Saare valla soojusmajanduse arengukava aastateks 2017-2027
KINNITATUD Leo Rummel Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 Kutsetunnistus 111963
Saare vald 18.11.2016
Energex Energy Experts OÜ Reg. kood 14060193 Tel: +372 5345 0636 E-post: [email protected] SISUKORD SISSEJUHATUS...... 6 1. PIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS...... 7 1.1. Geograafiline asetus...... 7 1.2. Demograafiline olukord...... 8 1.3. Sotsiaalmajanduslik olukord ja areng...... 11 1.3.1. Tööealised inimesed...... 11 1.3.2. Palgatöötajad...... 12 1.3.3. Töötus...... 12 1.4. Elamumajanduse olukord ja areng...... 12 1.5. Vaba ettevõtluse olukord ja areng...... 12 1.6. Soojusmajanduse olukord...... 13 1.6.1. Soojusenergia hind...... 13 1.7. Valla arengukava eesmärgid...... 13 2. KÄÄPA...... 14 2.1. TARBIJAD...... 14 2.1.1. Tarbijate ülevaade...... 14 2.1.2. Soojusenergia tarbimine...... 18 2.1.3. Kulutused soojusenergiale...... 23 2.2. TOOTMINE...... 26 2.2.1. Katlamaja tehniline olukord...... 26 2.2.2. Katlamaja kütusemajandus...... 28 2.2.3. Soojusenergia hind...... 29 2.2.4. Keskkonnakaitse...... 30 2.3. KAUGKÜTTEVÕRK...... 32 2.3.1. Kaugküttevõrgu tehniline ülevaade...... 32 2.3.2. Kaugküttevõrgu tehniline analüüs...... 33 2.4. ANALÜÜS...... 35 2.4.1. Paralleeltarbimine ja energiasäästupotentsiaal...... 35 2.4.2. Sooja tarbevee tootmise energiatõhusus...... 38 2.4.3. Kulutused soojale tarbeveele...... 39 2.4.4. Keskkonnaaspekt soojuse tootmisel...... 41 2.4.5. Potentsiaalsed uued tarbijad...... 45 2.4.6. Kaugküttevõrk...... 46 2.4.7. Tootmise jätkusuutlikkus...... 53 3. VOORE...... 59 3.1. TARBIJAD...... 59 3.1.1. Tarbijate ülevaade...... 59 3.1.2. Soojusenergia tarbimine...... 60 3.1.3. Kulutused soojusenergiale...... 61 3.2. TOOTMINE...... 62 3.2.1. Katlamaja tehniline olukord...... 62 3.2.2. Katlamaja kütusemajandus...... 64 3.2.3. Keskkonnakaitse...... 64 3.3. KAUGKÜTTEVÕRK...... 65 3.4. ANALÜÜS...... 66 3.4.1. Paralleeltarbimine ja energiasäästupotentsiaal...... 66
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 2/81 3.4.2. Voore kaugküttevõrgu potentsiaalne laiendamine...... 69 4. KOKKUVÕTE...... 76 4.1. Järeldused...... 76 4.1.1. Kääpa küla võrgupiirkond...... 76 4.1.2. Voore küla võrgupiirkond...... 77 4.2. Ettepanekud...... 77 4.2.1. Kääpa küla...... 77 4.2.2. Voore küla...... 78 4.3. Tegevuskava...... 78 4.3.1. Üldine soovituslik tegevuskava...... 78 4.3.2. Kääpa küla tegevuskava...... 79 4.3.3. Voore küla tegevuskava...... 79 LISAD...... 81 Küsimustik Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 koostamiseks...... 81
JOONISED Joonis 1.1. Saare vald...... 7 Joonis 1.2. Saare valla rahvastikutiheduse ruutkaart...... 9 Joonis 1.3. Saare valla rahvastikupüramiid...... 10 Joonis 2.1. Hooldekodu - Kääpa keskus 4...... 15 Joonis 2.2. Hooldekodu – Hoolde...... 15 Joonis 2.3. Kääpa keskus 4 soojussõlm...... 15 Joonis 2.4. Kääpa keskus 4 boileriruum...... 15 Joonis 2.5. Kääpa kauplus...... 15 Joonis 2.6. Saare valla vallamaja ja lasteaed...... 15 Joonis 2.7. Vallamaja/lasteaia soojasõlm...... 16 Joonis 2.8. Kääpa keskus 7...... 16 Joonis 2.9. Kääpa keskus 8...... 16 Joonis 2.10. Kääpa keskus 5...... 17 Joonis 2.11. Kääpa keskus 6...... 17 Joonis 2.12. Kääpa keskus 5 soojussõlm...... 17 Joonis 2.13. Kääpa keskus 6 soojussõlm...... 17 Joonis 2.14. Kääpa küla soojusenergia tarbimine...... 19 Joonis 2.15. Kääpa küla kaugkütte koormusgraafik (normaalaastale taandatult)...... 20 Joonis 2.16. Kääpa küla soojusenergia võimsuse ja välistemperatuuri suhe...... 20 Joonis 2.17. Kääpa küla tarbijate energiatarve...... 22 Joonis 2.18. Kääpa küla kortermajade iga-aastane kulutus soojusenergiale...... 24 Joonis 2.19. Kääpa küla kortermaja elaniku igakuine kulutus soojusenergiale...... 24 Joonis 2.20. Kääpa katlamaja katel ORIONS 2H2M...... 26 Joonis 2.21. Kääpa katlamaja...... 28 Joonis 2.22. Kääpa kütuseladu...... 28 Joonis 2.23. Soojuse piirhinna komponendid...... 29 Joonis 2.24. Soojuse piirhinna kulutuste jaotus...... 30 Joonis 2.25. Kääpa küla kaugküttevõrgu skitseering...... 32 Joonis 2.26. Soojuse piirhinna komponentide muutus sooja tarbeveega...... 40 Joonis 2.27. Primaarenergia kasutus kaugkütte näitel...... 42 Joonis 2.28. Päikeseenergia primaarenergia...... 43
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 3/81 Joonis 2.29. Soojuspumba primaarenergia...... 43 Joonis 2.30. Kääpa Kalevipoja Muuseum...... 45 Joonis 2.31. Kääpa Rahvamaja...... 45 Joonis 2.32. Kalevipoja keskuse liitmine kaugküttevõrku...... 45 Joonis 2.33. Kääpa keskus 2...... 46 Joonis 2.34. Kääpa keskus 3...... 46 Joonis 2.35. Potentsiaalne tarbimise kasv...... 49 Joonis 2.36. Kääpa küla kaugküttevõrgu hetkeseis...... 53 Joonis 2.37. Kääpa küla soojusgraafik peale kaugküttevõrgu rekonstrueerimist...... 54 Joonis 2.38. Kääpa küla kaugküttevõrgu soojusgraafik peale tarbijate ja võrgu renoveerimist ...... 54 Joonis 2.39. Kääpa kaugküttevõrgu soojusgraafik koos sooja tarbeveega...... 55 Joonis 2.40. Soojusenergia tootmishind uue tootmisseadme rajamisel...... 56 Joonis 2.41. Kääpa küla kaugküttevõrgu katla valik 2016. aasta soojusgraafiku järgi...... 57 Joonis 2.42. Kääpa küla kaugküttevõrgu katla valik tulevikus peale energiasäästumeetmeid. 58 Joonis 3.1. Voore Põhikool...... 59 Joonis 3.2. Voore keskus 6...... 59 Joonis 3.3. Voore küla soojusenergia tarbimine...... 60 Joonis 3.4. Voore küla soojusvõimsuse graafik...... 61 Joonis 3.5. Voore katlamaja katel Kalvis-320M-1...... 62 Joonis 3.6. Voore põlevkiviõli katlad...... 63 Joonis 3.7. Põlevkiviõli mahutid...... 63 Joonis 3.8. Voore hakkpuidu katlamaja...... 63 Joonis 3.9. Voore reservkatelde asukoht...... 63 Joonis 3.10. Voore kaugküttevõrgu skitseering (2016)...... 65 Joonis 3.11. Voore keskus 7...... 69 Joonis 3.12. Voore keskus 8...... 69 Joonis 3.13. Potentsiaalne koormusgraafik...... 70 Joonis 3.14. Voore hoonete soojuskoormus peale energiasäästumeetmeid...... 71 Joonis 3.15. Voore küla potentsiaalne kaugküttevõrk...... 72
TABELID Tabel 1.1. Kääpa ja Voore küla rahvastikunäitajad...... 8 Tabel 1.2. Saare valla elanikud...... 9 Tabel 1.3. Saare valla rahvastiku koormus koefitsiendid (2016)...... 11 Tabel 1.4. Saare valla demograafiline tööturusurve indeks 2016. aastal...... 11 Tabel 1.5. Demograafilise tööturusurve indeksi muutus (2012-2016)...... 11 Tabel 1.6. Kuu keskmine brutotulu (2010-2015)...... 12 Tabel 1.7. Saare valla registreeritud töötud (2010-2015)...... 12 Tabel 2.1. Soojatarbijate tehniline seisukord Kääpa külas...... 14 Tabel 2.2. Kääpa küla tegelik ja normaalaasta soojuse tarbimine...... 18 Tabel 2.3. Kääpa küla energiatarve eluruumide pindala kohta...... 21 Tabel 2.4. Elanike kulutused soojusenergiale...... 23 Tabel 2.5. Kääpa katlamaja andmed...... 27 Tabel 2.6. Kääpa katlamaja lisaseadmed...... 27 Tabel 2.7. Kääpa katlamaja kütusemajandus...... 28 Tabel 2.8. Kääpa katlamaja kulutused...... 29
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 4/81 Tabel 2.9. Heitmelimiidid keskmise suurusega põletusjaamadele alates 20.12.2018...... 30 Tabel 2.10. Kääpa küla kaugküttevõrgu tehniline seisukord...... 32 Tabel 2.11. Kääpa küla kaugküttevõrgu pikkus...... 33 Tabel 2.12. Kääpa küla kaugküttepiirkonna analüüs...... 33 Tabel 2.13. Kaugküttevõrkude soojusläbikandetegurite võrdlus...... 34 Tabel 2.14. Energiasäästumeetmete kulu toetusega...... 36 Tabel 2.15. Energiasäästumeetmete efektiivsus...... 37 Tabel 2.16. Kääpa küla hoonete renoveerimise SWOT analüüs...... 37 Tabel 2.17. Renoveeritud hoonete mõju tarbimisele...... 38 Tabel 2.18. Elektrienergia kogumaksumuse komponendid (EUR/MWh)...... 38 Tabel 2.19. Sooja tarbevee hinnanguline tarbimine...... 39 Tabel 2.20. Sooja tarbevee kulutuste sääst tarbijale (1 korter)...... 40 Tabel 2.21. Sooja tarbevee mõju kaugkütte kulutustele (hoone põhine)...... 41 Tabel 2.22. Kääpa küla kaugküttevõrgu kaalumistegur...... 42 Tabel 2.23. Tekkivad CO2 heitmed sooja tarbevee näitel...... 43 Tabel 2.24. Kääpa küla SWOT analüüs sooja tarbevee kohta...... 44 Tabel 2.25. Kääpa küla kaugküttevõrgu hetkeseis...... 47 Tabel 2.26. Kääpa küla kaugküttevõrk – alternatiiv 1...... 48 Tabel 2.27. Kääpa küla kaugküttevõrk – alternatiiv 2...... 48 Tabel 2.28. Kääpa küla kaugküttevõrk – alternatiiv 3...... 50 Tabel 2.29. Püsikulu muutus tarbijate lisandumisel...... 50 Tabel 2.30. Kääpa kaugküttevõrgu rekonstrueerimise maksumus...... 51 Tabel 2.31. Alternatiiv 2 võimsuse kontroll...... 51 Tabel 2.32. Kääpa küla kaugküttevõrgu parameetrid peale rekonstrueerimist...... 52 Tabel 2.33. Kaugküttevõrgu rekonstrueerimiseks tehtavate kulutuste mõju kogukulule...... 52 Tabel 2.34. Soojusenergia tootmishind uue tootmisseadme rajamisel...... 55 Tabel 3.1. Soojatarbijate tehniline seisukord Voore külas (2016)...... 59 Tabel 3.2. Voore katlamaja andmed...... 63 Tabel 3.3. Voore katlamaja kütusemajandus...... 64 Tabel 3.4. Heitmelimiidid keskmise suurusega põletusjaamadele alates 20.12.2018...... 64 Tabel 3.5. Voore kaugküttevõrgu lõigud...... 65 Tabel 3.6. Energiasäästumeetmete kulu toetusega...... 67 Tabel 3.7. Energiasäästumeetmete efektiivsus...... 68 Tabel 3.8. Voore küla hoonete renoveerimise SWOT analüüs...... 68 Tabel 3.9. Voore küla tänaste tarbijate energiasäästupotentsiaal...... 68 Tabel 3.10. Voore küla potentsiaalse kaugküttevõrgu tarbijad...... 69 Tabel 3.11. Hinnanguline tarbimine...... 70 Tabel 3.12. Voore küla energiasäästupotentsiaal...... 71 Tabel 3.13. Voore kaugküttevõrgu toru lõigud võrgu laiendamisel...... 72 Tabel 3.14. Potentsiaalse kaugküttevõrgu parameetrid...... 73 Tabel 3.15. Voore kaugküttevõrgu laiendamise hinnanguline maksumus...... 73 Tabel 3.16. Soojuse hinna arvutus kaugküttevõrgule...... 74 Tabel 3.17. Alternatiivide võrdlus...... 74 Tabel 4.1. Kääpa küla soojusmajanduse võimalike tegevuste mõju soojuse hinnale...... 76 Tabel 4.2. Voore küla soojusmajanduse võimalike tegevuste mõju soojuse hinnale...... 77 Tabel 4.3. Saare valla mõlema kaugküttevõrgu soovituslikud tegevused...... 78 Tabel 4.4. Kääpa küla kaugküttevõrgu soovituslikud tegevused...... 79 Tabel 4.5. Voore küla soojusmajanduse võimalike tegevuste mõju soojuse hinnale...... 79
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 5/81 SISSEJUHATUS
Saare valla soojusmajanduse arengukava koostamise aluseks on Energex Energy Experts OÜ ja Saare Vallavalitsuse vahel 22.08.2016 sõlmitud töövõtuleping. Arengukava tehnilised nõuded on määratud Majandus- ja Taristuministri määrusega nr. 40 „Soojusmajanduse arengukava koostamise toetamise tingimused” §10 Nõuded soojusmajanduse arengukavale. Arengukava koostamist toetab 90% ulatuses SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi meetme 6.2 „Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne” tegevuse „Soojusmajanduse arengukava koostamine" (6.2.3) vahenditest.
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 annab ülevaate valla kaugküttevõrgu soojusenergia tootmisest ja tarbimisest ning analüüsib erinevaid meetmeid ja tehnoloogiaid, et muuta soojusenergia tootmine ja tarbimine säästlikumaks ja keskkonnasõbralikumaks. Arengukava on soovitatav iga 5 aasta tagant uuendada.
Soojusmajanduse arengukava eesmärk on koostada Saare valla kaugküttepiirkonna jätkusuutlik arenguvisioon soojusenergia tootmisel, tagades tarbijatele pikaajaliselt soodsa soojusenergia hinna. Projekti tulemusel valmib Saare valla võrgupiirkondade soojusmajanduse arengukava.
Arengukava koostasid Energex Energy Experts eksperdid Enar Kraav ja Viljar Stalkov ning täiendas ja kinnitas volitatud soojusenergeetikainsener Leo Rummel. Arengukava koostamiseks kasutati Saare Vallavalitsusest ja SW Energiast saadud andmeid.
Energex Energy Experts tänab abi ja koostöö eest Saare Vallavalitsuse vallavanemat Hannes Soosaart, Saare Vallavara juhatajat Aare Uleksini ning SW Energiat.
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 6/81 1. PIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Geograafiline asetus
Saare vald on osa Jõgeva maakonnast. Jõgeva maakond paikneb Eesti kesk- ja idaosas. Jõgeva maakonna naabriteks on kirdes Ida-Viru, põhjas Lääne-Viru, loodes Järva, edelas Viljandi ja lõunas Tartu maakond. Jõgeva maakonna administratiivne keskus on Jõgeva linn. Peale Jõgeva asub maakonnas veel kaks linna, Mustvee ja Põltsamaa, ning 11 alevikku ja 225 küla. Maakonna keskus Jõgeva linn asub Tallinnast 155 km kaugusel, Tartusse on 53 km. Jõgevamaad läbivad Tallinna–Tartu ja Tartu–Jõhvi maantee kõrval ka ajalooline Piibe maantee ning Tallinna–Tartu raudtee [1].
Jõgeva on rahvaarvult 10. ja pindalalt 9. Eesti maakond. 90% maakonna rahvastikust on eestlased. Jõgeva maakond on kujutatud Joonisel 1.1.
Joonis 1.1. Saare vald
Saare vald paikneb Jõgevamaa kaguosas, kahel pool Jõhvi-Tartu-Valga maanteed. Piirinaabriteks Jõgeva maakonnas on Pala, Kasepää, Torma, Palamuse ja Tabivere vallad ning Tartu maakonnas Vara vald. Saare valla pindala on 224,7 km2, ulatudes põhjast lõunasse 22 km ning idast läände 15 km. Valla lääneosas on ulatuslikud põllumajanduseks sobilikud alad, mis paiknevad voortel, idaosas on valdavaks metsamassiivid [2]. Valda ulatub Tellise
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 7/81 looduskaitseala, kaitse all on ka Roela (3,8 ha) ja Saare mõisa park (10 ha), Hannes Järve dendropark (6,8 ha), Tarakvere 5 allikat (Jaama külas) ning Ruskavere rändrahn.
Saare vallas on kaks suuremat keskust. Kääpa keskus asub 2 km kaugusel Jõhvi-Tartu-Valga maanteest, teine keskus Voore asub 6 km kaugusel Jõhvi-Tartu-Valga maanteest. Keskused asuvad ligikaudu 23 km kaugusel Mustveest, 29 km kaugusel Jõgevast ja 43 km kaugusel Tartust.
1.2. Demograafiline olukord
Saare vallas on 22 küla: Halliku, Jaama, Kallivere, Kiisli, Koseveski, Kääpa, Levala, Maardla, Nautrasi, Odivere, Pedassaare, Putu, Pällu, Ruskavere, Saarjärve, Sirguvere, Tarakvere, Tuulavere, Vanassaare, Vassevere, Veia ja Voore [3].
Üheks vallasiseseks tõmbekeskuseks on Voore, kus asub põhikool koos õpilaskoduga, Saare valla aktiviseerimiskeskus, raamatukogu, noorte huvikeskus koos avaliku internetipunktiga, perearstipunkt, seltsimaja, lasteaed, kauplus, side, juuksur, kohvik, Kaitseliidu Torma üksikkompanii kodu, Voore Tuletõrje Seltsi tuletõrjedepoo [3].
Teiseks tõmbekeskuseks on Kääpa küla, kus asub vallavalitsus, lasteaed, Kalevipoja Koda, Kalevipoja muuseum ja teemapark, rahvamaja, raamatukogu koos noorte huvikeskuse ja avaliku internetipunktiga, kauplus, perearstipunkt, hooldekodu [3].
Aasta 2016 seisuga elab Saare vallas Statistikaameti andmete järgi 1116 inimest, mis moodustab 3,57 % Jõgeva maakonnas elavatest inimestest ja see teeb Saare valla asutustiheduseks 4,97 in/km2 [4].
Kääpa ja Voore küla on Saare valla kõige tihedamini asustatud külad. Mõlemas külas on olemas kaugküte. Tabelis 1.1 on Kääpa ja Voore küla rahvastikunäitajad.
Tabel 1.1. Kääpa ja Voore küla rahvastikunäitajad Küla Elanike arv % Saare vallast % Jõgeva maakonnast Kääpa küla 184 16,5% 0,59% Voore küla 267 23,9% 0,85% KOKKU 451 40,4% 1,44%
Joonisel 1.2 on kujutatud 31. detsembri 2011 seisuga Saare valla külade rahvastikutiheduse ruutkaart [4].
