DOCSLIB.ORG

Sangaste-Sagnitz Mati Laane Ajakirjas Eesti Mets 1/2007 Lk.46-51 Ilmus Heldur Sanderi Uurimus Sangaste Lossipargist

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Sangaste-Sagnitz Mati Laane Ajakirjas Eesti Mets 1/2007 Lk.46-51 Ilmus Heldur Sanderi Uurimus Sangaste Lossipargist Sangaste-Sagnitz Mati Laane Ajakirjas Eesti Mets 1/2007 lk.46-51 ilmus Heldur Sanderi uurimus Sangaste lossipargist. 20 allika ja uurimuse põhjal antud ülevaade mõisaaegse pargi, allee ja õuehaljastuse kujunemisest umbes 300 aasta jooksul. EW ja hilisemat aega pole puudutatud. Seda lugu lugedes tekkisid mõned mõtted. Esiteks on muidugi kurb tõdeda, et tervel eesti kultuurivaldkonnal – iluaiandus ja pargid – pole olnud oma ajakirja, kus taolisi lugusid avaldada, nagu neid on sadu kirjutanud vanameister Heldur Sander. Seegi lugu otsis kaua avaldumisvõimalust. Pole ju üldse loomulik, et iluaianduse ajaloost, võtetest ja olukorrast kirjutavad autorid peavad trükipinda paluma Eesti Looduse, Eesti Metsa jt. taoliste ajakirjade äärealadele, sest nimetatud ajakirjad tegelevad looduse ja metsa temaatikaga, mis mitmes mõttes on nagu vastand iluaiandusele. Meie kodu- ja aia-ajakirjad on ikkagi reklaamprospektid, millede toimetajaid ja lugejaid ei huvita tõsised uurimus-artiklid iluaiandusest või parginduse ajaloost. Maailm on nii keeruline, et tuleb vist aru saada loodusajakirjade toimetajate tõrkest neile nii võõra valdkonna suhtes, nagu on loominguliseks kunstiks arvatud iluaiandus, pargikujundus ja maastikuarhitektuur. Puutusin sellise fenomeniga kokku, kui eelmisel aastal püüdsin ELs avaldada mõisaparkide päästmise ühe idee-kavandi. Toimetus lihtsalt tellis mu algatuse mahatampimiseks juba enne trükis avaldamist ökoloogi ning looduskaitse ja muinsuskaitse pealikud, kes mu ideed enda seisukohalt kõlbmatuks tunnistasid, ja nende arvamused avaldati minu artikliga koos. Ma ei tea, kas sellist häbematust on eesti loodus-ajakirjanduses varem juhtunud, igatahes ajakirjanduse tuntud reeglitega see ei ühildunud. Põhimõtteliselt võib neil ametnikel oma töö seisukohalt õige olla, sest aiakultuur ja loodus ning looduskaitse ongi vastandlikud, aga kusagil pole ju ei rahvahääletusel ega põhiseaduses otsustatud, et aia- ja pargikultuur tuleb nüüd tasapisi kultuurinähtustest kõrvale jätta ning tegelda ainult looduse, selle kaitsmise ja metsakasvatusega. Põhiseaduses on kultuur seni ikka veel säilitamisele määratud, sealhulgas siis ka aia- ja pargikultuur ja võib-olla isegi maastiku-kultuur, kuigi sellest ehk ainult maastikukujundajad aru saavad, sh. ka linnamaastiku kultuur. Üldiselt saan ma aru ja olen bioloogina isegi ehk nõus, et kui rahvahääletusel või parlamendis tõesti pandakse hääletusele, et mõlema jaoks ei jätku vahendeid ja et otsustame emba-kumba, kas meie ümbruse haljastuse korrastamisele panustada või hoiame selle asemel loodust ja kaitseme seda, siis ma pigem hääletaks looduse poolt. Sest minu arust ilma aiakultuurita saame kuidagi elada küll, aga ilma looduseta ei saa. Samas, Inglismaal ja Hollandis loodust peaaegu pole, on vaid aiad ja põllud, ja saab ka elada! Arvatavasti