DOCSLIB.ORG

Suvi on Puhkamiseks, Maksta Jõuad Ka Sügisel!

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Suvi on Puhkamiseks, Maksta Jõuad Ka Sügisel! Suve eri Aru saanud, et elu ei ole multifilm ja iga päev kaasas olev kehamass enam täis- puhutavate värviliste õhupallide abil tae- vasse ei tõuse, tasub otsida lähimat kuuma- õhupalli. lk 18–19 Nädalalõpulisa nr 25 (323) 1. juuli 2005 SuviSuvi onon puhkamiseks,puhkamiseks, makstamaksta jõuadjõuad kaka sügisel!sügisel! SUPERHIND Kuumakse 441.- 0% sissemakse 24 kuud 4996.-4996.- 8990.-8990.- 1798.-1798.- 998.-998.- Digitaalne videokaamera Sülearvuti ACER TM2354LC CD mängija & FM Raadio Autokülmik/minikülmik SAMSUNG VP-D352 Intel Celeron M350, RAM 256MB, HDD 40GB, PHILIPS/NIKE PSA410 PRIMERA BST-BCR15 DVD/CD-RW, Video 64MB int, 15" XGA, 20X optiline zoom koos digitaalse pildistabili- FM raadioga CD-mängija, mängib MP3 ja WMA Autokülmik/Minikülmik, mahutavus 364x279x38,9mm 2,9kg, Windows XP Home. saatoriga. 16:9 laiekraan reziim. Suur 2,5" faile, komplektis akud ja akulaadija, kaasas 15 liitrit, töötab nii 230 kui 12 V , maksi- LCD ekraan. Toimib ka veebikaamerana. DV- spetsiaalne jooksja/sportlase varustus: maalne külmutusvõimsus 20 kraadi alla out (firewire) filmilõikude laadimiseks jooksukott ja rihm, kinnitusega kõrvaklapid. välistemperatuuri. arvutisse või DVD-kirjutajasse. Toode ilusas mustas kinkekarbis. ONOFF-i kauplused Tallinnas Sikupilli Keskuses, Tartu mnt. 87 ja Mustika Kaubanduskeskuses, Tammsaare tee 116. puhkepäev 2 Äripäev 1. juuli 2005 reklaamitoimetaja Margit Raias tel 667 0162, e-post [email protected] puhkepäev reklaamitoimetaja Margit Raias tel 667 0162, e-post [email protected] Äripäev 1. juuli 2005 3 Selle suve VAFFA DUO Eelmisel suvel müügile jõudnud Vaffa vahvlijäätiste sarja on lisandunud uskumatult põnevaid maitseid. Vaffa vahvlijäätised on oma nime väärt – uutel jäätised! Vaffa DUO jäätistel on ühes DRACULA vahvlitopsis lausa kaks maitset: Premia uus lastejäätis Dracula on vanillijäätis koos mustasõstra- just selline jäätis, millest lapsed jogurtijäätisega ja ammu on unistanud ja millesarnast mustasõstratäidisega ning pole varem nähtud! Punases kohupiimamaitseline jäätis ROLLY ja vahvlitopsis on valge vanillijäätis, koos apelsinišerbetiga ja PREMIA MINI ROLLY milles musta värvi sidrunimaitseline apelsinitäidisega. SUPER SIZE täidis. Dracula – hirmus hea jäätis! RATE.EE Jäätised krõbedas Nagu nimigi ütleb, on need vahvlitorukeses. Uus jäätis on sündinud tõeliselt suured jäätised, koostöös populaarse millest saab isu täis ka suur internetiportaaliga magusasõber. Maitseid on rate.ee. Noored ise kaks: vanilli-šokolaadijäätis said aktiivselt uue kirsitäidisega ja glasuuriga jäätise valmimise ning vanillijäätis glasuuriga juures kaasa lüüa, ja šokolaadimaitselise kuna modellid täidisega. jäätisepakendi fotodele leiti just rate.ee kasutajate hulgast. Guaraanatäidisega vanillijäätis kakaovahvlis tõstab tuju ja võtab ära väsimuse! H.I.P. Uus kuum jäätisemäng H.I.P. Seitsme maitsva minijäätisega H.I.P. karbis on üllatusena kaasas mängudetailid, mille abil saab PREMIA jäätisepulkadest kõikvõimalikke CHOCO BISCUIT kujundeid meisterdada, näiteks torne, mööblit, loomi, lennukeid. Premia Choco Mida rohkem jäätist süüa, seda CRAZY BLUE Biscuit on uus jäätis uhkemaid asju saab meisterdada! Premia pulgajäätise Premia Crazy Blue jäätis SANDWICH MAASIKAPLOMBIIR sarjas. Tegemist on on selle suve hitt! See on ICE CREAM šokolaadiplombiiriga, VÄIKE TOM midagi tõeliselt erakordset PREMIA mida ümbritseb eriline Premia kaubamärgi ja põnevat, täiesti kreisi Tallinna Külmhoone kakaoküpsise tükikesi all tuli turule uudne CHOCO jäätis – seest sinine! See pulgajäätise sari sisaldav glasuur. jäätis Sandwich Ice EYES on jäätis, mis mõeldud Väike Tom kuulub Cream. Võileivakujulise erilistele inimestele, on krõbedas Eesti pulgajäätiste jäätise ühes otsas vastuseks erinevatele