VM UNIVERSnxnS mavENSis I 1889-1918 Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Arhiivide Peavalitsus Eesti NSV Riiklik Ajaloo Keskarhiiv Tartu Riiklik Ülikool TARTU ÜLIKOOLI ÜLIÕPILASKONNA TEATMIK ALBUM ACADEMICUM UN1VERS1TAT1S TARTUENSIS 1 1889-1918 Pühendatud Tartu Riikliku Ülikooli 350. aastapäevale Toimetanud R. Kleis Koostanud S. Kodasma, M. Loit S. Nõmmeots, V. Pütsep TARTU 198 6 Peatoimetaja Richard Kleis Koostajad; Shirley Kodasma Malle Loit (toimetaja) Salme Nommeots Valdek Pütsep| Kaanekujundaja Andrus Peegel Tehnilise toimetaja lobi Kassike СПРАВОЧНИК О СОСТАВЕ СТУДЕНЧЕСТВА ТАРТУСКОГО УНИВЕРСИТЕТА, L I889-I9I8 ГГ. Составители Сирлей К о д а о и а. Малле Д о й т, Салив H ы м м в о т о.1Валдек mice n.l • На эстонской языке. Главное архивное управление при Совете Министров 9ССР. ЭССР, 200Õ0I, г.Таллин. ул.Манеэжи, 4. Vastutav toimetaja 11. Loit. Paljundamisele antud 28.01.1986. Ю 01906. Formaat 60x84/8. Kirjutuspaber. Masinakiri. Rotaprint. Tingtrükipoognaid 30,69. Arrestu»poognaid 30,89. Trükipoognaid 33,0. trükiarv 1000. Tell. nr. 1269. Hind rbl. 4.60. Tellityd. TRÖ trükikoda. ENSV, 202400 Tartu, Päisoni t. 14. © Kesti NSV Arhiivide Peavalitsus, 1986 Saateks Album Academicum on üliõpilaste immatrikuleerimisraamatute põhjal koostatud teatme­ teos Tartu ülikooli kasvandikest. Esimene avaldati C.Kummeli poolt ülikooli taasavamise viiekümnendaks aastapäevaks. Väljaannet täiendati pidevalt.x 1889.a. ilmus A.Hasselblatti ja G.Otto koostatud Album.Academicum, mis sisaldab lühiandmeid 14-000 immatrikuleeritu koh­ ta aastatest 1802 - ТдвЭ."50 Album Academicum jätkab immatrikuleerimisraamatute publit­ seerimist sis-sekandest 25. september 1889 matriklinumbriga 14332 kuni 18. mai 1918 viima­ se matriklinumbriga 28988. Järgmine väljaanne on kavandatud aastate 1919 - 1944 kohta. Teatmeteos avaldatakse eesti keeles. Andmete lühidus, sõnalühendid ja tingmärgid või­ maldavad kasutada teost ka eesti keelt mittevaldaval uurijal. Üliõpilaste biograafiliste andmete ja nimede kirjutamisviisi täpsustamiseks on kasutatud arhiividokumentidest veel üliõpilaste ja õppejõudude isiklikke toimikuid ja teatmeteoseid. Album Academicum'i põhiosa on esitatud matriklinumbrite järjekorras. Juurdelisatud alfabeetilises registris viidatakse matriklinumbrile, juurde on lisatud viited kasutatud arhiivitoimikutele ja teatmeteostele. Registris on märgitud teaduskond, kus üliõpilane õppis. Koostajad avaldavad tänu kõigile, kes aitasid kaasa biograafiliste andmete täpsusta­ misele ning teatavad, et arhiiv jätkab andmete kogumist Tartu üliõpilaste kohta. Kogutud andmed säilitatakse kartoteegis, mis loodi teose ettevalmistamise käigus ja mis sisaldab materjale rohkem, kui mahtus avaldatud raamatusse. Teadmiseks Album Academicum^ i kasutajatele 1. Igal leheküljel on märgitud immatrikuleerimise aasta ning semester» Aasta ja se­ mestri algus on märgitud ka alajaotisena teksti sees. 2. Matriklinumbrid on täielikult välja kirjutatud lehekülje alguses ja iga uue sa- jalise puhul. Muudel juhtudel on piirdutud kahe viimase numbriga nime ees. 3. Matriklinumbrile järgneb üliõpilase perekonna- ja eesnimi. Nimede muutmise korral antakse teised vormid sulgudes, samuti pseudonüümid. Isiklikes dokumentides esinevad ees­ nimed on täielikult toodud registris. Kokkulangevate perekonna- ja eesnimede puhul on an­ tud ka isanimi. 4. Sünniaeg on märgitud järgnevalt: kuupäev, kuu, aasta. Teadaolev surmaaeg märgi­ takse ainult aastaga. Aastaarvust on jäetud kirjutamata kaks esimest numbrit. Kasutatud on uut (Gregoriuse) kalendrit. 5. Sünnikohana praeguse Eesti NSV territooriumil on ära toodud maakond ja vald sünni- aegse administratiivjaotuse järgi, kubermangu ei märgita. Väljaspool Eesti NSV territoo­ riumi sündinutel on märgitud kubermang ja maakond. Maakonna ja valla asemel võib olla mõ­ ni teine haldusüksus vastavalt algdokumentidele. Kubermangulinnade ja teiste suuremate linnade einemisel matrikliraamatus kubermangu ei ole märgitud. Sama põhimõtet on järgi­ tud ka teatmeteoses. 