DOCSLIB.ORG

Reorer- Muusiko • Kino

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

ISSN 0207-6535 reorer- muusiko • kino EESTI KULTUURIMINISTEERIUMI, EESTI HELILOOJATE LIIDU, EESTI KINOLIIDU, EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI w — 9 sl «2 £ « й T Jassi Zahharov 1996. aasta sügisel. Harri Rospu foto JAANUAR XVI AASTAKÄIK PEATOIMETAJA JÜRI ÄÄRMA, tel 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress EE0090, postkast 3200 fax 44 47 87 Vastutav sekretär Helju Tüksamrael, tel 44 54 68 Teatriosakond Margot Visnap ja Kadi Herkül, tel 44 40 80 Muusikaosakond Saale Siitan, Mara Põldmäe ja Anneli Remme, tel 44 31 m Filmiosalkcmd Sulev Teinemaa ja Jaan Ruus, tel 43 77 56 Keeletoimetaja Kulla Sisask, teil 4454 68 Korrektor Solveig Kriggjulson, tel 44 54 68 Info töötleja Ester Mägi Leili Muuga maalil Viire Kareda, tel 44 47 87 "Kuulaja" (1996). Fotokorrespondent Toomas Kohvi foto Harri Rospu, tel 44 47 87 "Alfred", 1995. Režissoör Vilgot Sjjöman. KUJUNDUS: MAI EINER, tel 66 611 62 Film ei anna täielikku ülevaadet Alfred Nobeli eluloost, lavastaja käsitlebivaid aega, trui andeka leiutaja ellu tuli armastus. Mis oleks juhtunud, kui Nobel (Sven Wollter) oleks armastuses sama © "Teater. Muusika. Kino", 1997 edukas olnud nagu äris ning abiellunud ja perekonna rajanud? Ilmselt poleks siis tänaseni Во Widerberg, Rootsi ühe parima režtssööri Nobeli preemiat. viimane film "Noorus on Uus aeg" (1995) tõi kögi Eur-oopas, ka Eestis, rahva samamoodi .'«'• kinosaalidesse nagu kunagi tema lavastatud tf melodraama "Elvira Madigan" (1967). Roger Stenbergi foto • reorer- muusiko • kino SISUKORD TEATER VASTAB KERSTI KREISMANN TEATRIANKEET 1995/96 (J. Allik, M. Balbat, K. Herkiil, M. Kapstas, M. Kasterpalu, S. Karja, T. Kaugema, G. Kordemeis, P. Kruuspere, A. Laansalu, A. Laasik, V.-S. Maiste, M. Mutt, R. Neimar, P.-R. Purje, }. Rähesoo, I. Sillar, K. Sisask, A. Tõnts, Ü. Tõnts, L. Tormis, B. Tuch, L. Vellerana, M. Visnap) Lilian Vellerana KAKS DEBÜÜTI ("Shakespeare': kogutud teosed" Rakvere Teatris ja "Hei, Luciani!" "Ugalas") Maimu Valter ÜHE KOOLI LUGU I (Eesti Riiklik Teatrnnstituut) /o Sven Karja PERSONA GRATA. AIN MÄEOTS MUUSIKA Žanna Pärtlas TÄHELEPANEKUID SETU LAULU LAADIEHITUSEST JA MITMEHÄÄLSUSEST Maris Valk-Falk HISPAANIA ORELIKULTUURIST TOOMAS TRASSIGA 43, 96 ESTER MÄGI — 75 AASTAT SÜNNIST. KOOS EDASITÕTTAVA AJAGA II b/ Anneli Remme VA, PENSIERO. EPPURE ("Nabucco" lavastus "Estonias") KROONIKAT (Sügishooaja muusikasündmusi) o< Maaret Koskinen ROOTSI FILM KAHEKSAKÜMNENDATEL JA ÜHEKSAKÜMNENDATEL AASTATEL: KRIITILINE ÜLEVAADE I Sulev Teinemaa KOKKUSAAMISPAIGAKS GOTLAND (V Rootsi-Balti filmifestival Burgsvikis) Andres Heinapuu TÜDRUK LÕHUB PUID. KAS TEADE JÕUDIS PÄRALE? (Valentin Kuigi handi-filmidest) Aare Ermel 1996. aasta rahvusvahelisi filmiauhindu $46. Berliini, 48. Cannes'i ja 53. Venezia festival ning 68. Oscarid) Lauri Kark KURJA LILLED (Luckino Vtsconti, tema saksa triloogia) 67 Jaanus Kulli RÄND INIMESTEVAHELISTES SUHETES (Andres Puustusmaa ja Kalev Lepiku filmist "Armatsioonid") 75 VASTAB KERSTI KREISMANN Sa lõpetasid teatrikooli 1972. aastal lavakate V lennus. Kas sa mäletad, kellena sulle tundus tol ajal Linda Rummo? Olid sa teda laval näinud? Muidugi olin. "Armas luiskaja", "Hamlet" ja "Kirsiaed" olid ju siis juba olnud. Staarina. Tunnustatud hea näitlejana. Annad sa endale aru, et ta oli siis täpselt niisama vana kui sina praegu... Aaa...h! ... ja neile tüdrukutele, kes täna teatrikoolist teatrisse tulevad, mõjud sina staarina, tunnustatud hea näitlejana? Aga kui vanana sa ise ennast tunned? Tead sa, nii häbi on tunnistada, et ma üldse ei tunne ennast vanana. See on nii imelik. Nädal tagasi kuulsin juhuslikult raadiost, kuidas üks noor muusik ütles, et ta võttis oma laulu sõnad Arvi Siialt, ja seletas siis reporterile üle, et see on üks vanema põlve luuletaja. Just nimelt "vanema põlve", nii kuskilt aegade hämarusest. Jumal, ma istusin maha, meie kuldsed kuuekümnendad, kassetipõlvkond ja äkki siis niimoodi... Kui sulle nõnda labidaga pähe lüüakse, siis tõesti tunned, et aeg on mööda läinud ja oled vana, aga muidu ei tule nagu selle peale... Aga kõik on ju tegelikult muutunud, meie põlvkonna iidolid ja ühised sõbrad tülitsevad praegu Tartus. Ma tunnen seda lausa isikliku tragöödiana. Mis me siis räägime Toompeast ja poliitikamängudest, kui meie endi vahel ja meie keskel käib poriga pildumine. Draamateatris on nüüd siis kaks vanema põlve näitlejannat — Ita Ever ja sina? Ester Pajusoo ja Meeli Sööt kah. Ei, seda ma olen küll teadvustanud. Ja see positsioon on mingis mõttes tõesti kohustus. Mulle meeldib, et teater on selline põlvkondade segasumma suvila. Ja ma mäletan, kui tähtis mulle oli, kui ma teatrisse tulin, et seal oli ees mitu põlvkonda näitlejaid, kes olid näinud midagi säärast, mida mina kunagi näha ei saagi, legendiks muutunud inimesi ja lavastusi. Distantsi meie ja nooremate vahel, mida meie ei taju, ei loo vist tõesti mitte meie muldvanadus, vaid just see nägemuse, lugemuse ja kogemuse vahe, mida tunnetavad nemad. Ja kui meie olime noored, võtsime me 50- ja 60-aastasi vastu muldvanadena. Aga täna puudub meil igasugune alus arvata, et nad olid psühholoogiliselt vanemad kui meie praegu. Ma olen seda mõelnud, aga siis nad tõesti tundusid ikkagi hoopis vanemad... Sina oled isegi selle jutu taustal unikaalne, sest kui vaadata kakskümmend neli aastat tagasi tehtud pilti, kus sa mängid "Inimeses ja inimeses" Tiinat, tundud sa Tiina jaoks vana, aga täpselt samasugune kui praegu. Sul vist seda probleemi pole, et tuleb hakata vanaemasid mängima? Probleemi pole, aga tuleb hakata. Ainult kahju on sellest, et vähe on olnud või­ malusi mängida küpse tugeva naise rolle. Vähe vägevaid vanaeitesid. Kakskümmend aastat tagasi kirjutas üks noormees loo ühest tütarlapsest (Jaak Allik, "Tuhkatriinu"? Teatrimärkmik 1976/77), kus on mõneti prohvetlikud sõnad: "K. Kreismann ilmutab Anna osas niivõrd palju erutavat meelelisust kõrvu kaine arvestuslikkusega, et tahtmatult hakkad teda kujutlema Elektra, Medeia, Juuditina...". Elektra ja Juudit on tänaseks mängitud, kas igatsus on siis Medeia järele? Algasin ma ju tragedienne'! kallakuga ja ega ma neid naiivseid tütarlapsi ole suurt mängida saanudki. Viimasel ajal on palju igasuguseid kummalisi karakterrolle. Igatsus käib psühholoogilise draama järele. Sa oled ju ära mänginud isegi Ophelia. Aga see, millest me praegu räägime, on vist Gertrud? Kersti Kreismann, 1996. Andres Rõhu foto 3 Praegu on see kohatu küsimus, meie teatris hakatakse "Hamletit" lavastama ja rollid on juba jagatud. Aga kangeid naisi on sulle andnud Tammsaare: Tiina, Karin, Juudit. Mis veel? Trassi "Liigvees" olin ma isegi natuke Krõõt ka. Kas sulle tundub, et Karin on mängitud? See oli ju nii ammu ning "Ugalas" Satsi lavastuses... Tegelikult jõudis mingi eriline rahuldus sellest tööst tekkida küll, kuigi teda sai ju vähe mängitud ja väheste proovidega sisse tuldud. See oli suur enese kokkuvõtmine šansiks, mis mulle anti ja mida poleks tol ajal kuidagi julgenud loota. Nii oli ka hiljem Juuditiga. Karinist sai mulle väga armas roll ja ma pole olnud kunagi kade, nähes selles osas teisi näitlejaid. Eelkõige muidugi Liisut, kes tegi "Ramildas- Rimaldas" ju katkendeid. Ma mõtlesin, et olgu ta nii vana ja paks kui tahes, aga see on tõesti Karin. Ja mulle meeldis väga ka Katrin Saukase Karin. Ja Raine. Närviotsad Karini mängimiseks tegi minus lahti tegelikult Panso. Ma ei tea, kui palu ta Karinist kui naisest aru sai, kuid Karini kui nähtuse oskas ta meile küll intrigeerivaks teha. Ilma Panso koolita poleks ma osanud seda rolli küll mängida. Ma kerin seda Karinit seepärast, et sind on ju õigusega peetud eesti teatri üheks kõige ratsionaalsemaks, kõige targemaks naisnäitlejaks. Aga Karin oli naine, keda puhtalt juhivad emotsioonid... Sealt tulebki selle osa võlu minu jaoks. Eks elus ole kah nii, et tõmbavad niisugused tüübid, kelle sarnane sa mitte kuidagi ei saa olla. Olen elus samuti imet­ lenud Karini tüüpi naisi, mul pole sellist aplombi ja enese väljapakkumise julgust ning enesestmõistetavust nõuda niisugust elu. Nüüd läheb mõte küll paratamatult sellele, et sa mängisid ka Kõrboja Annat ning et selles lavastuses oli kaks Annat. Sinu kolleegist on nüüd elus saanud Kõrboja Perenaine. Kas sa kujutaksid ennast ette samasuguses perenaise rollis, nagu nüüd tema täidab? Ei iial. Ma imetlen teda siiralt, et ta selle rolliga nii hiilgavalt hakkama saab. Ma oleksin võib-olla mingil määral sellega hakkama saanud, kui kõik oleks läinud E. Vetemaa, "Õhtusöök viiele" (lavastaja Grigori Kromanovj. Draamateater, 1972. Kadri — Kersti Kreismann, Isa — Jüri Järvet. Gunnar Vaidlafoto A. H. Tammsaare — V. Panso, "Inimene ja jumal" (lavastaja Voldemar Pansoj. Draamateater, 1972. Indrek — Mati Klooren, Tiina — Kersti Kreismann. Gunnar Vaidlnfoto A. H. Tammsaare — M. Mikiver, "Armastus ja surm" (lavastaja Mikk Mikiver). Draamateater, 1984. Tiina — Kersti Kreismann, proua Vaarmann — Silvia Laidla. Henno Saarne foto A. H. Tammsaare — K. Kurg, "Liigvesi" (lavastaja Raivo Trass). Draamateater, 1986. Tiina — Kersti Kreismann. Gunnar Vaidlafoto tasa ja targu. Aga nüüd on mul selline vabaduse aeg vahel olnud, ma hakkaks kindlasti perutama, kui mulle midagi ei meeldi ja kui ma peaksin olema millekski sunnitud. Poliitilisi mänge ma ei suudaks enam mängida, ma lööksin kausi ümber. Aga kui ssda võtta kui rolli? Niisugune võrdlus on muidugi väga levinud, aga mmu meelest pole see õige. See on ikka väga suur vastutusekoorem ja väga suur enesesalgamine. Ma oskan võib­ olla mängida laval ja ma tunnen ennast hästi sõprade seas, aga kogu aeg olla mingis shows, see ajaks mind lihtsalt krampi. Ta ei saa ju isegi vabalt oravaid toita. Kindlasti on inimesi, kes ootavad,
Recommended publications
  • Reorer-Muusiko-Kin 10

