NädalavahetusNädalavahetus

AASTAT MAJANDUSLEHTE

| Reede, 4. aprill 2014 | nr 65 (4959) | 3 eurot

7}ONLPLQH‡ TRLPHWDPLQH‡.OMHQGDPLQH‡.LUMDVWDPLQH

. . Iga täht, LJDV}QD iga mõte on oluline......

. .

ß

~ ~

. . . . Tõlkebüroo Keelekoda [email protected] $/DXWHUL7DOOLQQ ‡ ÄRIPÄEV 4. aprill 2014 REKLAAM reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post [email protected]

Mööblisalong Sophisticated Elegantne Living Elustiil Pärnu mnt 238, Tallinn (Järve keskus, 0 korrus)

Aprillis kõik diivanid ja diivanvoodid soodushinnaga! Elegantne valik – diivanid, nurgadiivanid, voodid, tugitoolid, tumbad, madratsid, padjad

Oleme avatud iga päev 10–20

Info tel 670 3838 või mob 59 123 822 Vaata ka: facebook.com/elegantneelustiil e-mail: [email protected] www.sophisticated.ee • www.sophisticated-living.de UUDISED PUHKEPÄEV KOLUMN TEE-EHITUS Autorollo raamatupidaja Kunstikursused tegi kandeid käsu peale lasevad loovusel Kesklinn Autorollo endine raamatupidaja Maris Metsis ütles lennata eile kohtus, et tal kästi kummalisi kandeid teha. 9 Lähinädalatel toimuvatel kur- segasummas sustel, loengutes ja töötubades Swedbank paigutas saab õppida erinevaid joonista- pensioniraha aktsiatesse mistehnikaid, voolida ja õppida ehtekunsti. 21 Aktsiaturgudel puu- Esmaspäeval algabalgab Tallin- Swedbanki pensionifond K3 jätkas aktsiate ostmist ja nas trammi tee ümberehi-ümberehi- raha osakaalu vähendamist portfellis. 16–17 dub sageli loogika, on ttus.us. See ähvardab kaasa tuua lliikluskaoseiikluskaose ja suure vaid ahnuse ja hirmu rahalise kahjukahju tee ääres Rulluisutamine hoiab tetegutsevatelegutsevatele ettevõtja-ettevõtja- tunne. tele. Tallinna transtranspordi-pordi- meele virge Swedbanki vanem investeeringute juht Tarmo aametimeti juhijuhi ANDRESANDRES HARJHARJOO Rulluisutamine on harrastajate sõnul parim kooslus Tanilas analüüsib globaalse aktsiaturu väljavaa- sõnulsõnu l on agaaga kõigegakõigega kiirusest, adrenaliinist ja mängu ilust. 10–11 teid. 14 arvestatarvestatud.ud. 8–98–9

Nädalavahetus EUR/USD USD/EUR EUR/SEK NordPool Euribor ??????????? ??????????? ??????????? ??????????? ??????%

AASTAT MAJANDUSLEHTE

Reede, 4. aprill 2014 EUR/USD USD/EUR EUR/SEK NordPool Euribor nr 65 (4959) 3 eurot 1,3771 0,7262 8,9554 39,99 0,423%

LUUBI ALL Riigikogu liikme Rainer Vakra abiga sai Ragn-Sells uude koalitsiooni- Knopka lepingusse punkti, mis vähendab Eesti Energia Iru elektrijaama Sandor väärtust. 2, 4–7 Liive toolil

PAARISRAKENDINA tegutsevad sotsiaaldemokraat Rainer Vakra ja jäätmefirma Ragn-Sells tahavad lõpetada Eesti Energiale koostootmistoetuse maksmise. FOTO: ANDRES HAABU NÄDALA TEGIJA 2 TOIMETUS Armin Karu võttis võimsalt dividende Olympic Entertainment Groupi suuroma- semisaja jooksul üle elanud nii paremaid kui ka nik Armin Karu demonstreeris taas kord et- halvemaid aegu, aga ka pärast kõrvetadasaamisi tevõtte ja enda head käekäiku: 68 361 890 on ettevõte alati sisemise jõu uuesti üles leidnud. aktsiaga Karule kuuluv OÜ HansaAssets saab tä- Karu ise on ettevõtja olulisimaks tunnuseks pida- ÄRIPÄEV 4. aprill 2014 navu maksueelset omanikutulu 6 836 189 eurot. nud ambitsioonikust, millest ei Karul ega OEG-l toimetaja Vilja Kiisler, tel 6670 150, e-post [email protected] 20. eluaasta künnise ületanud OEG on pika tegut- pole tõesti puudust olnud.

RÕÕMUSTAB

NATO lubab piiririikidele lisakindlust. NATO lubab suurendada oma Ida-Euroopa liikmesriikide kindlustunnet, mida Venemaa Ukrainale kuuluva Krimmi annekteerimisega on kõigutanud. Ametnike sõnul on ühe küsimusena arutusel, kas rajada Venemaaga piirnevates liitlasriikides püsivad baasid. Eesti puhul on selles osas enim kõne all olnud Ämari lennuväljaga seonduvad võimalused.

Tallinlased elavad kolleegidest paremini. Swedbanki teh- tud Baltimaade pealinnade leibkondade kulutuste analüü- sist selgus, et Riia elanikud kulutavad toidule, eluaseme- le ja transpordile 47% sissetulekust, Vilniuse elanikud 44% ja Tallinna elanikud 29%. Absoluutarvudes ulatuvad nõu- kogudeaegses korteris elava neljaliikmelise pere sundkulu- tused Riias 587 euroni kuus ning Vilniuses ja Tallinnas ligi 520 euroni kuus.

airBaltic pööras hiigelkahjumi kasumiks. Ikka on hea, kui naabritel hästi läheb. Loodetavasti annab ka meie Estonian Airile meelekindlust juurde uudis, et Läti riiklik lennufir- ma airBaltic pööras tunamulluse 27 miljoni eurose kahjumi eelmisel aastal umbes miljonieuroseks kasumiks. Ettevõtte juht Martin Gauss nimetas imelise pöörde peamiste põhjus- tena airBalticu restruktureerimist läbi kulukontrolli, ma- hutavuste ümbervaatamist ja efektiivsuse kasvu. 1995. aas- tal asutatud airBalticu võrgustikus on üle 60 sihtkoha.

ILLUSTRATSIOON: ANTI VEERMAA KURVASTAB

Teehoidu ähvardavad kärped. Kui valitsus vähendab teehoiu rahastamist, tuleb asjatundjate JUHTKIRI hinnangul järgmistel aastatel teedesse tagantjärele investeerida palju suurem summa. Praegu arvestab maanteeamet teehoiukavasid tehes küll veel kehtiva rahastamissüsteemiga, ent rahandusminister Jürgen Ligi on teatanud, et kütuseaktsiisi suunamine teedeehitusse tuleks Võimuvahetus paneb üle vaadata. Praeguse 75% asemel võib tulevikus kütuseakt- siisist teehoiule minna vähem, sest uus koalitsioon näeb selles kokkuhoiukohta lubaduste täitmiseks. puhuma uued ärituuled Maksuamet pitsitab alustavaid ettevõtjaid. Maksu- ja tolli amet karmistas mullu suvel käibemaksukohustuslas- teks pürgijate kontrolli. Umbes neljandik käibemaksu- alitsuse vahetust võib võr- gi mõru pilli alla neelama. Nii on uuesti laual kohustuslase numbri taotlejatest, kellest suur osa on alusta- relda kevadise suurpuhas- küsimus, mis saab Juhan Partsi otsusest soeta- vad ettevõtjad, peab pärast avalduse esitamist maksuametis tusega, kus paraadriiete kõr- da riigile kiirkorras praamid. aru andmas käima. Nõutuks teeb aga see, et maksuamet ei val tuulutatakse läbi ka iga- Vähese Enamgi. Valitsusvahetused on justkui või- kasuta seejuures e-riigi võimalusi ning saadab täiendavate päevaelus tagaplaanil ole- maluste aken, kus oma huve jõuliselt läbi su- Vvad, kuid kandvat rolli mängivad sügava- läbipaist- tõendite esitamise korralduse posti teel. Kui kiri ei jõua aeg- ruda ja sobivaid muudatusi ellu viia. Arvesta- sasti saajani, jääb soovitud registreerimine saamata. mad maja sopid. Piltlikult öeldes on avalik- vuse tõttu des lähenevaid valimisi näibki praegu olevat kuse tähelepanu keskpunktis olnud uute ja parim aeg oma murede kurtmiseks, sest po- värskete ministrite või ametnike vahetus kõi- jääb ärihu- liitikud on hea meelega nõus ettevõtjaid ära ESMASPÄEVAL gest klantspilt, mille taga ja kõrval peituvate kuulama. Kohtuma ja vestlema. Mõistma ja Kuidas edastada infot nii, et sõnum oleks oluliste jõujoonte ümbermängimist, ka näi- vide kaits- lubama. Ning kaasnevalt järgmisteks valimis- teks äritegevuses, silm kohe ei taba. teks toetust küsima. mõjus ja mõistetav? Äripäeva arvates on võimuvahetusega misest või- Paika pannakse jõujooned, kes on tulevase LOE ÄRIPÄEVAST kaasnev oma ärihuvide eest seismine või nen- võimuliiduga ühes paadis ning kes tüürib ük- de kaitsmine loomulik ja vajalik, kuid vähe- muvahetu- si vastuvoolu. se läbipaistvuse tõttu jätab korruptiivse mul- je. Ebaselge on näiteks piir, kus lõpeb huvide se käigus Avatus on ainus ravim. Muidugi ei tähen- kaitsmine ja algab mõjuvõimuga kauplemine. da iga ettevõtja toetus erakonnale automaat- Teisisõnu puudub kokkulepe, millised on et- korrup- selt meelepärast seadust või et iga ettevõtjate PLASTPROFIILIDE SUURES KOGUSES tevõtete võrdset kohtlemist tagavad reeglid. huve esindav poliitik on kasusaajast äri mehe · tootmine · arendus KASUTATUD tiivne mul- palgal. Usume, et on ettevõtjaid, kes toeta- Ärihuvi koalitsioonileppes. Ilmekas näide vad maailmavaadet, ning poliitikuid, kes sei- KONTORIMÖÖBLIT! uutest ärituultest on äsja aset leidnud vanger- je. savad riiklike huvide eest. Kuid tihti jääb eba- ATI Profiil liist@atiprofi il.ee www.atiprofi il.ee Kasutatud profimööbel dus, kus lõhuti Reformierakonna ning Isamaa selgeks, kas huvide kaitsmisel on tagatud sea- ja Res Publica Liidu koalitsioon ning lepiti duslikkus, võrdsus ja eetilisus. Parim rohi sel- kokku uus Reformierakonna ja sotsiaaldemo- le vastu on läbipaistvus ja avatus. kraatide valitsusliit. Nii kirjutab tänane Äri- Need on põhjused, miks vastne justiits- päev, kuidas Ragn-Sellsi ärihuvi jõudis värs- minister Andres Anvelt ei tohi riiulisse tolmu kesse valitsusleppesse. Nimelt kirjutati Rainer koguma unustada lobiregistri loomise ideed, Vakra eestvedamisel koalitsioonilepingusse mis viimati Kristen Michali laual aktiivselt, punkt, mis lubab ellu viia rootsi päritolu jäät- kuid tulutult elujõudu kogus. Vastupidi, suur- mekäitlusfirma Ragn-Sellsi nõudmise kaota- puhastuse käigus tuleb idee värskelt üle vaa- da konkurendist riigifirma Eesti Energia Iru data ja käiku lasta. Sarnaselt USAga, kus ava- üle 130 aastase kogemusega ettevõte prügipõletustehasele antav tõhusa koostoot- likud on lobisummad, mida ettevõtted kulu- • Autotransporditeenus mise toetus. tavad senatis seaduseelnõu teemal lobitööd kogu Euroopas Kui plaan läbi läheb, võib selle tulemusel tehes. See ei ole imeravim, kuid samm õige- • Rahvusvaheline lennutransport tõusta prügiveohind ja langeda Eesti Ener- le poole. • Rahvusvaheline kolimisteenus E-N 10 - 17 R 10-18 gia väärtus 50 miljonit eurot. Ragn-Sells oma- Reti tee 4, Rae vald Harjumaa Tähetorni 21j, Tallinn korda võidab tõenäoliselt tagasi turuosa, mi- Tel 552 6608 tel +372 6777 491 da kippus riigifirma tõttu kaotama. Seevas- Loe Äripäevast [email protected] KAANELUGU “Valitsus toetab ärisõjas Ragn-Sellsi” www.goellner-spedition.eu www. .ee tu vaid IRLile panustanud ettevõtjad peavad uutes võimutingimustes ilmselt nii mõne- tänases lehes lk 4–7 ÄRIPÄEV 4. aprill 2014 reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post [email protected] REKLAAM 3

www.ruukkikatus.ee/katusemeister www.ruukkikatus.ee/katusekampaania

RUUKKI KATUSETUUR

Kui sa ei tea, kas sinu vana katus Vaheta vana katus uue vastu veel kestab või kui palju ja võida 3000 euro väärtuses uus maksab, telli TASUTA TASUTA KATUSEMEISTRI KATUSE- KÜLASTUS PAIGALDUS

Leia katusemeister: Osale aadressil: www.ruukkikatus.ee/katusemeister www.ruukkikatus.ee/katusekampaania ÄRIPÄEV 4. aprillaprill 20142014 4 LUUBI ALL toimetajaaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected]@aripaev.ee

KOOSTOOTMISTOETUS Valitsus toetab ärisõjas Ragn-Sellsi

Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonilepingusse jõudis Rainer Vakra eestvedamisel punkt, mille tulemusena võib tõusta prügiveo hind ja langeda Eesti Energia väärtus 50 miljonit eurot.

KOIT BRINKMANN See on ühemõtteliselt Ragn-Sellsi jõulise lo- [email protected] bitöö tulemus, mis on kestnud viimane aasta- poolteist, rääkis üks jäätmevaldkonna asjatund- ja. Ta lisas, et Iru tehas on aidanud täita Eesti riigil 10 Euroopa Liidu ees võetud kohustusi. Samas pole te- has saanud sentigi keskkonna valdkonnas nii tava- eurot tonni kohta võib list investeerimistoetust. Koalitsioonilepe lubab ellu viia jäätmekäit- jäätmevedajatele “Oleme seda rauda tagunud, kuid kas seda ar- lusfirma Ragn-Sellsi nõudmise lõpetada Eesti kallineda Iru prügipõ- vesse võetakse, ei tea. Meie huvi on seista ettevõt- Energia Iru prügipõletustehasele tõhusa koos- lusvabaduse eest, sest selle läbi on ka meie ärihu- tootmise toetuse maksmine. letustehases jäätmete vid kõige kindlamini kaitstud,” lausus Ragn-Sell- tehase väärtusega. See miinusmärgiga number on Otsuse hind on Eesti Energia hinnangul 50 vastuvõtu hind, kui si ärijuht Agu Remmelg. Tema sõnul pole olukord ehmatavalt suur. “Eesti Energia 100 miljoni euro- miljoni eurot ehk just nii palju väheneb Iru prü- uus valitsusliit täidab võrdne, kui üks turuosalistest saab prügitonni se investeeringuna sündinud Iru jäätmeplokk kao- gipõletustehase väärtus. Lisaks toob otsus suure pealt suurusjärgus 10–20 eurot toetust. taks koostootmise toetuse kaotamise tulemusena tõenäosusega kaasa prügiveohindade märgata- koalitsioonilepingus oma väärtusest umbes 50 miljonit eurot,” märkis va hinnatõusu. oleva lubaduse. Jäätmeveo hind tõuseb. Otsuse mõju võib sundi- Urmo Heinam. Võrguettevõte Elering maksab elektritarbijatelt da Iru jaama tõstma vastuvõtuhinda ligi 10 eurot Remmelg ja Vakra peavad alusetuks jutte, et võrgutasude kaudu kogutud summadest Iru prü- tonni kohta, mille jäätmevedajad korjavad oma- poliitiku aktiivsuse taga on tema kunagine klas- gipõletustehasele elektrienergia tootmise eest aas- korda tagasi jäätmetekitajalt. “Meie lepingud ei sivend, Ragn-Sellsi arendusjuht Jüri Hion. “Rainer tas erinevatel hinnangutel 2–4 miljonit eurot tõ- võimalda jäätmete vastuvõtuhinda kohe tõsta, Vakra on ühe meie töötaja klassivend. Väikeses rii- husa koostootmise toetust. Vastavalt praegu keh- kuid pikemas perspektiivis peame seda tegema,” gis ei saa olla patt, kui keegi kedagi otsustajatest tivale elektrituruseadusele on õigus toetust saa- sõnas Iru elektrijaama arendusjuht Urmo Heinam. tunneb,” lausus Remmelg. da 12 aastat. Ka jäätmekäitleja Eesti Keskkonnateenused ju- Samuti ei vasta tema sõnul tõele, et nende jäät- hatuse liikme Argo Luude arvates pole siis prügi- mekütusetehas ei suuda hinnalt Iru prügipõle- Räägib Ragn-Sellsi sõnadega. Koalitsiooniläbi- veohindade tõusust pääsu. “Kui toetus ära võetak- tusjaamaga konkureerida, mistõttu üritavad nad rääkimiste laua taha jõudis toetuse kaotamise et- se, liigub Iru tehase väravahind ülespoole ja jäät- seadusemuudatusega oma investeeringut kaitsta. tepanek peamiselt tänu sotsiaaldemokraat Rai- mevedajad peavad hakkama kohalikelt omavalit- “Eesti Energia pole viimastel kohalikel käitlushan- ner Vakra eestvedamisele, kes on varem esitanud sustelt märkimisväärset jäätmeveo hinna tõusu getel isegi pakkumisi teinud. Meie jäätmekütuse- Ragn-Sellsi seisukohtadega pea üks-üheselt kat- taotlema,” rääkis Luude. tehas töötab kahes vahetuses, plaanime nüüd ka tuvaid arvamusi. Peatselt riigikogu keskkonnako- Prügiveo hind ei sõltu mitte põletusjaama taas- kolmandat vahetust. Toormega meil probleeme ei misjoni esimeheks saav Vakra kirjutas näiteks eel- tuvenergia toetustest, vaid alternatiivsetest pakku- ole,” lausus Remmelg. mise aasta juulis Postimehe arvamusloos, et “tuleb mistest turul, arvas aga Remmelg. “Kui näiteks bri- lõpetada elektritarbijatele kohustuslik Eesti Ener- tid ja soomlased pakuvad jäätmete käitluse eest Iru Poliitikute meelemuutus on liiga järsk. Kesk- gia toetamine.” Ning kuigi siiani pole Euroopa Ko- väravast kõrgemat tasu, siis dikteerib lõpuks see erakondlasest Tallinna abilinnapea, jäätmevald- misjon andnud hinnangut, kas tegemist on keela- ka hinnad Eesti turul,” märkis ta. Ka Rainer Vak- konna eest vastutava Arvo Sarapuu sõnul ei tohiks tud riigiabiga või mitte, siis Vakra juba toona tea- ra kinnitusel näitavad keskkonnaministeeriumi poliitikud otsuseid teha selliselt, et eelmised otsu- dis, et koostootmise toetus liigitatakse riigiabiks. arvutused, et toetuste kaotamine ei peaks Iru jaa- sed keeratakse päevapealt teistpidi. “Need on hal- Samasugused seisukohad on kirjas ka eelmise male märkimisväärset soojahinna muutust ega ka vad signaalid, mis ei julgusta ettevõtjaid enam in- aasta mais Ragn-Sellsi poolt riigikogu majandus- prügihinna muutust tooma. vesteerima,” lisas ta. Sarapuu jagas arvamust, et Iru komisjonile esitatud elektrituruseaduse muutmi- Kuid Eesti Energia on juba jõudnud välja arvu- jaama vastuvõtuhinna tõus mõjutab otseselt prü- se ettepanekus. tada, mida teeb toetuse kaotamine prügipõletus- giveoteenuse kallinemist. ÄRIPÄEVÄRIPÄEV 4. aprillaprill 2014 toimetajatoimetaja AivarAivar Hundimägi,Hundimägi, tel 667667 0115,0115, e-post [email protected] LUUBI ALL 5

EESTI ENERGIA Debatt Iru elektrijaama Salakokkuleppeid pole olnud arendusjuht Urmo AGU REMMELG Heinam (vasakul) ja Ragn-Sellsi ärijuht Ragn-Sellsi ärijuht Agu Remmelg See oli huvitav, et see punkt koalitsioonilepin- koostootmistoetuse gusse sisse läks. Me pole viimasel ajal selle tee- maksmise asjas vas- maga tegelenud. Eelmisel aastal saatsime riigi- tandlikul arvamusel. kogu majanduskomisjonile kirja seadusemuuda- Uus valitsusliit on tuse ettepanekutega. Kõik meie ettepanekud on selles vaidluses ametlikest dokumendiregistritest leitavad. Sa- asunud Remmelga muti oleme sellest rääkinud erinevatel seminari- selja taha. del. Mitte mingisuguseid salakokkuleppeid po- le olnud. Ragn-Sells on alati võidelnud selle eest, et tu- rul oleks võrdsed tingimused. Kui üks turuosalis- test saab toetust suurusjärgus 10–20 eurot prügi- tonni pealt, siis võrdseks olukorraks seda nime- tada ei saa. Meie huvides ei ole saada erilist koht- lemist kellegi arvel, kuid nägime turul ebavõrd- sust ja tõstsime lipu püsti. Andsime sellest tervik- pildi ka Euroopa Komisjoni konkurentsidirekto- raadile.

Vähikäik jäätmemajanduses URMO HEINAM Eesti Energia Iru elektrijaama arendusjuht Iru jaam on töötanud ligi aasta ning ootamatult on koalitsioonileppesse tekkinud punkt, mis kaotaks koostootmistoetuse ainult ühelt kütu- seliigilt või isegi täpsemalt – ainult ühelt koos- tootmisjaamalt Eestis. Koalitsioonileppes toodud argument, et sel moel soovitakse edendada jäätmete sorteerimist ja taaskasutamist, ei ole asjakohane, sest sega- olmejäätmete põletamine ei konkureeri sortee- rimise ja taaskasutusega. Toetuse äravõtmine ühelt jaamalt annaks konkurentsieelise teistele jäätmeid kasutavatele ettevõtetele ning jääb aru- saamatuks, mil moel peaks see jäätmete sortee- rimist õhutama. Vastupidi – Iru jäätmeplokk on muutnud kardinaalselt Eesti jäätmemajandust, areng on olnud kiire ja ulatuslik. Kasulik nii keskkonnale kui ka tarbijale. Toetuse kaotami- ne tähendaks jäätmevoogude vähikäigul tagasi- surumist endisse süsteemi. Sealjuures saavad efektiivses režiimis tootmi- se eest koostootmistoetust jätkuvalt Vene gaasil töötavad generaatorid ja turvast kasutavad jaa- mad. Seega oleks otsus Iru elektrijaamalt tõhusas koostootmisrežiimis toodetud soojuselt toetus kaotada ühe, just riigile kuuluva turuosalise hu- vide otsene kahjustamine. Iru elektrijaamal on olnud oluline roll ka riigi poolt Euroopa Liidu ees võetud eesmärkide täit- misel. Eesti on võtnud kohustuse vähendada jäät- mete mahatampimist avalooduses asuvates prü- gilates ja suurendada taaskasutust. Selle eesmär- gi suudab Eesti nüüd ja tulevikus tõenäoliselt täi- ta vaid tänu Iru elektrijaamale, kus sorteerimi- seks kõlbmatuid segaolmejäätmeid on võimalik suures mahus taaskasutada. Seega seaks koalit- sioonileppes toodud punkti elluviimine riigi ka sellest aspektist probleemide ette. Vakra: Ragn-Sellsi ärihuve ma ei esinda

Riigikogu liikme Rainer Vak- britannia elanike prügi Eestis kui prügi import on äriliselt ka- See on selge märk, et riik ei peaks nud küsimus. Iru prügipõletus- antud kaks valikut, kas panna ra sõnul ei tegutse tema Ragn- põletada. See on puhas roheline sulik, siis on see üks punkt. Kas soosima ja raha peale maksma, jaam ei ole ju tegutsenud küm- prügi prügimäele või ahju. Ah- Sellsi huvides. “Ma ei näe min- mõtteviis. Kas Eesti peaks olema me hakkame seda tulevikus pii- et siin välismaist prügi põleta- neid ja kümneid aastaid. Sel- just saame sooja ja siis saab iga git põhjust peale maksta, et see koht, kus heaolumaade prü- rama või mitte, seda me arutle- taks. Probleem on tekkinud sel- leks, et roheline mõtteviis pää- inimene aru, et see on mõistlik. soomlaste või Suurbritannia gi põletatakse? Suur osa koalit- me edaspidi. Mitte ainult koa- lest, et Iru jaam on Eesti tarbeks seks esile, tuleb selliseid samme Tegelikult jäetakse keskkonna elanike prügi Eestis põletada,” sioonilepingu sõlmimise juures litsioonilaua taga, vaid terves liiga võimas, prügist on saanud astuda. Vastasel juhul võib see poole pealt see oluline osa rää- ütles ta. olnutest oli põhimõtteliselt selle ühiskonnas. Põletamine on küll tooraine ja seepärast on ka oma- maht muudkui kasvada ja siis kimata, et prügi oleks mõistli- vastu, et me põletame teiste rii- üks samm parem kui ladestami- vahelised kemplemised ja näpu- soovitakse võib-olla veel teha- kum sorteerida. Mida ütlete Ragn-Sellsi ärihu- kide prügi ja tuha ladestame Jõe- ne, aga samas kõige põletamine ganäitamised tekkinud. seid ehitada. See on põhimõtte- vide esindamise kohta? Jama! lähtme prügilasse. on selline laisa lõuna-euroopla- line riigi poliitika, kas me oleme Ragn-Sellsi arendusjuht Jüri Minu esimene kõrgharidus on Vaatamata sellele, mida kee- se meetod. Teid seostatakse Ragn-Sellsi- keskkonnasõbralikud või mitte. Hion on Teie vana klassivend, keskkonnakorraldus ja põhi- gi arvab või ütleb, mina olen sa- ga seepärast, et nad on ainu- Riik peab selle mõtteviisi ärihu- kas siin on seoseid teie ja Ragn- mõtteliselt selline jutt ajab kop- da protsenti sellele vastu, et me See oli siis Teie ettepanek koa- kesena seda trummi tagunud? videst ettepoole tooma, kahjus- Sellsi seisukohtade sarnasu- su üle maksa. Ükskord tuleks as- peame prügipõletamisele veel litsioonilepingus? See oli kon- Võib-olla, minu teada on seda tamata samas oluliselt Eesti ma- sega? Tegemist on minu kooli- jast rääkida ausalt ja kõigile aru- peale maksma. See on minu põ- sensuslik ettepanek. Meil oli vä- teinud ka Eesti Jäätmekäitlejate jandust. vennaga 21. keskkoolist, sama- saadavalt. Kui me põletame Ees- himõtteline otsus, panime selle ga palju punkte, mida läbi käisi- Liit. Neid kuulujutte ma ei oska moodi nagu minu koolivend tis prügi, siis 25% ehk tuhk la- koalitsioonileppesse ja seda toe- me, ja see jäi lõpuks lauale. Suuri kommenteerida. Mina olen aas- Üheks argumendiks saab kind- on Eerik-Niiles Kross või Andres destatakse Eestimaa prügilasse. tas ka keskkonnaministeerium vaidlusi ei olnud. taid seda põhimõtet rääkinud. lasti õiguskindluse printsiip? Anvelt. Ka Erkki Raasuke, Enn Vaatasin spetsiaalselt järele, ehk keskkonnaminister Keit Siis tulebki diskussioon ja tu- Eesmaa, Urve Tiidus. Mul on vä- kui koalitsioonilepingut sõlmi- Pentus-Rosimannus. Me looda- Ettepaneku seadustamine Mis sõnumi saavad ettevõtjad, lebki selgitada Eesti rahvale. Kui ga palju koolivendi ja kooliõde- sime, et sel on aastal taotletud me selle ka ära teha. toob suure tõenäosusega kaa- kui poliitikud ühel päeval ot- teha küsitlus, siis väga suur osa sid. Ei maksa otsida seda võrgus- lube 90 000 tonni prügi impor- sa prügiveo hinna tõusu? Kõik sustavad ühtemoodi ja järgmi- ei tea, et välismaa prügi tuuak- tikku, Eesti on nii väike. timiseks välismaalt. Kui see on Kas Te koalitsiooni moodusta- arvutused, mida me ka minis- sel päeval risti vastupidi? Ma se siia põletamisele. Kui teada ärimudel, siis tulekski seda teha mise läbirääkimiste ajal vaid- teeriumist saime, näitasid, et iseenesest toetan seda põhimõ- saadakse, oldaks kindlasti selle- Kinnitate, et ühe ettevõtte äri- ärilistel eeldustel. lesite ka selle punkti üle? Sel- Iru jaamas ei peaks olema mär- tet, et stabiilsus on hästi oluline, le vastu. Kogu see Eesti Energia huve Te ei surunud koalit- Ma ei näe mingit põhjust pea- le punkti osas vaidlusi ei olnud, kimisväärset soojahinna muu- aga see välismaa prügi maht on positiivne kuvand suurettevõtte- sioonilepingusse? Ei, kindlas- le maksta, et soomlaste või Suur- me saime kõik ühtemoodi aru, et tust ega ka prügihinna muutust. kasvanud ja see on hiljuti tekki- na on olnud niivõrd võimas ja on ti mitte. ÄRIPÄEV 4. aprill 2014 6 LUUBI ALL toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected]

