NR 3 (3), Aprill 2018

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

NR 3 (3), Aprill 2018 NR 3 (3) APRILL 2018 Volikogul veerand aastast läbitud ja VALLAVANEMA VEERG vajalikud otsused tehtud Vaatega tulevikku Mustvee vallavalitsuse määrusega on vastu võetud Mustvee valla Valla edukaks toimimiseks ja mise poolelt eelarvet raamidesse paneb paika kogukonna õigused arengukava ja eelarvestrateegia koostamise kord ning vallavanema käsk- valla elanike tõrgeteta teeninda- pannud finantsistidele ja valla ja kohustused. Ettepanekuid ja kirjaga kinnitatud arengukava koostamise suunamiseks juhtkomisjon. miseks peavad volikogu ja vallava- arendusnõunikule. Tänu nende täiendusi saab esitada kuni 1. mai- Arengu planeerimine, eesmärkide ja tegevuskava paikapanek on iga litsus langetama vajalikud otsused tulemuslikule tööle sai volikogu ni. Plaanis on kogukonna statuut organisatsiooni peamiseks ülesandeks. On üsna tavapärane, et sageli õigeaegselt. Volikogu istungite eelarve juba veebruaris vastu võt- vastu võtta maikuu volikogus. takerdutakse igapäevategevustes detailidesse, mis mingil moel ei toeta päevakorda kokku pannes on sel- ta. Olen seda meelt, et selle aasta Hea meel on selle üle, et meie seatud eesmärke. Läbimõeldud, kohalikke ressursse arvestav arengu- liselt püütud ka toimida. Hea meel eelarve on nn.“õppimise eelarve“. vallas leidub aktiivseid noori, kes kava aitab meil liikuda õiges suunas, annab selge sõnumi partneritele, on tõdeda, et töö komisjonides ja Me peame arvestama asjaoluga, on nõus noortevolikogu vormis rahastajatele ja valla inimestele. vallavalitsuses käib täiskäigul. See et oleme täiesti uues situatsioonis, kaasa lööma valla arendamises. Viie omavalitsuse liitumisel tekkinud suurvalla erinevate valdkondade nähtub volikogu istungi päevakor- kus me ei oska kõiki ettetulevaid Mustvee valla noortevolikogu planeerimisel tuleb lähtuda uuest mastaabist ja muutustest riigis ter- ras olevate määruste ja otsuste tegevusi ja nendega seotud kulu- tegutsemise kord kinnitati voliko- vikuna. Näiteks, senised maakonnad on maavalitsuste kadumise järel eelnõude rohkusest. sid ette näha. Ei ole ükski eelarve gus ühehäälselt. Volikogusse on kaotamas identiteeti, arvestama peab sellega, et omavalitsuste vahel on Annan siinkohal omapoolsete raiutud kivisse, volikogu saab kindlasti vaja sisendeid ka noorte tekkimas uus koostööruum, riigi keskvalitsuse ja ametkondade prioritee- kommentaaridega ülevaate voliko- AIVAR SAARELA, seda alati üle vaadata ja vajalikke pilgu läbi. Istungil olnud noored did regionaalarengu kavandamisel on muutumas. Aruka planeerimise gu istungitel olnud olulisematest Vallavolikogu esimees muudatusi teha. lubasid, et püüavad edaspidi aluseks kiiresti muutuvas keskkonnas on tarvis hankida adekvaatset infot teemadest ja vastuvõetud otsus- Eelarvega on väga tihedalt seo- osaleda vallavolikogu istungitel planeeritavatest ümberkorraldustest riigi tasandil ja sellest lähtuvalt test. Keda huvitavad detailsemalt sellelt kohalt tagasi astuda. Uueks tud laenud. Laenude teenindami- ja tuua volikogu istungitele omalt teha läbimõeldud arenguotsuseid kohapeal. Arengukava koostamine ei arutusel olnud teemad ja otsused, revisjonikomisjoni esimeheks valiti seks kuluvad summad on eelarves poolt teemasid, mis vajavad la- saa olla kunagi lühiajaline, sest seatud/suurte eesmärkide saavutamine saab infot volikogu istungite ja Ülle Rosin ja aseesimeheks Aleksei arvestatava mahuga. Seepärast oli hendamist. Kindlasti on loodav vajab aega ja ressursse. komisjonide koosolekute protokol- Männiste. mõistlik enne ühinemist võetud noortevolikogu kasvulava, kust Mustvee valla arengukava ja eelarvestrateegia koostamine toimub lidest ja istungite videosalvestus- Kinnitasime uued korrad vallas laenud üle vaadata ja need