OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
Töö nr 12/0881
Tallinn 2015 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 2 aruanne
Kinnitan:
Erki Niitlaan ...... Juhatuse liige
Keskkonnamõju hindasid:
Arvi Toomik ...... Keskkonnaekspert (litsents KMH 0023, 09.04.2016)
Aadu Niidas ...... Keskkonnaekspert (litsents KMH 0145, 26.10.2017)
Eike Simmer ...... Keskkonnaekspert (litsents KMH 0148, 13.12.2017)
Martin Kaljuste ...... Keskkonnaekspert (litsents KMH 0151, 28.06.2018)
Hedi Schvede ...... Hüdrogeoloog
Taavi Loogna ...... Assistent
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 3 aruanne
SISUKORD
1. SISU KOKKUVÕTE ...... 6 2. SISSEJUHATUS ...... 8 2.1 Keskkonnamõju hindamise protsessi osalised ...... 8 2.2 Keskkonnamõju hindamise algatamine, läbiviimine ja avalikustamine ...... 8 2.3 Kavandatava Niibi II turbatootmisala ajaloost ...... 9 2.4 Kasutatud infoallikad ...... 10 2.5 Keskkonnamõju hindamise eesmärk ...... 11 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS ...... 12 3.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ...... 12 3.2 Tegevuse vastavus õigusaktidele, planeeringutele ja arengukavadele ...... 12 4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING SEISUND ... 15 4.1 Tootmisala asukoht, asustus, infrastruktuur ja neist tulenevad võimalikud piirangud ...... 15 4.2 Geoloogilised tingimused ...... 15 4.3 Hüdrogeoloogilised tingimused ...... 17 4.4 Kuivendusvõimalused, Salajõe karstiala ...... 18 4.5 Vee kvaliteedi kujunemine piirkonnas ...... 20 4.6 Turbalasundi üldtehnilised näitajad ja maavara varu ...... 21 4.7 Kliima ...... 23 4.8 Kaitstavad loodusobjektid, taimestik, loomastik, linnustik, Natura 2000 alad ja rohevõrgustik ...... 24 5. KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS ...... 30 5.1 Kasutatav tehnoloogia. Ettevalmistustööd, kasutatav tehnika ja tootmis-protsess. Mäetööde arengukava...... 30 5.2 Võimalikud alternatiivid ja kavandatava tegevuse null-alternatiiv ...... 31 5.3 Kuivendamistehnoloogia ...... 31 5.4 Korrastamistööd. Võimalikud korrastamise suunad ja nende lühikirjeldus ...... 33 6. KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNAMÕJU ...... 35 6.1 Turbatootmise mõju pinnavee kvaliteedile ja tarbekaevudele ...... 35 6.1.1 Mõju pinnasevee režiimile ...... 53 6.2 Turbatootmise mõju rabajärvedele ...... 54 6.3 Tootmisprotsessidest ja transpordist põhjustatud müra ning tolm, selle vastavus normidele ...... 57 6.4 Võimalikud jäätmed seoses turba kaevandamisega ...... 60 6.5 Tuleohutus ja riskianalüüs ...... 61 6.6 Kuivendusvete puhastamine settetiikide ja puhastuslodu abil, kavandatava tegevuse mõju Riguldi jõele ...... 62 6.7 Loodusressursi otstarbekas kasutamine ning kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste vastavus säästva arengu põhimõtetele ...... 63 6.8 Kumulatiivne mõju ...... 64
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 4 aruanne
6.9 Mõju taimestikule ja loomastikule ...... 65 6.10 Sotsiaalne mõju elanikkonnale, tööhõivele ja majandusele ...... 65 6.11 Leevendusmeetmed ...... 66 6.12 Keskkonnamõju hindamine ...... 67 7. KESKKONNASEISUNDI JÄLGIMINE, SEIRE SOOVITUSED .. 71 8. ÜLEVAADE KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE PROTSESSIST JA AVALIKUSTAMISEST ...... 72 9. KOKKUVÕTE ...... 73 9.1 Kavandatav tegevus ...... 73 9.2 Kavandatava tegevuse vastavus õigusaktidele, planeeringutele ja tegevuskavadele ...... 73 9.3 Keskkond ...... 73 9.4 Kavandatav tegevus ...... 73 9.5 Keskkonnamõju ...... 74 9.6 Koondhinnang ...... 75 10. KASUTATUD ALLIKAD ...... 76
TEKSTI LISAD
1. AS Tootsi Turvas Niibi II turbatootmisala kaevandamise loa taotlus. Koostanud OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2010. a 2. Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni kiri 06.04.2011. a nr HLS 6-7/11/12114 keskkonnamõju algatamise otsusega 3. Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise teade Ametlikes Teadaannetes 06.04.2011. a. ja Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi avalikustamise teade Ametlikes Teadaannetes 13.09.2011. a 4. Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi avaliku arutelu (03.10.2011) protokoll 5. Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni kiri 23.11.2011 nr HLS 6-7/11/12114-6 Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi heakskiitmise otsusega 6. Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programm 7. Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi heakskiitmise teade Ametlikes Teadaannetes 25.11.2011. a 8. Niibi turbamaardlas Niibi II turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotluse menetlusse võtmise teade Ametlikes Teadaannetes 08.03.2012. a 9. AS Maves aruanne „Niibi turbamaardla kuivendusvee mõju uuring Salajõe ja Riguldi jõgede ning neid ümbritsevate kaevude vee kvaliteedile“ ja veeanalüüside andmed
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 5 aruanne
10. „Niibi turbamaardla kuivendusvee mõju uuring Salajõe ja Riguldi jõgede ning neid ümbritsevate kaevude vee kvaliteedile“ lisa 1, inventeeritud kaevude asukohaplaan 11. Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruande avalikustamise teade Ametlikes Teadaannetes 29.10.2012. a; 29.09.2014 12. Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruande avaliku arutelu (21.11.2012) protokoll ja registreerimisleht 13. Aruande avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja nende vastuskirjad (2012) 14. Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruande avaliku arutelu (22.10.2014) protokoll ja registreerimisleht 15. Aruande avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja nende vastuskirjad (2014, 2015) 16. Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise töökoosoleku (26.11.2014) protokoll ja registreerimisleht.
Digitaalsed lisad
17. Jõgede operatiivseire 2013.a Lõpparuanne. Koostanud Anijalg, U., Kruus, U., Tartu, OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. 18. Salajõe vee kvaliteet, puurkaevude vee kvaliteet ja puurkaevude filtreid ummistava sette uuring (Töö nr 13/1202). 2013 a. Schvede, H., Niitlaan, E. OÜ Inseneribüroo STEIGER 19. Niibi turbamaardla kuivendusvee mõju uuring Salajõe ja Riguldi jõgede ning neid ümbritsevate kaevude vee kvaliteedile. 2012 a. Metsur, M., Osjamets, M. AS Maves 20. Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise töökoosoleku (26.11.2014) helisalvestis
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 6 aruanne
1. SISU KOKKUVÕTE
Keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatas Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioon (edaspidi otsustaja või järelvalvaja) AS Tootsi Turvas esitatud Niibi turbamaardlas asuva Niibi II turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotluse alusel (lisa 1) oma 06.04.2011. a kirjaga nr HLS 6-7/11/12114 (lisa 3). KMH algatati vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemide seaduse (edaspidi KeHJS) / 1 / § 3 punktile 1, mille kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Sama seaduse § 6 lõige 1 punkt 28 sätestab olulise keskkonnamõjuga tegevusena pealmaakaevandamise suuremal kui 25 ha suurusel alal ja turba mehhaniseeritud kaevandamise ning § 11 lõige 3 sätestab, et § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine selle vajadust põhjendamata.
Taotletav Niibi II turbatootmisala asub Lääne-Nigula vallas (varasemalt Oru vallas, mis 27.10.2013 aastal liitus Risti valla ja Taebla vallaga ning moodustati Lääne-Nigula vald) Lääne maakonnas kohaliku tähtsusega Niibi turbamaardlas. Kavandatava tegevuse eesmärk on turba mehhaniseeritud kaevandamine maksimaalse aastamääraga 12 tuhat tonni. Kaevandatavast maavarast hakatakse tootma Niibi turbatöötlemise tehases põllumajanduses ja aianduses kasutatavaid kasvusubstraate. Taotletava Niibi II mäeeraldise pindala on 174,21 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 222,59 ha. Kaevandatav varu on vähelagunenud turbal 217 tuh t ja hästilagunenud turbal 175 tuh t. Taotletav loa kehtivusaeg on 35 aastat.
Aruandes on kirjeldatud tootmisala ja selle piirkonna looduslikke tingimusi, arendaja kavandatavat tegevust ja tegevuse võimalikke alternatiive. Antud on ülevaade võimalikest korrastamissuundadest. Analüüsitud on turbatootmise mõju pinna- ja põhjavee seisundile, välisõhule, piirkonna looduskeskkonnale (s.h Natura 2000 võrgustikule) ja elanikele. Töös on antud soovitusi keskkonna mõjutegurite seireks ja on käsitletud leevendusmeetmeid keskkonnamõjude vähendamiseks.
KMH menetluse käiku kajastavad järgmised dokumendid, mis on toodud aruande tekstilisades: - AS Tootsi Turvas Niibi II turbatootmisala kaevandamise loa taotlus (lisa 1); - Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni 06.04.2011. a kiri Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise otsusega (nr HLS 6-7/11/12114) (lisa 3); - Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi avaliku arutelu (03.10.2011) protokoll (lisa 5); - Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni 23.11.2011. a kiri kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi heakskiitmise otsusega (nr HLS 6-7/11/12114-6) (lisa 6 ); - Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programm (lisa 7); - Maa-Ameti peadirektori 05.04.2013. a käskkiri nr 134 „Sõlmitud maarendilepingu lõpetamine ja riigile kuuluva Niibi turbamaardla kinnisasja maavara kaevandamiseks rendile andmine“;
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 7 aruanne
- AS Maves aruanne „Niibi turbamaardla kuivendusvee mõju uuring Salajõe ja Riguldi jõgede ning neid ümbritsevate kaevude vee kvaliteedile“ ja veeanalüüside andmed.
Aruanne koosneb 10-st peatükist, sh kasutatud allikate loetelust ja 18-st tekstilisast, sh kolmest digitaalsest lisast. Töö käigus tehti kindlaks võimalike tundlike objektide olemasolu ja seisukord eeldatava mõju piirkonnas (ptk 4), kirjeldati arendaja kavandatavaid tegevusi (ptk 5), hinnati kavandatava tegevuse võimalikku keskkonnamõju (ptk 6), analüüsiti võimalikke leevendusmeetmeid ja tehnoloogilisi alternatiive ning hinnati nende efektiivsust ja selgitati välja parim alternatiiv.
Turba tootmisega kaasneva võimaliku keskkonnamõju hindamiseks tundlikele objektidele kasutati analoogina Niibi ja Niibi III turbatootmisalade kaevandamise reaalset mõju. Samuti arvestati hindamisel praegu Eestis töötavate turbatootmisalade pikaaegseid kogemusi. Kokkuvõttes jõuti järeldusele, et kui jälgida hindamisel antud soovitusi leevendusmeetmetele ja seire läbiviimisele, siis turba tootmine kavandataval Niibi II mäeeraldisel on võimalik minimaalsete mõjudega keskkonnale.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 8 aruanne
2. SISSEJUHATUS
2.1 Keskkonnamõju hindamise protsessi osalised
Arendaja:
OÜ Kekkilä Eesti, registrikood 10980212, aadress Büroomaja 1, Papiniidu 5, 80010 Pärnu linn. Majandustegevuse registri registreering maavara kaevandamiseks nr KKA000345, registreerimise kuupäev 06.12.2012. a. Kontaktisik Raoul Johanson, tel 501 7064, e-post: [email protected].
Otsustaja ja järelevalve tegija:
Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioon. Kiltsi tee 10, 90403 Haapsalu. Kontaktisik: Kai Vahtra, tel: 4636822, 5110713, e-post: [email protected].
Ekspert:
OÜ Inseneribüroo STEIGER, registrikood 11206437, aadress Männiku tee 104, 11216, Tallinn. KMH vastutav spetsialist Aadu Niidas, litsents KMH 0145, 26.10.2017. Kontaktisik Aadu Niidas, tel 668 1013, e-post: [email protected]. Ekspertrühma koosseis: - Arvi Toomik, keskkonnaekspert (litsentsi nr KMH 0023); konsultant, Niibi II KMH raames konsultandina osa võtnud aruande kõikide peatükkide ekspertrühma nõupidamistest. - Aadu Niidas, keskkonnaekspert (litsentsi nr KMH 0145); vastutav spetsialist, Niibi II KMH raames juhtinud keskkonnamõju hindamise protsessi ning osalenud kõikide peatükkide koondamisel aruandesse, koostanud peatükke 2; 3; 6; 8 ja 9. - Eike Simmer, keskkonnaekspert (litsentsi nr KMH 0148); ekspert, Niibi II KMH raames koostanud peatükke 1; 2; 4; 5 ja 6. - Martin Kaljuste, keskkonnaekspert (litsents nr KMH 0151); ekspert, Niibi II KMH raames koostanud peatükke 1; 2; 3 ning programmi. - Hedi Schvede, hüdrogeoloog. Hüdrogeoloogiste tööde litsents nr 358. EV Keskkonnaministeeriumi hüdrogeoloogiliste tööde litsentsikomisjoni liige, Keskkonnaministeeriumi põhjaveekomisjoni liige. Niibi II KMH raames koostanud peatükke 4; 6; 7 ja 9. - Taavi Loogna, assistent, Niibi II KMH raames koostanud peatükke 4 ja 6.
Asjast huvitatute ringi kuuluvad veel Maanteeamet, Keskkonnaministeerium, Keskkonnainspektsioon, Lääne-Nigula Vallavalitsus ja piirkonna elanikud.
2.2 Keskkonnamõju hindamise algatamine, läbiviimine ja avalikustamine
Keskkonnamõju hindamise algatas Keskkonnaameti Hiiu-Saare-Lääne regioon 06.04.2011. a oma kirjaga nr HLS 6-7/11/12114 AS-i Tootsi Turvas esitatud kavandatava Niibi II turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotluse alusel.
Keskkonnamõju hindamise algatamise aluseks oli keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõige 1, mille kohaselt tuleb hinnata
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 9 aruanne keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Sama seaduse § 6 lõige 1 punkt 28 sätestab olulise keskkonnamõjuga tegevusena turba mehhaniseeritud kaevandamise ja § 11 lõige 3 sätestab, et § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine selle vajadust põhjendamata. Keskkonnamõju hindamise algatamisest teavitati Ametlikes Teadaannetes 06.04.2011. a. KeHJS § 10 lõike 2 kohaselt on KMH järelevalvajaks Keskkonnaamet, kuna kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju ei ulatu teise maakonda, piiriveekogule või merele ega ole piiriülene.
Keskkonnamõju hindamise algatamise järgselt 2011 a-l alustati ettevalmistustöödega ja materjali kogumisega. Seejärel koostati KMH programmi eelnõu, mille AS Tootsi Turvas edastas otsustajale. Programmi eelnõu avalikustamisest teavitati läbi Ametlike Teadaannete 13.09.2011. a. Ajavahemikus 13.09 - 30.09.2011. a toimus Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni Haapsalu kontoris ja internetis Keskkonnaameti koduleheküljel http://www.keskkonnaamet.ee (Uudised & teated - Keskkonnamõju hindamised) KMH programmi eelnõu avalik väljapanek. Programmi eelnõu kohta saabus 5 kirja ettepanekutega, milledele vastati kirjalikult. Keskkonnamõju hindamise programmi avalik arutelu toimus 03.10.2011. a algusega kell 10.30 Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni Haapsalu kontoris aadressil Kiltsi tee 10. KMH programmi eelnõu avalikul arutelul osales 9 inimest ning koosolek protokolliti (lisa 5). KMH programm nägi ette, et tellitakse AS-lt Maves uuring Niibi turbamaardla kuivendusvee mõjust Salajõe ja Riguldi jõgede ning neid ümbritsevate kaevude vee kvaliteedile. Programmi eelnõu avaliku arutelu käigus tehtud ettepanekute põhjal täiendatud programmi kiitis heaks Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioon oma 23.11.2011. a kirjaga nr HLS 6-7/11/12114-6 (lisa 6).
Turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel lähtuti järelvalvaja heakskiidetud kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programmist (lisa 7), veeseadusest / 2 /, KeHJS-st ja Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud juhendist / 1, 3 /.
2.3 Kavandatava Niibi II turbatootmisala ajaloost
Taotletava mäeeraldise kohta on ka varasemalt esitatud maavara kaevandamise loa taotlusi. Niibi turbatootmisaladel on turba kaevandamisega tegelenud mitmed ettevõtted, kelle õigused maavara kaevandamiseks on ümberregistreerimiste tulemusena üle läinud OÜ-le Kekkilä Eesti (edaspidi ka arendaja).
Keskkonnaametist saadud info põhjal otsustati väljastada Keskkonnaministeeriumi Läänemaa Keskkonnateenistuse 25.09.2001. a korraldusega nr 29 OÜ-le Niibi Turvas maavara kaevandamise luba Niibi II turbatootmisalal, mis kattub osaliselt ka praeguse taotletava mäeeraldisega. Turba maksimaalseks aastatoodanguks oli 24 tuhat tonni ja minimaalseks aastaseks toodanguks 10 tuhat tonni.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 10 aruanne
Oru valla korraldusega 25.03.2002 nr 30 anti ehitusluba Niibi turbatootmisala väljaehitamiseks Langham OÜ-le. Omanikujärelvalve teostajaks määrati Raoul Johanson. Läänemaa Keskkonnateenistuse 19.12.2001. a korraldusega nr 38 peatati seisuga 25.09.2001 Niibi II menetlus kuni tootmiskvootide vabanemiseni. Korraldusega nr 3 04.02.2002. a tühistati korraldus nr 38 ja muudeti korraldust nr 29. Uue korralduse põhjal sai maksimaalseks aastamääraks 13 tuhat tonni ja minimaalseks aastamääraks 10 tuhat tonni. Luba taotletavale Niibi II turbatootmisalale siiski ei väljastatud, kuna kaevandamisekvoot antud aastaks oli täidetud. Seoses reformidega Keskkonna- ministeeriumis ja tema allasutustes ei ole osa menetlust puudutavaid dokumente leitavad või tuvastatavad. Info on siia taastatud Keskkonnaametist saadud info põhjal.
Esialgsed nõusolekud kaevandamisloa väljastamiseks on RMK andnud 03.09.2001. a kirjaga nr 9-1/1362 ja Oru Vallavalitsus 26.02.2001. a korraldusega nr 16. Tuginedes 25.09.2001. a korraldusele nr 29 alustas OÜ Niibi Turvas turbatootmisala kuivendusprojekti koostamist, mille alusel Oru Vallavalitsus 25.03.2002. a korraldusega nr 30 väljastas Niibi turbatootmisala väljaehitamiseks ehitusloa. Kuivendusvõrk rajati aastatel 2002 - 2003. Maavara kaevandamise luba alale aga ei väljastatud.
Uue maavara kaevandamise loa taotluse esitas Keskkonnaametile AS Tootsi Turvas 02.02.2010. a. Loa taotluse alusel algatas Keskkonnaameti Hiiu-Saare-Lääne regioon 06.04.2011. a oma kirjaga nr HLS 6-7/11/12114 keskkonnamõju hindamise.
Keskkonnamõju hindamise protsessi jooksul tegi AS Tootsi Turvas 30.11.2012 otsuse suurendada OÜ Kekkilä Eesti (registrikood 10980212) osakapitali mitterahalise sissemakse teel ning selleks olid Niibi ja Niibi III tootmisüksused. Nimetatud tootmisüksustega läksid üle ka maavara kaevandamise load ja maa-ametiga sõlmitud maarendilepingud. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes maapõueseaduse § 44 lõigetest 1 ja 2 andis Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioon nõusoleku maavara kaevandamise loa Niibi III turbatootmisalal (LMKL-003) ja maavara kaevandamise loa Niibi turbatootmisalal (LMKL-005) ümberregistreerimiseks uue omaniku OÜ Kekkilä Eesti nimele.
2.4 Kasutatud infoallikad
Keskkonnamõju hindamisel olid põhilisteks infoallikateks: - Arendaja esitatud maavara kaevandamise loa taotlus; - Niibi turbamaardla kuivendusvee mõju uuring Salajõe ja Riguldi jõgede ning neid ümbritsevate kaevude vee kvaliteedile. AS Maves, Tallinn 2012; - Lääne maakonna Niibi turbamaardla põhja- ja lõunaosa geoloogiline uuring. M. Orru, A. Võsa, A. Mägi. Tallinn, 2000. - Soode hüdrokeemilised ja hüdrogeoloogilised uuringud puhvertsoonide piiritlemiseks ja kaitsemeetmete välja töötamiseks, TTÜ Keskkonnatehnika instituut, E. Loigu, Ü. Leisk, M. Orru jt, Tallinn 2008; - Läänemaa maakonnaplaneering; - Oru valla üldplaneering; - Kalanduslikud uuringud Läänemere veekogudel. Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut, R. Aps; M. Kangur. Tallinn 2002; - Kirjavahetus arendajaga.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 11 aruanne
Kasutatud dokumentide ja infoallikate täielik loetelu on toodud käesoleva aruande 10. peatükis. Aruande tekstis on tehtud viited vastavatele infoallikatele. 2.5 Keskkonnamõju hindamise eesmärk
Hinnatakse Niibi turbamaardla Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasnevat võimalikku keskkonnamõju.
Keskkonnamõju hindamise eesmärk KeHJS tulenevalt on :
- Teha kavandatava tegevuse KMH tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut.
- Anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta.
- Võimaldada KMH tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 12 aruanne
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS
3.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus
Arendaja on Rootsis ja Soomes pikaajalise kogemusega turvast kaevandav ja turba substraate tootev ettevõte. Arendaja põhitegevuste hulka kuulub veel väetiste, multšide ja teiste aiandustoodete tootmine. Niibi turbamaardla vahetus läheduses asub ka Kekkilä Eesti OÜ-le kuuluv Niibi turbatöötlemise tehas, kus töödeldakse ja pakendatakse aianduses kasutatavat turvast.
OÜ Kekkilä Eesti taotleb maavara kaevandamise luba Niibi II turbatootmisalal seoses osaliselt väljalangenud ja korrastatud Niibi turbatootmisala tagastamisega maaomanikule ning sooviga olemasolevat tootmismahtu säilitada. Arendaja soovib tagada töö jätkumist Niibi turbatöötlemise tehases endises mahus. Taotletavat Niibi II mäeeraldist võib sisuliselt pidada 238,60 ha suuruse Niibi mäeeraldise jätkuks, mis külgneb taotletava mäeeraldisega lõunas. Kaevandamiseks taotletavat turvast kasutatakse aianduses kasvusubstraatide valmistamiseks. Kaevandamine toimub nii freesmeetodil kui ka plokkidena (pätsturvas).
Niibi III tootmisala pindala koos teenindusmaaga on 120,85 ha ning luba kehtib kuni 11.12.2026 a. Niibi III turbatootmisala on välja ehitatud ning 2012. aastal rekonstrueeriti seal kuivendussüsteem. Maa-ameti hallatava maavaravarude koondbilansi andmetel kaevandati 2011. aastal Niibi III mäeeraldiselt vaid 5,2 tuh tonni vähelagunenud turvast.
Niibi turbatootmisala on prognooside põhjal ammendumas 2025 aastaks. Juhul kui taotletavale Niibi II turbatootmisalale kaevandamisluba ei anta, hakatakse turvast Niibi tehasesse tooma ümberkaudsetelt tootmisaladelt, mis aga tõstaks kohalike maanteede koormust. Kui aga tekib olukord, kui turvast mujalt juurde vedada ei ole võimalik, siis tehas suletakse.
3.2 Tegevuse vastavus õigusaktidele, planeeringutele ja arengukavadele
Arendaja esitas Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioonile maavara kaevandamise loa taotluse (lisa 1), mis vormistati ja esitati vastavalt keskkonnaministri 6. mai 2005. a määrusele nr 36 „Maavara kaevandamisloa taotluse vorm, kaevandamisloa taotlusele, seletuskirjale ja graafilisele lisale esitatavad täpsustatud nõuded, kaevandamisloa andmise, muutmise ja ümberregistreerimise menetlustoimingute tähtajad ja kaevandamisloa vorm“ / 4 /. Esitatud taotluste menetlusse võtmine on avalikustatud vastavalt maapõueseaduse / 5 / § 29 nõuetele Ametlikes Teadaannetes 08.03.2010. a (lisa 2). Vastavalt ametlikes teadetes avaldatule, saab loa taotlusmaterjalidega tutvuda Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni Kuressaare kontoris aadressil Tallinna tn 22, Kuressaare, info tel 452 7773.
