Maailma Suurim Aerutamismaraton Kasvab Veelgi Vee Piiril

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Maailma Suurim Aerutamismaraton Kasvab Veelgi Vee Piiril VLÕRU INNA L EHT Märts 3 (143) 2019 Hetk mullu toimunud Võhandu maratoni algusest. Maailma suurim aerutamismaraton kasvab veelgi Vee piiril. 20. aprilli varahommikul mööda vett võtab kokku Mõistagi annab Võhan du Tänaseks on väljakutse Ühtlasi tunnustatakse antakse Võru linnast Tamula ehtsa Eesti eduloo, kuidas maraton suurepärase võima- vastu võtnud ja Võhandu kohalikke külaseltse ja huvi- 14. Võhandu maratoni start antakse 20. aprilli hommikul järvelt ühisstart 14. Võhandu üks ääremaal asuv loodus- luse aerutamiselamuse han- maratoni läbinud juba 4497 gruppe, kes on kogu jõe ula- kell 7 Roosisaare silla juures. aerutamismaratonile, mis on kaunis koht läbi ühe mehe kimiseks Eestis, kuid mitte ai- inimest 21 riigist ning uusi tuses üha rohkem maratoni kerkinud maailma suuri- põlemise ja kümnete vaba- nult. „Kui sinu soov on näha soovijaid tuleb aina juurde. õnnestumisele toeks ja abiks Rajal on mitmeid maks ettevõtmiseks omatao- tahtlike abikäte end maa- ürgset ja puutumata loodust olnud. kontrollpunkte, kus on alati ka rohkelt pealtvaatajaid: 5. km-l liste seas ning mille osavõt- ilmakaardile on joonis ta- ning veeta üks sportlik päev Täispika maratoni kõiki lõpetanuid autasustatakse Võhandu jõe Roosisaare sild, 20. km-l Kääpa jate arv kasvab tänavu veel- nud. aerutades, siis on see maraton paadiklassist olenemata MEDALIGA, mille saab ühe korraga läbi autosild, 31. km-l Paidra gi. Tänavuse maratoni starti Peoperemees, võistluse sinule. Ühe päevaga 100 kilo- kaela kohe pärast finišeerimist. Tänavu on sõitmise mõtteid veskipais, 41. km-l Leevi HEJ pais, on oodata taas rekordarvu – pea korraldaja Hillar Irves meetrit ekstreemseid mo- jagamiseks kokku 2500 medalit. mõlgutati siin- 55. km-l Reo autosild, 76. km-l ligi 2500 aerutajat 21 riigist ise loomustab eelseisvat kat- mente pakkuval jõel, see on kandis juba 1999. Leevaku HEJ pais ja 91. km-l ehk ligi 1200 paatkonda. su must järgmiselt: „Aeg voo- aukartust äratav väljakutse Korraldajad on välja käi- aastal. Nagu ikka, oli nii pool- Räpina HEJ pais. Vette minnakse ja star- lab kui jõgi, Võhandu jõgi on kõigile aerutamishuvilistele,“ nud ka retsepti, mis kõlab: dajaid kui vastaseid, kuid ena- Stardinimekiri (pidevalt ditakse Roosisaare silla 2019. aastal ajajõgi. See on selgitab Irves. „Neile, kes on „Kui Sinule pandud diagnoos mik arvas toona siiski, et uuenev) ja statistika on saadaval juures oleva parkla juurest, iga ühe lugu jõest, ilust ja va- maratoni sõitnud, pole Võ- on, et Sa suudad rohkem, kui erilist asja sellest ettevõtmi sest järgmisel aadressil: fi niš on Võõpsu külas Räpi- lust, kannatusest ja mõnust. handu enam kunagi lihtsalt arvata oskad, siis vajad Sa ei saa. Kuni 2005. aastal ot- https://vm.vohandumaraton.ee/ na-Värska maanteel asuva Finišis võivad kõik lõpetajad jõgi, sest iga sild sellel jõel, mi- kindlasti abi. Oleme diag- sustasid Hillar Irves ning ee/startlist autosilla juu res. Sadakond auga öelda: ma olen ühe da sa ületad, iga jõekäär, mi- noosi saanutele koostanud praegune Võru abilinnapea Täpsem info kontrollpunktide kilomeetrit pika distantsi päe va ga kogu sajandi läbi da märkad kaardil ja iga kord, spetsiaalse raviplaani järg- Sixten Sild jõe, maksku mis kohta on maratoni kontrollaeg on 24 tundi, sõitnud! Võhandu maraton kui kuuled sõna „Võhandu“, miseks viieks aastaks. See on maksab, kahekesi läbi sõita. võistlusjuhendis osalevad kõik inimjõul liiku- on sinu 100-kilomeetrine on sinu jaoks hoopis teise seikluslikem spaaprotseduur, Sellega oli otsustav algus tehtud. www.vohandumaraton.ee vad ujuvvahendid. Teekond Eesti lugu.