Põlva Kultuuri- Ja Huvikeskuses Tunnustati Põlva Valla Arengut Ja Elu Mõjutanud Inimesi

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Põlva Kultuuri- Ja Huvikeskuses Tunnustati Põlva Valla Arengut Ja Elu Mõjutanud Inimesi PÕLVA VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUSE INFOLEHT Nr 15 (2) • 27. veebruar 2019 Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses tunnustati Põlva valla arengut ja elu mõjutanud inimesi 23. veebruaril toimus Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses traditsiooniline vallavanema vastuvõtt, kuhu olid kutsutud Eesti juubeliaastal Põlva valla arengut ja elu mõjutanud ini- mesed. Pidulikult andis volikogu esimees Lennart Liba üle vo- likogu tunnustused. Põlva valla väärikaim tunnustus – tiitel Põlva valla aukodanik – antakse erilise austusavaldusena aastatepikkuse töö või tegevuse ja eeskuju eest. Selle võttis vastu kultuuritegelane ja Põlva Linna Harrastusteatri kaua- aegne näitleja Ilmar Tagel. Ilmar on aastakümneid teinud kaasa erinevates orkestrites Põlvas, olnud maakonna laulu- peoliikumise eestvedaja ja on rahva poolt tunnistatud pari- maks ilmaliku matusetalituse läbiviijaks Põlvamaal. Põlva valla Aasta Tegu on “Mooste mehed krohvimas Kataris”. Tunnustuse võttis vastu osaühing Saviukumaja. Nende kindlameelsus, aastate pikkune järjepidev töö ning tootearendus on leidnud laialdast huvi, tähelepanu ja tuntust mitte ainult Eestis, vaid ka mujal maailmas. Kultuuripreemia kultuuri vallas pälvis Põlva Käsi- tööklubi eestvedaja Mare Põld. 2018. aastal kudusid käsi- tööklubi naised Eesti sümbolkujudele sinimustvalged sallid ja tegid kaastööd projektis “Eesti lapivaip 100”. Kultuuripreemia spordi vallas pälvis spordiveteran ja spordipropageerija ning eeskuju meile kõigile Ilmar Tagel, kes 2018. aastal aastal läbis 23 jooksuvõistlust ja 13 triatloni. Aasta vabatahtliku preemia sai Põlva Matkaklu- bi kauaaegne president Meelis Maidla. Meelis oli EV100 matkasarja raames mitmete matkade juht ja abiline, juhtis Põlva kihelkonna rahvamatka. Järjest populaarsem on tema öömatk Päikeseloojangust päikesetõusuni, kus ta on mõtte algataja ja matka läbiviija. Vallavanema tunnustuse aasta tegijatena võtsid vastu: Põlva keskväljaku arhitektid Egon Metusala, Helen Mare Põld, Ilmar Tagel, Ilmar Tagel ja Martin Hütt. Riho Semmi foto Rebane ja Kaie Kuldkepp; Põlvamaa Aasta Küla 2018 Karilatsi külavanem Maie Asur; „Parim Mõisamajandu- SERVITI ning treenerid Kalmer Musting ja Rein Suvi; aktiivsed Karoliina Musting ning nende juhendaja, Johannes Käisi preemia se Edendaja 2018“ tiitli pälvinud Mooste Mõisa juhataja vabatahtlikud Monica Sasi ja Kristin Pintson; tantsuõpetaja Reno laureaat õpetaja Kaia Tamm. Ulla-Maia Timmo; Intsikurmu festival; liikumine „Põlva Olle; tubli noor pianist Lilian Hindrikson ja tema juhendaja Raina Aasta tegijate tunnustuseks on pereettevõttes Woolish valmista- sünnitusosakonna kaitseks“; tantsujuht Andre Laine, Põl- Urb, noored laulusolistid Linette Risttee ja Sireli Salum ning nende tud kalasabamustrilise ja 100% lambavillase padjakattega EV100 va valla ettevõtted Horndal OÜ, Polarwerk OÜ, COOP juhendajad Margot Suur ja Riivo Jõgi; Eesti parim minifirma Kris- Põlva logo kandvad padjad. Vastuvõtu kontsertosas esinesid Maria Põlva ja Sireli talu villakoda; sportlased Annika Rihma, tallselge - Kristella