Briti Muusik Gary Brooker Väisab Koos Oma Bändi Procol Harumiga Teist

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Briti Muusik Gary Brooker Väisab Koos Oma Bändi Procol Harumiga Teist Sündmus 2 Briti muusik Gary Brooker väisab koos oma bändi Puhkepäev Procol Harumiga teist korda Eestit | Nädalalõpulisa | 12.–14. november 2010 | nr 44 (594) | Suurim veinivalik Eestis Solaris Keskus, Estonia pst 9, 0. korrus, E-P 9-23 Äripäeva nädalalõpulisa 12. november 2010 toimetaja Signe Sillasoo, tel 667 0218, e-post [email protected] SÜNDMUS2 Progeroki isa Gary Brooker rokib Tallinnas 1967. aastal Suurbritan- ki aga kõik plahvatas. Muusika Ekslik on kontserdikorral- nias loodud Procol Harumit oli uudne ja vaba ning me võisi- daja Väino Landi sõnul aga Signe Sillasoo [email protected] võib pidada üheks alusepani- me teha, mida tahtsime,” selgi- muidugi see olnud, et eestla- jaks progerokile, millega rokk- tas Brooker. sed paljusid tolle aja laule, mis Eestis kontserdi andev Briti muusikamaastik suuresti üm- Tuntuse kasvades tegi bän- eestikeelse kuue said, sealhul- bänd Procol Harum eesot- ber kujundati. Nad olid esime- di looming lääneriikide kõrval gas pala “Homburg”, omamoo- sas laulja, pianisti ja he- sed, kes klahvpillid rokkmuu- ilma ka Eestis. Rokkmuusika- di kohalikeks rahvalauludeks lilooja Gary Brookeriga sikasse tõid ja rokki klassika- spetsialist Vello Salumets on peavad. toob publikuni bändi lise muusika elementidega se- märkinud, et Procol Harumi Olgugi et aastakümneid on kuldvaramusse kuulu- gasid. heliplaatide jõudmine siia oli bändi algusaegadest möödas vad laulud. Inspiratsiooni uuenduste Eesti rokkmuusikas otsekui ning klahvpillid ja klassikalise elluviimiseks said tollal noo- revolutsioon. Kui vähegi või- muusika elemendid nüüdseks red bändimehed oma lapse- malik oli, lisandus tollaste rokkmuusikas argine näh- põlvest ning sinna aega jääva- biitbändide traditsioonilise- tus, on mehed endiselt vormis test kohustuslikest kirikuskäi- le koosseisule – kolmele kitar- ja annavad kontserte. Juunis mistest ja koolis õpetatud klas- rile ja trummidele – elektri- Ameerikas alanud tuur jõuab sikalisest muusikast, rääkis orel. Paljud klassikalist klave- järgmisel nädalal Eestisse ja oktoobris Edmonton Sunile rit õppinud poisid said bändi- toob lavale Procol Harumi ehk Gary Brooker. “Kuulsime pal- desse koha. Gary Brookeri, Josh Phillipsi, ju klassikalist muusikat. See Ja iga klahvpillimängija pi- Geoff Dunni, Matt Peggi ja oli ainus, mida raadios män- das tollal peaaegu et kohus- Geoff Whitehorni. giti. Samuti mõjutas Euroopa tuslikuks mängida vähemalt Kavas on nii bändi vana kultuur – olime kuulnud Un- paari Procol Harumi hitti – kui ka uus muusika. Kindlas- gari mustlaste rahvalaule. Äk- nende seas loomulikult lugu- ti ei jäeta mängimata selli- sid “A whiter shade of pale”, seid Procol Harumi kullafon- mille bänd lindistas 1967. aas- di kuuluvaid lugusid nagu “A tal ja millest on nüüdseks teh- whiter shade of pale” ja “A salty tud ligikaudu 900 salvestatud dog”, lubas bändi produtsent kaverit, ja “Homburg”. Viimase Chris Cooke, ent ülejäänud re- laulu on Eestis populaarseks pertuaar selgub lõplikult päev laulnud Jaak Joala. Eestikeel- enne esinemist. Siiski kuuleb ne versioon, millele kirjutas tõenäoliselt üht-teist albumi- sõnad Heldur Karmo, kannab telt “Procol Harum”, “Shine on pealkirja “Viltkübar”. Brightly”, “Grand Hotel” jt. FOOKUSES Gary Brooker & Procol Harum 18. novembril kl 19 Tallinnas Nokia kontserdimajas Soojendusesineja: ansam- bel Fix Piletid: 575–645 krooni, müügil Piletilevis www.kontsert.ee; www.procolharum.com Järgmisel neljapäeval annab Tallinnas kontserdi Procol Harum eesotsas Gary Brookeriga, et rõõmustada publikut nii vanade hittide kui ka uuema loominguga. Foto: Tartu Kontsert toimetaja Signe Sillasoo, tel 667 0218, e-post [email protected] 12. november 2010 Äripäeva nädalalõpulisa 3 RESTORANIDE TOP 10 Heidi Vihma hinnang viimase kahe aasta külastuste põhjal 