Väikesed Vallakodanikud Said Nimelise Lusika

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Väikesed Vallakodanikud Said Nimelise Lusika SI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI EPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI EPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRAT AISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI RATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAR SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSIDI PAISTU VIIRATSI PÄRSTI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI TSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAR VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI U PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI TU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI P VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDIÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi SI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI SAAREPEEDI PAISTU VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEE PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI PEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDITI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIISTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI EEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRA EDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAIST PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU EDIPÄRSTI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU P ISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU REPEEDI VIIRATSI PAISTU PAISTU PÄRSTI PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI PAISTU PAISTU PÄRSTI PÄRSTI SAAREPEEDI SAARE VIIRAT Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAIS VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI IIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREP PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄR Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti I VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRS Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI DI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI PAISTU PAISTU PÄRSTI PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI PAISTU PA PÄRSTI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPE PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI ÜHESViiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPE Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAA Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI Viljandi valla ajaleht Mai 2014 PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI V Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEED Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEE Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU Valla tegemised lk 1–8 | Külas oli Frankfurdi ekslinnapea lk 3 | PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU Õpilased ja õpetajad kirjutavad lk 9–11 | Jahihooajast lk 15 |Teated lk 19 | Pered 10. mail vastuvõtul Viiratsi Koolis Foto: RAIVO LAIDMA Väikesed vallakodanikud said nimelise lusika mail toimus Viiratsi Koo- Meie peredesse sündis 20 poissi ja 24 ning peredele anti tänukaart, lapse nime- lis esimene Viljandi valla tüdrukut. Märkimisväärne on see, et kolm ga hõbelusikas ja valge roos. 10.noorte perede tunnusta- paari neist olid kaksikud. Kõigile osalenutele saadetakse koju mine, niinimetatud lusikapäev. Volikogu Viiratsi rahvamaja esitles Lee Lipu fotod sündmuselt. esimehe ja vallavanema vastuvõtule olid koostatud luule- ja laulupõimikut. Kauni ja väga maitsva piduliste tordi palutud 44 lapse vanemad. Vahetekste lugesid Mari Karilaid ja küpsetas Viiratsi Pagar OÜ. Kuna viimased tunnustusüritused lii- Sirli Mändul. Neid, kel ei olnud võimalust sündmu- tunud valdades olid toimunud erineval Kauneid laule esitasid Lee lauljad sel osaleda, palub vallavalitsus kingi kät- ajal, siis peole kutsuti ka endise Viiratsi Gedy-Ly Salum, Carmen Kilk, Melanie tesaamise täpsustamiseks võtta ühendust ja Saarepeedi vallas 2013 teisel poolaas- Ustinov ja Liis-Beth Markus. telefonil 435 0126/Elviira või e-kirjaga tal sündinud lapsed, lisaks 2014. aastal Volikogu esimees Hellar Mutle ja valla- [email protected]. suurvallas sündinud lastele. vanem Ene Saar pidasid pidupäevakõned Vallavalitsus Volikogu kavandab valla üldplaneeringu koostamist prillikuu istungil andis vallavoliko- huve ja ootusi arvestades leidiski voliko- reguleerib meie tegutsemist igapäevaselt. gu vallavalitsusele ülesande asuda gu, et juunikuu istungil otsustatakse uue Sellega määratakse maa- ja veealade