KESKLINNA SÜDAMEKUU Liigu Rohkem, Oled Tervem!

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

KESKLINNA SÜDAMEKUU Liigu Rohkem, Oled Tervem! KESKLINNA SÜDAMEKUU Liigu rohkem, oled tervem! www.tallinn.ee/kesklinn 31. märts 2017 Tallinna positiivne programm 26. aprillil kell 18 Hopneri majas kokkuvõ- te 2014.–2018. aasta positiivse programmi täitmisest. Kohal on linna- ja linnaosa valit- suse juhid. Tule kaasa rääkima! Uus positiivne programm Linnavolikogu algatas Tallinna uue posi- tiivse programmi, mille looja saab olla iga linnaelanik ja vabaühendus. Aastateks 2018–2022 koostatava programmi jaoks saavad kõik linlased pak- kuda uuenduslikke ideid ja ettepanekuid linnaruumi parendamiseks. Hea kogemus on olemas 2014.–2018. aasta positiivse programmi rakendamisest. Linnavolikogu keskfraktsiooni esimees Toivo Tootsen viitab mitmele töös olevale projektile: Mustamäe uus tervisekeskus, Lasnamäe ökosaun, Pääsküla gümnaasiumi renoveerimine, kergliiklusteed, mänguväljakud ja lasteaiad. Kõiki neid objekte soovisid linlased 2013. Kesklinlased paistavad linnauuringute põhjal silma nõudlikkusega, kuid koguni 89% neist on oma elukeskkonnaga rahul. aasta ideede kogumise ajal. Kesklinlane hindab elukeskkonda Värske juhtimine Kesklinnas Veebruaris valmis kokkuvõte läinud aasta detsembris Faktum/Ariko korraldatud arvamusküsitlusest Kesklinna valitsus alustas märtsis programmi „Elanike rahulolu Tallinna avalike teenustega 2016”. „Värske juhtimine Kesklinnas” ja pakkus ree- deti linnaosavalitsuse teenuseid eri paikades Küsitluse eesmärk oli saada ülevaade linlas- side kasutusele võtmine pärast tasuta ühis- mis toob südalinna tuhandeid raskeveokeid netest või ettevõtetest tuntakse linnaosas üle kesklinna. te rahulolust elukeskkonnaga ning kaardis- transpordi süsteemi loomist 2013. aastal. ja sõiduautosid. See tõsine müra- ja vib- suurimat puudust, vastas 47%, et ei tunne 31. märtsil kell 13–15 on Kesklinna va- tada linna ja linnaosa arenguga seonduvad Teiste linnaosade elanikega võrreldes ratsioonifaktor väheneb koos Reidi tee val- Kesklinnas millestki puudust või ei oska litsuse vabaõhukontor Kosmose kino juures. ootused. Selliseid uuringuid on tehtud juba on kesklinlased enam rahul parkide ja hal- mimisega järgmisel aastal. Võib tõdeda, et midagi välja tuua. 7% kesklinna elanikest Pöörduda võib samade küsimustega, millega aastaid ja tulemusi varasemaga võrreldes jasalade heakorraga. Kiidetakse samuti probleemid, millele kesklinlased küsitluses soovib, et lisanduks uusi kauplusi, 5% tahab tavaliselt tullakse linnaosa valitsuse majja saab linna arengust hea ülevaate. Rahulolu- sportimisvõimalusi ning spordiväljakute ja kõige enam tähelepanu juhtisid, saavad pal- kodu lähedale avalikku sauna või basseini, Nunne tänaval. Pakkuda saab ka oma ideid uuringud on osa linna kaasava valitsemise staadionite olukorda. Ka avalike saunade ja juski lähiajal lahenduse. 4% spordihoonet ja 3% parklat. 2% elani- Tallinna uue positiivse programmi tarvis. strateegiast, kuhu lisaks „Positiivse Tallinna ujulatega on kesklinlased teistest tallinlas- kest tunneb puudust uutest söögikohtadest, programmile” kuulub tihe suhtlus asumiselt- test rohkem rahul. Kesklinna valupunkt on jalgrattateed sama palju tahab näha korralikku turgu Aprillis võib Kesklinna värsket juhtimist side, MTÜ-de, korteriühistute ja mõistagi Teiste linnaosadega võrreldes on kesklin- ning veel 2% vastanutest parki. 