Nupp, Lisette Johanson, Anett Sammalkivi ja Listra, Tamar Nugis ja Ilana Makarina. Hanno Käärik, Johanna Laanoja, käsipallimeeskond PT Põlva maakonna vapimärgi pälvis Põlva Muusikakooli direktor Ester Liblik 22. veebruaril tähistati Mooste fol- Ester kuulunud lõõtspillifestivali Har- jad on oma tööandjaga väga rahul. Li- gikojas Põlvamaa Omavalitsuste Liidu moonika korraldustoimkonda. Tema saks äripoolele on Gunnar alati valmis 25. tegutsemisaastat ja Eesti Vabariigi organiseerida koostöös Eesti Kontser- abistama kogukonda, toetades koha- 101. aastapäeva. Pidulikul koosvii- diga on klassikamuusika kontserdid likke MTÜsid oma võimaluste piires. bimisel, millel osalesid ka Põlvamaa Põlva Muusikakoolis, mis toimuvad sõpruspiirkond Segebergi maavanem 1-2 korda kuus ja nii juba aastaid. Erki Oidermaa - Erki Oidermaa Jan Peter Schröder ja välisuhete amet- on hea näide inimesest, kes alustas nik Rüdiger Jankowski, anti üle Põlva- Põlvamaa teenetemärgi pälvisid: paarkümmend aastat tagasi viie hek- maa teenetemärgid. Margit Rikka - pikaaegne põlva- tari ja „põkaga” ning nüüdseks on maalaste tervise eest seisja, kes on sellest välja arendanud kaasaaegse Põlva maakonna vapimärgi päl- töötanud lastearsti, maakondliku seemnekasvatusega tegeleva ettevõt- vis Ester Liblik - Põlvamaa kultuu- tervis edendaja ja ülemarstina. Lisaks te. Viljelusvõistlusel on ta osalenud riedendaja ja teenekas muusikapeda- panustab ta vabatahtlikuna Eesti Ter- paljudel kordadel ning mitmete kul- goog, kelle tegemisel on määravaks visedenduse Ühingus, Põlvamaa Ast- tuuridega on Eesti rekordsaagid senini pühendumine Põlva Muusikakooli mahaigete Seltsis ja Põlvamaa Naislii- tema käes. arendamisse ning lõõtspilliosakonna dus. Ta on aktiivne panustaja ja osaleja loomine. Tema juhtida on vaimuliku ka erinevatel tervisedendusüritustel. Põlvamaa aukirjad pälvisid muusikakoor Maarja Kammerkoor, Esti Taal, Meelis Maidla, Martin kellega on käidud paljudel kontsert- Gunnar Paalmann - on seotud Ruus, Kaido-Meinhard Kukli ja reisidel nii Eestis kui ka väljamaal mitmete tugevate ettevõtetega Kanepi Milvi Hirvlaane. tutvustades Eesti vanemat ja uuemat vallas. Tuntumad neist on Eco Oil OÜ vaimulikku muusikat. Kammerkoor ja EZ RULO OÜ. Gunnar Paalmani Lühendatult on osalenud loomisest saadik kõikidel poolt juhitud ettevõtted on ühed suu- Põlvamaa Omavalitsuste Liidu Ester Liblik. Indrek Illusa foto Eesti laulupidudel. Kaheksa aastat on remad piirkonna tööandjad ning tööta- pressiteatest 2 Vallavalitsus, volikogu Põlva Teataja • Veebruar 2019 Detailplaneeringud Põlva linnas asuva Aasa tn 5a katastriüksuse detailplaneeringu Kaasav eelarve eskiislahenduse avalik väljapanek toimus 21.12.2018 – 25.01.2019. Aasa tn 5a katastriüksusele kavandatakse ühe 4-korruselise ja ühe Põlva vald hakkab alates käesolevast aastast rakendama kaa- hike kirjeldus, millisele Põlva 3-korruselise korterelamu rajamist koos 34 parkimiskohaga. Detail- savat eelarvet. Kaasava eelarve menetluses otsustavad Põlva valla valla vajadusele ettepanek vas- planeeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku ajal esitati üks kir- elanikud, kuidas kasutatakse valla elu edendamiseks 2019. aastal tab, millise probleemi lahen- jalik arvamus ja see puudutas peamiselt planeeritud parkimiskohtade Põlva valla eelarves ette nähtud 50 000 eurot. dab või millise uue võimaluse arvu ning olemasoleva haljastuse säilitamise võimalust. Planeeringu Valla elanikud saavad esitada nii ettepanekuid kaasava eelarve avab; mis on ettepaneku ees- avalik arutelu korraldati 31.01.2019, arutelu tulemusel muudeti pla- menetlusse kui ka osaleda hääletamisel parimate ettepanekute väl- märk; miks on ettepaneku teos- neeritud parkimiskohtade asukohta, parkimiskohtade arvu ei vähen- jaselgitamisel. tamine Põlva valla eelarvest datud. 