ÜHEKSAKÜMNES 2019 NUMBER NOVEMBER : NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA NÜÜDISKULTUURI #90 : ELUSÜGIS #90

HIND 2€ 2 : ÜHEKSAKÜMNES NUMBERELUSÜGIS TOIMETUS SISUKORDELUSÜGIS / LUULE NOVEMBER 2019 : 3

Kaisa Maria Ling PAAR ETTEPANEKUT SUREMISE NORMALISEERIMISEKS

Foto: Ken MürkFoto: Ken SISUKORD Kui toimetuses käis elusügise teemanumbri arutelu, nenditi viis kirjandus- ja filmitudengitest valdavalt, et kokkupuuted vanemate inimestega on pigem vabatahtlikud Exeteri linnas harvad. Paistab, justkui nüüdisaegses ühiskonnas lahutaks Suurbritannias hooldekodudes vanemaid põlvkondi noorematest nähtamatu eraldusjoon, olevatele eakatele ilukirjandust ELUSÜGIS millest üleastumiseks on vaja teadlikku pingutust. Selline kum- ette lugema. Selle käigus tähel- Bluus klimakteeriumile mastav elukorraldus meenutab suvel linastunud Ari Asteri dati näiteks, et luule lugemine PERSOON folkloorisugemetega õudusfilmi „Jaanipäev”, kus seitsmeküm- dementsust põdevatele eakate- Intervjuu Hagi Šeiniga – Helen Tammemäe [6–8] Kord tuleb see aeg, mil enam lapsi ma ei saa,

JUHTKIRI ne kahe aastased teevad rituaalse enesetapu, et mitte kogu- le pakub neile lohutust ja kind- kord tuleb see aeg, mil enam lapsi ma ei saa – konnale koormaks jääda. Sama hirmu peegeldavad sellessina- lustunnet. Rütm ja riim aitavad SOTSIAALIA siis kõik ööd ja päevad võin kergendunult hingata. ses lehenumbris ka mitmed kaasautorid, kes väljendavad tajuda korrastatust ning nagu Vanade meeste probleemi lõplik lahendus – soovimatust kellelegi iseenda vaikse hääbumisega tüli teha. tolle programmi käigus avastati, Andrei Hvostov [9] Siis ei ole vaja tampoonidega priisata, See ilmestab minu hinnangul eriti groteskselt kollektiivset äratab see ka mälestusi. Sarna- Vananemise stereotüüpidest ja müütidest – enam pole vaja tampoonidega priisata, väärtusruumi, kus hädisus, õnnetus ja suremine on tabud. seid programme on teisigi, mida Piret Põldver [12–13] sidemeid ja topse igakuiselt raisata. Meil on raske leppida kõige kaduvuse ja inimelu ajutisusega erinevates riikides katsetatakse Palgalõhest pensionilõheni – Helen Biin [18] Kaisa Maria Ling on vode- ning füüsiline ja vaimne taandareng, mis seda meelde tuleta- ning mis võiksid Eestiski raken- Plaastrid viskan ära, pille enam ma ei söö, villibluusilaulja, kes tunneb, vad, pannakse põlu alla. Surevate lähedaste puhul üritatakse dust leida. ESSEE plaastrid viskan ära, pille enam ma ei söö, et menopausi peetakse kramplikult viimse hetkeni optimistlikku meelelaadi hoida, Ma usun, et sellised lahendu- Hoolitseja päevaraamat – Andres Maimik [10–11] rasestumishirmuta norskan õndsalt läbi öö. ühiskonnas ebaõiglaselt ent selline leppimatus võib surija sootuks hingeliselt üksi jät- sed, mis toovad vanurid ja suri- vananemise traagiliseks ja ta. Ta ei pruugi vajada motivatsioonikõnet sellest, kuidas ta jad tagasi inimeste sekka, on MAJANDUS Enda kasuks pööran väärad arvamused kõik, mahavaikimist väärivaks peaks ikka vapper olema ja natukene rohkem pingutama, vaid abiks ka vananemise ja suremi- Pensionireformist Peter Lõhmusega – enda kasuks pööran väärad arvamused kõik, kaasnähtuseks. Siiski on tegu lihtsalt seda, et keegi ta ära kuulaks ning ta saaks väljendada se ühiskondlikul tasandil ümbermõtestamisel. Kui vaadata Maia Tammjärv [14–17] au- ja häbitundeta, see on puhas ajavõit! täiesti loomuliku protsessiga oma hirmu ja üksindust, mis teda surma palge ees valdavad. otsa kogu läänemaailma ja sealhulgas Eesti demograafilistele ja vanemad naised, kellel on Nii kaua kui oma elusügist nautiv inimene saab endaga hak- arengutele, on võimalik üsna täpselt prognoosida, milline on MEEDIA Endisest kapriissem võin rahumeeli tunduda, olemas elutarkus, peaksid kama ja tuleb iseseisvalt toime, hingame kergendatult – seni juba lähitulevikus vanemaealiste osakaal ühiskonnas. Sellega „Prillitoos” kui tigeda maailma antidoot – endisest kapriissem siis võin rahumeeli tunduda, hoidma ühiskonnas palju pole vaja elu karmile paratamatusele silma vaadata tal endal toimetulekuks on vaja ulatuslikke ühiskondlikke reforme, Dagmar Lamp [19] ettekäändeks tuua – võitlen kliimaksiga ma. rohkem olulisi positsioone. ega tema lähedastel. mida tuleb asuda kavandama juba nüüd. Võib öelda, et va- On üdini inimlik, et valdav osa meist ei taha tegeleda iga nanemisega tegelemine on vältimatu ja meil tuleb ise teadli- KÜBERILM Kui on õudselt vastik, lahkuda, sest mul on kuum, päev surmaga ja alateadlikult püüame tõrjuda seda endast kult juba praegu enda vanaduspõlve planeerida ja selle eest Internetivanaemadest – Ave Taavet [20 –21] jutt kui on nii vastik, mina lahkun, mul on kuum, võimalikult kaugele. Ehk see selgitab, miks hooldushaiglad ja seista, olgu siis teemaks ennetav tervishoid, hooldusteenus- „ülesköetud naine” kostab teadjamate suult. hooldekodud asuvad tihti perifeersetes kohtades n-ö silma alt te kättesaadavus või pensionisüsteem. Aga lisaks pragmaa- MOOD ära. Miks ei võiks hooldekodu olla igas linnajaos, nagu on kool tilistele küsimustele on väga tähtis mõelda ka emotsionaal- Milline on vanainimeste stiil? – Ja võin olla üksi, olla ilma meesteta, ja lasteaed? See võiks olla esimene samm suremise normali- sele toimetulekule ja sellele, kuhu me eakad üleüldiselt oma Anne Vetik [22–23] võin siis olla üksi ja täitsa ilma meesteta, seerimisel. Inimestel oleks palju jõukohasem oma lähedastele ühiskonnas paigutame ning kuidas nendesse suhtume. teen siis, mida tahan, ei ma viitsi teeselda. järjepidevalt toeks olla, kui viimased poleks oma eluõhtul Kuna vikatimehe õlakoputus tuleb igaühele ootamatult POST-FAKT kuhugi ääremaale pagendatud. Veelgi progressiivsem oleks ning siis on juba hilja enda olukorra parandamiseks midagi Pensionipõlv a. D. 2059 – Joosep Ehasalu [24] Oleks olla mõnus ühiskonna surveta, võtta õppust ühest Hollandi hooldekodust, kus üliõpilaste- ette võtta, on parim viis oma vanaduspõlve kindlustamiseks küll meil oleks mõnus ühiskonna surveta, le pakutakse tasuta elupinda, kui nad on valmis panustama alustada lahenduste otsimisest neile, kes vajavad tuge ja lo- MUUSIKA ilma okkalise sigimisemureta. kuus kolmkümmend tundi eakate hooldamisele ja nendega aja hutust praegu. Võib öelda, et igaühel meist on käsil vältima- Vananemise mitu nägu muusikatööstuses – veetmisele, näiteks neile poest kraami tuues, nendega süüa tu suremisprotsess – sellest perspektiivist vaadatuna pole- Sander Varusk [25] Tuleb ükskord aega, kõik on võrdne, kõik on klaar, tehes, tähtpäevi tähistades, neid kodutöödes abistades või gi ehk nii üllatav, et Eesti noorima toimetusega ajaleht on ükskord tuleb aega, mil kõik on võrdne, kõik on klaar, ka õpetades neile uusi oskusi, nagu arvuti või sotsiaalmeedia valinud sombusel sügiskuul käsitlemiseks just sellise sünge senikaua aga eakaid daame usaldan. PÄEVAKAJA kasutamine. Uuringud näitavad, et selline elukorraldus aitab teema, nagu seda on vanadus. vähendada vanemaealiste üksindustunnet ja sotsiaalset eral- ARVAMUS Ootan sind nii väga, kui nüüd olla täitsa aus, datust ning nende heaolu paraneb. Teine sarnane programm Helen Tammemäe, peatoimetaja Lapsepõlvetraumadest kehalise kirjaoskuseni – ootan sind nii väga, kui nüüd olla täitsa aus – Leene Korp [26] varem kui et hiljem tule, armas menopaus!

WAN E Päevast päeva vastu hambaid – Tarmo Jüristo [27] S CO IC L D A B R E O L Müürileht on keskkonnasõbralik trükis, mille tootmisprotsessis on kulutatud vähe energiat, N KESKKONNAKOLUMN Esikaanel Hagi Šein. Foto: Renee Altrov kasutatud minimaalselt keskkonda saastavaid kemikaale ning arvestatud maailma metsade Kas raamat või e-luger? – Helen Puistaja [29] keskkonnasõbraliku, sotsiaalselt õiglase ja majanduslikult elujõulise majandamisega.

Trükitoode 4041 0820 KULTUUR

DISAIN TOIMETUS Jalanõud, mis ei jäta jälge – Mariliis Mõttus [23] SAADA MEILE KUNST Uudiseid ja pressiteateid: [email protected] Elu võimalikkusest maa all – Kirju, heliplaate, raamatuid ja muid väljaandeid Müürilehe Helen Tammemäe peatoimetaja [email protected] aadressile Voorimehe 9, 10146 Tallinn Kaarin Kivirähk [30–31] Henri Kõiv tegev- ja sotsiaaliatoimetaja [email protected] Müürilehele pakke saates palume märkida adressaadiks kindlasti „Müürileht”. Mariliis Mõttus elustiili- ja muusikatoimetaja [email protected] FILM Maia Tammjärv kirjandus- ja teadustoimetaja [email protected] Lühiintervjuu Paul Piigiga – Aleksander Tsapov kultuuritoimetaja [email protected] KAASAUTORLUSEST Aleksander Tsapov [32] Pille Sepp keeletoimetaja [email protected] Müürileht ootab kaastöid, milles on ajakohased ideed ja nende veenvad SKEENE Tanel Mütt müügi- ja reklaamijuht [email protected] põhjendused; mis on kirjutatud loetavas eesti, vene või inglise keeles; milles ei leidu arutut idiootsust, vaid troonib silmapaistev mõtteselgus. Palavalt Kiirkohting: Hilde Susan Jægtnes [33] oodatud on artiklid ühiskonna, kultuuri, teaduse ja laiemalt elu kohta. DJ-ankeet: Maarja Merivoo-Parro [34] Makett/kujundus Madis Katz Toimetus jätab endale – iseenesest mõista – õiguse valida, millised tekstid avaldatakse. Aga kuna määrav ei ole ainult tekst, on tervitatud ka illustrat- Illustraatorid Andrei Kedrin, Ann Pajuväli, Jaan Rõõmus, Liisa Kruusmägi, ARVUSTUSED sioonid, fotod, koomiksid, plakatid ja muud ajaleheformaati sobivad väljen- Lilian Hiob, Stella Salumaa, Vahram Muradyan, Villem Roosa dusvormid! Kaastööga seoses võta ühendust mõne meie toimetajaga. Kinospurt: „Aasta täis draamat” – Fotograafid Aleksander Kelpman, Janis Kokk, Ken Mürk, Priit Mürk, Aleksander Tsapov [32] Renee Altrov, Tõnu Tunnel Uued plaadid [35] TOETA MÜÜRILEHE VÄLJAANDMIST Maarja Pärtna „Vivaarium” – Telli Müürileht püsilepinguga 1.80 € eest kuus: tellimine.ee/muurileht Anete Kruusmägi [36] KOLLEEGIUM: GUSTAV KALM, PIRET KARRO, MARGUS KIIS, KEITI KLJAVIN, Reklaami Müürilehes: muurileht.ee/reklaam AHTO KÜLVET, ELLEN MACKAY, SILLE PIHLAK, BERK VAHER, KEIU VIRRO Mikk Pärnitsa „Must mägi” – Triin Loide [37] VÄLJAANDJA: SA KULTUURILEHT INFO TELLIJATELE HEDONIST TOETAJAD: KULTUURIMINISTEERIUM, TARTU LINN Müürilehe levi korraldab Express Post. Kui värske leht õigel ajal kohale Mälestusi viinerist – Eha Komissarov [38] TRÜKK: PRINTALL ∙ TIRAAŽ: 4500 JÄLGI MEID ei jõua, siis võta ühendust Express Posti klienditeeninduskeskusega telefonil (+372) 617 7717 või kirjuta aadressil [email protected]. @Muurileht

Illustratsioon: Ann Pajuväli 4 : ÜHEKSAKÜMNES NUMBER REKLAAM SEKSER NOVEMBER 2019 : 5

KUU TEGIJA: Statistikaameti andmetel süüakse Eestis iga elaniku kohta aastas ligi 15 kg õunu-pirne ehk keskmine Eesti elanik sööb iga kolme-nelja TALLINNA LINNAHALL 15 päeva tagant ära ühe õuna või pirni.

ELUHÄKK

Nikotiiniplaastrite, meditat- Foto: Mihkel Maripuu / Foto: AleksanderFoto: Tsapov Eesti Meedia / Scanpix siooni, veipimise ja teiste siga- rettidest loobumise tehnikate hulka on lisandunud rahaline motiveerimine. Viljandi ets robootikaettevõte Cleveron em orkjan 12. „Otsustagu siis midagi. Kui selgub, et eesti rahval on käidud plaan, et lisaks konverentsikeskusele n v Fopaa! – maksab oma mittesuitseta- ii e 15. pole niisugust saali vaja – tõmmake see siis maha võiks Linnahall saada ooperiteatri funktsiooni. G jatest töötajatele 40-eurost N Komeediklubi ja ehitage sinna kortermajad,” niimoodi lajatas Lin- Samas on see tekitanud vastuseisu väiksemate kul- n november toetust. Ühelt poolt pro- s a i nahalli üks arhitekt Raine Karp hiljutises intervjuus tuuriasutuste esindajate hulgas, kelle sõnul saaks r All Comedy pageeritakse tervislikumat

n

g i Vikerraadiole. Juba aastaid kodukäijana linna ja sama raha eest korda teha hulganisti modernisee-

õ eluviisi, teisalt püütakse

T jpt T 2019 riigi tasandil otsustajaid kummitanud hiigelehitis on rimist vajavaid ja juba toimivaid maju, nagu Tallinna võita produktiivset aega, mille oma halli pea järjekordselt tuhast tõstnud. Suvel Kunstihoone jm. Kuigi Linnahalli varemeteks töötajad kulutaksid muidu Christopher Nolani abiga kerge meigi saanud pudenemine oleks arhitektuuriajalooline katast- ith Haiku suitsupausidele. Põlistest elu- w S kompleks, mida Savisaar lubas aastaid abstraktse- roof, siis on raske näha, kuidas oleks võimalik seda a põletajatest boheemid muidugi ütleks, et hoopis suitsuruum on eluhäkk, w l U) o u te välisinvestorite toega nüüdisaegseks ehitada, on ajakohastada ilma konfliktsete kõrvalnähtudeta. (R t sest just seal toimuvad kõige huvitavamad vestlused. i h sattunud kultuurirahastuse debati tulipunkti. Välja Nokk-kinni-saba-lahti-olukord kuubis. o ( l S a U

e K

M r

)

u Foto: Mihkel Maripuu / Postimees / Scanpix r t

e c

i

B

d

P u

n

s

n

a Jõulud ei ole ainus aeg, mil head teha. Koda- t

o

e

t

r a x K

e ) e

l K nikualgatusi, mis aitavad meie riiki paremaks A U K ( h (U ) i kohaks muuta, olgu selleks siis kultuuri edendamine või it b Hen u inimõiguste kaitse, saab toetada annetustega aastaringselt. REKLAAMIGURU m r Nii võib oma taskust toetada näiteks IDA Raadio tegemisi, Feminis- s ik n d K teeriumit või LGBT Ühingut. Läbi sentide tähtede poole! l o Margus Linnamäe suurosalusega Apollo

a o

S Group avas Ülemiste keskuses KFC kiir-

l

G

m l

t toidurestorani. Kuna talle kuulub ka Posti-

r

e

e

a mees Grupp, siis sai avamisele järgnenud

u

u

t t

S

n päevadel lugeda Postimehest joovastavaid

a 15 SEKUNDIT KUULSUST reklaamartikleid: „KFC avamine tõi kohale

m m E ohjeldamatud massid”, „Järjekorrad nagu Valimiseelsel ajal ilmunud uudis EKRE mütsi kandnud isikute rün- nõuka-ajal ehk Eesti esimene KFC on jätku- comedyfestival.ee nakust inglise keelt kõnelenud naise ja tema koera vastu tundus tolles valt rahvast pungil”, „Ameerika kana- ajas asjade loomuliku jätkuna – palju oli räägitud sellest, et sõnadest kas- koibadele tormi jooksnud noored pidid ja pöörased fännid: 10 huvitavat fakti Eestisse vavad ühel hetkel välja teod. Mary Kross oli oodatud ohver, kelle suunas äärepealt turvamehe pikali lükkama” ja mui- jõudnud KFC restorani kohta”. Ega frititud heideti esimene kivi. Paljud võtsid juba ette süüdimõistva hoiaku. Nüüd dugi kirsina tordil „Tulevahetus, salaretsept kanalihamass vähemat ei väärigi. teame, et Kross valetas. Me ei aima põhjust, küll aga annab Krossi kaasus TELLISKIVI 62, TALLINN hoogu juurde süvariigi vandenõuteoreetikutele ja mõjub hoiatava näitena neile, kes afekti ajel poliitilist punktivõitu noolivad. 57.730280, 27.361742 UUS MUST SOOVITAB NOVEMBRIS Kollektiivsed hirmud ja ärevused levivad tihti kulutulena. Uueks liikmeks KLIIMAÄREVUSselles klubis on kliimaärevus – meedia, teadlaste, üksikisikute ja kesk- konna indutseeritud reaktsioon või ärevuse vorm, mille puhul võib pidev ökoloogilisest tulevikust mõtlemine tuua kaasa rahutu meele. Külli-Riin Tigasson tutvustas lugejatele 30. oktoobri Eesti Ekspressis ka ökoloogi- liste tunnete leksikoni, mida kasutada „kliimaärevuse” asemel: solastalgia, ökoloogiline lein, ökoloogiline rõõm jne.

10/11______ARSENJI THE BAPTIST (RU)______LIVE____INDIE_LO-FI SEAPÕIS 12/11______ABSTRACT NYMPHO & VIKTOR’S JOY______LIVE____SHOEGAZE__NOISE__PSYCH Foto: Tairo Lutter / Postimees / Scanpix Katar on asunud oma avalikku ruumi jahutama õhukonditsioneeride toel. 27/11______BOY HARSHER (USA) + CHASMS (USA)______LIVE____ELECTRODANCE_DARKWAVE_SYNTHPOP Mida rohkem nad jahutavad, seda rohkem nad põletavad fossiilseid kü- tuseid ja panustavad õhu soojenemisse, mida on siis veelgi rohkem tarvis jahutada. Seda kutsutakse mida-külmem-seda-soojem-paradoksiks. Kuna 28/11______ESTRADA ORCHESTRA PLAADIESITLUS______LIVE____KRAUTROCK_JAZZ_FUNK_PSYCH ka eestlased on muutunud lühikese ajaga ahjukütjatest õhksoojuspumpa- Leidub vähe niivõrd romantilisi maastikuvaa- Need 100+ puud on seenhaiguse tõttu täieli- jateks, siis ennustame tulevikku, kus kliimasoojenemise suhtes skeptiline teid, nagu avaneb Vastseliina piiskopilinnusest. kult ära kuivanud ja ootavad hallide skelettidena valitsus käsib paigaldada avalikesse parkidesse aastaringsed soojapuhurid, Eriti maagiliseks teevad Piusa jõe ja Meeksi oja mahavõtmist. Seetõttu tasubki linnust külastada, 30/11______PLC: JARS (RU) + LES ATTITUDES SPECTRALES (LT)____LIVE____NOISE-ROCK_LO-FI_GARAGE_PSYCH et kodanikud saaksid astuda ka kõige kangemas pakases igihaljasse parki, vahel paikneva linnuse seda ümbritsevad kõrged kuniks varemete kõrval veel ka puuvaremed püsti heita seljast vammuse ja maika väel telefonis skrollida. saarepuud, mille latvu saab kõrgendikult imetleda. seisavad. 6 : ÜHEKSAKÜMNES NUMBERELUSÜGIS PERSOON PERSOONELUSÜGIS NOVEMBER 2019 : 7

Lepin ühe oktoobrikuu esmaspäeva ennelõunaks kok- Tartus ning Marjut ja Peetrit (Lauristin ja Vihalemm ja ongi kõik, õnnetus käes ja paha ning keegi on selles ku kohtumise Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunsti- – H.T.), Ülo Vooglaidu ning Lotmani semiootika- süüdi. Teine võimalus on mõelda, et see eesmärk on de ja kommunikatsiooni instituudi televisiooni eriala seminare – ja niisugusesse aega, kust sain endale kül- tegelikult tühine, et tähtsad on hoopis muud asjad. „MA EI TEA ÜLDSE, MIS õppejõu ning oma endise kursusejuhendaja Hagi Šeini- ge vastupandamatu soovi seda täiesti rumalat ühiskon- Küsimus on selles, milles see rahulolematus otseselt ga, et vestelda temaga vanadusest. Peale selle, et ta on da kuidagi muuta. Tol hetkel näis see lootusetu vastu- seisneb. Endaga tuleks kõigepealt ära klaarida, kas ol- praegu Tallinna Ülikooli üks vanimaid lektoreid, kutsus hakk, aga ikka oli kogu aeg tunne, et tahad kuidagi lakse rahulolematu kellegi teise, ühiskonna, ümbritse- Hagi Šein aastal 1983 ellu ilmselt Eesti teleajaloo ühe teisiti. Sealt sai alguse nii kogu see ajakirjanduslik värk va keskkonna või tegelikult hoopis iseendaga. edukaima saatesarja „Prillitoos” ning oli pikka aega ka kui ka sotsioloogia õppimine. Inimene ju mõeldes kogu aeg räägib endaga ja sel- selle saatejuht. Olen tänulik meievahelisele usaldusli- Mäletan väga hästi, kuidas „Kodulinn” sündis tun- lega saab ennast tasakaalustada ka suhteliselt hullus VANADUS ONGI” kule suhtele, mis sel teemal kõnelemiseks tuge pakkus, dest, et noortel pole millessegi uskuda ja et kodu on olukorras, ikka väga palju karmimas olukorras kui ja loodan vaid, et mu enda vaim on 74-aastaselt sama ainus, millesse võiks uskuda, ja siis me hakkasime vana- see, milles enamik meist praeguses ühiskonnas vii- virk kui mu vestluskaaslasel. linna koristama. Mina tegin neid saateid viis aastat ja bib. Vähemasti mulle meeldib see viis, et kui sa ei saa Tiina (Mägi – H.T.) tegi sellest pärast uhke pikaajali- mõjutada otseselt keskkonda ja tingimusi, siis saad Ausalt öeldes oli mul kummaline pöörduda su poo- se liikumise. Kõik need saated, nagu „Mõtleme veel”, mõjutada iseennast. See ei tähenda allaandmist, vaid le ettepanekuga rääkida vanadusest… „Ajurünnak” ja „Prillitoos”, on sündinud vajadusest teistsuguse tasakaalu otsimist. Võib-olla selles ongi Legendaarne telemees ja „Prillitoosi” alusepanija leiab, et Eesti pensionäride jaoks Oi, mul juhtus tore lugu! Läksin pensionile kuuekümne midagi muuta ja paremaks teha. vananemise tarkus, et sa otsid kogu aeg uut tasakaalu on ise hakkama saamine nagu mantra – kõik tahavad olla rõõmsad, jaksata ja ise- kolme aastaselt – täiesti elujõus, tugev ja tegus ini- selle muutuva seisundi vahel. mene! See oli 2008. aastal. Vormistasin paberid ära Mis sa arvad, millest see tuleneb, et mõnel inime- endaga toime tulla. Ent lõpuks on ikkagi omad need, kellele sa korda lähed ja suundusin sotsiaalametisse pensioniraamatu järele, sel on soov ka täiesti lootusetus olukorras midagi Sa ütlesid, et rasketes oludes on teinekord isegi kus mind juhatati ühe pika järjekorraga leti juurde. ära teha, ise muutuda, aga seal kõrval on hulk neid, lihtsam tasakaalu hoida. Miks see nii on? ja kes su eest hoolt kannavad. Seal seisis natukene vanemaid kui mina, veidi noore- kes on passiivsed? Sotsiaalteemadel rääkides on Tundub, et mida paremal ajal elada, seda raskem on maid, mõni oli kepiga… Vaatasin, et olen päris kobe! meil kohati hoiak, et paljud ei ole võimelised en- tasakaalu hoida. Mida rohkem sind tasakaalust väl- Intervjuu Hagi Šeiniga. Küsis Helen Tammemäe, pildistas Renee Altrov Jõudsin siis letini ja sain ühe väikese halli raamatukese. daga ise midagi ette võtma. ja viiakse, seda enam sa püüad seda saavutada, seda Tegin selle lahti ja teisele leheküljele oli märgitud No vot, siit jõuadki sotsioloogiliste küsimusteni, mille enam sa ise rakendad jõudu, et selle tasakaaluni jõu- pensionile mineku põhjus. Keegi oli kirjutanud sinna puhul on pea võimatu ära seletada, miks me erinevad da. Kui survet ja pinget ei ole, siis võib juhtuda, et käsitsi pastaka ja trükitähtedega väga hoolikalt sõna oleme. Üks enam-vähem aktsepteeritav selgitus on annad kergemini alla. See on muidugi mu väga spe- „VANADUS” (naerab südamest). Ma olen selle peale põlvkondlik kuuluvus – paljusid konflikte saab sele- kulatiivne oletus. palju mõelnud, see oli üllatav! Ilmselt on vanadusteema tada selle kaudu. Me oleme oma põlvkonnast väga arutamine ühiskonnas praegu oluline, kuna väga paljud mõjutatud ja maailmas elab korraga neli või viis põlv- Mulle tundub, et selles on loogika, sest iseennast meist elavad tunduvalt vanemaks kui kunagi varem. konda. Nendel põlvkondadel on erinevad maailma- millegi suhtes positsioneerida on seda lihtsam, Mul oli üks tuttav anestesioloog, kellelt ma küsisin pildid ja erinevad identiteedid. Mitte niivõrd erinevad mida reljeefsem suhe selle millegagi on. Seda sel- kord, et kuna elame nüüd hoopis teises ühiskonnas – väärtused kui erinev arusaam õigest viisist, kuidas mi- gemini suudame me ennast defineerida. meditsiin on tohutult arenenud ja inimesi ravitakse dagi saavutada. Mina jõudsin kuuekümnendate lõpus Jah, mida tugevam ja selgem on vastuolu, mida täpse- palju paremini –, siis mis on kõige olulisem, mis on ja seitsmekümnendate alguses – seitsme- ja kaheksa- mini sa suudad selle endale ära seletada, seda lihtsam muutunud. See on väga huvitav, mis ta mulle vastas! kümnendatel hakati kruvisid ikka väga kinni keerama – on. Kui on väga palju võimalusi ja alternatiive, läheb Ta ütles, et kui lahkamise järgi otsustada, siis praegu nende inimeste juurde, kes olid nõus protestima, ja asi keerukaks. Kui mõelda digiajastu saabumisele, siis elavad inimesed, kes oleksid pidanud juba väga ammu see hakkas ka mulle külge. See kandis surnud olema. Meid hoitakse elus, me oskame ennast minu põlvkonda. Need, kellel polnud ise paremini elus hoida, meie keskkond ja meditsiin sellist õnne ega keskkonda, jäid teise on paremad. Peame ennast selleks valmis panema, et olukorda ja vaimuruumi. See, kui eri põlvkonnad on koos ühes ruumis, ajavad suur hulk meist püsib kaua elus. üht teemat, mõtlevad samade asjade peale, on tohu- Põlvkondlikku lõhet peetakse ka Sa ei ole tegelikult pensionile läinudki. üheks ühiskonna polariseerumise tult produktiivne, hariv, kasulik, õpetlik ja hoiab ühis- Ei, ma ei ole läinud, kuigi kaldun arvama, et see täis- põhjuseks lääneriikides – sellega tööajaga aasta on mu viimane. Tallinna Ülikoolis olen seostatakse nii Brexitit kui ka parem- konda ning kultuuri koos. ma ilmselt üks vanimaid õppejõude – ma ei usu, et äärmuslike erakondade esiletõusu seal on väga palju seitsmekümne viiendat eluaastat Euroopas. Mis sa arvad, millest tu- käivaid inimesi. Naljaga pooleks peab selleks, et õpe- leneb vanematesse generatsioonidesse kuuluvate ühelt poolt on ju täiesti meeletu, mis on juhtunud – tada, olema õpilastest vähemalt viis raamatut ees, inimeste rahulolematus ühiskondlike arengutega? see on olnud uskumatu raputus. Nagu igal asjal maa- aga kogu aeg tempos püsida muutub iga päevaga üha Tartus on mõõdetud mitmeid kordi erinevaid väär- ilmas on oma plussid ja miinused. Me peame endale keerulisemaks. Vahel tundub, et enam ei jaksa. Lük- tusorientatsioone ja põhiväärtused on ikkagi väga aru andma, et see uhke digimaailm meie ümber sünni- kad seda küll kogu aeg endast eemale, aga mingil het- pikka aega samad olnud. Kõik tahavad turvalist elu, tab sama palju ohte ja probleeme, kui see loob head, kel see ikkagi tuleb. olla õnnelikud, armastatud ja head. Erimeelsused ja sealhulgas enesega toimetuleku probleeme. hakkavad tekkima küsimusest, kuidas selleni jõuda. Modernistlikus maailmas olid seosed asjade vahel Minu põlvkonna kohta arvatakse, et me ei lähegi Rahulolematus võibki sündida tundest, et viisid nen- ühesemad ja arusaam sellest, mis on õige, oli tundu- klassikalises mõttes pensionile. Mulle tundub, et de väärtuste saavutamiseks on kättesaamatud või valt lihtsam. Seda aega, kuhu oleme nüüd kukkunud, selline arusaam on muutumas üha tavalisemaks. pole jõukohased, ning arvamusest, et need ei vii sihi- kutsutakse postmodernseks. Minu jaoks on selle liht- Võimed ja võimalused loomulikult kahanevad, aga le, aga sihile jõudmiseks on mitmeid võimalusi – ühed saim definitsioon, et kõik on kõik on kõik ehk kõike ehk see on viis, kuidas olla ühiskonda kaasatud? on inimeses endas ja teised temast väljaspool. Lisaks on nii palju ning õigel ja valel või paremal ja halvemal Mina küll ei ole näinud otsest vajadust pensionile mi- on väga erinevaid hindamisvõimalusi, kuidas mõõta, on väga raske vahet teha. Ja kui unustad ennast sel- neku järele. See võib tekkida mingitel tervislikel põh- kas meie – või siis sina – oleme sinna sihini jõudmas lesse digimaailma, siis võid end väga nišši mängida. justel, aga pole kuigi mõttekas arvata, et kuuekümne- või jõudnud. neljane või -viiene inimene on ebavajalik. Olen väär- Ma ei saa möönda, et rahvuskonser- tustanud alati väga ka seda, kui koos töötavad eri- vatiivid ja -äärmuslased räägivad kõi- nevatesse põlvkondadesse kuuluvad inimesed. Palju kides asjades täiesti vale juttu – väga Üht peab küll teadma: sul võib olla palju sõpru ja tut- aastaid tagasi – sellest on möödas üle kahekümne paljud teemad, millest nad kõnelevad, aasta – tegin koos Soome televisiooniga üht projek- on vaja läbi arutada. Olles elanud pikka tavaid, aga vanemaks saades jääb neid kogu aeg vähe- ti ja panin juba siis tähele, et sealses toimetuses olid aega liberaalses ühiskonnas, oleme jät- maks, nad surevad su kõrvalt ära. noored ja vanad koos. Ei ole ainult noored nagu meil, nud mõned tähtsad asjad erinevatest või noh, nooremapoolsed keskealised. Mul on tunne, külgedest läbi vaagimata. Seetõttu ei et see ei olnud soomlastel juhuslikult niimoodi, nad ole ma eriti ärritunud sellest, et Eestis olid selle teadlikult ära tabanud. Erinevate kogemus- on praegu taoline seis. Ma ei näe seda üldse traagili- Seal on liiga palju samaväärseid asju, millel puudub te sümbioos annab midagi väga olulist. See, kui eri sena. Iseküsimus on see, kas me suudame konsen- hierarhia. Inimene armastab hierarhiaid – ta tahab põlvkonnad on koos ühes ruumis, ajavad üht teemat, suslikul viisil asju arutada ja õigesti valida. teada, mis on hea ja õige, aga digimaailm ei ütle seda. mõtlevad samade asjade peale, on tohutult produk- See annab ainult teada, et kõik need asjad on olemas, tiivne, hariv, kasulik, õpetlik ja hoiab ühiskonda ning Mida sa silmas pead nende inimeses eneses oleva- sina võta ja vali! Valik on aga tohutu! Nii ongi inimene kultuuri koos. Selle asemel et lasta toimida juhusel, te võimaluste all, mille abiga sihile jõuda? sageli omadega läbi ja segaduses. saab seda tõenäoliselt ikkagi teadlikult suunata. Ma arvan, et kui ennast ei suudeta väljastpoolt tasa- kaalustada, siis äkki seestpoolt õnnestub see paremini. Kuidas selles muutunud digimaailmas toime tulla? Mis elukogemusest on sinu enda ettevõtmised pea- Inimene püüdleb kogu aeg tasakaalu poole – kõik elu- Soovitan kindlasti noorematel õpetada oma isasid ja miselt tõukunud? sad süsteemid püüavad seda kuidagi saavutada. Selleks emasid selles keskkonnas paremini hakkama saama – Pool minu elust möödus nõukaajal ning sattusin niisu- on mitmeid võimalusi. Sa võid mõelda, et kui mingi sealsed võimalused on suhteliselt head ka vanema- guste inimeste hulka – ma mõtlen sotsioloogialaborit eesmärk jääb saavutamata, siis oled tasakaalust väljas te inimeste jaoks, kui õpetada neid natukene neid

