Põlva Valla Arengukava 2014-2029

Põlva Vallavolikogu 8. oktoobri 2014. a määruse nr 1-2/40 "Põlva valla arengukava aastateks 2014–2029" Lisa

Põlva valla arengukava 2014-2029

PÕLVA 2014

SISUKORD I SISSEJUHATUS ...... 3 1. ARENGUKAVA STRATEEGILINE RAAMISTIK ...... 4 1.1. ARENGUTRENDID JA MÕJURID ...... 4 1.2. PÕLVA VALLA ARENGU VISIOON 2029 ...... 5 1.3. PÕLVA VALLA MISSIOON ...... 5 1.4. PÕLVA VALLA ARENGUSTRATEEGIA AASTANI 2029 ...... 5 1.5. ARENGUKAVA ÜLESEHITUSE JA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED ...... 7 2. VALLA ÜLDINE ISELOOMUSTUS ...... 8 2.1. ÜLDANDMED, ASUKOHT JA AJALUGU ...... 8 2.2. RAHVASTIK JA ASUSTUS...... 9 II TEGEVUSVALDKONNAD ...... 10 1. HALDUS ...... 10 2. LOODUS- JA ELUKESKKOND ...... 14 2.1. VALLAPLANEERING ...... 14 2.2. KESKKONNAKAITSE ...... 15 2.3. VALLA KUJUNDUS JA HEAKORD ...... 16 2.4. KALMISTUD ...... 18 2.5. JÄÄTMEMAJANDUS ...... 19 3. KORRAKAITSE JA TURVALISUS ...... 21 4. HARIDUSVALDKOND ...... 24 4.1. HARIDUS ...... 24 4.2. NOORSOOTÖÖ ...... 28 5. SOTSIAALVALDKOND ...... 30 5.1. SOTSIAALVALDKONNA JUHTIMINE JA ARENDAMINE ...... 31 5.2. SOTSIAALNE TURVALISUS JA TÖÖHÕIVE ...... 32 5.3. RAHVATERVIS ...... 37 6. KULTUUR JA SPORT ...... 39 6.1. KULTUUR ...... 39 6.2. SPORT ...... 43 7. MAJANDUSVALDKOND ...... 46 7.1. TEED JA TÄNAVAD ...... 46 7.2. ÜHISTRANSPORT ...... 48 7.3. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON ...... 48 7.4. SOOJAVARUSTUS ...... 51 7.5. ELEKTRI- JA GAASIVARUSTUS ...... 52 7.6. ANDMESIDE ...... 54 8. ETTEVÕTLUS ...... 56 9. TURISM ...... 58 III ARENGUKAVA ELLUVIIMINE JA SEIRE ...... 60

I SISSEJUHATUS

Põlva valla arengukava 2014 2029 koostamise eesmärgiks on seada vallale ühtsed arenguprioriteedid, tagada tasakaalustatud areng järgneval arengukava perioodil ning valla arengudokumentide vastavus seaduses sätestatud nõuetele.

Valla arengukava koostamise nõue on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 37, milles määratletakse arengukava mõiste, tuuakse välja selle seosed teiste arenguliste dokumentidega ning sätestatakse arengu kavandamisel ja arengukava elluviimisel nõutavad toimingud. Pikemaajaliste varaliste kohustuste või nende kavandamise puhul peab arengukava olema koostatud kohustuste perioodi sammuga. Arengukava on valla strateegiline töödokument, mis loob raamistiku valla tuleviku kujundamiseks ja sellele vajalike ressursside paigutamiseks.

Põlva valla finantsjuhtimise korras on reguleeritud eelarvestrateegia koostamine, mis on otseselt seotud arengukava koostamisega. Tulenevalt seadusest peavad eesmärgid ja tegevused olema seotud mitte ainult finantskattega vaid ka tulemuslikkusega.

Käesolev arengukava realistlik ja elluviidav ning tugineb olemasolevatele ressurssidele ja eeldustele. Arengukavaga määratletakse pikaajalised eesmärgid ja nende elluviimise teed. Arengukava on valla eelarve koostamise, investeeringuteks raha taotlemise ja laenuvõtmise alusdokumendiks. Arengukava tagab järjepidevuse eelmiste arengukavadega.

Arengu kavandamine on pidev protsess, kus kõik eelnevad arengukavad ja muud strateegilised dokumendid loovad aluse kohaliku elu tegevuste planeerimiseks ning uue arengukava koostamiseks.

Arengukava muutmine toimub vastavalt kehtivale seadusandlusele ja tuginedes tegelikule vajadusele. Arengukava vaadatakse üle vähemalt üks kord aastas. Vajadusel tehakse sellesse parandusi, täiendusi, täpsustatakse investeeringutekava ja finantseerimisvõimalusi. Arengukava avalikustatakse vallavalitsuses, raamatukogudes ja valla koduleheküljel.

Kohaliku omavalitsuse arengukava tuleb vaadata kui keskset osa valla arengudokumentide süsteemis. Käesoleva arengukavaga tagatakse kooskõla valla teiste valdkondlike ning hallatavate asutuste arengukavadega. Arengukava ei dubleeri teistes arengudokumentides sätestatud kõiki tegevuste ja investeeringute loetelusid, kuid sisaldab neist olulisemaid, mida peetakse vajalikuks rahastada valla eelarvest või on nende teostamine kriitilise tähtsusega valla kui terviku arengu jaoks.

Arengukava koostamise eesmärk on valla arengu põhisuundade valimine, vajalike eesmärkide kaardistamine ning nende saavutamiseks vastavate tegevuste ja põhiinvesteeringute määratlemine finantskattega. Kuigi arengukavas käsitletakse kogu valla arengut koondatult valdkondade põhiselt, tehakse seda integreeritult. Arengukava pole seadusandlik akt, vaid ühiskondlik kokkulepe valla arenguvajaduste realiseerimiseks.

Ülevallaline prioriteet on ühinenud territooriumil haldussuutlikkuse kvaliteedi tõstmine ning valla asutuste integreeritud ja efektiivne töö.

1. ARENGUKAVA STRATEEGILINE RAAMISTIK

Põlva valla arengukava 2014–2029 on koostatud kooskõlas mitmete üleriigiliste valdkondadeüleste strateegiadokumentidega ja ministeeriumite arengukavadega. Erinevate valdkondade poliitika eesmärkide saavutamiseks on oluline näha erinevate tulemusvaldkondade koosmõjusid ning püstitada eesmärgid viisil, mis on mõistlik ja efektiivne laiemas vaates. Hea ülevaate valdkondadevahelisest jaotumisest annab Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2011 2015, riigi eelarvestrateegia 2014 2017, samuti konkurentsivõime kava ″Eesti 2020″.

1.1. ARENGUTRENDID JA MÕJURID Üheks kohaliku omavalitsuse üldise arengusuunajaks on riigikogu poolt heaks kiidetud Eesti säästva arengu strateegias "Säästev Eesti 21" sõnastatud Eesti arengueesmärgid kuni aastani 2030. Nendeks pika-ajalisteks arengueesmärkideks ning neid iseloomustavateks ja selgitavateks komponentideks on: Eesti kultuuriruumi elujõulisus - Eesti kultuuriruumi ulatus, Eesti kultuuri funktsionaalsus, Eesti kultuuri ajaline järjepidevus ja plastilisus Heaolu kasv - majanduslik jõukus, turvalisuse tase, võimaluste mitmekesisus Sidus ühiskond - sotsiaalne kaasatus, regionaalne tasakaal, tugev kodanikuühiskond Ökoloogiline tasakaal - loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu, saastumise vähendamine, loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine Lisaks on koostatud mitmed järgmised olulised kehtivad dokumendid  Eesti kultuuripoliitika põhialused aastani 2020  Eesti riiklik turismiarengukava 2014 2020  Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2020  Eesti regionaalarengu strateegia 2014 2020  Eesti infoühiskonna arengukava 2020  Laste ja perede arengukava 2012 2020  Rahvastiku tervise arengukava 2009 2020  Lõimuv Eesti 2020  Eesti keele arengukava 2011 2017  Üleriigiline planeering ″Eesti 2030+″ jt Suuresti mõjutab ja võimaldab kaasabi saamisel erinevate valdkondade arendamiseks investeeringute rahastamisel valitsuse poolt kinnitatud "Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja struktuuritoetuse meetmed aastateks 2014 2020". Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava on liikmesriigi ja Euroopa Komisjoni vaheline kokkulepe kolme ühtekuuluvuspoliitika fondi: Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi kasutamiseks. See sisaldab fondide kasutamise konkreetsemaid eesmärke, toetatavaid tegevusi ja nende valiku põhimõtteid, mõõdikuid tulemuste jälgimiseks ning rahastamiskava.

Kinnitatud ″Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja struktuuritoetuse meetmete aastateks 2014 2020″ toetuste kasutamise lähtekohad  Euroraha peab andma arengutõuke - oluliste struktuursete muudatuste läbiviimine, millel on positiivne pikaajaline mõju  Eesti 2020/EL2020 konkurentsivõime eesmärgid: kasv ja hõive  Arenguvajadusi ja rahakotti tuleb vaadata terviklikult  Investeeringute jätkusuutlikkus ja täiendava koormuse tekkimise vältimine eelarvetele

Eurotoetuste kasutamise põhieesmärgid 1. Haridus on kvaliteetne, kättesaadav ning õppija ja ühiskonna vajadusi arvestav 2. Kõrge tööhõive ja kvaliteetne tööelu

3. Teadmistemahukas ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline majandus 4. Puhas ja mitmekesine looduskeskkond ning loodusressursside tõhus kasutus 5. Elanike vajadusi rahuldavad ja ettevõtlust toetavad ühendused ja liikumisvõimalused

Panus Eesti 2020sse 1. Tõsta tootlikkust hõivatu kohta Euroopa Liidu keskmisega võrreldes 2015. aastaks 73%ni 2. Tõsta tööhõive määra 20 64 aastaste seas 2015. aastaks 72%ni

Põlva maakonna arengukava 2011–2017 www.polvamaa.ee Maakonna arengustrateegia on suunatud eeskätt põllumajanduse konkurentsivõime tõstmisele, majandusstruktuuri mitmekesistamisele uute mittetraditsiooniliste tegevusaladega, ettevõtluseelduste igakülgsele arendamisele ja turismi arendamisele. Piirkonna tööjõu kvalifikatsiooni ja elukeskkonna kvaliteedi parandamisele. Alustatud on maakonna arengukava muutmist.

Kõik järgnevad valla arengudokumendid on kättesaadavad elektrooniliselt Põlva valla kodulehel www.polva.ee:  Põlva valla üldplaneeringud aastani 2020  Põlva linna üldplaneering aastani 2015  Põlva linna ja lähialade kergliikluse teemaplaneering 2015  Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava 2012 2024  Põlva linna ja Põlva valla ühine jäätmekava aastateks 2011–2020  Põlva valla teehoiukava  Haridusasutuste arengukavad  Külade arengukavad

1.2. PÕLVA VALLA ARENGU VISIOON 2029 Põlva vallas on toimiv haldusruum, valitsemisteenus on avatud, kvaliteetne ning kättesaadav. Põlva vald on turvaline, mainekas ja väärtustatud loodus- ja elukeskkonnaga elamispiirkond. Piirkonnas on säilinud kaunis looduskeskkond kaitsealadega ning arenenud säästev majandus. Kõik valla teed ja tänavad on hooldatud aastaringselt. Tagatud on kvaliteetne alus- ja üldharidus ning teenuse optimaalne võrgustik. Kogukond osaleb aktiivselt valla elu arendamisel. Põlva on tunnustatud aktiivse puhkuse piirkonnana. Väljaarendatud on ettevõtlust toetav taristu ja areneb mitmekesine ettevõtlus, tagades töökohad ja konkurentsivõimelised töötasud. Elanikkonnale on tagatud kohapeal kättesaadavad kvaliteetsed sotsiaalteenused ja arstiabi.

1.3. PÕLVA VALLA MISSIOON Arendada välja toimiv elukeskkond ja head tingimused elanikele kõrge elukvaliteedi saavutamiseks. Missioon sätestab vallavolikogu, vallavalitsuse ja tema asutuste üldise eesmärgi, mille nimel tegutsetakse. Kõrgeim siht valla jaoks on tema elanike kõrge elukvaliteet, mis tagatakse kaasaegse taristu ja kättesaadava ühistranspordi ning kvaliteetseid teenuseid ja võimalusi pakkuva elukeskkonna loomisega.

1.4. PÕLVA VALLA ARENGUSTRATEEGIA AASTANI 2029 Põlva valla arengustrateegia aluseks on valdkondade vaheline tasakaalustatud areng elukeskkonda arendava ja looduskeskkonda säästva tegevusega.

Strateegiline üldeesmärk Rahvusvahelise konkurentsivõimelise elukeskkonna loomine, mis tugevdaks valla positsiooni ja atraktiivsust investeerijatele ning väärtustaks kohalikku inimressurssi.

Strateegilised põhieesmärgid, mis aitavad üldeesmärki saavutada 1. Konkurentsivõimeline majandus erinevates valdkondades ja tasanditel: nii rahvusvahelisel, kui ka siseriiklikul. 2. Loodus- ja elukeskkond on puhas ning energia- ja keskkonnasäästlik. 3. Haridus on kvaliteetne, kättesaadav ning õppija ja ühiskonna vajadusi arvestav. 4. Kogukond on aktiivne ja osaleb valla arendamisel. 5. Elanike vajadusi rahuldavad ja ettevõtlust toetavad kestlikud ühendused ja liikumisvõimalused. 6. Kõrge tööhõive ja kvaliteetne tööelu, tööjõuressursi ümberkoolitamine ning tervislike eluviiside harrastamine.

Valdkondade strateegilised eesmärgid Valla tasakaalustatud arengu tagamiseks ja strateegiliste eesmärkide saavutamiseks on vajalik arendada eelkõige võtmevaldkonnad: Looduskeskkond – säästlik kasutamine ja keskkonnahoidlik hoiak. Elukeskkond – kvaliteetne, säästva arengupõhimõtteid arvestav taristu arendamine ja kaasajastamine, sealhulgas energiasäästliku tänavavalgustuse, kergliikluse, energiatõhusa soojamajanduse arendamine. Energia- ja keskkonnasäästliku atraktiivse elamupiirkonna väljaarendamine sisserände soodustamiseks. Haridus – võimaldada vallas kõiki haridustasemeid ning kvaliteetset haridust kaasaegses õpi- ja mängukeskkonnas. Sotsiaalne keskkond – elanikele on tagatud teenuste kättesaadavus, loodud võimalused toimetulekuks ja aktiivseks eluks, toimub laialdane ennetustöö erinevatele riskigruppidele. Korrakaitse – valla elanikel on turvaline elada. Ettevõtluskeskkond – atraktiivne investoritele ja ettevõtjatele ning õppimisvõimelise tervislikke eluviise harrastava tööjõuressurssi olemasolu. Üleriigilise energiakompetentsikeskuse rajamine. Turism – vald on tuntud ja kõrge külastatavusega turismipiirkond koos kvaliteetsete tugiteenustega. Kultuurikeskkond – vallas toimib traditsioonide rikas, aktiivne ja mitmekesine kultuuri- ja spordielu, mis tugineb laiale kandepinnale valla elanike seas. Tervislik vaba aja veetmine - võimaluste loomine, avaliku kasutusega liikumisalad ja -paigad (sh tervisespordikeskuste ning puhke- ja mänguväljakute arendamine, matka- ja suusaradade laiendamine jpm). Koostöö – võtmevaldkondade arendamiseks on vaja erinevate tasandite ja sihtgruppide koostööd (sh koostöö kohalikus omavalitsuses kõikidel tasanditel, kogukonna ja ettevõtjatega, rahvusvahelisel ja siseriiklikul tasandil, arendus- ja tugistruktuuride ning teadusasutustega jt).

Olulised vahendid tegelikkuse mõjutamiseks on järgmised (igal aastal üle vaadatavad ja vajadusel uuendatud arengudokumendid ja tegevused)  Üldplaneering  Valla arengukava  Eelarvestrateegia, sealhulgas investeeringute kava  Valdkondade arengukavad  Külade arengukavad  Teemaplaneeringud  Terviklike piirkondade detailplaneeringud  Pikaajaline ja paindlik finantsplaneerimine  Arendus- ja koostööprojektid  Piirkondade ühiskontseptsioonid ja koostöölepped

Arenguvisiooni ja -strateegiate rakendumisel peaks valla elaniku profiil kujunema järgmiseks: valla elanik on aktiivne, teadlik võimalustest, ettevõtlik, elukestvalt õppiv, iseseisvalt toimetulev, kodukohta väärtustav ja kogukonna arengut toetav. Arengustrateegias kokkulepitu saavutamine sõltub oluliselt sellest, kui üksmeelselt ja aktiivselt asutakse taotletud eesmärke täitma ning lisaressursside ja eelarve võimalustest. Arenguvisioon põhineb inimestel, valla elanikel, kelle heaks on suunatud valla pakutavad tegevused ja hüved.

1.5. ARENGUKAVA ÜLESEHITUSE JA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED Arengukava on omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määrav ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukava sisaldab hetkeolukorra analüüsi. Arengukavas kajastatakse kuni arengukava perioodi lõpuni strateegilised eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks.

Tulenevalt seadusest peab arengukava  määratlema KOVi eesmärgid ja tegevused eesmärkide ellu viimiseks  sisaldama tegevusvaldkonniti hetkeolukorra analüüsi  olema aluseks eelarvestamisel, sealhulgas kohustuste võtmisel ja investeeringute kavandamisel  olema kooskõlas KOVi kohustuslike valdkondlike arengukavadega ja üldplaneeringuga  hõlmama koostamise aastal vähemalt nelja eelseisvat aastat  kajastama andmeid pikemaajaliste kohustuste kohta, mis ületavad eelarvestrateegia perioodi  hõlmama terviklikult KOVi territooriumi

Arengukava ülesehitus tugineb järgmistele põhimõistetele 1) visioon – soovitud tulevikupilt, milleni tahetakse määratud ajaks jõuda; 2) missioon – kohustused ja põhimõtted, mida vald peab täitma ja järgima, et jõuda soovitud tulemuseni (visioonini); 3) tegevusvaldkond – valla samalaadsete funktsioonide ja teenuste kogum ja üldnimetus; 4) eesmärk – tulevikus soovitavalt avalduv tulemus või mõju, mille nimel viiakse tegevusvaldkonna raames ellu tegevusi; 5) tegevus – konkreetne valdkonna raames osutatav avalik teenus, tehtav investeering või muu ülesanne, mis on vajalik eesmärgi poole liikumiseks. 6) arengueeldus – hetkel olemasolevad tegevused, kehtivad arengudokumendid jne 7) probleemid – hetke kitsakohad, puudused, probleemid jne

Arengukavas kasutatavad lühendid KOV kohalik omavalitsus KOKS kohaliku omavalitsuse korralduse seadus EL2020 ″Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja struktuuritoetuse meetmed aastateks 2014 2020″ LA lasteaed RVP Põlva reoveepuhasti ÜVK ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrk ie inimekvivalent KEKi Põlva linnas asuv endine kolhoosiehituskeskuse piirkond MTÜ mittetulundusühing AS aktsiaselts OÜ osaühing AIP avatud interneti punkt IKT info- ja kommunikatsioonitehnoloogia 7

HEV hariduslike erivajadustega õpilaste klass EL Euroopa Liit

Arengukava koostamise kirjeldus Arengukava koostamise protsessi algatas Põlva Vallavolikogu 12.03.2014 otsusega nr 1-3/14 "Põlva valla arengukava koostamise algatamine". Esmase sisendi andsid valla ametnikud ja töötajad. Põlva Vallavolikogu alaliste komisjonidega koostöös laiendatud arutelu-koosolekul vaadati üle endised arengukavad valdkonna põhiselt. Arengukava valdkondade aruteludel oli võimalik kaasa rääkida kõigil volikogu liikmetel, valla ametnikel ning valla asutuste, kolmanda sektori ja erasektori esindajatel. Arengukava koostamise protsessis osalejad: Valdkondlikud arutelud vallavolikogu komisjonide eestvedamisel toimusid perioodil 21. aprillist kuni 5. augustini 2014. Kokku toimus 12 arengukava valdkondade arutelu-koosolekut. Sealhulgas toimusid eraldi koosolekud külavanemate ja ettevõtjatega. Põlva valla arengukava aastateks 2014-2029 ja eelarvestrateegia eelnõu avalik väljapanek toimus 18.08.2014–01.09.2014. Avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekute arutamiseks korraldati 5. septembril 2014. a avalik arutelu. Laekunud ettepanekud saadeti valla valdkonna spetsialistidele ülevaatamiseks, mille alusel vallavalitsus kujundas oma seisukoha. Vallavalitsus menetles esitatud ettepanekuid ning esitas oma seisukohad vallavolikogule. Vallavolikogu liikmetele saadeti arengukava ja eelarvestrateegia kohta laekunud ettepanekud menetlemiseks volikogu komisjonides.

2. VALLA ÜLDINE ISELOOMUSTUS

2.1. ÜLDANDMED, ASUKOHT JA AJALUGU Valla territooriumi pindala on 234 km², mis moodustab 10,8% kogu Põlva maakonna territooriumist. Põlva vald asub Kagu-Eestis Põlva maakonnas, vallasisene linn Põlva on maakonnakeskus. Vald paikneb Põlva maakonna keskosas ja piirneb Laheda, Vastse-Kuuste, Mooste, Räpina, Veriora, Ahja, Kõlleste ja Kanepi vallaga.

Kehtiva Eesti Vabariigi haldusjaotuse järgi asub valla territooriumil vallasisene linn Põlva ja 27 küla. Valla kogupindalast moodustab ca 53% haritav maa (põld, heinamaa) ning metsamaa 37%. Põlva valla elanike arv seisuga 01.01.2014 oli 10 009, mis moodustab 33,84% kogu Põlva maakonna elanikkonnast. Valla territooriumi suurim läbimõõt on 27 km, hajaasustus teeb keeruliseks valla kõigi piirkondade ühtlase arengu.

Põlva kihelkond oli tõenäoliselt olemas juba 13. sajandil. 1240. aasta paiku asutanud üks bernhardlaste mungaordu piiskop Maarja kiriku ja esimesed kirjalikud ülestähendused Põlvast (Põlwe) pärinevad 1452. a. Siis kuulus Põlva kihelkond Tartu piiskopkonna koosseisu. Liivi sõja tulemusena läks Põlva kihelkond Vene võimu alla, kuni 1582. aastani, mil kogu Lõuna-Eesti läks üle Poolale. Rootsi-Poola sõdade tulemusena sai Põlva kihelkonnast Tartumaa osa Liivimaa kubermangus. Peale Põhjasõda sõlmitud Uusikaupungi rahulepinguga läks kogu Eesti- ja Liivimaa üle Venemaale. 1783. a ühendati Põlva kihelkond Võrumaaga. Kogu tsaariaja oli Põlva tagasihoidlik kirikuküla. Eesti Vabariigi ajal kasvas Põlva jõudsasti. Üheks arenemis- ja laienemispõhjuseks oli Tartu-Petseri raudtee valmimine 1931. a novembris, mis tõi kaasa majandustegevuse elavnemise.

