Oktoober 2020

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Oktoober 2020 NR 9 (30) OKTOOBER 2020 Mustvee vallas on septembrikuust VALLAVANEMA VEERG Mustvee vald saab oktoobris Kahjuks seab sellel aastal kurja kolmeseks. Kolm aastat ei ole viiruse levik tegemistele piire ametis uus piirkonnapolitseinik pikk aeg ja ühise oma valla ja takistab ühist tähtpäevade tunde tekkimine on visa tulema. tähistamist. Liigseid riske kartes Samas räägitakse riigi tasandil oleme jätnud ära õpetajate päeva Stefani Korman juba järgmise haldusreformi ühise tähistamise ja eakate peo. võimalusest ja meelitatakse Valla sünnipäevapidu ka ei tule, omavalitsusi lisaraha pakkudes Alates septembrikuust aitab tuvastada, ennetada ja lahenda- aga sünnipäeva tähistada võiks jällegi suuremaks liituma. Kui Mustvee valla elanikke politsei da piirkonnas elanike turvalisust ikka. Traditsiooniks on saamas vallad väga suureks liidetakse, pädevuses olevate probleemide mõjutavaid probleeme ning valla sünnipäeva ja hõimupäe- siis hakkab tekkima küsimus, kas lahendamisel piirkonnapolitsei- selleks olen ma oma piirkonna va ühine tähistamine matkaga kohalik omavalitsus on ikka oma nik Stefani Korman. inimestele töö ajal alati olemas mööda Mustvee-Avinurme raud- ja kohalik või hoopis võõras ja Enam kui neli aastat tagasi ning minuga saab ühendust võtta teetammi, matka korraldavad kauge. On suur väljakutse, kui- politseiperega liitunud Stefani numbritel 504 2016 ja 776 8406 tublid inimesed Piilsi külaseltsist. das mitme liidetud omavalitsuse Korman on oma karjääri jooksul või tulles eelnevalt kokku leppi- Raudteel on ruumi vahemaa kogukondade vahel ühtsustun- keskendunud peamiselt kogu- des Mustvee piirivalvekordonisse hoidmiseks. net tekitada. konnaga seotud murekohtadele. kohapeale aadressile Pihkva 2b, Matkal näeme! Mustvee vallas on kogukonda- Jõgevamaa korrakaitsjana alus- Mustvee linn. AIvar LAINJÄrv, de esindajateks loodud kogukon- tas ta 2016. aastal esmalt noor- Kiire abivajaduse korral, kui vallavanem nakogud. Hiljuti korraldasime soopolitseinikuna ning liikus aja on oht elule või tervisele, tuleb kogukonnakogude esindajate jooksul erinevate piirkondade aga helistada 112,“ selgitas ja vallaametnike ühise seminari probleeme lahates ning abivaja- Korman. valla arengukava teemal. Taga- jaid aidates noorte murekohtade Pikemas perspektiivis soovib siside seminari kohta on olnud juurest täiskasvanud abivajaja- uus piirkonnapolitseinik teis- positiivne ja kindlasti jätkame teni ning täna on ta juba enam te turvalisusküsimuste kõrval järgmisel aastal sarnaste koh- kui kuu jagu olnud Mustvee valla tõsta kogukonna teadlikkust tumiste korraldamist. Arvan, piirkonnapolitseinik. ka vägivalla teemadel ja seda et kaks korda aastas on paras „Mustvee valla territoorium eeskätt eakate vastase vägivalla sagedus. Piirkondades peetakse ei ole minu jaoks sugugi mitte vaates. „On väga oluline, et kõik ka rahvakoosolekuid oma valla uus piirkond. Tean selle kandi inimesed mõistaks, et vägivald ei asjade arutamiseks. Seega on olustikku ja eripära ning kuigi ole peresisene asi. Iga inimese meie rahvas aktiivne ja soovib seni on mu kogemused piirdu- kohus on abivajajat aidata, sest valla asjade arutamisel kaasa nud ses paigas pigem noortega, tihti pole abivajaja vägivalla all rääkida. Küllap suudame koos siis septembrikuust alates olen kannatanuna valmis seda esi- ka omavalla tunnet kasvatada Mustvee valla piirkonnapolitsei- mest sammu ise astuma. Parim, ja valla sünnipäevi järjest enam nikuna keskendunud peamiselt mis meist igaüks saab teha, on ühtsema perena tähistada. täiskasvanud inimestele ning abivajajat märgata, kuulata ja nende abistamisele,“ kirjeldas pakkuda abi kohe kui vägivaldne piirkonnapolitseinik Stefani käitumine on ilmnenud, samuti Korman. kindlasti teavitada sellest polit- Ta lisas, et selle lühikese aja