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 8/81 Joonis 1.2. Saare valla rahvastikutiheduse ruutkaart
Saare valla elanike arvu ja selle muutust on kajastatud Tabelis 1.2. Tabelisse on lisatud ka Kääpa ja Voore küla elanike arvu muutus aastatel 2012-2016 [4].
Tabel 1.2. Saare valla elanikud Näitaja 2012 2013 2014 2015 2016 Rahvaarv in 1210 1179 1163 1149 1116 Loomulik iive in -10 -20 -16 -5 Mehaaniline iive in -31 3 2 -28 Muutus % -1,63 -2,56 -1,36 -1,2 -2,87 Kääpa küla in 191 192 196 190 184 Voore küla in 312 291 286 284 267
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 9/81 Saare valla elanike arv on viimaste aastatega vaikselt vähenenud. Keskmiselt väheneb Saare valla elanikkond aastas 1,57%.
Saare valla soolis-vanuseline koosseis 2016. aasta 1. jaanuari seisuga on kujutatud Joonisel 1.3 [4]. Rahvastiku püramiidist saab välja lugeda selle, et rahvastik Saare vallas vananeb. Lisaks on märgata, et vallas elab rohkem mehi kui naisi, eriti just 20-39 aastaste kodanike seas. Sealhulgas 35-39 aastase inimeste arv on märgatavalt väiksem Eesti keskmisest ja see võib olla põhjus, miks viimastel aastatel sündivus on olnud väiksem, kuigi 2015. aastal sündis sama palju inimesi kui kaks eelnevat aastat kokku.
Valla rahvastikust moodustavad 53,2 % mehed ja 46,8 % naised.
Joonis 1.3. Saare valla rahvastikupüramiid
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 10/81 1.3. Sotsiaalmajanduslik olukord ja areng 1.3.1. Tööealised inimesed Saare valla arengukava info kohaselt oli 2012. aastal Kääpa külas hinnanguliselt 1% lapsi, 4% kooliealisi, 13% pensioniealisi ning 82% tööealisi. Voore külas oli 4% lapsi, 8% kooliealisi, 8% pensioniealisi ning 80% tööealisi [2].
Demograafiline tööturusurveindeks näitab 5–14-aastaste ja 55–64-aastaste suhet ehk järgmisel kümnendil tööturule sisenevate ja tööturult lahkuvate inimeste suhet. Tööealiste osakaal Saare valla elanikkonnast on 62%, laste ja pensioniealiste osakaal on 38%, vastavalt 11% ja 26%. Tabelis 1.3 on esitatud Saare valla rahvastiku koormus koefitsiendid [4].
Tabel 1.3. Saare valla rahvastiku koormus koefitsiendid (2016) Näitaja Lapsed, 0-15 a Tööealised, 16-64 a Pensioniealised, 65+ a Inimeste arv 125 696 295 Osakaal rahvastikust % 11,20 62,37 26,43
Saare valla demograafiline tööturusurve indeks on 66% ehk iga tööturult lahkuja kohta saabub tööturule 0,66 tööealist inimest, Saare valla demograafiline töösurve indeks 2016. aastal on kujutatud Tabelis 1.4 [4].
Tabel 1.4. Saare valla demograafiline tööturusurve indeks 2016. aastal Tööturule sisenevad Tööturult lahkuvad inimesed vanuses 5-14 inimesed vanuses 55-64 Tööturusurve indeks 89 134 66,42%
Kui indeks on ühest suurem, siseneb järgmisel kümnendil tööturule rohkem inimesi, kui sealt vanaduse tõttu potentsiaalselt välja langeb. Saare vallas on viimase 10 aasta jooksul olnud tööturusurve indeks alla 1 ja languses. See tähendab, et valla elanikkond on pigem vanemapoolne ning on võimalus tööjõupuuduse tekkimiseks. Võrreldes 2012. aastaga, kui demograafiline tööturusurveindeks oli 0,77, on toimunud suured muutused. 2014 oli demograafiline tööturusurveindeks 0,81 ehk oli tõusnud 0,14 võrra. 2016 on see indeks langenud 0,66 peale ehk langenud 0,15. Demograafilise tööturusurve indeksi muutust varasemate aastatega on kajastatud Tabelis 1.5.
Tabel 1.5. Demograafilise tööturusurve indeksi muutus (2012-2016) Demograafiline tööturusurve indeks 2012 2013 2014 2015 2016 Saare vald 0,77 0,80 0,85 0,81 0,66 Kogu Eesti 0,75 0,77 0,79 0,81 0,82
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 11/81 1.3.2. Palgatöötajad Saare vallas on 2016. aasta seisuga 696 tööealist inimest. Mitmed tööealised inimesed töötavad isiklikes taludes, isiklikes ettevõtetes või FIE-na [2]. Saare valla kuu keskmine brutotulu on 907,92 EUR. Saare valla palgatöötaja kuu keskmine brutotulu kasv on varasematel aastatel olnud stabiilne - keskmiselt 8,49% aastas. Saare valla keskmine brutotulu on kõrgem Jõgeva maakonna keskmisest brutotulust. Erinevate piirkondade kuu keskmised brutotulud on kujutatud Tabelis 1.6 [4].
Tabel 1.6. Kuu keskmine brutotulu (2010-2015) Näitaja ühik 2012 2013 2014 2015 Saare vald EUR 697,43 771,80 831,99 907,92 Jõgeva maakond EUR 724,57 778,95 830,23 887,72 Kogu Eesti EUR 844,44 900,11 954,02 1013,16 Lõuna-Eesti EUR 711,82 740,28 779,69 834,86
1.3.3. Töötus Saare vallas on 2015. aasta andmetega 18 registreeritud töötut, mis moodustab 1,57 % kogu valla tööealistest. Võrreldes 2012. ja 2013. aastaga on registreerituid töötuid jäänud vähemas ja võrreldes 2014. on see number jäänud samaks. Kuigi osakaal elanikkonnast on tõusnud, sest rahvaarv on vähenenud [4].
Tabel 1.7. Saare valla registreeritud töötud (2010-2015) Näitaja ühik 2012 2013 2014 2015 Registreeritud töötuid in 30 23 18 18 Osakaal elanikkonnast % 2,48 1,95 1,55 1,57
1.4. Elamumajanduse olukord ja areng
Saare vallas on 681 elukondlikku hoonet, millest üksikelamuid on 620 ja korterelamuid 21. Ülejäänud elukondlikes hoonetes asuvad asutused ja ettevõtted. Hetkel kaugküttevõrguga on ühendatud Saare vallas Kääpa külas 8 hoonet ja Voore külas koolimaja ja üks kortermaja [2].
1.5. Vaba ettevõtluse olukord ja areng
Saare vallas elab 696 tööealist elanikku, kellest hinnanguliselt üle 100 inimese töötab avalikus sektoris (vallamaja, kool, lasteaed, sihtasutus, raamatukogu, hooldekeskus jne). Kohapeal tegutseb ligikaudu 50 ettevõtjat. Saare vallas on 43 osaühingut, 81 FIE-t, 1 usaldusühing, 1 tulundusühing, 28 MTÜ-d ning 2 sihtasutust. Peamised valdkonnad on metsandus,
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 12/81 põllumajandus, loomakasvatus ja puhkemajandus. Tegeletakse metsa ülestöötamise ja hooldusega, palkmajade ehitamisega, puidu töötlemisega, kaubandusega, taime- ja loomakasvatusega ning puhke- ja turismiteenuste osutamisega. Kohapealsete töökohtade vähesuse tõttu käivad paljud inimesed tööl väljaspool valda [2].
Vallas on peamised tööandjad OÜ Töörõõm, L.L.House, Voore külalistemaja, OÜ Sõidusaun, Voore Põhikool, Saare Vallavalitsus, Saare Vallavara, SA Saare valla Aktiviseerimiskeskus, SA Kalevipoja Koda, MTÜ Kääpa Hooldekeskus, Riigimetsamajandamise keskus, Jõgeva Majandusühistu, Sadala Agro OÜ, lasteaed SIILIKE, OÜ Ankoed, FIE Uve Tamson. Suur osakaal ettevõtluses on füüsilisest isikust ettevõtjatel. Tööandjate suuremad probleemid on seotud oskustööliste puudumise ja ettevõtete vähese kapitaliseeritusega. Elanike vähesus ja madal elatustase tingib teenuste ja toodete vähese kohapealse tarbimise [3].
Kääpa külas on Mäerand Grupp OÜ (tootmine) ja Tõnsu OÜ (kinnisvara) ning Voore külas Overseas OÜ (konsultatsioon) [3].
1.6. Soojusmajanduse olukord
Voore keskuse katlamaja lõpetas tegevuse 2001. aastal. Voore kaugküttevõrgu taastamine saab võimalikuks kui tekib turg ja vajadus kaugkütte järele. Hetkel toimub Voore koolimaja ja 12 korteri, millest 6-s tegutseb lasteaed „Siilike”, soojusenergiaga varustamine konteinerkatlamajaga.
Kääpa katlamaja varustab soojusenergiaga Saare Vallavalitsuse ja lasteaia hoonet, Kääpa keskuse korterelamuid, Jõgeva Majandusühistu kauplust ja Kääpa hooldekeskust. Katlamaja ja kaugküttevõrk renoveeriti 2006. aastal. Tulevikus soovitakse liita kaugküttevõrguga Saare rahvamaja, Kalevipoja Muuseum, loodusmaja [2].
1.6.1. Soojusenergia hind 2016. aasta seisuga on Kääpa küla kaugkütte hind 47,71 EUR käibemaksuga (piirhind 57,19 EUR/MWh).
1.7. Valla arengukava eesmärgid
Saare vald on arengueesmärkideks seadnud loodusressursside parema kasutamise, keskkonna säilitamise ja arendamise ning kohalikul ressursil põhineva ettevõtluse säilitamise ja loomise [2].
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 13/81 2. KÄÄPA 2.1. TARBIJAD 2.1.1. Tarbijate ülevaade Saare valla Kääpa küla kaugküttevõrku on ühendatud 8 hoonet, Kääpa Hooldekodu asub kahas eraldi hoones, Kääpa keskus 4 ja Hoole. Kaugküttevõrgus 4 hoonet on 12 kuni 18 korteriga kortermajad, mis on ehitatud aastatel 1980 kuni 1991. Lisaks on kaugküttega ühendatud Kääpa kauplus ja Saare valla vallamaja, samas hoones asub ka lasteaed. Kaugküttevõrguga ühendatud tarbijad on kujutatud Tabelis 2.1.
Tabel 2.1. Soojatarbijate tehniline seisukord Kääpa külas
Aadress Ehitatud Hoone Suletud pindala Eluruumi pindala Kubatuur a m2 m2 m3 Kääpa kauplus Kauplus 204,0 204,0 653 Kääpa Hooldekeskus 1986 Ettevõte 558,0 558,0 2232 Kääpa keskus 4 1976 Ettevõte 802,3 802,3 2596 KOV+ Vallavalitsuse hoone 1988 576,6 541,0 3053 lasteaed Kääpa keskus 8 1991 18-KRT 1501,7 1142,0 6049 Kääpa keskus 7 1985 18-KRT 1358,1 1020,1 5036 Kääpa keskus 6 1985 12-KRT 932,0 710,8 3847 Kääpa keskus 5 1980 12-KRT 1340,3 857,2 4662
Kääpa küla kaugküttesse ühendatud hoonete tehnilist seisukorda on võimalik hinnata välise ilme põhjal, mis on kujutatud Joonistel 2.1-2.13. Hinnangu andmiseks sai konsulteeritud soojaettevõttega Saare Vallavara, Saare Vallavalitsusega ja lisaks viidi läbi küsitlus, et saada teada elanike enda arvamus majade hetkeseisukorrast ja tulevikuplaanidest. Kääpa külas saatsime küsimustiku välja iga maja elanikele, kus ei olnud loodud korteriühistud. Küsimustiku vastused saime kolmelt inimeselt, kes kirjeldasid enda maja hetkeolukorda. Küsimustikule vastasid Kääpa keskus 5, 6 ja 7 elanikud.
Kääpa Hooldekeskuse mõlemad hooned on väliselt renoveeritud ja on olemas soojasõlmed. Saare Kodu peahoone on rajatud endisesse Saare lasteaia hoonesse, mis on põhjalikult renoveeritud 2006. aastal. 2007. aastal renoveeriti elumaja. 2013. ja 2015. aastal renoveeriti mõlema hoone fassaadid. Kääpa keskus 4 hoonele on lisatud kaks õhksoojuspumpa [5].
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 14/81 Joonis 2.1. Hooldekodu - Kääpa keskus 4 Joonis 2.2. Hooldekodu – Hoolde
Joonis 2.3. Kääpa keskus 4 soojussõlm Joonis 2.4. Kääpa keskus 4 boileriruum
Kääpa kauplusel puudub soojustus. Hoones on olemas soojasõlm. Hoonele on juurde lisatud õhksoojuspump.
Vallavalitsuse hoone teine pool on lasteaed, on renoveeritud, mille käigus on maja soojustatud ja on lisatud soojasõlm, mis on kujutatud Joonisel 2.7
Joonis 2.5. Kääpa kauplus Joonis 2.6. Saare valla vallamaja ja lasteaed
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 15/81 Joonis 2.7. Vallamaja/lasteaia soojasõlm
Kääpa keskus 8 majal on olemas soojasõlm, aga hoone on soojustamata. Kääpa keskus 8 kortermajale on loodud korteriühistu, kes tulevikus plaanib maja küljeseinu ja fassaadi renoveerida. Väikest säästu soojusenergia tarbimisel on andnud akende ja uste osaline vahetus.
Joonis 2.8. Kääpa keskus 7 Joonis 2.9. Kääpa keskus 8
Kääpa keskus 7 maja on soojustamata, aga soojasõlmed on renoveeritud. Küsitluses vastanud leidsid, et elamus on ebaühtlane temperatuur. Väikese soojusenergia kokkuhoiu annab see, et osadel korteritele on paigaldatud plastikaknad, kogu majast umbes 50% akendest on
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 16/81 vahetatud. Soojatarbevesi toodetakse elektriboileritega. Elanike arvamus on see, et kaugküttevõrk õigustab ennast ja nad ei plaani sellest loobuda. Kuigi Kääpas on kaugküttehind kallis, siis sellegipoolest peetakse seda hinda jõukohaseks. Võimaluse korral tahetakse teha kogu majale renoveerimine: soojustada elamu otsaseinad ja fassaad, soojustada elamu katus ning pööning ja lisaks paigaldada soojustagastusega ventilatsioon. Aga selles ei olda kindlad, et kas kogu maja rahvas oleks nõus võtma laenu ja küsima toetust KredEx-ist.
Kääpa keskus 6 maja on soojustamata, soojasõlm on renoveeritud, mis on kujutatud Joonisel 2.13. Väikest soojusenergia kokkuhoidu on aidanud tuua välisuste ja akende vahetus, umbes 75% akendest on vahetatud plastakende vastu, ja akende ning vuukide tihendamine. Elanike arvates on elamus ebapiisav soojustus ja elamus on puudulik õhuvahetus. Lisaks mainiti, et korterites on liialt palav ja toimub ülekütmine. Soojatarbevesi toodetakse elektriboileriga. Kaugküte õigustab ennast ja on majarahvale jõukohane ning ei plaanita sellest loobuda. Põhjenduseks, miks kaugküttest ei loobuta, on see, et kaugküte on odavaim ja mugavaim kütteviis, aga kui tuleks leida enda küttelahendus, siis võetaks kasutusele õhksoojuspumbad ja oma katlamaja. Elanikud arvavad, et otsaseinu võiks soojustada.
Joonis 2.10. Kääpa keskus 5 Joonis 2.11. Kääpa keskus 6
Joonis 2.12. Kääpa keskus 5 soojussõlm Joonis 2.13. Kääpa keskus 6 soojussõlm
Kääpa keskus 5 maja on soojustamata. Soojasõlm on renoveeritud, mis on kujutatud Joonisel 2.12. Elanike arvates ei ole elamud piisavalt soojustatud ja puhub tubadesse külma õhku, aga see oleneb sellest, kus korter majas asub. Äärekorteritel puhub külm õhk sisse, maja keskel
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 17/81 olevates korterites on puudulik õhuvahetus. Lisaks kurdetakse, et talviti toimub ülekütmine ja korterites on liialt palav. Majarahvas arvab, et kaugküte õigustab ennast, hind on neile jõukohane ja ei plaanita sellest loobuda. Juhul kui peaks kaugküttes loobuma, siis plaanitaks võtta kasutusele ahiküttega lahedus. Maja renoveerimine võetaks ette siis, kui saadaks KredEx-ist toetust ja selle rahaga tehtaks korda elamu fassaad ja soojustataks katus.
Kääpa küla kaugkütte tarbijate kokkuvõte: • kõik Kääpa küla kaugküttevõrgus olevad kortermajad on renoveerimata; • kõigil kaugküttevõrgus olevatel hoonetel on olemas kaasaegsed soojasõlmed; • kaugküttevõrgus olevad kohaliku omavalitsuse hooned on renoveeritud; • kaugküttevõrgus oleval hooldekodul on mõlemad hooned renoveeritud; • osade tarbijate sõnul toimub liigkütmine; • tarbijate hinnangul kaugküte õigustab ennast ja hind on jõukohane; • väikest energiasäästu on andnud akende ja uste vahetused. 2.1.2. Soojusenergia tarbimine Kääpa küla kaugkütte tarbijate tegelik soojuse tarbimine on kujutatud Tabelis 2.2 ja mõõdetud soojaettevõtte Saare Vallavara poolt. Lisaks Tabelis 2.2 on elimineeritud erinevate lähiaastate välisõhu temperatuuride kõikumise mõju ja tarbimine on viidud üle võrreldavale normaalaasta tarbimisele, mis võtab arvesse erinevate perioodide pikaajalise väliskliima.
Tabel 2.2. Kääpa küla tegelik ja normaalaasta soojuse tarbimine Tegelik tarbimine Normaalaasta tarbimine Hoone 2013 2014 2015 Keskmine 2013 2014 2015 Keskmine Kääpa kauplus 27 27 29 28 28 30 35 31 Kääpa Hooldekeskus 107 80 61 83 113 89 74 92 Kääpa keskus 4 73 55 42 58 78 62 51 64 Vallavalitsuse hoone 71 53 52 59 78 60 63 67 Kääpa keskus 8 197 175 167 180 209 194 204 203 Kääpa keskus 7 190 181 167 179 201 204 205 203 Kääpa keskus 6 124 119 105 116 133 134 129 132 Kääpa keskus 5 199 195 189 194 214 219 232 222 KOKKU 988 885 812 896 1052 992 995 1014
Kääpa küla suurim tarbija on Kääpa keskus 5 kortermaja, mille keskmine soojusetarbimine viimase kolme aasta jooksul on olnud 194 MWh. Kortermajade soojustarbimises on märgata väikeseid kõikumisi. Kõikumised soojuse tarbimises sõltuvad peamiselt hoonete seisukorrast ja välisõhu temperatuurist.
Kõige suurem muutus soojusetarbimises on märgata Kääpa keskus 4 ja Hooldekeskuse juures, kus 2013. aastal tarbiti vastavalt 73 ja 107 MWh ja 2015. aastaks oli see langenud tasemele 42
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 18/81 ja 61 MWh. Kokkuhoid on tulnud hoonete renoveerimistest ja tarbimine on vähenenud ka soojuspumpade lisamise tõttu. Peahoone on rajatud endisesse Saare lasteaia hoonesse, mis on põhjalikult renoveeritud 2006. aastal. 2007. aastal renoveeriti elumaja. 2013. ja 2015. aastal renoveeriti mõlema hoone fassaadid.
Joonisel 2.14 on kujutatud Kääpa küla soojusenergia tegeliku ja normaalaasta tarbimise erinevus. Joonisele 2.14 on lisatud kraadpäeva telg. Tänu sellele on võimalik võrrelda lühiajalise ja pikaajalise perioodi keskmise väliskliima erinevust. Viimase kolme aasta kliima on olnud soojem, kui pikaajalise perioodi keskmine väliskliima, seega tarbimine on vähenenud [6].
