Teatrikriitika Trükiajakirjanduses Ja Blogides Bakalaureusetöö

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Teatrikriitika Trükiajakirjanduses Ja Blogides Bakalaureusetöö Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste insituut Teatrikriitika trükiajakirjanduses ja blogides Bakalaureusetöö Autor: Tuudur-Jaan Rekkor Juhendaja: Marju Lauristin (PhD) Tartu 2014 1. SISUKORD 1. SISUKORD ........................................................................................................................ 2 2. SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 4 3. TEOREETILISED JA EMPIIRILISED LÄHTEKOHAD................................................. 6 3.1. Bourdieu väljateooria ................................................................................................... 6 3.2. Mis on kriitika? ............................................................................................................ 8 3.3. Mis on kunstikriitika? .................................................................................................. 9 3.4. Mis on kunstikriitika rollid? ........................................................................................ 9 3.5. Mille poolest erineb teatrikriitika? ............................................................................. 10 3.6. Kus ilmub kriitika? .................................................................................................... 11 3.7. Blogidest .................................................................................................................... 11 4. PROBLEEMIPÜSTITUS JA UURIMISKÜSIMUSED .................................................. 13 5. MEETOD JA VALIM ...................................................................................................... 17 6. TULEMUSED .................................................................................................................. 20 6.1. Kvantitatiivne ülevaade analüüsitid valimist ............................................................. 20 6.2. Teatrikirjutiste autorkond .......................................................................................... 21 6.3. Kajastust leidnud etendused ....................................................................................... 23 6.4. Kirjutiste sisuline fookus ja žanr .............................................................................. 26 6.5. Teatrietenduste kajastamise kvalitatiivne analüüs erinevate kanalite lõikes ............ 27 6.6. Sirbi autorite väärtuskriteeriumid .............................................................................. 32 6.7. Päevalehed ................................................................................................................. 35 6.8. Päevalehtede autorite väärtuskriteeriumid ................................................................. 40 6.9. Teatrikirjutised blogides ............................................................................................ 41 6.9.1. Sügavamad blogid .............................................................................................. 42 6.9.2. Pinnapealsemad blogid ....................................................................................... 45 6.10. Kellele on suunatud teatrikirjutised Sirbis, päevalehtedes ja blogides?................. 47 6.11. Kokkuvõte võrdlusest ............................................................................................. 49 7. INTERVJUUDE TULEMUSED ...................................................................................... 52 7.1. Milliseid kanaleid intervjueeritavad eristavad ja tarbivad? ....................................... 52 7.2. Kes on kriitik? ............................................................................................................ 