vahvlikoonuses klassikasse ning on on vanillijäätis kahe ootustele ja soovidele. Uus vanilliplombiir seetõttu populaarseim vahvli vahel, teisest ja ebamaine maitse, mida šokolaadi- pulgajäätis Eestis. Sel otsast aga on jäätis lihtsalt peab proovima! kaetud sarapuupähkleid maitselise kevadel lisandus uue sisaldava täidise ja maitsena Väikse Tomi šokolaadiglasuuriga. šokolaadi- sarja maasikamaitseline tükkidega. plombiir šokolaadiglasuuris. puhkepäev 4 Äripäev 1. juuli 2005 reklaamitoimetaja Margit Raias tel 667 0162, e-post [email protected] Puhkepäev Äripäeva nädalalõpulisa 1. juuli 2005 5 toimetaja Christel Karits, tel 667 0218, e-post [email protected] Õllesummer teeb biitlitele kummarduse Tuleval neljapäeval org. Bändi kuuluvad Urmas taaselustuvad Õlle- Lattikas, Ain Varts, Raul Vaigla, summeri pealaval Toomas Rull, Siim Aimla, Jaak Vasar ja Mart Sork. Eesti tippsolistide esi- “Noorem generatsioon va- tuses ansambli The lis, mis neile biitlitest kõige Beatles laulud. parema mulje jättis. Neile on pigem armsamad 60ndate Christel Karits aastate teisel poolel tehtud [email protected] plaadid, kus albumid on ol- “Väga õnnelik oleksin siis, nud terviklikumad ja muusika kui näeks sellel kontserdil pal- palju keerulisem,” selgitas Ivo ju noori inimesi,” ütles kuid Linna. “Minuvanuste jaoks oli kontserti ettevalmistanud Eesti just Beatlesi tulek uue muusika suurim biitlomaan Ivo Lin- tulek suur laine ja suur muutus, na. “Neil, kes 60ndatel oma seda aastatel 1963–1964, kui juukseid pikaks kasvatasid, on biitlomaania läks käima.” Ta tõi oma nostalgia. Kes on nende näite, et Dave Benton – samuti lugude saatel esimest korda juba keskeas inimene – laulab armunud, esimest korda üldse “Long Winding Roadi”. “Võib- midagi elus ära teinud, tulevad olla tema mõtleb selle pika ja kindlasti.” tuulise tee peale, mis ta on oma Kontserdi kunstiline juht karjääri jooksul läbinud.” on muusik ja helilooja Urmas Linna ei usu, et kõikide so- Lattikas, kes on seadnud üle listide esitus on üks ühele nagu kahekümne biitlite laulu täna- biitlid omal ajal neid lugusid päevasesse, samas siiski ära- tegid. “Selles võib mind ja tuntavasse rokivõtmesse. Kammistet pigem süüdistada. “Valisime välja solistid, keda Üritame võimalikult sarnaselt erinevail põhjusil sel kontser- teha. Samas on võimatu biitleid dil ette kujutasime ja nad ise kopeerida ja see polegi taotlus,” valisid oma laulud, millest siis tunnistas ta. Linna ütles, et need, mis kõlama saavad, välja kontserdil tuleb publiku jaoks valisime,” avas Lattikas. “Abso- üllatavaid momente. “Noorkuu luutselt iga esitus on korduma- on a cappella ansambel, Helin- tu, iga laulja annab loole oma Mari Arder teeb kindlasti väga näo. Lisaks on laval suurepära- ilusasti ja mahedalt. Kindlasti ne bänd eesti tippmuusikutest, kujuneb kahtmoodi arvamusi. fookuses seega kui ka kõik muusika- Ühed on ehk vihased, et mis välised tegurid töötavad meie töötlus see selline on. Kuid ilu Biitlite muusika kasuks, peaks sellest tulema on vaataja kõrvades. Kui oled kontsert suurepärane kontsert.” harjunud ühte moodi seatuna Laule esitavad Ivo Linna, kuulma, siis põlgad teised tööt- • koht: Õllesummeri Anti Kammiste, Vaiko Eplik, lused ära. Mina seda väga ei pealava Dave Benton, Maarja, Gerli soovita. Lennon ise on öelnud • aeg: 7. juuli kl 21 Padar, Arne Lauri, Noorkuu, kuldsed sõnad: “No copy – ärge • piletid: ühe päeva pilet Marju Marynel Kuut, Helin- kopeerige!” Kui juba tema on eelmüügist 99 kr Mari Arder, Sheikid, Evelin nii öelnud, peaks sõbralikult kohapeal 125 kr Anti Kammiste, Urmas Pang ja Tanel Padar. Backline’i suhtuma neisse katsetustesse, • kogu kava: Lattikas ja Ivo Linna moodustavad Meelis Punder, mida Eesti artistid teevad,” www.ollesummer.ee kontserdieelses proovis. Mikko Maltis ja Agu Tamme- soovitas Linna. Foto: Õllesummer arvamus 6 Äripäeva nädalalõpulisa 1. juuli 2005 toimetaja Christel Karits, tel 667 0218, e-post [email protected] tasub minna Kontsert Club UK toob Rein Rannap on asunud oma klaveriga orelile külla. Kontser- did toimuvad kirikutes üle Eesti. Vaata lähemalt lk 8. Festival kontserdi- ja klubielamuse 3. juulist algab Pärnus rahvusvaheline dokumentaalfilmide festival. Publiku ette jõuab üle saja täiskasvanutele ja lastele ärnu Kuursaalis saab 2. juulil nautida mõeldud filmi. PBriti artistide live-esinemisi ja keeruta- da jalga DJde muusika järgi. Meelelahutus 90. aastate algus oli Briti soul- ja r&b- Kogu perega saab sel nädalavahetusel aega veeta Tartu hansa- muusikale murdepunkt, mil Soul II Soul päevadel. 7. juulist algab Lauluväljakul Õllesummer. nimetatud stiilid underground staatusest päästis. MTVsse jõudnud Briti artistide lood jõudsid peagi ka Pärnu hip-hop’i-ring- kondadesse ning Soul II Souli hitte “Back toimetuste vahele To Life” ja “Keep On Moving” mängisid DJd suvepealinna pidudel aastaid. Nii mäletab Soul II Souli debüüti Priit Juurmann ehk DJ P. Julm, Eesti üks aktiivsemaid nu-jazz- Suvi on alati eriline liikumise vedajaid. Homme jõuavad lood taas Pärnu, üritu- uidas töönarkomaan lõpul õhupallivõistlused. se Club UK raames elusas esituses, kus Soul Kend suurema pingutuse- Enne seda oleks paras isegi II Soul on üks peaesinejatest. Kui Jazzkaar ta puhkamise lainele saab hommikuses taevas tiir lin- ja Jazz’n’Motion üritustesari toob Eestisse lülitada, on rohkem psüh- na kohal ära teha ja vaadata kontserdielamust, siis Club UK ühendab nii holoogide teema. Tänase näiteks üle jahisadam, kust DJ-esinemise kui ka elava muusika. See on Puhkepäeva vahel ilmuv siis järgmisel vabal päeval Juurmanni sõnul ka üks sarja väärtustest, suve erileht pakub võimalu- purjekat rentida, et pärast sest niiöelda klubimuusikaklubid ei kipu si, mis selle protsessi peaks taevas ja meres ujumist võr- elusaid “esinemisi” korraldama. “Laupäe- lihtsamaks tegema. relda. Kel rohkem aega ja vane minifestival peaks olema
Load more

Recommended publications
  • Estonian Films 2015-2016 Eesti Filmid 2015-2016
    Estonian Films 2015-2016 Eesti filmid 2015-2016 Estonian Films 2015-2016 Eesti filmid 2015-2016 Features Shorts Animation Documentaries Editorial staff: Eda Koppel, Birgit Pajust Design and layout: Profimeedia All photos courtesy of production companies Estonian Film Institute Tallinn 2016 ISSN 1406-8505 Printed in Estonia by Ecoprint 1944 The Fencer The Secret Society of Souptown 2015-2016 Roukli Ghost Mountaineer features Angry Painter Dawn The Poet and the Spy Mother Ready or Not, Happy You Are Class Reunion November The Polar Boy Bodom The Days that Confused Dearest Sister Magic Kimono The End of the Chain Seneca’s Day Pretenders 3 1944 2015 he last year of war on Estonian turf. Men are fighting on the boarder of Original title: 1944 Europe and Russia. Some have been taken to the Red Army, some to Director: Elmo Nüganen feature feature Waffen SS. Today 70 years on, the filmmakers, try to show the Screenwriter: Leo Kunnas T Cinematographers: Rein Kotov E.S.C, hopes, aims and drama of these men as objectively as possible. The film has become the most successful Estonian film in local box office Mart Taniel E.S.C Art Director: Kalju Kivi history. Sound: Jyrki Rahkonen Editor: Tambet Tasuja Main cast: Kristjan Üksküla, Kaspar Velberg, Maiken Schmidt Producers: Kristian Taska, Maria Avdjushko Co-producer: Ilkka Matila Produced by: Taska Film (Estonia), MRP Matila Röhr Productions (Finland) Premiere: February 20, 2015 Festivals: Let’s Cee FF (Austria), Arras FF (France), Cairo IFF (Egypt), Camerimage FF(Poland), Chennai IFF (India), Palm Springs IFF (USA), Cleveland FF (USA), Trondheim IFF (Norway), Festival of Tole rance (Croatia) 100 min / DCP / Dolby Digital Contact Sales Taska Film Eyewell AB Tartu mnt 18-51 Upplandsgatan 69 Director Elmo Nüganen 10150 Tallinn, Estonia SE-113 28 Stockholm, is the creative director of Tallinn City Theater.