1939. aastal moodustati Kioma, Koiola ja Peri valla põhjaosadest ning Põlgaste ja Puskaru külast Põlva vald. Põlva rajooni moodustamine 1961. aastal kiirendas oluliselt Põlva arengut, kerkisid uued ettevõtted, elamud ning elanike arv kasvas jõudsalt. Vaata lisainfot uurimustöös Põlva valla kroonika 1939 2000 www.polva.ee

10. oktoobril 1991. aastal kinnitati Põlva valla omavalitsuslik staatus ning 10. augustil 1993. aastal sai Põlva linn omavalitsusliku staatuse. Põlva vald ümbritses nn rõngasvallana Põlva linna. Põlva linn ühines Põlva vallaga 2013. aasta kohalike omavalitsuste valimistulemuste väljakuulutamise järel 26. oktoobril 2013, tekkis uus ühinenud omavalitsusüksus Põlva vald.

Põlva valla eduka arengu kujunemise üheks põhjuseks on hea liiklusgeograafiline asend. Põlva valda läbivad järgmised tugimaanteed: Võru-Põlva; Põlva-Saverna-Otepää; Põlva-Karisilla- Koidula piiripunkt; Põlva-Reola-Tartu; Kanepi-Põlva-Leevaku-Räpina. Põlva vallas on kaks reisirongipeatust ja läbiv raudtee, mis on suunaga Tartu-Põlva-Petseri.

Valla geograafiline asend mängib jätkuvalt olulist rolli valla elu elavdamises. Keskne koht maakonnas administratiivkeskusena ning suhteliselt head ja mitmekesised transpordivõimalused on heaks aluseks valla arengule.

2.2. RAHVASTIK JA ASUSTUS Seisuga 01.01.2014 asub Põlva valla territooriumil 27 küla ja üks vallasisene linn. Elanike arvult on suurima elanike arvuga vallasisene linn (5983) ja suuremad külad on Mammaste (638), Himmaste, Rosma ning Peri küla. Asustusüksus Mehed Naised Kokku 1. Aarna küla 130 122 252 2. Adiste küla 50 37 87 3. Andre küla 38 38 76 4. Eoste küla 36 34 70 5. Himmaste küla 272 250 522 6. Holvandi küla 56 49 105 7. Kiuma küla 46 48 94 8. Kähri küla 50 42 92 9. Lutsu küla 28 29 57 10. Mammaste küla 312 326 638 11. Meemaste küla 25 27 52 12. Metste küla 46 48 94 13. Miiaste küla 24 33 57 14. Nooritsmetsa küla 36 24 60 15. Orajõe küla 30 31 61 16. Partsi küla 61 53 114 17. Peri küla 145 167 312 18. Puskaru küla 33 25 58 19. Puuri küla 93 97 190 20. Põlva linn 2732 3251 5983 21. Rosma küla 200 183 383 22. Soesaare küla 28 29 57 23. Taevaskoja küla 52 55 107 24. Tromsi küla 32 25 57 25. Tännassilma küla 99 102 201 26. Uibujärve küla 25 20 45 27. Valgesoo küla 26 20 46 28. Vanaküla küla 28 30 58 Elanike arv kokku 4790 5219 10009

Seisuga 01.01.2014 elab Põlva vallas 10 009 inimest, neist mehi 4790 ja naisi 5219. Elanike arv on 2010. aastaga võrrelduna pidevalt kahanenud ja seda eelkõige väljarände tõttu.

Elanike arv 01.01.2010 01.01.2011 01.01.2012 01.01.2013 01.01.2014 Põlva linn 6296 6260 6200 6111 10009 Põlva vald 4120 4079 4082 4049

Põlva valla elanike rändestatistika näitab, et lahkutakse peamiselt Põlva maakonna valdadesse ja teistesse maakondadesse. Linnadest on esireas Tartu ja Tallinn, kus leitakse sobiv töökoht ja kuhu lähevad paljud noored õpinguid jätkama. Elanike arvu vähenemisele on oma jälje jätnud ka negatiive iive. 2010 2011 2012 2013 Põlva Põlva Põlva Põlva Põlva Põlva Põlva Põlva linn vald linn vald linn vald linn vald sündimus 81 50 60 44 60 20 48 30 suremus 50 52 49 37 56 43 53 58

Vanuseliselt on rahvastiku koosseis järgmine: 0–17 aastaseid 1836, 18–64 aastaseid 6405, 65 ja vanemaid 1768 inimest. Vanusegrupp 65 ja Vanusegrupp 0-17 Vanusegrupp 18-64 vanemad mehed 942 3209 639 naised 894 3196 1129 kokku 1836 6405 1768

Vanusegrupp 65 Kokku Vanusegrupp 0-17 Vanusegrupp 18-64 ja vanemad mehed naised mehed naised mehed naised mehed Naised Elanike 942 894 3209 3196 639 1129 4790 5219 arv

II TEGEVUSVALDKONNAD

Põlva valla arengukavas tuuakse välja tegevusvaldkondade arengueeldused, probleemid ja planeeritud tegevused koondatud infona. Valdkondade detailsem analüüs, probleemid, vajadused ja planeeritud tegevused tuuakse välja teemaplaneeringutes, valdkondade arengukavades ning hallatavate asutuste ja külade arengukavades.

1. HALDUS

Hetkeolukorra analüüs Vastavalt Euroopa kohaliku omavalitsuse hartale ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele on kohalik omavalitsus kohalike võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduse alusel ja kohalike elanike huvides juhtida nende vastutusalasse kuuluvaid ühiskonnaelu valdkondi. Vastavalt Eesti põhiseadusele otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused kõiki kohaliku elu küsimusi, tegutsedes seaduse alusel iseseisvalt.

Põlva Vallavolikogu Põlva Vallavolikogus on 23 liiget, seda juhatab volikogu esimees ning töö paremaks korraldamiseks on moodustatud 6 komisjoni. Praegune volikogu koosseis valiti 20. oktoobril 2013 valimisõiguslike vallakodanike poolt. Vallavolikogu esimehele nõuandva organina tegutseb

volikogu eestseisus, kuhu kuuluvad volikogu esimees ja aseesimees ning alatiste komisjonide ja fraktsioonide esimehed.

Põlva Vallavalitsus Põlva Vallavolikogu täidesaatvaks organiks on Põlva Vallavalitsus. Põlva Vallavolikogu poolt kinnitatud vallavalitsus on 5-liikmeline.

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele korraldab Põlva Vallavalitsus Põlva valla sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, tänavate korrashoidu ning tagab valla omanduses olevate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide ja huvikoolide, raamatukogude, spordibaaside, turva- ja hooldekodude ning teiste kohalike asutuste ülalpidamise.

Seisuga 01.08.2014 töötab Põlva Vallavalitsuses 18 ametnikku ja 11 töötajat ning vallavanem ja 2 abivallavanemat.

Hallatavad asutused ja valla osalusega äriühingud Seisuga 01.01.2014 on Põlva Vallavalitsusel 16 hallatavat asutust, mille hulgas on kolm üldhariduskooli (Põlva Ühisgümnaasium, Põlva Põhikool, Mammaste Lasteaed ja Kool), kaks lasteaeda (Põlva Lasteaed "Mesimumm" (edaspidi LA Mesimumm), Põlva Lasteaed "Lepatriinu" (edaspidi LA Lepatriinu), kolm huvikooli (Põlva Muusikakool, Põlva Spordikool, Põlva Kunstikool), kaks raamatukogu (Põlva Keskraamatukogu ja Põlva Vallaraamatukogu, mis tegutseb üle valla viie haruraamatukoguna), Põlva Kultuuri- ja Huvikeskus, Põlva Valla Hooldekodu, Põlva Roosi Kool, Põlva Päevakeskus, Põlva Avatud Noortekeskus ja Põlva Haldusteenistus.

Põlva vallal on osalus kolmes äriühingus: AS Põlva Soojus (100%), AS Põlva Haigla (100%) ja AS Põlva Vesi (77,3%).

Põlva vald osaleb liikmena Põlvamaa Omavalitsuste Liidus, Eesti Linnade Liidus, Põlvamaa Partnerluskogus ja Euroopa maapiirkondade Hartas (European Charter of Rural Communities).

Valla tegevusi, õigusakte jms on kajastatud läbi pressiteadete, meedia ja kodulehekülje http://www.polva.ee ning Põlva Vallavalitsuse infolehe Põlva Teataja kaudu.

Osalemine organisatsioonides ja koostöövõrgustikes Seisuga 01.01.2014 osaleb Põlva vald liikmena järgmiste organisatsioonide tegevuses: MTÜ Eesti Linnade Liit, MTÜ Põlvamaa Omavalitsuste Liit, MTÜ Põlvamaa Partnerluskogu. Samuti on Põlva vald ühinenud Euroopa Euroopa maapiirkondade Hartaga (European Charter of Rural Communities).

Sõpruslinnad Põlva vallal on kaks sõpruslinna: Kannus (Soome) ja Balvi (Läti).

Rahvusvaheline koostöö Põlva vald teeb rahvusvahelist koostööd ka projektipõhiselt. Viimastest aastatest võib näiteks tuua piiriülese koostöö projektid põhiliselt Eesti-Läti programmi raames:  Pardaugava Folkmuusika Seltsiga, Krape (Läti), projekt "House of Sounds - Renovation of Instrumental Music Traditions in Vidzeme and South Estonia"  Ogre (Läti), MTÜ Munalinn (Eesti), Ogre Rotaract (Läti) ja Projekt Workshopiga (Läti), projekt "Vital Communities by promotion of Youth Skills and Involvement"

 Madona (Läti) projekt "Active tourism-attarctive feature of Madona and Põlva"

Kommunikatsioon ja infotehnoloogia Üks kord kuus ilmub Põlva Vallavalitsuse infoleht Põlva Teataja. Vallavalitsus on meediaga ja üldsusega suhtlemisel avatud ning vastavat tööd korraldab teabespetsialist. Erinevate projektide kaudu toimub infoturbemeetmete rakendamine. Kasutusel on dokumendihaldussüsteem Delta, vallavalitsuse hallata on Põlva valla koduleht www.polva.ee, e- posti ja VOIP-server (internetitelefon). Vallakodanikel on võimalik kasutada mitmeid e- teenuseid.

Arengueeldused  Põlva linna üldplaneering aastani 2015  Põlva valla üldplaneering aastani 2020  Põlva linna ja Põlva valla ühise sotsiaalse töö arengukontseptsioon 2011–2020  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2012–2024  Põlva linna ja Põlva valla ühine jäätmekava aastateks 2011–2020  Põlva valla koduleht http://www.polva.ee  Info jagamise võimalus ja kodanikele kättesaadavus raamatukogudes ja infotahvlitel (külades 21 tk)  Põlva Vallavalitsuse infolehe Põlva Teataja väljaandmine  Infotehnoloogiline baas ja vajalik tarkvara  hallatavate asutuste arengukavad, sh koolide arengukavad  Mitmetel küladel on koostatud arengukavad  Külavanema statuudi olemasolu  Ühiskondlikult aktiivsed külavanemad, MTÜd, seltsid ja seltsingud  Raamatukogud (sh üle valla külades viis haruraamatukogu)  MTÜde poolt väljaarendatud külakeskused  AIP punktide olemasolu raamatukogudes  Kohaliku omavalitsuse teenuste delegeerimine kolmandale sektorile  Koostöö külavanemate, kolmanda sektori ja erasektoriga ühisprojektide ning ürituste läbiviimisel  Maakonna omavalitsuste ja üle-eestiliste KOVide ning organisatsioonidega koostööprojektides osalemine ja läbiviimine  Tegutseb Põlva Valla Külavanemate Selts Probleemid  Ametnike koolitusvõimaluste vähesus  Külavanemad on valitud ainult 19 külal ning pooltel puuduvad ka arengukavad  Kõikides külades pole seltsitegevuseks ruume ja välja arendamata on külaplatsid  Põlva valla haldushooned vajavad rekonstrueerimist, näiteks Keldikaela tee 2, Kesk 15, vana vallamaja  Vallale kuuluvate hoonete ja rajatiste alune maa on osaliselt munitsipaliseerimata  Valla asutuste arvutipark ja tarkvara vajab järjepidevat kaasajastamist  Valla koduleht vajab arendamist ja järjepidevat kaasajastamist  AIP punktid vajavad laiendamist ja tehnilist kaasajastamist  Puudub noorsootöö arengukava ja laiapõhjaline noorsootöö tegevuse koordineerimine  Valitsusväliste organisatsioonide vähene kaasatus teatud eluvaldkondade arendamisel: sotsiaalhooldus, turismikorraldus ja noorsootöö  Aktiivseid kodanikke vähe, suurem osa elanikest passiivsed ja madala omaalgatushuviga  Geoinfosüsteemi (GIS) ebapiisav rakendamine kohaliku omavalitsuse erinevates valdkondades  Ettevõtlike ja aktiivsete kogukonnaliikmete vähene motiveerimine ning ettevõtjate vähene kaasamine 12

 Kohaliku omavalitsuse teenuste vähene delegeerimine kolmandale sektorile

VISIOON Põlva piirkonnas on toimiv haldusruum. Kogukond osaleb aktiivselt valla elu arendamisel. Teotahteline ja haldusvõimeline haldusaparaat tagab valla ratsionaalse juhtimise ja arengu. Valitsemine on avatud, mõistetav ning kaasav. Elanikud on aktiivsed ja kaasamise võimalustest teadlikud. Koostöö teiste Põlvamaa omavalitsuste, üleriigiliste katuseorganisatsioonidega ning sõprusvaldadega on aktiivne ja avatud.

EESMÄRGID 1. Põlva valla valitsemisteenus on kiire, kvaliteetne ning kättesaadav 2. Jätkusuutlik valla areng, järjepidev planeerimine 3. Laiapõhjaline kogukonna kaasatus, info kättesaadavus ja teadlikkuse tõstmine 4. Väljatöötatud konkreetsed siseriiklikud ja välispoliitilised suunad

TEGEVUSED  Ühinenud territooriumil haldussuutlikkuse kvaliteedi tõstmine ning hallatavate asutuste integreeritud ja efektiivne töö  Külavanemate valimise ja koolituse toetamine  Külavanemate statuudi uue redaktsiooni väljatöötamine  Külades arengukavade koostamise nõustamine ja toetamine  Valla kodulehe arendamine ja järjepidev kaasajastamine  Põlva piirkonna sotsiaaltöö arengukontseptsiooni elluviimine  Vallavalitsuse teenistujate oskuste ja teadmiste tõstmine läbi erialaste täiendkoolituste  Vallavolikogu liikmete teadlikkuse tõstmine  Põlva valla koostöö tugevdamine maakondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil  Ühisprojektides osalemine, projektide koostamine ja läbiviimine  Geoinfosüsteemi käivitamine ja rakendamine erinevates valdkondades  Teehoiukava uuendamine ja elluviimine  MTÜde, klubide ja seltside jätkuv toetamine ja kaasamine valla arengu edendamisel  Külavanematele ja küla aktiivile koolituste organiseerimine  Valla infolehe avaldamise jätkamine ning vajadusel mahu suurendamine  Endise vabariigi ajal valla omandisse kuulunud maa munitsipaliseerimine  Maaomandi kasutusstrateegia koostamine  Haldushoone renoveerimine ja tehnilise baasi ning infosüsteemi kaasajastamine  Ettevõtlike ja aktiivsete kogukonnaliikmete ning ettevõtjate tunnustamine  Kolmanda sektori kaasamine omavalitsuse teenuste delegeerimisel

2. LOODUS- JA ELUKESKKOND

2.1. VALLAPLANEERING

Hetkeolukorra analüüs Vallas kehtib Põlva linna üldplaneering aastani 2015 ja Põlva valla üldplaneering aastani 2020. Olemas on Põlva linna ja selle lähialade kergliikluse teemaplaneering. Koostamisel on Peri ja Himmaste külade kaks täpsustavat teedevõrgu teemaplaneeringut.

Üldplaneeringutega on määratud miljööväärtusega piirkonnad ja rohevõrgustikud. Põlva valla territooriumi tiheasustusalad ja detailplaneeringu kohustusega piirkonnad on määratletud Põlva maakonnaplaneeringuga ning täpsustatud Põlva valla üldplaneeringuga.

Põlva vallas on järgmised tiheasustusalad: Põlva linn, Mammaste küla keskus ja tootmishoonete maa-ala, Rosma küla ühepereelamute ja tootmishoonete maa-ala, Taevaskoja küla keskus ja suvilate maa-ala, Himmaste, Peri ja Orajõe külad. Lisaks tiheasustusaladele on määratud täiendavad detailplaneeringu koostamise kohustusega alad.

Seoses valla ja linna ühinemisega on volikogu teinud otsuse uue üldplaneeringu koostamiseks.

Maaomand Ühinenud Põlva valla üldpindala on 23 409,9 ha millest on omandisse vormistatud 22 661 ha maad. Omandisse vormistatud maa moodustab 5058 maakatastris registreeritud maaüksust. Tagastatud on õigusjärglastele 12 343 ha, ostueesõigusega on registreeritud 4572 ha, riigi omandis on 3905 ha maad.

Valla munitsipaalomandisse kuulub 227,6 ha maad, mis moodustab vallale kuuluvate hoonete teenindusmaa, samuti omandireformi käigus tagastatud maad, valla omandis olevate teede alune maa ja avalikus kasutuses oleva maa.

Vaba põllumajandus- ja metsamaad on erastatud kokku 1095 ha. Maareformi lõpetamiseks on veel vaja katastrisse kanda 749 ha maad.

Jätkub maa- ja ehitisregistris lähiaadresside kooskõlla viimine kohanimeseadusega.

Arengueeldused  Kehtestatud üldplaneeringud  Ehitusmäärus  Koostatud teemaplaneeringud  Koostatud detailplaneeringud valla infrastruktuuri parandamiseks ja valla erinevate piirkondade arendamiseks  Moodustatud korteriühistud Probleemid  Arhitekti puudumine ja puudujäägid planeerimises  Kehtestatud planeeringute vaid osaline elluviimine  Üldplaneering vajab ajakohastamist ja üle vaatamist  Puuduvad tööstusparkide planeeringud  Korterelamutes, kus pole loodud korteriühistuid, on probleemid majade hooldamisel  Amortiseerunud ja renoveerimist vajavad munitsipaalkorterid  Mänguväljakute vähesus ja vananenud atraktsioonid  Jätkub maa- ja ehitisregistris lähiaadresside kooskõlla viimine kohanimeseadusega

VISIOON Valla ehitustegevus toimub üldplaneeringu ja detailplaneeringute alusel. Rajatud on teemaplaneeringuga määratletud kergliikluse põhiteede võrgustik.

EESMÄRGID 1. Üldplaneeringu ülevaatamine ja kaasajastamine 2. Planeeringute ellurakendamine 3. Reservmaade kaardistamine ja kasutuselevõtmine läbi detailplaneeringute

TEGEVUSED  Koostatud detailplaneeringute elluviimine  Tööde teostamine vastavalt teemaplaneeringutele  Mänguväljakute ehitamine ja rekonstrueerimine  Kergliiklusteede väljaehitamine keskusest küladesse  Tööstusparkide detailplaneeringute koostamine vastavalt vajadusele  Korteriühistute loomise toetamine ja teavitamine energiasäästust  Maa- ja ehitisregistris lähiaadresside kooskõlla viimine kohanimeseadusega  Maaomandi kasutusstrateegia koostamine, sealhulgas maade kaardistamine  Keskkonnasõbraliku ja energiatõhusa elamupiirkonna välja arendamine  Reservmaade kaardistamine  Vallale oluliste maade riigilt munitsipaalomandisse taotlemine

2.2. KESKKONNAKAITSE

Hetkeolukorra analüüs Põlva vallas puuduvad suured ja keskkonda saastavad tootmisettevõtted ning olulised reostus- allikad. Looduse reostamine on vähenenud seoses korraldatud jäätmeveoga. Taaskasutatavaid jäätmeid kogutakse valla kogumisplatsidel ning metallijäätmeid kokkuostupunktide kaudu. Linna eramukrundi omanikel on võimalik pakendid tasuta ära anda värava tagant üks kord kuus. Haljasjäätmed saab viia kompostimisväljakule. 2012. aastal valmis Põlva valla ja linna ühine jäätmejaam. Adiste prügila suleti 2009. aastal. Valla kohustus on teha prügilale seiret 30 aastat pärast sulgemist. Järgnevate aastate jooksul on võetud sihiks kompostimisväljaku tehniline arendamine. Ühtlasi tegeletakse inimeste keskkonnaalaste teadmiste tõstmisega, seda peamiselt jäätmete sorteerimise ja taaskasutamise võimaluste osas.

Arengueeldused  Mitmekesine looduskeskkond  Geograafiline asukoht  Looduskaitsealad ja objektid: Ahja jõe ürgoru, Ihamaru, Tilleoru ning Valgesoo maastikukaitsealad, Peri park, Himmaste allikad, Karu Kakutu pettäi, Kraaviotsa pettäi, Oru pettäi, Uibojärve tamm, Viira lehis, Tilleoru tammed, Kiidjärve rändrahn, Metste rändrahn  Põlva vallas on lisaks kaitstavate loodusobjektidele (seadusega kaitse all olevatele aladele) nn Natura aladeks Kivijärve ja Eoste hoiualad ning Ahja jõgi lõigul Kanepi valla piirist kuni Porgandi veskini  Muinsuskaitseobjektid: ajaloo- ja arhitektuurimälestisi on vallas 30 objekti  Põlva vallas on 4 väärtuslike maastike ala: Kiidjärve-Kärsa, Vana-Võru maantee, Tilleorg- Lauriorg, Põlva ümbrus  Teostatud Plaki järve uuring Probleemid  Vähene keskkonnateadlikkus ja info 15

 Looduskeskkonna risustamine ja rüüstamine  Keskkonnaprogrammide vähene kasutamine ja rakendamine  Reostunud Plaki järv Orajõe külas  Ülemäära reostunud sademevee sattumine Orajõkke  Reformimata riigimaad hooldamata  Miljööväärtuslikud alad ja üksikobjektid on märkamatud  Avalike veekogude puudumine  Veekogud ja jõed eutrofeerunud

VISIOON Põlva vallas on mitmekesine kaunis ja reostusvaba looduskeskkond, mida ilmestavad miljööväärtuslikud alad ja kaitsealused üksikobjektid.