seid, sest möödas on ajad, kus oli jooksul on ta tutvunud oma piir- levinud arusaam justkui vägivald konna ja siin elavate inimestega oleks rangelt vaid peresisene kohalike usaldus, et nad julgeks landumisel on kasuks nii tema ning talle on selgeks saanud, et asi,“ julgustab vastne Mustvee КолонКа волостного ja tahaks minuga murede ja küsi- vene keele oskus kui ka suur Mustvee vald on üldiselt rahulik valla piirkonnapolitseinik mär- muste tekkides ühendust võtta,“ tahe politseid kogukonnale lä- старейшины ja turvaline piirkond. „Siinne kama ja sekkuma. julgeb Stefani unistada. hendada. „Mu eesmärk on luua kogukond on väga kokkuhoidev Ta usub, et kogukonda su- ja hoida usalduslikke suhteid, ja mul oleks au ajapikku võita Волости Муствеэ в октябре ные собрания для обсуждения исполнится три года. Три года – дел своей волости. Наши люди небольшой срок, и общее пони- активны и хотят участвовать в мание того, что это наша волость, обсуждении вопросов, касаю- приходит не сразу. В то же вре- щихся волости. Мы непременно С сентября в волости Муствеэ – новый мя на государственном уровне сможем вместе усилить чувство уже обсуждаются возможности принадлежности к совей во- следующей административной лости и отмечать дни рождения участковый полицейский Стефани Корман реформы, и местные самоуправ- волости все более сплоченной ления подталкивают, предлагая семьей. К сожалению, распро- С сентября участковый по- он. Я знаю ситуацию и особен- Она верит, что при интеграции осведомленность сообщества дополнительные деньги, снова странение злого вируса устанав- лицейский Стефани Корман по- ности этой местности, и, хотя до в сообщество ей пойдут на поль- о темах насилия, и, в первую объединяться в более крупные ливает в этом году ограничения могает жителям волости Муствеэ сих пор мой опыт работы в этом зу как знание русского языка, так очередь, насилия в отношении образования. В случае создания и препятствует совместному решать проблемы, относящиеся к регионе ограничивался скорее и твердое желание приблизить пожилых людей. «Очень важно, в процессе объединения очень празднованию торжеств. Опа- компетенции полиции. молодежью, с сентября я являюсь полицию к сообществу. «Моя чтобы все люди понимали, что больших волостей встает вопрос, саясь чрезмерных рисков, мы Стефани Корман, вступившая участковым полицейским во- цель – создать и поддерживать насилие – это не внутрисемейное является ли самоуправление отменили совместное празднова- в ряды сотрудников полиции бо- лости Муствеэ и уделяю особое доверительные отношения, вы- дело. Каждый обязан оказать по- своим и местным или скорее ние дня учителя и праздник для лее четырех лет назад, на протя- внимание взрослому населению являть, предотвращать и решать мощь нуждающемуся, поскольку чужим и далеким. Как сформи- пожилых людей. Празднование жении всей своей карьеры была и оказании ему помощи», – рас- проблемы, влияющие на безопас- нуждающийся, являясь жертвой ровать чувство единства между дня рождения волости тоже не в основном сосредоточена на сказала участковый полицейский ность жителей этого региона. насилия, часто не готов предпри- сообществами нескольких объ- состоится, но день рождения все проблемах сообщества. Являясь Стефани Корман. Поэтому я всегда доступна для нять сам этот первый шаг. Луч- единенных волостей – большая же можно отметить. Становится сотрудником правоохранитель- Она добавила, что за это ко- людей своего региона в рабочее шее, что может сделать каждый проблема. В волости Муствеэ традицией отмечать день рожде- ных органов Йыгеваского уезда, роткое время она познакомилась время, и со мной можно свя- из нас, – это заметить, выслушать созданы общественные советы, ния волости и день родственных она впервые вступила в долж- со своим регионом и проживаю- заться по телефонам 5042016 и предложить помощь нуждаю- представляющие