DOCSLIB.ORG

NR 3 (3), Märts 2020

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
NR 3 (3), Märts 2020 NR 3 (24) MÄRTS 2020 Mustvee vald tunnustas EV 102. aastapäeva puhul tublisid tegijaid * Aasta tegu 2019 tiitli sai Eesti I seebihoki- turniir Avinurmes Mustvee valla teenetemärgiga tunnustati järgmisi isikuid: * Zinaida Palk – Kultuuriseltsi Pritšudje asutaja ja pikaaegne juht, Peipsiäärse kultuuriajaloo koguja ja tutvustaja ning erinevate ürituste korraldaja. * Natalja Tumanova – MTÜ Logovest asutaja ja juht, tegeleb ajaloo ja kultuuri säilitamisega Peipsi ääres, et hoida elus vene kultuuri, traditsioone ja elulaadi ning selle tutvustamist. * Eveli Tooming – ettevõtja ja turismiedendaja. Loonud Eesti suurima puidukaubamaja Avinurme Puidu- ait, mis tegeleb kohaliku puidust käsitöö traditsioonide säilitamisega ja tutvustamisega. Eveli panus kogukonna arengusse on märkimisväärne, ta on üks Avinurme sä- deinimestest. * Mustvee valla aukodaniku nimetus anti Eenok Haamerile. Eenok Haamer on väärikas ja pikaajaline kirikutege- lane Mustvee vallas. Lisaks aktiivsele koguduse tööle ja kultuuritraditsioonide hoidmisele on ta uurinud eesti rahvausundit, panustanud õppejõuna usuteaduse insti- tuudis ja loonud 1992. aastal Tartu teoloogia akadeemia. FOTOD: AIVE TAMM FOTOD: GEORG KÕRRE Avinurme naiskoor – 30 7. märtsil toimus Avinurme Muide, koori kava sai ülivõrdes paladele juurde solist Madis Külalistele olid kaetud kenad kelleta me nii väärikat juubelit Avinurme Suveteatri liikmed ja kultuurikeskuses Avinurme nais- kiidusõnu enamikult tagasisidet Sügis, perebänd Mölder ning lauad ja saal oli ehitud retro- pidada poleks saanud ja kõi- poisid Möldrite perebändist – koori meeleolukas ja meeldejääv andnud inimestelt! Kui proovis muidugi meie armas kontsert- hõngulisesse pidurüüsse ning kidele endistele ja praegustele ilma teie kaasalöömiseta poleks juubelipidu! Seekordse reper- läks nii mõnigi laul veel vahetult meister Lilian Pärtna! Lauludele ega juubilaride endi pealt silmi naiskoori liikmetele, kes meiega pidu olnud see, mis ta teiega tuaari valiku tegid kooriliikmed enne esinemist veidi konarlikult, vahepaladeks esinesid Avinurme saanud. Sädelusega nii otseses koos õhtut nautisid. Tänu teile, koos oli. Tänu külalistele, kes ei ise. Iga liige sai valida lauludest siis kontserdi ajal kõlasid laulud Suveteatri mehed humoorikate kui kaudses mõttes ei oldud särasilmsed Mustvee naised, pidanud paljuks kaugelt kohale läbi aegade isikliku TOP 3 ja nii imeliselt ja mida rohkem kava lugudega. kitsid. Nostalgilisi ja 80ndate kes te ei pea paljuks käia iga sõita ja tänud teile, kes te tulite kujunesidki välja lemmikud, mis lõpupoole, seda võimsamaks ja Tänamised, õnnitlused ja tor- stiilist kantuna tulid tantsulood nädal meie „pealinnast” proovi! lähipiirkonnast! Meie ja teie kõik koorijuhi Maris Lahe poolt said emotsionaalsemaks muutus ka disöömine kuuluvad alati selliste DJ Elmu Sadulsepa plaatidelt Tänu sulle, Madis Sügis, kauni koos andsime sellele juubelile kenasse kavasse põimitud, alus- iga laulja häälekõla ning see pidude juurde! Ja tänusõnadega hiliste öötundideni! lauluhääle ja mõnusa seltskonna emotsiooni ja värvi, mida mäle- tades Pärt Uusbergi „Muusikaga” andis võimsa energia ja hoo ei oldud samuti kitsid. Siirad ja Siiras ja südamest tulev tänu eest! Sulle, Lilian Pärtna, kes sa tame veel aastate pärast! lõpetades Andres Valkoneni kõigele, mis