“ tähendusega.“ mida eales kogenud oled.“ Ulis Guth Võhandu ürgse looduse kutse Startides Võru linnast Tamula järvelt on ses osas muutuvad jõekaldad taas ma- Jõel sõites avanevad suurepärased jõekaldad esmalt madalad. Pärast dalamaks. vaated põlismetsadele ja niitudele mõnetunnist aerutamist muutuvad kal- Jõe ürgsem ja huvitavam osa on ning liivapaljanditele, mida vanarah- dad järk-järgult kõrgemaks ning jõgi umbes 45 km pikk ning asub maratoni vas nimetas müürideks. jõuab ürgorgu. Ürgorg on liigen datud keskosas. Siia vahele jääb ka kaitseala, Aegade jooksul on jõele ehitatud paljude lisaorgudega ning ääristatud mis on 12 km pikk, hõlmates mõlemast kokku seitse vesiveskit. Neist mõnest järskude metsaste kallastega ja arvukate kaldast 300 m maastikku. See on jõe on jäänud järele vaid varemed, aga püstloodsete liivakivipaljanditega. kõige kiirevoolulisem osa mitme veski- just nende veskitammide läbimine Kaljuseintes ja lisaorgudes on alli- tammiga. Keskmiselt langeb siin jõgi lisab maratonile paraja portsu adrena- Keset Võhandu ürgloodust. Fotod: Sven Zacek kaid ja allikakoopaid. Maratoni viima- 1,7 meetrit ühe kilomeetri kohta. liini. 2 Võru Linna Leht Märts 2019 JUHTKIRI ARENDUSTEGEVUS Kevadised mured ja Võru rõõmud Võru linnas Linnamajanduse osakonna telefonid on alati punased. kesk - Eriti just kevadeti, kui pärast lume sulamist paljastub tänavaaukude näol korralik sõjatanner. Sel aastal on ilmataat teedele lausa halastamatu olnud. Kevadpäike väljaku käib päevasel ajal üha kõrgemalt, tuues õue plusskraade. Samas ööd on veel tihti tublis miinuses. Et olukord veel keerulisem oleks, siis puistatakse lisaks veel alatasa lund, ehituse mis päeval kenasti sulama hakkab, ent õhtu saabudes ära külmuda jõuab. Iga põhikooli õpilanegi teab, et vesi paisub umbes käigust, 10%, kui jääks muutub. See tähendab, et iga mikropragu teekattes, kuhu sulavesi on päevaste plusskraadidega endale tee leidnud, rebitakse jää tekkega 10% suuremaks. 9. osa Kui selline protsess kestab mitu kuud järjest, siis ongi tulemuseks kuumaastik teedel, kahjustatud autorehvid Võru keskväljaku ehituse ja pahurad autoomanikud. Kui see midagi peaks leeven- käigus on jätkunud linna- dama, siis tõesti ei ole keegi meelega neid auke teinud, mööbli paigaldamine. Tä- kui just ilmataadile ei taha näpuga näidata. Võru keskväljak nädal tagasi ülevalt… Foto: Marianne Mett na seks on kogu mööbel Võru linnas teehooldusega tegelev lepingupartner monteeritud ja paigaldatud Roadwest OÜ brigaadid on igal võimalusel väljas ja oma kohale. Lisaks on kok- annavad endast parima, et kõige teravamad löökaugud ku monteeritud ja paigalda- saaksid ajutise lahendusena esmalt täidet. Palun siiralt tud ka neli platsivalgustit. mõistvat suhtumist! Tean, et mõnel juhul tundub, et Kui ilmad lähevad sooje- see on palju palutud. maks, on plaanis paigaldada Kui kevad viimsegi jää on tänavatelt sulatanud, viimased purskkaevu katte- algavad