Nr 6/7 juuni/juuli 2009 hind 35.- ERSO Ameerikas Pärimusmuusika teabekogu Viljandis Suvistest muusikafestivalidest korraldajate pilgu läbi Tiia-Ester Loitme muusika 6 -7/2009 67 Intro 6-7/2009 KAVA Seekordne Muusika juuninumber on tavalisest mahukam. SOOLO Erandkorras on ta seekord topeltnumber, mis sisaldab ka 2 Kaie Tanner. Kolmkümmend küsimust Tiia-Ester Loitmele juulikuu materjale. BAGATELLID Ajakirjas leiavad tutvustust paljud Eesti suvefestivalid, 10 Nele-Eva Steinfeld. Uudiseid maailmast kus praegusest keerukast ajast hoolimata toimub erakordselt MODULATSIOON põnevaid sündmusi. Suure-Jaani muusikafestivalil tähista- 12 Kai Tamm. Kas pilet USA muusikaturule on takse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 90. aastapäeva, käes? ERSO kontserdireisist Ameerikas 16 Tiia Teder. Kontserdisaaliga raadiomaja orelifestivalil avatakse Tallinnas viis uut orelit. Viljandi Kopenhaagenis. Kopenhaageni innovatiivsest pärimusmuusika festivali märksõnaks on soolo, Saaremaa kontserdimajast 18 Priit Kuusk. Kristjan Randalu esindas Eestit ooperipäevadel kuuleb Läti Rahvusooperi esituses Puccini European Jazz Orchestra kevadturneel “Turandoti”, teost, mis pole Eestis ammu kõlanud. Birgitta STUDIUM festival toob esile Puccini kaasaegse, temast mitte vähem 20 Aleksander Sünter. Viljandis avati pärimus- muusika teabekogu ereda helilooja Umberto Giordano ning kuulaja saab osa 22 Margus Haav. Vaikus ja helid on oluline Taivani mütoloogis-rituaalsest etendusest “Ookeani hääl”. identiteedi allikas. Mihhail Lotmani ettekandest pärimusmuusika teabekogu avamisel Haapsalu vanamuusika festivalil kõlab Händeli viimane 24 Kristiina Are. Kümme aastat ajalooliste klahv- oratoorium “Jephtha”, teos, millel on sõnum ka tänasele ajale. pillide suvekursust EKSPRESSIOON Ia Remmel 26 Joosep Sang. Saage tuttavaks: Ensemble Tormis IMPRESSIOONID Peatoimetaja Ia Remmel [email protected] 27 Kristina Kõrver, Pille Kangur, Malle Maltis, Toimetaja Kristina Kõrver [email protected] Maarja Kindel, Mirje Mändla. EMP = elamused, Toimetaja Joosep Sang [email protected] muinsused, performance Turundusjuht Herje Tamm [email protected] Kujundaja Ande Kaalep [email protected] 32 Mele Pesti, Maria Mölder, Ivo Heinloo, Kaur Keeletoimetaja Kulla Sisask Garšnek, Ester Eggert, Anton Andres, Marje Ingel, Joosep Sang. Kaheksa muljet “Jazzkaarelt” Rahastaja EV Kultuuriministeerium 36 Heili Vaus-Tamm. Viis meest ja kolm saatuslik- Ajakirja ilmumist toetab Eesti Kultuurkapital ku naist. Muusikaline etendus “Saatuslik naine” Väljaandja SA Kultuurileht 37 Virve Normet. Armastuse pärast ooperilavale. Voorimehe 9, 10146 Tallinn EMTA ooperistuudio etendusest “La finta giar- diniera” Toimetuse kolleegium: Eesti Muusikanõukogu juhatus 38 Virve Normet. Mahler Estonia kontserdisaalis Toimetus: Rävala pst 16, 10143 Tallinn, II korrus, B 214 40 Marju Riisikamp. Kunstimaailm on üks. Iren Toimetuse telefon 66 757 88 Lille kontsert “Puudutuse kunst” Kodulehekülg: muusika.kul.ee 41 Kristina Kõrver. Oleneb dirigendist. Haydni Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas oratooriumi “Aastaajad” ettekandest Estonia Laki 26, 12915 Tallinn kontserdisaalis ISSN 1406-9466 © Eesti Muusikanõukogu 42 Nele-Eva Steinfeld. Pidulik