Lääne Maavalitsuse kodulehel maakonnaplaneeringu 2012. aastal avalikustatud / 6 / loodusressursse käsitlevas peatükis on märgitud kogu maakonna peale kuus turbamaardlat, kus saab arvestada turba kaevandamisega, teiste seas on nimetatud ka Niibi turbamaardla.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 13 aruanne
Oru vallavolikogu 2008. a 11. detsembri otsusega nr 195 kehtestatud Oru valla üldplaneeringu / 7 / peatüki Maardlate maad kohaselt tuuakse reserveeritud alana välja Niibi turbamaardla. Üldplaneering seab antud maa-alade arendamisele järgmised tingimused: - maardlate arendamise kavatsusest tuleb teavitada kohalikku omavalitsust ja maakonna keskkonnateenistust; - kaevandamisel tuleb rakendada tehnoloogiaid, mille puhul keskkonnale ja isikutele tekitatav kahju oleks minimaalne; - kaevandaja on kohustatud rakendama abinõusid keskkonnakahjustuste prognoosimiseks ja ennetamiseks, tekkinud keskkonnakahjustuste likvideerimiseks või leevendamiseks ning kaevandamisjärgsete võimalike kahjustuste tekkimise jälgimiseks; - kaevandamise õigus tekib maavara kaevandamise loa alusel; - kaevandada tohib ainult keskkonnaregistris maavarana arvele võetud kivimi, setendi, vedeliku või gaasi looduslikku lasundit, kui maapõueseadus ei sätesta teisiti; - uute kaevanduste avamine ja olemasolevate kaevanduste laiendamine toimub ainult detailplaneeringute ja keskkonnamõjude hindamise alusel; - kaevandustööde lõppemisel tuleb kaevandusala haljastada.
Sama peatükk sätestab üksikobjektidele ja aladele, sealhulgas Niibi turbatootmisalale, täiendavaks tingimuseks detailplaneeringu kohustuse / 7 /, mis tuleb alale koostada enne tootmise algust. Detailplaneeringu koostamisel kaalutakse ka keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist. Kuna keskkonnamõju hindamisel on mõju käsitlus detailsem kui strateegilisel hindamisel, siis saab käesoleva keskkonnamõju hindamise alusel piisavat infot mõju määratlemisel ning detailplaneeringu käigus strateegilist hindamist eraldi ei ole põhjust algatada.
Joonisel 3.1 on näha, et Oru valla üldplaneeringu põhjal ei jää taotletav Niibi II turbatootmisala rohevõrgustiku piirkonda / 7 /.
Joonis 3.1 Oru valla üldplaneeringu graafika
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 14 aruanne
Uue loa taotlemine Niibi maardlas kavandatava Niibi II mäeeraldisele on põhjendatud kuna tegu on nö rikutud sooga, mille maastik on juba kuivenduskraavide rajamisega muudetud. Vastavalt looduskaitse arengukavale / 35 / on otstarbekas kaevandada turvast juba avatud maardlates, mitte laieneda puutumatutele sooaladele. Oru valla korraldusega 25.03.2002 nr 30 anti ehitusluba Niibi turbatootmisala väljaehitamiseks Langham OÜ-le. Omanikujärelvalve teostajaks määrati Raoul Johanson.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 15 aruanne
4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING SEISUND
Järgnevas peatükis on kirjeldatud taotletava Niibi II turbatootmisala lähiümbrust ja selle geoloogilisi ning hüdrogeoloogilisi tingimusi. Samuti on antud ülevaade kavandatava tegevusega eeldatavalt mõjutatavast keskkonnast ja selle seisundist.
4.1 Tootmisala asukoht, asustus, infrastruktuur ja neist tulenevad võimalikud piirangud
Taotletav turbatootmisala asub Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Niibi külas riigile kuuluval kinnistul Haapsalu metskond 3 (katastritunnus 55201:001:3571), mille sihtotstarve on maatulundusmaa. Nimetatud kinnistu on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas ja volitatud asutuseks on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK).
Maardla 930,14 ha pindalast hõlmab taotletav mäeeraldis 174,21 ha ja mäeeraldise teenindusmaa 222,59 ha. Taotletav ala piirneb põhjas katastriüksuste Haapsalu metskond 3 (katastritunnus 55201:001:3571, sihtostarve maatulundusmaa), Varküli (katastritunnus 55201:001:0930, sihtostarve maatulundusmaa) ja riigi reservmaa piiriettepanekuga AT040112078. Lääne piir külgneb riigi reservmaa piiriettepanekuga AT040102054.
Mäeeraldisest ~3,1 km kaugusel läänes asub Harju-Risti-Riguldi-Võntküla kõrvalmaantee (tee nr 11230), mis viib Keila-Haapsalu (tee nr 17) tugimaanteele. Mäeeraldisest ~1,8 km kaugusel idas möödub Oru-Soolu-Jalukse kõrvalmaantee (tee nr 16134). Mäeeraldisest lõunas kulgeb Niibi turbatootmisalal aastate pikkuse turbatootmise tulemusena välja ehitatud kruusakattega tee, mis viib ~800 m kaugusel läänes olevasse Niibi turbatöötlemise tehase tootmiskompleksi.
Taotletavast Niibi II turbatootmisalast ~430 m läänesuunas asub Kutspoki majapidamine. Elamute ja tootmisala vahele jääb metsamaa.
Pärandkultuuri objektidest asuvad mäeeraldisest umbes 700 m raadiuses Varkla, Heinamaa, Puka, Soari ja Klee talukohad, Niibi raba turbavõtuaugud, Soolu maaparandus ja Suurjärv / 19 /.
4.2 Geoloogilised tingimused
Niibi turbamaardla asub Lääne-Eesti madaliku Ülem-Ordoviitsiumi Nabala ja Vormsi lademe avamusel. Nabala lade, mille paksus on 13 - 32 m, avaneb tootmisala põhjaosas ja koosneb ülaosas afaniitsetest lubjakividest ning alaosas savikatest lubjakividest ja merglitest. Vormsi lade koosneb savikast lubjakivist ja merglist, olles keskmise paksusega 11 - 12 m (lisa 1).
Glatsiaalsed setted (gIIIjr), milledeks on saviliiva- ja liivsavitäitega moreen, lasuvad vahetult aluspõhja kivimitel ja ei avane turbamaardla ümbruses maapinnal. Saviliiva ja liivsavi täitega moreeni paksuseks on 1 - 6 m / 8 /.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 16 aruanne
Joonis 4.1 Asukohaplaan
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 17 aruanne
Limnoglatsiaalsed setted (lgIIIjr), milleks on kerged, keskmised ja rasked liivsavid ja viirsavid, lasuvad moreenil ja on kaetud Holotseeni setetega, mis moodustavad turbalasundi lamami. Viirsavide paksus on 0,5 - 15 m ja nad avanevad maapinnal turbamaardla põhjapiiril. Laiguti on turbalasundi all järvesetteid (järvemuda), paksusega kuni 0,8 m / 8 /.
Litoriinamere setted (mIVL), milledeks on tolmsed ja peeneteralised liivad, harvem kruusad ja veeristikud, avanevad maapinnal turbamaardlast läänes, idas ja lõunas. Turba lamamiks on need setted (paksusega 1,5 - 8 m) maardla servaaladel / 8 /.
Järvesetted (lIV) levivad laiguti turbalasundi all ulatudes 0,1 - 0,25 m paksuseni.
Soosetted (bIV) on mitmesugust liiki raba- ja madalsooturbad, mida on käesolevas töös käsitletud maavarana. Neid iseloomustatakse pikemalt ptk-s 4.6.
Geoloogilises läbilõikes eristub Kvaternaari veekompleks (pinnasevesi) ja aluspõhjalise Ordoviitsiumi veekompleks. Kvaternaari veekompleks liigestub soo setete, meresetete ja glatsiaalsete setete veelademeks / 8 /.
4.3 Hüdrogeoloogilised tingimused
Hüdroloogilised tingimused määrab peamiselt aluspõhja eri vanusega liivakivide ja lubjakividega seotud põhjaveekihtide levik kogu Eesti territooriumil. Lääne-Nigula valla piirkonnas on olulise tähtsusega Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekihid, mis on ka peamine Salajõe jõe (edaspidi Salajõe) valgala ning külade puurkaevude ja salvkaevude veevarustuse allikas. Vabariigi Valitsuse 1. aprillil 2010. aastal korraldusega nr 118 kinnitatud Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas tuuakse välja Lääne-Eesti vesikonnas levivad põhjaveekogumid ning nimetatakse need looduslikud põhjavees olevad komponendid, mis tekitavad probleeme selle kihi joogiveeallikana kasutamisel / 36 /. Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumis tekitavad veemajanduskava andmetel probleeme raud, mangaan, kloriid, boor, fluor ja ammoonium.
Riguldi külas asunud geoloogilise puurkaevu katastri nr 111 läbilõike andmetel algab Ordoviitsiumi-Kambriumi liivakivide põhjaveekompleks absoluutkõrgusel -93 m. Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveekogumi probleemseteks komponentideks on raud ja mangaan / 36 /. Arvestades aluspõhja kivimite kihipinna kallakut jääb Salajõe piirkonna liivakivi kompleksi pealispind absoluutkõrgustele alates -100 m / 9 /.
Lubjakivide veekihile on iseloomulik suurem lõhelisus ja veejuhtivus veekihi maapinnalähedases osas. Salajõe piirkonnas on pae ülaosa karstunud. Kivimite veeand sõltub ka savikate lubjakivide ja mergli kihtide esinemisest lubjakivide läbilõikes. Suurema savisisaldusega kivimid moodustavad põhjaveekihtides suhtelisi veepidemeid.
Sügavuse suunas paekihi lõhelisus ning veeand väheneb.
Riguldi valgalal esineb paksemaid mereliivade ja rannamoodustisi (näiteks Vanakülas), kus levivat põhjavett kasutatakse salvkaevude veeallikana / 9 /.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 18 aruanne
Järgnevalt on Eesti Geoloogiakeskus OÜ 2000. aastal läbi viidud geoloogilisele uuringule toetudes lühidalt kirjeldatud Niibi turbamaardlas esindatud Kvaternaarsete kompleksi / 8 /.
Soosetete veekiht (bIV) on tootmisalal kõige ülemiseks pinnaseveekihiks. Veetase lasub 0,5 - 2,0 m sügavusel maapinnast, taseme kõikumise amplituud ei ületa aastas 0,5 m. Turbalasundi vesi on mage (mineraalsus 0,02 - 0,2 g/l) ja kõrge hapenduvusega (22 - 57 mg O/l). Soosetete vesi on pruunikaskollase värvusega, spetsiifilise lõhna ja maitsega ning joogiks kõlbmatu ega oma seetõttu veevarustuse seisukohast praktilist tähtsust.
Meresetete veekiht (m-lgIV-III) lasub 0,4 - 2,8 m sügavusel maapinnast ning vesi on keemiliselt tüübilt vesinikkarbonaatne, magneesiumikaltsiumiline. Soo piires levivad meresetted moodustavad koos turbalasundiga ühise veekihi, kuna nende vahel puudub veepide.
Glatsiaalsete setete veekiht (gIIIjr) on moreenis sporaadiliselt levivate liiva- ja kruusarikkamate läätsede ja vahekihtidega seotud. Moreen on seega lokaalselt vettkandev ning moodustab suurel osal maardlast koos limnoglatsiaalsete setetega turbalasundi alumise veepideme.
Ordoviitsiumi veekompleks (O), mille kogupaksus ulatub 100 m-ni, on lõheliste ja karstunud lubjakivide, dolomiitide ja merglitega seotud. Ordoviitsiumi põhjavesi on surveline ning veetaseme sügavus maapinnast on 2 - 4 m. Turbamaardla ümbruse kohalik veevarustus baseerub Ordoviitsiumi veekompleksil, puurkaevude sügavus individuaalmajapidamistes on tavaliselt 20 m.
4.4 Kuivendusvõimalused, Salajõe karstiala
Taotletava mäeeraldise maa-ala on osaliselt ettevalmistatud kuivendamiseks. Taotletava Niibi II turbatootmisala kuivendusvete võimalikeks eesvooludeks on Riguldi jõgi ja Salajõgi. Turbamaardla piires asub neli rabajärve. Lisaks looduslikule hüdrograafilisele võrgule on rajatud maardla kuivendussüsteem, mis koosneb 21 m sammuga kuivenduskraavidest (sh eelkuivenduskraavidest) ja nendega risti olevatest kogujakraavidest. Kogujakraavide kaudu kulgeb kuivendusvesi eesvoolu.
Riguldi jõgi (VEE1103900). Keskkonnainfo EELIS infolehe andmetel loetakse Lääne- Eesti vesikonda kuuluva Riguldi jõe alguseks Niibi turbamaardla piiri. Keskkonnaregistri andmetel on ühendus Riguli jõe ja Kaevandu järve vahel katkenud / 19 /. Ala välivaatluse käigus on tuvastatud, et ühendus järve ja jõe vahel toimib ka tänasel päeval. Jõe pikkuseks on 12 km ja valgala pindala on 70,4 km2. Tähtsamad suubuvad lisajõed on Leidissoo peakraav ja Höbringi oja. Riguldi jõe lähteks olev Kaevandu järv pindalaga 4,4 ha paikneb Sutlepa külast 4,5 km kirde pool, Niibi raba põhjaservas. Jõgi paikneb Lääne-Eesti tasandikul ja on peaaegu kogu pikkuses süvendatud ja õgvendatud ning voolab loode ja lääne suunas suubudes merre Riguldi küla juures. Ülem- ja keskjooksul läbib jõgi valdavalt metsi ning alamjooksul peamiselt kultuurmaastikku. Veepinna absoluutne kõrgus jõe lähtel on 11,2 m ja suudmes 0 m ning keskmine lang on 0,93 m/km. Alamjooksul on jõe vesi mesotroofne ehk keskmise toitelisusega, piiranguvöönd on 100 m / 12 /.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 19 aruanne
Riguldi jõgi kuulub Keskkonnaministri määrusega kehtestatud „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse“ (RTL 2004, 87 1362; 2005, 47, 652) Leidissoo peakraavi suudmest kuni suubumiseni Väinamerre / 32 /. Määrus kehtestati Looduskaitseseaduse (RT I 2004, 38, 258) §51 lõike 2 alusel, mille sisuks on koelmukaitse: - Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogul või selle lõigul on keelatud olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, uute paisude rajamine ning veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine. - Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu kehtestab keskkonnaminister määrusega / 11 /.
Salajõgi (VEE1104400). Lääne-Eesti vesikonda kuuluv jõgi saab alguse Soolu ja Rootsi küla järvest, on 16,5 km pikk ja valgalaga 93,1 km2 ning kuulub heledaveeliste ja vähese orgaanilise aine sisaldusega jõgede hulka. Olulisemad suubuvad lisajõed on Kärbla peakraav ja Oru peakraav. Alamjooksul läbib jõgi Salajõe maastikukaitseala ja Silma looduskaitseala. Keskjooksul jääb jõest lõunasse Tui raba ja Niibi raba. Salajõe piiranguvöönd on 100 m ja jõgi suubub Saaremõisa lahte (VEE2038350) / 19 /.
Oru peakraav (VEE1104500). Lähe asub Jalukse külast 3 km idapool, ühinedes Salajõega suudmest umbes 4 km kaugusel. Oru peakraavi pikkus on 11 km ja valgala pindala 17,5 km2 / 19 /.
Salajõe karstiala asub kavandatavast Niibi II turbatootmisalast umbes 3,6 km lõuna suunas Salajõe maastikukaitsealal Veski ja Salajõe küla naabruses, 2,5 km Haapsalu lahest. Objekt võeti kaitse alla 1964. a Haapsalu rajooni RSN TK otsusega. Salajõe karstiala on kirjeldanud Ülo Heinsalu 1984. a ajakirjas „Eesti Loodus“.
Salajõe karstiala on Pirgu lademe avamusel esinev 20 ha suurune karstihäilude ja lehtritega ala, kus Salajõgi kaob (saades alguse Leide järvekesest) maa alla / 19 /. See nn neeldumisala on 600 m pikk, 100 m lai ja 7,5 m sügavune, osalt võsastunud karstiorg, kus leidub 35 mitmesuguses arengustaadiumis olevat rohtunud, ajuti mudase põhjaga karstilehtrit. Neist suuremad on vannisarnased, kuni 50 m pikad, 20 m laiad ja kuni 4,5 m sügavad. Mõnes kohas paljandub aluspõhi / 19 /.
Neeldumisalale voolab Salajõgi ja sellesse suubuv Oru peakraav. Enne neeldumisala voolab vesi kraaviks muudetud sängis. Nii Ü. Heinsalu kui ka Keskkonnainfo portaali EELIS andmetel võib Salajõe vooluhulk ulatuda kuni 2,2 m3/s ja maa-aluste vooluteede läbilaskevõime kuni 1,7 m3/s. Jõgi voolab maa all 1,3 km ulatuses, olles Põhja-Eesti maa-aluste jõgede hulgas kolmandal kohal. Veevaesel ajal voolab Salajões vaid mõni liiter vett sekundis. Suvel, väikese vooluhulga ajal, neeldub vesi esimestes kurisudes, suurveega ulatub aga vesi maanteeni, täites laialt karstioru, kus siis esineb järv.
Tiberina auk. Salajõgi väljub suurvee ajal nn Tiberna augus, mis on kuni 20 m laiune ja 2,5 m sügavune nõgu. Tiberna auk on ajutiste allikate koht, mis on suurema osa aastast kuiv / 19 /.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 20 aruanne
Jõe neeldumisala karstioru kallaste absoluutkõrgus on ~10 m merepinnast, oru edela otsas on lehtrite põhi absoluutkõrgus kuni 5,5 m. Salajõe ajutiste allikate väljumiskoha allikalohkude (Tiberna augu) põhjade kõrgus on ~4 m (Maa-ameti reljeefi kaardirakenduse ning LIDAR mõõdistuse andmetel). Karstiorgu settib jõe kaasakantud muda. Ülo Heinsalu artiklist: „Suvel on org kuiv. Vanasti sai sealt hea heinasaagi tänu igakevadisele üleujutusele, mis jätab maha rammusa mudakihi.“ / 9 /. Keskkonnainfo EELIS infolehe andmetel neeldub suviti vesi juba esimestes kurisudes ning Tiberna auk on suurema osa aastast kuiv / 19 /.
Oluline on ka eelnimetatud artikli järgmine lõik, mis on leitav nii Heinsalu artiklis kui ka Keskkonnainfo EELIS infolehes: „Salajõe neeldumis- ja allikateala vahel asub vaid mõni väike langatuslehter / 19 /. Ilmselt on jõgi maa all tugevasti hargnenud, mispärast ei ole ka moodustunud avaraid karstitühemeid ega tekkinud rohkem langatuslehtreid. Jõe mõju ulatub külas kõigi kaevudeni, see avaldub selgesti vee maitses.“ Kuna karstinähtused on tõenäoliselt tekkinud enne viimast jääaega on raske hinnata, kui sügavale karstunud kivimid võivad ulatuda. Arvestades ka lähedalasuvat merelahte peaks suuremad karstitühemikud olema maapinna läheduses (kuni 10 m sügavusel maapinnast) / 9 /.
Karstunud lubjakivi vee kvaliteedi kujunemine. Salajõe karstialal sõltub madalate kaevudega avatava maapinnalähedane põhjaveekihi vee kvaliteet otseselt jõevee kvaliteedist. Suurvee perioodil on näiteks jõele lähedal paikneva Juhani puurkaevu (lisa 10, kaev nr 17) vee kvaliteet peaaegu sama, mis jões. Jõevesi kannab karstilõhedesse raskesti lagunevat peenikest orgaanilist ainet ja liikuvat mineraalset setet. Põhjavees, lubjakivi lõhedes ning kaevude setetes olev orgaaniline aine laguneb aeglaselt ja põhjavee kvaliteet võib kuivaperioodi jooksul paraneda. Veerikkal perioodil satub põhjavette uus kogus orgaanilist ainet / 9 /.
Lõhesid avavate kaevude puhul on igal aastal uuenev mehhaaniline liikuv sete probleemiks, sest puurkaevude passiivsed osad settivad täis. Juhani talu 2009. aastal puuritud puurkaevus katastri nr 25260 (lisa 10, kaev nr 17) mõõdeti välitööde ajal avatud osa sügavuseks 13,7 m, kaevu passijärgne sügavus on 21 m, seega on kaevu töötavast osast tänaseks settega täitunud 7 m. Kaevust läheb veetrass kahte majapidamisesse, Paju maaüksuse pump on paigaldatud 11,5 m sügavusele, ning pumba käivitades pumbatakse koos veega kaasa suures osas kaevu põhja settinud setet (05.05.2012. aasta veeproovis oli hägusus 490 NTU). Sette väljapumpamine põhjustab filtrite väga kiire ummistuse, sama probleem on ka Peetri talu (nr 29) ning Vedra külas Sõeru maaüksuse puurkaevus (nr 22) / 9 /.
Pinnaveega seotud karstunud lubjakivide põhjavee kvaliteet jääb paratamatult ebastabiilseks ning sõltuvaks kogu pinnavee valgalalt lähtuvalt koormusest, muutustest maakasutuses ning eesvoolude hooldusest / 9 /.
4.5 Vee kvaliteedi kujunemine piirkonnas
Õhukese pinnakattega aladel, millel paikneb enamus piirkonna külasid, on põhjavesi maapinnalt lähtuva koormuse eest kaitsmata. Salajõe karstialal sõltub vee kvaliteet otseselt Salajõe pinnavee keemilisest koostisest. Lääne-Eestis on tavaline põhjavee kõrgenenud ammooniumi, mangaani ja kahevalentse raua sisaldus / 36 /. See on tingitud
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 21 aruanne sellest, et põhjavesi toitub suures osas maapinna suhtes kõrge põhjavee tasemega liigniisketelt aladelt. Neil aladel puudub pinnases kuivadele, kõrgetele aladele iseloomulik, mitme meetri paksune aeratsioonivöönd, kus mullakihis nõrguv orgaaniline aine jõuaks enne põhjaveekihti jõudmist oksüdeeruda / 9 /.
Veehulkade sesoonne muutlikkus ja tootmishooaeg tingivad nende hüdrokeemiliste näitajate suure varieerivuse erinevatel aastaaegadel.
Salajõe, Oru peakraavi, Riguldi jõe ja/või piirkonna kaevuvee veekvaliteeti on käsitlenud mitmed uuringud:
1. Jõgede operatiivseire 2013.a Lõpparuanne. Koostanud Anijalg, U., Kruus, U., Tartu, OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. 2. Salajõe vee kvaliteet, puurkaevude vee kvaliteet ja puurkaevude filtreid ummistava sette uuring (Töö nr 13/1202). 2013 a. Schvede, H., Niitlaan, E., OÜ Inseneribüroo STEIGER 3. Niibi turbamaardla kuivendusvee mõju uuring Salajõe ja Riguldi jõgede ning neid ümbritsevate kaevude vee kvaliteedile. 2012 a. Metsur, M., Osjamets, M. AS Maves 4. Ekspertarvamus Niibi turbamaardla lõunapoolse ala mõjust ümbruskonna pinnaveekogude ja kaevude veetasemetele. 2001 a. Vatalin, I. OÜ Eesti Geoloogiakeskus
Uuringute tulemused kajastatud 6. peatükis.
4.6 Turbalasundi üldtehnilised näitajad ja maavara varu
Järgmises peatükis toodud turbalasundit iseloomustavad andmed pärinevad Eesti Geoloogiakeskuse 2000. a Niibi turbamaardla põhja- ja lõunaosa geoloogilisest uuringust / 8 /.
Eelpool nimetatud uuringule toetudes, koosneb taotletava mäeeraldise turbalasund põhiliselt vähe- ja hästilagunenud turbast, mis jääb peamiselt märe alltüüpi kuuluvasse raba-, raba-sega ja madalsoolasundisse. Madalsoo lasund esineb ainult taotletava mäeeraldise põhja osas, esimesel sihil.
Mäeeraldisel esineva vähelagunenud turbakihi (plokk 5) paksus varieerub 0,30 - 3,55 m vahel. Vähelagunenud turbakihi moodustab viimase geoloogilise uuringu andmete põhjal põhiliselt fuskumiturvas ja see on keskmiselt 1,93 m paksune (koos sugekihiga). Keskmiselt 17 % lagunemisastmega turvas levib 187,55 hektaril / 8 /.
Hästilagunenud turbakihi paksus (plokk 6) varieerub 0,20 - 2,40 m piires, olles keskmiselt 1,36 m paksune. Turvas lagunemisastmega 37 % levib 219,93 hektaril. Hästilagunenud turbalasundi ülaosas levib siirdesoo puu-rohu-, siirdesoo sfagnumi ja siirdesoo rohu-sfagnumiturvas, mis paiguti ulatub kuni mineraalpõhjani. Madalsooturvastest on esindatud puu-pilliroo- ja tarna-rohuturvas, pilliroo-tarnaturvas, tarnalehtsambla ja puuturvas. Lasundis on keskmiselt 1,0 m paksune tarnalehtsamblaturba kiht (lisa 1). Kännusust esineb rabas vähe- ja hästilagunenud turba kontaktalal. Turbalasundit iseloomustavad üldtehnilised näitajad on toodud tabelis 4.1.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 22 aruanne
Tabel 4.1. Turba üldtehnilised näitajad plokkides 5 ja 6
Lagunemis- Keskmine Ploki Kütteväärtus Tuhasus aste niiskus pH nimetus % % kcal/kg % Plokk 5 17 93,31 2867 2,38 3,4 Plokk 6 33 92,33 2966 5,35 4,5
Taotletav Niibi II mäeeraldis on oma paigutusega loogiline järg olemasolevale Niibi turbatootmisalale. Taotletava mäeeraldise lõunapiir kulgeb mööda Niibi turbatootmisala mäeeraldise põhja piiri. Mäeeraldise teenindusmaa hõlmab üldjoontes perspektiivse tootmisala piire, mille välimisel küljel on ka tuleohutusriba, varieerudes keskmiselt 25 - 60 m-ni. Kohati mitmesaja meetri laiune teenindusmaa on tingitud rabajärvedest või jõgedest ning nende kalda piiranguvööndist (50 - 100 m). Järvede ja jõe kalda piiranguvööndis on maavara kaevandamine keelatud, mistõttu on seal turba kaevandamine keelatud (lisa 1).