RAGN-SELLSI jäätmekütusejaam. FOTO: RAUL MEE

KOOSTOOTMISTOETUS Ragn-Sellsi jäätmetehas

SOOVIB muuta elektriturusea- vutuslikus summas kuni 19,78 dust nii, et Eesti Energia ei saaks eurot tonni pealt. jäätmetest elektrienergia toot- Taastuvenergia tasu ja mise eest toetust. selle kaudu toetusmeh- PÕHJENDUSED: 5. hanismi alusel maksta- Toetuse näol on tegemist vat toetust rahastavad elektri- riigiabiga, millest tuleks tarbijad elektri eest makstes. 1. teavitada Euroopa Ko- Kui arvestada, et Iru jäätmepõ- Jäätme- misjoni ja küsida sellele tegevu- letusplokk töötab maksimaal- sele riigiabi luba. Seda pole Ees- selt 8000 h aastas ja selle võim- ti riik teinud. sus on 17 MW/h, siis maksavad Eestis tegutseb praegu tarbijad kokku 8000 h x 17 000 üks jäätmete masspõle- kW x 0,032 € = 4,352 miljonit 2. tusjaam, millel on koos- eurot aastas. tootmise käigus valmisolek too- Riigi sekkumine konku- ta ka elektrit ning saada ainsa rentsiolukorda toetuste hävitajate ettevõtjana Eestis toetusmeh- 6. andmisega võib viia olu- hanismi alusel toetust jäätme- korrani, kus konkureerivad ette- te põletamisel toodetud elektri- võtjad tõrjutakse turult välja. energia eest. Turul tegutsevate ette- Lisaks tegutseb Eestis ka teisi võtjate väljatõrjumisel jäätmete taaskasutamisega te- 7. poleks mitte üksnes kon- gelevaid ettevõtjaid, kes tooda- kurentsi kahjustav mõju, vaid vad jäätmekütust, kuid kes riigi see avaldaks negatiivset mõju võitlus toetust ei saa. ka keskkonnakaitse tasemele Kõik need ettevõtjad kasutavad seoses jäätmete taaskasutamise Jäätmeid põletavale Eesti Energiale koostoot- sisendina segaolmejäätmeid. võimaluste vähenemise või ka- KOIT BRINKMANN mistoetuse maksmine on olnud riigikogus tee- Keskkonnateabe kesku- dumisega. [email protected] maks juba pikemat aega. Eelmise aasta mais saa- se andmetel tekkis Ees- Kui jäätmete masspõle- tis Ragn-Sells riigikogu majanduskomisjonile kir- 3. tis 2011. aastal ligikaudu tuse puhul tekivad ohtli- ja, milles tegi ettepaneku toetuse maksmine lõ- 280 000 tonni segaolmejäät- 8. keks jäätmeteks kvalifit- petada. Kirjas rõhuti eeskätt ebavõrdsele konku- meid. Iru elektrijaama jäätme- seeruvad jäägid, mis tuleb kõr- rentsile. plokk suudab taaskasutada aas- valdada, siis jäätmekütuse põle- Eesti Energia saatis seejärel eelmise aasta juu- tas 220 000 tonni segaolme- tamisel tekkivat tuhka saab ka- nis vastukirja, milles põhjendati toetuse maks- jäätmeid. Seega on Iru elektri- sutada ringlussevõtuks, mis on mise jätkamise õigsust ning seati Ragn-Sellsi ar- jaamal väga oluline mõju jäät- jäätmehierarhias kaks astet kõr- gumendid kahtluse alla. meturule, kuna tal on võimsust gemal kui kõrvaldamine. Pärast valitsuse vahetust kirjutati Ragn-Sellsi põletada enamik Eestis tekki- Jäätmekütuse tootmi- soov uude koalitsioonilepingusse. Äripäev noppis nud põletatavaid jäätmeid. se toetamiseks pole riigikogule saadetud kirjadest välja argumendid, Eesti Energia saaks 9. sarnast toetusmehha- mida Ragn-Sells ja Eesti Energia enda väite kinni- maksimaalse võimsuse nismi ette nähtud nagu jäätme- tuseks kasutavad. 4. juures toetust 4,35 mil- te masspõletuse toetamiseks jonit eurot. Samas summas on juhul, kui masspõletuse käigus võimalik alandada Iru jäätme- toodetakse elektrienergiat. Sa- põletusploki jäätmete vastuvõ- mas on jäätmekütuse tootmine tu väravahinda, saades nii põh- võrreldes jäätmete masspõletu- jendamatu konkurentsieelise ar- sega keskkonnasõbralikum. ÄRIPÄEV 4. aprill 2014 toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected] LUUBI ALL 7

Taust Ragn-Sellsi jäätmekütusetehas

OMANIK: Rootsi pere-ettevõte Ragn-Sellsföreta- gen AB. Investeeringu suurus 14,7 miljonit eurot. Taaskasutab kuni 120 000 tonni segaolmejäät- meid aastas. VÄRAVAHIND ca 35 eurot tonn.

Eesti Energia Iru elektrijaam

OMANIK: riik. Investeeringu suurus 105 miljonit eurot. Taaskasutab kuni 220 000 tonni segaolmejäät- meid aastas. VÄRAVAHIND 20–25 eurot tonn.

Tasub teada Ettepaneku mõju RAGN-SELLS on esitanud rii- gikogu majanduskomisjoni- 10 le ettepaneku elektriturusea- sendi võrra väheneks duse (ELTS) § 59 lõike 1 p 3 muutmiseks, et elektritoot- Eesti Energia hinnan- ja ei saaks olmejäätmetest gul kodukliendi elekt- elektri tootmisel toetust. Ees- riarve, kui ettevõte ei ti Energia väitel kerkiks sel- le muudatuse tulemusena saa enam koostoot- Maardus ja Tallinnas soojus- mistoetust. energia hind, mis pärast Iru jäätmeploki valmimist odav- nes kolmandiku võrra.

Selleks, et roheline mõt- teviis pääseks esile, tuleb IRU elektrijaam investeeris jäätmeenergiaplokki ja põletab nüüd suure osa Eesti jäätmetest. FOTO: ANDRES HAABU selliseid samme astuda.

Rang-Sellsi ettepanekut toetav riigikogu liige Rainer Vakra

Eesti Energia Iru elektrijaam

SOOVIB jätkuvalt toetust saada. Iru jäätmeenergiaplo- kaasnevat täiendavat investee- on Ragn-Sellsi pakutav lahen- PÕHJENDUSED: ki käivitumisel on loo- ringut võrrelduna samal kütusel dus koostöös tsemenditehaste- Seaduse mulikult mõju jäätme- põhineva katlamajaga. Seetõttu ga. Jäätmete masspõletuse kor- 4. MERCANTILE GROUP AS on vanim ja suurim autovaru osade maaletoomise ning muutmine sel- käitlusturule, kuid see ei ole ei mõjuta saadav toetus kuidagi ral ei kulutata ressursse sellele, hulgimüügiga tegelev ettevõtte Eestis. Tegutseme juba 1990. aastast, mis tähendab 1. liselt, et Ees- seotud mitte sellega, et tõhusa kasutatava kütuse hinda. et segamini kogutud olmejäät- 24 aastat väärtuslikku kogemust. Oleme osa rahvusvahelisest kontsernist, mille ha- rud ulatuvad Skandinaaviasse, Venemaale ning kaugemalegi. Ettevõtte pealadu asub ti Energia ei saaks koostootmise režiimis toodetud Õige pole Ragn-Sellsi meid veel enne käitlemist kui- Tallinna piiril Laagris ning piirkondlikud laod ja klienditeenindused on veel ka Rakveres, toetust, oleks õigus- elektri eest makstakse toetust. väide, et nende pakutav dagi töödelda. Nagu arenenud Tartus ja Pärnus. pärase ootuse põ- Nimetatud mõju on seotud liht- 7. jäätmekäitluse lahendus riikidele kohane, kogutakse ka Ettevõttele kuulub AUTOASI kaubamärk, mida kasutavad meie partnerid üle Eesti. himõtte rikkumine. salt sellega, et jäätmekäitlustu- kui alternatiiv jäätmete masspõ- Eestis üha enam jäätmeid liigi- Praegu on AUTOASI ketis üle 30 autoremonditöökoja ja kaupluse ning see number Eesti Energia on tei- rule sisenes uus ettevõtja ning letusele ei ole riigilt toetusi saa- ti ja taaskasutamise väärtusega suureneb pidevalt. nud suuremahulise in- seniste turuosaliste jaoks kon- nud. Tegelikult on Ragn-Sells jäätmed suunatakse juba otse vesteeringu energia- kurents tihenes. Kui Ragn-Sells ise saanud Keskkonnainvestee- taaskasutusse. Põletusse lähe- Seoses järjest suurenevate kaubamahtudega ning tootmisse, tuginedes eel- AS ei suuda piisavalt efektiivselt ringute Keskuselt biojäätmete vad üksnes need jäätmed, mille- laieneva valikuga oleme muutmas ettevõtte töökorraldust, dusele, et ta saab jäätme- oma teenuse osutamist korral- töötluseks ja taaskasutuseks üle le muud mõistlikku taaskasuta- loomisel on täiesti uus ametikoht: energiaplokis toodetud dada, on paratamatu, et tema 1,2 miljoni euro toetust. Biojäät- mise lahendust ei ole. Olmejäät- elektrienergialt seaduses konkurentsipositsioon muutub. mete töötlus ja taaskasutus laie- metest jäätmekütuse tootmi- sätestatud ulatuses toe- Vastupidiselt ettepaneku esi- malt võetuna on olmejäätme- sel kulutatakse kõigepealt ener- OSTUJUHT tust. Ilma toetuseta ei tajate arvamusele on tihedam test jäätmekütuse tootmise osa. giat ja ressursse selleks, et sega- Ostujuhi ülesandeks saab: oleks Eesti Energia in- konkurents üldjuhul tarbijatele Ilma biojäätmete töötlemiseta mini kogutud jäätmed eraldada. • autovaruosade sisseostmine vesteeringut teinud. kasulik, mitte kahjulik. ei saa Ragn-Sells jäätmekütust Koos jäätmekütusega saadakse • suhtlemine hankijate ja vedajatega Seetõttu ei ole toetu- Väär on eeldada, et toota ja seetõttu on see toetus aga ka hulgaliselt jääke (ca 30– • laovarude jälgimine ning optimaalsete laoseisude se kehtetuks tunnis- makstavat toetust saab vähemalt teatud määral seotud 60%), mida ei ole võimalik jäät- kujundamine tamine juba põhisea- 5. Eesti Energia kasuta- ka jäätmekütuse tootmisega. mekütusesse lisada, sest see duse nõuete kohaselt da jäätmete vastuvõtutasu alan- Samuti tuleb jäätme- viiks kütteväärtuse alla. Nen- • turuolukorra ja -nõudluse analüüsimine lubatav. damiseks. See ebaõige eeldus kütuse tootmise puhul de näol on suures mahus tege- Kandidaadilt ootame Eksitav on väide, et toe- muudab kogu ettepaneku põh- 8. arvestada seda, kuhu mist just prügilatesse ladestami- tatakse jäätmekäitlust. jenduse alusetuks. Toetuse ees- need jäätmed põletamiseks sel enim kasvuhoonegaase põh- • ostutöö kogemust 2. Toetamise eesmärk märk oli suunata energia toot- suunatakse. Kui Eesti Energia justavate orgaanikat sisaldavate • väga head arvutikasutamisoskust (Excel) soodustada energia säästmist. misvõimsustesse investeerijat põletab jäätmed täielikult ise jäätmetega, mille edasine käit- • head inglise keele oskust Toetuse kaotamine te- eelistama üksnes soojust toot- ära, siis Ragn-Sells võtab kõige- lus seni on olnud kas ladestami- • head suhtlemis- ja läbirääkimisoskust kitab turumoonutu- va katlamaja asemel koostoot- pealt olmejäätmed vastu, tööt- ne või põletus Iru masspõletu- • head analüüsi- ning üldistamisvõimet 3. se. Tõhusa koostoot- misvõimsuse püstitamist. Inves- leb neid ja siis suunab jäätmekü- ses, vähesel määral ka äärmiselt mise toetusele on õigus erine- teering koostootmisse on aga tuse põletamisele näiteks Kun- kulukas kompostimine. Kasuks tuleb autoalane eriharidus või vaid kütuseid kasutavatel toot- oluliselt kallim, võrreldes inves- da Nordic Cemendi tsemendite- Jäätmekütuse toot- töökogemus selles vallas jatel. Kui lõpetada toetuse and- teeringuga üksnes soojuse toot- hasesse. Eesti põhiline jäätme- misel ei eristata oht- mine just jäätmeid energiaal- misse. Samuti on koostootmise kütuse kasutaja Kunda Nordic 10. likke jäätmeid, aga Vastu pakume likana kasutavale tootjale, te- tegevuskulud suuremad. Cement on saanud toetust sel- see ei tähenda, et neid olmejäät- • rohkelt auto- ja erialast koolitust kiks elektrimüügi ja kaugkütte- Jäätmeid energiaalli- leks, et luua võimekus tahkeid metes poleks. Ohtlikud jäätmed, • palju reisimisvõimalusi turul oluline moonutus, kus kõi- kana kasutava koos- jäätmeid oma tsemendipöör- mis paratamatult mingis kogu- • lahedaid kolleege ning suurepäraseid kliente ki teisi kütuseid kasutavad toot- 6. tootmisjaama maksu- deahjudes põletada. Selline jäät- ses olmejäätmetes esinevad, si- • iseenda tegemistest sõltuvat tulemuspalga süsteemi jad saavad toetust ja jäätmeid mus on ligikaudu kaks korda mekäitlusvõimekuse loomiseks salduvad ka jäätmekütuses ning • 5 nädalat palgalist puhkust kasutav ei saa. Sellisel lahendu- kallim kui jäätmeid energiaalli- antud toetus mõjutab kindlasti suunatakse koos jäätmekütuse- • ja veel palju muud, tule uuri järele! sel puudub ratsionaalne põh- kana kasutava katlamaja mak- jäätmekäitlusturgu. ga põletusse. Ohtlikke jäätmeid jendus ning selline turumoonu- sumus. Koostootmisele kohal- Ei ole õige väita, et Ees- eraldi välja ei võeta, vaid sisu- CV ja sooviavaldus palume saata hiljemalt 27. aprilliks 2014 tus tooks kaasa energiatootjate datav toetuse määr aitab vaid ti Energia jäätmete liselt lahjendatakse tsemendi- aadressil [email protected] ebavõrdse kohtlemise ja kahjus- osaliselt katta elektri ja soojuse 9. masspõletus on kesk- tootmises ära ning need jäävad www.mercantile.ee taks lõpp astmes tarbijate huve. koostootmisjaama rajamisega konnale kahjulikum, kui seda tuhana tsemendi sisse. 4. aprill 2014 ÄRIPÄEV 8 UUDIS toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0111, e-post [email protected]

TEE-EHITUS Ettevõtjad valmistuvad kadudeks. Suhtlus linnaga käärib

KEN ROHELAAN [email protected]

Tallinna kesklinna Pärnu maantee ettevõtjad soovivad ametnikelt paremat lahendust peagi algavatele ehitustöödele. Ohus on nii äride se- nine käive kui ka jätkamine pikas perspektiivis. Tallinn sulgeb esmaspäeval, 7. aprillil autode- le täielikult Pärnu maantee lõigu Vabaduse välja- kust Liivalaia tänavani, kuid läbi pääsevad ühis- transport ja kohalikud sõidukid. Liivalaia ristmi- kust Pärnu maantee viaduktini jätab linn avatuks mõlemas suunas ühe sõiduraja. Esialgse kava järgi peaks tee-ehitus lõppema 31. augustiks. BonBon Lingerie kaubamärki esindava Gem- hill ASi juhatuse esimehe Gregor Raudvere sõnul võib tee-ehitus ettevõtte käibest võtta ligi 20%, ku- na Pärnu maantee butiik on firma suurima külas- Tasub teada tatavusega. Eriti suvel. “Linn oli resoluutne ja läbirääkimisteks ruumi Esmaspäevast suletakse autodele Pärnu maantee Vabaduse väljakult Liivalaia tänavani ei olnud. Toodi informeeriv paber ja konstateeriti fakti, et algab ehitus,” ütles Raudvere. ÜHISTRANSPORT ni nr 2 sõidugraafikut tihenda- ja 20A Vabaduse väljaku pea- liinibussid ja kohalikud sõidu- 7. APRILLIL suletakse liiklus takse. tus tehakse Estonia puiesteel kid. Pärnu maantee viaduktist Kompromisse ei tee. Sama jäika suhtumist tun- 3. ja 4. trammiliinil ning Pär- Autobussiliinid nr 5, 14, 18, 20, trolliliinide nr 1, 3 ja 6 Kaubama- kuni Liivalaia ristmikuni jäetak- netas Reval Café omanikfirma Esperan OÜ osani- nu maanteel lõigus Vabaduse 20A ja 36 suunatakse kesk- ja-suunalises Vabaduse väljaku se liiklusele avatuks mõlemas kust juhatuse liige Anri Treifeldt, kelle sõnul tea- väljak – Tondi alustatakse uue linna sõidusuunal ümbersõi- peatuses. suunas üks sõidurada. Muutub tas linn, et trammitee tegemine on avaliku huvi trammitee esimese etapi ehi- dule Tõnismäe tänava, Kaar- ka Roosikrantsi tänava liiklus- objekt. “Nemad kompromisse ei tee. Nad ütlevad, tustöödega. li puiestee ja Vabaduse välja- AUTOLIIKLUS korraldus. et nad peavad selle projekti ellu viima. Nende poolt Trammikasutajate teenindami- ku kaudu, ajutine peatus Kos- 7. APRILLIL suletakse Pärnu ÜMBERSÕIDUKS soovitab trans- on antud juhtnöörid, kuidas autodega saab ligi ja seks pannakse Hobujaama ja mos tuleb Pärnu maanteele maantee lõik Vabaduse välja- pordiamet kasutada Järvevana kuidas kaupa tuuakse,” ütles Treifeldt. Kalevi peatuse vahel käima aju- enne Tõnismäe tänava ristmik- kust Liivalaia tänavani autode- teed ning Ahtri tänavat ja Skoo- Pärnu maanteel asuv kohvik võib tee-ehituse tine bussiliin nr 52. Trammilii- ku. Autobussiliinide nr 14, 18, 20 le täielikult, läbi pääsevad vaid ne bastioni ringliiklust. tõttu kaotada kuni kolmandiku käibest, kuid et- tevõttele tervikuna võib kaotus tulla väiksem. Trei- feldti sõnul vähenevad Pärnu maantee kohvikus kindlasti mahud, sest autoga kliente on väga palju. da koos leida lahendust. “Ilmselt on see nii suure ärikogemusega ettevõtja, kes soovis teemat kom- Tallinna transpordiameti juhataja Andres strateegilise tähtsusega teelõik, et seal toimuva menteerida anonüümselt. Pärnu maanteel kaup- Harjo sõnul on nad ehitustegevuse planeerimise hakkav on kõigile ootamatu. Eriti aprillis-mais,” lust omava ettevõtja hinnangul saaks nii talitades Linn oli resoluutne käigus arvestanud ettevõtjate huvidega võimaluste ütles Treifeldt. tulla vastu klientidele, kes peavad kaugemalt tule- ja läbirääkimisteks piires ning kõigile ettevõtjatele ja kinnistutele on ma jala. “Praegu ei oska ma klientidele soovitada tagatud ühel või teisel moel ligipääs oma äri tee- Ajutine tasuta parkimine. Raudvere kahtleb, kas ühtegi sobivat parkimiskohta, mida saaksin kodu- ruumi ei olnud. Toodi nindamiseks. Harjo teatel on objektiga piirnevaid linngi saab täpselt aru, mis hakkab Pärnu maan- lehel näidata. See oleks lahendus ajutise keerulise- informeeriv paber ja ettevõtteid eelnevalt informeeritud algavatest ehi- teel toimuma pärast ehitustööde algust. Firmajuht ma olukorra leevendamiseks,” ütles ta. konstateeriti fakti, et tustöödest nii meedia kui ka otsesuhtluse kaudu. soovitab linnal ettevõtjatele vastu tulemiseks la- Ta lohutas, et kui alguses läheb äril hullemaks, “Muu hulgas on ettevõtteid teavitatud ehitustööde- hendada näiteks lähiümbruse parkimiskorraldus. siis hiljem on ikkagi parem. “Selle taha ei jää üks- algab ehitus. aegsetest logistilistest võimalustest kauba veoks ja “Kui teha kas või ehituse ajaks samas tsoonis tasu- ki äritegevus seisma. Kindlasti on äris paremaid Gemhill ASi juhatuse esimees teenindava transpordi ligipääsuks,” lisas ta. ta parkimisvõimalused või korraldada paremini ja halvemaid päevi, olenemata, kas ehitatakse või Gregor Raudvere Treifeldti teatel oleks linnal mõistlikum ol- ligipääsu,” tõi Raudvere ühe näite. mitte.” nud alguses kokku kutsuda huvigrupid ning püü- Ajutise parkimise ideed toetab ka ligi 20aastase Harjo soovitab ettevõtjatel ehitustööde ajaks Tallinna–Helsingi tunneliprojekti esimesed sammud

ELIISA MATSALU sinkifix korraldatud eeluuringu Rajasalu lisas, et kui kunagi Soome transpordiagentuu- heb liiga ulmeliseks, jääb asi kat- [email protected] eesmärk on anda hinnang, kas lähebki tunneli või silla ehitami- ri esindaja Juhani Tervola mär- ki,” märkis ta. Tema sõnul tuleb Eile kuulutati välja Tallinna– ja millistel tingimustel on üldse seks, seotaks projekt Rail Balticu kis, et projekti tasuvuse üle võib- aga mõelda võimalustele, mida Helsingi tunneli tasuvus- otstarbekas püsiühendust kahe raudteeühendusega, mis peaks ki juurdlema jääda. “Kui 20 aas- ühendus luua võib. uuringu eeluuringu hange. Te- 80 linna vahele luua. praeguste plaanide järgi valmi- tat tagasi oleks keegi minult kü- Eestis on tunneli alguspunk- gu on esimese teadusliku sam- KILOMEETRIT oleks Helsin- Harju maavanema Ülle Ra- ma aastaks 2024. Ta lisas, et ka sinud, mida arvan Rail Balticu tiks peetud Viimsit. Soomel on muga kaua räägitud ulmepro- gi–Tallinna tunneli pikkus ja jasalu sõnul pole siiani tehtud La Manche’i tunnel Inglismaa ideest, oleksin naernud. Nüüd võimalikke lähtepunkte kolm: jekti realiseerimiseks, ütles Har- rongiga läbiks selle vahemaa teaduslikku uuringut, mis üt- ja Prantsusmaa vahel kõlas pal- on see aga reaalsus,” märkis ta. Porkkala, mis oleks kasulikum ju maavanem Ülle Rajasalu. umbes 45 minutiga. leks, kas tunneliprojekt üldse judele alguses utoopiana. “Kaks Trevola ütlust mööda on suu- kaubaveoks, Helsingi kesklinn, Tallinna, Helsingi ning Har- on reaalselt tehtav ja sotsiaal- kümnendit hiljem on projekt rim küsimus projekti maksu- mis on mugavaim reisijatele ja ju maavalitsuse ühisprojekti Tal- majanduslikult põhjendatav. tulutoov ettevõtmine,” ütles ta. mus. “Kui ilmneb, et summa lä- Vuosaari, mis sobib mõlemale. ÄRIPÄEV 4. aprill 2014 toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0111, e-post [email protected] UUDIS 9