teehooldajal puhastusringid. Ei ole lihtsalt või- plaadid, Jüri tänava äärsed malik ühe päeva ja ühe pühkimisega kogu Võru linna sillutuskividega täi detud pü- tolmust ja talvel kogunenud prügist puhtaks saada. ramiidid ning teha korda Hooldusmasinatel on peal GPS jälgimisseadmed, mis platsivalgustite jalan dite annavad hea ülevaate iga päev puhastatud tänavatest ümb rus. Kui saabuvad öö- ja koritustööde kulgemisest. päevaringsed plusskraa did, Teede teemadel häid uudiseid ka. Juba märtsi lõpus siis jätkatakse kivisillutise algab Räpina mnt rekonstrueerimise esimene etapp - parandustöid, sillutise vuu- Võru linna piirist Pika ja Vilja tänavaga ristuva ajutise gi täite paigaldamist ning ringristmikuni, viimane kaasa arvatud. Teine etapp on haljastustöid. plaanitud aasta teise poolde, ulatudes Jüri tn ringini. Lisaks alustatakse l ähi- Pikemalt on sellest kirjutatud ka kõrvalleheküljel. ajal tänavavalgustite paigal- Projekteeritud on ka Vilja tänav täies ulatuses, aga damise ja välitualeti ehi- arvestades, et ehitushinnad on võrreldes eelmise aasta- tusega. ga 30-40% tõusnud, siis peame väga tõsiselt eelarvele Raiko Palm, otsa vaatama ja vastavalt hanke tulemustele plaane üm- linnamajanduse ber tegema, millises ulatuses sel aastal töid tehakse. … ja alt vaadates. Foto: Ulis Guth osakonna juhataja Kindlasti saab Räpina mnt rekonstrueerimise kõrval rõhuasetus olema talvega raskesti kannatada saanud teelõikude korrastamisel. LINLANE KÜSIB, VALITSUS VASTAB Võru linna eelarve on piiratud ja korrelatsioonis ka- haneva rahvaarvuga. Langetada tuleb otsused vastavalt Kas Koreli oja kaldale kuhjatud, Keskkonnainspektsioon malik lund ladustada. Tar- Ena mik sademetest ja lu- võimalustele. Siit ka üleskutse kõigile, kes ei ole veel kemikaale ja muid jääke sisaldav ei ole ettekirjutust teinud, tu tn parkla on lume ladus- mesulaveest liigub varem Võru linna end sisse kirjutanud või teab kedagi, kes tänavalumi võib oja reostus- et reostuskoormus Koreli tamiseks sobiv, kuna seal või hiljem oma loogiliste reaalselt elab Võrus, aga sissekirjutus on mõnes teises koormust suurendada? Millistel ojale oleks suurenenud. on tugev aluspind ja seal ei valg alade suunas, milleks omavalitsuses - hakake uhkelt võrukateks! Mida roh- kaalutlustel lumekuhjamiseks Linna territooriumil on vä- teki liigvee näol kahju kõr- on Tamula järv ja Koreli kem meid on, seda rohkem maksutulu laekub ja seda just ojakallas valiti? ga vähe kohti, kuhu on või- val ole vatele kinnistutele. oja. enam saame üheskoos kodulinna heaks ära teha. Kevad südames, varjuge siiski salakavalate ilmade eest veel mõneks ajaks mütside ja sallide alla. MÕTISKLUS MUUTLIK ILMASTIKU MEEL, TUUL ON TIHTI JAHE VEEL, NIISKUSE JA Aja habras piir UDU TOOJA SIISKI EN- Kevad algas eile pisut enne õpetaja Jeesus, kuid siis oli ilmakorras pole täitunud. NUSTAMAS SOOJA. KAU- südaööd. Vaid kaks minutit ta nende nähes üles tõs- Piibel ütleb, et seda aega, GEL KÜLL VEEL LIND JA jäi uue kalendripäevani, aga tetud, kuni pilv ta nende millal Jeesus tuleb, ei tea LILL, KASEMAHL JA sellest piisas, et sel aastal on silme eest varjas. Sealsamas keegi,
Recommended publications
  • Kaart on Valmistatud Maa-Ametis
