Saare Vallavalitsus

SAARE VALLA ÜLDPLANEERING SELETUSKIRI

Konsultant:

Miracon Grupp OÜ Leegi 9, 50109 Tartu Tel. +372 53 300 228 [email protected] www.miracongrupp.ee

Saare 2008-2009 SAARE VALLA ÜLDPLANEERING - SELETUSKIRI

Sisukord

1. SISSEJUHATUS ...... 4 2. ÜLDPLANEERING ...... 5

2.1. SAARE VALLA VÄÄRTUSED ...... 5 2.2. SAARE VALLA RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED ...... 5 2.3. KAVANDATAVA TEGEVUSEG A KAASNEDA VÕIVATE M AJANDUSLIKE , SOTSIAALSETE JA KUL TUURILISTE MÕJUDE NING LOODUSKE SKKONNALE AVALDUVATE MÕJUDE HINDAMINE NI NG SELLE ALUSEL JÄTK USUUTLIKU , TASAKAALUSTATUD NING SÄÄSTVA RUUMILISE A RENGU TINGIMUSTE SEA DMINE ...... 7 2.4. MAA - JA VEEALADE ÜLDISED KASUTAMIS - JA EHITUSTIN GIMUSED ...... 8 2.4.1. Elamuehituse üldpõhimõtted ...... 8 2.4.2. Pere - ja ridaelamumaa ...... 9 2.4.2.1. Pere- ja ridaelamumaa kasutamis - ja ehitustingimused ...... 10 2.4.3. Korterelamumaa ...... 11 2.4.3.1. Korterelamumaa k asutamis - ja ehitustingimused ...... 11 2.4.4. Kaubandus -, teenindus - ja büroohoone maa ...... 11 2.4.4.1. Kaubandus -, teenindus- ja büroohoon e maa kasutamis - ja ehitustingimused ...... 12 2.4.5. Tootmismaa ...... 12 2.4.5.1. Tootmismaa kasutamis - ja ehitustingimused ...... 13 2.4.6. Üldkasutatava hoone maa ...... 14 2.4.6.1. Üldkasutatava hoone maa kasutamis - ja ehitustingimused ...... 14 2.4.7. Puhke - ja virgestusmaa ...... 15 2.4.7.1. Puhke - ja virgestusmaa kasutamis - ja ehitustingimused ...... 16 2.4.8 . Haljasala ja parkmetsa maa ...... 16 2.4.8.1. Haljasala ja parkmetsa maa kasutamis - ja ehitustingimused ...... 16 2.4.9. Põllumaa ...... 16 2.4.9.1. Põllumaa kasutamistingimused ...... 16 2.4.10. Metsamaa ...... 17 2.4.11. Mä etööstusmaa ...... 17 2.4.11.1. Mäetööstusmaa kasutamis - ja ehitustingimused ...... 17 2.5. DETAILPLANEERINGU KOO STAMISE KOHUSTUSEGA ALAD JA J UHUD ...... 17 2.6. MAAREFORMI SEADUSE TÄ HENDUSES TIHEASUSTUS EGA ALAD ...... 18 2.7. MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD HO ONESTUSALAD ...... 19 2.8. VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUMAA D...... 21 2.9. VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKU D...... 21 2.10. VÄÄRTUSLIKUD ÜKSI KOBJEKTID ...... 23 2.11. ROHELINE VÕRGUSTIK ...... 24 2.12. KAITSTAVAD LOODUSOBJE KTID (LOODUSKAITSESEADUS § 4) ...... 25 2.13. MUINSUSKAITSE ...... 25 2.14. TEEDE ASUKOHT NING LI IKLUSKORRALDUSE ÜLDI SED PÕHIMÕTTED ...... 30 2.1 5. PÕHILISED TEHNOVÕRGUD JA TRASSID ...... 31 2.15.1. Üldpõhimõtted ...... 31 2.15.2. Elektrivõrk ...... 31 2.15.3. Tänavavalgustus ...... 32 2.15.4. Vee - ja kanalisatsioonivõrk ...... 32 2.15.5. Tuletõrje veevõtukohad ...... 32 2.15.6. Reovee kogumisalad ...... 33 2.15.7. Soojavarustus ...... 33 2.16. MAAPARAN DATUD ALAD ...... 33 2.17. RANNA JA KALDA PIIRAN GUVÖÖNDI NING EHITUS KEELUVÖÖNDI TÄPSUSTA MINE ...... 33 2.18. ÜLDISTE RIIGIKAITSELI STE VAJADUST E TAGAMINE ...... 34 2.19. KURITEGEVUSRISKIDE EN NETAMINE ...... 34 2.20. MAAKONNAPLANEERINGU M UUTMINE ...... 34 2.21. MUUD SEADUSTEST JA TE ISTEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD MAAKASUTU S- JA EHITUSTINGIMUSED .... 35 3. ÜLDPLANEERINGU RA KENDAMINE ...... 36

SAARE VALLAVALITSUS 2 SAARE VALLA ÜLDPLANEERING - SELETUSKIRI

3.1. Üldplaneeringu elluviimise võimalused ...... 36 3.2. Detailplaneeringute koostamise vajadus ja majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks 36 LISAD ...... 37

LISA 1. KAITSTAVATE LOODUSOBJ EKTIDE NIMEKIRI ...... 37 LISA 2. MUINSUSKAITSEOBJ EKTIDE KAITSETINGIMU SED ...... 40 LISA 3. RIIGIMAANTEEDE NIMEKI RI ...... 41 KAARDID ...... 43 1. Üldplaneeringu põhik aart 1:25 000 2. Kääpa küla keskuse väljavõte 1:5 000 3. Voore küla keskuse väljavõte 1:5 000

SAARE VALLAVALITSUS 3 SAARE VALLA ÜLDPLANEERING - SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Saare valla üldplaneeringu koostamise eesmärgiks oli fikseerida valla ruumilise arengu põhimõtted, seada tingimused maa - ja veealade kasutamise ks ning kehtestada reeglid maakasutuse ja ehitustegevuse suunamiseks. Valla tasakaalustatud ja säästva arengu tagamiseks on üldplaneeringu koostamise käigus leitud parimad lahendused, kasutades selleks kaalutlemist ning mõjude strateegilist hindamist.

Kä esolev üldplaneering koosneb seletuskirjast ja kaartidest. Seletuskiri on üldplaneeringu tekstiline osa, mis sisaldab ruumilise arengu põhimõtteid ning maakasutus- ja ehitustingimusi. Seletuskirjas on antud elamuehituse üldprintsiibid, mis kehtivad kogu valla territooriumi kohta ning neid on täpsustatud piirkondade kaupa. Muus osas on maakasutus- ja ehitustingimused esitatud üldplaneeringu juhtfunktsioonide kaupa, kasutades selleks juhendmaterjali „Planeeringute leppemärgid”. Seadustest tulenevate piirangutega on üldplaneeringu koostamisel arvestatud, kuid üldplaneeringu tekstiosa ei sisalda erinevate seaduste ja õigusaktide väljavõtteid ning kopeeritud paragrahve. Tekstiosa sisaldab vaid vajalikke maakasutus- ja ehitusreegleid ehk seda, mida on võimalik üldplaneeringuga kehtestada. Üldplaneeringu põhikaart on koostatud mõõtkavas 1:25 000 kogu valla kohta ning kaardi loetavuse huvides on tehtud väljavõtted Kääpa ja Voore külade keskustest.

Üldplaneeringu lisadena on vormistatud eraldi: 1) lähteandmete analüüsi dokument, mis sisaldab valla hetkeolukorra ülevaadet ning lühikokkuvõtet seadustega sätestatud piirangutest ja kõrgematest arengudokumentidest; 2) üldplaneeringu protsessi aruanne, mis sisaldab koosolekutel arutatud teemasid ja nende kokkuvõtteid ning planeeringu menetlemisega seotud materjale.

Üldplaneeringu koostamisel osalesid Saare Vallavalitsuse spetsialistid, Vallavolikogu ja – valitsuse liikmed ning kohalik kogukond. Üldplaneeringu koostamise konsulteerimiseks ja planeeringukaa rtide vormistamiseks sõlmis Saare Vallavalitsus lepingu Miracon Grupp OÜ - ga. Saare valla poolt juhtis üldplaneeringu koostamist maakorraldaja Juta Jensen. Lisaks oli üldplaneeringu koostamiseks moodustatud juhtgrupp koosseisus: Juta Jensen, Jüri Morozov, Aare Uleksin, Toomas Abel, Helgi Koll, Janika Altmäe, Aivar Kütt, Rita Kivisaar, Hannes Soosaar, Ülvi Nool, Raivo Reimets, Dea Alling.

Üldplaneeringu koostamise protsessi käigus korraldati valla piirkondades (Kääpa ja Voore) avalikke rahvakoosolekuid ja planeeringupäevi. Tööd viidi läbi teemarühmades (looduskeskkond, sotsiaal -kultuuriline keskkond, majanduskeskkond ja tehniline infrastruktuur).

SAARE VALLAVALITSUS 4 SAARE VALLA ÜLDPLANEERING - SELETUSKIRI

2. Üldplaneering

2.1. Saare valla väärtused Üldplaneeringu koostamise käigus läbiviidud koosolekute ja arutelu de tulemusena selgusid järgnevad kohaliku kogukonna jaoks olulised väärtused, mida tuleb säilitada ning mis on võetud aluseks üldplaneeringu koostamisel:
Puhas ja looduslikult väärtuslik keskkond. o Eripärane Vooremaa maastikurajoon. o Looma - ja linnuriik ning kaitsealused loodusobjektid. o Jõed ja järved: Kullavere jõgi, Kääpa jõgi, Saarjärv, Kaiu järvestik jt. o Inimtegevuse tulemusena tekkinud väärtuslikud kultuurmaastikud.
Vaikne ja rahulik elukeskkond. o Puuduvad mürarikkad tootmisettevõtted. o Ühtehoidev kogukond. o Toimib vabatahtlik naabrivalve.
Avastamist vääriv kultuuri - ja ajaloopärand. o Kalevipoja paigad ja pärimus. o Ajalooliselt tähtsad paigad ja kultuurmaastikud. o Arenev turismimajandus.
Kohapealsete tugiteenuste olemasolu. o Kohapealsed ameti - ja teenindusasutused. o Toimiv kohapealne haridus ja kultuur.
Hea ligipääs Voore ja Kääpa keskustele. o Keskused paiknevad valda läbiva Jõhvi-Tartu -Valga põhimaantee lähedal . o Paiknemine Via Hanseatica turismiarendamise vööndis.

Saare valla suurimaks väärtuseks on puhas ja looduslikult kaunis elukeskkond. Väärtusliku miljöö põhikomponentideks on asustusmuster hajaasustusele omaste suurte talumajapidamiste vaheliste kaugustega, väärtusliku miljööga ridakülad (Maardla, Levala, Ruskavere, Jaama, Sirguvere, Kallivere ja Vanassa are külad), looduslikud väärtused (mitmekülgsed puhke- ja loodusturismi arendamise võimalused) ja kultuuripärand (Kalevipoja pärimus, rahvakultuurilised traditsioonid ja legendid), mis on avastamist väärt.

Teisest küljest sõltub Saare vald suures osas Ta rtust kui Lõuna-Eesti regiooni tõmbekeskusest. Valdav osa kõrgema taseme teenustest ja töökohtadest on Saare valla elanikele kättesaadavad ümberkaudsetes linnades, mistõttu on üheks valla arenguvajaduseks heade ühendusvõimaluste edasiarendamine.

Lähtuvalt ülalkirjeldatud Saare valla väärtustest on vald sobiv paik turvaliseks elamiseks ning aktiivseks puhkuseks.

2.2. Saare valla ruumilise arengu põhimõtted Üldplaneeringu koostamise protsessi alustalaks oli olemasolevate keskkonnaväärtuste analüüs, kuna üldplaneeringu peamiseks ülesandeks on tagada olemasolevate väärtuste hoidmine ja edasiarendamine neid kahjustamata. Samas peab üldplaneering tagama ka elukeskkonna kvaliteedi tõusu ning soodustama majandusarengut ja vajaliku

SAARE VALLAVALITSUS 5 SAARE VALLA ÜLDPLANEERING - SELETUSKIRI tugiinfrastruktuuri ehitamist. T asakaalu leidmisel mängisid olulist rolli erinevate arenguvariantide kaalumine, arenguvõimaluste hindamine ning kaalutletud ja motiveeritud otsuste tegemine. Arenguperspektiivide fikseerimisel analüüsiti jooksvalt kavandatuga kaasnevaid sotsiaalseid, kultu urilisi ja majanduslikke mõjusid ning hinnati, kuidas kavandatu füüsiliselt keskkonda sobib.

Saare valla ruumilise arengu põhimõtted fikseerivad üldised arengusuunad valla edaspidiseks arenguks ning loovad alused hilisemaks planeerimis - ja ehitustegevusek s. Ruumilise arengu põhimõtted lähtuvad valla üldisest arenguvisioonist.

Saare valla ruumilise arengu põhimõtted on järgmised:
Üldise arengupotentsiaali suurendamiseks ja piirkondliku ühtekuuluvustunde hoidmiseks nähakse ette Voore ja Kääpa külakeskuste kui kohaliku tähtsusega keskuste edendamist läbi sotsiaalse infrastruktuuri objektide säilitamise, ettevõtluse ning ehitustegevuse ergutamise ja tehnovarustuse rajamise. Pikemas perspektiivis nähakse Voore ja Kääpa asulate kujundamist 800 kuni 1000 elanikuga toimivateks kohaliku tähtsusega keskusteks, et tekiks piisav nõudlus teenuste järele, mis võimaldab omakorda hoogustada arengut ning pakkuda kvaliteetseid ja mitmekülgseid tugiteenuseid.
Kohaliku maastikulise eripära ja miljöö hoidmiseks on vajalik senise puhta looduskeskkonna maksimaalne säilitamine ja maategevusalade (traditsiooniline ning alternatiivne põllu - ja metsamajandus ning sellega seonduv ümbertöötlev tööstus ja puhkemajandus) jätkamine.
Kaugtöö ja –õppe võimaldamiseks ning ajanõuetega kursis püsimiseks ja maailma erinevatest saavutustest osasaamiseks on oluline infokommunikatsiooni uute tehnoloogiate rakendamine ning eelduste loomine vajalike tehnovõrkude ja –rajatiste püstitamiseks. Oluline on rajatistele kaalutletud asukohtade leidmine, et säiliks loodus- ja tehiskeskkonna tasakaal.
Hea ruumilise kättesaadavuse tagamiseks üldkasutatava teedevõrgu säilitamine ja parendamine. Kõigi asustatud punktide ühendamine ühtsesse liiklusskeemi.
Energiamajanduse parendamiseks ja korrastamiseks ning kohap ealse ettevõtluse arendamiseks (sissetulekute suurendamine) on vajalik hoogustada kohapealsete alternatiivsete energiatootmise võimaluste arendamist (taastuvate ja väheväärtuslike loodusvarade kasutamine, hakkpuit, energiavõsa).

Perspektiivseid arendusal asid nähakse ette olemasolevates suuremates keskustes Voorel ja Kääpal. Nähakse ette keskasulate laiendamist ja toimivate keskuste kujundamist. Ruumilise arengu põhimõtetest lähtuvalt nähakse valda kui looduslähedast ja omapärase maastikulise miljööga elukeskkonda, kus on võimalik veeta ka täisväärtuslikku puhkust (turismi aktiivne arendamine). Lähtuvalt sellest kavandatakse puhkemajanduslikult sobivatesse piirkondadesse täiendavat looduslähedast elamumaad, mis teisest küljest tagab piirkondade parema korra statuse.

Elamuarenduse üldpõhimõtted: Elamuehituse seisukohast on sobivamad piirkonnad uuselamuehitusele Voore ja Kääpa külade keskused ja välja kujunenud kompaktse hoonestusega alad. Nimetatud piirkondades on võimalik tagada piisavate avalike teenuste o lemasolu ning samuti bussiühendused suuremate keskustega. Keskustes on lihtsam välja ehitada juurdepääsuteid ning paigaldada kommunikatsioonilahendusi. Hajaasustuse tõttu on muudes piirkondades tehnovõrkude (sh.

SAARE VALLAVALITSUS 6 SAARE VALLA ÜLDPLANEERING - SELETUSKIRI

ühisveevärk ja –kanalisatsioon) paigaldamine oluliselt raskendatud. Eriti väärtuslikud on Maardla, Levala, Ruskavere, Jaama, Sirguvere, Kallivere ja Vanassaare ridakülad, kus on vajalik senise külatüübi säilitamine. Hajaasustatud piirkondades nähakse esmajärjekorras ette vanade talukohtade taastamis t ning lagunenud eluasemekohtade korrastamist ja renoveerimist.

