Keskkonnasäästlik Turba Kaevandamine Niibi Maardla Näitel

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Keskkonnasäästlik Turba Kaevandamine Niibi Maardla Näitel TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Loodusteaduskond Geoloogia Instituut Keskkonnasäästlik turba kaevandamine Niibi maardla näitel Bakalaureusetöö Üliõpilane: Jaana Aunapuu, 164311 YAEB Juhendaja: Mall Orru, PhD, Tallinna Tehnikaülikool, dotsent Õppekava: YAEB14/15 - Maa-teadused ja geotehnoloogia Tallinn 2019 Keskkonnasäästlik turba kaevandamine Niibi maardla näitel AUTORIDEKLARATSIOON Kinnitan, et olen koostanud antud lõputöö iseseisvalt ning seda ei ole kellegi teise poolt varem kaitsmisele esitatud. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on töös viidatud. Autor: Jaana Aunapuu ………………………………... [allkiri ja kuupäev] Töö vastab bakalaureusetööle esitatavatele nõuetele. Juhendaja: Mall Orru ………………………………... [allkiri ja kuupäev] Töö on lubatud kaitsmisele. Kaitsmiskomisjoni esimees: [nimi] ………………………………... [allkiri ja kuupäev] 2 TalTech Geoloogia Instituut, Jaana Aunapuu Keskkonnasäästlik turba kaevandamine Niibi maardla näitel SISUKORD: AUTORIDEKLARATSIOON ................................................................................................................... 2 ANNOTATSIOON ................................................................................................................................ 5 ABSTRACT .......................................................................................................................................... 6 1 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 7 2 METOODIKA .................................................................................................................................... 8 3 OÜ KEKKILÄ EESTI ........................................................................................................................... 9 4 ÜLDANDMED JA TURBAVARUD ...................................................................................................... 9 4.1 Uuringuala üldiseloomustus ja uuritus ................................................................................................. 11 4.2 Uuringuala geoloogilis-hüdrogeoloogiline ehitus- ja kuivendustingimused......................................... 12 4.2.1 Vee kvaliteet ja mõõtmised ning vaatlused .................................................................................. 15 4.3 Kuivendustööd ja veekõrvaldus ............................................................................................................ 20 4.4 Turbalasundi iseloomustus ................................................................................................................... 20 4.4.1 Lasundi paksus ja turba üldtehnilised omadused .............................................................................. 20 4.4.2 Turba kvaliteetnäitajad. ................................................................................................................ 21 4.4.4 Turba kasutusalad ......................................................................................................................... 23 4.5 Mäenduslikud tingimused. ................................................................................................................... 24 4.6 Keskkonnahoid ja kaevandamisega rikutud maa korrastamine ........................................................... 25 5 KESKKONNAMÕJU HINDAMINE RIGULDI JA SALAJÕE SUHTES ..................................................... 26 5.1. Salajõgi ................................................................................................................................................. 27 5.1.1 Jõeseisund ..................................................................................................................................... 27 5.1.2 Salajõe vee kvaliteet ...................................................................................................................... 