1 200 5 000 1 052 4 500 988 992 995 1 014 1 000 885 896 4 000 812 3 500 800 3 000 600 2 500 2 000 400 Tarbimine,MWh
1 500 Kraadpäevad,°Cd 1 000 200 500 0 0 2013 2014 2015 keskmine Tegelik normaalaasta Kraadpäevad Normaalaasta
Joonis 2.14. Kääpa küla soojusenergia tarbimine
Joonisel 2.15 on Kääpa küla kaugkütte normaalaasta koormusgraafik. Koormusgraafiku koostamisel on arvestatud lühiajalise -22 °C välisõhutemperatuuriga ja soojuskadudega.
Jooniselt 2.15 on näha, et Kääpa küla arvutuslik soojusenergia võimsus on arvutuslikul ekstreemum välisõhutemperatuuril 421 kW koos võrgukadudega, mis on 60 kW. Kääpa küla kütteperiood on märgitud 216 päeva ehk oktoobrist maikuuni, mis võib natukene aastate vältel erineda olenevalt sellest, kui soe või külm on septembrikuu lõpp ja maikuu algus. Baaskoormuse maksimum on 268 kW. Suurimad tarbimise kuud on veebruar, jaanuar, detsember ja märts.
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 19/81 600
500
400
300
200 Soojusvõimsus,kW 100
0 0 730 1460 2190 2920 3650 4380 5110 5840 6570 7300 8030 8760
Aeg, h
Küte Soojuskadu
Joonis 2.15. Kääpa küla kaugkütte koormusgraafik (normaalaastale taandatult)
Joonisel 2.16 on Kääpa küla kaugküttevõrgu soojusenergia võimsuse ja välisõhutemperatuuri suhe. Arvutustes on kasutatud 17 °C tasakaalutemperatuuri, mis vastab vana tüüpi, loomuliku ventilatsiooniga ja renoveerimata kortermajadele.
500 480 450 443 400 406 369 350 333 300 296 250 259 222 200 185 150 148 Tarbimisvõimsus,kW 100 111 74 50 37 0 0 -22 -19 -16 -13 -10 -7 -4 -1 2 5 8 11 14 17
Välisõhutemperatuur, °C
Joonis 2.16. Kääpa küla soojusenergia võimsuse ja välistemperatuuri suhe
Kääpa küla elamute normaalaastale taandatud soojuse eritarbimine eluruumi pindala kohta jääb vahemikku 80 kWh/m2a – 259 kWh/m2a. Küla keskmine väärtus on 168 kWh/m2a. Kääpa
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 20/81 külas puudub hetkel kõigil hoonetel energiamärgis. Arvutuste tegemisel on arvestatud hoone eluruumide pindalaga, kui Ehitisregistris ei ole kirjas köetavat pindala. Eluruumide pindala kasutamisel saab täpsemad energiatarbe tulemused, kui suletud pindala kasutamisel.
Kääpa küla elamute kubatuuriline soojusenergia tarbimine jääb vahemikku 22 kWh/m3a kuni 48 kWh/m3a. Kääpa küla keskmine soojusenergia tarbimine on 36 kWh/m3a, mis on nõukogudeaegsetele hoonetele iseloomulik, kuid natukene kõrgem keskmisest, võrreldes Eesti suuremates kaugküttevõrkudes olevate hoonetega. Kõik hooned, mille energiatarve ületab 30 kWh/m3a, vajaks renoveerimist. Hästi soojustatud ja automaatikaga renoveeritud hoone võib saavutada energiatarbe 20 kWh/m3a. Sellest saab järeldada, et Saare vallavalitsuse hoone koos lasteaiaga on hästi renoveeritud ja soojustatud.
Kõige suurem soojuse eritarbimine eluruumi pindala kohta on Kääpa keskus 5 korterelamul, mille energiatarve on 259 kWh/m2a. Kääpa külas kõige suurem elamute kubatuuriline soojusenergia tarbimine on Kääpa keskus 5 kortermajal, 48 kWh/m3a ja Kääpa kauplusel, 47 kWh/m3a. Need hooned peaksid planeerima hoonete renoveerimist.
Kääpa küla eritarbimine arvestatud eluruumide pindalaga on kujutatud Tabelis 2.3.
Tabel 2.3. Kääpa küla energiatarve eluruumide pindala kohta Aadress Eluruumi Kubatuuri Erienergia Küte energiatarve energiatarve kWh/m2a kWh/m3a kW/K kW Kääpa kauplus 152 47 0,33 13 Kääpa Hooldekeskus 165 41 0,98 38 Kääpa keskus 4 80 25 0,68 26 Vallavalitsuse hoone 124 22 0,69 27 Kääpa keskus 8 177 33 2,15 84 Kääpa keskus 7 199 40 2,17 85 Kääpa keskus 6 186 34 1,41 55 Kääpa keskus 5 259 48 2,38 93 KOKKU 174 36 10,80 421
Hoonete paremaks võrdlemiseks on iga hoone eluruumi energiatarve kujutatud Joonisel 2.17
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 21/81 300 259 250 199 200 177 186 174 165 152 150 124
100 80
50
0 a s s 4 e 8 7 6 5 l u u n Energiatarbimine,kWh/(m2a) ü l k a o a a a a k p s p o p p p p a u e ä h ä ä ä ä p a k ä ä ä ä ä ä k e K e K K K K ä a d s p l u K ä o s ä o lit K H a a v p la ä l ä a K V
Joonis 2.17. Kääpa küla tarbijate energiatarve
Kääpa keskus 4 energiatarbimine köetava pinna kohta on kaugküttevõrgu soojuse tarbimise kohta, mis ei sisalda soojuspumbaga toodetud soojust ehk hoone on peale renoveerimist näiliselt energiatõhusam kui tegelikult (soojuslik tarbimine asendati elektrienergia tarbimisega).
Kõikides hoonetes on soovitatav kontrollida soojussõlmede tööd, eriti hoonetes Kääpa keskus 5 ja 6, kus on teada, et pool hoonest on soe ning teine pool külm. Probleemi lahendamiseks tuleb ülevaadata reguleerimis- ja tasakaalustusarmatuur ning kontrollida küttetorustiku õhutust.
Hoonete soojussõlmed on kaugküttega ühendatud avatud soojussõlmega, milles hoonesisest soojusvarustust tagab ühetorusüsteem. Soovitatav oleks hoonetes rekonstrueerida torustik kahetorusüsteemile ning paigaldada sõltumatu ehk suletud küttesüsteem. Ühetorusüsteem on halvasti reguleeritav, sest raske on tagada jaotustorustiku hüdrauliline tasakaal.
Kääpa küla hoonete energiatarbe analüüs kokkuvõtvalt: • kõik hooned, mis ületavad 30 kWh/m3a või/ja 150 kWh/m2a, vajaks täiendavat soojustamist või hoone täielikku renoveerimist, kuni saavutatakse energiatarve alla 150 kWh/m2a; • madalenergia hoone põhimõtetel renoveerimisel on võimalik saavutada hoone energiatarve vähemalt 80-100 kWh/m2a; • hoonete rekonstrueerimise käigus rekonstrueerida soojussõlm koos torustikuga – avatud soojussõlmega ühetorusüsteemilt suletud soojussõlmega kahetorusüsteemile.
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 22/81 • Kääpa keskus 5 ja Kääpa kauplus on võrreldes teiste hoonetega kõige kehvemas seisukorras ja peaksid võtma ette hoonete renoveerimise; • hoonetes Kääpa keskus 5 ja 6 kontrollida reguleerimis- ja tasakaalustusarmatuuri. • Saare valla vallamaja on kõige paremas seisukorras ja saavutab peaaegu madalenergia hooned näitajad, ilma paralleeltarbimiseta.
2.1.3. Kulutused soojusenergiale Kääpa küla kaugküttevõrgus on viimasel kolmel aastal soojusettevõtte soojuse hind püsinud 47,71 EUR/MWh käibemaksuta.
Tabelis 2.4 on Kääpa küla kaugküttevõrgu tarbijate kulutused soojusenergiale. Arvutused on tehtud normaalaasta tarbimisele. Tabelis 2.4 on kujutatud Kääpa küla elanike igakuine kulutus soojusenergiale, see tähendab ühe korteri igakuine kulutus soojusenergiale. Kolme aasta keskmine kulutus tarbijale on olnud 123 EUR kuus. Keskmist kulu tõstab Kääpa keskus 5. Tabel 2.4. Elanike kulutused soojusenergiale Tegelik kulu Igakuine tegelik kulu Normaalaasta kulu 2013 2014 2015 2013 2014 2015 Normaalaasta EUR/ EUR/ EUR/ EUR/ EUR/ EUR/ EUR/ EUR/ EUR/ Hoone aastas aastas aastas tarbija tarbija tarbija kp kuus tarbija Kääpa kauplus 1 546 1 546 1 660 221 221 237 1 772 148 148 Kääpa Hooldekeskus 6 103 4 577 3 492 872 654 499 5 280 754 754 Kääpa 4 4 202 3 152 2 405 600 450 344 3 691 527 527 Vallavalitsuse hoone 4 065 3 034 2 977 581 433 425 3 841 549 549 Kääpa keskus 8 11 279 10 019 9 561 90 80 76 11 600 1 657 92 Kääpa keskus 7 10 878 10 363 9 561 86 82 76 11 629 1 661 92 Kääpa keskus 6 7 099 6 813 6 011 85 81 72 7 549 1 078 90 Kääpa keskus 5 11 393 11 164 10 821 136 133 129 12 688 1 813 151 KOKKU 56 565 50 668 46 489 2 670 2 134 1 857 58 052 8 188 2 403
Joonisel 2.18 on Kääpa küla kaugküttevõrgus olevate kortermajade iga-aastane kulutus soojusenergiale.
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 23/81 Kääpa 5 12 688
Kääpa 6 7 549
Kääpa 7 11 629
Kääpa 8 11 600
0 2 000 4 000 6 000 8 000 10 000 12 000 14 000 Soojusenergia maksumus, EUR/aastas
Joonis 2.18. Kääpa küla kortermajade iga-aastane kulutus soojusenergiale
Joonisel 2.19 on Kääpa küla kaugküttevõrgu tarbijate igakuine kulutus soojusenergiale.
Kääpa 5 151
Kääpa 6 90
Kääpa 7 92
Kääpa 8 92
0 20 40 60 80 100 120 140 160 Soojusenergia maksumus, EUR kuus
Joonis 2.19. Kääpa küla kortermaja elaniku igakuine kulutus soojusenergiale
Keskmist palka teeniv (908 EUR neto) Kääpa küla tarbija kulutab igakuiselt kuni 12% sissetulekust soojusenergiale. Üksikule tööealisele on kümnendik palgast päris suur kulutus.
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 24/81 Vanaduspensionit (391 EUR neto) saav pensionär kulutab igakuiselt kuni 29% pensionist soojusenergiale. Üksikule pensionärile on selline kulutus liiga suur.
Soojusenergia kõrge maksumus on tingitud suurest tarbimisest soojustamata hoonetes. Renoveerimise mõju näited Kääpa külas on Kääpa keskus 4, Kääpa Hooldekeskus ja Vallavalitsuse hoone lasteaiaga. Soojustatud hooned on tarbinud iga aasta kuni 20 MWh vähem eelmisest aastast ehk säästnud kuni 1100 EUR aastas.
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 25/81 2.2. TOOTMINE 2.2.1. Katlamaja tehniline olukord Saare valla Kääpa küla kaugküttevõrgu tarbijaid varustab soojusenergiaga Saare Vallavarale kuuluv katlamaja. Kaugküttevõrgu katlamaja asub aadressil Sooja.
Kääpa katlamajas on üks ORIONS 2H2M katel, mis on liikuva restkoldega ja kus soojusenergia saamiseks põletatakse halupuitu. Katlamaja kütuseladu on katlamaja kõrval. Katla võimsus on 1000 kW ja töörõhk 6 bar. Katlamaja andmed on toodud Tabelis 2.5 ja pildid Joonistel 2.20-2.22.
Halupuidu katla tööajaks on projekteeritud keskmiselt 5000 tundi aastas, see toodab 100% soojusest.
Joonis 2.20. Kääpa katlamaja katel ORIONS 2H2M
Katlamaja on heas seisukorras, katel on 10 aastat vana. Põhiliseks miinuseks katlamaja juures on kütuse etteanne, mis ei ole hetkel mehhaniseeritud. Sellegi poolest on katlamaja võimeline töötama hästi, kui tehakse korrapäraseid hooldus- ja remonttöid.
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 26/81 Tabel 2.5. Kääpa katlamaja andmed Ühik Katel Prioriteet Põhikoormus Omanik Saare Vallavara Seade ORIONS 2H2M Seade paigaldatud a 2006 Võimsus kW 1000 Kütus Halupuit Kütusekulu tm/a 674,8
Katlamajas on kaks ringluspumpa Wilo-CronoLine-IL 50/160-5,5/2 5,5 kW, 2900 p/min ja sagedusmuundur P55/Type 12k. Multitsükloniks on ORIONS MC-6K ja suitsugaaside ventilaatoriks ORIONS DS – 8/1 VL. Lisaseadmed ja nende parameetrid on kujutatud Tabelis 2.6.
Tabel 2.6. Kääpa katlamaja lisaseadmed Ühik Väärtus Ringluspump Wilo-CronoLine-IL 50/160-5,5/2 Vanus a 10 Pöörlemissagedus p/min 2900 Multitsüklon ORIONS MC-6K Vanus a 10 Mahtuvus m3/h 4200 Suitsugaaside temperatuur (maks) °C 250 Tsüklonite arv 6 Suitsugaaside ventilaator ORIONS DS – 8/1 VL Vanus a 1 Pöörlemissagedus p/min 2900 Mahtuvus m3/h 4500 Suitsugaaside temperatuur (maks) °C 250 Elektrimootori võimsus kW 5,5
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 27/81 Joonis 2.21. Kääpa katlamaja Joonis 2.22. Kääpa kütuseladu
2.2.2. Katlamaja kütusemajandus Soojaettevõtte sõnul osteti 2015. aastal 675 tm halupuid. Kütuse tegelikku kütteväärtust ei ole täpselt teada, seega on arvutustes kasutatud keskmist hakkepuidu kütteväärtust 0,8 MWh/m3. Arvutuste tulemused on esitatud Tabelis 2.7.
Tabel 2.7. Kääpa katlamaja kütusemajandus Katlamaja ühik 2013 2014 2015 Normaalaasta Soojusenergia toodang MWh 1139 1016 944 1 179 Soojusenergia tarbimine MWh 988 885 812 1 014 Kütusekulu tm/a 775 645 675 797 Kütuse kütteväärtus MWh/tm 1,97 1,97 1,97 1,97 Primaarenergia MWh 1528 1272 1330 1 571 Võrgu soojuskadu MWh 151 131 132 165 Võrgu kasutegur 86,74% 87,11% 86,02% 86,00% Suhteline soojuskadu 13,26% 12,89% 13,98% 14,00% Katla keskmine kasutegur 75,07% 75,07% Kaugkütte kasutegur 65,03% 64,55%
Kaugküttevõrgu aastane suhteline soojuskadu on 14%, aga seda numbrit saaks parandada kaugküttevõrgu torude vahetusega. Konkurentsiameti poolt määratud tehnilistest nõuetest peaks olema trassikadu kuni 16% 2016. aastal ja hetkeseisuga on see nõue Saare vallas Kääpa külas täidetud.
Tabelis 2.7 on näha, et katla kasutegur on 75%, seega katlamaja suureks puuduseks on katla kasutegur. Kuna tegemist on mitte automatiseeritud katlaga, kütuse etteanne on käsitsi, siis Konkurentsiamet peab nõuetekohaseks katla kasuteguriks katla tehnilises passis antud väärtust, mis antud katlal on 78%. Uue katlamaja ehitamisel peab olema uutel seadmetel kasutegur üle 85% ja see tehniline nõue on määratud Konkurentsiameti poolt.
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 28/81 2.2.3. Soojusenergia hind Viimase 3 aasta soojusenergia hind on Kääpa küla kaugküttevõrgus olnud 47,71 EUR/MWh käibemaksuta . Tabelis 2.8 on Kääpa küla soojuse piirhinna kalkulatsioon tegeliku 2015. aasta tarbimisega, mida soojusettevõte tarbijatele hetkel ei rakenda. Tabel 2.8. Kääpa katlamaja kulutused Kääpa katlamaja kulutus, EUR/MWh Hetkeseis Muutuvkulud 20,15 Tegevuskulud 28,34 Kapitalikulu 1,63 Põhjendatud tulukus 1,06 Lubatud müügitulu 51,18 Soojuse tarbimine 895 Soojuse piirhind, EUR/MWh 57,19
Tabelis esitatud väärtusi on võimalik näha graafiliselt Jooniselt 2.23.
Soojuse piirhinna komponendid 20,15 28,34 1,631,06
0 10 20 30 40 50 60 70
Kulu, EUR/MWh
Muutuvkulu Tegevuskulu Kapitalikulu Põhjendatud tulukus
Joonis 2.23. Soojuse piirhinna komponendid
Joonisel 2.24 on soojuse piirhinna kulutuste jaotus püsi- ja muutuvkulude vahel. Kääpa küla kaugküttepiirkonnas moodustub püsikulu 60,7% ning muutuvkulud 39,3%.
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 29/81 22,51 39,3% Püsikulu Muutuvkulu 34,76 60,7%
Joonis 2.24. Soojuse piirhinna kulutuste jaotus
2.2.4. Keskkonnakaitse Olemasolev katel ORIONS 2H2M alustas tööd 10 aastat tagasi ning katla nimivõimsuseks on 1 MW.
25.11.2015 vastu võetud ja alates 20.12.2018 jõustuv Euroopa Liidu keskmise suurusega põletusjaamade direktiiv 2015/2193 seab heitmete piirmäärad uute 1-50 MW sisendvõimsusega katlamajade heitmetele. Alates 2025 hakkavad samad piirmäärad kehtima 5-50 MW ja alates 2030 1-5 MW sisendvõimsusega olemasolevate põletusjaamade heitmetele. Nõuded tahke biomassi, muu tahkekütuse, vedelkütuse, vedelgaasi ja maagaasi korral on toodud Tabelis 2.9 [7].
Tabel 2.9. Heitmelimiidid keskmise suurusega põletusjaamadele alates 20.12.2018 Heitmed Tahke biomass Muu tahkekütus Vedelkütus Vedelgaas Maagaas 1-5 5-50 1-5 5-50 1-5 5-50 1-5 5-50 1-5 5-50 mg/Nm3 MW* MW* MW MW MW MW MW MW MW MW
SO2 200 200 1100 400 350 350 - - - -
NOx 650 650 650 650 650 650 200 200 250 250 Tolm 50 30 50 30 50 30 - - - - * Nõuded hakkavad olemasolevatele 1-5 MW kütusesisendiga katlamajadele kehtima alates 2030 ning 5-50 MW võimsusega seadmetele alates 2025.
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 30/81 Kõige hilisem aeg, mil tänased katlad tuleb välja vahetada või rajada kulukad puhastusseadmed, on 2030, mil hakkavad kehtima uued karmid heitmenormid ka olemasolevatele seadmetele 1-5 MW katlamajades.
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 31/81 2.3. KAUGKÜTTEVÕRK 2.3.1. Kaugküttevõrgu tehniline ülevaade Kääpa külas osutab kaugkütte teenust Saare Vallavara. Kääpa küla kaugküttepiirkonna skitseering on kujutatud Joonisel 2.25, punase joonega on kujutatud kaugküttetrass, ja tehniline seisukord on nähtav Tabelis 2.10. Joonisel olev katkendlik joon on Saare Vallavalitsuse planeeritav kaugküttevõrgu laiendus.
