Tiia-Ester Loitme

Nr 6/7 juuni/juuli 2009 hind 35.-

ERSO Ameerikas Pärimusmuusika teabekogu Viljandis Suvistest muusikafestivalidest korraldajate pilgu läbi

Tiia-Ester Loitme

muusika 6 -7/2009 67

Intro 6-7/2009 KAVA

Seekordne Muusika juuninumber on tavalisest mahukam. SOOLO Erandkorras on ta seekord topeltnumber, mis sisaldab ka 2 Kaie Tanner. Kolmkümmend küsimust Tiia-Ester Loitmele juulikuu materjale. BAGATELLID Ajakirjas leiavad tutvustust paljud Eesti suvefestivalid, 10 Nele-Eva Steinfeld. Uudiseid maailmast kus praegusest keerukast ajast hoolimata toimub erakordselt MODULATSIOON põnevaid sündmusi. Suure-Jaani muusikafestivalil tähista 12 Kai Tamm. Kas pilet USA muusikaturule on tase Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 90. aastapäeva, käes? ERSO kontserdireisist Ameerikas 16 Tiia Teder. Kontserdisaaliga raadiomaja orelifestivalil avatakse Tallinnas viis uut orelit. Viljandi Kopenhaagenis. Kopenhaageni innovatiivsest pärimusmuusika festivali märksõnaks on soolo, Saaremaa kontserdimajast 18 Priit Kuusk. Kristjan Randalu esindas Eestit ooperipäevadel kuuleb Läti Rahvusooperi esituses Puccini European Jazz Orchestra kevadturneel “Turandoti”, teost, mis pole Eestis ammu kõlanud. Birgitta STUDIUM festival toob esile Puccini kaasaegse, temast mitte vähem 20 Aleksander Sünter. Viljandis avati pärimus- muusika teabekogu ereda helilooja Umberto Giordano ning kuulaja saab osa 22 Margus Haav. Vaikus ja helid on oluline Taivani mütoloogis-rituaalsest etendusest “Ookeani hääl”. identiteedi allikas. Mihhail Lotmani ettekandest pärimusmuusika teabekogu avamisel Haapsalu vanamuusika festivalil kõlab Händeli viimane 24 Kristiina Are. Kümme aastat ajalooliste klahv- oratoorium “Jephtha”, teos, millel on sõnum ka tänasele ajale. pillide suvekursust EKSPRESSIOON Ia Remmel 26 Joosep Sang. Saage tuttavaks: Ensemble Tormis IMPRESSIOONID Peatoimetaja Ia Remmel [email protected] 27 Kristina Kõrver, Pille Kangur, Malle Maltis, Toimetaja Kristina Kõrver [email protected] Maarja Kindel, Mirje Mändla. EMP = elamused, Toimetaja Joosep Sang [email protected] muinsused, performance Turundusjuht Herje Tamm [email protected] Kujundaja Ande Kaalep [email protected] 32 Mele Pesti, Maria Mölder, Ivo Heinloo, Kaur Keeletoimetaja Kulla Sisask Garšnek, Ester Eggert, Anton Andres, Marje Ingel, Joosep Sang. Kaheksa muljet “Jazzkaarelt” Rahastaja EV Kultuuriministeerium 36 Heili Vaus-Tamm. Viis meest ja kolm saatuslik- Ajakirja ilmumist toetab Eesti Kultuurkapital ku naist. Muusikaline etendus “Saatuslik naine” Väljaandja SA Kultuurileht 37 Virve Normet. Armastuse pärast ooperilavale. Voorimehe 9, 10146 Tallinn EMTA ooperistuudio etendusest “La finta giardiniera” Toimetuse kolleegium: Eesti Muusikanõukogu juhatus 38 Virve Normet. Mahler Estonia kontserdisaalis Toimetus: Rävala pst 16, 10143 Tallinn, II korrus, B 214 40 Marju Riisikamp. Kunstimaailm on üks. Iren Toimetuse telefon 66 757 88 Lille kontsert “Puudutuse kunst” Kodulehekülg: muusika.kul.ee 41 Kristina Kõrver. Oleneb dirigendist. Haydni Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas oratooriumi “Aastaajad” ettekandest Estonia Laki 26, 12915 Tallinn kontserdisaalis ISSN 1406-9466 © Eesti Muusikanõukogu 42 Nele-Eva Steinfeld. Pidulik sündmus. Ivari Ilja juubelikontserdist Tellimine: AS Express Post Maakri 23A, 10145 Tallinn FESTIVAL Tel 617 7717, www.tellimine.ee 43 Muusikafestivalid Eestis Tellimisindeks 00679 BAGATELLID Otsekorraldus 21 krooni number 54 Uudiseid Eestist Aastatellimus 295 krooni Muusikaõpetajatele ja -õpilastele aastatellimuse MELOMAAN soodushind 215 krooni. Soodushind kehtib ka 57 Heliplaatide tutvustus pensionil olevatele muusikaõpetajatele. Tellimine: [email protected], [email protected], COLLAGE 6675 788, 55 56 18 94 60 Valik juuni, juuli ja augusti muusikasündmusi

Tiia-Ester Loitme. muusika FOTO Kaupo kikkas

muusika 6 -7/2009 s o o l o Kolmkümmend küsimust Tiia-Ester Loitmele

KAIE TANNER

Intervjuu Tiia-Ester Loitmega on teistmoodi kui enamik teisi intervjuu- sid, mida ma olen teinud. Esiteks sellepärast, et toimetaja põhiküsimus polnud mitte see, kas mina t e e n Loitmega intervjuu, vaid see, kas Loitme ikka a n n a b intervjuu. Teiseks sellepärast, et tema puhul võib intervjueeritava ettekujutus intervjuust olla hoopis teistsugune kui interv- jueerijal. Mõnel puhul parem, muide. (Sõna “muide” kasutab Loitme rohkem kui ühtki teist väljendit.) Ja tema kontseptsiooniga tuleb arvestada. Kolmandaks sellepärast, et emotsioon on selles intervjuus faktist tähtsam. Kui täpset nime, kuupäeva või teose pealkirja küsida, vastab Tiia Loitme õige sageli “ei viitsi mäletada”. Ja siis ei saanudki kirja see täpne fakt, vaid hoopis faktiga seostuv emotsioon, mis ongi tähtsam, muide. Tiia-Ester Loitme on väga põnev ja isikupärane muusik, kes nõuab alati maksimaalset tulemust nii endalt kui ka teistelt. Tema interpretatsioon on huvitav ja mitte kunagi rutiinne – ka mitte loo puhul, mida ta juhatab võib-olla kahekümnendat korda. Ta ei tee naljalt kompromisse ja on suhteliselt ettearvamatu nii muusikas kui ka igapäevaelus. Ametlikke aunimetusi ja autasusid on Loitme pälvinud palju, noor- põlveaegsest stahhaanovlase tiitlist tänavuse aasta muusikuni. Sinna vahele mahuvad Gustav Ernesaksa ja Heino Kaljuste stipendium, Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu hariduspreemia, tiitlid aasta naine ja hea õpetaja, Valgetähe III klassi teenetemärk, Kooriühingu auliikme staatus ning Jaapani Tõusva Päikese orden kuldsete kiirte ja rosetiga. Ja muidugi Grammy. Ma ausalt ei mäleta, kus ja kes Tiia-Ester Loitmet Madame Grammy’ks nimetas, aga igal juhul on see päris tabav. Kui tal üleüldse võiks mõni hüüdnimi olla, siis ehk see.

muusika 6 -7/2009 FOTO KAUPO KIKKAS

muusika 6 -7/2009 Tiia-Ester Loitme, kuidas suhtud aunimetustesse ja aumärki- vite kange rahvas” sai näiteks kõvasti ümber tehtud. Aga õpetaja desse, mida sulle on nii palju antud? Kas muusikat ja muusiku- kahjuks ei pannud seda tähele ja me olime sellest muidugi pettu- teed saab nendega mõõta? nud. Päris topakas küsimus, kui nii võtta… Sa oled mulle ju ise ka Õpetaja Valdmaa tegi meile ka hääleseadet ja pani mind esine- mõne autasu andnud. (Kui Ellerhein sai tiitli aasta koor 2007, siis mistel alati klaverit mängima. Ma ei sallinud aeglasi lugusid ja andsin mina tõepoolest Tiiale lilli. – K. T.). Järelikult on võimalik, mängisin seepärast kõiki palu alati neli korda kiiremini. Väga et muusikalist tegevust kuhjub mingiks ajahetkeks nii palju, et efektne oli ja kõik teised õpilased kadestasid, et küll mul on tore siis keegi otsustab selle eest midagi ulatada. Ja ulatab näiteks or- õpetaja, neile antavat alati uimaseid lugusid. Nad ei tulnud selle deni. Mida muud muusika eest ikka peaks ulatama? peale, et lihtsalt kiiremini mängida. Kord sain ühe loo, mille nimi oli “Pastoraal”, mängisin seda Oled aasta muusik 2008. Kas see 2008. aasta oli sinu jaoks teis- huvitavate aktsentidega ja mitte kolm korda kiiremini, vaid ainult test erinev? poole kiiremini. Aga pärast hakkas mind ikkagi Aastad pole vennad. Kui ma näitaksin sulle meie vaevama, et mis see pastoraal on, ja ma otsi- tööplaane, siis on tegu enneolematu koormu- sin selle mõiste üles. Tuli välja, et see on sega. Alates suurvormidest, millest üks lüüriline karjaselaul. järgneb teisele; ka praegu Händeli “Messias” just lõppes ja kohe tuleb Sellesarnaseid tempojuhtumeid peale Mendelssohni “Suveöö une- tean ka praegusest ajast. Ühel nägu”, mida esitatakse juulis. kontserdil pidi Ellerhein esi- Homme (1. mail – K. T.) laula- tama kümneminutise ka- me Tartu levimuusika päeva- va, aga äraantud lugude del Rannapi uut teost pikkus oli ilmselgelt vä- “Taevas ja maa”. Sisuliselt hemalt kakskümmend oleme jõudnud nii kaugele, minutit. Vaidlesime et noodid kätte ja lavale. Tiiaga hulga aega stiilis “See on kakskümmend Kas sa teadsid lapsest saa- minutit” – “Kümme!” dik, et tahad muusikuks – “Ei ole!” – “On saada? küll!”, kuni ta palus Jah. (Tiia ütleb seda abso- mul tulla proovi ja võt- luutse iseenesestmõistetavu- ta stopperiga aega. sega.) Läksingi. Ja ta küttis ko- Ma arvan, et enne kooli gu kava kooriga maha teadsin ma seda juba kindlasti. viis korda kiiremas tempos, Elasin vanalinnas Suurtüki tänaval jäädes hätta ainult viimases suures puumajas, mille kõrval on klaverisaatega laulus, sest pia- praegu nukumuuseum. Ja nukumuu- nistilt nõutav kiirus ületas ilmsel- seumi majas elas Ines Einberg, kes oli gelt kümne sõrmega inimolendi füü- minust vanem tüdruk, pikkade patsidega ja silised võimed… mängis ilusti klaverit. See oli meie aknast hästi näha ja ma tahtsin lihtsalt klimberdada samamoodi Kelleks sa täpsemalt saada tahtsid? nagu tema. Kuna Ines õppis klaverit Kopli tänaval Erika Franzi Muidugi pianistiks! Ma õppisin ju eriklaverit. Aga siis võeti mul juures, võttis ta mu käekõrvale ja viis ka sinna. Niisiis hakkasingi kraest kinni ja viidi Siberisse, kuna mu isa Rudolf Treialt oli seo- Erika Franzi juures õppima klaverit ja meie mõistes ka muusika- tud selle Eesti vabadusega, mis kestis kolm päeva. Põlenud Lae teooriat; ta tegi selgeks palades esinenud rütmifiguurid ja õpetas nupanga majas nad 1944. aastal koos käisid ja üritasid teha kõik noodist laulma. Hiljem läksin juba konservatooriumi juures asu- mis võimalik, et Eesti vabaks kuulutada. Sellest piisas. vasse muusikakooli. Kõigepealt viidi isa ära Leningradi, ta sai viis aastat karistus- laagrit. Hiljem olen sellest laagrist lugenud, sealt ei tulnud ükski Kas lapsena kooris laulsid? inimene elusalt välja. 1944. aasta uusaastaööl tuldi talle koju järele, Ikka, kooli lastekooris. Ehkki kõigepealt käisin algkoolis Oleviste elasime siis Laenupanga majas. Katus ja kolm korrust oli küll läi- kiriku kõrval, kus küll koori polnud. Seal tuli ükskord minu klassi nud, aga kuna isa samas majas töötas, kolisime sinna, kui meie ko- Rein, pani mu laua peale puust kassi, millel olid rattad all ja mida du Raudtee tänaval täistabamuse sai. Kästi puhas pesu kaasa võtta sai nööri otsas järel vedada, ja küsis, kas ma abiellun temaga. ja isa ütles, et kes minnes puhta pesu kaasa võtab, see enam tagasi Aga Pühavaimu tänava koolis oli juba kuulus lauluõpetaja ei tule. Ema, kes talle selle pesu andis, muidugi ahastas, et oh, mi- Gustav-Evert Mesiäinen ning Endla tänava koolis õpetaja Vald da ma nüüd tegin… maa, kes mõlemad tegid väga ägedalt koori. Õpetaja Valdmaa oli ise laulja, kes sättis alati oma suud, kui laulis, ja see tegi meile nalja. Kuidas ema üksi hakkama sai? Kui ta koori juhatas, tegi see meile ka nalja. Tollal oli väga moes Ta polnud ju üksi! Kui sündis järgmine laps, olin mina juba ole- sõnu moonutada ja me tegime seda suure isuga. “Jää kestma, Kale mas. Ja kui sündis veel järgmine, olin mina juba suurem. Kokku

muusika 6 -7/2009 oli meid viis last, peale minu kolm õde ja vend. Mina olin kõige Ühesõnaga, ma sain tänu nendele kingaviksikarpidele kohe vanem, hoolitsesin teiste eest. Ema käis tööl, ta oli raamatupidaja. stahhaanovlaseks. Mu pilt pandi lehte ja hakkasin saama tonnide Nagu näed, oleme elus. kaupa kirju. Eriti jäi meelde läkitus ühelt meremehelt, kes kirjutas: “Meri mäsab ja mölab, armastan vaid sind.” Saad sa sellest aru? Ometi viidi ka teid varsti pärast isa vangistamist Siberisse. Sügisel läksin Tallinna Muusikakooli (praegusesse Otsa kooli) Meid viidi ära 1949. aastal, Novosibirskist allapoole Krasnopoljans direktor Arvo Ratassepa juurde ning ta soovitas mul minna õppi- ki kolhoosi. See oli küla: tänav, kahel pool sinised majad, paral- ma muusikateooriat, kuna ma polnud oma klaverimängu veel ära leelselt külatänavaga jooksis jõgi, kust saime oma vee. Suured unustanud. See teooria sõna ajas mul juuksed turri. Huvitav, mida väljad, puudesalud. Mina lüpsin lehmi ja käisin ratsa karjas, üksi ma selle erialaga peale oleksin hakanud? Oleksin kirjutanud täna- 150-pealise lehmakarjaga, ema töötas sealgi vahepeal raamatupi- vusest “Messia” ettekandest artikli! dajana. Kool oli seal neljaklassiline, nii et mina sinna ei läinud Mida sa Ratassepale vastasid selle muusikateooria ette- – Eestist oli seitse klassi haridust olemas. paneku peale? Nooremad õed käisid koolis küll, juba vene Ütlesin, et ma ei ole muusikateooria tüüp, keele pärast. 1959. aastal saime amnestia ja siis ta soovitas mul minna koorijuhti- ja tulime tagasi, esialgu ainult mina mist õppima. Näitas sealsamas ette, ja õde. et neli käib nii, kolm nii ja kaks nii. (Tiia viipab ilusat selget klas- Kas sul oli Siberis ka mingi sikalist skeemi.) Rohkem pole võimalus muusikaga te- mul muide kunagi vaja olnud! gelda? Tead, Rimski-Korsakovi Kes sind õpetama hakkas? nimelise Muusikakooli Minu õpetajaks sai Uno naiskoor laulis sel aastal Järvela. Õnneks, sest ta oli Tallinna koorikonkursil tollal uhke tegija, tal oli “Tasa heliseb kelluke oma poistekoor ja ta oli väljal”. Midagi juhuslik- ka Ernesaksa õpilane. ku siin maailmas pole! Ernesaksa õpilased olidki Kui mind kutsuti kol- sellised pärandatavad – hoosist Nazarovisse, nii oli Järvela Ernesaksa väiksesse Keila-taolisse õpilane ja pärandas ka mi- linna, leidsin sealt klu- nu Ernesaksale. Kui ma bist klaveri ja klimberda- konservatooriumi läksin, sin seda natuke. Siis torma- olin muusikakooli õpilastest sid kõik vaatama, sest see kla- ainus, kes sai suunamise. ver oli seal sada aastat seisnud. Kursused olid muusikakoolis suu- Ja minust sai kolmeks aastaks red, terve klass oli õpilasi täis, aga klubis klaverisaatja, saatsin kohalik- paljud neist lahkusid enne lõpetamist, ku suurt lauljat nimega Ammjärv ja kaasa arvatud Endel Loitme. Mina käisin üht läti viiuldajat. Kohalikud muusikud ja kooli ikkagi lõpuni, ehkki suurema osa ajast venelased tahtsid minna Krasnojarskisse koori- joonistasin – küll saalidekoratsioone, küll seina- konkursile, moodustasid koori ja panid mind seda juhata- lehti. Oli tunde, kus mul oli igav, ja siis ma joonistasin. ma. Sain kuskilt “Tasa heliseb kelluke väljal” noodi, me laulsime Kui õppisin konservatooriumis Gustav Ernesaksa juures, töö- seda konkursil ja võitsime. Käisin veel samas linnas muusikakoo- tasin ühtlasi tema kontsertmeistrina. Seega nägin palju teisi õpilasi lis küsimas, kas nad võtaksid mind vastu. Nad lasid mul isegi mi- ja õppisin neilt, kui oli midagi õppida. Näiteks leidsin, et Eri Klasi dagi ette mängida, aga siis läksin ikka oma Nazarovisse tagasi. järgi võiks teha, tema eeskujul võiks midagi otsida. Ei ole ju muu- Aga kui ma nüüd konkursil selle Peterburi koori esituses sedasa- sikas mõtet lihtsalt nelja peale takti lüüa, vaid tuleb o t s i d a! ma lugu kuulsin, siis… raske seletada…, sai nagu mingi ring täis. Kas käisid muusikakooli ajal juba kuskil praktikal ka? Kas teadsid kohe pärast Eestisse tagasitulekut, mida oma elu- Jaa, seitsmes kohas! Ehkki seda võiks ka haltuuraks nimetada. ga peale hakata? Suurema osa ajast olin Draamateatri vastas ülemkohtus, kus mul Kõigepealt olin aasta otsa Ortos, panin kingaviksikarpidele kaasi oli meesansambel, naisansambel ja eriasjade uurijate ansambel. peale ja teenisin raha, et oma elamist sisse seada… Aga kuule, see on nii pealiskaudne, mida ma räägin! See pole ju huvitav. Kui ma töötaksin praegu lasteaias, siis

On küll! teeksin sealgi segakoori ja laulaksin Okei, las siis olla. Muide, kohv on äge. Ma panin isegi sinu moo- “Messia” ära! di suhkrut sisse.

muusika 6 -7/2009 “Madame Grammy” ja Ellerheina tüdrukud 2004. aasta mais Estonia kontserdisaalis mainekat auhinda esitlemas. FOTO PEETER LANGOVITS / SCANPIX

Need viimased unustasid vahel imelikke pilte nootide vahele: hiljem konservatooriumis koolitasid tulevasi muusikaõpeta- küll oli seal mees ennast ahju külge üles poonud, küll oli kellegi jaid. Kuidas sa keskkoolilaste juurde sattusid? pea ühes ja jalad teises kohas, kolmas oli uppunud supikaussi. Tead, kuulata üliõpilaste tunde ning vaadata nende kohatist Siis töötasin ma veel köievabriku naisansambliga – kaheksa saamatust ja abitust, kusjuures teada, et vahel on nende juhenda- naist, kes tahtsid väga laulda, aga paraku hingasid nad tööl metsi- mine lootusetu… noh, leidsin, et parem on ise tunde teha. Sada kult palju köietolmu sisse ja seetõttu polnud neil üldse häält. korda juhtus, et poole tunni pealt läksin andsin ise praktikandi tundi edasi. Kui ma seda kursust nüüd vaatan, pean ütlema, et vä- Lisaks Ernesaksa dirigeerimisklassile konservatooriumis täien- ga väike protsent neist inimestest jäi muusikaga tegelema. Heli dasid end hiljem veel Venemaal. Sepast on tulnud arvestatav ja huvitav muusikaõpetaja, Toomas Kui olin konservatooriumis kuus aastat õppejõud (1975–1981. – Vollist ka, aga suuremale osale tollal õppinutest oli see lihtsalt aja- K. T.), käisin vahepeal aasta Moskvas Sokolovi juures koorijuhti- viide. mist õppimas. Seal nägin ka, kuidas konservatooriumis peab õppi- Nii et kui Viivi Aasmaa läks 7. keskkoolist ära, kutsuti mind ma: tõusti hommikul kell kuus, mindi klassidesse, harjutati. sinna, sest pärast konservatooriumi lõppu olin seal juba mõnda ae- Vahepeal lakuti vett ja söödi mingeid viinervorste, koos kilega ga töötanud (1965–1975. – K. T.). Ja läksingi. muide! Kui öö saabus, tuldi klassidest välja ja mindi koju või ühi- kasse. Mis hetkest tuli tunne, et tahaksid lastega töötada? Õppisin Lavrentjevaga kristlike suurvormide analüüsi. See oli Ma pole iialgi tahtnud lastega töötada! Mind suunati kooli, sa uudne, ei kujutanud ettegi, et nootidest jooksevad läbi mingid ris- naljatilk! Ma arvasin, et võin pärast konservatooriumi lõppu töö- tid ja sümbolid, et vorm edastab mingit sõnumit. Tollal Eestis midagi sellist ei õpetatud. Et Moskvas oli seda laadi vabadus, oli uskumatu. Kooriga ei hakka kunagi igav, sest igal Dirigeerimises laskuti harva väiksematesse teostesse, juhatati aastal ühed lapsed lõpetavad ja teised ikka muudkui suurvorme. naljakad tulevad asemele. Praktika ajal töötasid täiskasvanute kooride ja ansamblitega,

muusika 6 -7/2009 tada edasi kontsertmeistrina, kuna ma olin seal juba paigas. Kui oli üks põhjus ka see, et Ellerheina palgad pole kunagi kuigi suu- tuli suunamine kooli, oli see nii ootamatu, et seisin keset Võidu red olnud. väljakut nagu oinas ja mõtlesin, mida edasi teha. Algul suunati mind Mustamäele 44. kooli, mida alles ehitati, nii et mulle helis- Sa oled Ellerheina juures olnud pikka aega… tas direktor ja käskis tulla jägmisel päeval müüre laduma. Nelikümmend aastat hakkab täis saama. Küsisin, et mida-mida? Ja teatasin, et mul hakkab suvepuhkus, adjöö! Siis suunati mind Lasnamäele, kust helistati, et seal olla Kas sa pole kunagi ära tüdinenud või väsinud? Kui veel palk ka suured augud ja väga porine, ostku ma porikalossid. Aga 7. kesk- eriti suur pole…? koolis jäi ootamatult Kuke-nimeline muusikaõpetaja haigeks ja Aga ma olen kogu aja teinud midagi muud ka, millega ma ennast muusikakallakuga klassi lapsed pilla-palla. Kukk küsis, kas ma lõbustan! Ja kooritöö tuleb mul lobedalt välja. Muide, kui ma pä- võiksin teda asendada. Asendasingi, ja võrgutasin ta lapsed ära. rast Kaljuste surma Ellerheina proovi läksin, olin veendunud, et Siis tuli tollane koolidirektor Raadik ja kutsus mind sinna päri- proovisaal on sel esmaspäeval tühi, et koor on lihtsalt laiali läi- seks. Tal oli tollal õnneks piisavalt võimu, et mind ühe käpa- nud, sest Kaljustet ei ole! Ja esimene üllatus oli, et lauljad olid hoobiga sellest Lasnamäe koolist endale saada. Tänu inglise kõik kohal, istusid oma toolidel ja ma hakkasin lihtsalt tööle! keele kallakuga koolile pole ma ka oma inglise keelt ära unusta- Kooriga ei hakka kunagi igav, sest igal aastal ühed lapsed lõpe- nud. tavad ja teised naljakad tulevad asemele; situatsioonid muutuvad, moed muutuvad, mina ise muutun… Ma olen tähtkujult Ambur ja Kuidas said tuttavaks Heino Kaljustega, kes sind Ellerheina Amburi omapära on teha pikka aega üht ja sama asja. Pealegi olen kutsus? ma hajameelne – et muudkui teen ja ei pane tähelegi, kuidas samal Hakkasin oma 7. keskkooli kooridega kohe ka koolist väljas ajal aastad jooksevad. Ma pole iialgi lugenud, et oi, nüüd olen vars- kontsertidel ja konkurssidel käima. Valgas olid tollal suured kon- ti nelikümmend aastat teinud. kursid ja oli tavaline, et korjasime seal oma kooli kooriga kõik auhinnad kokku, näiteks karunaha, suure vaasi, vaagnatäie prae- Aga Inglise Kolledžist tulid ikkagi ära? tud kanu, akvarellmaali ja tordi ühekorraga. Siis hakkas Heino No kuule, enne kui ma sealt lõpuks ära tulin, tahtsin ma seda ju- Kaljuste oma praktikante 7. keskkooli minu juurde saatma. ba viis või kuus aastat teha! Ellerheina kõrvalt koolis töötada ja Töötasin tollal lisaks Venno Laulu poistekooriga, olin tema abili- 7.–12. klassile tunde anda on ikka väga raske; ma imestan, et ma ne, aga ega ma seal päriselt koori ei juhatanud; ta vist arvas, et seda suutsin! Samal ajal oli see aga pluss, et geniaalsed lauljad ma seda ei oska. Ühel päeval aga tuli Heino Kaljuste mulle täna- olid iga päev mu ümber ja ma sain neid kutsuda koori lauma. val vastu ja kutsus mind Ellerheina koori juurde dirigendiks. Praegu ei tea ma koolides toimuvast enam eriti midagi. Lauljad D i r i g e n d i k s , rõhutas ta, pea meeles, et saad päriselt mõnda tulevad Ellerheina ise ja mõni hea laulja võib niimoodi ka kõrva- lugu ka juhatada! Ja saad veel viiskümmend rubla kuus. Minu le jääda. meelest täitsa hästi ju. Ütlesin talle muidugi, et lähen parajasti poistekoori proovi, aga Kaljuste leidis, et Venno Laul on tema Kas Ellerheinas pole kunagi lauljate puudust olnud? õpilane ja seega on temal õigus mind Laulu käest ära võtta nagu Mina ütleksin, et häid lauljaid küll ülearu ei ole. Kunagi on see niuhti. Järgmisel hetkel olin juba suurte tüdrukute juures, sama koor olnud metsikult suur, 120-liikmeline, aga tol ajal ei olnud suured nagu mina. Igaks juhuks ajasin ennast hästi puhevile na- muidugi ka nii palju mööda maailma ringituulamist, et pool gu lind, sest pidin kohe tõestama, et ma pole selline plika nagu koori läheb ja pool koori jääb kogu aeg maha oma järge ootama. nemad. Siis olime ikka sajakesi kontserdilaval. Praegu on koor väiksem. (Väiksem tähendab nii umbes 70 lauljat. – K. T.). Palju Heino Kaljuste sulle dirigenditööd teha andis? Tegelikult väga palju ja mida edasi, seda rohkem! Hästi palju oli Kas ja kuidas Ellerhein on neljakümne aasta jooksul muutu- vaja teha selliseid tervitamisi ja käia mingites esmapilgul vähe- nud? olulistes kohtades, mis hiljem osutusid tihti vägagi olulisteks. Aga loomulikult on! Ma ei pidanud seni põlvkondi millekski, sest Üksi olin väljas ka siis, kui tuli tervitada mingeid sportlasi poole- arvasin, et elu läheb oma järjepidevuses muudkui edasi ja pole tunnise kontserdiga. Nii et oma lubadust ta pidas. Koht, kus ta konkreetset noaga lõigatud juppi, et üks põlvkond ja selle järel tahtis ise olla, olid laulupeod, aga kui peokavasse tuli laul “Puna järgmine põlvkond. Aga nüüd ma saan sellest selgelt aru. Tuleb lipp, sa kerki uhkena”, siis selle sain mina juhatada, nii laulupeol peale uus põlvkond, kes tegeleb vaimustunult näiteks kuueküm- kui ka igal pool mujal. Kui aga just seda lugu peol filmima haka- nendate ja kaheksakümnendate aastate lauludega, mis meie jaoks ti, võttis ta selle minu käest ära. oli sünnipäevalaua repertuaar, aga praeguste noorte jaoks suur eksootika. Nii minu kodus kui ka hiljem töö juures lauldi kõigil Kas pärast Heino Kaljuste surma arutati ka teisi kandidaate koosolemistel, kui kõht oli täis söödud. Praegu seda enam ei teh- Ellerheina peadirigendi kohale või oli selge, et sinna jääd sina? ta. Ongi üks suur põlvkondadevaheline erinevus. Ma olin sel ajal üldse kuskil ära, kui Kullos käis maruline lahing: Praegu laulavad meil kooris lapsed, kes peavad ise hakkama pedagoogiline kaader, keda tollal oli kaksteist inimest, korjas all- saama: kodus, koolis, elus, tänaval, teatris, kinos... Vanematel pole kirju minu peadirigendiks saamise vastu – et sel juhul koor huk- nende jaoks aega, kuna mõlemad vanemad töötavad. Ja kui nad ei kuks. Meil töötas tollal koori juures ka Jan Roosaar, keda peadiri- tööta, peab laps ikkagi ise hakkama saama. Ilmselt sellepärast saa- gendiks sooviti ja kes tegi kõike muidu kohutavalt hästi, aga pa- vadki lapsed praegu hiigla vara täiskasvanuks, mõni seitsmeaasta- raku läks ta hoopis teist rada, temast sai vist ärimees. Tegime ne võib olla täitsa täiskasvanud naine. Mõnigi laps peab ühtaegu paar aastat Janiga koos, aga siis irdus ta vaikselt mujale. Ilmselt õppima ja töötama. Vanasti olid koolid tasuta, praegu pead võtma

muusika 6 -7/2009 laenu, et minna ülikooli. Aga kui sa pead võtma laenu kõikide as- Kuidas ja mille järgi sa oma koori(de)le repertuaari valid? jade jaoks, mis sa teed, hakkab see sul kurja kaikana seljas karga- Tegelikult on kooril oma ümmargune püsirepertuaar, mida me ma, ja lapsel on ju kohustus seda laenu lõpuks tasuma hakata. laulame kogu aeg. Mitte muidugi Tallinnas, siin ei tee ju sada Ka Ellerheinas õppimine on tasuline ja hästi palju on olnud ju- kontserti järjest Pärdi ja Tormisega! Aga kui ma kuhugi välja lä- huseid, kus laps ei saa enam laulmas käia, sest vanematel pole sel- hen, on mul kogu Tormise fantastiline “koorem” näpu vahel ja leks raha. Õppemaks on 200 krooni kuus, kuu läheb kiiresti ja kui ma laulan seda nii Jaapanis kui Kanadas. Pärdi loomingust olen peres on rohkem kui üks laps, kes kooris laulab, siis… Ükskõik kas ise teinud põhiliselt kahte laulu, mis ta naiskoorile on kirjutanud, laps tahab minna tantsima, laulma või vaipa kuduma – kui see on “Peace Upon You, Jerusalem” ja “Kaks palvetajat”, neid teoseid on tasuline, siis on see talle takistatud. võimalik iga kord väikese värvivarjundi või nüansi võrra erine- Teiseks on noore inimese kooliväline tegevus takistatud sellega, valt esitada. et kool hoiab teda lihtsalt väga kaua kinni, umbes nelja-viieni – see Lisaks oleme alati teinud sümfoonilisi suurvorme, millega va- on nagu täiskasvanud inimese tööaeg! Ja seejärel peab ta oma va- hetuvad koori ees erinevad dirigendid. Külalisdirigente on käinud bast ajast minema kuskile meelistegevuse juurde, tormab sinna saka Jaapanist. geli söömata-joomata. Elu on neil ikka päris keeruline. Noote olen igalt poolt sõitudelt kaasa toonud. Kui kuulen kusagil mujal maailma nurgas huvitavat muusikat, siis muidugi Sellest hoolimata nad käivad ja laulavad. Kui paljud Ellerheina püüan selle kaasa võtta. Kunagi tundus mulle, et nootide vaheta- lauljaist tahavad muusika alal jätkata? mine tekitab armukadedust – et kuidas ma ulatan oma armasta- Igal aastal on paar lõpetajat läinud muusikat edasi õppima. Kus tud teose kellelegi teisele laulmiseks… Aga praegu ma alati vahe- juures on ka üllatusi: inimene, keda me oleme pidanud keskpära- tan teiste dirigentidega noote. Vahel on mul välismaal ka nii pal- seks lauljaks, läheb laulmist õppima – ja aasta pärast laulabki! ju aega, et raamatukogudes ringi vaadata, ja nii need laulud tule- See on muidugi selle õpetaja imetegu, kes teda juhendas. vad. Praegu, kui me laulame palju suurvorme, on selliseks kavade Mis sa arvad, kas Ellerhein tegutseb kolmekümne aasta pärast vahetuseks Eestimaal järjest vähem aega. Millal sai Ellerhein vii- edasi? mati afiši peale kirjutada, et täiesti uus kava, tulge kuulama? Ikka Mõtleme ikka uhkelt, et mida ta kolme m i l j a r d i aasta pärast oled sunnitud kontsertidel kordama asju, mida praegu õpid, näi- teeb! teks plaadistamise jaoks. Samas on meie ümber palju uut. “Mes sias” on uus, Timo Steineri teos on uus (Ellerheinale kirjutatud uu- Siis me ei tea päikesesüsteemi olukorrastki suurt midagi… disteost “Koraal + Innovatsioon” laulis koor aprilli lõpul Tallinna Ah hakkab juba ära kaduma? Aga ma arvan, et pimedas saab ka koorifestivalil. – K. T.), Tartu levimuusika päevad on uus… Aga laulda. Kuule, kui Ellerhein on praegu 56 aastat vana, siis mõne- suurt osa sellest muusikast ei saa muidugi oma kontsertidel kasu- de minu sõprade koorid on ikka tunduvalt vanemad. Christian tada. Grube koor Saksamaal on näiteks 150-aastane, aga Saksamaal on Oleme kooriga laulnud ka ultramoodsat muusikat, näiteks ka näiteks 200-aastaseid koore. Raha loetakse juba praegu miljo- graafilist partituuri, ja see tuleb meil välja küll. Kui aga sellist muu- nites, miks siis mitte tegutsemisaastaid! sikat väga palju laulda, “Aglepta”-taolisi palu, siis tüdineb ära ka. Kogu aja ju ei häälitse, puhi, laksuta, krigista ja nii edasi. Püüame Ellerhein laulab praegu palju vokaalsümfoonilisi suurvorme. laulda võimalikult vaheldusrikast muusikat. On see vajadus või on sellest ka koori arendamisel kasu? Muidugi see arendab tohutult. Keegi ju ei oota, et mingi laste- Mis oli viimane asi, mis sind maailma muusikas üllatas, tekitas koor tuleb Estoniasse suurvormi laulma. Me pole lapsed, vaid sellise ohoo-efekti, et see on nüüd küll midagi uut? noored naisinimesed ning eelkõige näitab seda repertuaar. Kui Tallinna koorifestivalil, kui ma istusin Estonia rõdul ja mõtlesin ma töötaksin praegu lasteaias, siis teeksin sealgi segakoori ja lau- maailma elust, avastasin üllatusega, et Pärdi loo (“Peace Upon laksin “Messia” ära! You, Jerusalem”, naiskooride kategooria kohustuslik laul konkur- Ellerhein ongi alati laulnud naiskooride repertuaari. Juba Kaljus sil. – K. T.) esitustes pole ei õigeid noote, õigeid temposid ega te ajal oli koor selgelt jagunenud laste- ja tütarlastekooriks ning selle- õiget rütmi. Kohe üllatusin! Ei suudeta nooti lugeda! le vastavalt käisime ka esinemas. Just see vanem osa käis põhiliselt Viimati, kui olin üksinda Jaapanis eesti muusikale pühenda- konkurssidel ja kontserdireisidel. Ka praegune koor laulab, liigub tud festivalil, esitati seal vähemalt kaheksa eesti helilooja teost. ringi ja saab sellest kogu aeg kogemusi ja enesekindlust juurde. Tänu Sa võid selili lennata, kui avastad, et partituuri kirja pandud sellele on võimalik nendega järjest uusi asju ette võtta. noodid kõlavadki, saad aru, ja kõlavad täpselt nii, nagu nad on Kogemused loevad väga palju, ka minu puhul, ja pean sulle kirja pandud. Eesti koorid taandavad tihti osa noote lihtsalt ära tunnistama, et neid tuleb veel praegugi kogu aeg juurde. Mu koge- ja akordid ei kõla. Jaapanis oli oma kolmkümmend koori ja muste laegas ei ole täis, isegi kui see puudutab pannkoogi küpseta- kõik laulsid kõiki noote; laulud kõlasid nii, nagu Veljo Tormis mist.