    Reorer-Muusiko-Kin 10

    ISSN 0703 6S3S reorer-muusiko-kin1 0 ENSV Kultuuri­ ministeeriumi, ENSV Rikliku Kinokomitee, ENSV Heliloojate Eesti Kinoliidu ja ENSV Teatriühingu ajakiri 1965 IV aastakäik Esikaanel: stseen M. Undi lavastusest «Vai­ mude tund Jannseni tänaval» (Pärnu Draama­ teater L. Koidula Majamuuseumis, 1984). Aino Kallas — Siina Oksküla, Lydia Koidula — Helle Kuningas. V. Menduneni foto. Tagakaanel: Dokumentaalfilm «Mälu» (režis- söör A. Sööt). Fragment maalingust Muhu kiriku koori põhjaseinalt (seko, XIII sajand). V. Raami foto 1983. Toimetuse kolleegium \ГЯ AVO HIRVESOO JÜRI JÄRV1EI REIN KAREMÄE KARIN KASK KALJU KOMISSAROV LEIDA LAIUS ARNE MIKK VALTER OIAKÄÄR TIIU RANDVIIR ENN REKKOR ^•r LEPO SUMERA EINO TAMBERG AHTO VESMES JAAK VILLER ЯЁ»/.'- PEATO METAJA KULDAR RAUDNASK TOIMETUS: TaJIlinn, Narva mnt. 5 postiaadress 200090, postkast 51. Peatoimetaja asetäitja Vallo Raun, tel. 66 61 62 Vastutav sekretär Helju Tüksammel, tel. 44 54 68 Teatriosakond Reet Neima r ja Margot Visnap, tel. 44 54 68 Muusikaosakond Mare Põldmäe ja Madis Kolk, tel. 44 31 09 Filmiosakond Jaan Ruus ja Jaak Lõhmus, tel. 44 31 09 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel. 44 54 68 Fotokorrespondent Alar Ilo* tel. 42 2.5 51 KUJUNDLS: MAI EINER © KIRJASTUS PERIOODIKA • TEATER • MUUSIKA • KINO • TALLINN 1985 SISUKORD TEATER Konstantin Rudnitski KRIITIKU LIHTSAD TÕED 27 Maimu Berg PISARAD VAATAJA SILMIS ... 54 Lilian Vellerana . MUIE VAATAJA SUUNURGAS (Kaks muljet lavastusest «Vaimude tund Jannseni tänaval») 59 Ene Paaver IDENTIFITSEERUMISVÖIME, INIMESE IMELINE ANNE (Draamadebüüt 1984)
  • Teoter-Muusiko -Kinо ISSN 0207-6535

    Teoter-Muusiko -Kinо ISSN 0207-6535

    teoter-muusiko -kinо ISSN 0207-6535 EESTI KULTUURI-JA HARIDUSMINISTEERIUMI. EESTI HELILOOJATE LIIDU, EESTI KINOLIIDU, EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI £ и Neeme Järvi Tallinnas, 16. mai 1993. a. H. Rospu foto SEPTEMBER XII AASTAKÄIK <V M PEATOIMETAJA MART KUBO, iel 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress EE0090, postkast 3200 Vastutav sekretär Helju Tüksammel, tel.44 54 68 Teatriosakond Reet Neimar ja Kadi Ue.kül, tel 44 40 80 Muusikaosakond Immo Mihkelson, tel 14 31 09 Filmiosakond Sulev Teinemaa ja Jaan Ruus, tel 43 77 56 Keeletoimetaja Dan Põldroos (Filip) ja Kalju Orro (VollsJ Kulla Sisask, tel 44 54 68 Lembit Ulfsaki filmis "Lammas all paremas Fotokorrespondent nurgas" CTallinnfilm", 1992). Harri Rospu, tel 44 47 87 R. Rajamäe foto KUJUNDUS: MAI EINER, tel 66 61 62 Stseen Kevin Kingi näidendist "Jääkala püük", © "Teater. Muusika. Kino", 1993 Louisville'i Actors Theatre, 1993 * Л 4 и td • с • ^р£ eorei SISUKORD TEATER Peeter Tooma SOUND OF THE MUSIC {Vanade muusikalide uuslavastused eesli laval) Mardi Valgemäe NOORSOOTEATRI "FANTASTIKS" NEW YORGIS Rein Oja EILE NÄGIN MA BROADWAYD AMEERIKA TEATER JA MEIE {Kultuuri võimalikkusest...) (Vestlevad Margus Allikaina ja )аак Allik) FESTIVAL "KONTAKT '93" Margot Visnap KRIITIKU TÄHELEPANEKUD Priit Pedajas PRAKTIKU HUVID KARL ADER 20. III 1903 - 18. VI 1993 MUUSIKA Jüri Reinvere EESTLASENA MAAILMAS 44 Mart Mets JEE-JEE, SUPERSTAAR (Rockooperist "Jesus Christ Superstar") 69 Käidi Klein PERSONA GRATA. VILLU VESKI \ 93 VASTAB LEMBIT ULFSAK 3 PeeterVolkoaski IMPEERIUMI LAPSED VAATAMAS "IMPEERIUMI
  • (Muusiko-К!П )0 ISSN 0207

