Horisont 4/2020 Δ 3 SIIT- JA SEALTPOOLT HORISONTI MARILIIS KESKÜLA

Home , Kuaizhou, Long March 2C, Long March 2D

KAUGSEIRE TUBERKULOOSI- PUTUKATE horisontEHITUSES TEKITAJA SALARELV KUUMATAJU 4/2020 I JUULI-AUGUST I HIND 4.90 I 54. AASTAKÄIK PEETER I salajanE EEsTIs käIk

ULTRAVIOLETTKIIRGUS JA TERVIS ERKI SALUVEER: VÕIDAVAD NEED, KES ÕPIVAD ANDMETEST Katusepesu ja värvimine Fassaadidehooldus ja värvimine

Tel: 5565 0673 e-post: [email protected] www.sunluna.ee 4/2020 horisont juuli-august 54. AASTAKÄIK

SELLES NUMBRIS

Marten Seppel Peeter I reis läbi 8 SIIT- JA SEALTPOOLT suure nälja aegse Liivimaa HORISONTI Riia oli esimene Euroopa linn väljas- pool Venemaad, mida Peeter I oma Piret Pappel. Krüoelektron- 3 elus nägi, esimene peatuskoht tema mikroskoopia püüab ongströmi piiri Euroopa-reisil oli aga Vastseliina. Piret Pappel. Vandumine tõstab 5 Sille Remm valuläve 44 Tuberkuloositekitajate 34 salarelv Mihkel Kama. Esimene 6 tabamus planeeditekkekettast Mükobakterite rakuümbrist peetakse põhjuseks, miks nad alluvad anti- Teine maailm 14 biootikumide ravile halvasti. Krohmseened taimedes Enno Merivee, Anne Must, Looduse varjatud vastupanu 22 Karin Nurme Kuidas tulla toime elupaikade Putukate kuumataju 40 killustumisega? mõistatuse lahendamine Putukate tundlate sensillides võivad Sündmuste horisondil 24 üksikute närviimpulsside jadad Ootamatu leid tumeaine otsinguil kodeerida madalamaid temperatuure, Ain Kallis. Ilm ja naabrid 26 impulssvalangud kuumust. Dokument kõneleb 28 24 Kalju Eerme Kulleri teekond Ultraviolettkiirgus ja tervis 44 Õrna nahatüübiga inimesed peaksid Harakale haigus 32 Polkovniku lese sündroom OLÜMPIAAD päikesekaitsekreeme kasutama juba siis, kui UV-indeks kerkib üle 3–4. Luu-uurija leid 39 Oleg Košik Vanim tuberkuloosijuhtum Eestis Matemaatikavõistlustel 58 Raido Puust naabrite juures Ehitustegevuse Igameheteadus 54 kaardistamine kaugseirega 48 Valmistagem vaktsiin! Tehisintellekti kasutamine ehitus- PRAKTILIST sektoris on päevakohane ning droo- Kosmosekroonika 56 nide abil pildilise informatsiooni Raamat kogumine ja analüüsimine on Tõnu Tannberg muutunud vabalt kättesaadavaks. Käbini mälestused: oodatud, 59 kuid ajastu pitseri all lookas HORISONT KÜSIB Indrek Rohtmets Tiit Kändler: Teravmeelselt 60 Intervjuu 16 teadusest Võidavad need, kes suudavad andmetest õppida Enigma 62 Mobiiltelefonide asukohaandmete Veel kujundite pindalade suhteid ja inimeste liikuvuse analüüsiga tegeleva ettevõtte Positium Ristsõna 63 tegevjuhi Erki Saluveeriga rääkis Helen Rohtmets-Aasa. Mälusäru 64 Nuputamist pakuvad Mina ja teadus 30 mälumängijad Jevgeni Nurmla ja Löökpillimängija ja helilooja 34 Indrek Salis. Auhinnaks raamatud! Heigo Rosin.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri TOIMETUSE VEERG Nagu tähelepanelikumad ilmselt märkasid, korraldas meie kirjastus Loodus- ajakiri sel kevadel ja suve hakul suurema kampaania, millega tuletasime laiemalt meelde enda väljaannete olemasolu ja kutsusime ajakirju ka tellima. Aeg-ajalt on ju vaja seda ikka teha, sest, mis seal salata, miks muidu olen ikka ja jälle silmitsi imestunud küsimusega „Oi, kas Horisont tõesti veel ilmub!?“. Muidugi ilmub!

VALLO KRUUSER VALLO Oleme tänaseks sellele reklaamikampaaniale joone alla tõmmanud ning tulemused teevad nii Horisondi, Eesti Looduse kui ka Eesti Metsa tegijatele suurt heameelt – kõik ajakirjad said endale hulga uusi lugejaid. Olukorras, kus väljaannete tiraažid ja lugejanumbrid trükiajakirjanduses aina kahane- vad, on meie rõõm tellijate arvu suurenemise üle eriti suur. Aitäh, hea teadmishimuline lugeja, kes sa oled meiega juba kaua koos olnud või siis praegu lugejaks hakanud! Nõnda nagu elab iga väljaanne suuresti tänu oma lugejatele, olete teiegi ses heitlikus maailmas Horisondi püsimajäämise tähtsaim garantii. Tulles käesoleva ajakirja juurde, siis siia kaante vahele saanud artiklite ja teemade valik on kirju ja kirev nagu suveõites lilleaas. Esmalt aga ühest uuest asjast. Nimelt lükkame selles numbris käima artiklisarja, mis tutvustab uudseid kaugseire kasutusvõimalusi erinevatel elualadel. Esimesena teeb otsa lahti Tallinna tehnikaülikooli professor Raido Puust, kes kirjeldab lähe- malt, kuidas on võimalik satelliitidelt, lennukitelt või ka droonidega kogu- tavate andmete abil ehitus- ja planeerimistegevust senisest tunduvalt efektiivsemaks muuta. Edaspidi saame teada, millist tänuväärset abi pakub kaugseiretehnoloogia, mille arendamisega ka Eesti teadlased silma paista- vad, näiteks veekogude, kliima või põllumajandustegevuse vaatlemisel. Omamoodi imelistest tehnoloogilistest võimalustest pajatab intervjuus mobiiltelefonide asukohaandmete ja inimeste liikuvuse analüüsimisega tuntust kogunud ettevõtte Positiumi tegevjuht Erki Saluveer. Keegi ei oska naljalt selle peale tulla, et tema taskutelefoni abil on riigil võimalik teada saada, kui palju käib Eestis välismaalasi ja kus käivad omakorda eestlased maailma uudistamas või kus on vaja suvepuhkuste hooajal suurendada politsei ja päästjate valmisolekut. Rääkimata sellest, et lahutamatute kaaslastena võivad telefonid aidata muuta linnatranspordi kulgemise Ulvar Käärt, peatoimetaja elanikele sobivamaks. [email protected] Suvisemate teemadena tuleb juttu sellest, kuidas meie teadlased aitasid lahendada putukate kuumataju mõistatuse ning miks ei tasu päevitamisega liiale minna. Kaaneloos saame üllatavalt üksikasjaliku ja meeleolukate detailidega vürtsitatud ülevaate Venemaa ühe kuulsaima valitseja Peeter I vähetuntud retkest läbi Eesti. Samas näeme mikroskoobi all krohmseeni, otsime salapärast tumeainet, vaatleme esimest pilti planeeditekkekettast, uurime tuberkuloositekitajate ravile allumatuse tagamaid, polkovniku lese sündroomi ja muudki põnevat. Head lugemist ja ilusat suve!

ESIKAANE FOTO: WIKIPEDIA

WAN E S CO IC L D A Tellimine: 617 7717, B Ulvar Käärt, peatoimetaja R E O L [email protected] www.tellimine.ee/loodusajakirjad. N Ilmub aastast 1967, 6 numbrit aastas. Helen Rohtmets-Aasa, toimetaja Toimetus: Endla 3, Tallinn 10122 Trükitoode [email protected] 4041 0820 e-post: [email protected] EESTI Geda Paulsen, keeletoimetaja Vaata ka Horisondi seina Facebookis! TEADUSTE AKADEEMIA [email protected] Kersti Tormis, kujundaja Väljaandja: MTÜ Loodusajakiri, [email protected] Endla 3, Tallinn 10122 horisont Mariliis Kesküla, turundusjuht tel 610 4105 [email protected] e-post: [email protected]

Riho Kinks, tegevjuht, reklaam ISSN 2228-3471 (e-luger) Ajakiri ilmub [email protected] Autoriõigus: MTÜ Loodusajakiri, 2018 haridus- ja teadusministeeriumi toetusel Trükkinud Printall AS

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SIIT- JA SEALTPOOLT HORISONTI Krüoelektronmikroskoopia püüab ongströmi piiri

17. sajandi mikroskoopiapioneeride ees avanes uus ja põnev maailm, kui nad said huvipakkuvaid objekte uurida suisa 270-kordse suurendusega. Just nii või- JONATHAN REMIS JONATHAN mas on üks Antoni van Leeuwenhoeki mikroskoopidest, mida võib näha Utrechti ülikooli muuseumis. Praegu on uurijate käsutuses palju võimsam tehnoloogia ning näiteks krüoelektron- mikroskoobi lahutusvõime on jõudnud erakordsele tasandile, mis lubab jälgida üksikute aatomite paigutust valgu- molekulis.

lektronmikroskoobis pruugitakse uuritava objekti valgustamiseks E elektronikimpu ja suurendatud kujutise tekitab elektronlääts ehk elektri- või magnetväli, mis suunab laetud osakeste liikumist. Paraku lõhub elektronkiir biomolekule. Vältimaks olukorda, kus õhu gaaside molekulid elekt- rone hajutavad, uuritakse proove vaaku- mis, kus vesi kohe aurustub, lõhkudes ka valkude struktuuri. Seetõttu on biokeemikud pidanud oma uurimisobjektidele lähenema loo- valt. Ühe nutika viisi – krüoelektronmik- roskoopia – väljatöötajad Jacques Dubo- chet, Joachim Frank ja Richard Hender- son hinnati 2017. aastal Nobeli keemia- auhinna vääriliseks. Krüoelektronmikros- koopia kasutamisel külmutatakse uuritav lahus nii ruttu, et jääle iseloomulik kris- tallstruktuur ei jõua tekkida. Veemole- kulid moodustavad klaasitaolise ehk amorfse jää ning valgu või muu biomole- kuli struktuur säilib. Krüoelektronmikroskoopiat kasuta- Pildil on Northwesterni ülikooli krüoelektronmikroskoop takse struktuuribioloogias aina rohkem. Üha parem pilditöötlustarkvara ja muud Sama suurusjärku tulemus ehk 1,2 valgus endas kui ka seda ümbritsevates tehnoloogilised edusammud vallandasid ongströmi on ette näidata ka Briti medit- veemolekulides. Ka need uurimistule- umbes seitse aastat tagasi tõelise lahu- siiniuuringute nõukogu molekulaarbio- mused on üleval bioRxivis. tusvõimerevolutsiooni ja sest saati on loogialabori struktuuribioloogidel Sjors Praegusest tehnikast ja pilditöötlus- meetodiga saadud üha täpsemaid tead- Scheresil ja Radu Aricescul. Nende tarkvarast veel viimast välja pressides on misi valkude ehituse kohta. Cambridge'is asuvas laboris pruugitakse krüoelektronmikroskoopias ilmselt või- Mai lõpus teatas Max Plancki instituu- ülitundlikku kaamerat, lisaks osatakse malik jõuda ka üheongströmilise lahu- di teadlane Holger Stark, et tema laboris seal vähendada uuritavalt valgumoleku- tusvõimeni, arvas Stark ajakirjas Nature Göttingenis on saavutatud krüoelektron- lilt kõrvale põrkavate elektronide tõttu ilmunud usutluses. Veel suurema täpsu- mikroskoobi lahutusvõime 1,25 ongströ- seni jõudmiseks tuleks koguda tohutus –10 tekkivat müra signaalis, mis kahandab mi (1,25 × 10 m). Uurimus, milles kirjel- pildikvaliteeti. Sel moel pildistatud koguses andmeid, mille töötlemiseks datakse apoferritiini molekuli struktuuri apoferritiini puhul on võimalik eristada kuluks väga palju arvutusvõimsust. ülima täpsusega, on esialgu üles laaditud üksikuid vesinikuaatomeid, seda nii Kuid juba praegu tõotab valkude võrguvaramusse bioRxiv. struktuuri ülitäpne kaardistamine aida- Apoferritiin on üks krüoelektronmik- Juba praegu tõotab valkude ta tunduvalt paremini mõista, kuidas roskoopia arendajate lemmikkatsemole- struktuuri ülitäpne kaardista- ensüümid oma ülesannet täidavad. See kule, kuna see on väga stabiilne. Varem omakorda aitab leida võimalikke ravimi- mine aidata tunduvalt pare- oli seda valku uurides saavutatud lahu- molekule, mis suudaks nende tööd takis- tusvõime 1,54 ongströmi. Starki uurimis- mini mõista, kuidas ensüümid tada. rühm saavutas edu sel moel, et suutis oma ülesannet täidavad. See panna elektronid liikuma võimalikult omakorda aitab leida võima- ühesugusel kiirusel. likke ravimimolekule. ! Piret Pappel

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri horisont 4/2020 Δ 3 SIIT- JA SEALTPOOLT HORISONTI MARILIIS KESKÜLA

Ajakirjade Horisont, Eesti Loodus ja Eesti Mets tellimiskampaania auhinnaratta võitja Jaanisaginas selgus MTÜ Loodusajakiri suure tellimiskampaania peaauhinna, elektriratta Bianchi e-Spillo, võitja. Loosi tahtel sai väärt jalgratta omanikuks Horisondi pikaajaline tellija Mihkel Soomere, kes kinkis selle oma abikaasale. „Juba pisikese põnnina sirvisin nõukogudeaegseid vanaisa Horisonte – isegi kui kõigest (või isegi enamikust) täpselt aru ei saanud, olid reaalteaduste ja inseneeria alased artiklid eriti huvitavad. Mitte et muu oleks viletsam olnud, aga igaühel on ikka omad põhihuvid,“ meenutas Soomere Horisondiga seotud mälestusi. „Propaganda on nüüdseks ajakirjast läinud, aga teemade süvitsi käsitlemine ja detailne analüüs on jäänud. Kahjuks jääb seda tänapäeva (aja)kirjanduses järjest vähemaks, aga Horisonti lugedes ei pea õnneks kunagi kulme kergitama, et mis jama see on. Tuult tiibadesse ja jätkuvat kvaliteeti!“ MTÜ Loodusajakiri tänab kõiki oma väljaannete tellijaid, Fixuse kaupluseketti ja Bianchi maaletoojat, Balti Autoosade AS-i. Vandumine tõstab valuläve

Paljud lasevad end valusalt kuskile vastu ära lüües lendu mõne karvase või sarvilise sõna ja tunnevad hiljem suurt piinlikkust. Võimalik, et sellist käitumist ei peaks häbenema ja sel on koguni oluline põhjus. Ajakirjas Frontiers in Psychology ilmunud värske uurimuse kinnitusel aitab vandesõna kordamine valu ära kannatada.

uurbritannia Keele'i ülikooli mõeldud vandesõna. Seejärel kasutas dele asjadele mõtlemist. Väljamõeldud teadlased on vandumise mõju uurija sama metoodikat, mida pila-No- sõnu pidasid katsealused nii naljakaks S uurinud pikka aega. 2009. aastal beli pälvinud uuringuski. kui tundmusi tekitavaks, mis uurija sõnul avaldasid Richard Stephens, John Atkins Ta värbas katsesse osalema üliõpilasi. annab kindlust, et need sarnanevad ja Andrew Kingston ajakirjas Neuro- Neil paluti panna käsi jäätükkidega tõesti päris vandesõnadega. report uuringu, mille tulemused kinni- vette, mille temperatuur oli 3–5° C. See- Tõelise vägisõna jõudu libavandesõnal tavad, et inimene suudab kätt jääkül- järel pidid katsealused kordama üht ometi pole. Tuli välja, et need, kes pä- mas vees hoida kauem, kui ta samal ajal sõna. Valikus oli tuntuim ja kuulsaim riselt vandusid, hakkasid valu tundma vannub. Järgmisel aastal hinnati teadla- ingliskeelne vandesõna, üks sellele sar- hiljem. Traditsioonilist vandesõna pruu- sed selle artikli eest pila-Nobelite jaga- nanev väljamõeldud sõna ja üks nalja- kinud katsealuste valulävi oli umbes misel rahupreemia vääriliseks. kalt kõlav pilavandesõna. Kontrollrühma kolmandiku võrra kõrgem kui neil, kes Stephens on tunnistanud, et teema vabatahtlikud pidid korrutama neut- jäljendasid kirumist või kasutasid neut- vastu tekkis tal huvi pärast seda, kui ta raalse tähendusega omadussõna. Kõik raalset sõna. Väljamõeldud sõimusõnadel kuulis, milliseid sõnu kasutas tema naine osalejad andsid teada, millal neil valus polnud valutundlikkusele mingit mõju. sünnituse ajal. Kuna nii paljud inimesed hakkas. Seega pole põhjust arvata, nagu hakkavad valu tundes vägisõnu pruuki- Samuti pidid nad hindama, kas katse leevendaks vandumine valu vaid sel ma, peab sel olema mingi põhjus. Siiani ajal lausutud sõna tekitas neis emot- põhjusel, et see juhib tähelepanu häiri- pole täpselt teada, kas vandumine juhib sioone, oli lõbus või takistas neil muu- valt tundelt kõrvale. Tõenäoliselt on lihtsalt inimese tähelepanu kõrvale või oluline just see, et me teame vandesõna on sel tõesti ka valuvaigistav toime. Just tähendust ja oleme juba lapsepõlves seda teadlane oma viimases uurimuses Traditsioonilist vandesõna kogenud, et sõimusõna on seotud välja selgitada püüdiski. pruukinud katsealuste valulävi emotsioonide ja stressirikaste olukorda- Uuringu läbiviimist toetas ibuprofeeni oli umbes kolmandiku võrra dega. • müüv ravimifirma, kes lasi reklaami- kõrgem kui neil, kes jäljen- bürool välja mõelda 60 ingliskeelset liba- vandesõna. Stephens valis nende seast dasid kirumist või kasutasid ! Piret Pappel keeleasjatundjate abiga välja kaks välja- neutraalset sõna.

ĞƐƟƐƵƵƌŝŵĂĚũĂŚŝĚ ũĂŬĂƚĂŵĂƌĂĂŶŝĚ͘ ,ŝŶŶĂŐĂĂůĂƚĞƐ70ΦͬƚƵŶĚ

/ÕÀÛ>ÃiìÀiÃª`Õ`ÕL>>>ÃÌ>ÃÌÓää£° iÌìÕÃ>`ÕÃ>Ì>}>ÃÃìii >>ÌÌB ÌÃ>`}«ØØ>i>ÌiiÕÃi` 5ØPFOWUGF }>Ì>Õ`Ì>Û>ÃÌi >t OGTGNLWDC CCUVCV 6WNIG VWWNWVCOC

KPHQ"UCKNKPIGG YYYUCKNKPIGG /GGNFGLÀÀXCKFGNCOWUKOGTGN

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SIIT- JA SEALTPOOLT HORISONTI Esimene tabamus planeeditekkekettast

Astronoomid avaldasid tänavu 20. mail üksikasjaliku pildi noore tähe AB Aurigae ümber pöörlevast planeeditekkekettast. Erakordsel tabamusel paljastusid ketta ümber selgelt spiraalharud, mille kuju viitab tähe ümber tekkivatele planeetidele. ESO / BOCCALETTI ET AL ESO / BOCCALETTI ET

Vasakpoolsel pildil on näha AB Auregaed ümbritsev gaasiketas. Parermpoolsel gaasiketta keskmise osa suurendusel ringiga tähistatud spiraal- harusid võib põhjustada heleda kogumi asukohas tekkiv planeet, mille mass on hetkel umbes kolm Jupiteri massi

ea iga tähe ümber tiirlevad pla- hu muutuse esilekutsumiseks sobib hästi ronoomilist ühikut ehk Maa–Päikese kau- needid, just nagu Päikesesüsteemis kettas liikuv värskelt tekkinud hiidpla- gust). Spiraalharud näivad väljaspool ühi- P meie tähe, Päikese, ümber. Palju- neet. Kuid rõngaid võivad tekitada ka nevat tähetekke pilvest üle jäänud haju- de tähtede ümber tiirleb ka mõni teine, muud nähtused, seega oli tarvis täienda- sa ainega, samas kui umbes Neptuuni pisem täht. Kõik sellised süsteemid sün- vaid uuringuid. orbiidiga võrdsel kaugusel on peamises nivad kosmilistest gaasipilvedest, mis Uut infot pakkus muljetavaldaval viisil spiraalharus hele kogum. Spiraalharude tõmbuvad gravitatsiooni toimel kokku Euroopa lõunaobservatooriumi Tšiilis kuju füüsikalised mudelid lubasid Bocca- täheks ja seda ümbritsevaks kettaks. hallatav teleskoop VLT koos kaameraga letti töörühmal arvutada, et spiraalharu- Paari miljoni aasta jooksul tekivad len- SPHERE. SPHERE vaatleb kosmost nähta- sid võib esile kutsuda heleda kogumi duvaid molekule ja väikesi kivikesi täis va ja lähisinfrapunase valguse lainepik- asukohas tekkiv planeet, mille mass on pilves ja kettas planeedid ning mõnikord kustel. Kui tavaliselt kaovad tähtede hetkel umbes kolm Jupiteri massi. Sama ka väiksemad tähed. ümber olevad ainekogumid piltidel tähe planeedi mõjuga saab seletada ka vara- AB Aurigae on väga noor, umbes 4 enda särasse, siis SPHERE võimaldab eri- semalt tuntud kivikeste rõngast. miljonit aastat vana täht, mille ümber on meetoditega tähe pildilt „kustutada“. Leitud noor hiidplaneet AB Aurigae veel hiiglaslik, massiivne planeeditekke- Üks meetoditest lahutab andmetest kõik ümber asuvas kosmilises gaasirõngas on ketas. Pikalainelist soojuskiirgust vaatle- asimutaalselt ehk rõngakujuliselt süm- üks mitmest viimastel aastatel leitud va interferomeetriga ALMA oli juba meetrilised signaalid, teine aga võimal- planeedialgetest ehk protoplaneetidest, varasemalt kindlaks tehtud, et AB Auri- dab eraldada polariseeritud valgussig- mida on võimalik nüüd esmakordselt gae ümber on väikesed kivikesed kogu- naale. Kuna tähevalgus ise ei ole polaar- uurida otseses seoses nende tekkekesk- nenud tihedasse rõngasse, milles tekivad seks muudetud, kuid kettas olevatelt tol- konnaga. Selles töös muutub järjest olu- tõenäoliselt praegu tahked väikekehad. muteradelt (kivikeste mikroskoopilised lisemaks interferomeeter ALMA, millega Nendest kivist ja jääst koosnevatest sugulased) peegeldunud valgus hajumisel saab teha kõrge ruumlahutusega spekt- kamakatest võib kunagi saada midagi polariseerub, siis paljastub sel moel aine raalvaatlusi millimeeterlainealas. Need sarnast Päikesesüsteemis Neptuuunist jaotusest tähe ümber mõndagi huvitavat. on lainepikkused, kus planeeditekkeket- kaugemale jääva Kuiperi vööga. Uutel piltidel, mida analüüsis Pariisi tas olevad keemilised ühendid kiirgavad Põnev on see, et kivikesed kipuvad observatooriumi astronoomi Anthony hästi. Sellise uurimisvõimaluse abil mõis- gaasikettas lisaks oma üldisele liikumi- Boccaletti juhitud rahvusvaheline töö- tame üha paremini planeetide suuruse sele triivima rõhu maksimumide suunas. rühm, paljastusid selgelt hiiglaslikud spi- ning keemilise koostise algupära ja Rõngakujulisse moodustisse kogunemi- raalharud. Tähte ümbritsev aine näeb mitmekesisuse vahelisi seoseid. seks peab tähte ümbritsevas gaasikettas välja kui hiiglaslik pööris, mille ulatus on muidu kaugusega vähenevas rõhus esi- mitmeid kordi suurem Päikesest kaugei- ! Mihkel Kama, Tartu ülikooli Tartu obser- nema kohalik maksimum. Sellise gaasirõ- ma planeedi, Neptuuni, orbiidist (30 ast- vatooriumi vanemteadur

6 Δ horisont 4/2020 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Erilised painduvad super- HORISONT KIRJUTAS kondensaatorid kosmosetehnikale 50 AASTAT HORISONT 7/1970, LK 1 TAGASI Tehnikadoktor Ilmar Öpik arutleb täppisteaduste, tehnoloogia ja progressi omavaheliste seoste üle: Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) polümeeride ja tekstiili- „Tootmist saab tänapäeval hoogustada eeskätt teaduse tehnoloogia labori teadlased on koostöös ettevõttega uusimate saavutuste rakendamisega. Teadus on see- Skeleton Technologies ja Tartu ülikooli keemia insti- tõttu muutunud ühiskonna otseseks tootlikuks jõuks, hõivates tootmistehnoloogia, töövahendite ja juh- tuudiga välja töötamas uudseid ja eriliste vastupida- timise valdkonnas üha uusi olulisi võtmepositsioone. vusomadustega superkondensaatoreid. Kuid mitte ainult seda. Teaduse ja tehnika progress mõjustab suuresti ka hariduse ja kultuuri arengut ning laiendab teaduslikku öörühma juht, TTÜ polümeeride ja tekstiilitehnoloogia ja tehnilist silmaringi.“ labori professor Andres Krumme sõnul on superkonden- T saatorite olulisus tänapäeva tehnoloogias üha kasvamas. HORISONT 7/1980, LK 3 „Oma olemuselt on superkondensaatorid elektrienergia salvesta- Horiosondi reaalteaduste osakonna toimetaja Martin jad ja neid kasutatakse eelkõige olukordades, kus on vajalik Roogna kirjeldab numbri kaaneloos olümpiamängude suure hulga elektrienergia kiire vabastamine,“ osutab Krumme. tulekut Moskvasse: Arendamisel olevad superkondensaatorid valmistatakse „23. oktoobri hommik 1974. Viini raekoja konve- elektroketruse teel ja need koosnevad nanokiulistest lausmater- rentsisaal. Delegaatide ja ajakirjanike ette astub jalidest. Kiud nendes materjalides on juuksekarvast 10–100 korda rahvusvahelise olümpiakomitee president lord Kilianin 40 AASTAT peenemad. Kiudude sees on süsiniku nanoosakesed, mis talleta- TAGASI ja lausub: „XXII olümpiamängude korraldajaks on valivad elektrienergiat ning mida hoiab koos polümeerne sideaine. tud Moskva!“... Ehkki Moskva on moodsate olümpiamängude lige- Väljatöötatud kiuline struktuur on painduv ja tavapärastes male sajandipikkuses ajaloos juba seitsmeteistkümnes linn, kellele superkondensaatorites kasutatavatest materjalidest kuni 20 seesugune au osaks langes, sõidavad sportlased tänavu esimest korda tugevam. korda kokku sotsialismimaale. 19. juulist kuni 3. augustini saab Uute superkondensaatorite painduvus, kergus ning samas meie kodumaa pealinn olümpialaste kohtumispaigaks. [---] Mõne väga suur tugevus on eriti oluline näiteks kosmosetehnoloogia päeva pärast avab sajanditepikkuse ajalooga metropol uksed kogu rakendustes. Nimelt saab satelliitides valitseva ruumikitsikuse maailma sportlastele; Leningradi prospektist saab tänu sealsetele tõttu sellise painduva materjaliga ruumi maksimaalseks ärakasu- kuulsatele staadionidele üks olümpiamängude keskusi. Siis süttib tamiseks edukalt katta näiteks satelliidi seinad ja muud tasapin- olümpiatuli ka Leningradis, Kiievis, Miskis ja Tallinnas.“ nad. Superkondensaatori erakordne tugevus ning vibratsiooni- taluvus on aga vajalikud näiteks satelliidi stardihetkel. HORISONT 7/1990, LK 5 Arendatavaid superkondensaatoreid plaanitakse kasutada Eesti põhjavee uurija, hüdrogeoloog Erna Tšeban (hili- tugeva lühiajalise vooluimpulsi andmiseks näiteks raketimoo- sema perenimega Sepp) kirjutab mineraalveest kui torite stardi- ja juhtimisseadmetes, satelliitide elektritoite taga- Eestimaa raviveest: miseks nende viibimisel päikesevalgusest varjus ning satelliidi- „Mineraal- ehk raviveeks nimetatakse sellist looduslikku paneelide avamiseks ja liigutamiseks. maavett, mis tänu bioaktiivsetele komponentidele või Seni on teadlased valmis saanud laboratoorse prototüübi erilistele omadustele (temperatuur, radioaktiivsus vm) ning järgmise 3–5 aasta jooksul loodetakse Euroopa kosmose- 30 AASTAT TAGASI on ravitoimega. Seda toimet saab katseliselt määrata, agentuuri toel jõuda ka esimeste piloottoodeteni. • võrreldes uuritavat vett juba teatud ning raviks kõlbulikuks tun- nistatud mineraalveega. Tulemusena märgitakse ära ka analoogse !Tallinna tehnikaülikool / Horisont mineraalveeallika nimi ning milliste haiguste raviks on soovitav antud vett kasutada. Näiteks, Alatskivi piirkonnas oleva gdoovi veehorisondi lähedaseks analoogiks on Leedu Druskininkai kuurordi Spalisi allika vesi, Värska ordoviitsiumi-kambriumi veehorisondi veele – Mirogorodi ja Ostroži mineraalvesi.“

HORISONT 4/2000, LK 14 Psühholoog Jüri Allik räägib Horisondile antud inter-

TALLINAA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINAA vjuus geenide ja keskkonna osast inimese isiksuse kujunemisel: „Võrreldes kaksikuid, kes on kasvanud ühes perekonnas (mitte oma bioloogiliste vanematega koos) ja kaksikuid,

20 AASTAT kes on kasvanud eraldi (ka mitte oma bioloogiliste vane- TAGASI matega), võiks arvata, et ühes perekonnas kasvanud, vähemalt oma põhiliste isiksuseomaduste poolest, võiksid olla sar- nasemad kui need, kes sirgusid lahus. Aga tegelikult on nad täpselt ühesugused – ühemunakaksikutel, olgu nad siis kasvanud koos või lahus, põhiliste isiksuseomaduste suhtes mingit vahet pole. Niisiis ei avalda nn jagatud keskkond peamistele isiksuseoma- dustele mingit olulist mõju. [---] Geenid määravad ära põhilised isiksuseomadused ehk baastendentsid, üldise reageerimisstiili. Kuidas inimene neid reageerimisviise konkreetses elus rakendab – kas temast saab kunstnik, helilooja või teadlane – selles osas mängib koostöö keskkonnaga.“ Eesti teadlaste arendatud painduva ja väga tugeva superkondensaatori prototüüp

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri horisont 4/2020 Δ 7 kuningale WilliamIII-lekinkis maalida endastportree,milletaInglise Saksa maalikunstnikulGodfreyKnelleril Peeter IkaLondonit,kustalaskis Rootsi vastu.Reisiraameskülastas kokkuleppele agahoopisuuesliidus kuurvürsti jaPoolakuningaAugustII-ga aasta augustisoliPeeterjõudnudSaksi liidule Türgivastu.Reisilõpuks1698. poliitiliselt leidaagatoetustsõjalisele Euroopa elukorraldusejatehnoloogiaga, aasta sügisel.Tsaari soovolitutvuda tõsisemate ettevalmistustenijõuti1696. initsiatiivil juba1695.aastal,kuid reisida EuroopassesündisFranzLeforti Tsaar PeeterI(1672–1725)plaan autoriõigus MTÜ Loodusajakiri