6. Seisuslik päritolu on tähistatud tähega S ja numbritega rühmituste kohta, milli­ seid esines ametlikus statistikas kaheksa. x (Rummel, C.v.) Album academicum der kais« Universität Dorpat. Zur Jubelfeier ihres fünfzigjährigen Bestehens, am 12. Dec. 1852. 1) Dorpat 1852. gr. 4°. - 2) Berichtigte Ausgabe. Dorpat 1853. gr. 8°. - 3) (Berichtigt und fortgeführt - 1867) Dorpat 1867. gr. 8°. ** Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat. Bearbeitet von A.Hasselblatt und Dr. G.Otto. Dorpat, 1889. \ 3 Need on: S1 pärusaadlik 52 isikliku aadli ja ametniku pojad 53 vaimuliku poeg 54 kaupmehe ja aukodaniku pojad 55 väikekodaniku ja käsitöölise pojad 56 talupoeg 57 kasakas 58 väliamaalane Teistel juhtudel on ära toodud isa tegevusala. 7. Biograafilistes andmetes on märgitud koolid, mille lõpetamine eelnes ülikooli as­ tumisele. Teistes ülikoolides õppimise kohta on ära toodud ka teaduskond ja õpinguaastad. Tartu ülikoolis õppimise aja kohta märgitakse kõik teaduskonnad ja õppeaastad. Vabakuula­ jatel on märgitud teaduskond ja aasta sulgudes. Kui üliõpilane õppis pidevalt, siis on kasutatud märgina sidekriipsu, kui katkendlikult, siis on sidekriipsu asemel kolm punkti. Lahkumist diplomit omandamata tähendab tingmärk -, punkt märgib lõpetamist diplomiga. 8. Registris järgneb nimele matriklinumber. Viidetest on esikohal üliõpilase isikli­ ku toimiku number. Kuna fondi ja nimistu number on sel juhul kõigil üks ja sama, vasta­ valt 402 ja 1, siis need jäetakse ära. Sama fondi teiste nimistute ja teiste fondide pu­ hul on säilikute siffer esitatud kolme numbriga. Esimene tähistab fondi, teine nimistu ja kolmas säiliku numbrit. Mitme säiliku puhul on säiliku numbrid eraldatud üksteisest koma­ ga. Erinevate fondide šifrite vahel on kaldkriips. Teatmeteostele viitamiseks on need tä­ histatud numbritega, mis on võetud loetelust. Erinevate teoste numbrid on eraldatud kald­ kriipsuga. 9. Lisas on nende üliõpilaste alfabeetiline loend, kes astusid ülikooli enne 1889. aastat, edasiste õpingute ja lõpetamise kohta andmed aga puuduvad Album Academicum'i esi­ mesest väljaandest. 4 От редакции Альбум Академикум - справочник о воспитанниках Тартуского университета, составленный на основе матрикульных книг. Первый Альбум Академикум был опубликован в 1852 году в связи с 50-летним юбилеем уни­ верситета К.Руммелем. В 1889 году был опубликован Альбум Академикум, составленный А.Хас- сельблаттом и Г.Отто; он содержал краткие биографические данные о 14000 студентах за годы 1802 - 1889. Настоящий Альбум Академикум продолжит публикацию матрикульных книг, начиная с 25 сентября 1889 года с матрикульного номера Г4322 по 18 мая 1918 года, последний номер ?8988. Справочник публикуется на эстонском языке. Использование максимально кратких данных, сокращенных слов и условных знаков дают возможность применять его в работе и исследова­ телям, не владеющим эстонским языком. Для сбора фактографических данных и уточнения пра­ вописания имен латинским шрифтом, из архивных документов были использованы личные чела студентов, преподавателей и справочные издания. Основная часть Альбум Академикума составлена в порядке матрикульных номеров. В алфа­ витном указателе имеются ссылки на матрикульные номера, а также на номера личных дел сту­ дентов в фонде университета, на справочники, содержащие данные о конкретных лицах. В ука­ зателе указывается факультет, на котором числился данный студент. Составители справочника благодарят всех, кто помог уточнить биографические данные и извещают о том, что архив продолжает сбор биографических данных о студентах Тартуского университета. Собранные данные хранятся в картотеке, которая образовалась в ходе подготовки спра­ вочника и содержит значительно болний объем данных, чем помещено г справочнике. Памятка для пользователей справочника 1. На каждой странице проставлен год и семестр. Начало года и семестра отмечаются как подраздел в тексте. 2. Матрикульные номера полностью выписаны в начале страницы и в начале новой сотни. В последующих случаях ограничиваются только двумя последними цифрами перед Фамилией сту­ дента. J. За матрикульным номером следует фамилия и имя. Вариации имен даптся в скобках, в скобках же указываются псевдонимы. Все имена даются затем в указателе. Отчество указы­ вается только в случае совпадения фамилий и имен. 4. Время рождения - отмечается число, месяц, год. Дата смерти - только год, птги этом пишутся только две последние цифры. Даты даны по новому стилю. 