DOCSLIB.ORG

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
OÜ Inseneribüroo STEIGER OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne Töö nr 12/0881 Tallinn 2015 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 2 aruanne Kinnitan: Erki Niitlaan . Juhatuse liige Keskkonnamõju hindasid: Arvi Toomik . Keskkonnaekspert (litsents KMH 0023, 09.04.2016) Aadu Niidas . Keskkonnaekspert (litsents KMH 0145, 26.10.2017) Eike Simmer . Keskkonnaekspert (litsents KMH 0148, 13.12.2017) Martin Kaljuste . Keskkonnaekspert (litsents KMH 0151, 28.06.2018) Hedi Schvede . Hüdrogeoloog Taavi Loogna . Assistent OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 3 aruanne SISUKORD 1. SISU KOKKUVÕTE .............................................................................. 6 2. SISSEJUHATUS ..................................................................................... 8 2.1 Keskkonnamõju hindamise protsessi osalised ....................................................... 8 2.2 Keskkonnamõju hindamise algatamine, läbiviimine ja avalikustamine ................ 8 2.3 Kavandatava Niibi II turbatootmisala ajaloost ...................................................... 9 2.4 Kasutatud infoallikad ........................................................................................... 10 2.5 Keskkonnamõju hindamise eesmärk ................................................................... 11 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS ........... 12 3.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus .......................................................... 12 3.2 Tegevuse vastavus õigusaktidele, planeeringutele ja arengukavadele ................ 12 4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING SEISUND ... 15 4.1 Tootmisala asukoht, asustus, infrastruktuur ja neist tulenevad võimalikud piirangud ............................................................................................................. 15 4.2 Geoloogilised tingimused .................................................................................... 15 4.3 Hüdrogeoloogilised tingimused ........................................................................... 17 4.4 Kuivendusvõimalused, Salajõe karstiala ............................................................. 18 4.5 Vee kvaliteedi kujunemine piirkonnas ................................................................ 20 4.6 Turbalasundi üldtehnilised näitajad ja maavara varu .......................................... 21 4.7 Kliima .................................................................................................................. 23 4.8 Kaitstavad loodusobjektid, taimestik, loomastik, linnustik, Natura 2000 alad ja rohevõrgustik ...................................................................................................... 24 5. KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS .......................... 30 5.1 Kasutatav tehnoloogia. Ettevalmistustööd, kasutatav tehnika ja tootmis-protsess. Mäetööde arengukava. ........................................................................................ 30 5.2 Võimalikud alternatiivid ja kavandatava tegevuse null-alternatiiv ..................... 31 5.3 Kuivendamistehnoloogia ..................................................................................... 31 5.4 Korrastamistööd. Võimalikud korrastamise suunad ja nende lühikirjeldus ........ 33 6. KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNAMÕJU ................... 35 6.1 Turbatootmise mõju pinnavee kvaliteedile ja tarbekaevudele ............................. 35 6.1.1 Mõju pinnasevee režiimile ................................................................................ 53 6.2 Turbatootmise mõju rabajärvedele ...................................................................... 54 6.3 Tootmisprotsessidest ja transpordist põhjustatud müra ning tolm, selle vastavus normidele ............................................................................................................ 57 6.4 Võimalikud jäätmed seoses turba kaevandamisega ............................................. 60 6.5 Tuleohutus ja riskianalüüs ................................................................................... 61 6.6 Kuivendusvete puhastamine settetiikide ja puhastuslodu abil, kavandatava tegevuse mõju Riguldi jõele ............................................................................... 62 6.7 Loodusressursi otstarbekas kasutamine ning kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste vastavus säästva arengu põhimõtetele ....... 63 6.8 Kumulatiivne mõju .............................................................................................. 