Joonis 2.25. Kääpa küla kaugküttevõrgu skitseering
Tabel 2.10. Kääpa küla kaugküttevõrgu tehniline seisukord Lõigu nr. Aadress Materjal Läbimõõt Lõigu pikkus DN m 1 Vallavalitsuse hoone Teras 40 150,00 2 Kääpa 6 Eelisoleeritud 40 47,50 3 Kääpa 5 Eelisoleeritud 65 57,45 4 Kääpa 4 Eelisoleeritud 65 38,50 5 Kääpa 7 Eelisoleeritud 40 35,90 6 Kääpa kauplus Eelisoleeritud 32 150,74 7 Eelisoleeritud 100 5,70 8 Kääpa Hooldekeskus Eelisoleeritud 80 60,90 9 Eelisoleeritud 80 30,00 10 Kääpa 8 Eelisoleeritud 40 71,90 KOKKU 2 x 648.59
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 32/81 Kaugküttevõrgu pikkus Kääpa külas on 2 x 648,59 meetrit. Soojavõrgu terastorustik on suures osas 2006. aastal välja vahetatud eelisoleeritud Calpex UNO6AT torude vastu, vanad nõukogudeaegsed terastorud on ainult Kääpa 6 hoonest vallamajja viivas trassilõigus. Tabelis 2.11 on Kääpa küla kaugküttevõrgu torustiku pikkuste ülevaade läbimõõtude suhtes.
Tabel 2.11. Kääpa küla kaugküttevõrgu pikkus Toru läbimõõt Toru pikkus Torustiku osakaal mm m DN32 150,74 23,2% DN40 305,30 47,10% DN65 95,95 14,8% DN80 90,90 14,00% DN100 5,70 0.9% KOKKU 2 x 648,59 100%
2.3.2. Kaugküttevõrgu tehniline analüüs Tabelis 2.12 on Kääpa küla kaugküttepiirkonna analüüsi tulemused.
Tabel 2.12. Kääpa küla kaugküttepiirkonna analüüs Võrguarvutus ühik 2013 2014 2015 Normaalaasta Soojusenergia toodang MWh 1139 1016 944 1179 Soojusenergia tarbimine MWh 988 885 812 1014 Soojuskadu MWh 151 131 132 165 Suhteline soojuskadu 11,5% 11,3% 11,6% 14% Soojusvõrgu kasutegur 86,7% 87,1 86,0% 86% Pealevoolu temperatuur °C 75 Tagasivoolu temperatuur °C 60 Temp. integraal 105 °Ch 3,58 Torustiku kogupikkus m 2 x 648,59 Torustiku kogupindala m2 233,56 Torustiku keskmine diameeter m 0,057 Soojusvõrgu koormus MWh/m 1,76 1,57 1,46 1,82 Tarbimistihedus MWh/m 1,52 1,36 1,25 1,56 Soojusvõrgu soojuskadu MWh/m 0,23 0,2 0,2 0,25 Soojuskadu W/m 22,45 19,48 19,63 24,54 Soojusläbikandetegur W/(m2K) 1,85 1,6 1,62 2,02
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 33/81 Kääpa küla kaugküttepiirkonna koormus on normaalaastal keskmiselt 1,56 MWh/m kohta. Kaugküttepiirkonna soojuskadu on 14%, keskmiselt 165 MWh aastas ehk 0,25 MWh/m. Soojusläbikandetegur iseloomustab soojusisolatsiooni efektiivsust. Mida väiksem on soojusläbikandetegur, seda efektiivsem on torude soojusisolatsioon. Temperatuuri integraal iseloomustab soojuskandja temperatuuritaset sõltuvalt aastakeskmisest välisõhu temperatuurist. Mida suuremad on eelnevad parameetrid, seda suurem on suhteline soojuskadu kaugküttevõrgus.
Madalamat suhtelist soojuskadu on võimalik saavutada, kui edastada tarbijateni rohkem soojusenergiat läbi kaugküttevõrgu, mille isolatsioon on efektiivsem ja madalama soojusläbikandeteguriga. Suurt mõju suhtelise soojuskao vähenemisele avaldab väiksemate toru diameetrite kasutamine. Madalama pealevoolu temperatuuri kasutamine vähendab suhtelist soojuskadu, kuid temperatuuri vähendamine ei ole lihtne, sest see nõuab tarbija soojusvarustussüsteemide vahetust või rekonstrueerimist.
Tabelis 2.13 on tüüpiliste Rootsi kaugküttevõrkude soojusläbikandetegurid, et võrrelda neid Kääpa küla kaugküttevõrgu hetke tehnilise seisukorraga. [8].
Tabel 2.13. Kaugküttevõrkude soojusläbikandetegurite võrdlus Kaugküttevõrk Soojusläbikandetegur, W/m2K Keskmine kaugküttevõrk 0,8 – 1,0 Rekonstrueeritud kaugküttevõrk 0,5 – 0,6 Hõreda asutusega kaugküttevõrk 1,3 – 2,2 Hõreda asutusega kaugküttevõrk twin torudega 0,9 – 1,3 Kääpa küla kaugküttevõrk 2,02
Kääpa kaugküttevõrgu soojusläbikandetegur on tunduvalt suurem Rootsi kaugküttevõrgu näitajatest ning sarnaneb kõige rohkem hõreda asutusega Rootsi kaugkütevõrgule.
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 34/81 2.4. ANALÜÜS 2.4.1. Paralleeltarbimine ja energiasäästupotentsiaal Paralleeltarbimiseks nimetatakse olukorda kaugküttevõrgus, kus tarbija tarbib soojust ka teistest lokaalsetest allikatest [9].
Kaugkütteseaduse eelnõu kohaselt: • Kaugküttepiirkonnas tohib võrguga ühendatud tarbijapaigaldist võrgust eraldada ja ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamisel kasutada muud viisi kui kaugküte kohaliku omavalitsuse volikogu määratud tingimustel ja korras. • Kaugküttepiirkonnas võivad tarbijad lisaks kaugküttevõrgust saadavale soojusenergiale tarbida ka kütusevabadest ja taastuvatest allikatest muundatud soojust.
Kütusevabad taastuvad allikad on päikeseenergia ja sellest muundatud soojusenergia, tuuleenergia ja sellest muundatud soojusenergia, maasoojus ja sellest muundatud soojusenergia, hoones kasutatud ja sealt (ventilatsiooni, kanalisatsiooni jms kaudu) eralduv soojus ja sellest muundatud soojusenergia.
Kaugkütteseaduse kohaselt saab järeldada, et soojusetootmine ja paralleeltarbimine lokaalsete kateldega ja soojuspumpadega ei ole üldjuhul kaugküttepiirkonnas lubatud.
Paralleeltarbimise mõjud Kääpa küla kaugküttepiirkonnas: • Paralleeltarbimine vähendab kaugküttevõrgu müüdud soojusenergia mahtu ning tõstab kaugküttevõrgu tootja ja tarbija kulutusi soojusenergiale. • Paralleeltarbimine soojuspumpadega suurendab elektri tarbimist ja elektri tootmise ressursikulu. • Soojuse tootjal on kohustus tagada kaugküttevõrgu temperatuurigraafik ja vooluhulgad, kuid soojuse tarbimise vähenemisega suureneb kaugküttevõrgu soojuskadu. • Lokaalkatelde paigaldamine suurendab majadevahelist õhusaastet. Kaugkütte eesmärk on vähendada õhusaastet ja hajutada heitmed suurema ala peale, et hoida saasteainete kontsentratsioon madalam. • Kaugkütte katlamaja keskkonnaheitmete nõuded on rangemad ja kontrollitud võrreldes lokaalsete kateldega.
Mitmed küsitlusele vastanud avaldasid mõtteid lokaalsetest katlamajadest, millepärast on lisatud ka lokaalkatelde paralleeltarbimise mõju.
Hoonete renoveerimisel tuleb energiatõhusus ja hea sisekliima tagada mõistlike lahenduste abil [10]. Kääpa küla kaugküttevõrgu tarbijate energiasäästu potentsiaal on suur, sest enamik Kääpa küla tarbijate kortermajad on soojustamata.
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 35/81 Kehtivate KredExi rekonstrueerimistoetuse saamise reeglite järgi tuleb 40% toetuse saamiseks saavutada energiatõhususklass „C“ ja tagada korteri kõigis ruumides mehaanilise ventilatsiooniga pidev ettenähtud õhuvahetus. Mõlema eesmärgi saavutamiseks on vajalik soojuse tagastamine väljatõmbeõhust [10].
KredEx-ist 40% rekonstrueerimise toetuse saamiseks peab korterelamu saavutama [11]: • energiatõhususarvu klassi C (energiatõhusus arv ETA < 150 kWh/(m2a), sisaldab nii soojus- ja elektrienergia kulu); • soojustama ja rekonstrueerima korterelamu välisseinad täies mahus; • vahetama kõik projekti alustamise hetkel vahetamata aknad kolmekordse klaaspaketiga energiasäästlike akende vastu ning paigaldama kõik aknad soojustuse tasapinda või lisasoojustama aknapaled; • soojustama ja rekonstrueerima korterelamu katuse; • paigaldama korterelamusse soojustagastusega sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsiooni süsteemi, mis teenindab kõiki korteri ruume.
Kääpa küla küsitlusest järeldus, et enamik tarbijatest sooviks hooneid renoveerida, kasutades selleks KredEx toetusi. Kui täielikku renoveerimist hetkel tõenäoliseks ei peeta, siis tasub mõelda energiaauditi tegemisele, et leida hoone suurimad soojuskaod, sest siis on teada, mis tegelikult vajab renoveerimist esimesena. Kui renoveerimises üksmeelt ei saavutata, siis iga tarbija peaks vahetamata vahetama vanad aknad uute pakettakende vastu.
Täies mahus renoveerimine, isegi 40% toetusega, on kulukas aleviku elanikele. Ligikaudne maksumus varasemate hoonete kogemuste põhjal on 160-250 EUR/m2, mis toetusega on 128- 160 EUR/m2. Hinnad sõltuvad hoone tehnilisest seisukorrast enne renoveerimist. Tabelis 2.14 on renoveerimise kulutused koos toetusega [11].
Tabel 2.14. Energiasäästumeetmete kulu toetusega Energiasäästumeede Ligikaudne maksumus EUR/m2 Katuse soojustamine 15 Fassaadi soojustamine 49 Rõdude renoveerimine ja klaaspiirded 18 Küttesüsteem ja uus soojussõlm 37 Soojustagastusega ventilatsioonisüsteem 37 Küttekulude jaotussüsteemi paigaldamine 4
Renoveerimise kaalumisel tuleb hinnata ka tarbijate maksevõimet. Varasemalt toetusega renoveeritud hoonete kogemusel on peale renoveerimist 10 aasta laenu tagasimakse ja remondifond kuus 0,8 – 1,5 EUR/m2 [11]. Tabelis 2.15 on energiasäästumeetmete efektiivsus.
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 36/81 Tabel 2.15. Energiasäästumeetmete efektiivsus Energiasäästumeede Soojusenergia sääst kWh/m2 Automatiseeritud soojussõlm 17 Püstikute reguleerimine 20 Termostaatventiilid küttekehadele 11 Vee tsirkulatsiooni korrastamine 6 Tsirkulatsioonitorude soojustamine 4 Akende tihendamine 25 Välisuste asendamine 3 Välisvuukide tihendamine 10 Välisseinte lisasoojustamine 8 Katuse soojustamine 10
Üldjoontes annab 40% osakaaluga toetusega rekonstrueerimine energiamärgise klass C energiatõhususe nõuetele vastavaks ruumide küttenergia säästu keskmiselt 65% ja tarnitud energia (soojusenergia + elekter) säästu keskmiselt 50%. Tabelis 2.16 on esitatud SWOT analüüs hoone renoveerimisest. [11]
Tabel 2.16. Kääpa küla hoonete renoveerimise SWOT analüüs Tugevused Nõrkused 1. Soojusenergia tarbimise alanemine; 1. Soojusenergia hinna tõus; 2. Hoone energiatõhususe tõus 2. Laenukoormus 2.1 Motivatsiooni puudus 2.2 Korteriühistu ühismeelsuse saavutamatus Võimalused Ohud 1. Kulutused soojusenergiale vähenevad 1. Soojusenergia tarbimine ei vähene soovitud (tarbimine alaneb rohkem kui hind tõuseb); tasemele; 2. Hoone väärtus tõuseb 2. Maksejõuetus
Teeme eelduse, et tarbijad planeerivad hooneid renoveerida. Tabelis 2.17 on eeldatud, et hoone soojusenergia tarbimine langeb vähemalt 120 kWh/(m2a) peale. Täielikul renoveerimisel, koos soojustagastuse ventilatsiooniga, kuni 60-80 kWh/(m2a). Tabelis „Tarbimise sääst” ei kajastu Kääpa Hooldekeskusele kuuluvad hooned ja Vallavalitsuse hoone, mis on juba teinud investeeringuid hoonete energiatõhususe muutmiseks.
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 37/81 Tabel 2.17. Renoveeritud hoonete mõju tarbimisele Hoone Tarbimise sääst Tarbimine Võimsus Võimsuse vähenemine Aadress MWh MWh kW kW Kääpa kauplus 6 24 9 4 Kääpa Hooldekeskus - 92 38 - Kääpa keskus 4 - 64 26 - Vallavalitsuse hoone - 67 27 - Kääpa keskus 8 66 137 52 32 Kääpa keskus 7 81 122 46 38 Kääpa keskus 6 47 85 32 23 Kääpa keskus 5 119 103 39 54 KOKKU 319 694 269 151
Peale hoonete renoveerimist on kaugkütte püsikulu 58 EUR/MWh ning muutuvkulu 35 EUR/MWh ehk soojuse piirhind oleks 83 EUR/MWh käibemaksuta. Soojuse piirhind tõuseb peale renoveerimist, kuid hoonete tarbimine väheneb rohkem, kui soojusenergia hind tõuseb. Renoveerimata hoonetega on aastane tarbimine 1014 MWh ja soojuse piirhind on 63 EUR/MWh käibemaksuta. Renoveeritud hoonetega on aastane tarbimine 694 MWh ning soojuse piirhind on 69 EUR/MWh käibemaksuta. Renoveerimata hoonete aastane kulu on 64 tuhat eurot, kuid renoveeritud hoonete aastane kulu on 48 tuhat eurot. Seega, aastane sääst võiks olla kuni 15 tuhat eurot.
2.4.2. Sooja tarbevee tootmise energiatõhusus 2.4.2.1. Hetkeseis Kääpa küla kaugküttevõrgu tarbijad ei tarbi sooja tarbevett kaugküttevõrgust vaid kasutavad elektriboilereid. Elektrienergiaga (elektriboiler) sooja tarbevee tootmisel loetakse tootmise kasuteguriks 100%, kuigi elektriboileril on sarnaselt katlale ja kaugküttevõrgule välisjahtumine ning hooldamata elektriboileri soojusülekandetegur väheneb küttekehale tekkiva katlakiviga. Tabelis 2.18 on elektrienergia teenuse kogumaksumus. Võrguteenuse puhul on arvestatud Elektrilevi põhitariifi. Elektriboileri sooja tarbevee tarbimise hind on käibemaksuga 122,60 EUR/MWh.
Tabel 2.18. Elektrienergia kogumaksumuse komponendid (EUR/MWh) Teenus Marginaal Elektriaktsiis Taastuvenergia Võrguteenus Elektrienergia KM-ta EUR/MWh 2,40 4,47 8,90 54,00 32,40 102,17
Sooja tarbevee hinnanguline tarbimine on arvutatud „Soojusvarustuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodika” abil [12]. Arvutused Kääpa külas on tehtud oletusel, et kõik hetkel soojavõrgus olevad hooned hakkavad tarbima sooja tarbevett. Arvutused põhinevad eeldusel,
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 38/81 et üks inimene kasutab ööpäevas 50 liitrit vett, arv on võetud mõõduka tarbimise jaoks. Teiseks eelduseks on kütteperiood, mis on 215 päeva ja väljaspool kütteperioodi on 160 päeva. Lisaks, külma vee temperatuur kütteperioodil on 5 °C ja väljaspool kütteperioodi 8 °C.
Tulemused iga potentsiaalse liituja kaupa on kujutatud Tabelis 2.19 ja sealt selgub, et sooja tarbevee tarbimisega suureneks tarbimine 296 MWh/a. 296 MWh/a tähendab, et keskmiselt üks korter tarbib kuus ligikaudu 2 m3 sooja vett.
Tabel 2.19. Sooja tarbevee hinnanguline tarbimine Hoone Tarbimine Võimsus Aadress MWh kW Kääpa kauplus 8 1 Kääpa Hooldekeskus 45 5,1 Kääpa keskus 4 65 7,4 Vallavalitsuse hoone 35 4 Kääpa keskus 8 44 5 Kääpa keskus 7 39 4,5 Kääpa keskus 6 27 3,1 Kääpa keskus 5 33 3,8 KOKKU 296 34
Kääpa küla hinnanguline sooja tarbevee tarbimine on 34 kW. Katla seisukohalt tuleb arvestada, et puiduhakkekatel töötab minimaalsel koormusel 30% nimivõimsusest. 34 kW sooja tarbevee võimsus tähendab, et kaugkütte baaskoormusekatla maksimaalne nimivõimsus saab sellisel juhul olla maksimaalselt 110 kW.
Sooja tarbevee tootmine Kääpa külas on võimalik ainult juhul kui hoonetes renoveeritakse praegused avatud soojussõlmed soojusvahetitega suletud soojussõlmedeks. Sooja tarbevee tootmine olemasoleva katla ja temperatuurigraafikuga on võimalik juhul, kui soojussõlme loomisel arvestatakse katla maksimaalse pealevoolu temperatuuri või toodetava soojavee maksimaalse temperatuuri erinevusega. Madalama temperatuuri erinevuse korral suurenevad soojussõlmes soojusvahetite mõõtmed. Sooja tarbevee tootmisel on nõue tagada tarbijatele 55 °C soe vesi, seega kaugkütte minimaalne pealevool sooja tarbevee tootmiseks peab jääma 65 °C juurde. Suletud soojussõlme ehitamisel on võimalik tagada kaugküttevõrgu vee ühtlane temperatuur nii kütte kui ka sooja tarbeveele soojusvahetis.
2.4.3. Kulutused soojale tarbeveele
Kääpa küla kaugküttevõrgus on soojuse piirhind hetkel 57 EUR/MWh käibemaksuta. Eeldusel, et kõik Kääpa kaugküttevõrgu tarbijad alustavad sooja tarbevee tarbimist on
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 39/81 hinnanguline püsikulu vähenemine 7 EUR/MWh. Joonisel 2.26 on esitatud soojuse piirhinna muutus sooja tarbevee tootmisega.
23 Muutuvkulu 23
27 Püsikulu 35
0 5 10 15 20 25 30 35 40 Hetkeseis Sooja tarbeveega
Joonis 2.26. Soojuse piirhinna komponentide muutus sooja tarbeveega
Tabelis 2.20 on kaugküttest võetud sooja tarbevee ja elektriboileriga soendatud vee kulutuste võrdlus (Hinnad on käibemaksuta).
Tabel 2.20. Sooja tarbevee kulutuste sääst tarbijale (1 korter) Hoone Elektrienergiaga Kaugküttega Sääst Aadress EUR/kuus EUR/kuus EUR/kuus Kääpa kauplus 67 33 34 Kääpa Hooldekeskus 384 188 196 Kääpa keskus 4 552 270 282 Vallavalitsuse hoone 301 148 153 Kääpa keskus 8 21 10 11 Kääpa keskus 7 19 10 9 Kääpa keskus 6 19 10 9 Kääpa keskus 5 23 21 11
Võrdlemisel ei tasu unustada, et kaugküttest sooja tarbevee tarbimisega alaneb soojuse piirhind ja sellega kaasneb ka küttekulude vähenemine. Tabelis 2.21 on hinnanguline rahaline sääst, mis on võimalik saavutada elektriboilerite kasutamise lõpetamisega.