WIKIPEDIA

MARTEN SEPPEL PEETER I REIS LÄBI SUURE NÄLJA AEGSE LIIVIMAA Rootsi aja lõpul lakkamatu vihma ja külma tõttu Eesti- ja mesi. Moskva süüdistuste peaapolo- Liivimaad tabanud rängad viljaikaldused tõid aastatel geet Pjotr Šafirov nimetas tsaarile vas- 1696–1697 kaasa sedavõrd suure talurahva suremuse, tu saadetud Glasenappi „üheks tava- одного et sellest hakati juba kaasajal kõnelema kui üldisest suurest liseks tundmatuks aadlikuks“ ( шлахтича не знатного Глазнапа). näljahädast. Rõuge pastori kirjelduste kohaselt olnud vaesus Tõepoolest, major Glasenapp oli eikee- kohapeal nii suur, et talupoegadele polnud alles jäänud gi, mida pidid juba 18. sajandil möön- midagi muud peale nende armsa elu ja sedagi hädavaevalt. ma ka Rootsi ajaloolased. Häda oli selleski, et Glasenapp ei osanud vene Pastori hinnangul suri Rõuge kihelkonnas nälga ainuüksi keelt, mistõttu talle määrati abiks ja 1696. aasta novembri keskpaigast kuni 1697. aasta juuli saatjaks kapten Franz Philipp von lõpuni 800–900 inimest. Dornfeld, kes oli vene keeles piisavalt vilunud. Esimesena jõudis 18. märtsi 1697 õhtukumas Moskvast Liivimaa piirile iljem näitas ajaloolane Heldur lookirjanduses senini suuresti kajas- major Johan Schmidt koos suure kait- Palli, et tegelikult võis nälga tamata. sesalgaga (60 sõdurit), kelle ülesanne H surnuid olla Rõuge kihelkon- oli vedada ettevalmistusteks ette suure nas isegi üle kahe korra enam, sest Ettevalmistused saatkonna juhtivate tegelaste ja eriti sealses surmameetrikas on matuseid saatkonna vastuvõtuks kindral Leforti majapidamist, pagasit selgelt alaregistreeritud. Seetõttu pak- Moskva suure saatkonna vastuvõtu ja hobuseid (nähtavasti oli Schmidt kus Palli, et Rõuge kihelkonna 9000 ettevalmistamine algas juba 1697. seotud ka tsaari majapidamisega). elanikust suri 1696.–1697. aastal nälga aasta jaanuari lõpus. Riias kerkis kohe Suure saatkonna pagasi suurus oli kuni 2000 ehk 22%. Ehkki selline määr küsimus, keda Rootsi poolelt üldse tähelepanuväärne – sellega veeti läbi oli mõnevõrra kõrgem kui suure näl- Liivimaa piirile Vastseliinasse saatkon- Liivimaa märkimisväärne hulk rikku- jahäda suremus Eesti alal keskmiselt nale vastu saata. Kordagi ei tulnud si, mille kohta levis laialt ka kõiksugu (alla 20%), polnud selles siiski midagi kaalumisele, et see võiks olla Liivimaa kuulujutte. Räägiti, et tsaaril oli kaa- erakordset – näiteks Põltsamaa kihel- kindralkuberner Erik Dahlbergh isik- sas üle miljoni kuldraha, lisaks hul- konnas võis suremus küündida kogu- likult või siis keegi teine kõrge au- galiselt nahkasid (kingitusteks) ja ni 26%-ni. kandja Riiast. Pigem peeti silmas muud väärtuslikku kaupa (teised hin- Just suure näljahäda kõrgpunktis – Tartu või Võnnu kreisi kohalikke aad- nangud olid tagasihoidlikumad ja 1697. aasta märtsis-aprillis – reisis läbi likke, kes pidid eelistatult oskama ka rääkisid 15 000-rublasest reisikassast Liivimaa kõrgetasemeline Moskva vene keelt. Paraku oli sobivaid kandi- ning 70 000 rubla väärtuses kingitus- suur saatkond, mida ametlikult juhtis daate vähe: nagu Liivimaa Läti distrik- test). Genfist pärit, kuid Venemaal kindra- ti ökonoomiaasehaldur Dahlberghile Major Schmidt jäi Vastseliina lossi liks ja admiraliks ülendatud Franz teatas, ei teadnud ta Läti kroonumõi- ööseks puhkama, kuid lahkus juba 19. Lefort. Tegelikult reisis suure saatkon- sate rentnikest kedagi, kes oskaks märtsi varahommikul, siirdudes koos naga kaasa aga ka Venemaa kroonitud piisavalt moskoovlaste keelt. Taluta- kõigi Venemaalt kaasatoodud hobuste- pea – 24-aastane Moskva isevalitseja valt suutnud vene keeles suhelda ga suurt maanteed mööda läbi Vol- Peeter, kelle jaoks oli see esimene vä- üksnes Vastseliina läheduses Krabi mari Riiga. Kuigi majorile ja tema lisreis Euroopasse. Peeter I viibis suur- (Schönangern) mõisas elanud major saatkonnale pakuti Vastseliinas ka kos- saadikute kaaskonnas incognito, mil- Fersen, kes oli varem Moskvas viibi- titust, olid nad sellest keeldunud selgi- lest Vene pool püüdis alguses ka igati nud. Lõpuks langes kaalukauss siiski tusega, et kõik vajalik on neil endil kinni pidada: tsaari kohalolu ei esitle- major Georg Leopold Glasenappile kaasas. Samuti keeldus major Schmidt tud ja sellest ei tohtinud avalikult (Christian Kelch ajas oma kroonikas vastamast Vastseliina lossi komandöri rääkida. Georg Leopoldi segamini tema venna leitnant Florian Thilo von Thilau kü- Suure saatkonna reis läbi Liivimaa Casimir Heinrich Glasenappiga), kes simustele Moskva suure saatkonna kestis kokku üle kahe ja poole nädala elas Vastseliina lähedal Uue-Saaluse täpsema saabumisaja kohta. Ta vihjas (vana kalendri järgi 25.03–13.04.1697). mõisas (Sahlis im Neuhaußischen). vaid, et see võib toimuda mõne päeva Saatkonda kuulus 270 inimest, kellele Hiljem heitis Moskva Rootsile ette, et pärast. lisandusid teenijaskond ja voorimehed Liivimaa kindralkuberner ei olnud 24. märtsil saabus Vastseliinasse kokku tuhande hobusega (ca 500 saa- suurele saatkonnale Liivimaa piirile Pihkvas resideeruv Rootsi komissar ni). Põhiosa saatkonna teekonnast kul- vastu saatnud piisavalt väärikaid ini- Thomas Herbers, kes oli saanud kind- ges läbi Läti ala, pikema peatusega ralkuberner Dahlberghilt ülesande Riias. Ehkki Riia oli esimene Euroopa informeerida Liivimaad operatiivselt linn väljaspool Venemaad, mida Pee- Ehkki Riia oli esimene kõigest, mis puudutab suure saatkon- ter I oma elus nägi, siis oli esimene na saabumist. Herbers tõi kindla teate, Euroopa linn väljaspool Vene- peatuskoht tema Euroopa-reisil ikkagi et saatkond jõuab pärale juba järg- maad, mida Peeter I oma elus Vastseliina. Kokku viibis Peeter Eesti misel päeval. Tartu kreisinotari kiir- alal (Tartu kreisis) üle kahe päeva, mis nägi, siis oli esimene pea- sõnumi peale saabusid sama päeva on leidnud allikates küllaltki üksik- tuskoht tema Euroopa-reisil õhtuks Vastseliinasse ka Glasenapp ja asjalikku kirjeldust, kuid jäänud aja- ikkagi Vastseliina. Dornfeld.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri horisont 4/2020 Δ 9 Saatkond jõuab Vastseliinasse Suur saatkond koos tsaar Peetriga Vastseliina lossi maade kaart aastast 1688 (rahvusarhiiv, jõudis Liivimaa piirile 25. märtsil kella EAA.308.2.189). Kaardi keskel ühe ja kahe vahel pärastlõunal. Major on näha linnust (Slottet). Selle Glasenapp, kapten Dornfeldt ja komis- juurest kulges tee alla kõrtsini sar Herbers läksid neile saanidega (Krogen) ja mõisa härraste- EESTI RAHVUSARHIIV vastu. Kohtumine toimus Liivimaa majani (Hofwet), kus saatkond piiripunktis, mida kutsuti Lämmiki- peatus. Liivimaa-Vene piiripunkt viks (an der Grentze LemmiKiwi genandt); Lämmikivi jäi linnusest veerand see asus Vastseliina linnusest veerand miili (s.o u 1,8 km) kaugusele miili kaugusel. Major Glasenapp tea- itta tas saabujatele väärikalt, et Riia kindralkuberner Erik Dahlbergh oli teda saatnud selleks, et auväärsete saadi- kutega kohtuda, viimaste tervise järele pärida ja saata neid ühtlasi pristavina kuni Riiani. Kõik peatuskohad olid tema sõnul tee peal valmis seatud. Ras- kusi oli Liivimaal valitseva näljahäda tõttu küll loomasöödaga, kuid küüdi- hobuseid püüti siiski tasu eest pakkuda nii palju kui võimalik. Suursaadi- kud tänasid Glasenappi, misjärel asuti üheskoos Vastseliina mõisa poole teele. Kella neljaks pärastlõunal jõudis seltskond Vastseliina linnuse juurde: allikatest jääb mulje, et lossi sisse ei sõidetudki. Linnusest möödudes tervitas neid relvis lossi vahtkond (Vastse- liina garnisoni suurus oli 1697. aasta Kindral François Le Fort (Liivi- WIKIPEDIA märtsis küll kõigest 17 meest). Linnuse maa allikates saksapäraselt juurest liiguti edasi lähedal asuvasse Franz Lefort) oli suure saat- Vastseliina kroonumõisa, kuhu oli konna lähetamise peamine venelastele ette valmistatud majutus – eestvedaja. Ta suri 1699. aasta selle eest oli hoolt kandnud Tartu märtsi alguses Moskvas, ainult mõned kuud pärast Euroopa- kreisinotar Frans Murrer. reisi lõppu. Illustratsioonil oleva Murreri hilisema aruande järgi portree maalis Lefortist Hollandi asunud suure saatkonna juhid Vast- maalikunstnik Michiel van seliina mõisa jõudes kohe tubakat Musscher 1698. aastal kui suur suitsetama ja kaarte mängima ning saatkond viibis Hollandis tegid seda seni, kuni õhtusöögi aeg kätte jõudis. Üks õhtusöögi peavõõrus- tajaid oli komissar Herbers, kes pakkus ka tervitusjooke: venelaste võõrus- tamiseks oli ta Pihkvast kaasa toonud mitu vaati veini ja teisi alkohoolseid jooke (schönen Aqva vitae, Caneel-Waßer), samuti suhkrut. Õhtusöögil hoolitses- ki Herbers selle eest, et kellelgi veini- klaas tühi poleks (kein Wein fehlen ließ, undt gingen die Gläßer tapffer umbher). Vastseliina mõisa valmistatud ja pakutud õhtusöök olnud igati maitsev ja hästi serveeritud. Saatkonnalt selle eest tasu ei võetud. Pärast söömaaega jätkati veinijoomist, suitsetati ja män-

Suur saatkond koos tsaar Peetriga jõudis Liivimaa piirile 25. märtsil kella ühe ja kahe vahel pärastlõunal.

10 Δ horisont 4/2020 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri „Selle aja paiku oli Moskvas valmis vene keelt. Nendel oli käsk niipea, witz Gollowin kindralkuberner Dahl- seatud suur ambassaad, mis pidi mine- kui saabub teade, et mainitud Vene bergile Pihkvast sõna ja teatasid, et ma Riia ja Kuramaa kaudu Saksa- ambassaad on Moskvast teele asunud, nad olevat sinna saabunud, ei nimeta- maale ja Hollandisse, ja venelaste kohe Vastseliina piirile siirduda ja olla nud aga lähemalt, mis ajal nad võiksid tsaar Peter Aleksejewitz oli võtnud seal valmis sedasinast vastu võtma. piirile jõuda ehk kui suur on nende nõuks tundmatuna selle saatkonnaga Ka said kõik kreisifoogtid korralduse, kaaskond; mille tõttu kõrgeauline kaasa minna. Aga surma ähvardusel nagu ka voli- ja lubakirjad, muretseda kuberner vastas nendele nende kirja oli keelatud ütelda, et kõrgeauline tsaar õigeks ajaks küüdihobuseid ja toidu- peale järgmiselt: ehkki mingit lähemat on kaaskonna hulgas, ning et seda aineid, ning iseäranis valida välja ja teadet nende tegelikuks piirile saabumi- kindlamini salajas hoida, peeti kogu korraldada hea ja mugav peavari nii- seks määratud aja ega ka nende kaas- posti Moskvas mõnda aega kinni ega hästi ööbimiseks kui ka lõunauinakuks, konna suuruse kohta saabunud ei ole, lubatud ühelgi reisijal välja sõita; ning ning hoolitseda igati selle eest, et kor- olevat sellest hoolimata tehtud kõik hiljem, kui post jälle käima hakkas, duvalt märgitud ambassaad läbi selle võimalikud ja vajalikud ettevalmistu- tehti kõik välja saadetud kirjad lahti ja maa reisides alati täielikult rahule sed, et neid hästi ja kohase aupaklikku- loeti läbi, nii et mainitud ambassaadi jääks. Ehkki selle saatkonna vastuvõt- sega vastu võetaks, kostitataks ja läbi saabumisest polnud midagi kindlamat miseks oli nüüd kõik valmis, polnud selle hertsogkonna saadetaks; seejuures teada saada. Ka levitasid venelased ise ometi ei tema teeleasumisest ega liiati loodetavat, et nad selle, mida niihästi kuuldust, et seesinane olevat oma tema saabumisest vähimatki kuulda, heanaaberlikust sõprusest kui ka Kärde plaani muutnud ega minevat Riia kuni lõpuks jõudis nende juurest koos rahutingimuste kohaselt käesoleva kaudu, vaid läbi Poola-Liivimaa. Aga oma vooriga kohale keegi major nimega suure ikalduse ning väga raske ja kalli sellest hoolimata tegi kuninglik nõunik, Johann Schmidt, kellele varsti järgnes aja tõttu hankida suudetakse, lahkesti feldmarssal ja Liivimaa kindralkuber- ühehobuserakend 14. märtsil dateeritud ja meeleldi vastu võtavad. ner krahv Erich Dahlberg sellesinatse kirjaga Pihkva vojevoodilt. Need and- Kui nüüd nimetatud saatkond vastuvõtmiseks kõik kohased etteval- sid küll mõlemad Riia kindralkuberne- lõpuks pärast pikka ootamist piirile mistused ja võttis seejuures arvesse rile saatkonna saabumisest teada, kuid jõudis, võtsid selleks määratud isikud mitte üksnes seda, mida sõlmitud ei nimetanud seejuures, kui pea nad nad vastu, ja kõigepealt võõrustas neid paktid ja rahulepingud selles osas ette selle maa piirile jõuavad, ega seda, kui kuninglik rentnik ilusasti Vastseliinas, kirjutavad, vaid püüdis sellele lisaks arvukas nende kaaskond on, misläbi hiljem saadeti nad suure aupaklikkuse- veel suuremate sõprusemärkide osu- maamehele võrsus selletagi viletsal ajal ga ja kõige vajalikuga varustatult läbi tamisega harilikke auavaldusi selle- palju vaeva, kuna inimesed pidid asjata kogu maa kuni Riiani.“ • sinatse suhtes rohkendada. Esiteks nii palju nädalaid oma kokkuaetud määras ta pristaviks major Casimir Kelch, Christian 2009. Liivimaa ajaloo hobustega saabumist ootama. järg. Tõlk. Ivar Leimus, toim. Kai Tafenau. Glasenappi, võimeka aadlimehe, kellele 22. märtsil saatsid ambassadöörid Eesti Ajalooarhiiv, Tartu. anti abiks kapten Dornfeld, kes oskas Franciscus Le Fort ja Theodor Alexio-

giti kaarte, muuhulgas joodi ka head 1697. aasta mais koguni kella 4–5-ni edasi Rõuge mõisa, kuhu jõuti 26. kohalikku Vastseliina õlut (ein herrlich hommikul. Selgi puhul tõsteti esile märtsi hommikul. Pooletuhandest saa- Trunck Neuhausisch Bier). Leforti vastupidavust, kuid ei jäetud nist koosnenud venelaste voor olnud märkimata ka tsaari aktiivset osalust. nii pikk, et nende kohalejõudmine esi- Peatused Rõuges ja Mõnistes Kokkuvõttes jäänud Moskva saat- mesest viimase saanini võtnud aega Mitte ainult Peeter I, vaid ka saatkon- kond vastuvõtuga Vastseliinas igati kaugelt üle kolme tunni. na juht kindral Lefort oli laiemalt kuu- rahule. Pärast südaööd tõusnud Lefort Rõuge mõisas võeti esmalt mõni lus oma imetlusväärse oskuse poolest püsti ja avaldanud terve rea viisakus- tund puhkuseks. Seejärel söödi kesk- pidevalt ja suurtes kogustes juua. avaldusi ja tervitusi hea vastuvõtu päeval enda kaasavõetud toiduvaru- Prantsuse erakorraline saadik Stock- eest. Seejärel tasus ta õlle ning muude dest lõunat ning joodi selle kõrvale holmis, krahv d’Avaux (Jean-Antoine tehtud kulude ja nähtud vaeva eest kaasatoodud veini ja mõdu (Wein undt de Mesmes) pidas 1697. aasta mais va- ning siirdus oma saanile. Voorid olid Mehde). Õlut ostsid venelased aga jälle- jalikuks anda Liivimaa kindralkuber- asunud teele juba varem. Kuigi vene- gi mõisast kohapealt. Pärast sööma- neri Dahlberghi pahakspanev kirjel- laste saabumise päeval, 25. märtsil aega pandi trompetid puhuma, sest dus Leforti kohta edasi koguni kunin- (uue kalendri järgi 4. aprill) oli Vast- saatkonnal oli kaasas kuus Leforti gas Louis XIV-le. Kirjelduse järgi olnud seliinas sadanud lund ja vihma, olnud kaaskonda kuulunud trompetimängi- Lefort „lakekrants (yvrogne), kes oli iga varakevadine ilm üldiselt siiski vaik- jat, ja läks ka tantsuks. Rõuge mõisas päev purjus“. Selline prassimine ülla- ne. Ka öösel puhus vaid nõrk tuul. hakkas Lefort amüseerima kapten tas hiljem teisigi Euroopa õukondi, Nõnda keset ööd Moskva delegat- Dornfeldi noore võõrastütrega, kes kuhu suur saatkond jõudis. Näiteks sioon koos vooride ja pagasiga Vastse- pidi tegema ka mitme teise vene aad- olla joomapeod Königsbergis kestnud liinast lahkuski. Läbi pimeduse sõideti likuga mõned tantsuringid.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri horisont 4/2020 Δ 11 1701 tungisid venelased (küll ilma WIKIPEDIA Peetrita) Vastseliinasse ja põletasid esimese asjana maha Vastseliina mõisa. Suurem osa talurahvast ja valla elanikest ning Vastseliina pastor läksid pakku linnusesse, mida püüti samuti kohe rünnata, kuid pealetung löödi tagasi. Need, kelle venelased mõisa ja linnuse ümbert kätte said, lasti maha või viidi vangi; mõisa lojused ja hobused viidi Petserisse. Vastseliina linnust asuti aga piirama, et keegi sealt välja ei pääseks. Lisaks mõisale põletati ümbruskonnas maha lossi kõrvalhoo- ned, veski ja kirik. Hiljem pakuti linnusest lahkujaile tsaari erilist armu, kuid 1697. aasta märtsis tervitas Vastseliina linnusest saanidega mööda sõitnud Moskva suurt see ei laienenud siiski kahesajale garni- saatkonda relvis lossi vahtkond. 1697. aasta talv oli pikk ja väga lumerohke, mistõttu saat- sonisõdurile, kes pidid langema sõja- konna saabumisel 25. märtsil (uue kalendri järgi 4. aprillil) oli maa veel täiesti valge ja kuni vangideks. Viimase tingimuse tõttu ei Riiani liiguti saanidega. Pildil Vastseliina piiskopilinnuse varemed 311 aastat hiljem, jõutud allaandmises kokkuleppele – 2008. aasta märtsikuus üksnes kartlik pastor Johann Heinrich Thiele andis end venelaste kätte vangi. Vastseliina piiskopilinnuse varemetes isiklikult kohal ja lasknud linna pihta Vastseliina komandant Florian Thilo oleva infotahvli järgi olevat Peeter I esimesed kolm kahurikuuli, käsitledes von Thilaul õnnestus aga põgeneda ja käskinud linnuse 1702. aastal maatasa seda Jumala antud võimalusena karis- leida vastu tulnud Rootsi ratsasalgalt teha meelepahast, et teda oli 1697. tada neetud linna, mis teda oli omal toetust Vastseliina vabastamiseks, mis aastal seal kehvasti kostitatud. Ükski ajal halvasti võõrustanud. Vastseliinas – neil 27. novembriks ka korda läks. allikas sellist legendi siiski ei toeta. ja mõisas, mitte linnuses – kostitati Rünnaku käigus tapeti 40–50 venelast, Ilmselt on tegemist hilisema Riia legen- Moskva saatkonda ja Peeter I seevastu ülejäänud põgenesid Petserisse, kuhu di ülekandmisega, mille järgi olnud vägagi lahkelt. viidi kaasa ka pastor Thiele, kes seal Peeter I 1710. aasta Riia piiramisel Tõsi on küll see, et 18. novembril hiljem suri (LVVA 7349/1/290, l. 54-56) •

Kell 2 pärastlõunal suundus saat- tänuväärselt esile tõid, sest koha- tsaar Peetrile palju meelehärmi ja kond koos kaaskonnaga Rõugest edasi pealne näljahäda polnud võimalda- solvumist, mida esitati hiljem põhjen- Mõnistesse, kuhu jäädi ka ööbima. nud külaliste võõrustamiseks piisaval dusena sõjakuulutamisel Rootsile. Mõnisteski joodi paar tündrit koha- määral küüdihobuseid, sööki ja Vastseliina jäi aga kohaks, kus suurt likku õlut ning küsiti hobustele mõ- hobusemoona ette varuda. Kui Tartu saatkonda ja tsaar Peetrit, kelle kaa- ned koormad heina, mille eest opma- kreisinotar Murrer oli saatkonna ju- sasviibimist venelased küll ei esit- nile „õiglaselt tasuti“. Mõnistest lah- hilt Lefortilt Vastseliinasse saabumisel lenud, nende Liivimaalt läbisõidul kus saatkond 27. mai varahommikul, küsinud, kas nad vajavad küüdi- kõige pidulikumalt kostitati ja tervi- reisides edasi juba üle Läti distrikti hobused ja provianti, olevat viimane tati – Vastseliina mõisa õhtusöök jäigi piiri Koivaliinasse. vastanud, et nad ei vaja „midagi muud ainsaks Rootsi poolelt pakutavaks peale hea õlle“ (nichts anders als gut peosöögiks, millega saatkond end „Ei midagi muud peale hea õlle“ Bier). Õlu ja loomasööt oligi ainus, Liivimaal võõrustada lasi. • Liivimaa aruannetest ja kirjadest sel- mida saatkond Tartu kreisis kohapeal gub korduvalt, et suure saatkonna (Vastseliinas, Rõuges ja Mõnistes) ostis. juhil Lefortil oli väga hea huumori- Kokkuvõttes ei kohanud suur saat- Vaata lisaks: meel. Samuti oli ta seltskondlik ja kond Liivimaal valitsevale näljahädale Bergengrün, Alexander 1892. Die grosse moskowitische diplomaatiliselt väga viisakas. Lefort vaatamata oma reisil enne Riiat suure- Ambassade von 1697 in Livland. W. F. Häcker, Riga. tavatses kanda saksapäraseid rõivad. maid tõrkeid. Toit ja hobused olid Blomberg, Karl Johan von 1701. An account of Livonia Üksnes suure saatkonna ametlikel saatkonnal endal kaasas. Alles Riias with a relation of the rise, progress, and decay of the Marian Teutonick Order, Letter 15. P. Buck, London. audientsidel riietas ta ennast koos teis- valmistasid kõrged hinnad ning kind- Isberg, Alvin 1962. Erik Dahlbergh och tsar Peters västeu- tega moskoviidipäraselt. Üldiselt ra- ralkuberner Dahlberghi kahtlustav ja ropeiska resa. Svio-Estonica, XVI, 52–72. porteeriti Liivimaa kindralkuberne- reserveeritud hoiak venelastele ja Liiv, Otto 1932. Rõuge oludest suure nälja ajal. Eesti Kir- rile, et Liivimaalt läbi sõites olid jandus, 10, 514–521. venelased end ülal pidanud igati kor- Kokkuvõttes ei kohanud suur rektselt – nad olid püüdnud kõik kulud koheselt hüvitada ja igaüht saatkond Liivimaal valitsevale !Marten Seppel (1979) on Tartu ülikooli lugupidavalt kohelda. Palvete osas oli näljahädale vaatamata oma varauusaja dotsent, kes uurib peamiselt reisil enne Riiat suuremaid sotsiaal- ja majandusajalugu 17.–18. sajandil, suur saatkond olnud väga tagasihoid- sh näljahädasid, pärisorjust ja majandusliku lik, mida kohalikud ametnikud hiljem tõrkeid. mõtte kujunemist.

12 Δ horisont 4/2020 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Bresser Messier AR-90 EXOS-1 Bresser Messier ø 90 mm, F=900 mm AR-102/1000 Exos-1 Hea läätsteleskoop Akromaatiline läätsteleskoop stabiilsel alusel ø 102 mm, F=1000 mm 379 € 499 €

Võta julgelt ühendust! Ostueelne ja -järgne Messier 80/640 AZ NANO Bresser Messier nõustamine ø 80 mm, F=640 mm NT-130 EXOS-1 eesti keeles. Kompaktne läätsteleskoop ø 130 mm, F=1000 mm lihtsal asimutaalsel Eesti populaarseim monteeringul alustavale esimene teleskoop astronoomiahuvilisele. 469 € Sobib lapsele. Ohtralt lisavarustust ja võimalusi 189 €

Päikeseteleskoop LUNT ø alates 50 mm Põnev astronoomia keset päeva! Uus hind alates 999 € Stereomikroskoop Mikroskoop Biolux NV Researcher ICD LED Suurendus 20–1280×. Suurendus 20–80× Kohver ja vajalikud tööriistad, E-pood: teleskoop.ee Reguleeritav pealt- ja PC okulaar (1280×720 px), Helista: 528 9895 pealt- ja altvalgustus, altvalgustus Kirjuta: [email protected] Toimib ka õues (akutoide) peennihikuga slaidihoidik facebook.com/teleskoop.ee 239 € Sobilik lapsele ja koolile! 149 € Galaktika NGC 5468,hor ESA/Hubbleisont 6/2007 & NASA,Δ 33 W. Li et al. TEINE MAAILM

Krohmseente eosed veetilgas. Kuigi krohmseened on mikroskoopilised, võib hea tahtmise korral mullast puhastatud eoseid siiski ka palja silmaga näha. Krohmseente eosed on seeneriigi tõelised gigandid, ulatudes vahel mõõtmetelt isegi poole millimeetrini

14 Δ horisont 4/2020 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Tanel Vahter

FOTOD: TANEL VAHTER TANEL FOTOD: Krohmseened taimedes

Kui teie vaateulatuses on mõni taim, siis umbes 80-prot- sendilise tõenäosusega pole te kuigi kaugel ka mõnest krohm- seenest. Taimede sümbioos krohmseentega on üks levinumaid vastastikku kasulikke suhteid, kus taim varustab seent foto- sünteesi saadustega ning saab seenelt vastutasuks väärtuslikke mullatoitaineid. Need mikroskoopilised seened ei moodusta klassikalisi viljakehi, mistõttu jäävad nad looduses ringiuitajaile nähtamatuks. Küllap on see pärssinud ka krohmseente teaduslikku uurimist ning seetõttu on hakatud nende ökoloogilist rolli taimekoosluste kujundamisel mõistma alles üsna hiljuti.

Ühe taime juurtest võib leida koos elamas kümneid erinevaid krohmseeneliike ning nendele seentele omaste struktuuridega võib olla täidetud suur osa juurest. Taimejuuri spetsiaalse värvainega töödeldes muutub krohmseente maailm mikroskoobis nähtavaks. Kuigi mullas moodustunud eoste järgi on krohmseente liikide määramine mõningal määral võimalik, ei luba üksnes juure sisse vaatamine paraku muud kui sümbioosi füüsilise intensiivsuse väljaselgitamist. Liikide eris- tamises lähtutakse tänapäeval peaasjalikult pärilikkusaine DNA järjestustest. Sestap tuleb krohmseente uurijal olla samavõrd pädev nii taimede, seente kui ka mulla ökoloogias; tunda nii klassikalisi mikroskoopia kui ka uusimaid molekulaarbioloogia uurimisvõtteid.

Tänaseks on nende mikroskoopiliste seente ökoloogiast teada nii mõndagi. Järjest enam keskendutakse ka nende teadmiste rakendamisele. Oleme Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis krohmseeni kasutanud taimekoosluste taastamiseks ammendatud põlevkivikarjäärides, uurime nende soodustamise meetodeid põllumajanduses ning arendame krohmseentel põhinevaid bioväetisi maheviljeluse tarbeks. Siiski on lahendused leidmata veel paljudele krohmseentega seotud funda- mentaal-ökoloogilistele küsimustele. Näiteks on tänini selgu- setu intrigeeriv asjaolu: kas krohmseened paljunevad suguliselt ehk seksivad? Molekulaarsed tõendid sellele viitavad, kuid seni pole kellelgi õnnestunud seda (tõenäoliselt vähest vaatemängu pakkuvat) protsessi vaadelda. Seega pole krohmseente bioloogia ja ökoloogia veel kaugeltki lõppvaatuses ning avastamist on kuhjaga ka tulevikus. Ka käesoleva sajandi Elu taimejuures. Enamik maismaataimi peidab enda suured väljakutsed, nagu kliimamuutused ja elurikkuse kadu, juurtes hulganisti erinevaid seeni. Juurerakkudest tõukavad teadlasi järjest enam otsima lahendusi loodusest tsütoplasmat välja võttes ning neid oskuslikult endast – ka krohmseentest. • värvides tuleb päevavalgele kooselu krohmseente ja taimede vahel. Fotol on näha maisi juurte sees laiuv seeneniidistik ning kerajad säilitus- organid ehk vesiikulid, millest võib tuleval aastal areneda ka uus seen Tanel Vahter, Tartu ülikooli mullaökoloog, uurib taimede ja krohmseente vahelisi vastastiksuhteid põllumajanduses, taimekoosluste kujunemisel ja taastamisel.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri horisont 4/2020 Δ 15 INTERVJUU

16 Δ horisont 4/2020 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Tartu ülikoolist välja kasvanud ettevõte Positium on tegelenud juba pea kaks aasta- kümmet mobiiltelefonide asukohaandmete analüüsi ning inimeste liikuvuse ja paiknemise statistika tootmisega, mida on kasutatud FOTOD: LAURI KULPSOO LAURI FOTOD: nii linna- ja transpordiplaneeringutes, turis- mianalüüsides kui paljudes muudes valdkondades, kus teave inimeste liikumismustrite kohta aitab pakkuda neile paremaid teenuseid. 2018. aastal pälvis tänini ülikooliga tihedat koostööd tegev Positium Tartu üli- kooli parima hargettevõtte (ingl spin-off) tiitli. Mobiilpositsioneerimise meetodil kogutud andmete olemusest, eelistest ning erinevatest kasutusvõimalustest kõneles Horisondi toimetaja Helen Rohtmets-Aasale Positiumi tegevjuht ERKI SALUVEER.

Kevadise viirusepuhangu ajal räägiti palju sellest, et viiruse leviku uurimiseks võiks kasutada mobiilpositsioneerimise andmeid. Mis andmed need sellised on? Mobiilpositsioneerimine on tehnoloogia, mille abil saab teatud täpsusega määrata mobiilide asukohti ja saada sedakau- du teada, kus neid mobiile kasutavad inimesed paiknevad ja kuidas nad liiguvad. Milleks seda vaja on? Selleks, et pakkuda inimestele erinevaid teenuseid. Ja siin ei ole vahet, kas tegu on avaliku või erasektori teenusega, mõlemal puhul on tarvis teada, kus inimesed on. Aastakümneid on sellist teavet kogutud peamiselt küsitlustega, mis on efektiivne meetod ja töötab siiamaani, kuid tänapäeval on olemas ka uusi tehnoloogilisi lahendusi, mis võimaldavad asukohta määra- ta märksa kiiremini ja täpsemini. Üks selliseid ongi mobiilpositsioneerimine. Enamik inimesi kannab mobiiltelefoni kogu aeg kaasas ja see suhtleb omakorda pidevalt mobiili- võrguga – et võrk saaks toimida, peab see kogu aeg teadma, kus telefonid asuvad. Ehk siis tegemist on nn passiivse mobiilpositsioneerimise andmetega – andmetega, mis on mobiilioperaatoritel juba olemas, nii et nende tekitamiseks ei ole vaja midagi lisaks teha.

Kui suurest täpsusest me selle andmestiku puhul räägime? Passiivse positsioneerimise täpsus võib olla väga erinev, sest mobiili asukohana fikseerivad mobiilioperaatorid antenni leviala. Mobiiliantennid paiknevad aga Eestis ebaühtlaselt. Täpsem on see tihedalt asustatud piirkondades, nt linnades kvartali täpsusega, maapiirkondades võib see hõlmata mitme ruutkilomeetri suurust ala. Niimoodi vaadates tundub, et tegu pole just väga täpse tehnoloogiaga, aga planeeringute jaoks vajaliku ülevaate saamiseks, millistes piirkondades inimesed paiknevad ja kuhu nad sealt liiguvad, on see täiesti piisav.

Eesti oli esimene riik maailmas, kes hakkas kasutama mobiilpositsioneerimise meetodit ametliku statistika kogumiseks. SELLES NUMBRIS: ERKI SALUVEER VÕIDAVAD NEED, VÕIDAVAD ÕPPIDA ANDMETEST KES SUUDAVAD

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri horisont 4/2020 Δ 17 Mobiiliandmete töötlemise käigus ei tehta ühtegi järeldust ühegi indiviidi kohta, vaid ü ksnes masside kohta. Eesmärk on saada ü levaadet, kus inimesed massidena paiknevad ja liiguvad, et pakkuda neile paremat teenust.

Ruumilisele aspektile lisandub ajaline mõõde, mis sõltub sellest, kui tihedalt me neid asukohafakte teada saame. Kui me neid uuringuid üle kümne aasta tagasi alustasime, siis olid olemas vaid kõnetoimingute andmed – sisse- ja väljami- nevate kõnede ja SMS-ide ajad antenni leviala täpsusega. Kui arvestada, et inimesed teevad keskmiselt paar kõnet päevas, siis tundub, et teavet pole just liiga palju. Kui arvestada, et Eestis on ümmarguselt miljon inimest, kellest igaüks teeb päevas neli kõnet, siis teeb see aga juba 4 miljonit asukoha- kirjet päevas ja üle saja miljoni kirje kuus. Tänapäeval kasutavad inimesed oma telefonides lisaks andmesidet ehk internetti, mis tekitab asukohafakte tihedamalt, nii et päe- vas tuleb inimese kohta keskmiselt 20–100 asukohafakti või rohkemgi.

Kui palju selliseid andmeid maailmas kasutatakse? Kas Eesti on selles vallas kuidagi eristuv? Eesti oli üks esimesi, kes hakkas nende andmete alusel juba 2000. aastate alguses uuringuid tegema. See on varalahku- nud professor Rein Ahase teene, et me täna siin oleme. Tema oli see, kes nägi nende andmete potentsiaali siis, kui alles esimesed uurimisgrupid selle teemaga tegelema hakkasid. Selles mõttes on Eesti kindlasti unikaalne. Ja ma arvan, et Eesti eristub jätkuvalt sellegi poolest, kui paljudest erinevatest aspektidest on nende andmete alusel ühe riigi kohta uuringuid tehtud. Kuna oleme selles valdkonnas juba väga kaua tegutse- nud, siis oleme ekspertidena kaasatud paljudesse suurtesse organisatsioonidesse ja töögruppidesse. Positium on ÜRO turismiorganisatsiooni assotsieerunud liige ning koostöö- partner mobiilpositsioneerimise suurandmete töötlemise alal nii ÜRO statistika divisioni, EL-i statistikaameti (Euro- stat), rahvusvahelise telekommunikatsiooni liidu (ITL), GSM-i assotsiatsiooni (GSMA) kui ka OECD vastavates töö- rühmades või projektides. Mul on väga hea meel, et saame sel tasemel kaasa rääkida. Kindlasti paistab Eesti selleski osas maailmas silma.

