90 : Elusügis #90
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA ÜHEKSAKÜMNES NUMBER : NOVEMBER 2019 HIND 2€ #90 : ELUSÜGIS 2 : ÜHEKSAKÜMNES NUMBERELUSÜGIS TOIMETUS SISUKORDELUSÜGIS / LUULE NOVEMBER 2019 : 3 Kaisa Maria Ling PAAR ETTEPANEKUT SUREMISE NORMALISEERIMISEKS Foto: Ken MürkFoto: Ken SISUKORD Kui toimetuses käis elusügise teemanumbri arutelu, nenditi viis kirjandus- ja filmitudengitest valdavalt, et kokkupuuted vanemate inimestega on pigem vabatahtlikud Exeteri linnas harvad. Paistab, justkui nüüdisaegses ühiskonnas lahutaks Suurbritannias hooldekodudes vanemaid põlvkondi noorematest nähtamatu eraldusjoon, olevatele eakatele ilukirjandust ELUSÜGIS millest üleastumiseks on vaja teadlikku pingutust. Selline kum- ette lugema. Selle käigus tähel- Bluus klimakteeriumile mastav elukorraldus meenutab suvel linastunud Ari Asteri dati näiteks, et luule lugemine PERSOON folkloorisugemetega õudusfilmi „Jaanipäev”, kus seitsmeküm- dementsust põdevatele eakate- Intervjuu Hagi Šeiniga – Helen Tammemäe [6–8] Kord tuleb see aeg, mil enam lapsi ma ei saa, JUHTKIRI ne kahe aastased teevad rituaalse enesetapu, et mitte kogu- le pakub neile lohutust ja kind- kord tuleb see aeg, mil enam lapsi ma ei saa – konnale koormaks jääda. Sama hirmu peegeldavad sellessina- lustunnet. Rütm ja riim aitavad SOTSIAALIA siis kõik ööd ja päevad võin kergendunult hingata. ses lehenumbris ka mitmed kaasautorid, kes väljendavad tajuda korrastatust ning nagu Vanade meeste probleemi lõplik lahendus – soovimatust kellelegi iseenda vaikse hääbumisega tüli teha. tolle programmi käigus avastati, Andrei Hvostov [9] Siis ei ole vaja tampoonidega priisata, See ilmestab minu hinnangul eriti groteskselt kollektiivset äratab see ka mälestusi. Sarna- Vananemise stereotüüpidest ja müütidest – enam pole vaja tampoonidega priisata, väärtusruumi, kus hädisus, õnnetus ja suremine on tabud. seid programme on teisigi, mida Piret Põldver [12–13] sidemeid ja topse igakuiselt raisata. Meil on raske leppida kõige kaduvuse ja inimelu ajutisusega erinevates riikides katsetatakse Palgalõhest pensionilõheni – Helen Biin [18] Kaisa Maria Ling on vode- ning füüsiline ja vaimne taandareng, mis seda meelde tuleta- ning mis võiksid Eestiski raken- Plaastrid viskan ära, pille enam ma ei söö, villibluusilaulja, kes tunneb, vad, pannakse põlu alla. Surevate lähedaste puhul üritatakse dust leida. ESSEE plaastrid viskan ära, pille enam ma ei söö, et menopausi peetakse kramplikult viimse hetkeni optimistlikku meelelaadi hoida, Ma usun, et sellised lahendu- Hoolitseja päevaraamat – Andres Maimik [10–11] rasestumishirmuta norskan õndsalt läbi öö. ühiskonnas ebaõiglaselt ent selline leppimatus võib surija sootuks hingeliselt üksi jät- sed, mis toovad vanurid ja suri- vananemise traagiliseks ja ta. Ta ei pruugi vajada motivatsioonikõnet sellest, kuidas ta jad tagasi inimeste sekka, on MAJANDUS Enda kasuks pööran väärad arvamused kõik, mahavaikimist väärivaks peaks ikka vapper olema ja natukene rohkem pingutama, vaid abiks ka vananemise ja suremi- Pensionireformist Peter Lõhmusega – enda kasuks pööran väärad arvamused kõik, kaasnähtuseks. Siiski on tegu lihtsalt seda, et keegi ta ära kuulaks ning ta saaks väljendada se