2019. aastal saab kaasava eelarve ettepanekuid esitada val- vajalik ja oluline); Põlva Vallavolikogu 31.01.2019 otsusega nr 1-3/4 lõpetati kinnis- lavalitsusele 1.–15. aprillini. Oodatakse ettepanekuid avalikult 4. sihtrühma (lühike kirjeldus, kes saavad probleemi lahendami- asja omaniku taotluse alusel Põlva linnas Järve tn 1 detailplanee- kasutatava objekti rajamiseks või parendamiseks. Täpsemalt loe: sest või uue võimaluse avanemisest otsest kasu; nimetada hinnan- ringu koostamine. Detailplaneeringu koostamine oli algatatud Põlva http://www.polva.ee/et/kaasav-eelarve guliselt sihtrühma suurus, vanus jm olulised tunnused); Vallavolikogu 11.06.2014 otsusega nr 1-3/24 eesmärgiga jagada pla- Ettepanek tuleb saata kas digitaalselt allkirjastatuna e-posti 5. ettepaneku hinnangulist maksumust; neeritav ala elamukruntideks ja taotleda Põlva järve ehituskeeluvöön- aadressile [email protected] või paberkandjal allkirjastatuna aadres- 6. muud olulist infot, ideed iseloomustavat materjali (eskiis, joo- di vähendamist. sile Kesk 15, 63308 Põlva. nis, foto, kirjeldust sellest, mida oleks idee hindajail lisaks oluline Põlva Vallavolikogu 31.01.2019 otsusega nr 1-3/3 jäeti algatama- Ettepanek peab sisaldama: teada). ta Põlva vallas Tilsi külas asuvate Äglimäe katastriüksuste detail- planeeringuga kavandatud tegevuste keskkonnamõju strateegiline 1. esitaja nime, kontakttelefoni või e-posti aadressi, postiaadressi; Ettepanekute hääletust on oodata maikuus. hindamine, kuna kavandatav tegevus ei ole olulise keskkonnamõ- 2. nimetust (lühike fraas, mis nimetab ettepaneku sisu); Kaire Kalk juga. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on jagada Äglimäe 3. idee kirjeldust, planeeritavat asukohta, eesmärki ja olulisust (lü- arenduse peaspetsialist kinnistute maa-ala neljaks elamumaa, üheks segafunktsiooniga (75% üksikelamumaa, 25% kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa), üheks transpordimaa ja üheks maatulundusmaa sihtotstarbega ka- tastriüksuseks ning kavandada juurdepääsutee 18114 Tilsi-Mustajõe Piiri tänava teelt. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek täpsustada Laheda Val- lavolikogu 12. juuni 2009 määrusega nr 12 kehtestatud Laheda valla üldplaneeringus määratud perspektiivset elamumaad, kompaktse hoo- puude raiest nestusega ala ja reovee kogumisala liigutades antud alasid Äglimäe Põlva linnas, Piiri tänaval on katastriüksuste piires 18114 Tilsi-Mustajõe tee äärest Kõrbjärve äärse- aastakümneid olnud ilus pärnaal- le alale. Detailplaneeringu vastuvõtja ja kehtestaja on Põlva Vallavoli- lee, kuid tänaseks päevaks on puud kogu, detailplaneeringu koostamise korraldaja on Põlva Vallavalitsus võimsalt kasvanud ning nende (Kesk tn 15, Põlva linn, Põlva vald, e-post [email protected]), detailpla- elujõulisuse säilitamiseks on vaja neeringu koostaja on aktsiaselts Kobras (Riia 35,