Tootmis - ja ettevõtlusalade arendamise üldpõhimõtted: Tootmis - ja ettevõtlusalade arendamisel on oluline seniste alade kasutuselevõtmine. Perspektiivsete uute alade arendamist nähakse ette V oore ja Kääpa keskustes, eesmärgiga kasvatada sissetulekuid ning luua rohkem võimalusi kohapeal töötamiseks. Majanduslikus ja keskkonnakaitselises mõttes on esmajärjekorras mõistlik korrastada, renoveerida ja kasutusele võtta olemasolevad mittekasutuses olevad tootmisalad, kuna aladel on olemas vajaminev infrastruktuur ning samuti paiknevad alad olemasolevast asustusest piisavalt kaugel ning seega mõjutavad keskkonda vähem, kui uute alade väljaarendamise korral.

Puhke - ja turismialade arendamise üldpõhimõ tted: Puhke- ja turismivõimaluste parandamiseks on vajalik ligipääsude loomine veekogude kallasradadele ning sobivate kohtade korrastamine ja avamine avalikuks kasutuseks. Suuremat potentsiaali omavad veekogude äärsed puhkealad ning Kalevipoja teemapargi piirkond Kääpa külas. Alade atraktiivsemaks muutmisel on oluline luua piisav hulk puhkemajanduslikke atraktsioone ja tegevusvõimalusi.

Saare vallas paikneb hulk kaitstavate liikide kasvukohti ja looduskaitselisi alasid, mis asuvad olemasolevate looduslike puhkekohtade ja õpperadade vahetus läheduses. Seega on turismialade arendamisel oluline pöörata tähelepanu jäätmekäitlusele (paigaldada prügiurnid), parkimisalade loomisele ja inimeste liikumisteede kujundamisele puhkealadel (tallamine).

Infrastruktuuri objektide ja teede arendamise üldpõhimõtted: Kommunikatsioonilahenduste paigaldamine toimub vastavalt vajadusele arvestades uute elamu -, äri - ja tootmisalade paiknemist ning kasutuselevõttu. Kommunikatsioonide rajamine toimub üldjuhul detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku finantseerimisel ning kokkuleppe saavutamisel koostöös omavalitsusega. Keskkonnamõju vähendamise ja hea elukeskkonna kujundamise eesmärgil tuleb planeeritavatele hoonestusaladele üldjuhul rajada ühisveevärk - ja kanalisatsioon ning vajadusel planeerida liitumine rajatavate puurkaevude ja reoveepuhastitega.

Teede arendamisel on prioriteetsemateks suundadeks olulisemate teede mustkatte alla viimine ning kergliiklusteede rajamine (sh. olulisematesse kohtadesse tänavavalgustus), et oleks tagatud valla erinevate piirkondade parem ühendatus ning vallasiseste liikumiste puhul on oluline soodustada kergliiklusvahendite kasutamist ning vähendada autokasutust.

2.3. Kavandatava tegevusega kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuur iliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel jätkusuutliku, tasakaalustatud ning säästva ruumilise arengu tingimuste seadmine Üldplaneeringu koostamist ja keskkonnamõju strateegilist hindamist viidi läbi paralleelsete protsessidena, analüüsides jooksvalt üldplaneeringu töökoosolekutel üleskerkinud probleeme ja ettepanekuid. Mõjude hindamise peamiseks eesmärgiks oli prognoosida planeeringuga kavandatust lähtuvaid sotsiaalseid, kultuurilisi ja majanduslikke mõjusid ning a nalüüsida, kuidas kavandatu sobib looduskeskkonda ning arvestab keskkonnaväärtustega.

SAARE VALLAVALITSUS 7 SAARE VALLA ÜLDPLANEERING - SELETUSKIRI

Vastavalt Planeerimisseaduse § 8 lõike 3 punkti 2 kohaselt on säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimused järgnevad:
Suuremad planeeritavad ehitustööd (eelkõige õhukvaliteeti mõjutavad ja müratekitavad) planeerida argipäevadele ning töid mitte teostada õhtuti ja nädalavahetustel.
Perspektiivsetel arendusaladel, kus on lubatud rajada uusi ehitisi (sh. elamud), tuleb detailplaneeringu koostamise käigus fikseerida joogiveeks tarbitavad põhjaveekihid ja põhjavee tarbimise mahud ning selgitada reovee käitlemise põhimõtted (käitlemise viis, heitvee suublad, vee -erikasutuslubade vajadus vms), arvestades põhjavee kaitstuse taset ja piiranguid.
Järgida Vabariigi Valitsus e 20. detsembri 2007. aasta määrust nr. 258 Energiatõhususe miinimumnõuded, kuna 1. jaanuarist 2009. a. tuleb ehitatavate hoonete puhul läbi viia energiaarvutused ning taotleda energiamärgis.
Uute rajatavate hoonete rajamisel ja olemasolevate hoonete rekonstrueerimisel tuleb arvestada Saare vallas eksisteeriva radooniriskiga ning vajadusel teostada mõõtmised pinnase radoonisisalduse kindlaksmääramiseks ja arvestada EVS 840:2003 standardi Radooniohutu hoone projekteerimine toodud põhimõtteid ja nõudeid radooniohu vähendamiseks.
Uute elamualade väljaarendamisel mõelda jäätmete taaskasutamisele ja paigaldada avalikud jäätmete sorteerimiskonteinerid.
Enne ehitust egevust tuleb ehitusalune huumuslik muld eemaldada ning hiljem soovituslikult kasutada haljastuse ra jamisel ja taastamisel. Samuti võib mulda kasutada tööde käigus tekkinud tallamiskahjude likvideerimiseks.
Saarjärve väärtuslikule maastikule tuleb koostada maastikuhoolduskava enne kui hakatakse arendama üldplaneeringuga sinna määratud elamu ja kaubandus-, teenindus- ja büroohoonemaa juhtfunktsiooniga alasid. Selline tegevus tagab, et arendustegevuse käigus ei kahjustuks väärtused, mille pärast see ala on maakonna planeeringu teemaplaneeringus toodud kui väärtuslik maastik.
Erinevate funktsioonidega alade vaheliste vastasmõjude ja visuaalse miljöö säilitamiseks on vajalik olemasolevate haljasvööndite säilitamine.
Kasutusest väljalangenud objektide/hoonete likvideerimine või uue kasutusotstarbe leidmine ning kasutuselevõtmine.

2.4. Maa- ja veealade üldised kasutamis - ja ehitustingimused Üldplaneeringus on toodud kasutamis - ja ehitustingimused maakasutuse juhtfunktsioonide kaupa, mis kehtivad nii olemasolevatel kui ka planeeritavatel aladel. Lisaks üldplaneeringus toodud maa - ja veealade kasutamis - ja ehitustingimustele tuleb arendus - ja ehitustegevuse käigus arvestada ja kinni pidada Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja muude õigusaktide poolt sätestatud piirangutest ja kitsendustest.

Üldplaneering on dokument, mis detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel on detailplaneeringu koostamise aluseks. Detailplaneeringu koostamisel on kohustuslik järgida üldplaneeringus vastava maa -ala kohta sätestatud kasutamis - ja ehitustingimusi. Väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid ja juhte on üldplaneering aluseks maakorralduslikele töödele ja projekteerimistingimuste väljastamisele. 2.4.1. Elamuehituse üldpõhimõtted Väljaspool külade keskusi on elamuehituses suund ühepereelamute rajamiseks. Kortermajade ja paarismajade ehitamist nähakse ette Voore ja Kääpa külade keskustes. Tingimused

SAARE VALLAVALITSUS 8 SAARE VALLA ÜLDPLANEERING - SELETUSKIRI elamuehituseks on erinevad hajaasustusega aladel, kompaktse hoonestusega aladel ning tiheasustusaladel. 2.4.2. Pere - ja ridaelamumaa Käesolevas üldplaneeringus on mõeldud pere - ja ridaelamumaa all ühepereelamuid, paariselamuid ning ridaelamuid. Alale võivad jääda elamuid teenindavad ehitised ja rajatised (teed ja tehnovõrgud). Lubatud on ka elamist mittehäirivate teenindusettevõtete (väikesed töökojad, kauplused jms) rajamine.

Saare vallas on kaks suure mat arengukeskust: Voore ja Kääpa külade keskused . Valla arengu tagamiseks on üldplaneeringus reserveeritud piirkondadesse täiendavat elamumaad, arvestades valla sooviga kujundada funktsioneerivad keskused (majandusareng ja uute elukohtade vajadus). Samuti luuakse kohalikele elanikele, eriti noortele võimalus soetada elamispind Saare vallas. Looduslähedased uued elamualad on kavas kujundada Koseveski, Veia, Saarjärve ja Vassevere külades .

Perspektiivsed pere - ja ridaelamumaad:
Voore Noorteküla: alale on k avandatud ehita da 32 väikeelamut. Ala asub Voore küla keskuses ning ligipääsud ja kommunikatsioonitrassid (ühisveevärk ja –kanalisatsioon) on juba rajatud.
Voore küla keskuses ning ühendab ühtseks tervikuks planeeritava noorteküla ja olemasoleva kompaktse hoonestuse. Ala on ehituslikult sobiva pinnasega ning juurdepääs kavandatakse olemasolevalt teelt. Samuti läbivad ala olemasolevad kommunikatsioonitrassid.
Ala Voore keskuses planeeritavast noortekülast teisel pool teed. Hetkel alal puuduvad kommunikatsi oonitrassid, kuid nende väljaehitamine kompaktse hoonestuse tõttu probleeme ei valmista. Samuti on võimalik alale luua ligipääs olemasolevalt teelt. Ala väljaarendamine on arendustegevuse loogiliseks jätkuks peale noorteküla projekti väljaehitamist.
Kiltri mäe tee piirkond: ala asub Voore küla keskuse kõrval teisel pool Kullavere jõge, samuti avaneb alalt miljööväärtuslik vaade paisjärvele ja tervele küla keskusele. Ehituslikult on tegemist kõrgema kohaga ning seega ühe sobivaima alaga elamuehituseks Voore k ülas. Ala läbib pikisuunaliselt olemasolev tee ning samuti on ala lihtne ühendada Voore keskuse ühisveevärki ja –kanalisatsiooni.
Kääpa külas Vaska mäel, Kääpa risti ja Kääpa vahelise tee ääres. Piirkond on looduslikult kaunis ning ehituslikult sobiva pin nasega, samuti on alale hea ligipääs olemasolevalt teelt.
Koseveski külas, ”Inglise küla”, alale on kehtestatud detailplaneering. Piirkond ise on looduslikult kaunis ning asub Nõmmejärve ääres. Alale kavandatakse 22 väikeelamut (veevärk ja kanalisatsioon kavandatakse lokaalsete lahendustega).
Koseveski külas, ”Inglise küla” detailplaneeringu teine järk (8 väikeelamut).
Koseveski külas, Tammepuu, alale on algatatud detailplaneeringu koostamine, eesmärgiga kavandada üksikelamuid (veevärk ja kanalisatsioon kav andatakse lokaalsete lahendustega).
Koseveski külas, Kivastiku, alale on algatatud detailplaneeringu koostamine, eesmärgiga kavandada 15 üksikelamut (veevärk ja kanalisatsioon kavandatakse lokaalsete lahendustega).
Koseveski külas, Vanassaare -Ruskavere t ee ääres kahel pool teed. Alale on vajalik luua ligipääs olemasolevalt teelt ning korrekstselt lahendada veevärk ja reoveekäitlus.

SAARE VALLAVALITSUS 9 SAARE VALLA ÜLDPLANEERING - SELETUSKIRI

Saarjärve külas, Saaremõisa, alal on olemas puurkaev ja ligipääs. Kanalisatsioon on vajalik täielikult välja ehitada.
Vassev ere küla keskuses teede ristis. Alal on osaliselt olemas elamud ning seega on ala arendamine Vassevere küla asu stuse laiendamiseks. Alal on olemas puurk aev, muud kommunikatsioonid on vajalik paigaldada.

Lisaks perspektiivsetele aladele nähakse ette olemas olevate alade tihendamist, järgides etteantud tingimusi ja kruntide suuruse nõudeid. 2.4.2.1. Pere - ja ridaelamumaa kasutamis - ja ehitustingimused Pere - ja ridaelamumaa kasutamis - ja ehitustingimused tiheasustusaladel ja kompaktse hoonestusega aladel (sh. kompaktselt hoonestatavatel aladel) ning põhimõtted detailplaneeringu koostamiseks ja projekteerimistingimuste väljastamiseks:
hoonestatavate kruntide suurused Voore keskuses kavandatava kompaktse asustusega alal on 800 m 2 – 4000 m 2, Kääpa keskuses kavandatava kompaktse asustusega alal 800 m2 – 2000 m2, Koseveski küla kavandavatel elamualadel 1000 m2 – 4000 m2, Veia küla kavandaval elamualal 4000 m 2 ja suuremad, Vassevere küla kavandaval elamualal 1000 m 2 – 2000 m 2, Saaremõisa küla kavandaval elamualal 1000 m 2 – 2000 m2;
suurim lubatud hoonete harja kõrgus on 10 meetrit;
suurim lubatud krundi täisehituse protsent on 40;
lubatud on kaubandus-, teenindus- ja büroohoonemaa kõrvalfunktsioon 20 % ulatuses eesmärgiga parandada kohapealsete teenuste kvaliteeti;
el amute ehitamisel, juurdeehitiste ja abihoonete kavandamisel tuleb lähtuda ümbritseva keskkonna arhitektuurilisest struktuurist ning arvestada vaadetega planeeringualalt ja planeeringualale;
elamute õueala ümber on lubatud rajada piirdeaedu ning piirdeaedad e maksimaalne kõrgus on 1,5 m, lubatud materjalid on puit, kivi ja metall, võimalusel võiks piirdena eelistada hekki;
ehitusmaterjalina on välisfassaadi osas keelatud pleki kasutamine;
parkimine tuleb lahendada krundi piires vastavalt parkimisnormidele;
uute elamualade kasutuselevõtul tuleb planeeringus näidatud kompaktsed alad välja arendada tervikuna (Saare Vallavalitsuse kaalutlusotsuse alusel võib detailplaneeringu koostada ka väiksema ala kohta) ning kõigil elamualadel tuleb korrektselt lahendada veevarustus ja reoveekäitlus;
vajadusel tuleb kavandataval elamualal ette näha jäätmekäitluskohad ning ühiselt kasutatavad alad: puhkealad, mänguväljakud eri vanuses lastele jms;
olemasolevate elamualade tihendamisel tuleb järgida ümberkaudsete hoonete arhitektuurilisi iseärasusi (kõrgused, mahud, materjalid, piirdeaiad, katusekalded, aknad jne);
tehnovõrkude arendamine toimub arendaja poolt või kokkuleppe saavutamisel Vallavalitsuse ja arendaja koostöös;
pere - ja ridaelamumaal on lubatud ka hooajaliste elamute ehitamine, kui järgitakse pere - ja ridaelamumaale kehtestatud tingimusi .

Tingimused elamute ehitamiseks ja projekteerimistingimuste väljastamiseks hajaasustusega aladel:
eelistatud on vanade talukohtade taastamine, kas olemasolevate hoonete renoveerimise teel või ehitades uue hoone algsele hoonestusalale;

SAARE VALLAVALITSUS 10 SAARE VALLA ÜLDPLANEERING - SELETUSKIRI

uute elamute ehitamisel elamute omavahelise kauguse määramisel lähtutakse konkreetses külas välja kujunenud struktuurist ja ehitusjoonest;
vajalik on arvestada olemasolevate hoonete suuruste ja mahtudega, kõrvalhoonete arvu ja paigutusega krundil ning arhitektuuriliste eripäradega: katusekalded, välisviimistlusmaterjalid ja värvikasutus, piirdeaedade paiknemine ja kõrgus, hoone esindusliku külje suund;
hoonestamisel tuleb vältida olemasolevate väärtuslike vaadete (kantud üldplaneeringu kaardile) sulgemist ning vajadusel avada vaateid;
kui hajaasu stuses uushoonestuse planeerimisel kattub vastav katastriüksus täielikult või osaliselt säilitamisele kuuluvate väärtuslike maastike, väärtuslike põllumaade või rohelise võrgustiku tugialadega, tuleb hoonestusele parima asukoha ja ehitustingimuste leidmiseks koostada detailplaneering;
rohelise võrgustiku tugialal ehitamisel võib õueala moodustada krundi pindalast maksimaalselt 10% ja taraga võib piirata vaid õueala. 2.4.3. Korterelamuma a Käesolevas üldplaneeringus on mõeldud korterelamumaa all kuni viiekorruselisi korterelamuid. Alale võivad jääda elamuid teenindavad ehitised ja rajatised (teed ja tehnovõrgud). Korterelamute ehitamist nähakse ette ainult Voore ja Kääpa külade keskustes, et oleks võimalik välja kujundada piisava rahvastikuga iseseisvalt funktsioneerivad asulad, kus on võimalik pakkuda kvaliteetseid esmaseid tugiteenuseid.