5. Место рождения - на территории Эстонии приводятся уезд и волость по администра­ тивному делению того времени. Место рождения за границей Эстонии отмечается губернией и уездом. На месте уезда или волости может значится какая-либо другая единица администра­ тивного деления в соответствии с отметкой в документах. В матрикульных книгах губерния не приводится, если местом рождения отмечен губернский город или другие крупные города. Такой принцип соблюдается в справочнике. 2 5 6. Сословные происхождение отмечается по восьми разрядам, так как это деление было принято в официальной статистике. Разряд обозначается буквой s (сословие) и номером следующим образом5 S1 из потомственных дворян 52 из сыновей личных дворян и чиновников 53 из духовного звания 54 из сыновей почетных граждан и купцов 55 из сыновей мещан и цеховых 56 из крестьян 57 из казаков 58 из иностранных подданных В случае, отличающихся от приведенных, оговаривается род деятельности отца. 7. В биографических Данных отмечается школы, выдавшие аттестат об окончании. При уче­ бе в других высших учебных заведениях приводятся факультеты
Load more

Recommended publications
  • Lisa 2 Seletuskiri Määruse Eelnõule „Põhja-Sakala Valla
    Lisa 2 Seletuskiri määruse eelnõule „Põhja-Sakala valla 2020. aasta 1.lisaeelarve“ Põhja-Sakala valla 2020.a. eelarve võeti vastu Põhja-Sakala Vallavolikogu 27.02.2020 määrusega nr 100 „Põhja-Sakala valla 2020. aasta eelarve“. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 26 lõike 1 ja „Põhja-Sakala eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord“ § 9 kohaselt võib eelarveaasta jooksul muuta eelarvet lisaeelarvega (vastu võetud 27.09.2018 nr 51). Vastavalt § 9 lõige 6 lisaeelarve eelnõud arutatakse vähemalt ühel volikogu istungil ühel lugemisel ning lõikes 9 Lisaeelarvet ei pea koostama, kui: 1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata; 2) väljaminekud vähenevad ja see ei ole tingitud sissetulekute vähenemisest; 3) sissetulekud vähenevad ja samas summas vähenevad ka väljaminekud; 4) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra. Eelarve tulude muudatused Valla eelarve põhitegevustulude maht suureneb kokku 316 722 eurot s.o 2,3%. Eelarve tulud vähenevad Tulude vähenemine on tingitud COVID 19 piirangutest (keelatud olid kõik kogunemisega seotud tegevused). Füüsilise isiku tulumaksu laekumise vähenemist on planeeritud 185 520 eurot s.o 3 % tulenevalt COVID 19 viirusest tekkinud eriolukorrast ja töötute arvu kasvust. Kaupade ja teenuste müük väheneb 176 027 eurot s.o 11,4%. Tulud vähenevad 393 766 eurot järgnevalt: -393 766 300000 Tulumaks füüsilise isiku tulult Põhitegevuse -185 520 tulud Omatulude eelarve -185
    [Show full text]
  • Viljandi Maakonna Jahindusnõukogu 09.07.2018 Koosoleku Protokoll
    VILJANDI MAAKONNA JAHINDUSNÕUKOGU 09.07.2018 KOOSOLEKU PROTOKOLL Viljandi 09.07.2018 24.07.2018 nr 13-15/18/40 Algus kell 10.00, lõpp kell 12.35 Juhatas: Ena Poltimäe Protokollis: Mihkel Pastik Võtsid osa: Elor Ilmet, Olavi Udam, Peeter Lääne, Priit Vahtramäe, Tõnu Vreimann, Veljo Kask, Viljar Türner Jahindusnõukogu koosolek on otsustusvõimeline, sest kohal on kõik liikmed. PÄEVAKORD: 1. Keskkonnaametile ettepaneku tegemine karu küttimise korraldamiseks 2018/2019 jahiaastal Arutati Keskkonnaagentuuri eluslooduse seire osakonna poolt koostatud 2018aasta Ulukiseire aruandes esitatud pruunkaru küttimispõhimõtteid. LEPITI KOKKU: Edastada Keskkonnaametile ettepanek, et Viljandi maakonnas kütitakse kolm pruunkaru. Karu võib küttida kõikidest Viljandi maakonna jahipiirkondadest välja arvatud Tääksi ja Holstre ning Eesti lõunapiiriga piirnevates jahipiirkondades. Kuni 30.septembrini võib igast jahipiirkonnast küttida kaks pruunkaru. Alates 1. oktoobrist võivad kogu maakonna realiseerimata küttimismahtu kasutada kõik jahipiirkonnad, kaasaarvatud juba pruunkaru küttinud jahipiirkonnad. Karujahi koordinaator Viljandi maakonnas on Priit Vahtramäe, telefon 5204243, alates teisest tabatud karust tuleb tema juures kõik jahid eelnevalt registreerida. 2. Põdra küttimismahu ja –struktuuri kehtestamine jahipiirkondade kaupa 2018/2019 jahiaastaks Arutati Keskkonnaagentuuri eluslooduse seire osakonna poolt koostatud 2018 aasta Ulukiseire aruandes esitatud põdra küttimispõhimõtteid LEPITI KOKKU: Kehtestada põtrade arvukuse vähendamise eesmärgil maakondlik