Recommended publications
  • Teoter-Muusiko -Kinо ISSN 0207-6535
    teoter-muusiko -kinо ISSN 0207-6535 EESTI KULTUURI-JA HARIDUSMINISTEERIUMI. EESTI HELILOOJATE LIIDU, EESTI KINOLIIDU, EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI £ и Neeme Järvi Tallinnas, 16. mai 1993. a. H. Rospu foto SEPTEMBER XII AASTAKÄIK <V M PEATOIMETAJA MART KUBO, iel 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress EE0090, postkast 3200 Vastutav sekretär Helju Tüksammel, tel.44 54 68 Teatriosakond Reet Neimar ja Kadi Ue.kül, tel 44 40 80 Muusikaosakond Immo Mihkelson, tel 14 31 09 Filmiosakond Sulev Teinemaa ja Jaan Ruus, tel 43 77 56 Keeletoimetaja Dan Põldroos (Filip) ja Kalju Orro (VollsJ Kulla Sisask, tel 44 54 68 Lembit Ulfsaki filmis "Lammas all paremas Fotokorrespondent nurgas" CTallinnfilm", 1992). Harri Rospu, tel 44 47 87 R. Rajamäe foto KUJUNDUS: MAI EINER, tel 66 61 62 Stseen Kevin Kingi näidendist "Jääkala püük", © "Teater. Muusika. Kino", 1993 Louisville'i Actors Theatre, 1993 * Л 4 и td • с • ^р£ eorei SISUKORD TEATER Peeter Tooma SOUND OF THE MUSIC {Vanade muusikalide uuslavastused eesli laval) Mardi Valgemäe NOORSOOTEATRI "FANTASTIKS" NEW YORGIS Rein Oja EILE NÄGIN MA BROADWAYD AMEERIKA TEATER JA MEIE {Kultuuri võimalikkusest...) (Vestlevad Margus Allikaina ja )аак Allik) FESTIVAL "KONTAKT '93" Margot Visnap KRIITIKU TÄHELEPANEKUD Priit Pedajas PRAKTIKU HUVID KARL ADER 20. III 1903 - 18. VI 1993 MUUSIKA Jüri Reinvere EESTLASENA MAAILMAS 44 Mart Mets JEE-JEE, SUPERSTAAR (Rockooperist "Jesus Christ Superstar") 69 Käidi Klein PERSONA GRATA. VILLU VESKI \ 93 VASTAB LEMBIT ULFSAK 3 PeeterVolkoaski IMPEERIUMI LAPSED VAATAMAS "IMPEERIUMI
    [Show full text]
  • Kaart on Valmistatud Maa-Ametis
    Kavastu Paju- kurmu VARA PIIRISSAARE Tooni Praaga Piirissaar Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- MÄKSA siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Kalli jv Piiri jooned ja nimed (seisuga 01.08.2016.a) - Maaregister. Kastre Meerapalu Leegu Saare Aruaia (Leego) jv Võõpste Ahunapalu V Parapalu R VÕNNU Ä J I A j p Lääniste M i l n l Terikeste Liispõllu Agali a a M K j Ä Kõnnu Haavametsa Jõepera L V E N E M A A MEEKSI Rõka Järvselja Kastmekoja Mehikoorma Aravu Kadaja AHJA Sikakurmu Ibaste Rasina Vanamõisa Meeksi Savimäe Viisli Terepi Kõnnu Naha MOOSTE A Mägiotsa Linte h Laho j a Mooste Säkna j Jaanimõisa Leppemärgid Akste Säässaare RÄPINA Ühineva kohaliku omavalitsus- Meelva Tooste üksuse piir jv Raadama Riigipiir Meelva P I H K V A Noorits- Maakonnapiir metsa J Ä R V Valgesoo Omavalitsusüksuse piir Kaaru Suurmetsa Saareküla Köstrimäe Toola- Asustusüksuse (asula) maa lahkmejoon Eoste PÕLVA Raigla RÄPINA L Linna- või vallavalitsus Adiste Miiaste Beresje Leevaku Nulga Võõpsu MEEKSI Kauksi Sillapää Risti- Vald Kanassaare Jaanikeste palo Himmaste Sülgoja j Võõpsu RÄPINA Linn Vanaküla ä Lüübnitsa Holvandi ä p Veriora t Rahumäe PÕLVA Kassi- Varesmäe Alev, alevik Võuküla laane h Ruusa a Audjassaare Määsovitsa j P Suure- u Lutsu s Uibujärve j Võika Veerksu Toomasmäe Küla t u Kirmsi u Võiardi d L n a Laossina Rosma h Pahtpää õ Pindi Tsirksi MIKITAMÄE Partsi V Kahkva Männisalu Väike- Peri Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Meemaste Jõe- vaara Rõsna
    [Show full text]
  • Põlva Valla Külavanemad Läksid Üle Piiri