сообщества. народов вместе, совершая пеший ность в качестве полицейского щими в нем людьми, и поняла, и 776 8406 или, придя по пред- щемуся сразу после выявления Недавно мы организовали со- поход по железнодорожной дам- по делам молодёжи в 2016 году что волость Муствеэ в целом варительной договоренности в насильственного действия. Не- вместный семинар для предста- бе Муствеэ-Авинурме, который и со временем, работая над про- – спокойный и безопасный ре- Пограничный кордон Муствеэ пременно уведомите об этом вителей общественных советов организуют активные члены блемами разных регионов и по- гион. «Сообщество здесь очень по адресу Pihkva 2b, г. Муствеэ. полицию, поскольку прошли и должностных лиц волости на сельского общества Пийлси. могая нуждающимся, перешла от дружное, и для меня было бы Однако, если вам нужна срочная времена, когда широко бытовало тему плана развития волости. На железной дороге – много вопросов молодежи к оказанию честью завоевать со временем помощь – в случае угрозы вашей мнение, что якобы насилие – это Отзывы о семинаре были поло- места для сохранения дистанции. помощи взрослым, и на данный доверие местных жителей, что- жизни и здоровью, звоните по сугубо внутрисемейное дело», жительными, и мы обязательно Встретимся в походе! момент она уже более месяца ра- бы они осмеливались и хотели номеру 112», – пояснила Корман. – призывает новый участковый продолжим проводить подобные ботает участковым полицейским обращаться ко мне в случае В долгосрочной перспективе полицейский волости Мустсвеэ встречи в следующем году. Я Айвар ЛайнярВ волости Муствеэ. появления каких-либо проблем новый участковый полицейский замечать и вмешиваться. думаю, что два раза в год – до- волостной старейшина «Территория волости Муствеэ или вопросов», – осмеливается хочет наряду с решением других статочная частота. В регионах – отнюдь не новый для меня рай- мечтать Стефани. вопросов безопасности повысить также проводятся обществен- 2 Mustvee Valla TEATAJA Nr 9 (30) Oktoober 2020 Kükita, Tiheda ja
Recommended publications
  • Minorities and Majorities in Estonia: Problems of Integration at the Threshold of the Eu
    MINORITIES AND MAJORITIES IN ESTONIA: PROBLEMS OF INTEGRATION AT THE THRESHOLD OF THE EU FLENSBURG, GERMANY AND AABENRAA DENMARK 22 to 25 MAY 1998 ECMI Report #2 March 1999 Contents Preface 3 The Map of Estonia 4 Ethnic Composition of the Estonian Population as of 1 January 1998 4 Note on Terminology 5 Background 6 The Introduction of the Seminar 10 The Estonian government's integration strategy 11 The role of the educational system 16 The role of the media 19 Politics of integration 22 International standards and decision-making on the EU 28 Final Remarks by the General Rapporteur 32 Appendix 36 List of Participants 37 The Integration of Non-Estonians into Estonian Society 39 Table 1. Ethnic Composition of the Estonian Population 43 Table 2. Estonian Population by Ethnic Origin and Ethnic Language as Mother Tongue and Second Language (according to 1989 census) 44 Table 3. The Education of Teachers of Estonian Language Working in Russian Language Schools of Estonia 47 Table 4 (A;B). Teaching in the Estonian Language of Other Subjects at Russian Language Schools in 1996/97 48 Table 5. Language Used at Home of the First Grade Pupils of the Estonian Language Schools (school year of 1996/97) 51 Table 6. Number of Persons Passing the Language Proficiency Examination Required for Employment, as of 01 August 1997 52 Table 7. Number of Persons Taking the Estonian Language Examination for Citizenship Applicants under the New Citizenship Law (enacted 01 April 1995) as of 01 April 1997 53 2 Preface In 1997, ECMI initiated several series of regional seminars dealing with areas where inter-ethnic tension was a matter of international concern or where ethnopolitical conflicts had broken out.