ettekandmisele südamest tulnud, jõudsid nad naiskoori aktiivile peo korral- oled meie hea kontsertmeister KatRE MÖLDER, „Las jääda üks mets” lauluga. tuli! „Vürtsi” andsid valitud saajate südametesse! damise eest, Maris Laht sulle, juba palju aastaid! Teile, head Avinurme naiskoori liige 2 Mustvee Valla TEATAJA Nr 3 (24) Märts 2020 Head Mustvee valla naised Tervitan möödunud naistepäe- igapäevaselt. va puhul kõiki meie valla naisi. Kallid naised, meie, mehed, On meeldiv võimalus tervitada oleme teie üle uhked. Me soo- teid kaheksandal märtsil toi- vime, et jääksite meie kõrvale munud pidupäeva puhul. Ilma igapäevaelus täna, homme ja teieta, austatud naised, oleks igavesti. elu meie vallas, teadagi, palju Teie, kurvem. Märt Kraft Meie vallavalitsuse koosseisust on ligi kaks kolmandikku naised. Tervitan Teid, kallid kolleegid, soovin kõike head nii töö- kui ka isiklikus elus. Kahtlemata innustavad naised ka meid, mehi, olema tugevad, vaprad ja väsimatud igapäevas- tes tegevustes. Ega ju ei sobi me- hel ilusate ja nõudlike silmade pilgu all näidata nõrkust, tüdi- must või väsimust. Kodusoojuski on miski, mida suudavad luua vaid naised. Seda toetust vajame Уважаемые женщины волости Муствеэ! чин, проявлять в повседневных По поводу прошедшего Жен- делах силу, мужество и неуто- ского дня приветствую всех мимость. Мужчине, перед кра- женщин нашей волости. Прият- сивыми и требовательными но поздравить вас всех с празд- очами не пристало выказывать ником, состоявшемся 8 марта. слабость, хандру или усталость. Без вас, уважаемые женщины, Да и домашнее тепло – нечто, жизнь в нашей волости, по- которое в состоянии создавать нятное дело, была бы намного лишь женщины. В их поддержке грустнее. мы нуждаемся каждый день. Почти две трети состава на- Дорогие женщины, мы, муж- Peipsimaa kogus tuntust Baltikumi шей волостной управы состав- чины, городимся вами! Мы хо- ляют женщины. Приветствую тим, чтобы вы оставались ря- вас, дорогие коллеги, и желаю дом с нами все время, сегодня, turismimessidel всего доброго и в трудовой, и завтра и вечно! личной жизни. Ваш, Turism on ala, kus kogu aeg konnaga tutvuma polnud veel muvatest sündmustest. Räpina Вне всякого сомнения, жен- Мярт Крафт sai sõlmitud kokkuleppeid. toimub miskit uut ja huvitavat. Loomemaja pakkus marineeritud щины вдохновляют и нас, муж- jõutud. Peamiseks huviallikaks Tourest 2020 toimus 07.–09. Turismiinimestele algab aasta Peipsimaal tundus neile suitsu- veebruaril Tallinnas. Messi esi- koha nii degusteerimiseks kui ka messidest osavõtuga, nii ka sel kala ja kalapüük. mesel päeval olid Peipsimaa Tu- kaasa ostmiseks. Mustvee valla aastal oli Peipsimaa Turism ja Balttour 2020 toimus 31.01.– rismi ja Sibulatee eestvedajatel esindajad tutvustasid nii oma Sibulatee koos Lõuna-Eesti maa- 02.02. Riias, kus tutvustati Pei- 12 kontaktkohtumist erinevate piirkonna ettevõtjaid kui ka kogu VOLIKOGU MUUTIS OSALISELT kondadega tutvustamas 2020. psimaad läbi maitsete ning huvi- riikide reisikorraldajatega, et Peipsimaad. aasta tegevusi ja uusi plaane. tavate sündmuste. tutvustada piirkonda ning vahe- Avinurme Puiduait oli väljas SOTSIAALTOETUSTE MÄÄRASID Esimene mess, Adventure Ka Riia messil pakuti degus- tada kontakte. erinevate töötubadega ning uu- 2020 toimus 24.