    Põlva valla külavanemad läksid üle piiri Andres Vijar Himmaste külavanem Himmaste küla 1638 Aktiivse kogukonnaga küla Põlva külje all ühine piir linnaga Jakob Hurda sünnikoht Elanikke 506 , palju noori suurim vanusegrupp 25-35 aastat 2010 valiti külavanem, asutati külaselts Põlvamaa aasta küla 2016 Eestimaa lastesõbralik küla 2017, tiitel omistatud üle-eestilisel külade ümarlaual Viljandis - Maapäeval Himmaste küla Maapäeval Põlva valla külavanemate seltsing Külavanemaid on Põlva vallas valitud aastast 2006. Samal aastal kinnitati ka esimene külavanema statuut vallas. Kahe-kolme aastaga said paika kümmekond külavanemat. Vald sai aru külavanema olemasolu külas aktiviseerib kogukondlikku elu ja külavanem on vajalikuks vahelüliks suhtluses küla ja vallavõimu vahel. Külavanemate valimise stimuleerimiseks kehtestas vald külade toetuste korra selliselt, et toetust said taotleda organiseerunud, ehk külavanemaga külad. Külavanemad said aeg-ajalt vallamaja kokku ja tekkis vajadus ja mõte luua ka katusorganisatsioon, mis koordineeriks eelkõige omavahelist suhtlemist ja viiks ellu projekte, mis on kõiki külasid hõlmavad. Kaalumisel oli MTÜ või seltsing. Põlva valla külavanemate seltsing 2011 aastal asutati Põlva valla külavanemate seltsing, kinnitati põhikiri, valiti usaldusisik (eestkõneleja) ja laekur. Seltsinguleping sõlmiti 19.09.2011. Uuendatud leping sõlmiti 30.03.2015. Viimane uuendus tehti 2018. Kokku hetkel 21 lepinguosalist külavanemat. Leping sätestab seltsingu liikmete õigused ja kohustused. Sisaldab seltsingu juhtimise
    [Show full text]
  • Ahja Valla Arengukava 2011 – 2015
    VASTU VÕETUD Ahja Vallavolikogu 27.04.2011 määrusega nr 7 AHJA VALLA ARENGUKAVA 2011 – 2015 Ahja 2011 S I S U K O R D 1. SISSEJUHATUS ...............................................................................................................................................3 2. AHJA VALLA HETKEOLUKORRA ANALÜÜS ................................................................................................4 2.1. VALLA ASUKOHT JA KUJUNEMINE ......................................................................................................................4 2.2. RAHVASTIK ......................................................................................................................................................5 2.3. LOODUSKESKKOND ..........................................................................................................................................6 2.4. SOTSIAALNE ELUKESKKOND .............................................................................................................................7 2.4.1. Õppe- ja kasvatusasutused ..................................................................................................................7 2.4.2. Kultuuritraditsioonid ja nende säilitamine ............................................................................................9 2.4.3. Sportimisvõimalused ...........................................................................................................................13 2.4.4. Sotsiaalhoolekanne ja elanike tööhõive .............................................................................................14
    [Show full text]
  • Kiinnostuneille Neljä Suositeltua Reittiä, Joka Ovat Valtiolle Kaupungin Pitäisi Kuulua