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 40/81 Tabel 2.21. Sooja tarbevee mõju kaugkütte kulutustele (hoone põhine) Tarbimine Elektriboileriga* Kaugküte* Erinevus Hoone Küte Soe vesi Küte Boiler Kokku Küte Kaugküte Kokku Sääst Aadress MWh MWh kEUR kEUR kEUR kEUR kEUR kEUR kEUR Kääpa kauplus 31 8 1,77 0,82 2,58 1,77 0,46 2,22 0,36 Kääpa 92 45 5,24 4,6 9,84 5,24 2,57 7,81 2,03 Hooldekeskus Kääpa keskus 4 64 65 3,65 6,64 10,29 3,65 3,71 7,35 2,94 Vallavalitsuse 67 35 3,82 3,58 7,39 3,82 2 5,81 1,58 hoone Kääpa keskus 8 203 44 11,57 4,5 16,07 11,57 2,51 14,08 1,99 Kääpa keskus 7 203 39 11,57 3,98 15,56 11,57 2,22 13,79 1,76 Kääpa keskus 6 132 27 7,52 2,76 10,28 7,52 1,54 9,06 1,22 Kääpa keskus 5 222 33 12,65 3,37 16,03 12,65 1,88 14,54 1,49 * Elektriboileriga kulutus on arvutatud kütte maksumus kaugkütte piirhinnaga 57 EUR/MWh ning soe vesi elektrienergia hinnaga 102,17 EUR/MWh. Kaugkütte kulutuses on arvestatud soojuse piirhinna langusega ning nii kütte kui ka sooja vee kulutus on arvutatud piirhinnaga 55 EUR/MWh.
2.4.4. Keskkonnaaspekt soojuse tootmisel
Lisaks hinna erinevusele on elektriboileritega sooja tarbevee tootmisel ka erinev keskkonnamõju. Tarbitud energia erineb netoenergiast saamisviisi järgi. Arvestades energiakandjate kaalumistegureid, saab arvutada hinnangulise tarnitud energia energiatõhususe. Kaalumisteguritega võetakse arvesse tarnitud energia tootmiseks vajalik primaarenergia kasutus ja selle keskkonnamõju [13].
Hoonete energiatõhususe miinimumnõuetes § 9. Energiakandjate kaalumistegurid on kirjas [14]: 1. taastuvtoormel põhinev kütus (puit ja puidupõhine kütus ning muu biokütus, välja arvatud turvas ja turbabrikett) − 0,75; 2. kaugküte − 0,9; 3. vedelkütus (kütteõli ja vedelgaas) − 1,0; 4. maagaas − 1,0; 5. tahke fossiilkütus (kivisüsi ja muu selline kütus) − 1,0; 6. turvas ja turbabrikett − 1,0; 7. elekter − 2,0.
Kaugkütte kaalumistegurite uurimustöö soovituste kohaselt on otstarbekas kaugkütte kaalumistegurit arvutada lähtudes kaugküttevõrgu soojuse tootmiseks kasutatavatest kütustest ning tehnoloogiatest. Lisaks on soovitatud taastuvkütused eristada muundatud (brikett, pelletid) ning väärindamata (küttepuit, saepuru, hakkpuit) puitkütusteks. Muundatud
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 41/81 puitkütuse kasutamisel kasutada 0,75 ning väärindamata kütusel 0,2. Kääpa küla kaugküttevõrgu kaalumistegur on Tabelis 2.22 [13].
Tabel 2.22. Kääpa küla kaugküttevõrgu kaalumistegur Ühik Normaalaasta Müüdud soojusenergia MWh 1014 Tarbitud kütuseenergia MWh 1179 Hakkpuit (0,2) - 0,23
Kääpa küla kaugküttevõrgu keskmine kaalumistegur on 0,23, sest kaugküttes kasutatakse taastuvat energiaallikat - väärindamata puitkütust, küttepuu. Kaalumistegureid kasutades on võimalik võrrelda erinevate allikate kasutamise keskkonnamõju. Kääpa küla sooja tarbevee hinnanguline tarbimine on 296 MWh.
Joonisel 2.27 on hinnanguline primaarenergia kasutus sooja tarbevee tootmisel erinevate seadmetega. Sama metoodika kehtib ka toasooja tootmisel.
Päikeseenergia kasutamisel tuleb eeldada, et lisanduvad täiendavad kulutuse pumpadele, akumulatsioonipaakidele ja lisa elektrienergiale, mis katab puudujäägi (50%), ülejäänud on kütusevaba. Soojuspumba tarbevee soojendamisel sõltub primaarenergia kasutus soojustegurist COP=2-3.
500 448 450 400 345 350 280 300 249 249 250 224 210 224 200 179 150 112 90 100 79 50 0 ) ) ) ia s d 5 3 g a e % , 2 Primaarenergia,MWh r a s e g u 0 2 , n t (5 P (0 e ja ü ri tk ia O te t d i rg (C ü k e u e k le s P n p g E tu e m u ü e u a lk s p K e e s d ik ju e ä o V P o S
Tarbitud netoenergia Primaarenergia
Joonis 2.27. Primaarenergia kasutus kaugkütte näitel
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 42/81 Joonistelt 2.28-2.29 on näha, et taastuva energiaallika, hakkpuidu, täieulatuslikul kasutamine kaugküttes on primaarenergia kohaselt parim meetod soojusenergia tootmiseks. 250 250
200 200
150 150
100 100
50 50 Primaarenergia,MWh 0 Primaarenergia,MWh 0 50% 60% 70% 80% COP 2 COP 2,5 COP 3 COP 3,5 COP 4 Päikeseenergia osakaal Soojuspumba soojustegur
Kaugküte (0,23) Päikeseenergia Kaugküte (0,23) Soojuspump
Joonis 2.28. Päikeseenergia primaarenergia Joonis 2.29. Soojuspumba primaarenergia
Kaugkütte eelis on see, et kaugküttevõrk on juba olemas ning tarbija ei pea tegema täiendavaid investeeringuid täiesti uute seadmete soetamiseks - vajalik on vaid soojustorustiku rajamine või renoveerimine hoones. Lisaks on kaugkütteettevõttel kohustus tõhustada tootmist, mille pärast ei kaasne tarbijale hooldustöid ja lisakulutusi. Kaugkütte eelis suureneb veelgi, kui soojaettevõtte investeerib kaugküttevõrgu ja katlamaja rekonstrueerimisse.
Taastuvate energiaallikate kasutamisel ja puitkütuste põletamisel loetakse CO2 emissioonifaktor nulliks, sest puitkütuste põletamisel eraldub sama kogus CO2-te, mis kasvamise ajal õhust biomassi seotakse. Eesti elektrienergia tootmise keskmine CO2 emissioonifaktor: 0,926 t CO2/MWh ning CO2 emissioonide sisaldus Eesti segajäägis 2015. aastal: 0,818 t CO2/MWh [15].
Tabelis 2.23 on võrreldud erinevate allikate CO2 heitmed, mis olid kujutatud Joonisel 2.27. Võrdluseks on valitud allikad, mis tarbivad lisa elektrienergiat. Heitmete arvutamisel on arvestatud primaarenergia kasutust ning Eesti elektrienergia segatootmise CO2 emissioonifaktorit.
Tabel 2.23. Tekkivad CO2 heitmed sooja tarbevee näitel Allikas Primaarenergia, Heitmed MWh/a tonni CO2 aastas Elektrienergia 448 366 Päikeseenergia (50% elekter) 224 183 Soojuspump (COP 2,5) 179 147 Kaugküte (halupuit) 79 0
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 43/81 Tabelis ei kajastu vedel-, gaas- ja tahkekütuste katlad, sest neil puudub otsene elektrienergia kasutus soojusenergiaks.
Kui Kääpa küla tarbijad kasutaks kaugkütet sooja tarbevee tootmisel, väheneks Eesti CO2 jalajälg 366 tonni võrra aastas. Võrdlemata jäänud tahkekütuste kateldel tasub meeles pidada, et lokaalsed katlad, millel puudub suitsugaaside töötlus ja puhastus, halvendavad Kääpa küla õhukvaliteeti ja keskkonda peenosakestega, mis on kahjulikud tervisele isegi kui põletatakse taastuvaid kütuseid.
Sooja tarbevee tootmise alustamiseks on oluline, et tootja ja tarbija teeks koostööd ning leiaks ühiselt selleks ka lahenduse. Tabelis 2.24 on Kääpa küla SWOT analüüs sooja tarbevee tootmisele.
Tabel 2.24. Kääpa küla SWOT analüüs sooja tarbevee kohta Tugevused Nõrkused 1. Soojusenergia tarbimise kasv; 1. Hõreda asetusega tarbijad; 2. Mugav ja soodne soojusvarustus tarbijatele; 2. Sooja tarbevee sõltuvus katlamajast; 3. Keskkonnasõbralikus; 3. Tarbijad on varasemalt teinud 4. Kaugkütte jätkusuutlikkuse tagamine. investeeringuid sooja tarbevee tootmiseks (elektriboilerid); 4. Tarbijate ebausk ja vähene motiveeritus investeeringutele. Võimalused Ohud 1. Soojusenergia hinna alanemine; 1. Suvise koormuse tekkimisel suureneb 2. Soojusenergia hinna kasvu stabiliseerimine; suhteline soojuskadu; 3. Kohaliku taastuvenergia kütuse kasutamise 2. Sooja tarbevee katkestus katlamaja kasv; hooldustööde ajal; 3.1. Kasvuhoonegaaside vähenemine; 3. Paralleeltarbimise jätkamine ja 4. Uute tarbijate lisandumine; suurenemine; 4.1. Rekonstrueerimise toetuse saamine. 3.1. Elektrienergia tarbimise kasv; 3.2. Soojusenergia hinna tõus kaugküttevõrgus; 4. Kaugküttevõrgu jätkusuutmatus; 4.1 Sooja tarbevee tarbimine on liialt madal, et käitada katelt.
Hinnanguliselt on sooja tarbevee tootmine kaugküttes tunduvalt tõhusam teistest variantidest, kuid Kääpa küla kaugküttevõrgus tõenäoliselt ei ole võimalik lähitulevikus sooja tarbevett toota kaugküttega, sest sooja vee tarbimise võimsus on liialt väike, et oleks võimalik käitada katelt nii madalal koormusel suvisel perioodil. Lisaks on ebatõenäoline, et kõik tarbijad ehitavad vastavad soojussõlmed sooja tarbevee tarbimiseks.
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 44/81 2.4.5. Potentsiaalsed uued tarbijad Saare Vallavalitsusel oli projekt pikendada kaugküttetrassi Kalevipoja keskuseni. Hooned on Joonistel 2.30-2.31. Projekti skeem on Joonisel 2.32.
Joonis 2.30. Kääpa Kalevipoja Muuseum Joonis 2.31. Kääpa Rahvamaja
Joonis 2.32. Kalevipoja keskuse liitmine kaugküttevõrku
Joonisel sinise katkendliku joonega on tähistatud esialgne projekt, mis tähendas, et kaugküttevõrk rajatakse läbi eramaade. Eramaa omanikud ei olnud sellega nõus. Joonisel musta katkendliku joonega on tähistatud kaugküttevõrk ümber eramaade, kuid sellisel juhul tuleb pidada kõnelusi ja kooskõlastada projekt Maanteeametiga, mis muudaks projekti veel kallimaks.
Esialgse projekti kaugküttetrassi pikkus (sinine) on hinnanguliselt 324 meetrit. Kaugküttetrassi vedamine ümber eramaade tähendaks, et kaugküttetrassi pikkus oleks 412 meetrit.
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 45/81 Arvestades, et Kääpa küla tarbimine on normaalaastal 1014 MWh ja kaugküttevõrk on juba 2 korda 648,59 meetrit pikk, siis täiendava 400 meetri lisamine mõjub Kääpa kaugküttevõrgu energia tarbimistihedusele halvasti, sest sellisel juhul oleks tarbimisetihedus alla 1 MWh/m, mis on ebaefektiivse kaugküttevõrgu näitaja. Antud kaugküttetrassi rajamine oleks otstarbekas ainult siis kui Kalevipoja keskus tarbiks aastas üle 400 MWh. See on ebatõenäoline, sest see on 40% kogu Kääpa küla tarbimisest. Samuti tuleb arvestada, et tarbimine pigem langeb, kui kasvab. Seega, kõige otstarbekam on Kalevipoja keskuses arendada lokaalkütte lahendusi.
Kaugküttevõrgu lähistel on kaks hoonet – Kääpa keskus 2 ja 3, Joonistel 2.33-2.34. Täpsem arutelu liitmisel on kaugküttevõrgu analüüsis.
Kääpa keskus 2 on soojustamata 8 korteriga hoone. Hinnanguline tarbimine juhul kui kõik 8 korterit oleks tarbijad, on 55 MWh ehk tippkoormusele lisanduks 24 kW.
Kääpa keskus 3 on samuti 8 korteriga hoone, mis on väliselt paremas seisundis kui Kääpa keskus 2. Hinnanguline tarbimine on 82 MWh ehk tippkoormusel 35 kW.
Joonis 2.33. Kääpa keskus 2 Joonis 2.34. Kääpa keskus 3
2.4.6. Kaugküttevõrk Kääpa kaugküttevõrgu temperatuurigraafik on 75/65 °C – temperatuuri erinevus peale- ja tagasivoolul on ainult 10 °C. See on lubamatult väike temperatuuri vahe kaugküttevõrgu kohta ja peaks otsima põhjuseid, miks on nii kõrge tagasivoolu temperatuur. Olemasolev katel võimaldaks kuni 25°C temperatuurilist erinevust. Täpsemaid andmeid saaks iga hoone soojussõlme tagasivoolu temperatuurist. Võimalik, et kõrge tagasivoolu temperatuur on seotud Kääpa 4 ja Hooldekodu hoonetega, mis on renoveeritud ja kasutavad õhksoojuspumpa, tarbides planeeritust vähem kaugküttesoojust ja tagastades kõrgetemperatuurilist soojust tagasi kaugküttevõrku.
Kaugküttevõrgu optimeerimisel on kõige olulisem leida parim toru läbimõõt, sest toru läbimõõdust sõltub torustiku maksumus, soojuskadude ja pumpamisele kulutatava energia
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 46/81 maksumus. Kaugküttevõrgu torude rekonstrueerimisel tuleb alati arvestada soojuskoormuse suurenemisega või vähenemisega. Kääpa küla kaugküttevõrgu torude läbimõõtude optimeerimisel on arvestatud järgmisega: • Temperatuuri erinevust dT 15°C; • Tarbimise võimsuste arvutamisel on arvestatud tarbijate tarbimisega arvutuslikul ekstreemsel temperatuuril (-22 °C); • Toru läbimõõdu valikul on arvestatud vajaliku võimsuse läbilaskevõimet antud toru läbimõõdul selliselt, et jääks võimalus varustada tarbijaid sooja tarbeveega ning sealjuures lõigu liinitakistus jääks alla 80 Pa/m; • Kääpa külas on pikaajaline tarbimise kasv võimalik ainult olemasolevate tarbijate arvelt, kes ei plaani hoonet renoveerida energiatõhusamaks; • Lühiajaline kiire kasv on võimalik ainult Kääpa keskus 2 ja 3 korterhoone kaugküttevõrku liitmisel või olemasolevatele tarbijatele sooja tarbevee pakkumisel; • Pikaajaline tarbimise langus kaasneb ainult energiasäästumeetmete rakendamisel või tarbijate kui elanike arvu vähenemisega.
Tabelis 2.25 on Kääpa küla kaugküttevõrgu hetkeseis. Arvutustest selgus, et paigaldatud torulõikude läbilaskevõime on piisav, et tagada soojusvarustus ka ekstreemsel temperatuuril.
Tabel 2.25. Kääpa küla kaugküttevõrgu hetkeseis Lõigu nr. Aadress Läbimõõt Lõigu pikkus Lõigu võimsus Liinitakistus DN m kW Pa/m 1 Vallavalitsuse hoone 40 150,00 30 36 2 Kääpa keskus 6 40 47,50 89 276 3 Kääpa keskus 5 65 57,45 186 94 4 Kääpa keskus 4 80 38,50 216 56
5 Kääpa keskus 7 40 35,90 90 282
6 Kääpa kauplus 32 150,74 14 18 7 Katlamaja 100 5,70 320 32
8 Kääpa Hooldekeskus 80 60,90 130 21 9 Kääpa keskus 8 80 30,00 89 11 10 Kääpa keskus 8 40 71,90 89 276 KOKKU 2 x 648,59 450
Tabelis rasvaselt kajastatud väärtused vajavad Kääpa kaugküttevõrgus tähelepanu. Lõigul 2, 3,5 ja 10 on liiga suur liinitakistus ehk rõhukadu. Liiga suur takistus tuleneb halvasti valitud toru läbimõõdust – suur voolu kiirus ja vooluhulk läbi ristlõikepindala. Tegemist on ka hoonetega, kus hetkel on soojusvarustus probleemne.
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 47/81 Tabelis 2.26 on kasutatud eelnevalt mainitud optimeerimise tingimusi. Alternatiiv 1 hõlmab olukorda, kus uusi tarbijaid ei lisata ning tarbijad ei rakenda energiasäästumeetmeid, et vähendada tarbimist. Tegemist on optimeeritud lahendusega – praktikas ei pea välja vahetama toru lõike, mille liinitakistus on juba vähem kui 80 Pa/m. Tabel 2.26 on kujutatud Kääpa küla kaugküttevõrgu esimene alternatiiv. Tabel 2.26. Kääpa küla kaugküttevõrk – alternatiiv 1 Lõigu nr. Aadress Läbimõõt Lõigu pikkus Lõigu võimsus Liinitakistus DN m kW Pa/m 1 Vallavalitsuse hoone 32 150,00 31 79 2 Kääpa keskus 6 65 47,50 90 24 3 Kääpa keskus 5 80 57,45 187 42 4 Kääpa keskus 4 80 38,50 220 58
5 Kääpa keskus 7 65 35,90 90 24
6 Kääpa kauplus 25 150,74 14 68 7 Katlamaja 100 5,70 324 32
8 Kääpa Hooldekeskus 65 60,90 132 49 9 Kääpa keskus 8 65 30,00 89 23 10 Kääpa keskus 8 65 71,90 89 23 KOKKU 2 x 648,59 456 Tabelis 2.27 on eeldatud, et tarbijad rakendavad energiasäästumeetmeid ning tarbivad kaugküttevõrgust sooja tarbevett. Tabel 2.27. Kääpa küla kaugküttevõrk – alternatiiv 2 Lõigu nr. Aadress Läbimõõt Lõigu pikkus Lõigu võimsus Liinitakistus DN m kW Pa/m 1 Vallavalitsuse hoone 32 150,00 29 69 2 Kääpa keskus 6 50 47,50 55 34 3 Kääpa keskus 5 65 57,45 98 28 4 Kääpa keskus 4 65 38,50 129 47
5 Kääpa keskus 7 50 35,90 51 30
6 Kääpa kauplus 25 150,74 10 37 7 Katlamaja 80 5,70 190 44
8 Kääpa Hooldekeskus 65 60,90 87 23 9 Kääpa keskus 8 50 30,00 57 36 10 Kääpa keskus 8 50 71,90 57 36 KOKKU 2 x 648,59 277
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 48/81 Tabelis 2.28 on Kääpa küla kaugküttevõrgu alternatiiv 3, mis on täiendus potentsiaalsete tarbijate näol alternatiivile 1 ja 2. Joonisel 2.35 on Kaupluse suunas lõigu number 6 potentsiaalne pikendus.
Joonis 2.35. Potentsiaalne tarbimise kasv
Juhul kui Kääpa keskus 2 ja 3 ei soovi liituda kaugküttevõrguga, siis sellisel juhul tuleb arvestada, et 150-meetrise lõigu täielik rekonstrueerimine ainult ühe hoone jaoks ei ole efektiivne ja majanduslikult otstarbekas. Lõik 6, mis ühendab Kaupluse kaugküttevõrguga, on tarbimistihedusega 0,2 MWh/m. 150 meetrise lõigu rekonstrueerimine maksaks hinnanguliselt 30 tuhat eurot ning tõstaks vaid kaugküttevõrgu püsikulu. Suurema tarbimistiheduse saavutamiseks tasuks Kauplus üle viia täielikult lokaalsele lahendusele, mis hetkel juba osaliselt kütab õhk-soojuspumbaga. Tabelisse jätame Kääpa kaupluse vaid maksumuse pärast. Kääpa keskus 2 ja 3 liitmisel on võimalik saavutada tarbimistihedus üle 1,4 MWh/m, kuid arvestades tarbimise vähenemisega, siis reaalne tarbimistihedus oleks vähem kui 1 MWh/m, mis on parem hetkeseisust (0,2 MWh/m).