28 5.1.3. Salajõe mõjuala ulatus ................................................................................................................. 29 5.1.4 Karstinähtused Salajõe piirkonnas ................................................................................................ 29 5.1.5 Piirkonna tarbekaevud .................................................................................................................. 30 5.2 Veevarustuse parandmise võimalused ................................................................................................. 30 5.2.1 Olemasolevate kaevude korrastamine ja uute rajamine .............................................................. 30 6 RPP JA EESTI NÕUDMISED TURBAKAEVANDAJATELE ................................................................... 32 7 KOKKUVÕTE .................................................................................................................................. 35 8 TÄNUAVALDUSED ......................................................................................................................... 36 9 KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................................... 37 10 LISAD ........................................................................................................................................... 37 Lisa 1. RPP ........................................................................................................................................ 37 Lisa 2. Lõputöö ülesanne ................................................................................................................. 73 3 TalTech Geoloogia Instituut, Jaana Aunapuu Keskkonnasäästlik turba kaevandamine Niibi maardla näitel JOONISED Joonis 1. Niibi I turbamaardla varuplokkidega [4] ............................................................................. 9 Joonis 2. Niibi III turbamaardla. Autor: J. Aunapuu ......................................................................... 10 Joonis 3. settebasseini asukoht. Autor: J.Aunapuu ......................................................................... 15 Joonis 4. YSI Professional Plus Multiparameter Water Quality Instrument [18] ............................. 15 Joonis 5. Seirejaam. (Foto: J.Aunapuu) ............................................................................................ 16 Joonis 6.Graafik 20.04.2019-18.05.2019 mõõtmisandmetega. Koostas J.Aunapuu ....................... 18 Joonis 7. Proovivõtu koht. (Foto: J. Aunapuu) ................................................................................. 19 Joonis 8. Kuiv kraav. (Foto: J. Aunapuu) .......................................................................................... 19 Joonis 9. Vaade Rootsijärvele. (Foto: J.Aunapuu) ............................................................................ 20 Joonis 10. Ammendud maardla osa. Korrastatud 2007.a. (Foto: J. Aunapuu) ................................ 21 Joonis 11. Vaade salajõele [16] ........................................................................................................ 27 TABELID Tabel 1. Niibi turbamaardla varu [4] ................................................................................................ 10 Tabel 2.Veemõõtmiste katsetulemused (Autor: J.Aunapuu) .......................................................... 16 Tabel 3. Seirejaama vee mõõtmisandmed 2018 (Andmebaasist EHP) ............................................ 17 Tabel 4.Turba üldtehnilised näitajad [4] .......................................................................................... 22 Tabel 5.Jõe füüsikalis-keemiline seisundi koondhinnang [9] .......................................................... 28 Tabel 6. RPP ja Eesti kriteeriumite võrdlus (Autor: J.Aunapuu ........................................................ 32 LISAD Lisa 1. RPP ........................................................................................................................................ 37 Lisa 2. Lõputöö ülesanne ................................................................................................................. 