DOCSLIB.ORG

Eoter-Muusiko-Kin ISSN 0207

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Eoter-Muusiko-Kin ISSN 0207 ISSN 0207 65 3 S eoter-muusiko-kin)ГЛ ENSV Kultuuri­ ministeeriumi, ENSV Riikliku Kinokomitee, ENSV Heliloojate Eesti Kinoliidu ja ENSV Teatriühingu juuni II astakäik Esikaanel selle aasta A. Lauteri nim. preemia laureaaf Kaie Mihkelson. (Inriid filmis «Niper- naadi»). M. Kaude toto Tagakaanel stseen Noorsooteatri etendusest «Elektra saatus on lein». Dominiiklaste kloos­ ter, 1982. Pildil on näitlejad Hilja Varem ja Kersti Kreismann. (M. Karusoo lavastus, R. Babitševa kujundus.) A. Heinsalu foto Toimetuse kolleegium AVO HIRVESOO JORI JÄRVET REIN KAREMÄE KARIN KASK KAJU KOMISSAROV LEIDA LA US ARNE MIKK VALTER OJAKÄÄR TIIU RANDVIIR ENN REKKOR LEPO SUMsERA EINO "AMBERG AHTO VESMES JAAK VILLER PEATOIMETAJA JAAK ALLIK TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt. 5, postiaadress 200090, postkast 51. Peatoimetaja asetäitja Vallo Raun, tel. 668—162 Vastutav sekretär Helju Tüksammel. tel. 445—468 Teatriosakond Reet Neimatr, tel. 445^J68 Muusikaosakond Mare Põlcmäe ja Madis Kolk, tel. 443-109 Filmiosakord Jaan Ruus ja Aune Nuiamäe, tel. 443-109 Publitsistikaosakond Sirje Endre. tel. 445-468 Keeletoimetaja Kulla Sisas», tel. 449-558 Korrektorid Velly Roots ja Solveig Kriggulson. tel. 432-981 Fotokorrespondent Armult Reirsalu. tel. 422-551 KUJUNDUSc MAI El С KIRJASTUS • PERIOODIKA • TEATER • MUUSIKA • KINO • TALLINN • 19«:t SISUKORD TEATER Lembit Peterson PRANTSUSE STANISLAVSKI (prantsuse režissöörisl Jacques, Copeau'st) 20 Jacques CopOau MÄRKMEID NÄITLEJA PROFESSIONAALSUSEST 22 Minini Valter MÄNG JA MÄNGUPLATSID (vabaõhuetenduste muljeid 1982. a. suvel) 46 VABAÕHUTEATER. VABAÕHUTEATER? (intervjuud seoses vabaõhuteatrisaaliga Pirilu kloostri varemeis) 54 Mihkel Mutt DISKORI KÄTTEMAKS (lavastusest «Superdiskor» L. Koidula nim. Pärnu Draamateatris) 57 EESTI LAVASTAJAD MUJAL NÕUKOGUDE LIIDUS 1982 69 (Mikk Mikiver, Raivo Trass, Лгпе ЛЛ i k k, f! lo Vilimaa, Veiko Jürisson, Priit Pedajas) Evald Hermaküla SUURTE NÄITLEJATE LÄBI VÕIB SAADA LAVASTAJAKS (Herta Ehiste juubeli puhul) 76 Kalju Haan SAJAND MEIE ESIMESTE LAVAD1IVADE SUNNIST (Olly Teetsov ja Velly Pinna) 80 MUUSIKA VASTAB TIHHON HRENNIKOV Rein Ristlaan MUUSIKAFESTIVALI KOGEMUS Monika Topman ÜLELIIDULINE MUUSIKAFESTIVAL Evi Papp TUNDELISI JA SPEKULATIIVSEID KOMMENTAARE RAIMO KANGRO KONTS.ERDILOOMINGULE 39 KINO Janathan Price VIDEO VÕIMALUSI 32 VIDEOSALVESTUSE KASUTAMISEST (intervjuu P. Ojamaaga) ' 37 Aune Nuiamäe LAHKUMINE MATJORAST RAAMATUS JA FILMIS 62 Peeter Joonatan TEE — KUHU SIISKI? (dokumentaalfilmist «Tee») 66 Vaike.Kalda FILMIKLUBIDE FESTIVALIDEL TÄNAVU 68 DIALOOG: Ain Kaalep — Margot Visnap (maailmakultuur ja meie) 26 KOHTUMINE EKP KESKKOMITEES 86 KROONIKA 87 Merle Karusoo TEATRIKUNSTNIK RIINA BABITSEVA 96 •*«s 10. ju ил il pühit f eit irali pa e t > ati el Ta Ui n а с s .1. Heinsalu ftt*. Vastab Tihhon Hrennikov Üleliidulise muusikafestivali viimasel päeval kohtusime NSVL Heli­ loojate Liidu juhatuse esimese sekretäri, NSV Liidu rahvakunstniku, sotsialistliku töö kangelase TIHHON HRENNIKOVIGA. Ja mõistagi sai jutt alguse tol nädalal Tallinnas toimunust: Selliste festivalide eesmärk on pöörata võimalikult laia auditoo­ riumi tähelepanu tänapäeva nõukogude heliloojate loomingule. Neil päevadel toimub väga palju kontserte ja kohtumisi, esinevad meie maa parimad muusikud. Selline suur muusikapidu avab laia panoraami ja annab võimaluse üldistada meie muusikaloomingu ning interpretatsiooni seisu. Ja see huvitab kõiki, nii tegijaid endid kui ka iga kunstilembest inimest. Pleenumil kõneldes ütlesite, et festivalil õnnestus ka professionaale üllatada? Juba kaua ei olnud me korraldanud nii ulatuslikku koorimuusikale suunatud üritust. Viimased