Perspektiivsed korterelamumaad:
Voore külas, põhikooli vastas. Ala väljaarendamine seob keskuse ter vikuks, tekitab teatava ülemineku asutusmustris (lastel lihtne koolitee). Alale on võimalik kavandada 6-10 korterelamut. Ligipääsud ja kommunikatsioonilahendused on võimalik luua ühenduste tekitamisel naaberaladega. 2.4.3.1. Korterelamumaa kasutamis - ja eh itustingimused Järgides olemasolevate kortermajade traditsioonilist ehitusviisi, on korterelamumaa kasutamis- ja ehitustingimused ning põhimõtted detailplaneeringu koostamiseks ja projekteerimistingimuste väljastamiseks järgmised:
ehitusõigust taotleva kru ndi suuruseks on 2000-5000 m2;
maksimaalne korruste arv on 5;
täisehituse maksimaalne protsent on 40;
parkimine krundi piires vastavalt normidele;
alade väljaarendamisel peab avalik ruum ühe planeeringuala kohta moodustama vähemalt 20%, et oleks tagatud ro healade, mänguväljakute jms tekkimine;
korterelamute esimesel korrusel on lubatud arendada kaubandus-, teenindus- ja büroohoonemaa kõrvalfunktsiooni. 2.4.4. Kaubandus -, teenindus - ja büroohoone maa Maakasutuse juhtfunktsioon on kaubandus-, teenindus- ja büroohoonemaa, mille all käesoleva üldplaneeringuga on mõeldud: kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutushoonete - ja büroohoonete maad.

Üldplaneeringuga on kavandatud täiendavaid maid turismi - ja puhkemajanduse ning teeninduse laiendamiseks ning teenuste kvaliteedi parendamiseks järgmistel aladel:
Voore küla keskuses: vana bensiinijaama ala, vana puidutöökoja ala, vana katlamaja territoorium, vana kuivati -ait.

SAARE VALLAVALITSUS 11 SAARE VALLA ÜLDPLANEERING - SELETUSKIRI

Kääpa külas Kääpa teerist (vana kaalumaja, valutsehh), teisele poole teed on kavandatud püstitad a Kalevipoja kuju.
Vanassaare külas, Saare kõrtsi juures maa -ala, kuhu nähakse perspektiivis ette tankla rajamist.
Odivere külas, Narva männi juures, kahel pool teed. Alale nähakse ette puhkemajanduslikke tegevusi (majutus, toitlustus jms).
Odivere külas , Ulge talu turismiala. Alale nähakse ette majutus- ja toitlustusteenust, puhkemajanduslikke atraktsioone ja spordiväljakuid.
Vanassaare külas, Pille pood. Alale nähakse ette kaupluse tegevuse ga seotud äri laiendamist.
Saarjärve küla, Saare mõis. Alal nähakse ette puhkemajanduse arendamist, peamiselt mõisa ürdiaia baasil.
Vanassaare küla, Saare kõrts. Alal nähakse ette ajaloolise kõrtsi korrastamist ja teenindusfunktsioonide laiendamist: majutus, toitlustus, üritused jms. 2.4.4.1. Kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa kasutamis - ja ehitustingimused Kaubandus-, teenindus- ja büroohoonemaa kasutamis - ja ehitustingimused ning põhimõtted detailplaneeringu koostamiseks ja projekteerimistingimuste väljastamiseks:
täiendavate kaubandus-, teenindus- ja büroohoonemaa juhtfunktsiooniga alade kasutuselevõtu l tuleb arvestada sooviga säilitada vallas valitsev väikeettevõtluse suund;
ehitised peavad sobima ümbruskonna arhitektuuriga;
parkimine tuleb lahendada krundi piires vastavalt parkimisnormidele;
looduslikult nin g ajaloolis -arhitektuuriliselt kõrge väärtusega aladel on soovitavaks arengusuunaks puhkemajanduslik teenindus (majutus, toitlustus, kultuur);
pere - ja ridaelamumaal ja korterelamumaal kaubandus-, teenindus- ja büroohoonemaa kõrvalfunktsiooni arendamisel e i tohi kahjustada ümberkaudsete elanike huve ning peab jälgima, et kaubandus-, teenindus- ja büroohoonemaast tulenevad keskkonnamõjud (liiklusmüra, heitgaasid) ei avaldaks negatiivset mõju elanikele. 2.4.5. Tootmismaa Tootmismaa all käsitletakse käesoleva üldplaneeringuga tootmistegevuse ja ümbertöötlemise maa -alasid ja neid toetavat tehnilist infrastruktuuri (hooned ja rajatised). Tuleb arvestada mõjuga ümbritsevale keskkonnale (tootmisest tulenev saaste ja müra, liikluse kasv ja heitgaasid, visuaalsed mõjutused).

Tootmismaade arendamist on võimalik tagada olemasolevate alade ja nende osalise laiendamise baasil, kuna suur osa olemasolevatest ei ole hetkel aktiivses kasutuses ning on heakorrastamata. Olemasolevate mitte kasutuses olevate tootmismaade kasutu sele võtmisega viiakse negatiivsed keskkonnamõjud miinimumini, kuna aladel on olemas tootmiseks vajalik infrastruktuur, kommunikatsioonid ja ligipääsud. Tootmismaade aktiivseks kasutuselevõtmiseks on vajalik renoveerida hooned ning tuvastada ja likvideerid a jääkreostus.

Tootmise suunamisel (tootmismahust ja mõjust sõltuvalt) lähtutakse asustuse paiknemisest, st. keskkonna- ja tervisekaitse seisukohalt laiendatakse tootmist piirkonnas, kus vahetus läheduses asustus puudub. Täiesti uusi tootmisma id üldpla neeringus ette ei nähta, kuna valla territooriumil paikneb hulgaliselt olemasolevaid ja kasutusest välja langenud tootmiskomplekse, kus on olemas vajalik infrastruktuur.

SAARE VALLAVALITSUS 12 SAARE VALLA ÜLDPLANEERING - SELETUSKIRI

Olemasolevate kasutusest välja langenud tootmismaade analüüsimisel kaalutleti alade se isukorda, paiknemist ja edasist perspektiivi ning leiti, et tootmismaadena väärivad säilitamist järgnevad alad:
Odivere külas Trossi kompleks. Alal on olemas hooned, veevärk, kanalisatsioon, elekter. Perspektiivis nähakse ala kasutuselevõtmist tööstusliku või töötleva tööstuse kompleksina. Põllumajanduslikule tootmisele alal perspektiivi ei nähta, kuna ümberkaudu puuduvad selleks sobilikud põllumaad.
Odivere külas Vaska ladu. Nähakse ette ala kasutusele võtmist laokompleksina. Negatiivseid mõjusid tekitavat tootmistegevust alale ette ei nähta.
Nautrasi külas endine tootmisterritoorium. Alale on loodud ligipääs, kuid vajalikud kommunikatsioonid puuduvad. Pigem nähakse ette mittepõllumajanduslikku tootmistegevust.
Ruskavere külas endine laut. Alal on olema s juurdepääs, vajalikud kommunikatsioonilahendused (elekter, vesi) ning parkla ja korrastamist vajav tootmishoone.
Jaama külas asuv endine noorkarja laut. Hoone seisukord on rahuldav ning samuti on olemas juurdepääs ja vajalikud kommunikatsioonid.
Odivere külas asuv Viru tootmisala. Hetkel toimib alal osaliselt puidutööstus, kuid ala on perspektiivne täies mahus kasutusele võtta.

Olemasolevate tootmismaade ja kunagiste tootmis - ja laokomplekside analüüsimisel koostati nimekiri objektidest, milledel ei nähta ette tootmistegevuse jätkamist või taaskäivitamist, soovitav on alade korrastamine ja jääkreostuse likvideerimine. Võimalusel tuleb aladel asuvad objektid lammutada ja ala haljastada:
Koseveski külas vana puidust ladu (olemasoleva talukompleksi osa).
Pällu külas Pällu laut.
Halliku külas vanad karjalaudad (kaks lauta).
Nautrasi külas vana Pärnu kuivati.
Saarjärve külas Saare mõisas asuv vana lagunenud laut.
Maardla külas vanad laudad ja silotorn.
Tuulavere külas endine lüpsikarja laut.
Jaa ma külas kaks sigalat.
Veia külas vana mürgiladu. 2.4.5.1. Tootmismaa kasutamis - ja ehitustingimused Hea elukeskkonna säilitamise ja tootmisest lähtuvate negatiivsete mõjude vähendamise tagamiseks on tootmismaa kasutamis - ja ehitustingimused ning põhimõ tted detailplaneeringu koostamiseks ja projekteerimistingimuste väljastamiseks järgmised:
ala juhtfunktsiooniks on tootmismaa, kus on lubatud kaubandus-, teenindus- ja büroohoonemaa kõrvalfunktsioon;
vähemalt 10% krundi pindalast tuleb haljastada (või säil itada olemasolev) ning vähemalt 50% rajatavast haljastusest peab olema kõrghaljastus ning kui tootmismaa külgneb pere - ja ridaelamu või üldkasutatava hoone maaga või avaliku puhkealaga, tuleb kõrghaljastus rajada pere - ja ridaelamu, üldkasutatava hoone maa või avaliku puhkeala poolsesse külge;
parkimine tuleb lahendada krundisiseselt vastavalt kehtestatud normidele;
suure keskkonnakoormusega tootmise puhul tuleb kaaluda reovee eelpuhastuse vajalikkust enne ühiskanalisatsiooni laskmist;

SAARE VALLAVALITSUS 13 SAARE VALLA ÜLDPLANEERING - SELETUSKIRI

olemasolevatel tootmismaadel ja perspektiivsete alade kasutuselevõtul tuleb likvideerida jääkreostus kinnistu omaniku poolt või kokkuleppe saavutamisel koostöös omavalitsusega;
tootmishooned, mis asuvad külades asustuse läheduses peavad oma mahult ja välisilmelt sobi ma olemasolevasse keskkonda. Kasutusele võib neid võtta juhul, kui tootmisest tulenev negatiivne mõju (müra, heitgaasid jms) ei ületa kehtivaid normatiive;
külades asustuse läheduses olevaid tootmismaid ei laiendata ning olulise ruumilise mõjuga objekte sinna ei kavandata;
tootmismaade laiendamine planeeritakse kohtadesse, kus tootmismaade vahetus läheduses asustus puudub ning tootmiseks vajalikud transpordivood ei kulge läbi küla. Sinna suunatakse tootmine, mis vajab suuremat territooriumit või on eeldada, et tootmine võib endaga kaasa tuua tootmisest tulenevat negatiivset mõju (müra, saast, heitgaasid jne);
tootmismaadel, mida ei ole viimase 5 aasta jooksul kasutatud, tuleb koostada tootmishoonete tehnilise seisukorra ja keskkonnaseisundi hinnang ning amo rtiseerunud hooned lammutada. 2.4.6. Üldkasutatava hoone maa Üldplaneeringus käsitletakse üldkasutatava hoone maana teadus-, haridus-, laste -, kultuuri -, tervishoiu- , valitsus-, ameti - ja hoolekandeasutuse maad ning üldkasutatavate objektide maad.

Üldplan eeringus nähakse ette olemasolevate sotsiaalobjektide korrastamist, laiendamist ja osalist renoveerimist. Nähakse ette Saare hooldekeskuse hoone laiendamist olemasoleva kinnistu piires, Kääpa küla endise vallamaja hoone kujundamist Kalevipoja Teemapargi objektiks, Kääpa olemasoleva vallamaja rekonstrueerimist (lisandub lasteaed), Kääpa rahvamaja ja Kalevipoja Muuseumi ning Voorel vana mõisa torni renoveerimist.

Perspektiivsete üldkasutatava hoone maadena fikseeritakse järgnevad alad, eesmärgiga parandada avalike teenuste kvaliteeti:
Voore külas perspektiivne kiriku asukoht.
Voore külas, praeguse Kaitseliidu maja ümberkujundamine ning noortekeskuse lisandumine. Ala on sobilik ka ühistegevusteks ja külaseltsi üritusteks.
Voore külas olemasolev tootmismaa, kus asub Voore Tuletõrje Seltsi depoo (katastris Pritsumeeste kinnistu). Nähakse ette alale üldkasutatava hoone maa funktsiooni määramist ning tuletõrje depoo ja õppeklassi rajamist.
Voore külas, avaliku turuplatsi rajamine, millega luuakse võimalus kohalikel elanikel osta ja müüa kohalikku kaupa.
Jaama külas, olemasoleva hoone renoveerimine sotsiaalmajaks.
Kääpa külas endine vallamaja Kalevipoja pargis, mis on vajalik kujundada teemapargi osaks.
Kääpa külas, vana meierei ala (hetkel tootmismaa), mis on vaja lik võtta kasutusele ühiskondlikeks tegevusteks avalikes huvides. 2.4.6.1. Üldkasutatava hoone maa kasutamis - ja ehitustingimused Üldkasutatava hoone maa kasutamis - ja ehitustingimused ning põhimõtted detailplaneeringu koostamiseks ja projekteerimistingimu ste väljastamiseks:
parkimisvajadus määratakse ja lahendatakse detailplaneeringuga krundi piires;

SAARE VALLAVALITSUS 14 SAARE VALLA ÜLDPLANEERING - SELETUSKIRI

olemasolevate hoonete renoveerimisel ja laiendamisel ning uute hoonete ehitamisel tuleb järgida piirkonnale omaseid arhitektuurilisi iseärasusi (välisfassaad, katusekalle jms);
võimalusel tuleb aladele rajada kõrghaljastus vähemalt 10% krundi suuruse ulatuses, et oleks tagatud looduslähedane keskkond;
tuleb tagada kergliikluse juurdepääs ning liiklusohutus;
ligipääs peab olema tagatud kõikidele ühiskonnagruppid ele. 2.4.7. Puhke - ja virgestusmaa Puhke- ja virgestusmaana käsitletakse üldplaneeringus heakorrastatud haljas - ja metsaala koos teenindavate ehitistega (spordi-, puhke-, kogunemisehitised, külaplatsid jne). Alade eesmärk on soodustada värskes õhus viibim ist ning võimaldada vabaõhuürituste korraldamist, sportimist ja lõõgastumist.

Puhkealade määramisel võeti aluseks juba traditsiooniliste puhkekohtade paiknemine vallas. Puhkealade arendamine on seotud aktiivse spordiga, vaba aja veetmisega ning loodusturismiga. Olulisim turismi - ja puhkemajandusega tegelev asutus vallas on Kääpa külas asuv SA Kalevipoja Koda ning üldplaneeringus nähaks ette olemasoleva teemapargi edasiarendamist: Kalevipoja Muuseumi renoveerimist, Krati seikluspargi ja Põrgu rajamist.

Voore külas on olulisim objekt Voore paisjärv ja seda ümbritsevad puhkeotstarbelised maad. Üldplaneeringus nähakse ette olemasoleva ala edasiarendamist (linnuvaatlustorn, paadisadam, atraktsioonid), sh. valgustatud jalgratta - ja rula - (rulluisu -) tee ehitam ist, tervise - ja õpperadade (piki kallasrada) rajamist aastaringseks kasutamiseks (PP2, koosoleku kaardil). Vajalik on leida uus puhkemajanduslik funktsioon vanale seltsimajale (PP3).

Perspektiivsete puhke- ja virgestusmaadena määratakse järgnevad alad, eesmärgiga parandada puhke- ja sportimisvõimalusi ning mitmekesistada vaba aja veetmise võimalusi:
Aktiivse puhke- ja sportimistingimuste parandamiseks ja edasiarendamiseks kavandatakse Voore ökopaisjärve äärde veesuusakeskuse rajamine.
Veia kruusaauku nähakse perspektiivis peale kaevandamise lõppemist ette ATV raja kujundamist.
Täiendavalt reserveeritakse puhkeala Veia keskusesse, kavandatakse taastada kunagine vesiveskit toitev paisjärv (eelnevalt tehakse uuring).
Voore küla keskuses nähakse ette Kilt rimäe arendamist puhkemajanduslikel eesmärkidel (suusanõlv, pikemas perspektiivis golfi harjutusväljak).
Kääpa küla keskusesse nähakse ette puhkealade võrgustiku täiendamist Kääpa jõe äärde planeeritava puhkeala näol, eesmärgiga suurendada rohevööndi ulat ust planeeritavate kortermajade piirkonnas ning ühendada puhkeala tervikuks Kalevipoja teemapargiga.
Kaevandamise lõppemisel nähakse Otsa karjääri ette ATV raja kujundamist.
Tarakvere mõisa puhkeala, eesmärgiga kujundada välja loodusturismi tutvustav kompleks.
Linnutaja mägi, mis on ajalooliselt olnud telkimise ja ürituste korraldamise koht. Perspektiivis nähakse ette ala uuesti kasutuselevõtmist telkimisplatsina.
Puhkevõimaluste parandamise eesmärgil nähakse ette täiendav avalik puhkeala L evala külas riigimaanteede nr. 14123 ja 14112 ristmiku vahetus läheduses.

Üldplaneeringus nähakse ette perspektiivsete matkaradade rajamist:
Kullavere jõe ääres, loodusrada mööda jõe kallasrada.

SAARE VALLAVALITSUS 15 SAARE VALLA ÜLDPLANEERING - SELETUSKIRI

Kääpa külas Riksu matkarada.
Tammemetsa suusarada, eelnevalt tuleb koostada projekt.
Sõõru metsas ATV rada.