73 4 TalTech Geoloogia Instituut, Jaana Aunapuu Keskkonnasäästlik turba kaevandamine Niibi maardla näitel ANNOTATSIOON Antud lõputöös kirjutatakse keskkonnasäästlikust turbakaevandamisest Niibi näitel. Töö eesmärk on tõestada, et Niibi turbamaardlal on juba aegade algusest peale kaevandatud jätkusuutlikult. Antud lõputöö kirjutaja valis selle teema lõputööks, kuna väga paljud tema tutvusringkonnas ei salli kaevandamist ja usuvad igasuguseid müüte. Arvatakse, et turbakaevandamine on kõige rohkem keskkonda saastav. Tegelikult saab kaevandada ka vastutusrikkalt ja ilma keskkonda reostamata. Töö hüpoteesiks on tõestada, et Niibi turbamaardlal on vesi kvaliteetne. Antud töö kirjutaja käis välitööl võtmas veeproove, mida võrreldakse seirejaama andmetega. OÜ Kekkilä Eesti on Niibi alale ehitanud seirejaama, mis on aastaringi töötav ja automaatne. See võimaldab anda andmeid reaalajas. Vaatluste tulemusel avastati, et turvas hoiab vett kinni, sest järv, mis on kraavist 3-4 m kõrgem, oli vett täis ja kraav oli kuiv. Kraavi ja järve lahutasid ainult 10-15 m. Kirjutatud on ka salajõest, mis tekitab antud piirkonnas palju probleeme. Salajõgi kulub Lääne- Eesti vesikonda. Salajõgi saab alguse Soolu ja Rootsiküla järvest. Selle pikkuseks on 16,5 km ja jõe valgala on 93,1 km2. Antud jõgi tekitab selles piirkonnas karstinähtusid, kuna ta voolab keskjooksul ligi poolteist kilomeetrit maa
Recommended publications
  • Lääne-Nigula Vallavalitsus Määrus
    LÄÄNE-NIGULA VALLAVALITSUS MÄÄRUS Taebla 04.12.2018 nr Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõike 1 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse põhihariduse omandamise võimaluse tagamiseks elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud isikutele. § 2. Üldsätted (1) Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) elukohajärgne kool on käesolevas määruses toodud või vanema taotlusel Lääne-Nigula Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) poolt isikule määratav elukohajärgne munitsipaalkool; 2) isik on koolikohustuslik isik, kelle Eesti rahvastikuregistri järgne elukoht asub Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud isikud, kelle elukoht on Lääne-Nigula vald. (2) Lääne-Nigula vald tagab igale isikule, kelle elukoha aadress Eesti rahvastikuregistri andmete põhjal on Lääne-Nigula vald, võimaluse omandada põhiharidus Lääne-Nigula valla munitsipaalkoolis või muu kohaliku omavalitsuse munitsipaalkoolis vastavalt omavalitsuste vahelistele kokkulepetele. § 3. Elukohajärgse kooli määramine (1) Isikule elukohajärgse kooli määramisel arvestab vallavalitsus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõikes 1 sätestatud asjaoludega. (2) Isiku elukohajärgseks kooliks on: 1) Kullamaa Keskkool, kui tema elukoht Eesti
    [Show full text]
  • Valla Ajaleht Nr 1
    HOIDKE END JA OMA LÄHEDASI Lääne-Nigula NR 1 2021 valla JAANUAR ajaleht Lõpuks ometi! Lääne-Nigula elanike arv 2020. aastal kasvas Mikk Lõhmus Suhtarvuna aga kasvas enim Enivere küla Martna külje all, lausa Tabeleid vaadates, siis muudatused külade elanike arvus on Vallavanem 2 korda - senise 2 elaniku asemel elab külas nüüd 4 inimest © väikesed ning teinekord mõjutab juba üheainsa pere sisse- või väljakolimine näitajaid tunduvalt. Aasta alguses on sobiv aeg heita pilk ka möödunud aasta rahvas- tikuprotsessidele. Kui aasta tagasi 2019. aastale hinnangut andes võis olla ettevaatlikult positiivne, siis 2020 tõi rõõmsa üllatuse- Olgu veel öeldud, et valla suurimad asulad on 832 elanikuga Taeb- la alevik, 661 Palivere alevik 536 Risti na kaasa valla rahvaarvu kasvu. + 4 ei ole ju kui teab mis suur elanikuga ja elanikuga ale- vik. Väikseim asula on 1 küla Rõude lähedal number, aga minu hinnangul siiski märgiline, tõestades seda, et elanikuga Soo-otsa 4 maapiirkonna saatuseks ei ole mitte alati rahvast tühjaks voo- ja Lemmikküla (Kullamaa). Eniveres elab inimest. lamine ning teiseks seda, et üha olulisemaks eesmärgiks saab valla avalike teenuste arendamine ja hea elukeskkonna loomine. Valla täpsusega -113, 2% Taebla 21% -1531, - 886,12% ■1 Martna - 11% Risti-885,12% Noarootsi -857,12% - 339, 5% Palivere 813,11%"* Oru - 978,14% Taebla1 11 2Rõude 8 Murelikukskuvalt kukub teeb1011Kullamaa456789 rahvaarvuVedraTagavereLeedikülaPiirsaluSaunjaRõumaKoelaPiirsalulangusPaliveres(alevikus-23),876jät-piirkond. Kokkuvõtteks – Lääne-Nigula vald suudab tagada hea elukesk- ElanikePälliarv vähenes:123456789 3 8 SooluPalivereKullamaaKuijõeNigulaRistiLiiviUbasaluLinnamäe-23-10-9-8-6-5 konna ning rahvastiku arvu kasv annab hea signaali nii volikogule kui valitsusele, et paremad avalikud teenused ning investeeringud taristusse on väga olulised.