    [Show full text]
  • Jaanuar 2019
    NR 1 (11) JAANUAR 2019 AVINURME ERI Tere, siin Avinurme! Avinurme on läbi aegade olnud ääremaa, kanditud on meid ühest haldusjaotusest teise: kuni 1949 Tartumaa, 1950–1959 Mustvee rajoon, 1959–1962 Jõgeva rajoon, 1962–1964 Kohtla-Järve linnapiirkond, 1964–1990 Kohtla-Järve rajoon, alates 1990 Ida-Virumaa ning alates 25.10. 2017 Mustvee vald. Avinurme olevat saanud oma ajast kannab jõgi Avijõe ja küla nime rahvapärimuse järgi. Rah- Avinurme nime. vas kurtis Kalevipojale kala vähe- Avijõgi on allikate rikas, kül- suse üle. Kalevipoeg kuulas mure maveeline ja puhas. Varakevadel ning ajas Peipsist hulga havisid ning vihmaste perioodide järel mööda jõge üles, nii et terve on ka meil oma järvistu, kui jõgi nurm olnud kalu täis. Sellest üle kallaste üle ujutab. Mustvee valla koosseisu esi- damist ootavad tänavad, mis Usume, et areng jätkub ka järg- Vaadates vajalike investee- •2012 moodustati kortermaja- Sekretär-registripidaja Imbi mene aasta olnud uue omavalit- vee- ja kanalisatsioonitrasside nevatel aastatel. Lahendamist ringute vajadusi, ei olegi neid des korteriühistud, 2017 valmis Kaarama 5036 782 imbi.kaara- suse ülesehitamine, viie erineva ehitustööde tõttu kannatada vajavad teemad: väga palju, sest Avinurme valla alevikus I etapp valgustatud [email protected] piirkonna ühendamine ühiseks said. Piirkonna teede remonti- •Avinurme lasteaia hoo- eksisteerimise 25 aasta jooksul jalgteed. Teenuskeskuse asjaajamine, haldusüksuseks. Palju on koos- mise ja hooldamise eelarve oli ne: mitmeid aastaid väldanud on toimunud rida arenguid ja Paljud veidi pisemad saa- piirkonna elanike teenindamine, toimimiseks tehtud, suuremad ca 40 000 eurot. arutelu, kas lammutada vana investeeringuid tänu volikogu vutused või isegi suuremad Rahvastikuregistri toimingute teod ja arengud saavad loode- KIK projekti toel toimus soo- hoone ja ehitada uus või re- ja valitsuse ühisele mõttelaadi- tegemised võisid jääda hetkel tegemine, ehitusregistri ning tavasti aja jooksul lahenduse.
    [Show full text]
  • Avinurme Valla Arengukava 2013-2022
    AVINURME VALLA ARENGUKAVA 2013-2022 “Avinurme – Eesti puidupealinn” AVINURME 2012 SISUKORD 1 ÜLEVAADE ......................................................................................................................... 4 1.1 Geograafiline asend ................................................................................................................. 4 1.2 Ajalooline ülevaade ................................................................................................................. 6 2 VISIOON JA STRATEEGILISED EESMÄRGID ............................................................... 7 2.1 Visioon .................................................................................................................................... 7 2.2 Missioon .................................................................................................................................. 7 2.3 Strateegilised eesmärgid .......................................................................................................... 7 3 TEGEVUSVALDKONNAD JA ÜLESANDED .................................................................. 8 3.1 Haldusstruktuur ja juhtimine ................................................................................................... 8 3.2 Rahvastik ................................................................................................................................. 9 3.3 Elukeskkond ja turvalisus ...................................................................................................... 12
    [Show full text]
  • Estonian Ministry of Education and Research
    Estonian Ministry of Education and Research LANGUAGE EDUCATION POLICY PROFILE COUNTRY REPORT ESTONIA Tartu 2008 Estonian Ministry of Education and Research LANGUAGE EDUCATION POLICY PROFILE COUNTRY REPORT ESTONIA Estonian Ministry of Education and Research LANGUAGE EDUCATION POLICY PROFILE COUNTRY REPORT ESTONIA Tartu 2008 Authors: Language Education Policy Profile for Estonia (Country Report) has been prepared by the Committee established by directive no. 1010 of the Minister of Education and Research of 23 October 2007 with the following members: Made Kirtsi – Head of the School Education Unit of the Centre for Educational Programmes, Archimedes Foundation, Co-ordinator of the Committee and the Council of Europe Birute Klaas – Professor and Vice Rector, University of Tartu Irene Käosaar – Head of the Minorities Education Department, Ministry of Education and Research Kristi Mere – Co-ordinator of the Department of Language, National Examinations and Qualifications Centre Järvi Lipasti – Secretary for Cultural Affairs, Finnish Institute in Estonia Hele Pärn – Adviser to the Language Inspectorate Maie Soll – Adviser to the Language Policy Department, Ministry of Education and Research Anastassia Zabrodskaja – Research Fellow of the Department of Estonian Philology at Tallinn University Tõnu Tender – Adviser to the Language Policy Department of the Ministry of Education and Research, Chairman of the Committee Ülle Türk – Lecturer, University of Tartu, Member of the Testing Team of the Estonian Defence Forces Jüri Valge – Adviser, Language Policy Department of the Ministry of Education and Research Silvi Vare – Senior Research Fellow, Institute of the Estonian Language Reviewers: Martin Ehala – Professor, Tallinn University Urmas Sutrop – Director, Institute of the Estonian Language, Professor, University of Tartu Translated into English by Kristel Weidebaum, Luisa Translating Bureau Table of contents PART I.