Räägimegi nüüd lähemalt, millistes valdkondades neid andmeid kasutada saab? Esimene valdkond, millega me tegelema hakkasime ja milles oleme teinud kõige enam projekte, on turism. Kui välis- maalased Eestisse tulevad, siis nad ühenduvad Eesti mobiili- võrku. Mobiiliga koos on olemas ka informatsioon, millisest riigist mobiili kandja pärit on. See ei kehti igal üksikul juhul, aga suures plaanis küll. Samuti on mobiilioperaatoritel olemas info, kui nende enda kasutajad käivad teiste mobiilioperaatorite võrkudes. Niimoodi saab mõõta, kui palju meil on täna välisturiste näiteks Tartus või kogu Eestis ja kust nad pärit on. Varem, kui turistide kohta koguti infot peamiselt majutusstatistika või piiriküsitlustega, oli sellise täpsusega informatsiooni võimatu saada. Majutusstatistikat

18 Δ horisont 4/2020 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri saadakse maakonna tasemel ja see ei näita neid, kes ametli- Kindlasti peegeldavad mobiilpositsioneerimise andmed ka kõik- kult ei majutu, näiteks ühepäevaturiste, või neid, kes kasu- võimalikku liiklust? tavad kodumajutust (nt Airbnb) või ööbivad tuttavate juu- Kõigi transpordiplaneeringute puhul, näiteks uue raudtee- res. Seetõttu on maailmas tänini põhiline meetod reisista- liini või tee planeerimisel või vana renoveerimisel, on vaja tistika saamiseks piiriküsitlus, mille miinused on samas teada, kui paljud inimesed võiksid seda kasutama hakata. nende küsitluste väike valim, korraldamise keerukus ja rei- Üks meie esimesi projekte selles vallas oli osalemine sijate kasvav vastuseis sellistele küsitlustele vastamisele. Kose–Mäo teelõigu planeerimisel. Mõõtsime, kuidas inime- Selle info põhjal arvutas ka Eesti Pank varem välja turismi- sed liiguvad – kust nad tulevad ja kuhu lähevad – ning vaa- sektori maksebilanssi ehk andmestikku, kui palju eestlased tasime, kelle jaoks võiks Tallinn–Tartu maantee alternatiivi- raha riigist välja viivad ja välismaalased läbi turismiteenus- na paremini sobida, kui see neljarealiseks ehitada. Vaadeldi te raha Eestisse toovad. Kui eelmise kriisi ajal lõpetati meil alternatiivseid maanteid ning hinnati, et sellele trassile piiriküsitlused ära, siis tekkis küsimus, kust turismistatisti- võiks sel juhul lisanduda kuni 2000 autot ööpäevas. Lisaks kat saada. Kuna meie juba analüüsisime turistide mobiil- saime nende andmete alusel hinnata sesoonset mõju, mida positsioneerimise andmeid, siis sai Eesti Panga tellimusel liiklusuuringutes ei oldud enne arvestatud. välja arendatud metoodika, et arvutada, milliseid riike ja Teise näitena võib tuua Tartu uue ühistranspordivõrgu kui pikalt külastavad eestlased ning millistest riikidest ja kavandamise, kus tuli arvesse võtta, kus inimesed elavad ja kui kauaks omakorda Eestisse tullakse. Tänu sellele põhi- kuhu nad liiguvad. Kui esimest võiks saada ka rahvastiku- neb välisturismi statistika Eestis juba 2009. aastast alates registrist, siis teist on registrite alusel suhteliselt keeruline mobiiliandmetel, mis tähendab, et Eesti oli esimene riik välja selgitada. Mobiiliandmestik näitab aga mõlemat, kogu maailmas, kes hakkas kasutama mobiilpositsioneerimise pendelrännet, ning kui kõrvutada saadud pilti olemasoleva meetodit ametliku statistika kogumiseks. ühistranspordi skeemi ja kasutusega, siis on näha, kus on Huvitav on seejuures, et mobiiliandmestikku rakendades puudujäägid. Eesmärk oli leida üles kohad, kus teenuse pak- tõusis välisturistide arv Eestis kaks korda. Oleme aastate kumine on juba päris hea ja kus tuleks teha muudatusi, et jooksul avastanud sellest andmestikust mitmeid turistide võimalikult paljud inimesed saaksid hakata ühistransporti rühmi, keda ei saanud varasemate meetoditega tuvastada. kasutama. Ja kuuldavasti ongi busside kasutussagedus Tar- Näiteks saime teada, et Peipsi ääres käivad talviti Läti kala- tus tõusnud, mille üle on väga hea meel. Nüüd saab seda mehed, kes ei kajastu ametlikus majutusstatistikas, sest kor- võrku vajadusel värskendada, sest linnas toimuvad ju kogu raldavad oma reise ise. aeg muutused.

Täpsem statistika aitab omakorda suurüritusi planeerida ja Internetiajastul manitsetakse inimesi pidevalt, et nad kaitseksid turismihooajaks valmistuda? oma privaatsust. Kuidas see mobiilpositsioneerimist puudutab? Just. Näiteks vajavad turismistatistikat kõik linnad, kui nad Võib tõesti mõelda nii, et inimesed pole ju andnud nõusole- mingit üritust planeerivad. Planeerimise faasis on vaja kut oma andmete kasutamiseks. Samuti võib tekkida küsi- teada hetkeolukorda – kui palju on seal turiste tavaolukor- mus, kas see kõik on ikka turvaline. Ja need on täiesti adek- ras – ja hiljem on vaja järelseiret, et vaadata, kuidas üritus vaatsed küsimused. Tegelikult on see ühiskondliku konsen- õnnestus. Kas ennustused läksid täide ja tuli oodatud arvul suse teema, kas me lubame selliste tehnoloogiate kasuta- turiste või mitte, ning kauaks nad kohale jäid. Neid and- mist või mitte. Kui ei luba, tekib aga kohe küsimus, mis on meid saab järgmiste ürituse kavandamisel arvesse võtta – alternatiiv. Kui anda inimesele valida, kas me teeme küsit- näiteks kui oodati suurt osalust Lätist, aga seda ei juhtu- lusi, näiteks peatame auto maanteel kinni ja küsime, kust nud, siis on teada, et midagi läks Läti-suunalises turunduses te tulete ja kuhu lähete, siis ega nad ilmselt seda ka väga ei valesti. Selline info on korraldajatele väga oluline. Kui and- taha. mete abil leitakse mingi nipp, kuidas meelitada turiste jää- Privaatsuse kontekstis on oluline rõhutada, et mobiili- ma kauemaks kui üheks ööks, siis on sellel piirkonnale väga andmete töötlemise käigus meil ühegi indiviidi kohta ühte- suur mõju, sest nad kulutavad päeva võrra rohkem raha. gi järeldust ei tehta. Kõik järeldused on üksnes masside Kui suvisest elust rääkida, siis üks huvitav näide nende kohta. Eesmärk on saada ülevaadet, kus inimesed masside- andmete kasutamisest on politsei- ja piirivalveameti telli- na paiknevad ja liiguvad, et pakkuda neile paremat teenust. tud uuring. Selles võeti kõigi Eesti omavalitsuste ühe aasta Ehk teisisõnu, meie eesmärk on statistiliste andmete toot- rahvastikustatistika päevade kaupa osadeks ja vaadati, kui mine. Lisaks kasutatakse privaatsuseriski maandamiseks palju oli igas omavalitsustes igal päeval alalisi ja ajutisi ela- kõiki võimalikke tehnoloogilisi lahendusi. Esiteks tulevad nikke, välisturiste ja külastajaid. Kutsusime seda uuringut andmed mobiilioperaatorilt meile juba mitteisikustatult paiknemise manuaaliks, sest selle järgi said politsei, kiirabi ehk meil on teada vaid kõnetoimingu kellaaeg, asukoht ja tuletõrje planeerida, kus nende ressursid peaksid eri aas- antenni täpsusega ja operaatori pandud identifikaator, taaegadel asuma. Kui ilmad lähevad soojaks, siis me kolime mida meil ei ole võimalik seostada ühegi isikuga. suure hurraaga maale ja tahame, et häda korral oleks abi kohapeal olemas. Kui Tallinnast valgub üle 10% elanikest See tähendab, et teile antavate andmete kaudu ei saa isikut suvel üle Eesti laiali, siis see on päris suur koormus oma- tuvastada? valitsustele, kus rahvastiku hulk võib kordades kasvada. Nii Need andmed muutuvad uurijate jaoks anonüümseks juba et politseile, kiirabile ja tuletõrjele on see oluline info, et enne, kui mobiilioperaator need andmed uurimistööks väl- teada, kuidas oma kohalolu planeerida. jastab – uurijatel ei ole mingit võtit, mille kaudu isikuid tuvastada. See tähendab, et nii meil Positiumis kui ka Tartu

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri horisont 4/2020 Δ 19 Ja veel üks pluss – mobiiliandmed jooksevad operaatori- ERKI SALUVEER tele aastaringselt, mis tähendab, et nende alusel saab uurida sesoonseid erinevusi, mida on küsitlustega väga keeruline teha. Erinevate hooaegade sihtimine teeb küsitluse ● Sündinud 22. juulil 1980. aastal Tartus. veelgi kallimaks, mistõttu seda tavaliselt ei tehta. ● Lõpetas 1999. aastal Hugo Treffneri gümnaasiumi. ● 2007. aastal kaitses Tartu ülikooli geograafia instituudis Kuidas inimeste mobiilsusandmeid koroonakriisi ajal kasutati? bakalaureusekraadi ja hetkel on Tartu ülikooli geograafia osakonna Siinkohal peab esmalt ütlema, et kahetsusväärselt oli Posi- doktorant. tium sunnitud mobiilpositsioneerimispõhiste uuringute ● Aastatel 2004–2007 töötas AS-is Regio andmehalduse projektijuhi tegemise Eestis möödunud aasta lõpus, s.o mõned kuud ja seejärel veebikaardi teenuste arendajana. enne kriisi algust, lõpetama. Probleem kerkis esile pärast ● 2007. aastast töötab Positium OÜ arendusjuhina ja 2017. aastast EL-i uue andmekaitseregulatsiooni vastuvõtmist 2018. aas- tegevjuhina. tal, mille järel tekkis erinevaid tõlgendusi, kas mitteisikus- ● Eesti geoinformaatika seltsi asutajaliige, endine Tartu noorgeo- tatud asukohaandmeid saab ikkagi lugeda anonüümseteks andmeteks, mida mobiilioperaatorid tohivad elektroonilise graafide klubi president ja Tartu looduskaitseringi juhatuse liige. side seaduse järgi töödelda. Seniajani oli üldine seisukoht, ● Hobid: maade ja linnade avastamine, jalgratta- ja lumelauasõit et tegemist on anonüümsete andmetega, kuna need on ● Abielus, peres kasvab tütar. pseudonüümsed ja mitteisikustatud. Sellised vaidlused käi- vad ka teistes Euroopa riikides, igaüks tõlgendab hetkel sea- dusi omamoodi ning kõik ootavad juba pikka aega EL-ilt uut ülikooli mobiilsusuuringute laboris tehakse kõiki analüüse regulatsiooni, mis need küsimused üleeuroopaliselt selge- ja uuringuid pseudonüümsete andmetega. Mõneti võib sõnaliselt paika paneks. pseudonüümseid andmeid võrrelda küsitlusandmetega, Kui koroonaviiruse kriis nüüd kevadel puhkes, siis saadi kus ei ole küsitud ühtegi isikustatud fakti, aga on inimesega õnneks suhteliselt kiiresti aru, et parim vahend viiruse levi- räägitud. Vahe on selles, et küsitlusest on inimene teadlik, ku tõkestamiseks on liikumispiirangute kehtestamine ja mobiiliandmete puhul ta igal hetkel ei teadvusta, et need nende piirangute järgimist on vaja mõõta, milleks sobivad mobiilioperaatoriteni jõuavad. Kuna need andmed on kõigil kõige paremini mobiilpositsioneerimise andmed. Kuigi maailma mobiilioperaatoritel aga juba nagunii olemas – nende andmete kasutusel oli õiguslik olukord jätkuvalt neid kasutatakse näiteks mobiilivõrgu planeerimiseks –, segane, tegid erinevad ametkonnad siiski kiiret koostööd, et siis tundub mõistlik rakendada neid lisaks ka ühiskonna lahendus leida. Peaministri ja riigikantselei palvel asus hüvanguks, et riik saaks langetada meile pakutavate teenus- juhtrolli statistikaamet, kes palus koostööd kõigi Eesti te planeerimisel paremaid otsuseid. Kõik me tahame, et mobiilioperaatoritega. Positium osales selles tegevuses kon- meil oleksid parimad teenused. Pealegi saab neid andmeid sultandina, aitas metoodika koostamisel ja tegi andmete kasutades hoida kokku palju aega ja ressursse, sest alterna- esitamiseks visuaalsed rakendused. Esiteks mõõdeti, milli- tiivina küsitluste korraldamine on väga suur ja kallis töö. ne protsent inimesi püsib oma kodu lähedal ehk täidab

20 Δ horisont 4/2020 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri korraldusi. Nende puhul, kes liikusid, selgitati välja, kui Pikas perspektiivis muutuvad tugevamaks kaugele nad läksid. Saadud arvude kaudu oli võimalik need linnad ja riigid, kes suudavad mõõta, kas, kuidas ja millistes piirkondades piirangud töö- andmetest õppida. tavad ja millistes mitte. Algselt oli plaan teha palju rohke- mat – tahtsime näha ka seda, millistest riikidest ja kui palju inimesi Eesti eri piirkondadesse tuleb, et ennustada võima- likke koldeid. Samuti vaadata, kui palju välismaalasi Eestis on turist, elanik, ajutine elanik, nii et see oleks kooskõlas on, et näha, kuidas see arv ajas muutub. Õnneks, nagu me rahvusvahelise terminoloogiaga. Ja meil on olemas tarkva- nüüd teame, läks Eestis sel korral kõik hästi ja suuremat ra, mis vastavalt nendele metoodikatele mobiiliandmeid puhangut ei tulnud. töötleb. Toodame riiklikku statistikat praegu lisaks Eestile ka Indoneesias, Omaaniga on käimas aktiivne projekt ja pilootprojekte on veel paljudes teistes riikides. Oleme mär- Aga kui peaks tulema uus laine? ganud, et lihtsam on töötada riikidega, kus ei ole sissejuur- Üks, mida me tahtsime juba kriisi alguses proovida ja mille dunud statistikasüsteeme, nad on uuetele lahendustele võiks nüüd ära teha, on viiruse leviku modelleerimine ini- märksa avatumad. Lääne-Euroopas on juba selgelt paigas, et meste reaalsete liikumisandmete peal, et näha, kas viiruse statistikat toodetakse küsitluste kaudu, ja nii läheb sealsetel levikut oleks võimalik ette ennustada. Seda võiks proovida riikidel rohkem aega, et muutuda. Aga see muutus tuleb, teha esimese laine andmete pealt. Kui selline mudel töö- selle vastu ei saa. Me peaksime liikuma sinnapoole, et mo- taks, siis oleks uue viirusepuhangu ajal potentsiaalselt või- biilpositsioneerimise andmestik ja selle alusel toodetud sta- malik jooksvate andmete pealt näha, kuhu võib tekkida tistika oleksid järjest enam kättesaadavad, ja see puudutab järgmine kolle, mis aitaks meditsiinitöötajatel selleks val- ka Eestit. Kui siin seadusandlus mobiiliandmete kasutamise mistuda. Samuti saaksime mudelit tehes õppida, mida oli osas paika saab ja õigusruum selgineb, siis on võimalik tööd mõistlik teha ja mida mitte. Me panime välispiirid kinni, nende andmetega jätkata. panime Saaremaa lukku, käskisime inimestel kodudes olla. Tulemus oli efektiivne, aga me ei tea, kas kõik need sammud olid vältimatud. Võibolla oleks võinud midagi erandi- Millist koostööd te ülikooliga teete? na lubada, aga praegu me ei tea, mis need erandid oleksid Tavaliselt ei jää spin-off-ettevõtted ülikooliga väga seotuks, võinud olla. Samas on iga selline erand nii inimeste kui ka aga meie side ülikooliga on endiselt väga tihe. Näiteks aren- majanduse jaoks ülioluline. Selle viiruse leviku puhul on dame koostöös analüüsimetoodikaid: kuidas eristada kõne- veel väga palju teadmatust ja ainult andmed aitavad neis toimingute alusel kodu- ja töökohti, Eestis peatuvat või siit küsimustes selgust saada. Kui me suudame praegu andme- läbisõitvat turisti jne. Kui Positium kogub näiteid, kuidas test õppida, mis eelmisel korral juhtus, siis me saame järg- mobiilpositsioneerimise andmeid saab mingites projekti- misel korral tegutseda targemalt – teades, millele, millal ja des – nagu juba räägitud Eesti Pangale toodetud turismi- kui kauaks piiranguid kehtestada. Võibolla saavad inimesed statistika, Tartu ühistranspordivõrk jms – reaalselt kasuta- siis vabamalt tegutseda, kui peaks tulema viiruse teine laine. da, siis Tartu ülikooli mobiilsusuuringute labori teadlased teevad selle alusel teadust: avaldavad tulemusi teadusartik- litena, osalevad akadeemilises diskussioonis ja loovad kont- Kõik justkui tunnistavad, et mobiilpositsioneerimine annab meile septuaalseid mudeleid. Positiumi jaoks tähendab see, et suurima potentsiaaliga andmetüübi inimeste paiknemise ja liiku- meie kasutatav metoodika saab kinnitatud rahvusvahelisel vuse uurimisel, aga reaalsuses kasutatakse maailmas neid and- tasemel eelretsenseeritavates ajakirjades, mis on omakorda meid ikkagi vähe. Miks see nii on? Milles on probleem? meie klientide jaoks oluline. Ülikool jällegi kasutab meie Mul on tunne, et me oleme olnud lihtsalt ajast ees. Me too- tehnilisi oskusi andmete töötlemisel ja puhastamisel. Lisaks dame andmeid, mille pealt saaks ja peaks tegema otsuseid, on meil ülikooliga tihedad diskussioonid, kus me jagame aga selleks peab otsustajatel olema tahe neid andmeid kasu- vastastikku ideid ja teadmisi, nii et ma näen seda mõlemale tada. On vaja inimesi, kes mõistavad andmete väärtust ja poolele kasuliku sümbioosina. oskavad erinevaid andmestikke ühendades jõuda järeldus- teni. Kõigi projektide puhul on alati olnud teisel pool keegi, Miks Sinust just geograaf sai? kes saab aru, et andmetele tuginedes saab teha paremaid Võib öelda, et ma olen hingelt geograaf, mille juures ei ole otsuseid, ja kui sellist inimest pole, siis sa võid ju ametnikke sugugi vähetähtis, et ma olen kolmanda põlve geograaf. See- n-ö andmetega visata, aga kui nad neid ei loe ega ei saa neist juures teadsin ma kohe, kui ülikooli tulin, et minust saab aru, siis pole ka andmetest kasu. Vaja on mõtteviisi muutust geoinformaatik. Teadsin, et tahan toimetada digitaalsete ja ühel hetkel see tuleb, seda juba ainuüksi konkurentsi ruumiandmetega. Geograafide huvi on teadupärast uurida pärast. Pikas perspektiivis muutuvad tugevamaks need lin- ruumilisi nähtusi ja kuna maadeavastused pole enam eriti nad ja riigid, kes suudavad andmetest õppida. aktuaalsed, siis on kõige huvitavam uurimisvaldkond, kuidas inimesed liiguvad. Ja nagu ülikoolis selgus, on kõige Millega Positium praegu tegeleb? ägedam meetod selle uurimiseks mobiilpositsioneerimine. Positiumi missioon on viia võimalikult paljudesse riikidesse See hakkaski mind paeluma ja nüüd on mu doktoritöö seo- oskust, kuidas mobiilpositsioneerimise andmeid ühiskonna tud sama teemaga. Aga kuivõrd ma olen geoinformaatik, hüvanguks rakendada. See tähendab, et me oleme tehno- siis ma keskendun tehnilisele poolele – mida on tehnoloogi- loogiline partner erinevatele statistikaametitele ja ministee- liselt selleks vaja teha, et jõuda mobiilioperaatori käes ole- riumidele üle maailma – pakume neile tehnilist tuge, kui- vatest andmetest kasuliku statistikani. Millised sammud tu- das mobiilioperaatori kogutud andmetest statistikani leb selleks läbi käia ja kuidas erinevad sammud tulemust mõ- jõuda. Kuidas neid andmeid puhastada ja defineerida, kes jutavad. See on põhimõtteliselt sama, mida Positium teeb. •

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri horisont 4/2020 Δ 21 KUIDAS TULLA TOIMEELUPAIKADE KILLUSTUMISEGA? KUIDAS TULLA õigustatult ühtsuurimatohtuelurikkusele. ritud laigukesteks.Sellesühain moodustanud terviklikuökosüsteemipaljudeksväikesteksisolee- vahelised ühendusteed,muutesvarem ühesuure elupaiga ehitised jateedlõikavadläbimetsade,rohumaade javeekogude Inimtegevus killustabloodusmaastikku.Põllud,asulad,tööstus- levimise võimevaid12põlvkonnaga lahkumine onriskantne.Näitekskadus koeratubakataimedeltänavaservadeskasvadeskaugele Evolutsioon võibkillustunudelupaikades viialevimisvõimevähenemiseni,sestelupaigast 22 saarte biogeograafiast pärit teadmisi. kasutada nendeelupaikadeuurimisel süsteemitäie uusiliike, kuidsaame lustatud elupaikadeskiirkorras öko- tekitadasioon suudaks inimeste kil- ilmast. Meeisaaküllloota,etevolut- pikaajaline eraldatus muust maa- ga kohastunud liigid.Selletaga on eriilmelised, just kohalike tingimuste- tud elupaigad, kusvõivadeladaväga liigivaesust. Näiteks onsaaredisoleeri- Alati eitähendaelupaikadeeraldatus suse langustoob kaasavastuvõtlikku- Populatsiooni geneetilise mitmekesi- halb elada?Põhjuseidonmitmeid. onisoleeritudelupaigalaigusMiks Kas rännatavõipaigalejääda? LOODUSE VARJATUDVASTUPANU Δ horisont4/2020 tensiivistuvas protsessis nähakse autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ral võimelised muutuvate oludega dest lugeda võis,onliigidteatud mää- nud võimalustega elupaikavahetada. ga elupaigalaigu seeskuikamuutu- Toime tulebseega tullaniimuutuste- teine seevastu saablaiutamahakata. se tasakaal–mõniliiksurebvälja, erinevalt, muutubühessellega kooslu- killustumine mõjutaberinevaid liike minna sugudevaheline tasakaal.Kuna muses jasuremuses,ningpaigast võib vam juhuslikele muutustele sündi- de leviku. Väike asurkond onhaavata- ristumine toob kaasakahjulike geeni- õnnetujuhuseläbiningsugulus- guks rendab tõenäosust asurkonna hävin- se haigustele, arvukus suu- väiksem Nagu sellesarjaeelnevatest lugu-

WIKIPEDIA lendamisele vaja energiatkulutada. se saarel–kuikõikjalejõuabjala,pole Meremaal võihiidtuvidodolMauritiu- arenemine lindudel,nagukiivilUus- ollalennuvõimetuse analoog võiks vikerforellidel. Saarte biogeograafia kel jaisoleeritudjõgedes elavatel vahelistel rohumaadelelavatel ämbli- sama ontäheldatudkaliivaluidete datud vähenenudlevikuvõimet ning vatel kasvavatel koeratubakatel kirjel- ja lootaparimat.Näiteks onlinnatäna- enam kokkukuivavas elupaigas paigal salt ära. Ohutumon seega püsidaüha vad geenid) ebasobivasmaastikus liht- koos temaga kavastavat tunnust soosi- uljasrännumees(ja hõredalt, eksib liiga kaugel võiselliseidlaike onliiga Kui järgminesobivelupaigalaik on mitte suurenemine.Põhjusonlihtne. nenud levikuvõime vähenemine, killustumisega aga sagedamini kaas- kem rännata. järglasi isendid,kellele meeldibroh- tunud elupaikadeseelisejarohkem hastumine, millekäigussaavad killus- tulla kaülepõlvkondade toimuv ko- musliku muutusekõrvalvõibmängu sust. Kohanemise ehkpeamiseltkäitu- koos nendega geneetilist mitmekesi- teistest elupaigalaikudest jaedendada maid rännakuid,etleidaliigikaaslasi elupaikade isendidvõttaette pike- muutma. Näiteks võivadkillustunud sioloogiat keskkonnale vastavalt kohanema ehkomakäitumist võifü- veel teada. tustega seotudkohastumusega, pole üle põlvkondade toimuva geenimuu- mist onkäitumuslikumuutusega või konna tege- põhjalikumuurimine. Kas ka suuremettevaatlikkus jauuekesk- tera neotroopika linnuliigiPyriglena leucop- mametsas värvuliste hulkakuuluva mele. Näiteks tõusiskillustunud vih- tavad mitmedliigidsiiskirännuvõi- võib kiiresti muutuda.Seetõttupanus- jäämine,sestseks ümbritsev keskkond Suurte riskidega onseotudkapaik- Eelise saavad vähempirtsakad Huvitaval kombel onelupaikade Muutusi võibtoimuda aga neiski rännukihk, kuidsellega kaasnes tunnustes, mis pole seotud levimise ja paraku tasuta. Magusam lõhn ja kire- rändamisega. Näiteks tuleb väikeses vam värv on nii energeetiliselt kui ka

isoleeritud asurkonnas teha kaaslase- aineliselt kulukad. Samamoodi mak- WIKIPEDIA valikul teatavaid järeleandmisi. Eelise savad killustumisega toimetulemise saavad isendid, kes ei ole väga valivad. eest troopilised linnud, kellel kulub Isegi eneseviljastamine võib olla la- rohkem aega levimisele ja uue kesk- hendus, kui midagi muud üle ei jää – konna läbiuurimisele ning jääb selle- seda küll eelkõige „istuva eluviisiga“ võrra vähem mahti toidu- või partne- organismidel, nagu näiteks puud. riotsinguiks. Vähenenud levikuvõime Vähenenud konkurents sigimispartne- eest makstavast hinnast võiksid meile rite osas võib viia lahjemate sekun- ilmselt üpris hästi jutustada väljasur- daarsete sootunnuste kujunemisele, nud dodod. nagu näiteks plassimad suled ja iga- vam laul lindudel, vähem lõhnavad Hoidkem elurikkust lilleõied või väiksem kehasuurus ja Nagu nägime, on osa liike tõenäoliselt kirevus kaladel. võimelised killustumisega kohastuma, Elupaikade killustumisega seotud teised seevastu mitte, ning ka kohastu- evolutsioonilisi muutusi ongi kõige misega kaasneb ellujäämisvõimalusi paremini tõestatud tolmeldajate vil- vähendav hind. Kui me soovime elu- jastatud taimedel. Kuna väikesed elu- jõulisi ja toimivaid looduslikke kooslu- Saarte biogeograafia põhjal saab teha ennus- paigalaigud on tolmeldajatele vähem si säilitada ega taha seejuures võtta tusi ka inimese poolt killustatud elupaikade atraktiivsed, on õistaimedel toimetu- endale kohustust neisse kuuluvaid tuleviku kohta. Kuigi kadunud lennuvõime võis lekuks kaks valikut – kas muutuda isendeid igale liigile sobival sigimis- aidata dodol Mauritiuse saarel elades energiat „eriti seksikaks“, lõhnavaks ja kirjuks, ajal ise ühest isoleeritud elupaigalai- kokku hoida, muutis see linnu haavatavaks et tolmeldaja ikka kindlasti tuleks, või gust teise transportida (nagu me prae- inimese kaasa toodud ohtudele võtta kasutusele muu sigimisviis – gu juba tassime konni üle teede), tuleb eneseviljastamine või vegetatiivne pal- meil kiiremas korras astuda samme junemine. Ülevaateuuringud viitavad, elupaikade killustumise ümberpööra- miseks. Ökoduktide rajamine, levikut et sagedamini läheb käiku teine või- Vähenenud levikuvõime võimaldava vahemaa tagant elurik- malus ehk tolmeldajatele käega (või eest makstavast hinnast lehega) löömine. kust toetavate elupaigalaikude loomi- Mis on selle põhjus? Ilmselt hind, võiksid meile ilmselt üpris ne ning laiade liigirikaste teeäärte ja mida tuleb ülevõimendatud ligimeeli- hästi jutustada väljasurnud põlluservade normiks muutmine on tamisvõime eest maksta. Miski ei tule dodod. siinkohal meetodid, mille tõhusus on tõestatud ning mille rakendamiseks pole tarvis midagi muud kui vaid head tahet. •

Kasutatud allikad:

ALAMY / VIDA PRESS VIDA ALAMY / Cheptou, P. O., Hargreaves, A. L., Bonte, D., Jacquemyn, H. 2017. Adap- tation to fragmentation: evolutionary dynamics driven by human influences. Philosophical transactions of the Royal Society of London. Series B, Biological sciences, 372(1712), 20160037. Cornelius, C., Awade, M., Cândia-Gallardo, C., Sieving, K. E., Metzger, J. P. 2017. Habitat fragmentation drives inter-population variation in dispersal behavior in a Neotropical rainforest bird. Perspectives in Ecology and Conservation 15, 3–9. Harder, L. D., Aizen M. A. 2010. Floral adaptation and diversification under pollen limitation. Philos Trans R Soc Lond B Biol Sci. 365, 529–543. Lowe A., Cavers S., Boshier D., Breed M., Hollingsworth P. 2015. The resilience of forest fragmentation genetics – no longer a paradox – we were just looking in the wrong place. Heredity 115, 97–99. Zastavniouk, C., Weir, L. K., Fraser, D. J. 2017. The evolutionary conse- quences of habitat fragmentation: Body morphology and coloration differentiation among brook trout populations of varying size. Ecology and evolution 7(17), 6850–6862.