    (Muusiko-К!П )0 ISSN 0207

    ISSN 0207 — 6535 leoier-(muusiko-к!п)0 ENSV Kultuuri­ komitee, ENSV Heliloojate Liidu, Eesti Kinoliidu )a Eesti Teatriliidu VIII aastakäik Esikaanel: J. Genet' «Palkon» (lavastaja E. Heriraküla, kunstnik V. Fomitšev), Draa­ mateater, 1988. Kindral — Tänu Aav, Florance — Angelina Semjonova. Tagakaanel: D. Pownalli «Meistriklass» (lavas­ taja R. Allabert), Noorsooteater, 1988. Vasa­ kult S n>s tako vits — Kalju Orro, Zdanov — Enn Kraam, Prokofjev — Eero Spriit, Sftalin — Tõnu Kark. P. Lauritsa fotod Toimetuse ко leegiium JAAK ALLIK IIGOR GARSMEK EVALD HERMAKÜLA AVO HIRVESOO ARVO IHO TÕNU KALJUSTE LEIDA LAIUS ARNE MIKK MIHKEL MUTT T 4:.- •: MARK SOOSAAR LEPO SUMERA OLO VILIMAA JAAK VILLER HARDI VOLMER PEATOIMETAJA MIHKEL TIKS, tel 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress 200090, postkast 3200 Peatoimetaja asetäitja Vallo Raun, tel 666162 Vastutav sekretär Helju Tüksammcl, tel 44 5468 Teatriosakond Reet Neima* ja Margot Visnap, tel 44 4080 Muusikaosakond Mare Põldmäe ja Madis Kolk, tel 44 31 09 Filmiosakond Jaak Lõhmus ja Sulev Teinemaa, tel 43 77 56 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel 44 54 68 Fotokorrespcnd ent Heiki Sirkel, tel 23 95 40 KUJUNDUS: MAi EINER, tel 44 47 87 © «Teater. Muusika. Kino», 1989 oier-nnuus-ko-kin SISUKORD TEATER Lea Tormis IGATSUSE TÄHE ALL Karin. Kask KUSTUNUD TÄHT (Erna Villmer — ICC) 43 Erna Villmer KATKENDEID PÄEVIKULEHEKÜLGEDELT. KIRJU J. LUIGALE TEATRIPROBLEEM 1989? (Ringküsitlus — R. Neimar, R. Baskin, I. Normet, T. Oja) 51 Jaak AlliAllik KUNSTI PARTEILISEST JUHTIMISEST («Meistriklass» Noorsooteatris)
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2018 XXIV

    Estonian Academy of Sciences Yearbook 2018 XXIV

    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEARBOOK FACTS AND FIGURES ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XXIV (51) 2018 TALLINN 2019 This book was compiled by: Jaak Järv (editor-in-chief) Editorial team: Siiri Jakobson, Ebe Pilt, Marika Pärn, Tiina Rahkama, Ülle Raud, Ülle Sirk Translator: Kaija Viitpoom Layout: Erje Hakman Photos: Annika Haas p. 30, 31, 48, Reti Kokk p. 12, 41, 42, 45, 46, 47, 49, 52, 53, Janis Salins p. 33. The rest of the photos are from the archive of the Academy. Thanks to all authos for their contributions: Jaak Aaviksoo, Agnes Aljas, Madis Arukask, Villem Aruoja, Toomas Asser, Jüri Engelbrecht, Arvi Hamburg, Sirje Helme, Marin Jänes, Jelena Kallas, Marko Kass, Meelis Kitsing, Mati Koppel, Kerri Kotta, Urmas Kõljalg, Jakob Kübarsepp, Maris Laan, Marju Luts-Sootak, Märt Läänemets, Olga Mazina, Killu Mei, Andres Metspalu, Leo Mõtus, Peeter Müürsepp, Ülo Niine, Jüri Plado, Katre Pärn, Anu Reinart, Kaido Reivelt, Andrus Ristkok, Ave Soeorg, Tarmo Soomere, Külliki Steinberg, Evelin Tamm, Urmas Tartes, Jaana Tõnisson, Marja Unt, Tiit Vaasma, Rein Vaikmäe, Urmas Varblane, Eero Vasar Printed in Priting House Paar ISSN 1406-1503 (printed version) © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA ISSN 2674-2446 (web version) CONTENTS FOREWORD ...........................................................................................................................................5 CHRONICLE 2018 ..................................................................................................................................7 MEMBERSHIP
  • EIKE VÄRK Näitleja Loomingulise Pikaealisuse Ja Mitmekülgsuse

    EIKE VÄRK Näitleja Loomingulise Pikaealisuse Ja Mitmekülgsuse

    DISSERTATIONES EIKE VÄRK EIKE DE STUDIIS DRAMatiCIS UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen EIKE VÄRK Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel Tartu 2012 ISSN 2228–2548 ISBN 978–9949–32–167–4 DISSERTATIONES DE STUDIIS DRAMATICIS UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 DISSERTATIONES DE STUDIIS DRAMATICIS UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 EIKE VÄRK Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel Väitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi nõukogu otsusega 19. september 2012. Juhendaja: dotsent Luule Epner Oponendid: EKA emeriitprofessor, dr Lea Tormis dr Katri Aaslav-Tepandi Kaitsmise aeg: 3. detsembril 2012, algusega kell 14.15 TÜ senati saalis ISSN 2228–2548 ISBN 978–9949–32–167–4 (trükis) ISBN 978–9949–32–168–1 (pdf) Autoriõigus: Eike Värk, 2012 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimus nr 542 SISUKORD EESSÕNA ..................................................................................................... 7 SISSEJUHATUS ............................................................................................ 8 1. NÄITLEJATÖÖ MUUTUVAS AEGRUUMIS VAHELDUVATE TEATRIVOOLUDE TAUSTAL ............................................................. 16 1.1. Näitleja osa teatriprotsessis ............................................................... 16 1.2. Realismi ja modernismi mõistest
  • 3.2 Saatejuht Vs Toimetaja