TALLINNAS SKP Pärnu maan- Autorollo eks- Soome kärpis majanduskasvu prognoosi teel BonBon Soome kärpis tänavuse majanduskasvu prognoosi 0,8 protsendilt Lingerie 0,5 protsendile, kuna Venemaa-vastased sanktsioonid pidurdavad pesukaup- ekspordi toel loodetud majanduskasvu, vahendas Bloomberg. lust omava raamatupidaja Venemaale läheb ca 10% Soome ekspordist. Gemhill ASi Viimasest viiest aastast on Soome majandus kolmel aastal langu- juhatuse esi- ses olnud. mehe Gregor tegi kandeid Tuleval aastal prognoosib rahandusministeerium Soome SKP kas- Raudvere vu 1,4% ning sellele järgneval aastal 1,8%. sõnul võib tee-ehitus INTRESSID haugata käsu peale viiendiku Keskpank intressimäära ei muutnud ettevõtte Eile euroala intressimäärasid arutanud Euroopa Keskpank jättis käibest. FOTO: PIRET REILJAN Autorollo endine autojuht, enim jälgitud baasintressi määra 0,25% tasemel muutmata. [email protected] ANDRES HAABU praegune juhatuse liige Janos Otsus oli ootuspärane. Sellist tulemus prognoosis valdav enamus Autorollo endine raamatu- Sillamaa ütles eile kohtus, et agentuuri Bloomberg küsitletud 57 analüütikust. pidaja Maris Metsis ütles eile 2010. aasta aprillis ja mais juh- Samas on järjest valjemaks muutunud kriitika, et keskpank ei saa kohtus, et võltsimiskahtluse- tisid Autorollot Keit Pentus-Ro- pelgalt pealt vaadata, kui inflatsioon euroalal järjest aeglasemaks ga Autorollo sularaha laenu- simannus ja Rain Rosimannus. jääb ja deflatsioonirisk kasvab. lepingud toodi talle 2010. aas- Sillamaa rääkis, kuidas Rain Viimati kärpis Euroopa Keskpank euroala enim jälgitud baasintres- ta südasuvel. Kuigi tegemist Rosimannus ajas asju Autorol- si määra mullu novembris. oli koopiatega ja lepingute pä- lo varaga ja viis kaasa Autorollo ritolu polnud talle teada, sises- arvuti. Keit Pentus-Rosimannus TRANSPORT tas ta need 2009. aasta raamatu- olevat palunud Sillamaal lõpeta- pidamisse, kuna talle öeldi, et ta da Autorollo nimel olnud mobii- Bussijuhid nõudsid pikettidega palgatõusu seda teeks. lilepingud Pentus-Rosimannu- Transpordi ametiühing korraldas eile Tartus, Pärnus ja Kuressaa- Tegemist oli Autorollo sula- se ema ja vennaga, et parandada res piketid, et Tarbuse ja GoBusi ettevõtetes nõuda bussijuhtide- raha laenulepingutega Roman Autorollo majanduslikku seisu. le palgatõusu. Moiseevi ja Est-Trade Groupi- Kohtuniku küsimusele, Transpordi ametiühingu aseesimehe Jaan-Hendrik Toomeli sõ- ga. Lepingud tõi Metsisele Erkki miks ta Rosimannuste tegevust nul on pärast bussijuhtide sektorilepingu läbirääkimiste luhtumist Kibbermann, kes oli Autorollo Autorollo juhtimiseks nimetab, autoettevõtete liiduga käimas läbirääkimised mitme tööandja- finantsnõustaja ja kes tegutses vastas Sillamaa, et Rosimannu- ga ettevõtte tasandil ning pikettidel soovivad bussijuhid öelda, et Siim Roode ja Rain Rosimannu- sed andsid temale kui Autorol- praeguse palgaga ei ole nad enam nõus töötama. se korraldusel. Metsis sisestas le- lo juhatuse liikmele korraldusi, pingud raamatupidamisse pä- järelikult oli tegemist juhtimi- ARENGUFOND rast seda, kui tema volitused sega. Lisaks Rosimannustele te- Autorollo raamatupidajana olid geles tema sõnul Autorollo juh- Sulling ja Palo Arengufondi nõukogus lõppenud, eesmärgiga 2009. aas- timisega Siim Roode. Valitsus otsustas eilsel istungil nimetada Arengufondi nõukogusse ta raamatupidamine üle anda. Sillamaa sõnul tutvustas majandusminister Urve Palo ning väliskaubandusminister Anne Väino Pentus talle Roodet kui Sullingu. Segadus pani raamatupida- meest, kes hakkab Autorollot Eelmise valitsuse poolt nimetatud nõukogu liikmete – majandus- ja lahkuma. Metsis ütles, et saneerima. Sillamaa meenu- minister Juhan Partsi ja rahandusminister Jürgen Ligi – volitused lepingud olid koopiad, mit- tas, et Rain Rosimannus näitas lõppesid eelmise valitsuse tagasiastumisega. te originaalid. Vähemalt ühel 2010. aasta märtsis ehk enne oma klientide ja koostööpartnerite tähelepanu laenu lepingul puudus ka Väino Väino Pentuse haiglasse sattu- ka omalt poolt juhtida ehitustööde ajal kehtivale Pentuse allkiri. Lepingud ärata- mist Autorollo juhatuse liikme- liiklusskeemile ning teavitada oma kliente ja koos- sid Metsises kahtlust, kuid tema tele Exceli tabelit, kus oli plaan Lähed võõra naisega hotelli, tööpartnereid ligipääsu võimalustest enda juurde. roll Autorollo raamatupidaja- Autorollo päästmiseks. aga see on nagu hostel... “See aitab kindlasti vähendada ehitustöödest tin- na oli lõppenud. Ta lõpetas töö gitud ebamugavusi,” ütles transpordiameti juht. Autorollo raamatupidajana see- Sillamaa palkas vastuseks abi. tõttu, et pikka aega kestis sega- Rain Rosimannuse advokaat Vinoteek kaalub kolimist. Tee-ehitust näeb pes- dus, raamatupidamiseks vajali- Arne Ots, Keit Pentus-Rosiman- simistlikumalt Pärnu maanteel asuva vinoteegi kud andmed olid puudulikud. nuse advokaat Toomas Vaher ja FineWine OÜ juht Eve Nõmm, kellel sõnul on suur Metsis meenutas, et Auto- teised kostjad küsisid Sillamaalt, osa nende kliente autosõitjad. Kunagi Harjumaalt rollo kassast võeti 2009. aastal kas Sillamaa koostas ise mullu suurte ladude juurest Tallinnasse klientidele lä- välja suuri summasid sularaha, oktoobris samas Autorollo asjas hemale kolinud FineWine kaalub naasmist välja- kuid neil tehingutel puudus ka- kohtule esitatud kirjaliku vastu- poole linna. Tema sõnul võib Pärnu maantee salon- te. Ta oli ka Kibbermanniga se- se määruskaebusele. gi käive kukkuda kuni 40%, kuid ettevõtte jaoks da probleemi arutanud. Kui su- Sillamaa ütles, et teda abistas tervikuna jääb kadu tõenäoliselt marginaalseks. laraha laenulepinguid poleks ta- selle ja veel vähemalt ühe doku- Nõmme sõnul on ehitusega kaasnev käibe vähe- gantjärele toodud ja sisestatud, mendiga hagejat ehk Autorollo nemine arusaadav, kuid muret valmistab, mis hak- oleks Metsise sõnul jäänud suur pankrotitoimkonda esindav Lex- kab saama pärast ehitustööde lõppu. FineWine’i sularaha jääk Autorollo kassasse. tali advokaat Olavi-Jüri Luik. Do- juhile teadaolevalt peaks alates sügisest jääma Kibbermann ütles eile koh- kument koostati Sillamaa sõnul salongi praegusesse piirkonda mõlemas suunas tus, et ei tea, mis dokumendid Lextali kontoris selliselt, et tema üks sõidurada koos peatumiskeeluga. “See takis- ta Metsisele Siim Roodelt saadu- vastas küsimustele ja Luik koos- tab suurelt äripindade perspektiivi. Teenindus- na üle andis, aga Metsis arvas, et tas dokumendi. Ta selgitas, et ei pindadele ei ole nii suurt lööki, aga kaubanduse- Kibbermann oli siiski teadlik, oleks osanud ise kohtule vastust Algus kell 19 le küll,” lisas ta. et tuleb sisestada dokumendid, koostada ja vajas abi. Soodushind: FineWine’i juht soovitab linnal ettevõtjatele mis kataksid sularahajääki. Täna jätkub Autorollo koh- pensionärid, ehitustöödest varem teada anda. Nõmme sõnul ei Kibbermann ütles, et raama- tuistung, tunnistama on ooda- tudengid, saa väita, et teeremondi infot pole olnud, sest ligi tupidamises oli kuudepikkune tud Väino Pentus ja Siim Roode õpilased aasta tagasi sai ta teada, et selliseks ehituseks võib lünk ja tema sai Siim Roodelt pa- ning Autorolloga seotud ettevõt- minna. “Aga konkreetsete kuupäevadega teade oli taka puudu olnud raamatupida- te Renaldo Invest endised juha- Viimased etendused! liiga lühikese etteteatamisega, veidi üle kuu taga- misdokumente, mille andis eda- tuse liikmed Argo Hollo ja Mar- 06.04 RAKVERE TEATER 20.04 PÄRNU ENDLA si,” ütles Nõmm. si Autorollo raamatupidajale. tin Sillandi. 07.04 TARTU VANEMUINE 21.04 TALLINN VENE 16.04 JÕGEVA KULTUURIKESKUS KULTUURIKESKUS EASi eksjuht Rannamäe pääses Müüa mittetegutsev prokuratuuri uurimisest KARPKALAKASVANDUS KAISA GABRAL alustada kriminaalmenetlust kommentaare jagada ei soovi,” [email protected] seoses võimaliku rahakantimi- märkis Rannamäe telefonis. Lõuna-Eestis, Riigiprokuratuur ei alusta kri- se ja dokumentide võltsimise 12. märtsil nimetati And- minaalmenetlust EASi endise kahtlustusega, kinnitas riigipro- res Rannamäe EASi juhiks. Järg- paisjärv 14 hektarit. juhi Andres Rannamäe kohta. kuratuuri avalike suhete nõunik misel päeval saatis rahandus- EASi nõukogu otsustas hilju- Carol Merzin. ministeerium prokuratuuri do- ti napi hääletusega Andres Ran- Andres Rannamäe vastas Äri- kumendid, milles süüdistatak- Lisainfo: namäe volitused ettevõtte juhi- päeva telefonikõnele Eestist väl- se Rannamäed teadusprojekti 504 1380 või [email protected] na peatada. Prokuratuur aga lei- jas: “Kuulsin sellest teie käest, ei raha kantimiseks dokumentide dis, et pole piisavalt tõendeid, et teadnud enne. Ma tõesti hetkel võltsimises. ÄRIPÄEV 4. aprill 2014 10 HOBI toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post [email protected]

SPORT Adrenaliin ja kiirus. Rulluisutamine hoiab meele virge

KAIRI OJA HARRASTUS- kaasautor Pane tähele riment “Kui kiiresti suudab advokaat rulluiskudel Tema hinnangul on rulluisuvarustus eestlastele Soovitused algajale veereda?”, kus mulle sai osaks kandev, katsejänese kättesaadav üsna odavalt ja heas valikus – uiskude POKSIJA kar- rullijale roll,” muigas mees. Sealtpeale on ta püüdnud jär- hinnad algavad paarisajast eurost, lisaks veel um- jäär asendus gida talle valmistatud spetsiaalseid treeningplaa- bes sada eurot kaitsevahenditele – kiiver, põlve-, rulluisukar- KANNA alati kiivrit. Eluohtliku ne nii palju, kui töö lubab. “See, missuguse kiiru- küünarnuki- ja randmekaitsmed. jääriga – tulid peavigastuse tekitamiseks pii- sega minu tulemused kasvasid, hoolimata kõrgest Edasijõudnud harrastajad soovivad enamas- oma vanuse- sab halvast juhusest – õnnetust sportlikust vanusest, oli väga üllatav ja samas mo- ti paremaid uiske, kuni selleni välja, et rulluisud klassi meistri- Rulluisutamine on harrastajate sõnul parim kukkumisest. Kiirus ei mängi rol- tiveeriv,” tunnistas ta. valmistatakse spetsiaalselt ostja jala järgi. “Sel- tiitlid ja kirg, kooslus kiirusest, adrenaliinist ja mängu ilust. li. Luud ja nahk paranevad tava- Prangli avaldas rahulolu, et Eestis on palju või- liste rulluiskude hind jääb 1000–2000 euro kan- mis pani Soraineni advokaadibüroo Eesti kontori juhtiv- liselt probleemideta, kuid pea- malusi pikematel rulluisudistantsidel teistega ti, kuid õige tunde saamiseks piisab ka paarisaja- looma oma partneri ning vandeadvokaadi Toomas Prangli sõ- vigastus võib jääda viimaseks. mõõtu võtta. “Kuuest-seitsmest etapist koosnevat sest variandist. Alati tasub küsida nõu spordipoo- profitiimi. nul ristus tema tee rulluisutamisega 14 aastat ta- ÜHINE julgelt rulluisu koolitus- EMT Rullituuri ja selle osavõturohkust kadestavad didest või rajal ringi tuhiseva sportlase käest,” jul- Kinnisvara- gasi Budapestis õppides. Sealsetel laiadel kõnnitee- grupiga või võta eratunde. Sel- külalised teistest Baltimaadest, Põhjamaadest, SRÜ gustas ta asjast huvitatuid esimest sammu astuma. büroo Uus del tundusid rulluisud talle mõistlikum liikumis- liseid võimalusi on alates ke- riikidest ja mujalt. Loodetavasti jätkub organisee- Maa juhatuse vahend kui ühistransport või takso, arvestades te- vadest paljudes Eesti linnades. rijatel jõudu üritusi edasi korraldada ja ala popu- Kaasaskantav ala. Rulluisuvarustust on ka reisile esimees Jaa- ma kui toonase üliõpilase rahakotti. “Sõitsin nen- Juba paari korraga paraneb teh- lariseerida,” sõnas ta. minnes mugav kaasa võtta. “See ei ole küll nii väike nus Laugus dega ülikooli ja sõprade poole ja ka mujal linna nika ja tunnetus ning tunned Euroopa suurim rulluisupidu on Prangli sõnul kui jooksuvarustus, kuid oluliselt väiksem kas või on hobiga peal,” meenutas Prangli. sõidust märksa suuremat mõnu. Berliini rulluisumaraton, mis toimub sügiseti, üks jalgrattast. Võtan ise tihti era- ja tööreisidele rull- rahul. FOTO: Teda vaevasid seljahädad, mis panid piiri jooks- RATTALAAGRITE PUHASTAMI- päev enne sealset jooksumaratoni. Huvitavaid rull- uisud käsipagasina spetsiaalse seljakotiga kaasa,” ERAKOGU misele ja orienteerumisvõistlustele. Liigestele NE on tülikas ja võtab mitu tun- uisuvõistlusi nii harrastajatele kui ka sportlastele lausus Prangli. märksa sõbralikum rulluisutamine muutus Prang- di, seega väldi märga rada. Vih- peetakse ka näiteks Lätis, Poolas ja Prantsusmaal. Kuna talvel rulluiskudega välitingimustes pal- lile varsti hingelähedaseks. “Plastmassuiskudest mane ilm on õige aeg tõmmata Kõige kaugem Prangli rulluisuvõistlus on seni ol- ju teha ei anna, kasutab Prangli külma aega spor- said alumiiniumraamiga uisud, kõrgetest saabas- jalga jooksusussid või istuda rat- nud aastate eest toimunud Buenos Airese rull- diklubis jõu kasvatamiseks, basseinis ujumiseks test madalad. Armastus esimesest silmapilgust ta selga. uisumaraton. “Pidime suhteliselt konarlikul asfal- ning osaleb spinningutrennides. “Mul on endale muutus varsti peamiseks hobiks ja veetsin sellega KERGLIIKLUSTEEL ole viisakas, dil laveerima metroo õhutusrestide ja katkiste ka- muretsetud nii koju kui ka suvilasse spinningu- iga aastaga üha rohkem aega,” lausus ta. Enesele hoia paremale poole rada ja nalisatsioonikatete vahel. Samas jäi meelde pigem ratas, mille otsas on hea mõnda filmi vaadata. Vara- märkamatult hakkas Prangli suve headust mõõt- anna teed kiirematele liikujatele. ilus õhtupäike, kaasvõistlejate tugi ja meeldiv tun- kevadise puhkuse veedan tavaliselt treenimas soo- ma selle järgi, kui palju rulluisukilomeetreid sai ALLIKAS: TOOMAS PRANGLI ne,” meenutas ta. jemas kliimas. Varem käisin Kanaari saarel Lanza- maha sõidetud. Rulluisutamine on Prangil sõnul parim koos- rotel asuvas spordi-Mekas Club La Santa, kuid vii- lus kiirusest, adrenaliinist ja mängu ilust. “Kirjel- mased aastad on mind võlunud Hispaania Costa Katsejänes sportlikus eksperimendis. Umbes Hind damatult mõnus tunne on tõmmata ilusal päeval Blanca mõnus kliima ja rannikule lähedal asuvad 10 aastat tagasi hakkas Prangli enda lõbuks ja väl- UISKUDE hinnad algavad paari- rulluisud jalga, lülitada GPS-kell sisse ja lasta ratas- mäed. Eesti harrastusportlasi aitavad seal hea mee- jakutsete nimel osalema rulluisumaratonidel. Tõ- sajast eurost, lisaks umbes sada tel veereda. Jah, veereda, mitte rulluiskudel joosta. lega südamlikud Erika Salumäe ja Ene Veiksaar,” sisemad ja süsteemsed treeningud said igapäeva- eurot kaitsevahenditele – kiiver, Õige tehnikaga on rulluisutamise kiirus võrreldav rääkis Prangli. seks aga viie aasta eest, kui ta töötas Valgevenes. põlve-, küünarnuki- ja randme- rattasõiduga, või kiiremgi. Samas kordades dünaa- Eestis pole rulluisu sisetrekki, kuid talvel on “Kohtusin Minski rulluisurajal kohalike jääl kiir- kaitsmed. milisem ja – mis samuti oluline – kogemata kuk- võimalik sõita selleks eraldatud aegadel erineva- uisutajatega. Nad nägid, et mul on jalas keskmisest EDASIJÕUDNUD harrastajad soo- kumine madalam.” te spordihallide pallimänguväljakutel, mis aitab paremad uisud, ja tulid rääkima. Peagi sain väga vivad enamasti paremaid uis- Tema sõnul on rulluisutamine liigestele ja luus- selgeks õppida kurvitehnika. heaks sõbraks paljude Valgevene professionaalse- ke, kuni selleni välja, et rulluisud tikule sõbralikum kui jooksmine ja pallimängud. Prangli treenib suvel 5–6 korda nädalas – poo- te kiiruisutajatega,” jutustas Prangli. valmistatakse spetsiaalselt ost- “Rullidel saab toimetada sujuvalt, mitte ennast led trennid on rulluiskudel, ülejäänud rattal, Ühel õhtul tema juures kaarte mängides aruta- ja jala järgi – selliste rulluiskude üles-alla põrutades. Jah, vahel tuleb ette kukkumi- jooksu rajal või jõusaalis. “Paljud toovad vabandu- ti erinevaid treeningsüsteeme, õiget treenimist ja hinnavahemik jääb 1000–2000 si, kuid õigete kaitsevahenditega pole see liialt oht- seks, et neil pole aega tervisespordiga tegeleda. Te- toitumist. “Sellest kasvas välja minu sõprade ekspe- euro kanti. lik ja marrastused paranevad kiiresti.” gelikult ei ole küsimus ajas, vaid prioriteetides. Mi- ÄRIPÄEV 4. aprill 2014 toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post [email protected] HOBI 11

Algajail tasub

rulluiske laenata Registreerimine Hobirulluisutaja ja Uus Maa etappidel üle Eesti või Tartu rul- Kinnisvarabüroo juhatuse lii- limaratonil augustis, mis on ge Jaanus Laugus soovitab al- rulluisu suursündmus Eestis. CANNES gajail alustada kas sõbra uisku- Lauguse sõnul on marato- de või laenutatud varustusega. nid rahvaspordiüritused ja so- “Suvel saab näiteks Pirital, Lil- bivad kõigile. “Parima tunde LIONS lepi ringil rulluiske laenutada. rulluisutamisest saab septemb- Siis saab tunde kätte. Ala on sel- ris toimuval Berliini maratonil. line, et kas meeldib või mitte. Kui See on võimas, kuidas linn need 61. meeldib, tasub varustust mu- päevad maratoni rütmis elab ja retsema hakata. Kindlasti peab 7000 rulluisutajat linnaelani- FESTIVALILE uisutajal olema kiiver, sest kuk- ke ergutuste saatel maratoni lä- kudes on väga ohtlik pea asfaldil bib,” sõnas ta. on alanud! ära lüüa. Kukkumisi tuleb tahes- tahtmata ette,” lausus ta. Edu uisutreki kaugusel. Eestis- Eestlaste hotell on hubane ja Laugus ütles, et on paar kiiv- se oleks Lauguse sõnul hädasti tuttav BEAU SEJOUR. rit katki kukkunud, aga tänu sel- vaja rulluisutrekki. “Eriti Tallin- lele peavigastustest pääsenud. nasse või selle lähivalda. See on Kiirustage, et kindlustada endale “Käekaitsmed on samuti kriiti- lihtne – 200 m2 suurune ring on hotellituba festivalinädalaks! liselt vajalikud. Esialgu võib os- vaja asfaldi alla panna, näiteks ta odavamad, poolkõrged või mõni koolistaadion. Üks Eestis Nädalane pakett: 2710 € kõrged uisud. Kui juba rohkem on – Adaveres. Sealt tulevad ka Reklaamifestival toimub treenitud, tehnika selge ja plaan Eesti parimad noored uisutajad 4-päevane pakett: 2410 € maratonidel osaleda, võib osta nii jääl kui ka rullil. Oleksin või- 15.–21. piduriteta madalad uisud,” rää- meline tooma siia trenni ja tree- 3-päevane pakett: 2130 € kis Laugus. Ta soovis kõigile rull- neriteks maailma tippe, kui mõ- JUUNINI uisutamist hobina kaaluvatele ni omavalitsus sellise sammu et- Nädalane noortepakett: 1375 € inimestele julget pealehakka- te võtaks ja uisutreki teeks. See CANNES’IS Prantsusmaal mist ning kannatlikkust. on suure potentsiaali ja arvuka 4-päevane noortepakett: 775 € www.canneslions.com Ta soovitab kindlasti osale- harrastaja hulgaga ala maail- da rahvamaratonide EMT tuuri mas,” rääkis Laugus. Uus sel aastal: sindaja E e es s t n i o s i

L

Cannes Clubhouse: 450 € *

s

Ä e

Võime vinguda ilma üle, n r

i

n

festivali klubipuhvet, priid joogid ja eined. p

a

ä

C e

v

*

A

kuid meil pole puudust või- Hindadele lisandub käibemaks. S

malustest vabas õhus spor- Info: Marika Jahilo [email protected], mob 372 53 45 67 98 tida. Muret tekitab liiklus- Egle Raadik-Gonchev: [email protected], mob 5648 9863 kultuur, mis sundis mindki suure osa suvest karkudele. Soraineni advokaadibüroo Eesti kontori juhtivpartner ning van- deadvokaat Toomas Prangli nu jaoks on treening sama tähtsal kohal kui muud kes treenisid suurema pundiga. Mind võlus see kii- töö- või erakohtumised. See hoiab meele erksa ja rus,” meenutas ta. tervise korras,” rääkis ta. Alguses ei püsinud ta enda sõnul grupil järel, Vahel on tal tulnud ka kliendi ees vabandada, ajapikku aga tehnika ja treenitus paranesid ning VIIMAST PÄEVA SOODUSHIND! et üks teine “kokkulepitud aeg” ei luba kohtumi- treeningutest sai tõeline nauding. sel enam jätkuda või sellele ajale uut määrata. Kii- Mingist ajast alates hakkas Laugus rulluisutren- 30. aprillil retel nädalatel tuleb paratamatult mõni töö ära te- ne väga tõsiselt võtma. “Usun, et sellele aitas kaasa ha pärast pimeda saabumist, kui trenn on lõpeta- majanduskriisiaegne olukord – vähem tööd, roh- tud. “See variant on minu jaoks stressivabam kui kem aega enesele ja harrastustele. Minu naabri- trenni vahele jätmine,” selgitas ta. mees Kakumäel oli Eesti läbi aegade parim rull- ARGUMENTEERIMINE Tallinna kergliiklusteid hindab Prangli Euroo- uisutaja Kert Keskpaik. Treeningplaanide ja ühis- pas parimaiks. “Ütlen seda kõhkluseta, sest olen treeningutega aitas mind palju rulluisu vaimne elanud, õppinud ja reisinud paljudes Euroopa piir- isa Eestis Jaanus Ritson,” meenutas Laugus. “Nii JUHTIMISES kondades ja esimese asjana otsin alati üles soovitu- me seal koos treenisime ja arenesime. Kuniks tu- sed rulluisuradade kohta. Võime siin küll vinguda lid võidud ja meistritiitlid omas klassis – võistlen halva ilma üle, kuid võimalustest vabas õhus spor- veteranide arvestuses,” lausus ta. Kuidas teha ja viia tida meil puudust ei ole. Muret tekitab vaid Eesti liikluskultuur, mis sundis mind ennastki suure- Lõi maailmatasemel rulluisutiimi. Laugus kaa- selgeid, loogilisi ma osa eelmisest suvest karkudel käima.” lus oma rulluisutuumikuga, kuidas Eesti rulluisu- Tallinnas võib kohata Pranglit tiirutamas Lil- sporti paremini arendada. “Nuputasime, kas tuua lepi pargis või teel kodust Koplist Rocca al Mare eliittreener Eestisse või teha profitiim koos tippu- ja põhjendatud ja Tabasalu kaudu Suurupini. “23 kilomeetrit pu- dega välismaalt. Realiseerus profitiimi plaan,” sõ- hast rulluisurõõmu! Euroopa pealinnadest saab nas Laugus. otsuseid selle poolest Tallinnaga võrrelda ehk ainult Vii- Praeguseks on Laugus pea viis aastat juhtinud ni ja Minskit. Viini Doonau jõe tehissaar on pu- rahvusvahelist rulluisu profitiimi, mille nimi on töötajateni? has kergliiklusteede paradiis. Minskis ehitati mõ- Uus Maa Team. Sellesse on kuulunud lisaks eest- ni aasta tagasi ühe suvega 25 kilomeetri pikkune lastele ka Venezuela parimad rulluisutajad ning kergliiklustee läbi kesklinna nii, et see ristub täna- tiimi esinumber, Alfredo Leon Moreno, on saavu- Täpsem programm aadressil vatega ainult mõnel korral,” lausus ta. tanud mitu maailmakarika võitu. “Parim, mis ol- akadeemia.aripaev.ee la sai, oli tiimi kolmikvõit Ostrava maailmakarika Poksijast sai rulluisutaja. Kinnisvarabüroo Uus etapil 2012. aastal. Parim eestlane samal võistlusel Maa juhatuse esimehe Jaanus Lauguse ellu on rull- oli Kaur Meressaari kaheksanda kohaga. Seda võis uisutamine kuulunud kümmekond aastat. “Olin nimetada meie tiimi unistuste täitumiseks,” nen- SOODUSHIND 4. aprillini lõpetanud harrastuspoksija karjääri ja vaevlesin tis Laugus uhkusega. 309 eurot (km-ga 370,8 eurot). põlveprobleemide käes. On teada, et poksitrennis Lauguse sõnul on uisutamine andnud talle nii Koolitaja on ei pöörata väga suurt tähelepanu alakeha treeni- füüsiliselt hea vormi kui ka vaimset kannatlikkust, Tavahind 359 eurot (km-ga 430,8 eurot). MARGO LOOR misele, seetõttu algasid minu vigastused nõrka- sihikindlust ja oskust eesmärgile pühenduda. “Sa- dest jalgadest. Seisin valiku ees, kas minna kirur- mas ka tolerantsi ja sõpru üle maailma. Sportlaste gi käe alla või valida mõni harrastus, mis aitab ja- seltskond on eriline – seal kehtivad teised väärtu- Info ja registreerimine telefonil 667 0100, lad tugevaks,” rääkis ta. sed kui äris. See tasakaalustab hästi. Üksteise toe- elektronposti aadressil [email protected] Laugus proovis rulluisutamist, mis hakkas tal- tamine ja aitamine, puhtast heast tahtest, ilma mi- või koduleheküljel akadeemia.aripaev.ee le kohe meeldima. “Kuna elasin Kakumäel, veere- dagi vastu küsimata, on spordis väga levinud. Sel- sid seal tihtilugu ringil tublid kiirrulluisutajad, lel on tervendav mõju,” sõnas Laugus. ÄRIPÄEV 4. aprill 2014 12 MESSID reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post [email protected] Välismessikalender 2014 reklaam