kon- tuleb vääriline vahetus tänastele paralleelselt. Tuleviku tegevusi kavandades peame arvestama mitte test (istungite videosalvestamine tegutsevatele ühendustele ning solideerida, rahvakeeles öeldes, volikogu liikmetele ja vallajuh- ainult sellega palju see maksma läheb, vaid millised mõjud ühe või algas alates k.a. veebruarikuu huvihariduse ja noorsootöö toetus- laenud liita ühte portfelli. Samuti tidele. teise tegevusega kaasnevad. Toome lihtsa näite veemajandusest. Seades istungist). Samuti võib minuga te andmiseks, samuti garanteeris vajasid ülevaatamist laenude täht- Kui vaatame Mustvee valla eel- arengukavas eesmärgiks kvaliteetse vee tagamise meie inimestele, pea- alati ühendust võtta ja küsida volikogu Kasepää ja Saare piir- ajad. Kindlasti tingis mõningate arvet, tundub see päris suurena. me arvestama mitte ainult suurte investeeringutega, vaid ka veehinna otse. Kontakteeruda võib igal konna ühisvee ja -kanalisatsiooni laenude tähtaegade muutmise Väikestes valdades olime harjunud tõusuga. Koos kvaliteetse vee tagamisega peame välja arendama ka ajal, nii vastuvõtu aegadel, kui ka väljaehitamise tulevaste etappide vajaduse asjaolu, et ühe ühinenud eelarvetega vahemikus 1-2 miljo- heitveesüsteemid ning arvestama nendegi investeeringutega ja teenuse vastuvõtuvälisel ajal. Kindlasti on projektide omaosaluse. piirkonna laenuportfell ületas pä- nit, nüüd korraga eelarve maht ca hinnaga. Eelnevast näeme, et muudatused ühes valdkonnas mõjutavad nõus selgitusi andma ja asjade üle Veebruarikuu vaieldamatult ris suurelt lubatud piiri (lubatud 7,5 milj. eurot. Korraga 4-5 korda teisi valdkondi, ettevõtteid, üksikinimesi. Või võtame näiteks kergteede arutlema ka teised volikogu liik- olulisimad teemad olid Mustvee piir 60% eelarve mahust). Kunagi suurenenud eelarvemahtude juu- rajamise. Esmalt peame tegema suured kulutused teede rajamiseks aga med. Istungite protokollid, vastu valla sümbolite: vapi ja lipu ka- ei tohiks unustada, laenu võib res ei tohi hetkekski unustada, et arvestama peab ka sellega, et neid teid on vaja hooldada ja remontida, võetud otsused ja määrused ning vandite kinnitamine, valla 2018. võtta siis, kui suudetakse laenu meil on vaja katta kõigi 5 ühine- mis tähendab, et eelarvestrateegia koostamisel tuleb samuti silmas salvestused, samuti vastuvõtuajad aasta eelarve II lugemine ja eelarve ka teenindada e. tagasi maksta. nud piirkonna kulud ja kohustu- pidada tulevikus tehtavaid kulutusi. ja kontaktid leiab Mustvee valla vastuvõtmine, varasemate laenude Liitmise tulemusena tekkis mitme sed. Samas peab raha jätkuma ka Arukaks planeerimiseks peame omama piisavalt infot meie valla eri- kodulehelt: http://mustveevald. konsolideerimine. väikese laenuportfelli asemele üks ühinemislepingu lisas kinnitatud nevate valdkondade kohta. Täna on meil olemas analüüsid haridusvõrgu kovtp.ee/vallavolikogu Valla tervikliku arengu seisuko- ja suurem. Suurema koguse pealt ühinenud piirkondade poolt pla- ja ühistranspordi kohta. Neid baasandmeid saame kasutada valdkonna Jaanuarikuu istungi olulisimad halt oli väga oluline otsus Mustvee oli võimalik väiksema laenuintres- neeritud investeeringuteks. tuleviku kavandamisel. Teame, et haridusvaldkonnas on muudatuste teemad ja otsused olid seotud valla arengukava ja eelarvestra- si näol saada soodustust. Siinkohal peame väga hoolikalt elluviimine väga keeruline. Meie koolivõrgu korrastamiseks on tarvis nii eelarve I lugemisega, vallavalit- teegia koostamise algatamine. Märtsikuu volikogu istungi mõtlema, kuidas oleks mõistlikum investeeringuid kui ka meie inimeste (lapsevanemad, lapsed, õpetajad, suse struktuuri täiendamise, uue Praegu kehtivad küll ühinenud olulisemad teemad olid Mustvee kasutada meie kõigi ühist raha. volikogu liikmed) toetust kavanda- revisjonikomisjoni