    3.2 Saatejuht Vs Toimetaja

    Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut Eesti Televisiooni kultuurisaade "OP!" ja sõnateatri kajastamine "OP!"-is aastatel 1999-2011 Magistritöö (30 EAP) Maarja Aeltermann Juhendaja: Aune Unt MA Tartu 2011 Sisukord SISUKORD .............................................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS ....................................................................................................................................................... 4 1. TÖÖ TEOREETILISED JA EMPIIRILISED LÄHTEKOHAD .......................................................................................... 6 1.1 TEOORIA ......................................................................................................................................................... 6 1.1.1. Kultuur ................................................................................................................................................ 6 1.1.2. Kultuuriajakirjandus ja konsumerism .................................................................................................... 8 1.1.3. Kultuur televisioonis ........................................................................................................................... 11 1.1.3.1. Kultuuriteemade valiku põhimõtted .............................................................................................................13 1.1.3.2. Saate formaat. .............................................................................................................................................14
  • 101 Lühielulugu

    101 Lühielulugu

    101 LÜHIELULUGU Riigikogu XIII koosseis Seisuga 16. juuni 2016 Tallinn 2016 Koostatud Riigikogu liikmete ankeetide alusel, täiendatakse kaks korda aastas Koostanud Gerli Eero, Rita Hillermaa ja Lii Suurpalu Keeleliselt toimetanud Inna Saaret ja Gerli Eero Kaane kujundanud Tuuli Aule Kujundanud Margit Plink Pildistanud Erik Peinar Autoriõigus Riigikogu Kantselei, Eesti Rahvusraamatukogu SISUKORD 3 Riigikogu XIII koosseis 107 Riigikogu liikmed valimisringkonniti 110 Riigikogu fraktsioonid 113 Riigikogu komisjonid 117 Riigikogu koosseisud 118 XIII Riigikogu liikmed, kelle volitused on peatunud või lõppenud 130 Kasutatud lühendid 2 RIIGIKOGU XIII KOOSSEIS RIIGIKOGU Jüri Adams Külliki Kübarsepp Valdo Randpere Raivo Aeg Helmen Kütt Jüri Ratas XIII KOOSSEIS Yoko Alender Ants Laaneots Rein Ratas Andres Ammas Kalle Laanet Martin Repinski seisuga 16. juuni 2016 Andres Anvelt Viktoria Ladõnskaja Mailis Reps Krista Aru Maris Lauri Kersti Sarapuu Maire Aunaste Heimar Lenk Erki Savisaar Deniss Boroditš Kerstin-Oudekki Loone Vilja Savisaar-Toomast Dmitri Dmitrijev Lauri Luik vt Vilja Toomast Enn Eesmaa Ain Lutsepp Helir-Valdor Seeder Peeter Ernits Jaak Madison Andre Sepp Igor Gräzin Jaanus Marrandi Priit Sibul Monika Haukanõmm Andres Metsoja Arno Sild Mart Helme Marko Mihkelson Kadri Simson Martin Helme Marianne Mikko Mark Soosaar Andres Herkel Sven Mikser Imre Sooäär Remo Holsmer Madis Milling Mihhail Stalnuhhin Olga Ivanova Aadu Must Anne Sulling Jüri Jaanson Kalle Muuli Märt Sults Toomas Jürgenstein Meelis Mälberg Aivar Sõerd Jaanus Karilaid Eiki
  • Veljo Tormis — Works

    Veljo Tormis — Works

    VELJO TORMIS — WORKS Tormis himself prepared two work lists: the first, in 1989, chronologically, by genre, is published with his Personaalnimestik; the second, in 2000, in chronological order from 1956 to 2000, is unpublished. It also lists a few youthful and student works of 1949 to 1955 and was prepared for Priit Kuusk’s book. Tormis excluded some works from these lists “because they are just arrangements of someone else’s song. They are not creative work.” But he was inconsistent in this policy. Those arrangements which he excluded I have placed at the end of the present works list, along with student and youthful works. Shortly before going to press Tormis gave me a hand-written list of 54 works dating from 1948 to 1951, which are included in the final sections of this list. The title of the work is given in Estonian in this list, except when a current publication gives another language first. The choice of which language to give as the main entry is complicated because Tormis generally used the Estonian title in his list of 1989, but occasionally used another language in his list of 2000. Multi-language titles are cross-referenced. The title is in italics if it is a multi-movement work. Other language title is in (). English trans. of title is in [ ]. If there is a number in parentheses immediately following the translation of the title it represents the position of that work in a multi-movement composition where the title follows. Lack of such information means it is a single, stand-alone work.
  • 17 : Sügis 2 : SEITSMETEISTKÜMNES Number : SÜGIS 2011