jätkub > 8 : ÜHEKSAKÜMNES NUMBERELUSÜGIS PERSOON SOTSIAALIAELUSÜGIS NOVEMBER 2019 : 9

< eelneb

nuppe valitsema. Selle, kuidas oma vanemaid ja vana- ka loomad jätavad nõrgemad surema, et ise edasi Ma ei tea üldse, mis vanadus ongi. Igaüks elab seda vanemaid nüüdismeediaga harjutada, võiks koolide elada. Kui tajume oma surelikkust või võimalust olla läbi kord elus ja kuidas sa seda ikka ette tead. Aga VANADE MEESTE PROBLEEMI õppekavasse võtta. Keskkond, mida seal luuakse, on sama õnnetu või samas olukorras, nõrgestab see kui sa ei taha enam eriti sekkuda, siis küllap saabubki kogu rahvuse jaoks oluline. meid ennast. Haiged inimesed võtavad sinult ala- vanadus. Ma kirjutan praegu raamatut ja kui ma seda teadlikult energiat. Sama toimub ehk ka vanade ini- ei teeks – vaatamata sellele, et õpetan veel koolis ja Kuidas sulle tundub, kas tänapäeva pensionärid mestega – sa kardad, et nad võtavad sult elujõudu kaks korda nädalas tuleb loengut andma minna –, erinevad kuidagi neist, kes elasid siis, kui sa alus- ära. Ma arvan, et need on väga arhetüüpsed mudelid jääksid päevad vist suhteliselt tühjaks. Ilmselt tuleb LÕPLIK LAHENDUS tasid „Prillitoosi” juhtimist? meis endis, et valu ja pisaraid on raske vaadata ning sa ikka ise kogu aeg elu täita. Keegi ei tee seda sinu eest. Selle poolest ei erine, et kõik pensionärid tahavad tahad, et see olukord lõppeks. Sellest tuleb üle olla, Ma ei tea, kas niimoodi saab vanadust edasi lükata, ikka olla tüdrukud ja poisid. Keha on vana, aga vaim kuigi see nõuab tohutult sisemist energiat. Eesti va- aga elule ise täite otsimine on küll üks oluline asi. Kui on virge! Me tahame olla rõõmsad ja toime tulla. Kui nad on selles mõttes tublid, et ega nemad ei kurda. sa selle järele jätad, siis oled omadega läbi, siis ei saa Mida teha siis, kui sünniaastaks passis on märgitud 1963 ehk kuulud nende hulka, me nõukaajal „Prillitoosiga” alustasime, oli vaesus Ise hakkama saamine on peaaegu nagu mantra. Olgu keegi sind enam aidata. kelle poole paratamatult ühiskondlik-poliitiline elu edaspidi kalduma hakkab, kuid sa vaesem, õnnetus õnnetum ja abi kaugemal. Lootust ükskõik kui raske, aga ise peab hakkama saama. Te- kuidagi toime tulla oli vähem kui praegu. Hätta jäämi- gelikult, kui mõista, et nad ise väga püüavad, siis võiks Kuidas erinevad mõtted ja teemad, millega sa ei soovi ennast elus hoida oma järeltulijate elujärge halvendades? se potentsiaal oli tunduvalt suurem. Kuigi ilmselt on sellest hirmust pigem enda pärast üle saada, olgugi et praegu peamiselt tegeled, su varasematest elu- võimalik tuua ka vastupidiseid näiteid. tundub, et inimeses ei ole enam midagi ligitõmbavat. etappidest? ARVAMUS Minu jaoks on vähemasti mingi eesmärgi seadmise Andrei Hvostov Kas vanus on sinu arvates meie ühiskonnas tabu? Kas parem hoolekandesüsteem lahendaks vana- ja sellele teekonnale asumise vajadus jätkuvalt sama. Iga nädal basseini riietusruumis peegli ees seistes olen NB! – olnuks lapse vanemad kuni lapse täisealiseks Euroopas, täpsemalt „vanas” Euroopas on samuti Tean juba „Prillitoosi” kogemusest, et väga paljud ei neva ühiskonna suureneva üksinduse probleemi? Saadete tegemisel olid lihtsalt ühed eesmärgid, tele- sunnitud täheldama oma keha vananemist. Nahk saamiseni. täheldatud põlvkondadevahelist lõhet. Brexiti köögi- oska vanade inimestega ümber käia. See võib hirmu- Nii ja naa. On asju, mida see lahendab, ja on asju, mida visiooni juhtimisel teised ja ülikoolis õpetamisel kol- muutub pannkoogi pealispinna taoliseks (aga see ei Võib-olla sai ideele hukatuslikuks laste valimisõiguse poole mõistmiseks on oluline teada, et umbes 65 tada ja peletada. Mul endal oli samuti sageli väga raske. raha eest ei saa. See, mida ei saa, on inimesele sageli mandad. Praegu ma ikka sean veel endale eesmärke, ole tselluliit), habe läheb aina hallikirjumaks, lihased seostamine iibega, täpsemalt sündimuse tõstmisega. protsenti valijatest, kelle vanus on 65 ja rohkem, and- Olin alustades 37 – mida ma sellest kõigest teadsin?! tähtsam kui see, mida saab osta. Ma usun, et see, mille ma ei ole seda ära lõpetanud. Usun, et töötan veel taandarenevad. See ärritas ka valijaskonna seda osa, kes olid fertiilses sid oma hääle EList lahkumisele, sellal kui 70 protsenti Kehaga võib juhtuda midagi niisugust, mida on raske inimene saab kodust kaasa, on kuratlikult oluline. Mä- järgmise aasta, neljas lend telemagistreid tuleb lõpuni Vananemise vaatlused algasid kaheksateist aastat eas. Iiberetoorikast justkui kumas kas kellegi (vuntsi- 18–24-aastastest andsid selle ELi jäämise toetuseks. taluda nii iseendal kui ka teistel. See ei tähenda, et mi- letan kolme põhimõtet, mille järgimist mu isa nõudis, juhatada. Siis võtavad teised selle üle ja ma ise tahan tagasi Berliini juuksuritöökojas. Ma käisin Kreuzbergi dega ja õllekõhuga keskealise meesterahva) isiklik või Vanuselisest polariseerumisest on räägitud palju ning dagi oleks lahti vaimu ja hingega. Sellest tuleb õppida ja olen püüdnud neid läbi elu endaga kaasas kanda. televisiooni digiaja arengu raamatu vormis läbi uuri- linnaosas türklase juures (see mees lõikas juukseid siis institutsionaalne („isake riik”) katse kohustada neid uuringutulemusi ka vaidlustatud (oh, kuidas ei üle saama, igaüks peab üritama seda teha. Kõige liht- Esimene oli see, et kord päevas peame me kõik istuma da. See on üsna keeruline ja pikk ettevõtmine, nii et dumping-hinnaga), kelle pead ehtis tõeline lõvilakk. populatsiooni nooremat osa (loe: noori naisi) aitama tahaks vastandada vanureid noortele!), sest siin näik- sam on oma lähedastega. Siis see ei ole enam tabu. ühise laua taga. Ja isegi kui oled söömise lõpetanud, aga ma üritan selle ära teha. Eesti ühiskonda välja paljuräägitud „de- se olevat tegemist ühiskonna sidususe või siis sidusu- Üks psühholoog ütles mulle kunagi „Prillitoosis”, et teised veel mitte, siis sealt ei tõusta enne teisi. Teine Mul on ka maakoht, mida püüan alles hoida. Lapsed mograafilisest vetsupotist”. se müüdi õõnestamisega. See oleks justkui vanurite vanade inimestega juhtub see, et keegi ei puuduta oli see, et ema ja vanaema peale häält ei tõsteta – kui ja lapselapsed – selles mõttes ei ole midagi väga teist- Iibest rääkimine oli viga, ehkki idee süüdistamine rumalate otsuste tegemises. neid enam. Ja ta õpetas, et kui lähete oma emale või läksid endast välja ja käratasid midagi, ootas kõige ran- moodi, seitsmekümneviiesena tiirlen ikka samas rat- Kardetavasti pole kaugel aeg, mil ma ühinen vanameeste väljakäimise hetkel (ma ei saa autorlust Eraldi probleem on vanurite egoism. On väidetud, isale külla, siis puudutage teda. Kammige ta juukseid, gem karistus. Ja kolmas oli see, et võisid minna, kuhu tas kui nelja-viiekümnesena. Seda, mis hetkel tuleb seltskonnaga, kelle arvates „noorus” ning „rumalus” on endale omistada, sest esimest korda et Saksamaa ning teiste Euroopa riikide, iseäranis võtke ta käsi oma kätte, proovige seda füüsilist lähe- tahad ja millal tahad, aga ema pidi teadma, millal sa ta- murdejoon, pärast mida terve hulk asju ära jääb, ma kirjutas sellest 1997. aastal IRLi poliitik Šveitsi, poliitilises elus on ilmnenud, et vanurid ei kipu dust kuidagi alles hoida. Kui suudate seda, siis suuda- gasi tuled. Ühesõnaga, see koosolemine, teise oluliseks ei tea. Võib-olla homme. Süda on mu nõrk koht, mõ- sünonüümid. Aimar Altosaar ning tema omakorda pooldama noorte perekondade rahalist toetamist te ka kõike muud. Ma usun siiralt, et puudutamine on pidamine ja see, et sa ei pane kedagi enda pärast as- nel päeval teeb see mulle valu. Ma ei tea, millal see toetus nii Prantsusmaal kui ka Saksa- avalikest vahenditest. Kiire guugeldamine annab tei- jatult muretsema, tuleb sisse harjutada. valu kasvab üle mingiks kurjemaks asjaks, aga ma ei maal juba 19. sajandil õhku visatud ette- le ohtralt tekste ning numbreid, mis näitavad prob- See on tähtis. Hea on, kui kõik saaksid mõtle sellele iga päev. Kuigi minu eas hakkad surma Hall, aga tihe. Nagu Euroopa Keskpanga tollasel pre- panekutele) tundus kausaalne seos täiesti loogiline: leemi globaalset iseloomu. Näiteks räägitakse vana- kodust kaasa midagi sarnast. peale küll sagedamini mõtisklema. Või selle peale, mis sidendil Wim Duisenbergil. Selle tipp-pankuri näitel mida tugevam on noorte lastevanemate poliitiline de ja noorte lahknevatest poliitilistest valikutest ka Ilmselt tuleb ikka ise kogu aeg elu täita. Keegi ei tee Üht peab küll teadma: sul võib olla sinust järele jääb – kas peaksid mingid asjad ära viska- tuldi välja teooriaga, et organisatsioonipüramiidi tip- mõju – nende endi valijahääl pluss nende laste oma –, Austraalias5. seda sinu eest. Ma ei tea, kas niimoodi saab vanadust palju sõpru ja tuttavaid, aga vanemaks ma, et teistel ei oleks vaja sinu järel koristada. pu edutatakse suurema tõenäosusega rohke karva- seda enam püüavad poliitilised erakonnad program- saades jääb neid kogu aeg vähemaks, kasvuga mehed. See oli aeg enne Jeff Bezose või mide koostamisel ning poliitikate elluviimisel meeldi- KÕIKELAHENDAV ÜHISKONDLIK LIIKUMINE edasi lükata, aga elule ise täite otsimine on küll üks nad surevad su kõrvalt ära. Mul on väga Kas on ka midagi sellist, mida sa ei osanud noo- Allar Jõksi taoliste „munapeade” lavaletulekut, kelle da nooremapoolsele alaealiste lastega valijale. Vananeva mehena teadsin ma juba eelmisel kümnen- palju sõpru surnud. Lõpuks on ikkagi remana ette näha? mõjul hakati väitma vastupidist – et tõelisel liidril pole Ja mida rohkem nad selle nimel pingutavad, seda dil intuitiivselt, kuhu poole meie ühiskondlik-poliitili- oluline asi. ainult omad need, kes sind märgade Ma usun, et vananedes – kui aastanumber hakkab jõud- enam aetakse nn lapsesõbralikku poliiti- ne elu hakkab paratamatult kalduma. Minu, 1963. aas- linade vahel pööravad ja kellele sa lä- ma seitsmekümne lähedale – tegeled sa kolme asjaga, kat, mille vältimatuks mõjuks võiks olla tal sündinud mehe poole. hed korda siis, kui sa enam ise midagi millega sa ei ole varem sellisel moel suhestunud. Üks see, et inimesed, kellel on juba üks või Ja see ei tee mulle rõõmu. universaalne ja peletab ka üksinduse. Inimene vajab ei tea ega suuda. Ja sellisel juhul on tõenäoline, et kui nendest on su keha. Keha elab mingit oma elu. Kuigi Suvel, kui ma saan 60, on mul plaanis ujuda esimest kaks last, söandavad mõelda veel mõne Ma ei taha end elus hoida oma lapse ja veel vähem juba emaüsast tulles puudutust, kasvab üles puudu- saabub üksindus, on seda lihtsam taluda. See saabub tundub, et sul on tema üle täielik võim, siis tegelikult korda üle Käsmu lahe. Ja sealt alates teen seda iga suvi. lapse sünnitamisele. lapselapse ellujäämist halvendades. tades, armub puudutades, elab oma seksuaalset elu niikuinii – surma palge ees oled sa ikka üksi. See on ei ole see nii. Ükskõik kui kõvasti sa tema nimel ka ei Idee tulistati auklikuks nii paremalt kui Basseinis, kus ma iga nädal käin, toimuvad hommi- puudutamise kaudu, ja kui see puudutamine järsku täiesti kindel. pingutaks ja igasuguseid asju ei teeks, on täiesti selge, ka vasakult, heites ette mõtte ebade- kuti vesivõimlemise seansid. Need on puha vanemad ära kaob, siis oledki üksi. Seda ei ravi ükski vanade- et ühel hetkel ta annab järele ega ela igavesti. mokraatlikkust, ebaotstarbekust, mo- prouad, kes seal agressiivse tantsumuusika saatel vees kodu, selles saavad aidata ainult teised inimesed, kes Kuidas saab omade puhul seda tekkivat üksindust Teine on vaim, mille kaudu sa tajud seda maailma üldse juukseid peas. Aga minu noorusajal iseloomus- raalilagedust, populistlikkust, demagoogilisust1. üles-alla hüplevad. Mehed, nende eakaaslased, puu- su kõrval on – needsamad omad. leevendada? ning proovid sellest ja iseendast aru saada, mille kau- tas liidripositsioonil olevat meest võimas juuksekasv, Aga need vaidlused on mullune lumi. duvad sportlikult pildilt. See on uus murekoht, nagu Ka igaühest endast oleneb, kui palju ta suudab end sel- du sa püüad kogu aeg õppida. Aga vaim on vastupida- umbes nagu täisjõus Edgar Savisaarel. (Selles mõt- ma iga päev loen. Vanad mehed on, kui nad pole juba Mis on see inimlik alge, mis muudab meid – ter- lest üksindusest välja tuua. Olen näinud mitmeid tut- vam, ta on suhteliselt sõltumatu kehast – me oleme tes on Donald Trump vana kooli mees, ta vähemalt VANUSEKOHORDID KONKUREERIMAS maha surnud, lüüasaanud penide kombel kusagil nur- veid inimesi – vanurite või ka näiteks puudega tavaid, kes otsivad lausa teadlikult erinevaid viise sealt ju näinud, kuidas täiesti lootusetus kehas võib elada teeskleb kunagistele mallidele vastamist.) RESSURSSIDE PÄRAST gas peidus. Nad on vaja välja tuua, nende elukvaliteeti inimeste suhtes pelglikuks? väljapääsemiseks, ja see aitab. Aga kui inimene jääb sädelev vaim. Ja vaimu eest saab küll hoolt kanda. Türklane lõpetas juuste nudimise ja hoidis siis punkti- Praeguse arutluse kontekstis peatun siiski ühel aspek- parandada. Sotsiaalministeerium on hakanud minu- See on väga keeruline teema. Võib-olla on hädisuse, kinni, peavad ta lähedased sellest aru saama ja siis Kolmas on hing – need on põhiliselt emotsioonid, paneku märgiks mul väikest peeglit kukla taga, et ma til, nimelt oponentide etteheitel, et lastele valimisõi- taoliste pärast muret tundma. nõrkuse ja surma kartmine isegi midagi bioloogilist – on nende kord leida võimalus, kuidas seda vangistust kas tunned ennast hästi, kas oled rahul. Kõik need saaks kontrollida pügamise kvaliteeti ka tagantpoolt. guse soovijad olevat püüdnud lüüa kiilu noorte inimes- Ma juba kujutlen, kuidas mulle kingitakse tikksaag, et leevendada. Päris teisipidi seda enam ei pööra, aga kolm hakkavad mingil hetkel omasoodu käituma, ol- Lõvilaka hoitud peeglist nägin ma ligihiiliva kiilanemise te ja pensionäride vahele. ma saaks dementsuse lävepakule jõudes vineerist jäne- pehmendada saab seda päris kindlasti. Seda tuleb aga gugi et nad on omavahel tugevasti seotud ja et sa neid esimesi märke ja ka vanamehe rahulolevat irvet, kes Sotsioloog Andrus Saar väitis näiteks 2009. aastal: seid välja saagida. Kuidas mulle tuuakse valimispäeval märgata – sa pead nägema, et su lähedane on kinni kogu aeg alateadlikult kontrollid. Need protsessid sai aru, et ma sain aru, mida ta tahtis mulle näidata. „Arvamusküsitlused on näidanud, et vanemad inime- valimiskast koju kätte. Aitäh, ärge nähke vaeva. jäänud. Isegi kui sul on piisavalt raha, et panna ta väga jõuavad kätte ja on üks suur saladus, kuidas igaüks Näidata minu tulevast saatust, mis oli temast – sellest sed ei tunne mitte sugugi kõige suuremat muret oma Suvel, kui ma saan 60, on mul plaanis ujuda esimest heasse vanadekodusse, ja sul on süda rahul, et ta on nende kolmega toime tuleb. kuradima vanamehest à la Duisenberg – suure kaare- pensionide, vaid hoopistükkis väikelastega perede ma- korda üle Käsmu lahe. Ja sealt alates teen seda iga suvi. puhas ja pestud, söödetud ja joodetud, on ta ikkagi ga mööda läinud. jandusliku olukorra pärast.”2 Distants on kaks ja pool kilomeetrit. Saabub aeg, mil vangis. Midagi peab veel tegema, et ta sellest vangis- Kas sul on valem, kuidas meelt virgana hoida? Väidetavalt mäletavad naised elu lõpuni päeva, mil Kui see oli nii, siis ilmselt saadakse Eesti komberuu- see ei õnnestu enam, kui ma ei venita vastaskaldani. tusest välja pääseks. Kui igaüks omade jaoks selle töö Üks võimalik vanaks saamise tarkus on olla avatud nad avastasid endal esimese halli juuksekarva. Kreuz- mis sotsioloogiliste uuringutega põhimõtteliselt teist- Ja see ongi õige hetk lahkumiseks. Kas keegi söandaks ära teeks, oleks see tehtud. muutustele. Mina küll väga üritasin – olen isegi seits- bergi juuksuritöökojas kogetu põhjal ma usun seda. sugune tulemus kui mujal läänemaailmas. nimetada seda enesetapuks? See on looduslik enese- mekümneaastasena programmeerimist õppinud, sest Ainult meestel pole trauma põhjustajaks esimene hall Ameerika sotsioloogid James Poterba ning Samuel regulatsioon. Kas vanadus on sinu enda jaoks kuidagi tajutav? lihtsalt oli vaja. Kuratlikult põnev oli, õppisin koos kahe- juuksekarv, vaid esimene selgelt hoomatav juuste hõ- Preston tõestasid juba eelmise sajandi lõpus, et noor- Sellise lahkumisviisi propageerimine saab ilmselt ole- See on väga kummaline eluperiood. Ühelt poolt ei ole kümneaastaste tüdrukutega. Ma ikka võtan kokku, renemise märk. te ja vanurite huvid ei kattu. Poterba näitas 1998. aas- ma minu viimane katse algatada veel üks ühiskondlik enam avalikkust eriti vaja. Kui kogu elu on elatud väga et kui sul on vähegi jõudu, siis tõsta latt üle pea nii Vanadus, sa oled alustanud hiilimist minu juurde… tal, et hariduskulude vähenemine Ameerika Ühend- liikumine. Lõplik ja kõikelahendav. avalikult – ja see on olnud väga tähtis osa sinust –, kõrgele, kui suudad, ja hakka sinnapoole minema – See on füüsis. Aga on veel psüühika. Omaenda hinge- riikides iga lapse kohta oli korrelatsioonis sellega, kui siis mingis punktis muutub see ebaoluliseks. Ehk sel kõige olulisem on teekond. Usun, et see peaks seoses seisundit pidevalt reflekteeriva inimesena olen ma ka suur oli vanurite osatähtsus nendes linnaosades, kus 1 Hvostov, A. 2013. Narride laevaga inertsimere lainetel: hetkel saabki öelda, et mingi piir tuleb ette. Ma ei jul- vananemisega justkui edasi töötama. Tuleb ikka uusi Andrei Hvostov on sotsiaal- siin registreerinud järkjärgulisi muudatusi. Kahju tun- koolid asusid. Preston tõstatas juba 1984. aastal kü- Laste valimisõiguse ideest. – Akadeemia, nr 6, lk 969–994. ge nimetada seda vanaduseks, aga väga paljusid asju latte leida kuni surmani välja – kui sa järele annad, siis demokraatliku erakonna nistada, aga minu empaatiatunne nooremate inimeste simuse, kuidas mõjutab rahvastiku vanuselise struk- 2 Saar, A. 2009. Võtame vanadelt hääled? – ei ole enam vaja. ongi kõik. liige, kirjanik ja ajakirjanik. suhtes väheneb pidevalt. Kardetavasti pole kaugel aeg, tuuri muutus avalike vahendite jaotamist, ning tões- Eesti Päevaleht, 31.07. Tema viimane raamat „Kirjad mil ma ühinen vanameeste seltskonnaga, kelle arvates tas, et mõju on olemas3. 3 Sanderson, W.; Scherbov, S. 2007. A Near Electoral Majo- Ütlesid „Plekktrummis” Joonas Hellermale, et sind Maarale” on autori pihtimus „noorus” ning „rumalus” on sünonüümid. Trumpi ajastu Ameerikas on lõhed veelgi ilmsemad. rity of Pensioners: Prospects and Policies. – Population and on õpetatud iga päev üht heategu tegema. Kui- kaheaastasele lapselapsele, Ma teadsin seda ette. 2015. aasta uuring tegi kindlaks, et noored toetavad Development Review, nr 33 (3). das olla hea inimene? kes hakkab seda raamatut raha suunamist pigem teadusuuringutesse, haridus- 4 Hudson, R. B. 2019. Nostalgia and the Swamp: Aging Hea olemine ongi tegu. Muidugi on see mõtteviis, lugema sajandi keskel. Selleks PERESÕBRALIK VALIMISREFORM süsteemi ning keskkonnahoidu, samas kui vanemad Politics in the Age Of Trump. – Generations. teistesse ja ühiskonda suhtumine, mis on minu kodu- hetkeks on autor, kui tema Eelmisel kümnendil proovisin tõmmata käima kodaniku- respondendid tahtsid lobistajate mõju vähenda- 5 Millane, E. 2019. The newest election split isn’t left versus se käitumise ja juudi kultuuriga kaasa antud kohustus. kavatsusi uskuda, juba ammu algatust, mille eesmärk oli valimisõiguse andmine las- mist, immigratsiooni piiramist ning teede ja sildade right, it’s young versus old – and it’s hardening. – Aga see pole üldse raske – lase kärbes toast välja, Käsmu lahe põhjas. tele alates nende sünnihetkest. Õiguse teostajateks – ehitamist4. ABC News, 01.05. mitte ära löö teda maha! 10 : ÜHEKSAKÜMNES NUMBERELUSÜGIS ESSEE ESSEE ELUSÜGIS NOVEMBER 2019 : 11

„Andres, palun vaata seda!” käes, lähen Õrsava järve neitsilikult õhukesele jääle dagi. Mis tunne on ehitada kogu oma nädalavahetus „Misasja? Su naisteasja?” ja lasen loodusel ülejäänu eest hoolitseda. Keegi ei ümber pesumaja külastuse. Või olla kroonilises puu- „Just, jah!” pea pärast mu laibaga jahmerdama. „Mida sa siin oma dutusenäljas, nii et bussikonduktori juhuslik käepuu- HOOLITSEJA PÄEVARAAMAT„Tänan, ei!” aruga välja oled haudunud? Mida su lapsed peavad de saadab igatsusraputuse otse su kubemesse. Oh, mõtlema, kui nad tulevikus seal järve ääres viibivad?” Shebal ja temasugustel pole sellest õrna aimugi.” Emotsioonid, millega puutub kokku inimene, kelle lähedane on kõrges eas haavatavasse 29. AUGUST Well, yeah… Kas V hüpohondria ei võiks olla märk traagilisest tä- Olen saanud aja nina-, kurgu- ja kõrvaarstile, et kont- helepanuvajadusest? Järsku on see, mida mina tajun seisundisse sattunud, varieeruvad kaastundest ja vihast enda tulevikku vaatamiseni. rollida, mis toimub V hingamisteedes. Arst vaatab V 5. SEPTEMBER egoistliku manipulatsioonina, hoopis appikarje inim- üle ja kutsub siis mind oma kabinetti. „Andres, kas sa saaksid mulle raha tuua? Ma pean Vol- liku läheduse järele, säärasest üksilduse põhjast, mil- Kirjutas Andres Maimik, illustreeris Jaan Rõõmus „Ma ei leidnud siit midagi.” lilt Maajõudu juurde ostma.” lest mul pole õrna aimugi? Kas kognitiivsete võimete „Mis mõttes? Kas tal on ninaga siis kõik korras?” Eliksiir Maajõud on siis Eesti ühe tuntuima imeravit- allakäik viib lõpuks sinnamaani, et enam ei oska muul 10. SEPTEMBER Kavatsen helistada ühele oma tuttavale, kes teab keda- fataalse jumalagajätuga. Täidan palve hauaplatsi asi „Täiesti. Te võiksite igaks juhuks veel EMOst läbi käia, seja Volli bränd liigeste tervendamiseks. viisil kontakti saada kui läbi lõputu jõuetuse türannia? Heliseb telefon, võtan vastu. gi, kes teab kedagi, kes küpsetab „kosmoseküpsiseid”, korda ajada ja luban, käsi südamel, korraldada kirstu- et järsku on kuskil mujal midagi.” „Aga ma tõin sulle ju eelmisel kuul 100 euro eest Maa- „Haloo.” mis sisaldavad lisaks jahule, munale, suhkrule ja muu- matuse. Viin V kabinetist välja ja hakkan teda autoni talutama. jõudu.” 7. SEPTEMBER Pikk vaikus, kostub ainult hingamist. dele tavapärastele koostisainetele ka märkimisväärset Küll on aga raske aru saada, mis võiks olla surma „Andres, me peame EMOsse minema. Ninaarst kat- „See on otsas.” „V, räägi endast. Mis on olnud su elu kõige olulisem „Haloo?” hulka kanepit. Siis viin need V-le, et proovida kuidagigi põhjuseks. V diagnoosib endal südamepuudulikkuse, sus pulssi ja ütles, et ei tunne midagi.” „Ega sa seda ometi ei joo? Maajõud on pealemääri- suhe?” Endiselt vaikus. tuure maha võtta. Selles vanuses inimesele sobib kõik, neerupuudulikkuse, maksatsirroosi, sapipõiehaiguse. „Me käisime kaks nädalat tagasi EMOs. Mäletad, nad miseks!” „Tead, Andres. Mul oleks võinud kõik teisiti olla. Aga „Halloo!” mis vähegi töötab. Filmis „Väike preili Päikesepaiste” Glaukoom silmas teeb pimedaks ja polüüp ninas läm- kontrollisid vererõhku, tegid kardiogrammi ja võtsid Vaikus. ma ei tahtnud olla perekonna lõhkuja. See Tõrva mees Tasane värelev naishääl teises otsas küsib: „Andres, seletab vanaisa lapselapsele lahti oma halba harjumust matab. Artriidist saab polüartriit, sellest gangreen. analüüse. Su süda on täiesti korras.” „Jood sa seda tõesti?” oli abielumees ja tal olid lapsed. Ma mäletan, kuidas kas sina?” õhtuti süstlatäis heroiini konsumeerida: „Kui sa seda „Mul varbad kasvavad kokku ja mul on vaja pääseda „Aga need arstid ei tea midagi. Siin on normaalsed Mõni hetk hiljem. me istusime emaga kiigel ja vaatasime teda ära mine- „Mina jah.” nooruses teed, siis oled täielik põmmpea, aga kui sa kirurgile,” teatab ta resoluutselt. arstid.” „Mul on vaja Vollilt ka Hommikutõusu.” mas. Aga ma ei läinud talle järele ega võtnud kontakti. „Andres, ma tahtsin sulle ainult ühte asja öelda…” vanaduses seda ei tee, siis absoluutne idioot.” „Mida siis kirurg teeks?” „V, me ei lähe EMOsse, see on meditsiinisüsteemi kuri- „Mis see veel on? Kas Maajõud siis ei mõju?” Mitte kunagi.” Vaikus. Loobun siiski plaanist, sest kui V vahele jääb – ja seda „Lõikab varbad uuesti lahti.” tarvitamine. Keegi, kes vajab päriselt abi, peab selle- „Asi on selles, et Maajõud aitab liigestehaigust ära hoi- „V, aga see on nii ilus lugu. Kas sa ei tahaks seda kirja „Jah, mida?” ta ka kindlasti teeb –, tõstetakse ta hooldekodust välja Kõnesid tulvab sisse kellaajast sõltumata – nii kiirel pärast ootama, et sa oled endale jälle mingi haiguse da, aga kui haigus on käes, siis aitab ainult Hommiku- panna? Kas sa ei tahaks kirjutada mälestusi?” „Andres, ma armastan sind!” prahvatab naine välja, ja mind võetakse narkodiilerina vahi alla. töö- kui ka sügaval uneajal. Märkan enese reaktsioo- välja mõelnud.” tõus.” „Ei tea, Andres. Mul käsi nii koledasti väriseb, keegi ei võideldes nutuga. „Olen alati armastanud.” nide muutumist. Algne mõistev-kaastundlik toon Korraga rebib V ennast lahti, tormab vanainimese „Okei, ma tõin sulle eelmine kord 150 eurot. Telli siis saa mu käekirjast aru.” Süda tõmbub nii kokku, kui tõmbuda saab. 22. AUGUST asendub tõredaga, see omakorda iroonilisega, iroo- kohta tohutu energiapuhanguga nina-, kurgu- ja kõrva- Volli käest ise seda rohtu, mida sul vaja on.” „Ära selle pärast muretse, küll me välja loeme.” „Seda on nii hea kuulda…” „Tuleta mulle meelde, kes oli see näitleja, kes laulis niline muutub tülpinud-lakooniliseks „jaa-jaa-jaaks”. arsti kabinetti tagasi ja tõmbab ukse kinni. Järgnen talle. „Jah, aga mul ei ole seda raha enam.” V-l on pisarad silmas. Teen rõduukse lahti. Võiks eeldada, et hääl kuulub mõnele mu kallimale presidendile. Selline blond ja rinnakas.” Nõutusest saab jõuetustunne, jõuetusest viha. „Mida, Avan ukse ja näen, kuidas metsistunud proua V klam- „Mida sa sellega tegid siis?” „Tule vaata! Ilus sügisõhtu. Pihlakad on punased. Tule minevikust, kellega asjad jäid õhku. Või salaaustajale. „Marilyn Monroe järsku?” kurat, mina saan veel teha?” „Tahaks vahepeal natuke merdub arsti käsivarre külge ja kisendab: „Ninaarst, „Rebisin puruks.” nüüd, hauas on aega pikutada.” Või eksile, kellel tuli hellusetuhin peale. Aga helista- „Jaa, just, aitähh. Kirjutan üles.” oma elu kah elada. Kas seda on palju palutud?” „Mul päästke! Andres ei vii mind EMOsse. Ninaarst, päästke! „Misasja?” V hakkabki ennast ägisedes püsti ajama. Appi tõttab jaks on hoopis mu tädi V, kelle praeguseks elupaigaks „Kuidas sul läheb muidu?” on vaja laps üles kasvatada, mitte vanainimesega tulu- Andres ei vii mind EMOsse.” „Jah, ma rebisin raha puruks, sest ma vihastasin nen- hooldaja Anatoli, kes tunnustab: „Molodets. Dviigatsa on hooldekodu Eesti teises otsas. „Täna proovisin veidi võimelda. Käisin rulaatoriga mitu tult arste mööda traavida.” „Kui sa ise ei aita ennast, Vaatan seda pilti ja mõtlen, et kuidas see rauk seal, de peale.” naado. Tolko dviigatsa.” tiiru. Üks käsi on tuim, aga muidu sain hakkama. Ana- siis mis abi sa teistelt ootad?” saab minust parem- kes mind, silmad paanikast punnis, jõllitab, oli mõni- 20. AUGUST toli soovitab palju vett juua, aga ma ei julge, paneb poolne sotsiaaldarvinist. kümmend aastat tagasi elegantne proua, kes mängis Kolm nädalat tagasi. Külastan hooldekodu, kus V re- pissile.” Lõpuks hakkan V kõnesid ignoreerima. Mitte et mul Chopini, igatses Pariisi ja lasi kiimasel Vaino Vahingul sideerib. Õhus on elektrit, personal pinevil. Hoolde- „Väga hea. Lebama ei tohi jääda, kes liigub, see elab. ilmtingimata kiire oleks, vaid seepärast, et vältida ne- ennast ümber laua taga ajada. kodu töötajad on konfiskeerinud V telefoni. Kas sa suhtled kah?” gatiivseid emotsionaalseid registreid, mis selle kommu- „V! Kui sa kohe seda tsirkust ei lõpeta, sõidan ma ta- „Miks te nii tegite?” „Ikka suhtlen. Mul on siin mitu sõpra, kes minusse häs- nikatsiooniaktiga paratamatult kaasnevad. Mul on elus gasi ja sa võid üksinda sinna EMOsse minna!” „Sest ta helistas kogu aeg endale kiirabi välja, mõnel ti suhtuvad.” muudki teha, kui konstantselt oma süümega diilida. Tagasiteel valitseb autos jäine vaikus. V hakkab vaik- öösel isegi mitu korda.” „Super! Suhtlemine aitab ja lugemine aitab. Kesken- „Raisk, ta teeb seda meelega, et ma ennast halvasti selt nutma. Nutt paisub. Mina aga ei vaata endiselt „Mis siis sai?” dumine aitab halbu mõtteid eemal hoida.” tunneks!” tema poole. „Midagi, kiirabi tuli kohale, vaatas V üle ega leidnud „Eks ma proovingi. Tervita kõiki. Oma naisi ja teisi Iga kord pärast telefonikõnet tundun endale kuidagi „Andres, ma palun sult ainult üht.” ühtegi põhjust, miks ta peaks haiglasse viima.” kah. Ütle kurrnäu.” väiksem – inimesele, kes otsib lähedust ja soojust, on Vaikus. „Selge pilt, järsku annate talle siiski telefoni tagasi, „Kindlasti! Kurrnäu sulle kah, tädi V.” mul pakkuda ainult kalki eidelikku tänitamist. „Ma palun ainult seda, et sa mataksid mu Kurri minu muidu ta tunneb ennast nii isoleerituna.” Nii hea oli teda kuulda sellises olekus. kõrvale.” „Aga kui ta jätkab samamoodi, oleme sunnitud uuesti 26. AUGUST „V, su kass on ju aastaid surnud.” telefoni ära võtma!” 23. AUGUST Jälle kümneid kõnesid. Lõpuks ma kähvan, et ei jõua „Jah. Ma tahaksingi, et sa võtaksid urni Kurri tuhaga ja „Arusaadav, muidugi.” Kell on 1.45 öösel. Olen ennast just suvekodu saunas enam ta kurtmisi kuulata. V süüdistab mind selles, et mataksid minu kõrvale.” Kohe seejärel helistab politsei. sisse seadnud. Lämmi aur ja kaseviht uhamas nahalt olen samasugune südametu inimene nagu ta parim „No vaatame seda asja…” „Teie sugulane on esitanud päästeteenistuse numbril seesinase maailma solke, kui heliseb nõudlikult tele- sõbranna, kes ta otseselt persse saatis. Et nüüd ei ole väga tõsiseid kaebusi hooldekodu aadressil, meil tuleb fon. Siis veel ja siis veel. tal tõesti enam kedagi jäänud. Uurin ettevaatlikult, 4. SEPTEMBER neid menetleda.” Helistajaks on muidugi tädi V, kes teatab tumedal hää- et ega ta juhtumisi enda juures ei märka midagi, mis- „Andres, ma ei jaksa enam. Ma tahan, et elu juba lõp- „Oh jumal, see kah veel. Ma uurin välja, mis toimub. lel, et asjalood on nüüd nii, et käes on viimane kord, pärast inimesed ta hülgavad. peks. Mida ma pean tegema?” Isiklikult mul kellegi vastu pretensioone pole, pange kus me omavahel räägime. „Ei. Inimesed ongi loomult halvad ja hoolimatud.” „V, ma ei saa sind selles asjas aidata. Kui sa tõesti seda see kirja.” „Mispärast?” Konsulteerin kognitiivse psühholoogiga, millist stra- tahad, siis pead ise selleks tee leidma.” Sisenen V tuppa. Seal ta lamab, röötsakil ja punetava- „Sest nad kavatsevad mind mürgitada.” teegiat kasutada V-ga suhtlemisel, et ennast psüühi- Seda on kerge öelda, aga reaalselt, mida peab tege- te silmaalustega, telekas käib laste lauluvõistlus. Tähel- Palun lähemalt selgitada, sest tegemist on ikkagi tõsi- liselt säästa. ma inimene, kelle tulevik ongi pikaldane hääbumine? dan, et rõduukse link on puudu. se süüdistusega. V väidab, et hooldajad annavad talle „Inimese käitumist mõjutavad kolm põhilist päästikut: Kellel pole õigust ühelegi pikemale plaanile ja ka unis- „Nad hoiavad mind täielikus vangistuses,” kaebleb V. üht suurt musta tabletti, mis paneb ta lämbuma. iha preemia järele, hirm karistuse ees ning iseenda tamine tundub kuidagi kohatu? Rippuma oleviku kül- Uurin personalilt, mis värk rõduuksega on. „Mis mõttes lämbuma?” käitumise peegeldus ja analüüs. Kui kaks esimest on jes ja hõljuma mälestustes? Aga kui selline olelemine „Ta üritas siitkaudu põgeneda, leidsime ta pikali „Lihtsalt õhk ei käi enam läbi.” kaasa sündinud ja saatjaks surmani, siis enese käitu- on vale isegi olelejale endale? kraavist.” „Mis tablett see on, mis sul hingata ei lase?” mise analüüs tekib isiksuse arengu käigus ja paraku „Ma olen elanud liiga pikalt. Pikemalt kui mu ema. Pike- „V, miks sa üritasid põgeneda?” „Selline suur ja tume. Nad annavad seda selleks, et taandareneb vanaduses.” malt, kui oleks üldse vaja,” sõnab V. „Sest nad hoiavad mind siin vangis. Ja ma pidin välja minust lahti saada.” Ehk siis V-ga suheldes pean arvestama, et teda saab Süda tõmbub kokku, aga aidata ei saa. pääsema, muidu ma suren. Sa ei kujuta ette, Andres, „Keegi ei taha sinust lahti saada. Nad annavad sul- mõjutada ainult karistushirmu või premeerimislootu- Prantsuse eksistentsiaalne filosoof Simone de Beau- millised inimesed siin töötavad! Nad kõik tahavad mind le ainult neid tablette, mille arst on välja kirjutanud. sega nagu väikest last. Kui hirm täieliku isoleerituse voir ütleb: „Surm iseenesest ei hirmuta mind, vaid tappa, sest ma olen neile tüliks…” Midagi muud nad ei tohi sulle sisse sööta. Mis selle ees kasvab suuremaks kui igast kontaktivõtust saadav hüpe on see, mida ma kardan.” „Jaa-jaa, selge, selge,” ei lase ma tal seda soolot lõpe- tableti nimi on?” preemia, siis ehk ta taltub. Ühesõnaga, ma ei saa pa- Nojah, ka V on täis surmaiha ja surmahirmu korraga. „Miks sa vihastasid?” Saame kahepeale V õue viidud. tada. „Ma ei mäleta. Mingi kvent… või midagi…” nustada sellele, et ta saab aru täiskasvanulikust veen- Kahtlustan, et kui ma ise oleks samas olukorras, oleks „Sest sa ei kujuta ette, milline pettus ja varastamine Eemal kilgendab sügispäikeses õigeusukiriku torni Andres Maimik on filmi- ja Küsin hooldajailt, kas V-le ei saaks natuke rahusteid „Kventiax? Selle tableti kirjutas välja sinu enda psüh- misest ja seletustest. ma samasuguses kahvlis. Olen lugenud meditatsiooni- siin käib. Ja mina ei lase enda järelt varastada.” kuppel. reklaamilavastaja, stsenarist anda. Kahjuks mitte, sest rohtude andmine käib ai- hiaater. Aitab meeleolu parandada. Minu arust oled kursustest, mis õpetavad rahuliku meelega lahkuma, „Oota, sa rebisid raha puruks, et mitte lasta see ära „Kuule, V. Lähme õige kirikusse. Sa oled ju ristitud? ja produtsent Kuukulgur nult raviplaani alusel ja igasugune isetegevus medika- sa seda kogu aeg võtnud.” 28. AUGUST aga sellisteks oskusteks on V puhul vist juba liiga hilja. varastada?” Paneks õige mõne küünla ja mõtleks igavikumõtteid?” Filmis. Noorena lootis ta mentidega tooks ainult jama kaela. „Aga nüüd nad tahavad mind sellega mürgitada.” „Andres, sa pead nüüd kohale tulema, muidu on mul Meie eelkäijad, kurask, on meie tuleviku projektsioo- „Jah, ma ei saanud muudmoodi.” „Olgu, lähme.” söösta läbi elu nagu trans- Muidugi peab selle keemiaga ettevaatlik olema. Kunagi Ütlen, et kui ta tunneb ennast valesti selle rohuga, siis minek. Ma ei saa enam üldse hingata.” nid. Nad on meeldetuletus sellest, millisteks me ise Kõnnime V-ga liikumisrulaatori abiga mööda külateed, kontinentaalne ekspress, kirjutas arst talle välja rahusteid, aga V läks aplaks kätte – ärgu ta seda praegu võtku, kuni pole psühhiaatriga saa- „Isegi suu kaudu mitte?” silmapilgu pärast muutume. Pai jumal, kui sa olemas 6. SEPTEMBER meeter meetri haaval, ägisedes, puhkides ja salamah- kuid võta näpust, eksituse neelas pool pudelitäit Valocordini korraga ja haukas nud rääkida, ja luban ka juhatajat informeerida. See „Ei, üldse mitte.” oled, tee nii, et ma ei peaks midagi sellist üle elama. Et Vaatasin just üle ühe oma lemmiku, Zoë Helleri raa- ti vandudes. tagajärjel on ta istunud peale peotäie Bromazepami. Tagajärg oli see, et jalg rahustab vestluspartnerit piisavalt ja saan leiliruumi Kohale jõudes on V tuhkhall. elaks täisväärtuslikult allakäigu alguseni ja siis viskaks matu järgi vändatud filmi „Ühe skandaali märkmed”. „Väga hea, väga hea, veel natuke, super!” hoopis vanasse logisevasse ei tõusnud kontserdi ajal klaveri pedaalilt, seejärel ei tagasi siirduda. „Vaata ometi mu nina sisse.” oma vedru suvalises kohas suvalisel ajahetkel ilma pi- Judi Denchi kehastatud vanatüdrukust õpetajanna is- Sadakond meetrit enne kirikut jääb aga V seisma: suslasse, mis peatub igas hoidnud lihased keha püsti. Ning reaalsus läks korrali- Vaatan ninasse. kema tseremooniata välja. Võin vaid kadestada Jüri tub vannis ja hõõrub ennast svammiga, taustal kõlab „Lähme tagasi, ma olen väsinud.” jumala teivasjaamas. Aga kult lappama. V sattus sellise konksu otsa, et kulus mitu 25. AUGUST „Ja saad sa aru, mul jalad üleni ketendavad ja see on Aarmat, kellel jäi ainult kaks sekundit reaktsiooniaega, sisemonoloog: „Inimesed nagu Sheba arvavad, et nad „Kuule, ära jama. See on ju siinsamas peaaegu.” pole probleemi – nii õpibki kuud, et ta sõltuvusest välja tuua. Aga ikkagi, milleks Järgmiseks nädalaks on mürgitamiskatse siiski päeva- läinud kuni mu naisteasjani välja. See on kohutav.” enne kui rong ta olematusse paiskas. teavad, mis on olla üksik. Aga tilk tilga haaval kuhju- „Andres, ma enam ei jaksa. Lähme tagasi.” paremini elu tundma. veeta oma elu lõpuaastad karskelt, ent kannatades? korrast maha võetud. Küll aga lõpeb iga telefonikõne „Mhmh.” Teatan eksabikaasale, et kui tunnen, et mu aeg on vast lõppematust üksildusest ei tea nad mitte kui mi- Süda tõmbub sees kokku. 12 : ÜHEKSAKÜMNES NUMBERELUSÜGIS SOTSIAALIA SOTSIAALIAELUSÜGIS NOVEMBER 2019 : 13