64 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 4 aruanne 6.9 Mõju taimestikule ja loomastikule ....................................................................... 65 6.10 Sotsiaalne mõju elanikkonnale, tööhõivele ja majandusele ............................... 65 6.11 Leevendusmeetmed ........................................................................................... 66 6.12 Keskkonnamõju hindamine ............................................................................... 67 7. KESKKONNASEISUNDI JÄLGIMINE, SEIRE SOOVITUSED .. 71 8. ÜLEVAADE KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE PROTSESSIST JA AVALIKUSTAMISEST ......................................... 72 9. KOKKUVÕTE ...................................................................................... 73 9.1 Kavandatav tegevus ............................................................................................. 73 9.2 Kavandatava tegevuse vastavus õigusaktidele, planeeringutele ja tegevuskavadele .......................................................................................................................... 73 9.3 Keskkond ............................................................................................................. 73 9.4 Kavandatav tegevus ............................................................................................. 73 9.5 Keskkonnamõju ................................................................................................... 74 9.6 Koondhinnang ...................................................................................................... 75 10. KASUTATUD ALLIKAD .................................................................. 76 TEKSTI LISAD 1. AS Tootsi Turvas Niibi II turbatootmisala kaevandamise loa taotlus. Koostanud OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2010. a 2. Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni kiri 06.04.2011. a nr HLS 6-7/11/12114 keskkonnamõju algatamise otsusega 3. Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise teade Ametlikes Teadaannetes 06.04.2011. a. ja Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi avalikustamise teade Ametlikes Teadaannetes 13.09.2011. a 4. Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi avaliku arutelu (03.10.2011) protokoll 5. Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni kiri 23.11.2011 nr HLS 6-7/11/12114-6 Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi heakskiitmise otsusega 6. Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programm 7. Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi heakskiitmise teade Ametlikes Teadaannetes 25.11.2011. a 8. Niibi turbamaardlas Niibi II turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotluse menetlusse võtmise teade Ametlikes Teadaannetes 08.03.2012. a 9. AS Maves aruanne „Niibi turbamaardla kuivendusvee mõju uuring Salajõe ja Riguldi jõgede ning neid ümbritsevate kaevude vee kvaliteedile“ ja veeanalüüside andmed OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 5 aruanne 10. „Niibi turbamaardla kuivendusvee mõju uuring Salajõe ja Riguldi jõgede ning neid ümbritsevate kaevude vee kvaliteedile“ lisa 1, inventeeritud kaevude asukohaplaan 11. Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruande avalikustamise teade Ametlikes Teadaannetes 29.10.2012. a; 29.09.2014 12. Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruande avaliku arutelu (21.11.2012) protokoll ja registreerimisleht 13. Aruande avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja nende vastuskirjad (2012) 14. Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruande avaliku arutelu (22.10.2014) protokoll ja registreerimisleht 15. Aruande avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja nende vastuskirjad (2014, 2015) 16. Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise töökoosoleku (26.11.2014) protokoll ja registreerimisleht. Digitaalsed lisad 17. Jõgede operatiivseire 2013.a Lõpparuanne. Koostanud Anijalg, U., Kruus, U., Tartu, OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. 18. Salajõe vee kvaliteet, puurkaevude vee kvaliteet ja puurkaevude filtreid ummistava sette uuring (Töö nr 13/1202). 2013 a. Schvede, H., Niitlaan, E. OÜ Inseneribüroo STEIGER 19. Niibi turbamaardla kuivendusvee mõju uuring Salajõe ja Riguldi jõgede ning neid ümbritsevate kaevude vee kvaliteedile. 2012 a. Metsur, M., Osjamets, M. AS Maves 20. Niibi II turbatootmisala
Load more

Recommended publications
  • Lääne-Nigula Vallavalitsus Määrus