    Kavastu Paju- kurmu VARA PIIRISSAARE Tooni Praaga Piirissaar Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- MÄKSA siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Kalli jv Piiri jooned ja nimed (seisuga 01.08.2016.a) - Maaregister. Kastre Meerapalu Leegu Saare Aruaia (Leego) jv Võõpste Ahunapalu V Parapalu R VÕNNU Ä J I A j p Lääniste M i l n l Terikeste Liispõllu Agali a a M K j Ä Kõnnu Haavametsa Jõepera L V E N E M A A MEEKSI Rõka Järvselja Kastmekoja Mehikoorma Aravu Kadaja AHJA Sikakurmu Ibaste Rasina Vanamõisa Meeksi Savimäe Viisli Terepi Kõnnu Naha MOOSTE A Mägiotsa Linte h Laho j a Mooste Säkna j Jaanimõisa Leppemärgid Akste Säässaare RÄPINA Ühineva kohaliku omavalitsus- Meelva Tooste üksuse piir jv Raadama Riigipiir Meelva P I H K V A Noorits- Maakonnapiir metsa J Ä R V Valgesoo Omavalitsusüksuse piir Kaaru Suurmetsa Saareküla Köstrimäe Toola- Asustusüksuse (asula) maa lahkmejoon Eoste PÕLVA Raigla RÄPINA L Linna- või vallavalitsus Adiste Miiaste Beresje Leevaku Nulga Võõpsu MEEKSI Kauksi Sillapää Risti- Vald Kanassaare Jaanikeste palo Himmaste Sülgoja j Võõpsu RÄPINA Linn Vanaküla ä Lüübnitsa Holvandi ä p Veriora t Rahumäe PÕLVA Kassi- Varesmäe Alev, alevik Võuküla laane h Ruusa a Audjassaare Määsovitsa j P Suure- u Lutsu s Uibujärve j Võika Veerksu Toomasmäe Küla t u Kirmsi u Võiardi d L n a Laossina Rosma h Pahtpää õ Pindi Tsirksi MIKITAMÄE Partsi V Kahkva Männisalu Väike- Peri Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Meemaste Jõe- vaara Rõsna
    [Show full text]
  • 17 : Sügis 2 : SEITSMETEISTKÜMNES Number : SÜGIS 2011
    TARTU JA MAAILMA KULTUURILEHT SEITSMETEISTKÜMNES NUMBER : SÜGIS 2011 VÄLJAANDJA: MTÜ TARTU KULTUURITEHAS :; TOETAJAD: TARTU LINN, TARTU KULTUURKAPITAL, EESTI KULTUURKAPITAL :; TRÜKK: PRINTALL :; Tiraaž: 4000 :; TASUTA! 23. septembril avas Tartus, Vallikraavi 4 uksed klubi Kink Konk. Klubi on avatud T-L 19.00 kuni meeleolu kestab. Vaata: www.kinkkonk.ee Vaata: kestab. meeleolu kuni 4 uksed 19.00 klubi Kink T-L Konk. Klubi avatud on Vallikraavi Tartus, avas septembril 23. 17 : SÜGIS 2 : SEITSMETEISTKÜMNES NUMBER : SÜGIS 2011 Kaasautorid: Ahto Sooaru arvab, et Tartus teavad niikuinii kõik kõiki ja ei Marcel le Cram mõtleb muusikast, tänavakunstist ja pea enese tutvustamist seetõttu vajalikuks, küll aga tahab ta kassipiltidest. Praegu koristab ta Tartu tänavaid. Tulevikus tahab tänada sõpru — iseäranis Jaan Seppa ja Liina Soosaart — ning Marcel saada heaks inimeseks ja võib-olla kosmonaudiks, kui tervitada sugulasi. Ühtlasi soovib ta kõigile noortele emadele tänavakoristusmasinad ainult suudaksid lennata. jõudu ja jaksu. Tema tehtud piltidega saab tutvuda Semulas aka Marcel haaras sule, et arvata plaadiarvustuste rubriigis ühtteist An Lõustaraamatus aka Facebookis. Isikunäitust ta veel niipea ei Horse’i tänavuse albumi „Walls” kohta (lk 13). plaani. Ahto pildistas Eclectica festivalil „Matemaatika” peol inimesi ja atmosfääri (lk 7). Eiki Nestor on hipist poliitik, kes maalis oma suvemaja kemmergu seinale suure iidoli austuseks kirja „F.Z. Forever”. Mikk Rand on Kinobussi ellukutsuja ja vaimne juht. Uudsete Nõukaajal jagas ta lahkelt oma Frank Zappa plaate Eesti Raadio lahenduste andunud fännina on ta veetnud viimased poolteist fonoteeki salvestamiseks. DJ-amet pole Eikile samuti võõras — aastat oma elust juhtides suurejoonelist ja enneolematut algus sai tehtud 1999. aastal peol nimega Supreme. Harrastab üleriigilist filmiprojekti Filmitalgud.