–26. jaanuaril teerimiseks Alatskivi mõisa veine Ühtlasi oli esimene messipäev distega laastumaailmast. Iisaku Mustvee vallavolikogu sot- 15 euro asemel 20 eurot, alates Vilniuses, kus Peipsimaa esin- ja Kadrina mõisa imemaitsvat kõige olulisem päev just turis- Kihelkonna Muuseum tutvustas siaalkomisjoni ettepanekul võt- 100. eluaastast 50 eurot. dajad tutvustasid Peipsimaa leiba. Kui Leedu külastajatest mi professionaalidele. Peale Alutaguse rahvusparki, mis oma tis volikogu oma 26. veebruari Juubelitoetust on õigus saada turismivõimalusi ning sihtpunkte teadsid Peipsimaad käputäis, siis B2B kohtumiste tegi Peipsimaa hõreda inimasustuse tõttu on istungil vastu määruse, millega alates 75. sünnipäevast, sünni- suheldes personaalselt külas- Läti külastajad olid Peipsimaast Turismi juhataja Kadi Ploom heaks rändealaks erinevatele muudeti kokku kolme sotsiaal- päevatoetust alates 91. sünni- tajatega. Peipsimaad esindasid vägagi teadlikud ning meeleldi Lõuna-Eesti kohta ettekande, kus metsloomadele Eesti ja Venemaa toetuse suurust: päevast; messil Peipsimaa Turism, Sibu- ammutasid uudiseid piirkonna tutvustas uusi turismi objekte ja vahel. 1) sünnitoetus suurenes ta- 3) vältimatu abi toetus, mida latee ning Iisaku Kihelkonna kohta. tulevaid sündmusi. Turismimessidel osalemise gasiulatuvalt 1. jaanuarist 400 varem maksti 320 eurot isiku Muuseum. Oli neid külastajaid, kes olid Selle aasta Peipsimaa messi- tulemusel võime tõdeda, et Peip- eurolt 700 eurole. Sünnitoetust kohta, suurenes alates 1. märtsist Külastajatele olid degusteeri- eelneval aastal saanud degustee- pinna peal tutvustati peatselt val- simaa on vaikselt jõudmas iga makstakse nagu varemgi kahes 500 eurole. miseks Alatskivi mõisamaitsete rida ja kaasa osta OÜ Latikas pu- mivat Forest hiking metsamatka- Balti riigi külastaja teadvusesse osas – peale lapse sündi ja teine Vältimatu abi toetust on veinid ja Kadrina mõisa kodu- nases ja valges marinaadis koha rada, mis saab alguse Riiast ning oma rikkalike maitseelamuste, osa lapse 1-aastaseks saamisel. võimalik maksta isikule või kootud leib. Leedu messi külas- ning otsisid Peipsimaa üles juba kulgedes mööda ida piiri, läbides eripärase kultuuri ja kauni loo- Toetuse taotlemise tingimuseks perekonnale, kes on ajutiselt tajad olid küll Eestis käinud, kuid ainuüksi sellepärast, et rikastada Peipsimaad 277km ning lõpeta- dusega. on vähemalt ühe vanema elu- sattunud kriisiolukorda õnnetus- peamisteks külastuskohtadeks taaskord oma maitsemeeli. Sel des Tallinnas. Kogu marsruudi koht enne lapse sündi Mustvee juhtumi, tulekahju, kuriteo või olid Pärnumaa, saared ja Tal- aastal näitasid Peipsimaa piir- pikkuseks on ca 1100km. Sibula- KADI PLOOM, vald ja lapse elukoht peale sündi pereliikme äkilise haigestumise linn. Samuti olid nad Peipsimaa konna vastu huvi üles rohkem tee andis ülevaate kogu võrgus- MTÜ Peipsimaa Turism Mustvee vald. Teise osa taot- tagajärjel. olemusest teadlikud, kuid piir- reisikorraldajad ning nendega tiku liikmetest ning peatselt toi- lemise tingimuseks peab lapse hooldusõigust
Load more

Recommended publications
  • Saare Valla Arengukava 2013-2025