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 49/81 Tabel 2.28. Kääpa küla kaugküttevõrk – alternatiiv 3 Lõigu nr. Aadress Läbimõõt Lõigu pikkus Lõigu võimsus Liinitakistus Maksumus DN m kW Pa/m EUR 6.1 50 70 85 77 15 050 6.2 Kääpa keskus 2 32 13 28 65 2 600 6.3 Kääpa keskus 3 40 13 42 66 2 600 6 Kääpa kauplus 25 80,75 14 68 12 113 KOKKU 2 x 176,74 32 363
Tabelis 2.29 on tarbijate lisamise mõju kaugkütteettevõttele. Tabelis on eeldatud ainult Kääpa keskus 2 ja 3 lisamine ning Kääpa kauplus on välja jäetud. Tabelist on näha, et püsikulu muut on negatiivne ehk kaugküttevõrgule kasulik. Püsikulu muut püsiks negatiivne ka juhul kui soojaettevõte tarniks soojussõlmed.
Tabel 2.29. Püsikulu muutus tarbijate lisandumisel Uued tarbijad Ühik 0% toetust 50% toetust Tarbimise lisandumine MWh 137 137 Püsikulu vähenemine EUR/MWh -5,5 -5,5 Liitmise maksumus EUR 20 250 10 125 Püsikulu suurenemine EUR/MWh 2 1 Püsikulu muut EUR/MWh -3,5 -4,5
Tabelis 2.30 on maksumused alternatiivile 1 ja 2. Tabelist selgub, et alternatiiv 1 ja 2 erinevus on vaid 10 tuhat eurot. Pikemas perspektiivis on alternatiiv 2 väiksemate soojuskadudega. Alternatiiv 1 tagaks soojusvarustuse, kuid kui tarbijad alustavad hoonete renoveerimist, siis võrgu läbimõõdud on üledimensioneeritud – suuremad kulutused soojuskaole ja pumpamised elektrienergiale. Tabelis 2.31 on alternatiiv 2 võimsuse kontroll temperatuurigraafikuga 75/60 °C. Tulemustest järeldub, et alternatiiv 2 on seega rakendatav juba enne tarbijate tarbimise vähenemist. Tabelis 2.32 on kaugküttevõrgu parameetrid peale alternatiiv 2 rakendamist.
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 50/81 Tabel 2.30. Kääpa kaugküttevõrgu rekonstrueerimise maksumus Lõigu nr. Hoone Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 Aadress EUR EUR 1 Vallavalitsuse hoone 30 000 30 000 2 Kääpa keskus 6 11 875 9 500 3 Kääpa keskus 5 15 799 14 363 4 Kääpa keskus 4 10 588 9 625
5 Kääpa keskus 7 8 975 7 180
6.1 Kääpa keskus 2 + 3 15 050 15 050 6.2 Kääpa keskus 2 2 600 2 600 6.3 Kääpa keskus 3 2 600 2 600
7 Katlamaja 1 710 1 568
8 Kääpa Hooldekeskus 15 225 15 225 9 Kääpa keskus 8 7 500 6 000 10 Kääpa keskus 8 17 975 14 380 KOKKU 139 897 128 091 Tabel 2.31. Alternatiiv 2 võimsuse kontroll Lõigu nr. Hoone Vajalik võimsus Läbimõõt Väljastatav võimsus Erinevus Aadress kW DN kW kW 1 Vallavalitsuse hoone 31 32 67 +36 2 Kääpa keskus 6 90 50 144 +56 3 Kääpa keskus 5 187 65 239 +52 4 Kääpa keskus 4 220 65 239 +21
5 Kääpa keskus 7 90 50 144 +54
6.1 59 50 144 +85 6.2 Kääpa keskus 2 24 32 67 +43 6.3 Kääpa keskus 3 35 40 90 +55
5 Kääpa keskus 7 90 50 144 +54
7 Katlamaja 324 80 330 +6
8 Kääpa Hooldekeskus 132 65 239 +107 9 Kääpa keskus 8 89 50 144 +55 10 Kääpa keskus 8 89 50 144 +55 KOKKU 450 569
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 51/81 Tabel 2.32. Kääpa küla kaugküttevõrgu parameetrid peale rekonstrueerimist Võrguarvutus ühik Hetkeseis Võrgu rek. Võrgu+Tarbijate rek. Soojusenergia toodang MWh 1179 1114 763 Soojusenergia tarbimine MWh 1014 1014 694 Soojuskadu MWh 165 100 69 Suhteline soojuskadu 13,0% 9,0% 9,0% Soojusvõrgu kasutegur 86,6% 91,0% 91,0% Pealevoolu temperatuur °C 75 Tagasivoolu temperatuur °C 60 Temp. integraal 105 °Ch 3,58 Torustiku kogupikkus m 2 x 648,59 2 x 593,85 2 x 593,85 Torustiku kogupindala m2 215,15 202,26 202,26 Torustiku keskmine diameeter m 0,056 0,054 0,054 Soojusvõrgu koormus MWh/m 1,82 1,88 1,28 Tarbimistihedus MWh/m 1,56 1,71 1,17 Soojusvõrgu soojuskadu MWh/m 0,26 0,17 0,12 Soojuskadu W/m 24,5 16,3 11,15 Soojusläbikandetegur W/(m2K) 2,02 1,42 0,97
Peale sellist rekonstrueerimist oleks Kääpa kaugküttevõrk võrreldav Rootsi kaugküttevõrkudega. Tarbimistihedus püsiks üle 1 MWh/m ka peale seda kui tarbijad renoveeriks oma hooned energiatõhusamaks.
Tabel 2.33 võtab kokku kaugküttevõrgu rekonstrueerimise. Arvutused näitavad, et 50% toetusega renoveerides on kogukulu kasv kolm korda väiksem ehk 3 EUR/MWh.
Tabel 2.33. Kaugküttevõrgu rekonstrueerimiseks tehtavate kulutuste mõju kogukulule Võrgu rekonstrueerimine Ühik Hetkesisuga 0% toetust 50% toetust Võrgu maksumus EUR 130 451 65 226 Vähenev soojuskadu MWh 65 65 Muutuvkulu vähenemine EUR/MWh -3 -3 WACC 9% 9% Võrgu eluiga a 30 30 Püsikulu lisandumine EUR/MWh 12 6 Kogukulu muut EUR/MWh 9 3
Alternatiiv 2 kohesel rakendamisel ületavad kaugküttevõrgu rõhukaod 80 Pa/m. Väikeasula lühikeste torudega kaugküttevõrgus võib lubada ka 100 Pa/m rõhukadu. Kääpa küla kaugküttevõrgu torude keskmine rõhukadu oleks sellisel juhul 88 Pa/m, mis on väikses
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 52/81 kaugküttevõrgus lubatav ning tulevikus tarbimise vähenemise korral langeb ka rõhukadu torudes.
2.4.7. Tootmise jätkusuutlikkus Joonistel 2.36-2.37 on Kääpa küla kaugküttevõrgu soojusgraafik. 2016. aastal töötab olemasolev 1 MW võimsusega katel enamus kütteperioodist 10-30% võimsusel nominaalvõimsusest. Allolevatel joonistel ei ole arvestatud Kääpa keskus 2 ja 3 hoonetega, sest nimetatud hooned ei ole kaugküttevõrguga liitunud ning puudub nende seisukoht kaugküttevõrguga liitumisest.
500 450 400 350 300 250 200 150 Soojusvõimsus,kW 100 50 0 0 730 1 460 2 190 2 920 3 650 4 380 5 110 5 840 6 570 7 300 8 030 8 760
Aeg, h
Küte Soojuskadu
Joonis 2.36. Kääpa küla kaugküttevõrgu hetkeseis
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 53/81 500 450 400 350 300 250 200 150 Soojusvõimsus,kW 100 50 0 0 730 1 460 2 190 2 920 3 650 4 380 5 110 5 840 6 570 7 300 8 030 8 760
Aeg, h
Küte Soojuskadu
Joonis 2.37. Kääpa küla soojusgraafik peale kaugküttevõrgu rekonstrueerimist
Joonisel 2.38 on Kääpa küla kaugküttevõrgu soojusgraafik peale kaugküttevõrgu ja tarbija hoonete renoveerimist. Joonisel 2.39 on lisatud ka sooja tarbevee võimsus.
Joonistel on märgata tarbimisvõimsuse stabiilsust võrreldes hetkeseisuga. Ühtlane tarbimiskõver saavutatakse renoveeritud hoonetega, kus madalad välisõhutemperatuurid ei mõjuta tarbimist enam nii suurel määral. 500 450 400 350 300 250 200 150 Soojusvõimsus,kW 100 50 0 0 730 1 460 2 190 2 920 3 650 4 380 5 110 5 840 6 570 7 300 8 030 8 760
Aeg, h
Küte Soojuskadu
Joonis 2.38. Kääpa küla kaugküttevõrgu soojusgraafik peale tarbijate ja võrgu renoveerimist
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 54/81 500 450 400 350 300 250 200 150 Soojusvõimsus,kW 100 50 0 0 730 1 460 2 190 2 920 3 650 4 380 5 110 5 840 6 570 7 300 8 030 8 760
Aeg, h
STV Küte Soojuskadu
Joonis 2.39. Kääpa kaugküttevõrgu soojusgraafik koos sooja tarbeveega
Joonistelt 2.36-2.39 on näha, et olemasolev 1 MW võimsusega ORIONS 2H2M katel on liiga võimas arvestades langevat trendi tarbimises. Katel on 10 aastat vana ja vajab iga aasta hooldust ja remonti. Lisaks, katel ei ole automatiseeritud – mehaanilise kütuse etteandega – vaid vajab katlakütja kohalolekut. Kõige suurem probleem on madal keskmine kasutegur – 75%. Kuna tänane katel on madala kasuteguriga, tarbimise jaoks liiga võimas ja nõuab katlakütja pidevat kohalolekut, siis oleks mõistlik vahetada katel välja esimesel võimalusel. Arvestada tuleks alates 2030 üle 1 MW olemasolevatele katlamajadele kehtima hakkavaid uusi heitmenorme või rajada uus katlamaja koguvõimsusega alla 1 MW. Uue katla ostmisel on võimalik tootmisprotsess automatiseerida.
Tabelis 2.34 ja Joonisel 2.40 on toodud erinevate kütustega soojuse tootmise hinnad 5000 töötunni korral, mis on optimaalne töötundide arv baaskoormuskatlale. Võrdluse mõttes on kõigi kütuste soojuse hind toodud nii koos kui ilma 50% investeerimistoetuseta.
Tabel 2.34. Soojusenergia tootmishind uue tootmisseadme rajamisel Kütus Ühik Puiduhake Puidupellet Turvas Põlevkiviõli Maagaas Kulu Toetus % 0% 50% 0% 50% 0% 50% 0% 50% 0% 50% Püsikulu EUR/MWh 11 5 4 2 11 5 2 1 2 1 Muutuvkulu EUR/MWh 20 20 45 45 20 20 36 36 32 32 KOKKU EUR/MWh 31 26 50 47 31 26 39 38 35 33
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 55/81 50 45 40 35 30 25 20 15 10
Soojusehind,EUR/MWh 5 0 0% 50% 0% 50% 0% 50% 0% 50% 0% 50% toetust toetust toetust toetust toetust toetust toetust toetust toetust toetust Puiduhake Puidupellet Turvas Põlevkiviõli Maagaas
Püsikulu Muutuvkulu Joonis 2.40. Soojusenergia tootmishind uue tootmisseadme rajamisel
Tänapäevane soojuse tootmise süsteem koosneb tahkekütusel baaskoormusekatlast ja vedel- või gaaskütusel reserv- ja tipukoormusekatlast, et tõsta tarbijatele soojusenergia teenuse pakkumise varustuskindlust. Eelnevast lähtub, et baaskoormuse katmiseks on kõige mõistlikum rajada puiduhakkekatel. Hakkpuit on eelistatud maksumuse, keskkonnamõjude ja toetusevõimaluse poolest. Võrreldes halupuiduga, on hakkpuit paremini automatiseeritav. Lisaks on vajalik rajada reserv- ja tipukatel, mis peaks suutma baaskoormusekatla avarii korral ka kõige külmemal päeval kogu soojuse toodangu katma. Tipukoormusekatlas võiks kasutada kohalikku vedelkütust – põlevkiviõli või kavandada see puhtale importkütusele - LPG-le. Nii põlevkiviõli kui LPG puhul on vajalik lisaks katlale ka mahuti. Sobivama variandi leidmiseks tuleb võtta eraldi pakkumised.
Joonisel 2.41 ja 2.42 on illustreeritud katelde valikut Kääpa küla kaugküttevõrgule.
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 56/81 500 500 kW Reserv- ja tipukatel 450 400 350 300
250 200 150 Soojusvõimsus,kW 100 50 120 - 300 kW Baaskoormusekatel 0 0 730 1 460 2 190 2 920 3 650 4 380 5 110 5 840 6 570 7 300 8 030 8 760
Aeg, h
Küte Soojuskadu
Joonis 2.41. Kääpa küla kaugküttevõrgu katla valik 2016. aasta soojusgraafiku järgi
Katlamaja, mis opereerib reservkatlata, nõuaks 500 kW katelt, et tagada soojusvarustus ka tipukoormusel, mis eksisteerib ekstreemsetel temperatuuridel. Ülejäänud 5000 tundi ei töötaks katel kunagi nimivõimsusel vaid 60-30% võimsusel nimivõimsusest. Selline lahendus on väga ebaefektiivne madalate kasutegurite tõttu ning 500 kW katel on ühikmaksumuselt kallim.
300 kW baaskoormusekatel eeldaks tänase seisuga ka 500 kW reservkatelt. Baaskoormuse katel töötaks nimivõimsusel kuni 730 tundi. Ülejäänud kütteperioodist töötaks katel madalamal koormusel, kuni 40% nimivõimsusest. Selline lahendus on jällegi ebaefektiivne madalate kasutegurite tõttu.
Mõlemad eelnevad lahendused on veel ebaefektiivsemad, kui vaadata Joonisel 2.42 tuleviku energiasäästupotentsiaali. Enne 2030. aastat ei rakendu uued heitmenormid olemasolevatele seadmetele, kuid olemasoleva katla võiks välja vahetada enne 2020. aastat, kuni veel selleks toetusi jagatakse. Seega tuleks valida katel ettenägelikult, eeldades tarbimise vähenemist, et vältida ebavajalikult suurt katla võimsust ning kulutusi sellega.
Joonisel 2.42 on Kääpa küla kaugküttevõrgu soojusgraafik peale kaugküttevõrgu ja tarbija hoonete renoveerimist. Jooniselt on näha, et Kääpa küla kaugküttevõrgu (40%) ja tarbimise poolset (32%) energiasäästupotentsiaali arvestades oleks 5000 töötunni tagamiseks sobiliku puiduhakkekatla võimsus 120 kW. Arvestades prognoositavat minimaalset 90 kW tarbimist ja tänapäevase hakkekatla võimalikku minimaalset koormust 30% oleks maksimaalne sobiva baaskoormuskatla võimsus 300 kW.
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 57/81 500 450 400 350 300 300 kW Reserv- ja tipukatel 250 200 150 Soojusvõimsus,kW 100 50 120 - 170 kW Baaskoormusekatel 0 0 730 1 460 2 190 2 920 3 650 4 380 5 110 5 840 6 570 7 300 8 030 8 760
Aeg, h
Küte Soojuskadu
Joonis 2.42. Kääpa küla kaugküttevõrgu katla valik tulevikus peale energiasäästumeetmeid
Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) poolt 2016-2020 jagatavad toetused kaugküttesüsteemide investeeringute toetamiseks, mida rahastatakse Euroopa Liidu struktuurfondi rahadest, võimaldavad kuni 50% toetust taotleda ka fossiilkütustest soojuse tootmise seadmetele. Siiski on CO2 heitmete vähendamine üks hindamiskriteeriumeid, seega taastuvenergial tootmisvõimsustele toetuse saamine on seetõttu tõenäolisem.
Kõigi uute tootmisvõimsuste rajamisel tuleb soojusettevõtjal järgida majandus- ja kommunikatsiooniministri määrust 21.06.2011 nr 47 „Soojuse ostmise konkursi korraldamise kord ja pakkumiste hindamise metoodika”.
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 58/81 3. VOORE 3.1. TARBIJAD 3.1.1. Tarbijate ülevaade Saare vallas Voore küla kaugküttevõrku on ühendatud kaks tarbijat: Voore Põhikool, mille territooriumil asuvad ka katlamajad ja Voore keskus 6 kortermaja, kus on 12 korterit ja mis varem oli õpilaskodu. Kaugküttevõrguga ühendatud tarbijad on kujutatud Tabelis 3.1.
Tabel 3.1. Soojatarbijate tehniline seisukord Voore külas (2016)
Aadress Ehitatud Hoone Suletud pindala Eluruumi pindala Kubatuur a m2 m2 m3 Voore Põhikool Kool 3301,8 3301,8 17249 Voore keskus 6 1982 18-KRT 1612,4 467,4 5375
Voore küla kaugküttesse ühendatud hoonete tehnilist seisukorda on võimalik hinnata välise ilme põhjal, mis on kujutatud Joonistel 3.1 - 3.2. Hinnangu andmiseks sai konsulteeritud soojaettevõttega SW Energia ja Vallavalitsusega.
Voore Põhikoolile on paigaldatud uued aknad ja katus. 2015. aastal paigaldas kool uue elektrisüsteemi. 2019. aastal plaanitakse soojustada kooli välisfassaad [16].
Voore keskus 6 kortermaja on soojustamata ja puudub soojussõlm. Majas on 1-6 korteris lasteaed „Siilike”, 7-12 korteris olid kuni 01.09.16 veel Õpilaskodu ruumid, nüüd aga on lihtsalt korterid. 13-18 asuvad erakorterid ei ole keskküttega seotud - on keskküttest välja lõigatud. Väikest soojusenergia kokkuhoidu annavad vahetatud aknad. Maja katus ja lagi on 2016 augustis uuendatud ja soojustatud. Maja tulevikuplaane ei ole teada.
Joonis 3.1. Voore Põhikool Joonis 3.2. Voore keskus 6
Voore küla kaugkütte tarbijate kokkuvõte: • Voore keskus 6 kortermaja vajab renoveerimist;
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 59/81 • hoonetel puuduvad soojussõlmed; • väikest energiasäästu on andnud akende ja uste vahetused.
3.1.2. Soojusenergia tarbimine Joonis 3.3 näitab Voore küla soojusenergia tegeliku ja normaalaasta tarbimise erinevust. Joonisele on lisatud kraadpäeva telg. Tänu sellele on võimalik võrrelda lühiajalise ja pikaajalise perioodi keskmise väliskliima erinevust. Viimase kolme aasta kliima on olnud soojem, kui pikaajalise perioodi keskmine väliskliima ja seetõttu on osaliselt ka tarbimine vähenenud.
700 5 000 644 640 636 640 588 4 500 600 580 564 525 4 000 500 3 500 3 000 400 2 500 300 2 000 Tarbimine,MWh 200 1 500 Kraadpäevad,°Cd 1 000 100 500 0 0 2013 2014 2015 keskmine Tegelik normaalaasta Kraadpäevad Normaalaasta
Joonis 3.3. Voore küla soojusenergia tarbimine
Joonisel 3.4 on Voore küla kahe hoone soojusvõimsuse graafik. Soojaettevõte täpseid soojuskadusid ei tea, seega on eeldatud ainult 10% soojuskadu, sest kaugküttevõrgu pikkus on väga lühike ja tarbijad on katlamajale lähedal. Koormusgraafiku koostamisel on arvestatud lühiajalise -22 °C välisõhutemperatuuriga. Voore küla kütteperiood on märgitud oktoobrist maikuuni.
Hetkel on Voore soojusenergia tarbimise maksimum 200 kW ringis. Baaskoormuse maksimum on 80 kW.