EESMÄRGID 1. Meetmete rakendamine puhta ja omanäolise looduskeskkonna tagamiseks ja säilitamiseks

TEGEVUSED  Plaki järvele veetaseme regulaatori ehitamine  Orajõkke ülemäära reostunud reovee sattumise vastu meetmete rakendamine  Veekogude ja jõgede puhastamine  Miljööväärtuslike alade säilitamine ja taastamine, tagades kaitsealuste üksikobjektide säilimise ja kaitse  Veeliikide ja elupaikade kaitse, väärtuslike elupaikade taastamine vastavalt kinnitatud üldplaneeringule  Keskkonnaprogrammides osalemine ja koostöö tõhustamine naaberomavalitsustega ning riiklike institutsioonidega ühisprojektide läbiviimisel  Matka- ja õpperadade rajamine ja hoolduse korraldamine  Keskkonnaalase järelevalve tõhustamine  Maastikuhooldustööde korraldamine  Koolides ja külakeskustes keskkonnaalaste õppe- ja teabepäevade korraldamise toetamine  Reformimata riigimaade hooldamisele tähelepanu juhtimine  Väärtuslike põllumaade kaitse

2.3. VALLA KUJUNDUS JA HEAKORD

Hetkeolukorra analüüs Põlva valla looduslikud eeldused, külade keskused ja valla keskus (Põlva linn) annavad võimaluse kujundada heakorrastatud traditsioonilise ilmega eripärased külad. Intsikurmu, Põlva paisjärv, Peri park, Rosma Päkamägi, Partsi küla järved, Taevaskoda, Ahja- ja Orajõgi, Himmaste allikad jms, vahelduv reljeefsus ja kaunid metsad ning hooldatud põllumaa kujundavad valla ilmet. Vallas on järgmised väärtuslikud looduskaitsealad ja oma ajastule iseloomulikud muinsuskaitseobjektid: Põlva ja Kähri kirikud, Otteni vesiveski, Rosma vesiveski, Peri mõis, Partsi mõis, Põlva linna kalmistu, Kadaja talu jm. Üldplaneeringuga on määratud miljööväärtusega piirkonnad ja rohevõrgustikud.

Linna kujundamise aluseks on linna territooriumi funktsioonide (tänavaruum, haljasalad, parkmetsad, spordi- ja mänguväljakud jms) käsitlemine ühtse kujundusena, arvestades kujunduselementide sobivust nende alade eripära ja omalaadse miljööga. Edaspidine linnakeskuse väljakujundamine, jalakäijate tsoonide ja puhkealade arendamine ning

linnakujunduse, sh haljastuse planeerimine, valgustuse ja väikevormide kompleksne lahendus, suurendab linna visuaalset atraktiivsust ja parandab inimeste elukeskkonda.

Külade keskused vajaksid rohkem planeeritud haljastamist ja heakorrastamist. Jätkub järjepidev töö vastavalt vahenditele ja võimalustele külakeskuste väljakujundamisel ja koostöös Riigimetsa Majandamise Keskusega puhkealade arendamisel.

Arengueeldused  Väga head looduslikud eeldused  Väljakujunenud teedevõrk  Hooldamata hooneid vähe  On olemas rohkesti muinsus- ja looduskaitseobjekte  Määratud on miljööväärtusega piirkonnad  Olemas kindel maamärk – kirik  Linnas säilinud oma ajastule iseloomulikud terviklikud kvartalid  Põlva paisjärve näol eksisteerib atraktiivne veekogu  Heakorra- ja kaevetööde eeskirjad  Külades on olemas visuaalselt väärtuslikud hooned  Suuremates külakeskustes hooldatud haljasalad ja pargid Probleemid  Funktsionaalse keskuse puudumine linnas  Orajõe kaldad korrastamata  Põlva paisjärve kinnikasvamine ja vajadus tervendamise järele  Omanikuta maad hooldamata  Korterelamud ja eramud vajavad rekonstrueerimist  Elamupiirkondade pargid planeerimata  Mõned vallale olulised maad riigilt munitsipaalomandisse taotlemata  Tänavavõrk lõplikult välja ehitamata  Hooldamata kinnistud ja kinnistutel olevad avalikus kasutuses olevad kõnniteed  Puudulik heakorra järelevalve  Haljastuse arengukava puudub, haljastusprojektide ja süsteemse haljastuse vähesus  Külakeskustes süsteemse kõnniteede ja tänavate hoolduse puudumine  Külade heakorrastatus väga ebaühtlane  Küladele puuduvad väljatöötatud suunised ja soovitused elu- ja looduskeskkonna arendamiseks ning kujundamiseks

VISIOON Põlva valla hoonete ja haljastuse kujundamine toimub arhitekti suunamisel vastavalt koostatud kujunduslikele teemaplaneeringutele ja haljastusplaanile. Elanikud tunnevad rõõmu kaunist keskkonnast.

EESMÄRGID 1. Keskuse väljaarendamine 2. Üldise haljastuse arendamine 3. Ühtsete kujundussuuniste väljatöötamine 4. Valla heakorra, kujunduse ja ehitusprotsesside toetamine ning järelevalve

TEGEVUSED  Funktsionaalse linnakeskuse väljaehitamise jätkamine, sealhulgas kõnniteed, jalgrattateed, haljastus, sissesõiduteed, väikevormid, valgustus jms  Vallale oluliste maade riigilt munitsipaalomandisse taotlemine 17

 Põlva linna keskväljaku ja seda ümbritseva kontaktala välja arendamine  Orajõe kallaste heakorrastamine, sealhulgas Põlva paisjärve ranna-ala  Parkide planeerimine linna kolme elamupiirkonda  Lina tn metsaalad riigi käest munitsipaalomandisse taotlemine, kujundamine parkmetsaks ning aktiivse vaba aja veetmise võimaluste välja arendamine  Erinevate piirkondade kortermajadele värvilahenduse loomine  Korteriühistute valgustuse ja parkimisplatside remondi toetamise jätkamine  Korteriühistute ja eramute fassaadide ning katuste remondi toetamise jätkamine  Heakorrakampaaniate jätkuv organiseerimine ja läbiviimine  Külade keskuste (Peri, Himmaste, Taevaskoja, Mammaste jt) väljaarendamine vastavalt koostatud planeeringutele  Loodus- ja muinsuskaitseobjektide kaitse teadvustamine ja järelevalve  Arhitekti teenistuskoha loomine  Haljasalade ja parkide hoolduse korraldamine ning munitsipaalomandisse vormistamine

2.4. KALMISTUD

Arengueeldused  Ajalooline Põlva linna kalmistu  Põlva linna ja Rosma kalmistu hauaplatsid on inventariseeritud  Põlva linna kalmistul veebipõhine hauaplatside register  Rosma kalmistu detailplaneering  Koostatud on Rosma kalmistu laienduse ehitusprojekt  Põlva linna kalmistul on rakendunud kalmistujäätmete lahuskogumine, biolagunevad  jäätmed kompostitakse  Põlva linna kalmistuvahi tööruumide ja vajaliku tehnika jaoks on olemas projekt  Kähri kalmistu Probleemid  Ei koguta ja eksponeerita muinsuskaitselise väärtusega hauatähiseid  Põlva linna ja Rosma kalmistu taristu puudulik  Ohtlikud puud kalmistutel  Kalmistutel puuduvad plaanid ja Rosma kalmistu hauaplatside veebipõhine register  Rosma kalmistu vajab laiendamist

VISIOON Kalmistud on heakorrastatud. Kalmistuid teenindav hoonestus tagab kaasaegsed töö- ja teenindusruumid ning võimaluse eksponeerida ajalooliselt väärtuslikke hauatähiseid. Väljaarendatud valgustuse ja vajaliku infrastruktuuriga on tagatud territooriumite turvalisus.

EESMÄRGID 1. Kalmistute korrastamine ja muinsuskaitse objektide nõuetekohane restaureerimine, mis tagavad kalmistukülastajate eeskujuliku teenindamise ja turvalisuse 2. Kalmistutele kaasaegse infrastruktuuri väljaehitamine 3. Kalmistueeskirjade järgimiseks kalmistu külastajate ja hauaplatside hooldajate koolitamine 4. Kalmistute veebipõhise hauaplatside registri rakendamine

TEGEVUSED  Kalmistutele kaasaegse infrastruktuuri (teed, valgustus, vesi-kanalisatsioon jms) väljaehitamine  Põlva linna kalmistu piirete, väravate, treppide jms ühtse projektdokumentatsiooni koostamine ja projektikohane elluviimine  Kalmistutel ohtlike puude jätkuv likvideerimine  Põlva linna ja Rosma kalmistu plaani koostamine ja ülespanek  Rosma kalmistu veebipõhise hauaplatside registri koostamine  Rosma kalmistu laiendamine ja infrastruktuuri väljaehitamine  Kalmistueeskirjade järgimiseks kalmistu külastajate ja hauaplatside hooldajate koolitamine

2.5. JÄÄTMEMAJANDUS

Arengueeldused  Jäätmekava aastani 2020  Jäätmehoolduseeskirjad  Põlva paisjärve tervendamiskava  Kõik jäätmevaldajad on hõlmatud korraldatud segaolme jäätmeveoga  Põlva jäätmejaam  Toimiv pakendijäätmete kogumise võrgustik ja piisav hulk kogumiskonteinereid  Rajatud taaskasutatavate jäätmete kogumisplatsid  Metallijäätmete vastuvõtt  Puhtaid puidujäätmeid saab kasutada kütteks  Adiste prügila suletud  Haljasjäätmete kompostimisväljak  Elamud, asutused ja ettevõtted on hõlmatud ja korraldatud jäätmeveoga alates 2007. aastast  Ohtlike jäätmete kogumisvõimalus  Puhastusseadmete olemasolu Probleemid  Reoveepuhasti seadmed on aegunud ja vajavad rekonstrueerimist  Ebaseaduslik prügi ladestamine ja käitlemine  Eramuomanikud ei kasuta pakendijäätmete nn kotisüsteemi  Puudub biolagunevate köögijäätmete lahuskogumine ja käitlemise süsteem  Suletud maakonna prügila Adistes on valla hooldada, millega kaasnevad iga-aastased kulud

VISIOON Toimiv eeskujulik jäätmekorraldus toetab säästva arengu põhimõtteid. Kõik jäätmetekitajad on haaratud organiseeritud kogumissüsteemiga. Koolid, elanikud ja ettevõtted rakendavad jäätmete lahuskogumist, jäätmejaam töötab. Toimub orgaaniliste jäätmete kompostimine ja kompostmulla 19

efektiivne kasutamine, ehitusprahi utiliseerimine ning kaasaegne mudakäitlus. Prügilasse ladestamine väheneb ja suureneb jäätmete taaskasutamine. Elanike keskkonnateadlikkus on kõrge ja vallakeskkond puhas.

EESMÄRGID 1. Eeskujuliku ja kaasaegse jäätmemajanduse arendamine 2. Puhta vallakeskkonna tagamine 3. Korraldatud jäätmeveo tingimuste kaudu jäätmete sorteerimiseks kõikide elanike gruppide motiveerimine 4. Põlva paisjärve tervendamiskava elluviimine

TEGEVUSED  Jäätmejaama teenuste arendamine  Kalmistu- ja haljastusjäätmete komposteerimisplatsi tehniline täiendamine  Reoveepuhasti rekonstrueerimine  Põlva paisjärve tervendamine vastavalt koostatud kavale  Biotiikide rajamine Orajõe lammile (enne Põlva paisjärve suubumist)  Prügila seire, hoolduse tagamine  Biolagunevate köögijäätmete lahuskogumine ja käitlemise süsteemi arendamine  Jäätmekogumise vahendite paigaldamine puhke- ja rekreatsioonialadele ning jäätmete äraveo korraldamine  Lahuskogumise pilootprojektide läbiviimine koostöös naaberomavalitsustega ja programmidega  Jäätmehooldusalase järelevalve teostamine  Järjepidev elanikkonna keskkonnaalase teadlikkuse tõstmine

3. KORRAKAITSE JA TURVALISUS

Hetkeolukorra analüüs Põlva vald pakub oma elanikele ja külalistele turvalist keskkonda. Mõneti on probleemiks suurüritustega kaasnev alkoholi liigtarbimine ja sellest tingitud meelevaldne käitumine. Koostöös koolidega toimuvad noortele noorsoopolitsei poolt korraldatud infotunnid narkootikumide, alkoholi ja tubaka tarvitamise ohtliku mõju kohta. Turvalisuse tagavad Politsei- ja Piirivalveamet ning Päästeamet. Oluliseks eesmärgiks on organisatsioonide vahelise koostöö edendamine. Valla turvalise elukeskkonna tagamiseks paigaldatakse uusi turvakaameraid ja uuendatakse olemasolevaid.

Arengueeldused  Põlvas asub politseijaoskond, noorsoopolitsei ametnikud ja patrullteenistus  Päästeteenistuse komando asub linnas, tagatud operatiivsus  Kiirabi kohapeal  Korraldatud rannavalve, võimalus saada täiendavalt teisi turvateenuseid erasektorist  Valvekaamerate olemasolu linna territooriumil  Heakorra eeskiri  Turvateenuseid pakuvad piirkonnas tegutsevad turvafirmad ja alternatiivvõimalusi pakub MTÜ Eesti Naabrivalve  Põlva valda teenindavad piirkonnapolitseinikud  Põlvas asub kodakondsus- ja migratsioonibüroo teenindus  Avalikel üritustel koostöö Politsei- ja Piirivalveametiga, Päästeametiga ja Maanteeametiga  Koostöö varjupaikadega Probleemid  Kodanike hooletu käitumine oma vara suhtes  Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kasutamise levimise oht  Koolikohustuse mittetäitmine  Tuletõrje veevõtukohtade nappus  Kodanike teadlikkus võimalikest ohuolukordadest ja nendes käitumisest väike  Väärteomenetlejate puudumine  Vallas on tekkinud sotsiaalselt mahajäänud piirkonnad  Kuritegevuse struktuurist moodustavad suurema enamuse varavastased kuriteod  Järelevalveta lapsed ja noorukid  Valvekaamerate vähesus  Kogukonna ühtsuse ja naabrivalve vähesus  Ühiskasutatavate ja avalike kohtade ning objektide rüüstamine ja lõhkumine  Puudub toimiv kodanikukaitse tugisüsteem ja vahendid eriolukordades tegutsemiseks  Avaliku korra rikkumised  Noorte seas karistamatuse tunne  Elanikkonna ja ettevõtjate suuremad ootused politseiteenusele  Alkoholi ööpäevaringne kättesaadavus on eelduseks suurenenud kuritegevusele  Lõpuni väljaehitamata kergliiklusteede võrgustik  Puudulik parkimiskorraldus  Puudulik korterelamute valgustus ja parkimine

VISIOON Põlva on turvaline elukeskkond. Inimesed on teadlikud ja oskavad ohuolukordades käituda ning teevad omavahelist koostööd turvalisuse parandamiseks. Kuritegevuse ennetamiseks on parendatud ja kaasajastatud taristuid. Põlva vallas on loodud tingimused alkoholismi ja narkootiliste ainete tarbimise vähendamiseks läbi ennetustöö ning alternatiivtegevuste edendamise. Kvalifitseeritud politsei- ja päästeametnikud, kiirabi ja turvateenuste osutajad lahendavad operatiivselt kriisisituatsioone.

EESMÄRGID 1. Kodanike turvalisuse tõstmine koostöös Põlva Vallavalitsuse, politseijaoskonna ja päästeametiga 2. Turvalise elukeskkonna tagamine ja kodanikukoolitus

TEGEVUSED  Liikluskorralduse korrastamine  Jalakäijate ülekäiguradade valgustamine  Parkimisalade korrastamine  Korterelamute valgustuse ja parkimisplatside remondi ja turvalisuse tagamise toetamine  Avalike parklate kasutamise korraldamine (liiklusmärgid, piirded jms)  Avalikkuse kaasamine ja teadlikkuse tõstmine läbi infolevi, ürituste ja koolituste  Laste ja noorte vaba aja veetmise ja sportimisvõimaluste suurendamine koostöös erinevate jõustruktuuridega (politsei, piirivalve, päästeteenistus, Kaitseliit)  Järelevalve ja ennetustöö tugevdamine alkoholi kasutamise ja kättesaadavuse vähendamiseks, koostöö erinevate organisatsioonide ja erasektoriga  Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kasutamise ja levimise ennetustöö jätkamine  Kriisireguleerimiskomisjoni töö aktiviseerimine ja kriisireguleerimise tegevuste läbimõtlemine  Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti, Kaitseliidu ja Põlva Vallavalitsuse jätkuv koostöö  Vähemalt kord poolaasta jooksul ühise infotunni korraldamine vallavalitsuse spetsialistide, politsei, päästeameti, valla asutuste juhtide ja Kaitseliiduga koostöös  Turvakaamerate paigaldamine ja lindistustehnika uuendamine vastavalt vajadusele  Abipolitseinike tegevuse toetamine (lisaks politseiameti tunnustusele, tunnustada vabatahtliku tööd ka vallavalitsuse poolt)  Muu vabatahtliku töö tunnustamine  Koerte ja kasside kiibistamine, suurem teavitustöö ja populariseerimine  Koolituste, õppepäevade ja infopäevade korraldamine koostöös konstaabliga, politseiasutusega, riiklike institutsioonidega, ettevõtjatega, elanikkonnaga ja naaber omavalitsusega  Kodanikukaitse- ja korrakaitsealase töö tõhustamine ja teavitustöö (koolides, vallaasutustes ja kohalikus meedias jne)  Tuletõrje veevõtukohtade välja arendamine ja tähistamine  Kodanike teavitamine erinevate turvameetmete võimalustest  Elanikkonnale teavitustöö korraldamine tuleohutuse tagamiseks (sh suitsuandurite paigaldamine, korstnate puhastamine)  Nõuetelevastava tuletõrje signalisatsiooni väljaehitamine hallatavates asutustes  Naabrivalve piirkondade loomise toetamine ja vajadusel korrakaitse sihtasutuse loomine ning propageerimine koostöös politseiprefektuuriga, ettevõtjatega, elanikkonnaga ja kohalike omavalitsustega  Külavanemate ja kogukonna suurem kaasamine ning koostöö korrakaitse esindajatega  Kergliiklusteede võrgustiku väljaehitamine

 Teede ja tänavate nimesiltide ning majanumbrite paigaldamine ning aadressandmete korrastamine

4. HARIDUSVALDKOND

4.1. HARIDUS

Hetkeolukorra analüüs 2014/15. õppeaastal õppis Põlva valla munitsipaalüldhariduskoolides 1163 õpilast. Põlva valla territooriumil tegutsevad järgmised üldhariduskoolid:  Põlva Ühisgümnaasium Õpilaste arv 633, õppetöö toimub haruklassides: matemaatika-informaatika, matemaatika- loodusteadused, keelte- ja kultuuriklass  Põlva Põhikool Õpilaste arv 180  Mammaste Lasteaed ja Kool Õpilaste arv 252, õpe toimub I ja II kooliastmel (1.–6. klassini)  Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal Õpilaste arv 86, põhikoolina tegutsev erakool, Waldorfpedagoogikal tuginev õppesüsteem  Põlva Roosi Kool Õpilaste arv 12, koolis õpivad mõõduka, raske ja sügava intellektipuudega lapsed

Põlva haridustaristu vajab peale kahe omavalitsuse ühinemist lähiajal läbimõeldut ümberkorraldamist. Seda kõigis haridusvaldkondades. Koolivõrgu haldamine on pidev protsess, mille raames tuleb suunata selle arengut, arvestades õppekohtade vajadust, omavalitsuse võimalusi ja eesmärke ning riigi hariduspoliitikat. Suure osa valla eelarvest moodustavad hariduskulud, mis ebaühtlasest õpilaste jaotusest tulenevalt ei ole optimaalsed. Põlva koolivõrgus on viimastel aastatel toimunud olulisi muutusi:  2012 - Põlva Linnavolikogu otsus korraldada Põlva Keskkool ümber 2014/2015. õppeaastast Põlva Põhikooliks  2013 - Himmaste Algkool lõpetas tegevuse ja liideti Mammaste Lasteaia ja Kooliga  2013 - valmis Mammaste Lasteaia ja Kooli uus õppehoone  2013–2014 - sõlmiti Haridus- ja teadusministeeriumiga koostöökokkulepe riigigümnaasiumi asutamiseks  2014 alustati koolivõrgu korrastamise protsessiga

Põlva valla territooriumil pakuvad alushariduse teenust järgmised haridusasutused  LA Lepatriinu - töötab 10 rühma, laste arv 191  LA Mesimumm - töötab 8 rühma, laste arv 139  Mammaste Lasteaed ja Kool - töötab 10 rühma, laste arv 201  Põlva Roosi Kooli erivajadustega laste rühm - töötab 1 rühm, 8 last  Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal - töötab kaks rühma, 34 last

2014/2015. õppeaastal käis Põlva valla lasteaedades kokku 573 last.

Vallavalitsus andis 2014. a aprillis määruse Põlva valla munitsipaallasteasutustesse vastuvõtu korra kehtestamiseks. Põhimõtteliselt mindi üle seniselt asutusepõhistelt järjekordadelt valla üldisele ühisele järjekorrale. 2014. aastal tagatakse igale lasteaiakoha avalduse esitanud vanema Põlva valla elanikust lapsele lasteaiakoht. Rahaliselt toetatakse ka erakooliseaduse alusel tegutseva Johannese kooli ja lasteaeda. Põlva valla lapsi on Rosma lasteaias 21. Probleemiks on Roosi Kooli erivajadustega laste Roosi Rühma täitumus.

Koolivõrgu ümberkorraldamisel on oluline haridusasutuste tegevust toetava koolibussiliini korraldamine. Koolitranspordi paindlik organiseerimine peab tagama, et õpilastel ei kuluks asjata

aega transpordi ootamiseks nii külades, kui linnas. Kooli ümberkorraldamisel tuleb arvestada ka huvihariduse ja tugiteenuste kättesaadavust.

Põlva valla koolides suuri probleeme koolikohustuse täitmise järelevalve ja koolikohustuse täitmise tagamisega pole. Koolikohustuse mittetäitmine on eelkõige sotsiaalne probleem. Loodud on koolikohustuskomisjon. Haridusasutustes on vaja tagada sotsiaalpedagoogide ja psühholoogide töökohad, lihtsustatud ja individuaalõppekavade rakendamine ja pikapäevarühmade ning vajadusel hariduslike erivajadustega klasside rakendamine. Põlva Avatud Noortekeskuse toetav keskkond pakub lastele kooliväliseid tegevusvõimalusi. Põlva valla huvikoolides kokku õpib 2014/2015. õppeaastal 522 õppurit.