1. Alexander, Muhumaa, Pädaste 30 2. Ö, Mere pst 6e, Tallinn 30 3. La Bottega, Vene 4, Tallinn 30 4. Põhjaka, Mäeküla küla, Paide vald 30 ELAMUS 5. Muhu Kalakohvik, Muhumaa 29 6. Moon, Võrgu 3, Tallinn 29 7. Musi, Niguliste 6, Tallinn 29 8. Platz, Roseni 7, Tallinn 28 9. Nop, Köleri 1, Tallinn 28 | kommentaar | restoranitest | arvustused | 10. Sfäär, Mere pst 6e, Tallinn 28 TOIMETAJA VEERG Signe Sillasoo Sellel aastal ”astub näitlejaid kontserdil lavale rohkem kui 50. Väiksed heateod ja tunnustus ida lähemale aas- gud, kuid uue teo ja näo Mta lõpule, seda roh- saanud hitid eelmise sajan- kem ilmub ürituste di 70ndatest ja 80ndatest. kavadesse erinevaid heate- gevus- ja tunnustusüritusi. See pole aga ainus et- Ja miks mitte. Tore on. tevõtmine ja üritus, mil- Üks suuremaid, mis lähi- lele õla alla saab panna ja ajal taas publiku ette jõuab, võimalusel nõu ja jõugagi on intellektuaalipuude- abiks olla. Seljataha on küll ga noorte kodu Maarja kü- jäänud juba traditsiooniks la heaks korraldatav heate- saanud Eesti Vähiliidu hea- gevuskontsert “Kuula, pa- tegevuskontsert ja hiljutine lun!”. Järjekorranumbrilt Alo Mattiiseni klaveriklassi on see juba üheksas ning toetuseks korraldatud kont- toimub endiselt näitlejate sert, aga ees on ootamas eestvedamisel ja -laulmisel. näiteks uhkuste otsimine, heategevuslik “Jõulutun- Sellel aastal astub näitle- nel” ja ka kontserte. Kasulik jaid kontserdil lavale roh- võib olla ka näiteks Õnne- kem kui 50. Nende seas on panka kiigates või varjupai- näiteks Peeter Volkons- kadele abikätt pakkudes. ki, Hannes Kaljujärv, Alek- Ja kui suuremate heate- Pubi Drink hiilgab suure õllevalikuga, menüüs on koht aga ka mõnusatel suupistetel ja korralikel praadidel. Foto: Veiko Tõkman sander Ivaškevitš, Diana gude tegemiseks pole või- Klas, Jüri Aarma, Merle Jää- malust, siis võib alustada ju ger jpt. Ja nagu ikka toimu- väikestestki, pidades mee- vad kontserdid Tallinnas ja les oma pereliikmeid ja sõp- Tartus. ru ning tehes midagi ühes- Seekord on kavas hõr- koos. Kõhtu täitev Drink lõik tainakaane all, on bangers ehk fish & chips. Kalatükk oli Piret Laurimaa, Ireen Kennik, MAITSEELAMUS & mash ehk õlleses sibulakast- keskmisest suurem ja õlletai- Heidi Vihma mes hautatud sealihavorstike- na sees friteeritult pehmeks Kaili Viidas, Ago Anderson, [email protected] Drink Lauri Kink ja bänd: sed, on Krušovice’i õlle kast- ja õrnaks jäänud, koorik aga Kui avalikkusele avatud Aadress: Väike-Karja 8, mes küpsetatud sealiha ja kuldne ja krõbe – jälle kõik Sepo Seeman, Feliks Kütt, koht võtab nimeks Drink, Jaanus Mehikas, Janek Kivi Tallinn Paulaneris marineeritud küp- pubiroa tingimused täidetud. pole kaksipidi mõtlemist, Telefon: 644 94 33 setatud lõhefilee. Vähe sellest – Kuulsaima Briti söögipooli- kas tegemist on joogi- või Avatud: 12–23, R, L 12–03 mitu rooga on disainitud spet- se elustamiseks oli laual ole- söögikohaga. Nii et see- siaalselt kindla õllega manus- mas isegi hädavajalik linnase- Andres Noormetsa kordne lugu pole mitte söö- tamiseks ja need on menüüs äädikas. kontsertdraamas gikohast, vaid hoopiski joo- märgistatud pudelikujulise Ei saa väita, et proovitud gikohast, kus saab ka süüa. 24 p tähisega. Nii et toit pole seal road oleksid pakkunud erilist toit-jook mitte ainult õlleisu kasvata- gastronoomilist elamust, sel- Ühelt poolt viis mind sinna ja ja hädapärase näljakustu- leks pole ühes pubis ei eeldusi uudishimu – Drink on ennast teenindus taja rollis. ega meil ootusi, aga korralikud nii osavalt tänavanurgale sis- Tai stiilis kalakoogid olid kõhutäitjad olid nad kindlasti. se seadnud, et temast on või- interjöör kodused, justkui oleks säästlik Lõpetuseks söödud šokolaadi- matu mööda vaadata. Aga veel vanaema lõunast järele jäänud kook isegi üllatas – see oleks oli põhjuseks asjaolu, et sealse- põhiroogade hinnad kartulipudru ja kala õhuks teinud au ka igale keskmise- te praadide hinnad jäävad sa- 75–150 kr uuel moel lauale pannud. Ko- le kohvikule, mis ju