lähe paljudele nii väga korda enne kui teatud vanuses. Võib aga juhtuda, et selleks ajaks ei ole inimesel enam piisavalt sotsiaalset kapitali, et uusi paradigmasid luua, et teda kuulda võetaks, et tema pärast maailma muu- VANAKS SAADA, 5 detaks . Ja eks see ageism’i teiste ismide varju jäämi- ne ole isegi omakorda üks diskrimineerimise ilming. Ameerika kirjandusprofessor Kathleen Woodward6 on kirjutanud, et vananemise eitamine võib võtta mit- mesuguseid vorme, ja Läänes on see üldiselt võtnud vormi, kus kronoloogiline vanus on väga oluline. Vaa- MITTE JÄÄDA tamata sellele, et vanadus on kontiinum, organisee- NOVEMBER ritakse seda kontiinumit polaar- seteks opositsioonideks. Kuna vananemine tundub hirmutav, Inimene saab ajas selgesti vanemaks, aga see, kas võtta seda kui kehvemaks jäämist või kogemuste kogunemist, on meie endi püütakse sellele mõtlemist ja Miks me ei mõtle vananemisega ja meid ümbritseva kultuuri teha. Miks võtab varastes kolmekümnendates inimene komplimente oma „nooruslikkuse” kohta kui tunnustust? sellega tegelemist eemale lüka- seoses, et olen nüüd targem, koge- ta, vältida, mis omakorda viibki num, tean paremini, oskan enda stereotüpiseerimiseni. keha paremini tajuda, iseend mõista Kirjutas Piret Põldver, illustreeris Liisa Kruusmägi Vanadusega kaasnevad tõe- poolest tohutud stereotüübid. ja piire tunnetada, tunnetega konst- Kolmekümnendate alguses hakkasin tajuma, et vana- Sest nii see kõik ju tegelikult on. Miks siis ometi ei tingimustes ei saa vallalised ja lasteta vanad naised Näiteks kirjeldatakse ühes käsit- ruktiivsemalt hakkama saada? nen. Või noh, mis ma ajan, tegelikult leidsin hiljuti oma tähenda vananemine meie ühiskonnas neid väärtusi, või mehed iial n-ö vanaks. Mõnes kultuuris ei loen- luses7, et lastekirjanduses kujuta- 22-aastaselt kirjutatud blogisissekande, milles kurtsin, vaid esmajoones ikka midagi negatiivset? data eluaastaid, vaid vanus sõltub füüsilise küpsuse takse vanu inimesi, vanaemasid- et teen seda ja mõtlen toda – ju ikka selle pärast, et seisundist – selle järgi ei saa ükski laps olla kunagi n-ö isasid piltidel valdavalt tõeliste olen nüüd vanaks jäänud. Mis värk selle vanadusega oma ea kohta alaarenenud. Elwerti näited kehtivad raukadena, kes istuvad tugitoolis, koovad sokki, käi- on? Kuidas selline retoorika siis nii vara peale tuleb? Ja KUI VANA ON VANA? eelkõige preindustriaalsete kultuuride kohta, samas vad jalutuskepiga ja kannavad möödunud sajandi alguse mismoodi muutub selle tajumine isiklikult, mismoodi aitab see mõtestada ka seda, mida meie peame va- riideid. Hoolimata sellest, et enamasti, s.t tegelikkuses, ühiskondlikult? Väga kergesti võib tekkida tunne, et vanadus on loo- naks. Elwert toob lisaks välja, et postindustriaalsetes on 7–8-aastaste laste vanavanemad umbes 55–60-aas- Pole midagi parata, vananemine ei ole in. Vähemalt mulik kategooria, see on midagi antut ja selle vastu ei kultuurides seostub vanaduse mõiste kolme asjaga: tased tegusad tööinimesed. Ühes Austraalias õenduse praegu, vähemalt siinses kultuuris. Kevadel ütlesin ühe- saa. Tähelepanelikumal vaatlemisel selgub, et ka siin sündide suhteline vahe (s.t kellestki vanem olemine), erialal kaitstud doktoritöös8 sedastatakse, et filmides le vanemale naisele, et tahan olla nagu tema, kui vanaks on aluseks ühiskondlik konstruktsioon. See tähendab, absoluutne eluiga (n aastat vana olemine) ja subjek- kujutatakse vanu inimesi sageli sootutena, vananeva jään. Kohe tundsin, et komplimendi asemel solvasin – et vananemine iseenesest on küll bioloogiline protsess, tiivne bioloogiline vanus (vanana paistmine). naise keha aga peetakse ekraani jaoks sobimatuks, ja nimetasin teda vanaks, oleksin pidanud sedastama, sellele antav tähendus on aga kujunenud kultuuriliselt.1 See, kas kedagi nähakse vana või noorena, sõltub seksuaalsuhted eakate vahel on hakanud alles viimasel pehmemalt, et „kui olen sinuealine”, „kui olen pisut va- Vanus ja vanadus on väga kontekstipõhised mõisted. omakorda ka isiklikust perspektiivist. Kümneaastane ajal tabu loori tagant välja tulema. Samas doktoritöös nem” vms. Kuidas saab nii olla, et paratamatu ja endast Antropoloog Georg Elwert2 on välja toonud, et eri võib öelda, et temaga tuli rääkima üks vana naine – tuuakse välja, et komöödiates, kus huumor põhineb sõltumatu fakt või nähtus iseenesest on juba midagi kultuurides defineeritakse vanadust erinevalt. Mõnes hiljem selgub, et see naine oli 45-aastane. Samas võib sageli stereotüüpidel – mis omakorda haaravad en- hinnangulist: noor hea, vana halb? Mõned näited. Kõik paigas peetakse vanaks neid, kes ei ole enam võime- 80-aastane öelda, et teda käib abistamas noor sot- dasse soo, rassi ja kultuuriga seotud eelarvamused –, need reklaamid, mis ütlevad, et lised suuremateks pingutusteks, mõnes teises jällegi siaaltöötaja, kes võib samuti osutuda 45-aastaseks3. tunneb vaataja oma ebateadlikud veendumused ära peida vanaduse märke, annavad on tähtis inimese positsioon reproduktiivses tsüklis – ning selle peale on lihtne juba lõbustavaid seiku üles ehi- signaali, et vananemine on miski, oluline on abielustaatus, eriti naiste puhul, kus on tada. See omakorda toodab juurde neidsamu stereo- Pole midagi parata, vananemine ei mida tuleb varjata. Kõik korrad, määrav, kas naine on abieluvõimeline, abielus, ema, KUST TULEVAD STEREOTÜÜBID? tüüpe. ole in. Vähemalt praegu, vähemalt kui mulle tehakse kompliment, lahutatud, lesk või ämm, näiteks on ühiskondi, kus Milleks neid stereotüüpe üldse uurida? Arvan, et sel- siinses kultuuris. et näen välja noorem, kui tege- naine saab vanaks abielludes, umbes 18-aastaselt. Ageism4 on stereotüpiseerimine, eelarvamuslik suh- leks, et märgata ja küsida; näha iseenda eelarvamusi likult olen, saan teada, et prae- On piirkondi, kus peetakse omavahel samaealisteks tumine ja diskrimineerimine vanuse põhjal. Nagu ka ja ahistavaid üldistusi, mis ei piira ainult maailma minu gu anti mulle pelgalt armuaega, inimesi, kellel on eelneva põlvkonnaga samasugune rassism ja seksism, ilmub ka ageism eri vormides ja ümber, vaid ka mind ennast. Et hirme oleks vähem, lihtsalt natuke hiljem näen välja suhe, näiteks ühe pere lapsi, olenemata nende vanu- pole enamikul juhtudel tahtlik. Samal ajal on viimast et vabadus oleks suurem. Näiteks võib küsida, millest vanem ja siis enam komplimenti ei saa. Kõik korrad, sevahest, loetakse üheealisteks. Sellisel juhul võib ehk keerulisem märgata kui kaht teist ismi, sest sel- kõneleb see, et vanemaealisi ini- kui öeldakse, et olen nooruslik ja mul küll veel kortse ühes vanuseklassis olla üsna eri vanuses inimesi. Neis lest on olnud vähem juttu, teema on peidetud ega mesi kujutatakse kunstis, filmis pole, tean, et tegelikult kulgen vastas- ja kirjanduses võrdlemisi vähe, suunas – ja selle ilmnemist tuleb tea- kuigi neid on statistiliselt üsnagi Vaatamata sellele, et vanadus tavasti vältida võimalikult kaua. Selles palju. Või miks on üleüldse kee- on kontiinum, organiseeritakse kontekstis ei tule pähegi, et selle üle ruline päriselt märgata ja meel- seda kontiinumit polaarseteks võiks rõõmustada, sealt midagi head de jätta endast erinevat, näiteks opositsioonideks. leida, seda omaette väärtustada. Mis palju nooremat või vanemat. sellest, et see on miski, millega tuleb Olen kogenud, et teadvusta- tegeleda peaaegu kõigil – sest alterna- des stereotüüpe, mida ise kan- tiiv on noorelt surra. Aga see pole ka nan, elan mõnda aega nagu kahes tegelikkuses: ühes, parem variant. kus mõtlen endiselt automaatselt lihtsustavalt ja näen Ja ometi, kuigi kanname kõik seda maailma mustvalgelt, ja teises, kus teadvustan, et ma perspektiivi endaga, teeb suur osa ini- seda teen, ja seetõttu ka avastan, kuidas maailm on mestest ühiseid jõupingutusi, et end märksa laiem ja värvilisem. Mingil perioodil võib olla selles pisut kehvemini tunda. Katsuda raske aktsepteerida enda automaatseid reaktsioone eitada, katsuda mööda vaadata, unus- ja nendele vastanduvat kirevust. Aga ajaga hakkavad tada, kahetseda, defineerida end noo- värvid domineerima. Hirmud lahtuvad. Ja värske õhk ruse kategooriate kaudu. voolab pahinal sisse. Mida ma siis mõtlesin, kui 22-aasta- selt kirjutasin, et ju siis hakkan vanaks 1 A Global Perspective on Ageing. – Lumen, Boundless jääma? Eks ma mäletan küll, mida sel- Sociology. line väide endas tajumisi kandis. „Hak- 2 Elwert, G. 1994. Vanadus eri kultuurides. – Akadeemia, kan vanaks jääma” kannab mõtet sel- nr 1, nr 2. lest, et olen nüüd natuke kehvem, mi- 3 Minu näide on inspireeritud doktoritööst Gatling, M. C. dagi vähemat, olen kaotamas midagi 2013. Representations of age and ageing in comedy film. väärtuslikku. Olen väsinum ja igavam, PhD thesis, James Cook University. olen pisut halvemas olukorras. Mida 4 Siiani pole ma sõnale „ageism” head eestikeelset vastet see kindlasti ei tähendanud – aga miks leidnud. ometi? –, oli mõte, et olen nüüd tar- 5 Isiklikust perspektiivist vananemisest ja ühtlasi homosek- gem, kogenum, tean paremini, oskan suaalsusest vt Macdonald, B.; Rich, C. 1984. Look me in enda keha paremini tajuda, iseend the eye. Old women, aging and ageism. Piret Põldver on keele- ja mõista ja piire tunnetada, tunnetega 6 Woodward, K. 1991. Aging and Its Discontents: Freud and sisutoimetaja ning värske konstruktiivsemalt hakkama saada, mu Other Fictions (Theories of Contemporary Culture). humanitaarteaduste magis- eesmärgid on selgemad, mõistan roh- 7 Dodson, A. E.; Hause, J. B. 1981. Ageism in Literature. ter. Muu seas kirjutab kem, tervikpilt on konkreetsem, sot- An Analysis Kit for Teachers and Librarians. erinevaid tekste – artikleid, siaalsed suhted on väärtuslikumad, 8 Ageism’ist filmides: Gatling, M. C. 2013. Representations luulet, proosat – ja teeb muutun üha paremaks iseendaks ja of age and ageing in comedy film. PhD thesis, James Cook intervjuusid. liigun püstitatud eesmärkide poole. University. 14 : ÜHEKSAKÜMNES NUMBERELUSÜGIS MAJANDUS MAJANDUSELUSÜGIS NOVEMBER 2019 : 15

„Me kõik jääme vanaks,” laulis 2011. aastal (toona 19- Väga kurb on kõike seda lugeda. Eriti „reformijate” tuttavaid, igati ratsionaalseid inimesi, kellel hakkab al- Ma saan aru, et Poola tegeleb praegu täpselt selle MÄNGUS ON aastane) Getter Jaani ja meie naersime. Mida teeb pinnapealseid ning loosunglikke argumente ja pika- les nüüd pärale jõudma, mida tähendab sissetuleku- taastamisega, kuivõrd neil muudeti juba pärast õigupoolest 18–35-aastase inimese aju, kui ta kuuleb ajalise vaate puudumist – vaate, mille peaks sellistes- te vähenemine 60, 70 või isegi 80 protsendi ulatuses majanduskriisi II sammas n-ö vabatahtlikuks. sõna „pension”? Või „säästma”? Ma arvan, et turvaline se aruteludesse tooma reeglina just valitsus. 10–20 aasta pärast. Jah, Poola on kuuldavasti avastamas, et see süsteem, oleks öelda, et haigutab! Sest see ongi üks ütlemata millele nad läksid II samba sisulise kaotamisega, ei vea ebaseksikas teema. Me tahame elada hetkes ja tea- Kas sa aimasid aasta tagasi, et Isamaa ja ko(alitsioon) Vähemasti seda on meile väidetud mitu korda, et lii- välja, ja üritavad nüüd II sammast modifitseerida. Kui me, et parem on koguda kogemusi, mitte asju, kinnis- selle reformi päriselt ära teevad? tumine II sambaga jääb ikkagi automaatseks, s.t ma õigesti tean, siis viisil, et II sambasse läheb nii töö- vara ja aktsiaid. Vanaduspensionipõli ei ole kindlasti (Parandab) Nii-öelda reformi – keel ei taha seda re- uued töötajad liidetakse täisealiseks saamisel vai- andja kui ka töövõtja panus. Aga sisuliselt üritatakse esimene teema, millele me viitsiksime mõelda. Aga formiks nimetada. Ma aimasin küll, jah. Selles mõttes kimisi ikkagi II sambaga. Kui ülejäänu seda aga ei tagasi minna, jah. MEIE TULEVIKbear with me, see on praegu oluline. Mäletatavasti oli pole Eesti just eriti unikaalne riik, et siin ilma suurema toeta, teavitustööd ei tehta jne, tundub see inime- kliimakriisiga veel aasta-paar tagasi sama lugu. See oli analüüsita mingeid valimiseelseid populismimaigulisi sele ehk intuitiivselt ebavajaliku lisakulutusena – Kuhu kohustuslik kogumispension sinu arvates liiga kauge, abstraktne, see ei puudutanud justkui ot- otsuseid ellu viiakse. Eks Eestiski on olnud selliseid à la nad võtavad mu palgast kaks protsenti. skaalal vasak-parem üldse paigutub? seselt meid. Aga nüüd puudutab. juhtumeid ka varem, näiteks aastal 2000 kaotati põh- Jah, see erinevus III sambaga jääb sisse, kuid II samba Raske öelda, sest seda II samba ehk kohustusliku kogu- Rahvastik vananeb kõikjal Läänes ja Maailmapanga jalikult läbi mõtlemata ettevõtte tulumaks. Antud ju- võtmesõna on „kohustuslik”. Automaatne liitmine ei mispensioni ideed on toetanud või soovitanud inime- eestvedamisel on seda probleemi alates 90ndatest ka hul teeb asja aga kurvaks see, et kannatajad on just asenda seda, kui sealt antakse võimalus välja astuda. sed poliitilise skaala väga erinevatest osadest; ühelt kõige erinevamates riikides adresseeritud. Kui tuua inimesed, kes rohkem kaitset vajaksid. Mina mõtleks pigem nii: minult ei võeta mitte kaks poolt võetakse II sambaga pensioni maksmise kohus- siin välja vaid kaks numbrit, siis näiteks Eestis, kus protsenti sotsiaalmaksu lisaks, vaid hoopis neli prot- tus riigilt ära – riik ei toimeta ümberjagamisega – ja OECD seni viimase pensioniteemalise ülevaate1 järgi „Reformi” pooldajad väidavad just vastupidist, et senti sotsiaalmaksust kan- oli 2015. aastal 100 tööealise inimese kohta 31 vana- vaesemad inimesed võidavad. takse mu isiklikule kontole. duspensionäri, kasvab see näitaja prognooside koha- Selles mõttes küll, et II sambast loobujate arvelt saaks See peaks olema eluterve II samba „reformi” puhul teeb asja kurvaks see, et kannatajad selt aastaks 2050 56-le. Ma kordan: 56 vanaduspen- tõsta praeguseid pensione. Sel viisil lahendatakse aga finantsmõtlemise alus. Ja sionäri vs. 100 tööealist inimest. Ja siia hulka pole isegi tänaseid probleeme – ehk madalaid pensione – hom- kõik need teised absurdilä- on just inimesed, kes rohkem kaitset vajaksid. arvestatud ülejäänud „ülalpeetavaid” – alaealisi, töö- sete veel suuremate probleemide arvelt. Olen kuul- hedased argumendid, mida võimetuid jne. Ma ei tea, kui lihtne on kujutleda maksu- nud ka argumente, et kui inimene teenib väga vähe, „reformijate” eestkõnelejad koormust, mida töötavatel inimestel mõnekümne siis ju pensionisambasse ei kogunegi midagi, ja teisalt, hoolimata igasuguse tõestuse puudumisest räägivad. teisalt tehakse see kohustuslikuks. Ehk siis see on aasta pärast kanda tuleb, aga paistab olevat üsna sel- et kui oled rikas, siis sul on niikuinii varasid. Kõik on Näiteks, et teeme lapsed pensionisammasteks. Lapsed kuskil skaala keskel. Tegelikult tuleks ideoloogia siit ge, et meie tuleviku kindlustamiseks ei piisa I sambast. suhteline – paarkümmend lisaeurot kuus on väikese ei ole viimasel sajandil enam mingisugune investeering! üldse kõrvale jätta – saabuvast pensionikriisist ning Sellise demograafilise prognoosiga silmitsi seistes sissetulekuga pensionärile suur raha. Lisaks sellele on Puhtalt finantsilises plaanis on lapsed kohustus, mitte kohustuslike kogumissammaste möödapääsmatusest ongi astutud pea kõigis arenenud riikides vägagi konk- aga erinevad uuringud näidanud, et ka jõukamad ini- vara. Ühiskond on muutunud. Kui tahad mõnes riigis on räägitud juba aastakümneid, seda on teinud nii reetseid samme, sealhulgas jõustus Eestiski 2002. aas- mesed pole head pikaajalised säästjad. näiteks kinnisvara osta, vaadatakse laenu taotlemisel, rahvusvahelised institutsioonid kui ka ametiühingud. tal kohustuslik kogumispension ehk vana hea II pensio- kui palju sul on ülalpeetavaid. Ja mida rohkem sul neid Vaidlused käivad erinevate tehnikate, mitte printsiibi nisammas. Ei jõudnud aga mööduda 20 aastatki, kui Lihtne on näha II samba süsteemi muutmise lühi- on, seda kehvemad on võimalused. Väita, et pensioni- kui sellise üle. kohustuslikust on saamas koalitsioonierakonna Isamaa ajalisi motiive – erakorraline maksutulu riigile reform paneb rohkem lapsi tegema, on pea peale eestvedamisel hoopis vabatahtlik. Mis saab edasi? tulumaksu kujul ja rohkem vaba raha pensioni- pööratud argument. Ja minu meelest ei ole eetiline Mu küsimus oli inspireeritud Keskerakonna po- Kohalikud majandusinimesed ja poliitikud on aruta- süsteemis –, aga pikemas plaanis ei paista see ju panna laste õlule koormat oma elu ülesehitamise kõr- liitiku Oudekki Loone3 seisukohast (etteheitena nud sel teemal juba terve selle aasta ning tükikese olevat hea ka riigile, kui tema inimesed vanadus- valt ka oma vanemate eest hoolitseda. Kui sajandeid „reformi” vastu olevatele sotsidele), mille koha- eelmisestki, nõnda suunasime seekord pilgu hoopis päevil ära ei ela. tagasi oli see ainuke variant, siis enam mitte. Teine selt ei tohiks õige sotsiaaldemokraat olla kohus- üle ookeani ja tegime Skype’i kõne Peter Lõhmusele, See ei ole hea kellelegi. Eesti poliitilisel maastikul on absurdne argument on pensionisäästudega kiirlaenu- tusliku kogumispensioniga nõus. Ehk siis see vana Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) finantssektori va- laual unikaalne kombinatsioon: üks valitsuserakond de tagasimaksmise võimalus. Tule taevas appi, nagu hea, et pensioni peab maksma riik. Minus tekitas nemeksperdile, kelle töökohustuste hulka on kuulu- rajas valimised suure pensionitõusu lubadusele, teine edaspidi enam ei võetaks nud viimastel aastatel erinevate riikide nõustamine püüdis aga hääli lubadusega kogumispension kaotada kiirlaene! Praeguste raha- finantssektori reformide vallas. Kui kodusel kamaral ning nii sisuliselt tulevasi pensione vähendada, et siis liste probleemide lahenda- Hoolimata kiiresti muutuvast ja paranevast elust jääb pension Pelgulinnas 18. oktoobril kell 19 juba hämardus, näi- valmistada järgmisteks valimisteks pinnast ette polii- mine pikaajaliste säästude tas kell Washingtonis Eastern Standard Time’i järgi tikutele, kes võimule saamiseks taas üha suuremaid arvelt ei saa olla eesmärk, Eestis ka pikemas perspektiivis endiselt 40% juurde viimasest täpselt keskpäeva. riiklikke pensione lubavad, mis saab juhtuda ainult mil- selleks tuleb valida teised palgast või isegi alla selle. See tähendab, et 60% meie igakui- legi muu arvelt. vahendid. Umbes aasta tagasi, kui meie ajakirjanduses do- Tõesti, mõned uuringud väidavad, et seal, kus riigi Küllap mängib meie vaa- sest sissetulekust kaob üleöö. mineeris II samba teemal veel pea eksklusiivselt roll sotsiaalkindlustuse tagamisel on väike, on inimesed detes rolli ka see, et oleme Isamaa lobi, kirjutasid sa Postimehe arvamus- varmamad pikaajaliselt säästma, aga selleks peaks riik noor ühiskond ja me pole loos2 nõnda: „II samba kaotamine Eestis paistab ka sellise minimalistliku sekkumise positsiooni võtma. teinud veel läbi tervet tsüklit, kus inimene oleks töö- see küll selles mõttes kognitiivset dissonantsi, et sammuna minevikku. Veel enam, valmis tuleks Vastutustundlikum oleks öelda, et kuulge, teil on küll tanud ja elanud täisväärtuslikku elu karjääri algusest üks kõige paremaid II samba süsteeme on ehita- olla – pärast vajalikke reforme – nii II samba kui variant, et te saate raha kätte, aga I samba pensionid lõpuni, jätkates seda siis pensionärina. Mul on tunne, tud üles Rootsis, kus on olnud ajalooliselt väga vabatahtliku säästmise skeemide laiendamiseks. jäävadki suhtelisel skaalal sinna, kus need on ühed et Eestis on paljudel ikka veel silme ees nõukogude aja tugev just sotsiaaldemokraatia. Paljudel meist on veel ees pikk tee, ning tahaks, madalaimad Euroopas – ja mitte ainult nominaalselt, rätikutega tädid ja kepikestega onud ning arvatakse, Oudekki Loone argumentide sissetoomine muudab et kõik seda väärikalt saaks käia.” Kuidas prae- vaid ka nende suhe palgaga; kõik, paneme selle kirja et selline peakski pensioniaeg välja nägema, et see on diskussiooni tõesti veidi tragikoomiliseks. Tema argu- gused arengud sulle selles valguses tunduvad? ning hakkame aga ise pensioniks säästma! Seda ju paratamatus. Aga ei peaks. Eesmärgiks tuleb seada ment on, et II sammas tuleb kaotada ning riiklikke pen- loomulikult keegi ei ütle. Ei järgmistel ega ka ülejärg- stabiilne, ilma märkimisväärse elukvaliteedi languseta sione tuleks lihtsalt maksude suurendamisega tõsta. mistel valimistel. elu, kuniks meile on seda antud. Paljud justkui ei oska Minu väide on, et rahu, sinna me lõpuks ju jõuamegi. Kõige kurvem on selle diskussiooni juures see – kuigi pensionäre sellisesse konteksti üldse sobitadagi. Kui- Ühel hetkel selgub paratamatult, et n-ö reformitud see pole muu maailma kogemust arvestades teab mis gi suure hulga jaoks oleks see täiesti saavutatav, kui pensionisüsteem ei pea rahvastiku vananemise tõttu üllatus –, et paljud ei teadvusta piisavalt, mis neid tule- seda eesmärki tõsiselt võtta. Pikema ajalooga riikides olemasolevate maksude toel vastu. Ja mis siis üle jääb, vikus finantsiliselt ees ootab; et hoolimata kiiresti muu- on inimesed näinud, kuidas elavad nende vanemad ja eks. Jälle tuleb mingi erakond, kes lubab kõrgemaid pen- tuvast ja paranevast elust jääb pension ka pikemas vanavanemad, on kuulnud selleteemalisi diskussioone sione, ja kui siis enam sotsiaalmaksust ei piisa, tõste- perspektiivis endiselt 40% juurde viimasest palgast ja kujutavad ette, mida pikaaegne planeerimine tulevi- takse muid makse. Ma nimetaks seda elementaarseks või isegi alla selle. See on järsk muutus nii jõukamate- kuks tähendab ning mida see elus muuta võib. Selline poliitökonoomiaks. Kui me ei jõua Oudekki Loone le kui ka vähem jõukatele. Aga see ei pea nii olema. eesmärgipüstitus seaks ka pensioniteemalised debatid soovideni praegu, siis oleme seal 20–30 aasta pärast. See oli ka mu kunagise artikli „Hoopis rohkem sam- teise valgusesse. Ja sellele, nii kurioosne kui see ka ei ole, aitab kaasa mast” pealkirja mõte, et tegelikult oleks vaja rohkem seesama n-ö üksikisiku vabadust kiitev poliitika. säästa, et elada pensionipõlves ligilähedaseltki sellist Ka II samba süsteem tervikuna ei elanud meil oma elu, mida sai enne pensioni elatud. elutsüklit poole pealegi. Kui märtsis kirjutasid majandustegelased avali- Just. Seda olen ma ka poliitikas olijatelt kuulnud, et tee- ku kirja II pensionisamba toetuseks4, siis seal oli Koalitsiooni liikmed ikka rõhutavad, et ei kaota me selle „reformi” ära, kuna see on ikkagi ühe era- väga erineva maailmavaatelise taustaga inimesi. ära, vaid muudame vabatahtlikuks. konna valimislubadus, ja küll me siis pärast vaatame, Kas see ei ole mitte märk, et tegemist on millegi Jah, ma olen ka kuulnud, et II sammas ei kao, vaid muu- mida „vigade parandusena” peale hakata. Aga seda ei üsna selgega, kui väljaspool poliitilisi või ka ärili- II pensionisamba sisuline kaotamine mõjutab esmapilgul peamiselt meie kõigi individuaalsed tub vabatahtlikuks. Vabatahtlik on III sammas! See pole saa nii teha! Isegi alkoholiaktsiisi tagasikeeramine ei si huvigruppe ongi kõik rahandus- ja majandusi- võimalusi inimväärseks elusügiseks. Aga lisaks on maailm täis näiteid, kus majanduslikesse raskustesse aga millegipärast eriti populaarne, kuigi on tänu maksu- olnud lihtne – sest tootjad, kaupmehed jätavad ju osa nimesed (peale Indrek Neivelti) ühel meelel? vabastustele igatpidi soodus variant säästmiseks (mida maksulangusest oma tasku. Pensionireformi tagasi Jah, mulle tundubki kaugelt vaadates, et sel teemal on sattunud inimhulgad teevad olukorra paranemise lootuses poliitilisi valikuid, mis ühel hetkel võivad saab realiseerida juba alates 55. eluaastast!). Nii palju keerata või ka fikseerida on aga veelgi raskem, kor- enam-vähem kõik eksperdid, kes jagavad majanduse siis inimeste pikaajalisest finantsplaneerimisest. See- dades raskem. Nii et kui see nüüd ära tehakse, siis toimimist ja finantse, ühes paadis sõltumata maailma- löögi alla seada juba ühiskondlikud kokkulepped ja vabadused laiemalt. ga on alusetu öelda, et kui me teise samba ära kao- on tõesti 20 aasta tööle vesi peale tõmmatud ja pä- vaatest. Minul on oma pension olemas, III sammas, tame, siis inimesed muudavad järsku oma käitumist. rast seda midagi uut uuesti üles ehitada on paganama ning mul pole isiklikult absoluutselt mingisugust otsest Intervjuu Peter Lõhmusega. Küsis Maia Tammjärv, illustreeris Andrei Kedrin Mul on ka endal keskealisi hästi teenivaid ja elavaid raske. huvi status quo’t säilitada. Sellegipoolest on lihtsalt

jätkub > 16 : ÜHEKSAKÜMNES NUMBERELUSÜGIS MAJANDUS MAJANDUSELUSÜGIS NOVEMBER 2019 : 17

< eelneb

cheap süüdistada inimesi erapoolikuses, kuna nad kas võib olla täna veel paljudele kaalukeeleks, miks oma II Inimeste säästmisharjumuste ja planeerimise kohta siis minu vabadus. Vabadus mitte olla vaktsineeritud hinnad on kõrged või need on suisa ülehinnatud. töötavad pangandussektoris või on olnud valitsus- sammast säilitada, aga homme võib-olla enam mitte. on kirjutatud väga palju. Kogu selle arutelu juures häi- on problemaatiline, kuna selline vabadus võtab ühel Mida pikemalt säästa, seda suurem on võimalus seda PETER LÕHMUS asutustes seotud II samba elluviimisega. Nad on kõik ribki mind vast kõige rohkem see, et ma ei näe n-ö hetkel minult või teistelt vabaduse olla terve. Minu va- riski vältida. Ütleme, et hakkad säästma 40-aastaselt, oma ala eksperdid ja teavad, mida nad räägivad. Tun- Kas sellise musta stsenaariumi puhul oleks põhjust reformijate poolel mitte ühtegi tõsiseltvõetavat, uuri- badus sellega väheneb. Analoogiliselt, kui ma pean kogud küll kõvasti, kuid umbes 10 aasta pärast langeb Sündinud 3. oktoobril 1966 Mukatševes Ukrainas dub, et ekspertide aeg hakkab otsa saama. Muidugi näiteks loota, et inimesed liigutavad oma raha ühes mustel põhinevat argumenti inimeste säästmisharju- hakkama toetama suurenevate maksude kaudu ini- turg järsult – siis jääb ainult 10–15 aastat, et sääste mitte ainult Eestis. säästmisharjumusega II sambast III sambasse? muste kohta. mesi, kellel oli „vabadus ise HARIDUSKÄIK Ma tõesti loodan, et inimesed, kes niiviisi erinevaid otsustada ja mitte säästa”, 1987–1992 Tallinna Tehnikaülikool, ökonoomika ja Isamaa loosungid on oma abstraktsuses ju päris riske kaaluvad, jäävad ikka tuleviku peale mõtlema Praegu on meil veel asjatundjaid, kes võtavad sõna, siis minu vabadus satub löö- Kui ma pean hakkama toetama suurenevate maksude kaudu juhtimine, BA haaravad, näiteks on esimees Helir-Valdor Seeder ning jätkavad selle kindlustamist, kas siis formaalselt III arutavad, püüavad inimesi harida, peavad semi- gi alla. See on minu jaoks 1993–1994 Columbia Ülikooli Rahvusvaheliste öelnud: „[T]egemist [oligi] maailmavaatelise vali- sambas või kuidagi teisiti. Ka III sambal on ju omad li- nare, aga ma ei tea, kui kauaks seda entusiasmi üks oluline liberalismi postu- inimesi, kellel oli „vabadus ise otsustada ja mitte säästa”, siis Suhete Kool, majanduspoliitika, MA kuga, kas usaldada inimesi ja anda neile iseseisev miidid, maksuvabastus kehtib ainult teatud piirini7. Aga või motivatsiooni jätkub, kui asjad lähevad nii hal- laat – vabaduse argument otsustusõigus ja vastutus või rakendada riiklik- need, kes selliseid kaalutlusi silmas ei pea… nojah. vasti, nagu need paistavad praegu minevat. Kas kehtib seni, kuni see ei piira minu vabadus satub löögi alla. TEENISTUSKÄIK 5 ku sundi inimeste rahaasjade korraldamisel.” Ja Need tõenäoliselt võtavad selle raha tegelikult juba me saame sellest kõigest üldse midagigi positiiv- teise inimese vabadust. Mui- 1996–1997 Estonian Business Schooli mikro- kellele ei meeldiks vabadus ja usaldus, kes ei ta- varem välja. set välja pigistada? du oleks tegemist anarhiaga. ja makromajanduse lektor haks ise otsustada. Ja kes tahab riiklikku sundi. Kui sa tahad midagi positiivset, siis võib-olla see, et Jõuame jällegi selle juurde tagasi, et lihtsalt loosungi uuesti üles ehitada. Ühesõnaga, mida varem alustada, 1997–2000 Eesti Panga asepresident, kus- Kui valikud esitatakse meile nii, tundub asi ju Kuidas aga motiveerida inimesi edasi säästma olu- mõned inimesed, näiteks sinagi, on hakanud mõtlema õhku viskamine ilma sammu-kahte-kolme edasi astu- seda suurem on võimalus, et turu madalseisud saab juures aprillist juunini 2000 Eesti Panga presidendi päris lihtne. korras, kus igasugused mustad prognoosid teki- ja arutlema – inimesed, kes poleks muidu võib-olla mata ja diskuteerimata doesn’t cut it, nagu öeldakse. ära silutud. Ma pole selles kontekstis nõus näiteks kohusetäitja Jah, populistil on alati palju lihtsam oma ideid ellu viia, tavad reaktsioonina apaatsust? teadnudki, et praeguste stsenaariumite kohaselt ja de- Hardo Pajulaga, kes on väitnud, et noored inimesed juba definitsiooni järgi. Nad ei pea oma argumente Ma ei näe eriti muud motivatsioonivahendit, kui seda mograafilist olukorda arvestades võib pensioni asen- Kui nüüd tulla ringiga tagasi selle juurde, et võib- peavad oma elu elama, mis säästmisest me räägime. 2001–2009 Rahvusvahelise Valuutafondi edasi arendama ega tõestama, et nendega saavuta- on maksusoodustused, nagu need kehtivad praegu III dusmäär kukkuda väga madalale, isegi kui olemasoleva olla oleks hoopis rohkem sammast vaja, siis ehk vanemökonomist takse ka soovitud lõpptulemus. Väita, et inimese vaba- samba puhul. Ajaleheartiklid peaks see rangelt vabatahtlik igakuine säästmis- Kui nüüd lõpetuseks korraks isiklikuks minna, siis 2009–2013 Euroopa Komisjoni majandusnõunik dus on piiratud, kui tema palgast suunatakse 2% isik- ja muu säärane siin vaevalt et protsent olema mitte vähem, vaid hoopis rohkem kuhu sa ise maailmavaateliselt paigutud? Minu finantsstabiilsuse alal likku – rõhutan, isiklikku – pensioniskeemi koos eri- väga palju mõjutavad. Teine- kui 2 + 4%? Investor Raivo Hein käis Luminori jaoks oli suur üllatus seegi, et sinu õde on Annika 2013–… Rahvusvahelise Valuutafondi finants- Absurdne on kutsuda üles pensionisäästudega kiirlaene tagasi 9 nevate võimalustega kogunevat vara suunata, tundub kord ei aita isegi see, kui kogu seminaril välja n-ö rusikareegli, mille kohaselt Laats, kes seisab kirikuõpetajana LGBT ja üldse sektori vanemekspert diskrediteerivat vabaduse mõistet. Võiks ka küsida, meedia pensioniprobleeme maksma. Kas siis edaspidi enam ei võeta kiirlaene? tuleks kõikidest sissetulekutest säästa alati 10%, vähemuste õiguste eest. Missugune on teie taust? kumb on tähtsam, kas n-ö valikuvabadus pensioniks kajastab. Üheks näiteks võiks ning näitlikustas, et sellisel juhul ei muutuks ini- Ma ei pea ennast just vasakpoolseks. Julgen ennast valmistumisel või see, et ühiskond suudab garantee- tuua Ameerika Ühendriigid, mese käitumises ja harjumustes tegelikult mitte kindlasti kutsuda turumajanduse apologeediks, töö- rida oma inimestele vähegi väärika vanaduspõlve. Kas mis on ainukene arenenud riik, kus pensionisüsteem II sambaga edasi minna. Ja võib-olla hakkavad inime- midagi. Ainus vahe oleks, et meil oleks tulevikus tan ju institutsiooni heaks, mis on teada-tuntud oma kohustus koolis käia on vabaduse piiramine? Aga kas tugineb I ja III sambal. Siinne I samba pension, mis sõl- sed isegi uurima, mida see „asendusmäär 40%” tege- rohkem raha. raudse haarde poolest. Mida ma aga pidevalt rõhuta- pensionipõlveks valmistunud inimestele antakse vaba- tub küll palgast nagu Eestiski, on muu maailmaga võr- likult ikkagi tähendab… Nõus, see on seesama üleskutse, et „rohkem II sam- da tahan ja mida ma oma töös ka näinud olen, on see, 1 Pensions at a Glance 2017. OECD and G20 Indicators. dus makse mitte maksta, kui on neid, kes piisavalt ei reldes siiski suhteliselt väike. Kuna siin on ka sotsiaal- mast”. Samas on kindlasti peresid, kelle jaoks on 10% et on olemas ridamisi valdkondi, kus turud erinevatel – oecd.org. valmistunud? Kas meie lastele antakse vabadus oma ne turvavõrk õhuke (näiteks meditsiinis), kajastab „Asendusmäär 40%” kõlab tõepoolest märksa võimatu. Kuid kui me kõik võtaks korragi aastas aja põhjustel alati hästi töötada ei taha. 2 Lõhmus, P. 2018. Hoopis rohkem sammast. sotsiaalmaksu neile mitte suunata? Ei anta ju. Veel meedia üha sagedamini raskustesse sattunud pensio- leebemalt ja on seetõttu vähem mõjuv kui pal- maha, kas üksi või koos perega, vaataks oma kulu- – Postimees, 05.11. enam, maailm on täis näiteid, kus majanduslikult ras- näride lugusid. Sellisest taustast hoolimata näitavad ju brutaalsem tõik, et pensioniikka jõudes kaob tused üle ning heidaks pragmaatilise pilgu tulevikku, Näiteks? 3 Riigikogu istung, 10.10.2019. kesse olukorda sattunud inimesed teevad poliitilisi uuringud, et inimesed säästavad pensioniks äärmiselt 60% meie sissetulekust. leiaks paljud meist kindlasti võimaluse oma tuleviku Näiteks informatsiooni asümmeetrilisus, naturaalsed 4 Majandustegelaste avalik kiri: teine pensionisammas on valikuid, mis ühel hetkel ei jäta ühiskonnale enam min- vähe, kuigi mitmed administratsioonid on teinud palju Jah, kusjuures see ei vähene tingimata sujuvalt, vaid heaolu praeguse tarbimise arvelt parandada, ma olen monopolid, välismõjud (externalities). Esimesega on vajalik. – ERR, 25.03.2019. geid vabadusi. Muidugi on vabadus täna oluline, aga vabatahtliku säästmise atraktiivseks muutmiseks, pea- kaob piltlikult öeldes üleöö. selles kindel. seotud näiteks meditsiinivaldkond, kus tarbijal on 5 Seeder Isamaa suurkogul: praegune valitsusliit pole armas- tähtis on ka keskkond, mis tagaks selle vabaduse ka miselt erinevate maksusoo- Oluline on ka varem alustada, sest nii on palju suu- raske hinnata erinevate ravimite ja ravijate adekvaat- tusabielu. – ERR, 11.05.2019. homme. Aga keda homne praegu huvitab, eks. Järg- dustustega. Numbrid, mis uu- rem tõenäosus elada üle finantsturu langused. Mu sust, viimasega on aga seotud näiteks keskkonna- 6 Kiisler, V. 2019. Ardo Hansson: mul ei ole ühtegi aktsiat ja mised valimised on varsti. ringutest välja tulevad, anna- tütar hakkas pensioniks koguma oma kahekümnen- kaitse probleemid, sest pelgalt turu kaudu on raske poes maksan põhiliselt sularahas. – LP, 04.10. vad aga keskeltläbi kokku Maailm on täis näiteid, kus majanduslikult raskesse olukorda dates, ehitades Ameerikas III sammast ning panus- piirata keskkonnale ja tervisele tekitatud kahjusid. 7 Praegu võimaldab III sammas saada 20% tulumaksusoo- Ja sellises olukorras, kus rahvastik paratamatult väga õnnetu pildi8. Minu tõl- sattunud inimesed teevad poliitilisi valikuid, mis ühel hetkel ei tades sinna automaatselt oma igast palgast. Kui ma Konkurentsiga tekib turu tingimustes sageli samuti dustust (väljendub tagastatavas tulumaksus) aasta jooksul vananeb, on demokraatias kõlavam hääl neil, gendus on, et inimestel on siis kõrvalt aktsiaturgude kõikumist vaatan ning tema probleeme, mida võib regulatiivselt adresseerida, näi- tehtud sissemaksetelt, mis ei ületa 15% brutosissetu- kes on praeguste riiklike valikute tagajärjel väga väga raske teha pikaajalisi jäta ühiskonnale enam mingeid vabadusi. investeeringute ning tuleviku pärast muretsen, tule- teks tänapäeval on selleks kujunemas suurte tehno- lekust (või 6000 eurot aastas), vt pensionikeskus.ee/ vaesed. finantsotsuseid. Nimetagem tan endale sageli meelde, et ta investeerib ka siis, kui loogiafirmade domineerimine (Facebook, Google jne). iii-sammas/taiendav-kogumispension. Just. Tulevased valijad ongi need, kelle tulevikuga praegu seda müoopiaks või milleks turud langevad, ning ta investeeringud võidavad järg- Teinekord tahetakse neile valdkondadele tähelepanu 8 „[P]ensionisäästude mediaan-suurus on Ameerikas täpselt mängitakse, kellelt see tulevik lihtsalt käest ära võe- iganes. Säästmisest rääkides tuleb muidugi tähele Muuseas, tõene pole ka argument, et praegu ring- nevast tõusust. See on pikaajalise ja regulaarse sääst- juhtimisel automaatselt vasakpoolsuse silti külge ripu- null dollarit; umbes 60 protsendil töötavatel inimestel takse. See teema on palju komplekssem. Kõlavate panna, et säästa võib erinevatel põhjustel, näiteks ka lusesse lastavad säästud kuidagi pikaajaliselt majan- mise juures üks suur pluss – keskmine tulukus tuleb tada. Sellega ma nõus ei ole. pole pensionisääste.” Lõhmus, P. 2018. Hoopis rohkem loosungite väljakäimine ilma igasuguse kontekstita ja auto või pesumasina ostmiseks, aga ma räägin siin just duskasvu tõstaksid. Väikeriigi majandust on sisuliselt suure tõenäosusega ikkagi normaalne. Säästmist liiga Aga oma õe üle olen ma maru uhke! Minu jaoks esin- sammast. – Postimees, 05.11. ilma kaht järgmist sammu edasi mõtlemata on äärmi- pikaajalisest, pensioniks säästmiseks. võimatu kohaliku nõudlusega üleval hoida, kui pakku- hilja alustades on suurem oht sattuda olukorda, kus dab tema just seda kristlust, millest ma olen piiblist 9 Vestlusring Luminori seminaril „Mis hakkab juhtuma, kui selt lühinägelik. Siia juurde käivad ka kõik need veidrad mise poolel piiranguid ei adresseerita. See mõttekäik lõviosa investeeringutest jääb perioodi, kus varade lugenud. Täis armastust. 1. jaanuarist 2020 jõustub uus pensioniseadus?”, 04.10. argumendid, et inimesed saavad II samba kaotamisel Ebaproportsionaalselt palju on olnud juttu ka sel- peegeldab hoopis n-ö reformi pooldajate majandus- innustust laste tegemiseks või oma hambad korda teha lest, et noorel inimesel, kes mõtleb pensioni pea- liku kirjaoskuse puudumist. ja tänu sellele parema töökoha. Need on kõik sisutüh- le, peab midagi viga olema; et noorelt peaks hoo- jad loosungid, mis võivad tunduda esmapilgul loogilis- pis lapsi tegema, raha teenima jne. Kusjuures, Olen mõelnud, et siin võib ehk tuua paralleeli tena, kuid tegelikult ei kannata sisulises diskussioonis see on ju empiiriliselt õige – inimene ei saagi juba vaktsineerimisega: kui suurem osa ühiskonnast Õpetab oma meeli kasutades mingit kriitikat ning on kergesti ümberlükatavad. lasteaia viimasest rühmast peale hakata pensioni on surmavate haiguste vastu vaktsineeritud, siis Eesti Arhitektuurimuuseumi planeerima. Aga siit edasi jõuavad mõned „refor- tekib n-ö karjaimmuunsus ehk üldine immuun- RU U ruumi kogema ja tabama Aga siit tekib ebamugav küsimus, kuidas riiki (eda- mi” toetajad kuidagi selleni, et järelikult meil ei susfoon, mis kaitseb ära ka selle vähese protsen- püsinäitused I M arhitektuuri olemust, uurima si) usaldada. Jah, riik on või peaks olema suurem ole vaja II sammast. Kas see ei peaks olema just di, keda ei saa näiteks meditsiinilistel põhjustel R I ruumi silmade, kõrvade, kui ühe valitsuse aeg, aga praeguses situatsioonis vastupidi, et täpselt selle pärast meil ongi vaja vaktsineerida, ja nõnda on ka ühiskond tervikuna U ! naha ja kogu kehaga. on öelnud näiteks Eesti Panga eelmine direktor kohustuslikku kogumispensioni? kaitstud, sest haigused ei levi enam. Samuti kait- E Ardo Hansson: „Pensionisüsteemi usaldusväärsus Selles asi ongi. Inimesed võivad hinnata tänast heaolu seme me ühiskonna enamusena end majandusli- L U oleneb sellest, kas kunagi antud lubadustest pee- ülehomsest erinevalt; mõned eelistavad nautida elu kult kindlustades ära sellegi hulga, kelle palk on takse kinni. Kui ikka 17 aastat tehakse ühte asja praegu, noorena, mõned eelistavad sujuvamat tarbi- näiteks tõepoolest nii väike, et II sambasse ko- A ja siis tuleb keegi, kes pöörab kõik pahupidi, siis mist läbi aja. Mis oleks okei, V mõtlen küll, kas ma seda riiki enam usaldan. […] kui esimesed ei saaks hiljem [K]ui pole välistatud, et „reformijad” vihkavad teiste rahakoti kallale minna. Kogu selle arutelu juures häiribki mind vast kõige rohkem see, teist sammast nii väga, et riigistavad kogu värgi, Neil inimestel, kes on aga R siis mõistan neid, kes nähes, mida on tehtud, muu- pandud vastutama selle eest, et ma ei näe n-ö reformijate poolel mitte ühtegi tõsiseltvõeta- tuvad täiesti skeptiliseks. Igaks juhuks liiguksin et riik ja ühiskond süsteemi- vat, uurimustel põhinevat argumenti inimeste säästmisharju- U siis oma raha säilitamise nimel riigi süsteemist nii dena püsiksid, peab olema