Kavandatav tootmisala kattub aktiivse tarbevaru plokkidega 5 (vähelagunenud turvas) ja 6 (hästilagunenud turvas), aktiivse tarbevaru kogus on toodud tabelis 4.2.
Tabel 4.2. Taotletava mäeeraldise aktiivne tarbevaru
Keskm. Varu Mahult massile Ploki Pindala, Varu kogus, paksus, maht, üleviimise nr ha tuh t m tuh m3 koefitsient Plokk 5 155,61 1,65 2 560 0,113 289 Plokk 6 174,21 1,38 2 405 0,132 317 Kokku 174,21 3,03 4 965 - 606
Turba puhul ei ole kogu mäeeraldise piiresse jääv varu kaevandatav. Maavara kaevandamise loa taotluses soovitatakse tootmisala põhja jätta keskmiselt 0,5 m paksune jääklasundi kiht korrastamiseks soodsate tingimuste loomiseks. Viimase aja praktikale tuginedes soovitame jätta jääklasundi paksuseks 0,1 - 0,2 m, liiga paks jääklasundi kiht pigem aeglustab ammendatud tootmisala taastumist. Seega on soovitatav vähendada tootmisala põhja jääva jääkvaru paksust. Kaevandamata jääva varu täpne kogus sõltub väljaveoteede pikkusest ja laiusest ning kaevandamisel kasutatavast tehnoloogiast, mis ei ole enne projekteerimist teada (st ülesõitude pikkus ja asukoht, aunade paigutus). Seega kaevandatava varu suurus (lisa 1 põhjal) nähtub tabelist 4.3.
Tabel 4.3. Taotletava mäeeraldise kaevandatav varu
Kadu Keskm. Varu Kadu Kaevandatav Ploki Pindala, põhja- paksus, kogus, 25 %, varu kogus, nr ha tervikus, m tuh t tuh t tuh t tuh t Plokk 5 155,61 1,65 289 - 72 217 Plokk 6 174,21 1,38 317 84 58 175 Kokku 174,21 3,03 606 - - 392
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 23 aruanne
Niibi turbamaardlas Eesti Geoloogiakeskus OÜ poolt 2000. aastal läbiviidud geoloogiline uuring selgitas välja, et veepindade kõrguste vahe turbamaardlas ja eesvooludes lubab teoreetiliselt kuivendada kogu turbalasundi isevooluliselt kuni abs kõrguseni 11,2 m / 8 /.
4.7 Kliima
Kliima. Taotletava mäeeraldise piirkonna kliima on Eestile iseloomulikult muutlik. Temperatuur, sademeteta päevade arv ja sademete hulk kõiguvad suuresti aasta jooksul. Temperatuuri ja sademete kuude keskmised ning sademeteta päevade arv on toodud tabelis 4.4, tuulte suunakorduvus tabelis 4.5.
Tabelist 4.4 nähtub, et külmemad kuud on jaanuar ja veebruar, keskmise temperatuuriga vastavalt -3,4 ja -4,6 °C. Soojemad kuud on aga juuli ja august, keskmise temperatuuriga 18,3 ja 16,7 °C. Kõige rohkem sademeid on samuti juulis ja augustis ning kõige kuivemad kuud aastas on aprill ja mai.
Tabel 4.4. Temperatuur ja sademed Lääne-Nigula MJ 2000 - 2011 andmetel
Tegur ja Kuu keskmine Aasta periood I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Tempe- kesk- ratuur -3,4 -4,6 -1,0 5,5 10,8 14,5 18,3 16,7 12,0 6,7 2,4 -1,1 mine (C) 16,0 Sademed, summa 51,8 32,7 33,1 27,8 33,8 59,2 81,7 91,8 66,0 71,9 76,8 62,2 (mm) 688,8 Sade- kesk- meteta 12 15 17 21 21 19 17 15 14 13 11 13 mine päevade 16 arv
Turba kaevandamine toimub aastas valdavalt neljal kuul s.o maist kuni augustini. Kui on lühem ja soojem talv, siis on võimalik kaevandamisega alustada aprilli lõpus ning pika ja kuiva suve puhul saab kaevandada veel septembrini vahel ka oktoobrini, kuid sellised suved on Eestis väga haruldased.
Tabel 4.5. Tuule suuna korduvuse %-des Lääne-Nigula MJ 2000-2011 andmetel
(%) N NE E SE S SW W NW Kokku Tuulevaikus 3,0 1 - 5 m/s 7,6 8,0 8,7 12,4 12,2 11,1 9,0 8,3 77,3 6 - 10 m/s 1,0 0,9 0,8 2,0 4,7 4,7 3,0 2,2 19,2 11 - 15 m/s 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 0,1 0,1 0,1 0,5 üle 15 m/s 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Kokku 8,6 8,9 9,4 14,4 17,1 16,0 12,1 10,5 100,0
Joonisel 4.2 on toodud kaevandamise seisukohalt oluliste II ja III kvartalite tuulteroosid. Jooniselt on näha, et suvekuudel on ülekaalus lõuna- ja läänetuuled ning oluliselt vähem puhuvad põhja- ja idakaarte tuuled.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 24 aruanne
Joonis 4.2 Tuule suuna korduvus II ja III kvartalis %-des Lääne-Nigula MJ 2000-2011 andmetel
4.8 Kaitstavad loodusobjektid, taimestik, loomastik, linnustik, Natura 2000 alad ja rohevõrgustik
Niibi turbamaardla paikneb Lääne-Nigula vallas Läänemaal. Niibi turbasoo tekkis järve soostumisel. Turvas lasub savil ja liivsavil, põhiosa toitub sademetest, raba servaalad on segatoitumisega. Riguldi jõgi, mis saab alguse taotletava Niibi II turbatootmisala teenindusmaa piirist, voolab paralleelselt mäeeraldise põhja-lääne piiriga keskmiselt 200 m kaugusel ja Salajõgi möödub lõunapiirist 1,9 km kaugusel. Mõlema jõe kaldapiiranguvöönd on 100 m / 11 /.
Taotletaval mäeeraldisel levib lage- ja puisraba, äärealadel kasvab kitsa ribana siirdesoomets, järvede ümbruses on männid kõrgusega 10 - 15 m, leidub ka üksikuid kaski. Maapinna abs kõrgused tootmisalal jäävad 2000. a topograafilise mõõdistuste tulemusel vahemikkudesse 13,27 - 16,23 m / 10 /.
Taimestik. Niibi turbamaardla piires on looduslikul alal valdavaks raba taimkate. Põhiosa alast hõlmab metsata lageraba, nende äärealadel kasvab kase- ja männimets. Mäeeraldise piirist ~1 100 m kaugusel idas on III kaitsekategooria taime soo neiuvaip kasvukoht (Epipactis balustris), kagupiirist ~1 400 m ja ~1 900 m kaugusele jäävad samuti III kaitsekategooria taimede – lodukannikese (Viola uliginosa) kasvukohad.
Loomastik ja linnustik. Piirkondliku jahiseltsi „Metlin“ esimehe Hugo Petersoni sõnul liiguvad taotletava Niibi II turbatootmisala ümbruses suurulukitest põdrad, metssead ja hundid, väiksematest imetajatest on piirkonnas kohatud kitsi, rebaseid ja jäneseid.
Ligikaudu 400 m mäeeraldise piirist lõunasuunas asub II kaitsekategooriasse kuuluva kanakulli (Accipiter gentilis) elupaik ning tootmisala piirist ~900 m kirde suunas asub III kaitsekategooriasse kuuluva musträhni (Dryocopus martius) elupaik.
Niibi turbamaardla põhjaosas on neli rabajärve: Kaevandu (4,4 ha), Nõmmküla (1,64 ha), Kitsejärv (0,93 ha) ja Kasetuka (1,39 ha) järved.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 25 aruanne
Natura 2000 alad. Otseselt Niibi turbamaardla mõjupiirkonda ei jää Natura 2000 alasid. Küll aga asub 1 800 m ida suunas Läänemaa Leidissoo looduskaitseala (KLO1000263), mille kaitse-eesmärk on: 1. Lääne-Eestile tüüpilise, inimtegevusest oluliselt mõjutamata Sendri ja Leidissoo raba ning väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike, haruldaste ja kaitset väärivate koosluste kaitse; 2. EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisa liikide ja I lisas nimetamata liikide, mis on ühtlasi III kaitsekategooria liigid, nagu soo- loorkulli (Circus pygargus), sookure (Grus grus), karvasjalg-viu e taliviu (Buteo lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), tedre (Tetrao tetrix) ning I ja II kategooria kaitsealuste liikide kaitse; 3. EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide, nagu metsastunud luidete (2180)3, luidetevaheliste niiskete nõgude (2190), liiva-alade vähetoiteliste järvede (3110), looduslikult rohketoiteliste järvede (3150), looduslikult huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), kuivade nõmmede (4030), sinihelmikakoosluste (6410), looduslikus seisundis rabade (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade (7120), siirde- ja õõtsiksoode (7140), lubjarikaste lääne- mõõkrohuga madalsoode (7210), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse; 4. EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide, sealhulgas saarma (Lutra lutra), kes on ühtlasi III kaitsekategooria kaitsealune liik, ja II kaitsekategooria liigi elupaikade kaitse / 27 /.
Lisaks Leidissoo looduskaitseala kaitse-eeskirja alusel kaitstavatele liikidele toimub alal Keskkonnainfo EELIS infolehe andmetel järgmiste liikide kaitse tabelis 4.6.
Tabel 4.6. Leidissoo looduskaitsealal kaitstavad liigid.
Jrk nr Kaitstava liigi nimetus Kaitstava liigi ladinakeelne nimetus 1 kaljukotkas Aquila chrysaetos 2 karvasjalg-viu Buteo lagopus 3 must-toonekurg Ciconia nigra 4 soo-loorkull Circus pygargus 5 väikepistrik Falco columbarius 6 sookurg Grus grus 7 punaselg-õgija Lanius collurio 8 saarmas Lutra lutra 9 tiigilendlane Myotis dasycneme 10 väikekoovitaja Numenius phaeopus 11 teder Tetrao tetrix
Leidissoo looduskaitsealal asuvad rahvusvahelise tähtsusega Suursoo-Leidissoo linnuala (EE0040202) ja Suusoo-Leidissoo loodusala (EE0040202). Vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 aasta korraldusele nr 615 / 14 / on Suursoo-Leidissoo linnuala ja Suusoo-Leidissoo loodusala (EE0040202) kaitse alla võetud Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 26 aruanne kaitse kohta I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks. Linnualal pesitsevad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse on toodud tabelis 4.7.
Tabel 4.7. Suursoo-Leidsoo linnuala on määratud järgmiste linnuliikide kaitseks.
Jrk nr Kaitstavad linnuliigi nimetus Kaitstava linnuliigi ladina keelne nimetus 1 kaljukotkas Aquila chrysaetos 2 must-toonekurg Ciconia nigra 3 soo-loorkull Circus pygargus 4 väikepistrik Falco columbarius 5 sookurg Grus grus 6 punaselg-õgija Lanius collurio 7 teder Tetrao tetrix 8 väikekoovitaja Numenius phaeopus 9 rabapüü Lagopus lagopus
Suursoo-Leidissoo loodusalal toimub EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide ja II lisas nimetatud liikide elupaikade kaitse. Need elupaigad ja liigid on tabelis 4.8.
Tabel 4.8. Suursoo-Leidsoo loodusalal kaitstavad elupaigatüübid.
Jrk nr Elupaigatüübi nimetus Elupaiga tüübi kood 1 2 3 1 metsastunud luited 2180 2 luidetevahelised niisked nõod 2190 3 liiva-alade vähetoitelised järved 3110 1 2 3 4 looduslikult rohketoitelised järved 3150 5 huumustoitelised järved ja järvikud 3160 6 niiskuslembesed kõrgrohustud 6430 7 rabad 7110* 8 rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad 7120* 9 siirde- ja õõtsiksood 7140 10 nokkheinakooslused 7150 11 lääne-mõõkrohuga lubjarikkad madalsood 7210 12 liigirikkad madalsood 7230 13 vanad loodusmetsad 9010* 14 rohunditerikkad kuusikud 9050 okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel, 15 9060 sürjametsad 16 soostuvad ja soo-lehtmetsad 9080 17 siirdesoo- ja rabametsad 91D0* 18 lammi-lodumetsad 91E0*
II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika Suursoo-Leidissoo loodusalal kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra). Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet / 13, 19 /.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 27 aruanne
Rohevõrgustiku koridorid mööduvad taotletava Niibi II turbatootmisala piirist ~1,3 km kauguselt kirdest ja ~3,3 km kauguselt edelast (joonis. 4.3).
Kitsendusi põhjustavaid objekte mäeeraldisel ei ole, küll aga on neid mäeeraldise teenindusmaal, kus asuvad Kaevandu, Nõmmküla, Kitsejärve ja Kasetuka järved kalda piiranguvööndiga 50 m / 2 /.
Taotletav Niibi II turbatootmisala asub ~1 900 ha suurusel Aulepa seirealal. Hajutatuna ümber mäeeraldise paiknevad 141 ha suuruse Niibi jääksoo osad, mis paiknevad valdavalt lõuna ja ida suunas ning teenindusmaal asuvate järvede ümber. Ligikaudu 1 600 m mäeeraldise lõunapiirist paikneb Tui Natura varinimekirja ala / 19 /.
Järgnev Riguldi jõe elustikku puudutav lõik on koostatud peamiselt Eesti Mereinstituudi ja Tartu Ülikooli koostöös valminud aruande „Kalanduslikud uuringud Läänemaa veekogudel“ põhjal / 33 /. Aruande eesmärk oli Läänemaa olulisemate siseveekogude kalavarude hetkeseisundi määramine ja kunagise seisundi taastamise võimaluste väljaselgitamine / 33 /. Hüdrobioloogiliselt ja kalanduslikult on jõge uurinud veel Zooloogia ja Botaanika Instituut (ZBI), endine Läänemere Kalamajanduse TUI Tallinna osakond (LKTUI), praegune TÜ Eesti Mereinstituut (MEI) ja viimastel aastatel ka Eesti Loodushoiukeskus (LHK).
Aruandest selgub, et ZBI uuris jõge 1993. aasta suvel Linnamäe-Nõva maantee silla ümbruses. Vesi oli jões kollakas, hägusevõitu ja külm (12,5° C), hapnikusisaldus 7,0 mg O2/l (küllastus 69%). Üldlämmastiku kontsentratsioon (Nüld) oli eutroofsel tasemel, mis näitab jõe kõrget toitainete sisaldust. Üldjoontes on eutroofsetes veekogudes väike mineraalainete ja kõrge huumusainete sisaldus. Üldfosfori (Püld) kontsentratsioon oli aga mesotroofsel ehk kesktoitelisel tasemel. BHT5 oli 1,8 mgO2/l / 33 /.
Samu mõõtmistulemusi kinnitavad 2010. aasta uuringud, mille kohaselt oli hapnikurežiim jões kehvapoolne. Ühelgi kaheksast mõõtekorrast (2010. a.) ei küündinud näitaja 7 mg O2/l. Uuringust nähtus, et lahustunud hapniku hulk vähenes pikki jõge ülemjooksu suunas ning ajaliselt sademetevaestel perioodidel. Väheveelistel aastatel võib esineda ka talvist hapnikuvaegust. / 37 /
Riguldi jõe põhi oli valdavalt kõva ja kruusane, seega sobiv forellile kudemiseks. Veetaimestikku oli väga vähe, ilmselt puuduliku valgustatuse tõttu (2001. a. uuritud ~2 km pikkusel jõelõigul oli varjutus kogu ulatuses praktiliselt 100%). 1993 aastal oli tõenäoliselt üheks jõe reostajaiks maantee sillast vähem kui 1 km ülesvoolu jääv farm, kus 2002 aastal loomi enam ei olnud. Andmed heitvee juhtimise kohta jõkke puuduvad. Kahtlemata on vähenenud ka hajureostus. ZBI uuris 1993.a. ka Höbringi oja, mis suubub Riguldi jõkke 1,6 km kaugusel suudmest. Uuring tehti ~2 km suudmest ülesvoolu. Vesi oli ojas kollakas, selge ja külm (10,4° C), hapnikusisaldus 10,4 mgO2/l (küllastus 93%). Üldlämmastiku (Nüld) ja üldfosfori (Püld) kontsentratsioon olid mesotroofsel ehk kesktoitelisel tasemel. BHT5 oli 0,9 mg O2/l. Põhi oli vaatluspunktis kruusane kivine, kohati liivane. Oja alamjooksul oli põhi valdavalt kaetud uhtliivaga. Veesisene taimestik praktiliselt puudus, seda nii põhja iseloomu kui ka tugeva varjutuse tõttu / 33 /.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 28 aruanne
Riguldi jõe kalastik. Endise Valitsuse Vostbaltrõbvod jõepassi järgi esinevad Riguldi jões meriforell, haug, luts, särg ja nurg, samuti jõevähk. Riguldi-Nõva mnt. sillast allavoolu püüti (LKTUI katsepüük) 1977 aasta suvel ogalikku, haugi ja lutsu. Püügil 1984 aasta augustis (LKTUI) püüti ca 500 m pikkuselt jõelõigult selle silla juurest 7 lutsu, 4 forelli, 2 haugi, üks lepamaim ja jõevähk. 1985.a. saadi sama silla ja sellest ülesvoolu jäävate farmihoonete vaheliselt jõelõigult forelli noorjärke, kuid ka adultseid meriforelle. 1993.a. juuli püügil (ZBI) tabati vimba, forelli (vanus 1+ kuni 3+), haugi ja ogalikku. Ühe haugi maost leiti väike angerjas. Jõe alamjooksule pidavat kevadel tulema kudema ka särg ja teib. Eesti Mereinstituudi poolt tehtud katsepüükide põhjal esines 1999.a. Riguldi jões Aulepa-Höbringi maantee silla läheduses, ~4 km jõesuudmest, ainult samasuvist forelli. Asustustihedus oli 7,2 isendit 100 m² kohta, mis on suhteliselt madal näitaja. 2001.a. tehti katsepüük ~2 km ulatuses - Riguldi - Nõva maantee sillast ülesvoolu jäävast esimesest truubist (sillast) allavoolu. Truubi ja maantee silla vaheliselt lõigult saadi 2 forelli (L 20,2 ja 27,8 cm), altpoolt silda mitte ühtegi kala. Vesi oli kõrge ja nähtavus halb. Höbringi ojas registreeriti 1993.a. kaks kalaliiki: võrdlemisi arvukalt esines forelli ja vähearvukalt lutsu. Torbikutega tehtud katsepüükide põhjal tõuseb Riguldi jõkke ja Höbringi ojja ka jõesilm / 33 /.
Kohalike kalameeste sõnul leidub Salajões vähesel määral haugi, lutsu ja ogalikku. Kunagine rikkalik kalavaru on kokku kuivanud eelkõige suudme kinnikasvamise ja madala veetaseme tõttu. 2010. aasta uuringutulemuste kohaselt on Riguldi jõe kalavarude ohuteguritena välja toodud eelkõige kobraste tegevust, melioratsioonitöid jõe valgalal ning jõe suudmeala halba ühendust merega / 37 /.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 29 aruanne
Joonis 4.3 Looduskaitseliste piirangute kaart
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 30 aruanne
5. KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS
Järgnevas peatükis on kirjeldatud arendaja kavatsusi ja sellega kaasnevaid tegevusi. Kirjeldatud on kasutatavaid tehnoloogiaid taotletaval Niibi II turbatootmisalal ning kuivendamisvõimalusi.
5.1 Kasutatav tehnoloogia. Ettevalmistustööd, kasutatav tehnika ja tootmis- protsess. Mäetööde arengukava.
Turba kaevandamine taotletaval Niibi II turbatootmisalal on kavandatud pinnakihiliselt väljak kaevandamismeetodil (freesimine) kui ka pätsidena (plokkidena). Kaevandamiseks on arendajal vajalik masinapark olemas. Enne tootmist tuleb kaevandatav ala ette valmistada (koorida sugekiht ja rajada eelkuivendussüsteem). Nimetatud tööd on antud alal osaliselt tehtud. Rajatav kuivendusvõrk koosneb 21 m sammuga kuivendus-kraavidest ja nendega risti olevatest kogujakraavidest. Kogujakraavide kaudu suunatakse kuivendusvesi võimalikku eesvoolu (Salajõe ja/või Riguldi jõgi). Võimalike eesvoolude ette rajatavad settebasseinid ja puhastuslodu peavad suutma puhastada turbatootmisalalt tuleva kuivendusvee. Settebasseinide ja puhastuslodu asukohad ja mõõdud täpsustatakse kaevandamise projektis.
Sugekihi eemaldamise ja eelkuivendusvõrgu väljaehitamise järel süvendatakse kuivendusvõrk projekteeritava sügavuseni. Tootmisala kuivendusvõrgu väljaehitamise järel on võimalik turvast kaevandama hakata.
Kaevandamine on kavandatud tsükliliselt. Vähelagunenud turba puhul on freesitava kihi paksus keskmiselt 15 - 20 mm, hästilagunenud turba puhul keskmiselt 10 mm. Põhilised tööde etapid ühes kogumistsüklis ajalises järjekorras oleksid järgmised: - turbakihi freesimine õhukeste kihtidena; - freesitud turba pööramine, mis toimub vajadusel mitu korda; - kuivanud turba vallitamine; - vallitatud turba kogumine punkerkogujatega; - kogutud turba aunatamine.
Turvas aunatatakse vastavalt vajadusele, tavaliselt 2 - 3 tsükli järel väljaku otstesse. Aunade kõrgus oleneb kasutatavast tehnoloogiast, turbaliigist ja turbahooaja kestusest. Pärast kogutud turba aunatamist, toimub turba laadimine ekskavaatoriga veoautodele ning turba väljavedu Niibi turbatöötlemise tehasesse.
Freesturba tootmisel loetakse tootmisperioodiks keskmiselt ajavahemikku mai keskelt kuni augusti lõpuni. Olenevalt ilmastiku tingimustest, lasundi omadustest jms sooritatakse aastas keskmiselt 10 - 15 turba kogumistsüklit. Kõikide eelpool loetletud tegevusteks on arendajal vajalik masinapark olemas. Väljaveoks kasutatakse autotransporti. Kaevandatud turvas töödeldakse ja pakendatakse maardla vahetus läheduses asuvas Niibi turbatöötlemise tehases.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 31 aruanne
5.2 Võimalikud alternatiivid ja kavandatava tegevuse null-alternatiiv
Kavandatavaks tegevuseks ja põhialternatiiviks on taotletaval Niibi II turbatootmisalalt turba kaevandamine meetodil, mida kirjeldatakse peatükis 5.1.
Tegevuse null-alternatiiv tähendaks seda, et antud mäeeraldisel ei alustata kaevandamist ning juba eelrajatud kuivendussüsteemide hooldamine lõpetatakse ning kraavid suletakse. Kuna aga säilib maavara vajadus, tuleks leida uus, keskkonnatingimustelt sobivam koht turba kaevandamiseks. Vastavalt säästva arengu seadusele on otstarbekas turvast kaevandada juba avatud maardlates, kus tootmise tulemusena jätkub jääkturba kihi mineraliseerumine, millega kaasneb intensiivne süsihappegaasi õhku paiskumine. Taotletava Niibi II turbatootmisalal on taimestik eemaldatud ning kuivendusvõrk osaliselt rajatud, mistõttu tähendaks null-alternatiivi rakendumine keskkonnale negatiivsete süsinikugaaside jätkuvat emiteerimist.
Niibi turbamaardla vahetus läheduses asub Niibi turbatöötlemise tehas, mis pakub tööd ümberkaudsetele inimestele. Arendaja sõnul töötab tehases 22 inimest. Kuna Niibi turbatootmisala on 2025. aastaks ammendumas, on tehase töös hoidmiseks oluline kaevandamise alustamine taotletaval Niibi II turbatootmisalal. Juhul kui taotletavale Niibi II turbatootmisalale kaevandamisluba ei väljastata, hakatakse turvast Niibi tehasesse tooma ümberkaudsetelt tootmisaladelt. See aga tähendaks kohalikul maanteel transpordi kasvu. Kui aga tekib olukord, kus turvast mujalt juurde vedada ei ole võimalik, tehas suletakse. Tehases toodetud kasvusubstraate müüakse nii Eestis kui ka välisturgudel.
Niibi II turbatootmisala kuivendusveed on võimalik juhtida Salajõkke kui ka Riguldi jõkke. Kuivendusvee juhtimisega kaasnevat mõju erinevatesse eesvooludesse on selgitatud peatükis 6.
5.3 Kuivendamistehnoloogia
Taotletava Niibi II turbatootmisalale kuivendusvõrgu rajamisel on arvestatud asjaoluga, et kuivendamise mõjul turvas tiheneb ning vajub. Eelnevast tingituna projekteeritakse veejuhtmed piisava sügavusega, tagamaks kuivenduse toimimist ka pärast turba vajumist. Järkjärgult neid süvendatakse vastavalt kuivendusefektiivsusele. Kuivenduskraavide paigutus alal sõltub lamami ja maapinna reljeefist ning eesvoolu asukohast.