tunduvalt jast kroonist allapoole ja eel- duse moega oli ka õllekastmes rohkem magusale orienteeri- arve tasakaalu huvides on sel- va, nagu sibularõngad, kana- seafilee hapukapsaga, ainult tud kui üks õllekas. lega arvestamine aeg-ajalt hä- tiivad, pelmeenid, friikartu- ükski kohalik vanaema tõe- Õlut on Drink tõesti palju davajalik. Kuigi Drink, tahtsin lid, küüslauguleivad, aga on näoselt hapukapsast kurgi- ja varunud. Tõenäoselt on pubi ALGUS seal ikkagi pigem söönuks kui ka Tai stiilis kalakoogid ning tomativiiludega ei garneeriks. pidajatel õigus, kui nad hin- joonuks saada. vorsti-, oa- ja kartulivõileivad. Liha pärines läbikasvanud sea- davad oma õllevaliku Tallin- Nagu korralikus õllekas ik- Peale võileibade on kõik kas küljest ja see oli õllekastmes na või isegi Eesti suurimaks. Ja 15. 11 kell 19 Vanemuise väikses majas ka on suur osa toitu sellist, mi- friteeritud või praetud, igal ju- mõnusalt pehmeks haudunud, veel, kui enamik Eesti pubidest 17. ja 21. 12 kell 19 Endla teatri Küünis da saab näpu või kahvliga su- hul rasvainega vääristatud. kapsas oli maitsev – mida ühelt on temaatiliste vihjetega baa- piletid teatrite kassades/Piletimaailmas /Piletilevis hu pista, et teine käsi samal Pearoogades on õllel oluli- pubiroalt veel tahta. rid ning mõjuvad kui keskpä- www.endla.ee ajal õllejoomiseks vaba püsiks. ne roll: on beef & ale pie ehk Briti erimenüüst osutus va- rased imitatsioonid, siis Drink On suupistete kohustuslik ka- õllekastmes küpsetatud liha- lituks krõbe kala ja kartulid on tõeline, mitte matkitud. Äripäeva nädalalõpulisa 12. november 2010 toimetaja Signe Sillasoo, tel 667 0218, e-post [email protected] 4 TEATER KUUPÄEV TULEB Idioodid hõivavad Von Krahli Juhan Ulfsak 14. novembril esietendub kes me esindame teatris käi- Von Krahli teatris Lars von va statistilise eestlase sta- Trieri
Recommended publications
  • Reorer-Muusiko-Kin L
    ISSN 0207-6535 reorer-muusiko-kinО EESTI KULTUURIMINISTEERIUMI. EESTI HELILOOJATE LIDU, EESTI KINOLIIDU. EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI \ * \ L XVI AASTAKÄIK PEATOIMETAJA JURI ÄÄRMA, tel 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 fax 44 47 87 e-mail [email protected] Vastutav sekretär Helju Tüksammel, tel 6 44 54 68, 44 47 87 Teatriosakond Margot Visnap ja Kadi Herkül, tel 44 40 80 Muusikaosakond Saale Siitan ja Tiina Õun, tel 44 31 09 Filmiosakond Sulev Teinemaa ja Jaan Ruus, tel 43 77 56 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel 6 41 82 74 Korrektor Solveig Kriggulson, tel 6 41 82 74 Infotöötleja Viire Kareda, tel 44 47 87, 6 44 54 68 Esikaanel: Fotokorrespondent Kuldar Sink 30. septembril 1991. Harri Rospu, tel 43 77 56 Tõnu Tormise foto KUJUNDUS: MAI EINER, tel 6 41 82 74 "Dracula' (lavastaja P. Raudsepp), Rakvere Teater, 1997. Draculla — Peeter Jakobi. © "Teater. Muusika. Kino", 1997 Priit Crept foto <"N eorer-muusiko-kino SISUKORD VASTAB KALJU SUUR TEATER SLAWOMIR MROŽEKI KALESTUNUD SÜDAMETUNNISTUS (Intervjuu Slawomir Mrožekiga) 1 Ulo Tõnts MITU SAMMU ON REALISMIST ABSURDI JA VASTUPIDI? {Festival "LIFE '97") 3 Margot Visnap SUVETEATER Kül NORM Mati Unt APOKRIIVA THESPISELE ("Thespis. Meie teatriuuendused") 75 Ingo Normet UNT JA BRECHT {Mati Unt, "Brecht ilmub öösel") MUUSIKA 95 AASTAT SÜNNIST Maris Kirme KARL LEICHTERI KRIITIKAST 55 AASTAT SÜNNIST INTERVJUU KULDAR SINGIGA (2992. aastast) Mart Mikk LEGEND OLAVINLINNAST SAVONLINNA OOPERIFESTIVAL 1967—1997 Merike Vaitmaa PLAADIKAJA 1994—1997 I (Lepo Siimera autori-CDde arvustustest) Lea Tormis ÜHE AMMUSE ESIETENDUSE KOMMENTAARIKS ("Coppelia" lavastusest "Estonias" 1922. aastal) Elina Männi LUGU VAHMIILI JA VEART VERE NAPPUSEST (Mark Soosaare filmist "Isa, poeg ja püha Toorum") Andre Bazin FILMIKEELE ARENG I Boris Tuch RIIVAMISI HOLOCAUSTIST (Eesti-Iisraeli ühisfilmist "Paragrahv 58/4") Antoine de Baecque KOMMUNISMI SOOLIKATES (Emir Kusturica mängufilmist "Underground") Emir Kusturica MÄLESTUSED PIIRILT (Katkendid raamatust "Oli kord..
