OTT KARULIN Rakvere Teater „Täismängude” Otsinguil

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

OTT KARULIN Rakvere Teater „Täismängude” Otsinguil DISSERTATIONES OTT KARULIN OTT DE STUDIIS DRAMATICIS UNIVERSITATIS TARTUENSIS 2 Rakvere Teater „täismängude” otsinguil aastail 1985–2009 Teater Rakvere OTT KARULIN Rakvere Teater „täismängude” otsinguil aastail 1985–2009 Tartu 2013 ISSN 2228–2548 ISBN 978–9949–32–280–0 DISSERTATIONES DE STUDIIS DRAMATICIS UNIVERSITATIS TARTUENSIS 2 DISSERTATIONES DE STUDIIS DRAMATICIS UNIVERSITATIS TARTUENSIS 2 OTT KARULIN Rakvere Teater „täismängude” otsinguil aastail 1985–2009 Väitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi nõukogu otsusega 18. märts 2013. Juhendaja: Anneli Saro, PhD Oponendid: dr Hans van Maanen, Groningeni Ülikooli emeriitprofessor dr Katri Aaslav-Tepandi, vabakutseline lavastaja ja teatriloolane, EMTA Lavakoolis mittekoosseisuline õppejõud Kaitsmise aeg: 24. mail 2013, algusega kell 12.15 TÜ senati saalis ISSN 2228–2548 ISBN 978–9949–32–280–0 (trükis) ISBN 978–9949–32–281–7 (pdf) Autoriõigus: Ott Karulin, 2013 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimus nr 143 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................... 8 ESIMENE OSA: Eesti teatrivälja olemus ja toimemehhanismid .................. 11 1.1 Bourdieu’ väljateooria põhimõisted ....................................................... 13 1.1.1 Agent ........................................................................................... 13 1.1.2 Dispositsioon, habitus, positsioon ............................................... 14 1.1.3 Sümboolne kapital ....................................................................... 18 1.2 Väljaks olemise tingimused ja välja toimemehhanismid ....................... 19 1.3 Kultuuritootmisväljade erisused ............................................................ 21 1.3.1 Autonoomia kõrge määr .............................................................. 22 1.3.2 Majandusreeglite eitamine .......................................................... 25 1.3.3 „Kunst kunsti pärast” vs massitoodang ....................................... 26 1.4 Välja- ja aktori-võrgustiku teooria eri- ja ühisjoontest .......................... 28 1.5 Eesti teatriväli kui üks kultuuritootmisväljadest .................................... 30 1.5.1 Eesti teatrivälja agendid .............................................................. 30 1.5.2 Eesti teatrivälja suhted teiste väljadega ....................................... 31 1.5.3 Institutsionaalse agendi positsioonivõtmise protsess Eesti teatriväljal ................................................................................... 34 1.5.4 Täismäng kui soovituim positsioonivõtt Eesti teatriväljal .......... 36 TEINE OSA: Publikuarvu kinnistumine Eesti teatripoliitika peamise mõõdupuuna alates 1985. aastast ning selle mõju Rakvere Teatrile kui Eesti teatrivälja institutsionaalsele agendile ........................................................... 38 2.1 Riik Eesti teatrivälja korraldajana alates 1985. aastast .......................... 38 2.1.1 Nõukogude võimu tegevus Eesti teatrivälja korraldajana aastatel 1985–1990 ...................................................................... 39 2.1.2 Üleminek Nõukogude poliitikalt Eesti Vabariigi teatripoliitikale aastatel 1991–2003 ...................................................................... 43 2.1.2.1 Taasiseseisvunud Eesti kultuuripoliitika alus- dokumendid ................................................................... 44 2.1.2.2 Taasiseseisvunud Eesti teatripoliitika kujundamine etendusasutuse seadustega .............................................. 47 2.1.3 Arvutuslik inimtööaasta (AITA) kui mitteformaalne teatrite riikliku rahastamise baasmõiste Eestis alates 2004. aastast ........ 56 2.2 Rakvere Teatri olemasoleva ja potentsiaalse publiku maitse-eelistuste mõju teatri repertuaarivalikutele ........................................................... 61 2.2.1 Rakvere Teatri neli sihtrühma ...................................................... 63 2.2.1.1 Rakvere kohalik publik ................................................... 64 2.2.1.2 Maapublik ....................................................................... 69 2.2.1.3 Teatrilinnade publik ........................................................ 76 2.2.1.4 Suveteatripublik .............................................................. 