52 2 7.3. Intervjuu tulemuste kokkuvõte .................................................................................. 62 8. JÄRELDUSED JA DISKUSSIOON ................................................................................ 64 8.1. Järeldused ................................................................................................................... 64 8.2. Diskussioon ................................................................................................................ 66 9. KOKKUVÕTE ................................................................................................................. 70 10. KASUTATUD KIRJANDUS .......................................................................................... 73 11. LISAD .............................................................................................................................. 76 11.1. Analüüsitud artiklite nimekiri ................................................................................ 76 11.2. Blogide kaardistus .................................................................................................. 79 11.3. Transkribeeritud intervjuud .................................................................................... 86 11.3.1. Intervjuu Andrus Vaarikuga ........................................................................... 86 11.3.2. Intervjuu Barbara Lehtnaga ............................................................................ 91 11.3.3. Intervjuu Ivar Põlluga ..................................................................................... 94 11.3.4. Intervjuu Kalju Komissaroviga ....................................................................... 97 11.3.5. Intervjuu Margot Visnapiga .......................................................................... 100 11.3.6. Intervjuu Märt Avandiga .............................................................................. 105 11.3.7. Intervjuu Pille-Riin Purjega .......................................................................... 110 11.3.8. Intervjuu Taavi Teplenkoviga ....................................................................... 113 11.3.9. Intervjuu Hendrik Toompere juunioriga. ...................................................... 116 11.4. Intervjuude analüüsi tabel .................................................................................... 121 3 2. SISSEJUHATUS Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on uurida teatrikriitiliste kirjutiste erinevusi ajaleht Sirp, Postimehe, Eesti Päevalehe ja erinevate teatriblogide vahel. Antud töö on seminaritöö edasiarendus. Esmalt uurin teatrikriitilisi artikleid kvantitatiivselt ehk võrdlen neid erinevate tunnuste abil statistiliselt. Hiljem olen artiklitest pärinevaid tekstilõike uurinud kvalitatiivselt ning püüdnud selgitada, milliste hoiakute ja fookusega erinevates kanalites teatrist kirjutatakse. Lisaks seminaritööle on juurde tehtud üheksa intervjuud, millest püüan leida kriitikute ja praktikute seisukohti erinevate meediakanalite võrdluse osas ja teatrikriitikast laiemalt. Käesolev töö defineerib probleemina teatrikriitika ja teatri omavahelise vastasseisu ning püüab vaadelda, kas blogid suudaks pakkuda teatrikriitikale uut perspektiivi. Tartu Ülikooli Teatriteaduse Üliõpilaste Looži korraldatud teatrikriitika sümpoosionil (2012) oli läbivaks probleemiks kriitikute ja praktikute koostöövõimetus või nende sümbioosi puudulikkus. Käesolevas töös püsitan küsimuse, kas blogid võiksid olla pinnaks, millel saaks tekkida praktikute ja kriitikute operatiivne mõttevahetus? Seda, et blogid võiks olla uus kandepind, möönab sümpoosionil ka Jaak Allik: “Peamistes teatrikülgedega väljaannetes, nagu Sirp või TMK, on avaldamisel