    [Show full text]
  • EIKE VÄRK Näitleja Loomingulise Pikaealisuse Ja Mitmekülgsuse
    DISSERTATIONES EIKE VÄRK EIKE DE STUDIIS DRAMatiCIS UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen EIKE VÄRK Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel Tartu 2012 ISSN 2228–2548 ISBN 978–9949–32–167–4 DISSERTATIONES DE STUDIIS DRAMATICIS UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 DISSERTATIONES DE STUDIIS DRAMATICIS UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 EIKE VÄRK Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel Väitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi nõukogu otsusega 19. september 2012. Juhendaja: dotsent Luule Epner Oponendid: EKA emeriitprofessor, dr Lea Tormis dr Katri Aaslav-Tepandi Kaitsmise aeg: 3. detsembril 2012, algusega kell 14.15 TÜ senati saalis ISSN 2228–2548 ISBN 978–9949–32–167–4 (trükis) ISBN 978–9949–32–168–1 (pdf) Autoriõigus: Eike Värk, 2012 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimus nr 542 SISUKORD EESSÕNA ..................................................................................................... 7 SISSEJUHATUS ............................................................................................ 8 1. NÄITLEJATÖÖ MUUTUVAS AEGRUUMIS VAHELDUVATE TEATRIVOOLUDE TAUSTAL ............................................................. 16 1.1. Näitleja osa teatriprotsessis ............................................................... 16 1.2. Realismi ja modernismi mõistest
    [Show full text]
  • Reorer- Muusiko • Kino
    ISSN 0207-6535 reorer- muusiko • kino EESTI KULTUURIMINISTEERIUMI. EESTI HELILOOJATE LIIDU. EESTI KINOLIIDU. EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI Pille Lill septembris 1996. H. Rospu foto NOVEMBER XV AASTAKÄIK j^ PEATOIMETAJA JÜRI ÄÄRMA,, tel 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress EE0090, postkast 3200 fax 44 47 87 Vastutav sekretär Helju Tüksarnmel, tel 44 54 68 Teatriosakomd Märgo: Visnap ja Kadi Herkül, tel 4440 80 Muusikaosakond Saale Siitan, Mare Põldmäe ja Anmeli Remrme, tel 44 31 09 Filmiosakond Sulev Teinemaa ja Jaan Ruus, tel 43 77 56 Keeletoimetaja "Mission Impossible". ("Weiko Saawa Film'", Kulla Sisask, tel 44 54 68 Korrektor 1994—1995). Režissöörid Mark Soosaar ja Peeter Solveig Kriggulson, tel 44 54 68 Tammisto. Dokumentaariunü peategelane Ernst Jaakson Infotöötleja on diplomaadiametit pidanud kolmveerand sajandit Viire Kareda, tel 44 47 87 ühtejutti. Fotokorrespondent Harri Rospu, te: 44 47 87 M. Soosaare foto KUJUNDUS: MAI EINER, tel 66 61 62 T. Kushner, "Inglid Ameerikas" (lavastaja G. Mal- © "Teater. Muusika. Kino", 1996 vius), Eesti Draamateater, 1996. Joseph Porter Pitt — Dan Põldroos, Loius Ironson — Mait Malmsten DeStudic foto reorer-muusiko kino SISUKORD TEATER VASTAB HERTA ELVISTE Mart Kivastik NÄITLEJA VAATAB {"Illusioon" Eesti Draamateatris) Peeter Künstler TALVO PABUT KAHTLEB SUURTES NARRATIIVIDES (T. Pebuti näidendite "Taevaredel" ja "Oidipuse kompleks" lavastustest) Margot Visnap SUVI LÄINUD, TEATER JÄÄB. SUVETEATER MITTE? (1996. aasta suvelavastustest) Roman Baskin IBSEN NORRAS. PRAKTIK FESTIVALIL MAAILM JA MÕNDA Andres Noormets RETK, MIDA NÄGIME UNES I (Muljeid Euroopa-reisilt) MUUSIKA OLLA PAREM ISEENDAST... (Intervjuu Pille Lillega) Mare Põldmäe KONTSERTKITARRIST ÄRINI. BORIS BJÖRN BAGGER Joachim Herz SALOME (Richard Straussi ooperist "Salome") 80 AASTAT SÜNNIST SALAPÄRASELE KELLUKESELE TAGASI MÕELDES (Meenutusi Veera Nelusest) ELU LÄBI MUUSIKA.