pleenumid on tegelnud sümfoonilise ja kam­ mermuusikaga, vokaalsümfooniliste žanrite ja ooperiga. Aga koorimuu- sikaprobleemide käsitlemist ei suuda ma praegu isegi meenutada. Nüüd, siin, kuuldes kõigi liiduvabariikide esindajate, kokku enam kui 150 heli­ looja loomingut, see paljurahvuselise koorimuusika üldpilt tõesti vaimus­ tas, rõõmustas ning isegi üllatas pisut. Niivõrd palju on loodud head ja huvitavat koorimuusikat. Mõnevõrra ootamatu pildi meie koorikultuurist andsid ka festivalil esinenud koorid — rohkem kui 10 parimat kollektiivi. Kontserdid veen­ sid igaüht meie koorikultuuri kõrges tasemes. Mõistsime, et koorilaul areneb intensiivselt ning on kätte võidelnud rahva poolt enam armas­ tatud žanri positsioonid. Muidugi on järeldustel, mis me neil päevil kuuldu põhjal teeme, suur tähendus meie edasises töös. Kas arvate, et toimunu inspireeris heliloojaid selles žanris veelgi aktiivsemale tööle? Kindlasti. Kuulnud suurepäraseid kollektiive, tahame neile kirjutada. Näiteks kirjutasin 10—11 aasta eest kolm koorilaulu N. Nekrassovi teks­ tidele. Nende toonane esitus ei rahuldanud mind põrmugi ja mul kadus soov kirjutada koorimuusikat. Nüüd laulis Novosibirski Kammerkoor B. Pevzneri juhatusel neid laule nii, nagu ma neid ette olen kujutanud, see esitus lausa vaimustas mind. Tahan tõesti jälle koorimuusikat luua, teades, et meil on mitmeid andekaid kollektiive, kellele võib loota. Teie ühiskondliku koormatuse juures on lausa hämmastav, et jõuate nii palju luua. See on siiski minu põhitöö. Kui ma ei kirjutaks muusikat, muutuks kogu minu tegevus mõttetuks. Heliloojale saab tähtsaim olla üksnes looming, kõik muu võib põhitööga kaasneda. Mida uut on teil põhitöö vallas valminud? Viimase 10—15 aasta jooksul olen loonud valdavalt instrumentaal­ muusikat. Sellesse ajavahemikku kuulub Teine klaverikontsert, mida olen mänginud kogu maailmas. Polegi vist maad, kus ma seda mänginud ei oleks, kus seda ei mängiks teised pianistid. Kirjutasin ka Teise viiuli­ kontserdi, mis on samuti läbi käinud paljud maailma maad ja kuulub meie tippviiuldajate repertuaari. Nende teostega paralleelselt valmis mul Kolmas sümfoonia, mis on samuti paljude meie ja rajataguste dirigentide repertuaaris ning kõlab kõikjal. Esimesena juhatas seda J. Svetlanov, kellelt on ka selle sümfoonia suurepärane salvestus. Leian, et hea ette­ kanne on heliloojale parim kingitus. Nii nagu mind siin haaras B. Pevz- 3 neri koorifeainemine, on mind ikka vaimustanud see, kuidas minu teoseid on tõlgendanud Svetlanov. Hiljuti esitas ta Vahtangovi sajandale sünni­ aastapäevale pühendatud õhtul süidi minu muusikast Shakespeare'i komöödiale «Palju kära ei millestki». See oli vapustav. J. Svetlanovil oli tohutu menu, talle aplodeeriti kui mõnele kuulsale tenorile. Võin öelda, et see oli minu muusika tõepoolest geniaalne esitus. Samal ajal kirjutasin ka kaks balletti: «Armastus armastuse vastu» ning «Husaariballaad», mis mõlemad on Moskva Suure Teatri, aga ka mitmete teiste muusikateatrite repertuaaris. Teatri jaoks kirjutasin veel koomilise ooperi, mida praegu lavastatakse Stanislavski ja Nemirovitš- Dantšenko-nimelises Moskva Muusikateatris. See ooper on «Dorothea» Sheridani komöödia «Duenja» aineil. Sama teose järgi on S. Prokofjev kirjutanud oma ooperi «Kihlus kloostris». Aga kui Prokofjevil on suur, retsitatiividega ooper, siis mina tegin ooperi kõnedialoogidega. Esieten­ dus toimub veel sel kevadel. Seepärast kiirustangi Tallinnast koju pmrti- tuuri lõpetama. Valmis on mul ka Kolmas klaverikontsert, mida esmakordselt mängin 10. aprillil Moskvas, kuu aega hiljem juba «Praha kevadel» jne., kutseid ja ettepanekuid on palju. Mängisin oma uut kontserti ka teie suure­ pärasele pianistile K. Randalule, kes avaldas soovi teos oma repertuaari võtta, jätan talle noodi hea