    [Show full text]
  • Updated Action Plan Received on 25 July 2013
    Annex I (embedded document) - Updated Action Plan received on 25 July 2013 ETTEVÕTETE loetelu, kes tegelevad kuivatamisega omatarbeks seisuga 3.07.2013 1 3 4 Käitleja Käitleja nimi või Käitleja tegevuskoht Maakond ettevõtte Kuivati ärinimi 01455 1 Uno Madissoon FIE Lähtse küla, Kiili vald, 13914, Harjumaa Harjumaa 01819 1 Priit Pari FIE Harku vald/Saue vald, 76914 Harjumaa Harjumaa 01984 1 Mindrello Grupp OÜ Ruila küla, Kernu vald, 76302 Harjumaa Harjumaa 01985 1 Salura talu OÜ Sõmeru küla, Kose vald, 75115 Harjumaa Harjumaa 02093 1 Pandermäe talu Saula küla, Kose vald, 75101 Harjumaa Harjumaa 02094 1 Urmas Reiniku Jõgila taluSaula küla, Kose vald, 75101 Harjumaa Harjumaa 02207 1 Habaja TK OÜ Habaja küla, Kõue vald, 75002 Harjumaa Harjumaa 02235 1 Kose Agro AS Ahisilla küla, Kose vald, 75101 Harjumaa Harjumaa 02358 1 Valdereks OÜ Rava küla, Kõue vald, 75019 Harjumaa Harjumaa 00449 1 Suurekivi OÜ Kiiu alevik, Kuusalu vald, 74604, Harjumaa Harjumaa 01073 1 Ferax Haiba AS Haiba küla, Kernu vald, 76301, Harjumaa Harjumaa 01443 2 Elle Kivistik Kiigi talu FIE Liiva küla, Kose vald, 75101, Harjumaa Harjumaa 01456 1 Vello Madissoon FIE Nabala tee 41, Kiili vald, 13914, Harjumaa Harjumaa 01867 1 Kahala Suurtalu UÜ Kahala küla, Kuusalu vald, 74602 Harjumaa Harjumaa 00777 1 Pihlaka Farm OÜ Peetri küla, Rae vald, 75301 Harjumaa Harjumaa 01877 1 Valingu Mõis AS Valingu küla, Saue vald, 76615 Harjumaa Harjumaa 03070 1 Elmar Mättik FIE Rooküla küla, Anija vald, 74404 Harjumaa Harjumaa 01235 1 Arne Kokla Tõnise talu FIEUndama küla, Pühalepa vald, 92311,
    [Show full text]
  • Hüvasti, Karksi Vald! Mina Tänan! Foto: Tiia Kukk 2014
    • Karksi valla infoleht • Nr 10 (255) november 2017 • Hüvasti, Karksi vald! Mina tänan! Foto: Tiia Kukk 2014. aastal, päev enne mu nimepäeva, oskasime. valis Karksi vallavolikogu mind Karksi Suur tänu ka teile, vallavalitsuse vallavanemaks. Mis mind ametis ole- ametnikud, allasutuste juhid ja töötajad. ku ajal ees ootab, võisin ainult aimata. Teie kõigi igapäevane töö oli oluliseks Täieliku pildi saamiseks kulus julgelt panuseks Karksi valla elu kujundamisel üle aasta. Kolm aastat ja viis kuud val- ja arendamisel ning saab olema sama lavanema ametis oli huvitav, haarav, kaalukas ka Mulgi vallas. Karksi valda võimalusterohke ning täis väljakutseid. kahjuks enam ei ole, kuid ärgem laskem Siinkohal tänan IRLi, Keskerakonna ja pead norgu – ikka selg sirgu, pea püsti Reformierakonna koalitsiooni, kes sel- ning julgete, tarkade ja mõistlike otsus- lise võimaluse mulle andsid. Neli aastat tega üha edasi! Olge ikka ausad enda saime Karksi valla eluolu kujundada ja ja teiste vastu, hoidke oma häid suhteid ajaloolisi otsuseid vastu võtta. Tänan lähedaste, sõprade ja kolleegidega. Ai- ka volikogu opositsiooni konstruktiivse täh teile kõigile! koostöö eest. Julgen öelda, et tegime Taimo Tugi kõik, mis suutsime ja nii targalt, kui Tulekul on jõululaat ja X jõulukuuskede kaunistamise konkurss! Jõulukuu teisel laupäeval, 9. detsembril püsti korraldame kultuurikeskuse siseruumi- • Hinnatakse töö üldmuljet, materja- des traditsioonilise käsitöömeistrite jõu- li kasutust, kompositsiooni, teostust, lulaada. Ikka selleks, et päkapikkudel ja ideed, originaalsust jõuluvanal oleks mugav kinke varuda ja • Elektri kasutamise soovist andke tea- viia kokku tootja ning tarbija. da registreerudes Vallavanem Taimo Tugi eemaldab vallamaja hoonelt Karksi valla sildi. Ootame müüjaid, ostjaid ja vaheta- • Tööd alustatakse kell 10, lõpetatakse jaid. Kauplemine toimub kell 9.00– kell 12.