    17 : Sügis 2 : SEITSMETEISTKÜMNES Number : SÜGIS 2011

    TARTU JA MAAILMA KULTUURILEHT SEITSMETEISTKÜMNES NUMBER : SÜGIS 2011 VÄLJAANDJA: MTÜ TARTU KULTUURITEHAS :; TOETAJAD: TARTU LINN, TARTU KULTUURKAPITAL, EESTI KULTUURKAPITAL :; TRÜKK: PRINTALL :; Tiraaž: 4000 :; TASUTA! 23. septembril avas Tartus, Vallikraavi 4 uksed klubi Kink Konk. Klubi on avatud T-L 19.00 kuni meeleolu kestab. Vaata: www.kinkkonk.ee Vaata: kestab. meeleolu kuni 4 uksed 19.00 klubi Kink T-L Konk. Klubi avatud on Vallikraavi Tartus, avas septembril 23. 17 : SÜGIS 2 : SEITSMETEISTKÜMNES NUMBER : SÜGIS 2011 Kaasautorid: Ahto Sooaru arvab, et Tartus teavad niikuinii kõik kõiki ja ei Marcel le Cram mõtleb muusikast, tänavakunstist ja pea enese tutvustamist seetõttu vajalikuks, küll aga tahab ta kassipiltidest. Praegu koristab ta Tartu tänavaid. Tulevikus tahab tänada sõpru — iseäranis Jaan Seppa ja Liina Soosaart — ning Marcel saada heaks inimeseks ja võib-olla kosmonaudiks, kui tervitada sugulasi. Ühtlasi soovib ta kõigile noortele emadele tänavakoristusmasinad ainult suudaksid lennata. jõudu ja jaksu. Tema tehtud piltidega saab tutvuda Semulas aka Marcel haaras sule, et arvata plaadiarvustuste rubriigis ühtteist An Lõustaraamatus aka Facebookis. Isikunäitust ta veel niipea ei Horse’i tänavuse albumi „Walls” kohta (lk 13). plaani. Ahto pildistas Eclectica festivalil „Matemaatika” peol inimesi ja atmosfääri (lk 7). Eiki Nestor on hipist poliitik, kes maalis oma suvemaja kemmergu seinale suure iidoli austuseks kirja „F.Z. Forever”. Mikk Rand on Kinobussi ellukutsuja ja vaimne juht. Uudsete Nõukaajal jagas ta lahkelt oma Frank Zappa plaate Eesti Raadio lahenduste andunud fännina on ta veetnud viimased poolteist fonoteeki salvestamiseks. DJ-amet pole Eikile samuti võõras — aastat oma elust juhtides suurejoonelist ja enneolematut algus sai tehtud 1999. aastal peol nimega Supreme. Harrastab üleriigilist filmiprojekti Filmitalgud.
  • Maarja Mitt– Tüdruk Nagu Prantsuse Filmist Karmen Puis „Ma Olen Õnnelik, Kui Mind Nutma Pannakse“

    Maarja Mitt– Tüdruk Nagu Prantsuse Filmist Karmen Puis „Ma Olen Õnnelik, Kui Mind Nutma Pannakse“

    VANEMUISE HOOAJAKIRI 2011/2012 Maarja Mitt– tüdruk nagu prantsuse filmist Karmen Puis „Ma olen õnnelik, kui mind nutma pannakse“ JANEK SAVOLAINEN „Kui sa oled tantsija, siis tantsi!“ Intervjuud uute loominguliste juhtide Paul Mägi ja Fotoseeria Urmas Lennukiga MARIA SOOMETSA isikupärasest garderoobist KÜTSARIGA EKSPERIMENT– KÖÖGIS teeme ise papjeemašeed TANEL JONAS purjelaual Värske Pildikesi Kollase Kassi Sissevaade repertuaariülevaade Suvekoolist inspitsiendi töösse (pr.rampe) ‒ rambi, rampi ‒ lavapõranda eesserv koos valgustusseadmetega ‒ kaldtee eri kõrgusel olevate sõiduteede vahel nt. mitmekor- ruselistes garaažides ‒ laevalt allalastav sild autode, laadurite jms liikumiseks kaldalt laevale ja vastupidi ‒ liiklemist võimaldava kallaku- ga ehitis kahe eri tasandi vahel (nt metroos) RAMP RAMP ‒ ramba, rampa vettinud puunott (sõimusõna) ‒ eide-ramp ei anna süüa. Rampraske, rampväsinud. Aadress: Teater Vanemuine Vanemuise 6 51003 Tartu Piletid: 744 0165 [email protected] Piletimaailm Piletilevi Ticketpro www.vanemuine.ee www.facebook.com/vanemuine Kaanefoto: Lauri Kulpsoo Kujundus: Aide Eendra simene Vanemuise ajakiri lause võiks innustada inimesi, kes leiate vastused küsimustele, keda Ramp ilmus sügisel 2010, olles tunnistavad, et neile teater hirmsasti meie trupist võib sageli leida köö- Etookord suunatud noortele. meeldib, aga viimane teatrikülastus gist ja keda purjelaua pealt, miks on Aeg toob kaasa arengu. Sügisel 2011 jääb juba aastate taha, ennast kätte Vanemuise trupijuht jäänud sellesse on Ramp suurem, mahukam ja suu- võtma ja oma huvi ka realiseerima. Kui ametisse neljakümne üheks aastaks ja natud kõigile, kes teatri vastu huvi teile teater meeldib, siis ärge tulge mil- kuidas teha ise kodus papjeemašeed. tunnevad. Kuuldes erinevaid arvamusi lalgi tulevikus, tulge kohe! Vanemuisel Kas mõni teema pakkus juba huvi? möödunud hooaja ajakirja kohta, avas- on käesoleval hooajal mängukavas Ega siis muud, kui hakkame lugema, tasin üllatusega, et teatrihuvilisi ei üle viiekümne erineva lavastuse.
  • 101 Biographies