    [Show full text]
  • Eesti Repertuaariteatrite Koosseisulised Näitlejad 2014
    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND KULTUURITEADUSTE JA KUNSTIDE INSTITUUT TEATRITEADUSE ÕPPETOOL Heili Sibrits-Bondarenko EESTI REPERTUAARITEATRITE KOOSSEISULISED NÄITLEJAD 2014. AASTA KEVADEL Bakalaureusetöö Juhendaja: Anneli Saro Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 1. ETENDUSASUTUSED 2014. AASTAL ..............................................................................8 2. EESTI DRAAMATEATER. PÜSIV TRUPP ......................................................................10 2.1 Eesti Draamateatri trupp koosneb EMTA lavakunstikooli lõpetajatest .........................10 2.2 Näitlejate koormus ja külalisnäitlejad ............................................................................15 2.3 Tunnustatud näitlejad .....................................................................................................17 2.4 Kokkuvõte. Trupil on oht vananeda ...............................................................................18 2.5 Eesti Draamateatri peanäitejuhi Priit Pedajase kommentaar..........................................20 3. TALLINNA LINNATEATER. PEANÄITEJUHI ÕPILASED JA KURSUSEKAASLASED ........................................................................................................22 3.1 Lavakunstikoolist on Tallinna Linnateatrisse palgatud 26 näitlejat ...............................22 3.2 Külalisnäitlejatega lavastused on erandid.......................................................................27
    [Show full text]
  • Gümnasisti Teatrihuvi Ja Seda Mõjutavad Tegurid Viljandimaa Näitel
    CORE Metadata, citation and similar papers at core.ac.uk Provided by DSpace at Tartu University Library TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Kultuurikorralduse magistriõpe Ivi Lillepuu GÜMNASISTI TEATRIHUVI JA SEDA MÕJUTAVAD TEGURID VILJANDIMAA NÄITEL Magistritöö Juhendaja dotsent Anneli Saro Tartu 2011 Soovitan suunata kaitsmisele ……………………………………………………… (juhendaja allkiri) Kaitsmisele lubatud “…”……………………..2011. a. Kultuurikorralduse programmijuht prof. A. Leete Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. ……………………………………………… (töö autori allkiri) 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 I KONTEKSTUAALSED JA TEOREETILISED LÄHTEKOHAD 9 1.1. Muutused kultuuriruumis 9 1.2. Lasteteater 14 1.3. Ugala Teater 17 1.3.1. Juhtide vahetumine 18 1.3.2. Näitlejad 19 1.3.3. Lastelavastused 20 1.3.4. Repertuaar hooajal 2010/2011 24 1.3.5. Lavastajad 26 1.3.6 Mängukohad 26 1.3.7. Infokanalid 27 1.3.8. Pileti hind 28 1.3.9. Teatripreemiad 28 1.4. Viljandi Nukuteater 30 II METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 34 2.1. Küsimustiku koostamise printsiibid 34 2.2. Uuringu läbiviimine 36 III UURINGU TULEMUSED 38 3.1. Gümnasisti teatrihuvi ja seda mõjutavad tegurid 38 3.2. Erinevused poiste ja tüdrukute teatrihuvis 49 3.3. Seosed vanemate teatriskäimise sagedusega 54 3.4. Elukoha mõju teatrikäitumisele 57 3.5. Teatrihuviga ja teatrihuvita noored 61 KOKKUVÕTE 63 KIRJANDUS 69 SUMMARY 74 Lisa 1. Ankeetküsimustik 80 Lisa 2. Gümnasisti teatrihuvi mõjutavad tegurid 87 3 SISSEJUHATUS John Pick ja Malcolm Anderton on oma raamatus „Arts Administration“ väljendanud arvamust, et kunstiadministraatori peamiseks ülesandeks on luua kontakt kunstniku ja publiku vahel sellisel moel, et suurim võimalik hulk publikut saaks maksimaalse naudingu ja kasu.
    [Show full text]
  • The Case of Frozen Land and Autumn Ball
    BALTIC SCREEN MEDIA REVIEW 2017 / VOLUME 5 / ARTICLE Article Global Multi-Protagonist Trends in a Local Setting: The Case of Frozen Land and Autumn Ball TEET TEINEMAA, The University of Warwick, UK; email: [email protected] 42 DOI: 10.1515/bsmr-2017-0011 BALTIC SCREEN MEDIA REVIEW 2017 / VOLUME 5 / ARTICLE ABSTRACT This article explores whether a specifically regional quality can be identified in the following Finnish and Estonian multi-protagonist/network narrative films: Aku Louhimies’ Frozen Land (Paha maa, Finland, 2005) and Veiko Õunpuu’s Autumn Ball (Sügisball, Estonia, 2007). The article begins by providing an overview of the discussion regarding multi-protagonist films – a film form in which several lead characters are commonly connected via accidental encounters. Thereafter, an examination is made of how the form’s widely recognised generic qualities are represented in the Northern and Eastern European examples. As an overview of the discourse illustrates, multi-protagonist film is mainly interested in urban spatiality, contingency and human interconnectedness. It is also shown that these examples from the cinemas of small nations follow global trends rather closely. At the same time, Frozen Land and Autumn Ball can be seen as representing a specifically regional sensibility that is not only interesting in its own right, but which can also be understood as directly influencing the character-action. FOREWORD films’ (Lübecker 2015: 2), i.e. films that both Both Aku Louhimies’ Frozen Land (Paha thematically and formally aim