    LÄÄNE-NIGULA VALLAVALITSUS MÄÄRUS Taebla 04.12.2018 nr Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõike 1 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse põhihariduse omandamise võimaluse tagamiseks elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud isikutele. § 2. Üldsätted (1) Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) elukohajärgne kool on käesolevas määruses toodud või vanema taotlusel Lääne-Nigula Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) poolt isikule määratav elukohajärgne munitsipaalkool; 2) isik on koolikohustuslik isik, kelle Eesti rahvastikuregistri järgne elukoht asub Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud isikud, kelle elukoht on Lääne-Nigula vald. (2) Lääne-Nigula vald tagab igale isikule, kelle elukoha aadress Eesti rahvastikuregistri andmete põhjal on Lääne-Nigula vald, võimaluse omandada põhiharidus Lääne-Nigula valla munitsipaalkoolis või muu kohaliku omavalitsuse munitsipaalkoolis vastavalt omavalitsuste vahelistele kokkulepetele. § 3. Elukohajärgse kooli määramine (1) Isikule elukohajärgse kooli määramisel arvestab vallavalitsus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõikes 1 sätestatud asjaoludega. (2) Isiku elukohajärgseks kooliks on: 1) Kullamaa Keskkool, kui tema elukoht Eesti
    [Show full text]
  • Nõva-Osmussaare Hoiuala Kaitsekorralduskava 2010-2014
    2010-2019 Nõva-Osmussaare hoiuala kaitsekorralduskava 2010-2014 2010-2019 1 Keskkonnaamet, 2010. Nõva-Osmussaare hoiuala kaitsekorralduskava 2010-2014. 33 lk. Kaitstud kaitsekorralduskavade komisjonis: ............ 29. aprill 2010 Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga nr .............................................. 2 Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 4 I Nõva - Osmussaare hoiuala üldiseloomustus ............................................................................... 5 1.1. Hoiuala kirjeldus .............................................................................................................. 5 1.2. Maa- ja veeala kasutus ning huvigrupid ........................................................................... 5 1.2.1. Maaomand ning maa- ja veeala kasutus ................................................................... 5 1.2.2. Huvigrupid ................................................................................................................ 6 1.3. Kaitsekord ja kaitse-eesmärk ............................................................................................... 7 II Hoiuala loodusväärtused ............................................................................................................. 8 2.1. Elupaigatüübid ..................................................................................................................... 8 2.2. Liigid ...................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Valla Ajaleht Nr 1
    HOIDKE END JA OMA LÄHEDASI Lääne-Nigula NR 1 2021 valla JAANUAR ajaleht Lõpuks ometi! Lääne-Nigula elanike arv 2020. aastal kasvas Mikk Lõhmus Suhtarvuna aga kasvas enim Enivere küla Martna külje all, lausa Tabeleid vaadates, siis muudatused külade elanike arvus on Vallavanem 2 korda - senise 2 elaniku asemel elab külas nüüd 4 inimest © väikesed ning teinekord mõjutab juba üheainsa pere sisse- või väljakolimine näitajaid tunduvalt. Aasta alguses on sobiv aeg heita pilk ka möödunud aasta rahvas- tikuprotsessidele. Kui aasta tagasi 2019. aastale hinnangut andes võis olla ettevaatlikult positiivne, siis 2020 tõi rõõmsa üllatuse- Olgu veel öeldud, et valla suurimad asulad on 832 elanikuga Taeb- la alevik, 661 Palivere alevik 536 Risti na kaasa valla rahvaarvu kasvu. + 4 ei ole ju kui teab mis suur elanikuga ja elanikuga ale- vik. Väikseim asula on 1 küla Rõude lähedal number, aga minu hinnangul siiski märgiline, tõestades seda, et elanikuga Soo-otsa 4 maapiirkonna saatuseks ei ole mitte alati rahvast tühjaks voo- ja Lemmikküla (Kullamaa). Eniveres elab inimest. lamine ning teiseks seda, et üha olulisemaks eesmärgiks saab valla avalike teenuste arendamine ja hea elukeskkonna loomine. Valla täpsusega -113, 2% Taebla 21% -1531, - 886,12% ■1 Martna - 11% Risti-885,12% Noarootsi -857,12% - 339, 5% Palivere 813,11%"* Oru - 978,14% Taebla1 11 2Rõude 8 Murelikukskuvalt kukub teeb1011Kullamaa456789 rahvaarvuVedraTagavereLeedikülaPiirsaluSaunjaRõumaKoelaPiirsalulangusPaliveres(alevikus-23),876jät-piirkond. Kokkuvõtteks – Lääne-Nigula vald suudab tagada hea elukesk- ElanikePälliarv vähenes:123456789 3 8 SooluPalivereKullamaaKuijõeNigulaRistiLiiviUbasaluLinnamäe-23-10-9-8-6-5 konna ning rahvastiku arvu kasv annab hea signaali nii volikogule kui valitsusele, et paremad avalikud teenused ning investeeringud taristusse on väga olulised.