järjekorrad ja päevalehtede kultuurikülgede ruum on niigi piiratud. Kiirelt reageeriv, aktiivne arutelu oleks võimalik blogosfääris.” Püüan selgitada, kas aktiivne arutelu juba toimub blogides, kui ei toimu, siis miks ning püüan oletada, millistel tingimustel saaks see arutelu blogides toimuma. Kui päevalehtede puhul on probleemiks “kriitika” tegemise eesmärk (“Päevalehtedes ilmuvaid nuppe ei saa ega tohigi kriitikaks nimetada, sest need on juba eos teise suunitlusega valmis treitud” (Avestik 2006)) ja sellest tulenev pinnapealsus (“Eesti keeles on “jooksev kriitika” tabav ütlus: sageli ongi ta jooksujalu tehtud” (Tormis 2001)), siis Sirbi puhul võib olla tõstatanud probleemi Kaur Kender (2013), kes vulgaarselt kuulutas: “Kultuur on boring as shit.” Kenderi sõnadest võib lugeda (või neid edasi arendadades leida), kuna see on Sirbi kontekstis öeldud, et Sirbi 4 kirjutised kisuvad liiga pikaks, liiga sügavaks, liiga tõlgendavaks. Seega on tekkinud olukord, kus Sirbi kriitikale ei ole lugejaid (nii üldist publikut kui praktikute lugupidamist), sest see on liiga keeruline ja “igav” ning ka päevalehe kriitika ei ole tõsiseltvõetav, sest on vastandiks Sirbile jällegi liiga pinnapealne, lühike, kommerts. Kokkuvõtvalt – Eesti teatrikriitika on marginaliseerunud, tõmbunud kahte äärde (sügav/põhjalik vs labane/lihtne/pindmine) ning puudub nii-öelda kuldne kesktee. Küsimus on, kas blogid suudavad teatrikriitikasse tuua midagi uut? Teema valimisel olen lähtunud isiklikest huvidest. Lisaks kerkis 2013. aasta novembris Sirp kogu oma olemuse küsimusega võimsalt päevakorda. 2013. novembris teatati, et Sirbi toimetust hakkab juhtima Kaur Kender. Koheselt koondati Doris Kareva, Marek Strandberg, Tarmo Teder ja Veronika Valk. Vabatahtlikult lahkusid Valle-Sten Maiste ja Tiina Mattisen. Kender lubas hakata tegema lehte oma meeskonnaga, kelleks peaasjalikult kultuurirühmitus ZA/UM liikmed. uus kaader soovis jätta “riigist normaalse mulje”, kajastada enam poliitikat ja arvutimänge. Peale esimese numbri ilmumist loobus Kaur Kender ametist. Mõneti sarnase töö on aastal 2006. kaitsnud Tiiu Laks, tema töö pealkiri
Recommended publications
  • Reorer-Muusiko-Kin 10
    ISSN 0703 6S3S reorer-muusiko-kin1 0 ENSV Kultuuri­ ministeeriumi, ENSV Rikliku Kinokomitee, ENSV Heliloojate Eesti Kinoliidu ja ENSV Teatriühingu ajakiri 1965 IV aastakäik Esikaanel: stseen M. Undi lavastusest «Vai­ mude tund Jannseni tänaval» (Pärnu Draama­ teater L. Koidula Majamuuseumis, 1984). Aino Kallas — Siina Oksküla, Lydia Koidula — Helle Kuningas. V. Menduneni foto. Tagakaanel: Dokumentaalfilm «Mälu» (režis- söör A. Sööt). Fragment maalingust Muhu kiriku koori põhjaseinalt (seko, XIII sajand). V. Raami foto 1983. Toimetuse kolleegium \ГЯ AVO HIRVESOO JÜRI JÄRV1EI REIN KAREMÄE KARIN KASK KALJU KOMISSAROV LEIDA LAIUS ARNE MIKK VALTER OIAKÄÄR TIIU RANDVIIR ENN REKKOR ^•r LEPO SUMERA EINO TAMBERG AHTO VESMES JAAK VILLER ЯЁ»/.'- PEATO METAJA KULDAR RAUDNASK TOIMETUS: TaJIlinn, Narva mnt. 5 postiaadress 200090, postkast 51. Peatoimetaja asetäitja Vallo Raun, tel. 66 61 62 Vastutav sekretär Helju Tüksammel, tel. 44 54 68 Teatriosakond Reet Neima r ja Margot Visnap, tel. 44 54 68 Muusikaosakond Mare Põldmäe ja Madis Kolk, tel. 44 31 09 Filmiosakond Jaan Ruus ja Jaak Lõhmus, tel. 44 31 09 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel. 44 54 68 Fotokorrespondent Alar Ilo* tel. 42 2.5 51 KUJUNDLS: MAI EINER © KIRJASTUS PERIOODIKA • TEATER • MUUSIKA • KINO • TALLINN 1985 SISUKORD TEATER Konstantin Rudnitski KRIITIKU LIHTSAD TÕED 27 Maimu Berg PISARAD VAATAJA SILMIS ... 54 Lilian Vellerana . MUIE VAATAJA SUUNURGAS (Kaks muljet lavastusest «Vaimude tund Jannseni tänaval») 59 Ene Paaver IDENTIFITSEERUMISVÖIME, INIMESE IMELINE ANNE (Draamadebüüt 1984)
    [Show full text]