80 2.2.2 Sihtrühmades antavate etenduste majandusliku tasuvuse võrdlus .......................................................................................... 83 5 KOLMAS OSA: Rakvere Teatri repertuaar aastatel 1985–2009 .................. 87 3.1 Ülevaade Rakvere Teatri ajaloost enne vaadeldavat perioodi ehk Rakvere Teater aastatel 1940–1985: publiku ja kunstilise juhi otsinguil 88 3.2 Rakvere Teater aastatel 1985–1989: Madis Kalmeti töö peanäitejuhina 96 3.2.1 Keskendumine noore trupi arendamisele ..................................... 98 3.2.2 Lääne dramaturgia osakaalu kasv repertuaaris ............................. 104 3.2.3 Madis Kalmet – lavastaja vs peanäitejuht .................................... 109 3.3 Rakvere Teater aastatel 1989–1994: peataolek ....................................... 113 3.3.1 Arvi Mägi Rakvere Teatri kunstilise juhina.................................. 116 3.3.2 Toomas Suuman ja Raivo Trass perioodi põhilavastajatena......... 121 3.3.3 Halduskogu sammud Rakvere Teatri päästmiseks ....................... 129 3.4 Rakvere Teater aastatel 1994–1996: kannapööre.................................... 131 3.4.1 Peeter Jalaka repertuaaripoliitika ................................................. 134 3.4.2 Baltoscandal – Peeter Jalaka pärandus Rakverele ........................ 142 3.5 Rakvere Teater aastatel 1996–2009: täis kasvamine............................... 146 3.5.1 Uue juhtkonna kolm esimest hooaega .......................................... 149 3.5.1.1 Peeter Raudsepp ja Ain Prosa perioodi põhi- lavastajatena .................................................................... 156 3.5.1.2 Hooajamudeli väljakujunemine ....................................... 163 3.5.2 Teatritöö argipäev ehk „Näis, kaua me püsime?” ......................... 167 3.5.2.1 Urmas Lennuk – kirjandusala juhataja, lavastaja, näitekirjanik ..................................................................... 184 3.5.3 Kodutus ja renoveeritud maja avamine ........................................ 189 3.5.3.1 Üllar Saaremäe – näitleja vs lavastaja vs peanäitejuht .... 195 NELJAS OSA: Rakvere Teatri täismängud aastatel 1985–2009 ................... 202 KOKKUVÕTE ............................................................................................... 209 KASUTATUD ALLIKAD .............................................................................. 214 Kasutatud kirjandus ........................................................................................ 214 Kasutatud käsikirjalised materjalid ................................................................ 224 Muud allikad .................................................................................................. 224 Lisa 1. Rakvere Teatri repertuaar aastatel 1985–2009 ................................... 228 Lisa 2. Rakvere Teatri etendustegevuse statistika aastatel 1985–2009 ......... 235 Lisa 3. Rakvere Teatri repertuaari jagunemine vennasvabariikide, lääne ja eesti dramaturgia vahel aastatel 1940–1991 ...................................... 236 Lisa 4. Rakvere Teatri üldised majandus- ja etendustegevuse näitajad aastatel 1985–2009 ............................................................................ 237 Lisa 5. Rakvere Teatri sihtkohad maapiirkondades ja teatrilinnades aastatel 1985–2009 ......................................................................................... 239 Lisa 6. Rakvere Teatri etendustegevus sihtrühmiti etenduste ja külastuste arvu ning piletitulu lõikes aastatel 1985–2009 .................................. 250 Lisa 7. Rakvere Teatri jõulumaalavastused 1996–2009 ................................ 253 Lisa 8. Rakvere Teatri hooaegade 1995/96 ja 1996/97 võrdlus ..................... 254 Lisa 9. Rakvere Teatri hooajamudel .............................................................. 255 6 SUMMARY ................................................................................................... 257 ELULOOKIRJELDUS ................................................................................. 261 CURRICULUM VITAE .............................................................................. 