Üldplaneeringus nähakse ette perspektiivsete supluskohtade rajamist:
Kääpa küla keskuses Kääpa jõe ääres (2 tk).
Koseveski külas Kääpa jõel paisjärve ääres.
Voore küla keskuses Kullavere jõe ääres.
Saarejär ve ääres (2 tk).
Jõemõisa -Kaiu järvestikus. 2.4.7.1. Puhke - ja virgestusmaa kasutamis - ja ehitustingimused Puhke- ja virgestusmaade kasutamis - ja ehitustingimused ning põhimõtted detailplaneeringu koostamiseks ja projekteerimistingimuste väljastamiseks:
ma tkaradade ja puhkealade juurde on vajalik rajada üldkasutatavad tualetid (soovitatavalt vastavate teenindusettevõtete juurde);
aladel on nõutav haljastamine, jäätmekäitlus ning vajadusel maastikuhooldus;
lubatud on arendada majutus-, teenindusrajatisi ja puhkemajanduslikke atraktsioone;
kaasaegsed spordi- ja vaba aja rajatised nõuavad kergliikluse ja mootortranspordi juurdepääsu ja parkimisalasid, mis tuleb lahendada sellisel viisil, et oleks piiratud mootorsõidukite pääs alade looduslikult väärtuslikele osadele (st. tõketega piiratud selgepiirilised parkimisalad);
lõkke ja tule tegemine on lubatud ainult tähistatud ja selleks ette nähtud kohtades;
veekogude äärde hoonete rajamisel tuleb arvestada seadustest tulenevaid piiranguid. 2.4.8. Haljasala ja parkmet sa maa Üldplaneeringus käsitletakse haljasala ja parkmetsa maana looduslikku või poollooduslikku metsaala või inimese poolt rajatud haljasrajatise ala, mis on mõeldud avalikuks kasutuseks ning tootmis - ja ettevõtlusalade läheduses kannab osaliselt kaitseh aljastuse rolli. Üldplaneeringus fikseeritud olemasolevad haljasmaad kuuluvad säilitamisele ning täiendavalt nähakse haljasala ja parkmetsa maana ette Roela linnamäe metsamüüri, kuhu on vajalik välja kujundada looduse õpperajad.. 2.4.8.1. Haljasala ja park metsa maa kasutamis - ja ehitustingimused Haljasala ja parkmetsa maa kasutamis - ja ehitustingimused ning põhimõtted detailplaneeringu koostamiseks ja projekteerimistingimuste väljastamiseks:
üldjuhul on ehitiste ja rajatiste püstitamine aladele keelatud, kuid erandjuhtudel kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel võib aladele paigaldada kommunikatsioonitrasse (sh. tehnorajatised), kergliiklusteid ja puhkemajanduslikke rajatisi;
alad peavad säilima avalikuks kasutuseks ning aladel tuleb tagada heakord ja hooldustööd. 2.4.9. Põllumaa Käesoleva üldplaneeringuga käsitletakse põllumaana põllunduse, aianduse, karjakasvatuse ning aretustegevusega seotud maad. 2.4.9.1. Põllumaa kasutamistingimused Põllumaa üldised kasutamistingimused:
põllumaadele tuleb tagada juurdepääs;

SAARE VALLAVALITSUS 16 SAARE VALLA ÜLDPLANEERING - SELETUSKIRI

tuleb hoida korras maaparandussüsteem;
tuleb vältida põllumaa metsastumist ning keelata sellelt huumuskihi koorimine müügi või muu tegevuse eesmärgil;
olemasoleva maastikupildi ja vaadete säilimise nimel on vajalik niita ja hooldada aktiivsest kasutusest väljaspool olevaid põllumaid;
põhja - ja pinnavee kaitseks ning põllumajanduslikest reostusallikatest pärineva reostuse ennetamiseks ja piiramiseks tuleb järgida Vabariigi Valit suse määrusega kehtestatud mineraalväetiste, sõnniku ning silomahla kasutamise ja hoidmise nõudeid. 2.4.10. Metsamaa Üldplaneeringus käsitletakse metsamaana metsakasvatuse ja selle teenindamisega seotud maad. Metsa kasvatamine, kasutamine ja hooldamine toimub vastavalt „Metsaseadusele” ja selle alusel antud õigusaktidele. Täiendavaid piiranguid metsa de majandamisele üldplaneeringuga ei kehtestata. 2.4.11. Mäetööstusmaa Käesolevas üldplaneeringus käsitletakse mäetööstusmaana kaevanduste, karjääride ning turbatootmise alasid. Olemasolevad mäetööstusmaad ja maardlad on kantu d üldplaneeringu kaardile.

Üldplaneeringus nähakse ette perspektiivsete uuringuruumide määramist olemasolevate Otsa ja Jaska karjääride võimalikuks laiendamist. Lisaks fikseeritakse üldplaneeringus perspektiivne Odivere uuringuruum . 2.4.11.1. Mäetööstusm aa kasutamis- ja ehitustingimused Mäetööstusmaa üldised kasutamis - ja ehitustingimused:
mäetööstusmaa arendamisel tuleb järgida seadusandlikke piiranguid (sh. Maapõueseadus);
kaevandustööde lõppemisel tuleb karjääriala korrastada;
kaevandamise ajal peab kaevandaja hoidma avalikud teed tolmuvabana, kuni väljasõiduni olemasolevale tolmuvabale teele.

2.5. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud Detailplaneeringu koostamisel peab vähemalt 60% planeeritavast maa -alast saama üldplaneeringuga määrat ud juhtfunktsiooni (st. katastriüksuse esimese sihtotstar be järgi määratud ala krundil peab pindalaliselt moodustama vähemalt 60% üldplaneeringus toodud juhtfunktsioonist). Sel juhul loetakse detailplaneering koostatuks vastavuses kehtestatud üldplaneerin guga.

Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla territooriumi osa kohta. Kehtestatud detailplaneering on aluseks katastritoimingutele: katastriüksuste moodustamisele ja sihtotstarvete määramisele, olemasolevate katastriüksuste piiride muutmisele ja ümberkruntimisele.

Detailplaneering, mille koostamise käigus ei järgita üldplaneeringus sätestatud tingimusi, on üldplaneeringut muutev detailplaneering, mida tuleb vastavalt menetleda. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisel tuleb järgida üldplaneeringus vastavale maakasutusele (mida kavandatakse detailplaneeringuga) esitatud tingimusi .

SAARE VALLAVALITSUS 17 SAARE VALLA ÜLDPLANEERING - SELETUSKIRI

Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ( sh. maakonnaplaneeringuga määratud alad), kus detailplaneeringu koost amine Planeerimisseaduse § 3 lg 2 nimetatud juhtudel on kohustuslik, on:
Koseveski küla keskuses;
Kääpa küla keskus;
Voore küla keskus;
Saare mõis;
kõik planeeritavad pere - ja ridaelamu -, tootmis -, kaubandus-, teenindus- ja büroohoone- ning puhke - ja vir gestusmaad (v.a. Veia kruusaauku ja Otsa karjääri kaevandamise lõppedes ATV raja ning Linnutaja mäele telkimisplatsi kavandamine).

Detailplaneeringu koostamise on kohustuslik järgmistel juhtudel:
kalda piiranguvööndis maa -ala jagamisel kruntideks;
üldplan eeringus mitte ette nähtud uue kaubandus-, teenindus-, ja büroohoonemaa, puhke- ja virgestusmaa, pere- ja ridaelamumaa või tootmismaa planeerimisel;
kui planeeritakse eraldiseisvat ridaelamut või sektsioonelamut või nende gruppi;
kui planeeritakse üle 1000 m2 ehitusaluse pinnaga tootmis - või laohooneid;
kui planeeritakse üle 10 loomühiku (vastavalt õigusaktides kehtestatud normidele) mahutavaid loomakasvatushooneid;
lennuvälja, autoteenindusjaama või bensiinijaama ehitamisel;
üle kahekümne inimese samaaegse ks majutamiseks mõeldud majutusasutuse (kämpingu, motelli, puhkeküla, puhkebaasi vms) ehitamisel;
spordikompleksi või avaliku supelranna rajamisel;
hoone või rajatise planeerimisel katastriüksusse, kus paikneb muinsuskaitseobjekt või looduskaitsealune obje kt või ala;
uute avalike teede rajamisel;
uue kalmistu rajamisel.

Kohalik omavalitsus võib põhjendatud vajaduse korral algatada detailplaneeringu koostamise aladel ja juhtudel, mille korral üldreeglina detailplaneeringu koostamise kohustust ei ole.

Muu tingimus, mida tuleb detailplaneeringu koostamisel järgida:
võimalike konfliktide vältimise nimel on detailplaneeringu koostamisel tarvilik järgida planeeringuala läheduses olevate maaüksuste juurdepääsuvõimalusi, et oleks tagatud juurdepääs neile maaüksust ele, millele ei ole võimalik juurdepääsu rajada ilma planeeritavat ala läbimata.

2.6. Maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alad Maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alad, kus detailplaneeringu koostamine Planeerimisseaduse § 3 lg 2 nimetatu d juhtudel on kohustuslik: Kääpa ja Voore külade keskused.

Üldplaneeringuga tehakse ettepanek Jõgeva maakonnaplaneeringu muutmiseks ning arvata välja tiheasutusega alade hulgast Saare mõis, Vanassaare, Sirguvere, Jaama, Halliku ja Ruskavere külad. Nimeta tud külades ei ole välja kujunenud selgepiirilist kompaktset hoonestust ning külade keskused ei eristu ümbritsevast hajaasustusega alast. Samuti puuduvad külades ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni lahendused ning suurte vahemaade tõttu pole neid majanduslikult otstarbekas rajada.

SAARE VALLAVALITSUS 18 SAARE VALLA ÜLDPLANEERING - SELETUSKIRI

2.7. Miljööväärtuslikud hoonestusalad Miljööväärtuslike hoonestusaladena käsitletakse üldplaneeringus alasid, kus miljööd määrav arhitektuur, haljastus, tänava- või teedevõrk või krundijaotus on hästi säilinud ja üldmulje harmooniline ning mille kvalitatiivne tase väärib säilitamist. Paljudele juhtudel tähendab see, et väärtuslik pole mitte iga maja või objekt üksinda, vaid neist kujunev ansambel, kooslus või külastruktuur.

Miljööväärtuslikel aladel paiknevate hoonete ja miljööväärtuslike üksikobjektide renoveerimisel või taastamisel tuleb võimaluse piirides kinni pidada algsetest viimistlusmaterjalidest ning kujundusdetailidest. Juurdeehitised tuleb ehitada hoone mahulist lahendust ja arhitektuurset algideed rikkumata. Uusehitist e rajamisel saab määravaks just nende maht (säilima peavad hoonete gabariidid ja ehitusalused pinnad ning ümbritsevad vaatekanalid) ja materjalikasutus. Kasutama peab piirkonnale iseloomulike looduslähedasi materjale ning tuleb vältida modernsete kunstmate rjalide (plastikaknad, -vooderdis vms) kasutamist.

Üldplaneeringuga määratakse miljööväärtuslikeks hoonestusaladeks Maardla ridaküla ja Vanassaare -Torma teega (Postitee) piirnevad ridakülad . Peamiseks miljööd kujundavaks jooneks on säilinud külastruktuur ning sobimatuid uusehitisi küladesse rajatud ei ole. Ajaloolistes ridakülades paiknesid õuealad enamasti tihedalt üksteise kõrval, moodustades kompaktse küla tuumikala, mis selgelt eristus ümbritsevatest kõlvikutest. Maardla ja Levala külade puhul joonist ub selgemalt välja õuede paiknemine ühel pool küla läbivat teed ning teisel pool teed laiuvad avarad põllumaad. Vanassaare küla puhul paiknevad õued mõlemal pool teed. Nimetatud miljööväärtuslikes külades nähakse ette eeskätt vanade talukohtade taastamist. Uushoonestuse rajamine võib toimuda omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel ning ajaloolist külastruktuuri järgides.

Uushoonestuse rajamisel tuleb lähtuda külades välja kujunenud traditsioonilisest ehituslaadist: hoonete harja maksimaalne kõrgus on 10 meetr it, välisviimistlusmaterjalid puit ja maakivi, katusetüübiks viilkatus. Hoonete renoveerimisel on oluline säilitada maakivist hooneosad ning võimalusel neid taastada. Uued õuemaad tuleb rajada olemasolevat külastruktuuri järgides ning eraldiseisvaid tootmi smaid miljööväärtuslikele aladele rajada ei ole lubatud.

Lisaks ridaküladele määratakse miljööväärtusliku alana SA Kalevipoja Koja hoonetekompleks , mis on ehitatud esimese Eesti Vabariigi ajal (1920-1940) ning tegemist on ühtses stiilis viimistletud puith oonetega. Hoonetekompleksi kuuluvad järgnevad hooned: Kalevipoja muuseumihoone (Tegemist on endise Saare koolimajaga. Vajalikud tegevused: katusekatte vahetus/remont, välisfassaadi soojustamine ja vahetus, sisemised remonttööd); Saare rahvamaja (Vajalikud tegevused: sisemised remonttööd, välisfassaadi osaline krohvimine ja värvimine); endine Saare vallamaja (Vajalikud tegevused: katusekatte ja välisfassaadi vahetus, sisemised remonttööd). Üldises plaanis on vajalik säilitada hooned ühtse kompleksina ning mi tte rikkuda arhitektuurilist algideed. Tervele kompleksile on vajalik välja ehitada ühtne keskküttesüsteem.

Täiendavalt miljööväärtuslikele hoonestusaladele märgitakse eraldi ära üksikud miljööväärtuslikud hooned , mis tuleb säilitada ning järgida üldplaneeringus toodud hooldussoovitusi.

SAARE VALLAVALITSUS 19 SAARE VALLA ÜLDPLANEERING - SELETUSKIRI

Nimi ja asukoht Omandivorm Hetkeseis Soovitused Suhteliselt rahuldavas korras. Elanikud sees (kolm korterit). Katus vajalik vahetada Hoone keskosas korterid, ühes (esmane katuse hooldusremont Ajalooline Saare kõrts otsas vana lüpsikarjalaut, t eises Eraomandis avade sulgemiseks). Vanassaare külas otsas vana noorkarjalaut. Katus Hooldustöid teha regulaarselt. laseb läbi. Saare mõisa sisu on sinna osaliselt ümber tõstetud (anumad, maalingud jms). Säilitada terve kompleks koos Vana Voore vallamaja Elatakse sees. Rahuldavas siseõue ja kõrvalhoonetega. (ehi tatud 1902. a.) Eraomandis seisukorras. Punasest tellisest Väärtuslik on terve kooslus. Vassevere külas hoone, siseõue müür maakivist. Vajalik on teostada jooksvaid hooldus töid. Heas seisukorras. Seisab tühjana. Vana koolimaja Jaama Vajalik on teostada jooksvaid Eraomandis Maakivi - ja tellishoone (akna külas hooldustöid. ümbrus tellistest). Nõukogude aja l juurde ehitatud kuivati osa tuleb Rahuldavas seisukorras Magasiait Voore külas Eraomandis lammutada. Müür vajab osalist maakivihoone. remonti. Hoonesse on planeeritud pühakoda. Voore külalistemaja Heas seisukorras. Maakivist Vajalik teostada katuse Eraomandis peahoone Voore külas hoone, osaliselt puidust. hooldustöid (sh . värvimine). Roela mõisa rehehoone Rahuldavas seisukorras, Vajalik on teostada jooksvaid Eraomandis Voore külas funktsioneeriv hoone. hooldustöid. Vajab kapitaal set remonti: katusekatte vahetus, Roela mõisa moonakate Saare valla Mitterahuldavas seisukorras. välisfassaadi - ja sisetööd. elumaja Voore külas omandis Algsed katusekonstruktsioonid säilitada maksimaalselt. Roela vana vallamaja Vajalik on teostada jooksvaid (ehitatud 1876. a.) Voore Eraomandis Heas seisukorras. hooldustöid. külas Toimis pood -elumajana. Vajalik on teostada jooksvaid Noppi maja Kääpa külas Eraomandis Suhteliselt rahuldavas hooldustöid. seisukorras. Elanikud sees. Maakivihoone (1920 -1930ndate Kolmanda Vajalik on vahetada Kääpa meierei hoone stiilis). Rahuldavas seisu korras. sektori katusekate ning teostada Kääpa külas Elanikud sees hoone teisel omanduses jooksvat remonti. korrusel. Rahuldavas seisus. Ajastule Linda Olmaru maja omane stiil (1920 -1930ndad.). Vajalik on teostada jooksvaid Eraomandis Kääpa külas Krohvitud puithoone. Elatakse hooldustöid. sees.

Lisaks miljööväärtuslikele hoonestusaladele ja miljööväärtuslikele hoonetele märgitakse käesoleva üldplaneeringuga ära järgnevad miljööväärtuslikud üksikobjektid:
H. Riipalu mälestuskivi.
Küüditatute mälesturist.
Saare kooli mälestusrist.
August -Erik Aroldi mälestuskivi.
Leedimäe kooli mälestuskivi.
Stalinismi ohvrite mälestuskivi.

SAARE VALLAVALITSUS 20 SAARE VALLA ÜLDPLANEERING - SELETUSKIRI

Ilma Saare Vallavalitsusega kooskõlastamata on keelatud nimetatud objektide teisaldamine, ümberehitamine ning muul moel kahjustamine.