    [Show full text]
  • Toetusfondi Lisavahendite Jaotus 2021
    Vabariigi Valitsuse korraldus „Toetusfondi lisavahendite jaotus 2021. aastal“ Lisa Toetusfondi lisavahendite jaotus (eurot) Kohaliku omavalitsuse Toetus sh õpilaste Maakond üksus kokku kaugõpe Harju Anija vald 71 319 4 396 Harju Harku vald 172 786 5 008 Harju Jõelähtme vald 76 277 5 215 Harju Keila linn 108 865 1 440 Harju Kiili vald 67 125 3 807 Harju Kose vald 88 056 10 413 Harju Kuusalu vald 80 820 11 571 Harju Loksa linn 29 907 2 589 Harju Lääne-Harju vald 151 371 15 252 Harju Maardu linn 169 288 3 921 Harju Raasiku vald 58 366 3 315 Harju Rae vald 232 203 5 673 Harju Saku vald 119 714 4 620 Harju Saue vald 264 708 9 751 Harju Tallinna linn 4 802 846 52 530 Harju Viimsi vald 230 959 3 202 Hiiu Hiiumaa vald 107 400 5 916 Ida-Viru Alutaguse vald 89 804 14 411 Ida-Viru Jõhvi vald 184 057 4 311 Ida-Viru Kohtla-Järve linn 548 490 22 133 Ida-Viru Lüganuse vald 144 357 11 172 Ida-Viru Narva linn 931 569 49 673 Ida-Viru Narva-Jõesuu linn 88 571 15 610 Ida-Viru Sillamäe linn 204 497 6 319 Ida-Viru Toila vald 80 826 6 313 Jõgeva Jõgeva vald 159 414 17 237 Jõgeva Mustvee vald 73 202 16 476 Jõgeva Põltsamaa vald 114 113 12 021 Järva Järva vald 116 095 21 929 Järva Paide linn 114 366 4 434 Järva Türi vald 122 832 8 591 Lääne Haapsalu linn 144 929 6 272 Lääne Lääne-Nigula vald 93 792 17 471 Lääne Vormsi vald 4 416 75 Lääne-Viru Haljala vald 51 983 5 583 Lääne-Viru Kadrina vald 56 738 5 196 Kohaliku omavalitsuse Toetus sh õpilaste Maakond üksus kokku kaugõpe Lääne-Viru Rakvere vald 68 444 8 198 Lääne-Viru Rakvere linn 163 984 4 612 Lääne-Viru Tapa
    [Show full text]
  • Saare Valla Arengukava 2013-2025
    KINNITATUD Saare Vallavolikogu 27.veebruari 2013 määrusega nr 2 SAARE VALLA ARENGUKAVA 2013-2025 Saare valla tegevuskava 2013-2017 Kääpa 2012 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1.Saare valla territoorium ja rahvastik ....................................................................................... 4 1.1.Saare valla asukoht .............................................................................................................. 4 1.2.Ajalooline ülevaade .............................................................................................................. 4 1.3.Rahvastik .............................................................................................................................. 6 1.4.Valla juhtimine ..................................................................................................................... 7 1.4.1. Saare valla asutused ......................................................................................................... 7 2.Saare valla hetkeolukorra analüüs ......................................................................................... 10 2.1 Majandus ............................................................................................................................ 10 2.1.1.Ettevõtlus ja tööhõive ...................................................................................................... 10 2.1.2 Turism .............................................................................................................................