Jah, sel intervjuuhommikul helistas Tiia mu ukse taga kella, suures Muusikas pead tundma tundmatut, näge- Mary Poppinsi käekotis kolm muna, pool pakki võid ja purk kirsi- moosi ning praadis meile pannkooke. Taignasse pani piima asemel ma nägematut, kuulma kuulmatut, muidu kohvikoort ja munavalge lõi kahvliga vahtu kiiremini kui mina mik- hakkabki sul nii lõpp-igav, et lähed lolliks. seriga. Väga head koogid said!

muusika 6 -7/2009 on need kirja pannud. Inimesed on aru saanud, mida helilooja võime, ettekujutusvõime – sa pead ju kuulamise ajal veel midagi on soovinud, ja neil on meeletu valmisolek midagi teha. tundma ja nägema. Pead tundma tundmatut, nägema nägematut, kuulma kuulmatut, muidu hakkabki sul nii lõpp-igav, et lähed lol- Sama küsimus eesti muusika kohta. Mis sind viimati eesti muu- liks. sikas üllatas, tekitas sellise ohoo-efekti, et see on nüüd küll mi- Väga tähtis helilooja Eestile on Kreek, tema teoseid võiks palju dagi uut? rohkem laulda. Samuti Mart Saar. Kui võrdlema hakata, siis oleks No hakkame koos mõtlema. Nimeta mulle kõigepealt uusi ja hu- Kreek nagu Händel ja Saar nagu Bach – kuivem, selgem, filosoofi- vitavaid teoseid – ahaa, näiteks Peeter Vähi on meile kirjutanud. lisema konstruktsiooniga, Kreek aga särav ja impressionistliku kõ- Aga veel, kas “Laululahingu” olemus, ehkki uus, peaks meid ülla- lavärviga. Ta kasutab pintsli otsas täiesti teist kõlavärvi! tama? Ei üllata. Vaat, Tõnu Kaljuste vigurid seal elektrijaamas suitsu sees – nende peale ütled loomulikult “ohhoo!”. Sest Kaljus Järgmised Ellerheina kontserdid Kreegi, Pärdi ja Tormise muusikast te tegemised jäävad kogu aja “ohooks”, näiteks “Loomade toimuvad juulis ja augustis Jaapanis, kus Tiia-Ester Loitme ja reekviem” loomaaias. Timo Steiner kirjutas meile koor kahekümne viie päeva vältel kontserte anna- kuus lugu, millest ühe teose oleme juba esi- vad. Muidugi lauldakse seal veel palju muud- tanud. Jälle uus. ki, sealhulgas koori ammuse sõbra Ko Aga “ohoo” võiks olla veel see, et Matsushita loomingut. Praegu, kui mi- kõik koorid on viimasel ajal läinud na seda intervjuud artikliks vormin, “pesni i pljaski” peale – et pead laulab koor Estonia kontserdisaa- tingimata kätega vehkima, lis Hispaania kuningapaarile keerlema ja pöörlema, sa- eesti muusikat, juunikuus mal ajal kui laulad, isegi ootab ees Mendelssohni kui see puudutab “Suveöö unenäo” ettekanne Tormise muusikat. Et ja juuli algul laulupidu, kus pead tingimata leidma ühendkoor Tiia-Ester muusika juurde igasugu- Loitme juhatusel laulab: seid liigutusi, selle ase- “Ta lendab lillest lillesse ja mel et panna silmad lendab mesipuu poole”. poolpilukile ja näha selle Kahtlemata oleks eesti taga merd või maailma koorimuusika Tiia-Ester jõudu. Ma tunnen, et sel- Loitmeta teist nägu ja te- line rabelemine võtab gu. Imetlusväärne on ta muusika seest jõu ära, vä- austus muusika ja nõudlik- gi läheb vehkimise peale. kus muusikute vastu, tahtmi- Kui sa Chifuru Matsubarale ne väsimatult otsida ja leida neid tantsuseadeid näitaksid, ning absoluutne oskamatus kurta ütleks ta oma äärmisest disk- või viriseda. Teda nähes või kuula- reetsusest hoolimata midagi hullu. tes tulevad vägisi pähe Hando Runneli luuleread, teate küll, need: Kui koorijuhtidega rääkida, jõuab jutt varem või hiljem selleni, et enam pole midagi laulda, kooridele ei kirjutata ja olemas- olevad teosed on kõik ära lauldud. Kuidas sina selleni FOTO KAUPO KIKKAS ei jõua? Kuidas sul on alati midagi laulda? Absoluutselt mitte midagi pole laulda! Tormis pole muidugi am- Just praegu siin just õnnelik mendunud ja ta on meie jaoks mitmeid asju ka naiskoorile sead- nud, nagu “Käsikivimäng” näiteks. just mina tahan olla Kuna olen Ernesaksa õpilane, võtsime ette ka Ernesaksa mees- koorilaulud, näiteks “Noor kevade” ja “Purikas” (seade tegi Ülle ma tahan olla õnnelik Sander). Naiskooridele kirjutas ta kahjuks üsna vähe. Siis tegime või üldse mitte olla! veel Lembit Veevo lugusid, nagu “Kadakad”, mille naiskooriseade on kulutulena ka massidesse läinud. Aga kui lähed noodikauplus- Tiia-Ester Loitme igatahes ON. se, siis seal lihtsalt pole midagi! Oleme Ellerheinaga laulnud veel Tauno Aintsi teoseid. Kahjuks ei õpeta Aints meil enam muusikateoreetilisi aineid, muidu saaksi- me teda iga päev veenda, et ta meile veel kirjutaks. Kui tahad minna tõsisele konkursile, kus laulud peavad olema korraliku raskusastmega, siis tuleb ikkagi võtta Pärt ja Tormis. Oled ju lugenud kommentaare, kus öeldakse, et Pärt ja Tormis on igavad? Aga see tähendab, et inimestel puudub sisemine kuulamis-

muusika 6 -7/2009 BAGATE l l I D * maai l m

NELE-EVA STEINFELD pianist

USA raketikilbi osiste püstitamisega Poola b territooriumile. Ärritatud Zimermanile pole see aga sugugi esimene kord, mil ta oma poliitilisi veendumusi sedavõrd julgelt väl- jendab. Ajakirjanik Tom Service’i sõnul olevat pianist mitu aastat tagasi kontserdireisidel avaldanud mõtteid Iraagi sõja kohta, eriti maades, kus sõda pooldati. Zimermani mänedžeri sõnul ei põhjus- ta pianisti pahameelt mitte üksnes poliitili- ne olukord, vaid ka USA kontserdireisi suured kulud. Nimelt annab 52-aastane pianist kontserte oma isikliku Steinwayga ning tal on kaasas isiklik klaverihäälestaja ja veoautojuht, sest võimaluse korral trans- pordib ta oma pilli maismaad mööda. Klaveri transportimisega Ameerikas on Zimermanil aga väga halvad kogemused. Üsna pea pärast traagilisi sündmusi 2001. aasta septembris hävitati JFK lennuväljal kaitseorganite poolt vahetult enne Carnegie Halli kontserti Zimermani Steinway, sest instrumendi liim lõhnas imelikult ning see arvati olevat maskeeritud lõhkeaine. Krystian Zimerman on poola päritolu tippmuusik, kelle esinemised on oodatud kõikjal maailmas. Rahvusvahelise tuntuse tõi talle grand prix Varssavi rahvusvahelisel Chopini konkursil 1975. aastal. Tollal 19- Pianist Krystian Zimerman ei karda oma seisukohti välja öelda. aastane Zimerman oli konkursi ajaloo noo- FOTO SUSESCH BAYAT / DEUTSCHE GRAMMOPHON rim võitja. Vaatamata Chopini konkursi võidule on pianist järjekindlalt mänginud Pianist Krystian Zimerman pöörab kontrolli alla saada. nii prantsuse, saksa kui ka vene muusikat, Ameerika Ühendriikidele selja Jahmunud publiku hulgast sammus sel- vältimaks nn Chopini spetsialisti staatust. Poola pianist Krystian Zimerman šokeeris le teate peale umbes nelikümmend inimest Zimerman armastab esitada muusikat sobi- hiljuti oma kontserdil Los Angelese kontserdisaalist välja. Lahkujaid saatis oma vas kultuurikontekstis, seega mängib ta sa- Disney Hallis publikut teatega, et see soo- korda Zimermani kommentaar, et mõned geli prantsuse muusikat Pariisis ning Mozar loõhtu jääb tema viimaseks esinemiseks inimesed pidavatki marssima hakkama, kui ti ja Beethoveni teoseid Viinis. Kuigi Zimer Ameerika Ühendriikides. Avalduse põhju- kuulevad sõna “militaarne”. Publiku hulgas mani põhiline instrument on klaver, tege- seks on pianisti rahulolematus USA mili- oli neid, kes hüüdsid, et pianist vait jääks ja leb ta veel ka orelimängu ja dirigeerimise- taarpoliitika ning Poola ja Ameerika suhe- mängima hakkaks, ning samuti leidus poo- ga, juhatades põhiliselt klaverikontserte, tega. Los Angelese kontserdi esimeses lehoidjaid, kes Zimermani kontserdi lõppe- milles soleerib. Zimermani on nõustanud pooles kõlasid Bachi ja Beethoveni teosed, des püsti seistes aplodeerisid. Hiljem leidus paljud tunnustatud dirigendid. Pikaajalisim kava teises pooles vahetas Zimerman vii- kommentaatoreid, kes väitsid, et Poolas ja sügavaim kontakt oli tal Leonard Bern masel hetkel Brahmsi poola autori lihtsalt ei osata poliitikat ja muusikat teine- steiniga, kellega kestis koostöö kolmteist Grażyna Bacewiczi sonaadi vastu. Oma teisest lahus hoida. Silmas peeti ilmselt aastat. poliitilise sõnavõtu tõi pianist kuuldavale tunnustatud pianisti Ignacy Jan Paderews vahetult enne viimast teost, milleks oli kit, kes oli möödunud sajandi algupoole Steve Reich pälvis Pulitzeri auhinna Karol Szymanowski “Variatsioonid poola diplomaat ja hiljem Poola peaminister. Ameerika helilooja Steve Reich pälvis ap- rahvalaulu teemale”. Zimerman lausus Ajalehe Los Angeles Times kohaselt on rillis kuulsa Pulitzeri auhinna. Võidu tõi vaiksel ja vihasel häälel, et ei taha esineda USA militaarpoliitika poolakates viimasel heliloojale teos nimega “Double Sextet”. riigis, mis üritab tervet maailma oma ajal tõepoolest pahameelt tekitanud seoses Pulitzeri muusikaauhinnale saavad kandi-

10 muusika 6 -7/2009 BAGATE l l I D * maai l m

deerida ameerika autorite helitööd, mille oma esinemised katkestama, sest tal diag- le kuuskümmend ooperirolli. Carrerase esmaesitus või salvestus on toimunud noositi häälepaela tsüst. Populaarse oope- ooperikarjäär oleks 1987. aastal peaaegu b Ameerikas auhindade jagamisele eelne- rilaulja hääle olukord tekitas kahtlusi juba lõppenud, kui tal avastati leukeemia. Taastu nud aastal. Steve Reichi “Double Sextet” möödunud hooaegadel, mil ta oli tervisli- mislootust anti talle vaid kümme protsenti. kanti esmakordselt ette läinud aasta 26. ku seisundi pärast sunnitud periooditi la- Nagu teada, paranes laulja saatuse hoobist märtsil Richmondi ülikoolis, Virginias, vaelust kõrvale jääma. Ägeda häälepaelte täielikult, naasis lavale ning andis viisküm- teose tellis ja tõi esiettekandele ansambel põletiku tõttu jättis 37-aastane Rolando mend etendust ja kontserti aastas, neist eighth blackbird. See noortest muusiku- Villazón selle aasta kevadel ära mitu esi- kakskümmend heategevuslikul eesmärgil. test koosnev ansambel kasvas üles Steve nemist. Carrerase lahkumisega ooperilavalt Reichi muusika vaimus. Eight blackbird Nõutud tenori haigestumisega on mit- jääb tuntud “Kolme tenori” triost publiku on teost esitanud veel Rotterdamis, Liver mel ooperimajal lähitulevikus palju tege- ette vaid Carrerasest üheksa aastat noorem poolis, Melbourne’is ja Berliinis. mist, et leida Villazóni rollidesse asenda- Plácido Domingo, kes tähistas tänavu Met “Double Sextet” on kahekümne kahe jaid. Plaanitud lavastusteks olid näiteks ropolitan Operas oma neljakümnendat te- minuti pikkune rütmikas ja unisoonis kaa- Gaëtano Donizetti “Armujook” Los Ange gevusaastat. Trio kolmas liige Luciano nonitest koosnev teos, mis on kirjutatud lese ooperimajas ja sama etendus koos te- Pavarotti lahkus siit ilmast 71-aastaselt kahele identsele sekstetile, mille koosseisu ma ühe püsivaima lavapartneri Anna 2007. aastal. kuuluvad flööt, klarnet, vibrafon, klaver, Netrebkoga Pariisi Ooperis alates oktoob- Sel kevadel andis Carreras välja CD po- viiul ja tšello. Teost saab ette kanda kahel rist, samuti pidi Villazón üles astuma eten- pulaarsete ooperiaariatega “The José Carre viisil, kas kaheteistkümnest muusikust koos dustes Metropolitan Operas. ras Collection”. Samuti tegutseb laulja rah- neva kollektiiviga või kuue inimesega, kelle Mehhiko ooperistaar peab kiiremas vusvahelise José Carrerase leukeemia fondi vastaspooleks on nende endi lindistatud korras laskma end opereerida. Berliini ki- presidendina ning on aktiivne mitmes hea- salvestus. Idee, kus muusikud mängivad rurgi ja häälespetsialisti Gerrit Wohlti sõ- tegevusaktsioonis. Sel aastal pälvis José enda salvestatud lindi vastu, ei ole Reichi nul peaks tema hääl täielikult taastuma sel- Carreras Londonis The Classical Brit puhul uus. Sellist võtet on ta kasutanud le aasta lõpuks. Artisti kodulehelt võib leida Awardsi elutööpreemia. näiteks teoses “Different Trains” (1980). Ka südamliku videosõnumi, ansambel eighth blackbird esitas duubel- kus Villazón selgitab külas- sekstetti just samamoodi. tajatele olukorda ning va- Steve Reich, keda mitmed muusikaaja- bandab ärajäänud kontser- kirjad on nimetanud Ameerika suurimaks tide pärast, avaldades soovi elavaks heliloojaks, on minimalismi esin- oma publikuga taas kohtu- daja muusikas. Varasematel aegadel on teda niipea kui vähegi või- ma teosed “Different Trains” ja “Music for malik. 18 Musicians” pälvinud Grammy auhindu. Pulitzeri auhinna sai Reich esmakordselt. José Carreras lõpetab esi- Oma sõnul oli ta sellest uudisest meeldivalt nemised ooperis üllatunud ning tal oli hea meel, et komis- Hispaania tenor José jon tema teost, mida ta oma viimase aja pa- Carreras andis hiljuti tea- rimaks saavutuseks peab, kõrgelt hindas. da, et kavatseb lõpetada Pulitzeri auhind on oma nime saanud esinemise ooperis. Kuue ameerika väljapaistva ajakirjaniku Joseph kümne kahe aastane laulja Pulitzeri järgi. Esimene ajakirjandusauhind tundvat enda sõnul, et ei anti välja 1917. aastal ning esimene muusi- pea enam vastu rollipinge- kaauhind 1943. aastal. Teadaolevalt ainsa le ja suurte ooperimajade eestlasena on Pulitzeri auhinna võitnud nõudmistele. Lavaelu 1962. aastal karikaturist ja graafik Edmund Carreras lõplikult hüljata Valtman, kes oli aastast 1959 Ameerika ko- ei soovi ning ta plaanib danik. Valtmani poliitilisi karikatuure aval- jätkata soolokontsertide dati omal ajal paljudes ajalehtedes. andmist, kus saab repertuaari oma äranägemise Tenor Rolando Villazón katkestab esi- järgi sobitada. nemised José Carrerase lavatee Ooperimaailma üks juhtivaid tenoreid algas 1970. aastatel ning te- Rolando Villazón on sunnitud sel hooajal ma repertuaaris on ligema-

muusika 6 -7/2009 11 m o d u l at s i o o n mKas pilet USA muusikaturule on käes? Tagasivaade ERSO debüütturneele Ameerika Ühendriikides

K A I T A M M ERSO toimetaja

“Big talent comes from small country”, saal Eesti esindussaalist väiksem ning kaks mängimisel kurtsid vist kõik puhkpillimän- “Estonian orchestra – a distinct success umbes sama suured. Ülejäänud viisteist gijad. Pidevalt muutuvad kliimaolud ja with help from young pianist”, “From saali mahutasid 1200–2700 istekohta. Ja konditsioneeriga bussid mõjusid soodsalt Estonia, symphony brings beauty” – selli- isegi kui mõni neist saalidest polnud viima- viirushaiguste tekkele ja levikule orkestran- sed olid mõned pealkirjad Eesti Riikliku se kohani välja müüdud, tekitab siiski häm- tide seas. Päris mitmed pidid jääma mõ- Sümfooniaorkestri Ameerika turnee kont- mastust, kui palju käiakse klassikalise muu- neks päevaks voodisse, neist kaks oli vaja serdiarvustustest. Jah, tõesti, peaaegu ter- sika kontsertidel ja kui palju ameeriklasi järjest kehvemaks muutuva enesetunde tõt- ve märtsikuu Ameerika Ühendriikides tuli kuulama ERSOt. Eestis ei saaks me ter- tu toimetada isegi haiglasse. Meie ainsa kontserte andnud Eesti rahvusorkester sai ve hooaja jooksul kokku nii palju külasta- tuubamängija haigestumise tõttu asendasid publikumenu tunda üksjagu. Ei möödu- jaid kui kaheksateistkümne kontserdiga teda kahel kontserdil ameerika kolleegid. nud ühtki kontserti, mis ei lõppenud ovat- Ameerikas. Ühendriikides on väga hästi Südamlikud olid kohtumised kohalike sioonidega püsti seistes. Kas uskuda neid toimiv abonementide süsteem. Prestiižne eestlastega – ega korraga nii paljusid kodu- keep smiling’u maa inimesi või mitte? on omada abonementi, mis võimaldab sis- eestlasi neil seal kandis just sageli kohata ei Saalis kuulajate seas istudes ja vaheajal sepääsu hooaja kõikidele kontsertidele. See õnnestu. West Palm Beachi kontserdi järel fuajees jalutades sai selgeks, et selle maa tagabki suures osas saalide täituvuse. korraldati meile ookeani ääres meeldiv vas- publik on väga emotsionaalne. Inimesed 3.–31. märtsini reisil olnud ERSO andis tuvõtt, Californias saadeti tänutäheks lava ei pelga võhivõõrale oma elamusi jagada kontserte kogu mandril: idarannikult lää- taha korvitäis apelsine koos kahe vahuvei- ja teose osade vahel plaksutada. See aga ei nerannikuni, kokku kümnes osariigis, diri- niga. Lava taha kätt suruma tuldi mitmel tähenda, et puuduks nõudlikkus esituse gentideks kümnel kontserdil Eri Klas ja pool. suhtes. Kui vaadata ERSOt võõrustanud kaheksal ERSO peadirigent Nikolai Turnee korraldaja Opus 3 Artists on kontserdisaalide hooaja buklette, siis võib Aleksejev. Alustasime Floridast (viis kont- Columbia Artists Managementi kõrval üks tõdeda, et inimesed peaksid olema hea ja serti) ja lõpetasime Californias (viis kont- USA kahest suuremast agentuurist, kes or- paremaga harjunud – hooaja kavadest serti), vahepeale jäid Georgia, Lõuna- kestritele üldse kontserdireise teevad. Kolm võis leida tippsoliste, -ansambleid, -orkest Carolina, New York, Illinois, Indiana, aastat kestnud ettevalmistused kandsid vil- reid ja -dirigente kogu maailmast. Flori Kansas, Colorado ja Nevada. Neli pikemat ja, korraldus oli tõesti esmaklassiline nii dast puutus kätte West Palm Beachis asu- sõitu tuli teha ka lennukitega, ülejäänud bussi- ja lennusõitude kui ka pillitranspordi va Kravis Centeri hooaega tutvustav teat- sõitudeks oli sajaliikmelise orkestri käsutu- osas kuni ajakavadeni hotellides ja kontser- mik, kust leiab ERSO kõrval nimesid nagu ses kolm bussi. Vahest kõige vaevalisemad dipaikades, küpsiste ja kohvilaudade ning José Carreras, Midori, Itzhak Perlman, olid sõidud, kus bussis tuli veeta terve päev, tähestiku järjekorda laotud toakaartideni. Murray Perahia, Valeri Gergiev ja Kirovi selliseid oli kokku kolm. Kogesime reisil Selle tagasid kogu aeg meiega kaasa reisi- sümfooniaorkester, Iván Fisher ja Buda (peamiselt bussi aknast) palju vaheldusrik- nud turnee administraator ja lavamänedžer pesti Festivaliorkester, Lorin Maazel ja kust nii kliimas kui ka maastikus: 30-kraa- ning aeg-ajalt viskasid silma peale ka agen- New Yorgi Filharmoonikud, Pinchas dist ranna- ja 0-kraadist suusailma, soiseid tuuri asepresident ja mänedžer, kes oli ko- Zukerman ja Dallase Sümfooniaorkester, troopikaalasid seal olesklevate alligaatorite- gu ERSO reisi idee taga. Oluline oli ka pilli- kui nimetada vaid väheseid. ga vee ääres, kaktustega kõrbemaastikku ja auto juht, kelle kindlal juhtimisel sõitsid Tekib kummaline kõhedaks tegev tun- lumiste mäetippudega maalilisi vaateid orkestri pillid veoautoga terve turnee vältel ne, mõeldes sellele, kuidas tuua publikut ning kõrgmäestiku hõredat õhku. Kolm tu- läbi kogu maa ühest kontserdipaigast teise. kaheksasaja, tihedama paigutuse puhul hat meetrit merepinnast polnud mitmele Võib ju nuriseda, et oleksime tahtnud ise maksimaalselt tuhandekohalisse Estonia orkestrandile kerge taluda, kuid hapniku- rohkem teoste koha pealt kaasa rääkida, kontserdisaali. ERSO kaheksateistkümnest maskid on sellistes oludes alati käepärast rohkem eesti muusikat esitada, kuid kuna kontserdipaigast Ameerikas oli vaid üks võtta. Kummalist raskust ja õhupuudust USAs annab suurema osa tuludest ikkagi

12 muusika 6 -7/2009 m o d u l at s i o o n m

ERSO proovis Kravis Centeris West Palm Beachis.

piletimüük, siis tuli arvestada sealsete kont- tundeküllane esitus pani alati saali rõkka- viisiga ja Eri Klasi juhatatud Elleri “Kodu serdikorraldajate soove ja sisetunnet, milli- ma. Ja vaheajal fuajees oli plaadimüügi laua maine viis” oma lihtsa põhjamaise iluga. Ka se repertuaari peale võiks rahvas kontserdi- taga alati pikk järjekord ja tunglemine, et Sibeliuse “Finlandia” tekitas publikus alati saali tulla. Meid ju seostatakse ikka suurte solistilt autogrammi tema CD-le või kava- vähemalt äratundmiskahinaid, kuigi oli li- naabritega ja oodatakse seetõttu ka vastavat lehele saada. Huvitav oli aga jälgida orkest- sapalaks ilmselgelt liiga pikk. repertuaari. Ka solisti osas oli Opus 3 ri arengut turnee vältel kahe sümfoonia, Kas ERSO lunastas oma esimese Artistsi esindajatel kindel ettekujutus. Sibeliuse Teise ja Dvořáki Kaheksanda, Ameerika turneega pääsme USA muusika- Prestiižse rahvusvahelise Van Cliburni ni- ning Pärdi “Summa” ja “Cantuse” ettekan- turule, seda näitab aeg. Oli võimalus küll melise pianistide konkursi hõbemedalist nete põhjal. Siinkohal osutus õigeks ERSO esineda väga soliidsetes kontserdisarjades Joyce Yang oli kahtlemata kindla peale mi- direktori Andres Siitani ennustus enne reisi kõrvuti sealsete tipporkestritega, kuid nek – ta on väga artistlik ja suure potent- antud intervjuus ajalehele Sirp, et mida Carnegie Halli, Avery Fisher Halli ega siaaliga võitmaks publiku südameid. Ja nii rohkem saab orkester mängida ja võistlus- Kennedy Centerisse me veel ei pääsenud. ka läks. Kaks klaverikontserti, Rahmani tules olla, seda paremini ta mängima hak- Kindlasti saime aga n-ö jala ukse vahele ja novi Teine ja Prokofjevi Kolmas, teenisid kab. Koosmängu tunnetus ja kõlakvaliteet korraldajatelt lubaduse nelja aasta pärast alati publikult aplausitormi mitte ainult olid selgelt tõusuteel, mitte aga õnneks ERSOt taas Ameerika Ühendriikides võõ- teose lõpus, vaid ka osade vahel. Nii mõni- pöördvõrdelises seoses pikkadest lennu- ja rustada. gi kord nõudis publik solistilt ka lisapala, bussisõitudest tingitud akumuleeruva väsi- Reisikirju illustreerituna intervjuude ja milleks korea päritolu ameeriklanna oli va- musega. Lisapaladest tekitasid alati kestvaid fotodega ning kajastusi nii Eesti kui ka linud Liszti klaveritranskriptsiooni Chopini ovatsioone peamiselt Nikolai Aleksejevi lei- Ameerika ajakirjanduses saab lugeda ERSO imekaunist soololaulust “Moja pieszczotka” vanumbriks olnud Tšaikovski “Trepakk” ajaveebi lehelt www.erso.ee/blog. (ingliskeelses tõlkes “My Joys”). Pianisti balletist “Pähklipureja” oma lustliku esitus-

muusika 6 -7/2009 13 m o d u l at s i o o n

Joyce Yang ja Nikolai Aleksejev. mFOTOD ERAKOGUST

Siira kokkuvõtte kogu turneest tegi pianist Sa ütlesid, et see oli sinu esimene turnee orkestritega. Igas orkestris on midagi Joyce Yang pärast viimast kontserti: orkestriga... unikaalset, mis jääb eriliselt meelde. Mis Jah, mul polnud aimugi, mida oodata. Ma jääb sulle meelde ERSOst? Turnee on läbi saanud, mis tunded sind polnud varem eestlasi kohanud. Väga tore, Ma ütleksin, et paindlikkus. Mul oli alati valdavad? et te kutsusite mind enne turneed oma võimalus teha, mida ma tahtsin, see võib- Tunnen väga suurt rõõmu turnee korda- kodumaale. Sain näha, kuidas te harjutate, olla sõltus ka dirigendist. Sain olla väga mineku üle. Minu jaoks oli hetki, mil oli kontserdiks valmistute, näha teie kodulin- aus kontserdi ajal ning võisin mängida väga pingeline mängida, päev päeva järel na. Paljud inimesed on minult küsinud, vastupidiselt sellele, mida tegime proovis, reisides, palju tunde bussis... Kuid lõpp- mida ma arvan Tallinnast. Parim asi oli, et ning siiski tunda, et kõik tulevad minuga kokkuvõttes oli väga nauditav esitada neid sain tajuda seda õhustikku. Ma poleks sel- kaasa. Mind usaldati. Ma tõesti tundsin, et kahte kontserti koos orkestriga taas uuesti lest iialgi aru saanud, kui poleks seal ol- igaüks kuulab mind. Ja oli erilisi hetki, mil ja uuesti. Ja igal õhtul tahtsin ma teha mi- nud. Seda on väga raske kirjeldada. Tund juhtus asju, mida me varem polnud harju- dagi uut, tuua nendesse teostesse uut elu. sin midagi väga emotsionaalset, mis ümb- tanud. Mõnikord tundsin, et kuulen iga Pean kogu seda protsessi nagu üheks hiig- ritses kontserdisaali, kogu linna. Mulle oli mängijat nii hästi. Tundsin, et me võime lasuureks kontserdiks. Algusest kuni lõpu- väga oluline seda kogeda, enne kui teiega liikuda koos ühtsena. Paindlikkus tähen- ni ei olnud seda tunnet, et saan end lõd- mängima hakkasin ja turneed alustasin. dab mulle kõike: orkester on valmis vasta- vaks lasta. Olin kogu aeg justkui kõrges Mulle meeldib, kui inimesed avavad end ma sellele, mida mina teen; see on ärkvel- energiaväljas, lõputus erutusseisundis, mulle. Mind puudutas väga, et orkestran- olek, tundlikkus selle suhtes, mis toimub. ning püüdsin endast kõik anda. See oli did püüdsid minuga kontakti luua, mitte imeline reis ning minu jaoks väga huvitav suhtuda minusse kui järjekordsesse isikus- Turneel juhatas kaks dirigenti. Kui sa kogemus. Olen väga kurb, et see läbi sai, se, kellega nad peavad koos mängima. See peaksid oma tuttavatele neid kirjelda- kuigi ma ei tea, kui palju kauem oleksin oli isiklik suhe ja minu jaoks väga eriline. ma, siis mida sa ütleksid? ma vastu pidanud. Tagasi vaadates oli see Kuigi ma mängisin vaid kahte kontserti, väga nauditav protsess. Sa oled mänginud väga paljude maailma tundsin, et neid oli neli – nii erinev oli

14 muusika 6 -7/2009 m o d u l at s i o o n

mängida maestro Aleksejevi ja maestro ei mäleta, kellega ma mängisin, see oli Klasiga. Alustades maestro Aleksejevist... hetk, kui sai lahti lasta kõik sisemised nä- MIN U Tema taktikepp on nii lõplik, nii selge ja gemused ja lihtsalt nautida muusikat, mis tugev. Palju kordi avastasin end tegemas sind ümbritseb. Oli ka hetk, mil me ei s u VEM u u s IKA m asju, mida arvasin, et ma kunagi ei tee. Tal lasknud kõike endast vabaks, me justkui oli võimu viia mind kuhugi, kuhu ma pol- hoidsime energiat tagasi selleks, et see va- nud veel kunagi ise harjutades sattunud. bastamine juhtuks hiljem, ja see oli väga Ta juhtis mind, seisis tunneli lõpus, tõm- võimas. Sellist sidet ei saa tegelikult sõna- bas mind sellest välja ja raputas mind des kirjeldada ega ka harjutada, see võib täiesti uude maailma! See oli imeline tun- juhtuda vaid sekundi murdosa jooksul ne. Tavaliselt pean mina andma inspirat- kontserdi ajal, ja see juhtub ainult siis, kui siooni, kuid paljudel kordadel inspireeris kõik on õige. Need sekundid jäävad mulle tema mind, viies mind sinna, kuhu tema igavesti meelde. Iga kord, kui ma seda tahtis, ja hoopis uuele tasemele. Ta teadis teost edaspidi mängin, tean, mis neil het- alati, kuhu minna ja kuidas sinna jõuda. kedel juhtus ja mis muutis kõik väärtusli- Ta teadis täpselt, millal mina lõpetan, ning kuks. Oli hetki, mis võtsid mul hinge kin- suutis orkestri selleks sekundi murdosa ni, ja minu osa oli võib-olla ainult kümme jooksul ette valmistada. protsenti sellest. Sellistest hetkedest osa- Teisest küljest on maestro Klas, ma üt- saamine on kokkuvõttes suur autasu selle- leksin, vastupidine sellele. Temas on ülim le, mida ma teen. vabadus, ta lasi mul olla enda vastu väga T o o ma s R u l l aus. Mõnikord ma isegi ei teadnud, mida muusik ma tahan, kuid mul oli ruumi hingata. Minusse tuli kontserdi ajal palju inspirat- Kuulasin ERSO kontserti New Suvi on täis looduse muusikat. siooni. Üllatasin sageli ennast, ta andis Yorgi lähedal asuvas Purchase’i Suvi on seni olnud muusikule üsna ti- mulle ruumi kontserdi ajal mõelda ja ma kontserdikeskuses. Nagu mujalgi, heda töögraafikuga aeg. Mida saabuv sain palju huvitavaid ideid. Ma olin vaba läks ka see esinemine täissaalile. suvi toob, ei tea, aga muusikutöö vä- eksperimenteerima ning selle käigus juhtub Valdavalt vanemas eas ja ilmselt hesuse tõttu tekkiv vaikus sobib mulle väga huvitavaid asju. Muusika lihtsalt viib kogenud kontserdipublik oskas enam kui hästi. Oma muusikakuula- täiesti uuele tasandile, millele ma polnud Eesti orkestri sooritust hinnata. mise harjumusi ma aastaaegade vahe- varem mõelnud. Selles on midagi väga in- Iseäranis väärib sügavat kummar- tumisega ei muuda. Erinevast ilmasti- tiimset. dust noor pianist Joyce Yang – te- kust, maastikust või millestki muust Ma ütleksin, et nad on väga vastandli- ha kaasa mahukas kontserditurnee tekkinud emotsioonide toetamiseks kud ja väga huvitav oli nendega töötada. kindlasti mitte kõige lihtsama ka- kuulan muusikat küll ja neid hetki ja- Üks ja sama teos kõlas nende kahe juhatu- vaga oli ülesanne, millega ta sai gub ju nii kevadel kui sügisel. Nagu sel täiesti erinevalt. Nad inspireerisid mind hiilgavalt hakkama. paljud teised, kuulan muusikat tavali- täiesti erineval viisil. Kuid see on ju muu- Väliseestlased, kellega sel kont- selt autos. See on koht, kus õiget vai- sika – see pole kivisse raiutud, see on elav, serdil suhtlesin, olid ERSO ettekan- kust nagunii pole ja alati on võimalus see muutub ja suhestub kõigega enda üm- dest siiras vaimustuses. Võib aga oma privaatmaailmas tekitada just ber. Ja mina olen lihtsalt üks osa, mille kau- vaid aimata, kui paljusid hingekeeli enda soovi järgi seatud meeleolu või du muusika väljub. pani hoopis erilisel moel helisema juba olemasolevat õige muusikaga kontserdi lisapala “Kodumaine võimendada. Jutusaated on head, aga Kas sa oskad välja tuua kontserti, mille- viis”... kui neid ei tule, siis kuulan Klassika ga sa eriliselt rahule jäid? Naljaga pooleks võiks isegi öel- raadiot. Kui ka sealt ei peaks tulema Ma ei mäleta kindlat kontserti, vaid üksi- da, et neil päevil toimus New Yorgis õiget meeleolu toetavat muusikat, siis kuid momente. Üks parimaid neist oli lausa Baltimaade muusikaline inva- leian kindlasti autost mõne hea jazzi- Rahmaninovi klaverikontserdi teine osa sioon – astus ju Carnegie Hallis CD, näiteks Pat Metheny, John maestro Aleksejeviga: juhtus midagi väga üles üks Euroopa tipporkestreid Scofieldi või Bill Stewarti. Kui need imepärast, justkui aeg oleks seisma jää- Baieri Raadio Sümfooniaorkester juba mitmendat ringi teevad, annan nud. Arvan, et parimad hetked muusikas kuulsa läti dirigendi Mariss lihtsalt kõrvadele puhkust. ongi, kui inimesed mängivad tõesti koos. Jansonsi juhatusel. Sellegi ettekande Aga suvi ise on nii-nii palju loodu- Sellised hetked on tõesti õiged. Siis tun- kohta pole öelda muud kui et – se muusikat täis. Pole suvisemat muu- dub, et meie töö on vaieldamatu, et see on encore! sikat kui aknast sisse voolav sümfoo- ainus viis, kuidas seda lõiku mängida. See nia ja selle loojaks on jumal. Ava ainult oli väga eriline. Meenub veel hetk enne Kristel Kossar aken ja oska kuulata. kulminatsiooni kolmanda osa lõpus – ma

muusika 6 -7/2009 15 m o d u l at s i o o n m

Üks Kopenhaageni kontserdimaja sisevaateid. FOTO TIIA TEDER Kontserdisaaliga raadiomaja Kopenhaagenis

T I I A T E D E R Klassikaraadio peatoimetaja

änavu jaanuaris avas uksed Taani Euroopa moodsaima ja uusima raa- on oluliselt panustatud “uuele meediale”. suurim ja moodsaim kontserdima- diomaja valmimist on saatnud suur avalik- Taani Raadio ühendab endas nii raadiot ja, DR Koncerthuset. See on viima- kuse tähelepanu. Ehitus kestis kauem, kui kui ka televisiooni ja asutuse uus struktuur Tne, neljas korpus Taani Raadio (Danmark planeeritud, ja läks esialgsest eelarvest palju rajaneb võimalikult suurel sünergial ning Radio, DR) hoonete kompleksist DR kallimaks. Majade ehitusele lisaks uuendas piiride avamisel. Samast ülesandest lähtub Byen, mis paikneb Kopenhaageni südalin- DR samas põhjalikult oma struktuuri ja te- ka ülimalt avatud maja. nast idas, endisel militaarterritooriumil ja gevuse aluseid. Programmi- ja saatepõhi- Hoonete ülesehitus on aatriumi tüüpi. moodustab nelja suure, galeriidega ühen- sest ülesehitusest siirduti teema- ja kompe- Ei mingit kabinetivaikust, lukustatud uksi datud hoonega terve meedialinnaku. tentsikesksele programmitegemisele, kus ega tolmunud riiuleid, inimesed töötavad

16 muusika 6 -7/2009 m o d u l at s i o o n

avatud saalides ja vahetavad välkkiirelt in- maksev ringhääling peab oluliseks ka kol- gent Ion Marin mängu panna kogu heli- fot ning ideid. Ülemiselt korruselt alla vaa- lektiivide omavahelist suhtlust ja ühiseid jõu, kartmata, et muusika kurdistaks kuula- dates võib näha kõikjal töötavaid inimesi ja ettevõtmisi. Näiteks Mahleri sümfoonia et- jaid. saab heita pilgu ka klaasseintega stuudio- tekandmises said tööd kõik muusikud las- Saali uhke kontsertorel on tehtud m tesse. Meelsasti võõrustab Taani Raadio tekoori lauljatest bigbändi liikmeteni. DR Hollandi firmas Van den Heuvel Orgel rahvusvahelisi konverentse ning koosole- kontserdimajas kõlava muusika ampluaa bouw. Orelil on üle 6000 vile, millest suuri- kuid, näidates uut maja ja jagades kogemu- on väga lai, sümfoonilisest ja džässmuusi- mad on üksteist meetrit pikad. Pill kaalub si. Uut tüüpi ja väga avatud meediaasutust kast rock- ja popmuusikani, kuid siiski on ligi 40 tonni. käiakse imetlemas lähedalt ja kaugelt. prioriteediks klassikaline muusika. Taani Taani Raadio muutumine ei ole olnud Raadio eelmine suure kontserdisaaliga ma- Oranžid laed ja elevandinahk kerge protsess. Majaehitus läks planeeritust ja kuulub nüüdsest muusikaakadeemiale. Kontserdimaja kõigi ruumide laed on oluliselt kallimaks ja 2007. aasta lõpuks oli Väljast on kontserdimaja kaetud otse- oranžid. DR muusikajuhi Leif Lǿnsmani asutuse eelarve ligi 42 miljoni euroga defit- kui kokkumätsitud plaatidega ja maja katus sõnul sai sisekujundaja selle idee inseneri- siidis. Seepeale astus tagasi direktor Chris meenutab kunagisi Eestis populaarseid de kombest tähistada tähtsamaid kommu tian Nissen ning kärbiti kõigi osakondade Estoplasti valgusteid, mida tarbijad pidid nikatsioonikaableid oranži värviga. Betoon eelarvet ja töötajate hulka. Rohkesti tele- ja ise tükkidest kokku panema. Kontserdi seinad on kaetud eriliselt sileda krohviga, raadiotöötajaid saadeti ennetähtaegselt maja väliskülje plaadid on fiiberbetoonist ja mille vagude joonestik matkib elevandina- pensionile, paljud ei harjunud uute oludega seestpoolt vooderdatud kivivilla ja poorse ha mustrit. ja lahkusid vabatahtlikult. Rahapuudusel krohviga. Hoonet kattev sinine kate on te- Fuajee on avar ja seitsme tasapinnaga, oli ka sisulisi tagajärgi, suleti näiteks raa- gelikult ekraan ja pimedal ajal eksponeeri- kust kuulajad pääsevad saali erinevatesse diodraama osakond, lõpetati traditsioonili- takse sellel visuaalkunsti. Saali reklaamkli- niššidesse. Kuna kontserdisaali sisenemise sed stuudio džässikontserdid, muusika- pis “Kontserdimaja on laskunud” rõhuta- teekond on üsna pikk, pikendati neljapäe- programmist kadus ajakirjanduslik osa jm. takse just hoone kosmilist kutsuvat lumma. vaste traditsiooniliste sümfooniakontserti- Praeguseks ajaks on Taani Raadio majaehi- Maja arhitekt on nimekas prantslane de vaheaega 30 minutini. tusega kaasnenud turbulentsist toibunud. Jean Nouvel, kelle kuulsamaid hooneid on Peale suure saali on kontserdimajas Kokku kulus hoone ehitamisele peaaegu Luzerni kultuurikeskus, Pariisi Araabia veel kolm saalstuudiot. Võluva sisekujun- 626 miljonit eurot. Instituut ja Quai Branly muuseum. Nouvel dusega on stuudio nr 2 – tegelikult kam- Tänasel DR-l on neli raadioprogrammi, on disaininud ka paljud DR kontserdimaja mersaal, mille vineerseintel on kujutatud kaks teleprogrammi ja 26 erineva sisuga di- omapärased interjöörielemendid. Lisaks 38 muusikaga seotud kuulsust, Carl gilevi- ja internetikanalit. Taani raadioturul kaasaegsele akustikale on maja mõeldud Nielsenist ja kuningas Frederikist Miles on DR absoluutne valitseja – 88 protsenti külastajale pakkuma ka visuaalseid elamu- Daviseni. Kolmandas, punases stuudios auditooriumist kuulab iga nädal rahvusraa- si. töötavad koorid ja neljas on metalsete sein- dio programme. Rahvusringhääling on rii- Nelja stuudioga hoone laiub 26 000 tega black box. Kõigi stuudiote akustika on gis sama oluline kui BBC Inglismaal. ruutmeetril. Üks stuudiotest on suur, 1800 muudetav. kohaga kontserdisaal. Kopenhaageni kontserdimaja avarus ja Raadiomaja kui muusikakeskus Kontserdisaali ülesehituses on sarna- esteetiline õhuline arhitektuur on imetlus- Kuna juba ajalooliselt on Taani Raadio rii- seid jooni Berliini Filharmoonia saaliga. ja kadestusväärne. Kui tuled maju täis tuu- gi muusikaelu suurimaid ja mõjukamaid Lavapesa ümbritsevad igast küljest erineva- bitud Tallinnast, kus peatselt saab ühe keskusi, ehitati Koncerthuset ehk kontser- tel tasanditel publikupinnad. Kontserdisaali kontserdimaja aknast kuulda, mida teises dimaja väga uhke. Hoone on multifunkt- lagi ja terrasside seinad on hööveldamata kontserdimajas esitatakse, ja ainus tõeline sionaalne, kus saab korraldada väga erine- vineerist, et peegeldada kõrgemaid helisa- park rajati kakssada aastat tagasi, tundub vaid kultuuriüritusi ja konverentse. Ka gedusi. Lainelised seinad on kaetud kuue- täiesti uskumatu, et üks pealinn saab või- majaesine hoonete kompleksi ja metroo- kihilise vineeri ja krohviga. Minimaalselt maldada oma inimestele nii rohkesti ava- jaama vaheline väljak pakub mitmekülg- kaaluvad kontserdisaali kõik seinapinnad likku ruumi. Taani raadiomaja peakorpus seid võimalusi. vähemalt 100 kg ruutmeetri kohta, mis ta- ei ole iseendast kena hoone ja meenutab Muidugi on uus Koncerthuset koduks gab madalamate helide parima võimaliku kaubanduskeskust, kuid tema ümber on Taani Raadio muusikakollektiividele; seal esituse. Lava kohal olev 15 meetri kõrgune lummav avarus, veesilm ja lähenemisruum. töötab Taani Rahvusorkester, Taani Rahvus “kanapee” peidab tehnilist varustust ja üht- Kontserdimaja kuubik helendab pimeduses lik Kammerorkester, DR Big Band, Taani lasi peegeldab heli tagasi. Saali akustika nagu kosmiline objekt ja tema kõrval sillal, Rahvuslik Vokaalansambel, kontsertkoor ja töötas välja jaapani firma Nagata Acoustics. otsekui õhus, sähvatab mööda metroorong, tütarlastekoor, noorteansambel ja mitu las- Akustika piire kompaski kontsert, mida ebareaalne nagu teiselt planeedilt. tekoori. Taani kesksed riiklikud kollektiivid mul õnnestus külastada – Mahleri Kahek ongi ringhäälingu koosseisus ja uues majas sanda sümfoonia ettekanne. Kosmilise, on neil optimaalsed tingimused harjutami- üliinimliku dimensiooni poole püüdleva seks, muusika salvestamiseks ja kontsertte- “sümfoonia tuhandetele“ esituses said 430 gevuseks. Paljudele muusikutele palka lauljat ja orkestranti, kaheksa solisti ja diri-

muusika 6 -7/2009 17 m o d u l at s i o o n mKristjan Randalu esindas Eestit European Jazz Orchestra kevadturneel

P R I I T K u u s K muusikakroonik Isikupärane džässpianist Kristjan Randalu. FOTO ABRAHAM NOVITZ

uba nii Euroopas kui USAs tunnustatud Cultură a Studenţilor Rumeenias. Selles üli- Saksamaad ka USAs), anti siin kolm kont- noor džässpianist Kristjan Randalu koolilinnas oli kohal palju noort publikut, serti. Kahel viimasel õhtul Bukarestis oli (30) esindas Eestit European Jazz üheksasaja-kohaline saal täis. Kuulsin pä- kontsertidel ka Anne Erm, kes oli seal EBU JOrchestra suurel kevadturneel üheksas riigis. rast, et üks tüdruk oli oma emaga üheksa džässiprodutsentide nõupidamisel. Mina EJO esinemisi korraldab Taanis asuv Swin tundi rongiga sõitnud, et sellele kontserdile olin Herbolzheimeriga ka varem tuttav. ging Europe koostöös Euroopa Ringhäälin tulla. Meil oli kavas ka üks rumeenia rahva- 2000. aastal osalesin Bundesjugend-Jazz gute Liiduga, pikemad turneed on toimunud laulu töötlus Alexandru Simu seades ning orchesteris, mida maestro aastaid juhtis. iga kord erineva dirigendi juhatusel. Krist selle peale läks rahvas lõplikult endast välja, Teadsin tema tööviisi juba sealt, ta on väga jan Randalu valiti esinema Eesti Rahvus puhkesid vaheaplausid jne. Bänd oli väga nõudlik, põikpäine ja autoritaarne, millega ringhäälingu poolt, kes toetas tema esinemist kõrgel tasemel. Positiivne ja ergutav oli ka mitmed muusikud kõigepealt kohanema orkestri 16 kontserdil 22. aprillist 7. maini. kogu muusikat ümbritsev tegevus. Tagant pidid. Ta on ka suhteliselt terava huumori- Seekord astus EJO koosseisus üles 21 noort järele paneb imestama, kuidas meie muusi- ga – nii proovides kui ka laval. Kuna aga muusikut 17 riigist. Varem on selles mängi- kud ikka veel sellise panuse suutsid laval an- kõik toimus ühise eesmärgi nimel, ei muut- nud Raivo Tafenau (1993), Jaak Sooäär da, pärast kõiki eranditult magamata öid. nud see väga positiivset õhkkonda bändis. (2003) ja Maria Faust (2007). Meelde jäid ka mitmed korrad, kui väljas- Viimasest kontserdist Rumeenia Raadio pool orkestrit koos muusikat tegime: öine Mihail Jora nimelises saalis tehti nii raadio- Räägi palun lähemalt turneest, kavast, jam session Prahas, kollektiivne jämm pärast kui ka telesalvestis, millest valmib CD. Swin publikust ja EJO seekordsetest muusiku- kontserti Linzi kuulsas Posthofis, kus bändi ging Europe kunstiline juht Erik Moseholm test? Sul on ju ka ansamblimängijana ju- päralt oli terve ööbimiskoht. vastutas ka meie tuuri kunstilise külje eest. ba kenake kogemus. Individuaalse kõla ja mänguga särasid Pärast European Jazz Orchestra tur- Turnee algas Taanist, läks läbi Poola, Tšeh saksofonistid Manuel Gesseney (Šveits) need olin nelja kontserdiga Itaalias koos hi, Saksamaa, Austria, Slovakkia, Ungari, ning Alexandru Simu (Rumeenia), Farouk saksofonist Matteo Sabattini bändiga, mis Bulgaaria ning lõppes Rumeenias. Alustu Gomati (löökpillid) Prantsusmaalt ja nais- oli ettevalmistuseks salvestusele New seks kogunesime Kopenhaageni lennu muusik Hanne Pulli (trummid) Soomest. Yorgis. 23. mail oli mul kontsert Tallinna jaama, tegime paar päeva Brandes proove Kava oli väga mitmekesine, aga ka eklektili- Kammerorkestriga Eri Klasi juhatusel. ja esimesed kontserdidki toimusid seal. ne, seaded erinevatest projektidest ning ae- TKOga salvestan suvel ka uue CD, kus on Kontsert Poolas oli aga kohe väike proovi- gadest, mitmed lood olid koos vokaalan- ka mu oma teosed. lepanek: buss väljus hommikul kell kuus. sambliga või paari vokaalsolistiga, kelle Saabusime otse kontserdipaika Szczecinisse hulgas Marina Satti Kreekast. Osa lugusid ANNE ERM: European Jazz Orchest Pomoori rüütlilossi ja kontsert algas kell olid džässilikult standardsed, mõned eran- ras olid sel aastal eriti head muusikud, seitse õhtul. Aga see oli alles pikkade sõitu- did jätsid ka suuremat vabadust loo kujun- igaüks omaette suurepärane solist. Aga de algus. Enamik päevi mööduski bussis. damises (Wayne Shorteri “Nefertiti”, ees- kõigi lemmik oli Kristjan Randalu. Esinemispaigad jagunesid kaheks: suu- pool nimetatud rumeenia rahvaviisi “Jiana” Produtsendid tulid mind õnnitlema: red kontserdisaalid ja väiksemad klubid, ka töötlus). Sellele lisandus brasiilia muusika “fantastiline”, “geniaalne”, “enneolema- kaks vabaõhukontserti Slovakkias ja Unga lauljatega ja lõpupoole juba funk-rokilik “I tu”, kostis nende suust. Kristjanit tõesti ris. Džässiklubides oli side publikuga inten- hear voices”. Heliloojatest, keda mängisime, märgati, et ta on midagi erilist, ja ta sai siivsem – Reduta Prahas, mis oli ka sisuliselt olgu nimetatud veel John Coltrane, Cole end näidata ka vahvates soolodes; meie õnnestunud, ja Unterfahrt Münchenis kui Porter ja Djavan. pianistiga jäädi väga rahule. Turnee oli suuremates saalides. Suurtes saalides oli hea Et EJO seekordne dirigent ja arran tõeliselt õnnestunud, 2011. aastal tul- kontsert ja publik Plzeňi ooperimajas. Tuuri žeerija, džässilegend Peter Herbolzheimer lakse juba ka Baltimaadele. haripunktiks oli minu jaoks Cluj’i Casa de on sündinud Rumeenias (tegutses enne