  • EIKE VÄRK Näitleja Loomingulise Pikaealisuse Ja Mitmekülgsuse
    DISSERTATIONES EIKE VÄRK EIKE DE STUDIIS DRAMatiCIS UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen EIKE VÄRK Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel Tartu 2012 ISSN 2228–2548 ISBN 978–9949–32–167–4 DISSERTATIONES DE STUDIIS DRAMATICIS UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 DISSERTATIONES DE STUDIIS DRAMATICIS UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 EIKE VÄRK Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel Väitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi nõukogu otsusega 19. september 2012. Juhendaja: dotsent Luule Epner Oponendid: EKA emeriitprofessor, dr Lea Tormis dr Katri Aaslav-Tepandi Kaitsmise aeg: 3. detsembril 2012, algusega kell 14.15 TÜ senati saalis ISSN 2228–2548 ISBN 978–9949–32–167–4 (trükis) ISBN 978–9949–32–168–1 (pdf) Autoriõigus: Eike Värk, 2012 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimus nr 542 SISUKORD EESSÕNA ..................................................................................................... 7 SISSEJUHATUS ............................................................................................ 8 1. NÄITLEJATÖÖ MUUTUVAS AEGRUUMIS VAHELDUVATE TEATRIVOOLUDE TAUSTAL ............................................................. 16 1.1. Näitleja osa teatriprotsessis ............................................................... 16 1.2. Realismi ja modernismi mõistest
    [Show full text]
  • Maarja Mitt– Tüdruk Nagu Prantsuse Filmist Karmen Puis „Ma Olen Õnnelik, Kui Mind Nutma Pannakse“
    VANEMUISE HOOAJAKIRI 2011/2012 Maarja Mitt– tüdruk nagu prantsuse filmist Karmen Puis „Ma olen õnnelik, kui mind nutma pannakse“ JANEK SAVOLAINEN „Kui sa oled tantsija, siis tantsi!“ Intervjuud uute loominguliste juhtide Paul Mägi ja Fotoseeria Urmas Lennukiga MARIA SOOMETSA isikupärasest garderoobist KÜTSARIGA EKSPERIMENT– KÖÖGIS teeme ise papjeemašeed TANEL JONAS purjelaual Värske Pildikesi Kollase Kassi Sissevaade repertuaariülevaade Suvekoolist inspitsiendi töösse (pr.rampe) ‒ rambi, rampi ‒ lavapõranda eesserv koos valgustusseadmetega ‒ kaldtee eri kõrgusel olevate sõiduteede vahel nt. mitmekor- ruselistes garaažides ‒ laevalt allalastav sild autode, laadurite jms liikumiseks kaldalt laevale ja vastupidi ‒ liiklemist võimaldava kallaku- ga ehitis kahe eri tasandi vahel (nt metroos) RAMP RAMP ‒ ramba, rampa vettinud puunott (sõimusõna) ‒ eide-ramp ei anna süüa. Rampraske, rampväsinud. Aadress: Teater Vanemuine Vanemuise 6 51003 Tartu Piletid: 744 0165 [email protected] Piletimaailm Piletilevi Ticketpro www.vanemuine.ee www.facebook.com/vanemuine Kaanefoto: Lauri Kulpsoo Kujundus: Aide Eendra simene Vanemuise ajakiri lause võiks innustada inimesi, kes leiate vastused küsimustele, keda Ramp ilmus sügisel 2010, olles tunnistavad, et neile teater hirmsasti meie trupist võib sageli leida köö- Etookord suunatud noortele. meeldib, aga viimane teatrikülastus gist ja keda purjelaua pealt, miks on Aeg toob kaasa arengu. Sügisel 2011 jääb juba aastate taha, ennast kätte Vanemuise trupijuht jäänud sellesse on Ramp suurem, mahukam ja suu- võtma ja oma huvi ka realiseerima. Kui ametisse neljakümne üheks aastaks ja natud kõigile, kes teatri vastu huvi teile teater meeldib, siis ärge tulge mil- kuidas teha ise kodus papjeemašeed. tunnevad. Kuuldes erinevaid arvamusi lalgi tulevikus, tulge kohe! Vanemuisel Kas mõni teema pakkus juba huvi? möödunud hooaja ajakirja kohta, avas- on käesoleval hooajal mängukavas Ega siis muud, kui hakkame lugema, tasin üllatusega, et teatrihuvilisi ei üle viiekümne erineva lavastuse.
    [Show full text]
  • Teater-Muusiko-Kino