esimehe ja valdades vastu võetud arenguka- ja Tiheda lasteaedade liitmine Otsuseid langetades peame kõik tavatele muudatustele. Selleks, et aseesimehe valimisega. vad ja eelarvestrateegiad, kuid uue Mustvee lasteaiaks, kogukonna suhtuma valla ressurssidesse vas- meie inimesed oskaksid otsustada, Kui lõpeb aasta, lõpeb ka ma- valla terviklikuks arendamiseks on statuudi I lugemine ja Mustvee tutustundlikult. Tänasel päeval ei mis meie valla rahvale tulevikus jandusaasta ja eelarve. Uus aasta vaja siiski uut valla arengukava valla noortevolikogu tegutsemise piisa valdkondlikust lähenemisest, muudatustega paremaks läheb, on toob kaasa vajaduse uue eelarve ja eelarvestrateegiat. Edaspidi korra kinnitamine. tarvis on näha tervikpilti. Kui vaja, vaja läbi viia asjalikke arutelusid, järele. Seekord oli uue aastaga saab kindlasti algatatud ka uus Ühinemisprotsessi käigus val- peame loobuma sisseharjunud informeerida kogu elanikkonda, kaasnev vajadus uue eelarve järele üldplaneering. mis valla haridusanalüüs, milles tööviisidest ja töökorraldustest või anda ausat ja õiget infot. eriline. Täiesti uus situatsioon: Arengukava, eelarvestrateegia oli mitmeid soovitusi, milliseid peame neid isegi reformima. Loo- Arengukava koostamise käigus uuest aastast hakkas toimetama ja üldplaneering on valla arenguks haridusvaldkonna muudatusi mulikult ei saa see kõik juhtuda on planeeritud erinevaid töövorme: uus ühinenud vald, millel polnud ja toimimiseks vajalikud pikemas oleks vaja ühinenud vallas ellu üle öö. Vaja on läbi viia analüüsid koosolekuid, infopäevi, seminare, alguses isegi oma pangakontot. perspektiivis, kuid detailsemas viia. Lasteasutuste ümberkorral- ja leida kõige optimaalsemad la- ajurünnakuid. Püüame kaasata kõiki Valla toimimahakkamisega kaas- plaanis on oluline aasta alguses damise järel on võimalik lasteaeda hendused. On ju vana tõde, raha huvilisi, kes soovivad valla arenguka- nesid kohe kulud, vaja oli maksta paika saada valla käesoleva aasta tõhusamalt juhtida ja ressursse jätkub sellel, kes majandab arukalt va koostamisel kaasa lüüa. Meie vald arved. Ruttu-ruttu oli vaja uut eelarve (valla tulud-kulud).
Recommended publications
  • Saare Valla Arengukava 2013-2025
    KINNITATUD Saare Vallavolikogu 27.veebruari 2013 määrusega nr 2 SAARE VALLA ARENGUKAVA 2013-2025 Saare valla tegevuskava 2013-2017 Kääpa 2012 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1.Saare valla territoorium ja rahvastik ....................................................................................... 4 1.1.Saare valla asukoht .............................................................................................................. 4 1.2.Ajalooline ülevaade .............................................................................................................. 4 1.3.Rahvastik .............................................................................................................................. 6 1.4.Valla juhtimine ..................................................................................................................... 7 1.4.1. Saare valla asutused ......................................................................................................... 7 2.Saare valla hetkeolukorra analüüs ......................................................................................... 10 2.1 Majandus ............................................................................................................................ 10 2.1.1.Ettevõtlus ja tööhõive ...................................................................................................... 10 2.1.2 Turism .............................................................................................................................