ka- Aette valmistama valla üldplanee- üldplaneeringu koostamise algatamise sutus- ja ehitustingumusi nii hajaasus- ringu koostamist, mis arengukava osana üle. Selleks ajaks töötab vallavalitsus välja tuses, kui ka kompaktse hoonestusega on kõige olulisem omavalitsuse ruumilise uue üldplaneeringu koostamise lähtesei- aladel. Sellega määratakse väärtuslikud arengu põhimõtteid kujundav ja maaka- sukohad. Vallavalitsus pöördub võimali- maastikud ja neil kehtivad mängureeglid. sutustingimusi seadev dokument. Peale ke huvide väljaselgitamiseks kirjalikult Sellega sätestatakse elamukruntide suu- Viljandi valla moodustamist oleme praegu kõigi naaberomavalitsuste, maavalitsuse ruse miinimumnõuded, vajadusel ka aia olukorras, kus aastatel 2002–2008 kehtes- ja mitme riigiameti poole. Käesoleva- kõrgus või maad, kuhu üldse ehitada ei tatud üldplaneeringute kõrval osal valla ga kutsun aga avalikult üles kõiki tohi ja palju muud. Vallavalitsus loodab, et territooriumist kehtiv üldplaneering puu- huvigruppe planeeringu koostami- meie inimesed mõtlevad ja räägivad selles dub. Seda, muutunud Planeerimisseadust, sel kaasa rääkima. Põhjus selleks on protsessis kaasa. kehtivate planeeringute ülevaatamise lihtne – üldplaneering ei ole mingi abst- Raivo Laidma analüüsi tulemusi ja kindlasti avalikkuse raktne riiulis tolmu koguv dokument, vaid majandusosakonna juhataja i AREPEEDI VIIRATSI SI PAISTU
Recommended publications
  • Toimepiirkonnad Viljandi Maakonnas
    TOIMEPIIRKONNAD VILJANDI MAAKONNAS Siseministeeriumi dokumendi „Juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnaplaneeringutes“ järgi JÄRELDUSED Mihkel Servinski Viljandi, 2014 1 ÜLESANNE Koostada Siseministeeriumi juhendi „Juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnaplaneeringutes“ (edaspidi Juhend) alusel ülevaade Viljandi maakonna võimalikest toimepiirkondadest ja tugi-toimepiirkondadest, võimalikest erinevate tasandite tõmbekeskustest ja määrata toimepiirkondade tsoonide geograafiline ulatud. JÄRELDUSED. Eestis on täna ühetasandiline kohaliku omavalitsuse süsteem. Kas Eesti jätkab ühe tasandilise kohaliku omavalitsussüsteemiga või mitte, on poliitiliste valikute küsimus ja sõltub sellest, milliste eesmärkide täitmist kohalikult omavalitsuselt oodatakse. Linnavalitsuste ja vallamajade asukoht ning neis lahendatavad ülesanded on Eesti arengu oluline teema, kuid kohaliku omavalitsuse süsteem on siiski vahend millegi saavutamiseks, mitte peamine strateegiline eesmärk. Sellest lähtuvalt võib öelda, et Raportis lahendatavate ülesannete seisukohalt on suhteliselt ükskõik, kus linnavalitsuse hoone või vallamaja paiknevad: kohaliku omavalitsuse teenus on üks paljudest avalikest teenustest ning sugugi mitte kõige elutähtsam. Eestis eksisteerib täna reaalselt mitmetasandiline tõmbekeskuste süsteem. Ei ole mingit võimalust, et Eesti muutuks ühetasandilise tõmbekeskuste süsteemiga riigiks või ühe tõmbekeskusega riigiks. Juhendi peamine vastuolu tekib sellest, et kui formaalselt käsitletakse Eestit mitmetasandilise tõmbekeskuste süsteemina, siis
    [Show full text]
  • Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2017 – 2028
    VILJANDI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2017 – 2028 EUROPOLIS OÜ Tartu 2017 Viljandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028 __________________________________________________________________________________________________________________________________ Sisukord 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 2. ÕIGUSLIK BAAS ................................................................................................................................ 5 2.1 Olulisemad riigisisesed õigusaktid veemajanduse alal .................................................................. 5 2.2 Olulisemad Euroopa Liidu direktiivid ............................................................................................ 7 2.3 Omavalitsuse õigusaktid ................................................................................................................ 8 2.4 Vee erikasutusload ja joogivee kontrolli kavad ............................................................................. 9 2.5 Reoveekogumisalad .................................................................................................................... 12 3. KESKKOND ..................................................................................................................................... 13 3.1 Asukoht, pinnavormid ja geoloogiline ehitus .............................................................................