    [Show full text]
  • Mulgi Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH)
    Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) 06.01.2020 Planeerimisprotsessi korraldaja: Mulgi Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee 2019-2020 2 Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Alkranel OÜ Sisukord 1. Üldist ....................................................................................................................................... 4 2. KSH objekt, ulatus ja eesmärk ................................................................................................ 4 3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga ................................................. 5 3.1 Planeeringuala asukoht ja paiknemine ............................................................................. 5 3.2 Looduskeskkond............................................................................................................... 5 3.2.1 Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad ............................................................ 5 3.2.2 Pinnavesi (veekogud) ................................................................................................ 8 3.2.3 Väärtuslikud maastikud ............................................................................................ 8 3.2.4 Rohevõrgustik ........................................................................................................... 9 3.2.5 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused
    [Show full text]
  • Muinsuskaitse Aastaraamat 2010
    MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT MÕISA-AASTA / TARTU MÄNGUASJAMUUSEUMI TEATRIMAJA / PÄRNU VALLIKÄÄR / LINNAMILJÖÖ / AMANDUS ADAMSONI SUVEATELJEE / HAAPSALU PROMENAAD / TAPEETIDE RESTAUREERIMINE / AJALOOLISED LINNAMAASTIKUD ARHITEKTUUR MARGISARJADEL / RINGVAADE AIN MULDMAA Toimetajad: KAIS MATTEUS, LIINA JÄNES Keeletoimetaja: EPP VÄLI Tõlkija: EPP AARELEID Kujundaja: TUULI AULE Väljaandjad: MUINSUSKAITSEAMET, TALLINNA KULTUURIVÄÄRTUSTE AMET, EESTI KUNSTIAKADEEMIA MUINSUSKAITSE JA RESTAUREERIMISE OSAKOND Trükk: TALLINNA RAAMATUTRÜKIKOJA OÜ Toetas: EESTI KULTUURKAPITAL Kolleegium: BORIS DUBOVIK, KALEV UUSTALU, ILME MÄESALU, LILIAN HANSAR, LEELE VÄLJA, HILKKA HIIOP, JUHAN KILUMETS, MART KESKKÜLA Esikaanel Kõltsu mõis. Foto Martin Siplane Laupa mõis. Foto Martin Siplane 5 Tartu mänguasjamuuseumi uks. Foto Egle Tamm 35 Puurmani mõisa tapeet. Foto Kadri Kallaste 65 Tatari asumi õhufoto. Foto Peeter Säre 75 Kihelkonna kiriku orel. Foto Alexander Eckert 83 Märjamaa Maarja kirik, torni vaade lõunast pärast põlemist. Foto Armin Tuulse, 1943. Tartu Ülikooli kunstiajalooline fotokogu 97 Bath, Ühendkuningriigid. Foto Dennis Rodwell 103 Tallinna linnamüür Oleviste tornist vaadelduna. Foto Liina Jänes 113 ISSN 2228-0766 2011 SISUKORD AJAGA SILMITSI. Anton Pärn 2 MILJÖÖ VANA HEA LINNamajapiDAMINE. KOMMUNAAL- MÕISA-AASTA majaNDUSE MÄLESTUSMÄRKIDEST TALLINNAS ja Kiltsi MÕISA PEAHOONE ja TIIBHOONETE MUjalgi. Oliver Orro 76 REstaUREERIMINE. Nele Rohtla 6 KURESSAARE SalvkaEVUD. Mihkel Koppel 82 LAUPA MÕISAKOOL. Jaan Jõgi 10 PUURMANI MÕISA PEAHOONE REstaUREERIMINE. UURINGUD Sille Raidvere 14 LINNAST MUINSUSKAITSEALAKS. LINNAEHITUSLIKE KÕLTSU MÕIS. Artur Ümar, Jüri Irik 18 STRUKTUURIDE MUUTUSED EESTI VÄIKELINNADES. ALATSKIVI MÕIS. Külli Must 22 Lilian Hansar 84 REstaUREERIMISTÖÖD VIHULA MÕISAS: EESTI AJALOOLISED ORELID EI OLE ENAM TERRA PEAHOONE, AIT ja tall-TÕLLAKUUR. Mart Keskküla, INCOGNITA. Külli Erikson, Alexander Eckert 89 Kaarel Truu 25 17. sajaNDI LISANDUSI KESKAEGSE RISTI KIRIKU VIIMASED KÜMMEKOND AASTAT MOOSTE MÕISAS. EHITUSLOOLE.