2.8. Väärtuslikud põllumaad Vastavalt Jõgeva maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” loetakse väärtuslikeks põllumaid, mille hindepunkt on 50 või kõrgem. Saare valla üldplaneeringuga määratakse väärtuslikuks põllumaad alates 45 boniteedipunktist ning lisatakse boniteedi järgi määratletud aladele lähedalasuvad massiivid, mis on vajalik säilitada põllumajandusliku tootmise jätkumiseks. Väärtuslike põllumaade fikseerimine välistab nende täisehitamise. Üldjuhul kuuluvad väärtuslikud põllumaad säilitamisele ning on mõeldud sihtotstarbeliseks kasutamiseks.

Ehitus- ja kasutustingimused, mis tagavad väärtusliku põllumaa säilimise:
väärtuslikud põllumaad tuleb säilitada põllumajanduslikuks tootmiseks ja nendele tuleb tag ada juurdepääs;
tuleb hoida korras maaparandussüsteem;
keelatud sellelt huumuskihi koorimine müügi või muu tegevuse eesmärgil;
detailplaneeringu või projekteerimistingimuste alusel võib üldjuhul lubada elamute ehitamist vanadel talukohtadel või üksikelamu ehitamist ühele katastriüksusele juhul, kui lähima olemasoleva hoonetekompleksini jääb vähemalt 300 m;
olemasolevale õuemaale on lubatud ehitada põllumajanduslikke tootmishooneid.

2.9. Väärtuslikud maastikud Väärtuslikud maastikud on algselt määratud Jõgev a maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Asutust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”. Teemaplaneeringuga on loodud eeldused keskkonnakaitselistest ja maastikulistest väärtustest lähtuvalt põhjendatuma ruumistruktuuri kujunemiseks ja maakonna sääs tvaks arenguks ning sätestatud üldised põhimõtted, mille alusel suunata maa -alade kasutamist ja kaitset jätkusuutlikul viisil.

Saare vallas paikneb väärtuslikest maastikest Saarejärve . Väärtmaastikuks määramise põhjus on Saare järv ja seda ümbritsevad m etsad. Järve ääres laiub parkmets, kus asub Mannteuffeli perekonna matmispaik. Järve äärest kulgeb pärnaallee omaaegse mõisahoone juurde. Mõisakompleksist on säilinud võimas seitsme kaaravaga ait- tall . Mõisapark on üldjoontes säi litanud 18. saj alguses antud äärmiselt range korrapärase geomeetrilise stiili. Pargis korraldatakse mitmeid rahvaüritusi. Saarjärve külas on ka säilinud väike lõik munakivisillutisega teed.

Üldplaneeringuga tehakse ettepanek lisada maakondlikusse teemap laneeringusse väärtusliku maastikuna Kaiu mõhnastik ja Kaiu järvistu koos Tammeluhaga, mis on äärmiselt kõrge loodusliku väärtusega (Kääpa MKA ja Natura 2000 ala) ning on esteetiliselt nauditav ja omab kõrget puhkeväärtust (alal on olemas toimiv puhkekompleks ja puhkekohad).

Saare vallas leiduvad järgnevad väärtuslikud alad, mis käesoleva üldplaneeringuga fikseeritakse kui kohaliku tähtsusega väärtuslikud maastikud :
Linnutaja mägi;
Kullavere jõgi ja kaldad Voore külas (paisjärve ümbrus alates Palamuse mn t sillast kuni Linnamäeni);

SAARE VALLAVALITSUS 21 SAARE VALLA ÜLDPLANEERING - SELETUSKIRI

Kallivere voor;
Vassevere mõhnastik (Ivaskist kuni Paradiisini);
Rahivere raba.

Aladel on vajalik tagada heakord ja regulaarne hooldamine. Ehitustegevuse käigus tuleb vältida miljöösse mitte sobivate objektide rajamist. Vältida vaadete sulgemist ja vajadusel avada vaateid.

Üldplaneeringus fikseeritakse kohaliku tähtsusega ilusad teed, kus on keelatud teekoridori õgvendamine:
Otsa -Koseveski (tee nr. 14109);
Vanassaare -Ruskavere (tee nr. 14107);
Saare -Pala -Kodavere (tee nr. 14101);
Kaiu järve tee;
Saarejärve tee (tee nr. 14216);
Saare -Torma (tee nr. 14112).

Üldplaneeringus fikseeritakse järgnevad ilusa vaatega kohad, kus on vajalik säilitada vaated ning vajadusel neid avada:
Kallivere vaade;
Vaade Voore pargile;
Kiltrimäelt vaade Voore keskusele;
Odivere masti ringvaade;
Saaremõisa vaade;
Risti vaade;
Linnamäe vaade;
Halliku vaade;
Jaama mäe vaade.

Üldplaneeringuga kehtestatakse maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus toodud Saarejärve väärtusliku maastiku üldised kasutuspõhimõtted järgnevalt:
Väärtuslikel maastikel kavandatav tegevus peab tagama nendele maastikele omaste kultuurilis -ajalooliste, esteetiliste, looduslike, rekreatsiooniliste ja identiteediväärtuste säilimise.
Väärtuslikele maastikele iseloomulikud väärtused täpsustat akse ja nende säilimiseks kasutatavad meetmed kirjeldatakse maastikuhoolduskavades.
Väärtuslike maastike kohta koostatakse maastikuhoolduskavad, milles täpsustatakse ja kirjeldatakse hooldussoovitused. Maastikuhoolduskavade koostamisel tehakse koostööd kohaliku omavalitsusega.
Maastikuhoolduskavasid koostatakse vajaduse korral ka teiste, teemaplaneeringus määratlemata alade kohta (parendamaks nende alade hooldatust).
Väärtuslikel maastikel tehtavate tegevuste kavandamisel (sealhulgas ehitamisel) lähtutakse teemaplaneeringus kirjeldatud maastike kaitse ja hoolduse põhimõtetest.
Väärtuslikele maastikele ei rajata olulise ruumilise mõjuga objekte (Olulise ruumilise mõjuga objektide nimekiri. Vabariigi Valitsuse määrus 15. juuli 2003 nr 198).
Vooremaa maastikuli se omapära säilitamiseks tuleb vältida maavarade kaevandamise rajamist voortele ja teisi voorte füüsilist kuju muutvaid tegevusi. Arvestades muuhulgas voorte avatust ja nende jälgitavust maastikus.

SAARE VALLAVALITSUS 22 SAARE VALLA ÜLDPLANEERING - SELETUSKIRI

Lagunenud ja kasutuskõlbmatud tootmishooned ja mittekasuta tavad rajatised (siloaugud, sõnniku-, kütuse -, kemikaalihoidlad jne) peab likvideerima või korrastama.
Elamiskõlbmatud hooned tuleb korrastada või lammutada.
Väärtuslikel maastikel tuleb säilitada maastiku väärtuste hindamise aluseks olnud komponendid, mis suurendavad maastike väärtusi ja omapära, nagu: o olemasolevate teede paiknemine; o hoonete paiknemine, (asustusstruktuuri väärtustamine); o erinevast ajastust pärit hooned, (arhitektuuri väärtustamine); o ajalooline kõlvikute jaotus, paiknemine ja suurus, (maaka sutuse väärtustamine); o kultuuriloolised, tuntud isikutega seotud kohad, (kultuuripärandi väärtustamine); o pargid, üksikud puud ja puude grupid põldudel, haljastus, metsaribad (looduslikkuse väärtustamine).

Üldplaneeringuga kehtestatakse maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus toodud väärtuslike maastike kaitse ja hoolduse põhimõtted:
säilitada traditsioonilisi kultuurmaastiku elemente, struktuure ja maakasutust; vajadusel ja võimalusel neid taastada;
säilitada põllumajandusmaastiku avatust ja vaateid väärtusl ikele elementidele, eriti üldkasutatavate teede ääres;
sobitada uusi objekte (hooneid, rajatisi) ja maakasutust vanaga nii, et ei tekiks häirivat ebakõla ning et ei rikutaks pöördumatult neid väärtusi, mille pärast maastik välja valiti;
säilitada kultuurma astikus looduslikke alasid;
hooldada ja korraldada intensiivselt kasutatavaid puhkealasid nii, et nende väärtus külastajate suure arvu tõttu ei kannataks;
maastikuhoolduskavad aitavad täpsustada ja säilitada maastike väärtusi;
maastiku elemendid, avatuna h oitavad kohad ja ilusad vaated, samuti tegevused nende säilitamiseks ja hooldamiseks tuleb määratleda ning täpsustada maastikuhoolduskavades.

Vooremaal on oluline tagada:
ainulaadse maastikurajooni pinnavormide (voorte) säilitamine;
maastiku küllaldane av atus ja vaadete olemasolu;
järvede loodussõbralik majandamine.

2.10. Väärtuslikud üksikobjektid Lisaks olemasolevatele muinsuskaitseobjektidele ja looduskaitseobjektidele vajavad üksikobjektidena säilitamist ja kohaliku kaitse alla võtmist Narva mänd, Silm a allikas ja künnapuu, Kiisli kadakas ja Roela -Peebu lapikrahn. Kohaliku kaitse alla võetavatele objektidele rakendatakse Looduskaitseseaduse § 31 tulenevat kaitsekorda ning seda üldplaneeringuga ei leevendata. Sarnaselt kehtestatakse kohaliku kaitse üksik objektidele 50 m ulatuses kaitsevöönd.

SAARE VALLAVALITSUS 23 SAARE VALLA ÜLDPLANEERING - SELETUSKIRI

2.11. Roheline võrgustik Roheline võrgustik on loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks kavandatud looduslike ja pool- looduslike alade seostatult toimiv süsteem. Rohelise võrgustiku olemasolu tagab terviklikuma ja põhje ndatuma ruumistruktuuri kujunemise.

Roheline võrgustik moodustati piirkonna looduslikest või looduslähedastest, ekstensiivselt kasutatavatest aladest. Alusandmestikuna kasutati CORINE maakatte andmebaasi, mille maakattetüüpide klassifikatsioon võimaldas p iisava täpsusega käsitleda looduslikke ja poollooduslikke alasid. Välistavate aladena arvestati olemasolevat asustust, infrastruktuuri objekte ja intensiivselt kasutatavaid põllumaid. Samuti tugineti loodus- ja keskkonnakaitselistele väärtuskriteeriumitele , erinevatele inventuuridele, rändekoridoride paiknemisele jne.

Roheline võrgustik koosneb tugialadest ja rohelistest koridoridest:
Tugialadel põhineb rohelise võrgustiku toimimine. Need on liikide leviku ja populatsioonidünaamika seisukohalt tähtsad alad . Tugialad on laiaulatuslikud, kompaktsed, vähe häiritud, loodusliku mitmekesisuse seisukohast olulised (hea maa - ja metsakasutusega) metsa - ja sooalad. Kaitsealuste liikide ja kaitsealade olemasolu mitmekesistab ning annab aladele lisaväärtust (loob tugia lasid). Tugialadel on vastunäidustatud püsiv ja pikaajaline loomade elutegevust (liikumist) takistav tegevus.
Koridorid toetavad tugialade toimimist, ühendades need terviklikuks ja toimivaks võrgustikuks. Koridorid tagavad aine- ja energiaringluse tugiala de vahel ning moodustavad samuti levikuteid või juhu- ja tugiteid loomade liikumiseks ühelt tugialalt teisele. Koridorid on vahelduva laiusega looduslike alade ribastruktuurid või nn metsa -põllu ketid (üleminekualad), jõed ja suuremate põldude piirkonnas o levad loodusliku taimkattega saarekesed.

Üldplaneeringuga kehtestatakse maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus toodud rohelise võrgustiku tugialade üldised kasutustingimused:
tugialadele ei rajata uusi asustusalasid (sealhulgas tiheasustusalasid);
olemasolevaid asustusalasid ja nende kasutuse intensiivsust ei suurendata;
olemasoleva maakasutuse intensiivsus on võimalikult madal ja keskkonda säästev;
metsa majandamine on võimalikult ala ökoloogilist eripära ja olusid arvestav ning lähtub heast metsamajandami se tavast (säästva metsanduse põhimõtetest);
looduslike ja/või pool-looduslike alade osatähtsus ei tohi langeda alla 90%;
enne asustuse laienemist ja maakasutuse muutmist tugialadel hinnatakse selle mõju keskkonnale ja rohelise võrgustiku toimimisele;
tugi aladele ei rajata tööstuslikke ja tootmisobjekte;
tugialadel ei vähendata “Looduskaitseseadusest” tulenevat piirangu - või ehituskeeluvööndit;
vastunäidustatud on metsamaa sihtotstarbe muutmine;
olemasolevate kaevanduste kasutamine jätkub kavandatud ulatuse s nende ammendumiseni;
olemasolevate kaevanduste laienemine peab lähtuma rohelise võrgustiku paiknemisest ning läbima keskkonnale ja rohelise võrgustiku toimimisele tekitatava mõju hinnangu;
uute karjääride rajamine rohelise võrgustiku tugialadele on keela tud;
tugialadel täpsustatakse maakasutus- jm tingimusi üldplaneeringute ja teiste rakendusvahenditega;
infrastruktuuri objektide kavandamisel peab vältima tugialade nn killustumist;

SAARE VALLAVALITSUS 24 SAARE VALLA ÜLDPLANEERING - SELETUSKIRI

Rohelise võrgustiku tugialal kavandatavad tegevused ei tohi halvendada tug iala toimimist. Tekkivat negatiivset mõju peab vältima või võimalikult vähendama.

Üldplaneeringuga kehtestatakse maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus toodud roheliste koridoride üldised kasutustingimused:
rohelises koridoris säilitatakse olemasolevaid lo oduslikke alasid;
looduslike alade paiknemine ja osakaal täpsustatakse üldplaneeringutes;
määratletud aladel täpsustatakse maakasutus- jm tingimusi üldplaneeringute ja teiste rakendusvahenditega;
vältida paisude rajamist rohelise koridori staatuses olevate le vooluveekogudele, kui see halvendab rohelise koridori toimimist;
ojade, jõgede ja järvede kaldad tuleb säilitada võimalikult looduslikuna, et oleks tagatud bioloogiliselt mitmekesise ökotoni olemasolu ja säiliks seisu - ja vooluveekogude tähtsus ökoloogi liste koridoridena;
veekogude kallaste hooldamine ja kasutamine peab olema selline, et see muudaks võimalikult vähe veekogude looduslikku seisundit;
veekogude kuju (voolusängi) muutmine (lihtsustamine) enamasti vähendab nende ökoloogilist tähtsust rohelise võrgustiku osana;
Kääpa jõgi on lõheliste ja karpkalalaste kaitstav elupaik ning moodustab olulise rohelise koridori. Uute paisude rajamine veekogule, samuti teistsugune vee füüsilist ja keemilist kvaliteeti halvendav tegevus takistab jõe toimimist roheli se võrgustiku koridorina ja on ebasoovitav. Olemasolevate paisude rekonstrueerimisel peab kasutama kalade liikumist võimaldavaid rajatisi (n: kalatrepid);
rohelise võrgustiku koridori alal kavandatavad tegevused ei tohi halvendada koridori toimimist. Negat iivset mõju peab vältima või võimalikult vähendama.

2.12. Kaitstavad loodusobjektid (looduskaitseseadus § 4) Kaitstavate loodusobjektide nimekiri on esitatud lisas nr. 1. Olemasolevate kaitstavate loodusobjektide kaitserežiimi üldplaneeringuga ei täpsustat a.

2.13. Muinsuskaitse Väljavõte Muinsuskaitseseadusest on esitatud lisas nr. 2. Üldplaneeringuga objektide kaitserežiimi ei täpsustata.