Tavapäraselt toimub turbakaevandamisaladelt tuleneva kuivendusvee heljumist puhastamine settebasseinides. Õigesti dimensioneeritud ja välja ehitatud settebasseinid puhastavad äravooluvee suures osas heljumist ja vähendavad koos settinud heljumiga ka vee fosforisisaldust. Kuna settebasseinides puuduvad taimed, siis äravooluvee lämmastikusisaldust settebasseinid ei vähenda. Kavandatava Niibi II turbatootmisalale on planeeritud rajada settetiikide ja puhastusloduga kuivendussüsteem, kus toimub ärajuhitava kuivendusvee heljumist puhastamine nii eesvoolude ette rajatavates settetiikides kui ka puhastuslodus.
Puhastuslodu on kuivendusvee niisugune puhasti, kus tootmisalalt tulevad kuivendusveed suunatakse ammendatud ja taimestunud endisele turbakaevandusalale
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 32 aruanne
(joonis 5.1). Kui looduslikud maapinnakõrgused ei ole vee isevooluks sobivad, tuleb kuivendusvee lodualale juhtimiseks ehitada pumpla / 30 /.
Joonis 5.2 Kuivendusvee puhastuslodu skeem / 30 /
Väga oluline on, et kuivendusvesi jaotuks pumpamise või isevoolu teel lodu pinnale ühtlaselt. Et tagada kuivendusvee piisavalt pikk viibeaeg puhastuslodus, peab väljavool lodupuhastist olema reguleeritud. Pikema viibeajaga saavutatakse parem puhastusefekt. Oluline on lodupuhasti väljavoolu seire: kui väljavoolav vesi ei vasta kvaliteedinõuetele, tuleb kuivendusvee viibeaega lodus pikendada väljavoolu regulaatori abil veetaset tõstes. Lodupuhasti normaalsel toimimisel on vee kvaliteet väljavoolus võrreldav inimmõjudeta raba vee kvaliteediga / 30 /.
Lodupuhastus tagab settebasseiniga võrreldes turbatootmisalalt väljuva kuivendusvee veelgi parema puhastamise heljumist. Puhastuslodu kasutamisel kuivendusvee puhastamiseks tuleb lähtuda lokaalsest olukorrast: soovitav on rajada puhastuslodu juhul, kui sobiv loduala on olemas ja see ei vaja olulist ümberehitust ega kuivendusvee pumpamist sinna, vaid ainult väljavoolule regulaatori paigaldamist. Sel juhul on puhastussüsteemi hooldustööd oluliselt väiksemad kui settebasseinil. Kui puhastusloduks kasutatav ala on piisavalt suur ja sügav, ei vaja see settest puhastamist kogu kaevandamisala kasutamise perioodi jooksul. Pealegi on puhastuslodu ökoloogiliselt parem lahendus, loodusesse sobivam ja esteetiliselt vastuvõetavam kui settebassein / 30 /. Taotletava Niibi II tootmisala kuivendusvete puhastuslodu on soovitav rajada juba ammendunud Niibi turbatootmisalale. Puhastuslodu ja vajalike settebasseinide asukoha ja suurused täpsustatakse kaevandamisprojektiga.
Puhastuslodusid on rajatud näiteks Lavassaare ja Ulila turbatootmisalade kuivendusvete puhastamiseks. Lavassaares projekteeriti 2006. a puhastuslodu ligi 1000 ha suurusele alale. Puhastuslodu on projekteeritud ligikaudu 3 km pikkusele ja 150 - 250 m laiusele jääksoole, kus 30 - 40 aastat tagasi kaevandati turvast. Väljavool lodualalt toimub lõunaossa jäävate settebasseinide juures vastava regulaatori kaudu äravoolukraavi, mis omakorda suubub Maima peakraavi. Veetase on lodualal valdavalt pinnalähedane. Kuivaperioodil jääb see maapinnast enamasti 5 - 15 cm madalamale, vihma ja lumesulamisperioodidel on suurem osa lodualast üle ujutatud 5 - 20 cm paksuse
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 33 aruanne veekihiga. Veetaseme sesoone kõikumine jääb keskmise ilmastikuga aastatel hinnanguliselt 20 - 25 cm piiresse, mis on väiksem kui looduslikes soodes. Kuivendusvee viibeaeg ~3 km pikkuse loduala korral on minimaalselt 26 tundi. Tegelik viibeaeg on aga pikem. Tabelis 5.1 on reostuskoormuse parameetrid (mg/l) Oulu piirkonna looduslikes soodes, Eesti turbakaevandamisaladel ja puhastuslodust väljumisel ning hea veeklassi vastavad näitajad / 18 /.
Tabel 5.1 Vete reostuskoormuse parameetrid (mg/l) Oulu piirkonna looduslikes soodes, Eesti turbakaevandamisaladel ja puhastuslodust väljumisel ning hea veeklassi vastavad näitajad.
Hea Turba- Puhastuslodust Parameeter Looduslik soo veeklassiga kaevandamisala väljuv vesi jõgi / 38 / Heljum 1 - 10 0,5 - 71 1 - 20 Üldfosfor 0,02 - 0,09 0,02 - 0,3 ˂ 0,12 0,05 - 0,08 Üldlämmastik 0,3 - 4,5 0,4 - 4,7 ˂ 2,6 1,5 - 3,0
Nagu tabelist nähtub, on puhastuslodu läbinud soovee kvaliteet üsna samal tasemel hea veeklassi jõgede veega.
Loduala rajamise tingimuseks on jääkturba paksus vähemalt 0,5 m. Niibi turbatootmisala korrastamise projekti kohaselt on jääkturba paksus 57,9 ha suurusel alal sobilik taassoostumiseks (jääkturba paksus on vähemalt 0,5 m). Seega on loduala projekteerimise käigus võimalik valida ala, mis sobib loduala ehitamiseks.
5.4 Korrastamistööd. Võimalikud korrastamise suunad ja nende lühikirjeldus
Niibi II turbatootmisala maavara kaevandamise loas on soovituslikuks korrastamise suunaks toodud korrastamine taastuvaks sooks.
Taassoostumiseks tingimuste loomisel on oluline jätta nii palju turvast kaevandamata, mis on vajalik taimede juurdumiseks. Vajaliku turbakihi paksus peaks selguma korrastamisprojekti tarbeks läbiviidava uuringu raames, kuna turba tootmine toimub pinnakihiliselt, aga lamam on muutlik. Seega võib jääkkihi paksus mäeeraldises jääda muutlikuks. Liiga õhukese jääkturbaga aladel tuleb vältida mineraalpinna segunemist turbaga, mis muudab korrastatava ala toitelisust ning vohama võivad hakata võõrliigid. Mäeeraldiselt tootmisjääkide eemaldamise järel tuleb tagada taastuvale soole sobiv veerežiim. Eesvoolule või põhikogujakraavile tuleb vajadusel ehitada regulaator, et oleks võimalik alal perioodiliselt üle ujutada. Regulaatorite kõrval on püsiva taimestiku kasvu soodustamiseks ja leviku kindlustamiseks rajada püsivast veetasemest kõrgemale ulatuvad vallid. Ammendunud ala katta kas osaliselt või täielikult turbsambla- fragmentidega. Turbasambla fragmente koguda maksimaalselt 10 cm sügavuselt lähedal asuvatelt doonoraladelt. Doonorala peab olema 1/10 taimefragmentidega kaetavast alast. Taimedega kaetav kiht optimaalselt 1-2 cm paksune ja kaetud õlgedega, et vältida külmumist ja kuivamist.
Täpsemad korrastamistingimused väljastab Hiiu-Lääne-Saare Keskkonnaamet vastava arendaja valduse alusel. Korrastamistingimuste taotlemisega on soovitav alustada
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 34 aruanne vähemalt 3 aastat enne kaevandamistööde lõppu. Kaevandamisega rikutud maa korrastamine toimub loa andja määratud tingimuste kohaselt selleks koostatud projekti järgi.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 35 aruanne
6. KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNAMÕJU
Järgnevates alapeatükkides analüüsitakse: turba tootmise mõju pinna- ja põhjavee režiimile ning kvaliteedile; tootmisprotsessidest ja transpordist põhjustatud müra ning tolmu vastavust normidele; võimalike jäätmete teket seoses turba kaevandamisega; võimalike keskkonnaavariide teke võimalust; tuleohutust; mõju maastikule; mõju infrastruktuurile ja rohevõrgustikule; ressursside otstarbekat kasutamist; mõju elanikkonnale jne. Analüüsitakse kavandatava tegevuse keskkonnamõju vähendamiseks kasutatavaid leevendusmeetmeid, nende olemasolu ja efektiivsust. Kavandatava tegevusega kaasnev võimalik keskkonnamõju võetakse kokku peatüki lõpus.
6.1 Turbatootmise mõju pinnavee kvaliteedile ja tarbekaevudele
Salajõe ja/või piirkonna kaevuvee veekvaliteeti on käsitlenud mitmed uuringud:
1. Jõgede operatiivseire 2013.a Lõpparuanne. Koostanud Anijalg, U., Kruus, U., Tartu, OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus; 2. Salajõe vee kvaliteet, puurkaevude vee kvaliteet ja puurkaevude filtreid ummistava sette uuring (Töö nr 13/1202). 2013 a. Schvede, H., Niitlaan, E., OÜ Inseneribüroo STEIGER; 3. Niibi turbamaardla kuivendusvee mõju uuring Salajõe ja Riguldi jõgede ning neid ümbritsevate kaevude vee kvaliteedile. 2012 a. Metsur, M., Osjamets, M. AS Maves; 4. Ekspertarvamus Niibi turbamaardla lõunapoolse ala mõjust ümbruskonna pinnaveekogude ja kaevude veetasemetele. 2001 a. Vatalin, I. OÜ Eesti Geoloogiakeskus.
Ekspertarvamus Niibi turbamaardla lõunapoolse ala mõjust ümbruskonna pinnaveekogude ja kaevude veetasemetele. 2001 a. Vatalin, I. OÜ Eesti Geoloogiakeskus
2001. aastal valmis OÜ Eesti Geoloogiakeskus koostatud ekspertarvamus: Niibi turbamaardla lõunapoolse ala mõjust ümbruskonna pinnaveekogude ja kaevude veetasemetele.
Mõju hindamiseks mõõdeti 17 puurkaevu ning salvkaevu sügavusi ja veetasemeid. Uuritud puurkaevud asusid Ingkülas, Vedra külas, Soolu külas, Väike Nõmmkülas ning Oru külas. Uuringu käigus koostati hüdrogeoloogiline kaart, kus põhjavee voolu suund on toodud kirdest edelasse (st Rootsi külast Salajõe küla poole). Uuringust lähtudes asub Niibi turbamaardla Ordoviitsiumi veekompleksi levikualal, mille põhjaveevoolusuund on kirdest edelasse, üksikutel kõrgematel aladel (alvar Soolu külas) aga radiaalselt ümbruse madalamate alade suunas. Niibi turbamaardla asub aluspõhja lohus, kuhu on settinud liivsavi ja viirsavi, mille all lasub saviliiva ja liivsavimoreeni kiht. Nimetatud kihid on veepidemeks soosetete veekihi ja ordoviitsiumi veekompleksi vahel.
Uuringus jõuti järeldusele, et Niibi turbamaardla lõunapoolse osa kaevandmine ei mõjuta Ordoviitsiumi ja Kvaternaari veekompleksi rajatud kaevude veetaset.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 36 aruanne
Niibi turbamaardla kuivendusvee mõju uuring Salajõe ja Riguldi jõgede ning neid ümbritsevate kaevude vee kvaliteedile. 2012 a. Metsur, M., Osjamets, M. AS Maves
2012. aastal valmis AS-i Maves koostatud uuring „Niibi turbamaardla kuivendusvee mõju uuring Salajõe ja Riguldi jõgede ning neid ümbritsevate kaevude vee kvaliteedile“ / 3 /. Uuringu käigus inventeeriti 28 kaevu, mis valiti välja koostöös Keskkonnaameti ning elanike eestkõnelejate (Lauri Lilleoks, Ando Laanesoo) soovitusel. Veeproove vee kvaliteedi määramiseks võeti 12 kaevust (2 kaevust korduvalt). Lisaks kasutati varasemate uuringute veeanalüüside tulemusi, Rootsi tudengite läbiviidud kaevuvee seire tulemusi Vanaküla ja Väike-Nõmmküla 6 kaevu veest ning keskkonnaregistrist pärinevaid analüüsitulemusi Salajõe küla 2 puurkaevust.
Uuringus jõuti tulemuseni, et puurkaevudes, mis on sügavamad kui 30 m, on põhjavees sageli ka joogiveeks tarvitamiseks ülenormatiivne fluoriidide sisaldus. AS Maves uuring tegi kindlaks, et Tänava talu 42 m sügavuses kaevus on fluoriooni sisaldus joogivee piirväärtuse (1,5 mg/l) lähedal (1,4 mg/l).
Salajõe külas on probleemiks ka võimalik merevee mõju sügavamatele veekihtidele. Näiteks Tänava talu kaevus oli puurimisjärgse veeproovi klooriooni sisaldus 1 074 mg/l, mis ületab joogivees lubatud indikaatornäitaja (250 mg/l) neli korda (lisa 9).
Tabelis 6.1 on võrreldud Tänava talu puurkaevu (lisa 9 nr 28) veeproovide probleemseid sisaldusi sotsiaalministri 31.07.2001. a määrusega nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ ning 02.01.2003. a määrusega nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“ kehtestatud joogivee indikaatorväärtustega / 16, 17 /.
Tabel 6.1. Tänava talu puurkaevu vee probleemsed sisaldused, sügavuses 42 m / 9 /.
Probleemsed Joogivee Joogiveeks kasutatava Proov I Proov II näitajad indikaatorid põhjavee piirväärtused 16.08.2011 05.05.2012 Fe, mg/l 0,2 0,2 - 10 0,17 0,34 Na, mg/l 200 250 - 350 414,2 Kloriid, mg/l 250 250 - 350 1074 128,0 Tarbijale vastuvõetav, Hägusus, NTU 1,5 - 3,0 1,37 8,28 ebaloomulike muutusteta Elektrijuhtivus, 2 500 2 500 3 445 756 µS/cm
Tänava talu puurkaevu konstruktsiooni alusel on manteldatud kaevu ülemine 8 m osa, puurkaevu vett võttev osa jääb vahemikku 8 - 42 m. Puurkaevust võetud proovide tulemused näitavad, et tegu on „seguveega“, kus maapinnale lähedastematest lubjakivi kihtidest ammutatakse väiksema mineraalsusega vett (05.05.2012 veeproov), kuid suure veetarbimise puhul hakkab toimima intensiivne soolase vee sissevool sügavamatest kihtidest (16.08.2011). Proovi II suur hägusus on tingitud sellest, et proovivõtupumbaga polnud võimalik teha kaevu uut puhastuspumpamist, kaevu ülemõõtmisel kaevu täissettimist ei tuvastatud / 9 /.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 37 aruanne
AS Maves läbi viidud uuringu käigus võeti lisaks kaevuvee proovidele pinnaveest kokku 17 veeproovi, (Tui ja Niibi raba väljavoolukraavidest 4 proovi, Salajõest 8 proovi, Oru peakraavist 3 proovi ja Riguldi jõest 2 proovi). Lisaks võeti kolmest Salajõe punktist setteproovid (joonis 6.1). Kõrgvee ajal mõõdeti Salajõe, Oru peakraavi ja Tui raba väljavoolukraavis (kokku 4 kohas) vooluhulgad. Varasemast seirest oli kasutada 23 veeproovi tulemused.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 38 aruanne
Joonis 6.1 AS Maves uuringus kasutatud pinnaveeproovide paiknemine / 9 /.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 39 aruanne
Salajõgi ja Oru peakraav. AS-i Maves uuringust nähtub, et Salajõe ja Oru peakraavi kesk- ja ülemjooksul on suur osatähtsus põllumajanduslikult kasutatavatel maadel. Oru peakraavi valgalal on oluline ka koormus loomapidamisest, eelkõige Linnamäe farmist tulenev koormus, mille asukoht on nähtav joonisel 6.2. Linnamäe farm asub alast ~3 km kaugusel kagusuunas (55201:001:0142), kuid vastavalt 28. 02. 2005 aastal väljastatud keskkonnakompleks-loale toodab OÜ Atria Farmid ühes aastas ~15 000 m3 vedelsõnnikut ning laotab selle läga kaks korda aastas (kevadel ja sügisel) väljarenditud, ca 5 - 9 km raadiuses olevatele põldudele. Käesoleval aastal toimus vedelsõnniku laotamine Atria Farmid OÜ Linnamäe Farmi ja Oliseeds Agro OÜ vahel sõlmitud põllumajandusliku rendilepingu alusel. Laotamisplaani kohaselt jäävad vedelsõnnikut saavad põllud Salajõe valgalale, mis asjaolu suurendab veelgi koormust Salajõe jõele ning piirkonna kaevudele. Põllumajanduskoormust peegeldab nitraatlämmastiku suur sisaldus, mis oli vaatlusperioodil (2012. a. talv - kevad) Oru peakraavis 36 - 44 mg/l. Riguldi jõe nitraadisisaldus ülemjooksul oli 2 mg/l / 9 /.
Joonis 6.2 Väljalasud Salajõe ja Oru peakraavi valgalal / 9 /.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 40 aruanne
Vaatlusperioodil ei ilmnenud heljumi koormuse suurenemist freesturbaaladest võrreldes kõrvalasuvate aladega. Küll aga olid mõnevõrra suuremad orgaanilise aine ühikkoormuse (PHT) näitajad tabelis 6.2 pinnaveekogudesse võrreldes Salajõe ja Oru peakraavi raba fooniliste näitajatega (veeproovid, mis on võetud ülalpool turbaväljade vee sissevoolu). Joonisel 6.2 on kujutatud Niibi ja Tui raba väljalaskude seirepunktide asukohad. Samas on Riguldi jõest võetud PHT väärtused (24,0 ja 24,7 mg/l O2) peaaegu sama suured / 9 /.
Orgaanilise aine sisaldust peegeldava keemilise hapnikuvajaduse (PHT) suurt sisaldust rabavees üldiselt kinnitavad ka riikliku seire rabalaugaste veeproovid. Näiteks Männikjärve raba laukas kõikus PHT vaatlusperioodil (1994 - 2001) vahemikus 13 - 50 mgO/l / 9 /.
Tabelis 6.2 toodud heljumi proovi ülenormatiivne näitaja 180,0 mg/l kohta, pärineb Niibi raba keskosast ja on võetud 21.09.2006 aastal väga madala veetaseme ajal, mistõttu see proov ei ole esinduslik. Lisame siia väljavõte proovivõtja Rein Kallase seletuskirjast, millega nõustus allkirjastades Läänemaa Keskkonnateenistuse esindajana Marika Tamm: „Proovivõtu ajal oli veetase väga madal: proov võeti kraavist, mille põhjaks on savi, mis on kaetud ca 2 cm paksuse hõljuvaine kihiga; veetase oli momendil keskmiselt 7 cm.“ / lisa 11 /.
Bioloogiliselt laguneva orgaanilise aine (BHT5) sisaldusega vaatlusperioodi veeproovides probleeme ei olnud. See jäi kõigil määrangutel alla 3 mgO2/l. Varasema 2 seire käigus on BHT5 või BHT7 sisaldus ületanud 3 mgO /l nii Oru peakraavist, kui ka Salajõest võetud foonilistes proovides (enne raba väljavoolukraave), samuti 2006 - 2007. aastal Niibi raba väljavoolukraavist võetud proovides / 9 /.
Uuringus leiti, et mineraalmaaga võrreldes võib sattuda looduslikest ja kuivendatud rabadest veekogudesse tavapärasest rohkem raskestilagunevat orgaanilist ainet. Kuivendatud rabast on sellise vee äravool pinnaveekogudesse suurem kui looduslikest. Samuti võib osa sellest orgaanilise aine rikkast veest liikuda karstialadel või põhjaveekihte avavates äravoolukraavides perioodiliselt põhjavette. Orgaanilist ainet võib sattuda veeringesse kuivade maadega võrreldes rohkem ka märgadelt, perioodiliselt üleujutatud metsaaladelt. Samuti on orgaanilise aine, fosfori ja heljumi allikaks kobraste tegevus. Koprad kraabivad koopaid ja paise rajades veejuhtmetesse hulgaliselt pinnast. Suurveega kantakse oluline osa sellest pinnasest allavoolu / 9 /.
AS-i Maves uuringu käigus võeti kolmest Salajõe punktist jõesette proovid (joonis 6.1, punktid 1, 14 ja 15). Paju talu maaüksuselt, Salajõe kahes punktis võetud proove analüüsiti Eesti Geoloogiakeskuse laboris / 9 /.
Selgus, et settest 63,4 % moodustas mineraalne osis (peeneteraline liiv) ja 36,6 % orgaanika, mille lagunemisaste oli üle 50 %. Eesti Geoloogiakeskuse botaaniku Liina Halliste kirjelduse järgi ei ole orgaanika puhul tegemist turbaga, proovimaterjalis oli näha vetikaid ja üksikuid tarna ja lehtsambla osakesi. Setteproovi orgaanilisest osast määrati Fe2O3 sisalduseks 4,28 %. 05.05.12 proovipunktist nr 1 „Tiberna auk“ võetud setteproovis botaaniku L. Halliste kirjelduse põhjal ei olnud tegemist turbaga, kuna proov oli väga lagunenud ja mineraalsete liivateradega. Hõljumina esines üksikuid turbasambla lehti, lehtsammalt, pilliroogu ja puutükke / 9 /.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 41 aruanne
Samal kuupäeval proovipunktist nr 14 (Salajõgi enne kurisud) jõe põhjasettest võetud proovi kirjelduse järgi on tegemist turbase sapropeeliga, proov on hästi lagunenud, rasune ja liivateradega. Esineb üksikuid turbasambla lehti, villpead, pilliroogu ja puutükke. Taimejäänuseid on siin rohkem / 9 /.
Riguldi jõgi. AS Maves tööst johtuvalt oli Riguldi jõe vooluhulk alamjooksul 07.07.1993. a. (Linnamäe - Nõva maantee silla ümbruses) ~40 l/s. Orgaaniliste ainete sisaldus oli keskmine (dikromaatne hapendumus 31 mg O2/l), BHT5 1,8 mg O2/l, üldlämmastik (Nüld) 0,8 mg/l ja üldfosfor (Püld) 0,03 mg/l. Üldlämmastikust ja üldfosforist oli 90 % orgaanilistes ühendites. Jões käib kudemas meriforell ja annab seal ka järglasi. Riguldi jõe see osa, mis kulgeb Leidissoo peakraavi suudme ja Väinamerre suubumise vahel ning lisajõgi Höbringi oja kogu ulatuses kuuluvad keskkonnaministri 06.06.2005. a. kehtestatud määrusega „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ (RTL 2004, 87, 1362) sätestatud nimekirja ning on olulise tähtsusega forelli kudemis- ja noorkalade kasvualana / 9 /. Vee kvaliteedi üldiseloomustus on ka tänasel päeval suures osas sama, uuringu käigus võetud kahes proovis jäi BHT5 sisaldus vahemikku 1,7 - 2,1 mg O2/l, ammooniumi NH4 sisaldus 5.05.12. a võetud proovis oli kõrge 0,72 mg/l, üldlämmastiku sisaldus (Nüld) oli 5,18 mg/l. Heljumi sisaldus 6,5 ja 9 mg/l ning PHT 24 mg/l O2 / 9 /.
Uuringus jõuti tulemuseni, et Salajõe vee kvaliteedi peamisteks mõjutajateks on: põllumajandustootmine (sh vedelsõnniku kasutamine), turba tootmine, maakasutuse pikaajalised muutused, koprapaisude mõju Salajõe ja Oru peakraavil ning eesvoolude maaparanduslikust hooldamisest loobumine väljaspool põllumajandusmaad. Lisaks leiti uuringus, et loodusliku raba kuivendamine suurendab orgaanilise aine rikka pinnavee sattumise võimalust põhjaveekihti, kuid samas ei ole turbatootmise osatähtsus sedavõrd määrav, et seda oleks võimalik muude tegurite hulgast täpselt välja tuua. Turba tootmisest loobumine pinnavee ja põhjavee kvaliteeti Salajões külas otsustavalt ei paranda.