sündmus. Ivari Ilja juubelikontserdist Tellimine: AS Express Post Maakri 23A, 10145 Tallinn FESTIVAL Tel 617 7717, www.tellimine.ee 43 Muusikafestivalid Eestis Tellimisindeks 00679 BAGATELLID Otsekorraldus 21 krooni number 54 Uudiseid Eestist Aastatellimus 295 krooni Muusikaõpetajatele ja -õpilastele aastatellimuse MELOMAAN soodushind 215 krooni. Soodushind kehtib ka 57 Heliplaatide tutvustus pensionil olevatele muusikaõpetajatele. Tellimine: [email protected], [email protected], COLLAGE 6675 788, 55 56 18 94 60 Valik juuni, juuli ja augusti muusikasündmusi Tiia-Ester Loitme. muusika FOTO KAUpo kikkas muusika 6 -7/2009 SOOLO Kolmkümmend küsimust Tiia-Ester Loitmele KAIE TANNER Intervjuu Tiia-Ester Loitmega on teistmoodi kui enamik teisi intervjuu- sid, mida ma olen teinud. Esiteks sellepärast, et toimetaja põhiküsimus polnud mitte see, kas mina t e e n Loitmega intervjuu, vaid see, kas Loitme ikka a n n a b intervjuu. Teiseks sellepärast, et tema puhul võib intervjueeritava ettekujutus intervjuust olla hoopis teistsugune kui interv- jueerijal. Mõnel puhul parem, muide. (Sõna “muide” kasutab Loitme roh- kem kui ühtki teist väljendit.) Ja tema kontseptsiooniga tuleb arvestada. Kolmandaks sellepärast, et emotsioon on selles intervjuus faktist tähtsam. Kui täpset nime, kuupäeva või teose pealkirja küsida, vastab Tiia Loitme õige sageli “ei viitsi mäletada”. Ja siis ei saanudki kirja see täpne fakt, vaid hoopis faktiga seostuv emotsioon, mis ongi tähtsam, muide. Tiia-Ester Loitme on väga põnev ja isikupärane muusik, kes nõuab alati maksimaalset tulemust nii endalt kui ka teistelt. Tema interpretat- sioon on huvitav ja mitte kunagi rutiinne – ka mitte loo puhul, mida ta juhatab võib-olla kahekümnendat korda. Ta ei tee naljalt kompromisse ja on suhteliselt ettearvamatu nii muusikas kui ka igapäevaelus. Ametlikke aunimetusi ja autasusid on Loitme pälvinud palju, noor- põlveaegsest stahhaanovlase tiitlist tänavuse aasta muusikuni. Sinna va- hele mahuvad Gustav Ernesaksa ja Heino Kaljuste stipendium, Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu hariduspreemia, tiitlid aasta naine ja hea õpetaja, Valgetähe III klassi teenetemärk, Kooriühingu auliikme staatus ning Jaapani Tõusva Päikese orden kuldsete kiirte ja rosetiga. Ja muidugi Grammy. Ma ausalt ei mäleta, kus ja kes Tiia-Ester Loitmet Madame Grammy’ks nimetas, aga igal juhul on see päris tabav. Kui tal üleüldse võiks mõni hüüdnimi olla, siis ehk see. 2 muusika 6 -7/2009 FOTO KAUPO KIKKAS muusika 6 -7/2009 Tiia-Ester Loitme, kuidas suhtud aunimetustesse ja aumärki- vite kange rahvas” sai näiteks kõvasti ümber tehtud. Aga õpetaja desse, mida sulle on nii palju antud? Kas muusikat ja muusiku- kahjuks ei pannud seda tähele ja me olime sellest muidugi pettu- teed saab nendega mõõta? nud. Päris topakas küsimus, kui nii võtta… Sa oled mulle ju ise ka Õpetaja Valdmaa tegi meile ka hääleseadet ja pani mind esine- mõne autasu andnud. (Kui Ellerhein sai tiitli aasta koor 2007, siis mistel alati klaverit mängima. Ma ei sallinud aeglasi lugusid ja andsin mina tõepoolest Tiiale lilli. – K. T.). Järelikult on võimalik, mängisin seepärast kõiki palu alati neli korda kiiremini. Väga et muusikalist tegevust kuhjub mingiks