meelega. Moskvas õpib seda praegu samuti väljapaistev pianist V. Krainev. Ainult neile kahele noorele sõbrale olengi seda kontserti seni näidanud. Ise valmistun praegu tõsiselt esiettekan­ deks. Minu autorikontserti 10. aprillil dirigeerib J. Svetlanov. Uue klaverikontserdi kõrvale valis ta esitamiseks minu Esimese sümfoonia. Ja veel on selle kontserdi kavas minu Esimene viiulikontsert, mida män­ gib väike geniaalne viiuldaja. See on 11-aastane Vadik Repin Novo- sibirskist. Jätke see nimi meelde! Ta tõi hiljutiselt Wieniawski-nime- liselt konkursilt Poolas kaasa kõik esikohad. Sel konkursil aplodeeris igale tema etteastele kogu saal, žürii kaasa arvatud, püsti seistes. Selli­ seid muusikuid sünnib kord sajandis! Vadik mängib veel 3/4 viiulil, tal on väike käsi, kuid teda kuulates on tunne, et meie ees on tipp- viiuldaja maailma ulatuses, tema mäng on täiuslik, pisarateta seda kuu­ lata ei saa. Artikli ilmumise ajaks on T. Hrenuikovi autoriõhtu ammu toimunud, kuid võimalusi kohtuda tema muusikaga ja küllap ka imelapsest V. Repiniga seisab veel ees. Vestluse lõpetuseks tulime aga üldiste teemade juurde tagasi, kõnelesime nõukogude muusika kohast tänases muusikamaailmas. Kui kõnelda praegusest muusikaloomingust, siis selle üldise seisundi iseloomustamiseks sobib kõige paremini sõna «kaos». Selles kaoses on meie nõukogude muusika see eesrindlikum ja printsipiaalsem osa; on kunst, mida usaldavad muusikasõbrad kogu maailmas. Sest, nagu teada, Lääne nüüdismuusikat mängitakse maailmas praktiliselt väga vähe. On välja kujunenud mingi eksperimenteerimishaigus, ehkki helilooja täht­ saim ülesanne saab olla üks: kirjutada head muusikat. Ja selles mõttes on meie ideaaliks meie suured heliloojad, nõukogude klassikud nagu S. Prokofjev. Prokofjev oli omal ajal ju keerukas helilooja, kuid ta ei ajanud millalgi tarkusi taga, iga tema teos võrsus helilooja südamest. Ja kõigis oma muusika komponentides näitas Sergei Prokofjev, kuidas 19. sajandi traditsioone loominguliselt siduda kaasajaga. Leiame tema muusikas keerukat harmooniat, ebatavalisi orkestrivärve, faktuurikeeru- kusi jpm., kuid kuulajani ulatub ikkagi lihtsalt võrratu muusika, sest Prokofjev oli ebatavaliselt
Load more

Recommended publications
  • Veljo Tormis — Works
    VELJO TORMIS — WORKS Tormis himself prepared two work lists: the first, in 1989, chronologically, by genre, is published with his Personaalnimestik; the second, in 2000, in chronological order from 1956 to 2000, is unpublished. It also lists a few youthful and student works of 1949 to 1955 and was prepared for Priit Kuusk’s book. Tormis excluded some works from these lists “because they are just arrangements of someone else’s song. They are not creative work.” But he was inconsistent in this policy. Those arrangements which he excluded I have placed at the end of the present works list, along with student and youthful works. Shortly before going to press Tormis gave me a hand-written list of 54 works dating from 1948 to 1951, which are included in the final sections of this list. The title of the work is given in Estonian in this list, except when a current publication gives another language first. The choice of which language to give as the main entry is complicated because Tormis generally used the Estonian title in his list of 1989, but occasionally used another language in his list of 2000. Multi-language titles are cross-referenced. The title is in italics if it is a multi-movement work. Other language title is in (). English trans. of title is in [ ]. If there is a number in parentheses immediately following the translation of the title it represents the position of that work in a multi-movement composition where the title follows. Lack of such information means it is a single, stand-alone work.