Põlva vallas tegutsevad järgnevad huvikoolid  Põlva Muusikakool – 131 õppurit  Põlva Kunstikool – 104 õppurit  Põlva Spordikool – 287 õppurit

Arengueeldused  Koostöö hariduse ja sotsiaaltöö valdkondade vahel  Professionaalne ja kvalifitseeritud kaader  Täiend- ja vabaharidust pakkuvad MTÜd  Toimivad haridusasutused Alusharidus  Lasteaedade arengukavad  Lasteaedades kohad kõikidele valla lastele  Erivajadustega laste integreerimine tavarühma  Aktiivne osalemine üle-eestilistes programmides ja projektides  Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal  Beebide mängukoolid Mammaste ja LA Lepatriinu lasteaedades Üldharidus  Koolide arengukavad  Hea Alguse metoodika  Aktiivne osalemine kultuuri- ja haridusprogrammides ning projektides  Johannese Kool ja Lastead Rosmal Huviharidus  Huvikoolide olemasolu (muusikakool, kunstikool ja spordikool)  Tasuta huviringid koolides  Mitmekesised sportimisvõimalused, spordikeskuste olemasolu, propageeritakse tervislikke eluviise  Huviringid külakeskustes ja kultuurikeskuses  Spordiklubide, kultuuriühingute ja huviringide toetamine valla eelarvest  Mängu- ja spordiväljakud Vabaharidus  Koolides ja külakeskustes ruumide kasutamise võimalus  Koolituskeskuste olemasolu  Rajaleidja Põlvamaa keskus  Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts  SA Põlvamaa Arenduskeskus  Rosma Koolituskeskus

Probleemid  Laste arv väheneb  Lapsed suunduvad õppima teiste omavalitsuste üldhariduskoolidesse  Koolidel ja lasteaedadel piiratud materiaalne baas  Õpetajate vähene oskus tegeleda hariduslike erivajadustega õpilastega  Puudub õpilaskodu  Suureneb hariduslike erivajadustega laste arv  Osaliselt vananenud tehnika ja seadmed  Õppeasutused vajavad rekonstrueerimist

Alusharidus  Tugiisikute teenuse puudumine  Rosma lasteaed vajab alushariduse teenuse osutamiseks vastavaid ruume  LA Lepatriinu välisfassaadi rekonstrueerimine  Lasteaiaõpetajatel võrreldes kooliõpetajatega madalam töötasu Üldharidus  Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) seadmed vananenud  Õppeasutused vajavad ümberkorraldamist ja rekonstrueerimist  Ühinemisest tulenevalt koolide ümberkorraldamise vajadus  Ühistranspordi ja koolibussi graafikud pole kõigile õpilastele sobivad Huviharidus  Transpordikorraldus on ebaühtlane ja ebasobivatel aegadel  Kallid õppevahendid, varustus ja osalustasud  Ühistranspordi ja koolibussi graafikud pole huvikooli lastele sobivatel aegadel Vabaharidus  Koolitused tasulised  Elanikkonna madal sissetulek ei võimalda täiendkoolitustel osaleda  Vähene teadlikkus vabaharidusõppe võimalustest  Info killustatus ja küllus

VISIOON Põlva vallas on haridus kõigile kättesaadav, kvaliteetne ning õppija ja ühiskonna vajadusi arvestav. Haridusasutuste võrgustik on optimaalne ja kaasaegne. Põlva valla haridusasutused vastavad kõigile nõuetele ja vajadusele ning on tõmbekeskuseks teiste omavalitsuste õpilastele.

EESMÄRGID 1. Ühtselt toimiva Põlva valla haridusruumi loomine 2. Üldhariduskoolivõrgu korrastamise lõpule viimine, koolide ümberkorraldamine optimaalseks võrgustikuks 3. Põlva valla ettevõtlust toetav, innovaatiliste erialadega riikliku kutseõppeasutuse avamine Põlvas 4. Hariduslike erivajadustega klasside loomine vastavalt vajadusele 5. Koolivõrgu korrastamine ja hoonete rekonstrueerimine vastavalt kehtivatele ehitus- ja tervisekaitsenõuetele ning riiklikule õppekavale 6. Uuendusliku õppevara arendamine ja kasutusele võtmine 7. Eraldiseisva riigigümnaasiumi loomine ja käivitamine 1. septembrist 2016 8. Multifunktsionaalse õpilaskodu loomine 9. Täiskasvanud elanikkonna kompetentside arendamine 10. Elukestva õppe teenuse pakkumine ning huviringide ja klubide tegevuse toetamine

TEGEVUSED Alusharidus  Õppe- ja mänguvahendite, õuealade ja mänguväljakute uuendamine lasteaedades  Uute õppemetoodikate rakendamine ning ajakohaste õppematerjalide ja tehniliste õppevahendite järjepidev uuendamine  Lasteaedade aktiivne osalemine erinevates programmides ja projektides  Rosma lasteaias alushariduse teenuse laiendamiseks lisaruumide vajadus ja jätkuv õueala väljaarendamine  Koostöös lasteaedadega lapsevanematele järjepideva enesetäiendamise ja koolituste pakkumise jätkamine  Sobitusrühma loomine vastavalt võimalustele ja vajadusele Üldharidus  Üldharidusliku koolivõrgu korrastamine  Valla koolivõrgu korrastamine ja ümberkorraldamine optimaalseks võrgustikuks  Uue, kaasaegse koolimaja ehitamine eraldiseisva riigigümnaasiumi asutamiseks  Kesk tn 25 hoone B- korpuse rekonstrueerimine  Üldhariduskoolide õppevahendite ja –inventari täiendamine vastavalt riiklikule- ja kooliõppekavale  Ühistranspordi või koolibussi graafiku vastavusse seadmine laste liikumisvajadustega  Õpetajate ametialase arengu toetamine  Sotsiaalpedagoogide ja psühholoogide töökohtade loomine  Lihtsustatud ja individuaalõppekavade rakendamine  Vastavalt vajadusele pikapäevarühmade ja HEV-klasside rakendamine  Koolide õuealade, mängu- ja spordiväljakute ning haljastuse uuendamine  Õppevahendite ning tehnilise õppebaasi jätkuv uuendamine ja uue õppekavaga vastavusse viimine  Koostöö arendamine erinevate koolide vahel, ühisprojektide läbiviimine  Haridus- ja kultuuriprogrammidest aktiivse osavõtu soodustamine  Koolituste, info- ja õppepäevade ning vanemate täiendkoolituse läbiviimine ja korraldamine  Õpilaskodu rajamine  Mesikäpa Halli laiendamine  Huvitegevuseks tehnika ja kaasaegsete vahendite soetamine  Ennetustöö metoodikate rakendamine tõrjutuse ja koolivägivalla vähendamiseks  Õppe seostamine tööturu vajadustega (sealhulgas ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine, eesti keele ja võõrkeeleoskuse parendamine)  Tugiteenuste arendamise toetamine ja kättesaadavuse tagamine (vähendada koolist lahkumist ning toetada noorte karjäärivalikuid)  Kaasaegse ning uuendusliku õppevara arendamine ja kasutusele võtmine (eelduste loomine e-õppevara kasutuselevõtuks, IKT taristu arendamine, uuenduslikud õppevahendid jm) Huviharidus  Huvikoolide hoonete ja ruumide rekonstrueerimine ning tehnilise baasi kaasajastamine  Huvikoolide õppevahendite ja inventari täiendamine vastavalt õppekavale  Põlva valla klubide ja huviringide tegevuse toetamine vastavalt kinnitatud korrale  Huvikoolide- ja ringide kaasamine ühisprojektidesse ja suurürituste läbiviimisse  Vallas tegutsevate ringide, klubide ja seltside omavahelise koostöö edendamine ja toetamine  Ühistranspordi või koolibussi graafiku vastavusse seadmine huvikoolides käivate laste liikumisaegadega

Vabaharidus  Täiskasvanud elanikkonna kompetentside arendamine (infoühiskonna oskuste tõstmine, ümber- ja tasemeõpe jm)  Täiskasvanute koolitusvõimaluste loomine koolide ja külakeskuste ruumides  Täienduskoolituste korraldamise toetamine  Arengukava ja projektikirjutamise nõustamise ning koolituste pakkumine  Täiendõppe tagamiseks informatsiooni ja infomaterjalide vahendamine ning jagamine  Kultuuritegijate ja kollektiivide juhtide täienduskoolituste toetamine  Omakultuuri-teemaliste täiendkoolituste korraldamine noortele  Kohaliku ja regionaalse tasandi, sh piirkondlike ja teenuseid pakkuvate ühenduste koolitustegevuse toetamine

4.2. NOORSOOTÖÖ

Arengueeldused  Põlva Avatud Noortekeskus  Olemasolevatele ja vajalikele institutsioonidele on loodud võimalused tulemuslikuks tegutsemiseks ja nende vahel on toimiv infosüsteem  Mitmekesised võimalused noortele  Noorsootöö valdkonna väärtustamine  Tegutseb noorte meditsiinilise nõustamise kabinet, õppe- ja karjäärinõustamise keskus  Tegutsevad noorteühingud, positiivsed ja aktiivsed noorteliidrid  Noorsootöö tegevuse suunatus erinevatele sihtgruppidele  Külakeskuste ja huviringide olemasolu  Külaplatside ning spordi- ja vabaaja veetmise väljakute olemasolu  Õpilasmaleva tegutsemine Probleemid  Info toimuvate erialaringide ja treeningute kohta ei jõua lastevanemateni  Perekonnad tegelevad oma lastega vähem  Perede võimalused (perede ostuvõime) on erinevad  Noorte riskirühmad – järjest nooremad sõltuvusainete tarbijad, nende arvu suurenemine  Töökohtade puudumisest tingitud noorte väljaränne  Noorte ettevõtlikkuse vähene suunamine ja toetamine  Erinevatele vanusegruppidele sobivate mänguväljakute vähesus  Probleemsed pered  Olemasolevate klubide vahel vähene koostöö  Vanemate vähene huvi laste vaba aja veetmise vastu  Noorsootöö puudulik korraldamine ja eestvedajate vähesus külades  Projektipõhine rahastus

VISIOON Põlva on laste- ja noortesõbralik vald, kus elavad ning tegutsevad aktiivsed, ettevõtlikud ja tolerantsed noored. Noored on aktiivsed ja osalevad kohaliku elu parendamisel.

EESMÄRGID 1. Noorte kaasamine valla arenguprotsessidesse, nende võimete ja oskuste arendamine 2. Põlva valla noorsootöö teenuste arendamine ja mitmekesistamine 3. Noorte omaalgatuse ja ettevõtlikkuse edendamise toetamine 28

4. Põlva vallas turvalist ja loovat suhtlemist pakkuva keskkonna soodustamine 5. Konkurentsivõimelise ja tööturu vajadustele vastava hariduse tagamine

TEGEVUSED  Noorte kaasamine arenguprotsessidesse, nende võimete ja oskuste arendamine  Noortealgatuste toetamine, projektialane nõustamine  Osalemine rahvusvahelistes projektides  Mitteformaalse õppe arendamine  Tervislike eluviiside propageerimine  Noortekomisjoni või -volikogu moodustamine  Noorteuuringute läbiviimine  Valdkonna arengukava koostamine  Põlva Avatud Noortekeskuse tegevuse toetamine ja laiendamine, sealhulgas üldhariduse omandamise toetuseks kõigile noortele mõtestatud vaba aja tegevuste korraldamine  Noorsootöö planeerimine noorte sotsiaalsete ja koostööoskuste arendamiseks  Tõrjutud noorte aktiivsem sotsiaalne kaasamine ja õigusrikkumiste ennetamine  Noorte tõrjutusriski vähendamise ja tööhõivelisuse parandamise toetamine  Noortekeskuses tehnika ja seadmete uuendamine  Noorsootöötaja ameti väärtustamine  Noorsootöö teenuste kvaliteedi tõstmine  Noorteinfo strateegia, struktuuride ja infokanalite arendamine eesmärgiga tagada info parem jõudmine noorteni  Põlva paisjärve ranna-ala edasiarendamine  Rulaparkide, rattaparkide, pallimänguplatside ja liikumisalade väljaarendamine  Noorsootöö teenuste tagamine tänavatel, kaubanduskeskustes, turul jm noorte kogunemispaikades  Noorsootöötajate koolituse toetamine ja ametikohtade loomine  Noorte omaalgatuse toetamine, klubide loomise ja ettevõtlikkuse edendamise toetamine, sealhulgas loomemajandusalase teadlikkuse tõstmine  Noorsoole suunatud üleriiklike programmide propageerimine ja nendes aktiivne osalemine  Noorte huvide ja hetkeolukorra analüüs ning uuringute läbiviimine  Noorte kaasamine valla elu edendamisel ja koolitamine, sealhulgas noortevolikogu käivitamine  Teadlikkuse tõstmine kodaniku õigustest ja kohustustest ning seadusloomest  Tervislike eluviiside propageerimine ning erinevates programmides aktiivne osalemine ja nende rakendamine  Noorsootöö teenuse korraldamisel toimiva ja toetava koostöövõrgustiku loomine, sealhulgas noorsoopolitsei, koolide, klubide jt organisatsioonidega  Noorteklubide loomine ja toetamine, aktiivne koostöö valla erinevate sihtgruppide klubide ja asutustega ühiste ürituste/tegevuste läbiviimisel (külapäevad jne)

5. SOTSIAALVALDKOND

Hetkeolukorra analüüs Põlva valla sotsiaalhoolekande korraldamine on Põlva Vallavalitsuse sotsiaalosakonna haldusalas. Sotsiaalosakonnas töötab hetkeseisuga 5 spetsialisti: osakonna juhataja, lastekaitsespetsialist ja 3 sotsiaaltööspetsialisti. Põlva valla elanike teenindamisel on seatud eesmärgiks elanike teenindamine võimalikult nende elukoha lähedal. Selle eesmärgi täitmiseks toimuvad valla seitsmes külas regulaarsed sotsiaaltöötaja vastuvõtud. Põlva vallas osutavad erinevaid sotsiaalteenuseid Põlva Päevakeskus, Põlva Perekeskus, Põlva Valla Hooldekodu ja MTÜ Puuetega Inimeste Koda. Põlva Päevakeskuses osutatakse koduhooldusteenust ning pakutakse vaba aja veetmise võimalusi eakatele ja puuetega inimestele. Põlva Perekeskuses osutatakse täiendavaid sotsiaalteenuseid ja vaba aja veetmise võimalusi lastega peredele ning Jaama piirkonna eakatele ja puuetega inimestele.

Põlva Valla Hooldekodu asub AS Põlva Haigla hoone I korrusel. Hooldekodus töötab 14 inimest- 9 hooldusõde, 3 abipersonali töötajat ja medõde. Voodikohti on hooldekodus 37. Arvestades asjaolu, et valla elanikkond vananeb ning hooldusteenuse vajadus aasta-aastalt suureneb, on vajalik hooldekodus pakutavate teenuste laiendamine ja voodikohtade arvu suurendamine.

Põlvamaa Puuetega Inimeste Koda kasutab endise Peri Põhikooli hooneid alates 1. septembrist 2004. Puuetega inimestele osutatakse igapäevaelu toetamise- ja toetatud elamise teenust. Samas hoones asub ka Põlva Toidupank. Põlva vallas osutatakse abivajajatele eluasemeteenust – sotsiaalmajas, Põlva Perekeskuses ning sotsiaal- ja munitsipaalkorterites. Probleemiks on sotsiaaleluruumide vähesus ning nende halb seisukord.

Suure osa sotsiaalhoolekande eelarvest moodustavad puuetega inimeste sotsiaalsele kaitsele tehtud kulutused – need on hoolduse seadmise ja hooldajatoetuse maksmisega seotud tegevused. Seisuga 31.06.2014 on Põlva vallas kokku 2094 puudega inimest, sh 148 last. Hooldaja on määratud 172 raske ja sügava puudega isikule, sh 12 lapsele. Toimetulekutoetuse ning toetuse maksmise administreerimiseks on 2014. aasta I poolaastal kasutatud kokku 100 945 eurot. Keskmiselt on ühes kuus toimetulekutoetust makstud 95 perele. Kõikidest toetust taotlenud peredest 47,2% on lastega pered. Perekondade ja laste sotsiaalse kaitse tagamiseks on Põlva vallas loodud lastekaitsespetsialisti ametikoht. Toimetulekuraskustes peredele makstakse toimetuleku parendamiseks valla eelarvest erinevaid toetusi. Hooldusperedes kasvab 4 Põlva valla vanemliku hoolitsuseta last, asenduskoduteenusel on 3 last.

Töötute arv kuude lõikes 31.01.14 28.02.14 31.03.14 30.04.14 31.05.14 30.06.14 Põlva vald 345 353 335 292 229 233

Allikas: Töötukassa

2014. a I poolaastal elanike sotsiaalse kaitse tagamiseks valla eelarvest tehtud kulutused kokku toetuste lõikes: Jrk 2014. a I poolaastal kasutatud vahendid kokku Toetuse nimetus nr (eurodes) 1. Sünnitoetus 15 055 2. Koolitoetus 400 3. Lastelaagri toetus 2152 4. Sõidusoodustus 40 219 30

5. Matusetoetus 11 032 6. Lõunatoidu toetus, toidusoodustus 45 721 7. Küttetoetus 5230 8. Erinevad ühekordsed toetused 8533 9. Üliõpilastoetus, kutsekoolitoetus 5958 Allikas: Põlva Vallavalitsus

5.1. SOTSIAALVALDKONNA JUHTIMINE JA ARENDAMINE

Arengueeldused  Põlva linna ja valla ühise sotsiaalse töö arengukontseptsioon 2011 2020  Põlva valla ja linna terviseprofiilid ja tegevuskava  Sotsiaalse töö teostamiseks on vallas loodud lisaks ametnikele erinevad komisjonid, kaasatud erialaspetsialistid ja organisatsioonid  Toimiv võrgustikutöö ja infovahetus eri valdkondade vahel  Kliendikeskne ja vajadustele paindlik sotsiaaltöö Probleemid  Sotsiaalvaldkonna tugisüsteemide ja sotsiaalteenuste puudulikkus  Ennetustöö vähesus  Lähtuvalt töö iseloomust pole tulemus alati mõõdetav

VALDKONNA VISIOON Põlva vald on sotsiaalselt ja majanduslikult tasakaalustatult arenenud jätkusuutlik ning innovaatiline vald, kus toimivad elujõulised peresuhted ning üldine sotsiaalne sidusus ja kvaliteetne elukeskkond on aluseks sotsiaalsele turvatundele, heaolule ning kõrgele elatustasemele. Põlva valla rahvastiku vähenemine on peatunud ning iive on stabiilselt positiivne.

Tänu elukeskkonna paranemisele ja tervise suuremale väärtustamisele on inimesed võimelised tulemuslikumalt töötama ning on kõrge elueani majanduslikult ja ühiskondlikult aktiivsed. Kõik tunnevad ennast turvaliselt tänu põlvkondi ühendavatele ning vastastikku toetavatele kogukonna- ja lähisuhetele. Majanduse vajadusi varakult arvestav konkurentsivõimeline põhikooli- ja gümnaasiumi haridussüsteem on parandanud inimeste ettevalmistust kutse- ja kõrgkooli valikul ning täiskasvanute elukestev õpe tagab kohanemist elukeskkonna arenguga ning tõstnud tootlikkust, mis toob kaasa tööga hõivatud inimeste ja nende sissetulekute olulise suurenemise.

Põlva vallas on iseseisvalt toimetulevad inimesed, kes omavad võimalust eneseteostuseks töö, õppimise ja vaba aja veetmise kaudu ning elavad terviseteadlikult, väärtustades enda ja teiste ühiskonnaliikmete vaimset ning füüsilist tervist. Vajadusel tagatakse inimestele asjakohane sotsiaalkaitsesüsteemi toetus/teenus, et nad saaksid jätkata oma lähedaste keskel iseseisvat inimväärset toimetulekut.

EESMÄRGID 1. Sotsiaalvaldkonna juhtimine ja arendamine kaasaegsel ning professionaalsel tasemel 2. Kõigile valla elanikele sotsiaalse kaitse tagamine

TEGEVUSED  Sotsiaalvaldkonna teabe kättesaadavuse võimaluste parandamine ja laiendamine (valla ajalehes, kodulehel jt)  Iseseisvat toimetulekut ja seda soodustavat elukeskkonda toetav hoolekandesüsteem, sotsiaalkontseptsiooni järgimine

 Sotsiaalteenuste arengukava väljatöötamine  Sotsiaalteenuste arendamine ja nende võimaldamine erinevate sektorite omavahelises koostöös  Päevakeskusesse sotsiaaltöötaja ametikoha loomine  Sotsiaalvaldkonna jätkuv arendamine (ühisprojektid jm)  Vabatahtlike tugiisikute kaasamine ja vajadusel koolitamine  Põlva valla eelarvest sihtsuunitlusega sotsiaaltoetuste maksmise jätkamine

5.2. SOTSIAALNE TURVALISUS JA TÖÖHÕIVE

Eakate hoolekanne Arengueeldused  Head suhtlemise ja vaba aja veetmise võimalused Põlva Päevakeskuse, Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse baasil, külakeskused  Päevakeskuses pakutavad sotsiaalteenused  Eakate toimiv organisatsiooniline tegevus  Ühistranspordi soodustused  Abivajajatele suunatud koduteenused  Haiglaravi voodipäeva tasu ja visiiditasu doteerimine valla poolt  Eakate toimetulekut soodustavate toetuste ja teenuste võimaldamine valla eelarvest Probleemid  Hooldekodu kohtade vähesus  Hooldekodu asub AS Põlva Haigla hoones, kus puudub võimalus laienemiseks  Hooldekodu ruumid vajavad renoveerimist ja rekonstrueerimist (sealhulgas san. sõlmed ja ventilatsioon)  Hooldusteenuste vajadus on suurenenud  Vähesed võimalused erinevate hooldusvormide osutamiseks  Info teenustest ei jõua kõigi abivajajateni  Vabatahtlike tugistruktuurid välja arendamata  Koduhooldusteenused vajavad laiendamist ja parendamist  Ressursside piiratus sotsiaalteenuste arendamisel  Sotsiaalkorterid ja munitsipaaleluruumid ei vasta vajadustele ja nõuetele ning vajavad rekonstrueerimist  Koduhooldustöötajate ja tugiisikute vähesus  Kaasaegsete abivahendite vähesus hooldekodus ja päevakeskuses (näiteks nägemis- ja kuulmispuudega tehniliste abivahendite vähesus ning abivahendite uuendamise vajadus)  Hooldekodu inventar osaliselt amortiseerunud ja abivahendid vananenud  Puuduvad tingimused hooldekodus psüühiliste häiretega vanurite hooldamiseks  Piiratud rahastamine Haigekassa poolt

Puuetega inimeste hoolekanne Arengueeldused  Arenev ja tegus Põlvamaa Puuetega Inimeste Koda  Erivajadustega inimesi ühendavad seltsid  Rehabilitatsiooniasutuse olemasolu, teenuse võimaldamine elukohas  Erinevad toetused ja teenused puuetega inimestele (näiteks invatransporditeenus)  Koostöö erinevate valdkondade, asutuste vahel  Roosi Kool - erivajadustega laste haridusasutus  Toimiv ja arenev hooldusteenuste süsteem

Probleemid  Puudulik ettevalmistus eluga toimetulekuks, näiteks eneseteenindamine ja kutseõppe puudumine piirkonnas  Vähesed võimalused tööturul  Riikliku rehabilitatsioonisüsteemi puudulikkus teenuste osutamisel  Puudub reaalsetele vajadustele vastav riiklike sotsiaaltoetuste ja -teenuste süsteem puuetega lastele ja nende vanematele  Invaabivahendid, proteesid ja ravimid on kallid  Võrdsete võimaluste loomine puuetega inimestele on suures osas omavalitsuse vastutusalas, sealhulgas ressursipuudus, teenindusasutustesse pääsetavus on raskendatud, riiklikult reguleerimata ja puudub ühine standard jne  Puuetega inimeste pereliikmete ülekoormus, probleemid omaste hoolduses  Roosi kooli lõpetanutel piiratud võimalused edasiseks iseseisvaks toimetulekuks  Õpetajatel on vähene ettevalmistus ja kogemus erivajadustega laste õpetamiseks üldhariduskoolis