Saare vallas paiknevad järgmised ajaloomälestised: Jrk nr Reg nr Mälestise nimi Aadress 1 5863 II maailmasõjas hukkunute ühishaud Saare küla

Saare vallas paiknevad järgmised arheoloogiamälestised: Jrk nr Reg nr Mälestise nimi Aadress 1 9370 Asulakoht Kallivere küla 2 9371 Asul akoht Levala küla 3 9372 Asulakoht Levala küla 4 9373 Asulakoht Maardla küla 5 9374 Kääbas Nautrasi küla 6 9375 Kääbas Nautrasi küla 7 9376 Kääbas Nautrasi küla 8 9377 Kivikalme "Pihliku mägi " Odivere küla 9 9378 Asulakoht Ruskavere küla

SAARE VALLAVALITSUS 25 SAARE VALLA ÜLDPLANEERING - SELETUSKIRI

10 9379 Kääbas "Kabelimägi" Ruskavere küla 11 9380 Kääbas "Kabelimägi" Ruskavere küla 12 9381 Kääbas "Kabelimägi" Ruskavere k üla 13 9382 Kääbas "Kabelimägi" Ruskavere küla 14 9383 Kääbas "Kabelimägi" Ruskavere küla 15 9384 Kääbas "Kabelimägi" Ruskavere küla 16 9385 Kääbas "Kabelimägi" Ruskavere küla 17 9386 Kääbas "Kabelimägi" Ruskavere küla 18 9387 Asulakoht Saare küla 19 9388 Asulakoht Saarjärve küla 20 9389 Asulakoht Sirguvere küla 21 9390 Linnus "Linnutajamägi" Tarakvere küla 22 9391 Asulakoht Tuulavere küla 23 9392 Kalmistu "Kabelimägi" Tuulavere küla 24 9393 Kivikalme "Kirikuase" Vassevere küla 25 9394 Ohvrikivi "Metsakivi" Vassevere küla 26 9395 Kivikalme "Kirikumägi" Voore küla 27 9396 Kivikalme "Kirikumägi" Voore küla 28 9397 Kivikalme "Kirikumägi" Voore küla 29 9398 Kivikalme "Kirikumägi" Voore küla 30 9399 Kivikalm e "Kirikumägi" Voore küla 31 9400 Kivikalme "Kirikumägi" Voore küla 32 9401 Kivikalme "Kirikumägi" Voore küla 33 9402 Kivikalme "Kirikumägi" Voore küla 34 940 3 Kivikalme "Kirikumägi" Voore küla 35 9404 Linnus Voore küla 36 9405 Linnus Voore küla 37 28912 Kivikalme Vassevere küla

Saare vallas paiknevad järgnevad arhite ktuurimälestised: Mälestise nimi Torma postijaama peahoone Reg. nr. 24053 Aadress Jõgeva maakond, Saare vald, Jaama küla Omandivorm Eraomandis Kirjeldus: Klassitsistlik, ehitatud tolleaegse tüüpprojekti järgi. Keskmise suuruse ga ühekordne kõrgel soklil, krohvitud kivihoone, mis kaetud kõrge kelpkatusega. Keskosas domineerib veidi taanduv viiekaareline avatud arkaadiastik. Arkaadiakaartel lukukivid, kaari toestavad abaskused asuvad jõulistel baasideta dooria sammastel. Hoone ots tel on eenduvad kahe aknaga külgrisaliidid. Nurgad markeeritud liseenidega. Ajastule omane välisuks. Seisund: rahuldav. Katus on sademete kindel. Tagumine osa kasutuses elumajana. Eesti- ja Liivimaal 18. –19. sajandil tegutsenud postijaam. 1972 toimus Seisukord ja soovitused kapi taalremont, mille käigus muudeti varasem siseplaneering. Mälestise ajalugu: Postijaama mainitakse juba 1712. Praegune hoone ehitatud 1831 - 32, kui puidust postijaamade asemel ehitati kivist hooned. (19. sajandi alguses ehitatud postijaamad olid mõjutatud 18 06. ja 1819. aastal kehtestatud tüüpprojektide kasutamise seadusest.) Soovitused: Hoone restaureerimiseks (kaasaarvatud uste ja akende vahetamiseks ja restaureerimiseks) vajalikud Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud muinsuskaitse eritingimuste ja projekti olemasolu.

Mälestise nimi Torma postijaama tall -tõllakuur Reg. nr. 24054 Aadress Jõgeva maakond, Saare vald, Jaama küla Omandivorm Omanikuta vara

SAARE VALLAVALITSUS 26 SAARE VALLA ÜLDPLANEERING - SELETUSKIRI

Kirjeldus: Maakivi hoone. Seisund: avariiline. Hoone väga halvas seisus. Kat us sisse kukkunud. Hävitada hoone ümber ja sisse Seisukord ja soovitused kasvanud võsa. Müürid puhastada sisse varisenud ehitusmaterjalist. Kindlustada müüripealsed ja katta katusega. Peatada jätkuv lagunemine. Mälestis on eraldatud Torma Postijaama katastriüksusest. Ajalugu: Ta ll -tõllakuur ehitatud 18.s. IV v.

Mälestise nimi Torma postijaama sepikoda Reg. nr. 24055 Aadress Jõgeva maakond, Saare vald, Jaama küla Omandivorm Omanikuta vara Kirjeldus: Maakivi hoone. Seisund: avariiline Katus sisse kukkunud, müüride vahel kasvavad puud. Müürid puhastada sisse Seisukord ja soovitused varisenud ehitusmaterjalist. Peatada jätkuv lagunemine. Kindlustada müüripealsed ja katta katusega. Ajalugu: ehitatud 18.s. IV v. Hoone oli veel 1980 -ndatel elamiskõlblik.

Mälestise nimi Saare mõisa park ja alleed Reg. nr. 24049 Aadress Jõgeva maakond, Saare vald, Saarjärve küla Omandivorm Eraomandis/Riigiomandis Seisukord: hea. Niidetud, hooldatud. Tihedalt istutatud, omal ajal pügatud pärnad on tänaseks enamuses k üll kehvas seisukorras (eriti 18.s. pärnad), kuid kõik alleed ilma suuremate väljalangemisteta. Park jätab võimsa üldmulje - pikad turbe tõttu lookas põlispuuderead, vahelduvad õiterikaste muruväljakutega. Seisukord ja soovitused Ajalugu: park on rajatud 18. saj. alguses, uuenda tud 19. saj keskpaiku pärnahekkide ja keskallee istutamisega algse kujunduse järgi. Soovitused: Eemaldada jooksva hooldustööna isetekkelised puud ja võsa. Vajadusel lõigata puude oksi. Pargipuude raied kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.

Mälestise nimi Saare mõisa tall -tõllakuur Reg. nr. 24050 Aadress Jõgeva maakond, Saare vald, Saarjärve küla Omandivorm Eraomandis Kirjeldus: Suur, massiivne, tellistest ja maakividest müüridega krohvitud barokne kiviehitus. Kaetud kõrge kelpk atusega, ühekorruseline ning osaliselt kellerdatud hoone. Kelder on vaid hoone lõunapoolse otsa all. keldri kohale , I korrusel on ehitatud korter. Esifassaadil sein keskosas taandub, moodustades 7 avaga kaaristu. Kaaristu ristvõlvlagi toetub kivikonsoolid ele ja on kujundatud barokse stukkornamentikaga. Esifassaadi seinapinda liigendavad 10 sokli ja kapiteeliga pilastrit, mis kujundavad ka kaaristu tulpi. Räästakarniis lahendatud rikkaliku profileeringuga ning ehisvööga. Aknad väiksed, lameda kaarsillusega . Maanteepoolsel otsal asus kutsari korter. Ajalugu: Eesti ühte vanimasse barokkansamblisse kuuluv majandushoone. Ehitatud Seisukord ja soovitused 18.saj. keskel. Seisund: avariiline. Katus kaetud eterniidiga, on väga avariiline ja varisemisohtlik. Põhjapoolsel otsal katusekate puudub täiesti, karniisidel kasvavad puud, otsaseina konstruktsioonid on varisemas. Kaaristu kohal on näha katusekonstruktsioonide kahjustusi. Idapoolsel katuse osal on täies katusepinnas väga suured augud, katusekonstruktsioonid on ohtlikult ära vajunud. Fassaadipoolsel katuse osal katusekattes üksikud augud. Vahetamist vajab kogu katus koos konstruktsioonide ja laetaladega. Säilinud on kaaristuga fassaad ja originaalaknad. Kaaristu sammaste allosas tugevad veekahjustused. Lõunaosa on kasutatud elamuna, pr aegu seisab tühi. Selle all on võlvkelder. Sissepääsud on suletud. Omanikule on tehtud

SAARE VALLAVALITSUS 27 SAARE VALLA ÜLDPLANEERING - SELETUSKIRI

konstruktsioonide kindlustamise ja katuse katmise nõue sadevete peatamiseks ettekirjutuse hoiatusena 2008. aasta oktoobri tähtajaga, mis pole tulemusi andnud. Hoone ümbr us on räämas ja hooldamata. Muinsuskaitseameti poolt tehtud tähtajaline ettekirjutuse hoiatus, järgneb ettekirjutus koos sunniraha määramisega. Projektdokumentatsioon on rahastatud ja tellitud Muinsuskaitseameti poolt. Hooldustööde loetelu: 1. Toestada hoo ne põhjapoolse osa sissepääs ning sulgeda ukseava vandaalide vältimiseks. Hävitada müüridel kasvavad puud. 2. Muuta hoone katus sadevete kindlaks tervikuna. Lubatud kasutada ajutisi materjale. 3. Restaureerimis -remonttööde käigus ei tohi muuta hoone algupä rast arhitektuurilist välisilmet. 4. Hoone katusekate koos roovitusega tuleb tervikuna uus ehitada. 5. Puitkonstruktsioonid - kõik mädanikust kahjustatud puitosad tuleb asendada või proteesida.

Mälestise nimi Saare mõisa valitsejamaja Reg. nr. 24051 Aadress Jõgeva maakond, Saare vald, Saarjärve küla Omandivorm Eraomandis Kirjeldus: Keskmise suurusega ühekordne krohvitud telliskivihoone. Kaetud kelpkatusega. Esifassaadi liigendavad 6 sokli ja kapiteeliga pilastrit, mis toetuvad laia profileeritud räästakarniisi. Aknad sümmeetriliselt, raamitud laia ehisraamiga, mis dekoreeritud lukukiviga. Ajalugu: ehitatud 18.s. keskel. Eesti ühte vanimasse barokkansamblisse kuuluv elamu. Seisund: avariiline. Paigaldatud uus kivikatus koos kat useakendega. Ruumis kaks pruuni glasuurkividest kahhelahju, mille sisud on kadunud. Kõik alumise korruse aknaklaasid on katki, ruumide põrandad on akende kohalt märjad (puitlaastplaat). Akende alused sisepõrandad on mädanenud ja tugeva veekahjustusega. Põr andakonstruktsioonid on veekahjustusest ära vajunud. Ruumides vedelevad mädanevad palgid. Seisukord ja soovitused Vihmaveesüsteemide puudulikkuse tõttu on kahjustunud vundament eriti hoone välisnurkades ja akende alused. Väliseintel tugevad sademevete kahjustused. Seinte äärde ka svanud noored puud on kasvanud räästani. Aknad ja uksed on avatud. Välisukse kõrval on seina müüritud dolomiidist vapireljeef (mälestise reg nr 14183) Hoone on hooletuses ja järelevalveta. Omanikule tehtud kaitsekohustuse teatisega nõue avade sulgemiseks ning mädanenud palkide välja viimiseks, mis pole tulemust andnud. Omanik keeldub hoolduskohustusest. Hooldustööd: 1) Avade sulgemine vandaalide ja sadevete kahjustuste vältimiseks 2) Mädanenud palkide ja rämpsu koristamine hoonest 3) Noorte puude eemaldamine vund amendilt 4) Vihmaveesüsteemide korrastamine ja uuendamine

Mälestise nimi Saare mõisa ait Reg. nr. 24052 Aadress Jõgeva maakond, Saare vald, Saarjärve küla Omandivorm Eraomandis Kirjeldus: Suur, massiivne, tellistest ja maakivide st müüridega krohvitud barokne kiviehitus. Kaetud kõrge kelpkatusega. Esifassaadil sein keskosas taandub, moodustades 7 avaga kaaristu. Kaaristu ristvõlvlagi toetub kivikonsoolidele ja on Seisukord ja soovitused kujundatud barokse stukkornamentikaga. Esifassaadi seinapinda liige ndavad 10 sokli ja kapiteeliga pilastrit, mis kujundavad ka kaaristu tulpi. Räästakarniis lahendatud rikkaliku profileeringuga ning ehisvööga. Aknad väiksed, lameda kaarsillusega.

SAARE VALLAVALITSUS 28 SAARE VALLA ÜLDPLANEERING - SELETUSKIRI

Ajalugu: ehitatud 18.s. keskel. Eesti ühte vanimasse barokkansamblisse kuulu v majandushoone. Seisund: avariiline. Hoone põhjapoolsel osal toolvärgid ja laetalad mädanenud ja ripuvad sammastiku kohal eluohtlikult. Karniisid täielikult lagunenud, seintel on tugevad veekahjustused. Suuremad kahjustused tekkinud enne eterniidi paiga ldust. Katus kaetud eterniidiga, mis pole kõikjalt sademekindel. Hoonet kasutatud kuivatina, katusel puidust pealeehitis. Aknaava kohal laetalal veekahjustus. Võlvlaed tugevalt kahjustunud, mõranenud ja väga avariilised. Uksed on lahti ja hoone seisab järe levalveta. Sammastik on hakanud 2008 kevadel väljapoole vajuma ning sammastiku alused võlvid on osaliselt varisenud või väga varisemisohtlikud. Vajab tõmbide paigaldust seinte ja sammastiku vajumise peatamiseks. Omanik saanud hoolduskohustusega KKT, kuid keeldub hoolduskohustusest, avade sulgemisest jne. Hooldustööd: 1) Avade sulgemine vandaalide vältimiseks 2) Katusekatte hooldusremont 3) Insenertehniline ekspertiis ja tõmbide paigaldus hoone edasise vajumise tõkestamiseks 4) Fassaadi võlvide varingute tõttu piirat a hoone ohulindiga

Mälestise nimi Roela mõisa peahoone varemed Reg. nr. 24056 Aadress Jõgeva maakond, Saare vald, Voore küla Omandivorm Saare vald Kirjeldus: Maakivist ja tellistest, krohvitud. Seisund: avariiline. Peahoones t on säilinud varemed, mille avad vajavad konserveerimist. Varemetel on Seisukord ja soovitused katus peal. Peahoone varemed asuvad muinsuskaitse all olevas pargis reg nr 24056. Soovitused: koostada muinsuskaitse eritingimused ja konserveerimise projekt varemete ja selle ümbruse edasise tegevuse kavandamiseks. Kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.

Mälestise nimi Roela mõisa park ja allee Reg. nr. 24057 Aadress Jõgeva maakond, Saare vald, Voore küla Omandivorm Saare vald Seisund: rahuldav. Parki hool dab Saare Vallavalitsus. Omab olulist tähtsust maastikukujunduses. On asula elanikele ja Voore külalistemaja külastajatele puhkemajandusliku väärtusega. Roela mõisa puistu on vananenud, säilinud on mõned ajaloolised alleeosad ja põlispuudegrupid. Pargi juu rde kuuluvad alleed Voore -Saare tee ääres ja asulas Seisukord ja soovitused lõunapiiril asulast olemasoleva metsani. Enamus puuliigiks on harilik pärn. Ajalooline park on hooldatud. Ajalugu: Park on rajatud 18.sajandi lõpul ja 19.sajandi algul. Soovitused: Eemaldada jooksva hool dustööna isetekkelised puud ja võsa. Vajadusel lõigata puude oksi. Pargipuude raied kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.

Mälestise nimi Roela mõisa valitsejamaja Reg. nr. 24058 Aadress Jõgeva maakond, Saare vald, Voore küla Omandivorm Eraomandis Kirjeldus: Krohvitud kivihoone. Seis ukord ja soovitused Ajalugu: Ehitatud 19. sajandil. Roela mõisakompleksi kuuluv hoone. Seisund: rahuldav. Hoone kasutusel elamuna. Eterniitkatus on sammaldunud, aga sademekindel.

SAARE VALLAVALITSUS 29 SAARE VALLA ÜLDPLANEERING - SELETUSKIRI

Mälestise lääneseinas on umbes 1,5 m 2 suurune auk laotud tellistega kinni, samuti ühe akna alune. Sama seina pealispind on ka mujalt kahjustunud.

Mälestise nimi Roela mõisa moonakatemaja Reg. nr. 24059 Aadress Aadress: Jõgeva maakond, Saare vald, Voore küla Omandivorm Eraomandis Kirjeldus: Kahekorruseline viilkatusega hoone. Esimene korrus on ehitatud maakivi/tellis - segamüürina, teine korrus rõhtpalkidest. Võimalik, et hoone on rajatud kahes etapis. Katus on ümarpuitsarikatel lihtkatus, mis algselt on kaetud sindlit ega. Osaliselt on esimese korruse avatäited välja vahetatud juba 1920. -tel aastatel, teise korruse ja pööningu aknad on tõenäoliselt ehitusaegsed. Esimesel korrusel on säilinud hea kvaliteediga tahveluksi. Hoone palkosa on ehitatud silmapaistvalt hea kvali teediga. Hoone on hästi säilinud, märgata ei ole vajumispragusid ega talade läbivajumisi. Hoones on valdavalt säilinud algupärased konstruktsioonid - seinad, vahelaed, katusekonstruktsioonid. Teise korruse palkseinal on sisselõigatud number 1810. Esimesel korrusel on säilinud hea kvaliteediga tahveluksi, osaliselt on säilinud Seisukord j a soovitused algupäraseid aknaid. Hoone väärib seesugusena säilitamist ja asjatundlikku restaureerimist. Seisukord: hea. Katus restaureeritud. Kogu fassaadi ja otsaseinu katab tihe viinapuu, mis ei lase hoone ümber õhul liikuda. Aastal 2008 paigaldatud uus sindel katusekate. Muinsuskaitseametilt saadud toetus katusekatte vahetuseks 2007 ja 2008aastal. Hoone katus on nõuetekohaselt restaureeritud. Tööd tehtud hea kvaliteediga. Töövõtja Haspo Ehitu s OÜ. Hooldustööd: 1) Eemaldada viinapuud vähemalt palkosani 2) Eemaldada hoone vahetus läheduses asuvad puud ja põõsad 3) Sindlikatte õlitamine orienteeruvalt iga 5 aasta järelt

Teede-trasside ja ehitiste rajamine arheoloogiamälestistel ning nende kaitsevööndis kooskõlastada projektistaadiumis Muinsuskaitseametiga. Tööde alustamiseks võtta luba Muinsuskaitseametilt.