    [Show full text]
  • Spatial Development Plan for the Coastal Area Between Hara Peninsula and Ristinina
    As10 SPATIAL DEVELOPMENT PLAN FOR THE COASTAL AREA BETWEEN HARA PENINSULA AND RISTININA / ICZM PLAN FOR THE LÄÄNEMAA CASE AREA To8 Lo4 Mi1 Ül3 SustainBaltic Tr12 ICZM Plans for Sustaining CoastalLo5 and Vl1 Pa8 To7 Marine Human-ecological Networks in the Baltic Region Vs4 Ül2 As9 Na4 Tr10 SPATIALPu3 DEVELOPMENT Vs3 Na3 Lo3 Põ7 Pu2 PLAN FOR THE COASTAL Tr7 Pa7 Vs2 Tr9 Tr11 To6 Pa5 AREA BETWEEN HARA As7 As8 Põ6 Ka2 Pa4 As6 Põ8 Pa6 Põ9 Tr8 PENINSULA AND Lo2 RISTININA As5 Pu1 ICZM PLAN FOR THE LÄÄNEMAA CASE AREA Tr6 Põ5 Põ4 Pa3 Ül1 To5 As4 To4 Pa2 Vs1 Lo1 Tr5 Na2 As3 Tsoon Sadama- ja tootmisalade tsoon (To) Tr4 Na1 To3 Asustuse arendusalade tsoon (As) Põ3 Traditsioonilise asustuse alade tsoon (Tr) Tr3 Põllumajandusalade tsoon (Põ) Ka1 Puhkemajanduslike arendusalade tsoon (Pa) Tr2 Puhkealade tsoon (Pu) Loodusalade tsoon (Lo) Põ1 To2 Mere üldise kasutuse tsoon (Ül) Pa1 To1 Mere veespordi sihtkasutuse tsoon (Vs) Põ2 Tr1 Mere veeliikluse sihtkasutuse tsoon (Vl) Mere kaadamise sihtkasutuse tsoon (Ka) As2 As1 Mere elupaikade sihtkasutuse tsoon (Na) Mere militaarse sihtkasutuse tsoon (Mi) 0 2 4 6 km SPATIAL DEVELOPMENT PLAN FOR THE COASTAL AREA BETWEEN HARA PENINSULA AND RISTININA SustainBaltic ICZM Plans for Sustaining Coastal and Marine Human-ecological Networks in the Baltic Compiled by: Anne Kull, Valdeko Palginõmm, Maaria Semm, Pille Tomson (Estonian University of Life Sciences) Design & layout: Karl-Kristjan Videvik Project partners: LP - University of Turku, Estonian University of Life Sciences, Finnish Environment Institute, Tallinn University, Regional Council of Satakunta. Project SustainBalitic is funded by the European Regional Development Fund (ERDF) under the Central Baltic Programme 2014-2020.