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Ida-Virumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Aseri Kohtla Lüganuse Toila JÕHVI Sonda Jõhvi Sinimäe Maidla Mäetaguse Illuka Tudulinna Iisaku Alajõe Avinurme Lohusuu Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Ida-Virumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Seeria C No 19 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Ida-Virumaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Ida-Virumaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-66-5 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research
    [Show full text]
  • Facts Clarified?: the Interwar Estonian-German-Japanese Intelligence Cooperation
    Acta Historica Tallinnensia, 2019, 25, 90–105 https://doi.org/10.3176/hist.2019.1.05 FACTS CLARIFIED?: THE INTERWAR ESTONIAN-GERMAN-JAPANESE INTELLIGENCE COOPERATION Shingo MASUNAGA Department of Philosophy, Centre for East Asian Studies (CEAS), University of Turku, 20014 Turun Yliopisto, Finland; [email protected] This article takes up the joint Estonian-Japanese intelligence operation against the Soviet Union in the late 1930s and attempts to recreate a full picture of the operation through never-used primary sources in the Estonian National Archives. Between 1938 and 1940, the Japanese Army organized op- erations to infiltrate the émigré agents into the Soviet territory near Pskov, in cooperation with the Es- tonian intelligence service. INTRODUCTION Intelligence operations of the Japanese Army during the interwar period were known in limited detail due to lack of primary sources. The officers involved in the operations left few memoirs about their interwar activities, and the official docu- ments to back their testimonies were mostly burnt upon the Japanese surrender to the Allies in August 1945. Among the army’s interwar intelligence operations, the stratagem in the Baltic states was one of the most highly classified, and due to the small number of the people involved, finding out the details had been a hardship. The official documents related to the Japanese military presence in the Baltic states were burnt in summer 1940, shortly before the Soviet annexation. However, by the early 2010s, a portion of the records that survived the wartime disasters was released to the public in the Baltic National Archives. Between autumn 2016 and spring 2019, the author visited and reviewed the primary sources available in the Estonian, Japanese, Latvian, and Finnish National Archives.
    [Show full text]
  • A Synopsis of Estonian Myriapod Fauna
    A peer-reviewed open-access journal ZooKeys 793: 63–96 (2018) A synopsis of Estonian myriapod fauna... 63 doi: 10.3897/zookeys.793.28050 CHECKLIST http://zookeys.pensoft.net Launched to accelerate biodiversity research A synopsis of Estonian myriapod fauna (Myriapoda: Chilopoda, Diplopoda, Symphyla and Pauropoda) Kaarel Sammet1, Mari Ivask2, Olavi Kurina1 1 Institute of Agricultural and Environmental Sciences, Estonian University of Life Sciences, Kreutzwaldi st 5D, 51006 Tartu, Estonia 2 Tallinn University of Technology, Tartu College, Puiestee 78, 51008 Tartu, Estonia Corresponding author: Kaarel Sammet ([email protected]) Academic editor: Nesrine Akkari | Received 28 June 2018 | Accepted 17 September 2018 | Published 29 October 2018 http://zoobank.org/0D7B2412-5585-4AEA-81D4-1854A4415128 Citation: Sammet K, Ivask M, Kurina O (2018) A synopsis of Estonian myriapod fauna (Myriapoda: Chilopoda, Diplopoda, Symphyla and Pauropoda). ZooKeys 793: 63–96. https://doi.org/10.3897/zookeys.793.28050 Abstract The data on Estonian Myriapoda are scattered in various publications and there has been no overview of the fauna up to the present. A critical summary of the previous information on Estonian Myriapoda is given, supplemented by new records and distribution maps. Altogether, 5784 specimens from 276 col- lecting sites were studied. To the hitherto recorded 14 centipede species are added Lithobius melanops, L. microps, Geophilus carpophagus, G. flavus, Strigamia transsilvanica and Stenotaenia linearis, a probably introduced species. Of the 27 published Estonian millipede species, the data on two species proved er- roneous, and two new species were recorded (Craspedosoma raulinsii and Cylindroiulus britannicus). Two previously recorded millipede species – Brachyiulus pusillus and Mastigophorophyllon saxonicum – were not found in the recent samples, the latter may have become more rare or extinct.