hakatakse meil ikkagi hädaldama, et kas kuidagi mõlemat ei saa, siis tahaks vastu öelda, et panustame siis vajalikud finansid ka aiakultuurile, mitte ainult teede-ehitajatele, kes teelõigu avamiseks on tee äärse nõlva on heinakülviga roheliseks saanud, mis aga järgmisel aastal millegipärast enam muru pole, vaid on asendunud umbrohuga. See ongi see looduse ja aedniku vaheline töö ja võitlus. Ilma aedniku ja tema oskusteta (ja masinate ja tööpalgata) kasvab kõikjale looduslik taimestik, mõisaparkidesse võsa ja tee äärde umbrohi. Looduslik tuleb ilma peale maksmiseta, aga aednikule tuleb maksta ka. Olen ikka lootnud, et mõni erakond võtaks oma teemaks, et tema aitaks aiakultuuri tõsta ja teeks asulad-linnad korda, kui ta võimule saaks. Huvitav oleks teada rahva arvamust, kas siis hääletusel saab näiteks parke korda teha lubav erakond rohkem hääli. Olen teisal kirjutanud, et kuidas K.Päts sai EW ajal pidevalt talumeeste erakonna poolt niipalju hääli, et oli pidevalt parlamendis, valitsuses ja korduvalt riigivanem. Ei tema ise ega ta eellased polnud mitu põlve olnud talumehed, aga ta mõistis talumeeste kõige suurema probleemi tähtsust ning lubas maal teed korda teha, nii et igasse tallu pidi rehepeksumasin sisse sõita saama, ja ta täitiski riigi kulul oma lubaduse. Kui asutati roheliste erakond, tegin ka ettepaneku, et võtame aednikud ja haljastajad oma toetuse alla. Aga juhtmehed ütlesid „Ei!“ (eriti see pisike Lotman), nende eesmärk olevat kõigepealt parlamenti saada ja saidki… Aga nad ei täitnud rahva suuremaid ootusi ja pidid kõrvale tõmbuma. Korduvalt Sangaste lossis ja pargis käinuna, on mul kujunenud üks kinnisidee, mida ma mitut moodi olen püüdnud tõestada. See on see, et Sangastes on hakatud kunagi lossi rajama aga see on vist pooleli jäänud. Saksa keeles nimetatakse Sangaste mõisa kui Schloss Sagnitz. Saksa vana tava järgi nimetati lossiks ainult neid mõisu, mille maa-alal oli olnud kunagi mingisugune kaitselise tähtsusega (ordu)lossi ehitis. Muid mõisaid nimetatakse Gut. Mingist lossist ei pea just varemeid ega nähtavaid jäänuseid olema säilinud ning kunagine loss ja mõisahäärber ei pea isegi lähestikku või kõrvuti olema. Nii näiteks ehitati Karksi mõisa ühekorruseline puust häärber lossivaremetest umbes 1km kaugusele, kuid see oli algusest peale Schloss Karkus, kuigi ka varemed olid täpselt samanimelised. Nii ka näiteks Sangastele suhteliselt lähedal olnud Vana-Antsla (Alt-Anzen) või Sõmerpalu (Sommerpahlen) lossid. Eesti rahvakeeles arvatakse lossiks ka hästi suurt härrastemaja. Küllap ka Sangaste puhul arvatakse nii, et selline erakordselt suurejooneline ja esinduslik härrastemaja ongi loss, aga see ehitati alles 19.saj. lõpukümnenditel, varem oli ühekorruseline puithäärber, mida alati on lossiks nimetatud ja kirjutatud. Miks siis on/oli Sangaste ikkagi Schloss? Ma näen seal praegugi mitmeid lossi elemente. Kolmest küljest ümbritseb praegustki häärberit vallikraav tiikidega (vt. https://www.sangasteloss.com/), vallikraavide lossipoolsed nõlvad on kaevatud järskudeks. Võib-olla oli ka neljandasse külge, õue poole, kavandatud kõrgem kivist