!Tuul Sepp (1984) on Tartu ülikooli looma- ökoloogia teadur, kelle uurimistöö keskmes on linnastumise mõju lindudele ning vananemis- bioloogia ja vähi evolutsiooniga seotud teemad. Randel Kreitsberg (1983) on Tartu ülikooli ökotoksikoloogia teadur, kelle teadustöö foo- Konnade käsitsi üle tee viimine aitab küll vähendada elupaikade killustumise mõju kahepaikse- kuses on keskkonnareostus ja selle mõju elus- tele, kuid see ei saa olla pikaajaline lahendus kõigi liikide jaoks, keda killustumine mõjutab organismidele, eeskätt kaladele.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri horisont 4/2020 Δ 23 OOTAMATU LEIDTUMEAINEOTSINGUIL 24

Alatest aine otseseks vaatluseks üle maailma vaatluseks aine otseseks maa alla ehitatud füüsikaeksperimen- te. Vähemalt kilomeetri sügavusele maapõue peidetakse need seetõttu, et maapõue peidetakse tegu on ülitundlike detektoritega, mida segab maapinda pidevalt pom- mitav kosmiliste kiirte tekitatud müüonite voog. See osake on elektroni tüsedam sugulane, mis on temast üle saja korra massiivsem ja suudab see- tõttu läbida sadu meetreid pinnast. Tundlike seadmete on need jaoks müüonid tõeline nuhtlus, mille eest tuleb varjuda kilomeetrite sügavusele.

haruldast sündmust – et vahel üli- harva põrkaks mõni tumeaine osakeharva põrkaks detektoris onmingilpõhjuseloodatutrohke m. Pr Juuni keskelteatasidItaala näiteks hüpoteetilisteoakeaksiontegavõijubatuntudneutriinodevedraktumisega. detektoris n dud füüsikaeksperimendisXENON1Toalevadteadlaed,etonavatanudmaülitundlku seisab: „XENON1T: tumedustvalgustades” Itaalias maa-alusesGranSassolaboris asuvXENON1Teksperimentväljastvaadates.Vasakuloleval plakatil onnähadetektormahuti,milleküljel SÜNDMUSTE HORISONDIL oos

Need detektorid otsivad tõeliselt Δ horisont4/2020 al

1980. aastate lõpust on tume- isemal juhulvõibollateguvesinikuradoaktiis õrga signaali, mis v mägedes õib viidata autoriõigus MTÜ Loodusajakiri valguse kiirusest). Need osakesed mõ- kilomeetrit tunnis(umbestuhandik ringi keskmiselt umbes kolm-nelisada raskemad vesiniku aatomist, jaliikuda üsna rasked, kümmekunituhatkorda ütlevad, etneedosakesed olla võiks rel.) Populaarsemad füüsikamudelid moloogidel JaanEinastol jaEnnSaa- aine pilve avastamisel onkaEesti kos- tumeaine pilves. (Suurrollselletume- meie Linnutee galaktikat ümbritsevas et ujumeomaPäikesesüsteemiga kogu on nimeltaastakümneid ennustanud, gavad.) Kosmoloogid jaastrofüüsikud põrked tuumadega neidotsinguidse- (Seepärast polegiime,etmüüonite aine aatomituuma võielektroniga. kokku ülitundlikkudetektorit täitva maa allasuvarahvuvahelisetueaineotsimisek senitundmatule füüsikanähtuele.Sedavõib isotoobi triitumilagunemisega, tuntud looduslikust nähtusest. Mõni- välistada sellepärineminemõnest li, tulebsedahoolikaltanalüüsida,et te seadmetega mingiootamatusignaa- kui füüsikudmõõdavad omamaa-alus- detektori seeskuiümber. Seega, isegi setest keemilistest elementidest nii kiirgusest, mispärinebradioaktiiv- nitest ega looduslikust radioaktiivsest maa allapeitudestäielikulteimüüo- kud sügaval maaallongi. dega. Just jahilfüüsi- selliseharulduse aatomites ringivõnkuvate elektroni- test põrgata mõneaatomituuma või vahel üliharvavõibmõnineist osakes- tes meist väljategemata läbi.Siiski, justuvad meiega väga nõrgalt, lenna- Loomulikult eipääsekasügavale seletada mida mõel-

FOTOD: KOOSTÖÖPROJEKT XENON XENON-i signaali seletab ainult kuum tumeaine, mille osakeste kiirus on vähemalt 10% valguse kiirusest. Nagu teame, peab tumeaine üldiselt olema külm, selle osakeste kiirus meie Linnu- tee halos ei tohi olla üle tuhandiku valguse kiirusest, sest muidu lendak- sid nad galaktikast lihtsalt minema. Võib-olla miski kuumutab tumeainet? See miski võiks olla näiteks Päi- kese sisemus, kus temperatuur on üle 15 miljoni kraadi. Paraku on nii, et kui Päike ja teised tähed kuumutaksid tumeainet, jahtuksid nad ise maha kiiremini, kui vaatlused näitavad. Kiirete tumeaine osakeste voog peab tulema kusagilt mujalt, näiteks tumeaine põr- getest, kus osa selle massist muutub liikumisenergiaks. Samuti on võima- lik, et tumeaine osakestele annavad XENON1T eksperimendi tumeainedetektori sisevaade energiat põrked kosmiliste kiirtega. Teoreetikutel ideedest puudust ei tule: kord võib see olla ootamatult keeruli- Praegu töötab Gran Sasso laboris paari nädala jooksul pärast mõõtmis- ne. Näiteks on Itaalias Gran Sasso labo- juba XENON-i detektorite kolmas põlv- tulemuste avalikustamist kirjutati ratooriumis asuv maa-alune otsevaat- kond. XENON10 detektoris oli 15 kg juba pea nelikümmend teadusartiklit. luse eksperiment DAMA/LIBRA juba vedelat ksenooni, XENON100 detekto- Näiteks on välja pakutud, et tegu oli üle kümnendi mõõtnud teatud ano- ris oli seda 165 kg ja XENON1T detek- ülikergete osakeste aksionitega, et maalset signaali, mille puhul pole toris on juba 3,2 tonni. Mida rohkem neutriinod põrkavad elektronidega veenvalt tõestatud, et tegu on tingima- on detektoris tööainet, seda suurem ootamatult tugevalt, või tekivad Päike- ta just tumeaine põhjustatud nähtuse- on tõenäosus, et tumeaine osakesed sel ka nn tumedad footonid. ga. Samuti on mõned varasemad maa- seal aatomitega kokku põrkavad. Kuid XENON-i koostööprojekti teadlased alused tumeaine otsimise eksperimen- senini ei ole tumeainet leitud. ise osutasid veel ühele allikale, mis did leidnud anomaaliaid, mis on Nii XENON-is kui teistes detektori- kirjeldab tulemust sama hästi kui nüüdseks tundlikumate seadmetega tes on otsitud peamiselt suhteliselt aksionid või neutriinod. Tulemust veenvalt ümber lükatud. raskeid osakesi (nn WIMP-osakesed), võib selgitada vesiniku radioaktiivse Itaalias Apenniinide mäepõues mis pole palju kergemad või raskemad isotoobi triitiumi lagunemine detekto- asuv Gran Sasso laboratoorium väärib kui Higgsi boson. Kuna raskemaid osa- ris. Aitab, kui seal oleks kilogrammi eraldi äramärkimist. Seal asub ka meie kesi ei ole leitud, on viimasel ajal ksenooni kohta kõigest kolm triitiumi loo peakangelane, aga lisaks temale hakatud otsima kergemat tumeainet. aatomit! Kui palju neid seal tegelikult veel trobikond tumeaine otsimise ning Tegelikult ei tea ju keegi, kui raske on on, on väga raske kindlaks määrata. neutriinode vaatluse katseid ja muid tumeaine osake. Kui tegu on väga peene, piiripealse väga isoleeritud keskkonda vajavaid Kuid kerget tumeainet otsida ei mõõtmisega, on ka müra mahalahuta- teaduseksperimente. Labor asub ligi olegi nii kerge. Raske tumeaine osake- mine omaette kunst. 1,4 km sügavusel suure mäe südames, se põrge ksenooni aatomi tuumaga on Õnneks ei tule kaua oodata, et rajatud pika maa-aluse autotunneli kui liikuva piljardikuuli põrge seisva- saada selgust: kas müra või signaal? kõrvalharusse. Alates aastast 2006 on ga. Liikuv kuul jääb seisma, seisev Sel aastal läheb käiku juba järgmine seal asupaiga leidnud XENON-i koos- kuul hakkab liikuma. Nii tekib detek- tumeaine detektor XENONnT, mil- tööprojekti tumeaine-detektorite mitu toris signaal. Kui tumeaine on liiga les on üle 8 tonni vedelat ksenooni. põlvkonda. Detektoris ootab suur hulk kerge, meenutab see pigem hernest, XENONnT detektoris peaks olema sel- veeldatud väärisgaasi ksenooni, et mõ- mis piljardikuulilt seda liigutamata gelt näha, kas põneva tulemuse annab nigi paljudest tumeaine osakestest, tagasi põrkab. kerge tumeaine või peavad füüsikud mis maakerast ja detektorist läbi lähe- Tumeaine võib õnneks põrgata seekord veel pettuma. • vad, annaks ksenooni aatomiga põrga- mitte ainult aatomi tuumaga, vaid ka tes signaali. Paraku võib samasuguse ümber tuuma tiirlevate elektronidega, ! Andi Hektor (1975) on keemilise ja bio- tulemuse anda ka mõni radioaktiivsel mis on võimaliku kerge tumeainega loogilise füüsika instituudi vanemteadur. 17 Tema teadustöö põhisuunad on osakestefüü- lagunemisel tekkinud osake. Signaali samas kaalukategoorias. . juunil sika, astroosakestefüüsika, kosmoloogia, leidmisest raskem on viia detektoris avaldatud tulemus ongi XENON1T kosmilised kiired ja andmeteadus. miinimumini taustamüra, millest ei mõõtmistulemus põrgetest elektroni- ole võimalik täielikult vabaneda. Tu- dega. On see müra või signaal? Kristjan Kannike (1978) on keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi vanemteadur. leb mõista, kui palju müra alles jääb ja Oletame, et mõõdeti tumeainet. Tema teadustöö põhisuunad on osakeste- millest see tekib. Kõik, mis mürast üle Selgub, et selline tumeaine peab ole- füüsika, kosmoloogia ja varajase universumi jääb, on – loodetavasti – signaal. ma üsna ootamatute omadustega. füüsika.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri horisont 4/2020 Δ 25 AIN KALLIS süüa harjumatuid lõunamaiseid puu- vilju (vt aastaraamat „Lehed ja tähed“, 2003, lk 55). Pea kõikide riikide parteid püüavad näidata, et nad võitlevad hoogsalt ka ILM JA NAABRID kliimarindel – kliimamuutuste vastu, süsiniku- ja kliimaneutraalsuse eest. Naabrite mikrokliimast sõltub ka sinu heaolu. Ja tõotavad muuta parteide poliitikat läbipaistvaks, so nähtamatuks. (Kliima- Kortermaja elaniku tõdemus. neutraalsus, muide, olevat see, kui sul on kliimaprobleemidest ükstakama Naabreid nagu ka sugulasi (sageli) ei valita, vaid saadakse. See kõik.) kehtib samuti naaberriikide suhtes. Nii nagu on inimlik võrrelda endi ja naabriperede elu nn mikrokliimat – nii palju, kui seda Naabritest ette! muidugi võrrelda saab –, tahaks võrrelda ka naaberriikide kliimat Eriti avangardse Eesti erakonna „Pa- rem ilm” valimisloosung aastal 2003 meie omaga. See on märksa lihtsam, sest abiks on ju teatmikud. kõlas nii: „Jõuame viieteistkümne aas- taga Euroopa viie parema kliimaga Naabrite, tegelikult ka naabrite naab- sid kohe lõunasse. Eestlased ei viitsi- riigi hulka!“ Aga millised on parima rite ilmast sõltub Eesti ilmastik suurel nud enam kaugemale matkata ja jäid kliimaga riigid? Mudelarvutuste järgi määral – meie maa on ju sedavõrd sinnasamasse elama – kama kõik! on Lõuna-Euroopas tulevikus suviti väike, et pea alati on meil valitsemas Soomlased keerasid eestlastest eemale kole kuiv ja kuum. Aga ainult arvutus- importilmad. Vast vaid suviseid koha- põhja poole ja marssisid visalt edasi. te põhjal. likke äikeseid saame pidada omiks. Nii jõudis kirjaoskaja hõimurahvas Iga tavakodanikku huvitab kõige- Peale arutelude ilma päritolu üle rää- (miks küll ungarlased?!) soojale maale, pealt, kas naabrid elavad meist pare- gitakse meil alatasa teemal, kes me teised pidid leppima karmimate elu- mini. Riiklikul tasandil tähendab see oleme, kust tuleme ja kuhu läheme. Ja tingimustega. võrdlust naaberriikide majanduse, ha- mida teised meist arvavad. Igatsus parema eluolu järele on ridustaseme, ka kliimaga. Kliimanäita- saatnud meid sajandite vältel – võt- jaist on huviäratavaimad muidugi Parem soojas surra kem kas või eesti vanasõna Parem soojas sooja- ja külmarekordid, samuti kesk- kui külmas elada surra kui külmas elada või ütluse leidis mised temperatuurid. Kuidas me siia saime? Enamik ajaloo- endale sooja koha. Kõigepealt meie omad tulemused: huvilisi teavad lugu sellest, kuidas Nüüd on ajad muutunud: maakera Eesti kuumarekord on teatavasti +35,6 soome-ugri hõimud jõudsid oma prae- muudkui kuumeneb ning varsti ole- °C (11.08.1992, Võru), kõige pakaselise- gustesse elukohtadesse. See olevat juh- me õhusoojalt lõunapoolsete hõimu- mal päeval 17. jaanuaril 1940 mõõdeti tunud nii. Kolm suurt rahvast – soom- vellede kandadel. Miks on aga keskmi- Jõgeval –43,5 kraadi. Sademeid tuleb lased, ungarlased ja eestlased – ränna- ne õhutemperatuur hakanud kasvama meil aastas keskmiselt 550–650 mm. nud Uuralitest Atlandi poole. Ühes pai- möödunud sajandi üheksakümnen- Põhjanaabril Soomel on kliima gas mere kaldal näinud nad teeviita: date algul just Ida-Euroopa maades? märksa karmim – ulatab ju riigi põh- „Keerad vasakule – vein, guljašš ja soo- Arvutused näitavad, et selle taga on jaosa teisele poole polaarjoont. Tal on jad ilmad. Lähed otse – õlu, kama ja halva kvaliteediga paneelmajad, mis vedanud Golfi hoovusega: tänu viima- vilud ilmad. Keerad paremale – viin, lasevad osa tubade soojust atmosfääri, sele ei ole ilmastik nii külm kui teisel kartulipirukas ja külmad ilmad”. moodsate, õhemate riiete kandmine, pool ookeani Kanadas. Uue kuumare- Ungarlased oskasid lugeda ja keera- talvel paljapäi käimine ning võimalus kordi said soomlased hiljuti, kui Joen- UNSPLASH

Balti riikidest on Leedu kõige soojem. Riigi pikaajaline keskmine õhutemperatuur ehk norm aastaist 1961–1990 on 6,2 °C, Läti aasta keskmine õhusoe on 5,6 °C ja Eestis 5,2 °C

26 Δ horisont 4/2020 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri UNSPLASH

Pakase poolest ei küündi Eesti Soomele ligilähedalegi: meie külmarekord on –43,5, põhjanaabritel –51,5 kraadi suu lähedal Liperis registreeriti 29. alleed (sarnane tornaadode alleega kohata pakasepäevil jääkarusid… Roots- juulil 2010 +37,2 °C. USA-s Texase, Arkansase ja Kansase lased on tuntud ka kui kliimaaktivis- Pakasenäitudelt ei saa me aga naab- osariikides. tid – 2010. aasta eurobaromeetri küsit- ritele näolegi – rekord on –51,5 °C aas- Uhkusega märgitakse lätlaste teat- luses arvasid nad, et tähtsaim probleem tast 1999, mõõdetud Lapimaal Kittiläs. mikes, et vanim ilmajaam Baltimaa- maakeral on kliima soojenemine (lät- Sageli meenutavad ajaloolased, et tal- des alustas tööd Riias juba 1795. aas- lased ja eestlased pidasid kliimamuu- vesõja aegu (1939/1940) kaotas puna- tal, esimeseks hüdroloogiliseks vaatlu- tusi vähetähtsaks). Mis siis veel rääki- armee külma läbi vähemalt 61 000 sõja- seks aga võiks pidada munkade üles- da kliimaaktivistist Greta Thunbergist! meest. Seevastu pealinnade miinimu- tähendust jäämineku kohta Daugava Idast ei ole meil midagi head oodata, mid on meil põhjanaabritega väga sar- ülemjooksul 1532. aastast. on rahvalegendi järgi üks ammune nased: Tallinnas –34,4 °C ja Helsingis Leedu on teistest Balti riikidest raadioilmaprognoos. Tegelikult tule- –34,3 °C, püstitatud küll eri aastail. veidi soojem – riigi pikaajaline kesk- vad idast peale talvise külma ka suvi- Veel üks fakt: ilmataadi maapealne mine õhutemperatuur ehk norm aas- sed kuumad ja selged ilmad. Vene asemik, maailma meteoroloogiaorga- taist 1961–1990 on Leedu kohta arvuta- riigi külmarekordid on registreeritud nisatsiooni peasekretär Petteri Taalas tud 6,2 °C (Läti aasta keskmine õhusoe meist päris kaugetes paikades (Ida- on endine Soome ilmateenistuse juht. on 5,6 °C ja Eestis 5,2 °C). Talved on Siberis Verhojanskis ja Oimjakonis pehmemad, suved soojemad. Võrdlu- –67,8 °C), Euroopa rekord –58,1 °C Lätist tuleb trombe seks ka maksimaalne temperatuur mõõdeti siiski lähemal, Põhja-Jäämere Kuna Läti asub meist lõuna pool, +37,5 °C (30.07.1994, Zarasai) ja mini- kandis Ust-Šugoris 31. detsembril peaks sealne kliima olema meie omast maalne –42,9 °C (01.02.1956, Utena). 1978. aastal (sel päeval oli meilgi tun- soojem. Tegelikult oleme ka selles val- Pealinna Vilniuse elanikud on saanud da siberlikku pakast). Kuumarekord las üpris lähedased: talvine õhutem- tunda nii 30-kraadist külma kui 35- +45,4 kraadi mõõdeti aga Kalmõkkia peratuurimiinimum on –43,2 °C kraadist sooja. poolkõrbes Uttas 12. juulil 2010. aastal (08.02.1956, Daugavpils), maksimum kuumalaine ajal. oli kaua aastaid sarnane meie omaga, Idast pole midagi head oodata? Kõikvõimalikke ilmakatastroofe ja alles 2014. aasta 4. augustil kerkis soo- Rootsi jääb meist kaugemale: kolme kliimanäitajaid üle laia ilma võrreldes janäit Ventspilsi ilmajaamas rekordili- mere (Väina-, Balti ja Läänemere) taha. ei saa muud kui järeldada, Eesti on se +37,8 °C-ni. Pealinnas Riias on mõõ- Sealtpoolt saame nii torme kui vihma. üks väga vaikne kena kohakene. Meie detud nii 34 külma- kui ka soojakraadi Riik on suur, kliimaerinevused samu- torme, paduvihmasid, pakase- või kuu- (kuumarekord sündis hiljuti, 2003. ti. Rootsi ilmarekordid on –53,0 °C malained ei anna võrreldagi väga pal- aasta suvel). (13.12.1941, Malgovik ) ning +38,0 °C jude teiste maade omadega. Seega ei Mis on meil veel Lätiga ühist? Õigus, (09,07.1933, Ultuna). Rootsi ja Soome tasu nuriseda, et meie kauged esivane- juba kaks sajandit tulevad trombid- on üle ilma tuntud kui üks külm piir- mad Aasiast tulles ei viitsinud enam tornaadod-tuulispasad riiakate mailt kond – pole ime, kui arvatakse, et nii edasi matkata ja jäid siiasamasse võrukate poole mööda nn trombide Stockholmi kui Helsingi tänavatel võib elama. •

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri horisont 4/2020 Δ 27 DOKUMENT KÕNELEB

Me kahjuks ei tea, milline oli ilm sel hilissügisesel päeval, aga aastaaja järgi saame otsustada, et kui ratsanik uues- Kulleri teekond ti teele läks, pidi hakkama juba hä- marduma. Temaga kaasas olnud kir- jale on märge tehtud sama käega, mil- Teisipäeval pärast kadripäeva, see on 28. novembril 1480. lega on fikseeritud ühe teise ordumeistri kirja liikumine läbi Viljandi aastal kell neli pärast lõunat ratsutas Viljandi linnusesse pea kuu aega varem, 1. oktoobril kell käskjalg ordumeistri kirjaga. Kiri oli adresseeritud Tallinna kolm pärast lõunat. Paistab, et ka tin- raele, teatas plaanitavatest rahuläbirääkimistest Pihkvaga, dipott oli sama ja sulge polnud vahe- kuid käskis linnal siiski igaks juhuks sõjaks valmis olla. Et peal teritatud. Kui täpselt kell Viljandi linnuses käis ja kas keegi seda vahe- teade oli pakiline, pidi mees veel samal tunnil edasi Tallinna peal ka õigeks pannud oli, me ei tea. poole ratsutama. Edastatava kirja välisküljele kirjutas keegi Kindel on vaid see, et ajanäitaja oli lin- kulleri linnuses viibimise kellaaja. nuses olemas. TALLINNA LINNAARHIIV TALLINNA

Liivimaa ordumeistri Berndt von der Borchi kahe Tallinnale saadetud kirja välisküljed aadressi ja kullerikirjetega. Parempoolne on saadetud 24. septembril 1480 Riiast, vasakpoolne 23. novembril samal aastal Koorkülast. Punase joonega on tähistatud sissekanded, mis on tehtud Viljandis

28 Δ horisont 4/2020 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri on pakilisusemärked mitmekesised ja nende seas eraldi kategooriaid välja ..LLUNLUMDGGDMULNULL tuua ei saa. Kogu korrespondentsis MDVDMDQGL QDMDVDM GQ L moodustavad aga niimoodi tähistatud TTallinnallinna n kirjad n-ö kiirkirjade grupi, mille edasi- Liivimaal toimetamiseks nõuti ekstra pingutust. AlbuA b Andmed kirjavahetuse kohta ei jaotu keskaegsel Liivimaal ühtlaselt. 3DLGHGLD3 HG Tallinna linnaarhiivis arvukalt säili- nud kirjade abil on võimalik paremini jälgida liikumiskiirusi ordumeistri residentsi Võnnu (läti Cēsis) ja Tallin- 9LOMDQGLQDMOL9 GL na vahel (natuke üle 300 km). Kesk- miselt olid kirjad teel kümmekond Karksik päeva, kiirkirjade keskmine on seits- RuhRuRuhja me päeva kandis. See teeb päevatee- konnaks 30–40 kilomeetrit, äärmusli- Astijärverv kumatel juhtudel aga isegi kuni 100 VolmariVVoolmarim km. Tähelepanu väärib, et ordu kirja- Võnnu de liikumiskiirus kõikus märgatavalt. 6LJXOGD6 GOXJL D Kiirust on mõjutanud ilmastik ja aas- Riiaia taaeg, küllap aga ka inimfaktor. ĂGDçLçDGĂ L Kui kirja teekonna etappe märgi- takse tunni täpsusega, tahame loomulikult teada, kas kuller ajas traavi nii, et mantel lehvis, või lubas ta hobusel 7DEHOLVVHMDNDDUGLOHNRRQWDWXGDQG77DD OHE LVVHMD NDDUGLOH NRRQWQ DWX GQDG ka sammuda. Keskmine kiirus ei tule PPHGSlULQHYDGSXEOLWVHHULWXGDOOLNDWHVWHGHQLUlS YDG UHHVWLOEXS DGXWLU O NLO DWHVW MD7DOOLQQDOLQQDDUKLLYLVOHLGXYDWHVWDYDOGDPDWDNLUMDGHVWDM 77DD HOVLYLLKUDDQQLODQQLOO LNDWDPDGODYDWVHWDYXGL UUMM GD HVW arvutades kuigi muljetavaldav ja jääb .XQDNLUMDGHVDDEXPLVW7DOOLQQDHLROHNHOODDMDOLVHOWILNVHHULWXGLNDQX. UUMM 7WVLPXEDDVHGD 77DD DOOHNHORLHDQQLOO DDMM XWLUHHVNLIWOHVLOD G jalamehe tempole 4–5 km/h tugevasti HLVDDYLLPDVWWHHO}LNX$OEXMD7DOOLQQDYDKHOVDPDGHODOXVWHODUYXWDGD EO$XNL}OHHWWVDPLLYDDVLH DMXE 77DD ODOHGDPDVOHKDYDQQLOO XVWHO DUYXWDGD alla. See tähendab arvatavasti, et kulle- 9DKHPDD NP D9 PN DDPHKD 77H7HDGHWHH HWHGD $HJ K $HJ K $HJ K $HJ K KeskmineKkieskmiki rid siiski enamasti öö otsa ei ratsuta- TeelõikeelõikT [[linnulennult]linnulennult] arv max/minm keskmineeskmine NLLUXV NPK NLLUXV NPK nud. Samuti tundub, et niisuguse 5LLDĂGDçL5LLDĂGDçL >@>@ 1/111/11 tempo puhul ei olnud tingimata põh- ĂGDçL6LJXOGDGOXJL6LçDGĂ D >@ > @ just igas peatuskohas hobust või kulle- 6LJXOGD9}QQX6LJXOGD9}QQX >@>@ rit vahetada. Maksimumkiirus on 9}QQX9ROPDULXQQ}9 99RR UDPO L >@ > @ 54 olnud umbes 10 km/h ja üle selle, mis 9ROPDUL$VWLMlUYH99RROPDUL$VWLMlUYH >@>@ 37 aga eeldab juba hobusevahetust. $VWLMlUYH5XKMDMKX5HYUlMLWV$ D >@ > @ 36 Keskajal liikusid kirjad rohkem või 5XKMD.DUNVL5XKMD.DUNVL >@>@ 45 vähem juhuslike reisijatega ja ainult .DUNVL9LOMDQGLGQDMOL9LVNUD. L >@ > @ 43 suuremad isandad said endale lubada 9LOMDQGL3DLGH9LOMDQGL3DLGH >@>@ luksust saata kiri kulleriga. Kui algselt 3DLGH$OEXXEO$HGLD3 >@ > @ 15 toimetas kirja kohale üks mees sama hobusega, siis 15.–16. sajandil seatakse Euroopa olulisemate keskuste vahel sisse postijaamad, kus anti edasi Sarnaseid märkeid võib 15. ja 16. liikumist fikseerida oli ka Saksa ordu ainult postikotti. Algselt vaid valitseja- sajandi kirjadelt Liivimaal leida sadu. Preisimaa harus. te kasutuseks mõeldud süsteem muu- Oma vormilt on need pea muutuma- Lisaks aadressile ja märgetele liiku- tus nüüd raha eest kättesaadavaks kõi- tud, sisaldades fraasi „tulnud ja läi- mise kohta leiame kirja välisküljelt gile. Selles üldises postiajaloos moo- nud“, asukohta, päeva ja tundi. Ena- mõnikord manitsuse asja pakilisuse dustavad omaette peatüki Saksa ordu masti on kirju sellisel kombel regist- kohta. See võib olla ainult üks sõna – Preisimaal ja Liivimaal kasutatud kul- reeritud Saksa ordu linnustes, aga nii cito (eesti k kiire) – või mitmerealine lerid. Usutavasti ei olnud see veel insti- on tehtud ka mõnedes piiskoppide lin- märge, kust annab välja lugeda ka tutsionaliseerunud „post“ range korra nustes ja mõisates, nagu näiteks Por- mõningaid ordu kulleriteenistuse ja selleks spetsialiseerunud personali- kuni (Tallinna piiskop), Sangaste (Tar- nüansse. Enamasti nimetatakse, et ga, vaid pigem oli kirjade edasitoime- tu piiskop) või Piebalga (Riia peapiis- kirja tuleb erilise ratsakulleriga ööl ja tamine vajaduspõhine protseduur, kus kop). Valdava osa selliselt käideldud päeval edasi toimetada, sest sellest sõl- rutiinid ei olnud alati paigas. Kulleri- kirjade autor on Liivimaa ordumeister tub palju. Mõnikord öeldakse veel, et kirjed olid aga mõeldud eelkõige sel- või on need adresseeritud ordumeist- kuller peab olema sakslane, et kirja leks, et orduametnikel oleks võimalik rile. Erandjuhul on kullerikirjetega edasitoimetamisel tehakse ordule eri- jälgida ja kontrollida kirja edasitoime- varustatud ka mõne teise ordukäskni- line teene ja hooletuse korral ähvar- tamise efektiivsust. ku kiri. Samasugune komme kirjade dab kullerit ihunuhtlus. Sõnastuselt ! Juhan Kreem, Tallinna Linnaarhiivi teadur

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri horisont 4/2020 Δ 29 MINA JA TEADUS FOTO: KAUPO KIKKAS KAUPO FOTO:

Kõige laiemat kasutust leiab meie igapäevaelus aga kindlasti kinemaatikas kasutusel olev suurus AEG. Tihtipeale kuuleme väljendit „Mul pole aega!“. Aja valem on väga lihtne: t = s / v, kus t on aeg, s on teepikkus ning v on kiirus. See matemaatikatunnis õpitud valem on küllaltki lihtsakoe- line. Keha läbib vahemaa teatud kiirusega ning selleks kulub aega – sellest saab lasteaialapski aru. Siiski võib selles valemis peituda märksa rohkem kui esmapilgul tundub. Iga ajahetk meie elus kestab vaid hetke ja läinud ta ongi – kas märkasid? Suure tõenäosusega mitte. Miks? Siin tuleb mängu valemi teine füüsikaline suurus – KIIRUS. Meil on kogu aeg kuhugi kiire. Kiire tööle, kiire koju, kiire lõpetada peenarde rohimine, et saaks juba muru niitma minna. Kiire sõita kohe punaseks mineva fooritulega ristmikule, sest muidu peab ootama tervelt 30–40 sekundit, enne kui saab teekonda jätkata, ning mõnel eriti kiirustaval autojuhil ei ole manööverdades aega isegi suunatuld näidata. Miks? Olemegi jõudnud kolmanda ja vahest kõige olulisema füüsikalise suuruseni nimetatud valemis – TEEPIKKUS. Tee- HEIGO ROSIN pikkus siinkohal ei ole kindlasti mitte kilomeetrites mõõde- tav suurus, mille inimene oma elu jooksul läbib, vaid pigem kogum meeldejäävatest sündmustest ja hetkedest, mida on LÖÖKPILLIMÄNGIJA, ka teadlikult nauditud. Kas tööle peab kiirustama? Ehk võiks hoopis varem magama minna, hommikul varem ärgata ning koos perega hommikukohvi nautida? Kui paljud roomavad INTERPREET, PEDAGOOG JA oma aias palehigis tööd teha, aga unustavad saavutatud ilu teadlikult nautida, mõeldes selle asemel hoopis järgmiste HELILOOJA tööde peale? Kui paljud liikluses ohtlikke manöövreid tege- vad autojuhid kiirustavad koju mitte selleks, et perekonnaga rohkem aega veeta, vaid nutiseadme või teleka taha istuda ning ekraani jõllitada? Mis on teadus? Mulle meeldis väga mu gümnaasiumi füüsika- Igale inimesele on antud kindel ühik elupäevi ning kuigi õpetaja Arvo Kase definitsioon füüsikast, mida võib tinglikult me nende täpset arvu ei tea, võime selle hulga siiski tingli- laiendada kõigile teadustele. See kõlas umbes nii: „Füüsika kult konstantseks suuruseks lugeda, sest nimetatud suurus ei ole midagi muud kui abivahend meid ümbritseva maailma on meie jaoks kontrollimatu. Kiiruse – elutempo ning tee- kirjeldamiseks.” Maailm ümbritseb meid ning meie elame pikkuse – teadlikult elatud ning väärtustatud elu ohjad on selles, nii et oleme kõik paratamatult teadusega seotud, isegi aga meie endi kätes. Iga autojuht teab, et kiiremat sõidukit kui me seda endale ei teadvusta. on raskem kontrollida. Samamoodi on eluga. Näiliselt rauge- Minagi olen muusikuna erinevate teadusharudega tihe- matu elutempo tõttu jäävad olulised asjad märkamata ning dalt seotud. Rütmifiguuride aritmeetiline jagamine lööki- raugana kiiktoolis istudes ja elule tagasi vaadates on meenu- desse, jõuõla ja ülestõstetud kehale mõjuva jõu põhimõtted tada vaid kiirustamist. pulkade käeshoiul ja löögitehnika vormimisel ning akustika- Teadus on loodud kõigi jaoks, et panna meid ümbritseva probleemide lahendamine ansambli- ja orkestrimängus on elu üle järele mõtlema. Ühes lapsikult lihtsas valemis võib vaid osa minu igapäevasest tööst. Lisaks on ka muusikateadus peituda rohkem, kui esmapilgul tundub. Aeg läheb ikka oma- eraldi teadusharu, mis on interpreedi- ning pedagoogitöö soodu, eluteel käimise kiiruse saame aga määrata ise. Laulu- lahutamatu kaaslane. sõnadki ütlevad: „Aeg kaob, rõõmud jäävad“. •

30 Δ horisont 4/2020 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri VALGEVVAALLGGEE MANDRIMANDRI KUTSE KUTTSSES „ADMIRAL„ DA„ MIRALBEL BELLINGSHAUSENI“BELLIBELLINGSHAUSENI“ MERERETMEREREMERERETKEREREETK

Eesti MerMeremuuseumiemuuseumi näitus TARTUTTAARTU ÜLIKOOLIÜLIKOOLI LLOLOODUSMUUSEUMISOOODUSMUUSEUMIMIS 7.7.07−1.11.2020077−−1..111.2020

VanemuiseVVaanemuise 46 AvatudAAvvatud T-PTT--P 10-18100--118 Sissepääs muuseumipiletiga

Lisainfo:Lisainfo: TTÜÜ loodusmuuseumeumm tel 773737 60607676 loodusmuuseum@[email protected]@u@uut ee. HARAKALE HAIGUS patsiendi reaktsioone tõvele ning tema tundeid. Haige olemine tähendab seega sei- Polkovniku lese sündroom sukohavõttu tõve suhtes: kui tõbi on objekt, siis haige on subjekt. Nii ei pruugigi arstidelt raske diagnoosi saa- 2020. aasta esimesel poolel inimkonda tabanud pandeemia nud inimene olla haige, kui ta ise seda annab erinevate erialade teadlastele ning lihtsalt kaasamõtleja- ei tunnista. Ja vastupidi. Palju sõltub tele arutlusainet ilmselt veel kauaks. Seejuures ei räägita üksnes seejuures sellistest nähtustest nagu asjasse puutuva viiruse olemusest, vaid ka sellest, kuidas erine- haiguskultuur ja haigususkumused, vad indiviidid ja ühiskonnad uue tõve ohule reageerisid. Ehk millest esimene kirjeldab ühiskonna või kogukonna suhtumist erinevatesse kartsid liigagi? tõbedesse. Sellistes suhtumistes võib selgesti eristada ajaloolisi ja kultuuri- Otsustajate käitumist ning meedia ja teebki vahet mõistetel tõbi ja haigus. lisi erinevusi. Näiteks oldi minevikus ühiskonna ootusi vaagides tuleb arves- Esimese puhul eeldame biomeditsiini- ja ollakse piiratud võimalustega kogu- tada, et suhe haigusesse on indivi- list olukorda, kus sarnase diagnoosi kondades tänapäevalgi palju lepliku- duaalne ega ole objektiivne meditsii- korral esinevad sarnased sümptomid. mad vanadusega kaasnevate hädade nilises mõttes. „Meditsiinisõnastik” Haiguse mõiste seevastu hõlmab ka suhtes, rääkimata kunagi esinenud sootuks teistsugustest arusaamadest tõbede olemuse, leviku ja ravi kohta. Haigususkumus omakorda on indiviidi isiklik suhe haige olemisse, mis sõltub nii haiguskultuurist kui ka isiku enda elukogemusest ja iseloo- must. Ega ilmaasjata mõelnud just arstid antiikajal välja õpetust karakter- tüüpidest!