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • A Synopsis of Estonian Myriapod Fauna
    A peer-reviewed open-access journal ZooKeys 793: 63–96 (2018) A synopsis of Estonian myriapod fauna... 63 doi: 10.3897/zookeys.793.28050 CHECKLIST http://zookeys.pensoft.net Launched to accelerate biodiversity research A synopsis of Estonian myriapod fauna (Myriapoda: Chilopoda, Diplopoda, Symphyla and Pauropoda) Kaarel Sammet1, Mari Ivask2, Olavi Kurina1 1 Institute of Agricultural and Environmental Sciences, Estonian University of Life Sciences, Kreutzwaldi st 5D, 51006 Tartu, Estonia 2 Tallinn University of Technology, Tartu College, Puiestee 78, 51008 Tartu, Estonia Corresponding author: Kaarel Sammet ([email protected]) Academic editor: Nesrine Akkari | Received 28 June 2018 | Accepted 17 September 2018 | Published 29 October 2018 http://zoobank.org/0D7B2412-5585-4AEA-81D4-1854A4415128 Citation: Sammet K, Ivask M, Kurina O (2018) A synopsis of Estonian myriapod fauna (Myriapoda: Chilopoda, Diplopoda, Symphyla and Pauropoda). ZooKeys 793: 63–96. https://doi.org/10.3897/zookeys.793.28050 Abstract The data on Estonian Myriapoda are scattered in various publications and there has been no overview of the fauna up to the present. A critical summary of the previous information on Estonian Myriapoda is given, supplemented by new records and distribution maps. Altogether, 5784 specimens from 276 col- lecting sites were studied. To the hitherto recorded 14 centipede species are added Lithobius melanops, L. microps, Geophilus carpophagus, G. flavus, Strigamia transsilvanica and Stenotaenia linearis, a probably introduced species. Of the 27 published Estonian millipede species, the data on two species proved er- roneous, and two new species were recorded (Craspedosoma raulinsii and Cylindroiulus britannicus). Two previously recorded millipede species – Brachyiulus pusillus and Mastigophorophyllon saxonicum – were not found in the recent samples, the latter may have become more rare or extinct.
    [Show full text]
  • Vabariigi Valitsuse 25. Oktoobri 1993. A. Määruse Nr. 328 Osaline Muutmine
    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT I 1995, 33, 439 Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 1993. a. määruse nr. 328 osaline muutmine Vastu võetud 10.03.1995 nr 108 Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada muudatused, mis tehakse Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri1993. a. määrusega nr. 328 (RT I 1993, 70, 999) kinnitatud«Riigi omandusse jääva vara nimekirjas» Keskkonnaministeeriumi halduses olevavara osas (juurde lisatud). Peaminister Andres TARAND Minister Liia Hänni Riigisekretär Ülo KAEVATS Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 10. märtsi 1995. a. määrusega nr. 108 Vabariigi Valitsuse25. oktoobri 1993. a. määrusega nr. 328 kinnitatud «Riigiomandusse jääva vara nimekirjas» tehtavad muudatused Keskkonnaministeeriumi halduses oleva vara loetelu 1) täiendada punkti 20 järgmise tekstiga: Harju Metsaamet: Aegviidu metskond (Nikerjärve vahtkonna kordon, Nelijärve vahtkonna kordon,Lavassaare vahtkonna kordon, Telliskivi vahtkonna kordon, Kosenõmme vahtkonnakordon) – Harjumaa, Aegviidu vald, («Pearu» kordon, Niimsoni vahtkonnakordon, Kuusiku vahtkonna kordon, Lambamäe vahtkonna kordon) – Harjumaa,Anija vald, (Pala vahtkonna kordon, Sika vahtkonna kordon, Olevi vahtkonnakordon) – Harjumaa, Kuusalu vald Anija metskond («Viru-3» elamu, «Viru-4» elamu, Ülejõe kordon) – Harjumaa,Anija vald, Ülejõe küla, (Verioja vahtkonna kordon, Maapaju vahtkonnakordon «Mikuska») – Harjumaa, Anija vald, Vikipalu tee, (Maapaju kordon,Pärnassaare vahtkonna kordon, Kõrve vahtkonna kordon) – Harjumaa, Anija vald Koitjärve metskond (Leppsilla
    [Show full text]