kaitsemüür. Arvan, et Rujiena-Karksi-Helme-Viljandi võimsate ordulosside vööga võrreldes jäi Liivimaa põhjaosa ida-poolne külg Venemaa poolt tulevate vägede kaitsel küllalt nõrgaks, olid Vastseliina ja Tartu, ning pisikesed ja lagunenud Sõmerpalu, Vana-Antsla ja Kirumpää. Vahel nimetatakse küll ka Räpina mõisa Sillapää lossiks, aga balti-sakslased nii ei kirjuta. Ilmselt otsustatigi mingil ajal, et vaenlaste teele tuleb üks kaitserajatis ehitada ja millegipärast nimelt praeguse Sangaste mõisa kohale, kuigi see koht ju looduslike pinnavormide poolest just kõige soodsam ja kaitstum pole. Aga vaenuväed jõudsid vist enne kohale, kui müüride ehituseni jõuti ja nii jäigi. Kuid suure algatuse nimi jäi mõisa nimetuse koostisosaks. Reastan siin kõik mõisad, mida baltisakslased lossiks nimetasid: Vana-Antsla, Kiltsi, Porkuni, Edise, Viljandi, Velise, Helme, Karksi, Keila-Joa, Laiuse, Lihula, Koluvere, Vastseliina, Vana-Põltsamaa, Vana-Otepää, Suure- Rõngu, Sangaste, Sõmerpalu, Puurmani, Tarvastu, Vana-Vigala, Virtsu, Rakvere, Rannu. Sangaste kirik (baltisaksa keeles Theal kihelkond) on vähemalt 5x sõdades maha lõhutud, kõiki asukohti ei teata. Kujutluspildiks on mul, et üle Sangaste lossi taguse tiigi, dendropargi alguse kohal, kus on samuti nagu kunstlikult tehtud nõlv või vall, oli algne kirik ja selle läheduses sajandeid surnuaed (plaanidel Audemäe, haudadega mägi). (Sangaste lossi lühike ajalugu:) Sagnitz olla algselt 1287 a ehitatud, venelaste kallaletungi ajal oli 8 hoonet. Kuningas Stephan ühendas (Poola ajal) Sangaste ja naabermõisad üheks majandusmõisaks, mille kun. Gustav Adolph 1626 (Rootsi ajal) Christoph Ludwig Raskele andis. Vene ajal andis keiser Peter I 1723 Sangaste, Kaagjärve ja Karula kindralmajor Ivan Mihailovitš Golovinile, temalt läks pojale admiral Aleksander Ivanovitš Golovinile, selle lesk pidas Sangastet ja Kaagjärve veel 1765a., siis läks pärandi jagamisega tütar Catharina mehele ülemõuemarssal Nikolai Mihailovits vürst Golitsõnile, kellelt pärandus pojale, hilisemale kammerhärrale Aleksander Nikolajevitš vürst Golitsõnile . See pantis Sangaste ja Kaagjärve 1797 kollegiuminõunik Carl Georg parun Arpshofenile. Tema lesk Dorothea Elisabeth, pojad Carl ja Georg ning väimehed Buxhöwden ja Patkul leppisid kokku nii, et müüsid 1808a. Sangaste 243100 bankorubla eest õuenõunik Friedrich v. Bergile. See pärandas oma naisele Wilhelminele sünd. Ermes ja 3 pojale - Friedrichile, Magnusele ja Alexandrile, sealt edasi jätkusid keerulised pärandusprotsessid von Bergide suguvõsa sees. (Leonhard v. Stryk, Der estnische District Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Dorpat, 1877.) See oli kokkuvõte, mitte sõna-sõnaline tõlge. Mulle näib, et kirikut võidi ehitada 400 aasta jooksul kuni 1600 II pooleni mitmesse kohta. Ja huvitav on ka see, miks Sangaste (Sagnitz) kirik oli baltisaksa keeles Theal. Oletan, et sellest ajast, kui kirik ehitati (millegipärast) mõisakeskusest kaugemale külla, said ka pastoraat ja kihelkond uueks nimeks Theal, ehk see oli selle küla nimetus ja sai kiriku asupaiga järgi ka uueks balti- saksakeelseks kihelkonna nimeks. .