Hüpohondriast haigusärevuseni Hüpohondriliseks sündroomiks nime-

FOTOD: EESTI TEATRI- JA MUUSIKAMUUSEUM TEATRI- EESTI FOTOD: tatakse neurootilist häiret, mille all kannataja on põhjendamatult veendu- nud, et on haigestunud raskesse ja ravimatusse tõppe. Selline patsient ei usalda arste ega meditsiinilisi uuringuid. Tänapäeval on hüpohondrikust saanud pigem halvustav väljend inimese kohta, kes kirjeldab oma haigusi lihtsalt selleks, et tähelepanu saada. Sellisele seisukohale asus omal ajal Sigmund Freud. Eesti kirjanduslukku on hüpohondriku kirjutanud polkovniku lese nime all Juhan Smuul. Psühhiaatrid teevad vahet mitmel hüpohondria vormil. Üks neist on see, mida tunneb ja mille üle sageli terav- meelitseb avalikkus: näiteks võib kohata väiteid, kus seda seisundit omistatakse mõnele põlgust väärivale tegelasele nagu Adolf Hitler või Sad- dam Hussein. Kurvem on olukord aga juhul, kui inimene jätab oma mured enda teada ja langeb depressiooni. „Üks suur rõõm elus on hea, uus haigus, mida pole kellelgi peale sinu, mis laseb sind elada, Tänapäeval eelistatakse kasutada mis on originaal nagu kleit, mille kunstnik ainult sulle joonistas. Hea haigus on rohkem väärt kui hüpohondria asemel neutraalsemaid uus kasukas või lambakoer, ja need, kes asjast aru saavad, lähevad kadedusest kollaseks. mõisteid, nagu terviseärevus või nn Kas te teate, kui ma tohtrite juurest ära tulin, oli mul sihuke tunne, nagu kõnniksin kahe noore kavaleri vahel: ühelt poolt toetab mind Nihilissimus acutus ja teiselt poolt surub endale lähemale somatisatsioonihäire. Ehkki sellised Logorrhoea gradus gravis.“ Nõnda kõneles Juhan Smuuli 1965. aastal valminud näidendi diagnoosid ei pruugi olla tavaelus „Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi“ nimitegelane, kelle värvikas karakter on juurdunud kuigi levinud, kõneleb probleemi ole- paljude eestlaste teadvusse hüpohondriku võrdkujuna. Fotol stseen Eesti draamateatri lavastusest masolust kaudselt statistika – haige- „Polkovniku lesk” (1966), milles mängis nimikangelast näitlejatar Mari Möldre kassa hiljutine ülevaade raviraha kasu-

32 Δ horisont 4/2020 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri tamisest näitas, et väga palju tehakse analüüse, mis ei vii diagnoosini. Terviseärevusest ühiskonnas annavad tunnistust müügiedu nautivad arvukad terviseajakirjad ning -raamatud, millest nii mõnigi ei kannata krii- tikat. Sama kehtib astroloogiaalase kirjanduse kohta. Ning tunnistades, et ilmastik (nagu ka mõned kosmilised nähtused) mõjutab tõepoolest haigus- statistikat – arvatakse, et ilmamuutus- tele on tundlikud umbes 30% inimestest (vt Horisont 6/2017) –, võib selleski vallas liialdustesse langeda. Näiteks kirjutas üks Tallinna arst 1775. aastal oma kõrgest seisusest patsientide kohta, et nende: „… päevatöö seisneb vaid mõtete heietamises oma tervise üle, kogu aja akna juures seismises ja ilmamuutuste jälgimises“. „Rinnakorvialune“ tõbi Ilmal ja taevatähtedel oli keskne tä- Molière’i komöödia „Ebahaige“ teeb nalja nii hüpohondrikust peategelase kui 17. sajandi arstide hendus antiikses humoraalteoorias – üle. Viimased olid oma teadmiste ja ravimeetodite tõttu tõesti mõnetise kriitika ära teeninud. Lisaks haigusseletuses, mille järgi mõjutas aadrilaskmisele kasutati toona ohtralt okseleajamist ja klistiiri, nii ka „Ebahaige“ peategelase inimese tervist nelja „kehamahla” ehk puhul. Tolle aja hüpohondria diagnoosi puhul on nähtud teatavat parallelismi hüsteeriaga – kui vere, lima, sapi ja musta sapi omavahe- viimane oli valdavalt naiste „haigus“, mis seostus emakaga, arvati meestel hüpohondriat põhjusta- line tasakaal. Ka hüpohondria mõiste vat haige „kõht“. Fotol stseen „Ebahaige” lavastusest Estonia teatris (1944). Näitlejad Aleksander pärineb antiikajast, tulenedes kunagi Mälton, Edmar Kuus ja Johannes Kaal oluliseks peetud anatoomilisest piir- konnast, mis asub rinnakorvi ja naba Keskajal usuti, et hüpohondriat- see hoidis teda eemale muudest ahvat- vahel (kr k hypo ’all’ ja khondros ’(roide- melanhooliat võib põhjustada ka kur- lustest ja surus peale töötamist soo- /rinnaku)kõhr’). Seal usuti asuvat põr- ja vaimu sissetung. Toonastes diagnoo- dustava rutiini. na, üht neljast humoraalteooria kesk- sides võib ära tunda nii ärevuse ja sest organist, mida arvati tootvat müü- depressiooni tunnuseid kui ka juba Põhjused ja ravi tilist kehavedelikku, nn musta sappi „tõsisemaid“ probleeme – sageli kurt- Terviseärevuse ravis kasutatakse kül- (kr k melaina chole). Usuti, et häired sid toonased hüpohondrikud, et nen- laltki edukalt kognitiivset käitumiste- põrna tegevuses tekitavad melanhoo- de sisikonnas elavad konnad või sisali- raapiat. See tähendab, et inimesi õpe- liat. Mineviku arstide jaoks tähendas kud. Sarnaste kaebustega patsiente esi- tatakse vältima negatiivseid mõtteahe- see „diagnoos“, mille üks sümptomeid nes ka 20. sajandi alguses Saaremaal laid. Edu on saavutatud ka antidepres- oli ebamäärane hirm, nii vaimset hai- jaoskonnaarstina töötanud Siegfried santide jt psühhofarmakonide abil. gust kui ka kehalist tõbe, millest vii- Talvikul. Ideaalis võiks muidugi püüda häire mast peeti (eeskätt seedehäirete kau- Erinevatel ajaperioodidel on hüpo- tekkimist juba eos vältida. du) esimese tekitajaks. Eesti keeles hondriat seostatud kord naiste, kord Arvatakse, et hüpohondriat põhjus- tähendabki sõna spliin (kr k spl¯en meestega. Tänapäeval püüab ajalookir- tavad eeskätt keskkonna mõjud ning ‘põrn’) elutüdimust. jutus selgust saada, kas (mees)arstid mingil määral ka pärilikkus. Oluline diagnoosisid sellist olukorda naistel mõjur on pidev teabevoog kõikvõima- sagedamini, sest ei osanud ega taht- like haiguste kohta, seda nii reklaami- Haiguse subjektiivse tajumisega on seotud nud naist mõista, või kasutasid naised de kui ka näiteks sotsiaalmeedia kau- terve hulk hirme-foobiad, nt nosofoobia – ettekujutatud haigusseisundeid, et du. Vanematel inimestel võib problee- hirm haigeks jäämise või külmetumise neid ahistavatest olmelistest kohustus- miks kujuneda hooldajate liigne tähe- ees. Müsofoobia on hirm haigustekitajate test pääseda. Viimast arvatakse näi- lepanu väiksemagi enesetunde muu- (bakterite) ja saaste ees. Erialakirjanduses teks õenduse erialale alusepanija Flo- tuse vastu. Vähetähtis ei pruugi olla ka kohtab ka diagnoosi nimega „Meditsiini- rence Nightingale’i kohta. Nimelt kiu- lähedase inimese haigus või surm, tudengi haigus“ ehk – naljaga pooleks – sasid teda erinevad ebamäärased ter- samuti lapsepõlves läbi põetud rasked medicalstudentitis. See kirjeldab olukorda, visehädad, mis surusid ta voodisse, haigused. Viimast on näiteks peetud kuhu väidetavalt satuvad nii mõnedki kuid ei takistanud tal samas olemast Andy Warholi terviseärevuse tekita- arstiüliõpilased (teaduskirjanduses koh- vaimselt aktiivne. Teinegi 19. sajandi jaks. Praegusel ajal tuleb aga arvesta- tab väiteid, et üle poole tulevastest arsti- tuntud hüpohondrik Charles Darwin da, et terviseärevust suurendavad nii dest), kes hakkavad endalgi tajuma sümp- uskus, et just haigus (mis see täpse- olemasolevad kui ka lähitulevikku tomeid, mida nad just õppinud on. malt oli, jääb segaseks) andis talle või- ennustatavad haiguspuhangud. • maluse saavutada teaduses edu, sest ! Ken Kalling, meditsiiniajaloolane

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri horisont 4/2020 Δ 33 34 Δ horisont 4/2020 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Viimasel ajal on avalikkuse tähelepanu olnud suunatud viiruse SARS-CoV-2 põhjustatud pandeemiale, mis on mõjutanud ka enamiku eestlaste elu. Meie keskel elab aga endiselt teisigi pahalasi, mis põhjustavad raskeid ALAMY / VIDA PRESS VIDA ALAMY / kopsuhaigusi. Neist üks tuntumaid on tuberkuloos, mis praegu ei ole küll Eestis väga levinud, kuid lööb maailmas siiski laineid ravimiresistentsuse leviku tõttu.

Miks me peaksime rääkima tuberkuloosist? Legionella pneumophila nimeline bakter. Kuigi inimkond on tuberkuloosiga koos Tuberkuloosi puhul on kokku lange- elanud ja selle tõttu kannatanud aasta- nud mitu asjaolu, mis muudavad tuhandeid, avastas teadlane Robert tuberkuloositekitaja Mycobacterium Koch alles 1880. aastatel, et seda hai- tuberculosis’e eriti ohtlikuks. gust põhjustab üks bakteriliik. Hallitus- Esiteks on mükobakterid suutnud seeni meenutava välimuse tõttu hakati leida endale niši inimese immuunsüs- neid baktereid kutsuma mükobakteri- teemi rakkude sees, kus nad suudavad teks ning tuberkuloositekitaja sai elus püsida ja paljuneda, peitudes üle- nimeks Mycobacterium tuberculosis. Esi- jäänud immuunsüsteemi eest. Arvatak- mene antibiootikum, mis sobis tuber- se, et umbes neljandik kuni viiendik kuloosi ravimiseks, avastati alles 1944. maailma inimestest on tuberkuloosi- aastal, kuid sellele järgnesid varsti mit- tekitajaga nakatunud nii, et nad sellest med teised ravimid ning seetõttu oli ise ei teagi, sest bakterid on püsivalt 1970. aastatel valdav arvamus, et tuber- immuunsüsteemi kontrolli all. Müko- kuloosi probleem on lahendatud. Peagi bakterid ootavad sellel ajal kopsu- oli selge, et levima olid hakanud anti- des kannatlikult aega, mil inimese biootikumide suhtes vastupanuvõime- immuunsüsteem mõnel muul põhju- lised ehk resistentsed haigusetüved. sel nõrgeneb. Siis hakkavad nad jõud- 1990. aastatel töötas maailma ter- salt paljunema ja inimesel tekivad tu- viseorganisatsioon tuberkuloosiga võit- berkuloosi haigusnähud. Just seetõttu lemiseks välja uue, efektiivsema ravi- on tuberkuloos ohtlik näiteks aidsi strateegia ning sellest ajast saadik on põhjustavasse HI-viirusesse nakatunu- tekkinud mitmeid rahvusvahelisi orga- tele. nisatsioone, mis koostöös üritavad Teine põhjus seisneb mükobakterite tuberkuloosi välja juurida. Hoolimata allumatuses antibiootikumiravile. sellest, et Eestis on tuberkuloosi haiges- Mükobakterid on paljudele ravimitele tumine pärast 1990. aastatel ravikorral- loomuldasa resistentsed – leidub vaid duses tehtud muudatusi vähenenud, käputäis antibiootikume, mis neid on see praegu siiski maailmas laialt üldse tappa suudavad. Ka need ei anna levinud haigus. Igal aastal sureb tuber- üksinda manustades soovitud tule- kuloosi tõttu umbes Eesti rahvastiku must, vaid tuberkuloosi võitmiseks jagu inimesi. Arvestades seda, et inime- tuleb läbi teha kombineeritud ravi- sed reisisid enne koroonaviiruse pan- kuur, mis ei ole patsiendile mugav ei deemiat rohkem kui kunagi varem (ja oma pikkuse ega kõrvaltoimete poolest. arvatavasti jätkavad reisimist ka pärast seda) ning levimas on ka antibiootiku- midele resistentsed tuberkuloositekita- Arvatakse, et umbes neljan- ja tüved, tasub ehk tuberkuloosi kohta dik kuni viiendik maailma rohkem teada. inimestest on tuberkuloosi- tekitajaga nakatunud nii, Tuberkuloosi ohtlikkus Miks on tuberkuloos nõnda laialt levi- et nad sellest ise ei teagi, nud haigus, et see kimbutab inimesi sest bakterid on püsivalt üle terve maailma? Miks on seda nõnda immuunsüsteemi kontrolli raske ravida? On ka teisi bakteriaalseid all. Mükobakterid ootavad kopsuhaigusi, millel on inimeste tervi- sellel ajal kopsudes kannat- sele kohutavad tagajärjed, kuid mada- likult aega, mil inimese lama leviku tõttu on neist kuulnud vaid vähesed. Üks selliseid on näiteks immuunsüsteem mõnel muul

SILLE REMM leegionäride haigus, mida põhjustab põhjusel nõrgeneb. TUBERKULOOSITEKITAJATE SALARELV TUBERKULOOSITEKITAJATE

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri horisont 4/2020 Δ 35 Kõige kergemal puhul tuleb võtta kaks Rakuümbris – bakterite kaitserüü kuud nelja antibiootikumi korraga Enamiku bakterite rakke ümbritseb ning seejärel jätkata vähemalt neli rakuümbris ehk rakukest, mille peavad kuud kahe ravimi manustamisega. See- rakku jõudmiseks läbima nii toitained SILLE REMM juures pole neid antibiootikume või- kui ka antibiootikumid. Üldiselt jaga- malik osta apteegist, vaid neid peab takse bakterid rakukesta ehituse järgi võtma tervishoiutöötajate järelevalve kaheks: grampositiivseteks (välismemb- all. Taolised drastilised meetmed on raanita) ja gramnegatiivseteks (välis- kasutusele võetud multiresistentsete membraaniga). Kuigi mükobakterid (MDR) ja eriti resistentsete (XDR) tuber- kuuluvad evolutsiooniliselt gramposi- kuloositekitajate tüvede tekke ja leviku tiivsete bakterite hulka, meenutab ennetamiseks. MDR- või XDR-tuberku- nende rakuümbris kahe gramtüübi loosi nakatudes kestab ravi aastaid ja hübriidi ning sisaldab molekule, mida patsientide paranemistõenäosus on ei leidu ühegi teise bakteri rakkudes. võrreldes ravimitele tundliku tuberku- Kõigepealt räägime aga lähemalt sel- loosiga 30–45% võrra väiksem. lest, millest rakuümbrised üldse koos- Tähelepanelikud lugejad on ehk nevad. märganud, et eelpool kirjeldatu ei Kõiki elusrakke võib ette kujutada anna seletust sellele, kuidas mükobak- kui õhupalle, mille sees on tarretise- terid ikkagi teistest haigustekitajatest laadne tsütoplasma, kus hulbivad ringi erinevad ning millise mehhanismiga DNA, RNA ja igasugused valgud. Seda nad tuberkuloosi ravile kõigi pingutus- rakusuppi ümbritseb õrn kahekihiline te kiuste vastu peavad. Vastus sellele on fosfolipiididest koosnev rakumemb- naeruväärselt lihtne – mükobakteritel raan, mille sees istuvad membraanval- on väga eriline rakuümbris, mis kaitseb gud. Lipiididest on kõige lihtsam mõel- neid keskkonnaohtude eest ja suhtleb da kui rasvadest: need on molekulid, inimese immuunsüsteemiga. millel on pikk süsivesinikest koosnev saba, mõnikord isegi mitu, ja see saba on vett tõrjuv. Fosfolipiididel on ka Äärmiselt tugevalt vett tõrjuva rakuümbrise hüdrofiilsest fosfaatgrupist „pea“ ning tõttu kipuvad mükobakterid kokku kleepudes Mükobakteritel on väga seetõttu saabki tekkida kahekihiline moodustama klompe või kobaraid. Pildil on eriline rakuümbris, mis membraan, kus vett tõrjuvad ehk hüd- näha mükobakterite uurimisel mittetõvestava rofoobsed sabad hoiavad kokku ja vee- mudelorganismina kasutatavad Mycobacte- kaitseb neid keskkonnaga seonduda suutvad pead vaatavad rium segmatis'e rakud. Bakterirakud on ohtude eest ja suhtleb raku sisemuse ja -keskkonna poole. punased, raku poolused on märgitud rohe- inimese immuunsüsteemiga. Nagu ka õhupallikest, on selline memb- lisega

Grampositiivsete ja gramnegatiivsete bakterite ning mükobakterite rakuümbrise võrdlus Rakukesta ehituse järgi jagunevad bakterid kaheks: grampositiivseteks (välismembraanita) ja gramnegatiivseteks (välismemb- raaniga). Kui grampositiivsete bakterite rakukest koosneb põhimõtteliselt vaid paksust mureiinkihist, siis gramnegatiivsetel bakteritel on mureiinkiht oluliselt õhem ning seda katab välismembraan. lipo(arabino)mannaanid Kuigi mükobakterid kuuluvad evolutsiooniliselt grampositiivsete bakterite hulka, meenutab nende rakuümbris kahe gramtüübi hübriidi ning sisaldab molekule, mida ei leidu ühegi teise bakteri rakkudes.

lipopolüsahhariidid

mükoolhapetest 8 nm välismembraan 10-40 nm

15-30 nm arabino- galaktaan

20 nm peptidoglükaan 2-6 nm ehk mureiin

fosfolipiididest 4-7 nm 4-7 nm 7 nm rakumembraan grampositiivse bakteri rakuümbris gramnegatiivse bakteri rakuümbris mükobakteri rakuümbris

36 Δ horisont 4/2020 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri raan õrn ning hästi vormitav. Enamikul hübriidmolekulid, lipomannaanid ja välja. Selleks on bakteri rakumembraa- bakteritel on evolutsiooni käigus tekki- lipoarabinomannaanid, mis moodusta- nis eksportvalgud, mis väljutavad iga- nud lisakihid, mis seda membraani vad justkui tiheda metsa, millest kõiki- suguseid ainevahetusprodukte, mida kaitsevad. del toitainetel ja ravimitel tuleb läbi rakul enam vaja ei lähe, või molekule, Üks bakterite rakuümbrise olulise- murda. Lipo(arabino)mannaanidel on mis on lausa mürgised. Nende viimaste maid komponente on peptidoglükaan tähtis roll mükobakterite peitumisel alla käivad ka need eksportvalgud, mis ehk mureiin. See on põhiliselt suhkru- inimrakkudesse ja suhtlemisel inimese on suutelised antibiootikume rakust jääkidest moodustunud kolmemõõt- immuunsüsteemiga. välja pumpama. Kui seda piisavalt kii- meline võrkjas struktuur, mis annab Seda rakuümbrist ümbritseb teatud resti ja järjepidevalt teha, ei pääse anti- bakterirakule kuju ja tugevuse. Kui rää- tingimustel ka kapsel. Kapsel on lima- biootikumid oma rakusisesele sihtmär- gitakse rakuümbrise suhkrutest või ne kiht, mis koosneb polüsahhariidi- gile piisavalt lähedale ega saa bakteri- suhkrujääkidest, ei mõelda loomuli- dest, valkudest ja vähesemal määral tele mingit kahju tuua. kult neid valgeid kristalle, mida igas lipiididest. Mükobakterite kapsli eripä- Ka tuberkuloositekitajas leidub selli- majapidamises köögilaual suhkrutoo- ra võrreldes teiste rakuümbrise kihtide- seid ravimipumpasid, kuid viimaste sis leidub. Lauasuhkur ehk sahharoos ga on, et kapsel pole raku küljes tuge- aastate uuringute valguses näib, et koosneb kahest lihtsuhkrust: glükoo- valt kinni – teadlased on välja töötanud nende mõju antibiootikumide resis- sist ja fruktoosist. Loodus ei ole aga erilised söötmed, milles kasvamisel tentsuse tekkimisel ei pruugi olla nii- oma loomingus ainult nende kahega mükobakteritele kapslit üldse ei tekigi, võrd suur, kui veel kümme aastat tagasi piirdunud ning elusorganismidest võib sest selle koostisosad heidetakse liht- arvati. On avastatud, et mõni valk, leida väga erineva ülesehitusega süsini- salt keskkonda laiali. Kapsli ülesanne mida peeti ravimipumbaks, transpor- kust, vesinikust ja hapnikust koosne- näib olevat bakteriraku kaitsmine kui- dib rakust välja hoopis rakuümbrise vaid suhkruid. Mureiin sisaldab kahte vamise eest ja pindadele kinnitumine. ehitusmaterjale. Kui selle toimimist sellist suhkrujääki, mis üksteisega va- Mükobakterite puhul on selge, et kap- pärssida, muutub rakuümbris aukli- heldudes moodustavad polümeerseid sel vahendab ka bakteri sisenemist ini- kuks ning antibiootikumid saavad rak- ahelaid. Need ahelad on omavahel mese immuunsüsteemi rakkudesse ja kudesse sisse hoopis kergemini. ühendatud tugevaks võrgustikuks lü- seal ellujäämist. Mükobakterite muljet- hikeste ristsildadega, mis koosnevad avaldavat turvist ette kujutades võib Mükobakterite Achilleuse kand aminohapetest. lausa imeks panna, et toitained nende- Kuigi mükobakterite rakuümbrist pee- Grampositiivsete bakterite rakukest ni üldse jõuavad. takse põhjuseks, miks nad on mõnede ongi põhimõtteliselt vaid paks mu- antibiootikumide ravile nõnda vastu- reiinkiht, mis on erinevates bakterites Valgud kui valvurid võtmatud, on see rakuümbris mõnes 15–30 nanomeetri paksune. Gramnega- Selle eest, et toitained ja vesi bakteri- mõttes ka nende Achilleuse kand. Oma tiivsete bakterite mureiinkiht on oluli- rakuni jõuaksid, hoolitsevad raku- erilise koostise tõttu on see hea siht- selt õhem, ainult 2–6 nanomeetrit. See- ümbrises asetsevad poriinvalgud. Porii- märk, mille vastu teadlased saavad eest katab seda rakukesta veel välis- nid moodustavad rakuümbrisesse poo- arendada mükobakterivaenulikke ravi- membraan, samuti lipiidne kaksikkiht. re, mis toimivad kui filtrid, sest lasevad meid. Kuna mükoolhappeid ja arabino- Lisaks on sellesse välismembraani oma läbi vaid kindla suuruse ja elektrilaen- galaktaani ei leidu teistes bakterites lipiidse osa kaudu sukeldunud lipopo- guga molekule. Mükobakterites leidub ega inimrakkudes, pole just kuigi suur lüsahhariidid, mille pikad suhkrujääki- poriine tunduvalt vähem kui näiteks tõenäosus, et nende vastu arendatud dest polümeersed sabad on suunatud soolekepikeses Escherichia coli’s, kõige ravimid hakkaksid kasulikule mikro- väliskeskkonda. Lipopolüsahhariidid uuritumas bakteris. Võib spekuleerida, floorale või inimrakkudele kahju teki- aitavad muuta gramnegatiivsete bakte- et see on üks põhjus, miks mõned anti- tama. Kui rakuümbris mõne antibiooti- rite rakuümbrise raskesti läbitavaks biootikumid mükobakteritele ei mõju: kumi abil ära lõhkuda, saavad ka teised barjääriks ning stimuleerivad inimke- nad lihtsalt ei saa oma sihtmärgile ligi! ravimid kergemini oma sihtkohta hasse sattudes meie immuunsüsteemi. Poriine võib põhimõtteliselt ette jõuda. Mükobakterite rakukest on aga veel- kujutada kui rakuümbrises asetsevaid Tuberkuloosi neljast n-ö esimese gi keerulisem: rakumembraani ümbrit- kanaleid, kus ained võivad liikuda mõ- liini ravimist lausa kolm takistavad sevasse mureiinkihti on justkui ankur- lemat pidi. Toitainete liikumissuund rakuümbrise loomet. Näiteks isoniasiid datud arabinogalaktaankiht, mis koos- sõltub põhiliselt sellest, kui palju neid on proravim, mis siseneb tuberkuloosi- neb, nagu nimigi ütleb, arabinoosi ja kummalgi pool poriine leidub – sealt, tekitaja rakku passiivse difusiooni teel. galaktoosi suhkrujääkide polümeeri- kus on rohkem, liigub sinna, kus on Selle muudab aktiivseks ravimiks dest. See omakorda on seotud välis- vähem. Rakumembraanis istuvate tran- ensüüm KatG. Üks aktiveeritud isonia- membraaniga, mis mükobakteritel sportvalkudega on lugu aga hoopis siidi sihtmärkidest on ensüüm InhA, koosneb põhiliselt mükoolhapetest. teine. Need on palju valivamad moleku- mis on oluline tegija mükoolhapete Mükoolhapped on väga pikkade harg- lide osas, mida nad edasi toimetavad, nevate sabadega lipiidid ning just need ning vajavad ainete transpordiks bak- muudavad mükobakterite rakuümbri- teri toodetud energiat. Membraani Mükobakterite muljetavalda- se eriti läbipääsmatuks, sest moodusta- importvalgud on nagu ürituste turva- vat turvist ette kujutades vad bakteri ja keskkonna vahele väga mehed, kes teevad isegi pileti olemas- võib lausa imeks panna, et tugevalt vett tõrjuva barjääri. Kõige olul külalise sisselubamise kohta lõpli- tipuks on ka mükobakterite pinnal ku otsuse. Ning vastupidi, turvamehed toitained nendeni üldse lipiidist ja suhkrutest moodustunud viskavad üle piiri minejad ka uksest jõuavad.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri horisont 4/2020 Δ 37 musena püstitatud mõned hüpoteesid, kuidas see antibiootikum toimida võiks. Levinumaid arvamusi on, et aktiveeritud pürasinamiid ehk pürasiin- hape eksporditakse raku tsütoplasmast välja. Seejärel seondub see prootoniga YALE ROSEN / WIKIPEDIA ROSEN / YALE (H+) ning siseneb taas rakku, kus proo- ton vabaneb tema küljest pH-väärtuse erinevuse tõttu. See tsükkel jätkub, kuni prootonite kontsentratsioon saavutab mõlemal pool rakumembraani tasakaalu. Kuna prootonite erinev hulk membraani eri pooltel on oluline ener- giaallikas, mis tagab paljude rakumembraani transportvalkude töö, jääb igasuguste ainete transport pürasiin- happe tegevuse tõttu soiku. Seejuures kahjustub loomulikult ka rakuümbris, sest seda pole võimalik enam juurde sünteesida, kuna selle komponendid on raku sees lõksus.

Vaade tulevikku Niisiis peab tõdema, et kuigi tuberku- loosivastane võitlus sai 20. sajandi jooksul sisse uue hoo ning teadlased on arendanud välja mitmeid tuberkuloosi- tekitajaspetsiifilisi ravimeid, ei ole sel- Tuberkuloosihaige kopsu läbilõige. Parempoolse kopsu ülaosas on näha haiguse tõttu kärbunud lest senini piisanud, et tuberkuloos koesse tekkinud suured õõnsused. Tuberkuloosi haigusvormidest esinebki kõige sagedamini maailmast täielikult välja juurida. Tao- kopsutuberkuloosi. Kopsutuberkuloosi sümptomiks on enamasti üle kolme nädala kestev kõha, line vägitegu on siiamaani saavutatud millega võib kaasneda rögaeritus, veriköha ning valu rindkeres vaid rõugete osas ning selleks, et sama õnnestuks teha tuberkuloosiga, on kindlasti vaja hästi toimivat vaktsiini sünteesirajas. Aktiveeritud isoniasiid peks ensüüm PncA. Pürasinamiid on ning ravimeid, mille vastu ei tekiks kii- seondub selle valguga tugevalt ning väga huvitav ühend mitmel põhjusel. resti resistentsust. Kahjuks ei ole kumb- takistab InhA tööd mükoolhapete toot- Esiteks tapab see paremini vanu, meta- ki tingimus praegu täidetud. Ühele misel, nõnda rakuümbrist nõrgenda- boolselt poolunes eksisteerivaid müko- uuemale ravimile, bedakviliinile resis- des. Õnnetuseks on KatG- ja InhA- baktereid, mida teised esimese liini tentseid tuberkuloositüvesid avastati ensüümid väga altid mutatsioonide antibiootikumid teha ei suuda. Isonia- juba paari aasta jooksul pärast selle tekkele. Üle 80% isoniasiidiresistentse- siid, etambutool ja rifampitsiin mõju- ravimi kasutuselevõttu. Praegu kasu- tes kliinilistes tüvedes on mutatsioonid vad eeskätt noortele ja aktiivselt jagu- tusel olev vaktsiin toimib efektiivselt tekkinud just neis kahes ensüümis. nevatele haigusetekitajatele. Teiseks ei vaid eriti raskete tuberkuloosivormide Veel üks ühend, mis mükoolhape- ole pürasinamiidil mingit mõju tavalis- ennetamisel lastel. test koosneva välismembraani moodus- tes laboritingimustes – see vajab toimi- Lootus pole sellegipoolest kadunud. tumist takistab, on etambutool. Etam- miseks happelist keskkonda, mis mee- 2019. aasta augusti seisuga oli kliinilis- butool aga teeb seda kaudselt, sest pär- nutab inimkeha põletikulist vastust tel katsetustel 23 uut tuberkuloosivas- sib hoopiski arabinogalaktaankihi tuberkuloosile. tast ravimit, mitmeid erinevaid ravimi- moodustumist. Välismembraan on ta- Just pürasinamiidi kasutuselevõtt te manustamise skeeme ja 14 vaktsiini- valiselt ankurdatud arabinogalaktaani on võimaldanud lühendada tuberku- kandidaati. Seejuures jätkub ka tead- külge, kuid ei saa selle kihi puudumisel loosi kõige tavalisemat ravikuuri 9–12 laste arendustöö, mille käigus õpitakse normaalselt tekkida. Arvatakse, et kuult vaid poolele aastale. Kuigi pürasi- Mycobacterium tuberculosis’e bioloogiat ja etambutool mõjub ensüümide EmbA, namiidi antimükobakteriaalses efektis vastastikmõju inimkehaga aina pare- EmbB ja EmbC toime pidurdamise ei kahtle keegi, on selle toimemehha- mini tundma. On täiesti võimalik, et kaudu, kuid nüüdseks on nende valku- nismid veel täielikult läbi uurimata. 21. sajandil saab teoks see, millest 19. de mutatsioone, mida peeti etambutoo- Kõige levinum meetod ravimi sihtmär- sajandi inimesed veel unistadagi ei osa- liresistentsust tekitavaiks, leitud ka gi leidmiseks ehk ravimiresistentsetest nud – inimkonna võit tuberkuloosi üle. etambutoolile tundlikest tuberkuloosi- tüvedest mutatsioonide määramine ei tüvedest. Seega ei ole etambutooli toi- ole pürasinamiidi puhul tulemust and- ! memehhanismid veel täielikult selged. nud, sest mutatsioone on leitud vaid Sille Remm (1992) on Zürichi ülikooli doktorant, kes uurib mükobakterite transport- Pürasinamiid on samuti proravim, seda aktiveerivast PncA-ensüümist. Sel- valke, rakukesta ja antibiootikumide resistent- mille muudab aktiivseks pürasiinhap- legipoolest on hoolika uurimistöö tule- suse mehhanisme.

38 Δ horisont 4/2020 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri LUU-UURIJA LEID 100 AASTAT ARHEOLOOGIAT Vanim tuberkuloosijuhtum Eestis TARTU ÜLIKOOLIS

Leepra, süüfilis ja tuberkuloos on kolm kõige levinumat nakkushaigust, mille jälgi võib leida ka inimluudel. Tegemist on patoloogiatega, mis on alati köitnud nii luu-uurijaid kui ka laiemat ava- likkust. Millal need koledad haigused Eestisse jõudsid, me täpselt veel ei tea, aga üks ligi 800 aasta vanune tuberkuloosijuhtum Saaremaalt lubab oletada, et see tõbi levis siin juba 13. sajandil.

Raske on hinnata, kui suur osa rahvasti- kust keskajal tuberkuloosi põdes. Haigu- se eristamise leeprast ja süüfilisest muudab keeruliseks see, et kõigil kolmel tõvel on luudel nii iseloomulikke kui ka sarnaseid tunnuseid, seda just varases FOTOD: JANIKA VILJAT JANIKA FOTOD: staadiumis. Tuberkuloos põhjustab luu- üdikanali põletikku ehk osteomüeliiti. Pikaajaline kopsutuberkuloos kahjustab selgroogu ja rinnakorvi. Lisaks lülisam- bale leidub haiguskoldeid tihti puusa- ja põlveliigestel. Tavalised on muutused selgrool, mille järgi on osteoloogilises materjalis kõige parem haigust määrata. Need on sageli nähtavad alumistel rinna- ➘ ja ülemistel nimmelülidel, korraga 1–4 ➘ ➘ ➘ ➘ lülil. Haigus põhjustab selgroo lülikeha- ➘ de kokkuvajumist, mida tuntakse ka Potti tõve nime all. Vanim teadaolev tuberkuloosist kokku kukkunud selgrooga skelett pärineb Itaaliast 4. saj eKr. 2010. aastal Valjala kirikaias toimunud arheoloogilised päästekaevamised on andnud meile väga huvitavat ja mit- Luuümbrise põletiku heledad jäljed roiete sisepinnal mekülgset teavet ammuste ravivõtete ja haiguste kohta. Samast kohast avastati ka Eesti seni vanim koljuoperatsiooni juhtum (vt Horisont 2/2019). Lisaks trepa- neeritud koljule leiti terviklikult säilinud noore, 20–25-aastase naise skelett, millel on võimalikule kopsutuberkuloosile viitavad tunnused. Naise rindkere V–XII I rinnalülikeha roiete peade ja kaela sisepinnale oli lahustuv moodustunud uus kiht väga poorset haiguskolle luud. Lisaks roietele olid VII kaela- ja I rinnalülikeha paremal poolel lahustuvad haiguskolded. Lülisammas ei olnud luu- kahjustuse tõttu kokku vajunud. Tuber- Enim on mainitud haigustunnustega ske- mitmete Saksamaa kalmistutelt pärit kuloosile omaste tunnuste esinemine lette leitud 18. sajandist, mis on seletatav skelettide DNA-uuringud tõid ilmsiks, lülisamba ülaosas on harv nähtus. Luuli- tolleaegse linnade kasvu, tihedate kau- et enamikul tuberkuloosi surnutest pol- sed muutused näitavad, et tegemist on bandussidemete ning sõjategevusega. nud luustikul mingeid haigustunnuseid. pikaajalise kroonilise haigusega. Noor Eesti osteoloogiliselt uuritud kesk- ja Seega näeme luuaineses vaid jäämäe naine võis põdeda kopsutuberkuloosi. varauusaegsetest maakirikaedadest ning tippu tuberkuloosi levikust. Tuberkuloosikahjustustega luustikke külakalmistutelt on nakkushaiguste juh- Nakkushaigustest olid enim puudu- on leitud maakirikaedadest üksikuid (nt tumeid leitud vaid üksikuid. Maapiirkon- tatud linnaelanikud, eriti aristokraadid Kose kirikaiast), kuid mitte nii varasest dades võisid nakkushaiguste vähest levi- ning sõja- ja kaupmehed. Varane kopsu- perioodist – Valjala kirikaiast pärit luu- kut mõjutada erinevad tegurid, näiteks tuberkuloosi juhtum näitab, et nakkus- materjal on pärit ilmselt keskajast või hoidsid kopsutuberkuloosi leviku ära haigus jõudis siia juba vähemalt 13. sa- isegi hilisrauaaja lõpust ehk enne 1227. inimeste väiksem asustustihedus ning jandi jooksul. Leid võib viidata ka kohali- aastat. Valdav osa tuberkuloosi tunnus- harvad kontaktid väljastpoolt tulnutega. ke elanike laialdastele sidemetele ja tega skelettidest pärinevad linnakalmis- Samuti on võimalik, et maaelanikud olid tihedale läbikäimisele väljastpoolt tuli- tutelt (nt Tartu püha Maarja kalmistult, haiguspuhangutele vastuvõtlikumad jatega. Tartu püha Jüri kalmistult ja Tallinna ning surid enne, kui haigus oli luid kah- Tõnismäe kalmistult) ning hilisemast justada jõudnud, mistõttu pole paljud ! Martin Malve,Tartu ülikooli arheoloogia perioodist, varauusajast 16.–18. sajandist. juhtumid ka tuvastatavad. Näiteks osakonna osteoarheoloog

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri horisont 4/2020 Δ 39 ENNO MERIVEE, ANNE MUST, KARIN NURME MATTI VIRTALA / WIKIPEDIA VIRTALA MATTI

Metsa-süsijooksik (Pterostichus oblongopunctatus) PUTUKATE KUUMATAJU MÕISTATUSE LAHENDAMINE

Putukad on kõrgete temperatuuride suhtes erakordselt haavatavad. Suvel võib nende kehatemperatuur päikese käes kiiresti tõusta surmava tasemeni. Kuumakahjustuste ulatus sõltub nii temperatuurist kui ka selle mõjumise ajast. Soojuskiirgus võib väikese putuka kehas neeldudes tõsta selle temperatuuri vaid 10 sekundiga 10 kraadi võrra. Näiteks maapinnal tegutsev süsi-ketasjooksikul algab jalgade halvatusest tingitud liikumisvõimetus 43 °C juures. Sooja ilmaga, mil termomeetrinäit on 25 °C, võib nende kehatemperatuur päikese soojuskiirguse tõttu tõusta eluohtlikult kõrgele tasemele vähem kui poole minutiga.