üritus algus lõpp koht teema info Aprill OMA KODU, OMA SUVILA, SISUSTA!** 03.04 06.04 Helsingi koduehitamine, remont, sisustamine, suvilad Profexpo OÜ, tel 626 1347, [email protected], www.profexpo.ee OMA ÕU** 03.04 06.04 Helsingi aiandusmess Profexpo OÜ, tel 626 1347, [email protected], www.profexpo.ee KÄSITÖÖ** 11.04 13.04 Helsingi Soome käsitöömeistrite mess Profexpo OÜ, tel 626 1347, [email protected], www.profexpo.ee OUTLETEXPO** 11.04 13.03 Helsingi tarbekaupade müügiüritus Profexpo OÜ, tel 626 1347, [email protected], www.profexpo.ee KOHALIK JA MAHE – TOIDUMESS 11.04 13.04 Helsingi mahetoidu ja -toodete müügiüritus Profexpo OÜ, tel 626 1347, [email protected], www.profexpo.ee LAPS, MODELEXPO** 11.04 13.04 Helsingi mess peredele, lasteasutuste töötajatele, Põhjamaade Profexpo OÜ, tel 626 1347, [email protected], www.profexpo.ee suurim mudeliehitus- ja hobimess PETEXPO** 12.04 13.04 Helsingi rahvusvaheline lemmikloomade mess Profexpo OÜ, tel 626 1347, [email protected], www.profexpo.ee IDEAL HOMEX 17.04 20.04 Istanbul sisekujundus Karol AS, tel 614 3086, [email protected], www.karol.ee AMERICAN CAR SHOW** 18.04 21.04 Helsingi ameerika autod Profexpo OÜ, tel 626 1347, [email protected], www.profexpo.ee Mai HAIR&BEAUTY 03.05 05.05 Frankfurt juuksurisalongi sisustus ja töövahendid, Karol AS, tel 614 3086, [email protected], www.karol.ee juuksehooldusvahendid VISION X 05.05 07.05 Dubai optika Karol AS, tel 614 3086, [email protected], www.karol.ee IFAT 05.05 09.05 München vee- ja heitveeseadmed, jäätmekäitlus, Karol AS, tel 614 3086, [email protected], www.karol.ee toormemajandus USETEC 05.05 07.05 Köln kasutatud tootmisseadmed Karol AS, tel 614 3086, [email protected], www.karol.ee GENERA 06.05 08.05 Madrid keskkonnakaitse Karol AS, tel 614 3086, [email protected], www.karol.ee GASTRONORD 06.05 09.05 Stockholm toidumess Karol AS, tel 614 3086, [email protected], www.karol.ee FINNTEC* 06.05 08.05 Helsingi metalli- ja masinaehituse mess Profexpo OÜ, tel 626 1347, [email protected], www.profexpo.ee JOINTEC* 06.05 08.05 Helsingi liitmis-, lõike- ja keevitusmess Profexpo OÜ, tel 626 1347, [email protected], www.profexpo.ee TOOLTEC* 06.05 08.05 Helsingi tööriistad tööstusele Profexpo OÜ, tel 626 1347, [email protected], www.profexpo.ee PIND* 06.05 08.05 Helsingi pindade töötlemine ja korrosioonitõrje Profexpo OÜ, tel 626 1347, [email protected], www.profexpo.ee TURKEY BUILD 06.05 10.05 Istanbul ehitusmaterjalid Karol AS, tel 614 3086, [email protected], www.karol.ee TEKTONICA 06.05 10.05 Lissabon ehitusmaterjalid Karol AS, tel 614 3086, [email protected], www.karol.ee LOGISTIK & TRANSPORT 07.05 08.05 Göteborg logistika ja transport Karol AS, tel 614 3086, [email protected], www.karol.ee EASYFAIRS ®ICTEXPO* 07.05 08.05 Helsingi Põhjamaade suurim IT-mess Profexpo OÜ, tel 626 1347, [email protected], www.profexpo.ee ISK-SODEX 07.05 10.05 Istanbul sanitaartehnika Karol AS, tel 614 3086, [email protected], www.karol.ee VETECO 07.05 10.05 Madrid aknad Karol AS, tel 614 3086, [email protected], www.karol.ee INTERPACK 08.05 14.05 Düsseldorf pakendus Karol AS, tel 614 3086, [email protected], www.karol.ee COSMOFARMA 09.05 11.05 Bologna ravimid Karol AS, tel 614 3086, [email protected], www.karol.ee ISH CHINA 13.05 15.05 Peking sanitaartehnika, kütte- ja kliimaseadmed Karol AS, tel 614 3086, [email protected], www.karol.ee SIAL CHINA 13.05 15.05 Shanghai toidumess Karol AS, tel 614 3086, [email protected], www.karol.ee XYLEXPO 13.05 17.05 Milano puidutöötlus Karol AS, tel 614 3086, [email protected], www.karol.ee ORTHOPÄDIE+REHA TECHNIC 14.05 16.05 Leipzig ortopeedia Karol AS, tel 614 3086, [email protected], www.karol.ee CEMAT 19.05 23.05 Hannover logistika Karol AS, tel 614 3086, [email protected], www.karol.ee WORLD OF PRIVATE LABEL 20.05 21.05 Amsterdam oma kaubamärgi mess Karol AS, tel 614 3086, [email protected], www.karol.ee ANGA CABLE 20.05 22.05 Köln kaabel- ja sateliitlevi Karol AS, tel 614 3086, [email protected], www.karol.ee INTERMEDICA 20.05 22.05 Pariis meditsiinitehnika, haiglavarustus Karol AS, tel 614 3086, [email protected], www.karol.ee ILA 20.05 25.05 Berliin lennundus Karol AS, tel 614 3086, [email protected], www.karol.ee EVTEKS 21.05 25.05 Istanbul tekstiil Karol AS, tel 614 3086, [email protected], www.karol.ee HELSINKI CHEMICALS FORUM 22.05 23.05 Helsingi rahvusvaheline keemiakongress Profexpo OÜ, tel 626 1347, [email protected], www.profexpo.ee REIFEN 27.05 30.05 Essen rehvid Karol AS, tel 614 3086, [email protected], www.karol.ee INTERZOO 29.05 01.06 Nürnberg lemmikloomatarbed, akvaristika Karol AS, tel 614 3086, [email protected], www.karol.ee Juuni PULPAPER* 03.06 05.06 Helsingi tselluloosi, paberi ja kortonia tootjate ning allhankijate mess Profexpo OÜ, tel 626 1347, [email protected], www.profexpo.ee INTERSOLAR 04.06 06.06 München päikeseenergeetika, taastuvenergeetika, enrgeetika Karol AS, tel 614 3086, [email protected], www.karol.ee WIN METAL WORKING 05.06 08.06 Istanbul metallitöötlus Karol AS, tel 614 3086, [email protected], www.karol.ee GUANGZHOU INT. LIGHTING EXHIBITION 09.06 12.06 Guangzhou valgustid, LED-lambid, valgustustehnika, Karol AS, tel 614 3086, [email protected], www.karol.ee hoone- ja koduautomaatika TECMA 10.06 13.06 Madrid linnaplaneerimine Karol AS, tel 614 3086, [email protected], www.karol.ee REW 12.06 14.06 Istanbul jäätmekäitlus Karol AS, tel 614 3086, [email protected], www.karol.ee CINEEUROPE 16.06 19.06 Barselona kinotehnika Karol AS, tel 614 3086, [email protected], www.karol.ee IFSEC 17.06 19.06 London turvatehnika Karol AS, tel 614 3086, [email protected], www.karol.ee PITTI IMAGINE UOMO 17.06 20.06 Firenze meesterõivad Karol AS, tel 614 3086, [email protected], www.karol.ee CWIEME BERLIN 24.06 26.06 Berliin elektrienergia tootmine, ülekanne ja jaotamine Karol AS, tel 614 3086, [email protected], www.karol.ee PITTI IMAGINE BIMBO 26.06 28.06 Firenze lasterõivad Karol AS, tel 614 3086, [email protected], www.karol.ee Juuli PITTI IMAGINE FILATI 02.07 02.07 Firenze kiud, lõhnad, niidid, paelad Karol AS, tel 614 3086, [email protected], www.karol.ee INTERFORST 16.07 20.07 München metsatehnika, metsandus, puidutöötlus Karol AS, tel 614 3086, [email protected], www.karol.ee GDS 30.07 01.08 Düsseldorf jalatsid Karol AS, tel 614 3086, [email protected], www.karol.ee August FCI WORLD DOG SHOW** 08.08 10.08 Helsingi rahvusvaheline koerte näitus Profexpo OÜ, tel 626 1347, [email protected], www.profexpo.ee FORMA SÜGIS* 28.08 30.08 Helsingi kingitused, sisustustarvikud, tervise- ja loodustooted Profexpo OÜ, tel 626 1347, [email protected], www.profexpo.ee BISNESPÄEVAD* 28.08 29.08 Helsingi ärikingitused, rahvusvaheliste ürituste korraldamine, personal Profexpo OÜ, tel 626 1347, [email protected], www.profexpo.ee September HABITARE*/** 10.09 14.09 Helsingi mööbli-, sisekujundus- ja disainimess Profexpo OÜ, tel 626 1347, [email protected], www.profexpo.ee VALGUS*/** 10.09 14.09 Helsingi valguse ja valgustusala erialamess Profexpo OÜ, tel 626 1347, [email protected], www.profexpo.ee ARTHELSINKI*/** 10.09 14.09 Helsingi kaasaegse kunsti mess Profexpo OÜ, tel 626 1347, [email protected], www.profexpo.ee ANTIIGIMESS*/** 10.09 14.09 Helsingi Helsingi antiigimess Profexpo OÜ, tel 626 1347, [email protected], www.profexpo.ee AUTOMECHANIKA 16.09 20.09 Frankfurt autotarvikud, lisavarustus, Karol AS, tel 614 3086, [email protected], www.karol.ee autoremondi- ja hooldusseadmed GALABAU 17.09 17.09 Nürnberg haljastus, maastikukujundus, mänguväljakud Karol AS, tel 614 3086, [email protected], www.karol.ee Oktoober FINNBUILD, INFRAEXPO* 01.10 03.10 Helsingi ehitus- ja ehitusteenused, Profexpo OÜ, tel 626 1347, [email protected], www.profexpo.ee taristuehituse erialamessid MONDIAL DE L AUTOMOBILE 04.10 19.10 Pariis sõiduautod Karol AS, tel 614 3086, [email protected], www.karol.ee RENEXPO 09.10 12.10 Augsburg taastuvenergeetika Karol AS, tel 614 3086, [email protected], www.karol.ee CHILLVENTA 14.10 16.10 Nürnberg külmatehnika, kliimaseadmed, soojuspumbad Karol AS, tel 614 3086, [email protected], www.karol.ee ILOVEME** 17.10 19.10 Helsingi tervis, ilu, mood Profexpo OÜ, tel 626 1347, [email protected], www.profexpo.ee SIAL 19.10 23.10 Pariis toidumess Karol AS, tel 614 3086, [email protected], www.karol.ee * spetsialistidele ** lõpptarbijatele ÄRIPÄEV 4. aprill 2014 reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post [email protected] MESSID 13

Välismessikalender 2014 reklaam

üritus algus lõpp koht teema info November BRAU BEVIALE 11.11 13.11 Nürnberg joogitööstuse seadmed, õlletööstus Karol AS, tel 614 3086, [email protected], www.karol.ee ELECTRONIKA 11.11 14.11 München elektroonikakomponendid Karol AS, tel 614 3086, [email protected], www.karol.ee EMBALLAGE 17.11 20.11 Pariis pakendus Karol AS, tel 614 3086, [email protected], www.karol.ee Eesti messikalender 2014 reklaam

üritus algus lõpp koht teema info Aprill EESTI EHITAB 02.04 05.04 Eesti Näituste XVIII rahvusvaheline ehitustehnoloogia-, -materjalide, -masinate, Eesti Näituste AS, messikeskus -seadmete, -teabekinnisvaraarendus- ja hooldusmess projektijuht Epp Sultsmann, tel 613 7335, [email protected], www.fair.ee MAAMESS 24.04 26.04 Tartu Näitused rahvusvaheline puidutöötlemis- ja metsandusnäitus, AS Tartu Näitused, rahvusvaheline põllumajandusnäitus, toidukaubad, talutooted, projektijuht Margus Kikkul, tel 504 2575, aiandusnäitus [email protected], www.maamess.ee INTERJÖÖR 25.04 27.04 Eesti Näituste XVII mööbli-, sisearhitektuuri- ja disainimess Eesti Näituste AS, messikeskus projektijuht Rano Normatova, tel 613 7450, [email protected], www.sisustusmess.ee AIANDUS 25.04 27.04 Eesti Näituste XXII aiandus- ja haljastusmess Eesti Näituste AS, messikeskus projektijuht, Keete Puri, tel 613 7325, [email protected], www.aiandusmess.ee Mai ILUMESS 09.05 10.05 Tartu Näitused ilu, mood, tervis, elurõõm, hingerahu AS Tartu Näitused, projektijuht Betti Murdvee, tel 742 1662, [email protected], www.tartunaitused.ee Oktoober ILU SÕNUM 10.10 12.10 Eesti Näituste XVIII rahvusvaheline kosmeetika-, juuksehooldus-, stiili-, Eesti Näituste AS, messikeskus moelisandite, ehte- ja pesumess projektijuht Katrin Pihela, tel 613 7325, [email protected], www.ilumess.ee, www.facebook.com/messilusonum TALLINN FOODFEST */** 30.10 01.11 Eesti Näituste toidu, seadmete ja sisustuse mess erispetsialistidele Profexpo OÜ, tel 626 1347, [email protected], messikeskus ja toidusõpradele www.profexpo.ee November LAPS JA PERE 15.11 16.11 Saku Suurhall XXII koguperemess lastele ja lastevanematele Taveco Disain OÜ, projektijuht Reet Sink, tel 50 58 300 [email protected], www.lapsjapere.ee, www.facebook.com/lapsjapere INSTRUTEC 19.11 21.11 Eesti Näituste XX Tallinna rahvusvaheline tootearendus-, Eesti Näituste AS, messikeskus tootmistehnika-, tööriista-, allhanke- ja tehnoloogiamess projektijuht Epp Sultsmann, tel 613 7335, [email protected], www.fair.ee/instrutec/ * spetsialistidele ** lõpptarbijatele ÄRILAUSE 14 ARVAMUS Tiit Paananen: Põhiline Eesti firmade va- bandus oli, et teeme Eesti projekte ja ei saa välismaalasi tööle võtta. See oli kaotus.

ÄRIPÄEV 4 . aprilll 2014 toimetaja Vilja Kiisler, tel 667 0150, e-post [email protected] Skype’i eksjuht teab, et Eesti ettevõtjad on võõrtöötajaid värvates sageli mugavad.

MINISTER ANNAB ARU KOLUMN

Rahandusminister Jürgen Ligi tunnistas valit- suse pressikonverentsil, et koalitsioonileppes sätestatud seisukohad Eesti Energia suhtes ei ole talle kuigi südamelähedased. Iga loos enam ei võida, Ligi: Eesti Energiat ei tohi nõrgestada

JÜRGEN LIGI edu nimel tuleb tööd teha rahandusminister

aha teenimine ja kaotamine on aktsiaturgudel 2013. aastal suurepärane tootlus, tundeküllane teema. Et olla edu- mis ulatus keskmiselt üle 20%. Saksamaa ja Suur- kas investor, tuleb raha võitmise ja britannia kauplevad oma ajalooliste tipptase- Uues koalitsioonileppes on sees seisukohad, kaotamise suhtes olla erapooletu. mete lähedal, ent kriisi ajal enim kannatada saa- mis tõmbavad Eesti Energial vaiba alt. Teie ole- Just emotsioonide tõttu ei suuda nud Prantsusmaal, Hispaanial ja Itaalial on ko- te hiljuti allkirjastatud riigi kui omaniku ootu- R suurem osa inimestest rahast loogiliselt mõelda. halike rekordite löömiseks vaja tõusta veel vasta- sed Eesti Energiale, aga leppes on seisukohad Aktsiaturgudel puudub sageli loogika, on vaid valt 49%, 52% ja 131%. USAga võrreldes on analüü- kardinaalselt muutunud, miks? Koalitsioonile- ahnuse ja hirmu tunne. tikute konsensus Euroopa aktsiate lähituleviku pingu sõnastused mind väga reipaks tõepoolest 2009 alguses valitses maailma aktsiaturgudel asjus optimistlikum. Euroopa firmasid toetavad ei tee. Need räägivad analüüsist ja mina kavatsen must masendus. Paanikamüügid olid suure osa paranevad marginaalid, oodatav euro nõrgene- selles analüüsis igatahes osaleda. Ja mul on omad investoritest turgudelt eemale peletanud ning mine, USAga võrreldes kauem aega madalal püsi- veendumused, et ei tohi Eesti majandusele nii paljud neist lubasid iseendale, et ei osta enam ku- vad intressid ning perifeeriariikides tehtavad re- olulise ettevõtte puhul tekitada uusi riske. nagi aktsiaid. Kõige pimedam on ikka vahetult TARMO TANILAS formid. Suurimat aktsiahindade kasvu oodatak- Swedbanki vanem investeeringute juht, Aga on asju, mida arutada. Jaotusvõrgu lahu- enne päikesetõusu ning täpselt nii oli see ka viis Eduka Eesti arvamuskonkursi võitja se Itaalia, Hispaania ja Prantsusmaa aktsiaturgu- tamise puhul ei saa olla põhimõttelist vastuseisu. aastat tagasi, kui maailma aktsiaturud saavuta- delt, samas kui Taanit, Rootsit ja Šveitsi hinnatak- Sedagi tuleb teha kooskõlas ettevõtte finantsvõi- sid viimase kümnendi madalaima taseme. Pea- se juba veidi kalliks. Euroopa suurimaks ohuks mekusega. Me ei saa lihtsalt võlakirjaomanike- miselt tänu keskpankade üliliberaalsele rahapo- peetakse deflatsiooni. Otsustaval võitlusel sel- le öelda, et kõige stabiilsem rahavoog suunatak- liitikale on arenenud maailma aktsiaturgudel le vastu loodavad Euroopa aktsiaturud üha sel- se kuhugi mujale. viimase viie aasta jooksul aktsiahinnad kiires- Emotsioo- gemalt Euroopa Keskpangalt abi senisest veelgi Aastane valitsemisprogramm ei tähen- ti tõusnud, mis on mõne areneva riigi poliitilise nide tõttu suuremahulisema lisastiimuli näol. da kindlasti Eesti Energia suhtes kardinaalseid ebastabiilsuse taustal mõistetavalt pannud riski- muudatusi, kaasa arvatud põlevkiviressursi eral- kartlikumad investorid muretsema oma posit- ei suuda Õudusunenägu. Arenevad turud eesotsas damine Eesti Energiast. sioonide tulevikuväljavaadete pärast. Brasiilia ning Türgiga kujunesid möödunud aas- enamik tal investoritele õudusunenäoks, langedes aasta- Saan aru, et põlevkivi peaks Teie meelest jää- Mida teeb vedur? Kuna tunded on aktsiaturgu- ga eurodes pea 30%. Seejuures tuli Brasiilia pu- ma Eesti Energiale, aga prügipõletamine, kui- del liiga suur luksus, siis püüame kainelt hinnata inimesi ra- hul pool ja Türgi puhul koguni kaks kolmandik- das sellega on? Investeeringud on tehtud. Ees- suuremate aktsiaturgude hetkeolukorda. Maa- ku langusest Euroopa investori jaoks sealsete va- ti Energia on olnud tugi ka riigieelarvele, ükski ilma aktsiaturgude vedur nimega USA jätkab hast loogi- luutade langusest euro vastu. Kapitali väljavoo- loodusressursi kasutaja ei panusta sel määral rii- oma kuuendat järjestikust tõusuaastat, mida on lu pidurdamiseks on mitmed arenevad riigid gieelarvesse. Sealt tulevad tööjõu- ja keskkonna- ajaloos varem juhtunud vaid viiel korral. Aasta- liselt mõel- asunud intressimäärasid tõstma. Arenevad tu- maksud, sealt tulevad ka dividendid. Dividende tel 1987 ning 2007 järgnes sellele terav korrekt- rud kauplevad fundamentaalselt viimase küm- on võimalik maksta juhul, kui ei muudeta järsult sioon, kuid 1996 veel nelja-aastane buum. Kas me da. nendi odavaimal tasemel, kuid investorid on en- konkurentsipositsiooni. Me arutame seda. peaksime praegu USA pärast muretsema? Ühelt diselt pigem äraootaval seisukohal. Oma mõju poolt on USA makromajanduslikud näitajad vii- on siin kindlasti avaldanud ka Venemaa-Ukraina Kuidas need põhimõtted siis üldse said koalit- mase paari aasta jooksul märgatavalt paranenud, konflikt, mis on regiooni riskipreemiat tõstnud. sioonileppesse, kui Teie olete neile kõigile põ- kuid samas leiab sealselt aktsiaturult ka piisavalt Venemaa on sel aastal eurodes mõõdetuna kuk- himõtteliselt vastu? Ma ei ole ju asjade arutami- ettevõtteid, mille aktsia hind on firma reaalsetest kunud 15% ning madalatele hindadele vaatama- se vastu. Ja noh, ega ma ei olnud ju pealäbirääki- majandustulemustest liiga kaugele ette liikunud. ta on keeruline näha, miks välisinvestorid peak- ja. Ma ei tahtnud olla väga pealetükkiv teemades, Vähemalt osa kasumit tasuks praegu koju tuua sid Krimmi sündmuste taustal idanaabri aktsia- kus arutamiseks on vaja rohkem aega, kui läbi- USA tehnoloogiafirmadest. S&P 500 indeks kaup- turule naasma. rääkimistel oli. Eelkõige seisin selle eest, et koa- leb ajaloolise keskmise hinnataseme lähedal Säästjad on üle kogu maailma ülimadalate litsiooni rahaline plaan seisaks koos. Aga ta sei- ning muretsema peaks hakkama siis, kui ette- intresside keskkonnas pandud keerulistesse olu- sab koos muidugi juhul, kui me ei tee Eesti Ener- võtete kasumid ei suuda püstitatud ootusi täita. desse, kus üha väiksema tootluse teenimiseks tu- giale liiga, ei tekita talle majanduslikku kahju. Kuna USA firmade kasumimarginaalid on tipp- leb võtta järjest suuremaid riske. Aktsiaturgu- tasemete lähedal ning sellist taset on raske säili- del on sellel aastal tõenäoliselt oodata kõikuvu- tada, vajavad ettevõtted kasuminumbrite säilita- se kasvu. Tekib juurde suuri võitjaid, aga kahjuks LUGEJA ARVAB miseks ka korralikku käibe kasvu. Firmade ma- ka kaotajaid. Iga loos enam ei võida ning edu saa- jandustulemuste jätkuva paranemise ootused on vutamiseks tuleb teha senisest enam kodutööd. suured, mis kätkeb pettumuste ohtu. Kõige olulisem on valida endale sobiv riskitase, et Suuresõnalised projektid on Ees- Sarnaselt USAga oli ka Euroopa suurematel finantsturgude turbulentsis mitte haiget saada. ti Energiale vaid kahju tekitanud. Erasektoris oleks juba juhtimist korrigeeritud, aga “liivekastis” BLOGI käib mäng endise lõbuga edasi.

Kommentaar artiklile “Eesti Energia: meie stra- teegia kasvatab Eesti SKPd kuni 3%” Raha kas on või ei ole LOE WWW.ARIPAEV.EE Riigi rahanduse seisu hinda- AIVAR SÕERD riigikogu liige, Reformierakond teerium nn tootmisfunktsiooni kaalu hinnangust ja jätta arves- misel räägitakse vaid eelar- metoodikat, mis on olnud ka- tamata nominaalset seisu. ve struktuursest tasakaalust. sutusel alates 2003. aastast. Sel- Ebatäpsuse ja hinnangulisu- Ka meie uues riigieelarveseadu- le kohaselt määratakse potent- se ning hinnangute ajas muu- Peatoimetaja: Meelis Mandel Äripäeva tellija eelised – ostu- Väljaandja: AS Äripäev keskkond privileeg.aripaev.ee ja ses arvestavad regulatsioonid siaalne SKP potentsiaalse töö- tumise tõttu on struktuurse ta- Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn soodsaim võimalus soetada Äri- vaid struktuurse eelarveposit- hõive, kapitaliolemi ja tootmis- sakaalu rakendamine prakti- telefon: päeva raamatuklubi raamatuid. (372) 667 0195, Äripäev veebis: www.aripaev.ee siooniga. tegurite ühistootlusena. Põhi- kas seotud suurte küsitavuste- (372) 667 0222 Trükk AS Kroonpress Seaduse järgi peab eelarve probleem on aga siin selles, et ga. Struktuurse tasakaalu hin- Toimetus võtab endale õiguse kirju ja olema struktuurses tasakaalus, arvutused on ebatäpsed, hin- nangut on vaja, et teada saada, Toimetus: kaastöid vajaduse korral lühendada. Toi- e-post: [email protected] metus kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes struktuurse puudujäägi tek- nangulised ja võivad tegelikku- milline on riigieelarve hetke- tel: (372) 667 0111 Äripäev ja tema lisades avaldatud artik- Arvutused on ebatäp- lid, fotod, teabegraafika (sh päevaka- kimisel rakendub korrigeeri- sest märkimisväärselt kõrvale positsioon majandustsüklis. Reklaamiosakond: jalisel, majanduslikul, poliitilisel või re- e-post: [email protected] ligioossel teemal) on autoriõigusega mismehhanism. Ka uus koalit- seld, hinnangulised ja kalduda. Rahaasjades on aga vaja tea- tel: (372) 667 0105 kaitstud teosed ning nende reprodut- sioonilepe seab eesmärgiks eel- võivad tegelikkusest da, kas raha on või seda po- Tellimine ja levi: seerimine, levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Äripäev kir- arve struktuurse tasakaalu ta- Nominaalset seisu tuleb ar- le, kui palju seda on ja / või kui e-post: [email protected] jaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste kõrvale kalduda. tel: (372) 667 0099 korral ajalehe sisu kohta võite pöördu- gamise. vesse võtta. Sellepärast ei saa palju seda pole. Sellele annab Tellimine internetis: da Pressinõukogusse, [email protected] või tel (372) 646 3363. Kuid potentsiaalse SKP leid- riigieelarve seisu hindamisel vastuse riigieelarve nominaal- www.aripaev.ee/tellimine misel kasutab rahandusminis- lähtuda vaid struktuurse tasa- ne seis. LUGEJA LEMMIKUD www.aripaev.ee TUNNISTAJA: AUTOROLLO RAAMATU- tunneli ehituses kuulutatakse välja han- PIDAMINE OLI LÜNKLIK. Autorollot lühi- ge kahe pealinna vahelise püsiühenduse ARVAMUS 15 kest aega raamatupidamises nõustanud tasuvusuuringu eeluuringu hange. Erkki Kibbermann ütles kohtuistungil, et AUTOROLLO SAAGA: VARIISIKUTE FIR- ettevõtte raamatupidamises oli kuude- MA ASJU AETI MAQS BÜROOS. Siim Roode pikkune lünk. osalusega MAQS advokaadibüroo pea- TÕESTI TUNNEL SOOMEGA? TULEMAS ESI- raamatupidaja kinnitas Autorolloga seo- MENE HANGE. Pikalt ulmeprojektiks pee- tud ja arvatavalt variisikute käes olnud 4. aprill 2014 ÄRIPÄEV tud Helsingi ja Tallinna vahelise silla või Renaldo Investi 2010. aasta aruande. toimetaja Vilja Kiisler, tel 667 0150, e-post [email protected]

TOIMETAJA VEERG Äriteenused reklaam Rahulolu tundmiseks TEL 667 0105, [email protected] tasub enda sisse vaadata

Inimesed ei ole kunagi oma ALYONA STADNIK Rahulolu ei saa alati rahas mõõ- Äripäeva ajakirjanik töö ja töötingimustega täies- ta, aga kui jutt käib palgast, siis ti rahul, sest nad lihtsalt ei tea, Mida soodustab kiputakse seda enamasti tege- mis täpselt rahuolu tekitab. ma. Nad peavad palka kõige tähtsa- Tegelikult ei ole palk juba maks ega teadvusta endale, et ammu enam põhimotivaator. erisoodustus? tegelikult ei ole palk põhiline Ületanud teatud piiri, ei muu- motivaator. da 10–20protsendine palga- Aasta alguses teevad ette- tõus enam midagi. Palga moti- võtted töötajate seas rahuolu- veeriv mõju väheneb ka siis, kui uuringuid, et selgitada, kuidas Tänulikkust kogeda ja töötaja on oma töös edukas, te- ERISOODUSTUSE oldi rahul eelmisel aastal ette- otsida elus rahast olu- da tunnustatakse, töö on talle võtte käekäigu ja töökorraldu- lisemaid väärtusi võib huvitav, tähtis ja vastutusrikas, AASTAKONVERENTS 2014 se, organisatsioonikultuuri ja ametivahetus on meelepära- juhiga. Eesmärk on enamasti kasuks tulla igaühele. ne, on olemas arenguperspek- tagasiside kaudu töökeskkonda tiiv. Töötajale on oluline ka sot- 9. mmai ettevõtte eesmärkidega pare- siaalne turvalisus ja kokkulepe- mini kooskõlla viia ja töötajate- kida. Ilmneb, et suure palga- test kinnipidamine. Tänapäe- Originginal Sokoso s Hotel Viru konvereko entsitsikeskus le sobivamaks kujundada. Sel- ga käib uhkustunde ja rahul- val motiveerib paljusid kaugtöö line uuring on kasulik ka iga- olu asemel sageli kaasas hoopis võimalus ja see, et ei pea olema le töötajale, kellel on võimalus ebamugavustunne. tööl üheksast viieni. oma mõtteid, hinnanguid ning Palgaga ei olda sageli rahul, vajadusi väljendada. sest arvatakse, et see ei ole õig- Küsi endalt. Aga millal me ole- lane. Harvem osatakse põhjen- me lõpuks asjadega rahul? Mis Palk ja tunnustus. On kaks põ- dada, mida õiglus siinkohal tä- meid tegelikult motiveerib? hilist asja, millega inimesed ra- hendab: õiglust kellega või mil- Millist tunnustust me ootame? hul ei ole ja ilmselt kunagi ra- lega võrreldes silmas peetakse. Kõigepealt peaks neile küsi- 10.00–10.15 Konverentsi avasõnad hul olla ei saagi. Need on palk ja Ka tundub inimestele sageli, et mustele iseenda käest vastused tunnustus. Neid napib pea aegu nad panustavad küll palju, aga saama. Ja siis võib selguda, et Evelyn Liivamägi 10.15–10.45 Erisoodustusmaksust alati. Kummalisel kombel ei tä- palk sellele ei vasta. Tihtipea- tegelikult oleme rahul sellega, maksuhalduri pilgu läbi henda suur palk alati sugugi ra- le jäetakse oma palka hinnates mis meil on. Ma ei ütle, et pea- Maksu- ja Tolliameti maksude osakonna hulolu ja uhkustunnet. Äripäe- tähelepanu alt välja see, et pal- me vähemaga leppima. Aga tä- juhataja EVELYN LIIVAMÄGI va kogemus Palga TOPi koosta- ka saadakse töö eest, mis pakub nulikkust kogeda ja otsida elus misel näitab, et suure palga saa- eneseteostusvõimalust ja välja- rahast olulisemaid väärtusi 10.45–11.15 Miks on erisoodustus jad ei soovi sageli sellest rää- kutsetele vastamise rahuldust. võib kasuks tulla igaühele. Lasse Lehis isikustamata maksuobjekt? Maksumaksjate Liidu juhatuse liige, Tartu Ülikooli VASTUKAJA finantsõiguse dotsent LASSE LEHIS 11.15–11.45 Erisoodustusmaks – kelle karistamine? Metsanduse arengukava Kersti Kracht EVEA president KERSTI KRACHT 11.45–12.15 Debatt – hindab juurdekasvu üle mida soodustab erisoodustusmaks? Tartu Ülikooli finantsõiguse dotsent LASSE LEHIS,

Metsanduse arengukava ei ar- RAUL ROSENVALD neist sureb ja lageraieeas on al- Rahandusministeeriumi Maksu- ja Tollipoliitika Maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur Lemmi Oro vesta põhimõttega, et metsa- les 300–400 puud hektaril. Ise- osakonna juhataja LEMMI ORO, raie peab olema juurdekas- gi puistus, kus korduvalt hool- EVEA president KERSTI KRACHT vust väiksem. Kava juurdekas- dusraieid tehakse, pole või- vu hinnangus arvestatakse ka malik kogu väljalangevat pui- 12.15–13.15 Lõuna metsa jääva puidu mahtu. tu kasutusse võtta. Majandus- Hiljuti kinnitas keskkonna- metsades hinnatakse väljalan- 13.15–13.45 Optimeerimismaks minister Keit Pentus-Rosiman- gevuseks 35–45% juurdekas- Tanel Molok või maksuoptsioon? nus: “Metsa ei või raiuda roh- vust. Jooksva juurdekasvu võrd- SORAINENI maksuõiguse advokaat TANEL MOLOK kem, kui seda juurde kasvab. sustamine puidupakkumise- Seda reeglit ei tohi rikkuda ja Kui raiemahtu suu- ga oleks umbes sama kui kartu- 13.45–14.15 Kontor kodus või majutus mujal? seda me järgime.” rendada, siis tunnis- lisaagiks arvestada lisaks kar- Kindsigo Konsultatsioonid OÜ juhataja, tatagu, et raiemaht tulimugulatele ka kogu aasta juhtiv maksukonsultant AULE KINDSIGO Mida kava ei arvesta. Samas ei jooksul kasvanud kartulipeal- hakkab juurdekasvu Aule Kindsigo arvesta raiemahte määrav do- sete maht. 14.15–15.00 Odav soodustus ja kallis erisoodustus ületama. kument – metsanduse arengu- - kuidas motiveerida töötajaid maksuefektiivselt? kava – kuigivõrd põhimõttega, Seni pole ülearu raiutud. Ar- et raiemaht oleks väiksem kui vestades puude väljalangevust TARK GRUNTE SUTKIENE advokaat, juurdekasv. Arengukava jär- mida arengukava arvutustes ei ja kaitsepiiranguid, on Enn Pär- maksuspetsialist AIDI KALLAVUS gi raiutakse neid puistuid, mis arvestata. Eeltoodud protsen- di (Keskkonnaagentuur) hin- on saavutanud küpsusvanuse. tide arvutamisel on kasutatud nangul Eesti 12,2 mln tm kogu- Aidi Kallavus 15.00–15.15 Konverentsi lõpetamine Kuna 2007 toodi küpsusvanu- jooksvat juurdekasvu, s.o kui juurdekasvust võimalik reali- se piir allapoole, on nende hulk palju puitu aastas metsahekta- seerida umbes 70% (8,5 mln tm) Konverentsil osalemine maksab kuni 24. aprillini 179 eurot suur. Seega raiutaks puidukasu- ril juurde kasvab. Samas suurt – kui raiume rohkem, hakkab (km-ga 214,8 eurot), tavahind 249 eurot (km-ga 298,8 eurot). tuse stsenaariumitest intensiiv- osa sellest pole võimalik tarbe- puistute tagavara vähenema. Kahe või enama isiku korraga registreerimisel seima puhul 200–300% juurde- puiduna kasutada. Uuenevas 2000. aastate algusest peale on ühest maksjaettevõttest kehtib hindadele 5% soodustus. kasvust. Praegu rakendatakse metsas on algul 10 000 noort raiemaht olnud alla 8,5 mln tm. Registreerimine veebis www.seminar.aripaev.ee või telefonil 667 0411. “mõõdukat” stsenaariumi, raiu- puud hektaril, mis suuren- Pole raiutud rohkem, kui elus takse 100–130% juurdekasvust. davad oma eluea jooksul küll puidu tagavara on metsas tege- Konverentsi programmijuht Tuuli Seinberg, tel 667 0405, Metsa juurdekasvu juures on puistu juurdekasvu, kuid oma- likult suurenenud, kuid aren- projektijuht Anne-Ly Raudhein, tel 667 0107. www.raamatupidaja.ee aga üks põhimõtteline aspekt, vahelises konkurentsis enamik gukava seda piirangut ei sea. TÕUSJA LANGEJA Scanfil ostab Saksa firma Elisa aktsia ei oma enam õigust 16 INVESTOR Schaltex Systemsi. dividendile. Scanfil Elisa 1,73 EUR +8,81% 19,53 EUR -6,96% 2,000 22,5