    ISSN 0207-6535 teater-muusiko-kino EESTI KULTUURIMINISTEERIUMI, EESTI HELILOOJATE LIIDU, EESTI KINOLIIDU. EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI 4 Ш •': : I J^*"'""*4 л Ь ш XVIII AASTAKÄIK PEATOIMETAJA JURI ÄÄRMA, tel 44 04 72 MEIE KODULEHEKÜLJE INTERNETIS http://www.use.ee/tmk/ TOOB TEIENI TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress 10505, postkast 3200 Faks 6 60 18 87 e-mail [email protected] Teatriosakonrd Margot Visnap ja Kadi Herkül, tel 44 40 80 Muusikaosakond % Saale Kareda ja Tiina Õun, tel 44 31 09 Filmiosakond Sulev Teinemaa ja Jaam Ruus, tel 43 77 56 Keeletoimetaja Kulla Sisask tel 6 41 82 74 Tehniline toimetaja Kaur Kareda, tel 6 44 54 68 Esikaanel: Korrektor Eesti pianismi lootus XXI sajandil — EMA I Solveig Kriggulson, tel 6 41 82 74 kursuse üliõpilane Äge Juurikas, konkurss- Infotöötleja festivali "Con brio '98" ülekaalukas võitja Pille-Triin Kareda, tel 44 47 87, 6 44 54 68 (žürii-, publiku- ja ETV preemia). Äge Fotokorrespondent Juurika varasemaist võitudest on säravaim Harri Rospu, tel 43 7756 esikohi (ja kõik eripreemiad) rahvus­ KUJUNDUS: MAI EINER, tel 6 41 82 74 vahelisel Stasys Vainiünase nimelisel noorte pianistide konkursil Vilniuses 1998. ' Harri Rospu foto festivalilt "Klaver '%" © "Teater. Muusika. Kino", 1999 Caryl Churchilli "Tipptüdrukud" Eesti Draa­ mateatris. Kersti Kreismann, Maria Avdjuško ja Viire Valdma. Mati Hiisi foto eorer-muusiko-kino /1999 SISUKORD TEATER VASTAB AIME UNT Lilian Vellerana TUTVUSTUSEKS: NOPPEID CARYL CHURCHILLI KUULSAMATEST NÄIDENDITEST Gerda Kordemets POST LAVAL EHK POSTFEM1NISM POSTMODERNIST­ LIKUS DRAMATURGIAS POSTSOTSIALISTLIKUL LAVAL ("Tipptüdrukud" Eesti Draamateatris) Jaanus Kulli PEER JA PROTASSOV TUULEVESKITE VASTU ("Peer Gynt" "Endlas" ja "Elav laip" "Ugalas") Jaak Rähesoo HOOAEG NEW YORGIS VIII MUUSIKA Mailis Põld VÕRDLUSVABALT (Festivalist "Klaver '98") Arne Mikk 70 AASTAT EVALD AAVA OOPERI "VIKERLASED" SÜNNIST Johannes Jürisson KUI HELILOOJA VILLEM KAPP OLEKS PÄEVIKUT PIDANUD Ivalo Randalu PERSONA GRATA.
    [Show full text]
  • 100-Aastases Teatris
    Eesti Draamateatri ajaleht nr 5, september 2010 Fotod: Peeter Laurits Rait Präätsa vitraazˇid Eesti Draamateatri ustel. 110000-aastases teatris MARI-LIIS LILL Draamateatri maja on sajandivanune, Draamateater ise vaid kümnendi võrra noorem. Keegi nagu ei lahkuks siit päriseks. Või päriselt. Mäletan, et päev enne, kui pidi ära Sajand – see on mõiste ajalooõpikust, see on kestvus, milleni enamik meist oma eluea saadetama varalahkunud näitlejat, peeti majas pidu. Kes sattusid tol õhtul üle suure jooksul ei küüni. Eriti teatris, kus elatakse küll väga mitut elu, aga mitte kuigi kaua. saali ukse vaatama, nägid äärmiselt ebareaalset pilti. Lava oli juba ärasaatmiseks valmis Muidu olekski ehk ebaõiglane. seatud – seal olid postamendid lilledele ja riidega kaetud alus kirstu jaoks. Aga et Enne mind on selles majas töötanud sajandi jagu inimesi. Kui selle peale mõelda, on tegemist oli ikkagi lavaga ning et samal ajal oli majas käimas meeleolukas tantsupidu, nende kohalolu tuntav. Räägitakse legende sellest, kuidas kunagi ammu veetis üks äsja mõjus see kõik lihtsalt... matusedekoratsioonina. Ja muutis selle lahkumise kuidagi teatrisse tulnud noor näitleja öö teatris – suure saali põrandal ja ihuüksi. Ikka selleks, vähem tõeliseks. Kohalolu aga tõelisemaks. et vanade olijatega paremini tuttavaks saada. Tänasel päeval ei ole selline tutvumisõhtu Peale selle on aeg-ajalt saalis vanade olijate naeru kuulda. Nad on kohal. enam võimalik – maja on öösiti valve all ja vanad olijad saavad rahulikult omi asju Ja on tajutav, et nad soovivad head. Tundub, et teispoolsuses ei ole konkurentsi. ajada. Seal on aega mõelda sellele, mis on tegelikult tähtis. Et mille nimel? See teatriajaloost Kohtumisi tuleb ette siiski. Ükskord näiteks ilmusid nad „Voldemari“ proovide ajal kuulus pealisülesanne, mis ometi ei ole aegunud.