    [Show full text]
  • Tervise Eri 15–26 Äripäeva Kirjastuse Töötajad Kõndisid Võidu
    Tervise eri 15–26 Äripäeva Kirjastuse töötajad Puhkepäev kõndisid võidu | Nädalalõpulisa | 1.–3. detsember 2006 | nr 48 (396) | Äripäeva nädalalõpulisa 1. detsember 2006 toimetaja Andras Kralla, tel 667 0131, e-post [email protected] 2 MOODSAD AJAD LABOR Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus sai uued ruumid Kunstmagu Skype’i majas Andras Kralla [email protected] Eelmisel neljapäeval tutvustas Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arendus- keskus oma uusi ruume Akadeemia tee Skype’i majas Tallinnas. Teaduslaboris kultiveeritakse rakke, oma nurk on leitud ka simulatsioon-kunstmaole, kus imitee- ritakse inimese seedetrakti toimimist. Laboriga tutvuvad TTÜ arendusprorektor Andres Keevallik, TFTAKi nõukogu esimees Aavo Sõrmus (vasakul), põllumajandusminister Ester Tuiksoo ning Riigikogu liige Tõnis Kõiv naeravad haridusminister Mailis Reps, TFTAK juhataja Urmas Sannik ning TFTAKi juhatuse liikme Raivo Vilu nalja üle. Väike-Maarja loomsete jäätmete käitlemise tehase juht Peeter Maspanov muigab ka. EASi direktor tehnoloogia arenduse alal Madis Võõras. KEHAKULTUUR Autasustamine POLIITIKA Rohelised tegid erakonna Musklimeeste Poliitiliselt paraad roheline beebi on sündinud Lõpuks ometi! Eelmisel laupäeval TTÜ aulas kogune- nud rohelised asutasid erakonna Eestimaa Rohelised. Sünnitusest võttis osa 361 hääleõiguslikku liiget. Oma sümboliks valisid õnnelikud inimesed võilille. Fotod: Andras Kralla Viimsi Spa omanik Peeter Kukk laupäeval Salme keskuses pee- Asutamiskoosolekut tud üleriigiliste kulturismi ja fitness’i meistrivõistluste
    [Show full text]
  • Maarja Mitt– Tüdruk Nagu Prantsuse Filmist Karmen Puis „Ma Olen Õnnelik, Kui Mind Nutma Pannakse“
    VANEMUISE HOOAJAKIRI 2011/2012 Maarja Mitt– tüdruk nagu prantsuse filmist Karmen Puis „Ma olen õnnelik, kui mind nutma pannakse“ JANEK SAVOLAINEN „Kui sa oled tantsija, siis tantsi!“ Intervjuud uute loominguliste juhtide Paul Mägi ja Fotoseeria Urmas Lennukiga MARIA SOOMETSA isikupärasest garderoobist KÜTSARIGA EKSPERIMENT– KÖÖGIS teeme ise papjeemašeed TANEL JONAS purjelaual Värske Pildikesi Kollase Kassi Sissevaade repertuaariülevaade Suvekoolist inspitsiendi töösse (pr.rampe) ‒ rambi, rampi ‒ lavapõranda eesserv koos valgustusseadmetega ‒ kaldtee eri kõrgusel olevate sõiduteede vahel nt. mitmekor- ruselistes garaažides ‒ laevalt allalastav sild autode, laadurite jms liikumiseks kaldalt laevale ja vastupidi ‒ liiklemist võimaldava kallaku- ga ehitis kahe eri tasandi vahel (nt metroos) RAMP RAMP ‒ ramba, rampa vettinud puunott (sõimusõna) ‒ eide-ramp ei anna süüa. Rampraske, rampväsinud. Aadress: Teater Vanemuine Vanemuise 6 51003 Tartu Piletid: 744 0165 [email protected] Piletimaailm Piletilevi Ticketpro www.vanemuine.ee www.facebook.com/vanemuine Kaanefoto: Lauri Kulpsoo Kujundus: Aide Eendra simene Vanemuise ajakiri lause võiks innustada inimesi, kes leiate vastused küsimustele, keda Ramp ilmus sügisel 2010, olles tunnistavad, et neile teater hirmsasti meie trupist võib sageli leida köö- Etookord suunatud noortele. meeldib, aga viimane teatrikülastus gist ja keda purjelaua pealt, miks on Aeg toob kaasa arengu. Sügisel 2011 jääb juba aastate taha, ennast kätte Vanemuise trupijuht jäänud sellesse on Ramp suurem, mahukam ja suu- võtma ja oma huvi ka realiseerima. Kui ametisse neljakümne üheks aastaks ja natud kõigile, kes teatri vastu huvi teile teater meeldib, siis ärge tulge mil- kuidas teha ise kodus papjeemašeed. tunnevad. Kuuldes erinevaid arvamusi lalgi tulevikus, tulge kohe! Vanemuisel Kas mõni teema pakkus juba huvi? möödunud hooaja ajakirja kohta, avas- on käesoleval hooajal mängukavas Ega siis muud, kui hakkame lugema, tasin üllatusega, et teatrihuvilisi ei üle viiekümne erineva lavastuse.