kaugele kui võimalik.”6 selleks pikem ja ühiskonna muste kohta. U Jah, küsimus, kas tasub jätta oma raha II sambasse olu- erinevaid kihte hõlmav plaan.

korras, kus riiklik pension võib demograafiliste prot- Just nemad, riik kui institut- sesside tõttu hakata tulevikus vähenema, on igati õi- sioon või valitsus, kuidas soovid, on määratud vaatama gutu ei ole I samba kõrval piisav elamisväärseks M gustatud. Sel juhul võib II sambasse kogunenud raha 10, 20, 30 aastat ette, et erinevad vaated ja eelistused eluks – maksutõus, millest see neilegi kindlusta- muutuda taas ahvatluseks poliitikutele – selle asemel konflikti ei satuks. Või kui satuvad, siis kuidas need da, oleks minimaalne või olematu. Aga kui vakt- et tõsta makse, võib juhtuda see, mis juhtus sisuliselt vastuolud lahendada. Selles kontekstis poleks midagi sineerimata jätmine on massiline või kui II sam- Ungaris ja Poolas: inimeste II sambasse kogutu kasu- valesti, kui need, kes on seatud pikemat horisonti jäl- mas „muudetakse vabatahtlikuks”, ohustab see tati ära erinevate riigieelarveliste probleemide lahen- gima, annaksid praegu signaale, et kui me 25-aastaselt tervet ühiskonda. damiseks. Ma ei imestaks, kui ratsionaalsemad inime- tasapisi säästma ei hakka, võib meie elustandard olla Nõus. Minu elupiirkonnas on seatud mitmes arsti- Näitus professionaalse sed seda dilemmat kaaluksid. See 4%, mille riik sot- 65-aastaselt ehk praegusest pensioniea piirist märga- punktis piirangud, et regulaarsetele vastuvõttudele ei arhitektuuri- ja ruumikultuuri Rotermanni soolaladu siaalmaksust inimese enda isiklikule kontole kannab, tavalt kehvem kui 64-aastaselt. võeta vaktsineerimata lapsi. Võiks aga küsida, kus on kujunemisloost 20. sajandil ja ka Ahtri 2, Tallinn huvitavamatest nähtustest tänapäeval. arhitektuurimuuseum.ee 18 : ÜHEKSAKÜMNES NUMBERELUSÜGIS SOTSIAALIA MEEDIAELUSÜGIS NOVEMBER 2019 : 19 LÕHE POLE KALA EHK SOO- PÖÖRASE JA TIGEDA MAAILMA STEREOTÜÜPIDEST PENSIONI- ANTIDOOT

Kui me räägime vanemaealistest ja meediast, on esimeseks seostuvaks märksõnaks ikka ja alati „Prillitoos” – sihtgrupile iganädalane kogus põhjalikult kombineeritud harivat meelelahutust, aga ka noorematele rangelt soovituslik pühapäevahommikune doos zen’i! LÕHENI Meeste ja naiste sissetulekute erinevusest on räägitud aastaid. Järjest enam hakkavad need lõhed väljenduma aga vanaduspõlves, kus meestest kauem elavad naised peavad suutma nigelate Dagmar Lamp Ajakirjanikuna töötan ma iga päev uudiste keskel. Aga minna jooksma, teha süüa, lugeda raamatut, pugeda erilised meenutused (Olavi Pihlamägi ja tema muu- säästude varal endal hinge sees hoida. mis on uudised? Need on ju lood, millel on „uudisväär- vanni. sikarännakud panid mul silmad särama ja „kosmose- tus”. Mida on huvitav lugeda ja mis lahutavad meelt, Ning siis on veel üks asi, mida saab teha. Saab vaa- muttidest” Ene Ergma ja Helle Jaaniste avasid kos- Helen Biin kuid mis sisaldavad ka infot, mida avalikkus peab data „Prillitoosi”. mose ajalugu erakordsest vaatenurgast). Loomulikult teadma. Ja kõige olulisem osa ei puudu retseptinurk (Lia Virkuse nimi on vist teada Septembris avaldas Eesti Statistikaamet värsked and- tegureid, jääb suur osa lõhest põhjendamata6 ning Pusletükke kokku pannes avaneb trööstitu pilt. Ees- sellest definitsioonist: uudis on meile kõigile juba lapsepõlvest ja samas tundub, et med sellest, kui kaua üks keskmine Eesti inimene ilma oleme endiselt soolise palgalõhe edetabeli tipus7. ti inimesed elavad võrdlemisi pikalt, aga suur osa elust tavalisest erinev sündmus. See PAUS MAAILMA HULLUSEST tegemist on naisega, kes ei ole viimase 20 aasta jook- suuremate terviseprobleemideta hakkama saab ning Naiste ja meeste töötasude suur erinevus kõneleb kulgeb nigela tervise tähe all. Mehed, kes on altimad Reet Linna on fantastiline naine, kes on miski, mis ei ole harilik, mis sul isegi päeva võrra vananenud) ega ka Reeda enda kui pikalt elab.1 Kuu hiljem tulid nii statistikaamet kui nende töö erinevast väärtustamisest, aga probleem riskima, aga samas ei taha eriti arstil käia, surevad nais- on rikastanud nii meie ajakirjandus- peaks meid kohutama, šokeeri- 1983. aastal alguse saanud Eesti Rahvusringhäälingu seiklused, mida on tõesti huvitav vaadata ilmselt igas ka Euroopa Soolise Võrdõigus- on märksa laiem. Muu hulgas tähendab erinev sisse- test tunduvalt varem. Naised (eeldades, et nad on taevast kui ka meelelahutusmaastikku ma, üllatama, mõtlema panema. „Prillitoos” on meie telemaastiku kuldvara. Selles pole vanuses inimestel. Sellest sügisest saab „Prillitoosi” likkuse Instituut välja uute numb- tulek ka erinevat säästmisvõimekust ja valmisole- olnud mehega koos- või abielus) jäävad üksinda oma viisidel, mida on isegi raske hoomata, Tänapäevases infomürast tulvil ilmselt kellelgi kahtlust. Olen teinekord isegi leidnud vahendusel nautida ka Mart Juure kirjandussoovitusi – ritega soolise palgalõhe kohta. kut üksi hakkama saada ning kulmineerub pensioni- pisikese pensioni ja olematute säästudega, sest mida saati siis kirja panna. maailmas on see aga pahatihti YouTube’ist kasulikke saateklippe, mis on mingeid sala- eriilmeliste rubriikide puudumise üle tõepoolest kur- Kõigis neis näitajais – tervena Naised elavad ELis meestest lõhena. sa säästad, kui palk on kogu tööelu ajal olnud madal miski, mis – ütleme otse välja – päraseid teid mööda sinna jõudnud, näiteks, laske hea ta ei saa. Vaatavad Juurt ju needki, kes tavapäraselt ehk elatud aastad, keskmine eluiga keskmiselt veidi enam kui viis ning karjääripausid laste või vanemate eest hoolitse- ajab südame pahaks. Ning võib maitsta, „Kuidas panna tekk tekikoti sisse”. antud saate sihtgrupp pole. Ning asi pole mitte ainult ja töötasu – on ilmselged soo- aastat kauem, Eestis on vahe üle miseks on seda veelgi kärpinud. Tööd võiks ju ehk veel olla väga kerge unustada, et see Ja kindlasti pole kellelgi kahtlust, et Reet Linna on rubriikides või saatejuhis või teemavalikus. Juku-Kalle lised lõhed. Lihtsustatult võib kaheksa aasta. JONNAKAD STEREOTÜÜBID tehagi, aga seda leida on raske ja palka ei taheta ise- õõvastav juhtum on pigem erand kui reegel. Nii võib fantastiline naine, kes on rikastanud nii meie ajakir- Raidki on öelnud, et prillitoosi režissöör Maarika öelda, et Eesti mehed teenivad äranis maksta. Eriti kui juhtud olema naine. Või vane- õhtul voodisse pugedes tunduda, et maailmas polegi jandustaevast kui ka meelelahutusmaastikku viisidel, Lauri – kes oli ka tema ETV saate „Tegelikkuse Kes- naistest elu jooksul märgata- Erinevused naiste ja meeste vahel, ja siinkohal ei pea maealine. Või vanemaealine naine. enam headust järel. mida on isegi raske hoomata, saati siis kirja panna. Kus” režissöör – on inimene, kelle puudutusest muu- valt rohkem, saavad nautida elu ma silmas anatoomilisi, füsioloogilisi või muid bioloo- Tulevik ei pea olema nii tume. Kogenud töötajate tub kõik kullaks või hõbedaks. „Või no ilma argitoimetusi segavate tervisehädadeta lühe- gilisi erisusi, läbivad Eesti inimeste elu punase niidina. väärtust ning nende tööturul hoidmise vajadust on vähemalt pronksiks!” kinnitas ta. malt ja surevad varem. Mis nende statistiliste näita- Palju on uuritud ja katsetegagi hakatud üha rohkem märkama ning lisaks mitme töö- Saate muusikaline kompositsioon ja jate taga on ja miks on oluline neid numbreid koos tõestatud, et täiskasvanud pa- andja vastavatele reklaamsõnumitele käivitus sel sügi- graafika ei ole üleliia modernsed, aga vaadata? kuvad poistele ja tüdrukutele sel sotsiaalkampaania „Vanus on väärtus”. Iga tööandja samas ei ole need ka matusemekised – Praegu on Eesti pensionärid ELi erinevaid mänge, eeldavad neilt ja töötaja saavad helgemale tulevikule kaasa aidata, kuidagi on suudetud panna „Prillitoos” eakaaslastest võrdsemad, sest erinevat käitumist ja eri oskuste hoidudes stereotüüpsetest valikutest karjääriotsustes kõlama ja välja nägema nii, et see teki- LIVE SICK, DIE YOUNG kõik saavad sõltumata soost üsna omandamist juba maimikueas. ja palgapoliitikas ning väärtustades kogemust, mida tab armsa nostalgialaksu inimesele, kes sarnast pensioni. Ikka nii, et tüdrukutelt oodatak- vanemaealised saavad ühiskonnale pakkuda. vaatas saadet viimati lapsepõlves (nagu Keskmine Eesti mees elab ligi 74-aastaseks, sealjuu- se sotsiaalsust, leebust, allumist mina), kuid ei peluta sedasama moodsa res ilma igapäevaelu piiravate tervisemuredeta saab ja hoolimist, poistelt aga agres- müraga harjunud indiviidi ära, vaid näib ta veeta sellest umbes 53 aastat. Meie naised elavad siivsust, konkreetsust, ettevõt- 1 Elame järjest kauem, aga tervena elatud aastad lühenevad. justkui ütlevat: „Tule-tule, meil on siin üle kaheksa aasta kauem, pea 83-aastaseks, millest likkust ja enda eest seismist. Ka lasteaias, koolis ja üli- – Statistikaameti pressiteade, nr 105, 04.09.2019. mõnus. Ära karda! Astu sisse, „Prilli- suuremate tervisehädadeta kulgevad 55. Teisisõnu koolis jätkub sama trend – erinevad reeglid, ootused, 2 Mortality and life expectancy statistics. – Eurostat, toosiga” on soe ja hea, me kanname sinu elavad mehed argitoiminguid piiravate tervisemure- eeldused ja võimalused.8 juuli 2019 (2017. aasta andmed). eest kenasti hoolt!” dega keskmiselt 21, naised aga koguni 27 aastat. Järjepidev suunamine teatud tegevuste või käitumis- 3 Healthy life years statistics. – Eurostat, jaanuar 2019 Seega ei oska ma „Prillitoosi” muud- Euroopa Liidu keskmistega võrreldes on Eesti näita- te juurde, ootustele vastamise tunnustamine ja vastu- (2016. aasta andmed). moodi kokku võtta kui öelda, et tege- jad kehvemad nii oodatava eluea, tervena elatud aas- haku taunimine annab üsna selged suunised eluks – 4 Eesti Statistikaameti 16.10.2019 avaldatud andmete koha- mist on ideaalse antidoodiga lollusele tate kui ka eri tüüpi sooliste lõhede suuruse vallas. mis on lubatud ja mida sinult eeldatakse. Poisse ja selt on sooline palgalõhe pea 19%. Erinevused Eurostati ja ja mürale, mis näib mõnikord valitse- Üks keskmine naine elab ELis tüdrukuid valmistatakse ette erinevaks eluteeks ning statistikaameti näitajates tulenevad metoodikast: Eurostat vat mujal meediamaailmas. Seal, kus ligi 84-aastaseks, mees aga võib sestap pole üllatav, et täiskasvanuna erinevad naiste ei arvesta alla kümne töötajaga asutuste ja ettevõtete, põllu- poliitikud karjuvad üksteise võidu, seal, arvestada pisut enam kui 78 ja meeste karjäärivalikud, rollid pereelus ning suhtu- majanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku kus vägivallaohvreid lüüakse nende ai- eluaastaga.2 Kui Eesti ja euro- Erinev sissetulek tähendab erine- mine endasse ja ümbritsevasse. halduse ja riigikaitse töötasusid. tamise asemel ikka veel risti, seal, kus liidu kodaniku oodatav eluiga vat säästmisvõimekust ja valmis- Suunamise taga pole pahatahtlik vandenõu, vaid ühis- 5 Gender Equality Index 2019. – European Institute for me näeme nukraks tegevaid lugusid ja väga ei erine, siis tervena elatud olekut üksi hakkama saada ning konnas levinud hoiakud ja stereotüübid, mille olemas- Gender Equality (EIGE). hüüatusi õnnetute inimeste ja hukka aastate ja sooliste lõhede puhul kulmineerub pensionilõhena. olu me sageli ei teadvusta. Me teeme asju teatud viisil, 6 Anspal, S.; Kraut, L.; Rõõm, T. 2010. Sooline palgalõhe mineva maakera kohta. Jah, meil on ka on erinevus markantsem. Nai- sest „nii on alati olnud”, juurdlemata, kas selle muga- Eestis: empiiriline analüüs. Uuringuraport. kõike seda vaja teada – maailmas on sed elavad ELis meestest kesk- va postulaadi taga on tegelikult mõni mõistlik põhjus. 7 Eesti meeletu palgalõhega Euroopa tipus. paraku palju kurjust ja rumalust, mille- miselt veidi enam kui viis aastat Ehk nõudsidki mõned tööd minevikus suurt füüsilist – Postimees, 03.03.2019. „Prillitoosi” õdusus avaldub ka stuudio interjööris. Foto: Liis Sinitamm ga saab võidelda ainult siis, kui sa oled kauem, Eestis on vahe üle kaheksa aasta. Tervena jõudu, milles keskmine mees kindlasti keskmist naist 8 Vt: Kas õpilased või poisid ja tüdrukud. Uurimus Eesti Kirjeldatud maailmas, kus me kõik elame, võibki jää- Kui me kõik oleksime karvavõrra rohkem sellised ini- sellega kursis –, kuid on täiesti okei vahepeal sellest saavad Euroopa naised elada keskmiselt umbes 62 ületab (aga pidagem siinkohal meeles mantrat, mis on õpetajate ja haridustöötajate valmisolekust sootundlikuks da mulje, et omavaheline suhtlemine baseerub sellel, mesed, nagu on Reet Linna, siis – usun ma – ei olekski puhkust võtta ja oma zen-paik leida. Miks ei võiks see aastat, mehed aastakese kauem ning sooline lõhe on kõigile, kes on psühholoogiat õppinud, ajju sööbinud: õpetamiseks ja kasvatamiseks. – Eesti Naisteühenduste et üks räuskab kõvemini kui tei- vaja nii tihti maailma hullusest pausi võtta. olla „Prillitoos”? Zen’imat asja vist eetrist ei leia – ehk pea olematu.3 erinevused grupi sees on alati suuremad kui erinevu- Ümarlaud, 2012; Anniste, K. jt 2016. Eesti üliõpilaste ne, siis liitub nendega kolmas Pausist rääkides tuleb tõdeda, et „Prillitoos” on ütle- vaid Telia lõkkekanal. sed gruppide vahel), kuid kas tänapäeva üha areneva soolise võrdõiguslikkuse alane teadlikkus, hoiakud ja kriiskaja, kuniks lõpuks oleme mata zen teletoode. Nüüd, kui olen mõnda aega medi- Ma ei usu, et artikli alguses kirjeldatud infomüra iial tehnoloogiaga maailmas on töö olemus ja nõuded kogemused. „Prillitoosist” zen’imat asja vist olukorras, kus meediaruum on tatsiooni ja joogaga tegelenud, oskan ma hinnata zen- enam vaibub (kui ei juhtu just midagi apokalüptilist), TEE TÖÖD JA NÄE VAEVA, SIIS jäänud samaks?9 9 Siia sobib ka mõtteharjutus, miks põetajatööd, mis eeldab eetrist ei leia – ehk vaid Telia täis erinevaid karjatusi, röökeid, olekut paremini kui varem. Seda enam üllatusin, kui seega vaevalt meie põlvkonna infotarbimine märga- TULEB KA PALGALÕHE sageli täiskasvanud patsientide tõstmist ning on füüsiliselt lõkkekanal. oma tõe tagaajajaid ja muidugi tabasin end „Prillitoosi” käima pannes otsekui memme tavalt n-ö tagurpidi samme astuma hakkab. Küll aga väga koormav, peetakse senini naiste ametiks. neid, kes alatihti millegi peale sol- kallistusse vajumas. Selles saates on see müstiline miski, arvan ma, et seda enam on vaja selliseid zen-meeleolu Eesti on trooninud aastaid Euroopa Liidu palgalõhe SOOLISE LÕHE VARJUD ELU- 10Piirits, M.; Võrk, A. 2015. Eesti pensionisüsteemi reformide vuvad (ja valjuhäälselt oma sol- mis paneb sind tundma, et see, mida sa ekraanil näed, pakkuvaid saateid, et vähemalt korraks rattalt maha ehk meeste ja naiste keskmise töötasu erinevuse SÜGISEL mõju pensionide põlvkonnasisesele jaotusele. – Riigikogu vumist ka välja peavad näitama). on tehtud just sulle; et Reet räägib just sinuga ja mu- astuda ja hinge tõmmata. Siis jaksab esmaspäeval jälle edetabeli tipus. Eurostati andmete kohaselt küündib Toimetised, nr 32, lk 133–142. Terade sõkaldest eraldamiseks saab muidugi palju retseb sinu pärast; et kõik need lõigud, mis ekraanil tuuleveskitega võidelda ning püüda maailma natuke Eesti naiste keskmine sissetulek 71 protsendini mees- Praegu on Eesti pensionärid ELi eakaaslastest võrd- 11Täpsemalt kirjutab sellel teemal Magnus Piirits oma peagi ära teha. Saab piirata inimesi, keda sa Facebookis jäl- on hoolikalt kokkupanduna rahustavaks pooltunniks paremaks kohaks teha. te omast ehk sooline palgalõhe on 29%.4 ELis keskmi- semad, sest kõik saavad sõltumata soost üsna sar- Tartu Ülikoolis kaitstavas doktoritöös „The Impact of Pen- gid, kustutada pressiteateid, mis ei ole sinu valdkonna küpsetatud, on mõeldud just selleks, et teha sinu elu PS. Kui küsisin oma Facebooki seinal, kas mu sõp- selt teenivad naised 80% meeste töötasust.5 Soolise nast pensioni10. Teisalt on nad ka ühtmoodi vaesed – sion Reforms on Pension Inequality in Estonia: An Analysis jaoks olulised. Võib maha keerata tõukemärguanded, paremaks. rade hulgas on veel „Prillitoosi” hindajaid, üllatusin palgalõhe arvutamisel võrreldakse keskmisi sissetule- Eesti on ELis esirinnas pensionäride vaesusriskis11. with Microsimulation and Typical Agents Models”. lõpetada kondamise kõikide meediaväljaannete lehe- siiralt. Jah, on, ja neid on palju! On neid, kes vaatavad kuid ega võeta arvesse võimalikke palkade erinevuse Prognoosid lubavad, et tulevikus hakkavad meilgi 122021. aastast muutub pensioni I samba arvutamise valem, külgedel… Aga kui su töö on uudistega seotud, on see seda juhuslikult, aga ka neid, kes ärkavad koos saate- põhjuseid, nt töötamist erinevatel aladel ja positsioo- paistma pensionites järjest enam soolised lõhed12. mille tulemusena muutuvad tulevikus esimese samba pahatihti võimatugi. PÄEVAKAJALINE, AGA AJATU ga. Mõni avastas „Prillitoosi” 40-aastaseks saades, nidel. See näitaja on hoolimata robustsusest siiski Helen Biin on sotsioloog Vanemaealiste võimalused oma sissetulekut suuren- pensionid võrdsemaks, kui need oleks olnud praegu Mida aga teeb üks nooremas keskeas inimene, kes teised vaatavad vanaema kõrvalt, kolmandad aga just kõnekas ja viitab ühiskonnas valitsevale struktuursele ja soouurija, kes on tege- dada on aga nadid. Eestis ei osata piisavalt vanemat kehtiva skeemi jätkumisel. Muudatus silub mõnevõrra, tunneb pea igal argiõhtul, et ta on maailmast ko- Ja samas pole see mingi sisutühi nämmutamine teki- selleks, et saaks kogeda tunnet, et kohe-kohe astub erisusele naiste ja meeste eludes. Teisisõnu sellele, lenud võrdsete võimaluste töötajat väärtustada ja rakendada, mistõttu on va- kuid mitte täielikult, töise sissetuleku lõhede kandumist hutavalt väsinud? Noh, on võimalik avada veinipu- kottide teemal. See on ikkagi hoolsa toimetajakäega köögist vanaema ja pakub pannkooki. Isegi kui vana- mis väljavaated sind naise või mehena sündides ees uurimise ja edendamisega nii nuses 50+ keeruline töökohta leida ning isegi kui pensionilõheks. Dagmar Lamp on Posti- Foto: Konstantin Sednev / Scanpix / PM del. Võib ka minna Tinderisse ning flirtida ja rääki- silitatud telesaade, kus on toredas tasakaalus nii „tava- emasid enam ei ole, on tore, et siin maailmas on üks ootavad. Ka siis, kui palgalõhe arvutamisel võetakse akadeemilises maailmas, era- see leidub, on palk pahatihti nooremate kolleegide 13Pettai, I. 2019. 50+ tööjõud – juba vajalik, aga ikka veel mehe ajakirjanik, portaali da inimestega, kelle igapäevatööks pole uudistega liste inimeste” lood (sel sügisel näiteks jälgitakse kahe asi, mille abiga saame end sellesse lohutavasse tun- arvesse erinevaid töötasu suurust mõjutada võivaid kui ka avalikus sektoris. omast madalam13. tõrjutud. – Postimees, 16.10. Sõbranna.ee juhataja. tegelemine. Või teha hoopis joogat ja mediteerida, vanema tööotsija teekonda töötukassas) kui ka täiesti desse mässida. 20 : ÜHEKSAKÜMNES NUMBERELUSÜGIS KÜBERILM KÜBERILMELUSÜGIS NOVEMBER 2019 : 21 VANAEMAD, KES KOLISID 300 võõrast sõpra. Nüüd on siis niimoodi, et ta võib olla Siberi sõbra. Ehkki, nagu Elve tõdeb, päriselus on meedia kasutaja neist mõjudest päriselt puutumata su naaber, aga ta ei pruugi olla su Facebooki sõber. Selles suhted siiski usaldusväärsemad: „Tänu minule leidis ta jääb. Võõrkeeleoskusele võivad aga internetikesk- mõttes läks elu paremaks.” Mõne mängu kaudu leitud võib-olla ühe toreda mehe, siberlase. Nad ei ole kohtu- kond ja sotsiaalmeedia avatud maastik positiivset mõju ÕUNAPUU OTSAST APPLE’ISSE sõbraga suheldakse ka mänguväliselt – vahetatakse sün- nud, aga ta tegi mehele video külast, kus mehe tädi elas. avaldada. Lea, kelle suhtlus mitmete sõpradega on nipäevaõnnitlusi, räägitakse lastest ja loomulikult „lai- Ja teatas, et tema lapsed ja lapselapsed on veel elus. Ma ingliskeelne, pöördub nii mõnigi kord sõnaraamatute gitakse”: „Hästi palju on rootslasi. Mulle tundub, et mingi saan temast aru, aga ma ei mõista, miks ta omale inter- poole: „Mõningaid sõnu olen ikka juurde õppinud. Ja mu sugulaste kamp. Nemad on küll VÄGA sõbralikud meiega netist meest otsib. Ma loodan, et ta leiab enda lähedalt vanem tütar on lõpetanud inglise keele klassi, tema saab Usinaimad internetis toimetavad pensionärid sobituvad hästi Eesti e-edulukku. Nad aitavad läbi õhu tuttavatel välismaal kinnisvara või vähemalt minuga. Iga kord, kui ma riputan sinna mõne mõne toreda mehe.” hästi hakkama ja tema siis ka ikka aitab ja annab nõu. soetada, kuuluvad „Angry Birdsi” edetabelis maailma tippu, teevad tuttavatele toitumisalaseid videoõpetusi, võivad pool sokipildi, tuleb rootslastelt KOHE Näiteks minutaolisel, vaevalt et ma muidu seda sõna- kõva laikimine.” raamatut kasutaks, mul ei ole teda vaja tavaliselt, aga päeva ekraani ees veeta, laigivad ja svaibivad. See on tuleviku vanaduspõlv, mis on juba kohal. Laikimist kui väikest igapäevast (VIRTUAAL)REAALSUS interneti pärast olen natukene vaadanud.” tähelepanuavaldust interneti- „Iga kord, kui ma riputan sinna Sõnaraamatud ja ilukirjandus peavad ka „päris” raa- Ave Taavet keskkonnas tõstab positiivsena mõne sokipildi, tuleb rootslastelt „Ma lähengi sinna (internetti – toim.) just natukeseks matud olema, mitte internetist alla laetud või veebi- esile ka Elve. Need, kes üldse ei KOHE kõva laikimine.” kaugenema sellest „päriselust”, nii nagu teatrissegi,” toob põhised otsingumootorid. Värskes kõvaköitelises raa- Praegune vanaemade-vanaisade põlvkond, kes inter- Eelkõige lähedastega suhtlemiseks, sidemete hoidmi- olnud Elvel, suisa üheksa: Facebook, Pinterest, Insta- postita ega laigi, on sotsiaalmee- Lea ootamatu paralleeli interneti ja ekraanivälise reaal- matus on oma väärtus ja ilu: „Kui ilmus see eelmine, suur netti kasutab, on täiesti unikaalse elukogemusega. seks vanade sõpradega ja uute leidmiseks. gram, YouTube, VK, OK, MeWe, Twitter ja Tumblr. dia seisukohalt „tukkujad”: „No suse vahel. valge õigekeelsussõnaraamat, siis ma mõtlesin, et noh, Need on inimesed, kelle elud on jooksnud rööbiti Lea räägib loo, kuidas ta leidis Facebooki kaudu taas Tema lemmikplatvorm oli aga praeguseks suletud mulle endale ei meeldi ka, kui mul Samas on meelelahutuse ja informatsiooni maailma ma kingin jõuluks poisikestele-lastelastele. Vanem lapse- tehnoloogia arenguga. Nad on näinud nii krihvleid kontakti Dubais elava armeenlannaga, kellega ta oli Google+, kus Elvel oli üle 2000 jälgija maailma erine- siin mõni selline tukkuja on. Ma olen kaks korda kirjuta- kerge ära kaduda. Looduse, inimese ja ekraani suh- laps ütles mulle kohe, et mamma, kas sa internetist oled kui ka tahvleid. Ei mäleta ainult nuppude, vaid koguni suhelnud viimati aastakümneid tagasi. Armeenlanna vaist paigust. Ehkki mõned neist on praeguseks Face- nud hoiatusi, et kui te tulite minu juurde magama, siis teid analüüsis põnevalt Elve: „Kuidas sulle öelda. Inter- midagi kuulnud (naerab). Noh, mina ei tea. Sellest on nii kettaga telefone ja arvuteid, mille ekraanile sai kirju- Gayane oli siis Eesti Televisioonis praktikal ja sattus booki või muu kanali kaudu üles leitud, läks enamik magada te küll ei saa (naerab)! Minust ei tehta üldse neti taha sa jääd istuma. Kuidagi olemine tuimestub. kahju. Raamat on ikka laual ja see on NII tore raamat tada üksnes sõnu „7707” ja „73533”. Need, kes paari toimetuses töötava Lea juurde kontakte Google+ sulgemisega kaduma. Lähemaid väljagi! Ma ei näe ühtegi laiki aasta jooksul! […] See Lükkad elusmaailma eemale ja lähed virtuaalmaailma. veel!” aastakümne pärast seenioriikka jõuavad, on juba nuti- eesti keelt õppima. Neist said sõpru on nende seas siiski vähem: Alla Moskvast ja näitab, et sa oled mõelnud nende peale. Iga päev mõtled Vat see on suur vahe! Sa justkui nüristud selle internetiga. Üldine keelekasutus püsib Leal aga endiselt korrekt- põlvkond, kelle jaoks virtuaalreaalsus on olnud terve head ja lähedased sõbrad, kuid Krimmi vanaema Vera, kellega geograafilisele kaugu- kellegi peale. Vaatad ta postitust – aa, teda huvitab see – Sa PEAD käima väljas! Sa pead mereõhku hingama ja ne, mis kiirustavas ja mängulises, lühenditest ja slän- elu üks paralleelmaailm. Vestlesin kuue arvutikasutaja- „Ja siis ma tegin talle ühe video, paraku läks kontakt aja jooksul sele vaatamata Facebooki teel iga päev suheldakse. ja paned TEMA jaoks oma postituse välja. Need laigid loodust vaatama ja kõik! Aga sa tuled tagasi ja JÄLLE gist täidetud keeleruumis suisa iganenult mõjub: „Ma ga vanuses 69–88, et uurida, kuidas uue tehnoloogia- kus ma näitasin, kuidasmoodi kaduma. Siis aga saabus sõbra- Ehkki päriselus veel kohtutud ei ole, saab postiga ja teevad ikka mõttekamaks selle interneti kasutamise.” lähed sinna internetti! Vahel olen isegi kuri olnud enda ikka kirjutan vanamoodsalt, „tere” ja „aitäh” ja niimoodi, ga kohanetakse ja millist rolli sotsiaalmeedia, internet Balti kilusid leivaga süüakse.” kutse Facebookis: „Üks niisugune interneti vahendusel jagada isegi maitseelamusi. Elve Leili (69), kes suhtleb oma perekonna nooremate peale, et no mida asja?! See on ju õhu kaudu suhtlemine. mitte need „tänksid” ja muud asjad. Niimoodi vana- ja nutiseadmed nende eludes mängivad. juhus oli küll, et keegi kutsus mind läkitas Verale paki, mis sisaldas nii Kalevi komme kui liikmetega eelkõige Skype’i teel ja peab Gmailis kirja- See ei ole reaalne. Aga reaalne on see, kui sa teed oma moodsalt kirjutan eesti keelt.” sõbraks. Ja ma vaatasin, et TÄIESTI ka Balti kilusid. Viimaste kohta küsis Vera nõu, kuidas vahetust ka mitme Saksamaal elava sõbrannaga, leiab, ukse lahti ja lähed õue. Isegi see on ebareaalne – usku- Elvegi leiab, et õigekiri on oluline ja tuleb mitu kor- tundmatu nimi, TÄIESTI tundmatu neid õigesti süüa. Elve saatis talle siis väikese tutorial’i: et internetisuhtluse eeliseks on ajaline paindlikkus. matu! –, et sa liigud ja kõik!” da üle kontrollida, eriti vene keeles kirjutades. Kuna ALGUS pilt. Siis ma mõtlesin, et no ma ikka natuke uurin. Läksin „Ja siis ma tegin talle ühe video, kus ma näitasin, kuidas- Tema interneti tutvuskonna moodustavadki inime- Ohtu reaalsustajule näeb nutiseadmete kasutamises ka tema lähimad sõbrannad ja ka kaks sotsiaalmeedia ta profiili peale ja siis tuli välja, et see oli üks armeenia moodi neid leivaga süüakse. Pannakse kilud peale, sibula- sed, kellega ta on tuttav päriselus. Küll on aga aja Kai-Reet: „Seda, et kõik vanurid on nutitelefonis tänava kontot on venekeelsed, aitab internet seda keelemälu Arvutikasutusoskus ei ole midagi iseenesestmõisteta- tüdruk, kes elab praegu Dubais. Ja nõukaajal, üks 30 aastat rõngad ka, ja süüakse. See on esimene variant. Teine jooksul nii mõnigi (paber)kirjavahetus kolinud Gmaili peal, üle tee ka ei tule, seda ei tohi! aktiivsena hoida, uut sõnavara ja ka kõnekeelsemaid vat. Kõigil küsitletutest on oma tee ja põhjused, kuidas tagasi, käis ta minu juures eesti keelt õppimas. Ja ta ei variant on, et võtad pead ja sabad ära, puhastad ära, ja Skype’is kirjutamine vahetanud välja telefonikõned: Selle peab küll ära lõpetama. See väljendeid omandada. internetini jõuti. Oma vanusegrupis peeti end pigem tundnud mitte minu järgi ära seda pilti, vaid mu abikaasa! paned ilusasti leiva peale, paned munaviilud peale ja na- „No ma kirjutan lastele või lastelastele ja nad võivad igal on juba liig mis liig.” erandlikuks ja suhtlus internetis toimub suuresti endast ajal mulle vastata, kas töö juurest või ko- „Ma lähengi internetti just natu- Kui keskmine päeva jooksul nooremate põlvkondadega. Põhjustena, miks seeniorid dust. Ja kui ma näen, et vastus on tulnud, keseks kaugenema sellest „päris- internetis veedetud aeg jäi ena- TURVALISUS kipuvad arvutikaugeks jääma, toodi välja õppimisvõi- siis jälle mina vastan. Telefoniga peaks ta- elust”, nii nagu teatrissegi.” mikul küsitletutest ikka nii 2–3 maluse puudumine, vähene huvi ja tehnoloogia kallidus bama seda momenti, mil ta saab vastata. tunni juurde, siis Elve on veet- Üldiselt peeti internetti turvaliseks keskkonnaks, kus (ning pidev uuendamisvajadus). Kaks küsitletut olid õp- Sa ei ole ajaliselt sõltuv – seepärast mulle nud arvutis kohati ligi 12 tundi. ei saa midagi väga valesti minna, kui kahtlastele kirja- pinud arvutikasutust oma sugulaste, laste ja lastelaste meeldib kirjutamine.” Vahepeal tekkis harjumus „kont- dele ei vasta ja võõraid sõpradeks ei võta. Pigem või- käe all, kaks osalenud Tallinna Keskraamatukogu prog- rollida” internetti ka öösiti, ekraanikuma peletas aga vad kohati probleeme tekitada sotsiaalmeedia võrgus- rammi „Õnnelik seenior” arvutikoolitusel ja kaks Tartu une ning öö ja päev kippusid vahetusse libisema. Meele- tike endi turvameetmed. Üht halba kogemust Face- Tähtvere päevakeskuse, Telia ja kooliõpilaste koostöös SOTSIAALNE TUGI lahutuslikust aspektist on Elve jaoks oluline roll veel bookiga jagab Elve: „Ma panin siin paar päeva tagasi toimunud arvutiõppekursustel. „Angry Birdsi” mängul: „Maailmas olen ma „Angry oma jalutuskäigust video. Noh, väikse muusikaga. Ja ei Nii Arvedil (88) kui ka Kai-Reedal (81) on juba loomu- Internetimaailmas toimuval on tähtsust Birdsis” esikohal! Seal on, ma vaatasin, kõik täiskasvanud. läinud kaua aega mööda, kui Facebook selle sulges. Mina omane tehnikahuvi. „Ma olen üldse nisukene uuendaja – vaid sedavõrd, kuivõrd see mõjutab meie Sellises eas, et – noh, muidugi – nooremad minust, aga ei tea, miks – keegi kaebas. Selle kaebaja pilt oli ka juures! et aga õppida midagi juurde,” naerab Arved. „No ma ise tegelikkust. Sotsiaalses plaanis on sõprus- ma võidan nad ära! Ja kohe hea tunne on (naerab)! Nii Ja siis ma põrutasin Facebooki tagasi ja tegin screen- ka tehnikamees, olnud trükikojas masinal laduja, takso- suhted olulisemad kui kõikvõimalikud riik- et ma olen rohkem nagu mängur.” shot’i sellest naisest – mingi aafriklane, kes mul ÜLDSE juht ja bussijuht.” Majandust õppinud Kai-Reetki on likud ja poliitilised tagatised. Enamgi veel, Loomulikult peegeldab sotsiaalmeedia suuresti ka sõber ei ole! Keda ma üldse ei TUNNEGI! Ta oli minu ikka uuema arvutustehnikaga kursis olnud: „Ma lõin ju need korvavad sageli viimaste puudujää- pärismaailma hobisid. Käsitöömustrid, retseptid, aian- peale kaevanud. Ja Facebook kohe sulgeb! Ja sellel Krim- vanasti Kirovisse masinaarvestuse ning Leningradis õppi- ke. Elve ja tema piiritaguste sõbrannade dusnipid, tantsusammud – kõike on internetist leida! mi vanaemal juhtus ka niimoodi. Ta teeb nii tublit tööd sime tabulaatoreid ja muid asju. Rootsi keelt olen ma ar- suhetes tuleb hästi ilmsiks lähedaste sõp- Lea, kes on suur käsitöösõber, seal YouTube’is! Ta teeb kepikõndi ja paneb iga päev vutiga õppinud, aga nüüd tuli laps ja ostis mulle puutega rade toetuse tähtsus vanemas eas ning jälgib Facebookis hoolega nii No- video YouTube’i üles ja jagab sõpradega – ja pandi ka arvuti, sest mul on ju Saudi Araabias ja igal pool laiali neid interneti ühendav ja vahendav roll inim- vita lõngagruppi kui ka Mustri- kinni!” eestlasi, sugulasi.” suhetes: „Kui Vera mehe kaotas, kaotas ta „Seda, et kõik vanurid on nutite- maailma. Seal saab vahel head ja Turvalisus oleneb suuresti ka vastutustundlikust ka- Elve (76) tellis oma esimese arvuti posti teel: „Viis- elus väga palju. Neil oli tugev perekond ja lefonis tänava peal, üle tee ka ei väärtuslikku tagasisidet ka oma sutusest. Arved kirjeldab oma esimest(!) kokkupuu- kuus aastat tagasi ostsin oma esimese tahvelarvuti, selle kaks last. Allal samamoodi, kaotas mehe, tule, seda ei tohi! Selle peab küll loomingule. Laube (73), kes eelis- det nutitelefoniga, mille keegi Tähtvere päevakeskuse ma ostsin Hansapostist. Ja mis juhtus – ta ütles üles. Kat- ja temalgi on kaks last. Mõlemad on lesed. ära lõpetama.” tab internetile iga kell aias toime- õuele oli kaotanud: „Ma leidsin kunagi siit õue pealt kine, saatsin tagasi. Järgmise ostsin Rakverest ja see oli, Noh, uhkustavad oma lastega seal, ja mina tamist, uurib sealt siiski vahepeal nutitelefoni. Esimest korda hoidsin käes. Aga kuhu ma noh, NIIVÕRD aeglane! Poiss tuli külla ja ütles, et issand uhkustan vastu! Hästi sõbralikud ja avali aiandusnippe: „Mina olen aiatöö annan? Ja siis hakkasin midagi tegema ja vaatasin, et jumal, mis SEE on?! Ma küsisin, et kas nii ei peagi ole- inimesed…” fänn ega pea seda teleka ja arvuti ahaa, nüüd sain sisse! Olin ettevaatlik, et akut välja ei lüli- ma või? Ei pea, „vilks-vilks” peab olema. Siis poiss kinkis Rasketel aegadel ollakse sõbrannadele taga istumist nii tähtsaks. Aga aia kohta, kuidas viinamarju taks. Siis vaatasin, et „Emme, Emme”, tähendab, lapse mulle sellise hea Samsungi. Aga sellelgi oli viga küljes – ka majanduslikult toeks: „Allal olid tööga lõigata ja nii, seda mulle kohe meeldib sealt (internetist – telefon. Siis sain Emme telefoninumbri ka kätte. Ja siis pilte ei saanud korrigeerida. Ta käis neli korda garantiis! probleemid, ta jäi haigeks, tal olid operat- toim.) vaadata. Ajakirju ma ei hakka tellimagi. Ja vahel ma helistasin oma telefoni pealt, et ma toda mitte ära ei riku. Lõpuks võeti tagasi ja anti raha ka tagasi. No ja siis ost- sioonid ja ma mõtlesin, et toetan teda pi- jagan neid uudiseid oma Facebooki lehel ka, siis kui aega Ja siis tuldi järele ja laps sai kätte. Ja see oligi esimene sin telefoni. Huawei. Ja üleeile ostsin sõbranna käest veel sut rahaga. Ta oli väga rõõmus ja natuke saan, siis vaatan sealt.” kokkupuude nutitelefoniga.” Pärast seda juhtumit on ühe telefoni, kus saan mänge mängida.” kurjustas, et ära saada oma raha, sa elad Teine suur armastus Laube elus on rahvatants. Ta Arved aidanud sageli nii õdesid-vendasid kui ka teisi Lea (74) suurem arvutihuvi ja Facebooki konto said pensionil, ega sul see suur ei ole. Ma ütle- kuulub suisa kolme tantsuringi: rahvatantsu, Hõbeja- päevakeskuse külastajaid nende nutiseadmete kasu- alguse kaheksa aasta eest, kui ta avastas enda jaoks sin, et sinu jaoks jätkub alati. Sul on praegu lakese gruppi ja rivitantsu. Uute tantsusammude õp- tamisega. „FarmVille’i” mängu: „Seal on üks niisugune mäng, võib- raske aeg (naerab).” pimisel, muusika ja seadete leidmisel ning meeldejät- Internetti kasutatakse loovalt, nutikalt ja julgelt. olla ongi vanainimestele välja mõeldud – „FarmVille”. Ma Oma Krimmi sõbrannat Verat on Elve misel aitab YouTube: „No YouTube’ist saab ju võtta ja Oluline roll on laste ja lastelaste toel, et virtuaalmaa- ei tea, kas olete kuulnud. See on kaheksa aastat kestnud. aidanud majavahetusega, et ta saaks vaadata neid tantse. Näiteks oli Elvas uue tantsu õppimi- ilmas esimesed sammud teha. Ehkki kõik küsitletud Keegi mõtleb kogu aeg uusi farme välja ja see on üks aja- Elve oma hubases kodukontoris. Foto: Ave Taavet maalt tagasi linna kolida. Suure tutvus- seks seminar ja kui keegi siis paneb Facebooki või You- leidsid, et suhtlus arvutis ei asenda inimestevahelisi viitmine, aga samas päris mõnus. Võtab muidugi õudselt Mu esimene profiilipilt oli selline, kus me oleme kahekesi. tuke sibulat.” Vera saatis omakorda tagasi südamliku konnaga Elvel on sotsiaalmeedias veel üks Krimmi Tube’i sealt video, siis saab pildi järgi õppida tantsu. Ja suhteid päriselus, aitab see ometi ületada põlvkond- aega. Kui sa kodune ikka ei ole, siis ei tasu vist sellesse Poisikene tegi mingil aktusel, aga päris kobe pilt oli. Ma videovastuse, kus mõlemat soovitust järele prooviti, tuttav, nimelt Aljona, kellelt ta sai omakorda kontakti Ave Taavet on vabakutseline kellel läheb midagi meelest ära, kuidas see oli – ega pea likke ja geograafilisi vahemaid ning suurendada osalus- sukelduda.” riputasin selle üles ja ta ütles, et tundis ära just mu mehe! kilu maitset kommenteeriti ja kingituse eest tänati. kohaliku linnavalitsuse juures, kes aitas Verat kinnis- animaator ja karikaturist. ei pea enam –, siis vaatab sealt.” tunnet. Pisut andsid need kohtumised aimu ka tule- Et mina olen ikka nii palju muutunud selle 30 või rohkema Lea on leidnud enamiku välismaalastest Facebooki varatehinguga. Sellise „kaugjuhtimise” teel said õiged Lisaks filmide tegemisele kir- vasest vanaemade-vanaisade põlvkonnast. Usun, et aastaga. […] Ja siis me ikka ütlesime, et kui wonderful sõpradest just „FarmVille’i” kaudu: „Jumal, seal on In- kontaktid vahetatud ja asjaosalised omavahel kokku: jutab ta arvustusi, följetone pannkoogilõhn, rahvatants ja kudumisvarraste klõbin INIMSUHTED on see Facebook – tõesti!” Nüüd suheldakse Facebooki diast ja Ameerikast ja – väga-väga palju kohe! Algul oli „Mõtle – ja täida oma unistus! Sa unistad juba liiga kaua. ja muidugi kaastöid Müürile- KEEL ei kao tulevikuski, kuid retsepte leitakse internetist, teel tihedasti ja Gayanel on Dubais külas käinud nii Lea niisugune variant, et „FarmVille’i” naaber pidi olema su Kirjutasin talle, et starost ne radost.” Nii võtab Elve hele. Joonistamise kõrval on tantsusamme YouTube’ist ja aiandusnippe vastavatest Olgu uudne tehnoloogia nii innovaatiline kui tahes, sel- ise kui ka tema lapsed ja lapselapsed. sõber Facebookis. Aga nüüd nad andsid järele, kuna see kokku majavahetuse loo. tema armastusteks reisimine Internet soosib kõnekeelsust, anglitsisme ja pildilisust Facebooki gruppidest. Need ei ole enam „vanaemad le poole pöördutakse siiski üsna vanade küsimustega. Kõige rohkem erinevaid sotsiaalmeedia kontosid on oli ikka päris kurnav. Sa ei taha ju asja eest, teist taga Veel aitas ta Veral leida oma tutvusringkonnast ühe ja kirjandus. (emotikonid, GIFid, meemid). Vaevalt et ükski sotsiaal- õunapuu otsas”, vaid „vanaemad Apple’is”. 22 : ÜHEKSAKÜMNES NUMBERELUSÜGIS MOOD MOOD / ELUSÜGISDISAIN NOVEMBER 2019 : 23