ühiskondlikul tasandil ümbermõtestamisel. Kui vaadata Maia Tammjärv [14–17] au- ja häbitundeta, see on puhas ajavõit! täiesti loomuliku protsessiga oma hirmu ja üksindust, mis teda surma palge ees valdavad. otsa kogu läänemaailma ja sealhulgas Eesti demograafilistele ja vanemad naised, kellel on Nii kaua kui oma elusügist nautiv inimene saab endaga hak- arengutele, on võimalik üsna täpselt prognoosida, milline on MEEDIA Endisest kapriissem võin rahumeeli tunduda, olemas elutarkus, peaksid kama ja tuleb iseseisvalt toime, hingame kergendatult – seni juba lähitulevikus vanemaealiste osakaal ühiskonnas. Sellega „Prillitoos” kui tigeda maailma antidoot – endisest kapriissem siis võin rahumeeli tunduda, hoidma ühiskonnas palju pole vaja elu karmile paratamatusele silma vaadata tal endal toimetulekuks on vaja ulatuslikke ühiskondlikke reforme, Dagmar Lamp [19] ettekäändeks tuua – võitlen kliimaksiga ma. rohkem olulisi positsioone. ega tema lähedastel. mida tuleb asuda kavandama juba nüüd. Võib öelda, et va- On üdini inimlik, et valdav osa meist ei taha tegeleda iga nanemisega tegelemine on vältimatu ja meil tuleb ise teadli- KÜBERILM Kui on õudselt vastik, lahkuda, sest mul on kuum, päev surmaga ja alateadlikult püüame tõrjuda seda endast kult juba praegu enda vanaduspõlve planeerida ja selle eest Internetivanaemadest – Ave Taavet [20 –21] jutt kui on nii vastik, mina lahkun, mul on kuum, võimalikult kaugele. Ehk see selgitab, miks hooldushaiglad ja seista, olgu siis teemaks ennetav tervishoid, hooldusteenus- „ülesköetud naine” kostab teadjamate suult. hooldekodud asuvad tihti perifeersetes kohtades n-ö silma alt te kättesaadavus või pensionisüsteem. Aga lisaks pragmaa- MOOD ära. Miks ei võiks hooldekodu olla igas linnajaos, nagu on kool tilistele küsimustele on väga tähtis mõelda ka emotsionaal- Milline on vanainimeste stiil? – Ja võin olla üksi, olla ilma meesteta, ja lasteaed? See võiks olla esimene samm suremise normali- sele toimetulekule ja sellele, kuhu me eakad üleüldiselt oma Anne Vetik [22–23] võin siis olla üksi ja täitsa ilma meesteta, seerimisel. Inimestel oleks palju jõukohasem oma lähedastele ühiskonnas paigutame ning kuidas nendesse suhtume. teen siis, mida tahan, ei ma viitsi teeselda. järjepidevalt toeks olla, kui viimased poleks oma eluõhtul Kuna vikatimehe õlakoputus tuleb igaühele ootamatult POST-FAKT kuhugi ääremaale pagendatud. Veelgi progressiivsem oleks ning siis on juba hilja enda olukorra parandamiseks midagi Pensionipõlv a. D. 2059 – Joosep Ehasalu [24] Oleks olla mõnus ühiskonna surveta, võtta õppust ühest Hollandi hooldekodust, kus üliõpilaste- ette võtta, on parim viis oma vanaduspõlve kindlustamiseks küll meil oleks mõnus ühiskonna surveta, le pakutakse tasuta elupinda, kui nad on valmis panustama alustada lahenduste otsimisest neile, kes vajavad tuge ja lo- MUUSIKA ilma okkalise sigimisemureta. kuus kolmkümmend tundi eakate hooldamisele ja nendega aja hutust praegu. Võib öelda, et igaühel meist on käsil vältima- Vananemise mitu nägu muusikatööstuses – veetmisele, näiteks neile poest kraami tuues, nendega süüa tu suremisprotsess – sellest perspektiivist vaadatuna pole- Sander Varusk [25] Tuleb ükskord aega, kõik on võrdne, kõik on