Load more

Recommended publications
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2009- 2021
    Sangaste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2009- 2021 1. SISSEJUHATUS 5 2. SISUKOKKUVÕTE 6 2.1 Elanikkond ......................................................................................................... 6 2.2 Asulate investeeringuprojektid ........................................................................... 7 2.2.1 Keeni asula investeeringud ............................................................................... 7 2.2.2 Lossiküla investeeringud ................................................................................... 8 2.2.3 Sangaste aleviku investeeringud ........................................................................ 8 2.2.4 Sangaste valla investeeringuprojektide kokkuvõte ............................................. 8 2.3 Pikaajalise investeeringuprogrammi maksumus ................................................. 9 2.3.1 Maksumuse arvutamise alused .......................................................................... 9 2.3.2 Projektide maksumus ......................................................................................... 9 3. ÜVK ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISE LÄHTEANDMED 10 3.1 Õiguslik baas ................................................................................................... 10 3.2 Valga maakonna planeering ............................................................................ 11 3.3 Sangaste valla üldplaneering ........................................................................... 12 3.4 Reovee ärajuhtimise suublad ..........................................................................
    [Show full text]
  • ESUKA – JEFUL 3 – 1 2012.Indd
    ESUKA – JEFUL 2012, 3 – 1: 129 – 154 COLOUR TERM ‘BLACK’ IN ESTONIAN PLACE NAMES Kaidi Rätsep Institute of the Estonian Language, Tallinn, and the University of Tartu Abstract: Must ‘black’ is considered to be the most common colour attribute in place names. The article provides a brief overview of must ‘black’ in Estonian place names. The data was obtained from kohanimekartoteek ‘place names card index’ of the Institute of the Estonian Language. In the index there are 1377 slips beginning with (or containing) must ‘black’, discounting within-parish duplicate slips 1081 place names were found. Altogether, 728 different place name variants were discovered. The most frequent occurrences of must in the nominative case were Mustjõgi ‘Black-river’ (frequency = 26), Mustjärv ‘Black-lake’ (22), Mustkivi ‘Black-stone’ (21), Mustoja ‘Black-rivulet’ (18) and Mustmägi ‘Black-hill’ (16). In the genitive case Musta talu ‘Black farm’ (22) was twice as frequent as the next most common, Musti talu ‘Musti farm’ (11). According to the studied material the most common determinant was talu ‘farm’ (231), followed by mägi ‘hill’ (70), mets ‘forest’ (45) and heinamaa ‘hayfi eld’ (43). Keywords: place names, must ‘black’, colour attribute, Estonia 1. Introduction The idea of searching kohanimekartoteek ‘place names card index’ of the Institute of the Estonian Language, for col- our terms was effectuated by the earlier research into basic col- our terms. Examples of other colours include valge ‘white’, hall ‘grey’, sinine ‘blue’, roheline ‘green’, kollane ‘yellow’, punane ‘red’ and pruun ‘brown’. For dialectal equivalents to basic col- our terms, e.g. ahk ‘grey’, haljas ‘green’, vahane, vahass ‘yel- low’, ver(r)ev ‘red’, see Oja 2011.