    [Show full text]
  • Геогег-Muusiko-Kino Tl
    ISSN 0207-6535 геогег-muusiko-kino EESTI KULTUURI- JA HARIDUSMINISTEERIUMI, EESTI HELILOOJATE LIIDU. EESTI KINOLIIDU, EESTI TEATR LIIDU AvAKIRI .- X Tl /I994 Anu Lamp. September, 1994. H. Rospu foto NOVEMBER XIII AASTAKÄIK PEATOIMETAJA MÄRT KUBO, tel 44 04 7.2 TOIMETUS: Tallinn, Narva rr.nt 5 postiaadress ЕЕ(Ш), postkast 3200 Vastutav sekretär Helju Tüksammel. tel 44 5^ 68 Teatriosakond Reet Neimar ja Margot Visnap. tel 44 40 H) Muusikaosakond Saale Siitan ja Tiina Õun. tel 44 31 09 Filmiosakond Sulev Teinemaa ja Jaan Ruus, tel 43 77 56 Keeletoimetaja Kullia Sisask, tel 44 54 68 Korrektor Solveig Kriggulson, tel 44 54 68 Infoilöölleja Olle Põima, tel 44 47 87 Fotokorrespondent Harri Rospu. tel 44 47 87 KUJUNDUS: MAI EINER; lel 66 61 62 t*Üfi Kaader Riho Undi ja Hardi Volmeri arrirr.a- filmist "Hilinenud romanss", 1994 T. Talivee foto © "Teater. Muusika. Kino". 1994 "Pärnu Ooperi" "Figaro pulma" õnnelik finaal. Susanna - Heli Koivisto, krahvinna - Pille Lill. krahv Villu Valdmaa. K. Pruuli foto eorer /1994 SISUKORD TEATER Mati Unt D. E. - DAJOS EVROPU! ("Apokriiva lugu. Juudit") Ene Paaver PIONEER MERLE KARUSOO {"Apokriiva lugu. Juudil") Jaak Allik PIIBLIS AINULT TÜDRUKUD {"Apokriiva lugu" Soomes naistetcatri festivalil) 33 Margot Visnap PIIBLIFESTIVAL NÄHTUNA SOOME POOLT Kaia SisasSisask PRANTSUSE VAIM JA VENE HING {"Angelo, Padua türann" Vene Draamateatris) ! Kadi HerküHerküll "...MIS SIIS - TARTUFISTUGE!" {"Näitleja ja tema roll" - Anu Lamp "Tartuffe'is") ARIANE MNOUCHKINE'I JA REVOLUTSIOONILISE TEATRI KOLM AASTAKÜMMET PÄIKESE ÜMBER 80 Jean- Claude Penchenat SEIKLUS 85 PILGUHEITE LIIKUMISELE (Kohtumine fotograaf Martine Franckiga) *. Sven Karja PERSONA GRATA ENE-LIIS SEMPER .. MUUSIKA Kristel Pappel PÖÖRASE OOPERI PÄEVIK POSTLUUDIUMIGA {"Pärnu Ooperi" esimesest lavastusest, W.
    [Show full text]
  • Sündmus Tuntud Artistid Jagavad Kontsertidel Jõulumeeleolu Det- Sembrikuu Viimaste Puhkepäev Päevadeni
    Sündmus Tuntud artistid jagavad kontsertidel jõulumeeleolu det- sembrikuu viimaste Puhkepäev päevadeni. | Nädalalõpulisa | 9.–11. detsember 2011 | nr 48 (647) | 2 REKLAAM REKLAAM 3 Kunst oma kõigis väljundites on ajatu Antiik oma originaalis on kordumatu. En- diste aegade mööbel, maalid, skulptuu- rid ja mitmesugused kaunistuselemendid paeluvad sisustusgurmaane siiani. Laua- hõbe oma aristokraatliku kauniduse ning teisalt desinfitseeriva toimega on kodude lahutamatu kaasosa olnud juba sajan- deid. Antiikmööbli üksikud elemendid või siis lounge-nurgakesed on kütkestavad ja mõnusad lisaväärtust loovad lahendused nii klassikalistes kui ka moodsates kodu- des, restoranides, kohvikutes ja büroo- NB! JÕULUKUUSOODUSTUS des. Mõni vana maal, kaminakell või väike skulptuur mis tahes ruumis loob harulda- 20% KOGU MÖÖBLILE selt õdusa meeleolu. Vana mööbel, maalid ja lauahõbe ei kaota kunagi oma väärtust. Artmanil on hea meel teatada, et ole- me avanud uue kaupluse-lao Tallinnas Mustamäel aadressil Kassi 10. Kuna kaupleme põhiliselt e-poena, siis on ladu avatud ainult eelneval kokkuleppel. Infoks võta meiega ühendust telefonil +372 503 9339. Helista juba täna ning le- pime kohtumise kokku. Tule vaata – saad ideid ning aitame valida just Sulle sobiva www.artman.ee mööbli. NorthIce Addie ja Porter NorthIce Tara ja Dylan talvised sportlikudsportlikud ülikonnadülikonn sportlikud ülikonnadülikonnad NorthIce matkasaapad Vettpidavast ja hinga- Vettpidavastt jjaa hihhin-in- VettpidavaV ja hingava membraanvoodriga matkasaapad nii looduses vast AIR-TEX memb- gavast AIR-TEXTEXX lliikumiseks kui ka lihtsalt vabaks ajaks. raankangast sooja membraankangastkak ngngaasst 100g vatiinvood- rõivakomplek-ekk- riga rõiva- tid spordiks jjaa komplek- aktiivtege- tid talviseks vuseks vabass TTrekkingkkikingng LLowowow 51,00€ aktiivtege- looduses. ssaapadpada + saatmiskulud vuseks. Addie Tara komp- komplekt saada- lekt on saa- val valge või sinise daval punase,sese, jopega, Porter sinise beezi või violetseololeettssee või halli jopega.