klaar, tehes, tähtpäevi tähistades, neid kodutöödes abistades või gi ehk nii üllatav, et Eesti noorima toimetusega ajaleht on ükskord tuleb aega, mil kõik on võrdne, kõik on klaar, ka õpetades neile uusi oskusi, nagu arvuti või sotsiaalmeedia valinud sombusel sügiskuul käsitlemiseks just sellise sünge senikaua aga eakaid daame usaldan. PÄEVAKAJA kasutamine. Uuringud näitavad, et selline elukorraldus aitab teema, nagu seda on vanadus. vähendada vanemaealiste üksindustunnet ja sotsiaalset eral- ARVAMUS Ootan sind nii väga, kui nüüd olla täitsa aus, datust ning nende heaolu paraneb. Teine sarnane programm Helen Tammemäe, peatoimetaja Lapsepõlvetraumadest kehalise kirjaoskuseni – ootan sind nii väga, kui nüüd olla täitsa aus – Leene Korp [26] varem kui et hiljem tule, armas menopaus! WAN E Päevast päeva vastu hambaid – Tarmo Jüristo [27] S CO IC L D A B R E O L Müürileht on keskkonnasõbralik trükis, mille tootmisprotsessis on kulutatud vähe energiat, N KESKKONNAKOLUMN Esikaanel Hagi Šein. Foto: Renee Altrov kasutatud minimaalselt keskkonda saastavaid kemikaale ning arvestatud maailma metsade Kas raamat või e-luger? – Helen Puistaja [29] keskkonnasõbraliku, sotsiaalselt õiglase ja majanduslikult elujõulise majandamisega. Trükitoode 4041 0820 KULTUUR DISAIN TOIMETUS Jalanõud, mis ei jäta jälge – Mariliis Mõttus [23] SAADA MEILE KUNST Uudiseid ja pressiteateid: [email protected] Elu võimalikkusest maa all – Kirju, heliplaate, raamatuid ja muid väljaandeid Müürilehe Helen Tammemäe peatoimetaja [email protected] aadressile Voorimehe 9, 10146 Tallinn Kaarin Kivirähk [30–31] Henri Kõiv tegev- ja sotsiaaliatoimetaja [email protected] Müürilehele pakke saates palume märkida adressaadiks kindlasti „Müürileht”. Mariliis Mõttus elustiili- ja muusikatoimetaja [email protected] FILM Maia Tammjärv kirjandus- ja teadustoimetaja [email protected] Lühiintervjuu Paul Piigiga – Aleksander Tsapov kultuuritoimetaja [email protected] KAASAUTORLUSEST Aleksander Tsapov [32] Pille Sepp keeletoimetaja [email protected] Müürileht ootab kaastöid, milles on ajakohased ideed ja nende veenvad SKEENE Tanel Mütt müügi- ja reklaamijuht [email protected] põhjendused; mis on kirjutatud loetavas eesti, vene või inglise keeles; milles ei leidu arutut idiootsust, vaid troonib silmapaistev mõtteselgus. Palavalt Kiirkohting: Hilde Susan Jægtnes [33] oodatud on artiklid ühiskonna, kultuuri, teaduse ja laiemalt elu kohta. DJ-ankeet: Maarja Merivoo-Parro [34] Makett/kujundus Madis Katz Toimetus jätab endale – iseenesest mõista – õiguse valida, millised tekstid avaldatakse. Aga kuna määrav ei ole ainult tekst, on tervitatud ka illustrat- Illustraatorid Andrei Kedrin, Ann Pajuväli, Jaan Rõõmus, Liisa Kruusmägi, ARVUSTUSED sioonid, fotod, koomiksid, plakatid ja muud ajaleheformaati sobivad väljen- Lilian Hiob, Stella Salumaa, Vahram Muradyan, Villem Roosa dusvormid! Kaastööga seoses võta ühendust mõne meie toimetajaga. Kinospurt: „Aasta täis draamat” – Fotograafid Aleksander Kelpman, Janis Kokk, Ken Mürk, Priit Mürk, Aleksander Tsapov [32] Renee Altrov, Tõnu Tunnel Uued plaadid [35] TOETA MÜÜRILEHE VÄLJAANDMIST Maarja Pärtna „Vivaarium” – Telli Müürileht püsilepinguga 1.80 € eest kuus: tellimine.ee/muurileht