    [Show full text]
  • Jaan Rekkor, Tambet Tuisk and Märt Avandi Lead All-Star Estonian Cast • Crime Drama Is Directed by René Vilbre and Scrip
    • Jaan Rekkor, Tambet Tuisk and Märt Avandi lead all-star Estonian cast • Crime drama is directed by René Vilbre and scripted by Birk Rohelend • ‘Who Shot Otto Mueller?’ will premiere exclusively on Viaplay An unprecedented line-up of Estonia’s top creative talents will partner with Nordic Entertainment Group (NENT Group), the Nordic region’s leading streaming company, to create the first-ever Estonian Viaplay Original. Helmed by award-winning director René Vilbre and written by Birk Rohelend, the tense crime drama ‘Who Shot Otto Mueller?’ stars Jaan Rekkor, Tambet Tuisk and Märt Avandi, and will premiere exclusively on NENT Group’s Viaplay streaming service in Estonia and across the Baltic region. René Vilbre’s recent credits include the blockbuster ‘Class Reunion’ trilogy, which are among the highest grossing films in Estonian cinema history. His next film, ‘Estonian Funeral’, will be released late summer. Birk Rohelend is a successful novelist and the creator of one of Estonia’s biggest TV series, ‘The Pillowclub’, currently in its 14th season, along with hit local dramas ‘The Trap’, ‘Wicked Girls’ and ‘Restart’. In the Viaplay Original ‘Who Shot Otto Mueller?’, a famous businessman and former Soviet wrestling star is found murdered in his manor on his 65th birthday. Detectives interrogate eight family members in turn, and dark truths about a successful and powerful man who once killed a wolf with his bare hands gradually come to light. Everyone has a story about Otto Mueller – and everyone has a motive. Filippa Wallestam, NENT Group Chief Content Officer: “This groundbreaking show says everything about Viaplay’s storytelling ambitions for Estonia.
    [Show full text]
  • Eesti Rahvusbibliograafia Raamatud
    EESTI RAHVUSBIBLIOGRAAFIA RAAMATUD ESTONIAN NATIONAL BIBLIOGRAPHY BOOKS 2006 1 Jaanuar - January jaanuar.p65 1 06.03.06, 13:05 Koostaja Compiled by Eesti Rahvusraamatukogu National Library of Estonia Kogude arenduse osakond Department of Collection Development and Documentation Kättesaadav ka / Available also http://erb.nlib.ee Ilmub 12 numbrit aastas / Issued monthly Autoriõigus Eesti Rahvusraamatukogu, 2006 Eesti Rahvusbibliograafia Series of seeriad: the Estonian National Bibliography: RAAMATUD BOOKS PERIOODIKA SERIALS MUUSIKA MUSIC KAARDID MAPS Väljaandeid müüb: The publications can be purchased from Eesti Rahvusraamatukogus asuv the bookshop Lugemisvara in the raamatukauplus Lugemisvara National Library of Estonia Hind 70 krooni Price 70 krooni Tõnismägi 2 15189 Tallinn jaanuar.p65 2 06.03.06, 13:05 SAATEKS Raamatud on Eesti rahvusbibliograafia osa, mis ilmub 1999. aastast alates kuuvihikuna ja aastaväljaandena. Aastatel 1946-1991 kandis väljaanne pealkirja Raamatukroonika. Raamatud kajastab Eestis kõigis keeltes ja väljaspool Eestit ilmunud eestikeelseid raamatuid, nii trüki- kui ka elektroonilisi väljaandeid ning mittemuusikalisi auviseid. Raamatud sisaldab ka pimedaile ja vaegnägijaile mõeldud teavikuid. Nimestik ei hõlma piiratud lugemisotstarbe või lühiajalise tähtsusega trükiseid (näit. asutuste kvartaliaruandeid, reklaamväljaandeid jms.). Kuuvihik peegeldab ühe kuu jooksul Eesti Rahvusraamatukogusse saabunud uued teavikud, mida kirjeldatakse rahvusvaheliste kirjereeglite ISBD(M), ISBD(NBM) ja ISBD(ER) järgi. Lisaks kajastab
    [Show full text]
  • Eesti Repertuaariteatrite Koosseisulised Näitlejad 2014