  • (Edaspidi Hankija) Kutsub Teid Osalema Alla Riigihanke Piirmäära Hankel „Mustvee Valla Kohalike Teede Talihooldus“
    Mustvee Vallavalitsus (edaspidi hankija) kutsub Teid osalema alla riigihanke piirmäära hankel „Mustvee valla kohalike teede talihooldus“ 1. Hankelepingu ese 1.1 Hankelepingu esemeks on lumetõrjetööde teostamine Mustvee valla kohalikel teedel ja platsidel järgmistes teeninduspiirkondades: 1.2 Saare teeninduspiirkond: 1.2.1 Kääpa piirkond: Halliku, Koseveski, Ruskavere, Odivere, Kääpa, Nautrasi, Kiisli, Pällu külad; 1.2.2 Voore piirkond: Vanassaare, Saarjärve, Putu, Levala, Kallivere, Jaama, Veia, Tuulavere, Tarakvere, Maardla külad. Kontakt ja info [email protected] 1.3 Kasepää teeninduspiirkond: Kaasiku, Kasepää, Kükita, Metsaküla, Nõmme, Omedu, Raja ja Tiheda külad. Kontakt ja info [email protected] 1.4 Avinurme teeninduspiirkond: 1.4.1 Avinurme alevik: aleviku tänavad ja platsid; 1.4.2 Avinurme piirkond: Paadenurme, Maetsma, Vadi, Tammessare, Änniksaare külad; 1.4.3 Ulvi piirkond: Ulvi, Kõrvemetsa, Adraku, Laekannu, Kaevussaare, Kõveriku ja Võtikvere külad. Kontakt ja info [email protected] 2. Hanke lühikirjeldus. 2.1 Pakkuja on kohustatud teostama lumetõrjet piirkonna kohalikel teedel ja platsidel. Riigimaanteede ning majapidamiste parkimisplatside, hoovide jms puhastamine ei kuulu käesoleva hankega tellitavate tööde hulka. Objektide nimekirjaga saab tutvuda kontaktisikute juures või majandusspetsialist Kalev Karu juures, e-post [email protected]. 2.2 Töö mõõtühikuks on töö tund. Töö piirkonda jõudmise ega piirkonnast lahkumise aega ei arvestata lumetõrje arvestuse sisse. 2.3 Tööde täitmise tähtaeg on 2018/2019 talveperiood. Sõlmitud lepingut on vastastikkusel nõusolekul võimalik pikendada 2019/2020 ja 2020/2021 talveperioodidele lumetõrjetööde teostamiseks. Sõlmitud lepingu hinnapakkumust on võimalik järgneva tööperioodi eel üle vaadata 15% ulatuses, kui selleks ilmnevad põhjendatud objektiivsed põhjused (kulumaterjalide kallinemine jne). 2.4 Iga pakkuja võib vastava lumetõrje tehnika olemasolul esitada pakkumuse 2-le punktis 1 nimetatud piirkonnale.
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Maarja- Magdaleena Kihelkonna KOOLID Läbi Nelja Sajandi
    Maarja- Magdaleena kihelkonna KOOLID läbi nelja sajandi 2010 1 Eessõna Mõte, koostada kogumik Maarja-Magdaleena kihelkonna koolide ajaloost, tekkis mõned aastad tagasi. Tegutsema innustas 2009. aastal maakonnas ilmunud raamat "Haridustöötajad Kalevipoja tegude maalt". Oli teada, et tänase J. V. Veski nim Maarja Põhikooli juured ulatuvad peaaegu nelja sajandi tagusesse aega. Palju vajalikku tööd oli eelnevalt tehtud proua Ene Soodla poolt, kelle diplomitöö käsitles meie kihelkonna koolide ajalugu XVIII-XIX sajandil. Püüdsime kirja panna koolielu XX sajandil, keskendudes eelkõige vilistlaste ja endiste õpetajate mälestuste ja elulugude kogumisele. Kasutasime ka Sõnumilehes varem ilmunud teemakohaseid artikleid Kogumik, mis sündis suuresti tänu minu hea õpetaja ja kolleegi Endla Sepp´a ihu ja hingega osutatud abile, on valmis. Mitte vähema energia ja töökusega toetas mind minu teine hea õpetaja ja kolleeg Juhan Pihelo. Suur ja südamlik tänu mõlemale! Usun, et kogumik aitab nii mõnelgi oma suguvõsa juurteni jõuda ja elustab meis koolimälestusi. Suur tänu abikäe eest teile: Endla Sepp, Juhan Pihelo, Ariana Mikiver-Rooba, Egle Haossar, Laili Aunap ja paljud teised. Merle Haossar Maarja-Magdaleena, 2010 2 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................1 Maarja-Magdaleena kihelkonna ajaloost .......................................................................6 Lisa 1 Maarja-Magdaleena koguduse õpetajad........................................................15
    [Show full text]
  • Saare Valla Soojusmajanduse Arengukava Aastateks 2017-2027