18 muusika 6 -7/2009 muusika 6 -7/2009 19 rru bat o

S T U DI U M sViljandis avati pärimusmuusika teabekogu

A L EK S A N D E R S ÜNTER pärimusmuusika teabekogu juhataja

iljandi Pärimusmuusika Aida esi- vad. Muutuvad asjade tähendused. Muutu UNESCOs folkloori kaitse valdkonnas pu- mesel sünnipäeval 27. märtsil avavad ka laulude sõnumid. Muutuvad sõnu- huvatest tuultest. Lähemalt tutvusin selle ti aida keldrikorrusel unikaalne mite väärtused. Ja selle info, mis ei ole kõigega Turus tänaseks lahkunud professor Vpärimusmuusika teabekogu, mis on ainus meile enam nii oluline, asetame me kusa- Lauri Honko juures viibides, kus sain tut- eesti pärimusmuusikale keskenduv kogu gile n-ö tagumisele riiulile nii oma mälus vuda tema juhitud UNESCO folkloori kait- maailmas. See on ka loomulik, sest miks kui ka välistes, füüsilistes mälukandjates. se komisjoni töömaterjalidega. peakski kusagil mujal laias maailmas keegi Loomuliku protsessi tulemusena vahe- Möödus kümmekond aastat, kuni meie kultuuripärandile nii sügavat tähele- tuvad mõne kümnendi pärast väärtused. Viljandis hakati ehitama Pärimusmuusika panu pöörama. Oma kultuuri hoidmine ja Pilgud pööratakse uuesti ajalooliste väär- Aita. Sinna plaaniti ka erialast raamatu- ja kasutamine on meie jaoks aga nii kohus- tuste poole. Eelneva põlvkonna inimesed muusikakogu. Sellest sai suurepärane paik, tus kui ka suur võimalus. vaimsete väärtuste kandjatena on meie üm- kus koos mõttekaaslastega pärimusmuusi- Teabekogu koosneb plaadi- ja raamatu- bert selleks ajaks lahkunud. Tehniliste mä- ka teabekogu ideid ellu viia. Nüüd on ta kogust ning materjalidega saab tutvuda ka lukandjate koodid on samuti muutunud. olemas. Algusjärgus küll, aga olemas ja are- internetis aadressil www.folk.ee/teabekogu. Ka makilindi või arvutidisketiga ei ole meie nemas ja väga tugeva potentsiaaliga. Riiu uuenenud tehnilises keskkonnas enam mi- litel on juba ca 2500 helikandjat ja teist nii- Milleks meil seda vaja on? dagi peale hakata. Vastavates arhiivides säi- palju trükiseid. Pärimusmuusika teabekogu on ellu kutsu- litatud allikate ja lahenduste kättesaamine tud selleks, et muuta igaühe jaoks pa- võib aga olla logistiliselt küllaltki ebamu- Mida sealt leida võib? remini kättesaadavaks meie rahva gav. Nii haarataksegi kergemini kättesaada- Leida võib erinevaid heli- ja videokand- hingekosutus, mida on läbi aastasadade vate võõrpäritolu asendajate järele. Mingil jaid, nii Eestis kui mujal maailmas publit- või suisa aastatuhandete muusikalisse vor- juhul võib see kõik toimida suurepäraselt ja seeritud CDsid ja DVDsid. Demo- ja pro- mi valatuna edasi kantud. meie elujõudu ka suurendada. Suurem on momaterjale, mille kaudu eesti ja ka muu Aja jooksul jääb palju kultuuri elujõu ja aga tõenäosus, et meie oskus oma ajalooli- maailma muusikud on oma tegemistest arengu tagamiseks üliolulist informatsiooni ses keskkonnas toime tulla ja oma elujõudu Viljandi pärimusmuusika festivali korral- meie igapäevasest mäluprotsessist välja, ku- kasvatada kahaneb. Selleks et võõrpäritolu dajaid teavitanud. Nende hulgas on sageli na info töötlemise koodid muutuvad. Need vahendid omadega samaväärset efekti an- unikaalseid materjale. Leidsin sealt isegi muutunud koodid võivad olla kas tehnilist, naksid, vajame neid suuremas ja tugevamas kümne aasta taguseid projektisalvestisi, kultuurilist, logistilist või juriidilist laadi. annuses. Omalt poolt oleme valmis ära mille olemasolu ma enam ei mäletanudki, Pärimusmuusika teabekogu kaudu suu- andma üha rohkem ja suuremaid vahetus- rääkimata nende säilimisest isiklikus ar- natakse mingi hulk sellest eluliselt olulisest väärtusi, kuni ühel hetkel tunneme end hiivis. Loomulikult on niisuguste privaat- informatsioonist taas meie igapäevasesse oma ajaloolises keskkonnas juba nii eba- sete materjalide kasutamisel teatavad au- mäluprotsessi ringlema, laiendades sellega mugavalt, et lihtsam on siit “perifeeriast” toriõiguslikud piirangud. meie igapäevaseid võimalikke strateegilisi laia maailma suunduda. Või vireleme pide- Eraldi väga mahuka osa moodustavad valikuid oma meele kogumisel või lahuta- vas rahulolematuses ja püüdluses oma elu- festivalide salvestused. Kõigi nende mater- misel. keskkonda totaalselt muuta. jalide kohta on nimekirjad kättesaadavad Aga mida siis teha? Lihtne! Tõstame ka koduleheküljel. Trükistest on kogus va- Aga kuidas me täpsemalt sellest stratee- väärtused oma mälu tagumistelt riiulitelt lik valdkondlikku teadus-, õppe- ja noodi- gilisest elujõudu puudutavast teabest uuesti ettepoole. Vaatame üle, mida seal kirjandust, samuti palju plakateid, buklette eraldume? Mis niisuguses “uuenemises” leidub, ja valime parima, mis meid uues si- jm trükiseid. Koopiatena on olemas ka näi- üldse halba on? Ja kuidas me selle teabe tuatsioonis aitab. teks kõik Eesti rahvaluule arhiivi juurde taas tagasi jõuame? Isiklikult sain olulise tõuke nende “riiu- Saaremaad puudutavad heliarhiivi registri- On loomulik ja inimkonna jätkusuutlik- lite” sorteerimiseks aastaid tagasi, toonases raamatud ja kartoteegid. kuse seisukohalt ka möödapääsmatu, et Viljandi Kultuurikolledžis õppides, oma ju- Möödunudaastane kogumisaktsioon aja jooksul kultuurilised koodid muutu- hendajalt Ingrid Rüütlilt, kes rääkis Viljandi pärimusmuusika festivali ajal tõi

20 muusika 6 -7/2009 S T U DI U M

meile lisaks pillidele ja mälestustele päris huvitava valiku erinevat fotomaterjali rah- vapillide ja pillimängijate kohta. Suhtle s mine valdkonna inimestega on tekitanud väga huvitavat sünergiat. Nii on näiteks Andres Peekna, Ameerikast pärit kandle akustika uurija, saatnud meile kõik oma selle valdkonna uuringute ja artiklite koo- piad. See on unikaalne kogum selle valdkonna teaduslikest uuringutest maailma ühes paremini varustatud laboratooriumis. Nagu eespool mainitud, saavad mälu- materjali ringluses takistuseks ka tehnilised formaadid ja mälukandjate tüübid. Nende piirangute ületamiseks on pärimusmuusika teabekogus tänu EASi toele olemas suure- pärane tehnika ja tarkvara, seda ka nii audio- kui videomaterjalide ümbersalvesta- miseks erinevate formaatide vahel.

Kuidas see info huvilisteni jõuab? Praegu saab materjalidega eelkõige koha- Teabekogu Pärimusmuusika Aidas. peal tutvuda, teabekogu on lahti esmas- FOTO ERAKOGUST päevast reedeni kella 10–17 (suvise festivali ajal kauem!). Püüame aga tänapäevas- te tehniliste võimalustega seda infot üha kättesaadavamaks teha. Tehnilised lahen- mis kohapeal abistama teabekogu töötajad, Üha enam on teadvustumas, et teabekogu dused selleks on olemas. Praeguseks on kuid vajadusel saame otsida vastustele lisa ei ole mitte ainult info hankimise paik, vaid peamised piirangud juriidilist laadi. August Pulsti Õpistu õppejõududelt või ka keskus, kuhu oma tegemiste kohta saab Sellegipoolest tahame õppeprotsessiks va- pöörduda oma kolleegide ja partnerite infot anda. Näiteks on meil tänu ühele suu- jalikud materjalid seaduste piires kättesaa- poole Eestis või mujal. repärasele Ameerika pärimuskultuuride fa- davaks teha ka internetti üles pannes. Linkide kogu meie kodulehel on pide- naatikule olemas põhjalikke materjale Kuid kõigega tasub tutvuda Viljandis, vas arengus. Kui hea ajakirja Muusika luge- Ameerika mustanahaliste muusika ajaloo Pärimusmuusika Aida imelises loodus- ja leiab, et midagi olulist on vajaka, andke kohta alates orjade töölauludest kuni täna- keskkonnas Viljandi lossimägedes. meile teada. Eriti kui olete ise midagi väär- päeva gospeli ja bluusini. Ettepaneku oma Ülevaate teabekogus leiduvatest mater- tuslikku ja valdkonda arendavat loonud, isikliku muusikakogu deponeerimiseks tea- jalidest saab aadressilt www.folk.ee/teabe- mida meeleldi teistega jagaksite. bekogusse on teinud ka näiteks Peeter kogu. Meie ühiskonnas on eesmärkide teosta- Volkonski. Koos oleme tugevamad! Jooksvalt sisestame infot oma teavikute miseks palju abivalmidust ja koostöötahet. kohta üle-eestilisse raamatukogude info- süsteemi URRAM, mille leiab aadressilt www.lugeja.ee. Esimese eesti koguna kuu- lume ka rahvusvahelisse digitaalsete muu- sikaarhiivide võrgustikku DISMARC, mille Kokkuvõte otsisüsteemi leiab aadressilt www.dismarc. Maailmas ei ole midagi üksi... org. See, kust me tuleme, on meie ühine minevik. Jõudumööda töötame selles suunas, et See, kus me praegusel hetkel oleme, on meie ühine olevik. portaali kaudu oleksid kättesaadavad and- See, mille nimel me tegutseme, on meie ühine tulevik. mebaasid kollektiivide, muusikute, pilli- Teabekogu, mis Viljandis avati, on meie ühine potentsiaal. meistrite, sündmuste, andmeallikate, vald- Meil on ühine vastutus oma esivanemate ees. kondlike veebilehtede ja rahastusallikate Meil on ühine vastutus oma järeltulijate ees. kohta. Samuti teeme tööd selle nimel, et Meil on ühine VÕIMALUS selles kulgemises iseennast leida ja tunda sügavat tänu- kättesaadavad oleksid mitmesugused prak- tunnet nii nende ees, kes olid enne meid, kui ka nende ees, kes tulevad pärast meid. tilised õppematerjalid ja digitaalsed reper- Me seisame ühiselt selle potentsiaali, selle ÜKS OLEMISE eest ja teeme valikuid, tuaarikogumikud. kuidas iseenda ja üksteise potentsiaali kasutada ja väge kasvatada. Võimalike küsimuste korral on teid val-

muusika 6 -7/2009 21 S T U DI U M sVaikus ja helid on oluline identiteedi allikas

MARG u s H A A V kultuuriajakirjanik

Mihhail Lotman. foto internet

esti rahva muusikalisse vormi vala- seegi muusika. elab partituurides ja kontsertidel.” tud hingekosutuse paremaks kätte- Kommertsmuusika vastasseinas asub Pärimusmuusika põhiline vorm on saamiseks Viljandi Pärimusmuusika see, mida õpetatakse konservatooriumides Lotmani hinnangul festival. “Festival on pi- EAidas kevade hakul väravad valla löönud ja mida käiakse kuulamas kontsertidel või- du ja see muusika ongi peomuusika, mis pärimusmuusika teabekogu avamisel esine- teatris. Klassikaline muusika niisiis. on seotud hea tujuga ja omakorda veelgi nud semiootikaprofessor Mihhail Lotmani Kolmas muusikaliik ei mahu aga õieti tuju tõstmisega ning oma head tuju on igati hinnangul vaieldakse juba mõni tuhat aas- kummagi kategooria alla. Seda teevad min- paslik väljendada,” arutleb Lotman. tat küsimuse üle, mis õieti on muusika. gid kummalised inimesed, teevad täiesti ta- “Kontserdil on vastupidi, kõik istuvad vaik- suta ja veel vabal ajal. Miks ometi? “Raha, selt ja kuulavad. Seal on selge piir kuulajate Kolm liiki kuulsus ja teised meie ajastu tavalised stii- ja esinejate vahel.” Akna taga hakkab hämarduma. Pruunis mulid siin ei kehti, põhjuseks on ilmselt Pärimusmuusika arhiivile on ette hei- pintsakus Lotman tõmbab käega läbi juus- enamasti eneseteostus ja hea tuju,” leiab detud, et milleks ja kellele sellist lorimuusi- te, köhatab hääle puhtaks ning vaatab tä- Lotman energiliselt žestikuleerides. “Sisult kat üldse säilitada. helepanelikult saalis istujaid. Koos on oma võib see olla nii folk kui rock, kuid igatahes “Selle taga on muide tõepoolest tõsine ala asjatundjad, kes on kokku sõitnud eri- on sellel oluline ühisnimetaja: see pole probleem, mitte üksnes pahatahtlik väide,” nevaist Eestimaa paigust. Hakatuseks tu- müügiks.” ei kipu Lotman saalis üllatunud suminat te- leb kokku leppida reeglid. Professor alus- kitanud väidet ümber lükkama. See on tõe- tabki tõdemusest, et muusika all mõiste- Oluline väärib jäädvustamist poolest kahe otsaga asi. “Ühed väidavad, et takse põhimõtteliselt erinevaid asju. Kui Kõigi kolme ühisosaks on nende kandjad pärimusmuusika ei ole oluline nähtus ning heita pilk eesti muusikamaastikule, siis – akustilised lained. Kuid nende allikas, ressursid tuleks suunata hoopis olulise säi- võib seal märgata vähemalt kolme omava- idee ja sisemine olemus on põhimõtteliselt litamiseks. Teised väidavad jällegi, et vastu- hel väga halvasti haakuvat nähtust. erinevad. Lotman jätab kommertsi sinna- pidi – see on just oluline nähtus lindistami- Üks on see, mille vilju me kuuleme ta- paika ja võtab ette klassikalise muusika. seks.” valiselt siis, kui siseneme baari või kohvi- Sellise muusika, millel on autor, fikseeri- kusse, käime tänaval või istume taksosse. tud tekst ja absoluutselt kindlad reeglid, Oluline on tervik Selle ühine nimetaja on kommerts. “Minu kuidas seda tuleb esitada. “Muidugi ei eel- Arusaam olulisusest muutub aja jooksul. jaoks on see muusika, millest tuju läheb kas da see tekst mehaanilist esitust. Iga kont- Mihhail Lotman toob näiteks arheoloogia. või natuke halvemaks,” tõdeb Lotman ja sert on ainulaadne loominguline sünd- Paarsada aastat tagasi oli arheoloogia suu- kortsutab kulmu. Talle tekitab näiteks suisa mus, mis ei ole paljuski üksnes helilooja, rel määral aarete otsimine. “Väärtuslikud psüühilisi probleeme see, kui mõnes baaris vaid ka interpreedi nägu,” põhjendab olid kuningate ehted ja neid me otsisime- mängib kõva häälega üks tümps, aga samas Lotman. “Oluline on see, kui täpselt an- gi,” möönab Lotman. 19. sajandi teisel võib näha teleriekraanilt, kuidas keegi teine takse edasi autori ideed, samuti ka selle poolel aga avastati, et kuld ei ole sugugi esitab sellesarnast muusikat ilma hääleta. esitaja interpretatsioon, tõlgendamine nii, suurim arheoloogiline väärtus, seda saab See kõik kokku on meid ümbritsev agres- nagu keegi teine teha ei suudaks. Hinnas kullakaevandusest palju väiksema vaeva- siivne akustiline keskus, aga kindlasti on on täpsus ja meisterlikkus. See muusika ga. Väärtuseks tõusis hoopis kirjasõna ja

22 muusika 6 -7/2009 S T U DI U M

leiti, et tagasihoidlikud savist plaadid, see kaoks. Kaovad ainult helid,” mõtiskleb ongi põhiline väärtus, juhul kui nad sisal- Lotman. “Ent paberi peal ei ole muusika, davad kiilkirjas sõnumeid. Just neid tuleb- vaid selle märgid, jäljed... Muusika on ik- M in u s ki esmajärjekorras välja kaevata. kagi ajas.” s u vem u u s ika “20. sajandi teisel poolel aga jõuti järel- Muusikast rääkides jääb sageli kõlama dusele, et mõlema koolkonna esindajad teraapia-, ravi- või parandamisvajadus. olid jubedad barbarid, isegi hullemad kui Kuskil on midagi katki. Lotmani hinnangul need, kes omal ajal rüüstasid ja põletasid võib muusikaline ravi olla individuaalsel linnu. Üksikuid esemeid välja kaevates hä- või kultuuritasandil. Kuid miks on selline l A u ri S o mmer poeet ja muusik vitavad arheoloogid kogu kultuurikihi,” tõ- taustamuusika kultuuri seisukohalt üldse deb Lotman. “Oluline on kooslus, esemed oluline, küsib Lotman ning vastab ise: nende autentses kontekstis. See muld, mis “Iga muusika on võimalik üksnes vai- asetseb esemete vahel, pole vähem tähtis ja kuse taustal. Kui on väga kõva lärm, siis sisaldab ehk isegi rohkem informatsiooni võib kas või Paganini mängida, aga me ei kui tekstid, rääkimata ehetest ja väärisme- kuule seda viiulit ikkagi. Muusikale on vaja tallidest.” vaikust, kuid see on ainult pool tõde. Öel Arusaam sellest, mis on tähtis, muutub dakse, et muusika on helid vaikuse taustal, ajaga. Täpselt nii oldi kunagi veendumusel, kuid seegi pole tõde. Iga muusika loob oma et mingisugused lorilaulud pole tähtsad. vaikuse. See pole paradoks.” Kui Mihhail Nüüd söandavad nii mõelda ainult vähe- Lotmani isalt Juri Lotmanilt küsiti, millist sed. “See on seotud 20. sajandi paradigma muusikat ta armastab, vastas ta, et talle muutusega, argipäevaelu väärtustamise ja meeldib kõige rohkem suure orkestri paus, rehabiliteerimisega,” põhjendab Lotman. eriti kui dirigent on hea. Suure orkestri “Tänapäeval me teame enam-vähem, mis paus on midagi muud kui paus klaveripa- oli ajalugu. See oli mingisuguste koledate las. Need vaikused on erinevad vaikused. kangelasteks tituleeritud meeste hirmuteod. Mida rohkem üks kuningas tappis inimesi, Muusika loob vaikuse seda suurem kangelane ta oli.” Mitte väga Sahara rahvaste ja Põhja-Euroopa rahvaste Minu suvise aja heli on näiteks: ammu, alles umbes 20. sajandi keskel tek- jaoks on vaikus erinev. Saamidelt teame a) tunde korduvad lagedad instrumen- kis tasahilju küsimus, et kes siis nendele seda, et päris vaikus võib hulluks ajada. Et taalid, mis koostöös paiga ja tegevuse- kangelastele suppi keetis? Kes pühkis neil mitte hulluks minna, lauldaksegi kõrbes ja ga syvendavad mingeid vajalikke ole- nina, kui nad väikesed olid? Kes neid kas- tundras. Pärimusmuusika on spetsiifiliste kuid, vatas? helide esitamine. “Vaikus ja helid on väga b) rahvalaulud ja trubaduurikraam “Ajalugu on aja lugu, mitte aga meeste oluline identiteedi allikas,” selgitab Lot seal, kus on sõpru, võib-olla mõni õh- lugu,” resümeerib Lotman. “Meeste ajalugu man. “Mitte sellise identiteedi jaoks, mis tune lõke, katusekamber või mäekylg, on lõhkumise ja ehitamise lugu, naiste oma on mõne konkreetse manifestiga fikseeri- kust alla vaadata. aga identiteedi säilitamine ja hoidmine. tud, vaid sellise identiteedi jaoks, mida Suvi iseenesest stiilipiire ei sea. Muidugi on ajalugu need mõlemad kokku.” tuntakse kõhutundega. See on tõe kõige Päeval on osa rytmide ja lahenduste Eksisteerivad erinevad vaatenurgad mitte viimasem ja võimsam vorm.” jaoks liiga palav ja valge, need saavad ainult loole, vaid ka ajale enesele. Kas aeg Pärimusmuusika tähendust võiks võr- tulla õhtu ilus. Loo ja olemise kokku- on see, mis möödub, või see, mis püsib? relda ka metronoomiga, mis aitab häälesta- kõla otsin ikka. Võib-olla mahub su- Kuidas on see muusikaga seotud? “Vas da kultuuri siserütme ning helide ja vaiku- vesse ka helitaustade loomine Kullar tuseks võib öelda, et kõik on muusikaga se vahekorda. “Me ei saa tagasi noorust ega Viimse dokfilmile “Hing”. seotud!” kinnitab Lotman veendunult. süütust,” kinnitab Lotman tuliselt. “Oluline “Muusika ongi aeg või aeg ongi muusika. on, et need asjad on vähemalt mingil moel See ei ole üksnes mingite romantiliste filo- säilinud ning et neile on mingi juurdepääs.” soofide mõte, et muusika ongi aeg.” Moodsa tehnika kasutamine on ühest küljest pärimuskultuuri vastu. “Kuna päri- Kuulake aja muusikat muskultuuri rünnatakse võimsate vahendi- Vene luuletaja Aleksandr Blok on öelnud, tega, siis on neidsamu vahendeid kasutada et tuleb kuulda aja muusikat. Blok ise selle kultuuri hoidmiseks ja levitamiseks kuulis revolutsioonis muusikat. Muusika väga õigustatud ning ainuvõimalik tee!» rõ- eripära on see, et ta on ajas ja kaob koos hutab Lotman oma ettekande lõpuks ning ajaga. “Selle vastu võitlevad heliloojad, kes hiirvaikselt kuulanud saalitäie publiku ap- jäädvustavad oma lugusid kõigepealt pa- laus ei taha ega taha lõppeda. berile, et see esinemise lõpetamisega ei

muusika 6 -7/2009 23 S T U DI U M sKümme aastat ajalooliste klahvpillide suvekursust KRI S T I I N A A R E klavessinist

23.–27. juunini 2009 toimub Juurus küm- mille käsitsemisoskus kuulus barokiajal iga nes ajalooliste klahvpillide suvekursus. klahvpillimängija ampluaasse. Kahjuks on Esimene ümmargune sünnipäev annab tänapäevane instrumendiõpetus, sealhulgas põhjuse ajas tagasi rännata ning möödunut ka klavessiiniõpetus, keskendunud liigselt meenutada. ühele instrumendile. Leevendamaks pisutki tekkinud ajaloolist vastuolu ning tõstmaks 2000. aasta kevadel aset leidnud Eesti õpilaste teadlikkust, on meie laagri nimigi Klavessiinisõprade Tsunfti (EKST) asuta- veidi pikk ja kohmakas: ajalooliste klahv- miskoosolekul, kui mõte koonduda ja ühi- pillide suvekursus. selt tegutseda oli uus, arutleti tulevase Aastatega on rikastunud kursuse inst- ühingu tegevuse eesmärkide ja tegevuska- rumentaarium. Eelmisel, 2008. aastal oli va üle. Ei oleks osanud arvata, et koosole- meie käsutuses kolm kahemanuaalset ja kul unistustena kõlanud visioonid peatselt Õpetaja Marju Riisikamp ja VHK Muusika kolm ühemanuaalset klavessiini, kaks tegelikkuseks vormuvad ning nii mõnestki kooli õpilane Piibe Maria Talen klavikordi cembalino’t, kaks klavikordi ja spinett. tunnis Tohisoo mõisas. neist, sealhulgas ajalooliste klahvpillide FOTO ENE NAEL Mitmel suvel on laagri kasutusse usaldanud suvekursusest, saavad EKSTi olulisimad oma positiivoreli vanamuusikud Taavi väljundid. Mats Utt ja Tõnu Sepp ning ansambel Esimene ajalooliste klahvpillide suve- ne pinnas klavessiiniõppe levikule Eestis. Hortus Musicus. kursus leidis aset juba mõni kuu hiljem Seoses mitmete klavessiinimeistri Peeter Traditsiooniks on kujunenud suvekur- Suislepa mõisas Viljandimaal ning tõi kok- Talve ehitatud instrumentide jõudmisega suse lõppkontserdid kõigi kursuslaste osa- ku peaaegu kolmkümmend huvilist üle muusikakoolidesse (Võru Muusikakool, lusel, mis kümne tegevusaasta jooksul on Eesti. Kursuslaste hulgas oli koolilapsi, üli- Kiili Kunstide Kool, Tabasalu Muusika aset leidnud Suislepa mõisas, Hageri, õpilasi ja ka huvilisi täiskasvanuid. Laagri kool) ning klavessiiniõppe laienemisega Tuhala, Rapla ja Juuru kirikus. instrumentaariumi kuulusid Tallinnast ko- (VHK Muusikakoolis 1996, Tallinna G. Suvelaagri õpetajaskond on püsinud hale toodud kolm klavessiini ja kolm klavi- Otsa nimelises Muusikakoolis 1998, kümne aasta jooksul peaaegu muutumatu- kordi. Orelitunnid peeti Tarvastu kiriku Tallinna Muusikakeskkoolis 2005, Rakvere na. Esimesest laagrist alates on klavessiini- orelil, milleni jõudmiseks kasutati kord Muusika- ja Kunstikoolis Kaur 2007) on mängu interpretatsioonilise külje eest hoolt päevas käivat ühistransporti. Tööd tehti nüüdne laager suunatud eelkõige klaves- kandnud EMTA dotsent ja EKSTi esimees suure õhinaga, nii et viimase kontserdipäe- siinimänguga juba tegelevatele noortele. Imbi Tarum, klavikordi- ja oreliõpet jaga- va hommikul olid õpetajad siruli maas, Kursus pakub enesearendamise võimalust nud EMTA lektor Marju Riisikamp ning hing paelaga kaelas. Laager lõppes siiski praeguste tegutsevate eesti klavessinistide ja basso continuo õpetamine on usaldatud edukalt ning andis julguse ja kogemuse organistide juhendamisel. Alati on teretul- siinkirjutaja hoolde. Eelmisel aastal lisan- järgmisi suvekursusi korraldada. nud ka klavessiinimängust huvitatud muu- dus õpetajate perre Tallinna toomkiriku or- Vaatamata lahkele vastuvõtule Suislepas sikud ja asjaarmastajad! ganist Ene Salumäe. Oma kolleegide tege- sundis laagri korraldamise praktiline külg Kursuslased saavad end proovile panna vust kirjeldades meenuvad Marju Riisi otsima uut “kodu” Tallinnale lähemal. kõigis valdkondades, millega nii barokk- kampi sisukad ülevaated 16.–17. sajandi Selleks sai aastatel 2001–2007 Kohila kui ka nüüdismuusikat mängiv klavessinist hispaania klahvpillimuusikast ja Heinrich Koolituskeskus Tohisoo mõisas. Tohisoo kokku puutub. Peale interpreteerimisalaste Schützi loomingust, Imbi Tarumi öised mõis oli see paik, kus aastate jooksul kuju- küsimuste, tegeleme laagris numbribassi sooloesinemised, sõbralikud teejoomised nes kursuse tänane nägu ning selgusid ehk basso continuo õppimisega, klavessiini ning tõeliselt üllatavad ümberkehastumised prioriteedid. Algselt oli meie eesmärk pro- korrashoiu ja häälestamisega. laagri traditsioonilisel vabal laval. pageerida klavessiinimängu võimalikult Väga olulisel kohal on mängimine kla- Huvist barokkmuusika ja klavessiini- laialdaselt ja valjuhäälselt, et tekitada sood- vessiini sugulaspillidel orelil ja klavikordil, mängu vastu kuulub kümneaastase staažiga

24 muusika 6 -7/2009 S T U DI U M

“laagerdajate” hulka Kohila Koolitus Kärmas, tantsuõpetaja Anu Ruusmaa, tšel- keskuse muusikaajaloo- ja klaveriõpetaja list ja lektor Ardo Västrik (loeng “Viiuli Kai Ruljand. Läbi aastate on ta meile tut- perekonna kujunemine”). M in u s vustanud väga erinevaid barokkooperite la- Klavessiinilaagri päike ei tõuse ega loo- s u vem u u s ika vastusi, sealhulgas selliseid “barokihitte” ju kursuse peakorraldaja Ene Naela kaas- nagu Monteverdi “L’Orfeo”, Purcelli “Fairy abita, kelle kanda on kursuse sisulise külje V a l ner V a l me Queen”, Lully “Le Bourgeois gentilhomme”, kujundamine ning kogu ürituse korraldus, Postimehe kultuuritoimetaja Rameau’ “Les Indes Galantes” jmt. Kai alates eelarve koostamisest kuni diplomite Ruljandi põhjalikkus, visadus ja entusiasm jagamise ja aruandluseni. Vaatamata suure- materjalide otsimisel, tõlkimisel ja ette- le vastutusele, mis tema õlul lasub (laagris kandmisel on olnud sütitav eeskuju meile on siiski üle 50 lapse!), on Enel õnnestunud kõigile. luua sõbralik, pingevaba õhkkond, kus õpe Kahel korral on elevust tekitanud välis- tajatel mõnus õpetada ning õpilastel vaba- maised õppejõud. 2002. aastal viibis laagris dus laagrielu maitsta. inglise klavessiinimeister Andrew Wooder Kõik suvelaagrid meenuvad eripalgelis- son, kes andis kohalolijaile klavessiini kor- tena tänu õpilaskonna vaheldumisele, rashoiu alast õpetust. Vahetati keeli, lõigati muutumisele ning ka (suureks) kasvamise- tõmmitsaid ning saadi põhjalikku infot, le. Juba kaks lendu noori klavessiniste on kuidas seda tundlikku instrumenti hoolda- esimesest viimase muusikakooli klassini Kuulan muusikat kodus originaal- da. 2008. aastal külastas laagrit prantsuse laagris käinud. Kõrvuti noortega on klaves- CDdelt ja suurtest kõlaritest. Reisil, klavessinist ja tunnustatud klavessiinipeda- siinimängu avastanud mitmed klaveripeda- metsas või rannas klappidest ei kuula, goog Elisabeth Joyé, kelle käe all vormusid googid, üliõpilased ning inimesed, kes tun- mp3-mängijat ei kasuta. Usun, et selle õpilaste allemande’id, courante’id, saraban nevad selle instrumendiga hingesugulust. suve lemmikplaatideks saavad kohe il- de’id jms tõeliselt noobliteks õukonnatant- Põhiosalejate VHK MK, TMKK ja Rakvere muvad Nathane Fake’i “Hard Islands” sudeks. Koostöös kontserdiagentuuriga Muusika- ja Kunstikooli Kaur kõrval on ol- ning Lindstrom & Prins Thomase “II”. Corelli Music toimus laagri raames Elisa nud esindatud ka Tallinna, Kohila, Rapla, Koguperelemmik minu lähedaste rin- beth Joyé sooloõhtu “Salapärane härra Viljandi, Võru ja Kuressaare muusikakool gis (meeldib nii nooremale, kolmeaas- Duphly”, mis kogus suure hulga tänulikku ning Tartu Heino Elleri nimeline Muusika tasele pojale kui ka minu vanematele) publikut. kool. on sel aastal kuduro-rühm Buraka Olulise muutuse kursuse korraldusse 2008. aasta suvest on ajalooliste klahv- Som Sistema – positiivne hullus an- tõi Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi pillide suvekursuse uueks toimumiskohaks goola noorte moodi. Muusikakooli (VHK MK) keelpilliorkestri Juuru kool Raplamaal, mis on samuti mõi- liitumine klavessinistidega 2003. aastal. saaegse minevikuga, asutatud juba 1915. Suvekursuse laienemisega kaasnesid tundu- aastal. Kümnes laager tuleb tavapärasest pi- valt mitmekesisemad ansamblimängu või- dulikum. Esmakordselt võtavad osa ka vä- malused, samuti klavessinistidele ülioluline lisõpilased. Külla tulevad Ylä-Savo Muu kogemus mängida orkestris. Orkestrit on sikakooli (Soome) keelpilliõpilased õpetaja selle aja jooksul juhendanud VHK MK ko- Sanna-Kaisa Ruoppa juhendamisel. Tra genud keelpilliõpetajad Eva Punder, Tiina ditsiooniks saanud kohalikule rahvale ja Pangsep, Ülle Hahndorf , Kristiina Paris ja vanematele suunatud kontsertide kõrval külalisõpetaja Sanna-Kaisa Ruoppa. Oma toimub 26. juunil Juuru mõisa lähedal asu- õpilastega on kursusest osa võtnud VHK vas Maidla mõisas pidulik kontsert, kus MK plokkflöödiõpetaja Tõnis Kuurme. kõrvuti õpetajatega esinevad ka laagri prae- s A K A R I A s l E P P I K Tähtis roll noorte orkestrantide innustami- gused ja endised õpilased. muusik ja vaimulik sel on olnud maestro Teet Järvil, kes juha- Ükski ettevõtmine, nagu meile on õpe- tab laagriorkestrit 2003. aastast. Mängitud tanud kümneaastane laagrikogemus, ei saa Viimastel aastatel kuulan suviti orien- on mitmekesist repertuaari barokist täna- teoks ilma mõttekaaslaste, sõprade, lasteva- taalset rahvamuusikat, eriti kreeta, päevani. Üks eredam mälestus pärineb kur- nemate ja partnerite abita. Oma toeka õla pärsia, pandžabi või näiteks arabi oma. suse lõppkontserdilt Hageri kirikus 2006. laagri iga-aastasele õnnestumisele on alla Mu autoplaatide hulgas on Jethro Tull aastal, kus orkestri esituses kõlasid J. S. pannud EV Kultuuriministeerium, Eesti ja Gentle Giant, fado ja Robert Plant, Bachi kontsert kahele viiulile d-moll I osa Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõu Punjabi dub ja Toufic Faroukhi jazz- (solistid Rahel-Liis Aasrand ja Mirjam kogu, Briti Nõukogu, kontserdiagentuur kompositsioonid. Kui käes õrn õhtune Lend) ning W. A. Mozarti “Väike öömuusi- Corelli Music ja Mail Sildos, OÜ Elipsis ja aeg, kuulan Weekend Guitar Triot, ka” (Allegro-Romance). Roland Siiroja, Heino Möldre ning Vana magriibi sufimuusikat või Michael Laagrielu on aidanud mitmekesistada linna Hariduskolleegium. Nymani plaati “Sangam”. klavessinist ja siidimaaliõpetaja Kristi Laager jätkub…

muusika 6 -7/2009 25 ek s pre s s i o o n Saagee tuttavaks: Ensemble Tormis

J o o s E P S ANG

allinna suviste sündmuste kalendrit Veljo Tormise fännid kaunistab iga-aastane keskaegse kul- Prantsusmaalt. tuuri festival “Tallinna keskaja päe- FOTO ENSEMBLE TORMIS Tvad” 9.-12. juulini. Raekoja platsil ja selle lä- hiümbruses toimuva festivali raames kaubel- dakse käsitööga, etendatakse teatritükke ja pakutakse mitmesugust meelelahutust. Loomulikult ei puudu ka muusika, mida esitavad Olde Hansa koor, Hansa trubaduurid ja ansambel Licentia Poetica. Lisaks neile on kavas ka kontserdid Prantsuse kollektiivilt Ensemble Tormis. Ansambli ja seda juhtiva- te vendade eesti nimed ärgitasid ühelt ven- dadest, Marti Ilmar Uibolt selgitust pärima.

Kes on Marti ja Kalevi Uibo? Oleme prantslastest vennad, meie isa Cornelius Igor Uibo on prantsuse ja eesti verd. Alguses esinesime koos isa teatritru- piga La Citerne, mille kavas oli keskaegne luule ja näidendid. Mõni aasta hiljem oli meil võimalus esineda juba oma kavaga Kas teie ansambel koosneb kutselistest Milline on teie positsioon prantsuse va- Eestis. Nii oligi aeg luua oma ansambel, muusikutest või tegelevad selle liikmed rajase muusika elus? mis väljendaks meie kirge keskaegse muu- ka millegi muuga? Läinud suvel salvestasime oma esimese sika vastu. Meie ansambel koosneb praegu seitsmest CD “Peregrinatio”, mis on omamoodi segu liikmest. Mõned neist on kutselised muu- erinevast repertuaarist. Tahtsime näidata Miks kannab teie ansambel Tormise ni- sikud, mõned peavad ka mingit muud oma tegevusaastate globaalset hoiakut. me? ametit. Ansambel on seotud väga erineva- Hetkel pole aga plaat veel ilmunud, nii et Kui ansambliga liitus uus liige, otsustasi- te esinemiste ja haridusprojektidega. meid eriti ei tunta. Kuid olen kindel, et me sellele panna nimeks Ensemble Tor plaat on meie arengus oluline teetähis. mis. Kõik me jumaldame Veljo Tormise Mida teate Eesti varajase muusika tegi- muusikat ning arvasime, et see nimi kõlab jatest? Millist muusikat saab kuulda Tallinna hästi ja sobib ka meie isiksustega. Loomulikult tean Hortus Musicust, pean keskaja päevadel? eriti lugu ansambli salvestustest keskaeg- Esitame uue kava, mis peegeldab keskaeg- Milline on teie muusikaline taust? sest muusikast ja gregooriuse koraalist. se prantsuse muusika arengut koos vihje- Alguses õppisin trummimängu ja mängi- Kahjuks olen Hortus Musicuse kontserdil tega naabermaadele – IX sajandist ja gre- sin metal-bändis. Lisateadmisi muusikast käinud vaid korra, Prantsusmaal, siis kui gooriuse laulust läbi trubaduuride ja tru- sain erinevates muusikakoolides ja kon- olin väga noor. Mulle on räägitud, et kin- vääride kuni varajase polüfooniani ja servatooriumis. Siis hakkasin löökpille kisin härra Mustonenile lilled. Rondellus Machaut’ teosteni. Keskaeg oli mõistagi mängima ning õppisin eraõpetajate juures on tõeliselt hea, hiljuti avastasin ansambli reisimise ja kultuurivahetuse aeg, samas oli ja töötubades laulmist. Seda teen Pariisi Heinavanker, mis teeb samuti suurepärast iga Euroopa kant väga erinev. Nii tahamegi keskaegse muusika keskuses veel praegugi. muusikat. näidata prantsuse, hispaania, itaalia, inglise ja saksa muusika seoseid ja erinevusi.

26 muusika 6 -7/2009 IMPRE s s I o o NID

EMP = elamused, muinsused, performancei

Eesti muusika päevad 2009, 16.–24. aprillini Tallinnas. Korraldaja: Eesti Heliloojate Liit. Kunstilised juhid: Timo Steiner ja Ülo Krigul.