    KINNITATUD Saare Vallavolikogu 27.veebruari 2013 määrusega nr 2 SAARE VALLA ARENGUKAVA 2013-2025 Saare valla tegevuskava 2013-2017 Kääpa 2012 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1.Saare valla territoorium ja rahvastik ....................................................................................... 4 1.1.Saare valla asukoht .............................................................................................................. 4 1.2.Ajalooline ülevaade .............................................................................................................. 4 1.3.Rahvastik .............................................................................................................................. 6 1.4.Valla juhtimine ..................................................................................................................... 7 1.4.1. Saare valla asutused ......................................................................................................... 7 2.Saare valla hetkeolukorra analüüs ......................................................................................... 10 2.1 Majandus ............................................................................................................................ 10 2.1.1.Ettevõtlus ja tööhõive ...................................................................................................... 10 2.1.2 Turism .............................................................................................................................
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • (Asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija
    Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 (riigihalduse ministri 03.06.2019 määruse nr 27 sõnastuses) Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust.
    [Show full text]
  • A Synopsis of Estonian Myriapod Fauna
    A peer-reviewed open-access journal ZooKeys 793: 63–96 (2018) A synopsis of Estonian myriapod fauna... 63 doi: 10.3897/zookeys.793.28050 CHECKLIST http://zookeys.pensoft.net Launched to accelerate biodiversity research A synopsis of Estonian myriapod fauna (Myriapoda: Chilopoda, Diplopoda, Symphyla and Pauropoda) Kaarel Sammet1, Mari Ivask2, Olavi Kurina1 1 Institute of Agricultural and Environmental Sciences, Estonian University of Life Sciences, Kreutzwaldi st 5D, 51006 Tartu, Estonia 2 Tallinn University of Technology, Tartu College, Puiestee 78, 51008 Tartu, Estonia Corresponding author: Kaarel Sammet ([email protected]) Academic editor: Nesrine Akkari | Received 28 June 2018 | Accepted 17 September 2018 | Published 29 October 2018 http://zoobank.org/0D7B2412-5585-4AEA-81D4-1854A4415128 Citation: Sammet K, Ivask M, Kurina O (2018) A synopsis of Estonian myriapod fauna (Myriapoda: Chilopoda, Diplopoda, Symphyla and Pauropoda). ZooKeys 793: 63–96. https://doi.org/10.3897/zookeys.793.28050 Abstract The data on Estonian Myriapoda are scattered in various publications and there has been no overview of the fauna up to the present. A critical summary of the previous information on Estonian Myriapoda is given, supplemented by new records and distribution maps. Altogether, 5784 specimens from 276 col- lecting sites were studied. To the hitherto recorded 14 centipede species are added Lithobius melanops, L. microps, Geophilus carpophagus, G. flavus, Strigamia transsilvanica and Stenotaenia linearis, a probably introduced species. Of the 27 published Estonian millipede species, the data on two species proved er- roneous, and two new species were recorded (Craspedosoma raulinsii and Cylindroiulus britannicus). Two previously recorded millipede species – Brachyiulus pusillus and Mastigophorophyllon saxonicum – were not found in the recent samples, the latter may have become more rare or extinct.