    [Show full text]
  • Vanemuise Teatris / in Vanemuine Theatre
    Carmen 151. hooaeg esitleb Helilooja / Music by ALAN MENKEN Laulutekstid / Lyrics by GLENN SLATER Libreto / Book by CHERI STEINKELLNER & BILL STEINKELLNER Täiendav helilooming / Additional Book Material DOUGLAS CARTER BEANE Põhineb Touchstone Picturesi filmil „Sister Act”, stsenaariumi autor Joseph Howard Based on the Touchstone Pictures Motion Picture „Sister Act”, written by Joseph Howard Esitatakse kokkuleppel agentuuriga / Presented by arrangement with MUSIC THEATRE INTERNATIONAL (Europe) TOUCHSTONE PICTURESI JA JOSEPH HOWARDI KOMÖÖDIAFILMI “SISTER ACT” AINETEL esitleb ALAN MENKENI MUUSIKAL / ALAN MENKEN’S MUSICAL Vanemuise teatris / In Vanemuine Theatre NUNNAD HOOS Lavastaja / Director Samuel Harjanne (Soome / Finland) Muusikajuht ja dirigent / Musical Director and Conductor Taavi Kull SISTER ACT Dirigent/ Conductor Ele Sonn Kahes vaatuses / In two acts Kunstnik ja kostüümikunstnik / Set and Costume Designer Karmo Mende Koreograaf ja liikumisjuht / Choreographer and Movement Director Orkestratsioonid / Orchestrations by Doug Besterman Gunilla Olsson (Rootsi / Sweden) Vokaal- ja lavamuusika seaded / Vocal and Incidental Tõlkijad / Translators Aapo Ilves ja/and Mario Pulver Music Arrangements by Michael Kosarin Helirežissöör / Sound Designer Toomas Paidra Broadway produktsioon valmis Whoopi Goldbergi ja Stage Entertainmenti koostöös Valguskunstnik / Lighting Designer Märt Sell (Rakvere teater / Rakvere Theatre) produktsioonifirmadega The Shubert Organization ja Disney Theatrical Productions Koreograafi assistent ja repetiitor / Choreographer’s
    [Show full text]
  • Teatrielu 2013 Layout 1
    kroonika algus _Layout 1 07.08.14 19:23 Page 231 KROONIKA kroonika algus _Layout 1 07.08.14 19:23 Page 232 SISUKORD I osa ÜLDSTATISTIKA 233 Ülevaade statistikast 233 Etenduspaigad Eestis 239 Teatrite esinemised välismaal 240 Festivalid Eestis 243 Külalisteatrid ja -esinejad Eestis 253 II osa TEATRITE ETENDUSTEGEVUS 258 Teatrite tegevusülevaated: statsionaarid, uuslavastused, aasta repertuaar, muu tegevus ning ülevaade tulude-kulude jaotumisest. Teatrite järjekord tabelis 1.1: avalik-õiguslik asutus, linnateatrid, riigi asutatud sihtasutused, erateatrid 2013. aasta uuslavastusi 362 Raadioteater 367 Teatrikoolid 368 Harrastusteater Eestis 370 Teatriorganisatsioonid: 1. Eesti Harrastuteatrite Liit 374 2. Eesti Teatriliit 374 3. Eesti Etendusasutuste Liit 378 4. Eesti Teatri Agentuur 379 5. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 379 6. Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liit 380 III osa VARIA Auhinnad 381 Eesti Teatriliidu aastaauhinnad Nimelised auhinnad 383 Stipendiumid 385 Kolleegipreemiad 385 Publikupreemiad 388 Tunnustused välismaalt 388 Rahvusvaheline koostöö 389 Konverentsid, seminarid, kohtumisõhtud 390 Konkursid, koolitused, õpitoad 392 Näitused 393 Teatrierialade lõpetajad 394 Mängufilmid, lavastuste telesalvestised 395 Ilmunud raamatud, video- ja helisalvestised 398 In memoriam 403 kroonika algus _Layout 1 07.08.14 19:23 Page 233 ÜLDSTATISTIKA Ülevaade statistikast Eesti Teatri Agentuur on koostöös kultuuri- ministeeriumi ja Eesti teatritega kogunud valdkonna statistikat 2004. aastast, käesolev aastaülevaade on avaldatud statistikaväljan-
    [Show full text]
  • Eesti Repertuaariteatrite Koosseisulised Näitlejad 2014