    [Show full text]
  • Download This PDF File
    SOCIETY. INTEGRATION. EDUCATION Proceedings of the International Scientific Conference. Volume V, May 22th -23th, 2020. 795-807 THE DEVELOPMENT OF TOWN-SHIELDS’ PLANNING IN BISHOPRICS OF LIVONIA DURING THE 13TH–14TH CENTURIES Silvija Ozola Riga Technical University, Latvia Abstract. Traditions of the Christianity centres’ formation can be found in Jerusalem’s oldest part where instead of domestic inhabitants’ dwellings the second king of Israel (around 1005 BC–965 BC) David built his residence on a top of the Temple Mount surrounded by deep valleys. His fortress – the City of David protected from the north side by inhabitants’ stone buildings on a slope was an unassailable public and spiritual centre that northwards extended up to the Ophel used for the governance. David’s son, king of Israel (around 970–931 BC) Solomon extended the fortified urban area where Templum Solomonis was built. In Livonia, Bishop Albrecht obtained spacious areas, where he established bishoprics and towns. At foothills, residential building of inhabitants like shields guarded Bishop’s residence. The town- shield was the Dorpat Bishopric’s centre Dorpat and the Ösel–Wiek Bishopric’s centre Haapsalu. The town of Hasenpoth in the Bishopric of Courland (1234–1583) was established at subjugated lands inhabited by the Cours: each of bishopric's urban structures intended to Bishop and the Canonical Chapter was placed separately in their own village. The main subject of research: the town-shields’ planning in Livonia. Research problem: the development of town-shields’ planning at bishoprics in Livonia during the 13th and 14th century have been studied insufficiently. Historians in Latvia often do not take into account studies of urban planning specialists on historical urban planning.
    [Show full text]
  • HARJUMAA-RAPLAMAA Kohila Karstivaldkond Kose, Kohila Esikaanel: Paekna Allikajarv Loitub Iimbruskonna Karstiallikate Ja Salajogede Veest
    HARJUMAA-RAPLAMAA Kohila karstivaldkond Kose, Kohila Esikaanel: Paekna allikajarv loitub iimbruskonna karstiallikate ja salajogede veest. T. Tanavsuufolo. Esikaaoe sisekiiljel ulal: Uks Aandu karslioru kurisutest. P. Hiibnerifoto. Esikaane sisekiiljel all: Tuhala Noiakaev - tuhandete loodusesoprade imetlusobjekt. U. Veskefoto (aprill, 1982). Ulal: Suurvesi Nabala karstialal Angerja Joel 1967. aastal, enne joe suunamist Pirita jokke. H. Vciljalagafolokogu. All: Kuivajoe salajoe kurisu. Tagaplaanil olev maapealne sang naitab veetaset suurvee ajal. A. Miidelifolo (7. 08. 1962). MTU Pakri Looduskeskus LOODUSMALESTISED 22 HARJUMAA-RAPLAMAA Kohila karstivaldkond Kose, Kohila Koostaja: H. Kink Toimetaja: A. Raukas Ulal: Tammiku loocluskailsealal asuvast Silmaallikast valjub Nomme salajogi. M. Kangru folo. All: Mollu allikatest Nabala karstialal tuleb paevavalgele Lutsa salajogi. E. Pin-use folo. Teaduste Akadeemia Kirjastus Tallinn 2011 I Kaanekujundus: Aarne Mesikapp Keeletoimetaja: Irja Parnapuu Sisukord Sissejuhatus 5 1. Karsti uurimisest. ,,Eesti (irglooduse raamat" 7 2. Labi aastatuhandete 9 3. Loodus 11 3.1. Geoloogiajapinnavormid 11 3.2. Randrahnud 11 3.3. Karst ja allikad 12 3.4. Joedjajarved 14 3.5. Sood 15 4. Kaitsealad 17 5. Loodusmatka rajad 20 6. Ohutegurid karstialadel 22 7. Muuseumide teave 23 8. Nimekirjad, kaardid 24 8.1. Loodusmalestised 24 8.2. Haljastuobjektid 26 8.3. Kultuuriobjektid 27 8.4. Loodusmatka rajad 29 Kirjandus 30 © Teaduste Akadeemia Kirjastus ISSN 1406-3026 ISBN 978-9985-50-417-8 Sissejuhatus Valjaandes tutvustatakse Harju lavamaa Kohila karstivaldkonna loodus- malestisi, eriti siin leiduvaid arvukaid karstivorme. Teavet esitatakse ka tahele- panu vaarivate vee- ja haljastuobjektide ning kultuurimalestiste kohta. Kasu- tatud on Ulo Heinsalu koostatud ,,Eesti urglooduse raamatu" IV (Harjumaa) ja VI (Raplamaa) koite andmeid. Seni on sarjas ,,Loodusmalestised" aastail 1997-2010 ilmunud kaks- kiimmend triikist: 1.