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 60/81 250
200
150
100
Soojusvõimsus,kW 50
0 0 730 1460 2190 2920 3650 4380 5110 5840 6570 7300 8030 8760
Aeg, h
Küte Soojuskadu
Joonis 3.4. Voore küla soojusvõimsuse graafik
3.1.3. Kulutused soojusenergiale Voore küla kaugkütte on hind on viimase kolme aasta jooksul pidevalt muutunud odavamaks. 2013. aastal oli soojusenergia hind 64 EUR/MWh käibemaksuta. 2014. aastal oli soojusenergia hind 58,54 EUR/MWh käibemaksuta. 2015. aastal oli soojusenergia hind 57,43 EUR/MWh käibemaksuta. Kolme aasta jooksul on vähenenud tarbimine 63 MWh ning hind on langenud 6,57 EUR/MWh.
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 61/81 3.2. TOOTMINE 3.2.1. Katlamaja tehniline olukord Saare valla Voore küla kaugküttevõrgu tarbijaid varustab soojusenergiaga SW Energiale kuuluv katlamaja. Kaugküttevõrgu katlamaja asub kahes hoones, põhikatel asub koolimaja kõrval konteinerkatlamajas ja reservkatlad asuvad koolimaja keldris.
Voore katlamaja konteinerkatlamajas paikneb Kalvis-320M-1, mis on liikuva restkoldega katel ja soojusenergia saamiseks põletatakse hakkpuitu. Hakkpuitu hoiustatakse katlamaja küljes olevates konteinerites. Katla võimsus on 320 kW ja töörõhk 6 bar. Reservkateldeks on SIME 2R 15 Freestanding ja SIME 2R 14 Freestandingu põlevkivikatlad. SIME 2R 15 katla maksimaalne võimsus on 296,70 kW ja SIME 2R 14 maksimaalne võimsus 276,40 kW. Katlamaja andmed on toodud Tabelis 3.2 ja pildid Joonistel 3.5-3.9.
Joonis 3.5. Voore katlamaja katel Kalvis-320M-1
Hakkpuidu katlamaja on heas seisukorras, katel on rajatud 2013. Katlal on esinenuid seisakuid ainult talvel, kui kütus on ära külmunud ja ummistab kütuse etteande konveieri. Sellegi poolest on katlamaja võimeline töötama hästi, kui tehakse korrapäraseid hooldus- ja remonttöid.
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 62/81 Joonis 3.6. Voore põlevkiviõli katlad Joonis 3.7. Põlevkiviõli mahutid
Tabel 3.2. Voore katlamaja andmed Ühik Katel Katel Katel Prioriteet Põhikoormus Reservkatel Reservkatel Omanik SW Energia SW Energia SW Energia Seade Kalvis-320M-1 SIME 2R 15 SIME 2R 14 Freestanding Freestanding Seadme rajamise aasta a 2013 2001 2000 Võimsus kW 320 296,70 276,40 Kütus Hakkpuit Põlevkiviõli Põlevkiviõli
Tabelis 3.2 on näha, et hakkpuidu katla kasutegur on 86%, mida võib lugeda heaks. Katlamaja katla kasutegur on suurem Konkurentsiameti poolt määratud tehnilistest nõuetest – soojuse tootmisel tahkekütustest mitte alla 80% ning uutel seadmetel mitte alla 85%. SIME 2R 15 Freestanding ja SIME 2R 14 Freestanding põlevkiviõli katelde kasutegur on mõlemal tehniliste andmete järgi 90%.
Joonis 3.8. Voore hakkpuidu katlamaja Joonis 3.9. Voore reservkatelde asukoht
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 63/81 3.2.2. Katlamaja kütusemajandus Soojaettevõtte sõnul osteti 2015. aastal 766 m3 hakkpuitu. Kütusele kulus koos transpordiga 2013. aastal 26845 eurot, aga 2015. aastal 10792 eurot. Nende kolme aastaga langesid kulutused kütusele 60% ja see tuleneb sellest, et 2013. aasta sai hakkpuidu katlamaja valmis. Kütuse tegelikku kütteväärtust ei ole täpselt teada, seega on arvutustes kasutatud keskmist hakkepuidu kütteväärtust 0,8 MWh/m3 ja põlevkiviõlil 10,8 MWh/t. Arvutuste tulemused on esitatud Tabelis 3.3.
Tabel 3.3. Voore katlamaja kütusemajandus Katlamaja ühik 2013 2014 2015 Soojusenergia toodang MWh 587,76 579,47 525,45 Soojusenergia tarbimine MWh 587,76 579,47 525,45 Hakkpuidu kütusekulu m3/a 55 814 766 Põlevkiviõli kütusekulu t/a 57 12 6 Hakkpuidu kütteväärtus MWh/m3 0,8 Põlevkiviõli kütteväärtus MWh/t 10,8 Primaarenergia MWh 594 652 613
3.2.3. Keskkonnakaitse 25.11.2015 vastu võetud ja alates 20.12.2018 jõustuv Euroopa Liidu keskmise suurusega põletusjaamade direktiiv 2015/2193 seab heitmete piirmäärad uutele 1-50 MW sisendvõimsusega katlamajade heitmetele. Alates 2025 hakkavad samad piirmäärad kehtima 5-50 MW ja alates 2030 1-5 MW sisendvõimsusega olemasolevate põletusjaamade heitmetele. Nõuded tahke biomassi, muu tahkekütuse, vedelkütuse, vedelgaasi ja maagaasi korral on toodud Tabelis 3.4 [7].
Tabel 3.4. Heitmelimiidid keskmise suurusega põletusjaamadele alates 20.12.2018 Heitmed Tahke biomass Muu tahkekütus Vedelkütus Vedelgaas Maagaas 1-5 5-50 1-5 5-50 1-5 5-50 1-5 5-50 1-5 5-50 mg/Nm3 MW* MW* MW MW MW MW MW MW MW MW
SO2 200 200 1100 400 350 350 - - - -
NOx 650 650 650 650 650 650 200 200 250 250 Tolm 50 30 50 30 50 30 - - - - * Nõuded hakkavad olemasolevatele 1-5 MW kütusesisendiga katlamajadele kehtima alates 2030 ning 5-50 MW võimsusega seadmetele alates 2025.
Kogu Voore katlamaja nimivõimsuseks on 893,1 kW ning sellisel juhul ei rakendu uued heitmelimiidid Voore katlamajale.
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 64/81 3.3. KAUGKÜTTEVÕRK
Voore külas haldab kaugküttevõrku SW Energia. Voore küla kaugküttepiirkonna skitseering on kujutatud Joonisel 3.10, punase joonega on kujutatud kaugküttevõrku. Kaugküttevõrgu töö aasta keskmine temperatuurigraafik on 75/55 °C. Torude läbimõõdud ja pikkused on kujutatud Tabelis 3.5.
Joonis 3.10. Voore kaugküttevõrgu skitseering (2016)
Voore küla kaugküttevõrgu pikkus on 2 x 100 meetrit ja täpsemad andmed on kujutatud Tabelis 3.5.
Tabel 3.5. Voore kaugküttevõrgu lõigud Toru tüüp Aasta Toru läbimõõt Toru pikkus Toru lõigud mm m Katlamaja Põhikool Eelisoleeritud 2013 65 27,53 Põhikool Voore keskus 6 Eelisoleeritud 2001 40 72,47 KOKKU 2 x 100
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 65/81 3.4. ANALÜÜS 3.4.1. Paralleeltarbimine ja energiasäästupotentsiaal Kuigi Voore külas pole täna probleeme paralleeltarbimisega, on siiski vajalik selle mõjud välja tuua, et hinnata võimaliku paralleeltarbimise lisandumise mõju tulevikus.
Paralleeltarbimiseks nimetatakse olukorda kaugküttevõrgus, kus tarbija tarbib soojust ka teistest lokaalsetest allikatest [9].
Kaugkütteseaduse eelnõu kohaselt: • Kaugküttepiirkonnas tohib võrguga ühendatud tarbijapaigaldist võrgust eraldada ja ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamisel kasutada muud viisi, kui on kaugküte kohaliku omavalitsuse volikogu määratud tingimustel ja korras. • Kaugküttepiirkonnas võivad tarbijad lisaks kaugküttevõrgust saadavale soojusenergiale tarbida ka kütusevabadest ja taastuvatest allikatest muundatud soojust.
Kütusevabad taastuvad allikad on päikeseenergia ja sellest muundatud soojusenergia, tuuleenergia ja sellest muundatud soojusenergia, maasoojus ja sellest muundatud soojusenergia, hoones kasutatud ja sealt (ventilatsiooni, kanalisatsiooni jms kaudu) eralduv soojus ja sellest muundatud soojusenergia.
Kaugkütteseadusest saab järeldada, et soojusetootmine ja paralleeltarbimine lokaalsete kateldega ja soojuspumpadega ei ole üldjuhul kaugküttepiirkonnas lubatud.
Paralleeltarbimise mõjud Voore küla kaugküttepiirkonnas: • Paralleeltarbimine vähendab kaugküttevõrgu müüdud soojusenergia mahtu ning tõstab kaugküttevõrgu tootja ja tarbija kulutusi soojusenergiale. • Paralleeltarbimine soojuspumpadega suurendab elektri tarbimist ja elektri tootmise ressursikulu. • Soojuse tootjal on kohustus tagada kaugküttevõrgu temperatuurigraafik ja vooluhulgad, kuid soojuse tarbimise vähenemisega, suureneb kaugküttevõrgu soojuskadu. • Lokaalkatelde paigaldamine suurendab majadevahelist õhusaastet. Kaugkütte eesmärk on vähendada õhusaastet ja hajutada heitmed suurema ala peale, et hoida saasteainete kontsentratsioon madalam. • Kaugkütte katlamaja keskkonnaheitmete nõuded on rangemad ja kontrollitud võrreldes lokaalsete kateldega.
Ühtlasi on käesolevas peatükis analüüsitud võimalike energiasäästumeetmete rakendamise mõju Voore võrgus. Hoonete renoveerimisel tuleb energiatõhusus ja hea sisekliima tagada mõistlike lahenduste abil [10].
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 66/81 Kehtivate KredExi rekonstrueerimistoetuse saamise reeglite järgi tuleb 40% toetuse saamiseks saavutada energiatõhususklass „C“ ja tagada korteri kõigis ruumides mehaanilise ventilatsiooniga pidev ettenähtud õhuvahetus. Mõlema eesmärgi saavutamiseks on vajalik soojuse tagastamine väljatõmbeõhust [10].
KredEx-ist 40% rekonstrueerimise toetuse saamiseks peab korterelamu saavutama [11]: • energiatõhususarvu klassi C (energiatõhusus arv ETA < 150 kWh/(m2a), sisaldab nii soojus- ja elektrienergia kulu); • soojustama ja rekonstrueerima korterelamu välisseinad täies mahus; • vahetama kõik projekti alustamise hetkel vahetamata aknad kolmekordse klaaspaketiga energiasäästlike akende vastu ning paigaldama kõik aknad soojustuse tasapinda või lisasoojustama aknapaled; • soojustama ja rekonstrueerima korterelamu katuse; • paigaldama korterelamusse soojustagastusega sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsiooni süsteemi, mis teenindab kõiki korteri ruume.
Täies mahus renoveerimine, isegi 40% toetusega, on kulukas. Ligikaudne maksumus varasemate hoonete kogemuste põhjal on 160-250 EUR/m2, mis toetusega on 128-160 EUR/m2. Hinnad sõltuvad hoone tehnilisest seisukorrast enne renoveerimist. Tabelis 3.6 on renoveerimise kulutused koos toetusega [11].
Tabel 3.6. Energiasäästumeetmete kulu toetusega Energiasäästumeede Ligikaudne maksumus EUR/m2 Katuse soojustamine 15 Fassaadi soojustamine 49 Rõdude renoveerimine ja klaaspiirded 18 Küttesüsteem ja uus soojussõlm 37 Soojustagastusega ventilatsioonisüsteem 37 Küttekulude jaotussüsteemi paigaldamine 4
Renoveerimise kaalumisel tuleb hinnata ka tarbijate maksevõimet. Varasemalt toetusega renoveeritud hoonete kogemusel on peale renoveerimist 10 aasta laenu tagasimakse ja remondifond kuus 0,8 – 1,5 EUR/m2 [11]. Tabelis 3.7 on energiasäästumeetmete efektiivsus.
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 67/81 Tabel 3.7. Energiasäästumeetmete efektiivsus Energiasäästumeede Soojusenergia sääst kWh/m2 Automatiseeritud soojussõlm 17 Püstikute reguleerimine 20 Termostaatventiilid küttekehadele 11 Vee tsirkulatsiooni korrastamine 6 Tsirkulatsioonitorude soojustamine 4 Akende tihendamine 25 Välisuste asendamine 3 Välisvuukide tihendamine 10 Välisseinte lisasoojustamine 8 Katuse soojustamine 10
Üldjoontes annab 40% osakaaluga toetusega rekonstrueerimine energiamärgise klass C energiatõhususe nõuetele vastavaks ruumide küttenergia säästu keskmiselt 65% ja tarnitud energia (soojusenergia + elekter) säästu keskmiselt 50%. Tabelis 3.8 on esitatud SWOT analüüs hoone renoveerimisest. [11]
Tabel 3.8. Voore küla hoonete renoveerimise SWOT analüüs Tugevused Nõrkused 1. Soojusenergia tarbimise alanemine; 1. Soojusenergia hinna tõus; 2. Hoone energiatõhususe tõus 2.Laenukoormus 2.1 Motivatsiooni puudus 2.2 Korteriühistu ühismeelsuse saavutamatus Võimalused Ohud 1. Kulutused soojusenergiale vähenevad 1. Soojusenergia tarbimine ei vähene soovitud (tarbimine alaneb rohkem kui hind tõuseb); tasemele; 2. Hoone väärtus tõuseb 2. Maksejõuetus
Teeme eelduse, et tarbijad planeerivad hooneid renoveerida. Tabelis 3.9 eeldatud, et hoonete soojusenergia tarbimine langeb vähemalt 120 kWh/(m2a) peale. Täielikul renoveerimisel, koos soojustagastuse ventilatsiooniga, kuni 60-80 kWh/(m2a). Tabel 3.9. Voore küla tänaste tarbijate energiasäästupotentsiaal Hoone Energiatõhusus Tarbimine Muutus Võimsus Muutus kWh/m2a MWh MWh kW kW Voore põhikool 120 320 167 121 63 Voore keskus 6 120 110 37 42 14 KOKKU 430 204 163 77
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 68/81 Energiasäästumeetmete rakendamisel väheneks aastane tarbimine tänaselt tasemelt 634 MWh/a tasemele 430 MWh/a ehk 32%.
3.4.2. Voore kaugküttevõrgu potentsiaalne laiendamine
Tabelis 3.10 on Voore küla kaugküttevõrgu potentsiaalsete tarbijate hoonete ülevaade. Kaugküttevõrk võiks olla mõeldav, sest sellega tagaks soojusvarustuse 54 korterile.
Tabel 3.10. Voore küla potentsiaalse kaugküttevõrgu tarbijad Aadress Ehitatud Hoone tüüp Suletud pindala Eluruumi pindala Kubatuur a m2 m2 m3 Voore põhikool 1989 Kool 3301,8 - 17249 Voore keskus 6 1982 12-KRT 1612,4 759,7 5375 Voore keskus 7 (potentsiaalne) 1983 18-KRT 1571,5 1116,3 5577 Voore keskus 8 (potentsiaalne) 1986 24-KRT 2184,8 1537,5 7733
Voore küla kaugküttevõrku ühendatud hoonete välist tehnilist seisukorda on võimalik hinnata all järgnevatel Joonistel 3.11-3.12.
Voore keskus 7 hoonet ei ole peale ehitamist täiendavalt soojustatud, kuid see on potentsiaalsetest tarbijatest väliselt kõige paremas tehnilises seisukorras. Hoonel on osaliselt paigaldatud pakettaknad.
Voore keskus 8 hoonet ei ole peale ehitamist täiendavalt soojustatud. Hoonel on osaliselt paigaldatud pakettaknad.
Joonis 3.11. Voore keskus 7 Joonis 3.12. Voore keskus 8
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 69/81 Tabelis 3.11 on Voore küla hoonete hinnanguline tarbimine. Tabelis on elimineeritud viimaste aastate välisõhu temperatuuride kõikumise mõju ja tarbimine on viidud üle võrreldavale normaalaasta tarbimisele, mis võtab arvesse erinevate perioodide pikaajalise väliskliima.
Tabelist järeldub, et Voore kaugküttevõrgu hinnanguline tarbimine oleks 1150 MWh normaalaastal, maksimaalse võimsusega 435 kW. Aastas lisanduks 514 MWh tarbimist.
Tabel 3.11. Hinnanguline tarbimine Hoone Normaalaasta tarbimineEritarbimineTarbimise võimsus MWh kW/K kW Voore põhikool 487 4,7 184 Voore keskus 6 147 1,4 56 Voore keskus 7 (potentsiaalne) 216 2,1 82 Voore keskus 8 (potentsiaalne) 298 2,9 113 KOKKU 1148 434
Joonisel 3.13 on Voore küla potentsiaalne koormusgraafik eelnevalt nimetatud hoonetele.
500 450 2 x 230 kW Reserv ja tipukatel 400 350 300 320 kW Baaskoormusekatel 250 200 150 Soojusvõimsus,kW 100 50 0 0 730 1460 2190 2920 3650 4380 5110 5840 6570 7300 8030 8760
Aeg, h
Küte Soojuskadu
Joonis 3.13. Potentsiaalne koormusgraafik
Tabelis 3.13 ja Joonisel 3.14 on Voore küla tarbimine peale energiasäästumeetmeid.
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 70/81 Tabel 3.12. Voore küla energiasäästupotentsiaal Hoone Energiatõhusus Tarbimine Muutus Võimsus Muutus kWh/m2a MWh MWh kW kW Voore põhikool 120 320 167 121 63 Voore keskus 6 120 110 37 42 14 Voore keskus 7 (potentsiaalne) 120 162 54 61 21 Voore keskus 8 (potentsiaalne) 120 223 75 84 29 KOKKU 815 333 308 127
500 450 400 2 x 230 kW Reserv ja tipukatel 350 300 250 320 kW Baaskoormusekatel 200 150 Soojusvõimsus,kW 100 50 0 0 730 1460 2190 2920 3650 4380 5110 5840 6570 7300 8030 8760
Aeg, h
Küte Soojuskadu
Joonis 3.14. Voore hoonete soojuskoormus peale energiasäästumeetmeid
Joonisel 3.15 on Voore küla potentsiaalne kaugküttevõrk. Punaselt on kujutatud juba olemasolev torulõik ning sinisega on üks võimalikest lahendustest.
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 71/81 Joonis 3.15. Voore küla potentsiaalne kaugküttevõrk
Tabelis 3.13 on planeeritava kaugküttevõrgu toru lõikude võimsuse kontroll. Kaugküttevõrk koosneks 100% maa-alustest eelisoleeritud torudest, mille töö temperatuurigraafik on 75/55 °C. Tänased torud tuleks vahetada suurema läbimõõduga torude vastu.
Tabel 3.13. Voore kaugküttevõrgu toru lõigud võrgu laiendamisel Toru läbimõõt Toru pikkus Läbilaskevõime Tarbimine Rõhukadu Toru lõigud DN m kW kW Pa/m Katlamaja Koolimaja 100 27,53 815 435 33 Koolimaja Voore 6 80 72,47 439 251 43 Voore 6 Voore 7 65 90 211 195 60 Voore 7 Voore 8 50 78 173 113 77 2x268
Valitud toru läbimõõdud on piisava soojusenergia läbilaskevõimega ning rõhukaod torudes jäävad alla 80 Pa/m.
Tabelis 3.14 on Voore kaugküttevõrgu analüüs.