    101 Biographies

    101 BIOGRAPHIES The 13th Riigikogu January 1, 2018 Tallinn 2018 Compiled on the basis of questionnaires completed by members of the Riigikogu Reviewed semi-annually Compiled by Gerli Eero, Rita Hillermaa and Lii Suurpalu Translated by the Chancellery of the Riigikogu Cover by Tuuli Aule Layout by Margit Plink Photos by Erik Peinar Copyright: Chancellery of the Riigikogu, National Library of Estonia CONTENTS 3 Members of the 13th Riigikogu 114 Members of the Riigikogu by Constituency 117 Members of the Riigikogu by Faction 120 Members of the Riigikogu by Committee 124 List of Riigikogus 125 Members of the Riigikogu Whose Mandate Has Been Suspended or Has Terminated 161 Abbreviations and Select Glossary 2 MEMBERS OF THE 13TH RIIGIKOGU MEMBERS OF Arto Aas Urmas Kruuse Marko Pomerants Jüri Adams Tarmo Kruusimäe Heidy Purga th THE 13 RIIGIKOGU Raivo Aeg Kalvi Kõva Raivo Põldaru Yoko Alender Külliki Kübarsepp Henn Põlluaas January 1, 2018 Andres Ammas Helmen Kütt Laine Randjärv Krista Aru Ants Laaneots Valdo Randpere Maire Aunaste Kalle Laanet Rein Randver Deniss Boroditš Viktoria Ladõnskaja Martin Repinski Dmitri Dmitrijev Maris Lauri Taavi Rõivas Enn Eesmaa Heimar Lenk Kersti Sarapuu Peeter Ernits Jürgen Ligi Erki Savisaar Igor Gräzin Oudekki Loone Helir-Valdor Seeder Helmut Hallemaa Inara Luigas Sven Sester Hannes Hanso Lauri Luik Priit Sibul Monika Haukanõmm Ain Lutsepp Arno Sild Mart Helme Jaak Madison Mihhail Stalnuhhin Martin Helme Jaanus Marrandi Anne Sulling Andres Herkel Andres Metsoja Märt Sults Remo Holsmer Kristen Michal Aivar Sõerd
  • C Mz Dzamenl^] L^Eczmzaz

    C Mz Dzamenl^] L^Eczmzaz

    Sündmus 3 Muusikal “Minu Puhkepäev veetlev leedi” esietendub aprillis. | Nädalalõpulisa | 28.–30. märts 2008 | nr 13 (463) | 2 . . . 2 . !"#$%% c . . 33 !!"##$ ( ) %&$ ( *. + " '(!&$, , "! )'!*%,-$ -. 2 //&%-%-$0 ( 0 . /#%,$( ( , (%#&$ -, 1#2,"!*#."$ + , $" 3 . 345 /%$6 2 "$6)%% / Äripäeva nädalalõpulisa 28. märts 2008 toimetaja Andras Kralla, tel 667 0131, e-post [email protected] 2 MOODSAD AJAD RINGSÕIT Seederi retk Ministri seiklused Harjumaal Andres Haabu [email protected] Selle nädala teisipäeval vii- bis põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ring- sõidul Harjumaal. Ministri kaaskonda kuulusid teiste seas ka riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esi- mees Marko Mihkelson ja riigikogu rahanduskomisjo- ni liige Andres Herkel, kelle- ga koos külastati erinevaid ettevõtteid. Balti Karusnahk ASis tutvus põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder rebaste viljastamis- Riigikogu liikmed Marko Mihkelson ja Andres Herkel sattusid protsessiga. Pildistamise hetkel oli põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi mikroskoobi all ASi Sagro köögiviljahoidlas vastamisi kurkidega, mis kahjuks hõberebase sperma. olid välismaist päritolu. MIS MÕTET ON VÕTTA HOTELLI PARIM TUBA, KUI SA SEDA KELLEGAGI EI JAGA? Stiilne interjoor, laitmatu teenindus, sobralik, personaalne, mugav, suureparane vaade -sobib ideaalselt gruppidele. Isegi automaatne aratus on olemas. VOLVO S80 VOLVO S80