    [Show full text]
  • Panso-100 I-Osa Preview.Pdf
    6 7 ENNE ALUSTAMIST Nii nagu lavastust teele saates, nii ka käsikirja käest andes – ikka jääb midagi vaevama, midagi puudu; ja välja loetakse sellest, mida sa ütelda oled tahtnud, veel midagi või hoopis midagi muud. Pole parata. Need raamatud räägivad sellest, kuidas „ei saa sa iialgi tagasi”. Ehk siis õpilase võlast õpetaja ees. Kunagi – mis aastal, kui vanana? – tippisin ma arvutisse aastanumb- rid 1920–1977, ja igaühe alla 12 kuud. Tundus, et ühest elust on võimalik taastada väga palju, ühte elu on võimalik kaasa elada. Üsna ruttu sain aru, et see võtaks aega rohkem kui ühe kübemete kokkukandja elu ja kes siis nende elu elaks? Ja niikuinii – ühe elu sees on mitu elu, mitu mitut värvi elu. Loojate elulugusid lugedes, olgu need teiste kokku pandud või omalood – kui Sa oled ajakaaslane, siis tead Sa veel midagi, tead pisut teistsugust elu ja ei jää rahule. Ehk selle pärast, et iga lugu on elust kirjutaja, mitte niivõrd elu elanu nägu. Intervjuu peegeldab intervjueerijat – see on aastakümneid mu veendumus olnud. Niisiis – pole põhjust püüdagi objektiivne olla, see lugu on minu nägu. Minu tänase päeva nägu. Mõnda mu õpetaja nägudest tunnete ehk ka. Kui palju selles teisi tuttavaid vilksatab, oleneb eelkõige lugejast. Minu tänase päeva nägu, kuigi ma tsiteerin enamasti 28–35-aastast Karusood ja 52–57-aastast Pansot, valiku teen ma ju täna. Minult on juba küsitud, mis raamat see on, kellele see raamat on. Teatriinimestele ehk eelkõige, õppi- jatele ja neile, kes enam ei õpi – neile on siin palju tuttavat ja sama palju ehk ka võõrastavat. Ma ei taha tagantjärele tark olla ja üldistada kuidagi oma kunagist õnne ja ängi; varjata, siluda, näpuga näidata, akadeemiline olla.
    [Show full text]
  • Stereotypes and Cultural Memory: Adaptations of Oskar Luts's Spring in Theatre and Film
    TRAMES, 2008, 12(62/57), 3, 309–318 STEREOTYPES AND CULTURAL MEMORY: ADAPTATIONS OF OSKAR LUTS’S SPRING IN THEATRE AND FILM Anneli Saro University of Tartu Abstract. The article is focused on stereotypes as cognitive phenomena, as well as on cultural mechanisms of representation and memorization, by studying their formation, petrifaction and decomposition more broadly in culture, and more specifically in theatre and film. For an empirical example, I draw on the Estonian novel Spring by Oskar Luts, and on its adaptations in theatre and film. Theatre as an art form is constituted by two specific conditions: firstly by a performance, which is connected with the performer’s body; and secondly by the presence of the spectator. In the performative arts, artefacts lack a material carrier; the primary carrier of a production is human memory. Theatre can thus be considered an art of memory – an art of remembering, recalling, reminiscing and reiterating. Such repetitions give rise to phenomena which can be called stereotypes. Performances function as special storehouses and recreational tools of stereotype and identity, simultaneously reinforcing and challenging personal and collective memories. DOI: 10.3176/tr.2008.3.06 Keywords: cultural memory, stereotypes, theatre, cult films, Oskar Luts 1. Introduction Stereotypes as social phenomena gain their power from everyday practice, social agreement, and tradition. Usually they have a lengthy historical background that gives the power of perpetual validity to symbolic and speech acts that are performed using stereotypes (see e.g. McConachie 1992). To attain a deeper level of generality, stereotypes must be explicitly or implicitly shared by an entire community.