    [Show full text]
  • Looduslikud Pühapaigad. Väärtused Ja Kaitse
    Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised Verhandlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft Commentationes Litterarum Societatis Esthonicae XxxvI Looduslikud pühapaigad Väärtused ja kaitse AGNE TRUMMAL 9.09.1973 – 6.11.2005 Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised 36 Maavalla Koda Tartu Ülikool Õpetatud Eesti Selts Looduslikud pühapaigad Väärtused ja kaitse Tartu 2007 Koostajad: Ahto Kaasik, Heiki Valk Toimetaja: Heiki Valk Korrektuur: Katrin Soon, Mari-Ann Remmel Resümeede keeletoimetaja: Mariko Veldi Kujundaja ja küljendaja: Pille Niin Esikaanel: Pael Samma hiiepuu tüvel. Foto Ahto Kaasik Tiitellehe pöördel: Agne Trummal Muinsuskaitseameti juhatajana. Foto Erik Riikoja Raamatu väljaandmist on toetanud: Muinsuskaitseamet, Hasartmängumaksunõukogu, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Keskkonnaministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium ISSN 1406-8486 ISBN 978-9949-151-75-2 Sisukord Heiki Valk Saateks 9 Preface 15 Agne Trummal Konverentsi “Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad eile, täna, homme” avasõna 17 Greetings to the conference Historical Natural Sanctuaries Yesterday, Today, Tomorrow” 20 Ahto Kaasik Ajaloolised looduslikud pühapaigad – väärtused looduse ja kultuuri piirimail 23 Historical natural sanctuaries – values on the borderland between nature and culture 72 Aare Kasemets Looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandi kooshoidmine: jätkusuutlikkuse eeldused 77 Cultural and natural heritage of holy natural places: preconditions for sustainability 128 Heiki Valk Looduslikud pühapaigad kui muistised: arheoloogia vaatenurk 135
    [Show full text]
  • Antsla Rõuge Võru Karula Kanepi Veriora Orava Lasva
    OTEPÄÄ v r ä j a h ü L Piigandi Veriora P L jv i g õ j a VERIORA d KANEPI Kä aart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- Msiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- Kanepi L filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- j jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Värska e l k L o K L LAHEDA Sill aotsa Päka j Rebas- mäe Kahkva Peraküla Pääväkese Pikasilla Pille Riihora Soe Kamnitsa Lauga Tsolgo Rõssa VÄRSKA Raiste Oleski Paidra Kärgula URVASTE gi jõ Orava Haamaste ra Kannu O Parksepa Lapi j Sulbi Pindi Kõivsaare sula Kärna- Kõrges- Kõvera Vi Mustja mäe saare L Rummi Leiso Lilli- Tagaküla Vivva Anne Listaku ORAVA Loosu Mõrgi Madala Jantra Korgõ- Pulli LASVA Lakovitsa Heeska Kahro Mäekülä Navi Väimela mõisa Uhtjärv Pika- Kakusuu Kliima L Rauskapalu Osula kannu Rusima Hanikase Ant Hutita Kühmamäe Madi sla Horma Väiso Lasva Suuremetsa Kõliküla j Hargi Kääpa Mäes- Marga Luuska Linnamäe Alakülä L saare Ala- Pässä Majala põdra Varese Puu- Oro Liinamäe sepa Otsa Vagula Lõõdla jv Järvere Voki- Tuderna L Tamme Lepassaare Soena Piusa Sõmerpalu Tammsaare Vana-Antsla Haava Husari Praakmani jv L Võru- L gula Tamme Liiva Va Roosi- mõisa Helle- Haidaku Pritsi Sõmerpalu saare Tamula jv kunnu Lehe- Nõnova Kaku Tiri Tabina VÕRU metsa j Keema a Kobela Mustas- n Lindora Noodask - saare Umbsaare s Sooküla L Võlsi küla I SÕMERPALU Hänike Sutte Mäe- Kurenurme VÕRU Kose Palo- Tüütsmäe Meego- metsa Kõoküla Antsla Udsali mäe Veri- Saaremaa RÕUGE R Juba Loosi MEREMÄE õ järve Andsu- Puutli VASTSELIINA u Käätso
    [Show full text]
  • Eesti Joed.Indd