Rehabilitatsioon Arengueeldused  Litsentseeritud rehabilitatsiooniasutuse olemasolu  Rehabilitatsiooniteenuse kättesaadavus  Teenuse pakkumine nii lastele kui täiskasvanutele  Rehabilitatsiooni kui elukvaliteedi parandamise vahendi teadvustamine  Meditsiinilise rehabilitatsiooni kättesaadavus kohapeal  Psühhosotsiaalne ja hariduslik rehabilitatsioon  Põlva Roosi Kool (üldhariduskool erivajadustega lastele, koostöö, kohapealne teenus, hooldusõpe, toimetulek, erivajadustega laste lasteaiarühm, õpilaskodu)  Toimiv meeskonnatöö  Koostöö teiste rehabilitatsiooniasutustega  Abivahendite kättesaadavus on paranenud Probleemid  Rehabilitatsiooni ebastabiilne rahastamine ja koordineerimatus riigi tasandil  Kutsealase rehabilitatsiooni puudumine  Rehabilitatsiooni läbinud inimeste vähesed võimalused tööturul (toetatud töökohtade puudumine)  Rehabilitatsiooniteenuse pikad järjekorrad täiskasvanutele  Liikumis- ja vaimupuudega inimestele tugiteenuste ebapiisav kättesaadavus

Toimetulekuraskustega täiskasvanute hoolekanne Arengueeldused  Toetuste ja teenuste kättesaadavus  Sotsiaalandmebaasi olemasolu  Sotsiaaltöötajate praktilise töö kogemus, sotsiaalnõustamine  Ülevaade toimetulekuraskustes elanikest  On olemas sotsiaaleluruumid, perekeskus, sotsiaalmaja  Hea koostöö Eesti Töötukassaga Probleemid  Pikaajalised töötud, piiratud võimalused tööturul jne  Vähene erasektori ja kiriku osalus  Piiratud võimalused tööturul - ei leia sobivat tööd  Motivatsiooni ja tööharjumuse vähesus, klientidel õpitud abitus

 Madal kvalifikatsioon, -haridustase ja -distsipliin  Palju madalapalgalisi töökohti ja -töölepinguta töötamist  Raske tuvastada töötute poolt esitatud andmete tõesust  Levinud tervistkahjustav käitumine: alkoholism, suitsetamine  Puudulikud riiklikult kehtestatud sotsiaalhoolekande teenusstandardid  Inim- ja finantsressursi vähesus ennetavaks tööks  Üldine vaimse tervise halvenemine

Tööhõive Arengueeldused  Töötukassa olemasolu piirkonnas  Koolituskeskuste olemasolu Põlvas  Kriminaalhooldusosakonna olemasolu Probleemid  Tõrjutute ja riskigrupi olemasolu  Kvalifitseeritud tööjõu puudus  Vabade töökohtade ühekülgsus  Töökohtade vähesus  Passiivse sihtgrupi olemasolu ja vähene motiveeritus  Madal palga- ja elatustase  Ühistranspordi vähesus

EESMÄRGID 1. Kõikidele abivajajatele kvaliteetsete sotsiaalteenuste kättesaadavuse kindlustamine 2. Inimeste aktiveerimine ja suunamine, tööturult kõrvale jäänute hõivesse tagasitoomine ning tööjõu kvalifikatsiooni ja konkurentsivõime tõstmine 3. Hoolekandeteenuste ja sotsiaaltoetuste vajaduspõhise kättesaadavuse tagamine 4. Hoolekandeteenuste kvaliteedi ja klientide parema teadlikkuse tagamine 5. Hoolekandeteenuste jätkusuutlikkuse ja efektiivsuse tagamine ning sotsiaalse sidususe suurendamine 6. Sotsiaalteenuseid saanud erivajadustega-, hoolduskoormusega- ja toimetulekuraskustega inimeste tööturul osalemise suurendamine

TEGEVUSED  Põlva valla ja Põlva linna sotsiaalvaldkonna arengukontseptsiooni rakendamine  Sotsiaaltöötaja vastuvõtuteenuse osutamine külades  Sotsiaalteenuste arendamine ja sotsiaalse kaasatuse suurendamine  Puuetega inimestele ning pikaajalistele töötutele välja arendada tööturule sisenemist ja töötamist toetavaid hoolekandeteenuseid  Töötute sotsiaalne rehabilitatsioon koostöös Töötukassaga  Eakate hooldusteenuse kättesaadavuse parandamine  Sotsiaal- ja munitsipaalkorterite renoveerimine ning uute soetamine  Sotsiaal- ja hoolduskeskuse ehitus  Sotsiaalhooldusteenuste laiendamine (pesu pesemine, enesehügieen jne)  Teenuste delegeerimine kolmandale sektorile  Avahooldusteenuste arendamine, sealhulgas koduhooldus, koduõendus, vanurite ja puuetega inimeste päevahoiu teenused jt  Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine, tugi- ja järelteenuste pakkumine  Abivajajatele vajadustepõhiste hoolekandeteenuste osutamine  Hoolduse kontrollsüsteemi väljatöötamine ja tööle rakendamine 34

 Hooldekodu abivahendite uuendamine ja täiendamine (ratastoolid, funktsionaalvoodid, vaegnägijate ja -kuuljate kaasaegsed abivahendid jm)  Kaasaegsete teraapiate rakendamine hooldekodus ning vastavate ruumide kohandamine ja töötajate koolitamine  Põlva Valla Hooldekodus ruumide kohandamine psüühiliste erivajadustega vanurite hoolduseks  Hooldekodu ruumide renoveerimine ja rekonstrueerimine  Hooldekodu automaatse tuleohutussignalisatsiooni- ja valvesüsteemi nõuetele vastavaks viimine  Hooldekodu ventilatsiooni- ja küttesüsteemi rekonstrueerimine koos kaasnevate elektritöödega  Hooldekodu kliimaseadme väljaehitamine  MTÜ Põlvamaa Puuetega Inimeste Kojaga koostöö jätkamine ning uute teenuste väljaarendamine  Koostöö arendamine Põlvamaa sotsiaalhoolekande asutustega  Tugiisikute ja hooldusperede leidmine, koolitamine ning tööle rakendamine  Preventiivse töö tõhustamine, efektiivsem töö riskirühmadega  Tööhõivet soodustavate tugiteenuste võimaldamine  Sotsiaal- ja munitsipaaleluruumiteenuse osutamise laiendamine ning teenuse kvaliteedi parendamine  Sotsiaalvaldkonna teabe kättesaadavuse võimaluste parendamine ja laiendamine (kvaliteetne sotsiaalnõustamine, valla ajalehes, kodulehel, raamatukogudes, külakeskustes jm)  Iseseisvat toimetulekut ja seda soodustavat elukeskkonda toetav hoolekandesüsteemi arendamine  Sotsiaalteenuste arendamine ja nende võimaldamine erinevate sektorite omavahelises koostöös  Päevakeskusesse sotsiaaltöötaja ametikoha loomine  Sotsiaalvaldkonna arendamine kaasates EL ja siseriiklike programme ning meetmeid  Vabatahtlike tugiisikute koolitamine  Põlva valla eelarvest sotsiaaltoetuste maksmise jätkamine  Sotsiaalkeskuse rajamine, sealhulgas erinevate hooldusvormide võimaldamine koos toetatavate sotsiaalteenustega, ööpäevaringse hooldusteenuse laiendamine jt  Päevakeskuse baasil toetavate teenuste laiendamine (seotud struktuuri muudatusega)  Koduhooldusteenuste võimaluste laiendamine eakatele  Koduhooldustöötajate arvu suurendamine vastavalt vajadusele  Hoolekandetöötajate koolitamine  Uute sotsiaalteenuste jätkuv arendamine  Võrdsete võimaluste loomine puuetega inimestele läbi erinevate sotsiaalteenuste, sealhulgas isiklik abistaja, tugiisik, igapäevaelu toetamise teenus  Ligipääsetavuse võimaldamine nii uutesse kui renoveeritavatesse avaliku kasutusega hoonetesse  Puuetega inimeste organisatsioonide tegevuste toetamine projektide kaasabil  Puuetega inimestele töövõimaluste leidmine koostöös Töötukassaga  Tegevuspiiranguga inimeste kodude kohandamine nende vajadustele vastavaks  Kvaliteetsete teenuskohtade loomine  Puuetega noorte (kuni 26 a.) õppimisvõimaluste toetamine  Pikaajaliste töötute sotsiaalse rehabilitatsiooni tingimuste ja korra loomine ning rakendamine  Uuringute läbiviimine (riskirühmade koolitus- ja nõustamisvajaduste kindlakstegemiseks)  Kohalike ja piirkondlike tööhõivealgatuste ning alternatiivsete töövõimaluste toetamine läbi aktiviseerimiskeskuste, sotsiaalsete ettevõtete ja muude alternatiivide loomisega

 Passiivsete ja tõrjutute sihtgruppide kaasamine ja toetamine läbi erinevate meetmete  Riskirühmade töövõime ja töövalmiduse toetamine - sotsiaalne ja tööalane rehabiliteerimine  Riigiasutuste, ettevõtjate ja kolmanda sektoriga koostöö tugevdamine

Lastekaitse Arengueeldused  Lastele ja peredele suunatud toetuste ja teenuste areng  Lastekaitsespetsialisti ja sotsiaalpedagoogi olemasolu  Hea koostöö lastele ja peredele tuge pakkuvate MTÜde ning valla vahel  Noorte ja laste huviringide ning keskuste tegevuste toetamine  Põlva Avatud Noortekeskuse ja Peri Noorteklubi tegevus  Noorte Nõustamiskeskuse Amor (seksuaaltervis) ja Põlvamaa Rajaleidja keskus (karjääri- kui õppenõustamisteenuseid pakkuv keskus)  Lapsehoiuteenus erivajadustega lastele Põlva Roosi Koolis Probleemid  Laste ja noorte ennasthävitav käitumine  Käitumishäirete ja õpiraskuste kasvutendents  Laste järelevalvetus, vanemate vähene huvi ja vanemlike oskuste puudumine  Riskiperedele ligipääsetavus, sekkumisvõimalused määratlemata  Eri- ja sotsiaalpedagoogide puudus lasteaedades  ″Alla vaesuspiiri″ elavate lastega perede olemasolu, töötud vanemad  Tervisekomisjoni liikmed tegelevad antud valdkonnaga põhitöö kõrvalt  Projektipõhine tervisedenduse arendus ja tegevused ei ole alati jätkusuutlikud  Erivajadustega noortele vähe arenguvõimalusi (kutseõpe, tööhõive, toimetulek), täisealiseks saamisel edasine elukorraldus reguleerimata

EESMÄRGID 1. Tervisliku ja turvalise arengu tagamine kõikidele lastele ja noortele 2. Noorte õppesse tagasitoomine, tõrjutuse ennetamine ja tööturule suundumise toetamine

TEGEVUSED  Lastekaitse võrgustikutöö toetamine ja laiendamine (koolikohustuskomisjon)  Laste hoolekannet ennetavate teenuste väljatöötamine  Sotsiaaltoetuste kaudu lastega perede toetamine (koolitoetus, toidutoetus)  Koostöö tõhustamine toimetulekuraskustes lastega peredega, et parandada nende arenguvõimalusi ning seeläbi soodustada nende tõrjutuse vähenemist ja kaasatuse suurenemist  Preventiivse töö tõhustamine, efektiivsem ja järjepidev töö riskirühmadega  Tugiperede võrgustiku loomine ja pere tugiisikuteenuse võimaldamine  Laste ja perede turvatoa rajamine koostöös naaberomavalitsustega (laste ja emade turvatoa teenus praegu AS Põlva Haigla baasil ja perekeskuses)  Perekeskuse tegevuse jätkamine  Koolikohustuste täitmise tõhusama järelevalve teostamine  Noorte õppesse tagasitoomine, tööturule suundumise toetamine

5.3. RAHVATERVIS

Arengueeldused  Põlva valla ja linna terviseprofiilid ja tegevuskava  Mitmekesised tervisedenduse- ja sportimisvõimalused, sealhulgas mängu- ja spordiväljakud, terviserajad, külaplatsid, huviringid jne  Traditsiooniliste tervist edendavate ürituste korraldamine  Tegusad, tugevad ja koostöövalmid MTÜd, spordiklubid ning seltsingud  Tervisedendavad koolid, lasteaiad, haigla, üle-eestiliste võrgustikkude liikmed  Loodud valla tervisedenduse komisjon  Võrgustikutöö erinevate valdkondade ja organisatsioonide vahel, näiteks Töötukassaga, kes pakub töötutele teenuseid, sealhulgas võla-, karjääri-, Skype-, psühholoogiline nõustamine; abi ja nõustamine koondamisel jt  Regulaarne terviseinfo kajastamine Põlva Teatajas  Põlva Avatud Noortekeskuse ja Peri Noorteklubi tegevus  Põlva Valla Hooldekodu  Põlva Päevakeskuse ja MTÜ Põlvamaa Puuetega Inimeste Koja teenuste kasutamise võimalus, sealhulgas Peri Sotsiaalkeskuse ja Toidupanga teenused  Sotsiaaltöötajate vastuvõtt valla külade keskustes  Erinevad sotsiaaltoetused ja -teenused abivajajatele  Turvatubade olemasolu  Enamus tervishoiuteenuseid kohapeal kättesaadavad  Toimiv perearstisüsteem  Piisava struktuuriga ja erialaspetsialistidega üldhaigla olemasolu  Haigla hoone ja tehnilise varustatus heas olukorras  Valla toetus haigla tegevusele  Elanikel valikuvõimalus eraarstiabi teenusele  Koostöö erialaarstidega üld- ja regionaalhaiglast (Tartu Ülikooli Kliinikum)  Heal tasemel rehabilitatsiooni ja taastusravi osakond ning õendusabi korraldus  Teenusliikide lisandumine: vähihaigete toetusravi, noortekabinet, tervisetuba, suitsetamisest loobumise kabinet, diabeedialane nõustamine, toitumisnõustamine jne  Koduõendusteenus Probleemid  Elanike vähene huvi tervislike eluviiside vastu  Noorte vähene aktiivsus avalike spordi- ja vabaaja veetmise väljakute kasutamisel  Spordivahendid kallid, vähesed võimalused laenutamiseks  Huviringide valiku vähesus külakeskustes  Ühistranspordi vähesus  Sõltuvusainete (eelkõige alkoholi) kättesaadavus ja kasutamine  Tervisekomisjon tegeleb antud valdkonnaga põhitöö kõrvalt  Projektipõhine tervise edendamise arendus ja tegevused ei ole alati jätkusuutlikud  Erivajadustega inimeste juurdepääs asutustele/hoonetele vajab parendamist  Perearstide ülekoormatus ja seetõttu ennetustegevuse vähesus  Põlva Haigla üldhaiglana tööshoidmine on iga-aastaga raskem riigi tervishoiupoliitika tõttu  Teiste omavalitsuste huvi ja toetuse puudumine haigla tegevusele  Haigekassa hinnakiri piiratud (lepingud, tasulised teenused)  Kooli tervishoiuteenused ebapiisavad  Koduõendusteenuse vähesus  Nõustamisteenuste vähesus, eelkõige mitte töötutele, näiteks juriidiline-, võla-, pere-, psühholoogiline-, sõltuvusainete nõustamine

 Osade erialaspetsialistide puudus, pikad järjekorrad mujal (lastepsühhiaater, perenõustajad, psühhoterapeut)  Vähene koostöö perearstide, eriarstide ja sotsiaaltöötajate vahel

EESMÄRGID 1. Tervist toetava ja väärtustava elu-, töö- ja õpikeskkonna tagamine 2. Elanikkonnale tervislike valikute ja eluviiside soodustamine ning kättesaadavuse parandamine 3. Kõikidele abivajajatele kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse kindlustamine

TEGEVUSED  Tervisedenduse riiklikest ja maakondlikest programmidest ning projektidest aktiivne osavõtt koostöös maavalitsuse ja naaberomavalitsustega ning ettevõtjate ja kolmanda sektoriga  Elanikkonna tervislike eluviiside soodustamiseks teenuste, vahendite, info ja teadmiste kättesaadavuse parandamine paikkondlikul tasandil  Ühistranspordi suurendamine ja sõidugraafikute kohandamine vastavalt elanikkonna vajadustele  Keskkonnast tingitud terviseriskide vähendamine  Tervisedenduse komisjoni töö jätkamine  Tervisedenduse tegevuskava täiendamine ja elluviimise toetamine  Tervisedenduslike loengute, õppepäevade, infopäevade vahendamine ja korraldamine (eakatele, puuetega inimestele, noortele, lastele, lapsevanematele jt)  Alkoholi sõltuvuse ennetamine, varane avastamine, ravi ning tugisüsteemide väljaarendamise toetamine  Nõustamisteenuste arendamine ja osutamine  Preventiivse töö tõhustamine, efektiivsem töö riskirühmadega  Tervist edendavate asutuste tegevuse jätkumise toetamine, sealhulgas haigla, koolid, lasteaiad jt  Perearstide, hambaarstide, eriarstiabi ja kiirabiteenuse kättesaadavuse jätkuv tagamine Põlva vallas  Perearstide ennetava töö tõhustamine elanikkonna seas ja tihedam koostöö omavalitsusega  AS Põlva Haigla tegevuse toetamine üldhaiglana ja osutatavate teenuste valiku tagamine  Õendushooldusteenuse osutamine ja geriaatrilise teenuse arendamine AS Põlva Haiglas  Koolides ja lasteasutustes tervishoiutöötaja olemasolu tagamine  Koostöö tõhustamine toimetulekuraskustes lastega peredega, et parandada nende arenguvõimalusi ning seeläbi soodustada nende tõrjutuse vähenemist ja kaasatuse suurenemist  Perekeskuse tegevuse jätkamise toetamine  Noorte suurem kaasamine ja suunamine kasutama tasuta kättesaadavaid terviseradasid, külaplatse ning spordi- ja vabaaja veetmise väljakuid  Mänguväljakute rajamine, rekonstrueerimine ja laiendamine kogu valla territooriumil  Külakeskustes ja kultuurikeskuses suurema valikuga huviringide tagamine ning noorte aktiivsem kaasamine  Põlva Avatud Noortekeskuse tegevuste ja sihtrühma laiendamine koostöös noorsootöötajatega  Õpilasmaleva jätkuv rakendamine noorte praktiliseks töökasvatuseks

6. KULTUUR JA SPORT

6.1. KULTUUR

Hetkeolukorra analüüs Põlva valla kultuurielu iseloomustab rahvus- ja harrastuskultuuri suur osatähtsus ning mitmekesine kultuuriasutuste võrgustik. Põlva valla kultuuriasutused ja rajatised on Põlva Kultuuri- ja Huvikeskus, Kiuma rahvamaja, keskraamatukogu, vallaraamatukogu, muusikakool, kunstikool ning Intsikurmu laululava. Nendes asutustes pakutakse kultuuriteenuseid ka teiste piirkondade inimestele.

Põlva vallas tegutsevad aktiivselt huviringid, kultuuriklubid ja mitmesugused ühendused ning isetegevuskollektiivid: laulustuudiod ja -ansamblid, erinevad koorid, tantsu- ja rahvatantsurühmad, harrastusteater, puhkpilliorkester, mandoliinide orkester, lõõtspilliselts jt. Kultuurikollektiive juhendavad professionaalsed eestvedajad, nende tunnustamiseks antakse välja iga-aastast kultuuripreemiat. Valla kultuurielu on aktiivne ja pakub võimalusi kõigile vanusegruppidele. Põlva valla külades on kultuuritegevus koondunud suurematesse külakeskustesse, kus valla elanikud saavad osa võtta piirkonna erinevate klubide ja seltside tegevustest.

Põlva valla territooriumil tegutseb kaks raamatukogu. Põlva Keskraamatukogu on maakonna rahvaraamatukogude kompetentsi-, komplekteerimis- ja koduloolise teabe keskus. Ühtlasi on tegemist maakonna kõige rikkalikuma fondiga raamatukoguga. Põlva Vallaraamatukogu asukohaga Peri külas, mille juurde kuulub neli haruraamatukogu: Himmaste, Taevaskoja, Kiuma ja Vanaküla. Kõik nad täidavad külades keskuste rolli, kus ühes hoones asub raamatukogu, külakeskuse ruumid, sotsiaaltöötaja vastuvõturuum, avatud internetipunkt (AIP), Himmastes lisaks postkontor, Peril muuseumituba. Seltsitegevus toimub ka Kiuma Rahvamajas, Kähri Seltsimajas, Aarna ja Miiaste seltsitoas.

Üle valla on rajatud koostöös kolmanda sektoriga spordi- ja mänguplatsid ning välja arendatud vaba aja veetmise väljakud ja külaplatsid: Põlva linnas, Eoste, Lutsu, Adiste, Taevaskoja, Aarna, Tännassilma, Rosma, Mammaste, Himmaste, Peri, Vanaküla ja Holvandi külades. Külade seltsitegevust ja elukeskkonna arendamist edendavad külaelanike ja külavanemate eestvedamisel loodud MTÜd ning seltsid ja ringid erinevate projektide, ürituste ja sündmuste kaudu. Põlva valla külades on kogukonna poolt valitud 17 külavanemat Põlva valla külavanemate statuudi alusel. 2011. aastal asutati Põlva Valla Külavanemate Selts. Põlva vallas korraldatakse üle-vallalise tähtsusega järgmised traditsioonilised kultuuriüritused: Põlva päevad, advendiaja- ning Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine, küla- ja kogukonnapäevad, Põlva valla suve- ja talimängud ning üle-eestilise tähtsusega kultuuriüritused: käsitööpäevad, laulu- ja tantsupeod, J. Hurda sünniaastapäeva tähistamine, pillipidu Harmoonika jt. Põlva valla kultuuripoliitika eesmärgiks on Eesti riigi kultuuripoliitikat järgides kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi rahvakultuuripärandit ja luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ning mitmekesise kultuuriruumi arenguks ja kultuuris osalemiseks.