    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND KULTUURITEADUSTE JA KUNSTIDE INSTITUUT TEATRITEADUSE ÕPPETOOL Heili Sibrits-Bondarenko EESTI REPERTUAARITEATRITE KOOSSEISULISED NÄITLEJAD 2014. AASTA KEVADEL Bakalaureusetöö Juhendaja: Anneli Saro Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 1. ETENDUSASUTUSED 2014. AASTAL ..............................................................................8 2. EESTI DRAAMATEATER. PÜSIV TRUPP ......................................................................10 2.1 Eesti Draamateatri trupp koosneb EMTA lavakunstikooli lõpetajatest .........................10 2.2 Näitlejate koormus ja külalisnäitlejad ............................................................................15 2.3 Tunnustatud näitlejad .....................................................................................................17 2.4 Kokkuvõte. Trupil on oht vananeda ...............................................................................18 2.5 Eesti Draamateatri peanäitejuhi Priit Pedajase kommentaar..........................................20 3. TALLINNA LINNATEATER. PEANÄITEJUHI ÕPILASED JA KURSUSEKAASLASED ........................................................................................................22 3.1 Lavakunstikoolist on Tallinna Linnateatrisse palgatud 26 näitlejat ...............................22 3.2 Külalisnäitlejatega lavastused on erandid.......................................................................27
    [Show full text]
  • Hannes Kaljujärv
    VANEMUISE HOOAJAKIRI 2013/2014 2013/2014 VANEMUISE HOOAJAKIRI VANEMUISE RAMP ÜRGSARMIKAS Hannes Kaljujärv Balletilegend Elena Poznjak – “Ma ei saa elada ilma tööta” • Jaan Willem Sibula erakordne tee lavale Margus Tammemägi trummilööja saatusest • Nukkude emand Eva Kõiv • “Täiesti tavalised” lavalapsed BALLETIPOISTEGA LÄBI VÄIKSE TARTU LINNA • VÄRSKE REPERTUAARIÜLEVAADE VANEMUISE TEATRIBUSS toob mugavalt ja soodsalt Tartusse teatrisse! TEATRIBUSS SÕIDAB: 29.09.2013 KALENDRITÜDRUKUD Jõgeva-Palamuse-Luua-Tabivere-Lähte Teatripaketi hind 15 € 23.10.2013 THRILLER Pärnu-Viljandi-Puhja Teatripaketi hind 22 € 17.11.2013 MUSTA PORI NÄKKU Räpina-Mooste-Ahja-Võnnu Teatripaketi hind 15 € 22.11.2013 THRILLER Valga-Puka-Rõngu-Elva Teatripaketi hind 22 € 26.01.2014 PÄHKLIPUREJA Pala-Kallaste-Koosa-Vara Teatripaketi hind 11 € 08.02.2014 HELISEV MUUSIKA Valga-Puka-Rõngu-Elva Aadress: Teatripaketi hind 16 € Teater Vanemuine Vanemuise 6 51003 Tartu 21.02.2014 JEVGENI ONEGIN Tallinn Piletid: Teatripaketi hind 22 € 744 0165 [email protected] 02.03.2014 CABARET Piletimaailm Võru-Kanepi-Saverna-Kambja Piletilevi Ticketpro Teatripaketi hind 22 € www.vanemuine.ee www.facebook.com/vanemuine Teatripaketi hinnas sisaldub teatripilet ja edasi-tagasi bussisõit. Infot teatripaketi ning bussi väljumiskellaaegade ja peatuste kohta saab Kaanefoto: Alan Proosa Vanemuise teatri kassast [email protected] või telefonil 744 0165 Kujundus: Aide Eendra Eestlased on teatrirahvas – nähtav tervik mind täielikult kaasa ei haara. Kui aga haarab, aastal 2012 külastasid Eesti siis valdab mind seesama tunne – kohtumine erakordsega. elanikud teatrit 1 142 918 Ka seekordse Rambi kaanekuju, Hannes Kaljujärv, koh- korda. Pöörane number, aga tus teatriga enda mäletuste kohaselt mitte teatrisaalis, siiski ainult number, mis vaid umbes kolmeaastaselt, leides kodus sahtlist katkise ei ütle midagi selle kohta, Buratino-nuku.