    [Show full text]
  • “Kollaborandid”
    Eesti Draamateatri ajaleht nr 6, september 2011 Eesti Draamateatri ajaleht nr 10, oktoober 2013 John Hodge “Kollaborandid” Võib-olla on see ainult Bulgakovi pea peale pööratud unenäoviirastus ... Aga sedamoodi ei ole Bulgakovit ja Stalinit veel vaadeldud. Võrdluses. Stalin oli vaesest gruusia perest, pooliku haridusega, füüsilise puudega. Bulgakov aadlisoost, kõrgharidusega. Stalin kirjutas noorpõlves luuletusi ja oli algselt Gruusias tuntud kui poeet. Bulgakov oli algselt tuntud kui maakonnaarst. Stalin oli pangaröövel. Bulgakov oli narkomaan. Stalin oli revolutsionäär. Bulgakov oli valgekaartlane. Ühest sai üüratu lagunenud riigi juht, teisest kirjandusringkondade päikesepoiss. Mõlemale oli tähtis võimas vene impeerium – deržaava. Nende mänguareeniks sai Nõukogude Venemaa. Me räägime palju sellest, et Võim tahab Vaimu alistada. Me hoidume tunnistamast, et Vaim imetleb Võimu. Ta on Võimust huvitatud. Sest Vaimu võimuihalus on sama suur. Ka Vaim tahab ajusid alistada. Selles mängus on Stalin tugevam. „Kollaborandid“ on lahe ja ladus lugu ühemõttelise moraaliga: kui sa teed võimuga koostööd, siis on see sama hea, kui sa teostaksid seda võimu ise. Stalini aja kontekstis – nagu sa kirjutaksid ise alla vastaliste hukkamisotsustele. Aga võib-olla on see ainult Bulgakovi unenäoviirastus ajast, mil ta kirjutas näidendit Stalini noorusest ... Lavastaja Merle Karusoo Stalin – Guido Kangur, Bulgakov – Hendrik Toompere jr. Teet Malsroosi foto. 2 EEsietendussietendus Eesti Draamateatri ajaleht nr 10, oktoober 2013 John Hodge “Kollaborandid” Lavastaja
    [Show full text]
  • Võimu Ei Tohi Põlistada Võib-Olla on See Ainult Bulgakovi Pätsi Süsteem Oli Diktatuurlik
    Eesti Draamateatri ajaleht nr 6, september 2011 Eesti Draamateatri ajaleht nr 11, mai 2014 Foto: Mats Õun Konstantin Päts – Ain Lutsepp Hendrik Toompere jr Võimu ei tohi põlistada Võib-olla on see ainult Bulgakovi Pätsi süsteem oli diktatuurlik. Kui me mõtleme ajaloo peale, siis me näeme, nevad väga hästi juriidika poolt ja seda kuidas asjad käivad, samasugused et rahvast ja intelligentsi ei kuulatud ning võimul püsisid need, kes olid oma tegelased on erakondade juhid. On oluline, et tuntakse poliitika keelt, ei ole võimu põlistanud. See on ka üks lähtepõhjuseid, miks ma „Wabadusristi“ ju mõistlik, et võetakse mingid mehed põllu pealt ja hakatakse neile uuesti lavastuse tegin – ma tahan öelda, et võimu ei tohi põlistada. Peab toimuma aa-beed õpetama, et kuidas tuleb suhtuda seadustesse jms. Aga oluline on rotatsioon, 10 aastat ühe ametikoha peal on üle mõistuse palju, kuus aastat see, et need inimesed, kes on rahva poolt valitud, et nad tajuksid seda man- on normaalne periood ning siis peab võim kindlasti vahetuma. Ja see pole daati, mis neile on antud. Olen kuulnud nii mitmegi poliitiku suust avalikus ainult võimu küsimus, ka ettevõtluses on see tähtis. meedias ütlust, et mulle on antud mandaat, järelikult ma võin teha, mida Aga samas arvan ma, et ühel riigil peavad olema professionaalsed poliiti- ma tahan, mõelda nii nagu ma tahan. Tegelikult pole tal sellist mandaati. kud. Miks peaks kogu aeg tekkima uusi poliitikuid juurde? Peaksid olema Talle on antud mandaat mõelda nii, nagu mandaadiandja on seda mõelnud, ühed inimesed, kes valdavad teemat, nagu näiteks diplomaadid, kes tun- siin on suur vahe. 2 EEsietendussietendus Eesti Draamateatri ajaleht nr 11, mai 2014 Indrek Hargla See vastab ajaloolisele tõele ei olnud naistemees, nagu la- ja pole üldse tänapäevaga vastusest praegu paistab.