    [Show full text]
  • Mõisakoole Külastavad Kummitused
    MÕISAKOOLID: Eesti mõisahoonetes õpib ligi saja kooli jagu lapsi MÕisakoole külastavad kummitused Olmemured varjutavad vanaaja romantikat MALLE PAJULA Mõisahoonetes Lääne-Virumaa Järvamaa Viljandimaa Lääne-Virumaa Vaekla kool Koeru kk Kirivere pk tegutsevad Triigi lak Albu pk Kõpu pk Palmse algkooli lapsed õpivad mõi­ Viru-Jaagupi pk Kabala pk Kärstna pk üldhariduskoolid Vasta pk Karinu pk Raudna pk sa valitsejamajas, lõunastavad vil­ Simuna pk Koigi pk Pärsti pk jakuivatis, peavad aktusi härraste­ Pöidla pk Laupa pk Suislepa pk Salla pk Lehtse pk Lahmuse eik majas ja käivad õunaraksus mõi- Lasila pk Peetri pk saaias. Nende igapäevateed ristu­ Muuga pk Purdi pk Kulina ak Roosna-Alliku pk Pärnumaa vad vanas mõisapargis. Kadrila lak Sargvere pk Tõstamaa kk Vohnia lak Väätsa pk Pootsi pk Kooli sisenejaid võtab vastu va­ Porkuni kool Vaoak Tihemetsa pk na, hägune esikupeegel ning köe­ 110-17 Aaspere pk Vodja ak kooli □ 5_g kooli Kiltsi pk Väinjärve ak tud ahjude hõng. Õpilaste lemmik- O 2-4 kooli Võrumaa paigaks ongi kiiktooli ja kummi­ ak-algkool, pk-põhikool, lak-lasteaed-algkool, Jõgevamaa Ruusmäe pk l . i V puuga kaminaruum. ”Siin on nii eik-eriinternaatkool Vana-Antsla ak Harjumaa Raplamaa Tartumaa Puurmanni kk mõnus vahetunni ajal istuda, sest Läänemaa Anija ak Rabivere pk Kuuste pk Valgamaa kamin põleb kogu aeg,” räägib esi­ Järve pk Sipa pk Meeri eik Uuemõisa ak mese klassi õpilane Lee Väärsi. Vääna ak Kuusiku lak Kammeri eik Tuudi ak Aakre lak Ruila pk Käru pk Kaagvere eik Vatla pk Hummuli pk Härmi pk Vigala pk Kaagjärve pk Pikavere pk Põlvamaa Ida-Virumaa Hiiumaa Kuigatsi kool Mõisaaeda õunaraksu Vasalemma pk Palupera pk Kosejõe kool Ahja kk Illuka pk Suuremõisa pk Mooste pk Maidla pk Pestu pk iTnm ”Poisid lippavad sügiseti jälle vana Arula waldorfkool Allikas: maakondade haridus- ja muinsuskaitse osakonnad Eeli Polli viljapuuaia vahet,” tuletab mate­ maatikaõpetaja Hiie Purju vagura­ kui suur majakarp või kombinaat- dest.
    [Show full text]
  • Kilingi-Nõmme Mõisaküla Abja-Paluoja Ruhja
    YX " YX YX YX Kutja Jutuse Kõrgeoja Piiga YX Rakitse" YX Suitsuküla Vanausse 35 A !( B C A YX B C 36 VÕISTE Suursoo Matsita YX Pati " Pujo Hõbemäe Maru ! YX Peedi Määraste Liplapi Uulu-Surju YX YX Uue-Kariste Vabamatsi ! Kalda Sigaste Tõõtsimõisa YX(Metsaküla) (Metsaküla) Ulli YX ! YX YX ! (Metsamõisa) ! YX Peraküla Puka YX Soometsa! Kurmi Ristiküla Toosi Tõlla! YX Hendrikmõisa Vaksali ! Vana-Kariste HALLISTEYX Sigaste YX ! Pornuse " YXKooli Lodja (as) Sirge YX KikepõhjaYX Vana-Kariste YXSaapaküla YX Kaubi Pikla ! LobinakülaYX Lodja raba Pändi Abja (Sääsekõrve) " !( Lodja (as) Voltveti YX YX Pati YX Pändi Väljaküla Muku !Marana Rängle YX Välja Tahkuranna YX Lodja Käbiküla (Pudruküla) Kulla ! YX Sarja YX ! Tõitoja " Voltveti Neitsiküla ! KILINGI-NÕMME " Pornuse YXUuejõe-Võidu Lodja Kariste YX ! ! Napsu" YX Kaubi ! Piirumi ! Kõveri ! Allikukivi !( Villemi(Vana-Kariste as) YX Lepiku YX YXSurtsi Rinnaku YX YX ! Kuksi YX Vanamõisa ! Räägu TIHEMETSA SamblaYX Vanamõisa Päigiste H " uma i Küpsi " u YX YX H laste jõg " (Sõnni) m Rinnaku YX ! (VOLTVETI, Sangaste YX Veskimäe ! Võidu Napsu a Veski Münniku YX Veelikse Kille laste jõgi YX Kurgoja Saarde " ASUVERE) ! (Vanamõisa) Pöögle YX Punapargi ! YX YX Kurgoja Kallaste YX YX ! Muhu Uuejõe YX Veneküla Mustla ABJA-PALUOJA YX Puujala Veski (Varese) YX " YX(Soometsa) Kandla (Kilingi) Riitsaare Sukapolli Põlde YX YX Suitsumatsi YX YX 1 YX 1 1 Kamara " (Abja as) 1 Kilingi ! Sukaärma Kallaste Palgimetsa (Pässaste) Palu ! Y YX Tümpsi Rannametsa! XVaheliku (Varese) RehemaaYX Abjaku ! Laiksaare Saarde krkms