    [Show full text]
  • Otepää Piirkonna Mootorsaaniradade Arengukava
    OTEPÄÄ PIIRKONNA MOOTORSAANIRADADE ARENGUKAVA 2010 1 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................ 3 2. HETKEOLUKORRA ANALÜÜS ....................................................................................................................... 5 2.1.GEOGRAAFILINE ASEND JA LIGIPÄÄS..............................................................................................................................5 2.2.LOODUSLIKUD VÄÄRTUSED........................................................................................................................................6 2.3.RAHVASTIK.........................................................................................................................................................8 2.4.TURISM JA PUHKEMAJANDUSLIK ETTEVÕTLUS....................................................................................................................9 2.5.MOOTORSAANISÕIT EESTIS.....................................................................................................................................15 2.6.GLOBAALNE KONKURENTS......................................................................................................................................18 2.7.SWOT-ANALÜÜS..............................................................................................................................................20 2.8.ARENGUVAJADUSED.............................................................................................................................................22
    [Show full text]
  • Riigikontrolöri Ülevaade Eesti Vabariigi 1927.(28
    Riigikontrolöri ülevaade Eesti Vabariigi 1927.(28. a. eelarve täitmisest ja riigi- «, asutuste ning- ettevõtete tegevusest » SISUKORD Lhk. Sissejuhatuseks V I. Riigikontrolöri paranduste ettepanek riigi 1927./28. a. eelarve täitmise ja kassa aruandele l Korralised kulud: Rahaministeerium 2 Sõjaministeerium 4 PõllutöÖministeerium 6 Teedeministeerium v 10 Välisministeerium 14 TöÖ-Hoolekandeministeerium 16 Erakorralised kulud: Riigi keskasutuste kulud . 18 Siselaenud ja emissioon 20 Korralisedtulud 22 Erakorralisedtulud 24 Eesti Vabariigi 1927./28. a. eelarve täitmise bilansiline kokkuvõte 28 Kassa aruanne 32 Riigikassa bilanss 36 IL Ülevaade Eesti Vabariigi 1927,/28, a. eelarve täitmisest. Kulud. Eelarve ülekulud. Krediitide ülejäägid. Kulude võrdlus eelarvega. Korraliste kulude võrdlus 1926. 27. a. kuludega üksikutes kululiikid.es. Kulude liikumine 1922—1927./28. a 43—54 Tulud: Tulude eelarve. Ettemakstud tulud. Tuluvõlad 31. märtsiks 1928 a. Tulud vastu­ võtu koha järgi. Väljaspool riigikassat ja Eesti Panka vastuvõetud tulud Tulud üksikute tululiikide, peatükkide ja §§ järgi. Otsekohesed maksud. Lõivud ja tasu- maksud. Kaudsed maksud. Riigi monopolid. Riigi ettevõtted ja varandused. Sega- tulud. Korralised tulud üldliikide järgi. Korraliste tulude võrdlus eelmiste aastadega 55—64 Riigikontrolli revisjoni ulatus ja tulemused 65 Tulumaks 68 Riigi eelarve täitmine ühenduses omavalitsuste eelarvete täitmisega ja võrdlus välisriikide eelarvete täitmisega Maavalitsuste eelarvete täitmine 81 Riigi eelarvete täitmine ühenduses omavalitsuste
    [Show full text]
  • Woodworking in Estonia
    WOODWORKING IN ESTONIA HISTORICAL SURVEY By Ants Viires Translated from Estonian by Mart Aru Published by Lost Art Press LLC in 2016 26 Greenbriar Ave., Fort Mitchell, KY 41017, USA Web: http://lostartpress.com Title: Woodworking in Estonia: Historical Survey Author: Ants Viires (1918-2015) Translator: Mart Aru Publisher: Christopher Schwarz Editor: Peter Follansbee Copy Editor: Megan Fitzpatrick Designer: Meghan Bates Index: Suzanne Ellison Distribution: John Hoffman Text and images are copyright © 2016 by Ants Viires (and his estate) ISBN: 978-0-9906230-9-0 First printing of this translated edition. ALL RIGHTS RESERVED No part of this book may be reproduced in any form or by any electronic or mechanical means including information storage and retrieval systems without permission in writing from the publisher, except by a reviewer, who may quote brief passages in a review. This book was printed and bound in the United States. CONTENTS Introduction to the English Language Edition vii The Twisting Translation Tale ix Foreword to the Second Edition 1 INTRODUCTION 1. Literature, Materials & Methods 2 2. The Role Played by Woodwork in the Peasants’ Life 5 WOODWORK TECHNOLOGY 1. Timber 10 2. The Principal Tools 19 3. Processing Logs. Hollowing Work and Sealed Containers 81 4. Board Containers 96 5. Objects Made by Bending 127 6. Other Bending Work. Building Vehicles 148 7. The Production of Shingles and Other Small Objects 175 8. Turnery 186 9. Furniture Making and Other Carpentry Work 201 DIVISION OF LABOR IN THE VILLAGE 1. The Village Craftsman 215 2. Home Industry 234 FINAL CONCLUSIONS 283 Index 287 INTRODUCTION TO THE ENGLISH-LANGUAGE EDITION feel like Captain Pike.