    Podmotsa Sangasten linna Kuusi etelävirolaista maakuntaa avasivat Sangasten linnasta on tullut ”ruiskreivi” vanhin tiedossa oleva kaupallisesti viljeltävä Jõgevamaan matkailuneuvonta Podmotsan kylä sijaitsee tsasouna koristellaan nuorilla Suur tn 3, Jõgeva vierailijoille reitin ”Elämää kahden maailman Viron tiemuseo ja Postitie Friedrich Georg Magnus von Bergin elämää ruislajike. Viron ja Euroopan unionin koivuilla. Rukoustilaisuuteen Puhelin: (+372) 776 8520 rajalla”, joka kutsuu tutustumaan alueen Mustvee ja työtä, muun muassa rukiin jalostusta, Sangasten kreivi oli silmiinpistävä mies, joka rajalla: sadan metrin päässä viedään koivunlehdillä T-iemuseo sijaitsee vuonna 1863 rakenne tulleita uudistuksia. Sähköposti: [email protected] runsaaseen kulttuuriperinteeseen, kauniiseen esittelevä vieraskartano. Ruis on tarkoittanut poikkesi käytökseltään muista aatelisista: hän Mustveessa elävät viiden eri uskonnon veden takana näkyy jo keltaisiksi värjättyjä munia, tussa Varbusen kestikievarissa. Siellä oli Tiemuseon mielenkiintoisimman osan www.visitjogeva.com luontoon ja uudistusmielisiin yrittäjiin. virolaisille sukupolvesta toiseen joka- esimerkiksi suosi yksinkertaista talon- www.visitsouthestonia.com harjoittajien yhdyskunnat. Alueella voit Venäjä. Setukaiset ovat joita sitten nautitaan hau- aikoinaan talli 33 hevoselle, joilla kuljetettiin muodostaa maailmassa ainutlaatuinen Võrumaan matkailuneuvonta Yhteistyössä eri yhteisöjen kanssa valittiin 21 päiväistä leipää ja sitä on viljelty leipäviljana poikaisruokaa. Kreivin pojanpojat
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Ahja Jõe Ürgoru Maastikukaitseala Kaitse-Eeskiri1
    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 26.09.2014 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 16.09.2014, 2 Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri1 Vastu võetud 12.09.2014 nr 147 Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse§ 10 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-eesmärk (1) Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada ja tutvustada Ahja jõe keskjooksu ürgorgu, selle lisaorge, oruveerudel esinevaid liivakivipaljandeid, allikaid, koopaid, ürgorgu ümbritsevaid kultuur- ja loodusmaastikke ning kaitsta ohustatud, haruldasi ja kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Sealhulgas: 1) kaitsta ja säilitada elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260)3, lamminiidud (6450), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), allikad ja allikasood (7160), liivakivipaljandid (8220) ja vanad loodusmetsad (9010*); 2) kaitsta loomaliike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas. Need liigid on paksukojaline jõekarp (Unio crassus), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) jasaarmas (Lutra lutra); 3) kaitsta limatünnikut (Sarcosoma globosum), austria roidputke (Pleurospermum austriacum), kevad- ristmadarat (Cruciata glabra) ja jäälindu (Alcedo atthis). (2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks sihtkaitsevööndiks ja kaheks piiranguvööndiks. (3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega. § 2. Kaitseala asukoht (1) Kaitseala asub Põlva maakonnas Vastse-Kuuste vallas Kiidjärve, Koorvere, Padari ja Valgemetsa külas ning Põlva vallas Eoste, Mammaste, Taevaskoja ja Valgesoo külas.