1,625 20,0

1,250 17,5

0,875 15,0

ÄRIPÄEV 4. aprill 2014 0,500 12,5 05 07 09 0111 03 05 07 09 0111 03 toimetaja Harry Tuul, tel 667 0009, e-post [email protected]

FOND Swedbank pani mullu pensioni- raha aktsiatesse. Tänavu enam võlakirju

BIRJO MUST, RAIVO SORMUNEN [email protected], [email protected] SWEDBANKI Investeeri- misfondide fondijuht Katrin Rahe ütles, et fond vähendas in- Seni kõige suurema fondivalitseja Swedban- vesteeringute ki populaarseim pensionifond K3 suhtus möö- tundlikkust dunud aastal aktsiaturgudesse optimistlikult. intressimää- Fond jätkas aktsiate ostmist ja raha osakaalu vä- rade liikumi- hendamist portfellis. sele, sest USA Türgi aktsiaindeks üsna vähestest aktsiatest ning Mis on mis Üks küsimus Kui 2012. aastal tegi pensionifond üle pika Föderaalre- seega olevat võimalik saavutada kuluefektiivsus Eesti menukaim Kuidas möödus aja esimesed otseinvesteeringud aktsiatesse, siis serv tõmbab juba päris väikese investeeringumahu juures. pensionifond vahetas fondid pensionifondi osakute mullu jätkati üksikaktsiate ostmist. Aasta lõpus võlakirjaostu- Suurimad investeeringud ja varaklasside osa- oli aktsiate osakaal portfellis kasvanud koguni de program- kaalud jäid fondis aastaga suuresti samaks. Ar- otseinvesteeringute vastu vahetamise aeg 9,1%, 41 miljoni euroni. Aasta varem oli aktsiate mi koomale. vestades aktsiainvesteeringute ja raha osakaalu SWEDBANK PF K3 Swedbanki II samba osakaal fondis 5,6%. Ühtlasi olid fondi investee- FOTO: ANDRES pensionifondis, mis on vastavalt 42% ja 9,5%, suh- Fondi varade maht (mln eurot) 391,6 pensionifondides ringud aasta lõpu seisuga väga hajutatud – kolm HAABU tus Swedbank turgu mõõdukalt optimistlikult. Fondi osakaal II samba turul 26,70% (lõppes 31.03.2014)? suurimat investeeringut Tallink, Apple ja Exxon Investorite arv (1.04.2014) 148 892 KATRIN RAHE Mobil andsid kokku vaid 0,7% fondi mahust. Tänavu muututi pessimistlikumaks. Aasta al- Swedbank Investeerimisfondid ASi fondijuht guses vähendati Rahe sõnul fondis aktsiate osa- fondi investeeringute osakaal, protsentides Aktsiate ostmist toetab mahu suurenemine. kaalu. “Vaade õigustas end – jaanuaris leidsid ra- 2011** 2012 2013 Osakute vahetamine möö- Swedbank Investeerimisfondid ASi fondijuhi havood tee välja nii arenenud regioonide, kuid dus rahulikult. Kui püüda teha Katrin Rahe sõnul pole pensionifondides realist- eelkõige siiski arenevate turgude aktsiatest,” Aktsiad 0,0 5,8 9,1 järeldusi ainult meie oma tei- lik kõiki indeksfonde ja börsil kaubeldavaid fon- kommenteeris fondijuht. Aktsiafondid 43,3 34,8 33,1 se samba fondide vahelise lii- de üksikaktsiate vastu vahetada. “Aktsiakorviga Tema sõnul peegeldus investorite riskiisu vä- Võlakirjad 8,9 13,6 15,6 kumise pealt, siis nägime suu- passiivne investeering nõuab suurt aktsiate arvu, henemine võlakirjaturgudel, kus võis täheldada Võlakirjafondid 25,5 30,5 25,5 remat huvi siseneda pigem n-ö et vältida aktsiakorvi ja jäljendatava indeksi toot- ostuhuvi kasvu põhiliselt just kõrgema kvalitee- Kinnisvarafondid 2,9 2,9 2,4 äärmusstrateegiatesse, see tä- luste liigset erinevust. Et vältida ebamõistlikult diga instrumentide vastu. Hoiused 12,9 7,3 9,6 hendab nii kuni 75%-lise aktsia- kõrgeid tehingukulusid, on niisiis vajalik teatud Ka veebruaris oldi jätkuvalt pessimistlikud Private Equity 6,5 5,7 4,8 osakaaluga fondi K4 kui ka minimaalne varade maht,” sõnas Rahe. aktsiaturgude lähiaja väljavaadete suhtes ja hoi- * II samba pensionifondide ülevaatesse oli kaasatud iga fondi- konservatiivsesse fondi K1. Ta lisas, et näiteks arenevate regioonide akt- ti aktsiaid fondi portfellis alakaalus. “Globaal- valitseja kõige populaarseim fond. Kõigi fondivalitsejate popu- siaturgudele otse investeerimist takistavad eri- se finantssektori likviidsusvood on taas nõrge- laarseim fond on hetkel progressiivsed pensionifondid, mis või- vad investeerida aktsiatesse kuni 50% fondi varadest. nevad juriidilise iseloomuga tõkked. Samas an- nenud, aktsiaanalüütikud on kasumiootusi lan- ** kuna 2011. aastal võisid pensionifondid kajastada aktsiate ja Taust nab Swedbanki fondide mahu suurenemine Ra- getamas ja tehnilise iseloomuga turusentimen- fondide all nii aktsia- kui ka võlakirjafondi, kinnisvarainvestee- he sõnul üha rohkem võimalusi portfelle kulu- di indikaatorid on valdavalt negatiivsed,” mär- ringuid, riskifonde kui ka private equity fonde, võib 2011. aasta Äripäev annab ülevaate iga II efektiivsemaks muuta ja kasutada senisest enam kis Rahe. Siiski peetakse langust aktsiaturgudel varaklassides olla mõni ebatäpsus. samba pensionifondide valitse- otseinvesteeringuid. See peaks aga toimuma pi- pigem tõusutrendi lühiajaliseks korrektsiooniks ja kõige populaarsema fondi tu- gem evolutsioonilise protsessi kui järsu hüppena. kui pikaajalise langustrendi alguseks. Mullune parim alustas miinuses lemustest möödunud aastal ja 2013. aastal lisandus K3 fondi paarkümmend tänavu esimeses kvartalis. Kõi- 1 aasta tootlus, % I kvartal 2014 otseinvesteeringut Türgi aktsiatesse, mis moo- gi kuue fondivalitseja populaar- Loe veebist (seisuga 31.12.13) tootlus, % dustavad fondi mahust 0,6%. Samuti on näpuot- seim fond on praegu progres- saga raha pandud Türgi valitsuse võlakirjades- Swedbank Pensionifond K4 4,11 –1,15 siivne pensionifond, mis võib in- se ja fondidesse. Rahe sõnul otsustati Türgi akt- Swedbank Pensionifond K3 3,82 –0,19 vesteerida aktsiatesse kuni 50% siaindeksisse üksikaktsiate kaudu investeerida Swedbank Pensionifond K2 1,87 0,75 fondi varadest. sellepärast, et sellesuunaliste passiivsete fondi- ÄRIPÄEVA TELLIJA sai seda lugu veebis lugeda Swedbank Pensionifond K1 0,01 1,13 Järgmise fondi ülevaade ilmub de kulud on üpris suured. Samas koosneb MSCI juba EILE KELL 19.12 ALLIKAS: PENSIONIKESKUS, ÄRIPÄEV tuleval nädalal. NUMBER ELEKTER VALUUTA INTRESS Eratarbijad peaksid arvestama, Eurot mõjutavad poliitilised Euroopa Keskpanga baas- et elektrienergia hinnale lisan- mured euroala suurimates intress on rekordmadalal 0,25 17 dub lepingus ka käibemaks. riikides. protsendil.

Nord Pool Eesti EUR/USD Euribor 6 kuud



 39,99 +13,16% 1,3771 -0,17%  0,423% +0,005 100 0,45

1,3689 3 € 80 0,40 1,3376 60 0,35

1,3063 peale jättis Swedbank Apranga aktsia hinna- 40 0,30

1,2750 sihi, kuid “hoia” soovitus asendati ostusoovi- 20 0,25 1210080604 tusega. Firmal oli ajaloo parim I kvartali müük. 1210080604 02 1210080604

RAHA reklaam

Kommertspankade intressitooted

jooksev hoius % pank keskmiselt kuu tähtajaline hoius % kuu jäägilt püsijäägilt 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa Danske Bank Kontakteeruge pangaga Tallinna Äripank 0,05 0,10 0,15 0,20 0,40 0,50/1,5 0,70/1,7 0,90/1,9 - 200 Tallinna Äripank (3) 0,05 0,25 0,30 0,35 0,60 0,70 1,00 1,20 - 200 Citadele Pank - - - - 0,10 0,40 0,50 1,00 1,30 1,60 150 Versobank 0,05 0,10 0,40 0,50 0,60 0,90 1,50 1,80 2,10 2,30 350 DNB 0,10 (7) - 0,20 - 0,25 0,40 0,55 0,70 0,80 0,90 300 Krediidipank - 0,01 0,15 0,25 0,30 0,55 0,75 1,50 (5) 2,00 (5) 1,20 200/1000 (5) BIGBANK - 0,15 0,20 0,25 0,40 0,40 0,45 0,50 1,50 300-1500 BIGBANK - - - - - 0,40 0,40 0,45 0,50 1,50 1500-30 000 BIGBANK - - - - - 0,45 0,45 0,50 0,55 1,55 üle 30 000

tähtajaline hoius %, USD Pankade kontaktandmed pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa CITADELE PANK Roosikrantsi 2, Tallinn, DNB PANK Tartu mnt 10, Tallinn, Danske Bank Kontakteeruge pangaga tel 770 0000, faks 770 0001, tel 686 8500, faks 686 8501, e-post: [email protected] e-post: [email protected], www.dnb.ee Tallinna Äripank 0,15 0,25 0,25 0,55 0,70 0,85 200 BIGBANK Rüütli 23, Tartu, tel 1333, EESTI KREDIIDIPANK Narva mnt 4, Tallinn, Citadele Pank - - 0,10 0,40 0,70 1,00 200 faks 737 7582, e-post: [email protected], tel 669 0941, faks 661 6037 Versobank 0,30 0,30 0,40 0,70 1,20 1,50 500 www.bigbank.ee TALLINNA ÄRIPANK Vana-Viru 7, Tallinn, DNB 0,10 - 0,15 0,30 0,40 0,50 300 VERSOBANK Pärnu mnt 12, Tallinn, tel 668 8066, faks 668 8065 Krediidipank 0,15 0,20 0,30 0,55 0,70 0,90 100/200 (4) tel 680 2500, faks 680 2501

kursid on päeva jooksul korrigeeritavad; (3) personaalpanganduse klientidele; (4) kontoris; (5) kampaaniapakkumine eraklientidele (7) päevalõpu kontojäägilt

BÖRS 90 Oslo al. 69 Tallinn 03.04 aktsia sulgemis- muutus käive, P/E ROE P/B divid. hind, EUR eelm, % EUR tootlus Arco Vara 1,200 2,56 396 - -310,4% 1,16 0,0% Baltika 0,499 -0,60 2 966 234,0 0,8% 1,77 0,0% Ekspress Grupp 1,010 0,00 1 140 26,0 2,7% 0,71 1,0% Harju Elekter 2,800 0,00 0 8,8 8,6% 0,76 3,2% Järvevana 0,695 1,46 3 406 - -0,3% 0,83 0,0% Merko Ehitus 7,700 0,00 1 934 13,3 8,3% 1,11 5,3% Nordecon 0,980 -1,31 2 656 5,8 14,7% 0,86 0,0% Olympic EG 1,910 0,00 33 025 31,3 9,1% 2,83 5,2% Premia Foods 0,658 -0,30 66 26,4 2,6% 0,68 1,5% www.estonian-air.ee Pro Kapital Grupp 2,590 0,00 0 - -4,5% 2,17 0,0% Silvano FG 2,110 -2,76 235 210 7,6 17,4% 1,32 11,8% Tallink Grupp 0,779 0,13 430 733 12,1 5,6% 0,68 6,4% Tln Kaubamaja 5,630 0,54 17 043 6,4 21,5% 1,37 6,2% Tallinna Vesi 12,900 2,38 105 901 12,9 22,9% 2,96 6,5% Trigon PD 0,480 0,00 0 - -0,4% 0,99 0,0% Esimeses kvartalis Skano Group 1,000 0,00 0 - -10,1% 0,66 0,0% VALUUTA Euroopa Keskpank P/E arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas, siis rahvusvahelise raamatupidamis standardi (IAS) kohase) konsolideeritud puhaskasumi põhjal Riia 03.04 aktsiate osakaal EUR/SEK EUR/RUB aktsia sulgemis- muutus P/E P/B divid. hind, EUR eelm, % tootlus vähenes 8,9554 48,9370 Grindex 8,40 -0,59 5,90 0,71 - Latvijas Gaze 9,26 -2,42 12,54 0,60 - Austraalia dollar AUD 1,491 Rumeenia leu RON 4,475 Olainfarm 6,70 -1,47 7,40 1,63 - Tänavu esimeses kvartalis oli Bulgaaria leev BGN 1,956 Singapuri dollar SGD 1,740 Swedbanki pensionifondis K3 Hiina jüaan CNY 8,554 Suurbritannia nael GBP 0,830 Vilnius 03.04 aktsiate osakaal tavapärasest Aprillis hindame Hongkongi dollar HKD 10,683 Šveitsi frank CHF 1,221 väiksem ja investeeriti mada- India ruupia INR 82,867 Taani kroon DKK 7,465 aktsia sulgemis- muutus P/E P/B divid. aktsiaturgude välja- Jaapani jeen JPY 143,120 Tai baat THB 44,726 hind, EUR eelm, % tootlus lama kvaliteediga võlakirja- Apranga 2,76 0,00 - 3,9 5,8 vaateid juba positiiv- Kanada dollar CAD 1,517 Tšehhi kroon CZK 27,432 desse. Korea won KRW 1456,880 Türgi liir TRY 2,949 City Service 1,850 0,54 8,4 1,0 - Suurimad muutused esime- semaks. Leedu litt LTL 3,453 Ungari forint HUF 307,210 Invalda 3,140 2,61 - 1,2 - Linas Agro 0,657 0,31 6,6 0,8 - se kvartali jooksul K3 investee- fondijuht Katrin Rahe Norra kroon NOK 8,230 USA dollar USD 1,377 Poola zlott PLN 4,173 Panevezio Statybos 1,030 0,00 - 0,5 - ringutes seondusid pensioni- Siauliu Bankas 0,304 0,00 14,7 0,8 - fondi strateegilise vaate muutu- Snaige 0,370 0,00 - 1,5 - sega aasta alguses, lausus Swed- tikalised. Jaanuaris vähenda- BÖRSIKAUBAD TEO LT (Telekomas) 0,825 -0,36 14,8 2,1 7,0 bank Investeerimisfondid ASi ti fondis aktsiate osakaalu. “Sa- Helsingi 03.04 fondijuht Katrin Rahe. Olulise- mas aprillis hindame aktsiatur- mal määral puudutasid muutu- gude väljavaateid juba positiiv- Kütused 03.04 Värvilised metallid 02.04 aktsia muutus P/E P/B divid. hind, EUR eelm, % tootlus sed fondi võlakirjaportfelli. semaks eelkõige paranenud tu- USD USD/t “Vähendasime fondi inves- rukliima näitajate toel ja oleme Nafta IPE, bbl 105,07 Alumiinium LME 1816,5 Alma Media 2,90 0,69 14,8 2,5 6,9 Nafta NYMEX, bbl 99,40 Vask LME 6707 Citycon 2,62 0,00 11,4 0,9 5,7 teeringute tundlikkust intressi- praeguseks aktsiaturgudel üldi- Mootoaribensiin, t 972,50 Plii LME 2058,5 Elisa Comm. 19,53 -6,96 15,6 3,6 6,7 määrade liikumisele, sest ehkki selt neutraalse positsioneeringu- Diislikütus, t 901,75 Nikkel LME 16175 Finnair 2,87 -3,69 - 0,5 - Euroopa Keskpanga rahapoliiti- ga,” märkis Rahe. Kerge kütteõli, t 882,00 Tina LME 23125 Fortum 16,75 0,84 12,3 1,5 - ka on jätkuvalt stimuleeriv, tõm- Võlakirjaportfellis on stra- Masuut (1% väävel), t 632,00 Tsink LME 1985 HKScan 4,32 0,23 26,9 0,6 2,3 Maagaas Henry Hub, btu, USD 4,404 Kesko 32,30 -0,46 18,5 1,4 3,7 bab USA Föderaalreserv võlakir- teegiaväliselt investeeritud ma- Neste Oil 15,86 0,00 - 1,4 2,4 jaostude programmi koomale,” dalama kvaliteediga võlakirja- Põllumajandus 03.04 Väärismetallid 03.04 Nokia 5,63 1,35 - 3,2 - rääkis Rahe. Ta lisas, et seega on de varaklassi. “Selle tootluspers- nael = 453,59 g USD/unts, unts = 31,105 g Olvi 25,20 0,12 15,6 3,1 2,0 ka euroala baasintressimäärade pektiive hindame atraktiivseks Kohv NYBOT, USc/nael 171,40 Kuld COMEX 1284,92 PKC Group 23,30 -2,31 36,3 2,6 3,0 Valge suhkur NYSE LIFFE, USD/t 454,90 Plaatina NYMEX 1434,30 Stockmann 11,37 0,98 16,8 0,9 3,5 tsükli pöördepunkt liikunud sil- tänu ettevõtete maksevõime- Kakao NYBOT, USD/t 2908,00 Pallaadium NYMEX 787,80 Stora Enso 8,00 1,72 - 1,2 - mapiirist lähemale. le, mida toetab meie hinnangul Nisu NYSE LIFFE, USD/t 163,50 Hõbe COMEX 19,83 UPM Kymmene 12,49 -0,64 - 0,9 4,8 Ülejäänud muudatused fon- kiirenev globaalne majandus- Rapsiseemned NYSE LIFFE Pariis 410,5 YIT 7,72 -0,83 13,4 1,4 4,9 dis on Rahe sõnul olnud tak- kasv,” lisas ta. Allikas: Bloomberg, kella 17 seisuga ÄRIPÄEV 4. aprill 2014 18 REKLAAM reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post [email protected]

Best Practice konverents “SOTSIAALMEEDIA PARIMAD PRAKTIKAD” 30. aprillil Saku Suurhalli Rock Lounge’s

Kava: 9.30 – 9.35 Konverentsi avamine 9.35 – 10.00 Sotsiaalmeedia roll Eesti ettevõtete turunduses: 22. aprill klienditeenindus, müügiedendus ja suhtekorraldus. Vestlusring Tallink Spa & Conference Hotel 10.00 – 15.00 Praktilised näited sotsiaalmeedia kasutamisest turunduses, müügiedenduses ja suhtekorralduses. Parimad praktikad, õppetunnid ja soovitused teistele turundajatele 10.00 – 10.20 Kaubandus. Selveri avalike suhete juht Annika Vilu ja Selveri personali arendusjuht Juta Tasa 10.20 – 10.40 Finants. If Kindlustuse turundus- ja kommunikat- siooniosakonna juht Tambet Asi Kütuseturu areng ja tulevik 10.40 – 11.00 Toiduainetööstus. Saku Õlletehase kommunikat- sioonijuht Kristiina Tamberg Konverentsile registreerumine, 11.00 – 11.20 E-kaubandus. Siisoni kaasasutaja ja turundusjuht hommikukohv koos värske Äripäevaga Matthias Vutt 9.55–1 100.00 KonverentsiKonverentsi avasõnadavasõnad 11.20 – 11.40 Kohvipaus 10.00–10.30 Mida uut on oodata aastal 2014 Eesti kütuseturul? 11.40 – 12.00 Turism. Estraveli turundusjuht Janika Ritson Eesti Õliühingu esimees Toomas Saks 12.00 – 12.20 Telekom. EMT avalike suhete juht Kaja Sepp 10.30–11.00 Kütusevaru ja energiajulgeolek? 12.20 – 12.40 Meedia. Delfi juhatuse liige ja tegevjuht ASi Eesti Vedelkütusevaru Agentuur juhatuse liige Alan Vaht Mari-Liis Rüütsalu 11.00–11.30 Millised on olnud eelmisel aastal peamised maksupettused 12.40 – 13.00 Poliitika. IRL liige Anvar Samost kütuseturul? 13.00 – 14.00 Lõunapaus Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe 14.00 – 14.20 Teenused. Post24. Eesti Posti sotsiaalmeedia kanalite 11.30–12.00 Kütuseaktsiis – kas teede remondiks või riigieelarve juht Birgit Patrice Baumer aukude täitmiseks? 14.20 – 14.40 Avalik sektor. Visitestonia e-turunduse juht Riigikogu liige Sven Sester Shardee Rebas 12.00–13.00 Lõuna 14.40 – 15.00 Meelelahutus. Esineja kinnitamisel 13.00–13.30 Biokütused Eestis – olukord, võimalused ja väljakutsed 15.00 – 15.55 Vestlusring kõigi esinejate osavõtul, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler küsimused ja vastused Ando Leppiman 13.30–14.00 Biometaani tootmise tasuvus ja takistused, Best Practice on konverentsiformaat, mis keskendub miks transpordis seni biometaani ei kasutata? praktiliste kogemuste jagamisele. Laval on ainult praktikud, Eesti Biogaasi Assotsiatsioon juhatuse liige Ahto Oja kes räägivad oma lugusid ning jagavad kogemusi ja 14.00–14.30 LNG kui puhtam tulevikukütus õppetunde. Balti Biometaan OÜ juhatuse liige Tauno Trink 14.30–15.00 Kohvipaus 15.00–15.30 Kogemuslugu: miks eelistada linnatranspordis Soodusregistreerimine kuni 22. aprillini: 179 € (km-ga 214.80) metaankütuseid? Osalustasu alates 23. aprillist: 199 € (km-ga 238.80) Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna projektijuht Jaanus Tamm 15.30–16.00 Kogemuslugu: kuidas leida oma nišš ja kasvada suureks kütuseketiks? Euro Oil AS omanik Arno Hirtentreu 16.00–16.30 Kogemuslugu: Kesk-Euroopa suurim kütusefirma – kütus otse tootjalt Orlen Eesti OÜ juhataja Siret Liivamägi 16.30–16.35 Konverentsi lõpetamine

Konverentsi soodushind registreerimisel 15. aprillini on 199 eurot (km-ga 238,8 eurot), konverentsi täishind alates 16. aprillist on 279 eurot (km-ga 334,8 eurot). Kahe või enama osaleja registreerumisel ühest maksjaettevõttest kehtib hindadele 5% soodustus.