    SISUKORD SISSEJUHATUS 11 Mis on jõgi? 14 Jõgede nimedest 17 Vanad jõenimed 19 Eesti asupaik ja looduslikud tingimused 21 Jõgede tekkimine Eesti alal 21 Jõgede suurusest 26 Muid olulisi jõgede omadusi 33 Jõe-elustik 45 Jõed ja inimesed 54 JÕGEDE KIRJELDUSED 77 1. Narva jõgi − Velikaja jõgi (Нарова − Великая) 80 2. Piusa (Пимжа) jõgi 86 3. Võhandu jõgi 90 4. Emajõgi − Väike Emajõgi 95 5. Õhne (Omulupe) jõgi 102 6. Tänassilma jõgi – Ärmä jõgi 106 7. Põltsamaa jõgi 110 8. Pedja jõgi 115 9. Elva jõgi 119 10. Laeva jõgi 122 11. Amme jõgi 125 12. Ahja jõgi 128 Eesti jõed | 7 13. Kullavere jõgi 132 14. Kääpa jõgi 135 15. Avijõgi 138 16. Rannapungerja jõgi 141 17. Mustajõgi − Raudi kanal 145 18. Pühajõgi 148 19. Purtse jõgi 152 20. Kunda jõgi 156 21. Selja jõgi 159 22. Mustoja 163 23. Loobu jõgi 166 24. Valgejõgi 169 25. Pudisoo jõgi 173 26. Jägala jõgi 176 27. Soodla jõgi 182 28. Jõelähtme jõgi 185 29. Pirita jõgi 188 30. Vääna jõgi 192 31. Keila jõgi 196 32. Vasalemma jõgi 199 33. Vihterpalu jõgi 202 34. Kasari jõgi 205 35. Vigala jõgi 209 36. Velise jõgi 212 37. Liivi jõgi 215 38. Paadrema jõgi 218 39. Pärnu jõgi 221 40. Esna jõgi 226 41. Prandi jõgi 229 42. Lintsi jõgi 232 8 | Eesti jõed 43. Käru jõgi 234 44. Vändra jõgi 237 45. Navesti jõgi 240 46. Saarjõgi 244 47. Halliste jõgi 247 48. Raudna jõgi − Uueveski oja 250 49. Kõpu jõgi 253 50. Lemmjõgi 256 51. Reiu jõgi 258 52. Sauga jõgi 261 53.
    [Show full text]
  • Teatrielu 2013 Layout 1
    kroonika algus _Layout 1 07.08.14 19:23 Page 231 KROONIKA kroonika algus _Layout 1 07.08.14 19:23 Page 232 SISUKORD I osa ÜLDSTATISTIKA 233 Ülevaade statistikast 233 Etenduspaigad Eestis 239 Teatrite esinemised välismaal 240 Festivalid Eestis 243 Külalisteatrid ja -esinejad Eestis 253 II osa TEATRITE ETENDUSTEGEVUS 258 Teatrite tegevusülevaated: statsionaarid, uuslavastused, aasta repertuaar, muu tegevus ning ülevaade tulude-kulude jaotumisest. Teatrite järjekord tabelis 1.1: avalik-õiguslik asutus, linnateatrid, riigi asutatud sihtasutused, erateatrid 2013. aasta uuslavastusi 362 Raadioteater 367 Teatrikoolid 368 Harrastusteater Eestis 370 Teatriorganisatsioonid: 1. Eesti Harrastuteatrite Liit 374 2. Eesti Teatriliit 374 3. Eesti Etendusasutuste Liit 378 4. Eesti Teatri Agentuur 379 5. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 379 6. Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liit 380 III osa VARIA Auhinnad 381 Eesti Teatriliidu aastaauhinnad Nimelised auhinnad 383 Stipendiumid 385 Kolleegipreemiad 385 Publikupreemiad 388 Tunnustused välismaalt 388 Rahvusvaheline koostöö 389 Konverentsid, seminarid, kohtumisõhtud 390 Konkursid, koolitused, õpitoad 392 Näitused 393 Teatrierialade lõpetajad 394 Mängufilmid, lavastuste telesalvestised 395 Ilmunud raamatud, video- ja helisalvestised 398 In memoriam 403 kroonika algus _Layout 1 07.08.14 19:23 Page 233 ÜLDSTATISTIKA Ülevaade statistikast Eesti Teatri Agentuur on koostöös kultuuri- ministeeriumi ja Eesti teatritega kogunud valdkonna statistikat 2004. aastast, käesolev aastaülevaade on avaldatud statistikaväljan-
    [Show full text]
  • Eesti Repertuaariteatrite Koosseisulised Näitlejad 2014
    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND KULTUURITEADUSTE JA KUNSTIDE INSTITUUT TEATRITEADUSE ÕPPETOOL Heili Sibrits-Bondarenko EESTI REPERTUAARITEATRITE KOOSSEISULISED NÄITLEJAD 2014. AASTA KEVADEL Bakalaureusetöö Juhendaja: Anneli Saro Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 1. ETENDUSASUTUSED 2014. AASTAL ..............................................................................8 2. EESTI DRAAMATEATER. PÜSIV TRUPP ......................................................................10 2.1 Eesti Draamateatri trupp koosneb EMTA lavakunstikooli lõpetajatest .........................10 2.2 Näitlejate koormus ja külalisnäitlejad ............................................................................15 2.3 Tunnustatud näitlejad .....................................................................................................17 2.4 Kokkuvõte. Trupil on oht vananeda ...............................................................................18 2.5 Eesti Draamateatri peanäitejuhi Priit Pedajase kommentaar..........................................20 3. TALLINNA LINNATEATER. PEANÄITEJUHI ÕPILASED JA KURSUSEKAASLASED ........................................................................................................22 3.1 Lavakunstikoolist on Tallinna Linnateatrisse palgatud 26 näitlejat ...............................22 3.2 Külalisnäitlejatega lavastused on erandid.......................................................................27