    [Show full text]
  • Üheseedi Viiratsi Paistu Pärs
    SI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI EPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI EPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRAT AISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI RATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAR SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSIDI PAISTU VIIRATSI PÄRSTI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI TSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAR VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI U PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI TU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI P VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDIÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi SI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI SAAREPEEDI PAISTU VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEE PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU
    [Show full text]
  • Abstract Evaluating Holocene Precipitation
    ABSTRACT EVALUATING HOLOCENE PRECIPITATION VARIABILITY IN THE BALTIC REGION USING OXYGEN ISOTOPES OF LACUSTRINE CARBONATE FROM ESTONIA Carolyn Fortney, M.S. Department of Geology and Environmental Geosciences Northern Illinois University, 2016 Nathan D. Stansell, Director Oxygen isotopes derived from authigenic carbonate from open lake systems record variations in seasonal precipitation source. This study focuses on the sediment record from Lake Nuudsaku in southern Estonia to evaluate how winter versus summer precipitation has changed throughout the Holocene as a result of fluctuating North Atlantic Ocean conditions, primarily the North Atlantic Oscillation (NAO). Estonia receives precipitation with a lower δ18O value from the North Atlantic and Baltic Sea during the winter months. In contrast, during the summer months Estonia receives precipitation with greater δ18O values from warmer North Atlantic waters and from the Mediterranean Sea and Black Sea. Therefore, lower δ18O values in the carbonate record were interpreted as periods of time in which there were increases in the amount of winter precipitation. Oxygen isotope data indicate relatively wet winters during the early Holocene (9960 to 8800 cal yr BP) followed by a shift toward drier winters during the middle of the Holocene (8800 to 4200 cal yr BP). The late Holocene (4200 cal yr BP to the present) was characterized by the wettest winters recorded in the oxygen isotope record. The periods of increased winter precipitation in the Baltic region generally coincided with periods of increased NAO index between 5200 cal yr BP and 1000 cal yr BP. There was an inverse relationship between winter precipitation and NAO index during the Medieval Climate Anomaly and the Little Ice Age (900 to 100 cal yr BP).
    [Show full text]
  • JÄÄTMETE VASTUVÕTUKOHAD I Segaolmejäätmed
    Lisa 1 Viljandi Vallavolikogu 17.06.2015 määruse nr 82 JÄÄTMETE VASTUVÕTUKOHAD I Segaolmejäätmed: saab üle anda tasu eest, Viljandi jäätmejaama, Aadress: Pärnu mnt 36 II Ohtlike jäätmete vastuvõtt elanikelt: 1. Ohtlike jäätmete statsionaarne vastuvõtupunkt: Ramsil Ramsi Turvas AS territooriumil, Viiratsis Iva tee 17, Uusnas Uusna-Saareküla teel bussipeatuse juures, Paistus Raamatukogu tee 2 katastriüksusel. III Avalikud paber-, segapakendijäätmete ja klaastaara kogumiskonteinerid Pakendi Konteiner Asukoht organisatsioon Konteineri aadress Teenindaja Suurus Vardi allee 1 Eesti Segapakend Heimtali küla EPR (endine kauplus) Keskkonnateenused 0.6 Vardi allee 1 Eesti Paberpakend Heimtali küla EPR (endine kauplus) Keskkonnateenused 0.6 Eesti Paberpakend Holstre EPR Holstre tee 4 Keskkonnateenused 0,44 Eesti Segapakend Holstre EPR Holstre tee 4 Keskkonnateenused 1,5 Kondi tee ääres Eesti Segapakend Intsu küla EPR (postkastide juures) Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Jämejala küla EPR Jämejala haigla Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Jämejala küla EPR Jämejala haigla Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Jämejala küla EPR Sakala tänava lõpus Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Jämejala küla EPR Sakala tänava lõpus Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Loodi küla EPR Loodi-Mäe Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Matapera küla EPR Männi tee 5 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Matapera küla EPR Männi tee 5 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Mustivere küla EPR Oksa tee 28 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Mustivere