    [Show full text]
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study
    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.
    [Show full text]
  • Looduslikud Pühapaigad. Väärtused Ja Kaitse
    Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised Verhandlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft Commentationes Litterarum Societatis Esthonicae XxxvI Looduslikud pühapaigad Väärtused ja kaitse AGNE TRUMMAL 9.09.1973 – 6.11.2005 Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised 36 Maavalla Koda Tartu Ülikool Õpetatud Eesti Selts Looduslikud pühapaigad Väärtused ja kaitse Tartu 2007 Koostajad: Ahto Kaasik, Heiki Valk Toimetaja: Heiki Valk Korrektuur: Katrin Soon, Mari-Ann Remmel Resümeede keeletoimetaja: Mariko Veldi Kujundaja ja küljendaja: Pille Niin Esikaanel: Pael Samma hiiepuu tüvel. Foto Ahto Kaasik Tiitellehe pöördel: Agne Trummal Muinsuskaitseameti juhatajana. Foto Erik Riikoja Raamatu väljaandmist on toetanud: Muinsuskaitseamet, Hasartmängumaksunõukogu, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Keskkonnaministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium ISSN 1406-8486 ISBN 978-9949-151-75-2 Sisukord Heiki Valk Saateks 9 Preface 15 Agne Trummal Konverentsi “Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad eile, täna, homme” avasõna 17 Greetings to the conference Historical Natural Sanctuaries Yesterday, Today, Tomorrow” 20 Ahto Kaasik Ajaloolised looduslikud pühapaigad – väärtused looduse ja kultuuri piirimail 23 Historical natural sanctuaries – values on the borderland between nature and culture 72 Aare Kasemets Looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandi kooshoidmine: jätkusuutlikkuse eeldused 77 Cultural and natural heritage of holy natural places: preconditions for sustainability 128 Heiki Valk Looduslikud pühapaigad kui muistised: arheoloogia vaatenurk 135
    [Show full text]
  • Estonia Estonia
    Estonia A cool country with a warm heart www.visitestonia.com ESTONIA Official name: Republic of Estonia (in Estonian: Eesti Vabariik) Area: 45,227 km2 (ca 0% of Estonia’s territory is made up of 520 islands, 5% are inland waterbodies, 48% is forest, 7% is marshland and moor, and 37% is agricultural land) 1.36 million inhabitants (68% Estonians, 26% Russians, 2% Ukrainians, % Byelorussians and % Finns), of whom 68% live in cities Capital Tallinn (397 thousand inhabitants) Official language: Estonian, system of government: parliamen- tary democracy. The proclamation of the country’s independ- ence is a national holiday celebrated on the 24th of February (Independence Day). The Republic of Estonia is a member of the European Union and NATO USEFUL INFORMATION Estonia is on Eastern European time (GMT +02:00) The currency is the Estonian kroon (EEK) ( EUR =5.6466 EEK) Telephone: the country code for Estonia is +372 Estonian Internet catalogue www.ee, information: www.1182.ee and www.1188.ee Map of public Internet access points: regio.delfi.ee/ipunktid, and wireless Internet areas: www.wifi.ee Emergency numbers in Estonia: police 110, ambulance and fire department 112 Distance from Tallinn: Helsinki 85 km, Riga 307 km, St. Petersburg 395 km, Stockholm 405 km Estonia. A cool country with a warm heart hat is the best expression of Estonia’s character? Is an extraordinary building of its own – in the 6th century Wit the grey limestone, used in the walls of medieval Oleviste Church, whose tower is 59 metres high, was houses and churches, that pushes its way through the the highest in the world.