    [Show full text]
  • Lennud» Näitel
    TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut Merilyn Merisalu NÄITLEJA KUVANDI LOOMINE MEEDIAS SAATESARJA «LENNUD» NÄITEL Bakalaureusetöö (6 EAP) Juhendaja: Maarja Lõhmus, PhD TARTU 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1. TEOREETILISED LÄHTEKOHAD.............................................................................. 6 1.1. Kultuuri esitamine avalikus sfääris .......................................................................... 6 1.2. Näitleja kui avaliku elu tegelane .............................................................................. 8 1.3. Kuvand kultuuriruumis ............................................................................................ 9 1.4. Meedia kui kultuurikeskkond kuvandi loomisel .................................................... 12 1.5. Valdkonna uurimistraditsioon Eestis ..................................................................... 16 2. UURIMISTEEMA JA MEETOD ................................................................................. 18 2.1. Uurimisteema ja uurimisküsimused ....................................................................... 18 2.1.1. EMTA lavakunstikool kui kultuuri looja ........................................................ 19 2.1.2. EMTA lavakunstikooli vilistlased kultuuriväljal/avalikkuses ........................ 21 2.1.3. Telesari näitekunstist «Lennud» kultuuriloo loojana .....................................
    [Show full text]
  • Konstantin Päts
    KONSTANTIN PÄTS BIBLIOGRAAFIA President Konstantin Päts 23.02.1874–18.01.1956 KONSTANTIN PÄTS BIBLIOGRAAFIA MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum Tallinn, 2019 Konstantin Päts Bibliograafia Koostanud Sirje Madison (aastad 1897–2011) ja Rahvusraamatukogu töötajad Kristiina Kaju, Marge Allandi, Margit Tammur, Kristiina Viks, Gerli Köösel, Eve Toomra ja Mare Kurvet (aastad 2011–2018) Toimetanud Kai Ellip Teostanud ja kaane kujundanud OÜ Rein R Fotod: Rahvusarhiiv, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum Reproduktsiooni “President Päts pisaraga”, 2018 (lk. 236) autor: Laurentsius Täname bibliograafia väljaandmise toetajat: Mare-Mall Riis © MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum © Eesti Rahvusraamatukogu ISBN 978-9949-88-985-3 Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas SISUKORD Saateks. Kai Ellip 7 Kõned, sõnavõtud, tervitused, läkitused (pöördumised) 11 Salvestatud kõned 40 Raamatud 41 Tõlkeraamatud, -artiklid 45 Artiklid, intervjuud, arvamused ja teised kirjutised 47 Kirjad 79 Konstantin Päts – väljaandja ja toimetaja 84 Konstantin Pätsi kohta kirjutatu 86 Raamatud, väljaanded 86 Üliõpilastööd 106 Artiklid 107 Mälestusmärk Konstantin Pätsile : poleemika 251 Valik Konstantin Pätsi kajastusi loomingus 258 Ilukirjanduses 258 Kunstis 261 Karikatuurid 267 Konstantin Päts teatris ja filmis 273 Lavastused 273 Filmid 275 5 Heli- ja videosalvestised 280 Trükis ilmunud fotosid Konstantin Pätsist 283 Konstantin Pätsi eluloost. Koostanud Elle Lees 293 Konstantin Pätsi ühiskondlik tegevus ja auametid 296 Teenetemärgid ja ordenid 297 Järelsõna. Küllo Arjakas 299 Nimeregister 301 Keeleregister 319 6 SAATEKS Käesoleva bibliograafia aluseks on Sirje Madisoni kuni 2011. a. sügiseni kogutud materjalid Konstantin Pätsi trükis ilmunud kõnedest, kirjutistest, intervjuu- dest, tõlgetest ja tema kohta kirjutatust. Allikateks on olnud Eesti Rahvus- raamatukogu elektronkataloog ESTER, Eesti artiklite andmebaas ISE, Välis- Eesti bibliograafiline andmebaas VEART, Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Kirjandusmuuseumi kaartkataloogid: Eesti ajakirjanduse artiklid 1918–1944.
    [Show full text]
  • Eesti Suveteater Aastatel 1995–2005
    TARTU ÜLIKOOL KULTUURITEADUSTE JA KUNSTIDE INSTITUUT KIRJANDUSE JA TEATRITEADUSE OSAKOND Kadri Rantanen EESTI SUVETEATER AASTATEL 1995–2005 Magistritöö Juhendaja dotsent Anneli Saro Tartu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 4 1. EESTI SUVETEATRITRADITSIOON............................................................................. 9 1.1. EESTI SUVETEATER AASTANI 1985 ............................................................................... 9 1.2. SUVETEATER AASTATEL 1985–1995 .......................................................................... 19 1.3. SUVETEATER AASTATEL 1995–2005 .......................................................................... 23 2. RUUM KUI SUVETEATRI OLULINE ARGUMENT .................................................. 31 2.1. TEATRI RUUM KUI TEATRI KESKKOND......................................................................... 31 2.2. REAALSE JA FIKTSIONAALSE RUUMI VAHEKORRAD .................................................... 33 2.3. RUUMI KASUTUSVÕIMALUSED SUVETEATRIS.............................................................. 39 2.3.1. Teatrimaja – leitud koht ..................................................................................... 41 2.3.1.1. Ready-made-ruum ....................................................................................... 43 2.3.1.2. Ruum kui argument ..................................................................................... 44 2.3.1.3.