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Võru MP Seletuskiri
    VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ Võru Maavalitsus OÜ Hendrikson & Ko Jüri 12, Võru Raekoja plats 8, Tartu Maakri 29, Tallinn www.hendrikson.ee töö nr 2131/14 Võru-Tartu 2018 2 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................... 4 1. VÕRUMAA RUUMILINE ARENG ............................................................ 6 1.1. RUUMILISE ARENGU VISIOON ................................................................... 6 1.2. RUUMILISE ARENGU ANALÜÜSI KOKKUVÕTE .................................................. 6 1.3. RUUMILISE ARENGU SUUNAMINE ÜLERIIGILISES PLANEERINGUS ........................... 9 1.4. RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED JA SUUNDUMUSED VÕRU MAAKONNAS. PLANEERINGULAHENDUSE PÕHJENDUSED ...............................................................10 2. ASUSTUSSTRUKTUUR JA ASUSTUSE SUUNAMINE ............................. 14 2.1. KESKUSTE VÕRGUSTIK JA TOIMEPIIRKONNAD ...............................................16 2.1.1. Ettevõtlus ja töökohad ...............................................................19 2.1.2. Teenused .................................................................................21 2.2. LINNALISE ASUSTUSE ALAD ....................................................................24 2.3. MAALINE PIIRKOND .............................................................................26 2.4. SUUNISED DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSEGA ALADE JA JUHTUDE MÄÄRAMISEKS ÜLDPLANEERINGUTES .....................................................................27
    [Show full text]
  • Lasva Valla Arengukava 2011 – 2020+
    Lasva vald LASVA VALLA ARENGUKAVA 2011 – 2020+ Lasva 2011 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................................... 2 ARENGUKAVA KOOSTAMISEST ........................................................................................................... 5 ASUKOHT JA ARENGULUGU.................................................................................................................. 6 1.1. Valla asukoht .................................................................................................................................. 6 1.2. Omavalitsuse tekkelugu.................................................................................................................. 6 1.3. Sümboolika..................................................................................................................................... 6 1.3.1. Lipp ......................................................................................................................................... 6 1.3.2. Vapp ........................................................................................................................................ 6 1.4. Rahvusvahelised sõprussuhted ....................................................................................................... 7 2. ARENGURESSURSID......................................................................................................................... 8 2.1. Loodusressursid.............................................................................................................................