Arengueeldused  Põlva vald koos vallasisese linnaga asub maakonnakeskuses  Kohalik elanikkond osaleb aktiivselt valla kultuurielus  Toimiv koostöö erinevate institutsioonide ja valdkondade vahel  Toimib pikaajaline planeerimine  Pikaajalised traditsioonid, Põlvaga seotud kultuuri- ja ajaloolised isikud

 Elujõulise rahvakultuuri hoidmine koostöös eriorganisatsioonidega  Regulaarsete oma-, ühis- ja projektürituste vahendamine ning korraldamine  Suurürituste korraldamiseks on olemas laululava, toimivad kultuuriasutused, spordi- ja puhkekeskuste rohkus ning mitmekesisus  Rohked kohapealsed võimalused huvitegevuseks – spordikool, kunstikool,  muusikakool, spordi- ja kultuuriühingud, taidlus- ja huviringid  Põlva vallas asuvad Põlva Keskraamatukogu (maakonnaraamatukogu) ja Põlva Vallaraamatukogu Peri külas (haruraamatukogudega neljas külas)  Kõikides kultuuri- ja haridusautustes korraldatakse erinevaid sündmusi, kontserte ja üritusi, sealhulgas Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses, Muusikakoolis, Põlva Kunstikoolis, Põlva Päevakeskuses, Intsikurmu laululaval jm  Toimib aktiivne tegevus kõikides aktiivsemates külades külavanemate eestvedamisel ja koostöös raamatukoguhoidjatega  Registreeritud MTÜde, seltside ning käsitööseltsingute rohkus ning aktiivsus  Põlva valla toetused: seltsingute ja kultuuriühingute tegevustoetus, suurürituste korraldamise toetus, külade arengutoetus jt ühekordsed toetused erinevatele projektidele  Kogukonna eestvedamisel on rekonstrueeritud mitmed külakeskused, rajatud  külaplatsid koos mängu- ja vabaaja veetmise väljakutega Probleemid  Põlva piirkonnast lahkuvad paljud aktiivsed kultuuritegijad ning osalejad  Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse hoone on suur ebafunktsionaalne ning vananenud tehnilise ja materiaalse baasiga  Elanikkonnal on kultuurivaldkonnas palju valikuid, kuid samas on vajaliku info leidmisega raskusi  Vähene mainekujundus ja turismiinfo  Looduslike, kultuuri- ja spordivõimaluste kasutamine turismiobjektidena on korraldamata  Kultuuripärandi säilitamiseks ja järjepidevuse tagamiseks puudub ühendav ja koordineeriv loomemajanduse keskus  Töökohtade vähesus vallas  Kultuurikeskus, muusikakool, keskraamatukogu ning valla territooriumil asuvad raamatukogude hooned vajavad jooksvat remonti ja rekonstrueerimist  Intsikurmu laululaval puuduvad tänapäevased tualettruumid  Valla kultuuriloolised kohad ja muinsuskaitseobjektid vajavad jooksvat korrastamist ja tähistamist  Kultuuritöötajate vähesus  Eelkõige külades huvitegevuse valikute vähesus ning samas pakutavate võimaluste vähene kasutus  Ühistranspordi kasutamise piiratud võimalused/ühistranspordiliiklus puudulik  Kaasaegse sisustuse ja tehnikaga seminariruumide vähesus koolituste, infopäevade jt sündmuste läbiviimiseks  Põlva piirkonnas kultuuriürituste kattumine ja puudulik koostöö organisatsioonide vahel  Peri koduloomuuseumi ekspositsioon on aegunud, kasutus ja reklaam on vähene  Inimeste teadlikkuse vähesus kodukoha kultuuripärandist  Külaplatsid vajavad väljaarendamist ja paljudes külades puuduvad tegevusruumid  Sädeinimeste vähesus ja nende vähene motiveerimine  Külavanemate vähene motiveerimine  Raamatute laenutuspunkte vähe ja teenuse osutamiseks puuduvad ruumid  Raamatukogude sisustus ja tehnika on osaliselt vananenud ning vajab uuendamist  Külakeskuste ruumid vajavad renoveerimist ja laiendamist 40

 Mitmed külad ja äärealad on aktiivsest seltsitegevusest kõrvale jäänud külaelanike passiivsuse tõttu

VISIOON Elanikkond on säilitanud ja väärtustanud mitmekesise omakultuuri. Erinevatel kultuurivaldkondadel on võimaldatud arendamist. Kultuurivaldkonna ning ettevõtluse koostöö soodustamine pakub paljudele kultuuriga seotud inimestele võimaluse ennast ettevõtluse kaudu teostada ja kultuuriettevõtetel konkurentsivõimet tõsta. Põlva valla külad on elujõulised, kus toimub aktiivne seltsitegevus ja areneb loomemajandus. Külade elukeskkond areneb külavanemate eestvedamisel.

EESMÄRGID 1. Kultuuritegevuse aktiviseerimine, erinevate kultuurivaldkondade ja omaalgatuste toetamine 2. Rahvaraamatukogude arendamine kogukonnakeskusteks 3. Valla kultuuriasutuste ja -objektide rekonstrueerimine, korrastamine ja tehnilise baasi kaasajastamine 4. Vaimse ja materiaalse kultuuripärandi mitmekesisuse säilitamine 5. Külade elukeskkonna arendamise ja koostöö toetamine

TEGEVUSED  Kultuurisündmuste info aktiivne levitamine (kodulehel, valla lehes jm)  Kultuuripreemia väljaandmise ja ″Aasta Tegija″ tunnustuste jagamine  Valla kodulehe arendamine  Kultuuriliste teenuste arendamine vastavalt nõudlusele ja võimalustele, vajadusel spetsialistide kaasamine ning teenuste ostmine  Ürituste struktuuri ja toimumise pikaajaline planeerimine, sealhulgas teatrid, kontserdid, festivalid jt  Erinevate sektorite vahelise koostöö tõhustamine (KOV, erasektor, vabaühendused) kultuurivaldkonna eesmärkide elluviimisel, sidudes erinevaid valdkondi lõimumisega, sealhulgas spordi-, kultuuri-, teaduse-, ettevõtluse jt valdkondades senisest enam  Olulisemate ürituste korraldamine valla toetusel ja eestvedamisel (vabariigi aastapäev, Põlva päevad, võidupüha, taasiseseisvumispäev jt)  Uute jätkusuutlike kultuuriürituste loomine ja korraldamine  Rahvakultuurialaste traditsiooniliste ürituste korraldamise jätkuv toetamine  Elanikkonnale avatud erinevate huviringide tegevuste toetamine  Koostöö jätkamine kultuuriühingute, seltside, seltsingute, ringide ja spordiklubide vahel, toimiva võrgustiku ja aktiivi loomine  Mitmekesiste huvitegevuste võimaluste tutvustamine, iga-aastaste reklaamürituste korraldamine elanikkonnale, näiteks lahtiste uste päevad, avatud näitused, kontserdid jt  Täiendkoolituste korraldamine võimalikult erinevatele sihtrühmadele  Kultuurikeskuse teenuste kvaliteedi parendamine ning aktiivsem reklaam ja pakkumine, näiteks konverentside, seminaride, üritusturunduse jms korraldamisel  Valla kultuurilooliste kohtade ja muinsuskaitseobjektide korrastamine ning tähistamine  Silmapaistvate põlvalaste kalmude kaardistamine ja viidastamine kalmistutel  Põlva linna ja valla ajalugu tutvustava püsiekspositsiooni jätkuv täiendamine  Põlva valda tutvustavate raamatute/trükiste väljaandmine  Turismiinfo pakkumise võimaluste kaasajastamine  Valla avalike loodus-, kultuuri- ja spordivõimaluste aktiivsem kasutamine turistide poolt, paremate koostöövõimaluste loomine turismiettevõtjatega  Kultuuriürituste info koondamine ja aktiivsem edastamine meedias

 Interaktiivse tahvli/monitori paigaldamine Põlva kesklinna  Kultuurikeskuse hoones rekonstrueerimistööde teostamine (sh tuletõrje veesüsteem, lava ja lavatorn, majandustsoon, parkla jm)  Intsikurmu lauluväljakul tualettruumide väljaehitamine  Kultuurikeskuse teenusepakettide laiendamiseks tehnilise baasi uuendamine, sealhulgas konverentsi-, seminari-, kino- ja koolitusteenuste korraldamiseks ning osutamiseks  Põlva Keskraamatukogu hoone rekonstrueerimine  Haruraamatukogude säilitamine külades, hoonete rekonstrueerimine, ruumide renoveerimine, sisustuse ja tehniliste vahendite kaasajastamine kvaliteetse teenuse tagamiseks  Raamatukogude arendamine kogukonna keskuseks – info-, kultuuri-, huvitegevuse, koolituskeskusteks, pakkudes kvaliteetset ning harivat vaba aja veetmise võimalust  Valla asutuste ja raamatukogude koostöö laiendamine, aidates elukestva õppe võimaldamise kaudu kaasa kogukonna jätkusuutlikkusele  Haridus-ja kultuurielu sidususega formaalse ja mitteformaalse õppe toetamine. Raamatukogud kui haridusasutuste partnerid info- ja meediakirjaoskuse õpetamisel ning lugemis- ja õpiharjumuste kujundamisel. Raamatukogude varustamine e-teenuste osutamiseks vajalike e-raamatute, e-raamatute lugerite, tahvelarvutite jm tehnikaga eesmärgiga suurendada elanike kultuuripärandist osasaamist  E- ja m-teenuste (e-raamat jt) arendamise toetamine, et suurendada kultuuripärandist osasaamist  Väiksemates külades raamatute laenutusvõimaluste korraldamine  Külakeskuse ruumide rekonstrueerimine ja vajadusel laiendamine  Väiksemates külades külaaktiivide loomise toetamine ning kaasamine külade elukeskkonna arendamisse  Kogukonna poolt külavanemate valimise toetamine vastavalt kehtestatud külavanema statuudile  Seltside/ringide, MTÜde ja seltsingute tegevuse toetamine eelkõige üle-vallaliste ürituste ning tegevuste puhul  Külade arengutoetuse eraldamine külades investeeringute teostamiseks  Külavanemate toetamine ning motiveerimisaluste väljatöötamine  Külade investeeringute ja tegevuste toetamine külade poolt koostatud ning üldkoosolekutel vastuvõetud arengukavade alusel  Olemasolevate AIPde kaasajastamine ja uute avamine linnas/külades vastavalt vajadusele ning võimalustele  Ühistranspordi võimaluste laiendamine, ühistranspordi kava väljatöötamine  Elanikkonna omaalgatuse toetamine valla kultuuri- ja sporditoetuste vahendusel  Kultuuriürituste korraldamine koostöös seltside ja klubidega ning naaberomavalitsustega  Muusika-, rahvatantsu- ja rahvalaulualase ning muu huvitegevuse edendamine ja toetamine  Tihedama koostöövõrgustiku loomine Jakob Hurda Seltsi ja kõigi valla seltside, seltsingute ning mittetulundusühingutega, sh ühisprojektide ja -ürituste läbiviimine  Kultuuritegemisvõimaluste laiendamine (luues klubisid, ringe ja õpikodasid külakeskuste juurde) ja rahvusvahelise koostöö edendamine  Loomemajanduse arendamise toetamine, sidudes kultuurivaldkondades oleva potentsiaali ettevõtlusega (sh viia ellu teadmiste ja oskuste arendamisele suunatud tegevused ning luua füüsiline keskkond (keskus) koos tehnilise baasiga)  Vaimse ja materiaalse kultuuripärandi mitmekesisuse säilitamise ja vahendamise toetamine  Kultuurivaldkonna eestvedajate koolitamine, motiveerimine ning aktiivne kaasamine kultuurielu edendamisel  Kultuuri- ja spordivaldkonna teenuste aktiivsem delegeerimine kolmandale sektorile (MTÜdele, SAtele jt)

 Peri koduloomuuseumi kogu säilitamise toetamine, kogutu kriitiline ülevaatamine, edaspidine mõistlik ja mõtestatud kogumistegevus (sh kogude digiteerimine ning e-teenuste loomine), suurem koostöö muuseumide vahel, tegevuskeskkonna ning ekspositsiooni uuendamine muuseumi võimekuse tõstmiseks (võimalusega teenida omatulu)

6.2. SPORT

Hetkeolukorra analüüs Põlva vallas on mitmekesine spordibaaside võrk, kus linnas asuvad: neli suurt spordihoonet, viis erineva suurusega staadionit, seitse spordiväljakut ja kaheksa väikelaste mänguväljakut.

Külades asuvad, koostöös kolmanda sektoriga korrastatud ning rajatud mitmed avalikud spordiplatsid ja mänguväljakud: neli korvpalliväljakut, kuus võrkpalliplatsi, kaks jalgpalliväljakut, üks rattapark ja rulapark ning tenniseväljak. Orajõe külas asub Mammaste Tervisespordikeskus (Mammaste TSK) koos liikumisaladega.

Väljaarendatud liikumis- ja suusarajad asuvad Intsikurmus, Mammastes, Orajõel ja Taevaskojas. Rajatud on kergliiklusteed linna territooriumil, ümber Põlva paisjärve ja Mammaste ning vähesel määral ka Orajõe, Himmaste ja Rosma külades.

Aastatega on väljakujunenud põlvalaste lemmikalad. Neid alasid harrastatakse tugeval tasemel lapseeast kuni täiskasvanute võistlusklassideni. Põlva Spordikoolis tegutsevad järgmiste spordialade treeninggrupid: käsipall, kergejõustik, orienteerumine, laskmine, maadlus, tüdrukute võrkpall ja suusatamine. Kokku osaleb treeninggruppides üle 300 õppuri. Põlva Spordikool haldab järgmisi spordiobjekte: Põlva Spordikeskus (Uus tn 3), Mesikäpa Hall, Põlva Spordihoone (Metsa tn 7) ja Põlva linna staadion (Metsa tn 8). Lisaks tegelevad lapsed eraõiguslike klubide juures võistlustantsu, jalgpalli, tennise ja poiste võrkpalliga. Põlvas tegutseb 20 spordiklubi, üle 700 sportlase, sealhulgas on liikmeid ka teistest omavalitsustest. Tuntumad klubid on Põlva Käsipalliklubi, orienteerumisklubi Kobras, jalgpalliklubi Lootos, spordiklubi Serviti, Põlva Laskespordiklubi ja maadlusklubi Lapiti jt.

Olemasolevate harrastusspordikeskuste, rajatiste, klubide baasil korraldatud spordiüritused pakuvad inimestele võimalusi tervislikuks vaba aja veetmiseks ja füüsiliseks arenguks. Aktiivsemalt ja järjepidevalt on vaja reklaamida olemasolevaid võimalusi ja korraldada erinevaid tervisespordiüritusi.

Spordiobjektide paremaks haldamiseks on vaja parendada ja kaasajastada nende füüsilist keskkonda ja funktsionaalsust ning teenuste kvaliteeti.

Arengueeldused  Põlva vallas on mitmekesised sportimisvõimalused  Harrastatakse heade sportlike tulemuste ja tuntusega traditsioonilisi spordialasid  Elamurajoonides ja puhkealadel, külades laste mänguväljakute ja spordiplatside olemasolu  Kergliiklusteede võrgustiku järjepidev väljaarendamine  Tervete eluviiside ja harrastusspordi aktiivne propageerimine  Atraktiivsete, aastaringselt toimuvate spordiürituste korraldamise toetamine  Valda esindavate sportlaste toetamine  Spordi rahastamisel toetatakse laste-, noorte-, harrastus- ning tippsporti ja nende valdkonna üritusi  Aktiivsete spordiklubide ja Põlva Spordikooli tegevus  Spordikeskused ja -rajatised: Mammaste Tervisespordikeskus, Mammaste-Taevaskoja matkarajad (sh suusa-, rattarajad), Mesikäpa Hall, Intsikurmu terviserajad, Põlva linna 43

staadion, Põlva Spordikeskus jt  Avalikud mängu- ja spordiplatsid ning spordiväljakud: Põlva linna territooriumil ja Taevaskoja, Himmaste, Vanaküla-Holvandi, Eoste-Valgesoo, Lutsu, Adiste-Kooskora, Aarna, Peri, Tännassilma, Mammastes ja Rosma külades Probleemid  Põlva linna staadioni halb tehniline seisukord  Laste ja noorte arvu vähenemine  Gümnaasiumiastme noorte huvi vähenemine aktiivse spordi ja tervisespordi vastu  Koolidel, spordikoolil ja -klubidel rahaliste vahendite nappus spordiinventari tänapäeva nõuetele vastavaks uuendamiseks ja soetamiseks  Vabatahtlike eestvedajate-sportlaste vähesus  Laste kehaliste võimete ja tervise halvenemine  Kultuuri- ja spordiürituste läbiviimist piirab ööbimiskohtade vähesus  Põlva Spordikeskuse hoone ja siseruumid vajavad rekonstrueerimist  Põlva Spordihoone (Metsa tn 7) on amortiseerunud, sealhulgas lasketiirud  Mesikäpa Hall vajab rekonstrueerimist ja laiendamist  Linnas asuv kunstmurukattega jalgpalliväljak on aktiivsest kasutusest amortiseerunud ning puudub nõuetele vastav tribüün  Külades mängu- ja spordiväljakud vajavad jooksvat remonti ning vastavalt kasutusvajadusele laiendamist

VISIOON Põlva valla elanikkond kasutab aktiivseks puhkuseks terviseradasid, spordi- ja mänguplatse. Spordikeskused, -rajatised ja -väljakud on baasiks rohketele spordiklubidele ja harrastussportlastele. Valla spordikeskused ja rajatised on avatud kõigile ning tuntud Eestis ja välismaal spordi- ja puhkekeskusena.

EESMÄRGID 1. Toetada elanikkonna spordihuvi, luues spordivaldkonna eestvedajatest aktiivse koostöövõrgustiku, et koordineerida spordi infrastruktuuri optimaalset kujundamist sporditegevuse arendamiseks 2. Tingimuste loomine spordiga tegelemiseks nii harrastus- kui ka professionaalsel tasemel 3. Liikumisharrastust edendavate tegevuste ja projektide elluviimine, investeeringud spordirajatiste ja lähiliikumispaikade ehitamisse ja olemasolevate kaasajastamisse

TEGEVUSED  Spordialase tegevuse pikaajaline planeerimine ja finantseerimine  Spordiobjektide koondamine ühtse juhtimise alla (nt sihtasutuse loomine)  Spordialase info levitamine kodulehel ja Põlva Teatajas  Spordi populariseerimise ja mainet kujundavate spordivõistluste korraldamise toetamine, sealhulgas rahvusvahelisi tiitlivõistlusi ja rahvusvahelise tasemega spordiüritusi  Valda esindavate sportlaste ja võimalusel nende juhendajate toetamine  Liikumisharrastuse ja tervislike eluviiside propageerimine ja väärtustamine elanikkonna seas  Koostöö erinevate majandussektoritega, spordi laiapõhjaline lõimimine haridus-, turismi- ja sotsiaalvaldkondadega. Koostöö tulemusena senisest enam liikumisharrastusse ja inimeste teavitamisse panustamine  Koostöös maavalitsusega ujumise algõpetuse korraldamine, igal aastal I kooliastmes täismahus ujumise algõppe 24-tunnise kursuse läbiviimine  Avalike suusa-, ratta- ja jooksuradade ning terviseparkide tingimuste parandamine, vajadusel laiendamine ja uute rajamine  Üle valla terviseradade võrgustiku väljaarendamine 44

 Kergliiklusteede ehituste jätkamine vastavalt teemaplaneeringule  Tervislike eluviiside väärtustamine elanikkonna seas, avalike tervisespordi objektide ja rajatiste kasutusvõimalustest teavitamine ja tutvustamine läbi erinevate tegevuste/ürituste  Laste mänguväljakute jooksev hooldus ja koostöös elanikkonnaga uute loomine piirkondadesse, kus mänguväljakud puuduvad  Põlva paisjärve ranna väljaarendamine, sh ranna taristu ja spordiplatsi-mänguväljaku arendamine  Põlva linna staadioni rekonstrueerimine  Lootospargi kunstmuruga jalgpalliväljaku rekonstrueerimine ja tribüünide paigaldamine  Multifunktsionaalse õpilaskodu ehitamine, majutuskohtade loomiseks  Talvisel perioodil ajutiste uisuväljakute rajamise toetamine  Elanikele järjepidev ja aktiivne teavitustöö korraldamine, sealhulgas erinevate harrastusspordi tegelemise võimaluste ning nende spordiürituste toimumise kohta Põlva vallas  Plaanidel ja kaartidel spordiobjektide, liikumisradade ja kergliiklusteede tähistamine ja info uuendamine  Spordi- ja mänguväljakute hooldamine ja kasutamise reguleerimine  Spordikoolide ja –klubide aktiivne teavitustöö korraldamine elanikkonnale, näiteks avatud uste päevad jm  Kultuuri- ja spordivaldkonna koostöö jätkamine ning arendamine tervislike linnade võrgustikus, sõpruslinnade- ja valdadega ning muude riiklike organisatsioonidega  Siserulapargi vajaduse ja asukoha analüüs ning rajamine  Põlva valla spordiobjektide ja -rajatiste rekonstrueerimine  Mesikäpa Halli rekonstrueerimine ja laiendamine  Põlva piirkonna spordivaldkonna ajaloo koondamine ja kaardistamine  Spordiklubide ja kohalike omavalitsuste vahelise koostöö arendamine, ühiste traditsiooniliste suurürituste läbiviimine jm  Kultuuri- ja sporditöö teenuste delegeerimine kolmandale sektorile (MTÜdele, SAdele jt)  Mängu- ja spordiväljakute rekonstrueerimine ja laiendamine vastavalt külade keskuste projektidele koostöös külade MTÜde ning korteriühistutega  Mammaste Tervisespordikeskuse baasi komplektsete teenuste väljaarendamine  Avaliku kasutusega radade võrgustike hooldus ja maaomanikega maakasutuslepete pikendamine ning vajadusel uute lepingute sõlmimine  Avalikel liikumisaladel matka-, suusa- ja terviseradade järjepidev korrastamine, uuendamine ja laiendamine koostöös spordiklubidega  Koostöös Riigimetsa Majandamise Keskusega, spordiklubidega, muude organisatsioonidega liikumisradade võrgustiku väljaarendamine ja laiendamine, eelkõige Taevaskoja-Kiidjärve suunal.

7. MAJANDUSVALDKOND

7.1. TEED JA TÄNAVAD

Hetkeolukorra analüüs Põlva valla territooriumit katab tihe maakonna tugi- ja kõrvalmaanteede võrgustik, mis tagab hea ühenduse Lõuna-Eesti suuremate linnadega (Tartu, Võru). Valla keskust ümbritseb ringtee, mis teenindab raudteeäärseid tootmispiirkondi ning sellele on suunatud liiklemine raske- ja ohtlike veostega. Põlva valda läbib Tallinn-Tartu-Põlva-Koidula-Petseri marsruudiga raudtee, mis on ka edaspidi arvestatud olulise transpordikoridorina. Oluline on reisirongi aegade kooskõlastamine ja soodustamine tööpäevadel Tartu-Koidula-Tartu suunal. Põlva linna tänavad liigituvad põhi- ja jaotustänavateks ning juurdepääsuteedeks. Olemasolev tänavate võrgustik ei vaja ümberplaneerimist vaid järk-järgulist arendamist, et parendada liikluskorraldust ja -ohutust ning tagada juurdepääs ettevõtetele ja elanike kinnistutele. Linna tänavate kogupikkus on 38 km, sellest on mustkattega tänavaid 32,5 km. Põlva vallas on 160 km teid ja keskasulate tänavaid, millest ligikaudu 13 km on asfalt- ja mustkattega ning 147 km kruusakattega teid. Põlva vallas tervikuna on kokku ca 65 km valgustatud teid, tänavaid ja platse. Linnas on rajatud 6 km kergliiklusteid, vallas on kõnni- ja jalgrattateed peamiselt Põlva linnale lähimates külades Mammastes ja Rosmal ning Himmaste keskuses. Kõnni- ja jalgrattateede vajadus on suur vallas tervikuna, see leevendaks ka ühistranspordi vähesuse ja samas võimaldab edendada tervislikke eluviise.