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
    [Show full text]
  • OÜ Inseneribüroo STEIGER
    OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne Töö nr 12/0881 Tallinn 2015 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 2 aruanne Kinnitan: Erki Niitlaan . Juhatuse liige Keskkonnamõju hindasid: Arvi Toomik . Keskkonnaekspert (litsents KMH 0023, 09.04.2016) Aadu Niidas . Keskkonnaekspert (litsents KMH 0145, 26.10.2017) Eike Simmer . Keskkonnaekspert (litsents KMH 0148, 13.12.2017) Martin Kaljuste . Keskkonnaekspert (litsents KMH 0151, 28.06.2018) Hedi Schvede . Hüdrogeoloog Taavi Loogna . Assistent OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 3 aruanne SISUKORD 1. SISU KOKKUVÕTE .............................................................................. 6 2. SISSEJUHATUS ..................................................................................... 8 2.1 Keskkonnamõju hindamise protsessi osalised ....................................................... 8 2.2 Keskkonnamõju hindamise algatamine, läbiviimine ja avalikustamine ................ 8 2.3 Kavandatava Niibi II turbatootmisala ajaloost ...................................................... 9 2.4 Kasutatud infoallikad ........................................................................................... 10 2.5 Keskkonnamõju hindamise eesmärk ................................................................... 11 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK
    [Show full text]
  • Valla Ajaleht 2019
    LK 2 Märkame ja tunnustame LK 3 Ranniku matkarada on LK 3 Lumetõrje 2019-2020 ettevõtlikke inimesi! ametlikult avatud talveperioodil Lääne-Nigula NR 10 NOVEMBER valla ajaleht 2019 Kullamaa Rahvuspäev Loit Lepalaan Kullamaa Kultuurimaja juhataja Oktoobrikuu viimasel laupäeval peeti Kulla- maal järjekordset Rahvuspäeva. Kultuurisünd- muse raames avati Kullamaa päritoluga, Ees- ti- jaLäänemaa hariduse, kultuuri ning teaduse väljapaistvatele isiksustele Jaan Veidermannile, Aleksander Veidermale ja Mihkel Veidermale mälestussammas. Sügisilma trotsides oli samba avatseremoonial kapten Aksel Heidemanni juhtimisel ülesse ri- vistatud pidulik liputoimkond. Hümnihelid Kul- TULE VALLA lamaa Muusika Seltsi sõprade orkestri poolt, Priit Aimla juhatusel, kuulutasid ürituse ava- ELANIKUKS! tuks. Kullamaa Rahvuspäeva juhi ja moderaa- tori Heiki Magnuse sõnavõtu järel eemaldasid Kodukandis on palju ära teha. Lääne-Ni- mälestussambalt katte Lääne-Nigula vallava- gula vald soovib omavallakatele pakkuda nem Mikk Lõhmus, akadeemik Mihkel Vei- head elu – aukudeta sirgeid teid, avatud derma tütred ja vend Jüri Veiderma. Mälestise ja inspireerivat lasteaia ja koolikeskkonda, pühitses EELK Piiskop Tiit Salumäe. Kaasa toetada neid, kel elus hetkel nii hästiei lähe, teenis EELK Kullamaa koguduse õpetaja Lem- bit Tammsalu. Pikema ja sisuka kõnega esines teha uuenduskuur valla välisele vaatele... Lääne-Nigula vallavanemMikk Lõhmus. Anna meile võimalus J Rahvuspäev jätkus Kullamaa kultuurimajas konverentsi ja kontserdiga. Kullamaa osavalla- Teha seda on päris lihtne – kirjuta end vanema Katrin Viksi tervitus sõnadele järgnesid ametlikult Lääne-Nigula elanikuks. Kui Sa haridusloolase Mare Tormi ja Eesti Mälu Insti- tood oma maksud valla rahakottija astud ise tuudi teaduri Eli Pilve päevakohased ettekan- mõnikord vallamajast läbi, et meiega aruta- ded. Meeleolukas kontserdiosas esinesid Kul- da, et kus lappida ja mida veel arendada, usu lamaa Muusika Seltsi sõbrad-muusikud.