2% tahaks värskes õhus kohata kõigi aktiivsete linlastega. Kesklinlasi häirib liiklusmüra ja lased enam rahulolematud jalgrattateede arendada terviseradasid ja 2% soovib kodu 7. aprillil Keskturu juures vibratsioon olukorraga. Kuigi jalgrattaga liikujate osa- lähedale lasteaeda. Tasub muide märkida, 21. aprillil Politseiaia pargis Ühistransport, parkide heakord ja Küsitlusest selgub, et teiste linnaosade ela- kaal on Tallinnas vaid 0,7% elanikkonnast, et praegu käimasoleva „Tallinna positiivse 28. aprillil Kadrioru Comarketi juures sportimisvõimalused nikest enam häirib kesklinlasi müra, vibrat- puudutab see märksa suuremat hulka linla- programmi” senine tagasiside kesklinlastelt Kesklinna elanikest 33% hindab elukeskkon- sioon ja transpordist lähtuv õhusaaste. See si, sest rattateede puudumist heidavad ette on kaupluste osas puudutanud just vajadust da väga heaks ja 56% heaks. Arvestades on ka mõistetav. Aastakümneid kasutati ka need, kes ise kunagi sadulasse ei istu. asumisiseste väikepoodide järele. Linnavõi- TALLINNA KESKLINNAS ELAB kesklinlaste nõudlikkust, on 89% elanike Kesklinna Tallinna asumite vahelise transiit- Põhjus on asjaolu, et eriti linnasüdames ki- mul pole väga suuri võimalusi selles osas 61 947 INIMEST. rahulolu äärmiselt rõõmustav tulemus. koridorina. Siin mängis olulist rolli Tallinna puvad ratturid kergliiklusteede puudumisel kaasa rääkida, kuid ettevõtjatel tasub see Veebruari jooksul kasvas linnaosa Kesklinn paistab silma selle poolest, et asend mere ja Ülemiste järve vahel, mis sõitma kõnniteedel ning kuna paljud ratturid fakt meelde jätta. elanike arv 121 võrra (kogu Tallinnas tervelt 28% siinsetest leibkondadest ei oma suunas kogu Ida- ja Lääne-Tallinna vahelise ei hoia seejuures mõistlikku tempot, tekib Kesklinlased eristuvad teiste Tallinna asu- 238 võrra). Aasta algusest on lisan- autot ja 24% kesklinlastest nimetab peamise liikluse kitsale alale. Viimastel aastatel on pidevaid konflikte jalakäijatega, kes tunne- mite elanikest selle poolest, et tööpäeviti jääb dunud Kesklinnas 301 elanikku ehk liikumisviisina jalgsi liikumist. Nende näita- toimunud küll oluline areng transiidi viimi- vad end ohustatuna. Ka siin toob vähemalt koguni 56% neist oma kodulinnaossa ega linnaosadest enim (linnas kokku 592). jate poolest oleme pealinnas suveräänsed seks Ülemiste–Järvevana rekonstrueeritud osalist leevendust peatänava projekt, mis pea sõitma mujale tööle. Uuringu „Elanike Allikas: rahvastikuregister, 1. märts 2017 liidrid. Kuigi jalgsi liikumise populaarsus näi- liikluskoridori, mis on Kesklinna koormust viib rahvarohkes südalinnas jalgrattad eral- rahulolu Tallinna avalike teenustega 2016” tab, et töökohad, koolid ja vajalikud teenu- oluliselt vähendanud, ent probleem püsib di kergliiklusrajale. Samas tuleb tõdeda, et tulemused kinnitavad, et Kesklinn on parim sed asuvad valdavalt kodu lähedal, on 30% endiselt aktuaalne. Paljus mängib siin rolli jalgrattateede rajamine on kogu Tallinna lähi- paik elamiseks ja siinsed inimesed hindavad kesklinlastest igapäevased ühistranspordi