KUUS PARIMAT TRENDIKAT JALANÕUD, MIS SA OLED NII VANURISTIILI Vali lemmik ja asu cosplay’ma – siis ei peagi vanast peast stiili vahetama. EI JÄTA JÄLGE

KRUIISITURISTID Jalanõubränd KIRA toodab nullkulu põhimõttel baleriinasid, On aeg puhkuseks, mis ei saa enam kunagi läbi. Suure- bineerinud omavahel sportlikke jalatseid, võluväel mis annetatakse uuel ringil arengumaades elavatele naistele. VANAMOODNE matel kruiisilaevadel on sel põhjusel lausa oma surnu- šortsideks muunduvaid matkapükse, tuld tõrjuvaid kuurid – et sinu päevad sellel planeedil saaksid otsa jopesid, kõhukotte ning nokamütse. Virgil Abloh ikkagi mõnuledes kusagil elumere lainetel, mitte iga- & co puhkavad nurgas ja teevad närviliselt suitsu. Vt ka Mariliis Mõttus vas Dortmundis või Chicagos. Selle stiili jäljendami- normcore, Gosha Rubchinskiy, varajane Gvasalia, cargo- Kui kahel turundustaustaga inimesel tekib probleem seks mine suvisel hommikul Tallinna vanalinna ja vaata, püksid, spetsiaalne kotike dokumentide jaoks, milles on endale kvaliteetsete ja keskkonnasõbralike jalanõude kuidas energilised vanemad härrad ja prouad on kom- mõnus hoida ka minigrip’e ja suitsupabereid. leidmisel, mis sobiksid kandmiseks nii peol kui ka lin- nas asju ajades, võib minna nii, nagu läks Liis Hainlal Vaadeldes Vintage Humanas ühe euro päeval ja Sirli Sõrmus-Ratasepal. KUNKSMOOR/KUNSTIAJALOOÕPETAJA Just nemad seisavad sel suvel oma esimese kollekt- riideesemete pärast võitlevaid pensionäre ja Märksõnadeks on siinkohal spirituaalsus kõiges, natu- ehk siis alusta kohe ning pane lihtsalt aastate möö- siooniga välja tulnud kingabrändi KIRA taga, mis val- Sveta baari püsikaid, I could not help but wonder: raalsed materjalid, vabastav hingamine ja soov külas- dudes selga aina rohkem ja rohkem esemeid. Ühed mistab uuenduslikest taaskasutatud materjalidest ba- tada aašramit. Oluline on hankida suurem osa garde- määravad elemendid garderoobis on pašmiina ja pi- leriinasid. „KIRA sai alguse soovist inspireerida naisi kas mood on muutunud ideoloogilise mängumaana roobist taaskasutusest, otsida inspiratsiooni Osho kem seelik, i-le panevad täpi hennaga värvitud juuk- looma garderoobi, mis on minimalistlik, ajatu ja kvali- kirjutistest, eelistada maalähedasi värvitoone ja india- sed. Kunksmoor võib, aga ei pruugi siseneda ruumi teetne. Selle garderoobi selgrooks on ühed mugavad tõepoolest inklusiivsemaks? päraseid detaile. Noorest kunksmoorist eristab va- mähituna lõhnapulkade aroomipilve. madalad kingad. Kuna me mõlemad kõnnime palju, oli nemat suurem kaetus ja rohkem kulinaid keha küljes – meil kvaliteetsete baleriinade leidmisega suuri rasku- Kirjutas Anne Vetik, illustreeris Martin Veisman si ning nii sündiski mõte valmistada see täiuslik must paar ise,” sõnab Hainla ja lisab, et baleriina on asen- Kas moodne ehk ajastu vaimuga kaasas COOL NÕID damatu king naistele, kes soovivad täiendada oma käiv võib olla nüüd nii 25-, 35- kui ka Kristen McMenamy, peatselt Kate Moss (aeg ikka kõik Rick Owensi riided, siis Comme des Garçonsi riietust audreyhepburnliku elegantsiga. 65-aastane indiviid? Või ütlen ma seda lendab), Rei Kawakubo ning üks ja ainus Michèle riided ja kui raha jääb üle, siis ka Yohji Yamamoto rii- Kingade jälgi ajades jõuame aga materjalideni, mis esi- pelgalt enese rahustamiseks, veen- Lamy. Kui tahad võita tagasi sõna „nõid” ja tekitada ded. Massiivsed hõbesõrmused ning julge meik, mis algu üldse elegantsi mõõtu välja ei anna. Nimelt koos- maks end, et kõik on veel ees või konservatiivsemates vastassoo esindajates ebamää- pigem rõhutab, kui varjab aega sinu näos, aitavad üld- nevad KIRA tooted taaska- vähemalt kusagil vahepeal, mitte rast kastreerimishirmu (kui oled mees, siis hirmu, et muljele kõvasti kaasa. Ei tasu peljata platvormkingi ja sutatud materjalidest, mil- taga? räägid eranditult arhitektuurist ja kuulad hommiku- keerulisi kalleid tosse, tasub hoopis karta, et McMe- le valmistamise tehnoloo- Mood on väsitav. Moega kursis pü- söögi kõrvale The Sisters of Mercyt), siis osta kokku namy asemel näed peeglist hoopis Kübaramoori. gia on alles turule tulnud. simine, moe tarbimine, enda moe kuulu- „Kingade sisevoodriks on tamine teistele on kõik seda tüüpi tegevused, taaskasutatud plastpudeli- mis vajavad aega, keskendumist ja analüüsivõimet – HEA HALB MAITSE test tehtud vilt, tallaks pa- muidugi siis, kui neid hästi teha. Moes osalemise ees- Iris Apfel on see New Yorgis resideeriv 98-aastane bimisega, mis sülitab kapselgarderoobi ideele, Marie tenditud tehnoloogiaga märk on, nagu ütleb sulle iga teine Zara või ASOSe moeikoon, kellesarnaseks tahavad suureks kasvades Kondo minimalismile ning vastutustundlikule ostle- ümbertöötatud rehvid ning klient, eneseväljendus; staatuse demonstreerimine/ põlv- saada moeblogijad ja madalama värvitaju valulävega misele. Ära mõtle sellele, mida sa kunagi selga ei pa- pealiskangaks taaskasuta- feikimine, nagu ütleb iga keskmiselt mõistlik reklaami- konna indiviidid. Tema plahvatuslikult erksad outfit’id, ekst- neks… või just mõtle ja pane nimelt see selga ning tud puuvill. Tulevikus kat- töötaja; seks, nagu ütleb iga teismeline, kes sätib esindajatel sentrilised aksessuaarid ja üleelusuuruses prillid rää- veel enamatki. Halba maitset ei ole olemas, on puu- setame ka ümbertöötatud peegli ees emme ostetud Polari pusa. Viimane on kõvasti rohkem givad totaalselt positiivsest ellusuhtumisest ning neis dulik enesekindlus ning eelarve, mis ei võimalda tar- kummi,” tutvustab Hainla. ilmselt tõele kõige lähemal ja oma siiruses ning moe pappi kui nende las- on midagi üdini ameerikalikku. Rohkem, kaugemale, bida Marnit ja palgata Patricia Fieldi enda isiklikuks Samuti on pööratud disai- tõsiselt võtmises kõige võluvam. Skaala teises otsas tel ja lastelastel. Seda jäl- Darja Popo- kõrgemale – aeg ei peatu, aega annab sisustada lõpma- stilistiks. nis erilist tähelepanu sel- asub pensionär, vanem inimene. Inimene, kellelt legi eelkõige läänemaailmas. litova, kauniks ro- tult sügava riidekapi lõpmatu täitmisega, totaalse tar- lele, et kingad oleksid või- praegune ühiskond on röövinud õiguse olla seksuaal- Ida-Euroopas pesitsevad samaea- boti ja kala hübriidiks lubab malikult kerged ja hinga- lised peavad sind teha Barcelona kunstnik Ines Alpha. vad. KIRAd valmivad Tar- saama hakkama Kui minna kaugemale, tasub võtta ette Vernor Vinge’ PINSIST PINSINI tus asuvas Samelini teha- tunduvalt vähemaga ega raamat „Rainbows End”, kus filtritega on kaetud kogu Ka Ida-Euroopas leiab noor pensionär huvitavaid jäl- baretid, soe pesu, ortopeedilised jalatsid, tumedad ses, mis on tuntud sõja- Sõbranna 80. juubeliks sätitakse end nii Tallinnas kui ka Prahas saa lubada endale Margaret maailm: metsades elavad karvased elukad, keda pole jendamisobjekte ja siinkohal ei pea nämmutama juba toonid, väljaveninud kardiganid, midiseelikud, kum- väe- ja ohutusjalatsite toot- sama tõsiselt kui sõbranna 18. sünnipäevaks. Howelli ja Barbouri sensibiil- tegelikult olemas, barokne tugitool, millel istud, on mitmendat aastat järjest slaavi kükke võimaldavaid miga viigipüksid ja villased vestid, mis hoiavad neerud ja, ja see annab KIRAdele seid igapäevariideid, millega inetu plastist taburet, sinu uhke kostüüm on kõigest dresse, gopnik’e ega muud tänavakultuuri. Aitab nüüd soojas. Tegemist ei ole elule allajääjate valikutega, ka vastupidavuse garantii. kaunis maamajas lastelastega lapsorja kirjutatud programm. küll, see on igav. Vaatame kaugemale, reisime mööda vastupidi, tegemist on tõeliste ellujääjate võitlusrüü- Kuid see ei ole veel kõik. ökobasiilikut istutada. Elu on Kõigist minu viimati loetud ulmeraamatutest on ajatelge nende juurde, kes elavad pensionist pensio- ga. Nad võitlevad päevast päeva ilmastikutingimuste, KIRA üks eesmärk on an- ne olend, kelle staatusega on lood Ida-Euroopas kee- meie kandis raske, kuid samas ei saa ka siin elu elamata Vinge’ vikerkaarelõpu otsing lähenenud vanuse tee- nini oma ühetoalises korteris koos rasvunud kassiga, perearsti kalkuse, ühistranspordiga sõitvate pubeka- netada taaskasutatud kin- rukad ning kes enamjaolt ei tunne end hästi Zara või jääda. Sõbranna 80. juubeliks sätitakse end nii Tallinnas male kõige teaduslikumalt (mitte et ma oleks eriline ostavad süüa Keskturult ja Maximast ning seejuures te, valesse kohta parkinud naabrite ning üksindusega. gapaarid noortele naistele River Islandi noortele kuumadele kehadele mõeldud kui ka Prahas sama tõsiselt kui sõbranna 18. sünnipäe- gerontoloog, aga nii nad ütlevad) ja psühholoogiliselt saab kass parimad palad endale. Kehavärvi (siis kui Elagu! arengumaades ja toetada hilpudes. vaks. Ning paari aasta tagune Balenciaga kollektsioon nüansseeritumalt. Mis saab siis, kui ühel elukaaslas- keha oleks ebamääraselt hallikaspruun) nailonsukad, nende haridusteed. Ehk oli paljuski inspireeritud just test õnnestub end vanadusest „terveks ravida” ja tei- kui KIRAd on teie jaoks nendest tekstiilitööstuse ülli- sel mitte? Mis juhtub siis, kui viimase 20 aasta jooksul, oma aja ära elanud, tasub tistest, mida prouad kanna- mil oled vaevelnud Alzheimeri õõvastavas tühjuse- AASIA VANAMEES need tootjale tagasi saata – Vanadust nihutab tagaplaanile digitaalkosmeetika, millega saad vad üksteise sünnipäevadel kambris, on maailma tehnoloogia teinud spurdi ja pead Ägedaimad Aasia vanamehed kipuvad välja nägema, lasti karjatavad pühvleid ja loevad ajalehte. Valge särk kingad töötatakse uuesti enda gravitatsioonile järjest enam alla vanduvat nägu ehtida. kapsarulli nautides. See tä- minema tagasi keskkooli? Igavene noorus ei pruugi olla nagu nad poodleksid põhiliselt Olseni õdede butiigis ja paisley-muster, indigo, avarad lõiked, minimalism, ümber ning pannakse tee- hendab, et mõned outfit’id, nauditav, kui kõik, kellega oleksid võinud seda koos The Row, COSis ja Arketis. Tegelikult nad ei käi ost- peas vaba käega seotud päikese eest kaitsev rätt, plä- le sinna, kus neid on kõi- millega Rihanna jõudis papa- nautida, on otsad andnud. Vanus ei ole siiski ainult lemas, vaid pikutavad kuuma ilma korral sarongi mä- tud. Vt Gandhi prillid, Nehru jakk, keevas vees hu- ge rohkem vaja. Hainla ratsode kaadrisse, sarnane- number, vanus tähendab kogemusi ja muutunud tead- hituna verandal, valge särk nabapluusiks seotud, et kule määratud siidiussid, batik, meditatsioon, „Onu ütleb, et läbirääkimised sid kõhedusttekitavalt nendega, mida kannab pidu- vusseisundit, kriitilist ellusuhtumist. Miks mitte ka krii- riisi igapäevasest tarbimisest ideaalseks keraks moon- Boonmee, kes mäletab oma eelmisi elusid”, inime- erinevate heategevusorga- VANUSE JA STAATUSE TIHEDAD SUHTED päevadel mu vanaema Karin. tilist lähenemist moele, mis põhjendaks paljude vane- dunud kõhuke saaks kenasti õhku. Mõnikord käivad sed, kes käivad ühe korra Balil ja räägivad sellest kogu nisatsioonidega on alles Ometigi on vanadus tõusev trend. Vanemaid modelle mate inimeste ükskõiksust oma rõivastuse suhtes ka kalal, mõnikord jauravad naabrivanameestega, kind- oma ülejäänud elu. pooleli, kuid kindlasti jõua- liigub moelavadel, kortsudega palistatud nägu reklaa- DIGITAALNE NOORENDUSKUUR siis, kui rahakott tegelikult võimaldaks lubada endale vad baleriinad kuhugi, kus mib keskklassi eelistatud kosmeetikatootjat L’Oréali, Kaadris ja kaadri taga olev ei pruugi enam olla kuigi sar- lõbusa hulluks läinud krahvinna kostüümi Gucci uusi- KIRA baleriinad. Foto: Maanus Kullamaa need kliima ja elustiiliga instagrammerid, keda sa armastad vihata, kuulutavad, nased. Vanadust nihutab tagaplaanile nn digitaalkos- mast kollektsioonist. kokku sobivad. „Naiste et kui nad kasvavad suureks, tahavad nad olla nagu meetika ehk kõikvõimalikud filtrid, millega saad enda siiski noored. „Kaetuse” populaarsust – lisaks moe- valmistuda moodsaks vanaduspõlveks juba täna, siis harimine ja toetamine on Iris Apfel. gravitatsioonile järjest enam alla vanduvat nägu ehtida. EKRAANITAGUSES MAAILMAS majade püüdlusele meeldida islamit praktiseerivale olen pannud kokku juhendi, mis seda hõlbustab (vt üks efektiivseimaid viise Üks maailma moodsaimatest naistest ongi hetkesei- Valida saab FaceAppi kollektsiooni kuuluvate realistlike Ekraanil on vanus kadunud ja ekraani taga kadumas – ostjaskonnale – saab tõlgendada ühtlasi soovina pak- ülal). vaesuse vastu võitlemiseks ning female empowerment suga 98-aastane sisekujundaja Apfel. Carine Roitfeld, (kumminukud on ju reaalsus?) filtrite ja kunstnike loo- plastiline kirurgia ning meditsiin üldiselt venitavad jär- kuda võimalust rahakulutamiseks ka 50+ sihtgrupile, on üldse meie ettevõttes väga olulisel kohal,” kinnitab üks seksikaimaid naisi ja prantsuse šiki kehastus, on dud ulmeliste 3D-maskide vahel. Soovi korral võid näi- jest pikemaks aega, mil suudame tunda end hästi, käia kellel on ressurssi ja tahtmist moodi tarbida, kuid kes KÜSIMUSED, MILLELE MÕELDA, KUI TAHAD Hainla. Anne Vetik on õppinud 65. Vanurite laineharjale tõusmine on mõistagi tingitud da ekraanil ka viiekümneviiesena kõigest kolmeküm- kontsakingades ja tasuda ööklubis käimise eest küll põevad oma põlvede näitamise pärast. Oleme jõud- VANANEDA TRENDIKALT Tulevikus on KIRA tegijatel plaan lisada musta kõr- kunstiteadust, kirjutab sellest, et inimesed elavad järjest kauem ja suudavad nene või loobuda vanusest ja viidetest inimlikkusele eepilise pohmelli, kuid siiski mitte südariga. Sellegi- nud seega lihtsa järelduseni: jah, vanadus/vanaini- Millal sa tegid viimati mõnele vanemale inimesele vale veel teisteski toonides baleriinasid ning töötada moe- ja kunstikriitikat ning seejuures jääda enam-vähem aktiivseks, eriti siis, kui sootuks, eelistades klassikalisele igavavõitu nahateks- poolest vajavad uue põlvkonna vanainimesed teist- mene on moel sihikul, sest praeguses majanduslikus komplimendi? välja midagi ka meestele. on töötanud reklaami- ja neil on õnnestunud nautida Lääne või siis näiteks Jaapa- tuurile vikerkaareliselt läikivat androidiihu. Digitaalse moodi riideid – nad soovivad varjata kohti, mida ei situatsioonis on kasulikum panustada prouadele ja Mis asjad sinu riidekapis jäävad sinna sinu elu lõpuni? moevaldkonnas. ni meditsiini rõõme. Lisaks on nendel beebibuumerite ilu ja enese pikslitega ehtimisega on tegelenud Eestis anna korralikult ära poleerida, kuid näida samal ajal härradele kui poistele ja tüdrukutele. Kui soovid Mis outfit’is peaks laskma end matta? Vaata lisaks: kirashoes.com 24 : ÜHEKSAKÜMNES NUMBERELUSÜGIS POST-FAKT MUUSIKAELUSÜGIS NOVEMBER 2019 : 25