    [Show full text]
  • Isikliku Sõltuvuse Piirid Ja Tunnused
    TARTU ÜLIKOOL EESTI AJALOO ÕPPETOOL Katrin Kello ISIKLIKU SÕLTUVUSE PIIRID JA TUNNUSED 18. SAJANDI LIIVI- JA EESTIMAAL päruskuuluvuse teket või muutumist käsitlevate kohtuotsuste põhjal MAGISTRITÖÖ Juhendaja : dotsent Mati Laur TARTU 2003 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 Kirjandus 7 Allikad 9 1. KONTEKSTIST 19 1.1. Pärussõltuvuse presumptsioon 19 1.2. Pärisorja üldised tunnused 20 1.2.1. Teokohustus ja pärisorjana kohtlemine 21 1.2.2. Päritolu ja tegevusala 25 1.3. Seadused 33 1.3.1. Eestimaa rüütliõigus 34 1.3.2. Liivimaa maapolitseikorraldus 34 1.3.3. Täiendavad otsused ja korraldused 36 1.3.4. Rooma õigus 37 2. KUULUVUSE KÜSIMUS 39 2.1. Esimene lähtekoht: päritolu 39 2.1.1. Päritud kuuluvus 39 2.1.2. “Võõraste” kinnistamine 40 2.1.3. Vallas-, vaes- ja kasulapsed 44 2.2. Teine lähtekoht: suur näljaaeg 1695 −−−1697 47 2.3. Aegumine ja igamine ning riigi huvid 50 2.3.1. Omandiõigus ja revisjoni tähendus 51 2.3.2. Peremeeste ja sulasrahva erinevus 54 2.4. Müümine ja pantimine 57 2.5. Vabanemisvõimalused 58 3. STAATUSE KÜSIMUS 65 3.1. Riigi huvid 65 3.1.1. Adramaarevisjonid 65 3.1.2. 1750ndate pärisorjastamisaktsioon Eestimaal 68 3.1.3. Pearahasüsteem 70 3.2. Staatuse tuvastamine kohtus 72 3.2.1. Aktiivne sajandilõpp: ajendid 73 3.2.2. Vabaduse aegumise küsimus 80 3.2.3. Vabaduse loovutamise küsimus 85 3.2.4. Erinevad presumptsioonid 89 3.3. Õigus ja retoorika 92 3.4. Kokkuvõtteks: orjus ja vabadus 97 KOKKUVÕTE 104 3 ALLIKAD JA KIRJANDUS 107 LISA 1: TÖÖS VIIDATUD OTSUSED JA TOIMIKUD 117 LISA 2: TÄHTSAMAD SEADUSED 121 1.
    [Show full text]
  • STUDIA BALTICA SERIE I I:1 E Ditor: a Nu Mai K Õll
    STUDIA BALTICA SERIE I I:1 E ditor: A nu Mai K õll Cultivating the Rural Citizen Modernity, Agrarianism and Citizenship in Late Tsarist Estonia Johan Eellend Stockholm University ©Johan Eellend, Stockholm 2007 ISSN 1652-7399 ISBN (978-91-89315-75-4) Cover: Erik Hagbard Couchér Printed in Sweden by Intellecta, Stockholm 2007 Distributor: Södertörns högskola, Biblioteket, S-14189 Huddinge Fanny & Maja Contents Acknowledgements.........................................................................................ix 1. Introduction ............................................................................................... 11 Theoretical Framework ...............................................................................................15 2. Agrarianism............................................................................................... 31 A Note on Earlier Studies of Agrarianism...................................................................33 Agrarianism as Ideology .............................................................................................36 The Mechanisms of History ........................................................................................37 The Peasant and the Land .........................................................................................39 Peasant Democracy....................................................................................................42 Organizing Society ......................................................................................................44
    [Show full text]