Eesti muusika päevad oma kolmeküm- nendal toimumisaastal on hea näide sellest, et majanduskriis ja loomekriis on üksteisest üsna kauged nähtused. Mida vähem raha, seda lennukamad ideed. Kui ei saa tellida nii palju uudisloomingut kui varem, tuleb seda usinamalt kaevata minevikus. Eriti lõbus on kaevata imaginaar- ses minevikus, abiks efektselt kujundatud plakatitelt tuttav tšellopeaga labidas. Minevik, olevik ja tulevik said kokku juba EMPi avatseremoonial Vabaduse väl- jakul, kus lisaks väljakaevamistele tehti ka pisut sissekaevamist. Piduliku performan ce’i käigus maeti betooni tähtsate pdf-faili- dega mälupulk, millele oli salvestatud kõigi tänavusel festivalil kõlanud uudisteoste Tšellist Andreas Lend ja “korvpallisolist” Jaan Ots Timo Steineri “Kossusümfoonia” ettekandel Kalevi spordihallis. partituurid. Ikka selleks, et ka järgmistel FOTO MAIT JÜRIADO põlvedel oleks, mida kaevata. Mälu ja mäletamine on kultuuri elujõu seisukohalt teatavasti ülimalt tähtsad funkt- EMTA professori ja vanamuusikauurija loos, et tantsutüdrukute liikumist saatis sioonid. Esivanemate vaimu ja väge osati Toomas Siitani loeng eesti muusika “tegeli- Räätsa Esimene kammerorkestrikontsert ja välja kutsuda traditsiooniks saanud Mam kust ajaloost” ning eesti poisist Mahu Pärdi “Fratres”! mutkontserdil, mis seekord kujunes aga Villemist ehk “olude sunnil” 14. sajandi Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi vägagi ebatraditsiooniliseks, olles nii mam- kuulsaimaks heliloojaks kujunenud Guil kontserdil “Öö hüüded” kõlasid Heino mutpikk kui ka peaaegu mammutite aega laume de Machaut’st. Uus teooria meelitas Elleri nimelise muusikapreemia laureaatide välja ulatuva repertuaariga. Kõlasid “muu- kohale terve auditooriumi kuulajaid, veen- improvisatsioonid ja helitööd, sealhulgas sikalised leiud” sajandite- ja aastatuhande- des neid loodetavasti tõsiasjas, et muusika- ka esiettekanded Elleri esimeselt õpilaselt tetagusest eesti muusikast, mille olid “res- teadus on üks loomingulisemaid teadusi (!) Alfred Karindilt ja viimaselt õpilaselt taureerinud” meie praegused heliloojad. üldse. Alo Põldmäelt. Publiku meeli näis aga kõi- Üks meeldejäävamaid “leide” oli Margo “Performance” võiks ollagi tänavuse ge rohkem erutavat selleaastase laureaadi Kõlari muistne sõja- või jahijorin “Akri-ak- EMPi üks märksõnu, sest muusikalis-teat- Tauno Aintsi interaktiivne “teos”, kus soo- ri… ii-ii-ii!”, mis kõlas nii jubedust tekita- raalseid üritusi jätkus veel mitmeks õhtuks. loflötist Tarmo Johannese improvisatsioo- valt, et seda lauldes pole tapariistu tarviski Kalevi spordihallis tuli muusikute ja näitle- niga sai ühineda ka kümmekond kuulajat, – ohver sureks juba hirmu kätte. Vaimuka jate ühise korvpallimatši poolaegade vahel nimelt teose jooksul laiali jagatud vilepilli- sentimentalismiga köitis ka Tõnis Kau esiettekandele Timo Steineri “Kossu del. Unustamatu elamus oli ka Mart Sii manni kantaat “Zeusi ja Tharapita heitlus”, sümfoonia”, mille tõid viimistletult publi- meri kirglik fantaasia-improvisatsioon stiilne 18. sajandi vaimus suurvorm orelile, kuni tšellist ja korvpallisolist, taustaks Peeter Süda 1910. aastast pärineval lõõtsu- koorile, solistidele ja jutustajale autori enda korvpalli-meesansambel. Ja küllap oli see val ja puhiseval koduorelil, mille kõla mee- soleerimisel. Mammutkontserdi naelaks oli esmakordne juhtum maailma spordiaja- nutas esitaja enda sõnul tema ühe kopsuga

muusika 6 -7/2009 27 IMPRE s s I o o NID tiisikusehaiget vanaonu. Sellega seoses tõs- ma loomulik nagu puu kasvamine. Tüüri Kammerlik avakontsert tatab aga ETMMi muusikaosakonna juha- loomingupuu kasvamist on igal juhul põ- Tänavusi eesti muusika päevi raamisid taja Risto Lehiste märksa valulisema teema, nev jälgida. Kohtumisõhtul poetas helilooja esinejad väljastpoolt Eestit. Festivali ava- tõdedes: “Muuseumi eksponaadid-instru- muu jutu seas, et äsja lõpetas ta oma seits- kontsert toimus kammerlikus õhkkonnas mendid tõestasid veel kord oma isikupära. menda sümfoonia. 16. aprillil Rahvusooper Estonia kammer- Kontsert tõi aga kinnituse kahtlusele, et Autorikontserdist rääkides ei saa aga saalis. Esinejaks siinmail kauaoodatud enamiki muuseumisaalis olevatest vanadest kuidagi jätta mainimata interpreete, nimelt Euroopa tunnustatumaid nüüdismuusika pillidest tahaks puhata. Ka Peeter Süda orel kõlas kogu kava Tallinna Muusikakesk ansambleid Collegium Novum Zürich. on oma elutöö auga teinud ja tuleb saata kooli solistide ja orkestri esituses Risto Ansambli 27-liikmelisest solistide koossei- pensionile. Museaalide kasutamine pillide- Joosti juhatusel. Kartmata olla erapoolik, sust esinesid Eestis kuus interpreeti diri- na on vaidlusteema lähitulevikuks, ühel pean ütlema, et noorte muusikute valmis- gent Matthias Kuhni juhatusel. hetkel tuleb teha valik kasutamise ning säi- olek mängida Tüüri komplitseeritud rütmi- Avaloona kõlas esiettekandes Märt- litamise vahel.” de ja kapriisse vormiga paljukihilist ja ka Matis Lille “Mõttelained” ansamblile. Seekordsel EMPil polnud ametlikku pillitehniliselt nõudlikku muusikat avaldas Teose pealkirja ja seda inspireerinud Jaan peaheliloojat välja kuulutatud, kuid autori- tõepoolest muljet. Kõrget taset näidati kõi- Kaplinski luuletust järgides algas “mõttehe- kontserdi ja kohtumisõhtuga “Helilooja, gis kõlanud ansambli- ja orkestriteostes, lind” vaevu kuuldavate-tajutavate sahina- kes sa oled?” anti oma panus Erkki-Sven kuid koosmängu ja muusikaliste kujundite voogudega, mis aja kulgedes intensiivistu- Tüüri juubeliaastasse. Autorikontserdil sai poolest olid eriti nauditavad “Arhitektoo sid. Helilooja loomele omaselt oli teos väl- kuulda ainult helilooja varasemat loomin- nika II” klarnetile, tšellole ja klaverile japeetud, sugestiivne, sissepoole süüviv gut, teoseid aastatest 1985–1996, mis selli- (Margus Parind, Theodor Sink, Kristiina ning taju piirimail uitlev. ses kontsentratsioonis mõjusid tõelise klas- Rokaševitš) ning “Dedication” tšellole ja Kristjan Kõrveri uudisteos “Quasi sikana. Samuti oli ülimalt huvitav kõrvuta- klaverile (Theodor Sink, Annegret Leiten). una litania” metsasarvele Olivier Dar da neid värskemate Tüüri-kogemustega, Tugeva laenguga kuulamiselamuse pakkus bellay esituses oli kahtlemata paras välja- näiteks “Wallenbergi”, Kuuenda sümfoonia ka aastanumbrilt varaseim teos Klaveri kutse nii heliloojale kui ka interpreedile. või Vioolakontserdiga. Mõneti sobib kogu sonaat Johan Randvere esituses. Teadaolevalt on ka Kristjan ise vaskpilli- Tüüri senise loomingulise tee kohta heli- Kuuldavasti jäi noorte muusikutega vä- mängija, mistõttu tekkis väike ootus, et looja enda mõte, millega ta on kirjeldanud ga rahule ka helilooja, nimetades kogu autoril on ehk õnnestunud pilli “üle kaval- muusikalisi protsesse oma teostes: et kõik kontserti südantsoojendavaks kingituseks. dada”, avades selle uusi tahke ning võima- muutub sujuvalt, samas totaalselt; kõlad, lusi. Heliloojale näis siiski olevat olulisem milleni jõutakse lõpuks, on täiesti erinevad muusika süžee, sõnum, struktuur. Väga kõladest, millega alustati, ometi on kõik sa- Kristina Kõrver

Collegium Novum Zürichi võrratud virtuoosid. FOTO TAAVI KULL

28 muusika 6 -7/2009 IMPRE s s I o o NID

nauditav oli teose tehniline esitus ning teadmata olid teosed keskendunud paljus- mis kujunes iga vaataja peas tõenäoliselt pi- metsasarve kaunis kõla. ki samale temaatikale. Filosoofiliselt ja sut erinevaks. Nii nagu tee kulges vastavalt Eesti uudisteoste vahel esitles ansambel tehniliselt olid nähtu märksõnadeks liiku- oma käänakutele, oskas ka lugu ootamatuid ka kahe Šveitsi helilooja loomingut. David mine/liikumatus, aja kulg ja tee oma mit- pöördeid võtta ja üllatada. Muusika oli ko- Sonton Calfischi “…Mo-rbido…?” viiulile mes tähenduses. hal, toetas tegevust omas tempos ning jättis ja klaverile (Urs Walkeri ja Stefan Wirthi Esimene ühistöö, Tatjana Kozlova ja koos tekstiga küllaldaselt ruumi ka kujut- i ettekandes) kujutas endast üheksat minia- Tarvo Varrese “Liikumatuse dimensioon / lusvõimele. tuuri W. A. Mozarti teemal. Helilooja on Päike” osutus kogu ürituse ainsaks looks, Kai Kaljo tänapäevase pildikeele ja di- teoses vaadelnud Mozarti fenomeni täna- kus muusika kõlas elavas ettekandes, esita- gitaalsete efektidega vürtsitatud videos päevas, esitades keskse küsimusena: kas jateks Ivo Lille altsaksofonil ja Vambola “Red Carpet” oli visuaalse väljundi leidnud Mozart on midagi õrna? Kõikide miniatuu- Krigul löökpillidel. Kui muusika tegeles ke- Ülo Kriguli 2000. aastal komponeeritud ride võtmeks oli kaks intervalli, ent mitte ha liikumise ja liikumatuse vastandamise- “Ringing Options”. Jõuline orkestri- ja ainsatki tsitaati või stiliseerivat muusikalist ga, kus ülespoole kulgevad korduvad sak- löökpillimuusika illustreeris siin “Berlinale” materjali. Teost iseloomustas vahest ehk sofonimotiivid andsid edasi liikumise tung- avamisel jäädvustatud kaadreid fännide suuremgi mänglevus, kui esineb Mozarti lemist ühest olekust teise, siis visuaal võttis tunglemisest, staaridest ja meediarünna- enese muusikas, samuti iroonia ja vahelduv luubi alla ajalised kujundid, milles muutu- kust. Sellele vastandus kõverpeegelduste intensiivsus. sed toimuvad nii aeglaselt, et kogu protsess vaikelu Anish Kapoori skulptuuri “Cloud Rico Gubleri 2007. aastal Luzerni festi- tundub seisakuna. Delikaatne video pakkus Gate” kumeratelt vormidelt. Inimesed seisid valil tavatu edu pälvinud “Rit” metsasarve- pildikesi horisondist ja päikesetõusudest. skulptuuri ees, tantsisid, pikutasid, imetlesid le, klaverile ja viiulile oli sama mõistatuslik Meie elus ei möödu päevagi ilma päikse- kõrgpoleeritud roostevaba terasega kaetud ja mitmemärgiline kui teose nimigi. valguseta, tardunud väärtusena võiks seda pinnalt enda peegeldust ja mängisid sellega. Pealkiri sisaldas nii teose numbrilise liigen- iseenesestmõistetavust käsitleda kui liiku- Ja kellelgi ei olnud kuhugi kiire. dumise struktuuri, lühendit sõnast ritar- matust. Samas on iga koit, nii igapäevane Ülo Pikkovi “Sada aastat üksildust” dando kui ka rituaali. asi, lähemal vaatlusel tegelikult erakordne Mirjam Tally elektroakustilisele komposit- Kontserdi lõpetas Gerard Grisey nüü- sündmus ja igal hommikul erinev. sioonile “Squeak” kujutas endast ärevat dismuusika klassikasse kuuluv “Talea” Liina Siibi ja Liis Jürgensi “Ülakoma/ kollaaži lugematutest fotodest, mis tehtud (1986) flöödile, klarnetile, klaverile, viiulile Pyyrid” äratas askeetlikust päikesetõusutar- erinevatest kõnniteede ala tähistavatest ja tšellole. Küllap oli see paljudele tuttav dumusest muljet avaldavalt värviküllase ja ema-lapse märkidest. Nii nagu animatsioo- meie oma ansambli U: interpretatsioonist naiseliku, isegi naturalistliku pildiga. Video nis ikka, tekitavad kiiresti vahelduvad ning seetõttu oli seda põnevam jälgida ja muusika esitasid vägagi elusat ja improvi- kaadrid ühest ja samast objektist illusiooni Collegium Novum Zürichi tõlgendust. satsioonilist dialoogi: riided, lilled, make-up, liikumisest. Selle tulemusel elustuvad asfaldi Ansambli esituses võlus hea energiavool, värvid, tiksumine, kalimba, klaver – prepa- tegelased ning paistab, et neil on hirmus tämbrisidumisoskus ja virtuoossus , siiski reeritud, naturaalne… Alateadlik tekstiilitee- rutt. Kui vaatajat on juba päris kaua hüpno- oleksin oodanud pisut suuremat emotsio- ma nii pildis kui ka pealkirjas ühendas tiseertud, ilmub ootamatult fotokollaažile naalsust. kunstnikke, kes olid otsustanud neid teoseid koomiksistiilis jutumull küsimustega asfaldi- See oli igati elamuslik õhtu nii publiku- luues teineteist üllatada. Järgmises teoses märgi-lapselt: kus mu isa on? Millal ta tule kui ilmselt ka heliloojatele. Võimalus “Pyyrid” oli helilooja nii muusika kui ka vi- leb? Kes mu isa on? Märgi-ema tõrgub vas- kuulda oma uudisloomingut ning tutvusta- deo autor. Video jäädvustas kellegi nööril tamast, kuid lõpuks tunnistab: ah, saatsin da seda laiemale kuulajaskonnale selliste kuivavat voodipesu ning selle hõljumist tuu- ta Kuu peale… Nüüd siis teame, miks on suurepäraste muusikute esituses on ju nagu le käes. Kui eelmises videos andis Liis Jür too liiklustähis alati defineeritud ainult ema unistuste täitumine. gensi muusika pildile kergelt iroonilise või ja lapse kaudu! koguni absurdselt naljaka alatooni, siis Viimasena linastus Marianne Kõrveri Pille Kangur nüüd, suveöises hämaruses lehvivate linade “Mein Weg” Arvo Pärdi samanimelisele helilooja ja (padja)püüride taustal mõjus täpselt sama teosele. See südamlik video, otsimas pea- muusika üsna kummituslikult. tuspunkti ja olemise mõtet aja katkematus Hoopis isemoodi elamuse pakkus kulgemises, oli tulvil ilusaid leide ja harul- Muusikavideod eesti heliloo- Mark Raidpere ja Rainer Jancise dasi kaadreid. Väga vanade inimeste ja ol- jate teostele “09/12/07 – 05/04/09”. See oli isa-poja kir- mepildikeste kaudu avanes kunstiline vaa- javahetus, mis videopildis projitseerus tepunkt inimesele – ajateelisele. Autor uu- Juba kolmandat aastat kuulub EMPi kavva maaliliselt looklevale teele. Vaatajat endaga ris, mida vastab oma elus 80–90 aastaringi heliloojate ning filmi- ja videokunstnike kaasa viies kulges see läbi kuude ja päeva- näinud inimene küsimusele, mis on elus ühistööde näitamine, sel korral toimus see de, muutes oma ilmet vastavalt aastaaegade kõige tähtsam. Töö, armastus, kurbus, taas kinos Sõprus. Esitusele tuli seitse vas- vaheldumisele. Elulistel ja delikaatsetel tee- rõõm, laul ja tants – kõlasid vastused. tastikku kooskõlastatud-inspireeritud või madel vesteldi lihtsalt ja otsekeheselt ning hoopis üllatusmomendile rajatud ühis- napisõnalisest infost koorus välja lugu. Malle Maltis teost. Üksteisest sõltumata ja teiste loodut Võib-olla elust enesest, võib-olla fiktsioon, helilooja

muusika 6 -7/2009 29 IMPRE s s I o o NID

Mõtteid EMTA tudengikont lihtsalt lahendatav, siis kontserdi teisest va- Gerretz-Traksmannil õnnestus see aga serdilt lupunktist kirjutamine on märksa keeruli- näilise kergusega. Et instrumendid olid sem. Mind kurvastas, et enamik teoseid ei maruliste energiate meelevallas, siis oli Eesti muusika päevade tudengikontsert on puudutanud mind inimesena peaaegu üld- rõõm, et katkesid vaid mõned poognajõh- noorte, veel õppivate heliloojate jaoks üks se. Sageli ei olnud aru saada, miks olid au- vid, mitte pingele järele andev pillikeel. oluliseimaid üritusi, kus ennast ja oma torid need kirjutanud, milliseid ideid ja Lisaks tempokatele energilistele lõikudele loominguti kuulajaile tutvustada. Uudis emotsioone nad soovisid kuulajas äratada. vajab Schnittke sonaadi esitus ka kaunikõ- himulikule publikule on noored heliloojad Teema on muidugi väga tundlik, aga ma ei lalist ekspressiivset tooni, millega Aino alati huvi pakkunud. Ka seekord oli saal saa sellest mööda vaadata ja mitte kirjuta- mäe publikut samuti rõõmustas, lisades kuulajaid täis. da. Mõistan, et loomulikult pole päris õig- mitmesuguseid vürtsikaid mänguvõtteid. On hea meel tunnistada, et üldine lane oodata I–II kursuse tudengitelt teo- Selgepiiriliste osadega sonaat kõlas duo komponeerimisoskus on meie üliõpilastel seid, mis n-ö kuulaja maailma raputaksid, esituses mõtestatult. päris hea; noortel on teadmisi ja oskusi, aga lõpukursuste üliõpilastelt ootaksin küll Melanhoolsele Schnittkele eelnesid kuidas erinevatele pillidele ning koosseisu- juba midagi sisulisemat. Erkki-Sven Tüüri “Dedication” aastast dele kirjutada. Vaatamata sellele lahkusin Õnneks polnud asi läbinisti hull ning 1990 ja Helena Tulve pühendusteos kontserdilt üsna nõutult, võib öelda, et ise- üht-teist oli ikka kuulata. Huvitavat piltlik- Tüürile nimega “To Night-Travellers, the gi pettunult. ku dramaturgiat pakkusid Riho Maimetsa Light”. Tüüri juba tuntud kammerteos oli Arvan, et uhiuue teose puhul on hea teos “NugaNuga” elektroonikale ning Eve äärmiselt vajalik kontserdi terviklikkuse esitus pool võitu. Noortel heliloojatel on lin Seppari “Sa oled kole kui öö”, mida esi- seisukohalt ning loomulikult on hea vormi- aga raske oma teostele häid esitajaid leida – tasid kaks tõelist akordionivõlurit Kristel tunnetusega ja esimestest nootidest isiku- pole veel nime, tutvusi ja, mis salata, ka ra- Laas ning Aivi Tilk. Aile Alveus- pärast helikeelt kontserdil jätkuvalt naudi- ha. Tihti palutakse oma lähimaid interpree- Krautmanni teos “J” ning Veljo Värgi tav kuulata. Tüüri loominguga on mõlemal tidest tuttavaid ja sõpru. Selline meetod ei “Con moto” mõjusid teiste tööde kõrval interpreedil pikaajaline lähedane suhe, nii pruugi aga alati parimaid tulemusi anda. muretu suvise tuulepuhanguna. Maria et teos kõlas väga loomulikult. Tulve mõ- Tudengikontserdilt võiks näiteks tuua Kõrvitsa “Rito” löökpillidele pakkus põne- tisklusest jäid enim meelde tšellol ülespoo- Kadri Laanese teose “Kujundite süit”, mida vaid kõlalisi ideid ja rütmimustreid. le visklevad ülemheli-glissando’d, mis lõid kandsid ette helilooja klaveril ning TMKK mulje virmalistest. Lauri Jõelehe teoses klarnetiõpilane Margus Parind. Arvestades, Maarja Kindel “Chant” n-ö laulis Gerretz-Traksmann me- et kumbki neist pole veel küps interpreet, muusikateaduse üliõpilane lismaatilise hellusega käsitletud Diego oli esitus “täitsa viisakas”, aga ma kujutan Pisadorist inspireeritud pavaani ning Malle ette, kui palju oleks lugu võitnud, kui selle Maltis viis avateose “De anima” kaudu karakteersed kujundid oleksid helidesse Harmooniline duo raekojas kuulajad tšellohelide ürgmaailma. vorminud mõned EMTA vanemad ja särt- sakamad üliõpilased. Kuid kahjuks on mul- Festivali üks kompaktsemaid kontserte oli * le jäänud mulje, et EMTA üliõpilased ei ole kammermuusika õhtu raekojas, kus hiil- Lõppkontsert eesti ja taani muusikast uue muusika esitusest väga vaimustatud. gava interpretatsiooniga astusid publiku Eesti muusika päevade läbivaks jooneks Vaid mõni üksik neist, peamiselt tänu Taavi ette tšellist Silver Ainomäe ja pianist oli seekord kahe erineva ja küllaltki heal Kerikmäe oskuslikule juhendamisele ja fa- Marrit Gerretz-Traksmann. Mõlemad tasemel Euroopa nüüdismuusikaansambli natismile, on oma hinge sellesse võõras- muusikud on end tõestanud tehniliselt osavõtt. Taani ja eesti heliloojate loomin- keerukasse maailma kaotanud. Soovin sü- võimekate ja emotsiooniküllaste nüüdis- gut interpreteeris lõppkontserdil Athelas damest, et selline suhtumine EMTA õppu- muusika esitajatena. Nad suudavad parti- Sinfonietta Copenhagen. Taani rahvusli- rite hulgas paraneb ning loodan, et noored tuuris kiiresti orienteeruda ja esitada ku ansambli tiitliga pärjatud ja tihedalt heliloojad pöörduvad edaspidi kas või na- veenvalt nii hapraid abstraktseid kujun- Euroopa Liidu eri projektide töös osalev haalsusest ja nooruse uljusest kantud julgu- deid kui ka ulatuslikku vormi, pakkuda kooslus loodab paari aasta jooksul muusi- sega interpreetide poole, kelle esituses ja elamust solistina ning astuda dialoogi ka kat seostada ühiskonna teiste reaalidega, musikaalsuses nad on kindlad. kammermuusika partneritena. Kontserdi nende seas on mainitud nii haridust kui Üks selline “nahaalne” helilooja on finaalis võimaldas 1978. aastal Natalia ka ärimaailma. Eestis esines ansambel di- Bryan Christian, kelle teost “Ego dormio, Gutmanile kirjutatud Alfred Schnittke rigent Erik Jakobssoni valdavalt põhjali- et cor meum vigilat” (“Ma magan, kuid mu Sonaat nr 1 näidata Ainomäel end tehnili- kult ette valmistatud ja õnnestunult läbi süda püsib ärkvel”) esitasid tenor Risto selt virtuoossest küljest, luua pingestatud viidud kavaga. Joost ning akordionist Sirje Mõttus. Loos atmosfääri ning anda edasi draamat, kus Kontserdi algimpulsiks oli küllap on palju vaikust ja aega, vähe liikumist ja on nii ulatuslikke lamentatsioone kui ka Athelas Sinfonietta koostöö eesti helilooja helisid – mitte just kõige kergemini kuula- ekspressiivseid purskeid. Mitte kõik, kes Toivo Tuleviga, mille tulemusel valmis he- tav kompositsioon. Kuid tänu tundlikule ja on ette võtnud seda sonaati esitada, ei ole liloojal löökpillikontsert “Flow”. Teose tei- veenvale esitusele, lugu mõjus. suutnud murda välja staatilisusest ja pan- seks initsiaatoriks ja inspireerijaks oli löök- Kui esituse kvaliteedi probleem on üsna na n-ö keeristormi pöörlema. Ainomäel ja pillimängija Vambola Krigul, keda tunne-

30 muusika 6 -7/2009 IMPRE s s I o o NID

me ka ansamblite PaukenfEst ja U: liikme- jalt madalate keelpillide poognatõmbed ja Käesoleval juhul oli küll tegemist kontsent- na ning ERSO ridadest. kõrges registris kirgastavad pealispinna vä- reeritud instrumentaalse partituuriga. “Kaf Toivo Tulevi looming on väga maalili- relust löökpillide “täpid” või keelpillide rep- Kapriccio” andis aimu Rudersi võimest kir- ne, pakkudes helimaailma, mis toetub gre- liigid, mis naasevad pikkade nootide kulge- jutada stilistiliselt mitmekülgset partituuri gooriuse laulule, kuid hõlmab orgaaniliselt misse. Ekstaatilises vibrafoni lõigus, mis ning sulatada orgaaniliselt džässilikke ja 20. ka orientaalse muusika tunnetust. Tege kaasab nii pilli traditsioonilise löögi- kui ka sajandi alguse muusikale viitavaid grotesk- i likult on see meeldivalt traditsioone järgiv poognatehnika, kulgeb harmoonia erilise susest kantud elemente. Leidus ootamatuid suundumus, sest Euroopa heliloojad on tunglemisega, mida rõhutab tihedam rüt- meeleolumuutusi, muusika arenes “ülem- ajaloo vältel ikka ammutanud inspiratsioo- mimuster. Teose keelpillide partiis võib helikiirusel” paroodiast lüürikasse ja vastu- ni orientaalsetest ideedest ja esteetilistest nautida konsordilikku kõla, mis viitab pidi. Ansamblile kindlasti meeldivalt vahel- vaadetest. Löökpillikontsert “Flow” ei paku Dowlandi loomingule. Iga fraas on kui hel- dusrikas ja virtuoosne partii, et demonst- väliselt virtuoosset “mürinat” ning on kes- litus, täis inimlikku mõistmist ja kurbust. reerida oma mitmekülgseid oskusi. Ja arva- kendunud häälestatud löökpillidele, eriti Meloodiakaartes peegeldub Dowlandi ime- ta võib, et ooperina annab Rudersi muusika jäävad teose algusest meelde tai gongid. liste meloodiate mõistatuslik kauge kaja. ka lavastajale palju võimalusi. Huvitav on seegi, et löökpillitämber säilis Kuuleme ka pikoloflöötide õrnusesse lõika- Kontserdi esimeses pooles kõlasid pi- ka orkestripaletis. Kontserdi ettevalmista- vat dramatismi, mis ennustab peagi saabu- gem kammerlikumad oopused: Jeppe Just misel solistile antud soovitus oma partiid vat aktiivsuspuhangut löökpillipartii Christenseni üsna lakooniline, põhiliselt laulda näis vilja kandvat ja kantileenseid la- tremolo’te katkematus jadas. Teos suubub kahest partituurivärvist kantud “Ground” hendusi oli tunda ka orkestripartiis. Vambo soojades toonides värvitud rõõmurikkasse vol 3, loomutruuks mängitud Age Hirve la Krigulile oli laulmine küllap üsna loo- fanfaarsesse finaali. teos “Põud” ja Tõnu Kõrvitsa “Järelkuma”, mulik tegevus, sest teame teda ka ansamb- Tulevi teose eel sai Eesti publik aimu mille puhul oleksin lootnud interpretat- list Heinavanker. Seega on tal olemas kok- Poul Rudersi ooperipartituurist “KafKapric sioonis rohkem ulatuslikes fraasides mõtle- kupuude varasema muusikaga, mis aitas cio”, mille värvikirevad muusikalised sünd- mist. leida “Flow’” interpretatsioonilist lahen- mused olid inspireeritud Kafka isikust. dust. 1949. aastal Taanis sündinud helilooja kir- Mirje Mändla “Flow” on rauge, otsekui lämbest kuu- jutas ooperi “Kafka protsess” Taani uue oo- Klassikaraadio toimetaja musest painatud aeglaselt voolav muusika, perimaja avamise puhul ning peagi on oo- mille harmoonia põhjanoote hoiavad kaar- data ka uut ooperit “Tantsija pimeduses”.

Erkki-Sven Tüür autorikontserdi järel Tallinna Muusikakeskkooli noorte keskel. FOTO TAAVI KULL

muusika 6 -7/2009 31 IMPRE s s I o o NID

Kaheksai muljet “Jazzkaarelt”

ahekümnes “Jazzkaar” pakkus vaatamata majanduslikult rasketele oludele häid “Olen fado” kontserte suurtes, valdavalt publikust tulvil saalides. Allpool saate lugeda muljeid kaheksalt tähelepanuväärselt kontserdilt. Sama hästi võinuks arvustusi olla aga ka ME L E P E S TI Kkaheksateist, sest kajastamata jäävad sellised esinejad nagu tantsujalgadele tuld andnud ajakirjanik Calle Real, Cro Magnon ja Us3, põnevaid kõlakangaid kudunud Solveig Slettahjell ja Felix Lajko ning publikut magnetina tõmmanud Al Jarreau ja Angie Stone. Samuti rida kodu- Vaatasin kaht “Jazzkaare” äärmuslikult eri- maiseid esinejaid, kelle tegevus kinnitab, et eesti jazz on tõusuteel. Selliste sekka kuuluvad nevat kontserti, New Yorgi räppareid an- tänavuse Elioni jazziauhinna pälvinud Siim Aimla, noore jazzitalendi tiitli saanud Sofia samblist Us3 ja Portugali fado-lauljannat Rubina, äsja oma esikplaadi välja andnud Kadri Voorand ja mitmed teised. Jazzi edenda- Ana Mourat sarnase pilguga. Et tegelikult mise eest sai autasu Ain Agan. pole neil kummalgi ju jatsufestivalile vähi- matki asja. Aga kuna meie maailmamuu- sika skeene on liiga kitsalt määratletud, Lummav Ana Moura. siis olgu jumal tänatud, et “Jazzkaare” avar vihmavari kõik enda alla haarab. Kohatundliku muusika transport on peen kunst. Traditsiooniline fado elab Por tugalis tänaseni täiel rinnal, aga tal ei ole Vene Kultuurikeskuse või veel vähem Car negie Halli (mille Ana Moura olevat publikut täis toonud) masside ja välise pidulik- kusega vähimatki ühist. Parimat fado’t lauldakse nurgataguses lokaalis ehk tasca’s, kust näiteks igal teisipäeval paarkümmend lauljat läbi astub. Tuleb kitliga koduperenaine, võt- meid kõlistav IT-poiss kontorist, musta loo- riga draamakuninganna kõrvaltänavalt jne. Iga fadista esitab kolm laulu, sest nii näeb ette fado vana reegel. Õhtu juht juhatab nad sisse-välja ja sisistab publikut vaiksemaks. Publik on lauljast meetri kaugusel ja rõkkab vanade fado’de refrääne kaasa. Kontsert-fado on umbes nagu vaataks filmi metsikust loodusest. Valitakse kõige läikivama karvaga tiiger ja tuuakse koju kätte, aga päris safarist jääb ikkagi midagi puudu. Neid piiranguid arvestades tuleb tunnistada, et Ana Moura on suurepärane artist. Tema madalas hääles ja olekus on juba kahekümne kaheksa eluaasta juures suur ja tume sügavus, suursugusus ja dra- maatika, mis kannab viiesaja aasta taguse Portugali võimsat haaret ja tänase Lissabo ni nukrust ja igatsust. Põhjatu (ent siiski veidi magus) traagika on fado põhiemot- sioon. “Kui sind ei oleks mu kõrval, siis ei oleks fado’t ega ka fadista’t nagu mina,” laulis Moura ühes kontserdi kaunimas vanas fado’s “Loucura” (“Hullus”).

32 muusika 6 -7/2009 IMPRE s s I o o NID

Ana Moura tunneb kontsert-fado pii- maliste liitkoosseisude veteran Siim Aimla, Anderson ja Raivo Tafenau. Tafenau tõi te- ranguid ja võtab endale vahendaja-tutvus- kes suudab regilaulu teemast arendada eri norsaksofonil kuuldavale uskumatult kõr- taja rolli. Ta esitab meile paar näidet ja sel- stiile siduva, uue kvaliteediga helikanga. geid noote, hiljem tegi kontrabassil sama gitust ühest vanast kultuurist. Ainus stiilist Lauluhääled eksponeerivad end igaüks Taavo Remmel. Palade valik oli igati demo- välja langemine oli Rolling Stonesi “No omamoodi, üksteist täiendavast küljest – kraatlik, sisaldades nii kohalike muusikute Expectations”, mille ingliskeelne osa kõlas, õrnast jõulise tämbrini, iga laulu jaoks ise kui ka Ameerika külaliste loomingut. Muu i nagu laulaks järjekordne hea häälega kau- karakteriga eeslaulja. Psühhedeelses kaose- sikaline palett hõlmas kõike avangardist nis popstaar. Enamik lugudest oli viimaselt momendis mõjus ka torupillide hädakisa magusate ballaadideni. Kui kontserdi ava- albumilt “Para além da saudade”, mis on värskendavalt. Imeansambli kokkukutsuja nud standardis “Afro Blue” isetses kuulajate Portugalis olnud viiskümmend nädalat Tanel Ruben mitmekesistas DJ rütmimust- rõõmuks pikalt trummar Will Calhoun ja müügitabelite tipus. rit kahtlemata meisterlikult, ent loomingu- Jaak Sooäär andis elektrikitarril loole roki- Lavakujundus ja bänd olid väga stiilsed. lise jazztrummarina oleks ta võinud ehk liku värvingu, siis Sooääre enda “Donald is Kolmest pillimehest kaks olid ehtsad fado- rohkemgi enda eest seista. Kuid nagu tava- Back in Town” kõlas koos puhkpillidega muusikud – introvertsed portugali senjoo- listest komponentidest on keeruline val- hoopis teistmoodi kui ansambli Dynamite rid klassikalisel ja 12-keelsel portugali ki- mistada eriliselt head mulgi putru, nii on Vikings plaadil “Meaning of the Party”, tarril, kes mängisid nii, nagu oleksid ko- ka traditsiooniliste jazzikoosseisudega kust lugu algselt pärit. Will Calhouni soolo dulokaalis. Just portugali kitarri spetsiifili- märksa raskem silma paista kui hiiglasliku elektroonilistel löökpillidel oli kui tagasi- sed kõlaornamendid koos sügava häälega seltskonnaga, mille osalistel on vastandli- vaade tema erilisele soolokontserdile Vene annavad fado põhi-sound’i. Helipildi mit- kud võimed. Kultuurikeskuse väikeses saalis. Kui seal jäi mekesistamiseks oli juurde kutsutud bass- Visuaalid, täpsemalt ekraanilt läbi lip- intensiivse biidi jaoks ruumi väheks, siis nüüd kitarrist. savad rahvariidevööd, tõstatasid aga kõige jõudis Calhouni kontseptsioon tänu paremale teravamalt hinge kriipiva küsimuse. Kas helile kuulajateni. Calhoun on kahtlemata eestlane on kõigesööja, et lubab enda toi- meisterlik trummar, kelle mängus dominee- Rütmiallikal rahvustoitudest duga nõnda mängida? Kuulnud küll kõrge- rib jõud ja füüsiline vastupidavus. unistades tasemelist kontserti, ei näe ma endal ko- Kontsert lõpetati millegagi, mida võiks hustust Rütmiallikal kogetu peale liiga laialt nimetada “korrastatud kaoseks” – väljend, M A R I A M Ö L DER naeratada. Sest regilaulu najal elav pseudo- mis kõlbab iseloomustama nii mõndagi muusikateadlane rahvuslik lauluke haukab praegusajal suure “Jazzkaare” kontserti. Elamus oli ka audio- tüki laualt, kust muidu võiksid süüa hoopis visuaalne, sest muusikute taustal olid foto- Eestlane armastab oma rahvustoite. Kama loovamad tegelased. graaf Kaupo Kikkase reaalajas valminud fo- on lihtsalt väga hea. Trendi loovad super- tod kontserdist. See võte ei ole õigupoolest kokad aga arvavad, et traditsioonilisi pa- “Jazzkaare” Unistuste Bänd uus, sest samaga on katsetatud näiteks festivalil “Tudengijazz”. lukesi tuleb täiendada, et rahvusroogade pakkus juubeliväärilist meele- vastu huvi ei kaoks. Nii segatakse omava- “Ja ongi juubelifestival õhtusse jõud- hel kokku täiesti eri maailmadest pärine- lahutust nud,” jäi üle ohata. Muidugi mitte päriselt, vaid komponente. Eksperimendi korras sest kontserte veel jätkus, ent kulminat- võib ju maitsta räimerulle kapparitäidise- IV O H E I N l o o sioon oli saabunud. Dream Bandi kontser- ga, kuid pigem tekitab see isu algupärase- jazzikriitik dile eelnes auhindade jagamine parimatele ma roa järele. jazzmuusikutele. See on tore tava, mis ku- Umbkaudu samasugune emotsioon Kui te arvate, et teate, mida kujutab endast junenud kolme aastaga juba traditsiooniks. võttis võimust hiidkoosseisu Rütmiallikal tromboonimäng, peate nägema Ray Ander kontserdil. Uudishimu oli rahuldatud, kuid soni ning mõne oma senistest seisukohta- Prantslaste humoorikas eten- dest üle vaatama. Anderson oli kahtlemata praktiliselt võttes projektile pikka eluiga ei dus ennustaks. Asi on muusikute suhestumises “Jazzkaarel” Eesti ja USA muusikutest üksteise žanritega. Kui vaid üksikud laval kokku pandud projekti suurim täht, keda jazzisaadikuks olemisega kaasnenud ko- KA U R G A R Š N E K viibijad loovad otsesema sideme enda kõr- muusikakriitik val seisvate muusikute loodavaga, samal hustused ei takistanud 25. aprilli õhtul ajal kui teised teevad argist tööd, siis päri- suurepärast kontserti andmast. Lisaks 24. aprillil andis Andy Emleri Mégaoctet selt uut ei teki. stand-up-koomikaga sarnanevale konfe- Vene Kultuurikeskuses igati meeleoluka DJ P. Julm on selles helikeskkonnas na- reerimisele oli lust vaadata Andersoni teh- kontserdi. Üllataval kombel jäi pianist ja gu toiduõli – vältimatu baas, kergesti ko- nilist virtuoossust. Plaadilt kuulates läheb ansambli liider ise päris tagaplaanile – ju handuv kõige eriilmelisema muusikaga. mingisugune osa sellest “andersonlikku- siis on mees rahul “niiditõmbaja” rolliga, Stiilide palett saab tänu temale värvikirev, sest” paratamatult kaduma. mida talle pakub lugude kirjutamine ja pärimuspuudutusega jazzist reggae suge- Kontserdi märksõnad olid huumor, va- väikese orkestri mõõtudega koosseisu ju- metega etnoni. Improviseerimisvõimega badus ja improvisatsioon. Eriti hästi näisid hatamine. Põhiliselt täitis klaver üksikute hiilgab nii saksofonidel kui ka flöödil kum- arvukates kahekõnedes kokku klappivat

muusika 6 -7/2009 33 IMPRE s s I o o NID

vaheakordidega harmooniat, toetas bassi- käike ning ladus korduvaid mustreid, mis Legendaarne Paquito D’Rivera. paiguti sarnanesid ameerika minimalismi- ga (nt Steve Reichi “City Life”). Erinevus seisnes küll selles, et Mégaocteti muusika suuremad struktuuriüksused ei olnud ran- gelti seotud, vaid vahetusid “kinemato - graafilisel” moel kaadritena. Muusikaline narratiiv oli visuaalne ja vaheldust pakkuv. Esiplaanil eksponeerisid end aga enamasti puhkpillid (saksofonid, bassklarnet, trompet), olgu siis soologa või osana big bändilikust kõlamassist. Viimasel juhul kippusid asjaosalised paiguti ehk üksteist matmagi, see-eest oli aga sellisel juhul kandvaks pinnaks ikkagi üks põhikäik ja gruuv, mis ei lasknud üldmuljel liigselt ha- juda. Teistel juhtudel oli joobunud disso- nantsuse efekt aga selgelt taotluslik. Läbivaks jooneks oli ka prantslaste elu- mitmeid maailmaklassist tegijaid. Üks bebop’i ja klassikalise muusika vihjeteni rõõmus huumor. On artiste, kes väldivad neist oli kahtlemata Kuubalt pärit saksofo- välja. Lisaks on meeldiv märkida, et Eestis verbaalset kommunikatsiooni publikuga ni- ja klarnetivirtuoos Paquito D’Rivera. leidub hulgaliselt jazziteadlikku publikut, nagu katku, teised ehk peaksid seda tege- See osa publikust, kes tuli kontserdile ot- sest juba Dizzy Gillespie standardi “A Night ma, kuid Andy Emler ei kuulu kumbagi sima Buena Vista Social Clubi stiilis esitust, in Tunisia” päris esimestele nootidele vasta- tüüpi. Tema särav ja muhe olek ning vaba pidi veidike pettuma. Latino-elemente mah- ti suure aplausiga. suhtlusmaneer paistis kanduvat ka koossei- tus lugudesse küllaga, kuid vanameister pü- su muusikalisse esitusse. Muusikud ei esi- hendas suurema osa programmist hoopis Aus töölisbossanoova nenud kulm kipras ja pilk kaugustes, vaid oma vanale sõbrale, legendaarsele trompeti- mängisid rõõmsalt ja ilma igasuguse paato- mängijale Dizzy Gillespie’le. On tõsi, et vii- ANT O N A N D R E S seta. Muusikaline iroonia väljendus näiteks mane mängis olulist rolli afrokuuba muusi- DJ SanAntonio tsiteerimises – ilma hoiatuseta kõlas äkitselt ka arengus, kuid veelgi selgemalt seostub Gillespie nimega bebop-stiili tõus. The Police’i “Message in the Bottle”, teine- Ohvitseride maja lavale astub mees kuue- Paquito ansambli kohta võib julgelt ka- kord aga Eesti hümn. kümnendates eluaastates. Tema habetunud sutada väljendit “individuaalne meisterlik- Samuti pruugiti mõningaid “ebatõsiseid” näost turritab välja kotkanina, peas on tal kus”. Seda eriti seoses pianist Robert Rodri instrumente, nagu näiteks prepareeritud kla- soni ning seljas petrogradilikult lihtne töö- gueze ja trummar Mark Walkeriga. Esime ver ja üks puhkpilli tüüpi laste mänguasi. lisriietus. ENSV sümboolika pea kohal rip- se käekiri oli küll tugevalt läbi imbunud Viimasest väänas huilgeid välja ansambli pumas, tõstab ta kitarri rinnale ning tõmbab kuuba muusikast, kuid selle kõrval jäi ruu- trompetist ja vokalist, kes tõi kuuldavale ka esimese akordi. Sellisest pildist ei tohi ennast mi omanäolisele tõlgendusele, mida võiks ühe äärmiselt meeldejääva vokaalse va- ometi eksitada lasta, sest aasta on siiski kohati nimetada lausa rokilikuks ja võrrel- baimprovisatsiooni tablahelide saatel. Tema 2009, festivaliks “Jazzkaar” ja artistiks samba da mõni aasta tagasi “Jazzkaarel” üles astu- vokaalsooritused (milles võib leida paralleele kodumaalt pärit João Bosco. Ning vasak- nud ansambliga The Bad Plus. Mark Wal Anne-Liis Polliga) meenutasid mõneti Mike poolsuse järgi võiks asi lõhnata vaid sel mää- ker oli aga trummar nagu rütmimasin ja Pattonit tolle sooloprojektides või ansamblis ral, et Brasiilias olnud sõjaväelise diktatuuri seda mitte sugugi negatiivses mõttes. Tema Mr Bungle. Kuigi pigem rokkmuusika maa- ajal muutus enamik sealseid laulikuid oma soolosid iseloomustas konkreetne biit ning ilmaga seonduv autsaider-kooslus, oli ka vii- värsiridade vahele peidetud sõnumitega või- ülimalt hea tehnika. Vanameistri enda juu- mases kandev osa puhkpillidel. mudele pinnuks silmas. Oli kuidas oli, igata- res paistsid silma selged väsimuse märgid. hes on vanameister alates seitsmekümnen- Soolod olid küll põneva ülesehitusega ja date aastate algusest välja andnud koguni Paquito D’Rivera sügav kum- meeldiva vilumusega esitatud, kuid neis üle kahekümne plaadi. 2006. aastal ilmunud puudus sära. Pigem paistis rohkem sädet mardus Dizzy Gillespie’le albumi “Obrigado, Gente!” (“Aitäh, rahvas!”) koos Michael Rodriguezi trompetiga män- hitiliku avapalaga “Incompatibilidade de E S T E R E G G E R T gitud chorus’tes ja pillide dialoogides. Gênios” (mis siinsele publikule siiski ajakirjanik Kokku võttes saab Paquito D’Rivera ja tundmatu) ta Tallinna kontserdi avaski. tema ansambli kontserdi kohta küll vaid Kuid et Euroopa kontserdipublikule ära- positiivseid sõnu öelda. Mitmekesine kava “Jazzkaare” kahekümnenda sünnipäeva- tundmisrõõmu pakkuda, tulid ettekandele ulatus traditsioonilisest kuuba jazzist aasta raames saabus tänavusele festivalile ka ülemaailmselt tuntud brasiilia “löök-