Kuumastressi meelevalda sattumine raanide ja rakuskeleti kahjustusi, eriti Käitumuslik termoregulatsioon on putukatele igapäevane ellujäämise neuronites, millega kaasnevad vasta- Putukatele omane käitumusliku ter- proovikivi. Näiteks 2018. aasta suvel vad talitlushäired. Kõrged tempera- moregulatsiooni võime on nn esimene registreeriti ilmateenistuse andmetel tuurid kutsuvad esile kahjulikke muu- kaitseliin kuumastressi vastu. Kärbse Lõuna-Eestis maapinnal üle 40-kraadi- tusi raku pH-tasemes, hälbeid valkude sööst kõrvetavast päikeselaigust varju- seid temperatuure 50 päeval, üle 45- ülesehituses ja pärilikkusaine DNA lisse kohta või liblikarööviku rooma- kraadiseid temperatuure 26 päeval ja vigastusi. Siiski on putukatel võimali- mine taimelehe ülaküljelt alaküljele maksimaalsed temperatuurid ulatusid ke kuumakahjustuste vältimiseks või võib langetada nende kehatempera- isegi 50 kraadini. Soojuskiirgus võib vähendamiseks terve arsenal käitu- tuuri mõne hetkega mitme kraadi putukatele ohtlik olla mitmel moel. muslikke ja füsioloogilisi reaktsioone. võrra. Jooksiklaste lühiajaline viibimi- Kuumastress põhjustab rakumemb- ne kuumatsoonis on kergesti talutav

40 Δ horisont 4/2020 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Kuna klassikaline termo- retseptsiooni teooria ei sele- kuppel keskkarvake tanud putukate kõrgete sokkel temperatuuride tajumise võimet, oli nende kuumataju närvikood pikka aega lahendamata mü steerium. tupp Metsa-süsijooksiku kuppelja sensilli lümfiõõs ehitus tel, kiletiivalistel, liblikalistel, kiililis- dendriidid tel, sihktiivalistel ja kojuselistel. Termoneuron on oma olemuselt siiski kehv termomeeter. Esiteks puu- dub erinevate püsitemperatuuride ja sensilli närviimpulsside sageduse vahel tihti erinevad otsene seos. Teiseks, jahutamisel „tu- abirakud listab“ termoneuron lühikese kõrg- sagedusliku impulssvalangu, mis aga vaibub kiiresti ja stabiliseerub jahu- tustemperatuuriga määratud uuel ta- kuiva-kuumaneuron semel. Samas on ühesugused tippsage- dused saavutatavad alg- ja jahutustem- külma-kuumaneuron peratuuri erinevate kombinatsiooni- akson dega. Taolise impulss-sageduse mitme- tähenduslikkuse tõttu on termoneuro- niiske-kuumaneuron nit peetud termomeetrina kasutuks. Kolmandaks, termoneuroni esimene reaktsioon kiirele soojendamisele on pikk paus või vaikusperiood, mil impulsse üldse ei genereerita. Seejärel Allikas: Must jt 2017, Andrea Di Giulio, Maurizio Muzzi impulssaktiivsus tasapisi taastub. Kõr- getel temperatuuridel (30–35 °C) võib juba mõnekraadine soojendamine põhjustada 10-sekundilise või isegi seni, kuni neil on võimalus kiiresti kvaliteeti (teatud temperatuuri, niis- pikema pausi. tagasi pöörduda taimestiku varjulisse kuse taseme, lõhna, maitse ja mehaa- Impulssaktiivsuse puudumisel pole jahedusse. Päevaliblikas võib tiibu päi- nilise ärritaja) ning neuroni tekitatud edasist soojenemist enam võimalik kese suhtes sobivasse asendisse sätti- närviimpulsside sagedus kodeerib tuvastada ehk siis paradoksaalsel kom- des kehale langevat soojuskiirguse omakorda mõjutaja ehk stiimuli kvan- bel lõpetab termoneuron putukale hulka nii suurendada kui ka vähenda- titeeti puudutavat informatsiooni. Ter- kõige kriitilisemas soojuslikus olukorda. Kõik putukad vajavad oma soojus- moneuron reageerib jahutamisele ja ras oma töö. Kuna klassikaline termo- mosaiikses elupaigas toimetulekuks soojendamisele vastavalt impulss-sage- retseptsiooni teooria ei seletanud pu- ümbritseva temperatuuri kohta usal- duse tõusu ja langemisega. Niiske õhu tukate kõrgete temperatuuride tajumi- dusväärset informatsiooni. Seda anna- neuroni impulssaktiivsus suureneb se võimet, oli nende kuumataju närvi- vad neile erilised „sensorid“ – termo- õhuniiskuse tõustes, kuiva õhu neuro- kood pikka aega lahendamata müstee- neuronid. ni impulssaktiivsus kasvab õhuniisku- rium. Käesoleva loo autoritel, Eesti se vähenedes – sellest ka nende närvi- maaülikooli põllumajandus- ja kesk- Temperatuuri- ja rakkude nimed. Säärane sensoorne konnainstituudi putukate sensoorse niiskustundlikud närvirakud kolmiksüsteem on putukatel väga füsioloogia töörühma teadlastel, Termoneuronid paiknevad putukate laialt levinud. Seda on kirjeldatud õnnestus entusiastlikus ja viljakas tundlasensillides, mille morfoloogilisi prussakalistel, mardikalistel, nokalis- koostöös Rooma Tre ülikooli kolleegi- tüüpe tuntakse kümmekond. Sensillis de Andrea Di Giulio ja Maurizio Muz- kombineerub termoneuron enamasti Kärbse sööst kõrvetavast ziga sellesse nähtusesse selgust tuua. kahe vastandliku niiskustundliku när- päikeselaigust varjulisse virakuga – vastavalt niiske ja kuiva Kuumuse signaal kohta või liblikarööviku õhu neuroniga –, moodustades nn termoneuronites klassikalise sensoorse kolmiksüsteemi roomamine taimelehe üla- Aastal 2010 näitasime esmakordselt, et ehk triaadi. küljelt alaküljele võib 35 kraadist kõrgemal muutuvad ter- Vastavalt klassikalisele välisstiimu- langetada nende keha- moneuronite närviimpulsid üksikim- lite kodeerimise teooriale kodeerib tea- temperatuuri mõne hetkega pulssidest valangulisteks. Impulsside tud primaarne tundeneuron stiimuli mitme kraadi võrra. arv valangus suureneb temperatuuri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri horisont 4/2020 Δ 41 Süsi-ketasjooksiku külmaneuroni impulss-sageduse tüüpiline reaktsioon temperatuurimuutustele

50 Neuroni impulss-sagedus püsitemperatuuridel

undis 40

10 selles vahemikus impulsside sagedus

rviimpulsside arv se k temperatuurist oluliselt ei sõltu ä

n 0 20 25 30 354045 temperatuur (oC)

z) 800 Neuroni impulss-sageduse reaktsioon H järsule soojenemisele ja jahutamisele 600 Termoneuron reageerib jahutamisele ja soojendamisele vastavalt impulss-sageduse tõusu ja sagedus ( langemisega 400 algusvalang stabiliseerumine esialgsel kõrgemal tasemel 200 paus stabiliseerumine rviimpulsside het k

ä madalamal tasemel n 0 süsi-ketasjooksik 0 5 10 15 20 25 30 aeg (s) (Limodromus assimilis) o o 21 C 32 oC 21 C o Allikas: Must jt 2010, Udo Schmidt / Wikipedia temperatuur ( C)

tõustes järk-järgult kahest kaheküm- rimise laadid (regulaarne või valangu- peratuuridel üksikimpulsside jadade neni, mis viitab, et just sellised valan- line). abil õhuniiskust ning, kui soojust on gud võivad kanda kõrge temperatuuri rohkem, siis impulssvalangute abil signaale. Järgnevalt mõõtsime mitme- Kuumuse kodeerimine temperatuuri. Sellega võrreldavat pri- te valanguparameetrite temperatuuri- hügroneuronites maarse tundeneuroni närviimpulsside sõltuvust ja neuroni käitumist erine- Lisaks avastasime, et ka kuppeljate genereerimise laadi ja funktsiooni vates tingimustes ning tõestasime, et sensillide mõlemad niiskustundlikud muutust ei ole putukatel samuti ühegi impulssvalangud pole kuumastressist neuronid hakkavad kõrgematel tempe- teise tajusüsteemi puhul varem tähel- tingitud talitlushäire, vaid termoneu- ratuuridel regulaarsete üksikimpulssi- datud. Andsime nendele neuronitele roni tavaline talitluslik reaktsioon kõr- de asemel tekitama impulssvalanguid, uuteks nimedeks vastavalt niiske-kuu- getele temperatuuridele. Selgus, et kuid see leiab aset 5–10 kraadi võrra maneuron ja kuiva-kuumaneuron. Kat- mõõdetud impulsside arv ja impulssi- madalamal temperatuuril kui külma- ses kasutatud metsa-süsijooksiku kuiva- de vaheline intervall valangus sõltu- kuumaneuronite puhul. Sarnaselt kuumaneuroni valangutele ümber- vad temperatuurist kogu vahemiku külma-kuumaneuronitega sõltuvad lülitumise lävitemperatuur oli mõne 35–45 °C ulatuses. Seega oleneb ter- temperatuurist ka niiskustundlike kraadi võrra madalam kui niiske-kuu- moneuronite impulsside tekitamise närvirakkude valanguliste impulss- maneuronil. Kirjanduse andmetel jää- laad temperatuurist sensori sisendis. jadade mitmed parameetrid, sealhul- vad selle liigi eelistemperatuurid vahe- Üksikimpulsside jadad võivad kanda gas impulsside arv ja impulsside vahemikku 10–25 °C. Seega algab kuiva- madalama temperatuuri signaale, lised intervallid valangus. Nii võivad kuumaneuroni ümberlülitumine när- impulssvalangud kodeerivad aga sel- nad järkjärguliselt ja selgelt kodeerida viimpulsside valangulisele mustrile gelt ja järkjärgulisel viisil kuumust. temperatuure vahemikus 25–45 °C, mardika eelistemperatuuride ülemisel See oli hämmastav tulemus, mistõt- kuigi 40 kraadist kõrgemal see võime piiril. tu nimetasime termoneuroni ümber nõrgeneb. unimodaalseks külma-kuumaneuro- Hügroneuronite funktsiooni välis- Sünaps ja valangud niks. Esimest korda õnnestus näidata, temperatuurist sõltuv muutumine on On teada, et sünapsis (närvirakkude et putukate tajusüsteemi primaarsetel kuppeljates sensillides paikneva sen- vaheline puutekoht, mille kaudu eru- tundeneuronitel kodeerivad stiimuli soorse triaadi teine hämmastav oma- tus kandub ühelt rakult teisele) on erinevaid piirkondi ühe ja sellesama dus. Järelikult on need neuronid bimo- üksiku närviimpulsiga virgatsaine val- neuroni erinevad impulsside generee- daalsed, kodeerides mõõdukatel tem- landamise tõenäosus väike. Kui lühike-

42 Δ horisont 4/2020 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri tume-viljanaksur Tume-viljanaksuri sensoorse triaadi neuronite (Agriotes obscurus) impulssvalangud Tume-viljanaksuri kuppeljate sensillide kriitiline soojus- max sensoorse triaadi neuronite impulss- maksimum valangud kodeerivad kattuvalt erinevaid kõrgete temperatuu-

ride vahemikke. sus

kõrgenenud kõrgenenud paralüüs aktiivsuse lävi aktiivsus iikumisaktii v l

0 soodustemperatuurid ohtlik kuumus

20 oC 30 oC 40 oC 50 oC

niiske-kuumaneuron (NKN) impulss- kuuma-kuumaneuron (KuKN) valangud külma-kuumaneuron (KüKN)

o KüKN o 20 C NKN KuKN 40 C KüKN NKN KuKN

üksikimpulsside jada impulss-valangud

Allikas: Nurme jt 2018, Merivee jt 2020, John Hallmen / Wikipedia se aja vältel järgneb üksteisele kiiresti levad vahendajatena ka kuppelja sen- mistulemused tõestavad, et impulss- rohkem impulsse, siis kutsub Ca2+ ioo- silli neuronite kompleksi tagasiside- valangutena kodeeritud informat- nide kogunemine presünaptilises ter- süsteemis, seda näitab tulevik. sioon mängib tähtsat rolli mardikate minalis esile suuremas koguses virgats- käitumuslikus termoregulatsioonis, aine vallandumise ning sünapsipilu- Impulssvalangud ja aidates vältida või vähendada ülekuu- järgse reaktsiooni tõenäosus suure- käitumuslik termoregulatsioon menemise kahjulikke tagajärgi. neb. See näitab, et kõrgsageduslikud Erinevalt metsa-süsijooksikust on valangulised impulsid läbivad sünapsi tume-viljanaksuri sensilli niiske-kuu- Vaata lisaks: palju usaldusväärsemalt kui üksikim- maneuronil madalaim impulssvalan- Must, A., Merivee, E., Nurme, K., Sibul, I., Muzzi, M., Di Giulio, A. jt 2017. Encoding noxious heat by spike bursts of antennal pulsid. gutele ümberlülitumise lävitempera- bimodal hygroreceptor (dry) neurons in the carabid Pterostichus Informatsiooni ülekande efektiiv- tuur. Mardikate käitumise videoana- oblongopunctatus. Cell Tissue Research 368, 29–46. sus sõltub ka valangu pikkusest, st lüüs näitas, et neuroni valangutele Nurme, K., Merivee, E., Must, A., Di Giulio, A., Muzzi, M., Williams, impulsside arvust valangus, mis va- ülemineku ja kõrgenenud liikumisak- I. jt 2018. Bursty spike trains of antennal thermo- and bimodal hygro-thermoreceptor neurons encode noxious heat in elaterid rieerub jooksiklaste ja naksurlaste tiivsuse lävitemperatuurid kattuvad beetles. Journal of Thermal Biology 72, 101–117. 27,5 kuppelja sensilli sensoorse kolmiku °C juures. Edasisel soojendamisel Merivee, E., Must, A., Nurme, K., Di Giulio, A., Muzzi, M. Williams, neuronitel kahest kahekümneni. kasvas liikumiskiirus järsult (põgene- I. jt 2020. Neural code for ambient heat detection in elaterid Informatsiooni ülekande usaldusväär- mine kuumatsoonist) maksimumini beetles. Frontiers of Behavioural Neuroscience 14, 1−16. sus on eriti tähtis ohusignaalide pu- temperatuuril 33–35 °C. Kriitiline soo- hul. Sensoorse sisendi vastusena toe- jusmaksimum, kus liikumisaktiivsus !Enno Merivee (1950) on entomoloog, tub üksikimpulsside jadade või valan- hakkab kiiresti langema, on 39 °C. kes töötab vanemteadurina Eesti maaülikooli Üldine paralüüs algab 42 °C juures, põllumajandus- ja keskkonnainstituudi taime- gute „tulistamine“ neuroni sisemiste- tervise õppetoolis. le mehhanismidele ja tagasisidele kõr- kus mardikad kaotavad liikumisvõime gematest närvikeskustest. Viimased ja surevad kuumašoki tõttu. Anne Must (1981) on Eesti maaülikooli põllu- Kokkuvõttes võib järeldada, et kup- majandus- ja keskkonnainstituudi taimekaitse kontrollivad impulsside genereerimi- osakonna teadur. se omadusi rakus olenevalt käitumus- peljate sensillide klassikalise sensoor- likust kontekstist. See vaheneuronite se kolmiksüsteemi neuronite impulss- Karin Nurme (1983) on Eesti maaülikooli valangud kannavad kattuvalt, selgelt peaspetsialist. Enno Merivee ja Anne Musta vahendusel toimiv tagasiside võib juhendamisel uuris ta oma doktoritöös putu- rakku ergutada või olla hoopis vastu- ja järkjärguliselt ohtlikult kõrgete kate tajusüsteemi toimimist kõrgetel välis- pidise mõjuga. Kas vaheneuronid osa- temperatuuride signaale. Meie uuri- temperatuuridel.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri horisont 4/2020 Δ 43 KALJU EERME

ULTRAVIOLETTKIIRGUS JA TERVIS PRESS VIDA ALAMY /

Freoonide kasutamist piirav Montreali protokoll ja teised rahvusvahelised kokkulepped strato- sfääri osoonikihi kaitseks võivad jätta inimesi üsna ükskõikseks, sest 13–50 kilomeetri kõrgusel asuv stratosfäär jääb neist kaugele. Kuigi osoonikiht mõjutab ka ilmastikku, avaldub selle peamine toime maapinnani jõudva ultraviolett- ehk UV-kiirguse kaudu. Päikesekiirguse mõju inimeste tervisele on püütud välja selgitada juba ammustest aegadest. Esimesed teadaolevad vihjed sellele on pärit Vana-Egiptusest umbes 5000 aasta tagusest ajast. Siis loodeti päikese- kiirgusega ravida nahahaigusi. Eks püüa tänapäevalgi inimesed endid kas päris või kunstliku päikese abil tervemaks ja ilusamaks muuta. Nüüd piirab päikesekummardamist hirm nahavähi ees, mida ammustel aegadel ei teatud karta.

44 Δ horisont 4/2020 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Pärsia invasioon Egiptusesse algas 525 Õrna nahatüübiga inimesed mõjuspektritega, millest tuleb allpool eKr Niiluse deltas peetud Pelusiumi peaksid päikesekaitse- täpsemalt juttu. lahinguga. Ligikaudu 70 aastat hiljem Inimese tervise seisukohalt mõjutab kreeme kasutama juba siis, lahingupaika külastanud ja langenute UV-kiirgus peamiselt erüteemi tekita- luid uurinud kreeka ajaloolane Hero- kui UV-indeks kerkib üle 3–4. mise ja D-vitamiini sünteesiga seotud dotos pani tähele, et egiptlaste pea- protsesse. Olemas on veel naha pruuni luud olid tugevamad ja paremini säili- pigmendi ja nahavähi tekke mõju- nud kui pärslaste omad. Ta seostas spektrid. Kõik need tegurid näitavad, seda asjaoluga, et egiptuse sõdalased kuvalt tähtsal kohal päikesekiirguse kui suure suhtelise panuse sellesse mõ- viibisid lapsest saadik paljaks pöetud abil tervise turgutamine. Kiirguse jusse annab saabuv päikesekiirguse peadega päikese käes, ent pärslased spektraalsele koostisele, st saabuva energia igal lainepikkusel. Kuigi taime- varjasid oma päid turbanitega. Pealuu- energia jaotusele lainepikkuste järgi, de kasv ja elutalitus toimuvad päikese- de rahvuseti eristamise kohta täpse- pöörati tähelepanu üksnes uurijate kit- kiirguse energia arvel, ei mõju liigne mad andmed puuduvad, aga see lugu samas ringis. UVB-kiirgus neile hästi. Nende kasv viitab ilmekalt seosele D-vitamiini ja Eraldi UV-kiirguse mõõtmistega pidurdub ja kahaneb ka saagikus. UV- luude seisundi vahel. alustati Šveitsis Davosis juba 1907. aas- kiirguse toimete uurimine kuulub Küllap olid oma tähelepanekud päi- tal, kuid seal ei jäänud see tegevus fotobioloogia ja fotokeemia valdkonda. kesekiirguse ja tervise seostest ka teiste püsivalt kestma. Regulaarse erüteemi UV-kiirgus mõjutab vahetult naha ja piirkondade elanikel, aga need pole (naha punetust) tekitava UV-kiirguse silmade rakke ning nendes asuvaid meieni jõudnud. Koos tööstusrevolut- registreerimisega alustati USA-s ja orgaanilisi molekule. Kahjustusi teki- siooniga tekkisid (eriti Inglismaa linna- Euroopas 1976. aastal ning sellised tavad kas kiirguskvandid ise või siis des) kitsaste tänavate äärde kõrged mõõtmised muutusid maailmas massi- nende tekitatud radikaalid oksüdeeri- majad ning õhk nende vahel muutus liseks pärast Antarktika osooniaugu mise teel. Mõjustatud organismid pea- tahmaseks. See soodustas lastel luude avastamist 1985. aastal. Ka integraalset vad rakkude kahjustused ära tundma ainevahetushaiguse ehk rahhiidi te- ehk kogu spektrit haaravat päikesekiir- ja parandama ning ühtlasi kohanema ket, mille käes kannatas kohati lausa gust mõõdeti enne teist maailmasõda olukorraga uute kahjustuste leevenda- 80–90 % lastest. Rahhiiti tunti juba 17. regulaarselt vaid vähestes kohtades. miseks. sajandi keskel, aga enne 1822. aastat ei Näiteks Eestis tehti neid Tartus profes- Elusorganismid rakendavad kiirgu- seostatud seda vähese päikesekiirguse sor Kaarel Kirde initsiatiivil alates se juurdepääsu piiramiseks, pigmenti- ja sellest tingitud D-vitamiini puuduse- 1937. aastast. Sõjakeerises jäädi ilma de valmistamiseks jne erinevaid või- ga. Seos D-vitamiini vaeguse ja rahhiidi peamisest mõõtmisinstrumendist ja malusi. Materjalid nõnda talitada ei vahel avastati alles sadakond aastat hil- jätkata õnnestus alles 1950. aastal. Sel- saa ja neid tuleb kaitsta UV-kiirgust jem ja haigusega võitlemiseks hakati lele vaatamata on Tartu päikesekiirgu- takistavate pinnakatetega. Põhimõtte- manustama kalamaksaõli. India immi- se mõõtmiste aegrida üks maailma liselt sama moodust kasutavad supel- grantide sisserändega 1970. aasta- pikemaid ja kvaliteetsemaid. randades päevitajad end kreemitades. tel kaasnes Ühendkuningriikides uus Mõned aastad pärast Antarktika Siin tuleb mainida, et isegi väga suure rahhiidilaine, sedapuhku päikeselise- osooniaugu avastamist kinnitava artik- päikesekaitsefaktoriga päevituskreemi- matest lähtekohtadest pärit täiskasva- li ilmumist ajakirjas Nature alustati ga pole võimalik täielikult vältida UV- nutel. Ühtlasi hakkas siis selguma, et osooni ja UV-kiirguse mõõtmisi palju- kiirguse kahjulikke mõjusid. Kreemide avatud maailm ja võimalus elada üks- des riikides ning ühtlasi algas uurijate koostises olev titaandioksiid TiO2 või kõik kus pole tervisele sugugi ohutud. tihe omavaheline suhtlemine. Mõnda tsinkoksiid ZnO piirab küll UVB-kiir- Seejuures on suuremas ohus soojadest aega keskendus peatähelepanu mõõt- guse läbimist, kuid samas ei takista päikeselistest maadest külma niiskesse miste usaldusväärsusele, sealhulgas peaaegu üldse UVA-kiirgust. Sel moel kliimasse tulijad, suundumus, mis sensorite võrdlemise korraldamisele. aitavad kreemid küll paremini pruu- domineerib ka praegusaja rahvaste- UV-kiirgus on sarnaselt temperatuuri nistuda, kuid jätavad võimaluse kah- rändes. või õhuniiskusega keskkonnategur, justuseks oksüdeerumise teel. Päevita- mille muutumine mõjutab looduslik- misel ei peaks moonutama nahale lan- UV-kiirguse uurimine ke ja inimeste loodud ökosüsteeme, geva kiirguse spektraalset koostist, Traditsiooniliselt on terviseprobleemi- materjale, atmosfääri puhastumist vaid piirama päevitamise ajalist kes- dega seostuva päikese UV-kiirguse saasteainetest ning ka inimeste tervist. tust. mõõtmine olnud füüsika või meteoro- Lühilainelisemat UVB-kiirgust (lai- loogia taustaga inimeste tööpõld. Kiir- nepikkusega 280–315 nm) on peetud UV-kiirguse mõjuspektrite guse toimete mehhanisme tunnevad tervisele kahjulikuks ja pikemalaine- standardid ja probleemid aga paremini meditsiini- ja bioloogia- list UVA-kiirgust (315–400 nm) kasuli- Üle maailma kogutud andmete ja haridusega inimesed. Neid valdkondi kuks. Praegu räägitakse peamiselt opti- nende põhjal tehtud järelduste õigsuse ühendava uurimisliini loomine pole maalsest tasakaalust UVB- ja UVA-kiir- tagamiseks tuleb kehtestada kasuta- seni kulgenud kõige sujuvamalt ja guse energiate vahel. Kumbagi ei peeta tavate mõjuspektrite rahvusvahelised enne 2004. aastat olid UV-kiirguse uuri- enam ainult kahjulikuks või kasuli- standardid. Erüteemefekt ehk naha jad oma tulemuste rakenduste suhtes kuks. Ka ökosüsteemide tervis sõltub punetus peente veresoonte laienemise ka üsna ükskõiksed. Eelmise sajandi optimaalsest tasakaalust keskkonna- tõttu UV-kiirguse mõjul paistab kõige esimesel poolel ja osalt veel pärast teist tegurite mõjude vahel. UV-kiirguse eri- enam silma ja selle efekti esimene maailmasõda oli rakenduste seas jät- nevaid mõjusid iseloomustatakse mõjuspekter koostati Saksamaal juba

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri horisont 4/2020 Δ 45 1920. aastate alguses. Praegune erü- kuks ja tekitab nahapõletusi paljudel D3-vitamiini puuduse käes teemkiirguse standard kehtib 1998. inimestel, kui UV-indeks kerkib üle 6. kannatavad umbes pooled aastast. Erüteemkiirguse regulaarsed Õrna nahatüübiga inimesed peaksid maailma elanikest. Ka Eestis mõõtmised mõjuspektrile sarnase päikesekaitsekreeme kasutama juba spektraaltundlikkusega sensoritega siis, kui UV-indeks kerkib üle 3–4. pole olukord kiita ja mitte toimuvad väga paljudes kohtades. Ees- ainult talvekuudel, vaid tis tehakse neid Tõraveres 1998. aasta D-vitamiini sünteesi mõjuspekter isegi suvel. algusest. Standardset mõjuspektrit ei Inimnahas D-vitamiini sünteesiva õnnestu tehniliste vahendite ehk sen- UV-kiirguse mõjuspektriga hakkas sel- sorite ja filtritega päris täpselt jäljen- leks volitatud rahvusvaheline ekspert- Elusaines see pigem nii ei ole. Süstee- dada ning instrumentide eri eksempla- grupp tegelema alles 2004. aastal ja mile mõjuvatel teguritel on toimeid ride näidud erinevad vähesel määral. vastav standard kinnitati 2006. aastal. rohkem kui üks ja nende proportsioo- Seetõttu tulebki mõõteriistu regulaar- Eksperdid olid üsna ebamugavas olu- nid pole aja jooksul muutumatud. selt võrrelda. korras, sest sobivaid mõõtmisandmeid Nahale langeva UV-kiirguse toimeid Erüteemi põhjustavad nii UVB- kui oli napilt. Aluseks võeti Julia Mac- avaldab igal juhul tõhusamalt kõige UVA-kiirgus. UVB-kiirgus mõjub n-ö Laughlini juhitud ammuste, 1982. aas- lühilainelisem spektriosa. Praeguste täie rauaga, kuid seda on energeetilises tal tehtud mõõtmiste andmed. Nende teadmiste kohaselt hakkab üle tundlik- vääringus vähe. Seevastu ohtralt saabu- mõõtmiste eesmärk oli tavapärase tea- kuse läve küündiv UV-kiirgus kõige- va UVA-kiirguse mõju on nõrk. Eestis dusartikli, aga mitte standardi koosta- pealt tõesti sünteesima D-vitamiini. mõõdetud suvistes päevadoosides on mine. MacLaughlini uuringus analüü- Selline efekt sõltub aga juba vere ole- ülekaalus UVB-kiirguse panus. Erü- situd lainepikkuste vahemiku alguses masolevast D-vitamiini sisaldusest ja teemkiirguse hetkväärtust (võimsust) ja lõpus oli mõõtmispunkte hõreda- on pealegi väga individuaalne. Kõige iseloomustatakse UV-indeksiga (UVI), malt kui spektri kõige mõjusamas tõhusamalt sünteesib D-vitamiini kiir- millest suvisel ajal ka üldsust teavita- osas. Standardi koostajad panid punk- gus lainepikkusega 295 nm; lainepik- takse. See avaldatakse valemiga UVI = tidest läbi parima matemaatilise kõve- kustel üle 315 nm sünteesi ei toimu. 0,025Wef/m2, kus Wef on erüteem- ra, mis andiski standardi. Mõne aja pärast saavutab järjest suure- tundlikkusega kaalutud ja integreeri- Ühest teisest, samuti 1980. aastatel ma osa erüteemefekt ja kiirguse käes tud kiiritustihedus. Kordaja 0,025 ise- tehtud tööst, leiti kiiritustiheduse lävi, viibimise jätkudes algavad rakkudes loomustab Põhja-Euroopas kõige levi- millest suuremad väärtused suudavad kahjustused, mis soodustavad naha- numa nahatüübi tundlikkust. Maksi- D-vitamiini sünteesida, ning määrati vähi kujunemist. maalsed UV-indeksi väärtused ulatu- iga mõjuva lainepikkuse efektiivne pa- Traditsioonilise füüsikalise lähene- vad meil juuni lõpus ja juuli alguses nus. Füüsikas on loomulik, et mõjuva misega võime UV-kiirguse päris spekt- ilusa ilmaga 7 lähedale ja vahel veidi teguri ning tekitatud efekti seost pee- rit mõjuspektriga korrutades ja efek- kõrgemalegi. UV-kiirgus muutub ohtli- takse vähemalt esialgu üksüheseks. tiivset energiat ajas integreerides saa-

UV-kiirguse kiirgustiheduse sõltuvus pilvedest 1200 Joonisel on näidatud UV-kiirguse spektrit kolmes kiiritustihedus päikeselise ja heledate olukorras: a) päris selge taeva ja päikeselise ilma, rünkpilvedega ilmaga b) heledate rünkpilvedega päikeselise ilmaga ja kiiritustihedus selge ja päikeselise ilmaga c) pilves ilmaga. 1000 Nagu näha, võivad pilved, eriti päikese lähedal ole- kiiritustihedus pilves ilmaga nm )

vad heledad rünkpilved, maapinnal kiirgust oluliselt suurendada ning kiirgustihedus on siis isegi suurem 2

800 /m kui täiesti selge ja päikeselise ilmaga. Kõige väiksem on kiiritustihedus siis, kui päike on pilve W taga – mida paksem pilv, seda vähem on kiirgust. Kolm kõverat on saadud eri päevade mõõtmisandmete 600 järgi. Päike on kiiritustihetuse mõõtmise hetkel olnud alati horisondist ühesugusel hedus ( m kõrgusel ning ka osooni

400 tust i hulk atmosfääris on i

olnud praktiliselt ii r k sama. 200 ii rguse

0 k UV- 300 310 320 330 340 350 360370380390 400 lainepikkus (nm)

46 Δ horisont 4/2020 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri UV-indeks ja sellega seotud maksimaalne päevitusaeg