Arengueeldused  Valla ja linna territooriumil asuvad riigiomandis olevad teed  Teehoiukava ja teede register  Hea tihedusega teedevõrk  Valda ja linna läbivad riigi põhimaanteed on enamuses mustkatte all  Kehtestatud on Teehoiukava aastani 2017 koos teede ehituseks investeeringu objektide nimekirjaga  Põlva linna ja lähialade kergliikluse teemaplaneering 2005 2015  Põlva valla ja linna üldplaneeringud  Osaliselt on rekonstrueeritud ja uuendatud tänavavalgustus Rosma, Mammaste, Himmaste külades  Enamus küladest on külamärkidega tähistatud  Külades on alustatud teede viidastamisega, suuremad külad on viidastatud  Rajatud on kergliiklusteed linna lähialadele Himmaste keskuses, Mammaste ja Orajõe külas  Tänava- ja teede valgustuse olemasolu linnas, suuremates külades ja väiksemate külade keskustes Probleemid  Linna tänavate sõiduteede piki- ja põikprofiilid valed ning tänavate pind vajunud  Mõningate tänavate ja teede kõvakatted amortiseerunud  Kruusakattega teed vajavad iga aastast jooksvat hooldust ning vastavalt teede amortiseerumisele ehitustöid  Sademevee- ja drenaažisüsteemid osaliselt välja ehitamata, sademevesi satub reoveekanalisatsiooni  Kergliiklusteed ja nende infrastruktuur on suuresti välja ehitamata  Linna tänava-alad planeerimata  Linna ja valla territooriumil asuvad sillad amortiseerunud

 Tänavavalgustusevõrk on suuresti amortiseerunud, vajab rekonstrueerimist ja laiendamist ning kaasajastamist, vanad lambid põhjustavad suuremat elektrienergia kulu  Puudulikult valgustatud kergliikluse rajad, elamute piirkonnad, kalmistud ja muud avalikus kasutuses olevad rajatised  Suuremate külade keskustes on liikluskorraldus puudulik, teede võrk on kujunenud ilma planeeringuta  Erateed on kehvemas seisukorras, enamus teede omanikest ei jõua hooldada ega ehitada  Raske transport rikub kohalikke kruusakattega teid  Valla kruusakattega teed, tänavad ja platsid vajavad igal aastal tolmutõrjet, kuid kõikjal ei ole kulukat tolmutõrjet võimalik teostada  Ihamaru ringristmikul puudub eraldatud kõnni- ja jalgrattatee  Põlva linna ja lähialade kergliikluse teemaplaneering 2005 2015 vajab uuendamist

VISIOON Põlva valla keskuses ja lähialadel on atraktiivne elu- ja tegevuskeskkond ning pakutavad teenused on ligipääsetavad ja kättesaadavad, mis suudavad katta keskuse ja külade elanike vajadusi. Valla eripiirkonnad on majanduslikult jätkusuutlikud ja nende panus valla arengule on kasvanud. Põlva vald on investoritele soodus majanduskeskkond.

EESMÄRGID 1. Keskuse ja tagamaa vaheliste ühenduste tugevdamine 2. Teenustele ja töökohtadele ligipääsu võimaldamine 3. Erinevate liikumisviiside arendamine ja omavaheline ühendamine 4. Ühistranspordi ja kergliiklusteede võrkude väljaarendamine

TEGEVUSED  Põlva linna ja lähialade kergliikluse teemaplaneeringu uuendamine (sh uuringud) ja rakendamine  Kergliiklusteede planeerimine ja väljaehitamine vastavalt uuendatud teemaplaneeringule, arvestades ühendusi küladega  Teehoiukava koostamine ning vastavalt teede olukorrale koostatud investeeringukavale ehitustööde teostamine  Sildade renoveerimine vastavalt teehoiukavale ja Maanteeameti järelevalve ekspertiisile  Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneeringu elluviimine  Linnas ja külades sademevee- ja drenaažisüsteemide väljaehitamise ning väljaarendamise jätkamine  Teede jooksev iga-aastane hooldus, sealhulgas kraavide, truupide korrashoid  Tänavavalgustussüsteemide uuendamine ja laiendamine  Kergliikluse võimaluste väljaarendamine koostöös naaberomavalitsustega ja programmide kaasabil  Külakeskuste peamistel teedel ja parklates kõvakatte ehitus  Ettevõtluse poolt koormatud teede rekonstrueerimine ja hooldamine koostöös ettevõtjatega  Erateede nimede kooskõlla viimine kohanimeseadusega  Tänavavalgustuse kaasajastamine, energiasäästu suurendamine (reguleeritav valgustus, säästlikud valgustid jne)  Kogu valla tänavavalgustuse üleviimine energiasäästlikele lahendustele (LED või samaväärne)

7.2. ÜHISTRANSPORT

Arengueeldused  Tihe teedevõrk  Valda läbivad mitmed riigimaanteed  Raudtee ja reisirongide liikluse olemasolu  Tiheasustusalade rohkus  Elanikkonna töö- ja teeninduspiirkonnaks on põhiliselt Põlva linn ja lähialad  Mitmed külad on kaetud ühistranspordi võrgustikuga  Valla rahastatud õpilasbussiliin (õppeaasta jooksul)  Õpilas- ja invatranspordi korraldamine ning teostamine Põlva valla territooriumil Probleemid  Suur territoorium ja hajaasustus  Puudulik bussiliiklus, paljud külad jäävad põhimaanteedest kõrvale  Kogukonna kultuuri- ja huvitegevus õhtusel ajal on piiratud ühistranspordi puudumise tõttu  Elanikkonnal on piiratud võimalused ühistranspordi kasutamiseks nii valla territooriumi piirides kui ka Põlva linna suunas  Valla õpilaste buss ei suuda tagada kõikidele lastele transporti ja sobivat ajagraafikut  Amortiseerunud raudteejaama hoone on eraomandis ning reisijatele suletud  Bussijaam on eraomandis, vajab rekonstrueerimist, avatud reisijatele  Bussiootepaviljonid külades ja linnas vajavad uuendamist ning paljudes külades puuduvad

VISIOON Põlva valla territooriumil ning linna ja külakeskuste vahel on korraldatud elanikkonna vajadustest lähtuv optimaalne ühistranspordi korraldus.

EESMÄRGID 1. Ühistranspordi arendamine ja kättesaadavuse tagamine kõigile sihtgruppidele 2. Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis

TEGEVUSED  Ühistranspordivõimaluse tagamine kõigile valla koolilastele, sealhulgas õhtusel ajal  Linnalähisliinide ühistranspordi laiendamine valla lähiküladeni  Bussiootepaviljonide paigaldamine küladesse, kus puuduvad ning uuendamine linna ja valla territooriumil  Avaliku kasutusega Põlva raudteejaama hoone korrastamise ja rekonstrueerimise toetamine  Raudteejaama ja bussijaama ühendamine kergliiklusteede võrgustikuga

7.3. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON

Hetkeolukorra analüüs Olemasolev ühisveevärk ja kanalisatsioon arendati valla territooriumil välja peamiselt aastatel 1960 1990, seega enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist. Veevarustusega tegeleb valla osalusega ettevõtte AS Põlva Vesi, kelle eestvedamisel ja tegevuste tulemusena jõuavad investeeringud koostöös naaberomavalitsusüksustega vallas asuvate ning rekonstrueerimist vajavate vee- ja kanalisatsiooniobjektideni. Linn ja vald osalesid Ühtekuuluvusfondi poolt toetatud projektis ″Emajõe-Võhandu alamvesikonna vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimine ja laiendamine 2004 2010″. Projekti raames rekonstrueeriti linna torustike ja Himmaste, Orajõe, Mammaste, Sika, Peri ja Rosma külades vee- ning kanalisatsioonitorustike. Projekti raames haarati külad linnaga ühtsesse vee- ja kanalisatsioonivõrku, mida haldab AS Põlva Vesi. Põlva valla ja linna territooriumile uute 48

torustike rajamiseks ja olemasolevate rekonstrueerimiseks investeeriti 2004 2012. aastal kokku ca 3,4 miljonit valda ja ca 15 miljonit eurot linna. Teostatud ehitustööde info on kajastatud ÜVK arengukavades, www.polva.ee. Edaspidi on vajalik ehitustöid jätkata ja laiendada linnas ning Orajõe, Rosma ja Mammaste külades.

Põlva reoveepuhasti sobiva rekonstrueerimisjärgse puhastustehnoloogia välja töötamisel arvestatakse, et reoveepuhasti koormust mõjutab piimatööstuse reovesi, mis käesoleval ajal moodustab ligikaudu 40% reostuskoormusest. Samas on mineviku põhjal teada, et AS-i Tere Põlva tootmine reovee reostuskoormus on olnud ka oluliselt suurem ja moodustanud üle 50% reoveepuhasti reostuskoormusest. Lähtudes piimatööstuse arvestatavast osast reoveepuhasti reostuskoormuses, on tehnoloogiliselt mõistlik rekonstrueerida Põlva reoveepuhasti viisil, mis võimaldab bioloogilisel puhastusel toime tulla piimatööstuse maksimaalse osakaalu korral (summaarne reostuskoormus vastavalt 24 000 ie) ning ka piimatööstuse puudumise korral (summaarne reostuskoormus vastavalt 12 000 ie). Tööstusettevõtted võivad suunata Põlva reoveepuhastile puhastamiseks eelnevalt eelpuhastatud või keskendatud ning neutraliseeritud reostuskoormusega reovett. Seda arvestusega, et reoainete sisaldus Põlva reoveepuhastile suunatavas tööstusreovees ei ületaks olmereovee reoainete lubatud piirkontsentratsioone (vt Põlva linna ÜVK kasutamise eeskiri).

ASi Põlva Vesi ülesandeks on võtta üle kogu vallas enamus ÜVKs käsitletavad ühisveevärgi ja - kanalisatsioonirajatised ning tagada normidele vastav kvaliteet nii joogiveele, kui heitveele. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga on valla elanikest osaliselt või terviklikult liidetud ligikaudu 1500 inimest ja linnas ca 5900 inimest ühisveevärgiga ning ca 5300 ühiskanalisatsiooniga. Põlva valla määratletud reoveekogumisalal on antud võimalus ühineda ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitrassidega ligikaudu 98% valla elanikkonnast. Linna territooriumil on veeteenusega varustatuse võimaluse protsent 99 ning kanalisatsiooniga võimalus liituda 95 % kruntidest. Põlva piirkonna keskmine sissetulek leibkonna kohta on madal, siis ei võimalda vee ja kanalisatsiooni hinnast saadud tasu katta vajalikke investeeringuid.

Viimaste aastate probleemiks on tõusnud joogivee nappus, eriti suveperioodidel teatud külade piirkondades, mida on leevendanud Hajaasustuste veeprogrammi raames kogukonnale jagatud toetused kaevude rajamiseks aastatel 2008 2012. Põlva vald jätkab uuendatud Hajaasustuse programmis osalemist ning elanikkonnale toetuste jagamist.

Elamud, ettevõtted ja asutused on kaasatud ning ühinenud korraldatud jäätmeveoga.

Arengueeldused  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arengukavad aastateks 2012 2024  Valla osalusega ettevõte AS Põlva Vesi  Põlva reoveepuhasti  Koostatud arengustrateegia ja eelprojekt  Toimiv ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni struktuur  Koostatud on investeeringute vajaduste maht ja laiendamise võimalused  Emajõe-Võhandu alamvesikonna vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimise ja laiendamise projektis osalemine ning võimaluse korral osalemine uutes projektides  Hajaasustuse programmi ja valla toetus eramajapidamistele vee- ja kanalisüsteemide rajamiseks ning teede ja elektrivarustuse ehitustöödeks Probleemid  Kinnistutel asuvate hallatavate vee- ja kanalisatsioonivõrkude hooldamine raskendatud  Kaevudes veepuudus ja salvkaevud amortiseerunud  Joogiveel suur lubjasisaldus ning karedus

 Kõiki amortiseerunud torustikke ei ole võimalik Ühtekuuluvusfondi projekti toetusega rekonstrueerida, sealhulgas kinnistu siseseid  Eraomandis olevate ÜVK võrkude renoveerimiseks kaasrahastamisallikate leidmine raskendatud, sealhulgas suvilate ja ühistute  Mitmed vee- ja kanalisatsioonivõrgud eraomandis, kus pole tarbijatele tagatud kvaliteetne joogivesi ning taristu hooldus  Suur osa valla piirkondadest pole kaetud ühiskanalisatsioonivõrguga, kontroll reoveekäitluse üle raskendatud, paljud lokaalsüsteemid amortiseerunud või puuduvad üldse  Reoveekogumisalade laiendamine raskendatud  Reoveepuhasti bioloogiline osa (seadmed, mahutid, hooned, teed ja platsid) vajab rekonstrueerimist  Hajaasustuse piirkonnas tuletõrje veevõtukohtade vähesus, uute rajamist ja hooldamist piiravad ligipääsetavus, omandiküsimused ja lisaressursside vajadus  Reostatud Plaki järv vajab suuri lisaressursse jääkreostuse likvideerimiseks

VISIOON ÜVK võrgud on antud valla osalusega vee-ettevõttele. Valla territooriumil on vastavalt ÜVK arengukavale väljaarendatud ja ehitatud ühisvee- ja kanalisatsioonivõrk. Elanikkonnale on tagatud tõrgeteta ÜVK kasutamine, haldamine ja tehniline uuendamine ning on täidetud kvaliteedinõuded nii joogi- kui ka reoveele. Hajaasustusega piirkondades on väljaehitatud lokaalsed joogi- ja reovee kanalisatsioonid. Valla ametkond ning elanikkond hoiavad ja arendavad valla elu- ja looduskeskkonda kasutades keskkonnaressursse jätkusuutlikult ning säästlikult.

EESMÄRGID 1. Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine, uuendamine ja laiendamine 2. Jääkreostusobjektide likvideerimine ning rikutud märgalade ja veekogude tervendamine 3. Hajaasustuse piirkondades kvaliteetse joogivee kättesaadavuse ja puhta keskkonna tagamine

TEGEVUSED  Põlva linna ja valla veeprogrammi jätkamine, vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine  ÜVK arengukava uuendamine ja täiendamine  Välja arendada ja ehitada uus ühisvee ja -kanalisatsiooni võrgustik (ÜVK) vastavalt uuendatud ÜVK arengukavale 2012 2024  Avalike tuletõrje veevõtukohtade väljaehitamine  Lahtiste kaevude kaardistamine ning märgistamine, katmine või tamponeerimine  Veepuhastusseadmete paigaldamine hajaastusega piirkondades  Pinnavee seisundi parandamine-reoveepuhastite ning reovee kogumissüsteemide renoveerimine ja ehitamine  Põhjavee seisundi parandamine-jääkreostusobjektide ohutumaks muutmine (sh vanade puurkaevude tamponeerimine)  Sadevee- ja drenaažisüsteemide väljaarendamine  Reoveepuhasti rekonstrueerimine  Hajaasustuse piirkondades puhta joogivee kättesaadavuse tagamine ja lokaalsete kanalisatsioonisüsteemide ehitamine, eramajapidamiste toetamine läbi erinevate programmide

7.4. SOOJAVARUSTUS

Hetkeolukorra analüüs Põlva linna elamuid ja tööstushooneid köetakse põhiliselt AS Põlva Soojuse katlamajadest. Nimetatud katlamajad on kaugkütte katlamajad, katelde koguvõimsusega 106 MW. Linna aastane tarbitav soojuskogus on sõltuvalt välistemperatuurist kõikunud 110-120 tuhande MWh piires. Enamus soojusenergiast toodetakse maagaasi põletamisel. 2014. aastal alustati tsentraalkatlamaja rekonstrueerimist, mis võimaldab lisaks gaasile kasutada kohalikku kütust (hakkepuitu). Soojamajanduse säästlikuks arenguks on olemasoleva kaugküttesüsteemi kui terviku säilitamine ja edasiarendamine, ökonoomsuse ja töökindluse tõstmine, soojakadude vähendamine, katlamajade automatiseerimine ja alternatiivkütuste kasutamise võimaluste loomine. Põlva valla suund on haldusala hoonete piirdetarindite soojapidavuse tagamisele ja hoonete küttesüsteemide rekonstrueerimisele, et vältida ülemäärast küttekulu, samas tagades kõikide hooneosade tasakaalustatud soojavarustuse. Keskküttestruktuuris pole viimastel aastatel muutusi toimunud. Mammaste külas on soojaettevõtjaks AS Põlva Soojus. Mammaste piirkonna korterelamute kütmiseks rajati 1999. aastal 1 megavatise võimsusega Foster Wheeler gaasikatlaga lokaalkatlamaja. Füüsiline ühendus Mammaste ja linna soojavõrgu vahel on olemas aga amortiseerunud tänaseks. Vajadusel on oluline rekonstrueerida Mammaste külas asuvaid soojatrasse, kuid majanduslikel kaalutlustel ei ole see perspektiivne ning Mammaste küla piirkonnas jätkub kütmine lokaalkatlamaja baasil. Praegu varustatakse Mammastes soojaga kuut paneelelamut ja vallamaja, muutumist tarbijate arvus ei ole ette näha. Himmaste külas on tsentraalküttelt üle mindud lokaalsetele korterelamutes baseeruvatele gaasikatlamajadele. Peril on säilinud tsentraalkatlamaja, mis varustab soojaga Peri raamatukogu/külakeskust ja kuut korterelamut. Praegune soojaettevõtja Peri POÜ on mitteametlikult teatanud tsentraalse soojatootmise lõpetamisest. Koostatud on Peri küla soojusvarustuse võimaluste analüüs, alternatiivsete lahendite pakkumiseks korterelamute elanikele.

Arengueeldused  Olemasolevate soojavõrkude infobaas  Koostatud võrkude optimeerimise kava  Linnas ja suuremate külade keskustes (Peril ja Mammastes) kaugküttevõrgu olemasolu  Enamus lokaalkatlamajadest töötavad gaasiküttel  Soojavarustusvõrgud- ja katlamajad osaliselt eraomandis  Koostatud Peri küla soojusvarustuse analüüs  Tänavate piirkonna soojavarustussüsteemi projekteerimine ja uuendamine  Jätkata alternatiivsete energiaallikate kasutamist  AS Põlva Soojus trasside rekonstrueerimine ja laiendamine ning katlamajade rekonstrueerimine Probleemid  Amortiseerunud võrgud linna ja valla territooriumil  Puuduvad soojusettevõtete arengukavad  Korterelamute soojussõlmed ei vasta kaasaja nõuetele, küttetorustikud amortiseerunud  Külades puuduvad kesksurve gaasitrassid

VISIOON Kehtestatud kaugkütteseaduse põhine õigusregulatsioon, kaugküttepiirkonnad määratud. Koostatud on arengukava pikaajalisteks investeeringuteks ja alternatiivvõimalustest. Elamud, mis asuvad küttepiirkonnas on energiasäästlikud ja kindlustatud kütte- ja soojavee varustusega.

EESMÄRGID 1. Energiasäästliku soojavarustuse tagamine 2. Korterelamute rekonstrueerimine vastavalt energiatõhususe normidele

TEGEVUSED  Alternatiivsete võimaluste säilitamine ja tagamine  Peri külas tsentraalse soojavarustuse kadumisel alternatiivsete võimaluste leidmine  Kaugküttevõrkude ja -süsteemide ökonoomsemaks muutmine  Suurematesse keskustesse kesksurve gaasitrasside rajamine  KEK-i piirkonnas soojatootmiseks võimaluse leidmine alates 2015. a kütteperioodist

7.5. ELEKTRI- JA GAASIVARUSTUS

Hetkeolukorra analüüs Põlva valla territooriumil osutab teenust AS Eesti Gaas vastavalt gaasivarustuse arengu- ja rekonstruktsioonikavale. Põlva linnas ja Himmaste, Mammaste, Rosma, Orajõe ja Peri külades on gaasivarustus kättesaadav. Linnas on gaasijaotustrasside võrgustik, mis kohati kulgeb sõidutee all ja see raskendab trasside hooldust. Korrusmajade elanikel ja ettevõtetel on kohatine huvi gaasiküttele üleminekuks. Täiendavate gaasijuhtmete rajamist on ette näha Puuri külla ning Põlva linna ümbrusesse lähtuvalt elamuarendusest tekkivatest vajadusest. Peamiseks arendustööks on olemasoleva võrgu kaasajastamine. Gaasitrasside ehitamise kõrge maksumuse tõttu on gaasivõrguga liitumine reaalne vaid olemasolevate gaasitrasside läheduses - eelpool mainitud külades ja Põlva linnas ning lähiümbruses.

Põlva valla elektrienergeetika arengusuunad on AS Eesti Energia poolt määratud üldiste suundumustega: aastaks 2014 kindlustatakse tarbija juures kvaliteetne pinge 230/400, uute 0,4 kV liinide pikkus ei tohi ületada 600 m ja ehitamisel kasutatakse vaid õhu- või maakaablit. Nähakse ette 10 kV võrgu üleviimine 20 kV pingele ning aastaks 2015 on kavandatud 35 kV elektrivõrgu viimine pingele 110 kV või 20 kV.

Linnakeskuses on elektrivarustus viidud maa-alusesse kaablisse, kuid linna äärealadel on veel amortiseerunud õhuliine. Tootmisobjektide ja elamute varustamine elektrienergiaga on hea. On olemas reserv- ja ringtoite võimalused nii 10kv kui ka 0,4kv kaablivõrgus. 2011. aastal rekonstrueeriti Põlva alajaam.

Himmaste ja Orajõe külades on probleeme energiamüüjaga - Põlva Oom OÜ, kes pole registreeritud võrguettevõtja, aga tegutseb sellena.

Pidevalt tehakse tööd olemasoleva võrgu töökindluse tõstmiseks. Põhilisteks töödeks on eelkõige energiasäästu võimalusi ja vahendeid arvestades amortiseerunud infrastruktuuri kaasajastamine, alajaamavõrgu tihendamine (eelkõige väikese võimsusega alajaamade rajamise teel), võimaliku ohu allikateks olevaid elektri paljasjuhtmeid asendatakse isoleeritud juhtmetega. Põlva vallas esineb ka piirkondi (n Partsi), kus elektrivarustus on puudulik (üksikutes taludes puudub üldse). Kahjuks ei soodusta praegune majandussituatsioon olukorra paranemist - Eesti Energia pole huvitatud infrastruktuuri arendamisest, kui investeering pole neile majanduslikult põhjendatud ning soovijad ei suuda alati tagada omaosalust liitumiseks vajaliku toiteliini välja ehitamisel.

Olemasolevatest liinidest kaugelasuvate üksikute hoonete elektriga varustamiseks võib liinide rajamisest otstarbekamaks osutuda generaatorite kasutamine.

Vallas toodetakse nn rohelist elektrienergiat Saesaare, Rosma ja Põlva paisjärve hüdroelektrijaamas ning huvi on tootmise jätkamiseks ja täiendavate hüdroelektrijaamade rajamise vastu. Uute hüdroelektrijaamade rajamine Põlva valla jõgedele ja ojadele võib toimuda ainult kõiki keskkonnakaitse nõudeid järgides ja maaomanike nõusolekul kohtadesse, kus on piisavalt vaba hüdroenergiat.