    [Show full text]
  • Lennud» Näitel
    TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut Merilyn Merisalu NÄITLEJA KUVANDI LOOMINE MEEDIAS SAATESARJA «LENNUD» NÄITEL Bakalaureusetöö (6 EAP) Juhendaja: Maarja Lõhmus, PhD TARTU 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1. TEOREETILISED LÄHTEKOHAD.............................................................................. 6 1.1. Kultuuri esitamine avalikus sfääris .......................................................................... 6 1.2. Näitleja kui avaliku elu tegelane .............................................................................. 8 1.3. Kuvand kultuuriruumis ............................................................................................ 9 1.4. Meedia kui kultuurikeskkond kuvandi loomisel .................................................... 12 1.5. Valdkonna uurimistraditsioon Eestis ..................................................................... 16 2. UURIMISTEEMA JA MEETOD ................................................................................. 18 2.1. Uurimisteema ja uurimisküsimused ....................................................................... 18 2.1.1. EMTA lavakunstikool kui kultuuri looja ........................................................ 19 2.1.2. EMTA lavakunstikooli vilistlased kultuuriväljal/avalikkuses ........................ 21 2.1.3. Telesari näitekunstist «Lennud» kultuuriloo loojana .....................................
    [Show full text]
  • Eesti Teatristatistika 2009 2 2009
    EEsti tEatristatistika 2009 2 2009 SiSukord 4 SiSSEJuHATuSEkS 6 Teater Eestis / TheaTre in esTonia 7 Statistikas osalEvAd teatrid / TheaTres parTicipaTing in sTaTisTics 8 TEGEVUSÜlEvAATED / overviews of acTiviTies 16 I peatükk RepErTuaaristatistika / chapTer I reperToire StaTisTics 17 Repertuaar aastal 2009 / repertoire in 2009 18 Lavastuste arv lavastusliikide järgi / number of productions by type 19 Uuslavastuste arv ja nende osakaal 2009. aasta repertuaaris / number of new productions by type 19 Sõnalavastuste arv žanrite järgi / number of drama productions by genre 20 Eesti- ja välisnäitekirjanduse ning eesti ja väliskirjanduse dramatiseeringute arv sõnalavastuste hulgas / number of dramatisations of estonian and foreign dramatic literature and of estonian and foreign literature among drama productions (plays) 20 Muusikalavastuste arv žanrite lõikes / number of music productions by genre 21 Tantsulavastuste arv žanrite järgi / number of dance productions by genre 21 Lastelavastuste arv lavastusliikide kaupa number of productions for children type of production 22 Eesti ja välisautorite tekstid lastelavastuste repertuaaris / relation between estonian and foreign authors in the repertoire of productions for children 22 Lavastuste arv sihtgruppide järgi / number of productions by target group 23 II peatükk / chapTer II 23 Etendustegevuse ja külastajate statistika / statistics of performing activities and visitors 24 Muutused etenduste arvus ja piletimüügis 2008-2009 / changes in the numbers of performances and tickets sold, 2008-2009
    [Show full text]
  • Opinions of Film Critics and Viewers
    Alexander Fedorov 100 most popular Soviet television movies and TV series: opinions of film critics and viewers Moscow, 2021 Fedorov A.V. 100 most popular Soviet television movies and TV series: opinions of film critics and viewers. Moscow: "Information for all", 2021. 144 p. What does the list of the hundred most popular Soviet television films and TV series look like? How did the press and viewers evaluate and rate these films? In this monograph, for the first time, an attempt is made to give a panorama of the hundred most popular Soviet television films and serials in the mirror of the opinions of film critics, film critics and viewers. The monograph is intended for high school teachers, students, graduate students, researchers, film critics, film experts, journalists, as well as for a circle of readers who are interested in the problems of cinema, film criticism and film sociology. Reviewer: Professor M.P. Thselyh. © Alexander Fedorov, 2021. 