2.14. Teede asukoht ning liikluskorralduse üldised põhimõtted Üldplaneeringuga esitatakse olemasolevad teed ning teekaitsevööndid. Detailplaneeringu ja ehitusprojekti käigus tuleb vajadusel planeerida uued kogujateed nii olemasolevate kui uute hoonete teenindamiseks.

Üldiselt on valla teedevõrk välja kujunenud ja olulisi muudatusi ei vaja. Tähelepanu vajab eelkõige olemasolevate teede kvaliteedi tõstmine ja sõidetavuse parandamine ning kergliikluskoridoride väljaarendamine, mis on olulised ka turismipotentsiaali tõstmisel.

Täiendavate kergliikluskoridoride rajamist nähakse ette järgmistes kohtades, eesmärgiga tõsta liiklusohutust ja kergliiklejate turvalisust:
Voore küla keskuses (noortekülast kuni planeeritava kirikuni; Voore külalistemajast kuni Voore teeni; Kaitseliidu majast kuni Kullavere jõeni);
Kääpa küla keskuses (Jõhvi-Tartu -Valga maanteelt kuni planeeritavate ujumiskohtadeni);
Jõhvi-Tartu -Valga maanteed mööda alates Kasepää valla piirist kuni Kodavere tee ristini;
Koseveski keskusest Jõhvi-Tartu -Valga maanteele (kaks haru).

SAARE VALLAVALITSUS 30 SAARE VALLA ÜLDPLANEERING - SELETUSKIRI

Teede mustkatte alla viimist planeeritakse järgnevatel enim kasutatavatel teelõikudel, eesmärgiga parandada elukeskkonna kvaliteeti ja vähendada liiklemisest tekkivat tolmu teede ümbruses:
Saare -Torma (tee nr. 14112) kruusakattega osa (Leedimäelt valla piirini)
Vanassaare -Ruskavere (tee nr. 14107);
Ranna-Kääpa (tee nr. 14106);
Kääpa-Levala -Putu (tee nr. 14123),
Jaama -Tuulavere -Voore (tee nr. 14231).
Maardla -Saarejärve (tee nr. 14212).

Liiklust korraldava ja teenindava ehitise maana on reserveeritud:
Täiendavad parklad Kääpa küla keskuses, eesmärgiga teenindada Kalevipoja Teemaparki, Kääpa kauplust ning perspektiivset Kää pa jõe äärset puhkeala.

Ühistranspordi seisukohast on oluline parandada vallasisest ühistransporti ning ühendust Tartu ja Jõgevaga.

Teede ehitamine ja rekonstrueerimine toimub vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Täiendavate tingimustena kehtestatakse:
Uutele ehitistele ja objektidele tuleb kavandada ja välja ehitada juurdepääsuteed.
Uute reserveeritud maade kasutuselevõtul ja teedevõrgu planeerimisel tuleb arvestada olemasoleva ja väljakujunenud teedevõrguga. Piirkonnale omase maastikulise ja visuaalse ilme säilitamise nimel ei ole soovitav olemasolevaid teid laiendada ega õgvendada.
Erateed teenindavad üksikmajapidamisi ning planeeritavad erateed peavad olema ehitatud nõuetele vastavalt. Maa -alade kruntimisel võib kavandada eratee kuni kolme krundi teen indamiseks, vastasel juhul peab moodustama avalikult kasutatava tee.

2.15. Põhilised tehnovõrgud ja trassid 2.15.1. Üldpõhimõtted Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel tuleb tehnovõrgud planeerida maa -alustena, üldjuhul avaliku tee m aa -alale. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada, et oleks võimaldatud tehnovõrkude laiendamine naaberkrundile, luua võimalus naaberala tehnovõrkude ühendamiseks planeeritava maa -ala tehnovõrkudega. Erinevad tehnovõrkude valdajad peavad täpsustama tehnilisi üksikasju detailplaneerimise ja projekteerimise käigus. 2.15.2. Elektrivõrk Elektrienergiaga on vajalik varustada kõik majapidamised. Uute elektriliinide paigaldamise vajadus tekib uute elamu -, tootmis -, ning äri - ja teenindusmaade kasutuselevõtuga ning tarbijate ühendamisel elektrivõrku, kellel elektriühendus puudub. Täpne liinide (õhu- ja maakaabelliinid) paiknemine määratakse detailplaneeringuga. Kohati esineb probleeme teenuse kvaliteediga (pinge kõikumine).

Saare valda läbivad järgmised kõrg epingeliinid ja alajaamad: 1) Balti Elektrijaam – Tartu 330 kV õhuliin L300, 2) Eesti Elektrijaam – Tsirguliina 330 kV õhuliin L353, 3) Saarde 110/15 kV alajaam, 4) Tartu -Saare 110 kV õhuliin L157, 5) Saare -Mustvee 110 kV õhuliin L158.

Vastavalt „Eesti 1 10...330 kV elektrivõrgu arengukavale” ei ole lähima kümne aasta jooksul Saare vallas planeeritud uute 110 kV ja 330 kV elektriliinide ning alajaamade ehitust.

SAARE VALLAVALITSUS 31 SAARE VALLA ÜLDPLANEERING - SELETUSKIRI

Perspektiivis nähakse üldplaneeringuga ette tiheasustusalal olemasolevate ja perspektiivsete õhuliinide maakaablisse viimine. 2.15.3. Tänavavalgustus Tänavavalgustus on olemas Voore ja Kääpa külade keskustes. Mõlema küla tänavavalgustus vajab renoveerimist. Perspektiivselt on vaja tänavavalgustussüsteemid välja arendada Vanassaare, Ruskavere, Koseveski ja Jaama külades.

Tänavavalgustuse üldised ehitustingimused:
tänavavalgustuse rajamisel arvestada turvalisusriskide ja funktsionaalsusega (esmalt rajada suurema inimeste kontsentratsiooniga ning liiklusohtlikesse kohtadesse);
tänavavalgustus peab olem a visuaalselt miljööga sobiv ning ilmastikukindel;
liinide rajamisel taastada olemasolev pinnas ja haljastus. 2.15.4. Vee - ja kanalisatsioonivõrk Toimivad ühisvee - ja kanalisatsioonisüsteemid on välja ehitatud Voore ja Kääpa külade keskustes ning osaliselt Saare mõisas ja Koseveski külas. Olemasolevad seadmed ja torustikud on suures osas amortiseerunud ning vajavad rekonstrueerimist.

Ülejäänud valla külades toimib veevarustus salv - ja puurkaevudega ning hetkel juhitakse heitveed kogumiskaevudesse. Ühiskan alisatsiooni väljaehitamine pole suurte kulude tõttu majanduslikult otstarbekas. Suurema reostuskoormusega hoonete puhul (tootmisalad, majutus- ja puhkekompleksid) on vajalik väikepuhastite rajamine. Üldiselt on hajaasustuses vajalik reoveekäitlus lahendad a lokaalseid reoveepuhastussüsteeme või kogumiskaeve kasutades.

Olemasolevate rajatiste ja seadmete paremaks funktsioneerimiseks on oluline tarbimise hoidmine vajalikul tasemel. Seetõttu soodustatakse asulates tarbijate lülitumist tsentraalsesse võrku. P erspektiivsete elamurajoonide puhul tuleb eelistada ühendamist olemasolevate süsteemidega.

Plaanis on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni veega varustamise ja reovete ärajuhtimise ning puhastamise üleandmine vee -ettevõtjale. Koostatud on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava vastavalt Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusele. 2.15.5. Tuletõrje veevõtukohad Tähistatud ja toimivad tuletõrje veevõtukohad Saare vallas, mis säilitatakse:
Kääpal -Saare Hooldekeskuse juures;
Voorel -Kullavere jõel Palam use -Voore mnt sild Voore töökoja juures;
Voore ökopaisjärvel Kiltrimäe teel;
Voore Põhikooli juures 2 tk;
Voorel -sigalakompleksi juures;
Voorel -endise suurfarmi juures;
OÜ Töörõõm territooriumil;

Tähistamata veevõtukohad, mis on vajalik lõplikult välja ar endada ja nõuete kohaselt kasutusele võtta:
Odivere paisjärv;
Koseveski paisjärv;

SAARE VALLAVALITSUS 32 SAARE VALLA ÜLDPLANEERING - SELETUSKIRI

Nõmme järv;
Kääpa jõel Kääpa külas silla juures;
Kääpa külas Nugise silla juures. 2.15.6. Reovee kogumisalad Veeseaduse § 24 lõike 5 kohaselt määratakse reovee kogumisalad ü ldplaneeringuga. Käesoleva üldplaneeringuga määratakse reovee kogumisaladeks Kääpa ja Voore külade keskused . Täpne reovee kogumisalade piir on toodud üldplaneeringu kaardil. Vastavalt Veeseaduse § 24 lõikele 4 peab kohalik omavalitsus põhjavee kaitseks tag ama reovee kogumisalal kanalisatsiooni olemasolu reovee suunamiseks reoveepuhastisse ja heitvee juhtimiseks suublasse. 2.15.7. Soojavarustus Toimiv kaugküttevõrk on Kääpa küla keskuses ning Kääpa katlamaja varustab soojaga Saare Vallavalitsust, Kääpa kesk asulat, hooldekodu . Hetkel suletud Voore katlamaja on perspektiivis planeeritud taastada, kui tekib turg ja vajadus tsentraalse kütte järele, kuid perspektiivne kaugküttepiirkond on vajalik välja arendada Voore külas. Teistes piirkondades nähakse ette soojamajanduse arendamist lokaalsete küttesüsteemidega.

2.16. Maaparandatud alad Üldplaneeringu kaardil on esitatud olemasolev maaparandusvõrk. Hilisemate detailplaneeringute koostamise ja maakorraldustööde käigus tuleb tagada maaparandussüsteemide toimimi ne. Ehitus - ja arendustegevus kuivendatud aladel tuleb kooskõlastada Jõgeva Maaparandusbürooga ning järgida Maaparandusseaduses ja põllumajandusministri 25. juuli 2003. aasta määruses nr. 75 Maaparandushoiutöödele esitatavad nõuded sätestatut.

2.17. Ranna ja kalda piiranguvööndi ning ehituskeeluvööndi täpsustamine Saare vallas asuvad või vallaga piirneva d järgnevad avalikult kasutatavad veekogud vastavalt Vabariigi Valitsuse 18. juuli 1996. aasta määrusele nr. 191 „Avalikult kasutatavate veekogude nimekirj a kinnitamine”. Üldplaneeringuga ei muudeta kalda piirangu - ja ehituskeeluvööndi ulatust.

*Ehituskeelu - Ehituskeelu - Piiranguvöönd Veekaitse - Kallasrada Veekogu vöönd metsamaal vöönd (m) (m) vöönd (m) (m) (m) Kääpa jõgi 50 100 100 10 4 Kullavere jõgi 50 100 100 10 4 Tarakvere jõgi 50 100 100 10 4 Haavakivi jõgi 50 100 100 10 4 Tiheda oja 50 100 100 10 4 Sääse peakraav 25 50 50 10 4 Karusilla oja 50 100 100 10 4 Haavakivi paisjärv 25 50 50 10 4 Kiisli paisjärv 25 50 50 10 4 Ruskavere Nõmmejärv 25 50 50 10 4 (Eere se järv) Kaiu järv 50 100 100 10 4 Särgjärv 25 50 50 10 4 Papijärv 50 100 100 10 4

SAARE VALLAVALITSUS 33 SAARE VALLA ÜLDPLANEERING - SELETUSKIRI

Jõemõisa järv 50 100 100 10 4 Ruskavere järv 25 50 50 10 4 Kose järv 25 50 50 10 4 Aruküla Arujärv 25 50 50 10 4 Saare järv 50 100 100 10 4 Veia paisj ärv 25 50 50 10 4 Voore paisjärv 25 50 50 10 4 Uhmardu jõgi 50 100 100 10 4

*Vastavalt Looduskaitseseaduse § 38 lõikele 2 ulatub rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini.

Tabelis toodud avalike veekogude kallasrajale peab olema tagatud juurdepääs. Avalikud juurdepääsud on näidatud üldplaneeringu kaardil.

Kalda ehituskeeluvööndis on keelatud ehitiste ja rajatiste püstitamine. Kalda piiranguvööndis on keelatud ilma kehtestatud detailplaneeringuta maa -ala kruntideks jagamine.

Tehisveekogude rajamise tingimused:
üle 50 m 2 pindalaga (projekteeritava veepeegli pind) tehisveekogu (v.a. maaparandusobjektid) rajamisel ja olemasoleva tehisveekogu laiendamisel üle 50 m 2 on vajalik kohalikult omavalitsuselt küsida nõusolekut;
Vallavalitsuse kaalutlusotsuse alusel või olulise mõju ilmnemisel tuleb enne veekogu rajamist läbi viia keskkonnamõju hindamine.

2.18. Üldiste riigikaitseliste vajaduste tagamine Käesoleva üldplaneeringuga käsitletakse riigikaitsemaa na riigikaitse eesmärgil kasutatavat maad ning sinna juurde kuuluvate hoonete ja rajatiste maad. Riigikaitsemaana asub Saare vallas Odivere külas Männi kinnistu.

Täiendavaid riigikaitselisi maid käesoleva üldplaneeringuga ei kavandata.

2.19. Kuritegevusri skide ennetamine Üldplaneeringu koostamisel püütakse ennetada turvalisprobleemide tekkimist valla territooriumi eesmärgipärase kasutamise abil ning leitakse kõikidele maa -aladele sobiv kasutus. Ohtlikematesse ja pimedamatesse kohtadesse nähakse ette tänavavalgustuse paigaldamine. Põhiliseks vahendiks kuritegevusriskide ennetamisel on atraktiivse elukeskkonna loomine ning aktiivse tegevuse võimaluste loomine ja vaba aja veetmise võimaluste parandamine.

2.20. Maakonnaplaneeringu muutmine Käesoleva üldplaneer inguga tehakse järgnevad ettepanekud Jõgeva maakonnaplaneeringu ja selle teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” muutmiseks:
Üldplaneeringuga on täpsustatud Jõgeva maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” määratud rohelise võrgustiku ja väärtuslike maastike piire. Muudatused on esitatud üldplaneeringu kaardil.

SAARE VALLAVALITSUS 34 SAARE VALLA ÜLDPLANEERING - SELETUSKIRI

Üldplaneeringuga tehakse ettepanek lisada maakondlikusse teemaplaneeringusse väärtusliku maastikuna Kaiu mõhnastik ja Kaiu järvistu koos Tammeluhaga.
Arvata välja maakonnaplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alade hulgast järgnevad alad: Vanassaare, Sirguvere, Jaama, Halliku ja Ruskavere külad.
Arvata välja maakonnaplaneeringuga määratud tih easustusega alade hulgast järgnevad alad: Saare mõis, Koseveski, Vanassaare, Sirguvere, Jaama, Halliku ja Ruskavere külad.

2.21. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad maakasutus - ja ehitustingimused Vastavalt Hädaolukorraks valmisoleku seaduse § 20 lõike 1 punktile 3 tuleb Saare Vallavalitsusel üldplaneeringu koostamisel arvestada riskianalüüsiga, s.t. vallas tekkida võivaid võimalikke hädaolukordi ja sellest tulenevaid ohte keskkonnale, inimese tervisele ja varale ning muudele elutähtsatele valdkondadele. Ehitus- ja arendustegevuse käigus arvestatakse Hädaolukorraks valmisoleku seaduses, Jõgeva maakonna kriisireguleerimisplaanis ja koostatavas Saare valla riskianalüüsis sätestatut ning täiendavaid meetmeid üldplaneeringuga ei kavandata.

SAARE VALLAVALITSUS 35 SAARE VALLA ÜLDPLANEERING - SELETUSKIRI

3. Üldplaneeringu rakendamine

3.1. Üldplaneeringu elluviimise võimalused Üldplaneeringu peamiseks eesmärgiks on ruumilise arengu põhimõtete fikseerimine ning erinevate maakasutuse juhtfunktsioonide ehitamis - ja kasutamistingimuste määramine. Üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele ja projekteerimistingimuste määramisele.

Üldplaneering määrab piirkonna üldise maakasutuse, üldplaneeringu tulemusel ei toimu kohest maaüksuste sihtotstarvete muutmist ning reeglina ka sundvõõrandamist. Üldplanee ringuga reserveeritakse maa -alad mingiks kindlaks sihtotstarbeks (näit. elamine, tootmine, äri jne). Maaomanik saab oma maad reeglina kasutada edasi samal otstarbel nii kaua kui soovib. Üldplaneeringus toodud tingimustega on kohustuslik arvestada arenduste gevuse s. Üldplaneering loob üldised alused järgnevate aastate ehitus- ja arendustegevuseks. 3.2. Detailplaneeringute koostamise vajadus ja majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks Detailplaneeringute koostamine toimub kooskõlas üldplaneeringu ga. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise eelduseks on piisava avaliku huvi esinemine. Avaliku huvi määratlemisel lähtutakse eelkõige vallaelanike õigustatud vajadustest ning asjakohastest pöördumistest, võttes aluseks valla ruumilise arengu põhimõtted.