Kujutlesin, et irdun oma pahede kammitsaist õhku paiskunud tunnetepilvekeseks, kes pürgib teadvel- PENSIONIPÕLV oleku kõrgeimate ešelonide poole. Ihkasin olla lume- SHOW MUST GO ON! helbeke, kes ei sula, vaid seisab krüoturvist kandes A. D. 2059 julgelt hinge sulatavate kliimategurite vastu. Tegelik- kuses irdusin üha enam reaalsusest. Konfutsius tundis end alles seitsmekümneselt piisa- EHK PENSIONILE ME EI JÄÄ valt küpsena, võttes kuulda oma südame häält, kart- Maailm on aastaks 2059 katastroofikursilt kõrvale juhitud. Praeguse aja noored veedavad juba mata rikkuda status quo’t. Selleks ajaks on inimene õndsat elusügist, kus Facebook on minevik ning sõpradega suhtlemisel kasutatakse kirjatuvisid. jõudnud tegeleda juba 70 aastat oma peas keerleva- te, üksteisega vastuolus olevate häälte lahtiharuta- Meelelahutusmaailmas leidub küllalt näiteid muusikutest, kes vanust trotsides ikka lavalaudadele ronivad. misega – hirm muutub üha vaiksemaks ja isiklik tõde Mõned jaanipidudel, teised väljamüüdud staadionikontsertidel. Kirjutas Joosep Ehasalu, illustreeris Villem Roosa kõlab aina selgemalt. Aastatega on talletunud naha vahele piisavalt julgust, et seista eluteel kokku kraa- On aasta 2059 ja inimkond on väljumas kannatuste kar- kasvatuses, inimeste sinatamises, enda nabasodi teis- bitud veendumuste eest. Võiks arvata, et ninakollid Sander Varusk marattast, transtsendeerumas järgmisele tasandile. Kas tele näitamises. Nad on huvitavad reliikviad ajast, mil on aastaks 2059 möödanik, aga 69 elatud aasta järel tõesti leiame lõpuks tee Nuudli galaktikasse, kus me inimkond oli maailma kihva keeramas; kes oleks või- kogun neid endiselt täie meelekindlusega laua alla. Au tuleb anda neile, kes suudavad läbi pikkade aasta- väsinud džässisoigumisi kuulata, siis pole peatselt igavese õndsuse tolmuna kosmoses hõljume? nud arvata, et just nemad, tegusad ebategutsejad, kümnete muusikabisnisis (suuremalt jaolt) elujõuliste mõtet kobiseda, vaid vali ükskõik mil- Olen 69-aastane noormees. Oma esimese jooga- tõmbavad globaalsele soojenemisele pidurit. MÕNED TÄHELEPANEKUD ja relevantsetena püsida. See tähendab tuuritamise ja line neist tosinatest vanadest albumi- tunni läbisin kümnendeid tagasi iseseisvalt, kui sain Ma ei viitsi toriseda, aga elu on ikka kummaline: kui loovuse vahel tasakaalu leidmist, raskete karakterite test. See on Bob Dylan, ta teeb, mida aru, et iisraeli tütarlaps, kellega olin veetnud koos ühe RAUK 2.0 lapsena ihkasin täismeheikka, siis nüüd soovivad uus- sallimist (või ise üks nendest olemist), kokku- ja lahku- tahab, ta on mõjutanud kõiki generat- unustamatu vihmase suurlinna- Sõna „rauk” tähendus on samuti aastatega muutunud. noored olla vanad! Ei ole ennekuulmatu, et 60–70 kan- minekuid, tüütuid fänne poeskäigul või pargis, eba- sioone 60ndate algusest! Ja Ferry hak- suve kunagi aastal 2017, oli Kui varem viitas „rauk” vanainimesele, siis nüüd on dis sünnivad esimesed lapsed, kusjuures 30–40-aas- õiglaseid ja halastamatuid plaadifirmabosse, tihti mär- kas tegelema väärikalt vananemisega otsustanud pärast vihma lõp- ta nooruslik üliinimene, kes on saavutanud vaimse ja taseid koheldakse nüüd nagu noori, aga küllap on see kimisväärset ületarbimist ja kindlasti nii mõndagi ennetavalt juba kaheksakümnendatel. Kui varem viitas „rauk” vanaini- pemist ja päikese väljatulekut füüsilise virgumise. Ta on muskulaarne, seksikalt kulu- alati nii olnud. muud vähem või rohkem etteaimatavat. Lihtne oleks Siia saab tuua võrdlusmomendina Ivo mesele, siis nüüd on ta nooruslik päevapealt minuga suhted lõpe- nud, porgandivärvi nahaga ultramaratoonar. Saan iga kuu tüvirakusüsti. Minu käel on mõõdik, alla anda ja loorberitele puhkama jääda, aga leidub Linna viimase albumi Raimond Valgre üliinimene – muskulaarne, seksikalt tada; ta naasis kodumaale, et õp- Kui olin 30, õppisin maa peal kõndima. Kui Konfut- mis annab teada kõiksugustest irregulaarsetest mar- igiliikureid, kes ajavad kõigest hoolimata omadel tingi- lauludega – ükskõik mis generatsioo- kulunud, porgandivärvi nahaga pida veebiarendust. Jälle „üksi sius suutis selleks hetkeks juba kahel jalal seista, siis keritest. Keha proportsioonid on optimeeritud nii, et mustel oma asja. Need, kes ei lase end heidutada nist sa oled, can’t hate the Iff! ultramaratoonar. ja igavesti” mõtteid kedrates mina alles hõljusin biolaguneva kilekotina õhus. kestaksin kõrgeima võimaliku elueani. Kui miski õõt- vanusel või ajastul ega karda end uuendada, muuta tahtsin tavapärasest enesehalet- Kolmekümneselt hakkas mu alaselg valu tegema, liige- sub normi piirest välja, hõljub kohale väike robot, või taasleida. Paul McCartney on rebinud end välja KA PENSIONIEALINE VÕIB suse haardest välja rabeleda. sed jäigastusid, mobiilsus vähenes. Magu läks happeli- kes teeb mulle tagumikku süsti. Suuremate vaeguste biitlite varjust ning hoidnud oma loomingut pika kar- TÖÖL KÄIA Tundus ainuõige ennast venita- semaks. Olin veendunud, et saan süüa vaid püreestatud puhuks on dispanserid, kuhu sisenedes tehakse ära jääri jooksul alati huvitava ja ajakohasena. Bruce Sp- Võib-olla Jaagup Kreemil või Erich da. Iga päev ootasid mind oma YouTube’i jooga shala’s banaane. Võtmed ununesid kogu aeg, nii et riputasin kergemad operatsioonid, nagu rasvaimu, mille vastu ringsteen andis aastal 2019 üle 30 aasta välja oma Kriegeril polegi teha muud kui müdis- naeratavad Tim, Kassandra ja Adrien. need kaela (ka ööseks), sotsiaalne ärevus muutus hul- saad ploki seepi. Olen oma elu parimas vormis. parima albumi ning vaatab ühtlasi ajas tagasi ja elus tada Amigo ja Pühajärve jaanitule vahet Nii tutvustan ma end oma esimesel joogatreeningul, lemaks iga korraga, kui läksin poodi avokaadot ostma. Sõpradega suhtlen ma katusel elavate treenitud kirja- edasi. Alati kelmikas Sparks on suutnud tagada 50 ning Kroonika kaanel lisakopikaid nap- mis toimub Harjulinna parkimismaja katuse muru- Tol ajal asusin prioriseerima oma vaimset ja füüsi- tuvide vahendusel. Ma tean, ma tean, arvati, et täna- aasta jooksul vendade vaimuka ja geniaalse dünaami- sata, et arveid maksta. Ja see, et Uriah lapil, sooja klaaskupli ja tehispäikese all. 59. aastaks on list tervist. Õigemini hakkasin alles siis aduma, mida päevaks toimub inimestevaheline suhtlus instantselt, ka värskuse. Marju Kuut on uuel kogumikul „Groove Heep käib Eestis tihedamini, kui meil teadliku mõtte jõul, ajju kinnitatud mikrokiibi kaudu, et of ESSR” üks lahedaimaid gruuvijaid ja jätkab samas valimised toimuvad, tähendab, et ka iga inimkonnast on saanud üks suur sotsiaalvõrgustik, kus hipsterite lemmiku Maryn E. Coote’ina. Pikka iga! Haapsalu elanik on vähemalt ühe roki- tehisintellekt ja päris mõtted ei eristu enam üksteisest, klassiku ära näinud. Aga isegi vanade olles kõik ühe ja sellesamuse mõtteookeani kalad. Võta MITTE NII VÄÄRIKAD VANANEJAD fännide ustavust pannakse proovile ei- näpust, näed, tuvidega käivad asjad hoopis. Ma ei süüdista teid, kui mõtlesite kohe Madonnale. tea-mitmenda The Moody Bluesi või Tänapäeval on igaühel oma personaalne muusika, Kas Madge’i viimane korralik album oli tõesti 2005. Rushi juubelikontserdi Blu-ray-erivälja- pidevalt muutuv ja kordumatu, miski, mis sind ikka ja aasta „Confessions on a Dance Floor”? Ülim püüd andega, kui pauku pole luuavarrest te- alati elu flow’s hoiab. end aktuaalsena hoida ja noortega nii muusikas kui gelikult juba ammu tulla ähvardanud. Võiks arvata, et kõik on väga hästi, aga kurjus on liht- ka imagos sammu pidada ei pruugi kuuendas elu- Eriti ere õppetund tuleb isegi mitte nii salt saanud endale uued ja kavalad maskid. Kui mõnel kümnendis hästi mõjuda. Pead kratsima panev üles- vanadelt meestelt, nagu seda olid indie- on ülihästi, siis inimesel, kellel läheb n-ö hästi, läheb astumine Eurovisionil tänu ühe miljardäri rahapakile, kangelased The Stone Roses, kes jäid nüüd halvasti. millele järgnes lühidalt öeldes segaduses vaevlev „Ma- aastateks oma ühe albumi loorberite- Toidu söömine on midagi arhailist ja vanamoelist. dame X”, on vaid viimased murekohad popikuningan- le puhkama, kuni keegi enam üksteist ei talunud. Siis test muusikutele, kes arvavad, et kui sa pole kolme- Iggy Pop. Foto: Aaron Rubin / Toit ei ole enam obsessioon. Vana kooli mehed nagu na laguneval troonil. Kaasa peab tundma ka üliande- tuldi suure hurraaga tagasi uue muusika lubadustega, kümneselt albumit välja andnud, siis su rong on läi- Wikimedia Commons (CC BY-SA 4.0) mina eelistavad küll käia poes ja endale isiklikult tavaari kale popduole Pet Shop Boys, kes suutis hea kümme mis lõppes mõned aastad kukruid raskendanud staa- nud. Ainult et väga pikaks ei pruugi karjäär sellisel ju- valida, seda ise küpsetada, kuid üldiselt on see kallis ja aastat tantsupopi intelligentsemal äärel laineid murda dionituuride ja ühe kohutava singliga. hul muidugi venida, see aga ei tähenda, et sa ei võiks sellele vaadatakse altkulmu. Söömine on priiskamine, ja andis „Fundamentali” kujul viimase korraliku albu- seda nautida ning tuhandetele inimestele rõõmu pak- aga ometi lubame sõpradega endale vahel tavapärasele mi välja umbes samal ajal kui Madonna. Pärast seda COMEBACK „KID” kuda, nagu tegi hiljuti meie seast lahkunud soulipapi toitainepudingule vahelduseks mõne selleri. on asjad Neil Tennanti ja Chris Lowe’ jaoks loovusli- Siis on veel täielikud vastandid tuimadele vana rasva Charles Bradley. Tennessee habemik Seasick Steve Hallatavate päriselu suhtlussidemete arv on küün- kust aspektist aina allamäge läinud, ent see ei tähen- tassijatele. Poksiringis nurka nüpeldatud ellujääjad, elas päris hobo elu, kuni alustas kuuekümnendates dinud kahesajani. Istume päevad läbi roheluses üks- da, et nad ei jätkaks sarnaselt Madge’iga järjepidevalt kes tõusevad muusikalise relevantsuse tuhast ja löö- professionaalset muusikukarjääri. Nüüdseks on tal üle teisega tõeliselt sügavatel mõttetasanditel tantsides, edasi üritamist. vad mahalaitjad vanemas eas pahviks. Kujuta ette hin- maailma terve fänniarmee ja ta mängib endiselt ise- üksteise loomingut kommenteerides ja edendades – natud kultusartisti, kes mängib väikestel lavadel, suur tehtud kitarridega. Vietnami veteran Robert Finley kes maalib, kes arendab lauamängu, kes mõtleb välja HIIGLASED MEIE HULGAS plaadifirma on ta hüljanud nagu ka tema mees. Ta oli kogu elu siin-seal esinenud. Kuuekümnendate elu- uusi roppusi, näiteks eile sündis „junnimanaja”. Paljude jaoks on lihtne neid elavateks fossiilideks lah- pole mitte ainult halvas füüsilises vormis, vaid peab aastate keskel naeratas aga õnn ja ta andis Black Keysi Ka peremudel on laiahaardelisem. Me kõik oleme terdada, kuid proovi ise järele teha ja 50+ aastat van- käima ka Anonüümsetes Alkohoolikutes. Bändi kok- kuttide abiga välja oma esimese albumi. Mis oli albu- töö eilne nähtus (vahel ravitakse sellega küll igavust). prioriteet kui selline üldse tähendab ja milleks see üksteise pere. Meie ümber kasvavad lapsed, nii võõ- kumatult oma lippu kõrgel hoida, mis sellest, et see kupanekuks ega ülalpidamiseks pole raha. Klišeesid mi pealkiri? Muidugi „Age Don’t Mean a Thing”. On ainult vaba aeg ja mustmiljon võimalust selle sisus- kasulik võiks olla. rad kui ka sõprade omad, kelle olemasolust puhast on täis kuuliauke ja rebendeid. Kui punkarid võisid täis B-filmis peaks see olema karjääri kurb lõpp, kuid tamiseks. Noored on sootuks tööd tegemata üles Nõndaks tegin igal hommikul oma voodi ja klohmi- rõõmu tunda. Lapsi ja vanemaid saab laenata. seitsmekümnendate keskel The Rolling Stonesi süda- sellises seisus oli bluus- ja Americana-artist Bonnie IGGY POP kasvanud. Tänapäeval on kõik üks tore mäng, iga sin peavaod patjade vahelt. Oma mõtete harjamine mepõhjani vihata, siis praegu ei saa vast keegi salata, Raitt kaheksakümnendatel, kui ta ootamatult oma Teose „Hirm ja jälestus Las Vegases” lõpus on ajatu tegevus – ka tüütu – on talutavaks geimifitseeritud. sai sama oluliseks kui hammaste harjamine, kusjuures NUUDLI GALAKTIKA et tegu on kordumatu, austust nõudva saavutusega viis miljonit eksemplari müünud 1989. aasta albumiga tsitaat Hunter S. Thompsoni sulest: „Seal läheb üks Hambapesust seksuaalaktini – kogud aina lõbusaid pea harjamiseni jõudsin ma harva, mingi lohakus pidi Joogatund on läbi. Selle asemel et pugeda süstikusse, ainulaadsest generatsioonist. Jah, seal võib olla vahe- areenile naasis ja erinevate auhindadega üle kuhja- jumala enda prototüüp. Mingit tüüpi ülevõimendatud punktikesi oma argielu rollimängus, kehastades täht- ikkagi säilima. Käisin iga päev külma duši all ja juuru- mis mind maa-aluse tunneli kaudu Aegna linnaossa peal väike „Dirty Work” ja „Steel Wheels”, aga selle ti. Raitt oli siis 40 ja ta pole tänini tagasi vaadanud. mutant, kes pole mõeldud massiliseks tootmiseks. sat minakangelast. tasin endas stoikute filosoofiat: kulutasin vähem aega põrutaks, soovitab südame hääl mul vanavanalinnast vastu on võtta terve ports „Aftermathisid” ja „Let It David Bowie tegi pärast 12-aastast eemalolekut ühe Liiga imelik, et elada, liiga haruldane, et surra.” Need Inimesi ei diskrimineerita nende ea, seksuaalsuse, arutlemaks selle üle, mis teeb mehest hea mehe, püü- läbi jalutada. Võtan teda kuulda. Mul on siiski südaöö- Bleede”. Tuuritamine ei peatu, nagu ei peatu ka aeg- võimsaima tagasituleku albumiga „The Next Day”, on need haruldased mutandid, keda ei saa korrata soo ega nahavärvi tõttu. Me oleme kõik noored, vär- des lihtsalt olla hea mees. sel sünnipäev ja 70 kukub. On veebruari keskpaik ja ajalt uute albumite tootmine. Sääraselt trotsivad oma mis kõigepealt üllatas ja siis vaimustas maailma, rääki- ega imiteerida. Paljud ongi liialt imelikud, et elada. Ja Sander Varusk on Raadio 2 vilised ja geid („gay” tähendas 20. sajandi alguses õn- Tegin hommikusi jalutuskäike, mediteerisin regulaar- üle pika aja katab maapinda miski lumetaoline. inimlikke võimeid ka The Who sinipunavalget lippu mata tema elu viimasest kunstitööst „Blackstarist”. Ja siis lõi jumal Iggy Popi. Prototüüp, keda ei saa massi- saatejuht, juhib popmuusika nelikku, hiljem homoseksuaali, nüüd viitab hoopis ini- selt, saluteerisin päiksele, liigutasin oma kehas mikro- Möödun kohast, kus vanal ajal olid sellised lokaalid lehvitavad Pete Townshend ja Roger Daltrey. „Mis kui bändidel on vaja kokku tulla, siis põhjusega. Need liselt toota (jah, tal on ka lugu „Mass Production”). ajaloo saadet „Popikrooni- mesele). Midagi ei ole kardinaalselt muutunud peale kosmilist orbiiti, hoidusin porno vaatamisest ja hoid- nagu Juuksur, Kodu Baar ja Kelm. Nüüd on ruumides- on selle püsivuse saladus?” küsiti ajakirja Mojo ühes on küll noorema ea näited, kuid The Stone Rosesi Supervõimetega olend, kes hüppab seitsmekümnen- kad” ja alternatiivmuusika meie väärtushinnangute. „Tsau, geid!” viipan ma oma sin oma seemet, kuulasin mongoolia räpibiite, toitu- se kolinud hoopis kentsaka nimega asutus. tänavuses numbris Keith Richardsilt, kes oli kihlveo- laiskusele on mustervastandid Suede ja Pixies, kellest dates ikka särgita lavale ja väänleb oma arme täis kum- saadet „Indie-Disco”, lisaks Joosep Ehasalu lahkus joogaklassile. sin tervislikult, minetasin alkoholi, sigaretid, droogid, Kohtan palju tuttavaid nägusid, sõpru Eestist ja välis- kontorites 70ndate algusest pea 21. sajandini kõige kumbki on andnud pärast taasühinemist ilma igasu- mist kehaga igas suunas. Kuhugi ei ole kadunud Iggy teeb ta ETV2-s lugusid Facebookist ja tegi hoopis Millenniumipõlvkond on olnud alati kui punt õõtsu- õppisin inuittide kelgukäsklusi. Facebook – kustutatud. maalt – kõikjalt eluteelt. Kuidas nad küll teadsid siin tõenäolisem järgmine manalateele minev rokkstaar. guse kärata välja kolm stuudioalbumit. primaarne raev ja võlu. Tema karakteris ei ole midagi „R2TV” jaoks. Juhatab veebilehe ehasalu.com. vaid hundinuiasid, pehmed ja kummalised moodustised, Endised armastused – unustatud. Visualiseerisin ene- olla? Nemad ongi mu igavese õndsuse droogitolm ja „Ma ei tammu tühja,” oli inimrifi mõte kokkuvõetuna. surutut, ta võtab kõike kerge huumoriga. Seda, mida plaadipoodi Terminal. Üks Läheb kümneks päevaks kes on end varre otsast maha saaginud, jalad alla võt- sele vabadust ja raha: viskan troopilise saare rannikul mina 70 aastat laagerdunud noor Gouda nende keskel, Jagger hoiab end samal ajal vormis eratreenerite ja HILINE KÜPSEJA ta on teinud ja läbi elanud, pole mõtet paari lõigu- peosarjade Indie-Disco ja mediteerima ja otsib tööd – nud ja eluteel end kanda lasknud. Modernsed taoistid. lutsu, grillin päikese käes oma nahka ja luristan läbi joome pohmellivaba õlut ja gruuvime hommikusse. erirežiimidega – igaühele oma. Ja kui keegi ei viitsi Bob Kunagi ei ole hilja alustada. Pole vahet, milline on su ga kokku võtta, vaadake filme, lugege raamatuid. Northern Soul All Nighter pakkumised meilile! Aastal 2020 olid nad teerajajad kaenlaaukude karva- bambuskõrre spinatismuutit. Siin asubki minu Nuudli galaktika. Dylani või Bryan Ferry viimaste aastate härdaid ja taust. Need on südant soojendavad näited pabistaja- Ta kõnnib meie seas. organiseerijaid. 26 : ÜHEKSAKÜMNES PÄEVAKAJANUMBER SPORT SPORTPÄEVAKAJA NOVEMBER 2019 : 27 SPORDITUNNID: KUIDAS JÕUDA PÄEVAST PÄEVA LAPSEPÕLVETRAUMADEST KEHA- LISE KIRJAOSKUSENI? VASTU HAMBAID Kehalise kasvatuse tundides toimuvat on kujutatud viimastel nädalatel Eesti rahva püsimajäämise seisukohalt eksistentsiaalse teemana. Üks ainetund ei saa lahendada istuvast eluviisist tulenevat süsteemset probleemi, küll aga võiks see anda kätte põhi- Mõistagi õpetab sport nii mõndagi elus kasulikku, kuid kas see peaks tõesti olema oskused hilisemaks aktiivsemaks eluks. Ja seda mitte ainult võistlushimulistele. kujutelm, et elu ongi üks pidev võitlus, pingutamine, konkurents, kukkumine, ARVAMUS püsti tõusmine, taas kukkumine jne? Leene Korp ARVAMUS Kui olin koolilaps, siis põlgasin kehalist kasvatust ja kiusu allikas. Need üpris spetsiifilised teemad – kui elavatest inimestest oli aktiivne liikumine lapsepõlve Tarmo Jüristo sporti. Üks õpetaja pani mulle hindeks kolme, sest suurt osa meie ühiskonnast koolitunnid otseselt puu- loomulik osa. Igaühel natuke juhuslikul moel nagu mi- ma ei osanud hüppenööriga hüpata. See polnud kar- dutavad? – on saanud kiirelt üldise ideoloogilise kähm- nulgi: kui hüppenööri polnud, siis hüpata ei osanud, Ma kasvasin üles Meriväljal. Kohe üle kitsa põiktäna- Need pea neli aastakümmet, mil ma erinevate võit- KOOSTÖÖ JA ABISTAMINE vavõrdki aus, sest meil polnud kodus hüppenööri ja luse võitlusväljadeks. Tuleb välja, et keka erutab, ja aga jooksmisega sain hakkama. va oli meie naabriks Kristjan Palusalu. Sellest ajast, lusaladega tegeledes otseses või kaudses mõttes vastu ma ei saanud enne harjutadagi, kui hinne juba päevi- kohe mõnuga! Sõna pole võtnud ainult valvespordi- Nüüd on aga teisiti. Ka praeguste laste lapsepõlv kui mina teda mäletan, oli ta tervis juba kehvapoolne, hambaid olen saanud, on õpetanud mulle kahtlema- Samavõrd kui sport on mind õpetanud pingutama, kusse ilmus. Üks teine õpetaja sundis meid tund tunni mees Erki Nool, vaid ka üldse-mitte-spordirahva-mai- peaks tagama hädavajalikud harjumused, kuid ei tee aga Berliini olümpia topeltkullaga teenitud kuulsus ta palju elus kasulikku. Muidugi tuleb elus ette hetki olen õppinud ka seda, kui oluline on lihtsalt liikumi- järel kätekõverdusi tegema ja kui ma protesti avalda- nega Mihkel Mutt, Martin Ehala ja Lauri Vahtre. seda. Evolutsioon pole lastele istuvat eluviisi ette tõi endiselt igal kevadel tema sünnipäeva tähistama ja episoode, mis on võrreldavad võitlusega. See aga sest rõõmu tunda – sest elu näitab, et kui see viimane sin, oleks ta mulle peaaegu kallale tulnud. Mäletan ta Lisaks (püsivale) hirmule lumehelbekeste pealetungi näinud, küll aga kutsub seda esile moodne ühiskond ja ammuseid aegu meenutama kümneid jässakaid, jä- ei tähenda sugugi, et kogu elu oleks mõistlik vaadata kaob silmist, on ühel hetkel raske leida põhjust, mille tigedaid rohelisi silmi. Ega ta mingi normaalne mees ees on pelgalt pallimängude ja pingeridade teemalis- oma tehnoloogia ja autode, avaliku ruumi ja linnas- võitluse võtmes. nimel end õhtu õhtu järel trenni vedada. Need ini- olnudki – hiljem pandi ta pedofiilia pärast vangi. Aga tes aruteludes nähtud märke ühiskonna kohutavast tumise, kiireneva eluviisi ja väheneva iseseisvusega. „Sport on […] kõige ehe- mesed, kellega ma regulaarselt koos treenin ja mõni- väikeses maakoolis polnud õpetajaid ja sporditaristut pehmostumisest. Pealegi on kestnud juba mitu aastat Vähese liikumise probleem on süsteemne, seda toe- dam reaalse elu peegeldus,” kord võistlen, ei ole mu konkurendid, vaid ennekõi- kuskilt võtta, tuli leppida sellega, mis oli: tigedate sil- vaidlus kehalise kasvatuse nüüdisajastamise üle, millega tavad kõik ühiskonna jupid. Lapsevanem võib oma jä- ütleb Lauri Luik, „pidev võit- ke head sõbrad, kes üksteist toetavad. See on see, made ja kätekõverdustega, üksluise ja ebaõiglase keha- seoses kardetakse „normide mahakeeramist” (olgu reltulijaid muudkui trennidesse vedada, näiteks mina Muidugi tuleb elus ette hetki ja episoode, mis on lus, aina tihenev konkurents, kuidas mina sporti (ja sealhulgas võitlusalasid) näen: lise kasvatusega. öeldud, et need kaotati juba 2000ndatel) ja meie tra- kiristan hambaid ja veangi (autoga, sest aega pole ja võrreldavad võitlusega. See aga ei tähenda sugugi, et kogu pingutamine, konstantne pi- mitte lõputu heitluse ja konkurentsina, vaid päevast Samal ajal, justkui selle põlguse paralleelreaalsuses, ditsiooniliste spordialade (NB! mitte köievedu, vaid trennid on perifeerias), paraku on nende pingutuste kali kukkumine ja taas püsti päeva üksteise abistamisena. Ka need, kes on mingil võisin sõita rattaga 70 km peaaegu ühtejutti, ainult kor- seesama rahvastepall) kadumist nii tundidest kui ühe tulemuseks aga üksikud aktiivsemad hetked laste üle- elu oleks mõistlik vaadata võitluse võtmes. tõusmine, mitte alla andmi- alal tippu jõudnud, pole sinna jõudnud üksi – nad kõik ra peatudes, et veidi mureleid süüa. Sõitsin veel sihu- hoobiga ka kogu eesti kultuurist. Justkui veidi rohkem kureeritud ja sellegipoolest istuvates eludes. Siinsa- ne.” Esiteks on selle lause seisavad oma treenerite ja trennikaaslaste õlgadel. kese laiade rehvidega krossikaga, mis polnud mõel- slackline’i vahetundides ja vähem pallimängu kehalises mas Eestis tehtud uuringutestki ilmneb, et treeningu taga üks väga küsitav eeldus, Äkki võikski hoopis see olla nurk, mille alt sporti dud maanteedele. Võisin terve nädalavahetuse rem- kasvatuses oleks otsene hoop meie identiteedile. käigus on hädavajalikku aktiivsemat sorti liikumist alla nimelt et spordiga peaks te- vaadata? Võib-olla ei pea spordi eesmärk olema lödi- melgate ja rannikukivide otsas ronida, turnimispuudel Identiteedipoliitikaga aga on juba nii, et kui jutuaja- poole tunni. Kas siis normikohase liikumisaktiivsuse meda kaela ja paksude lillkapsakõrvadega mehi. Üks gelema justkui millegi muu kui lihtsalt liikumisrõõmu püksluse väljajuurimine, meile kõigile maast madalast päevi õhtusse veeretada, Kuutsekal lumelauaga sõita. mine lükatakse selle retoorika konteksti ja seda esita- saavutamiseks peaksin saatma oma lapsi trennidesse neist iga-aastastest külalistest oli Andres Lutsar, Ees- ja hea enesetunde pärast; et spordi eesmärk on võit- kaotamiskogemuse pakkumine ega teadmine, mis tun- takse identiteeti ründavana, kaks korda päevas? Kuidas paganat? ti judo isa, kes ilmselgelt pidas Palusalu kahte minu- mine. Jah, kui juttu on elukutselistest sportlastest, siis ne on vastu hambaid saada, vaid hoopis meie julgus- siis ei jää üle muud kui kaitse- vanust pojapoega maadluslegendi tulevasteks mantli- tõesti – võidust või kaotusest võivad sõltuda sissetu- tamine, et võtaksime ette asju, milles me keegi esi- Veidi rohkem slackline’i vahetundides ja vähem pallimängu positsioonile asuda. Muidugi lek ja karjäär. Nemad on aga mesel korral head ei ole ja milles paljud meist kunagi peab paks laps kätekõverdusi KUIDAS OMANDADA KEHALIST väike osa kõigist neist, kes väga heaks ei saagi. Sinna juurde kindluse andmine, kehalises kasvatuses tajutakse justkui otsese hoobina meie tegema, sest vastasel juhul KIRJAOSKUST? spordiga tegelevad. Sporti et sellest ei ole midagi lahti – et elu ei ole üks pidev saab meie sugu otsa! Algne ju- on võimalik teha – ja ma ar- võitlus, aina tihenev konkurents, pingutamine, kons- identiteedile. tuteema muutub teisejärgu- Häda on selles, et vana kooli kehaline kasvatus üksi Võitlusalade trennides kiputakse pigem eemale hoidma neist, van, et suurem osa inimes- tantne pikali kukkumine ja taas püsti tõusmine. liseks, veri muudkui kohiseb sellest probleemist välja ei aita. Senine spordialade- kellel on vaja igas trennis endale või teistele midagi test teebki – ilma igasuguste Ahjaa, kui tulla veel kord tagasi tolle kuulsa vastu kõrvus ja üleüldse on raske le keskendunud suund ei pruugi anda eluks vajalikke suurte eesmärkideta. Kui hambaid saamise tsitaadi juurde, siis Tyson oli kahtle- Ma tantsisin tundide viisi, kui muusika oli vähegi kuu- asju arutada. Ainult et samal ajal, kui meid vaevavad põhioskusi, nagu oskus hoida tasakaalu ja visata või iga hinna eest tõestada. kellelgi need on, siis tore – mata legendaarne poksija, aga enne kui sellelt mehelt latav, sest võhma igatahes jagus. Elasin nimelt linna ürgse Eesti identiteedijutud, vajab hulk maisemaid prob- püüda palli, ronida, roomata, joosta, hüpata – või- edu nende saavutamisel. See oma elu elamiseks õppetunde võtma asuda, oleks hea lähedal maal, kus päevad möödusid täiesti kogemata leeme kärmet lahendamist. meid, mida kutsutakse kokkuvõttes kummastavalt, ei tähenda, et ilma nendeta ei mõte lehitseda kiirelt tema 2014. aastal ka eesti kee- aktiivselt. Aga see ei olnud sport. Kindlasti mitte sport, kuid üsna täpselt „kehaliseks kirjaoskuseks”, mida on saaks. Saab küll, ja päris hästi. les ilmunud autobiograafiat „Vaieldamatu tõde”. See sest sporti ma ju põlgasin. Minu argitegevustel polnud kergem oma igapäevaeluga siduda ja mis toetavad ak- pärijateks ega lasknud seega kunagi mööda võimalust Muide, võitlusalade trennides kiputakse pigem eema- võiks panna mõtlema veidi selle üle, kas vastu ham- mingit pistmist selle sõnaga. Ega kehalise kasvatuse ISTUV ELUVIIS KUI SÜSTEEMNE tiivsemat eluviisi. rääkida meile judost. Nii juhtuski, et sattusin koos oma le hoidma neist, kellel on vaja igas trennis endale või baid saamine ikka päriselt tagab selle, et suudame oma tundidega. Aktiivne ja mingil määral osav olin kehalise PROBLEEM Ka selle õnnetult hambusse sattunud rahvastepalli sõpradega judotrenni. Minu judokarjäär jäi küll väga teistele midagi iga hinna eest tõestada. elule rahuldustundega tagasi vaadata. kasvatuse kiuste. peamine häda seisneb selles, et niipea kui kellelegi lühikeseks, kuid võitlusaladega jäin edasi tegelema ja Mõnikord juhtus siiski, et need „kiuste” arenenud os- Ja neid maiseid probleeme jagub. On hästi teada, et palliga üle küüru antakse, vahet pole, kas mängu- või teen seda siiamaani. kused pälvisid institutsiooni tähelepanu. Näiteks jaksa- Eesti lastest ja noortest liigub vaid iga neljas aktiivse- kahjurõõmust, püsib ta kogu ülejäänud mängu paigal. sin päris pikalt joosta ja üks õpetaja viis mu võistlustele. malt tunnike päevas – parasjagu nii palju, nagu on vaja Mis saab tema oskustest ja liikumisharjumustest, mis See oli mu esimene kord staadionil, sest meie koolil, tervise ja heaolu jaoks. Vähe on lapsi, kes veedavad võiksid tublisti areneda, et juurduda kogu eluks? ELU VÕITLUSVÄLJAD EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU 6. KORRUSE NÄITUSESAAL nagu öeldud, puudus taristu. Olin nende võistluste ajal vaba aega iga päev aktiivselt õues (täpsemalt on neid Kui meie lapsepõlves oleks liikumisvõimalused sama NATIONAL LIBRARY OF ESTONIA EXHIBITION HALL ON FLOOR 6 parajasti ulmeteismeline, isegi juuksed olin nulli ajanud, 7–11%). Treenerid kurdavad, et noored ei oska kor- napid olnud, oleksime ilmselt ka ise selliste tagajär- Inimestel, kellel endal ei ole lähedast kokkupuudet nii et nägin välja pigem nagu kõhetu poiss, mitte noor ralikult joostagi. Ülekaalulisus on aina tavalisem – iga gedega kimpus, lisaks vaevleksime oma elu viimastel võitlemisega, kipub olema sageli mõneti kummaline neiu. Mõned pealtvaatajad igatahes kasutasid võima- neljanda alaealise kehamass on üle normi. Tagatippu aastakümnetel südame-veresoonkonnahaiguste käes. arusaam sellest, millega näiteks poksi-, lukumaadlus- lust ja narrisidki mind poisiks, samal ajal kui mina joosta on Eesti laste igapäevane ekraaniaeg üks Euroopa piki- Ahjaa, vaadake eestlaste tervena elatud aastaid – me või MMA-trennis täpselt tegeletakse. See segadus vehkisin. Teisel või kolmandal staadioniringil vihastasin, maid. Ja siis need aina sagedasemaks muutuvad mee- vaevlemegi, kui aktiivse liikumise pisik pole kuskilt mu- kumas läbi Eesti Koolispordi Liidu presidendi Lauri RAHVUSATLAS tõstsin särgi üles, näitasin narrijatele tisse ja punusin leoluhäired, mis on armas eufemism tõsistele vaimse jalt harjumusena korralikult külge jäänud. Luige 19. oktoobri artiklist Päevalehes, mille pealkir- edasi. Kokkuvõttes võitsin teise koha. Ühtlasi tuli välja, tervise probleemidele. Ainult et miks mujalt? Tundub, et selline harjumus jaks oli valitud kunagise legendaarse poksi raskekaalu NATIONAL ATLAS OF ESTONIA et pjedestaalile jõudmine ei vajanud kehalise kasvatuse Sellest faktirodust pole lihtne põhjuseid ja tagajärgi võiks ikkagi tekkida koolist ja muu hulgas kehalise kas- maailmameistri Mike Tysoni tsitaat: „Kõigil on plaan, vaimustust, trenne ega staadionit, vaid aktiivseid har- välja sõeluda. Ja ma olen kindel, et taolist pundart ei vatuse tunnist. Keka, kui see on hea sissejuhatus non- kuniks nad vastu hambaid saavad.” Loo sissejuhatus Leene Korp on TÜ kommu- jumusi ja natuke toetavat keskkonda. tõmba ilusaks sirgeks ei pallimängud ega traditsioonili- desse põhioskustesse, mis sobivad nii sportimiseks kui sedastab järgmist: „Elu on võitlus, soovime seda tun- Foto: Rauno / Delfi Volmar / Scanpix nikatsiooni eriala doktorant sed spordipäevad. Tuntakse muret, kas õpilased üldse ka üldse aktiivseks eluks, ei pruugi olla enam eluvõõras nistada või ei. Mida varem sellest aru saame ja mida ja toimetab endalegi oota- saavad ettevalmistuse päriseluks, kui neid kekatundi- ajaraisk ühtedele ega võimunäitamise võimalus teiste- paremini valmis oleme, seda parem. See, et me elus 13.11.2019— matult programmis Liikuma KEHALISE KASVATUSE IDEOLOGI- des traditsioonilisel moel ei kotita. Jaa, mõni ehk saabki le, vaid hoopis süsteemse probleemi keskne lahendus. Tarmo Jüristo oli trennis, kaudses või otseses mõttes vastu hambaid saame, on Kutsuv Kool, mille siht on, SEERIMINE kottimisest motivatsioonilaksu kätte, tõuseb uue Noo- Ning vahetundides ja pärast koolipäeva lõppu saaksid kui Kert Kingo lahkumisaval- kindel.” et Eesti koolikultuur pakuks lena tuhast ja jõuab ehk tippsportigi. Aga teised? Lii- lapsed koos koolikaaslastega õpitut näiteks koolihoo- duse sisse andis. Igapäevaselt õpilastele koolipäevadel Viimasel ajal on võetud korduvalt jutuks mitmeid keha- kuma peaksime ju kõik, ka need, keda võistlussport ei vis edasi harjutada ja üldse niisama omapäi aega veeta. poliitikauuringute keskuse —26.02.2020 rohkem võimalusi liikumi- lise kasvatuse teemasid: küll rahvastepalli mõju erine- tõmba. Lapsevanemal hakkaks kergem ja identiteedipoliitika Praxis juhatuse esimees. Tõnismägi 2 E—R / Mon—Fri 10—20 seks ja mängimiseks (ja isegi va kehalise võimekuse ja populaarsusega õpilaste ene- Seevastu on lihtne tuvastada põhjus, miks sama fakti- usinad kujundajad peaksid oma kaeviku mõnele teisele Ukulelet omas juba enne, kui Tallinn L / Sat 12—19 nlib.ee sportimiseks). sehinnangule, küll spordipäeva pingeread kui võimalik pundart vanasti olemas polnud: enamiku jaoks praegu lahinguväljale kaevama. see cool oli. 28 : ÜHEKSAKÜMNES NUMBER REKLAAM KESKKONDPÄEVAKAJA NOVEMBER 2019 : 29 Teadliku elustiili eest seisab:

Millegi ökoloogilise jalajälje hindamisel arvesse võetavate tegurite PÜSILEPINGUGA MÜÜRILEHT IGA KUU KOJU hulk ja erinevKOLUMN iseloom võib ajada juhtme kokku ka kõige paadunumal keskkonnaaktivistil. 1.80 € EEST. VORMISTA TELLIMUS AADRESSIL TELLIMINE.EE/MUURILEHT RAAMAT VÕI E-LUGER – SELLES ON KÜSIMUS

Aina keskkonnateadlikumas maailmas, kus tekib pide- Nagu ka muu elektroonika puhul, on aga peamine ma, siis võib küsida, kui palju energiat kulub e-raama- valt juurde paremaid valikuid, on lihtne loobuda mit- murekoht lugerites kasutatavad maavarad, mida kae- tute serverites hoiustamiseks ja digitaalselt mööda metest keskkonda saastavatest mugavustoodetest. vandatakse piirkondades, kus inimõiguste järgimine maailma laialisaatmiseks. Kui tihti on vaja e-lugerit Vaevalt et keegi on emotsionaalselt kiindunud ühe- on küsitav. Ühe e-lugeri valmistamiseks kulub 15 kg laadida ja selle akut vahetada? Kui pikk on üldse ühe kordsetesse kohvitopsidesse, kilekottidesse või isegi mineraale, sealhulgas eksootilisi metalle, nagu koltan, e-lugeri eluiga? Kui raamat ei hävine just üleujutuse odava kiirmoe rõivastesse. Keerulisem on aga asjade- mida kaevandatakse peamiselt Aafrika sõjast räsitud või tulekahju tulemusel, võib seda põhimõtteliselt iga- URMAS LENNUK ga, mis on ühel või teisel viisil osa sinu identiteedist, piirkondades. Kuluvate maavaradena tuleb võtta ar- vesti käest kätte edasi anda. Paberist raamatut ei ise- näiteks seotud hobide ja harjumustega. Kuna lugemine vesse ka liiva ja kruusa, mida on vaja integraallülituse loomusta ka üks digimaailmale tuttav fenomen – selle on peamine vabandus, miks ma sotsiaalsetele ürituste- pooljuhtplaatide tootmisjäätmeid hoidvate prügi- puhul pole vaja hankida uut mudelit. Värske Kindle’i le ei jõua, tajun endas pidevat konflikti oma keskkonna- mägede loomiseks. Taaskasutatud materjalile trüki- versiooni ostujärjekorrad ei ole kindlasti võrreldavad ja raamatuarmastuse vahel. tud raamatu puhul on mineraalide kulu (peamiselt uusima iPhone’i hullusega, kuid uuendused veetlevad Helen Puistaja arvestatakse siin transporditeede kattematerjale) ilmselt siiski mitmeid sarilugejaid. Tõde maailmast kuni 90% soodsamalt VÄLJASUREV NÄHTUS NUTIMAAILMAS vaid 150 g. Lisaks pole paljud elektroonikaseadmetes Paberkandjal raamatu kasuks räägib ka suurem tõe- Kui tõstan trammis nina raamatust üles, ajan kaela alati kasutatavad komponendid valmistatud taastuvatest näosus, et ostetud raamat saab läbi loetud, kui see Lavastaja Urmas Lennuk eriti sirgeks, nähes kaasreisijaid paigast ära rühiga ressurssidest, erinevalt raamatutest, mille tootmiseks silmaga nähtav investeering riiulist vastu vaatab. Kui pingsalt telefoniekraane jälgimas. Kas aina enam digi- kasutatakse puid. arvestada minu aastast lugemisstatistikat, kuluks mul Kunstnik Kristel Maamägi seadmetesse koondunud maailmas on trükitud raama- Tagatipuks, kui kasutuskõlbmatut e-lugerit ei suuna- Kindle’isse mahtuva 3000 raamatu lugemiseks 60 aas- Osades Liisa Aibel, Margus Grosnõi, Anneli Rahkema, Peeter Rästas, Imre Õunapuu tud liikumas mööda väljasuremise teed nagu loomalii- ta õigeid teid pidi ringlusse, võidakse see illegaalselt tat. Kuna inimene ei salli tühja kohta, koguneb sellise gid lõputult põllumaad nõudvas toidutööstuses? Isik- „ümber töötada”. Sellega peavad tegelema teiste hul- mahutavusega lugerisse ilmselt ka rohkem raamatuid, likult arvan, et veel on aega, kuid e-lugerite kasutajate gas lapsed ja selle käigus puutuvad kolmandatesse kui keegi tegelikult lugeda jõuab. ESIETENDUS! L, 9. nov argumente on siiski raske ignoreerida. Kui arvestada, riikidesse koondunud nutiprügilates käsitsi elektroo- T, 12. nov; N, 28. nov; R, 6. dets; L, 7. dets; T, 10. dets; K, 11. dets; N, 12. dets; et uuema Kindle’i peale mahub kuni 3000 raamatut, nikat lammutavad inimesed kokku mürgiste ainetega, TAGASI JAGAMISÜHISKONNA JUURTE R, 13. dets; E, 16. dets; T, 17. dets; K, 18. dets; N, 19. dets; JUURDE R, 20. dets; L, 21. dets Rakvere Teatri väikses saalis Illustratsioon: Stella Salumaa Viimasel ajal räägitakse jagamisühiskonnast autode, E, 18. nov Tallinnas Vabal Laval elektritõukekate jmt kontekstis, kuigi näiteks raamatu- Etendused algavad kell 19, 21. dets kell 15 kogud on olnud maailmas mingis vormis olemas juba tuhandeid aastaid. Oleme ju kasvanud üles igal aastal koolist õpikuid laenutades. Kasutatud raamatute äri Detsembri etendustel õhtusöömaaeg koos elava muusikaga on samuti alati omal kohal olnud ja rõõmustab minu- sugust inimest, kes tunneb erilist naudingut loetud raamatu pidulikult riiulisse paigutamisest. Tubli panu- se kohalikku ringmajandusse annab ka Raamatuvahe- tuse keskkond. Kui heidan pilgu oma kodusele raamaturiiulile, siis sel- gub, et uuena olen soetanud umbes neljandiku raama- tutest, mille olen suuremalt jaolt ka kohe läbi lugenud. Ülejäänud on õnnelikud kasutatud leiud poodidest ja Raamatuvahetusest. See on minu südametunnistuse jaoks talutav balanss. Trükivärskeid raamatuid üritan lisaks pärast lugemist alati veel mõnele sõbrale edasi sokutada. SISEMISTE KONFLIKTIDE VÄHENDAMISEKS Sellele küsimusepüstitusele polegi ilmselt ühtegi lõpli- kult õiget vastust. Kehtida võiksid lihtsalt samad reeglid kui muudele ostudele: tarbida võimalikult vähe, läbi- teatri peatoetaja mõeldult ja unustamata asjade tõelist hinda. Ökoloo- gilist jalajälge analüüsides saaks rakendada edukalt ka W moemaailmas populaarsust koguva cost per wear’i luge- jale kohandatud versiooni cost per read, mis e-lugeri puhul iga loetud teosega langeb. Pole vahet, kuidas sina lõpptarbijana oma panuse TEATRISAAGA. 150 AASTAT KIRGE JA ARMASTUST on selle eelis sama suure trükiste pakiga võrreldes reostades keskkonda ja kahjustades ka enda tervist. annad, kõige tähtsam roll on siin siiski kirjastustel, kes keskkondlikult ilmselge, aga nagu ikka, pole miski nii Selle kõrval on paberi töötlemine üsna süütu ja res- peavad suutma paremini trendidega arvestada. Leppi- Autorid Loone Ots — Anu Tonts — Ain Mäeots — Rein Pakk — Lavastaja Ain Mäeots — Muusikajuht ja dirigent Taavi Kull mustvalge. sursisäästlik protsess. Olgugi et raamatu prügimäele ma sellega, et raamatute tiraažid jäävad väiksemaks, Seega, veidi võrdlevaid fakte. Ühe e-lugeri tootmine sattumisel vabaneb selle lagunemisel metaani, mille tu- kasutama palju rohkem ümbertöötatud paberit ja Heliloojad Tauno Aints — Ardo Ran Varres — Leslie Da Bass — Stsenograaf Kristjan Suits — Kostüümikunstnik Gerly Tinn tekitab hinnanguliselt 168 kg süsinikdioksiidi, raama- lemusel on raamatu hävimine kaks korda saastavam leidma uusi lahendusi, kuidas muutuvas maailmas re- Valguskunstnik Rene Liivamägi — Laulutekstide autor Aapo Ilves — Koreograaf Britt Kõrsmaa tu puhul oleneb see number mahust, kuid konsen- kui selle tootmine. levantne püsida. Samal ajal on e-lugerite tootjate Osades Helena Lotman — Ragne Pekarev — Merle Jääger — Maria Annus — Külliki Saldre — Merle Jalakas — Pirjo Jonas sus on, et see on enamiku väljaannete puhul umbes ülesanne tagada võimalikult keskkonnasõbralik toot- 2,7 kg. Ehk 62 digitaalselt loetud raamatuga on lugeri KIRJUTATUD SÕNA ELUIGA misprotsess ja võtta vastutus ka kasutatud seadmete Kaia Skoblov — Robert Annus — Aivar Tommingas — Reimo Sagor — Veiko Porkanen — Karl Laumets — Jaanus Tepomees süsiniku jalajälg tasa tehtud. Muide, umbes sama palju Kui tootmise puhul saab numbrid üsna lihtsalt kõrvuti töötlemise eest. Riho Kütsar — Jüri Lumiste — Jaan Willem Sibul — Meelis Hansing — Maria Engel — Martynas Čiučiulka saab valmistada raamatuid ühest puust. Veekasutuse panna, siis kasutuse hindamine on palju keerulisem. Oma uut raamatut mine palun ostma jala või ühis- Vanemuise ooperikoor — Vanemuise sümfooniaorkester seisukohalt saab teha lugeri jalajälje tasa 40 loetud Küllaltki hoomatav on veel fakt, et pimedas lambi- transpordiga. Tallinna liikluses tekitad linna teises ot- teosega – e-lugeri jaoks kulub 300 l, raamatu valmis- valgel paberilt lugemine kulutab rohkem energiat kui sas raamatu järel käimisega vähemalt sama palju heit- tamiseks 7,5 l vett. säästlik lugeriekraan. Kui aga hakata vinti üle keera- gaase, kui kulus raamatu valmistamiseks. ESIETENDUS 16.11 VANEMUISE SUURES MAJAS 30 : ÜHEKSAKÜMNES NUMBERKULTUUR KUNST KUNST KULTUUR NOVEMBER 2019 : 31

MUURILEHT.EE

ARTIKKEL ON KIRJUTATUD SEOSES NÄITUSEGA „TIIRA-TAARA TUIA-TAIA, PIMESIKK TULI MEIE MAJJA”, MIDA SAAB NÄHA 1. NOVEMBRIST 15. DETSEMBRINI ELU VÕIMALIKKUSEST EESTI KAASAEGSE KUNSTI MUUSEUMIS.