    [Show full text]
  • Volikogu Yldplank
    VILJANDI VALLAVOLIKOGU O T S U S Vana-Võidu 29. jaanuar 2020 nr 1-3/ Viljandi valla raamatukogude võrgustiku ümberkorraldamine (EELNÕU) Rahvaraamatukogu seaduse § 2 lg-te 1 ja 2 alusel on rahvaraamatukogu eesmärk tagada elanikele vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist ning rahvaraamatukogu on seaduse tähenduses munitsipaalraamatukogu, kes kogub, säilitab ja teeb lugejale kättesaadavaks temale vajalikud trükised, auvised ja teised teavikud ning avalikud andmebaasid. Rahvaraamatukogude kvaliteedihindamise raport 2018 ütleb: „Rahvaraamatukogud peavad 21. sajandil olema usaldusväärsed, mitmekülgsed, võrdseid võimalusi pakkuvad ja kasutajate vajadustest lähtuvad inspireerivad info- ja kultuurikeskused, mis käivad ajaga kaasas ja reageerivad paindlikult ühiskondlikele ja tehnoloogilistele muutustele. Eesti raamatukogude missioon on aidata kaasa kultuursete, haritud ja elus hästi hakkama saavate inimeste kujunemisele.“. Viljandi Vallavolikogu 25.09.2019 määruse nr 82 „Viljandi Vallavolikogu 26.09.2018 määruse nr 41 „Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025“ muutmine“ §-ga 1 muudeti Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025 lisa 2. Eelnimetatud määruse lisa 2 „Viljandi valla arengukava tegevuskava 2019-2023“ punkt 1.10 näeb ette Viljandi valla raamatukogude võrgustiku ümberkorraldamist aastatel 2020-2023. Ümberkorralduse soovitud tulem on Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025 tegevuskavas sõnastatud järgmiselt: raamatukoguteenuse
    [Show full text]
  • Mulgi Mälumäng „KOLMAS“ 19.02.15 Ramsi Vaba Aja Keskus
    Mulgi mälumäng „KOLMAS“ 19.02.15 Ramsi Vaba Aja Keskus 1. PAISTU KIHELKOND (A. Pai) Nimeta selle mehe nimi, kes... • Sündis Vastemõisa vallas Suure-Jaani kihelkonnas 1824. aastal, aga oli peamiselt tegev Mulgimaal Holstre valla Pulleritsu külakoolis. Oli aastast 1854 kuni surmani Paistu kiriku organistina, • Osales aktiivselt eestlaste rahvusliku ärkamisaja sündmustes. Oli Eesti Aleksandrikooli mõtte algatajaid. Ta kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi asutajaliikmete hulka, oli Õpetatud Eesti Seltsi kirjavahetajaliige. lävis teiste rahvusliku ärkamisaja tegelastega. • Tema eestvedamisel loodi Viljandis 1865. aastal peamiselt koorilaulu ja näitemänguga tegelenud selts Koit. • Ta tegeles vanavara kogumisega ning saatis Õpetatud Eesti Seltsile etnograafilist materjali (esemeid ja rahvapärimust. Tegi kaastööd Perno Postimehele, Eesti Postimehele ja Sakalale. Ta oli seotud 1864. aasta palvekirjade aktsiooniga Vastus: Jaan Adamson Mälestuskõnest Joosep Kapilt: „Need kolm asja: palav ja elav rahwa ja ja emakeele armastus. Püha kohuste tundmine rahwa vastu ja tänulik meel nende meeste vastu, kes rahvale head oliwad teinud, need oliwad Adamsoni pääomadused. 2. MULGI KEEL (A. Laande) Pane see lause ümmer eesti kiilde! Paklane kabel läits kiirdu. Vastus: Takune nöör läks keerdu. 3. PILDIVOOR (P. Mänd) Kes on pildil (ees- ja perekonnanimi)? Vastus: Liisu Mägi (Puru Liisu) sündis 28. (16.) detsembril 1831. a. Holstres. Ta oli tuntud üle Paistu, Tarvastu ja Viljandi kihelkonna. Ta esines pulmades kaasitajana. Järelkaasitajateks (sõnade kordajateks) olnud tavaliselt Pirmastu küla mehed Tilli Juhan ja Länkru Jaan.. Liisu Mägi suri 17. jaanuaril 1926 ja puhkab Paistu kalmistul, nn. vaestepoolel. 4. SPORT (E. Liiber) Nimetage Viljandimaa 2014. a parim naissportlane. Vastus: Kergejõustiklane, vasaraheitja Kati Ojaloo. ( Halliste vald) Allikas: Viljandimaa Spordiliit. 5. MULGIMAA AJALUGU ja ARHITEKTUUR (P. Mänd) Mis hoone on pildil? Vastus: Heimtali rahvamaja, ümber ehitatud magasiaidast ja avatud 1935.