2 TABLE OF CONTENTS Introduction ………………………………….................................................................................... 4 100 most popular Soviet television movies and TV series: opinions of film critics and viewers ……………………………........................................................................................... 5 Interview on the release of the book "One Thousand and One Highest Grossing Soviet Movie: Opinions of Film Critics and Viewers"…………………………………………………………….. 119 List of "100 most popular Soviet television films and TV series.......................................... 125 About
    [Show full text]
  • Eesti Teatristatistika 2008  2008
    EESTI TEATRISTATISTIKA 2008 2 2008 SISUKORD 4 TULEOHTLIKUD ARVUD Kaarel Tarand 6 Teater EEStiS THEATRE IN ESTONIA 8 TEGevuSÜlevaated OVERVIEWS OF ACTIVITIES 8 Harrastusteater Eestis Amateur theatre in Estonia 8 Riigifestivalid ja suurüritused 2008 9 Täiskasvanute harrastusteatrite suuremad festivalid 10 Kooliteater 2008 11 Statistikas osalevad teatrid Theatres participating in statistics 19 Ülevaade Eesti Teatri Agentuuri tegevusest The Estonian Drama Agency 20 I PeatÜkk REPERTUAARISTATISTIKA CHAPTER I REPERTOIRE STATISTICS 22 Lavastuste arv lavastusliikide järgi Productions by type 23 Sõnalavastuste arv žanrite järgi Drama productions by genre 24 Eesti- ja välisnäitekirjandus sõnalavastuste hulgas Proportion estonian and foreign drama literature among drama productions 24 Muusikalavastused žanrite lõikes Music productions by genre 25 Tantsulavastustused žanrite järgi Dance productions by genre 25 Lastealavastuste arv lavastusliikide kaupa Productions for children by type production 26 Eesti ja välisautorite suhe lastelavastuste repertuaaris Proportion estonian and foreign authors in the repertoire of productions for children 26 Lavastused sihtgruppide järgi Productions by target groups 27 II PeatÜkk ETENDUSTEGEVUSE JA KÜLASTAJATE STATISTIKA CHAPTER II STATISTICS OF PERFORMING ACTIVITIES AND VISITORS 28 Muutused etenduste arvus ja piletimüügis 2007-2008 Changes in the number of performances and tickets sold 28 Istekohtade arv statsionaarsetes saalides Number of places in the stationary venues 30 Etenduspaigad 2008 31 Etenduste ja külastajate
    [Show full text]
  • Read Ebook {PDF EPUB} Kevade by Oskar Luts Kevade by Oskar Luts
    Read Ebook {PDF EPUB} Kevade by Oskar Luts Kevade by Oskar Luts. The story began in autumn when a new students called Arno arrived at school, a few weeks after the school year had started. Arno came to school for the first time. He didn `t know anybody in the class except Teele, a girl from the neighbouring farm who he secretly loved. Here he met and made friends with his classmates: · mischievous and funny Joosep Toots interested in the life of the Native Americans and dreaming of running away to America some day. He always played pranks on his classmates. · good- natured and bear-like Tõnisson who was constantly eating. · Red headed crybaby and sneak Kiir. · Blond headed Imelik wonderfully playing his kannel. The story also describes some grown ups: the kind and understanding teacher Laur, the wise drunkard bell ringer Lible, explosive- browbeating Sexton and others. Different events happened during the school year, for example: · 2 fights with Germans in which Estonians won. The reason for the fight was a conflict between Estonian and German children. · Tõnisson sank a German students` raft for revenge after the first fight. · Arno drank vodka with Lible (the bell-ringer) and fell asleep in the forest. · Children skated on the ice and Arno and Teele fell through the ice. Luckily Lible saved them. Teele was fine but Arno had a severe flu. · 2 new students arrived in the middle of the school year, one of them was Imelik who played the kannel and who Teele fell in love with. · Arno `s unhappy love and his sufferings.