Saare valla kui omavalitsuse ülesannete paremaks täitmiseks ja arenguvajaduste rahuldamiseks ning vajalike objektide rajamiseks koostatakse detailplaneeringuid Saare valla eestvõtmisel vastavalt Saare valla arengukavale ja muudele strateegili stele dokumentidele. Valla arenguks vajalike planeeringute koostamise rahastamine toimub valla eelarvest. Oluliseks on siinkohal esmatähtsa infrastruktuuri rajamine (ühisveevärk ja –kanalisa tsioon, kergliiklus, tänavavalgustus).

Omavalitsuse rahalised kohustused, mis kerkivad üles seoses detailplaneeringute koostamisega (esmajärjekorras on tarvilik koostada detailplaneeringud, mis on avalike teenuste pakkumise seisukohast olulised), peavad olema ette nähtud valla arengukavas ja eelarves.

Üldjuhul rajab detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri (elektri -, side-, kanalisatsiooni-, vee -, telekommunikatsiooni-, küttevõrgu vms ja välisvalgustuse ning võrkude teenindamiseks vajalikud rajatised) ja avaliku ruumi (avalikult kasutatavad teed, kergl iiklus, parkimis - ja liikluslahendus, maastikukujundus ja avalik haljastus, laste mänguväljakud) nii planeeritaval alal kui vajadusel ka väljaspool planeeringuala detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik.

Detailplaneeringuga uute elamute kavandamisel määratakse Saare Vallavalitsuse ja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku vahel kindlaks detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku kohustused sotsiaalse infrastruktuuri objektide rajamiseks (kool, lasteaed, raamatukogu, spordihoone, spordipla ts, kooskäimise hoone, rahvamaja vms), juhul kui seda peetakse vajalikuks arvestades Saare Vallavalitsuse majanduslikke võimalusi.

SAARE VALLAVALITSUS 36 SAARE VALLA ÜLDPLANEERING - SELETUSKIRI

LISAD

LISA 1. Kaitstavate loodusobjektide nimekiri Vastavalt looduskaitseseaduse § 4-le on kaitstavad loodusobjektid: 1) kaitsealad; 2) hoiualad; 3) kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; 4) püsielupaigad; 5) kaitstavad looduse üksikobjektid; 6) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.

Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobje kti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; 3) väljastada metsamajandamiskava; 4) [kehtetu – RT I 2007, 25, 131 – jõust. 1.04.2007] 5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 6) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; 7) anda projekteerimistingimusi; 8) anda ehitusluba.

Keskkonnaministeeriumi Info - ja Tehnokeskuse (EELIS – Eesti looduse infosüsteem) andmetel asuvad Saare vallas järgnevad kaitstavad loodusobjektid.

Looduskaitsealad:
Kääpa maastikukaitseala;
Saarjärve looduspargi kaitse eesmärk on (hetkel uus kaitsekorralduskava menetlemisel): o Saar järve looduspargi (edaspidi looduspark) kaitse -eesmärk on Saare järve, seda ümbritseva metsa ja Saare mõhnastiku ning EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – looduslikult rohketoiteliste järvede (3150) 3 , vanade loodusmetsade (9010*), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) kaitse. o Looduspargi maa - ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele neljaks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks. o Looduspargis tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega. o Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» (RTL 2004, 111, 1758) lisa 1 punkti 2 alapunktist 359 hõlmab kaitseala Saare loodusala, kus tegevuste kavandamisel tuleb hinnata nende mõju kaitse -eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid eris usi.
Linnutaja linnamägi (uuendamata kaitse eeskirjaga ala): Linnutaja linnamäe kaitseala asub Jõgevamaal Saare vallas Vooremaa idapiiril Linnutaja oja ääres. Ala võeti maastiku üksikelemendina kaitse alla 1968. aastal.

SAARE VALLAVALITSUS 37 SAARE VALLA ÜLDPLANEERING - SELETUSKIRI

Linnutaja linnamägi asub Tarakvere oosisüsteemis vallseljakul. Linnamägi on valli ja vallikraaviga oosi laiemast kirdeotsast eraldatud. Linnutaja linnamägi on ka muinsuskaitse all. Kaitseala pindala on 4 ha.
Saare Mõisapark (10 ha);
Roela mõisapark (3,8 ha);
H.Järve dendropark.

Kaitsealuse d üksikobjektid:
Roela linnamägi (0,7 ha);
Ruskavere rändrahn, kaitsevöönd 15 m;
Tarakvere allikad (5 tk), kaitsevöönd 25 m.

Natura 2000 loodusalad:
Kääpa – EE0080108;
Saare – EE0080101.

Jõgevamaa Keskkonnateenistuse andmetel asuvad Saare vallas neli ter vikuna või osaliselt Natura 2000 varinimekirja kuuluvat ala:
Aruküla (Rahivere) soo;
Sõõru vana loodusmets – Kiisli metsise püsielupaiga sihtkaitsevööndi osas. Saare valda jääb sihtkaitsevööndi lääneserv;
Vassevere lamminiit;
Küti lamminiit.

Püsielupaiga d:
Tarakvere must -toonekure püsielupaik;
Veia väike-konnakotka püsielupaik;
Ruskavere väike -konnakotka püsielupaik;
Sõõru kalakotka püsielupaik;
Kiisli metsise püsielupaik.

III Kategooria kaitsealused taimed:
Listera ovata (käopõll, suur);
Agrimonia pilosa (maarjalepp, karvane);
Platanthera chlorantha (käokeel, rohekas);
Goodyera repens (öövilge, roomav);
Nymphaea alba (vesiroos, valge);
Neottia nidus-avis (pesajuur, pruunikas);
Dactylorhiza fuchsii (sõrmkäpp, vööthuul-);
Platanthera bifolia (käokeel, kahelehine)
Pulsatilla pratensis (karukell, aas -);
Diphasiastrum tristachyum (vareskold, nõmm -);
Huperzia selago (ungrukold, harilik);
Diphasiastrum complanatum (vareskold, mets -);
Diphasiastrum complanatum (vareskold, mets -);
Dactylorhiza maculata (sõrmkäpp, kuradi-);
Dactylorhiza fuchsii (sõrmkäpp, vööthuul-).

SAARE VALLAVALITSUS 38 SAARE VALLA ÜLDPLANEERING - SELETUSKIRI

II Kategooria kaitsealused taimed:
Listera cordata (käopõll, väike);
Pulsatilla patens (karukell, palu -);
Onobrychis arenaria (esparsett, liiv -);
Corallorhiza trifida (koralljuur, kõdu-);
Dactylorhiza russowii (sõrmkäpp, Russowi).

III Kategooria kaitsealused seened -samblikud:
Lobaria pulmonaria (kopsusamblik, harilik).

I Kategooria kaitsealused loomad:
Ciconia nigra (must -toonekurg);
Aquila pomarina (väike-konnakotkas);
Pandion haliaetus (kalakotkas) .

II Kategooria kaitsealused loomad:
Tetrao urogallus (metsis);
Accipiter gentilis (kanakull);
Myotis daubentonii (veelendlane).

III Kategooria kaitsealused loomad:
Misgurnus fossilis (vingerjas);
Cobitis taenia (hink).

Kaitsestaatuseta liik:
Daphne mez ereum (näsiniin, harilik).

Vääriselupaigad: Objekti nimetus Tüüp Märkused Hoiduda majandamisest Vajalik puhvertsoon/kaitsetsoon VEP nr.128149 Allikalised alad Surnud puid ja lamapuitu mitte eemaldada VEP nr.155054 Lodu -lepikud Hoiduda majandamisest VEP nr.155055 Lodu -lepikud Hoiduda majandamisest Laane -kuusikud ja VEP nr.155056 Hoiduda majandamisest kuuse segametsad Laane -männikud ja VEP nr.155057 Hoiduda majandamisest männi segametsad VEP nr.155058 Laanemetsad Hoiduda majandamisest Palu -männikud ja VEP nr.155059 Hoiduda majandamisest männi segametsad Siirdesoo -männikud ja VEP nr.155060 Hoiduda majandamisest kaasikud VEP nr.155061 Soostunud lepikud Hoiduda majandamisest Kõdusoo -kuusikud ja VEP nr.155062 Hoiduda majandamisest kuuse segametsad Kõdusoo -kuusikud ja VEP nr.155063 Hoiduda majandamisest kuuse segametsad Lodu -kuusikud ja kuuse VEP nr.155064 Hoiduda majandamisest segametsad Laane -kuusikud ja Hoiduda majandamisest Surnud puid ja lamapuitu mitte VEP nr.155065 kuuse segametsad eemaldada VEP nr.E00767

SAARE VALLAVALITSUS 39 SAARE VALLA ÜLDPLANEERING - SELETUSKIRI

VEP nr.E00768 VEP nr.E01682 VEP nr.E01683 VEP nr.E01684 VEP nr.E01687 VEP nr.E01688 VEP nr.E01689 VEP nr.E01690 VEP nr.E01691 VEP nr.E01692 VEP nr.E01693 VEP nr.L00159

LISA 2. Muinsuskaitseobjektide kaitsetingimused Vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 2 on mälestis riigi kaitse all olev kinnis - või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, ku nstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus, mille tõttu see on seaduses sätestatud korras tunnistatud mälestiseks.

Muinsuskaitseseaduse § 3 järgi on mälestise liigid: Mälestis on kinnis - või vallasmälestis vastavalt asjade kinnis - ja val lasasjadeks liigitamisele.

Kinnismälestiseks võivad olla järgmised asjad või asjade kogumid: 1) muinas -, kesk - ja uusaegsed asulakohad, linnused, pelgupaigad, kultusekohad, matusepaigad, muistsed põllud, teed, sillad, sadamakohad, veealused rajatised nin g tööndusega seotud kohad; 2) kunsti - ja kultuuriloolise väärtusega tsiviil -, tööstus-, kaitse - ja sakraalehitised ning nende ansamblid ja kompleksid; 3) teaduse, tehnika ja tootmise arengut kajastavad ehitised; 4) monumentaalkunsti teosed; 5) ajaloolise v äärtusega ehitised, mälestusmärgid, kalmistud, paigad (maa -alad) ja loodusobjektid.

Vallasmälestiseks võivad olla järgmised asjad või asjade kogumid: 1) kinnismälestisest eemaldatud osad; 2) arheoloogilised leiud, etnograafilised ja ajaloolised asjad nin g nende kollektsioonid; 3) kunsti -, usundi- ja kultuuriloolise väärtusega kujutava ja tarbekunsti teosed ning nende kollektsioonid; 4) teaduse, tehnika ja tootmise arengut kajastavad masinad ja seadmed.

Mälestised võib liigitada arheoloogia -, arhitektuuri-, kunsti -, tehnika- ja ajaloomälestisteks. Vallasmälestise kasutamise kitsendused. Muinsuskaitseameti loata on keelatud vallasmälestist: 1) eemaldada kinnismälestisest, mille juurde see kuulub; 2) konserveerida, restaureerida, remontida või muuta mäles tise ilmet muul viisil; 3) kasutada otstarbel, mis ohustab mälestise säilimist.

Kinnismälestisel ja muinsuskaitsealal kehtivad kitsendused.

SAARE VALLAVALITSUS 40 SAARE VALLA ÜLDPLANEERING - SELETUSKIRI

Muinsuskaitseameti ning vallavalitsuse loata on kinnismälestisel ja muinsuskaitsealal keelatud järgmised tegevuse d: 1) konserveerimine, restaureerimine ja remont; 2) ehitamine, sealhulgas ehitise laiendamine juurde-, peale - või allaehitamise teel, ning lammutamine; 3) katusealuse väljaehitamine ning kangialuse ja õuede kinni- ja täisehitamine; 4) ajalooliselt väljakujunenud tänavatevõrgu, ehitusjoone ja kruntide (kinnistute) piiride muutmine ning kruntimine; 5) krundi või kinnistu maakasutuse sihtotstarbe muutmine; 6) katusemaastiku, ehitiste fassaadide, sealhulgas uste, akende, treppide, väravate jms muutmine; 7) ehitisele seda kahjustavate või selle ilmet muutvate objektide, nagu reklaami ja info paigaldamine ning katusele tehnilise seadme paigaldamine, samuti muul viisil mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise ilme muutmine ja ehitusdetailide ümberpaigutami ne; 8) siseruumis avatud detailide, ehituselementide ja -konstruktsioonide algsest asukohast eemaldamine, katmine või nende muul viisil rikkumine; 9) algupärasest erinevate ja algupäraseid matkivate ehitusmaterjalide kasutamine; 10) teede, trasside ja võrk ude rajamine ning remontimine; 11) haljastus-, raie - ja kaevetööd, maaharimine ja õue ümberkujundamine; 12) teisaldatavate äriotstarbeliste objektide (kiosk, müügipaviljon, välikohvik vms), valgustuse, tehnovõrkude ja -rajatiste ning reklaami paigaldamine.

Vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 kohaselt kehtestatakse kinnismälestise kaitseks kaitsevöönd, millele kohaldatakse Muinsuskaitseseaduse § 25 lõikes 2 sätestatud kitsendusi ja milles tehtavad leevendused märgitakse kaitsekohustuse teatisse. Kaitsevööndiks on 50 m laiune maa -ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti.

Muinsuskaitseameti loata on kinnismälestise kaitsevööndis keelatud: 1) maaharimine, ehitiste püstitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine ning muud mulla - ja ehitustööd; 2) puude ja põõsaste istutamine, mahavõtmine ja juurimine.

LISA 3. Riigimaanteede nimekiri Teemaa, raudteemaa ja liiklust korraldava ja teenindava ehitise maa arendamisel kehtivad õigusaktidest tulenevalt järgnevad tingimused:
riigimaanteede (tugimaanteed ja kõrvalmaanteed) kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge (mitme sõiduraja puhul mõlemal pool äärmise sõiduraja telge) on 50 m;
kohaliku maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge (mitme sõiduraja puhul mõlemal pool äärmise sõiduraja telge) on 20 m;
juhul kui eraõigusliku isiku maal asuvalt teelt on juurdepääs mitmele kinnistule ning kinnistute omanikel on tekkinud probleeme oma kinnistule juurdepääsuga, võib Saare Vallav olikogu määrata eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult kasutatavaks teeks Teeseaduses sätestatud korras ja taotleda tee maa -ala sundvõõrandamist.

Vastavalt „Teeseaduse” § 36 on teel ja tee kaitsevööndis tee omaniku nõusolekuta keelatud:

SAARE VALLAVALITSUS 41 SAARE VALLA ÜLDPLANEERING - SELETUSKIRI

1) ehitada hooneid või rajatisi ning rajada istandikke. Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel võib hooneid ehitada teekaitsevööndisse juhul, kui see on lubatud kohaliku omavalitsuse kehtestatud detailplaneeringus; 2) ehitada kiirendus- või aeglustusrada, peal e- või mahasõiduteed, alalist või ajutist müügipunkti või muud teeninduskohta; 3) takistada jalakäijate liiklemist neid häiriva tegevusega; 4) paigaldada valgustusseadet või teabe - ja reklaamivahendit; 5) korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust; 6) kaevandada maavara ja maa -ainest; 7) teha metsa uuendamiseks lageraiet; 8) teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandus- või muud teehoiuvälist tööd.

Riigiteed Saare vallas: Tee nr Nimetus Algus km Lõpp km Pikkus 3 JÕHVI - TARTU - VALGA 83,175 98,7 87 15,612 14101 SAARE - PALA - KODAVERE 0 7,312 7,312 14105 HALLIKU - PALA 0 2,794 2,794 14106 RANNA - KÄÄPA 10,321 16,448 6,127 14107 VANASSAARE - RUSKAVERE 0 10,215 10,215 14109 OTSA - KOSEVESKI 0 1,981 1,981 14112 SAARE - TORMA 0 13,147 13,147 14 113 VANASSAARE TEE 0 1,1 1,1 14115 VOORE - LEVALA 0 3,456 3,456 14116 LINNUTAJA TEE 0 3,945 3,945 14123 KÄÄPA - LEVALA - PUTU 0 7,212 7,212 14133 PALAMUSE - VEIA - OTSA 7,426 18,255 10,829 14137 JÕGEVA - PALAMUSE - SAARE 24,481 27,293 2,812 14212 MAARDLA - SAAREJÄRVE 0 7,697 7,697 14216 SAAREJÄRVE TEE 0 1,141 1,141 14231 JAAMA - TUULAVERE - 0 6,454 6,454 VOORE 14232 HALLIKU - KOSE 0 3,558 3,558 Kokku 105,392

SAARE VALLAVALITSUS 42 SAARE VALLA ÜLDPLANEERING - SELETUSKIRI

KAARDID

1. Üldplaneeringu põhikaart 1:25 000

2. Kääpa küla keskuse väljavõte 1:5 000

3. Voore küla keskuse väljavõte 1:5 000

SAARE VALLAVALITSUS 43