Registreerimine telefonidel 667 0108 ja 55 53 3789 või e-posti aadressil [email protected] investeerimisfondid INVESTOR 19

Dow Jones USA OMX Stockholm OMX Helsinki EPI II samba indeks

16 593,30 +0,12% 1373,17 -0,31% 2902,43 -0,27%  157,15 +0,19% 17000 1400 2800 160,0

16000 1300 2550 157,5

15000 1200 2300 155,0

14000 1100 2050 152,5

13000 1000 1800 150,0 ÄRIPÄEV 4. aprill 2014 1210080604 04 1210080604 04 1210080604 04 1210080604 04 toimetaja Romet Kreek, tel 667 0192, e-post [email protected] reklaamiosakond, tel 667 0105, e-post [email protected]

FONDID reklaam AS SEB Varahaldus 02.04 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat SEB Energiline Pf, EUR 0,748 0,755 0,755 6,49 1,69 1,16 0,89 13 421 661,68 Avaron Asset Management 02.04 SEB Konservatiivne Pf, EUR 0,890 0,899 0,899 2,71 1,00 -1,31 1,94 4,06 56 402 273,22 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht SEB Optimaalne Pf, EUR 0,835 0,843 0,843 3,49 1,15 1,03 2,09 6,21 15 724 321,69 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat SEB Progressiivne Pf, EUR 0,978 0,988 0,988 4,36 1,53 1,99 1,94 6,61 311 107 316,63 Avaron Areneva Euroopa Fond A, EUR 11,82 12,06 11,82 8,61 2,87 12,17 2,49 - 35 248 074 SEB Aktiivne Pf, EUR 0,941 0,960 0,951 7,41 1,33 1,99 1,07 11,60 14 712 804,97 Avaroni Privaatportfell B, EUR 14,44 14,44 14,44 2,96 2,47 7,30 5,21 - 7 622 179 SEB Tasakaalukas Pf, EUR 1,157 1,181 1,169 3,01 1,48 2,31 2,37 5,63 11 784 847,00 Avaron Ida-Euroopa Võlakirjafond A, EUR 11,36 11,36 11,36 3,80 3,47 7,47 - 7 577 379 Vahendatavad Fondid * SEB Corporate Bond Fund, EUR 1.543 1.543 1.543 2,17 1,65 2,32 5,20 8,45 339 940 000,00 SEB Strategy Balanced Fund 107.833 108.91133 107.833 0,39 1,87 393 550 000,00 Compensa Life 02.04 SEB Strategy Defensive Fund 107.219 107.219 107.219 0,72 1,68 434 440 000,00 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht SEB Strategy Growth Fund 110.818 111.92618 110.818 -0,30 2,66 233 930 000,00 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat SEB Strategy Opportunity Fund 108.623 109.70923 108.623 0,16 2,40 340 960 000,00 Kasvuportfell, EUR - - 1,38 - -2,10 -1,80 2,40 19,40 5 847 868 * Vahendatavate fondide tagasivõtmis- ja väljalaskehindu saab vaadata www.seb.ee/fondikursid. Fondide mahud on seisuga 31.01.2014. Võlakirjaportfell, EUR - - 11,96 - 0,60 0,90 2,70 - 680 175 Kasvuporfelli mahu info on antud seisuga 31.12.2013. Võlakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 31.12.2013. Fondivalitsejad

AVARON ASSET MANAGEMENT Narva mnt LHV VARAHALDUS AS Tartu mnt 2, AS GILD PROPERTY ASSET MANAGEMENT Danske Capital AS 02.04 5–58, Tallinn 10117, tel 664 4205, faks 664 Tallinn 10145, tel 680 0400, faks 680 0402, Swiss House, Roosikrantsi 11, Tallinn 10119, 4201, [email protected], www.avaron.ee [email protected], www.lhv.ee tel 680 2630, faks 680 2631, ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht AS GA FUND MANAGEMENT Roosikrantsi 11, NORDEA PENSIONS ESTONIA AS Liivalaia [email protected] aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Tallinn 10119, tel 680 2680, faks 680 2681, 45/47, Tallinn 10145, tel 710 1250, faks 710 www.gildrealestate.com DANSKE CAPITAL AS Narva mnt 11, Tallinn 15015, Danske Pension 25, EUR 0,99 1,00 1,00 2,76 1,33 3,37 3,04 4,58 11 635 338 [email protected], www.gafm.ee 1251, [email protected], www.nordea.ee ERGO FUNDS AS A. H. Tammsaare tee 47, Tal- AS SEB VARAHALDUS Tornimäe 2, Tallinn tel 675 2295, faks 675 2895, Danske Pension 50, EUR 1,16 1,17 1,17 3,71 1,27 4,45 3,29 5,70 168 003 433 linn, tel 610 6500, faks 610 6501, funds@ 15010, tel 665 6565, faks 665 7122, fondid@ [email protected], www.danskecapital.ee, Danske Pension Intress, EUR 0,89 0,89 0,89 2,07 0,80 1,41 2,82 3,42 3 764 293 ergo.ee, www.ergo.ee seb.ee, www.seb.ee www.danskebank.ee Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension 100 Pluss, EUR 1,51 1,55 1,53 5,46 1,03 7,25 4,23 9,42 3 564 122 Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension Intress Pluss, EUR 0,77 0,79 0,78 2,43 1,13 1,56 2,63 263 184 Maaklerifirmad Info teiste Danske Capitali ja Danske Invest fondide kohta on avaldatud veebilehel www.danskecapital.ee. COMPENSA LIFE VIENNA INSURANCE GROUP SE VERSOBANK AS Pärnu mnt 12, Tallinn, MANDATUM LIFE INSURANCE BALTIC SE Viru Roosikrantsi 11, Tallinn, tel 610 3000, tel 680 2500, faks 680 2501 väljak 2, Tallinn, tel 681 2300, info@manda- faks 610 3010 [email protected], DANSKE BANK Narva mnt 11, Tallinn, tumlife.ee, ERGO Funds 02.04 www.compensalife.ee tel 630 2104 www.mandatumlife.ee ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht LHV Tartu mnt 2, Tallinn, tel 680 0400, SEB ENSKILDA EQUITIES Tornimäe 2, Tallinn, faks 680 0402 tel 665 6622, faks 665 6802 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat ERGO Pensionifond 2P1, EUR 0,93 0,94 0,94 1,58 1,48 1,71 3,23 4,29 8 911 655,37 ERGO Pensionifond 2P2, EUR 1,14 1,16 1,16 3,49 0,14 3,35 1,69 7,97 48 585 295,89 ERGO Pensionifond 2P3, EUR 0,66 0,66 0,66 5,02 -0,23 4,72 0,12 - 1 829 138,48 ERGO Pensionifond 3P1, EUR 0,89 0,91 0,90 3,89 0,82 4,88 2,86 - 450 322,79 ERGO Pensionifond 3P2, EUR 0,93 0,95 0,94 5,25 -0,75 4,94 1,83 - 351 269,57 ERGO Pensionifond 3P3, EUR 0,88 0,90 0,89 6,98 -2,34 4,56 -1,31 - 327 702,60 21. mai Kreutzwald Hotel Tallinn ÄRIPÄEVA LHV Varahaldus 02.04 SEMINAR ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Pensionifond L, EUR 1,41 1,43 1,43 3,04 0,70 1,77 2,74 9,28 231 824 257 Intellektuaalse Pensionifond M, EUR 1,13 1,14 1,14 1,96 1,00 2,24 3,60 8,60 34 355 741 Pensionifond S, EUR 1,19 1,20 1,20 1,40 1,07 1,57 3,69 7,18 43 798 416 MIDA JUHAN Pensionifond XL, EUR 1,22 1,23 1,23 4,01 0,34 2,56 3,06 9,82 54 809 918 omandi Pensionifond XS, EUR 1,10 1,11 1,11 1,51 1,34 1,80 3,93 7,35 9 510 065 Täiendav Pensionifond, EUR 1,37 1,38 1,38 3,92 0,59 3,19 3,43 11,20 5 732 517 LOOB, SEDA

LHV Pärsia Lahe Fond A, EUR 14,09 14,24 14,24 12,49 16,07 52,78 24,72 23,66 - seminar JUKU KOPEERIB! LHV Pärsia Lahe Fond B, EUR 9,01 9,10 9,10 12,56 16,07 52,78 24,71 23,66 48 950 951 LHV Maailma Aktsiad Fond A, EUR 8,47 8,56 8,56 12,25 -1,78 2,95 -2,16 6,48 - LHV Maailma Aktsiad Fond B, EUR 5,41 5,47 5,47 12,25 -1,78 2,95 -2,17 6,47 1 632 889 9.30 Registreerimine ja hommikukohv INDREK EELMETS 10.00 Intellektuaalse omandi (IO) kaitse ei pea olema Mandatum Life 31.03 võitlus tuuleveskitega Advokaadibüroo SORAINEN patendivolinik ja ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat jurist INDREK EELMETS Investeeringute haldusteenus: - Kuidas kõvasti ämbrit kolistada ehk ettevõtjate Turvaline, EUR 118,46 117,87 117,87 - 1,38 3,80 4,04 - - Konservatiivne, EUR 116,04 114,89 114,89 - 0,66 3,32 1,59 - - tüüpvead IO-ga seoses. Tasakaalustatud, EUR 115,34 113,64 113,64 - 0,07 3,11 0,17 - - - Olulised IO aspektid erinevates lepingutes Progressiivne, EUR 110,01 107,85 107,85 - -0,21 3,10 -1,76 - - Agressiivne, EUR 116,01 113,74 113,74 - 0,46 4,52 -1,44 - - (tööleping, töövõtt, teenuse osutamine jms). Investeerimisportfellid: - Käitumisjuhised ettevõtjale IO rikkumise korral – Mandatum Life Fixed Income Abs, EUR 144,28 143,56 143,56 - 1,26 3,26 4,21 6,61 - ellujäämisnipid kriisiolukorras. CARRI GINTER Mandatum Life Nordic High Yield Abs, EUR 107,59 107,05 107,05 - 2,14 7,20 - - - Mandatum Life Europe Equity, EUR 98,08 96,16 96,16 - -7,30 -7,32 -7,11 - - - Kuidas oma töö ja vaev edukalt raisku lasta ehk mis Mandatum Life Europe Equity Abs, EUR 144,98 142,14 142,14 - -0,72 0,77 -8,23 8,33 - juhtub, kui rikkumisele ei reageerita. Mandatum Life Nordic Equity Abs, EUR 151,88 148,90 148,90 - -5,10 -1,42 -1,66 7,18 - 11.30 Kohvipaus 12.00 Pragmaatilise praktiku pilt intellektuaalse omandi vaidlustest Nordea Pensions Estonia 02.04 Advokaadibüroo SORAINEN partner ja vandeadvokaat CARRI GINTER ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht - Vali oma võitlusi! Millal IO kaitsmine kohtus on hea valik ja millal mitte? aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat - Kaubamärgivaidlused – miks viin ja pelmeenid on sarnased? Nordea Pensionifond A, EUR 0,98 0,99 0,99 5,55 1,66 5,33 4,27 8,76 68 539 372,76 Nordea Pensionifond A Pluss, EUR 0,81 0,82 0,82 6,84 1,51 6,14 4,3 8 107 915,86 - Domeenivaidlused – kas mõttetu võitlus kolme peaga lohega? Nordea Pensionifond B, EUR 0,91 0,92 0,92 4,12 1,67 2,65 3,76 6,93 13 808 614,04 Nordea Pensionifond C, EUR 0,82 0,83 0,83 2,72 1,79 0,57 2,97 4,8 2 429 566,77 - Rikkuja rahakotirauad lahti! Nordea Pensionifond Aktsiad 100, EUR 1,23 1,25 1,24 9,02 1,22 8,6 5,03 12,84 4 696 790,59 Nordea Pensionifond Intress Pluss, EUR 0,72 0,73 0,73 3,95 2,01 1,38 690 079,80 Seminari koostööpartner:

Trigon Funds 02.04 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht Seminaril osalemine maksab 15. maini 119 eurot (km-ga 142,8 eurot), aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat alates 16. maist kehtib täishind 159 eurot (km-ga 190,8 eurot). Kahe või enama isiku Arenevate Turgude Agrisektori Fond, EUR 80,83 81,64 80,83 17,67 -2,61 -11,27 -22,68 505 458 korraga registreerimisel ühest maksjaettevõttest kehtib hindadele 5% soodustus. Arenevate Turgude Finantssektori Fond, EUR 165,69 170,76 169,07 11,97 -2,49 -7,10 -2,71 4 127 578 Balti Fond, EUR 13,31 13,79 13,52 11,59 -3,14 -2,88 -7,24 8,73 1 543 664 Registreerimine veebis www.seminar.aripaev.ee või telefonil 667 0411, Uus Euroopa Fond, EUR 25,13 26,03 25,51 10,04 1,63 24,33 9,94 22,30 59 177 386 projektijuht Anne-Ly Raudhein, tel 667 0107. Venemaa Top Picks Fond, EUR 14,85 15,37 15,07 16,96 -20,39 -21,25 -15,93 13,04 3 404 720 TEGIJA TURUL OMX TALLINN 52 nädalat INVESTOR Tallinna börsi üldindeks, kajastab põhi- ja 20 Oleg Popov: Gazprom on valitsu- lisanimekirja aktsiate liikumisi.

se välispoliitika ja sotsiaalpoliitika 801,87 +0,29% aktiivne tööriist, kus kulud kannab 900 valitsuse asemel Gazprom, mis vä- 850

hendab riigi eelarvekoormat. 800

750 Bloomberg meenutas Gazpromi asejuhi Aleksander Medvedevi 2007. aastal antud

eesmärki kasvatada ettevõtte turuväärtus 7–10 aastaga neljakordseks – triljonile 700 dollarile. Turuväärtus on aga langenud ja Medvedevi eesmärgist on puudu 910 1210080604 04 ÄRIPÄEV 4. aprill 2014 miljardit dollarit. perioodi kõrgeim 855,25 toimetaja Romet Kreek, tel 667 0192, e-post [email protected] perioodi madalaim 748,83

TÕUSJAD SOOVITUS LANGEJAD Tulemused raputasid LHV tõstis Tallinna Prada aktsiat Vee aktsia väärtust Scanfil LHV panga analüütikud muutsid oma varase- Elisa ROMET KREEK 1,73 EUR eljapäeval langes Itaalia luk- [email protected] mat Tallinna Vee tulevikustsenaariumi ja tõst- 19,55 EUR suskaupade tootja Prada akt- sid aktsia õiglase väärtuse vahemiku 10,10– sia Hongkongi börsil, kuna kol- 10,90 eurolt 13,70–14,30 eurole. Samas säilitas +8,81% mapäeval avaldatud tulemu- LHV aktsiale hoia-soovituse, kuna aktsia hind on -6,86% sed tulid analüütikute oodatust nelja kuuga järsult tõusnud, kirjutasid analüüti- Invalda Nkehvemad. Jaanuaris lõppenud majandusaasta kud Joonas Joost ja Arno Tara. TeliaSonera 3,14 EUR puhaskasum kasvas aastaga 0,3%, 627,8 miljonile “Ootame, et Tallinna Vesi maksab 2013. aasta eurole, teatas eile Milanos peakontorit omav et- eest 0,89 eurot dividendi aktsia kohta, mis teeks 45,73 SEK tevõte. Analüütikud ootasid 656,3 miljoni eurost 12,70eurose hinna pealt dividenditootluseks 7%,” +2,61% puhaskasumit. märkisid LHV analüütikud. Nad ootavad, et Tal- -6,31% Prada aktsia kukkus uudise peale eile Hong- 2014. aasta prog- linna Vesi saab 2015. aastal oluliselt tõsta vee hin- Tallinna Vesi kongi börsil päeva sees 8,7%, 56,4 Hongkongi dol- noos on ettevaatlik, da. “Kui panna valitsus valiku ette, kas tõsta jär- Finnair 12,90 EUR larile, mis on suurim langus alates 2011. aasta ok- sult vee hinda või peab valitsus maksma enam toobrist. Päeva lõpuks miinus kahanes. Aktsia kuid 2015. aasta kui 50 miljonit eurot kompensatsiooni Tallinna 2,87 EUR sulgus 5% langusega, 58,65 Hongkongi dollaril. oma positiivsem. Veele, siis tunneme, et poliitikud toetavad tuge- +2,38% Swiss & Globali varahalduse Julius Baer valt esimest varianti,” usuvad analüütikud. Luxury Brandsi fondijuht Scilla Huang Sun ütles Swiss & Globali varahalduse Siiski ei arva LHV, et vee hinna tõusu uudis tu- -3,69% Äripäevale Prada eelmise aasta tulemuste kohta, Julius Baer Luxury Brandsi leks enne tänavusi europarlamendi valmimisi ja Cie. de Saint-Gobain SAF Tehnika 45,87 EUR et Prada EBIT valmistas pettumuse seoses suur- fondijuht Scilla Huang Sun riigikogu valimisi tuleval aastal. te kapitalikulutustega, eriti uute poodide ava- “Arvestades hiljutisi muudatusi Eesti poliiti- 1,77 EUR mise tõttu. “2014. aasta prognoos on ettevaat- kamaastikul, kus IRL (kes algatas seadusemuu- +2,07% lik, kuid 2015. aasta oma positiivsem,” lisas ta. datused, mis tõid tariifivaidluse) oli sunnitud va- “Prada müük ületab luksusmaailma konkuren- litsusest lahkuma opositiooni, annaks see koalit- -3,28% tide oma.” sioonile lühiajalise võimaluse tõsta tariife ja süü- Kone B Üldiselt on luksuskaupade sektori aktsiad tei- distada selles hinnatõusus IRLi,” jätkasid nad. NCC B 31,38 EUR nud viimastel nädalatel läbi korrektsiooni are- “Rõhutame, et see on vaid spekulatsioon ning ei 227,20 SEK nevate turgude murede tõttu, jätkas Huang Sun. pruugi olla asjade tegelik käik.” Neljanda kvartali tulemused olid ootustest pare- +1,92% mad ja pigem oli luksussektoris rohkem positiiv- -2,91% seid kui negatiivseid üllatusi, kirjutas ta. LAEVANDUS Comptel Latvijas Gaze 0,54 EUR Oodatakse müügi kasvu. Mullu ostsid hiinlased Tallinki Eesti-Soome 9,26 EUR välismaal 28% rohkem luksuskaupu kui aasta va- rem. “Kuigi luksuskaupade kasv aeglustub, eelda- kaubavedu +32% +1,89% me, et 2014. aastal kasvab luksuskaupade müük -2,42% 7–9%,” ütles Scilla Huang Sun. “Euroopa luksus- Tallinki kaubavedu Eesti–Soome liinil kas- Microsofti üsna uus kaupade tarbijad võivad üllatada positiivselt,” li- vas märtsis mullu sama ajaga võrreldes 31,8%, Euroopa Keskpank on juhatuse esimees sas ta. küündides 13 826 ühikuni. Reisijatevedu kasvas jätkuvalt passimas. Satya Nadella olevat “Hiina ja arenevate maade mured on pakku- samal Tallinki reisijaterohkeimal liinil 0,9%, 342 Inflatsioonimäär on ettevõttes jõuliselt läbi suru- nud häid luksuskaupade tootjate aktsiate ostu- 493ni. Sõiduautosid viidi üle 7,4% enam, 59 497, langemas. Paistab, et eelista- mas uuendusi. Kes on uuen- võimalusi,” jätkas ta. “Meile meeldivad luksus- teatas ettevõte börsile. takse näha deflatsiooni, mit- duste vastu, neil on aeg et- tööstuses ehtetootjad Richemont (Cartier, Ven Soome–Rootsi liinil jätkus tagasilöök reisija- te anda sellele ohule enneta- tevõttest lahkuda, isegi, kui Cleef) ja Tiffany. Ka turuosa kasvatajad Michael te ja sõiduautode veos, kuid kaupa veeti rohkem. vat lööki. need on juhatuse liikmed. Kors ja Lindt. Ennast ise abistavad marginaali- Reisijatevedu vähenes 3,3% ja sõiduautode vedu de kasvatajad, nagu Ferragamo ja Hugo Boss, on 19,7%. Kaubavedu kasvas 2,6%. soosingus. Ka hiinlastele taskukohase luksuse Kokku vähenes reisijatevedu 0,7%. Kaubavedu tootjad, nagu Swatch (Longines, Tissot), Nike, Es- suurenes 17,6%, 28 422 ühikule, ja sõiduautode tee Lauder ja L’Oreal meeldivad meile.” vedu 1,6%, 77 821-le.

UUS! 22. aprillil ! VIIMAST PÄEVA SOODUSHIND! KUIDAS ENNETADA SOODUSHIND 4. aprillini ENDA JA OMA 309 eurot (km-ga 370,8 eurot). Tavahind 359 eurot (km-ga 430,8 eurot). MEESKONNALIIKMETE

Koolitaja on KADRI KÕIV LÄBIPÕLEMIST?

Info ja registreerimine telefonil 667 0100, elektronposti aadressil [email protected] või koduleheküljel akadeemia.aripaev.ee Täpsem programm aadressil akadeemia.aripaev.ee 7.04 algab Tartu Rahvaülikoolis metallehistöö kursus. Info: www.rahvaylikool.ee.

| Nädalalõpulisa |

Fookuses Põnevat kursustel “From the Coolest Corner. Põh- jamaade uus ehe” raames toi- LAUPÄEVAHOMMIKUNE KUNSTI- mub töötuba, kus ehtekunstni- STUUDIO kud Kätrin Beljaev, Darja Popoli- 5.04 kl 10 Tallinna vanalinnas tova ja Sofja Markarova tutvus- Oska Koolituse ruumides tavad, kuidas hooldada erineva- Kursusel omandatakse kogemu- test materjalidest ehteid. Samu- si ja vilumust joonistamises ja ti tutvustavad nad erinevaid eh- maalimises. Räägitakse kompo- teliike, materjale ja nendega üm- sitsiooni alustest, värvusõpetu- berkäimist. se põhitõdedest, perspektiivist, HIND: 5 eurot, vajalik eelregist- inimkeha anatoomiast ning vär- reerimine [email protected] vide, valguse ja varju vahekor- www.etdm.ee rast. Maalitakse ja joonistatakse natüürmorte, portreesid, figuu- ELAMUSÕHTU NÄITUSEL “EVELI- re, interjööre, lilleseadeid. Ilusa- NE VON MAYDELLI MUSTVALGE te ilmadega käiakse maalimas MAAILM” Tallinna linna vaateid. 10.04, 8.05, 12.06 kl 17.30 ees- HIND: 12 eurot (kord) ti keeles, 17.04, 15.05, 19.06 vene www.oska.ee keeles Kadrioru kunstimuuseu- mis MOEGRAAFIKA Koostöös Tallinna Linnateatri ja 12.–23.05 kl 17.30 Eesti Kunsti- Eesti Vene Teatriga pakub muu- akadeemias seum aprilli, mai ja juuni valitud Kahest osast koosneva kursu- neljapäevadel pidulikku ja in- se eesmärk on anda ülevaade tiimset sissevaadet Eveline von moejoonistuse ja moeillustrat- Maydelli (1890–1962) mustval- siooni tehnikatest ja kasutusvõi- gesse maailma – tema detailide- malustest. Tutvustakse küljen- rohkesse siluettpiltidesse. Kavas duspõhimõtteid, antakse prak- näitlejate etteaste, ekskursioon tilisi oskusi Adobe InDesigni näitusel, suupisted Kadrioru los- programmi kasutamiseks ja isi- si peasaalis. kupärases käekirjas teostatud il- HIND: 21 eurot JOONISTUS JA FOTO: VEIKO TÕKMAN lustratsioonide komponeerimi- www.kadriorumuuseum.ee seks. HIND: 150 eurot TEISTMOODI TEISIPÄEV www.artun.ee 15.04 kl 17.30 Adamson-Ericu muuseumis HIINA TUŠIMAALI TÖÖTUBA Näitusel “Põhjala lummuses. 24.05 kl 11 Tallinna Ülikoolis Eesti kunstnikud Põhjamaades” Hiina tušimaali töötoas õpitak- raames toimuvat “Teistmoo- se tundma hiina traditsioonilise di teisipäeva” juhendab maali- maali ajalugu, tehnikaid ja ma- kunstnik Tiiu Pallo-Vaik. Kursu- terjale. Praktilise osana õpitakse sel saab kunstniku juhendami- maalima kurge. sel õppida uusi kunstitehnikaid HIND: tasuta, vajalik eelregist- ja -võtteid. reerimine www.tlu.ee/et/kon- HIND: 12 eurot, vajalik eelregist- futsiuse-instituut/Hiina-Kultuu- reerimine [email protected] riklubi või tel 644 5838 Lase www.tlu.ee www.adamson-eric.ee

LILLEMAAL ÕLIVÄRVIDEGA LAASTUKORVI TEGEMINE 10.–11.06 kl 18 Tallinna Õpetaja- 31.05 kl 10.00 Eesti Rahva Muu- te majas seumi jääkeldris Maalikursusel omandatakse es- Õpitoas saab lühiülevaade Avi- mased teadmised ja oskused nurme peeru- ja laastukorvi val- klassikalise õlimaali tehnika- mistamise traditsioonist, laastu- loovus test. Osalejad saavad kursuse de tõmbamisest käsihöövli abil, ajaks oma kasutusse kõik maali- laastukorvi punumisest ja kau- miseks vajaliku – molbert, krun- nistamisest. Samuti saab igaüks ditud aluspapp, pintslid, vär- ise proovida laastukorvi teha ja vid jne. seda kaunistada. Töötoas on väl- HIND: 55,20 eurot, vajalik regist- japanek Avinurme peeru- ja laas- reerimine www.opetajatema- tukorvidest ERMi kogude põhjal. ja.ee HIND: 20 eurot, vajalik eelregist- lendu www.opetajatemaja.ee reerimine [email protected] www.erm.ee KLAASI- JA KERAAMIKAKURSUS Kursused toimuvad igal näda- AHHAA TEADUSKESKUSE TÖÖ- Muuseumites, ülikoolides ja koolitusfirmades toi- lal Nõmme Klaasi- ja Keraamika- TOAD stuudios Igapäevaselt keskuses, võimalik muvatel kursustel, loengutes ja töötubades saab Stuudios viiakse läbi iganädalasi ka ettetellimisel gruppidele klaasi- ja keraamikakursusi täis- Töötoad on mõeldud nii suurte- lasta oma loovuse lendu – õppida erinevaid joonis- kasvanutele ja lastele, kus saab le kui ka väikestele, kes tahavad õppida valmistada klaasist ja sa- midagi uut õppida ja oma käte- tamistehnikaid, täiendada ehtekunsti teadmisi, vist kaunistusi, nõusid ja muud. ga meisterdada. Kavas on töö- HIND: 8–15 eurot (kord) toad, kus saab meisterdada pla- www.klaasjasavi.ee netaariumi või kõrrepilli, ehita- voolida midagi savist või valmistada klaasist. da elektriautosid, valmistada šo- Põnevat muuseumis kolaadi. Samuti on võimalik pan- SIGNE SILLASOO na ennast proovile värvide eris- Puhkepäeva toimetaja KUIDAS HOIDA JA HOOLDADA EH- tamises, uurida, milline on kum- TEID mikarude DNA, millised tähed ja 5.04 kl 12 eesti keeles, kl 14 vene tähtkujud asuvad taevas jpm. keeles Eesti Tarbekunsti- ja HIND: igapäevaselt keskuse kü- Disainimuuseumis lastajatele tasuta, tellimisel lisa- Kaasaegse ehtekunsti näituse tasu eest RESTORANIDE TOP 10 22 ELAMUS Heidi Vihma hinnang viimase kahe aasta külastuste põhjal

1. ALEXANDER, Pädaste, Muhumaa 30 6. KAHEKSA JALGA, Kõue vald, Harjumaa 30 2. Ö, Mere pst 6e, Tallinn 30 7. NEH, Lootsi 4, Tallinn 29 3. LA BOTTEGA, Vene 4, Tallinn 30 8. MOON, Võrgu 3, Tallinn 29 4. PÕHJAKA, Mäeküla küla, Paide vald 30 9. TRUFFE, Raekoja plats 16, Tartu 29 PUHKEPÄEV 4. aprill 2014 5. TCHAIKOVSKY, Vene 9, Tallinn 30 10. DOMINIC, Vene 10, Tallinn 28 toimetaja Signe Sillasoo, tel 667 0218, e-post [email protected]

TOIMETAJA VEERG Päev vertikaalasendis

SIGNE SILLASOO [email protected]

Viimastel nädalatel on jooksnud mitmest mee- diakanalist läbi artiklid Eesti elanikke järjest rohkem kummitavast murest – ülekaalulisusest ja rasvumisest. 24. märtsil ilmus Tartu Postime- hes lugu “Eestis on rasvunuid arvatust enam”, mis tõi välja tõsiasja, et igal teisel täiskasvanul on ju- ba mure liigse kehakaaluga. Eile Eesti Ekspressis il- munud artikkel “Osaluseksperiment: kaks näda- lat elu 200-kiloses kehas” viitas samale probleemi- le, aga läbi praktilise poole. Ajakirjanik Laura Mal- lene püüdis aimu saada, milline on rasvunud ini- mese elu – igapäevased toiminud, mured ja kogetav suhtumine. Selleks kandis ta kostüümi, mis ta väli- muselt justkui 200-kiloseks tegi. Rohkem kui ülekilodest tahan ma aga rääki- da liikumisest. Lisaks psühholoogilistele murede- le, haigustele, sõltuvustele, ebakvaliteetsele toidule ja veel mitmetele teistele teguritele on üks ülekaa- lu põhjustajaid istumine, mille vastumürk on lii- kumine. Inimene veedab horisontaalis magades kesk- miselt 7–8 tundi, tõustes ta sööb, enamasti istu- des, siis sõidab tööle, ka tihti autos või bussis istu- des, siis läheb tööle, istub veel 8 tundi, pärast seda võtab suuna kodu poole (kui autoga, siis taas istu- des) ja parimal juhul läheb pärast seda diivanil lö- sutamise asemel trenni. Tund, kaks aktiivset liiku- mist päevas on hea, aga ei tee päriselt tasa kõiki is- tutud tunde, mis suurendavad kehakaalu, häirivad KESK-AASIA sööki pakkuv Suzani on oma sisekujundusega vaeva näinud – Tallinna kesklinna on proovitud tuua aasiapärast rahu ja verevarustust, tekitavad selja- ja õlaprobleeme, rü- luksuse oaasi. FOTO: JULIA-MARIA LINNA hihäireid, diabeeti, riski haigestuda südame-vere- soonkonnahaigustesse jne. Kuidas rohkem liikuda? Mine jala tööle (vähe- RESTORANITEST malt pool maast, kui tervet ei jõua)! 30–40 minu- tit kõndi tööle ja tagasi aitab päevaks häälestuda ja pärast tööpäeva ennast tööasjadest välja lülita- da. Või korralda koos kolleegidega näiteks sammu- võistlus – see on ka hea viis, kuidas utsitada ennast Tallinn on pöördumas itta ja teisi rohkem liikuma. Koosolekuid pea kõndides. Kellegagi kohtumist ei pea korraldama alati koos- olekuruumis või kohvikus. Minge jalutama, vajali- allinna restoranielu uuemaid HEIDI VIHMA Seekord jäi ilmutus aga ilmumata, hõrk Ida- kud jutud saavad aetud ja keha taas liigutatud. suundumusi võtab kõige täpse- kaasautor maa pole pikale teekonnale vastu pidanud. Dži- Painuta ja venita ennast tööpäeva jooksul. Kui malt kokku luuletaja Juhan Sü- gar-sai ehk kergelt praetud lambamaks köögi- üksi on naljakas, siis võta kolleegid kampa. Tempo- tiste 1940. aastal loodud meta- viljadega tundus olevat väga ahvatlev. Eksootili- ka muusika saatel 5–10 minutit harjutusi tehes on T foor “maakera pöördub itta”. Õn- ne – milline nimi!, hõrk – ainult kergelt praetud, positiivne laeng garanteeritud. Kui ise ei oska har- neks ei pöördu itta seekord mitte maakera, vaid ja haruldane – lambamaks on teatavasti nõudlik jutusi ette näidata, siis pane kl 11.05 mängima Vi- ainult meie restoranid – järjest lisandub uusi ida- tooraine, mida paljud kohad ei julgegi menüüsse kerraadio, kust kõlab raadio hommikuvõimlemine poolse köögiga söögikohti. Kõige arvukamalt on võtta, sest seda on kerge üle praadida. või kutsu appi tööergonoom, kes tuleb näitab liht- esindatud muidugi meie lähimad idanaabrid, said harjutusi ette. Viimast teenust pakub näiteks venelased, ammu on kohal ka Gruusia ja teised Maitseelamus Tagasihoidlikud maitsed. Lauale jõudes oli aga Rõõmulabor OÜ. Kaukaasia rahvad – grusiinide Pirosmanid, Tbili- Suzani kogu eksootika, hõrkus ja haruldus kadunud. Te- Kui liikumisse loominguliselt ja positiivselt si (nii Tallinnas kui ka Tartus), Kolheti Pärnus, Su- Aadress: Gonsiori 10, gemist oli suure taldrikutäie krõmpsuks küpse- suhtuda, on see äärmiselt mõnus, lõbus ja pealegi liko, Kamikadze, aserite Šeš-Beš, Kišmišš. Tallinn tatud köögiviljaga, kus ka mõned pisikesed üle- ka kasulik tegevus. Telefon: 602 8130 praetud maksatükid. Kui selle nimi oleks olnud Eksootiline sisekujundus. Nüüd on pärale jõud- Avatud: E–N 12–23, vokitud köögiviljad praetud maksaga, poleks ma nud ka seni kulinaarselt esindamata Kesk-Aasia – R, L 12–00, P 12–23 seda tellinud, ja kui olekski, poleks vähemalt pet- PUHKEPÄEV SOOVITAB Õismäe Usbekistanist oli juttu nädal tagasi, tunud, nüüd aga tundsin end ninapidi veetuna. sama sugune ja sama nimega on ka Roterman- Ka pilafiga ei läinud paremini. Kuigi ette- Keskkond: Kino viib loodusesse ni kvartalis asuv söögikoht, ka Talleke ja Pullike kandja kinnitas mu lauakaaslase pilafi-tellimuse Aprillikuu kolmapäevaõhtused dokumentaalfilmide (jälle Õismäel) pakub Usbeki sööki juba poolteist heaks valikuks, ei olnud see seda mitte: idamaist linastused Kumu auditooriumis on pühendatud aastat. Ja nüüd siis Suzani, kes Facebookis mää- 21 peentöötlust polnud ei riisis ega liharaasukestes, keskkonnateemadele. 9. aprillil näitamisele tulev ratleb end kui Lähis-Ida restoran, koduleheküljel TOIT pigem sarnanes see tavalise koduse riisihautise “Ekspeditsioon maailma lõppu” saadab kunstnikke kui moodsa idamaise köögiga koht. Menüü järgi ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ kui Lähis-Ida või Kesk-Aasia uhkusroaga. ja teadlasi näiteks mereretkel Gröönimaa otsustades kuulub ta aga poolenisti Kaukaasias- TEENINDUS Lohutasime ennast baklažaanirullidega, kuid loodevetesse. Algus kl 18, filmid on inglise keeles se, poolenisti Kesk-Aasiasse. ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ lohutus jäi poolikuks – rull oli ju tore, aga täidis või ingliskeelsete subtiitritega. Pilet: tasuta. Lisainfo: Suzani sisekujundusega on kõvasti vaeva näh- INTERJÖÖR taas igavavõitu. Juustu ja Kreeka pähklite maitse kumu.poff.ee. tud, Tallinna tolmuse ja mürarohke südalinnatä- ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ oli tugevalt kõige tavalisema juustu poole kaldu, nava äärde on üritatud luua rahu ja luksuse oaas. PÕHIROOGADE HINNAD: pähklite ja maitsestuse osa jäi tagaplaanile. Bak- 6,50–13,50 eurot Muusika: Filmimuusika pärlid Padjad, vaibad, keraamika, idamaised mustrid lava oli küll toreda pähklitäidisega, aga pisut lii- 25. Jazzkaare juubelifestivali eel kestab 10.–17. nii seintel kui ka sammastel, valgustid, muusika, ga nätskekene. aprillini kinos Sõprus muusikafilmide nädal, mis isegi raamatud – kõik üritavad mõtteid ja meeli Tahaks väga loota, et seekord tegin lihtsalt toob ekraanile nii vanemaid kui ka uuemaid ida poole viia. halva valiku. Suzani menüü on pikk ja vaheldus- kinokunsti maiuspalasid. Kavas on näiteks “The Ja tõepoolest – kohe tulidki meelde ammused rikas ning ehk veab järgmisel korral rohkem – Blues Brothers”, “Les Demoiselles de Rochefort” jt. Kesk-Aasias käigud, sealsed restoranid ja tšaiha- lag man, šurpa, phali, mantõd, samsa ja atštšik Lisainfo: www.kinosoprus.ee ja www.jazzkaar.ee. naad ning unustamatud maitsed, mis aastaküm- tšu-tšuk jäid kõik veel proovimata. Nii Kesk-Aa- nete taguses maitsevaeguses tõeliste kulinaarse- sia, Lähis-Ida kui Kaukaasia köögil on pakkuda te ilmutustena mõjusid. võrratuid maitseid. ÜTLES Peter Vesterbacka: Õpi hoolega. Ettevõtja ELAMUS 23 peab pidevalt olema õpperežiimis. /.../ Ühel hetkel, kui arvad, et oled kõigest aru saanud,

siis oled surnud. 4. aprill 2014 PUHKEPÄEV Rovio turundusjuht, ÄRIPÄEV, 25.03 toimetaja Signe Sillasoo, tel 667 0218, e-post [email protected]