Arengueeldused  Tarbijatele on tagatud elektrivarustus  AS-l Eesti Energia arengustrateegia pikaajalisteks investeeringuteks  Hea koostöö AS Eesti Energia ja elektrivõrkude haldajate ning Põlva valla vahel  Olemas maa-aluste kaablite andmebaas-tänavavalgustuse register  Valla suuremates külades elektrivarustus tagatud põhiliselt kaabelühendusega  Koostatud koolide energiasäästu arengukava  Elektriliinid maa alla viidud osaliselt  Valla suuremates keskustes gaasiga varustatus hea (gaasipliitide kasutamiseks), olemas on võrgustik ja piisav ressurss, eramajade ja korterelamute elanike valmidus gaasiküttele üleminekuks  Olemasolevad gaasivõrgud hooldatud ja uuendatud, toimib häireteta gaasivarustus  Magistraalgaasivõrkude lähedus tarbijatele Probleemid  Elektrivõrgud ja rajatised osaliselt amortiseerunud, eriti äärealadel (vanad puitpostidel õhuliinid, vanad kaablikapid jne)  Valla territooriumil esineb voolupinge kõikumisi ja ootamatuid elektrikatkestusi  Mõningate võrguvaldajatega koostöö ja arengusuundade kooskõlastamine puudulik  Gaasitorustiku väljaehitamine uute tarbijateni on kulukas, tasuv ainult suurema tarbijate arvu olemasolul ning üksiku väiketarbija soove ei rahuldata.  Kesksurve gaasitrasside läbilaskevõime kohati puudulik  Linnas kulgeb gaasitorustik tänava sõidutee osa all, mis raskendab hooldustöid

VISIOON Üle valla, linnas, külade keskustes ja põhimaanteede lähistel aladel on valdavalt üle mindud maakaabelliinidele. Olemasolevad võrgud hooldatud ja uuendatud, toimib häireteta gaasivarustus. Elamu- ja tootmispiirkonnad saavad valida alternatiivseid küttesüsteeme.

EESMÄRGID 1. Teadlik ja säästlik energiatarbimine 2. Tagada tarbijatele ohutu ja jätkusuutlik varustuskindlus energiaga 3. Elamu- ja tootmispiirkondades gaasivarustuse ja vajadusel alternatiivsete küttesüsteemide kättesaadavus

TEGEVUSED  Energiavarustuse väljaarendamine perspektiivsetes elamu- ja tööstuspiirkondades vastavalt üldplaneeringule  Energiakasutuse efektiivsuse tõstmine ja energiasäästu propageerimine  Eneriga- ja ressursitõhususe suurendamine ettevõtetes  Keskkonnasõbraliku energia tootmise toetamine  Uute üldplaneeringukohaste elamu- ja tootmispiirkondade planeerimisel erinevate küttesüsteemide võimaluste arvestamine, sealhulgas gaasivarustusega 53

 Korterelamute nõustamine ja võimalusel toetamine küttesüsteemi ülemineku põhjendatud vajadusel lokaalsüsteemidele või alternatiivküttesüsteemidele

7.6. ANDMESIDE

Hetkeolukorra analüüs Põlva linn on peaaegu täielikult kaetud sidekanalisatsiooniga. Linn on kiudoptilise kaabel- ühenduse ringvõrgus Tartu ja Valgjärve suunal, planeeritud on Parksepa suunaline ühendus. Paigaldatud on maa-alused kiudoptilised kaablid Põlva Maavalitsuse hoonele ja Politseiametile. Samas laadis kaablid on plaanitud paigaldada Mesikäpa Hallile ja suund on võetud korterelamute varustamiseks kiudoptiliste kaablitega, seda eelkõige interneti ja televisiooni teenuste edastamiseks. AS Eesti Energia plaanib kiudoptilise kaabli ühendust AS Elioni tugipunktiga Põlvas.

Kogu Põlva valla territoorium on kaetud EMT, ELISA ja Tele2 levialaga. Olemasoleva telefonivõrgu suurt laienemist ette näha ei ole, sest enamik liitumissoovidest on juba rahuldatud ning maapiirkondades, kus telefoniliinide rajamine oleks väga kulukas, on lauatelefonile tekkinud alternatiivid GSM ja RAS-1000 telefonide näol. Areng on suunatud telefoniside parandamiseks (analoogjaamade asendamine digitaaljaamadega) ning andmeside teenuste laiendamiseks Põlva linnas, Mammastes ja Himmastes.

Elioni investeeringud vaatlevad kõneside ja andmeside lahenduste pakkumisi eraldiseisvalt. Kõneside teenuse pakkumisel on jõutud sellisesse staadiumi, kus enamus soovijaid on telefoniteenuse kasutajad. Kindlasti on üksikjuhtumeid, kellel füüsilise ühenduse ja raadiolevi puudumise tõttu pole teenust võimalik kasutada. 2001. aastal koostatud uuringu esitatud avalduste alusel on Põlvamaal 100 % oma lahenduse leidnud. Praegusel hetkel ei lasu Elionil enam kohustust uusi sidetrasse välja ehitada, kui puudub majanduslik põhjendus, seda tehakse ainult kliendi investeeringu abil ja omavahel kokku leppides. Põhiosas käib olemasolevate sideinfrastruktuuride haldamine, rekonstrueerimine ja täiustamine.

AS Elion Ettevõtted pakub jooksvalt klientidele alternatiivseid andmeside lahendusi. Praeguseks on internetiühendusega varustatud kõik valla teenusasutused: sh kultuurikeskus, raamatukogud ja külakeskused, koolid, hooldekodu, päevakeskus jt.

Arengueeldused  Valla territooriumit läbib optiline kaabel  Kaabelsidevõrgustik katab suuremat osa vallast  Valla raamatukogudes ja vallamajas avatud internetipunktid (AIP)  AIPide kasutus on aktiivne  Valla territooriumil traadita interneti leviala võimalused  Suunitlus sideühenduse täielikule digitaliseerimisele  Kvaliteetne sidevõrgustik katab ainult linna territooriumi  Põlva linn on kiudoptilise sidekaabli ringvõrgus Probleemid  Kohati vananenud ja puudulik sidevõrgustik  Paljudes külades puudub stabiilne andmeside ja interneti kasutamise võimalus  Puudub andmeside tarbimise nägemus perspektiivseks teenuse tarbimiseks  Traadita interneti võimaluste laiendamist piirab maastiku reljeef ja metsade rohkus  Elanikkonna ostujõud on madal, kaabelliinide ehitus on kallis  Telekommunikatsioonifirmadel puudub konkreetne arengukava Põlva piirkonna kohta  AIPs vananenud arvutipark ja arvutikomplektide vähesus

VISIOON Valla avalikes asutustes on piisava mahuga andmesideühendused. AIPid on varustatud piisavas koguses ja ajakohaste arvutikomplektidega. Kõigil soovijatel on tagatud interneti püsiühenduse võimalus. Andmeside on kogu valla ulatuses digitaliseeritud. 90% valla territooriumist on kaetud traadita interneti levialaga.

EESMÄRGID 1. Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnoloogiasse ning ressursijuhtimissüsteemide toetavate IT-rakendustesse 2. Sotsiaalse ja majanduslikku arengut tagava IKT keskkonna kindlustamine

TEGEVUSED  Hajaasustusega piirkondades alternatiivsete andmeside lahenduste väljaarendamise ja laiendamise toetamine, sealhulgas traadita andmesidevõrk jm  Uuendada ja täiendada olemasolevates avatud internetipunktides, koolides, külakeskustes ning raamatukogudes tarkvara ja arvutikomplekte  Traadita interneti levialade väljaarendamine avalikes asutustes, sealhulgas raamatukogud, külakeskused, kultuurikeskused jt  Sidekommunikatsiooni parendamine  Kaasaegsete IT süsteemide ja lahenduste kasutuselevõtu võimaluste laiendamise toetamine  Üle valla territooriumi toimivate püsiühenduste võimaluste toetamine

8. ETTEVÕTLUS

Hetkeolukorra analüüs 22.07.2014. aasta seisuga on Äriregistri andmetel Põlva vallas registreeritud kokku 555 ettevõtet, nendest 340 osaühingut, 8 aktsiaseltsi, 205 füüsilisest isikust ettevõtjat ja 2 mittetulundusühingut (MTÜd), 2 usaldusühingut ja 2 täisühingut. Suur osa ettevõtetest on väikeettevõtted. Suurimad tööandjad on AS Tere, Põlva Tarbijate Ühistu, AS Põlva Haigla, AS Kagu Teed, AS Takeda Pharma, Põlva Agro OÜ, Peri Põllumajanduslik OÜ, Eltam OÜ, Mammaste Metall AS, Zeigeri Veod OÜ jt. Suurimaks väljaspool registreeritud aga valla territooriumil tegutsevaks ettevõtteks on AS PINEST. Kõige rohkem tegutseb vallas osaühinguid ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kelle levinuimateks tegevusaladeks on jaekaubandus ja hulgimüük; põllumajandussaaduste tootmine, töötlemine ja müük; puidu- ja metsatöötlemine; puhkemajandus; metalli töötlemine; transportteenused jt. Põlva linnas on väljaarendatud tööstuspark (endise KEKi territooriumile). Väljaarendatud tööstusparkide vajadus on olemas ning uus potentsiaalne piirkond on Mammaste küla.

Majanduslikult üldilmelt on Põlva vallasisese linna puhul tegemist teeninduskeskusega, kuhu on koondunud piirkonna erinevad teenindus- ja äriettevõtted. Tartu lähedust on vähe suudetud kasutada ettevõtluse tootearenduse ja innovatsiooni arendamisel. Vallas tegutsevad ettevõtted on peamised tööandjad Põlva valla elanikele.

Põlva vald jätkab koostööd SA Põlvamaa Arenduskeskusega, kes aitab kogu maakonnas ja sealhulgas Põlva vallas eelkõige turismi- ja ettevõtluskeskkonda arendada ning ühisturunduse protsesse ellu viia.

Arengueeldused  Stabiilsete ettevõtete olemasolu  Tipptegijad toidu-, puidu- ja metallitöötlemise ning põllumajanduse valdkonnas  Haritud ja kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu olemasolu  Maakonna keskmisest kõrgem palgatase  Tagatud peamised transpordiühendused  Tehniline infrastruktuur paraneb pidevalt, sotsiaalne infrastruktuur lubab üldjuhul ettevõtjal muretult oma põhitegevusele keskenduda  Põlva linna territooriumil asub tööstuspark  Kohalikud loodusressursid  Infrastruktuur: raudtee, teedevõrk, maagaas, elekter  Geograafiline asukoht: Venemaa lähedus, Tartu lähedus jm  Kasutamata maad ja tootmishooned  Maakonnakeskus  Konkurentsivõimelised kinnisavara hinnad  Inimressurss  Partnerorganisatsioonid: Põlvamaa Partnerluskogu, SA Põlvamaa Arenduskeskus Probleemid  Ettevõtluse areng osaliselt aeglane – ettevõtjate pikaajalise strateegilise planeerimise vähesus, kohati napib spetsiifilisi teadmisi ja oskusi  Vähe investeeringuid uusettevõtlusesse  Tootearenduse ja innovatsiooni vähesus (väikesed ei suuda investeerida ja arendada)  Väljaarendamata ärimaad  Puudub terviklik Põlva piirkonna ettevõtluse ülevaade  Piirkondliku mainekujunduse puudumine  Kohalikke ressursse kasutatakse vähe ja mittesäästlikult 56

 Loodusressursside mittejätkusuutlik kasutamine  Kõrgemalt haritud spetsialistidele, eriti tippspetsialistidele, vähe rakendust  Oskustööliste vähesus  Vastuolu pakutavate töökohtade ning tööliste oskuste ja kvalifikatsiooni vahel  Vähene koostöö ettevõtete ja (kutse-) koolide vahel  Sobivate töökohtade puudumisest tingitud inimeste lahkumine Põlvast  Puudulik üüriturg  Kohapealne tarbimine väike, raha viiakse piirkonnast välja  Teede taristu kohati puudulik  Puudub ühtne ettevõtluse infokanal  Piirkondliku laiapõhjalise koostöövõrgustiku ja ettevõtjate initsiatiivi puudumine  Vähene koostöö ettevõtjate ja omavalitsuse vahel

VISIOON Arenenud on mitmekülgne ettevõtlus, mis tagab elanikkonnale töökohad ja konkurentsivõimelised tasud. Ettevõtluse edendamiseks on loodud toetusmeetmed ning arendamisel kasutatakse ülikoolide ja kutsekoolide potentsiaali tootearenduse ja teadussaavutuste rakendamisel. Olemasolev infrastruktuur toetab ettevõtluse arengut. Korraldatud on tööjõu täiend- ja ümberõpe ettevõtetes ning loodud toetatud töökohti noortele. Põlva elu- ja töökeskkond ning kinnisvaraarendus on toonud linna elama uusi perekondi.

EESMÄRGID 1. Ettevõtluskeskkonna arendamine ja ettevõtlusaktiivsuse suurendamine 2. Ettevõtluse edendamiseks koostöö ja infolevi parandamine 3. Ettevõtluse konkurentsivõime ja innovatsioonisuutlikkuse tõstmine 4. Tööjõu arendamine, aktiivsete tööturumeetmete rakendamine ja tööhõive kasv 5. Juurdepääsu parandamine töökohtadele ja teenustele, piirkonna kui töö- ja elupaiga konkurentsivõime tõstmine 6. Maa-elu eripalgelisuse säilitamine ja põllumajanduse konkurentsivõime suurendamine 7. Keskkonnasõbralike lahenduste ja kohalike ressursside kasutuselevõtu toetamine

TEGEVUSED  Ettevõtluseks sobivate olemasolevate ja perspektiivsete piirkondade teemaplaneeringute koostamine, uuringute teostamine  Ettevõtluse infrastruktuuri parendamine tööstus- ja äripiirkondades  Ärimaade väljaarendamine, tööstusparkide loomine: Mammaste, Linavabriku-Kase jt  Energiatõhusa ehituse- ja looduslike ehitusmaterjalide kompetentsikeskus  Kohalike ressursside säästlik kasutamine  Koostöö edendamine üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolide, kohalike ettevõtete ning tööhõiveametiga  Omavalitsuse ja ettevõtete koostöö tõhustamine arendusprojektide teostamiseks  Ettevõtete algatatud detailplaneeringute kiire ja efektiivne menetlemine  Valla lastele töö pakkumine õpilasmalevas  Elamuehituse sihtpiirkondade määratlemine detailplaneeringutega  Piirkonna eripära tugevdamine, kohalike toodete ja teenuste ühisturundusele kaasaaitamine, mainekujundus, osalemine koostööprojektides ja –võrgustikes  Ettevõtjate koostöövõrgustike aktiviseerimine ja loomise toetamine  Uute elamis- ja üüripindade rajamise soodustamine

 Ettevõtjate teadlikkuse tõstmine ja info vahendamine neile kohaldatavate meetmete ja programmide kohta  Kasutamata maade ja tootmishoonete kaardistamine ning info kajastamine Põlva valla kodulehel  Ettevõtlusinfo koondamine ja kajastamine Põlva valla kodulehel  Kohalike ettevõtjate tutvustamine ja tunnustamine väljapoole

9. TURISM

Hetkeolukorra analüüs Põlva valla kaunis ja mitmekesine maastik ning soodne geograafiline asukoht, mida iseloomustavad rohelus, kaunid metsad, haritud põllumaad, Ahja jõgi ja Orajõgi. Looduskaitse- ja puhkealade olemasolu ning turvalisus, on heaks eelduseks turismi arendamiseks piirkonnas. Peamiseks eesmärgiks on säilitada puhkeväärtusega metsa hulka ja kaitsta looduskeskkonda koos miljööväärtustega. Suurimaks vaatamisväärsuseks on Eestis ainulaadne Taevaskoja looduskaitseala, mida külastab aastas u 40 000 turisti. Talvised ja suvised rahvaspordihuvilised saavad kasutada valgustatud ja korrastatud Mammaste suusa-, jalgratta- ja matkaradasid. Põlva vallas on u 10 majutusteenust pakkuvat ettevõtet.

Põlva täidab turismimajanduse seisukohalt maakonnas eelkõige teeninduskeskuse rolli, pakkudes kõikvõimalikke teenuseid Põlvamaa looduskaunites kohtades aktiivselt aega veetvale puhkajale. Samas on mitmed turismiatraktsioonid välja arendamata; perspektiivsed suunad on aktiivne puhkus, kultuuri- ja spordiüritused ning seminariturism. Head looduslikud eeldused puhkepiirkonnaks kujuneda on Intsikurmul. Turismimajandus on atraktiivne valdkond, mis laiendab kohalikku turgu ja loob võimalusi käibe ja kasumlikkuse kasvuks.

Arengueeldused  Palju mitmekesiseid võimalusi vaba aja veetmiseks: Intsikurmu ja sealsed terviserajad, Põlva Kultuuri- ja Huvikeskus, Põlva paisjärv ja rand, Mammaste Tervisespordikeskus koos valgustatud suusa-, jalgratta- ja matkaradadega, Mesikäpa Hall, Riigimetsa Majandamise Keskuse väljaarendatud puhkealad ja matkarajad  Turvaline ja puhas loodus- ja elukeskkond  Lähiümbruse looduslikud atraktsioonid: Intsikurmu, Mammaste ja Lõuna-Eesti üks suurima külastatavusega turismiobjekt Taevaskoja on tuntud ″kaubamärkideks″  Iga-aastased kultuuri- ja spordi suursündmused  Ahja jõestiku tihe kasutus: kanuu- ja loodusmatkad ning kalastamine  Maakonna terviklik turismiinfo kajastamine www.visitpolva.ee  SA Põlvamaa Arenduskeskus Probleemid  Funktsionaalse keskuse puudumine  Mitmed spordiobjektid on turistide jaoks raskesti kättesaadavad suure kasutuse tõttu  Suurürituste ajal majutus- ja toitlustuskohtade nappus ning nende ühekülgsus  Vähe võimalusi õhtuseks meelelahutuseks ja mitmekesisuse puudumine  Osa turismiga seotud objekte turismitooteks arendamata: Põlva rand, Metsa 7 spordihoone, Intsikurmu, Orajõgi ja selle lähialad jt  Ühise turundustegevuse puudumine  Turismiettevõtted on väikesed, killustunud ja omavahel tehakse vähe koostööd  Vähene koostöö teiste Põlvamaa omavalitsustega  Turismiinfopunkti puudumine  Puudub turismiarengukava

 Puudub väljatöötatud Põlvale iseloomulik kaubamärk, mis köidaks kaugemalt tulijat ning looks teistest konkureerivatest piirkondadest eristuvat identiteeti  Ujula, jõusaal, staadion ja Metsa 7 spordihoone vajavad rekonstrueerimist  Giidide ja kohalike turismimeenete vähesus  Turismiatraktsioonide vähesus

VISIOON Põlva on tuntud ja tunnustatud eristuva identiteediga aktiivse puhkuse sihtkoht ja teeninduskeskus, mis pakub mitmekesiseid ja atraktiivseid turismiteenuseid nii sise- kui välisturistidele. Väljaarendatud Intsikurmu tervisepark, aktiivse puhkuse-, spordi- ja meelelahutusvõimalused, eriilmelised majutus- ja toitlustuskohad ning kaunis looduskeskkond meelitavad turiste Põlvasse aastaringselt. Turismi turunduses tehakse piirkonnas aktiivset koostööd kõigil tasanditel.

EESMÄRGID 1. Turismi infrastruktuuri arendamine, aktiivse puhkuse turismitoodete mitmekesistamine ja nende kvaliteedi tõstmine 2. Põlva kui turismi sihtkoha integreeritud turunduse arendamine 3. Visuaalse atraktiivsuse tõstmine ning kaubamärgi väljatöötamine 4. Turismisektori konkurentsivõime suurendamine

TEGEVUSED  Turismiarengukava koostamine koos koordineeritud tegevuskavaga  Intsikurmu tervisepargi väljaehitamine  Turistlikult atraktiivsete objektide rekonstrueerimine, väljaarendamine, teenuste laiendamine ja funktsionaalsuse parendamine  Põlvale iseloomuliku hooajavälise suurürituse idee väljaarendamine ja teostamine  Iga-aastase suurürituse läbiviimine  Põlva valla kodulehe kaasajastamine ja operatiivse info tagamine  Turismialase teabe kaasajastamine, koondamine ja esitamine trükistes, internetis, sündmuste ja ürituste turundusele kaasaaitamine  Turismialase koostöövõrgustiku arendamine ja koordineerimine: tegevuskava loomine, ürituste kalendri koostamine, ühistegevuste läbiviimine, teenuspakettide arendamine, suveniirimajanduse korraldamine, turundustegevuse koordineerimine jms.  Turismiinfopunkti rajamine  Põlva paisjärve puhkepiirkonna väljaarendamine: Põlva paisjärve ja Orajõe piirkonna detailplaneeringute koostamine ning elluviimine  Linnakujunduselementide korrastamine ja paigaldamine, haljastuse parendamine  Suvekohviku pargiala planeerimine, projekteerimine ja ehitamine  Transpordi- ja teedealane koostöö maakonna ja regiooni tasandil  Ühistranspordi sõidugraafikute ümbervaatamine, et piirkonda saabunud külastajal oleks võimalus sujuvaks liiklemiseks turismiobjektide ja keskuse vahel  Põlva valla mainemärgi ja suveniiride väljatöötamine ning turustamine  Turundustegevuse toetamine  Jalgratta- ja matkateede rajamine ning hooldamine  Orajõe kergliiklus- ja sõidutee ehitus  Taevaskoja turismiala ja rongipeatuse ühendamine kergliiklusteega  Orajõe, Mammaste ja Kiidjärve külade suusaradade ühendamiseks suusasilla rajamise detailplaneeringu koostamine, teostamine ja ehitus  Kohaliku turimiettevõtlusvõrgustiku loomine

III ARENGUKAVA ELLUVIIMINE JA SEIRE

Käesoleva arengukava alusel on koostatud valla eelarvestrateegia, kus on välja toodud teostatavate projektide ajastus ning finantsilised ressursid. Arengukava viiakse ellu kõigi asjakohaste partneritega koostöös. Arengukavas kirjeldatud arendusprojektide teostamise eest vastutavad vastavad valla ametnikud ja valla asutused.

Igal aastal uuendatakse arengukava koos eelarvestrateegias toodud investeeringute kavaga, võttes sealt välja teostatud ja teostamata jäänud investeeringud ja tegevused ning aktuaalsuse kaotanud projektid ning lisades vajaduse korral juurde uued tegevused ja arendusprojektid. Arengukava menetletakse ja avalikustatakse vastavalt Põlva valla arengudokumentide koostamise korrale.

Kokkuvõte Käesolev arengukava kujutab endast koostööl põhinevat seisukohta valla arengule oluliste eesmärkide ning nende eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste suhtes. Arengukava finantspool on kajastatud eelarvestrateegias, millele tuginedes koostatakse valla eelarve. Arengukava toetab siseriiklike programmide ja ELi tõukevahendite ning teiste rahastajate rahaliste vahendite tõhusamat ja plaanipärast kasutamist Põlva vallas.