    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND KULTUURITEADUSTE JA KUNSTIDE INSTITUUT TEATRITEADUSE ÕPPETOOL Heili Sibrits-Bondarenko EESTI REPERTUAARITEATRITE KOOSSEISULISED NÄITLEJAD 2014. AASTA KEVADEL Bakalaureusetöö Juhendaja: Anneli Saro Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 1. ETENDUSASUTUSED 2014. AASTAL ..............................................................................8 2. EESTI DRAAMATEATER. PÜSIV TRUPP ......................................................................10 2.1 Eesti Draamateatri trupp koosneb EMTA lavakunstikooli lõpetajatest .........................10 2.2 Näitlejate koormus ja külalisnäitlejad ............................................................................15 2.3 Tunnustatud näitlejad .....................................................................................................17 2.4 Kokkuvõte. Trupil on oht vananeda ...............................................................................18 2.5 Eesti Draamateatri peanäitejuhi Priit Pedajase kommentaar..........................................20 3. TALLINNA LINNATEATER. PEANÄITEJUHI ÕPILASED JA KURSUSEKAASLASED ........................................................................................................22 3.1 Lavakunstikoolist on Tallinna Linnateatrisse palgatud 26 näitlejat ...............................22 3.2 Külalisnäitlejatega lavastused on erandid.......................................................................27
    [Show full text]
  • MONOLAVASTUSED EESTI TEATRIS 1973-2005 Magistritöö
    Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Teatriteaduse ja kirjandusteooria õppetool Sven Karja MONOLAVASTUSED EESTI TEATRIS 1973-2005 Magistritöö Juhendaja Luule Epner Tartu, 2005 Sisukord Sissejuhatus - lk 3 1. Monolavastuse (resp monodraama) mõiste – lk 6 1.1.Monodraama spetsiifika, liigid. Monodraama kui laendatud monoloog – lk 6 1.2. Monoloogiline kõne. Monoloogilise ja dialoogilise kõne vahekord – lk 10 1.3. Kommunikatsioon monolavastuses – lk 13 1.4.Monodraama kui iseseisev dramaatika žanr. Muud tekstid monolavastuse alusena –lk 17 1.5. Näitleja ja lavastaja monodraamas. Monolavastus rahvusliku karakteri kandjana – lk 20 1. 6. Monolavastus maailmateatri kontekstis – lk 23 2. Monolavastused 1973-1978 – lk 29 2.1. Perioodi üldiseloomustus – lk 29 2.2. Krappi viimane lint (1967, 1973, 1992) – lk 36 2. 3. Mees, kes ei mahu kivile (1975, 1984) – lk 46 2.4. Hoolimatu armuke (1976) – lk 51 2.5. Põgenik (1976) – lk 57 2. 6. Teisi monolavastusi Eestis 1973-1978 – lk 61 3. Monolavastused Eestis 1979-1981 – lk 62 3.1.Perioodi üldiseloomustus – lk 62 3.2. Rästiku pihtimus (1979) – lk 71 3.3. Pöördtoolitund (1979) – lk 75 3.4. Homme on jälle päev (1979) – lk 83 3.5. Laatsaruse lugu (1980) – lk 85 2 3.6. Alati teie Rosa (1980) – lk 87 3.7. Pandimaja (1981) – lk 90 3.8. Lilled Algernonile (1983) – lk 93 3. 9. Jutuajamine Steini majas eemalviibivast härra von Goethest (1983) – lk 97 3.10. Sajandi armastuslugu (1984) - lk 101 3.11. Mees paadis (1985) – lk 105 3.12. Teisi monolavastusi Eestis 1979-1985 – lk 107 4. Monolavastused Eesti teatris 1986-2005 – lk 108 4.1.Perioodi üldiseloomustus – lk 108 4.
    [Show full text]
  • Lennud» Näitel
    TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut Merilyn Merisalu NÄITLEJA KUVANDI LOOMINE MEEDIAS SAATESARJA «LENNUD» NÄITEL Bakalaureusetöö (6 EAP) Juhendaja: Maarja Lõhmus, PhD TARTU 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1. TEOREETILISED LÄHTEKOHAD.............................................................................. 6 1.1. Kultuuri esitamine avalikus sfääris .......................................................................... 6 1.2. Näitleja kui avaliku elu tegelane .............................................................................. 8 1.3. Kuvand kultuuriruumis ............................................................................................ 9 1.4. Meedia kui kultuurikeskkond kuvandi loomisel .................................................... 12 1.5. Valdkonna uurimistraditsioon Eestis ..................................................................... 16 2. UURIMISTEEMA JA MEETOD ................................................................................. 18 2.1. Uurimisteema ja uurimisküsimused ....................................................................... 18 2.1.1. EMTA lavakunstikool kui kultuuri looja ........................................................ 19 2.1.2. EMTA lavakunstikooli vilistlased kultuuriväljal/avalikkuses ........................ 21 2.1.3. Telesari näitekunstist «Lennud» kultuuriloo loojana .....................................