    [Show full text]
  • Saarepeedi Valla Arengukava 2006-2009 Kinnitamine
    Väljaandja: Saarepeedi Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 55, 641 Saarepeedi valla arengukava 2006-2009 kinnitamine Vastu võetud 21.02.2006 nr 8 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 9 ja § 22 lg 1 p 7, § 37 lg 1, Saarepeedi Vallavolikogu poolt 07.08.2000 kinnitatud määruse nr 6 «Saarepeedi valla põhimääruse kinnitamine» alusel § 1.ARENGUKAVA EESMÄRGID (1) Arengukava eesmärk on määratleda Saarepeedi valla üldised arengusuunad kuni aastani 2009. Arvestades Eesti riigi ja Viljandi maakonna üldiseid arengusuundi, tagada valla eri piirkondade tasakaalustatud sotsiaal- majanduslik areng, elukvaliteedi parandamine, loodusvarade säästlik kasutamine ja keskkonna üldine kaitse. (2) Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel tuleb omavalitsusel kohaliku elu korraldamisel oma haldusterritooriumil tegeleda väga laia küsimuste ringiga (haridus, kultuur, sotsiaalhoolekanne jm). Et see tegevus oleks süstemaatiline ja efektiivne, on vajalik koostada arengukava, mis on eelduseks ka valla üldplaneeringu koostamisele. (3) Tulenevalt linnalähedasest asukohast on planeerimis- ja arendustegevuse eesmärgiks valla atraktiivsuse suurendamine ja võimaluste loomine ettevõtlike inimeste maale elamaasumiseks. (4) Iseseisva vallana eksisteerides arendada koostööd Viljandi linna ja teiste Viljandit ümbritsevate omavalitsustega. Omavalitsuse ülesannete täitmiseks kavandada optimaalsed vahekorrad kohalike ja piirkondlike ülesannete jaotuses ja osaleda aktiivselt Viljandimaa Omavalitsuste Liidu
    [Show full text]
  • VILJANDI RAHVARÕIVAD Tiina Jürgen, Viljandi Muuseumi Teadur
    VILJANDI RAHVARÕIVAD Tiina Jürgen, Viljandi Muuseumi teadur Viljandi kihelkond asus Viljandi maakonna südames. Põhja poole jäid Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Pilistvere ja Põltsamaa, lõuna poole Paistu ning Tarvastu kihelkond. Läänepiiriks oli Kõpu kihelkond ja idapiiriks Võrtsjärv. Wiljandi on otse nagu Eestlaste südame koht, kirjutas Jaan Jung 1898. aastal (1898, 66). Viljandi kihelkond oli etnograafiliselt üleminekukihelkond, kus rah- varõivaste lõikes ja kaunistustes leidus nii põhjaeestilisi kui ka lõunaees- tilisi jooni. Viljandimaa põhjakihelkonnad olid suhteliselt vastuvõtlikud uuendustele ja moemõjutustele, ühtlasi esines siinses rõivastuses ka ühisjooni Põhja-Eestiga, mis Viljandist kaugemale lõunasse ei ulatunud. Kihelkonna lõunapoolsed alad esindasid aga Lõuna-Viljandimaa etno- graafilisi elemente. Lõunapoolsetes valdades kandsid naised sarnaselt Mulgi kihelkondadele madala püstkrae ja punase ristpistetikandiga sär- ki, tarvastu tanu, punaste nööridega pikk-kuube, punaseid roositud kin- daid ja laia sääremarjaga sukki. Seevastu Viljandist põhja poole jäävates valdades kodunesid Põhja-Eesti mõjutusel pikk-kuue kõrval potisinised villased seesidega kampsunid, rikkaliku valge tikandi ja mahamurtava kraega särgid, väikesed tanud, esiääres niplis- või poepits, ja kahelõnga- lised e sinise-valgekirjalised kindad ning roositud sukad. Ka meeste mood oli Viljandist põhja poole jäävates valdades teistsu- gune kui lõuna pool Viljandit, kus mehed kandsid visalt vanamoelisi idamulgilikke rõivaid. Põhjapoolsetes valdades läksid mehed põhjaees- tilike moemõjutustega kergemini kaasa, võttes tarvitusele potisinisest täisvillasest riidest ülikonna (vrd TAHVEL I, III). Naise ja neiu rõivas (TAHVEL I, II, III) Viljandi naiseülikonda kuulusid 19. sajandi keskel peenest linasest riidest särk, pikitriibuline villane seelik või linane pallapool, linane rüü, kampsun või must villane pikk-kuub, kasukas, põll, vöö, väike tanu, sukad, kindad ja jalanõudena pastlad, hiljem kingad. Viljandi neiu kandis samasuguseid rõivaid, kuid ilma põlle ja tanuta.