    [Show full text]
  • Noarootsi Valla Arengukava 2004-2007
    Noarootsi valla arengukava aastateks 2013 -2020 Pürksi/Birkas 2012 Noarootsi valla arengukava aastateks 2013 - 2020 SISUKORD 1. Sissejuhatus …………………………………………………………………………… 3 2. Põhimõisted……………………………………………………………………………. 4 3. Valla üldandmed ………………………………………………………………………. 4 4. Valla SWOT analüüs ………………………………………………………………….. 4 4.1. Tugevused ………………………………………………………………………… 4 4.2. Nõrkused ………………………………………………………………………….. 5 4.3. Võimalused ……………………………………………………………………….. 5 4.4. Ohud ……………………………………………………………………………… 5 5. Valla missioon ………………………………………………………………………… 5 6. Valla visioon 2025 …………………………………………………………………….. 5 7. Strateegilised eesmärgid ………………………………………………………………. 6 8. Valla juhtorganite tegevuse põhimõtted ………………………………………………. 6 9. Valla tunnuslause ……………………………………………………………………… 6 10. Arengueesmärgid ja tegevuskava ……………………………………………………. 6 10.1. Juhtimine ja eelarvestrateegia ……………………………………………………. 6 10.2. Sotsiaalne taristu …………………………………………………………………. 9 10.2.1. Elanikkond ja tööhõive …………………………………………………... 9 10.2.2. Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ……………………………………….. 11 10.3. Haridus ja noorsootöö …………………………………………………………... 12 10.3.1. Alusharidus ……………………………………………………………... 12 10.3.2. Põhiharidus ……………………………………………………………... 13 10.3.3. Üldkeskharidus …………………………………………………………. 14 10.3.4. Noorsootöö ……………………………………………………………... 15 10.4. Kultuur ja vabaaeg ……………………………………………………………… 16 10.4.1. Kultuur, raamatukogud ja muuseumid …………………………………. 16 10.4.2. Vabaaeg ja sport ………………………………………………………... 17 10.5. Tehniline taristu ………………………………………………………………… 18 10.5.1. Elamufond
    [Show full text]
  • EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET for ESTLANDSSVENSK KULTUR Rooslepa Kalmistuilus Väike Kabel Den Nya Lilla Kapellet
    w RONOR S* EESTIROOTSLASTE SAMFUNDET FOR KULTUURI ESTLANDSSVENSK 3-4/1990 SELTS KULTUR Foto: Hjalmar Märska Rooslepa kalmistuilus väike kabel Den nya lilla kapellet i Rosleps kyrkogård 2 R O X O li 3-4/1990 Kingitused Vormsi Gåvor till Ormsö Püha Olavi kirikule S:tOIai kyrka Vormsi kiriku fond on senini Ole andnud järgmised Från OrmSÖ kyrkofond har fram till denna tidskrifts kingi tuseci: utgivande följande gåvor överlämnats: Kirikukell, pealdisega Kyrkklocka, med inskription FÄDERNA TILL ÅMINNELSE -110PP FÖR DE LEVANDE FÄDERNA TILLÅMINNELSE - HOPP FÖR DE LEVANDE ORMSÖBOR I SVERIGE SKÄNKTE KLOCKAN 29 JULI 1990 ORMSÖBOR I SVERIGE SKÄNKTE KLOCKAN 29 JULI 1990 (Esiisade mälestuseks - elavata lootuseks Predikstol, tillverkare Johan Hammerman, härstammande från Vormsi elanikud annetasid kella 29.juulil 1990) Kärrslätt, Ormsö Kantsel, valmistaja Johan Hammerman, pärit Kersletisl Vormsilt Predikstolsbeklädnad, tillverkad av Ingeborg Andersen f. Pöhl, Kuntslikult», valmistaja Ingeborg Andersen sünd. Pohl, Pakrilt från Rågöarna Vormsi purjeka mudel, valmistaja Anders Westerberg Ormsöskuta, tillverkad av Anders Westerberg från Känslan, Kersletisl Vormsilt Ormsö Altarikate, valmistaja Katarina Landman Follamast Vormsilt Allurbmn, tillverkad av Katarina Landman från Fållarna, Kuivatusrätid ju korporul, valmistaja Aline Siorholm Borrbist Ormsö Vormsilt Torkdukar och corporal, tillverkad av Aline Storholm från Ristimisvaagen ju kann linast, pealdisega Borrby, Ormsö LÅTEN BARNEN KOMMA TILL MIG Dopskal och kanna i tenn, med inskription .(Laske lapsukesed
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