    [Show full text]
  • Soomaa Rahvuspargi Kaitsekorralduskava Aastateks 2000-2010 Täitmise Analüüs
    SOOMAA RAHVUSPARGI ja SOOMAA LOODUSALA KAITSEKORRALDUSKAVA 2012-2021 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................6 2. ALA ISELOOMUSTUS.........................................................................................................7 2.1. Soomaa rahvuspargi moodustamine ................................................................................7 2.2. Soomaa rahvuspargi kaitse-eesmärgid ja kaitsekord .......................................................7 2.2.1. Kaitse-eesmärgid.......................................................................................................7 2.2.2. Kaitsekord.................................................................................................................7 2.3. Soomaa loodusala metsise püsielupaigad ........................................................................9 2.3. Rahvusvaheline staatus ..................................................................................................10 2.4. Riiklik seire....................................................................................................................13 2.5. Biogeograafiline iseloomustus.......................................................................................13 2.5.1. Asukoht ja geograafiline asend...............................................................................13 2.5.2. Maastik....................................................................................................................15
    [Show full text]
  • Vabariigi Valitsuse 25. Oktoobri 1993. A. Määruse Nr. 328 Osaline Muutmine
    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT I 1995, 33, 439 Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 1993. a. määruse nr. 328 osaline muutmine Vastu võetud 10.03.1995 nr 108 Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada muudatused, mis tehakse Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri1993. a. määrusega nr. 328 (RT I 1993, 70, 999) kinnitatud«Riigi omandusse jääva vara nimekirjas» Keskkonnaministeeriumi halduses olevavara osas (juurde lisatud). Peaminister Andres TARAND Minister Liia Hänni Riigisekretär Ülo KAEVATS Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 10. märtsi 1995. a. määrusega nr. 108 Vabariigi Valitsuse25. oktoobri 1993. a. määrusega nr. 328 kinnitatud «Riigiomandusse jääva vara nimekirjas» tehtavad muudatused Keskkonnaministeeriumi halduses oleva vara loetelu 1) täiendada punkti 20 järgmise tekstiga: Harju Metsaamet: Aegviidu metskond (Nikerjärve vahtkonna kordon, Nelijärve vahtkonna kordon,Lavassaare vahtkonna kordon, Telliskivi vahtkonna kordon, Kosenõmme vahtkonnakordon) – Harjumaa, Aegviidu vald, («Pearu» kordon, Niimsoni vahtkonnakordon, Kuusiku vahtkonna kordon, Lambamäe vahtkonna kordon) – Harjumaa,Anija vald, (Pala vahtkonna kordon, Sika vahtkonna kordon, Olevi vahtkonnakordon) – Harjumaa, Kuusalu vald Anija metskond («Viru-3» elamu, «Viru-4» elamu, Ülejõe kordon) – Harjumaa,Anija vald, Ülejõe küla, (Verioja vahtkonna kordon, Maapaju vahtkonnakordon «Mikuska») – Harjumaa, Anija vald, Vikipalu tee, (Maapaju kordon,Pärnassaare vahtkonna kordon, Kõrve vahtkonna kordon) – Harjumaa, Anija vald Koitjärve metskond (Leppsilla
    [Show full text]
  • (Edaspidi Hankija) Kutsub Teid Osalema Alla Riigihanke Piirmäära Hankel „Mustvee Valla Kohalike Teede Talihooldus“