    [Show full text]
  • Lääne-Nigula Vallavolikogu Otsus
    EELNÕU LÄÄNE-NIGULA VALLAVOLIKOGU OTSUS /asukoht/ 2020 nr Lääne-Nigula valla arengukava 2018-2026 läbi vaatamine Lähtudes Lääne-Nigula Vallavolikogu 27.12.2017 määruse nr 10 „Lääne-Nigula valla arengukava ja eelarvestrateegia koostamise, menetlemise ja muutmise kord“ § 2 lg 4, Lääne- Nigula Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Lugeda Lääne- Nigula valla arengukava 2018-2026 läbi vaadatuks. 2. Teha arengukavas järgmised muudatused vastavalt eelnõu lisale 1 3. Käesolev otsus jõustub teatavakstegemisest. 4. Käesolevat otsust on õigus vaidlustada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal vaiet esitama õigustatud isik otsusest teada sai või oleks pidanud teada saama, esitades vaide Lääne-Nigula Vallavolikogule haldusmenetluse seadusega vaidemenetlusele kehtestatud korras. Otsuse peale on kaebeõigusega isikul õigus esitada kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 sätestatud tähtaegadel ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Neeme Suur Vallavolikogu esimees EELNÕU SELETUSKIRI Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ei nõua iseenesest iga-aastast arengukava läbivaatamist ja muutmist. Seadusest tulenev nõue on, et iga aasta 15. oktoobri1 seisuga peab arengukava olema kehtiv 4 järgnevat eelarveaastat ehk aastal 2020. peab arengukava kehtima 2020, 2021, 2022, 2023. Lääne-Nigula valla arengukava on kehtestatud aastateks 2018-2026. Sellegipoolest on mõistlik ja põhjendatud, et arengukava vaadatakse omavalitsuse enda algatusel igal aastal läbi, hinnatakse tegevuste täitmist ning
    [Show full text]
  • Loode-Eesti Ilmandu PÕHJA- Suurupi Ps TALLINN
    1 Keila Joa loss 18 Roosta Puhkeküla 28 Palivere Turismi- ja Ekskursioonid koos muuseumi Supp ja seiklus Tervisespordikeskus külastusega www.roosta.ee MOBO, räätsamatk, discgolf Suurupi Muraste Kakumäe laht www.schlossfall.com 19 Teeristi villa www.paliverekeskus.eu Loode-Eesti Ilmandu PÕHJA- Suurupi ps TALLINN 2 Kase Antsu võrgukuur Kohvik, tasuta energiatee+ 29 Risti Käsitöömaja Viti 1 : 355 000 " Vääna-Jõesuu Rannamõisa KRISTIINE Muuseumi külastus tuuletaskud Maja täis käsitööd inn skl ht Tiskre Ke km la Sõrve 5,5 www.kasemty.eu www.teeristivilla.ee [email protected] salu Türisalu Tabasalu Harku Lohu jv 3 20 & 5635 2591 Harku Harkujärve Lepiku turismitalu Noarootsi puhkemaja Meremõisa Liikva Laabi MUSTAMÄE Naage Vaila Vatsla Tervituskohv ja maja tutvustus Saun & tünnisaun 30 Lohusalu 2 Keila-Joa Liiva Talumuuseum 1 TALLINN www.lepikutalu.ee www.noarootsipuhkemaja.eu Suguvõsa talumuuseum, Vääna Laulasmaa Harku Tõlinõmme " 4 Laitse Graniitvilla 21 Esberg pidu ja puhkus ekstreemautosõit, Adra raba NÕMME Vahi Hüüru am Lahepere laht uja lastetegevused nn m Ekskursioon-külastus koos Tervituskohv+kook Käesalu Humala Le 1k Paldiski Kiia 1 skulptor Tauno Kangroga, & 520 0913 www.piirsalu.ee Püha Kloogaranna Keelva värske Laitse Graniitvilla leib 22 31 Rehe Turismitalu Alliku Männiku Saare mõis Pakri ps Kersalu Tuulna Karjaküla Kütke Laagri www.graniitvilla.ee Illurma Tõmmiku Muuseum, käsitöö müük Matk ja saun Valkse Vanamõisa a o Tänassilma 5 www.reheturismitalu.ee uln Kumna MTü Spordiklubi www.saaremois.ee Tu " Jälgimäe 15 Suur-Pakri Põllküla