saadavad, siis mitmed neist olid Nõukogude armee käsul salastatud ning vaevalt et need tänasekski aval- datud on. Ajakirjanikule üllatuseks töötasid mahajäetud endises MAA ALL salajases radarijuhtimiskeskuses vanametalli lõikami- sega leiba teenivad habetunud mehed, kes ka elasid samas kohas. Jällegi, sellised inimesed võiksid olla va- Foto: Helene / Moderna Toresdotter Museet Malmö balt tegelased „Parasiidi” eestimaises versioonis. Või Maa-alused käigud, keldrid, tunnelid, katakombid ja koopad on toitnud inimeste kujutlusvõimet siis Emilija Škarnulytė teostes, kuigi Škarnulytė kasutab tavaliselt vähem argiseid fantaasiamaailmast pärit olen- aastasadu. Salapärane maa-alune haakub aga kontseptuaalselt ootamatult hästi ka tänapäeva deid. Videoteoses „Sirenomelia” (2017) fantaseerib kunstnik, milline võiks olla Arktikas asuva mahajäetud tumedates toonides Zeitgeist’iga, mida kasutavad oma loomingus mitmed kunstnikud ja filmitegijad. NATO allveelaevabaasi tulevik ajastul, kui maailma ja inimesi sellistena, nagu me neid tunneme, enam pole. Kaarin Kivirähk Tänapäeva Eestis elavadki mahajäetud paikades, olgu siis maa all või maa peal, peamiselt kodutud. Kuid ar- Eesti pärimuses avaneb metsas kännu alt rohkete sümboliseerides midagi varjatut, mida kardetakse ja mis on ometi omamoodi romantiliselt kaunid. „Kivi vestades seda, et suurlinnades muutub elamispaiga käikudega tee põrgusse vanapagana elupaika. Põrgu- mille olemasolu ehk vaid aimatakse. Mõnevõrra sar- loob kauni kompositsiooniga fotosid uut tüüpi sublii- leidmine järjest keerulisemaks, võib oletada, et kõik- Loe Müürilehe veebiväljaandest muurileht.ee käikudeks on ristitud ka paljud looduslikud paljandid nane liin on Bong Joon-ho mustas komöödias-trille- mist: hirmutavast ilust, mis tekib inimtegevuse taga- sugu veidrad elamispinnad muutuvad normaalsuseks. intervjuud kunstnik Merike Estnaga, kes avas ja koopad. Vana-Roomas maeti mitmesaja kilomeetri ris „Parasiit”, kus eksisteerib samuti rikka ülemklassi järjel,” kirjutas 2016. aastal Jussi Kivi teoste kohta aja- Erinevatesse mahajäetud paikadesse kultuuriskvottide 25. oktoobril Malmö moodsa kunsti muuseumis paralleelreaalsus: inimesed, kes pesit- kiri Apollo. tegemine on juba nagunii tavapärane. Mõelgem näiteks oma isikunäituse „Tuleviku tont täis mineviku sevad poolkorrustel, keldrites ja unus- EKKMi, Polymeri või kunagise Telliskivi peale. Ning ar- mälestusi”. tatud salakäikudes. HBO tänavuse sarja vestades praeguse maailma poliitilist meelsust, võib ka Eestiski on palju nõukogude ajast pärit sõjaväele mõel- „Tšernobõl” tegevus toimub ajaloolises TUNNELITE TULEVIK juhtuda, et musta stsenaariumi korral tuleb igasugusel 1980ndate Nõukogude Liidus, mis tun- vabal mõttel kas otseselt või kaudselt allapoole koli- dud maa-aluseid käike, mida keegi enam ei mäleta, rää- dub samuti nagu mingi tume varjatud Tänavu Future Generation Art Prize’iga pärjatud lee- da. Nii nagu 1970ndatel, sügaval nõukogude ajal elas kimata vajamisest. maailm ja paneb mõtlema sellele, et du kunstnik Emilija Škarnulytė on töötanud samuti vana dissident Leonhard Lapin koos kunstnikust abi- vaatamata režiimi inimvaenulikkusele mahajäetud paikadega. Mis saab tööstus- või militaa- kaasa Sirje Rungega Kadriorus ja ennasthävitavale loomusele elasid ka robjektidest, kui neid enam ei vajata? Sellised ehitised sõna otseses mõttes põranda seal inimesed omavahel all keldrikorteris, loomeinime- pikkustesse katakombidesse surnuid ning seal pidasid rõõmsat, mõnikord kurba elu. Umbes sed kogunesid pimedasse Kuku Suurlinnades muutub elamispaiga leidmine järjest keeru- salajasi kokkusaamisi esimesed kristlased. Tänapäeva samamoodi läänemaailma eest varjus ja klubisse, kus sai vabamalt või- maailmas on maa-alused käigud enamasti seotud töös- pimeduses nagu tegelased „Parasiidis” muvastast meelsust avaldada, ja lisemaks, võib oletada, et kõiksugu veidrad elamispinnad tuse või militaartegevuse, samuti infrastruktuuriga. Esi- või filmis „Meie”. punkarid peitsid end miilitsa eest muutuvad normaalsuseks. mesed suuremad tunnelid olid võimsad tehnikasaavu- bastionikäikudes. tused, kuid nõudsid tihti ka inimelusid. Näiteks 1857. Jussi Kivi „Põrguauk päevavalguses”, pliiats, 2015 Sel aastal on Eestis toimunud aastal alustatud Alpe läbiva raudteetunneli Mont Cenis’ JUSSI KIVI ALLMAAILM rohkem meeleavaldusi kui vaat ehitamiseks kulus 14 aastat ning proovisõitudel suri on palju nõukogude ajast pärit sõjaväele mõeldud et kogu taasiseseisvumisaja jooksul. Kas põrandaalu- tunnelis kaks vedurijuhti. Umbes samal ajal alustatud Maa-aluseid tunneleid ja teisi mahajäe- maa-aluseid käike, mida keegi enam ei mäleta, rääki- ne pelgupaik võib olla koht, kuhu läheme peitu no- Sankt Gotthardi mäekuru läbiva tunneli ehitusel ei pi- tud paiku on avastanud kogu elu soo- mata vajamisest. Näiteks kirjutas EPL 1999. aastal artik- vembrikuu pimeduse ja külma, poliitiliselt ebastabiilse danud töölised keskmiselt vastu üle kolme kuu; neist, me kunstnik Jussi Kivi. „Kui sa magad lis „Vene armee ehitas Eestisse salametroo”2 Laagrist ja ökoloogiliselt hävineva maailma eest? Inimesed on kes üritasid töötada aasta, lahkusid paljud invaliididena.1 novembrikuus metsas varjualuse all Pärnu poole suunduvast „lõputust tunnelist”. Pudeli elanud üle erinevaid pimedaid ajajärke, ka selliseid, Nii on teadmatus maa-alusest olnud ikka seotud teis- lõkke ääres, keset ääretut metsikut viina eest juhatas ajakirjaniku tunnelisse keegi kodutu mille kohta tänapäeval enam midagi ei teata. Võib siis 1 Eesti keeles saab tunnelite ajaloost lugeda Hubert Matve poolsuse ja surmaga, millele inimene on hakanud tänu loodust, kui taevast sajab alla lörtsi, mees. Tallinna ajaloo spetsialist kommenteerib artiklis, vaid loota, et ka praegune pimedus lõpeb ükskord ja raamatust „Tunnelid läbi aegade” (1981). tehnika arengule küll alles nüüd vastu astuma. Kuid kui siis saad väga teadlikuks meie sõltuvu- et mainitud tunnelid ehitati juba esimese maailmasõja pelgupaigast saab ühtlasi koht vastupanuliikumiseks, 2 Oolo, A. 1999. Vene armee ehitas Eestisse salametroo. edukalt ta seda teha suudab? sest loodusressurssidest,” rääkis Jussi ajal. Kuigi mõne käigu skeemid on ajaloolastele kätte- kust sünnib uus algus. – Eesti Päevaleht, 31.07. Helsingi kunstimuuseumi näituse puhul ilmunud intervjuus. Kivi on seigelnud INIMESED PIMEDUSES palju nendesamade loodusressursside kaevandamiseks tehtud käikudes, aga Ka kogu tänapäeva tehnikarevolutsiooni alge peitub te- ka erinevates taristutunnelites. Mingis gelikult sügaval maa all. Kuigi fossiilkütuseid tunti mingil mõttes ei tule üllatusena, et teda inspi- määral juba enne tööstusrevolutsiooni, peetakse just reeris kunstiga tegelema saksa roman- söe kaevandamist Inglismaal 17. sajandil üheks peami- tismi suurkuju Caspar David Friedrich. seks uue ajastu kuulutajaks. Söekaevanduste töölistest Ometi on Jussi Kivi loodusromantika said uue ajastu ohvrite sümbolid, kelle kirjutas kuulsaks uue ajastu nägu: ta pildistab ja joonistab Émile Zola ja maalis kunstiajalukku Vincent van Gogh. paiku, kust inimtegevus on üle käinud, Seejuures on fossiilkütused, nagu süsi, gaas või nafta, kuid mis on ometi tavaliselt justkui silma tekkinud miljonite aastate jooksul, moodustudes sur- alt ära, asudes näiteks maa all. Jussi Kivi nud organismide lagunemisest. Nii on kannatused ja on matkanud isegi mööda Helsingi reo- suremine seotud tihedalt maavarade kaevandamisega. veetunnelit ning joonistanud ateljeesse Serbia päritolu kunstnik Ivana Bašić on töötanud idee- Helsingi turistikaardile „oma” Helsingi – ga elava organismi muutumisest elutuks mateeriaks ja maa-alustest käikudest koosneva labü- vastupidi. Praegu EKKMis avatud näitusel „Tiira-taara, rindi, mille peal Soome pealinna elani- tuia-taia, pimesikk tuli meie majja” eksponeerib Bašić kud oma igapäevaasju ajavad. teost „Tuhat aastat tagasi oli 10 sekundit hingeõhku Tavaliselt on sellistesse kohtadesse võrdne 40 grammi tolmuga”, mis muudab roosast ala- pääsemine pika eeltöö tulemus, sõltu- bastrist kivi omaenese jõul aeglaselt tolmuks. Teos des lõpuks ikkagi juhusest. Kohati on meenutab hästi maapõue varadega seonduvat para- see muidugi ka ohtlik, nii otseselt (vari- doksi, tänu millele aeg lagundab vaikselt – tuhandete semisoht, mürgised gaasid) kui ka see- ja miljonite aastate jooksul – kunagi elanut ning annab tõttu, et tihti on mahajäetud paigad sellele uue potentsiaali. kellegi eraomandis ja võõraid kunst- Kaarin Kivirähk töötab Maa-alune elu on ka mitme sel aastal tähelepanu ära- nikke sinna uudistama ei lubata. Kivi Jussi Kivi „Topograafiline uurimus nimetust kohast maa-aluste täiendustega”, tint, pliiats, vesivärv, 2015 Kaasaegse Kunsti Eesti tanud filmi teema.Jordan Peele’i linateoses „Meie” meenutab korda, kui tema sõber oleks Keskuses, kus ta annab välja elavad mahajäetud metroos maapealsete „tavaliste” vanas kaevandusšahtis levivate mürgiste aurude tu- on olnud ikka seotud kehtiva ühiskonnakorraldusega – kaasaegse kunsti veebi- inimeste õõvastavad teisikud. Samal ajal kui maa- lemusel peaaegu surma saanud, ühel teisel korral majandussuhete või riigivõimudega – ning ajaloos on ajakirja. Lisaks kirjutab ta pealsed inimesed jätkavad õnnelikult oma tavapärast jooksis ta mitu tundi metsas, et põgeneda teda jälita- mitmeid näiteid sellest, kuidas kunagisi hiigelrajatisi Postimehele kunstikolumni elukest, on nende „varjud” pimedas ja kannatavad. nud eraomaniku eest. Kogetud ohutunne kajastub ka järsku enam kellelgi vaja pole ning mis seetõttu kas „Raamist väljas”. Ühel hetkel murravad nad muidugi oma peidikust välja, retkede tulemusena sündinud fotodel ja joonistustel, muudavad funktsiooni või vajuvad unustusse. Eestiski 32 : ÜHEKSAKÜMNES NUMBERKULTUUR TEATER / FILM KIRJANDUSKULTUUR NOVEMBER 2019 : 33

■■■■■■■■□□ KINOSPURT „AASTA TÄIS DRAAMAT” (EESTI), 106 MIN. KIIRKOHTING REŽISSÖÖR MARTA PULK, PRODUTSENT PAUL PIIK. EESTI ESIMENE TEATRI ROAD MOVIE KINODES ALATES 25.10.2019. HILDE SUSAN JÆGTNES

Aastaga 224 etendust ära vaadanud Valgast pärit Alissija-Elisabet Jevtjukova Küsis Siim Lill Interdistsiplinaarne festival Hullunud Tartu tähistab lugu on märksa kihilisem kui vaid ühe eksperimendi dokumentatsioon. 14.–15. novembril Tartu Kirjanduse Majas oma juu- belit. Laia valiku väliskülaliste hulgast leiame ka norra Vaatas Aleksander Tsapov Kinoteater otsis aastase eksperimendi jaoks elu- noore ja otsustamatu inimese küsimisele „Milleks kõik kirjaniku Hilde Susan Jægtnesi. kutselist teatrivaatajat. Rohkem kui neljasaja soovija see?”. hulgast leidsid nad lõpuks Alissija – vene perest pärit Marta Pulk on loonud intiimse keskkonna, mille pu- Kuidas sai alguse sinu karjäär või teekond kunstni- üksiklase, kelle senine kokkupuude teatriga oli olnud hul võib vahepeal ära unustada, et tegemist on do- kuna? Kas sul oli tugevaid mõjutajaid, eeskujusid? pea olematu. kumentaaliga. Sündmused avavad end sundimatult, Alustasin luuletuste kirjutamist kaheksa-aastaselt. Kirju- Portreedokkide õnnestumise või läbikukkumise olu- püüdmata šokeerida ja loomata konflikte seal, kus tada meeldis ka mu parimale sõbrale line eeldus on peategelase usaldus režissööri vastu ja neid ei ole. Kui ka Alissija kummitusisa end budistliku ja klassikaaslasele, kelle nimi oli samu- soov või julgus end avada. Kui kangelane teeb tarbetut massöörina lõpuks ilmutab, tuleb vaatajal oma filmi ti Hilde – lugesime teineteise kirjutisi komejanti ehk loob endale filmiavatari, siis see tuleb algul välja kujunenud arvamust agressiivsest koduvägi- ja improviseerisime barbidega män- tavaliselt pragude vahelt välja. Alissija jagab oma aasta- vallatsejast teataval määral revideerida. Eks see olegi gides dramaatilisi lugusid. Kümneaas- sel rännakul nii eksperimendi kui ka pere ja üleskasva- ühe hea loo oluline mõõdupuu, kui mitme varjundiga tastena sattusime Hildega teineteisest misega seotud kõhklusi, traumasid ja teisi tumealasid. on režissöör suutnud kangelast ja tema keskkonda eraldi elama. Püüdes sõprust hoida, Kui filmi alul on südamikuks tema palkamine Kinoteatri kujutada. vahetasime pikki kirju, mis sisaldasid katsejäneseks, siis pikapeale muutub see seesmiseks ja Kui soovite aga süüvida sellesse, mida kõike arvab luulet ja lugusid. Ajapikku kasvas mu füüsiliseks road movie’ks, millel on olemas kõik korrali- Komöödiad, tragöödiad, nüüdisaegse tantsu etendu- Alissija teatrist, siis külastage tema eksperimendiblo- kirjutamistung nii tugevaks, et ühest ku rännaku tunnused: eksistentsiaalne kriis, armastus, sed ja laadapalagan, mida tal tuleb intensiivse graafiku gi eksperiment.kinoteater.ee, kus on siiani üleval kõik kirjasõbrast enam ei piisanud, nõnda mineviku varjud, hetkes elamine jne. alusel vaadata, muutuvad peegeldavaks taustalooks kirjutatud arvustused. hakkasin kirju saatma ka teistele sõp- radele, sugulastele ja kirjasõbrale Soo- Hea lugeja! mes, jätkates uute lugude, groteskse- te laulusõnade, absurdsete näidendite ja kõverpeeglis muinasjuttude kirjuta- 2020. aasta jaanuarist alustab mist. 2009. aastal sain stsenaristi ma- gistrikraadi. Sellest ajast saati olen ilmumist „LR kuldsari”, mis toob ÜKSILDANE AASTA TEATRIMALEVAS keskendunud karjäärile norra kinos ja televisioonis, avaldades samal ajal lugejate ette valiku Loomingu luulet ja ilukirjandust. Nüüd, mil vee- dan rohkelt aega kirjutades, tunnen, Raamatukogus läbi aegade Paul Piik algatas koos Paavo Piigi ja Henrik Kalmetiga Kinoteatri eksperimendi, mille jaoks otsiti üheks aastaks elukutselist teatrivaatajat. et mul pole lugemiseks nii palju aega, kui tahaksin. Vahel fantaseerin vangi- Foto: Linda Helen Næsfeldt ilmunud teostest uues kuues. Lisaks on ta eksperimendist sündinud Marta Pulga dokfilmi „Aasta täis draamat” produtsent. minekust, et saaksin päev läbi lugeda ja poleks muid kohustusi. Intervjuu Paul Piigiga. Küsis Aleksander Tsapov Aastas ilmub 6 raamatut. Tänavuse Hullunud Tartu alapealkiri on „Konflikt”. Kas võib öelda, et selle eksperimendiga jõudis Kino- aasta jooksul üle 200 lavastuse? Sellel eksperi- Kuidas sa defineerid konflikti ja kas sel on puute- teater territooriumile, mida võib nimetada elu mendil oleks võinud olla teoreetiliselt erinevad punkt kirjanike, kunstnike, etenduskunstnikega? „LR kuldsarja” saab soetada enese lavastamiseks? negatiivsed tagajärjed. Põhiosa mu sissetulekust tuleb kino ja televisiooni jaoks Ma arvan, et sellist võimu meil inimelu üle pole, et me Me ikka mõtlesime selle peale, sest oleme ka ise eri kirjutamisest. Konflikt on draamakirjutamise essents – eriti soodsa hinnaga koos mõne seda lavastada suudaksime, aga olen nõus, et sattu- perioodidel endale seda Gulagi tekitanud. Olen vaa- õieti võib öelda, et konflikt on filmide ja telesaadete sime territooriumile, kus meie eksperiment on osali- danud mõnel festivalil 7 päevaga ära 24 etendust ja peamine koostisosa. Olin Los Angelese USC filmikoo- kultuuriväljaande aastatellimusega. selt süüdi peategelase ja ka tema lähedaste elu muu- see sarnaneb rohkem treeningulaagriga. Kogu vaba lis assistendiks vananevale Hollywoodi diivale Nina tumises. Siin on kindlasti suur roll ka peategelasel aeg kulub taastumisele ja järgmiseks etenduseks val- Fochile, kes juhendas ka lavastajakursust. Ta õpetas endal, kes oli eksperimendi ajal elus eneseotsingute mistumisele. Alissija puhul muutis ameti aga keeruli- meile stseeni definitsiooni, mis sobib minu arust suure- etapis. Pean selle all silmas, et ta oleks ilmselt ka meie seks kohustus iga nähtud asja kohta midagi kirjutada. päraselt ka konfliktile: „See, kui kaks maailma põrkuvad.” eksperimendita 21-aastasena elus suuri muutusi läbi Kui mõtlesin enda näitel, kas tahaksin seda tööd Konflikt on olemas paljude kunstnike töödes – mitte teinud, kuid meie loodud teatrivaataja töökoht andis teha, siis teatrivaatamine ei tundunud mulle üldse nii pelgalt siis, kui kunsti rakendatakse läätsena geopolii- talle täiesti uue suuna ja oli oma intensiivsuses kind- õudne kui see, et peaksin iga etenduse kohta pärast tilise konflikti, jõuvahekordade ebavõrdsuse või erine- lasti rohkem nagu inkubaator või kiirendi. arvustuse kirjutama. Aga siiski, saada kultuuritöötaja vate gruppide kokkupõrgete uurimiseks, vaid ka siis, palka teatrivaatamise eest ja seda kindla teadmisega, Kaader filmist „Aasta täis draamat” kui kunstniku meeles põrkuvad erinevad tõed kahtluse Ka teie hiljutine lavastus „Gesamtkunstwerk” uu- et töö kestab üks aasta. Tundus, et meil lasub küll kindlasti elus jõudma peab. Ma arvan, et kool, hamba- ja ambivalentsuse vaatemängus. ris kunsti mõju inimesele. Miks see teid sedavõrd vastutus, kuid oleme loonud ka üsna laheda töö- arst, perearst jms on ikka olulisemad. Alati ei tule selle huvitab? koha, mida ilmselt igaüks meist tahaks elu mingis faa- peale, et minu kui tallinlase jaoks piisab teatrisse mi- Inimesed defineerivad konflikti harilikult läbi sot- Eraldi teemana tegelikult nii väga ei huvita. Või noh, sis proovida. nekuks jalutuskäigust, aga mõnes muus piirkonnas ei siaalse või poliitilise prisma. Kuidas sa ennast po- meid huvitavad paljud asjad, oleme teinud lavastusi saa pärast teatrit koju, sest bussid ei käi enam nii hilja. sitsioneerid? Kas kirjutaja peab suhestuma klii- mustkunstnikest, õpetajaametist, Murru vanglast, kor- Kas töölepingus olid eraldi tingimused juhuks, kui makriisi diskussiooni, päevapoliitika ja muu sää- raldanud ühekordseid teatriaktsioone, teinud telesse töötaja tahab loobuda või kui te soovite töötaja Mis kummalisi põhjuseid inimesed veel kandidee- rasega? Kas tal peab olema avalik hääl? saateid, korraldame Tallinn Comedy Festivali jpm. vallandada, sest ta ei täida oma tööülesandeid? rimisel esitasid? Ma ei arva, et peaks olema mingi kohustus teatud tee- Laiemas tähenduses on mõjuva kunsti tegemine meie Lepingus oli sätestatud leppetrahv juhuks, kui töötaja Oli inimesi, kes soovisid rahulikumat elu, et saaksid madega suhestuda, see võiks hoopis segada loome- töö. Kuna tahame oma ideedega inimesteni jõuda ja ei saa tööülesannetega hakkama või soovib loobuda. pühendada rohkem aega oma perele. See tundus protsessi ja hävitada kõrgema kaliibriga kirjutamise neid kõnetada, siis ikka mõtleme, mis vahendid on Ma arvan, et piisavalt suur, et motiveerida end järje- eksperimendi tegeliku kulgemise peale mõeldes pä- nüansid, kahtlused ja mitmedimensioonilised omadu- konkreetse idee edastamiseks parimad. kordsele etendusele kohale vedama. ris naljakas. sed. Ma näen sageli, et kunst, mida luuakse spetsiaal- See on tõsi, et samasse perioodi sattusid mingil mää- selt selleks, et adresseerida ebaõiglust või sotsiaalset ral sarnast teemat käsitlev lavastus ja film. „Gesamt- Kui lihtne oli esialgne casting? Saan aru, et kan- Filmi õnnestumise taga oli ju tegelikult ka juhus, probleemi, võib kukkuda välja üheplaanilisena, kunsti- kunstwerk” sai alguse Paavo Piigi huvist teha uurimis- dideeris üle 400 inimese, ja nagu filmistki näha et Alissija enda lugu hakkas konkureerima eks- päraselt steriilse propagandana. Samas ma usun, et tööd kunsti mõju teemal ning luua selle põhjal justkui võib, siis mõni pakkus teatrist väga veidraid nä- perimendiga, kuigi talle püs- paljud head kirjanikud uurivad konflikti oma töödes teatriessee. Kinoteatri eksperiment (ja selle põhjal val- gemusi à la „mulle ei meeldi teater, sest naisnäit- titatud ülesanne käivitas sa- ühel või teisel moel automaatselt, kas siis tegelaste minud „Aasta täis draamat”) sündis sportlikust huvist: lejad teesklevad orgasme”. Kas casting oli teile muti mitmeid asju. Katked perspektiivide kaudu või teadvustatud teemana tege- kuna Eestis tehakse palju teatrit, teatrite uued lavas- selles eksperimendis kui projekt projektis ehk lavastustest muutusid justkui Alissija leidmine on tagasi vaada- laskujude maailmas. Väärtuslikke sisekaemusi, sotsiaal- Vt tingimusi lähemalt: tused ületavad enamasti uudiskünnise ja igal aastal an- teatav kultuurisotsioloogiline uurimus? kommentaarideks tema enda tes ime. Tõesti, me saime filmi set kriitikat või idealismi antakse kõige paremini edasi takse välja ka teatriauhindu, siis kas on üldse võimalik, Kandideeris 450 inimest, kellest 300 saatsid ka kohus- kohta. temast, mitte eksperimendist. fiktiivse tasandi orgaanilise osana, mitte didaktiliste tõ- www.tellimine.ee/kuldsari et keegi näeb kõik lavastused ära? Sellele lisandus idee tusliku videotervituse. Nende 300 puhul lugesime Alissija leidmine on tagasi vaa- dedena. Seda seepärast, et intelligentsed lugejad taha- edasi arenedes ka mõõde, kuidas teater võiks mõjuda ankeedid põhjalikult läbi ja vaatasime saadetud video- dates ime. Tõesti, me saime fil- vad jõuda oma järeldusteni, mitte ei soovi, et neile või helista 617 7717, inimesele, kes pole varem teatris käinud. klippe. Videotervituses pidi taotleja selgitama, miks ta mi temast, mitte eksperimen- järeldusi peale surutakse. Parim viis lugeja meele muut- pole teatrisse jõudnud. Nagu öeldakse, sai nutta, sai dist. Suur vedamine on ka koostöö dokumentalisti ja miseks ja sotsiaalse muutuse inspireerimiseks on em- märgusõna „LR kuldsari” Kui suurt vastutust te tundsite Alissija ees (see naerda. Mõtteid tekkis palju, sest tihti on küsimus ra- režissööri Marta Pulgaga. Marta võitis Alissija usal- paatiavõime äratamine. Raamatu ja lugeja vaheline koh- oleks võinud olla ka keegi teine), visates ta teata- has, asukohas või ajapuuduses, mis on tingitud kahest duse ja see tekitas olukorra, kus eksperiment muu- tumine peaks olema dünaamiline dialoog, mitte kirja- vasse teatrimaailma Gulagi, kus tal tuli vaadata esimesest. Mitte et teater oleks koht, kuhu inimene tus taustaks Alissija loole. niku autoriteetne monoloog. 34 : ÜHEKSAKÜMNES NUMBERKULTUUR MUUSIKA MUUSIKAKULTUUR NOVEMBER 2019 : 35 Muusikarubriigile keerab volüümi juurde:

Foto: Ken Mürk

Fotod: Vitaly Ivanov

DJ-ANKEET Labrighli – Blue Erinevad esitajad – Gost Juhan – Ma lillesideme palju paremasse kohta suunata, näi- Guilty pleasure: Vaikus. (MÜRK, 2019) Zvuk 5 Years võtaks teks saundi! Või sõnadesse – kehv (Gost Zvuk, 2019) (Ava Muusika, 2019) MAARJA MERIVOO-PARRO riim on paras killer. Kui sõnu üldse Alt üles vaatan…: Saaremets on alati maagiline. Umb- ■■■■□ kasutada, siis palun mitte klišeede isikulises plaanis austan kõiki peosarjade tegijaid, kes Kuulas Paul Lepasson ■■■■□ ■■■■□ jaoks. jaksavad suurema kogukondliku hüve nimel seda mõnes Kuulas Indrek Kuuse Kuulas Lauri Sommer mõttes ekstreemset elustiili harrastada. Eesti musa- Maarja Merivoo-Parro nimi ei vaja eriti tutvustamist – Mida mängin: Ma olen omal vaik- tööstuses üldisemalt imetlen Ingrid Kohtlat – inime- seda eelkõige tema mitmekülgse tegevuse poolest sel moel mässaja. Mulle meeldib ne, kelle olulisus ja tuntus on ilmselt pöördvõrdelises Labrighli on Tallinnas elav maroko kutt, kelle de- Vene underground-leibeli viiendat sünnipäeva tähista- Kui avada juugendliku kujundusega „Juhan Liiwi luu- raadio- ja telesaatejuhi ning ajakirjanikuna Raadio 2-s miksida nii, et biit kas murdub ära seoses. büüt-EP „Blue” andis välja kodumaine techno-bränd val kogumikul saavad kokku kohaliku elektroonilise letused” (1910), leiame sealt hoopis teise isiku. Eba- ja ETVs. Sama tähtis on märkida Maarja puhul ära või jääb õhku rippuma, kogu kul- MÜRK. Emotsionaalselt voogava empaatilise techno’ga skeene vanad ja uued tegijad. Kolmele vinüülplaadile yhtlase taseme ja konarliku keelega mehe, kes oma tema ajalooharidus ning keskendumine just väliseesti gemine on üsna eklektiline ja seda Viis klassikut: artist enda sõnul tegelebki ja „Blue” on tema jaoks pressitud kompilatsioonil on esindatud 21 produtsenti – isikut natuke häbeneb, kelles julgus vaheldub harduse diasporaale, tänu millele ta on toonud meile lähemale ei hoia koos mitte formaalne struk- The Future Sound of London „Antique Toy” isiklike emotsioonide uurimise tulemus. Plaati käivi- igaüks omanäolise ja eristuva helikeelega, luues ek- ja valuga. Tuglas muutis ta salongikõlblikuks. Näilise ja tutvustanud mitmeid säravaid muusikuid, kelle elu tuur, vaid sisemised sillad. Dzeltenie Pastnieki „Milžu cīņa” tades avaneb aga midagi hoopis suuremat ja univer- lektilise ülevaate idanaabrite põrandaaluse muusika tuttavuse taga võib peituda tabamatus. Kuskil elutseb on olude sunnil Kanadasse, Austraaliasse või Amee- Irma Thomas „Anyone Who Knows What Love Is saalsemat, kui sellise tutvustuse põhjal ootaks. hetkeseisust. see Liiv, keda ei loeta aktustel ega laulda pateetiliselt rikasse viinud. Seekord tutvustamegi Maarja laiahaar- Eredaimad mängumälestused: (Will Understand)” Avalugu on funktsionaalne ja mudib vaalahäältega Ühtedeks märksõnadeks võib pidada ideede mitme- kooris. Juhani juhid, Eesti keelte tundlik viisistaja Jaak delist muusikapagasit. Pühapäeva hommik HALLis Raa- Oriental Sunshine „Across Your Life” kuulajale sobiva suuna: kohe hakatakse maailma loo- kesisust ja vabadust. Lood on kokku pandud ilma stii- Sooäär ja laia kitarripaleti ning lugemusega Riho Sibul, dio 2 kolme päeva pikkuse peo Bizarre „Leatherette” ma. „Blanci” jooksul saab see töö tehtud ja nimilugu lilise või esteetilise lävendita. Lisaks house’i ja techno jätkavad oma teise Liivi plaadi tekstivalikuga selle var- Debüüt: Ameerikas sellises kohas nagu KUOM Radio eelviimase esinejana. Jalutasin sin- „Blue” räägib ilmselgelt sellest, kuidas värskelt ärga- sugemetega träkkidele on esindatud veel drone, dub, jatud kaanoni avamist. K – Real College Radio! Mul oli laupäevaõhtuti kolme- na läbi uniselt sooja päikest täis Viis hetkekummitajat: nud universum omale suure särinaga hommikusöö- glitch ja igasugune muu elektrooniline veiderdamine. Luuletaja kindlas riimipulsis ning järskudes väljaytle- tunnine sett. Kell kuus alustasin ja kell üheksa andsin Kalamaja pargi, läksin trepist üles Choir Boy „Two Lips” giks muna praeb. Tantsulisema poole pealt on kõrghetked Stankevic- mistes ja nurgelisuses peitubki traadilik potentsiaal. eetri üle. Seal oli koos palju ärksaid noori ja entusiasm ja sattusin paralleelmaailma, kus Rasmus Merivoo & The Marek Tammets „Künna Siiani püsib tervik kenasti koos. Veidi nagu Jon Hop- hi „Covert Operation” ning Kedr Livanskiy & AEM Äng on õige, teostus on terviklik ja maitsekas, aga täiesti piiritu. Hästi palju isetegemisrõõmu. Meie elu olid 72-hour party people, hinged künna” kinsi vibe, kui Hopkins oleks natuke liiga kauaks päik- Rhythm Cascade’i „Что ты говерил”. Viimane neist vahel tekib tunne, et näppudes ja kõris on ka mõned oli tahtlikult ka väga keeruliseks tehtud. Esiteks see, avali ja paelaga kaelas, ning mängu lõpus kingiti mulle YASMYN „I Say So” sesse vahtima jäänud. Või siis James Holdeni kont- on ehitatud üles klassikalise house’i-träki šablooni stambid. Kuigi Sooääre sulest, mõjub „Kiil” Propelle- et ei mingeid elektroonilisi kandjaid – kogu muusika ehtne jaapani kimono! Pikaks ajaks jääb ilmselt meel- Shitney „Magnetosphere Shower” septuaalne plaat „The Inheritors”, mis tundub jutus- järgi ja sellel on hitipotentsiaali ka väljaspool eksperi- rina ja „Ikka raskem istma jääda” Ultima Thulena. Aga läks eetrisse ainult plaatidelt. Teiseks see, et pidime ise de ka üks vabaõhuüritusel vanade müüride vahel teh- Bel Tempo „Think Too Much” tavat võrdväärselt suurejoonelist lugu tsivilisatsiooni mentaalseid ringkondi. Nocowi „Vnutri” meenutab „Kes meeldida tahab” on päris kena vanurite grunge. reguleerima oma jaama kolme FM- ja ühte AM-sage- tud sett, mille käigus kõik kaasas olnud vinüülid said sünnist. sosinal räppimisega deep house’i biidile Galcher Lust- Staatilised meloodiad sobivad materjaliga ja kitarride dust. Stuudio telefon oli avalik ja kõik kuulajad võisid tuulise ilma tõttu peale kivitolmukihi. Plaaditohter Tehnilist: Kui on konkreetne ettevõtmine, mille pu- Neljas lugu „Evidence” rikub selle koherentse aren- werki stiili. Läänest on inspiratsiooni saanud ka dialoogid on nauditavad. igal hetkel helistada, lisaks pidi reaalajas playlist’i sises- Ahto Külvet poputab neid nüüd Psühhoteegis oma hul ma olen täpselt ära otsustanud, mida mängin, ja gu mõnevõrra ära, kukutab meid galaktikate vahel me- Burago, kelle lugu „Moskva” on sarnane ambient- Sibula vokaal pädeb mu jaoks enam lyyrilises vallas. tama. Mitmed noored artistid James Blake’ist Grimesi Degritteriga üles ja prognoos on hea – arvas, et saan kui need on lood, mida tunnen hästi, siis ma ei pruugi diteerimast otse esmaspäevahommikuselt nukrasse pühendus tema kodulinnale, nagu William Basinski Selle plaadi tume juveel „Kust jalgtee kõrvale käänab” ja Lizzoni käisid otse-eetris live’e tegemas ning esimese neid veel kunagi mängida. Kõige hullem lugu on pärit klappe kasutada, vaid miksin kõik täiesti live’is. Näiteks klubisse, kus kohe-kohe tuled põlema pannakse ning tegi New Yorgile. tabab midagi olulist hinges ja sygismaastikus. „Nõm- hooga tundus see täiesti palavikuline müttamine, aga nutitelefoni- ja Spotify-eelsest ajast. Pruutpaar tahtis Ennu Rattal olen nii teinud. Üldiselt on muidugi kõr- märkad järsku, et sõbrad on ammu koju läinud ja põ- Gost Zvuk kui rahvusvahelist tähelepanu pälvinud me ääres” saab kätte poolsosistava pihtimise. Vaikse harjusin ära ja sain hamba verele. Nüüdseks on neid air ühe konkreetse pala järgi oma esimese ühise tant- vadele tervislikum hoida peosituatsioonis korraliku rand läigib õllest. Ise eelistaksin seda reliisi ilma tolle plaadifirma on antud kogumiku näitel kohalikele artis- ja valju balansini jõuavad „Õhtul”, „Ei ma mõista palvet mile’e kogunenud ilmselt neljakohaline number. Vahe- su teha, aga peopaigas avastasin, et mul ei ole seda heliisolatsiooniga klappe peas. Mina kasutan Audio- üleliigselt maise kõrvalepõiketa. „Departure 5” ajaks tidele hea võimalus enda tutvustamiseks. Esindatud teha” ja nimilugu. Liivi, yht eestluse nurgakivi polegi peal praktiliselt elasin eetris – kõige ekstreemsematel kaasas. Panin pika loo peale ja jooksin trepist alla, Technica omi. Töötavad. Käin üsna regulaarselt ka oma on eksistentsiaalne vibe aga tagasi, ühtlasi on see lõpu- on palju julgeid ideid, näidates, et kohalik kogukond nii lihtne kergitada ja helisema panna, aga see kamp päevadel tuli vast 13 tundi ära. Nüüd olen valivam ja kalpsasin otseteed läbi heki, hüppasin üle kahe aia ja kõrvakuulmist mõõtmas. See on päris lõbus, soovi- loona kena valik, sest see ei püüa panna punkti, vaid on elujõuline ja otsib aina uusi vorme oma loomingu on teinud oma asja kenasti. teen ainult asju, mis parasjagu toredad tunduvad. murdsin pruudi loal tema koju sisse, otsisin plaadiriiu- tan kõigile. Siiani on kõik hästi olnud, aga kui ilmnevad pigem kolme punkti… To be continued. Rippuma jät- väljendamiseks. list üles õige asja ning põrutasin tuldud teed tagasi. probleemid, eks ma siis mõtlen mingeid harjumusi mine võiks häirida, kuid ei häiri, EP mõjub debüüdile Muusikas oluline: Ausalt, ambitsioonikalt ja osavalt ümber, sest kuulmine on mulle väga oluline – ma liht- sobiliku tiiserina. loomine. Teine kipub esimest mõnikord ära lörtsima Lugu, mida mängiksin oma parima sõbra pulmas: salt väga naudin helinüansse ega tahaks neid kirve- ja kolmas on ainus, mis tegemise käigus täitsa iseene- Talking Heads „This Must Be the Place”. tööga asendada. Sammalhabe – Südamerahu sest areneb. (❤☮) Koht, kus tahaksin kindlasti mängida: Radio Mar- Lõppsõna: Esinedes on head klapid elutähtsad, aga N1L – ПОТОП (Onesensemusic, 2019) Muusikas ebaoluline: Püüd olla originaalne, sest ühest gate ehk Ghostpoeti väike kohvik-lava-raadio Põhja- muul ajal on veel parem olla klapivaba. Siit ka soovitus: (2019) ■■■□□ küljest niikuinii ei saa keegi lõpuni originaalne olla ja mere ääres tundub kutsuv. Kodumaalt aga Vilsandi kui kuskil niisama kõnnid või kulged, siis hoia kõrvad ■■■■□ teisalt on seda kõik. Igasugune artisti persona produkt- Trance – vabadus ja palju puuke, üht püüda ja teisi lahti ja püüa linna või metsa või ranna biite. Su elul on Tuulikki Bartosik – Torm Kuulas Mihkel Noot sioon tundub alati nüri ja ebavajalik. Seda energiat võiks vältida – nagu male! tegelikult täiesti huvitav soundtrack juba olemas. veeklaasis Kuulas Kaspar Viilup (Playing With Music, 2019) Viimati eesti räpi ja hiphopi olmest kirjutades viitasin ■■■□□ Sammalhabemele kui tagapingipoisile – artistile, kes toi- Kuulas Vootele Ruusmaa Läti produtsendi N1Li uut albumit pole vaja kuulama- metab kulisside taga, vabana levimuusika dogmadest. KUULA IDA RAADIOST gi hakata, mõistmaks, et ta sobitub väga hästi moodsa Kuigi „Südamerahu” (stiliseeritud kui ❤☮) ei tähista outsider-elektroonika koolkonda. Vastikuse ja kunsti- kannapööret à la Kanye Westi „808s & Heartbreak” Viimased aastad on heliloojal ja akordionistil Tuulikki lise piiril mängiv kaanefoto annab edasi just seda, mil- või Chalice’i „Taevas ja perse”, toob Sammalhabe Bartosikil olnud väga aktiivsed: ta on väljastanud eri- lega tegelevad tema kõrval nii soome elektroonikud albumi tarvis tööriistakastist välja nii mõndagi uut. nevate koosseisudega või sooloprojektidena plaate ja Amnesia Scanner, USA noise-muusik Pharmakon kui Nimiloos „Südamerahu” kohtuvad 808 trummid, andnud edukaid kontserte üle maailma. Seekordne ka briti produtsent Blanck Mass. Kõigi nende aluseks sündikäigud ning lainetav meloodia paitavad kõrva,