    Mustvee Vallavalitsus (edaspidi hankija) kutsub Teid osalema alla riigihanke piirmäära hankel „Mustvee valla kohalike teede talihooldus“ 1. Hankelepingu ese 1.1 Hankelepingu esemeks on lumetõrjetööde teostamine Mustvee valla kohalikel teedel ja platsidel järgmistes teeninduspiirkondades: 1.2 Saare teeninduspiirkond: 1.2.1 Kääpa piirkond: Halliku, Koseveski, Ruskavere, Odivere, Kääpa, Nautrasi, Kiisli, Pällu külad; 1.2.2 Voore piirkond: Vanassaare, Saarjärve, Putu, Levala, Kallivere, Jaama, Veia, Tuulavere, Tarakvere, Maardla külad. Kontakt ja info [email protected] 1.3 Kasepää teeninduspiirkond: Kaasiku, Kasepää, Kükita, Metsaküla, Nõmme, Omedu, Raja ja Tiheda külad. Kontakt ja info [email protected] 1.4 Avinurme teeninduspiirkond: 1.4.1 Avinurme alevik: aleviku tänavad ja platsid; 1.4.2 Avinurme piirkond: Paadenurme, Maetsma, Vadi, Tammessare, Änniksaare külad; 1.4.3 Ulvi piirkond: Ulvi, Kõrvemetsa, Adraku, Laekannu, Kaevussaare, Kõveriku ja Võtikvere külad. Kontakt ja info [email protected] 2. Hanke lühikirjeldus. 2.1 Pakkuja on kohustatud teostama lumetõrjet piirkonna kohalikel teedel ja platsidel. Riigimaanteede ning majapidamiste parkimisplatside, hoovide jms puhastamine ei kuulu käesoleva hankega tellitavate tööde hulka. Objektide nimekirjaga saab tutvuda kontaktisikute juures või majandusspetsialist Kalev Karu juures, e-post [email protected]. 2.2 Töö mõõtühikuks on töö tund. Töö piirkonda jõudmise ega piirkonnast lahkumise aega ei arvestata lumetõrje arvestuse sisse. 2.3 Tööde täitmise tähtaeg on 2018/2019 talveperiood. Sõlmitud lepingut on vastastikkusel nõusolekul võimalik pikendada 2019/2020 ja 2020/2021 talveperioodidele lumetõrjetööde teostamiseks. Sõlmitud lepingu hinnapakkumust on võimalik järgneva tööperioodi eel üle vaadata 15% ulatuses, kui selleks ilmnevad põhjendatud objektiivsed põhjused (kulumaterjalide kallinemine jne). 2.4 Iga pakkuja võib vastava lumetõrje tehnika olemasolul esitada pakkumuse 2-le punktis 1 nimetatud piirkonnale.
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • NR 3 (3), Aprill 2018
    NR 3 (3) APRILL 2018 Volikogul veerand aastast läbitud ja VALLAVANEMA VEERG vajalikud otsused tehtud Vaatega tulevikku Mustvee vallavalitsuse määrusega on vastu võetud Mustvee valla Valla edukaks toimimiseks ja mise poolelt eelarvet raamidesse paneb paika kogukonna õigused arengukava ja eelarvestrateegia koostamise kord ning vallavanema käsk- valla elanike tõrgeteta teeninda- pannud finantsistidele ja valla ja kohustused. Ettepanekuid ja kirjaga kinnitatud arengukava koostamise suunamiseks juhtkomisjon. miseks peavad volikogu ja vallava- arendusnõunikule. Tänu nende täiendusi saab esitada kuni 1. mai- Arengu planeerimine, eesmärkide ja tegevuskava paikapanek on iga litsus langetama vajalikud otsused tulemuslikule tööle sai volikogu ni. Plaanis on kogukonna statuut organisatsiooni peamiseks ülesandeks. On üsna tavapärane, et sageli õigeaegselt. Volikogu istungite eelarve juba veebruaris vastu võt- vastu võtta maikuu volikogus. takerdutakse igapäevategevustes detailidesse, mis mingil moel ei toeta päevakorda kokku pannes on sel- ta. Olen seda meelt, et selle aasta Hea meel on selle üle, et meie seatud eesmärke. Läbimõeldud, kohalikke ressursse arvestav arengu- liselt püütud ka toimida. Hea meel eelarve on nn.“õppimise eelarve“. vallas leidub aktiivseid noori, kes kava aitab meil liikuda õiges suunas, annab selge sõnumi partneritele, on tõdeda, et töö komisjonides ja Me peame arvestama asjaoluga, on nõus noortevolikogu vormis rahastajatele ja valla inimestele. vallavalitsuses käib täiskäigul. See et oleme täiesti uues situatsioonis, kaasa lööma valla arendamises. Viie omavalitsuse liitumisel tekkinud suurvalla erinevate valdkondade nähtub volikogu istungi päevakor- kus me ei oska kõiki ettetulevaid Mustvee valla noortevolikogu planeerimisel tuleb lähtuda uuest mastaabist ja muutustest riigis ter- ras olevate määruste ja otsuste tegevusi ja nendega seotud kulu- tegutsemise kord kinnitati voliko- vikuna. Näiteks, senised maakonnad on maavalitsuste kadumise järel eelnõude rohkusest.