UV-indeks hinnang soovitusliku päevitus- kiirgusele aja pikkus keskmistele nahatüüpidele PRESS VIDA ALAMY / 1nõrk 3,25 tundi 2nõrk 1,75 tundi 3nõrk 1 tund 4 keskmine 50 minutit 5 keskmine 40 minutit 6 keskmine 35 minutit 7 tugev 30 minutit 8 tugev 25 minutit 9 väga tugev 22 minutit 10 väga tugev 20 minutit

da kätte efektiivsed doosid, mis võiksid D-vitamiini taset. Seejärel muutub korilase elu. Selle liikmetel mõõdeti D-vitamiini sünteesida, kui energiat ei 25(OH)D3 neerudes bioloogiliselt ak- vere 25(OH)D3 keskmise sisaldusena kuluks konkureerivatele protsessidele. tiivseks ühendiks 1,25(OH)2D, mis sti- 110 nmol/l. Samal ajal kippus moodsa- Kindlasti saame ka teada, millistel aja- muleerib kaltsiumi ja fosfori omasta- ma ja linnalisema eluviisiga tansaan- vahemikel ei ole D-vitamiini süntees mist ning avaldab organismile mit- lastel vere D-vitamiini sisaldus jääma võimalik. Eesti tingimustes ja paljudes meid muid kasulikke toimeid. ebapiisavaks. Euroopaski on üsna palju kohtades mujal oleks see laias laastus D3-vitamiini taset näitava ühendi uuritud, kui palju saavad erinevatel siis, kui päike on horisondi kohal 25(OH)D3 soovitavaks kontsentratsioo- elualadel töötavad inimesed päikese- madalamal kui 20 kraadi. niks veres peetakse vähemalt 75 nano- kiirgust ja kuidas sõltub sellest nende Elusorganismides toimuvate näh- mooli liitri kohta (nmol/l). D3-vitamiini vere 25(OH)D3 sisaldus, ent siin on pea tuste keerukust demonstreerib D-vita- puuduse käes kannatavad umbes poo- võimatu leida võrdluseks piisaval hul- miini sünteesi protsess. Rasvlahustuv led maailma elanikest. Ka Eestis pole gal kunagiste traditsiooniliste eluviisi- D3-vitamiin tekib nii inimeste kui loo- olukord kohapeal tehtud uuringute de harrastajaid. • made nahas sarnaselt. Päikese UVB- andmetel kiita ja mitte ainult talve- kiirguse toimel muutub 7-dehüdroko- kuudel, vaid isegi suvel. Seda näitavad lesterool (7-DHC) previtamiin D3-ks, ka viimastel aastatel mitmetes Euroo- mis edasi muundub iseenda isomee- pa riikides kui ka mujal tehtud uurin- riks ehk päris D3-vitamiiniks. Viimane gud. Miks see nii on, pole päris selge. !Kalju Eerme (1938) on astronoom ja on bioloogiliselt inertne ja muutub Üks põhjus on kindlasti inimeste elu- atmosfäärifüüsik. Aastail 1968–1993 tegeles ta organismi jaoks aktiivseks alles pärast viisi muutumine. Sellega seoses on Tartu observatooriumis peamiselt atmosfääri optiliste omaduste uurimisega kosmosejaama- kaht aktiveerimist. Esmalt muutub see huvitav hiljuti Tansaanias tehtud dele Saljut ja Mir paigaldatud aparatuuri abil. maksas ühendiks 25(OH)D3, mille sisal- uuring. Üks sealne suhteliselt arvukas Alates 1993. aastast pühendus atmosfääri- duse järgi määrataksegi vereseerumis hõim elab senini traditsioonilist kütt- osooni ja ultraviolettkiirguse uuringutele Eestis.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri horisont 4/2020 Δ 47 RAIDO PUUST EHITUSTEGEVUSE KAARDISTAMINE KAUGSEIREGA

Maa-ameti laserskaneerimisseadme LiDAR-i andmete põhjal loodud ruumiline kujutis Tallinna tehnikaülikooli linnakust

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri kaugseirevõimaluste ülikiire areng, millestehitussektorilonmõndagivõita. vallas siiskiendiseltnukker. Ükstehnoloogilisisuunanäitajaidonviimaselajalolnud ega kasvatadaseeläbiomaefektiivsust.Alationerandeid,kuidüldjoontespiltselles ehitussektor, mispolesuutnudärakasutadakättesaadavaidtehnoloogilisilahendusi sellega enampeadvaevata?Uuendusterakendamisesonsabassörkijaossajäänud tasub lihtsaltoodata,sesttänanetehnoloogiaonhomseksjubavananenud–miks kasutusele võtta,etnäitekstööprotsesse lihtsamaksvõiefektiivsemaksmuuta?Või vaja on?Kessuudaborienteerudasellestehnoloogilisesvirvarrisjauuedvõimalusedka veel eiletundusidennekuulmatud.Uuendusedonküllpõnevad,agakelleleneidkõiki Elame muutustetuultes.Igapäevkuulemeuutesttehnoloogilistestlahendustest,mis autoriõigus MTÜ Loodusajakiri

ILLUSTRATSIOONID: TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL tion AndRanging),misvõibollapaigu- teks LiDAR-i sensorit(ingl kLightDetec- näi- kaugseiresensorina kasutatakse da kalasermõõdistuse tulemusel,kus vastamiseks vajaliku esitusevõibsaa- tusi. Kolmemõõtmeliste muutuste tu- on võimaliktuvastada muu- ruumilisi kolmemõõtmelise mudelijaseeläbi erinevate nurkadeall,kokku pannaka dest, misontehtud samast objektist tode analüüsina.Seejuuressaabfoto- konteksti võibvaadeldaennekõike fo- objektil. Kahemõõtmeliste muutuste vastamine mistahes ehitusega seotud ning kolmemõõtmeliste muutuste tu- jagada kahe- kahte peamissegruppi: protsesside jälgimisekaugseireabil kasutada. lus, kuidasmingitkaugseiremeetodit Seejärel joonistub väljatäpsemvõima- märk ehkmidasoovime analüüsida. hoopisküsida,misonmeieees- tuleks minna? Veel Tegelikult täpsemaks? küsimus, kuhuannabsiitveel edasi ga –päriselt!“).Seega võibtekkida dame kosmosest millimeetritäpsuse- sondis malik saadaisegikuni1 kaasates onmõõdistustäpsuseks või- ni jauuritava koha suhtelist liikumist) darit (radaritüüp, mistuvastab anten- vahemikku lahutusjääb seire tüüpilineruumiline mõõdistuse kaugusega. Kui satelliit- jaseeeiolealatiseotud sus varieerub, tavast tehnoloogiast mõõdistuste täp- luse võimõõdistuse. Sõltuvaltkasuta- liitseire kuikamobiiliga tehtud vaat- nud –selleallavõibliigitadaniisatel- arenguga onkaugseiremõiste laiene- dub otsenekontakt. Ühestehnoloogia vaadeldava objektivõisubjektiga puu- mete kogumist hõlmavat vaatlust, kus üldjuhul and- allmõeldakse Kaugseire Laias plaanisvõibehitusega seotud 1/2018 0,3–300 ilmunud artiklit „Mõõ- ilmunud artiklit horisont 4/2020 m, siistehisavara- mm (vtHori- Δ 49 tatud lennukile või droonile. Mistahes LiDAR-mõõdistuspunktid sest ja täpsusest esialgu piisata. Sama muutuste uurimisel on oluline inter- annavad suurepärase võima- kehtib võimaliku uusarenduse üldiste vall, mille jooksul mingeid muutusi vormide kohta, mida saab paigutada luse esmasteks ruumilisteks otsitakse, selle põhjal saab valida ka olemasolevasse keskkonda. Kuid ehi- sobiva kaugseiremeetodi. Toon siinko- analüüsideks, arvestades tusprojekti detailsuse arenedes (eskiis, hal näiteid nii satelliitseirest, aeroska- seejuures ka hoonete ligi- põhiprojekt, tööprojekt, teostuspro- neerimisest kui ka drooniseirest, mida kaudseid mahtusid. jekt) muutub ka lähteandmete täpsuse on siiani ehitussektori näitel edukalt vajadus. Aeroskaneerimisel saadud uuritud ja vähemal või rohkemal mää- andmete põhjal võib muuhulgas uuri- ral ka kasutatud. vahemikku 1200 m (tiheasustusalade da ehitiste kompaktsuse suhet mingil kohal) ning 2600 m (üle-eestilise kaar- maa-alal, leida linnaosa kõikide hoo- Abi satelliitseirest distamise ajal), mille korral on kaar- nete fassaadidele langeva päikesekiir- ja aeroskaneerimisest distamise punktitihedus vastavalt 18 guse kogumise potentsiaali või täpsus- Satelliitseire hea näide on juba maini- p/m2 ning 2,1 p/m2. Punktitihedus või tada ehitise vormi. Ühtlasi võivad tud ehitustegevuste või ehitiste muu- siis mõõdistamisel saadav keskmine need andmed olla sisend, mille alusel tuste (deformatsioonide) jälgimine. punktivahe on oluline näitaja, kui saab luua üle-eestilise ehitatud kesk- Positiivse asjaoluna tasub mainida, et selle alusel soovitakse taasluua pildis- konna digitaalse ruumilise kaksiku, Euroopa Liidu Sentineli seiresatelliiti- tatava ala kolmemõõtmelist geomeet- mis võimaldab kasutajal vaadata ehi- de süsteemi andmeid kogutakse auto- riat (maapind, ehitis jne). tisi ja ehitiste andmeid ümbritseva maatselt iga 6–12 päeva tagant, mis Alates 2018. aasta juulist tegi maa- keskkonnaga seostatult, ka ajalises teeb taolise andmekogumise väga liht- amet need kõrgusandmed tasuta mõõtmes (e-ehituse platvormi 3D-kak- saks. Kuna Sentineli andmed on kõigi- kättesaadavaks. Ehituse vallas saab siku arendamisest loe lähemalt aad- le tasuta kättesaadavad, on aktiivselt neid edukalt kasutada erinevat liiki ressil eehitus.ee). otsitud erinevaid võimalusi nende ruumiliste planeeringute koostamisel. kasutamiseks. Välja on arendatud näi- LiDAR-mõõdistuspunktid annavad Droonid kui teks rakendused, mille abil saab uuri- suurepärase võimaluse esmasteks ruu- ehitusjärelevalve abilised da rajatiste deformatsioone (üks selli- milisteks analüüsideks, arvestades see- Kui eesmärk on jälgida raskesti ligi- ne rakendus on elektrooniline hoia- juures ka hoonete ligikaudseid mahtu- pääsetavaid objekte, mille seire peab tussüsteem Sille, mis võimaldab jäl- sid. Sel moel ehitusmahtude arvesta- olema regulaarsem, kui satelliitseire gida taristu vajumist, kerkimist või mine ning erinevate projektlahendus- või aeroskaneerimine võimaldavad, nihkumist kõikjal maailmas, vt te võrdlemine aitab hinnata kogu ehi- saab appi võtta suurema punktitihe- www.sille.space) või võrrelda suurema- tusprojekti maksumust, sest materjali dusega (resolutsiooniga) pilte andvad mahuliste tee-ehitusobjektide energia- ära- või juurdevedu on ehituse kõige droonid. Drooniseire on muutunud bilanssi enne ja pärast ehitustööde kulukam tegevus. Seda eriti suurte üha kättesaadavamaks ja ka täpse- lõppu. taristuprojektide juures. maks, aidates seeläbi avardada kaug- Aeroskaneerimise klassikaline näi- Maapinnast kolmemõõtmelise ku- seire kasutusvõimalusi. de on meie maa-ameti korraldatavad jutise loomiseks võib maa-ameti kaar- Tänapäevane droonimõõdistus suu- lennud üle Eesti, mis jäävad kõrgus- distamisel kasutatavast punktitihedu- dab üsna lihtsalt teha fotosid, milles

Sel Tallinna tehnikaülikooli linnaku (punased hooned) ümbruse ruumilisel kujutisel on maapind loodud maa-ameti laserkiiretehnikaseadmega LiDAR mõõdistatud kõrguspunktide alusel. Nende kõrgusandmete abil saab teha planeeringute esmaseid ruumilisi analüüse, arvestades seejuures ka hoonete ligikaudseid mahtusid. Modelleerimisel kasutati tarkvara Autodesk InfraWorks

50 Δ horisont 4/2020 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ühele pikslile vastab tegelikkuses 1 cm resolutsioonist lähtuvalt soovitud suh- analüüsimiseks drooni abil on soovita- (mitte segamini ajada absoluutse täp- telise täpsuseni (nt droonil DJI Phan- tav esmalt paika panna lennupro- susega, millest tuleb juttu hiljem). tom 4 RTK on see 1,1 cm / 40 m kõrgu- gramm, mis järgib etteantud rada igal Seega, kui pildistame mingit maa-ala selt ning 1,37 cm / 50 m kõrguselt). mõõdistuskorral. Tegelikult saaks sar- või ehitist ja saadud pildi resolutsioon Väike erinevus kõrguses ei pruugi naseid uuringuid teha ka aeroskanee- on näiteks 5400 x 3600 pikslit, siis anda olulist vahet detailsuses, kuid rimisega kogutud andmete põhjal, ent selle tegelik ulatus on 54 x 36 m. Ühe- seire eesmärgist sõltuvalt võib see selle meetodi võimalused on siiski pii- sentimeetrist täpsust on väga lihtne märkimisväärselt kasvatada pilditööt- ratud, kuna tuleb arvestada, et näiteks saavutada – piisab, kui valida droonile lusaega. maa-ameti kaardistuslennud toimu- sobiv lennukõrgus, et jõuda kaamera Ehitusobjektil toimuvate muutuste vad teatud perioodilisusega – tiheasustusalade kohal vaid üks-kaks korda aastas. Drooni võib vajadusel lennuta- da kasvõi iga päev – näiteks selle len- nuks ettevalmistamiseks ning lennutamiseks umbes 20 000 m2 suuruse maa-ala kohal kulub sõltuvalt kasutatavast mudelist ja lennuparameetri- test vaid ligi 45 minutit. Pildistades ehitusobjekti kindlat lennuprogrammi järgiva drooniga pikema perioodi jooksul näiteks näda- lase intervalliga, saab projekti kulge- misest väga lihtsalt koostada ülevaatli- ku pildipanga, mida on maa pealt keeruline teha. Saadud pildikogu on või- malik kasutada ehitusjärelevalve ühe võimaliku toetusmeetmena või erinevat liiki pildiliste ja mahuliste muutuste kindlaksmääramiseks. Eriti ots- tarbekas on see võimalus, kui mõõdis- tada on vaja näiteks mõni suuremahu- Droonimõõdistusega saadud fotoseeria Tallinna tehnikaülikooli linnakus (Mäepealse tn 3) asuva line ning kilomeetrites mõõdetava ehi- õppehoone renoveerimistöödest. Drooni ülelennuks kasutati erinevaid kõrguseid: vasakpoolne pilt tusalaga taristuobjekt. on tehtud 50 m kõrguselt, ülemine paremal on 50 m kõrguselt tehtud pildi suurendus ning all Kui drooniseire üks kasutusala on paremal on näha 40 m kõrguselt tehtud pildi suurendus. Suurendustel on puitprussi otsas näha ehitusprotsessi kaardistamine, siis te- pikslipõhine ruudustik, mis võimaldab näiteks öelda, millises standardläbimõõdus prussiga on tegemist (lihtsalt lugedes kokku pikslite arvu ja korrutades seda vastava piksli resolutsiooniga). gelikult saab sel moel mõõdistada ka Tavalise mobiiltelefoniga saab teha samasuguse resolutsiooniga pilte, kuid drooni abil saab juba olemasolevaid rajatisi. Olgu sel- ehitusobjektist parema ülevaate, pildistades seda kas automaatse lennuprogrammiga või siis leks näiteks raskesti ligipääsetavad käsitsijuhtimisel objektid – sillakonstruktsioonid, tuuli- kud, elektriliinide mastid jne – mille puhul on vaja kontrollida nende konstruktsioonide korrasolekut või hinnata teatud probleemi ulatust. See- juures tulevad appi erinevad pilditööt- lusmeetodid, mis võivad muuhulgas avastada mõõdistatud pildiseeriast ohtlikke muutusi (nt praod konstrukt- sioonis). Inimsilmaga hinnates on neid pea võimatu märgata, kuna see eeldaks võimalust pääseda objektile piisavalt lähedale. Piltide või ka videote analüüsimisel

Tehisintellekti kasutamine ehitussektoris on praegu päevakohane ning droonide 2019. aasta novembrist kuni tänavu maini drooni ülelennuga saadud nädalase intervalliga fotode abil pildilise informatsiooni jada, millega kaardistati Tallinna tehnikaülikooli linnakus (Mäepealse tn 3) asuva õppehoone renoveerimisprotsessi. Pildid on tehtud drooni automaatse lennuprogrammiga, mille vältel tegi kogumine ja analüüsimine droon ehitusobjektist 200–400 fotot, kaardistades kogu etteantud ehitusala. Pilte saab võrrelda, on muutunud vabalt kätte- kuna drooni kasutatav programm on säilitanud igal lennul oma etteantud asukoha ja vaatenurga saadavaks.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri horisont 4/2020 Δ 51 Tallinna tehnikaülikooli Mäepealse tn 3 asuva õppehoone renoveerimistöödest drooniseirega saadud videokaadritel on vabavaraga CVAT tuvastatud liikuvate objektidena platsil toimetavad töölised (värviliste ristkülikute sees)

erinevaid masinõppealgoritme kasutades saab tehisintellekti abil fotodelt või videokaadritelt tuvastada objekte ning ehitada üles eelhoiatussüsteeme (näiteks taolise, mis suudab tuvastada, kas kõik platsitöölised kasutavad nõu- tud turvavarustust) või analüüsida lii- kumisteekondi. Tehisintellekti kasutamine ehitussektoris on praegu päeva- kohane ning droonide abil pildilise informatsiooni kogumine ja analüüsi- mine on muutunud vabalt kättesaada- vaks (nt vabavaraga CVAT, kuid ka Google ja Amazon pakuvad sellisteks analüüsideks pilvepõhiseid lahendusi). Kui kahemõõtmeliste muutuste vaatlemine põhineb ennekõike pildili- sel infol ja selle analüüsil, siis kolme- mõõtmeliste muutuste uurimine põhi- neb erinevatel ajahetkedel tehtud mõõdistustel ning nende alusel loodud ruumiliste mudelite (nt fotogramm-meetriaga või LiDAR-i kõrgus- punktide põhjal loodud kolmemõõt- meliste mudelite) võrdlemine. Eri aegadel tehtud ruumiliste mudelite uurimisel saab näiteks värvitoonidega eristada, kuhu on ehitusalal midagi uut ladustatud või millises mahus on ehitustöid tehtud. Drooni pildiseeriast kolmemõõtme- liste mudelite loomises ei ole tegelikult midagi uut, kuid selle põhjal välja töötatud lisarakendusi on ehitussektoris vaja veel juurutada. Seda ennekõike ehitusprotsessi jälgimisel, mille korral kasutatakse mõõdistus- andmeid ehitusjärelevalves või võrrel- dakse projektmudeliga. Siinkohal tuleb mängu mudelite absoluutse täpsu- se küsimus – kuidas suudetakse mõõ- distatud pilti ja selle n-ö pikslit paigutada õigesse ruumikoordinaati (x, y, z). Selleks on oluline mõista, et droonidel

Ülemisel pildil on näha Tallinna tehnikaüli- kooli Mäepealse tn 3 renoveeritava õppehoone kolmemõõtmeline mudel ning allpool on esi- tatud kahe eri ajahetke mudeli omavahelisel võrdlemisel (tarkvaraga Bentley ContextCap- ture ja CloudCompare) sündinud analüüsipilt. Erinevad värvid viitavad vahepeal ehitusalal toimunud muutuste ulatusele

52 Δ horisont 4/2020 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Vasakpoolsel fotogramm-meetriaga saadud ehitusobjekti kolmemõõtmelisel mudelil on näha pildianalüüsiga (mida näitab parempoolne pilt) leitud ruumilised kuubikud (kollane ja roosa kuubik sõidukite ümber). Taoliste objektide äratundmiseks saab kasutada kas standardseid detektoreid või siis treenides selleks ise masinõppealgoritme. Näidatud pildianalüüsil kasutati tarkvara Bentley ContextCapture Insight

saab kasutada erinevaid tehnoloogilisi nendi mahulist paiknemist õiges koor- de osaks, muutes töö kulgu efektiivse- lahendusi, millega on võimalik satel- dinaatsüsteemis. maks ja jättes seeläbi rohkem aega liitidel põhinevate positsioneerimis- Masinõppe võlu seisneb ennekõike uuenduslike võimaluste arendamisega süsteemide täpsust suurendada. selles, et ühte andmestikku (fotosee- tegelemiseks. Tallinna tehnikaülikooli Mäepealse riat) kasutatakse algoritmide treeni- Uue tehnoloogia kasutuselevõtmi- tn 3 õppehoone renoveerimistööde näi- miseks ja selle põhjal luuakse nn ne tähendab alati investeeringut ning tel analüüsitud 22 nädala mõõdistus- detektor, mida on võimalik edaspidi teadmatus, kuidas mõõta ajakulu ühe andmed on näidanud, et positsioneeri- kasutada uue fotoseeria analüüsil, kus või teise alternatiivse ja efektiivsema misandmete täpsust suurendavat RTK- tähelepanu all on samasugune objekt. meetodi rakendamisel, on olnud takis- tehnoloogiat (ingl k Real Time Kinema- Seeläbi lihtsustab kaugseire tunduvalt tuseks väga paljudes valdkondades. tic) kasutavat drooniga pildistatud analüüsitavate piltide kogumist ja ehi- Ehitussektorile on vastava oskusteabe- fotode alusel tehtud kolmemõõtme- tusobjekti järjepidevat jälgimist. Ka ga valmis appi tulema nii erinevad lise mudeli täpsust on võimalik tuua ehitiste hilisemat korrashoidu on või- ettevõtted kui haridusasutused. Orien- alla 3 cm. Niisugune täpsusaste või- malik jälgida, sest algoritmid aitavad teerumine tänastes võimalustes ei ole maldab objekte hästi kaardistada ning kogutud andmetest ära tunda huvi- lihtne, mistõttu on esmased küsimu- võrrelda tööde kulgu erinevates ehi- pakkuvate objektide paiknemist (nii sed valiku tegija ees: kas ma soovin tusjärkudes. Ühtlasi saab seejuures ehitise kui taristurajatiste juures). oma tööd teha teisiti ja muuta seda drooniseire abil loodud mudeleid võr- Mõõdistusega saadud kolmemõõt- efektiivsemaks, kui pikk on sellise relda projekteeritud ehitusinfo mude- melise ehitusinfo mudeli erinevad muudatuse tegemise tasuvusaeg ning li ja selle ajagraafikuga (ingl k Building rakendused vajavad Eestis veel üksja- mida annab see mulle või minu töö- Information Modelling ehk BIM). RTK-teh- gu tutvustamist. Hiljutised Tallinna andjale? • noloogia kasutamine eeldab mõne glo- tehnikaülikoolis tehtud uuringud on baalse navigatsioonisatelliitide süstee- näidanud, et kaugseire mõõdistusand- Kaugseire kasutusvõimalusi tutvustava artik- mi, näiteks GNSS-i püsijaamade võr- med on erinevate kasutusvõimaluste lisarja lood annavad ülevaate Eesti teadus- gustikuga liitumist. jaoks piisavalt täpsed. Tõsi, olukorda- agentuuri, keskkonnaministeeriumi, majan- des, kus on nõutud suurem täpsus, dus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Pildiseeriaid analüüsivad saab appi võtta erinevaid fikseeritud maaeluministeeriumi tellitud uuringus t, mida rahastas RITA-programmi kaudu Euroopa masinõppealgoritmid punktidest mõõdetud LiDAR-andmeid. regionaalarengu fond. Sarja järgmine lugu Masinõppevõimalusi saab kasutada ka Tihtipeale tuleb parema lõpptulemuse kirjeldab kaugseire võimalusi ranniku- ja sise- drooniga saadud pildiseeriast teatud nimel erinevaid kaugseiremeetodeid vete uurimisel. komponentide otsimiseks. Kui pildi- omavahel kombineerida. seeria on drooniga pildistatud näiteks Mitmes hiljutises maanteeameti fotogramm-meetria (sama objekti on pilootprojektis on hakatud julgemalt pildistatud mitme erineva nurga alt) kasutama kaugseirest, droonidelt ja meetodit kasutades, siis lõpptulemu- ka ehitusmasinatelt saadavaid mõõdis- ! RAIDO PUUST (1978) on Tallinna tehnika- sena saab sel moel näidata kolme- tusandmeid. Just sel moel saabki uus ülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi mõõtmelises ruumis leitud kompo- tehnoloogia igapäevaste tööprotsessi- professor.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri horisont 4/2020 Δ 53 IGAMEHETEADUS VALMISTAGEM VAKTSIIN PIXABAY RNA-sid ehitavad igamehe- kiiremini reageerima. Mitme- mängivad igameheteadlased teadlased aitavad kaasa tes vaktsiinikandidaatides ka- (vt Horisont 5/2019). COVID-19 pandeemia taltsu- sutatakse selleks nõrgestatud RNA molekuli kirjeldab tamiseks sobiva vaktsiini või inaktiveeritud viirust. nelja tüüpi tähtede (A, C, G ja ülesandena leiab „Eterna“ otsingutel. Teistes on ärritaja ülesanne U) järjestus. Sarnaselt valku- mängust tervet ogavalku mõnel hoolikalt välja valitud dega on ka RNA molekulidel kodeeriva, ligi nelja tuhande Eelmise „Igameheteaduse” viiruse komponendil, näiteks kindel kuju. Sealjuures män- tähe pikkuse RNA. Väljakutse ilmumisest on pärgviiruse ogavalgul või selle fragmen- givad olulisemat rolli tähe- vastuvõtjale seatakse ülesan- SARS-CoV-2 teemal avaldatud dil (vt eelmise Horisondi iga- paaride AU, UG ja GC vahel deks leida sama valku kodee- teadusartiklite eeltrükkide meheteaduse rubriiki). tekkivad sidemed. Näiteks riv, kuid struktuurilt stabiil- arv kasvanud 2582-lt 6116-le Vaktsiini jaoks vajaliku lähestikku paiknevad mitme sem RNA molekul. Lootus- (veebikülgede medRxiv ja valgu tootmine suurtes tähe pikkused komplemen- rikkamaid lahendusi uuritak- bioRxiv andmed kokku). kogustes on keeruline ja taarsed piirkonnad kipuvad se kõigepealt laborikatsetes, Maailma terviseorganisat- aeganõudev. Seetõttu katse- võtma juuksenõela kuju. esmase kontrolli läbinud siooni andmetel tehti 2. juuli tatakse ka uuemate lähene- RNA molekuli kujust sõl- molekulide vastu tunnevad seisuga kliinilisi katsetusi 18 mistega, kus valgu asemel on tub muuhulgas ka selle sta- juba huvi vaktsiiniarendusega ning eelkliinilisi uuringuid seda kodeeriv DNA või RNA. biilsus. Kompaktsema struk- tegelevad ravimifirmad. • veel 129 vaktsiinikandidaa- Ärritava valgu süntees toi- tuuriga (nt juuksenõelad) diga. mub sellisel juhul pärast RNA-ahelad on üldiselt vastu- Iga vaktsiini mõte on ärri- manustamist vaktsiinis sisal- pidavamad. Sealjuures on tada immuunsüsteemi millegi duva pärilikkusaine alusel stabiilsema RNA-ga vaktsiini viirusega sarnanevaga, õpe- rakus endas. Selleks sobilike märkimisväärselt lihtsam ! Jürgen Jänes on arvutusbio- tades seeläbi organismi välja RNA-de otsingusse on kaasa- transportida ja säilitada. loogia järeldoktorant Cambridge’i tulevikus päris nakkuse korral tud ka arvutimängu „Eterna“ Ambitsioonikaima COVID-19 ülikoolis.

https://eternagame.org ETERNAGAME.ORG

SARS-CoV-2 ogavalku kodeeriva RNA lihtsustatud tasapinnaline kujutis arvutimängus „Eterna“

54 Δ horisont 4/2020 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri

KOSMOSEKROONIKA

MAI-JUUNI: USA SAAB JÄLLE ISE MEHITATUD KOSMOSELENDE KORRALDADA

● Hiina uus kosmoselaev: 5. mail startis Hiinas Hainani saarel Wenchangi kosmosekeskuses kanderakett Long March 5B ja viis orbiidile Hiina WIKIPEDIA USSF / uue põlvkonna kosmoselaeva mehitamata testversiooni. Uus laev hakkab asendama senist meeskonnakapslit Shenzhou WIKIPEDIA MASAHIRO / NARITA ning mahutab senise kolme inimese asemel kuus kosmonauti või siis kolm kosmonauti ja lisaks pool tonni kasulikku lasti. Sama kanderaketiga viidi testlennule ka kasuliku laadungi automaatne maandumismoo- dul, mis peaks tooma Hiina tulevasest kosmosejaamast Maale tagasi vajalikku lasti. USA õhujõudude kosmoselennuk 6. mail tehtigi vastav katse, kuid X-37B on orbiidile lennutamiseks mooduli tagasipöördumisprot- kanderaketi veokapslisse sess ebaõnnestus seni teadmata paigutatud põhjustel. Kosmoselaeva mees- konnakapsel maandus edukalt 8. mail Hiina loodeosas. Kande- raketi 5-meetrise läbimõõduga, 30 meetri pikkune ja 20 tonni hinnangul põhineb Hiina relvas- kaaluv viimane aste tegi ümber tuses kasutusel oleval raketil. Maa veel mitu tiiru ning sisenes atmosfääri ja põles ära 11. mail ● Kosmoselennuki katseta- Atlandi ookeani lõunaosa kohal. mine: 17. mail startis Canaverali H-IIB start Tanegashima kosmosekeskuses ● Tulekahjueksperiment neeme õhujõudude baasi veolaeval: stardiplatvormilt 41 United 11. mail eraldus rahvusvaheli- Launch Alliance'i kanderakett sest kosmosejaamast ISS pärast Atlas 5 ja viis ettenähtud orbii- ● Vene luuresatelliit: 83-ööpäevast sealviibimist dile USA õhujõudude korduv- 22. mail startis Venemaa põh- firma Northrop Grumman veo- kasutusega kosmoselennuki jaosas Plesetski kosmodroomilt laev Cygnus. Laeva lastiruumi X-37B. See oli juba kuues taoline kanderakett Sojuz-2.1b/Fregat paigutati mittevajalikud jäät- lend ning praegu on kasutusel ja viis orbiidile Venemaa raketi- med ning pärast luugi sulgemist kaks niisugust kosmoselennukit. hoiatussüsteemi EKS luuresatel- ja robotkäega jaamast eemale Orbiidil tehakse sellega mitme- liidi koodnimega Kosmos 2546. viimist alustas see iseseisvat suguseid katseid ning välimu- lendu. Enne ärapõlemist atmos- selt kosmosesüstikut meenutav ● Hiina raketistardid: fääris toimetas veolaev orbiidile kosmoselennuk on võimeline 29. mail startis Hiinas Sichuani iseseisvalt maanduma tavalen- kaks kuupsatelliiti ning lisaks provintsis Xichangi kosmose- WIKIPEDIA MINIC / ALVARADO CRISTOBAL korraldati NASA tellimusel selle nuväljale. keskusest kanderakett Long sisemuses tulekahjueksperi- March 11 ja sellele järgnes ment, et uurida leekide levikut ● Varustust ISS-i: 31. mail Xichangist 1600 km mikrogravitatsiooni olekus. 20. mail startis Lõuna-Jaapanis loodesse jäävast Jiuquani kos- Tanegashima kosmosekesku- mosekeskusest kanderaketi ● Hiina sidesatelliidid: sest Jaapani kanderakett H-IIB, Long March 2D start. Tegemist 12. mail startis Loode-Hiinas et viia orbiidile veolaev HTV. oli Hiina selle aasta 11. ja 12. Gobi kõrbes Jiuquani kosmose- 25. mail oli veolaev hüüd- raketistardiga, nende seas ka keskusest kanderakett Kuaizhou nimega Kounotori juba ISS-i kaks ebaõnnestumist. Seekord 1A ja viis orbiidile kaks esimest robotkäe „haardes” ning selle viidi esimese stardiga orbiidile sidesatelliiti ühtekokku 80 pardalt toimetati kosmosejaa- kaks väikest „tehnoloogiliste satelliidist koosnevast seeriast ma 6,2 tonni mitmesugust katsetuste” tehiskaaslast ning Xingyun. Kanderakett kasutab varustust, teaduskatseid ja teisega kaugseiresatelliit Hiina kanderakett Long March tahkekütust ja ekspertide seadmeid. Gaofen 9-02. 2D kihutab orbiidi poole

56 Δ horisont 4/2020 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ● USA taastas mehitatud kosmoselendude võimekuse: SPACEX 30. mail startis Floridas NASA Kennedy kosmosekeskuse stardiplatvormilt 39A firma SpaceX-i kanderakett Falcon 9 ja viis orbiidile sama ettevõtte kosmoselaeva. Crew Dragoni pardal olid astronaudid Doug Hurley ja Bob Behnken. Tege- mist oli ajaloolise sündmusega, sest kosmosesüstikute lendude lõppemisega 2011. aastal algas pikim periood alates 1961. aastast, mil USA-l puudus oma mehitatud kosmoselendude korraldamise võimekus ning sellised lennud telliti Venemaa kosmoseagentuurilt Roskosmos. Pärast Crew Dragoni käsitsijuh- timissüsteemi testimist põkkuti ISS-iga 31. mail, ühendudes automaatrežiimil sealse Harmo- Robert Behnken (vasakul) ja Douglas Hurley valmistuvad Crew Dragoni pardal ajalooliseks raketi- ny põkkumismooduliga. stardiks