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Lastejooksude Tähestikuline Lõpuprotokoll
    XVII Holstre-Paistu jooks 29. august 2017 Paistus Lastejooksude tähestikuline protokoll Distants : 800 m Eesnimi Perenimi Sünniaasta Elukoht Lasteaed/Kool 1 Randon Asu 2009 Tallinn Kadrioru Saksa Gümn. 2 Ken Helimets 2008 Paistu Paistu Kool 3 Asmo Jaanisoo 2010 Paistu AKG Kool 4 August Jaanisoo 2006 Paistu Lahmuse Kool 5 Uku Martin Järve 2009 Uusna Kalmetu Põhikool 6 Emil Kaigas 2010 Viljandi 7 Indrek Kannel 2009 Tartu Karlova Kool 8 Kaur Kannel 2010 Viljandi vald Heimtali Põhikool 9 Märt Kannel 2008 Viljandi vald Heimtali Põhikool 10 Kairit Kannel 2005 Viljandi vald Heimtali Põhikool 11 Jacob Kasemaa 2007 Viljandi Jakobsoni Kool 12 Kristjan Maiste 2006 Viljandi Jakobsoni Kool 13 Melissa Metsvahi 2006 Soome Raiakylän Koulu 14 Steven Mõttus 2009 Paistu Paistu Kool 15 Martin Nõmm 2007 Harjumaa Laagri Kool 16 Uku Orav 2009 Viljandi Jakobsoni Kool 17 Elerin Peltser 2005 Viljandi Viljandi Paalalinna kool 18 Kert Piirak 2008 Viljandi Jakobsoni Kool 19 Joonas Pirksaar 2007 Peedu Elva Gümnaasium 20 Andre Põder 2008 Viljandi Kesklinna Kool 21 Rikko Riiner 2007 Paistu Paistu Kool 22 Kenneth Salme 2007 Sultsi Paistu Kool 23 Kairo Salme 2005 Sultsi Paistu Kool 24 Karolina Soopa 2006 Paistu Paistu Kool 25 Andero Vilper 2008 Paistu Paistu Kool Distants : 400 m Eesnimi Perenimi Sünniaasta Elukoht Lasteaed/Kool 26 Robin Asu 2015 Tallinn 27 Kätlin Bogatenkov 2006 Paistu küla Viljandi Jakobsoni Kool 28 Kaisa Eismann 2008 Saarepeedi Saarepeedi Kool 29 Ron Helimets 2015 Paistu küla Paistu lasteaed 30 Mariin Hubel 2010 Viljandi vald Kesklinna Kool 31 Gemma
    [Show full text]
  • Veebruar Tõi Eestile Vabaduse Ja Pärast Tartu Rahulepingut Ka
    Nr 2 (38) • Veebruar 2021 Tähistame Eesti Vabariigi 103. aasta- päeva vabadus- sammaste lipuringiga Viljandi vallas tähistame Eesti Vabariigi 103. aasta- päeva valla tunnustuste üle- andmise ning lipuringiga Vabadussõja mälestusmärke külastades. 23. veebruaril kell 18 an- takse Heimtali ringhoones üle Viljandi valla tunnustus- tused. Üritus on kutsetega. 24. veebruaril, Eesti Vaba- riigi 103. aastapäeval, aseta- me pärjad Vabadussõja mä- lestusmärkide juurde: 9.00 Laidoneri sünnikohas Vardja külas 9.45 Paistu Vabadussõja mä- Pidulikud hetked Mustlas – lipud ja ühispilt. Foto: Mati Valli lestussamba juures 10.30 Kärstna Vabadussõja mälestussamba juures 11.00 Mustla Vabadussõja Veebruar tõi Eestile vabaduse ja mälestussamba juures 12.00 Lalsi Vabadussõja mä- lestussamba juures 12.30 Kolga-Jaani mälestus- pärast Tartu rahulepingut samba juures Ühendame Viljandi valla Vabadussõja mälestusmärgid sini-must-valge lipuringiga! ka rahuaastad Tulge kõik! Tartu rahulepingu aastapäeva aastat pimedust, on kirjutanud päeva tähistada. Et mäletada, et pärast pimedust saabub valgus. tähistati paljudes kohtades üle Erik Niiles Kross. mitte unustada. Küünalde süütamise tava sai al- Viljandi valla Ajaloolane Enn Tarvel on Teisipäeval, 2. veebruari hom- guse eelmisel aastal, Tartu Rahu- Kolga-Jaani Veebruar on Eesti Vabariigi Tartu rahu kohta kirjutanud, mikul kell 7.15 süütasid Viljandi lepingu 100. aastapäeval. Küünal- jaoks oluline kuu. Sel kuul sün- et tegu oli Eesti Vabariigi poolt Vallavalitsuse liikmed ja töö- de süütamine Tartu Rahulepingu sai uut tüüpi dis Eesti Vabariik, sel kuul sõl- vaadatuna ülimalt õigeaegse ja tajad küünlad kindral Johan aastapäeval võiks vallavanem miti Tartu Rahu, 12. veebruaril oskuslikult sõlmitud lepinguga. Laidoneri sünnikohas, Viljan- Alar Karu sõnul saada Viljandi postiauto- tähistati kindral Johan Laidoneri Ta toob põhjenduseks, et Eesti di-Rõngu maantee ääres Vardja vallas üheks traditsiooniks.
    [Show full text]