2012. aastal läbi viidud uuringu tulemusena leiti, et turbatootmisel on kaudne mõju Salajõe ja Vedra küla kaevude vee kvaliteedile. Leiti, et kaevudes sette tekkimine on põhjustatud pinnaveega seoses olevate paelõhede (karsti) avanemisest kaevudes, mille kaudu tungib suurveega setteid kandev pinnavesi kaevudesse.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 42
Tabel 6.2. Veeproovide andmed, asukohad nähtavad joonisel 6.1.
elektrij Lahustu asukoht NH4 Nüld pH pH PHT BHT BHT Püld Hägusu Heljum kuupäev punkti kirjeldus 5 7 uhtivus nud O2 kaardil mg/l mg/l labor väljas mg/l O2 mgO2/l mg/l O2 mg/l s NTU mg/l μS/cm mgO/l 5 20.04.2006 Oru pkr 2,2 <2 5 20.07.2006 Oru pkr 1,9 16,0 5 21.09.2006 Oru pkr 2,4 6,0 5 24.04.2007 Oru pkr 6,34 <3 6,0 5 20.07.2007 Oru pkr 7,16 3,3 17,0 5 27.09.2007 Oru pkr 6,95 4,6 10,0 5 4.08.2009 Tui raba väljavool 6,18 2,6 16,0 0,8 5 19.05.2009 Tui raba väljavool 7,56 2,7 9,7 5,68 5 2.06.2010 Tui raba väljavool 6,82 < 3 8,0 4,58 5 7.09.2011 Tui raba väljavool 7,07 2,3 20,0 205 6,2 13 19.01.2012 Tui väljavool 0,73 6,80 7,59 27,0 0,16 1,5 227 3,6 13 27.03.2012 Tui väljavool 7,79 2,9 246 10,1 4 20.04.2006 Niibi raba keskosa 3,0 6,0 4 20.07.2006 Niibi raba keskosa 3,8 18,0 4 21.09.2006 Niibi raba keskosa 3,6 180,0 4 24.04.2007 Niibi raba keskosa 6,76 7,1 <2 4 20.07.2007 Niibi raba keskosa 7,70 3,4 16,0 4 27.09.2007 Niibi raba keskosa 7,00 3,6 6,0 4 4.08.2009 Niibi raba väljavool 6,57 2,8 8,1 2,54 4 19.05.2009 Niibi raba väljavool 7,63 2,8 14,2 5,16 4 2.06.2010 Niibi raba väljavool 7,16 < 3 6,0 4,42 4 7.09.2011 Niibi raba väljavool 7,12 291 7,5 4 27.03.2012 Niibi raba väljavool 0,93 4,36 6,70 7,93 25,3 0,03 8,4 75 8,9 4 5.05.2012 Niibi raba väljavool 1,88 3,91 7,00 38,9 2,2 0,05 4,5 158 4,4 7 19.05.2009 Oru pkr Salajõkke 7,67 1,8 10,0 6,25 Salajõgi (enne Niibi raba 8 19.05.2009 7,68 4,0 21,0 4,85 väljavoolu) 9 19.01.2012 Salajõgi foon 0,33 7,30 7,73 19,4 0,13 2,6 253 12,6 Salajõgi, peale Niibi 11 19.01.2012 0,74 7,00 7,9 27,9 0,14 2,8 210 5 sissevoolu 3 19.05.2009 Oru pkr enne Tui raba 7,94 3,1 17,0 6,49 3 19.01.2012 Niibi 3(Oru pkr) 0,19 7,50 8,38 21,7 0,16 1,6 583 10,8 3 27.03.2012 Niibi 3(Oru pkr) 0,28 6,21 7,00 7,75 20,3 0,10 8,0 446 9,4 12 11.04.2012 Oru pkr (foon põldudelt) 0,12 7,50 7,83 21.2/18 1,6 0,02 13,0 484 11,5
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 43
elektrij Lahustu asukoht NH4 Nüld pH pH PHT BHT BHT Püld Hägusu Heljum kuupäev punkti kirjeldus 5 7 uhtivus nud O2 kaardil mg/l mg/l labor väljas mg/l O2 mgO2/l mg/l O2 mg/l s NTU mg/l μS/cm mgO/l 14 19.01.2012 Salajõgi enne kurisud 0,50 7,00 8,03 24,8 0,16 2,2 307 8 14 27.03.2012 Salajõgi enne kurisud 0,42 7,69 7,10 7,93 20,4 0,06 4,4 434 9,5 14 14.04.2012 Salajõgi enne kurisud 7,50 8,1 24,0 1,7 11,0 296 9,8 14 5.05.2012 Salajõgi enne kurisud 0,73 6,63 7,70 26,0 2,0 0,09 7,7 351 7,3 14 5.05.2012 Salajõgi enne kurisud 15 19.01.2012 Salajõgi, Paju talu juurest 0,49 7,20 8,01 24,0 0,12 1,8 338 8,2 15 27.03.2012 Salajõgi, Paju talu juurest 0,31 3,90 7,30 7,72 15,4 0,05 4,1 289 10,2 15 27.03.2012 Salajõgi, Paju talu juurest 16 14.04.2012 Riguldi jõgi 7,50 8,15 24,0 1,7 9,0 98 10 16 5.05.2012 Riguldi jõgi 0,72 5,18 7,50 24,7 2,1 0,03 6,5 152 8,3 17 28.06.2010 Juhani pk 0,07 7,20 77,0 530 17 9.02.2011 Juhani pk 17 21.04.2009 Juhani pk <0.07 8,30 2,0 17 28.03.2012 Juhani pk 0,18 11,15 7,20 7,62 14,9 0,05 28,4 31,0 349 7,8 17 5.05.2012 Juhani pk 0,48 7,30 19,3 489,9 332 3,8 18 27.03.2012 Vanamangu salvkaev <0.07 15,41 7,20 7,55 24,0 0,78 3,1 1,6 272 11,3 19 11.04.03.12 Sõeru talu pk 1 7,10 7,92 2,2 5,2 522 5,9 20 11.04.03.12 Tamme talu pk 7,10 7,84 2,2 <0.52 573 3,6 21 11.04.03.12 Veskimetsa talu sk 7,10 7,59 7,1 2,5 667 2,3 22 5.05.2012 Sõeru talu pk 2 <0.07 7,20 1,1 18,2 374 0,1 23 5.05.2012 Kangru talu pk (majas) <0.07 7,10 1,7 1,4 519 5,4 24 5.05.2012 Jõe suvila pk <0.07 7,20 7,2 12,6 694 2,2 25 5.05.2012 Kase suvila kk <0.07 7,40 1,9 1,0 450 7,5 26 5.05.2012 Tilga talu kk <0.07 7,10 5,2 2,9 546 4,5 27 16.08.2011 Tänava talu pk 0,50 7,50 2,3 1,4 3445 28 5.05.2012 Tänava talu pk 0,09 7,60 6,9 8,3 756 0,02 29 5.05.2012 Peetri talu pk 0,30 7,30 17,9 6,1 345 0,3 2005 Antsu talu 52001:001:2600 7,20 63 2005 Õuna 52001:001:2560 7,37 57 2003 Buggjarsi II 52001:002:0400 7,07 0,06 2006 Buggjarsi II 52001:002:0400 7,21 80 2004 Kutspoki 52001:002:0096 7,24 0,07 90 2008 Kutspoki 52001:002:0096 7,25 0,06 808 2005 Sambli 52001:002:0116 7,21 72 2008 Virksu 52001:002:0580 7,40 <0.047 890
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 44 aruanne
Salajõe vee kvaliteet, puurkaevude vee kvaliteet ja puurkaevude filtreid ummistava sette uuring (Töö nr 13/1202). 2013 a Schvede, H., Niitlaan, E., OÜ Inseneribüroo STEIGER
21.11.2012. a toimus Niibi II turbatootmisala keskkonnamõju hindamise aruande avalik arutelu. Avaliku arutelul kohalviibijad, Salajõe, Ingküla, Soolu elanikud tõstatasid lisa küsimusi OÜ Inseneribrüroo STEIGER läbi viidud keskkonnamõju hindamise ning keskkonnamõju hindamise raames AS-i Maves läbi viidud uuring kohta. 13.05.2013. a toimus Lääne-Nigula vallamajas koosolek, millest võttis osa AS Tootsi Turvas, OÜ Kekkilä Eesti, OÜ Inseneribüroo STEIGER, Oru Valla ja Keskkonnaameti Hiiu- Lääne-Saare regiooni esindajad. Koosoleku raames pandi paika täiendava uuringu eesmärgid.
Uuringu eesmärgiks oli: - selgitada, kas puurkaevude filtritele sadestub turbatootmisest pärinev turbatolm; - uurida kuidas muutub veekvaliteet puurkaevudes madal ja kõrgvee perioodil; - uurida Salajõe pinnavee koostise muutust madal-ja kõrgvee perioodil.
Salajõest võetud proovides määrati üldkeemilistest näitajatest: Nüld, Püld, PHT, NO2, NO3, BHT7, Feüld ja heljum. Proovipunktides määrati kohapeal: elektrijuhtivus, temperatuur, pH ja TDS.
Joonis 6.3 OÜ Inseneribüroo STEIGER 2013. a pinnavee proovivõtukohad
Nüld järgi klassifitseerus Salajõgi „Kesise“ klassi vooluveekogu tüüpi. Püld järgi aga „Väga Hea“ klassi või „Kesise“ klassi vooluveekogu tüüpi. BHT5 järgi näitas jõgi „Väga Hea“ klassi väärtusi. Niibi turbatootmisala kuivendusveed ei suurendanud lämmastiku ega fosfori väärtusi Salajões.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 45 aruanne
Joonis 6.4 Heljumi sisaldus Salajões
Laboratoorselt määratud heljumi sisalduse tulemused on esitatud joonisel 6.4. Tulemused näitavad, et enamus proovivõtu punktides jäi heljumi kogus alla 10 mg/l.
10 mg/l on sisaldus, mida loetakse maksimaalseks võimalikuks looduslikust madal-ja siirdesoost tulenevaks heljumi kontsentratsiooniks.
PHT iseloomustab raskesti lagundatavat orgaanilise aine sisaldust vees. Mida kõrgem on PHT seda pruunikam on vee värvus. Joonisel 6.5 on 2013. aastal tehtud uuringu tulemused. Kevad- ja sügishooajal oli enamus PHT väärtustest üle 25 mg/l. Seejuures ei eristu välja Niibi turbatootmisala kuivendusvete mõju PHT sisaldusele. Väiksemaid väärtused oli proovi punktis 2 (maa-alt väljumisel), kus Salajõe vesi oli segunenud põhjaveega. Vastupidiselt kevad-sügisele proovimisele, eristub Niibi turbatootmisala kuivendusvee mõju Salajõe PHT sisaldusele suvise proovimise ajal.
Kui Salajõe alguspunktid (Proov 5 ja Proov 4) näitavad väga väikeseid PHT sisaldusi, siis suurenenud on PHT sisalduse pärast Niibi turbatootmisala.
Joonisel 6.5 PHT sisaldus Salajões
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 46 aruanne
PHT sisalduse eristumine eri aastaaegade vahel on tingitud sellest, et suvisel perioodil toitub Salajõgi enne Niibi turbatootmisala peamiselt põhjaveest, milles PHT väärtus on väike ning sademeterohkel ajal (kevadel ja sügisel) toitub jõgi valdavalt pinnaseveest, millele annavad pruunika värvuse piirkonnas levivad madalsoo ja metsakõdu- turbahorisondi sisaldusega mullatüübid.
Uuring leidis ka, et pruunika vahu tekkimine Salajõe kurisus on seotud orgaanilise aine lagunemisega vees. Nimelt langeb vooluveekogudele sügisperioodil kui ka suveperioodil lehti, Salajõe ja Oru peakraavi valgalalt leostuvad välja humiinained ning kuna Salajõe vool on takistatud on suve perioodil kopra paisude tõttu suurel hulgal veetaimestikul võimalus segamatult kasvada. Sügiseti orgaaniline aine laguneb ning tekkivad ühendid vähendavad veepinnal olevat pindpinevus kilet. Pindpinevuskile vähenemisel ja turbulentse voolamise tagajärjel (kõrgvee hooajal) pääseb õhuhapnik kergemini vette ning tekib vaht.
Uuringus vaadeldi ka kohalikke elanikke pool tõstatatud küsimust Salajõe kurisu setetega täitumise osas. Kuigi erinevate uuringute tulemused ei näita, et turbatootmine suurendaks heljumit Salajões, selgitati setete kandumist Salajõe kurisu piirkonda. Selleks korrutati 2013. aastal mõõdetud keskmise vooluhulk ((360+89,2+1470,1)/3=640 l/s), heljumi keskmise kontsentratsiooniga ((8,6+5+7,6)/3=7,1 mg/l) (Proov 1 punktis).
Keskmine heljumi kanne uuringu raames Proov 1 punktis:
l mg mg 640 7,1 4544 sek l sek
Teisendades ühikuid saadi, et 9 kuu jooksul (arvestati, et kolm kuud aastas Proov 1 kohas vett ei voola külmumise tõttu), läbib kohas ~106 tonni heljumit aastas. Materjal settib kurisu piirkonda, osa sellest läheb ka maa-alla. Kümnete aastatega on kogunenud tuhandeid tonne heljumit. Kuigi kurisu piirkonda settivate setete maht on suur, siis võrdluseks on teiste Eesti jõgede setete ärakanne sarnane Salajões liikuva sette mahuga. Teiste jõgede puhul kantakse sete merre, Salajõe puhul jääb osa settest pidama kurisu piirkonda ning osaliselt suubub maa-alla. Maa-alla suubunud settest võib osa settest jõuda madalamatesse puurkaevudesse või salvkaevudesse, osa settest aga väljuda maa- peale allikatest.
Puurkaevude vees analüüsiti üldkeemilisi näitajad ning välitöödel määrati elektrijuhtivus, TDS, pH, temperatuur ja veetase. Proovimine viidi läbi 2013. aasta mai, augusti ja novembri kuus. Joonisel 6.6 on kujutatud proovitud puurkaevude asukohad.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 47 aruanne
Joonis 6.6 Proovitud puurkaevude asukohad
Laboratoorsed tulemused näitasid, et keemilised kvaliteedinäitajad ei ületanud joogivee piirnorme. Indikaatornäitajatest ületasid joogivee piirnormi Feüld ja PHT. Paju talu ammooniumi kontsentratsioon oli võrdne joogivee piirnormiga ühel korral, mis viitab, et puurkaevu tulev vesi moodustub keskkonnas, kus toimub orgaanilise sette lagunemine. Feüld ja PHT näitajate ülenormatiivsed kogused annavad joogiveele iseloomuliku maitse ja punaks-kollaka värvuse. Joonisel 6.7 on kujutatud Feüld ja PHT sisaldus puurkaevude vees erinevatel proovivõtu kordadel.
Joonis 6.7 Feüld sisaldus puurkaevudes
Lisaks raua sisaldusele on Salajõe küla ja Salajõe vahetus läheduse olevate kaevude probleemiks Salajõe vee sissetung puurkaevudesse. Salajõe vee mõju näitab kõrgenenud PHT sisaldus puurkaevudes. Kui Salajõest eemal olevates puurkaevudes jääb PHT
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 48 aruanne enamasti joogivee piirnormidesse, siis Salajõe vahetus läheduses ületas PHT sisaldus mitmeid kordi joogivee piirmäära (joonis 6.8).
Joonis 6.8 PHT sisaldus puurkaevudes.
PHT varieerus Salajõe külas olevates puurkaevudes erinevate proovimiste vahel (Paju, Tänava, Peetri). Kui suurvee ajal (2013 a sügisel) analüüsiti väiksemad PHT Paju ja Peetri talu puurkaevus, siis suurim PHT analüüsiti Paju talus kevadisel proovivõtu ajal.
Uuringu raames viidi laborisse puurkaevude omanike kasutuses olnud filtrid (kokku 11) ning puurkaevudest võetud 2 sette proovi. Enamasti on puurkaevude omanikel kasutuses nöörfiltrid (v.a Sõeru talus ja Peetri talu). Sõeru ja Peetri talus on kasutusel mehhaanilised filtrid. Labori tulemused näitasid, et enamus analüüsitud filtritele oli sadestunud raud ja mõnele ka peenikest liiva. 2013 aasta suurvee ajal on labor märkinud ära ka orgaanilise osa. 2013. aasta uuringu tulemusena ei tuvastatud ühegi puurkaevu filtril turvast.
Uuringu raames võeti suvisel madalaveeperioodil Jõe talu puurkaevu veest sette proov (omanik ei kasuta filtrit). Omanik oli eelmisel päeval pannud veeämbri seisma, mille põhja tekkis sete. Omaniku sõnul tekib sete veeämbrisse pärast ööpäevast seismist ning suvisel ajal on setet rohkem. Tulemused näitasid, et tegemist on raua settega ning kontsentratsiooniks saadi 160 mg/l (Foto 6.1). Lisaks Jõe talule võeti sette proov ka Sõeru talu maaüksuselt, kus labor tuvastas samuti raua.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 49 aruanne
Foto 6.1 Jõe talu veeämbri põhjast võetud proov
Uuringu tulemusena ei leidnud kohalike elanike tõstatatud küsimus kinnitust, et turbatootmise käigus õhku paisatud turbatolm satub Salajõkke ning veega kantakse see filtritele, põhjustades veekvaliteedi halvenemist. Uuringus leiti, et puurkaevudes, mis asetsevad Salajõest kaugemal on veekvaliteet halvim suvel, mil kaevuvees tekkib rohke raua sade. Salajõe vahetus läheduse olevates kaevudes põhjustab joogivee piirnormidest kõrvelekallet Salajõe vee sissetung ja samuti rauarikka põhjavee sissetung puurkaevudesse. Salajõe külas on kolmandaks probleemiks suurvee ajal liikuv sete, mis lubjakivis olevate lõhede kaudu jõuab filtritele.
Jõgede operatiivseire 2013.a Lõpparuanne. Koostanud Anijalg, U., Kruus, U., Tartu, OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus.
OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus viis läbi Salajõe ja Riguldi jõe proovimise viiel korral suvisel ja sügisesel hooajal (kuupäevadel 11.06.2013, 9.07.2013, 28.08.2013, 23.09.2013, 14.10.2013). Proovimise käigus analüüsiti pinnavees hapnikusisaldust, temperatuuri, pH, elektrijuhtivust, BHT5, NH4, Nüld, Püld, heljumit, värvust.
Uuringu eesmärgiks oli selgitada Niibi ja Tui raba kuivendusvete mõju Salajõe ja Oru peakraavi vee kvaliteedile ning hinnata Riguldi jõe seisundit enne turbaraba vee võimalikku sisselaskmist.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 50 aruanne
Joonisel 6.7 OÜ Eesti Keskkonnauuringute keskuse proovivõtukohtade asukohad.
Oru-Soolu-Jaluste tee proovivõtukoht näitas pH, BHT5, NH4, Nüld ja Püld poolest hea ja väga hea klassi piirmäärasid, füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärangu (FÜ- KE) Oru-Soolu-Jaluste tee proovivõtu kohas: väga hea. Heljumi sisaldus ˂2,0-17 mg/l ning värvus 30-90 mg Pt/l.
Allpool Niibi raba kuivenduskraavi näitasid pH, BHT5, NH4, Nüld, Püld hea ja väga hea klassi piirmäärasid. Samas hapniku (O2%) sisaldus näitas väga halva klassi piirmäära, seetõttu ka koondhinnang (FÜ-KE) Kesine. Uuring on selgitanud, et vesi oli seisev ning rohke taimestiku olemasoluga. Heljumi sisaldused olid väiksemad kui Oru-Soolu- Jaluste tee proovivõtukohas (˂2,0-7,9 mg/l). Uuring leidis ka, et Niibi raba kuivendusvete mõjule viitavad vee tumedam värvus ning väiksemad pH ja elektrijuhtivuse näitajad.
Vedra proovivõtu koha koondhinnanguks määrati hea. Hapniku küllastusaste oli kesise ja hea klassi seisundiklassi piiril. Heljumi sisalduseks saadi viie proovivõtu korral 2,5-11 mg/l vahel. Uuring näitas ka, et Salajõe värvus oli proovivõtu punktis natuke heledam ning pH ja elektrijuhtivuse väärtused mõnevõrra kõrgemad.
Oru peakraav, allpool Tui raba kuivenduskraavi. Koondhinnanguks määrati hea. Heljumi sisaldus jäi 4,4-16 mg/l vahele, värvus 110-270 mg Pt/l. Vee värvus iseloomulik rabaveel ning täheldati vee „õitsemist“.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 51 aruanne
Joonis 6.8 Riguldi jõe proovivõtukoht
Riguldi jõe koodhinnanguks anti üldkeemiliste näitajate põhjal väga hea (joonis 6.8). pH oli vahemikus 7,7-7,9, elektrijuhtivus 309-478 μS/cm, heljum 4,7-15 mg/l ja värvus 110-210 mg Pt/l.
Joonis 6.9 Värvus Oru peakraavis, Salajões ja Riguldi jões
Joonis 6.9 illustreerib värvust Salajões, Oru peakraavis ja Riguldi jões. Uuring näitas, et Salajões enne Niibi turbatootmisala näitas vee värvus väiksemaid väärtusi ning pärast turbatootmisala oli vee värvus tumedam. Samas sügisesel hooajal vee värvuste vahe erinevate proovivõtu punktide vahel kahanes märgatavalt. Riguldi jõe värvus sügisesel hooajal näitas väärtusi, mis olid sarnased Salajõe (peale Niibi turbatootmisala) ja Oru peakraavist võetud proovidega.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 52 aruanne
Joonis 6.10 Heljumi sisaldus Salajões, Oru peakraavis ja Riguldi jões
Heljumi sisaldused Salajões, Oru peakraavis ja Riguldi jões on kokkuvõtvalt joonisel 6.10. Suuremaid kontsentratsioone esines proovipunktides Oru-Soolu-Jaluste tee, allpool Tui raba kuivenduskraavi kui ka Riguldi jões.
Jõgede operatiivseire käigus tehtud uuringu kokkuvõte ütleb, et Niibi turbatootmisala mõju oli märgatav vaid allpool Niibi raba kuivenduskraavi paiknevas Salajõe proovikohas.
Salajõe veekvaliteeti ning tarbekaevude veekvaliteeti ning turbatootmise mõju nendele on käsitlenud mitmed uuringud. Kokkuvõtvalt võib väita, et Salajõe pinnavee kvaliteet on analoogne samades tingimustes olevate jõgede ja kraavidega. Salajõe vee kvaliteedi peamisteks mõjutajateks on maakasutuse pikaajalised muutused, põllumajanduslik tootmine ning eelkõike maakasutusest loobumine Salajõe jõe ja Oru peakraavi alamjooksul enne jõe karstilehtrisse suubumist. Turba tootmise kuivendusvee juhtimine jõkke suurendab mõnevõrra jõevee orgaanilise aine sisaldust. Oluline roll jõevee kvaliteedi kujunemisel on ka koprapaisudel ning eesvoolude maaparanduslikust hooldamisest loobumisest väljaspool põllumajandusmaid.
Ükski uuring ei ole esile toonud ega rõhutanud, et piirkonna kaevuvee probleemid oleksid ainuüksi põhjustatud turbatootmisest. Tarbekaevudes, mis asetsevad Salajõest kaugemal on veekvaliteet halvim suvel, mil kaevuvees tekkib rohke raua sade. Salajõe vahetus läheduses olevates kaevudes põhjustab joogivee piirnormidest kõrvelekallet Salajõe vee sissetung ja samuti rauarikka põhjavee sissetung puurkaevudesse. Salajõe külas on kolmandaks probleemiks suurvee ajal liikuv sete, mis lubjakivis olevate lõhede kaudu jõuab filtritele.
Niibi II turbatootmisalalt tulenev veehulk klimaatilise äravoolunormi kaudu arvutatuna on 14 l/s (174 ha × 8,1 l/s km2 / 38 /). Niibi II turbatootmisala on ette valmistatud. Niibi II turbatootmisala kuivendusveed juhitakse läbi loduala, mis vähendab kuivendusvees olevate ühendite sisaldust. Niibi II turbatootmisala pindala moodustab ~2% Salajõe valgala pindalast, seega saab Niibi turbatootmisala mõju Salajõele hinnata väikeseks.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 53 aruanne
Uuringute kohaselt muutuvad soomuldadega kaetud aladelt leostuvate toiteainete kontsentratsiooni näitajad oluliseks eesvooluks olevatele pinnaveesüsteemidele alates 20% soomuldadega kaetud alade osakaalust vaadeldaval vooluvee valgalal / 22 /. Niibi II turbatootmisala kasutuselevõtuga, võetaks kasutusele ka loduala, mis reguleerib ka vooluvee režiimi, seega saab mõju Salajõe veerežiimile hinnata väikeseks. Loduala kasutuselevõtuga tagatakse kuivendusvee kvaliteet, mis ei erine looduslikust soo ega raba veest.
6.1.1 Mõju pinnasevee režiimile
Turba kaevandamise eeltingimuseks on kaevandatava ala eelnev kuivendamine vajaliku tasemeni, see on ~0,4 - 0,5 m madalamale tootmispinnast. Veetaseme alandamist tehakse kuivendus- ja kogujakraavide süsteemi kaudu, millega juhitakse vesi settetiiki ja sealt edasi eesvoolu.
Turbakihi kuivendamisel, s.o veetaseme alandamisel mäeeraldise sees, toimub ka järk- järguline pinnaseveetaseme alandus väljaspool mäeeraldise piire. Seejuures on pinnaseveetaseme alanduse mõjuraadius seotud kuivendamissügavusega (mis omakorda sõltub jällegi kaevandatava turbalasundi paksusest): mida suurem on kuivendussügavus, seda suurem on pinnasevee taseme alanduse raadius.
Mitmed uuringud turba kuivendamise teemadel on hinnanud kuivenduse mõju ulatust väga erinevalt. Kui Uno Valk andmetel väidetakse, et kuivenduskraavide mõju raba- aladele ulatub vaid 15 - 20 m kaugusele, siis TTÜ Keskkonnatehnika instituudi poolt koostatud aruandes „Soode hüdrokeemilised ja hüdrogeoloogilised uuringud puhvertsoonide piiritlemiseks ja kaitsemeetmete välja töötamiseks“ lk 72 jõutakse järeldusele, et viimastel aastatel Eestis läbiviidud erinevate turbamaardlate geoloogilised ja keskkonnamõju hindamised [Larvi (Orru, 1998), Sangla (Ramst, 2003), Niibi (Orru, 2000, Ramst, 2007), Kaseraba (Orru, 1999), Soosaare (Orru, 2004), Laiküla (Orru, 2004)] näitavad, et rabas ulatub kuivenduse mõju maksimaalselt 80 - 100 m kaugusele / 22 /. Samas jällegi Lavassaare ja Leva turbamaardlas läbi viidud uurimistööde tulemused näitavad, et Leva rabas on kuivenduse mõju raadius maksimaalselt 100 - 150 m ning Elbu rabas on kuivenduse mõju raadius 200 - 250 m, mis on suurem eelpool nimetatud uuringutulemustest / 22 /. Lavassaare turbamaardla Põhara turbatootmisala KMH / 26 / raames tehtud veetasemete mõõtmiste põhjal hinnati alanduse maksimaalseks raadiuseks 150 m. Seejuures oli kuivenduse mõju suurim mäeeraldise piirist kuni 20 - 30 m kaugusel, kauguse suurenedes mõjusuurus vähenes.