autojuhtide harjumus sõita näiteks Haa- tuleviku üks murekoht, millele tuleb senisest koduasumit kõrgelt. Tänan kõiki kesklinlasi, Vaata ka... kasutajad. Ühistranspordi puhul hinnatakse berstist Lasnamäele läbi südalinna, kaalu- enam tähelepanu pöörata. kes uuringust osa võtsid ning kinnitan, et kõrgelt selle kättesaadavust ja mugavust. mata võimalust kasutada muud teed. Uue Kesklinna valitsus töötab iga päev teie püsti- Lk 2 Vihaga linnasauna 86% küsitletuist leiab, et ühistransport on peatänava valmimisega suunatakse autod Mida kesklinlased soovivad tatud eesmärkide täitmise nimel. Lk 3 Nimekas kesklinlane viimasel ajal paremaks muutunud. Selleks linnasüdamest eemale ning sellega väheneb Küsitlus näitab, et Kesklinna taristu suudab on andnud panuse uute moodsate trammide oluliselt müra ja õhusaaste. elanike põhiootusi rahuldada. Küsimusele, Taavi Pukk Lk 8 Nõuandeid liinile tulek ning moodsate ja mugavate bus- Transiitliiklust suurendab ka sadam, millistest rajatistest, ühiskondlikest hoo- Kesklinna vanem Väljaandja: Tallinna Kesklinna Valitsus, tel: 645 7229, e-post: [email protected] • Trükki toimetanud: OÜ Rkontor 2 Kesklinna Sõnumid 31. märts 2017 TÄHTSAD TEEMAD Positiivne Tallinn Fotokonkursi võitis kesklinlane Viimastel aastatel on Tallinn muutunud avatumaks, sõbraliku- Konkursi „Aastaring Tallinnas 2016” parimaks tunnistati foto „Raamitud aja- siin huvitavaid kohti pildistamiseks. Konkursi võitnud foto on komisjoni hinnan- maks ja positiivsemaks. Ka sombustel päevadel kohtab täna- lugu”, mille autor on Joann Arro. gul tabavalt jäädvustanud ajalugu – see on pilt pildis. Fotokonkursi parimale oli val naeratavaid inimesi ja see on kindel märk, et linlased on Joann elab kesklinnas, õpib tehnikaülikoolis tehnilist füüsikat ja vabal ajal auhinnaks peegelkaamera Nikon D3400 objektiiviga 18-55mm VR. oma elukeskkonnaga rahul. Siiski pole naeratavate inimeste tegeleb fotograafiaga. Kuna sageli ei ole aega Tallinnast välja sõita, siis otsib ta Konkursile laekunud pilte saab vaadata http://fotokonkurss.tallinn.ee. arv täpseim rahulolu mõõdik. Selleks, et oma tegevust hinnata ja linlaste ootuste täitmiseks sihte seada, vajab omavalitsus tagasisidet. Seda eesmärki täidab nii „Tallinna positiivne prog- ramm” kui ka regulaarselt toimuvad rahulolu-uuringud. Iga arvamus loeb Linn on keeruline organism. Siin elavad koos erinevate vaa- dete, ootuste ja vajadustega inimesed. Omavalitsuse ülesanne on leida arenguotsustes konsensus, mis oleks vastuvõetav võimalikult suurele osale linlastest. Linna jätkusuutlikus algab avatusest uutele mõtetele. Iga- le väärt ideele tuleb anda võimalus teostuda, muutuda linna ümberkujundavaks positiivseks energiaks. Just sellel ees- märgil algatasime „Tallinna positiivne programm 2018–2022” koostamiseks ideekorje. Et kuldaväärt mõtted kindlasti meieni jõuaksid, liikusime Kesklinna valitsusega inimestele lähemale ja alustasime märtsis programmiga „Värske juhtimine Kesklin- Joann Arro võidutöö „Raamitud ajalugu”. Konkursi parima foto autorit Joann Arrot (keskel) autasustas abilinnapea nas”, kus iga nädala viimasel tööpäeval leiab meid vabaõhu- Kalle Klandorf (vasakul) Poska majas 8. märtsil. Foto: Rain Tirul kontorist. Kontoritelki said linlased külastada Balti jaama tunneli suudmes, Tammsaare pargis,