    [Show full text]
  • C Mz Dzamenl^] L^Eczmzaz
    Sündmus 3 Muusikal “Minu Puhkepäev veetlev leedi” esietendub aprillis. | Nädalalõpulisa | 28.–30. märts 2008 | nr 13 (463) | 2 . . . 2 . !"#$%% c . . 33 !!"##$ ( ) %&$ ( *. + " '(!&$, , "! )'!*%,-$ -. 2 //&%-%-$0 ( 0 . /#%,$( ( , (%#&$ -, 1#2,"!*#."$ + , $" 3 . 345 /%$6 2 "$6)%% / Äripäeva nädalalõpulisa 28. märts 2008 toimetaja Andras Kralla, tel 667 0131, e-post [email protected] 2 MOODSAD AJAD RINGSÕIT Seederi retk Ministri seiklused Harjumaal Andres Haabu [email protected] Selle nädala teisipäeval vii- bis põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ring- sõidul Harjumaal. Ministri kaaskonda kuulusid teiste seas ka riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esi- mees Marko Mihkelson ja riigikogu rahanduskomisjo- ni liige Andres Herkel, kelle- ga koos külastati erinevaid ettevõtteid. Balti Karusnahk ASis tutvus põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder rebaste viljastamis- Riigikogu liikmed Marko Mihkelson ja Andres Herkel sattusid protsessiga. Pildistamise hetkel oli põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi mikroskoobi all ASi Sagro köögiviljahoidlas vastamisi kurkidega, mis kahjuks hõberebase sperma. olid välismaist päritolu. MIS MÕTET ON VÕTTA HOTELLI PARIM TUBA, KUI SA SEDA KELLEGAGI EI JAGA? Stiilne interjoor, laitmatu teenindus, sobralik, personaalne, mugav, suureparane vaade -sobib ideaalselt gruppidele. Isegi automaatne aratus on olemas. VOLVO S80 VOLVO S80
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Jahipiirkonna
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr PÕ-03 Kauksi, JAH1000245 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Põlva Jahiselts 1.2. Registrikood 80081633 1.3. Aadress Mammaste, Põlva vald, 63211, Põlvamaa 1.4. Esindaja nimi Aare Veetsmann 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 799 5391 Faksi number 799 5391 E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Margo Tannik 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 7868364, 5160148 Faksi number 7868361 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Ena Poltimäe Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Aare Veetsmann Ametinimetus Põlva Jahiseltsi juhatuse liige 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti nimetus/ valitseja nõusolekuta rajada väikeehitist (sh kohtkindlat jahindusrajatist). piirangu kirjeldus 4.2. Objekti Kauksi kalakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndis on inimeste viibimine keelatud 15. märtsist kuni 31. augustini. Täpne nimetus/ elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud.