    [Show full text]
  • Läänemaa Üksikobjektide Kaitse Alla Võtmine Ja Piiranguvööndi Ulatuse Määramine
    Läänemaa üksikobjektide kaitse alla võtmine ja piiranguvööndi ulatuse määramine VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS 1. Sissejuhatus 1.1. Looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine Vastavalt keskkonnaministri 2. aprilli 2003. a määrusele nr 27 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri” (edaspidi üksikobjektide kaitse-eeskiri) on üksikobjektide kaitse alla võtmise eelduseks nende teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus. Kavas on võtta Lääne maakonnas kaitse alla 17 uut looduse üksikobjekti. Kaitse alla võetakse kaks puud: Must pappel Haapsalu linnas Kiviküla külas ja Tamme tamm Lääne- Nigula vallas Rannajõe külas. Tegemist on heas seisukorras ja erakordsete mõõtmetega üksikpuudega, mistõttu need omavad dendroloogilist ja esteetilist väärtust. Kaitse alla on kavas võtta 15 rahnu ja rahnude rühma: Lääne-Nigula vallas Allikmaa külas Allikmaa purunenud rändrahn ja Kingati rändrahn, Dirhami/Derhamni külas Dirhami rahn ja Dirhami kivikülv, Einbi / Enby külas Paslepa kivikülv, Nõva külas Metskonna kivi, Rooslepa/Roslepi külas Laevarahn/Oamusa stain, Saare/Lyckholmi külas Saare rahn, Vanaküla/Gambyni külas Kivinõmme kivikülv, Klaanemaa nõmme Suurrahn, Metsküla idapoolne Suurkivi, Metsküla läänepoolne Suurkivi ehk Aadu Kumari nimeline kivi ja Sendri kaksikud, Peraküla rannavees Liivanina kivid ning Rannaküla rannavees Toomanina Suurkivi. Tegemist on tähelepanuväärsete mõõtmetelt suurte (üldjuhul kõrgus üle 2 m, ümbermõõt üle 16 m) rändrahnudega. Mitme rahnu ja rahnude rühma puhul on tegemist neugrundbretšaga, mis on levinud vaid Loode-Eestis
    [Show full text]
  • Majutus & Toitlustus / Accommodation & Catering
    15 Noarootsi Kõrts / Noarootsi Tavern / 20 Uuga paekallas / Uuga limestone 46 Põõsaspea neeme tipp, spithami 68 Liiva talumuuseum / Liiva Farm 17 Nurga Talu kohvik ja arboreetum / MAJUTUS & TOITLUSTUS / ACCOMMODATION & MAJUTUS / ACCOMMODATION / 23 Pusku Turismitalu / Pusku Farm / Корчма Ноароотси cliff / Глинт в Ууга paekallas, linnuvaatlusjaam / Museum / Хуторской музей Nurga Farm cafe and arboretum / CATERING / РАЗМЕЩЕНИЕ & ПИТАНИЕ РАЗМЕЩЕНИЕ Туристический хутор Пуску Pürksi keskus 8, Pürksi küla, Noarootsi vald, Läänemaa Paldski linn, Harjumaa Põõsaspea cape’s end, Spitham Лийва Кафе и арборетум хутора Нурга Pusku küla, Ridala vald, Läänemaa +372 5805 1185, +372 520 0913 59°22’4’’, 24°2’17’’ limestone bank, birdwatch Piirsalu küla, Risti vald, Läänemaa Ellamaa küla, Nissi vald, Harjumaa +372 5623 8506, www.pusku.ee 59°0’24’’, 23°31’8’’ station / Оконечность мыса +372 5278428, www.piirsalu.ee +372 508 2615, www.nurgapuukool.ee 1 Laulasmaa Puhkekeskus / Laulasmaa Holiday 1 Paldiski Tuule Hotell / Paldiski Tuule B&B / 58°53’37’’, 23°27’26’’ 70 20 21 Väike-Pakri kiriku varemed / Пыызаспеа, глинт у деревни 59°3’18’’, 24°2’29’’ 59°3’36’’, 24°11’26’’ Centre / Центр отдыха Laulasmaa Гостиница “Paldiski Tuule” 16 Ruins of Väike-Pakri church / Спитхам, орнитологическая 10 Laulasmaa küla, Keila vald, Harjumaa Tuule 2, Paldiski, +372 679 8123, +372 514 5116 Развалины церкви Вяйке-Пакри станция 18 Saidafarm / Saidafarm Farm / www.pakrisaared.ee Spithami küla, Noarootsi vald, Ферма по разведению сайды +372 502 8180, www.kutimuti.ee www.tuule.ee
    [Show full text]