Recommended publications
  • Kaart on Valmistatud Maa-Ametis
    Kavastu Paju- kurmu VARA PIIRISSAARE Tooni Praaga Piirissaar Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- MÄKSA siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Kalli jv Piiri jooned ja nimed (seisuga 01.08.2016.a) - Maaregister. Kastre Meerapalu Leegu Saare Aruaia (Leego) jv Võõpste Ahunapalu V Parapalu R VÕNNU Ä J I A j p Lääniste M i l n l Terikeste Liispõllu Agali a a M K j Ä Kõnnu Haavametsa Jõepera L V E N E M A A MEEKSI Rõka Järvselja Kastmekoja Mehikoorma Aravu Kadaja AHJA Sikakurmu Ibaste Rasina Vanamõisa Meeksi Savimäe Viisli Terepi Kõnnu Naha MOOSTE A Mägiotsa Linte h Laho j a Mooste Säkna j Jaanimõisa Leppemärgid Akste Säässaare RÄPINA Ühineva kohaliku omavalitsus- Meelva Tooste üksuse piir jv Raadama Riigipiir Meelva P I H K V A Noorits- Maakonnapiir metsa J Ä R V Valgesoo Omavalitsusüksuse piir Kaaru Suurmetsa Saareküla Köstrimäe Toola- Asustusüksuse (asula) maa lahkmejoon Eoste PÕLVA Raigla RÄPINA L Linna- või vallavalitsus Adiste Miiaste Beresje Leevaku Nulga Võõpsu MEEKSI Kauksi Sillapää Risti- Vald Kanassaare Jaanikeste palo Himmaste Sülgoja j Võõpsu RÄPINA Linn Vanaküla ä Lüübnitsa Holvandi ä p Veriora t Rahumäe PÕLVA Kassi- Varesmäe Alev, alevik Võuküla laane h Ruusa a Audjassaare Määsovitsa j P Suure- u Lutsu s Uibujärve j Võika Veerksu Toomasmäe Küla t u Kirmsi u Võiardi d L n a Laossina Rosma h Pahtpää õ Pindi Tsirksi MIKITAMÄE Partsi V Kahkva Männisalu Väike- Peri Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Meemaste Jõe- vaara Rõsna
    [Show full text]
  • Looduslikud Pühapaigad. Väärtused Ja Kaitse
    Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised Verhandlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft Commentationes Litterarum Societatis Esthonicae XxxvI Looduslikud pühapaigad Väärtused ja kaitse AGNE TRUMMAL 9.09.1973 – 6.11.2005 Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised 36 Maavalla Koda Tartu Ülikool Õpetatud Eesti Selts Looduslikud pühapaigad Väärtused ja kaitse Tartu 2007 Koostajad: Ahto Kaasik, Heiki Valk Toimetaja: Heiki Valk Korrektuur: Katrin Soon, Mari-Ann Remmel Resümeede keeletoimetaja: Mariko Veldi Kujundaja ja küljendaja: Pille Niin Esikaanel: Pael Samma hiiepuu tüvel. Foto Ahto Kaasik Tiitellehe pöördel: Agne Trummal Muinsuskaitseameti juhatajana. Foto Erik Riikoja Raamatu väljaandmist on toetanud: Muinsuskaitseamet, Hasartmängumaksunõukogu, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Keskkonnaministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium ISSN 1406-8486 ISBN 978-9949-151-75-2 Sisukord Heiki Valk Saateks 9 Preface 15 Agne Trummal Konverentsi “Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad eile, täna, homme” avasõna 17 Greetings to the conference Historical Natural Sanctuaries Yesterday, Today, Tomorrow” 20 Ahto Kaasik Ajaloolised looduslikud pühapaigad – väärtused looduse ja kultuuri piirimail 23 Historical natural sanctuaries – values on the borderland between nature and culture 72 Aare Kasemets Looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandi kooshoidmine: jätkusuutlikkuse eeldused 77 Cultural and natural heritage of holy natural places: preconditions for sustainability 128 Heiki Valk Looduslikud pühapaigad kui muistised: arheoloogia vaatenurk 135