    [Show full text]
  • Jõevähki Ohustavate Võõrvähiliikide Leviku Hindamine Ning Signaalvähi Tõrjeks Meetmete Rakendamine 2013
    JÕEVÄHKI OHUSTAVATE VÕÕRVÄHILIIKIDE LEVIKU HINDAMINE NING SIGNAALVÄHI TÕRJEKS MEETMETE RAKENDAMINE 2013. A SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse finantseeritud ja Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi teostatud projekti aruanne Koostajad: Margo Hurt, Mati Kivistik Projekti vastutav täitja: Tiit Paaver Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 1. TEADAOLEVATES SIGNAALVÄHI LEVIKUKOLLETES LIIGI ARVUKUSE VÄHENDAMINE JA VÕÕRVÄHILIIKIDE LEVIKU TAKISTAMINE ............................... 5 1.1. SIGNAALVÄHK RIKSU OJAS ..................................................................................... 5 1.2. SIGNAALVÄHK MUSTJÕES ..................................................................................... 11 1.3. SIGNAALVÄHK VÄÄNA JÕES ................................................................................. 12 1.4. KOKKUVÕTLIK HINNANG JA EDASISED TEGEVUSED .................................... 13 2. HARJUMAA JA JÄRVAMAA VEEKOGUDE UURINGUD ........................................... 15 2.1. AAVOJA ....................................................................................................................... 15 2.2. JÄGALA JÕGI .............................................................................................................. 15 2.3. LÕUNA KARJÄÄR (TAMMEMÄE JÄRV) ............................................................... 15 2.4. RAKU JÄRV ................................................................................................................
    [Show full text]
  • Estonia Estonia
    Estonia A cool country with a warm heart www.visitestonia.com ESTONIA Official name: Republic of Estonia (in Estonian: Eesti Vabariik) Area: 45,227 km2 (ca 0% of Estonia’s territory is made up of 520 islands, 5% are inland waterbodies, 48% is forest, 7% is marshland and moor, and 37% is agricultural land) 1.36 million inhabitants (68% Estonians, 26% Russians, 2% Ukrainians, % Byelorussians and % Finns), of whom 68% live in cities Capital Tallinn (397 thousand inhabitants) Official language: Estonian, system of government: parliamen- tary democracy. The proclamation of the country’s independ- ence is a national holiday celebrated on the 24th of February (Independence Day). The Republic of Estonia is a member of the European Union and NATO USEFUL INFORMATION Estonia is on Eastern European time (GMT +02:00) The currency is the Estonian kroon (EEK) ( EUR =5.6466 EEK) Telephone: the country code for Estonia is +372 Estonian Internet catalogue www.ee, information: www.1182.ee and www.1188.ee Map of public Internet access points: regio.delfi.ee/ipunktid, and wireless Internet areas: www.wifi.ee Emergency numbers in Estonia: police 110, ambulance and fire department 112 Distance from Tallinn: Helsinki 85 km, Riga 307 km, St. Petersburg 395 km, Stockholm 405 km Estonia. A cool country with a warm heart hat is the best expression of Estonia’s character? Is an extraordinary building of its own – in the 6th century Wit the grey limestone, used in the walls of medieval Oleviste Church, whose tower is 59 metres high, was houses and churches, that pushes its way through the the highest in the world.
    [Show full text]
  • Ahja Jõe Ürgoru Maastikukaitseala, Eoste Hoiuala Ja
    Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala, Eoste hoiuala ja osaliselt Ahja jõe hoiuala kaitsekorralduskava aastateks 2015–2024 1/145 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................... 5 1.1 AHJA LOODUSALA ISELOOMUSTUS ..................................................................................................................... 5 1.2 MAAKASUTUS ............................................................................................................................................... 6 1.3 HUVIGRUPID ................................................................................................................................................. 7 1.4 KAITSEKORD ................................................................................................................................................. 8 1.5 UURITUS ...................................................................................................................................................... 9 1.5.1 Läbiviidud inventuurid ja uuringud .................................................................................................. 9 1.5.2 Riiklik seire ..................................................................................................................................... 10 1.5.3 Inventuuride ja uuringute vajadus ................................................................................................ 11 2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID
    [Show full text]