Võttes analoogiks sarnaste tingimustega Põhara turbatootmisala (mäeeraldise pindalaks on 155,20 ha ja turbakihi keskmine paksus on 3,5 m) võime konservatiivselt oletada, et taotletava Niibi II turbatootmisala kuivenduse mõjuraadius jääb 150 m piiresse.
Taotletava Niibi II turbatootmisala lähiümbruses ei asu Natura 2000 alasid, rohevõrgustiku koridor jääb ala piiridest ~1 300 m kaugusele ning lähim majapidamine asub ~430 m kaugusel läänes. Arvestades taotletava mäeeraldise kuivenduse mõjuraadiuseks 150 m, siis ei ulatu kuivenduse mõju eelpoolmainitud aladeni.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 54 aruanne
6.2 Turbatootmise mõju rabajärvedele
Taotletava Niibi II turbatootmisala teenindusmaal asuvad Nõmmküla, Kaevandu, Kitsejärv ja Kasetuka järved kaldapiiranguvööndiga 50 m.
Kaevandu järv on umbes 290 m pikkune ja 220 meetri laiune rabajärv pindalaga 4,4 ha. Järve sügavuseks mõõdeti 1,8 m ja järve põhi on kaetud 0,5 m paksuse mudakihiga. Järv on sademetevee toiteline. Puuraugu nr 4 põhjal joonistatud geoloogiline läbilõige näitab, et järve põhjas asub tolmne liivsavi ja viirsavi, mille filtratsioonimoodul on 0,001 - 0,1 m/ööpäevas. Järve kaldal kasvav pilliroog ja tarn lubavad arvata vähest põhjavee toitelisust / 8 /.
Nõmmküla järv on samuti tüüpiline rabajärv pikkusega 220 m ja laiusega 100 m. Järve pindala on 1,64 ha, kaldajoone pikkus on 500 m ning sügavus on 1,9 m. Nõmmküla järv on vastavalt 2000. aasta geoloogilise uuringu andmetele sademetevee toiteline rabajärv, mille põhi on kaetud 0,4 m paksuse mudakihiga. Sama uuringu puuraugu nr 3 põhjal joonistatud geoloogiline läbilõige näitab, et järve põhjas asub tolmne liivsavi ja viirsavi, filtratsioonimooduliga 0,001 - 0,1 m/ööpäevas / 8 /.
Kitsejärve järv on 130 m pikkune ja 120 m laiune 0,93 ha pindalaga rabajärv. Veepinna kõrgusmärk on 14,14 m abs ja sügavus 1,8 m. Järve põhi on kaetud 0,6 m paksuse mudakihiga. Vastavalt geoloogilise uuringu käigus puuritud puuraukudest nr 4 ja 5 võetud proovidele on Kitsejärve järve all lasuv geoloogiline ehitus järgmine: kohe järve all lasub ~1,5 m paksune turbakiht, seejärel õhuke kiht (~15 cm) järvelupja, mille all omakorda ~1 m paksune tolmne liivsavi ja viirsavi kiht, mille filtratsioonimoodul on 0,001 - 0,1 m/ööpäevas / 8 /.
Kasetuka järve pikkus on 160 m ja laius 130 m, pindala 1,39 ha. Veepinna kõrgusmärk on 15,24 m abs ning järve sügavus 2,1 m. Kasetuka järve aluspõhja kohta geoloogiline läbilõige puudub. Kuna aga eelnevalt kirjeldatud kolme järve all on tolmne liivsavi ja viirsavi kiht, võime eeldada, et sama kiht jätkub ka Kasetuka järve all. Liivsavi ja viirsavi filtratsioonimoodul on 0,001 - 0,1 d/ööpäevas, mis lubab eeldada, et Kasetuka järv on põhiliselt sademetevee toiteline järv. Järve osalisele põhjaveelisele toitumisele viitavad tema kaldal kasvavad madalsoo taimed (tarn, ubaleht, soopihl, vesiroos). Kasetuka järve pH on 6,9 / 8 /.
Niibi turbamaardlas 2000. aastal tehtud geoloogilise uuringu käigus selgitati välja, et veepindade kõrguste vahe turbamaardlal ja eesvooludes lubab teoreetiliselt kuivendada kogu turbalasundi isevooluliselt kuni abs kõrguseni 11,2 m / 8 /.
Alljärgnev järvede kaitsetsooni ulatuse arvutuskäik on võetud 2000. a. läbi viidud „Lääne maakonna Niibi turbamaardla põhja- ja lõunaosa geoloogiline uuring“ aruandest. Arvutustes kasutatavad koefitsiendid on pärit Turbateatmikust / 31 /.
Kaitsetervikut vajavate järvede kaitsetsooni laius leitakse valemiga:
L 6,7 k ht [ 6.1 ]
L – kaitsetsooni laius, m
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 55 aruanne k – turbalasundi keskmine filtratsioonimoodul, m/ööpäevas h – turbalasundi keskmine paksus, m t – turba eelkuivenduse aeg, ööpäevades (2 aastat = 730 ööpäevaga) / 8 /.
Taotletava Niibi II turbatootmisalal esineva kogu rabalasundi keskmine lagunemisaste on 26%, k väärtuseks saadi Turbateatmiku tabeli 2.12 järgi 0,02 m/ööpäevas. Turbakihi keskmine paksus on 3,03 m, seega tsooni laius arvutatakse järgnevalt:
L 6,7 0,023,03730 = 46, mis on ~50 m / 8 /.
Eespool tehtud arvutuses on kasutatud turbakihi keskmisi näitajaid ning filtratsioonimoodul 0,02 m/ööpäevas võeti Turbateatmiku tabelist 2.12 vähelagunenud turba näitaja põhjal. Kui sama näitaja võtta hästilagunenud turba järgi, on see aga juba 1,8 m/ööpäevas. Järelikult peaks saama täpsema tulemuse, kui arvutustes kasutada mõlema kihi filtratsiooni moodulit. Võrdlevas arvutuses määratakse esmalt mõlema turbakihi filtratsioonimoodul ning kuna kihtide paksus on erinev, siis leitakse kogu turbakihile kaalutud keskmine filtratsiooni moodul.
Andmed: - Vähelagunenud turba keskmine paksus on 1,65 m, lagunemisaste 17 % ning filtratsioonimoodul Turbateatmiku kohaselt 0,4 m/ööpäevas. - Hästilagunenud turba keskmine paksus on 1,38 m, lagunemisaste on 33 % ning filtratsioonimoodul Turbateatmiku kohaselt 1,0 m/ööpäevas / 31 /.
Arvutati kogu turbakihi filtratsioonimooduli kaalutud keskmise:
k = [(1,65/(1,65+1,38)) x 0,4] x [(1,38/(1,65+1,38)) x 1] = 0,67 m/ööpäevas, kus
1,65 on vähelagunenud turbakihi paksus meetrites; 1,38 on hästilagunenud turbakihi paksus meetrites; 0,4 on vähelagunenud turbakihi filtratsioonimoodul, m/ööpäevas; 1,0 on hästilagunenud turbakihi filtratsioonimoodul, m/ööpäevas.
Seejärel lisati saadud kaalutud keskmise filtratsioonimooduli väärtuse geoloogilises uuringus kasutatud valemisse, kasutades turba eelkuivendusajana 2 aastat ehk 730 ööpäeva:
L 6,7 0,67 3,03730 = 258 m.
Tehes sama arvutus eeldusega, et eelkuivendusajaks on 5 aastat ehk 1800 päeva, on tulemuseks:
L 6,7 0,67 3,031800 = 406 m.
Eelnevast nähtub, et arvutustele tuginedes ühest kaitsetervikute laiust määrata ei ole võimalik. Arvestama peab ka varasemate uuringute kogemusi, mida on täpsemalt kirjeldatud peatükis 6.1.1. TTÜ Keskkonnatehnika instituudi koostatud aruandes
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 56 aruanne
„Soode hüdrokeemilised ja hüdrogeoloogilised uuringud puhvertsoonide piiritlemiseks ja kaitsemeetmete välja töötamiseks“ jõutakse järeldusele, et kuivenduse mõjuraadius on maksimaalselt 80 - 100 m / 22 /. Lavassaare turbamaardla Põhara turbatootmisala KMH / 26 / raames tehtud veetasemete mõõtmiste põhjal hinnati alanduse maksimaalseks raadiuseks 150 m. Seejuures oli kuivenduse mõju suurim mäeeraldise piirist 20 - 30 m kaugusel. Kauguse suurenedes kuivenduse mõjusuurus väheneb oluliselt.
Arvestades Kasetuka ja Kitsejärve järve ümbritseva maapinna reljeefi, järvepõhja sügavust, asjaolu, et turba kaevandamise käigus freesitakse maapind ~2,5 m madalamaks ning kuivendamise mõjul ala vajub veelgi, siis väga suure tõenäosusega nende järvede veetase ei säili. Ka säästlikust ressursikasutusest lähtuvalt ei ole otstarbekas Kasetuka ja Kitsejärve järvi säilitada, vaid nende alla kuuluv turbavaru muuta aktiivseks.
Kui aga Kasetuka ja Kitsejärve järve kaitsetervikutesse ja järvede alla jäävat turbavaru ei ole võimalik aktiivseks muuta, tuleb kaevandamisel lähtuda Niibi turbamaardlas 2000. aastal läbi viidud geoloogilise uuringu järeldustest ning jätta 50 m laiune kaitsetervik ümber järvede / 8 /. Arvestada tuleb aga looduses eneses toimivate pidevate muutuste ja protsessidega, millede tulemusel järvede ümbrusesse jäetavad kaitsetervikud aja jooksul vihma, sademete ja tuule koosmõjul madalamateks lihvitakse mille tulemusel võivad järved valguda ümbritseva veetasemega samale kõrgusele. Juhul, kui Kasetuka ja Kitsejärve järvede veetase ei säili ka 50 m kaitsetsooni puhul, soovitame tootmisala hilise taastamise käigus taastuvaks sooks, rajada alale liigendmaastik koos linnujärvedega. Tulevaste linnujärvede asukohad võivad järgida kas järvede praeguseid kontuure või uusi madalamaid alasid. Täpsemad korrastamise suunad määratakse korrastamisprojektiga.
Sarnane geoloogiline olukord on ka Kaevandu järve ümbruses. Keskkonnainfo EELIS infolehe andmetel loetakse Riguldi jõe alguseks varasema Kaevandu järve asemel Niibi turbamaardla piiri / 19 /. Geoloogilise uuringu andmetel leidus 2000. aastal järves haugi, ahvenat ja särge. Kuna Riguldi jõe pH tase on 7,5 / 9 /, võib järeldada, et mõningane elustik on veekogus säilinud ka tänasel päeval. Kaevandu järve säilimiseks on soovitav järve kaitsevööndit laiendada, sealjuures järve kirde- ja kagupoolne kaitsevöönd laiendada kuni kraavituse alguseni ning loodepoolne kaitsetsoon laiendada põhjas kuni mäeeraldise piirini (joonis 6.11). Selline kaitsevöönd on vajalik järve ühenduse tagamiseks raba ümbritseva loodusliku alaga.
Nõmmküla järve aluspõhja geoloogiline ehitus erineb teiste järvede omast, tema põhi jääb madalamale kaevandatavast alast. Seetõttu on 50 m laiune kaitsevöönd tõenäoliselt tema säilimiseks piisav. Seda seisukohta kinnitab Nõmmküla järves veetaseme säilimine olukorras, kus kaevandamine toimub 30 m kaugusel. Siiski edasiste kaevandamistööde käigus peab jälgima, et 50 m –st lähemale järvele ei mindaks.
Eesti Geoloogiakeskus OÜ poolt 2000 aastal läbiviidud uuringus leiti, et Kaevandu ja Nõmmküla järvede säilimise nimel on turvast võimalik kaevandada isevoolulise kuivendusega nende järvede ümbruses abs kõrguseni vastavalt 11,64 m ja 11,89 m / 8 /.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 57 aruanne
Joonis 6.11 Kaevandu järve soovitatav kaitsevöönd (märgitud punase punktiiriga)
6.3 Tootmisprotsessidest ja transpordist põhjustatud müra ning tolm, selle vastavus normidele
Müra. Turba kaevandamisel kasutatav tehnika põhjustab müra. See on üsna sarnane põlluharimisel kaasneva müraga. Ülenormatiivse mürataseme levikukaugus tootmisalast sõltub kasutatavast tehnoloogiast, tööprotsessist, masinate ja seadmete paiknemisest, masinate ja seadmete tehnilisest korrasolekust jne. Erinevate tööprotsesside tekitatavad helivõimsustasemed on toodud tabelis 6.3 / 23 /.
Tabel 6.3. Erinevate turbatootmisprotsesside tekitatavad helivõimsustasemed
Protsess Helivõimsustase LwA, dB Freesimine* 99,9 - 110 Pööramine* 96,4 - 103 Vaalutamine* 100 Kogumine HAKU meetodil 110 Freesturba pneumaatiline kogumine* 104,6 - 113,5 Freesturba mehaaniline kogumine* 104,1 Tükkturba tõstmine tootmisväljakule 109,3 - 114 Tükkturba pööramine 89,5 Tükkturba vaalutamine 97,5 Tükkturba kogumine 99,2 - 118 Pinna profileerimine* 117 Laadimine* 107 * leiab kasutust taotletaval Niibi II turbatootmisalal
Tabeli 6.3 alusel põhjustab tootmisalal kasutatavatest tööprotsessidest kõige suuremat helivõimsuse taset pinna profileerimine, mille LwA on kuni 117 dB. Helivõimsustase on
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 58 aruanne akustiline energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase LpA on helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, st müratase sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest r ning allika helivõimsustasemest. Müratase teatud punktis on leitav järgneva valemiga:
LpA LwA 20log r 8dB [ 6.2 ]
Valemi 6.2 järgi väheneb müratase allikast 6 dB võrra kauguse kahekordistumisel. Näiteks 100 m kaugusel allikast põhjustab pinna profileerimine mürataset 69 dB ja 200 m kaugusel 63 dB. Kui tootmisalal töötab samaaegselt mitu masinat või tööprotsessi, siis nende tekitatavad müratasemed summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 6.12.
Suurimale helirõhutasemele lisatav, dB
Müraallikate erinevus, dB
Joonis 6.12 Müratasemete liitumine mitme allika korral
Turbatootmisel tavaliselt ühel tootmisväljakul mitu erinevat tööprotsessi korraga ei toimu. Samuti on tootmisväljakute mõõtmed piisavalt suured, et erinevatel tootmisväljakutel töötavad masinad ühte piirkonda tavaliselt ei satu.
Joonis 6.13 Müratasemed allika(te)st erinevatel kaugustel
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 59 aruanne
Seega on müra seisukohast erinevate masinate koosmõju minimaalne. Konservatiivselt arvestades satub maksimaalselt ühte piirkonda kaks masinat või tööprotsessi. Oletame, et nendeks on kaks suurimat müraallikat ehk pinna profileerimine (LwA = 117 dB) ja freesturba pneumaatiline kogumine (LwA = 113,5 dB). Seega on müraallikate erinevus: 117 – 113,5 = 3,5 dB ja vastavalt joonisele 6.12 liitub suurimale müraallikale ligikaudu 1,5 dB. Kahe protsessi koostöötamisel oleks müratase näiteks 100 m kaugusel 69 + 1,5 = 70,5 dB. Müratase allika(te)st erinevatel kaugustel on toodud alloleval joonisel 6.13 ja tabelis 6.4.
Vastavalt Eesti Vabariigi kehtestatud müratasemete piirväärtustele, tohib elamutega piirkonnas (III kategooria segaala) olla müratase päevasel 65 dB ja öösel 50 dB / 23 /. Lähim Kutspoki majapidamine asub mäeeraldisest ~430 m kaugusel. Helirõhutaseme üldine seaduspärasus punktallika puhul on, et kauguse kahekordistumisel alaneb müratase 6 dB võrra.
Tabel 6.4. Müratasemed allika(te)st erinevatel kaugustel
Kaugus r, m 25 50 100 200 400 800 1600 Müratase L , dB pA 81 75 69 63 57 51 45 (üks masin, LwA = 117 dB) Müratase L , dB pA 84 78 72 66 60 54 48 (kaks masinat, LwA = 120 dB)
Lisaks tuleb arvestada, et enamasti on turbatootmine ümbritsetud metsaga ja see alandab mürataset veelgi. Seaduspärasust arvestades on buldooseri või ekskavaatori (suurimad müraallikad) töötamisel maksimaalne müratase lähimas majapidamises (ideaalsetest tingimustes, st müraallika ja tundliku objekti vahel ei ole metsa ega puistanguid) allapoole kehtestatud piirnorme. Mitme müraallika koostöötamisel leitakse müratase kasutades järgmist seaduspärasust (joonis 6.12).
Puuduvad andmed, et naabruses asuvatel Niibi turbatootmisalal ja Niibi III turbatootmisalal toimuv turba kaevandamine oleks häirinud kohalikke elanikke nii tolmu kui ka müra suhtes.
Turbatolm tekib tootmisest, laadimisest ja transpordist. Samuti tugeva tuulega võib kuivalt tootmisväljakult toimuda tolmuosakeste erosioon. Turbatolmu emissioon sõltub ilmastikutingimustest ehk tuule tugevusest ja sademetest, tootmisprotsessist, turba niiskusest, lagunemisastmest ja tolmuosakeste hulgast. Sademeterohkel perioodil tekib turbatolmu vähem, kuid turvast saab toota just suvisel kuival ajal. Turbatolm mõjutab keskkonda enim sattudes kuivenduskraavidesse. Sealt edasi võib kanduda heljumina eesvoolu.
Aastatel 1985 - 1995 Soomes tehtud turbatolmu mõõtmiste tulemuste / 24 / põhjal alaneb turbatolmu osakeste arv 5 m kaugusel nende tekkekohast 50 % võrra ja 10 m kaugusel on osakeste arv vähenenud juba 25 %-le. Sama uuring näitab, et olenevalt ilmastikutingimustes levib turbatolm 0,4 - 5 km kaugusele tootmisalast, samas kui ülenormatiivne tolmukontsentratsioon ei levi tavaliselt enam kui sajakonna meetri kaugusele. Arvestades, et lähimad majapidamised jäävad tootmisalast ~430 m kaugusel ning olles eraldatud metsaga, ei ole ülenormatiivsete tasemete jõudmine nendeni
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 60 aruanne tavapärastel ilmastikutingimustel reaalne. See aga ei välista ekstreemumeid ehk suured tuulekiirused, pikaaegne põud, madal õhuniiskus, kus ülenormatiivsed tolmukontsentratsioonid leivad kaugemale.
Kaevandatav turvas transporditakse taotletava Niibi II turbatootmisala vahetus läheduses asuvasse Niibi turbatöötlemise tehasesse, kus see pakendatakse. Seega lahtise turbaga raskeveokeid Niibi ümbruskonna teedel ei liigu ja lisatolmu ei tekita. Avalikus kasutuses olevate teede osas peetakse kinni seal kehtivatest piirangutest. Üldkasutatavatel teedel juhindutakse kehtivast korrast ja eritingimusi raskemate vedude teostamiseks ei taotleta.
Toodangu väljaveost tingitud tolmu kontsentratsioonide vähendamiseks Niibi turbatöötlemise tehasest kuni riigimaanteeni soovitame kruusakattega tee muuta tolmuvabaks lähimate teeäärsete majapidamiste piirkonnas.
6.4 Võimalikud jäätmed seoses turba kaevandamisega
Kavandatav Niibi II turbatootmisala on suures osas ettevalmistatud turba kaevandamiseks. Osaliselt on rajatud kuivendusvõrk. Eemaldatavad kännud ja sugekiht kasutatakse ära tee ehituses. Osa kände veetakse tootmisalalt välja, purustatakse ja kasutatakse kohalikes katlamajades küttematerjalina. Kännud veetakse tootmisalalt välja töötlemata kujul.
Kogu kavandatava Niibi II turbatootmisalalt kaevandatav materjal on kaubastatav ning jääke ei teki. Kaevandamisel ei muudeta maavara/katendi looduslikku koostist ega saastata materjali. Taotletaval Niibi II turbatootmisalal kaevandamisel kaevandamisjäätmeid Jäätmeseaduse / 20 / mõistes ei teki.
Sugekihi ning kändude puhul on tegemist loodusliku ning saastumata pinnasega/materjaliga. Käesolevaks ajaks on kavandatavalt turbatootmisalalt varasemalt eemaldatud sugekiht leidnud kasutuse ning alal seda ei ladustada. Allesjäänud sugekihti eemaldatakse vastavalt kuivendusvõrgu väljaehitamisele ning selle ladustamist üle kolme aasta ei planeerita. Kände eemaldatakse tootmisalalt vastavalt nende esinemisele.
Kaevandamine on aastaid kestev ning tugevalt majanduslikust olukorrast sõltuv protsess ja seetõttu ei pruugi kõik toimuda vastavalt planeeritule. Kui peaks tekkima olukord, kus sugekihi ja kändude kasutamine ei toimu kolme aasta jooksul alates ladustamise algusest, siis võrdsustatakse need tootmisalal jääkreostuse ning tööstuse puudumise tõttu saastumata pinnasega.
Kasvukihi või kändude ladustamisel ühes kohas üle kolme aasta on tegemist B kategooria jäätmehoidlaga, kuna ei esine ühtegi jäätmeseaduse § 352 lõike 5 punktides 1 - 7 toodud asjaolu / 20 /. Tulenevalt jäätmeseaduse §1 lõikest 32 ei ole B kategooria jäätmehoidla käitamiseks vaja jäätmeluba (jäätmeseadus § 73 lõige 2 punkt 8) ning seetõttu ei ole kavandataval Niibi II turbatootmisalal kehtiva seaduse kohaselt vaja jäätmeluba ega esitada jäätmeloa taotlust. Olukorra muutumisel seadustes või tootmisalal võtab arendaja ühendust kohaliku Keskkonnaametiga.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 61 aruanne
6.5 Tuleohutus ja riskianalüüs
Turba kaevandamine kuulub tuleohtliku ning freesturba esmatöötlemine tule- ja plahvatusohtliku tootmise tuleohuklassi, seega tuleb jälgida rangelt tuleohutuse eeskirju turbatootmisalal ja selle lähiümbruses. Põlengute levimise takistamiseks peavad alal olema tuletõrjetiigid, et oleks võimalik kiirelt reageerida tekkida võivale tulekahju ohule. Tule levikut takistavad ka tootmisalal olevad kogujakraavid. Kogujakraavidele tuleb ehitada puitvarjad, mis aitavad põuaperioodil kraavi vett koguda ning seda on siis võimalik kasutada tuletõrjeveena. Lisaks peavad ümbritsema tootmisala mäeeraldise osa tulekaitseribad, millel ei tohi kasvada mets.
Turba tootmine toimub kuival ja soojal aastaajal. Põleng turbatootmisalal võib tekkida turba isesüttimisest, summutist lendavast sädemest, mahavisatud pudelist, lõkkest, hooletusest vms. Isesüttimisele on enim vastuvõtlikud vähelagunenud turvas, uued tootmisse võetavad turbarabad, aga ka ülekuumenenud aunad. Vähelagunenud turvas kuumeneb kergemini kui hästilagunenud turvas. Uutel turbatootmisaladel tekitavad kõrgema tuleohtlikkuse pealmised õhuga varustatud turba kihid. Aastate möödudes tuleohtlikkus väheneb. Tuleohtlikkuse riski võivad tõsta ka tootmisterritooriumile sattuvad kõrvalised isikud.
Tuleohutuse seisukohast on oluline jälgida ka tuule kiirust. Kui tuulekiirus on üle 6 m/s, tuleb töid jätkata turba laadimispunktis ja turbaveeremite liikumisel vaid pärast sädemetepüüdjate tehnilise seisukorra kontrollimist ja heitgaaside väljalasketorude ning kollektorite turbatolmust puhastamist. Tuule kiiruse tõustes üle 12 m/s tuleb turbaveeremite ja laadimispunktide töö peatada.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et rabad, kas siis looduslikus olekus või olles kasutusel turbatööstusmaana, on kõrge tuleohtlikkuse alad, kus tulekahjude esinemine on sage nähtus. Vältimaks pöördumatuid majanduslikke ja keskkondlikke kahjusid tuleb arendajal kavandataval tegevusel tulekahju tekkimise kui ka laiaulatusliku levimise ohu minimiseerimiseks jälgida nõudeid, mis on ette nähtud majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.08.2004. a määruses nr 172 „Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise ohutusnõuded1“ / 21 / 5. jaos § 24. Samuti on soovitatav jälgida Vabariigi Valitsuse 15.04.1997. a määruses nr 79 „Turba kaevandamine ja esmatöötlemise ohutuseeskirja kinnitamine“ / 28 / esitatud tuleohutuse erinõudeid. Eelpool nimetatud määrus on küll praeguse seisuga kehtetu, kuid kasulikku on seal sellegipoolest.
Võimaliku tulekahju kustutamiseks peab turbakaevandamisalal olema kustutusvee varu. Iga hektari tootmispinna kohta peab tuletõrje veevõtukohtades olema vähemalt 5 m3 kustutusvett. Samuti peab turbakaevandamisalal olema piisaval hulgal veepumpasid ja tuletõrje veevoolikuid. Turbatootmisalal kulgevad sõiduteed tuleb rajada selliselt, et võimalikult suurele osale tootmisalast oleks võimalik ligi pääseda vähemalt kahest erinevast kohast.