    [Show full text]
  • Kroonika Algus Layout 1
    KROONIKA SISUKORD I osa ÜLDSTATISTIKA 186 Statistikas osalevad etendusasutused 186 Etenduspaigad Eestis 188 Teatrite esinemised välismaal 189 Festivalid Eestis 195 Külalisteatrid ja -esinejad Eestis 204 Tiia Sippol. Ülevaade teatritegevusest Eestis 2016. aastal 208 Toomas Peterson. Pealinn vs regioonid 212 II osa TEATRITE ETENDUSTEGEVUS 215 Teatrite tegevusülevaated (järjekord tabelis lk 188), statsionaarid, uuslavastused, repertuaar, tugitegevus ja ülevaade tulude-kulude jaotumisest. 2016. aasta uuslavastusi 328 Raadioteater 337 Teatrikoolid 338 Harrastusteater Eestis 340 Teatriorganisatsioonid: 1. ASSITEJ Eesti Keskus 349 2. Eesti Etendusasutuste Liit 349 3. Eesti Harrastusteatrite Liit 350 4. Eesti Kaasaegse Tsirkuse Arenduskeskus 351 5. Eesti Tantsuhariduse ja -kunstnike Ühendus 351 6. Eesti Teatri Agentuur 352 7. Eesti Teatriliit 353 8. Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus 360 9. UNIMA Eesti Keskus 361 10. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 361 III osa VARIA Auhinnad 363 Eesti teatri aastaauhinnad 365 Nimelised auhinnad ja stipendiumid 367 Kolleegipreemiad 370 Publikupreemiad 373 Tunnustused välismaalt 374 Konverentsid, seminarid jm 377 Näitused 384 Teatrierialade lõpetajad 385 Mängufilmid, lavastuste telesalvestised 387 Ilmunud raamatud ja videosalvestised 393 In memoriam 397 ÜLDSTATISTIKA Ülevaade statistikast Eesti Teatri Agentuur on koostöös kultuuri- ministeeriumi ja Eesti teatritega kogunud valdkonna statistikat alates 2004. aastast, käesolev aastaülevaade on kolmeteistküm- nes. Aastatel 2004–2011 kogutud statistika anti
    [Show full text]
  • 1910.Aastal Avati
    Eesti Draamateatri ajaleht nr 4, mai 2010 11910.910. aastal avati Tallinnas Draamateatri Foto: Teet Malsroos Foto: Teet maja, tollal küll veel tuntud Saksa Teatrina ANDRUS KIVIRÄHK Mõndagi oli juba olnud. Ärkamisaeg oli möödas ja tollased rahvajuhid kolinud pilve piirile. Esimesest laulupeost oli möödas 41 aastat ja traditsioon jätkus. 48-aastase Eduard Bornhöhe “Tasuja” oli ilmunud juba 30 aasta eest, kuid hetkel oli Eesti populaarseim kirjanik 45-aastane Eduard Vilde. Ta oli saanud esmalt kuulsaks humoristina, hiljem kriitilise realistina, ilmunud olid tema “Külmale maale” ja “Mahtra sõda”. Olid olemas 46-aastase Anna Haava lihtsad värsid, kuid juba ka noore, 27-aastase Gustav Suitsu lõõmav ja revolutsiooniline “Elu tuli”. 24-aastane Tuglas oli avaldanud muuhulgas “Hingemaa” ning “Mere”. 46-aastane Juhan Liiv oli oma elutöö teinud ja veetis viimaseid allesjäänud aastaid vaimuhämaruses, tema loomingu avastamine seisis alles ees. 32-aastane Tammsaare oli kogunud tuntust külajuttude ning üliõpilasnovellidega. 47-aastane August Kitzberg oli juba kirjutanud “Tuulte pöörises”, millega avati Vanemuise uus teatrimaja. Vanemuise trupi juhiks oli 36-aastane Karl Menning, Estonias särasid 26-aastane Paul Pinna ja 25-aastane Theodor Altermann. 37-aastane Rudolf Tobias oli kirjutanud “Joonase lähetamise”, tunnustatud heliloo- jateks olid 45-aastane Konstantin Türnpu, 32-aastane Artur Kapp ja 46-aastane Miina Härma. Professor Köler oli surnud ja klassikutiitlit kandsid 73-aastane August Weizenberg ja 55-aastane Amandus Adamson. Täies loomejõus olid 44-aastane Ants Laikmaa ja 45-aastane Kristjan Raud. Tema kuulsad Kalevipoja-joonistused polnud veel sündinud. Nagu palju muudki. Veel polnud eestlastel “Kevadet”, 23-aastane apteekriõpilane Oskar Luts oli täiesti tundma- tu suurus. Polnud Tammsaare “Kõrboja peremeest”, “Tõde ja õigust”, Vanapagan polnud veel tulnud Põrgu- põhjale.
    [Show full text]