34 muusika 6 -7/2009 IMPRE s s I o o NID

Kokku võttes pakkus kontsert võimalu- Elurõõmus João Bosco. fotod Mats Õun se omapäraseks rännakuks taevastelt rada- delt maisematele maastikele või iseenese si- semusse suletud olekust maailmale avane- i miseni. Soul-jazzi süst Saksamaalt

J o o s E P S ANG

Saksamaalt Freiburgist pärit ansambel Tok Tok Tok on kümne tegevusaasta jooksul saavutanud üsna märkimisväärse rahvusvahelise tuntuse ja poolehoiu. Kvintett on ridamisi välja andnud albumeid, millest kolm on võitnud ka Saksa Jazziauhinna. Uusim plaat kannab pealkirja “She and He” ning seda grupp sel kevadel nii Tel laulud”, nagu kas või “O Ronco da Cuíca”, (eesti keeles “Taevane ring”) tõi kuulajani Avivis, São Paolos kui ka Tallinnas “Jazz “Aguas de Março” või “Desafinado”. taevalike helide ringmängu. Kontserdi kaarel” esitles. Tõlgendused olid kõditavalt kõverjooneli- mõtisklev unenäoline atmosfäär lõi mulje Tegelikult pole Tok Tok Tok viie võrd- sed, pigem sellised lõhutud struktuuriga lõdvestus- ja meditatsioonimuusikast, kus se osa summa, vaid klahvpillimängija Jens bossanoovad. Äratuntavate teemadenigi ei ükski instrument, sealhulgas inimhääl, Gebel, bassist Christian Flohr ja trummar jõutud kaugeltki mitte esimeste taktide polnud teistest tähtsam. Muusikud, eriti Matteo Scrimali, nii head nagu nad ka po- ajal, ning nagu ka teiste, omaloomingulis- aga laulja Josefine Cronholm, valisid kuul- le, on selgelt taustategijad ansambli liidri- te palade puhul, oli sinna põimitud arti- davale toodavaid nappe noote hoolega, ot- tele, kelleks on võluv nigeeria-saksa se- kuleerimata häälitsusi mõminatest kriiska- sekui mediteerides, ning kaalutletud vali- gaabielust sündinud lauljatar Tokunbo mise ja scat’ini. kud andsid maitseka tulemuse. Akinro ja saksofonist Morten Klein. Kaasmuusikutest olid pauku lubavate Marilyn Mazuril endal näis mediteeri- Tok Tok Toki stiil on soul-jazz, mis püssidena laval perkussionist Armando miseks kõige vähem aega jäävat. Tema Tokunbo Akinro kord koredale, kord ma- Marçal ja trummar Kiko Freitas, kuid püs- “Taevane ring” oli tema ümber paigutatud hedale häälele erakordselt hästi sobib. sirohi jäi siiski kasutamata, seda ka kont- kümned kellukesed, lehmakellad, erineva Sellises muusikas on kõige aluseks toimiv serdi kolmandas osas, kui muusikud vahe- kõlaga minimõõtu trummitaldrikud, tiibeti gruuv ning sellegagi on ansamblil kõik peal soleerima jäetud lauluvestjale uuesti gongid ja kõikvõimalikud muud enam või kõige paremas korras. Siia sobib ka sen- seltsiks tulid. Kuid ega ka João ise esiplaa- vähem dekoratiivsed kõlisevad asjakesed. suaalne kõlapilt, mida Tok Tok Toki albu- nile trüginud. Pigem ajas ta lavalaudadel Mazuri löökpillivaramusse kuulusid ka ma- mid hästi talletavad, kuid mis jäi kontser- lihtsalt oma asja ja ei flirtinud kõigest väest rimba, kalimba ja huvitav pudeltrumm ning dil kohati veidi puiseks. Hädasti oleks publikuga. Kuigi lisalugu oli kontserdi rüt- tavapärane trummikomplekt. Kõige selle tahtnud kuulda taustavokaali, puhkpilli- ja mikaim ja kaasahaaravaim, jäi loodetud keskel keerles Mazur ise kui orav rattas. kitarrihelisid või lihtsalt mahlakamat kõ- (või kardetud) sambakarneval ometi tule- Enamik “Jazzkaare” kontserdil “Taevase la. Võib-olla oli see muusikalise teostuse mata. Ning olgem ausad – nii ongi ausam. ringi” esinemisraadiusse jäänud paladest saksapärane “mõistlikkus”, mis ei lubanud On ikka hea küll, kui Brasiilia koju kät- olid jazzist üsna kaugel, ulatudes rahvalaulu- mul ansamblit kuulates naudingute tippu te tuuakse, ja “Jazzkaar” on viimastel aasta- likest helletustest n-ö nyyd-muusikale omas- tõusta, sest lauljatar oli kahtlemata oivali- tel seda järjekindlalt teinudki. Ning kuigi te kõladeni. Tänu läbimõeldud kavale ei ne, omaloominguline materjal kenasti Bosco kontsert oleks kolmkümmend viis muutunud stilistiline kirevus siiski häirivaks. kuulatav ning pillimeeste oskused väljas- aastat tagasi olnud ehk hoogsam (ning Ainsaks ühiselemendiks jazziga olid al- pool kahtlust. Bändi esinemises oleks või- basskitarri sound kindlasti “fankim”), siis gul soolod ning muusikute kiituseks peab nud rohkem sädet olla. Sellest, et lauljatar toona keegi meist seal olla poleks saanud. ütlema, et ka improvisatsioonid sobitusid publikut nakatas, terveks õhtuks ei piisa- sujuvalt iga konkreetse pala stiiliraamistik- nud. Öeldule vaatamata oli kontsert meel- Meditatsioonid taevases ringis ku. Kontserdi edenedes jazzi osa kasvas ning ebamaiselt õhus hõljunud muusika sai jalad div. Suurima üllatuse pakkus lisaloona esi- kindlamalt maha. Ka Marilyn Mazur üllatas tatud leidlik tõlgendus Paul Simoni laulust M A R J E I N G E L “50 Ways to Leave Your Lover”, kus trum- kirjutamishuviline kuulajaid sellega, et püsis trummikomplekti taga paigal ega kippunudki enam oma löök- mar puhkas ning Morten Klein demonst- pilliparadiisi kuljuseid tinistama. reeris oma üllatavalt tõhusat beatbox-teh- Marilyn Mazuri ansambel Celestial Circle nikat.

muusika 6 -7/2009 35 IMPRE s s I o o NID

Viisi meest ja kolm saatuslikku naist H E I L I V A U S - T A M M muusikakriitik

uusikaline etendus “Saatuslik naine” Saint-Saënsi ooperi “Simson ja Delila”, Massenet’ oo- Mperi “Don Quijote” ja Bizet’ ooperi “Car men” põhjal 14. aprillil Vene Kultuuri keskuses. Saksofonikvartett SaxEst koosseisus Ivo Lille, Virgo Veldi, Lauri Sepp ja Sulev Som mer; Yaroslava Kozina (metsosopran; Prant susmaa), Andres Dvinjaninov (lavastaja ja näitleja), Ave Sikk (muusikaline juht). Seaded: Tõnu Naissoo, Tõnu Kõrvits ja Tauno Aints.

Lavastaja Andres Dvinjaninov ja saksofonikvartett SaxEst said hakkama julgustü- kiga püüda portreteerida ooperimaailma saatuslikke naisi. Võitlus oli ebavõrdne juba eos – ooperiorkestri aset täitis puhk pilli(!)kvartett. Et SaxEst oma 10. tegevus- aastal lausa ooperiorkestrina välja astub, see ületas küll kõik ootused. Kontsertetendus “Saatuslik naine” ühendas hea idee, huvitava teemaasetuse Kümneaastane kvartett SaxEst ja saatuslik naine Yaroslava Kozina. ning pillimänguliselt hulljulge pealehakka- FOTO HIMUSIC AGENCY ARHIIVIST mise. Minule isiklikult meeldivad väga iga- sugused seoste otsimised ajastute ja teoste enam, et kunstisemantika seisukohast on janinovi samm peaks Euroopa kultuuriluk- vahel. Samas on selliseid kontserte/etendusi see teema muusikateatris seni avamata, ku lausa jälje jätma. Kas lavastusel aga jät- alati raskem teha ja, mis eriti ülekohtune, ehkki analoogiline mehetüüp don Juan on kus sellist kaalu? ega nad iga kord ka õnnestu. Või vähemalt lausa üleekspluateeritud. Viimasel Birgitta Tore oli, et kõigi kolme lõunamaa kau ei küüni selleni, mida tegijad tegelikult saa- festivalil võis näha selle teema flamenko nitari puhul välditi klišeesid. Meie ees laval vutada tahtnud või mida publik ootab. käsitlust, mis oli tegelikult hispaania teatri olev blond laulja esines ilma tumeda paru- Plussiks on aga see, et olenemata õnnestu- vastuse otsimine küsimusele, miks don kata. Ega juuksevärv naist saatuslikumaks mise astmest, paneb see publiku mõtlema Juan selline oli. Tänapäeva psühhoanalüü- tee! Hea oli see, et napi lavastuse tempera- ning ise (sic!) antud teemal järeldusi tege- tikutel on kasutusel termin “donžuaanlus”. tuur kulges etendusel tõusvas joones. Delila ma. Innovatiivne suhtumine, uue otsimine, Ja hispaanlaste flamenkoversioonis sureb meelitab Simsonilt välja meest tugevaks te- sügavamate tagamaade väljakaevamine on don Juani ema sünnitusel, laps-poiss-noor- geva saladuse, et tal siis jõuetuna vaenlaste minu meelest olulisem kui kindla peale mi- mees jääb ilma emalikkusest ja otsib edas- käes hukkuda lasta. Seda meelast kuritege- neva programmi perfektne esitus. pidi kogu elu kõigis naistes oma olematut likkust küll lauljast eriti ei paistnud, pigem Femme fatale – saatuslik naine – kes ta ema. Ei Carmeni, Delila ega Dulcinea hin- olid need korralikult esitatud ooperiaariad. on? Kas südametu kokott, külm manipu- geelu ole nii lahatud. Ilmselt on põhjus ka Õilsa eaka rüütli don Quijote noor eblakas leerija või täitmatu naine, kellele ei jätku selles, et nende seas pole ühte nii tugevat südamerõõm või südamevalu Dulcinea oli ühe mehe armastusest? Kava pealkiri oleks karakterit kui don Juan. Nii et Andres Dvin Yaroslava Kozinal aga väga veenvalt esitatud. eeldanud selle mõiste lahtimuukimist. Seda

36 muusika 6 -7/2009 IMPRE s s I o o NID

Carmeni puhul hakkas tööle sõna. Esimest korda õhtu jooksul tajusin psühholoogilise avamise taotlust. Armastuse pärast Dvinjaninov saatis publiku vaheajale sõnadega: “Kõik mehed armastavad teda, aga tema (Carmen) armastab vaba- ooperilavale i dust.” Noh, vähemalt mingi põhjendus karmenlusele kui sellisele. Siin hakkas toimima seni tagaplaanil olnud mehe V I R V E N O RMET (Dvinjaninov) roll. Seguidilla’s jäi don muusikaajakirjanik José ise kinni sellesse nööri, millega ta pahategijat Carmenit oli sidunud. Don José hingevalu väljendas hästi pöördu- W. A. Mozarti ooper “La finta giardiniera” vi (teine kursus) emakeel ei ole mitte eesti mine kvarteti poole: “Kas teie tunnete ehk “Armastuse pärast aednikuneiu” (1775) keel. Kiidusõnad mõlemale hea diktsiooni teda? Mina ei taha temast midagi tea- Rahvusooper Estonias 4. ja 5. mail. Esitajad: eest, mis oli paremgi kui mõne eestlase da!” Ja kui armastamist ja suremist EMTA üliõpilased, magistrandid ja EMTA oma. peetakse lavastajatele kõige raskemaks sümfooniaorkester. Lavastaja Thomas Ettekujutus, et 19-aastase Mozarti ooper proovikiviks, siis Carmeni tapmise jät- Wiedenhofer, muusikaline juht ja dirigent on veel n-ö noorpõlvetöö, on väga ekslik. tis Dvinjaninov targu ära, vaid äkitselt Risto Joost. Helilooja oli selles eas juba oma loomingu tuli korralik sõdur don José lavale, särk küpsesse keskpaika jõudmas, tema fantaa- püksist väljas. Ja kõik. Sellega etendus “Ooper on nelisada aastat püsinud elujõu- sia kujundite leidmisel oli lõputu, tema loo- lõppes! line tänu võimele olla avatud uutele idee- mulik anne muusikalisi karaktereid välja Metsosopran Yaroslava Kozina, 18- dele ja kajastada inimeseks olemise emot- joonistada meisterlik. Kuidas ja kui tõsiselt aastaselt Prantsusmaale rännanud val- sionaalseid tahke kõigis värvides. Sellest 19-aastane Mozart oma ooperi tegelasi nä- gevene lauljatar paistab olevat küll sel- on saanud kunstivorm, mille sõnum on gi, ma täpselt ette ei kujuta. Ooperistuudio line sõltumatu ja iseseisev natuur, kes keelte- ja rahvusteülene – see on osa lavastus on sellest loost teinud tõelise buffo femme fatale’i karakteri välja veab. Aga Euroopa ühiskonnast, mis ühendab tervet ja rohkemgi: janti on pidevalt ja palju; ko- vaid sõltumatu koketeerija rollis. maailmajagu, ulatudes kaugemalegi,” ütles hati balansseeritakse võib-olla isegi hea Cynthia Makrise laadis salapärast ja Rahvusooper Estonia peadirektor Paul maitse piiril. pahelist, saatuslikult naiselikku võlu te- Himma ooperiteatri perepäeval 9. mail. Meespeategelane krahv Belfiore mõjub mast ei paista. Lauljana on ta aga või- Rahvusteülene oli ka tänavune EMTA lausa kummaliselt, tekitades küsimuse, mi- mekas, laia dünaamilise skaala ja kauni ooperistuudio etendus. Üle kümne aasta on da markiis Violante, s.o aednikuneiu Sand sametise häälega. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ooperi- rina temas küll üldse armastusväärset on Tuntud teoste seadete puhul on ti- stuudiot juhendanud saksa laulupedagoog leidnud ja leiab?! Mees on ju lausa eputis, puks ilmselt see, kui seade äkki põne- ja lavastaja Thomas Wiedenhofer. kombelõtv ja arg. Mõistetavam on, et aadli- vamalt ja “õigemini” kõlab kui harju- Kavalehelt saab teada, et ta on üliõpi- daam Arminda, kes ise on parajalt grotesk- muspärane originaal. Hirmus ülekoh- lastest lauljatega publiku ette toonud kaks- ne tüüp, ihkab lihtsalt krahvinnaks saada. tune, et Tõnu Naissood, Tõnu Kõrvit teist lavastust, tuntud ja meile ka tundma- Ega teisedki tegelased paremad ole. sat, Tauno Aintsi ja teisi seadete auto- tuid muusika-lavatükke. Wiedenhofer on Igaüks on üsna halastamatu irooniaga, vas- reid kavalehel kirjas polnud. Aga töötanud Müncheni, Hamburgi ja Berliini tavalt oma ühiskondlikule positsioonile ja Carmeni kaardiaaria hõredas saatepar- ooperiteatris solistina ja teinud meistrikur- armuelu püüdlustele paika pandud. Satiir ja tiis avastasin äkki, et saksofonikvarteti susi. Eestis on ta peale EMTA ooperistuu- paroodia ongi lavastuse kandvad jooned. esituses kõlab see hoopis paremini kui dio lavastanud projektietendusena Carl Noored lauljad, valdavalt kolmanda ja nel- leebemas originaalis. Kui kasutada Orffi “Kuu”, Vanemuises aga Donizetti janda kursuse tudengid, mõned ka magist- Karlssoni väljendit, siis “kõlab põrguli- “Armujoogi” ja Kálmáni “Krahvinna Mari randid, osutuvad vägagi võimekateks näit- kumalt”. Esimene kord, kui polnud za”. Vähem oluline pole ka see, et 2008. aas- lejateks. Kui vaagida erinevusi ja tõsta esile põhjust arvutada, mis orkestripartiist tal tõi ta välja Urmas Sisaski “Jõuluora meeldejäävamaid osatäitmisi, siis alustak- ära jäetud, mis kehvemini kõlab jne. tooriumi”, mis kanti ette Baselis, Müllhei sin naispeategelasest. Päevases etenduses Vaatamata kohatistele tehnilistele mit- mis ja Moulhouse’is. laulnud Bai Jie esituses on armastuse pärast tehakkamasaamistele (ega ikka puhk- Ent veel rahvusteülesusest. Ooperi muu aednikuneiuks hakanud markiisis aristok- pilliga kõike ei mängi), oli julge ekspe- sikanumbrid lauldi itaalia keeles, retsitatii- raadi tõelist elegantsi ja suursugusust, kuigi riment nautimist väärt ja näitas kvarte- vid aga eesti keeles. Püüdlik eestikeelne ret- neiu ise on kaunilt habras. Pisut häiris I timeeste üleolekut, fantaasiat ning ka- sitatiiv 4. mai etenduse naispeategelase vaatuse lõpus tema hääle väsimine, mis õn- destamisväärset pillivaldamist. suust kõneleb omakorda sellest, et ei Bai Jie neks II vaatuseks taastus. Mozart ei halasta (magistriõpe) ega ka mõlemas etenduses ju oma lauljatele, aariad on vokaalselt meespeategelast kehastanud Andrei Valiko nõudlikud ja eeldavad briljantset tehnikat.

muusika 6 -7/2009 37 IMPRE s s I o o NID

Kõik tegelased saavad reeglina “sõna” vähe- malt ühe suure aariaga, peategelased roh- kemagagi. Ja etendus kestis ligi kolm tundi! Mahler Estonia Teise koosseisu markiisist aednikuneiu Arete Teemets oli vokaalselt ehk tugevam- gi,i ühtlaselt kandva ja ilusa häälega, kuid kontserdisaalis oma rollis jäi ta pigem taluneiuks, kelles oli raske näha ümberriietunud aristokraati. Väga toreda ja meeldejääva rolli tegi Alek Ja mõned pisut kiuslikud uitmõtted sander Arder Lagonero valitseja don Anchisena. Tema oli etenduse tugisammas, V I R V E N O RMET kes pani liikuma kõik teised enda ümber, muusikaajakirjanik ning tema kandev ja ilus bariton mängis välja nii buffo kui ka lüürika, nii käskija kui tiivaripsutaja. Ta meeldis ka publikule väga. Ega Simo Breedegi samas osas kehvem ol- ustav Mahleri Sümfoonia nr 2 tsükleid häälele orkestriga (“Leinalaul”, nud. Ka tema on juba praegu hea tasemega c-moll “Resurrection” 11. aprillil “Poisi võlusarv”, “Rändselli laulud”, laulja ja võimekas näitleja. Estonia kontserdisaalis. Rahvus “Surnud laste laulud”, “Rückerti laulud”). Tõeliselt hea subretipaari moodustasid Gooper Estonia koor ja orkester, solistid Heli Mahlerit kuulates saabki ilmseks tema teenijad Serpetta ja Roberto, vastavalt Eva- Veskus ja Monika-Evelin Liiv. Koormeister tõmme laulu, Lied’i väljendusrikka tunde Liisa Hartemaa – Tiit Kaljundi ning Kati Elmo Tiisvald, dirigent Arvo Volmer. maailma poole, tohutu orkestridirigendi Jaanimäe – Aare Kodasma. Just teenijanna- kogemus aga andis tarkuse ja taju orkestri dele oli lavastaja andnud palju nüansse ja Lihavõttepühad oli piisav ajend ette kan- kui instrumendi väljendusjõus. Mahleri ilusaid kelmikaid detaile, mis nende kõrval da Gustav Mahleri Sümfoonia nr 2 c- sümfooniate esituskoosseisud on väga suu- osad kenasti kõlama ja mängima panid. moll (viies osas), mis – mitte küll autori red, teosed ise pikad. Ja nagu sulnid oaasid Aadlidaam Arminda osatäitjad Ülle Poots poolt antuna – on saanud ka nime “Üles kõrbes, toimivad pingeliste vahel kaunilt maa ja Kristel Jõesaar valdasid hästi oma tõusmissümfoonia”. Seda tänu viimase joonistatud meloodilised adagio-osad. rolli ja olid vokaalselt laitmatud. Tänamatu osa tekstile, mis põhineb 18. sajandi saksa Seda kõike oli ka Teise sümfoonia et- ülesande olid saanud rüütel Ramiro osa- poeedi Friedrich Gottlieb Klopstocki ja tekandel. Arvo Volmer ja Elmo Tiisvald täitjad Sirje Vasmann ja Anne Prommik – Mahleri enda vastavasisulistel värssidel. olid teinud hea kodutöö: tervik kõlas naisehääl mehe rollis on tänapäeval tradit- Ooperiteater toodab/mängib iga päev meeldivalt ja peaaegu perfektselt, “oaasid” sioone austav, kuid kipub jääma igas mõt- monumentaalteoseid, sellepärast on tal olid imekaunid ja solistid tasemel. Esi tes kahvatuks. lihtsam esitada ka vokaalsümfoonilisi mese kogemuse annabki selles sümfoo- Lavastaja ning kogu suur lavastuse töö- suurvorme. Pealegi muudab see teatri- nias juba esimene osa Allegro maestoso. rühm oli oma tööd teinud väga suure pü- muusikute elu pisut teistsuguseks, vahel- Helilooja probleem on, tema oma mõtte- hendumisega ja tulemus oli heal professio- dusrikkamaks. Väga häid vilju on ju avalduste järgi, elu ja surma mõttekus naalsel tasemel. Orkestrist ja dirigent Risto kandnud Rahvusooperi kontsertetenduse (või mõttetus?) ja vastuse lubab ta anda Joostist rääkimata! Head üldmuljet lavastu- vormis varem ette kantud ooperid (“Puri sümfoonia viiendas, viimases osas. sest lisasid rohked ansamblid, mis häälte taanid” ja “Wilhelm Tell” ei kustu mä- Tagantjärele mõeldes – viiekümneselt sobivuse mõttes olid eriti nauditavad 4. mai lust), sest keskpärase lavastaja keskpärane surnud Mahleril oli sel ajal ees veel kuus- etendusel. Mõlemad etendused olid üldiselt fantaasia ei saa siis kahandada puhta teist eluaastat, kuid just elu ja surma tee- nauditavad ja omal kombel klassikalise oo- muusika sära ja võlu. (Soovisin lausa va- ma kui filosoofiline probleem näib teda peri musternäiteks, tundugu paljud tinglik- luliselt seda lahendust ka “Tristani ja Isol ikka ja jälle haaravat. Teine osa, lendlerlik kused nii üllatavad kui tahes. Muusika de” esietendusel, mis on lavastuslikult nii Andante moderato, on terviklikkuse mõt- õpetajad võiksid lausa klasside kaupa seda inetu, et vaene Wagner oleks vist küll rae- tes üks täiuslikumaid. Samuti ka kolmas õpilastega vaatama tulla, kui seda ooperit vunud.) osa Scherzo, sisult satiiri ja/või allegooriat veel mängitakse. Tekkiski küsimus, kas se- Gustav Mahler (1860–1911), kes ühe taotlev “Padua Antoniuse jutlus kaladele” da mängitakse veel. elutöö tegi ära dirigendina (Kassel, Praha, (kes küll vaimustunult kuulavad, kuid Kuuldavasti olevat ooper originaalis tun- Leipzig, Budapesti Kuninglik Ooper, Ham hetkega kõik unustavad), muusikaliselt ni võrra veel pikemgi. Ent ka kolm tundi ka- burgi Linnateater, Viini Õukonnaooper, juudi rahvamuusika intonatsioonidel põ- hes vaatuses oli pisut liiga palju. Võib-olla New Yorgi Metropolitan Opera, New hinev. See osa on ühe tervikmõtte esituse maksaks mõelda veel mõne kupüüri peale? Yorgi Filharmoonikud), jõudis teise, veelgi musternäide, pealegi kaunis! Nagu Anto Ja kavalehelt oleks olnud tore lugeda ka se- suurema elutöö kirja panna oma puhke- niuse jutlus, on ka neljas osa “Urlicht” da, kes on noorte lauljate pedagoogid. Eks hetkedel ja suvekuudel, jättes maailmale (“Ürgvalgus”) oma teksti saanud luuleko- ole selline etendus ju auasi ka õpetajatele. pärandusena kümme sümfooniat, monu- gust “Poisi võlusarv”. Seda osa kannab al- mentaalse “Laulu Maast” ja rea kauneid di soolo. Metsosopran Monika-Evelin

38 muusika 6 -7/2009 IMPRE s s I o o NID

M in u i s u vem u u s ika T riin E l l a laulja

Sel suvel lähen kindlasti Saaremaa ooperipäevadele, plaanin vaadata Wagneri ooperit “Lendav Holland lane”. Suviti on meeliülendav kuulata muusikat vabas õhus, kusagil saarel või vanas kirikus. Olen laulnud Ruhnu uues kirikus ja juba sõit sinna andis erilise meeleolu. Püüan ka sel suvel ta- bada huvitavaid paiku ning võtta ette Ettekande lõpuhetk. Keskel dirigent Arvo Volmer ning solistid Heli Veskus ja Monika-Evelin Liiv. väikesi reise. Kindlasti ei jäta ma vahe- FOTO HARRI ROSPU le argentiina tango kontserte. Kadrioru lossis esineb ehe Duo Porteño de Tan Liiv oli meie uudishimulikule kuulajale uus ülevust ega hingelise osasaamise tunnet... go ning Tallinna vanalinna restoranis nägu-nimi-hääl, kõik muide väga kaunid! Aga ometi! Just suurvormid on suuri Fellini tangolaulja Martin Alvarado. Ka esituslaad oli pieteeditunde ja musikaal- kuulajahulki köitnud ja saalitäisi kokku Tango igatsevad tunded, sensuaalsus ja suse parimal tasemel. “Ürgvalguses” pääses toonud ja teevad seda ikka ja jälle. See on varjatud temperament haaravad alati ta omapäraselt mahlakas hääl hästi maks- justkui kindla peale minek. Või on suures endasse ja raputavad korralikult läbi. vusele, samuti olid head Heli Veskuse lühi- helimassis kuulajal kergem mõelda ka ise Suvi Eestimaal on ise üks helide mäng. kesed soolorepliigid ning nende kahe due- ennast osakeseks tervikust? Kas kuuleb ehk Kiirest elutempost on väga raske eema tid viiendas osas. Ent mõlemad noored so- armas jumal meid seda paremini, mida kõ- le astuda, ilmselt tuleb seda teha tead- listid jäid lõpuosa tutti’s maksimumi välja vemat häält me teeme? (Rokkarid lähevad likult – lõkke ääres pea mõtetest va- pannud koorile ja orkestrile alla. Just siin ju sama rada!) baks lasta ning tule praksumist, ööbi- kujutas Mahler kindlasti ette solistide vo- Nii ei oskagi ma öelda, kas Arvo Volmer kute laulu ja lihtsalt metsa hingamist kaali andmas täiust, kõrgläiget voogavale tegi Mahleri Teist sümfooniat “suure süve- tunda ning kuulata. Kirglikust jahime- helimassiivile. (Helirežissöörid räägivad, et nemisega, emotsionaalselt, muusikaliselt hest isa tõttu olen õppinud jälgima, et sellistes suurtes esituskoosseisudes on ko- peenelt tõlgitsetuna, nüansirikkalt, tunne- loodus ärkab alles hämarikus. On vaja genud solistidel võime leida oma hääle tuslikult erilise individuaalse nurga alt, suu- varuda kannatust ning olla meeled maksmapanemiseks see õige akustiline lai- repärase vormitajuga, meisterlikult jne” või avali, siis avaneb võimalus kuulata re- nepikkus, mis kannab tema häält justkui hoolitses lihtsalt Mahleri partituuri korrali- baste kriiskamist, metssigade valvsat oma real, teeb selle suures kõlamassiivis ku ettemängimise eest kogu selle rikkuses, röhitsemist, rohu sahisemise erinevusi kuuldavaks, nii nagu kindel raadiolaine täiuses ja ebatäiuslikkuses. Vähemalt saali- ning lindude huikeid. kannab oma saatjat maailma raadiolainete täie kuulajaid tegi ta rõõmsaks, mõne kogu- džunglis. See ei olene hääle füüsilisest ni õnnelikuks. Suure kollektiivi töö ja vaev jõust, vaid füüsikalisest, akustilisest taju- tasus end ära ja võeti tänulikult vastu. musest.) Aga vahel tundub mulle kummaline, et Sümfoonia viimane osa on pooletunni- paganarahvas, nagu me, eestlased, oleme, ne ja mängib dünaamikas peaaegu pidevalt püüab üks osa meist justkui indulgentse kõrgetel ja väga kõrgetel tuuridel. Orkester koguda, avades kristlike palvustega sünd- ja koor, kes nüüd juba traditsiooniks saa- musi, pühi, hooneid, festivale ja mida kõike nud paigutusega seisis rõdude lavapoolse- veel, sobitades kontserdikavadesse kristlik- tes otstes, andsid siin oma maksimaalse ke traditsioone järgides pühadeks kohaseid jõu. Dirigent joonistas oma suurimaid ja muusikateoseid. Võib-olla on seda juuruta- jõulisemaid kaari. nud või vähemalt kombeid omal viisil elus Paraku ei väljenda jõulise dünaamikaga hoidnud omakorda ka nõukogude aja tar- muusika peaaegu kunagi muusika tunnetus- ve “õigel ajal õigeid asju” esitada-rääkida- likku poolt ega esitajate-dirigendi sisemist teha? Mis seal siis ikka... musikaalsust. See ei anna kuulajale tegelikult

muusika 6 -7/2009 39 IMPRE s s I o o NID

Hetk kontserdilt Kunstihoones. Iren Lill ja Maria-Kristiina Ulas. Kunstimaailm on üks FOTO ERAKOGUST iMARJ U R I I S IKAMP klavessinist, organist

esti Interpreetide Liidu kontsert peal- kaatad ning itaaliakeelne sõna toccare tä- Iren Lill mängis, on eriliselt jõulise sonoor- kirjaga “Puudutuse kunst” 26. aprillil hendab “puudutama”. Esimesed seda laadi se skaalaga ja erinevate kõla varieerimise Tallinna Kunstihoones. Iren Lill teosed sündisid lautomängijate sõrmede võimalustega, kus saab kasutada nii ühe- E(klavessiin). Kavas D’Anglebert, Louis ja all, kes pärast pilli häälestamist kontrollisid kordset, topelt- kui ka lautoregistrit. Louis François Couperin, Rameau, Tõnu Kõrvits. erinevaid kooskõlasid. Teiseks kannab Couperini “Chaconne ou Passacaille”, eriti Kaastegev kunstnik Maria-Kristiina Ulas. François Couperini traktaat pealkirja “L’Art aga Jean-Philippe Rameau Prélude ja Alle de toucher le clavecin” – “Klavessiini puu- mande kujunesid kontserdi kõrghetkedeks. Tallinna Kunstihoone on kontserdipaiga- dutamise kunst”. Kontserdil esitati sellest Esiettekandena kõlanud teos, Tõnu na üsna uus ning aitab kaasa erinevate kogumikust viis prelüüdi. Ja kolmandaks, Kõrvitsa “La folia for harpsichord” on üles kunstiliikide sümbioosi tekkele. Küllaltki see muusika peaks jõudma erinevate kuns- ehitatud ajaloos paljutöödeldud folia osti- kõmiseva akustikaga väike saal sobis kla- tiliikide piirimaile ning ergutama kunstni- naato-bassile. Folia teema märksõnad – vessiinimuusikale hästi, seintel ülevaate- ku loomeimpulssi ja loomulikult puuduta- “hullus”, “meeletus”, “fataalsus” on ilmselt näitus “Stereoefekt” kunstnike paarilt ma ka kuulajate-vaatajate tundeid. olnud aktuaalsed läbi sajandite. Kuulajana Evalt ja Adelelt. Põhiliselt 17. ja 18. sajan- 17. sajandi helindid kõlasid interpretat- tundus, et Kõrvitsa teoses polnud eesmär- di prantsuse klavessinistide loomingule sioonis, mida iseloomustas äärmine detaili giks ohjeldamatuse afekti demonstreerimi- pühendatud kontsert toimus koostöös valitsemine, hetkes olemise oskus ja muusi- ne, vaid pigem kirgastunud süüvimine ini- kunstnik Maria-Kristiina Ulasega. Graafi kaliste kujundite selgus. Kavas oli põhirõhk mese ürgsesse igatsusse täiuslikkuse ja sees- kust ja maalijast Ulase performance’iks oli taktimõõduta prelüüdidel (prélude non me- mise vabanemise järele. See kirglik igatsus maalimine kolmele molbertile tõstetud suré), barokiaegse improvisatsioonilisuse pole lahvatava leegi sarnane, vaid varjatud suureformaadilisele valgele pinnale, mis näidetel, kus noodipildis näeme nn valget hingesügavus. Helilooja on loonud väga toimus musitseerimisega sünkroonis. Vas notatsiooni – seest tühje täisnoote, mis ei pillipärase põneva ülesehituse ja akordika- tastikune interaktiivsus oli eriti vahetu anna vihjeid ei teose rütmilise struktuuri ga teose, mis haakus hästi ülejäänud kava François Couperini tsüklis “Les Folies ega täpse akordide ehituse kohta. Lille tõl- meditatiivse laadiga. Francaises, ou les Dominos”, mis hõlmas gendus oli hästi liigendatud ja kõlas väga Georg Gurdijevilt pärinevad järgmised Couperini enda ettekirjutusena erinevaid orgaaniliselt, andes tunnistust materjali sõnad: “Vanal kunstil on teatud kindel sisu. karakterpalu koos neid iseloomustava vär- põhjalikust tundmisest ja ajastutruu esitus- Tal oli kunagi samasugune funktsioon na- viga. Näiteks: “Ustavus” – sinine, “Vaimus praktika järgimisest. Sellised prelüüdid, olgu meie ajal raamatutel, mis on loodud tus” – karmiinpunane, “Neitsilikkus” – gugi kaugest barokiajastust, kujutavad en- teadmiste talletamiseks ja tulevastele põlve- nähtamatu värv, “Pühendumus” – linavär- dast meie traditsioonilise klaverirepertuaari dele edasiandmiseks.” Vana kunsti “luge- vi hall, “Meeleheide” – must, “Vaikiv armu ja klahvpillimängu esteetikaga võrreldes ma” on võimeline vaid asjasse pühendatu, kadedus” – tumehall. Kunstnik kasutas küllaltki uudset muusikalist materjali, mis kes suudab sünteesida ja näha (kunsti)maa vastavalt osale ettenähtud värve. avab klavessiini senitundmatuid sonoorseid ilma kui tervikut. Ma ei kahtle, et ka uus Millest aga selline kontserdi pealkiri – võimalusi. Siin puudub motoorikal igasu- kunst võib olla nagu vaimselt üliväärtuslik “Puudutuse kunst”? Interpreedi kommen- gune sõnaõigus ning mängija manipuleerib raamat – struktuure tajuv, terviklik ja jälgi- taaridest selgus, et kolmel põhjusel: esiteks ajaga, et subtiilseimaid harmooniamuutusi tav materjal, mida on hea lugeda. on kavas improvisatsioonilised vabavormid kujundada. Saksa pillimeister Rainer Schüt préludes non mesuré, mis on sisuliselt to- ze 1971. aastal ehitatud klavessiin, millel

40 muusika 6 -7/2009 IMPRE s s I o o NID i Oleneb dirigendist… KRI S TINA KÕRVER

oseph Haydni oratoorium “Aastaajad” Nõudlik ja täpse käega Olari Elts. 8. mail Estonia kontserdisaalis (9. mail FOTO ANTS LIIGUS / SCANPIX ka Jõhvi kontserdimajas). Eesti Riiklik JSümfooniaorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Oriana Kurteshi (sopran), Juhan Tralla (tenor), Lauri Vasar (bariton), Olari Elts (dirigent).

Käesolevat aastat võib seostada mitme helilooja ümmarguse sünni- või surma-aas- tapäevaga: Purcell, Händel, Mendelssohn, Chopin, Pacius, Tüür, kui mainida vaid mõnd. Ühe väljapaistvama nimena selles reas seisab Joseph Haydn, kelle surmast möödus tänavu mais 200 aastat. Niisiis väärikas valik Eesti Kontserdi hooaja lõppkontserdiks, mis muuseas tõi terve saali rahvast tihedalt täis. Iseäranis rõõmustav oli näha dirigendi- puldis Eestis üha harvemini juhatavat Olari mängud, retoorilised fraasid ja kärmelt va- Mis veel saali kostis? Kostis see, et Eesti Eltsi, kes on viimastel hooaegadel mitmel helduvad kõlavärvid on paigas ning vormi- Filharmoonia Kammerkoor pakub sobiva korral toonud publikuni suurepärases esi- tervik kannab, kuulaja saab keskenduda repertuaari puhul väga ilusat tooni ja kvali- tuses just 18. sajandi muusikat. Suure ela- muusikale, mitte esitusprobleemidest möö- teetset kõla. Ka kooril on selles teoses kül- musena meenub kohe Mozarti “Idomeneo” davaatamisele. Orkestri nauditavat koos- laltki kaalukas osa laulda; seda enam oli kontsertettekanne 2006. aastast, kus peale mängu ilmestasid kaunid piltlike kujundi- sümpaatne, et suudeti hoiduda pingutatud võrratute solistide hämmastas ka ERSO tega puhkpillisoolod; kogu teose õnnestu- forte’dest ja üleforsseerimisest ning lasti kõ- paindlik ja stiilitundlik musitseerimine. mises oli tähtis osa ka basso continuo an- lada valdavalt soojadel toonidel, mis sobi- Hämmastas seetõttu, et üldjuhul ei ole samblil (Reinut Tepp klavessiinil ja Tõnu sid hästi ka teksti romantiliste looduskirjel- meie esindusorkester end klassitsismiajastu Jõesaar tšellol). Kuuldavasti eelnes õnnes- dustega. repertuaari puhul väga “esinduslikust” kül- tunud kontserdile ka karm ja närvesööv Haydni üks viimaseid suurteoseid, jest näidanud, jäädes sageli kuidagi inert- prooviperiood, aga no tõepoolest – kuidas 1801. aastaks valminud “Aastaajad” pole seks ja väheütlevaks. Ning ehkki muusikute üldse tekivad sellised müüdid, et Haydn on kindlasti tema parim teos. Oratooriumile seas on levinud ka ütlus, et “dirigendid tu- lihtne?! ebatüüpiliselt puudub selles dramaatiline levad ja lähevad – hea orkester ei lase end Solistidest jätsid parima mulje “kodu- süžee; pikk ja lohisema kippuv libreto kuju- kellestki neist segada!”, tahaksin oma maist päritolu” Juhan Tralla ja Lauri Vasar, tab endast rida lüürilisi olustikupildikesi, ERSO-muljete põhjal korrata hoopis ühte kes tegutsevad juba aastaid Austria, kirjeldusi aastaaegade meeleoludest. teist “tõde”, et kõik või vähemasti väga palju Saksamaa ja muu Euroopa ooperilavadel. Vanameister olevat tühisevõitu tekstile sõltub just dirigendist. Mõlema solisti puhul võlus kaunis saksa komponeerimisega kurja vaeva näinud, Juba mitmendat kontserti järjest ilm- keel, ilus hääletämber ja oskus rakendada ehkki tulemus sai muusikaliselt siiski vai- neb, et Eltsi täpse käe all (neid dirigente on need kaks vahendit mõtte ja muusika tee- mukas ja värvikas. Estonia kontserdisaalis muidugi teisigi) kehastub ERSO täiesti või- nistusse. Albaania sopran Oriana Kurteshi kõlas see ligi kolmetunnine teos valdavalt mekaks kollektiiviks, kelle mängus on värs- jäi selgelt tagaplaanile. Oma kitsa nasaalse- köitvalt, andes aimu esitajate suurest panu- kust, energiat, maitsekust ja musikaalsust. võitu hääle ja ühekülgse emotsionaalsusega sest ning teinekord ehk varju jäävast või- Haydni (nagu ka Mozarti) muusikale oma- oli tal raske ulatuslikku partiid lõpuni välja mekusest. sed peened tempokurvid, erksad rütmi- kanda.

muusika 6 -7/2009 41 IMPRE s s I o o NID festival

Pidulik sündmus NELE-EVA STEINFELD f pianisti

vari Ilja 50” 15. mail Estonia kontserdisaalis. Ivari Ilja ja tema õpilased Mihkel Poll, Sten Lassmann, Jaan Kapp, Maksim ”IŠtšura ja Johan Randvere. Kavas Mozart Klaverikontsert F-duur kolmele klaverile KV 242, Klaverikontsert Es-duur kahele klaverile KV 365 ning Brahms Klaveri kontsert nr. 1 d-moll. ERSO, dirigent Mihhail Gerts.