    [Show full text]
  • Estonia, Latvia & Lithuania 8
    ©Lonely Planet Publications Pty Ltd Estonia, Latvia & Lithuania #_ Helsinki (FINLAND) p181 Estonia p50 Latvia p193 Lithuania p288 Kaliningrad #^ (RUSSIA) p406 Anna Kaminski, Hugh McNaughtan, Ryan Ver Berkmoes PLAN YOUR TRIP ON THE ROAD Welcome to Estonia, ESTONIA . 50 The Southwest . 128 Latvia & Lithuania . 4 Tallinn . 51 Western Estonia Estonia, Latvia & the Islands . 141 Around Tallinn . 87 & Lithuania Map . 6 Haapsalu . 141 Keila-Joa . 87 Estonia, Latvia & Muhu . 146 Padise . 87 Lithuania’s Top 17 . 8 Saaremaa . 148 Kaberneeme . 88 Need to Know . 18 Hiiumaa . 158 Northern Estonia . 88 What’s New . 20 Vormsi . 165 Lahemaa If You Like… . 22 National Park . 88 Understand Estonia . 166 Month by Month . 25 Rakvere . 96 Survival Guide . 178 Itineraries . 30 Ontika Nature Reserve . 99 HELSINKI Road Trips . 34 Narva . 99 EXCURSION . .181 Outdoor Activities . 37 Narva-Jõesuu . 101 Sights . 183 Family Travel . 44 Southern Estonia . 101 Activities . 187 Regions at a Glance . .. 47 The Southeast . 102 SARAH COGHILL/LONELY PLANET © PLANET COGHILL/LONELY SARAH © PLANET MUNRO/LONELY MATT BARTENDER AT LABIETIS (P223), RĪGA, LATVIA SCULPTOR: VYTAUTAS KAŠUBA DKORWOOD/BUDGET TRAVEL © © TRAVEL DKORWOOD/BUDGET KAŠUBA VYTAUTAS SCULPTOR: STATUE OF GEDIMINAS OLD TOWN (P55), (P293), VILNIUS, LITHUANIA TALLINN, ESTONIA Contents Tours . 187 Around Daugavpils . 273 KALININGRAD Festivals & Events . 188 Rēzekne . 275 EXCURSION . 406 Sleeping . 188 Around Rēzekne . 276 Sights & Activities . 408 Eating . 188 Understand Latvia . 278 Sleeping . .. 409 Drinking & Nightlife . 190 Survival Guide . 285 Eating . 411 Entertainment . 190 Drinking & Shopping . 190 LITHUANIA . 288 Nightlife . 412 Understand Vilnius . 289 Entertainment . 413 Helsinki . 191 Around Vilnius . 320 Understand Survival Guide . .191 Trakai . 320 Kaliningrad . 413 Kernavė . 323 Survival Guide .
    [Show full text]
  • Location As the Reason for the Problems of Old Industrialised Settlements the Case of Estonia
    European Journal of Spatial Development-http://www.nordregio.se/EJSD/-ISSN 1650-9544-Refereed Articles Feb 2003-no 4 Location as the reason for the problems of old industrialised settlements The Case of Estonia Raigo Ernits Authors contact details: Raigo Ernits, Faculty of Economics and Business Administration, University of Tartu, Estonia, e-mail: [email protected], Tel: +37 2737 6342, Fax: +37 2737 6312. European Journal of Spatial Development-http://www.nordregio.se/EJSD/ -ISSN 1650-9544-Refereed Articles Feb 2003-no 4 Abstract In this paper we will chart the problems of small single-company (so called mono- functional) industrial settlements in post-socialist Estonia. The major research question asked will thus be whether the disadvantageous location of these industrial plants is the reason for problems in such settlements. Using the notion of gravity models we will calculate the distance factors of such settlements in relation to larger centres, and compare them across different groups of different kinds of settlements. The conclusion arrived at is that advantageous location (location close to a larger centre) is a necessary though not a sufficient condition for guaranteeing the development and success of settlements. The main determinant factors in the success of a settlement are the fulfilment of the conditions for a good social and economical environment, while it is undoubtedly the case that a healthy environment favouring the growth and deployment of entrepreneurial skills develops more easily in settlements located nearer to larger centres. Keywords: Industrial location, industrial areas, local development, gravity models, mono-functional economy, transition economy, and Eastern Europe.
    [Show full text]