267 7 SISSEJUHATUS „Teater on kaduv kunst, ta kaob kohe ära!” on olnud Rakvere Teatri tunnus- lauseks alates 1996. aastast, mil teatri juhtimise võtsid üle peanäitejuht Üllar Saaremäe ning direktor Indrek Saar. Iga teatriteaduslik uurimus on alati katse mõista kaduvikku haihtunud elamusi. Siinsel uurimusel ongi kaks eesmärki: ühelt poolt uurida ja struktureerida Eesti teatrivälja toimemehhanisme ning teisalt näidata, kuidas üks Eesti teatrivälja institutsionaalne agent, Rakvere Teater, on aastatel 1985–2009 teatrivälja sisemiste reeglite ja väliste tegurite mõjus toiminud. Uurimus koosneb neljast osast: esimeses osas käsitletakse Eesti teatrivälja olemust (väljal tegutsevaid agente ning võimalikke positsioone, mida nad hõivata saavad) ja toimemehhanisme (institutsionaalse agendi posit- sioonivõtmise protsessi ning seda mõjutavaid väljaväliseid tegureid ning individuaalsete agentide maitse-eelistusi); teine osa analüüsib riigi väärtuste süsteemi ja publiku maitse-eelistuste mõju Rakvere Teatrile kui Eesti teatrivälja
Recommended publications
  • Download Download
    Ajalooline Ajakiri, 2016, 3/4 (157/158), 477–511 Historical consciousness, personal life experiences and the orientation of Estonian foreign policy toward the West, 1988–1991 Kaarel Piirimäe and Pertti Grönholm ABSTRACT The years 1988 to 1991 were a critical juncture in the history of Estonia. Crucial steps were taken during this time to assure that Estonian foreign policy would not be directed toward the East but primarily toward the integration with the West. In times of uncertainty and institutional flux, strong individuals with ideational power matter the most. This article examines the influence of For- eign Minister Lennart Meri’s and Prime Minister Edgar Savisaar’s experienc- es and historical consciousness on their visions of Estonia’s future position in international affairs. Life stories help understand differences in their horizons of expectation, and their choices in conducting Estonian diplomacy. Keywords: historical imagination, critical junctures, foreign policy analysis, So- viet Union, Baltic states, Lennart Meri Much has been written about the Baltic states’ success in breaking away from Eastern Europe after the collapse of the Soviet Union in 1991, and their decisive “return to the West”1 via radical economic, social and politi- Research for this article was supported by the “Reimagining Futures in the European North at the End of the Cold War” project which was financed by the Academy of Finland. Funding was also obtained from the “Estonia, the Baltic states and the Collapse of the Soviet Union: New Perspectives on the End of the Cold War” project, financed by the Estonian Research Council, and the “Myths, Cultural Tools and Functions – Historical Narratives in Constructing and Consolidating National Identity in 20th and 21st Century Estonia” project, which was financed by the Turku Institute for Advanced Studies (TIAS, University of Turku).
    [Show full text]
  • PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
    PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on kaheksas sarjast, mis on pühendatud Viljandi- maaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklid on koostatud kihel- kondlikul alusel. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani ja Halliste kihelkonnaga seoseid oma- nud ristivendadest (VMA 1998–2004). Järgnevas artiklis käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Pilistvere kihelkonnaga. Eesti Vabaduse Rist ehk Vabadusrist (VR) on riiklik teenetemärk, mida annetas Vabariigi Valitsus Vabadussõjas osutatud sõjaliste teene- te, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviiltee- nete eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviil- teenete eest määratud 1924. aasta 1. detsembri mässu mahasurumisel silma paistnud kümnele mehele. Aastatel 1919–1925 jagati kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429). Selle ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitme- le mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Nii loeti 2076 isikut Eesti kodanikeks, kellele annetati 2151 teenetemärki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teenetemärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest pärines ligi 300 isikut aja- looliselt Viljandimaalt. Kui siia hulka arvata ka endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkonnad, mis praegu on Viljandimaa osad, siis kasvab arv oluliselt. Lisanduvad veel need, kes hiljem sidusid oma elu selle kandiga, olid siin teenistuses või puhkavad Viljandimaa mullas (EVRKR 2004: 9). Kuna järgnevas loos on tegemist isikutega, kes mingil ajal omasid sõjaväelisi aukraade, siis ei saa mööda minna väikesest selgitusest.