  • Trip Report to Estonia 11-16 March 2017
    TRIP REPORT TO ESTONIA 11-16 MARCH 2017 HIGHLANDS AND ISLANDS BIRDERS Steve Duffield, North Uist www.western-isles-wildlife.com Martin Lumb, Uig, Isle of Skye Bob McMillan www.skye-birds.com Alastair McNee, Inverness The Team Frozen Lake Matsalu TRAVEL – 11th and 16th were spent travelling leaving us four full days for birding. The nights of the 11th and 15th were spent at the Ulemiste Airport Hotel, Tallinn. We flew by BA Glasgow-Heathrow; Heathrow-Helsinki; Helsinki – Tallinn. Flight costs £142 return. We hired a Vauxhall Zafira and most of the roads were excellent and for the most part away from Tallinn, extremely quiet providing easy driving. Estonia is cheaper than UK so costs were low. WEATHER – it was dry throughout with freezing temperatures. Any sheltered Baltic seas were frozen as were all lakes – see above. Highest temperature was 6 degrees on the 15th when a thaw set in. Windchill on some days was significant. DAY 1 12.03.2017 Two hour drive from Tallinn to Virtsu then ferry to Kuivasto. Long-tailed Duck, Mute Swan, Goosander, Red-throated Diver at Virtsu and some seaduck on passage but much of the sea was frozen. We crossed to Muhu and the main objective was to reach Uudepanga laht on Saaremaa Island by early afternoon for Steller’s Eider. A brief stop at a small rural hamlet on route was extremely productive with Northern Bullfinch, Reed Bunting, Hawfinch, Tree Sparrow and a good selection of tits. The bay at Uudepanga was free of ice and full of seaduck. The Steller’s flock was 300+ strong but well offshore, nonetheless a first for three of us.
    [Show full text]
  • Lääne-Nigula Valla Üldplaneeringu Eelnõu Lääne Maakond
    Lääne-Nigula valla üldplaneeringu eelnõu Lääne maakond Töö nr: 1912ÜP3 Tartu 2020 1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu eelnõu Tellija ja planeerimisprotsessi korraldaja: Lääne-Nigula Vallavalitsus Vallavanem, Mikk Lõhmus Ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja, Heikki Salm Osavalla vanemad, Katrin Viks, Aivi Heinleht, Janno Randmaa, Aivo Hirmo Maa-ja planeerimisspetsialist, Marika Meister Maanõunik, Sirje Selart Ehitusnõunik, Marje Hiiesalu Teede-ja kommunaalnõunik, Olev Peetris Planeeringu konsultant: AB Artes Terrae OÜ Projekti juht, ruumilise keskkonna planeerija, volitatud maastikuarhitekt: Heiki Kalberg Ruumilise keskkonna planeerija, Jürgen Vahtra KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert, Alar Noorvee AB Artes Terrae OÜ Lääne-Nigula valla üldplaneeringu eelnõu 1912ÜP3 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 7 Üldplaneeringu ulatus ja alusdokumendid ..................................................................................... 8 Valla ruumilise arengu põhimõtted ................................................................................................ 9 Planeeringulahendus ..................................................................................................................... 10 3.1. Asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine ........................................................ 10 3.2. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste
    [Show full text]
  • (E-Tee Nr) Nimi
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 02.11.2020 määruse nr 65 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E-tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]