    [Show full text]
  • Antsla Rõuge Võru Karula Kanepi Veriora Orava Lasva
    OTEPÄÄ v r ä j a h ü L Piigandi Veriora P L jv i g õ j a VERIORA d KANEPI Kä aart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- Msiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- Kanepi L filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- j jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Värska e l k L o K L LAHEDA Sill aotsa Päka j Rebas- mäe Kahkva Peraküla Pääväkese Pikasilla Pille Riihora Soe Kamnitsa Lauga Tsolgo Rõssa VÄRSKA Raiste Oleski Paidra Kärgula URVASTE gi jõ Orava Haamaste ra Kannu O Parksepa Lapi j Sulbi Pindi Kõivsaare sula Kärna- Kõrges- Kõvera Vi Mustja mäe saare L Rummi Leiso Lilli- Tagaküla Vivva Anne Listaku ORAVA Loosu Mõrgi Madala Jantra Korgõ- Pulli LASVA Lakovitsa Heeska Kahro Mäekülä Navi Väimela mõisa Uhtjärv Pika- Kakusuu Kliima L Rauskapalu Osula kannu Rusima Hanikase Ant Hutita Kühmamäe Madi sla Horma Väiso Lasva Suuremetsa Kõliküla j Hargi Kääpa Mäes- Marga Luuska Linnamäe Alakülä L saare Ala- Pässä Majala põdra Varese Puu- Oro Liinamäe sepa Otsa Vagula Lõõdla jv Järvere Voki- Tuderna L Tamme Lepassaare Soena Piusa Sõmerpalu Tammsaare Vana-Antsla Haava Husari Praakmani jv L Võru- L gula Tamme Liiva Va Roosi- mõisa Helle- Haidaku Pritsi Sõmerpalu saare Tamula jv kunnu Lehe- Nõnova Kaku Tiri Tabina VÕRU metsa j Keema a Kobela Mustas- n Lindora Noodask - saare Umbsaare s Sooküla L Võlsi küla I SÕMERPALU Hänike Sutte Mäe- Kurenurme VÕRU Kose Palo- Tüütsmäe Meego- metsa Kõoküla Antsla Udsali mäe Veri- Saaremaa RÕUGE R Juba Loosi MEREMÄE õ järve Andsu- Puutli VASTSELIINA u Käätso
    [Show full text]
  • Eesti Joed.Indd
    SISUKORD SISSEJUHATUS 11 Mis on jõgi? 14 Jõgede nimedest 17 Vanad jõenimed 19 Eesti asupaik ja looduslikud tingimused 21 Jõgede tekkimine Eesti alal 21 Jõgede suurusest 26 Muid olulisi jõgede omadusi 33 Jõe-elustik 45 Jõed ja inimesed 54 JÕGEDE KIRJELDUSED 77 1. Narva jõgi − Velikaja jõgi (Нарова − Великая) 80 2. Piusa (Пимжа) jõgi 86 3. Võhandu jõgi 90 4. Emajõgi − Väike Emajõgi 95 5. Õhne (Omulupe) jõgi 102 6. Tänassilma jõgi – Ärmä jõgi 106 7. Põltsamaa jõgi 110 8. Pedja jõgi 115 9. Elva jõgi 119 10. Laeva jõgi 122 11. Amme jõgi 125 12. Ahja jõgi 128 Eesti jõed | 7 13. Kullavere jõgi 132 14. Kääpa jõgi 135 15. Avijõgi 138 16. Rannapungerja jõgi 141 17. Mustajõgi − Raudi kanal 145 18. Pühajõgi 148 19. Purtse jõgi 152 20. Kunda jõgi 156 21. Selja jõgi 159 22. Mustoja 163 23. Loobu jõgi 166 24. Valgejõgi 169 25. Pudisoo jõgi 173 26. Jägala jõgi 176 27. Soodla jõgi 182 28. Jõelähtme jõgi 185 29. Pirita jõgi 188 30. Vääna jõgi 192 31. Keila jõgi 196 32. Vasalemma jõgi 199 33. Vihterpalu jõgi 202 34. Kasari jõgi 205 35. Vigala jõgi 209 36. Velise jõgi 212 37. Liivi jõgi 215 38. Paadrema jõgi 218 39. Pärnu jõgi 221 40. Esna jõgi 226 41. Prandi jõgi 229 42. Lintsi jõgi 232 8 | Eesti jõed 43. Käru jõgi 234 44. Vändra jõgi 237 45. Navesti jõgi 240 46. Saarjõgi 244 47. Halliste jõgi 247 48. Raudna jõgi − Uueveski oja 250 49. Kõpu jõgi 253 50. Lemmjõgi 256 51. Reiu jõgi 258 52. Sauga jõgi 261 53.