TEATER PLAAT Armastusenäljas naine külvab Reis aastasse 1990 Everything But The Girl (EBTG) on oma dekaadide- pikkuse tegutsemisaja jook- enda ümber hävingut sul püsinud kogu aeg värs- kena. Ka nende uuesti välja URVE VILK [email protected] antud album “The Language Hinnang of Life” kõlab kui uus. Tallinna Linnateatris iiri pe- “Kassirabal” Bändi kuues album “The rekonna lugu jutustav lavas- ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ Language of Life” nägi origi- tus “Kassirabal” on õõvastav LAVASTAJA: Madis Kalmet naalis ilmavalgust 1990. aas- tragöödia, milles on äratuntav OSADES: Priit Võigemast, Eli- tal ja kordusväljalaskena mul- Euripidese “Medeia” lugu. sabet Reinsalu, Ursula Rata- lu novembris. See kogumik Hinnang Mida teie teeksite, kui koidi- sepp, Anne Reemann, Piret on segu popist, džässist ja Everything But The kul öeldaks teile, et peate oma Kalda, Külli Teetamm, Allan soulist, mis kõlab igati kaas- Girl “The Language Noormets, Andres Raag jt. kodukohast lahkuma, vasta- aegselt ka tänases päevas. of Life” sel juhul te järgmist koidikut ESIETENDUS: 9.11.2013 Sisu poolest pakuvad kõla- ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ enam ei näe? Kas te läheksite JÄRGMISED ETENDUSED: vad lood mõtteainet elulistel kodust ära teadmisega, et enam 19.04, 22.04 teemadel. Armastus, lootus, KUULA TASUTA: naasta ei tohi? Või riskiksite ja pettumus, leppimine, reetmi- www.youtube.com jääksite? ne, asjadest lahti laskmine on mõned märksõnad, mis laulu- Saatuse ülekavaldamine. See sõnadest läbi jooksevad. Masside teadvusesse ilm- pole sugugi ainus dilemma, Mõtlikke või melanhoolse- selt 1990ndate keskel looga mis peategelast Hester Swane’i LAVASTUSE “Kassirabal” mapoolseid sõnu saadab ena- “Missing” jõudnud bändi va- (Elisabet Reinsalu) kõleda ja peategelane Hester Swane (Eli- masti aga rütmikam ja särtsa- rasem looming tasub seega kummitusliku raba serval aset sabeth Tamm, paremal) oma kam muusika. Ei mingit suurt kuulamist – Tracey Thorn ül- leidvas loos vaevab. pulmakleiti kanda ei saanud, hala ja nuttu. See on selline latab taas oma omapärase Tundub lausa, et kogu maa- teed elukaaslasega viisid enne juhtus-nii-aga-lähme-nüüd- hääle ja Ben Watt oma põne- ilm on Shawni vastu. Juba ema lahku. Mehe pulma minekuks, edasi stiilis muusika, mida vate käikudega loodud muu- hülgas tütarlapse, kui see oli kes noore neiuga abiellus, tun- ei forsseerita kuidagi suure- sikaga. vaid seitsmeaastane. Nüüd hül- dus see aga just õige riideese maks minoorsete helidega. SIGNE SILLASOO gab naise mees – Carthage Kil- olema. FOTO: SIIM VAHUR bridge (Priit Võigemast) –, kes on abiellumas noore neidisega, tahtes lisaks ka last Swane’ilt te aimatav, valitseb siiski viima- Lugu on kihiline: kiht kihi des väga head, kaastunnet ära- KOOMIKS ära võtta. Ja ehkki Shawn loo- se hetkeni lootus, et saatust on järel koorub sellest aina uusi tab nii rändurihingega ja oma dab tütrele paremat saatust, võimalik muuta või üle mängi- tahke ja põhjuseid, miks osali- reaktsioone mittekontrol- kui tal endal oli, pole seda su- da. Ent kahjuks mitte. sed õnne ja rõõmu asemel õn- liv Hester Swane kui ka piira- gugi kerge saavutada. netuse ja paratamatu hukatus- tud võimaluste raames oma õn- Olgugi, et kohe etenduse al- Põnevad osatäitmised. Kuigi se kulgemisega leppima pea- ne eest võitlev Carthage Kilbri- gul, mil Hester Swane ilmub tänapäeva iiri näitekirjanduse vad – pulmalaud muutub peie- de. Erksana mõjuvad ka kõrval- musta luige korjust lohistades, ühe olulisema autori Marina lauaks ja maja tuleroaks. rollide osatäitmised, eriti pais- teda jälgimas Vaimulemb, kes Carri (sündinud 1964) näite- Tegu on paeluva näitemän- tab silma kõike “nägev” ja tea- on hingele liiga varakult järele mängu näol on tegu õõvastava guga, millesse ühtegi keskpä- dev pime kassnaine (Külli Tee- tulnud, lüüakse toimuvale tra- looga, jätkub sellesse ka naeru rast või suisa kehva rolli ei ma- tamm) ning kiusu ajav terava göödia pitser ja õnnetus on et- ja iiripärast musta huumorit. hu. Peategelased on oma osa- keelega ämm (Anne Reemann).

FILM “Risttuules” – väikse inimese võitlus ajalooga

JOONAS KERGE kaasautor Hinnang Martti Helde esimene täispikk “Risttuules” linateos “Risttuules”, käsitleb 1941. aasta juuniküüditamist ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ Eestis ning selle tagajärgi. REŽISSÖÖR: Martti Helde Film räägib ühe rahvuse kanna- OSADES: Laura Peterson, Tar- tustest kõige väiksema võima- mo Song, Mirt Preegel, Ingrid liku ühiku – ühe inimese, Erna Isotamm, Einar Hillep jt Tamme ja tema kirjade läbi, mis KINODES ALATES: 28.03 ta kirjutas Siberist oma mehele. Erna oli naine, abikaasa, samuti ema pisitütar Eliidele. FILMI “Risttuules” pildikeel on põnev, koosnedes 13 pikast Põnev pildikeel. Esimene, mis kaadrist. FOTO: TOOTJA vaatajat tabab, on harjumatu pildikeel. Film on justkui loo- mõistma, kuidas tihti meenu- das nende orjastatud inimeste Oluliseks osaks linateose pu- dud piltidest, paigal kaadritest, vadki elust vaid sellised hetke- elud kaugel Siberis olid seisma hul on veel muusika. Pärt Uus- mille keskel rändab kaamera lised mälupildid. Osati võib vist jäänud, ent naastes Eestisse tuli bergi loodud helikeel kompli- kolmemõõtmeliselt ringi kui õigustada kohanematust ka sel- neil argipäevaga edasi minna. menteerib oivaliselt nii jutus- ainus liikuv objekt. Samas ei lega, et vaatajatena on enamik tust kui ka filmi kaadreid. ole need kaadrid kuidagimoo- meist harjunud vaatama kii- Kaadrite ja heli sümbioos. Ju- Tõden, et film oli oivaline di räiged või häirivad. Peaosa- reloomulisi Hollywoodi me- tustus on kirjanduslikult ilus tervik – tõeline sümbioos pil- täitja Laura Peterson loeb Erna nukeid, mille kõrval võib pida- ning kohati väga luuleline. Ku- di, sõna ja muusika vahel. Puän- kirju, just nagu kirjutaks ta (Er- da filmi “Risttuules” tõeliseks na on teada, et tollal oligi kõne- diks lõpus oli veel sõnapaar na) neid tol samal hetkel. Tekib kunstiteoseks. keel tundeküllasem võrreldes Nõukogude holokaust, see on omamoodi sümbioos pildikee- Filmi lõpus, kui Erna naaseb tänapäevase väga vahetu ja ot- hea kirjeldus sündmusest, mil- le ja jutustava teksti vahel. Eestisse, muutub ka pildikeel sekohese suhtlusmaneeriga, siis leks meil veel polnud konkreet- Rahulike kulgemisega har- konventsionaalseks ja liikuvaks, ilmselt stsenarist teksti palju set mõistet. Nüüd see on meil jub ära. Vaatajana hakkad sümboliseerides justkui, kui- toimetama ei pidanudki. olemas, aitäh, härra Helde. esietendub Von Krahli Teatris esimene kohvrilavastus 24 TEATER “Käbekärp”. Tegu on lavastaja Tero Jartti enda kirjutatud ja lavastatud tükiga, kus käiakse läbi teada-tuntud printsi ja printsessi lugu Von Krahlile omases ketšupis, mis lubab veidrat nalja, positiivset absurdi, ülepingutatud hääli, ebaloomulikke jõude ja lihtsaid siiraid emotsioone. Laval on Liis Lindmaa, Ragne Veensalu, Kait Kall, Ott Kartau jt. PUHKEPÄEV 4. aprill 2014 Pilet: 8 eurot. Lisainfo: www.vonkrahl.ee. toimetaja Signe Sillasoo, tel 667 0218, e-post [email protected] 5.04

04.04–10.04 RIIGIKOGU kõnepuldis seisab Konstantin Päts (Ain ENDLA TEATER 05.04 kl 19 “Suvi ja suits” 07.04 kl 12 “Hobune, kes kaotas pril- Lutsepp), taamal sekundee- 04.04 kl 19 “Vares” lid ära” Eesti Draamateatris rivad talle Karl Einbund (Ind- 04.04 kl 19 “Eedeni aed” 07.04 kl 19 “Suvi ja suits” Eesti Draa- 05.04 kl 19 “Dussaert’i kaasus” Tartu rek Sammul) ja August Rei mateatris Kunstimuuseumis 08.04 kl 19 “Algused” (Lauri Kaldoja), kel oluline 05.04 kl 19 “Viimane kauboi” 09.04 kl 13 “Hobune, kes kaotas pril- osa lavastuses “Wabadus- 05.04 kl 19 “Koht sigade seas” lid ära” Rannu Rahvamajas 07.04 kl 12 “Hiired pööningul” Vane- rist”. FOTO: HENDRIK TOOMPERE JR 09.04 kl 19 “Algused” muise Teatris 09.04 kl 19 “Lahuselu” Rannu Rah- 07.04 kl 19 “Dussaert’i kaasus” Tartu vamajas Kunstimuuseumis 10.04 kl 19 “8 armastavat naist” 07.04 kl 19 “Topeltelu” Vanemuise 10.04 kl 19 “Siseturism. Tähelaev” Teatris 08.04 kl 19 “Totaalselt sinust üle” Kreutzwaldi 2a, Rakvere Endla Noortestuudio esietendus 09.04 kl 12 “Sinilind” TALLINNA 09.04 kl 19 “Totaalselt sinust üle” KAMMERTEATER Endla Noortestuudio esietendus 09.04 kl 19 “Hüvastijätt juunis” 09.04 kl 19 “Raineri hommik” 10.04 kl 19 “Totaalselt sinust üle” 10.04 kl 19 “Sinised kilesussid jalas” Vabriku 12, Tallinn Keskväljak 1, Pärnu

KINOTEATER TARTU UUS TEATER 06.04 kl 19 “Võidab see, kellel on 04.04 kl 19 “Äralennuväli” kõige hullem mees” Paide Kultuuri- 05.04 kl 19 “Äralennuväli” keskuses 10.04 kl 19 “Pure mind” 07.04 kl 19 “Võidab see, kellel on kõi- Lai 37, Tartu ge hullem mees” Tapa Kultuurikojas www.kinoteater.ee UGALA TEATER 04.04 kl 19 “Y-generatsioon” KURESSAARE 05.04 kl 17 “Lovesong” LINNATEATER 07.04 kl 19 “Meeste kodu” Rapla Kul- tuurikeskuses 07.04 kl 11.30 “Killu ja Mürakas” Kane- 08.04 kl 19 “Rosencrantz ja Guil- pi Seltsimajas denstern on surnud” Vanemuise väi- 09.04 kl 19 “Vana õngitseja” Türi Kul- keses majas tuurikeskuses 09.04 kl 19 “Kahe isanda teener” Tallinna 20, Saaremaa 10.04 kl 19 “Bassein ( vett ei ole )” Vaksali 7, Viljandi RAKVERE TEATER 04.04 kl 19 “Armastus tööpostil” VILJANDI NUKUTEATER 04.04 kl 19 “Elu ja kuidas sellega toi- 06.04 kl 16 “Kõige maitsvamad on...” me tulla” Püssi Kultuurimajas 08.04 kl 11 “Magus linn” 04.04 kl 19 “Leping” 10.04 kl 11 “Magus linn” 05.04 kl 19 “8 armastavat naist” Lossi 31, Viljandi

Vabariigi loomise varjukülg. Sarnased vead hakkavad korduma

MARI HIIEMÄE kaasautor nikku, kes Centumi klubi tegemised adekvaatselt Ajalugu kirja paneks ning oleks nõus arhiivides tööd tege- Esimese Eesti Vabariigi tagatubasid tuulutav “Wabadusrist” ma, et olla daatumite mõttes täpne, otsis Toompere lavastus “Wabadusrist” viitab faktile, et noorte AUTOR: Indrek Hargla tükk aega, kuni tal õnnestus kokku leppida Indrek vabariikide kujunemisloos kipuvad sündmus- LAVASTAJA: Hendrik Toom- Harglaga, kes nõustus näidendi valmis kirjutama. te mustrid korduma. pere jr “See on selline suur ja intrigeeriv tükk meie lä- Lavastuses kujutatud sündmused jäävad vahe- OSADES: Ivo Uukkivi, Ain Lut- hiajaloost,” hindas lavastaja tulemust, nentides, mikku 1924–1939 ning keerlevad ümber Centu- sepp, Tõnu Oja, Jüri Tiidus, et hoopis teine asi, kui kunagi juhtunud asju pa- mi klubi, mis asutati 1924. aastal sel põhjusel, et Harriet Toompere, Guido berilt lugeda, on tunnetuslikult laval tajuda, mis- omaaegsel poliitilisel ja majanduslikul koorekihil Kangur, Indrek Sammul, Uku moodi mingeid otsuseid langetati, miks võeti min- oleks koht, kus saaks koos käia aega veetmas, ilma Uusberg, Roland Laos jpt gid ideed plaani ja kuidas valiti vahendeid, kuidas et omavahelised erimeelsused segaksid. “Tegevus- ESIETENDUS: 4. aprill Eesti neid ideid läbi viiakse. tik põhineb, koos mõningaste poeetiliste liialdus- Draamateatris tega, enam-vähem ajaloolistel ja tõestisündinud PILET: 10–17 eurot Rahvusriikide sarnane käekiri. “Kõige huvita- faktidel – kõik on üsna tõepärane,” kinnitas lavas- www.draamateater.ee vam, mis mind kontseptuaalselt või filosoofiliselt taja Hendrik Toompere jr. paelub, on, et erinevatel kultuuridel ja inimgrup- pidel, kes moodustavad oma rahvusriigi, hakkab Ajaloo uuesti kirjutamine. Idee teha sel teemal la- tekkima suhteliselt sarnane muster läbi ajaloo – vastus on Toomperel mõtteis mõlkunud peaaegu kuidas tekivad paremad päevad ja mingil põhjus- kümme aastat. “Põhjus, miks see asi sai kätte võe- tel kehvemad,” sõnas lavastaja. tud, seisneb selles, et kõik me teame eelmisest va- “Me näeme seda ühte taastekkivat mustrit. See bariigist ja nendest inimestest ainult sellist pidu- on see kõige olulisem sõnum, mida tahaks öelda: likku ja paraadlikku poolt, suurt midagi ei tea me me peame hoolega vaatama, kas me ikka tikime aga näiteks vabadussõdalaste liikumisest. Tundus, sama mustrit edasi või teeme mõningad deformat- et võiks sellise ajalookursuse teatris läbi viia. Ees- sioonid sisse,” viitas Toompere mineviku õppetun- märk oli publikut mõtlema panna, natuke harida. nile, mida kaasajas kasutada saaks. Aga ka seda öelda, et see elu, mis siis oli, oli täis kõi- “Wabadusrist” räägib tõsistel teemadel, samas ke – ka armastust ja kirge ja nalja ja toredaid ja häid on see lavastus väga eluline ning oma meeleolu- ESIETENDUS 23. APRILLIL asju,” rääkis lavastaja. delt sarnane Toompere varasemate lavastustega Tõuke Centumi klubi vaatlemiseks sai Toom- Viiraltist, Konrad Mäest või sürrealistidest. “Seal UGALA SUURES SAALIS pere Hillar Lehari memuaaridest. Neid lähemalt saab kõike – saab pulli ja võtab hinge kinni ka,” uurides selgus aga, et see on üks paras bluff. Kirja- lubas lavastaja. TULEB 27 aastat Kolumbus Krisi KONTSERT 25 Laupäeval, 5. aprillil tähistab Eesti rokiveteran Kolumbus Kris oma 27. sünnipäe- va kontserdiga klubis Rock Cafe, kus lisaks sünnipäevalapsele astub lavale mit- meid külalisi – Siiri Sisask, Mikk Tammepõld, Flight Five. Kõlavad ansambli va- nad ja uued lood ning ka mitmed üllatusesinemised koos kontserdi külalisar- tistidega. Lisaks on kavas Trummilahing vol. 7. Oma oskusi näitavad seal Villu Viirsalu (Sõpruse Puiestee), Anneli Kadakas (Vennaskond), Rein Joasoo (Singer 4. aprill 2014 PUHKEPÄEV Vinger) ja teised trummarid. Piletid: 8–10 eurot. Lisainfo: www.rockcafe.ee. toimetaja Signe Sillasoo, tel 667 0218, e-post [email protected]

04.04–10.04 Eesti muusika pidu. Festival pakub ESTONIA TALVEAED Pikk 20, Tallinn 07.04 kl 10 “Kontsert kõige pise- matele” KÕLTSU MÕIS 07.04 kl 11.30 “Kontsert kõige pise- 09.04 kl 19 “IX Rahvusvaheline Kla- esiettekannete pillerkaari matele” vessiinifestival” Duo Imbi Tarum-Ju- 09.04 kl 19 “Kontsertjazz” lia Ageyeva Hess (klavessiin) ELISABETH HÕBESALU The Paris Trio (Prantsusmaa, Eesti/USA): Keila vald kaasautor Tony Tixier (klaver), Joachim Govin (kontrabass), Brian Melvin (trummid) MUSTPEADE MAJA Oma 35. tegevusaastat tähis- Estonia pst 4, Tallinn 08.04 kl 19 “Suursugune Purcell” tav homme algav festival Ees- Robert Staak (basslauto, theorb), Alina HAAPSALU ti Muusika Päevad (EMP) kes- Sakalouskaya (sopranlauto ehk man- KULTUURIKESKUS doliin), Oksana Sinkova (flööt), Ene Nael kendub tänavu mahukate (klavessiin), Villu Vihermäe (barokktšel- suurvormide ettekandmisele. 05.04 kl 19 “Kontsertjazz” Joel Rem- lo, kommentaarid) meli Trio Aastate lõikes on festival ol- 10.04 kl 19 Kenneth Weiss (klaves- Posti 3, Haapsalu siin, USA) nud pidevas muutumises. Kord 10.04 kl 20 “Kirjanik ja džäss. Erich on tähelepanu keskmes olnud JÕHVI KONTSERDIMAJA Maria Remarque” autorikontserdid, kord popmuu- 05.04 kl 17 “Henry Laksi laulu ja Pikk 26, Tallinn sika ja klassika lõimimine, siis luulet” jälle bändimuusika või heliloo- Pargi 40, Jõhvi PÕLTSAMAA LOSS jate, interpreetide ning ajastu- 10.04 kl 19 “Muusika Eestimaa- KADRIORU LOSS le” “Maa hääl” Triinu Taul (vokaal, toru- te kõrvutamine. Kui kontserti- 06.04 kl 17 “Lossimuusika” pill), Peeter Rebane (kitarr), Henno Kelp del on tänapäeval kuulda valda- Duo Kai Ratassepp – Mati Mikalai (kla- (bass), Roland Puusepp (löökpillid) valt lühivorme, siis selleaastase PIANIST Mihkel Polli ver) Lossi 1, Põltsamaa muusikafestivali kavas on valit- sõnul pakub festivalil Weizenbergi 37, Tallinn PÄRIMUSMUUSIKA AIT sev koht mahukatel teostel. esiettekandele tulev KANUTI GILDI SAAL 04.04 kl 19 Kaminakontsert: Helena Tulve “Südamaa” 08.04 kl 19 “Eesti Muusika Päevad Mari Kalkun Heliloojad publiku ees. Uudis- pianistile ja orkestrile 2014” “Betweenland” 05.04 kl 11 Pärimushommik: Taa- loominguga on esindatud Erk- huvitavaid väljakutseid. 08.04 kl 21 “Eesti Muusika Päevad vet Niller Tasuja pst 6, Viljandi ki-Sven Tüür, Helena Tulve, Toivo FOTO: MAIT JÜRIADO 2014” “Betweenland” Tulev, Tatjana Kozlova-Johannes, Märt-Matis Lill, Pärt Uusberg, Mirjam Tally, Margo Kõlar, Ma- kunstnik Tarvo Hanno Varrese ri sümfoonia “De Profundis” esi- ria Kõrvits, Tõnis Kaumann, Liis Festival koostöös valminud teose “Bet- ettekannet Eestis ja Tulve klave- Viira ja Páll Ragnar Pálsson. Osa- Eesti Muusika weenland” esiettekanne, mille rikontserdi “Südamaa” maailma levad Eesti suuremad orkestrid Päevad jooksul ootab publikut ees põ- esiettekannet. nagu Eesti Riiklik Sümfoonia- nev audiovisuaalne kontsert. Tulve klaverikontserdil solee- orkester, Vanemuise Sümfoonia- 5.–11.04 Tallinna erinevais Festivali kolmel viimasel päe- rib tunnustatud pianist Mihkel orkester, RO Estonia Sümfoonia- paigus val musitseeritakse Estonia kont- Poll, kes kirjeldas Puhkepäeva- orkester, samuti Pärnu Linnaor- PILETID: 6–40 eurot serdisaalis. Kava on vaheldusri- le antud kommentaaris kontser- kester ning lisaks Tallinna Kam- www.helilooja.ee/emp kas – igaõhtusele orkestrikont- ti kui “omanäolist ning pianisti- merorkester. serdile eelneb pooletunnine le ja orkestrile huvitavaid välja- Festivali oodatavate täht- kammerkontsert ning lisaks on kutseid pakkuvat teost”. Poll rõ- sündmuste seas on kindlasti Tu- kahe kontserdi vahel võimalus hutas, et väljendusvahendite va- levi esmakordselt ettekantavat kohtuda ja vestelda heliloojate- lik seab “Südamaa” kahtlemata suurteost “Lamentatsioonid” ja ga – Margo Kõlari, Märt-Matis klaverikontserdi žanri uuendus- Tally kandlekontserdi “Déjà vu” Lille, Liis Viira, Erkki-Sven Tüü- likemate teoste hulka. uus versioon, mida interpretee- ri ja Helena Tulvega. Kuigi algaval kontserdinä- rib maailmanimega harfimän- dalal kõlab ka Eesti suurvormi- TALLINNA ÕPETAJATE MAJA, Raekoja plats 14, tel 615 5161 gija Gunnhildur Einarsdottir Is- Kavas rohkelt uudisteoseid. de klassika on EMP eelkõige just [email protected] • www.opetajatemaja.ee landilt. Huviga oodatakse ka Kõlari vo- uue muusika festival. Kõik muu- 9 ruumi (28–267 m2) konverentside, koolituste, kursuste, firmapidude, vastuvõttude, Põnev saab olema ka heliloo- kaalsümfoonilise teose “Läbi sikasõbrad on oodatud esma- sünnipäevade, pulmade korraldamiseks ja muude sündmuste tähistamiseks. ja Kozlova-Johannese ja video- varjude oru” esiettekannet, Tüü- muljest osa saama. Lisaks saab tellida meelelahutusliku ürituse või meeskonnakoolituse. Hinna sees: pabertahvel, markerid, grafoprojektor, ekraan, wifi, klaver. Lisatasu eest: dataprojektor, sülearvuti, heli- ja videokonverentsi tehnika. Lisateenus: toitlustamine, ruumikujundus, lilleseade, muusika, valgustehnika.