Turba tootmisel võib masinate ja seadmete töötamisel pinnasesse ja/või pinnasevette sattuda õli ja/või määrdeaineid. Pinnasevesi võib omakorda kanda reostuse kuivenduskraavidesse ja sealt edasi eesvoolu. See aga võib mõjutada oluliselt eesvoolu kvaliteeti ja seeläbi sealset elustikku, aga ka piirkonna joogi ja tarbevee kvaliteeti.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 62 aruanne
Seepärast on oluline valmidus ära hoida või äärmisel juhul kiiresti likvideerida tootmisalal tekkinud reostus.
Remondi- ja hooldustöid tuleb siiski teha hooldusplatsil. Sellega välditakse lekete tekkimist tootmisterritooriumil. Kui avariileke toimub masinate töötamisel tootmisalal, siis tuleb pinnasesse imbunud leke kiiresti koristada, toimetada kas hooldusplatsile või kohe edasi jäätmehoidlasse. Turba filtratsioonimoodul 20 % lagunemisastme juures on 0,2 m/ööp (hästilagunenud turbal) kuni 8 m/ööp (vähelagunenud turbal). See tähendab, et turvas seob lekkinud vedeliku, kas kütuse või õli kiirelt ja takistab selle edasist levikut, kui lekkiv vedelik just otse vette ei satu. Hooldusplatsil peab olema ettenähtud vahendid reostuse koristamiseks või neutraliseerimiseks. Lisaks turbale on ka saepuru väga hea imendumisvõimega materjal, mida saab kasutada võimalike avariireostuste likvideerimisel.
6.6 Kuivendusvete puhastamine settetiikide ja puhastuslodu abil, kavandatava tegevuse mõju Riguldi jõele
Üks võimalus on kuivendusvee juhtimine läbi settebasseinide Riguldi jõkke. Riguldi jõgi kuulub Leidissoo peakraavi suudmest suubumiseni Väinamerre keskkonnaministri 15.06.2004 määruses nr 73, "Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu" nimetatud veekogude hulka. Antud määruses nimetatud veekogudel (või veekogu lõikudel) on vastavalt looduskaitseseaduse § 51 lõikele 1 keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine. Prognoositav vooluhulk Niibi II turbatootmisalalt aasta klimaatilise äravoolunormi kaudu arvutatuna on 14 l/s. Kuna Niibi II turbatootmisala on ettevalmistatud ning asub enamuses Salajõe valgalal siis kuivendusvete suunamisel Riguldi jõkke suureneb Riguldi jõe vooluhulk keskmiselt 14 l/s võrra. Regulaarselt ei ole Riguldi jõe vooluhulka mõõdetud. Niibi II mäeeraldise ja teenindusmaa pindala moodustab Riguldi jõe valgalast maksimaalselt 3,1 %. Seega mõju Riguldi jõe üldisele hüdroloogilisele veerežiimile on väike, samas võib hüdroloogilise režiimi muutus toimuda vaid Riguldi jõe alguses. Turbatootmisala kuivendusvete mõju vee keemilisele koostisele on uurinud mitmed Salajõel tehtud uuringud (peatükk 6). Uuringutes on jõutud järelduseni, et turbatootmisala kuivendusvete mõju avaldub ainult kohas kuhu vett suunatakse. Seega on oodata, et juhul kui kuivendusvett Riguldi jõkke suunata siis avaldub mõju pinnavee keemilisele koostisele lokaalselt. Mõju avaldub mõnevõrra madalamas pH väärtuses, väiksemas elektrijuhtivuse näitajas ning ajuti võib esineda kõrgemat PHT väärtust.
TTÜ Keskkonnatehnika instituudi / 22 / uuringu kohaselt muutuvad soomuldadega kaetud aladelt leostuvate toiteainete kontsentratsiooni näitajad oluliseks eesvooluks olevatele pinnaveesüsteemidele alates 20% soomuldadega kaetud alade osakaalust vaadeldaval vooluvee valglal.
Niibi II turbatootmisala kuivendusvee suunamisel Salajõkke on arendajal plaanis võtta kasutusele lodupuhastus. Uuringute kohaselt vähendab loduala kuivendusvete toitainete (fosfori, lämmastiku) ja heljumi sisaldust märkimisväärselt. Vähemal määral vähendab loduala ka lahustunud orgaanilise aine ja raua sisaldust. Loduala toimib nagu „filter“ ning põhilised puhastusprotsessid, mis lodualal toimuvad on denitrifikatsioon, toitainete
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 63 aruanne sorbeerimine humiinainetele ning vegetatsiooni perioodil tarbivad toitaineid lodualal kasvavad taimed / 34 /.
Kuna lodualal toimuvad erinevad puhastusprotsessid, siis varieerub ka puhastuse efektiivsus olenevalt aastaajast, kus talvisel perioodil toitainete eemaldust taimede poolt ei toimu / 34 /. Uuringute kohasel vähendab loduala üldlämmastiku keskmiselt 56 %, üldfosforit 52,5 % ja heljumit 60 %. Suvised maksimaalsed toitainete ja heljumi eemaldus kuivendusveest võivad olla suuremad ning talvised näitajad väiksemad antud arvudest. Siinkohal tuleb arvestada, et talvisel perioodil on pinnavee ja pinnasevee külmumise tõttu vee vooluhulk märgatavalt väiksem. Loduala täpsemat kuivendustehnoloogiat on kirjeldatud peatükis 5.3.
Kuna loduala on võimalik rajada Niibi ammendunud turbatootmisala väljakutele, siis suubub lodualal puhastatud vesi isevoolselt vaid Salajõkke. Maapinna absoluutkõrgustest tulenevalt ei ole lodualal puhastatud vett võimalik suunata Riguldi jõkke isevoolselt. Seetõttu soovitame taotletava Niibi II turbatootmisalalt väljasuunatavad kuivendusveed puhastada settebasseinides ja puhastuslodus, mis vähendaks tootmisalalt tulenevat võimalikku koormust Salajõele.
Niibi II mäeeraldise ja teenindusmaa pindala on 222,59 ha, ehk 2,2 km2. Salajõe valgala on Keskkonnainfo Eelis infolehe andmetel 92 km2. Niibi II turbatootmisala pindala moodustab sellest 2,4%. Arvestades, et tootmisala pindala moodustab Salajõe valgala pindalast väikese osa on võimalik Niibi II tootmisala veed juhtida Salajõkke.
6.7 Loodusressursi otstarbekas kasutamine ning kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste vastavus säästva arengu põhimõtetele
Vastavalt säästva arengu seaduse § 2 on looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise eesmärgiks tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Seejuures peab aga olema tagatud, et kaevandamisega ei rikutaks teisi säästva arengu seaduses määratud tingimusi (nt kaasnevate maavarade kasutamine või kasutuskõlblikuna säilitamine) / 25 /.
Turba kaevandamine taotletaval Niibi II turbatootmisalal lähtub säästva arengu seadusest, mis ei luba turba kaevandamist üle aastase juurdekasvu. Sellest nõudest tingituna on määratud ka turbakaevandamise kvoodid, millede järgimine tagab turbavaru jätkuvuse ka järgnevatele põlvkondadele ning aitab ära hoida lisakoormuse kasvu looduskeskkonnale. Säästva arengu pritsiibist lähtuvalt on otstarbekas lõpuni kaevandada juba avatud turbamaardlad, et väljata juba osaliselt rikutud turbatootmisalal kaevandatud varu lõpuni ning siis kaevandatud ala ühtse tervikuna korrastada. Nii toimides on võimalik kasutada turvavaru säästlikult ja vältida uute, veel avamata maardlates kaevandamise alustamist, hoidudes selliselt negatiivsete keskkonnamõjude tekkimisest uute maardlate avamisel.
Maavarade säästlikult kasutamine näeb ette ka kaevandamiseks ettenähtud materjali maksimaalse väljamise ja kasutamise. Kavandatava Niibi II turbatootmisala võimaliku korrastamise puhul taastuvaks sooks, on oluline jätta kaevandamata 0,1 - 0,2 m paksune jääkturba kiht.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 64 aruanne
Taotletaval Niibi II turbatootmisalal põhjustavad maavara kadu veel kogumis- ja kuivenduskraavid, aunaalused, teetervikud ning teenindusalad. Need kaod on aga paratamatu osa turba tootmisel ning ei sõltu oluliselt arendaja tegevusest. Ressursi maksimaalne kasutamine sõltub suurel määral kaevandamise projektist.
Pinnasevee kasutus kavandataval Niibi II turbatootmisalal piirdub tuletõrje veevõtukohtadega, ning seetõttu on kuivenduskraavid projekteeritud optimaalselt, tagamaks vajaliku kuivendusvõime ning vältimaks liigset vee äravoolu lähialadelt.
6.8 Kumulatiivne mõju
Taotletaval Niibi II turbatootmisalal toimub turba kaevandamine vaid ühel mäeeraldisel, seega turbatootmismasinate töö koosmõjusid ei tekita. Koosmõju võimalus võib tekkida üleminekuperioodil Niibi turbatootmisalalt kavandatavale Niibi II turbatootmisalale.
Taotletava Niibi II kuivendusveed on soovitav suunata läbi settebasseinidest ja puhastuslodust koosneva kuivendussüsteemi Salajõkke. Salajõkke suunatakse ka Niibi ja Niibi III turbatootmisalade kuivendusveed. Koormus Salajõele on praegusel hetkel suurim võimalik, kuna puhastuslodu on veel rajamata, kuid jõkke jõuavad juba taotletava Niibi II tootmisala eelkuivendusveed. Niibi turbamaardla (mis hõlmab Niibi, Niibi II ja Niibi III) mõju Salajõele ja tarbekaevudel on käsitlenud alltoodud uuringu, millede lühikokkuvõtted on toodud käesolevas KMH aruande peatükis 6.1.
1. Jõgede operatiivseire 2013.a lõpparuanne. Koostanud Anijalg, U., Kruus, U., Tartu, OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. 2. Salajõe vee kvaliteet, puurkaevude vee kvaliteet ja puurkaevude filtreid ummistava sette uuring (Töö nr 13/1202). 2013 a. Schvede, H., Niitlaan, E., OÜ Inseneribüroo STEIGER. 3. Niibi turbamaardla kuivendusvee mõju uuring Salajõe ja Riguldi jõgede ning neid ümbritsevate kaevude vee kvaliteedile. 2012 a. Metsur, M., Osjamets, M. AS Maves. 4. Ekspertarvamus Niibi turbamaardla lõunapoolse ala mõjust ümbruskonna pinnaveekogude ja kaevude veetasemetele. 2001 a. Vatalin, I. OÜ Eesti Geoloogiakeskus.
Uuringud turbatootmise mõjust ei ole rõhutanud ega välja toonud, et tarbevee probleemid piirkonnas oleks ainuüksi põhjustatud turbatootmisest, seega saab turbatootmise mõju tarbeveele Salajõe valgalal hinnata väikeseks.
Samuti saab turbatootmise mõju pinnaveele kvaliteedile hinnata väikeseks, kuna 2009. a. Keskkonnaministeeriumi Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt on Salajõe seisundiklassi lõplik määrang ’Hea’. Pinnavee kaitse keskkonnaeesmärk veeseaduse §35 lõike 2 alusel on seega juba saavutatud.
Taotletava Niibi II turbatootmisalalt toimub materjali väljavedu alaga külgnevasse turbatootmise tehasesse, seega ümberkaudsetel teedel elamutega piirnevatel aladel lahtise turba vedu ei toimu. Tehases turvas pakendatakse ning seejärel veetakse laiali vastavalt tellimustele. Materjali väljaveol mööda avalikke teid võib tekkida mõningane kumulatiivne mõju. Siin peaks arendaja jälgima teede korrashoidu ning vajadusel
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 65 aruanne panustama nende parandamisesse. Kuival perioodil tuleb liigse tolmu ja õhusaaste vältimiseks elamute piirkonnas asuvaid pinnakattega teid vastavalt vajadusele niisutada.
6.9 Mõju taimestikule ja loomastikule
Niibi turbamaardlas toimuva kuivendamise perioodi jooksul on välja kujundanud teatud tasakaal looduskeskkonna ja kuivendusest põhjustatud häiringute vahel. Looduslik taimestik on nii kuivenduse kui turba kaevandamise tagajärjel tootmisaladel pöördumatult hävinenud. Kuivenduse suurim mõju tootmisaladest väljapoole ulatub viimasest kuivenduskraavist kuni 20 - 30 m kauguseni, kus pinnaseveetaseme alandus on suurim ning selles vööndis on taimestik vahetunud laiema ökoloogilise amplituudiga taimede vastu.
Arvestades pikaajalisi kaevandamistraditsioone piirkonnas, hoiavad suuremad loomad ja linnud mäetööde alast eemale seal toimuva inimtegevuse ja müra tõttu, seega hoiduvad nad nende jaoks võimalikust ohu tsoonist. Avatud liikumiseks on neil piisavalt ruumi ala ümbritsevates metsades ja lähedal asuval riikliku tähtsusega rohevõrgustiku alal. Roomajatele kui ka kahepaiksetele mõjub kaevandustööde käigus eelkõige võimalik masinate mootoritest tekkiv vibratsioon. Kuid ka nemad hoiduvad häiringutest vaistlikult kõrvale. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kaevandamise ala laienemisega täiendavat olulist mõju loomastikule ei teki.
Kavandatavast Niibi II turbatootmisalast ~1 800 m ida suunas asub Natura 2000 võrgustikku kuuluv Leidissoo looduskaitseala, mille kaitse-eesmärk on Lääne-Eestile tüüpilise soostiku kaitse. Kavandatavast Niibi II turbatootmisalast lääne poole jääb Natura 2000 võrgustikku kuuluv Salajõe hoiuala. Salajõe hoiuala läbib Salajõgi kuhu suunatakse kavandatava tegevuse käigus turbatootmisala veed. Läbi viidud uuringud on näidanud, et turbatootmise mõju pinnaveele on märgata vaid tootmisala läheduses olevas proovivõtukohas ning seega ei mõjuta ~2,3 km (allavoolu) kaugusel olevat Salajõe hoiuala. Kuna uuringute põhjal esineb turbatootmise mõju pinnavee kvaliteedile ainult tootmisala vahetus läheduses võib eeldada, et kuivenduse mõju jõe elustikule sealhulgas kalastikule kogu Salajõe ulatuses on väike.
6.10 Sotsiaalne mõju elanikkonnale, tööhõivele ja majandusele
Mõju elanikkonnale ja majandusele sõltub kavandatava tegevuse ulatusest ja sellest tulenevalt vajadusest tööjõu järele, olemasolevate kommunikatsioonide olemasolust, kohalike inimeste igapäevase elu seotusest loodusega ja piirkonna üldisest elukorraldusest. Mäetööstusest lähtuv sotsiaalne mõju kohalikele inimestele on kombinatsioon otseselt kaevandamisest lähtuvatest füüsikalistest ja sellest tulenevalt kaudsetest mõjudest. Seega peab kaevandaja mäeeraldise mõjusfääri jäävatele elanikele tagama, et turba kaevandamisel järgitakse müra, tolmu ja muude võimalike negatiivsete ilmingute tekitamisel keskkonnanorme. Ei tohi halveneda õhu ega joogivee kvaliteeti.
Kuna turba kaevandamisega kaasnevat mürataset turbatootmisalal hoitakse seadusega sätestatud piirides / 23 /, siis võib avaldada see vaid minimaalset mõju inimeste tervisele ja heaolule ning seda vaid mäeeraldise piires. Mäeeraldisest eemaldudes müratase vaibub. Lähimad elamud asuvad tootmisalast ~430 m kaugusel läänesuunas ning elamute ja tootmisala vahele jääb metsamaa.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 66 aruanne
Turba kaevandamisel ei tohi tekkiv tolmutase ületada seaduses ette nähtud norme / 29 /. Kui kaevandaja neist normidest kinni peab, siis ei esine ohtu inimese tervisele. Kavandatav Niibi II turbamaardla on lähimatest kinnistutest eraldatud metsaga, mis tagab müra ja tolmu sumbumise. Kuivematel kuudel tuleb tolmu vältimiseks kaevise väljaveoteid niisutada. Pikemalt on käsitletud müra ja tolmu võimalikku mõju peatükis 6.3.
Kavandataval Niibi II turbatootmisalal kaevandamise alustamine uusi töökohti juurde ei loo, pigem on positiivne aspekt seniste töökohtade säilimine ning Niibi turbatöötlemise tehases töö jätkumine. Ka piirkonna majandusele on turba kaevandamine kasulik, kuna maavarade kaevandamisel tuleb tasuda riigile kuuluva maavaravaru kaevandamise eest loodusvara kasutamise tasu. Tasude kaudu lisandub tulu kohaliku omavalitsuse kassasse. Lisaks veel töötajate eest makstavad tulu- ja sotsiaalmaksud.
Suurimaks probleemiks piirkonnas on Salajõe ümbrusesse jäävate külade kaevude vee kvaliteet. Pikemalt on veekvaliteedist ja läbiviidud uuringutest kirjutatud peatükis 6.1.
Keskkonnamõju hindamise protsessi käigus on esile kerkinud tarbekaevude veekvaliteedi halb seisund, mille kohta on kohalik kogukond mitmete avalike arutelude ja nõupidamiste käigus tähelepanu juhtinud. KMH kirjutamise raames on tellitud mitmeid uuringuid olukorra selgitamiseks. Uuringud tulemustele baseerudes, on halva tarbevee kvaliteedi põhjuseid mitmeid. Kohalik elanikkond ootab veekvaliteedi tõstmiseks lahendusi, kuid KMH aruande heakskiitmiseks esitamise hetkeks ühtset kõiki rahuldavat lahendust ei ole saavutatud. Üheks lahenduseks oleks Salajõe küla piirkonnale ja teistele kaevudele, mis asetsevad vahetus Salajõe läheduses rajada Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveekompleksi ulatuv puurkaev. Siinkohal tuleb rõhutada, et probleemiks Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksi kasutamisel võivad kujuneda kõrgemad raua ja fluoriidi sisaldused.
6.11 Leevendusmeetmed
Järgnevalt peamised leevendusmeetmed, millede rakendamine aitab võimalikku tekkivat mõju keskkonnale ära hoida või leevendada ning millede rakendamine on kavandatava tegevuse puhul vajalik ja kohustuslik.
Turbatolm. Tolmu tekitab turba tootmine, laadimine ja kaevise transport. Tootmisväljal tekkiva tolmu levikut lähima Kutspoki majapidamiseni, mis asub ~430 m kaugusel, tõkestab osaliselt turbatootmisala ümbritsev mets. Kaevise väljaveoks kasutatavate teede tolmuteket saab vältida teede niisutamisega veega või nende kloriididega töötlemisega. Viimast varianti kasutatakse koos niisutusega, efekt on pikemaajalisem. Olulist positiivset tulemust annab ka kõvakatte rajamine tootmisala väljaveoteele ja veokite rataste pesu. Tolmu levikut vähendab ka koormate katmine või niisutamine. Kuna kaevise transportimine toimub mäeeraldise vahetus läheduses asuvasse Niibi turbatöötlemise tehasesse, siis tolmu mõju on siin minimaalne. Tehasest edasi transporditakse juba pakendatud turvast.
Müra. Tootmisalalt tuleva müra vähendamiseks tuleb valida tootmiseks kaasaegne tehnika, mis tekitab vähem müra, vibratsiooni ja on kütusesäästlikum. Tootmisest
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 67 aruanne tulenev müra sumbub esimeste majapidamisteni jõudes (peatükk 6.3). Abistavaks teguriks on ka siin turbatootmisala ümbritsev mets. Turba kaevandamisel peab arendaja kinni pidama Eesti Vabariigi kehtestatud müratasemete piirväärtustest nii päevasel kui ka öisel ajal.
Tuleohutus ja keskkonnaavariid. Jälgida, et tuletõrjetehnika ja -ehitised oleksid olemas mäeeraldise erinevates osades, mis võimaldaks vajadusel kiirelt reageerida. Turbatootmismasinad peavad olema varustatud tulekustutitega, et vajadusel saaks kiirelt kustutada tootmisel tekkida võivaid tulekoldeid. Täpsemad tuleohutusnõuded on kinnitatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.08.2004. a määrusega nr 172 “Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutuse ohutusnõuded” ja Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. novembri 2003. a määrusega nr 248 “Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise projektile esitatavad nõuded” / 33 /. Masinate remont peab toimuma vaid selleks ettenähtud platsidel, mis on varustatud võimaliku avariireostuse likvideerimise jaoks vajalike vahenditega (absorbeeruvad ained).
Liiklusmüra vähendamiseks tuleb piirata masinate liiklumise kiirust väljaveoteel kuni 50 km/h, mis vähendab mürataset kuni 3 dB ning jälgida teede korrasolekut. Tootmisalal töötavate traktorite liikumise piirkiiruseks vastavalt kehtivatele liikluseeskirjadele on määratud 40 km/h. See nõue aitab samuti hoida mürataset madalal ning aitab vältida õnnetusjuhtumeid toomises. Väljavedu tuleb planeerida päevasele ajale ning kontrollida jooksvalt kallurite tehnilist korrasolekut.
Pinnasevee kvaliteet. Soovitame taotletava Niibi II tootmisala kuivendusveed suunata läbi settebasseinidest ja puhastuslodust koosneva kuivendussüsteemi Salajõkke ning paigaldada puhastuslodust väljuvale veejuhtmele automaatseirejaam. Niibi turbatöötlemise tehase juurest alguse saav ja Salajõkke suubuv magistraalkraav tuleb sulgeda (2014. a augusti seisuga on kraav suletud). Settebasseini puhastada regulaarselt heljumist suvise veevoolu miinimumi ajal.
6.12 Keskkonnamõju hindamine
Käesolevas peatükis analüüsitud üksiktegurite toime näitab, et mäeeraldisel on võimalik kavandada turbatootmist. Kuna tegemist on juba toodangut andva maardlaga, siis on otstarbekas tootmisala kavandatavat tegevust võrrelda null-alternatiiviga ehk olukorraga, kus mäeeraldisel kaevandamist ei toimu ja kuivendusvõrkude hooldamine lõpetatakse. Pikemas perspektiivis toodangu vajadus jätkub ning null-alternatiivi rakendumise korral võib tekkida enneaegne vajadus kaevandada uues maardlas.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 68 aruanne
Tabel 6.5. Hindamiskriteeriumide kaalud
Mõjuvaldkond ehk Kaal kriteerium Soovitud eesmärgi +1 Saavutatakse, saavutamise määr -1 ei saavutata või saavutatakse osaliselt +1 võib kaasneda positiivne mõju 0 mõju puudub Keskkonnamõju -1 kaasneb vähene negatiivne mõju -2 kaasneb oluline negatiivne mõju Loodusressursside +1 ressursside kasutamine on rahuldav (täielik) kasutamise -1 ressursside kasutamine on mitterahuldav otstarbekus Mõju tööhõivele ja 0 ei kaasne positiivset mõju piirkonna +1 kaasneb positiivne mõju sotsiaalsele arengule
Taotletava Niibi II turbatootmisala rajamise ning töötamisega seotud tegevused avaldavad mõju ümbritsevale keskkonnale. Mõju olulisus (või ebaolulisus), omadus ja määr võivad olla erinevad. Mõjutegurite hindamiseks kasutatakse „negatiivne – (-)”, „mõju puudub – (0)” ja „positiivne – (+)” süsteemi. Tabelis 6.5 on toodud hindamiskriteeriumite kaalud. Kus mõju suurus on prognoositav olemasolevate analoogide põhjal, seal võrreldakse prognoositavaid ja normatiividega lubatavaid arvsuurusi. Summaarne tegurite võrdlus alternatiivide vahel tehakse üksiktegurite mõjuhinnete alusel / 3 /.