    [Show full text]
  • Lithostratigraphy and Distribution of Tills in the Saadjärve Drumlin Field, East-Central Estonia
    Proc. Estonian Acad. Sci. Geol., 2001, 50, 1, 24–42 LITHOSTRATIGRAPHY AND DISTRIBUTION OF TILLS IN THE SAADJÄRVE DRUMLIN FIELD, EAST-CENTRAL ESTONIA Maris RATTAS and Volli KALM Institute of Geology, University of Tartu, Vanemuise 46, 51014 Tartu, Estonia; [email protected], [email protected] Received 7 August 2000, in revised form 20 September 2000 Abstract. Middle and Upper Pleistocene till beds with stratified glaciofluvial and glaciolacustrine deposits constitute the structure of the drumlins in the Saadjärve Drumlin Field. The only interglacial deposits of the area belong to the Karuküla Formation (Holsteinian) at the distal end of the drumlin field. The differences in grain-size distribution, mineralogical and chemical composition are regarded as confirmation of the crucial role of compositional characteristics in determining the stratigraphy of these tills. Analysis shows that the Upper Sangaste (Elsterian) till, the oldest in the area, as well as the Valgjärve (Lower Weichselian) and Võrtsjärve (Upper Weichselian) tills have distinct compositional characteristics. The Lower and Upper Ugandi (Saale glaciation) tills have no lithological differences; thus there may be only one Saalian till in the area. The stratigraphy and distribution of tills in the Saadjärve Drumlin Field proves an accretionary origin of these drumlins. They started to form during Saale glaciation and the formation process lasted for several glacial advances. Key words: till, lithology, stratigraphy, drumlin, Saadjärve Drumlin Field, Estonia. INTRODUCTION The internal structure and formation of drumlins are widely disputed subjects (Menzies 1984; Menzies & Rose 1987, 1989; Aario & Heikkinen 1992; Dardis & McCabe 1994). In some studies a comprehensive, systematic description of the regional variations in till lithology and stratigraphy within an entire drumlin field is given (Menzies 1979; Goldstein 1989).
    [Show full text]
  • Haigekassa Teenust Osutavate Postkontorite Nimekiri Alates 2009
    Haigekassa teenust osutavate postkontorite nimekiri alates 2009 Postkontor Maakond Abja-Paluoja Viljandimaa Adavere Jõgevamaa Aegviidu Harjumaa Ahja Põlvamaa Ahula Järvamaa Akadeemia Harjumaa Alajõe Ida-Virumaa Alatskivi Tartumaa Alavere Harjumaa Alu Raplamaa Ambla Järvamaa Anne Tartumaa Antsla Võrumaa Aravete Järvamaa Ardu Harjumaa Are Pärnumaa Aruküla Harjumaa Aseri Ida-Virumaa Aste Saaremaa Audru Pärnumaa Avinurme Ida-Virumaa Elva Tartumaa Emajõe Tartumaa Emmaste Hiiumaa Essu Lääne-Virumaa Haabneeme Harjumaa Haanja Võrumaa Haapsalu Läänemaa Haava Tartumaa Hageri Raplamaa Hagudi Raplamaa Haljala Lääne-Virumaa Halliste Viljandimaa Hanila Läänemaa Hargla Valgamaa Harku Harjumaa