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Võru MP Seletuskiri
    VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ Võru Maavalitsus OÜ Hendrikson & Ko Jüri 12, Võru Raekoja plats 8, Tartu Maakri 29, Tallinn www.hendrikson.ee töö nr 2131/14 Võru-Tartu 2018 2 VÕRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................... 4 1. VÕRUMAA RUUMILINE ARENG ............................................................ 6 1.1. RUUMILISE ARENGU VISIOON ................................................................... 6 1.2. RUUMILISE ARENGU ANALÜÜSI KOKKUVÕTE .................................................. 6 1.3. RUUMILISE ARENGU SUUNAMINE ÜLERIIGILISES PLANEERINGUS ........................... 9 1.4. RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED JA SUUNDUMUSED VÕRU MAAKONNAS. PLANEERINGULAHENDUSE PÕHJENDUSED ...............................................................10 2. ASUSTUSSTRUKTUUR JA ASUSTUSE SUUNAMINE ............................. 14 2.1. KESKUSTE VÕRGUSTIK JA TOIMEPIIRKONNAD ...............................................16 2.1.1. Ettevõtlus ja töökohad ...............................................................19 2.1.2. Teenused .................................................................................21 2.2. LINNALISE ASUSTUSE ALAD ....................................................................24 2.3. MAALINE PIIRKOND .............................................................................26 2.4. SUUNISED DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSEGA ALADE JA JUHTUDE MÄÄRAMISEKS ÜLDPLANEERINGUTES .....................................................................27
    [Show full text]
  • Lasva Valla Arengukava 2011 – 2020+
    Lasva vald LASVA VALLA ARENGUKAVA 2011 – 2020+ Lasva 2011 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................................... 2 ARENGUKAVA KOOSTAMISEST ........................................................................................................... 5 ASUKOHT JA ARENGULUGU.................................................................................................................. 6 1.1. Valla asukoht .................................................................................................................................. 6 1.2. Omavalitsuse tekkelugu.................................................................................................................. 6 1.3. Sümboolika..................................................................................................................................... 6 1.3.1. Lipp ......................................................................................................................................... 6 1.3.2. Vapp ........................................................................................................................................ 6 1.4. Rahvusvahelised sõprussuhted ....................................................................................................... 7 2. ARENGURESSURSID......................................................................................................................... 8 2.1. Loodusressursid.............................................................................................................................
    [Show full text]
  • Mariasmirnova BA2008
    Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja Arheoloogia Instituut Maria Smirnova KAGU-EESTI I AASTATUHANDE TEISE POOLE KÄÄBASKALMISTUTE PAIKNEMINE RUUMIS: SEOSED MAASTIKU JA TEISTE MUISTISTEGA Bakalaureusetöö Juhendaja: vanemteadur Heiki Valk Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................... - 3 - 1. Kääbaskalmistute seos maastikuga....................................................................... - 9 - 1.1. Kääbaskalmistute seos veekogudega ............................................................. - 9 - 1.1.2 Vooluveed.............................................................................................. - 12 - 1.1.3. Järved .................................................................................................... - 15 - 1.2. Kääbaskalmistute seos pinnavormidega ...................................................... - 17 - 2. Kääbaskalmete seos teiste muististega................................................................ - 19 - 2.1. Kääbaskalmistute seosed asulakohtadega.................................................... - 19 - 2.2 Kääbaskalmete seos teiste matmispaikadega................................................ - 22 - 2.2.1 Kääbaskalmistute seos kivikalmetega.................................................... - 22 - 2.2.2 Kääbaskalmete seos maa-aluste põletusmatustega ................................ - 24 - 2.2.3. Kääbaskalmete seos žalnikute ja noorema rauaaja kääbastega............. - 25 - 2.2.4 Kääbaskalmete
    [Show full text]
  • Tiia-Ester Loitme