    [Show full text]
  • Täistekst (977.7Kb)
    Projekti „Meriforelli, jõesilmu ja siirdelise eluviisiga mageveekalade sigimistingimuste parandamine Loode-Eesti jõgedes, I etapp“ (viitenumber 931214780022) Tegevusaruanne Koostaja: Eesti Maaülikool PKI limnoloogiakeskus Vastutav täitja: Rein Järvekülg 2015 Sisukord 1. Uuringud projektiga hõlmatud jõgedel kavandatud tegevuste täpsustamiseks lk 3 2. Eelduste loomine projektis kavandatud tegevuste läbiviimiseks lk 8 3. Hanke „Projekteerimistööd ja keskkonnamõjude hindamine kalade kudetingi- muste parandamiseks Loode-Eesti jõgedes“ ettevalmistamine ja läbiviimine lk 10 4. Topogeodeetiliste ja ehitusgeoloogiliste uuringute läbiviimine, projekt- lahenduste koostamine, keskkonnamõjude hindamiste läbiviimine, ehitushanke ettevalmistamine kalade kudetingimuste parandamiseks lk 11 5. Kalastiku-uuringute läbiviimine lk 12 5.1 Kloostri jõgi, selle kalastikuline väärtus, vajadused ja võimalused kalastiku seisundi parandamiseks lk 12 5.2 Veskijõgi, selle kalastikuline väärtus, vajadused ja võimalused kalastiku seisundi parandamiseks lk 31 5.3 Nõva jõgi, selle kalastikuline väärtus, vajadused ja võimalused kalastiku seisundi parandamiseks lk 39 5.4 Riguldi jõgi, selle kalastikuline väärtus, vajadused ja võimalused kalastiku seisundi parandamiseks lk 49 5.5 Höbringi oja, selle kalastikuline väärtus, vajadused ja võimalused kalastiku seisundi parandamiseks lk 57 5.6 Leidissoo peakraav, selle kalastikuline väärtus, vajadused ja võimalused kalastiku seisundi parandamiseks lk 65 Kasutatud kirjandus lk 71 2 1. Uuringud projektiga hõlmatud jõgedel kavandatud
    [Show full text]
  • Lääne-Nigula Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne
    Lääne-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne KSH aruanne Eelnõu Avalikuks kasutamiseks 16.03.2021 Planeerimisprotsessi korraldaja: Lääne-Nigula Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ Projektijuht, ruumilise keskkonna planeerija, volitatud maastikuarhitekt: Heiki Kalberg Koostaja, ruumilise keskkonna planeerija: Jürgen Vahtra KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee Tartu 2019-2021 1 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ 2 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Sisukord SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 6 1. ÜLEVAADE PLANEERINGUST JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISEST HINDAMISEST ......................................................................................................................... 7 1.1 Üldplaneeringu KSH eesmärk ja sisu .......................................................................... 7 1.2 Ülevaade keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldusest .................................. 8 2. ASJAKOHASED PLANEERIMISDOKUMENDID ........................................................ 9 2.1 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ ............................................................................. 9 2.2 Lääne maakonnaplaneering 2030+ .............................................................................. 9 2.3 Harju maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................