Ivari Ilja esinemised on alati olnud siinse muusikaelu suursündmuseks, olgu need siis seotud juubeliga või mitte. Seda kinni- tavad publiku kõrged ootused ning tulvil saal. Ja mõistagi täidab Ivari Ilja, kes on esinenud maailma ihaldatuimates kontser- disaalides koos kuulsate nimede Irina Arhipova või Dmitri Hvorostovskiga, publiku ootused. Tema kogemused ja kõ- lamaailm on muusikakunsti tipptase. Ivari Ilja üks lemmikuid on olnud Chopin; seekord tõi ta aga kuulajateni Ivari Ilja esinemised on siinse muusikaelu suursündmuseks. Brahmsi Esimese Klaverikontserdi. Ilja tõl- FOTO IA REMMEL gendab romantismiajastu muusikat meisterlikult; pianisti tehniline üleolek ning ere- dalt ja ekspressiivselt tunnetatud karakterid poeetilisse kõlamaailma. Täiesti eriline nii saavutanud igal pool tasakaalustatud kõla- mõjusid sügavalt. Klaver kõlas dialoogides teises osas kui kontserdis tervikuna oli Ivari pilti. Kolmanda osa kadentsi oli põimitud orkestriga suurejooneliselt, jõuliselt ja soo- Ilja suhtumine vasaku käe partiisse, mille üllatus juubilarile, väikesed variatsioonid jalt, jäämata kordagi kaaluka orkestripartii polüfooniline käsitlus muutis helipildi ruu- tuntud sünnipäevalaulu “Happy Birthday” varju. Publikuni jõudis võimas ja absoluut- miliseks ja klaverikõla avaraks, tõi õhustik- teemal, autoriks üks esinejaist, Maksim selt selge dramaatilis-poeetiline helipilt. ku pinget ning võimaldas Brahmsi massiiv- Štšura, kes tegeleb klaverimängu kõrval he- Noor dirigent Mihhail Gerts, kes suundus ses klaverifaktuuris peituvaid ideid kergesti liloominguga. Mihkel Polli ja Sten Lass orkestrimuusika maailma Ivari Ilja klaveri- hoomata. Klaverikontserdi pisut ungaripä- manni mängitud Mozarti kontserdis kahele klassist, andis samuti teose kujundamiseks rane finaal oli pidulik, energiline ja vaimus- klaverile Es-duur oli kolme klaveri kontser- endast parima. tav. diga võrreldes tunda juba esitajate suure- Solisti ja publiku vahel avanes otsekui Juubelikontserdi esimeses pooles esine- mat kogemust, kõlalist veenvust ja selgemat helide ja emotsioonide kommunikatsiooni- sid Ivari Ilja klaveriklassi väljapaistvamad ülesehitust. Polli puhul oli meeldejäävaim kanal. Esimesest osast alates oli rütmijoo- õpilased. Mozarti kontserdis kolmele klave- helisev klaverikõla ning Sten Lassmanni nis selge ja sugestiivne. Kontserdi dramaa- rile F-duur “Lodron”, mida tänapäeval suh- mäng veenis selgelt läbiviidud fraaside ja tilised kujundid tekitavad sageli assotsiat- teliselt harva mängitakse, soleerisid Mak ideedega. sioone kuulsa beethovenliku saatusekopu- sim Štšura, Jaan Kapp ja Johan Randvere. Delikaatne Mozart ja vaimustav tusega, mille põimimine faktuuri polnud Ettekanne oli meeldiv ja rohkete eredate Brahms kujundasid kontserdist piduliku ja ilmselt sugugi juhuslik. Kontserdi teises hetkedega, kuid vahest tervikliku väljendu- meeldejääva sündmuse. osas juhatas pianist kuulajad rahulikku ja se mõttes veidi tagasihoidlik. Orkestergi ei

42 muusika 6 -7/2009 festival Suure-Jaanif muusikafestival keskendub tänavu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 90. aastapäevale

17.–23. juunini toimub Eesti muusika- ja van, et selle aasta lõpetamine jääb üliõpilas- Ferdinand David. Mendelssohn kuulis teda kultuurilooliselt tähtsas paigas Suure-Jaanis tele kauaks ajaks meelde, õppejõud ja üli- mängimas ja kutsus ta Gewandhausi or- juba kaheteistkümnes muusikafestival. õpilased saavad niimoodi pikemalt koos ol- kestri kontsertmeistriks. Viiulikontserdi Kõnelesin tänavuse festivali tähelepanu- la. Tallinnas minnakse pärast aktust kohe kirjutamise ajal David nõustas Mendelssoh väärsematest sündmustest ja eripärast festi- lahku ja koosolemist sääraselt ei ole võima- ni ja kontsert on pühendatud talle. vali kunstilise juhi organisti ja EMTA pro- lik korraldada. Suure-Jaani festivalil on saanud tavaks fessori Andres Uiboga. Kuidas on muud sündmused festivalil ka korraldada konkurssi. seotud Muusikaakadeemiaga? Mida põnevat sel aastal Suure-Jaanis Sel aastal toimub tšellistide konkurss. kuulda saab? Teeme läbilõike akadeemia praegusest tege- Kaks aastat tagasi alustasime Mart Saare vusest, peaaegu kõik osakonnad on esinda- nimelise lauljate konkursiga, mille vastu Festivalil on üritusi väga palju, aga täht- tud. oli väga suur huvi, osales 25 lauljat. Möö saim osa sellest on seotud EMTA 90 aasta Margo Kõlar kõneleb elektronmuusika dunud aastal toimus juba kaks võistlust: juubeliga. stuudio tööst, helilooja Tõnu Kõrvits räägib konkurss lauljatele ja Julius Vaksi nimeli- Kui me arutasime EMTA juubelikomis- oma loomingust ja kompositsiooniosakon- ne trompetistide konkurss. Järgmisel aas- joniga 90. aastapäeva tähistamise võimalu- na tegemistest. Ingo Normet tutvustab la- tal on plaanis teha võistlus pianistidele ja si, siis käisin välja mõtte, et võiks teha kont vakunstikooli. Siis on meil lõunatund oo- organistidele. Huvi nende vastu on väga serte neis paikades, kus konservatoorium peristuudioga, mida tutvustab Mati Palm. suur, palju suurem kui Tallinnas, kus näi- on aja jooksul asunud, Kivimäel, Tallinnas Kohal on ka laulutudengid. Keelpilliosa teks “Con briol” oli saalis ainult žürii ja Müürivahe tänavas ja Suure-Jaanis. Ning konnast tuleb esinema kitarrikvartett. Jazzi mõned üksikud kuulajad. sealt edasi minnes pakkusin välja mõtte, et osakonda tutvustab meditatsioonikontsert, oleksin valmis ka Suure-Jaani festivali aas- Festivali kavas on alati ka eksootiline kus mängivad Jaak Sooäär ja Tuule Kann. tapäeva temaatikale pühendama. sookontsert. Kaasatud on EMTA sümfooniaorkester ja Sellel kontserdil esineb meie “soo-orkes- Kas ka EMTA lõpuaktus peetakse Suure- solistid; lavakunstikooli tudengid teevad ter” ning solist on EMTA rektor Peep Jaanis? kaasa Mendelssohni “Suveöö unenäo” ette- Lassmann, kes mängib Mozarti 21. klave- Jah. Algul ma ei olnud kindel, kas see mõte kandel. rikontserti. Sookontserdil on alati olnud leiab toetust, aga vastupidi – mõte meeldis. Mendelssohnilt, kellel tänavu möödub ka loodusetundja inimene kõnelemas. Kontsert peetakse Suure-Jaani Gümnaa 200 aastat sünnist, tuleb Suure-Jaanis veel Tänavu tuleb meile Aare Baumer, kellel on siumi saalis. See on fantastilise akustikaga ettekandele Viiulikontsert ERSO ja Paul valminud film Nigula rabast, mida ta on ja väga suur saal, sinna mahub ligi 2000 Mägiga, soleerib Mari-Liis Uibo. Mainiksin teinud neli aastat. Enne kontserti toimub kuulajat. Eestis teist nii suurt saali ei olegi. huvitava faktina, et see kontsert on ka Ees esilinastus Mart Saare majamuuseumi Diplomid antakse kätte Lahmuse mõisas tiga seotud. Nimelt tegutses Raadi mõisas õuel Hüpassaares. (vihma korral Suure-Jaani kirikus) ja ka lõ- Mendelssohni eluajal tuntud keelpillikvar- pupidu toimub Lahmuse mõisas. Ma ar- tett, kus eriti väljapaistev oli esimene viiul Andres Uiboga vestelnud Ia Remmel

muusika 6 -7/2009 43 festival Kaks pilku jätkuvalt aktuaalsele Jefta loole fHaapsalu vanamuusika festival 8.–12. juulini Haapsalu toomkirikus

aks nägemust Vana Testamendi Mees peab iga hinna eest loost, mille peategelaseks on sõja- liikvele pääsema ja võitma. mees Jefta, raamivad tänavuse Jeftat kujutab piiblilugu tema KHaapsalu vanamuusika festivali kava: hõimu poolt tõrjutuna, ent 8. juulil kõlab Carissimi kuulsaim oratoo- võidutasuks on talle koguni rium “Jephte” (1650) ja 12. juulil Händeli hõimuliidri koht. Jefta võidabki, viimane oratoorium “Jephtha” (1751). iisraeli hõim saab vabaks ja pea- Vanas Testamendis on vähe lugusid, mis liku tütar Iphis (see nimi peab oleksid leidnud nii vastuolulisi tõlgendusi kindlasti meenutama Iphige kui lõik Kohtumõistjate raamatust (10,6– neiat) võtab oma saatuse vastu: 12,6), lugu väepealikust, kes sõjaedu nimel “For joys so vast too little is the annab jumalale tõotuse ohverdada esime- price of one poor life” (“Nii ne elusolend, kes talle koju naastes vastu määratu õnne eest üks vaene tuleb, ja selleks juhtub olema ta tütar, Jefta elu on pea olematu hind”). ainus laps. Jefta lugu on ainus kogu piiblis, Händeli libretist Thomas Morell mis räägib inimohvri toomisest jumalale laseb Jefta hingel murduda just (mille Moosese seadus keelas) ja selle sele- nähes tütre leplikkust. tamine on olnud väga tülikas. Miks oli ju- 17.–18. sajandi teater ja dra- malale antud tõotus olulisem inimohvri maatilised helitööd jutustasid toomise keelust? Kas Jefta ohver oli võidu seda lugu alatasa ümber, kas siis hind või mõtlematu tõotuse tagajärg? Kas Euripidese (Agamemnon ja peaksime põlgama Jefta sõgedat vannet Iphigeneia) või piibli versioonis või imetlema mehe meelekindlust, millega (Jefta). Esimene sobis rohkem too ohverdab oma kõige kallima? Need on ooperiteatrisse, teine aga vara ainult mõned vastuseta küsimused. baroki oratooriumiga, millel oli Giovanni Antonio Pellegrini “Jefta tagasitulek” (õli, lõuend Jefta konflikt on olemuslik: naiselikkus jesuiidikolleegiumides tähtis di- 18. sajandi algusest). tema õrnimas, neitsilikus vormis ohver- daktiline funktsioon. Carissimi FOTO INTERNETIST datakse meheliku huvides – et sõjapealik lõigi oma kompaktse ja piiblilu- võiks alistada vaenlase. Seda tähtsat lugu gu täpselt järgiva oratooriumi nast, mida oleme ise valmis oma edu eest tunneb lääne kultuur mitmes vormis. Va Rooma Collegium Germanicumi kasvan- maksma. Jefta usub, et kui mängus on nii hest veel monumentaalsemalt on vastand- dikele, Händeli täismõõduline muusi- palju, pole ükski hind liiga kõrge, ja väärtus like algete dialektika esil paralleelloos kadraama aga tahtis õilistada Londoni ko- te ümberhindamine on talle traagiliselt va- Mükeene kuningast Agamemnonist, kreek- danliku publiku meeli. lus. Ma tõrgun mõtlemast, kui palju inime- laste väepealikust Trooja sõjas. Lepitamaks Ma ei saa päriselt aru, kuidas lood mi- si on meie kohaliku eduloo hinnaks, küll jumalanna Artemist (looduse naiselikku al- nuni jõuavad: isegi väikese festivali kava on aga tehingud, mille hind määrati selgu- get), kelle vastu on Agamemnon jahimehe- kujuneb niivõrd erinevatest impulssidest ja ma alles tulevikus, täna elu üsna pahupidi na käe tõstnud, usub mees abi olevat oma kaalutlustest. Händeli “Jephtha” on mu fes- pööranud. Väärtuskriisis pole siis vahest tütre Iphigeneia ohverdamisest, sest muidu tivalil korra juba kõlanud (siis juhatas seda tulutu Jefta lugu uuesti ja mitu korda läbi ei lase Artemise tõstetud vastutuul kreek- Howard Arman) ja see oli 1998. aastal, nn käia. laste sõjalaevu Aulise lahest liikvele. Selles Vene kriisi süvapunktis. Miks sai see mulle loos tabab lõpuks võitjana koju naasnud nüüd tähtsaks jälle keset majanduskriisi? Toomas Siitan meest siiski naise kättemaks: Iphigeneia Minu jaoks on see eelkõige lugu mehelikust Haapsalu vanamuusika festivali kunstiline ema Klytaimnestra tapab oma mehe edupüüdlusest ja selle hinnast, ning mitte juht ning ava- ja lõppkontserdi dirigent Agamemnoni. sellest, mida jumal meilt küsib, vaid hin-

44 muusika 6 -7/2009 Saaremaa ooperipäevad

uressaare ooperipäevad lükkas ku- Hirvo Surva juhatusel, solistideks Angelika ja solistid, kuid kaasa teevad ka Matti Sal nagi käima entusiastlik Ludmilla Mikk ja Oliver Kuusik. Kava pealkiri on minen, Mario Zeffiri, Carlos Moreno, Toon. Möödunud suvel võttis aga “Ave Maria” ning selle avanumbriks Saare Nadia Krasteva ning Rauno Elp, Priit Vol EestiK Kontsert korraks soikunud ürituse Saare maal sündinud Peeter Süda samanimeline mer ja Oliver Kuusik. Samal kontserdil esi- maa ooperipäevade nime all oma hõlma alla. oopus. Kui Hendrik Krumm jõudis esime- neb ka Monika-Evelin Liiv, kes lõpetamas Pidasime oluliseks, et festivali iseloo- se saarlasena sõjajärgsetel aastatel õppima oma õpinguid Covent Gardeni ooperistuu- mustaks võimalikult mitmekülgselt just kuulsasse La Scala laulukooli ja Ain Ange dios. Hendrik Krummi mälestusõhtul lau- Saaremaa teema. Nii sündiski etendus rist on saanud Viini Riigiooperi solist, kes lab Kai Rüütel, kes lõpetab Haagi konserva- “Patseba Saaremaal” (Aino Kallase draama debüteerib sel suvel kuulsal Bayreuthi festi- tooriumi ja läheb seejärel Monika-Evelin koos Tauno Pylkkäneni ooperimuusikaga) valil, siis tahame välja selgitada, kes Saare Liivi jälgedes Londonisse. ja tekkis mõte kaasata Saaremaal sündinud maa noortest poistest või tüdrukutest võiks Kui veel lisada, et RAM annab koos lauljaid (Ain Anger, Aare Saal ja Andres astuda nende jälgedesse. Jaakko Ryhänen Tallinna Saksofonikvartetiga kuursaali kõ- Köster), Saaremaa neidudekoor ja Saare kuulab 22. juulil ära kõik solistieeldustega lakojas tasuta kontserdi, et lossis toimuvad maa meeskoor SÜM jne. Eredat värvi lisas noored lauljad ja annab samas ka näitliku Jorma Hynnineni ja Läti Rahvusooperi so- USA trupp oma “Porgy ja Bessiga”, Vane laulutunni. Soome kuulsatest lauljatest esi- listide kontserdid, et Vanemuine esitab muine tõi kaasa Offenbachi “Hoffmanni nevad esmakordselt Saaremaal veel Matti Verdi “Trubaduuri” ja 26. juulil kõlab lood”, galakontserdil esinesid meie solisti- Salminen ja Jorma Hynninen. ooperipäevade lõpetuseks Verdi Reekviem de kõrval kolleegid Moskva Suurest Teatrist Wagneri ooperi “Lendav Hollandlane” Neeme Järvi juhatusel, peaks põhjusi ja Ankara Riigiooperist. ja Puccini ooperi “Turandot” toob Saare Saaremaale sõiduks olema piisavalt. Sellel aastal algavad ooperipäevad 19. maale Läti Rahvusooper, Ilkka Kuusisto juulil varalahkunud Hendrik Krummi mä- mono-ooperi “Vabaduse vang” Helsingi Arne Mikk lestusõhtuga. Saaremaa kirikutes annab Kammerooper. Galakontserdil on vunda- Saaremaa ooperipäevade kunstiline juht kontserte Rahvusooper Estonia poistekoor mendiks Läti Rahvusooperi orkester, koor

XVII Rapla kirikumuusika festival 18. juulist 7. augustini apla festival sündis ajal, mil äsja taas rikus nautida 18. juulil Eesti Filharmoonia põnevamaid uustulnukaid. Koosseis on ai- jalgele tõusnud Eestis tundus kõik Kammerkoori esituses. Samuti on kõrgeta- nus omalaadne Eestis ning tema liikmed uus ja püsimatu. Praeguseks on üri- semelise koorimuusika hindajad oodatud Pärt Tarvas, Villu Vihermäe, Margus Uus ja Rtus leidnud kahtlemata stabiilse väljundi lõppkontserdile 7. augustil, mil kõlavad Andreas Lend hinnatud ja aktiivselt tegut- mitte üksnes Rapla maakonna vaimuelu Bachi ja Vivaldi helitööd. Ettekandjateks on sevad interpreedid. 29. juulil võib tšello edendades, vaid Eesti kultuuriloos üldiselt. segakoorid Noorus ja Cantus ning solistid; kvartetti kuulata Käru kirikus ning 30. juu- Silda inimeste südame ja kirikliku sü- barokile omase atmosfääri loob ajastu muu lil Velise õigeusu kirikus. vamuusika vahel on festival tänaseks raja- sikainstrumentidega Corelli Consort. Festivali üheks põnevamaks pärliks nud juba kuusteist aastat Raimo Kivistiku Kindlasti on kuulajad rõõmsad selle võiks nimetada Vene vaimuliku ja ilmaliku energilisel juhtimisel. Sel aastal võttis vääri- üle, et kontsertide nimistus on taas oreliõh- vanamuusika ansamblit Svetilen. Olles küll ka ürituse enese õlule vähemalt sama ener- tu. 24. juulil musitseerib Rapla kiriku tore- ka varem Eestis esinenud, astub ansambel giline ning teotahteline Jakob Kukk. Täna dal vendade Kriisade ehitatud pillil noor Rapla kirikumuusika festivalil üles esimest vusel festivalil toimub seitse eriilmelist kont organist Katrin Merilo. Juuru kirikusse too- korda. Svetileni ülimalt erilist, iidse hõngu- serti. Neid ühendavaks märksõnaks sobib vad 1. augustil kammerlikku hõngu Eda ja ga kõlaruumi ning huvitavate vanamuusi- vaid kõigi esinejate tugev tase. Raivo Peäske. Kindlasti tekitab flöödi ja kainstrumentide kaasamist saab 19. juulil Traditsiooniliselt on ka sel aastal Rapla harfi õrn kooskõla sealsete paksude kivi- nautida Rapla kirikus. Püsivaid elamusi! kirikumuusika festivalil oluline koht klassi- müüride vahel põnevaid akustilisi nüansse. kalistel kooriteostel. Johann Sebastian Järjest enam tuntust koguv tšellokvartett C- Festivali tutvustas pianist Kristi Hinsberg Bachi suursuguseid motette võib Rapla ki- Jam on üks Rapla kirikumuusika festivali

muusika 6 -7/2009 45 festival Viljandi vanamuusika festival f– Eesti vanimaid muusikapidustusi 7.–12. juulini

iljandi vanamuusika festival toi- Festivali peaesinejaks on mub tänavu juba kahekümne nel- Ton Koopmani Amsterdami jandat korda, olles selle järjekorra- barokk-koorist välja kasvanud Vnumbriga Eesti vanimaid muusikapidus- Egidius Kwartet Hollandist, tusi. Elueaks juba 27 aastat! Selle aja jook- kavas Charles V aegne muusi- sul on Viljandist läbi käinud välismaiste ja ka 16. sajandist. Ansambel on eesti vanamuusika spetsialistide koorekiht. laulnud kõikidel maailma täht- Nimed nagu Paolo Pandolfo, John Hollo samatel vanamuusika festivali- way, Loecki Stardust Quartet, Paul Hillier, del ja salvestanud viisteist heli- Andrew Lawrence-King, Jane Gingell, plaati. Nende esinemine on Trio Mediaeval, Il Fondamento, Andres tipptasemel, artistlik ning elav. Mustonen, Hortus Musicus, Tõnu Kaljuste Parim! jne kaunistavad maailma parimate festiva- “Vivaldi, Casanova ja lide programme. Veneetsia” – see on 18. sajandi Pakume kuulajatele-vaatajatele iidse Veneetsiasse viiv salongiõhtu, Viljandi ilu ja sajanditega testitud muusikat milles muusika ja sõna koos- ka seekord. Olen alati arvanud, et varajane mõjus juhivad Raivo Järvi ja muusika pole mitte kunagi pelgalt kontser- Corelli Consort publiku vai- dielamus – tõesti, selle ajastu tänapäevaseks mus rändama linna, kus asfal- võtmesõnaks on “süntees”. Süntees muusi- di asemel on voolav vesi ning ka, tantsu, näitlemise, etlemise, religioosse- mille müstiline aura ja rikkalik Tipptasemel Hollandi vokaalansambel Egidius Kwartet esitab Viljandis Charles V aegset muusikat 16. sajandist. te toimingute, kostüümide ja ka eri kultuu- kultuurielu on tänapäeval sa- FOTO INTERNETIST ride vahel. ma ligitõmbavad kui mitu sa- Programmis “Adon Haselihot” toimib jandit tagasi. seletamatul kombel juudi, Euroopa kesk- Esimesest Eesti laulupeost aja ja džässmuusika koosmõju, kus on lä- pajatavad Hirvo Surva kam- vali pesamunaks on Händeli aastale koha- bisegi paljude ajastute instrumendid ja mermeeskoor ja Chalice. “Hääled minevi- selt tema “Acis ja Galatea”. Nelja päevaga muusikategemise traditsioonid ja mis kõ- kust” seob muusika tänapäevase ja oma- valmib ooperietendus seekord Üllar Saare neleb meile 21. sajandi kosmopoliitse ini- aegse olustikutunnetusega. Uudishimu te- mäe juhtimisel. mese keeles. kitab kas või Venemaa keisririigi hümn Viljandi linn oma intiimse linnamelu, Ütlen kohe, et intrigeeriva nimega an- kõrvuti selliste lauludega nagu “Sind sur- lossivaremete, kauni järve ja Eesti vanima sambli Tormis kontserdil eesti rahvamuusi- mani” jt. varajase muusika esitamise traditsiooniga kat ei esitata, ka mitte Veljo Tormise teo- Festivalil on oluline koht tööl noorte- on maiuspala kuulajale ja ka esinejale. Miks seid, küll aga keskaja muusikat. Meieni ga. Etendustesse on kaasatud kuni sada siis mitte seda üheskoos nautida. jõuab ansambli liidri, eesti juurtega Kalevi noort vanamuusikut kogu Eestist ning Kohtumiseni! Uibo nägemus kuldse keskaja elurõõmu- publikule on aastate jooksul etendatud dest torupillide, trummide, flöötide jt pilli- kuut suurprojekti, teiste seas Monteverdi Neeme Punder de saatel, kirevate kostüümide ja metsikute ooperit “Orpheus” ja Mozarti ooperit Viljandi vanamuusika festivali kunstiline tantsudega. “Bastien ja Bastienne”. Seekordseks festi- juht

46 muusika 6 -7/2009 festival 7.–12. juuli 2009 VILJANDI XXIV VANAMUUSIKAFESTIVAL f Patroon – LAINE JÄNES Kunstiline juht – NEEME PUNDER T 7. juuli kell 20 Baptisti kirik (Uus t.) ADON HASELIHOT Sefardi juutide traditsioonilised meloodiad SOFIA RUBINA ja VOX CLAMANTIS Dirigent: Jaan-Eik Tulve. Kaastegevad: Janno Pokk – nyckelharpha, Ann-Liis Eller – löökpillid, Neeme Punder – flöödid, Taavo Remmel – kontrabass. Idamaa juutide traditsiooniline muusika, mida iseloomustavad kaunid meloodiad ja rohke ornamentaalsus.

K 8. juuli kell 20 Pärimusmuusika ait ENSEMBLE TORMIS (Prantsusmaa) Gilles Péquignot – torupill, krummhorn, Kalevi Uibo – oud, saz, citole Ilmar Marti Uibo – vokaal, löökpillid, kannel, Stéphanie Boulanger – tants, hääled XXII – XVI sajandi muusika ja tants Prantsusmaal.

N 9. juuli kell 20 Jaani kirik EGIDIUS KWARTET (Holland) Peter de Groot – alt , Marco van de Klundert – tenor Hans Wijers – bariton, Donald Bentvelsen – bass Vokaalansambel, kelle esinemist iseloomustab elav ja sügav muusikatunnetus, kõrgtasemel esitatud vokaalpartiid ja artistlik interpretatsioon.

R 10. juuli kell 20 teater Ugala (väike saal) VIVALDI, CASANOVA JA VENEETSIA Raivo Järvi ja Corelli Consort Mail Sildos – barokkviiul, Neeme Punder – flöödid, Tõnu Jõesaar – barokktśello, Lembit Orgse – klavessiin Lood ja muusika müstilisest kanalite linnast. Kesksel kohal kaks eriilmelist maailmakuulsat veneetslast: Antonio Vivaldi ja Giacomo Girolamo Casanova.

L 11. juuli kell 20 Kaevumägi HÄÄLED MINEVIKUST ehk ESIMENE EESTI LAULUPIDU Revalia Kammermeeskoor. Dirigent – Hirvo Surva. Kaastegev - Chalice 1869. aastal toimunud Esimene Eesti üldlaulupidu ehk ”Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aasta Juubeli- ja Tänulaulupidu” oli sündmus, mille üle tänagi uhked oleme. Kontserdil kõlavadki laulud, mida lauldi 140 aastat tagasi...

P. 12.juuli kell 17 teater Ugala Noorte vanamuusikute projekt: G. Fr. Händel 250 AECIS JA GALATEA Lavastaja – Üllar Saaremäe Kujundaja – Riina Vanhanen Muusikajuht – Neeme Punder Suurejooneline ooperilavastus, mis valmib festivali ajal ligi 100 noore muusiku ja laulja osalusel.

Piletite eelmüük Piletilevi ja Statoil. www.piletilevi.ee.Hinnad 75–125 krooni.Festivali passid hinnaga 250 krooni müügil Viljandi kultuurimajas. Info [email protected] tel: 5665 9257

VILJANDI LINNAVALITSUS

muusika 6 -7/2009 47 festival fXVI Haapsalu Keelpillifestival eelpillimängijad kogunevad juuli- teli juhatusel, esiettekandel kõlab Haapsalu on tänavu kahjuks remondis ja festivali kuus taas Haapsallu. Suvises kuu- helilooja Sirje Kaasiku uudisteos. lõppkontsert peab kolima kultuurimaja rortlinnas toimuv festival on juba Esiettekandele tuleb veel teinegi tellitud Rõdusaali. Loodetavasti sobitume sinna nii Kkuueteistkümnes. lugu. Suvekursuste 15. sünnipäevaks kirjutas kõlaliselt kui ka hulga poolest. Eino Tamberg neljale viiulile ja orkestrile Sarnaselt eelmise aastaga kajastub gala- Mida põnevat kuuleb ja kogeb tänavusel teose “Soli e Tutti”. Solistideks on endised ja kontserdil lõppeva hooaja viiulielu. Festi festivalil? Kas on toimunud ka muutusi? praegused kursuslased Madis Järvi, Kristel valiorkestriga astuvad üles noored solistid Festivali kunstiline juht Eva Punder: Arund, Riina Roolaid ja Johannes Põlda. erinevate konkursside võidusõelalt. Jätkub Muutunud on festivali nimi. Pärast ligi Reede õhtul kell 22 on Linnuse Kunin kursuslaste kontsert “Koosmängud”. kaks aastat kestnud viivitust otsustas pa- gatoas kontsert linnarahvale ja nende küla- Neljapäev kuulub kvartetimuusikale tendiamet 23. aprillil anda endise nime listele. Ajaloolane Kalev Jaago pajatab lugu- Uuemõisa Valges saalis. Soomest tuleb esi- “Viiulimängud” kui kaubamärgi eraisikule sid alates linna sünnist 1279 kuni 1688. nema Rantatie kvartett, kuuleme rootsi vä- ja Haapsalu linnavalitsus ei tohi seda aastani, mil loss põles. Teadaolevalt pole hemtuntud heliloojate ja Felix Mendels enam kasutada. Seega algab 22.juulil XVI selles ruumis varem kontserte toimunud, sohn-Bartholdy muusikat. Ei tea miks, kas rahvusvaheline Haapsalu Keelpillifestival. liiga vali heli sinna ei sobi. Sellepärast mu- mõjub linna ajalugu nii, aga Rootsimaa ka- Esimene kontsert kolmapäeval 22. juu- sitseerivad lugudega samast ajastust pärit jastub sellel festivalil nii jutus kui muusikas. lil on seotud linna 730. asutamisaastaga. vaiksetel pillidel klavikordil ja harfil Ene Või on see meil meeles... Toomkirikus esinevad Läänemaa Oratoo Nael ja Lilian Langsepp. riumikoor ja festivaliorkester Lehari Kaus Meie armas ja hea akustikaga Kuursaal Ia Remmel

Viieteistkümnendat korda võlumaailma! XV Kuressaare kammermuusika päevad 4.–8. augustini

elle aasta suvel toimuvad viieteistküm Leiten, Neeme Punder ja Aare Tammesalu. ka unikaalsust parimast küljest. nendat korda Kuressaare kammer- Odaliskilikku lummust lisab kontserdile eesti 7. augustil kõlab spaa Rüütli “Ritteri” muusika päevad. Tähtsuse poolest kõ- tipp-kõhutantsija Iris Frolov. saalis portugali rahvuslik muusikastiil fado. Slab nimetatud number küll vähem ümmar- 6. augustil kõlab Kuressaare kultuuri- Fado tuumaks on ladinakeelne sõna fatum gune kui poole sajandi verstapost viisküm- keskuse saalis värvikas Albénize ja Rahma – saatus. Portugali ansambel Mar Ensemb mend, samas on see just parim aeg, et kor- ninovi klaverilooming. Kontserdil “FAN le on kahtlemata parim valik seda erilist raks seisatada ja juba läbitud rajale tagasi TAASIAD” esinev hispaania pianist Eduar muusikastiili tutvustama. Ansambli sen- vaadata. do Fernández on hoolimata oma nooru- suaalset lauljannat Joana Amendoeirat Viimaste aastate ilusaks traditsiooniks sest saavutanud kodumaal suure populaar- peetakse aga uuema põlvkonna tõeliseks on kujunenud, et avakontserdil mängib ka suse ning kogunud järjest enam ka rahvus- fado-kuningannaks. ürituse peakorraldaja ja kunstiline juht, vahelist tunnustust. Põnev muusik on mit- Pidulikul lõppkontserdil “FINALE” 8. pianist Andres Paas. Tema romantilist ja meid auhindu ning kriitikute eriliselt sooja augustil esineb Ungari tuntumaid keelpilli- sügavalt läbitunnetatud klaverimängu saab vastukaja pälvinud eriti hispaania muusika kvartette Kodály kvartett. Väärikas koos- seekord nautida 4. augustil koos kahe sil- interpretatsiooni eest. seis on tegutsenud juba üle neljakümne mapaistva vene keelpillivirtuoosi: viiuldaja “LOSSIMUUSIKA” õhtud Kuressaare aasta, pälvinud ülimalt positiivset tähelepa- Julia Igonina ja tšellist Rustam Komatš linnuse kapiitlisaalis on paljude muusika- nu kriitikutelt ja andnud välja üle viieküm- koviga. Kavas on Haydn, Fauré, Rahma sõprade jaoks olnud festivali tipphetked. ne helisalvestise. Nende esituses kõlavad ninov, Sarasate ja Tšaikovski. Sellel aastal esineb kontserdiga “The Call Haydni, Dvořáki ja Petrovicsi kvartetid. Teistsugusesse helimaailma saab siirduda of the Phoenix” kuulus Inglise vokaalkvar- Ungari helilooja Petrovicsi keelpillikvartett 5. augustil kontserdil “VISIOONID” “Tant tett Orlando Consort. Inglismaa ühe tun- tuleb Eestis esiettekandele. siv Odalisk”, kus Lepo Sumera, Mirjam Tally, tuima vokaalansambli liikmed ise on aval- Tõnu Kõrvitsa ja Urmas Sisaski loomingut danud veendumust, et kontserdi reprtuaar Kristi Hinsberg mängib Reval Ensemble koosseisus Lea näitab väga vana ja väga uue inglise muusi- Festivali pressiesindaja

48 muusika 6 -7/2009 Viljandi pärimusmuusika festival rõhub säravatele sooloesinejatele

a üks muusik, kui ta on karismaatiline isiksus ja meisterlik pillimängi- ja, võib rahvamassid tantsima pan- Kna ning kuulajate meeli lummata, kinnitab 23.–26. juulini toimuva Viljandi pärimus- muusika festivali programmijuht Tarmo Noormaa.

Miks on tänavuse festivali teemaks just soolo? Pikka aega olime kimbatuses. Tundus, et pilliteema on end ammendanud, suuremad pillirühmad ära olnud. Mõtlesime piirkondliku traditsiooni, näiteks Kihnu või seto muusika peale, aga see tundus jäl- legi vähe päevakajaline. Seejärel tekkis soov juhtida tähelepanu väikestele koos- seisudele ning teemavariandina olid mõn- da aega õhus soolo, duo ja trio. Lõpuks jäi siiski alles vaid soolo, sest soolomäng on väärtus, mida tahame eelkõige esile tõsta. FOTO URMAS VOLMER Kuidas on lood soolomängu traditsiooniga Eestis? dugi kõige rohkem kaasaja mõjusid, rää- mine. Ka Soomes-Rootsis on tase hea. Eestis rõhutakse palju bändi tegemisele. gib tänapäevastest asjadest ja säilib tänu Norras-Rootsis on enim levinud viiul, Teeme bändi, siis muusika kostab, on äge- sellele ka paremini elujõulisena. Viiuli ja Soomes kannel, lõõts ja viiul. dam... Suures bänditegemise tuhinas ei torupilli puhul on traditsioon katkenud, tundu aga enam oluline oskus üksi veen- Folgifestivale on Eestis palju, Viljandi aga see on uuesti elustumas. valt mängida. See oskus läheb rooste, bän- oma tituleerib end järjekindlalt pärimus- di tegemine on paratamatult kompromis- Kas teemavalik tähendab, et laval võibki muusikafestivaliks. Mida pärimusmuusi- side otsimine. Soolomängus on oluline näha vaid üksikpillimehi? ka all ikkagi mõistate? üksikpillimehe karisma, stiilitaju, musi- Seda mitte, esinejate seas on nii sooloesi- Pärimusmuusika on põlvest põlve edasi kaalsus, publikuga suhtlemise oskus, oma nejaid kui ka ansambleid. Oluline on, et kantud suuline traditsioon, meie muusikastiili olemasolu. ansamblis oleks muusikud, kes on tugevad line emakeel, eelnevate põlvede poolt aas- Mis pillirühma ja piirkonna puhul on soo- ka eraldi. Oma kavas olemegi palunud tatuhandeid vormitud ja meile kõige oma- lomäng praegu Eestis enim arenenud? neil esitada ka soolonumbreid. Anname sem. Tänapäeval on kultuurimõjusid olu- tänavusel festivalil publikule võimaluse liselt rohkem kui sada aastat tagasi. Sõltub Tugevaim on Teppo lõõtsa mängimise tra- muusikuga rohkem tutvuda. Kui inimene inimese filtreerimisvõimest, kui palju ta ditsioon, mängijaid on paarisaja ringis. on laval üksi, on ka suhtlemine läheda- end sellest mõjutada laseb ja kui palju jääb Heade mängijate all pean silmas neid, kes sem. Tasemel programmiga loodame lõh- traditsioonidele truuks. Kas uks võõrmõ- on võimelised üksi kas või kogu küla tant- kuda eelarvamust, et huvitav on ainult siis, judele on lahti või me valime, mida sisse sitama, kel on omapärane repertuaar ja kui lava on bändi täis. laseme. Eesti Pärimusmuusika Keskus oma stiilielemendid. Rahvakandle mängi- peab filtrit oluliseks. Me ei välista tradit- mise traditsioon oli tugev, aga on nüüd Kuidas on lugu lähinaabrite juures? sioonilise muusika puhul kaasaja mõjusid, katkemas. Laulutraditsioon on elujõuline Kõige paremini on soolomäng säilinud aga oluline on, et selle juures ei läheks ka- Setomaal ja Kihnus. Laul peegeldab mui- Norras, seal on erandlik pigem bänditege-

muusika 6 -7/2009 49 festival

duma ehedus ning et muusikud oleksid andnud Paabel suurel laval. Välikontserdil muudatusi korralduses? teadlikud, mis on eesti pärimus ja mis vä- on palju rahvast, muusikud lähevad sellest Festivali rikkalik kontserdiväline programm line mõju. Festivalile Eesti esinejaid vali- käima. Kaugematest külalistest soovitan tuleb ka tänavu. Suurim muutus puudutab des lähtume just sellest kriteeriumist. kindlasti India sitarimängijat Shubhendra vabalava asukohta; tulime vastu publiku Välisesinejate puhul otsime eriti selle maa Raod, sest tegemist on ühe parima India soovile ja viisime selle tagasi raekoja ette. traditsiooni tugevaid tundjaid. muusikuga, kes kunagi Eestis käinud. f Kust kandist on esinejaid oodata? Kellega esinejatest läbirääkimised kõige Paar sõna Eesti eriprojektidest? Suurem osa tuleb Euroopast, ent kauge- raskemaks kujunesid? Vanade heade ansamblite kõrval saab tõe- mad külalised on pärit Indiast, Põhja- ja Tõva kurgulaulja Andrei Mongush võngub poolest kuulda ka spetsiaalselt selleks kor- Lõuna-Ameerikast, Venemaalt. Näiteks teistel sagedustel, temaga on jätkuvalt ras- raks kokku kutsutud kooslusi ning kavu. Brasiiliast oleme esinema palunud tüdru- ke kontakti saada. Tellisime pärimusmuusikakava Andres kute pundi Clã Brazil, kes mängib seal rii- Mustonenilt, kes paneb selle kokku koos gis väga populaarset forrô-muusikat. Forrô Kelle esinemist ise enim ootad? Maarja Nuudi ja Taavo Remmeliga. Ekstra on Põhja-Brasiilia tants, umbes sama po- Ootan Rootsi ja Senegali muusikute duot programmi loob Tiit Kikas, kes mängib li- pulaarne kui salsa ja samba. Brasiilia Ellika & Solo, sest nad on lihtsalt nii head. saks viiulile ka laserkannelt ning keda toe- muusikaline traditsioon on üldse huvitav, Samuti imetlen balalaikavirtuoos Aleksei tavad Raun Juurikas ja Toomas Rull. Rah seal on kõik stiilid läbi miksitud, tänu im- Arkhipovski oskust pilli käsitleda ja rahva lemmikud Zetod kutsusid kampa migrantide pidevale juurdevoolule setti- vaga suhelda. Põnevil olen uuest Eesti Lenna Kuurmaa, sest neil oli kogunenud mist tekkinud pole. kooslusest Viis! Teades Raivo ja Krista laule, mis eeldasid ka naishäält. Sobiva sä- Sildoja põhjalikkust, olen kindel, et saab deme otsingul jõuti Lennani. Küsinud Katre Ratassepp, väga hea elamuse. Samuti tahan näha, kui- Eesti Pärimusmuusika Keskuse avalike su- das mõjub äsja oma esimese albumi välja On sellel aastal oodata põhimõttelisi hete juht

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdid

6. juuni kell 16.00 EMTA kammersaal juunis MAGISTRIKONTSERT Diana Liiv (klaver)

19. juuni kell 16.00 EMTA kammersaal DOKTORIKONTSERT Elar Kuiv (viiul) klaveril Nata-Ly Sakkos Schubert, Brahms, Tubin

19. juuni kell 18.00 EMTA kammersaal kontserdisari HEINO ELLERI KLAVERIMUUSIKA II Sten Lassmann (klaver)

50 muusika 6 -7/2009 festival Klassikud “Leigo järvemuusikal” f – Beethovenist Pink Floydini 14. ja 15. augustil

“Leigo järvemuusika” toimub sel aastal juba kaheteistkümnendat korda. Kava on rohkem Eesti artistide keskne, muusika pole aga kaugeltki kõik eestimaine. Klas sikud Beethoven ja Pink Floyd on suure lava “tegijad”, aga kaunist ja südamelähe- dast muusikat kuuleb nii väikesel kui suurel järvel. Järvekontserdi esimest päeva 14. augustil alustab Jäääär, kelle esituses kõlavad kau- nimad ja eestlastele läbi aegade armsad emakeelsed laulud, mis räägivad loodusest, isamaast ja armastusest. Ilusate eesti laulude projektis osalevad Siiri Sisask, Bonzo ja Evelin Samuel. Jääääre uue liikmena on laval ka Riho Sibul. Videvikukontserdi annab Maarja koos sümfooniaorkestriga. Oma nooruse kohta silmapaistvalt pikaajalist karjääri teinud lauljanna toob publiku ette lood oma muu- sikutee erinevatest perioodidest ning temaga koos musitseerivad laval ka mitmed kü- suurteos on kahtlemata üks helilooja kuul- pooli ja selle tulemust. Nii võib lahingu- lalised. samaid, finaaliks Friedrich Schilleri tekstile muusikas kuulda jupikest Inglismaa hüm- Esimese kontserdipäeva viimast projek- komponeeritud “Ood rõõmule”, mille me- nist ning tuntud prantsuse meloodiat “For ti veavad Raul Vaigla ja Riho Sibul, kelle loodiat teatakse tänapäeval ka kui Euroopa He’s a Jolly Good Fellow”. Leigol ei juhata kompromissitu juhtimise all jõuab esimest hümni. Neeme Järvi sõnul sobib see teos Neeme Järvi mitte üksnes orkestrit, vaid korda lavale paljude Eesti rokkmuusikute tänavusele Leigo festivalile iseäranis hästi, tervet muusika ja masinate vaatemängu. kauaaegse eeskuju ja inspireerija Pink et veidigi hajutada pessimistlikke meeleolu- “Leigo järvemuusika” uudiste hulka Floydi repertuaar: “The Wall”, “Shine On, sid ja loota paremale tulevikule. võib kindlasti arvata sõbraliku piletihinna, You Crazy Diamond” ja mitmed teised Positiivseid üllatusi on festivalil teisigi. mida on võrreldes eelmise aastaga tublisti ikoonilised palad. Laval on Eesti parimad Tuntuim eesti metsosopran Annely Peebo langetatud. Sooduspiletite hinnad algavad rokkmuusikud ja solistid: Riho Sibul, Vaiko annab Leigol soolokontserdi, lauldes igihal- juba 170 kroonist ning täispileti saab mai Eplik, Kaire Vilgats, Bonzo jt. jaid klassikateoseid. Samuti osaleb ta solis- lõpuni 200 krooni eest. Kes Leigol käinud, Teise kontserdipäeva 15. augustil ava- tina Beethoveni Üheksandas sümfoonias. need teavad, et looduses viibimine eeldab vad Neeme Järvi meistriklassis osalejad, kes Klassikapäeva finaaliks kujuneb aga mugavust ja soojemaid rõivaid. Ladusa õpivad sel aastal esmakordselt Leigol ja Beethoveni “Wellingtoni lahing”, mis seob maks kohalejõudmiseks püüab Leigo talu Otepääl nädala jagu päevi maestro käe all kokku uhke klassikalise muusika ja tulevär- sel aastal käima saada ka eribussid; selleko- suveakadeemias. Esitusele tulevad Griegi ja gi, suured masinad ja vee-efektid. Beetho hane info jõuab kindlasti ka kodulehele Mozarti teosed. ven kirjutas “Wellingtoni lahingu” Welling www.leigo.ee Videvikukontserdil astub lavale ka Nee toni krahvi auks, et mälestada tema vägede Tule naudi kordumatut elamust, mida me Järvi ise ning tema taktikepi all esitab võitu Napoleoni üle Victoria lahingus 1813. pakub kaunis loodus, muusika ning koos- Üle-Eestiline Noorte Sümfooniaorkester ja aastal Hispaanias. Hiljem pühendas ta teo- olemine sõprade ja lähedastega! koor Beethoveni uhke ja majesteetliku se Inglise kuningale George IV-le. Beetho Üheksanda sümfoonia. See neljaosaline ven kasutas lühiteoses mitmeid tuntud me- Janek Reimal loodiaid iseloomustamaks lahingu eri osa- “Leigo järvemuusika” produtsent

muusika 6 -7/2009 51 festival fBirgitta festival – säravate lavastajate kohtumispaik 13.–23. augustini Pirita kloostri varemetes

ugustiõhtutel Pirita kloostri vare- “Aega ei ole…” Sellele metes toimuvale muusikateatrifes- vastandudes ehitas ta tivalile on palutud lavastajad, kel- üles oma sõnumi, et Alel on midagi erilist öelda, kelle elukoge- just praegu on meile muse ja kunstitegemise sünteesis on mi- antud aeg armastada, dagi avastuslikku. Et nendega on ka huvi- luua igavikulisi väärtu- tav vestelda, ilmneb meile juba tuttava si. See sõnum on edasi Dmitri Bertmani ja Taiwani U-teatri antud ühtaegu nii kau- kunstilise juhi Liu Ruo Yu intervjuust. nilt lüürilises kui ka Saame pisut aimu nende meeste pakuta- nüüdisaegses teatrikee- vast – Bertmani lavastatavast Umberto les. Laval on bassein, Giordano ooperist “Siber” ja Verdi oope- armastusstseenid toi- rist “Falstaff” ning taivanlaste mütoloogi- muvad veel all, laval Taiwani U-teatri etendus “Ookeani hääl” ühendab rituaalse tantsu, lis-rituaalsest etendusest “Ookeani hääl”. leiab aset sünnitus, vi- löökpillimängu, draama ja võitluskunstid. Teisi põnevaid hetki pakuvad eelkõige deoekraanina on kasu- festivali avaetendus “Aeg armastada” ja fan- tatud koori. See kõik konna kultuur: muusika, teater, lavakujun- taasiast keev “Opera@jazz”. Balleti austaja- räägib iseenda eest. dus, koreograafia, poeesia ja kirjandus. teni toob festival kolm õhtut eriilmelisi ela- Teine Eri Klasi juhatatud õhtu paiskab Seetõttu olen kindel, et ooper on tuleviku- musi, alustades Hatšaturjani võimsa “Spar õhku Moskva Helikon Opera solistide ja žanr. Praegu toimuvad selles vallas kõige tacusega” ja jätkudes Prokofjevi “Romeo ja orkestri esitatud tuntumad ooperiaariad. kuumemad protsessid – sinna viskuvad Julia” ning Tšaikovski “Luikede järvega”. Need püüavad kinni džässimehed Antti filmi- ja draamalavastajad, kunstnikud, Vene klassika kava on seda hinnatavam, et Sarpila (Soome) ja Estonian Dream Big dirigendid, mänedžerid. Ooper aga kan- esitajaks on Moskva Riiklik Akadeemiline Band ning esitavad kohe aariast oma džäs- natab nad kõik välja, peidab ära ühtede Balletiteater. siversiooni. Muide, lavastab Dmitri Bert andetuse ning andestab, kui teised teda Et Eri Klasi juubelietendus kannab man. Õhtu teises pooles särab mustanaha- vaid eneseupitamiseks kasutavad. Ja nii pealkirja “Aeg armastada”, on omaette süm- line gospelilaulja Joan Faulkner. muigab ta oma “pisikeste päästjate” peale boolne. Tauno Aintsi ja Leelo Tungla ora- ning elab oma elu edasi. Minagi olen tul- tooriumi on koreograafia keelde pannud Dmitri Bertman, missugused protsessid nud läbi avangardiotsingute, võtmeks käes Vanemuise peaballettmeister Mare Tom toimuvad praegu maailma muusikateat- skandaal. Aga igav hakkas, ja paha. Nüüd mingas, kes ütleb, et teda köitis teosest läbi- ris? Milline on selle tulevik? olen lubanud seista helilooja kõrval ja vilksatav tekstikatke, trafaretne tõdemus: Ooperis on kontsentreerunud kogu inim- Aida sushibaarist uuesti Egiptusse viia.