Omar Souleyman – Süüriast pärit Ronald Harwoodi komöödia teknofolgi hõbekõri kvartett Pühapäeval annab Rock Cafes kontserdi Süüria laulja Omar Folk Souleyman – endine pulma- Omar Souleyman laulik, kellest on saanud suur- te rahvusvaheliste festivalide 6.04 kl 19 Tallinnas Rock külaline. Cafes 48aastane laulik Omar Sou- PILETID: 25–29 eurot leyman on pärit Süüria kirde- www.ticketpro.ee ja www. osast Ra’s al-’Aynist ja esitab tra- fbi.ee ditsioonilisi Lähis-Ida muusika- palu kurdi ning araabia keeles. Süüria oli ka kohaks, kus Sou- leyman esmakordselt bouzukilt, pika kaelaga lautolt ning ühe- SÜÜRIA laulja Omar Souley- keelselt araabia viiulilt rebabilt mani repertuaari kuulub mängitud folkmuusikat kuulis. Lähis-Ida muusika. FOTO: FBI Omar alustas oma muusiku- karjääri 1994. aastal. Tema ni- Lavastaja: Ago-Endrik Kerge me all on välja antud üle viiesa- laarse araabia rahvusliku “jal- Vana ja uue muusika segu. ja rahvuspaladega. Plaat sisal- Kunstnik: Riina Vanhanen ja albumi – enamik on salvesta- gade tampimise” dabke-rivi- Souleymani esimene ametlik dab ka uut rahvusvahelist hitt- Muusika: Jaak Jürisson Tallinn Staadioni 1, Tartu Jõe 9a, www.citymotors.ee Pühendatud Tõnu Aava ja Ago-Endrik Kerge 75. juubelile tud helikassettidele pulmades, tantsu muusikat arendanud aas- stuudioplaat nimega “Wenu We- lugu “Warni Warni”, mis on üht- Algus kell 19 09.04 KUIMETSA RAHVAMAJA 27.04 TALLINN SALME KK 16.05 KEILA KULTUURIKESKUS kingitud abielupaaridele, hiljem taid, kuid esmase piiritaguse nu” nägi aga ilmavalgust alles lasi traditsiooniline kurdi rah- 10.04 VIIMSI HUVIKESKUS 29.04 JÕHVI KONTSERDIMAJA 17.05 PÜRKSI KULTUURIMAJA kopeeritud ning levinud Süü- tähelepanu sai ta endale alles eelmise aasta oktoobris. vuslaul – koos moodsa ja stiilse 11.04 JÜRI, RAE KULTUURIKESKUS 30.04 PÄRNU ENDLA 19.05 HAAPSALU KULTUURIKESKUS 12.04 KUUSALU RAHVAMAJA 01.05 KUNDA KLUBI 20.05, lisa 21.05 VILJANDI UGALA ria kaudu ka teistesse Lähis-Ida 2004. aastal Sublime Frequenci- Albumil seob Souleyman elektroonilise rütmiga kõlab see 13.04 KADRINA HUVIKESKUS 02.05 TALLINN SALME KK 27.05, lisa 28.05 TARTU VANEMUINE kioskitesse. esi plaadifirma kogumikuga “I enda mitmekülgse dabke uu- justkui teknofolgina. 25.04 SAUE KONTSERDISAAL 06.05 PAIDE KULTUURIKESKUS 29.05 ARUKÜLA KULTUURIMAJA 26.04 RAKVERE TEATER 07.05 TAPA KULTUURIKODA 30.05 RAPLA KULTUURIKESKUS Omar on Lähis-Idas ülipopu- Remember Syria”. te lugude, vanade lemmikute PUHKEPÄEV DVD EDETABEL 26 KINO Orjapõli kupja piitsa all Apollo filmide TOP “12 aastat orjana” on tõsielul põhinev lugu ühe mehe võitlusest 1. Lumekuninganna ja igave- ellujäämise ja vabaduse nimel. Ameerika Ühendriikides, kus pole ne talv veel kodusõda alanud, elab Solomon Northup (Chiwetel Ejiofor) 2. Mina, Supervaras 2 vaba mehena New Yorgis. Ühel päeval ta röövitakse ja müüakse 3. Kruudid orjaks. Ta puutub kokku julmusega, püüab ellu jääda ja väärikust 4. 12 aastat orjana PUHKEPÄEV 4. aprill 2014 säilitada. 12. aastal leiab juhuslikult aset aga üks kohtumine, mis 5. Mina, Supervaras toimetaja Signe Sillasoo, tel 667 0218, e-post [email protected] muudab tema elu. igaveseks. “12 YEARS A SLAVE”, DVD SAADAVAL APOLLOS

04.04–10.04

COCA-COLA PLAZA R, L, P); R kl 14.30; L, P kl 16.30; P kl 19.00; R, L kl 21.50 Kinoklassika. Ellujäämise “Geograaf jõi gloobuse maha” “Võlumaja” N kl 16.40; E–K kl 16.45; R kl 17.00; 2D eesti k: kl 11.20 (v.a. R, L, P), 17.00 (v.a. L, P kl 17.15 R, L, P); P kl 10.50; L kl 11.00; R kl 11.30, “Haarang 2: Kõrilõikajad” 16.30; 3D eesti k: kl 13.20 (v.a R, L, P); L kl kl 15.15 (v.a. R, L, P), 18.15 (v.a R); R kl 15.30, 12.50, 14.55; R kl 13.30; P kl 14.50, 16.10 18.30, 21.30, 21.45; N kl 21.00; E–K kl 21.15; õppetunnid kodus ja tänaval “Wall Streeti hunt” L, P kl 21.20 kl 21.00 (v.a L, P, N); E kl 20.45 “Kapten Ameerika: Talvesõdala- “Yves Saint Laurent” ne” 3D kl 13.15 (v.a L, P, N); N kl 13.45; L, P kl 15.50 SIGNE SILLASOO ga teised plaanid: ta kavatseb kl 12.30 (v.a R, L, P), 15.30 (v.a R, P), 18.30 [email protected] MET Opera: “Boheem” (v.a R, P), 20.30 (v.a L, P, N), 21.30 (v.a R, venna enda pähe õhku lasta, et P kl 12.00; L kl 20.00 P) ; L, P kl 11.55; R kl 13.00, 16.00, 19.00, Järgmisel nädalal kinos Sõp- ise mõrvasüüdistusest pääseda. “3 päeva tappa” 22.00; P kl 13.40, 15.45, 18.00, 21.00; L N kl 19.20, 21.30 rus toimuv Ameerika Kultus- kl 17.00 “Rio 2” filmide Festival Freedom Fries “VANISHING POINT” (1971) “Tuhat korda head ööd” 3D eesti k: L kl 12.30, 15.00; P kl 13.00, kl 14.30 (v.a R, L, P); R kl 13.50 toob publiku ette superkange- 06.04 KL 21 15.30; N kl 18.20; 3D vene k: P kl 12.00, “12 aastat orjana” 14.30, 17.30; L kl 13.00; N kl 19.10 lased, veidrikud, gangsterid ja Kowalski (Barry Newman) tööks N kl 13.50; E–K kl 13.55; R kl 14.10; L kl “Vereside” hulljulged. on autode kohaletoimetamine. 14.20 N kl 18.00, 20.45 “300: Impeeriumi sünd” 3D Ameerika Kultusfilmide Fes- Ta saab ülesandeks viia 1970. a kl 22.10 (v.a R, L, P); E kl 18.00; Hobujaama 5, Tallinn tival on pühendunud alternatiiv- Dodge Challenger Coloradost E, T, K kl 19.10; P kl 19.20, 21.40; R, L kl se ja eksperimentaalse kino näi- San Fransiscosse ja ta veab kih- 19.30; N kl 19.45; L kl 22.00; R kl 22.15 KINO KANNEL “Grand Budapest Hotell” “Wall Streeti hunt” tamisele. Valikus on rariteetsed la, et teeb seda vähem kui 15 tun- kl 12.40 (v.a R, L, P), 15.00 (v.a R, L), 17.20 L kl 19.00; E kl 20.00 Ameerika filmid, mis on toode- niga. Pärast paari kokkupõrget (v.a R, L, P), 19.40 (v.a R, L, P), 22.00 (v.a “Risttuules” tud väljaspool Hollywoodi pro- mootorrattapolitseinikega algab R, L, P); R kl 12.50, 15.10, 17.30, 19.50, R, E, T, K kl 18.00; R kl 20.00; L kl 17.00 duktsiooni koodi – need on vas- üleriigiline Kowalski tagaajamine. 22.10; L kl 14.30, 16.50, 19.10, 21.30; P kl Liiva 13, Võru 17.00, 19.30, 21.55 tuolulised sisult ja ebastandard- “Härra Peabody ja Sherman” SOLARIS KINO sed vormilt. “THE PUNISHER” (1989) 2D eesti k: kl 14.00 (v.a L, P); P kl 11.00; 07.04 KL 21 L kl 13.45; 3D eesti keeles: kl 12.20 (v.a “Lego film” R, L, P), 18.20 (v.a L, P, N); L kl 11.30; R kl L,P kl 17.30 Tasub teada Pärast seda, kui politseinik 11.40; P kl 13.30; L, P kl 16.50; 3D vene k: “Wall Streeti hunt” Frank Castle’i pere mõrvatak- kl 17.00 (v.a R, L, P); L kl 11.45, 16.00; E, T, R–K kl 16.00 Kinokunsti pärlid “Philomena” se, kuulutab ta välja kuritegude- K kl 12.00; N kl 12.10; R kl 12.20, 17.20; P “HAROLD AND MAUDE” (1971) kl 12.45, 18.15 R–K kl 12.20; N kl 12.30 vastase sõja. Karistaja tegevuse “Hr. Banksi päästmine” “Härra Peabody ja Sherman” 03.04 KL 21 tagajärjel on kohaliku maffia lii- 2D eesti k: R, E–N kl 12.15; L, P kl 11.45; L kl 13.45; P kl 14.30; N kl 14.45; Romantiline komöödia kesk- nid peagi nõrgenenud ja Jaapa- E, T, K kl 15.00; R kl 15.15 3D eesti k: R, E–K kl 14.30 / 17.30; L, P kl “Immigrant” 11.30 / 13.15; N kl 14.30; 3D vene k: R–K kl mes on depessioonis 20aastane ni maffia plaanib mugavalt kan- kl 18.25 (v.a. L, P, N); L kl 16.55; P kl 20.30; 13.50; N kl 12.00 rikka pere võsuke Harold (Bud da kinnitada. Algab kassi-hii- N kl 21.15 “300: Impeeriumi sünd” 3D Cort), kelle hobiks on iseenda re mäng. “Lahkulööja” N kl 14.00 kl 12.45 (v.a L, P, ), 15.45 (v.a. L, P), 18.45 “Võlumaja” surma teesklemine oma ema tä- (v.a L, P), 21.45; P kl 13.15, 15.00; L kl 14.00, 2D: R, E–N kl 13.15; L, P kl 11.00; 3D: R–N helepanu võitmiseks. Ühel päe- “BUFFALO ’66” (1998) kl 14.20 18.10; P kl 16.15, 19.15; K kl 18.00; R kl 18.15; val leiab ta ootamatult armas- 08.04 KL 21 P, T kl 21.30 “Need for Speed: Kiirusevajadus” “LEGO film” 2D R–K kl 16.30, 19.15; N kl 16.30 tuse ja elujaatavuse võhivõõra Billy Brown (Vincent Gallo) on L kl 12.00; P kl 12.10 “Hr. Banksi päästmine” matuselt. Ta kohtub 79aastase just vanglast vabanenud, ol- “Lumekuninganna ja igavene talv” R–K kl 13.30; N kl 13.00 Maude’iga (Ruth Gordon). les istunud kuriteo eest, mida 3D eesti k: L, P kl 11.20 “Vii” 3D “Minuscule. Mutukad: Kadunud si- R–K kl 22.00 ta ei sooritanud. Naastes Buffa- pelgate org” “Risttuules” “MEAN STREETS” (1973) lo kesklinna on ta eesmärgiks L, P kl 10.55 eesti k, venek. subt: R–K kl 15.20, 17.00, 04.04 KL 21 leida endale kiirelt tüdruk, keda 19.30, 22.00; N kl 15.20, 17.15, 19.30, 22.10 “Need for Speed: Kiirusevajadus” Martin Scorsese kolmas täispikk vanematele oma abikaasana kl 15.40 (v.a. L, P, N), 19.00 (v.a. R, P), 21.45 “Grand Budapest Hotell” (v.a. R, L, P); N kl 12.00, 16.10; E, T, K kl R–K kl 16.30, 19.45, 22.10; film kirjeldab noorte gangsterite tutvustada, et vanglast vanema- 12.15; R kl 12.30, 21.15; L, P kl 13.00; L kl N kl 12.00, 16.30, 21.40 igapäevast olelusvõitlust Little tele saadetud kirjades valetatu “Lahkulööja” 16.45, 12.10; T kl 18.15; R, P kl 18.30; P kl Italys, New Yorgi tänavatel. Re- katteta ei jääks. Samuti haub ta 18.40, 21.50; K kl 21.30 R–K kl 17.00, 19.10, 21.50; N kl 16.00, “Otselend” 19.20 žissöör presenteerib filmis Char- kättemaksu. kl 21.50 (v.a R, L, P); E–K kl 19.30; R kl “Immigrant” lie (Harvey Keitel) ja Johnny Boy 19.40, 22.00; L, P kl 19.55; R kl 22.00, R–K kl 14.30; N kl 14.45 (Robert De Niro) maailma ja ko- “CHROMATIC COCTAIL” (2008– 22.15 “Kapten Ameerika: Talvesõdala- “Philomena” ne” 3D gemusi. 2012, 3D) R–K kl 13.00, 16.00, 19.00, 20.00, 21.45; N kl 11.30, 17.30; E, T, K kl 17.45; R kl 18.00; 09.04 KL 21 KAADRID festivalil linastuvatest N kl 12.15, 15.00, 17.00, 20.00, 21.00 Festival P kl 19.15; L kl 19.50 “SUTURE” (1993) filmidest: “Harold and Maude” “Pompeii” 3D “Haarang 2: Kõrilõikajad” Ameerika Kultus- kl 11.45 (v.a L, P); L kl 19.15; P kl 21.30 R–K kl 18.45, 21.30; N kl 19.10, 21.30 05.05 KL 21 Režissöör Kerry Laitala on eks- (ülal), “Buffalo ’66” ja “Mean “Risttuules” “Rio 2” Clay (Dennis Haysbert) lendab perimentaalne filmitegija San filmide Festival Street”. FOTOD: TOOTJAD eesti k: kl 16.10 (v.a. L, P, K); P kl 11.30, 3D eesti k: L, P kl 12.00, 14.30; N kl 18.00; Phoenixisse, et kohtuda oma Fransiscost. Tema fantastilist Freedom Fries 17.20; N kl 11.50, 19.00; T, K kl 11.55; 3D vene k: L, P kl 11.10; N kl 17.20 R kl 12.10, 20.10; L kl 12.20, 14.50, 21.40; “Vereside” venna Vincentiga (Michael Har- maailma defineerivad nurgeli- 3.–9.04 Kinos Sõprus E, K kl 20.00; E kl 11.55 ; K kl 16.10; N kl 19.45 ris), keda ta ei ole juba aastaid sed unenäod, hajutatud reaal- PILETID: 5 eurot T kl 20.00; P kl 22.10 “3 päeva tappa” näinud. Kuid rõõmsa taaskohtu- sus ja väänatud muinasjutud, www.kinosoprus.ee N kl 19.00 “Vii” mise asemel on Vincentil venna- mida ka film pakub. 3D vene k: kl 14.15 (v.a R, L, P), 21.30 (v.a Estonia pst 9, Tallinn

Sõjareporteri karmid päevad

Rebeccal kui maailma ühel pa- rimal sõjafotograafil tuleb fil- Draama FILMIS “Tuhat mis “Tuhat korda head ööd” “Tuhat korda head korda head ühel pingelisel päeval pärast ööd” ööd” tuleb peaaegu surma saamist teha sõjafotograaf määrav otsus – valida töö või REŽISSÖÖR: Erik Poppe Rebeccal (Ju- pere vahel. OSADES: Juliette Binoche, Niko- liette Binoce) Rebecca (Juliette Binoche) laj Coster-Waldau, Lauryn Can- valida töö ja saab raskesti viga, pildistades ny, Adrianna Cramer Curtis jt pere vahel. Kabulis naisenesetaputerroris- FILMI PIKKUS: 1 h 57 min FOTO: TOOTJA ti. Koju jõudes plahvatab veel üks KINODES ALATES: 4.04 pomm – pidevalt tema elu pärast hirmus ja teadmatuses elav abi- kaasa ja tütred esitavad talle ul- Veendumus, et tema fotod Film põhineb paljuski Norra oli peaosatäitja valik tema jaoks timaatumi. Tal tuleb valida nen- suudavad maailma muuta, tee- režissöör Eric Poppe’i enda koge- lihtne. Lisaks tööle näitlejana on dega jäämise või sõjakoleduste vad väga raskeks tema otsu- mustel fotograafina 1980ndatel. Juliette Binoche seotud organi- pildistamise vahel. Eriti seetõt- se tööst eemale jääda ja edaspi- “Filmi eesmärgiks on kajastada satsiooniga Reporters Without tu, et nende kaks tütart, 7aasta- di elada tavalist elu ema ja abi- dilemmat, kuidas valida töö ja Borders, mille eesmärk on seis- ne Lisa ja 13aastane Steph, kel- kaasana. Eriti, kui tuleb pakku- pere vahel ja jääda ellu nii tööl ta vaba ajakirjanduse ja info lii- lest viimane on sulgumas oma mine pildistada põgenikelaag- kui koduses elus,” sõnas ta. Et kumise eest. enda maailma, vajavad oma ema. rit Keenias. teema laiema publiku ette tuua, PUHKEPÄEV RAAMAT Sündmuste tahtmatu kordumine NÄITUS 27 “Ajavärin” on Kurt Vonneguti 1997. aastal ilmunud seks, mida ta on erineval viisil teinud ka paljudes poolautobiograafiline teos, mida autor ise on kir- teistes teostes. Peategelane on Kilgore Trout, kel- jeldanud kui “hautist”, milles ta vaheldumisi lõpe- le autor väidab olevat surnud 2001. aastal kirjanike tab romaani, mille kallal on juba aastaid vaeva näi- puhkekodus Xanadu Rhode Islandil. Nagu enamas- nud ja nostalgitseb erinevaid elusündmusi meenu- ti, koosneb teos paljudest anekdootlikest lugudest, tades. Vonnegut kasutab ajavärina, tegevuste taht- sageli Vonneguti enda perekonnast. “AJAVÄRIN”, AUTOR: 4. aprill 2014 PUHKEPÄEV matu kordamise, mõistet determinismi idee avami- KURG VONNEGUT, KIRJASTUS: TÄNAPÄEV toimetaja Signe Sillasoo, tel 667 0218, e-post [email protected]

04.04–10.04 Tartu mood: maikad ja kampsunid AMMENDE VILLA Püsiväljapanek: “Kirikukunst 13.– 18. sajandist”, “Retrospektiiv” Epp Maria Koka mägi, “Hõbedakamber: gildide, tsunfti- RAGNE NUKK kuni 01.07 kaasautor TARTU Kunsti- de, Mustpeade vennaskonna ja ki- Mere pst 7, Pärnu Tartu Kunstimuuseum on väl- muuseumi riku hõbevarad” Niguliste 3, Tallinn ja tulnud kolme uue näituse- näitus “Valge DRAAKONI GALERII ga, millest kaks ajavad endale maika” on tõe- “Segadus” Ats Nukki, kuni 12.04 PÄRNU KUNSTNIKE MAJA selga ununenud kultuurkihid. line maikaent- Pikk 18, Tallinn “Kõrgete tornide kuningriik” Jan Esimese korruse saalides ava- süklopeedia – Grau ja Marian Kivila, kuni 19.04 EESTI ARHITEKTUURI- tud “Kampsunid ja Kostabid. Tar- särk on töödel Nikolai 27, Pärnu MUUSEUM tu näitusepaigad 1990–2014” selga tõm- TALLINNA taasetableerib Tartu kui murran- matud väga “Arhitekt pliiatsi ja pintsliga”, kuni 06.04 LASTEMUUSEUM gulistel 1990ndatel vilka kunsti- eriilmelistele “Ehitamise kunst Hispaanias. Ricar- “Iir Hermeliini teatrimakettide näi- modellidele. do Santonja fotod”, kuni 13.04 eluga linna. tus”, kuni 30.04 “Mida rääkisid silmaterade sees Noor kuraator Triin Tulgiste FOTO: RAGNE NUKK “Barbie’de lummuses. Kollektsioo- olevad mehikesed” Ott Kadariku ninukud Maivi Kärgineni ja Rimon- on sukeldunud arhiividesse ja foto näitus, kuni 25.05 toonud sealt välja nii artikleid, Kostabi tööks jäi vaid signee- läbi religiooni ja müstitsismi, ne Baltic kogudest”, kuni 31.07 Ahtri 2, Tallinn “Evelin Rikma autorikarude näitus” fotosid näituste avamisest kui ka Maal rimine ja töö mitmesajakordse nii peegelduvad tema vaated ka “Beebibuum!” valiku märgilisi teoseid. “Kampsunid ja hinnaga mahamüümine. Sellega näitusel. Alates Oskar Kallisest ja EESTI RAHVA MUUSEUMI “Suvi, ei mingit kahtlust!” provotseeris Kostabi kunstitur- Konrad Mäest käsitleb Moss loo- NÄITUSEMAJA “Mõmmiga koos” Kostabid” “Sünnipäev” Kunstitehase toodang. Kamp- Näitus on AVATUD 1. JUUNINI gu ja -maailma enam, kui Andy duse kui elava olendi kujutamist “Kirglik Johannes Leopold Gahln- Püsiekspositsioon: “Need vanad sunid seletavad ennast boheem- Warhol kunagi oleks suutnud. eesti kunstis Jaan Toomiku ning bäck”, kuni 30.04 armsad mänguasjad” Püsinäitus: “EESTI. Maa, rahvas, Kotzebue 16, Tallinn lasliku ülikoolilinna kontekstis “Valge maika” ja Teiselt korruselt algab kuns- Anna Hõbemäeni välja. kultuur” ise ära. Ent kes ei tea Kalev Mark timuuseumi kaksikprojekt Flo Kasearu kureeritud “Val- J. Kuperjanovi 9, Tartu TARTU ÜLIKOOLI Kostabi nime, ei tea Eesti skan- “Loodusmaagia” “kunstnikud kogudes”, kus ge maika” näitus on puhtakuju- KUNSTIMUUSEUM daalsest kunstielust midagi. Näitused on AVATUD 8. JUU- kunstnikud Rauno Thomas Moss line valge maika entsüklopeedia. HOBUSEPEA GALERII 1992. aastal oli Tartu kunsti- NINI ja Flo Kasearu on töötanud muu- Kasearu on kogu eesti kunstiaja- “Van Eyck’i talleke” Andres Tali, “Muusade tempel”, kuni 17.05 Püsiekspositsioon: Kreeka arhaili- elu vaieldamatuks suursünd- Tartu Kunstimuuseum, Rae- seumi kollektsiooniga ning tei- loost kullipilguga üle käinud ja kuni 24.04 Hobusepea 2, Tallinn se, klassikalise ja hellenistliku pe- museks Kostabi näitus, kus Eesti koja plats 18, Tartu nud oma kuraatorinäituse. pannud välja peaaegu kõik maa- rioodi skulptuuride kipsvalandid juurtega kuulsaim kunstnik ise lid, fotod ja videod, kus valge KODULINNA MAJA Ülikooli 18, Tartu ka kohal käis. Sellest kirjutasid Maikade entsüklopeedia. Mos- maika kuidagi teemaks on. “Õnnelik lapsepõlv”, kuni 29.05 UUE KUNSTI MUUSEUM kõik endast rohkem või vähem elu ühe hoobiga. Liinitööl põhi- si näitus “Loodusmaagia – müs- Kasearu on huvitanud, kuidas Gümnaasiumi 3, Tallinn “Anna uus elu” II taaskasutus-teemali- lugupidavad meediaväljaanded. nevas Kostabi Worldi n-ö kuns- tilised hetked Eesti kunstis” pu- maika defineerib meest. Kõhna ne näitus, kuni 13.04 Kostabi sündis USAs Eesti titehases töötas sadu madala- hub eesti loodusele salapärase poisikese, metroseksuaali või hi- NIGULISTE MUUSEUM “Maalikunstnike liidu aastanäitus”, immigrantide peres ja vallutas palgalisi kunstitudengeid, kes hinge sisse. Nii nagu Mossi enda gise lihamassi Kaur Kenderi sel- “Rode altar lähivaates”, kuni kuni 13.04 31.12.2015 1980. aastatel New Yorgi kunsti- Kostabi kavandite järgi maalisid. looming on tihedalt põimunud jas mõjub maika isemoodi. Esplanaadi 10, Pärnu 28 NÄDAL PILDIS

PUHKEPÄEV 4. aprill 2014 toimetaja Raul Mee, tel 667 0123, e-post [email protected] Tiimi- töö

Ajakirjanikud Katariina Krjutškova ja Kadri Paas esit- lesid Rahva Raamatu kauplu- ses raamatut hiljutisest pea- ministrist Andrus Ansipist. Õnnitlejate seas võis ära tunda ka suurärimehed Jüri Mõisa ja Hillar Tederi.

FOTO: RAUL MEE Tööinimese rõõm

Harjumatus rollis

UUE valitsuse ametisseastumise järel opositsiooni sattunud IRLi poliitikud korraldasid teisipäeval Keskturu lähedal asuva hiiglasliku Reformierakonna valimisplakati all emapensioni toetuseks erakorralise pressibriifingu. Väliolusid aitas trotsida erakonna esimehe Urmas Reinsalu häält üle liiklusmüra kuulda- vaks muutev ruupor. FOTO: ANDRES HAABU

KALEVI ja Põltsamaa Felixi töötajad said kolmapäeval ettevõtte juhi Kaido Kaare valvsa pilgu all Amserv Autost kätte 51 tuliuut Toyota Yarise ja Aurise hübriidmasinat. Poolesajast sõidukist rändab kalevlaste õuele 40 ja Põltsamaa Felixi käsutusse 11 sõiduautot. FOTO: ANDRES HAABU ÄRIPÄEV 4. aprill 2014 reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post [email protected] REKLAAM

Tuntud Itaalia firmad

Rohkem infot koduleheküljel www.giaretta.ee

Pärnu mnt 123A, Tallinn | E-R 10.00–19.00, L 10.00–17.00 | tel 621 1353, 58 366 302 | [email protected] | www.giaretta.ee Reede, 4. aprill 2014 Äripäev nr 65 (4959) 3 eurot

FOCUS MONDEO B-MAX FIESTA GALAXY KUGA TOURNEO CONNECT GRAND C-MAX TRANSIT CONNECT FIESTA GRAND C-MAX FIESTA

FIESTA TRANSIT C-MAX TRANSIT CONNECT FOCUS MONDEO KUGA FIESTA GRAND C-MAX S-MAX FOCUS GRAND C-MAX

GALAXY FIESTA FOCUS MONDEO B-MAX GRAND C-MAX KUGA S-MAX FIESTA FOCUS B-MAX FOCUS Autovahetuskuu! APRILLIS VAHETA VANA AUTO UUE FORDI VASTU Müü oma vana auto Info-Autole Maksame tema väärtusele 1700 — 6000 € peale

Too oma vana auto Info-Auto Tallinna, Tartu või Pärnu esindusse. Võtame vastu kõik autod margist sõltumata! Hindame ta ära ja lisame tema väärtusele 1700 — 6000 € juurde. Edaspidi naudid igat hetke oma uue Fordi roolis. Sooduspakkumine vana auto vahetamisel uue Fordi vastu kehtib aprilli lõpuni. Pakkumise tingimustega tutvu aadressil www.ford.ee või küsi lisainfot Info-Auto esindustest.

C-MAX FOCUS TRANSIT CONNECT GALAXY B-MAX MONDEO FIESTA FOCUS FIESTA TOURNEO CONNECT C-MAX FOCUS

TRANSIT CONNECT MONDEO C-MAX FOCUS TRANSIT FOCUS TOURNEO CONNECT KUGA TOURNEO CONNECT FIESTA TRANSIT CONNECT MONDEO

MONDEO C-MAX FOCUS KUGA FIESTA TOURNEO CONNECT FIESTA FOCUS MONDEO GRAND C-MAX MONDEO C-MAX

FIESTA MONDEO B-MAX FIESTA C-MAX KUGA GRAND C-MAX FIESTA GALAXY MONDEO FIESTA MONDEO

FOCUS S-MAX MONDEO KUGA TRANSIT CONNECT S-MAX FOCUS GRAND C-MAX FOCUS C-MAX MONDEO C-MAX

GRAND C-MAX GRAND C-MAX FOCUS FIESTA MONDEO FOCUS B-MAX FOCUS FOCUS GRAND C-MAX FIESTA MONDEO

MONDEO FIESTA TRANSIT CONNECT S-MAX TOURNEO CONNECT GRAND C-MAX FOCUS FOCUS MONDEO GRAND C-MAX FOCUS S-MAX

MONDEO FIESTA FOCUS FIESTA TOURNEO CONNECT FOCUS MONDEO B-MAX FIESTA KUGA FIESTA TOURNEO CONNECT

FIESTA TRANSIT C-MAX TRANSIT CONNECT FOCUS MONDEO KUGA FIESTA GRAND C-MAX

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0060 [email protected] CO2 heide 95 – 252 g/km. Keskmine kütusekulu 3,6 – 9,6 l/100 km. Info-Auto TALLINN Kadaka Kassi 6 tel. 671 0121 [email protected] Pildid on illustreerivad. Pildil olevad autod on lisavarustusega. www.infoauto.ee TARTU Turu 27 tel. 737 1890 [email protected] Pakkumine kehtib kuni 30.04.2014 või kampaaniaautode lõppemiseni. PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 [email protected] facebook.com/infoautoford ford.ee