    [Show full text]
  • EA4 Tvauri 2012
    Estonian Archaeology 4 ANDRES TVAURI RAHVASTERÄNNUAEG, EELVIIKINGIAEG JA VIIKINGIAEG EESTIS TOIMETANUD MARGOT LANEMAN Tartu 2012 SISUKORD Illustratsioonide nimekiri 7 SISSEJUHATUS KRONOLOOGIA.................................................................................................................................................18 KÄESOLEVAST TEOSEST................................................................................................................................20 TÄNUD................................................................................................................................................................22 I PEATÜKK. AJALOOLINE JA LOODUSLIK TAUST 1.1 VARAKESKAEGNE EUROOPA.............................................................................................................23 1.2 KIRJALIKUD TEATED EESTI ALA KOHTA .......................................................................................26 1.2.1 Islandi saagad..........................................................................................................................................................26 1.2.2 Skandinaavia ruunikivid ....................................................................................................................................28 1.2.3 Ladina ja Vana-Vene kroonikad ......................................................................................................................29 1.2.4 Kokkuvõte.................................................................................................................................................................32
    [Show full text]
  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
    [Show full text]
  • Haldusüksused Ja Nende Lühendid Administrative Units of Estonia and Their Abbreviations (1866–2017)
    Eesti Keele Instituut Institute of the Estonian Language KNAB: Kohanimeandmebaas / Place Names Database 30.10.2017 (03.05.1995) EESTI HALDUSÜKSUSED JA NENDE LÜHENDID ADMINISTRATIVE UNITS OF ESTONIA AND THEIR ABBREVIATIONS (1866–2017) Loetelus on Eesti haldusüksused ajavahemikus 1866–2017, seejuures 1950–1970 on arvesse võetud ainult linnad ja alevid. Valdade (1970–1989~91 ka külanõukogude) nimed on antud ilma liigisõnata. Praegused haldusüksuste nimed on poolpaksus kirjas , kihelkonnanimed on *tärniga. Teises tulbas on osutatud, millisesse kihelkonda kuulus omaaegne mõisavald ning millises maakonnas oli/on üksus 1922., 1939. ja 2017. a. Kolmandas tulbas on kohanimeandmebaasis kasutatav lühend. Märkuste lahtris on toodud viited haldusüksuse loomise, ümbernimetamise või likvideerimise kohta (allikaks Uuet 2002, Ajalooarhiivi andmebaas ja KNABi jaoks kogutud andmed). Mõne enne 1890ndaid olnud valla liitmise aeg ei ole teada, sel juhul on märkuses vaid XIX saj (vahel on tegu olnud pooliseseisva vallaga). Valdade tinglikuks algusajaks on 1866, kuid enamik valdu oli teises staatuses olemas juba varem. Tingmärgid: > liidetud millegagi, < lahutatud millestki, ^ ümber nimetatud v endise nimega. Lühend krkv = kirikuvald. Üksuste omavahelisi piirimuutusi ei kajastata. Põhitabeli järel on lühendite, samuti omaaegsete saksa- ja venekeelsete nimede register. Haldusüksused, mille lühendeid pole antud, kirjutatakse kohanimeandmebaasis täielikult välja, lisades sünonüüminumbri vastavalt tabelile, kui see on antud (nt Atla2, Jõgisoo1 ). The list contains names of administrative units of Estonia from the period 1866–2017, from 1950 through 1970 only urban municipalities are included. The names of rural municipalities are written without a generic term ( "vald" ). The names of current administrative units are in bold , the names of ecclesiastical parishes are marked with an *asterisk. The second column refers to the parish the unit belonged to before 1917 and the counties that the unit belonged to in 1922, 1939 and 2017.
    [Show full text]