52 muusika 6 -7/2009 festival

Mis teid köitis “Siberi” ja “Falstaffi” juures? Rahvusvaheline orelifestival “Siberi” autor Umberto Giordano on ve- rismi rajaja. Kade Puccini tegi kõik, et teda unustataks. Aga meie saame teda taas- tähistab Händeli, Haydni ja f avastada. Giordano naine oli venelanna, see itaalia ja vene sümbioos tema teoses Mendelssohni tähtpäevi on vaimustav. Ja psühholoogia – naise füüsiline teekond kõrgseltskonnast sunni- Festivali ajal avatakse tööle vastandub tema sisemisele teekon- viis uut orelit nale tühisest kaunitarist eneseohverdajaks. Aga “Falstaff”, Verdi viimane, koomili- ne ooper, lausa opera buffa on tegelikult 31. juuli–9.august naer läbi pisarate. Autor nutab oma tegelas- te rumaluse pärast, finaali geniaalses fuugas ta lausa ulub inimkonna pärast… Publik aga naerab edasi.

* esti üks pikima traditsiooniga festi- minu silmis pillide kuningas, palju roh- Liu Ruo Yu, kuidas saavad laval olevad vale rahvusvaheline orelifestival toi- kem, kuid kahjuks ei õnnestu saada üh- viisteist inimest hiidsaalides meditatiivse mub tänavu juba 23. korda. tegi tellimust.” õhkkonna luua? EFestivali kunstiline juht, organist ja Eesti Meie trupi liikmed treenivad kõik end nii Muusika- ja Teatriakadeemia professor Kes organistidest on tulekul? rituaalse tantsu, trummimängu, võitlus- Andres Uibo kõneleb lähmalt festivalil toi- Väga tuntud nimi on Jeremy Joseph kunstide kui ka teatrikunsti vallas. Varem muvast. Lõuna-Aafrikast. Praegu elab ta Viinis, treenisime Grotowski (st põhiliselt füüsili- on Viini Muusikaülikooli professor. se) meetodi järgi. Aga kui muusikajuhiks Orelifestival on tänavu seotud mitme tuli Huang Chih-Chun, rajas ta kõik me- olulise tähtpäevaga. Kes külalistest meistrikursusi annavad? ditatsioonile. Mediteeritakse omaette, öö- Tähistame festivalil kolme suure heliloo- Meistrikursusi viivad läbi Edouard sel või varahommikul. Ainult siis, kui oled ja aastapäevi – Mendelssohni 200. sün- Oganessian, Jeremy Joseph ja Andrew tõeliselt vabanenud, suudad teisi kuulata. niaastapäeva ning Haydni 200. ja Hän Canning. Sinna tasub kuulama tulla igal Ühiselt alustab trupp päeva sellega, et ko- deli 250. surma-aastapäeva. Kogu oreli- orelimuusikast huvitatul, sest ei tegelda ristab mägedes oma ruumid lehtedest, festival keskendubki nende kolme suur- ainult pilli spetsiifikaga, vaid need meist- mahakukkunud õitest ja tolmust. Siis soo- mehe loomingule. rid avavad ka teoste tausta, kõnelevad ka jenduseks tai-chi ja trummiharjutused. Ja Händelilt tuleb näiteks ettekandele muusikaajalooliselt palju põnevat. See kuigi meie esinemisest paistab, nagu olek- kaksteist orelikontserti. Mendelssohni on ehk väärtuslikumagi kaaluga kui liht- sime afektiseisundis – hüpped, võitlus- kohta ütleksin, et tema on “avastatud” üs- salt õpetamine. kunstid, tants, erinevates tempodes trum- na hiljuti. 19. sajandi teisel poolel oli ta meldamine –, peab artist olema seesmiselt üsna vähe mängitud autor ning Natsi- Millised olulised sündmused veel oreli- rahulik. See igaühe sisemist teadlikkust Saksamaal pikka aega põlu all, kui juudi festivalil toimuvad? esiletoov meditatsioon koos füüsilise tree- päritolu helilooja. Mendelssohnil on oreli- Seekordne festival on eriline ka veel selle ninguga moodustavadki tandemi, mille muusikat päris rohkesti, eriti tuntud on poolest, et avatakse mitu uut pilli. 31. pinnalt suudavad viisteist ühel vaimsel ta- tema kuus orelisonaati. Ta on kirjutanud juulil saab Nigulistes valmis kooriruumi sandil olevat inimest luua tugeva energia- ka väga palju koorimuusikat, kus oluline seinale ehitatud uus orel. Jaani kirikus välja ning plahvatusliku võimsuse. on orelisaade. Mendelssohni motette esi- valmib restaureeritud peaorel ja altarita- Etendus “Ookeani hääl” on seotud nii tab festivalil kammerkoor Voces gune orel. Seal on ka veel kooriorel, nii jumaliku algega (jumalanna Kuan-Yin otsis Musicales Risto Joosti juhatusel. et seal on kokku kolm pilli. 2. augustil mere ääres ülimat valgustatust) kui ka meie toimub esimene kontsert nendel pillidel igapäevaeluga (vesi kui sisemine rahu, mis Haydni orelilooming seevastu on vist ja see kantakse Klassikaraadio kaudu üle tilk tilga haaval kogunedes muutub suureks üsna tundmatu? Euroopa raadiojaamadele. Ja veel saab jõuks). Festivalil kõlavad mõned tema oreliteo- valmis Nõmme Saksa Lunastaja kiriku sed. Tema ajastul hakkasid esile tõusma pill. See on väike, 1939. aastal valminud Küsinud Heili Vaus-Tamm uued pillid ja varem populaarne orel kirik Õie tänaval. Niisiis avame kolme Birgitta festivali produtsent ja pressiesinda- kippus jääma tagaplaanile. Näiteks on päeva jooksul Tallinnas viis uut orelit. ja teada ka Mozarti kiri oma isale, kus ta ütleb: “Tahaksin kirjutada orelile, mis on Andres Uiboga vestelnud Ia Remmel

muusika 6 -7/2009 53 BAGATE l l I D * ee s ti “Noor Muusik” bia R emme l

2.–6. aprillini toimunud “Noor Muusik” on “osalejaid-turiste”. Vaid mõnel üksikul ju- Loodan, et hoolimata praegusest ma- üks huvipakkuvamaid laste ja noorte kon- hul oli antud mängida vanusele mitte kõige janduskriisist, jätkab Eesti riik selliste sil- kursse. Aastast-aastasse suureneb ka osa- sobivamat repertuaari. Vahel oli tegeldud mapaistvate ürituste toetamist. Eelnenud võtjate arv ning osalejate maade hulk. Sel väga hoolsalt lapse motoorikaga. Oleme konkursside žürii liige professor Gunter aastal tuli konkursile 25 noort pianisti, 26 žüriis aga arvamusel, et hoolimata osalejate Hauer Saksamaalt ütles kord, et “Noorel viiuldajat ja 18 tšellisti. Konkursil olid esin- noorest east, on lisaks tehnika arendamise- Muusikul” on noortekonkursside hulgas datud 15 maad: Soome, Lõuna-Aafrika, le võimalik taotleda enamat, elavat muusi- eriline koht. Omalt poolt soovin üritusele Venemaa, Eesti, Läti, Leedu, Korea, Poola, katunnetust, mida kuulaja ootab. väga pikka iga! Ukraina, Hiina, Saksamaa, Iirimaa, Norra, Kuigi konkursi tase pidevalt tõuseb, ei Ungari ja Taani. ole kahjuks võimalik suurendada teise voo- Mart Laas: Noorte tšellistide keskmine tase Noori pianiste hindasid Liv Glaser (esi- ru ja finaali pääsejate arvu. Juhtus ka seda, oli küllaltki hea, kuid säravaid, erilisi an- mees) Norrast, Carlos Juris Soomest, Anita et praktiliselt võrdse tasemega osalejate deid seekord ei kuulnud. Väga meeldiv on Paže Lätist ja Ülle Sisa Eestist. Viiuldajate hulgast pidi tegema valiku. saalis viibida ja muusikat kuulata, kui žüriis olid Jan Repko (esimees) Inglismaalt, On väga tervitatav, et osalejad saavad unustad, et interpreet on alles laps, ning Rida Talan Venemaalt, ja Mare Teearu koos oma õpetajatega vestelda žürii liikme- võid pillimängu nautida hinnaalandust te- Eestist. Tšellistide žürii liikmed olid tega. Need arutelud kulgesid positiivses gemata. Mõned sellised hetked olid. Ühe Nicholas Jones (esimees) Inglismaalt, meeleolus, ka nendega, kes seekord edasi ei eredamana tooksin esile leedu poisi Augus Arvids Tareila Lätist ja Mart Laas Eestist. pääsenud. Oli ka üksikuid erandeid, kel tas Gocentase mängitud Jevlahhovi “Meloo pettumusest raske üle saada. dia”, mida žürii tunnustas ka eripreemiaga Carlos Juris: “Noor Muusik” on alates oma Oli meeldiv näha noorte muusikute silmapaistva stiilitunnetuse eest. esimesest toimumisajast 1997. aastal kuju- omavahelist sõbralikku läbisaamist. See Probleemidest rääkides mainiksin vahel nenud üheks kõige sõbralikumaks ja popu- sama sõbralikkus, millest oli täidetud ko- mitte jõukohase repertuaari valimist. Soov laarsemaks noortekonkursiks Eestis ja kogu konkurss, valitses ka lõppkontserdil. raske looga silma paista ei ole pikemas gu Euroopas. Konkursi kõrgest tasemest Kõik jagasid oma edu kaaslastega ning perspektiivis alati õigustatud ja võib õpilase annab märku seegi, et võistlus on EMCY nautisid lõpupidu hiiglasliku tordiga. arengule hoopis negatiivselt mõjuda. (European Union of Music Competitions Õpetajatel oli taas võimalus vestelda žürii Eesti tšellomängijad esinesid soliidselt for Youth) liige. Konkursi märksõnaks on liikmetega. ja oma võimete kohaselt. Parima tulemuse lapsesõbralikkus. Korraldajad Reet ja Märt Tänavune konkurss oli päeva võrra pi- saavutas Laine Leichteri õpilane Marcel Hunt koos oma meeskonnaga on suutnud kem kui eelmine, selletõttu oli žüriil pisut Johannes Kits Tallinna Muusikakeskkoolist, luua võistluse mis pole “võitlusväli”. See rohkem aega otsuste langetamiseks. Lisaks kes võitis vanemas vanuserühmas II koha. kord oli konkursil rohkesti väljapaistvaid andsid žürii liikmed mitmeid meistrikursu- Kasu said aga kindlasti kõik osalejad, sest andeid, mis oli muidugi väga rõõmustav. si. Kuna nende vastu oli suur huvi, oleks nagu ikka konkursside puhul, on tulemu- Konkursile tulnud noored muusikud oluline, et tulevikus reklaamitakse neid sest tähtsam osavõtt ja see suur töö, mis on motiveeritud, hästi ja professionaalselt rohkem ning antakse rohkem informat- võistluseks valmistumisel ära tehakse. ette valmistatud ning harva kohtab siin siooni.

Klaveri žürii – vasakult Ülle Sisa, Carlos Juris, Anita Paže ja Liv Glaser noorema vanuserühma II preemia võitja Ulyiana Safiullinaga.

Viiuldajate vanema vanuserühma II preemia Katariina Maria Kits.

54 muusika 6 -7/2009 Klaver A-vanuserühm Viiul B-vanuserühm I koht Arseny Mun (Venemaa, õp Elena Zjabreva) I koht Tami Pohjola (Soome, õp Grazuna Zeranska- diplom J. S. Bachi teose parima interpreteerimise eest, Gebert) diplom virtuoospala parima esituse eest, Diplom J. S. Bachi teose parima interpreteerimise eest dirigendi preemia I koht Phoebe White (Iirimaa, õp Fionnuala Hunt) I koht Kuisma Sippola (Soome, õp Meri Louhos) Diplom Eesti helilooja teose parima esituse eest diplom klaveri eriala noorimale osavõtjale II koht Katariina Maria Kits (Eesti, õp Tiiu Peäske) II koht Ulyiana Safiullina (Eesti, õp Svetlana Rosseva) II koht Sonoko Miriam Shimano Welde (Norra, õp Alf Aleksei Shagayev (Venemaa, õp Olga Kurnavina) Richard Kraggerud) Diplom esinemise eest II voorus, Erna Saare eripreemia – Uku Diplom virtuoospala Sindingi “Presto” parima esituse eest Kert Paidra (Eesti, õp Marju Roots) III koht Sofia Fedotova (Venemaa, õp Tatiana Polozova) Diplom lootustandvale talendile – Roza Lusine Dzhavadyan Klaver B-vanuserühm (Venemaa, õp L. Smolyanskaya) I koht Vladislavs Klevickis (Läti, õp Ineta Šimane) II koht Ugne Danute Vazgileviciute (Leedu, õp Diana Tšello A-vanuserühm Berulyte) I koht Daria Kalyuzhnaja (Venemaa, õp Nina III koht Sijin Liang (Hiina, õp P. V. Fedotova) Zhemoldinova) Vladislav Safarov (Eesti, õp Vladimira Ljutova) Diplom virtuoospala parima esituse eest Diplom esinemise eest II voorus – Mangirdas Janušaitis I koht Sebastian Kozub (Poola, õp Miroslaw Kozub) (Leedu, õp Rymante Terese Šerkšnyte) III koht Julius Jonusas (Leedu, õp Ramute Kalnenaite) Diplom romantilise pala parima esituse eest – Jagoda Diplom kohustusliku pala parima esituse eest Stanicka (Poola, õp Agnieszka Szulc-Brzyska) Diplom tšello eriala noorimale osavõtjale Diplom virtuoospala parima esituse eest – Yu Jin Kim (Korea, õp Michael Bischoffberger) Tšello B-vanuserühm Diplom Eesti helilooja teose parima esituse eest – Arno Gabriel Humal (Eesti, õp Liina Kütt) I koht Jonathan Roozeman (Soome, õp Tuija Vainio) Diplom väljapaistva stiilitunnetuse eest – Rasmus Andreas Diplom J. S. Bachi teose parima interpreteerimise eest, Raide (Eesti, õp Ell Saviauk ja Martti Raide) Diplom Eesti helilooja teose parima esituse eest, Timo Steineri eripreemia II koht Marcel Johannes Kits (Eesti, õp Laine Leichter) Viiul A-vanuserühm Ivan Skanavi (Venemaa, õp Tamara Alexeeva) I koht Sanni Saarinen (Soome, õp Pertti Sutinen) III koht Kristina Kazankina (Venemaa, õp Nina Diplom kohustusliku pala parima esituse eest, Zhemoldinova) diplom virtuoospala parima esituse eest Diplom väljapaistva stiilitunnetuse eest – Augustas Gocentas II koht Johanna Gläsel (Saksamaa, õp Ani Aghabekyan) (Leedu, õp Ramute Kalnenaite) Roman Rybkin (Venemaa, õp Irina Chichina) III koht Ziyue Fan (Soome, õp Sirppa Lannes-Tukiainen) Diplom viiuli eriala nooremale osavõtjale – Alise Bondarenko (Läti, õp Olga Isakova)

Tšellistide vanema vanuserühma II preemia Marcel Johannes Kits. FOTOD ÜLAR LINNUSTE

muusika 6 -7/2009 55 BAGATE l l I D * ee s ti

MIN U Ansambel Stella bs u VEM u u s IKA M ari u s P eter s o n näitleja, lavastaja ja muusik otsingulisel festivalil Peterburis

L A U R I L EI S muusik ja muusikakriitik

Mõni aasta tagasi suvel lõpetasin raa- dios laupäevase hommikusaate ja kõn- disin vanalinna. Enne proovi oli paar vaba tundi, läksin Muusikamaja aeda kohvi jooma. Muusikamaja saali uks oli lahti ja sealt kostis klaveri harjuta- mist. Keegi laps mängis, õpetaja kat- eterburis aprilli lõpul kolmeteist- nevaks osutus teinegi legendaarsetest muu- kestas vahel ja tegi tähelepanekuid. kümnendat korda toimunud Sergei sikutest koosnev duett, mille liikmeteks on Mida täpselt harjutati, ei mäletagi, Kurjohhini nimeline rahvusvaheli- elektroonikaguru Burnt Friedman ja an- kuid see oli midagi tuttavat, Mozart või Pne festival “SKIF” on tõenäoliselt tuntuim sambli Can kunagine trummar Jaki Lieb Chopin. Ja see, kuidas need klaverihelid iga-aastane avangardse muusika üritus zeit Saksamaalt. Hollandlaste Rikkert Broki segunesid roheluse ning looduse- ja Venemaal. Festival on võtnud oma ülesan- ja Maarten Halmansi performance “Optical (üksikute) linnahelidega, oli kuidagi vä- deks avastada uusi nimesid erinevate riiki- Machines” oli üks festivali haruldasemaid ga suvine ja tegi õnnelikuks. Istusin seal de progressiivses ja originaalses muusikas. projekte. See kujutas endast iselaadset labo- tükk aega. Käesoleval aastal oli festivalil kolmküm- ratooriumi modifitseeritud grammofonide, Suvise muusikaga seostub kohe ka mend muusikaprojekti, teiste seas ka an- lampide, kaamerate ja nendega ühenduses Jaroslawi festival “Meie juurte laulud”, sambel Stella Eestist. Festivali korraldami- olevate analoogsüntesaatoritega. Meelde mis toimub igal aastal augusti lõpus se eest kannab hoolt Sankt-Peterburgi jääv oli norra free-jazz-saksofonisti Frode Kagu-Poolas. Minu jaoks mõneti festi- Sergei Kurjohhini Fond. Sergei Kurjohhin Gjerstadi etteaste. Esinejate nimistu hõlmas vali etalon, kus kohtuvad liturgiline, (15. 06. 1954 – 9. 07. 1996) oli väljaspool veel külalisi Itaaliast (OvO), Prantsusmaalt varajane ja pärimuslik muusika. Seal Venemaad tunnustatud eelkõige kui jazz- (naisartistid Sir Alice ja Kania Tieffer oma olen palju õppinud, palju uut avasta- muusik ja helilooja, kuid oma lühikese elu soolokavadega), Austraaliast (indie-trio nud, paljusid mulle tähtsaid inimesi lõpul jõudis ta muu hulgas tegelda ka Pivot), Lätist (avangardteatri jaoks esoteeri- kohanud. Kui peaks minema nii, et sel performance’i ja näitlemisega. list taustamuusikat tegev grupp Puseh aastal sinna ei jõua, siis mõttes ja raa- Sama mitmekülgne kui festivalile nime Pusew), Poolast (jazz-rocki ja funk’i segav dio vahendusel olen kindlasti kohal. andnud muusiku tegevus, oli ka ürituse nelik Baaba), Valgevenest (süntpop-trio Enda selle suve muusikalistest programm. Esimesel päeval näidati publi- Cassiopeia), Soomest (postrock-grupp plaanidest on suurem osa seotud kule eksperimentaalfilme, kahel järgmisel Shogun Kunitoki), Ameerika Ühendrii Belgia ansambliga Graindelavoix. päeval astus kahel laval üles ligi kolmküm- kidest (eksperimentaalpoppi viljelev an- Juulikuus hakkame proovima uue mend esinejat. Kaugeimad külalised olid sambel Deerhoof) ja muidugi Venemaalt plaadi kava, mis on inspireeritud 13. pärit Jaapanist. Hinnatud proge/hardcore- (ansamblid Eject, Moremoney ja Otomo sajandi kirikuehitaja Villard de Honne grupi Zeni Geva liider KK Null esitas lisaks to). Eelmisel aastal osales festivalil “SKIF” court’i isikust ja tema säilinud joonis- oma põhiansambli loomingule ka erikava ansambel Luarvik Luarvik ning loodetavas- tustest. Augustiks tellis festival “Laus koos üheks maailma omapärasemaks löö- ti leiavad korraldajad oma festivalile huvi- Polyphoniae” meilt kava, kus on kriistamängijaks peetava Z’ev’iga. Sama põ- tavaid eesti artiste edaspidigi. Palestrina Missa Papae Marcelli.

56 muusika 6 -7/2009 me l o maan

oskusele luua reaalselt kõlavate he- avatud piiridega muusikas muutu- lide ümber veel hoopis avaram kõ- vad kõlasündmused veidi lennuka- la-, vaimu- ja tunderuum. malt. “Circles” esindab hästi ka au- Loomulikult teevad teose eriliseks tori leidlikkust olmeesemete ülen- ka selle taust ja tähendus, seekord damisel muusikainstrumentideks, meelkõige eesti kuulaja ja eesti rahva mida on eriti tore jälgida elavas et- jaoks. tekandes. Tauno Aintsi pealkiri “1film” JOOSEP SANG meenutab interneti salasõna, ent viitab pealkirjade sarjale (juba on valmis orkestriteos “2film”). In principio. Arvo Pärt. Teosele on tunnuslik rütmi ühtlaselt ECM New Series 2050 aeglane tiksumine, mille üha muu- tuv tämber välistab kuulamise inert- Suur härg. Oort. si. Mis puutub seostesse muusika ja See album, mida paljud on pikisilmi filmi vahel, siis pole “1film” filmili- Oort OA 003 oodanud, viib laia ülemaailmse plaa- kum kui mis tahes teine kujundlik ja dipubliku ette suure osa Eesti muu- heade proportsioonidega helitöö, Eesti kaalukaim regirocki grupp sikaelu parimatest loomejõududest: millele saaks ühtegi nooti muutma- Oort plaatidega ei larista. “Suur ERSO, Tallinna Kammerorkestri, ta rajada põneva abstraktse anima- härg” ilmus viis aastat pärast eel- Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja filmi. mist albumit “Veere, veere, päeva- Tõnu Kaljuste. Kaljustele on pühen- Veel on CD-l ansambli tõlgen- kene” ning kaheksa aastat pärast datud ka plaadi ava- ja nimiteos “In dus heliloojate eakaaslase, kunstnik omanimelist debüüti. Otsast lõpuni principio” (2003, koorile ja okestri- Andres Lõo videost “Miimiline par- müütilistele regilauludele kesken- le), mille esimene osa rabab dra- U: Ansambel U: tituur”. Kuna CD-l videot ei näe ja duv “Suur härg” on kokku pandud maatilise, monumentaalse orkestri UCD 001 muusikal pole midagi ühist Lõo erinevaist allikaist ammutatud ma- kõla ja mastaapidega. Edasi areneb rockmuusikaga, on see U: ühisloo- terjalist. teos sidusama tekstuuri ja ajas kul- Kuue tegevusaastaga on mängijad ming, mis seostub ansambli erihuvi, Eesti folgi-skene on hetkel gemise märgi all, kuid viieosalise ansamblina küpsenud, algul olid vaba improvisatsiooniga. Video an- võimsam kui kunagi varem, päri- kompositsiooni lõpuosades naase- nad intensiivsuselt nii erinevad, et nab mängijatele ju veel enam vaba- musmuusikale keskendunud grup- vad kohati ehmatavaltki jõulised see tundus isegi huvitav, otsekui dust kui nn graafiline partituur. pide esinemisareaal märgatavalt pursked, mis on teostatud mõju- omamoodi salateater. Repertuaari Elegantselt valge plaadikujun- laiem. Möödas on ajad, kui seda valt, sümfooniaorkestri võimalusi on U: alati valinud kindla suunitluse- dus (Tuuli Aule koostöös ansambli- masti bände sai kuulda üksnes sü- oskuslikult arvesse võttes ja raken- ga. Esimesel CD-l on valik 1970. aas- ga) sisuliselt paraku ei toimi. Kai dasuisel Viljandi pärimusmuusikapil- dades. Orkestriteos “La Sindone” tatel sündinud eesti heliloojate Tamme koostatud tekst teoste and- lerkaaril. Uusi söakaid ja energilisi (2005) demonstreerib, sarnaselt teostest. Esitus, kõla ja teoste jär- mete ja heliloojate kommentaaride- tegijaid tuleb peale ning see on üt- eelnenuga, suuri dünaamilisi kont- jestus on suurepärased. ga on trükitud nagu salakirjas, see lemata tore. Aga seda toredam on, raste ja avarat kõlaruumi, kuid kõla- Kava raamivad Märt-Matis Lille ilmub nähtavale üksnes ereda val- et Oorti sügavuse ja rabavalt mit- kangas on siin tihedam; tähistab ju “Kui piisonid läksid ära” ja “Mu nut- guse käes teatud nurga all ja on mekihilise väe kõrvale pole esimese ka pealkiri “La Sindone” kangast – tev hääl on sügistuul” sisaldavad te- korralikult loetav ainult arvutist. hooga midagi panna. Vaid Rein Torino katedraalis reliikviana hoita- ma kõige ekspressiivsemat muusi- Teades keskmise muusikatudengi Rannapi ja Peeter Volkonski Hõim vat väidetavat Kristuse surilina. kat. Eraldi tänu talle kahe võimsa ükskõiksust muusikaga seotud sõna viljeles enam kui veerand sajandi “Cecilia, vergine romana” teksti koju kättetoomise eest, kus- vastu, võib arvata, et paljud loobu- eest midagi nõnda tummist ja hin- (2000/2002) paneb oma nõudliku juures võrdselt “...sügistuule” kom- vadki tekstiga vaeva nägemast, jää- gesügavuses moodsa kultuurikihi partituuriga koori proovile, kuid mentaaris tsiteeritud jaapani haiku- des ilma kuulmismuljet süvendava- alla mattunut reanimeerivat. EFK kõlab siin suurepäraselt, nagu ga mõjub luuletekstina ka indiaani- test kommentaaridest, näiteks sel- Oort peab oluliseks laule ja lu- ka haprakoelises hingestatud teo- pealiku napp jutustus “...piisoni- lest, kui originaalsel teel sündis gusid, mis korrastavad ja arendavad ses “Da pacem Domine” tes”, kus on muusikaliselt töödel- “Circles”, või et “Mu nuttev hääl on inimese suhet nähtamatu maailma- (2004/2007), kus pikad, justkui õide dud Rein Oja sobiva häälega loetud sügistuul” on kirjutatud, mõeldes ga. Bändi karismaatiline ninamees puhkevate lilledena esile tõusvad teksti. kahele kopteriõnnetuses hukkunud Aleksander “Sass” Sünter on veen- noodid omandavad maagilise toime Helena Tulve verivärske noorele muusikule, keda väga ere- dunud, et meil on midagi palju väär- ning kus katarsise atmosfäärist too- “stream 2”, kus kolm aastat vane- dalt mäletatakse. CD ise on väärt tuslikumat kui ohvri roll, mille sage- vad kuulaja välja alles lepitust ja mat “streami” (ansambli Seattle laiemat levikut. Igal uuel kuulamisel dasti masohhistlikult kanda võta- teatud “ankrutunnet” pakkuvad ka- Chamber Players neljale meloodia- tundub see üha parem, mida ei saa me. Kui leiad kontakti sellega, kes dentsikohad. Albumi lõpetavad pillile) on täiendatud klaveri ja löök- öelda kaugeltki kõikide plaatide sa õieti oled, ja mida tähendavad kaks orkestriteost Tallinna Kammer pillidega, kõlab uuel kujul märksa kohta uue muusika riiulil. aastatuhandetevanune esivanema- okestri esituses: “Mein Weg” rikkamalt. Nagunii leiab Tulve sageli te pärand ja loodus meie ümber, (1989/99, uusversioon 2000) ja “Für ka meloodiapillidest löökpillitämb- MERIKE VAITMAA võib sündida suuri asju. Lennart in memoriam” (2006). reid, balansseerides delikaatselt ja kuulaja Plaadi avalugu on alati üks oluli- Viimane neist mõjub taas väga sü- komistamata määratletud ja mää- semaid, kujundab ju kuulaja paha- gavalt tänu intensiivsetele keelpilli- ratlemata kõrgusega helide vahel. tihti pelgalt selle põhjal oma arva- kõladele ning Pärdile ainuomasele Tatjana Kozlova samalaadselt muse. “Suure härja” avapalasse

muusika 6 -7/2009 57 me l o maan

“Kurg kündmas” ongi peidetud helikonservi talletada tolle energia, (tšello) ja Bodek Janke (trummid) julgen väita. Miks? Sellepärast, et rohkem või vähem märgatavalt ko- millega nad on juba mitmeid aas- abiga maalib pianist kauneid helipil- Ans Andur on kasvatanud endas ka gu ansambli plaati peidetud kapat- taid suutnud kontserdipublikut or- te, kus eleegilised meeleolud vahel- muid jooni, kui juba tavaliselt mõjuv siteet. Kui keegi otsustab kokku biidile lennutada. duvad reljeefsematega ning hoole- indie-pop – lisaks Wedding panna eesti moodsama pärimus- See on psühhedeelse elektro- ga kontrollitud kõlavahekorrad Presentile viib “Kiletroni” kuulami- mmuusika antoloogia, peab sinna rocki groteskne maailm – skandee- spontaansete sööstudega. Avapala ne mõtted kuuekümnendatesse, kindlasti kuuluma plaadi üks liiguta- rivateks karjeteks muunduv laul “Rignana” on romantiline ja filmilik, kui tegutsesid Virmalised ja Beach vamaid hetki, magusvalusalt igat- koos kriiskava viiuli ja pöördes kitar- samad meeleolud kanduvad ka järg- Boys, ning toob tagasi tänapäeva, sev ning enda sisse vaatama kutsuv riga kosmosesse püüdlemas. Mo misse Randalu kompositsiooni Animal Collective’i ja Magnetic “Kallis kiik”. Välja ei tohiks jääda ka saiikset helimassiivi kildudeks taguv “Hinken”, millele lisab hoogu tuline Fieldsi manu. Kui tahta Ans Andurit veidi ootamatu rütmilahendusega masinlik rütmigrupp. Kõike kuuldut klaverisoolo. Bodek Janke “Folk kusagile paigutada ja siin veel nime- majesteetlik “Suur tamm”, mille mingitesse raamidesse lahterdada song” sukeldub pärast teema esi- sid loopida, siis võib tõmmata mõt- müütiline alatoon kõlab vastu igast on võimatu. Muusikaliste allhoovus- tust latin jazz’i tormilistesse voogu- telise joone Köögi, Eliidi ja Pia Frausi bassitüminast. Ning “Tähemõrsja” te rägastik ulatub klassikast täna- desse. Sellele järgneb Randalu vahele ning püüda Ans Andurit nen- on niivõrd hingekriipiv ja liigutav, et päevani välja. Industriaalse kõlavär- “Stiller Beobachter”, mis paneb de vahele sobitada. Sobib hästi ja kui tegin Sassiga uue plaadi teemal viga “Africa”, “P45”, “Soldiers”, taas imetlema pianisti kõrget kõla- sealjuures erinevatesse kohtadesse. intervjuud, jäid mul “Tähemõrsja” “Dalai Lama”, diskolik “First Kiss” ja kultuuri ja fantaasialendu, tasakaa- Ans Andur ei laula hingevalust, mi- kohta küsides sõnad kurku kinni. melanhoolne instrumentaalpala lustajaks kantileensed tšelloliinid. da indie-popp ehk eeldab. Selle ase- Muidugi ei saa kõrvale jätta plaadi ni- “Love I” on vaid osakesed meele- Plaadi lõpuosa on trummar Janke mel on bändi tekstid kohati nagu lu- milugu, mida kasutati tervendusloit- tust tripist helide ilma, universumis- loomingu päralt (koos temaga sal- gejakirjad ajalehes (“Praha kevad”, suna ajuinfarkti ja ajuinsuldi puhul. se, kus väisatakse korraga nii tae- vestas Randalu hiljuti ka suurepära- “100”) või teismelise mõtted Sass armastab öelda, et keeles vast kui põrgut. se kontsertplaadi). “Trust” algab (“Ester”, “Reede”) – oma naiivsu- on palju võtmeid, mida tihti ei mär- Jääb loota, et meie oma pisike- poolakeelse vokaalintroga ning jät- ses isegi nauditavad, pakkudes kin- gata. Seni, kuni me räägime ja mõt- selt Mozartilt keegi niipea veel reek kub bebop’ilike liinidega “kuuma” nitust selle kohta, et ka eesti keeles leme eesti keeles, kanname neid viemi ei telli. jazziga, pakkudes sooloruumi ka võib häid laulusõnu kirjutada. “Kile võtmeid endaga kaasas, sõltumata P.S. Stellaarsed muusikud ise Stephan Braunile. Ka palades “Na tron” on eelkõige meelelahutuslik, sellest, kas oleme aru saanud, milli- soovitavad üledoosi vältimiseks skałkach” ja “Teraz” sulavad kokku isegi tantsitav, kui soovi peaks ole- se luku nad lahti teevad. Oorti kuulata plaadilt üks-kaks lugu päe- etnokõlad ning akustiline jazz. Kol ma. Rütmilt vaheldusrikas, meloo- “Suur härg” toob need võtmed sui- vas. me Bodek Janke pala vahele ma- diailt lihtne ja meeldejääv. Plaadil sa kandikul kätte. Millise luku nad hub albumi ainus laenulugu, bebop’i on õige mitu hitipotentsiaaliga lu- avavad, jääb juba kuulaja leida. MEELIS HAINSOO standard “Anthropology”, mis just- gu. Mis valmistaks rohkem rõõmu muusik kui kinnitaks, et Randalu ja tema kui see, et meie raadiojaamad jul- MARGUS HAAV kaaslaste muusika ammutab selget geksid humanitaarabina saadud kultuuriajakirjanik vett jazzi juurtest, kuid saab laia le- plaatide kõrval ka värsket kodu- hestiku kaudu soojust ja valgust ka maist mängida. Ans Anduri biitmuu- etnost, klassikast ja muust ümbrit- sikaga flirtiv kitarripopp ei riiva kõr- sevast. “Desde Manhattan” on kau- va ja annab energiat nagu hommi- nilt kokku kõlav ja inspireeritud mu- kune kaerapuder. sitseerimist talletav meistritöö esimesest noodist kuni viimaseni. TÕNU KARJATSE muusika- ja filmikriitik JOOSEP SANG

Desde Manhattan. Meie oma pisikene Kristjan Randalu. Mozart. Stella. JAZZ’n’ARTS JnA4209 Stellatallinn OÜ Pianist Kristjan Randalu on esimene eesti soost muusik, kes tõusnud “Kui tähti süüdatakse, ju siis on se- tõelise rahvusvahelise jazzieliidi sek- da kellelgi vaja...” ka. Seda rõõmustavam on, et Ran Kirevasse ümbrisesse pakitud dalu tähelend on alles alanud ning tähte nimega “Meie oma pisikene ees ootab piiritu taevaruum. Kiletron. Ans Andur. Mozart” oli juba ammu väga vaja. Randalu peent klaverimängu saab Seksound seks022 Coca Inca. Weekend Oivaline live-bänd Stella elik õeksed kuulda paljudel plaatidel, sealhulgas Guitar Trio. Mammu ja Kati (trummid ja DJ-ma- Eesti muusikute omadel, kuid seni Ans Andur on tegutsenud juba õige Weekend Guitar Trio sin), Lotte Jürjendal (vokaal ja sün- kuuldutest on “Desde Manhattan” mitu aastat ja andnud välja ka mitu tesaator), Carmen Lindam (viiul) ja parim. Noorte muusikute Antonio heliplaati, Seksoundi all neist kolm. Weekend Guitar Trio on juba mõn- Tauno Pääslane (kitarr) on suutnud Migueli (bass), Stephan Brauni “Kiletron” lükkab eelmised ümber, da aega nautinud märkimisväärset,

58 muusika 6 -7/2009 me l o maan

kuid ka igati teenitud tähelepanu, millega on kaasnenud tunnustus ja tuntus (niipalju kui see sellise niši- muusika juures on üldse võimalik), K u u l A K A N E I D huvitavad koostööprojektid ning või- m malus keskmisest sagedamini plaate välja anda. Robert Jürjendali, Mart Silva Caledonia. Bryars, Tulev, Estonian Soo ja Tõnis Leemetsa ühiskatla viimane keedus kannab eksootilist National Male Choir. pealkirja “Coca Inca” ning pakub fan- GB Records BCGBCD11 taasiarikast ansambliloomingut, mis paneb sageli unustama, et tegemist Eesti Rahvusmeeskoori eelmine peadirigent Kaspars Putniņš pöö- on kolmest kitarrist (hea küll, ka ras suurt tähelepanu nüüdismuusikale, töötades meelsasti käsikäes elektroonilistest “abimeestest”) heliloojatega nende uute teoste esmaesituste ja -salvestuste kallal. koosneva ansambliga. Käesolev plaat sisaldab varem salvestamata teoseid meie aja ühe Kui WGT kõlapaletti on lisandu- populaarsema helilooja Gavin Bryarsi sulest, samuti uudisteost nud uusi värve, siis stiililiselt pole Toivo Tulevilt. Lisaks kooripaladele on albumil ka kontabassikont- suurt muutust märgata. Trio tegut- sert “Farewell to St Petersburg”, mille esitavad solist Daniel Nix ja seb endiselt stiilidevahelisel eikellegi- Pärnu linnaorkester. maal, kirjutades ja esitades muusikat, mis pakub pide- ja puutepunkte nii Heliseb väljadel. Tallinna Muusikakeskkooli nüüdisaegse kunstmuusika, proge, kui ka jazzi austajale. Lisaks on selles noortekoor. (harva üdini tõsises) muusikas tunda Tallinna Muusikakeskkool ka aktsente erinevatest etnomuusi- katest, ehkki raske on näpuga näida- Ingrid Kõrvitsa käe all laulev kaunikõlaline koolikoor, millel on ette ta, millistest täpselt. Kui tahta proo- näidata mitmeid auhindu rahvusvahelistelt koorikonkurssidelt, on vida, võiks näiteks plaadi nimiloost plaadile salvestanud valiku eesti muusikat. Enim on teoseid Cyrillus leida pudemeid aafrikalikust kitarri- Kreegilt (kolm vaimulikku rahvalaulu ja “Õnnis on inimene”) ning käsitlusest ja Colombia rahvusmuusi- Veljo Tormiselt (kaks osa tsüklist “Talvemustrid”, “Laulusild”, Lau ka cumbia rütmikast. Kuid eelkõige liku lapsepõli” ja “Käsikivimäng”), kuid heliloojatest on esindatud sünnib maailmamuusikast raasukesi ka Arvo Pärt, Tõnu Kõrvits, Urmas Sisask, Mart Siimer ja Aivar noppides omamoodi folklore imagi- Joonas. naire, mida iseloomustab avara vaa- tenurga globaalsus, kuid kus puudub ETV noortekoor. muusikaline “kodutunne”. WGT üks kõlalisi patente on alati olnud ka ava- LEM rakõlaline kaaluta olek ning uuel plaadilgi on selliseid ebamaiseid lu- Viimasel ajal kuuleb välis- ja kodumaiste ekspertide käest aina sage- gusid mitu, näiteks “Teleporter” ja damini, et erinevatest kooriliikidest on Eestis kõige paremal järjel “Orbiidile!”. tütarlastekoorid. Äsja dirigent Külli Kiiveti käe all Montreux’ festiva- Enamik “Coca Inca” paladest on lil triumfeerinud ETV noortekoor on selle ere kinnitus. Tüdrukute meeldiv ja ergas kuulamismuusika, värskete häälte esituses kõlab värvikas valik eesti muusika klassi- mis köidab tähelepanu oma värskete kast, Härmast, Kreegist ja Saarest kuni Tormise, Mägi ja Sisaskini, ja vaheldusrikaste kõladega. aga ka romantilisest ja nüüdisaegsest Euroopa koorimuusikast Loomulikult on värske elamuse mõju (Rahmaninov, Poulenc, Rautavaara jt). kõige suurem, kuid mulle tundub siiski, et tegemist on ühe tugevama al- bumiga WGT juba üsna soliidses dis- Obsessive. Ray Astero. kograafias. Ray Astero

JOOSEP SANG EP sisaldab indie-taustaga laulja ja kitarristi Ray Astero salvestusi aastatest 2007–2008. Kuulama panevalt esitatud ja produtseeritud kuus avalikku ja kaks varjatud rada viivad kuulaja unelevasse-unista- vasse heliilma, millele annavad ilme Ray Astero kõrva sisse laulev vokaal ning vaheldusrikas mäng akustilistel ja elektrikitarridel. Kuuldavasti on varsti kavas ka täispikk album.