    [Show full text]
  • Eesti Teatristatistika 2009 2 2009
    EEsti tEatristatistika 2009 2 2009 SiSukord 4 SiSSEJuHATuSEkS 6 Teater Eestis / TheaTre in esTonia 7 Statistikas osalEvAd teatrid / TheaTres parTicipaTing in sTaTisTics 8 TEGEVUSÜlEvAATED / overviews of acTiviTies 16 I peatükk RepErTuaaristatistika / chapTer I reperToire StaTisTics 17 Repertuaar aastal 2009 / repertoire in 2009 18 Lavastuste arv lavastusliikide järgi / number of productions by type 19 Uuslavastuste arv ja nende osakaal 2009. aasta repertuaaris / number of new productions by type 19 Sõnalavastuste arv žanrite järgi / number of drama productions by genre 20 Eesti- ja välisnäitekirjanduse ning eesti ja väliskirjanduse dramatiseeringute arv sõnalavastuste hulgas / number of dramatisations of estonian and foreign dramatic literature and of estonian and foreign literature among drama productions (plays) 20 Muusikalavastuste arv žanrite lõikes / number of music productions by genre 21 Tantsulavastuste arv žanrite järgi / number of dance productions by genre 21 Lastelavastuste arv lavastusliikide kaupa number of productions for children type of production 22 Eesti ja välisautorite tekstid lastelavastuste repertuaaris / relation between estonian and foreign authors in the repertoire of productions for children 22 Lavastuste arv sihtgruppide järgi / number of productions by target group 23 II peatükk / chapTer II 23 Etendustegevuse ja külastajate statistika / statistics of performing activities and visitors 24 Muutused etenduste arvus ja piletimüügis 2008-2009 / changes in the numbers of performances and tickets sold, 2008-2009
    [Show full text]
  • Eesti Rahvusbibliograafia Raamatud
    EESTI RAHVUSBIBLIOGRAAFIA RAAMATUD ESTONIAN NATIONAL BIBLIOGRAPHY BOOKS 2005 1 Jaanuar - January 2005jaan.p65 1 03.05.06, 9:58 Koostaja Compiled by Eesti Rahvusraamatukogu National Library of Estonia Kogude arenduse osakond Department of Collection Development and Documentation Kättesaadav ka / Available also http://erb.nlib.ee Ilmub 12 numbrit aastas / Issued monthly © Eesti Rahvusraamatukogu, 2005 Eesti Rahvusbibliograafia Series of seeriad: the Estonian National Bibliography: RAAMATUD BOOKS PERIOODIKA SERIALS MUUSIKA MUSIC Väljaandeid müüb: The publications can be purchased from Eesti Rahvusraamatukogus asuv the bookshop Lugemisvara in the raamatukauplus Lugemisvara National Library of Estonia Hind 70 krooni Price 70 krooni Tõnismägi 2 10122 Tallinn 2005jaan.p65 2 03.05.06, 9:58 SAATEKS Raamatud on Eesti rahvusbibliograafia osa, mis ilmub 1999. aastast alates kuuvihikuna ja aastaväljaandena. Aastatel 1946-1991 kandis väljaanne pealkirja Raamatukroonika. Raamatud kajastab Eestis kõigis keeltes ja väljaspool Eestit ilmunud eestikeelseid raamatuid, nii trüki- kui ka elektroonilisi väljaandeid ning mittemuusikalisi auviseid. Raamatud sisaldab ka pimedaile ja vaegnägijaile mõeldud teavikuid. Nimestik ei hõlma piiratud lugemisotstarbe või lühiajalise tähtsusega trükiseid (näit. asutuste kvartaliaruandeid, reklaamväljaandeid jms.). Kuuvihik peegeldab ühe kuu jooksul Eesti Rahvusraamatukogusse saabunud uued teavikud, mida kirjeldatakse rahvusvaheliste kirjereeglite ISBD(M), ISBD(NBM) ja ISBD(ER) järgi. Lisaks kajastab nimestik rahvusbibliograafias
    [Show full text]