    Saare valla soojusmajanduse arengukava aastateks 2017-2027 KINNITATUD Leo Rummel Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 Kutsetunnistus 111963 Saare vald 18.11.2016 Energex Energy Experts OÜ Reg. kood 14060193 Tel: +372 5345 0636 E-post: [email protected] SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................................6 1. PIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS................................................................................7 1.1. Geograafiline asetus........................................................................................................7 1.2. Demograafiline olukord..................................................................................................8 1.3. Sotsiaalmajanduslik olukord ja areng............................................................................11 1.3.1. Tööealised inimesed...............................................................................................11 1.3.2. Palgatöötajad..........................................................................................................12 1.3.3. Töötus....................................................................................................................12 1.4. Elamumajanduse olukord ja areng................................................................................12 1.5. Vaba ettevõtluse olukord ja areng..................................................................................12 1.6. Soojusmajanduse olukord..............................................................................................13
    [Show full text]
  • Kodavere Kannel Web.Pdf
    MONUMENTA ESTONIAE ANTIQUAE VANA KANNEL EESTI REGILAULUD ESTONUM CARMINA POPULARIA XI 1 EESTI KIRJANDUSMUUSEUM EESTI RAHVALUULE ARHIIV MONUMENTA ESTONIAE ANTIQUAE I VANA KANNEL CARMINA POPULARIA XI TARTU 2014 2 EESTI KIRJANDUSMUUSEUM EESTI RAHVALUULE ARHIIV VANA KANNEL XI KODAVERE REGILAULUD KOOSTAJAD LIINA SAARLO, EDNA TUVI TARTU 2014 3 Avaldatud tekstid pärinevad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi, Eesti Kee- le Instituudi eesti murrete ja soome-ugri keelte arhiivi ning Tartu Ülikooli eesti murrete ja sugulaskeelte arhiivi kogudest. Toimetajad: Janika Oras, Kristi Salve Keeletoimetajad: Janika Oras, Kadri Tamm Toimetaja assistent: Annika Kupits Küljendus: Maris Kuperjanov (tekstid), Siret Roots (illustratsioonid) Kaas: Paul Luhtein Raamatu ettevalmistamist ja väljaandmist on toetanud Eesti Haridus- ja Teadusminis tee- rium (Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi sihtfi nantsee ri ta vad tea dusteemad SF0032470s03, SF0030180s08; institutsionaalne uurimistoetus IUT22-4; riiklikud program- mid „Eesti keel ja rahvuslik mälu“, „Eesti keel ja kul tuuri mälu“); Eesti Kultuuriministeerium (Eesti kirjanduse toetusprogramm, Peipsi veere kultuuriprogramm); Eesti Teadusfond (grandid 2158, 2743); Eesti Kultuurkapital. Autoriõigused: autorid (sissejuhatused, registrid) AS Regio (kaart) EKM Teaduskirjastus ISBN 978-9949-490-95-0 ISSN 1406-2267 4 SAATESÕNA „Vana Kannel“ (Monumenta Estoniae Antiquae I: Estonum Carmina Popularia) on regilaulude teaduslik sariväljaanne, mille iga osa sisaldab ühe (resp. kahe) kihelkonna kõiki temaatilis-tüpoloogiliselt korraldatud regilaule. Väljaande algatas eesti rahvusli- ku ärkamise suurkuju dr Jakob Hurt, kes jõudis ise koostada kaks esimest osa: „Vana Kannel“ I, 1875–1886 (Põlva kihelkonna laulud) ja VK II, 1884–1886 (Kolga-Jaani). Nüüdseks on ilmunud veel: VK III, 1938 (Kuusalu); VK IV, 1941 (Karksi); VK V, 1985 (Mustjala); VK VI: 1 ja VK VI: 2, 1989 (Haljala); VK VII: 1, 1997 ja VK VII: 2, 2003 (Kihnu); VK VIII, 1999 (Jõhvi ja Iisaku); VK IX, 2009 (Lüganuse); VK X, 2012 (Paide ja Anna).
    [Show full text]
  • Liiklusloenduse Tulemused 2007. Aastal
    Liiklusloenduse tulemused 2007. aastal AS Teede Tehnokeskus 2008 MAANTEEAMET Tallinn 2008 AS TEEDE TEHNOKESKUS PMS GRUPP & LIIKLUSUURINGUD JA TEEILMAJAAMAD LIIKLUSLOENDUSE TULEMUSED 2007. AASTAL Tööde teostajad: Tiit Kaal, PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Osakonna juhataja Veiko Tikas PMS-grupi peaspetsialist Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Egon Horg, PMS-grupi peaspetsialist Luule Kaal Osakonna juhataja Tallinn 2008 Liiklusloendus 2007 aastal SISUKORD SISSEJUHATUS ……………………………………………………………………..….. 3 LÜHENDITE SELGITUSED ……………………………………………………...…..… 5 MAJANDUS 2007. aastal …...………………………………………...………………... 6 Mootorikütus ………………………………………………………………………. 8 Sõidukid ja juhiload ……………………………………………………………….. 9 ILMASTIK 2007. aastal …..…………………………………………………………..…. 12 Õhutemperatuur ............................................................................................. 12 Sademed ........................................................................................................ 13 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS ….…………………………………..… 14 Pikaajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 14 Lühiajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 15 LOENDUSSEADMETE JA VOOLIKUTE PAIGALDUSSKEEMIDE VÕRDLUS ….. 17 Liiklusloendurite võrdlus …………………………………………………………. 17 Voolikute paigaldusskeemi võrdlus ……………………………………………... 20 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks ……………………….... 22 LIIKLUSLOENDUS 2007. aastal …..………………………………………………..…. 24 Liiklussagedus püsiloenduspunktides …………………………………..…..... 24 Liiklussagedus põhimaanteedel ……………………………………………….
    [Show full text]
  • NR 3 (3), Märts 2020
    NR 3 (24) MÄRTS 2020 Mustvee vald tunnustas EV 102. aastapäeva puhul tublisid tegijaid * Aasta tegu 2019 tiitli sai Eesti I seebihoki- turniir Avinurmes Mustvee valla teenetemärgiga tunnustati järgmisi isikuid: * Zinaida Palk – Kultuuriseltsi Pritšudje asutaja ja pikaaegne juht, Peipsiäärse kultuuriajaloo koguja ja tutvustaja ning erinevate ürituste korraldaja. * Natalja Tumanova – MTÜ Logovest asutaja ja juht, tegeleb ajaloo ja kultuuri säilitamisega Peipsi ääres, et hoida elus vene kultuuri, traditsioone ja elulaadi ning selle tutvustamist. * Eveli Tooming – ettevõtja ja turismiedendaja. Loonud Eesti suurima puidukaubamaja Avinurme Puidu- ait, mis tegeleb kohaliku puidust käsitöö traditsioonide säilitamisega ja tutvustamisega. Eveli panus kogukonna arengusse on märkimisväärne, ta on üks Avinurme sä- deinimestest. * Mustvee valla aukodaniku nimetus anti Eenok Haamerile. Eenok Haamer on väärikas ja pikaajaline kirikutege- lane Mustvee vallas. Lisaks aktiivsele koguduse tööle ja kultuuritraditsioonide hoidmisele on ta uurinud eesti rahvausundit, panustanud õppejõuna usuteaduse insti- tuudis ja loonud 1992. aastal Tartu teoloogia akadeemia. FOTOD: AIVE TAMM FOTOD: GEORG KÕRRE Avinurme naiskoor – 30 7. märtsil toimus Avinurme Muide, koori kava sai ülivõrdes paladele juurde solist Madis Külalistele olid kaetud kenad kelleta me nii väärikat juubelit Avinurme Suveteatri liikmed ja kultuurikeskuses Avinurme nais- kiidusõnu enamikult tagasisidet Sügis, perebänd Mölder ning lauad ja saal oli ehitud retro- pidada poleks saanud ja kõi- poisid Möldrite perebändist – koori meeleolukas ja meeldejääv andnud inimestelt! Kui proovis muidugi meie armas kontsert- hõngulisesse pidurüüsse ning kidele endistele ja praegustele ilma teie kaasalöömiseta poleks juubelipidu! Seekordse reper- läks nii mõnigi laul veel vahetult meister Lilian Pärtna! Lauludele ega juubilaride endi pealt silmi naiskoori liikmetele, kes meiega pidu olnud see, mis ta teiega tuaari valiku tegid kooriliikmed enne esinemist veidi konarlikult, vahepaladeks esinesid Avinurme saanud.
    [Show full text]
  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
    [Show full text]