ajahetkeks nii palju, et efektne oli ja kõik teised õpilased kadestasid, et küll mul on tore siis keegi otsustab selle eest midagi ulatada. Ja ulatab näiteks or- õpetaja, neile antavat alati uimaseid lugusid. Nad ei tulnud selle deni. Mida muud muusika eest ikka peaks ulatama? peale, et lihtsalt kiiremini mängida. Kord sain ühe loo, mille nimi oli “Pastoraal”, mängisin seda Oled aasta muusik 2008. Kas see 2008. aasta oli sinu jaoks teis- huvitavate aktsentidega ja mitte kolm korda kiiremini, vaid ainult test erinev? poole kiiremini. Aga pärast hakkas mind ikkagi Aastad pole vennad. Kui ma näitaksin sulle meie vaevama, et mis see pastoraal on, ja ma otsi- tööplaane, siis on tegu enneolematu koormu- sin selle mõiste üles. Tuli välja, et see on sega. Alates suurvormidest, millest üks lüüriline karjaselaul. järgneb teisele; ka praegu Händeli “Messias” just lõppes ja kohe tuleb Sellesarnaseid tempojuhtumeid peale Mendelssohni “Suveöö une- tean ka praegusest ajast. Ühel nägu”, mida esitatakse juulis. kontserdil pidi Ellerhein esi- Homme (1. mail – K. T.) laula- tama kümneminutise ka- me Tartu levimuusika päeva- va, aga äraantud lugude del Rannapi uut teost pikkus oli ilmselgelt vä- “Taevas ja maa”. Sisuliselt hemalt kakskümmend oleme jõudnud nii kaugele, minutit. Vaidlesime et noodid kätte ja lavale. Tiiaga hulga aega stiilis “See on kakskümmend Kas sa teadsid lapsest saa- minutit” – “Kümme!” dik, et tahad muusikuks – “Ei ole!” – “On saada? küll!”, kuni ta palus Jah. (Tiia ütleb seda abso- mul tulla proovi ja võt- luutse iseenesestmõistetavu- ta stopperiga aega. sega.) Läksingi. Ja ta küttis ko- Ma arvan, et enne kooli gu kava kooriga maha teadsin ma seda juba kindlasti. viis korda kiiremas tempos, Elasin vanalinnas Suurtüki tänaval jäädes hätta ainult viimases suures puumajas, mille kõrval on klaverisaatega laulus, sest pia- praegu nukumuuseum. Ja nukumuu- nistilt nõutav kiirus ületas ilmsel- seumi majas elas Ines Einberg, kes oli gelt kümne sõrmega inimolendi füü- minust vanem tüdruk, pikkade patsidega ja silised võimed… mängis ilusti klaverit. See oli meie aknast hästi näha ja ma tahtsin lihtsalt klimberdada samamoodi Kelleks sa täpsemalt saada tahtsid? nagu tema. Kuna Ines õppis klaverit Kopli tänaval Erika Franzi Muidugi pianistiks! Ma õppisin ju eriklaverit. Aga siis võeti mul juures, võttis ta mu käekõrvale ja viis ka sinna. Niisiis hakkasingi kraest kinni ja viidi Siberisse, kuna mu isa Rudolf Treialt oli seo- Erika Franzi juures õppima klaverit ja meie mõistes ka muusika- tud selle Eesti vabadusega, mis kestis kolm päeva. Põlenud Lae- teooriat; ta tegi selgeks palades esinenud rütmifiguurid ja õpetas nupanga majas nad 1944. aastal koos käisid ja üritasid teha kõik noodist laulma. Hiljem läksin juba konservatooriumi juures asu- mis võimalik, et Eesti vabaks kuulutada. Sellest piisas. vasse muusikakooli. Kõigepealt viidi isa ära Leningradi, ta sai viis aastat karistus- laagrit. Hiljem olen sellest laagrist lugenud, sealt ei tulnud ükski Kas lapsena kooris laulsid? inimene elusalt välja. 1944. aasta uusaastaööl tuldi talle koju järele, Ikka, kooli lastekooris. Ehkki kõigepealt käisin algkoolis Oleviste elasime siis Laenupanga majas. Katus ja kolm korrust oli küll