Foto: erakogu UTC+2 VARIA kauamängiv „Torm veeklaasis” on tema sulest teine on klubimuusika – hoogne funktsionaalne nätakas –, kuid võidu toob koju Sammalhabeme soe ja siiras vo- Foto: IDA Raadio täispikk sooloalbum, kus artist on pööranud erilist tä- mis on algosadeks lahti võetud. Võimsad tantsubassid kaalesitus – „sa olid mu Veenus, mina su Merkuur, su poloogia audiovisuaalsete helepanu kõlavarjundite ja atmosfääride otsingutele. muutuvad seeläbi aga kaootilisteks industriaalseteks kannatused, mu armastuse juur” –, mis töötab seda meetoditega? Bartosik on kasutanud plaadil lisaks oma põhipilli- kolksatusteks. Ka rütmist pole midagi järel, alles on efektiivsemalt, mida rohkem piir laulmise ja räppimi- Saate eesmärki ilmestab vestlus le Pigini Caruso meloodiabassidega akordionile veel vaid mingi ebardlik skelett. se vahel hägustub. Loos „Palav” manab Sammalhabe antropoloogia, kunsti, kirjutamise rohkem koos kui muu. Kohtumised vokaali, elektriklaverit, 12-keelset kannelt ja metallo- Kõiki nimetatud artiste iseloomustab reeglite rikku- oma sisemist Travis Scotti (loe: reverb’i); „Skrrti” ja ning distsipliinide segamise võlu tee- on jäänud hõredaks, aga siis mõnel 15. novembril kõlab Tallin- foni. Muusikalise materjalina on kaasatud veel heli- mine. Ja mitte mõne üksiku reegli, vaid võimaluse kor- „Taxo” puhul ei saa lõpuni kindel olla, kas tegemist madel. Tervitatud on antropolooge, vihmasel esmaspäeval on jälle hea na Jaani kirikus Arvo Pärdi kunstnik John Grzinichi salvestatud Emajõe-Suursoo ral murravad nad puruks kõik selle, mis on konvent- on oodiga Ühendriikide räpiklišeedele või autori sa- noori õpetajaid ja ka selgeid kategoo- üksteisele muusikat ette mängida. looming. Üritusel „Arvo looduskaitseala. Üldjoontes on arranžeeringud Barto- sionaalne, normaalne, tuttavlik. N1Li muusikaline tiiriga nendega liialdamise aadressil. „Lõõma” ja „Sig- riaid eitavaid praktikuid. Teaduse ja Mina jutustan talle oma lugu, tema Pärt. Sakraalne minima- sikilt, kaks on loodud kahasse Jonas Knuttsoniga, kes käekiri põhineb sarnasel elektroonilisel anarhismil, ridit” saatvad psühhedeelsed kitarrid lisavad lugudele hariduse kõrval on kandev roll heli- mulle oma. Muusikaga. lism” tulevad helilooja on lisaks üks plaadi produtsentidest. aga „ПОТОП” näitab, et ta tunneb siiski sümpaatiat suitsust läbiimbunud elemendi, mille saatel mugavalt ning väljasalvestistel, nii eraldiseisvalt Praegu tuli meelde, et kunagi teosed mängimisele medi- „Torm veeklaasis” on kirgas ja dünaamiline kuulami- teatud reeglite vastu. See on külluslik kaos, kus on oma mõtetesse ära kaduda. „Sigrid”, üks „Südame- kui ka vestluse alusena. keskkooliajal, kui Kopli liinidel tuba tatiivse kontserdi vormis ne. Folgilikkus tuleb plaadil esile pigem lugudes, mis oma loogika ja muster – kui tabada ära tema abst- rahu” kahest instrumentaalpalast, annab loodetavas- Hoidudes klassikalisest loengufor- jagasime, oli meil igal esmaspäeva- orelil, gongidel ja viiulil, on tempokamad või tantsulisemad („Mälutaguse pol- raktne rütm, võiks selle muusika järgi isegi klubis ti aimu Sammalhabeme muusika tulevikusuundadest. maadist, mahub iga kuu ühel kolma- õhtul õhk toas muusika pärast paks. esitajateks Leena Laas, ka”, „Rõuge valss” ja „Oh sõbra/Orukalda valss”). Ära- tantsida. Ausõna! „Virvurr” triivib ohtlikult lähedale „Öölapse” terri- „UTC+2” oli IDA Raadio eetris päeval tunni aja sisse salamahti aeglast „Mul on üks foto lasteaia jõulupeost, Mina nimelt tahtsin vara magama Tiia Tenno, Lilia Märtmaa märkimist väärivad palad „Nutvad niidud”, „In luce N1L tõlgendab vaba käega briti pöörast jungle’it tooriumile ja mõjub albumi kontekstis veidralt: väsi- esimest korda 10. mail 2018. teadust toetav arutelu, mis ei salga kus me laulame Kärdiga kõrvuti marli- minna, aga Kärt „Metallioni” kuulata. ja Deniss Vinogradov. amor”, „Josefini hällilaul” ja plaadi nimilugu „Torm vee- („fang mark semantics”), Lõuna-Aafrika hullutavat nud umbisikulise romantika klišeed kohtuvad koh- Saade sündis Stockholmi äärelinna ka kiireid lahendusi ja sõnavõtte. kleitides lumehelbekestena. Kusagil Ruum oli kottpime, lebasime kumbki Vaata lisaks: helid.ee klaasis”, mis mängivad rohkem ruumi, atmosfääri ja tantsuvõnget qgom („reality distortion field”) ning ar- makate ridadega, nagu „need pisarad su silme all on sõitvas rongis, ajades taga akadee- Paapua metsadest, Kuuba minevikust, seal on meie ühine muusikaline tee- oma voodis teki all – Kärt liikumatult, helipildi maalimisega. hailist grime’i („disrupt the karmic cycle”), kuid tema tegelt meie kõigi silme all”. mias peidus olevat loomingulisust. Indoneesia click farming’ust eesti ots. Me käisime koos lasteaias, koolis, ahnitsedes iga heli, mina ahastades ja Tuulikki Bartosiki uus kauamängiv on küll siiras, kuid eesmärk pole kopeerida, vaid vaadata kõike enda „Südamerahu” pole mängumuutja, kuid Sammalha- IDA Raadio sinises konteineris leidsid ehitajateni Soomes ja antropoloogia muusikakoolis, laulsime koos kooris, lugedes kaotatud uneminuteid. millestki jääb natukene puudu. Võib-olla veel suure- vaatepunktist. Tulemus on küll pöörane ja ootamatu, beme kolmas katse tekitab elevust tuleviku suhtes. salvestised alalise elupaiga. Lähtu- sekkumiseni kunstisaalides. „UTC+2” tulime koos Kadrinast Tallinnasse Meie saade algab ka sageli lumehel- mast emotsioonide paletist, valjemast tundepurskest, kuid „ПОТОП” ei muutu kordagi kaootiliseks huuga- Kaheksalooline minialbum on pigem eelroog kui de- des antropoloogiast kui kumulatiiv- otsib ja kuulab teksti, sõna ja heli keskkooli ja sattusime koos Pia Frausi bekesena jõulupuu kõrval ja lõpeb et kõik ei oleks lihtsalt metsakohin ja „puhas ilu”, sest miseks. Pidevalt püsib köitev võnge, mis hoiab tähe- finitiivne kogumik. Sammalhabe eksperimenteerib ja sest teadusest ja mõtteviisist, pakub kaudu antropoloogias avalduvaid või- tegema, millalgi hakkasime koos plaa- kottpimedas toas vahepeatustega muidu jääb torm pigem pinnavirvenduseks veeklaasis. lepanu ja sunnib edasi kuulama. otsib, kuid millelgi kindlal veel ei peatu. „UTC+2” montaaži ja juhuse abiga malusi ning katsetusi Eestis ja mujal. te mängima. Teeme siis seda saadet kus iganes. Head kuulamist!” Saadet võimalust külalistega kaasa mõelda. Saadet juhib Johann Sander Puustus- ka koos, jah? juhivad Kristel Eplik ja Kärt Ojavee. KUULA RAADIOT Milline on aegluse roll teaduses ja maa. Järgmine „UTC+2” on eetris Kuidagi on juhtunud nii, et see sinine Järgmine „Varia” on eetris AADRESSIL IDAIDAIDA.NET hariduses? Kuidas suhestub antro- 4. detsembril kl 17. kast Telliskivis hoiab meid praegu 11. novembril kl 18. 36 : ÜHEKSAKÜMNES NUMBERKULTUUR KIRJANDUS KIRJANDUSKULTUUR NOVEMBER 2019 : 37 PAIGAST, AMMU MIDA PRAKTILINE HULLU- MEIL EI OLE MEELSUS ALGAJATELE

Luges Anete Kruusmägi Alustada võiks seekord hoopiski lõpust – Pärtna kirjeldab seda muret mitmel korral, Luges Triin Loide Pärnitsa lühiromaanis või jutustuses on kokku neli Kas siin võib tunda ehk maailmalõpust. Idees kõige otsasaamisest kõige teravamalt tuleb see välja aga nimelt omamoodi värvikat peategelast: paranoiline skiso- kiirustamise maitset…? pole iseenesest midagi uut, inimkond on tekstis „Solastalgia”. freenik, „nõiasaates” osaleja ja keegi unehäiretega tajunud selle lähedalolekut nii sõdade kui valgekrae, lõpuks veel ka teadlane, kes seletab nii ka nende vahele jäänud ajal, nii põua-aas- tegelastele kui ka lugejale, mis ja kuidas. Aga ega siin VÄIKEKODANLI- tatel kui ka tuumasõja ootuses. Kirjandus MEIE AJA ÄNGISTUS midagi väga põhjalikult seleta- KUD HULLUD haarab sellest muidugi mõnuga kinni, mis da ei olegi – lugu on vana hea saakski olla poeetilisem, tagasi vaatama ja „Solastalgias” on olemas nii mõnedki kogule kõigile vandenõuteoreetikutele Võib oletada, et autor mõtteid mõlgutama kutsuvam kui peatne üldiselt omased kujundid. Esimeses salmis ja kurioosumihuvilistele tuttav on teoseks valmistudes lõpp kõigele, mis on meile tuttav. mainib luuletaja looduskatastroofi – ikaldu- Sander, Alek ja Viljar moodustavad Stargate’i projekt eestimaises ning inspiratsiooni korja- Meie ajalgi on olemas ettekujutus sellest, vat saaki, mille keskel seisab luulemina, kes kummalise trio, mis on ülejäänud soustis – psüühilised võimed ja miseks ohtralt Para-we- mismoodi kõik ühel päeval otsa saab – tunneb end maastikul võõrana. Kolmandas maailmast kas kaks takti ees uuringud, sekka vürtsiks vähe- bis ja Redditi vastavates Antarktika sulavad jäämäed ja majandus- salmis veerevad mustad autorattad mure- või maas. ke Cthulhu müütost ning tun- alafoorumites arutelusid kasvus üha mugavamaks muutuvad tarbi- tult keskpunktide ümber, viidates hävitusli- tud sedastus „aeg ja ruum on lugemas käinud; kui ei jad. Pole üllatav, et luuletaja Maarja Pärt- kule jõule, mida luulemina üksi ei saa pea- illusoorsed!”… Kõige tipuks on ole, siis soovitaks tungi- na, kes kirjutas juba oma esimese kogu tada. Kõige tugevamini annab solastalgiat tekst valatud üle priske annu- valt, sest enamiku teose esimeses luuletuses ronitaimedest, mis edasi aga neljas salm: „hetk enne kokkupõr- se Uku Masinguga, nii et kõi- teemadest on tõeliselt tööstushoonete seinu lagundavad, ei saa get / paistavad asjad küljepeeglis / kauge- gil semiootikat ja filosoofiat tudeerinutel hakkavad hullumeelsed mõistu- jätta nüüdki rääkimata meie pea kohal mal, kui nad tegelikult on” (lk 50). ilmselt „Musta mäge” lugedes käed posttraumaa- sed märksa filigraanse- kõlkuvast paneelist, mis meid ühel hetkel Luuletuses „on sel vahet kas elu hääbub” tilisest stressist värisema ja pilk närviliselt vilama – malt läbi kirjutanud ja lömastab – kliimamuutusest. esitab autor küsimuse, mis mõlgub küllap mis, irooniliselt, on ilmselt sobiv seisund selle teose mõelnud nii Eesti kui ka Juba luuletuskogu pealkiri annab meile paljude tulevaste emade meelel: „kuidas ma lugemiseks. maailma tasandil. Aga kätte võtme, kuidas võiks teksti lugeda. toon su siia / vaesuvasse maailma? // mu suu Vahepeal läheb küll lugejal pisut järg käest, et kelle miks peaks keegi huvi- Vikipeedia järgi on vivaarium suletud ala, on täis magusaid sõnu / aga sulle jäävad vaid vaatevinklist parajasti tegevust jälgitakse või kelle õlal tuma hullumeelsest so- kus kasvatatakse teaduslikel eesmärkidel tühjad kärjekannud” (lk 58). Ehk teisisõnu, istutakse, aga ega sel polegi erilist vahet, sest Sander, nimisest, kas meil on siin loomi ja taimi, millele mõjuvaid keskkon- kas peaksime pigistama silma kinni hukatusse Alek ja Viljar on tegelaskujudena oma kõnelt ja mõ- mingi tagasipöördumine nategureid saab hõlpsasti reguleerida ja sõitva maailma ees, tõmbama kardinad ette tetelt täiesti eristamatud – asja ei tee lihtsamaks ka õilsa metslase kontsept- kontrollida. ja teesklema, nagu kõik oleks hästi? Võib-olla ohtrad kujundus-, õigekirja- ja sisuvead, mis lasevad siooni ja primitivismi ongi suure pildi ees kardinate sulgemine ainus oletada, et ka autoril endal pole vahet, kes parajasti juurde…? Siiski, kui kir- võimalus, kuidas siia ilma uusi inimesi tuua. lugu jutustab või edasi viib. Kokku moodustavad nad jutada hullumeelsusest, MEIE AJA MAAILMALÕPUD Suure pildi nägemise oskuse kahanemine on kummalise trio, mis on ülejäänud maailmast kas kaks siis võiks selle juba täies- just see, mille pärast Pärtna südant valutab. takti ees või maas ning asuvad võitlema aega ja ruumi ti üle võlli keerata ning Juba ainuüksi kujutluspilt sellest, kuidas ela- Selle pärast, et me ei näe oma toidukausist väänava Selle vastu. kirjutada põhjapanevalt; me kui klaaskupli all, kellegi meelevallas, kaugemale. Kui rahakott vajab täitmist, sa- Pärnitsa hullud on väi- kes võib temperatuuri reguleerida ning jame sisse teiste koju (metsa) ja kuulutame kekodanlikud, viisakad teha igasuguseid inim- ja loomkatseid, te- MAARJA PÄRTNA „VIVAARIUM” selle enda omaks, vahetame rahaks, küsima- SUUTMATUS SKULPTUURI MÕISTA hullud… kitab õõva. Ainuke vahe on selles, et kui TOIMETANUD AARE PILV, ta, mõtlemata, mida see tähendab suuremas Kui soovida leida sellele n-ö päris vivaariumist viib tee välja, päris KUJUNDANUD LILLI-KRÕÕT REPNAU plaanis, kaugemas perspektiivis või teistele Nii „Musta mäe” sisu kui ka lugeja emotsiooni seda teosele mingi alapealkiri loodusesse, siis kujundlikust, kogu planee- ELUSAMUS, 2019 / 64 LK olenditele. Raamatust nõrgub hirmu selle lugedes võtab ilmselt ideaalselt kokku lk 59 leiduv ja eesmärk, siis selleks ti hõlmavast vivaariumist saaks minna vaid ees, kui kergesti sulgeme kõrvad, pöörame tsitaat: „Minu ees seisab mo- võiks ehk olla „Praktiline hapnikuta universu- ära pea, kardame välja öelda, et metsloo- nument Juri Lotmanile. Silmit- hullumeelsus algajatele”. MIKK PÄRNITS „MUST MÄGI” misse. Seega alter- made elupaikade hävitamine ja looduse mit- sen selle väändunud poste ja Ja seejuures on ilmselge, TOIMETANUD LAURA ARUM-LÄÄTS, KUJUNDANUD ARIELLE CARROLL natiive justkui ei ole, mekesisuse vähendamine on moraalselt vale. kaableid. Suutmatus skulptuuri et Pärnits saab suurepä- TÄNAPÄEV, 2019 / 213 LK käivitatud protsessid mõjuta- jeldada, sest me pole seda läbi elanud. Pärtna leiab Pärtna kirjeldab, kui kergesti keerame selja loodusele: „Must mägi” ei sea vist mitte mõista täidab mind kummalise raselt aru paranoiast ja Tugevamini kui mis tahes maailma- vad meid kõiki ja ainsaks lee- selle tunde edastamiseks paralleele inimkogemusest, „metsavahi keeld / et siit-siit metsast ei või võtta mitte ainsatki eesmärki ega täida sa- rahuga […].” Eks Pärnits ole mõistuse pahupooltest, lõpuvisioonid mõjuvad tekstid, kus venduseks jääb lootus, et juht- lapsepõlvest, aja paratamatust kulgemisest ja surma- üks pirrutikk / on lihtsalt säutsumine, seosetu sädin, muti mitte ainsatki, isegi mitte alati uidanud kuskil kirjanduse ent arusaamatuks jääb, Pärtna puudutab hävingu aimdust puldi juurde pääsevad teadjad hirmust ning tabab sellega naelapea pihta. ilus linnulaul / suletud kõrvadele” (lk 43). Samas võib poolkogemata. ja kultuuri tühermaal, flirtides miks on vaja lugejat lehe- vaid õige õrnalt. inimesed. Mis meid siis Pärtna tõlgenduses ees on ootamas? kogu lugedes tunnetada ka teatavat looduse naeru transgressiivse kirjanduse, pulp külg lehekülje järel läbi Sellises valguses paistavad ka Mis ikkagi on maailmalõpp? Ta kirjeldab seda mitmes inimese üle. Oleme me ju ise osa temast, kuid selle fiction’i, ebausaldusväärsete ja selle hullumeelsuse veda- raamatu alguse nostalgiast ja aja tekstis eri tahkude alt. Näiteks luuletuses „turismi- unustanud, ning nüüd hävitame teda oma rumaluses. -meeldivate jutustajate, katkis- da, eriti kui teosest koo- möödumisest kõnelevad luule- viisa” on maailmalõpp inimtehtu häving, looduse Millestki suuremast osa olemise tunnetamine näib te hingede ning paranoiaga ja ruv puänt – „osa inimesi on võimetega ja neid saab mine romaanina sunnib lugejatki haarama asja tervi- tused apokalüptilistena. Vaada- pealetung, läbikasvamine; inimese paika pandud kul- saatvat Pärtna luulet juba tema esimese kogu luule- tundega, et oled roheline inimene roosade inimeste relvadena kasutada!” – ei ole teab mis originaalne ei kuna ning see väga kasuks ei tule. Kõige kurvem on, kem kas või kogu avasõnu: „vahel külastan neid paiku tuuri ja looduse piiri tühistamine. Luuletuses „pime- tusest „mu tuhanded läbitud miilid on jooned su peo- maal. Mees, kelle luule on proosaline ja proosa luu- kirjanduses, ulmekirjanduses ega elus endas… et võrreldes enam kui kümne aasta taguse ulmejutu- / ammu mida mul ei ole” (lk 8). Esimesel lugemis- nemine/kojusaabuja” püüab luulemina asetada end pesas” („rohujuurte juures”, lk 34) peale ning sama leline ning… koguga ei näita Pärnits erilist stiililist arengut. el võib mõelda siinkohal lapsepõlvest, lapsepõlve- sõjakogemusse, „kujutleda end hinge kinni pidades tendents kandub edasi ka siinsesse raamatusse, mil- Enam-vähem kõiki noid tuttavaid elemente võib Mul pole aimugi, kes võiks olla selle raamatu siht- kodust, kuid nende sõnade juurde hiljem tagasi ootamas / tihkelt kokku surutud peopesas / kus les kohtame luulemina, kes tajub end osana kõige ela- leida ka tema sel aastal ilmunud ulmesugemetega PÄRNITS VS. PÄRNITS grupp. Pulbilugejate jaoks on teos liiga peenutsev, pöördudes näeme juba, et tegu on meie kõigi ühise ei lükka pimedust laiali / ükski paar autolaternaid” va võrgustikust. lühiromaanist, ent erinevalt Lotmani monumendist kõrgkirjanduse lugejatele liiga proosaline ja pinna- koduga. (lk 25). Kas maailmalõpp on värisemine pilkases Selline perspektiivide vaheldumine – ühelt poolt Tartu Ülikooli raamatukogu ees – millele on võimalik Pärast esmast läbilugemist viskasin raamatu pahaselt pealne, ulmekirjanduse austajatel tekitab sedasorti Apokalüptilisuse, tagasipöördumatuse ja planeedi pimeduses? Luuletus jätkub mõtteliselt järgmisel tihedasse detailitihnikusse sukeldumine ning teisalt kirjutada taha ja ümber lainetel „eks semiootika ole- kõrvale ning unustasin paariks nädalaks selle olemas- paravärgi ja hullumeelsusega seostatud tekst üldiselt ülekuumenemise teemad on kogus pidevalt kohal lehel, kus kirjeldatakse maailmalõpu ootamist keld- kõikenägev globaalne droonipilk – ei lase lugejal gi selline tõlgendamise küsimus” ja „eks sõltub, mis olu. Kui raamat teist korda näppu jäi, olin seda juba väga jõulise äratõukereaktsiooni – et ei. Vähemalt ei ning intensiivistuvad teose edenedes. Pärtna kirjutab ris, sundmõtete ohvrit, kes kardab iseenda välja- diivaninurgas mugavalt ilupilte nautida. Talle tule- nurga alt asja vaatad” sõudev kontekst – jätab „Must seedinud, tunduvalt paremas tujus ning taustaks kõ- lõppenud see nentimisega, et „siis ärkas Viljar üles ja kliimamuutusest ka väljaspool luulevormi (Müürile- mõeldut. „ohjata? aga kas annab / sundmõtteid, mis tatakse pidevalt meelde tema kohta siin universumis: Triin Loide on 31-aastane mägi” lugeja suutmatusega loetut mõista või mõtes- lasid Hossein Alizadeh’ nukrad sitariviisid – see kõik selgus, et see kõik oli uni”, aga võimalik, et see oleks hes „Põlevkivisõltlased, ärgake!”, 15.03.2019). Kuid tungivad koljuluust välja / nagu roostes täägid kevad- „vaatan välja väikese maja uksesilmast / linnuteel, ja raamatukoi, kes vabal ajal tada üsna üksi, kummalisest rahust ei ole siin kahjuks viis mind ehk õigemasse meeleollu. Kui unustada ära raamatu ainult paremaks teinud. tema luule ei lajata meile sõnumiga vastu nägu ega künnist” (lk 26). mõtlen, et ehk / polegi siin teha muud” (lk 56). peatoimetab ulmeajakirja juttugi. See ei ole „Hundikutsikaeetika” ega „Külmad asjaolu, et teksti osad võiksid olla omavahel seotud, Kokkuvõtteks: eesti kirjandusel ja Pärnitsal silma taha meid karjudes keskkonnausku pöörata. Ta ei Tugevamini kui mis tahes maailmalõpuvisioonid mõ- Ehkki „Vivaariumis” on palju sellist, millest ka Reaktor, pühendab eba- on nende nimed”, „Must mägi” ei sea vist mitte ain- ning käsitleda teksti lihtsalt episoodide koguna, siis peal hoidmiseks tasuks ehk teos raamatukogust lae- ühine tõekspidamisega, et õigus on kõige kõvema juvad tekstid, kus Pärtna puudutab hävingu aimdust luulega esmatutvust tegev lugeja saab hõlpsasti kin- mõistlikus koguses aega lu- satki eesmärki ega täida samuti mitte ainsatki, isegi meenutab „Must mägi” nii stiililt kui ka temaatikalt nata ning läbi lugeda, aga praeguse kliimakriisi ja üle- Anete Kruusmägi vaatab häälega karjujal. „Vivaariumis” on Pärtna valinud vaid õige õrnalt, luuletused, kus katastroof pole veel ni haarata, ei anna tekstid end niisama lihtsalt kätte. gemisele ja arvutimängudele mitte poolkogemata. No achievements unlocked. Sest Pärnitsa jutukogu „Näiv on jääv” (2006). Hulluks mi- tarbimise valguses jääb natuke arusaamatuks, miks ei maailma läbi Antwerpeni luulekeele vahendid ega püüa kirjutada luulevormis käes, kuid me näeme seda tahavaatepeeglis. Need Nad on nagu vahukommid, mida võib maiustada ka ning tülitab oma äravaevatud niigi lühikesest romaanist esimene kolmandik moo- nemine, reaalsuse ebareaalsus, sürrealism, unenäod, oleks võinud seda lihtsalt veebis avaldada ja sellega linnaraamatukogu akna. arvamuslugu. Ja ta katse õnnestub – ta suudab anda luuletused võib koondada mõiste „solastalgia” alla, otse pakist, kuid mis lubavad oma tõelisi maitse- sõpru kesköösiti kumma- dustab sissejuhatuse, mööndustega toimub teises maailmadevahelised piirid ja muu säärane. Jutukoguna kõvasti ressursse säästa. Kellel aga on aega, see võiks Õpib hollandi keelt, vabal ajal meile edasi niisuguse kõige lõppemise tunde, mis mis tähendab keskkonnamuutustest tingitud vaim- nüansse aimata alles pärast mõnda aega lõkkel liste mõtete ja eriti rõskete kolmandikus tegevus ning siis hakataksegi juba tõm- oleks teos kindlasti paremini töötanud ja võimalda- lugeda tema jutukogu „Näiv on jääv”, mis vähemalt kirjutab ja tantsib. jääb ajaleheartiklitest puudu; mida ei ole võimalik kir- set või eksistentsiaalset meeleheidet, ökoängistust. säriseda laskmist. meemidega. bama kokku otsi, mida pole veel õieti lahtigi sõlmitud. nud kõiki osi eraldi vaadata ja vaadelda. Teose esita- ulmekirjandusena töötab ikka tunduvalt paremini. 38 : ÜHEKSAKÜMNES NUMBERKULTUUR HEDONIST KULTUURIKALENDERKULTUUR NOVEMBER 2019 : 39

Fotod: Olev Luik MÄLESTUSI VIINERIST 08.11. 14.–15.11. 22.11. APAREIV 5 HULLUNUD TARTU JUUBEL INIMESE PARIM… TALVEIME

8. novembri ööl (mõistagi kuni 9. novembri varaste või Tartu kultuuriskeene novembrikuu must go üritus, Kuna Kalana Saundi suvisekski kohtumispaigaks on hilisemate hommikutundideni) toimub Tartus taas interdistsiplinaarne, rahvusvaheline ja muidu noobel saanud hoopis Sõru sadam, oli korraldajate hinnan- elektroonilise muusika suursündmus Apareiv, kusjuu- festival Hullunud Tartu toimub sel aastal 14.–15. no- gul paras aeg nimemuutuseks – Inimese Parim Aeg res juba viiendat korda, ülesehitus nagu ikka: neli lava vembrini Tartu Kirjanduse Majas ja kannab sedakorda ehk teisisõnu I.P.A. Aga veel enne suurt suve on aeg Viineri tõusus ja languses rahvatoiduna läbi 20. sajandi on midagi enamat, kui esmapilgul näib. (SÜNK, Still Out, KTRL, Plastik x Rütmika Soundsys- alapealkirja „Konflikt”. Konflikt ei pea olema midagi hoopis kargeks minifestivaliks ja soojenduseks, sest 22. tem), eskapistlikud keskkonnad (SÜNK TV), live-esi- negatiivset, vaid seda võib võtta hoopis loova alge- novembril toimub HALLis taas Kalana Saund Talveime. Eha Komissarov nejad (Metabora (RBMA), Bible Club, Djerro) ning na, kunsti käivitava jõu või tuumanagi. Eriti pidulikuks Muide, kuulda saame ka Anthony Naplesit, kes planee- Lapselapsega grillimiseks viinereid ette valmistades lii- tes Tallinnas või Tartus (näiteks TRÜ kohvikus) olid tades ja konserveerides aiasaadusi. Tänapäeval kirju- kõrgema pilotaaži diskorid. Kogu info: facebook.com/ teeb tänavuse festivali aga tõik, et tegemist on tervelt ritud suvisele koosviibimisele ei jõudnud! Aga see pole gub mõte viineri kunagisele positsioonile nõukogude viinerid 1960.–1970. aastatel imemaitsvad nagu ka tatakse Venemaal selle visiidi kohta raamatuid, sest Apareiv 10. Hullunud Tartuga! Lähem teave Facebooki sünd- mõistagi kõik, live’e ja DJsid on veel küllaga, näiteks toiduahelas. Viineri kadumine eestlaste toidulaualt on kartulisalat, millega neid serveeriti. Teise nõukogude sellega pandi alus modernistlikule ajastule nõukogu- musest „Hullunud Tartu X. Konflikt / Crazy Tartu X. Ajukaja, Ellen Vene, Manna, Roland Karlson, Weak lisaks uute toitumisharjumuste kiirtoidu staari kotleti kvaliteet võis märksa suuremal de toitlustuskultuuris. Avati hiigelsuured lihakombi- Conflict”. People ja muidugi Lill Slim. Vaata veel: facebook.com/ tekkimisele ilmselt seotud kui- määral kõikuda ja seetõttu oli arukas eelistada kotle- naadid paika pandud toodete ja riiklikult kinnitatud KalanaSaund dagi ka poliitilise otsusega, mille tile viinerit. tehnoloogiaga. Kombinaatidel olid otsesidemed liha- Enne ajalukku kadumist jõudis nõu- endast lugupidav eestlane lan- Mida ma saaksin nõukogude viinerikultuuri iseloo- tarnijate ehk kolhoosidega, kes nende tarvis loomi kogude viiner saavutada ka Eestis getas, kui ta alustas 1990ndatel mustuseks öelda? See oli kvaliteetne tänu suhteliselt kasvatasid ja pisut paremini teenisid. Kombinaatide üle kõrgeima pühitsuse, mille varjus isiklikku euroopastumise pro- suurele lihasisaldusele ja kõrvalainete vähesusele. Vii- pidas järelevalvet Mikojan isiklikult, kellele sai toitlus- toimus juba toote varjatud allakäik. jekti. Tänapäeval jätkab viiner neriretsepti hoidsid lihakombinaadid võimalikult pika tuse modernistlikust pöördest eneseteostus. lastetoiduna ja kuulsusrikka mi- aja jooksul sellisena, nagu see toitlustuse rahvakomis- 15.11. HEIKKI LEISI PALINDROOMID nevikuga on lasteviiner seotud sari Anastass Mikojani juhtimisel pärast tema 1936. 23.11. MIS ON MUSTA MAITSE? tänu suhteliselt suurest lihasisal- aasta komandeeringut Ameerika Ühendriikidesse VIINERI ALLAKÄIGUTREPP 15. novembril avaneb Tallinnas ArtDepoos Heikki Leisi dusest ja kõrvalainete vähesusest tingitud maitsele. välja töötati. Mikojan omandas seal kahe kuu jooksul isikunäitus „AVIVA”. See on, kinnitab autor, eluring oma Just nõnda küsib 23. novembril Põhjala tehases toimuv Viinerile on küll konteksti luua keeruline, ent see on kohaliku toitlustuskultuuri ja kiirtoidu põhimõtteid. Enne ajalukku kadumist jõudis nõukogude viiner kõigis avaldumisvormides. „Aviva” kui palindroom, Black Food Festival. Ja vastuseid on muidugi mitu. Must võimalik, kui panna paika selle positsioon lähimine- Vabrikutes luusinud Mikojan kohtus ka Henry Fordi saavutada ka Eestis kõrgeima pühitsuse, mille varjus sõna, mis liigub mõlemas suunas. Või hoopis „a viva” ei ole tehis. Must on päris. Kohv, šokolaad, marjad, toimus juba toote varjatud allakäik. Aastal 1970 ala- kui „surnuist üles” ladina keeles – surnuist üles, elusa küüslauk, leib. Musta jagub veel muudesse ja üha haa- nud ja 1980. aastaks haripunkti jõudnud defitsiidima- Apareiv. Foto: Kristina Haan suunas, teises suunas. Hoolimata staatilisest olekust ravamatesse kooslustesse. Pasta, burger, juust, jäätis, jandus tegi viinerist ihaldatud peoroa, iga sünnipäeva ei ole „AVIVA” ring olemuselt vaikelu, vaid pealtnäha palsamiäädikas. Tegelikult ei ole midagi, kuhu must ei kangelase. Viiner kadus leti alla, selle välimus muutus – vaikivad pildid püüdlevad elu poole, valgusesse. Me passiks. Info ja piletid: blackfoodfest.ee sooled asendati kunstliku kilega, mis tuli ümbert ära, võime siseneda, kust soovime. Minna ükskõik kummas kui viiner keema pandi. Viiner omandas ka seisusliku suunas. Info: facebook.com/kunstigalerii staatuse. Suurtes ettevõtetes ja loomingulistes liitu- 12.–15.11. des jagati viineripakke kord nädalas. Need, kes töö- AASTA KÕIGE NALJAKAM NÄDAL tasid väikestes ja haledavõitu asutustes, mida oli kahtlemata ka minu töökoht kunstimuuseum, arvati 12.–15. novembrini saab pealinnas naerda, sest seo- 27.–30.11. toidupakimajandusest välja ja sõid viinereid siis, kui ses Tallinn Comedy Festivaliga on me linnakest väisa- VALGE KUUP MEETS MUST KAST sattusid mõne elus rohkem edasi jõudnud inimese mas maailma huumoritalendid, aga mõistagi ka koha- sünnipäevale. likud koomikud. Nelja päeva jooksul astub üles üle 25 Tallinna Kunstihoone ja Sõltumatu Tantsu Lava koos- Õhtuti Soome televisiooni vaadates puutus kokku esineja. Festivali pompoosseim üritus Tallinn Comedy tööprojektis „Ruumitud keha(d)” kohtuvad 27.–30. reklaamiga ja mina isiklikult jälgisin toidureklaame suu- Gala toimub 13. novembril Alexela kontserdisaalis, novembrini valge kuup ja must kast… Aga see pole re kaasaelamisega. Nähes kümneid viineri- ja vorsti- aga festivalil näeb ka vanade lemmikute Komeediklu- ainus kohtumine, mis siin toimub. Just 3 x 2 inimese sorte hakkas mõte kappama. Kui 1980ndate lõpus bi ja Fopaa! eriüritusi, külaliste soolo-show’sid ning ühistööst sünnib kogu projekt, kokku satuvad eesti Soome ja ise enda ülalpidamise eest hoolt kandma sat- eesti tegijate uusimaid tähelepanekuid elust. Lähem kunsti- ja tantsumaailma tegijad, kes loovad unikaal- tusin, ostsin kokku mitut sorti viinereid, et neid meie teave: comedyfestival.ee sed, vaid ühel õhtul etenduvad performance’id. Kuraa- ühikas proovida. Tulemused olid kohutavad ja viine- tor Evelyn Raudsepp on kutsunud performatiivseid rid maitsesid nagu seep hoolimata sellest, kas keetsid Heikki Leis „Broken II” teoseid looma järgmised kolm kunstnikepaari: Edith neid või panid need ahju. Pakendeid uurides selgus, et Karlson ja Sigrid Savi, Rene Köster ja Mark Raid- vähest lihasisaldust korvati pika kõrvalainete nimes- pere ning Flo Kasearu ja Renate Keerd. Info: stl.ee, tiku ja tärklisega – ma ei olnud sisenenud kiirtoidu-, kunstihoone.ee vaid rämpstoidumaale. Kui 1990ndatel tõrjusid rämps- 13.11. viinerid nõukogudeaegsed Eestis turult kõrvale ja PARANDUSPIDU 15.–…–24.11. toitumisharjumused teisenesid radikaalselt, lõppesid UUS FILMIFESTIVAL IDA-VIRUMAAL minu suhted selle tootega. Lasteviinerid on üsna hil- Tartus Aparaaditehases saab nüüdsest asju parandada! jutine kaubamärk, näis, kas need tekitavad oma eel- Värske kogukondlik töökoda kannab Paranduskeldri Ida-Virumaal toimub sel aastal esimest korda PÖFFi Tallinna Lihakombinaadi asjapulgad uurimas värskeid viinereid aastal 1979. Foto: Harald Leppikson / Rahvusarhiivi fotokogu käijate kombel söömisharjumust. nime ning avatakse (samuti kogukondliku) peoga 13. värske alafestival KinoFF. Festivali põhifookuses on viku köögis ja tungida nõukogude toitlustuskultuuri endaga, kes soovitas nõukogude juhtidel muuseas KUNST novembril. Peo raames saab 1) kuulata taaskasutatud nüüdisaegne vene kino, aga kavas on ka valik samal KUMUS ÕNGITSEMAS nüanssidesse. varustada tehaste töötajad väikeste maatükikestega, Kirjandus muusikat 2) osaleda ideekonkursil „S*!’st saia” ning ajal Tallinnas ja Tartus toimuva PÖFFi põhiprogram- kus nad saaksid veeta kasulikult oma vaba aega, kasva- Глущенко, И. 2015. Общепит. Микоян и советская кухня. loomulikult 3) parandada. Lauake katab end külaliste mist. Tänavune KinoFF saab teoks 15.–17. novembrini Novembri alguses avati Kumu 4. korruse projekti- kaasavõetud küpsetistega, seega olge lahked ja küp- Narva Apollo kinos ja 22.–24. novembrini Kohtla- ruumis Eda Tuulbergi kureeritud näitus „Õngitsejad”, NÕUKOGUDE VIINERIKULTUUR setage! Rohkem teavet lisandub jooksvalt Facebooki Järve kultuurikeskuses. Vaata täpsemalt: facebook.com/ mis keskendub Tartu kunstiõpetaja ja kunstniku Silvia sündmusesse „Paranduskeldri Avamispidu!”. festivalkinoff Jõgeveri (1924–2005) 1960.–1970. aastate loomin- Nõukogude kulinaaria iseärasustel oli suur roll riigi- gule. Jõgeveri kõrval on esindatud Kadi Estlandi (snd võimu langemises, mistõttu selle uurimisega tegele- 1970) poliitiliselt laetud absurdimaigulised teosed, vad peamiselt satiirikud ja poliittehnoloogid. Tuletak- mis toimivad sillana kahe erineva konteksti – nõuko- sin siiski meelde, et viiner oli üks neist nõukogude BALTI JAAMA E - L gude perioodi ja nüüdisaja – vahel. Vaata lähemalt: söögikultuuri elementidest, mis sisenesid kuidagi ene- 10 - 19 kumu.ekm.ee sestmõistetavalt Eesti kööki (keedetud viinerid, gril- TURG P 14.11. 19.–27.11. litud viinerid, viinerikaste, viineripirukas jpm) ja pidu- KUNSTIDE RAAMATUKOGU PIKKUS LOEB lauale koos lahutamatute kaaslaste sinepi, hapukapsa 2.KORRUS VINTAGE RIIDED NAISTELE JA MEESTELE! 10 - 17 ja kartulisalatiga. Mulle pole juhtunud kätte kirjeldusi KOPLI 1, TALLINN 14. novembril toimub Eesti Rahvusraamatukogu kunsti- Lühifilmidele ja animatsioonidele keskendunud PÖFF viinerist eestlaste sõjaeelsel toidulaual, ent ma pole Muusikalis-teatraalne bluusi- saalis sümpoosion „Kunstide raamatukogu”, mille tä- Shorts vältab tänavu Tallinnas ja Tartus 19.–27. no- ka toonaseid kokaraamatuid sellise pilguga vaadanud. kollektiiv Kaisa Ling Thing helepanu keskmes on arhitektuuri, trükikunsti ja raa- vembrini. Festival koosneb kolmest võistlusprogram- Kirjanduses, kus Gailiti, Alle, Jakobsoni jt sõnade paneb iga kuu Kalamaja matukogunduse vahelised suhted. Sümpoosion toob mist: rahvusvahelised võistlusprogrammid lühifilmidele kaudu kirjeldatakse üksikasjalikult viinavõttu, viinerit teater-baar-klubis Heldeke! kokku kunstitöötajad erinevatest valdkondadest, et ja animatsioonidele ning üks rahvuslik võistlusprog- ei esine. Viiner ilmub siis, kui käima pannakse töölis- “LÕPUKS OMETI SAAN VÕTTA PAUSI püsti korraliku prassingu, arutleda nii rahvusraamatukogu arhitektuuri ja selle ramm. Neist viimases saab näha koguni 17 uut eesti sööklad, lasteaiad, kui koolis hakkavad tegutsema kus mängitakse ulakat juurde kuuluvate avalike kunstiteoste üle kui ka heita mängu-, dokumentaal- ja animafilmi! Maailma esili- Foto: Liis Treimann / PostimeesFoto: Liis / Scanpix Treimann toitlustajad, täites klassiruume hapukapsaaroomiga. ISEENDALE RIIETE ÕMBLEMISEST. muusikat ja lõõgastutakse pilk raamatukogu graafika-, plakati- ja raamatuillust- nastuse teevad dokfilm „Arvasin, et olen Superman” Eha Komissarov on Viineri põhikoht oli nõukogude sööklates, kus nen- stiilselt. Järgmine prassing ratsioonide kollektsioonidele. Esinevad Elnara Taid- (Rabbe Sandström, Nele Aunap), Noah Ambrose’i kunstiteadlane ja Kumu de kvaliteet olenes sageli sellest, kui kaua neil soojas SOOVITAN!” on kavas 9. novembril. Info: re, Madli Mihkelson, Marja-Liisa Plats, Mait Väljas ja põnevik „Vahetus” ning Andres Losada draamafilm programmijuht-kuraator. vees liguneda lasti. Peenemates baarides ja kohviku- facebook.com/kaisalingthing Gregor Taul. Uuri lähemalt: nlib.ee „Sõlm”. Kava jm: shorts.poff.ee - LAURI LEMBER Silvia Jõgever „Õngitsejad”, 1967. Tartu Kunstimuuseum Viru Keskus · Viru väljak 4 · 10111 Tallinn · virukeskus.com