Hellenurme Valgamaa Himmaste Põlvamaa Hulja Lääne-Virumaa Hummuli Valgamaa Häädemeeste Pärnumaa Iidla Ida-Virumaa Iisaku Ida-Virumaa Ilmarise Viljandimaa Ilmatsalu Tartumaa Imavere Järvamaa Juuru Raplamaa Jõesuu Pärnumaa Jõgeva Jõgevamaa Jõhvi Ida-Virumaa Jõõpre Pärnumaa Jäneda Lääne-Virumaa Järva-Jaani Järvamaa Järvakandi Raplamaa Järve Ida-Virumaa Jüri Harjumaa Kaali Saaremaa Kabli Pärnumaa Kadaka Harjumaa Kadrina Lääne-Virumaa Kaisma Pärnumaa Kaiu Raplamaa Kallaste Tartumaa Kambja Tartumaa Kanepi Põlvamaa Karksi-Nuia Viljandimaa Karlova Tartumaa Kehra Harjumaa Kehtna Raplamaa Keila Harjumaa Kernu Harjumaa Kihelkonna Saaremaa Kihnu Pärnumaa Kiili Harjumaa Kiisa Harjumaa Kilingi-Nõmme Pärnumaa Kiltsi Lääne-Virumaa Kirbla Läänemaa Kivi-Vigala Raplamaa Kiviõli Ida-Virumaa Klooga Harjumaa Koeru Järvamaa Kohila Raplamaa Kohtla-Järve Ida-Virumaa Kohtla-Nõmme Ida-Virumaa
    [Show full text]
  • Estonia, Latvia & Lithuania 8
    ©Lonely Planet Publications Pty Ltd Estonia, Latvia & Lithuania #_ Helsinki (FINLAND) p181 Estonia p50 Latvia p193 Lithuania p288 Kaliningrad #^ (RUSSIA) p406 Anna Kaminski, Hugh McNaughtan, Ryan Ver Berkmoes PLAN YOUR TRIP ON THE ROAD Welcome to Estonia, ESTONIA . 50 The Southwest . 128 Latvia & Lithuania . 4 Tallinn . 51 Western Estonia Estonia, Latvia & the Islands . 141 Around Tallinn . 87 & Lithuania Map . 6 Haapsalu . 141 Keila-Joa . 87 Estonia, Latvia & Muhu . 146 Padise . 87 Lithuania’s Top 17 . 8 Saaremaa . 148 Kaberneeme . 88 Need to Know . 18 Hiiumaa . 158 Northern Estonia . 88 What’s New . 20 Vormsi . 165 Lahemaa If You Like… . 22 National Park . 88 Understand Estonia . 166 Month by Month . 25 Rakvere . 96 Survival Guide . 178 Itineraries . 30 Ontika Nature Reserve . 99 HELSINKI Road Trips . 34 Narva . 99 EXCURSION . .181 Outdoor Activities . 37 Narva-Jõesuu . 101 Sights . 183 Family Travel . 44 Southern Estonia . 101 Activities . 187 Regions at a Glance . .. 47 The Southeast . 102 SARAH COGHILL/LONELY PLANET © PLANET COGHILL/LONELY SARAH © PLANET MUNRO/LONELY MATT BARTENDER AT LABIETIS (P223), RĪGA, LATVIA SCULPTOR: VYTAUTAS KAŠUBA DKORWOOD/BUDGET TRAVEL © © TRAVEL DKORWOOD/BUDGET KAŠUBA VYTAUTAS SCULPTOR: STATUE OF GEDIMINAS OLD TOWN (P55), (P293), VILNIUS, LITHUANIA TALLINN, ESTONIA Contents Tours . 187 Around Daugavpils . 273 KALININGRAD Festivals & Events . 188 Rēzekne . 275 EXCURSION . 406 Sleeping . 188 Around Rēzekne . 276 Sights & Activities . 408 Eating . 188 Understand Latvia . 278 Sleeping . .. 409 Drinking & Nightlife . 190 Survival Guide . 285 Eating . 411 Entertainment . 190 Drinking & Shopping . 190 LITHUANIA . 288 Nightlife . 412 Understand Vilnius . 289 Entertainment . 413 Helsinki . 191 Around Vilnius . 320 Understand Survival Guide . .191 Trakai . 320 Kaliningrad . 413 Kernavė . 323 Survival Guide .
    [Show full text]