    [Show full text]
  • Ahvatlevalt Isikupärane! Chevrolet Captiva - Ideaalne Sobivus
    Kontsert 14 Kumu pakub kaasa- kiskuvaid Puhkepäev muusikalisi jutustusi | Nädalalõpulisa | 14.– 16. märts 2008 | nr 11 (461) | Ahvatlevalt isikupärane! Chevrolet Captiva - ideaalne sobivus Hind alates 345 900. - Kui otsid midagi isikupärast, siis suurepärase välimusega Captiva sobib Sinu jaoks ideaalselt. Täiuslik varustus lisab ahvatlusi veelgi: ABS pidurid, CAPTIVA 6 turvapatja, eesmised udutuled, valuveljed, konditsioneer, MP3 mängijaga roolilt juhitav CD raadio jpm. Valikus on nii automaat- kui manuaal- käigukasti ning bensiini- ja diiselmootoriga Captivad. Kiirusta, sest supersoodne hind kehtib vaid märtsi lõpuni! SEE ON SUUR PLUSS. www.chevrolet.ee Tallinn: ASCAR, Tähesaju tee 14, tel 620 0913, Pärnu: ASCAR, Tallinna mnt. 89A, tel 445 5735 AUTOSPIRIT, Ehitajate tee 122, tel 659 9499 Jõhvi: VIKING MOTORS IDA-VIRU, Lääne 1b, tel 339 6201 Tartu: AUTOSPIRIT, Turu 47, tel 730 1367 Täpsemad kampaania tingimused Chevrolet' esindustest! Captiva keskmine kütusekulu 7,5 – 11,5 l/100 km, CO2 191 – 264 g/km. Äripäeva nädalalõpulisa 14. märts 2008 reklaamimüügi projektijuht Annely Põder, tel 667 0031, e-post [email protected] 2 REKLAAM NAUDI IGAT PÖÖRET JA KURVI Keskmine kütusekulu 8,2-13,5 l/100 km; heitmed CO2 217-322 g/km Pilt on illustreeriva tähendusega. Kampaania tingimustega tutvu aadressil www.infoauto.ee VOLVO XC90 ERIPAKKUMISE HIND ALATES 599000.- HIND ALATES 599000.- HINNAVÕIT KUNI 78 000.- / TAVAHIND ALATES 677 000.- KAMPAANIA KEHTIB KUNI 15. MÄRTSINI 2008 INFO-AUTO TALLINN: Pärnu mnt. 232, tel. 6 710 020, [email protected]: Turu 27, tel. (7) 371 890, [email protected]ÄRNU: Tallinna mnt. 89a, TEL. (44) 72 750, [email protected] WWW.INFOAUTO.EE toimetaja Raul Mee, tel 667 0256, e-post [email protected] 14.
    [Show full text]
  • Mariasmirnova BA2008
    Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja Arheoloogia Instituut Maria Smirnova KAGU-EESTI I AASTATUHANDE TEISE POOLE KÄÄBASKALMISTUTE PAIKNEMINE RUUMIS: SEOSED MAASTIKU JA TEISTE MUISTISTEGA Bakalaureusetöö Juhendaja: vanemteadur Heiki Valk Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................... - 3 - 1. Kääbaskalmistute seos maastikuga....................................................................... - 9 - 1.1. Kääbaskalmistute seos veekogudega ............................................................. - 9 - 1.1.2 Vooluveed.............................................................................................. - 12 - 1.1.3. Järved .................................................................................................... - 15 - 1.2. Kääbaskalmistute seos pinnavormidega ...................................................... - 17 - 2. Kääbaskalmete seos teiste muististega................................................................ - 19 - 2.1. Kääbaskalmistute seosed asulakohtadega.................................................... - 19 - 2.2 Kääbaskalmete seos teiste matmispaikadega................................................ - 22 - 2.2.1 Kääbaskalmistute seos kivikalmetega.................................................... - 22 - 2.2.2 Kääbaskalmete seos maa-aluste põletusmatustega ................................ - 24 - 2.2.3. Kääbaskalmete seos žalnikute ja noorema rauaaja kääbastega............. - 25 - 2.2.4 Kääbaskalmete
    [Show full text]