    [Show full text]
  • Maarja- Magdaleena Kihelkonna KOOLID Läbi Nelja Sajandi
    Maarja- Magdaleena kihelkonna KOOLID läbi nelja sajandi 2010 1 Eessõna Mõte, koostada kogumik Maarja-Magdaleena kihelkonna koolide ajaloost, tekkis mõned aastad tagasi. Tegutsema innustas 2009. aastal maakonnas ilmunud raamat "Haridustöötajad Kalevipoja tegude maalt". Oli teada, et tänase J. V. Veski nim Maarja Põhikooli juured ulatuvad peaaegu nelja sajandi tagusesse aega. Palju vajalikku tööd oli eelnevalt tehtud proua Ene Soodla poolt, kelle diplomitöö käsitles meie kihelkonna koolide ajalugu XVIII-XIX sajandil. Püüdsime kirja panna koolielu XX sajandil, keskendudes eelkõige vilistlaste ja endiste õpetajate mälestuste ja elulugude kogumisele. Kasutasime ka Sõnumilehes varem ilmunud teemakohaseid artikleid Kogumik, mis sündis suuresti tänu minu hea õpetaja ja kolleegi Endla Sepp´a ihu ja hingega osutatud abile, on valmis. Mitte vähema energia ja töökusega toetas mind minu teine hea õpetaja ja kolleeg Juhan Pihelo. Suur ja südamlik tänu mõlemale! Usun, et kogumik aitab nii mõnelgi oma suguvõsa juurteni jõuda ja elustab meis koolimälestusi. Suur tänu abikäe eest teile: Endla Sepp, Juhan Pihelo, Ariana Mikiver-Rooba, Egle Haossar, Laili Aunap ja paljud teised. Merle Haossar Maarja-Magdaleena, 2010 2 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................1 Maarja-Magdaleena kihelkonna ajaloost .......................................................................6 Lisa 1 Maarja-Magdaleena koguduse õpetajad........................................................15
    [Show full text]
  • Avalikult Kasutatavate Veekogude Nimekirja Kinnitamine Avalikult
    Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 27.12.2003 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine Vastu võetud 18.07.1996 nr 191 RT I 1996, 58, 1090 jõustumine 14.08.1996 Muudetud järgmiste aktidega (näita) Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 07.10.1997 RT I 1997, 73, 1205 17.10.1997 18.10.2000 RT I 2000, 80, 513 30.10.2000 14.05.2002 RT I 2002, 42, 269 26.05.2002 17.12.2002 RT I 2002, 105, 619 01.01.2003 19.12.2003 RT I 2003, 85, 576 27.12.2003 Veeseaduse (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241) paragrahvi 7 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada "Avalikult kasutatavate veekogude nimekiri" (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 2. septembri 1994. a. korralduse nr. 653-k (RT I 1994, 62, 1660) punkti 1 alapunktid 1, 3 ja 6. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 18. juuli 1996. a. määrusega nr. 191 [RT I 2002, 105, 619 - jõust. 01.01.2003] Avalikult kasutatavate veekogude nimekiri I. osa Avalikult kasutatavate järvede nimekiri Jrk. 1986.a. Nimi Asukoht Pindala Märkused nr. kood [ha] Harjumaa 1. 200041 Ulgulaht Viinistu 8 rannajärv, ajuti merega ühenduses [ajutise väljavooluga] 2. 200042 Maalaht Viinistu 22 kunagine merelahe osa, ajutine ühendus merega [ajutise väljavooluga] 3. 200100 Lohja järv Loksast 2,5 km edela pool 56,8 metsajärv 4. [Kehtetu] 5 200140 Rummu järv Kuusalust6,5 km lääne pool 49,6 väljavooluga 6 200160 Kahala järv Kuusalust 4 km lääne pool 345,9 väljavooluga 7.-8.
    [Show full text]
  • Lisa [RT I, 19.03.2013, 30 – Jõust
    Regionaalministri 22. detsembri 2006. a määruse nr 9 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine“ lisa [RT I, 19.03.2013, 30 – jõust. 22.03.
    [Show full text]