    Nr 6/7 juuni/juuli 2009 hind 35.- ERSO Ameerikas Pärimusmuusika teabekogu Viljandis Suvistest muusikafestivalidest korraldajate pilgu läbi Tiia-Ester Loitme muusika 6 -7/2009 67 Intro 6-7/2009 KAVA Seekordne Muusika juuninumber on tavalisest mahukam. SOOLO Erandkorras on ta seekord topeltnumber, mis sisaldab ka 2 Kaie Tanner. Kolmkümmend küsimust Tiia-Ester Loitmele juulikuu materjale. BAGATELLID Ajakirjas leiavad tutvustust paljud Eesti suvefestivalid, 10 Nele-Eva Steinfeld. Uudiseid maailmast kus praegusest keerukast ajast hoolimata toimub erakordselt MODULATSIOON põnevaid sündmusi. Suure-Jaani muusikafestivalil tähista- 12 Kai Tamm. Kas pilet USA muusikaturule on takse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 90. aastapäeva, käes? ERSO kontserdireisist Ameerikas 16 Tiia Teder. Kontserdisaaliga raadiomaja orelifestivalil avatakse Tallinnas viis uut orelit. Viljandi Kopenhaagenis. Kopenhaageni innovatiivsest pärimusmuusika festivali märksõnaks on soolo, Saaremaa kontserdimajast 18 Priit Kuusk. Kristjan Randalu esindas Eestit ooperipäevadel kuuleb Läti Rahvusooperi esituses Puccini European Jazz Orchestra kevadturneel “Turandoti”, teost, mis pole Eestis ammu kõlanud. Birgitta STUDIUM festival toob esile Puccini kaasaegse, temast mitte vähem 20 Aleksander Sünter. Viljandis avati pärimus- muusika teabekogu ereda helilooja Umberto Giordano ning kuulaja saab osa 22 Margus Haav. Vaikus ja helid on oluline Taivani mütoloogis-rituaalsest etendusest “Ookeani hääl”. identiteedi allikas. Mihhail Lotmani ettekandest pärimusmuusika teabekogu avamisel Haapsalu
    [Show full text]
  • Orava Valla Üldplaneeringu Seletuskiri
    ORAVA VALLA ÜLDPLANEERING ORAVA VALLAVALITSUS ORAVA 2011 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS......................................................................................................4 2. ÜLDPLANEERINGUS KASUTATAVAD MÕISTED............................................6 3. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSEGA ALAD JA JUHUD ......................................................................................................................................9 4. MAAKASUTUSE JUHTOTSTARBED................................................................11 4.1. ÜLDISED MAAKASUTUSTINGIMUSED.......................................................11 4.2. ELAMUMAA (E)................................................................................................13 4.2.1. Planeeritud tegevused.......................................................................................13 4.2.2. Maakasutustingimused.....................................................................................13 4.3. ÄRIMAA (Ä).......................................................................................................15 4.3.1. Planeeritud tegevused.......................................................................................16 4.3.2. Maakasutustingimused.....................................................................................16 4.4. TOOTMISMAA (T)............................................................................................16 4.4.1. Planeeritud tegevused.......................................................................................17
    [Show full text]
  • Maailma Suurim Aerutamismaraton Kasvab Veelgi Vee Piiril
    VLÕRU INNA L EHT Märts 3 (143) 2019 Hetk mullu toimunud Võhandu maratoni algusest. Maailma suurim aerutamismaraton kasvab veelgi Vee piiril. 20. aprilli varahommikul mööda vett võtab kokku Mõistagi annab Võhan du Tänaseks on väljakutse Ühtlasi tunnustatakse antakse Võru linnast Tamula ehtsa Eesti eduloo, kuidas maraton suurepärase võima- vastu võtnud ja Võhandu kohalikke külaseltse ja huvi- 14. Võhandu maratoni start antakse 20. aprilli hommikul järvelt ühisstart 14. Võhandu üks ääremaal asuv loodus- luse aerutamiselamuse han- maratoni läbinud juba 4497 gruppe, kes on kogu jõe ula- kell 7 Roosisaare silla juures. aerutamismaratonile, mis on kaunis koht läbi ühe mehe kimiseks Eestis, kuid mitte ai- inimest 21 riigist ning uusi tuses üha rohkem maratoni kerkinud maailma suuri- põlemise ja kümnete vaba- nult. „Kui sinu soov on näha soovijaid tuleb aina juurde. õnnestumisele toeks ja abiks Rajal on mitmeid maks ettevõtmiseks omatao- tahtlike abikäte end maa- ürgset ja puutumata loodust olnud. kontrollpunkte, kus on alati ka rohkelt pealtvaatajaid: 5. km-l liste seas ning mille osavõt- ilmakaardile on joonis ta- ning veeta üks sportlik päev Täispika maratoni kõiki lõpetanuid autasustatakse Võhandu jõe Roosisaare sild, 20. km-l Kääpa jate arv kasvab tänavu veel- nud. aerutades, siis on see maraton paadiklassist olenemata MEDALIGA, mille saab ühe korraga läbi autosild, 31. km-l Paidra gi. Tänavuse maratoni starti Peoperemees, võistluse sinule. Ühe päevaga 100 kilo- kaela kohe pärast finišeerimist. Tänavu on sõitmise mõtteid veskipais, 41. km-l Leevi HEJ pais, on oodata taas rekordarvu – pea korraldaja Hillar Irves meetrit ekstreemseid mo- jagamiseks kokku 2500 medalit. mõlgutati siin- 55. km-l Reo autosild, 76. km-l ligi 2500 aerutajat 21 riigist ise loomustab eelseisvat kat- mente pakkuval jõel, see on kandis juba 1999.
    [Show full text]
  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
    [Show full text]