    [Show full text]
  • Kevade” Raamatu Põhjal Mängitud Lavastus Viljandi „Ugalas” 1936
    Esimene „Kevade” raamatu põhjal mängitud lavastus Viljandi „Ugalas” 1936. aastal, tuli vaatajate ette „Tootsi lood” nime all. Nagu pealkirjastki võib järeldada, oli lavastuse põhirõhk pandud Tootsi viguritele, mis ei püüdnudki tungida Lutsu esikteose sügavusse. Ehkki lavastust mängiti vaid kahel korral, 356 vaatajale, oli see vaid eellugu järgmistele „Kevade” lavateostele, mille populaarsus ja vaatajatenumbrid olid juba kümneid kordi suuremad. „Kevade” võidukäik teatrilaval algas 7. veebruaril 1937, kui Draamateatris esietendus Andres Särevi dramatiseeritud “Kevade” Leo Kalmeti lavastuses. Lavastuse ülesehitus põhines lustakal vembumehel Tootsil, keda tookord mängis Mari Möldre (109 etendust, 29 715 vaatajat, lisaks 1942. ja 1943. aastal antud 44 etendust). “Kevade” Eesti teatris 1936 Ugala, lavastaja Ants Viir 1937/1941 Draamastuudio teater, Leo Kalmet 1938 Kuressaare teater, Riivo Kuljus 1938 Vanemuine, Juhan Kull 1941 Narva töölisteater, Aleksander Keller 1953 Vanemuine, Gunnar Kilgas 1954 Draamateater, Kaljo Kiisk, Kulno Süvalep 1958 Turu Linnateater, Jouko Paavola 1967 Vanemuine (koomiline ballett), Ida Urbel 1969 Noorsooteater, Voldemar Panso 1980 Läti Riiklik noorsookirjandusteater, Mikk Mikiver 1984 Noorsooteater, Kalju Komissarov ja Kalju Orro 1991 Estonia (muusikal), Sulev Nõmmik 1996 Pärnu Endla, Aare Laanemets 2002 Ugala, Toomas Lõhmuste 2005 Eesti Draamateater, Priit Pedajas 2009 Vanemuine (tantsulavastus) Ruslan Stepanov Kui mõelda eelmistele 16-le lavastusele, siis ei pruugi enam imeks panna, et ka sellises tantsulavastuse
    [Show full text]
  • Reorer-Rmuusi Kirr4
    4 ISSN 0207- 6515 reorer-rmuusi Kirrw ENSV Kultuuri­ ministeeriumi, ENSV Rikliku Kinokomitee. ENSV Heliloojate Liidu, Eesti Kinoliidu ja ENSV Teatriühingu V aastakäik Esikaanel NSV Liidu rahvakunstnik Eri Klas Tallinnas. д ,„ ^^ ш<> Tagakaanel: Nüüd siis ka «Ugala» Moskvas! Mai' 1986- V. Baženovi foto tl Toimetuse Ikollleegium AVO HIRVESOO JÜRI JÄRVET 1 REIN KAREMÄE __ KARIN KASK KALJU KOMJSSAROV LEIDA LAIUS ARNE MIKK VALTER OIAKÄÄR TIIU RANDVIIR ENN REKKOR LEPO SUMiERA EINO TAMBERG AHTO VESMES JAAK VILLER PEATOIMETAJA LEMBIT RATTUS, tel. 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt. 5 postiaadress 200090, postkast 51. Peatoimetaja asetäitja Vallo Raun, tel. 66 61 62 Vastutav sekretär Helju Tüksammel, tel 44 54 68 Teatriosakond Reet Neimar ja Margot Visnap, tel. 44 54 68 Muusikaosakond Mare Põldmäe ja Madis Kolk, tel. 44 31 09 Filmiosakond Jaan Ruus ja Jaak Lõhmus, tel. 42 62 88 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel. 44 54 68 Fotokorrespondent Alar Ilo, tel. 42 25 51 KLJUNDUSi: A.AR ILO I II IQI © KIRJASTUS PERIOODIKA • TEATER • MUUSIKA KINO • TALLINN 1986 SISUKORD TEATER VASTAE HEINO MANDRI Merle Karusoo MIDA TEHA PANSOGA? 26 STABILISEERUVA TEATRI OHUD? (Hooaja vestlusring — J. Allik, R. Neimar, Ü. Tõnts, L. Tormis, M. Visnap) 41 MUUSIKA Ants Elvik AVAVEERG Maris Männik MÕNINGAID PARALLEELE JA ÜHISJOONI EESTI JA SOOME VARASEMAS KOORIMUUSIKAS 14 Heino Pedusaar KAAREL IRD ÜTLES: «SELLE TÜDRUKU ME VÕTAME ÄRA!» 62 Ilmar Ojalo PEETER JÜRGENSON 78 RAHVUSVAHELISED MUUSIKAKONKURSID 84 KINO BUDAPESTI FILMIKOOLKOND Istvan Lazär TDSIELULISUS TÄNAPÄEVA UNGARI FILMIS 54 Marianne Ember UNGARI DOKUMENTAALSE MÄNGUFILMI KUJUNEMISEST 56 Laszlo Zöldi AUTENTSED FAKTID DRAAMAVORMIS 59 Riina Ruus MONTEERIJA EVI SÄDE («Kaasautor») 67 FILMIGLOOBUS 73 ITAALLASE PILGUGA EESTI FILMIKUNSTIST (Kõnelus Achille Frezzatoga) 74 KROONIKA {_ -!.