    [Show full text]
  • Kroonika Algus Layout 1
    KROONIKA SISUKORD I osa ÜLDSTATISTIKA 186 Statistikas osalevad etendusasutused 186 Etenduspaigad Eestis 188 Teatrite esinemised välismaal 189 Festivalid Eestis 195 Külalisteatrid ja -esinejad Eestis 204 Tiia Sippol. Ülevaade teatritegevusest Eestis 2016. aastal 208 Toomas Peterson. Pealinn vs regioonid 212 II osa TEATRITE ETENDUSTEGEVUS 215 Teatrite tegevusülevaated (järjekord tabelis lk 188), statsionaarid, uuslavastused, repertuaar, tugitegevus ja ülevaade tulude-kulude jaotumisest. 2016. aasta uuslavastusi 328 Raadioteater 337 Teatrikoolid 338 Harrastusteater Eestis 340 Teatriorganisatsioonid: 1. ASSITEJ Eesti Keskus 349 2. Eesti Etendusasutuste Liit 349 3. Eesti Harrastusteatrite Liit 350 4. Eesti Kaasaegse Tsirkuse Arenduskeskus 351 5. Eesti Tantsuhariduse ja -kunstnike Ühendus 351 6. Eesti Teatri Agentuur 352 7. Eesti Teatriliit 353 8. Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus 360 9. UNIMA Eesti Keskus 361 10. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 361 III osa VARIA Auhinnad 363 Eesti teatri aastaauhinnad 365 Nimelised auhinnad ja stipendiumid 367 Kolleegipreemiad 370 Publikupreemiad 373 Tunnustused välismaalt 374 Konverentsid, seminarid jm 377 Näitused 384 Teatrierialade lõpetajad 385 Mängufilmid, lavastuste telesalvestised 387 Ilmunud raamatud ja videosalvestised 393 In memoriam 397 ÜLDSTATISTIKA Ülevaade statistikast Eesti Teatri Agentuur on koostöös kultuuri- ministeeriumi ja Eesti teatritega kogunud valdkonna statistikat alates 2004. aastast, käesolev aastaülevaade on kolmeteistküm- nes. Aastatel 2004–2011 kogutud statistika anti
    [Show full text]
  • Pärnu Ja Pärnumaa Koduloolisi Tähtpäevi 2015
    Pärnu ja Pärnumaa koduloolisi tähtpäevi 2015 SINE DATO 500 aastat tagasi (1515) mainiti Tallinna kaupmehe Helmich Ficke kaubaraamatus esmakordselt Vändra küla(Wenderskulle). 16. saj. teisel poolel rajati Vändra mõis. 1844. aastal poolitasid mõisnikud Ditmarid mõisa, mille tulemusena jagunes Vändra Vana-Vändraks ja Uus-Vändraks. Vändra lähedal Suurejõel asus vesiveski ja vasekoda. 19. sajandil rajati Vändrasse klaasivabrik, raudtee jõudis Vändrasse 1928. aastal. Eesti Vabariigi ajal oli Vändra pea 1000 elanikuga üks suuremad kirikualevikke Eestis. 1945. aastal muudeti Vändra linnatüüpi aleviks, 1950-1962 oli Vändra rajoonikeskus. 1993. aastal sai Vändra valla (alevvalla) staatuse. 2011. a. 1. jaanuari seisuga oli Vändras 2312 elanikku. Tänapäeval on Vändra kiiresti arenev tööstuskeskus. Suuremateks firmadeks on AS Wendre, MS Balti Trafo OÜ, OÜ Vändra MP, Valley OÜ. Raamatuid Vändra ajaloost ja inimestest. 195 aastat tagasi (1820) avas Abram Holter Eametsa külas Sauga rendimõisa maadel kirjutuskooli. See tähistas hariduse andmise algust Sauga vallas. 170 aastat tagasi (1845) sai Pärnu Eliisabeti kirik esimese oreli. Paide meistri Thali poolt valmistatud orel oli kasutusel 1928. aastani. Orel soetati pastor Johann Heinrich Rosenplänteri algatatud korjandusel kogutud raha eest. 145 aastat tagasi (1870) asutati Pärnu Eesti Põllumeeste Selts, mille juurde loodi Carl Robert Jakobsoni eestvõttel laulukoor ja korraldati kõneõhtuid. 125 aastat tagasi (1890) asutati Pärnu karskusselts Valgus. 115 aastat tagasi (1900) hakkas tööle Pärnu jõe ja Riia maantee vahele rajatud Venemaa suurim tselluloosivabrik Waldhof. Vabrikuhooned õhiti 1915. aastal I maailmasõja ajal. (Foto: ajalooportaal Histrodamus) 110 aastat tagasi (1905) võeti keiser Aleksander I nime kandva Pärnu linnagümnaasiumi õppeprogrammi eesti keel, mida soovijad võisid õppida viie rubla eest aastas. 105 aastat tagasi (1910) avati Pärnus esimene paikne kino - Pikal tänaval asunud ja Alfred Jungi projekteeritud laudhoones avatud kino Ideal mahutas ligi 700 inimest.
    [Show full text]