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 72/81 Tabel 3.14. Potentsiaalse kaugküttevõrgu parameetrid Võrguarvutus Ühik Normaalaasta Energiasääst Soojusenergia toodang MWh 1263 897 Soojusenergia tarbimine MWh 1148 815 Soojuskadu MWh 115 82 Suhteline soojuskadu 9% Soojusvõrgu kasutegur 90,9% Pealevoolu temperatuur °C 75 Tagasivoolu temperatuur °C 55 Temp. integraal 105 °Ch 3,45 Torustiku kogupikkus m 530 Torustiku kogupindala m2 130,68 Torustiku keskmine diameeter m 0,078 Soojusvõrgu koormus MWh/m 4,77 3,38 Tarbimistihedus MWh/m 4,33 3,08 Soojusvõrgu soojuskadu MWh/m 0,43 0,31 Soojuskadu W/m 41,78 29,66 Soojusläbikandetegur W/m2K 2,61 1,85
Analüüsist võib järeldada, et kui tarbijatega saaks kokkuleppele, et luua kaugküttevõrk, siis selle tarbimistihedus oleks väga suur, kuni 4 MWh/m ja 3 MWh/m peale energiasäästumeetmeid, mis on jätkuvalt suurem 1 MWh/m nõudest.
Tabelis 3.15 on planeeritava kaugküttevõrgu hinnanguline maksumus eelisoleeritud torudele. Tarbijatele lisanduvad eraldi soojussõlmede maksumused.
Tabel 3.15. Voore kaugküttevõrgu laiendamise hinnanguline maksumus Toru läbimõõt Toru pikkus Maksumus Toru lõigud DN m EUR Katlamaja Koolimaja 100 27,53 7 359 Koolimaja Voore 6 80 72,47 19 929 Voore 6 Voore 7 65 90 22 500 Voore 7 Voore 8 50 78 17 550 Kokku 2 x 265 67 338
2015. aastal oli soojuse hind 57,43 EUR/MWh. Tabelis 3.16 on arvutatud hinnanguline soojuse piirhind.
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 73/81 Tabel 3.16. Soojuse hinna arvutus kaugküttevõrgule Parameeter Ühik 2016 Potentsiaal Soojuse tarbimine MWh 525 1 148 Püsikulu EUR/MWh 36,55 16,73 Muutuvkulu EUR/MWh 22,60 21,14 Soojuse piirhind EUR/MWh 59,14 37,87
Tabelist 3.16 järeldub, et tarbimise lisandumisel väheneb soojuse piirhind 12 EUR/MWh võrra.
Korteriühistutel on võimalus soojussõlmede ja uue majasisese torustiku ning radiaatorite rajamiseks kasutada osaliselt ka KredExi toetust majade renoveerimiseks, kuid sel juhul tuleb samal ajal ellu viia ka muud renoveerimistegevused.
Tabelis 3.17 on esitatud lokaalsete kütteallikate soojuse tootmishinna võrdlus eeldusel, et tootmisseade suudab katta ka tippkoormuse ja seega seade saab 2400 töötundi aastas. Investeeringu-, hooldus- ja muutuvkulud on kogutud erinevatest avalikest allikatest. Et muuta need seadmed võrreldavaks, on halupuidukatla puhul arvestatud kütjate kuluga 30 000 EUR/a.
Tabel 3.17. Alternatiivide võrdlus Kulu, EUR/MWh Halupuit Pellet Soojuspump Maasoojuspump Radiaator Püsikulu 23 10 20 39 5 Muutuvkulu 31 54 57 42 104 KOKKU 54 64 77 81 109
Soojuse hinna arvutustest järeldub, et kui lisada Voore soojusvõrku täna halupuitu kasutavad tarbijad, mis vähendavad soojuse hinda 38 EUR/MWh-le, siis kaugküte on kõige soodsam meetod soojuse tootmiseks. Lokaalne halupuidu katel pakub näiliselt konkurentsivõimelist hinda võrreldes tänapäevase kaugkütte hinnaga. Lokaalse halupuidu katla rajamisel on arvestatud katlakütjate kuluga, sest tegemist on mitte automatiseeritava katlaga.
Lokaalkatelde lahendused ei taga kaugküttega võrreldavat mugavust. Lokaalkatlad vajavad iganädalast hooldust, et säiliks katla efektiivsus ja eluiga. Halupuidu katel vajab katlakütja kohalolekut ning hoonesisese kütuselao puudumisel peab katlakütja manuaalselt transportima kütust. Pelletikatel vajab graanulkütuse punkrit, mis peab perioodiliseks täitmiseks olema paigaldatud katlaruumi lähedusse. Õhksoojuspumba kasutamine soojustamata hoonetes ei taga mugavat sisekliimat kõikides korteri ruumides ning stabiilse sisetemperatuuri säilitamiseks kulutatakse rohkem elektrienergiat. Maasoojuspumba lahendus on rahaliselt kõige kallim ning töömahukam investeering. Maasoojuspump vajab torustiku paigaldamisel mahukat pindala, millega võivad kaasneda keskkonnakaitselised probleemid.
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 74/81 Maasoojuspumba efektiivsus on suurim renoveeritud hoonetes, kus soojusvarustusena kasutatakse madalatemperatuurilist põrandakütet. Viimase meetodi rakendamiseks on KredEx renoveerimistoetused.
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 75/81 4. KOKKUVÕTE 4.1. Järeldused
Kõigi uute tootmisvõimsuste rajamisel ja olemasolevate väljavahetamisel tuleb soojusettevõtjal järgida majandus- ja kommunikatsiooniministri määrust 21.06.2011 nr 47 „Soojuse ostmise konkursi korraldamise kord ja pakkumiste hindamise metoodika”.
4.1.1. Kääpa küla võrgupiirkond 1. Kääpa küla kaugküttevõrku käitab Saare Vallavara. 2. Kaugküttevõrgu soojuse hind on 47,71 EUR/MWh koos käibemaksuga (piirhind 57,19 EUR/MWh). 3. Kaugküttevõrku on ühendatud 8 tarbijat, üks kohaliku omavalituse hoone, kauplus, hooldekodu kaks hoonet ja neli kortermaja. 4. Kääpa küla kaugküttevõrgus olevate hoonete keskmine eluruumide energiatarve on 168 kWh/m2a. 5. Soojusetarbimine Kääpa küla kaugküttevõrgus on 1014 MWh/a. 6. Katlamajas asub ORIONS 2H2M katel, 1000 kW, mis on 10 aastat vana. Katlasse kütuse ette andmine toimub käsitsi. 7. Kääpa katlamaja katla kasutegur on 75%. 8. Kääpa küla kaugküttevõrgu pikkus on 2 x 648,59 m. Enamus kaugküttevõrgust on 2006 vahetatud eelisoleeritud torude vastu, välja arvatud üks 150 m lõik, kus on veel terastorud. 9. Kaugküttevõrgu normaalaasta soojusvõrgu koormus on 1,56 MWh/m, mis ületab märgatavalt jätkusuutliku soojusvõrgu miinimumi 1 MWh/m. Tarbijate ja võrgu rekonstrueerimisel 1,17 MWh/m. 10. Kääpa Kalevipoja Muuseumi ja Rahvamaja võrku liitmine ei ole otstarbekas kuna tarbimise ja vajalike võrgulõigu pikkuse suhe jääb alla jätkusuutliku soojusvõrgu miinimumi 1 MWh/m. 11. Erinevate tegevuste mõju soojuse hinnale lähtuvalt Konkurentsiameti metoodikast on ära toodud Tabelis 4.1.
Tabel 4.1. Kääpa küla soojusmajanduse võimalike tegevuste mõju soojuse hinnale Sooja Olemas- Võrgu rek.- Katlamaja rek.- Uute tarbijate tarbevee Kulu olev imisel imisel lisamisel tootmisel 0% 50% 0% 50% 0% 50% 0% EUR/MWh toetust toetust toetust toetust toetust toetust toetust Püsikulu 38 41 40 29 24 40 39 30 Muutuvkulu 25 25 25 35 35 25 25 25 KOKKU 64 67 65 65 60 65 65 56
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 76/81 4.1.2. Voore küla võrgupiirkond 1. Voore küla kaugküttevõrku käitab SW Energia. 2. Kaugküttevõrgu soojuse hind on 57,43 EUR/MWh (68,92 EUR/MWh koos käibemaksuga). 3. Kaugküttevõrku on ühendatud Voore Põhikool ja 1 kortermaja. 4. Soojusetarbimine Voore küla kaugküttevõrgus on 525,45 MWh/a. 5. Katlamaja kompleksis asub kolm katelt: hakkpuidu katel Kalvis-320M-1 ja kaks põlevkiviõli katelt SIME 2R 15 Freestanding ja SIME 2R 14 Freestanding. 6. Voore katlamaja hakkpuidu katla kasutegur on 85% ja põlevkiviõlikatelde kasutegur 90% 7. Voore küla eelisoleeritud kaugküttevõrgu pikkus on 100 m. 8. Erinevate tegevuste mõju soojuse hinnale lähtuvalt Konkurentsiameti metoodikast on ära toodud Tabelis 4.2.
Tabel 4.2. Voore küla soojusmajanduse võimalike tegevuste mõju soojuse hinnale Kulu Olemasolev Uute tarbijate lisamisel EUR/MWh 0% toetust 50% toetust Püsikulu 27 23 21 Muutuvkulu 48 48 48 KOKKU 76 71 69
4.2. Ettepanekud 4.2.1. Kääpa küla 1. Omavalitsusel jagada infot KredExi renoveerimistoetuse kohta kaugküttevõrgus olevate renoveerimata hoonete Kääpa keskus 5, 6, 7, 8 elanikele, et vähendada soojustarbimist ja inimeste rahalisi kulutusi soojusele ning võimaldada teha uued investeeringud kaugküttevõrku vastavalt juba vähenenud soojustarbimisele. 2. Soojusettevõttel rekonstrueerida kaugküttevõrgu Kääpa keskus 6 ja Vallavalitsuse vaheline lõik 3 aasta jooksul ja taotleda selle jaoks SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toetust. 3. Soojusettevõttel uurida võimalust lisada potentsiaalsed liitujad Kääpa keskus 2 ja 3 kaugküttevõrku. Tarbimine võiks sel juhul tõusta 137 MWh võrra aastas. Juhul kui Kääpa keskus 2 ja 3 ei soovi kaugküttevõrguga liituda, siis uue trassi rajamisel ei oleks efektiivne ja majanduslikult otstarbekas jätta Kääpa kauplust kaugküttevõrku. 4. Soojusettevõttel viie aasta jooksul valmistada ette projekt, et ehitada uus katlamaja. 2016. aasta tarbimise järgi tuleks planeerida uus katlamaja 120-300 kW puiduhakkel baaskoormusekatla ja ca 500 kW põlevkiviõlil või LPG reserv- ja tipukoormusekatlaga. Peale energiasäästumeetmete rakendamist, kui pole veel uut katlamaja rajatud, tuleks ehitada 120-170 kW puiduhakkel baaskoormusekatla ja ca 300 kW põlevkiviõlil või LPG reserv- ja tipukoormusekatlaga.
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 77/81 4.2.2. Voore küla 1. Omavalitsusel jagada infot KredExi renoveerimistoetuse kohta Voore külas olevatele renoveerimata hoonete elanikele, et vähendada soojustarbimist ja inimeste rahalisi kulutusi soojusele ning võimaldada teha uued investeeringud kaugküttevõrku vastavalt juba vähenenud soojustarbimisele. 2. Taastada Voore keskus 6 välja lõigatud korterites kaugküte. Kaugkütte taastamine väljalõigatud korterites tõstab korterite väärtust ning ei sunni korteritesse elama suunduvatel inimestel leidma lokaalseid lahendusi, kui on võimalik kasutada kaugkütet. 3. Soojusettevõttel uurida võimalust lisada potentsiaalsed liitujad Voore keskus 7 ja 8 kaugküttevõrku. Tarbimine võiks sel juhul tõusta kogu piirkonnas 1147 MWh juurde. Lisaks tasuks pakkuda kortermajadele soojussõlmede rajamise toetamise võimalust.
4.3. Tegevuskava 4.3.1. Üldine soovituslik tegevuskava Tabelis 4.3 on Saare valla mõlema kaugküttevõrgu soovituslikud tegevused.
Tabel 4.3. Saare valla mõlema kaugküttevõrgu soovituslikud tegevused Tegevus Aeg Vallal aidata vastavate asutamiskoosolekute korraldamisega luua 2017 kortermajadel, kus need puuduvad, korteriühistud, et elanikud koos hakkaksid tundma muret oma hoonete seisukorra eest, tegeleks hoonete kaasajastamisega ja renoveerimisega.
Soojusettevõtjal teha kindlaks, kas käesolevas arengukavas toodud lokaalsete 2017 küttelahendustega hooned oleksid huvitatud liitumast kaugküttevõrkudega. Antud arengukava põhjal on võimalik hinnata kaasnevaid kulusid ja tulusid. Eesmärk oleks kaugküttepiirkondade elujõulisuse suurendamine.
Saare vallal kutsuda KredExi spetsialistid tutvustama korteriühistutele ja ka 2017 majade elanikele, kus korteriühistuid veel pole, energiamärgiste, energiaauditite ja majade soojustamisega kaasnevat kasu ning KredExi poolt selleks pakutavaid toetuseid.
Tarbijatel hooneid renoveerida nii, et nad vastaksid hoonete energiatõhususe 2017 miinimumnõuetele ja tänu sellele vähendada hoonete kulu küttele. Võimalik kokkuhoid hoonete kaupa on antud arengukavas välja arvutatud. Vallal tutvustada soojusmajanduse arengukava korteriühistutele ja elanikele.
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 78/81 4.3.2. Kääpa küla tegevuskava
Tabelis 4.4 on Kääpa küla kaugküttevõrgu soovituslikud tegevused.
Tabel 4.4. Kääpa küla kaugküttevõrgu soovituslikud tegevused Tegevus Aeg Soojusettevõttel rekonstrueerida kaugküttevõrgu Kääpa keskus 6 ja 2016 - 2020 Vallavalitsuse vaheline lõik 3 aasta jooksul ja taotleda selle jaoks SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toetust.
Soojusettevõtjal korraldada katlamaja renoveerimine/ehitamine. Katlamaja 2016 - 2020 võiks olla 120-300 kW puiduhakkel baaskoormusekatla (või sarnase koostootmisjaama) ja ca 500 kW põlevkiviõlil või LPG reserv- ja tipukoormusekatlaga.
4.3.3. Voore küla tegevuskava
Tabelis 4.5 on Voore küla kaugküttevõrgu soovituslikud tegevused.
Tabel 4.5. Voore küla soojusmajanduse võimalike tegevuste mõju soojuse hinnale Tegevus Aeg Taastada Voore keskuse 6 lahtiühendatud korterites kaugküte. 2017 - 2020
Proovida saada nõusse teiste kortermajade inimesed, et liituda kaugküttevõrku. 2016 - 2020 Kaugküttevõrgu laiendamiseks taotleda KIK-i toetust ja koos majade renoveerimisega rajada ka soojussõlmed ja vajadusel uus soojustorustik ning radiaatorid.
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 79/81 KASUTATUD ALLIKAD 1. ""Jõgeva maakond - Piirkondlik portree Eestist", Eesti Statistika, 2016. [Online]. http://www.stat.ee/ppe-jogeva-maakond (01.10.2016). 2. "Saare valla arengukava 2013-2025", Saare Vallavalitsus, 2016. [Online]. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4060/3201/3067/Saare%20valla%20arengukava.pdf (01.10.2016). 3. "Saare vald", Saare Vallavalitsus, 2016. [Online]. https://saarevv.kovtp.ee/ (01.10.2016). 4. "Saare vald - Piirkondlik portree Eestist", Eesti Statistika, 2016. [Online]. http://www.stat.ee/ppe-52214 (01.10.2016). 5. "Kääpa hooldekeskus", Kääpa Hooldekeskus MTÜ, 2016. [Online]. http://www.kaapahooldekeskus.ee/hooldekodu/ (01.10.2016). 6. "Kraadpäevad", Sihtasutus KredEx, 2016. [Online]. http://kredex.ee/energiatohususest/kraadpaevad-4/ (01.10.2016). 7. "Directive (EU) 2015/2193 of the European Parliament and of the Council of 25 November 2015 on the limitation of emissions of certain pollutants into the air from medium combustion plants", EUR-Lex, 2016. [Online]. http://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32015L2193 (01.10.2016). 8. Frederiksen, S. Werner, S., District Heating And Cooling, Studentlitteratur AB, 2013 9. "Soojuse paralleeltarbimise mõju kaugküttesüsteemile", Tallinna Tehnikaülikool, 2016. [Online]. http://epha.ee/images/docs/Osa_2._Soojuse_paralleeltarbimise_mju_kaugkttessteemile_26_04 _16.pdf (01.10.2016). 10. "Hoonete energiatõhusus", Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium, 2016. [Online]. https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/ehitus-ja-elamumajandus/hoonete- energiatohusus (01.10.2016). 11. "KredEx", Sihtasutus KredEx, 2016. [Online]. http://www.kredex.ee/ (01.10.2016). 12. "Soojusvarustuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodika", Riigi Teataja, 2016. [Online]. https://www.riigiteataja.ee/akt/12930302 (01.10.2016). 13. "Kaugkütte kaalumistegurid", Tallinna Tehnikaülikool, 2016. [Online]. http://epha.ee/images/docs/Osa_1_Kaugktte_kaalumistegurid_26_04_16.pdf (01.10.2016). 14. "Hoone energiatõhususe miinimumnõuded", Riigi Teataja, 2016. [Online]. https://www.riigiteataja.ee/akt/105062015015 (01.10.2016). 15. "Eesti 2015 segajääk ja metoodika", Elering, 2016. [Online]. http://elering.ee/segajaak-2015/ (01.10.2016). 16. "Voore põhikool aastal 2016", Saare Vallavalitsus, 2016. [Online]. https://torma.kovtp.ee/documents/1958708/12705208/Voore+p %C3%B5hikool+2016.pdf/20df25f4-7fc4-4320-8620-2f0c7744c35c (01.10.2016).
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 80/81 LISAD
KÜSIMUSTIK SAARE VALLA SOOJUSMAJANDUSE ARENGUKAVA 2017-2027 KOOSTAMISEKS
Täname Teid, kui leiate mõned minutid, et vastata alljärgnevale küsimustikule. Küsimustiku eesmärk on uurida Sare valla kaugkütte tarbijate seisukorda, et saada parem ülevaade soojusmajanduse arengukava loomiseks ja aidata vallal parandada olemasolevat olukorda.
Palume vastata küsimustele ühe vastustevariandiga “Jah”, “Ei” või “Ei tea”. Küsimustikule vastamine võtab aega 5 minutit.
Kontakt Vastaja nimi: Telefon: E-post: Hoone aadress: Probleemid majas Ebapiisav soojustus? Ebaühtlane temperatuur? Puudulik õhuvahetus? Pidevalt puhub sisse külma õhku? Liialt külm põrand? Liialt palav, ülekütmine? Lisa soojusallika kasutus talveperioodil? Millised? Hoone soojustus Otsaseinad soojustatud? Fassaadid soojustatud? Katus/Pööning soojustatud? Välisuksed soojustatud? Aknad ja vuugid tihendatud? Põrand/kelder soojustatud? Aknad Plastaknad Mitme kordse klaasiga? (1 / 2 / 3) Hoone vahetatud akende osakaal, % Kas majal on elektriline ventilatsioon? Soojusvarustussüsteem Soojussõlme olemasolu? Automatiseeritud reguleerimine? Ühe- või kahetoru süsteem? Püstikutel reguleerventiilid? Radiaatoritel termostaat ventiilid? Elektriboileritega sooja vee tootmine? Ühendus kaugküttevõrguga? Otse / Segamispump / Soojusvaheti Kaugküte Kas kaugküte õigustab end? Kas kaugkütte hind on jõukohane? Kas kaalute kaugküttest loobumist? Põhjendus: Alternatiiv kaugkütte asemel? Katel / Soojuspump / Ahjud KredEx Kas peate tõenäoliseks võtta KredEx toetust ( kuni 40%) elamu renoveerimiseks enne 2020? Otsaseina soojustus? Fassaadi soojustus? Katuse/pööningu soojustus? Soojustagastusega ventilatsiooniks?
Aitäh, et leidsite aega küsimustikule vastamiseks!
Saare valla soojusmajanduse arengukava 2017-2027 81/81