    [Show full text]
  • 1982—2001 Bibliograafia
    1982—2001 BIBLIOGRAAFIA Kirjastus “Perioodika” 2003 teater muusika kino 1 Koostajad: Aurika Gergeleþiu Meeli Karu Mare Mauer Katre Riisalu Kristiina Ruut Mari Sibul Ülle Tamm Väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital 2 SISUKORD KASUTAJALE 7 TEATER 8 TEATRITEOORIA, -KRIITIKA, -RAAMATUD 8 ÜLDKÜSIMUSED 14 Festivalid 15 Preemiad 21 LAVAKUJUNDUS 23 TEATRIAJALUGU 26 Eesti teatri ajalugu 26 Välisteatri ajalugu 29 DRAMATURGIA 30 Eesti dramaturgia 30 Välisdramaturgia 33 EESTI TEATER 35 Üldküsimused 35 Ankeetküsitlused 40 Teatrihooned 42 Eesti Draamateater 43 Tallinna Linnateater 50 Vanalinnastuudio 55 Eesti Riiklik Nukuteater 57 Vene Draamateater 58 Teater Vanemuine 59 Viljandi Draamateater Ugala 63 Pärnu Teater Endla 66 Rakvere Teater 69 Theatrum 72 Von Krahli Teater 72 LASTE- JA NOORTETEATER 73 RAADIOTEATER 74 TELETEATER 75 TEATRIPROJEKTID. VABAÕHUETENDUSED 76 ESTRAAD. REVÜÜ 77 teater muusika kino 3 HARRASTUSTEATER 77 TEATRIHARIDUS, -ÕPPEASUTUSED 78 Täiendõpe 81 TEATRIORGANISATSIOONID JA -ASUTUSED 83 VÄLISTEATER 85 Üldküsimused 85 Teatrihooned 91 Külalisteatrid Eestis 92 Eesti lavastajad välismaal 93 BALLETT. TANTS 94 PERSONAALIA 95 Eesti 95 Välismaa 118 MUUSIKA 125 ÜLDKÜSIMUSED 125 Muusikaorganisatsioonid ja -asutused 130 Muusikaharidus, -õppeasutused 131 Teatri- ja kontserdihooned, -saalid 132 Muusikainstrumendid 133 Uute väljaannete tutvustused ja arvustused 134 MUUSIKATEADUS. MUUSIKATEOORIA 136 MUUSIKAAJALUGU 145 Eesti muusika ajalugu 145 Välismaa muusika ajalugu 148 MUUSIKAELU 150 Muusikaelu Eestis 150 Muusikaelu välismaal 153 Muusikafestivalid,
    [Show full text]
  • Eesti Teatristatistika 
    2007 EESTI TEATRISTATISTIKA SISUKORD TEATER EESTIS THEATRE IN ESTONIA TEGEVUSÜLEVAATED OVERVIEWS OF ACTIVITIES 6 Harrastusteater Eestis Amateur theatre in Estonia 9 Statistikas osalevad teatrid Theatres participating in statistics 18 Näitemänguagentuuri tegevusest The Estonian Drama Agency I PEATÜKK REPERTUAARISTATISTIKA CHAPTER I REPERTOIRE STATISTICS 1 Lavastuste arv lavastusliikide järgi Productions by type Sõnalavastuste arv žanrite järgi Drama productions by genre Eesti- ja välisnäitekirjandus sõnalavastuste hulgas Proportion of Estonian and foreign drama literature among drama productions 3 Muusikalavastused žanrite lõikes Music productions by genre 3 Tantsulavastustused žanrite järgi Dance productions by genre 4 Lastealavastuste arv lavastusliikide kaupa Productions for children by type production 4 Eesti ja välisautorite suhe lastelavastuste repertuaaris Proportion of Estonian and foreign authors in the repertoire of productions for children 5 Lavastused sihtgruppide järgi Productions by target groups II PEATÜKK ETENDUSTEGEVUSE JA KÜLASTAJATE STATISTIKA CHAPTER II STATISTICS OF PERFORMING ACTIVITIES AND VISITORS 7 Muutused etenduste arvus ja piletimüügis 006-007 Changes in the number of performances and tickets sold 8 Istekohtade arv statsionaarsetes saalides Number of places in the stationary venues 30 Etenduspaigad 007 31 Etenduste ja külastajate arv statsionaaris ja väljaspool Performances and visitors in stationary venues and outside 3 Etendused ja külastajad maakondades ja teatrilinnades Performances and visitors in counties
    [Show full text]