JOOSEP SANG

muusika 6 -7/2009 59 C o l l AGE Juuni

Tallinnas 10. 06 kell 19 Tšaikovski ballett Tartus Õigemeel ja Tõrva neidudekoor, “Luikede järv” Rahvusooper Estonias Margus Vaher ja saateansambel 30. 05 – 6. 06 XXVIII Tallinna 11. ja 13. 06 kell 19 Puccini ooper 4.–7. 06 VIII Eesti noorte helilooja- Pärnu vallikäärus vanalinna päevad “Tosca” Rahvusooper Estonias te festival Jaani kirikus 21. 06 Suve avakontsert: Pärnu 1. 06 kell 19 Kohtumispaik Eesti: 12. 06 kell 19 Ballett “Kolm mus- 6. 06 kell 19 Una corda: Kristi Linnaorkester, Jüri Alperten (diri- Põhjamaade Sümfooniaorkester, ketäri” Malcolm Arnoldi muusikale Mühling (kannel), Liis Jürgens (harf), gent) Ammende Villa aias David Geringas (tšello), Carolin Rahvusooper Estonias Ene Nael (klavessiin) Jaani kirikus 28. 06 kell 20 Raepromenaad: Widmann (viiul), Jörg Widmann 13. 06 kell 12 Orelipooltund: Kersti 9. 06 kell 19 Mendelsonatoorium Kristo Käo (kitarr ja lauto), Maria (klarnet), Marko Martin (klaver), Anu Petermann toomkirikus – Felix Mendelssohn 200. Oreli Rääk (tants ja kastanjetid) raehoovis Tali (dirigent) Estonia kontserdisaalis 13. 06 kell 16 Hortus Musicus kontsert: Kristel Aer, Ene Salumäe, 2. 06 kell 19 Loewe’ muusikal “Minu Elke Unt Peetri kirikus Väravatornis Jõhvis veetlev leedi” Rahvusooper Estonias 13. 06 kell 18 Una corda: Kristi 11. 06 kell 18 Regilaulutuba Linna 3. 06 kell 19 J. Straussi operett “Viini Mühling (kannel), Liis Jürgens (harf), kodaniku muuseumis 1. 06 kell 20 Heategevuskontsert veri” Rahvusooper Estonias Ene Nael (klavessiin) Mederi saalis 12. 06 kell 17.30 Estonia Poistekoor, Olav Ehala lauludega: Liisi Koikson, 4.–6. 06 VII rahvusvaheline noor- 13. 06 kell 19 Noorte Meistrite Hirvo Surva (dirigent), Tartu Lauri Liiv, Mikk Saar, Olav Ehala, te jazz-improvisatsiooni festival Akadeemia: Geraldine Casanova Poistekoor, Undel Kokk ja Anneli vokaalansambel Meelega Jõhvi “Visioon” Tallinnas ja Sauel (sopran), Piia Paemurru (klaver) Traks (dirigendid) Tartu Ülikooli aulas kontserdimajas 5. 06 kell 19 London Chorus, raekojas 12. 06 kell 19 Anna Põldvee 10. 06 kell 18 Rahvakoraali lummu- Ronald Corp (dirigent) Jaani kirikus 14. 06 kell 19 Peterburi muusikalise (vokaal), Kristjan Mazurtšak (sak- ses: Kadri Hunt (vokaal), Weekend 5. ja 6. 06 kell 19 Tüüri ooper komöödiateatri solistide galakont- sofon), Joel Remmel (klaver), Ara Guitar Trio Mihkli kirikus “Wallenberg” Rahvusooper Estonias sert Vene Kultuurikeskuses Yaralyan (kontrabass), Aleksandra 17. 06 kell 19 Kasakate ansambel 6.–8. 06 XII loomingu ja improvi- * Anstal (löökpillid) Vanemuise kont- Kuban Jõhvi kontserdimajas satsiooni päevad Tallinnas ja Sauel 15. 06 kell 18 Laine Leichteri 90. serdimajas 20. 06 kell 19 Musica Brasileira: 6. 06 kell 12 Orelipooltund: Tiia sünnipäevale pühendatud kontsert. 12. 06 kell 19 Tartu laulupeo pidulik Daniel Marques (kitarr), Sergio Tenno toomkirikus 12 vihast meest – muusikat suurtele eelkontsert: Vanemuise sümfoo- Krakowski (löökpillid), Ele Raik 6. 06 kell 16 Hortus Musicus tšelloansamblitele: NYYD Ensemble, niaorkester, Tartu Akadeemiline (vokaal) Jõhvi kontserdimajas Väravatornis Olari Elts (dirigent) Estonia kontser- Meeskoor, TÜ Akadeemiline Nais 6. 06 kell 18 Akadeemiline kam- disaalis koor, TÜ kammerkoor, Tartu noorte- Viljandis mermuusika: Sigrid Kuulmann- 16. 06 kell 19 Kasakate ansambel koor; Karmen Puis (metsosopran), Martin (viiul), Marko Martin (klaver) Kuban Nigulistes Taavi Tampuu (bariton), Lauri Sirp ja 16. 06 kell 20 Heategevuskontsert Kadrioru lossis 17. 06 kell 19 Mendelsonatoo Taavo Virkhaus (dirigendid) Maarja Olav Ehala lauludega: Liisi Koikson, 7. 06 kell 12 Lasteballett “Lumi rium – Felix Mendelssohn 200. kiriku hoones (Pepleri 1) Lauri Liiv, Mikk Saar, Olav Ehala, valgeke ja seitse pöialpoissi” Kocsaki Orelikontsert: Kristel Aer, Ene 13. 06 kell 18 Tartu laulupeo rong- vokaalansambel Meelega Ugala muusikale Rahvusooper Estonias Salumäe, Elke Unt toomkirikus käik ja kontsert lauluväljakul teatris 7. 06 kell 19 Eri Klas 70. Kui su hing 19. 06 kell 18 Meistrite Akadeemia: 16. 06 kell 21 Jaanipäevaks kõrgeks 18. 06 kell 20 Ranas – Duo on noor…: Cynthia Makris, Elvira Pille Lill (sopran), Marje Lohuaru (kla- kasvab rohi: ansambel Fix, Birgit Porteno De Tango (Argentiina) Hohlova, Marion Melnik, Raimo ver) raekojas Õigemeel ja Tõrva neidudekoor, Pärimusmuusika Aidas Sirkiä, Gabriel Suovanen, Aleksandr 20. 06 kell 12 Orelipooltund: Kadri Margus Vaher ja saateansambel 22. 06 kell 21 Jaanipäevaks kõrgeks Antonenko, Angelika Mikk, Helen Ploompuu toomkirikus Tartu laululaval kasvab rohi: ansambel Fix, Birgit Lokuta, Mart Madiste, Rauno Elp, 20. 06 kell 18 Eesti variatsioonid: 20. 06 kell 19 Kasakate ansambel Õigemeel ja Tõrva neidudekoor, Mati Palm, Andres Köster, Andero Reval Ensemble raekojas Kuban Jaani kirikus Margus Vaher ja saateansambel Ermel, Veiko Tubin, Mart Toome, Priit 20. 06 kell 18 Akadeemiline kam- Viljandi Kaevumäel Võigemast, Rahvusooper Estonia mermuusika: Heli Veskus (sopran), Pärnus koor, ERSO, Estonian Dream Big Vardo Rumessen (klaver) Kadrioru 22. 05 – 5. 06 Pärnu rahvusvaheli- Mujal Eestis Band; Vello Pähn, Jüri Alperten, Antti lossis ne ooperimuusika festival “PromFest” 31. 05 – 10. 06 Rahvusvaheline Sarpila, Jüri Leiten, Eri Klas (dirigen- * 6. 06 kell 19 London Chorus, J. Mravinski nimeline muusikafestival did); Anu Tali ja Veiko Täär (õhtu kell 19 Armastusega Prant 26. 06 Ronald Corp (dirigent) Pärnu kont- Narvas juhid) raekoja platsil susmaalt: Geraldine Casanova (sop- serdimajas 2. 06 kell 20 Heategevuskontsert * ran), Oliver Kuusik (tenor), Aare-Paul 11. 06 kell 19 Anna Põldvee (vokaal), Olav Ehala lauludega: Liisi Koikson, 9. 06 kell 19 Rahvakoraali lummu- Lattik (orel) Nigulistes Kristjan Mazurtšak (saksofon), Joel Lauri Liiv, Mikk Saar, Olav Ehala, ses: Kadri Hunt (vokaal), Weekend kell 12 Orelipooltund: Ene 27. 06 Remmel (klaver), Ara Yaralyan (kont- vokaalansambel Meelega Põltsamaa Guitar Trio Nigulistes Salumäe toomkirikus rabass), Aleksandra Anstal (löökpil- kultuurikeskuses 9. 06 kell 19 Verdi ooper “Maskiball” 27. 06 kell 18 Musica Brasileira: lid) Pärnu kontserdimajas 3. ja 4. 06 kell 20 Heategevus Rahvusooper Estonias Daniel Marques (kitarr), Sergio 13. 06 kell 18 ja 21.30 Peterburi kontsert Olav Ehala lauludega: Liisi 10. 06 kell 18 Helen Tobias-Dues Krakowski (löökpillid), Ele Raik muusikalise komöödiateatri solistide Koikson, Lauri Liiv, Mikk Saar, Olav bergi 90. sünnipäeva kontsert: (vokaal) raekojas galakontsert Pärnu kontserdimajas Ehala, vokaalansambel Meelega TTÜ vilistlaste naiskoor, Andres 28. 06 kell 17 Oksana Sinkova 18. 06 kell 19 Kasakate ansambel Paide ja Põlva kultuurikeskuses Heinapuu, Anne Dorbek (dirigen- (flööt), Lea Leiten (klaver) Tallinna Kuban Pärnu Issandamuutmise 4. 06 kell 19 Mendelsonatoorium did); Kaarli kiriku kontsertkoor, Mikk Kunstihoones kirikus – Felix Mendelssohn 200. Üleoja (dirigent); Piret Aidulo (orel), 30. 06 kell 19 Vladimir Košuba 20. 06 kell 21 Jaanipäevaks kõrgeks Orelikontsert: Kristel Aer, Ene Kristi Veeber (sopran) Kaarli kirikus (orel) Nigulistes kasvab rohi: ansambel Fix, Birgit Salumäe, Elke Unt Põltsamaa

60 muusika 6 -7/2009 Niguliste kirikus koor, Margus Vaher ja saateansambel segakoor Noorus, segakoor Cantus, Kammerkoor, Corelli Barokkorkester, 5.–7. 06 Türi kevadfestival Paide vallimäel ja Tõrva tantsumäel Nargen festivali orkester, Tõnu Kädy Plaas (Gabriel), Mati Turi (Uriel), 6. 06 kell 18.30 Hingemuusika: 26. 06 kell 18 Mõisaromantika: Kaljuste (dirigent) Jaani kirikus Uku Joller (Raphael), René Soom kammerkontsert Häädemeeste Imbi Tarum, Kristiina Are, Ene 2.–5. 07 XXV laulu- ja XVIII tantsu- (Adam), Tui Hirv (Eva), Tõnu Kaljuste Miikaeli kirikus Nael (klavessiin); Marju Riisikamp pidu “ÜhesHingamine” Tallinna laulu- (dirigent) Jaani kirikus 7. 06 kell 14 Eesti Rahvusmeeskoor (klavikord), Teet Järvi (tšello), Eva väljakul ja Kalevi staadionil * ja solistid, Tõnu Kaljuste (dirigent) Punder, Tiina Pangsep (viiul); noo- 3. 07 kell 19 Hansa trubaduurid: 28. 07 kell 19 Koraalilood Võru Keila-Joa rippsildadel red muusikud EMTAst, Vanalinna Janno Pokk (võtmeharf), Anna- muudu: Celia Roose (vokaal, viled, * Hariduskolleegiumi Muusikakoolist Liisa Eller (kromaatiline kannel, torupill), Elviira Varik (orel) Nigulistes 10. 06 kell 18 Mendelsonatoorium ja Tallinna Muusikakeskkoolist plokkflöödid, viled, käsitrummid), 29. 07 kell 19 Orelikontsert: Aaro – Felix Mendelssohn 200. Oreli Maidla mõisas Endrik Üksvärav (vokaal), Maarja Uus Tetsmann toomkirikus kontsert: Kristel Aer, Ene Salumäe, 27. 06 kell 16 ja 19 Hingemuusika: (plokkflöödid, lauto) Mederi saalis Elke Unt Suure-Jaani Johannese kammerkontsert Türi Püha Martini 4. 07 kell 12 Orelipooltund: Maja 29. 07 kell 20 Maailm samme täis: kirikus kirikus ja Käru kirikus Lyhne toomkirikus Jassi Zahharov (vokaal), Margus 12. 06 kell 18 Juuru orelisuvi. 27. 06 kell 20 ERSO, Gianluca Littera 4. 07 kell 17 Akadeemiline kammer- Kappel (klahvpillid) Oleviste kirikus Plaadiesitluskontsert: Kristel Aer (suupill), Paul Mägi (dirigent) Vormsi muusika: Tallinna Keelpillikvartett 31. 07 kell 20 XXIII Tallinna rahvus- (orel) Juuru Mihkli kirikus saarel Kadrioru lossis vahelise orelifestivali avakontsert: 17.–23. 06 XII Suure-Jaani muusi- 27. 06 kell 21 Jaanipäevaks kõrgeks * Edouard Oganessian (orel), Peter Van kafestival kasvab rohi: ansambel Fix, Birgit 7. 07 kell 19 Regina Kamenštšikova Dijk (orel), Andres Uibo (orel), kam- 17. 06 kell 19 Peterburi muusikalise Õigemeel ja Tõrva neidudekoor, (orel) Nigulistes merorkester Nigulistes komöödiateatri solistide galakont- Margus Vaher ja saateansambel 10. 07 kell 19 Egidius Kwartet sert Kuressaare linnateatris Rakvere laululaval (Holland) Nigulistes Tartus 17. 06 kell 20 Heategevuskontsert 28. 06 kell 20 Jaanipäevaks kõrgeks 11. 07 kell 12 Orelipooltund: Kadri Olav Ehala lauludega: Liisi Koikson, kasvab rohi: ansambel Fix, Birgit Ploompuu toomkirikus 1. 07 kell 20 Musica Brasileira: Daniel Lauri Liiv, Mikk Saar, Olav Ehala, Õigemeel ja Tõrva neidudekoor, 11. 07 kell 18 Anna-Liisa Bezrodny Marques (kitarr), Sergio Krakowski vokaalansambel Meelega Viinistu Margus Vaher ja saateansambel (viiul), Henry-David Varema (tšello) (löökpillid), Ele Raik (vokaal) Jaani katlamajas Viimsis, restoran Savoy ees Mederi saalis kirikus 17. ja 18. 06 kell 21 Jaanipäevaks * 8. 07 kell 20 Egidius Kwartet (Hol kõrgeks kasvab rohi: ansambel Fix, Muusikasaated Eesti 14. 07 kell 19 Kåre Nordstoga (orel) land) Jaani kirikus Birgit Õigemeel ja Tõrva neidude- Nigulistes 11. 07 kell 20 Hansa trubaduurid: koor, Margus Vaher ja saateansam- Televisioonis 15. 07 kell 19 Orelikontsert: Kadri Janno Pokk (võtmeharf), Anna- Liisa Eller (kromaatiline kannel, bel Rapla Tammemäe laululaval ja 4. 06 Muusikadokumentaal: Ploompuu toomkirikus plokkflöödid, viled, käsitrummid), Haapsalu piiskopilinnuse õuel Mehhiko unelm – Rolando Villazon. 15. 07 kell 20 Maailm samme täis: Endrik Üksvärav (vokaal), Maarja Uus * ETV Jassi Zahharov (vokaal), Margus (plokkflöödid, lauto) Jaani kirikus 19. 06 kell 20 Juuru orelisuvi: 5. 06 Dokumentaalsari: Biitlid ja Kappel (klahvpillid) Oleviste kirikus kell 20 Oma laulu leidsin Markku Heikinheimo (orel) Juuru 60ndad 1/5. ETV 16. 07 kell 19 Bachi motetid: Eesti 15. 07 ma üles: Margus Vaher (vokaal), Mihkli kirikus 11. 06 Muusikadokumentaal: Filharmoonia Kammerkoor, Corelli Kreet Stubender (vokaal), Martin 19. 06 kell 21 Jaanipäevaks kõrgeks Hatšaturjan. ETV Barokkorkester, Daniel Reuss (diri- Matt (kitarr), Robert Sikk (saksofon) kasvab rohi: ansambel Fix, Birgit 12. 06 Dokumentaalsari: Biitlid ja gent) Jaani kirikus Pauluse kirikus Õigemeel ja Tõrva neidudekoor, Mar 60ndad 2/5. ETV 18. 07 kell 12 Orelipooltund: Jaanus 16. 07 kell 20 Vene Sarvekapell, gus Vaher ja saateansambel Keila 18. 06 Muusikadokumentaal: Torrim toomkirikus Sergei Poljanitško (dirigent) lauluväljakul Šostakovitš suures plaanis. ETV 18. 07 kell 18 Akadeemiline kam- Vanemuise kontserdimajas 20. 06 kell 19 Peterburi muusikalise 19. 06 Dokumentaalsari: Biitlid ja mermuusika: Andre Hinn (klaver) kell 19 Bachi motetid: Eesti komöödiateatri solistide galakont- 60ndad 3/5. ETV Kadrioru lossis 19. 07 Filharmoonia Kammerkoor, Corelli sert Narva kultuurikeskuses 25. 06 Muusikadokumentaal: 18. 07 kell 19 Vene Sarvekapell, Barokkorkester, Daniel Reuss (diri- 21. 06 kell 19 Markku Heikinheimo Mahlerit dirigeerides. ETV Sergei Poljanitško (dirigent) Jaani gent) Jaani kirikus (orel) Kadrina kirikus 26. 06 Dokumentaalsari: Biitlid ja kirikus Tartu Hansapäevad 21. 06 kell 20 Jaanipäevaks kõrgeks 60ndad 4/5. ETV * 17.–19. 07 kasvab rohi: ansambel Fix, Birgit 21. 07 kell 19 Roman Perucki (orel) 17. 07 Sõltumatu muusika festival Õigemeel ja Tõrva neidudekoor, Nigulistes “Plink-Plonk” Tartu laululaval Margus Vaher ja saateansambel 23. 07 kell 20 Oma laulu leidsin ma 16.–23. 07 Festival “Klaaspärli Rõuge Ööbikuorus üles: Margus Vaher (vokaal), Kreet mäng” * Stubender (vokaal), Martin Matt 23. 07 kell 19 Eesti Rahvusmees 22. 06 Vox Clamantis Hiiumaa (kitarr), Robert Sikk (saksofon) Jaani koor, Risto Joost (dirigent) Jaani Juuli kirikus Pühalepa kirikus kirikus 23.–27. 06 X ajaloolise klahvpilli-, 24. 07 kell 19 Baroki ilu ja võlu: 23. 07 kell 20 Maailm samme täis: ansambli- ja orkestrimuusika suve- Tallinnas Maria Veretenina (sopran), Raivo Jassi Zahharov (vokaal), Margus kursus Juurus 1. 07 kell 19 Orelikontsert: Hans Tarum (barokktrompet), Imbi Tarum Kappel (klahvpillid) Peetri kirikus 23. 06 kell 19 Rahvakoraali lummu- Fagius toomkirikus (klavessiin) Nigulistes 24. 07 kell 20 Sofia Rubina (vokaal), ses: Kadri Hunt (vokaal), Weekend 1. 07 kell 19 Eesti Riiklik Sümfoonia 25. 07 kell 12 Orelipooltund: Erika Janno Pokk (võtmeharf), Anna-Liisa Guitar Trio Nissi kirikus orkester, Neeme Järvi (dirigent) Jefimova toomkirikus Eller (löökpillid), Neeme Punder 25.–28. 06 Muhu tulevikumuusika Estonia kontserdisaalis 25. 07 kell 18 Tuule Kann (kannel, (flöödid), ansambel Vox Clamantis festival “Juu jääb” 2. ja 3. 07 kell 22 In principio: Risto vokaal), Jaak Sooäär (kitarr, live- Jaani kirikus 25. ja 26. 06 kell 21 Jaanipäevaks Joost, Oliver Kuusik, Uku Joller (solis- elektroonika) Mederi saalis kõrgeks kasvab rohi: ansambel Fix, tid), kammerkoor Voces Musicales, 25. 07 kell 19 Haydni oratoorium Birgit Õigemeel ja Tõrva neidude- “Loomine”: Eesti Filharmoonia

muusika 6 -7/2009 61 Pärnus Fagius (orel) Juuru Mihkli kirikus vokaal), Jaak Sooäär (kitarr, live- Kõpu tuletorni jalamil * elektroonika) Maidla mõisas 25. 07 kell 19 Alina Sakalouskaya 2. 07 kell 20 Musica Brasileira: 7.–12. 07 Viljandi vanamuusika 15. 07 kell 18 Vene Sarvekapell, (mandoliin), Oksana Sinkova (flööt), Daniel Marques (kitarr), Sergio festival Sergei Poljanitško (dirigent) Kohtla- Kadri Ploompuu (orel) Nissi kirikus Krakowski (löökpillid), Ele Raik 8.–12. 07 Haapsalu vanamuusika Järve kultuurikeskuses 25. 07 kell 22 Vox Clamantis (vokaal) Pärnu kontserdimajas festival 15. 07 kell 19 Akordioniorkester Vastseliina piiskopilinnuses 5. 07 kell 20 Raepromenaad. Duo 8. ja 9. 07 kell 20 Maailm samme Tremolo, Venda Tamman ja Valdo 26. 07 kell 18 Maailm samme täis: Bucca: Külli Lambertsen (fagott), täis: Jassi Zahharov (vokaal), Margus Värk (dirigendid) Sillamäe linnatrep- Jassi Zahharov (vokaal), Margus Primoz Kranjc (akordion) raehoovis Kappel (klahvpillid) Põltsamaa pidel Kappel (klahvpillid) Haljala Püha 8. 07 kell 20 Akordioniorkester Niguliste kirikus ja Saaremaa Püha 16. 07 kell 19 Helin-Mari Arder Mauritiuse kirikus Tremolo, Venda Tamman ja Valdo Jakobi kirikus (vokaal), Jaak Lutsoja (akordion), 26. 07 kell 18 Oma laulu leidsin ma Värk (dirigendid) raehoovis 10. 07 kell 19 Hansa trubaduurid: Teet Raik (flüügelhorn) Kiviõli rah- üles: Margus Vaher (vokaal), Kreet 10. 07 kell 19 Pärnu ooperipäevad. Janno Pokk (võtmeharf), Anna- vamajas Stubender (vokaal), Martin Matt Verdi “Aida”: Leedu Rahvusliku Liisa Eller (kromaatiline kannel, 16. ja 17. 07 kell 20 Maailm samme (kitarr), Robert Sikk (saksofon) Äksi Ooperi- ja Balletiteatri solistid, koor plokkflöödid, viled, käsitrummid), täis: Jassi Zahharov (vokaal), Margus kirikus ja sümfooniaorkester, Martynas Endrik Üksvärav (vokaal), Maarja Kappel (klahvpillid) Türi Püha Martini * Staškus (dirigent) Pärnu kontserdi- Uus (plokkflöödid, lauto) Narva kirikus ja Väike-Maarja kirikus 29. ja 30. 07 kell 20 Oma laulu majas Aleksandri kirikus 16. ja 17. 07 kell 20 Oma laulu leid- leidsin ma üles: Margus Vaher 11. 07 kell 19 Pärnu ooperipäevad. 10.–11. 07 XV Võru folkloorifestival sin ma üles: Margus Vaher (vokaal), (vokaal), Kreet Stubender (vokaal), Ooperigala saksa köögiga: Leedu 10.–12. 07 Hiiumaa kammermuusi- Kreet Stubender (vokaal), Martin Martin Matt (kitarr), Robert Sikk Rahvuslik Ooperi- ja Balletiteater ka päevad Matt (kitarr), Robert Sikk (saksofon) (saksofon) Urvaste Püha Urbanuse Pärnu kontserdimajas 10. 07 kell 19 Kärt Tomingas Ambla Maarja kirikus ja Paide Püha kirikus ja Haapsalu Püha Johannese 12.–26. 07 David Oistrahhi festival (vokaal), Maarja (vokaal), Urmas Risti kirikus kirikus 12. 07 kell 20 Raepromenaad. Ühe Lattikase kvintett Kalvi mõisas 17. 07 kell 19 Bachi motetid: Eesti 30. 07 kell 18 Hingemuusika: kam- suve muinaslood: Pärnu noored 10. 07 kell 19 Tšellokvartett C-Jam Filharmoonia Kammerkoor, Corelli merkontsert Häädemeeste Miikaeli muusikud raehoovis Rae kultuurikeskuses Barokkorkester, Daniel Reuss (diri- kirikus 17. 07 kell 20 Vene Sarvekapell, 10. ja 11. 07 kell 20 Maailm samme gent) Narva Aleksandri kirikus 30. ja 31. 07 kell 20 Maailm samme Sergei Poljanitško (dirigent) Pärnu täis: Jassi Zahharov (vokaal), Margus 18. 07 – 9. 08 Rapla kirikumuusika täis: Jassi Zahharov (vokaal), Margus kontserdimajas Kappel (klahvpillid) Suure-Jaani festival Kappel (klahvpillid) Paide Püha Risti 19. 07 kell 20 Raepromenaad: Pärnu Johannese kirikus ja Urvaste Püha 18. 07 kell 19 Bachi motetid: Eesti kirikus ja Kanepi Jaani kirikus Linnaorkester, Jüri Alperten (diri- Urbanuse kirikus Filharmoonia Kammerkoor, Corelli 31. 07 kell 20 Oma laulu leidsin ma gent) raehoovis 10. 07 kell 22 Juuru orelisuvi. Barokkorkester, Daniel Reuss (diri- üles: Margus Vaher (vokaal), Kreet 24. 07 kell 20 Tuule Kann (kannel, Kihelkonnapäevade öökontsert: gent) Rapla kirikus Stubender (vokaal), Martin Matt vokaal), Jaak Sooäär (kitarr, live- Oksana Sinkova (flööt), Alina 18. ja 22. 07 kell 20 Maailm (kitarr), Robert Sikk (saksofon) Keila elektroonika) Pärnu kontserdimajas Sakalouskaya (mandoliin), Kadri samme täis: Jassi Zahharov (vokaal), Miikaeli kirikus 26. 08 kell 20 Raepromenaad: Arvo Ploompuu (orel) Juuru Mihkli kirikus Margus Kappel (klahvpillid) Tori Eesti Leibur (viiul), Edmunds Altmanis 11. 07 kell 11 Hansa trubaduurid: sõjameeste mälestuskirikus ja Tõrva (klarnet), Heiki Mätlik (kitarr), Tarmo Janno Pokk (võtmeharf), Anna- kiriku kammersaalis Eespere (klaver), Aare Tammesalu Liisa Eller (kromaatiline kannel, 18. ja 22. 07 kell 20 Oma laulu (tšello) raehoovis plokkflöödid, viled, käsitrummid), leidsin ma üles: Margus Vaher 31. 07 kell 20 XXIII Tallinna rahvus- Endrik Üksvärav (vokaal), Maarja Uus (vokaal), Kreet Stubender (vokaal), vahelise orelifestivali avakontsert: August (plokkflöödid, lauto) Karksi Peetri Martin Matt (kitarr), Robert Sikk Andrew Canning (orel), kammerkoor kirikus (saksofon) Viljandi Jaani kirikus ja Tallinnas Voces Musicales, kammerorkester, 11. 07 kell 12 Trio Naturale, klounid Otepää Maarja kirikus Risto Joost (dirigent) Eliisabeti Piip ja Tuut Mäetaguse mõisas 19.–26. 07 Saaremaa ooperipäevad 31. 07 – 9. 08 XXIII Tallinna rahvus- kirikus 11. 07 kell 17 Kaia Urb (sopran), Imbi 19. 07 kell 18 Maailm samme täis: vaheline orelifestival Tarum (klavessiin), Harry Traksmann Jassi Zahharov (vokaal), Margus 1. 08 kell 12 Orelipooltund: Tiit Kiik Jõhvis (viiul) Mäetaguse mõisas Kappel (klahvpillid) Harju-Madise toomkirikus 11. 07 kell 20 Kadri Voorand Band Mattiase kirikus 2. 08 kell 18 Oma laulu leidsin 11. 07 kell 16 Elektroonilise folk- Narva-Jõesuu sanatooriumis kell 18 Oma laulu leidsin ma üles: Margus Vaher (vokaal), muusika trio Ivan Kupala (Venemaa) 19. 07 kell 20 Oma laulu leidsin ma üles: Margus Vaher (vokaal), Kreet Stubender (vokaal), Martin ja folkansambel Kostroma Jõhvi 11. 07 ma üles: Margus Vaher (vokaal), Kreet Stubender (vokaal), Martin Matt (kitarr), Robert Sikk (saksofon) kontserdimajas Kreet Stubender (vokaal), Martin Matt (kitarr), Robert Sikk (saksofon) Oleviste kirikus 11. 07 kell 19 Terem Quartet Matt (kitarr), Robert Sikk (saksofon) Räpina Sillapää mõisa lossitreppidel * (Venemaa) Jõhvi kontserdimajas Saaremaa Püha Jakobi kirikus * 5. 08 kell 18 Kirikupühad Maarja 18. 07 kell 19 Festival “Klaas kell 17 Silver Brass Pargimäel, Haapsalu Keelpilli maal. Ave Maria: vokaalansambel pärlimäng” esitleb. Enter Denter: 12. 07 22.–26. 07 Vaivara Sinimägedes festival Orlando Consort (Suurbritannia) Kristjan Randalu (klaver), Tallinna kell 18 Ansambel Picante kell 20 Maailm Oleviste kirikus Kammerorkester Jõhvi kontserdi- 12. 07 24. ja 25. 07 Illuka mõisa terrassil samme täis: Jassi Zahharov (vokaal), 5. 08 kell 19 Joana Amendoeira majas 12. 07 kell 18 Maailm samme täis: Margus Kappel (klahvpillid) Lihula (fado-laulja), Pedro Amendoeira, 23. 07 kell 19 Julia Lentsman (sop- Jassi Zahharov (vokaal), Margus Eliisabeti kirikus ja Keila Miikaeli Pedro Pinhal, Paulo Paz, Luís Batista ran), Maksim Štšura (klaver) Jõhvi Kappel (klahvpillid) Äksi kirikus kirikus (ansambel) Mustpeade Majas kontserdimajas 12. 07 kell 18 Oma laulu leidsin 24. ja 25. 07 kell 20 Oma laulu 8. 08 kell 12 Orelipooltund: Ene 30. 07 kell 19 Ansambel Paabel ma üles: Margus Vaher (vokaal), leidsin ma üles: Margus Vaher Salumäe toomkirikus Saka mõisas Kreet Stubender (vokaal), Martin (vokaal), Kreet Stubender (vokaal), 8. 08 kell 18 Akadeemiline kammer Matt (kitarr), Robert Sikk (saksofon) Martin Matt (kitarr), Robert Sikk (sak- muusika: Kalev Kuljus (oboe), Marko Mujal Eestis Saaremaa Kihelkonna Mihkli kirikus sofon) Tori Eesti sõjameeste mäles- Martin (klaver) Kadrioru lossis 9. 08 kell 20 XXIII Tallinna rahvus- 3. 07 Harjumaa puhkpillipäev Sauel * tuskirikus ja Väike-Maarja kirikus vahelise orelifestivali lõppkontsert. 3. 07 kell 20 Juuru orelisuvi: Hans 14. 07 kell 19 Tuule Kann (kannel, 24. 07 kell 21 Kadri Voorand Band

62 muusika 6 -7/2009 Händeli oratoorium “Theodora”: katoliku kirikus Harry Traksmann (viiul), Olga Jassi Zahharov (vokaal), Margus Tallinna Barokkorkester, koor Studio 5. 08 kell 20 Tallinna rahvusvaheline Voronova (viiul), Arvo Haasma (vioo- Kappel (klahvpillid) Haapsalu piisko- Vocale, solistid, Toomas Siitan (diri- orelifestival: Edouard Oganessian la), Kaido Kelder (tšello), Ele-Riin Uib pilinnuses gent) Jaani kirikus (orel), Oksana Sinkova (flööt) Jaani (löökpillid), Raul Sööt (saksofon) 9. 08 kell 20 Meistrite Akadeemia: * kirikus Pärnu kontserdimajas tšellokvartett C-Jam Tõrva kiriku 11. 08 kell 19 Trompeti sära: Ruzan 8. 08 kell 19 Tallinna rahvusvahelise 28. 08 kell 20 Johann Strauss – val- kammersaalis na Nahapetjan (sopran), Mart Aus, orelifestivali lõppkontsert. Händeli sikuningast operetiisand: Margit * Mihkel Pulk, Aarne Ots, Neeme Ots, oratoorium “Theodora”: Tallinna Saulep (sopran), Alar Haak (tenor), 10. ja 11. 08 kell 19 Mendelsona Jaan Ots, Aavo Ots (trompetid); Tiina Barokkorkester, koor Studio Vocale, Urmas Põldma (tenor), Siim Selis toorium – Felix Mendelssohn Tenno (orel) Nigulistes solistid, Toomas Siitan (dirigent) (klaver) Pärnu kontserdimajas 200. Orelikontsert: Kristel Aer, Ene 12. 08 kell 19 Orelikontsert: Markku Jaani kirikus Salumäe, Elke Unt Rõuge Maarja kiri- Hietaharju toomkirikus 15. 08 kell 20 Reet Laube (nuppa- Jõhvis kus ja Räpina Miikaeli kirikus 13.–23. 08 Birgitta festival Pirita kordion), Tobiase Keelpillikvartett 12. 08 kell 18 Mendelsonatoorium kloostri varemetes Jaani kirikus 6. 08 kell 19 Joana Amendoeira – Felix Mendelssohn 200. Oreli 14. 08 kell 18 Kristo Käo (kitarr, 17. 08 kell 18 Eesti mõisad: Andres (fado-laulja), Pedro Amendoeira, kontsert: Kristel Aer, Ene Salumäe, lauto), Maria Rääk (tants, kastanjetid) Kaljuste (viiul), Risto Joost (kontrate- Pedro Pinhal, Paulo Paz, Luís Batista Elke Unt Kodavere Mihkli kirikus Mederi saalis nor), Corelli Consort koosseisus Villu (ansambel) Jõhvi kontserdimajas 14.–15. 08 Bluusifestival “Augusti 15. 08 kell 12 Orelipooltund: Ingrit Vihermäe (tšello) ja Lembit Orgse 12. 08 kell 18 Trompeti sära: bluus” Haapsalus Vooglaid toomkirikus (klavessiin), Jüri Kuuskemaa (kunsti- Ruzanna Nahapetjan (sopran), Mart 14. 08 kell 18 Eesti Rahvusmees 15. 08 kell 16 Hortus Musicus teadlane) Jaama mõisas Aus, Mihkel Pulk, Aarne Ots, Neeme koor Helme lossivaremetes Väravatornis 19. 08 kell 20 Kui sisemine dialoog Ots, Jaan Ots, Aavo Ots (trompetid); 14. ja 15. 08 kell 18 Eesti mõi- 15. 08 kell 18 Euroopa virtuoosid: vaikib. Raul Söödi autorikontsert: Tiina Tenno (orel) Mihkli kirikus sad: Andres Kaljuste (viiul), Risto Arvo Leibur (viiul), Mati Mikalai (kla- Harry Traksmann (viiul), Olga Voro 22. 08 kell 19 Kui sisemine dialoog Joost (kontratenor), Corelli Consort ver) raekojas nova (viiul), Arvo Haasma (vioola), vaikib. Raul Söödi autorikontsert: koosseisus Villu Vihermäe (tšel- * Kaido Kelder (tšello), Ele-Riin Uib Harry Traksmann (viiul), Olga lo) ja Lembit Orgse (klavessiin), 18. 08 kell 19 Kui sisemine dialoog (löökpillid), Raul Sööt (saksofon) Voronova (viiul), Arvo Haasma (vioo- Jüri Kuuskemaa (kunstiteadlane) vaikib. Raul Söödi autorikontsert: Jaani kirikus la), Kaido Kelder (tšello), Ele-Riin Uib Vasalemma ja Kolu mõisas Harry Traksmann (viiul), Olga Voro 28. 08 kell 19 Frankfurdi Raadio (löökpillid), Raul Sööt (saksofon) 15. 08 kell 19 Voces Musicales, nova (viiul), Arvo Haasma (vioola), Sümfooniaorkester, Janine Jansen Jõhvi kontserdimajas Endrik Üksvärav (dirigent) Nissi Kaido Kelder (tšello), Ele-Riin Uib (viiul), Paavo Järvi (dirigent) Vane 27. 08 kell 19 Rein Rannap (klaver) kirikus (löökpillid), Raul Sööt (saksofon) muise kontserdimajas Jõhvi kontserdimajas 16. 08 kell 18 Eesti mõisad: Andres Nigulistes Kaljuste (viiul), Risto Joost (kontrate- 21. 08 kell 19 Mozart ja Kantšeli: Pärnus Mujal Eestis nor), Corelli Consort koosseisus Villu Helen Västrik (viiul), Kristiina Olev Vihermäe (tšello) ja Lembit Orgse kell 16 ja 19 Hingemuusika: (vioola), Ardo Västrik (tšello), Kadri- 1.–10. 08 VIII rahvusvaheline 1. 08 (klavessiin), Jüri Kuuskemaa (kunsti- kammerkontsert Türi Püha Martini Ann Sumera (klaver) Mederi saalis SUVEUNIversiteet: Arbo Valdma kla- teadlane) Uuemõisa mõisas kirikus ja Käru kirikus 22. 08 kell 12 Orelipooltund: Ene verikool ja kontserdid * kell 19 Maailm samme täis: Salumäe toomkirikus 2. 08 kell 20 Tallinna rahvusvaheline 1. 08 18.–22. 08 Puhkpillimuusika festi- Jassi Zahharov (vokaal), Margus 22. 08 kell 18 Kadri Voorand orelifestival: Marco Lo Muscio (orel) val “Võru vaskpillipäevad” Kappel (klahvpillid) Ambla Maarja (vokaal), Virgo Sillamaa (kitarr), Eliisabeti kirikus 22. 08 kell 17 Pärnu Linnaorkester, kirikus Mingo Rajandi (bass) raekojas 2. 08 kell 20 Raepromenaad. Jüri Alperten (dirigent) Palamuse kell 19 Valged roosid: Tarmo 22. 08 kell 18 Akadeemiline kam- Nostalgia: Lauri Liiv (vokaal), Vane 1. 08 kirikus Pihlapi mälestusele pühendatud mermuusika: Ave Kruup (klaver) muise keelpillikvartett koosseisus 31. 08 kell 18 Hingemuusika: Aleš galakontsert Keila lauluväljakul Kadrioru lossis Kristiina Birk, Evelin Tammiku, Bàrta (orel) Türi Püha Martini kirikus * Hanno-Mait Maadra ja Marina 1. 08 kell 20 Helin-Mari Arder 26.–30. 08 V Tallinna kammer- Peleševa raehoovis (vokaal), Jaak Lutsoja (akordion), Teet Raik (flüügelhorn) Kõrgessaare muusika festival 5. 08 kell 20 Tallinna rahvusvaheli- Andmed on kontrollitud 18. mail. mõisa pargis 26. 08 kell 19 Orelikontsert: Martin ne orelifestival: Matteo Galli (orel), Täpsem info kodulehekülgedel. kell 18 Maailm samme täis: Zingerling toomkirikus Francesco Attesti (klaver) Pärnu 2. 08 Septembri kontserdiinfot COLLAGE’is Jassi Zahharov (vokaal), Margus 27. 08 kell 19 Frankfurdi Raadio kontserdimajas avaldamiseks ootame hiljemalt 12. Kappel (klahvpillid) Viljandi Pauluse Sümfooniaorkester, Janine Jansen 7. 08 kell 20 Tallinna rahvusvaheline augustiks aadressil kirikus (viiul), Paavo Järvi (dirigent) Estonia orelifestival: Jeremy Joseph (orel) [email protected] kontserdisaalis Eliisabeti kirikus * 28. 08 kell 13 ja 18 Vanemuise küla- 7. 08 kell 20 Kodály Quartet 4.–8. 08 Kuressaare kammermuu- lisetendus: lastemuusikal “Detektiiv (Ungari) Pärnu kontserdimajas sika päevad Lotte” Rahvusooper Estonias 9. 08 kell 20 Tallinna rahvusvaheli- 5. ja 6. 08 kell 19 Maailm samme 29. 08 kell 12 Orelipooltund: Kadri ne orelifestival: Peter Van Dijk (orel), täis: Jassi Zahharov (vokaal), Margus Ploompuu toomkirikus Andres Mustonen (viiul), Hortus Kappel (klahvpillid) Räpina Sillapää 29. 08 kell 13 ja 18 Vanemuise küla- Musicus Eliisabeti kirikus mõisa lossitreppidel ja Elva kirikus lisetendus: lastemuusikal “Detektiiv 13. 08 kell 20 Trompeti sära: 7. 08 kell 17 Hingemuusika: sakso Lotte” Rahvusooper Estonias Ruzanna Nahapetjan (sopran), Mart fonikvartett SaxEst Häädemeeste 30. 08 kell 13 ja 18 Vanemuise küla- Aus, Mihkel Pulk, Aarne Ots, Neeme rahvamajas lisetendus: lastemuusikal “Detektiiv Ots, Jaan Ots, Aavo Ots (trompetid); 7. ja 8. 08 kell 19 Maailm samme Lotte” Rahvusooper Estonias Meeli Ots (klaver) Pärnu kontserdi- täis: Jassi Zahharov (vokaal), Margus majas Kappel (klahvpillid) Halliste Püha 14. 08 kell 18 Akordionistide suve- Anna kirikus ja Otepää Maarja kirikus Tartus kursuse lõppkontsert raekojas 8. 08 kell 20 Kammermeeskoor 1. 08 kell 20 Tallinna rahvusvaheline 21. 08 kell 20 Kui sisemine dialoog Revalia, Hirvo Surva (dirigent) orelifestival: Richard Lea (orel) rooma vaikib. Raul Söödi autorikontsert: Kõrgessaare mõisa pargis 9. 08 kell 18 Maailm samme täis:

muusika 6 -7/2009 63 Otsakool kutsub!

N 11.06 kell 18.00 Kadrioru Park Barokist Rokini vol 1 – G. Otsa nim Muusikakooli Klassikud Kavas: Mozart, Paganini, Valgre, Rannap jt

P 14.06 kell 15.00 Estonia kontserdisaal Otsakooli LXIII lennu Lõpuaktus-Kontsert Otsakooli lõpetajad & Tallinna Kammerorkester Dir. Aivo Välja Piletid: Piletilevist ja Piletimaailmast 30.- / 50.-

14.08 kell 18.00 Kadrioru Park Barokist Rokini vol 2 – Otsakooli Bigband

Sügis 2009 Otsakooli 90. juubelipidustused NB! Jälgi reklaami!!! t 2009-2010 O sa Päikeseloojangu kontserdid ool Laululava Klaassaal k

64 muusika 6 -7/2009 www.otsakool.edu.ee corelli muusikasuvi ad 2009 Imeline muusika ja mõisad, lossid, kirikud.....

   

kontserdisari  

 

         

Info www.corelli.ee Piletid: , Statoil üle Eesti

muusika 6 -7/2009 65 9HRLEKG*jegabi+[K\G

66 muusika 6 -7/2009