    [Show full text]
  • Reorer-Muusiko-Kin L
    ISSN 0207-6535 reorer-muusiko-kinО EESTI KULTUURIMINISTEERIUMI. EESTI HELILOOJATE LIDU, EESTI KINOLIIDU. EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI \ * \ L XVI AASTAKÄIK PEATOIMETAJA JURI ÄÄRMA, tel 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 fax 44 47 87 e-mail [email protected] Vastutav sekretär Helju Tüksammel, tel 6 44 54 68, 44 47 87 Teatriosakond Margot Visnap ja Kadi Herkül, tel 44 40 80 Muusikaosakond Saale Siitan ja Tiina Õun, tel 44 31 09 Filmiosakond Sulev Teinemaa ja Jaan Ruus, tel 43 77 56 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel 6 41 82 74 Korrektor Solveig Kriggulson, tel 6 41 82 74 Infotöötleja Viire Kareda, tel 44 47 87, 6 44 54 68 Esikaanel: Fotokorrespondent Kuldar Sink 30. septembril 1991. Harri Rospu, tel 43 77 56 Tõnu Tormise foto KUJUNDUS: MAI EINER, tel 6 41 82 74 "Dracula' (lavastaja P. Raudsepp), Rakvere Teater, 1997. Draculla — Peeter Jakobi. © "Teater. Muusika. Kino", 1997 Priit Crept foto <"N eorer-muusiko-kino SISUKORD VASTAB KALJU SUUR TEATER SLAWOMIR MROŽEKI KALESTUNUD SÜDAMETUNNISTUS (Intervjuu Slawomir Mrožekiga) 1 Ulo Tõnts MITU SAMMU ON REALISMIST ABSURDI JA VASTUPIDI? {Festival "LIFE '97") 3 Margot Visnap SUVETEATER Kül NORM Mati Unt APOKRIIVA THESPISELE ("Thespis. Meie teatriuuendused") 75 Ingo Normet UNT JA BRECHT {Mati Unt, "Brecht ilmub öösel") MUUSIKA 95 AASTAT SÜNNIST Maris Kirme KARL LEICHTERI KRIITIKAST 55 AASTAT SÜNNIST INTERVJUU KULDAR SINGIGA (2992. aastast) Mart Mikk LEGEND OLAVINLINNAST SAVONLINNA OOPERIFESTIVAL 1967—1997 Merike Vaitmaa PLAADIKAJA 1994—1997 I (Lepo Siimera autori-CDde arvustustest) Lea Tormis ÜHE AMMUSE ESIETENDUSE KOMMENTAARIKS ("Coppelia" lavastusest "Estonias" 1922. aastal) Elina Männi LUGU VAHMIILI JA VEART VERE NAPPUSEST (Mark Soosaare filmist "Isa, poeg ja püha Toorum") Andre Bazin FILMIKEELE ARENG I Boris Tuch RIIVAMISI HOLOCAUSTIST (Eesti-Iisraeli ühisfilmist "Paragrahv 58/4") Antoine de Baecque KOMMUNISMI SOOLIKATES (Emir Kusturica mängufilmist "Underground") Emir Kusturica MÄLESTUSED PIIRILT (Katkendid raamatust "Oli kord..
    [Show full text]
  • Poola Riigipea Külaskäik 17.30
    Lennart Meri mälestuspäev >> loe lk 4 Tiraazv 7490 nr 7 (318) 8. aprill 2011 Poola Vabariigi Teenete- ordeni Komandöririst emeriitprofessor Raimo Pullatile. Loe lk 7 Viimsi Laste- aiad saavad uue järjekorra- süsteemi Alates 11. aprillist 2011 võtab MLA Viimsi Lasteaiad kasutusele uue inter- netipõhise lasteaedade järjekorrasüs- teemi. Uus süsteem võimaldab vaadata oma lapse andmeid, lisada vaatajaõigusi, näha oma lapse kohta järjekorras, muuta majade eelistusi ning lisada märkuste lahtrisse lapse kohta olulist infot (näiteks, kas on tegemist paljulapselise perega, lapsel on erivajadus vms). Lapsevanematel, kes on oma lapse(d) lisa- nud järjekorda enne 11. aprilli 2011, palume külastada internetilehte www.viimsilasteaiad. ee ning vastuvõtu info all registreerida ennast kasutajaks. Kasutajatunnuseks soovitame pan- na avalduse esitanud vanema isikukoodi. See- järel saate üle kontrollida kõik lapse andmed Hetk mälestustahvli avamiselt. Vasakul Poola Vabariigi president Bronislaw Komorowski, Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ja Laidoneri muuseumi direktor Kristjan Luts. Foto Haldo Oravas ning lisada vaatajaõigusi. Lapsevanematel, kes soovivad edaspidi oma lapsi järjekorda lisada, on võimalus seda teha www.viimsilasteaiad.ee kodulehe kaudu või tulla MLA Viimsi Lasteaiad Päikeseratta majja kohapeale T k 8.30–14.00 ja N k 14.00– Poola riigipea külaskäik 17.30. Poola presidendi Bronisław niku ning 6 kohaga samas parla- niuse gümnaasiumis. Kaheküm- diktatuuri. Hiljem loobus Pilsuds- Küsimuste korral palume helistada numbril Komorowski ja tema abi- mendis on paljuski sarnased oma neaastasena ta arreteeriti, süüdis- ki peaministri ametist ja tegutses 608 0162. kaasa Anna Komorowska välispoliitilistes vaadetes ja ma- tatuna vandenõu organiseerimises vaid sõjaministrina. tegid visiidi Viimsisse. janduslikes arengutes. keiser Aleksander II vastu ning Poolakate jaoks on Jozef Pil- seetõttu viibis ta viis aastat asumi- sudski rahvuskangelane.
    [Show full text]
  • Rakvere Valla Teede Arengukava 2019-2035
    Kinnitatud Rakvere Vallavolikogu 20. märts 2019, otsus nr 78 Muudetud Rakvere Vallavolikogu 18. detsember 2019, otsus nr 101 25. november 2020, otsus nr 27 RAKVERE VALLA TEEDE ARENGUKAVA 2019-2035 Sõmeru 2019 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Üldandmed ............................................................................................................................. 5 2. Riigiteedest Rakvere valla territooriumil ............................................................................... 6 3. Vallateede, parklate, sildade ja tänavavalgustuse seisundid................................................... 7 3.2. Valla kõnni- ja kergliiklusteede seisukorra hinnang ....................................................... 8 3.3. Valla omandis olevate parklate seisukorra hinnang ........................................................ 9 3.4. Vallateede sildade seisukorra hinnang ............................................................................ 9 4. Teehoiu kavandamine ja vahendite jaotamise põhimõtted ................................................... 12 4.1. Rakvere valla kohalike teede teehoiu kavandamine ja finantseerimine ........................ 12 5. Säilitustööde keskmine finantseerimisvajadus aastas........................................................... 14 5.1. Rakvere valla kohalike kruusa- ja mustkattega teede aastane remondivajadus ............ 14 6. Teede hooldamine................................................................................................................
    [Show full text]
  • 33L Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    33L buss sõiduplaan & liini kaart 33L Imavere - Käsukonna - Koigi - Taadikvere - Vaata Veebilehe Režiimis Imavere 33L buss liinil (Imavere - Käsukonna - Koigi - Taadikvere - Imavere) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Imavere: 16:15 - 17:02 (2) Imavere Lasteaed: 7:10 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 33L buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 33L buss saabub. Suund: Imavere 33L buss sõiduplaan 16 peatust Imavere marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 16:15 - 17:02 teisipäev 16:15 - 17:02 Imavere Kool 2 Kiigevere tee, Estonia kolmapäev 16:15 - 17:02 Imavere Lasteaed neljapäev 16:15 - 17:02 11 Viljandi Maantee, Estonia reede 15:30 - 16:17 Imavere laupäev Ei sõida 11 Viljandi Maantee, Estonia pühapäev Ei sõida Taadikvere Eistvere Tee Kurla 33L buss info Suund: Imavere Kabala Peatust: 16 1 Pärna Tänav, Estonia Reisi kestus: 37 min Liini kokkuvõte: Imavere Kool, Imavere Lasteaed, Laeva Imavere, Taadikvere, Eistvere Tee, Kurla, Kabala, Laeva, Meossaare, Kurla, Eistvere Mõis, Kaera, Pilu, Meossaare Imavere Mõis, Kiigevere, Imavere Kurla Eistvere Mõis Kaera Pilu Imavere Mõis Kiigevere Imavere 11 Viljandi Maantee, Estonia Suund: Imavere Lasteaed 33L buss sõiduplaan 18 peatust Imavere Lasteaed marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 7:10 teisipäev 7:10 Imavere 11 Viljandi Maantee, Estonia kolmapäev 7:10 Paia neljapäev 7:10 Risti reede 7:10 laupäev Ei sõida Käsukonna 4 Käsukonna Tee, Estonia pühapäev Ei sõida Tammeküla Linna 33L buss info Ojaküla Suund: Imavere Lasteaed Peatust: 18 Laimetsa
    [Show full text]
  • Reorer- Muusiko -Kin Ю ISSN 0207 — 6535 11
    reorer- muusiko -kinю ISSN 0207 — 6535 Eesti Kultuuri­ ministeeriumi, Eesti Heliloojate Eesti Kinoliidu ja Eesti Teatriliidu 11 november IX aastakäik Esikaanel: Ann Kaal Violettana Verdi «Tra viatas». T. Volmeri foto Tagakaanel: Arve Kukumägi volinikuna Pee­ ter Simmi mängufilmis «Ideaalmaastik», 1980. Л Rau de foto TOIMETUSE KOLLEEGIUM JAAK ALLIK AVO HIRVESOO ARVO IHO TÕNU KALJUSTE ARNE MIKK MARK SOOSAAR РЯ1 IT PEDAJAS LINNAR PRIIMÄGI ÜLO VILIMAA PEATOIMETAJA MIHKEL TIKS, tel 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress 2000901 postkast 3200 Peatoimetaja asetäitja Peeter Tooma, tel 66 6162 Vastutav sekretär Helju Tüksammel, tel 44 54 68 Teatriosakond Reet Neimar ja Margot Visnap, tel 44 4080 Muusikaosakond Mare Põldmäe ja Mart Siimer, tel 44 31 09 Filmiosakond Sulev Teinemaa ja Jaak Lõhmus, tel 43 77 5* Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel 44 54 68 Fotokorrespondent Toomas Huik, tel 44 47 87 KJJUNDUS: MAI EINER, tel 44 47 87 !C) «Teater. Muusika. Kinoa, 1990 eore' SISUKORD TEATER EESTI TEATRIKOOL (Intervjuu K. Komissarovim) J. Eilart, H. Tohwelman, ÜHE Oö JUTUD (Valdemar Panso — 701 A. Üksküla. L. Tormis, M. Kakusoo, J. Tooming Kadi Herkül ELUST JA TEATRIST MOLIEREALE MÕELDES (Moliere'i «Kodanlasest aadlimees» Eesti Draamateatris) MUUSIKA Leelo Kõlar ASTUDES MÖÖDA MUSTA JA VALGET JUTUAJAMISED VIGALAS KOLORATUURI KIITUSEKS (Anc Kaal) PETER KOWALD — MEES KONTRABASSIGA ADOLF VEDRO — 100 VASTAB PEETER SIMM Sergei Aaaškin ARMASTA OMA LIGIMEST. (Krzysztof Kieslowski filmidest)1 Thierry Jõusse KUU HÄÄL (Federico Fellini samanimelisest filrm.il) Anna Sarrueli INTERVJUU ROBERTO BENIGNIGA Sauli Pesonen DICK JA DOFF — OPTIMISTLIKUD OINAPEAD (Stan Lavreli ja Oliver Hardy fämidest) Herbert Selglaid MINU ESIMENE «HELIFILM» meenutusi läbielatud sündmustest) Tambet Kaugema LINDPRIID IV: «EESTI KULTÜU3FILM» .
    [Show full text]
  • Tervise Eri 15–26 Äripäeva Kirjastuse Töötajad Kõndisid Võidu
    Tervise eri 15–26 Äripäeva Kirjastuse töötajad Puhkepäev kõndisid võidu | Nädalalõpulisa | 1.–3. detsember 2006 | nr 48 (396) | Äripäeva nädalalõpulisa 1. detsember 2006 toimetaja Andras Kralla, tel 667 0131, e-post [email protected] 2 MOODSAD AJAD LABOR Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus sai uued ruumid Kunstmagu Skype’i majas Andras Kralla [email protected] Eelmisel neljapäeval tutvustas Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arendus- keskus oma uusi ruume Akadeemia tee Skype’i majas Tallinnas. Teaduslaboris kultiveeritakse rakke, oma nurk on leitud ka simulatsioon-kunstmaole, kus imitee- ritakse inimese seedetrakti toimimist. Laboriga tutvuvad TTÜ arendusprorektor Andres Keevallik, TFTAKi nõukogu esimees Aavo Sõrmus (vasakul), põllumajandusminister Ester Tuiksoo ning Riigikogu liige Tõnis Kõiv naeravad haridusminister Mailis Reps, TFTAK juhataja Urmas Sannik ning TFTAKi juhatuse liikme Raivo Vilu nalja üle. Väike-Maarja loomsete jäätmete käitlemise tehase juht Peeter Maspanov muigab ka. EASi direktor tehnoloogia arenduse alal Madis Võõras. KEHAKULTUUR Autasustamine POLIITIKA Rohelised tegid erakonna Musklimeeste Poliitiliselt paraad roheline beebi on sündinud Lõpuks ometi! Eelmisel laupäeval TTÜ aulas kogune- nud rohelised asutasid erakonna Eestimaa Rohelised. Sünnitusest võttis osa 361 hääleõiguslikku liiget. Oma sümboliks valisid õnnelikud inimesed võilille. Fotod: Andras Kralla Viimsi Spa omanik Peeter Kukk laupäeval Salme keskuses pee- Asutamiskoosolekut tud üleriigiliste kulturismi ja fitness’i meistrivõistluste
    [Show full text]
  • TINGMÄRGID: Padaküla Küla Nõmme Küla Salutaguse Küla Karinu Küla Järva-Jaani Alev Sootaguse Küla Ramma Küla
    Pärispea küla Viinistu küla Natturi küla Pedassaare küla Turbuneeme küla Lahe küla Suurpea küla Lobi küla Pihlaspea küla 7/4 Käsmu küla 6/3 Koolimäe küla Kasispea küla Vergi küla Altja küla Vainupea küla Käsmu järv Võsu alevik Mustoja küla LoksaLoksa linn linn 29/15 Haili küla Oandu küla Pajuveski küla Eru küla Andi küla Loksa küla Tepelvälja küla Korjuse küla Vihula vald Koljaku küla Eisma küla Vihasoo küla Tammispea küla Lauli küla Vihula küla 10/5 Rutja küla Letipea küla Karepa küla Sagadi küla Tiigi küla Tõugu küla Kotka küla Vatku küla Ilumäe küla Karula küla Võhma küla Kiva küla Kosta küla Toolse küla 333/167 Mahu küla Paasi küla Muike küla Simunamäe küla Kakuvälja küla Kuura küla Joandu küla Kaliküla küla Metsanurga küla Villandi küla Nõmmeveski küla Noonu küla Palmse küla 10/5 150 Kunda linn Malla küla Tidriku küla Selja küla Pärna küla Aaviku küla Aasumetsa küla Parksi küla Vila küla Adaka küla Kandle küla Kiviküla küla Ojaküla küla Iila küla Uusküla küla Kunda küla Joaveski küla Annikvere küla Metsiku küla Villavere küla Murksi küla Unukse küla Kalvi küla Kutsala küla Varangu küla Viru-Nigula vald Pehka küla Linnuse küla Võsupere150 küla Kurna küla Salatse küla Siberi küla Paasküla küla 150 Marinu küla Aseriaru küla Koila küla Vanaküla küla Sakussaare küla Kabeli küla Kavastu küla 150 Kanguristi küla Viitna küla Vasta küla Aseri alevik Oru küla Loobu küla Võle küla Valgejõe küla Liiguste küla Katela küla Tüükri küla Tatruse küla Aasukalda küla Nugeri küla Kõldu küla Haljala vald Kõrtsialuse küla Varudi küla Andja küla Viru-Nigula
    [Show full text]
  • Veljo Tormis — Works
    VELJO TORMIS — WORKS Tormis himself prepared two work lists: the first, in 1989, chronologically, by genre, is published with his Personaalnimestik; the second, in 2000, in chronological order from 1956 to 2000, is unpublished. It also lists a few youthful and student works of 1949 to 1955 and was prepared for Priit Kuusk’s book. Tormis excluded some works from these lists “because they are just arrangements of someone else’s song. They are not creative work.” But he was inconsistent in this policy. Those arrangements which he excluded I have placed at the end of the present works list, along with student and youthful works. Shortly before going to press Tormis gave me a hand-written list of 54 works dating from 1948 to 1951, which are included in the final sections of this list. The title of the work is given in Estonian in this list, except when a current publication gives another language first. The choice of which language to give as the main entry is complicated because Tormis generally used the Estonian title in his list of 1989, but occasionally used another language in his list of 2000. Multi-language titles are cross-referenced. The title is in italics if it is a multi-movement work. Other language title is in (). English trans. of title is in [ ]. If there is a number in parentheses immediately following the translation of the title it represents the position of that work in a multi-movement composition where the title follows. Lack of such information means it is a single, stand-alone work.