● Starlinki võrk kasvab: seas ka kuupsatelliidi, mis ● Kosmoseskäik ISS-il: ● Falcon 9 start: 4. juunil startis Canaverali hakkab oma magnetomeetri- 26. juunil väljusid rahvusvahe- 30. juunil startis Canaverali neeme õhujõudude baasi tega mõõtma virmaliste plasma- lisest kosmosejaamast ava- neeme õhujõudude baasi stardiplatvormilt nr 40 SpaceX-i voolusid. kosmosesse astronaudid Chris stardiplatvormilt nr 40 SpaceX-i kanderakett Falcon 9, et viia Cassidy ja Robert Behnken, et kanderakett Falcon 9 ja viis orbiidile järjekordsed 60 Star- ● Lisa Starlinkile: jätkata energiasüsteemi vanade orbiidile USA kosmosejõudude linki sidetehiskaaslast. Kande- 13. juunil startis Canaverali nikkelhüdriidakude väljavahe- GPS-satelliidi GPS 3 SV03. Kan- rakett maandati jälle Atlandi neeme õhujõudude baasi tamist uute liitiumioonakude deraketi esimene aste maandus ookeanis pargasele ning see oli stardiplatvormilt nr 40 SpaceX-i vastu. Väljumine oli esimene jällegi pargasel Atlandi ookeanis samale raketile juba viies start. kanderakett Falcon 9, et viia planeeritud neljasest seeriast. ja on valmis taaskasutamiseks. SpaceX-il on maandusmisparga- orbiidile järjekordsed, seekord seid juba kaks, et sagedaste 58 Starlinki sidetehiskaaslast. startide jaoks oleks olemas Tegu oli sama stardiplatvormi ka varumaandumisvõimalus. taaskasutamisega vähem kui Tegemist oli kanderaketi Falcon 10 ööpäeva jooksul. NASA 9 86. stardiga alates 2010. aastast ning üheksanda stardiga ● Hiina uus seiresatelliit: 2020. aastal. 17. juunil startis Põhja-Hiinas Jiuquani kosmosekeskusest ● Hiina uus seiresatelliit: kanderakett Long March 2D 10. juunil startis Põhja-Hiinas ja viis orbiidile satelliidi Gao- Taiyuani kosmosekeskusest kan- fen 9-03, mida hakatakse kasu- derakett Long March 2C ja viis tama seireks, linnade ja teevõr- orbiidile Haiyang 1D okeano- gustiku planeerimiseks jne. graafiasatelliidi, millega hakatakse seirama ookeanivee ● Hiina satelliitnavigatsiooni- värvust ja pinnatemperatuuri, süsteem: pildistama rannikupiirkondi 23. juunil startis Edela-Hiinas ning vastu võtma laevade iden- Sichuani provintsis Xichangi tifitseerimissignaale. kosmosekeskusest kanderakett Long March 3B ja viis orbiidile ● Electroni start: satelliitnavigatsioonisüsteemi 13. juunil startis Uus-Meremaal Beidou viimase tehiskaaslase. Mahia poolsaarel asuvalt stardi- Pärast manööverdamist ja tes- Robert Behnken vahetab ISS-i energiasüsteemi akusid platvormilt firma Rocket Lab timist loodetakse satelliit tööle kanderakett Electron ja viis saada paari kuu jooksul ja selle- orbiidile 5 väikesatelliiti, nende ga loetakse süsteem valminuks. ! Jüri Ivask, Horisondi kosmosekroonik

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri horisont 4/2020 Δ 57 JÕUPROOVID OLÜMPIAADIL

OLEG KOŠIK M MATEMAATIKAVÕISTLUSTEL NAABRITE JUURES MATEMAATIKA

Matemaatikaolümpiaadil on tore tradit- kolmeosaline ja tunduvalt rohkemate Enamikul aastatel jääb esikoharõõm sioon käia võistlemas meie naabrite juures küsimustega. Esimeses osas pakutakse võõrustajatele, kuigi eestlastel õnnestub Soomes ja Peterburis. Soomlased käivad lahendamiseks 45 minuti jooksul 8–10 see ära rikkuda mõnevõrra tihedamini. lühivastusega ülesannet, mis meenutab Soomest on naastud koju võiduga kokku omakorda meie juures. meie põhikooliklasside piirkonnavooru kaheksal korral, sealhulgas käesoleval testi (kus tuleb 40 minuti jooksul leida aastal, kui sellega sai hakkama Tallinna Soome põhikooli vastused kümnele ülesandele). Pärast kesklinna Vene gümnaasiumi õpilane matemaatikaolümpiaad veerandtunnist vaheaega järgneb teine Aleksander Karpov, ning kolmel korral Pärast Eesti taasiseseisvumist sõlmisid 45-minutiline osa, mille sisu on praktili- on koju toodud koguni kaksikvõit. Eesti matemaatika selts ja Soome mate- sem probleemülesanne ühel teemal, kuid Soomlased on meie juures seni võidut- maatiliste ainete õpetajate liit koostöö- milles on samuti mitu alaküsimust. Selle senud kahel korral ning veel ühel korral leppe. Selle järgi saavad kaks Eesti 9. raames on uuritud näiteks lauamängu läks esikoht Eesti õpilasega jagamisele. klassi õpilast võimaluse osaleda igal „Blockers”, Möbiuse lehte või kaartide Kaksikvõitu pole Eesti pinnal seni külalis- aastal Soome põhikooli matemaatika- segamist Monge’i meetodil. Viimane osa tele veel lubatud. Koostööd soomlastega olümpiaadi lõppvoorus ning kaks soom- kestab 60 minutit ja selles on 5–6 veidi toetab haridus- ja teadusministeerium. last omakorda saavad osa võtta meie keerulisemat ülesannet, millele ooda- 9. klassi lõppvoorust. Õpilasvahetus algas takse ka lahenduskäikude esitamist. Peterburi linna olümpiaad juba 1992. aastal ning toimib edukalt Esimestel aastatel said õiguse osaleda Peterburi matemaatikaolümpiaad on tänapäevani. Kui meil toimub lõppvoor Soome olümpiaadil kunagise televikto- pika traditsiooniga väga kõrgetaseme- tavapäraselt märtsis-aprillis Tartus, siis riini „Nuputa” parimad. Pärast tele- line võistlus, kus on külalisosalejaid nii soomlastel toimub see varem, juba jaa- viktoriini lõpetamist korraldati osalejate teistest Venemaa linnadest kui ka väljast- nuari lõpus või veebruari alguses Hel- valikuks eraldi eelvõistlus. Sel sajandil on poolt Venemaad. Esimene olümpiaad singis (eelmisel sajandil toimus see eri- meie osalejaid valitud varasemate võist- peeti juba 1934. aastal. nevates Soome linnades). luste (lahtiste võistluste, eelmise õppe- Peterburi olümpiaadi formaat on Lisaks toimumisajale erineb märkimis- aasta matemaatikaolümpiaadi, vahel ka väga huvitav ning samal ajal ebaharilik. väärselt ka olümpiaadide formaat. Kui Känguru) tulemuste põhjal. Soomlased Võistlejad esitavad oma lahendused meil lahendatakse lõppvoorus tradit- saadavad meile võistlema omakorda käi- suuliselt ning iga ülesande eest võib tule- siooniliselt viie tunni jooksul viis tõsist masoleva õppeaasta olümpiaadi kaks museks olla ainult kas „+” täislahenduse ülesannet, siis soomlastel on olümpiaad parimat. korral või „ –” muul juhul. Vale lahen- OLEG KOŠIK

Eesti võistkond Peterburi matemaatikaolümpiaadil 2018. aastal. Jäätunud Neeval seisavad (vasakult) Artur Avameri, Richard Luhtaru, Hendrik Vija, Karl Paul Parmakson. Miina Härma gümnaasiumi abituriendina võitis Vija tänavu Peterburis I järgu diplomi

58 Δ horisont 4/2020 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri RAAMAT aastal. Kuivõrd kõik kulud tuli siis osale- jatel endil kanda, tekkis vahepeal osa- võtus pikem paus, kuni alates 2017. aas- ERAKOGU tast otsustati see olümpiaad uuesti käsile võtta. Viimastel aastatel on meie esin- duse osavõttu toetanud õpilaste koolid ja teaduskool, sellel aastal pani meie osalemisele oma õla alla ettevõtja ja Skype'i asutaja Jaan Tallinn, mille eest oleme väga tänulikud. Osalemine Peterburi matemaatika- olümpiaadil on meie õpilaste jaoks väga väärtuslik kogemus, arvestades selle olümpiaadi kõrget taset. Vanemate klasside olümpiaadil vastab enamik selle olümpiaadi ülesandeid rahvusvaheliste võistluste tasemele, kus Eesti osaleb (rahvusvaheline matemaatikaolümpiaad ning Balti tee), ka Peterburi linna võist- Johannes Käbin. lejate tase on läbi aegade väga kõrge. AASTATE JA KAUGUSTE TAGANT. Lisaks teeb kaasa palju tugevaid õpilasi Mälestused ja päevikukatked. teistest linnadest nii Venemaal kui väl- Tõlkinud Veronika Einberg, jaspool seda. Lõpuklassi olümpiaadi kommenteerinud Olev Liivik. lahendatakse viimastel aastatel sama- 2020. aasta Soome põhikooli matemaatika- Tallinn: Varrak, 2020 aegselt ka Venemaa koondisekandidaa- olümpiaadilt võidu toonud Tallinna kesklinna tide treeninglaagris, kusjuures nende Vene gümnaasiumi õpilane Aleksander Karpov tulemused lähevad ka olümpiaadi ametliku arvestuse sisse. Seda kõike silmas pidades on võimalik Eesti õpilastele Käbini mälestused: duse puhul saadetakse võistleja oma ko- pakkuda tõeliselt kõrge tasemega hale tagasi täiendavat tööd tegema. Iga oodatud, kuid ajastu pitseri all võistluskogemusi, mis on väga oluline ülesannet võib üritada esitada maksi- lookas teisteks rahvusvahelisteks võistlusteks maalselt kolm korda. Olümpiaadil lahen- valmistumisel. Teisest küljest on see noo- datakse nelja tunni jooksul kokku seitse Eesti NSV-d 28 aastat parteijuhina rematele suurepärane võimalus panna ülesannet (iga klass eraldi), kusjuures valitsenud Johannes Käbini mäles- ennast proovile matemaatikavõistlustel esialgu antakse ainult neli ülesannet tusteraamatu avaldamine selle aasta väljaspool kodumaad juba põhikooli ajal kolmeks tunniks ning kolm lisaülesannet (nagu teeb seda ka Soome olümpiaad). kevadel oli pandeemiaaegsel raamatu- ja tund lisaaega antakse õpilasele vaid Seni on meie õpilastel kahel korral turul omamoodi väike sensatsioon. juhul, kui ta suudab kolm ülesannet ära õnnestunud Peterburis võita I järgu Seda, et Käbin mälestusi kirjutas, lahendada (raske ülesannete komplekti diplom. 2011. aastal sai kõige noorema, teati juba tema eluajal. Ka tema korral antakse mõnikord lisaülesanded 6. klassi arvestuses sellega hakkama surma järel (1999) oli mälestuste ka kahe lahendatud ülesande eest). Taavet Kalda. Tänavu õnnestus esimest teema veel mõnda aega aktuaalne, Olümpiaad toimub põhikooliklas- korda võita I järk ka vanemate klasside kuid jäi aastatega tahaplaanile ning sidele (6.–8. klass) veebruari alguses ning arvestuses, kui selle suurepärase saavu- ühes sellega vähenes peaaegu ole- gümnaasiumiklassidele (9.–11. klass) tuseni jõudis kuninglikus lõpuklassi matuks ka võimalus neid kunagi raa- märtsi algul. Kuivõrd Eestis on koolisüs- arvestuses Miina Härma gümnaasiumi matuna näha. Üha selgemalt jäi teemis 12 klassi, osalevad meie õpilased abiturient Hendrik Vija. Ta lahendas kõlama arvamus, et neid mälestusi reeglina ühe võrra noorema klassi arves- seitsmest ülesandest ära viis, saavutades tuses. Kui nooremad õpilased võistlevad polegi üldse olemas. sellega absoluutarvestuses (kuhu on sisse kesklinnas Herzeni-nimelises riiklikus Mihhail Bulgakovit parafraseerides arvestatud ka Venemaa koondisekandi- pedagoogikaülikoolis, siis vanemaid õpi- saame aga tõdeda, et käsikirjad ei daatide treeninglaagris osalenud võistle- lasi võõrustab Peterburi riiklik ülikool, hävi, vaid ootavad õiget aega, et ava- jad) suurepärase 4. koha. mis asub eeslinnas Peterhofis ning likkuse ette jõuda. Nii läks ka Käbini Sel aastal pidi Peterburis toimuma ka kuhu jõudmiseks tuleb võtta ette kolm- mälestustega, mis olid hoiul tema poja rahvusvaheline matemaatikaolümpiaad, veerandtunnine rongisõit. Eduardi käes, kes andis lõpuks loa kuid sarnaselt mitme õppeainega ei leia Meie õpilased seletavad oma lahen- need avaldada. Vähetähtis ei ole siin- see aset füüsiliselt kohapeal, vaid vir- dusi inglise keeles, vajadusel saavad nad kohal kirjandusloolase Jaak Urmeti tuaalse võistlusena igas osalejariigis seda teha juhendaja tõlke abil ka eesti vahendajaroll mälestuste käsikirja eraldi. Praeguseks on virtuaalsele kujule keeles. Ülesannete tekstid on meie õpi- viidud või ära jäetud praktiliselt kõik jõudmisel kirjastuseni Varrak, kes selle lastel eestikeelsed, neid tuleb juhendajal rahvusvahelised õpilasvõistlused, mis Veronika Einbergi suurepärases tõlkes, tõlkida vene keelest võistluseelsel õhtul. pidid toimuma sel aastal, nii et meie õpi- Mari Kaljuste väärikas palenduses ja Lisaks peab juhendaja osalema olüm- laste väga tublid esinemised olümpiaa- Olev Liiviku asjakohaste kommen- piaadipäeval žürii töös ning kuulama didel Soomes ja Peterburis jäävad seni taaridega lugejateni tõi. omakorda kohalike õpilaste ülesannete viimasteks ja võimalik, et ka ainsateks Käbini mälestusteraamatule on lahendusi, nii et tema jaoks on tegemist etteasteteks tänavustel välismaistel oma jälje jätnud mitmed asjaolud. väga tiheda nädalavahetusega. ainevõistlustel. Esmalt torkab teravalt silma ajastu Esimest korda osalesid meie õpilased pitser. Tõenäoliselt hakkas Käbin korraldajate kutsel sealsel olümpiaadil ! Oleg Košik, Eesti võistkonna juhendaja mälestuste kirjutamisele mõtlema 2008. aastal, seejärel osaleti veel kolmel rahvusvahelisel matemaatikaolümpiaadil

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri horisont 4/2020 Δ 59 RAAMAT

pärast 1978. aastat, mil ta parteijuhi Liidu lagunemise ja Eesti iseseisvuse kohalt lahkuma sunniti. Mälestuste taastamisega. Tema poja kinnitused, põhitekst valmis enne 1985. aastat et isa oli Eesti iseseisvuse poolt, ei ehk sügaval stagnaajal ja kõiki tolla- kõla eriti usutavalt. Käbini jaoks seid „partei- ja ühiskonnategelase“ tähendas see ühiskondlik murrang raamatule ettenähtud ametlikke senise turvalise taustsüsteemi kadu- nõudeid jälgides. Käbin kooskõlastas mist, mis välistas ka mälestuste lõpe- oma mälestuste plaani NLKP KK mark- tamise kavandatud kujul. sismi-leninismi instituudiga Moskvas. Eraldi väärib siiski esiletõstmist Seega peab asjahuviline lugeja Käbini pikk kirjeldus NSV Liidu partei- arvestama tõsiasjaga, et tema lugemis- juhi Nikita Hruštšovi külaskäigust lauale on jõudnud raamat, mis on rüü- Eestisse 1955. aasta suvel. Kuna tatud tolleaegsele parteikirjandusele tegemist oli ootamatu välkvisiidiga, omasesse retoorika, kantseliidi ja mis ametlikes dokumentides ei kajas- propaganda stampväljenditesse. Autor tu, siis on Käbini ülevaade sellest kirjutab innustunult kompartei suu- sündmusest oluline allikas. Huvitavat niste täitmisest, võitleb sõjajärgsel ajal teavet pakuvad samuti Käbini meenu- „bandiitide“ ja „kodanlike natsionalis- tused 1953. aastast seoses Lavrenti Tiit Kändler tidega“, vaimustub kolhoseerimise Beria „uue rahvuspoliitikaga“ ja sel- TEADUSLUULUDE JÄLIL edusammudest jne. Seda sovetiajas- gitused, kuidas teda parteijuhi kohalt Sarja „Eesti mõttelugu“ 152 köide tule omase keele „ehedust“ ei ole maha võeti. Kirjastus Ilmamaa, 2020 kerge seedida. Raamatu kõige väärtuslikum osa Käbin oli võimurina ülimalt ette- on Käbini päevikukatked ja haja- vaatlik, kuid memuaristina veelgi alal- märkmed, mis on lisatud põhitekstile Tiit Kändler: hoidlikum, vältides vähegi teravamaid poeg Eduardi valikul. Siin ei ole oma teravmeelselt teadusest teemasid. Ta kirjeldab detailselt lapse- tööd teinud enesetsensuur ega muud põlveseiku ja noorusaja ettevõtmisi, asjaolud, tekst on isikupärasem ja Kui Tiit Kändleri värske kogumik kuid vähegi teravama ja poliitilise kohati emotsionaalselt laetud. „Teadusluulude jälil” esimest korda maiguga teemade käsitlus on vaos- Päevikukatked lisavad uusi detaile minu kätte jõudis, siis ei taibanud ma hoitud. Paljude oluliste ja murran- 1970.–1980. aastate Eesti NSV polii- algul, miks autor on sellise pealkirja guliste sündmuste ja nende tausta kir- tiliste olude tundmiseks. Ka leiab sel- välja mõtelnud. Abi ei tulnud siiski jeldamisest on üldse loobutud või on lest tabavaid iseloomustusi mitmete kaugelt otsida, sest raamatus on isegi seda tehtud nii, et paljud üksikasjad ühiskonnategelaste kohta, mis aita- samanimeline alapeatükk. Sealt on „ununenud“. Käbin ei kõnele 1930. vad seletada tollaseid isikutevahelisi leiame näiteks tsitaadi akadeemik aastate „suurest terrorist“ NSV Liidus, suhteid. Näiteks üllatas allakirjutanut Endel Lippmaalt (keda Kändler peab paljudest sõjaaja sündmustest ning Käbini ühemõtteliselt eitav suhtumine oma olulisimaks õpetajaks), kes ütleb mis veelgi olulisem – eriti tuntavad on tollase Tartu riikliku ülikooli rektori vastuseks küsimusele, miks ta teadust parteilise memuaristi mälulüngad Arnold Koobi ja pikaajalise EKP KK teeb: „Lõbu pärast, nii nagu Teiegi sõjajärgsetest aastatest ja oma võimu- parteiajaloo instituudi direktori kirjutate!” Tiit Kändler toob järgne- perioodist parteijuhina. 1950. aasta Aleksander Panksejevi suhtes. valt välja ka lausa juhtlausena kõlava võimupööret Eesti NSV-s kirjeldatakse 11. jaanuari 1981. aasta päeviku- tõdemuse: „Hea teadus on terav- raamatus võtmes, et parteijuhiks sai ta katkes arutleb Käbin mälestuste kirju- meelne, selle tuuma tabamine on ootamatult ja vastu tahtmist. Oma tamise üle: „Mis kasu võikski minu nagu hea komöödia.” Selline väide pearivaali – Nikolai Karotamme – mälestustest olla? [---] Mulle endale võib mõneski lugejas tekitada vasta- mahategemisel Käbin seevastu sõnu meeldib küll memuaare lugeda, kuid kaid tundeid. Teadus peaks ju olema eriti kokku ei hoia. Tervikuna on suurmeeste omi, ja ka siin leian ma, ikka üks väga tõsine asi!? Kogumiku enesetsensuuri filter teksti tuntavalt et see on nagu Krõlovil: „Noor kuke- autor täpsustab siiski, mis on tema kohitsenud. poiss, kes hoolsalt toitu otsides kord tegevuse peamised motivaatorid. Ta Samuti tuleb arvestada, et tegemist rämpsu siblis, pärli leidis hunnikust“. rõhutab, et teadusest kirjutamisel on on mälestuste pooliku käsikirja aval- Minu omadest ei maksa sedagi otsida. tähtis püüda korraga kolme varblast damisega. Käbin jõudis läbimõeldult Aga tont teab, äkki kunagi palju aas- ja need on kolm T-d: Taust, Teravmeel- kirja panna oma eluloo lapsepõlvest taid hiljem keegi leiabki. Olgu ta sus ja Teadmine. kuni sõjajärgsete aastateni. Hilisemast tänatud!“. Nüüd, peaaegu 40 aastat Kõik need kolm T-d on selgelt esin- ajast on vaid mälestuste fragmendid. hiljem ajast, mil Käbin need read datud ka selles rohkem kui viiesaja- Periood, mil ta kohaliku kompartei kirja pani, saab iga lugeja hinnata, kas leheküljelises raamatus, mis sisaldab juhina Eesti NSV-d valitses – aastad ta leidis pärli või mitte. • veidi üle saja lühema teksti väga 1950–1978 –, on peaaegu täielikult erinevatel teemadel. Pole ka midagi sisulise tekstiga katmata. ! Tõnu Tannberg, imestada, sest Tiit Kändler on tööta- Kui võtta aluseks Käbini esialgne Tartu ülikooli Eesti ajaloo professor nud pikka aega erinevate väljaannete mälestuste kirjutamise kava, siis jäi tal toimetustes teadusajakirjanikuna, sellest ligi pool paberile panemata. pidanud arvukalt ettekandeid ja kas- Küllap oli siin põhjuseks ühiskondlike vanud teaduskirjanikuks oma raama- olude teisenemine seoses 1985. aastal tuid välja andes. Tema pagas, mille alanud perestroikaga, mis päädis NSV

60 Δ horisont 4/2020 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri RAAMAT najal käesolevat kogumikku kokku panna, on aukartustäratavalt suur, mis pidi ilmselt nõudma autorilt valiku tegemisel parasjagu vaeva. Nimetatud kolme T juurde tagasi tulles – ja jättes korraks kõrvale te- maatika laitmatu tundmise ja tausta- andmise – tahaksin Kändleri puhul eraldi rõhutada teravmeelsust ning oskust põimida oma tekstidesse vahel lausa ootamatult tabavaid võrdlusi. Igal asjal on oma eellugu ning kindlasti tuleb Kändleri puhul mängu jõud, mis viis ta juba ülikooliajal koos teiste füüsikatudengitega looma „sketši- teatrit” Kuup ja Kera, mis žongleeris tolleaegses karmilt reglementeeritud läbi teaduse ajaloo. Ta ei kasuta mõtteloo“ varamusse kuuluvaid ühiskonnas lubatu ja keelatu piiril. kordagi valemeid, mis räägivad kons- lugusid, mis räägivad teaduse popu- Ta liikus ringi ka legendaarse Albert tantidest ja vihjavad võimalikkusele ja lariseerimise lipu all kõigest sellest, Trapeeži seltskonnas, kujundas hiljem fikseerivad midagi. Osalt on see ka mis on tähtis meile ja oli tähtis ka huumorikooperatiivi Aara nägu ning raamat matemaatikast, kus väljend meie eelkäinud põlvkondadele. esines püstijalakoomikuna. Pärast „võib-olla” on alati uue teadmise Jääb vaid lisada, et Tiit Kändler on aktiivse füüsikukarjääri lõpetamist ei alustala. paljud oma raamatud ka ise illustree- tõmbunud ta aga teadusest eemale Samal päeval, kui olin saanud rinud. Mul on ikka meeles tema pilt, ning asus lõpuks tegelema teadusaja- endale Tiit Kändleri uue raamatu, tuli mis kujutab raamatut uurivat laua- kirjandusega. Nõnda siis side nende mulle külaline, kes märkas seda minu lampi. Pildil on selleks raamatuks kolme T vahel aina tihenes. kirjutuslaual. Meil oli plaanis lihtsalt „Tõde ja õigus“. Mis siis muud kui Kändleri kirjutatut lugedes põrkab mõnusalt istuda ja vestelda, aga Känd- uurime koos Tiit Kändleri ja tema lugeja alalõpmata kokku nimedega ler kargas vahele. Külaline lippas ühelt laualambiga teaduse tõde ja õigust. • nagu Schrödinger, Planck, Higgs jt. leheküljelt teisele ja jäi lugema. Mida Kord räägib ta neist riivamisi, kord ta siis sealt luges? Ta luges sealt „Eesti ! Indrek Rohtmets

Hope Jahren LABORITÜDRUK Lugu puudest, teadusest ja armastusest

See on raamat tööst ja armastusest ja mägedest, mida on võimalik nihutada, kui need kaks asja kokku saavad. See antakse edasi Jahreni tähelepanuväärsete lugude kaudu, mis räägivad avastustest, mis ta oma laboris on teinud, selleni jõudmise nimel peetud võitlustest, aga ka reisidest ja väljasõitudest, mis on viinud teda USA keskläänest põhjapooluseni ja Iirimaast Havaini, samuti tema vankumatust pühendumisest oma elutööle. Jahreni kirjeldused oma tööst, lähedasest suhtest oma uurimisobjektiks olevate taimede, seemnete ja mullaga põhinevad kõhutundel, on intiimsed, ülimalt siirad ja mõnikord väga naljakad. Tema sügav loodustunnetus elavdab iga lehekülge selles põnevas raamatus.

WWW.VARRAK.EE

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri horisont 4/2020 Δ 61 ENIGMA Veel kujundite pindalade suhteid Vastuste ärasaatmise tähtaeg on 10. august 2020. Lahendused saata aadressil Seekordsetes ülesannetes tuleb leida kujundite pindalade suhe ja tõestada, et see suhe MTÜ Loodusajakiri (ajakiri Horisont), on just nimelt leitud arv. Endla 3, Tallinn 10122 või [email protected]. Ül 1. Ruudu ABCD küljed on jaotatud kolmeks võrdseks osaks. Seejärel on ruudu ABCD iga tipp ühendatud vastupäeva vastaskülje selle punktiga, mis jagab külje suhtes 1 : 2 nii, nagu on näidatud joonisel. Tulemusena tekib ruudu ABCD sisse väiksem ruut EFGH. Leia ruutude EFGH ja ABCD pindalade suhe. 2020. aasta parimale nuputajale auhinnaks 100 euro eest raamatuid Tallinna ülikooli kirjastuselt.

Vooru võitja

Vooru võitja saab kingituseks raamatu sarjast „Looduse raamatukogu“. Sarjas ilmunud raamatutega Ül 2. Kolmnurga KLM küljed on jagatud neljaks võrdseks osaks. Seejärel on kolmnurga saab tutvuda veebilehel iga tipp ühendatud vastupäeva vastaskülje sellise punktiga, mis jaotab vastaskülje www.loodusajakiri.ee ja eelistustest suhtes 1 : 3, nii nagu on näidatud joonisel. Tulemusena tekib kolmnurga KLM sisse saab teada anda toimetuse telefonil kolmnurk PQR. Leia kolmnurkade PQR ja KLM pindalade suhe. 610 4105 või meiliaadressil [email protected].

Ül 3. Korrapärase kuusnurga Kolmanda vooru tulemused ABCDEF tipud on ühendatud vastupäeva järgmise külje Kolmandas voorus tuli lahendada neli ülesan- keskpunktiga. Nende ühendus- net. Kõik ülesanded lahendasid ära ja 4 punkti lõikude lõikumisel tekib kuusnurga lisasid oma punktiarvele Meelis Reimets, sisse korrapärane kuusnurk Anti Sõlg, Kuldar Traks ja Hannes Valk. Loosiga võitis neist vooruauhinna Meelis A1B1C1D1E1F1. Leia kuusnurkade Reimets. A1B1C1D1E1F1 ja ABCDEF pindalade suhe. Vaata veebilehelt Tulemuste tabel on leitav aadressilt www.loodusajakiri.ee ja Horisondi Facebooki seinalt.

Kolmanda vooru ülesannete vastused:

! Tõnu Tõnso, matemaatik, Tallinna ülikooli lektor

62 Δ horisont 4/2020 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri RISTSÕNA

Lahendajate vahel läheb loosi Kuma Ristsõna- rõõmude aasatellimus.

Eelmise ristõna vastus „Kui meie kultuuris on justkui senini omane ettekujutus, et mehed ei nuta, siis MUINASJUTTUDES POLE SEE SUGUGI NII” viitab tänavuses teises Horisondis ilmunud intervjuule Eesti rahvaluule arhiivi juhi Risto Järvega. Loosi tahtel võitis Kuma „Lemmikristsõnad” nr 11 ANNE RÄPPO. Kõigil lahenduse saatjatel palume ära märkida ka selles numbris KÕIGE ENAM MEELDINUD KIRJUTIS!

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri horisont 4/2020 Δ 63 MÄLUSÄRU LUGEJATE LEMMIK Lugejate lemmiklugu eelmises numbris oli „Inimene ja viiruste kirju maailm” (autor Ülar Allas). Pole lugenud? Osta (e-)ajakiri e-poest Arva ära! www.loodusajakiri.ee!

➊ Ta on oma sugukonna ➋ Sellele objektile andsid suurim liik (võib kaaluda 17. sajandil nime kaks jesuiidi kuni 14 kg). Kui enamik selle preestrit. Seda nime on hiljem sugukonna esindajaid on kasutatud paljude kirjandus- ja loomtoidulised, siis küsitava muusikateoste pealkirjana, põhitoidus on puuviljad; sealhulgas ühe eesti muusika- enamik sugukonna liike elab kollektiivi albumi pealkirjana. maapinnal, tema aga elutseb Näete ka selle objekti teatud peaasjalikult puudel. tüüpi kaarti. Mis objektist on Kellest on jutt? jutt?

➌ Sellel 1915. aastal tehtud perepildil ole- MÄLUSÄRU 3/2020 vast väikesest poisist sai mitmekülgne teadlane ja kirjanik. Tema peamised tegevusalad olid VASTUSED arheoloogia, orientalistika, geograafia, etno- 1. Albert Suur loogia ja filosoofia. Ka tema vanemad, kes (Albertus Magnus) kandsid erinevat perekonnanime, olid oma 2. Kivitäks valdkonnas tunnustatud tegijad. Millist nime 3. Cerignola (28. aprill 1503) kannab fotol olev tuntud pereema? (Sandringham House) 4. Tuamotu 5. Eduards Veidenbaums ➍ See ligikaudu 4 miljoni elani- kuga linn, mille asutamist seosta- ● Auhinnaraamatu „Tähelood: takse ühe piiblitegelasega, asub tähtkujud ja inimesed” võitsid FOTOD: WIKIPEDIA FOTOD: 2300 m kõrgusel ning on üks vane- JANNE UDEKÜLL, TIIT PRUUL ja maid pidevalt asustatud linnu maa- MEELIS REIMETS. ilmas. Vanalinna osa on tuntud oma geomeetriliste mustritega kaunistatud mitmekordsete ehitiste poolest, mida on linnas ligikaudu 14 000. Mis linn see on?

➎Oma aja ühe valgustatuma riigipeana oli ta esteet ja kunstiarmastaja, helilooja, flöödimängija ja teravmeelne inimene. Tema valitsemisajal kasvas riigi pindala peaaegu kaks korda. Kui Napoleon jõudis linna, kuhu küsitav maetud oli, käis ta suur- mehe haual austust avaldamas. Hauakamb- risse sisenedes ütles ta oma kaaskonnale: „Mütsid peast, härrased! Kui ta elus oleks, ! Jevgeni Nurmla, Indrek Salis siis poleks me siin!“ Kellest on jutt? mälumängurid

VASTA JA VÕIDA RAAMAT! VASTUSEID MÄLUSÄRU Vastanute vahel loosime välja kolm ootame 15. augustiks aadressil RUBRIIKI TOETAB Randolph M. Nesse raamatut „Hea põhjus Endla 3, Tallinn 10122 KIRJASTUS ARGO. end halvasti tunda: pilk evolutsioonilise või [email protected]. psühhiaatria eesliinile” kirjastuselt ARGO. NB! Vastuste juurde kirjutage auhinna- I loosis osalemiseks kindlasti oma mobiil- Koos vastustega andke toimetusele telefoni number ja postiaadress. teada ka selle numbri lemmiklugu.

64 Δ horisont 4/2020 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri

Avasta maailma! SEIKLUSEKS POLE KUNAGI LIIGA PIME

FENIX TK20R FENIX HL60R

Kompaktne ja võimas taktikaline taskulamp Võimas ja pika tööajaga pealamp • Ülimalt vastupidav taktikaline taskulamp • Komplektis laetav aku (2600mAh) • Topeltkorpus • USB laadimisjuhe • Aku tühjenemise indikaator • Vee- ja tolmukindel (IP68) • Aku ja USB laadimisjuhe komplektis • Valge ja punane valgus • Reguleeritav kaldenurk FENIX HL60 Võimsus950 lm Valgusvihk max 116 m 90 €

FENIX TK20R Võimsus 1000 lm Valgusvihk max 310 m 120 €

FENIX CL26R FENIX UC30 FENIX taskulampide FENIX HL15 matka- Väike, kompaktne tippkvaliteedi, erakordse jooksja pealamp latern ja võimas taskulamp võimsuse, vastupidavuse ja Võimsus 180 lm Võimsus 400 lm Võimsus 960 lm Valgusvihk max 44 m Valgusvihk max 25 m Valgusvihk max 204 m funktsionaalsuse tagavad parimate materjalide kasutamine 36 € 72 € 72 € ja pidev arendustöö. Lampide valmistamisel kasutatakse kergalumiiniumist väliskorpust, anodeeritud pinnakatet, kristallselget läätse, ülivõimsaid FENIX UC35 LED-elemente, kullatud FENIX FENIX Kompaktne vedrusid ning optimaalset BC21R BC05 ja võimas taktikaline energiakasutust. Erinevate rattalamp ratta tagatuli taskulamp töörežiimidega põrutus- ja Võimsus 880 lm Võimsus 10 lm Võimsus 960 lm veekindlaid FENIX taskulampe Valgusvihk max 125 m Valgusvihk max 6 m Valgusvihk max 200 m usaldavad professionaalid ja 90 € 24 € 108 € armastavad tavakasutajad. jätkub! kuni kaupa 20% ja kehtivad käibemaksu Hinnad sisaldavad

TAMREX OHUTUSE OÜ Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: [email protected] www.tamrex.ee

TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 • TARTU Aardla 114, Ringtee 37a • PÄRNU Riia mnt 169a • RAKVERE Pikk 2 • JÕHVI Tartu mnt 30 • VÕRU Piiri 2 • VILJANDI Tallinna 86 VALGA Vabaduse 39 • NARVA Maslovi 1 • HAAPSALU Ehitajate tee 2a • PAIDE Pikk 2 • JÕGEVA Tallinna mnt 7 • TÜRI Türi-Alliku • RAPLA Tallinna mnt 2a • KEILA Keki tee 1 • KURESSAARE Tallinna 80a