Tegevuse null-alternatiivi all mõeldakse olukorda, kus kavandataval Niibi II turbatootmisalal tegevust ei alustata. Kui leevendusmeetmeid (vt ptk 6.11) rakendada efektiivselt (lodupuhastus enne kuivendusvee eesvoolu suunamist, väljaveotee niisutamine kuival perioodil, tuleohutuse efektiivne süsteem jne), siis turbatootmisest tekkivad negatiivsed mõjud on minimaalsed ja ei ületa keskkonnataluvuse piire.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 69 aruanne
Tabel 6.6. Mõjutegurite hinnangud valdkonniti kavandatava tegevuse ja null-alternatiivi korral
Mõju hinnang
Tegevuse mõju leevendavad Hindamisvaldkond
asjaolud
alternatiiv
-
tegevus
Kavandatav Kavandatav Kavandatav
leevendusega Null 1. Soovitava majandusliku eesmärgi -1 +1 +1 - saavutamine Reostusohu vältimine, 2.1 Pinnavee 0 -1 0 settebasseinide hooldamine, loduala kvaliteedile rajamine 2.2 Pinnaseveele, Kaitsevööndi olemasolu 0 -2 -1 vesivarustusele rabajärvede ümber Reostusohu vältimine, 2.3 Põhjavesi 0 0 0 settebasseinide hooldamine, loduala rajamine Müra levikut takistab ümberkaudne 2.4 Müra 0 0 0 mets Kaevise väljaveoteede niisutamine, 2. Kesk- 2.5 Tolm 0 0 0 tolmu levikut tootmisalalt takistab konnamõju mets 2.6 Vääriselu- Leevenduse vajadus puudub, 0 0 0 paikadele vääriselupaiku läheduses ei asu 0-alternatiivi korral tuleb kraavid 2.7 Maastikule 0 0 0 sulgeda, kaevandamisjärgselt tootmisala korrastatakse 2.8 Taimestikule 0 0 0 Kaitsealused taimed puuduvad mäeeraldisel Leevendusmeetme vajadus puudub, 2.9 Loomastikule 0 0 0 kuna turbatootmisala on tootmiseks ettevalmistatud Ettevalmistatud turbatootmisala 3. Loodus- 3.1 Turvas -1 +1 +1 turbavaru otstarbekas ressursside kaevandamine otstarbekas Leevendusmeetme vajadus puudub, kasutamine 3.2 Põhjavesi 0 0 0 kuna turbatootmisel põhjavett ära ei juhita Leevendusmeetme vajadus puudub, 4.1 Välisõhk (müra, 0 0 0 kuna mõjutegurid esinevad vaid tolm) mäeeraldise piires 4. Elanik- Leevendusmeetme vajadus puudub, konna tervis, 4.2 Elamud 0 0 0 kuna mäeeraldise lähiümbruses sotsiaalsed elamud puuduvad tingimused Kavandatava tegevuse 4.3 Tööhõive -1 +1 +1 realiseerumisel olemasolevad töökohad säilivad Kokku: -3 0 +2
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 70 aruanne
Tabelis 6.6 on toodud kõik võimalikud teadaolevad mõjutegurid, mis toimivad ja võivad hakata toimima kavandataval Niibi II turbatootmisalal. Neid mõjutegureid on hinnatud vastavalt tabelis 6.5 toodud kaalude süsteemi alusel. Hinnangutest selgub, et mõne teguri negatiivne mõjuulatus on piisavalt suur, et vajab leevendamist. Tabelis on võrreldud kavandatavat tegevust ehk põhialternatiivi, null-alternatiivi ehk olukorda, kus kaevandamist ei toimu ning kavandatavat tegevust koos reaalselt rakendatavate leevendusmeetmetega.
Mõjutegurite tabelis on hinnatud kavandatavat tegevust leevendusmeetmetega mõju osas maastikule „0“, kuna korrastamiskohast ja eripärast lähtuvalt õigesti valitud korrastamissuunaga on võimalik taotletavale Niibi II turbatootmisalale saavutada positiivsem lõpptulemus. Soovitame ka Kasetuka ja Kitsejärve järve aluse turbavaru aktiivseks tunnistada ja see väljata, mille tulemusena on võimalik ala hilisem korrastamine läbi viia ühtse tervikuna.
Settebasseinid ja puhastuslodu on turbakaevandamisel leevendavateks meetmeteks, kuna turvast on võimalik kaevandada rajamata eelnimetatud keskkonnakaitselisi objekte. Siit ka mõju hinnang kavandatavale tegevusele leevendusmeetmetega pinnavee kvaliteedi osas „0“. Puhastuslodu on kirjeldatud ptk-s 5.3
Settebasseinide rajamisega ei ole võimalik kohe kogu varu väljata, kuid seda on võimalik teha hilisemate tööde käigus enne lõplikku mäeeraldise sulgemist. Sellest ka ressursikasutus on mõlema kavandatava tegevuse alternatiivi puhul +1.
Tabelist 6.6 ilmneb, et kavandatav tegevus koos leevendusmeetmete rakendamisega on kõige väiksema negatiivse keskkonnamõjuga. Kõige negatiivsema keskkonnamõjuga on 0-alternatiiv, kuna ei saavutata majanduslikku eesmärki, ettevalmistatud turbatootmisala koos aktiivse turbavaruga jääb kaevandamata ning väheneb piirkonna tööhõive.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 71 aruanne
7. KESKKONNASEISUNDI JÄLGIMINE, SEIRE SOOVITUSED
Tulenevalt analüüsitud mõjutegurite olulisusest on vajalik jälgida turbatootmisalalt välja juhitava vee kvaliteeti, võimalikku pinnaseveetaseme alandust mäeeraldise teenindusmaal olevatele Kaevandu ja Nõmmküla järvedele ning tuleohutuse meetmete täitmist.
Pinnasevee kvaliteet. Kuna suublasse juhitaval heljumil on oluline keskkonnamõju vooluveekogudele, tuleb järelvalvel ja seirel keskenduda heljumi äravoolu kontrollile turbatootmisalalt. Mõju vähendamiseks pinnasevee kvaliteedile tuleb kuivendusvete puhastamiseks rajada eesvoolu ette settetiigid koos puhastusloduga ning rajada puhastuslodust väljuvale veejuhtmele automaatne seirejaam.
Taotletava Niibi II turbatootmisalast lõunasse jääva Niibi ja Niibi III turbatootmisala kuivendusveed suunatakse Salajõe jõkke. Vastavalt Niibi ja Niibi III turbatootmisalale määratud vee erikasutusloale L.VV/325020 teostatakse kuivendusvete kvaliteedi seiret Salajõe ja Oru peakraavi seirepunktides, kus määratakse BHT7, heljum, nafta, KHT, Püld, Nüld, pH 6-9. Proove võetakse sagedusega üks kord poolaastas ja turba tootmise ajal kord kvartalis.
Teiste keskkonnalubade vajadus. Arendajal on vajalik peale KMH heakskiitmist taotleda Niibi II turbatootmisalale vee erikasutusluba. Vee-erikasutusluba tuleb taotleda Veeseadusele § 8 lõikele 2 alusel, mis ütleb, et vee-erikasutusluba peab olema kui vett juhitakse suublasse maavara kaevandamise eesmärgil. Vee-erikasutusloa taotlemisel tuleb Keskkonnaametile esitada lodupuhastuse projekt. Vee-erikasutuse taotlemisel ei ole vajadust KMH-d algatada.
Kavandatava Niibi II turbatootmisala kuivendusveed on soovitav suunata läbi puhastuslodu samuti Salajõe jõkke. Salajõe veekvaliteedi jälgimiseks määrata automaatne seirepunkt puhastuslodust väljuvale veejuhtmele enne suubumist eesvoolu. Veekvaliteedi seiret on soovitav läbi viia kaks korda aastas, II ja III kvartalis, määrates heljum, nafta, KHT, Püld, Nüld, pH 6-9 sisaldust vees. Veekvaliteedi näitajad peavad vastama Vabariigi Valitsuse määruses nr 269 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord“ esitatud nõuetele. Sarnaselt Niibi ja Niibi III vee erikasutusloale peavad seiratud näitajad vastama järgnevatele näitajatele (suurim lubatud sisaldus): BHT7 - 15 mg/l, Heljum - 40 mg/l, Nafta - 5 mg/l, Püld – 1 mg/l, Nüld - 45 mg/l, KHT - 125 mg/l, pH 6-9.
Vältida tuleb proovivõtmist erakorraliste ilmastikutingimuste (nt paduvihm, lume kiire sulamine vms) ajal. Esinduslikku proovi, eriti heljumi osas ei ole võimalik saada ka settebasseinide puhastamise (sette eemaldamise) ajal.
Kaevandu ja Nõmmküla järvede veetasemete jälgimiseks on soovitav rajada järvede kaitsevööndi sisse vaatlusvõrk. Esimene vaatluspuurauk on soovitav teha vahetult piirdekraavi kõrvale ning järgnevad temast ühtlaste vahedega kuni järve piirini. Uuringuteks on otstarbekas kasutada perforeeritud torusid, mis tuleb paigaldada turbalasundisse 2 m sügavusele või lasundi põhjani. Seejärel sulgeda nad nii turbalasundis kui ka maapinnal korgiga, et ära hoida põhja- ja sademevee sattumist turbavette. Torude pikkuseks on sobiv võtta 2,5 m, kusjuures 0,5 m torudest peab jääma üle maapinna. Veetasemete mõõtmisi on soovitav teha üheaegselt veekvaliteedi seirega.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 72 aruanne
8. ÜLEVAADE KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE PROTSESSIST JA AVALIKUSTAMISEST
Taotletav Niibi II turbatootmisala asub Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas kohaliku tähtsusega Niibi turbamaardlas. Kavandatava tegevuse eesmärk on laiendada Niibi turbamaardlat lõunast külgneva kavandatava Niibi II mäeeraldise juurde liitmisega olemasolevale seoses osaliselt väljalangenud ja korrastatud Niibi turbatootmisala tagastamisega maaomanikule. Taotletava Niibi II mäeeraldise pindala on 174,21 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 222,59 ha. Taotletav summaarne kaevandamise maksimaalne aastamäär kavandataval Niibi II mäeeraldisel on 12 tuh t.
Keskkonnamõju hindamise algatas Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioon AS Tootsi Turvas esitatud Niibi turbatootmisalal asuva kavandatava Niibi II maavara kaevandamise loa taotluse (lisa 1) alusel oma 06.04.2011. a kirjaga nr HLS 6-7/11/12114 (lisa 2). Maavara kaevandamise lubade ümberregistreerimiste tulemusena on kavandatava Niibi II turbatootmisala arendajaks OÜ Kekkilä Eesti.
KMH algatati vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemide seaduse / 1 / § 3 punktile 1, mille kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Sama seaduse § 6 lõige 1 punkt 28 sätestab olulise keskkonnamõjuga tegevusena pealmaa- kaevandamise suuremal kui 25 ha suurusel alal ja turba mehhaniseeritud kaevandamise ning § 11 lõige 3 sätestab, et § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine selle vajadust põhjendamata.
Aruandes kirjeldati tootmisala ja selle piirkonna looduslikke tingimusi, arendaja kavandatavat tegevust ja tegevuse võimalikke alternatiive. Analüüsitud on turbatootmise mõju pinna- ja põhjavee seisundile, välisõhule, piirkonna looduskeskkonnale ja elanikele. Töös on antud soovitusi keskkonna mõjutegurite seireks ja on käsitletud leevendusmeetmeid ning alternatiivseid tegevusi keskkonnamõjude vähendamiseks.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 73 aruanne
9. KOKKUVÕTE
9.1 Kavandatav tegevus
Arendaja taotleb maavara kaevandamise luba kavandatavale Niibi II turbatootmisalale. Taotletava Niibi II turbatootmisala pindala on 174,21 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 222,59 ha. Turbatootmisala asub Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas kohaliku tähtsusega Niibi turbamaardlas. Arendaja tegevuse eesmärk on laiendada Niibi turbamaardlat põhjas külgneva taotletava Niibi II mäeeraldise juurde liitmisega olemasolevale seoses osaliselt väljalangenud ja korrastatud Niibi turbatootmisala tagastamisega maaomanikule.
9.2 Kavandatava tegevuse vastavus õigusaktidele, planeeringutele ja tegevuskavadele
Kavandatav tegevus on kooskõlas õigusaktide ja arengukavadega. Vastavalt Oru vallavolikogu 2008. a 11. detsembri otsusega nr 195 kehtestatud Oru valla üldplaneeringu / 7 / peatükk Maardlate maad sätestab üksikobjektidele ja aladele, sealhulgas Niibi turbatootmisalale, täiendavaks tingimuseks detailplaneeringu kohustuse, mis tuleb alale koostada enne tootmise algust.
Tulenevalt jäätmeseaduse §1 lõikest 32 ei ole B kategooria jäätmehoidla käitamiseks vaja jäätmeluba (jäätmeseadus § 73 lõige 2 punkt 8) ning seetõttu ei ole kavandataval Niibi II turbatootmisalal kehtiva seaduse kohaselt vaja jäätmeluba ega esitada jäätmeloa taotlust / 20 /.
Detailplaneeringu koostamisel tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist. Kuna läbiviidud keskkonnamõju hindamisel on mõju käsitlus detailsem kui strateegilisel hindamisel, siis saab käesoleva keskkonnamõju hindamise alusel piisavat infot mõju määratlemisel ning detailplaneeringu käigus strateegilist hindamist eraldi ei ole põhjust algatada.
9.3 Keskkond
Taotletav Niibi II turbatootmisala ei lõiku rohevõrgustikuga, samuti ei jää turbatootmisalale ega tema lähiümbrusesse Natura 2000 alasid. Lähimad majapidamised on ~430 m kaugusel läänes ning on tootmisalast eraldatud metsaga.
9.4 Kavandatav tegevus
Taotletaval Niibi II turbatootmisalal kavandatakse turba kaevandamiseks kasutada sama tehnoloogiat ning samu masinaid, mida kasutatakse Niibi turbatootmisalal. Tuginedes 25.09.2001. a. Läänemaa Keskkonnateenistuse korraldusele nr 29, millega otsustati väljastada Niibi Turvas OÜle maavara kaevandamise luba, rajati kavandatavale Niibi II turbatootmisalale aastatel 2002 - 2003 kuivendusvõrk. Turba tootmine toimub tsükliliselt. Ühe kogumistsükliga väljatakse 10 kuni 20 mm paksune pindmine turba kiht. Freesimisele järgneb turbakihi pööramine. Kuivanud turvas vallitatakse ja kogutakse punkerkogumismasinatega. Seejärel transporditakse turvas tootmisväljakute otstes asuvatesse aunadesse. Aunadest laetakse turvas greiferkopaga kalluritele
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 74 aruanne väljaveoks. Turvas viiakse edasiseks töötlemiseks turbatootmisala vahetus läheduses asuvasse Niibi tehasesse.
9.5 Keskkonnamõju
Pinnavesi. Kavandatava Niibi II turbatootmisala pinna- ja põhjavee seisund sõltub looduslikest faktoritest, turbatootmisala ja põllumajandusliku tootmise koosmõjust. Rajada kuivendusvee veekvaliteedi jälgimiseks seirepunkt settebasseinist väljuvale veejuhtmele enne suubumist eesvoolu ja määrata seal üldkeemilised näitajad vastavalt peatükis 7 soovitatule. Kavandatava tegevuse läbiviimiseks valida turbatootmisala kuivendusvete puhastuseks lodupuhastus ning suunata puhastatud kuivendusveed Salajõkke. Kaevandu ja Nõmmküla järvede veetasemete jälgimiseks rajada veetasemete vaatlusvõrk.
Põhjavesi. Turba kaevandamine turbatootmisalal ei avalda mõju survelisele veekihile pinnaseveekihi all. Tootmistegevus toimub ülalpool kaitstavat veepidet. Kuivenduskraavid ei riku veepideme terviklikkust. Turbatootmise mõju Salajõe külas asuvatele tarbekaevudele on käsitlenud mitmed uuringud ning turbatootmise mõju tarbevee kvaliteedile on hinnatud väikeseks. Kavandatava tegevusega ei mõjutata tarbevee kvaliteeti Salajõe külas.
Välisõhk. Turbatootmisel tekkivad müra- ja tolmutasemed ei ületa lubatavaid piire ~430 m kaugusel asuvate lähimate elamute piirkonnas. Toodangu väljaveost tingitud tolmu kontsentratsioonide vähendamiseks Niibi turbatöötlemise tehasest kuni riigimaanteeni soovitame kruusakattega tee muuta tolmuvabaks lähimate teeäärsete majapidamiste piirkonnas (Tooma kinnistu (katastritunnus 52001:002:1671), Rehe kinnistu (katastritunnus 55201:001:0098), Rätsepa kinnistu (katastritunnus 55201:001:4901), Tilga kinnistu (katastritunnus 55201:001:0877), Võsa kinnistu (katastritunnus 55201:001:2920).
Kaitsealad ja rohevõrgustik. Kavandatavast Niibi II turbatootmisalast ~1 800 m ida suunas asub Natura 2000 võrgustikku kuuluv Leidissoo looduskaitseala, mille kaitse- eesmärk on Lääne-Eestile tüüpilise soostiku kaitse. Kavandatavast Niibi II turbatootmisalast lääne poole jääb Natura 2000 võrgustikku kuuluv Salajõe hoiuala. Salajõe hoiuala läbib Salajõgi kuhu suunatakse kavandatava tegevuse käigus turbatootmisala veed. Läbi viidud uuringud on näidanud, et turbatootmise mõju pinnaveele on märgata vaid tootmisala läheduses olevas proovivõtukohas ning seega ei mõjuta ~2,3 km (allavoolu) kaugusel olevat Salajõe hoiuala. Ka ~1 300 m kaugusel kirdest mööduv rohevõrgustiku koridor ei sea piiranguid kavandatavale tegevusele.
Tuleohutus. See on kogu turbatootmisperioodil ning eriti kuivadel ilmastikutingimustel, pidev ja potentsiaalne negatiivne ohutegur. Tuleohutuse tagamiseks on oluline hoida kõrget töökultuuri ja jälgida antud aruande soovitusi ning vastavatest normdokumentidest kinni pidamist.
Elanikkond. Turbatootmisalal toimub tegevus on minimaalselt mõjutanud ümberkaudset vesivarustust. Turbatootmise mõjutused välisõhu kaudu on peaaegu olematud. Tootmisväljakutelt tulevad müra- ja tolmutasemed alanevad normatiivse tasemeni enne elamuteni jõudmist.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 75 aruanne
Keskkonnamõju hindamise protsessi käigus on esile kerkinud tarbekaevude veekvaliteedi halb seisund, mille kohta on kohalik kogukond mitmete avalike arutelude ja nõupidamiste käigus tähelepanu juhtinud. KMH kirjutamise raames on tellitud mitmeid uuringuid olukorra selgitamiseks. Uuringute tulemustele baseerudes, on halva tarbevee kvaliteedi põhjuseid mitmeid. Kohalik elanikkond ootab veekvaliteedi tõstmiseks lahendusi. KMH aruande heakskiitmiseks esitamise ajal toimus Lääne- Nigula Vallavalitsuse Oru teeninduskeskuses töökoosolek, kus osalesid Keskkonnaameti, OÜ Kekkilä Eesti, AS Tootsi Turvas, OÜ Inseneribüroo STEIGER, AS Maves, Lääne-Nigula Vallavalitsuse ja kohalike elanike esindajad. Tarbekaevude veekvaliteedi parandamise eesmärgil lepiti koosolekul kokku kahe tarbekaevu puhastamine koostöös arendaja ja kohaliku omavalitsusega (lisa 16 ja 20).
9.6 Koondhinnang
Niibi II turbatootmisalal taotletakse maavara kaevandamise luba seoses osaliselt väljalangenud ja korrastatud Niibi turbatootmisala tagastamisega maaomanikule ning sooviga olemasolevat tootmismahtu säilitada. Taotletav Niibi II mäeeraldise maa-ala on osaliselt kuivendamiseks ette valmistatud. Kavandatava tegevuse realiseerumisel soovitame rajada lodupuhasti, mille kasutamisel ei erine turbatootmisala kuivendusvesi piirkonna pinnavee kvaliteedist. Kokkuvõttes on kavandatava tegevuse realiseerumine Niibi II turbatootmisalal võimalik minimaalse keskkonnamõjuga, kui jälgida hindamisel antud soovitusi ja leevendusmeetmeid.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 76 aruanne
10. KASUTATUD ALLIKAD
1. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87; 2006, 58, 439; 2007, 25, 131; 2008, 34,209; 2009, 3, 15; 2010, 8,37; 22,108; 1; 2011, 1).
2. Veeseadus (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 240; 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283; 94, 577; 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64; 26, 156; 51, 352; 2004, 28, 190; 38, 258; 2005, 15, 87; 37, 280; 67, 512; 2006, 28, 211; 2007, 1, 1; 62, 396; 66, 408; 2009, 1, 2; 3, 15; 20, 131; 37, 251; 49, 331; 2010, 8, 37; 22, 108; 43, 254; 1; 2011, 2; 1; 4; 1).
3. Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil. Keskkonnaministeerium, Tallinn 2007.
4. Maavara kaevandamisloa taotluse vorm, kaevandamisloa taotlusele, seletuskirjale ja graafilisele lisale esitatavad täpsustatud nõuded, kaevandamisloa andmise, muutmise ja ümberregistreerimise menetlustoimingute tähtajad ja kaevandamisloa vorm (RTL 2005, 51, 717; 2009, 11, 131; 2010, 53, 345; 2011, 28).
5. Maapõueseadus (RT I 2004, 84, 572; 2005, 15, 87; 67, 512; 2006, 14, 109; 58, 439; 2007, 42, 303; 66, 408; 2008, 28, 183; 48, 267; 2009, 3, 15; 28, 170; 2009, 63, 408; 2010, 22, 108; 44, 260; 2011, 1).
6. Läänemaa maakonnaplaneering. http://laane.maavalitsus.ee/et/maakonnaplaneering (09.08.2012).
7. Oru Valla üldplaneering. [WWW] http://www.oruvald.ee/t%C3%A4htsad- dokumendid (09.04.2012).
8. Lääne maakonna Niibi turbamaardla põhja- ja lõunaosa geoloogiline uuring. M. Orru, A. Võsa, A. Mägi. Tallinn, 2000.
9. Niibi turbamaardla kuivendusvee mõju uuring Salajõe ja Riguldi jõgede ning neid ümbritsevate kaevude vee kvaliteedile. AS Maves, Tallinn 2012.
10. Läänemaa Niibi turbamaardla rekultiveerimise projekt. OÜ Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn, 2000.
11. Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258; 53,373; 2005, 15, 87; 22, 152; 2006, 30, 232; 2007, 25, 131, 62, 396; 2008, 34, 211; 56, 314; 2009, 3, 15; 28, 170; 35, 232; 50, 336; 53, 359; 2010, 22, 108; 29, 151; 38, 231; 43, 255; 2011, 2; 3; 1).
12. Eesti Jõed. Koostanud Arvi Järvekülg. EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut. Tartu 2001.
13. Salajõe maastikukaitseala kaitse-eeskiri (RT I 2001, 41, 231; 2009, 7, 48).
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 77 aruanne
14. Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri (RTL 2004, 111, 1758; 2009, 39, 516; 2010, 19, 351; RT III, 28. 12. 2010, 1).
15. Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord (RT I 2001, 69, 424; 2003, 83, 565; 2006, 10, 67; 2009, 7, 47; 2010, 13, 70).
16. Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid (RTL 2001, 100, 1369; 2002, 84, 1299; 2005, 69, 971; 2007, 8, 131; 2009, 10, 124; 48, 697; 99, 1482).
17. Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded (RTL 2003, 9, 100; 2009, 99, 1482).
18. Jääksood, nende kasutamine ja korrastamine. Koostaja ja toimetaja J. Paal. Tartu, 2011.
19. Keskkonnaregister: Keskkonnateabe Keskus.
20. Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52; 30, 208; 2005, 15, 87; 37, 288; 2006, 28, 209; 58, 439; 2007, 12, 66; 19, 94; 44, 315; 66, 408; 2009, 3, 15; 25, 150; 39, 262; 49, 331; 62, 405; 2010, 22, 108; 24, 115; 31, 158; 41, 241; 44, 260; 21; 2; 2011, 1).
21. Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise ohutusnõuded (RT I 2004, 112, 1761; 2008, 38, 542; 2011, 5).
22. Soode hüdrokeemilised ja hüdrogeoloogilised uuringud puhvertsoonide piiritlemiseks ja kaitsemeetmete välja töötamiseks, TTÜ Keskkonnatehnika instituut, E. Loigu, Ü. Leisk, M. Orru jt, Tallinn 2008.
23. Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (RTL 2002, 38, 511).
24. Turvetuotannon ympäristövaikutusten arviointi. Ohjeita turvetuotannon luonto- ja naapuruussuhdevaikutusten arvioimiseksi, Turveteollisuusliito ry, 2002.
25. Säästva arengu seadus (RT I 1995,31,384; 1997, 48, 772; 1999, 29, 398; 2000, 54, 348; 2005, 15, 87; 2008, 48, 267; 2009, 12, 73).
26. AS Torfex Lavassaare turbamaardla Põhara turbatootmisala töötamise ja Põhara II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne. J. Johanson, A. Toomik, U. Timm, M. Kaljuste. Tallinn 2011.
27. Leidissoo looduskaitseala kaitse-eeskiri (RT 2005, 65, 499; 2009, 7, 48; 2010, 13, 70).
28. Vabariigi Valitsuse 15.04.1997. a määruses nr 79 „Turba kaevandamine ja esmatöötlemise ohutuseeskirja kinnitamine“ (hetkel kehtetu).
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavandatava Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise 78 aruanne
29. Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad1 (RT I, 12.07.2011, 3).
30. Kuivendusvee puhastamise vajadus turba kaevandmisel, TÜ Loodus- ja Tehnoloogiateaduskond, H. Nikkarev, Tartu 2009.
31. Spravotšnik po torfu. A. V. Lazareva, S. S. Kortšunova, M. Nedra. Mockva 1982.
32. Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu (RTL 2004, 87, 1362; 2005, 47, 652).
33. Kalanduslikud uuringud Läänemere veekogudel. Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut, R. Aps; M. Kangur. Tallinn 2002.
34. Ihme, R., Hekkinend.K., Lakso. E. (1982) The use of oveland flow for the purification of runoff water from peat mining areas. Publication of the Water and Environment Research Institute. National Board of Waters and the Environemnt, Finland, No.9
35. Looduskaitse arengukava aastani 2020. Keskkonnaministeerium. Tallinn, 2012.
36. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava. Keskkonnaministeerium 2010.
37. Eesti meriforelli kudejõgede taastootmispotentsiaali hindamine ning võimalikud rehabilitatsioonimeetmed. R. Järvekülg; M, Kesler; Lauringson, G. Tartu 2011
38. Maaparanduse käsiraamat I. Maaparanduse alused, Eesti Riiklik Kirjastus, J. Kurkus, Tallinn 1962
39. Keskkonnaministri 28. juuli 2009. a määruse nr 44 „Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord.