17 : Sügis 2 : SEITSMETEISTKÜMNES Number : SÜGIS 2011

tartu ja maailma kultuurileht seitsmeteistkümnes number : sügis 2011 Väljaandja: MTÜ Tartu Kultuuritehas :; Toetajad: Tartu Linn, tartu kultuurkapital, eesti kultuurkapital :; Trükk: Printall :; Tiraaž: 4000 :; Tasuta! 23. septembril avas Tartus, Vallikraavi on avatud Klubi Konk. T-L Kink klubi 19.00 4 uksed kuni meeleolu kestab. Vaata: www.kinkkonk.ee

17 : sügis 2 : SEITSMETEISTKÜMNES number : SÜGIS 2011

Kaasautorid:

Ahto Sooaru arvab, et Tartus teavad niikuinii kõik kõiki ja ei Marcel le Cram mõtleb muusikast, tänavakunstist ja pea enese tutvustamist seetõttu vajalikuks, küll aga tahab ta kassipiltidest. Praegu koristab ta Tartu tänavaid. Tulevikus tahab tänada sõpru — iseäranis Jaan Seppa ja Liina Soosaart — ning Marcel saada heaks inimeseks ja võib-olla kosmonaudiks, kui tervitada sugulasi. Ühtlasi soovib ta kõigile noortele emadele tänavakoristusmasinad ainult suudaksid lennata. jõudu ja jaksu. Tema tehtud piltidega saab tutvuda Semulas aka Marcel haaras sule, et arvata plaadiarvustuste rubriigis ühtteist An Lõustaraamatus aka Facebookis. Isikunäitust ta veel niipea ei Horse’i tänavuse albumi „Walls” kohta (lk 13). plaani. Ahto pildistas Eclectica festivalil „Matemaatika” peol inimesi ja atmosfääri (lk 7).

Eiki Nestor on hipist poliitik, kes maalis oma suvemaja kemmergu seinale suure iidoli austuseks kirja „F.Z. Forever”. Mikk Rand on Kinobussi ellukutsuja ja vaimne juht. Uudsete Nõukaajal jagas ta lahkelt oma Frank Zappa plaate Eesti Raadio lahenduste andunud fännina on ta veetnud viimased poolteist fonoteeki salvestamiseks. DJ-amet pole Eikile samuti võõras — aastat oma elust juhtides suurejoonelist ja enneolematut algus sai tehtud 1999. aastal peol nimega Supreme. Harrastab üleriigilist filmiprojekti Filmitalgud. Muidu on ta lihtsalt „munasid loopida” (keeglit mängida) ja usub, et Eesti saab animarežissöör, õpetaja, aktivist, inspiratsioonikõneleja, jalgpallis Euroopa meistrivõistlustele. filmigurmaan ja viie lapse isa. Eiki kirjutas plaadiarvustuste rubriigis bassimehe Stephen Käesolevas Müürilehes teeb Mikk ülevaate kinodest ja kinolevi „Thundercat” Bruneri värskest albumist „The Golden Age of olukorrast Eesti kontekstis, mille puhul Filmitalgud on püstitanud Apocalypse” (lk 12). eesmärgi paradigmad pea peale pöörata (lk 14–15). Erki Pruuli kampsun on küll kortsus, aga muidu on tegu Patrik Tamm on Tartu Kõrgema Kunstikooli fotoosakonna asjaliku poisiga, kes kogub helikandjaid ja elamusi, mida saab tudeng. Ta naudib elu kadreerimist lavastatult või lavastamata, nende otsimisel. Minnes linna, kuhu pole enne sattunud, uurib armastab head disaini, blues-muusikat ja idamaiseid toite. Erki kõigepealt, kus on plaadipoed — kõik muu oluline jääb Oma loominguga loodab ta ühel päeval tõstatada küsimusi ja niikuinii ühest teise liikudes tee peale. kõhklusi ning pakkuda alternatiivseid võimalusi. Erki paljastab melomaanidest lugejatele põhjaliku ülevaate Tartu Patrik püüdis kaadrisse Eclectica avakontserdil üles astunud Robin teise ringi plaadipoodidest ja nende iseärasustest (lk 10–11). Guthrie (lk 7).

Gabriela Liivamägi põhjendab hetkel oma ärkveloleku Ruuta Briedel on Läti Kunstiakadeemia magistrikraad mõttekust juhupildistamisega. Erinevates Eesti stsenograafias. Koos oma abikaasaga asutas ta disainifirma kunstiametikoolides on ta õppinud aga meediakunsti ja Rabit!, mis on võitnud mitmeid disainiauhindu Lätis. Lisaks animatsiooni. disaineritööle teeb ta regulaarselt visuaalsete esseede näol Gabriela püüdis kinni meeleolud Tartu kunstikuult „ART IST KUKU kaastööd Läti koomiksiajakirjale kuš!. Üks tema koomiks on NU UT” (lk 7). avaldatud ka prantsuse ajakirjas Crachoir. www.rutabriede.com Ruuta koomiks on käesoleva lehenumbri värvilisel tagakaanel.

Grigori Lotmani kohta kirjutab Gregor Taul: „Tutvusin Sander Tint huvitub urbanismist ja vaatleb nähtusi linnaruumis. Grigoriga Athena kinos, kus näidati Fassbinderi „Berlin Sander võtab lehekülgedel 26–27 kokku LIFT11 kunstiprojekti Alexanderplatzi”. Uus tutvus seletas, et nägi seda filmi juba „Soodevahe”. igiammu ja võrreldes režissööri ülejäänud linateostega on see naa- ja seesugune. Sealt edasi on Grigori lookas vaimne pagas mind ikka ja jälle veedelnud ja inspireerinud — see rikkaks polsterdatud maailm, kus on õige, et taban end neid sõnu kirjutamas Berliinis Alexanderplatzil. Kahju, et mitte tartu keeles.” Timo Toots on meediakunstnik, fotograaf ja programmeerija. Grigori lullad on ritta seatud kõrvalleheküljel. Õppis Tartu Ülikoolis informaatikat, aga leidis, et õpingud on Jaak Tomberg on kirjandusteaduste doktor, küberpungi igavad ega paku ruumi loovusele. Tema fotograafiaõpingud spetsialist ja märatsev William Gibsoni ja Saint Etienne`i fänn. Eesti Kunstiakadeemias käivitasid protsessi, mis viis ta Inimesena iseloomustab teda tänapäeval äärmiselt harva esinev diskursuseni uuest meediakunstist. Oma BA-õpingute ajal maksimaalsetesse sügavustesse, peensustesse ja piiridele oli Toots vahetusüliõpilane Karlsruhe Disainiülikoolis ja püüdlemise tung. Eriti hästi ilmneb see tung Jaagu lauses. Sellist Islandi Kunstiakadeemias Reykjavíkis. Alates 2005. aastast lauset te lihtsalt ei kuule ega loe kuskilt mujalt. Ja siinkohal pole on ta osalenud grupinäitustel Eestis ja mujal. Tema esimest silmas peetud mitte näiteks tema doktoritööd või teaduslikke soolonäitust „Memopoli” on näidatud nii Tartus kui Tallinnas. artikleid, vaid juhuslikult toidupoes pillatud lausumisi. Need www.timo.ee laused tingivad nii Jaagus kui tema vestluspartneris või lugejas Timo varasalvedest on pärit pildid Sander Tindi Soodevahe artikli hoopis uudse, harjumuspärasest erineva reaalsuskogemuse. kõrvaseks (lk 26–27). Jaagu uskumatud läbielamised on kirjas lehekülgedel 30–31. Lagle Aim on Tartu sotsiaaltöötaja ja pedagoog; Tartu erinevate subkultuuride ja värvikate persoonide jälgija alates 1994. aastast. Oma päevikusse on ta jäädvustanud nii enam ja vähem tuntud kunstnike, muusikute, sportlaste, seiklejate jt elusid ja seiklusi. Vigade parandus: Eelmises lehes lk 24 ilmunud Oma erinevaid tähelepanekuid jäädvustab ta blogis sealpoolkuudjap2ikest.blogspot.com. Aare Pilve luuletuste taustaks olnud foto autor Lagle süüvis vastuolulise ja palju poleemikat tekitanud strippar- Marco (kodanikunimega Marco Tasane) persooni, et saada jäi märkimata. Temaks on Mart Velsker. selgust, kelle või millega on täpsemalt tegu (lk 32).

Liina Soosaar hindab lihtsust, lihtsat olemist ja kulgemist. Talle meeldib kodumaal ja mujal inimesi ja maju uudistada ning soovitab nägemise asemel vahel vaadata ja vaadelda. liinasoosaar.blogspot.com Liina käis Eclectica festivalil „Horisondi” peol meeleolusid ja Esikaanefoto: Renee Altrov muljeid tabamas (lk 7).

Helen Tammemäe peatoimetaja [email protected] Madis Katz kujundaja/fototoimetaja Keiu Virro teatritoimetaja [email protected] Kaija M Kalvet, Pille Sepp keeletoimetaja Joonas Sildre koomiksitoimetaja [email protected] Renee Altrov, Alver Linnamägi fotograaf Anna-Liisa Unt linnaruumitoimetaja [email protected] Epp Salulaid, Mihkel Salk levi Sven Vabar kirjandustoimetaja [email protected] Kolleegium: kaisa Eiche, Indrek Grigor, Põim Kama, Margus Kiis, Martin Oja, Joonas Sildre, Kristina Reklaam — [email protected] paju, Helen Tammemäe, Anna-liisa Unt, Sven Vabar, Berk Vaher, Keiu Virro Jälgi Müürilehe tegemisi ka twitteris ja facebookis!

LUULE Illustratsioon: Helmi Arrak Helmi Illustratsioon:

jätkub lk 9 > lk jätkub

alguh sipputajah alguh arwa ka pomm) llen päältwaatajahllen qulajah alt & ol om sopper Waldis uu omm sedassih et (yy)öödah rooman elluh arwa wannih ka arwa teatrihhis ka rmastan häste syvva & ilosaid naisih rmastan opetada ilusaid(elusaid) assjeh rmastan ilusaid(elusaid) opetada es wai mes ma teggeld yljelt kyljeleg waagijah nink onnin egasseh pilli sesseh mullitama sesseh egassehonnin pilli ylgedelt weeretajah & ohq peeretajah niguõwe pannkook õrwalt määgijah osmosehh kylen rippu(ta)jah ontserdideg meeldyp käwwaontserdideg tuhti õselt aag olhen altwaatlejah olhen aag päältqulajah & õselt illi & palli nink juttupuhhuja nink palli & illi apre nink ajusidh määrijah käristajah ix ajusidh nink apre antsuden mängijah( vahhel ronin sängih jah) sängih ronin vahhel mängijah( antsuden elerit jõlgutan raadiud hooman lutarqst waagijah (otsast ää saagijah) ää lutarqst (otsast waagijah ähmi siss edessih aisk nigu kapsasukk erformancedeg sammuti iin ellus ollen lihtsalt ellus nukk ollen iin H xperimendig aldis u omm iggayhhele yits komm ••• K O K K T K E P Ekraanihhi wäristaja päält P I M T N L A P L S K R H & J & R Qggih naisteh sehs mol löök A K mõlgutan Qltuuri möönwalt T H J ( M

raphomaaniihle

lgaya G lgaya

orry! II

schlievi! tsi kirjastaja sade wahhastajasade tsi wälla sulgih wälla tsi apprepääleg wõttah ane mõtted ritta eia hää sarjastaja r aja nina norguh eia hää kirjutajaeia ja asad korda eia walssqst - põlgah(pärssi) laisqst põlgah(pärssi) - walssqst eia eia hää kirjastajaeia eia hää kajastaja hää eia (varjastaja) älgih omma qlguh(ih)

eia nuttilikeia kajastaja A L P O L P L J L O L Ä A ete kergelt wihhastaja ) ) ) ) ) ) ) ) a so aigah hää ajastaja. ii mes tahhat L ) ) ) ) oowittus A im A ) Grigori Lotman Grigori C M I K III Warjant T Qdas kiruta raamatit I Warjant A B D E C & hää rahhastaja H Warjant A B G sitax sajap wihma seon salli kaela rihma annax poissyl waewa näggema piiap jupats tima lollig käwwawiitsih koolin raibequlap punki maias alkohoolyg rabarockin laiwa wiitsip ikke sõwwa aggha tyyd waiwa & pahharet es jõwwa ••• Pardon J S Wiilkõrd levi Wilets ••• S (Wälja arwat sitta) D E F)

------arco, õikei rbiidile rbiidile otis rääkisotis ervataguse lubis, et tek et lubis, ooming, aga aga ooming, edonistirub ootseni filmis ok kõrvaltekst H õhjamaist pime õhjamaist aan T enialistide K ik in der K ai ühel õhtul N ühel õhtul ai iisiis pole kauge rääkida kauge pole kul iisiis ultuurikatlas aset S iis vaatluse alla stereotüüpse rigor käesolevas lehenumbris irg võib olla midagi, mis annab iisu P iisu autsi, kes võimaldas mul sügise argus K ndrek G allinnas K tseselterootikat lahkab ndres K O arco enese ainus olemise mõte — olla silmaga äeolevalehenumbri välja andmise osas tahaksin aailma seltsimajast valitsenud selles ja inimsuhe levoolav kirg pruugi ei väljendudaringi hoorami levoolav K Ü . a ei oska öelda, kas see on sügise saabumine, mis lternatiivkultuurilehena puudutame ka alternatii me S amas võtab M . eksuaalsus ja tehnoloogia”, mis vaatleb seksuaalsuse uhtumisi on käesolevasse lehenumbrisse sattunud käesolevasse mär on uhtumisi arco viimasest esinemisestarco G ue M ue J A P S Tammemäe Helen peatoimetaja M S kimisväärselt teemasid, mis puudutavad seksuaalsust ja tunge — eluenergiat, mida õhkub J U test, millest ka I kultuuri. N nähtavasti loob seksuaalsusest. rääkides tuurist, riigis kübererootika festivali K pikemalt kirjutab aga, mis peegeldub ka kõiges, millel loominguga. L või pistmistmidagi loomise lasta juhtuda uskumatutena näivatel ja unenäolistel sei unenäolistel ja näivatel uskumatutena lasta juhtuda eelduse ja põhjuse üldse midagi teha, midagi luua aga ka midagi hingest kogeda ja eelolevaid pimedaid öid ei P seda nautima peaks mitte vaid pelgama ve tungidele. ve “ M muusika festival, kus muusika väljub oma raamidest ja keskendub pigem oma füüsilisele olemasolule helivõn getes kui oma erinevate vormide filosoofiliste ideoloo esitamisele. giate autentsu kahelda selle julgeb mehekuvandi, puhul mille ses. ses ja seemendamises. K dust, mis võimaldab meil pöörata pilgud eneste sisse — kadel ja nautida neid insomniasegaseid öid. toob endaga kaasa teatava janu müstilise ja kirjeldamatu eks üha festivalid eesolevad võtavad samuti aga vastu, on jäänud ka kollase meedia meepoiss strippar M luksaga teiselt poolt pole ma ammu kuulnud janäinud K õhinat, millisega sellist kis huvi isegi ta korraks teise konteksti tõsta. K ole silmaga hoomatav olenemata, et paistab nagu see olekski M hoomatav. Võibolla peibutabki meid tema juures see, et temast lausa õhkub pahelisust. perimentaalsemaid ja otsivamaid suundi — nii leiab no vembri alguses T eriti tänada A numbri kokku panemisel kasutada oma arvutit. väljendumisvõimalusi ja vorme küberruumis. vorme ja väljendumisvõimalusi O kes ühelt poolt justkui sellesse kultuuriruumi justkui sellesse kuu poolt ühelt ei kes

kujundaja/fototoimetaja keeletoimetaja fotograaf levi — [email protected] — üürilehe tegemisi ka twitteris ja facebookis! älgi M Reklaam J Madis Katz Kaija M Kalvet, Pille Sepp Renee Alver Altrov, Linnamägi Epp Salulaid, Mihkel Salk 4 : seitsmeTEISTKÜMNES number : sügis 2011

Mehed vaimupimeduses MEESTE SEKSUAALSUS – Mida me ka ei räägiks kaasaegsest soolisest võrdõiguslik- kusest, meeste võimalused oma seksuaalelu enda jaoks parimaks sättida on hoopis väiksemad kui naistel. Mehed on jäetud igatipidi oma ihade, tungide, soovide, küsimuste ja VÕÕRAS JA TUNDMATU probleemidega üksi. Abi saavad nad ehk äärmuslikel juhtu- del, kui on sageli juba hilja. Võtame kas või teavituse. Naiste teadmiste eest hoolitse- vad kool, kümned raamatud, ajakirjad, tuttavad, sõbrannad, Margus Kiis günekoloogid, heal juhul ka oma ema. Nii või teisiti on ena- ÜHISKOND miku üle 18-aastaste naisisikute informeeritus seksiküsimus- tes üpriski korralik, vähemalt peaks olema. Kust peab mees teada saama, et mis ja kuidas? Koolis saab ta heal juhul teada naise suguelundite ehituse, seda, et on olemas kondoom, mis sobib banaani peale ja et on olemas mingid suguhaigused. Ja Kui lugeda igasuguseid üldiselt kättesaadavaid seksiteemalisi tekste, jääb mulje, nagu oleksid see on ka kõik. Absoluutselt. Muu teadmise peab ta ise han- mehed mingid metsas elavad kollid, kelle suguelust liigub vaid segaseid müüte ja kuulujutte. kima, mis pole alati kõikse parem lahendus, sest ilma pealt Nagu tundmatute nähtuste puhul ikka, tehakse selle kohta enesekindlaid üldistusi ja saab teada ka igasugust jama. Naised vähemalt teavad, et on olemas günekoloog ja vaja- eeldatakse, et ühesed seadused kehtivad kõigile. dusel saab tema juurde pöörduda ning see pole mingi ilma- ime vaid tegelikult täiesti tavaline asi. Mehi, kes käivad and- roloogi juures, on väga vähe. Vaid suur häda, valu ja mäda ajavad pulli kaevu. Androlooge on ka ametis tunduvalt vä- hem kui günekolooge. Kui mehel on suguhaigus, mis suurt ei piina, siis pole tal arsti juurde asja ning pahalane tema kehas võib mõnusasti aega veeta ja paljuneda. teostus, siis on neile omane siiski teatud sportlik saavuta- vaks. Ja normaalseks olukorda, kui abielus on nende sek- Nüüd võivad paljud küsida, et milleks? Mehed on väga laialt misvajadus. Seksuaalelus on mehele meie kultuuriruumis ette suaalelu problemaatiline. levinud stereotüüpide järgi ju primitiivsed olevused, kes ikka nähtud vaid kvantiteet kui taseme määraja. Jäetakse mulje, Püsisuhtes mehed räägivad oma muredest seksielus väga lõpuks oma paugu lahti saavad ja muud pole vajagi — kolm- nagu mehed saaksid võistelda omavahel vaid arvudes: mitu harva, kas äärmises hädas või kellegi, enamasti oma naise, neli liigutust selgeks õppida, lisaks kondoomi pealepaneku korda päevas, kui palju erinevaid partnereid. Mida rohkem, sunnil. Muidu mitte. Sest mehed ei nuta. Kõik õiged mehed oskus ja asi mutt. Mehed, erinevalt naistest, on kõik puha seda uhkem. (ja õige mees tahab olla iga mees) on sugutäkud ja kui on ühesugused, tahavad nad ju „ainult üht”. Aga kvaliteet? Ma pole märganud, vähemalt Eestis mitte, et probleemid, siis on põhjuseks sattumine (justnimelt sattu- Sellised seksistlikud-primitiivsed vaated on levinud häm- hinnataks meest, kes on saavutanud oma ainsa naisega koos- mine õnnetu juhuse läbi) kooselu või abielu vangistusse, mis mastavalt laialt ja neid võib lugeda isegi suhteliselt tõsistest elus n-ö väga hea taseme. Sellest rääkimist peetakse häbias- õige mehe jaoks elementaarselt lihtsalt ei sobi. Lisaks sellele artiklitest — seda, et „üldiselt” pole meestel seksuaalsusega jaks, erinevalt sageli näiteks juhust, kui mees loetleb üles oma ei räägi õige mees suurt midagi. ÕIGE MEES on vait ja teenib mingeid probleeme, vaid nad muudkui uhavad. sekspartnereid. Kui Merle Lilje rääkis oma suurepärasest 30 edasi! aastat kestnud abielust Riho Liljega ja mainis head suguelu, Kogu sellise suhtumise süstib mehesse aga just praegune Nii mehed kui naised on ühtmoodi inimesed siis nimetati seda kommentaarides rõveduseks. Ka Stingi jutt kultuuriruum, üldine õhkkond. Oma isiklikest kogemustest tantristlikust seksist oma abikaasaga on andnud põhjust irvi- võin öelda, et alternatiivset teadmist on väga raske leida. Aga peab ütlema välja kurva tõe: stereotüübid ei vasta tamiseks aastakümneteks. Pole meestele suunatud väljaandeid, kus öeldakse, et abi- tõele. Väita, et kõik mehed mõtlevad ja seksivad praktiliselt Sellise suhtumise tagajärjed on sageli isegi traagilised. Kas elus ON võimalik leida (seksuaalset) õnne. Veel vähem on ühtemoodi, on sama adekvaatne kui väide, et kõik moslemid või selles mõttes, et paljud mehed peavad monogaamset võimalik saada adekvaatset infot selle kohta, KUIDAS seda on terroristid. Esiteks, tegelikult eristab naiste ja meeste pereelu enda jaoks põhimõtteliselt ahistavaks ja vangista- leida. käitumist vaid üks Suur Asjaolu: mehed EI SAA lapsi sünnitada. See ON oluline. Naised saavad elada Midagi meestele: Hubert Kahn „Abielu ilma lasteta (nagu mehed), mehed ei saa eales lapsi. Naised võivad surra rahus, olles lapsi sünnitanud ja tervishoiust” mitte midagi muud teinud; meestel see variant puu- Kui olin teismeline, siis sattus mulle juhuslikult pihku eesti dub. Nemad peavad oma olemasolu kuidagi teist- mehe Hubert Kahni raamat „Abielu tervishoiust”, välja an- moodi väärtustama. Seetõttu on meeste jaoks nais- tud Eesti NSV-s aastal 1983. Nüüd võin öelda, et see ongi test oluliselt tähtsam eneseteostus — töö. Asjaolu, Foto: Margus Kiis parim raamat, õpetamaks seksimist just meestele. See na- mida neile krooniliselt ette heidetakse, mis on aga tuke puise sõnastusega raamat seletaski mehe jaoks väga põhimõtteliselt vale. See on sama hea, kui heita ini- hästi ära, kuidas peab suguelu elama nii, et mõlemad pooled mesele ette seda, et ta üldse elab. oleksid rahuldatud ja kooselu õnnelik. Seda kõike asjalikult ja Muus osas on erinevused naiste ja meeste sek- tehniliselt, paljude isegi tänapäeval üllatavate detailidega. 20 suaalse käitumise vahel tegelikult väikesed ja tingi- aastat peale selle raamatu lugemist võin öelda, et oma 90% tud peamiselt kultuurilisest keskkonnast. Ei vasta sellest on osutunud tõeks. Hiljem juurde loetust moodustab tõele laialt levinud tobe väide, et mehed on loomult vaid 10% see, mis pole osutunud kas arusaamatuks, eluvõõ- jahimehed ja naised kodukolde hoidjad. Olen koha- raks, või täiesti pullikakaks. nud oma elus sama palju kõva kütiinstinktiga naisi Praegu on Hubert Kahni meistriteos millegipärast unus- kui mehi. Olen kohanud väga mitmeid, väga erine- tatud, jäänud teenimatult legendaarse, kuid palju udusema va vanuse, välimuse, iseloomu ja perekonnaseisuga „Avameelselt abielust” varju. naisi, kes on valmis pugema neile atraktiivse mehega Tegelikult on väga hea seks ühe naisega mehele samasugu- voodisse peale väga põgusat tutvust. Ja samas ka ne muljetavaldav eneseteostus kui mis iganes muu sportlik küllaldaselt mehi, kes sellistes situatsioonides sada või tööalane saavutus. See ei ole kuigivõrd kaasasündinud korda enne järele mõtlevad. (nagu mõned n-ö autoriteedid arvavad), see ei tule iseene- Teiseks, tõesti, mehi on väga erinevaid. Ka nende sest, see on enese treenimine, harimine, kurssiviimine. Kah- libiido võib ulatuda persooniti nullist haiglaselt kõr- juks paljud seda ei taipa ja ega seda neile öelda ka. geni, lisaks on võimalikud kõik vahepealsed varian- did. Meeste iseloomud on väga erinevad. Meeste Mehed ja abielu füüsised on erinevad. Aga ükski mees ei saa lapsi sünnitada ja see on nende kohta ainus reegel. Muid Kuigi üldlevinud väide on, et mehed abielluda ei taha, on pole. püsiv kooselu naisega enamikule meestest peaaegu et häda- vajalik. Suhteliselt vähesed isased saavad tegelikult üksi ilma Kvantiteedi asemel emashinge toeta pikemalt elamisega rahuldavalt hakkama, pigem viib üksiolek nii mõnegi vähemalt hügieenilise alla- Ja nii segab palju just kultuuriline ja sotsiaalne käiguni. Seega on abielu mehele väga vajalik institutsioon. keskkond, mis mehi in corpore paika paneb ja neid Korras, funktsioneeriv, kvaliteetne ja armastav kooselu on põhimõtteliselt ahistab. Lisaks sellele, et meeste kasuline ja nauditav ka lihtsale testosteroonitootjale. Aga seksuaalsuse eest peaaegu keegi ei hoolitse ja neid vaja oleks, et keegi neile seda õpetaks. Muidu nad, va mets- keegi suurt ei õpeta, surutakse neile peale ka kahju- lased, ei tule ju selle peale. likke mõtteviise. Kuna mehed lapsi ei saa ja üle jäävad vaid töö ja www.reede.ee 6 : seitsmeTEISTKÜMNES number : sügis 2011 Continuum: Perception Zone Pildistas: Alver Linnamägi

Mis? Näitus „Kontiinum_kunst kui taju. Ruum kui protsess” Kus? Tallinna Kunstihoones Millal? 26. august – 2. oktoober Kes? Kuraator: Maria Arusoo; kunstnikud: Martin Creed, Olafur Eliasson, Kiwa,

SELTSKOND Bernhard Leitner, Spencer Finch, John Wood & Paul Harrison, Toomas Thetloff, Ceal Floyer, Daniel Kemeny ja Marusoo.

Viimasel ajal kindlasti üks näitus, mille avamine kohalikes kunsti- ja kultuuriseltskondades parajalt kihelust tekitas. Läbi valguse- ja heliinstallatsioonide oli kuraator Maria Arusoo eesmärgiks luua keskkonda, mis mõtestaks ümber tavapärast kolmedimensioonilist ruumitaju ning binaarset objekti- subjekti suhet, mis muidu vaataja ja teose vahel eksisteerib.

„Eelmisel aastal käisin siis esimest korda elus Eclectica festivalil. Üksi nagu ei tahtnud minna ja vedasin kaasa oma sõbranna, kes küll natuke puikles selle mõtte ees, kuna tal oli kuskil poiss-sõber, kes sinna peole tulla ei tahtnud. Läksime Tsink Plekk Pange TVO-d kuulama ja märkasin, et kõik istuvad mugavalt diivanitel ja naudivad eestlase kombel rahulikult mussi. Läksin baari, võtsin joogi ja juba siis ei suutnud ma paigal püsida, rahulikult diivanil istumisest rääkimata. Plektrum Terve keha oli elektrit täis, mida oli vaja tantsupõrandal maandada. Seda me tegimegi. Pildistas: Alver Linnamägi Ja kuna põrandal oli kenasti vaip, võtsin ma jalanõud üldse ära. Tugitoolides inimesed vaatasid meid kui tulnukaid, kuid varsti hakkas ka mõnel seisjal jalg julgemalt tatsuma. Ajataju oli juba ammu kadunud ja ma ei tea, kaua ma juba olin seal väänelnud, kui avastasin, et mu sõbranna on plehku pannud. Mind valdav Mis? Rahvusvaheline kultuurifestival Plektrum eufooria ei lasknud mul end sellest juhtumist Kus? Eri paigus Tallinnas siiski häirida ja lasin edasi. Päris lõpuni ma seal ei olnud, aga kui TPP-st välja tulin, oli midagi Millal? 8.–18. september minus muutunud. Ja siis KABOOM! kohtusin Kes? Teiste seas UK hausi-DJ ja produtsent ma oma armastusega (kellega ma tahaksin sel Mark E, jaapani multiinstrumentalistist helilooja aastal juba koos eclectilisi rütme nautida).” ja produtsent Kuniyuki Takahashi, Nathan Anonüümne kvartett Saksamaalt ning kosmiline In Flagranti, „ (~2006) kutsuti mind eksprompt Tartusse, kus pidi toimuma kelle kodumaaks hetkel USA. Lisaks arvukalt mingi suvaline pidu. Läksin kaasa, et Tallinnast vaheldust saada kohalikke tuntud ja alles ja Tartus ringi vaadata (polnud siin varem käinud). „Suvalise tuntuks saavaid elektroonilise peo asemel oli Eclectica Epa Hape, mida ma mäletan siiamaani muusika artiste. kui üht parimat/lõbusaimat üritust ja asukohta (Veski villa), kus sellist asja korraldada. Siiamaani ootan, et tuleks midagi konkureerivat...” Võib üsna julgelt öelda, Reela et Plektrumist on saanud läbi aastate Eesti parim „Тарту (Эстония), город с населением в 100 000 человек (как kaasaegse kultuuri festival, Конотоп), но с развитой клубной сценой. клуб был заполнен mille interdistsiplinaarsus так, что в сравнении московско-питерские клубы или какой- seob omavahel muusika, нибудь Берлин в моменты моих сетов, отдыхает на пляже kunsti, teaduse helist ja какой-нибудь заброшенной деревни. VIVA Estonia!” uutest tehnoloogiatest ning Vakula teatavast innovaatilisest “Eelmisel aastal esinesid Eclectical Vladislav Delay ja Stereo vaimsusest. Tänavuse festivali Hypnosis. Minu sõbrannal oli tolle kontserdi kohta tabav keskseks teemaks oli elu kommentaar: „Üks esinejatest nägi välja, nagu ta oleks midagi ja selle võimalikkus ning sünget läbi elanud. Teine esineja nägi välja, nagu ta oleks midagi avaldumisvormid. sünget pealt näinud.” Laura ART IST KUKU NU UT : 7 Pildistas: Gabriela Liivamägi

Mis? Tartu kunstikuu „ART IST KUKU NU UT” Kus? Tartu galeriides Millal? 15. september – 13. november Kes? Ytter group, Marina Abramović, Ellen Blumenstein ja Kathrin Meyer, Anna Hints, Eva Labotkin, Marja-Liisa Plats, Toomas Thetloff, Barthol Lo Mejor, Andreas Bunte, Libia Castro ja Olafur Olafsson, Ruben Grilo, Jos de Gruyter & Harald Thys, Flo Kasearu, Bernd Krauß, Alon Levin, Olivia Plender, Laura Toots, Martijn in't Veld ja SELSTKOND Peter Wächtler.

Rael Arteli ja Kaisa Eiche kureeritud Tartu kunstikuu näitas tänavu juba üha silmatorkavamalt oma rahvusvahelist haaret, tänu millele on võimalik tutvuda kuni 13. novembrini Tartu Kunstimuuseumi viltuse maja galeriis kaasaegses kunstiilmas võib öelda et valitseva naiskunstniku Marina Abramovići videoloominguga. Lisaks oli oktoobri keskpaigani võimalik näha Tartu Kunstimajas rahvusvahelist kuraatoriprojekti „Keeldumised”, mille panid kokku kuraatorid Ellen Blumenstein ja Kathrin Meyer. Oktoobri lõpuni on Y-galeriis avatud KUKU NUNNU stipendiaatide näitus „TARTUST ÄRA / LEAVING TARTU”. Kunstikuu raames toimusid ka vestlusõhtud ning haridusprogramm, mida koordineeris Kristina Paju.

Eclectica Pildistasid: Patrik Tamm, Linna Soosaar, Ahto Sooaru

Mis? Avangardkultuuri festival Eclectica Kus? Tartus Millal? 1.–4. september Kes? Robin Guthrie, Ragatmika, Byetone, Metroscan, Kiwanoid, Eva Naleva & Kaido Kirikmäe, Kuma, VJ Kristin Pärn, Vakula, p0rt, Kersten Kõrge, Renca, Kaarel Valter, Jürgen Tamme, Leene Nola ja KLMN.

Septembri alguses järjekorras juba seitsmendat korda aset leidnud Eclectica festival tõi tänavu teiste seas publiku ette kitarrilegendi Robin Guthrie, kes oli Teatri Kodus (endises Lutsu teatrimajas) toimunud festivali avakontserdiks kohale kutsutud. Endise Cocteau Twinsi kitarristi ja asutajaliikme ambiendimaiguline kontsert oli heaks tasakaalustajaks festivali järgmistele õhtutele, mille eksperimentaalsemad ja tantsulisemad ülesastumised rohkem peo formaati võtsid. Eriti meeldejäävaks osutus valgevene artisti Vakula väsimatu vaib laupäevasel Horisondi peol, mis ei takistanud tal pärast peo lõppu Genialistide Klubist kogu setiga varavalges Notti ümber kolimast. 8 : seitsmeTEISTKÜMNES number : sügis 2011 Foto: Kaarel NurkFoto: D IS UU

Alustas Karlova Raadio 23. septembril avas Tartus Vallikraavi 4 28. oktoobril avab Tartus uksed Nälg uksed klubi Kink Konk Üle kahe nädala pühapäeviti on eetris Robert Laursoo ju- Nälg on kohvikrestoran, pood ja klubi, mis võtab üle en- hitud veebipõhine Karlova Raadio, mille kõik eelnevad saa- dise restorani „Gruusia Saatkond” ruumid, et kostitada ted on järelkuulatavad veebilehel vinyl.planet.ee/karlova. Ilmaasjata ei vaimustunud Eclectica festivali raames peamiselt noori tartlasi indie- ja elektromaiguliste üheksa- Müürilehe sügisnumbri trükkimineku ajaks on salvestatud Horisondil peaesinenud Vakula Tartu elujõulisest klubiskee- kümnendatega. Arvestades kui hõredaks on Tartus jäänud kaks saadet, mis kajastavad rohkem ja vähem uudiseid Tartu nest — linnas, mille on vallutanud noored ja kultuurilembe- õdusate toidukohtade read, on nälg linnapildis kindlasti ter- muusikaelus toimuvast segatuna saatejuhi enda maitsega sed, pole keeruline ette kujutada ka nädala sees pulbitse- vitatav nähtus. Seda enam, et talvel puumajades külmeta- muusikas, mis on seni rännanud stiilipuhtalt räpi ja soulikül- vat ööelu. Ometi on viimaste aastate jooksul hääbunud nii vatel tudengitel peab olema soe koht, kus vahepeal sooja lase hiphopi radadel. Karlova Raadio on hea oma lihtsuses mõnedki parimad klubid Tartu linnas. Meie seas pole enam naha vahele saaks lasta ja tudengielu muljeid jagada. Samuti ja on suurepärane leevendus pühapäeva hommikutes pärast Pärmivabrikut ning kevadel sulges uksed Plink Plonk, unus- lubab kultuuriklubi muusikaprogrammi ja näitusepinda. Nälg pikki ja kurnavaid öid. tuse hõlma hakkab hääbuma Damtan Dance. Kvaliteetset avatakse enne keskkpäeva ning klubi lahtiolekuaeg sõltub tantsumuusikat ja sujuvamat hiphopi-, funk’i- ja soulisegust nädalapäevast. Tekstilõik raadio kodulehelt: elektroonikat mängitakse tagatubades ja seltsielu on kolinud lokaalidesse. Klubi Kink Konk raputab manduvat Tartut ja Vaata ka: (..) PS. Olgu kohe öeldud, et Karlova Raadio ei tähenda linna- võtab turjale peamiselt kohaliku publiku, aga julgeb mõel- www.nalg.ee osakesksust. Kirjutan kunagi siia pikema loo ka, et miks üldse da globaalselt, mistõttu hakkavad Tartut senisest tihedamini sai alustatud, mis plaanid on ja miks selline nimi. Võin kiirelt väisama ka kaasaegse klubimuusika areenil tegutsevad artis- öelda, et viimase tõuke andsid tegemiseks Mamiko Motto ja tid ja DJ-d mujalt maailmast. Omal kohal on ka peoõhustiku Femi oma NTS raadioga. Samuti kõik sõbrad-tuttavad, kes on visuaalsed lahendused, mille eest seisab enamasti klubi oma tundnud huvi, et millal ma jälle plaate hakkan mängima. Saate ihu-VJ Boril. pikkus on teadlikult 80 minutit, sest see on audio-CD pikkus. Klubi Kink Konk kannab endas käesoleva aasta alguses ava- Saab kirjutada plaadile nii, et plaat ilusti täis saab. Ise soovitan tud klubi Print vaimu ja kevadel suletud Plink Plongi keha, kasutada CD-RW-plaate, sest siis saate järgmise saate samale asudes selle endistes ruumides Vallikraavi 4. Klubi on avatud plaadile kirjutada. teisipäevast laupäevani, pakkudes nädala esimeses pooles, Peace. peale töö- ja koolipäevade lõppu, sõpradega kokkusaami- Robert (..) seks head muusikatausta ja soojendavat baari. Neljapäevast laupäevani kosutab klubi Tartut mitmekülgse peoprogram- miga. Klubi veavad Tartus juba omamoodi legendaarsed poisid — üsna üksmeelselt ja rahulikult ühte jalga astuvad Robert Kähr ja Janno (artistinimega Ki En Ra), kes on varem pidanud koos plaadipoodi Fonofon ning korraldanud arvu- 4.- 6. november toimub Kultuurikatlas kalt eriilmelisi ja -nimelisi peoseeriaid. Väljend Kink Konk pä- Servataguse muusika festival rineb Roberti ja Janno sõbra suust, mida too kasutab, väljen- damaks oma rõõmu, valmidust tegudeks või kirjeldamaks mingit muud positiivset emotsionaalset seisundit. Peamine Muusika ja helikunsti piirimail laveeriv festival toob kolmel ja samas tähelepanuväärne on Kink Konki puhul siiski see, et päeval publiku ette eksperimenteerijad peamiselt Põhja- tegemist on ühe sõpruskonna, ühe skeene ühise väljundiga, ja Baltimaadest. Üles astuvad esinejad Eestist, Soomest, mille taga on midagi enamat kui lihtsalt üks koht või ruum — Venemaalt, Rootsist, Lätist, Taanist, aga ka Argentinast selle taga on ühiste ideedega inimesed. ja Šotimaalt. Kultuurikatlas on plaanis üle 20 eksperimen- taalse ja ebatavalise muusikaetteaste, lisaks sekka veidi Vaata ka: performance-kunsti. www.kinkkonk.ee Laias laastus kaldub esimene festivalipäev antropoloogiliste www.facebook.com/konkkink ja popkultuuri elementidega helide suunas. Teine päev tuleb pisut misantroopne, lärmakas ning seikluslik. Performance- kunstile pühendatud kolmandal päeval saab aga kuulda kõr- vuti nii meloodilist kui ka amusikaalset heli. Servataguse muusika festivalil kuuleb puhast ning lihvitut kõrvuti toore ja töötlemata heliga. Esinejate seas on nii kogenud artiste, kel selja taga plaadifirmad, nagu Fonal ja Not Not Fun, kui ka artiste, kel ette näidata leping kultus- like label’itega Posh Isolation ja Release The Bats Records. Nende kõrval astuvad üles plaadilepinguta, kuid mitte vä- hemtähtsad artistid. Nagu nimigi ütleb, on Servataguse muusika pigem ääremaa, kuid pakub seeläbi võimalust millekski värskeks ja senikogematuks.

Vaata ka: www.servataguse.com

Foto: Renee Altrov LUULE : 9 < algus lk 3 lk < algus pöördsuund öördsuundp ördsuundpö rdsuundpöö dsuundpöör suundpöörd uundpöörds undpöördsu ndpöördsuu dpöördsuun pöördsuund ••• paremalt vasakule aremalte pvasakul remaltel apvasaku emaltelu rapvasak malteluk erapvasa alteluka merapvas ltelukas amerapva telukasa lamerapv elukasav tlamerap ••• oleme qltuuri jyngrid leme oqltuurij yngrid eme loqltuurijy ngrid me eloqltuurijyn grid e meloqltuurijyng rid ge eloqultuurijyn mrid nge loqltuurijy mride oqltuurij mridel ongey qltuur mrideli ongeyj edespidig kaemi ••• EDGAR SAVISAAR & SEADUS DGAR AVISAAR & ESEADUSS GAR VISAAR & DESEADUSSA AR ISAAR & GDESEADUSSAV R SAAR & AGDESEADUSSAVI EDGAR SAVISAAR & SEADUS EDGA SAVISAA & RSEADUSR EDG SAVISA & ARSEADUSRA ED SAVIS & GARSEADUSRAA E SAVI & DGARSEADUSRAAS EDGAR SAVISAAR & SEADUS DGAR SAVISAA & ESEADUSR GAR SAVISA & DESEADUSRA AR SAVIS & GDESEADUSRAA R SAVI & AGDESEADUSRAAS? ••• PEETER VÕSA OM TÕSINE MEES EETER VÕS OM PTÕSINE MEESA ETER VÕ OM EPTÕSINE MEESAS TER V OM EEPTÕSINE MEESASÕ 10 : seitsmeTEISTKÜMNES number : sügis 2011

Justnimelt Tartus nakatusin ma haigusse, milleks on kasutatud vinüülide kogumine ja ostmine. Pisiku sain ma Singli nimelisest poest, mis asus Saekoja ja Tähe tänava nurgal ja Tartu vinüüliurgas- mida pidasid omal ajal Nyrok City tüübid (põhiliselt vist siiski Roll, nüüdne klubide Rock & Roll ja Underground boss). See koht võlus mind kohe esimesel külastusel. Peale loenguid tuli ikka vähemalt kord nädalas number üheksaga Karlova lõp- test seestpoolt pu sõita ja Singlit ning E-kaubamaja külastada, kus paiknes KA ka tolle aja kohta arvestatava valikuga uut muusikat pakkuv Helitroop. Kuigi nüüdseks on Singel küll juba üle kümne aasta

MUUSI kinni ja väärilist asendajat tegelikult tulnud polegi, on jäänud komme teisele (või kolmandale-neljandale) ringile jõudnud Erki Pruul vinüüle otsimas käia. Kes vähegi plaatide ja justnimelt kasutatud vinüülide ostmi- Justnimelt Tartus nakatusin ma haigusse, milleks on kasutatud vinüülide sega kokku on puutunud, teab, et see pole lihtne töö. Nagu iga kollektsioneerimine, eeldab seegi aega, eelteadmisi, kava- kogumine ja ostmine. Kes vähegi plaatide ja justnimelt kasutatud vinüülide lust ja muidugi õnne. Ei maksa loota, et see kirjatükk kellegi ostmisega kokku on puutunud, teab, et see pole lihtne töö. Nagu iga kol- elu lihtsamaks teeb. Suure tõenäosusega hakkavad väärtus- lektsioneerimine, eeldab seegi aega, eelteadmisi, kavalust ja muidugi õnne. likud palad teie plaadikogusse siginema ikka alles peale mitmeid ringe keldripoodides tolmustest kastidest ei-tea-isegi- mida otsides. Tasuks murdunud küüned, nohune nina ning tähendada näiteks kokkuleppeid uuskasutuskeskustega, kes Second hand riidepoed mutikeste sädistamine või antikvaaride targutamine pärast uue koguse vinüülide saabumisel nendega ühendust võta- pikalt kõrvus kumisemas. Mõistagi on Discogsis ja eBays ter- vad ja nii „tavaliste kaevurite” võimalusi vähendavad. Olen Sekkaritest olulisemad on vinüüliotsijatele kindlasti Sõbralt vislikum šopata, aga kui on juba tekkinud hasart, pole kerge ise puutunud kokku olukorraga (see juhtus küll Tallinnas Sõbrale kauplused Veeriku Selveris ja Annemõisa ususe- lõpetada. Telliskivi täikal), kus ühe tädi mitte just kõige lootusrikkama minaris. Kuna seal müüdava kraami päritolumaa tundub Aga mis siis toimub? Jätan kõrvale Selveri muusikaletid ja sisuga kastis sorides olin pealtkuulajaks dialoogile, kus üks olevat peamiselt Rootsi, siis nendes, tavaliselt küllaltki rik- ainukesena uuemat kvaliteetmuusikat (sh vinüüle) pakkuva pettunud plaadihuviline mürgiselt mutikese rõõmustamise kalikult vinüülidega varustatud poodides, läheb põhiline aeg Rahva Raamatu ja keskendun Tartus leiduvatele urgastele, peale, et „juba enne avamist osteti pooled plaadid ära”, poe- just Rootsi plaatide lappamisele. Kindlasti just tänu Sõbralt mis (enamasti) kasutatud vinüüle pakuvad. tas, et need on nüüd seal müügil, näe, ainult et mitte enam Sõbrale on igal tõsisemal vinüülijahtijal elu lõpuni meeles Laias laastus võib jagada Tartu (ja ka muu Eesti) kasutatud 5, vaid 100 krooniga... kuidas näeb välja Sven-Bertil Taube või kuidas kirjutada vinüülide turu viieks: antikvariaadid, uuskasutuskeskused, õigesti Agnetha Fältskog. Põhiliselt võib sealt peale Rootsi second hand riidepoed, spetsiaalsed teise ringi plaatide poed Tartu uuskasutuskeskused muusika leida juustusemat estraadi (a la James Last), klassi- (tavaliselt koos kasutatud helitehnikaga) ja täikad. kalist muusikat ja põdrapildiga kampsunites vanamehi. Samas Tartus asub kaks taas- või uuskasutuskeskust, mõlemad ei suuda ma nendest kastidest kunagi südamerahuga mööda Antikvariaadid Puiestee tänaval üksteisest kas paarisaja meetri (kui tead minna, sest olen ka seal sattunud tõelistele pärlitele alusta- otseteed) või kilomeetri kaugusel (kui oled autoga või liikled des Ananda Shankarist ja lõpetades päris haruldaste disko Reeglina seostatakse antikvariaate ikka raamatutega ja nii viitade järgi). kaheteisttollistega. Põhiliselt iseloomustab sealt leitud ost- see tegelikult ongi — raamatud moodustavad kõikides nen- Oma olemuselt ja välimuseltki on need kaks väga sarna- mist väärt plaate ajavahemik seitsmekümnendad-kaheksa- des ka Tartus põhiosa. sed, minu lemmikuks on millegipärast kujunenud „esime- kümnendad ja märksõnad disko-soul-pop. Melomaanide hulgas on hinnatuim Tiigi tänava alguses ne” ehk Raatuse tänava poolne. Võib-olla seal töötavate Kuigi ma ei välistaks ühtegi riidesekkarit, kõigis neis võib ülikooli raamatukogu kõrval asuv keldripood. Umbes 10 sümpaatse(ma)te tädikeste pärast. Vinüülide hulk on mõle- mingil hetkel vinüüle müügil olla, Tartus ühtegi sellist kuhu m² kauplus on Tartu antikvariaatidest ainuke, mis ennast ka mas suur, hinnad kõikidel samad, praegu vist 1 euro „suure” spetsiaalselt just plaatide pärast läheks, nagu polegi. Viimasel linnapildis silma hakkavatel käsitsi kirjutatud reklaamplaka- ja 50 senti „väikese” eest. Kuna vinüülid pole seal esimeste ajal paistab silma Romia Karlovas Õnne tänaval ja ka Hot titel vinüülimüüjana reklaamib. Seda, kas kauplus on lahti, müügiprioriteetide hulgas (nendeks paistavad olevat laua- Kuperjanovi tänaval väärib märkimist (need võibolla just saab tavaliselt juba kaugelt selle järgi teada, kas jalgvärav on nõud ja mööbel), siis torgatakse saabunud plaadid vanemate sellepärast, et olen ise sealt mõned huvitavad ostud teinud). lahti või mitte. Tihti võib muidugi juhtuda, et värav on lah- vahele, mis tähendab, et iga kord tuleb kogu laadung uuesti Samas olen ka näiteks Humanas vinüüle näinud, nii et tõe- ti ja tuli sees põleb, aga peremeest pole, kuna ta on läinud läbi sirvida. Vahest olen küll kergema vastupanu teed läinud poolest, ei tea kunagi, kus nad üllatada võivad. Üks sõber kas korraks poodi või kuhugi. Siis tuleb oodata. Sees võtab ja üritanud tädidelt välja pinnida, kunas viimati vinüüle tuli. näiteks väidab, et Viljandis olevat lemmikloomapood, mille sind vastu alati sama mees, kes on ka kaupluse omanik ja Need on kohad, kust tasub otsida eesti ja Melodija klas- ühes nurgas on täiesti arvestatav vinüülivalik... ise suur melomaan. Kuna tal eriti kliente ei käi ja ruum on sikat hea hinnaga. Samad Rock Hotelid ja Mahavokid on väike, siis tuleb alati ka suhtlemiseks valmistuda, mis tegeli- seal üldiselt kogu aeg olemas, aga taskukohasema hinnaga. Second hand plaadipoed kult on päris meeldivaks ja asjatundlikuks osutunud. Plaatide Samas võib ka sealt muidugi üllatusi leida, nii häid kui halbu. valik on (just viimasel ajal) päris korralik, nii kuue-seitsme Süda jättis kord löögi vahele, kui märkasin muu prahi vahel Alustada tuleks legendaarseimast ja vanimast omas žanris, kasti ringis, aga hinnad on üsna soolased. Samas võib esi- Jaan Kumani paljuhinnatud seitsmetollist. Suur oli aga pet- kauplusest Muusa Anne tänava alguses. Iga selle poe kü- neda ka üllatusi. Mäletan, kuidas väljendasin kord oma nör- tumus, kui plaadiümbris tühjaks osutus. Kord aga avastasin lastus on sündmus omaette, alustades näiteks sinna sisse- dimust ühe kaheteisttollise Human League’i sajakroonise kodus, et sealt leitud, tudengipõlves ihaldatud Radioheadi saamisest. Kuna kauplust omav härrasmees elab ise samas hinna üle. Teadsin kindlasti, et selle väärtus ei tohiks ületada „Meeting People Is Easy” VHS-i karbis oli hoopis videokas- majas ja kliente ei paista tal just palju olevat, võtab sind tihti kahtekümmet (mis ka hilisemal kontrollimisel tõeks osutus). sett ümberlindistatud filmiga „Irresistible Sylvia”... vastu lukus uks ja telefoninumber, millel palutakse huvi kor- Samas leidsin viis minutit hiljem sealtsamast France Galli le- Vinüülide kvaliteet ja plaadi vastavus ümbrisele tuleks seal ral helistada. Eriti sageli juhtub seda aiatööde hooajal, mis gendaarse seitsmetollise „Poupée de cire, poupée de son”, alati üle kontrollida, sest sinna sattunud plaadid on pärit tihti tähendab, et kõne peale tuleb mullaste pükste ja kummi- mille hinnaks pilku tõstmata viis krooni öeldi. Uuendusena kolikambritest ja kuurinurkadest. Siiski tuleks nende too- kutega peremees ja keerab ukse lahti. Ükskord aga võttis on koridori tekkinud kastitäis allahinnatud kümnesendiseid jatele ikkagi tänulik olla, et nad neid lihtsalt minema pole mind uksel vastu silt lakoonilise ja mõtlemapaneva lausega: vinüüle, mis esmapilgul päris prahina ei tundunudki. visanud. „Soovijad saavad oma raha kätte”. Uks, muide, oli tookord Antikvariaadid asuvad veel ka Võru tänaval kaitsekolled- lahti. Murran siiamaani pead... ži kõrval. Seal on üsna tavaline valik, põhiliselt Melodija vi- nüülid. Sama lugu on Riia tänaval kohtumaja vastas asuva poega — paar kasti suhteliselt levinud ja samas natuke kalli hinnaga popklassikat: Apelsin, Fix, Karavan... Kõik omaette väärtuslikud mõistagi, aga nende suuretiraažilisuse tõttu kahjuks kollektsionääride jaoks mitte kuigi hinnalised. Rüütli tänaval asub üksteise kõrval kaks antikvariaati, millest rae- kojaplatsipoolses pole pidevalt vinüülivalikut sees, teine aga omab päris korralikku selektsiooni. Kurbusega meenutan päeva, mil mu Tallinna-sõber sealt 50 sendiga Collage’i esimese vinüüli sai, siiani pole löögist toibunud. Seda just see- pärast, et reeglina on antikvaarid hindadega kursis ja selles mõttes tuleb üllatusi harva ette, pigem on hinnad natuke kal- limad kui mujal. Positiivne on antikvariaatide puhul see, et kaupmehega hea läbisaamise korral on võimalik ennast n-ö järjekorda panna, kui muul viisil ihaldatavat plastikketast kuskilt leidnud pole. Miinusena tooksin välja asjaolu, et kuna enamikule antikvariaatidest on plaatide müük leivatöö, siis kasutatakse oma lettide atraktiivsemana hoidmiseks kõiki vahendeid. See võib Puiestee taaskasutuskeskus Tiigi antikvariaadi Olav teab idabloki metalist : 11

puotsaga vinüüle. Siin olen teinud vist enda jaoks Melomaanide/plaadikollektsionääride Tartu kõige paremad tehingud ja tõenäoliselt on see põhjuseks, miks ma olen nõus olnud seal ukse kommentaarid taga vihma käes poe avamist ootama (silt uksel kinnitas kohe naasmist) või käinud 8 nädalat jär- Berk Vaher: jest uusi vinüüle küsimas, saades iga kord vastu- seks täpselt sama hääletooniga öeldud „järgmine Viljandi-kodus oli mul paras patakas vinüüle ja seitsmen- MUUSIKA nädal tuleb”. Valik kõigub seinast seina, plaatide daks (?) sünnipäevaks saadud grammofon, mis pidas päris päritolumaa on kuuldavasti Šveits, mistõttu need kaua vastu — veel keskkooli hakul oli suvekodust linna jõudes mõjuvad värskelt ja huvitavalt. esimene asi Greenpeace'i kogumik keerlema lüüa. Aga vii- Taaskord on tegemist aga väga huvitava „müü- maks plaadimasin kuhtus ja esimesed aastad Tartus (1993– gipersonaliga”, kellega suhtlemisel taban ennast 94) kujunesid kassetiajaks — lindistasin raadiosaateid, ostsin tihti olukorrast, kus ei tea, kas nutta või naer- putkadest „poolakaid”, olin legendaarse piraadipunkri püsi- da. Mingil põhjusel hoitakse ühes riiulis nii poo- kundeks (vt ka „Tartu elu kohad”, Müürileht, talv 2009, lk 20). lemeetrist pakki vinüüle, mis olevat „ülemuse Vinüülidele sattusin taas alles kümnendi keskpaiku, kui Tähe omad” ja pole müügiks. Õnneks on ülemusel tänaval loeng ära jäi (või tegin ilusa ilma tõttu poppi) ja uitama halb maitse ja sealt ma midagi ihaldanud polegi. läksin, kuni jõudsin Tähe-Saekoja nukale, keldripoeni Singel. Aga kord, kui olin oma valiku lihtsurelikele mõel- Sinna olid kolinud ka vana piraadika kataloogid, aga neist olin dud kastidest teinud ja paki hinna teadasaamiseks juba kõik huvitava saanud; sööstsin hoopis plaadiriiulite kal- Annemõisa ususeminari Sõbralt Sõbrale poe plaadikastid. Lasteosakonnas, jopede all müüjale ulatanud, selgus, et sinna oli sattunud ka lale. Kohe jäid näppu mitu „vikerviiside” klassikut — Dave üks „ülemuse vinüül”. Kuna ma selles enda süüd Valentini „Jungle Garden”, Lee Ritenouri „Rio”, Caravelli ei tundnud, siis otsustasin kasutada plaadi pääst- orkestri plaat... Aga ka 1985. aasta hittidega ja kämbi kaane- miseks äärmuslikke vahendeid ja üritasin seda seaga topeltalbum „Now That’s What I Call Music! 5”. Nüüd endale müüja käest tagasi napsata. Tirisime siis on teised plaadiurkad, aga see oli mulle esimene ja erilisim; mõnda aega üks ühest, teine teisest plaadi otsast, versioon Singli poest on mu novellis „FAD” ja aeg-ajalt näen kuni suutsin vastase tänu paremale füüsilisele et- unes plaadipoode, mis asuvad just vana maja keldris. tevalmistusele alistada ja ta oli sunnitud mõru näoga allaandmise märgiks sellele hinna ütlema. Siiamaani mõtlen, et huvitav, miks ta näiteks 500 Martin Jõela: krooni ei öelnud, mis mu huvi kohe taandanud oleks... Hea, et on ausaid inimesi! Jõudsin Tartu vinüüliurgaste juurde alles aastal 2003, kuid juba meenutan möödunud aegu ja kohti. Tollal olin alga- Täikad ja laadad ja, kuid paar aastat hiljem Tiigi antikvariaadist leitud Novi Singersi vinüülist sai teatud tähis. Selle poola ansambli pä- Regulaarselt toimuvad Tartus Genialistide Klubis rast olin hakanud üldse Eestis plaate otsima ja pärast leidu Müürilille täika (sügis-talv-kevad) ja Atlantise olen kogenud teatavat vinüüliõnne. Või olen lihtsalt rohkem kõrval Maire Aunaste korraldatud täika (suvel). õppinud. Põhiliselt kaubeldakse seal hilpude ja muu kerge- Kõige pood Hi-Fi Referenz. Samal päeval kui pildistama läksime, oli uusi plaate tulnud meelse nänniga, siiski on mõlemal alati ka (vinüül) Esimene koht, kust ma Tartus vinüüle leidsin ja neid oli tol- plaadimüüjaid. Atlantise kõrval on valik kaootili- lal seal palju. Nüüd ainult kastike. Ilusa ümbrise pärast ostsin sem, plaadid on pärit tavaliselt mõne vanainime- sealt seni armsa leedu disko singli. Tahaks sinna tagasi, tänas- Muuhulgas tuleb Muusas olla valmis ründavateks küsimus- se keldrist-pööningult, aga võivad olla ka näiteks lasteaia re- te teadmistega. teks stiilis „no teate ka mida otsite või niisama lappate?” (ta- monditööde käigus kappidest leitud, nagu ma viimati teada Annelinna turg valiselt siis, kui aiatööd on pooleli jäänud) või „ei leidnudki sain. Ostsin lasteaiakasvatajalt tookord muuhulgas kapsaks Seda turgu enam pole ja ükski kirbuturg ei saa sellele ligi oma midagi, mul on siin see Chris Rea, mis sellel siis viga on?” kulunud ümbrisega vene jazz-rock-grupi Arsenal vinüüli ja õhkkonnalt. Seal nägin esimest korda kummalist Melodija (juhul, kui tüübil igav paistab olevat). nuputan siiani, kas omal ajal on seda tõesti kasvatuseesmär- singlit „Tantsurütme”, esitaja keegi Jaan Kuman. Kunagi üheksakümnendatel, kui mu sõber soetas endale kidel nii tihedalt kasutatud... Sõbralt sõbrale Kaunase puiesteel esimese CD-mängija, suundusime sinna minu soovitusel Müürilille täika valik on kvaliteetsem ja teadlikum, enamasti Isegi maja on varemetes, kuid asus väga lähedal minu üüri- plaate ostma. Härra veeretas välja valitud acid jazz’i kogu- kauplevad seal oma vinüülidega DJ-d ja muidu melomaanid. korterile. Seal maksid plaadid vahel 1 krooni! Helgeim ost oli mikku pikalt sõrmede vahel ja lõpuks teatas, et ei, ta ei müü Silma tasub peal hoida ka Lutsu raamatukogu väljamüüki- amatöörlik rootsi gootipopi singel, mis saab tulevikus olema seda meile, see on ikka liiga hea, aga ostku me kassett, ta del, mis toimuvad paar korda aastas sealsamas raamatukogu rare. võib ümber lindistada! Nii sai tookord ka tehtud. Kuigi olen fuajees. Seal on alati „Horisondi” aastakäikude ja muu prahi Lutsu raamatukogu müügid sealt aegade jooksul üht-teist huvitavat leidnud, vinüülivaliku kõrval ka neile enam mittevajalikud vinüülid müüki pandud. Oh seda rõõmu, kui loeng ära jäi ja tund aega varem plaa- poolest ma seda siiski nii väärtuslikuks ei pea. Lisaks vinüü- Enamasti Melodija ja muud idabloki väljalasked. Selle üritu- dikastide kallale asuda sai — McCoy Tyner, Pesniary, SBB. lidele võib sealt leida erinevat helitehnikat, pille, videokas- se rütmi ja regulaarsust mina veel ära tabada pole suutnud. Või teinekord, kui Tartu „kollektorid” olid minu ees kastid sette ja DVD-sid. Viimaste uudiste kohaselt olevat aga kaup- Juhul kui sa Lutsu püsiklient ei ole, tasub silma peal hoida läbi sobranud, aga tõmbasin sellegipoolest välja Synopsise lust pidav härra endale „päris” töö leidnud, mis tähendab, Tartu Postimehe „toimub” rubriigil või raamatukogu kodu- (Garšnek ja Blumberg) ning Melodija diskokogumiku. et niigi kaootilise režiimiga töötav äri on nüüd lahti põhiliselt lehel www.luts.ee. õhtupoolikutel. Kaugemalt tulijatel soovitan hankida aga telefoninumber, et kindluse mõttes randevuu eelnevalt kokku leppida. Teine sarnane kauplus asub Veski tänaval ja kannab veid- rat nime — HiFi-Referenz. Seal on põhiliselt kasutatud he- litehnika, näiteks väga hea valik vinüülimängijaid, aga ka nä- Fotod: Nele Tammeaid

Tiigi antikvariaadi Olav teab idabloki metalist Muusa — elutoa uks Veeriku Selveri Sõbralt Sõbrale 12 : seitsmeTEISTKÜMNES number : sügis 2011 Muusikarubriigile keerab volüümi juurde:

DJ-ANkeet Sequoia 7 tutvustab end kui „avangardse naiselikkuse su- Servataguse muusika perstaare” ning sel plaadil me kuuleme minimaalset, ilmselt (2010. aasta Servataguse muusika hispaaniakeelset hüpertundelist naislaulu. Väga kena, kuigi festivali esinejaid tutvustav mitte just minu tass teed. Oh jah, mida kõike ei tähenda tä- kogumik) napäeval avangard ja eksperimentaalmuusika. Kuulas: Sven Vabar Seesama õndsalik ohe jääb kehtima plaadi viienda ja kuuen- da loo puhul ehk siis lätlaste ZAHNRADi jõleda venekeelse räuskamise puhul primitiivse müra taustal ning soomlaste KA Festivalil endal ma ei käinud, nii et kuulan seda plaati täitsa 1234567890 puhul, kelle träkk sisaldab pungilikku improvi- puhta lehena. satsiooni kitarril ja bassil, mille taustal kõlavad hõiked kes-

MUUSI Esimeseks looks plaadil on noore eestlase Villemi oma, kes teab-mis-keeles. Soomlased on kuidagi psühhedeelsed nagu on üsna müraline, kuid see ei ole mitte merzbowlik, igasu- äkki hiliskapitalismi sattunud kärbseseenetarbijatest kütid- guseid assotsiatsiooniahelaid purustav mürasein. Ise nime- korilased, või siis vastupidi, küttideks ja korilasteks hakanud tab Villem oma helisid kui „stark sound sculptures” ning jah, endised punkarid, kes kuskil Vantaa lennuvälja lähedal võsa Villemi mürinad-jorinad kulgevad nagu film, nad justkui ju- vahel keset hilissügisest ööd Päikesepõdra endaga ühendust tustaksid mingit lugu. Igatahes päris huvitav. võtta üritavad. Soomlased mulle igatahes meeldisid. Soomlaste Vapaa kasutab tumedaid, industriaalsepoolseid Samuti on soomlaste UMPIO puhas noise, kuid minu arust keskkonnakolinaid läbisegi kergelt jazz’ilike saksofonitörtsa- mitte just väga üllatav või uudne. tustega. Pean küll ütlema, et kogu see asi oleks minu jaoks Kreatiivmootor varieerib sel plaadil taas oma „Irratsio- huvitavam olnud ilma saksofonita. naalse” teemadel, aga kui te seda arvustust juba siiamaani Venelase Alexei Pliousnine drone kõlab natuke samuti nagu lugeda olete viitsinud, siis ilmselt teate te Kreatiivmootorit nood found sound helikunstnikud, kes kuskile vanasse tehases- üsna hästi ning teda lähemalt tutvustada pole siinkohal se lähevad ning ettejuhtuvaid esemeid näppima ja poognatega mõtet. KLMN saagima hakkavad. Kuid träki lõpu poole on kuulda rohkem Ka plaadi lõpetajaks on üks soomlane nimega Barry And- mingi keelpilli näppimist ning festivali tutvustavast tekstist ilm- rewsin Disko, kes viljeleb väga lo-fi umpa-umpa poppi. Kui- DJ-debüüt: Markuse pööningul umbes 2005. aastal. Tartus neb tõepoolest, et tegu on juba 1980. aastate algusest tegut- dagi mõnusalt soomepärane, jabur ja helge muusika. Miks Hea Muusika Õhtul 2009. aastal. seva staažika eksperimentalistiga, kelle põhiliseks väljundiks mitte. Muusikas oluline: Muusiku siirus — muusika peaks tulema on kitarril improviseerimine. Pliousnine on tõepoolest oma Igal juhul jõudu Servataguse Inimesele hr Elijah Värttöle südamest. Muusiku oskus kuulajat võluda, teda oma rada kitarrist midagi sama konkreetset ja materiaalset välja võlu- edasisel Servataguse asja ajamisel ning jääme ootama uut pidi enneolematutesse kohtadesse viia. Muusiku originaal- nud nagu mahajäetud telefonijaam võsa vahel või hüdroelekt- festivali (ühes kogumikuga) sel sügisel. sus ehk oskus lahendada juba läbitehtud ülesanne oma vaa- rijaama turbiin mõne looduskauni paisjärve vahetus lähedu- tenurga alt. Kokkuvõtvalt on vist muusikas kõige olulisem ses. Minu jaoks üks selle plaadi parimaid asju. muusika ise. Muusikas ebaoluline: Piiridesse asetumine, oma loovuse piiramine teiste kirjutatud reeglitega. Müüginumbrid ja nendega arvestamine muusika tegemisel. Kuulsus ja iha võimali- Jim Haynes – „The Decline Effect” kult suure austajaskonna järele. Kui teha õiget asja, leitakse (The Helen Scarsdale Agency, 2011) sind varem või hiljem. Kuulas: Sven Vabar Thundercat ‑ The Golden Age of Mida mängin: Muusikat, mida oma võrdlemisi lühikese Apocalypse teadliku kuulamise jooksul leida ning endale füüsilisel kujul (Brainfeeder, 2011) soetada olen jõudnud. Objektiivselt jääb see muusika kül- laltki laiadesse piiridesse, mahub kindlasti 4 aastakümne Kuulas: Eiki Nestor sisse. Peenele jutule vaatamata olen ikkagi paras hausip**e. Tänapäeval on vist drone küllaltki populaarne heliilming. Mida ei mängi: Raadiohitte, klubimuusikat ja muud leiget Kui tehtaks ülemaailmne küsitlus ja uuritaks inimestelt, mida kräppi. Pidudel valin muusikat üldiselt atmosfääri ja enda nad peavad silmas mõiste „drone” all, siis tihti ilmselt too- Tõele au andes, ega ma neid uusi artiste enda jaoks väga sa- meeleolu silmas pidades. Soovilugusid ei mängi, kuid erandid daks näitena seda, mida mina nimetaksin drone metaliks — geli ei avasta. Aastakümneid tegutsenud bassimees Stephen kinnitavad reeglit. Enda plaadiga tulles äkki saab. : ) Sunn O))), Isis, Nadja, isegi Jesu jne. Samuti peetakse mee- „Thundercat” Bruner on minu jaoks uus artist ja tema värske Eredamad mängumälestused: NoTTi suvepäev oli tore, leldi droneìks igasugust ambientit, mis on vähegi rahulikum, album kena üllatus. samuti esimene „Horisont” Pärmivabriku viimase nädala- pikem ja kulgevam, ehk siis tegelikult peaaegu millisttahes „The Golden Age of Apocalypse” on hea muusika ja seda vahetuse alguses. Parimad elamused on tavaliselt väikestes, ambientit, mis päris M83-lik, biidikas pop-ambient ei ole. mitmel põhjusel. Hea muusika äratundmine algab ju loomu- intiimsetes kohtades. Ja siis leidub mitmesuguseid äärepealsemaid nähtusi nagu likust liikumisest selle kuulamisel. Lihtsalt liigutad end paran- Tehnilist: BPMi ei tasu jälgida, pigem uskuda kõrva. Traktor näiteks drone-folk. Ning õigupoolest tavatsetakse õrnalt damatult ja paratamatult ja kõik. Ning teine tunnus on veel — teeb lodevaks. droneì liistule tõmmata veel ka suurt hulka shoegazeì ja mida rohkem kuulad, seda rohkem sinna sisse lähed ja enam Nõuanne: Ole vapper, katseta. post rocki. Mul pole selle kõige vastu kõige vähematki; see välja ei saa. Viis klassikut: kõik on üldiselt piisavalt produktiivne määratlemine. Aga mu Kui albumit millegagi võrrelda, siis teise ja palju kuulsama King Tubby Meets Roots Radics – London Bridge Special meelest ei ole see kõik üldse niiväga drone, vaid ikkagi mida- bassimehe Stanley Clarke'i viimase palju loorbereid lõiganud Faust – The Lurcher gi, mis veel üsna sujuvalt mahutub popmuusika alla. Milline albumiga. Sama jazz ja funk ja kuskil hetkeks ka soul, aga seda The Winstons – Amen, Brother on „tõeline drone”, kõige droneìm drone? Näiteks sajan- kõike värskemalt ja erksamates toonides. Maurizio – M4 dite-, vahel isegi aastatuhandete pikkuste traditsioonidega Plaadi vaieldamatuks tipuks ongi vast ühe vana pala värs- The Persuader – Stromsbron jorinad, mida toovad kuuldavale Austraalia põlisasukad oma kendus. George Duke'i „For Love I Come” on Stephen Bru- Viis hetkekummitajat: didgeridoodega või Tiibeti budistlikud mungad oma hiigel- neri tõlgenduses õrnem, sügisele ja vihmasajule sobivam kui Red Rack'em – Fellini pikkade rituaalsete pasunatega. Aga nende austusväärsete originaal. Duke'i esituses seguneb selles palas tundlik pool Anton Zap – Road Trip Song kultuurikandjate kõrval väärib „süva-droneì” viljelejate nime klounaadiga ja see tibakene segab. Kui kellelegi just see Can – Mother Sky veel ka üks väga tänapäevane seltskond, keda maailmas üli- vana versioon satub istuma, siis ehk see inimene nõustub, Lapti – Parallax vähe kuulatakse. See seltskond manipuleerib keskkonnahe- et Bruner on selles loos stiilsem kindlasti. Teine tipp oleks Actress – I Can’t Forgive You lidega, saab omavahel hästi läbi ja teeb tihedasti koostööd. kui sissejuhatus Duke’ile, aga loodud Bruneri enda poolt. Näiteks britt Jonathan Coleclough või Maarjamaa mehed „Is It Love” on hoogsam ja, kui keegi just tahab, ka tantsuli- Lõppsõna: (kuigi Bostonist ja Texasest pärit) Patrick McGinley ja John sem, aga sama vihmakrabin aknal loob siingi stiilse sound’i ja Aitäh, sõbrad! Grzinich. Nende eelistatuimaiks tööpõldudeks on maha- meeleolu. kantud põllumajanduskola täis laudatagused, lagunevad Nii et kuulake rõõmuga. Ja Anne Erm võiks Bruneri miskil kombinaadihooned, traadid, tünnid ja enne meie aega kinni imeväel jazz'i-üritusele kaasata. Tekkis tõsine soov nautida kiilunud treipingid. Nende meeste tuttavaks ja koostööpart- Thundercati ka elavas esituses. Tuttav tunne, teate isegi, kui neriks on ka San Fransisco mees Jim Haynes, kes armastab meeldib, noh. oma loomingut iseloomustada sõnadega, mis ehk võtavad kogu selle „süva-droneì” maailmavaate kõige täpsemini kokku: „Ma roostetan asju” („I rust things”). Kuigi selle selts- konna muusika kaldub kohati, ja eriti just Jim Haynesil, ka noiseì ja industriali kanti, ei nõrgenda need lisanüansid se- dasorti muusika põhitoimet, vaid pigem toetavad seda. See põhitoime on kuulaja harjumuspärast ajataju korrodeeriv, transtsendentaalne, rahustav, hirmutav, subliimne. Vaimulik muusika 22. sajandi postprotestandile, ajaloo lõpu järgsele inimesele. : 13

Uus Eesti biit

Modeselektor – „Monkeytown” (Monkeytown Records, 2011) Kuulas: Mihkel „Rafu” Teemaa An Horse – Walls Mom + Pop, 2011

Kuulas: Marcel le Cram MUUSIKA Modeselektor on taaskord üks nendest artistidest (täpsus- tan — tegu on duoga), kes olid tegutsenud aastaid, enne kui neist esimest korda kuulsin. Kuid ausalt öeldes ei saanud ma tutvumiseks paremat aega valida — aasta 2011 tähistab An Horse'i solisti Kate Cooperi hääl, väljanägemine ja ka- saksa päritolu elektroonilise muusika duole oma plaadifirma rakter on ühed kummitavamatest, mida võib austraalia ak- loomist ja kolmanda albumi väljastamist. Mõlemad kanna- sendiga kõnelevate indiemuusikute meres kohata. Jutustused, vadsama nime — Monkeytown. Ja just „Monkeytowni”- mida ta koos Damon Coxiga laulusõnadesse ja helinootides- nimelist plaati tahangi teile tutvustada.Kui aus olla, siis te- se valab, on niivõrd catchyd, et korduvad neuroühendustes gelikult ma ei tahakski rääkida pikemalt tervest albumist, isegi unetundidel. Samas on need parimad hommikud, mil vaid peatuksin vaid ühel lool. Tõsiselt, kui Modeselektori üles ärgates on teada, mida kuulama hakata. Varasemal al- ESPIRIT kutid oleksid teinud terve albumitäie keskpärast kraami bumil „Rearrange Beds” (2008) esitatud idee mõtete vahe- ja jätnud sinna peale loo „Berlin”, kiidaksin ma neid ikkagi tamisest unenägude kaudu tundub olevat püsiv teema nen- Millal tundsid, et sinust võib saada muusik ja kuidas sa taevani. Ilmselt oleks mu arvustus sedavõrd ka lühem, kuid de loomingus. Uuel albumi lugu „Brain On A Table” võib muusika juurde sattusid? positiivne oleks see sellest hoolimata. „Berlin” oli esimene vabalt olla terve selle aasta üks lummavamaid palasid. Bändi Ilmselt kergelt ootamatu asjade kulg, sest „nooruspõlves” lugu albumilt „Monkeytown”, mis mind tõsiselt võlus ja on moodustavad kaks pead on tõepoolest ühendatud erakord- muusiku alustalasid kohe üldse ei ladunud. Muusika kui suu- praegugi teiste lugude kõrval minu vaieldamatu lemmik. See sel kombel, et nad järjepidevalt otsast lõpuni ühtlaselt suure- rem huvi tekkis küll, ent seda plaatide ja mikserpultide näol. on rahulik hiphopirütmiga, elektrit täis bassiliini ja mõnusalt päraseid lugusid vermivad. Peale selle, et neil on kummalised Samas tundub muusiku mõiste mulle kuidagi ühekülgne - vinguva sündikäiguga lugu, mida katab Miss Platnumi väga nimed, on neil ka kummaline väljanägemine. Seda naudita- eelkõige sellepoolest, et kompositsioon, rütm, tämber, helid mahe vokaal. Just Platnumi vokaali pärast meenutab see vam on nende muusikat kuulates neid ette kujutada, eriti pole just see piisav ports, mis mind rahuldaks. Muusik kõlab mulle teisi mu suuri lemmikuid, nagu Bonobo või Mr. Scruff. Kate'i lõua liikumist. Seinad samaaegselt räägivad sinuga ja ehk liialt professionaalselt, mis omakorda kõlab kui piiritle- Tahes-tahtmata tulevad meelde Bajka vokaalid Bonobo al- mitte, sellele osutavad ka muusikute pilgud albumi kaane- tud visioon ja nägemus standardite järgi - sellest vabanemine bumil „Days to Come” või Alice Russelli vokaal Scruffi singlil pildil. Nende muusika on lihtne ja kaasakiskuv, midagi pole on üks peamisi püüdlusi minu loomingus. Pigem jah, lihtsalt „Music Takes Me Up”. Ei oskagi kohe põhjendada, miks mul- liiast ja midagi pole puudu. Laulusõnad on justkui uitmõtted, mina, elu ja muusika, ent mitte mina kui muusik. le kohe need näited ette tulevad, sest ülekuulamisel selgub, mis võiksid igaühe peas ringelda. Ja see muudab muusika Kas oma loomingus lähtud mingitest stiililistest eelis- et tegu on kolme vägagi erineva, kuid sama mõnusa suunaga. tõeliseks ja elulähedaseks: „I've seen my bones fit together tustest või eksperimenteerid? Võib-olla ongi samasugune just see heaolutunne, mis mind with all sorts of people and all sorts of weather, but they have Eksperimenteerimine avab tohutult uksi, mõni vähe kri- valdab, kuulates neid lugusid just nende vokaalidega.Muidugi to get up and go... And they have to be on their own.” Kohati gisevam, mõni ehk sujuvam, ent see on heliprotsessi lahu- ei saa ma „Monkeytowni” suhtes ülekohtune olla, sest kui- tundub, et nad on oma muusikat loonud anatoomiaõpikuid tamatu osa. Stiililised eelistused kipun jätma ka lahtiseks, gi ma olen „Berlinist” ja Miss Platnumist ahvivaimustuses, ei sirvides. Aju, kopsud, süda, käed ja skelett on püsivad ele- täiesti oleneb tujust. Viimased tükid küll, pean tunnistama, ole teiste lugude näol tegelikult tegu keskpärase kraamiga. mendid, mille abil nad jutustavad klišeesid vältides armumi- on kuskile sinna house’i ja tekno piirimaile. Muidugi ei tasu Siin on veel palju pärleid. Mulle endale on meele järgi just sest ja armastamisest. An Horse'i temaatika näib keerlevat unustada, et sellesse suunda on eksperimentatsioongi ke- hiphopilikumad ja bassisemad lood, nagu „Blue Clouds”, ümber tubade ja merede. Seinad, voodid, tormid ja vaalad nasti kanda kinnitanud. „Pretentious Friends” koos Busdriveriga, „Evil Twin” (mis moodustavad kujutluspildi unenägude ja ürgvete vahel. Et Räägi, milles seisnevad sinu õpingud Inglismaal? meenutab väga The Chemical Brothersi viimase kahe albumi sinna mitte ära kaduda, juhatab albumi lõpp sind taas tasa- Otsest suunitlust popstaariks saada ei ole, ent leidub ka materjali) ja „Grillwalker”. Modeselektori indie’likumad kat- pinnale. „Walls” on hea album, mida kõrvaklappidega voodis neid. Õpingud seisnevad heli tehnilises pooles: digitaalteh- setused, nagu „Green Light Go” ja Thom Yorke’i vokaaliga lamades kuulata. Nii kirjutasin mina ka oma arvustuse. noloogiast akustikani ning nende kõikvõimalikes praktilistes „This”, pole päris minu jaoks. Iseenesest ilusad lood, kuid väljundites. minu maitsele liiga melanhoolsed. Rahulikum, ilma trummi- Peale õppima asumist on tekkinud suurem huvi akustili- käiguta lõpulugu „War Cry” (taaskord tekib võrdlusmoment se arhitektuuri vastu. Üritan arendada ka oskusi helidisaini CB-ga) meeldib mulle jällegi väga.Modeselektor on taaskord vallas, see uks avanes mulle nüüd äsjalõppenud suvel tänu tõestanud, et sakslased ei ole meistrid mitte ainult techno- Orbital Vox Stuudiotele. Kindlasti jääb see ala tulevikus vallas, vaid suudavad luua ka teistsugust väga kvaliteetset üheks minu orientatsioonipunktiks helimaastikul. elektroonilist muusikat. Ja seejuures väga mitmekesist. Kuidas hindad hetkeseisu eesti elektroonilise muusika Soovitan „Monkeytowni” julgelt kuulata ning hoida kindlasti maastikul? silm peal ka samanimelise plaadifirma tegemistel. Kui nüüd kohalikud „tränaräpparid” ja Skrillexid välja arvata, siis võib igati rahule jääda. Viimaseks tipphetkeks muidugi TOP 10 festival Plektrum, mis oli tõesti, eriti loengute ja ka muusika näol, üks ideaalne, avav mõtisklus. Eesti on minu jaoks väga ANDRES LÕO mõnus elektrooniline platvorm, kuna on tekkinud ringkond inimesi, kes seda kunsti ja selle ilu hindavad. Ja see ringkond Üdini kunsti- ja muusikainimene Andres Lõo sai ülesandeks minu ümber ei ole pelgalt heliga seotud, vaid see on üleüldi- reastada 10 oma kõigi aegade lemmikalbumit. Lubas poole tun- selt tehnotolmust särisev õhkkond. niga ära teha. Tundus kahtlane. Nii oligi. 3 tunni pärast oli käsitsi Antud hetkel olen rahul isegi eesti popmuusikamaastikuga, kribatud edetabel käes. Vormistatud ilusasti Vitamiini-nimelise pean siin silmas Ewert and The Two Dragonsi võidukäiku. grupeeringu paberile˙. Tema enda sõnutsi on need albumid just Tore vaadata, et ka eesti lihtinimene on hakanud eristama, need, mida ta tunnetab iga oma ihukarvaga ja mida ta teab viim- mis on kvaliteetmuusika ja kes on Koit Toome. se detailini. Andresel ilmus hiljuti ka album „Love Bomb Letter”. Kui sul oleks võimalus koostööd teha ükskõik millise muusikuga maailmas, siis kes see oleks? 1. Kreidler – Kreidler (Wonder, 2000) Keeruline. Ütleks ehk Nicolas Jaar või Thom Yorke? Või siis 2. Alva Noto + Ryuichi Sakamoto – Vrioon (Raster- duplikaadist iseendaga? Mitte kuidagi nartsissistlik-egoist- Noton, 2002) likus mõistes, vaid muusikaline koostöö kuidagi liidab häid 3. Sven Grünberg – Hukkunud alpinisti hotelli soundtrack omadusi. See siis ehk aitaks enda vigu parandada, tekitades (1979) uusi mõtteid. 4. Beastie Boys – III Communication (Capitol Records, 1994) Nimeta mõned hetke lemmikartistid? 5. Tortoise – TNT (Thrill Jockey, 1998) Tevo Howard, Objekt, Wild Beasts, Space Dimension 6. Drexciya – Neptune's Lair (Tresor, 1999) Controller, Hackman, Vakula, Hjaltalín, WhoMadeWho 7. Scott Walker – Scott 4 (Philips, 1969) Millised on tulevikuplaanid? 8. Weather Report – Weather Report (Columbia, 1971) Vi ses i Sverige. Rootsi, Göteburg on alati tõmmanud ning 9. Jim Arrow & The Anachrones – Jim Arrow & The sinna on plaan mõneks aastaks kindlasti maanduda. Ja sinna- Anachrones (RiTonis, 1991) gi retkele on minek oma kalli preiliga, kes on samuti olnud 10. Pale Saints – In Ribbons (4AD, 1992) lahutamatu osa sellest rännakust. Aga ringiga jõuan ikka ko- dusadamasse tagasi, loodetavasti siis huvitavama inimesena. ˙ Autori Vitamiini-paberile käsitsi kirjutatud edetabelit on võimalik vaadata biit.me kodulehel. Küsis: Madis Nestor 14 : seitsmeTEISTKÜMNES number : sügis 2011

Filmitalgute filmi ATHENA „Täitsa lõpp” esilinastus SOOVITAB M L 111 kinopunktis üle Eesti F I

Mikk Rand RÄÄGI, MÄLU!

Räägime eesti filmist. Räägime kohe palju. Ja mis veel pa- Kõlab uskumatuna? Jah — seda see numbrite poolest ongi. Mitte kunagi rem, räägime eesti näitlejatest! Athena kinol on rõõm tuua varem pole Eesti pinnal nõnda suures mahus korraga ühtegi filmi linale tartlasteni sari „Räägi, mälu!”, mis pakub alates oktoobri lõ- pust kuni 2012. aasta detsembrini hoolikalt valitud väljavõtet toodud. Kuid Filmitalgute kontekstis on palju muudki uutmoodi ja eesti filmist, fokuseerides just näitlejatele. teistmoodi tehtud. Paradigmad lihtsalt vajavad pea peale pööramist. Meie keskel on palju lugusid, ent veel enam ülestähenda- mata lugusid. See on meie kultuurimälu, mis väärib talle- tamist. Eesti filminäitlejate sari kino Sõprus eestvedamisel Sissejuhatuseks mõned arvud kino kohta Eestis läbi ajaloo. Eesti filmi ja kino madalseis langes sajandivahetusele. 2000. (koostöös Athena kino, Eesti film 100 ja Tallinnfilmiga) seda • 4. oktoobril 1896 näidati Tallinna börsihoones esimest aastal ei valminud Eestis mitte ainsatki mängufilmi, eesti fil- püüabki — püüda kinni katkeid eesti filmimälust, elavda- korda filme. Edisoni kinematograafiga demonstreeriti mide vaadatavus oli aastatel 1995–2000 kõikumas paari ja maks, avardamaks ning jagamaks huvi, kogemusi, teadmisi... tallinlastele filme 12 päeva. kümne tuhande vahel. Kinode arv tegi läbi ühe suurima lan- ehk koguni mõistmist. • Esimene kinoks ehitatud maja Eestis avati 17. aprillil guse, kukkudes 172 pealt aastal 1999 aastaks 2000 74 „Räägi, mälu!” keskendub linateostele nõukogude ajast 1908. aastal Tartus Ülejõel. peale3. Filmitegemise ja levi kontekstis võttis maad üks pa- kuni 90ndate alguseni, tuues esile tolleaegseid ekraanitäh- • Tallinnas sai 1908. aasta esimesel poolel vaadata filme ras masendus. Samas on sajandi esimene aasta muutumiste ti, kes saavadki ürituste peateemaks. Iga filmiõhtu juhatab järgmistes kohtades: jaama lähedal Näituseväljaku pavil- aeg ning põhjapanev mitmel põhjusel, kus eesti kinode ja sisse sõnaline osa täis meenutusi inimestest, ajast, elamise- jonis tegutses rändkino Grand Imperial Vio, Harjumäel filmivaatamiste arengut analüüsides ei tohiks alahinnata kah- ja kinokunstist läbi näitlejate ning nende kolleegide silmade. The English Biograph Co. London ning promenaa- te faktorit: 2001. aastal avati Tallinnas esimene kobarkino ja Sõna ilmestavad lõiked filmirollidest. di ääres Rotermanni ja piiritusevabriku vastas teater samal aastal said alguse Kinobussi rändkino ning filmikunsti Sarja avalöögi teeb Evald Hermaküla õhtu, mille raames Modern. Rataskaevu tänaval näitas elavpilte Karl Stefani ja meediaõpe üle Eesti. jõuab ekraanile režissööri Tõnu Virve 1991. aasta esimene Elektro-Biograaf. Tegelikult on need vaid väikesed arvud ajaloost, jagades täispikk film „Surmatants”, mille peaosast leiamegi Herma- • Esinduslikem paikkino nimega Metropol avati Tallinnas aimu, kuidas Eestis on pühendatud läbi ajaloo aega ja inimesi küla. „Surmatants” on poeetiline nägemus keskaja sügisest, 26. juulil 1908 (950 vaatajat). kinokülastustele ja filmide vaatamisele. Kindlasti ei anna ka inspireeritud Lüübeki meistri Bernt Notke maalist „Surma- • 1926. aastal oli Tallinnas 17, Tartus 5, Narvas 3, Valgas, see artikkel lõplikku faktilist vastust kinode arengule ja fil- tants” ja selle kunstiteose oletatavast Tallinnasse jõudmise Pärnus, Rakveres ja Viljandis kaks kino. mietenduste protsessile, kuid me saame teha algust, mida loost. • 1990ndate lõpuks oli Eestis üle 600 kinolina. tulevased Balti Filmi- ja Meediakoolist tulnud filmiteadlased Evald Hermaküla oli teatrilavastaja, kes huvitus lisaks ka • 1991. aastal oli Tallinnas 12 kino. loodetavasti tahavad ja oskavad süstematiseeritult analüüsi- kino- ja televisioonitegemise kunstist. Ta on kirjutanud: • 2001. aastal avati Tallinnas esimene kobarkino, üle maa da. Tööd ajaloolastele siinkohal on. „Lavastaja põhikoht on teatris, kus ta teeb suuremaid või läks ringi sõitma taas rändkino Kinobuss. Filmitalgute 111 kino esilinastuspunkti ühe filmi jaoks on väiksemaid ekskursse kinosse ja TV-sse.” Üks selline jõuab- midagi, mida Eestis varem tehtud pole. See kõlab vägagi ki 31. oktoobril Athena kino ekraanil kõigi tartlasteni. Aja- Paikkinode tekkimise ajaks oli kinokülastamine muutunud uhke numbrina, kuid sellega kaasneb ka kohutavalt suur ris- looline film, ajaloolises kinosaalis, ajalooliselt 35-millimeetri- väga populaarseks ajaviitmisviisiks. Nõnda käis 1909. aastal kitegur. Nagu ikka iga uue asjaga. selt filmilindilt. kinos juba rohkem külastajaid kui teatris, tsirkuses ja kont- Läbi aegade on Eestis tuldud filme linastama 3-4 filmikoo- sertidel kokku ning filmipublik koosnes selleks ajaks juba pea piaga, kui eeldatakse „tavalist” filmilevi. Kui eeldatakse suurt KAAGID? kõigist inimrühmadest. Kinos käidi ka klasside ja sõjaväeosa- hulka vaatajaid, siis koopiate arv jääb ikkagi vaid kümne pii- de kaupa. Kinopiletite läbimüügi ja elanike arvu võrdluse resse. Rolli mängivad ajalugu ja traditsioonid. „Kaagid”, originaalpealkirjaga „Neds” (ingl: „Non-Educated põhjal võib järeldada, et keskmine linnaelanik Eestis külastas 60ndate ja 70ndate aastate kuldajastu lubas küll massiliselt Deliquents”), on šoti režissööri Peter Mullani kolmas täis- 20. sajandi alguses kino rohkem kui kümme korda aastas1. vaatajaid, kuid filmilevi lihtsalt ei näinud ette sobivat moo- pikk film. Tema eelmine linateos „Magdaleena õed” võitis 70ndaid ja 80ndaid on kutsutud eesti kino kuldajastuks — dust, kuidas nendeni jõuda. Ei Eestis ega ka laias maailmas. rohkelt auhindu kogu maailmas ning tunnistati ka PÖFFil ilmselt põhjusel, et lisaks väga heale kinokülastatavusele Filmilevi sõltub info liikumise kiirusest ja kuna see oli too- kriitikute lemmikuks. Autor ei nimeta „Nedsi” autobiograa- (üheks parimaks tollases Nõukogude Liidus)2 valmisid tol na piiratud, siis pidurdus koheselt ka vaatajate kaasahaara- filiseks, kuid siiski väga isiklikuks. ajal ka suurem hulk praegusesse eesti filmiklassikasse kuu- tus. Filmist (ja kultuurist üldse) rääkivaid ajakirju planeeriti „Kaagid” viib vaataja 1970. aastate Šotimaale Glasgow lin- luvaid teoseid. ette mitmed-mitmed kuud, trükitehniliselt võttiski igasuguse na, kus intelligentne poiss John alustab õppetööd uues koolis. Teda saadab aga juba esimesest koolipäevast alates tema vanema venna, kes on tuntud pätt, vari. Isegi õpetajad jälgi- vad Johni kahtlusega, oodates temalt vennaga sarnast käitu- Kino „Kasiino“ Aia tänavas. Tallinn, enne 1940. Foto: Eesti Filmiarhiiv mist. Kui John suuremaks kasvab, siis ta otsustabki käituda sellena, kelleks teda peetakse — pätina —, ning keegi ei oska aimatagi, kui kaugele kambavaimust võlutud noormees Tartu esimene kinohoone enne lammutamist. Tartu 17.04.1936. Foto: Eesti Filmiarhiiv , autor: Eduard Selleke oma mässumeelsusega minna võib. Seda filmi vaadates võiks mitte lihtsalt saada kahe tunni võrra targemaks 70ndate šoti tänavaelust, krimpsutades omaette, et kohati dramatiseeriti olukorda pisut üle. Ei, ei olnud seal midagi nii ülepakutut. Pigem võiks lõputiitrite ajal jääda mõtlema eelarvamuste jõu ja perekondlike taakade kandmise tagajärgedele. Bob Segeri laulu „Turn the Page” Metallica kaverversiooni videos ütleb USA prostituut Ginger Lynn Allen ka oma elulaadi põhjendades, et lisaks kõigele saab ta olla/teha seda, mida ühiskond temalt ootab. Hirmus, mis jõud sellel ühiskonna arvamusel on! Sellepärast kogu- nebki nende pealtnäha tavaliste viisakate inimeste sisse trots ja äng, ning kui need ühel hetkel siis paisu tagant pääsevad, ei tundu enam miski liiga vägivaldne. Pigem oli kõik eelnev brutaalne ja mis hiljem tuleb, on juba kergendus ja loomulik. Mõistlik on ka filmi lõpp või viis, kuidas lõpp on vormistatud. Mis see on, tule vaata juba kinos.

Athena Kinolased FILM

inilind

annel”

iva

oortekeskus

ino “

oortekeskus

ino

pordikeskus

uvialakeskus

ultuurikeskus lubi D

aja

elk

ultuurikeskus S

ultuurimaja

oortekeskus vatud N vatud

ahvamaja ultuurikeskus

ahvamaja

lubi ultuurikeskus ultuurimaja ahvamaja ülakino ino K ahvamaja oortekeskus innateater (suur saal) madeus” laza vatud N vatud ultuurikeskus KAJA ultuurikeskus ultuurikeskus

ino H ultuurimaja ultuurikeskus pordihoone ahvamaja ahva M ultuurikeskus A ultuurimaja ultuurikeskus ultuurikeskus

oortekeskus ahvamaja ahvamaja ahvamaja ultuurikeskus ultuuriakadeemia BB lubi ahvamaja aakonna Keskraamatukogu uuste K uuste ultuurikeskus ino ahvamaja ultuurimaja ultuurimaja ahvamaja ultuurikeskus ultuurikeskus ahvamaja ahvamaja aarja R oortekeskus vatud N inna K pordi- ja K ja pordi- inamon” uvi- ja K ola P ola eskraamatukogu ahvamaja ultuuri- ja S ster” rtis” ahvamaja ahvamaja kraan” ultuurikeskus otsiaalkeskus õprus” ultuurikeskus (suur saal) (suur ultuurikeskus K ultuuri-ja Huvikeskus ultuuri-ja ahvamaja aagupi R aagupi K aani eltsimaja ultuurikeskuse K uvikeskus inoklubi ultuurikeskus ahvamaja ultuurikoda rturi K ultuurimaja J J ahvamaja aani kultuurimajaaani uviala-ja K M E S ülakeskus C ultuurimaja K ultuurimaja C A A J K tepää K lustvere mõis rissaare klubi – kultuurimaja – klubi rissaare ru K R isu uhu N isso K ärjamaa K õo K õo ustvee K ustvee äetaguse Huvikeskus äetaguse aidla R aidla ustamäe K ustamäe õmme K õmme aanja R aanja ageri rahvamaja ageri äädemeeste A äädemeeste aapsalu K aljala K rvaste Seltsimaja ntsla S ntsla oca- ravete kultuurimaja ravete nija Valla K rahvamajaruküla vinurme K vinurme

ino “ ino “ ino rootuse R rootuse arksi Valla K iidaja R iidaja ihnu R ihnu aiu R aiu ino “ apla K apla adrina R adrina ino “ ino “ abala rahvamaja abala äina H K ärdla iisipere rahvamajaiisipere akke kultuurikeskus akke ass A ass uressaare L uressaare K uhnu rahvamaja uhnu uusa kultuurimajauusa õuge rahvamaja õuge õngu R õngu unda L onguta rahvamajaonguta uusalu R uusalu oela noortemaja õrva A üri K üri oeru kultuurimaja õstamaa K uhja S uhja ornimäe rahvamaja ornimäe ärnu- ärnu K ärnu lva H lva ajusi R ajusi aide K aide rahvamaja alamuse aebla rahvamaja aebla eatrikino adise R adise abivere Vabaajakeskus abivere apa K apa aekvere R õlva K õlva ihula kultuurimajaihula uure- ürgavere S ürgavere aarepeedi R angaste seltsimaja alme kultuurimajaalme oksa S aku H aku

uuru R ärvakandi A õgeva M ärva- õhvi kino “ Viljandi K Viljandi kultuurikeskus Võhma S A H M R N Vastseliina Võru K S U K Varstu E K K Luunja R K K Võnnu T H ja kultuuri- Valga K O S N P K Lüllemäe M O R T K O R S S K K Valtu seltsimaja Valtu R Varbola R R Vastse- N Veriora Värska K H J J K Kehtna K M moks moks Mooste P mooste K T rahvamaja Varbla kultuurimajaVändra P P ndla teater Endla H K H L T K K L T T H R R T Väike- J M P K K P T P O isaku R Iisaku J M A Valgu Seltsimaja Valgu K K K A M J P R S L O A A K Keila K Kernu Valla R K M N TTÜ K K C

AMAA V PÕL RAPLAMAA SAAREMAA TARTUMAA ALGAMAA V ILJANDIMAA V ÕRUMAA V AMAA V JÄR AMAA V JÕGE LÄÄNEMAA HARJUMAA HIIUMAA

IRUMAA -V LÄÄNE PÄRNUMAA IRUMAA -V IDA - - - a see esti! J allinnas,vaid üle E ole ühte pidu,on sadu, pole ainult ksperiment ei kuku kunagi läbi, eksperiment estifilm saab järgmisel aastal100-aastaseks ja Filmitalgute tegemisi tasub võtta eksperimendi E estap kutsume 11.11.11 kõiki kinno ja peale seda estap kutsume 11.11.11 www.ef100.ee/index.php?page=89& www.temuki.ee/numbers/2010/5/article5072.pdf www.efsa.ee/index.php?page=133& Vestlused filmiajakirjaniku ja –ajaloolase Jaak 1 2 3 4 gi paradigma muutuseni: pole ühte esilinastussaali, esilinastussaali, ühte pole muutuseni: paradigma gi vaid on sadu! P rõõmsad inimesed T publikule. kui tegijatele nii kõigile, rõõm on na. E esita negatiivselt kinnitablihtsalt või positiivselt salamisi loodavad Filmitalgute tegijad väidet. tud muidugi saalide täitumisele ja inimeste huvile — ikkagi esimest korda maailma ajaloos on üks riik korraga ja vabatahtlikkuse aluselteinud koos filmi. S ka! me oleme selle nimel ühe kingitusega pingutanud — nüüd tuleb see ka koos üle vaadata ning aseta pjedestaalile oma da eesti filmide riiulis. Lõhmusega Lisainfo: www.filmi.arhiiv.ee ------esti, on as või ai õnda jõuame elleks et tekiks aegset laia levi, sa elle probleemi asetsu probleemi elle lmseltmitte iga filmiga I -levi saavutas igasuguste Kinobuss on üle 10. aastaKinobuss viinud rändkino on üle 10. ja filmitöötubasid kõikjale üle Eesti. Foto: Raphael Gianelli Meriano, 2002 ja jooksul hakkas interne llesviimasel ajal on rahvus A mainstream äitsa lõpp” aga kindlasti peab. K T Filmi demonstreerimine Põhja Paberi- ja Puupapivabrikute Aktsiaühisuse tööliste lastele. Tallinn 1926. Foto: Eesti Foto: Filmiarhiiv demonstreerimineFilmi Põhja Paberi- Puupapivabrikute ja Aktsiaühisuse 1926. tööliste lastele. Tallinn üüdseks hetkeks on too seaduspära õnneks as antud meetodit ka tulevikus kõikide eesti esti filmilevi probleem eesti filmide levitamisel levitamisel filmide eesti probleem filmilevi esti E N K egemist on rahvafilmiga(samas kontekstis nagu siinkohal asetsebki — mitte kunagi varem pole pakutud eesti filmile SAMA Filmitalgute loomulikult filmiga. murdumas ja — T rahvalaul või rahvaluule) ning kaasaegses meedia ti ja moodsate meediate oskuslik ärakasutami ne omakorda veel laia levikut toetama, mistõttu hollywoodilik sionaalseedumaa. hakanud kasutamasarnaseid filmitootjad likud võtteid. rahvale samaaegselt teavitusega, suure maaegse lähemale astudes.sammu S ses peame siis silmas eesti filmide levivõrdluses ülejäänud maailma kommertskinoga. ühiskonnas tahavad inimesed filmist rääkida, sel le üle arutleda, seda arvustada. S võimalus samaaegseks arvustamiseks üle E võimalus. mise filmide peal kasutada tasub, ei saakohe öelda, tu lemit näeme aastalõpus. rahvuslike filmide ees ülemääraselt ees filmide rahvuslike ebaproport vaata samaaegse täita üks tingimus: vaja eelnevalt ei pea tegema korraga nõnda laia levi. Filmitalgute filmiga „ nuüksi ja justnimelt sellest positsioonist lähtuvalt, et seda filmi sai ÜLE EESTI filmitud, tegijaid on maa igas nurgas, neid on palju ja kino peab esilinastuma läheduses. N kodu tegija võimalikult kaasa, kuid halvemate filmide puhulkorjas laia le vikuga film siiski suurema hulga vaatajaid, kui see muidu teinud oleks. A i taustal. Foto: Urmas Mand, 2011 ------ii ee olly- allinn, T allinnas. olle aja hea tava ol ajal esilinastu ajal ol . T . 4 arva) ja ehk veel neljas- eansid toimuvad ka võttepaikades,

ärnu, Viljandi, N ellest tulenes aeglane ja pidev kampaania,

a ehk ongi sellest ajast tegemist filmitegija

allinnas. S

uid üks muutus esilinastumise tavades, võrrel tavades, esilinastumise muutus üks uid

aasiseseisvumisajast on kinode esilinastused aasiseseisvumisajast kinode esilinastused on

elmise sajandi lõpukümnendist sajandi elmise hakkas H

T E

Filmitalgute rahvafilmi lõpp” võtted Valgamaa greenscreen „Täitsa ubliku kaasahaaramineubliku tasan „rohujuure käis

artu, P allinnasse, sest otsitakse glamuuri, mida pole,

loomulikult aitas omakorda kõvasti filmi levikule levikule filmi kõvasti aitasloomulikult omakorda rääkida. Filmi headus oli siinkohal trumbiks, mis informeeritussamaaegselt asjast võimalus ning (lai levi) tüüpi filmilevi vormina, vastukaa millele filmilevi tüüpi levi) (lai kuid selle eeliseks oli inimeste üheaegne filmiga woodi filmide levitamine toimuma „wide-release” levitamine toimuma filmide woodi luks on „word-of-mouth” (suusõnaline) levi. S korralikku kampaaniaid ja nõudis turundusplaani,

sedagi pigem halvemuse poole. T seal, kus seda filmiti, ja alles seejärel T on see toiminud siiamaani. deseelmise sajandi keskpaigaga, on toimunud ja nägi ette, et eesti filmi esilinastus tehti eelkõige P maakondadepisematesse kohtadesse saata. N viies maakonnakeskuses, et siis hiljem koopiad üle kuid see pole enam sama suurejooneline esilinas (muidugi pisikeste eranditega) toimunud eelkõi toimunud eranditega) pisikeste (muidugi toetavaks mudeliks. T dilt” ning kohakandi võlu filmiga sidumist peeti levi ge T tus. J

ise on jaganud. ning ei pakuta lähedust neile, kes seda eelnevalt T mujal filmimas, esilinastus kuid jääma peab ainult te võõrdumisega oma publikust — käiakse küll kuid... S korjata vaatajaid püüti millega prindimeedia ettevalmistuse planeerimine aega aega planeerimine ettevalmistuse prindimeedia sid filmid eelkõige suuremates linnades ( Kino „Kasiino“ Aia tänavas. Tallinn, enne 1940. Foto: Eesti Filmiarhiiv Kino Aia tänavas. enne „Kasiino“ 1940. Tallinn, 16 : seitsmeTEISTKÜMNES number : sügis 2011

„Uue Maailma” režissöör Jaan Tootsen on erinevates in- tervjuudes korduvalt rõhutanud, et tegemist ei ole kogu- konnafilmiga, vaid looga inimestevahelistest suhetest, mille- [Pealkiri puudu. On sul le Uue Maailma seltsimaja on lihtsalt kulissideks. Usutluses Jürgen Roostele möönab Tootsen, et filmi pealkiri ei ole selle eesmärgi täitmiseks parim, kuivõrd viitab konkreetse- soovitusi? [Ei turgata le asjale. Lisaksin veel irriteerivama asjaolu, et pealkiri loob konkreetse seose utoopia ehitamisega, samas kui autori eesmärgiks on psühholoogiline draama. Tootsen on skiso- tõesti, mõtlesin küll…]] F ILM freenilises olukorras: ühelt poolt teeb ta dokumentaalfilmi rohujuure tasandit tähtsustava kogukonna aktivistidest ehk tõepoolest uue maailma ehitamisest, teisalt huvitab teda sisulisel tasandil ennekõike inimlik kontakt ja konflikt. Filmi Indrek Grigor montaažis väljendub see püüdes esitada dokumentaalset materjali võimalikult mängufilmilikult. Selles vastuolus seisneb kogu filmi võlu kui ka valu. Tootsen ei ole küll ise otseselt nii öelnud, aga ta arvatavasti nõustub väitega, Antagu mulle andeks, aga ma tõepoolest ei viitsinud enne et film räägib ka suurekssaamisest. Me võime seda küll edasi lükata, ent filmi vaatamist põhjalikult ilmunud kriitikasse ja intervjuu- desse süveneda, sest... no miks ma pidanukski? Tõenäosus, viis aastat on ikkagi pikk aeg. et ma sealt n-ö õigeid ridu piisava hoolega oleksin lugenud, on väga väike. Niisiis läksin kinno vaatama isegi mitte konk- võimalik näost näkku rääkida, neile on vaja esitada nõuete- nagu kogukonnafilm, aga pööre tekib üsna ootamatult.”), reetse kogukonna filmi, vaid üldist rohujuure tasandi aktivis- kohane aruanne. Nii ei näegi me Erkot ühegi bürokraadiga mis sunnib jällegi küsima, et kui režissööri eesmärgiks ei mi kajastavat dokumentaali, sest kogukonnast ei olnud ma rääkimas, vaid ainult arvuti taga istumas ja meeleheites tühja olnud teha kogukonnafilmi, siis miks film oma pealispinnal kuulnud sisuliselt midagi muud peale Vabaduse väljaku hõi- ropendamas. sellisena näida püüab? Pööre seisneb selles, et seltsimaja vamise idee, mida juhtusin kuulma KTI Talvefoorumil toona Veider kahepaikne selles akommunikatsiooniahelas on allakäik ei alga mitte esitamata aruandest, vaid seltsi tuu- veel Prussakovi-nimelise jalgrattaseltsi esitluses. Seetõttu Marten. Oma ideedelt kuulub ta anarhistide ridadesse, aga miktegelaste isiklike suhete lagunemisest. Ametivõime film oli mu esmapilk filmile kantud lihtsast süžeelise opositsiooni arhitektiharidus on andnud talle rea erioskusi, mis võimal- kujunenud kriisiga ei seosta, otse vastupidi: võim tunnustab ootusest ja kohe alguses torkaski silma trafaretsena tunduv davad märksa paremat arusaamist ametlikust asjaajamisest. seltsi, president käib külas ja kutsub tagatipuks vastuvõtule. linnaametnike äärmiselt reserveeritutena näitamine — käed Ta teab, mis on detailplaneering, oskab lugeda ja joonista- Bürokraatia Erkot murda ei suuda, sest nagu ülal sedastatud, ristis, pilgud tühjad. Sealjuures olid nad ilm- da kaarte, luua reaalseid ja digitaalseid ei ole tegemist millegagi, millest ta aru saaks ja mis teda see- selgelt mõjutatud tugevalt kaamera kohal- 3D-mudeleid. Nii satub ta linna ja seltsi läbi puudutaks, sellal kui pinged isiklikul tasandil viivad Erko olust. See mulje oli seda enam üllatav, et vahemeheks. Konkreetse asjaajamise äärmuslike lahendusteni. Iseloomulik on ka maja loo lõpp, Tootsen on rõhutanud, kui palju oli viieaas- poole pealt näeme ametivõime filmis küll kus vaatajale ei näidata mitte tühjakskolimist ja hoone üle- tase võtteperioodi jooksul kogunenud ma- väga vähe, aga alati seoses Marteniga. andmist, vaid kollektiivse eufooria ja subjektiivse üksinduse terjali ja kuidas seetõttu ei ole filmis ühtegi Kuid tõeliselt veidraks muudab tema vastandust. stseeni, kus oleks tunda kaamera kohalolu. positsiooni asjaolu, et tegelikult ei saada Tootsen ei ole küll ise otseselt nii öelnud, aga ta arvatavas- Probleem aga laheneb õige pea: nimelt sel- temast aru ei ühel ega teisel pool, kus- ti nõustub väitega, et film räägib ka suurekssaamisest. Me gub, et ametnikud ei ole filmi sisu seisuko- juures ta ise seda endale ka teadvustab. võime seda küll edasi lükata, ent viis aastat on ikkagi pikk halt lihast ja verest inimesed. Nad ei puutu Tema sõnavõtte iseloomustavad eba- aeg. Kõige labasemalt väljendub see trafaretses seisukohta- asjasse rohkem kui opositsiooni osapool, määraste sõnade sülemid. Ülevoolava de arengus. Filmi algul istub Erko pliidi ees ja räägib pilkamisi, funktsionaalne element. Tasakaalustava energiaga seltsikaaslastele majaga seo- kuidas talle olla öeldud, et kui 30 täis saad, siis hakkad inime- stseenina näeme peagi tekiääre alt ärkamas tud arhitektuurilisi lahendusi seletades seks nagu me kõik — rahuned maha, ostad auto ja saad nor- filmi protagoniste Martenit ja Erkot, kellest või abilinnapea jutul tõsiseltvõetavana maalseks. Filmi tagumises osas tunnistab Marten, et piinlik viimane on ametnike blaseerunud ilmetele näida püüdes kuhjuvad sõnad „justkui”, küll, aga on tekkinud mõte, et tahaks oma töö eest ka palka vastanduvalt õndsalt töllakil olekuga, mille „nagu”, „mingi” jne kahe-, kolme-, nel- saada. Siin tuleb taas mängu Marteni kahepaikse staatus, mis juurde ta püüab leida sõnu, iseloomusta- jakaupa pea iga väite ette. Erkole on kulmineerub filmi lõpus üsna juhuslikus stseenis, kus ta näi- maks seda, kui hea on ärgata pärast pidu. selge, et valitseb anarhia, jutt linnaosa tab kaamerasse „meie” (s.o Marteni ja Kaku) uut visiitkaarti Situatsiooni koomilisust rõhutab asjaolu, et sissesõite piiravatest tõkkepuudest on Community Toolsi logoga. Kuid paraku jääb bürokraatlikult Erko ärkab totras valges ülikonnas. mõttetu jamps ja targem oleks ristmi- vettpidav kodanikualgatus, mida Community Toolsi tarkva- Mida me filmis aga ei näe, on reaalne konflikt nende osa- kud omaalgatuslikult sebradega katta. Linnale on selge, et raarendus kahtlemata esindab, positiivne lahend kogu loole poolte vahel mingil muul kui äsja kirjeldatud visuaal-formaal- valitseb bürokraatia: taotlus peab laekuma enne tööpäeva režissööri poolt vähimagi kommentaarita. Ehk et kui vaataja sel tasandil. Filmi arenedes saab tasapisi selgeks, et konflikti lõppu. Marten aga laveerib kuskil vahepeal. seda rohelist logo hoobilt ära ei tunne, jääb filmi puänt tema mitte ei näidata, vaid seda pole olnudki, kuivõrd ainus suht- Kesk üliaktiivset seltsielu toimub jutustuses järsku nihe, jaoks tagasihoidlikult öeldes ähmaseks. lemine ametliku võimu ja seltsi vahel on toimunud läbi aru- mille sissekirjutatust Tootsen ka ise rõhutab („See algabki andluse. Projekt, eriti aga selle aruandlus, näib algul olevat jutustuse läbiv intriig. Sõnavara ja suhtumine, mida Erko selles osas üles näitab, on ainus punkt, milles siinkirjutaja pea- tegelasega suhestuda suudab. (Käesoleva artikli kirjutamine on ettekääne kulkale aruande tegemise edasilükkamiseks.) Siinkohal võiks filmile siiski ette heita erapoolikust, sest sisuliselt jäävad kajastamata bürokraatia funktsioon ja positiivne külg. Ainsaks viiteks sellele on Kaku kommentaar ge- rilja-aktsiooni käigus tema maja ette tehtud sebradele, mille peale linnaametnikud olnud isiklikult solvunud ja ähvarda- nud, et ei kavatse lähiaastail linnaosa liikluse parendamiseks midagi ette võtta. Taolise isikliku tasandi minimeerimiseks ongi ametid ümbritsetud emotsioonitu bürokraatiamehha- nismiga, mis teeb üldse võimalikuks olukorra, kus süstee- mi enese vahendeid kasutades töötatakse süsteemi vastu. Kurb on näha, kuidas kõige taandamine Exceli tabelile tões- tab, et ametnik ei tea ega tahagi teada, mis tegelikult toimub. Kuid nagu öeldud on selles olukorras minu arvates teatav paratamatus. Kommunikatsioonibarjääri iseloomustab filmis ilmekalt Erko suhtumine konflikti vahetute kodakondsetega: filmi proloo- gis Tartu maantee avamisele tulnud inimestega ja hiljem seltsimaja naabritega, eriti aga politseiga ning isegi majaoma- nikuga on võimalik rääkida. Samas kujutab projektikirjuta- mine endast autoritele naljategevate prestiižsõnavara fraaside kokkulükkimist ning aruandlus, nagu juba viidatud, taandub ropuks sõimuks. Politseinikele on võimalik selgitada, et meil on luba, aga lihtsalt ei leia seda paberit hetkel üles, tüütu naabrinaise võib pikalt saata, aga bürokraatidele ei piisa, kui sa ütled, et me jõime raha lihtsalt maha, nendega ei ole Foto: Okeiko FILM Fotod: kaadrid filmist ------arten ga kui elle viie aljud on on aljud ustraalia Foto: Siim Männik Foto: Küllike Rooväli aailma kogemu arten räägib seal inu jaoks jääb see M ga see, et ta tahaks ue M i tahagi kõigest rääkida, elle lahtiseletamine eeldakselle aailm on pidevas loomises, see ulle tundub, et selle manöövriga taan iin puudubki konkreetne lõpp. S e isegi oleme suuremas ringis arutanud, ingid valikud onvaja paratamatult teha. M u oma artiklil on kah lõpp puudu, mõtlesin, … M

arteni koha juurde...E aailm. S oolsehk kogukonna tööriist, mis on konkreet T ee on selles täiuses olemas, kõik mida me nüüd a arvan, et sa võid seda käsitleda nagu A us M Võtan filmiveel mitte näinud lugejaid arvesse. A M omunity J.T.: Veel selle Veel M I.G.: JaanTootsen: Indrek Grigor:Indrek sama U aborigeenide muinasund. M aasta jooksul ma tajusin, et siin, sellel kohal on mandala täis laotud. S P tekitab tunde. mittelõpetatuse lisame, juurde siia öelnud, et milline lõpp, et kas peaks olema selline lõpp või teistsugune lõpp. M etkuidas lõpetada, aga mingil hetkel mulle tundus, et see on väga hea lõpp — filmi mõttes. das saseda filmi lõppu ikkagi mõtlesid? lõpp lahtiseks. M et tulen räägin sinuga ehk siis suudan välja mõelda, mis on lõpp. se viimine laiemale tasandile. laiemale viimine S se eraldi filmi... jäta see lõpuosa rohkem saladuseks, aga M sellest, et ta on seikleja, et ta kodu on seal, kus on ta sel jakott ja seljakotis on tal aluspüksid. A omatöö eest palkasaada, see onväga inimlik M soov. on taolist mõõtu idealist, kellele võiks palka maksta lihtsalt eest. olemise inimeseks ne tarkvaraline lahend, mida on paralleelselt seltsiga aetud vähemalt viimased poolteist aastat, aga mis ei ole seotud ot seselt seltsiga, on palju laiem projekt. U C dad sa filmiveelgi rohkem mängufilmiks või suhtedraamaks. Vahetult käesolevaVahetult artikli kirjutamisele järgnenud vestluses Jaan palusin Tootseniga tal selgitada ka filmi lõpustseenide valikut. Ph9000, Signor Sick, Karma. Tallinn 2010 Tallinn Karma. Sick, Signor Ph9000, Tallinn 2011 Ph9000. 2011

Karma. 2011 Ph9000, Rummu 2011 Signor Sick, Ph9000. Tallinn 2011 Tallinn Ph9000. Sick, Signor sõbralik keda ootasin. aaa seesamasõbertegi teeb meiemärki... keegi ja ennäe, postikõrval ootasin sõpra

Kopenhaagen. 2011 Signor Sick.Rummu2011 Kopenhaagen 2010

Karma, Signor Sick. Tallinn 2009 nuusutada... whuhh... ja võind välja minna oleks olime autos janeiu seal... K: eeieii,seeoli ennem kirjutadki Karma’t? neiu küsis,aaa, kas sa jõudsime kohale, politsei K: tavai. vaatame P: lähme K: aokei. mahajäetud... P: seeei olnud tehasele... mahajäetud K: nu ühele joonistasid P: ma tean jah, aga kuhu sa Ee, joonistasin küsitlema... ei pea ja ei hakka kinni sest niisama politsei mõtet huiata, etpolevist K: mõtlesin, seal? P: mistegite Karmo: rannast Politsei: tere,kust tulete? põle? ei tuled kas meiejalgratta probleem? ee milles hakkasid... meie poolejooksma pidurdasid ja meeletu kiirusepealt autot kuni kakspolitsei rattaga edasi, sõidsime Kui kollvalmis ja tegimõnedjooned. sai ka“käevalgeks” sõbanna joonistasin edasi, et kõikonokeija Arvasime, ja kadus. peale lasi meiletäistuled ja kuid üksautojäiseisma olema, Nu kõikolekspidandokei üheksa ajalõhtul. umbes joonistada, kus oleksvahva heavaiksekoha, Valisin käes hoidnud. kunagi kannu kes eiolnud sõbranna, joonistamiseks võtsinkaasa jama majas... Seda kollitehesolimaru Signor Sick.Tallinn2010 Signor Sick.Tallinn2011

Signor Sick.Tallinn2011

Karma, Ph9000. Tallinn 2011 Tallinn Ph9000. Karma,

Pinksiklub lauad. Tallinn 2011 Tallinn lauad. Pinksiklub Kopenhaagen 2011 Kopenhaagen Ph9000. Tallinn 2010 Ph9000. Tallinn Tallinn 2010 Tallinn 2011 paranoilised. Taanis ollakseikka nädalal uuestijoonistama. lõpp heakõikhea, järgmisel kuid sain120eurot, joppas. trahvi eurot kokkuvõttes ootasin umbes600 nu missealikka mu viga.. elas end välja... sõimas oli megavihane majaomanik kuidas elminineerida probleem, kohe asjuajama, hommikul järgnes magamatta öö ja

Signor Sick.Tallinn2009 Karma, Signor Sick, Ph9000. Tallinn 2010 Tallinn Ph9000. Sick, Signor Karma,

Karma. Lõuna-Eesti 2011 Kopenhaagen 2010 Karma. Kopenhaagen 2010

Signor Sick.Tallinn2010 Joonistasin päevasel ajal Signor Sick. Tallinn2011 Tallinn 2010 Tallinn Põhja-Tallinnas raudtee kõrval. Mingi hetk peatus kaubarong ja välja astus vedurijuht. Palus mul joonistada alasti naise, et tema rongisõit lõbusam oleks.

Paraku jäi ta soov täitmata. Karma, Signor Sick 2011 Sick Signor Karma, Rummu 2011 Signor Sick.Rummu2011

Ph900, Karma. Kopenhaagen 2011 Ph9000, Signor Sick. Tartu 2011 Tartu Sick. Signor Ph9000, Karma. Riia 2010

Signor Sick.Tallinn2011 Mõned aastat tagasi istusime öösel Peterburi maantee silla all peale joonistamist ja Tallinn 2011 rääkisime tuleviku plaanidest. Soe oli.

Joonistamine viib mind

Signor Sick, Ph9000 Tallinn 2010 eemale ühiskonnast. Tartu 2011

Tallinn 2010 Tallinn 2011 Tallinn 2010 Tallinn Signor Sick.Rummu2011

Karma. Kopenhaagen 2011 Karma. Rummu 2011 Ph9000, Signor Sick, Karma. Tallinn 2010 Tallinn Karma. Sick, Signor Ph9000, Tallinn 2011 Ph9000. 2011

Kopenhaagen. 2011 Signor Sick.Rummu2011 Kopenhaagen 2010

Karma, Signor Sick. Tallinn 2009 nuusutada... whuhh... ja võind väljaminna oleks olime autosjaneiu seal... K: eeieii,seeoliennem kirjutadki Karma’t? neiu küsis,aaa,kassa jõudsime kohale,politsei K: tavai. vaatame P: lähme K: aokei. mahajäetud... P: seeeiolnud tehasele... mahajäetud K: nuühele joonistasid P: mateanjah,agakuhusa Ee, joonistasin küsitlema... ei peajahakka kinni sest niisamapolitsei mõtet huiata, etpolevist K: mõtlesin, seal? P: mistegite Karmo: rannast Politsei: tere,kust tulete? põle? ei tuled kas meiejalgratta probleem? ee milles hakkasid... meie poolejooksma pidurdasid ja meeletu kiirusepealt autot kuni kakspolitsei rattaga edasi, sõidsime Kui kollvalmis ja tegimõnedjooned. sai ka“käevalgeks” sõbanna joonistasin edasi, et kõikonokeija Arvasime, ja kadus. peale lasi meiletäistuled ja kuid üksautojäiseisma olema, Nu kõikolekspidandokei üheksa ajalõhtul. umbes joonistada, kus oleksvahva heavaiksekoha, Valisin käes hoidnud. kunagi kannu kes eiolnud sõbranna, joonistamiseks võtsinkaasa jama majas... Seda kollitehesolimaru Signor Sick.Tallinn2010 Signor Sick.Tallinn2011

Signor Sick.Tallinn2011

Karma, Ph9000. Tallinn 2011 Tallinn Ph9000. Karma,

Pinksiklub lauad. Tallinn 2011 Tallinn lauad. Pinksiklub Kopenhaagen 2011 Kopenhaagen Ph9000. Tallinn 2010 Tallinn 2010 Tallinn 2011 paranoilised. Taanis ollakseikka nädalal uuestijoonistama. lõpp heakõikhea,järgmisel kuid sain120eurot,joppas. trahvi eurot kokkuvõttes ootasinumbes600 nu missealikkamuviga.. elas endvälja... sõimas oli megavihane majaomanik kuidas elminineeridaprobleem, kohe asjuajama, hommikul järgnes magamattaöö ja

Signor Sick.Tallinn2009 Karma, Signor Sick, Ph9000. Tallinn 2010 Tallinn Ph9000. Sick, Signor Karma,

Karma. Lõuna-Eesti 2011 Kopenhaagen 2010 Karma. Kopenhaagen 2010

Signor Sick.Tallinn2010 Joonistasin päevasel ajal Signor Sick.Tallinn2011 Tallinn 2010 Tallinn Põhja-Tallinnas raudtee kõrval. Mingi hetk peatus kaubarong ja välja astus vedurijuht. Palus mul joonistada alasti naise, et tema rongisõit lõbusam oleks.

Paraku jäi ta soov täitmata. Karma, Signor Sick 2011 Sick Signor Karma, Rummu 2011 Signor Sick.Rummu2011

Ph900, Karma. Kopenhaagen 2011 Ph9000, Signor Sick. Tartu 2011 Tartu Sick. Signor Ph9000, Karma. Riia 2010

Signor Sick.Tallinn2011 Mõned aastat tagasi istusime öösel Peterburi maantee silla all peale joonistamist ja Tallinn 2011 rääkisime tuleviku plaanidest. Soe oli.

Joonistamine viib mind

Signor Sick, Ph9000 Tallinn 2010 eemale ühiskonnast. Tartu 2011

Tallinn 2010 Tallinn 2011 Tallinn 2010 Tallinn Signor Sick. Rummu2011

Karma. Kopenhaagen 2011 Karma. Rummu 2011 20 : seitsmeTEISTKÜMNES number : sügis 2011

Milliseid erinevaid rolle te kunstnikena täidate? Olete üheaegselt tag’ijad, grafitikirjutajad, tänavakunstnikud... Multistability hoolitseb avaliku Karma: Olen enda vastustes aus ning ütlen, et ma jumal- dan tag’imist ja grafitite tegemist. Tag’ija ja grafitikirjutaja ruumi visuaalse käekäigu eest rolli täidan ma igapäevaselt, tänavakunstniku roll ei ole mulle siiamaani kohale jõudnud. Isegi väga ei huvita, kas selle nimi on tänavakunst või ei. Minu jaoks on see grafiti ja täidan en- Küsis Marika Agu dale mugavaid rolle nii tihti kui võimalik. ST Phrskoop: Mulle tundub, et nende kategooriate või n-ö N rollide loomine on osati vajalik, et eristada ühte teisest ja sel- Multistability on kunstnikerühmitus, kes töötab tänavatel. Nad on peamiselt karakteriusku, K U gitada selle maailma eripära asjast eemal seisvatele inimes- luues aastast 2009 sümpaatse väljanägemisega tegelasi. Nad armastavad peita oma suuri tele. Saan aru, miks neid luuakse, aga ma isiklikult ei tahaks mural’eid nagu aardeid näiteks mahajäetud tehastesse, viaduktialustesse ja mereäärsetele end ühtegi neist paigutada, parema meelega kasutaksin osi neist kõigist. betoonseintele, kuid Tallinna kesklinnas on nende logo — Neckeri kuupi — kerge märgata. Signor Sick: Kunstnikuks ma ennast kindlasti ei pea, ees- kätt juba seetõttu, et mul pole olnud ühtki isikunäitust ning laial üldsusel pole minu loomingust aimugi. Ma kasutan enda kolle ning me teeme seda enamjaolt koos (ei tea, kas teised sete seda kiivalt või on see nagu avalik saladus, et kõik mõtete, tujude ja emotsioonide väljendamiseks erinevaid nõustuvad selle arusaamaga). Ehk meie ühiseks käekirjaks on teavad, aga tegelikult ei tohiks? vahendeid. Umbes 10 aastat tagasi hakkasin grafitiga tege- kollid. S.S.: Eesti on armas väike riik, siin on raske kõike varjata, lema. Tag’isin, bomb’isin ja tegin piece’e. Tag’ida ma ei oska, Kuidas mõjus sulle, Karma, Taanis elamine? Mida said aga nii palju, kui suudan ja oskan, varjan seda, mis on varja- seega see pool jäi kohe ära. Kuni aastani 2006 üritasin olla teada sealsest tänavakunsti- ja grafitiskeenest? mist väärt. aktiivne nii bomber’ina kui piece’ide joonistajana. Siis mingil K.: Taanis elamine avardas mu grafitialast silmaringi väga. K.: Mulle meeldib olla anonüümne, kuid seda on Tallinnas hetkel hakkas adrenaliinijanu minus võimust võtma ja enam Sealsed Kasketi, Snofi, Closeri, Tomcati jne käekirjad on või sellises riigis nagu Eesti raske soovida. Meil on käputäis ei viitsinud ühe piece’iga mitu päeva tegeleda, vaid tegin pi- tekitanud minus meeletut soovi vabamalt joonistada. Nii- kirjutajaid ning kõik teavad kõiki ehk anonüümseks on raske gem pooleteisttunniseid piece’e ja bomb’isin. Selles kõiges oli öelda „robustne” stiil on mulle tänu Taanile meeldima ha- jääda. Eks see tiba avalik saladus ole. Ma tean, et sa kirjutad, olulisel kohal noore nolgi emotsioon, ühtekuuluvustahe ja kanud. Pole tähtis, kuidas su bomb või tag välja on tulnud, ja sa tead, et ma kirjutan. Just nägin su crew bomb’i rongil, grafitimäng.M ingil hetkel hakkas tähtsat rolli mängima mõte peaasi et sealt loeb välja su nime ning et see annab su joonis- deeeemaaaa, oh neid teie kolle. See on paralleelelu, ano- teose taga ja selle visuaalne keel. tamise hetkel olnud emotsiooni edasi! Sealne rongiskeene nüümsust soovivad inimesed omavahel. Mis on hea töö tingimusteks? Kuidas saab teos tänaval on väga elav ning tänavatel olevad bomb’id ja tag’id uuenevad On arvukalt näiteid galeriidest, mis esitlevad tänava- teie silmis väärtuslikuks? Mis on need normatiivid, mille meeletu kiirusega. Väga elava grafitikultuuriga linn 1,5 tunni kunstnike ja grafitikirjutajate töid siseruumides. Kas järgi teost hindate? kaugusel Tallinnast, soovitan külastada. see tendents pigem häirib teid või peate seda heaks K.: Hea töö tingimusteks on kas sügav stress või meeletu Signor Sick, milliseid vahendeid peale aerograafi oled näitajaks? rõõmutunne. Enda „parimad” (ehk tööd, mis mulle enda- kasutanud, et oma ideid levitada? P.: Ma saan aru neist inimestest ja nende subkultuurilistest le meeldivad) tööd olen teinud selliseid emotsioone tundes. S.S.: Enda ideede levitamiseks olen kasutanud internetti, ideaalidest, keda grafiti esitamine galeriides häirib. Need on Muidugi annavad sellele juurde hea pinnaga sein, hea ilm, mul- erinevaid kleebiseid, maale, fotosid, kangaid... tulihingelised fanaatikud, keda paelub selle juures kõige roh- tivendade hea tuju, alkohol jne. Kõige väärtuslikumad on PH, sinul on vast kõige rohkem olnud võimalusi oma kem, et mitte öelda ainult, see toorus, lindpriius ja takista- sellised teosed, kus autorid on enda emotsiooni grafitisse töid näitustel näidata. Millist vastukaja sa saanud oled matus. Ma saan sellest kõigest aru, aga ajapikku on mul endal talletanud. Meelde tulevad kohe Fa (Fast K) purjuspäi teh- ning kas on millalgi ka uut materjali tulemas? tekkinud lisaks sellele teatud lisahuvid ja vajadus vahelduse tud bomb’id, kinnisvarapettuse ohvri kirjutatud maakleri nimi P.: Need paar mitte väga ametlikku näitust on olnud hea järele. Seetõttu on mul tunne, et galeriisse jõudmine on väl- ning lause „... on varas”. Neid näiteid on palju. Põhilisteks algus. Sõpradetasandil on tagasiside olnud hubane, mis on timatu. Aga see ei ole lõpp või takistus midagi veel värskes normatiivideks on spontaansus, emotsioon ning robustsus. iseenesest väga oluline. Kuid usun, et on veel võimalusi, viise õhus teistele näidata, teha. Minu jaoks on see siiski hea näi- Muidugi kaifin ma näiteks Cone’i, Mora jt fat’idega tehtud ja variante, mida, kuidas ja mismoodi paremini ning uudse- taja, kui isiku tööd on seda väärt. tag’e, kuid kõige rohkem meeldib mulle nii-öelda „sita stiili” malt teha. Vaikselt tekib alati materjali juurde ka jah. S.S.: Ma leian, et see on hea, see on samm, mis on meie grafiti ja suvalised sirgeldused seintel. Kas suhestate ennast eesti kunstitraditsiooniga või galeriidel tegemata. Teosel on galeriis teistsugune väärtus P.: Klassikalisele küsimusele klassikaline vastus: koht, suu- peate end eraldiseisvaks subkultuuriliseks nähtuseks? kui tänaval. Mulle näib see ühe võimalusena näidata tavako- rus, sisu, värskus. Ja minu jaoks ka see, kui palju antud asi mu K.: No ma pean Multistabi ikkagi eraldiseisva subkultuuri danikule grafiti- ja tänavakunsti teisest küljest. isiklike kiiksudega kattub. aktiivseks osavõtjaks. Eesti kunstitraditsiooni kuulumine ei Mulle tundub, et eesti meedias kajastunud ütlused S.S.: Hea teose eelduseks on mitmed aspektid, mida hindan, ole hetkel mulle arusaadav, äkki peaks seda 10 aasta pärast (Kalle Klandorf, Jüri Kuuskemaa, Mart Sander) tänava- alati ei pruugi need kõik koos esineda. Teoses hindan teemat, küsima. Ehk aktsepteerib ühiskond grafitit tulevikus rohkem, kunsti ja grafiti vastu on olnud üldiselt domineerivad. autori hoiakut ja kunstilist kujundit. Olulist rolli mängib minu kui ta seda hetkel teeb. Ei olda kursis tänavakunstnike ja grafitikirjutajate jõu- silmis teose seos aja ja ruumiga, kus see asub, teose sobivus/ P.: See, mida me teeme, on hetkel kindlasti subkultuuri- lise esiletõusmisega maailmas ning seeläbi lihtsalt ig- mittesobivus, värvide valik ja kompa antud objekti/objektide line nähtus. Aga usun, et seoses nii-öelda juhtiva põlvkon- noreeritakse avangardistlikku kunstivoolu. Mis on teie suhtes. Hästi sümpatiseerivad kunstitükid, mis mind kõneta- na vahetumisega noorte ja antud nähtuses adekvaatsemate silmis Eestis kehtestatud nulltolerantsi põhjus? Kuidas vad, mõtlema panevad või emotsioone tekitavad. inimeste vastu võib loota, et mõne aja pärast murrab see, seda muuta saaks? Kas hoiate crew’na ühtset käekirja või saab igaühe mida teeme, end ka traditsioonilisele kunstiplatoole. Ühel K.: Mulle meenub Mart Sanderi ütlus sellega, et Mart ei stiili kergelt identifitseerida? Mis teid eristab? või teisel kujul. oska pildistada. Need fotod tag’idest ja bomb’idest, mille ta P.: Minu jaoks põhineb meie ühine stiil kõigi isiklikel eripä- Mis motiveerib teid tegelema sellega, millega te tege- kuskile Delfisse ülesse sai, olid nii naljakad, et tema nördi- radel. Mu enda meelest me ülemäära ei pinguta, et üksteise- lete? Kas teete seda ainult „meie” pärast? mus täissoditud majade kohta ei läinud mulle üldse korda. ga taotluslikult sarnaneda või siis erineda. Asi tuleb loomu- S.S.: Mind motiveerivad sellega tege- Inimesi on erinevaid ja demokraatlikus likult ja see õhk, mis meie vahele jääb, identifitseeribki meid lema areng, ideed, liikuvus, positiivne ühiskonnas kehtib sõnavabadus. Eks neil kui eraldiseisvaid joonistajaid ühtses crew’s. energiavahetus, atmosfäärid, emotsioo- ole mingil määral õigus. Minule see nega- Leian, et sõnadega ei saa me jooni ja vorme lahti harutada. nid, tagasiside, inimesed, kohad, hetked. tiivsus grafiti vastu korda ei lähe. See on Kui vähemalt viiele meie tööle peale satud, siis suudad ilm- P.: Alguses tegin teistele, nüüd teen ikkagi üks viis elada ning maailma näha. selt selgelt eristada, et igas teoses on tegemist kolme erine- ikkagi endale. Muidugi tahan seda teis- Kui keegi sellest aru ei taha saada, siis va autoriga ja käekiri kui selline eristab end ise. tega jagada ning arvamusi ja kõike seda. mis seal ikka. Mind huvitab näiteks, miks S.S.: Minu arust ühendavad meid peale kollide ja joonistami- Aga põhiimpulss tuleb ikka endale te- Mart ikka enda ema juures elab ning se mitmed muudki huvid. Meist igaüks on erineva iseloomu ja gemisest, arengust ja uute asjade loo- miks ta enda valgete ülikondade pärast taustaga, see kajastub paljuski käekirjas ja töös. Muidugi tihe- mise uudishimust. Minu jaoks on see nii õudselt põeb. Usun, et enamik sellest dalt ninapidi koos olles õpime ja täiendame üksteist. Käekirja teraapia. kaagutamisest on mingisuguse omakasu- identifitseerimine on lihtne sellele, kes asja vastu huvi tunneb K.: Seda peab Holiksi käest küsima, püüdliku tooniga. Aga ma ei vaeva väga ja selles valdkonnas toimuvat jälgib. sest see on tema lause, mul pole siin- enda pead sellega. K.: Hehe, kohe tuleb meelde see, kuidas Signor Sick, (edas- kohal midagi lisada. Isiklikult moti- S.S.: Eestis on liidrid väga konservatiiv- pidi SS-lane) käis PH-ga koos bomb’imas ning tegi samas stii- veerib mind grafitiga tegelema ikkagi sed. Ei osata vaadata nähtuste kõiki tah- lis maske. Enamik maskide märkajatest pidas neid PH soolo- soov ennast välja elada. Arvan, et kui ke, lahmitakse pealiskaudselt asjadest, loominguks, kuid teravam silm sai aru, et tegemist on kahe mul seda väljundit ei oleks, saaksin ma mida tegelikult pole uuritud või ei teata. erineva kirjutaja ühist laadi bomb’idega. maailmast teisiti aru. See, et ma tea- Propaganda töötab tavakodaniku jaoks P.: See oli nii, et hakkasin neid kunagi suvel vaikselt Eesti eri tud reeglitele ei allu, ei tähenda, et ma väga hästi. Vana hea. Selge see, et sodi- kohtadesse tegema. Mingil hetkel läksime SS-iga joonistama oleksin teistsugune, kuid grafiti tekitab minus tunde, et ma mine ja tag’imine riivab silma, aga sellest ei saa lahti, inimene ja siis otsustasime koos samalaadseid asju teha — mina neid ei ole nii „hall hiireke” kui „hallid hiirekesed”. Tänu grafitile on aegade algusest kritseldanud. Olukorda saaksid muuta tuumakaid ja SS sarnaseid maske kandvaid nägusid. tunnen ma end elava ning noorena. Tänu grafitile on mul kunstikriitikud ja -teadlased, uurides tänavakunsti lähemalt, K.: Mis meid eristab? No põhimõtteliselt on meil kõigil eri- väga huvitavaid sõpru ning tavaline bussi/trammiga töölesõit kirjutades sellest ja korraldades näitusi. nev stiil. Mulle on PH mustrimees, SS-lane illuka grafi vend võib muutuda väga kiiresti meeldivaks adrenaliinirohkeks ja ennast ei oska ma väga kasti panna. Meie ühine stiil on kogemuseks. see, et me joonistame seintele enda alter ego kujutisi ehk Kuidas suhtute oma isiku anonüümsusesse? Kas kait- Vaata Multy Stability galeriid eelmiselt topeltleheküljelt. : 21

ahv laamendavad kontoriruumis ning kõik see peaks olema (tarbimis-) ühiskonnakriitiline, näitama killukesi meid ümb- KAS DRAAMAFESTIVAL ritsevast katkisest maailmast jms, aga tegelikkuses tõusevad vaid üksikud stseenid kõrgemale sellest, mis nad on — tüh- jad tähistajad. Ka miinusvõte on võte, aga selles lavastuses ei ON NÜÜD ELUS? ole seda potentsiaali rakendada suudetud, ei tekitanud see minus muid emotsioone, kui et — aeg tiksub käest ära, ku-

niks ma saalis istun. Ei pane sisimas midagi tööle, nõustuma, TEATER vastu vaidlema, küsima. Nurkliku tekst toimib üksinda selles Keiu Virro osas paremini. Või siiski, lavastustele on võimalik oma peas kaasloojaks olla ja oma peas lavastus uuesti kirjutada (mõte, Septembri alguses sõitsin nädalaks ajaks Tallinnast Tartusse, kulgesin eriti tagantjärgi, on võimas relv). Lisaks, kui miski on silma- muudkui etenduselt etendusele ja istusin õhtud suitsuvines hommikusse. torkavalt halb, paneb see arutlema — miks on halb, miks on valitud, äkki on hea, aga ma ei saa aru ja nii edasi. Oli hea ja nii mõndagi nähtust tahaks jagada. Osaliselt seetõttu lugesin suure huviga Postimehest Jaan Toominga arvustust Draamafestivalile (PM 12.09.2011, „Laiba Alustan oma isiklikust vingumisnurgakesest. Ühele korra- sai vaid pisut arutleda, et mis see homne teater on ja kas elustamine Draama 2011 näitel“) , kus ta just eelmainitud likule eestlasele pole lihtsalt kombekohane millegagi täiesti seda mitte juba täna ei tehta. Või kas ei ole tänane teater lavastust ülistab ja on selles sisuliselt näinud uue ajastu saa- rahul olla, selline käitumine solvaks meie rahvuslikku uhkust. hoopis eilne teater (üks nõukaaja esteetika kõik) ja veab, kui bumist teatrimaastikul. Miks mitte. Samas — eks ta laitnud Minu jaoks ei ole prioriteet arutleda, kas kuraatorifesti- meie homne teater millalgi ülejäänud Euroopa tänasele teat- sealsamas arvustuses ka lavastusi, mida näinud polnud, ning val võiks toimuda Olümpiamängude kombel iga nelja aasta rile järele jõuab. Jne. heldinud nende peale, mida samuti vaatama ei jõudnud. takka, nagu pakub Sirbis Veiko Märka (23.09.2011) ja ma ei Mis puutub kuraatorifestivali kontseptsiooni kui sellisesse, Muid lühikommentaare. Minu nähtud etendustest lõppes tunne puudust ka Elmo Nüganenist, Priit Pedajasest ja Ingo siis see mulle meeldib. Selleaastane põhiprogramm oli kaht- püsti seisva publiku ja lõppematu aplausiga (ning pisarais nei- Normetist, nagu Maris Balbat Maalehes (4.09.2011). Kui neid lemata Priit Raua nägu. Ja kui valik on kuraatori nägu (mis dudega publiku seas) Anne Türnpu ja TÜ naiskoori „Jakob, sel aastal ei olnud, siis küllap järgmisel tulevad. Või tihedami- võiks ju eesmärk olla), siis olen ma selle valiku poolt ka siis, oh Jakob“, mis muide ei kuulunud ei põhi- ega kõrvalprog- ni ikka kui Olümpiamängud. kui mulle ei meeldi, mida ta valinud on. Tegelikult — seda rammi. See oli lavastus, mis pani mõtlema, et vot just nii- Täielikku tasakaalu ja Ideaalset Festivali on üsna raske saa- enam mulle meeldib, kui mulle ei meeldi. Valikut kiita on pal- moodi saab koorimuusikat inimestele lähemale tuua. Isegi vutada, tegelikult ikka kohe suisa võimatu. Igal osalejal on ju raskem — ütled ära, et olid head lavastused, ja mis edasi? laulude vahele kooliteatrinäitleja püüdlikkusega oma sõna- toimuvast oma nägemus, lisaks kipub ikka nii olema, et ühel Siis on lihtsalt kök-mök. Aga kui kuraator valib ka mõne ins- sõnalt päheõpitud lugusid rääkivad koorilauljad mõjusid aastal on i-d palju ja täppi vähevõitu ja teisel aastal pole i-d pireerivalt halva lavastuse, siis on palju põnevam, saab ki- võluvalt. ollagi, aga täppi on oi-kui-palju. rumisprotsessist huvi korral omaette kunstiteose vormida. Võimsad naised jäid silma kahes lavastuses — esiteks tõusis Alati tahaks midagi, mida parasjagu pole. Mina näiteks teen Vaatasin ära kõik lavastused, mis siiamaani nägemata olid, Elina Reinoldi kõrgelt (au)hinnatud osatäitmine R.A.A.A.M.-i ettepaneku, et jätkatagu plakatite väljanäituse traditsiooni- järgnevalt mõnest lühidalt ja mõnest veel lühemalt. „Antigones“ (eriti küünlapuhumise monoloog) tõepoolest ga. Etendusi pääseb vaatama x-arv inimesi, vestlusringides Põhiprogrammi puhul oli mulle üllatuseks, et Draamateater kiidukõnede kõrgusele. Anneli Rahkema mängitud Leena osaleb paarkümmend kuni mõnikümmend inimest, aga pla- koguni kahe lavastusega esindatud oli. Seejuures sellistega, Rakvere teatri „Tuulte pöörises“ on jällegi üks tugevamaid ja katid on kõigile möödujatele vaatamiseks ja mul on küll alati mille üle teatris kuuldavasti just ülearu uhked ei olda — originaalsemaid naiskaraktereid, mida ma viimaste aastate huvitav olnud neid kaemas käia. Need oleks ilusaks täiendu- Ingomar Vihmari „Õitseng“ ja Lauri Lagle „Kas ma olen nüüd jooksul teatris kohanud olen. ZUGA „Kohe näha, et vanad seks punastele tugitoolidele ja plankudele, millest esimeste elus“ (see oli Draamafestivali ajaks mängukavast maas). sõbrad“ — vaatasin lavastust teist korda, puine inglise keel puhul võis täheldada nii mõndagi toolist tõusvat paavianita- Esimene neist avaldas mulle muljet. Selge tegevusliku nar- ei vähendanud esimesel korral jäänud muljet sugugi — oli gumiku omanikku. See oli kunst, sõbrad! ratiivi asemel moodustus lugu pigem vaataja emotsioonide samavõrd aus ja soe ja vaimukas ja kohati teadlikult naiivne ja Mille kallal veel irisen — selle, et muidu väga mõnus ja sisu- tasandil ja see, kas lavastus hakkas tööle või ei hakanud, oli kohati irooniline. Minu nähtud etenduse ajal tekkis ootama- kas Draama eelraamat ilmselt ajapuudusel kehvasti toimeta- ilmselt individuaalne. Minu jaoks hakkas. Kui ennast vaata- tu elektrikatkestus, mis reaalajas ainult lisas elektrit. tud oli ja palju vigu sisaldas — kui lavastuses osalevast viiest jana vabaks lasin, haakisid ennast ligi mingid tunnetuslikul Tartu Uue Teatri „Peeter Volkonski viimane suudlus“ — näitlejast ühe nimi on puudu, siis on pisut veider küll. Või kui tasandil äratuntavad hetked, kuskilt määratlematust minevi- olen paraku enne seda näinud samuti Vadi lavastatud ja kir- näitekirjanike kasvulava, s.o kirjutamist väga hästi valdavate kust pinnalekerkivad mälestused, omas unenäolisuses arhe- jutatud Rein Paku naiseotsinguid ja võib-olla just selle „vales inimestega seotud üritust tutvustav mõnest lõigust koosnev tüüpsusele lähenevad tegelaskujud… Ma olen vabast tahtest järjekorras“ nägemise pärast mõjus see lavastus nüüd tolle tekst sisaldab pea igas lõigus viga. Jne. Veel — sünkroontõl- sõltumatult ikkagi eelarvamuste küüsis vaevlev vaataja (tege- lahjema, kuigi äärmiselt meeldiva, derivaadina. „Biloxi blues“ ge, mida väliskülalised kõrvaklappidest kuulsid, kostis mit- likult muidugi ei vaevle, enamasti on päris hea olla) ja näiteks — hea ja peaaegu isemängiv materjal, lavakapoisid põruta- mel korral ka kõigi originaalkeelt valdavate vaatajate kõrvu. puhtalt Ita Everi või Mait Malmsteni nime kuuldes vaimustu- sid selle najal nagu vanad Linnateatri kalad, Rain Simmul lei- Ühel etendusel aga sattusin istuma härrasmehe kõrvale, kes sekoorma all ägades piletit ostma ei torma. Küll aga mõistan dis samas mingi uue energia ja ei olnud, khm, kala. Publik oli missiooniks võtnud oma kaaslastele laval toimuv vene hinnata, kui repertuaariteater julgeb katsetada. teab, millistes kohtades neilt naeru oodatakse ja ei vea alt keelde tõlkida. Kah huvitav kogemus. Iga katsetus muidugi ei õnnestu, aga mis sest. Antagu õigus — naerab õigetes kohtades. „Keskööpäike“ — Linnateatri Muid tähelepanekuid — sel aastal ei tuldud välja nii polee- äparduda. Lauri Lagle on sellest võimalusest näiteks kinni publik on kohati pisut segaduses, mis kohtade peal naerda miliste sildistamistega kui eelmisel aastal, kus rõõmu autori- haaranud ja lavastusega „Kas ma olen nüüd elus“ totaalselt tuleb, ülejäänud paistavad paremini aru saavat. „Idioodid“, teatri (kohati ka mööndusteta teatri) defineerimisest ja defi- ämbrisse astunud. Nurkliku peaaegu piiramatuid võimalusi „Kunstveri- ja pisarad“, „Ihade osakond“— neid ma festivalil nitsioonide ümberlükkamisest jätkus veel kauaks. Sel aastal kätkev tekst on saanud ümber konteksti, kus kamp inimesi ja vaatamas ei käinud, käisin juba ammu enne festivali — täiesti erineva ülesehitusega lavastused, mida ühendab minu jaoks peamiselt see, et neist õhkub sellist mõnusat värskust, mis need kohe ka minu selle aasta lemmikute hulka viis. Teatrikunsti edendamiseks teen nüüd aga ettepaneku — lavastuste kavalehtedele võiks ju igasuguse muu pahna seas palju tihemini lisada sellise koodilugeja, mille abil kõik publiku seast võiks nähtavast aru saada. Kui kunstinäitusele lähen, siis võimalik, et vaatan algul segaduses näoga, mis vaatamiseks välja pandud on, aga seejärel loen näituse pressikat ning silmad löövad kohe selgimisest ja puhtast õnnest kilama — enamasti selgub, et galeriisse paigutatu näol on tegemist (kunsti)jumala tööriistadega ja kes aru ei saa, on ise loll. Ma siis saan kohe püüdlikult aru. Lavastuste puhul on selliseid tekste miskipärast palju harvemini näha. Heal juhul on nii, et loed intervjuud lavastajaga ja siis saad aru, et sa pole mil- lestki aru saanud, aga millegipärast ei taha keegi kohe ette öelda, kuidas suurt kunsti tõlgendada. Minusugune peab siis pärast mitu tundi arvuti taga närviliselt küüsi närima ja täit- sa oma peaga välja mõtlema, millega tegu võis olla. Paras BINGO-loto. Eelnevat lõiku palun nüüd siiski mitte hirmus tõsiselt võtta. Kuraatorifestivaliga võiks aga veel vähemalt mõned aastad jätkata küll — järgmisel aastal on ponkside poiste asemel lõpuks hoopis kaubanduslikuma välimusega Anu Lamp (jään selle juurde, et kuraatori valikutega ei ole nagunii kunagi suurem osa inimesi nõus, olgu see kuraator siis vähemalt pla- katil ilus vaadata), minu naisesüda, mis ihkab vaid armsaid

Foto: Jassu Hertsmann kiisusid näha ja neist rääkida, on nüüd rahul. 22 : SEITSMETEISTKÜMNES number : SÜGIS 2011

Kesköö on möödas. Iial pole olnud nii vaikne. Justkui ei oleks maailmas ühtki inimest.˙ KUNSTNIKU PÜHENDUS

Vaadeldes Rakvere Teatri näitleja ja rühmituse nu.unioon juhtfiguuri Peeter Rästase juhtimisel või aktiivsel osalusel sündinud lavastusi ja performance’eid sügisest 2010 kevadeni Priit Põldma 2011, torkab silma ühisosa. Peeter Rästas ajab kindlalt ja selgelt oma asja. Otsib ja leiab. Et otsingulisust leidlikkusest neis Paralleele ja ääremärkusi etenduskunstnik Peeter Rästase hooajas: tegemistes täna rohkem on, ei saa küll kuidagi ette heita. TEATER Tähelepanu väärib hoopis Rästase julge, suveräänne liiku- „Oraatorid“ (Cabaret Rhizome), „Kaleidoskoop“ (nu.unioon), „Saja- mine oma teatri suunas. Puhta, sõnumiselge lavamaailma aastane maja“ (Rakvere Teater), „Samuel Beckett’ile“ (Võru otsimine. Sõnade, visuaalia ja muusika kooskõla poole püüd- Linnateater), „Mis sul viga on. Veatu loogika“ (nu.unioon). lemine, seejuures ajuti üht vahendit teisega asendades või kaht eri meediumi vastandades, tervikut üleliigsetest kom- ponentidest puhastades. Rõõmustab seegi, et kõnealune pentaloogia on vaadeldav ka koosmõjus, iga järgmine lavas- vahendab inimsust ja eluõigust ülistavaid tekste, esitab suges- surdi, musta huumori võimaluse, tulemuseks paeluv ja rikas tus avardamas eelmis(t)e tähendusi. tiivselt ema Teresa, Martin Luther Kingi ja teiste sõnavõtte, kooslus. Tundub võimatu öelda midagi adekvaatset ja põhjapanevat samal ajal kui Rästas valib surma ja tapmisi (loomade huk- Ajalehe Kultuuri KesKus mainumbris ilmus Peeter Rästase elusate, arenevate teatritööde kohta, mida olen näinud ainsa kamisest surmanuhtluse täideviimiseni) näitavaid videoid, kiri ajalehe teatritoimetajale Andreas W-le, pealkirjaks „Mil- korra. Liiatigi, et Rästase tegemised tundukse olevat avatud mida projitseeritakse ekraanile. Seejuures kulgeb performance line teater mulle meeldiks“. Ons see kirjutis kunstnik Rästase muutumistele, kohandumistele uute publikute ja paikadega. irooniavabalt, usk elu pühadusse on etenduse vältel mõlema manifest? Või hoopis teatrimehe vabavärss teatri sõnasta- Kuid — näiteks „Kaleidoskoopi“ ongi esitatud vaid ühel kor- lavalviibija tajutav hoiak. matusest? Igatahes hakkab lugedes silma, et Rästase kirja- ral, detsembris 2010 Rakvere hardrockpubis Kära Kants viibi- „Mis sul viga on. Veatu loogika“ mõjub „Kaleidoskoobi“ jät- töö toimib läbi eituse, Rästas rõhutab, missugust teatrit ta nud napile auditooriumile. Ometi andis just „Kaleidoskoop“ kuna või — täpsemalt öeldes — vastandina. Nägin lavastust ei taha, kus ta teater ei ole, missugune ta teater ei ole. Kuni siinkirjutajale võtme eelnenud „Oraatorite“ mõistmiseks ning teisel mängukorral kohvikus Must Puudel (esietendus toimus tõdemuseni: „minu teater on seal, kus teda ei ole / kuidas kõlas väga aktiivselt kokku Rästase järgnevate töödega. POT-festivali raames Cabaret Rhizome’i laval), see ruumgi ma peaksin sellest rääkima?“ toonitas kokkukuuluvust „Kaleidoskoobiga“. Kuid kahe lavas- Eitamine on ka kõnealustele lavastustele, Rästase teatri- tuse vahel on oluline, suisa määratu erinevus. Roone Roosti le, vägagi omane. Siiski mitte lootusetus, vaid skepsis. Mitte Tühjajooksnud õnnejaht. Parandamatu kõhulahtisus. Irvitamine samanimelisest raamatust tõukuv „Mis sul viga on. Veatu tigedus, vaid läbinägelikkus. Mitte küünilisus, vaid vahe- oma niinimetatud nooruse üle ja rõõm, et see on möödas. Kui loogika“ valutab maailma pärast südant, tallub ühiskonna dus. Mitte mingil juhul naiivsus, aga ikkagi siirus. Aga mida silmakirjalik. Lõppvaatuse liginemine. Ja siis — appikarje saatuse konnasilmadel, osatab jaburusi. Aga seekord juba skepsise, Rästas siis oma töödes eitab? Selles küsimuses võib olla võti poole. Ja mis jääb kõigest sellest viletsusest järele? Rohelises nar- iroonia ja koguni vihaga. „Ma ei usu inimõigustesse,“ sedas- Rästase teatri südamikku. Pakun, et hoolimatust ja kurjust. mendavas mantlis tütarlaps raudteejaama perroonil? Nii või? tab Erni Kask (või tema tegelaskuju) selles performance’is, Rumalust ja vägivalda. Inimsuse ründamist, inimhinge peitmist eitades sedasama usku, mida „Kaleidoskoobis“ sama suges- ja hävitamist. Lavastustes (nimetust lavastus tuleks siin võtta väga tingli- tiivselt jagas ja kinnitas. (NB! „Kaleidoskoop“ kandis žanri- kuna — mitte kunstilise taseme, vaid teatri- ja performance- määratlust „advendilavastus“, „Mis sul viga on. Veatu loogi- kunsti habraste piiride tõttu) „Kaleidoskoop“ ja „Samuel ka“ esietendus suurel reedel — kas suhtumise muutumises Jah, terad — mida ma sellega õieti mõtlesin... ma mõtlesin... vist Beckett’ile“ viibib Rästas ka ise laval: esimeses neist duetis on seos kirikukalendriga?) seda, millel on väärtust ka siis veel, kui kõik on põrmu varisenud, Erni Kasega, teises Taavet Janseniga. Vastavais tandemeis Sestap jäigi arusaamatuks, mil määral Kask ja Rästas Roone kui mina olen põrmu varisenud. Ma sulen silmad ja katsun midagi on valminud ka lavastused ise, märge lavastaja kohta nen- Roosti maailmavalu jagavad, mil määral seda vaid vahendavad. seesugust ette kujutada. de tutvustustes puudub, erinevalt „Oraatoritest“ ja „Saja- Kunstnike isikliku suhte küsitavus ei andnudki performance’i aastasest majast“, mis Rästase lavastet on; „Mis sul viga on. käigus rahu. „Kaleidoskoobis“ oli see suhe täpselt ja tajuta- „Oraatoreis“ paljastavad oma inimlikku palet kaks säravat Veatu loogika“ tutvustus nimetab Rästase näitejuhiks, Erni valt paigas. riigimeest — Anatoli Tafitšuki ja Päär Pärensoni hoogsas, Kase kontseptsiooni ja idee autoriks. värvikas esituses. Need mehed — ühtaegu nii äratuntavad „Kaleidoskoobis“ on Rästas pigem passivne, laseb esile koondkujud kui kummalised indiviidid — veiderdavad ja tõusta kolleegil, mõttekaaslasel ja kursusevennal Kasel. Kask Hakkasin jälle rääkima, et minu arust on kõik lootusetu, et pole mängivad, kõnelevad ja kardavad, eksperimenteerivad ja ek- mõtet jätkata, ja tema nõustus sellega, ilma et oleks sivad. „Oraatoreid“ mängitakse ühel teatriõhtul koos Johan- silmi lahti teinud. nes Veski lavastusega „Avangardist“; Veski töö mõjub sel- gema ja efektsemana, seetõttu võib „Oraatorite“ peidetum Lavastaja Rästas ei kuulu uussiiruse nimetaja alla sõnum varjule jäädagi. Tagantjärele tundub, et sõna relvana paigutatavate loojate sekka, tema suhe siirusega kasutavad riigimehed ajasid poliitilma telgitagustes mütates on vististi märksa keerukam. Rästas tundukse kõ- ja möllates sedasama inimsuse ja elu asja. Ja poliitika jabu- nealuse viie töö põhjal olevat lootusrikas pessimist; ruse mõõtme toonitamine saab hiljem täiendust lavastuses looja, kel säilinud illusioonid, aga kadumas usk nen- „Mis sul viga on. Veatu loogika“. de teostatavusse. See lisab siirusele ka iroonia, ab- Kõige isiklikumate otsingutega tegeleb „Samuel Beckett’ile“.

Fotod Rakvere teatri lavastusest „Saja aastane maja” Fotod: Roomet Villau : 23

Surma ja elu kaleidoskoopi pöörab edasi „Saja-aastane maja“. Avaraid tõlgendusvõimalusi lubav materjal on laval selge lavastajasuhtega. Seekord pööratakse kaleidoskoop paeluvalt lõpuni, nõnda, et sellest peaaegu teleskoop saab,

Foto: ElvisFoto: Efert mis surmale kui elu paratamatule osale halastamatult lähe- dale viib. Sünguse ja trööstituse kaudu peegeldub lavale ük- siolu poeesia.

Inimese ületamatut üksindust võimendas ainuliselt lavastu- TEATER se esietendus, mida mängiti vaid ühele vaatajale. Esmapilgul reklaaminipina tundunud võte võis loosi teel väljavalitud vaataja jaoks saada ainukordseks performance’iks. Kas ka sai, ei saa nood, kes saalis polnud, eales teada. Rästase teater usaldab kordumatust. Iselaadse paradoksina mõjub seegi, et kuigi „Saja-aastane maja“ on neljast lavastusest ainus, mis kuulub riigiteatri pü- sirepertuaari ja põhineb konkreetsel näidendil (ka „Samuel Beckett’ile“ tõukub ju näidendist, ent märksa kaugemaid radu pidi), võib just see olla vaataja jaoks ebamugavaim. „Oraatoreid“ vaadates võib vaataja naalduda Cabaret Rhizome’i mugavasse tugitooli ja nautida vaid Anatoli Tafitšuki- Päär Pärensoni muhedat partnerlust, „Kaleidoskoopi“ kae- des saab õrnahingelisem vaataja silmad sulgeda ja piirduda baarilaua taga istudes Erni Kase hääle kuulamisega, „Samuel Beckett’ile“ võimaldab õdusat äraolu mõnusa muusika selt- sis, „Mis sul viga on. Veatu loogika“ pakub võimaluse end vaadelda ka vaimuka stand-up comedy’na. Ehkki siinkirjuta- jagagi noil etendustel hetkiti nõnda juhtus, on ometi selge, et sel viisil jääb suur osa tegijate taotlustest tabamatuks. Ka „Saja-aastast maja“ annab vahest vaadata vaid hääd näitleja- mängu ja lahedaid ümberkehastumisi nautides, aga Jon-Atli Jonassoni tekst, mis on oma argise tasapinna taga terav ja torkiv, tungib paratamatult vaataja mõttelisse mugavustsoo- ni. Inimliku üksioleku tunne (ainus vaatamiskord ei võimalda täpselt määratleda, kas Rästase lavastuses tehakse tegemist pigem üksinduse või üksildusega) võib puudutada vähemasti sama valusalt kui šokeerivad videod „Kaleidoskoobis“. Ainsana pakuvad „Saja-aastase maja“ asukatele pidet nende lood, mõni veider, mälukaleidoskoobis esile kerkiv mä- lestuskild, parimal juhul ka raamat või kommikarp. Ehkki lavastus on sünge ja tume, ei puudu selle tuumas ka inimliku hoolimise võimalus. Huumor ja hingeliigutus ühtaegu leevendavad ja võimendavad trööstitut üksiolemist mägede vahel. Isegi asjalik hooldusõde (Liisa Aibel) saab sest tun- dest nakatatud, samastub oma hoolealustega ebaõiglaselt noorena. Rästase lavastuses domineerib inimlikkus. Inimlik võrdsus selgitab, miks on vanurid laval nii noorusliku siseil- maga ja hooldusõde nõnda murenenud — see lubab kiigata tegelaste siseilmadesse. Laval kõlavad Rästase esituses katked Becketti „Krappi vii- tas vastandlikud tekstid ja videod, siis lavastuses „Samuel masest lindist“, aga põhirõhk on hoopis muusikal kui inimese Beckett’ile“ pannakse kokku muusika ja sõna. Tulemus on kujundajal. Performance püüab peegeldada kaht lavalviibivat üllatav, muusikatundliku teatrimehe vääriline. Seal liikus vähe inimesi, ainult mõned ajateenijad, lapsehoidjad, loojat, neid kujundanud keskkonda, aga avarduda ka nende mudilased, vanamehed ja koerad. Ma õppisin neid hästi tundma — põlvkonna analüüsijaks. See on vaid üks võimalus mitmeki- see tähendab muidugi välimuse järgi! hilise kunstiteose mõistmiseks, selle lavastuse mängureeg- Kas mina ka temavanuselt laulan, kui ma üldse nii vanaks saan? leisse kuulub ülim ambivalentsus. Kui „Oraatorid“ põimisid Ei. Kas ma poisikesena laulsin? Ei. Olen ma elus üldse kunagi Väites nüüd selgesõnaliselt, et etenduskunstnik Peeter kokku aktiivse tegutsemise ja teksti, „Kaleidoskoop“ ris- laulnud? Ei. Rästase viis tööd hooajal 2010/11 kannavad pühendust elu- le, väärtustavad inimest ja inimsust, edastavad ka inimliku võrdsuse ja ühtekuuluvuse ideed, riskin sellegagi, et olen kõigist noist lavastustest täiesti valesti aru saanud. Valesti ses suhtes, et ehk on tegija(d) ise nende töödega hoopis muid asju ajanud, kui mina nendest välja lugenud olen. Niikuinii on need lavastused vaid teekonnatähised, märgid minekust millegi suunas. Mille suunas, selgub hiljem. Nagu selgub seegi, kas siinne püüe sest teekonnast sotti saada teekonna endaga mingilgi moel haakub. Üks on igatahes selge — etenduskunstnik Peeter Rästas on 10 aastat pärast teatrikooli lõpe- tamist ääretult põnevas arenguvormis, põleb üha paremate aastate eel ereda leegiga.

Võib-olla on mu parimad aastad möödas. Need aastad, kus mulle võis veel õnn naeratada. Aga tagasi ma neid küll ei taha. Selle leegiga, mis minus nüüd on. Ei, tagasi ma neid küll ei taha.

˙ Kursiivis katked Samuel Becketti näidendist „Krappi viimane lint“ (tõlkinud Valdek Kruuspere, Loomingu Raamatukogu 27/1969). „Krappi viimane lint“ on aluseks performance’ile „Samuel Beckett’ile“. 24 : SEITSMETEISTKÜMNES number : SÜGIS 2011

Alustades lihtsatest geograafiateadmistest — Tartu on jät- kuvalt suuruselt teine linn Eestis, pindalalt vist Paldiski järel OMA ASJA PEAB AJAMA EHK kolmas, aga võimalik, et suurima noorte teatritegijate arvu- ga pindalaühiku kohta (täpsemad arvutused jätame siinkohal igaks juhuks tegemata, ega see statistikaamet pole). Lisaks sellele, et pea iga kooli juurest võib leida rohkem või vähem NOORTETEATRITEST TARTUS stabiilse näiteringi, tegutseb Tartus ka õige mitu eraldiseisvat teatritruppi noortele. Kui olete näiteks kohanud keset linna poolelt sammult tardunud noori, siis on suure tõenäosusega tegu kellegagi sellest seltskonnast. Uurisime nende tegemis- Liisa Tagel TEATER te kohta Tartu Üliõpilasteatrilt (TÜT), Uru Noorteteatrilt (UNT), Noorte Teatritehaselt ning Tartus alles hiljaaegu te- gutsema asunud PolygonTeatri TeatriPolygonilt. (Kusjuures Lisaks sellele, et pea iga kooli juurest võib leida rohkem või vähem stabiilse see pole sugugi täielik nimekiri. Usaldusväärsetele andme- näiteringi, tegutseb Tartus ka õige mitu eraldiseisvat teatritruppi noortele. tele tuginedes teame, et tegutseb endiselt ka nt Vanemuise stuudio, kuigi linnapildis nad end kusagil meelde ei tuleta.) Kui olete näiteks kohanud keset linna poolelt sammult tardunud noori, siis Kõigepealt: kes siis ikkagi võivad tegeleda millegagi, mida on suure tõenäosusega tegu kellegagi sellest seltskonnast. võiks nimetada noorteteatriks? Tegijaid küsitledes selgus, et noor võib olla juba 12-aastaselt ning ülemist vanusepii- ri tegelikult otseselt ei olegi. TeatriPolygoni katsetele ongi tunudki (või kui, siis väga vähe). Sellesse ritta võib panna TeatriPolygon on teiste kõrval pesamuna — algab nen- oodatud kõik alates 12. eluaastast ning „kõik“ lõppeb üli- Sarah Kane’i, Eugene Ionesco, Daniil Harmsi ning kindlasti de teine hooaeg Tartus, seega on nende nägugi veel täiesti kooliealistega, mis (Tartus vähemalt) võib teadupärast tä- ka Aleksandr Vvedenski. Samuti on teatril oma „ihukirjanik“ kujunemisjärgus. Peamiseks õpetajaks on Viljandis näitleja- hendada täiesti määramatut hulka eluaastaid, ent seniste ja kaastööline Tartus — Mehis Heinsaar. 13. hooaega alus- hariduse saanud Mairi Jõgi ning teda toetab lavakooli ma- osalejate vanus ulatub 26. eluaastani. Enam-vähem taolise tatakse koosseisus A. Vvedenski „Ivanovite jõulupuuga“, no- gistrikraadiga Virko Annus, mõlemad on seotud ka Eesti vahemikuga liitub ka UNT, kes eeldab liitujatelt ka natuke vembris peaks publiku ette jõudma S. Mrožeki „Ulgumerel“. Improteatriga. TeatriPolygon ongi PolygonTeatri teatrikool, elukogemust ning on katsetel osalejatele seadnud raamiks Lisaks lavastustele tegeletakse igapäevaselt stuudiotööga, mis loodi esmalt Tallinnas. Teistest eristub see oma selge si- 16–25 eluaastat, ent vajadusel annab kindlasti ka ära petta. mille osas on jõud ühendatud Teatritehasega — tunde viiak- higa seda koolina ka mõtestada ja läheneda tegevusele me- Teatritehas omakorda ei ütle ühtegi numbrit, küll aga vihjab, se läbi ühiselt ning neid juhendab Peeter Piiri (Üliõpilasteatri toodiliselt ning süstemaatiliselt. Kaks võõrsõna järjest aga et see põhiline vanusevahemik jääb umbes samasse kanti, kauaaegne liige ning Teatritehases alates 2009. a), kelle abil ei tähenda sugugi lõbu puudumist, see käib ikka teatritege- ent pole välistatud, et ühel ilusal päeval võtab keegi neist uuritakse kolm korda nädalas iseennast ning teatrit. Peeter misega lahutamatult kaasas. Pealegi, nagu ütleb Virko, sai kätte ja hakkab ka mudilastega teatrit tegema. TÜT on TÜT: kinnitab, et kahe teatri stuudio ühendamine on ennast õi- selline teatrikool loodud just seetõttu, et tekkis ettekuju- palju värskeid, natuke vähem värskeid ja üldse enam mitte gustanud ning avaldab lootust, et ehk annab selle ühise mütsi tus, milline peab olema üks hea mitteformaalne teatrikool. tudengeid. Kõik peale Teatritehase on kuulutanud välja ka alla tulevikus meelitada veelgi enam harrastajaid, see sääs- TeatriPolygoni sai Tartu publik eelmisel hooajal näha lavas- katsed, mis värske Müürilehe ilmumise ajal on sügishooajaks taks nii aega kui vaeva ning pakuks uusi võimalusi koostööks. tuses „TeatriPolygon võtab sõna“. küll möödanik, ent nagu tihtipeale kombeks, julgustatakse Noorte Teatritehase algatajateks olid Kristian Põldma ja Kõigi nelja teatri ühisosaks on kindlasti (igaühele omasel huvilisi siiski ka muul ajal kontakteeruma. Tormi Torop ning selle algus on väga täpselt fikseeritud: oli moel) hääle-, keha- ja mõtteharjutused ning improviseeri- Esialgu tundub, et nad kõik on ju päris sarnased — kamp 2007. aasta 30. juuni, Kristian ja Tormi olid end sättimas lau- mis- ja fantaseerimisjulguse arendamine. Nagu mainitud, siis noori, kindlasti hunnik entusiasmi ja teater ning nad kõik usu- lupeole, ent kuidagi kukuti selle eelõhtul „veidi tipsutama“, Teatritehas ja TÜT teevadki seda lausa koos. Nende ühis- vad, et neid on siia väga vaja. Entusiasmis ei ole põhjust ka- nagu Tormi delikaatselt väljendub. Selle „tipsutamise“ käigus osaks on lisaks stuudiole ka mitmed näitlejad. Teatritehase helda, aga kas ka kõik muu tõele vastab ning kas ehk ei peitu rääkis ta Kristianile ühest lavastusest, mis võiks olla. Juba liikme Karl Jakob Markeni ja UNTi koostöös jällegi on toi- siin mõni intrigeeriv lugu verisest rivaalitsemisest? varsti võtsid nad ühendust Lennart Peebuga ning tema andis munud noorteteatrite kohtumisõhtuid. TeatriPolygoni kor- Neljast teatrist ilmselt tuntuim on Tartu Üliõpilasteater, mis asjale konkreetsema tõuke uue teatri asutamise suunas — raldatavad laagrid aga on paigaks, kus võiks koos käia kõi- sai alguse Ülikooli draamastuudiost ning andis oma esimese nii sündisid Teatritehas ning selle lavastus „Kui juhuslik on kide erinevate teatrite liikmed, muudlaadi koostööga pole etenduse 1999. aasta sügisel. Selleks oli põhjanaabrite rah- suvaline“. 2008. aastast sai Teatritehasest ka päriselt MTÜ. seni veel tegeleda jõutud, huvi on aga selgelt olemas ja ei vuseeposest laenatud ning Antti Salo kirjutatud „Kullervo“. Praeguseks on omalavastusi kogunenud juba 16 (peamiselt tasu unustada, et tegutsemisaegagi pole neil veel kuigi palju Lavastajaks oli toona ja on tänaseni Kalev Kudu — Üliõpi- GenKlubis) ning sinna kõrvale veel mõned väiksemad ette- olnud. lasteatri kunstiline juht. TÜT on selgelt omanäoline teater, võtmised — Marite Butkaite juhtimisel tehakse koostööd Teatrite rohkust kommenteerides leiab Peeter Piiri, et kuni lavastades sageli autoreid, keda kutseline teater pole puu- Drakadeemiaga ning korraldatakse noorte autorite loo- ükski neist ei otsusta päriselt kommertsialiseeruda ning kõik mingut tutvustavat (ja praegu puhkusel olevat) ürituste- teevad teatrit ikka rohkem oma lõbuks ja teiste rõõmuks sarja „Sahtlist välja“. Esinetud on mitmetel festivalidel ning (ning juhul, kui keegi ikka natukene rahaliselt toetab ka — Teatritehase näitlejad on osalenud ka Tartu Uue Teatri la- päris ilma rahata ei saa teatrit teha ka siis, kui eesmärgiks vastustes. Merilyn Merisalu sõnul on üheks uue hooaja ees- pole kasum), on Tartus ruumi küll. Siinkohal näeb ta Tartu märgiks Teatritehase „oma näo“ kinnistamine — et näiteks harrastusteatrite koostöös väljapääsu — sageli võib olla mõt- oleks juba kaugelt aru saada, et see seal seinal on just nimelt tekam rahataotlusi kamba peale esitada selle asemel, et ük- nende plakat. Peeter Piiri lisab siia juurde, et kindlasti tullak- sinda punnitada. Pealegi on noorteteatritel enamasti ühiseks se välja vähemalt kahe uue lavastusega, mille proovid juba probleemiks ka korraliku statsionaarse proovi- ja esinemis- käivad. ruumi puudumine. Tormi Torop nõustub, et vaimset ruumi UNT oli kõigepealt Uru noortekeskuse näitering ning enne on alati, oma eksistentsi õigustamiseks teab ta ka head ret- seda mõned rollimängurid, kes tahtsid endale rahulikult draa- septi — tuleb ajada oma asja — kas see alati õnnestub, on konitega võitlemise koobast ning said nii endi käsutusse Pargi iseküsimus. tänava pommivarjendi, siis aga leidsid, et koopas, vabandust, Niimoodi tundub, et omavahelise rivaalitsemisega on suisa Urus, võiks tegutseda ka näitering. Selle eestvedajateks olid kehvasti ning valitsevaks on üksteise olemasolu aktseptee- kaks noort meest: Aapo Reitsak ning Mats Sonn, nendega riv, kui mitte tunnustav lähenemine. Püüan pisut huvitava- ühines peagi Liivi Varul. Kaugel see teater ja rollimäng ikka mat tulemust saada, uurides, kas on ehk põnevamad lood teineteisest on, mõtlesid nad ning tõid oma tegevuse Uru kooliteatritega. Nendegi puhul põrkan vastu heatahtlikku keldrist välja lavalaudadele. Tõele au andes peab mainima, seina — selgub, et paljude noorteteatrite liikmete ning eest- et rollimängudega olid ja on sügavamad seosed siiski vaid vedajate teatritee sai alguse just nimelt koolist ning seega on Aapol, kes on tänaseni truuks jäänud mõlemale — nii teatri- suhtumine igati positiivne — hinnatakse võimalusterohkust. le kui mängudele — ja veab koos Liiviga UNTi vapralt edasi. (Pealegi saab kooliteater ju kooli lõpetamisega enamasti otsa, Näitering nimetati teatrilikuma näo ning osalejates suurema kõik siinkäsitletud trupid aga võtavad teatrihuvilised seejärel kohusetunde loomiseks ümber Uru Noorteteatriks (lühi- meeleldi enda rüppe, läbi nägin selle positiivsuse!) Säh sulle dalt UNT) ning nüüdseks on nad jõudnud oma 5. hooajani intrigeerivat lugu, alles lõpuks hakkas midagi kooruma ja sel- (7., kui arvestada ka Uru näiteringi aegu). UNTi lavastused gi ei paista ohtlikke negatiivsed kõrvalmõjusid. Ehk on see on kahtlemata julged ning kipuvad enamasti ikka eelkõige ülevaade siis vähemalt abiks Tartu teatrirohkuses orientee- tõsiste teemadega flirtima ning (peamiselt Tartu kooliteat- rumisel nii publikule kui näitlemisnäljas noorele. rite festivali) publik on saanud näha nii uusversioone tuntud filmidest kui gootilikku omaloomingut, loomulikult ei puudu sellest kõigest ka kiiksuga huumor. Sel hooajal plaanib UNT lavastada muusikali (korra on nad seda kooliteatrite festivalil Kodulehed: juba teinud), ent teemavaldkonna osas jääb Aapo kidakeel- http://www.poly.ee/ seks. Senise loomingu põhjal julgeb siinkirjutaja ennustada http://www.ut.ee/teater/ Seitsme Surmapatu, mõne piinatud geeniuse või vähemalt kül- http://urunoorteteater.edicypages.com/ (operatiivseima info leiab maverelise sarimõrvari osalust, ent kuna teater ikkagi päriselt Uru Noorteteatri facebooki lehelt) sport pole, jätan need võluvad spekulatsioonid sinnapaika. http://teatritehas.wordpress.com/ Noorteteatrite kohtumisõhtu Genialistide klubis. Foto: Lauri Kulpsoo : 25 KRIITIKUBLANKETT Müürileht on sedapuhku otsustanud vastu tulla noortele teatrikriitikutele, kes alles otsivad oma teed, ja pakub siinkohal välja arvustuseblan- keti, mida võib rakendada piiramatu hulga lavastuste illustreerimiseks. Tulevikus kavatseb Müürilehe teatrisõprade seltskond ulatada abikäe ka noortele lavastajatele ja luua selleks otstarbeks postmodernistlike, metamodernistlike ja uussiiraste lavastuste generaatori. TEATER

QUO VADIS, (sisesta ükskõik milline lavastusega seotud inimese/ objekti vms nimetus)

(Lavastuse pealkiri) jõudmine lavalaudadele näitab, ja töö tekstiga, kuid mis lisaks sellele sisaldab ka sügavamat Tähelepanu, edasijõudnud kriitikule on rangelt soovitatav et teatrid võiksid pöörata rohkem tähelepanu ühiskonnas mõõdet ja pakub mõtlemisainet. (Lavastaja/ näidendi autori võtta arvesse ka järgnevaid nõuandeid: toimuvale. Keeruline ja vormilt nõudlik lavalugu leiab tänu nimi) on oma töös viidanud ühiskonna valupunktidele, lavastaja nippidele selge ja haarava lahenduse. Lavastaja/ näidates ühtlasi indiviidi üksildust mürast täidetud/ killustatud • Vastavalt nähtud lavastusele nõuab üks korralik arvustus näitekirjanik/ näitlejad kombivad lavastuses eneste/ vormi/ oma ühiskonnas. Tegijate sünergia läbi sündinud tervikus näeme vähemalt üht viidet metamodernismile, uussiirusele, post- võimete piire ja tulemus on näha — publiku ja lavaltoimuva/ ühiskonda/ iseennast kõverpeeglis. Lavastus tõstatab olulisi modernismile ja eelnevate surmale/taassünnile. peategelaste/ näitlejatevaheline keemia oli peaaegu käegakat- küsimusi ja pakub neile ka vastused/ ent jätab neile vastamata. • Soovitav on järgida reeglit: iga lavastust, milles on a) sot- sutav/ noaga lõigatav. Nii mõnegi stseeni puhul valdab vaatajat selge äratundmis- siaalne element b) füüsiliselt rasked rollid c) mitteliteraalne (Lavastaja nimi) lavastus on tempokas ja haarav rõõm. Lavastus on täidetud vaimukatest sõnamängudest kunstnikutöö või d) vähemalt kolm viidet popkultuurile, tu- ning puudutab publiku hinge; ülejäänud lavastusega täielikus ja ehedast koomikast ning hoiab publiku huvi üleval õigesti leb automaatselt võrrelda NO-teatriga. sünergias on selle (kunstniku nimi/ muusikalise kujundaja nimi) paigutatud tempo- ja rütmivahetustega. Tunda on tugevat • Kontekst on väärt sõna, sellega ei pea üks enesest lugupi- efektne/ minimalistlik/ groteskne/ viimistletud kunstnikutöö/ muusi- lavastajakätt. Tulemuseks on jõuline lavaline energia, mil- dav kriitik mitte koonerdama, seda enam, et see sobib pea- kaline kujundus. Lavaltoimunu näol on tegemist jõulise lavas- les rõhuasetus lasub näitleja sisemisel mängul/ tekstiga tehtud aegu kõikjale, eriti hästi võõrsõnade keskele. tajakäekirjaga (lavastaja nimi) vormitundliku katsetu- tööl/ vaatajas endas. Erinevatest kihtidest ehitub kaasaegne/ • Lavalnähtust tuleks välja valida üks võimalikult konkreetne sega, mida ilmestab trupi filigraanne näitlejatöö. Lavastuse klassikaline, aga toimiv/ jõulisi üldistusi tulvil ehe tükk, mis on sündmus ja teha vastava stseeni põhjal järeldus: kui laval on aluseks olnud tekst peidab eneses mitmeid kihte, mille de- kontseptsioonina vägagi nauditav. Selline loo jutustamine rõ- püss, peab ta ikka pauku ka tegema. tailirikkust suudab eriti hästi edasi anda (näitleja nimi), hutab oma topeltkodeeritust, märgisüsteemide dekodeeri- • Kui lavastuses on roppusi või alasti inimkeha, tuleks tõs- kelle süvitsiminev lähenemine osatäitmisele annab edasi la- mine on iga vaataja jaoks subjektiivne. Asjaolu, et lavastusse tatada küsimus selle kohta, kas purkisittumine on kunst ja vastuse üldist kurbnaljakat/ melanhoolset/ maguskurblikku tooni. on pikitud ka teatav poliitiline sõnum, on aidanud kaasa dia- milline üleüldse on kunsti roll ühiskonnas. (Näitleja nimi) suudab oma fantastilise rolliloomevõime- loogi loomisele publikuga. Veel pärast etendustki mõtlesin kaua • Hea lavastus riigiteatris eeldab üllatunud tunnustust ja kehv ga terve lavaruumi täita ka üksinda, samas kui (näitleja nimi) lavastuses käsitletud probleemidele/ kultuuri taagale oma õlul/ Veel lavastus alternatiivteatris samavõrd üllatunud pettumust. hingestatud näitemäng soojendab ka kõige kivisemat südant. koduski meenutasin heldimusega laval nähtut. • Viited Eesti kultuuripoliitika ebapädevusele lisavad ükskõik (Näitleja nimi) suudab oma tegelaskuju passiivsusega män- Alustades leidlikust lavakujundusest, mis taotleb kõige saa- millisele arvutusele vürtsi. gida suureks inimliku ekslikkuse. lis oleva ühendamist harmooniliseks tervikuks, ning lõpeta- Laval nähtav on kahtlemata meeleolukas/ nauditav tervik, des muusikalise kujundusega, võib (lavastuse pealkiri) mida iseloomustavad kõnekad hästiviimistletud dialoogid lugeda õnnestunuks. 26 : seitsmeTEISTKÜMNES number : sügis 2011 Artikkel ilmub Müürilehes koostöös urbanistide uudiskirja „U” toimetusega Soodevahe järel

Sander Tint LINNARUUM Tinglikult algab aialugu 1982. aasta NLKP KK Maipleenumist, seal Leonid Brežnevi tõttu riigi toitlustuses valitseva korralageduse tunnistamisest ja toitlusprogrammi nime all rea üldsõnaliste suuniste esitamisest.

Sügise hakul lõppes Tallinna taga juba kol- rajada ehitisi, aedu, kasvatada puid ning mitmeaastaseid mandat aastakümmet järjest tiksuvas peen- taimi. Aiandusmaa ise ei tohtinud seejuures seaduse järgi ramaapiirkonnas LIFT11 kunstiprojekt „Soo- põllumajandustegevuseks kõlvata. Soodevahe oligi liigniiske, devahe”. Vähestel on seni sellesse lennuväl- savise pinnasega ala, kvalifitseerudes hästi hädaabipeenra- ja maandumisraja otsas paiknevasse vana- maana. Põhiosas võib Soodevahe väljakujunemist piiritleda linna mõõtu kompleksi asja olnud. Tumma 1982.–1985. aastaga, ehkki näiteks maaeraldis ehitustrustile ja räämas ilmega kogumit satutakse uurima Santehmontaaž tehti alles 1988. aastal. üksnes ohutu vahemaa tagant — läbi lennu- Käsukirjadest polnud värskete maahaldajate suvitusideaa- ki- või rongiakna või meedia kõverpilte tar- lide talitsejat. Piiriületuse omavolisse kutsusid mõneti välja bides. Ajakirjanikud on teinud omalt poolt võimud ise, näiteks aiandustegevuseks hädatarvilike tööriis- ennastsalgavat vahendajatööd, edastades takuuride või veevarustuse range keelamise läbi. Suurem nii õnnetusjuhtumite kroonikat kui mahla- vast oli siiski küpse sotsialistliku ühiskonna äraspidise riigi kamaid olustikukirjeldusi: „Tõrvapapist ma- ressursside poolavaliku ärastamise kui levinud hoiaku kaas- jakeste linnak”, „Tules hävis 3 aiamajakest”, töö. Igatahes nägi Oktoobri rajooni inspektor veel töölistele „Nõukogude aeg kestab”. Krimirubriigi ja maid välja mõõtes juba väikeste ehitiste ning tarade kerki- teiste tondijuttude kategooriasse kuuluvate mist. Kehv maapind, mis pidi taltsutama liigset ettevõtlik- ning sisu poolest aastast aastasse end dub- kust, sai entusiastlike töökäte poolt seda raevukamalt üles leerivate kirjutiste kõrvale on lisandunud haritud. Maaparandusel tehtud töö salvestus osaliste mäles- viimasel kümnendil lootusrikkamad uudise- tustesse kohatunde kangelasliku-mütoloogilise vundamendi- nupud, näiteks: „Lennujaama lähistel aastaid na. Ajaks, mil ametnikud jõudsid ettekirjutuste koostamise- laiuv nn datša-rajoon lükatakse kokku”. Aeg- ni, oli rahvamassi omavoli nendel tegelikult juba lootusetult ajalt lugejani jõudvatel lammutuskõlakatel üle pea kasvanud. pole seni aga vettpidavat tõepõhja olnud ning Ehkki liidu lagunemisel loetud aastad hiljem lahkus riigist hulk nõnda on ka surmakuulutuse žanr sarnaselt riigitehaste töölisi, jättes siia-sinna tühjust ka Soodevahesse, ülejäänud Soodevahe kajastustele enesekor- hakkas ühiskondlik metamorfoos ala hiilivalt kõdundama al- duseks muutunud. Lõppenud kunstiprojekt les 1990ndate teises pooles ühes maareformiga seoses maa- püüdis peibutada inimesi mööduma rutiin- de liikumisega uute eraomanike kätte, teisalt maakasutus- sest meediadiskursusest ning leidma isikliku- lubade lõppemisest tingitud ebastabiilsuse kasvu ning 1999. maid tähendusteid Soodevahesse. Teemast aastal lennujaama laienemisega. huvitus ka Müürilehe toimetus ning palus mul Üleminekuperiood tähtsustas Soodevahet uuel moel. Ae- ette kanda, mida sest kohast tean. dadesse isiklike asjade, tähenduste ja mälestustega kujunda- Tinglikult algab aialugu 1982. aasta NLKP tud privaatne ruum moodustas postsotsialistlikku katkes- KK Maipleenumist, seal Leonid Brežnevi tõt- tust ületava inertse silla, kujutades endast aednikele muu- tu riigi toitlustuses valitseva korralageduse tuste ajastul identiteedilist pidepunkti, ajas püsivat kohta, tunnistamisest ja toitlusprogrammi nime all pelgupaika. Ühiskonnas uute jõujoonte kinnistumine tingis rea üldsõnaliste suuniste esitamisest. Juhised paratamatult ka aiamaade arengu, mistõttu oleks väär arva- jõudsid esmaettekande järel üsna kiiresti ta, nagu seal kestaks nõukogude aeg. Nihet võiks vaadelda kohaliku võimutasandi voolusängidesse ning dialoogis kapitalistliku linnaruumi arenguga. Linnaelu kvali- juba juunis materialiseerus poliitiline ahel- teet murenes 90ndatel eriti teatud elanikkonnarühmadele. reaktsioon näiteks Rahva Hääles erinevate Soodevahe eakatelt aednikelt kuuleb küsija kitsastest pa- väiksemate funktsionääride artiklite jada- neelelamupiirkondadest, kus valitseb lisaks sotsiaalsetele na. Enda võimalust nägid selles protsessis muredele korterikasti „haigekstegev” passiivne eluviis ning aianduskooperatiivi loa järjekorras seisvad ilmajäetus tasuliseks muutunud avalikust ruumist, meelela- Tallinna rajoonide töölised. Ihaldusväärne hutusest ja teenustest. Arusaam Soodevahest kui pelgast poolisiklik suvitusruum oli muutunud sobi- toiduainete hankimise kohast on seega liiga kitsas, et mõis- vate maade nappuse ning huviliste hulga suu- ta selle missiooni tänapäeval. Linna ja seda ümbritseva lä- renemise tõttu 1980ndate alguseks nimelt hivööndi, ka paljude aianduskooperatiivide elamualadeks järjest defitsiitsemaks hüveks. Teisalt oli toit- killustumine on jätnud tagasihoidlikumate võimalustega hu- lusprogrammis viidatud sobivalt eraisikutele vilised Soodevahele samas seadusliku alternatiivita. Muude toidukasvatamise võimaldamisele. Sama aasta oktoobris taskukohaste ja elukohale lähedaste olelemiskohtade puu- toimuski Tallinna RSN TK taotlusel pretsedenditult suurte dusel on end Soodevahes vanade olijate kõrval vahepeal maatükkide eraldamine kokku 3340 töölisele. Siin oli üks tühjalt seisnud aiamajades sisse seadnud „uue põlvkonna” „aga”. Väikekodanlikule eluviisile sarnanevate hooajaeramu- maahõivajad. Võimalus pääseda linna passiivsusest kehaga te piirkondade õilmitsemisega juba niigi kimpus olev koha- suhestuvasse vabasse ja puhtana tajutud keskkonda kaalub lik võim suutis teha halvas plaanimängus hea käigu. Alaliste üles lennukimüra, õlilaigud veemahutites ning teadmatuse kasutuslubadega aiandus- ja suvilakooperatiivide maade homse ees. asemel jagati välja köögiviljamaid — ajutisi maakasutusõi- Soodevahe teeb ka ületunde põhiliselt külmemal hooajal guseid, enamasti kümneks, aga ka viieks aastaks, keeluga aednike majakestes datšasid omavoliliselt hõivavatele elu- : 27 Fotod: Timo Toots LINNARUUM

heidikutele peavarju pakkudes. Osa ajast tühjana seisvat lid ette aja- ja aineliste võimaluste pii- territooriumi „puhastavad” metallivargad ning külastavad rid. Installatsioon meelitas siiski kohale tasuta prahikoormast vabaneda soovivad veokid. hulga ärksaid kultuurihuvilisi inimesi. Seega on ruum omandanud iseseisvusajaga aednike jaoks Ettevõtmise tagajärjena paiskus välja vastuolulise tähenduse — see on ajalise püsivuse, usaldus- mitmeid artikleid päeva- ja nädalaleh- tunde ning kehalise ja vaimse aktiivsuse koht, mille puutu- tedes. Kahjuks kujutasid need endast matus võib samas iga hetk maaomanike buldooserite või varasemate tuttavate motiivide kor- varaste käe läbi nii sümboolselt kui materiaalselt olematuks damist. Olgu näitena mainitud kas või muutuda. Ebakindlus on kodeeritud muuhulgas hoonetesse, Annika Haasi Eesti Ekspressi piltuudis mis on ehitatud võimalikult väikese kuluga kättesaadavatest suure Lenini portreega interjöörist, mis materjalidest, põhiliselt ehitusjäätmetest. Enda elu osa eba- kutsus lugejas mõistagi esile lihasmällu stabiilsesse keskkonda põimimine mõjub paratamatult üle- salvestunud ninakirtsutuse. Kajastuste jäänule. On neid, kes leiavad muretult endale igal kevadel näol tundub, et sõnumina eesmärgitu hooajaks uue maalapi, et see sügisel hüljata; ent ka neid, kel- kunststruktuuri najale loodi külastaja- le jaoks oleks lahkumine raske vaevaga üles töötatud, mäles- te ja ajakirjanike poolt taas minevikust tustest tulvil kohast piinarikas. kantud olevikupilt. Kogu lugu võib vaadelda muidugi kalgimalt, nähes nii võõr- See kriitika ei ole aga, ja ei saakski keelsete ja võib-olla suisa -meelsete aednike egoistlikku ja olla, otseselt lask LIFT11 näituse pihta. süüdimatut allumatust ühiskondlikele kokkulepetele, milleks Pigem on see üldine küsimusetõstatus saab pidada kas või maaomandit. Aednike jutust võib luge- ühe ala pikemaajalise torkimise viiside ja da sotsiaalselt või kultuuriliselt üllaste ideaalide asemel väl- mõttekuse kohta. Mulle tundub nimelt, ja ainelise puuduse poolt kammitsetud püüdeid ühiskonna et aiamaa käsitlustes ollakse kinni tea- massistandardite, „põlluküla” eluviisi poole. Nende läbirää- tud sundmõtlemises. Kommentaatorid kimine võimuga piirdub suurele alale omanike ja vallatöö- tegelevad üksnes Soodevahe mineviku tajate eest varjumise ning poolvalede esitamise, trikitavate ja oleviku probleemipuntra kompulsiiv- taktikatega. Arusaamad enda huvide eest seismisest sarna- se kirjeldamisega. Mitte keegi ei vaata nevad „eilsete” totalitaarsest riigist võõrandunud kodanike tulevikku Soodevahe järel. Ehk mak- omadega. saks Soodevahest õppida, väärtusta- Sääraste võimalike isiklike ja kollektiivsete tähendusväljade da seda kohta indikaatorina ühe osa virvarri vahele lõi Timo Toots LIFT11 näitusinstallatsiooni. Tallinna inimeste vajadusest ning näi- Projekti mänguliseks keskmeks oli mitu kohalikest materjali- disena piiratud väikeste rendiaiamaade dest koostatud ja üheskoos aiakompleksi tinglikuks linnaosa- kasutusvõimalustest ning murekoh- keskuseks pretendeerivat struktuuri. Nii sai ala endale — neist tadest? Äkki tõepoolest oleks mõist- esimesed kaks küll butafooridena — baari, Tallinna ühe teise lik ala ruttu maha tõmmata, et säästa ajutise teatri derivaadina „Vatiteatri”, Soodevahe Muuseumi kokkuvõttes aednike (ja ühiskonna) (SoMu) ning hotelli „Baldahhiin”. Lõimimisüritusena korral- tervist ja närve, samas juba pragmaa- dati ka aednikele suunatud kaunima aia konkurss ning festival tiliselt uues kohas uuesti ja läbimõeldu- kõigile huvilistele. Soodevahe datšastiihiasse oli rajatud näi- malt alustamisele mõeldes? Tundub, et tusekülastajatest seiklejatele bussipeatusest algav ning ins- Soodevahe, nagu Hiinalinna aedadegi, tallatsioonideni viiv viitadega tee. Pingutuse eesmärk oli luua kehva maine varjutab antud valdkonna peibutus, sihtpunkt, põhjus Soodevahe läbimiseks ning seal edenemist, uute sotsiaalsete rühmade viibimiseks. Sest oma silm on kuningas. Kohapealsest kul- sisenemist rendiaiamaade tegevusse. tuurikihist, mahajäetud aiamajade materjalidest, tagurlikku- Kindlasti oleks kehvikute ja vanurite se, rämpsu ja banaalsuse keskkonnast pani Toots sarnaselt kõrval teisigi huvilisi. Neid, kel napib oma varasemale „Linnujaama” projektile kokku oma siht- ainelise kitsikuse asemel vaba aega või gruppi kõnetava stiliseeritud kujundikeelega assortii. Varem soovi linnast eemal täismõõdus talu pi- prügist hurtsikutena tajutu sündis ümber taaskasutusestee- dada, kellele piisaks ka piiratumast isik- tiliste objektidena, pelutava interrinde pelgupaiga aura siluti liku loodusega urbanistlikust oleskelu- ohutuks nõukanostalgiaks. Kunstnik ise ei soostunud antud ruumist. Euroopa ja Põhja-Ameerika töös võtma ega esitama seisukohta ala olemuse kohta või kogemus näitab sääraste komplekside võimet lõimida erine- programmi selle tulevikust. Šikilt-postmodernselt sümboli- va sotsiaalse ja etnilise taustaga inimesi, leevendada sotsiaal- tega — näiteks Eesti kohanimede kirillitsaga miksimine — seid pingeid, toetada rohujuureaktivismi ja linlaste poliitilist mänglev installatsioon pidi autori soovil jääma ideoloogiliselt eneseteadvust. läbipaistvaks, jättes tõlgendamise ning järelduste tegemise igaühe enda hooleks. Ehk olekski see strateegiline mänguruum volüümikamana suutnud uudistajates või isegi mõnes suuremaskaalalises kogukonnas mõttelist peapööritust tekitada. Sel korral tu- 28 : seitsmeTEISTKÜMNES number : sügis 2011 TALLINNA ARHITEKTUURIBIENNAAL

Pildistas: Liina Soosaar Sel aastal on kultuur Tallinnas ja toimub palju. Septembri algul leidis aset TAB ehk Tallinna arhitektuuribiennaal, mis oma esimesel aastal keskendus LINNARUUM maastikuurbanismile. Müürileht palus biennaali pildistada ja küsis osalejatelt millised on nende kallid mälestused.

Et mitte eksida loengutelt kuuldu võssa ja öelda nii, nagu võib-olla ei ole (TAB-ist on liiga vähe aega möödas, kõik pole veel paika settinud), mõtlen imetlusega hoopis karkassile. Kuidas arhitektuur oli pandud Katlasse ja kuidas ta seal iseendaga ruumid kattis, nii et tolmune põrand ning külmus vajusid tahaplaanile. Ainult ja ainult õiged tä- helepanu koondajad (inimesed, jutud, teemad) tegid kuulaja-ütleja vastandu- sega midagi uut: panid nad ühte patta. Polnud vahet, kuspool poodiumi olla või kas sa üldse midagi ütlesid või isegi mõtlesid — sa olid nii väga selle sees, et nakkas nagunii. Ja nõtkus, millega suured asjad kätte näidati (konkurss, näi- tused, gala) — tõesti, sisuline glamuur. Karin Bachmann, maastikuarhitekt

Parimaid emotsioone Tallinna arhitektuuribien- vakunstiga (mida antud juhul kunstiks küll nime- naalil tekitas minus Tallinna Linnahalli külastus, tada ei saa) ning uksed on suletud. Ja seda kõike kus toimus linnainstallatsioonide festivali LIFT11 sellepärast, et hoone on kasutuseta. Nii suursu- tutvustus ja vestlus arhitekti Tetsuo Kondoga. gune ja kõrge potentsiaaliga hoone seisab tühjalt! Viimati viibisin eespool mainitud hoones ligikaudu Vaatamata maja nukrale olukorrale nautisin seal Biennaaliga oli seotud rida sündmusi, 10 aastat tagasi, mil seal populaarset „Grease’i” viibimist, jalutasin mööda pimedaid koridore ja nagu sümpoosion väliskülalistega, raa- muusikali mängiti. Kahjuks tuleb tunnistada, et üritasin oma fotoaparaadi mälukaardile (ühtlasi matute esitlused ja näituste avamised ajahammas on hoonele kõvasti liiga teinud ning ka enda mällu) kõike hoone sisemusest jäädvus- ning paralleelselt ka LIFT11 installatsioo- ilus mälestus olnust asendus karmi reaalsusega. tada, sest mine tea, millal ma sinna järgmine kord nide esitlemine. Linnainstallatsioonid on Maja seinad on niisked, hoone on rõske ja seal pääsen. Võib-olla ei pääsegi. linnaruumi ajutiselt seatud kunstilised, on kopituslõhn, enamik aknaid on kaetud täna- Triin Orav, EKA maastikuarhitektuuri magistrant arhitektuursed, maastikuarhitektuur- : 29

Natuke biennaali atmosfäärist... Pikk nädalava- hetus tugeva annuse mõraneva betooni, veini ja TALLINNA ARHITEKTUURIBIENNAAL arhitektuurist huvitatutega. Oskuslikult olid kokku sobitatud põhiteema — maastikuurbanism — ja Tallinna kõrge kultuurikontsentraadiga Vana-Kala- sadama piirkond. Külastajatele pakuti steriilse kon- verentsisaali asemel näitusi lagunevates ruumides, LINNARUUM Pildistas: Liina Soosaar vestlusi rõskete kiviseinte vahel ning omapärast õunamahla. Valguse sähvides ja kuuma supi lurina saatel tabas Tallinna Linnahalli elustamisprotsessi katse. Mis oleks olnud meeldivam, kui seedida läbiko- getut mere ääres „Kai” peal ja nõksutada pead eemalt Ökosaarelt kostuva Brian Adamsi järgi? Ilmselt see, kui Ökosaarel poleks pakutud kolm- nurkseid võileibu plastkarbis. Tagasi tulevikku kiigates võib loota, et möödu- nud tegevusrohke suvi annab ideid, kuidas seista meie ja linna ühendatud heaolu eest. Kaisa Kangur, EKA maastikuarhitektuuri magistrant

sed või disainiobjektid, mis loovad neid Linna võib näha kui pikema- ja lühema- ümbritseva keskkonnaga ruumielamu- ajaliste installatsioonide kogu. Kõigil vor- se ja väljendavad kriitilist või humoo- midel meie ümber on oma lugu, mis on rikat kommentaari linnakeskkonnale. seotud selle tekkehetke, looja ja konteks- Need Tallinna eri paikadesse loodud tiga. Installatsioon ise on vaataja märgata. kohaspetsiifilised teosed toovad esile Kuna linn on protsess, mis muutub iga mi- Tallinna „postkaardikuvandist” erine- nutiga, siis sünnib ja sureb ka igal hetkel vaid kohti ja vaatenurki, kõnetades nii kuskil mõni installatsioon. Kas keegi seda kohalikke elanikke kui ka külalisi. ka märkab ja selle ära tunneb, on iseasi. Laiemas plaanis püüavad linnainstal- Eiffeli torn püsib tänaseni, džiip mere ää- latsioonid murda eelarvamusi täna- res kadus koidikuks. Mõlemad on oma päevase avaliku ruumi kunsti suhtes ajastu sümbolid. ja juhtida tähelepanu linnaruumi ka- Martin Allik, maastikuarhitekt sutamise võimaluste mitmekesisusele. Installatsioonidest on pikemalt avatud Tetsuo Kondo arhitektide „Rada metsas”, mida saab Kadrioru pargis kogeda 22. oktoobrini. Nii nagu seened met- sa, tulevad ehk LIFT ja TAB taas uutel aastatel, et tõstatada inimsõbraliku ja loomingulise linnaruumi temaatika. Liina Soosaar, EKA arhitektuur

Paljud linnalised kooslused näivad kõige paremini töötavat siis, kui neid vaid vajalikul määral häirida. Võsast on palju lihtsam teha park, kui istutada park tühjale väljale. Võsapuud aitavad teineteisel kasvada ja hakkama saada, vägisi ei tule midagi. Kuna linnas elavad koos nii inimesed, tehisstruktuurid kui elusmaterjal, on kõige mõistlikum iga- üks neist terviku huvides koos toimima panna (maastik + arhitektuur), kasutada ära kogu ressurss. Naturaalse osa- poole kasvu- ja enesekorrastusener- giat ei tohi seega kindlasti lasta raisku minna, see tuleb tööle rakendada. Niisamuti pole mõistlik linna kasuta- jate mänguruumi põhjendamatult pii- rata, fikseerides liialt jäiku reeglistikke. Biennaali lugudes figureerinud maasti- kuurbanismi töövahendeid kasutades saavutame tundliku ja kauakestva elu- keskkonna. Meiega võidad! Anna-Liisa Unt, maastikuarhitekt 30 : seitsmeTEISTKÜMNES number : sügis 2011

väga kaua oodanud ja mõelnud, millal ja kuidas seda lugu kirja panna. Oodanud ning mõelnud seepä- rast, et ei ole lihtne sellele loole au teha: see lugu juhtub minuga ja see on võib-olla kõige hämmasta- : Ma olen vam lugu, mis minuga kunagi on juhtunud. Pean sellest kirjutama, sest mul ei ole enam muud võimalust. (Tinglikult) tagantjärele paneb see ka mõtlema, kui harva üldse juhtub inimesega tegelikult lugusid kui midagi väljamõeldut — selliseid lugusid, mis tõesti on väga lähedal fiktsioonile, selliseid, mille puhul võib kindla peale öelda, et tegu on millegi tege- likkusele vastanduvaga tegelikkuse enese pinnal. Järgneva kategoriseeriksin tõepoolest „minuga juhtunud loo” valda selle u väljendi kõige tõsisemas mõttes: juhtunu otsekui kutsub ennast jutustama, ei anna asu ega rahu, ei ole kodustatud enne, kui selle „toormaterjal” on (sõna kaudu) lukku pandud. Lisaks paneb see mind mõtlema sellele, et vajadus midagi loostada tabab mind tegelikult õige harva ning see saab olla ainult kahe tõsiasja sümptom: minuga kas ei juhtu kuigipalju jutustamisväärset (ma näiteks ei tunne neid asju sellistena ära) LOOD või pole mul erilist loojutustamissoont, kalduvust või tõmmet oma elu lugude järgi seada või korrastada, või korrastada end

g lugude kaudu, mida ma välja mõtlen. Aga sel korral ei ole mul valikut. Ehkki selle loo algne saamispaik on tegelikult Pariis, on see sellegipoolest minu Tartu-lugu — sest see „juhtub minuga” Tartus, sest just Tartus juhtub selliseid peaaegu maagilis-realistlikke asju, mille vältel harilik tegelikkus muutub ülepeakaela hoopiski millekski muuks, mis tundub ühtaegu nii uskumatu kui ka ainuvõimalikuna. (Tartu on kindlasti mõni Imedemaa, kuhu mõni Alice kindlasti mõnikord on sattunud — omaenese Ärtuemandate, märtsijänesete, seente ja piipupopsutavate ussidega ning kassideta naeratustega isetoimiv karneval, millele keegi kindlasti kunagi ka väljastpoolt tunnistajaks satub.)

Minu sõbrad Anti ja Eik sõitsid 2009. aasta suveks Pariisi — mis eesmärgil või mida tegema, seda ei oska ma täpselt arvata, äkki tõlkima või kirjutama või niisama olema ja ringi vaatama. (Ja Anti ja Eik on kahtlemata vähemalt väga natuke samuti ühed Lewis Carrolli tegelased.) Enne ärasõitu küsis üks neist, vist Anti, et mida nad võiks mulle Pariisist tuua. Kuivõrd olin tol ajal palju välismaal viibinud ja seetõttu palju postkaarte kirjutanud, siis kostsin nii muuseas, endaga õieti arugi pidamata, et saatku postkaart. Ja nad sõitsid Pariisi.

lu Peaaegu kaks kuud ei kuulnud ma neist mitte midagi, ja ega ma õieti ka õhinaga postkaarti oodanud, sest too episood ununes õige kiiresti, või õigemini polnudki piisavalt episood, et see kuigi märkimisväärse jõuga meelde peaks talletuma. Siis aga, augusti alguses leidsin ühel päeval oma postkastist postkaardi, öine, tuledes särav Eiffeli torn peal ja suur kiri “PARIS” selle all. Mõtlesin: kindlasti Antilt; ja alles tagantjärele: tore ju, kui oled öelnud, et saada parem postkaart, ja tema äkki saadabki. See oli kõige parem postkaart, mille ma eales saanud olen. See oli turistlik meistriteos, kõikide turistipostkaartide invariant ja ema — ning iseäranis nende postkaartide invariant, mis võiksid saabuda Pariisist. Kirjutan uhkusega selle teksti siia ümber:

„Kallis sõber!

Tervitan Sind võrratust maailmalinnast Pariis! See on imeline kultuuride paabel! Ilm on võrratu!

stkaart Olen külastanud rohkeid vaatamisväärsusi! Mulle on osaks saanud võimalus praktiseerida kohalikku keelt, prantsuse keelt! Ütleme näiteks „Bonjour” – see tähendab: „Tere, kallis sõber!” Võõrsil on hea, kodus veelgi paremgi! Ootan pikisilmi taaskohtumist kallite sõpradega Eestis, kodumaal! Suudlen sind kahele põsele. Sinu ustav sõber Anti”

Äge postkaart, mõtlesin, tõeline turistipostkaartide paroodia. Panin ta laua peale ja sinna ta jäi ja ununes — lõppude- lõpuks jääb postkaardi saamisest küll eriline tunne, kuid mitte nii eriline, et seda jalamaid kõigile kuulutama peaks. Ütlesin kunagi nii muuseas Antile, et saatku mulle postkaart, ja Anti saatiski — see on lihtsalt tore väike seik, mis olekski ju sinnapaika jäänud. Aga kahe päeva pärast saabus uus postkaart. Eiffeli torn peal, “PARIS” ülaservas. Seekord Eigult.

T artu „Kallis kaugver!

i po Tervitan Sind võrratust maailmalinnast Pariis! See on silmipimestav kultuuride paabel! Olen külastanud hulganisti vürtspoode, mille atmosfäär on olnud võrratu, nagu ilmgi! Mulle on osaks saanud võimalus praktiseerida kohalikku keelt, prantsuse keelt! Ütleme näiteks: „Bonjour!” – see tähendab: „Tere, kallis sõber!” Võõrsil on hea, kodus siiski paremgi! Ootan kinnisilmi taaskohtumist kallite sõpradega Eestis, kodumaal!

s Suudlen Sind kahele põsele, Sinu ustav sõber, Eik”

ii Seega justkui sama postkaart mõne minimaalse, teravmeelse detailierinevusega. Ma ei osanud siis veel kahtlustadagi, et olen kaasatud mingisse suuremasse ja hämaramasse, enesest sõltumatusse mängu. Kahe päeva pärast saabus juba kaks uut postkaarti, kummaltki üks. Samamoodi struktuurilt samasugused, aga minimaalsete detailierinevustega. („Olen külastanud rohkelt avalikke käimlaid, mille atmosfäär on olnud võrratu!”) Nüüd hakkasin aimama, et kõik pole sugugi lõppenud — Anti ja Eik olid minu kevadist nii-muuseas ütlemist väga tõsiselt ja sõnasõnaliselt võtnud. Postkaardid hakkasid tulema, mõnikord paaripäevaste vahedega, mõnikord iga päev, nii Antilt kui ka Eigult. See, et nad struktuurilt samaks jäid, aga detailiti erinesid („Kallis kauge kaim”, „Oleme külastanud paljusid rekreatsioonikeskusi, mille atmosfäär on olnud võrratu”, „Ootan pungilsilmi taaskohtumist kallite sõpradega”) tekitas kummalist muigvelsui ootust ja tegi sellest väga hea nalja. Augusti lõpuks oli kohal tosinkond postkaarti ning ma mõtlesin, et hea küll, kohe tulete te Tartusse tagasi, siis ma veel teen teile selle nalja eest. Ja nad tulid, ja ma ei jõudnud mõne päeva möödudes nendega sellest veel juttugi teha, kui sain juba aru, et postkaartide laekumine sellega ei peatu, ning see sulges mu suu — kuidas adresseerida vääriliselt niisugust žesti, iseäranis kui on tunda, et tegu on ühtaegu nii suurejoonelise nalja kui ka tõsise viitsimisega? Nii et ma otsustasin, et ma ei räägi sellest nendega, isegi mitte kõige vähimatki, kuniks postkaarte enam ei tule. Aga postkaarte muudkui tuli ja tuli. („See on hüperboolne kultuuride taimelava”; „Olen külastanud arvukaid pesumaju, mille atmosfäär on olnud võrratu!”) Oktoobri keskpaigaks vedeles neid juba üle kogu mu korteri, kirjutuslaual, elutoa põrandal, esikus aknalaual. Kui keegi külla sattus, Par küsis ta mult imestades, miks mul nii palju Eiffeli tornigaP ariisi-postkaarte on. Harva, kui võtsin vaevaks seletada. Neid muudkui tuli ja tuli. Postkaardid hakkasid elama justkui omaenese elu. Kui talve saabudes neid suuremas koguses võrdlesin, jäi mulje mingist isetoimivast ja isepaljunevast risoomist või seeneniidistikust, mis endale minimaalse erinevusloome kaudu lisa toodab. Järk- järgult hakkasid neisse sugenema formaadivälised, mahakriipsutatud teisendid. („Mulle on osaks saanud võimalus praktisee- Jaak Tomberg rida kohalikku keelt, prantsuse keelt. Mõtlesin, muide, just sellele, mida Sa tookord rääkisid. Ütleme näiteks: „Bonjour!” — : 31

see tähendab „Tere, kallis sõber!”) Ning aeg-ajalt vahetus ka Eiffeli torn millegi muu vastu: nõukogude aegse maalisketšiga kunagisest EPA peahoonest Riia tänaval, fotoga Vilde ja Wilde’i skulptuurist, ning (iseäranis märkimisväärselt) kuninganna Elizabeth II peaga. Aastavahetuseks hakkasin mõtlema, et kui palju neid kaarte veel tuleb. Siis kolksatas mu postkasti tilluke klaasist Eiffeli torni replica. Elu atmosfäär Tartus hakkas minu jaoks transformeeruma fantastilise kvaliteediga unenäoks. Aga ma ei juurelnud kunagi liiga põhjalikult selle üle, „kuidas nad seda teevad” — ise on juba tagasi Eestis, aga postkaarte muudkui tuleb. Taas kord mõtlesin, et kas peaksin selle üle mõtlema: mis mehhanismiga need postkaardid ikka veel saabuvad. Aga siis otsustasin, et kui ma „tõe üle” spekuleerima ei hakka (nad võisid neid ju korraga terve hunniku valmis kirjutada) ning neilt kinnitust ei küsi, on LOOD see lugu veel parem: ainult mitte välja selgitades ja seda kõike endaga juhtuda lastes teen ma sellele ettevõtmisele tõelist au. 2010. aasta kevade keskel, kui postkaartide sadu ikka veel lõppenud ei olnud, mõjus nende saabumine juba otsekui lõhe õhus, mille kaudu Lacani Reaalne sisse voolab. Igapäevane tegelikkus oli omandanud juba tõeliselt fiktsionaalsed joo- ned. Eisensteini „Ivan Julmas” on stseen, kus tsaarile kallatakse kulda pähe: montaažiga vahelduvad kaadrid tsaarist, kellele kuld pähe kukub, ja teenritest, kes seda kandikust talle peale kallavad. Ent ühtäkki tekib montaažiloogikasse nihe: kandikult paistab kuld juba otsa saavat, kuid tsaarile kukub seda ikka veel ebaproportsionaalselt palju pähe. Niisugune ongi fiktsioon tegelikkuse pinnal, tõeline fiktsionaalne lugu: kandik peaks tühi olema, aga kulda muud kui kukub ja kukub. Ja nii oli see ka minu ja Pariisi-postkaartidega: Anti ja Eigu tehtu oli tõeline fiktsionaalne performatiiv. Ühel 2010. aasta juulikuupäeval tuli mulle peale detektiivilik uurimiseufooria, mida võib võrrelda Umberto Eco „Fou- cault’ pendliga”, kus meeletus lugemisnäljas filosoofiaraamatute toimetajad hakkavad seostama kõiki loetut kõige muuga ja loovad oma peas vandenõudest läbistatud eraldi maailma. Ma dateerisin kõik postitemplid, et luua statistiline kuupäeva- järgnevus. Leidsin paar anomaaliat: ühe postkaardi peal ei olnud ühtegi templit, üks postkaart oli saadetud Rio de Janeirost ning see kandis Brasiilia marki, ühe postkaardi peal oli Eesti Postitöötajate tempel nädal aega varasem kui Pariisi tempel, jne. Mõtlesin: võib-olla on nad kusagilt vanakraamipoest postitempleid kokku ostnud. Lugesin kõrvale Thomas Pynchoni „The Crying of Lot 49”, kus pisut skisoidse olemisega naisterahvas hakkab kahtlustama ülemaailmset postitöötajate salajast vandenõud. Postkaarte tuli ikka veel, ja eufooria läks üle. („Olen külastanud arvukaid haljasalasid, mille atmosfäär on olnud võrratu”; „Mulle on osaks saanud praktiseerida kohalikku keelt, prantsuse keelt. Ütleme näiteks: „Ütleme näiteks: „Ütleme näiteks: „Ütleme näiteks: võrratu!””””) Ma ei küsinud, kui palju neid veel tulemas on või kuidas need küll täpselt minuni jõuavad: ma ei tahtnud teada, sest kui ma oleks teada saanud, oleks loo fiktsionaalne kvaliteet kadunud. Ja üha enam hakkas mulle tunduma, et samamoodi sääst- likult peaks käituma kõige piisaval määral fiktsionaalsega, mis elus juhtuda võib: mitte seda hoobilt tasapindseks tõlgendada, mitte seda kohe tagasi tegelikkusesse maandada, vaid taktitundeliselt alal hoida. Sest elu on niimoodi huvitavam ja Tartu, ehkki ta ei ole selle loo peategelane, mõjub mulle nüüdseks kohana, kus neid fiktsioone juba heal hulgal alal hoidub. Aga peaaegu iga fiktsiooniga harjub — peaaegu iga fiktsioon nakatub varem või hiljem üle kriitilise määra tegelikkusest. Ja nii hakkasin minagi järgneva aasta jooksul harjuma postkaartidega, mille saabumisest hakkas saama lihtsalt osake „minu tegelikkusest”.

•••••

Aga kohe, kui ma olukorraga liialt harjusin, kohe kui ma mõtlesin, et hea küll, las see siis kõik jäädagi niimoodi, muutus olukord järsult hullemaks. Postkaarte ei tulnud enam kord nädalas või paar tükki kuus, nagu hõredamatel aegadel, vaid hulganisti korraga. Ühel päeval avastasin, et postkast on pooleldi postkaarte täis. Ühel veel natuke hilisemal päeval kohtasin töölt koju tulles postiljoni, kes kurtis, et ta peab neid siia nii palju tooma, et nende hulk võrdub kõige ülejäänuga, mida ta terve linnajao peale sel päeval laiali peab kandma. Ta ütles, et niikuinii ei mahuks need enam postkasti ära. Ma organiseerisin maja ette trepi peale suure eraldi kasti ja ütlesin, et pangu need sinna. Ma ei tahtnud alla anda, fiktsiooni purustada ja Anti ja Eigu juurde minna ja öelda, et nad selle lõpetaks. Trepipealne suur pappkast täitus paari päe- vaga. Mul ei olnud postkaarte enam kusagile panna: kõik vabad raamaturiiulid olid neist pungil ja põrandatel vedelesid suured kaardikuhilad nagu hiiglaslikud sipelgapesad. Postiljon ei olnud enam nõus sedavõrd suurte koormatega tegelema. Siis hakkasin saama postiteatisi selle kohta, et mulle on Prantsusmaalt mitu pakki saabunud. Läksin Võru tänavale kandekeskusesse ja leidsin, et seal on viis suurt postipakki postkaartidega. Kahe nädalaga olin sealsete postitöö- tajate jaoks saanud linna suurimaks veidrikuks, kes oma kahtlasevõitu postkaardimassiiviga neelab kogu nende aja. Aga ma ei tahtnud mitte ühtegi postkaarti ära visata, mitte ühtegi hunnikut vanapaberisse viia. Pakke saabus iga päev ja ma tõin nad kõik kohusetundlikult koju. Minu kodu meenutab nüüd dead letter office‘it, kuhu saabuvad üksnes postkaardid Pariisist. Ma olen juba ammu minetanud võime kaardistada igal üksiku postkaardiga kaasnevaid de- tailierinevusi, sest mul pole selleks enam lihtsalt ei ruumi ega aega. Mitte kellelegi pole elus adresseeritud rohkem kui mulle. Ja mul on Eiffeli torni vastu tõsine allergia. Täna hommikul sõitis mu maja ette Eesti Posti moodne pirukakäru, millistega nad tä- napäeval inimestele kandekeskusest postipakke laiali veavad. Vaevumata mulle helistama või isegi mu uksele koputama vinnas pahur postitöötaja — noorepoolne mees — lohakalt mu majaesisele muruplatsile üle kolmekümne pappkasti postkaartidega. Kuigi palju rohkem piru- kakärusse ilmselt ei mahugi. Postiseadusele sülitades ei küsinud töötaja mult allkirjagi ja võttis tassimistöö lõppedes pirukakäru kummide ehmunud viuksatuse saatel paigalt. Ma ei süüdista teda. Ma ei tea enam, mida teha. Minu jõud on otsas ja seda väljamõeldist on nüüd juba peaaegu võimatu välja kannatada. Millal see kõik küll lõpeb?

Kallis Jaak!

Tervitan sind võrratust maailmalinnast Pariis! See on imetabane kultuuride konglomeraat. Tundub, et alles nüüd, mill hea tükk aega siin juba oldud, hakkan ma aduma, mida mõtles Haussmann ja mida Benjamin ja iseäranis veel Foucault, kui nad kirjutasid Pariisist. Ilm on võrratu. Olen külasta- nud paljusid kiirtoidulahvkasid, mille atmosfäär on olnud võrratu! Mulle on osaks saanud võimalus praktiseerida kohalikku keelt — prantsuse keelt. Ütleme näiteks: „Bonjour!”, see tähendab „Tere, kallis Jaak!” Võõrsil on hea, kodus siiski parem. Ootan suurisilmi kohtumist kalliste sõpradega Eestis, kodumaal!

Suudlen sind mõlemale põsele, Sinu ustav sõber Anti 32 : seitsmeTEISTKÜMNES number : sügis 2011

Sa meile meeldid, Seksuaalsus ja tehnoloogia: Marco Tasane igavene armulugu IST ehk Tartu müstiline mees E DON H Lagle Aim, marcoloog 15 aastat Autor: Caridad Botella, tõlge: Helina Koldek

Mees? Kas Marco on üldse tavaline mees? Aga võib-olla on ta hoopis gei? Või transvestiit? Võib-olla on ta tegelikult naine? Mõlemat korraga või mitte kumbki? 4.- 5. novembril leiab Tallinnas endise kino Marco puhul ei saa milleski kindel olla... Heliose ruumides aset kübersensuaalsuse Marco on seksikas? sed. Nn tavaliste inimeste, lihtrahva staar Marco ei ole. festival Kik in der Kok Internetikommentaare tema kohta ei ole mõtet lugeda — Paljud, eriti mehed, usuvad, et Marco Tasane on gei. Teised süda läheb pahaks. Kroonika ja teised seltskonnaväljaanded Kik in der Koki programm ristab omavahel traditsioonili- seevastu arvavad, et ta võrgutab jõukaid vanadaame, rikub mäluvad Marcot nagu kummist kartulit — ei suuda alla nee- se kinokogemuse, galeriikülastuse ja veebis surfamise. Valik noori tüdrukuid ja ükski naine ei suuda tema treenitud keha lata ega välja sülitada. Marco legendaarsetel pidudel moo- YouTube’i-antropoloogiat mässib vaataja seksuaalkäitumiste võludele vastu seista. Kolmandad kinnitavad, et strippar- dustavad värvika, hullumeelse ja muutuva õukonna alaea- võrku, Helga Wretmani, Kiwa ja Sam Hancocksi esinemistel Marco on abielus ja 3 lapse seaduslik isa, kuid varjab oma lised gooti noored, keskea ületanud hipid, lihvitud olekuga saab näha veidrate fetišite tegelikke mõjusid, Ryan Trecartini naist ja järeltulijaid avalikkuse eest kiivamalt kui Michael diskorid, muusikud, külahullud, kunstitudengid ja seiklusi ja Wendy Vainity kunstivideoid vaadates võib proovile pan- Jackson. Tänaval ja rannas tülitavad teda alailma usuhullud, otsivad koduperenaised. Ühes nurgas tantsib eesti vanim na oma teadmiste ja sooidentiteedi piirid, lisaks avaneb või- kes heidavad Marcole ette nii meeste kui naistega hoorami- strippar, võluv 70-aastane Svetlana, teises rokib kamp roo- malus seista silmitsi Zuma Talesi ja Billy Rennekampi „tee se surmapattu ja üritavad päästa tema liiderlikule teele ek- sades kleitides musklis ehitajaid, basseiniserval kõigutab end ise” stiilis 3D-pornograafia veidrustega, heita pilk indoneesia sinud hinge vaga sisuga brošüüride ja valju moraalijutlusega. edasi-tagasi vaimupuudega poiss ja ennast targaks pidavad transseksuaalide kogukonnale Kiwa ja Terje Toomistu doku- Marcol ei ole selle peale midagi kosta. Tema veedab oma inimesed lasevad endid suurima mõnuga narriks teha... mentaalfilmis „Wariazone” jne. päevi jõusaalis kangi tõstes, kõige patusem kirg tema elus on Marco armastab inimesi tingimusteta. Kui oled ta sõber, Lisaks lühifilmidele vürtsitavad programmi antropoloo- kihilised šokolaadiküpsised. Ja kuigi sõpru on tal nii meeste siis andestab ta sulle kõik — inetuse, rumaluse, kohmakuse, giale, sotsioloogiale, filmiteooriale ja kunstiajaloole kesken- kui naiste, homode ja heterote hulgas, boy- ega girlfriend’i vaesuse, alko- ja narkoprobleemid, ükskõik kui äärmuslikud duvad loengud (näiteks Thijs Witty).Festivaliprogrammile te nende seast ei leia. Marco magab oma laias voodis üksi. seksuaalsed sättumused ja poliitilised vaated, elustiili, mille järgneb laupäeval pidu algusega 23.00, kus teiste seas astu- Stripates heidab Marco endalt riided suurima naudingu- peale ka lihane ema sinust lahti ütleks. Ainsad asjad, mida vad üles ka Chungin & The Strap-on Faggots (Eesti), Norra ga, ent oma naispartneritel ei ürita ta isegi kingapaela lahti Marco andestada ei suuda, on igavus ja võlts ülespuhutus. esi-DJ ja -muusik DJ Craxxxmurf, kelle muusikavalikut ja sõlmida. Võib-olla ei ole Marco muusika just kõige originaalsem näh- mängimisstiili võiks nimetada laksu all komponeeritud 21. sa- tus eesti muusikamaastikul. Ent selle korvab kuhjaga tema jandi power-popiks ja dancehall’iks, mis on mõjutusi saanud Kust ta tuli? lavaline sarm, isiklik karisma, mida on võimatu sõnadega se- itaalia hardstyle’ist. Lars on vabameelse interneti grafitikol- letada. Minge tema kontserdile ja te võite saada elamuse, lektiivi Mayhem4ever liige. Samuti astub üles electro-hipho- Marco puhul on kindel ainult üks — ta on elupõline tartlane. mida te poleks iial osanud oodata. pi-legend Egyptian Lover (USA), kes on üks legendaarsetest Kuna teated tema emast ja isast on segased ja vastukäivad, Marco on friikide särav kangelane, klubikultuuri, geigla- kaheksakümnendate Los Angelese electro-hiphopi pionee- siis võiks öelda, et Tartu linn ise on selle kurioosse olendi muuri, urbanismi ja kulturismi võluv sigitis. ridest. Praegu 48-aastane Egyptian Lover (õige nimega Greg sünnitanud ja kasvatanud. Päritolu nagu Pipi Pikksukal — Kuigi ta elab ja tegutseb Tartus, ei ole temas raasugi pro- Broussard) tuuritab siiani klubides, festivalidel ja lavadel üle mu ema on ingel ja isa neegrikuningas... vintslust. Ennast eesti kultuuri äravalitud kandjaiks pidavad kogu maailma. Marco ema näeb oma poja öökapil oleval kuldraamis pil- noor- ja mitte-enam-nii-väga-noorkunstnikud, kultuurite- Kik in der Koki ajaks tuleb spetsiaalse valikuga kohale ränd- dil välja nagu patuingel Cher ja elavat Soomes, isa aga on haste ja -katelde ümber kiibitsevad ülbikud, teatraalid, lite- raamatupood AsteriXXX. Laia reklaamilevita ja madalamat kaugel Ameerikas. Mõlemad vanemad lahkusid varsti peale raadid, intellektuaalid ja muud alternatiivkultuuri heeroste profiili hoidev, kuid samas kõige värskemaid lahendusi eks- poja sündi Eestist. Väike Marco kasvas üles kunagises le- wannabe’d meenutavad Marco kõrval täispuhutud hanede poneeriv rändraamatupood esitleb sellel korral spetsiaalselt gendaarses teenindusmaja kohvikus range kokast vanaema karja. Ülidiip hoiak, kõrk ilme, valitud võõrsõnadega vürt- selekteeritud valikut seksuaalsusest ja selle ümber keer- ja tema töökaaslaste, stiilsete nõukogudeaegsete prouade sitatud jutt, väljapeetud släng — see kõik vajub Marco ehe- levast. Valikus on seksuaalsust analüüsiv kunstilooming ja käe all. Just sealt on pärit Marco kirg vanemate daamide ja duse kõrval susinal kokku, kui selgub, et vormil puudub sisu. subkultuurides möllav energia: Butt, Gentlewoman, Perfect küpse glamuuri vastu. Ljudmilla Gurtšenko, Alla Pugatšova, Väga paljud meist punnitavad meeleheitlikult, et näidata Man, valik Amsterdami ajakirja Suck koopiatest, rohkelt pi- Cher, Madonna, Anu Saagim, Anne Paluver, Tiina Park ja ennast targemana, kui me tegelikult oleme. Marco Tasane sikesi projekte ja kõike muud huvitavat. Ada Lundver — nemad on Marco iidolid, Tõelised Diivad, aga teeskleb meisterlikult lolli ilueedit, ajudeta klouni... Kas ühel hoobil ihaldus- ja samastumisobjektid. jäite uskuma? Üritus toimub koostöös kultuuripealinnaga Tallinn 2011.

Kus ta seda kõike õppis? Marco on tõeline self-made-man. Näide sellest, kuidas visa tööga jõuab elus kaugele. Üle Eesti kuulsaks sai Marco stripparina, lauljana alustas ta alles hiljaaegu. Aga algas see kõik, nagu ikka, Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Nii mõnigi tänaseks kuulus kunstnik või näitleja on alustanud karjääri kunstikoolis alasti poseerides. Marco on Kõrgema Kunstikooli üks säravamaid kasvandikke, mis sest, et õpilaste nimekirjas ei ole ta kunagi olnud. Andekale inimesele hakkab tarkus külge ka paljalt poodiumil poose võttes ja Marco muskleid on modelleerinud-maalinud nii Eve Luik, Jaan Luik, Endel Taniloo kui paljud teised meistrid. Noorukese meesmodelli päevad möödusid vaheldumisi Tartu Ülikooli spordihoones ja kunstikoolis, ööd aga loomulikult ööklubides. Ja mitte klaas käes seina soojendades, nagu eesti meestel enamasti kombeks. Marco armastab tantsida! Üksi, paaris, grupis... Vahet pole! Tants — see ongi Marco elu suur armastus.

Kes teda armastavad? Või oleks õigem küsida, keda tema armastab? Marco fän- nid, ustavad sõbrad ja lähikondlased on vabameelsed, eel- arvamusteta ja irooniat, ka eneseirooniat hindavad inime- Foto: Marco Tasase erakogu : 33

sitsi valmistatud tehisese), kasutamisest. Hõimumaske ka- sutati mehe tõelise identiteedi peitmiseks sümboolse vai- Seksuaalsus ja tehnoloogia: mu, jumaluse vms identiteedi taha. Igal maskil olid erinevad omadused vastavalt sellele, mida oli vaja ellu kutsuda. Kas me mitte ei jätka sotsiaalsetele gruppidele omaste ajatute hõimupraktikate järgimist? Kas peaksime uskuma minasuse igavene armulugu ja individualismi ideid? Inimeste ühinemine masinatega ning HEDONIST hõimupraktikate alalhoidmine võib olla märk individualismi lõpust või vähemalt meie kaotatud usust sellesse.

Tehnoloogia eetika ja esteetika: Autor: Caridad Botella, tõlge: Helina Koldek (anonüümne) ekshibitsionism Kogu ülaltoodu põhineb sellel, kuidas ja mida inimesed veebi sisestavad või veebis edastavad. Internet on suurepä- Vaadakem tõele näkku ja tunnistagem — meie seksuaal- eemalduda maistest ning inimarmastusele kehtestatud pii- rane platvorm ekshibitsionistlikule käitumisele, seda sellisel sus on virtuaalsega seotud. Näiteks fantaasiad on olematud ridest, mis asendatakse tehislikkuse ja tehnoloogiaga. Veel määral, et isegi psühhoanalüüsi isa Sigmund Freud peaks fiktsionaalsed maailmad, kus me oleme muidu võimatute ühe kirjandusliku näite sellest, kuidas tehnoloogia saab oma vastava käitumise põhjuste alased teooriad uuesti üle seksiseikluste peategelasteks. Ja mitte ainult seetõttu, et vir- vahendajaks meie inimlike minade ja seksuaalihade vahel, vaatama. Valdkonnale omased sõnad, nagu kastreerimis- tuaalsest reaalsusest sai 1990. aastatel haip, või seetõttu, et leiame Aldous Huxley teosest „Hea uus ilm”. 1931. aastal hirm, passiivsus, nauding sellest, et sind vaadatakse või tei- on olemas paralleelne kübermaailm, kus meie kehastus saab kirjutatud romaanis kujutab Huxley (1894–1963) futuristlik- se seksuaalne objektistamine, vajavad kübermaailmas, kus häbeliku ja voorusliku asemel siivutu ning ekstravertne olla. ku ühiskonda, kus inimesed on tõelistest seksuaalsuhetest identiteedi tõelisus on küsitav, redigeerimist. Veebis toimi- Kes poleks kasutanud internetti osalemaks mingis seksuaal- võõrdunud ja seksiga tegeletakse masinlikult. Loomulikust vad sisupiirangud soosivad veelgi anonüümsemaid ekshi- ses tegevuses? Kes ei peaks seda võimalikuks? Kes sellest ei sünnitusest ja armatsemisest on saanud inimkonna minevi- bitsionismi vorme: süvenevat anonüümse ekshibitsionismi fantaseeriks? Kuid kas me saame süüdistada tehnoloogiat kust pärit primitiivne toiming. Kui mõtleme tänapäeva prob- tendentsi illustreerivad klipid plastikülikondades või ilma selles, et see muudab meid räpaseks? Tehnofoobidest lu- leemidele, näiteks AIDS-ile või maailma ülerahvastumisele, näota tegutsevatest kehadest. Juba sellest ajast, kui ajalooli- gejad süüdistavad internetti, kuid mina väidan, et veebi si- ei tundugi Huxley stsenaarium nii kohatuna. Selle narratiivi sed avangardliikumised tegid kõik, et väikekodanlasi šokee- sestatud kired, fantaasiad ja kinnisideed on pelgalt inimeste vägagi tõelisteks realisatsioonideks on onlainkohtingud või rida, ei ole kunstiloomingule vaba väljenduse seisukohalt igipõliste kalduvuste peegelduseks ja jätkuks, tehnoloogia Second Life’i taolised platvormid — nende kaudu väljenda- pea mingeid piire seatud. Onlainvideote edastamisplatvor- on lihtsalt võimaldanud neil täielikult pinnale, või õigemini, me oma virtuaalset identiteeti teistega suhtlemiseks. Selle mid seevastu alluvad tsensuuripoliitikale, mis seisavad pal- küberruumi ujuda. Filmifestival Kik in der Kok uurib erine- düstoopilise fantaasia ülimaks realisatsiooniks võib pida- ju laiema vaatajaskonna tundlikkuse ja moraali huvide eest. vaid viise, kuidas inimesed seksuaalsust väljendavad ja kuidas da palju vaidlusi tekitanud singulaarsusliikumist. Raymond Inimesed, kes laadivad üles erootilise või seksuaalse sisuga tehnoloogia seda mõjutab. Eelduse asemel, nagu johtuksid Kurzweili tehnokraatlik evolutsiooniteooria väidab, et ini- videoklippe, peavad järgima kindlaid koode ja toimima piira- teatud ilmingud tehnoloogiast, kõrvutab festivali diskursus mest ületab kõrgem intellekt, mis tekib inimese ja tehnoloo- tud vabadusväljas, kui nad soovivad, et nende looming veebi tänapäevaseid teemasid arhetüüpse inimloomusega. Võttes gia ühinemisel, nii et enam ei ole võimalik rääkida „lihtsalt üles jääks. Paljastavad või seksuaalselt avameelsed kujutised selle lähtekohaks, põhineb käesolev tekst ideel, et ühiskonna inimesest”. Ka see on katse meie bioloogia piire ületada. Kas ei ole lubatud. Piire ületav sisu tuleb kodeerida selliselt, et väärastamise asemel on tehnoloogilised arengud sillutanud sellest saavadki alguse Huxley seksimasinad? Või olemegi me vaataja peab olema vihjete mõistmiseks loominguline. See hoopis teed indiviidi juba olemasoleva keeruka seksuaalsuse juba sealmaal, kuid ei suuda oma praegust olukorda täpselt meenutab eetilist raamistikku, mida kunstnikud pidid vanasti väljendamisele ja jagamisele. määratleda? järgima. Seega sisaldab tehnoloogia teatud eetikat, mis mõ- jutab inimeste veebis kuvandumise esteetikat. Tehnoloogilised fantaasiad. Fantastiline Identiteedi täiustumine: meie paremad ja Seksuaalsuse ja tehnoloogia vahel on armulugu, mis on sama vana kui tehnoloogia ise. Sedamööda, kuidas me jär- tehnoloogia teised minad jest enam tehnoloogiasse süüvime, võib sellest loost sündida Tehnoloogia kujundab maailma vastavalt meie soovidele, Tehnoloogia pole mitte ainult meie kujutlusi vorminud, elukestev abielu. Utoopiast on asi kaugel, inimesed kasuta- see täidab meie unistused. Kui meie oma reaalsus ei ole meel- vaid on täitnud ka enesearenduse ja mingil määral ka meie vad tehnoloogiat — internetti ja võimalust kiiresti videoid div, konstrueerime unelma, fantaasiamaailma. Mitmeid sel- seksuaalse identiteedi muutmise ning täiustamise eesmär- jagada — oma seksuaalsuse väljendamiseks niisama lihtsalt, lekohaseid näiteid pakub kirjandus. Võtke kas või Pygmalioni ki. Mõelge näiteks plastilise kirurgia peale. Plastilise ja kos- nagu tegemist oleks kirjutamisega. Sellest on saanud osa müüt Ovidiuse „Metamorfoosides” (aastast 8 m.a.j.): mõt- meetilise kirurgia lihtsate tehnikatega, näiteks viga saanud meie visuaalkultuurist, nagu seda on ka loojad ja pealtvaata- test Küprose litsakatele naistele õudunud Pygmalion voo- kõrvade korrigeerimisega, tegelesid teadaolevalt juba vanad jad. Tänapäevast veebihullust võib pidada juba eelnevalt ole- lib elevandiluust skulptuuri naisest, mis on nii täiuslik, et ta roomlased ja egiptlased. Tänapäeval on aga kõik võimalik: mas olnud tehnoloogia kaudu seksuaalsuse kanaliseerimise armub sellesse. Pärast palveid ja ohvreid Veenusele, voo- tätoveeritud meik, näolõikused, Botox, rindade kohenda- tungi ülimaks realisatsiooniks. Keel ja kanalid on muutunud, rusliku armastuse jumalannale, leidis Pygmalion koju jõudes, mine, rasvaimu, peenise suurendamine ja soovahetusope- kuid sõnum on endine: osa meie seksuaalsusest saab täieli- et tema soov on täidetud. Pygmalioni suudluse, eluhinguse ratsioonid on vaid mõned näited kehamuundamistest, mis kuks virtuaalses, mittefüüsilises ruumis. Praegu saame me abil ärkas käsitööna valminud tehisolend Galatea ellu. Veelgi aitavad meil järgida väliseid iluideaale või omaks võtta oma kõik selle nähtuse tunnistajateks olla ja selles osaleda. Kik in enam, saksa gooti kirjanik E. T. A. Hoffmann (1776–1822) tõelist, varjatud identiteeti. Mõlemal juhul toimib plastili- der Kok tähistab seda. kirjutas aastal 1816 loo „Liivamees” mehe ja robotnaise va- ne kirurgia ideaalide elluviijana. Ühelt poolt on see helisest armastusest. Õuduslugu kajastab 19. sajandi vaimus- justkui individuaalse mina väljendamine operatsiooni tust masinate ja mehhanismide vastu, mis võimaldab inimes- kaudu, teiselt poolt aga inimese soov oma näojooni tel jumalat mängida (mõelge Frankensteini loo peale). Noor vastavalt ühiskondlikele standarditele ümber vor- luuletaja Nathanael armub Olimpiasse, kui mees soovib neiu mides saavutada teatud anonüümsus. Sellisel juhul kätt paluda, saab ta teada, kes tütarlaps tegelikult on — ma- saame rääkida kaasaegsete hõimumaskide ja teiste sin. See selgitab ka, miks neiu ainsad rahulolu väljendavad atribuutide, nagu seda on näiteks pudelkõrvitsast sõnad olid „Ah! Ah!”. Need müüdid näitavad iha ja vajadust valmistatud peenisekaitse koteka (või mõni muu kä-

Foto: Helga Wretmani erakogu Foto: Sam Hancocksi erakogu 34 : seitsmeTEISTKÜMNES number : sügis 2011

1. Pole pattu ega süüd, Margus Tamme „Unesnõiduja“ on 41 lühipalast koosnev ajakohane raamat: kui mõned loendid ei moonutaks statis- tikat, võiks öelda, et lõviosa kirjavahemärkidest on punktid. Tunneb ju tänapäeva inimene ebamugavat pinget, kui tun- ainult kõdi netuse terviklikkuseks ei piisa tajust ja ta on sunnitud seda

US mäluga toestama, hoidma endas pealauset, täheldama rin- nastust või mõistma põimitust.

JAND Algatuseks üks näitlikustav kirjeldus Heimito von Dodereri Mihkel Kunnus

IR romaanist „Strudlhofi trepp“: „Selle mehe nägu, kes on siin K just teelauda istunud, kuulub haruldasse liiki, mida aga võib Margust Tamme „Unesnõidujast“, pigem apofaatiliselt pigem leida juudi meeste kui teiste juures, ehkki säärane nägu teeb teoks täiesti üldise füsiognoomilise võimaluse. See on mitte päris valmis saanud nägu või, kui tahta parem ja jätab need kommenteerimata ja diskursiivsel tasemel val- nii öelda, kokkusobimatute materjalide vaate- ja ehitusplats, davalt seostamata, mistõttu seosed, sügavus, ruumilisus, as- mis ei lasknud end juba esivanemates kokku viia, nüüd aga sotsiatiivsus, tähendusloomemustrid, kõlbelised hinnangud on sattunud lõhenemisse ja lagunemisse justkui pärast plah- jne pärinevad suuresti konkreetselt lugejalt. Selles ja ainult vatust. See tekitab erakordse inetuse, mis on seda sügavam, selles mõttes võib Margus Tamme võrrelda moekate isap- kuna ei ilmuta end mõne ninasopi, lõuapära, pilukil silma või rantslastega (hilise Derrida, Lacani jmt-ga): iga lugeja saab mingi muu üksiku ehitusdetaili juures, vaid jääb selle suhtes neisse tekstidesse hõlpsalt sisse lugeda maksimaalse või- niiöelda asjadevahelisse hõljuvusse, õhus rippuvaks lindiks maliku vaimusügavuse — enda oma. Võrdlus Andresi Ehini (sest seda see ju ometi on!), mis ei seo lahusolevat ja jätab ümberjutustatud tšuktši muinaslugudega samapealkirjalisest aina paigale ebakõla. Selline nägu näeb välja nii, nagu kannaks kogumikust (Tallinn, 1981) on muidugi parem, sest ka neid inimene talle tundmatu süü eest pealepandud karistust.“ iseloomustab sõnade, kommentaaride ja tähendusenappus Toome võrdluseks ka ühe pikema kirjelduse „Unesnõidujast“: seal, kus me seda ootama oleme harjunud. Umbes nagu „Kerstini juuksed olid sirged ja kartulikoore karva.“(lk 86) lauses: „Margus Tamme on võrreldud Eesti suurima tiraa- Selline kõrvutus modelleerib küll üpris representatiivselt žiga kultuurilehes Müürileht nii Jaan Oksa kui Dostojevski ja „Unesõiduja“ suhet (modernistlikku) romaani, Kirjandusse Nietzschega“, ja kogu lugu. suure algustähega, kuid „Unesõiduja“ enda suhtes on antud tsiteering märksa vähem näitlik. Nimelt on Margus Tamm 3. oma tegelaste välimuse kirjeldamisel tavaliselt kõvasti la- koonilisem ja eelistab karakteri visandamiseks enamas- „Kirjeldustes avaldub maailmatajuline erinevus iseärnis ti mõnd nappi joonekest või üksikut moraalset omadust selgesti. Kirjeldada saab kahesuguselt. Üks võimalus on era- sotsiaalsele staatusele. Üldjuhul veelgi vähem, näiteks lugu pooletu sõnamaaling. Kirjeldaja näeb midagi köitvat ning pealkirjaga „Tartu Aura veekeskuses“ on lühike katkend dia- soovib, et teisedki seda tema sõnade kaudu näeksid. Kuid loogist ja kõik. Ainult sisu järgi saab aimata, kes räägivad. võimalik on ka teistsugune lähenemine, mille puhul Kuna veekeskusega puudub dialoogis igasugune seos ja sama kirjeldatakse omapoolseid tundmusi, mida nähtu või dialoog võiks vähimategi kaduteta toimuda paljudes muudes kujutletu äratas. Kõik sõltub sellest, missugune kirjel- kohtades, toimib selline konkreetsus dokumentaalsusele dus autorile huvitavam tundub. Loomulikult eelistab viitavana. Sellist konkreetsust kohtab teisteski lugudes ja ta seda, mis paremini vastab tema enese suutlikku- dokumentaalsusele viitavaid märke on veel teisigi, alates mi- sele. Need isiklikud kalduvused suunavadki vaatleja najutustaja ühtedest ja samadest sõpradest läbi iseseisvate tähelepanu. Meelelise maalimataju puhul piirdutakse lugude kuni tegevusalaliste ja psühholoogiliste pidevusteni. peamiselt välise ilminguga, süvatajuga inimene hu- Empiirilise autori ja jutustaja samasuse hoiakuline eitamine vitub eelkõige sellest, mis virgutab kujutlust. Oscar tähendaks antud juhul sama pimedat automatismi kui selle Wilde lausa joobus eksootilisi värvihelke imetledes, samasuse naiivne iseenesestmõistetavus. Tundub, et jutus- Stendhal seevastu tunnistas, et kirjeldamine tekitab tajaks on üks autori modulatsioon ja raamat pole kuigivõrd temas igavust. Selle tõiga nentimisega on kõige olu- läbitöötatud ja planeeritud tervikprojekt, vaid teatava hooti lisem nende kahe autori juures ära öeldud“. (Ilmar ilmuva meeleseisundi belletriseeritud logiraamat ning selleks Vene “Maailmatajust“) meeleseisundiks näib olevat intellekti vakatus kusagil posi- Margus Tamm pole kohe üldse nagu Oscar Wilde. tiivse iivelduse ja inspiratsiooni vahealal. Autoril ei ole eriti Igasugune meelelisus ja aistingulisus on Margust Tam- midagi öelda, küll aga jagada. mel nii maha keeratud, et ta peaaegu nagu loeks maailma enda ümber. See teeb Tamme tekstid ar- 2. vatavasti iseärnis meeldivaks lugemispalaks kõiksugu vaimuinimestele. Pisut utreerides võiks isegi öelda, Ka Jaan Oksal oli midagi jagada. „Nooruse ihade ummis- et Tamm võimaldab elevandiluust nahka vangistatud tatud väljakäikudel haudub sügelev valu,“ kirjutab Jaan Oks, vaimudel aimata seda mõnusat punamütsikeselikku „seal on alaline segamine — tume, ääreta-igavene janune- tölplust, retseptorite, närvilõpmete ja maitsenäsa- mine lunastuse, ärapääsemise järele“ ja „see hõiskamine ei keste paljusust, mis elulähedasemad isendid märksa ulata jumalate juurde, sest see on vaeste inimeste näljane ähmasemate piiridega olemisse asetab ning maailma ökitamine nende murest ja piinadest kulunud suuaukudest.“ kodusemaks muudab, sest aistingute ja meelelisuse Tammsaare kirjutab Oksast nii: „Oks üks neist, keda tea- ülimast nappusest hoolimata on tegu siiski äärmiselt tud kirg ajab tungima asjade üdini, algolluseni. Temale pole tajulise tekstiga st „Unesnõiduja“ jutustaja on väga vata kirg maitsmiseks, lõbutsemiseks, vaid südame ja neeru- hetult kohal, ta ei meenuta, ega unista, ei loo seoseid de läbikatsumiseks, piinaks. Või kui ta ajuti näib tiirast ma- ega ehita struktuure. Siin satub Tamme jalg juhuslikult gusust tundvat, vaht suu ääres, siis toob järgmine silmapilk kõrvu Maurice Merleau-Pontyga — kartesiaanliku vastikuse, läiluse, tülgastuse, ja oma nimetu elaja nina sõn- elutunde intellektuaalse eitajaga —, nad kinnitavad: nikusse surudes juurdleb ta inimsoo valusamate küsimuste meis kõigis on Punamütsike — tajuliselt organiseeri- kallal“(„Inimese jälil“). tud õnnis juhmard, kes ei vaja mingit lunastust, sest Kui Jaan Oksale lisada geniaalne ja läbinägelik mõistus, pole pattu ega süüd, vaid ainult kõdi. saaks midagi Dostojevski või Nietzsche taolist. Ka suurus- mõõtu kõrvale jättes pole Margus Tamm kohe kuidagi nagu 4. Dostojevski või Nietzsche. Ja kohe mitte üldse pole Margus Tamm nagu Jaan Oks. Kordan: „Unesnõiduja“ Margus Tamm pole kohe kuida- „Unesnõidujas“ puudub igasugune passionaarsus, kirglik gi nagu Heimito von Doderer või Jaan Oks või Friedrich igatsemine taevase või maise lunastuse järele, puudub mä- Nietzsche või Fjodor Dostojevski või Oscar Wilde, Mihkel ratsemine, iharus, viha, joovastumine, rüvedus ja pühadus, Mutt, Milan Kundera ja Thomas Mann, kes kõik jäävad mä- puudub raev ja puudub paatos. Margus Tammel on proosa- gede taha. Nad kõik on väga lugemisväärsed kirjanikud. kirjaniku pilk. Kui selline pilk varustada analüütilise üldistus- „Unesnõiduja“ on väike kirjandus. Isegi väga väike. Aga sa- võime ja pühendumisega, saab midagi Mihkel Muti või Milan muti väga hea. Väga hea väga väike kirjandus. Debütantide Kundera taolist, kui lisada geniaalne läbinägelik mõistus, saab seas paistab Margus Tamm silma samaaegselt kahe vooruse- midagi Thomas Manni taolist. ga, mis esinevad ükshaavalgi üliharva, nimelt oskab ta kirju- Margus Tamm annab nappe fakte, seiku, tähelepanekuid tada ja ta on intelligentne, haritud inimene. Joonas Sildre - „Kuningal on külm”