    [Show full text]
  • 17 : Sügis 2 : SEITSMETEISTKÜMNES Number : SÜGIS 2011
    TARTU JA MAAILMA KULTUURILEHT SEITSMETEISTKÜMNES NUMBER : SÜGIS 2011 VÄLJAANDJA: MTÜ TARTU KULTUURITEHAS :; TOETAJAD: TARTU LINN, TARTU KULTUURKAPITAL, EESTI KULTUURKAPITAL :; TRÜKK: PRINTALL :; Tiraaž: 4000 :; TASUTA! 23. septembril avas Tartus, Vallikraavi 4 uksed klubi Kink Konk. Klubi on avatud T-L 19.00 kuni meeleolu kestab. Vaata: www.kinkkonk.ee Vaata: kestab. meeleolu kuni 4 uksed 19.00 klubi Kink T-L Konk. Klubi avatud on Vallikraavi Tartus, avas septembril 23. 17 : SÜGIS 2 : SEITSMETEISTKÜMNES NUMBER : SÜGIS 2011 Kaasautorid: Ahto Sooaru arvab, et Tartus teavad niikuinii kõik kõiki ja ei Marcel le Cram mõtleb muusikast, tänavakunstist ja pea enese tutvustamist seetõttu vajalikuks, küll aga tahab ta kassipiltidest. Praegu koristab ta Tartu tänavaid. Tulevikus tahab tänada sõpru — iseäranis Jaan Seppa ja Liina Soosaart — ning Marcel saada heaks inimeseks ja võib-olla kosmonaudiks, kui tervitada sugulasi. Ühtlasi soovib ta kõigile noortele emadele tänavakoristusmasinad ainult suudaksid lennata. jõudu ja jaksu. Tema tehtud piltidega saab tutvuda Semulas aka Marcel haaras sule, et arvata plaadiarvustuste rubriigis ühtteist An Lõustaraamatus aka Facebookis. Isikunäitust ta veel niipea ei Horse’i tänavuse albumi „Walls” kohta (lk 13). plaani. Ahto pildistas Eclectica festivalil „Matemaatika” peol inimesi ja atmosfääri (lk 7). Eiki Nestor on hipist poliitik, kes maalis oma suvemaja kemmergu seinale suure iidoli austuseks kirja „F.Z. Forever”. Mikk Rand on Kinobussi ellukutsuja ja vaimne juht. Uudsete Nõukaajal jagas ta lahkelt oma Frank Zappa plaate Eesti Raadio lahenduste andunud fännina on ta veetnud viimased poolteist fonoteeki salvestamiseks. DJ-amet pole Eikile samuti võõras — aastat oma elust juhtides suurejoonelist ja enneolematut algus sai tehtud 1999. aastal peol nimega Supreme. Harrastab üleriigilist filmiprojekti Filmitalgud.
    [Show full text]
  • Türi Paide Suure- Jaani Suure- Jaani Võhma
    Vahastu ! Kaerevere ! " Y !MüüsleriY !Rõhu Esna Köisi Y Y Vägeva Palivere Öötla Väike-Kareda Öötla Esna Müüsleri ! Koidu-Ellavere Piibearu Maidla Eivere Palu-Põhjaka Vodja Köisi (k) Abaja ! Kapu ! Lasinurme Röa Anna krkms Vodja Palu-Põhjaka Müüsleri Ellavere Koidu Nahkanuia Juuru Saksasoo Venevere" Y Ervita 23 Viraksaare " 24Emumäe (Uudismaa) Kuivamäe ! Köisi A Y B SuureväljaY C A ! B C Liigvalla Sonni Y ! ! Kapu Piibe ! Y MüüsleriMäo ! ! Aniküla ! ! Norra " ! Puramäe Mäo Suurpalu Tammistu Laupa Väljataguse " Suurpalu Preedi Prääma LuuaY (Palu) Kahala Valila ! Selli (k)Y SaunamäeY Röa Sillaotsa PadulaY Padula Y (Palu) ! Metsanurga Selli Pae ! ! Vao Y Keava Y Ülejõe Röa (as) Merja Y Väätsa (as) ! Y Prääma " Kassisaba Kassisaba Katkuküla Väätsa Y ! Põhjaka Y Y !Keri Väinjärve Väätsa (k) ! Nõmme Risti YPõhjaka (k) !Sargvere ! Y Jõeküla " Y Y Y Väike-Kareda Linnaküla Rumbi Y ! Sargvere Y Selli Piiumetsa (as) Nõmmküla Väike-Kareda (as) YSilmsi (as) Udeva-Norra (*Ilmjõe) Piiumetsa! Y Väike-Kareda (as) Huuksi ! " VÄÄTSA !Mäeküla ! !Kriilevälja Tooma ! ! Väike-Kareda Aruküla Ervita ! YReopalu PAIDE Silmsi Y Valgma Sargvere ! Kädva ! Aasuvälja Siugumetsa Sargvere Väike-Kareda Roovere Pärnuvälja KiilukülaY Oostriku Kärde !Mündi Silmsi Endla järv Y Ervita YKemba YSaare Mäo Nurmsi Piiumetsa YTedre ! ! Silmsisoo Ingliste Kirila Nurmsi Taga-Pala ! Sigapusma Kärde! Y(Turumetsa) Sõrandu! Y Lungu Y Virika ! Vaali ! ! Pala ! " Veskiaru Seinapalu ! (Metsataga) Kesk-Pala Kirna Mõnnaku Väinjärve Ingliste Y Y !Huuksi Päinurme ! Kirna Prandi Koigi YRipuka Iidva
    [Show full text]